Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Väino Linde, palun teid Riigikogu kõnetooli!

Tere päevast, austatud Riigikogu! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Annan üle eile põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 9 teise lõike kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu. Pealkiri on tal "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu". Tuleneb see sellest, et Riigikogu oma eilsel täiskogu istungil toetas 66 poolthäälega (vastu 4, ei ühtegi erapooletut) õiguskantsleri ettepanekut asuda muutma kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja teadaolevalt Riigikogu esimees andiski eile põhiseaduskomisjonile vastava ülesande. Eelnõu eesmärk on viia valimisseadus põhiseadusega kooskõlla ja tunnistatakse kehtetuks valimisseaduse § 9 teine lõige, mille kohaselt Tallinnas jaotatakse vähemalt pool mandaatidest linnaosade vahel võrdselt ja ülejäänud mandaadid vastavalt valijate arvule linnaosas. Tulenevalt linnaosade erinevast suurusest on see säte viinud õiguskantsleri poolt kritiseeritud olukorrani, kus valija hääle kaal linnaositi erineb mitu korda. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse rahanduskomisjoni s.a 17. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2008. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu ning määranud selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.

Austatud Riigikogu! Asume tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorras on täpsustus. Nimelt jäi meil eile tööaja lõppemise tõttu pooleli seaduseelnõu 367 esimene lugemine ja selle arutelu ning täna me jätkame eelnõu läbirääkimistega. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks hea ametikaaslase Marko Pomerantsi! Teil on sõna läbirääkimisteks. Kas viis või kaheksa minutit? Kaheksa minutit.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Tere pärastlõunat! Eile jäi meil tõepoolest tööpäev siin saalis lühikeseks ja läbirääkimised ei jõudnud ära lõppeda. Paar kuud tagasi käisin ma Lääne-Virumaal looduskaitsekeskuse kohaliku regiooni korraldatud talgutel, mille põhjus oli lihtne – pärast 3. maid, kui me kõik korda tegime, oli sinna jälle tekkinud uut kraami, mida iganes. See tegevus toimus meil Viitna maastikukaitsealal, mis on üks looduskaitseseadusega kehtestatud kaitstavate objektide nimekirjas olev objekt. Käies seal oma prügikotiga ringi, küsis üks keskkonnateenistuse töötaja, et huvitav, millega me nüüd tegeleme, kas see on looduskaitse küsimus või on see keskkonnakaitse küsimus – jäätmete koristamine looduskaitsealal. Fakt on see, et need asjad toimivad kõige paremini koos ja seetõttu on minu lihtne soovitus: läheme mõistlikult nende muudatustega edasi ja kõige paremad tulemused on siis, kui kõik aitavad kaasa mõelda, kuidas saab paremini edasi minna, vastutöötamisest ei võida keegi. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Villu Reiljani! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 367 on siiski küllalt vastuoluline ja problemaatiline. Markol on suurepärane idee – minna edasi ja vaadata, mis saab. Keskkonnas niimoodi seda vana vene meetodit, et davai, davai, potom posmotrim, tavaliselt ei rakendata. Seda peetakse isegi ohtlikuks. Sellele, muuseas, viitavad mitmed asjatundjad. Aga mina viitan tegelikult teisele asjale. Ja ma viitan sellele, et strateegias "Säästev Eesti 21", mis on meie avar vaade aastani 2030 ja võeti vastu 14. septembril 2005, on üks punkt: teadmispõhisest valitsemisest. Üks selline kõige tuumakam idee, et kaasatakse eksperte, kodanikuühendusi, huvigruppe, asjatundjaid. Ja need asjatundjad ongi need, kes on selle asja suhtes väga pessimistlikud. Minu kui poliitiku asjatundmine on võib-olla hõrenenud nende aastate jooksul, mis kahtlemata meid kõiki tabab – isegi sind, Marko, võib see tabada.
Aga mis puutub asjatundjatesse ja ekspertidesse, siis need on asjad, mis on nüüd tegemata jäänud. Seetõttu ega sul polegi nagu midagi muud ütelda, kui et paneme edasi, vaatame, mis saab, ja kui väga halvasti läheb, siis paneme tagasi. Aga keskkonnaasjades on nii, et ei saa eriti tagasi panna kahjuks, sest see on üks pöördumatuid protsesse.
Ma viitan ühele asjaolule. See RMK idee on tegelikult omal ajal, kui kaitstavate alade valitsemise asju arutati, läbinämmutatud idee. Ja need ohud on väga selgelt välja toodud, et seni kuni puidul on väga head hinnad ja mets läheb väga hästi kaubaks, on kõiksugu opereerimise tööd ja muud tööd seal väga hästi finantseeritud. Ja metsameeste aatelisuses ei ole mõtet kahelda. Praegu, kus te nende aateid ja nende elluviimist umbes 720 miljoni võrra vähendate – 680 võtate ära ja 40 panete kohustusi peale –, võib muidugi öelda, et soovimine võib neil suur olla, aga võimised on tunduvalt tagasihoidlikumad. Seal võib see suur vastuolu tulla, et tegelikult jääb opereerimise pool vaeslapse ossa, ja sellele muidugi kõik need üheksa looduskaitsega tegelevat organisatsiooni – lisaks Loodusuurijate Seltsi president Tõnu Viik, Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes, Eesti Ornitoloogiaühingu esimees Andres Kalamees, kes vaieldamatult on spetsialistid ja eksperdid – ning nende pessimism ka väga selgelt viitavad.
Ma tahan lihtsalt, et see siin kirja saaks pandud, sest muidu ongi niimoodi, et pärast, kui tulevaste põlvede keskkonnauurijad ja ajaloouurijad tulevad nende materjalide juurde, siis nad ütlevad, et seisukohaks jäi, et paneme edasi ja ärgem keerakem kõrvale, ning  teisi arvamusi polegi. Ütleme, et on ka teisi arvamusi, on ka teisi võimalusi.
Teine teema, mida ma tahaksin esile tõsta, on seesama kiirguskeskuse sinna toppimine, mis on metoodiline viga kahjuks. Kiirguse asjad on väga spetsiifilised asjad, nad on seotud aatomienergeetikaga ja nendega tegeldakse tavaliselt kõrge kompetentsiga eriametites. Ma ei ole kuulnud, et need oleksid kusagil Euroopas sellisesse punti pandud. Võib-olla teie leiate selle koha üles, kuna te olete informatsioonile väga ligi. Aga see on kurb asi.
Mis puutub keskkonnateenistuste ja looduskaitsekeskuse ühendamisse, siis kui on selline ühendamise tung ja tung kaadrit ümber paigutada, siis võib-olla küll. See oli ka omal ajal teemaks ja ma ei näegi seal väga suurt kurvastust, kui omal ajal oleks teistmoodi otsustatud, et siiski opereerimine hoitakse valitsemisest eemal.
Nii et võib ütelda, et siin on neid probleeme tüki maad rohkem, kui see suur idee lahendusi pakub. Mingisuguseid lahendusi ta tegelikult ei pakugi. Nii nagu ka asjatundjad ütlesid komisjonis: riskid on analüüsimata, on lihtsalt mingisugune tahe. Seetõttu ärge väga pahandage, et meie selles davai, davai, potom posmotrim, suures ürituses toeks olla ei saa. See ei ole kantud mitte teiega kiusu ajamisest, vaid sügavast vastutustundest. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Austatud Riigikogu! Eelnõu 367 kohta on tulnud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletamise juurde?
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepaneku eelnõu 367 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 8 Riigikogu liiget, vastu 45 Riigikogu liiget ja 1 erapooletu ei leidnud ettepanek toetust.
Austatud Riigikogu! Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 3. detsember kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud. Meie esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikme Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Veidi ajalukku tagasi vaadates tuletame meelde, et 23. oktoobril aastal 2008 ei saanud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogus nõutavat häälteenamust ja sellest johtuvalt otsustasid Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 6. novembril s.a algatada võrdse kohtlemise seaduse eelnõu samal kujul. See tuleneb sellest, et Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise asjus algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.
Mis selle seaduse eesmärk on? Eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.
Eelnõul on minu arvates üpris põhjalik ja asjakohane seletuskiri, kus on eelnõu tehiolud kõik lahti mõtestatud, need on selgitatud lausa paragrahvide kaupa, aga lihtsalt mälu värskendamiseks, head kolleegid, peatun mõnel olulisemal küsimusel.
Võib tekkida küsimus, mis see diskrimineerimine ikka on. See saab meile kohe märksa selgemaks, kui me kasutame sellist eestikeelset vastet nagu vahetegemine. Sellest tulenevalt ongi nii, et otsene diskrimineerimine on samalaadses olukorras olevate inimeste vahel õigusvastane ja põhjendamata vahetegemine.
Kindlasti on tarvilik teada ka niisugust terminit, mida me üpris tihti kasutame igapäevases elus, aga ka tööga seonduvates dokumentides – see on ahistamine ja selle vormid. Siin on ahistamise definitsioon antud. Ahistamine on soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine selle isiku suhtes.
Selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks, nagu siin on korduvalt juba öeldud, on tarvilik Riigikogu koosseisu häälteenamus, tähendab, on vaja vähemalt 51 poolthäält. Algatajate vaga soov on, et oleks siiski võimalik see eelnõu seaduseks muuta niiviisi, et ta jõustuks 1. jaanuaril 2009.
Võib öelda ka seda, et eelnõust on välja jäetud sätted ja põhimõtted soolise võrdõiguslikkuse kohta, mis on juba leidnud oma koha ja osa edasiselt veel leiab koha soolise võrdõiguslikkuse seaduses ja selle seaduse muutmise seaduses.
Mis siis veel tuleks öelda? Seda, et ega praeguse seisuga ei saa me öelda, et Eestis oleks olukord, kus ei võideldaks diskrimineerimise vastu, et meil ei oleks vastavaid sätteid. Vastupidi, meil on see lausa Eesti Vabariigi põhiseaduses olemas. Eesti põhiseadus kaitseb diskrimineerimise eest, sätestades, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Aga nagu ma ütlesin, Euroopa Komisjoni seisukohalt sellest ei piisa, vaid nõutakse ikkagi eraldi seadust. Sellest tulenevalt on see seadus nüüd eelnõuna teile esitatud. Kui põhiseaduse § 12  keelab diskrimineerimise kõigis riigi poolt tagatud ühiskonnaelu valdkondades, siis väärib tähelepanu, et Euroopa Nõukogu direktiivid näevad ette kaitse diskrimineerimise eest ka kitsamas ringis, eelkõige töösuhetes, nii avalikus kui erasektoris. Lisaks töösuhetele näeb rassilist ja etnilist diskrimineerimist puudutav direktiiv ette kaitse diskrimineerimise eest sotsiaalhoolekande‑, tervishoiu‑ ja sotsiaalkindlustusteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavuses.
Isik, kes leiab, et teda on diskrimineeritud, peab esitama faktilised asjaolud juhtumi kohta. Esitada saab neid Sotsiaalministeeriumi juures ametis olevale volinikule. Teile ei ole uudiseks, et eelnõu koostajate plaan on selline, et võrdse kohtlemise probleemidega hakkaks tegelema soolise võrdõiguslikkuse volinik, kes saaks juurde kaadrit, kelle nõunike arv suureneks ja tema tööülesanded muutuksid, täieneksid. See on põhiseaduskomisjoni varasematel istungitel temaga läbi räägitud, eelnõus toodud küsimuste asetus on läbi räägitud ka kolmanda sektori esindajatega, kes on meil varasemalt mitmel komisjoni istungil oma seisukohti välja toonud.
Selle seaduseelnõuga seoses väärib märkimist, et sellega ei piirata selliste meetmete sätestamist, kus inimestel tehakse vahet usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse suundumuse alusel ja kui see on vajalik avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise, teiste inimeste õiguste või vabaduste kaitseks. Tuleb öelda, et need meetmed peavad olema proportsionaalsed taotletava eesmärgiga.
Igal asjal on ka omad erandid. Need direktiivid on näinud ette, et liikmesriigid võivad ette näha, et diskrimineerimiseks ei pruugi pidada seda, kui teatud kutsetegevuse laadi või selle konteksti tõttu on teatud omadus oluliseks ja määravaks kutsenõudeks, tingimusel, et eesmärk on seaduslik ja nõue proportsionaalne. Seda käsitleb eelnõu § 10. Kui me seda omal ajal, eelmise samasisulise eelnõuga seoses põhiseaduskomisjonis läbi vaatasime, olid meil kutsutud sinna nii Eesti Kirikute Nõukogu esindajad kui ka nende esindajad, kes pooldavad samasooliste kooselu. Peab ütlema, et üldiselt me jõudsime kokkuleppele, et see § 10 peaks olema kuldne kesktee selles mõttes, et kutsetegevuse puhul kirikutes ja teistes usutunnistusel või veendumusel põhineva eetosega avalikes või eraorganisatsioonides ei peeta isiku erinevat kohtlemist usutunnistuse või veendumuse alusel tema diskrimineerimiseks, kui isiku usutunnistus või veendumus on nimetatud tegevuse laadi või sellega seotud tingimuste tõttu oluline, õiguspärane ja põhjendatud ja organisatsiooni eetost silmas pidav kutsenõue.
Võib märkida ka seda, et diskrimineerimist tunnetav isik saab oma õiguste tagamiseks lõppkokkuvõttes pöörduda kohtu poole. Vähe sellest, karistusseadustikus on olemas paragrahvid, mille koosseisud näevad ette, et diskrimineerimine on karistatav. Võtame § 151 "Vaenu õhutamine": tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga ja kui selle tegevusega on põhjustatud hoopis raskemad tagajärjed, võib karistuseks olla ka kuni kolmeaastane vangistus. On veel § 152 "Võrdõiguslikkuse rikkumine" ja § 153 "Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel".
Nagu ma ütlesin, vajab see eelnõu seaduseks muutmiseks järjekindlalt vähemalt 51 poolthäält. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Trivimi Velliste, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud ettekandja juhtis õigesti tähelepanu, et sõna "diskrimineerimine" on mõnelegi inimesele arusaamatu. See tuletab meelde, et meie endine kolleeg Uno Mereste tõstatas siinsamas saalis mõni aasta tagasi seaduste arusaadavuse küsimuse. Kas sellega seoses on komisjonis arutatud või võiks arutada, et võib-olla kasutadagi ettekandja pakutud sõna "vahetegemine"?

