Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit. Palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Marek Strandberg, palun!

Head kolleegid! Meil on au anda üle riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu, millega sätestatakse põhimõte, et riikliku pensioni osa on Eesti Vabariigi kodanikel võimalik kätte saada ja kasutada sõltumata sellest, millises riigis nad oma vanaduspäevi mööda saadavad. Selle eelnõu esitamisel on mitu põhjust. Esimene põhjus on see, et see laiendaks solidaarsuspõhimõtet ja sisustaks seda selgemalt. Teine ja väga lihtne põhjus on see, et väga sageli vahetavad inimesed pensionieas tervislikel põhjustel elukohta või soovivad seda teha, et leida parem ja rohkem kontimööda elukeskkond, mis omakorda kaugemas perspektiivis vähendab jooksvaid kulutusi, mida on põhjust teha haigekassast. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Vene Föderatsiooniga kahepoolse lepingu sõlmimiseks kohaliku piiriliikluse korra kujundamiseks" eelnõu. Viimased kaheksa aastat on Eesti ja Vene piirialade elanikele kehtinud nimekirjade alusel soodusviisade süsteem, mis lõpeb 19. jaanuaril 2009, ja piiriületust hakkavad reguleerima teised õigusaktid. 20. detsembril 2006. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1931/2006, mis annab Eesti Vabariigile võimaluse sõlmida Vene Föderatsiooniga kahepoolne leping kohaliku piiriliikluse korra kujundamiseks ning üleminekuks piiriületuslubade süsteemile. Kuna Vabariigi Valitsus pole pakkunud piiriäärsetele elanikele piiriületuseks ühtegi konkreetset lahendust, teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsusele ettepaneku rakendada Euroopa Nõukogu määrust ning sõlmida Vene Föderatsiooniga kahepoolne leping kohaliku piiriliikluse korra kujundamiseks. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon, ja Vabariigi Valitsuse eile algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud kolme Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Tänases päevakorras on ka üks täpsustus, nimelt, päevakorra viimase punkti, eelnõu 358 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Palling.

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele nõuab eelnõu 253 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 253. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 76 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja üks erapooletu on Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 253 seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele nõuab eelnõu 309 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 309. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 309 seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud aseesimees! Austatud kolleegid! 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisega tegeles komisjon 1. detsembril ja otsustas panna eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu sisu selle menetluse käigus muutunud ei ole, arutelu oli, muudatusettepanekuid ei toetatud. Ja neid laekus paberil üks, see on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt. Ettepanek oli anda laenu KredExile eluasemelaenude intressivabastuseks kassareservi suunatavate täiendavate vahendite arvel. Selgitasime siin juba eelmisel korral, et selline muudatusettepanek ei oleks kooskõlas selle eelnõu juriidilise sisuga, st et eelarvet muudetakse, mitte ei tegelda lisaeelarvega. Lisaeelarvega aga oleks tegu juhul, kui me seda muudatust arvestaksime, sest see muudaks kehtiva eelarve mahtu. Nii et juba puhtjuriidiliselt seda toetada ei saa. Muidugi võib arutada, kas väikese arvu laenuvõtjate riskide kinnimaksmine on ikkagi maksumaksja seisukohalt aus. Et probleemid on, see on arusaadav, aga see siiski saaks puudutada väga väikest seltskonda ja samas oleks tegu suurte summadega.
Rahanduskomisjon tegi omalt poolt koostöös ministeeriumidega, nagu tavaks, ühe mahuka ettepaneku, mis tuleneb struktuurimuudatustest asutustes, liisingulepingute varasemast lõpetamisest ja ministrite valitsemisalasisesest kulude ümbertõstmise vajadusest. Mõnel real on raha üle ja mõnel puudu. Täpsustub ka kassareservi suurus. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selge on see, et seaduseelnõu 372 täna siin Riigikogus vastu võetakse. Ma kordaksin lihtsalt lühidalt üle, miks Keskerakonna fraktsioon selle seaduseelnõu vastu hääletab.
Kui rahandusminister selle seaduseelnõu Riigikogusse tõi, ütles ta, et praeguses olukorras ei tohi riik ebastabiilsust veelgi süvendada ega lubada endale heitlikku käitumist iga paari kuu tagant lisaeelarve koostamisega. Ilmselt mõtles ta sisult ikkagi negatiivset lisaeelarvet, on ju 2008. aasta lisaeelarve sisult selline. Aus ülestunnistus olekski see, kus öeldakse, et 2007. aasta ülejääk suunatakse kassareservi selleks, et katta kulud, mis tehti 2008. aasta eelarvesse ülioptimistlikult ning mida nüüd ei suudeta negatiivse lisaeelarvega kärpida ja millele otsitakse lihtsalt katet. Kas selline tegutsemine on siiski parim lahendus? Valitsus püüab ikka veel idealiseerida olukorda ja anda sõnumi, et kõik on korras. Keda me siis sellega petame? Iseennast ju ja kogu Eesti rahvast! Kui soovitakse kaitsta ennast väitega, et kassareservi on vaja selleks, et tagada sildfinantseerimine, siis tekib ka siin vastuolu. Sildfinantseerimiseks on esiteks olemas finantsinstrumendid pankadel, kes pakuvad finantseerimist samas mahus Euroopa Liidu toetustega. Selline meede tagab projekti tõrgeteta elluviimise, kuna struktuurifondide rahad laekuvad ju alles pärast kuludokumentide esitamist ja rahastaja heakskiitu. Kui aga Rahandusministeerium valmistub ise ette erakorraliselt suurteks sildfinantseerimisteks, siis peaks ilmselt olema ette valmistatud ka Vabariigi Valitsuse korraldus, kus sätestatakse nii finantseerimise piirmäärad kui ka muu regulatsioon. Ja lootusetu oleks vaidlus selle üle, kas kassareservi suunatav 2007. aasta ülejääk on tulu selle kõige lihtsamas mõttes ehk selle eelarveaasta tulu, millal ta riigieelarvesse laekub, olenemata sellest, millise aasta eest ta on arvestatud või millal ta oleks pidanud laekuma, nii nagu seaduseelnõu esimesel lugemisel väitsid koalitsiooni esindajad, tuginedes §-le 24. Selge on see, et kassareserviga kaetakse eelarve puudujääk ja kuidas seda tehakse ja millele raha, see on neli miljardit, kulutatakse, seda Riigikogule teada ei anta. Olge siis tublid! Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Karel Rüütli! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliit peab edasilükkamatult vajalikuks eraldada 150 miljonit krooni sihtasutusele KredEx eesmärgiga leevendada lastega peredele eluasemelaenude tasumisel tekkivaid ajutisi raskusi. Eluasemelaenude jääk moodustas Eesti Panga andmetel selle aasta septembri lõpus 96,8 miljardit krooni, eluasemelaenu võtjaid on kokku 110 000 leibkonda, kellest lastega leibkondi on 70% ehk 77 000 peret. Keskmine eluasemelaenu jääk oli 2007. aastal 800 000 krooni. Alanud majanduslangusest tingitud tööpuuduse järsu kasvu tagajärjel on probleemsete eluasemelaenude osakaal tõusnud 6,3%-ni kõigist laenudest ehk siis 6 miljardi kroonini. Majandusaktiivsuse jätkuva vähenemise tagajärjel võib 2009. aasta lõpus oodata viivislaenude osakaalu kahekordistumist eluasemelaenude portfellis. Pankade poolt võimaldatav eluasemelaenude maksepuhkus ei lahenda töötuks jäämise tõttu raskustesse sattunud perede probleeme, kuna intressimakseid tuleb jätkuvalt edasi tasuda. Sellest tulenevalt on vajalik lisaks maksepuhkusele võimaldada töökoha kaotanud peredel ka intressimaksepuhkust kuni majandusliku toimetuleku paranemiseni. Rahvaliidu fraktsioon on kohtunud KredExi juhtidega, kes on esitanud vastava analüüsi ja kinnitanud intressipuhkuse võimaldamise olulisust ning omapoolset valmisolekut selle teostamiseks. Rahvaliidu pakutava kava kohaselt oleks eluasemelaenu intressitoetus suunatud ainult töökoha kaotanud inimeste makseraskuste leevendamiseks. Toetust saaksid pered, kus on ülalpeetavaks vähemalt üks kuni 18-aastane laps või kuni 26-aastane õppiv noor. Eeltingimuseks on panga positiivne otsus maksepuhkuse võimaldamise kohta. KredEx tasuks laenuvõtja eest pangale kuni 12 kuu intressimaksed ning pärast maksepuhkuse lõppu saaks need summad tagasi koos sellelt arvestatud minimaalse intressiga. 2007. aasta lõpu keskmine eluasemelaenu jääk oli umbes 800 000 krooni. Arvesse võttes 150 miljoni kroonist toetust või riigipoolset tuge KredExile, suudaksime me katta 8000 laenaja kuuekuulise maksepuhkuse intressimaksed, mis oleks esialgu piisav summa.
Rahvaliit on seisukohal, et riigi kohus on aidata raskustesse sattunud peresid, hoidmaks ära nende ilmajäämist oma kodust. Selline kohustus tuleneb otseselt Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all ning inimestel on puuduse korral õigus riigi abile. Rahvaliit kutsub jätkuvalt kõiki erakondi toetama Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ettepanekut, et otsida lastega peredele eluasemelaenude tasumisel tekkinud probleemidele lahendust, et leevendada nende toimetulekuraskusi majanduslanguse ja tööpuuduse kasvu tingimustes.
Peale eelöeldu puudub meil ka selgus § 23 lisamisega, kus tekib olukord nelja miljardi krooni kasutamise suhtes. Neid summasid ei saa kasutada riigieelarve seaduse § 36 alusel ja nende kasutamine nõuab täiendavat Riigikogu otsust. Ka õiguskantsler on seisukohal, et kassareservi vahendite suunamine ei tähenda, et Vabariigi Valitsusel oleks volitus seda raha kohe kasutusele võtta. Et eelnõu seletuskirjas osutatakse reaalsele vajadusele raha kasutusele võtta, tuleks teha muudatus ka konkreetse eelarveaasta kassareservi suurust määravas sättes. Neid muudatusi ei ole tehtud ei käesoleva seadusega ega 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Sellest tulenevalt Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ei toeta eelnõu vastuvõtmist seadusena. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu 372 kohta on laekunud ka muudatusettepanekuid ning alustame nende läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ning alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 372. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 50 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 372 seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 312. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 312 seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vilja Savisaare!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sellel eelnõul on olnud väga huvitav arengulugu. Vabariigi Valitsusest tulnud kujul oleks töötukassalt ja haigekassalt võetud ära viljad, mis nad on oma varaga loonud. Siin majas leiti, et pelgalt sellest ei piisa eelarveaukude lappimiseks, ning otsustati, et töötukassa ja haigekassa peavad oma varade äravõtmisele veel pealegi maksma. Kui seni said needsamad asutused kasutada oma kogutud raha ja selle pealt ise intressi teenida ning seda ka ära kasutada oma süsteemi arenduseks, siis nüüd võtab riik selle raha endale. Juristide keeli nimetatakse seda vara haldamise teenustasuks. Ja millega põhjendas seda rahandusminister? "Nii ei pea nad muretsema ravikindlustuse, töötuskindlustuse või keskkonnakaitse eest vastutamise ajal põhiülesannetest nii kaugele jäävate asjaolude pärast, nagu on ülejäänud raha investeerimine ning sellelt tulu teenimine." Need on rahandusministri sõnad eelnõu esimesel lugemisel.
Eesti Keskerakonna fraktsioon jääb seisukoha juurde, et on mõttetu rääkida sääraste seaduste vastuvõtmisest, mis lapivad eelarvet, mis teatavasti nagunii täis ei tule. Lisaks ei korva saadav kasu tekitatavat kahju. Ainuüksi haigekassast läheb eelnõu jõustumisel järgmise aasta jooksul välja 100 miljonit krooni. Erinevate riigilõivude ja käibemaksu tõus ning selle eelnõuga tehtav muudatus viib niigi alarahastatud tervishoiust 2009. aasta jooksul välja kokku ligi pool miljardit krooni. Alles hiljuti saime aga ka lugeda ajakirjandusest, et ravikindlustuse tuleva aasta eelarve puudujääk on esialgse prognoosi järgi 940 miljonit. Kui Keskerakond oli valitsuses, toodi tervishoidu raha juurde, protsentuaalselt suurendati tervishoiu rahastamist, võrreldes teiste valdkondadega. Jah, võime rääkida, et siis olid ilusad ajad ja majanduses õitseng, aga kas inimeste tervis peab olema see, mis tõuseb ja langeb koos majandusega enam kui muud hüved. Majandusel läheb hästi siis, kui selles toimivad inimesed on terved, halb tervis piirab ka töötamisvõimalusi. Lisaks, Eesti inimeste keskmine eluiga ületab pensioniea vaid mõne aasta võrra. Inimarengu aruandest loeme, et meie elanike tervis on Euroopas kõige halvem. Milliseid näitajaid on veel vaja, et koalitsioonipoliitikud saaksid aru, et me halvendame selliste otsustega vaid oma riigi elanike heaolu ja tervist. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ega ei olekski pruukinud siia kõnepulti tulla, aga eelkõneleja eksis väga rängalt. Ma muidugi tean ka, et siis, kui Keskerakond oli võimul, paistis päike eredamalt, eriti raudtee peale, just rööpad olid kuumemad, elekter andis rohkem energiat ja mis kõik iganes. Aga see kõne läks küll täiesti untsu. Tegelikult toimus Riigikogus oluline muudatus selle eelnõuga ja sisuline muudatus. Mõlemad avalik-õiguslikud isikud on oma vara omanikud ka tulevikus. Ainuke muudatus, mis tõesti sisuliselt tehakse, on see, et  kui nad siiamaani ei maksnud varade hoidmise teenuse pealt teenustasu, siis nüüd nad maksavad. Muud sisulist muudatust ei olegi. Nii et peale maksma selle eest, et neilt vara ära võeti, nad ei pea. Vastupidi, vara ei ole neilt ära võetud üldse mitte. Aitäh! Aga muidugi paistis päike siis paremini.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Võime alustada eelnõu 348 lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 348. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 48 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 287. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2007. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Riigi 2007. aasta majandusaruanne on siin saalis nüüd teist korda, aga mul ei ole väga palju lisada sellele, mis esimene kord sai juba räägitud. Ka komisjonis ei olnud arutelu kuigi elav sel korral. Komisjoni koosoleku lõpptulemus on teha konsensuslikult ettepanek panna otsuse eelnõu täna lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2007. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 340. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 55 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2007. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu otsusena vastu võetud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nagu te mäletate, õnnestus selle seaduseelnõu esimene lugemine meil kenasti. Muudatusettepanekuid määratud tähtajaks ei esitatud ja keskkonnakomisjon otsustas oma 17. novembri istungil täiesti üksmeelselt, et selle eelnõu võiks lõpphääletusele saata ja seal ta seadusena vastu võtta ning nüüd me selle momendi ees olemegi. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 315. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 41 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud saneerimisseaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Saneerimisseadus oli õiguskomisjonis ettevalmistamisel teiseks lugemiseks 17. novembril ja meil olid külas Justiitsministeeriumi poole pealt härra minister, ministri nõunik Madis Timpson ja asekantsler Marko Aavik selles küsimuses.
Saneerimisseaduse kohta muudatusettepanekuid komisjoni ei laekunud, kuid komisjoni istungil arutati võimalust jõustada saneerimisseadus oluliselt varem, kuivõrd praegune majandussituatsioon eeldaks kindlasti selle instrumendi olemasolu juba nii kiiresti kui võimalik. Sellest tulenevalt otsustas komisjon algatada jõustumist puudutava muudatusettepaneku ja suunata eelnõu 334 ehk siis saneerimisseaduse eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval 3. detsembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis seadus kolmandal lugemisel homme vastu võtta. Aga jõustumise koha pealt niipalju, et komisjoni ettepanek on jõustada seadus üldises korras ehk siis kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.  Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame eelnõu 334 muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, see on juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun, põhiseaduskomisjoni liige Hannes Rumm!

