Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame oma täiskogu V istungjärgu viienda töönädala teisipäevast istungit nagu tavaliselt eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Niisiis, kolleegid, olge head! Esimesena saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Nelja Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Kehtivat töövõimetushüvitiste maksmise süsteemi on plaanis muuta viisil, mis kohustab tööandjaid maksma töötajale töövõimetushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest. Inimese ehk siis patsiendi-ravikindlustatu omavastutus viiakse ühelt kolmele päevale ja järgnevad viis päeva hüvitab tööandja, alates üheksandast päevast maksab hüvitist haigekassa. Sel aastal plaanib riik nõnda kokku hoida ligi pool miljardit krooni. Eesti elanike tervisenäitajad on suhteliselt kehvad, oleme siin esirinnas negatiivses mõttes. Uuringud näitavad, et Eesti majandus maksab elanikkonna kehva tervise eest niigi kõrget hinda. Kehva tervisega inimene ei suuda olla täisväärtuslik töötaja. Kolm päeva, mis inimene peab olema sissetulekuta, kui ta haigestub, tekitavad madalama sissetulekuga perekondadele kindlasti juba toimetuleku küsimuse. Seoses eeltooduga on meil härra peaministrile neli küsimust.
Kas on hinnatud muudatuste pikemaajalist perspektiivi ja mõju? Kuidas hindate, kas muudatus võib kaasa tuua rohkem n-ö püstijalal põdemist kui seni, kuna haige olemine muutub inimesele liiga kalliks? Millised on muudatuste mõjud tööealise elanikkonna tervisele? Kui palju suurenevad plaani rakendudes töötajate kulutused? Kui palju suurenevad tööandjate kulutused? Sooviksime nendele küsimustele vastust saada. Aitäh!

Sõna saab kolleeg Enn Eesmaa. Mailis Reps, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kas te olete juhatuses seda arutanud – tundub, et siin saalis on pooltel väga külm, nad on pidanud kasukad selga panema. Kas kuidagi ei saaks temperatuuri reguleerida?

See ei ole Riigikogu kodu- ja töökorda puudutav küsimus. Läheme edasi. Sõna saab Enn Eesmaa.

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18 liikme nimel esitame neli küsimust peaminister Andrus Ansipile olukorrast Narva-Jõesuus. Arupärimine kõlab nii. 2005. aasta oktoobris toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osutus valituks Kalle Merilai, kes peatas oma saadikuvolitused, kuna asus tööle Narva-Jõesuu Linnavalitsuses abilinnapeana. 2. aprillil 2007 esitas Kalle Merilai Narva-Jõesuu linna valimiskomisjonile avalduse tema saadikuvolituste taastamiseks, kuid sai keelava vastuse. Ida-Viru maakonna valimiskomisjon tunnistas kohaliku valimiskomisjoni otsuse valeks ja nõudis saadikuvolituste taastamist. Samuti on Vabariigi Valimiskomisjon andnud hinnangu, et Kalle Merilai saadikuvolitused tuleb taastada. Vaatamata korduvatele osutamistele nii maakonna kui Vabariigi Valimiskomisjoni poolt, ei ole kohalik valimiskomisjon nimetatud isiku saadikuvolitusi taastanud. Politsei alustas 2007. aasta novembris maakondliku valimiskomisjoni avalduse alusel väärteomenetlust endise valimiskomisjoni esimehe Veronika Stepanova suhtes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi alusel, mis näeb ette vastutust valimiskomisjoni otsuse mittetäitmise eest. Seoses sellega on meil peaministrile neli küsimust.
Kuidas on võimalik, et riik ei suuda seadusi rakendada? Kui analoogne olukord tekib näiteks Tartu linnas, kas siis samasugune piinlik olukord kestaks samamoodi või oleks midagi teisiti? Kas 600 krooni seaduskuulmatuse eest on piisav sanktsioon? Käesolev olukord näitab, et riik on nõrk ning õiguskord pole tagatud. Mida olete ette võtnud, et seda olukorda parandada? Aitäh!

Sõna saab kolleeg Aadu Must.

Head kolleegid! Mul on au anda Keskerakonna fraktsiooni mitme liikme nimel üle arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. See puudutab tegelikult Eesti jätkusuutliku arengu kava kriisijärgsel perioodil. See, et kriisiilmingud Eestis suurenevad, on ju kõigile selge. Me oleme üht-teist kuulnud ka sellest, et kusagilt tuleb midagi kokku hoida – kui palju just täpselt, sellest ei ole juttu olnud. Kuid huvitav on võrrelda, et arenenud riikides tegeldakse põhiliselt kriisijärgsete arengukavadega. Väidetakse, et igas kriisis keegi kaotab, keegi võidab (on ka neid!), ja erilist tähelepanu pööratakse sellele, et riik ning tema majandus ja selle jätkusuutlikkus oleks pärast kriisi veel olemas ja alles. Ajaloos on alati aru saadud, et kriisi korral peab valitsus või riik tegema lisakulutusi – kas või selleks, et mõned inimesed on jäänud tööta, sissetulekuta. Vanas Roomas anti neile suppi, Inglismaal kaevasid nad kraavi, teised ajasid kraavi kinni, et nad midagi ka teeksid, siis tulid abitööd ja 20. sajandi moesõnaks sai töötute ümberõpe. Praegu leitakse arenenud riikides, et ei tuleks kasutada mitte tagantjärele vahendeid, vaid preventsiooni. Tuleb välja, et õpetada tuleks enne, aga mitte pärast. Ja töötute ümberõpe olevat tunduvalt madalama kasuteguriga lahendus kui õppimisvõimeliste inimeste kriisis olevalt tööturult ärakorjamine, neile riiklike stipendiumide määramine, täiendusõppe kohtade loomine. Ja väidetakse, et selline riik, kes just niisuguseid meetodeid kasutab, olevat pärast kriisi konkurentsivõimeline. Ja sellega seoses ongi meil, lugupeetud haridusminister, mõned küsimused. Kas on võimalik neid asju rakendada ka Eestis? Aitäh!

Lugupeetud ettekandja, teie aeg on läbi!

Ma vaatasin täpselt kella.

Läheme edasi. Kutsun kõnetooli kolleeg Rein Ratase.

Austatud proua juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on esitada arupärimine austatud peaminister Andrus Ansipile Eesti Keskerakonna fraktsiooni 16 liikme nimel. See arupärimine puudutab kultuuripealinna. 16. veebruaril kohtusid Tallinna linna juhid Euroopa kultuuripealinna valiku komisjoni eesistuja Robert Scottiga. Robert Scott avaldas lootust, et vaatamata praegusele raskele majanduslikule ajale paneb kultuuripealinna projektile oma õla alla ka Eesti riik. Vastavalt Robert Scotti tõdemusele ei tee nii mõneski uues Euroopa Liidu riigis keskvalitsus linnaga koostööd ja seetõttu on kultuuripealinna projektid sageli ebaõnnestunud. Väidetavalt soovis Robert Scott kohtuda teie kui peaministriga, ent te ei leidnud selleks aega. Robert Scott viibib Tallinnas 15.–17. veebruarini sel aastal. Samuti kohtub ta 17. veebruaril president Toomas Hendrik Ilvesega. Ja lähtudes eeltoodust, esitame teile alljärgnevad alandlikud küsimused.
Millega olid teie tööpäevad sisustatud kuupäevadel 15.–17. veebruar 2009? Mis põhjustel te ei soovinud kohtuda Robert Scottiga? Kas teie arvates on kultuuripealinna tiitel otstarbetu ja riiki mittepuutuv teema ning kas siis kavatsete üldse toetada Tallinna kultuuripealinnana? Tänan!

Kutsun kõnetooli kolleeg Arvo Sarapuu. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Meil on üle anda arupärimine põllumajanduse toetamise kohta austatud põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile. 16. veebruaril arupärimisele vastates tunnistas peaminister Andrus Ansip (küll pooleaastase hilinemisega, kuid siiski!), et Eesti põllumajanduses on probleeme. Samuti on peaminister pooleaastase hilinemisega jõudnud Keskerakonna fraktsiooniga samale arusaamale probleemide lahenduste suhtes. Septembris algatatud kriisikomisjoni eelnõu arutlemisel tõime välja, et lihtsustada olukorda põllumajanduses, tuleb otsetoetusi kiirendatud korras välja maksta, pindalatoetused varem välja maksta, anda garantiisid Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Tundub, et kõik on justkui hästi – peaminister toetab põllumajandust ja teab ka võimalikke lahendusi olukorra parandamiseks, ent samas on Reformierakonna eestvedamisel vähendatud riigipoolseid top-up'i toetusi 325 miljoni krooni võrra. Kuigi on lubatud, et top-up'i summasid ei puudutata ja proovitakse säilitada seda samas suurusjärgus, nagu on olnud varasematel aastatel, ei täidetud millegipärast seda lubadust.

Kolleegid, palun vaikust! Ettekandja, palun jätkake!

Kas ma võin jätkata?

Palun ettekandjal jätkata!

Ahaa! Ma pean rääkima kõvemini! Lähtudes eeltoodust, esitame põllumajandusministrile alljärgnevad küsimused. Esiteks, Läti ja Soome on käesoleval aastal hoopis suurendanud põllumajandusse minevaid toetusi, et suurendada selle sektori konkurentsivõimet ...

Kolleeg Arvo Sarapuu, teie aeg on läbi.

Kas ma rääkisin liiga kõvasti?

Palun saalis vaikust ja palun ettekandjal lõpetada ettekanne, kuna teile antud aeg on läbi!

Annan siis üle. Suur tänu teile hea kuulamise eest!

Kolleegid! Ma palun, austame üksteist ja austame üksteise aega! Palun saalis vaikust! Kui teil on omavahel midagi rääkida, siis on alati võimalik selleks saalist mõneks minutiks lahkuda. Sõna saab kolleeg Aivar Riisalu.

Proua juhataja! Head kolleegid! Minu käes on lausa 21 Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimine härra peaminister Andrus Ansipile. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 9 "Kohalike võimuorganite rahalised vahendid" lõiked 1, 2 ja 6 ütlevad järgmist: "Kohalikel võimuorganitel on riikliku majanduspoliitika raames õigus piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad võivad oma volituste piires vabalt kasutada. Kohalike võimuorganite rahalised vahendid on vastavuses neile põhiseaduse ja seadusandlusega seatud kohustustega. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse, kuidas ümberjaotatavad rahalised vahendid neile eraldada." Seoses nende punktidega on meil härra peaministrile mõned küsimused. (Oi, see kollane värv lööb niimoodi silmade ees mustaks praegu!). Kas teie arvates on 2009. aastal rikutud kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtteid või on valitsus käitunud igati Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja hea tava kohaselt? Kui te oleksite täna Tartu linnapea, siis kuidas te antud olukorras käituksite? Kas te käituksite nagu Urmas Klaas, kes sai pärast riielda? Mitte Urmas Klaas, palun vabandust, kes see Tartu linnapea teil oligi? Ühesõnaga, see vähetuntud Tartu linnapea. Kas teie andmetel on kohalikele omavalitsustele tagatud piisavad finantsilised vahendid seadusega pandud ülesannete täitmiseks? Kuidas teie, härra peaminister, saate aru kohaliku omavalitsuse anatoomia, autonoomia põhimõttest? (Naer.) Mis te naerate, kolleegid, siin ei ole midagi naljakat! Millised meetmed on teie poolt juhitav valitsus...

Aivar Riisalu, teile antud aeg on läbi. Palun arupärimine üle anda!

Nii ruttu!

Sõna saab kolleeg Olga Sõtnik.

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Esitame kaheksa Riigikogu liikmega arupärimise härra Juhan Partsile sadamatevahelise koostöö kohta.
Austatud härra Juhan Parts! 11. jaanuaril 2008. aastal allkirjastasid Tallinna Sadam ja Ningbo sadam koostööleppe uue konteinerterminali ja ühtlasi Hiina kaupade jaotuskeskuse rajamiseks Muuga sadamasse. Sellel päeval Tallinna Sadama pressiteenistus avaldas järgmise pressiteate: ""Sõlmitud kokkulepe tähendab, et Hiina konteinerkaubavoogude Tallinna Sadamasse toomiseks tehtud pingutused on andmas esimesi tulemusi," märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. "See on oluline kokkulepe kogu Eesti transiidi ja kaubanduse jaoks, sest sellega rajatakse otseühendus maailma ühe kiiremini kasvava majanduspiirkonnaga, Hiinaga." Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul on saavutatud lepe oluline mitte ainult Tallinna Sadama, vaid kogu siinse regiooni jaoks, kuivõrd seda laadi otseühendus Hiina ja Läänemere-äärsete riikide vahel on seni puudunud. Kaljuranna sõnul on Tallinna Sadam töötanud Hiina suunal juba aastaid, kuid konkreetsemaks on koostööperspektiivid läinud just viimastel aastatel. Sõlmitud koostöölepe on meie aktiivse ja sihikindla tegevuse tulemus, mille suunal oleme töötanud kaua ja mis nüüd on meie heameeleks lõpuks realiseerumas." 17. novembril ilmus Postimehes järgmine artikkel: "Tallinna Sadam tunnistas kehtetuks Muuga sadama laiendamise ehitushanke, kuna laenuraha on turul raske kätte saada ja hiinlastega pole sadamas opereerimiseks kokkulepet saavutatud. Muuga sadamas käivad praegu konteinerterminali laiendustööd 27 hektari suurusel maa-alal. Samas oli sadamal plaanis suurendada terminali veel 17 hektari võrra ning välja on kuulutatud ka ehitushange – see peatati rahapuudusel."
Lähtudes eeltoodust palume teil vastata järgmistele küsimustele. Millises staadiumis on läbirääkimised Tallinna Sadama ja Ningbo sadama vahel konteinerterminali ja Hiina kaupade jaotuskeskuse rajamiseks Muugal? Milliste järeldusteni jõudsid Ningbo sadama spetsialistid, kes analüüsisid eelmise aasta novembris Eesti võimalusi ning koostöö maksumust. Kas vastab tõele, et Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli plaanib laienduse jaoks planeeritud maatüki ...

Palun, Olga Sõtnik, teie aeg on läbi.

... esialgu ärimees Märt Vooglaiule, kes selle omakorda Hiina osapoolele vaheltkasumiga edasi müüks? Kas Muuga Sadama laiendamise ehitushanke tühistamise tegelik põhjus peitub soovis teenida Reformierakonnale lähedalseisvate ärimeeste ärihuve? Aitäh!

Kolleegid, me oleme Riigikogu saalis ja siin ei ole mingi teatri tegemise koht. Evelyn Sepp, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, istungi juhataja! Ma tunnen sügavat muret selle üle, et vaatamata teie tagasihoidlikele katsetele seda istungit kuidagi juhatada, ei ole isegi siit esimesest pingist võimalik kuulda seda, mida puldis kõneleja räägib. Tõenäoliselt ei ole suur osa sellest saalist motiveeritud osalema Riigikogu istungil. Ehk on teil võimalik midagi praktilist ette võtta selleks, et oleks võimalik istungit jälgida?