Aitäh! Eelnõu algatajate esindajana märgin, et seda teemat võib ilmselt ka edasiselt komisjonis kindlasti arutada. Kuigi peab möönma, et sõna "diskrimineerimine" on meil juba päris palju omaks võetud just nimelt riigi poolt ja suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. See edasi-tagasi tõlkimine võib olla problemaatiline, kuid ma ei välista, et seda võib edaspidi arutada.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu menetlemisel ei ole Riigikogul kahel korral jätkunud miskipärast poliitilist tahet, et eelnõu võiks seaduseks saada. Pärast esimest korda, kui seda tahet ei jätkunud, ma mäletan, arenes diskussioon üsna aktiivselt edasi, eelnõu arenes edasi ning jõuti hoopis teiste tulemusteni või eelnõu muutus täpsemaks. Nüüd on ta teist korda siin arutelul. Kas võib arvata, et kui seda nüüd menetletakse, siis läheb ta veelgi täpsemaks, et ükskord saab tast hea eelnõu ja siis tuleb ka poliitilist tahet juurde?

Aitäh! Ma arvan, et mitte ainult selle eelnõu menetlemise puhul, vaid ilmselt peaaegu kõigi seaduseelnõude menetlemine kuni seadusena vastuvõtmiseni on nagu maja remontimine. Seda võibki jääda remontima, aga võib siiski hinnata seda tulemust, kuhu on välja jõutud, võib leida, et eelnõu on vastuvõtmiseks küps. Selleks ongi Riigikogus kollegiaalsed organid, komisjonid, kelle seisukoht on siin väga oluline. Mis puutub sellesse, et see eelnõu on Riigikogust kaks korda välja langenud, siis, hea küsija, sul on selles osas õigus. Kuid ma mäletan, et juba Tammsaare "Tões ja õiguses" ütles Andres, et kolme armastab jumal, kolmas jääb. Nii et ma loodan ka kolmandale hääletusele, mis toob ikkagi selle eelnõu juba seaduste sekka.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas komisjon arutas võimalikku menetlusgraafikut ja selle eelnõu kolmanda lugemise tähtaega? Siin on lihtne seos töölepingu seadusega. Kuna töölepingu seaduses on teatud sätted, mis puudutavad võrdõiguslikkust, siis on kas üht‑ või teistpidi, kas need sätted jäävad töölepingu seaduse rakendusosasse või nad tulevad võrdse kohtlemise seaduse rakendusosasse. Lihtne küsimus.

Aitäh! See on hea küsimus. Tegelikult peaks selle küsimuse esitama selle eelnõu komisjonipoolsele ettekandjale. Aga komisjoni tegevus selle eelnõu ettevalmistamisel ei ole ka minust väga kaugel olnud ja mulle teadaolevalt üritab põhiseaduskomisjon seda eelnõu menetleda – vanasti oli üks tore sõna – ennaktempos.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen hämmingus, ma olen jahmunud ja siiralt rabatud sinu oskustest. Me menetleme seda eelnõu juba neljandat korda, sisuliselt ühte ja sama teksti. Igor on öelnud selle kohta, et talle tundub, nagu ta tegeleks selle seaduseelnõuga lapsest saati. Sina siiski suutsid esitada kümme minutit uut informatsiooni selle eelnõu kohta. Sa oled väga tubli, Väino! Mina olen kääbus sinusuguse hiiglase kõrval.

Head ametikaaslased! Praegu on küsimuste voor, mitte läbirääkimiste voor.

Raske oli küsimust sellest ettepanekust või seisukohast välja lugeda.

Ken-Marti Vaher, palun!

Aitäh! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Siiski, vaatamata säravale esitlusele ja kõnele, tahaksin ma anda veel võimaluse sulle, Väino, pisut arutleda selle dilemma üle, mida on Eesti riik kaotanud, millest me oleme ilma jäänud sellepärast, et Riigikogu ei ole seda seadust vahepealse aja jooksul suutnud vastu võtta.

Aitäh! Võib meenutada samasisulise seaduseelnõu üle-eelmist menetluse etappi siin Riigikogu saalis, kui meie hea kolleeg Urmas Reinsalu, esinedes IRL‑i fraktsiooni nimel, ütles, et IRL‑ile ei ole seda seadust tegelikult tarvis. Ma palun vabandust, aga põhimõtteliselt selline seisukoht oli, ja ta selgitas, et seda seadust on tarvis eelkõige Euroopa Komisjonile ja just nimelt Eesti suhete jaoks Euroopa Liidus. Tegelikult olen ma sellel seisukohal isiklikult ka täna. Nagu ma mitu korda põhiseaduse §‑le 12 viidates ütlesin, Eesti Vabariigis on diskrimineerimisjuhud märksa laiemalt, märksa põhjalikumalt ja (jättes niisuguse avatud nimekirja) ka muud juhud riigisiseselt reguleeritud märksa enam, kui teeb võrdse kohtlemise seadus, mida nõuavad eurodirektiivid.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Kas selles uues versioonis on jätkuvalt soolise võrdõiguslikkuse ametniku kohustus tegelda nende diskrimineerimisjuhtumitega ja kas me sellest lähtuvalt jätkuvalt sõnastame niimoodi, et sugu on just nagu ka üks puue või kõrvalekalle, millega diskrimineerimise puhul tegeldakse? Kas selle isiku ametinimetus on seal mingit moodi muudetud?

Aitäh, hea küsija! Kui sa oleksid enne eelnõu vaadanud, siis teaksid, et eelnõu § 15 räägib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikust. Sellele ma tegelikult ka oma eelnevas ettekandes teatud aja pühendasin, öeldes, et selle seaduse osas tegeleb järelevalvega ametnik, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. See tähendab, et praegune soolise võrdõiguslikkuse volinik saab juurde ülesandeid, saab juurde spetsialiste ja, mis kõige olulisem, saab juurde riigieelarvest raha. Praegu ringlevasse riigieelarve projekti on ka tegelikult ette nähtud niisugune ühine kantselei. Kindlasti ei ole eelnõu algatajad arvanud, et inimese sugu oleks ... kuidas sa ütlesid, mingi puue või.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan natukene samal lainel nagu eelnev küsija. Just nimelt selle seaduse praktilise rakenduse koha pealt. Teatavasti saavad Riigikogu nais‑ ja meesliikmed ühepalju palka, küll aga saime näiteks hiljaaegu uudistest teada, et naisarstid saavad oluliselt vähem palka kui meesarstid. Kuidas nüüd on, kas selle seaduse ellurakendamisel toimub mingisugune muutus ka selles suhtes, kuidas see seadus peaks tööle hakkama niisugustel juhtumitel ja kas see on üldse selle seaduse objekt?