Hea juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu 17. novembril. Tõdesime, et ühtegi parandusettepanekut selle seaduseelnõu kohta laekunud ei ole. Toimus eelnõu arutelu, milles osales ka MKM-i riigi infosüsteemide osakonna analüüsi ja planeerimise talituse juhtivspetsialist Taavi Valdlo. MKM-i esindaja selgitas veel kord eelnõu eesmärke ja tõi näiteid ka sellest, kuidas juba praegu toimib see praktika sellistes suurtes ettevõtetes nagu näiteks SEB, Swedbank, AS Sertifitseerimiskeskus, Elion ja EMT. Arutelu tulemusena tõdes komisjon, et seda eelnõu seadusena vastu võttes suureneb juba praegu digitaalse templi kasutamisel, mis niikuinii toimib, selle tegevuse õiguskindlus ja ettevõtete klientide turvatunne. Sellest lähtuvalt otsustas komisjon teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 320 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi! Kas teil on protseduuriline küsimus, käsi oli püsti? Ei ole. Palun siis Riigikogu kõnetooli!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See eelnõu teeb maksuseadustesse õige mitu muudatust, mis on seotud käibemaksu direktiiviga, näiteks garantiiremondi ja eluruumide hooldusteenuse käibemaksustamisega, käibemaksugrupiga, füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi vaidlusi tekitanud maksukohustuse tekkimise aja määramisega, ja vähendatud on ühendusvälise riigi isikule käibemaksu tagastusega müügi piirmäära 2500-lt 2000-le kroonile. On ka redaktsioonilisi parandusi nagu viidete parandamine ja samuti tehakse seadusesse muudatusi tulenevalt kohtupraktikast ning seaduse rakendamisel üleskerkinud probleemidest.
Komisjon arutas asja ja otsustas muudatusettepanekutest toetada seda, millest siin on varem juttu olnud, otsustas loobuda kasutusrendi maksustamise muutmisest. Me näeme selles muutmises olulist negatiivset majanduslikku mõju. Samas ei ole selle muutmise pooltargumendid muud kui pigem maksutehnilised. Majanduslik mõju on ebasoodus, aga muutmine ise on suhteliselt tehniline ja mitte tingimata vajalik.
Komisjoni tuli ettepanek ka Keskerakonna fraktsioonilt isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude maksuvabade hüvitiste piirmäärade muutmiseks, kuid see võeti tagasi, kuna seda reguleerib valitsuse määrus ja valitsuse määrus tuleb.
Komisjon jättis toetamata Keskerakonna fraktsiooni esitatud tulumaksuseaduse muudatuse eesmärgiga suurendada maksuvaba annetamise piirmäära. Siin on taga muidugi eelarveküsimus, aga ka küsimus sellest, mil määral ikkagi saab maksubaasi mõjutada maksumaksja otse, et vabaneda maksustamisest ja vähendades riigi võimalusi samal otstarbel. Komisjoni otsus oli teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu täiskogu päevakorda kolmandaks lugemiseks 4. detsembril. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Alustame eelnõu 353 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Taavi Veskimägi ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu 20. novembril ja otsustas saata selle teisele lugemisele koos ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teeb rahanduskomisjon ettepaneku saata eelnõu homme, 4. detsembril kolmandale lugemisele. Need on konsensuslikud otsused.
Komisjonile laekus üks muudatusettepanek Keskerakonna fraktsioonilt, seda komisjon ei toetanud. Selle sisu oli avada maksukohustuslaste teenindamiseks vähemalt kolm pangakontot. See on üks vaidlus kohalike omavalitsustega, kes kardavad, et nende maksubaas ühe konto süsteemi puhul kannatab. Tegelikult need hirmud ei ole põhjendatud, pigem omavalitsuste kindlus suureneb. Samas on järjekorras eespool väga isikuga seotud maksud, nagu sotsiaalmaks ja tulumaks. Üldiselt võib öelda, et hirmud, nagu võiks näiteks aktsiisi- või käibemaksu võla kustutamine ühelt maksukontolt halvendada omavalitsuste olukorda, on põhjendamata. Seda enam, et tegu on erinevatel tähtaegadel makstavate maksudega. Eelnõu üks oluline eesmärk ongi lihtsustada seda maksu haldamist ja kolme konto süsteem, mida Keskerakond on omavalitsuse nimega Tallinn ettepanekul siia teinud, ei leidnud komisjonis toetust. Ülejäänud muudatusettepanekud on teinud rahanduskomisjon, need on suhteliselt tehnilised. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Alustame eelnõu 333 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub kolmandat muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist. Protseduuriline küsimus, Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun enne hääletust vaheaega viis minutit!