Head kolleegid! Ma kutsun ka ettekandjaid üles oma diktsiooni parandama selliselt, et kõik kuuleksid ja saaksid aru, millest räägitakse. Sõna saab kolleeg Lauri Laasi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan 19 kolleegi nimel üle arupärimise justiitsminister Rein Langile. Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud surusid 16. veebruaril s.a Riigikogu põhiseaduskomisjonis läbi muudatusettepanekud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Nimetatud eelnõusse lisati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmist puudutavad sätted. Muudatusettepanekutega piiravad koalitsioonierakondade saadikud kohaliku omavalitsuse otsustuspädevust, püüdes peatada haldusreformi Tallinna linnas. Nimetatud muudatusettepanekud on vastuolus nii kohaliku omavalitsuse hartaga kui ka muudetava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse endaga. Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Urmas Reinsalu teatas meedia kaudu, püüdes õigustada seadusvastaseid muudatusettepanekuid: "Meil ei jää muud üle ja see oli tingitud ajalisest survest, mis meil on." Sellisel viisil kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse sekkumise seadusvastasusele on viidanud ka reformierakondlane, endine Riigikogu liige Ignar Fjuk. "Igasuguse seaduse eesmärk on korrastada õigusruumi, aga nii tegutsedes luuakse ainult korratust ja see ei peaks kokku sobima euroopaliku käitumisega," teatas Ignar Fjuk Postimehe vahendusel. Seoses eeltooduga palume justiitsministril vastata kolmele küsimusele. Kas nimetatud muudatusettepanekud on kooskõlas kohaliku omavalitsuse harta ja kohaliku omavalitsuse ...

Kolleeg Lauri Laasi, teie aeg on läbi! Sõna saab kolleeg Heimar Lenk! Palun, Helle Kalda, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on tõesti palve, et saaks kuulda. Ma ei istu nii taga, aga kuulda ei ole mitte midagi. Äkki on teie koalitsioonipartnerid nõus saalist üldse lahkuma, et me saaksime siiski tegelda Riigikogus ettenähtud tööga.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin, protseduuriline küsimus! Palun andke Gräzinile mikrofon!

No näed siis, opositsioon räägib, aga koalitsioon olgu vait! Ühesõnaga, ma tahtsin kolleegide Sepa ja Kalda tähelepanu juhtida sellele, et te kuulate valest kohast. Ärge kuulake pulti, see heli, mida teie kuulete, tuleb teile selle musta kasti seest laua pealt.

Kolleeg Gräzin!

Ja kas te kuulate esimesest reast või tagumisest, te kuulete ühtemoodi.

Kolleeg Gräzin, me ei ava praegu debatte.

Aga kui inimene sosistab, siis pole seda kuulda.

Palun, kolleegid, säilitame rahu ja läheme edasi oma eelnõude ja arupärimiste üleandmise ja vastuvõtmisega. Palun, Helle Kalda, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Kuna härra Gräzin nimetas mu nime, siis ma ütleksin vastulause, et mul ei ole mingit musta kasti, ma tahaksin kuulda Riigikogu liikmeid.

Te küsisite sõna protseduuriliseks küsimuseks! Siin ei ole tegemist läbirääkimistega ja teie tõstatatud küsimus ei ole kooskõlas meie kodu- ja töökorra seadusega. Palun, läheme edasi! Kolleeg Heimar Lenk, teil on sõna.

Aitäh! Kallis saal! Ma püüan hästi selgelt ja niimoodi arusaadavalt, ka härra Gräzinile ja Helle Kaldale arusaadavalt rääkida.
Mul on arupärimine härra Siim Valmar Kiislerile. Ma kordan, härra Siim Valmar Kiislerile, et kõik kuuleksid. See on regionaalminister. Arupärimine. Kohalike teede rahastamine – jutt on kohalike teede rahastamisest Eestis. Austatud härra Siim Valmar Kiisler! Võrreldes möödunud, s.o 2008. aastaga, saavad nüüd kohalikud omavalitsused kohalike teede korrashoiuks rahalisi vahendeid ligi kaks kolmandikku vähem. Härra Gräzin, kas kostab hästi, on kuulda? Niisiis, võrreldes möödunud 2008. aastaga, saavad kohalikud omavalitsused kohalike teede korrashoiuks ligi kaks kolmandikku vähem vahendeid ja rahasummades väljendatuna oli 633 miljonit krooni algul planeeritud ja nüüd vähendati seda 178 miljoni kroonini. Nii et jäi 178 miljonit krooni. Ühesõnaga, ma küsin minister Siim Valmar Kiislerilt, kuidas hakkama saada? Aeg on täis, jah?

Teil on 21 sekundit aega, teil on ka kell seal puldi sees.

Aga mis piiks see käis?

Kolmkümmend sekundit enne teie kõne lõppu käib kell, kui te ei ole veel kursis meie praeguse kodu- ja töökorra seadusega.

Ei, ma olen kursis küll, ma mõtlesin, et kohapealt, sealt Gräzini pingist tuli see piiks. Sellega seoses on meil küsimused härra ministrile ...

Aga nüüd, kolleeg Heimar Lenk, on teie aeg tõesti läbi ja palun arupärimine üle anda! Sõna saab kolleeg Kalev Kallo.
 

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on siin Eesti Keskerakonna fraktsiooni 19 liikme nimel üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Enam-vähem samasisuline arupärimine esitati ka justiitsministrile, aga ega me ei ole päris kindlad, et me sealt pädeva vastuse saame, seetõttu on meil siin ka arupärimine peaministrile.
Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud surusid 16. veebruaril s.a Riigikogu põhiseaduskomisjonis läbi muudatusettepanekud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Muudatusettepanekutega piiravad koalitsioonierakondade saadikud kohalike omavalitsuste otsustuspädevust, püüdes peatada haldusreformi Tallinna linnas. Nimetatud muudatusettepanekud on vastuolus nii kohaliku omavalitsuse hartaga kui ka muudetava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse endaga. Sel viisil kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse sekkumise seadusvastasusele on viidanud ka reformierakondlane, endine Riigikogu liige Ignar Fjuk. "Igasuguse seaduse eesmärk on korrastada õigusruumi, aga nii tegutsedes luuakse ainult korratust ja see ei peaks kokku sobima euroopaliku käitumisega," teatas Ignar Fjuk Postimehe vahendusel. Reformierakond on ka varem Riigikogus läbi surunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse eelnõu, millega muudeti ...

Kolleeg Kalev Kallo, teile antud aeg on läbi. Palun arupärimine üle anda!

Ja siin on siis järgnevalt ka küsimused.

Aitäh!  Sõna saab kolleeg Toivo Tootsen.

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Koos viie Riigikogu liikmega esitame arupärimise peaminister Andrus Ansipile. 18. novembril 2008. aastal viibis ta peaministrina visiidil Läänemaal ja andis omapoolse nägemuse maavalitsuste rollist. 20. novembri ajalehes Lääne Elu ilmus artikkel "Ansipi visiit andis löögi maavalitsustele", kus kirjutatakse, et peaminister Andrus Ansip ei näe maavalitsustel praegusel kujul mõtet. Lääne maavanem Neeme Suur andis sellele väitele omapoolse kommentaari, mis kõlas järgmiselt: "Väide, et maavalitsused võiks ära tappa, sest nad ise ei sure ... Ei oskagi sellele viisakat väljendit leida. Maavalitsuse moraalne ründamine, kui pole alternatiivseid lahendusi, on riigi huve kahjustav. Praegu sülitatakse küll vanasse kaevu, kuigi uue kaevu asukohta pole teada ega teatagi, kas kaevus üldse vett on." Nii ütles Lääne maavanem Neeme Suur Andrus Ansipi avalduste kohta maavalitsuste suunas. Ja seoses sellega on meil peaministrile õige mitmeid küsimusi. Näiteks, kuidas te hindate Lääne maavanema hinnangut, et teie väljaütlemised on riigi huve kahjustavad? Mida konkreetset olete ette võtnud, et muuta maavanemate institutsioon tõhusamaks ja efektiivsemaks? Milliste ettepanekutega on valitsuses esinenud sel teemal regionaalminister?

Kolleeg Toivo Tootsen, teile antud aeg on läbi.

Ja siin on veel teisi küsimusi. Aitäh!

Sõna saab kolleeg Marika Tuus.

Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Me teame, et viie kõige rikkama riigi asemel oleme jõudnud viie kõige kihistunuma ja ebavõrdsema riigi hulka. Me teame, et kõige vähem raha pannakse Eestis toetussüsteemidesse ja sotsiaalsesse kaitsesse. Meie inimesed on kõige õnnetumad, me puhkame kõige vähem. Kõige suuremad on meil naiste ja meeste palgavahed. Oleme kõige viimased tervishoidu panustamiselt, samuti kõige viimased aktiivse tööturupoliitika poolest ja, muide, meil on selles mõttes esikoht aidsi nakatumiselt. Eesti on HI-viiruse leviku poolest Euroopas esikohal. Sellest lähtuvalt on mul arupärimine peaminister Andrus Ansipile, kus küsime muu hulgas, kas Eesti saab endale praegu lubada HIV ja narkomaania ennetuse teemadel 30%-list kokkuhoidu. Kui palju täpselt ikkagi kokku hoida kavatsetakse ja mille arvel, mida ja millises mahus riik seda rahaliselt katta tahab? Kas on hinnatud riske, mida ülalnimetatud kokkuhoid võib põhjustada? Kui suure tagasilöögi võib see Eestile anda? Milliseid uusi arenguid on oodata HIV leviku vastu võitlemisel? Tegelikult ka seda, kui palju on viimaste andmete järgi Eestis siiski süstivaid narkomaane ning kui paljudel nendest on diagnoositud aids ja HIV? Sellele arupärimisele on alla kirjutanud ...

Kolleeg Marika Tuus, teie aeg on läbi. Palun arupärimine üle anda!

... 18 Keskerakonna liiget. Aitäh!

Sõna saab kolleeg Vladimir Velman.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koos 21 Keskerakonna fraktsiooni liikmega annan üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Keskerakonna fraktsiooni poole on pöördunud Narva Linnavolikogu liikmed palvega esitada käesolev arupärimine, et välja selgitada, mis põhjusel või mis eesmärgil on alates 19. jaanuarist s.a lõpetatud koostöö Eesti Vabariigi ning Vene Föderatsiooni vahel piiriäärsete alade elanikele viisade väljastamisel. Viimased kaheksa aastat on Eesti ja Vene piirialade elanikele kehtinud nimekirjade alusel soodusviisade süsteem, mis lõppes 2009. aasta 19. jaanuaril ja piiriületust hakkavad reguleerima teised seadusandlikud aktid. 20. detsembril 2006 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse EÜ nr 1931/2006, mis annab Eesti Vabariigile võimaluse sõlmida Vene Föderatsiooniga kahepoolne leping kohaliku piiriliikluse korra kujundamiseks ning üleminekuks piiriületuslubade süsteemile. Välisministeerium on teinud mitmeid kordi Vabariigi Valitsusele ettepaneku alustada Vene Föderatsiooniga läbirääkimisi kahepoolse lepingu sõlmimiseks kooskõlas eelnimetatud määrusega. Vabariigi Valitsus on otsustanud informatsiooni võtta teadmiseks, kuid ei ole nõustunud läbirääkimiste alustamisega Vene Föderatsiooniga kahepoolse lepingu sõlmimiseks. Seoses eeltooduga palume regionaalministril vastata järgmistele küsimustele. Mis põhjustel ja mis eesmärgil on alates ...

Tänan, kolleeg Vladimir Velman! Teie aeg on läbi, palun arupärimine üle anda!

Kokku neli küsimust.

Sõna saab kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Mul on üle anda arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Arupärimine puudutab Eesti Elektrijaamade Balti elektrijaama. Me teame ajakirjandusest, et eelmisel nädalal teatas Eesti Energia, et ilmselt kavatseb ta sulgeda, vähemalt suveperioodiks, Balti elektrijaama. 14. veebruaril, kohtumisel Narva Elektrijaamade juhtkonnaga, kohtus meie majandus- ja kommunikatsiooniminister ka ametiühinguliidritega ning väitis, et lähiajal Balti elektrijaama sulgemine aset ei leia. Samas tõdes minister, et elektrijaamas võib aset leida töö peatumine. Vastavalt Postimehele ütlesite, härra minister, järgmist: "Kindlasti ei ole põhjust rääkida, et Balti elektrijaam, mis on üks Narva elektrijaamadest, n-ö igaveseks kinni pannakse, sest see oleks majanduslik rumalus ja sellest ei ole ka keegi rääkinud." Samuti võetakse teie sõnul arvesse ka elektrijaama suvise peatamise sotsiaalsed kulud. Lähtudes eeltoodust esitame teile alljärgnevad küsimused. Need küsimused esitab 13 rahvasaadikut ja need on järgmised. Milline on teie seisukoht, mis põhjusel soovitakse Balti elektrijaamas tööd suveks peatada? Milliseid lahendusi nähakse Balti elektrijaamas töö peatamisel ette seal töötavatele inimestele? Millisel määral ...

Kolleeg Lembit Kaljuvee, teie aeg on läbi. Palun arupärimine üle anda!

Aitäh! Ma annan selle teile kohe üle.

Sõna saab kolleeg Jüri Ratas.

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Head külalised! Esitan koos oma fraktsioonikaaslastega arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt lahutatakse seaduslikult põhikool ja gümnaasium. Kohustusliku lahutamisega kaovad väikesed gümnaasiumid. Kuni õppeaastani 2011/2012 võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena. Lahutamine on paljude koolide ja omavalitsusjuhtide seas tekitanud küsimusi. Näiteks on seaduseelnõu seletuskirjas öeldud, et koolireform ei too kaasa lisakulutusi. Ometigi on koolijuhid arvestanud, et see läheb neile maksma 4-5 miljonit krooni, kuna osa klassiruume muutub kasutuskõlbmatuks. Välja tuleb vahetada mööbel, klassiruum tuleb suuremaks ehitada jne. Ka teisi küsimusi on üles kerkinud. Tulenevalt eelnevast sooviksime peaministri käest teada järgmist. Kas on läbi viidud analüüse, milliseid kulutusi toob reform kaasa maakonna tasandil, kohaliku omavalitsuse tasandil ja samuti ka ühe koolimaja tasandil? Teiseks, kui suur on reformist tulenev kokkuhoid riigile, omavalitsustele ja samuti igale konkreetsele koolile? Kolmandaks, kas enne rakendamist on plaanis läbi viia ka mingisugune pilootprojekt, et vaadata, kuidas selline kärbe õnnestuks ja millises piirkonnas seda tehakse? Arupärimises on veel küsimusi ja arupärimisele on kirjutanud alla 18 Keskerakonna liiget. Aitäh!

Sõna saab kolleeg Eldar Efendijev.

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on arupärimine peaminister Andrus Ansipile minu ja 15 kolleegi nimel Keskerakonna fraktsioonist. Vabariigi Valitsuse ettevalmistatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga lahutatakse põhikooli- ja gümnaasiumiaste. Väiksemaid gümnaasiume, sealhulgas maapiirkondade gümnaasiume ootab ees sulgemine. Maapiirkonna lastele on paljudel juhtudel gümnaasiumide sulgemine haridustee lõpetamine, sest sageli ei ole vanematel piisavalt majanduslikke võimalusi lapsi linna kooli saata. Sellest tulenevalt on meil järgmised küsimused. Kuidas tagatakse lastele võimalus hariduse jätkamiseks? Kuidas on lahendatud maalaste transpordiprobleemid, kas plaanite üleriigilise koolibussivõrgu loomist? Kas on alustatud läbirääkimisi maakonna linnadega, liinidega ja omavalitsustega. Kas gümnaasiumipiirkondade loomisel võetakse arvesse ka seda, et laps ei peaks päevas, juhul kui ta ei soovi, ei saa, sõitma maha näiteks 2–3 tundi õppimise ja uneaja arvel? Kuidas plaanitakse lahendada õpilaste eluasemeprobleemid? Kuidas põhjendate seda, et linnalapsel on reformi tulemusena paratamatult gümnaasiumihariduseks suuremad võimalused kui maalapsel? Kas see on demokraatlikule ühiskonnale kohane? Millist kasu saavad reformist kutsekoolid?