Aitäh! Hea küsimus on see, kui küsimuse lõpus küsija ise küsimuse ära vastab. See näide ongi tegelikult selle kohta, et sooline võrdsus või ebavõrdsus ja selle probleemid on just nimelt soolise võrdõiguslikkuse seaduse reguleerimisala. Siin saame rääkida diskrimineerimisest või vahetegemisest ikkagi samalaadses olukorras olevate inimeste vahel. See diskrimineerimine võib näiteks olla vanuse järgi, rassi järgi, mille ma siin enne näiteks tõin. Küll aga ei ole selle seaduse reguleerimise objektiks ühes olukorras olevad eri soost inimesed selles kontekstis, nagu sina praegu välja tõid.

Ken-Marti Vaher, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea Väino! Ma olen täiesti nõus selle seisukohaga, et inimese sugu ei ole puue, ja arvan, et sellist hoiakut, et sugu on puue, ei maksaks ega tohiks siin saalis lasta levida. Aga ma tahan küsida sinu isiklikku arvamust või võib-olla olete ka põhiseaduskomisjonis analüüsinud vahepealse aja jooksul, kui eelnõu pole vastu võetud ja on uuesti menetlusse esitatud, kui edumeelsed, kas jutumärkides või mitte, me hakkame olema Euroopa Liidus pärast selle seaduse vastuvõtmist? Kas on olemas mingi nimekiri, kuhu me võiksime platseeruda Euroopa Liidu teiste liikmesriikide seas, kui me selle otsuse näiteks kõige lähemal ajal vastu võtame?

Aitäh! Kui me selle seaduseelnõu lähemal ajal seaduseks pöörame, siis juhtub üks hea asi, nimelt see, et enam ei liigu edasi see Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus Eesti Vabariigi suhtes. See on see, mis peaks meil kõigil, head 101 kolleegi siin Riigikogus, südame valutama panema. See ei jäta meie riigist head muljet. Täna ei oska ma ennustada, mida see rikkumismenetlus endaga kaasa võib tuua, kas ta võib tuua kaasa ainult tähelepanujuhtimise, et riik peab selle seaduse vastu võtma, või võib see päädida riigile ka mingi rahalise koormisega. Ma ei oska sellele täna vastata. Aga usun, et me menetleme seda seadust põhjalikult, kuid siiski õige kiirusega.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Eelnõu § 12 räägib sellest, et tööandja peab teavitama töötajat sobival viisil käesolevas seaduses sätestatud õigustest ja kohustustest. Minu küsimus ongi sellega seotud. Mida te peate silmas väljendiga "sobival viisil"?

Aitäh! See sobiv viis sõltub eelkõige konkreetsest olukorrast, kuid see peab olema selline viis, et töötaja vastavalt oma tõekspidamistele, haridustasemele ja elukogemusele saaks tõesti sellest aru, mida tööandja talle võrdse kohtlemise põhimõtete edendamisel selgitada tahab. Peale selle tuleb nii või teisiti töötaja suhtes näidata igas mõttes üles positiivsust.

Austatud ettekandja! Tänan teid ettekande ja sihikindluse eest!

Aitäh! Oli tore.

Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mis valesti, see uuesti. Nii on mul põhiseaduskomisjoni nimel sisuliselt ette kanda ainult komisjoni otsustest. Esiteks, teha täiskogule ettepanek seda eelnõu esimesel lugemisel täna siin saalis käsitleda. Teiseks teeb põhiseaduskomisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks on ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. november kell 16.45. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 384 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. novembri kell 16.45. Esimene lugemine on lõpetatud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimehe Urmas Reinsalu!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! See on üks eelnõu, mille on välja töötanud Riigikogu töökorralduse arendamise töörühm. Tahan siinkohal tänada selle väljatöötamise eest kõiki töörühma liikmeid, aga ka kantselei nõunikke. See eelnõu on läbi arutatud kõigis fraktsioonides, mistõttu ma loodan, et see pälvib kiiret ja asjakohast menetlemist täiskogus.
Eelnõu toob kaasa kaks muudatust. Esimene muudatus on see, et praegu on komisjonidel õigus, aga mitte kohustus teha eelnõu teiseks lugemiseks uus seletuskiri. Seaduse rakendajatel, avalikkusel, ka kohtunikel, kes peavad seda seadust kohaldama, on olnud praktilisi probleeme, sest need muudatusettepanekud, mis on tulnud parlamendist, mille kohta on komisjonid võtnud menetlemisel seisukohti, on n‑ö mustas kastis. Täiskogu istungil teeb eelnõu menetlev parlamendiliige küll selle kohta ettekande, aga see on ikkagi ühe parlamendiliikme seisukoht menetlemisel. Seetõttu oleks asjakohane, et poolt‑ ja vastuargumendid oleksid kirjalikult selgelt fikseeritud. See toob komisjone teenindavatele ametnikele kaasa muidugi teatud lisakoormust, aga on kindlasti praktiliselt vajalik ja mõistlik samm, et muuta läbipaistvamaks tegelikku seadusloometööd. On endastmõistetav, et n‑ö tehnilise iseloomuga seadustel, mille puhul poliitilist debatti või sisulist võitlust muudatusettepanekute üle ei ole, jääb teise lugemise seletuskiri lakoonilisemaks. Aga oluline on see just nimelt nendes küsimustes, kus on vaieldavusi, mis võivad muutuda tulevikus põhiseaduse järelevalves küsitavaks, või siis ka eelnõude puhul, mille kohta on ulatuslikud muudatusettepanekud. Ma usun, et eriti aktuaalne oleks see muudatus tõsiste n‑ö kodifikatsioonide puhul, mida me menetleme, ja nende suurte valdkonnaseaduste puhul, mille kohta tuleb pakkide kaupa muudatusettepanekuid, näiteks töölepingu seaduse eelnõu.
Raport on teine ettepanek selles eelnõus. Mida see raport tähendab? Parlament töötab seadustega, aga lisaks seadusandlikule funktsioonile on parlamendil ka mitu muud funktsiooni. Üks funktsioon on ühiskonna probleemidele tähelepanujuhtimise, lahenduste pakkumise, ka valitsuse üle järelevalve teostamise funktsioon. Kuidas, millise tööriista kaudu saaks parlament seda funktsiooni realiseerida? Meil on arupärimised, kus esitatakse küsimusi valitsusliikmetele. Aga võiks olla ka võimalus, et meil oleks selge töövorm, mille kaudu me saaksime aktiivselt oma lahendusi pakkuda või anda hinnanguid, kuidas näiteks mingisuguse õigusakti ellurakendamine on õnnestunud. Selle jaoks ongi välja mõeldud niisugune töövorm nagu raport. See on kasutusel paljudes Euroopa parlamentides. Selle mõte on see, et n‑ö initsiatiiv on komisjoni käes, valdkonnakomisjoni käes, kes teeb vastavalt oma arusaamisele ja äranägemisele, kui ta peab seda vajalikuks, komisjoni liikmele ettepaneku koostada mingis küsimuses raport. Kantselei esindajad märkisid ära, et kindlasti on tähtis, et seal oleksid teatud vorminõuded, selleks et kujuneksid välja tõesti hea kvaliteediga dokumendid. On selge ka see, et seda raportööri, parlamendiliiget, peavad teenindama vastava komisjoni nõunikud. Komisjon määrab raportöörile tähtaja. Raporti puhul on võimalik, et alatine komisjon kiidab selle heaks, teeb ettepaneku tuua see raport dokumendina täiskogu saali arutlusele. On päris selge, et need raportid on poliitilised dokumendid. Kindlasti peavad nad pretendeerima sellele, et nad vastavad tõele või ei moonuta tegelikkust, aga neil kindlasti ei ole n‑ö akadeemilise erapooletuse nõuet. On selge, et on erinevad poliitilised arusaamad ja nende võistlus. On sätestatud ka õigus, et komisjoni teised liikmed võivad esitada oma eriarvamusi ja need lisatakse selle raporti juurde. Teemad, mida need raportid võiksid hõlmata ja haarata, on üsna mitmekülgsed ja tegelikult tulenevad vastavate parlamendiliikmete kompetentsist. Meil on näiteid, kus seda tüüpi analüüse n-ö praktilises töövormis on tehtud. Majanduskomisjon on tellinud mõned uuringud, mis puudutasid transiiti. Väliskomisjon on tellinud mitmeid dokumente. Põhiseaduskomisjon on sisuliselt teinud näiteks raporti Euroopa põhiseaduse lepingu valdkonna kohta, mida toona nimetati õiguslikuks analüüsiks. See ei tekita parlamendile juurde formaalset kohustust neid raporteid toota, kuid see vorm peaks andma parlamendile ja ennekõike alatistele komisjonidele võimaluse nende raportite kaudu tugevamalt osaleda parlamentaarses järelevalves valitsuse üle ning, teisipidi, osaleda tugevamalt ka ideede initsieerija, esilekutsujana ühiskonnas.
Eelmisel nädalal oli haridustemaatika arutelu. Arutelul oli Peeter Kreitzbergi ettekanne, millel ei ole selles vormis niisugust selget raami. Tegelikult oleks meie eelnõu järgi Peeter Kreitzberg koostanud ühe raporti parlamendiliikmetele. Komisjoni teised liikmed oleksid olnud kohustatud, seatud ja õigustatud sellele lisama oma märkusi, mida kindlasti oli. Ega siis komisjon, ma olen kindel, ei olnud härra Kreitzbergi teeside osas konsensuslik. See oleks olnud tekst, mille kohta oleks saanud esitada poolt‑ ja vastuhinnanguid parlamenditöö formaadis.
Ma arvan, et kui see seaduseelnõu sellisel kujul jõustatakse, kui ka parlamendi kantselei nõunike kaasabil on töötatud välja teatud vorminõuded, mille parlamendi juhatus on heaks kiitnud, siis, ma arvan, on loogiline, et parlamendikomisjonide juhid tulevad kokku ja arutavad, kuidas seda sisustama hakata. Kindlasti ei ole siin eesmärk toota pabereid kappi. Aga ma arvan, et see annab parlamendiliikmetele, kellel on huvi mingi teemaga tegelda sisukamalt, põhjalikumalt, kasutades ja saades ka kantselei abi, heas mõttes võimaluse olla mingite muutuste esilekutsujaks, ükskõik, kuuluvad nad siis opositsiooni või koalitsiooni. Aitäh!