Kuulutan välja vaheaja. Riigikogu istung jätkub kell 14.56.
 V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud ning jätkame oma päevakorrapunktide menetlemist. Me jäime kolmanda muudatusettepaneku juurde, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see paluti panna hääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 23 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjoni päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu 297 arutelu selle saatmiseks teisele lugemisele s.a 17. novembril. Peab ütlema, et arutelu oli väga põhjalik ja komisjoni olime kutsunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, tema juhitava ministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirgi ja juhataja asetäitja Mart Laasi ning ka Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa.
Meile laekus kokku kümme muudatusettepanekut ja komisjon käsitles neid tõsiselt ning võib öelda üksmeeles. Ma ütlen kohe ära ka, et mitte unustada, komisjoni otsuse. Nimelt otsustas komisjon saata Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 3. detsembril – poolt 7, vastu 0, erapooletuid 1; teha täiskogule ettepanek kõne all oleva eelnõu teine lugemine lõpetada – poolt 7, vastu 0, erapooletuid 1; ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi s.a 4. detsembril ja eelnõu seadusena vastu võtta – samasuguse kaaluga otsus: poolt 7, vastu 0, erapooletuid 1.
Kui te mäletate, siis oli meil selle eelnõu esimesel lugemisel täiskogus tõsiseks küsimuseks see, kuivõrd postituru avamisega 1. jaanuarist ikkagi saab osutatud universaalne postiteenus. Ehk see, kas avanenud turu tingimustes inimesed, kes ei ela suurtes linnades, vaid väiksemates maapiirkondades, saavad taskukohase tasu eest (nagu see termin meil on) postiteenust kasutada. Ja sellepärast ma luban endale, head kolleegid, natuke pikema sissejuhatuse sellel teemal.
Nimelt tegi Riigikogu otsuse avada postiturg 1. jaanuaril 2009 juba 2006. aastal, kui võeti vastu praegu kehtiv postiseadus, mille kohaselt on Eesti Postil kui universaalse postiteenuse – selle lühend on UPT – osutajal kuni 50-grammise kirja edastamise ainuõigus käesoleva aasta lõpuni. Käesolev eelnõu annab õigusliku sisu turu avamisele ning selle, et postiteenuse osutamine oleks sujuv ning, paneme tähele, et see UPT või universaalse postiteenuse osutamine oleks tagatud ning sealhulgas ka Eesti Posti jätkusuutlikkus UPT osutamisel.
Eelnõu kohaselt algab järgmise aasta 1. jaanuarist kolmekuuline üleminekuperiood uuele regulatsioonile üleminekul ja see on uus asi, võrreldes sellega, kui me lugesime eelnõu esimesel lugemisel. Praegu turul olevad postiteenuse osutajad peavad nimetatud üleminekuperioodi jooksul viima oma tegevuse vastavusse uue eelnõu nõuetega tähtajaks, milleks on 1. aprill 2009. Uued turule tulijad saavad kolme kuu jooksul esitada kõik vajalikud dokumendid Konkurentsiametile, et taotleda tegevusluba. Nii et paneme tähele, selliselt jõustuks uus regulatsioon igas segmendis 1. aprillist 2009, sealhulgas ka universaalse postiteenuse kulude hüvitamise skeem.
Jaanuaris 2009 kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt taskukohane tasu ehk nn tarbijahind, milleks praegu on lihtkirja kulupõhine hind 5 krooni 50 senti. Edasi, universaalse postiteenuse osutajale tuleb hüvitada ebamõistlikult koormavad kulud. Millised kulud on ebamõistlikult koormavad, seda hakkab hindama Konkurentsiamet. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et kulude hüvitamise skeem võiks toimuda kvartaalselt. Kui te mäletate, esimese lugemise ajal oli selleks perioodiks üks aasta, nii et siin on tuldud, ma arvan, mõistlikumale lahendusele suured sammud lähemale.
Kulude hüvitamise põhimõtte on algatajad välja pakkunud ettepanekutena kas käibepõhiselt, 0–5% postiteenuse tegevusluba omavate ettevõtjate käibest, või ühikupõhiselt. Ühikupõhiselt sellisel juhul, kui käivitub n-ö negatiivne stsenaarium eelkõige universaalse postiteenuse osutaja jaoks.
Nüüd peatun mõne sõnaga kulude hüvitamise skeemi põhimõttel. Kordan, et hüvitamine on kvartalipõhine. Edasi, rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja on kohustatud maksma UPT makset ning esitama Konkurentsiametile vastava deklaratsiooni aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samuti peab universaalse postiteenuse osutaja, kelleks praegu on Eesti Post, esitama Konkurentsiametile ebamõistlikult koormavate kulude (kui nad loomulikult on koormavad kulud) hüvitamise taotluse. Pärast nende kulude koormavuse analüüsi saadab Konkurentsiamet rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale väljamakseteated ja seejärel tasub rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja makse. Konkurentsiamet hüvitab universaalse postiteenuse osutajale UPT osutamisega tekkinud ebamõistlikult koormavad kulud ning – paneme tähele! – seaduse jõustumisel toimub esimene makse kogumine ja kulude hüvitamine ajavahemikul 10. juuli kuni 30. juuli 2009. Laekuvate maksete ja väljamaksete jaoks on riigikassas vastav konto, mida haldab Konkurentsiamet, kelle roll tururegulaatorina ja kulude hindajana saab loomulikult olema väga vastutusrikas ja ta suureneb seaduse jõustumisel oluliselt.
Komisjonis oli meil üsna pikk arutelu kaheksanda muudatusettepaneku üle, millega täpsustatakse universaalse postiteenuse rahastamise mehhanismi. Täiendavaid küsimusi esitati võimalike turule tulijate konkurentsitingimustega seonduvalt ja samuti avatud postiteenuse osutamise kasumlikkuse, taskukohase tasu määramise ning Eesti Posti võimaliku majandussurutisega seonduvalt. Hetkel kehtiva seaduse alusel on reguleeritud umbes 40% turuosast, ülejäänud juba on vaba turg. Juhul, kui nüüd jääb ainult universaalse postiteenuse osutamise kohustus, võime hinnata vabaturu osakaaluks ca 80%. Oluline on UPT infrastruktuuri kaitsmine vastavalt Euroopa Ühenduse direktiivile. Seetõttu on ka eespool toodud rahastamise skeem ning Konkurentsiameti järelevalve absoluutselt vajalikud.
Nüüd veel kord, taskukohase tasu määramise kohta teeb Konkurentsiamet analüüsile tuginedes ettepaneku majandusministrile ning hetkel on Konkurentsiametis koostamisel analüüs, kus hinnatakse liikmesriikide keskmist lihtkirja hinda ja tarbija ostujõudu. Kolleeg Marek Strandberg tõi ühe võimalusena, taskukohase tasu määramise kriteeriumina välja selle, et kõige kehvema sissetulekuga piirkonnas peaks inimesel olema võimalus saata üks kiri päevas, ilma et kulu ületaks piirkonna keskmist sissetulekut ja ostuvõimet. See on üks näide, et need teemad olid tõsiselt arutelu all.
Tõstatus ka küsimus kulude hüvitamise skeemide ja määradega seonduvalt. Kolleegid tundsid huvi, kas lisaks hüvitamise mudelile võiksime rakendada ka ettemaksepõhist süsteemi või loogikat ning (mis on väga tõsine küsimus), kas majandusministril ei teki huvide konflikti, juhul kui ta on nii määrade kehtestaja kui samas ka AS-i Eesti Post üldkoosolek, ning kas universaalse postiteenuse osutajal võib tekkida võimalus suuremaks sissetulekuks, mis teeb teiste turuosaliste turule tuleku küsitavaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad pidasid mõistlikuks ettemakset mitte rakendada, kuna enne kulude hüvitamist peab Konkurentsiamet hindama universaalse postiteenuse osutaja juures ebamõistlikult koormavate kulude tekkimist ning loomulikult on Konkurentsiametil kui turu regulaatoril võimalus teha ettepanekuid turu toimimiseks. Selge on see, et turgu ei ole võimalik lõplikult ennustada ning ka Euroopa Liidu praktika näitab, et turu avamine võib olla üsna pikk ja keeruline protsess.
Algataja seisukoht käibepõhise või ühikupõhise kulude hüvitamise põhimõtte juures on see, et otstarbekas on rakendada kaht kulude hüvitamise võimalust, st nii käibepõhist kui ühikupõhist, sest käibepõhine ei pruugi tagada kulude hüvitamist ja seetõttu on välja pakutud ka ühikupõhine variant. Oluline on see, nagu ma juba eespool teile selgitasin, et Konkurentsiamet on see asutus, kelle analüüsi põhjal Vabariigi Valitsus oma otsuse langetab.
Nüüd kümnest muudatusettepanekust. Valdavas osas rääkisin ma need teile juba ära, aga kui kiiresti üle käia, siis esimene muudatusettepanek seisneb selles, et ettepaneku järgi ostetavate kaupade kättetoimetamine ehk logistikateenus välistatakse postiteenusest, mis on vajalik selleks, et mitte tekitada sellist lisa- või täiendavat võimalust uutele postiteenuse osutajatele välistada oma teenused postiteenuse alt. Samuti on selge, et mõiste "logistikateenus" on üsna mitmeti tõlgendatav ning võib tekitada õiguslikku segadust. Üksmeelselt, 9 poolthäälega leidis see muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 2, mis koosneb neljast omavahel seotud ettepanekust, käib selle kohta, et me viime lunasaadetise definitsiooni eelnõust välja. See on mõistlik sellepärast, et lunasaadetis on oma sisu poolest, võib öelda, täiesti lisandväärtusega täht- või väärtsaadetise teenus ning seda ei ole vaja enam eraldi liigina seaduses sätestada. Need on kõik algataja ettepanekud.
Muudatusettepanek nr 3 on seotud sellega, et Eesti ühiskond on väga paljude mobiilsete elektrooniliste vahenditega varustatud ühiskond ning me viime sisse muudatuse, millega isiku samasust võib tuvastada ka teiste isikusamasuse tuvastamist võimaldavate tunnuste alusel. Tähtkirja ei pea kätte saama mitte ainult allkirja vastu, vaid tähtkirja võib saada kätte ka nii, et isik tehakse kindlaks näiteks pangalingi kaudu või siis muude selliste kaasaegsete meetodite abil.
Muudatusettepanek nr 4 on samuti algataja ettepanek, millega muudetakse universaalse postiteenuse koosseisu ning lunasaadetise ja partiisaadetise edastamine viiakse universaalse postiteenuse alt välja. See tähendab, et ka universaalse postiteenuse osutaja võib taotleda eraldi tegevusluba postiteenuse osutamiseks, mis ei ole universaalse postiteenuse koosseisus ehk on universaalse postiteenuse väline postiteenus ning selliselt konkureerib lihtsalt turuosalistega. Samuti üksmeelne toetus.
Ettepanek nr 5 koosneb kolmest omavahel seotud lõigust ja on taas algataja ettepanek. Need on redaktsioonilised, ei hakka nendel pikemalt peatuma. Komisjon toetas neid konsensuslikult.
Kuues on algataja muudatusettepanek, millega me jätame postiseaduse § 26 lõikest 1 välja järgmise lause: "Erinevat tasu ei tohi kehtestada, lähtudes postisaadetise kättetoimetamise geograafilisest piirkonnast, selle asustustihedusest ja muudest asjaoludest, mis välistavad postiteenuse kasutajate võrdse kohtlemise." Selle sisu on see, et kuivõrd universaalse postiteenusega on paika pandud see kohustus, mis elementaarselt peab olema tagatud postiteenuse tarbijatele, siis on ebaproportsionaalne äriteenuse puhul piirata tasu kehtestamist, lähtudes reaalsetest tegelikest kuludest. Rõhutan veel kord, et käesolev muudatus ei mõjuta universaalse postiteenuse eest kasutajalt võetava tasu suurust. Siin oli poolt 7, vastu 0, erapooletuid 1.
Edasi ettepanek nr 7, mille on esitanud taas algataja ja mis koosneb kahest omavahel seotud punktist. Nende ettepanekutega me tunnistame kehtetuks senise kulumudeli koostamise kohustuse. Eelnõu koostajad on arvamusel, et see, millise mudeli ikkagi ettevõtja valib, on tema enda sisemine otsus.
Ja nr 8 on see punkt, millest oli juba eespool pikemalt juttu ja see puudutab universaalse postiteenuse osutajale ebamõistlikult koormavate kohustuste kompenseerimist. Kõik. Tänan teid!