Kolleeg Eldar Efendijev! Teie aeg on läbi. Palun arupärimine üle anda! Sõna saab kolleeg Helle Kalda.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine peaminister härra Andrus Ansipile. Ma arvan, see arupärimine huvitab kindlasti ka koalitsioonipartnereid. Arupärimine on regionaalministri tegevuse kohta. Austatud härra Andrus Ansip! Eelmisel nädalal sai valitsuskabineti heakskiidu regionaalministri esitatud kultuuri- ja turismiobjektidele ligi miljard krooni eurotoetusi andev kava, mille jaotuse aga vaidlustas toetusest ilma jäänud Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum. Valitsus andis põhimõttelise nõusoleku kavale, mille alusel saavad seitse üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjekti investeeringuteks kokku 972,5 miljonit krooni. Jah, tõesti, 972,5 miljonit krooni. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler palus valitsuskabinetilt kava jaotusele heakskiitu, hoolimata sellest, et kindral Laidoneri Muuseum vaidlustas hindamiskomisjoni antud hinnangu nende taotlusele. Vastavalt hindamiskomisjoni esimehele Priidu Ristkokile jättis regionaalminister valitsusele ka vaide olemasolu mainimata. Ent samas võib vaide tagajärjel tekkida olukord, kus Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, saab parema hinnangu kui mõni teine toetust saanud objekt. Lähtudes eeltoodust ...

Kolleeg Helle Kalda, teie aeg on läbi. Palun arupärimine üle anda!

Väga kahju, küsimused on väga põhjalikud. Aitäh!

Läheme edasi. Sõna saab kolleeg Nelli Privalova.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Minu ja minu kolleegide nimel on arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Vabariigi Valitsuse ettevalmistatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu 412 kehtestab oma § 26 lõikes 1: "Kooli või klassi õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikus õppekavas määratud väikseimast lubatud õppemahust. Kui õpe ei toimu üheski keeles 60 protsendi ulatuses, loetakse õpe kakskeelseks. Kakskeelse õppe puhul käsitletakse õppekeeltena kahte keelt, milles toimub enamus õppest."
Eelnõu seletuskirjas jääb selgusetuks, millest peaksid koolid, õpetajad ja lapsevanemad lähtuma 60 protsendi arvutamisel. Seletuskirjas ega eelnõus ei ole toodud õppemahu definitsiooni. Jääb arusaamatuks, mida püütakse sätestada. Sellest tulenevalt on järgmised küsimused. Kuidas peaks 60 protsenti õppemahtu arvutama? Kas õppemahu arvutamisel arvestatakse kõiki kursusi, aineloendeid või mida? Palun andke ülevaade, kuidas on erinevad koolid oma 60 protsenti tänaseni arvutanud. Milliseid juhendeid 60 protsendi õppemahu arvutamiseks on ministeerium välja töötanud? Millistest teooriatest on lähtunud ...

Aitäh, kolleeg Nelli Privalova! Teie aeg on läbi. Kutsun kõnetooli kolleeg Kalle Laaneti.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on jätkuvalt tõsine mure piiriületuse problemaatika pärast Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal ning sellest lähtuvalt on mul au edastada 21 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel arupärimine siseminister Jüri Pihlile.
Viimased kaheksa aastat on Eesti ja Vene piirialade elanikele kehtinud nimekirjade alusel soodusviisade süsteem, mis lõppes 2009. aasta 19. jaanuaril ja piiriületust hakkasid reguleerima teised seaduslikud aktid. 20. detsembril 2006 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse nr 1931/2006, mis annab Eesti Vabariigile võimaluse sõlmida Venemaa Föderatsiooniga kahepoolne leping kohaliku piiriliikluse korra kujundamiseks ning üleminekuks piiriületuslubade süsteemile. Välisministeerium on teinud Vabariigi Valitsusele mitmeid kordi ettepaneku alustada Venemaa Föderatsiooniga läbirääkimisi kahepoolse lepingu sõlmimiseks kooskõlas eelnimetatud määrusega. Küsimust on välisministri ettepanekul arutatud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamistel 15. novembril 2007, 7. veebruaril 2008 ja 30. oktoobril 2008. aastal. Vabariigi Valitsus on otsustanud võtta informatsioon teadmiseks, kuid ei ole nõustunud läbirääkimiste alustamisega Vene Föderatsiooniga kahepoolse lepingu sõlmimiseks. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas 3. detsembril 2008 otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Venemaa Föderatsiooniga kahepoolse lepingu sõlmimiseks kohaliku piiriliikluse kujundamiseks". Sellega seoses on Keskerakonna fraktsioonil neli küsimust. Loodan, et siseminister saab nendele küsimustele vastuse antud. Aitäh!

Sõna saab kolleeg Inara Luigas.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise välisminister Urmas Paetile. Minu arupärimise sisu on samateemaline, nagu oli eelkõnelejal. Probleem on lahendamata ja piiriületusproblemaatika on väga terav Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Arupärimise on allkirjastanud 19 Keskerakonna fraktsiooni liiget ja ma natuke tutvustan selle sisu. Keskerakonna fraktsiooni poole on pöördunud Narva Linnavolikogu liikmed palvega esitada käesolev arupärimine, et välja selgitada, mis põhjusel või mis eesmärgil on alates 19. jaanuarist 2009 lõpetatud koostöö Eesti Vabariigi ning Venemaa Föderatsiooni vahel piiriäärsete alade elanikele viisade väljastamisel. Viimased kaheksa aastat on Eesti ja Vene piirialade elanikele kehtinud nimekirjade alusel soodusviisade süsteem, mis kahjuks s.a 19. jaanuaril lõppes ja loomulikult hakkasid seda reguleerima teised seadusandlikud aktid. Välisministeerium on teinud mitmeid kordi Vabariigi Valitsusele ettepaneku alustada Venemaa Föderatsiooniga läbirääkimisi kahepoolse lepingu sõlmimiseks kooskõlas eelnimetatud määrusega – see on määrus 1931 2006. aastast –, mille on vastu võtnud Euroopa Parlament ja nõukogu, kuid Vabariigi Valitsus on võtnud Välisministeeriumi ettepanekud ja seletused vaid informatsiooniks ja teadmiseks, kuid pole nõustunud läbirääkimiste alustamisega. Ja seoses eeltooduga on meil neli küsimust ...

Kolleeg Inara Luigas, teie aeg on läbi. Palun arupärimine üle anda!

... millele loodame saada välisministrilt vastust. Aitäh!

Sõna saab kolleeg Tiit Kuusmik!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni 19 liikme nimel soovin üle anda arupärimise rahandusminister Ivari Padarile, mis käsitleb Euroopa Liidu tõukefonde. 27. novembril 2008. aastal käsitles härra Padar oma esinemises järgmist: "Tänases majandusolukorras on eriti oluline eurotoetused kiiresti kasutusele võtta. Loomulikult ei tohi kiirustades järeleandmisi teha kvaliteedile, kuid kahtlemata on täna Eesti majanduse elavdamise üks võti välisraha maksimaalne kasutamine." 2008. aasta detsembriks oli teada, et programmiperioodi 2007–2013 aastateks Eestile eraldatud üle 50-miljardilisest toetusest on kasutatud alla 10%, mis näitab, et toetuste menetlemise efektiivsus on madal ning seetõttu kannatab Eesti majanduslik olukord veelgi. Seoses sellega on härra ministrile mõningad küsimused.
Esiteks. Milline olukord on praeguseks seoses eurotoetuste kasutamisega kujunenud? Teiseks. Kuidas näete ette eurotoetuste kasutamist järgmise kahe aasta jooksul? Kolmandaks. Kas leiate selle teemaga tegelemiseks üldse aega ja tahtmist või pühite juulis selle mõtte koos Eesti tolmuga maha, kui teid saadab valimisedu? Neljandaks. Kui palju projekte on ministeeriumides ette valmistatud, mille taotlused peaksid ministeeriumid sel aastal Euroopa Komisjonile esitama? Viiendaks. Kui palju on Eestis eri ministeeriumides ja nende allasutustes ametnikke, kes töötavad otseselt Euroopa Liidu teostatavate projektidega või tegevustega?

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, arupärimine üle anda!

Lisaks veel kaks küsimust. Aitäh teile!

Kutsun kõnetooli kolleeg Valeri Korbi.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu käes on arupärimine, millele on kirjutanud alla 18 minu kolleegi Keskerakonna fraktsioonist. Arupärimine on suunatud regionaalminister Siim Valmar Kiislerile ja selles me kirjutame: "Eesti Linnade Liit ei kooskõlastanud valla- ja linnaeelarve seaduse, tulumaksuseaduse ja koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmistel põhjustel." Nimetame need mõned põhjused siin ka puldist. Eelnõus sätestatud tulubaasi kärpimine ja täiendavate laenupiirangute kehtestamine on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud kohalike omavalitsuste iseotsustusõiguse põhimõttega. Eesti Linnade Liit ei nõustu tulumaksuseaduse § 2, tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1 muutmisega, mille kohaselt hakkab senise 11,93% asemel laekuma maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõu seletuskirja kohaselt vähenevad selle tagajärjel kohaliku omavalitsuse tulud käesoleval aastal täiendavalt 300 miljoni krooni võrra. Erinevate majandusprognooside kohaselt väheneb füüsilise isiku tulumaksu arvestus tööpuuduse kasvu ning palkade langust võrreldes 2008. aastaga 10-15%. Täiesti vale on eelnõu seletuskirjas toodud väide, et riik on suurendanud perioodil 2005–2007, kui riigieelarve tulud kasvasid hästi, kohaliku omavalitsuse tulumaksu osa kokku 0,4 protsendipunkti ilma igasuguste täiendavate kohustuste ...

Palun, Valeri Korb, arupärimine üle anda!

Koos arupärimisega on meil neli küsimust, mis ma annan üle.

Kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni. Ma palun, Kadri Simson, tulla kõnetooli! Protseduuriline küsimus, Olga Sõtnik.

Mina näen ekraanilt, et mina olen järgmine, kes annab sisse arupärimise. Põhjendage, palun, miks ma ei saa praegu sisse anda arupärimist?

Saab küll. Olga Sõtnik, palun tulge kõnetooli ja andke arupärimine üle!

Proua juhataja! Head kolleegid! Ma seekord püüan olla võimalikult täpne ja parandada oma diktsiooni, et kõik saaksid minust aru, ma valan endale natuke vett. Meie arupärimine läheb kultuuriminister proua Laine Jänesele. See arupärimine siin juba kõlas, see oli suunatud härra peaministrile, aga me tahame teada ka, milline on kultuuriministri seisukoht. Arupärimine puudutab kultuuripealinna. 16. veebruaril kohtusid Euroopa kultuuripealinna valiku komisjoni eesistuja Robert Scottiga Tallinna linna juhid. Robert Scott avaldas lootust, et vaatamata praegusele raskele majanduslikule ajale paneb kultuuripealinna projektile oma õla alla ka Eesti riik. Vastavalt Robert Scotti tõdemusele ei tee keskvalitsus nii mõneski uues Euroopa Liidu riigis linnaga koostööd ja seetõttu on kultuuripealinna projektid ebaõnnestunud. Väidetavalt soovis Robert Scott kohtuda ka peaministriga, ent ta ei olnud leidnud selleks aega. Robert Scott viibib Tallinnas 15.–17. veebruarini, samuti kohtub ta 17. veebruaril president Toomas Hendrik Ilvesega. Lähtudes eeltoodust, esitame teile alljärgnevad küsimused. Kas peaminister on teile teada andnud, miks ta ei leidnud aega kohtumiseks Robert Scottiga? Kas peaminister palus teil ennast asendada ja kohtuda Robert Scottiga? Milliseid ettepanekuid on Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsusele teinud, toetamaks Tallinna linna seoses kultuuripealinna tiitliga? Neljandaks, milliste vahendite ja meetmetega on valitsus toetanud ja millistega plaanib toetada Tallinna linna seoses 2011. aasta kultuuripealinna tiitliga ja sellega seonduvate sündmuste arendamiseks? Lugupidamisega Riigikogu liikmed Olga Sõtnik, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Jaak Aab, Aadu Must, Rein Ratas, Ain Seppik, Tiit Kuusmik ...

Kolleeg Olga Sõtnik! Palun arupärimine üle anda!

... Helle Kalda, Valeri Korb, Kadri Simson, Mailis Reps. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni.

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda arupärimine kaitseminister Jaak Aaviksoole. Arupärimine puudutab Kaitseministeeriumi eelarvet. Seoses riigieelarve mahu kärbetega vähendas Vabariigi Valitsus kaitsekulusid protsentuaalselt kõige rohkem ja samas on valitsusliidu programmis seatud eesmärgiks viia 2010. aastaks kaitse-eelarve 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust. 13. veebruaril ütles meie kaitseminister Jaak Aaviksoo ajalehele Postimees, et nüüd tuleb kokku leppida uus ajagraafik kaitsekulude viimiseks 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust, aga samas kiitis Vabariigi Valitsus napilt vähem kui kuu aega tagasi, 22. jaanuaril 2009 heaks sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009–2018 ja selle rahalise ressursi planeerimise eeldusena on võetud aluseks kaitsekulude suurendamine tasemele 2% SKT-st aastaks 2010. Ja on võetud eelduseks, et see 2% ka edaspidi säilib, ning loomulikult on võetud eelduseks, et kaitsekulutuste tase 2009. aastal ei lange drastiliselt ja seoses sellega on meil küsimused kaitseminister Jaak Aaviksoole. Esiteks küsimus: kas Eesti riigi 2009. aasta kaitsekulutuste alandamine tasemele 1,75% prognoositavast SKT-st toob kaasa vajaduse vähem kui kuuvanuse sõjalise kaitse arengukava 2009–2018 ajakohastamiseks valitsuse tasemel? Teiseks. Kas kaitse-eelarve kahandamine käesoleval aastal 14% toob kaasa selle, et arengukavas ei toimu, kui  eelmisel perioodil on ette nähtud, iga-aastast kaadrikaitseväelaste arvu kasvu ca 125 inimest aastas? Kolmandaks. Kas kaitse-eelarve vähendamine tähendab seda, et Eesti peab koomale tõmbama välismissioone? Kas kaitse-eelarve vähendamine lükkab edasi ka planeeritud tankihanke? Ja viimaseks: kas Eesti riigi kaitsekulutuste vähendamisega rikub meie valitsus teatavaid riigile võetud rahvusvahelisi kohustusi?

Palun anda arupärimine üle, kolleeg Simson!

Alla on kirjutanud seitse Riigikogu liiget. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Evelyn Sepa.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Lubage seda lühidalt tutvustada. Praegu maksab õpetajate palka kohalik omavalitsus, kes on töötasude planeerimisel arvestanud paratamatult Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusega nr 185, mis kannab pealkirja "Riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused", ning selle järgi oleksid pedagoogide kuupalga alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele järgmised: noorempedagoogil 10 277 krooni, pedagoogil 10 883 krooni, vanempedagoogil 12 438 krooni, pedagoogil-metoodikul 15 020 krooni. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO esimees Ago Tuuling on ka allkirjastanud kokkuleppe, mille alusel tõusevad õpetajate palga alammäärad alates 1. jaanuarist 2009. Samasisulise kokkuleppe allkirjastas haridus- ja teadusminister Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimehe Sven Rondikuga. Nüüd aga tuli valitsuselt sõnum, et õpetajate palgad lähevad samuti kärpimisele. Samas on Vabariigi Valitsus pika aja vältel andnud kindlal meelel välja lubadusi, et õpetajate töötasu suureneb 2009. aastal kõigest hoolimata ning riigieelarve kaudu eraldatakse üldhariduskoolide pedagoogide palga alammäära tõstmiseks möödunud aastaga võrreldes 8% rohkem raha. Majandustõusu ajal, muide, ei liikunud õpetajate palk teiste palkadega võrdselt, kuid kui majandus langeb, võetakse neilt sama suur protsent maha kui teisteltki. Kompensatsiooniks võiks olla siis sel juhul hoopis stabiilsus ja teadmine, et palka vähemasti ei vähendata. Siit on ka mõned küsimused. Milline on näiteks koalitsiooni pikaajaline plaan kriisist väljatulekuks ...

