Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu üheksanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Helle Kalda, palun!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Soovin viie Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel anda üle arupärimise sotsiaalminister Maret Maripuule. Arupärimine on töövõimetuspensionide väljamaksmise korra kohta. Meie poole on pöördunud mitmed töövõimetuspensionärid suure murega, et nad peavad sellel ja võib-olla ka järgmisel kuul elama ilma rahata, sest töövõimetuspensioni nad kahjuks kätte ei saa. Iga kahe aasta tagant tuleb töövõimetuspensionäridel teha uuesti arstlik ekspertiis, mis annab neile õiguse saada pensioni. Oma tööd ümberkorraldav Sotsiaalkindlustusamet ei ole aga võimeline ekspertiisi õigel ajal tegema, kuna septembri lõpus tuli uus sotsiaalministri määrus, millega muutus andmete sisestamise süsteem. Meie arust selline olukord jätkuda ei saa, sest probleem puudutab 7000 inimest. Selle tõttu olemegi esitanud arupärimise, kus on viis küsimust. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna sadamaseaduse eelnõu. Nimetatud eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nende edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Seoses sellega, et homme, 21. novembril toimub Riigikogu täiskogu istungite saalis Lastekaitse Liidu korraldatav traditsiooniline noortefoorum "101 last Toompeale", palun teid oma materjale laudadele mitte jätta.
Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30.

Asume tänase päevakorra punktide juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 331. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 331 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 328. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 328 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 318. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 318 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 352. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 45 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 352 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu viimati 11. novembril. Eelnõu kohta oli esitatud kolm muudatusettepanekut. Neist ühe sõnastas rahanduskomisjon ise, see puudutas kutseõppeasutustes põhihariduse baasil õppijate sõidusoodustuste rahastamise suurendamist, ühesõnaga, see oli ministeeriumisisene ümbertõstmine. Teiseks puudutas see Haridus‑ ja Teadusministeeriumi lasteaedade investeeringute programmi. Seal lisatakse summale lihtsalt ü‑täht, et summad oleksid vabamalt kasutatavad. Ühesõnaga, tegemist on ülemineva summaga, kui see osutub vajalikuks. Kolmandaks puudutas ettepanek struktuurifondide uue perioodi vahendite kasutamist. Tegevuskulud tõstetakse ümber struktuuritoetustega seotud investeeringuteks. Neid muudatusi rahanduskomisjon toetas.
Rahanduskomisjon ei toetanud Rahvaliidu muudatusettepanekut, mis soovis KredExile eraldada eluasemelaenu intressitoetuseks raha eelmise aasta üleminevate tulude arvel. See ei vasta juriidiliselt selle eelnõu muudatuste nõuetele, kuna tegemist on riigieelarve seaduse muutmise seadusega, mitte lisaeelarve seadusega. Üleminevate summade kasutuselevõtt kuluna oleks tasakaalu rikkumine, mitte finantseerimistehing.
Keskerakonna fraktsiooni ettepanek puudutas pensionireservi suurendamist. Eelnõu nägi mäletatavasti ette üleminevate summade suunamise kassareservi, nemad soovisid kassareservi asemel rääkida pensionireservist. Ühelt poolt on kassareserv ka pensionide väljamaksmise tagatis, selles mõttes ei ole see vajalik. Teiseks on ülemineva summa kasutamise puhul vajalik painduvus. Eriti võib seda meie hinnangute järgi vaja minna Euroopa Liidu toetuste sildfinantseerimiseks. Nii et juhtivkomisjon ei toetanud seda ettepanekut.
Komisjonis räägiti veel Euroopa Liidu toetuste kaasfinantseerimisest ja pensionireservi mahust üldisemalt. Komisjoni otsus oli teine lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. november kell 18. Tänan!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Mailis Reps, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tahtsin paluda täpsustust. Te ütlesite, et pensionireserv on kassareservi osa. Kas juhul, kui pensionireserv seda vajab, te suunate lisavahendeid ka pensionireservi?

Otse loomulikult! Just niimoodi riiki valitsetaksegi. Võin teid informeerida, et kassareserv ongi kohustuslike väljamaksete katteks mõeldud ja pensionid on kindlasti riigi väga otsene kohustus, võib-olla ka kõige esimene, kus väljamaksmisel järeleandmisi teha ei tohi.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui suur on praegu eelarve eelnõus summa, mis eraldatakse erakondadele, ja missugune seadusandlik akt või muu dokument on selle aluseks?