Tänan, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Tahan teha oma komisjoni esimehele härra Klaasile komplimendi, et kui kõik komisjoni esimehed esitaksid seaduseelnõusid nii põhjalikult nagu teie, siis saaks Riigikogu ka lõpuks kummitempli staatusest lahti. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Teie etteastest jäid kõlama sellised huvitavad uued majandusterminid nagu taskukohane hind, ebamõistlik kulu. Kas te ei karda, et praeguses olukorras, kus tasku kipub tühjaks jääma, on mõiste "taskukohane hind" natuke ujuv ja võib tekitada selle seaduse rakendamisel arvestatavaid probleeme?

Tänan, hea kolleeg! Ega nendes terminites midagi uut ei ole ja nagu ma ütlesin, on praegu tõepoolest selleks taskukohaseks tasuks kirja puhul see 5.50, mis lihtkirja saatmisel kehtib, ja ka edaspidi hakkab Konkurentsiamet seda hindama ning tegema ministrile ettepanekuid, milline see võiks olla. Nii et metoodika on olemas ja soovime nendele tublidele inimestele jõudu.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, austatud juhataja! Austatud majanduskomisjoni esimees! Ka mina ühinen nende komplimentidega, mida eelküsija mainis, aga minu küsimus on väga lihtne. Kuidas sulle endale tundub, kas kogu menetlus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja selle allasutustes on olnud veenev, kas sa võid kindlalt öelda, et meil ei teki turutõrkeid alates 2009 1. jaanuarist just nimelt postiteenusega?

Suur tänu, austatud kolleeg! Mina ei saa öelda täna siin ja praegu, et ei teki tõrkeid, sest me ei tea seda sajaprotsendiliselt ette ega saagi kunagi ette teada. Nagu ma ka oma sõnavõtus vihjasin, on meie Euroopa Liidu headel partneritel, kes on turgu avanud, huvitavaid situatsioone ette tulnud, aga kindlasti maandava tegevuse või sammuna olemegi pööranud palju tähelepanu just nimelt universaalse postiteenuse osutamisele.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea majanduskomisjoni esimees! Kas te oma komisjoni istungil arutasite ka seda, et kui sellest hüvitamise tasust ei piisa, ehk teiste sõnadega küsides, kes need tõrked kompenseerib, kas see on Eesti Posti enda eelarve, kas see kiri läheb kallimaks ja kas see tuleb riigieelarvest? Kes kompenseerib need tõrked sellisel juhul, kui see hüvitamistasu ei ole nii piisav?

Aitäh! Hea kolleeg! Muudatusettepanek nr 8, mis koosneb õige mitmest, seitsmest omavahel seotud alalõigust, sätestab ja käsitlebki seda ning selleks ongi teistelt postiteenuste osutajatelt või turul osalejatelt võetav tasu. Sellist süsteemi nägime ka elektroonilise turu avamise juures. Vahemikud on ette nähtud ja Konkurentsiamet teeb ettepaneku, mida valitsus rakendab.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitaks selline teema. Loomulikult on universaalne postiteenus kogu selle seaduse üks põhilisi võtmeid, kuidas on universaalne postiteenus igas asulas kättesaadav. Kas te olete komisjonis arutanud ja kas teil on mingit täpsemat informatsiooni või oletusi või teavet selle kohta, kui suureks võiks konkurents minna universaalse postiteenuse vallas ja kas mingisugused ettevõtted on praegu reaalselt märku andnud, kes sooviksid sellist teenust üle riigi osutada?

Aitäh! Te mõtlete universaalset postiteenust, eks ole? Tõepoolest, majanduskomisjon nõudis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt analüüsi sellise ettevaatega, et mis võib juhtuda siis, kui turg uuel aastal lahti läheb. Hinnates nii seda kui ka empiirilist kogemust, kunagi ei tea me loomulikult sajaprotsendiliselt ette öelda, aga suure tõenäosusega peab Eesti Post jätkama universaalse postiteenuse osutamist. Aga loodame, et tekib tõsine konkurents, sest praegu on turul tõepoolest teisigi toimetajaid. Et tekib tõsine konkurents ja siis saab Konkurentsiamet valida selle kõige efektiivsema UPT osutaja välja. Aga ennustamine ei ole muidugi väga tänuväärne töö.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi küsiksin uuesti selle taskukohase hinna kohta. Idee poolest peaks ju enamikus valdkondades olema nii, et konkurents madaldab hindu, nii on päris mitmes sfääris, majandussfääris ka juhtunud, võtame siin mobiilsideteenused jne. Paraku, arvestades spetsiifilist Eesti postiturgu, maa ja linna kojukande maksumuste olulist erinevust jne, tekib mul ikkagi selline küsimus: kas võib juhtuda nii, et postituru avanemisega meil Eestis tekib täiesti vastupidine olukord, kus see taskukohane hind tähendab seda, et postisaadetisele tuleb kleepida pärast avanemist natukese aja pärast oluliselt suurema maksumusega margid, ehk siis postiteenus kallineb oluliselt?

Aitäh, hea küsija! Loomulikult, kõik asjad võivad kallimaks minna ja võivad ka odavamaks minna, eks seda turul tekkiv reaalne situatsioon näitab. Aga kuivõrd sellise otsuse peab siiski tegema majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määruse kaudu ja Konkurentsiameti ettepanekul ning Konkurentsiamet peab arvestama seda, et sellesama UPT alla peavad kuuluma ühesuguse tasuga teenused kogu riigi territooriumil ühtlaselt, siis ma loodan, et tehakse pädev otsus.

Hea ettekandja, suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Ester Tuiksoo!

Austatud härra juhataja! Austatud kolleegid! Tõepoolest, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ei ole rahul postiseaduse muutmise seaduse käsitlemisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema allasutuste poolt. Käsitlus ei ole olnud veenev ja mitte keegi ei ole suutnud täna kindlalt väita, et postituru avamisega ei teki Eestimaa elanikel probleeme postisaadetiste kättesaamisega. Sedasama kinnitas ka lugupeetud majanduskomisjoni esimees siin praegu, et ta ei saa väita ega kinnitada, et postiteenusega probleeme ei teki. Ta oli alguses küll väga optimistlik, aga meie arvates on kogu ettevalmistus olnud väga ebakindel. Ja seoses sellega teeb Rahvaliidu fraktsioon ettepaneku katkestada postiseaduse muutmise seaduse eelnõu 297 teine lugemine.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 297 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Austatud Riigikogu! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon on teinud ettepaneku postiseaduse muutmise seaduse eelnõu 297 teine lugemine katkestada ning alustame selle muudatusettepaneku läbihääletamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Kas protestitakse? Ootame edasi, ei tohi veel minna.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepaneku postiseaduse muutmise seaduse eelnõu 297 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 29 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse, ravimiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, riigilõivuseaduse, riiklike peretoetuste seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ning puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse, ravimiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, riigilõivuseaduse, riiklike peretoetuste seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ning puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu 349 muudatusettepanekute arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus sotsiaalkomisjoni kolmel istungil, 11. ja 18. novembril ning 1. detsembril s.a. Kuna seadus muudab 11 seadust, siis otsustas komisjon muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada selle järgmiselt: ohvriabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Sotsiaalkomisjon tegi eelnõu kohta 18 muudatusettepanekut, millest kümme ettepanekut on normitehnilised ja keelelised ning kaheksa ettepanekut on sisulised. Ma peatun praegu just sisulistel ettepanekutel. Muudatusettepanekuga nr 6 muudetakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 35¹ lõiget 7. Muudatusega sätestatakse viljatusravi ja ravimite hüvitamine lisaks riigieelarve vahenditele Eesti Haigekassa eelarvest. Muudatus tagab patsientide õigustatud ootuse saada viljatusprotseduuride läbiviimiseks hüvitist kehtiva regulatsiooniga sätestatud mahus ka 2009. aastal. 2009. aasta prognooside kohaselt vajavad kunstliku viljastamise teenust ja ravimeid 2024 patsienti, protseduuride arvuks on prognoositud 4121, mis kogusummas läheb maksma 36,5 miljonit krooni. 2009. aastaks planeeritud rahalised vahendid on 38 miljonit krooni.
Muudatusettepanekuga nr 7 täiendatakse eelnõu uue paragrahviga, millega muudetakse notariaadiseadust. Muudetakse notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punkti 2 ning täiendatakse valla- ja linnasekretäri pädevuses olevate tõestamistoimingute loetelu. Teiste tõestamistoimingute seas võivad nimetatud isikud tõestada notari asemel ka pensioni ja toetuste vastuvõtmise volikirju. Muudatus on seotud s.a 22. oktoobril vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaaltoetusi käsitlevate seaduste muutmise seaduse ehk nn pensionide ja toetuste kojukandmise seadusega. Selle seadusega loodi pensioni ja toetuse saajatele võimalus lasta notariaalselt tõestatud avalduse alusel Sotsiaalkindlustusametil kanda oma pension või toetus teise isiku arveldusarvele. Miks me toome siia vallasekretäri ja linnasekretäri? See on tingitud sellest, et väikestes kohtades võib olla niisugune situatsioon, et ei ole notarit või ei ole pensioniametit. Selleks, et iga teenust vajav inimene saaks oma toimingutega hakkama, toomegi praegu seadusesse sisse linna- ja vallasekretäri. Suurte linnade sekretärid vaevalt et hakkavad sellega massiliselt tegelema, sest nagu te teate, suurtes linnades on küllalt notarikontoreid ja pensioniametisse võib samuti pöörduda. Aga jääb ka võimalus pöörduda linnasekretäri poole.
Muudatusettepanekuga nr 8 tehakse täiendus notari tasu seadusesse. Eelkirjeldatud võimaluse kasutamiseks on vaja muuta notari tasu seadust, et notaritel oleks alus avalduse tõestamise eest tasu võtta. Muudetakse notari tasu seaduse § 31 ning täiendatakse seda punktiga 3¹. Avalduse tõestamise eest võtab notar nüüd 10 krooni.
Muudatusettepanekuga nr 9 tehakse muudatus riigilõivuseadusesse. Muudetakse riigilõivuseaduse § 46. See paragrahv loetleb need valla- ja linnasekretäri tõestamistoimingud, mille eest riigilõivu tasuma ei pea. Kuna pensioni saamiseks vajaliku volikirja tõestamine valla- ja linnasekretäri poolt on juba praegu riigilõivuvaba, siis analoogia alusel peaks ka pensioni ja toetuse teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamine olema riigilõivuvaba.
Muudatusettepanekuga nr 16 muudetakse riiklike peretoetuste seaduse § 29 lõike 4 punkte 1 ja 3 ning § 30 lõiget 2¹. Ka see muudatus tuleneb Riigikogus s.a 22. oktoobril vastuvõetud seadusest ja riiklike peretoetuste seaduse §-desse 23 ja 30 tehtud muudatustest. Muudatustes nimetatakse üksikvanema lapsetoetuse maksmise lõpetamise ja tagasinõudmise juhtumite puhul ainult toitjakaotuspensioni määramise ja maksmise juhtu. Kuid riikliku pensionikindlustuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 3 kohaselt on võimalik toitjakaotuse korral saada ka rahvapensioni. Rahvapensioni toitjakaotuse korral makstakse siis, kui toitjal puudub toitjakaotuspensioni maksmiseks nõutav pensionistaaž. Selleks tuleb täiendada paragrahve 29 ja 30 selle juhtumiga.
Muudatusettepanekuga nr 19 muudetakse ravikindlustuse seaduse § 63 lõiget 1 ja sätestatakse hambaravihüvitise saajate ring. Eelnõu kohaselt enam kõikidele vähemalt 19-aastastele isikutele hambaravihüvitist ei maksta. Sihtgrupp, kellel on õigus saada hüvitist, aga säilib. Endiselt makstakse 300 krooni aastas hüvitist isikutele, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, ja üle 63-aastastele kindlustatud isikutele. Hüvitise kõrgendatud määra, 450 krooni maksmist jätkatakse ja seda makstakse rasedale, alla üheaastase lapse emale ja isikule, kellel on osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaraviteenuse vajadus. Seadusmuudatuse vajadus on seotud riigieelarve 2009. aasta prognoosidega. Üksikisiku seisukohast ei ole 300-kroonise hambaravihüvitise kaotamisel suurt mõju tema toimetulekule, aga sellel on rahaline mõju riigieelarve kontekstis. Eelarve kokkuhoid on 82,6 miljonit krooni.
Muudatusettepanekuga nr 20 antakse uus sõnastus eelnõus toodud töö- ja puhkeaja seaduse muudatusele. Töö- ja puhkeaja seaduse § 18 muutmise eesmärgiks on kõrvaldada olukord, kus isik võib saada kahte eri hüvitist korraga ehk töötajale hüvitatakse riigieelarvest samaaegselt lapse toitmise vaheaeg ja makstakse vanemahüvitist. Kui ema käib tööl ja talle makstakse lapse kasvatamise eest ka vanemahüvitist, on emal õigus saada rinnaga toitmise vaheaega, kuid neid riik enam ei hüvita.
Muudatusettepanek nr 22 puudutab seaduse jõustumist. Seadus jõustub 2009. aastal 1. jaanuaril ja seaduse §-d 3, 4, § 8 punkt 1 ja § 9 punktid 11 ja 12 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. See on jällegi seotud selle nn pensionide kojukandmise seadusega. Sotsiaalkomisjon on kõiki neid ettepanekuid toetanud. Ma pean mainima ka seda, et Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tegi neli ettepanekut, mis ei saanud komisjoni toetust. Komisjonis otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 349 täiskogule teiseks lugemiseks s.a 3. detsembril ja  teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Teile on küsimusi. Marika Tuus, palun!

