Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 12. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Marek Strandberg, palun!

Head kolleegid! Roheliste erakonna fraktsioon annab Riigikogu menetlusse asjaõigusseaduse § 143 muutmise seaduse eelnõu, millega tahetakse muuta asjaõigusseaduse tõeliselt reliktset punkti, mille lähteajaks võiks pidada 1875. aastat Otto von Bismarcki aegadest, mil sätestati, et kodanikud peavad tööstuse arengu huvides leppima nii auru, suitsu kui mille iganes saabumisega oma kinnisasjale. Vahepealsel ajal on nii rahvaarv, tööstuse iseloom kui ka keskkonda puudutavad väärtushinnangud kõvasti muutunud ning roheliste väljapakutav eelnõu muudaks tolle § 143 sisu võrreldes Bismarcki aegadega tänapäevasemaks, mis oleks igati õige tegu.

Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Kõik me teame, milline on praegu meie majandusolukord. Ja et sellelt rahva tähelepanu kõrvale juhtida, kõlbavad igasugused abinõud, alustades jõustruktuuridest ja ministri avaldustest. Seoses sellega on meil arupärimine peaminister Andrus Ansipile. 15. detsembri uudistesaatele "Aktuaalne kaamera" intervjuu andnud regionaalminister Siim Valmar Kiisleri hinnangul peab varem kriminaalkorras karistatud Pirita linnaosa haldussekretäri Mart Külvi ametist vabastama või vastasel juhul tuleb linnaosavanem Tiit Terik vallandada. Linnaosavanem on linnaasutuse juht ja kui ta seda ametnikku ei vabasta, siis ta rikub ise seadust. Ja kui ta seda seadusrikkumist ei lõpeta, siis on ainuke võimalus, et linnaosavanema ametisse nimetanud linnavalitsus ta vallandab. Seda ütles regionaalminister uudistesaatele. Aga nagu ikka, kipub usinasti naabri poole näpuga näidates oma kapsaaed ununema. Sellega seoses on meil mõned küsimused peaministrile. Näiteks: kas Vabariigi Valitsus on võtnud kindla poliitilise suuna, otsides vigu Tallinna Linnavalitsuses ja õigustades Tartu Linnavalitsust? Miks te ei pööra tähelepanu Tartu abilinnapeale, kes on samuti kriminaalkorras süüdi mõistetud? Kas teil on plaanis ka Tartu abilinnapea Margus Hanson ametist vabastada? Ja mõni küsimus on veel.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon annab Riigikogule üle erikomisjoni 2008. aasta tööaruande ja ülevaate korruptsioonivastase seaduse kohaldamisest. Selle aruande esitamise kohustus tuleneb Riigikogu otsusest erikomisjoni moodustamise kohta 10. maist 2007. aastal.

Aleksei Lotman, palun!

Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni enamiku liikmete nimel on mul au üle anda arupärimine – üllatus-üllatus! – keskkonnaministrile looduskaitse arengukava valmimise pidurdamise kohta. Staažikaimad teie hulgast mäletavad, et juba 2004.–2006. aasta vahel töötati välja looduskaitse arengukava. Töös osales arvukalt eksperte. Vabariigi Valitsuse eelmine koosseis kiitis selle heaks ja esitas 2006. aasta suvel Riigikogule arutamiseks. Seda ei jõutud lõpuni menetleda, sest Riigikogu aeg sai otsa. Millegipärast praegune Vabariigi Valitsuse koosseis ei ole suvatsenud seda siia saali tuua. Samas oleme kuulnud, et 2008. aasta detsembris hoopiski algatatakse uuesti looduskaitse arengukava koostamine. Sellega seoses on meil mõned küsimused keskkonnaministrile. Mis põhjusel ei ole Vabariigi Valitsus enam kui 1,5 aasta jooksul suutnud seda kava Riigikogule esitada? Kas keskkonnaministril on eelmise valitsuse ajal koostatud kavale midagi sisuliselt ette heita? Kui valminud kava ei rahulda ministrit, siis miks ei ole poolteise aasta jooksul sellega tegeldud? Ja lõpuks: kas keskkonnaminister peab normaalseks, et tema valitsemisalas tegeldakse põhiliselt reformidega ega suudeta tagada sisulist tööd?

Palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu: esiteks, terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, selle menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet, ja teiseks, riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar.

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm seaduseelnõu ja kaks arupärimist, juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon on üle andnud erikomisjoni 2008. aasta tööaruande ja ülevaate korruptsioonivastase seaduse kohaldamisest.
Nüüd mõned teated. Riigikogu esimees edastas 18 Riigikogu liikme arupärimise justiitsminister Rein Langile ja 11 Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 15. detsembril algatatud tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Asume tänaste päevakorrapunktide menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine.
Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 281 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Panen lõpphääletusele seaduseelnõu 281. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Ain Seppiku! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon hääletab töölepingu seaduse vastu. Üllatus? Eriti üllatunud on siin sotsid. Vastu ei hääleta me mitte seetõttu, et seaduse uut redaktsiooni vaja ei ole, vaid seetõttu, et selle seaduse ideoloogia on parempoolne lausliberalism ning töövõtjate seniste õiguste vähendamine. Selle pika aja jooksul, mis me eelnõu menetlesime, oleks olnud võimalik leida ka kompromisse, kuid neid ei soovitud leida ning need mittesoovijad ei olnud meie, vaid ikka veel mingi ime mõjul koos püsiv täiesti arusaamatu ilmavaatega koalitsioon. Me püüdsime eelnõu veidi töötajasõbralikumaks muuta ning esitasime selleks üle saja väga hea, töötajasõbraliku muudatusettepaneku. Püüdsime koalitsiooni meelt muuta ka meie käsutuses oleva ainsa vahendi, obstruktsiooniga. Aga kui pime ikka ei taha nägijaks saada, siis ta pimedusse ka jääb ning selle seaduseelnõu puhul me kõnelesime – ja võtsime ka pikka vaikust – kurtidele kõrvadele.
Meid teeb väga murelikuks veel see, et eelnõu arutamise lõppfaasis tõmbas valitsus rahvakeeles öeldes naha üle kõrvade ka oma nn sotsiaalpartneril ehk ametiühingutel ning jõustas seaduse kavatsetust pool aastat varem ehk siis 1. juulist 2009. Tegelikult vaevalt sellelt valitsuselt midagi muud oodata oligi. Kuid ametiühingutel on õigus: me ei ole valmis selle seaduse rakendamiseks 1. juulist 2009. Ei ole raha, ei ole väljaõpet. Rahaasi muidugi lükati – see, mis töötajate rahasse puutub, – 1. jaanuariks, seda ei jõustatud. Seega kaotavad tööinimesed takkapihta veel ka hulga raha. Härra Taliga ametiühingust on hinnanud seda summat 80 miljonile. Sotsiaalkriisi alates kaotab tööinimene 80 miljonit. Imestama paneb, millise külma rahuga suhtusid meie sotsid sellesse uskumatusse sotsiaalpartneri tüssamisse. Kuid tegelikult ega vist ei pea imestama.
Mõningatest müütidest, millest on palju räägitud seoses selle seaduseelnõuga ja mis vajavad veidi õiendamist. Esiteks, see eelnõu iseenesest ei aita kuidagi kaasa majanduskriisi lahendamisele, pigem viib selle kriisi üle sotsiaalseks kriisiks, kuna töötajaid saab olema senisest märgatavalt lihtsam töölt vabastada. Juhin tähelepanu ka sellele, et töötajate ulatuslik koondamine on selle valitsuse tegevuse tulemusena majandusvallas juba praegu alanud. Teiseks, see eelnõu toob riigile kaasa väga suuri eelarvelisi kohustusi, mida meie arvates ei suudeta täita. Kaks viimast kuud on maksed töötukassast olnud suuremad kui laekumised. Veel on üksikuid reserve. Kolmandaks, seaduse sätete suurema abstraktsiooni ulatus ning kohatine regulatsiooni märgatavalt suurem ebaselgus võimaldavad nende äärmiselt erinevat ja laia tõlgendamist töölepingu osapoolte poolt, mis, ma ennustan, toob kaasa märgatavalt suurema hulga vaidlusi. Neljandaks, eelmärgitud põhjustel ning ka senisest märgatavalt lihtsama töölt vabastamise tõttu kasvab kohtuvaidluste hulk, sellega koos aga ka niigi ülekoormatud kohtute töökoormus ja menetlustähtajad. Viiendaks, riik ei ole seaduse rakendamisega arvestanud ega ole selleks ka valmis. Sellele juhtisid täiesti põhjendatult tähelepanu ka ametiühingud, kordan veel. Valmis ei ole tegelikult ka Justiitsministeerium ning minister Langi hoogtööloosungid siin vaevalt olukorda parandavad. Kuuendaks ja lõpuks: meie hinnangul vähenevad töötajate garantiid ja hüved selle seadusega oluliselt ning seda olukorras, kus on alanud inimeste suurem koondamine ja kus niigi, ilma selle seadusetagi kasvab inimeste ebakindlus tuleviku ees. Seega on praegu selle seaduse vastuvõtmiseks ja kiireks jõustamiseks kõige ebasobivam aeg. Nagu ma juba ütlesin, Eesti Keskerakonna fraktsioon hääletab põhimõtteliselt selle seaduseelnõu vastu. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Mai Treiali! Kaheksa minutit.

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna jõuab tõenäoliselt lõpule üks töösuhete reformi etapp. On aeg mõtiskleda, mis on tehtud, mis jäi tegemata, mida tuleks edasi arendada.
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon on juhtinud tähelepanu mitmele uue töölepingu seaduse puudusele, kuid ikka on vastatud, et seaduse aluseks on riigi ja sotsiaalpartnerite seaduseelnõu ettevalmistamisel 24. aprillil 2008. aastal sõlmitud kokkulepe, kus olevat valminud kõiki pooli rahuldav töölepingu seaduse kompromiss. Tõesti, kokkulepe on küll sõlmitud, kuid seda on juba jõutud rikkuda. Riigikogu õiguskomisjon otsustas koalitsiooni häältega, et töölepingu seaduse osad, mis riigieelarvele täiendavat koormust ei too, tuleb jõustada juba 1. juulil 2009. aastal. Kolmepoolsetel läbirääkimistel otsustati, et koos seaduse jõustumisega 1. jaanuarist 2010 tõuseb töötutoetus 1000 kroonilt pooleni alampalgast. Kui aga töölepingu seadus jõustub nüüd 2009. aasta 1. juulist, siis pole järgmise aasta riigieelarves töötutoetuse tõusuga arvestatud. Millal töötutoetus tõuseb, ei olegi teada.
Võiks öelda, et töösuhet võetakse kui pooltevahelist võlaõiguslikku lepingut. Kuid meie ühiskond ei ole selleks sammuks valmis. Meie väikesearvuline töövõtjate esindus ei suuda enam kui 600 000 töövõtja esindajaks olla. Tööseadusega jääb reguleerimata, millisteks tegelikult töötaja konkreetsed kaitsesätted kujunevad, kui palju jääb kohtupraktika täita. Töötajatel puudub kindlus ja selgus. Väide, et töölepingu osapooled on võrdsed, ei pea paika. Töötaja on alati töösuhte nõrgem pool ega ole kunagi tööandjaga võrdne.
Töölepingu seadus peab olema kõigile arusaadav. Seda on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon kahel seaduseelnõu menetlemise etapil ka väga oluliseks pidanud ja teinud vastavad muudatusettepanekud. Arusaadavus puudutab enamikku meie inimestest. Kuid praegu on töölepingu seadus põhjendamatult keerukas, tehes paljudes positsioonides viiteid võlaõigusseadusele. Eri seaduste koosrakendamisest tulenevate probleemide vältimiseks oleks tulnud töölepingu seadus siduda võlaõigusseadusest lahti, kuid seda ei soovitud teha.
Uus töölepingu seadus ei kehtesta töövõtja varalise vastutuse ülempiiri, lähtutakse põhimõttest, et küllap kohus otsustab. Ja kahjuna käsitletakse nii varalist kui ka mittevaralist kahju, mis tähendab, et arvesse tahetakse võtta isegi tööandja saamata jäänud tulu ja panna töövõtja vastutama ka tööandja võlausaldajate ees. On selge, et selline määramatus toob kindlasti kaasa aeganõudvaid kohtuprotsesse, suure ajakulu ja mis väga oluline, kalli õigusabi. Ja seda on töötajal ilmselt väga raske saavutada, et ta suudab kohtus oma õigusi kaitsta. On selge, et töösuhte nõrgema poolena ei suuda töötaja kohtus olla võrdne partner ettevõtjale, kellel on kasutada-käsutada oluliselt suuremad summad ja võimalused oma huvide eest seismisel.
Uue töölepingu seaduse vastuvõtmisel vähenevad tuntavalt koondamishüvitised, lüheneb koondamisest teavitamise aeg. Kuna koondamiskulud makstakse kinni töötukassa kaudu, siis on see taas kord tööandjatele suur võit. Suuri sõnu tehes räägitakse töötaja uuest võimalusest töötushüvitisele omal soovil ja kokkuleppe alusel töölt lahkumise korral, kuid kas need võimalused ja töötushüvitise pluss 10 või 20% ikka kaaluvad üles selle, et oled tänaval ja võidki sinna määramatuks ajaks jääda. Uus seadus peab looma töösuhetesse paindlikkust, probleemide otstarbekama lahendamise võimalusi, kuid eelnõu menetlemise käigus ei püütudki leida tööandjate ja töötajate huvide tasakaalu, seepärast jääb reform poolikuks. Kahjuks antaksegi uue töölepingu seadusega väär signaal, nagu oleksid töösuhted meil juba sedavõrd paindlikud, et riik ei peaks enam üldse olulisel määral sekkuma.
Päris kindlasti tuleb lähiajal üha rohkem tähelepanu pöörata töötute täiendus- ja ümberõppele. Tuletagem siinkohal veel kord meelde, mida ütles Riigikogus toimunud "Eesti inimarengu aruande 2007" arutelul professor Marju Lauristin: "Kui me vaatame oma ümberõppe ja täiendusõppe arvusid, siis näeme, et Eesti kulutab kümneid kordi vähem kui arenenud riigid ümber- ja täiendusõppele." Ja veel: "Eestis on kaheksakordne erinevus selles, kui palju saadakse koolitust tippastmel ja kui palju tööjõustruktuuri alamal astmel." Haridus võiks lähtuda sellest, et uut tüüpi majandusarengu mudel, mis võiks meid välja tõmmata praegusest august, eeldab inimest, kes ei ole mitte kitsa kutseharidusliku suunitlusega, vaid on teatud mõttes universaalsete oskustega, on mobiilne. Mõelgem, head kolleegid, kuidas saaksid töösuhted piisava, kaitstud paindlikkuse, nii et töötaja ei peaks koondamisel, töötuks jäämisel tundma hirmu ega lootusetust.
Kui teha võitjate ja kaotajate pingerida, siis esikoha saab koalitsioonipartnerite Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatide abiga Reformierakond, kes saavutas oma suure unistuse – liberaliseerida ka töösuhted. Kõige suurem kaotaja on Eesti riik koos töövõtjatega. Ometi on just riigi kohustus oma tööturgu kaitsta, hoolida töötajast, et töötaja tuleks omal maal toime, et ta ei jääks töötuks ega läheks võõrsile. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori! Kaheksa minutit.

Kõigepealt, selle eelnõu lõpphääletuse eel peaksin vist ütlema seda, et kuulanud eelpeetud kõnesid, on mul üks sügav eriarvamus, eriti esimese kõnelejaga. Erakonnad on Eestis ka kindlasti oluline osa kodanikuühiskonnast, aga peale erakondade on meil veel erinevaid huve ja on erinevaid ühendusi, kes neid huve esindavad. Ja nendest tööturul on töötajate huve esindavad ametiühingud ja tööandjate huve esindavad tööandjate liidud. See eelnõu, mis kardinaalselt erineb peaaegu aasta tagasi väljapakutust, on valminud nende ühingute koostöös. Sotsiaaldemokraadid näevad selles eelnõu kõige suuremat väärtust. Ka mina leiaksin paragrahve, mida võib-olla võiks kirjutada teistmoodi, aga tema väärtus on eelkõige selles, et see on kokkulepitud seaduseelnõu, millega olid nõus tööturu mõlemad osapooled. See annab kindluse, et see seaduseelnõu töötab. Ja meie meelest ei pea ükski erakond, minu poolest kas või ka Keskerakond võtma endale seda rolli, et tema on siin kõikide huvide esindaja ja tema ainsad vaenlased on meedia ja kallutatud jõud. Ei ole te tuhkagi. Ka teie esindate ainult teatud kindlaid huve, mis ühiskonnas on, nii nagu kõik teised erakonnad. Jätame tööturu osapooltele nende õiguse nende tööd teha.
Teiseks. Järgmise aasta jaanuaris pean ma seisma oma ühingukaaslaste ees, kes valdavalt teevad tööd rooli keerates – need on autojuhid. Nad kindlasti tahavad teada, kuidas läks töölepingu seaduse eelnõu menetlus Riigikogus. Mina olen kohustatud neile seda ette kandma, sest poliitikasse olen ma tulnud selle ametiühingu lähetatud inimesena. Ma pean neile ütlema, et kuigi Keskerakond esitas 110 muudatusettepanekut või kui palju neid oligi, siis komisjonis ei soovinud ta neist arutada mitte ühtegi. Mingit sisulist arutelu nende muudatuste üle ei olnud, vaid kogu eesmärk oli klounaad töötajate kaitse nimel, mida peetakse siiamaani ja peeti ka nädal aega tagasi. Nad ilmselt küsivad, miks seda tehti. Ma jään selle vastuse võlgu. Annan teile endile võimaluse vastata. Miks ei soovita ühtegi oma sajast muudatusest komisjonis isegi mitte arutada, vaid märgitakse tulemus protokolli. See on teie õigus, ma ei vaidlusta seda, aga seletama peate teie ise.
Ka pean ma vastama nende meeste ühele küsimusele. Praegu, kui majanduses läheb kehvasti, käivad väga paljud neist nädal aega tööl, aga iga päev tööd ei ole. Mõni nädal on tööd ühel päeval, mõni nädal kahel päeval, nende palk on kukkunud. Koondama neid keegi ei hakka ja seda kahel põhjusel. Esimene ja muuseas tähtsam põhjus on see, et kõik loodavad, et ajad lähevad paremaks. On ju teada, kui raske on leida uut head, tublit ja kohusetundlikku autojuhti. Lisaks veel kulud. Mehed ise praegu töölt ära minna ei saa sel lihtsal põhjusel, et see võimalus avaneb ainult juhul, kui leiab uue, parema töökoha. Kui see seadus kehtiks, oleks tal võimalus võtta oma praegusest 12-tuhandesest palgast 6000 töötukassast abirahana ja õppida uut ametit ning saada uuesti järje peale. Nii kaua, kuni see seadus veel ei kehti, seda võimalust tal ei ole. Tema sissetulek oleks kordades väiksem. Ma pean nendele meestele seletama, miks me peame pool aastat ootama – uskuge mind, nemad ootavad seda seadust palju varem.
Aga veel kord: seaduse väärtus on eelkõige selles, et see on tööturu osapoolte kokkulepitud seadus ja seetõttu meie ka toetame selle vastuvõtmist.