Tänan! Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Trivimi Velliste, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Minu küsimus sarnaneb natukene küsimusega, mille ma esitasin eelmise päevakorrapunkti arutelu ajal. Nimelt, ma olen küll suur prantsuse kultuuri austaja, aga kas komisjon ei võiks kaaluda, Eesti Keele Instituudiga nõu pidada ja leida nendele mõistetele "raport" ja "raportöör" mingisuguse mõistliku ja suupärase maakeelse vaste, nii nagu see oli jutuks ka eelmise päevakorrapunkti ajal? Muuseas, olgu öeldud, et meil riigikaitsekomisjonis on see seoses ühe eelnõuga väga hästi õnnestunud.

Aitäh! Ma arvan, et see on asjakohane ettepanek. Me juurdlesime selle kallal, uurisime ka ise õigekeelsussõnaraamatut. Üldvaste on tegelikult ettekanne. Aga probleem on selles, et see on väga eufemistlik, kui vaadata kodukorraseadust. Ettekanne on tegelikult see, mida mina siin teen, eks ole. Meie eesmärk oli just nimelt eristada see üks formaat. Ma arvan, et kindlasti on asjakohane pöörduda ja küsida nõu, et keeleinimesed annaksid meile termini, mis sisu moonutamata rõhutab selle töövormi erisusi.

Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ka mina kasutan meeldivat, unikaalset võimalust tänada sind, hea ettekandja, seitsme ja poole minutilise ettekande eest! Küsin selle eelnõu kontekstis: kui kaugele on eelnõu algatajad nõus mõtlema sellel teemal, et sellele eelnõule võiks muudatusettepanekute kaudu tulla täiendusi, avada veel võimalusi Riigikogu töö täiendamiseks ja muutmiseks?

Aitäh, Väino! Ma palun vabandust, et ma jätsin kaks ja pool minutit sinu mõõdiku järgi ära kasutamata! Meil oli komisjonis juttu, et eri fraktsioonidel on ka teisi ettepanekuid, mille puhul ei ole ökonoomilistest kaalutlustest lähtudes tõenäoliselt otstarbekas eraldi eelnõu algatada. Muidugi, me arutame need läbi ja paneme sinna neid asju juurde. Üldiselt see töövorm, mida töökorralduse töörühm on kasutanud, on olnud see, et me oleme konsensusega edasi liikunud ja seda konsensust on otsitud, mistõttu need otsused ei ole olnud võib-olla nii ulatuslikud, kui ehk mõni oleks soovinud näha, aga ma arvan, et see on ka mõneti positiivne, iseseisva väärtusega märk parlamendikultuurist.

Mart Nutt, palun!

Aitäh, lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma täpsustaksin seda raporti töövormi rolli. Kas selle raporti puhul on kujutatud ette, et see on rohkem nagu autonoomne dokument, või on see mõne seaduseelnõuga kaasas käiv dokument? Sellest tulenevalt, kas see on siis nagu parlamendi seisukohavõtt, mis peaks jõudma parlamendis hääletuse tulemusel vastuvõtmisele, või on see pigem seaduse kommentaar, mis on olukorras, kus näiteks tekivad kohtuvaidlused mingi seaduse sätte üle, üks seaduse tõlgendamise materjale?

Aitäh! Nüüd esitan ma küll isikliku arusaama, mille kohta võib-olla on ka alternatiivseid nägemusi mõne algataja poolt. Ma arvan, et seda ei saaks või ei oleks praktiline samastada eelnõu seletuskirjaga. Ma tegelikult arvan, et ta ei peakski käima n‑ö paarisrakendina õigusloomes või seaduseelnõude menetlemisel. Küll aga oleks loogiline, kui ta oleks rakendatud seaduse peegeldamiseks, oleks loogiline, et see raport võiks teha järeldusi, kuidas seadus on tegelikkust muutnud. Teiseks, ma arvan, et meie parlamendikultuuris ei saaks see raport kindlasti olla parlamendi täiskogus automaatselt heakskiidetav. Sellest raportist võib tuleneda näiteks parlamendi otsuse eelnõu ettepanekuna Vabariigi Valitsusele algatada seaduseelnõu või astuda mingisuguseid halduskorralduslikke samme. Kuid poliitilise valiku langetab kõigepealt komisjon sellega, millise parlamendiliikme ta valib raportööriks. Kui tegemist on näiteks Euroopa Liidu küsimusega, siis see on põhimõttelise valiku koht, sest eri poliitikute puhul võivad need järeldused olla kardinaalselt erinevad. Teine poliitiline valik on see, kas komisjon nõustub raportiga. Komisjon võib ka öelda, et ta lükkab raporti tagasi. On selge, et siin on oma autonoomia ja raportööril peab olema loomingulisust. Nende argumentide maksvus või seisukohtade mõjusus ei tulene mitte niivõrd sellest formaalsest kohustuslikuks muutmise jõust, see ei olegi mõeldav, et nad oleksid kuidagipidi ka seadusalased või -ülesed juhised või suunised, vaid ikkagi nende argumentide sisulisest kvaliteedist.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Minu küsimus ei ole üldse destruktiivne, pigem on konstruktiivne. Ma tean, et rahvusvahelises mõõtmes võetakse mingi asja kajastamiseks raportöörideks sõltumatud, pigem tehnokraatidest inimesed. Kas on või hakkab olema reglement, kes saab raportööriks? Kas pigem opositsiooni esindaja või ei? Kas ta on pigem kriitiline või pigem kiretu? Ma tahan jõuda selleni, et meie press on väga aldis asju kontekstist välja rebima. Kas ei või olla, et hakatakse küsima justkui alternatiivset seletust raportöörilt ja sellega aetakse üldsus veelgi rohkem segadusse ning saadakse seadust pigem vastustav tegevus?

Aitäh! Küsimus on selles, et iga instrumenti saab kuritarvitada. Ega praegu seadusloomes ei ole ka mingeid piire, millist tüüpi seadusi võib vastu võtta. Ainukene on põhiseaduse üldine raamistik. Samamoodi tegelikult ka parlamendi enda terve mõistus või ratsionaalne arusaam sisustab selle raporti tähenduse. Kui ette kujutada, et mingi komisjon kohustab pidevalt komisjoni liikmeid koostama raporteid valitsusliikmete kuritegude kohta – uurige neid kuritegusid! – ja annab neid hinnanguid, siis sedapidi annab seda asja kahtlemata absurdi keerata. Ma tahan küll loota, et seda tööriista ei devalveerita. Sest ma arvan, et tõenäoliselt kõige realistlikum on, et kui hakatakse tegema, ütleme, ilmselgelt arutuid või oma eesmärgilt kiuslikke ettekandeid ja neid moonutatult esitama, siis, ükskõik, millist tüüpi koalitsioon või enamus on parlamendis, otsustab ta, et neid raporteid ei tehta ja tõenäoliselt see tööriist ei rakendugi tööle. Ma arvan, et tervemõistuslikkus on see tagatis, et me, pannes rõhku kvaliteedile, mitte kvantiteedile, anname parlamendiliikmetele lisavõimaluse olla mingis valdkonnas loov ja muutusi esile kutsuda. Ma ütlen veel kord, et oma mõjult seisneb selle väärtus ikkagi selle inimese autoriteedis ja argumentide intelligentsuses. Teisisõnu: ka täna võib igaüks meist rääkida ükskõik mida, küsimus on selles, kuidas see ühiskonnas resoneerib ja kui vastutustundeline see on.

