Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kümnenda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Marek Strandberg, palun!

Head kolleegid! Roheliste erakonna fraktsioonil on au üle anda liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võimaldatakse juhul, kui sõidutee servas kulgemine on jalgratturile ohtlik või võib olla ohtlik, tal sõita kõnniteel, kui lähedal ei ole ühtegi selleks otstarbeks ehitatud jalgrattateed. Eelnõu esitamise põhjustas asjaolu, et nii sel kui ka möödunud suvel karistas politsei küllaltki sagedasti jalgrattureid, kes sõitsid kõnniteel. Kõnniteel sõitma sunnib jalgratturit ennekõike asjaolu, et teeservad, kus nad seaduse järgi sõita võiksid, on tegelikult liiklemiseks sageli ohtlikud nii kehva liikluskultuuri tõttu kui ka muudel põhjustel. Nii on füüsiliselt koormatum jalgrattur linnades terviseohtlikumas situatsioonis, sest ta peab sisse hingama autode heitgaase. Loodetavasti kunagi tulevikus, kui jalgrattateed on tavalised linnaplaneeringu ja ‑ehituse osad, selliseid probleeme ei ole. Aga praegu võiks see väike seadusparandus leevendada jalgrattaliikluse õiguslikku problemaatikat. Aitäh!

Kalle Laanet, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on üle anda arupärimine peaministrile, mille sisu on järgmine. Selle aasta 17. novembril Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi Põhja-Euroopa riikide tegevdirektori Manfred Bescheli Rahandusministeeriumisse saadetud kirja ja Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli 1. detsembri ütluste kohaselt on praegu katkestatud kõigi Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud maksetaotluste väljamaksmine. See tähendab, et peatatud on kõigi toetustaotluste rahastamine. Kirjas tuuakse põhjuseks, et Rahandusministeerium pole suutnud siiani korraldada euronõuetest tulenevat enesehinnangut, millega tuleb Euroopa Komisjonile näidata, et euroraha jagamise süsteem vastab Euroopa Liidu standarditele. See situatsioon seab küsimuse alla Euroopa Liidu toetuste kasutamise eest vastutavate ametnike võimekuse. On teada, et sel aastal on planeeritud toetustest kasutatud orienteerivalt 10%, mis näitab, et toetuste menetlemise efektiivsus on madal ning seetõttu kannatab Eesti majandusolukord veelgi. Sellega seoses on meil peaministrile viis küsimust. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Asume nüüd tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud saneerimisseaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime lõpphääletuse juurde asuda.
Kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nõuab eelnõu 334 koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud saneerimisseaduse eelnõu 334. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 90 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud saneerimisseaduse eelnõu 334 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu 320. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu 320 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 353. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 54 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 2. Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 353 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu sellisel kujul. Kuigi seaduseelnõul on mitmeid positiivseid külgi, ei saa siiski mööda vaadata sellest, et sisuliselt soovib riik hakata ettevõtjate maksuvõlgasid katma omavalitsuste tulubaasi arvel, ikka selleks, et 2009. aasta riigieelarvet tasakaalu viia. Kavandatav muudatus maksukorralduses toob kaasa olukorra, kus seaduses sätestatud makse ei koguta selleks ettenähtud eesmärgil ja need ei laeku konkreetse maksu saajale. See aga ei ole kooskõlas põhiseaduse, tulumaksuseaduse, maksukorralduse seaduse ja riigieelarve seaduse lõigetega. Õigusakti eelnõu ei ole kooskõlas hea maksustamistavaga. Eelnõus kavandatav maksuvõlgade tasaarvestamine on ebaõiglane nii füüsilisest isikust maksumaksja kui ka kohaliku omavalitsuse kui maksusaaja suhtes. Kohalikele omavalitsustele ettenähtud maksusummade arvel ei ole õiguspärane likvideerida näiteks töötuskindlustusmaksete, aktsiiside, sotsiaal‑ ja teiste maksude võlgu. See on järjekordne näide, milliste meetoditega soovib valitsus muuta Riigikogu kummitempliks. Samuti ei ole maksukorralduse seaduse eelnõu kooskõlas õigusloome hea tavaga, kuna seaduse rakendamise mõjud on jäänud seaduseelnõus täielikult analüüsimata. Ka see on tänasele valitsusele nii omane.
Keskerakonna fraktsioon tegi eelnõu kohta muudatusettepanekuid, et kõrvaldada eelnõus sisalduvad puudused. Samuti esitasid eelnõu kohta oma ettepanekud ja tähelepanekud omavalitsuste liit ja linnade liit, kuid eelnõu menetlejad, st valitsuskoalitsioon, ei ole sisulist diskussiooni nendega alustanud. Miks liitude muudatusettepanekud jäeti arvestamata, seda ei ole neile tänaseni selgitatud.
Keskerakonna fraktsioon ei ole Riigikogus valitsuse kummitempliks ega saa toetada valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 333 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 333. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 333 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu 297. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 75 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid ei ole.
Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu 297 on seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Lähme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni aseesimehe Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Roheliste fraktsioon on esitanud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu, mida vastaval moel ka komisjonis koos Siseministeeriumi planeeringute osakonna esindajatega arutatud sai. Esialgse eelnõu tekst puudutas üldjoontes asjaolu, et kui mingil territooriumil algatatakse planeerimistegevus, peab sinna olema üles sätitud teave selle kohta, mis seal toimumas on ja mis seal tulevikus sündima hakkab. Praegune seis planeeringutega on selline, et paljude inimeste jaoks, mitte lihtsalt niisama, vaid täiesti sisuliselt, tulevad erinevad planeeringud, nende sisu ja iseloom üllatusena. Inimesed liiguvad maastikel ja seetõttu teave, mis on pandud maastikku, on lihtsamalt arusaadav, kättesaadav ja ka levib küllaltki hästi.
Tänaseks on eelnõu sisu jäänud samaks. Majanduskomisjon on selle muutnud selliseks, et see läheks kooskõlla Siseministeeriumi tehtavate muudatustega planeerimisseaduses üldiselt. Enamgi veel, teavitamise iseloom vastab täielikult sellele tekstile, mida Siseministeeriumi esindajad majanduskomisjonile tutvustasid, ja nad lootsid, et lähitulevikus see planeerimisseaduse täiendus ka Riigikogule esitatakse.
Kuna õnnestus saavutada kokkulepe, siis teavitamise osa, mis meie kogemuse ja hinnangu põhjal on väga oluline, tuuakse eraldi välja, ja ka sõnastus, mis praegu ette pandud on, on kooskõlas Siseministeeriumi arusaamaga sellest, kuidas planeeringutest tuleks ette teatada. Loomulikult on täienduste ja parandustena oodatud kõik tekstid, mis täpsustaksid planeeringutest teavitamist. On arusaadav, et planeeringutest täpne teavitamine on kõikvõimalike konfliktide vähendamiseks ühiskonnas ülioluline ja väga tähtis.
See ongi lühidalt kõik eelnõu sisu kohta. Ma arvan, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmisel on positiivne mõju, kuna inimesed kaasatakse tunduvalt varasemas etapis ja sisuliselt planeerimistegevusse. Arvatavasti ka kõik sellised konfliktid, millest me oleme aastate jooksul kuulnud ja mida pealt näinud, võiksid leevenduda, kuna arutelud hakkaksid peale konstruktiivsemalt ja varem. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Miks te olete kavandanud selle toreda algatuse juures ainult kuu aja pikkuse väljapaneku? Teatavasti kestab keskmise detailplaneeringu menetlemine vähemalt pool aastat.