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Tõnis Kõivu! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kohe alustuseks ütlen ma Reformierakonna fraktsiooni poolt, et meie toetame uut töölepingu seadust. Ja kuigi ta ei ole ka meie arvates mingi imeravim, mis kõik meie probleemid ühekorraga ära lahendaks, on tal selgelt tervendav mõju tööturule. Töösuhted muutuvad paindlikumateks ehk siis erinevate rahvusvaheliste mõõtmiste kohaselt meie kiire majandusarengu pudelikaelaks olnud töösuhete jäikus saab parandatud. Eesti töösuhetesse jõuab vajalik turvaline paindlikkus ehk nii nagu võõrkeeles on harjutud seda nimetama – flexicurity.
Uus töölepingu seadus muudab töötajate olukorra paremaks. Seda on väga mitmeid kordi korratud, kuid tuleb veel üle korrata. Uue seadusega antakse uued võimalused täiendus- ja ümberõppeks, suurendame töötaja kindlustunnet, sest töötuhüvitis suureneb 70%-ni senisest sissetulekust (praegu 50%), hüvitisele tekib õigus ka omal soovil lahkujal (40% palgast), väikeettevõtjatel tekib õigus saada töötukassast hüvitist, mida neil praegu ei ole õigust saada, pikeneb õppepuhkus, materiaalne vastutus muutub konkreetseks ja töötajale arusaadavaks. Vastutus läheb selgemaks ja tööandja vara tahtliku hävitamise puhul ka suuremaks. Et kui ikka juhtub nii, et töötaja käitub nagu Kiir Tootsi pulmas – mäletate: läks sahvrisse ja keeras õllekraanid lahti –, siis ta peab oma tekitatud kahju eest ka vastutama ehk õlle kinni maksma, olenemata sellest, kui palju talle palka maksti.
Uue töölepingu seadusega muutub ka tööandjate olukord selgemaks. Ja siin piisab vaid ühest näitest. Kui tööandjal tekivad paindlikumad võimalused oma töö ümberkorraldamiseks just sel eesmärgil, et kogu tema ettevõtmine pankrotti ei läheks, ja kui on ikkagi vaja 10% töökohtadest koondada, selleks et töö ülejäänud 90% puhul säiliks, siis praeguste reeglite puhul võib selle 10% töökohtade koondamine viia kogu ettevõtte pankrotti ehk siis kaob ka ülejäänud 90% töökohtadest. Kas see on siis õige, kui tööandja on kuulekalt tasunud oma töötuskindlustusmakseid, aga jäikade reeglite tõttu puudub tal võimalus sellest osa saada ehk ta peab ikka oma tegevuse lõpetama. 1. juulist 2009 jäävad need ettevõtted, kelle ees selline valik seisab, ellu ehk siis paindlikumad töösuhted ja suurem töötukassa tugi jätab ellu väga paljud väikesed ettevõtted.
Riigikogu ühe opositsioonierakonna liikmed ei ole tahtnud osaleda ei Riigikogu sotsiaalkomisjoni ega õiguskomisjoni korraldatud seminaridel, kus piltlikult öeldes iga paragrahvi sisse vaadati ning nende sisu sügavuti mõista püüti. Suurima opositsioonierakonna esindajate puudumine annab võimaluse järelduseks, et eks niimoodi on lihtsam uuele seadusele ja nendele normidele vastu olla, kui täpselt ei tea, mis nende seaduspügalatega mõeldud on, või nagu siit puldist kõlas: "Kui ikka pime ei taha nägijaks saada, siis ta ei saa." Kahju!
Pärast töölepingu seaduse vastuvõtmist kutsun kõiki Riigikogu liikmeid üles uut seadust inimestele selgitama ja lahti rääkima. Kaheldamatult on tegemist ju suure muutusega nii töötajate kui ka tööandja jaoks ning küsimusi tekib rakendamisel palju. Aga seletagem siis ausalt ja tulenevalt seaduse normist, mitte oma isiklikust veendumusest või ka negatiivsest emotsioonist selle suhtes, mida seal kirjas ei ole.
Ühe Eestis tegutseva suurpanga juht ütles sel nädalal oma klientidele peetud aastalõpukõnes, et praeguse majandussurutise ja finantskriisi puhul ei tasu loota, et see läheb ise üle, et lihtsalt ootame ja kannatame või siis lihtsalt muretseme ja muretseme, midagi ette ei võta ja läheb üle – head ajad tulevad uuesti tagasi. Niimoodi ei juhtu! Iseenesest ei juhtu midagi. Vaja on muuta oma tegevus muutunud oludele vastavaks.
Reformierakond on välja töötanud kava Eesti muutmiseks ettevõtluskeskuseks. Me oleme seda kava nimetanud seitsmeks sammuks, mis tuleb üheskoos partneritega astuda, et panna kindel alus uuele majanduskasvule. Töölepingu seaduse vastuvõtmine ning jõustamine järgmise aasta suvel on üks osa viiendast sammust, mille pealkiri on "Parem keskkond targale tööjõule". Just praegu ongi meie kätes see töösuhete muutmine kaasaegsemaks ja paindlikumaks. Teeme siis seda, hääletame uue töölepingu seaduse poolt ja anname uuele majanduskasvule aluse panemiseks omapoolse selge panuse.
Reformierakonna fraktsiooni nimel palun hääletada töölepingu seaduse poolt. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Ott Lumi! Kaheksa minutit.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Kõigepealt sissejuhatuseks: mulle tundub, et üha rohkem on debatt töölepingu seadusega seoses kandumas seaduse sisult üle küsimusele, kas see on üks oluline algatus, nagu paljud tahavad väita, et see on Eesti majandust päästev algatus, või on see üks seadus seaduste rivis. Ma ütleksin selle kohta nii, et kindlasti ei saa me seda töölepingu seadust ülistada ja öelda, et see lahendab kõik Eesti majanduse probleemid, aga teisest küljest peame arvestama konteksti, nagu ma esimesel lugemisel mainisin. Maailmapanga analüüsi kohaselt ei ole Eesti viimase aasta jooksul teinud majanduskeskkonna elavdamiseks n-ö Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kontekstis ühtegi olulist algatust. Et Eesti kõrval oli selles raportis võrdväärsena Venemaa, siis selles kontekstis on see algatus kindlasti päris märkimisväärne.
Kui rääkida selle eelnõu menetluse käigust, siis kindlasti ma arvan, et opositsioon ei ole siin käitunud tegelikult vastutustundlikult ja riigimehelikult. Kui nii meedias kui ka siin saalis räägitakse sellest, et ollakse mures Eesti majanduse käekäigu pärast, ja samal ajal tegelikult visatakse ikkagi ettevõtluskeskkonna seisukohalt ühele olulisele eelnõule n-ö kaikaid kodaratesse, siis see ei ole tõsiseltvõetav.
Teisalt, kindlasti on see ka valitsuse jaoks olnud õppetund selles mõttes, et eelnõu menetlemist alustati ju täpselt aasta aega tagasi, ehk see on koht, et vaadata peeglisse, miks see on nii kaua aega võtnud. Ennekõike on see kogemus just selles võtmes, et olulisi reforme sellises 1990. aastate algusele omases ratsaväerünnaku stiilis Eestis enam ilmselt ei tee. Ja päris selge on see, et sotsiaalpartnerite kaasamine selle sessiooni alguses oleks kõvasti aega kokku hoidnud.
Põhiline n-ö filosoofiline debatt on selle eelnõu puhul käinud ju tegelikult selle ümber, kuidas kaasaegses mõttes tööd mõtestada. Ma arvan, et siin on olnudki opositsiooniga suhteliselt erinevad arusaamad, kuidas peaks töösuhe kaasaegse majanduse kontekstis reguleeritud olema. Tegelikult on siin keskne arusaam see, et kaasaegses majanduses ei ole töökoht ja inimene n-ö aegade algusest aegade lõpuni omavahel laulatatud. Tegelikult vastupidi, majanduse regulatiivne keskkond peab konkurentsi tekitamiseks inimeste liikumist tööalases mõttes maksimaalselt soodustama.
Selles mõttes, ma arvan, pakub uus töölepingu seadus Eesti majanduskeskkonnale n-ö heas mõttes tarviliku hapniku laengut, olgu siis näiteks töösuhte ülesütlemiseks vajaliku minimaalse aja lühendamise kaudu või ka koondamishüvitiste vähendamise koormisena ettevõtjatele töösuhte lõpetamisel. Selle eelnõu puhul, mis sündis sotsiaalpartnerite kokkuleppe tagajärjel, tuleb muidugi ausalt öelda, et seal on kindlasti ka selliseid aspekte sees, mille suhtes riik peab endale järgmise aasta eelarve koostamisel realistlikult aru andma, milleks ta on suuteline ja milleks ei ole. Olgu see siis küsimus töötutoetuse viimisest 50%-ni töötasu alammäärast või ka töötuskindlustushüvitise määra tõstmine, arvestades riigi finantsvõimalusi silmas pidades seda, et riigi osalus siin lõpmatuseni tõusta ei saa.
Veel paar olulist aspekti selle eelnõuga seoses, mis väärivad äramärkimist.
Esiteks see, mis on IRL-i jaoks selles seaduses oluline ja mida me oleme selle menetluse ajal tõstatanud, ehk küsimus rasedate ja noorte emade kaitsest, mille puhul läks sellesse eelnõusse sisuliselt sisse klausel, mis peaks panema tööandjatele senisest suurema vastutuse töösuhte ülesütlemisel. Pole mingi saladus, et mitmed tööõiguseksperdid on olnud selles suhtes skeptilised ja öelnud, et aeg peab näitama, kuidas kohtupraktika reaalselt välja kujuneb. Ma arvan, et see on kindlasti punkt, mille puhul, kui probleem ilmneb, me peame selle seaduse juurde tagasi tulema.
Teiseks kindlasti oluline poliitiline samm, mis sotsiaalpartnerite kokkuleppe valguses suudetakse lõpuks ka Eestis astuda, on küsimus tööandjale tekkivast võimalusest erisoodustusevabalt töövõtja tasemeõppesse investeerida. Ja kui Mai Treial oma kõnes puudutas seda, et valitsus ei mõtle ümber- ja täiendusõppe võimaluste peale, siis on see selles mõttes väär, et kokkuleppe kontekstis on just seda tegelikult mõeldud.
Nii et lõpetuseks võib öelda, et kindlasti oleks olnud hästi mõistuspärane, kui Eesti riik oleks tegelikult suutnud tööõiguse kaasajastamise oluliselt varem läbi viia. Kunagi tegi kolleeg Marko Pomerants, viimati sotsiaalministrina, selles suhtes tõsise katse. Nagu toona juhtus, oleks see katse ka seekord äärepealt populismi sohu vajunud. Seekord me oleme selle eelnõuga siiamaani tulnud. Ta ei ole kindlasti ideaalne, aga ma arvan, et kõik, kes vajutavad täna rohelist nuppu, vajutavad igal juhul selle poolt, et üks oluline osa Eesti majandusest ehk töösuhete regulatiivne raamistik muutub oluliselt kaasajastatumaks ja, ütleme, sellisele kapitalistlikule majandusmudelile omasemaks. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! On niisugune lihtne põhimõte, et ei tule mitte teha lihtsalt õigeid asju, vaid õigeid asju tuleb teha õigel ajal. Kuulanud siin eelmisi ettekandeid, võib järeldada üht asja: tõepoolest, seesama töölepingu seaduse muutus võibki loomult olla täiesti õige asi, aga kas selle õige asja tegemiseks on täna kõige õigem aeg, seda on väga raske öelda. Ja tegelikult eelnõu kaitsjate peetud kõnedki siin viitavad väga selgelt sellele, et ega ka nemad ei tea, kas praegu on see kõige õigem aeg või mitte. Ühes ettekandes väideti, et majandusliku arengu puudulikkuse ja ebamugavuse või ebatäiuslikkuse üheks põhjuseks on olnud just nimelt selline paindumatu töösuhe. Võib-olla kunagi see ongi nii olnud, aga mitte enam praegu. Praegu võime me enam-vähem selgelt öelda, et majandusliku languse põhjuseks nii Eestis kui maailmas ei ole kindlasti mitte Eesti puudulik töösuhe ja töösuhete regulatsioon või paindumatu töösuhete regulatsioon, vaid ikka see lihtne asjaolu, et eelmisel sajandil 1970. aastate alguses tehti mingisugune finants- ja majanduskokkulepe, mis praeguseks hetkeks on ennast ammendanud. Nüüd me teame seda ja praegu aina selgemalt, et meie majandus, just nimelt nendesamade ettevõtjate puhul, kelle huvides see paindlikum töösuhe tekkida võiks, ei vasta ega vastanud juba tegelikult kaks-kolm aastat tagasi nendele turunõudmistele, mis maailmas olemas olid. Kui me korrutame selle mittevastavuse veel läbi üldise majanduskriisiga, kus turud on kokku kuivanud palju üldisematel põhjustel, ei oska me ju isegi praegu selgelt öelda, milline peaks välja nägema meie majanduse konvergents ehk muutumine nendes uutes, topeltkeeruliseks muutunud oludes. Me lihtsalt ei tea seda.
Kui rääkida töövõtjast ehk inimesest, keda kõnealune seadus kõige rohkem puudutab, siis loomulikult peame arvestama, et selline paindlik töölepingusuhe saab sündida ainult oludes, kus on olemas väga rikkalikud, selged ja igal juhul tarvilikud ja alati piisavad ümberõppevõimalused. Kui me vaatame meie poolt siin saalis vastu võetud 2009. aasta riigieelarve seadust, siis kahjuks ei näe me seal nende ümberõppevahendite jaoks just kuigi paljut. Ehk lõppkokkuvõttes oleme ka selle töölepingu seadusega situatsioonis, et kui see on ka vastu võetud, siis kantakse kahju niikuinii, ja kui see jääb vastu võtmata, võidakse kanda kahju samuti niikuinii. Me oleme olukorras, kus tegelikult peaksime lähtuma ennekõike just ettevaatuspõhimõttest, mis tsiviliseeritud maailmas on igati arusaadav ja vastuvõetav, ehk mitte tekitama muutusi, mille tagajärgi on suhteliselt raske ette näha. Ja tänasel päeval sellesama töölepingu seaduse muutustega tekkivaid tagajärgi ongi väga raske ennustada. Õige käitumine oleks sellisel juhul aeg maha võtta ja proovida uuesti läbi rääkida sellisel moel, et tõepoolest kõik need, kes olid kaasatud, oleksid kaasatud ka nendes uutes oludes, sest ebaselgus ja ebaselgelt mõjuvad seadused on tõenäoliselt ühed ebamugavamad, mis ette võivad tulla.
Meie fraktsioonil ei ole selget poolt- ega vastuhoiakut selles küsimuses, nii et meie fraktsiooni liikmed hääletavad oma arusaama ja südametunnistuse järgi. Aga üks asi, mis meil on ühine ja millest me kindlasti lähtume, on see, et me eelistaksime olla nende eelnõude poolt, mille puhul nii kaasamine kui ajakohasus oleksid samal ajal tähele pandud ja kasutatud. Praegusel juhul võib öelda, et ajakohasusest ollakse natuke kaugel, sest tegelikult tehakse juba aegade jooksul tegemata jäänud töid oludes, kus õige asi võibki sattuda olema täiesti valel ajal realiseeritud. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu 299. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 54 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. (Aplaus.)
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 370. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu 311. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.

Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 316 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 316. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 316 seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist k.a 15. detsembri istungil. Varasemalt, 4. detsembril oli komisjon häältega 7 poolt ja 3 vastu otsustanud, et juhul kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 17. detsembri istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjoni 15. detsembri istungil osalesid eelnõu esitaja esindajatena Kaitseministeeriumist ministri nõunik Andreas Kaju, asekantsler Sven Sakkov, rahvusvahelise õiguse büroo juhataja Ingrid Muul, operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja asetäitja Lauri Abel ning Välisministeeriumist esimese poliitikaosakonna peadirektor Margus Kolga. Istungil osales informatsiooni saamise eesmärgil ka Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nõunik Jaan Pöör.
Muudatusettepanekute tegemiseks ettenähtud tähtajaks esitati neli muudatusettepanekut, millest riigikaitsekomisjon ei toetanud muudatusettepanekut nr 1. Komisjon toetas ettepanekut nr 2, mille kohaselt lisatakse otsuse kehtimiseks ka vägede staatust käsitleva lepingu sõlmimise või ühinemise tingimus. Muudatusettepanekud 3 ja 4 on täpsustava iseloomuga, muudatusettepanek 3 tulenes riigikaitsekomisjonis toimunud aruteludest.
Riigikaitsekomisjon otsustas 15. detsembri istungil häältega 7 poolt ja 2 vastu teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Peeter Kreitzberg, palun!

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Kas vastab tõele, et meil pole praegu ei Iraagi kutset ega ÜRO Julgeolekunõukogu vastavasisulist resolutsiooni, mille alusel meie väed viibiksid 2009. aastal Iraagis? Samal ajal me lugesime, et Iraagi valitsus on võtnud vastu otsuse, mille kohaselt meie väed, kui nad Iraaki tulevad, peavad olema lahkunud sealt poole aasta jooksul, mitte viibima aasta lõpuni?

Aitäh! Esiteks, eelnõus on sõnastatud see palvena. Me olime tunnistajad debatile selle üle, mida erinevad Riigikogu liikmed peavad silmas, defineerides mõistet "palve". Soov meie jätkamiseks on olemas, praegu on ka valitsuse delegatsioon ekspertide tasemel Iraagis läbi rääkimas. Mis puudutab viimast informatsiooni, siis Iraagi valitsus otsustas saata Iraagi parlamenti eelnõu, kus on mainitud kuupäeva 31. juuli. Aga see ei muuda meie mandaadi olemust, sest teadaolevalt me anname mandaadi kuni üheks aastaks. Me tuleme välja sealt varem, kui nii on kokku lepitud või kui teine pool seda soovib. See mahub ühest küljest meie õigusruumi ja teisest küljest on see otse loomulikult tervitatav.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli põhjalikult jutuks või te võite Riigikogule selgitada, millisel rahvusvahelisel õiguslikul alusel me täna oma otsust teeme? Te tegite ettepaneku otsus täna vastu võtta, aga milline on rahvusvaheline õiguslik alus? Kui eelmistel kordadel oli selleks ÜRO mandaat või riikidevahelised kokkulepped, kas siis täna hääletab Riigikogu kirjavahetuse alusel?

Lähtuvalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusest, mis on Eesti seadus.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kuni tänase päevani olnud kirglik Iraagi missiooni pooldaja, sest seda on saanud pidada meie kaitseväe väljaõppe arvestatavaks osaks. Ja kaitsta Eestit väljaspool tema territooriumi on mõistlik. Täna on tekkinud ka minul sügav kahtlus. Ütleme, mina olen sõdur, sain käsu ja liigun Iraaki, aga mul ei ole ju selget mandaati. Kui ma langen vangi, millise konventsiooni järgi mind koheldakse?

Aitäh! Kuni 1. jaanuarini 2009 ei ole probleemi, see on õiguslikult kaetud. Mis saab pärast 1. jaanuari 2009? Nagu ma mainisin, on praegu käimas läbirääkimised, ja kui tuleb selgus, siis on Eesti kaitseväelased Iraagis, kui 1. jaanuariks selgust ei ole, siis meid seal ei ole, enne kui selgus on majas.

Peeter Kreitzberg, palun!

Suur tänu! Mis kujul on meile saabunud Iraagi valitsuse palve ja kes on sellele alla kirjutanud?

Aitäh! Seda kajastati pikalt ja värvikalt eelnõu esimesel lugemisel ja see nimi sai välja toodud. Kui te vaatate meie esimese lugemise stenogrammi, siis te leiate, et tegemist oli Iraagi Vabariigi rahvusliku julgeoleku nõuniku Muwafaq al-Rubaie'ga.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Kas tänasel päeval või õigemini 1. jaanuarist, kui me selle eelnõu Riigikogus otsusena vastu võtame, on Eesti sõdurid kaitstud näiteks kohapealse islami- ehk šariaadikohtu kohtumõistmise eest või mitte?

Aitäh! Sellest murest ajendatult sai lisatud eelnõule just nimelt parandusettepanek nr 2, mis tähendab selle mandaadi kehtima hakkamise tingimust. Tsiteerin: pikendada Iraagi Vabariigi palve esitamise ja vägede staatust käsitleva lepingu sõlmimise või lepinguga ühinemise jne korral antud mandaati. Ehk siis nii kaua, kui juriidiline staatus ei ole konkreetselt selge, see otsus mandaadi osas ei toimi.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas te võiksite meile kas Eesti põhiseadusest või muudest seadustest lugeda ette sellise palve legaaldefinitsiooni, palve legaaldefinitsiooni? Selle palve, mis on meile justkui kuskilt esitatud, aga mida veel näha ei ole.

Aitäh! Ei ole käepärast põhiseadust, aga palve definitsiooni üle me kuulsime palavaid debatte, kordan jällegi, meie esimesel lugemisel. Kaldun kartma, et palve definitsiooni Eesti seadusruumis ei eksisteeri ja see ilu peitub vaataja silmades, mille pärast on, kordan veel kord, lisatud siia vägede staatuse leping. Ja teadaolevalt lepingud ei ole ühepoolsed, lepingutega on suhteliselt keeruline ühepoolselt toimetada. Ehk siis see leping iseenesest on ju tegelikult lõppresultaat, palvetele, kutsetele jne reageerimisele eelnev etapp. Ehk siis ma näen selle lepingu märkimisväärselt väärtuslikumat rolli, kui on suhteliselt ebaõnnestunult defineeritud palvel.

Tarmo Mänd, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleeg! Teatavasti lõpeb ÜRO mandaat sellele julgeolekumissioonile Iraagis 31. detsembril, mis tähendab ju, et lõpeb missioon ise. See otsuse eelnõu pikendab meie osalemist missioonil, mida enam ei ole. Kas te sellele õiguslikule nonsensile olete tähelepanu pööranud?

Aitäh! Valdkond on jälle tõlgendamise osa ehk siis Eesti kaitseväelased jätkavad oma missiooni julgeoleku tagamisel Iraagis, mida nad on teinud ka seni.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Eelmistel kordadel me oleme nii valitsuse tasandil kui Riigikogu tasandil tehtud otsuseid toetanud ja tuginenud alati ÜRO mandaadile. 31. detsembrist edasi meil sellist mandaati enam ei ole. Te ütlesite täna, et me lähtume oma seadusandlusest. See on ju tore, aga me saadame nad Iraaki! Nii et selleks on vaja rahvusvahelisi dokumente, täna on aga ainult palve. Kas te komisjonis ei arutanud, et te jätate Riigikogu äärmiselt rumalasse olukorda? Tavaliselt me usaldame oma komisjonide arvamust. Te olete leidnud, et võiksime selle otsuse vastu võtta, samal ajal peaksime seda tegema rahvusvaheliselt selgelt ebaseaduslikult.

Aitäh! On olemas vorm, kus kaks riiki teevad koostööd, ja läbi selle koostöö on ka kaitseväelased ühes või teises riigis. Selleks regulatsiooni raamiks ja selle protsessi kirjeldamiseks ongi rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus, mis ei puuduta ainult meie vägede saatmist väljapoole. Seal on päris palju juttu sellest, kui teiste riikide kaitseväelased tulevad näiteks Eestisse ja neil ei ole rahvusvahelist mandaati.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Täna oli ühes Eesti on-line'i meediakanalis väga huvitav pealkiri, et Iraak nõustus Eesti vägede jätkamisega Iraagis. Siit minu küsimus. See leping, millest siin on põgusalt räägitud, ei ole ju, esiteks, allkirjastatud leping, see leping on vist ettevalmistamise protsessis. Kas see leping saab olema rahvusvaheline leping, mis peaks kuuluma Riigikogus ratifitseerimisele? Ja kui see nii on, siis tõepoolest, kuna tegemist on ju uue missiooniga, peaksime otsuse selle kohta langetama pärast võimaliku lepingu ratifitseerimist ja nende tingimuste teadmist.