Aitäh, Evelyn Sepp! Teie aeg on läbi. Palun arupärimine üle anda!

Arupärimisele on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ..., esmapilgul viisteist kolleegi alla kirjutanud.

Palun kolleeg Sepalt mikrofon ära võtta ja mulle arupärimine üle anda! Kutsun kõnetooli kolleeg Mailis Repsi.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Käesolevaga on siin juba üsna mitu mu kolleegi küsinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teemadel ja tõepoolest, niivõrd mahuka seaduse juures on tekkinud üsna palju valusaid küsimusi. Siinkohal annaksin koos mitme kolleegiga üle arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on sätestatud, et põhikool ja gümnaasium lahutatakse, ning sellega on kaasnenud üsna palju spekulatsioone, kui palju väiksemaid gümnaasiume siis suletakse. On tekkinud ka küsimusi, kui palju põhikoole peab selle tõttu oma uksed tõenäoliselt sulgema, kuna õpetajate koormus ei ole piisav ja kui lähikonnas ei ole põhikooli, kellega õpetajaid jagada, tekib sellega samuti selgelt probleeme. Seetõttu ongi küsimus, kas on analüüsitud, kui palju õpetajaid kaotab maapiirkondades töö ja kui paljud õpetajad peaksid oma töö jätkamiseks kolima maakonnakeskustesse või ennast mitme kooli peale – enam-vähem 5–6 kooli peale – jagama. Kas reformi eesmärk on vaadata ka tõsiselt linnastumise ja maalt ärakolimise probleemistikku? Samuti on küsimus õpetajate koormusnormide kohta. Kas näiteks on planeeritud alandada õpetajate koormusnormi 14–16 tunnini? Ja on küsimus ka õpetajate stardiraha programmi kohta, sest kui kool likvideeritakse, siis tekib küsimus, kas stardiraha tuleb tagasi maksta. Aitäh!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud 26 arupärimist ja kui need vastavad kodu- ja töökorra seadusele, siis antakse need arupärimised üle.
Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 67 Riigikogu liiget, puudub 34. Head kolleegid!
Evelyn Sepp, palun, protseduuriline küsimus! Palun lülitada Evelyn Sepale mikrofon tema kohale!

Aitäh, istungi juhataja! Mul on küsimus meie töökeskkonna kohta. Nimelt ei ole Riigikogu istungite saalis hetkel internetiühendust. Kas see on mingisugune taotluslik katse segada parlamendi tööd või ehk on võimalik seda kuidagi taastada?

Kolleeg Sepp! See ei takista seadusloome protsessi Riigikogu saalis, et internetiühendus on võib-olla ajutiselt katkenud. Aga meie tehnikaosakond kindlasti uurib asja.
Head kolleegid! Läheme edasi. Mul on ka päevakorra täpsustus teile edasi anda. Tänase päevakorra kuuenda punkti, see on seaduseelnõu 417 esimene lugemine, algatajate ettekande teeb Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli. Teiseks on istungi juhatajale laekunud ettepanek Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt. Nimelt palutakse pikendada tänast istungit kuni päevakorraküsimuste ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Sellele ettepanekule on fraktsiooni nimel alla kirjutanud kolleeg Urmas Reinsalu. Ma panen selle ettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele ... Kolleeg Ain Seppik, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub enne hääletamist kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg on välja kuulutatud. Vaheaeg lõpeb kell 11.21. Ma loodan, et kolleeg Ain Seppik kirjutab praegu oma ettepanekut.
V a h e a e g

Tähelepanu, kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorrapunktide ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Ettepaneku poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei olnud. Seega ettepanek toetust ei leidnud, kuivõrd meie kodukorraseaduse § 48 alusel saab Riigikogu töö ajagraafikut muuta vaid 2/3-lise häälteenamusega vastuvõetud otsusega.

Läheme oma istungiga edasi ja asume esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Urmas Reinsalu.

Austatud istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Kõigepealt palju õnne proua Helle Kaldale sünnipäeva puhul!
Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma kahel istungil pärast esimest lugemist. Eelmisel nädalal tehti ettepanek tuua see eelnõu parlamendi saali, eilsel istungil tutvuti eelnõuga ja tehti täiendavaid muudatusettepanekuid. Eelnõu võib jaotada kaheks osaks, üks on selle eelnõu korraline osa ja teine on erakorralise iseloomuga osa, mille tõttu põhiseaduskomisjon paneb ette oluliselt laiendada selle eelnõu reguleerimisala. Lisaks soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse küsimustele, mis puudutavad isikute õiguste täiendavat kaitset ja ettemääratavust seoses Euroopa Liidu õiguskorraga, sätestada täiendavad isikute õiguste kaitse ja ettemääratavuse reeglid ka valimisõigust puudutavalt. Parlamendi põhiseaduskomisjon teeb sellega seoses arusaadavalt ettepaneku muuta ka eelnõu pealkirja – täiendada vastavalt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Seega oleks tegemist kahte, n-ö korralise iseloomuga ja erakorralise iseloomuga reguleerimise valdkonda puudutava eelnõuga.
Milles seisneb korralise iseloomuga eelnõu sisu? Teatavasti võttis parlament pärast mitmeid pingutusi läinud aastal vastu võrdse kohtlemise seaduse, millega muudeti ka juba soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu reguleerimisvaldkonda. Kui Sotsiaalministeerium, Vabariigi Valitsus esitas need muudatusettepanekud, siis ei olnud seda seadust veel vastu võetud. Me võtsime selle seaduse vastu ja jõustasime. Ja nüüd, sellest johtuvalt on ka mitmed selles eelnõus olnud sätted minetanud oma õigusliku tähenduse, kuna need on varem juba reguleeritud võrdse kohtlemise seaduses. Eriti puudutab see soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku ja tema protseduure. Kokkuvõttes on see soolise võrdõiguslikkuse plokk seotud just nimelt Euroopa Liidu kolme direktiivi täies mahus rakendamisega. Ta ei too juurde erilisi täiendavaid õigusi ega kohustusi, vaid ta täpsustab neid mõisteid vastavalt direktiivi sätetele ja on vajalik selleks, et tagada õiguskord võimalike õigusvaidluste puhuks Euroopa Kohtus. Teatavasti on Euroopa Komisjon sellekohaseid algatusi ja märgukirja ka juba teinud.
Nüüd sellest erakorralise iseloomuga poolest, mille paneb ette põhiseaduskomisjon. Kõigepealt tuleb öelda, et põhiseaduskomisjonis seda eile arutati ja kujundati enamushäältega ka seisukoht. Absoluutne enamus komisjoni liikmeid toetas selle seaduseelnõu muutmist sellisel moel. Selle muutmise eesmärk on väga lihtne. Selle erakorralise iseloomuga tehtud algatuse puhul, mis puudutab kohalike valimiste seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmist, on see muudatusettepanek küll vormiline, aga tegelikkuses ei soovita mitte mingilgi moel muuta kehtivat valimisõiguslikku reeglistikku kohalikel valimistel, mis puudutab just nimelt konkreetselt Tallinna linna. Ehk teisisõnu, põhiseaduskomisjon juhindus selle muudatusettepaneku tegemisel faktilistest asjaoludest, et Tallinna linn on asunud vahetult enne valimisi astuma halduskorralduslikke samme, mis toovad koosmõjus kaasa olulised muudatused valimisreeglites. Riigikohus on leidnud oma lahendis 2007. aastast: "Kolleegium ei pea aga demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks." See on Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kohtukolleegiumi tõlgendus Eesti Vabariigi põhiseadusest. Eesti Vabariigi parlamendil on täna võimalus seda erakorralist meedet rakendades öelda, et me seisame põhiseaduse kaitsel ega lase teha enne valimisi selliseid vahetuid muudatusi, mis mõjutavad valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks. Seega on parlamendi jaoks täna küsimus põhiseaduse täitmises ja kaitses.
Teine küsimus puudutab seaduslikkuse probleemi. Teatavasti on kehtivas õiguses fikseeritud see, et Tallinna linnas viiakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimised läbi järgmiselt: moodustatakse valimisringkonnad. Tsiteerin: "Need moodustatakse linnaosade kaupa, lähtudes põhimõttest, et ühes linnaosas moodustatakse üks valimisringkond". Linnaosade kaupa, ütleb seadus, lähtudes põhimõttest, et ühes linnaosas on üks valimisringkond. Valimisreeglid kehtestab Eesti Vabariigis parlament, see ei ole kohaliku omavalitsuse autonoomia küsimus. Kõigisse esinduskogudesse, mis teostavad avalikku võimu, valimise reeglid määrab parlament. Ja küsimus on praegu selles, et parlament on need reeglid määranud ja sätestab ka seaduses nõude, kuidas Tallinnas seda tehakse – linnaosade kaupa.
Põhiseaduskomisjon oma muudatusettepanekuga leiab, et nii range määratlus, et üksnes linnaosade kaupa seda tehakse, sätestab linnaosade eternaarsuse ehk muutumatuse kohalikus omavalitsuses. Ja see on kindlasti kohaliku omavalitsuse autonoomia piiramine ehk teisisõnu, komisjoni seisukoht on selle muudatusettepaneku kaudu, et loomulikult on kohalikul omavalitsusel oma enesekorraldusõiguse alusel, oma autonoomia alusel õigus sisemist struktuuri ümber korraldada, ka linnaosasid kaotada, neid moodustada, nende piire muuta, kuid seaduses sätestatud korras. Me panimegi ette selle, et kõrvaldada sealt kohustus Tallinnale moodustada valimisringkonnad üksnes linnaosade kaupa. Ja paneme ette muudatuse, kuidas on võimalik valimisi tulevikus läbi viia, kui Tallinnas linnaosasid ei ole. Selleks on ette nähtud teatud valimisringkondade arv ja nende valimisringkondade moodustamise alused, mille puhul komisjoni muudatusettepanek arvestab seda kogukondliku esindatuse nõuet, et tagada demokraatia printsiip ning kohaliku omavalitsuse kui kogukonna huvide ja kohalike küsimustega tegeleva institutsiooni, erinevate põliskogukondade huvide kaitse.
Nüüd on küsimus sellest, et järgmine teema, mis siin kerkib esile, seondub sellega, et väga lihtne on praegu öelda ühte asja ja tõdeda – kui Tallinna linn kaotab kohaliku omavalitsuse linnaosad ära olukorras, kus kehtiv õigus reguleerib valimisringkondade moodustamist, siis seda Tallinna linn teha ei saa, see on vastuolus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega. See on otsene seadusrikkumine, sest valimisseadus määratleb väga selgelt, et valimisringkonnad tuleb moodustada linnaosade kaupa. Seega kehtiv seadus ei võimaldaks linnaosasid kaotada, meie seadusmuudatus tulevikus seda teha võimaldaks ja näeb ette ka vastavad klauslid juhul, kui leiab aset omavalitsuste ühinemine, millisel moel siis moodustatakse linnaosad.
Teine teema puudutab kehtivat õigust seoses sellega, et kehtiva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lõiget 8 on sätestatud: "Valla või linna eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid." Eelarve on omavalitsustel 1. jaanuarist 31. detsembrini. Linnaosade kaotamine kindlasti muudab neid volitusi, selles ei ole kahtlust. Selleks, et seda kohaliku omavalitsuse detsentraliseerituse teatud tagatist säilitada, oleme me seda normi avanud ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses selgelt välja öelnud, et valimiste aastal ei tohiks linnaosade piire muuta ega nende staatust muuta, kuna koosmõjus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega toob see kaasa olulisi muudatusi valimissüsteemis, mis jällegi on vastuolus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi tõlgendusega vahetutest muudatustest enne valimisi. Ma kordan veel kord: komisjon ei kavatse teha vahetult enne valimisi muudatusi, komisjoni eesmärk nende erakorralise iseloomuga õiguslike muudatustega on esiteks fikseerida olemasolev olukord ja teiseks võimaldada tulevikus, kui kohalik omavalitsus seda soovib, Tallinna näite puhul, linnaosade valitsusi kaotada, kuid seda vastavalt ka kehtiva õiguse alusel. Selge, et parlamendi põhiseaduskomisjon paneb ette, et see toimuks järgmisest aastast pärast valimisi. Kolmandaks on oluline see, et kui me täpsustasime eelmisel aastal õiguskantsleri ettepanekul mitme ringkonnaga omavalitsustes valimisprotseduuri (teatavasti moodustus n-ö üleomavalitsuseline kompensatsioonimandaatide nimekiri), siis seal oli tegelikult puudu üks lause, mis vajab täiendamist, ja ka sellega seotult on vaja see kiirelt ära menetleda, et kes osutuvad valituks kompensatsiooninimekirjast mitmeringkonnalistes omavalitsustes.
Ja kindlasti on küsimus sellest, kas need sätted on kooskõlas kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega. Siin mingisugust täiendavat muudatust, täiendavaid sätteid võrreldes kehtiva õigusega, mis sätestab reeglid ja nõuded, kuidas kohalikud omavalitsused peavad toimima ja valimisi läbi viima, ei ole. Vastupidi, ma veel kord rõhutan, et me loome tulevikus üldse võimaluse, et õiguslikult ja seaduspäraselt saaks tulevikus omavalitsus Tallinna näol neid linnaosasid kaotada. Praegu tal seda võimalust kehtiva õiguse alusel ei ole. Kõik aktsioonid ja avantüürid, mis seonduvad valimissüsteemi muutmisega sellisel moel, et moodustuks üks ringkond, on tegelikult vastuolus kehtiva õigusega. Parlament ei saa lubada vahetult enne valimisi niisuguseid avantüüre, mis on vastuolus kehtiva õigusega. See tähendaks seda, et kui põhiseaduse järgi parlament peab kehtestama kõigisse avaliku võimu esinduskogudesse valimise reeglid ja parlament loovutab need passiivselt ja vaatab pealt, kuidas see võim võetakse ära mingi muu institutsiooni poolt, siis on minu hinnangul tegemist juba ründega parlamentaarse riigi põhimõtte vastu ja seda ei saa lubada. See on ka põhjus, miks ma täiesti avalikult tunnistan: niisugusel erakorralisel moodusel on vajalik anda parlamendipoolne selgitus, kuidas toimuvad valimised viisil, et nad oleksid põhiseaduspärased ja demokraatia põhimõtet ei moonutataks.
Viimaks tahan ma veel öelda, et mis puudutab kohaliku omavalitsuse autonoomiat, siis ka Riigkohus ütles 1998. aastal ja 2000. aastal, et kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte põhiseaduses, et nad tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt, seab kohalikule omavalitsusele teatud piirid kohaliku elu küsimuste otsustamisel, korraldamisel, sh määrusandluse alusel. Mõiste "seaduse alusel" sisuks on seaduslikkuse nõue. Sellest nõudest tulenevalt peab kohalik omavalitsus küsimused lahendama vastavuses seadustega. Kui kohaliku omavalitsuse üldakt, millega otsustatakse omavalitsuse pädevusse kuuluvaid kohaliku elu küsimusi, on vastuolus seadusega, siis on selline üldakt seadusvastane sellele vaatamata, et lahendatakse kohaliku elu, mitte riigielu küsimusi. Palun täiskogul seda muudatusettepanekut toetada!
Põhiseaduskomisjonis vallandus loomulikult arutelu, toimus ka hääletus. Keskerakonna esindajad seda muudatusettepanekut ei toetanud, IRL ja Reformierakonna esindajad toetasid. Seejärel avaldati ka arvamust. Evelyn Sepp arvas, et komisjon võiks kaaluda selle eelnõu algatamist eraldi. Muudatusettepaneku esitaja ehk mina põhjendasin, miks on asjakohane erakorralise sammu astumine. Samamoodi toimus diskussioon kohaliku omavalitsuse autonoomia üle, mida püüdsin siin põhjendada, ning see on lühike sissejuhatus sellele muudetud kaheosalisele eelnõule. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on ettekandjale küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seadmata kahtluse alla seda, et on olemas Riigikohtu otsused, et parlamendil on vaja reageerida, räägin probleemidest. Meie laudadel on täna seaduseelnõu, kus teise lugemise käigus tuuakse sisse kolm eraldi seadust, mida muudetakse. Ühelt poolt tekitab see minul kaks küsimust. Esiteks, kui see seaduseelnõu teisel lugemisel katkestatakse, on võimalus ka meil, Riigikogu liikmetel, kaasa rääkida ja muudatusettepanekuid teha. Kui aga ei katkestata, siis näen ma selles küll ohtu demokraatiale ja soovi selliselt ühe kindla teemaga ükskõik mis seaduseelnõu puhul alati välja tulla. Siis võikski olla üks seaduseelnõu, millele pidevalt valupunktidega teisi seadusi liidetakse ...