Hea ettekandja! Tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Tere jälle, head siinolijad! Hea istungi juhataja! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu 15. novembril 2008. aastal ja tegi seda kõigi komisjoni liikmete juuresolekul, välja arvatud kolleegid Mart Nutt ja Evelyn Sepp. Me olime kohale palunud ka fraktsioonide esindajad ning Riigikogu Kantselei direktori Heiki Sibula.
Ütlen kohe ära ka selle, et komisjon otsustas loomulikult seda eelnõu toetada, teeb, head kolleegid, ettepaneku esimene lugemine täna lõpule viia ja muudatusettepanekute tähtajaks palume määrata tavapärane kümme tööpäeva, mis on 2. detsember. Konsensusega (poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0) said need otsused tehtud.
Kuulasime ära algatajate esindaja, hea kolleegi Urmas Reinsalu, kes selgitas meile selle eelnõu asjaolusid nii, nagu ta täna ka siin saalis tegi. Eelnõul on n‑ö kaks külge, kaks täiendust olemasolevasse seadusesse tuleb selle eelnõuga. Esiteks, edaspidi tuleb komisjonidel hakata koostama seletuskirja, kui seaduseelnõu läheb teisele lugemisele. Teine muudatus on see, mis puudutab komisjoni raporti ideed. Põhiseaduskomisjoni liikmed olid seda meelt, et niisugune raporti tegemise võimalus on tegelikult ka praegu Riigikogu komisjonidel olemas. Meie seadus, mis reguleerib Riigikogu komisjonide töid ja tegemisi, seda ei keela. Küll aga, nagu algataja esindaja ütles, on otstarbekas eraldi välja tuua selle võimaluse kasutamine, see kindlasti peaks laiendama Riigikogu ees seisvaid võimalusi oma töö tegemiseks. Lõppkokkuvõttes peaksid olema ka väljundid raporti osas komisjoni seisukohalt, kas see raport jääb komisjoni, esitatakse olulise tähtsusega punkti arutamiseks Riigikogu saali või võib selle edastada näiteks Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks.
Mis puudutab täiendavat nõuet seletuskirja koostamiseks eelnõu teiseks lugemiseks, siis selline vabatahtlik võimalus on headel kolleegidel, kes töötavad komisjonides, ja Riigikogu komisjonidel samuti olemas. Küll aga muudetakse see nüüd kohustuslikuks. Komisjon oli seda meelt, et see toob komisjoni ametnikele-nõunikele kindlasti kaasa täiendava tööülesande. Nemad peavad ju vastutama seletuskirja koostamise eest. Arutasime, kas see võiks kaasa tuua selle, et komisjonipoolse ettekandja töö muutuks edaspidi kergemaks ja piisaks selle täiendava seletuskirja ettelugemisest. Kuid leidsime siiski, et komisjoni esindajana on Riigikogu liige oma esinemises ju vaba ja ta peaks oma esinemise ette valmistama olemasolevate seletuskirjade, stenogrammide ja lisamaterjalide alusel.
Küll aga selgitati meile komisjonis, et kõik ettekanded siin Riigikogu saalis ei pruugi olla päris ühesuguse kvaliteediga ja edaspidi võib õiguse kohaldamisel olla oluline teada ja näha, miks see eelnõu on saanud mingid täiendused, mis motiividel komisjon otsustas midagi muuta. Need motiivid ja sätted peaksid olema ära toodud täiendavas seletuskirjas, et edaspidi oleks võimalik selgitada seadusandja tegelikku tahet eelnõude menetlemisel. Usun, et see tuleb kasuks ka sellistel, õnneks siiski harvadel juhtudel, kui üks või teine seadus mingitel põhjustel jõuab kohtusse ja kohus hakkab otsima seadusandja tegelikku tahet. Siis võetakse välja stenogrammid, seletuskirjad. Kindlasti on täiendav seletuskiri sellisel puhul oluline.
Nagu ma ütlesin, komisjon otsustas seda eelnõu igati toetada. Oli juttu ka sellest, et oodatakse, head kolleegid, teilt sellele eelnõule võimalikke täiendusi, mis samuti võiksid avardada Riigikogu tööd, kas siin saalis või komisjonides.
Tavaliselt küsitakse ka, mida Vabariigi Valitsus ühe või teise eelnõu kohta arvab. Selle eelnõu kohta on Vabariigi Valitsus saatnud elektroonilise arvamuse. Tuleb öelda seda, et 11. novembri 2008. aasta istungil Vabariigi Valitsus loobus oma arvamuse esitamisest nimetatud eelnõu kohta. See on ka mõistetav, lähtudes võimude lahususe printsiibist ja parlamendi õigusest, võimalusest ja kohustusest oma tööd ise reguleerida.
Kuid Vabariigi Valitsus on teinud oma kirjas siiski täiendava ettepaneku, mida komisjon kindlasti edaspidi kaalub. Komisjon ei ole seda Vabariigi Valitsuse kirja arutanud, kuid komisjoni esindajana võin siiski selle kirja sisu teile täiendavalt esile tuua ja võib-olla ka enda seisukohalt avada. Vabariigi Valitsus tegelikult sooviks seda eelnõu täiendada nii, et enam ei peaks Vabariigi Valitsus algatatavat või esitatavat eelnõu üle andma Riigikogu istungisaali kõnetoolis. Nagu me teame, tulevad praegu Vabariigi Valitsuse seaduseelnõud Riigikogusse kaheti: saadetakse elektrooniliselt ja tulevad ka paberil. Pärast eelnõu siia kohalejõudmist tuleb vastav valitsuse nõunik, ametnik siia, kes siit kõnepuldist ametlikult need seaduseelnõud Riigikogule üle annab. Vabariigi Valitsus leiab, et oleks otstarbekas, kui piisaks elektroonilisest üleandmisest. Ma usun, et see on päris mõistlik praegusel innovaatilisel ajal ja paberil eelnõude üleandmine võiks tõepoolest jääda minevikku. Digitaalselt allkirjastatud eelnõud oleksid Riigikogule igal juhul sobilikud.
Vabariigi Valitsus teeb veel ühe täiendava ettepaneku. Nimelt, eelnõude ainult elektrooniline Riigikogu Kantseleisse jõudmine ei peakski nõudma olemasoleva seaduse muutmist, vaid võiks, nagu õiguskantsler armastab öelda, eesmärgipäraselt tõlgendada olemasolevat seadust ja peakski saama selle küsimuse lahendada. Aga Vabariigi Valitsus teeb ka ettepaneku jätta ära üldse niisugune kohustus, et Vabariigi Valitsuse esindaja peaks tulema siia Riigikogu suurde saali ja andma eelnõu siin, head kolleegid, teie ees üle, põhjusel, et eelnõu on juba ametlikult Riigikogule elektrooniliselt üle antud, et selleks ei ole nagu enam vajadust, kui ei ole vajadust seda eelnõu tutvustada. Ma ei mäleta küll ühtegi juhtu, et üks või teine Vabariigi Valitsuse ametnik eelnõu üle andes oleks seda eelnõu siin meile tutvustanud. Küll aga sellist olukorda, et eelnõu tuleb ka Riigikogu Kantseleisse ainult elektroonilisel teel, ma päris õigeks ei tihka pidada. Ma arvan, et see on järjekordne samm selle poole, et vähendatakse Riigikogu tähtsust ja ta saab selle kummitempli maine veel täiendavalt juurde põhjusel, et Vabariigi Valitsus saaks siis lugeda oma töö tehtuks kas või õhtul pool üheksa, riigisekretär võib oma allkirjaga varustatud ühe või teise eelnõu saata elektrooniliselt Riigikogule kas või jõululaupäeva õhtul näiteks. Ma arvan, et on igati õigustatud see, kui niisugune ametlik üleandmine toimub siiski Riigikogu istungi ajal. Küll aga kindlasti saame seda siin edaspidi arutada, head kolleegid, teie kõigiga koos.
Aitäh! Nagu ütlesin, meie ettepanek on eelnõu esimene lugemine täna lõpetada.

Hea ettekandja! Aitäh! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on vist 3. detsember, mitte 2. detsember. On see nii? Kuna see eelnõu oli eile päevakorras ja me oleme jõudnud kolmapäeva, siis tuleks nihutada seda tähtaega üks päev edasi. Kas komisjon on sellega päri?