Aitäh! Dokument, mis on selle aluseks, kannab pealkirja "2009. aasta riigieelarve seadus" ja seal on erakondadele ette nähtud 90 miljonit krooni. See summa on neljaks aastaks külmutatud ja selle viimase sõna tõttu on see kindlasti väga populaarne eelarverida.

Hea ettekandja, tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Männi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ütlesin eelmine kord seda eelnõu kommenteerides ja ütlen ka täna: tegemist on 2008. aasta teise miinuseelarve lihtmenetlusega. Ma toon selle kategooria täna siin käibesse, just nimelt lihtmenetlusega, eeldusel, et see neli miljardit, mis on kogu selle eelnõu sisu, annab Vabariigi Valitsusele vabad käed eelarveaukude lappimiseks. Samas annab see neli miljardit võimaluse ka radikaalsete muudatusettepanekute tegemiseks, mida meile ei võimaldanud põhieelarve eelmine lugemine, kui me siin saalis seda menetlesime.
Rahvaliidu fraktsioon on teinud muudatusettepaneku, et riigieelarve kassareservi suunatavast 2007. aasta jäägist suunataks 150 miljonit krooni eluasemelaenu intressivabastuseks. Tegemist on meie arvates finantstehinguga riigieelarve mõttes.
Eestis on praegu üle 130 000 eluasemelaenu võtnud leibkonna, kellest umbes 100 000 on lastega pered. Majanduslanguse ja koondamislaine tingimustes võib paljudel tekkida igakuiste tagasimaksetega ajutisi raskusi. Raskustesse sattunud klient võib küll pangalt saada maksepuhkust, kuid enamasti peab ta ka siis jätkuvalt tasuma iga kuu laenuintressi, mis esimestel aastatel moodustab üle poole igakuisest maksest. Seega on hätta sattunud koduomanikul vaja ajutist intressipuhkust. Eluasemelaenu tagasimaksmisega hättajäänutele on vaja riigieelarvest deponeerida kuni aastase intressivabastuse tagatiseks 150 miljonit krooni. Arvestuslikult võimaldab see summa anda üheaegselt intressipuhkust kuni 10 000 perele. Pangale tagasimakstavast igakuisest laenusummast moodustab suure osa just intress. Kuigi pangad on asunud eluasemelaenu puhkuse andmisele, jäävad inimesed ikkagi makseraskustesse just intressimaksetega. Seega teeb meie fraktsioon ettepaneku eraldada KredExile 150 miljonit krooni intressipuhkuse võimaldamiseks eluasemelaenu võtjatele. Siinkohal on oluline märkida, et tegemist on riigi poolt KredExile antava laenuga, mis tuleb kümne aasta jooksul tagastada. Riigile on see eelarve seisukohast kindlasti finantstehing, mitte kulu. See tähendab, et KredEx maksab eluasemelaenu võtja intressid pangale, siinjuures toimub intresside tagamine neile, kes on saanud laenupuhkust. KredExi ja eluasemelaenu võtja vahel sõlmitakse leping, mis määrab kindlaks laenuvõtja tagasimaksegraafiku. Selleks, et laenupuhkust saanud inimesed ei hakkaks intressipuhkust kasutama pahatahtlikult, tuleb seada väga selged kriteeriumid.
Rahvaliidu fraktsioon on kohtunud KredExi juhtidega, kes on kinnitanud valmisolekut ja intressipuhkuse võimaldamise olulisust. Samuti kinnitasid nad meile, et õiguslikku regulatsiooni selle tarbeks muuta ei ole vaja. KredExi hinnangul on Rahvaliidu ettepaneku rakendamine tehniliselt kohe teostatav ja praegusel hinnangul riigile ka äärmiselt vajalik. KredEx on samasugust loogikat juba kasutanud korteriühistute laenude tagamisel. KredEx on nõus tegema kõik vajalikud analüüsid ja määrama kindlaks maksetingimused ja sihtgrupi.