See on Siseministeeriumi ettekujutus sellest asjast. Ma arvan, et edasises diskussioonis on need tähtajad pikendatavad. Küsimus on lihtsalt selles, et teavitus peaks kestma vähemalt kuu aega ja tegelikult oleks otstarbekas, kui see kestaks kauem. Seaduse tekst ütleb, et see peaks kestma vähemalt kuu aega. Tegelikult on kõik pikemad ajad igati mõistlikud ja loomulikult ka otstarbekad.

Hannes Astok, palun!

Aitäh! See on väga huvitav ettepanek, millega te olete välja tulnud, hea ettekandja, ja igati toetamist väärt. Minu küsimus on ainult see: te ju pooldate säästlikku ja vähese ressursikasutusega eluviisi, miks siis peaks olema silt väljas? Praegu on ju tehnoloogilised võimalused hulga paremad, internetis saab igasuguseid asju panna üles hulga vaimukamalt kui plakatil suurusega 1 ruutmeeter. Sellest, et ainult silt välja pannakse, jääb minu arust väheks. Või mida teie arvate?

Olen seda meelt, et sellest jääb loomulikult väheks. Tegelikult peaks planeeringute informatsioon olema kättesaadav kas kohalike omavalitsuste või Maa-ameti vastavast kaardilahendusest. Need baastööd on maksumaksja ju kinni maksnud ja kõik seda laadi täiendused on teretulnud. Miks märk maastikul? Ütleme niimoodi, et inimeste internetikasutus, mis puudutab nende vahetut geograafilist ümbrust, on mõõdukas. Ma ei oska öelda, kui paljud siin saalis olijad näiteks iga päev või üle poole aasta, kui Google Earth oma satelliidipilte uuendab, vaatavad, kas on midagi uut nende kodukoha ümbruse satelliidipildile juurde tulnud või mitte. Aga on selge, et maastikul, vahetus geograafilises ja füüsilises keskkonnas olev märk tõmbab tähelepanu. See on lihtsalt üks viis. See on säästlik selles mõttes, et säästab tõenäoliselt edaspidi inimeste aega, mis praegu väga sageli kulub arvutute vaidluste, koosolekute ja sõnasõdade peale, mis ebaõigelt ülesehitatud planeeringu kaasamismehhanismidest tulenevad.