Aitäh! See selgub siis, kui mõlemad osapooled on lepingutekstis lõplikult kokku leppinud. Lähtuvalt meie põhiseaduse §-st 121 on Riigikogul tõesti kohustus ratifitseerida leping, kui Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi. Aga see on selge siis, kui lepingutekst on kahe osapoole vahel lõplikult kokku lepitud.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Minu jaoks on olukord ääretult arusaamatu ja teistpidi totter. Ühelt poolt me saadame oma mehed sõtta. Me saadame sõtta, saadame tinglikult, meil ei ole kutset, ei ole lepingut, mitte midagi ei ole, aga te soovitate Riigikogul otsuse vastu võtta. Et saadame poisid sõtta, aga mille alusel, eks see kunagi selgub. Mis selle põhjus on?

Aitäh! Punkt üks, nagu ma korduvalt olen siin öelnud, ei lähe poisid enne, kui nende staatus on reguleeritud. Riigikogu otsus ei saada neid automaatselt kuskile. Punkt kaks, ma sean väikse küsimärgi alla sõna "sõda". Võimaluse korral kutsuksin teid hea meelega järgmine kord kaasa tutvuma olukorraga kohapeal. Riigikaitsekomisjon käis seal ja pakun välja, et sõna "sõda" praegu Iraagis kasutada enam ei saa.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ega mina ei saa ka mitte millestki aru, mis asja me täna siin hääletame või mida me otsustama peaksime. Meil on siiski parlamentaarne vabariik, ja kui juba parlament võtab vastu blankootsuse, siis valitsus võib teha mida iganes ja tal ei ole mingit vajadust ega võib-olla ka tahtmist tulla uuesti siia seda lepingut ratifitseerima jne. Aga mul on tegelikult väga lihtne küsimus. Kas Reformierakond ja valitsuskoalitsioon tõesti arvavad, et Eesti parlament läheb 1. jaanuarist laiali, et tal pole aega tulla nii nende lepingute kui ka selle otsusega siia parlamenti siis, kui kõik need lepingud on olemas?

Aitäh! Teie lohutuseks ütlen, et kui valitsus soovib seda teha, eirata Riigikogu ratifitseerimiskohustust, kui lepingus on vastavad sätted sees, siis ta rikub ka põhiseaduse § 121,  ja ma ei usu, et nad selle peale lähevad.

Rein Ratas, palun!

Tänan! Eesti delegatsioon on Iraagis, mitte Iraagi delegatsioon Eestis. Kas see tähendab siis seda, et me oleme rohkem huvitatud Iraagis viibimisest, kui Iraagi valitsustasandid on huvitatud meie viibimisest seal? Kuidas seda asja seletada? Miks meiega ei tuldud läbi rääkima? Olen rääkinud.

Suur tänu! Ilmselt vihjate mäe ja Muhamedi loo peale, aga vastuseks ütlen – oleme lihtsalt viisakad! Olen rääkinud.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Sa ütlesid just enne ühele küsimusele vastates, et Eesti poisid ei lähe kuhugi enne, kui pole lepingut. Millal Riigikogu lepingu ratifitseerib, pole samuti teada, sest pole ju veel asja ennastki. Kas see tähendab siis seda, et 31. detsembrist tuleb Eesti kontingent Iraagist tagasi Eestisse ja jääb siia piltlikult öeldes ooteseisundisse, kuni Riigikogu selle võimaliku lepingu ratifitseerib ja uuele missioonile õigusliku aluse annab? Kas ma olen õigesti aru saanud või on teil endal siiski midagi kodutöö osas pisut tegemata?

Aitäh! Väga hea kodutöö! Just seda ma olengi väljendanud, et kui need tingimused ja juriidiline korrektsus ei ole 31. detsembril paigas, siis Eesti kaitseväelased väljuvad Iraagist.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tahan teada, miks komisjon ei oodanud ära, kuni leping sõlmitakse või me ühineme mõne lepinguga, ja ei tulnud siis koos sellega teisele lugemisele. Enne ei saa meie poisse niikuinii välja saata. See, et tulla siia teisele lugemisele, oleks võtnud päeva-paar aega, aga oleks olnud väga korrektne. Miks komisjon ei tahtnud korrektselt käituda?

Aitäh! Ma ei näe siin ühtegi põhjust väita, et komisjon on käitunud ebakorrektselt.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma rõhutan veel kord, et olen igasuguste välismissioonide kirglik pooldaja, aga täna ma ei saa ka endiselt aru, miks te ei võiks eelnõu lugemist siin katkestada. Teeme paberid korda ja võtame vastu normaalse, adekvaatse otsuse sellel hetkel, kui selleks on loodud kõik eeldused. See on ei- või jaa-vastus.

Millele?

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Eelmine kord, esimesel lugemisel me arutasime seda nn kutset ja arutasime seda teksti, et kohe-kohe peaks saabuma põhjalik taotlus. Nagu ma aru saan, siiamaani ei ole see taotlus siia jõudnud, aja tajumine Iraagis on natukene teistsugune kui meil. Mis on sinu seisukoht: kas see on reaalne ja tänasel päeval üsnagi selge, et 31. detsembril tulevad meie poisid sealt tagasi, sest lihtsalt ei ole õiguslikku alust ja lepingu tingimused ei ole teada?

See on teoreetiliselt võimalik. Protsessid käivad, mitte ainult läbirääkimise mõistes, vaid ka Iraagi enda otsustusprotsessid. Eks aeg näitab. Tegelikult on mõlemad variandid võimalikud ja loodame, et enne aasta lõppu selgus saabub. Seda on viimasel ajal minu andmetel selgelt väljendanud ka Iraagi pool.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Väga mitmed on küsinud, aga  te kas ei taha vastust anda või ei ole küsimus selge olnud, millegipärast ei ole vastust tulnud. Jah, eelnõusse on pandud sisse tingimus, et kui  leping saab olema. Ma kordan paljude küsimust: miks mitte tulla selle eelnõuga saali siis, kui  leping on juba olemas? Miks peab selle täna vastu võtma mingisuguse tingimusega, et ehk, kui leping tuleb? Miks sellega nii kiire on? Tuleme siis, kui leping on alla kirjutatud.

Aitäh! See käik annab teile võimaluse jõulukuuse all olla ja mitte südametunnistuspiina tunda, kui leping on sõlmitud, ja Riigikogu ei ole.

Marek Strandberg, palun!

Ma küsin siin juba korduvalt esitatud küsimuse veidi teises rakursis. Kas õiguslikult ja sisuliselt oleks korrektsem – jättes kõrvale kõikvõimalikud jõulumeeleolud ja asjad, mis tegelikult ei puuduta seadusloojat, kes võib alati erakorraliselt kokku tulla, kui on vaja, ja on alati ka tulnud erakorraliselt kokku, kui on vaja olnud – selle otsuse eelnõu menetlemine tõepoolest siinkohal peatada ja tulla tagasi korrektselt, kas koos selle lepinguga või mitte?

Aitäh! See on kõigi meie Riigikogu liikmete vaba tahe ja võimalus need ettepanekud esitada. Minu hinnangul on eelnõu käinud selleks piisavalt paljude juristide käe alt läbi, et mul võiks tekkida kahtlus selle õigustühisuses.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Mul on jälle väga lihtne küsimus: miks te ei hooli Eesti sõdurpoistest ja Eesti emade poegadest, meil ei ole neid nii palju?

Me hoolime ja väga hoolime Eesti kaitseväelastest.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kolmekümne esimese õhtul lõpeb praegune missioon, mille Riigikogu on heaks kiitnud. Täna ei ole meil alust uuele missioonile, kuna meil ei ole ÜRO taotlust ja ei ole ka lepingut Iraagiga. Juhul, kui leping tuleb, lugupeetud komisjoni esimees, siis on see vaja siin Riigikogus ratifitseerida, selleks on vaja erakorralist istungjärku, kui me tahame teha selle otsuse veel enne 1. jaanuari või järgmise aasta algul. Miks te komisjoni esimehena ikkagi ei taotle praegu teise lugemise katkestamist, siin on ju täielik vastuolu olemas?

Aitäh! Vastan teie küsimusele, et ma ei näe siin teravat põhjust taotleda katkestamist.

Rein Ratas, palun!

Tänan! Tänan topelt ilusa vastuse eest minu esimesele küsimusele, et see on nagu Muhamed ja mägi. On ju nii, et Muhamed on kahtlemata kõvem kui mägi, ja kui Muhamed ei lähe mäe juurde, siis tuleb mägi Muhamedi juurde. Kas me siis tõesti oleme Eestis tunnistanud oma mannetust, oma suhtelist viletsust, minnes vägeva Muhamedi juurde kui mägi Bagdadi? Olen rääkinud.

Aitäh! Tegemist on riigiga, kellel on tarvis abi. Ei ole korrektne olla nii üleolev ja öelda, et kui te ei käi mööda maailma ringi ja eri riikides kohapeal abi palumas, siis olge oma murega üksi. Ehk siis ma ei näe selles faktis mingit probleemi, pigem ma näen selles, et me neid läbirääkimisi Bagdadis peame, austust, viisakust ja probleemide aktsepteerimist.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Tahaksin küsida teie käest, et kui mõne teise, mitte Iraagi valitsuse nõunik või, ütleme, naaberriigi nõunik kirjutaks samasuguse palve, mida meie siin arutame, kas me võiksime siis selle palve alusel koostada niisuguse lepingu ja kas see oleks juriidiliselt korrektne?

Aitäh! Julgen kinnitada, et seda lepingut ei sõlmita nõuniku ja Eesti eksperdi vahel, see sõlmitakse kõrgemal tasemel. Ja nagu ma mainisin, leping on kahepoolne, leping on kahe poole soovide, tahete väljendus.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See küsimus ei puuduta austust ega sõprussuhteid, sest nendest ei räägita meie põhiseaduses selles kontekstis midagi. Kas te võiksite meile korrata veel kord, millised on Eesti põhiseaduses toodud alused kaitseväe saatmiseks välisriiki? Põhiseaduses!

Aitäh! Tundsin, et läheb eksamineerimiseks. Korrektse Riigikogu liikmena vastan: riigikaitsekomisjonis seda sellisel kujul ei arutatud.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saanud küll vastust eelmisele küsimusele, aga küsin nüüd selliselt: kui see leping, mis praegu on ettevalmistamisel Iraagis, saab alla kirjutatud, kas siis seda on vaja ratifitseerida Riigikogus?

Aitäh! Põhiseaduses, millest üks osa on mul ees, härra Seppik, § 121 sätestab, et Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud, millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi. Ehk siis selle alusel ja sõltuvalt lepingu sisust on vastus.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Kas teil Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehena on aimu, milline see leping võiks välja näha ja kas ta võiks sisaldada selliseid kohustusi? Või olete teie täitsa valge leht ja te ei tea, mille üle seal praegu läbi räägitakse?

Veel kord kordan, et selle lepingu tekst tuleneb praegustest läbirääkimistest, praegustest protsessidest Iraagi valitsuses ja parlamendis, ja seepärast, kuna üks osapool ei ole Riigikogu, ei võta ma endale au kommenteerida seda projekti, eelnõu ja läbirääkimisi.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Te tsiteerisite väga selgelt, mida põhiseadus ütleb nende kohustuste kohta, mida te tahate, et Riigikogu praegu vastu võtaks. Järelikult see, mida te tahate, on põhiseadusvastane. Ma tahaksin ikka teada, miks te tahate seda teha. Te ei ole andnud selle kohta ühtki selget vastust, et me tahame, me oleme lubanud. Miks see nii on? Miks te seisate seal praegu ja püüate seda läbi pressida?

Aitäh! Seisan teie ees kui riigikaitsekomisjoni istungil valitud riigikaitsekomisjoni esineja selle eelnõu lugemisel, mitte isiklikust initsiatiivist või omavolist. Ja vaatamata kõigile eriarvamustele, ei näe ma nii nagu enamik riigikaitsekomisjoni liikmeidki selles eelnõus mingit vastuolu ei põhiseadusega ega ka muu õigusruumiga.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et see riik vajab abi. Kui see riik vajab abi, siis palun öelge, miks nad ei esita seda palvet meile korrektselt, vaid mingi eellepinguna ja miks teie ei anna siin ühtegi korrektset vastust?

See väljend, et riik vajab abi, tähendab ka seda – ma arvan, et te olete kursis Iraagi arengutega, tema viimaste arengutega –, et Iraak on oma ülesehituse faasis. Uskuge mind, Iraagis ei ole sellist parlamenti, sellist arutelu ega ei ole paljuski ka sellist seadusruumi, nagu Eesti riigis on, ehk kõik on algfaasis. See on kaudne seletus teie tunnetele ehk kultuuriruumid ja riikide arengufaasid on maailmas väga erinevad.

Marko Mihkelson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Võib-olla toome sellesse arutellu ka pisut laiema pildi. Kui te komisjoni istungil seda eelnõu käsitlesite, kas te vaatasite siis ka laiemalt julgeolekupoliitilist olukorda Iraagis, ja teiseks, millise perspektiiviga me üleüldse praegu vaatame Eesti kaitseväe missiooni tulevikku Iraagis ja Iraagi-Eesti suhteid?

Aitäh! Kaitseväe missioonidel kriisikolletes on väga kindel koht julgeolekupoliitikas nii Eesti sisemõõtmest kui ka rahvusvahelisest aspektist vaadatuna. Kui tulla Iraagi juurde, siis Iraagi viimase aja arengud näitavad selget märki, et julgeolekuolukord on paranemas. Minu isiklik arvamus, kui tohib öelda, on see, et lähenemas on etapp, kus Iraagis alustavad aktiivset tööd tsiviilstruktuurid, rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO jt. Kuid sinnani, kui julgeolekuolukord ei ole tsiviilmõistes veel nii lahenenud ja riik on üleminekufaasis, on mitte ainult Iraagi, vaid kogu rahvusvahelise kriisi praktikas täiesti mõistetav ja teretulnud mitmete abistavate riikide roll, suundumaks kriisifaasist järgmisse ehk siis humanitaarabi arengufaasi.

Marko Mihkelson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Tahaks lihtsalt veel täpsustada. Kas komisjoni aruteludel kujunes välja ka selline poliitiline lähenemine veidi kaugemas perspektiivis? Millisel hetkel võiksime otsustada, et sellisel moel võiks Eesti missioon Iraagis lõppeda?

Aitäh! Meie otsuste puhul on põhiliseks ja peamiseks kriteeriumiks iseenesest Iraagi situatsiooni areng ning otse loomulikult Iraagi enda soov saada veel toetust ja abi. Mis kujul? Täna me räägime kaitseväelastest. Iraagis olles ja Iraagi kaitseministriga kohtudes tuli tulevikuperspektiivis kõne alla ka nende tõsine soov saada Eestilt abi kaitseväehariduse mõistes, kas siis aidata neil militaarharidusasutusi välja arendada või võtta mõned nende ohvitserid näiteks Balti Kaitsekolledžisse õppima. Et kaitsevägi on viimane ja lõplik etapp, ma küll ei taha väita. Need protsessid jätkuvad ja tasakesti läheb protsess sellisest sõjalisest kriisist ja sügavast julgeolekukriisist üle arenguabi, arengutoetuse faasi. Ma arvan, et ka tulevikus on sellel riigil Eesti välispoliitikas ja mitmesugustes arenguprogrammides oma kindel koht.