Jah, istungi juhatajal on täiesti õigus. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 3. detsember kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Ken-Marti Vaheri!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on arvamusel, et liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõul on tugev korrastav ja ennetav mõju. Selle eelnõuga reguleeritakse päris mitmed probleemsed kohad, need, mis puudutavad liikluskultuuri, need, mis puudutavad karistusõigust tervikuna, ja samuti lisatakse mitmed, ka ennetavad meetmed, selleks et meie liikluskultuuri parandada. Ma toon olulisemana välja kirjaliku hoiatamismenetluse rakendamise, mille jõustamine on tänase positiivse otsuse järel võimalik üsna peatselt. See sõltub paljuski loomulikult administratiivse võimekuse olemasolust. Niipalju, kui on teada, on Maanteeamet valmis 16 kiiruskaamera paigaldamiseks õige peatselt nii Tallinna–Tartu maantee kui ka muude teede olulisematesse riskikohtadesse. Hoiatamismenetluse temaatikal peatus õiguskomisjon põhjalikult. Nagu on räägitud, me muutsime hoiatamismenetluse kontseptsiooni üsna põhjalikult, tuginedes õiguskantsleri ja ka muude institutsioonide arvamusele. Algselt eelnõus olnud seisukohta, mille kohaselt me võiksime rakendada nn Prantsuse mudelit, kus sisuliselt hoiatustrahvi vaidlustamisel langeb tõendamiskoormus kas auto omanikule või vastutavale kasutajale, me teisel lugemisel muutsime eesmärgiga vähem riivata isikute põhiõigusi ja vabadusi ning panna tõendamiskoormus vaidlustamise korral korrakaitseorganitele.
Me väga loodame õiguskomisjonis ja ma avaldan ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel lootust, et Vabariigi President kiidab need muudatused seaduse väljakuulutamisega heaks ja et on võimalik seda seadust õige pea rakendada.
Lisaks on karistusseadustiku muudatused, mis sätestavad näiteks eraldi koosseisu turvavööta sõidu eest. Samuti on, ma arvan, väga selge ja korrastava mõjuga vahetegemine alkoholipiirmäära ületamise ja sõiduki joobeseisundis juhtimise vahel. Lisaks on loomulikult oluline karistuste rangemaks muutmine joobes juhtimise puhul ja esimest korda joobes juhtimise kriminaliseerimine alates teatud konkreetsest alkoholimäärast.
Viimaseks peatun ma nn avalikustamise temaatikal, mida me õiguskomisjonis väga põhjalikult üritasime käsitleda, kaasates mitmeid eksperte, ka Õiguskantsleri Kantselei spetsialiste. See puudutab eelkõige avalikkust huvitavat teemat – roolijoodikute avalikustamist tervikuna, aga ka korduvalt vahelejäänud roolijoodikute avalikustamist. Õiguskomisjon jõudis sellisele lahendusele, et me tuleme selle teema juurde kindlasti tagasi. Olen isiklikult arvamusel, et teema on seda väärt, et seda tuleks käsitleda võimalikult kiiresti. Ma pean oluliseks ennetava meetmena sätestada võimalus, et korduvalt vahelejäänud roolijoodikud avalikustatakse, mis praegu teatavasti võimalik ei ole. Me oleme kokku leppinud selles, et kooskõlas Vabariigi Valitsuse ettepanekutega ning eelkõige koostöös Sise‑ ja Justiitsministeeriumiga me pöördume selle juurde järgmise aasta esimestel kuudel tagasi. Loodetavasti saame siis vastuse küsimusele, kas on mõistlik näiteks avalikustada tervikuna väärteo korras karistatud isikud või oleks siin vaja teatud piiranguid, näiteks rakendada seda liiklusrikkujate puhul, näiteks korduvalt vahelejäänud roolijoodikute puhul, näiteks pisivaraste puhul, mis on ka Riigikogu saalis üles tõusnud probleem, jne.
Tervikuna kiidab Isamaa ja Res Publica Liit heaks selle seaduse vastuvõtmise ja loodan, et eelnõu saab täna 51 poolthäält. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 179 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu! Kuna eelnõu 179 nõuab koosseisu häälteenamust, siis enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 179. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 179 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Kuna eelnõu 332 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 332. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 on seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ma arvan, et sellel eelnõul, mille valmistas ette Riigikogu töökorralduse töörühm, on tegelikult kaks praktilist kaalutlust. Esimene on majanduslik ja ratsionaalne, mis seostub riigi rahaliste võimalustega, ja teiseks on see kaalutlus, et keskmise palgaga seotud palgasüsteem on oma aja ära elanud. Töörühm töötas välja ka seaduseelnõu, mis puudutab kõrgete ametiisikute palgakorraldust. Ma loodan, et meil õnnestub lähemas tulevikus see eelnõu vastu võtta.
Me oleme määranud selles seaduses põhimõtte, et keskmise palgaga seotud ametiisikute palgamäär ei saa olla kõrgem kui teatud eelneva aja palgamäär. Kuid ma rõhutan veel kord, et ei jääks eksitavat muljet, nimelt on püütud väita, otsekui astuks parlament selle sammu, lähtudes sellest, et majanduslanguse ajal kukub ka keskmine palk ja seetõttu seotakse need palgad keskmisest palgast lahti, et vältida nende ametiisikute palga langust. See ei vasta tõele. Selle seaduse järgi, kui teoreetiliselt peaks aset leidma keskmise palga langus, langevad ka need palgad.
Mis puudutab seda, et seaduseelnõus on selle kehtimise aeg määratud kindlaks tegelikult 15 kuuga, mis praktikas, reaalsuses tähendab, kuna palgaarvestused hakkaksid peale 1. märtsist, 12 kuud majanduslikku mõju, siis see oli ühisosa tähtajast, mille osas me töörühmas kokku leppisime. Ma arvan, et selle pikendamine on seotud sellega, milline on riigi majanduslik olukord 2010. või 2011. aastal. On võimalus, et meil õnnestub jõustada nende ametiisikute uus palgasüsteem varem kui 2011. aastal, millal meil on võimalik uus parlamendiliikmete palgasüsteem jõustada. Sellisel juhul kaotab külmutamine praktilise mõtte. On mõeldav veel selline mudel, nagu töörühm välja pakkus, et me jõustame ka muude ametiisikute palgasüsteemi, mis seob nende ametiisikute palgad keskmisest palgast lahti, 2011. aastast paralleelselt Riigikogu liikmete palkadega.
Ma tahan veel kord öelda ühte asja. On püütud tõlgendada, et parlament näitab mingite ametiisikute suhtes üles umbusku või usaldamatust sellega, et ta nende palga tõusu teatud tähtajaks blokeerib. Ei, nõnda see kindlasti ei ole. See tuleneb majanduslikest kaalutlustest, aga ka arusaamast, et vana palgasüsteem on oma aja ära elanud.
Ma tänan veel kord kõiki töörühma liikmeid, kes selle eelnõu väljatöötamisel osalesid! See on ebameeldiv, praktilise iseloomuga samm, mis on tingitud sellest kontekstist, milles Eesti majandus ja Eesti riik praegu asuvad. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Kuna eelnõu 296 nõuab koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.
Panen lõpphääletusele eelnõu 296. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 77 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ning 1 on erapooletu. Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu 296 on seadusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu!

Austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ma tahan esitada paar tähelepanekut, mis on tekkinud seoses selle eelnõu õigusliku staatusega meie õiguskorras: kas see eelnõu on põhiseaduspärane või mitte. Kui parlamendi esimees käis välja selle mõtte, mida parlamendifraktsioonide esindajad arutasid ja ka töörühmas menetlesid, siis meie selge eeldus oli, et me vajame õiguskindlust, kas tegemist on põhiseaduspärase sammuga. Seda õiguskindlust pakkus töörühmale ametisolev õiguskantsler Indrek Teder oma analüüsiga. Tema analüüsile oli eelnenud, tõsi küll, muus kontekstis, mis puudutas Riigikogu liikme staatuse seadust, oma eksperdiarvamusega toonane õiguskantsler Allar Jõks, kes pidas samuti seda printsiipi põhiseaduspäraseks. Edasises menetluses küsiti ka parlamendi põhiseaduskomisjonis arvamust mitme õigusteaduse eksperdi käest. Minu jaoks on kaalukamad meie esimese vabanemisjärgse õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja seisukoht, kes pidas seda sammu põhiseaduspäraseks, ning Tartu Ülikooli riigi‑ ja haldusõiguse korralise professori dekaan Kalle Meruski ekspertiis, kes samuti asus seisukohale, et tegemist on põhiseaduspärase sammuga. Jällegi tuleb öelda sama, mida eelmise eelnõu kohta: seda sammu tuleb vaadata selles kontekstis, et keskmise palgaga seotud palgasüsteem on oma aja ära elanud. Meil on olemas uus eelnõu, ma loodan, et venitusteta on võimalik see jõustada järgmise koosseisu volituste ajast 2011. aastast. Selle n‑ö ajutise iseloomuga eelnõu puhul on päris selge, et on sama tähtaeg – üks aasta. Kuid kindlasti, ma kujutan ette, on loogiline, et parlament selle järgmisel aastal üle vaatab ja seda tähtaega revideerib. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 342 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 342 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 62 Riigikogu liiget, puudub 39.
Panen lõpphääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu 342. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 53 Riigikogu liiget, vastu 1 Riigikogu liige ja erapooletuid ei ole. Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu 342 on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine.
Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 322. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 322 on seadusena vastu võetud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad, avan läbirääkimised.
Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Helle Kalda! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti Keskerakonna fraktsioon ei toeta tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 347. Me leiame, et eelnõu 347 on Eesti tänast majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvestades ebasobiv ja meie riigi arengut otseselt pärssiv.
Tulumaksu määra alandamine. Eelnõu nihutab maksumäära alanemise ühe aasta võrra edasi, aastasse 2010. Tänast majandusolukorda ja majandusarengu väljavaateid analüüsides ei ole kuskil näha majandusolukorra olulist paranemist aastal 2010, et saaksime lubada tulumaksu määra alandamist. Tulumaksu määra alandamine võib oluliselt pärssida riigi võimalust oma kohustusi täita. Valitsuse tegevus peab olema suunatud riigi jätkusuutlikkuse tagamisele ja riigi arendamisele. Eelnõu on aga suunatud riigi jätkusuutlikkuse vähenemisele, mille tulemusena võib riik ühel hetkel enam mitte olla suuteline oma kohustusi täitma. Samuti ei pea meie õigeks valitsuse tänast poliitikat, et tulumaksu määra alandamisega eksitatakse avalikkust muljega, nagu seisaks valitsus eraisikute maksukoormuse vähenemise eest. Tegelikkuses võetakse kaudsete maksude ja riigilõivude tõstmise teel elanikkonnalt raha topelt tagasi, mis väga ilmekalt ilmneb  eelnõust. Eestis on saabunud aeg ausaks poliitikaks, millega peab arvestama ka tänane valitsus. Eelnõu 347 on eksitav ja väärkujutlust loov.
Maksumäära tõstmine. Eesti Keskerakonna fraktsioon ei toeta eelnõus 347 ette nähtud käibemaksuerisuste kaotamist ja maksumäärade tõstmist. Me ei pea võimalikuks raamatute ja töövihikute käibemaksu määra tõstmist. Maksumäära tõstmine eelnõus toodud viisil piirab oluliselt juurdepääsu teadmistele ning seeläbi oleks vastukäik meie teadmistel põhineva majanduse juurutamise kavale. Teadmiste levitamist piirab ka perioodika käibemaksu määra tõus. Töövihikute maksumäära tõus oleks otsene löök tänasel päeval selgelt alarahastatud haridussektori pihta. Raamatute käibemaksu määra tõstmine on samuti vastuoluline, millest on kirjutanud ka Euroopa Kirjastuste Liit. Nõustume täielikult eile Eesti Päevalehes avaldatud kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaera seisukohtadega. Tsiteerin: "Käibemaksu tõstmine annab hoobi kõikidele kirjastustele, eriti praeguses olukorras. /.../ Euroopa Liidu suuremates maades on raamatute käibemaks null protsenti."
Mingil viisil ei ole tänase Eesti sotsiaal-majandusliku olukorra foonil võimalik nõustuda ravimite, rasedusvastaste vahendite, sanitaar- ja hügieenitoodete ning puuetega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmete ja abivahendite käibemaksu tõstmisega. Eesti ja maailma majanduses aset leidvat langust ei ole õige veeretada arstiabi vajavate inimeste kaela.
Eesti Keskerakonna fraktsioon ei saa nõustuda ka majutusteenuste käibemaksu tõstmisega. Majutusteenuste käibemaksu määra tõus on löök Eestile hädavajaliku teenuste ekspordi pihta. Tänasel päeval moodustab turismitulu 30% Eesti teenuste ekspordist, mis on 9,1% kogu ekspordist. Kaks kolmandikku meie turistide koguarvust on välisturistid. Tegemist on Eestile olulise majandusharuga. Samas peatus käesoleva aasta septembris Eesti majandusettevõtetes 12 000 külastajat vähem kui aasta tagasi. Meie majanduse oluline sektor on surve all. Miks peaksime seda survet suurendama veel täiendava maksukoormusega?
Riigilõivud. Eesti Keskerakonna fraktsioon ei toeta riigilõivuseadusse pakutud muudatust. Meie seisukoht on, et riigilõivu tõstmine tasemele, mis ületab tunduvalt vajalikku riigilõivude suurust, ei ole põhjendatud. Süveneva majanduskriisi tingimustes on Eesti inimestel iga kroon üha rohkem ja rohkem arvel. Inimestel ei jätku raha toidu ja eluasemekulude katteks ning laenude tagasimaksmiseks. Riigi seisukohalt ei ole õige käitumine üllatada sellises majandussituatsioonis oma kodanikke ebameeldivalt  riigilõivude tõstmisega.
Eelnõu 347 seletuskirjas märgitust ei ilmne, et eelnõu toetaks Eestis vajalikke sotsiaal- ja majanduskriisist väljatuleku eesmärke. Liiklusregistri toimingute eest võetava riigilõivu tõstmine ei toeta mingil määral uue majanduskasvu teket ega vähenda kasvavaid sotsiaalseid pingeid. Pigem lükkab see ühiskonna veel sügavamasse langusesse ja stagnatsiooni. Liiklusregistri toimingud ei ole seotud luksuskaupade tarbimisega. Tänases Eesti ühiskonnas on sõitmine liiklusvahendiga elementaarne eeldus ühises arengus osalemiseks. Selle piiramine kõrgete riigilõivudega on paratamatult ka inimeste majandusaktiivsuse piiramine, seda eelkõige perioodil, kui inimeste reaalsissetulek on niigi vähenenud. Samuti on ühiskonda madalseisu tõukav mõju ID-kaardi, viisakutsete kinnitamise ja elamisloa taotluse eest makstava riigilõivu suurenemisel. Praegu vaatavad inimesed riigi poole toetuste saamiseks, mitte täiendavate koormiste otsimiseks. Eesti Keskerakond leiab, et praeguses raskes olukorras ei peaks  riigilõivu tõstmisega riputama inimeste kaela veel üht kivi.
Kokkuvõtteks on oluline lisada, et praeguses majanduslanguse olukorras on ääretult oluline tulla välja seadusega, mis aitab meie majandusel madalseisust üle saada, mitte ei suurenda langust. Eelnõu 347 on täpselt selline eelnõu, mida meie ühiskond täna ei vaja. Samuti ei mõista meie ettevõtted ega elanikud, milline on  tänase valitsuse tegelik poliitika. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Kui võimuliitu mittekuuluvad erakonnad ei teinud just palju parandusi riigieelarvesse, siis siin kõneldi hingestatult sellest, kuidas tegelikult just nagu koostööd oodatakse. Meie tegime sellessesamasse seaduseelnõusse sellestsamast koostöö üleskutsest ajendatuna paar nii mõnegi võimuliidu erakonna loogikast lähtuvat parandust. Väga lihtsat parandust.
Üks neist puudutas käibemaksu madalaks jätmist ajakirjanduse jaoks, mis meie meelest kehvadel aegadel on möödapääsmatu, et vaba sõna saaks rahulikult edeneda ja ajakirjandus ei peaks muutuma väga meelelahutuslikuks, mis tundub olevat ju igati mõistlik, arusaadav ja üldsegi mitte keeruline arusaamise taseme mõttes. Teine, ka küllaltki lihtne parandus, mis samuti läheb väga selgelt kokku nii mõnegi võimuliitu kuuluva erakonna arusaamaga, on see, et selged maksusoodustused võiksid olla ühe või teise valdkonna edendamise aluseks. Tõsi, need maksusoodustused, mis meie esitasime ja mille sisu oli käibemaksu alandamine mahetoidu tootmise, töötlemise ja müügi koha pealt, on küll käibemaksusoodustused, aga see valdkond on nii täpselt ja selgelt reglementeeritud ja paika pandud – nimelt mahetoit ja sellega seonduv – muudes seadustes, et selle käibemaksuerisuse tekitamine ei kujuta endast tõepoolest mitte mingisugust administratiivset kulu. Küll aga oleks olnud tegu võimalusega intensiivistada ja edendada ühte majandusharu ja saada täiesti praktiline kinnitus selle kohta, kas sellisel juhul, kui üks või teine majandusharu on selgelt piiritletud, nii nagu mahetoit ja -tootmine seda on, käibemaksu alandamine annaks tootmise ja kasutuse kasvu või mitte. Miks mahetoit? Aga lihtsal põhjusel – sellepärast, et majanduskriis, finantskriis, mis paratamatult on nii sotsiaalne kui keskkonnakriis, muserdab inimeste vaimu ja tervist, ja miks siis mitte luua võimalusi, millega tervislikumal tootel oleksid toidulaual teatavad eelised. Paraku mitte midagi sellist ei sündinud ja see n-ö aritmeetiline rabelemine, mis eelarve, eelarvesse raha saamise teemal on nähtavalt toimunud ju kevadest saati, jätkub kahjuks ka sellesinase eelnõuga, mida me siin oleme hääletama pandud.
Ma arvan, et ka sellel maksu- ja lõivumuudatusi puudutaval eelnõul ei ole tegelikult eelarve kosutamise mõttes suurt mingit tähendust. Ühte võimuliidu erakonda, kes on kõnelnud pidevalt sellest, kuidas maksudega ei mängita, näeme täna tegelemas just sellesama asjaga – maksumängimisega. Numbrite aritmeetiline kruvimine ei ole mitte ühelgi moel, mitte ühegi loogika järgi, mitte kuidagi moodi, juhul kui see ei too endaga kaasa majanduse edenemist, majanduse elavdumist, see tee, millega päästa majanduskriisist tühjaks jäävat eelarvet. Selleks saab ikkagi ennekõike olla sisuline tegelemine majandusega ja nende peente mehhanismide uurimine, nendest arusaamine, mis tõepoolest majandust elavdavad, mitte aga feodaalse maksukoguja kombel sunnismaise maksukoormuse kasvatamine nii, nagu päris paljud eelnõud seda välja näitavad.
Võib-olla tõesti, võib-olla tõesti, ma ei oska öelda, on kusagil olemas mingisugused kavalad salaplaanid, millisel moel ettevõtlust edendada, kust  saada juurde kapitali ja kust saada juurde vähem mürgist rahandust, kui see senini on olnud, kuid paraku ei ole neid meile näidatud ega isegi poetatud sõnagi, kus see koht olla võiks.
Selle tõttu oleme jõudmas aina rohkem seisukohale, et selline aritmeetiline vingerdamine, Exceli või muude andmebaaside tabelitega mängimine sõna otseses mõttes ei ole kindlasti see tee, mis riigieelarvet mingilgi moel paremasse seisu viiks. Kõik meie katsed rahulikul moel selgitada, et selleks just nimelt liigutavaks jõuks võiksid ennekõike olla sellised maksude, lõivude või kasutusõiguste valdkonna muudatused, mis sunnivad ettevõtjaid investeerima, arendama tehnoloogiat ja ressursikasutust ja muud sellelaadset, on kahjuks läinud kurtidele kõrvadele ja pimedatele silmadele. Sellesse ei ole usutud. Aga just nimelt need kohad, kust majandusse tuleks investeeringuid juurde, kus tehtaks selge valik ja tekiks teelahe kehvade ja paremate lahenduste vahel, on kõikides nendes maksumuudatustes kahe silma vahele jäetud. Ilma tulubaasi kasvatamata, ilma investeeringubaasi kasvatamata jätavad kõikvõimalikud maksutõstmised suhteliselt mannetu mulje ja ilmselt on neil – seda me saame ju teada õige pea, kui see seadus vastu võetakse – ka mannetu mõju riigieelarvele. Nii et meie fraktsioon samuti ei poolda selle eelnõu vastuvõtmist seadusena.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 347 lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele eelnõu 347. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 49 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 347 seadusena vastu võetud.
Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 330. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 352 teist lugemist. Ettekandjaks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Eiki Nestori!