Hea ettekandja! Tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud eelnõu algataja! Majanduskomisjon arutas eelnõu oma 20. novembri istungil. Seda tutvustasid Erakonna Eestimaa Rohelised esindajad. Majanduskomisjon oma arutelus tõdes, et detailplaneeringute algatamisel on teavitamise ja kaasamisega probleeme ning nende probleemide lahendamine ühel või teisel viisil on teretulnud. Samas teavitas Vabariigi Valitsus majanduskomisjoni, et ka nendelt on planeerimisseaduse muudatus lähemal ajal parlamenti tulemas. Erakonna Eestimaa Rohelised esitatud eelnõu on koostöös Siseministeeriumiga muudetud kolm korda. Seda viimast muudetud kuju on Siseministeerium põhimõtteliselt aktsepteerinud, nii nagu eelkõneleja siin juba rääkis.
Majanduskomisjoni arutelu käigus esitas kolleeg Hannes Astok sama ettepaneku, mida ta mainis eelmisele ettekandjale küsimust esitades, et lisaks tahvli paigutamisele loodusesse võiks planeeringu algataja, kas kohalik omavalitsus, maavalitsus või ministeerium, kasutada ka teisi võimalusi paremaks teavitamiseks, näiteks kasutada oma veebilehte. Komisjonis leidis see ettepanek toetust.
Pärast diskussiooni tegi komisjon järgmise otsuse: saata Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 4. detsembril muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga, teha täiskogule ettepanek eelnõu 345 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. detsember kell 12. Kõik need ettepanekud tegi majanduskomisjon ühehäälselt. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ütlen kohe, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab roheliste ettepanekut täiustada planeerimisseadust. Ka väike muudatus viib meid edasi, viib meid kodanikuühiskonna tugevdamise suunas ja aitab edaspidi vältida konflikte võib-olla juba planeeringute algstaadiumis. Tõenäoliselt pole Eestis ühtegi omavalitsust, kus ei oleks probleeme näiteks üldplaneeringu muutmisega detailplaneeringu kaudu, milleks praegune seadus annab võimaluse. Teatavasti võib seda teha põhjendatud vajaduse korral, samal ajal jätab seadus kindlaks määramata, milline see põhjendatud vajadus on.
Minnes sellest ettepanekust edasi, võiksime me tulevikus mõelda, et ka detailplaneeringu kaudu üldplaneeringu muutmisel võiksid olla veidi rangemad kriteeriumid, kuna üldplaneering tekitab paljudes kinnistuomanikes ja elanikes õigustatud ootuse, et selle planeeringu alusel viiakse omavalitsuse territooriumil ruumilist planeerimist ka ellu. Fragmentaarsed muutused tekitavad stressi. Nende muutuste korral on vaja üsna varakult kogukonnaga läbi rääkida ja saada nõusolek. Tõenäoliselt enamikul juhtudel see ka saavutatakse. Praegune teavitamissüsteem, mille abil kodanik saab teada tema naabruses algavast detailplaneeringust, mis võib kardinaalselt muuta tema elutingimusi, ei ole piisav. Seda on korduvalt kritiseeritud, seda on teinud ka õiguskantsler. Mitte kõik inimesed ei suuda surmakuulutuste või automüügikuulutuste vahelt leida x‑märgistusega informatsiooni detailplaneeringu algatamise kohta, sest kust sa tead, mis nime või mis imenime sinu lähikonnas asuv kinnistu kannab. Eriti juhul, kui tegemist on maapiirkonnaga. Linnades on see veidi lihtsam, sest seal tuleb märkida ka aadress. Nii et me tervitame selle ettepaneku tegijaid – rohelisi – ja loodame, et üsna pea jõuame kolmanda lugemiseni.
Tahan siiski rõhutada veel asjaolu, et üks kuu väljapanekut planeeringualal on tõenäoliselt liiga lühike aeg ja võib tekitada ka segadust, sest kui algatamise järel on teabetahvel üheks kuuks välja pandud ja kuu aja pärast on ta kadunud, siis võib elanikel tekkida mulje, nagu oleks planeering juba kehtestatud. Tõenäoliselt oleks õige jätta see teade üles kogu planeerimisperioodi ajaks ja sellel tahvlil informeerida, millal toimub avalik väljapanek ja millal tuleb eeldatav kehtestamine. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ettepanek, millega roheliste fraktsioon on välja tulnud, on igati tänuväärne ja Reformierakonna fraktsioon toetab seda.