Hea ettekandja, tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Vilja Savisaare! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna seisab Riigikogu valiku ees. Seadusandja peab otsustama, kui kaua veel patrullivad meie sõdurid Bagdadi tänavatel. Riigikogu enamuse häältega on Eesti mehed minemas veel üheks aastaks Iraaki ja jätkama sellist missiooni, millel järgmise aasta 1. jaanuarist kaob ära ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat. Tegelikult pole enam mingit põhjust mängida Iraagis Eesti sõdurite eludega. Seda enam, et Iraak meie kaitseväelasi oma riiki enam nii väga ei tahagi. Välisminister Urmas Paet teatas meile möödunud nädalal Riigikogu ees esinedes, et Iraagi suutlikkus oma territooriumi iseseisvalt kontrollida on pidevalt kasvanud ja üha edukamalt toimub ka valitsemisprotsess, julgeoleku tagamisse on kaasatud erinevaid usulisi ja etnilisi rühmitusi. Lugupeetud välisministri sõnul näitavad Iraagi poliitilise süsteemi arengut ja stabiliseerumist mitmed vastuvõetud seadused ning järgmise aasta jaanuaris toimuvad uue valimisseaduse alusel Iraagi provintside ja kohalike omavalitsuste valimised. Ka julgeolekuolukorra areng on liikunud positiivses suunas.
Seega oleks Eestil aeg oma sõjaväeline avantüür Iraagis lõpetada. Olen täna endiselt seisukohal, et Eesti otsus missioonil osaleda oli põhimõtteliselt väär. Sõja ettekäändeks toodud massihävitusrelvi Iraagist ei leitud. Ameerika Ühendriigid läksid sõtta, omamata ÜRO mandaati ega NATO toetust. See on president Bushi sõda. Tänaseks on president Bush avalikult kahetsenud, et luureinfo Iraagi kohta osutus vääraks.
Otsus saata Eesti kaitseväelased Iraaki sündis samamoodi kui ameeriklaste otsus alustada sõda. Pole mingi saladus, et meie sõdurite Iraaki lennutamise otsustas ainuisikuliselt välisminister Kristiina Ojuland, kes jagas lääneliitlastele kergekäeliselt lubadusi. Kõik hilisem oli vaid asja tagantjärele vormistamine. Parlamentaarses riigis on lubamatu, et parlament sörgib täitevvõimu sabas. Kõigepealt oleks pidanud meie riigi osalemist Iraagi missioonil arutama Riigikogu. Ministrid olid aga oma lubadustega juba enne parlamendi arutelu pannud Riigikogu liikmed sisuliselt fakti ette.
Täna püüab koalitsioon Riigikogus täpselt samamoodi hämades saada seadusandjalt volitusi kaitseväelaste Iraaki saatmiseks. Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule saadetud otsuse eelnõu ütleb, et pikendatakse Iraagi missiooni juhul, kui Iraagi valitsus esitab vastavasisulise palve. Sellist palvet pole Iraak esitanud. Kindlasti ei saa Iraagi rahvusliku julgeoleku nõuniku kirja pidada mandaadiks, et missiooni pikendada. Eesti valitsus justkui anuks ja paluks, et me ikkagi jätkuvalt saaksime Iraagis edasi olla. Tänaseks on Iraagi valitsus heaks kiitnud seaduseelnõu, mis lubab Suurbritannial, Austraalial ja mõnedel teistel riikidel, sealhulgas Eestil, jääda Iraaki ka pärast aasta lõppu. Seadus sätestab vägede Iraagis viibimise tingimused pärast ÜRO mandaadi lõppemist järgmisel aastal. Samas, miks siis Eesti peab ikkagi selle viie viimase riigi hulgas olema?
Tähelepanuväärne on asjaolu, et Eesti Iraagi-missiooni lõpetamise kava seisneb välisminister Paeti hinnangul lennukis, mis toob kaitseväelased ühel hetkel kodumaale. See on tõeline kõrgpilotaaž välisministrilt. Valitsus peaks tulema otsuse eelnõuga uuesti Riigikogu ette, kui on sõlmitud asjakohane Eesti ja Iraagi kahepoolne leping, sest praegustel teadmata tingimustel pole ka Eesti kaitseväe juhtidel alust anda missioonipiirkonda liikumise käsku. Meie poisid jäävad 1. jaanuarist 2009 ilma igasuguse õigusliku kaitseta. Kuid mina hääletaksin ka siis Eesti kaitseväelaste sõjalises tegevuses osalemise vastu. Meie jaoks on aeg astuda välja USA alustatud sõjast ja tulla koju tagasi. Eesti ühiskonna avalik arvamus ei ole Iraagi missiooni toetanud, poliitikud saatsid Eesti sõdurid Iraaki okupantidena. Meil peaks veel värskelt meeles olema, mida tähendab ühele rahvale okupatsioon. Eesti võiks erinevalt USA-st aru saada, et relvade abil rahu eksportida pole võimalik. Eriti keeruline on seda teha, omamata Iraagi rahva toetust. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Männi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Teatavasti on Eestimaa mehed olnud kuulsad sõjamehed juba Sigtuna retke aegadest alates. Ja meil on üheskoos meeldiv tõdeda tõesti seda, et meie poisid on hinnatud sõjamehed rahutagamismissioonidel ja ka Iraagis. Tähelepanuväärne on aga see, et meid on kutsutud Iraaki nn missiooni jätkamisele koos Ameerika, Inglismaa, Austraalia, Rumeenia ja El Salvadoriga, mille vastu ka iseenesest ei saaks midagi olla. Küsimus on selles, et me ei tea, keda veel on kutsutud ja kui paljud sellest austavast kutsest tegelikult on ära öelnud.
Mis siis sunnib meid sinna ikka tingimata minema ja seda sõda edasi pidama? Olen kuulnud üht kuulsusrikast ütlust, mis ringleb sõjaväelaste hulgas ja mis on väidetavalt piiri taga sündinud ütlus. See puudutab seda, et eestlaste pühendumus sellele nn pühale üritusele on sedavõrd suur, et nad jätkavad oma teenistust seal ka peale ameeriklasi. Selle üle tasuks mõelda, miks me peaksime neid asju õiguslikku regulatsiooni kindlustamata ikka niimoodi ette võtma. Meil ei ole mingit põhjust oma sõdureid või kaitseväe juhtkonda selles küsimuses hurjutada, ma arvan, et see on pigem ühe grupi võimupoliitikute tahe või hoopis midagi enamat. See asjaajamine või esimene lugemine siin öisel istungil ja tänane lugemine, kui Mati Raidma püüdis musta taas valgeks rääkida, viitab sellele, et  sisuliselt me tegeleme paratamatusega. Mäletate kõik, kuidas välisminister siin ööistungil meile kinnitas, et tegemist on ääretult tähtsa poliitilise küsimusega. Keegi ei tea, mis tähtsust sellel poliitikal siis täna Eesti riigi jaoks on, võib-olla et koalitsioonipool teab, opositsioon kindlasti mitte. Aga nüüd me teame, et britid on otsustanud ka 2009. aasta juulikuus ära tulla. Kas nendel ei ole seda poliitilist tähtsust?
Mida me siis siin täna tegelikult sünnitame? Küsimuse teine ja palju muret tekitavam pool on lisaks poliitikale veel õiguslik raamistik selle asja ümber. Kui Iraagi valitsus meid sinna väga tahaks, siis oleks see kutse ammu siin, selles ei tarvitse üldse kahelda, see on korrektne, seda näeb ette rahvusvaheline õigus. Iraagi kutse probleem on mujal, see on aeg-ajalt ajakirjandusest läbi käinud. Esimesel lugemisel tegi minister Paet taas musta valgeks, öeldes, et see nn nõuniku kutse on väga piisav dokument selleks kõigeks. Nüüd me loeme ajakirjandusest, et selles kirjas on väidetud – mina ei ole seda kirja näinud, see on ajakirjanduslik informatsioon –, et kutse tuleb Iraagi valitsuselt, aga  täna seda dokumenti pole. Täna saime lugeda ka, et alles läksid Iraaki meie ametnikud, ametnike tasand Välisministeeriumist ja Kaitseministeeriumist, et hakata lepingu üle läbirääkimisi pidama. See ei ole üldse tasand, kes oleks volitatud milleski läbi rääkima, see on asja ettevalmistav periood.
Nii et ka mina väidan, et Riigikogult tahetakse otsust enne seda, kui me saame teada, mis  tegelikult edasi toimuma hakkab. Valitsus ootab Riigikogult blankovolitust selleks, et saata sõdurid Iraaki ilma igasuguste tagatisteta. See on õiguslik nonsenss. Veel suurem õiguslik nonsenss on see, kui ÜRO mandaat 31. detsembril lõpeb, siis lõpeb ka missioon. Meie otsus ju pikendab missiooni olematul missioonil veel üheks aastaks. Tähendab, Eesti Riigikogu võtab endale täna ühe riigi ulatuses ÜRO volitused ja jätkab missiooni, mida ÜRO enam ei toeta. See tähendab seda, et õiguslik alus on täiesti vale, teades, et edasine Iraagis toetub kõik kahepoolsetele suhetele, kahe riigi vahelisele lepingule, mida siin Muhamedi ja mäe näite varal konkreetselt püüti selgeks teha. Aga see on see õiguslik alus, siin ei ole enam tegemist rahvusvahelise julgeolekuoperatsiooniga. Ma ei saa aru, kas peaks veel veenvamalt tõestama, et see asi on absurd? Seda õiguslikku moonutist ei pea Rahvaliidu fraktsioon võimalikuks toetada. Kui asjad on konkreetsed, leping on olemas, tuleks siin selle juurde tagasi tulla. Täna me hääletame nendel põhjustel selle eelnõu vastu. Tänan!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Juba eelmisel aastal ei pooldanud me Iraagi missiooni jätkamist, seda küll hoopis teistel põhjustel – me arvasime, et ka Eesti riigile on sõjaliselt tunduvalt õpetlikum, kui suurendada ehk sõjalist kontingenti Afganistanis ja treenida oma järgmise astme sõjalisi võimekusi.
Nagu juba öeldud, selle aasta rahvusvaheline kokkulepe Iraagi missiooni, rahvusvahelise missiooni jätkamiseks lõpeb tõepoolest 31. detsembril k.a ja siis seda missiooni ju arusaadavalt enam ei ole. Me oleme kuulnud, et pärast seda on meie sõjaväelased Iraagi demokraatliku riigiga sõlmitava leppe alusel seal edasi. Me pole seda lepet näinud. Selliste blankovekslite väljaandmine oleks umbes sama hea, kui ma laseksin siinsamas Riigikogu saalis ringlema tühja paberilehe ja paluksin sellele allkirja. No igaks juhuks kirjutaksin sinna mõned numbrid, näiteks 3000, 10 000, miljon – suvalistesse kohtadesse. Vaevalt, et sellele paberile ühtegi allkirja tuleb. Kindlasti ei tule.
Nüüd, kuna see on kahe riigi vaheline leping, siis peaksime tõenäoliselt selle tähendust  põhjalikult kaaluma. Aga seda me saaksime teha siis, kui me oleme seda lepingut näinud. See on leping riigiga, mis on natuke nagu meie riigi moodi, aga natuke ei ole ka. Selle riigi põhiseaduse sissejuhatus ütleb, et tegemist on põhiseadusega riigis, mille pojad elavad prohvetite maal, imaamide viimases puhkepaigas, tsivilisatsiooni liidrite maal, tähestiku ja aritmeetika loojate maal Mesopotaamias, mille õigused põhinevad selgelt islami usul. Kuigi usuvabadus selles riigis on tagatud. Me sattuksime selle lepinguga olukorda, kus vaevalt et meie õiguskantsler ja vaevalt ka meie Riigikogu Kantselei juriidiline osakond suudaks täpselt aru saada, milline on õiguslik suhe riigiga, mis just nagu on demokraatlik. Aga me kuulsime siin riigikaitsekomisjoni esimehe suust, et ta päris ei ole ka, kuna seal veel toimub midagi. Ent selle riigi õiguslikud alused on tunduvalt religioonipõhisemad kui näiteks meie enda õigussüsteem.
On selge, et see õigussuhe ei ole lihtne ja sellise õigussuhte peale blankovekslit anda on riskantne. Sellepärast, et siis oleks see tõepoolest suhe kahe riigi vahel ja poleks enam kaetud mitmesuguste rahvusvaheliste lepetega, mille loomise ja moodustamise juures me saame vastutust mingilgi määral jagada, et mitte öelda hajutada. Jagatud vastutus võimaldab ehk õiguslikest suhetest paremini aru saada. Nagu siin juba küsitud, ei ole me kindlad, kas selle hoopis teisest kultuurilisest alusest tuleneva lepinguõigusega maal on meie enda sõjaväelased tõepoolest kaitstud ning mis on selle sõjaväelise missiooni mõte ja sisu.
Väga vähesed Riigikogu liikmed – kui üldse – on kohtunud Iraagi rahvaesindajatega ja kuulnud nende suust, mis on nende huvid. Kui me jälgime meediat, siis nende huvid on selged: saada lahti võõrastest vägedest ja hakata toimima iseseisvalt. Need on väited, mida on öeldud väga selgelt. Ma ei tahaks, et Eesti Vabariigi Riigikogu toimiks moel, millega legaliseeritaks midagi sellist, mida kuulsin oma lapsepõlves, kui ma sain uudistesaatest "Vremja" teada, et Afganistani valitsus Kabulis on pöördunud Nõukogude Liidu poole, saamaks sõjalist abi millegi teoks tegemiseks. Selle tagajärgi me oleme hiljem näinud või nendest kuulnud ja väga paljud on olnud isiklikult, oma tuttavate või sugulaste kaudu sellega puutumuses.
Ma olen veendumusel, et kui rahvusvahelist kokkulepet ei ole, on Eestil sellises sõjalises suhtes viibida ebamugav, ebaselge ja probleeme tekitav. Ja tegelikult oleks meil oma kaitsevõime säilitamise selguse mõttes vaja teha ju hoopis muid asju. Meie julgeolek praegu ei ole enam niivõrd palju Iraagis, kuivõrd siinsamas kodus. Võib-olla ehk Afganistanis, kus on olemas rahvusvahelised lepped ja mingi üldisem katuspõhimõte, millest lähtutakse. Aga selge on see, et arukas sellist blankovekslit anda ei ole, ja meie fraktsioon seda ka ei toeta. Ma saan aru, et mitmesuguste rahvusvaheliste lubaduste või lubaduslaadsete sõnumite väljaandmisega on ehk meie välisminister või ka peaminister või mis tahes muu minister ennast, kuidas öelda, ebamugavasse olukorda maletanud. Aga see ongi valitsuse vastutus. Kindlasti mitte ei saa Eesti rahvaesindajad võtta valitsuse ebamugavustunnet enda kanda ja anda välja sellist blankovekslit, millel ei ole tõepoolest enam rahvusvahelist katet, ja tegelikult me ei tea, kas sellel on olemas ka Iraagi rahva kate nende tegelike huvide mõttes. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid, palun nobedamini klahvile suruda! Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Ma palun vabandust, lugupeetud juhataja!
Kohe oma sõnavõtu alguses ütlen ma erinevalt teistest kõnelejatest, et Eesti Reformierakond tõepoolest toetab seda otsuse eelnõu. Ma alustaksin pisut vulgaarsevõitu näitega sellest, kuidas NATO väed omavahel kommunikeerivad – erinevad keeled, erinevad kultuurid. Kui seda on küsitud, siis tihti ütlevad ohvitserid, et selleks on olemas standardlühend, mille nimi on KISS, mis  inglise keeles tähendab: keep it simple, stupid. Kuid tulles vulgaarsuste juurest tagasi, küsiksin ma, mida siis tegelikult tahetakse. Esitatud on palve, esitatud on palve olla valmis abistama. Ärgu kõlagu see õõnsalt, kuid ma tulen ikka ja jälle siin kõnepuldis olles selle juurde, et see, et meil on sõltumatu riigi parlament, ei ole tingimata iseenesestmõistetav. Kunagi kõlasid palved maailma üldsuse poole 1940. aastate lõpu Saksamaalt, 1950. aastate Ungarist, 1960. aastate lõpu Tšehhimaalt. Vastust ei tulnud. Ei antud indikatsiooni, et üleüldse ollakse valmis abistama. Ja teada on, et meile kõigile väga tuttav tank rullis täie hooga edasi. Praegusel hetkel on tegemist sellega, et Eesti on näidanud üles oma tahet abi anda. Ja loomulikult jääb Eesti ootama täiendavat dokumenti, mida me ratifitseerime ning mille üle praegu läbi räägitakse, millised on tingimused ja kas need on meie jaoks vastuvõetavad.
See, et nendes regioonides, kus on ka meie pisikene väekontingent, vajavad asjad veel toimetamist, on kõikidele selge. Just sellepärast olemegi meie nende viie riigi hulgas. Ning olgu veel täiendavalt öeldud, et otsest sõjategevust seal enam ei ole. Siinkohal tundub pisut koomiline nädal tagasi toimunud debatt, kus pikalt arutleti Iraagi valitsuse esindaja tiitli üle. Jah, tegemist on meie puhul justkui siis väikese riigiga, millele maailma üldsus ei osuta tähelepanu. Küll oleks äärmiselt koomiline, kui me oleksime hakanud debateerima, kas USA riigisekretär ikkagi sekretärina on selleks pädev. Ma arvan, et see ei ole professionaalne ja see võib-olla ei olnud see opositsiooni poolt konstruktiivne asjadele lähenemine.
Kuid et hoida asju tõesti lihtsatena, tahaksin tulla oma lühikese sõnavõtu alguse juurde, et kui tekib olukord, kus on vaja abi. Alles hiljuti lõppes PÖFF ja sellelt filmifestivalilt on minu pintsaku revääril siin väike meene, mis on vähendatud koopia Poola ohvitseri mundri nööbist. Ma vaatasin filmi "Katõn", mis kajastas sündmusi Katõni metsades, kus teatavasti mõrvati üle 21 000 Poola ohvitseri. Poola oli lõhki kistud, Poola oli üksi. Ma arvan, et meie kõikide kohus on olla valmis andma abi, kui abipalve on esitatud, et säärased õõvastavad asjad ei toimuks. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Raivo Järvi! Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Head kolleegid! Siia kõnepulti tulles pean ütlema, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed on kõik need aastad, kui Eesti väed on olnud koalitsioonivägede koosseisus Iraagis, jagunenud kahte lehte. On fraktsiooni liikmed, kes ei ole seda missiooni toetanud, ja on ka fraktsiooni liikmeid, kes on seda väga toetanud ja leidnud, et Eesti sõjameeste ja -naiste olemine Iraagis on Eestile väga tähtis julgeolekugarantii.
Ma ei peatuks pikemalt sellel, kas see palve, mis on meile esitatud või mida ei ole meile esitatud, on pädev või mitte. Mina olen kuulnud Iraagi kaitseministri palvet siis, kui me olime riigikaitsekomisjoniga Iraagis. Kaitseminister ütles meile, et Eesti sõjamehed on oodatud Iraaki neile appi, tagama sotsiaalse infrastruktuuri säilimist ja samuti nende sõjameeste väljaõpet.
Kui me mõtleme selle üle, miks Eesti on üks nende kuue riigi seas, keda Iraagi valitsus appi kutsub, siis ma arvan, et põhjus ei ole mitte see, et meie sõjaväelased on nii täpsed laskurid, et nad on väga head sõjamasinate juhid, aga põhjus on kindlasti selles, et peale selle on nad oma hingelt head inimesed ja nad on teinud oma tööd Iraagis südamega. Mis see tähendab? Kui meie sõjamehed on missioonil Iraagi piirkondades, siis nad ei tee ainult stamptööd, ei korja ära relvi või ei vaata, et seal julgeolek oleks tagatud, vaid nad suhtlevad kohalikega ja küsivad, kuidas on nende pereliikmete tervis, kas neil on probleeme ühe või teise asjaga. See on aidanud Iraagi rahval ennast rohkem leida ja nad tunnetavad, et rahuvalvajad ei ole lihtsalt sõjardid, vaid nad on nende suured abilised. Nii et sellest tingituna mina kutsuksin küll tänasel päeval Riigikogu üles seda missiooni pikendama, et meie saaksime anda suurema panuse selle noore demokraatia ülesehitamisse. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalvi Kõva! Palun, Aivar Riisalu!

Proua juhataja! Head kolleegid! Me oleme täna arutamas ühte teemat, mis mind inimesena on alati köitnud just selles mõttes, et see on olnud Eesti sõduritele pärast pikki aastakümneid mingites segastes oludes elamist esimene võimalus näidata, kui hea on Eesti sõdur. Seetõttu olen mina olnud kogu aeg isiklikult selle missiooni tulihingeline pooldaja. See missioon on kindlasti andnud Eesti kaitseväele väga rikkalikult kogemusi. Kõik selle missiooni läbinud ohvitserid ja allohvitserid on fantastiline kaader täiendavaks väljaõppeks Eesti kaitseväes. Mul on ääretult selge arusaam sellest, et sõdur täidab käsku, kui selle annab talle tema kõrgem ülem. Sõdur ei aruta käsu üle ja nii ongi loogiline.
Täna on missioonilt naasmas ESTPLA-17, kes peaks koju jõudma, nagu avalikult teada on, juba jõuludeks. Mulle teada olevalt on juba teele läinud ESTPLA-18 ettevalmistav element, kes võtab asju üle ja valmistub põhikontingendi saabumiseks. Ehk tegelikult on missioon, mille saatuse üle me täna arutleme, ju sisuliselt alanud, sest osa sellest kontingendist on sõitnud dislokatsioonipiirkonda. Seetõttu mul on ääretult kahju, et me tegelikult paneme kaitseväe juhid olukorda, kus nad peavad andma või tegelikult juba on andnud käsu, millel ei ole seaduse jõudu, sest et see ettevalmistav kontingent ESTPLA-18-st on saanud ju käsu liikuda missioonipiirkonda.
Kurb on see, et poliitikutel ei ole õnnestunud teha seda tööd ära õigeaegselt. Kurb on see, et selles saalis täna ei taheta aru saada sellest, et kas me nimetame seda rahu valvamiseks või milleks iganes, sõduril on üsna reaalne oht näiteks vastase kätte vangi langeda. Ja kõige olulisem küsimus, mis minu jaoks tekib, on täpselt see, et kuidas teda sellel hetkel käsitletakse. Eesti sõdurid on Iraagis pidanud vastama näiteks isegi sellisele küsimusele, kui tõsised Iisraeli riigi vastased on jälginud, mis relvastust sõdurid kasutavad. Meie teatavasti oleme kasutanud ka Galil SAR tüüpi automaatrelvi, ja õnneks oli sõdur nii taibukas ning oskas vastata, et SAR, see ei ole Galil, see on Lõuna-Aafrika Vabariik ehk South African Republic. See vastus rahuldas araabia päritolu vastast. Kui araablane oleks aru saanud, et tegemist on Iisraeli relvaga, ei tea, mis siis oleks võinud sellel hetkel juhtuda. Sellised pisiasjad ongi sellesama sõduri elus, keda meie lähetame, tegelikult igapäevased. Ehk paraku meil ei ole pahatihti arusaama, mida me teeme. Seetõttu ma olen ääretult õnnetu, et olles selle missiooni kirglik pooldaja, olen ma täna sunnitud hääletama selle otsuse vastu, sest see otsus ei ole piisavalt ette valmistatud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on neli muudatusettepanekut.
Esimese on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 47, 1 oli erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud Mati Raidma ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud riigikaitsekomisjon, arvestatud täielikult. Neljas muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt ja arvestatud täielikult.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja nüüd võime panna Riigikogu otsuse eelnõu lõpphääletusele.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu 394. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid oli 1. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme kolleeg Silver Meikari!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Väliskomisjon arutas Albaania ja Horvaatia NATO-ga  ühinemise protokolle 15. detsembril. Tähtajaks ei olnud meile laekunud ühtegi parandusettepanekut. Me otsustasime saata eelnõu teisele lugemisele ja teha ettepanek see otsuse eelnõu vastu võtta.
Ma tahaksin tänada head kolleegi Trivimi Vellistet, kes nii esimese lugemise ajal kui ka hiljem saadetud soovitusega juhtis tähelepanu pealkirja kooskõlale. Väliskomisjon arutas seda küsimust, konsulteeris nii juristide kui ka keeletoimetajatega. Vastavalt Eesti õiguspraktikale on oluline selle otsuse eelnõu puhul lähtuda ingliskeelsest originaalprotokollist. Kahtlemata oleks võinud olla lahendus, kui me oleksime lisanud selguse huvides näiteks sellise teksti: Albaania Vabariigi ühinemist ja Horvaatia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seadus. Aga siin ütlesid keeletoimetajad, et siis oleks sõnakordus, mis ei ole samuti eesti keele ilu arvestades väga hea. Kokkuvõttena väliskomisjon otsustas pärast pisikest arutelu, et me jääme pealkirja esialgse sõnastuse juurde. Me oleme kindlad, et kõigile Riigikogu liikmetele on ka selline pealkiri arusaadav. Ja täpselt sellisel kujul, nagu see eelnõu oli esimesel lugemisel, on ta ka täna teie ees. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Silver Meikar! Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra ettekandja! Mul on hea meel, et te minu ettepanekut arutasite, aga ma juhin tähelepanu, et minu ettepanekus ei ole mitte mingisugust sõnakordust. Ma loen selle uuesti ette, see on väga lühikene: Vabariigi Valitsuse algatatud Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu. Ma arvan, et see on ühemõtteline ja siin ei ole mingit kordust. Mulle jääb ikkagi arusaamatuks, kes ütles või missugustel kaalutlustel öeldi, et see sõnastus, mis on ühemõtteline, on halvem kui praegune kahemõtteline sõnastus? Kas lugupeetud ettekandja tutvustaks natukenegi, kes need arutlejad olid?

Aitäh! Esimene printsiip, millest me eelnõu puhul lähtusime, oli see, et seaduseelnõu pealkirja sõnastamisel peab lähtuma eelnõuga heakskiidetavate protokollide ingliskeelsest nimetusest. Ja just sellepärast, kuna me panime nii Horvaatia kui Albaania ühinemise ühte seaduseelnõusse, võis täiesti põhjendatud kaalutlustel teil tekkida arusaamatus selle eelnõu pealkirja osas. Teie väljapakutud versioon ei läinud kokku sellega, mismoodi on sõnastatud need ingliskeelsed protokollid. See oligi kõige olulisem puudus. Meil olid arutlusel erinevad variandid, mis olid välja pakutud Välisministeeriumi keeletoimetaja ja teie poolt. Neid tutvustas meile väliskomisjoni nõunik Eve Anton. Lõpuks me otsustasime, et kõige otstarbekam variant on jätta pealkiri sellisel kujul, nagu see on esitatud. Aitäh teile!

Palun, kolleeg Trivimi Velliste, teine küsimus!