Aitäh! Sotsiaalkomisjonis me tegeleme notari tasu seadusega ja notariaadiseadusega jne. On selge, et notarid ei ole sellega nõus. Notarite Koja esindajad käisid meil ja ütlesid, et kümne krooniga nad ei suuda seda tehingut teha ja nüüd aasta lõpus on neid massiliselt. Nad ütlesid, et nendel on õigus võtta raha tulenevalt tehingu väärtusest, mis oleks kuni 500 krooni. Tegelikult peavad ju pensionärid hakkama seda raha maksma. Kas te seda ei karda? Kui nüüd valla- ja linnasekretärid peavad hakkama seda tööd tegema, kas siis koalitsioon kujutab ette, et kui näiteks Tallinna linnas hakkab linnasekretär käima mööda vanadekodusid ja muidu kodusid, mis tööd ta siis peale selle veel teeb? Ja ta ei jõua seda ikkagi ära teha. Kuidas see on reguleeritud ja kas õiguskomisjonis on üldsegi seda teemat arutatud? Kolmandalt lugemiselt võeti ju selle kõige pärast see teema sel nädalal välja.

Teie küsimuses on tegelikult palju-palju küsimusi. Õiguskomisjoni eest ei oska mina küll kosta, punkt üks. Punkt kaks, praegu on eelnõus parandusettepanekuna sees kümme krooni notari tasu, ja kui seadust parandatakse, siis see ongi aluseks, et notar võib võtta ainult kümme krooni, mitte rohkem. Tahab ta seda või ei taha, aga seadus näeb ette.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minul on küsimus sellesama probleemi kohta. Ilmselt saab neid juhtumeid olla üksikuid, kus on vaja teha seda notariaalselt tõestatud avaldust, ja praegusel juhul antakse see õigus valla- ja linnasekretäridele. Seni nad ei ole neid toiminguid teinud, mistõttu neil puuduvad oskused sellist tõendamist teha. Kas kohaliku omavalitsuse esindajatega on selles küsimuses räägitud ja milline on nende hinnang sellele lisanduvale toimingule, mille tegemise õigus nüüd sekretäridele antakse?

See on minu jaoks suur avastus, et vallasekretärid ei ole pädevad, sest tegelikult on juba praegu seaduses ettenähtud  tõestustoimingud, mida nad peavad tegema. Ma arvan, et kui nad isegi ei oska, siis tuleb neid õpetada, et iga inimene saaks teenuse kätte.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Te ütlesite, et kunstlikku viljastamist vajavatel patsientidel oli õiguslik ootus sellele teenusele ja lootus, et raha jätkub. Kas hambaravi vajajatel ei olnud teie arvates seda ootust?

Nagu ma mainisin, saab kogu see hambaravi hüvitise sihtgrupp oma raha kätte, välja arvatud need, kes käivad tööl ja võiksid seda ise maksta.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Tööl käib Eestis umbes 700 000 inimest, nii et järelikult need inimesed jäävad suuremalt osalt sellest hambaravirahast ilma. Aga ma tahtsin küsida selle kohta, et kui sügisel Eesti Hambaarstide Liit küsis ministeeriumilt, kas see raha võetakse ära, siis tuli pidulik kiri, et ei, seda raha ära ei võeta. Nad on ilmselt saatnud nüüd uue kirja. Milline see kiri on ja kas sotsiaalkomisjon ei taha seda kirja arutada?

Ma ei oska vastata sotsiaalkomisjoni esimehe eest ja siis peaksime ilmselt kokku tulema ja arutama. Praegu ma ei oska sellele küsimusele vastata. See ei ole minu küsimus.

Heimar Lenk, palun!

Mul on konkreetne küsimus omavalitsuste kohta. Kas komisjonis oli juttu, et kohalike omavalitsustega on see vallasekretäride lisatööülesannete küsimus läbi räägitud? Minu andmetel pole Lõuna-Eestis ühegi kohaliku omavalitsusega räägitud ja ka seal kavandatakse selle toimingu eest raha võtta. 

Tegelikult ma ei tea, kas nendega on läbi räägitud või mitte, sotsiaalkomisjonis me seda küsimust üldse ei arutanud. Kutsusime istungile Sotsiaalministeeriumi ametnikke ja nemad selgitasid meile, et kõik on korras.

Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu sellest, et valla- ja linnasekretäride tehtav lisatöö kompenseeritakse kohalikule omavalitsusele?

Sellest ei olnud ka juttu, seda me ei ole arutanud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Alustame eelnõu 349 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud juhtivkomisjon. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 21 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun kaheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole leidis see muudatusettepanek uuesti toetust.
Muudatusettepanekud 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja 16 on esitanud juhtivkomisjon. 17. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 21 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
18. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 20 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanekud 19 ja 20 on esitanud juhtivkomisjon. 21. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusel 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 20 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
22. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon.
Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud, juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ning 14. päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ees on seaduseelnõu 292, Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seadus. Majanduskomisjonis oli see 20. novembril, kui arutati eelnõu teisele lugemisele saatmist. Kohal oli lisaks komisjoni liikmetele ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar, kes meile selgitusi jagas. Juhtivkomisjoni ettekandjana selgitasin mina, kuidas selle seaduseelnõu arutlus töörühmas kulges.
Eelnõu algataja esitas viis parandusettepanekut. Nendest üks puudutab masina ohutuse seadust ennast ja on sisuliselt redaktsiooniline. Teised neli ettepanekut puudutavad lähedasi seadusi, mille puhul on praktikas tekkinud probleemid, mis nõuavad kiiret lahendamist. Etteruttavalt võib öelda, et kõiki viit parandusettepanekut arvestas majanduskomisjon täielikult. Aga nüüd lühidalt kõigest.
Esimene muudatusettepanek puudutab masina ohutuse seadust ja on redaktsiooniline, ma ei hakka seda ette lugema. Muudatusettepanek nr 2 täiendab eelnõu §-dega 45 ja 46 ning muudab surveseadme ohutuse seaduse § 16 lõiget 4 ja täiendab küttegaasi ohutuse seaduse § 1 lõikega 8. Tegemist on kahe seaduse omavahelist koostoimet selgitavate sätetega. Parandusettepanek nr 3 täiendab eelnõu §-ga 48 ja on seotud mõõteseadusega. See muudab mõõteseaduse § 8, mida täiendatakse lõikega 3, ning § 11, mida täiendatakse lõikega 2¹ ja lõikega 2². Need muudatused on ajendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusest, milles kahetsusväärselt on mõõteseadust vääralt tõlgendatud. Muudatusettepanek nr 4 täiendab eelnõu §-ga 49 ja on seotud elektriohutusseadusega. Muudetakse elektriohutusseaduse § 11 lõike 1 punkti 3 ja see muudatus seisneb punkti teise lause sõnastuse korrigeerimises, mis täpsustab seadust. Muudatusettepanek nr 5 on seotud käesoleva seaduse kehtivusega. Kuna nimetatud sätted kätkevad muudatusi, mis leevendavad isikute olukorda või lahendavad konkreetse õigusliku probleemi, siis on mõistlik mõningaid sätteid jõustada varem, kui uus masina ohutuse seadus tervikuna jõustub.
Nii nagu ma ütlesin, arvestas majanduskomisjon kõiki neid ettepanekuid täielikult ja tegi järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu  koos seletuskirjaga Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 3. detsembril, teha täiskogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi s.a 10. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need ettepanekud tegi majanduskomisjon konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Väino Linde, palun!

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu mäletamist mööda iga Riigikogu koosseisu ajal vähemalt korra muudetakse masina ohutuse seadust. Sellest tulenevalt küsin, kas komisjon neid muudatusettepanekuid ette valmistades lähtus ka mingitest poliitilistest aspektidest.