Palun, kolleeg Treial, formuleerida küsimus! Teie aeg on läbi.

... ja tullakse jälle Riigikogu ette. Minu küsimus ongi selles, et kas te ei näe siin ohtliku pretsedendi tekitamist.

Aitäh! Ma näen ohtlikku pretsedenti selles, kui parlament jääb passiivseks olukorras, kus vahetult enne valimisi kavatsetakse seadusvastaselt ja seadusüleselt valimissüsteemi muuta. Ma ei näe probleemi selles, kui sellise erakorralise võttega fikseeritakse olemasolev olukord või ei muudeta. Kui me sooviksime sellisel moel pea peale pöörata kehtiva valimisõiguse, siis ma ütleksin, et see on loomuvastane ja kohatu samm. Seda aga see eelnõu ei taotle. Me fikseerime juba olemasoleva situatsiooni, selleks et vältida õiguslikku kaost ja seadusrikkumist.

Aitäh! Kolleegid! Ma tuletan meelde, et meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 68 lõike 3 kohaselt on küsimuse esitamiseks aega üks minut. Palun tähelepanu! Kui kolleegid ületavad seda aega, siis tehniline teenistus lülitab lihtsalt mikrofoni välja. Läheme edasi. Küsimuseks saab sõna kolleeg Enn Eesmaa.

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Täna on aeg rääkida ka üldisematel, põhimõttelistel teemadel. On ju nii, et kohalikule omavalitsusele peab jääma kaalutlusvabadus, kuna tegemist on kohaliku elu küsimustega. Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste läbiviimine on üks kohaliku omavalitsuse ülesannetest. Tõenäoliselt oleks ebaõige anda ühele kohaliku omavalitsuse ülesandele absoluutset kaalu teiste ülesannete ees. Osavalla ja linnaosa moodustamise puhul peab tegemist olema kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega, kus kohalik omavalitsus kaalub kõiki muudatusega seotud poolt‑ ja vastuargumente ning jõuab kõige õigemale tulemusele just selle kohaliku omavalitsuse jaoks. Kuidas sulle tundub, Urmas, kas riik ikka oskab kohalikke küsimusi paremini lahendada kui kohalik omavalitsus?

Aitäh, Enn! Ei oska. Kohaliku omavalitsuse pädevusse peavad jääma kohalikud küsimused. See seadus loob üldse võimaluse, et Tallinna puhul oleks omavalitsusel võimalik linnaosasid kaotada. Kahtlemata, seaduse jõustumise korral on seda võimalik teha järgmisest eelarveaastast ehk 1. jaanuarist 2010. See eelnõu ei anna sugugi hinnangut sellele, kas Tallinnas on linnaosade valitsused või mitte.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Kuulates teie ettekannet tekkis selline mõte, et milleks kirjutatakse ainult ühele Eesti linnale ette, kui palju valimisringkondi on talle tarvis, kui teiste linnade puhul seda ei tehta. Kas siis muu Eesti teid ei huvitagi või huvitab ainult Tallinn või milles tegelikult küsimus on?

Aitäh! Küsimus on selles, et praegu on omavalitsuse suurusega, 300 000 elanikuga, määratud see ringkondade arv – kaheksa ringkonda. See on küsimus, mis lähtub loogikast, et selles omavalitsuses, kui me räägime Tallinnast, on olemas põliskogukonnad, mille puhul on põhjendatud nende kogukondliku esindatuse tagamine eraldi ringkonna staatuses. Kahtlemata on see poliitilise valiku küsimus, seadusandjale on pakutud niisugune lahendustee.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, väga austatud proua juhataja! Väga austatud Urmas Reinsalu! On ilmselt nii, et istuva koalitsiooni peadirigent, Tartu endine linnapea, ei ole veel päris hästi hoomanud Tallinna kui pealinna eripära. Selle saali üdini konstruktiivses hinguses lubage teilt küsida, miks ei arutatud põhiseaduskomisjonis seoses praeguse globaalkriitilise situatsiooniga kas või riivamisi tungivat vajadust teha kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 15 täiendus: Tallinna erisust arvestades määrab Tallinna linnapea Vabariigi Valitsus viieks aastaks. Olen rääkinud.

Aitäh! Kahetsusväärse praktikana Tallinna ülemlinnapea määramine sõjaeelses Eestis tõesti väljus n‑ö kogukonna võimust. Ma ei arva, et see on hea praktika. Kohaliku omavalitsuse autonoomia peab seaduses sätestatud piirides ja põhiseadusest tuleneva eesõigusena olema tagatud. See eelnõu ei kavatse seda sugugi ahistada, vastupidi, ta loob Tallinnale võimaluse oma sisemist halduskorraldust muuta, kasutades selleks ka seni kehtinud seaduses antud etteteatamise aega ja protseduuri.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on teile kui tudeerivale Tartu Ülikooli juuratudengile. Kuidas teie mõistate kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22, mis sätestab volikogu pädevuse? Volikogu ainupädevusse selle seaduse järgi kuuluvad osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine, volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine, valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine, vallavanema või linnapea valimine või valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine. Kas teile tundub, et sedasi antud pädevused kohalikule omavalitsusele on relikt, mida teie tahaksite ära kaotada?

Aitäh! Hea küsimus, Kadri, aga ma vastan sellele, et vastus peitub sinu küsimuses endas: kohalikule omavalitsusele seadusega antud ülesanded ja pädevus. Tegelikult on päris selge, et seesama seadus, mis annab kohalikule omavalitsusele ülesandeid, kehtestab ka korra ja sisu, kuidas neid ülesandeid täidetakse. Küsimuse asetus on selline, kas parlament võib tolereerida, et kohaliku omavalitsuse üksus tahtlikult, seadusvastaselt plaanitseb niisugust algatust, ja, teiseks, asub vahetult enne valimisi valimissüsteemi sellisel moel muutma. Mõlemal juhul on minu vastus eitav ja sellest tuleneb ka see ettepanek.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aadu Must.

Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Reinsalu! Siin läks juba korraks jutt ajaloo peale. 1866. aasta vallaseadus andis kohalikule omavalitsusele võimaluse kaitsta ennast keskvõimu kahjulike otsuste eest. Kui näiteks valitsus käskis osta vallal koolidele palju kalleid venekeelseid raamatuid, siis ikka ei ostetud küll. Siit küsimus: kas 1866. aasta praktika ja juriidiline mõtlemine olid liiga kaugel ees sellest, mida teie täna esindate?

Aitäh! Eelnõu mõte on kantud sellest, et Eesti Vabariik peab olema jätkuvalt õigusriik, st seadusandjal on oma ülesanded ja ta annab seadusi põhiseaduse alusel. Kui mõne teise institutsiooni poolt leiab aset katse parlamendi võimu omastada, siis seatakse kahtluse alla õigusriigi toimimine ja kindlasti ka need ideed ja ideaalid, mille nimel meie esiisad 19. sajandil valgustuse mõjul taluperemeestena oma kogukondlikku võimu poliitilisel tasemel teostasid.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh, proua istungi juhataja! Austatud kolleeg Urmas Reinsalu! Te olete seal puldis täpselt niisuguse näoga, nagu te tegeleks õigluse loomisega ja mingisuguse auasjaga. Tegelikult on see, mida te teete, üks räpane tehing, üks madal tehing, üks lapsik tehing. Ma küsin: miks te loote pretsedendi, et mis tahes seadusele võib liita mis tahes seadusmuudatuse ettepaneku? Täna on siin juba räägitud, et kui nii edasi läheb, siis võib tõesti juhtuda, et näiteks loomakaitseseadusele võib liita ka krooni devalveerimise ettepaneku. Miks te seal puldis praegu seadustate seadusrikkumist? Ma tõesti väga ootan sellele vastust.

Aitäh! Küsimus on selles, et see ettepanek parlamendile peab takistama seadusrikkumist. Täiesti õige. Selles mõttes, et seadusrikkumist tuleb takistada, on teil täiesti õigus. Sellisel erakorralisel viisil peab parlament oma võimu pruukima. Katsed parlamendi käest võimu ära võtta, ükskõik, kas obstruktsiooniga, parlamendi blokeerimisega või muul moel, võivad olla võib-olla lühiajaliselt kasumlikud, aga kindlasti ei muuda nad  tugevamaks Eesti Vabariiki kui õigusriiki. Mis puudutab n‑ö moraalset hinnangut, siis ma tsiteerin eelmist õiguskantslerit Allar Jõksi, kes, kommenteerides neid avantüüre ja tempe, mida tehti 2005. aasta valimistel, ütles, et valimised lisaks sellele, et nad peavad olema vabad, peavad olema ka ausad. Allar Jõks ei kujutanud ette, et ta peaks ütlema, et valimised peavad olema ka seaduslikud. Täna ma ütlen, et me oleme jõudnud juba sellisesse olukorda, et me peame seisma seaduslike valimiste, põhiseaduspäraste valimiste eest Tallinnas, ja me teeme seda, sest see on see, mille nimel me parlamendina oleme seatud tegutsema.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu muudatusettepanekud on menetluseks esitatud tõepoolest väga kiirustades ja ilma kohalike omavalitsustega konsulteerimata. Ka ei ole nende muudatuste juurde esitatud arvestatavaid selgitusi ega põhjendusi. Muudatustel puudub sisuliselt seletuskiri. Näiteks, kui linnaosade ja osavaldade lõpetamine on KOKS‑i kohaselt 1993. aastast alates olnud kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses, koguni, rõhutan, ainupädevuses, siis siin esitatud muudatusettepanekutega jääb Tallinna volikogu sellest vabast otsustusõigusest ilma. Ma tahangi teada, millega te põhjendate sellist kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse räiget rikkumist. Millised on need põhjendused?

Aitäh! Kordan veel kord üle: selle seaduseelnõu see osa, mis puudutab kohaliku omavalitsuse korraldust, ei muuda kehtivat olukorda. See ei too juurde mingeid muudatusi võrreldes kehtiva olukorraga. See ei võta omavalitsuse volikogult ka ühtegi pädevust ära. Vastupidi, ma rõhutan veel kord: kehtiv seadus, enne seda, kui see eelnõu saab seaduseks, näeb ette, et Tallinn ei saa linnaosasid kaotada. Selle eelnõuga me loome selle võimaluse, kuid ka kehtiv seadus ütleb, et seda ei tohi teha eelarveaasta keskel, meie täpsustame, et seda ei tohi teha valimiste aasta keskel, jooksval aastal. Järelikult, see teeb sama välja, seda saab teha alates järgmisest aastast. Mis puudutab seletuskirja, siis, tõepoolest, üks leheküljepikkune seletuskiri selle muudatuse kohta on olemas.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra ettekandja! Kogu see ettekanne on muidugi üks demagoogiline kõrgpilotaaž. Te räägite, et te ei muuda seadust, vaid fikseerite kehtiva olukorra. Ometi loeme siit muudatusest selgelt välja, et muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust, ehk faktiliselt muudetakse seadust ja jutt ei ole mingisugusest kehtiva olukorra fikseerimisest. Kõik need põhjendused on piisavalt demagoogilised. Omal ajal, kui linnaosasid moodustati, oli see kehtiva seadusega kooskõlas ja ka täna on volikogul õigus linnaosasid likvideerida ja mingisugust seadusvastasust ei ole. Te ei vastanud ühele eelmisele küsimusele: kas see on nüüd peaproov, kuidas mingisuguse loomakaitseseaduse sabas Eesti krooni devalveerimine läbi viia?

Aitäh! Ei, seda see kindlasti ei ole. Teiseks, nagu ma rõhutasin, vorm, millega seda tehakse, on loomulikult muudatus, kuid küsimus on selles, kas sellega kutsutakse valimiskorralduses või omavalitsuse pädevuses esile mingeid sisulisi muutusi võrreldes kehtiva olukorraga. Minu vastus on eitav. Ei, seda ei juhtu. Veelgi enam, Tallinn saab õiguse ja võimaluse linnaosasid kaotada, kuid järgmisest eelarveaastast, nagu seda ütleb ka kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mida keegi, sealhulgas Tallinn ise, vaidlustanud seni ei ole. Mis puudutab demagoogiaaspekti, siis ma saan aru sellest järsust avantüürist, millega on praegu Tallinnas üks erakond välja tulnud, aga ma arvan, et selline avantüür ei ole praeguses seaduslikus olukorras küll kohane. Selle kaitseks on mul raske midagi öelda. Poliitiline otstarbekus ei saa õigustada ei seadusrikkumist ega Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi antud tõlgenduste moonutamist.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Selle viimase väitega, kui see teie kohta käib, tuleb täiesti nõustuda. Kindlasti arutasite te ka põhiseaduskomisjonis, tegemist on ju tegelikult pretsedendiga, kodukorraseaduse 11. peatükki ehk seaduseelnõude menetlemise korra võimalikku rikkumist, kuna teisel lugemisel toodi sisse sellised eelnõud, selliste seaduste muudatused, mille puhul mingit algatamist ei ole toimunud. Ei ole toimunud arutelu esimesel lugemisel, seda ei ole saanudki teha, ei ole saanud esitada muudatusettepanekuid ega seisukohti jne. Riigikogu liikmete töö niivõrd oluliste seadusmuudatustega on olnud oluliselt takistatud. Kas te võite öelda selle juriidilise mõttekäigu, miks te rikute kodukorraseaduse 11. peatükki?

Aitäh! Hea Ain! Avaldan sulle kui vanemale kolleegile tunnustust sinu sõnaosavuse eest ja suunatud küsimuse esitamise eest. Ei, me ei kavatse rikkuda kodukorraseadust selle seaduse menetlemisel ja ka seadus ise ei ole kehtiva õigusega sugugi vastuolus. Selle erakorralise sammu ajaline tempo on meile dikteeritud Tallinna kavandatava avantüüri poolt, mis on vastuolus seadusega. Teiseks, kas on põhjendatud selline olukord, kus muudatusettepanekuid või täiendusi ei saa esitada? Kahtlemata saadi seda teha komisjonis, kus Keskerakonna esindajad väga intensiivselt seisid Keskerakonna õiguste eest. Ma kordan veel kord: selle eelnõu või, ütleme, novelli mõte on ju kehtivat olukorda fikseerida, mitte seda muuta kas seadusüleselt või seadusvastaselt. See on see mõte ja sellega, ma arvan, on see ka põhjendatud. Seetõttu ei lähe see vastuollu ka sisulise loogikaga, mis puudutab eelnõude menetlemise protseduuri parlamendis. Ma olen täiesti nõus sellega, et parlamendi tööd ei tohi takistada. See on kindlasti väga oluline ja kaalukas avaldus.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Ratas.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma võtaksin teil sõnasabast kinni, pidades silmas vastust eelmisele küsimusele. Keskerakond teeb seda, mida ta teeb, sellepärast, et kaitsta Tallinna linna elanikke ja Tallinna linna õigusi, mitte ühe kitsa grupi õigusi. Seda esiteks. Ma mõtlen oma küsimust esitades selle peale, et te olete Mustamäelt valitud rahvasaadik. On väga tore, et te kaitsete Tallinna õigusi ja tahate neid kaitsta, aga minu meelest on see selline episoodiline asi. Kui Tallinn näiteks on palunud riigi käest abi investeeringute saamiseks, kas trammiprojekti või maade munitsipaliseerimise jaoks, siis te ei ole nii tungivalt võidelnud nende ettepanekute eest, mis on Tallinnaga seotud. Aga te olete kindlasti teinud ära suure töö eelnõuga 317. Siit minu küsimus. Kas sellega ei võiks ikkagi lõpuni minna ja kirjutada siia, et linnapea kuulub Reformierakonda ning volikogu esimees kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu?