Aitäh! Ma saan väga hästi aru, et ingliskeelse lepingu puhul tuleb lähtuda ingliskeelsest tekstist, see peaks olema enesestmõistetav. Aga kas siis väliskomisjon on langenud juba sel määral inglise keele lummusesse, et te panete sõnu ümber täht-tähelt ja mehaaniliselt, mitte ei tõlgi enam ühest keelest teise keelde mõtet? Kas see tähendab seda, kui tuua üks näide vene keele kohta, et lause "Koer poiss teeb karutükke" me tõlgiksime vene keelde "Sobaka maltšik delajet medvedžije kuski"? Kas see on siis teie n-ö keelelise lahendamise viis?

Jah, ma olen päris kindel, et meil Riigikogus ei tule kunagi ratifitseerida ühtegi rahvusvahelist protokolli, millel oleks selline pealkiri, nagu te just mainisite. Aga ma olen sellel seisukohal, et järgmine kord, kui me peaksime veel kord arutama uute NATO-ga liituvate riikide ühinemisprotokolle, oleks selguse huvides võib-olla hea võtta need eelnõud ette eraldi. Ehk kui me oleksime öelnud lihtsalt, et Albaania ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi protokolli heakskiitmise seadus, ei oleks üldse küsimust. Oleks võinud need eelnõud lahku lüüa. Ma arvan, et järgmine kord võime väliskomisjonis kindlasti sellist praktikat kasutada. Ehk siis, kui on enam kui üks riik, kes saab meie jaoks väga olulise julgeolekut tagava organisatsiooni liikmeks ning kelle liitumise me heaks kiidame, siis võime tõesti teha mitu eelnõu ja see küsimus langeks ära. Praegusel hetkel me oleme selle eelnõuga siin ja ma usun, et kõigile saalis olevatele Riigikogu liikmetele on mõistetav nii eelnõu sisu, eesmärk kui ka see, mida me täpselt täna teisel lugemisel loodetavasti heaks kiidame.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Ega see ei ole esimene kord, kus me selliste probleemidega kokku puutume. Riigikaitsekomisjonis, kus Trivimi Velliste on väga head tahet ja eeskuju näidanud, me oleme mõnikord lahendanud sellise probleemi niimoodi, et säilitame korrektse eesti keele, aga sulgudesse paneme originaalpealkirja ehk selle lepingu originaalpealkirja ja siis on asi kõigile selge. Aga ma olen ka seda meelt, et eesti keelt köndistada ei ole mõtet. Me peame oma keele vastu nii palju ...

Head kolleegid, praegu on küsimuste aeg.

 Küsimus oligi, et kas ei saaks nii teha.

Minu arvates oli see väga põhjendatud küsimus ja suur aitäh teile selle eest!

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Silver, kas sa väliskomisjoni nimel ei nõustuks sellise arvamusega, et kogu selle probleemi tõstatamine on olnud täiesti asjatu? Sest kui keegi mõistab seda nõnda, et Albaania Vabariik ja Horvaatia Vabariik hakkavad ühinema, siis selline samm ei puutuks mitte kuidagi Põhja-Atlandi lepingu protokollidesse, see ei kuulu üldse teemasse.

Minul on väga hea meel, et head kolleegid juhtisid tähelepanu keeleprobleemidele, kuigi ma pean tunnistama, et märksa parema meelega vastaksin siin puldis olles pigem sisu puudutavatele küsimustele ehk siis küsimustele Albaania ja Horvaatia valmisolekust liituda organisatsiooniga – ajalooline taust, kogu julgeolekuorganisatsiooni tulevik jne –, mis oli väliskomisjonil enne esimesele lugemisele saatmist arutelul.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Nüüd ma annakski härra Meikarile selle võimaluse, las ta siis räägib nendest sisulistest kaalutlustest.

Aitäh! Ma ütlen lühidalt, ma olen päris kindel, et kõik siin saalis olijad on põhjalikult tutvunud NATO laienemise teemaga. Kõik NATO liikmesriigid peavad vastavalt siseriiklikele protseduuridele uued liitujad heaks kiitma ja need protokollid edastatakse Ameerika Ühendriikide Kongressile, kes siis, kui kõik liikmesriigid on liitumise heaks kiitnud, võtab vastu asjaomase otsuse. Albaania ja Horvaatia said kutse NATO-ga liituda selle aasta kevadel. Eesti on alati olnud NATO laienemise üks suurimaid toetajaid ja Eesti seisukoht on olnud, et Albaania ja Horvaatia liitumine on hea nii nendele riikidele kui kogu organisatsioonile. Vastavalt meie siseriiklikule regulatsioonile peab Eesti Vabariigi parlament need protokollid heaks kiitma ja just seetõttu olen täna siin teie ees, et paluda teie toetust otsuse eelnõu teise lugemise lõpetamiseks.

Palun, kolleeg Hannes Astok!

Aitäh, hea eesistuja! Hea kõneleja! Minu küsimus on ka sisuline. Nimelt sai Bukaresti tippkohtumisel lisaks Horvaatiale ja Albaaniale liitumiskutse ka Makedoonia Vabariik, ehk küll tingimuslikus vormis. Kas te arutasite väliskomisjonis ka seda, milline on olukord Makedoonia Vabariigi liitumisel NATO-ga?

Selle otsuse eelnõu arutlusel, hea kolleeg, me Makedooniat puudutavat küsimust ei arutanud. Küll oli see meil arutuse all enne ja pärast Bukaresti kohtumist ja me oleme rääkinud sellel teemal ka hilisematel istungitel, ning mitte ainult Makedooniat ja NATO-t puudutavatest küsimustest, vaid kahtlemata ka Georgiat ja Ukrainat puudutavatest küsimustest. Aga käesoleva eelnõu puhul me käsitlesime puhtalt Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi soovi ja valmisolekut liituda selle väga olulise organisatsiooniga.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Silver Meikar! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Hannes Astok!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Eesti-Makedoonia parlamentaarse sõprusrühma esimehena soovin ma selle olulise, NATO laiendamist käsitleva eelnõu heakskiitmise eel juhtida Riigikogu tähelepanu ka ühele asjaolule. Nimelt sellelesamale asjaolule, millele ma oma küsimuses viitasin, et koos Horvaatia ja Albaaniaga, kelle ühinemist NATO-ga me praegu siin heaks kiitma oleme asumas, sai Bukaresti tippkohtumisel tingimusliku kutse NATO-ga liitumiseks ka Makedoonia Vabariik. Ma loodan siiralt, et Makedoonia Vabariik – just see on tema põhiseaduslik nimi – suudab kiiresti ületada vastuolud oma lõunanaabritega ja saab peagi NATO täisõiguslikuks liikmeks, et täies mahus panustada transatlantilise kollektiivse julgeoleku tootmisse. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Muudatusettepanekuid seaduseelnõu kohta ei ole esitatud ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu 379. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 90 lõike 2 punkti a alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnepulti väliskomisjoni liikme kolleeg Toomas Vareki!

Aitäh, proua esimees! Head kolleegid! Väliskomisjon jätkas eelnõu 362 ettevalmistamist teiseks lugemiseks 15. detsembri istungil. Muudatusettepanekute tähtajaks, 12. detsembriks muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku seaduseelnõu 362 teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Varek! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid seaduseelnõu kohta samuti ei olnud. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 90 lõike 2 punkti a alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seaduseelnõu 362. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Taavi Veskimäe!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon on pärast teise lugemise katkestamist kogunenud selle eelnõu menetlemiseks kolm korda. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mille komisjon oli määranud, ehk 15. detsembril kella 10‑ks laekus neli muudatusettepanekut. Komisjon hääletas neid muudatusettepanekuid kahel koosolekul, mille tulemusena leidsid kaks neljast muudatusettepanekust toetust ja kaks ei leidnud. Komisjon otsustas saata eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogule, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu seadusena 18. detsembril vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kuna komisjon ei toetanud Keskerakonna ettepanekut, mis üheselt nägi ette, et kaugliinile ehk kommertsliinile, kui ei ole avaliku teenindamise lepingut, antakse riigi tuge ainult juhul, kui on järgitud seda, mida ütlevad ühistranspordiseaduse §‑d 9 ja 10. Kuna komisjon ei toetanud seda meie selget ettepanekut, siis mismoodi komisjon kujutab ette, kuidas kommertsliinile antakse riigi tuge, kas vastastikusel kokkuleppel ametniku ja vedaja vahel?

Aitäh! Algataja esindaja ilmselt selgitas teile pikalt, milline see kord on. Ka praegune kord tagab selge avalikkuse, lähtuvalt riigihangete seadusest. Kõigi nende teemade juurde võib nende täpsemaks reguleerimiseks tulla tagasi juba järgmisel aastal, kui Vabariigi Valitsus, nii nagu Vabariigi Valitsuse esindaja ka ütles, esitab eelnõu uue tervikteksti. Tegelikult ei olnud see teie muudatusettepanek selle seadusmuudatuse reguleerimise ese. See oli väga selgelt suunatud ühe konkreetse muudatuse tegemiseks, mis puudutas autoregistrikeskuse pädevust.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on neli muudatusettepanekut. Esimese on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub esimest muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud kolleeg Hannes Astok, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud kolleegid Eiki Nestor ja Kalev Kotkas, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud.
Head kolleegid! Me vaatasime läbi kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 364 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas seaduseelnõu 325 kohta tehtud muudatusettepanekuid neljal istungil: 4. novembril, 10. novembril, 1. detsembril ja 9. detsembril s.a. Tulenevalt Riigikogu eelnõude normitehnika eeskirjast järjestati 4. novembri istungil paragrahvid ümber muudetavate seaduste pealkirjade tähestikulises järjekorras ning muudeti seaduseelnõu pealkirja. Nagu näete, see pealkiri on hoopis teine kui see, mis oli esimesel lugemisel. Endine sisaldas sõnu "tulenevalt välismaalaste seaduse", praegu on see asendatud sõnadega "tulenevalt keeleseaduse".
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku tuua varasemate keeleoskustasemete kehtivuse norm seaduse tasandile. Seda normi on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2008. aasta määruses nr 105. Probleemiks on selle normi korral see, et enne 1999. aasta 1. juulit välja antud keeleoskuse kategooriatunnistused loetakse kehtivaks ainult sama tööandja juures. Tegelikult ei oleks tehtud muudatuse arvestamisega õiguslik olukord muutunud. Kultuurikomisjon ei toetanud seda muudatusettepanekut. Kuid vahepeal tegi õiguskantsler haridus‑ ja teadusministrile märgukirja, milles sedastas, et ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses on avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise normide kehtestamisel väljutud volitusnormi raamidest. Õiguskantsler tegi ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis lahendab küsimuse põhiseaduspärasel viisil. 10. novembri istungil otsustas kultuurikomisjon konsensuslikult seaduseelnõud 325 ja 326 (mõlemaid käsitletakse paralleelselt) 13. novembri täiskogu päevakorrast tagasi võtta ning jätkata arutelusid komisjonis.
Järgnevad arutelud keskendusid seaduseelnõu rakendussätetele ehk kehtivate keeleoskustasemete vastavusele ja sellele, kuidas käsitleda keeleoskustasemete vastavust. Aruteludesse olid lisaks kultuurikomisjoni liikmetele ja nõunikele kaasatud Haridus‑ ja Teadusministeeriumi jurist Kati Uusmaa, sama ministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Reinthal, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest ja Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Kultuurikomisjon jõudis seisukohale, et volitusnormi laiendamise asemel tuleks sätestada vastav sõnastus seaduses.
Me lähtume üldisest põhimõttest, et tööandja kontrollib, kas inimesel on olemas ametikoha nõuetele vastav kvalifikatsioon, sealhulgas nõutav keeleoskustase, ja ta ka vastutab selle eest. Probleemide korral on alati võimalik pöörduda Keeleinspektsiooni poole või suunata inimene eksamikeskusesse eksamile.
9. detsembri istungil otsustas kultuurikomisjon konsensusega suunata eelnõu 325 teisele lugemisele 17. detsembri täiskogu istungil ning teine lugemine lõpetada.

Suur tänu, kolleeg Helmer Jõgi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on neli muudatusettepanekut. Esimese on esitanud kultuurikomisjon, on täielikult arvestatud. Teise on esitanud kultuurikomisjon, on täielikult arvestatud. Kolmas on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Neljas on kultuurikomisjonilt, on täielikult arvestatud. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 325 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Veel kord palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Nagu ma enne ütlesin, seaduseelnõu 326 käsitleti kõigil neljal istungil paralleelselt seaduseelnõuga 325. Kohtute seadus on muudetavate seaduste nimistus välja toodud sellepärast, et põhiseaduse kohaselt tuleb kõik, mis on seotud kohtukorralduse muutmisega, läbi hääletada Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Sellepärast on see seaduseelnõu eraldi välja toodud.

Suur tänu, kolleeg Helmer Jõgi! Kas ettekandjale on küsimusi?

Vabandust! Komisjonis otsustati, et teine lugemine tuleks lõpetada.