Aitäh, hea küsija! Eks kõik seadused on teatud määral poliitilised. Aga masina ohutus väljub minu arvates poliitika raamidest, siin me lähtusime puhttehnilisest aspektist.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Eelnõu 292 kohta on esitatud ka muudatusettepanekuid. Alustame nende läbivaatamist. Esitatud on viis muudatusettepanekut, kõik need on esitanud juhtivkomisjon. Esimene, teine, kolmas, neljas ja viies muudatusettepanek. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on eelnõu 321 teine lugemine.  Palun  ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette 18. novembri ja 1. detsembri istungil ning me olime palunud arutelule ka külalisi – Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Tiina Runthali ja Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Mihkel Pilvingu.
Eelnõu kohta olid esitanud muudatusettepanekuid head kolleegid Eesti Keskerakonna fraktsioonist ja need on tabelis nr 2–12 all. Komisjon tegi selles osas ühe hääletuse, sest need kõik on seotud ühe ja sama küsimusega. Nimelt pidas Keskerakonna fraktsioon küll  vajalikuks võimalust hääletada uudsete elektrooniliste vahendite abil, kuid ei olnud nõus sellega, et samal ajal kaotatakse ära eelhääletuse võimalus maakonnakeskustes paiknevates valimisjaoskondades, väljaspool elukohajärgset jaoskonda.
Nii Vabariigi Valitsuse esindajad kui ka valimiskomisjoni esindajad olid seda meelt, et väljaspool elukohajärgset jaoskonda toimuv eelhääletus oli plaanitud seadusesse kui ajutine abinõu, aitamaks neid valijaid, kes valimispäeval või siis eelvalimiste perioodil ei ole Eestis, on välismaal. See oli ajendatud soovist neile vastu tulla. Kuna nüüd on sätestatud elektrooniline valimine ning eelnõu 321 annab seaduseks muutudes veel niisuguse tõsisema toe, mis võimaldab ka mobiiltelefoni kaudu isikut identifitseerida, siis ei peetud seda enam vajalikuks. Ei peetud vajalikuks seda eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, see on muutunud valijatele niisuguseks mugavusabinõuks, vaid peeti otstarbekaks, et valijad valiksid ikkagi valimispäeval või valiksid elektrooniliselt.
Komisjonis oli juttu ka selle eelnõu jõustumisest. Vabariigi Valitsuse esindaja tegi ettepaneku, et küsimused, mis muudavad elektroonilist hääletamist, jõustuksid üldises korras, kuid see osa, mis käsitleb mobiiltelefoni SIM-kaartide kasutamist isiku identifitseerimiseks, jõustuks 1. augustil 2009. Põhiseaduskomisjoni liikmed pidasid selles küsimuses päris põhjaliku dispuudi ja peale jäi hea kolleegi Hannes Rummi esitatud seisukoht, et mobiilivalimistega seonduv osa peaks jõustuma 1. jaanuarist 2011. See komisjoni seisukoht on välja toodud ka muudatusettepaneku nr 13 all. Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud nr 2–12 ei leidnud komisjonis toetust, hääled jagunesid 6 vastu, 3 poolt.
Komisjon ise otsustas algatada ühe muudatusettepaneku, mis on tabelis nr 1 all. Nimelt eelnõu esialgse versiooni kohaselt algas elektrooniline hääletamine 13. päeval enne valimispäeva ning lõppes neljandal päeval enne valimispäeva. Sellega sooviti pikendada elektroonilist hääletamist kolmelt päevalt kümnele päevale, võrreldes sellega, mis praegu kehtiv seadus ette näeb. Kuid Vabariigi Valimiskomisjon tegi põhiseaduskomisjonile ettepaneku muuta eelnõus toodut niiviisi, et elektrooniline hääletamine algaks kümnendal päeval enne valimispäeva ning kestaks nii nagu kehtiva regulatsiooni järgigi neljanda päevani enne valimispäeva. Mis veel kord tähendab seda, et praegu kehtiva seadusega võrreldes pikeneks elektroonilise valimise periood seitsmele päevale.
Komisjon tegi selle eelnõu kohta ka menetluslikud ettepanekud: tuua eelnõu täna siia saali teisele lugemisele ja teine lugemine lõpetada. Kui te, head kolleegid, kõik seda meelt olete, siis on meil komisjonis 1. detsembri kuupäevaga tehtud ettepanek võtta see eelnõu s.a 11. detsembri istungi päevakorda kolmandale lugemisele, kolmas lugemine lõpetada ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aga see on öeldud meil n-ö tulevikku vaatavalt. Aitäh!

Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname ettekandjat!
Head kolleegid! Kui soovite avada läbirääkimisi, siis palun! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi me ei ava.
Eelnõu 321 kohta on laekunud muudatusettepanekuid. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on tulnud põhiseaduskomisjonilt, seda on arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Muudatusettepanekud 3–12 on samuti Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Viimane, 13. ettepanek on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on  arvestanud seda täielikult.
Eelnõu 321 muudatusettepanekud on läbi vaadatud ning eelnõu teine lugemine lõpetatud.

Läheme 17. päevakorrapunkti arutamise juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Ain Seppiku.

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmel komisjoni istungil: 16. septembril, 17. novembril ja 2. detsembril. Komisjoni istungitest võtsid osa ka justiitsminister Rein Lang ja Justiitsministeeriumi ametnikud. Tegu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku väga ulatusliku muutmisega – kokku on muudatusi 419 –, mis on vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku täiendamiseks. Pärast esimest lugemist on eelnõu kohta esitatud veel 34 muudatusettepanekut, kõik need on õiguskomisjonilt. Komisjoni otsus kõigi 34 muudatusettepaneku kohta on arvestada neid täielikult. Ühte muudatusettepanekut – see puudutab halduskohtusse pöördumise  riigilõivu määra – muudeti sel moel, et seda määra vähendati oluliselt. Kohus leidis, et pakutud 480 krooni asemel piisab 250 kroonist.
Kuid esimese ja teise lugemise vahelisel ajal esitas Justiitsministeerium üllatusena komisjonile lisaks terve rea muudatusettepanekuid riigilõivuseaduse muutmiseks. Põhimõtteliselt tahetakse suurendada riigilõive tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses keskmiselt kaks kuni viis korda. Seda põhjendati ebamõistlikult väikeste riigilõivumääradega ning vajadusega muuta tsiviilkohtumenetlus n-ö kulupõhiseks. Samuti tõi justiitsminister Rein Lang põhjenduse, et riigilõivude suurendamine halduskohtumenetluses väldib liigseid ja pahatahtlikke kaebusi.
Õiguskomisjonis arutati seda eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades põhiliselt riigilõivude teemat, mida käsitleb muudatusettepanek nr 28. Ülejäänud ettepanekud, mis muudavad tsiviilkohtumenetluse seadustikku ennast, vaidlusi esile ei kutsunud ning seetõttu ma neil ka ei peatu. Komisjon, nagu ma ütlesin, ei nõustunud justiitsministri pakutud halduskohtusse pöördumise riigilõivu kuuekordse tõstmisega, mis tuli meile suure üllatusena ja ootamatult. Kompromissina nõustus komisjon vaid selle kolmekordse tõstmisega. Komisjoni istungil nenditi ka, et riigilõivude suurendamine on vajalik riigieelarvesse täiendavate tulude saamiseks. Komisjonile olid halduskohtumenetluse ja riigilõivude tõstmise kohta oma seisukohad esitanud terve hulk kohtunikke ja ka Eesti Kohtunike Ühing, kes ei pidanud seda otstarbekaks ja kahtlesid, kas kuuekordne tõstmine vastaks põhiseadusele.
Lõppkokkuvõttes jõudis komisjon järgmistele protsessuaalsetele otsustele: suunata tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu täiskogu istungi päevakorda 3. detsembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu! Kolleegid! Kas te soovite ettekandjale küsimusi esitada? Küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Kui te, kolleegid, soovite avada läbirääkimisi, siis palun, olge lahked! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme eelnõu 194 muudatusettepanekute juurde. Kokku on neid laekunud 34. Kõik need on õiguskomisjoni esitatud ja juhtivkomisjon on neid kõiki arvestanud. Vaatame need  ükshaaval läbi: 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31., 32., 33. ja 34. ettepanek.
Kõik laekunud muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Eelnõu 194 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on nr 18, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli rahandusminister Ivari Padari.

Lugupeetud proua juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Bulgaariaga sõlmitud maksuleping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul, mida on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikusel kokkuleppel muudetud või täiendatud. Topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, st jagada maksustamisõigus lepinguosaliste riikide vahel, hoida ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Topeltmaksustamise vältimise leping määratleb maksustamise võimalused, mis realiseeruvad lepinguosalise riigi maksuseaduste sätete kaudu, juhul kui vastav maksustamine on seadusega ette nähtud. Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse üle sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt Eesti seaduste ning ratifitseeritavate välislepingute vahelise vastuolu korral kohaldatakse välislepingu sätteid. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas kolleegidel on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Läheme edasi järgmise ettekande juurde, milleks on rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori ettekanne. Palun!

Austatud juhatus! Austatud Riigikogu! Komisjoni otsus oli üksmeelne: lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. detsember kell 18. Tänan!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Määran eelnõu 385 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 8. detsembri kell 18. Eelnõu 385 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on nr 19, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli justiitsminister Rein Langi.

Austatud juhataja! Väga austatud Riigikogu liikmed! Tegemist on loomulikult väga hea ja vajaliku seaduseelnõuga. Selle väljatöötamise vajaduse tingis eelkõige ebanormaalne olukord, mis valitseb meie väikeses vabariigis nn SMS-laenu turul. Kui vaadata tulevikku, siis ei saa praegugi välistada olukorda, kus heade kommete vastaselt on tasakaalust väljas näiteks ka maaklerilepingust või müügilepingust tulenevad kohustused. Kuna käsitletava eelnõuga muudetakse ainult kahte seadust ja eelnõu seletuskiri on tavapärasest lühem, siis ma arvan, et pikka juttu ei ole mõtet rääkida – asugem asja juurde!
Muudetakse tsiviilseadustiku üldosa seadust ja võlaõigusseadust. Tsiviilseadustiku üldosa kavatsetakse täiendada § 86 lõigetega 2, 3 ja 4 ning kuulutada kehtetuks üldosa § 97. Sellest tulenevalt tehakse muudatusi ka tsiviilseadustiku üldosa § 90 lõikes 1, § 99 lõike 1 punktis 1 ja § 100 lõikes 2. Muudatuse tulemusena tõstetakse seni tehingu tühistamise õiguse kaasa toonud raskete asjaolude ärakasutamise teokoosseis, mis on praegu TsÜS-i § 97, heade kommete vastaste tehingute normi alla, mida käsitleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86. Sellega ei looda uut alust tehingu tühisuse tuvastamiseks, vaid antakse senisele tühistamisalusele rangem sisu ja laiendatakse heade kommete vastaste tehingute regulatsiooni rakendusala.
Austatud juhataja! Ma ei tahaks seda Pomerantsi juhitavat koosolekut segada. Kas ma võin lõpetada?

Kolleegid! Palun austage ettekandjat! Ja tõesti, kui teil on vaja koosolekut pidada, siis saab seda teha väljaspool istungisaali. Palun ettekandjal jätkata!