Aitäh! Selle vastu, et valimistulemused määratakse manipulatsiooni abil juba enne valimisi ära, see eelnõu ongi tehtud. Ma kahtlemata ka Tallinna elanikuna soovin tagada olukorda, et Tallinnas toimuksid valimised ja tallinlased elaksid linnas, mitte parteis.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Müts maha teie juriidilise sõnakasutuse ees! Te oskate tubli juristina kindlasti väga hästi tuua erinevaid argumente. Ma olen ka praegu paraku sunnitud elama Tallinnas ja ma küll ei saa aru, et see Tallinna elu on nii häiritud, kallutatud ja mõjutatud, et selles keskkonnas ei oleks võimalik elada. Ma ei julge seda küll väita. Aga minu küsimus on hoopistükkis teist laadi. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 5 kohaselt ei tehta muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Minu küsimus on: kus, millal ja kellega te selle muudatuse läbiviimise eel aru pidasite?

Aitäh! Komisjon oma muudatusettepanekuga ei taotle kohaliku omavalitsuse pädevuste piiride muutmist, vaid olemasoleva õigusliku olukorra säilimist. Seetõttu ei ole kindlasti asjakohane käsitleda seda nõnda, nagu toimuks mingisugune fundamentaalne kohaliku omavalitsuse pädevuste muutmine. Kui seda lühikest muudatusettepanekut vaadata, siis see puudutab nii kehtiva valimiskorra säilitamist kui täpsustamist, mis on ka kehtivas seaduses, et linnaosade volitusi ja eelarvet ei muudeta eelarveaastal.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on üldine küsimus. Kõik seadusmuudatused, mis puudutavad valimisi, on vaja teha enne valimisaastat. Praegu on valimisaasta. Kas meie õigesti praegu arutame muudatusi, mida oli vaja teha palju-palju varem? Kas see on õige, kas see ei ole seadusvastane?

Aitäh! See ei ole õige, see on seadusvastane, kui vahetult enne valimisi tehakse valimisseaduses muudatusi ühe poliitilise jõu kasuks. Härra Eldar! Oma küsimusega te tabasite ära kogu selle arutelu tuuma. Täpselt nõnda see ongi. Parlamendi põhiseaduskomisjon ei soovi, et vahetult enne valimisi muudetaks väga pragmaatilistel ja manipuleerivatel poliitilistel kaalutlustel kardinaalselt valimissüsteemi. Meie eelnõu mõte on sellised manipulatsioonid vahetult enne valimisi peatada ja öelda sisuliselt nende muudatusettepanekute kaudu, et säilib selline olukord, nagu oli viimastel valimistel, ja kardinaalset muutust ei toimu.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh! Hea kolleeg! Mulle tuleb meelde aeg, kui sa seisid siin ees ja võitlesid selle nimel, et Riigikogu liikmed ei oleks kohalike omavalitsuste volikogudes. Samal ajal võitled sa väga halduskogude eest, aga sa ei võidelnud sugugi selle nimel, et Riigikogu liikmed ei oleks halduskogus. Täna võitled sa uuesti selle eest, et sa saaksid olla halduskogus edasi. Hea kolleeg Jüri Ratas tuletas meelde, et sa oled Tallinna heaks nagu vähe teinud. Ma ei mäleta ühtegi asja. Läheme Mustamäe juurde, kust me mõlemad valitud oleme, mille halduskogus sa oled ja kust sa saad praeguses situatsioonis raha. Miks sa ei ole võidelnud mitte millegi selle eest, mis Mustamäed edendab? Näiteks, korteriühistutele sellel aastal raha ei eraldata, rääkimata teedest ja kõigest muust. Mis on sinu osatähtsus seal, kas raha saada? Kas sa täna võitled selle eest, et sa jätaksid endale ikkagi võimaluse olla halduskogus, ja kuidas sinu jutt ja tegelikkus kokku lähevad?

Aitäh, Helle! Kõigepealt vabanda, sest kui ma sulle õnne soovisin, olid sa saalist väljas! Palju õnne sulle sünnipäevaks! Nüüd sellest, mis puudutab minu konkreetset tegevust oma valijate esindamisel. Ma arvan, et see on üsna fundamentaalne küsimus, kas vabad valimised Tallinnas, sealhulgas Mustamäe linnaosas toimuvad ja kas Mustamäe linnaosa jääb alles. Aga mis puudutab seda osa sinu küsimusest, et halduskogud kui kohalikud kogukondlikud esinduskogud kaovad ära, siis seda ei ole seaduses reguleeritud. See on kohaliku omavalitsuse küsimus. Ma ei vasta, et halduskogude küsimused ei ole seadusandlikul tasemel parlamendi reguleerida, vaid ma ütlen, et ma pean seda kahtlemata, olen sellega nõus, täiesti kahetsusväärseks.

Teiseks küsimuses saab sõna kolleeg Enn Eesmaa.

Suur aitäh! Kui me nüüd kohalike omavalitsuste volikogude valimisi puudutavad muudatusettepanekud seaduseelnõusse nr 317 sisse hääletame, tähendab see ju tegelikult teadlikku otsustamist, ilma sisulise analüüsita ja ilma tõsiselt võetava veendumuseta, et põhjustatavad riived on õigustatud. Tegemist on seega otsese tahtlusega, tsiviilõiguslikku sõnavara kasutades aga raske hooletusega. Oled sa kindel, et just selline õigusloome vastab õigusriigi põhimõtetele ja heale õigusloome tavale? Riigikogu kohustus on selliseid vigu ju mitte teha.

Aitäh, Enn! Ma arvan, et parlamendi kohustus on vältida seadusrikkumist ja õiguse mõtte moonutamist, mis leiab aset siis, kui parlament on tegevusetu ja vaatab kõrvalt pealt seda, kuidas Tallinn võtab parlamendi rolli osaliselt endale, tehes seda seadusüleselt ja seadusvastaselt. Ma veel kord rõhutan: parlament ei kavatse nende muudatuste toetamisel mingil moel kehtivat olustikku muuta, vaid oma regulatsiooniga seda säilitada.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, väga austatud proua juhataja! Väga austatud Urmas Reinsalu! Selle saali lagi näib olevat mustaks muutunud, millest mul on väga kahju. Sellepärast julgen selle küsimuse esitada teile kui rõõmsameelsele, targale ja ausale asjatundjale. Kas ei ole selles seaduseelnõus toodud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatusettepanekute aktsepteerimise näol tegemist omamoodi circulus vitiosus'ega, vigase ringiga, kus a lahendatakse b läbi ja b omakorda a läbi, tõestamiseks kasutatakse seda, mida alles on vaja tõestada? Olen rääkinud.

Aitäh, Rein! Ma pean lugu sinust kui vanemast kolleegist ja elukogenud mehest, seetõttu kuulan ma alati tähelepanelikult sinu mõtteid. Ma tean, et sa enamikul juhtudel ei esinda sugugi n‑ö kitsalt erakondlikku platvormi, vaid oma elukogemusest tingitud arusaamu elust ja asjadest. Ma arvan nõnda, et ega iseenesest, tunnistan avameelselt, seda sundkäiku või erakorralise iseloomuga käiku ma heameelega poleks välja pakkunud, ja olen kindel, et see ei ole mingisugune asi iseeneses, mis täiendab meie õigusloomet. Seda tingis erakorraline olukord, mille esilekutsujaks on olnud ühe omavalitsuse käitumine, mis on väga selgelt kahjuks seadusteülene, kehtiva õigusega vastuolus ja seab kahtluse alla ausate valimiste läbiviimise Tallinnas, ka õiguslikult ettemääratud valimiste läbiviimise Tallinnas, sest on selge, et kui seadusega seda täpsustust ei anta, siis meil seisavad ees väga keerulised ja pikad kohtuvaidlused, mis ei pruugi 35 nädala pärast ehk valimispäevaks läbigi saada. Küsimus on, kes võtab vastutuseriski selle eest. Parlament oma tegevusetusega võtab selle osaliselt kindlasti omaks.

Kolleegid! Enne kui me läheme järgmise küsimuse juurde, on mul teile anda edasi teade selle kohta, et Reformierakonna fraktsioonilt on saabunud juhatajale kirjalik ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorrapunktide ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Ma panen selle ettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.

Nii et ärgem takistagem parlamendi tööd, nagu Ain meid üles kutsus.

Urmas! Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Palun esitada vaheajataotlus ka kirjalikult! Vaheaeg lõpeb kell 12.16.
V a h e a e g

Tähelepanu, kolleegid, Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorrapunktide ammendumiseni, kuid mitte rohkem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Evelyn Sepp, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Mul on küsimus Riigikogu kodukorra seaduse kohta. Mitu korda võib ühel istungil hääletada ühte ja sama istungi aja pikendamise ettepanekut, kas seda võib teha põhimõtteliselt iga minuti tagant?

Igal fraktsioonil on õigus võtta vaheaegu ja teha ettepanekuid. Seda õigust on praeguseks kasutanud kolm fraktsiooni. See ei ole vastuolus kodukorraseadusega. Riigikogu praegusel juhul kinnitas oma eelnevat otsust.
Läheme edasi päevakorrapunkti menetlusega. Palun tagasi kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu! Läheme küsimustega edasi. Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! No ei kuule ju!

Kolleegid! Palun vaikust!

21. märtsil 2007. aastal saatis Euroopa Komisjon Eesti välisministrile kirja, millega algatas Eesti Vabariigi suhtes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 alusel lepingust tulenevate kohustuste rikkumise menetluse. Teine selline arvamus saadeti Euroopa Komisjoni poolt Eestile 6. juunil 2008. aastal, mille kohaselt on komisjon seisukohal, et Eesti ei ole õigesti üle võtnud direktiivi regulatsiooni, mis puudutab seksuaalse ahistamise mõistet. Hea ettekandja! Kas nende muudatuste põhjal, mis nüüd on tehtud, kas selle eelnõu põhjal on võimalik öelda, et me oleme vastava direktiivi üle võtnud, ja kuidas me oleme seda teinud?

Aitäh! Minu hinnangul küll.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh, proua juhataja! Austatud kolleeg Urmas Reinsalu! Ma olen väga pettunud, et oma tavaliste põhjalike vastuste asemel annate te täna pealiskaudseid vastuseid ja olete väga sõnakehv. Kuid kui te ütlete, et aasta enne valimisi ei tohi valimisregulatsiooni muuta, siis teie just sellega ju tegeletegi, Tallinna 63 saadikukohast tegite 79. Ma küsin: kui palju see teie arvates maksma läheb? Miks me praegu sellel väga rahavaesel ajal, kus me kulutame reserve, kus me kaalume laenude võtmist, kus me võtame ka sealt, kust tõepoolest enam midagi võtta ei ole, kust ei võta ka surm, raiskame niimoodi raha? Miks te prassite selle rahaga ja kui palju see teie arvates ikkagi maksma läheks?

Aitäh! Komisjonis selle eelnõu arutelul see küsimus esile ei kerkinud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te viitasite oma ühes vastuses eelmisele õiguskantslerile. Nüüd on paras aeg meelde tuletada, et eelmine õiguskantsler on öelnud ka siinsamas Riigikogu saalis (muide, ta tegi seda 2007. aastal), et põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneva riigivõimu omavoli keelust tulenevalt on riigivõimuorganil, sealhulgas Riigikogul, kohustus oma põhimõttelist laadi otsuseid selgitada ja põhjendada. Ma juba juhtisin tähelepanu sellele, et need muudatusettepanekud, mis puudutavad valimisi, on esitatud kiirustades ja läbi rääkimata kohalike omavalitsustega, neid pole põhjendatud. Evelyn Sepp tegi õiguskomisjonis ettepaneku (viibisin ka ise seal), et need muudatusettepanekud võiks vormistada eraldi eelnõuna. Mis on see põhjendus, miks te seda ei taha?

Aeg, kolleeg Tootsen!

Aitäh! Hääletusel komisjon seda ei toetanud. Selle eelnõuga ei tehta põhimõttelisi muudatusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas, vaid fikseeritakse olemasolevat olukorda.

Sõna saab kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Keegi nimetas sinu kõnet kõrgemaks pilotaažiks. Minu meelest oled sa täna väga nõrgas vormis ja räägid ainult loosungitega. Sellepärast ma palun su käest, et sa püüaksid mulle selgitada, miks sa siin puldis räägid põhiseaduse ja demokraatia kaitsmisest, aga ajakirjanikud raadios ja televisioonis, ka lehed räägivad hoopis muust, sellest, et Toompea koalitsioon kardab, et ta kaotab ka sel korral Tallinnas võimu. Tähendab, mäng on selles, et te tahaksite võita Tallinnas valimised. Kas sa seletaksid ära, miks rahvas ja üldsus arvab ühte asja, aga sina räägid puldist hoopis teist asja ja teed seda loosungite abil?

Aitäh! Mul puudub ülevaade rahva arvamuste kohta selles osas, mis käsitleb seda seaduseelnõu.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo. Kolleeg Kallot ei ole saalis, läheme edasi. Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti reguleerib põhiseaduse XIV peatükk kohaliku omavalitsuse korraldust ja just need sätted sätestavad ka kohaliku omavalitsuse garantiid. Riigikohus on seda küsimust selgitanud oma 19. aprilli 2005. aasta lahendis (ma ei hakka numbrit tooma) selliselt: "Põhiseaduse § 154 sätestab, et kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki omavalitsuse küsimusi iseseisvalt. Oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab omavalitsuse autonoomiat, mis on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta .. aluspõhimõte. Kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides. Selle põhiseadusliku väärtuse kaitsele peab olema suunatud ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste süsteem." Kas te arutasite komisjonis seda Riigikohtu lahendit ja millised on teie õiguslikud argumendid?

Aeg, kolleeg Seppik!

Aitäh! Riigikohtu lahendid on täitmiseks. Ma arvan, et see on kohane tsiteering. Võin kinnitada, et komisjon seda ei arutanud. Vastuolus selle lahendiga, minu hinnangul, see eelnõu ei ole.

Sõna saab kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas te olete komisjoni istungil arutanud võimalust moodustada linnaosi teistes linnades, sest teada on, et seadus lubab linnaosade ja osavaldade loomist? Praegune koalitsioon otsustas moodustada linnaosad seaduse alusel ainult Tallinna linnas, aga ehk oleks võimalik moodustada linnaosad näiteks Tartus, kus nad kunagi olid. Tartus on ju mitu toredat asumit: Tähtvere, Maarjamõisa, Annelinn, Ropka, Supilinn ja Tammelinn. Nendest kõikidest võiks moodustada suurepärased linnaosad. Kas te olete oma koosolekul seda võimalust arutanud?

Ei.