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid.
Seaduseelnõu 326 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahva ja eluruumide loenduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lühikese tekstiga ja näiliselt väga lihtne seaduseelnõu põhjustas päris pika ja korduva arutelu põhiseaduskomisjonis ega saa välistada, et see jätkub veel tulevikuski. Täna on teie ees üks põhiseaduskomisjoni ettevalmistatud parandusettepanek.
Ma peatun lühidalt arutelude käigul komisjonis. Nimelt valmistati teist lugemist ette kahel istungil: 9. ja 15. detsembril. Nende arutelude juures viibisid nii Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhataja kui ka juriidilise osakonna juhataja, samuti Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja ja Statistikaameti esindajad.
Mäletatavasti soovis Vabariigi Valitsus algselt esitatud eelnõuga Riigikogult seadusmuudatust, mis oleks andnud Vabariigi Valitsusele vabad käed määrata rahvaloenduse aeg. Euroopa Liidu otsekohalduva direktiivi kohaselt tuleb rahvaloendus korraldada 2011. aastal, kuid riigisisese seaduse kohaselt oleks olnud selle määramise aeg juba läbi, sest see tuleb määrata vähemalt kolm aastat ette.
Nüüd siis probleemidest, mis sellega seoses meie ette kerkisid. Nimelt on ÜRO välja andnud ühe soovituste paketi, milles on kindlaks määratud tingimused, millele rahvaloendus peab vastama või mida peab rahvaloenduse ajaga seoses vältima. Muu hulgas peetakse väga tundlikuks teemaks selle ühel ajal toimumist erinevate poliitiliste kampaaniatega. Seda põhjusel, et enamikus riikides, teiste hulgas Eestis, toimub rahvaloendus kahel viisil: klassikalisel viisil ehk ukselt uksele käies ja elektroonilisel viisil ehk internetiankeetide abil. Valimiskampaaniatega ühitamise keeld või soovitus kehtib mõistagi sel põhjusel, et rahvaloenduse varjus ei oleks võimalik koguda isikute andmeid hoopis muuks otstarbeks, saavutada isikutega kontakti hoopis muu kampaania raames ja muudel eesmärkidel. Kõik need probleemid olid väga elavalt ka põhiseaduskomisjonis arutusel. Arutati, et algselt soovis valitsus just nimelt 2011. aasta kevadiste valimiste aegu rahvaloendust korraldada ja põhjendas seda muu hulgas sellega, et samale perioodile langeb tuludeklaratsioonide täitmine ehk väidetavalt võimaldaks see ühitada kaks kampaaniat, selles mõttes, et kui inimesed on niikuinii arvutite taga ja täidavad tuludeklaratsioone, siis oleks neil kergem täita ka rahvaloenduse ankeete. Viimasel komisjoni koosolekul juhtis ka Rahandusministeeriumi spetsialist tähelepanu sellelesamale ÜRO dokumendile, mis peab, vastupidi, väga soovitatavaks, et rahvaloendus ei toimuks maksude ja oma majandusseisu deklareerimise raames, et neid ankeete ei täidetaks samas keskkonnas ja samal ajal. Ikka sellelsamal põhjusel, et ei tekiks segadust või ei väheneks usaldusväärsus, et ei tekiks kahtlust, justkui mingid andmed võiksid sattuda näiteks maksuameti huvisfääri.
Muu hulgas oli komisjonis jutuks see, kas ja kuidas soovitada Vabariigi Valitsusel ajastada rahvaloendus 2011. aastaks, aga näiteks sügisperioodile. Argumendiks toodi see, et kui inimestel on interneti kasutamise harjumus ja kogemus, siis tõenäoliselt kasutavad nad seda ühtviisi aktiivselt nii veebruaris ja märtsis kui ka septembris, oktoobris, novembris, tegelikult ei ole siin olulist vahet ja mingit rahalist kokkuhoidu ei ole. Seda komisjonis mööndi ja ka spetsialistid möönsid, et see ei ole iseenesest kaalukas argument, et neid asju peaks tingimata ühitama.
Põhiseaduskomisjon otsustas siiski n‑ö pisut kärpida Vabariigi Valitsuse tiibu selles küsimuses ning valmistas ette esialgse töövariandi ja parandusettepaneku, et ka seaduses anda üldnorm, mis väga selgelt välistaks selle, et rahvaloendust saaks korraldada valimiste ajal. Sellele järgnes mõneti keerukas vaidlus. Kui tavaliselt kestab rahvaloendus keskeltläbi kümme päeva, siis nüüd otsustati see hajutada kuuele nädalale. Tihe arvamuste vahetus käis sellel teemal, kas internetis toimuv rahvaloendus ikkagi on rahvaloendus, mis on rahvaloenduse algamise aeg ja kestuse aeg, ja kui valimiskampaania käib, kas siis internetis toimuv rahvaloendus on rahvaloendus või ei ole seda, mis võib viia üsna nihilistlikule seaduse tõlgendamisele.
Toimus mitmeid hääletusi ja põhiseaduskomisjon on häälteenamuse toel esitanud parandusettepaneku, mille sisu on lühike. Ma loen selle ette: "Loenduse aja ja momendi määrab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul, kusjuures loenduse, välja arvatud elektroonilise loenduse aeg ei tohi kattuda aktiivse valimiste korraldamise ajaga."
See meenutab mulle ühte väga olulist argumenti, mille tõi välja Vabariigi Valimiskomisjon esialgse versiooni kriitikana. Rahvaloendust ja valimisi korraldavad organisatsioonid, need inimesed, kes neid tavaliselt läbi viivad, kattuvad. Inimressursid on hõivatud ühe riikliku ülesande täitmisega ja neid ei ole võimalik kasutada samal ajal rahvaloenduse n‑ö aktiivseks muutmiseks, peale selle on muud riskid, millest juba sai räägitud. Aga Vabariigi Valimiskomisjon, tõepoolest, andis komisjonile oma selgesõnalise hinnangu. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et juhul kui elektroonilise loenduse kõrval korraldatakse loendus osaliselt ka klassikalisel viisil ehk siis loendajate abil, võivad kahe niivõrd olulise riikliku ürituse üheaegsel läbiviimisel tekkida tõsised probleemid. Neile teadaolevatel andmetel tegelevad valdades ja linnades nii rahvaloenduse kui ka valimiste ettevalmistamise ja läbiviimisega suures osas ühed ja samad inimesed, seda lisaks oma põhitööle. Sama olukord on maakondade tasandil. Valimiskomisjoni arvates on problemaatiline ka ruumide kasutamine, sest on vaja leida ruumid nii valimisjaoskondadele kui ka loendusringkondadele ja ‑piirkondadele. Rahvaloenduse korraldamisega kaasneb ka mahukas elanike teavituskampaania. Euroopa statistikute konverentsi soovitused 2010. aasta rahva ja eluruumide loenduseks juhivad tähelepanu asjaolule, et väga oluline on, et loenduse aeg ei tohi kattuda üleriiklike poliitiliste ürituste või kampaaniatega, nagu kohalikud või üldvalimised, kuna vastajad aetaks erinevate samaaegsete kampaaniatega segadusse ning seetõttu väheneks ka vastajate hulk märgatavalt. Eelnevast tulenevalt soovitas Vabariigi Valimiskomisjon, juhul kui rahvaloendus viiakse läbi klassikalisel moel, loendajate abil, seda mitte korraldada samaaegselt Riigikogu valimistega. Ehk siis "ressursid" ja "usaldusväärsus" on kaks märksõna.
Nüüd siis komisjoni otsus: teha Riigikogule ettepanek eelnõu 354 teine lugemine täna lõpetada ja kolmanda lugemise arutelu võtta Riigikogu istungi päevakorda 14. jaanuaril järgmisel aastal. Muudatusettepaneku poolt, mis on teie ees, oli 3 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Toimus konkureeriv hääletus, vastuhäälte puudus tuleneb sellest.
Seega on lühikene ülevaade antud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mis on põhiseaduskomisjoni esitatud ja seda on täielikult arvestatud. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud põhiseaduskomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Eesti Keskerakonna fraktsioonilt on saabunud palve seaduseelnõu 354 teine lugemine katkestada. Meil tuleb see palve läbi hääletada.
Head kolleegid, panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni soovi seaduseelnõu 354 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 354 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on au seista teie ees kõige vanema valitsuse poolt menetlusse esitatud eelnõuga, mis kannab numbrit 49. Õiguskomisjon on teinud selle eelnõuga väga suurt tööd. Kui täpsemalt öelda, siis me oleme istunud ja arutanud seda eelnõu 23‑l õiguskomisjoni istungil. Ma huvi pärast liitsin kokku kõik töötunnid, mis on kulunud korrakaitseseaduse menetlemiseks esimese ja teise lugemise vahel, ja neid tunde tuli üle 46. Nii et ma usun, et kui see eelnõu ükskord seaduseks saab, siis väärime me kõik vaimset ausammast.
Kui rääkida sellest, mis esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga juhtus, siis komisjon töötas eelnõu väga põhjalikult läbi. Kindlasti ei ole mul mõtet ega aega rääkida kõikidest muudatusettepanekutest, millest osa olid tehnilised ja osa sisulised, küll aga peatun ma olulisemal.
Kõigepealt tahan peatuda üldsätetel. Üldsätete juures täpsustas komisjon muu hulgas ohu mõistet, mis on korrakaitseseaduse aluseks ja korrakaitseseaduse rakendamisel määrava tähtsusega. Kõrgendatud ohu puhul näiteks loobus komisjon raskesti sisustatavast ühiskonna turvalisuse mõistest, see asendati viitega karistusseadustiku riigivastastele üldohtlikele kuritegudele. Samuti jäeti näiteks § 3 lõigetest 2 ja 6 välja natuke segadust tekitav viide sotsiaalsele kogemusele. Täpsustasime korrakaitseorgani mõistet ja natuke ka korrakaitseorganite omavahelise koostöö kohustust.
Mis puudutab üldsätete all olevat isikuandmete edasise säilitamise regulatsiooni, siis komisjon pidas vajalikuks sätestada korrakaitseseaduses üldpõhimõte, et isikuandmeid võib töödelda üksnes selles ulatuses, mis on vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Selle kohaselt tuleb pärast eesmärgi saavutamist, näiteks pärast ohu tõrjumist või korrarikkumise kõrvaldamist, selleks kogutud andmed kustutada või hävitada. Väga oluline on meeles pidada, et eri andmekogudel peab olema seaduslik alus ühes regulatsiooniga seal peetavate andmete liikide ning säilitustähtaegade kohta.
Väga pikk ja tõsine diskussioon käis ühe lisatava paragrahvi üle. Nimelt on ettepanek täiendada korrakaitseseadust §‑ga 13¹, mille sisuks on kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamine korrakaitseliste ülesannete täitmiseks muude korrakaitseorganite abijõuna. Selle ettepaneku oli esitanud komisjonile Vabariigi Valitsus. Komisjon täpsustas seda ettepanekut ja arutas seda väga pikalt ühisistungil riigikaitsekomisjoniga. Riigikaitsekomisjon omalt poolt tegi muudatusettepaneku lisada sinna paragrahvi parlamentaarne kontroll. Täpsemalt on see sätestatud § 13¹ lõikes 9, mille kohaselt tuleb Kaitseliidu või kaitseväe kasutamiseks tehtud otsus teha viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Selle debati käigus arutati küsimust, mille oli tõstatanud õiguskantsler. Nimelt, küsimust selle otsuse järelmitest ehk sellest, kas parlament peab tagantjärele n‑ö sanktsioneerima Kaitseliidu või kaitseväe kasutamise või mitte. Komisjonis oli kaalumisel ka variant, et pärast kaitseväe kaasamist ja otsuse Riigikogule teatavaks tegemiseks peab Riigikogu igal juhul kokku tulema ja arutama, mida valitsuse otsusega teha, kas kiita see otsus heaks või mitte. Komisjoni istungil leiti siiski, et mõistlikum on jääda praegu selle ettepaneku juurde, mille tegi riigikaitsekomisjon, kuna kui oleks sisse pandud Riigikogu automaatne kohustus kokku tulla ja otsustada selle meetme vajalikkuse üle, võinuksid tekkida probleemid ülesannete täitmisel, milleks see paragrahv on mõeldud. Kui vaadata selle paragrahvi lõiget 1, siis siin on neli alust, milleks üldse kaitseväge või Kaitseliitu kaasata saab. Need on seotud karistusseadustiku terrorikuriteo paragrahvidega, rahvusvaheliselt kaitstud isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava ohu ennetamise või tõrjumisega, elutähtsat või kõrge füüsilise rünnakuriskiga objekti ähvardava ohuga ning riigipiiri ületamise piiramise või peatamisega. Sellest tulenevalt, eelkõige just lähtuvalt sellest, mis puudutab punkti 2, rahvusvaheliselt kaitstud isiku elu kaitsmist, peeti mõistlikuks, et Riigikogu juhatusel on alati diskretsiooniõigus otsustada Riigikogu kokkukutsumine. Sellega peaks olema tagatud see, et parlamendi kontroll valitsuse otsuse üle on olemas. Komisjon otsustas konsensuslikult § 13¹ korrakaitseseadusesse lisada ja kui tekib vajadus, siis tulla selle juurde tagasi järgnevatel koosolekutel, kuna (ma ütlen etteruttavalt ära) komisjon teeb täna saalile ettepaneku korrakaitseseaduse teine lugemine katkestada.
Tulen tagasi üldsätete juurde. Üldsätetes korrigeeriti jälitustegevust puudutavaid sätteid ja otsustati, et jälitustegevus ei pea olema korrakaitseseaduse regulatsiooni osa. Seda reguleerivad teised seadused. Jälitustegevuse osas jäid siia sisse teatud korrakaitselised meetmed, näiteks teadmata kadunud isiku või seenele või marjule läinud isiku mobiiltelefoninumbri päringu tegemine, et oleks võimalik teda kiiresti leida.
Järgnevalt räägin natukene erimeetmetest, kuna erimeetmed oli osa, mida me väga põhjalikult käsitlesime. Erimeetmete osas tehti muudatusi väga paljudes paragrahvides. Selguse huvides tegi komisjon muudatusettepanekute kohta seletuskirja.
Üks väga oluline põhimõte, mille komisjon otsustas erimeetmete osas lisada, puudutab muudatusettepanekut nr 32. Otsustati, et kuna kõik erimeetmed on vähem või rohkem seotud isiku õiguste riivega, nähakse teatud erimeetmete puhul ette kohustuslik protokollimine. Samamoodi ei ole erimeetmete kohaldamine võimalik ilma avaliku korra eest vastutava isiku juuresolekuta (näiteks vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine või valduse läbivaatus, vallasasja hoiule võtmine ning vallasasja müümine või hävitamine). Meetme protokollimine peaks tagama ka selle, et kui meedet kohaldatakse omaniku juuresolekuta, siis oleksid nimetatud isiku õigused igal juhul kaitstud.
Oli diskussioon ka selle üle, kas teatud erimeetmete puhul peab olema halduskohtu luba või mitte. Üldiselt on halduskohtu luba vajalik. Praegu jäi eelnõusse regulatsioon, mille kohaselt halduskohtu luba on vajalik isegi tagantjärele, näiteks juhtudel, kui Päästeamet kõrgendatud vahetu ohu korral tungib eluruumi, kus kedagi sees ei ole, aga seal on gaasileke või tuleb läbi ukse suitsu, mis võib ohustada kogu maja elanikke. Ka sel juhul tuleb pärast (kuna see on isiku omandisse tungimine) halduskohtu luba taotleda.
Väga pikalt arutati avalikus kohas käitumise nõuete regulatsiooni üle. Avalikus kohas käitumise nõuete regulatsiooni juures tuleb rääkida kindlasti avaliku koosoleku regulatsioonist. Siin oli komisjonile abiks väga suur hulk eri institutsioone, sealhulgas Tallinna linn. Täpsustati muu hulgas seda, et kohalikul omavalitsusel on õigus määrata edaspidi oma territooriumil kindlaks kohad, kus alasti viibimist ei loeta asjaoludest sõltumata teisi isikuid häirivaks. Ehk kui Tallinna Linnavalitsus delegeerib sellise otsuse tegemise Pirita Linnaosa Valitsusele, siis Pirita Linnaosa Valitsus võib kehtestada koha, kus on võimalik alasti viibida, ja seda ei loeta teisi isikuid häirivaks. Täpsustati alkoholi tarbimise sätteid, eelkõige seonduvalt koolide ja teiste lasteasutustega. Paragrahvi 56 lõike 3 punkti 3 lisati üks kuupäev juurde. Kui esimesel lugemisel olnud regulatsiooni kohaselt on ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise suhtes piirangud kella 22.00‑st kuni kella 6.00‑ni ja puhkepäevadel kella 00.00‑st kuni kella 7.00‑ni, siis kolmel ööl – ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit – müra ja valgusefektide tekitamist kellaajaliselt ei piirata ja ilutulestik võib toimuda öö läbi. Täpsustati avaliku kogunemise regulatsiooni, eelkõige kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste poole pealt. Kohalikule omavalitsusele pannakse kohustus teatada üritustest politseile. Me peame tegema vahet avalikel koosolekutel ja avalikel üritustel. On ka nii, et kui näiteks politseis on registreeritud avalik koosolek ja sellega peaks kaasnema liikluse ümberkorraldamine, siis kuna liikluse ümberkorraldamine on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus, teavitab politsei omalt poolt omavalitsust. Kui see üritus peaks ära jääma, siis on samuti politseil ja omavalitsusel vastastikku teavitamise kohustus. Täpsustati ka väikseid detaile, mis puudutavad avaliku koosoleku korraldamist, eelkõige korrapidaja märgistust ja seda, kuidas koosoleku kord peab olema tagatud.
Viimaseks räägin teemast, mis algses seaduseelnõus oli, teile väljajagatud teise lugemise tekstis seda aga ei ole. See on halduslepingu regulatsioon. Teatavasti oli halduslepingu regulatsioon esimese lugemise tekstis sees ja selle eesmärk oli reguleerida juhtumeid, kus avalik võim võiks teatud juhtudel volitada mittetulundusühinguid või muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid mingisugust avaliku võimu funktsiooni täitma. Neid volitatavaid ülesandeid oli neli: avalikus kohas käitumise nõuded, liikluse reguleerimine, abi osutamine ja ennetustöö. Õiguskomisjoni istungil peeti selle üle väga pikki vaidlusi. Ka õiguskantsleri seisukoht oli, et sellisel kujul võib halduslepingu regulatsioon olla põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsleri arvamus selle kohta tuli meile juba eelmisel aastal. Pärast seda on Riigikohus teatavasti teinud ühe lahendi Tallinna nn bussijäneste asjas, kus Riigikohus möönis, et tõepoolest ei saa karistusõigust üle anda erasektorile, küll peab Riigikohus võimalikuks järelevalvevolituste ja abi osutamise volituste delegeerimist. Selles osas jäi alles väga selge eriarvamus valitsuse ja õiguskantsleri seisukoha vahel. Nüüd tegi valitsus omalt poolt ettepaneku täiendada seda halduslepingu peatükki sätetega, mis oleksid muutnud kõik halduslepingud veebis avalikult jälgitavaks, see oleks muutunud kohustuslikuks. Teine parandusettepanek puudutas halduslepingu järelevalve teostamist politsei poolt. Valitsus asus seisukohale, et need kaks täiendust peaksid olema piisavad, arvestades ka Riigikohtu lahendit, et tagada halduslepingu regulatsiooni põhiseaduspärasus. Komisjoni istungil tehti ettepanek 6. peatükk korrakaitseseaduse eelnõust välja arvata (muudatusettepanek nr 56), sellest tulenevalt ei ole eelnõus valitsuse halduslepingu regulatsiooni tehtud täiendavaid muudatusettepanekuid, kuna komisjon (5 poolt, 4 vastu) otsustas halduslepingu regulatsiooni korrakaitseseaduse eelnõust välja arvata.
Aga nagu ma juba ütlesin, komisjoni ettepanek Riigikogu suurele saalile on korrakaitseseaduse teine lugemine katkestada, et komisjon saaks jätkata tööd korrakaitseseaduse detailide arutamise üle juba jaanuaris ja loodetavasti järgmise aasta esimestel kuudel saaks korrakaitseseaduse vastu võtta. Arvestada tuleb, et on vaja kirjutada rakendusseadus, ja seda, et korrakaitseseadusel on üsna oluline mõju parlamendi menetluses olevale politsei ühendasutuse loomisele, kuna nendes seadustes olevad sätted on kirjutatud korrakaitseseaduse regulatsiooni silmas pidades. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Milline on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg?

Vabandust! Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakub komisjon 21. jaanuari kell 18.

Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur, põhjaliku ettekande eest! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ka mina tänan põhjaliku ettekande eest! Kas komisjonis oli juttu, kui kaugel on ja millal antakse Riigikogule üle selle seaduse rakendamise seadus?

Aitäh! Komisjonis oli sellest loomulikult juttu. Kuna korrakaitseseadus üldregulatsioonina käsitleb väga palju ka erisätteid, siis valitsuse selgitus oli väga lihtne. Kogu ettevalmistav töö ja osalt tehniline töö korrakaitseseaduse rakendamiseks on tehtud ehk läbi on käidud kõik seadused, kus on praegu korrakaitselisi meetmeid, mida oleks vaja korrakaitseseaduse rakendamise seadusesse sisse kirjutada. Küll ei saa korrakaitseseaduse rakendamise seadust enne lõplikult kokku kirjutada, kuni ei ole olemas põhimõttelisi valikuid parlamendi poolt, kuidas korrakaitseseaduse üldseadus välja hakkab nägema. Ehk kui meil ei ole lõplikku selgust näiteks kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise osas või meil ei ole lõplikku selgust halduslepingute osas, siis ei ole võimalik esitada ka korrakaitseseaduse rakendamise seadust. Aga valitsuse kinnitus oli, et kogu eeltöö on tehtud, normid on eriseadustest välja otsitud, ja kui vähemalt korrakaitseseaduse teine lugemine on lõppenud, siis saab valitsus üsna kiiresti korrakaitseseaduse rakendamise seaduse valmis kirjutada. Konkreetset tähtaega ei öeldud.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab riigi ja kohaliku omavalitsuse suhteid. Tundub, et korrakaitsealane pädevus riigi ja omavalitsuste vahel on siin eelnõus selgelt piiritlemata. Minu küsimus ongi: kas selles osas on kavas veel mingisuguseid muudatusi teha või kuidas see pädevus peaks üldse jaotuma?

Aitäh! See oli küll osalt juba esimese lugemise teema. Aga kui me vaatame üldsätteid, siis § 1 lõige 1 ütleb, et käesolev seadus sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse. Nii-öelda korrakaitse üldorganina peetakse silmas politseid ehk see on riigi funktsioon. Aga korrakaitses osalevad loomulikult ka omavalitsused. Iseenesest on halduskoostöö seaduse kohaselt ju võimalik, et ka nemad võivad osaleda. Mis puudutab seda, et ei ole öeldud, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja mis riigi ülesanne, siis seda ei saagi seadusesse kirja panna, sest kui te vaatate korrakaitseseaduse § 2 lõiget 2, siis siin on kirjas, et korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne. Ehk kui on olemas avalikus kohas käitumise nõuded, siis avalikus kohas käitumise nõuete täitmise järelevalve eest peavad loomulikult hea seisma nii riik politsei näol kui ka kohalik omavalitsus. Võtame sellesama erisuse, mis käib avalikus kohas alasti viibimise kohta. Kohalik omavalitsus on see, kes selle sätestab. Selge on see, et kui rakendusseadus tuleb, siis kindlasti vaadatakse üle ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja mõned seadused veel. Näiteks ei ole omavalitsusel edaspidi võimalik sellisel juhul kehtestada avalikus kohas käitumise nõudeid, sest need tulevad üldseadusesse. Aga see ei tähenda, et omavalitsus nende täitmist jälgima ei pea. Omavalitsus vastutab nende täitmise jälgimise eest ikka. Nii et omavalitsus vastutab ja kaitseb riigi korda täpselt samamoodi nagu riik ise, omavalitsus on teatavasti samamoodi avalik-õiguslik isik ning vastutab riigi ja omavalitsuse hea käekäigu eest.

Palun, Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas siis kohalikule omavalitsusele on ülesandeid juurde tulemas või jääb see umbes samale tasemele, nagu see on praegu? Kui ülesandeid tuleb juurde, kas siis on arvestatud ka rahastamisega, mis peaks täiendavalt omavalitsusele minema?