Samas ei toimu üksnes ühe teokoosseisu ümberpaigutamine, vaid ka sisuline muudatus, mille tulemusena teatud juhul eeldatakse, et üks tehingupool teadis või pidi teadma tehingu sõlmimisel teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest ja muust sellisest. Selline eeldus kehtib olukorras, kus vastastikused kohustused on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Praktikas võiks see tähendada näiteks järgmist. Laenulepingus on kokku lepitud, et laen tuleb tagasi maksta aasta jooksul kahekordses summas. Laenatakse 2000 krooni, aga tagasi tuleb maksta 4000 krooni. Kuna sellist vastastikuste kohustuste erinevust võiks pidada heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas olevaks, siis tuleb eeldada, et laenuandja on pidanud teadma laenuvõtja erakorralisest vajadusest. Kui laenuandja ei soovi laenulepingu tühisust, siis peab ta selle eelduse ümber lükkama ehk tõendama, et laenuvõtja ei sõlminud laenulepingut erakorralistest vajadustest tulenevalt või et laenuandja tegi käibearusaama kohaselt kõik nõutava laenu võtja erakorralise vajaduse väljaselgitamiseks, kuid ei suutnud seda vajadust tuvastada. Seega sattub laenuvõtja laenulepingu ja ka teiste vastastikuste lepingute tühisuse tuvastamisel kergemasse olukorda, kui ta on praegu kehtiva õiguse kohaselt. Samas ei mõjutaks muudatus üksnes laenulepinguid, vaid üldse kõiki tehinguid.
Lisaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmisele tehakse eelnõuga ettepanek tunnistada kehtetuks võlaõigusseaduse § 403 lõike 3 punktid 1 ja 2. Kui see muudatus parlamendis vastu võetakse, siis tuleb kõigile laenu- ja krediidilepingutele, milles laenuvõtjaks on tarbija ja laenuandjaks majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kohaldada tarbijakrediidilepingu sätteid.
Olulisimad muudatused on tarbijale antava teabehulga suurenemine, tarbija taganemisõigus (seda võiks teha seitsme päeva jooksul ilma põhjuseta), tarbija õigus laen enne tähtaega tagasi maksta, õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes seaduses sätestatud määras ja kohustus lugeda tarbija tehtud osalise makse alusel esmajärjekorras tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulutused, võlgnevuse põhiosa ja viimases järjekorras laenuintressid.
Lõpetuseks soovin öelda, et eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse esindajana toetan Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Suur tänu! Kolleegid! Kas te soovite ettekandjale küsimusi esitada? Küsimusi ei ole. Läheme edasi järgmise ettekandega, milleks on õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri ettekanne. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu õiguskomisjon arutas seda eelnõu 17. novembril. Kohal olid Justiitsministeeriumi esindajad eesotsas justiitsministri ja asekantsleriga, samuti osales Eesti Panga tegevdirektor.
Et mitte liiga palju teie aega kulutada, annan istungist põgusa ülevaate. Arutelu keskendus peamiselt võimalikule kohtupraktikale, mis selle seadusmuudatuse tulemusel võiks Eestis välja kujuneda. Algatajate sõnul on seda üsna raske ennustada. On olemas kohtupraktika, mis on seotud Riigikohtu otsusega, et üle 60% aastaintress ei ole mõistlik. Eelnõu algatajad arutlesid, et ilmselgelt võiks olla selle seadusmuudatuse mõtte järgi tasakaalust väljast tehing, mille alusel kohaldatakse üle 100% intressimäära.
Samuti diskuteerisime me võimalike, näiteks aastaintresside ülemmäära fikseerimise üle. Eesti Pangaliidu esindaja käest küsiti, kas on olemas mingit Euroopa praktikat selles vallas, kuidas laenude intressimäärade küsimusi on mujal lahendatud. Pangaliidul sellist statistikat ei olnud. Samuti ei olnud eelnõu algatajatel statistikat, kui palju on seni nn SMS-laenude osas kohtu poole pöördutud. Algatajad olid seisukohal, et tõenäoliselt see arv väga suur ei ole, kuna praegu kehtiva õiguse alusel kohtu poole pöördumine erilisi tulemusi ei annaks. Seetõttu ei ole inimesed seda võimalust ka palju kasutanud. Komisjon tuleb teisel lugemisel kindlasti nende teemade juurde tagasi, kui me saame endale arutelude aluseks mingit statistilist materjali.
Komisjon otsustas määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on seega 17. detsember kell 18. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid! Kas te soovite ettekandjale küsimusi esitada? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 17. detsember kell 18. Eelnõu 365 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on nr 20, see on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli tuleb justiitsminister Rein Lang.

Lugupeetud juhataja! Austatud Jaan Kundla, Marko Pomerants, Kaia Iva, Mati Raidma, Peeter Tulviste, Ken-Marti Vaher, Arvo Sarapuu ja Ain Seppik! Teie ees on üsna mahukas seaduseelnõu, mis loomulikult ei tähenda seda, et tegemist ei oleks väga hea eelnõuga, otse vastupidi. Selle eelnõuga soovitakse vähendada korduvkuritegevust, kaitstes ühiskonda ohtliku kalduvusega kurjategijate eest. Lühidalt öeldes on eelnõu peamised eesmärgid seadustada karistusjärgse kinnipidamise regulatsioon ning kehtestada karistusjärgne käitumiskontroll nende süüdimõistetute suhtes, kes on vangistuse küll täies ulatuses ära kandnud, aga kelle puhul võib eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid.
Kõigepealt ma peatun lähemalt karistusjärgsel kinnipidamisel ja pärast seda karistusjärgsel käitumiskontrollil. Ette rutates ütlen, et tegemist on mõlemal puhul mittekaristuslike mõjutusvahenditega: need pole mõeldud vastuseks toimepandud teole, vaid uute võimalike kuritegude ärahoidmiseks. Oma ettekande lõpus annan ka ülevaate, kui paljusid inimesi see eelnõu puudutab. Põgusalt peatun veel küsimusel, kas karistusjärgne kinnipidamine on vastuolus Eesti põhiseadusega või mitte.
Kuidas ja kellele siis kohaldatakse karistusjärgset kinnipidamist? Seda kohaldatakse eelkõige juhul, kui isik on näidanud, et karistused ei suuda hoida teda uusi kuritegusid toime panemast, ja on oht, et ta võib panna toime uusi raskeid kuritegusid. Täpsemad eeldused on järgmised. Esiteks, kuriteod, mille puhul eelnõu lubab kohaldada karistusjärgset kinnipidamist, on järgmised: elu- või tervisevastased kuriteod (näiteks tapmine, raskete tervisekahjustuste põhjustamine, seksuaalsüüteod), vabadusvastased süüteod (näiteks orjastamine, pantvangi võtmine), üldohtlikud süüteod (näiteks mürgitamine, mis ohustab paljusid inimesi) ja muud kuriteod, mis on seotud vägivallaga (näiteks röövimine ja väljapressimine). Teiseks, isikut on karistatud vähemalt kaheaastase reaalse vangistusega. Kolmandaks, isikut on varem juba vähemalt kaks korda nimetatud kuritegude eest karistatud. Neljandaks, peab olema alust arvata, et isik paneb vabaduses uusi kuritegusid toime – selleks annavad põhjust näiteks varasem kuritegelik käitumine, süüdimõistetu isikuomadused ja muud sellised tegurid. Kohus võib eelnõu kohaselt karistusjärgset kinnipidamist kohaldada ka mõningatel erandjuhtudel, kui isik pole varem karistatud. Seda saaks teha näiteks juhul, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos, mille karistuse ülemmääraks on vähemalt kümneaastane või eluaegne vangistus, või kui isik mõistetakse süüdi selles, et ta on vähemalt kolmel korral pannud toime mõne eelnõus loetletud kuriteo.
Karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise otsustab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Vajaduse otsustada karistusjärgne kinnipidamine süüdimõistva kohtuotsuse raames, mitte aga pärast karistuse ärakandmist, tingib põhiseaduse § 20, mis loetleb juhud, millal võib isikult vabaduse võtta. Karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise aluseks on põhiseaduse § 20 punkt 1, mis näeb ette, et vabaduse võib võtta süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks. Karistusjärgset kinnipidamist võib kohaldada vähemalt 18-aastase isiku suhtes. Kohtunik ei määra otsuse tegemisel kindlaks kinnipidamise tähtaega. Isik vabastatakse siis, kui on alust arvata, et ta ei pane vabaduses uusi kuritegusid toime. Seega kehtib samasugune põhimõte kui psühhiaatrilise sundravi korral.
Üle kümne aasta võib isikut kinni pidada vaid juhul, kui karistusjärgset kinnipidamist on kohaldatud kuriteo eest, mille karistuse ülemmäär on vähemalt kümneaastane või eluaegne vangistus ja on olemas suur oht uute kuritegude toimepanekuks. Täitmiskohtunik kontrollib omal algatusel vähemalt kord aastas sellise kinnipidamise kohaldamise põhjendatust. Kuna on võimalik, et isik on muutunud ohutuks juba karistuse kandmise ajal, siis toimub esimene kontroll süüdimõistetu karistuse kandmise lõppedes. Kinnipidamise ajal võivad selle põhjendatuse kontrollimist taotleda ka süüdimõistetu või tema kaitsja.
Karistusjärgse kinnipidamise lõpetamise otsustab kohus, misjärel isik vabastatakse tingimisi ja allutatakse käitumiskontrollile üheks kuni kolmeks aastaks. Vajaduse korral saab seda tähtaega pikendada. Kui sel ajal on alust arvata, et inimene paneb uusi kuritegusid toime, võib kohus talle uuesti kinnipidamise määrata. Karistusjärgse kinnipidamise ajal viibivad isikud tavapärases kinnises vanglas, kuid neid hoitakse teistest eraldi. Samuti võivad nad kasutada isiklikku riietust, omada kambris isiklikku raadiot, televiisorit, magnetofoni või muid esemeid, mis ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid.
Veidi lähemalt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Käitumiskontrollile saab allutada süüdimõistetu, kes on talle mõistetud vangistuse ära kandnud täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et ta võib panna toime uusi kuritegusid. Seega on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldus karistuse täielik ärakandmine ja hinnang, et isik vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude ärahoidmiseks. Formaalsed eeldused on ka need, et isik on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos ja karistuseks on määratud vähemalt üheaastane reaalne vangistus, mille ta on ära kandnud, ning see, et ta on ka varem vähemalt ühel korral süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos, mille karistuseks on määratud vähemalt üheaastane vangistus. Kuid on ka juhud, mil meedet võib rakendada ilma isiku eelneva karistatuseta – seda kuritegude puhul, mis on kahjustanud kellegi elu või tervist, õigust vabadusele või seksuaalsele enesemääramisele. Need on üldohtlikud süüteod, süüteod alaealiste vastu ning muud vägivalda kasutades toime pandud tahtlikud kuriteod. Sellisel juhul peab aga isiku karistus olema vähemalt kaks aastat reaalset vangistust. Kui need eeldused on täidetud, edastatakse isiku materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks kaks kuud enne kinnipeetava vabanemist. Karistusjärgse käitumiskontrolli minimaalne pikkus on üks aasta, maksimaalne pikkus kolm aastat.
Kui paljusid kinnipeetavaid uus eelnõu puudutab? Kõigepealt tahan juhtida tähelepanu sellele, et seadust kohaldatakse vaid nende kurjategijate puhul, kes on oma viimase kuriteo toime pannud alles pärast selle seaduse jõustumist. Analüüsi tulemusena valminud prognoosi kohaselt võiks karistusjärgsele kinnipidamisele allutatavate isikute hulk aastas olla kuus kuni kümme. Näiteks praegu vastaks sellise kinnipidamise kohaldamise eeldustele kuus kinnipeetavat, kelle vabanemistähtaeg saabub 2009. aastal. Karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatavate prognoositav hulk ei ületaks 250 isikut aastas. Kuna eelnõu kohaselt kestaks käitumiskontroll keskmiselt kaks aastat, võib alates seaduse kohaldamise teisest aastast arvestada 400–500 kontrollitavaga.
Oma ettekande lõpetuseks peatun teemal, kas karistusjärgne kinnipidamine pole vastuolus põhiseadusega, nagu on ka kirjanduses väidetud. Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast vaieldamatult ühe olulise põhiõiguse, vabadusõiguse riivet. Isikult võib vabaduse võtta ainult põhiseaduses sätestatud alustel. Põhiseaduse § 20 järgi võib isikult vabaduse võtta muu hulgas ka kuriteo ärahoidmiseks. Samasugune alus eksisteerib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 5, mille kohaselt võib isikult vabaduse võtta ka siis, kui põhjendatult peetakse vajalikuks takistada õigusrikkumise toimepanekut.
Küsimusega, kas isiku kinnipidamine turvalisuse kaalutlusel on kooskõlas inimõiguste konventsiooniga, on mitmel korral tegelnud ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Ning inimõiguste kohus on asunud seisukohale, et vabaduse võtmine ühiskonna julgeoleku tagamiseks on artikliga 5 kooskõlas juhul, kui see toimub süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Seega karistusjärgne kinnipidamine ei ole põhiseadusega vastuolus. Ka praegu on riigil mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus sekkuda, kui on oht, et üks kodanik tekitab teistele tõsist kahju. Lõpetuseks olgu öeldud seda, et harjumuskurjategijate seadus kehtib näiteks niisuguses kõrge õiguskultuuriga riigis nagu Saksamaa, kus viimastel aastatel on karistusjärgse kinnipidamise võimalusi märkimisväärselt laiendatud.
Siinkohal ma lõpetaksin. Ütlen veel vaid seda, et eelnõu algatanud Vabariigi Valitsuse esindajana toetan ma igati Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kas ministrile on küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Ain Seppik.