Seega on kõik võimalik, tegemist on vaid poliitilise tahtega. Rahanduskomisjonis meie ettepanekut kahjuks ei toetatud, mida praegu ka komisjoni esimees siin kinnitas, öeldes, et tegemist ei ole seadusele vastava ettepanekuga ja et tegemist on kuluga. Meie oleme jätkuvalt veendumusel, et tegemist on finantstehinguga. Ma arvan, et enne lõpeb kolmas lugemine ära, kui me selle õigusliku vahekorra suudame ära selgitada. Ma arvan, et ettepanek tõenäoliselt ei tule õigelt poolt, aga see ei ole ka päris kindel. Ma eeldan, et 150 miljonit krooni on riigile nii tohutu summa, et selle üle ei ole valitsuskoalitsioon tõenäoliselt nõus kauplema. Aga ma juhin tähelepanu, et Vabariigi Valitsusel lasub kohustus aidata raskustesse sattunud elanikke. Meie ettepanek on hea tahte ettepanek, et minna appi sellele sihtgrupile, kes on juba intresside käes vaevlemas. Me peame endale aru andma, et eluasemelaen tervikuna kujuneb meie riigile probleemiks, me oleme alles selle alguses. Ma olen rääkinud ekspertidega. Üks tunnustatud ekspert hindas riigi tulevikukoormust, mille osas peab hakkama otsima lahendust, ligi 200 miljardile kroonile. See 150 miljonit krooni on sellega võrreldes tõesti algus, mis võib-olla väldib paljusid korterimüüke ja korterite äravõtmisi. Aga oleme küll kindlal seisukohal, et kui me täna uhkustame sellega, et meie riigil ei ole laenukoormust, siis kui need eluasemelaenu võtnud inimesed lähevad haamri alla, ei seisa nad meie riigist väljaspool ja riik peab appi minema. Meie ettepanek on esimene samm sellel teel, mis võimaldaks inimestel oma olukorda kergendada, olukorrast välja tulla, saada puhkust, selleks et lõpuks oma korter välja osta. Ma leian, et siin on riigil kohustusi. Meie muudatusettepaneku jõustumine, me oleme veendunud, hoiaks ära paljude-paljude kodude sundmüügi. Ma kutsun teid üles meie heatahtlikku ettepanekut toetama! Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Mina küll ei arva, et riigi raha jagamine jääks poliitilise tahte taha. See on kindlasti asi, mida iga poliitik naudib, aga natuke peaks nende valikute tegemisel olema ka kainet mõistust ja südametunnistust. 150 miljonit krooni intressipuhkuste kinnimaksmiseks on kindlasti nagu tilgake vett kerisele. See on eluasemelaenu mahtudega võrreldes väga tilluke summa. Tillukeste summade jagamisel väikesele seltskonnale on vaja hinnata, kas see on sotsiaalselt õiglane. Eluasemelaenud paraku ei ole mitte kõige suurematel abivajajatel, vaid, ütleme, keskklassil, võib-olla isegi jõukamal keskklassil. Keskklassi toetamise vastu ei pruugi põhimõtteliselt midagi olla, aga see on palju põhjalikumat läbitöötamist vajav teema kui see ühe opositsioonipartei esitatud muudatusettepanek. Läbimõtlemine peaks muudatusettepanekute puhul algama siiski teema juriidilisest läbitöötamisest. Tegemist on ilmselt finantstehinguga, tõepoolest, ainult meie siin ei räägi mitte finantstehingutest, mis tähendab lihtsalt rahastamist, vaid finantseerimistehingutest. Kui te eelmine kord süüdistasite meid selles, et me riigieelarve seaduse muutmise seaduse asemel tegeleme lisaeelarve seadusega, siis tegelikult praegu te tahate muuta ühte seadust just nimelt selleks lisaeelarve seaduseks. Sellele me oleme vastu. Valitsus on esitanud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ja täiesti uue sisuga seadust sellest teha lihtsalt ei tohi. Kui me finantseerimistehingu asemel kirjutame siia kulusid, siis me rikume selle seaduse sisu ära ja see ei ole juriidiliselt korrektne. Ma julgen öelda, et see on ebaseaduslik, mida te pakute, peale selle, et see on väga lahke ja heasüdamlik meie kui poliitikute suhtes. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu 372 kohta on laekunud kolm muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist.
Esimese muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 37 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub kolmandat muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 24 Riigikogu liiget, vastu 38 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada.
Määran eelnõu 372 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 25. novembri kell 18. Teine lugemine on lõpetatud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Jõudu teile teie töös fraktsioonides ja komisjonides! Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 10.27.