Aitäh! Konkreetselt korrakaitseseaduse eelnõust ei tulene omavalitsusele ühtegi otsest kohustust, millega kaasneks rahaline kohustus. Loomulikult, siin täpsustatakse, nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, näiteks politsei ja omavalitsuse suhtlemist seoses avalike kogunemistega. Siin on täpsustatud omavalitsuse ülesandeid, nagu ma juba ütlesin, seoses teatud õiguste ja kohustustega. Aga sellest seadusest ei tulene mõni selline ülesanne, mis KOKS‑i kohaselt vajaks riigipoolset lisarahastamist.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Korrakaitseseaduse eelnõu on selline eelnõu, millega me oleme komisjonis tegelnud pikalt ja põhjalikult. Probleeme on olnud palju, algataja on tulnud välja täiendavate ettepanekutega. Me oleme täitnud õiguskomisjonis seda rolli, mis võib-olla on mingil määral parlamendile tavapärane, aga osaliselt ka tavapäratu, ehk toonud laua taha neid osapooli ja huvigruppe, kes kooskõlastamisringist välja olid jäänud.
Aga ma peatun ühel sisulisel küsimusel ehk sellel peatükil, mille õiguskomisjon välja hääletas. See käsitles kolmandate isikute kaasamist korrakaitse tagamisse. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ei toeta eelnõu 6. peatükki, milles on üritatud reguleerida halduslepingu alusel korrakaitseülesannete üleandmist. Probleemidele nimetatud peatükiga on selgelt viidanud oma mitmes arvamusavalduses ka õiguskantsler. Põhiseadusest tulenevad nõuded, mis puudutavad politsei ülesannete eraisikutele üleandmist, on järgmised: sisemise ja välise rahu tagamise ja kaitse kohustus, riigi jõumonopol, avalik teenistus riigivõimu teostamisel, olulisuse ja seadusliku aluse põhimõte ning kindlasti õigusselguse põhimõte. Kõige olulisem väärtus praegusel juhul on sisemise ja välise rahu kaitseks vajaliku füüsilise jõu kasutamise võimalus, mis on põhiseaduse kohaselt üks riigivõimu nn tuumikvaldkond. Tegemist on n‑ö riigivõimu jõumonopoliga, see tähendab, et avaliku võimu nimel tohib eraisiku suhtes jõudu kasutada ainult avaliku võimu struktuuriüksus.
Peale nimetatud põhiseaduslike väärtuste ei tohi unustada ka ametnike spetsialiseeritud erialast väljaõpet ning kehtestatud erinõudeid. Jõudu kasutavatel ametkondadel on need kehtestatud näiteks politseiteenistuses, vanglateenistuses, kaitseväeteenistuses, piirivalves. On olemas eraldi teenistusseadused, nende alusel on kehtestatud kutsesobivusnõuded nii füüsilisele ettevalmistusele, haridusele kui ka tervislikule seisundile.
Õiguskantsler on esitanud õiguskomisjonile mitu korda väga selge ettepaneku mitte luua volitusnormi turvaettevõtjale avaliku korra tagamise ülesannete lepinguga üleandmiseks sellises laias sätestatuses, nagu see on korrakaitseseaduses, sest riigi jõumonopoli põhimõttest tulenevalt ei oleks see põhiseadusega kooskõlas.
Aga see vastuolu on ka selgelt ideoloogiline: kas me anname laia volituse selleks, et üks eraisik, näiteks turvatöötaja, saab teise eraisiku ehk tavakodaniku suhtes kasutada jõudu ja vahetut sundi, või näeme, et see on piir, mida ületada ei tohiks? Riigi jõumonopoliga ei ole kooskõlas, kui riik volitaks eraisikut kasutama riigi nimel füüsilist jõudu teiste eraisikute suhtes. See tooks kaasa omavoli, ka riigi funktsioonide lahustumise, sest avaliku korra kaitse on põhiseaduse järgi riigi ülesanne ja tavakodanike jaoks tekib segane ja õigusselgusetu olukord, kus peale politsei sunnitakse teda alluma ka nn eravärvides korravalvuritele.
Põhiseaduse § 13 lõige 2 näeb ette, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Sellest lõikest 2 tuleneb ka õigusselguse põhimõte, mille kohaselt peab põhiõigust piirav seadus olema piisavalt määratletud. See on väga oluline põhimõte. Näiteks on Riigikohus leidnud, et ebapiisav regulatsioon põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamisel ei kaitse igaühte riigivõimu omavoli eest. Aga just ebapiisava regulatsiooniga meil korrakaitseseaduse eelnõu selle peatüki puhul tegemist oligi. Õigusselgus on vajalik, et isikutel oleks võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Igaüks peab aru saama, mida temalt nõutakse, mis on tema kohustused, milliseid sunnimeetmeid ja eelkõige kelle poolt tema suhtes kohaldada võidakse.
Riigikohus on öelnud, et õigusselguse põhimõte tuleneb nõudest, et isikul peab olema mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua. Isikul peab õigusnormidele tuginedes olema võimalik prognoosida avaliku võimu käitumist. Mida intensiivsemat põhiõiguste riivet õigusnorm võimaldab, seda selgem ja täpsem peab olema ka see norm.
Ma pean teatud väga piiratud ja erandlikel juhtudel võimalikuks kolmandate isikute kaasamist abistajatena korrakaitseliste ülesannete täitmisesse, just nimelt abistajatena. Tegemist saaks olla vaid erandiga, mitte mingil juhul reegliga. Siinjuures on kõige olulisem ülesande olemus. Need erandlikud juhud tuleks ette näha eriseadustes ja seaduse tasemel kirjutada põhjalikult lahti, mis ulatuses ja milliste meetmete võtmiseks kolmandaid isikuid kaasata saab. Korrakaitseseaduse eelnõus seda aga tehtud ei olnud.
Avaliku halduse ülesannete üleandmist reguleerib üldseadus, see on halduskoostöö seadus, mis annab praegu üldraamistiku halduslepingute sõlmimiseks, kõrvaldamata aga eriseaduse nõuet. Seega on riigi koostöö jaoks eraõiguslike isikutega vaja piisavalt arusaadavalt kindlaks määratud volitusnorme. Nõuded sellisele regulatsioonile on sõnastatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1994. aasta jaanuari otsuses. See regulatsioon peaks sätestama ülesande täpse kirjelduse, õigustatud subjektide ringi ja pädevuse, konkreetsed juhud ehk alused ja volitused, üksikasjaliku korra, garantiid ehk õiguskaitse, kontrolli ja järelevalve ning vastutuse, sealhulgas ülesande tagasivõtmise. Kui on tegemist delegatsiooniga, siis peab regulatsioon sisaldama selgesõnalist volitust lepingu sõlmimiseks ning lepingupartneri valimise menetlust. Aga ka sellisel juhul peame me arvestama tõenäolise piiranguga, mille järgi eraisik jääb tegutsema üldiste eraõiguslike pädevuste raames, näiteks igaühe õigus kurjategija kinnipidamiseks, mis tuleneb juba karistusseadustiku §‑st 28 ja kriminaalmenetluse seadustiku §‑st 217. Sellele lisandub näiteks turvaettevõtte puhul turvaseaduses sätestatu. Aga turvaseadus on eraõiguse osa ning reguleerib ühe eraisiku käitumist teise eraisiku suhtes ehk turvaettevõtte töötaja käitumist teiste eraisikute suhtes.
Kokkuvõtteks. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon näeb vajadust teha korrakaitseseadusega ja eelkõige selle teatud osadega veel tõsist tööd, kuigi meil on seljataga tõesti juba üle 40 tunni tehtud tööd nimetatud eelnõuga. Keskenduda tuleb eelkõige halduslepingu regulatsioonile lahenduse leidmisele ja samuti allesjäänud küsimustele, mis puudutavad kaitsejõudude ja Kaitseliidu kaasamist korrakaitsesse. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Palun kõnepulti kolleeg Väino Linde!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kindlasti on korrakaitseseaduse eelnõu üks olulisemaid eelnõusid, mis praegu Riigikogus menetlemisel on, ja tulevikus saab sellest üks väga oluline seadus. Tahan omakorda tunnustada seda tõsist tööd, mida õiguskomisjon on selle eelnõuga teinud. Tuletan meelde, et ligi aasta tagasi andis põhiseaduskomisjon õiguskomisjoni tellimusel oma arvamuse selle eelnõu vastavuse kohta põhiseadusele. Pehmelt öeldes oli meie arvamus selle eelnõu kohta hävitav. Täna olen seisukohal, et selles eelnõus on toimunud väga olulisi muutusi. Piisab, kui välja tuua see, et kas või ohu mõiste on minetanud sellise subjektiivsuse, mis tal alguses selles eelnõus oli. Jälitustegevuse puhul on selles eelnõus tehtud väga olulisi muudatusi, pean neid vajalikuks. Ka isikuandmete kaitse seisukohalt on selles eelnõus muutusi. Pean õigeks sedagi, et komisjon tegi julge sammu ja arvas sellest eelnõust välja kogu 6. peatüki (56. muudatusettepanek). Sellel peatus eelkõneleja, hea kolleeg Ken-Marti. Lisan oma arvamuse, et minu arvates on õigusselguse põhimõttest lähtudes väga küsitav, kui avalikku võimu teostab lihtsalt üks eraõiguslik isik, kellele on antud üks rinnamärk ja selle põhjal peaksid inimesed teadma, mis õigusega ta võib teiste suhtes füüsilist jõudu kasutada. Olen päri selle seisukohaga, mis õiguskomisjonis on kõlanud, et niisugune üldvolitus eraõiguslikule isikule selliste riigi tuumikfunktsioonide üleandmiseks toob kaasa hoopis ohu, et riik kaotab kontrolli avaliku võimu üle selles mõttes, et ta ei pruugi enam teada, mis valdkonnas, kus ja mis eraõiguslikud isikud milliseid funktsioone täidavad, mis on parajasti lepinguga üle antud ja millised on riigi enda ressursid kogu selle tegevuse või töö juures. Ma arvan, et selline julge samm oli väga oluline.
Eelnõus on kindlasti praegugi kaheldava väärtusega sätteid. Eelnõu § 24 lõige 2¹ kõlab nii: "Juhul, kui kinnisasja kasutatakse üldiste huvide vastaselt ning ohtu tekitada võiva tegevuse tulemusena hakkab oht lähtuma kinnisasjast, võib politsei teha ettekirjutuse ohtu tekitada võiva tegevuse keelamiseks ning kehtestada kinnisomandi kasutamise piirangu." See säte peaks olema vastuolus põhiseaduses toodud õigusselguse põhimõttega.
Eelnõu uus osa käsitleb võimalikku kaitseväe kaasamist riigisiseste funktsioonide täitmiseks. See on diskuteeritav. Tean, et sellega seoses on väga palju koosolekuid peetud ja seisukohad ei ole päris ühesed. Mina jagan seda kahtlust, et kas rahuajal, kui ei ole välja kuulutatud erakorralist seisukorda, peaks üldse olema võimalik kaitseväge sisefunktsioonide täitmisesse kaasata. Ma arvan, et riik peaks saama neid küsimusi teistmoodi lahendada. Kuid vaatame, kuidas selle eelnõu menetlemine edasi läheb.
Lõpetuseks tahan öelda, et eelnõu edasise menetluse käigus oleks ikkagi vajalik, et Riigikokku jõuaks vähemalt rakendusseaduse esialgne tekst, et saaks võrrelda, kuidas eelnõu hakkab edaspidi teiste seadustega kooskõlla minema. See minetaks ka võimaliku hirmu põhiseadusega seonduvalt.
Lõpetuseks ütlen, et on hea meel, et õiguskomisjon on otsustanud eelnõu lugemise katkestada. Arvan, et meil on veel üksjagu tööd ära teha. Kuid eelnõu edaspidises vastuvõtmises ei kahtle ma ka kindlasti. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Palun, kolleeg Hanno Pevkur!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Pidasin vajalikuks tulla ja natuke seletada kõigile, kes ei ole iga päev selle asja sees, halduslepingu sisu ja olemust. See on täna kõige kuumemaks teemaks kujunenud.
Kui me võtame seaduseelnõu esimese lugemise teksti ja sellest väljaarvatud osa, siis kuidas see asi käib? Selle lepingu sõlmimise õigus on ainult siseministril või kui siseminister otsustab selle õiguse edasi volitada, siis politseiprefektil. Me näeme, et Eesti riigis on kokku viis inimest, kes võivad seda lepingut sõlmida. See on esimene asi.
Teine asi on see, et see isik, kellega see leping sõlmitakse, peab olema läbi teinud politseiasutuse või päästeasutuse korraldatud väljaõppe. Ehk need isikud on politsei poolt juba ette kontrollitud. Lisaks ütleb seaduseelnõu, et halduslepingu alusel riigi korrakaitseülesande täitmisse kaasatud isiku, töötaja, ametniku ja liikme väljaõppe nõuded kehtestab siseminister määrusega. Ehk politsei või Siseministeerium on see, kes ütleb, millistele tingimustele need isikud, keda Eesti riik volitab mingisugust avalikku ülesannet täitma, peavad vastama.
Nüüd vaatame, milliseid ülesandeid saab delegeerida. Delegeerida, nagu ma ütlesin juba oma ettekandes, saab ainult nelja liiki ülesandeid: avalikus kohas käitumise nõuete kontroll, süütegude ennetamine (maakeeli öeldes on kõige lihtsam näide naabrivalve), liikluse reguleerimine (ma ei ole päris kindel selles, kas on tõesti mõistlik, et igal juhul peab Eesti riigis liiklust reguleerima politsei, isegi kui tegemist on näiteks mingisuguste massiüritustega ja on vaja liiklust reguleerida avalikul teel) ja abi osutamine isikule, kes on saanud kannatada süüteo või muu korrarikkumise tagajärjel. Need on neli ainukest alust. Omakorda on veel täpsem, kitsam regulatsioon nii Kaitseliidu, turvaettevõtja kui ka mittetulundusühingu jaoks. Need alused, mis on halduslepingule loodud, ja ka valitsuse täiendavad ettepanekud nende lepingute avalikustamise ja järelevalve kohta, politseile kohustuse panemine järelevalve teostamiseks, on piisavad garantiid selleks, ma väidan, et halduslepingu regulatsioon võiks olla korrakaitseseaduses.
Nii nagu Ken-Marti Isamaa ja Res Publica Liidu nimel ütles, iseenesest on see mõeldav. Ma arvan, et jah, on mõeldav ja vajalik, et halduslepingu regulatsioon on korrakaitseseaduses. Lihtsalt välja hääletada terve peatükk – see ei ole õige, see ei ole mõeldav. Me keegi ei taha elada sellises Eestis, kus kõikides ministeeriumides valvab korda Eesti politsei, kus kõikidel teedel ja ka parkimisplatsidel reguleerib liiklust Eesti politsei jne. Me ei ole nii rikkad. Kui politsei peab järelevalvet selle üle, kuidas reguleeritakse liiklust või kuidas toimub avalikus kohas käitumise nõuete järgmine, siis on see igati mõistlik. Selleks on vaja üldregulatsiooni ja üldregulatsiooni asukoht saab olla ainult korrakaitseseaduses. Kui eriregulatsioon on vaja kirjutada veel eraldi kuskile eriseadusesse, siis, jumala eest, teeme seda! Aga üldregulatsioon ja üldised põhimõtted (millistel alustel, siseminister või prefekt, millised on need ülesanded, millises ulatuses ja milliste erimeetmetega) peavad olema korrakaitseseaduses.
Sellepärast teen ma ettepaneku halduslepingu regulatsioon ehk 6. peatükk korrakaitseseadusesse tagasi hääletada ja kui see on juba hääletatud, siis me saame tulla selle juurde, kuidas seda pärast lugemise katkestamist detailsemaks ja paremaks muuta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on tehtud 56 muudatusettepanekut. Ettepanek nr 1, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 2, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 3, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 4 ja 5, esitaja on õiguskomisjon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud; nr 6, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 7, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 8, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 9, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 10, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 11, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 12, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 13, esitaja on õiguskomisjon, on arvestatud; nr 14, esitaja on õiguskomisjon, on arvestatud; nr 15, esitaja on õiguskomisjon, on arvestatud; nr 16, esitaja on õiguskomisjon, on arvestatud; nr 17, esitaja on õiguskomisjon, on arvestatud; nr 18, esitaja on õiguskomisjon, on arvestatud; nr 19, esitaja on õiguskomisjon, on arvestatud; nr 20, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud;  nr 21, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 22, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 23, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 24, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 25, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata; nr 26, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 27, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 28, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 29, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 30, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 31, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 32, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 33, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 34, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 35, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud; nr 36, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 37, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 38, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 39, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 40, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 41, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 42, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 43, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 44, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 45, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 46, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 47, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 48, õiguskomisjon on täielikult arvestanud; nr 49 ja 50, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 51 ja 52, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 53 ja 54, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 55, esitaja on õiguskomisjon, on täielikult arvestatud; nr 56, esitaja on õiguskomisjon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun ma muudatusettepanekut nr 56 hääletada.

Palun! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 56, mille on esitanud õiguskomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu hääletas 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada. Määran eelnõu 49 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. jaanuari 2009 kell 18.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti Vabariigi valitsus on Riigikogule esitanud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Valitsus palub vabandust, et sotsiaalminister ei tee seda ettekannet, aga ta viibib Euroopa Liidu Nõukogu ülesandel praegu Brüsselis. Loodan, et tulen selle eelnõu tutvustamisega toime.
Riik ja sotsiaalpartnerid sõlmisid töölepingu seaduse eelnõu ettevalmistamisel 24. aprillil 2008. aastal kokkuleppe tööturuinstitutsioonide ümberkorraldamiseks järgnevalt. Esiteks, Tööturuamet ja töötukassa liidetakse, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid. Teiseks, uue institutsiooni majandus‑ ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest. Kolmandaks, töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest. Neljandaks, reformi tagajärjel ei tõuse töötuskindlustusmakse tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme. Viiendaks, riik ei panusta töötuskindlustussüsteemi lisavahendeid, kui töötukassa satub makseraskustesse.
Tööturuameti ja töötukassa funktsioonide liitmine on olnud päevakorral ka enne töölepingu seaduse eelnõu arutelu. Selle peamised põhjused on olnud asutuste ülesannete sarnasus, aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamise lahusus ning Tööturuameti teenuste vähene kasutatavus.
Eelnõu eesmärk on luua eeldused tööd otsivate inimeste ja tööandjate paremaks teenindamiseks ning seeläbi tööturupoliitika tulemuslikkuse suurendamiseks. Edaspidi on teenused ja toetuste maksmine koondatud ühte kohta, toimub parem infovahetus ja on olemas motivatsioon vastastikuseks kontrolliks. Mida paremad on teenused, seda vähem kulub toetusteks. Menetlusprotsessi ühtlustatakse, et tööd otsivad isikud saaksid ühest asutusest teenuseid ja toetusi, mille tulemusena hakkab klient saama kvaliteetsemat teenust. Samas ei muudeta tööturuteenuste osutamise ega tööturutoetuste ja töötuskindlustuse seaduse alusel hüvitiste maksmise põhimõtteid. Härra Kõuts! Ega ma ei sega teid äkki? Aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete võimalikult tihe sidumine on eesmärk, mille suunas liigutakse ka teistes riikides. Näiteks Saksamaal korraldab nii aktiivsete kui ka passiivsete tööturumeetmete osutamist Saksamaa föderaalne tööhõiveamet, mis on avalik-õiguslik organisatsioon.
Eelnõuga ei muudeta tööturuteenuste ja ‑toetuste osutamise süsteemi, vaid toimub funktsioonide koondamine ühte kohta – töötukassasse. Enamik tehtavaid muudatusi on tehnilised, peamiselt seotud Tööturuameti nime asendamisega töötukassa nimega. Ühendasutus jätkab eelnõu kohaselt Eesti Töötukassa nimel all ning selle juhtimises osalevad tulevikus võrdsetel alustel riik ning tööandjate (Eesti Tööandjate Keskliit) ja töövõtjate (Eesti Ametiühingute Keskliit) esindajad. Tööturu osapoolte kaasamine toob teenuste ja toetuste arendamisse töötajate ja ettevõtjate reaalse panuse ja konkreetsed huvid ning edaspidi on pandud neile ka väga selge vastutus tööturumeetmete võtmise eest. Samadel alustel on seni sotsiaalpartnereid kaasatud töötukassa nõukogusse.
Tööturupoliitikat kujundab endiselt riik Sotsiaalministeeriumi kaudu. Riigi instrument tööturupoliitika rakendamisel on osalemine töötukassa juhtimises ning kavandatav tööturuteenuste tellimiseks koostatav leping töötukassaga. Seda võiksime nimetada riigi tellimuseks.
Eelnõu mõjutab otseselt, esiteks, inimesi, kellel ei ole tööd, kuid kes otsivad tööd ja kes vajavad abi töö leidmisel. Teiseks, tööotsijaid, sealhulgas töötajaid, kes on huvitatud töökoha vahetamisest. Seal antakse teavet tööturul toimuva kohta, arendatakse töövahendust ja tehakse muud sellist. Kolmandaks, tööandjaid, kes on huvitatud sellest, et tööturul oleks vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi. Neljandaks, mitteaktiivseid, kes küll praegu ei otsi tööd, kuid kelleni töötukassa eri kanaleid pidi peaks jõudma ja kes vajavad abi selleks, et tööturule siseneda või tööturule naasta. Viiendaks, kindlasti mõjutab see eelnõu ka töötukassa ja Tööturuameti töötajaid endid. Tööturuteenuste kvaliteetset ja tulemuslikku osutamist on suuresti takistanud konsultantide ülekoormatus ja tugiteenuste, eelkõige tänapäevase infosüsteemi puudumine. Teenuse kvaliteedi parandamiseks on kavas muuta töökorraldust selliselt, et konsultandil oleks võimalik rohkem pühenduda inimese probleemide lahendamisele ja tema tööle aitamisele. Selleks vaadatakse üle keskasutuse ja kohalike osakondade funktsioonide jaotus ning kohaliku osakonna sisene tööjaotus, luuakse tugiteenused ja arendatakse infosüsteemi. Arvestades praegust tööturu olukorda, mida vaieldamatult iseloomustab kasvav tööpuudus, ning vajadust märgatavalt parandada tööturuteenuste osutamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, ei plaani töötukassa klienditeenindajate arvu oluliselt vähendada, võrreldes praeguse olukorraga. Töötukassa teeb uue asutuse jaoks vajalikele Tööturuameti ametnikele ettepaneku asuda tööle töötukassasse töölepingu alusel. Arvestades tööturu olukorda, ei ole põhjust eeldada, et Tööturuameti töötajad ei sooviks asuda töötukassasse tööle töölepingu alusel. Ülejäänud ametikohtade täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Tööturuametis töötab praegu 339 ametnikku, ametnike arv on võrreldes ametikohtade arvuga suurem, sest mitmel ametikohal töötab kaks inimest osalise koormusega. Tööturuameti likvideerimisel vabastatakse ametnikud, kes ei ole asunud töölepingu alusel tööle töötukassasse, avalikust teenistusest. Avalikust teenistusest vabastatakse kõik ametnikud, kes ei ole lahkunud Tööturuametist omal soovil. Tööturuameti ametnike vabastamine avalikust teenistusest läheb 2009. aastal Eesti riigile maksma kõige rohkem 19 miljonit Eesti krooni.
Lõpetuseks soovin kinnitada, et eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse esindajana toetan ma igati Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekut selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Meil on küsimus: miks plaanitakse töötukassale liita Tööturuamet, kus on koondatavaid ju mitu korda rohkem? See on tõepoolest nii, nagu õmmeldaks pintsak nööbi külge.

Tänan väga! See tööturu osapoolte kokkulepe tähendabki seda, et need teenused ja ka seni riigi poolt osutatud hüvitiste maksmised antakse üle avalik-õiguslikule isikule. Töötukassa on avalik-õiguslik isik. Selle juhtimises saavad osaleda nii tööandjad kui ka töövõtjad. Muidu ei oleks töövõtjate ja tööandjate esindusorganisatsioonide kaasamine ju mõeldav. Praegune Tööturuamet on lihtsalt riigiasutus ja sellisena ka mitte juriidiline isik.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab euroraha, mida on seoses mitme poolelioleva projektiga ja tulevase projektiga võimalik Eesti riigil saada, vähemalt kuni aastani 2013. Olukord on praegu selline, et Tööturuamet kui riigiasutus on üks osapool, kes eurorahaga toimetab. Kui muutub juriidiline alus selles mõttes, et ei ole enam riigiasutust, on avalik-õiguslik asutus töötukassa näol, siis kas ei teki ohtu, et see euroraha läheb meil kaduma? Kes ikkagi jääb Euroopa rahastatavate projektide rakendusasutuseks?

Tänan väga! Ma väga loodan, et see ei tekita mingisuguseid probleeme. Kindlasti peame siin Euroopa Komisjoniga läbi rääkima selle üle, et reaalselt nende summade rakendaja juriidiline isik muutub, et Eesti riigiasutuse pädevusest läheb see avalik-õigusliku isiku pädevusse. Aga põhimõtteliselt ei muutu nende teenuste ja võimaluste iseloom. Vaieldamatult peab Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga Euroopa Komisjoni sellest ümberkorraldusest informeerima, aga vähemalt mina ei näe ühtegi juriidilist takistust selleks, et Euroopa Komisjon seda ei aktsepteeriks. Valitsus kavatseb väga täpselt silma peal hoida sellel, et iga sent sellest rahast, mida meil on võimalik saada Euroopa Sotsiaalfondist meie tööturu paremaks muutmiseks, tõesti saadaks ja et see raha ei jääks kasutamata.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Me teame, et seda uut asutust hakatakse ülal pidama töötuskindlustusmaksetest. Milline on teie prognoos, kui palju me peame neid makseid lähiajal veel tõstma? Me teame ju, et praegugi on seal sissetulek väiksem kui väljaminek.

Aitäh! See ei ole päris nii, te ei ole päris täpselt asjast aru saanud. Esiteks, kuna uue süsteemi järgi hakkab töötukassa osutama ka neid tööturuteenuseid, mille osutamine praegu on Tööturuameti kohustus, siis nende rahastamine toimub ikkagi riigi kaudu, riigi tellimuse alusel. Sellesse tellimusse tuleb kindlasti sisse kalkuleerida kulutused kogu süsteemi juhtimiseks. Mis puudutab töötukassa funktsioone, siis ka praegu peetakse seda juhtimist, kaasa arvatud küllaltki arenenud IKT‑teenust, üleval töötuskindlustusmaksetest. Ma kujutan ette, et kahe struktuuri ühendamisest tekib sünergia ja juhtimiskulude reaalne kokkuhoid. Aga see ei tähenda seda, et riik tulevikus ei panustaks tööturumeetmetesse täiendavalt lisaks sellele 1,5%‑le, mis me oleme seadnud töötuskindlustusmakse laeks tööandjatel ja töövõtjatel ühiselt.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Rõhutasite teiegi riigi ja sotsiaalpartnerite vahel selle aasta aprillis sõlmitud kokkulepet. Teatud mõttes võib kokkuleppe punktidest aru saada, aga kuidas mõista seda, et riik ei panusta töötuskindlustussüsteemi lisavahendeid, kui töötukassa sattub makseraskustesse? Mis siis ikkagi juhtub?