Küsimuseks saab sõna Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea pinginaaber põhiseaduskomisjonist! Sinuga on vahel huvitav. Alguses ma mõttes pahandasin sinu peale, et kuidas üks noor jurist võib põhiseadust niimoodi väänata, ise on doktorantuuris, tahab tõesti edasi jõuda ja selle edasijõudmise tulemus on minu arvates selles, et Eesti põhiseadust kindlustada. Aga viimasel ajal olen täheldanud, et sa kõigest väest püüad sellest põhiseadusest kõik hea välja võtta ja teda jalge alla tallata. Praegu ütled sa küsimustele vastates ainult ei või jah. Võib-olla räägid, mida Evelyn eile küsis ja mida ta rääkis komisjonis, siis sa ei saa ainult ei või jah öelda.

Aitäh! Evelyn Sepp protestis seadusmuudatuse vastu sellisel kujul ning pani ette kaaluda eraldi eelnõu algatamist. Lembit! Ma püüan sinu usalduse uuesti taastada!

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Rääkisite pikalt sellest, mida peab tegema Tallinna volikogu. Ütlen siiralt, et tõesti on hea meel, et teil ja teie kolleegidel valutab süda tallinlaste, meie pealinna pärast. Aga eilses monitooringus toodi välja teie mõtted, et Riigikogu peab praeguses olukorras selle seadusega väga kiiresti tegutsema. Tahangi küsida, kas põhiseaduskomisjonis seda arutati, või võib-olla võite teie öelda, missuguste seadustega meie, ma mõtlen Riigikogu, peame kiiresti tegutsema.

Ei, sellisel moel arutelu üles ei kerkinud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Ratas.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kui mõelda kogu selle ettepanekute jada kronoloogiale, siis ühel hetkel te tulite välja, et linnavolikogu võiks suurendada 16 liikme võrra, st 63 liikmest 79 liikmeni, täna me arutame teie järgmist ettepanekut sellelsamal teemal, mis puudutab linnaosasid ja mis minu meelest ei puuduta ainult linnaosasid, vaid omavalitsuse autonoomiat ja iseseisvust. Kui te mõtlete nüüd tuleviku peale, ütleme, lähima nelja-viie kuu peale, mõtlete, ütleme, oktoobrikuuni, septembrikuuni, siis kuidas te näete, kas kogu see töö, mida te olete teinud, ei või tähendada seda, et tegelikult selleks hetkeks, kui kohalikud valimised toimuvad ...

Aeg, kolleeg Ratas!

... on asi nii virvarris, et keegi ei saa sellest aru, ja kas teie kui Mustamäelt valitud rahvasaadik linnavolikogus tunnete siis ka vastutust selle eest?

Aitäh, Jüri! Hea küsimus. Minu ja komisjoni tegevus ongi praegu suunatud õiguslikult kahetiste olukordade vältimisele ja maandamisele, mitte õigusvastaste olukordade tekitamisele.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te kuulute Isamaa ja Res Publica Liitu. Kunagine Tallinna linnapea, kellest ma väga lugu pean, Jüri Mõis, kuulus teatavasti ka Isamaaliitu. Jüri Mõis ütles veel hiljuti, et Tallinna linnaosad on kindlasti moodustis, millest tuleks buldooseriga üle sõita. Nende linnaosade vastu on oldud eri aegadel üsna mitmel tasandil. Nüüd, kui tahetakse depolitiseerida Tallinna linna valitsemist, linnaosad ära kaotada, on järsku ka IRL kaasosaline nii valusas seadusmuudatuses, mida peab menetlema sellises kiirendatud korras. Kas te olete järsku seisukohti muutnud või mis probleem sellega on?

Aitäh! Ma olen sinuga kindlasti sama meelt, et Tallinna linnaosavalitsused on politiseeritud, nad täidavad n‑ö parteilisi funktsioone ja seetõttu ei teeni sealsed ametnikud neutraalsete ametnikena mitte linnaelanike huve, vaid pigem ühe partei huve. Mis puudutab seda, kas see eelnõu põlistab linnaosavalitsused, siis seda ta ei tee. Ta võimaldab seaduses sätestatud juhtudel omavalitsusel linnaosasid ka kaotada.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Aadu Must.

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me mäletame, et kui Tartus arutati ühe valimisringkonna moodustamist, siis olid praeguse koalitsiooni liidrid seisukohal, et Tartu ega New York ei ole kumbki liiga suur, et seal ei võiks olla üks valimisringkond, aga see selleks. Ma arvan, et tänane katse oluliste regulatsioonide n‑ö tagaukse kaudu, ilma sisulise aruteluta sissetoomiseks kujutab endast ohtu demokraatiale ning on samm vaikiva ajastu suunas. Kas te ei saa lihtsalt aru, et probleemide kultuurne arutamine parlamendis on märksa normaalsem ja vastutustundelisem käitumine kui n‑ö erakonna või mis tahes teerulliga probleemide mahasurumine ja probleemide surumine tänavale? Mul on hakanud üha hirmsam mulje tekkima. Kriisiga seoses on alati tõusnud tendentsid isikuvõimu või diktatuuri suunas. Äkki ongi teie eesmärk vaikiv ajastu?

Aitäh! Ei ole. Ma arvan, et seda Keskerakonna Tallinnas kavandatavat eelnõu võib võrrelda teerulliga. See eelnõu siin on pigem niidirull. Mis puudutab seda, mida me soovime teha, siis me soovime vältida seda, et valimismanipulatsiooniga muudetakse vahetult enne valimisi valimisreegleid institutsiooni poolt, kellel selleks õigust pole.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja §‑s 9 on rõhutatud kohalike omavalitsuste pädevuse ja enesekorraldamise õiguse arvestamise vajadust, samuti vajadust kaasata õigusaktiga puudutatud institutsioonid eelnõu menetlemisse ning igakülgselt hinnata neid puudutavat sotsiaal-majanduslikku mõju. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 5 kohaselt ei tehta muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Olge hea, andke ülevaade, kuidas on toimunud koostöö kogukonnaga, millised on olnud läbirääkimised ja millised on olnud läbirääkimiste tulemused.

Aitäh! Kuna see eelnõu ei muuda kohaliku omavalitsuse võimupiire, ei algatanud komisjon põhjalikumaid arutelusid.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Mul on tegemist esimese küsimusega.

Vabandust! Teil on õigus, ka juhatajal tekkis see kahtlus. See on järelikult tehniline eksitus ja tuleneb sellest, et te palusite vaheaega. Teil on esimene küsimus. Palun mikrofon Toomas Varekile!

Aitäh! Ka minu küsimus on seotud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga. Kui te põhiseaduskomisjonis muudatusettepanekut ette valmistasite, kas ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta oli teil ees? Siin on öeldud, et on vajalik liikmesriikide suurema ühtsuse saavutamine, kaitsmaks ja viimaks ellu liikmesriikide ühiseks pärandiks olevaid ideaale ja põhimõtteid. Kohalik omavalitsus on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid. Artikkel 4 toob välja kohaliku omavalitsuse võimupiirid ja selle punkt 2 ütleb, et kohalikel võimuorganitel on täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele võimuorganile. Rääkimata artiklist 5. Miks te eirate Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat?

Aitäh, Toomas! See eelnõu ei eira Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ega ka teisi rahvusvahelisi õigusakte, millega Eesti Vabariik on ühinenud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud kõneleja! Suur tänu teie ausa vastuse eest minu esimesele küsimusele! Teie vastusest tekkis mul teine küsimus. Me oleme praegu problemaatilises olukorras, kui me arutame seda seadust ja neid muutusi. Võib-olla oleks otstarbekas neid üldse mitte vaadata, mitte rikkuda seadust ja neid reegleid, mis on ette nähtud? Mida te arvate sellest, mitte ettepanekust, aga küsimusest?

Aitäh! Tegevusetus tähendaks seadusrikkumise aktsepteerimist. Seda ei saa ma kuidagi toetada.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja §‑s 9 on rõhutatud kohalike omavalitsuste pädevuse ja enesekorraldamisõiguse arvestamise vajadust, samuti vajadust kaasata õigusaktiga puudutatud institutsioonid eelnõu menetlemisse. Kuidas on kaasatud selle eelnõu menetlemisse Tallinna Linnavalitsus?

Aitäh! Tallinna Linnavalitsust komisjon selle eelnõu menetlemisse ei kaasanud, ükski komisjoni liige selleks ka ettepanekut ei teinud. Ma usun, et sisuliselt oleks see olnud põhjendatud, kui me oleksime omavalitsuste pädevust muutnud või seda kitsendanud. Seda see eelnõu ei tee.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Jätkan sama teemaga. Tegelikult on kõigi muudatuste puhul, mis seadustes on tehtud ja mis puudutavad kohalikku omavalitsust, olnud hea tava (seda rõhutab ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta) nende ettevalmistamisse kaasata vähemalt kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid. Kas nende muudatuste tegemisel on küsitud näiteks Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu arvamust ja milline see arvamus on olnud? See on kohaliku omavalitsuse harta raudne põhimõte.

Aitäh! Mis puudutab häid tavu, siis vaevalt harta koostajad oskasid nii pöörast või hullu olukorda, kus üks omavalitsus hakkab seadusüleselt parlamendi võimu üle võtma, isegi ette kujutada. Me ei küsinud nende arvamust, vaid pidasime vajalikuks, et parlament ei ole tegevusetu, vaid tegutseb, selleks et seadused oleksid täidetud ja põhiseadus toimiks.

Sõna saab kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Seadus puudutab kõiki Tallinna elanikke, kellel on valimisõigus. Aga neid muudatusi ei ole arutatud ei valijatega ega nende esindajatega. See ei ole õige, sest piirab nende õigusi. Kuidas teie kavatsete selle seaduse arutelus tagada inimeste õigusi või ei ole see teie jaoks praeguses olukorras tähtis?

Aitäh! Inimeste õiguste tagamine selles tähenduses, et valimisreegleid ei muudetaks vahetult enne valimisi, ongi selle eelnõu mõte. Ma arvan, et need, kes tahavad vahetult enne valimisi seadusüleselt valimiskorraldust muuta, peaksid kindlasti inimestega aru pidama, tehes seda kultuursemal moel kui praegu.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Vladimir Velman.

Suur tänu, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eestimaa on väike riik, me teame kõiki ja me mõistame ka seda, mis on sõnade taga, seda, mida me mõtleme, kui me räägime. Eestis on üks inimene, kes segab seda, et kehtestataks presidendi otsevalimised. Eestis on üks inimene, kes praegu segab seda, et kohalikud omavalitsused võiksid käituda nii, nagu nad soovivad ja nagu nendele on õigusega ette kirjutatud. Võib-olla kirjutaks otse seadusesse sisse, et Edgar Savisaarel ei ole õigust kandideerida omavalitsuste valimistel ega Riigikogu valimistel, ja siis oleks punkt, ei oleks probleemi? Jõudu teil on, osavust on, tehke ära!

Aitäh! Ma ei toeta seda ettepanekut, mis oli küll esitatud irooniliselt ja retooriliselt, seda kavatsust karikeerivana. See ei oleks põhiseaduspärane ja oleks kindlasti õiguste rikkumine, mis ei ole põhjendatud ja on vastuolus üldiste kodaniku‑ ja inimõigustega.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui teie erakonnal Isamaa ja Res Publica Liidul, Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on nii suur soov võtta Tallinnas võimu, miks te siis tegelete nii väikeste, kosmeetiliste muudatusettepanekutega, suurendate volikogu liikmete arvu, püüate manipuleerida linnaosadega jne? Võiks ju lihtsalt kaotada Tallinna linna kui administratiivse üksuse ja moodustada selle asemel näiteks Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu nimelise rajooni, mille etteotsa võiks panna teile sobiliku inimese. Kunagi ju kehtis kord, et Tallinna linnapea paneb ametisse siseminister. Minu küsimus on selles: millal te sellise ettepanekuga välja tulete?

Aitäh! Selle ettepaneku eesmärk ongi selline, et Tallinna linnapea määraks ametisse volikogu, mis on valitud vabadel ja ausatel valimistel, mitte nagu nõukogude ajal, kui ta määrati ametisse parteikomitee poolt.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Urmas! Vaadates sind, sinu esinemist ja sinu suhtumist, meenub mulle Vladimir Lebedev 19–20 aastat tagasi, kui ta seal puldis oli. Ta rääkis samasuguse kalanäoga, kui ta tahtis Eesti riiki kukutada. Sina tahad põhiseadust kukutada. Ma küsisin eelmises küsimuses väga selgelt: kuidas argumenteeris Evelyn Sepp, kui eile arutati selle seaduse tänast toomist parlamendisaali? Sa ütlesid lihtsalt, et ta oli selle vastu. Ta argumenteeris väga selgelt teemadel, mis puudutavad omavalitsuste õigusi, mis puudutavad parlamendi õigusi, ta rääkis väga pikalt ja laialt. Aga sa lihtsalt ütlesid kahe sõnaga, et ta oli vastu. Palun kommenteeri ...

Kolleeg Kaljuvee! Palun pidage ajast kinni! Teiseks, kolleegid, ma pöördun teie poole palvega: ärgem muutugem isiklikuks, vaid jäägem oma küsimustega eelnõu sisu juurde! Palun Urmas Reinsalul vastata!

Ma arvan, et analoog paarikümne aasta taguse ajaga ei olegi väga väär, Lembit. Küsimus on seesama, kas erakorraline menetlus on põhjendatud, kui me meenutame 1991. aasta augustit, kui siia saali koguneti selleks, et vastata riigipöördekatsele. Meil ei ole praegu küll tegemist riigipöördekatsega, on tegemist linnapöördekatsega, mis on seadusvastane. Aga erakorraline menetlus on kindlasti põhjendatud. Evelyn Sepp väljendas tõepoolest komisjonis arvamust, et kõnealune seadusmuudatus ei haaku soolise võrdõiguslikkuse küsimustega, esitas küsimusi mulle ja juhtis tähelepanu, et tegemist on ebaprofessionaalse sekkumisega, mida ka põhjendas.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulan siin seda debatti ja mõtlen, et tegemist on ju selgepiiriliselt riigihankega võimule Tallinnas, kus riigihanke osapooled proovivad endale võimalikult turvalist riigihanke võitmist seadusega kätte mängida. Milles siis Keskerakonna süü seisneb? Seisneb selles, et me küsisime õiguskantslerilt arvamust selle kohta, kas Tallinnas on asjad õigesti või valesti. Õiguskantsler ütles, et oleks vaja seadust muuta. Seadust muutma asusite ju teie, muutes volikogu suurust ja pannes nüüd veel igasuguseid asju soolise võrdõiguslikkuse seadusesse. Minu küsimus on see: kas see tegevus, millega teie praegu seal puldis tegelete, on lõpuni kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega või on järsku väike põhiseaduslik riive ka siia sisse kirjutatud?

Aitäh! Ma arvan, et see tegevus on kooskõlas põhiseadusega ja see ei ole vastuolus kehtivate seadustega, vaid fikseerib olemasoleva olukorra. Seda näeb ette komisjoni ettepanek.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Igal mõjul on oma vastumõju. Viimase aja jooksul on Riigikogu püsivalt ja piisavalt pööranud tähelepanu Tallinna linnale. Tähendab, nn üla‑ ja all-linna vastuolud on kahjuks kandunud Riigikogu menetlusse. Seaduseaukude lappimine on loomulikult andnud ja annab teatud lühiajalise efekti, aga kas komisjon on mõelnud ka sellele, et töötada välja mingi põhjapanev seadus, mis käsitleb seda küsimust ja vastasseisu Tallinna ning, ütleme siis nii, Riigikogu vahel?