Nagu siin täna on juba korduvalt rõhutatud, on detailplaneeringu avalik väljapanek elanike ainus või peaaegu ainus võimalus kaasa rääkida oma füüsilise elukeskkonna ümberkujundamise asjus. Tihtipeale jääb sellest informatsioonist väheks. Avalikkuse parema kaasamise taotlemine selles küsimuses on igati tervitatav. Me oleme sellel seisukohal ja oleme nendes omavalitsustes, kus Reformierakond on võimu juures, püüdnud seda protsessi muuta laiemaks, läbipaistvamaks ja inimesi enam kaasavaks.
See paberist või plastist silt objekti juures on mõistagi vajalik, et inimeste tähelepanu planeeringule juhtida. Tõepoolest, kui ajalehes ilmub peenikeses kirjas kuulutus, et kusagil selle ja selle tänava vahel mõnes linnas või hoopis tundmatu nimega kinnistul kuskil vallas algab mingisugune detailplaneeringu menetlus, siis tihtipeale ei pane inimesed seda tähele või, veel hullem, neile jääb arusaamatuks, millise kohaga tegemist on.
Minu meelest tuleks selle asjaga edasi minna. Mina ei tea, mis plaani Siseministeerium peab ja millise eelnõuga ta tahab välja tulla. Igal juhul on väga tänuväärne, et sellega välja tullakse. Aga ka selle eelnõu raames võiksime me juba järgmiste lugemiste käigus mõelda sellele, et see informatsioon ei peaks olema väljas mitte ainult füüsilises asukohas, looduses, vaid kindlasti peaks nimetatud informatsioon olema kohustuslikus korras avaldatud kas maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse veebilehel. Teatavasti peavad avaliku teabe seaduse kohaselt kõigil nimetatud organisatsioonidel olema veebilehed ja seal peab see info olemas olema. Sinna on võimalik panna üles ka märksa rohkem informatsiooni kui pelgalt planeeritava ala asukoht. Sinna saab panna kõikvõimalikke jooniseid, minu poolest 3D mudeleid, videoseletusi või mida iganes. See annab kohalikele elanikele kindlasti olulise võimaluse selle informatsiooniga tutvuda.
Minu meelest võiks selle asjaga veel edasi minna. Meil on portaalis eesti.ee juba viis aastat olnud olemas võimalus tellida teavitusi. Kahjuks on selle süsteemiga ühendatud ainult Eesti Energia, kes saadab teavitusi plaanilistest elektrikatkestustest teie meiliaadressile. Aga miks ei võiks sinna lülitada ka võimalused saada teavitusi planeeringute või ehituslubade kohta, mis antakse välja teiega seotud piirkondades? Sest pidagem silmas ühte asjaolu. Ma arvan, et peaaegu kõigil saalisolijatel ja väga paljudel Eesti elanikel ei ole mitte ainult üks asukoht, mille vastu nad huvi tunnevad. Meil on üks elukoht, kus me põhiliselt elame, kuid paljudel on suvemajad, on vanemate elukohad, laste elukohad. Kui minu põhielukoht on Tartus ja suvemaja asub Valgamaal, siis võite kindlad olla, et kui minu suvemaja lähistel algatatakse prügimäe või sigala planeering, siis üldjuhul jääb see mulle teadmata, sest vaevalt ma kohalikku vallalehte või maakonnalehte nii tihti loen, et ma sellest teada saaksin. Aga selline automatiseeritud teavitussüsteem, mis annaks teavet selle kohta, mis toimub minu huvipunktis, mida ma saan määrata ükskõik kuhu Eestis, oleks väga vajalik ja tõsine samm edasi. Tehnoloogilised lahendused selleks on olemas, aga, nagu ikka, napib organisatsioonilist jõudlust.
Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab selle eelnõu edasist menetlemist ja uute tehniliste lahenduste enamat kasutamist inimeste teavitamiseks, planeeringuprotsesside paremaks avalikustamiseks ja inimeste kaasamiseks sinna. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 345 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. detsembri 2008 kell 12.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu liikmed! Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 10.33.