Tänan! See on väga hea küsimus. Siis juhtub see, et tööandjad ja töövõtjad peavad omavahel kokku leppima uue süsteemi, kuidas kogu asja rahastatakse. See on kahepoolne kokkulepe. Mis puudutab töötuskindlustust, siis sellesse töötuskindlustusse riik täiendavaid maksuvahendeid ei panusta. Kui tekib olukord, et töötuskindlustussüsteem jookseb kokku, siis me peame kahjuks konstateerima, et Eesti tööturu osapooled ehk tööandjad ja töövõtjad ei olegi võimelised sõlmima mingisuguseid omavahelisi kokkuleppeid, et töötuskindlustussüsteemi üleval hoida. Ma väga loodan, et sellist olukorda Eestis kunagi ei teki.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud justiitsminister! Ma palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas valitsuse algatatud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 11. detsembril. Ülevaate eelnõust andis sotsiaalminister Maret Maripuu. Küsimustele vastamisel abistasid teda Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats ja tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste.
Arutelul peatuti pikemalt Tööturuameti ametnike koondamisel ja nende uuesti töölevõtmisel töötukassasse konkursi alusel. Tööturuametis töötavad ametnikud on avalikud teenistujad, töötukassa on aga avalik-õiguslik isik ja seal töötavad töötajad töölepingute alusel. Alternatiiviks koondamisele oleks ametnike üleviimine avalik-õiguslikku asutusse ja nendega töölepingu sõlmimine, säilitades neile avalike teenistujate garantiid ja regulatsiooni. Selline regulatsioon oleks aga väga keeruline ja töötukassas hakkaksid siis töötama kahesugused töötajad. Töötukassa on juba praegu pidanud läbirääkimisi Tööturuameti ametnikega, pakkudes osale neist võimalust asuda tööle töötukassasse ilma konkursita. Sellisel juhul lahkuksid nad avalikust teenistusest omal soovil koondamist ootamata. Koondatud Tööturuameti töötajad aga saavad asuda töötukassasse tööle, olles läbinud konkursi võrdsetel alustel kõigi teiste konkureerijatega.
Istungil arutati ka tööturumeetmete ja töötukassa rahastamist ning selle jätkusuutlikkust. Kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et Tööturuameti ja töötukassa ühendamise peamine eesmärk ei ole eelarvekulude kokkuhoid, vaid see, et töötu jõuaks võimalikult kiiresti tagasi tööturule. Edaspidi jääb kõigi töötuseprobleemidega tegelemine ühe ameti kanda. Töötukassa, mille ülesanne on tagada inimesele sobiv töökoht, hoolitseb töötaja koolituse, hüvitise maksmise ja tööturuteenuste osutamise eest. See peaks oluliselt suurendama tööhõivet.
Kõnealune eelnõu lähtub riigi ja sotsiaalpartnerite vahel töölepingu seaduse eelnõu ettevalmistamisel 24. aprillil 2008 sõlmitud kokkuleppest, millega otsustati tööturuinstitutsioonid ümber korraldada.
Komisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele 17. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Komisjon teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. jaanuari 2009 kell 16. Komisjoni ettekandjaks otsustati määrata komisjoni esimees Heljo Pikhof. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Mai Treial Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Käimas on töösuhete ja tööturuinstitutsioonide reform. Riik ja sotsiaalpartnerid sõlmisid töölepingu seaduse eelnõu ettevalmistamisel 24. aprillil s.a kokkuleppe, mille kohaselt Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010, töötuskindlustusmakse tööandjale ja töötajale kokku ei tõuse üle 1,5% taseme jne. Need kokkulepped on arusaadavad, kuid siiski jääb mõistetamatuks see, kuidas riik ei panusta töötuskindlustussüsteemi lisavahendeid, kui töötukassa satub makseraskustesse. Nagu äsja kuulsime härra minister Langi vastusest, et kuigi me kõik loodame paremat, võib musta stsenaariumi korral kogu süsteem ikkagi kokku joosta. Mul jääb üle imestada selle üle, kuidas küll töötajate esindajad, ametiühingud, sellise sättega nõusse saadi.
Tuleb tõdeda, et Tööturuameti ja töötukassa ühendamine on päris kulukas ettevõtmine. Kahest institutsioonist, kus on 360–370 töötajat, jääb tulevase asutuse, töötukassa teenistusse ca 300 inimest. Kui paljud töötajad uues asutuses tööd leiavad, kes aga paraku peavad leppima koondamishüvitisega, ei oska me täna täpselt veel öelda. Tööturuameti ja töötukassa ühendamiseks on eelnõu seletuskirja kohaselt tallele pandud 19 miljonit krooni. Meile seletati sotsiaalkomisjonis, et kahte asutust ilma kuluka likvideerimiseta ei ole võimalik liita. Aga ehk oleks ikkagi olnud ka teised lahendused võimalikud. Võib-olla oleks võinud teha vastupidi ja jätta alles Tööturuameti. Ka täna on siin väidetud, et niisuguseid lahendusi, nagu eelnõuga praegu soovitakse teha, on tehtud Saksamaal ja mitmes teiseski riigis, kuid on teisi Euroopa riike, kus on, vastupidi, tegemist hoopiski riigiasutusega. Ent ikkagi paistab, et tahetakse kokku hoida riigi kulutusi. Eelnõu seletuskirja kohaselt kaetakse tulevase töötukassa personali‑ ja majanduskulud töötuskindlustusmaksetest ja nii juba 2009. aastal vabaneb riigieelarve vahendeid 10,9 miljonit krooni, seda Tööturuameti kaheksa kuu tegevuskulude võrra. 2010. aastal vähenevad Sotsiaalministeeriumi haldusala kulud Tööturuameti personali‑ ja majanduskulude võrra, mida on 56,8 miljonit krooni. Nii et uue institutsiooni majandus- ja personalikulud, mis on üpris kopsakad, maksavad edaspidi suures osas kinni töövõtjad ise.
Alles hiljuti tundis peaminister Ansip Riigikogu ees esinedes heameelt selle üle, et töötukassas on praegu küllaltki olulised vahendid töötute abistamiseks. Minu teada peaks seal olema üle 2,5 miljardi krooni. Selle aasta 11 kuuga on aga välja makstud kolme liiki hüvitisi ligi 310 miljoni krooni ulatuses, mida on kaks ja pool korda rohkem kui möödunud aastal. Mis juhtub järgmisel ja ületuleval aastal, seda on raske täna prognoosida. Tahaks loota, et lubadused, mille kohaselt tööturuteenuseid hakatakse pakkuma rohkem ja paremini, ka teoks saavad. Opositsiooni poolelt tahan siiski veel kord rõhutada, et ilma töötajate huvide eest seismise, tööturu vajaduste arvestamise, kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamise ja kvaliteedi parandamiseta ning elukestva õppe arendamiseta pole edasiliikumine mõeldav. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Palun, kolleeg Marika Tuus Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Sõnavõtt kohalt, kaks minutit.

Proua juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon ei saa seda eelnõu toetada. Siin on väga mitmeid põhjuseid. Valitsuse plaan liita Tööturuamet ja töötukassa läheb riigile maksma üle 20 miljoni krooni, reformi tulemusena ei jätka tulevane töötukassa oma tööd enam avaliku teenistuse seaduse alusel ja töötajatega tuleb sõlmida töölepingud. Tööturuameti likvideerimise tõttu praegused töötajad koondatakse ja neid ootab ees kopsakas koondamishüvitis, hoolimata sellest, et nad jätkavad oma tööd tekkivas uues asutuses. Praegu on töötukassas 25 ja Tööturuametis 339 töötajat. Seega, me näeme, et siin õmmeldakse pintsak nööbi külge. Tekib küsimus, miks plaanitakse töötukassale liita Tööturuamet, kus koondatavaid on mitu korda rohkem. Tegelikult on ühendamise põhjus ilmselt ikkagi see, et uut asutust hakatakse nii personalikulude kui ka majandamiskulude osas ülal pidama töötuskindlustusmaksetest ja riigi osa siin väheneb. Kevadel ütles sotsiaalminister, et töötuskindlustusmakse lähiajal ei tõuse, aga tänaseks on see tõusnud töövõtjal 1%‑le ja tööandjal 0,5%‑le. Ei kujuta ette, kui suureks see makse võib lähiajal kujuneda, sest juba praegu on paari kuu vältel makstud välja rohkem, kui sisse on tulnud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Palun, kolleeg Taavi Rõivas Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ain Seppik ütles mitte kaua aega tagasi siit puldist, et kui pime ikka ei taha nägijaks saada, siis tema nägijaks ei saa. See, hea kolleeg Marika Tuus, käis eeskätt sinu, aga ka sinu erakonnakaaslastest sotsiaalkomisjoni liikmete kohta. Need küsimused, mida sa täna tõstatasid, on kõik sotsiaalkomisjonis põhjalikult läbi arutatud, need on kõik vastuse saanud. Aga selleks, et kõigil oleks ühtemoodi selge, ma kordan need siit puldist ka täna üle.
Esiteks, ei vasta tõele väide, et kõik koondatud jätkavad automaatselt tööd uues struktuuris. Nii ei saa see oma loomult olla. Uude struktuuri tööleminemiseks on kaks võimalust. Esiteks, juba enne võimalikku koondamist lepitakse kokku, et inimesel on ka tulevikus kindel töökoht, loomulikult on siis kokkuleppe teiseks pooleks see, et inimest ei koondata ja talle ei maksta ka koondamishüvitist. Teiseks, nende inimeste puhul, kes koondatakse, ei ole mitte mingit kindlust, et nad automaatselt jätkavad tööd uues struktuuris. Kõikidele ametikohtadele korraldatakse konkursid. Sotsiaalkomisjonis selgitasid Sotsiaalministeeriumi inimesed meile väga põhjalikult, et arvestades praegust tööturu olukorda, kus paljudes ametkondades võib olla inimesi töökohta vahetamas, on vägagi tõenäoline, et uutele ametikohtadele on rohkem kui üks kandideerija. Kui inimesed lasevad ennast koondada, siis ei ole neil mingit kindlustunnet, et nad võetakse uuesti tööle. Nii need asjad kindlasti ei käi.
Teiseks, see, et töötuskindlustusmakse tõuseb 1,5%‑le, on väga ammu teada. See oli ka kevadel sõlmitud tööandjate, töövõtjate ja valitsuse kokkuleppe osa. See, et töölepingu seadus paneb märkimisväärse osa kohustustest, mis seni on olnud näiteks tööandjatel, tulevikus riigi või töötukassa kanda, mõjutab loomulikult ka töötukassa koormust. See on elementaarne. On teada, et need muudatused, mis täna vastuvõetud töölepingu seadusega ellu viidi, tähendavad lisakoormat. Selles mõttes ei ole töötuskindlustusmakse tõus 1,5%‑le üllatus ka kolleeg Marika Tuusile, kuigi ta püüdis vastupidist väita.
Neid kahtlusi või küsimusi oli väga mitmel komisjoni liikmel. Ma väidan, et kõik küsimused said komisjonis adekvaatse vastuse, kõik kahtlused said kohapeal hajutatud neil, kes tahtsid, et need kahtlused hajutatud saaksid, või neil, kes suhtusid asjasse avatud meelega. Kes ei soovi nägijaks saada, see nägijaks ei saa. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud minister! Selle eelnõu puhul tahan ma öelda, et siis, kui töötukassa ja töötuskindlustus Eestis loodi, nüüd siis juba üle-eelmise Riigikogu ajal, oli teema, et ühendatud jõududega võiks panna kokku aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed, mida riigis rakendatakse, pidevalt üleval ja kõik osapooled pidasid seda mõistlikuks. Tookord jäi see tegemata sellel lihtsal põhjusel, et töötuskindlustuse loomise ajal ei olnud see selline küsimus, mis oleks avalikkust huvitanud. Tookord toimus poliitiline debatt teemal, milleks sellist kindlustust üldse vaja on. Huvitaval kombel on see debatt jätkunud pikka aega. Alles paar aastat tagasi avaldas üks üleriigiline ajaleht juhtkirju, et töötukassa kui mittevajalik tuleks laiali saata. Nüüd, kui tööpuudus suureneb, nad huvitaval kombel selliseid artikleid enam ei avalda.
Iseenesest on mõte ju lihtne. Mis siin ikka, kui Tööturuameti kohustus on otsida tööta jäänud inimesele ruttu uus töökoht, siis sellest, kui hästi tema töötab, sõltub töötukassa kulude hulk. Nii töötute kui ka riigi huvides on, et inimesed leiaksid võimalikult ruttu uue töö ja niikaua, kui nad on ilma tööta, saaksid korraliku sissetuleku, et uut tööd leida. Nii lihtne see ongi.
Kõik jutud mingitest muudest nüanssidest, mida austatud opositsionäärid täna esitasid, on selles mõttes täiesti ebaolulised. Ma palun vabandust, need kindlasti vajavad ka arutamist ja võib-olla me leiame siin parlamendis mingi teise mõistliku lahenduse, aga iseenesest selle jaoks, et inimesed, kes on jäänud ilma tööta, võimalikult ruttu uue töökoha leiaksid ja seejuures oleksid nende mured võimalikult väikesed, on eelnõu äärmiselt mõistlik, õige ja vajalik ning nii käitub valdav osa mõistlikke riike Euroopas.
Aga kõne tahan lõpetada küsimusega: mida head on teinud Keskerakond Eesti sotsiaalpoliitikas?

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Lõpetan läbirääkimised.
Määran eelnõu 399 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. jaanuari 2009 kell 16.
Eelnõu 399 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Valitsus soovib väga hea seaduseelnõuga muuta karistusseadustiku üldosa § 81, mis puudutab süüteo aegumist, ja eriosa § 237³, mis käsitleb terrorikuriteo rahastamist ja toetamist. Ühtlasi soovib ta kehtetuks tunnistada maksukorralduse seaduse §‑d 160 ja 161.
Põhjus on järgmine. Karistusseadustiku üldosa kehtestab alused süütegude toimepanemise eest vastutusele võtmiseks. Eesti karistusõiguse süsteem on üles ehitatud selliselt, et väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa sätteid. Seega peab kõik seda valdkonda puudutav olema karistusseadustikus, mitte aga eriseaduses. Ka karistusest vabastamise regulatsiooni puhul on tegemist võimalusega, mis ei saa olla eraldi eriseaduses, vaid on oma olemuselt väärteomenetluse seadustikku kuuluv.
Eelnõu teine eesmärk on tõhustada terrorismi rahastamise vastu võitlemisega seonduvat karistusõiguslikku regulatsiooni vastavalt meie sõlmitud rahvusvahelistele lepetele ja soovitustele. Selleks nähakse lisaks juba kriminaliseeritud terrorikuriteo või terroristliku organisatsiooni rahastamisele või toetamisele ette ka karistusõiguslik vastutus sellise isiku rahastamise või toetamise eest, kelle tegevus on suunatud terrorikuriteo toimepanemisele. Muudatus takistab uute kuritegude toimepanemist, st nende rahastamist.
Seaduse vastuvõtmine kaotab vastuolud karistusseadustiku, maksukorralduse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku vahel. See kõik on vajalik selleks, et kõik väärtegude menetlemisega seonduv oleks reguleeritud ühes seaduses ehk karistusseadustikus, millest oli juba eelnevalt juttu. Terrorismivastase võitluse võimalused peaksid muutuma tõhusamaks. Mitmed uuringud on näidanud, et terrorikuriteo toimepanemise rahastamisest märksa kulukam on terroristide või terroristlike ühenduste igapäevaste kulude rahastamine ning nende püsistruktuuride käigus hoidmine. Eelnõuga välistatakse võimalused, et selliseid isikuid rahastataks või võimaldataks neile muid vahendeid ka siis, kui neid ei kasutata konkreetse kuriteo toimepanemiseks.
Ma toetan igati õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas kolleegidel on soovi esitada küsimusi? Küsimusi ei soovita esitada. Palun kõnepulti õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Lugupeetud ajakirjanikud! Õiguskomisjon arutas seda seaduseelnõu neljapäeval, 4. detsembril 2008. aastal. Sissejuhatuseks alustas justiitsminister samasuguse jutuga, nagu ta seda praegugi tegi. Tuuli Ploom Justiitsministeeriumist selgitas eelnõu teist eesmärki, mis puudutab karistusseadustiku § 237³, sellise isiku rahastamise ja toetamise kriminaliseerimist, kelle tegevus on suunatud terrorikuriteo toimepanemisele. Einar Hillep lisas, et maksualase väärteo aegumist puudutava punkti kohta on olemas Riigikohtu 11. juuni 2008. aasta otsus, kus Riigikohus tegi ühes punktis märkuse: "KarS § 1 lg 1 mõtte kohaselt peaksid süütegude eest karistamise üldised alused ja piirid, sealhulgas kõigi süütegude aegumistähtajad olema kodifitseeritud põhikaristusena karistusseadustikus. Soovides sätestada teatud liiki väärtegude osas aegumistähtaja, mis erineb üldreeglist, tulnuks seadusandjal KarS § 1 lg 1 järgimiseks näha selline erisus ette karistusseadustiku üldosas." Õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher lisas, et õiguskomisjoni on tulnud kiri Eesti Maksumaksjate Liidult. Õiguskomisjoni nõunik Raini Laide selgitas, et ta palus maksumaksjate liidu esindajatel osaleda eelnõu teisel lugemisel, sest siin on tegemist sellise ettepanekuga, mida saaks kaaluda alles siis, kui eelnõu esimene lugemine on lõppenud. Tegemist on ettepanekuga täpsustada nüansse. Einar Hillep lisas, et on põgusalt maksumaksjate liidu kirjaga tutvunud ja selle teema arutamiseks peaks olema kohal ka Maksu‑ ja Tolliameti esindaja. Esialgne Justiitsministeeriumi seisukoht on see, et ta ei tahaks neid erisusi luua, aga ta toetab seda, et seda teemat võiks käsitleda teise lugemise raames. Õiguskomisjoni esimees sõnas, et see vaidlus võetakse ette eelnõu teisel lugemisel.
Komisjon otsustas suunata eelnõu 360 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, 17. detsembril 2008 ettepanekuga esimene lugemine lõpetada, tehti ettepanek muudatusettepanekute õiguskomisjoni esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk 6. jaanuar 2009 kell 18 ja komisjoni ettekandjaks määrati mind. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. jaanuari 2009 kell 18.
Seaduseelnõu 360 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Rein Langi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Milles siis asi on? OECD ehk Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsioon võeti vastu 21. novembril 1997 Pariisis kõigi liikmesriikide ja viie mitteliikmesriigi poolt. Ametlik allakirjutamine toimus 17. detsembril 1997. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 15. veebruaril 1999. Eesti on tegelikult, olles selle konventsiooni liikmesriik, kõik kohustused oma seadustesse üle võtnud. Praeguseks on konventsiooni osalised 37 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik. Meie ühinesime 2004. aastal ja konventsioon jõustus Eesti suhtes 22. jaanuaril 2005.
Selle üle, kas see konventsioon tuleks Riigikogus ratifitseerida või mitte, on peetud tuliseid vaidlusi kaks aastat. Praegu on võimalik olukord, et Eesti kohus ei tunnista konventsioonist tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi või, vastupidi, tunnistab need isegi põhiseaduse § 15 lõike 1 alusel põhiseadusvastaseks, kuna need ei rajane formaalsel seadusel. See tähendab sisuliselt seda, et Eesti ei saa täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja rikub seega Viini lepinguõiguse konventsiooni artiklit 46. Seda riski saab olulisel määral maandada Eesti seadusi nii muutes, et need oleksid kooskõlas kõigi konventsioonist tulenevate kohustustega. Paraku ei ole kõigi konventsiooni acquis' põhimõtete viimine Eesti seadustesse lihtsalt tehniliselt võimalik ega ka otstarbekas, vaid oleks mõistlik toetuda konventsiooni kaudsele mõjule tõlgendamise kaudu. Konventsiooniga ühinemisest 2004. aastal tulenevad Eesti Vabariigile väga selged rahvusvahelised kohustused, mille täitmiseks riigisiseses raamistikus on vajalik konventsiooni ratifitseerimine institutsionaalselt ja formaalselt seadusandliku aktiga. See on ka põhjus, miks ma palun Riigikogul toetada selle konventsiooni ratifitseerimist. Aitäh!

Suur tänu, härra justiitsminister! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Tiina Oraste!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 361 arutas õiguskomisjon oma istungil 4. detsembril. Kuulati ära minister, kes andis samasuguseid selgitusi nagu eelnevalt siin. Komisjon otsustas suunata eelnõu 361 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, 17. detsembril s.a ettepanekuga esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute õiguskomisjoni esitamise tähtajaks tehti ettepanek määrata kümme tööpäeva, s.o 6. jaanuar 2009 kell 18, ja komisjoni ettekandjaks määrati Tiina Oraste. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 6. jaanuar 2009 kell 16.
Seaduseelnõu 361 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 18.14.