Aitäh! Säherdust seadusandlikku initsiatiivi pole ükski komisjoni liige üles näidanud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Mulle jäi arusaamatuks teie hinnang selle kohta, et tegemist on mingi linnapöördekatsega. Aga vaatame korraks, mida teised arvavad. Mul on praegu ees Tallinna Ülikooli politoloogi Anu Tootsi hinnang, et Tallinna haldusreformist tulenevalt oleks linnaosade kaotamine igati mõistlik otsus. Ta ütleb, et see, et praegu on linnaosad üks poliitbroilerite kasvulava, on selge. Siis kaoks vähemalt ära see võimalus, et neid poliitbroilereid rohkem tekiks, märkis ta. Ka ümberkaudsete valdade Tallinnaga kokkukasvamine oleks Tootsi hinnangul positiivne, kuna praegu on kogu asjaajamine ja kulude süsteem liiga segamini. See aitaks süsteemis korda luua. Mul on teile küsimus: mis asi siis ikkagi on see linna mingi katse või mis asi ta oli, kui näiteks niisugused lugupeetud politoloogid arvavad hoopis teisiti?

Aitäh! Ma olen nõus nii Anu Tootsiga kui ka teie küsimuses olnud hinnanguga, et Tallinnas valitseb korralagedus. Linnaosavalitsused on poliitbroilerite kasvulava ja nende ärakaotamine on kindlasti asjakohane ja otstarbekas initsiatiiv. Seda tuleb teha kehtiva seaduse alusel ja seda regulatsiooni täpsustab ka see eelnõu.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Sa oled üldiselt tuntud kui pika jutuga inimene ja väga põhjalike sõnavõttude pidaja, aga sedapuhku valmistas sinu ettekanne mulle mõnevõrra pettumuse. Kuna küsimuse esitamiseks on meil teatavasti ette nähtud ainult üks minut, mida kindlasti ületada ei tohi, ja ka kõnepidamise võimalused on meil siin piiratud, kuna istungi aeg hakkab ilmselt varsti lõppema, siis ma väga palun, et sa stenogrammi huvides tsiteeriksid komisjoni protokolli, ka seda argumentatsiooni, mida siinkõneleja komisjoni istungil väga pikalt ja põhjalikult esitas, adekvaatselt ja ülevaatlikult, mitte ainult kokkuvõtvalt. Ma usun, et see on vajalik selle küsimuse igakülgseks menetlemiseks.

Aitäh! Oma seisukohtade veerandtunnises ülevaates ma seda tegin, mina kui siinkõneleja. Mis puudutab mulle esitatud küsimusi ja komisjoni liikmete repliike, siis ma andsin ka need edasi. Ma usun, et ka kirjalikul moel on ettepanekud põhjendatud üheleheküljelise selgitusega. Veelgi enam, selles ettepanekus ei ole väga suurt arutelu kohta, sest me ei tee mingit olulist muudatust, vaid me säilitame olemasoleva olukorra, seda täpsustades.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Vladimir Velman.

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Sa mitu korda mainisid, et see seaduseelnõu ei muuda kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Samas on eelnõu pealkirjas kirjas "kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus". Kas me muudame või ei muuda?

Aitäh! Väga õigesti formeeritud küsimus. Me muudame seadust selleks, et säilitada olemasolev korraldus. Teisisõnu: vormiline muutus kutsub esile faktilise olukorra säilimise, et mitte vahetult enne valimisi valimissüsteemiga manipuleerida, mida ei soosi ka Riigikohus oma lahendis.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Siin öeldi, et me muutume väga isiklikuks. Ega me ei taha sinu vastu väga isiklikuks muutuda, aga sa ise kutsud selle välja ja üleüldse ei räägi millestki, mis on toimunud selle seaduse arutelu käigus komisjonis või mujal. Siit ka küsimus: sa oled noor mees ja su kolleegid on noored mehed, miks te siis ei lähe siiralt ja ausalt valimisvõitlusse? Võtke see võim Tallinnas ära, kui te nii vahvad poisid olete! Üks eelkõneleja juba ütles, et te lähete nagu riigihankega turule, tagaukse kaudu katsute kuidagimoodi seda asja muuta. Tulge valijate ette, rääkige oma programmist, saage palju hääli ja võtke võim Tallinnas ning samamoodi mitmel pool mujal. Aga viimastel aastatel pole teie käsi nii väga hästi käinud. Ma saan aru, et siis tuleb istuda öösel raamatukogus raamatute taga, pidada nõu justiitsministriga ...

Kolleeg Lenk! Aeg on läbi. Palun ettekandjal vastata, kui võimalik!

Aitäh! Heimar! Ma olen sinuga ühte meelt, et valimiste reeglistik ja valimistel osalemine peavad olema ausad. See tähendab, see ei tohi toimuda seadusvastaste protseduuride alusel või vahetult enne valimisi muudetud valimisreeglite alusel, mille eesmärk on manipulatsioon. Ausad valimised peavad olema parlamendi siht ja see, kas seda on vaja teha erakorraliselt, on ka kindlasti vastus rünnakule ausate valimiste põhimõtte vastu.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh! Hea ettekandja! Mul ei ole ka absoluutselt midagi sinu isiku vastu. Vastupidi, ma väga hindan sinu põhimõtteid ja hindan seda, et sa võitled demokraatia eest. Aga ma ei saa ikkagi ühest asjast aru. Me arutame viit eelnõu. Kui need eelnõud oleksid eraldi tulnud, siis minul kui Riigikogu liikmel (ma ei ole põhiseaduskomisjoni liige, ma ei saa seal kaasa rääkida) oleks olnud võimalus esitada kümme küsimust. Täna tahaksin ma ka kümme küsimust esitada, sest ma pean jälle rääkima kohalikust omavalitsusest, mis on siia juurde poogitud. Samal ajal on mul ka soolise võrdõiguslikkuse kohta väga palju küsimusi. Üks inimene käis vahepeal minu juures Mustamäel, kes tahtis võrdse kohtlemise kohta küsimust esitada, aga mina ei saa seda siin edasi anda. Ma arvan, et see on demokraatia ja parlamendiliikme õiguste rikkumine. Aga mul on küsimus. Kas sa äkki loeksid üles, mis tegevused on jäänud üldse linnaosale, et sa nii võitled? Sa oled ju Mustamäe halduskogu liige, sa saad kaasa rääkida. Minul kõrvalt vaadates on väga vähe jäänud ...

Aeg, kolleeg Kalda!

Palun öelge!

Aitäh! Seda küsimust, Mustamäe halduskogu pädevust, põhiseaduskomisjon vahetult ei arutanud. Halduskogu pädevust on kindlasti liialt kärbitud. Näiteks detailplaneeringute valdkonnas, ma arvan, võiks halduskogul olla voli oma linnaosa puudutavates küsimustes kui mitte blokeerida, siis vähemalt aeg maha võtta.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu seletuskirjast on näha, et eelnõu kohta on arvamust küsitud Eesti Linnade Liidult, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonilt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Naisteühenduse Ümarlaualt ja soolise võrdõiguslikkuse volinikult. Mulle tundub, et Riigikogu liikmetele kättesaadav eelnõu seletuskiri on vananenud, sest te olete teinud väga kardinaalseid muudatusi ja sellised muudatused kindlasti ei meenuta neile esindusorganisatsioonidele, kes oma arvamuse andsid, seda eelnõu, mille kohta nemad arvamust avaldasid. Kas põhiseaduskomisjoni protokollist selgub ka selline arutelu, et keegi komisjoni liikmetest tõstatas küsimuse, et eelnõu algatajalt Sotsiaalministeeriumilt ja sotsiaalminister Maret Maripuult tuleks küsida uut seletuskirja? Palun öelge, kas komisjoni liikmed tõstatasid lisaanalüüsi vajaduse ja kui nad tõstatasid, siis nimeliselt kes komisjoni liikmetest sellisele vajadusele tähelepanu juhtis.

Aitäh! Vajaduse tõstatas Evelyn Sepp. Tunti huvi ka algataja seisukoha vastu selle eelnõu lisamise kohta. Ametnikud, kes algatajat esindasid, väitsid, et see on poliitilise kaaluga küsimus, mina omakorda ütlesin, et kui algataja sellega rahul ei ole, on tal alati võimalus eelnõu tagasi võtta, kui ta leiab, et seda on moonutatud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Mina tahan teada, kuidas te võite kommenteerida olukorda, kui seaduseelnõu muutmise seletuskirja valmistasid ette Sotsiaalministeeriumi spetsialistid. Ma tahan öelda, et selles seletuskirjas või, ütleme, eesmärkide seletuskirjas pole me näinudki niisuguseid sõnu nagu "kohalik omavalitsus", "haldusreform", "volikogude valimised" vm. Me juba kolmas tund siin saalis räägime või küsime teilt ja räägime üldiselt oma muljeid sellest seaduseelnõust, aga me ei ole rääkinud ühtegi sõna soolisest võrdõiguslikkusest. Ma mõtlen, et põhiküsimus on ikkagi teine meeskond, mitte Sotsiaalministeeriumi meeskond, ma mõtlen just regionaalminister Siim Valmar Kiislerit, et ikka tema meeskond ...

Kolleeg Korb! Aeg on läbi. Palun vastata!

Eelnõu tutvustavas osas ma rääkisin soolist võrdõiguslikkust puudutavatest muudatusettepanekutest. Mis puudutab seletuskirja, siis kõigile on kättesaadav muudatusettepanekute loend, kus on ära toodud ka leheküljepikkune seletuskiri  nende kohalikku omavalitsust puudutavate sätete kohta.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Soolise võrdõiguslikkuse seadus on tõesti saanud hoopis uue kuju. Tegemist on ääretult vajaliku muudatuse sissetoomisega, mis puudutab kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Tõesti, kui neid seadusi hakatakse muutma, siis on olnud hea tava, et käiakse läbi ka kohalike omavalitsuste liitude tasandilt. Miks põhiseaduskomisjonis ei võetud ikkagi ette seda ettepanekut, et täna eelnõu lugemine katkestada ja anda võimalus teha muudatusettepanekuid? See muudatus, mis põhiseaduskomisjonist tuli, tuli niivõrd äkki ja ootamatult. Siin kolleeg Lembit Kaljuvee küsis Evelyn Sepa kohta, aga mina küsin: kas Lembit Kaljuvee ka tegi komisjonis märkusi eelnõu kohta?

Aitäh! Mis puudutab lugemise katkestamist, siis tehti n‑ö alternatiivne ettepanek, et esitada eraldi eelnõu. Seda komisjon ei toetanud. Härra Kaljuvee (ma vaatan kirjalikku stenogrammi) tõepoolest, tuleb tunnistada, viitas sellele, et tegemist on jõumeetodiga, oma tahtmise läbisurumisega ja poliitikud peaksid omavahel kokku leppima. See arvamus protokolliti.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Nelli Privalova. Lembit Kaljuvee, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Kuna minu nime mainiti, siis ...

Härra Kaljuvee! Meil ei ole praegu tegemist läbirääkimistega. Kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt selles küsimuses protseduuriliseks küsimuseks sõna ei anta. Palun, läheme edasi! Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Urmas! Oma vastuses minu küsimusele sa mainisid, et seaduse menetlemisel on kindlasti  vajalik tagasiside valijatelt, et tagada nende õigusi. See on tõsi. Siit minu uus küsimus: kuidas konkreetselt te kavatsete korraldada seda tagasisidet ja valijate osavõttu eelnõu arutamisest?

Aitäh! See on asjakohane ja hea küsimus. See puudutab laiemalt parlamendi õigusloome protsessi, millega on kindlasti asjakohane parlamendi töökorra töörühmas tegelda. Tegelikult on sellest kantud ka üks järgmisi eelnõusid, mis on töökorra reformimiseks asjakohane.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh! Austatud ettekandja! Eelmisel nädalal oli siin Riigikogu saalis üks otsuse eelnõu, mis tagasi lükati ja mis pidi reguleerima piiriületust. Eile andis vastuseid küsimustele peaminister Andrus Ansip. Heal kolleegil Ivi Eenmaal tekkis kartus, justkui teatud inimesed sooviksid mingeid soodustusi piiriületuseks. Minul on tekkinud täna kartus aga hoopis teises küsimuses. Nimelt, nii riigieelarve seaduse muutmisel, kus tehakse kärpeid kuskil suletud uste taga, inimestega ei räägita, kui ka tänasesse seaduseelnõusse tehakse muudatusi jõuliselt, ilma kohalike omavalitsuste ja kogukondadega nõu pidamata. Kas teil on kavas nii jätkata ja milliseid üllatusi te veel siia saali toote?

Aitäh, Inara! Ma pean alati sinu küsimustest lugu. See seaduseelnõu ei tekita üllatusi, see on üllatuste välistamise seadus valijatele ja valimistel osalejatele. See seadus fikseerib ära selle olukorra, mida valimistel osalejad ja valijad Tallinna linnas eeldasid. Need üllatuslikud muutused, mida n‑ö ratsa või ülejala Tallinnas tehakse, on seadusülesed ja seadusvastased. Nende kohta kujundab parlament kindlasti oma seisukoha just nimelt selle eelnõuga.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on lühike ja lakooniline: miks on kehtestatud selline kriteerium – alates 300 000 elanikust?

Aitäh! Eestis vastab sellisele tunnusele omavalitsustest Tallinna linn. Selle puhul on tegemist nii suure ja heterogeense kogukonnaga, kus on ka erinevad põliskogukonnad, kelle kogukondliku esindatuse tagamine mitme valimisringkonna moodustamise teel on põhjendatud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ettekandja! Läheks nüüd vahelduseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse juurde, kui lubad. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohta on tehtud mitmeid ettepanekuid. Mina pean väga lugu ümarlaua ettepanekutest. Üks väga sisulisi teemasid, mida neil, ma loodan, ka komisjonis on olnud võimalus tutvustada (kahjuks ma ei ole selle komisjoni liige ega oska täpselt öelda, eks sa siis kommenteerid), on arutelu selle ümber, et võiks selle nõukogu, mis ei ole veel tööle hakanud, Sotsiaalministeeriumi juurest tõsta Vabariigi Valitsuse juurde ehk Riigikantselei juurde. Nende põhjendus on väga selge: see ei ole ainult ühe ministeeriumi teema, teema on selgelt ministeeriumideülene. See nõukogu peaks jälgima teisi administratiivseid üksusi: kohalikke omavalitsusi, riiki.

Aeg, kolleeg Reps!

Siin taga on kirjas "mitte arvestatud". Miks?

Aitäh! Komisjon pidas vajalikuks jääda Vabariigi Valitsuse ehk Sotsiaalministeeriumi esitatud organisatsioonilise lahendi juurde. Me teame, et selle nõukogu enda moodustamisel on olnud pikka aega niisugune interregnum, mis on seotud eri ministritega, eri parteidega. Ega see asjakohane pole olnud. Kui seadus on olemas ja sellist organit nõuab, siis tuleb seda täita. Kas seda ka muuta on vaja? Sellel korral ei pidanud komisjon seda otstarbekaks.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ester Tuiksoo.

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Tahtsin küsida, mis ühendab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja võrdõiguslikkust.

Aitäh! Tegemist on korralisel moel menetletud seadusega, mis tagab inimestele etteaimatavuse ja prognoositavuse nende õiguste realiseerimisel. Selleks et etteaimatavus ja prognoositavus oleksid tagatud ka valijatele ja valimistel osalejatele, et valimisreegleid ei muudetaks, on vajalik erakorraline samm, mis on ühendatud selle korralise eelnõuga, mida me praegu menetleme. Erakorraline situatsioon nõuab erakorralist reageeringut, passiivsus parlamendi poolt tähendab seadusrikkumise aktsepteerimist.

Head kolleegid! Kell on saanud 13. Kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on tänase istungi aeg lõppenud. Eelnõu 317 arutelu jätkub järgmisel istungil ehk homme. Head tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 13.00.