Lugupeetud minister! Mul on niisugune küsimus: kust see kaks aastat täpselt tuli, kas mingisuguste uuringute tulemusena? Mõtlen seda, et just kaks aastat peab olema vabadusekaotust mõistetud. Miks mitte kolm või neli? Kas on võimalik öelda midagi täpsemalt?

Ei saa ütelda, et tegemist oleks mingi tohutu põhjapaneva analüüsiga. Kuskile tuleb see piir paratamatult tõmmata ja see on puhtalt karistuspoliitilise otsuse küsimus, kas me sätestame üks, kaks, kolm või viis aastat. Justiitsministeerium on lihtsalt arvestanud, kui pikk on keskmiselt olnud nendele isikutele määratav karistus, kes praegu langeksid selle seaduse alla. Pidasime võimalikuks pakkuda Riigikogule varianti, mis lähtub kahest aastast.

Rohkem ministrile küsimusi ei ole. Suur tänu! Järgmiseks ettekandeks kutsun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri.

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 17. novembril. Osalesid ka justiitsminister ja Justiitsministeeriumi ametnikud. Toimunud arutelu võib minu arusaama järgi kokku võtta üsna lihtsalt. Komisjoni liikmetel ei olnud eelnõule väga tugevaid vastuväiteid. Keskenduti paarile küsimusele, millest esimene puudutas seda, miks on eelnõus rohkem räägitud nn tagatisvangistusest ehk siis karistusjärgsest kinnipidamisest ja mitte niivõrd käitumiskontrollist. Sellele saime vastuseks kommentaari, et tõenäoliselt on jäänud kõlama just selline meede, mis on Eesti õiguskultuuris esmakordne, ehk siis karistusjärgne kinnipidamine. Karistusjärgset kinnipidamist ei ole varem Eestis rakendatud, käitumiskontrolli aga küll. Samas on see teatud mõttes vaheetapp, mis läheb rakendamisele peamiselt nende isikute suhtes, kelle puhul kinnipidamist ei oleks paslik rakendada, aga on igati põhjendatud hoida neid kriminaalhoolduse all 12 kuust kuni 3 aastani.
Ma arvan, et õiguskomisjoni enamik nõustub järeldusega, mis puudutab selle eelnõu menetlemist. Me võiksime eelnõu menetleda ära võimalikult kiiresti. Komisjon otsustas konsensusega määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see oleks siis 17. detsember kell 6. Samuti otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, mis tähendab, et me saame selle eelnõu juurde loodetavasti tagasi tulla juba jaanuaris ja jõuda jaanuari lõpus ka lõpphääletuseni. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 17. detsember kell 18. Eelnõu 382 esimene lugemine on lõppenud.

Tänase päevakorra 21. punkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni liige kolleeg Kalle Palling. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsioon esitab teile säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Seadust täiendatakse §-ga 13, mis käsitleb biosfääri programmiala. Biosfääri programmiala on ala, kus kaitstakse loodust, keskkonda kultuuri-, teadus- ja haridusvaldkonna meetmetega. Programmi rakendamise eesmärk on toetada jätkusuutlikku arengut kohalikes omavalitsustes ning läbi töötada tehnoloogiaid ja lähenemisi 21. sajandi uutes energeetilis-majanduslikes oludes. Biosfääri programm põhineb Sevilla strateegial 2000. aastast ja Madridi tegevuskaval 2008. aastast. Maailmas on praegu 520 biosfääri kaitseala, mis hõlmavad kõiki looduse tüüpe ja mille tegevust koordineeritakse Pariisist UNESCO ökoloogiateaduse divisjonist. See tähendab võimsat ülemaailmset võrgustikku ja tihedat rahvusvahelist koostööd. Praegu toimib biosfääri kaitseala mittetulundusliku tegevuse toel, edaspidi on vaja biosfääri programm uuesti tööle panna. See võimaldab Eestil kaasa rääkida ÜRO säästva jätkusuutliku arengu temaatikas konkreetset tegevust demonstreerides ning arendada suurt osa Eestist jätkusuutlikult. Praeguseks on saavutatud sertifikaadi pikendamine aastani 2015. Eelnõu eesmärk on säästva arengu seaduse täiendamine sätetega, mis tagavad biosfääri kaitsealade jaoks vajaliku õigusruumi. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Läheme järgmise ettekande juurde, mille esitab keskkonnakomisjoni liige kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Pool aastat tagasi avastasid teadlased, et Hiiumaa ümbruses asuv biosfääri kaitseala asub maa ja taeva vahel ja sel ei ole Eesti õigusruumis üldse kohta, kuigi tegemist on UNESCO programmiga. Nagu te eelkõnelnud härrasmehe suust kuulsite, on selliseid biosfääri kaitsealasid maailmas üle 300. Keskkonnakomisjoni 17. novembri istungi olid kõik komisjoni liikmed seda meelt, et ka meie õigusruumis peab tekkima koht sellise nähtuse jaoks, mis on ülemaailmselt tunnustatud. See seisukoht leidis komisjoni liikmetelt ühest heakskiitu ning otsustati teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. detsember õhtul kell 6, täiskogul aga täna  esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas te soovite ettekandjale küsimusi esitada? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kas kolleeg Ain Seppik soovib sõna kohapealt? Kuidas see võimalik on – minu arvuti näitab Seppikut!? Meil on järjekordselt kotermann arvutisüsteemis. Tundub, et kolleeg Seppikut saalis ei ole, aga arvutisüsteemis ta just nagu figureerib. Meie arvutites on kallutatud jõud! Aga läheme edasi. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel soovib sõna kolleeg Aleksei Lotman. Palun!

Head kolleegid! Tegemist on kahtlemata väga hea eelnõuga selles mõttes, et seda on väga vaja, paraku mitte selles mõttes, kuidas see on välja kukkunud. Selle vajalikkust on rohelised siin mitu korda rõhutanud. Ka Riigikogu saarte ühenduses oleme korduvalt arutanud, et auk, mis meil mitme apsaka tõttu alguses tekkis – looduskaitseseaduses kaotati biosfääri kaitseala ära ja hiljem tühistati ka vastavad määrused – häiris meie ühe olulise säästva arengu alase programmi tööd.
Mõned asjad on siin kahtlemata praegu suhteliselt ripakil ja nende kallal tuleb edasi töötada. Mõned asjad on lahendatavad juba selle seaduseelnõu menetlemise käigus ja rohelised kindlasti esitavad vastavad parandused. Näiteks on sellessamas pisikeses eelnõus, mis lisab üheainsa kahest lõikest koosneva paragrahvi, nende kahe lõike vahel terminoloogiline ebakõla. Lõige 1 räägib biosfääri programmialast, lõige 2 biosfääri kaitsealast, kusjuures seaduse kontekstist lähtuvalt on ilmselge, et mõeldakse ühte ja sama asja. Kui meil oleks ilukirjanduslikus tekstis selline väike ebakõla, poleks see probleem. Seaduses aga tuleb terminoloogiline järjepidevus kindlasti asjale kasuks. See parandus tuleb kindlasti ära teha.
Lisaksin mõned märkused seoses seaduse rakendamisega. Kindlasti tuleb juba eelnõu menetlemise käigus läbi mõelda, kuidas seadust rakendama hakatakse: kas on kavas taastada biosfääri kaitseala keskused või pannakse selle paragrahvi täitmine uue, loodava ameti õlule? Ja kui suured on selleks eraldatavad riiklikud vahendid meie võrdlemisi pingelises eelarves? Asi ei tohiks ju jääda puhtalt deklaratiivseks. Sellega tuleb edasi töötada ja ka meie peame siin kahtlemata natukene vaeva nägema, et pisut mõelda, kuidas seda seadust reaalselt rakendataks. Aga loomulikult on meie esmane ülesanne parandada see eelnõu korralikuks ja võtta see seadusena vastu. Seda on meil väga vaja. Aitäh!

Suur tänu! Kõnesoove rohkem ei ole. Läbirääkimised on lõppenud.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 17. detsember kell 18. Eelnõu 358 esimene lugemine on lõppenud.
Tänase istungi päevakord on ammendunud. Head tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 16.47.