Austatud juhatus! Suurepärased Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 352 selleks, et muuta kehtivat tulumaksuseadust selles osas, mis puudutab äriühinguid. Algselt oli ettepaneku mõte – seesama, mis on siin seaduses ka täna – lükata nende muudatuste, mida Riigikogu tegi seaduses ettevõtete tulumaksustamise koha pealt selle nimel, et viia meie tulumaksuseadus vastavusse ema- ja tütarettevõtjate direktiiviga, jõustumine järgmisel aastal osaliselt edasi. Nagu te mäletate esimesest lugemisest, muutis rahanduskomisjon valitsuse esitatud eelnõu veel enne esimest lugemist sellel teel, et ettepandud avansiliste maksete süsteem ei nihkunud mitte ühe aasta võrra edasi, vaid Riigikogu ettepanekul hoopis kadus eelnõust.
Teile teiseks lugemiseks esitatud eelnõu teksti kõrval on toodud ka muudatusettepanekud, mida kokku laekus 12. Nendest suurem osa on sündinud komisjoni enda ja eelnõu algataja koostöös ja need kõik võeti komisjonis konsensuslikult vastu – 7 poolt ja 0 vastu. Eelnõu teiseks lugemiseks esitas muudatusettepanekuid ka Riigikogu liige Taavi Veskimägi. Nendest mõned on komisjoni ja eelnõu algataja koostöös ümber tehtud kujul leidnud osalist toetust ja mõned ei ole ka leidnud toetust.
Eeldades, et konsensuslikult otsustatud küsimused on teile vähemhuvitavad, räägiksin ma aja kokkuhoiu mõttes nendest, mis komisjonis ei leidnud toetust (hääletustulemus 3:4). Muudatusettepanek nr 2 on ajendatud litsentsitasudest ja see kord pidi tõesti 1. jaanuaril 2009 jõustuma. Komisjon jättis Taavi Veskimäe ettepaneku arvestamata häältega 3 poolt, 4 vastu sellel põhjusel, et eelnõuga, tuleb tunnistada, suurenevad mõnevõrra ka riigi sissetulekud. 2007. aastal oli litsentsitasude tulu 52 miljonit. Komisjoni seisukoht oli, et ehk saame selle teema juurde tulla järgmisel aastal, aga sellel aastal seda muudatust järgmisest aastast jõustada ei peetud võimalikuks. Muudatusettepanekut nr 3 on arvestatud osaliselt, nimelt § 29 lõike 8 osas. Siin komisjon nõustus Taavi Veskimäega, et lõike 8 osas võib tekkida küsimus ema- ja tütarettevõtte direktiivi täitmise seisukohalt, mistõttu komisjon on teile ette valmistanud muudatuse nr 4. Muudatusettepanekud lõigete 7 ja 10 kohta ei leidnud aga toetust. Lõiget 10 puudutav kompromissettepanek komisjoni poolt heakskiidetud kujul on toodud muudatusettepanekus nr 5. See on seotud sportlaste ja mis iganes kunstitegelaste esinemisega Eestis ning nendele makstavate võidupreemiate maksustamisega. Praegu on nendel inimestel õigus saadud tulust oma kulud maha arvata ja maksta kõigiga samal alusel samasugust protsenti. Ja on ka võimalus neid kulusid mitte maha arvata ja maksta tulumaksu 15%. Komisjoni kompromiss selles osas on, et see protsent oleks tulevikus 10. Aga täielikku maksuvabastust, nii nagu Euroopa Liidu riikidest rakendab Holland ja komisjonile teadaolevalt Holland ainsana, komisjon ei toetanud. Komisjon jättis arvestamata ka muudatusettepaneku nr 6. Seda põhjusel – see oli ka eelnõu algataja seisukoht –,  et praegu kasutatav krediidimeetod on küllaldane, ja võib-olla ei ole päris selge, mida see toob kaasa riigi tuludele. Et seda ohtu vältida, jättis komisjon selle sätte arutelu samuti tulevikuks, nii et järgmisest aastast me seda muudatust ei tee. Muus osas on komisjon Taavi Veskimäe ettepanekutega nõustunud. Menetluse koha pealt oli otsus konsensuslik: teine lugemine täna lõpetada. Ma arvan, et see on kõik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Kas on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Taavi Veskimägi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Selle eelnõu teiseks lugemiseks esitasin ma tõesti viis muudatusettepanekut, mida Eiki Nestor komisjoni esindajana siin ka väga korrektselt tutvustas. Aitäh talle selle eest! Aga ma tahaksin natuke põhjendada, miks ma need muudatusettepanekud tegin.
26. märtsil võtsime siin vastu eelnõu, et viia oma ettevõtte tulumaksu süsteem liitumislepingus võetud kohustuse kohaselt 1. jaanuarist 2009 kooskõlla ema- ja tütaräriühingu direktiiviga,  vältimaks topeltmaksustamist. 26. juunil tegi Euroopa Kohus uue otsuse, mis muutis oluliselt kehtiva õiguse tõlgendamist, võrreldes varasemaga, võrreldes nn Athinaiki case'iga (Athinaiki versus Kreeka riik), millest lähtuvalt kirjutati meie liitumislepingusse kohustus muuta oma tulumaksuseadust. Komisjon tegi nn Burda kaasuses uue otsuse, mis tõesti võimaldab meil minna sisuliselt tänase süsteemiga edasi, vältida aastapõhist ja avansilist maksustamist, mida me siin märtsis otsustasime. Ja nii nagu pärast selle seaduse vastuvõtmist on päris mitmed maksueksperdid leidnud, ei ole üldse kindel, kas avansilist ja aastapõhist maksustamist oleks praktikas üldse selliselt saanud rakendada. Nii et kindlasti on enne esimest lugemist langetatud komisjoni otsus – tuua see eelnõu saali esimesele lugemisele mitte sättega lükata selline maksustamine üks aasta edasi, vaid avansilisele ja aastapõhisele maksustamisele üleminekust üldse loobuda – maksusüsteemi stabiilsuse mõttes igal juhul hea.
Aga ei ole mõtet visata last koos pesuveega välja. Sisuliselt olid märtsi muudatuses olemas mitmed punktid, mis Eesti ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna atraktiivsuse mõttes oleksid kasulikud ja aitaksid vältida potentsiaalset Euroopa õigusega vastuollu sattumise riski, ja ma arvan, et neid oleks mõistlik säilitada.
Komisjonis oli suur debatt ka teemal, kui palju täiendavat tulu võiks üks või teine meede  2009. aasta eelarvesse tuua. Minu ja üsna paljude inimeste, kellega mina olen sellest eelnõust  rääkinud, ekspertiis ütleb küll, et need sätted, kui need 1. jaanuarist 2009 uuesti seadustatakse, on pigem deklaratiivse iseloomuga. Praktiliselt need sätted riigieelarvesse raha juurde ei too. Neid sätteid on võimalik vältida või põhimõtteliselt nad võivad tähendada seda, et teatud investeeringud, eriti teatud emaühingud, lihtsalt Eestisse ei tule. Sellest lähtuvalt ma arvan, et see eelnõu tegelikult tõstab makse, see eelnõu tõstab makse sisuliselt kuu aega enne 2009. aasta algust. Kui me ettevõtluskeskkonna arutelul kõnelesime pikalt selle üle, kuidas muuta Eesti ettevõtluskeskkond atraktiivsemaks, siis mis atraktiivsusest me räägime, kui meil kuu aega enne majandusaasta algust on olukord, kus de facto kehtiv tulumaksusüsteem justkui jõus oleva seaduse või siis märtsis Riigikogus vastu võetud seaduse, mis peaks 1. jaanuarist 2009 jõustuma, alusel enam ei kehti, aga ei jää kehtima ka see, mis on Riigikogu poolt vastu võetud, vaid hakkab kehtima üks kolmas süsteem, mida me siin, kolleegid, oleme teiega täna vastu võtmas.
Võib-olla Eesti on väike ja Eesti enda kapitalil põhinevad ühingud tõesti teavad, et, noh, küll Riigikogu arutab mingit süsteemi ja küllap nad muudavad selle süsteemi siis umbes selliseks, nagu selles eelnõus on. Aga mõtleme just mitteresidentidele, nende tütarühingutele ja filiaalidele Eestis! Ei ole normaalne, et kuu aega enne aasta algust sisuliselt seadust muudetakse. Ma arvan, et maksukeskkonna etteennustatavuse seisukohalt ja ka majanduslanguses tegutsemise loogikast lähtuvalt ei ole need muudatused peale avansilisele ja aastapõhisele maksule ülemineku ärajätmise mõistlikud, sest sisuliselt nad tõstavad ettevõtete maksukoormust. Nii nagu komisjoni esindaja ütles, nad toovad riigieelarvesse raha juurde, kui nad toovad aga riigieelarvesse raha juurde, siis järelikult nad võtavad ettevõtjatelt raha ära. Keegi peab tegelikult neid makse maksma. Aga mina väidan, et neid makse maksma ei hakata, on võimalikud kõrvalteed, kuidas nendest mööda minna. Nii et tegelikult need muudatused raha juurde ei too. Minu meelest ei ole majanduslikult keerulisel ajal mõtet, eriti sellistes väikestes detailides, ettevõtetele kruvi keerata, vaid vastupidi, olla suuremeelne ja teha asja soodsamaks, et Eesti oleks kapitalile magus, et Eesti oleks kapitalile atraktiivne, kui me räägime heast ettevõtluskeskkonnast.
Ega ma ei hakkagi neid muudatusi, mis ma siin täiendavalt juurde tegin, ükshaaval tutvustama. Eiki Nestor tegi seda komisjoni nimel. Need materjalid on teile ka laiali jaotatud. Suuresti tulevad need – välja arvatud kaks lõiget, mis puudutavad mitteresidentidele makstavate intresside maksustamist ning kunstnikele ja sportlastele Eestis esinemise eest makstavate tasude maksustamist –  praegu kehtivast seadusest, mille me ise märtsis vastu võtsime. Me ei peaks nüüd käituma teisiti tingimustes, kus meil on 2009. aastasse vaja tulu. Minu väide on, et need on nii või teisiti virtuaalsed tulud, mis eelarvesse ei laeku. Pigem oleme suuremeelsemad ja see toob meile riigieelarve tulude mõttes päeva lõpuks oluliselt rohkem tulusid tagasi kui urgitsemine väikeste ja ettevõtjate jaoks kuidagi kibedate detailide kallal. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on tehtud 12 muudatusettepanekut ja vaatame neid järjekorras läbi. Esimene, rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine, Taavi Veskimägi, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolmas, Taavi Veskimägi, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Neljas, rahanduskomisjon, on arvestatud täielikult. Viies, rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Kuues, Taavi Veskimägi, on jäetud arvestamata. Seitsmes, rahanduskomisjon, on arvestatud täielikult. Kaheksas, rahanduskomisjon, on arvestatud täielikult. Üheksas, Taavi Veskimägi, juhtivkomisjon arvestas täielikult. Kümnes, rahanduskomisjon, on arvestatud täielikult. Üheteistkümnes, Taavi Veskimägi, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kaheteistkümnes, rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 352 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni aseesimehe Aleksei Lotmani!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas kõnealust eelnõu ja selle kohta laekunud parandusettepanekuid esmalt 7. novembril s.a. Fraktsioonidelt oli laekunud kaks parandusettepanekut, mõlemad Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt. Lisaks sellele oli hulgaliselt parandusettepanekuid, mille oli teinud komisjon ise koostöös algatajaga.
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanekutest esimene käsitles loomade sundsöötmise keelustamist, mida harrastatakse mõnel Euroopa Liidu maal loomade produktiivsuse suurendamiseks. Eestis see traditsioon õnneks puudub, nii et see on selline profülaktiline loomakaitseline abinõu, millel ei ole praegu mingeid valusaid tagajärgi ühelegi Eesti tootjale. Komisjon otsustas seda ettepanekut sisuliselt arvestada, kuid koostöös algatajaga see ümber sõnastada.
Teine Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud ettepanek oli tehtud bürokraatia vähendamise eesmärgil. Nimelt, Euroopa Liidu asjaomaste õigusaktide kohaselt ei pea väiketootjatele rakendama kõiki keerulisi hügieeninõudeid. Seetõttu oli selle ettepaneku eesmärk, et lisaks sellele, et loomi lubatakse kodus tappa siis, kui loomseid saadusi kasutatakse oma tarbeks, võib neid kodus tappa ka siis, kui loomsed saadused tarnitakse väikestes kogustes müügiks. See ettepanek algataja toetust ei leidnud, sest Põllumajandusministeeriumi ametnikud loevad samu akte teistmoodi. Vaidlesime nendega tükk aega, aga kolleegid komisjonist jäid uskuma ministeeriumi ametnikke, me hääletasime, ma jäin selle ettepanekuga üksi ja seega ei kuulu see ettepanek ka suures saalis enam hääletamisele.
Komisjoni ettepanekutes käsitleti ja täpsustati hädatapmise puhul loomakaitseabinõusid, katselooma kaitsega seotud meetmeid ja samuti lisati (võib ka öelda, et hädatapmisena) üks väike parandus põllumajandusloomade aretuse seadusesse, mis ei ole võib-olla küll menetluslikult kõige elegantsem viis, kuid praegu kõige kiirem viis lahendada üks konkreetne probleem, mis tekkis seoses tori hobuse kaitsega. Loomulikult komisjon kõiki neid ettepanekuid toetas.
Lisaks sellele arutati mõningaid Eesti Loomakaitse Seltsi ettepanekuid. Lühidalt öeldes leiti, et paljud neist on sisuliselt põhjendatud, kuid nad on valdavalt juba praegu kehtiva seadusruumi piires lahendatavad ja rohkem on tegemist seaduste jõustamise ja järelevalve mõningate puudustega. Kuid siiski jäid mõned küsimused mõnevõrra üles ja seega leiti komisjonis, et kindlasti on loomakaitseseaduses teemasid, mis tuleb hiljem uuesti üles võtta, aga mitte selle eelnõu menetluse käigus.
Komisjon arutas selle seaduseelnõu parandusettepanekuid veel 17. novembril, kui lepiti kokku sundsöötmise keelustamise täpne sõnastus.
Sellega on mul au lõpetada.

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on seitse muudatusettepanekut. Esimene, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Teine on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kolmas on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. Neljanda, viienda, kuuenda ja seitsmenda on esitanud maaelukomisjon, on täielikult arvestatud. Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 328 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu. Muudatusettepanekuid selle kohta ei esitatud. Tegime ettepaneku teine lugemine täna lõpetada ja homme võtta lõpphääletusel see seadus vastu. Selle seaduse rakendamiseks on järgmise aasta eelarvesse reserveeritud kümme miljonit krooni, kuigi seda ei ole eraldi rea peal. Praeguse seisuga toimuks selle seaduse kohaselt kahes kohas vabatahtlik liitumine: Abja vald ja Halliste vald ning Tõrva linn, Helme vald ja Põdrala vald. Loodetavasti ühinevad järgmiseks aastaks ka Loksa linn ja Kuusalu vald. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Keit Pentus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Äkki sa natuke räägiksid lahti, mida tähendab, et raha on, aga rida ei ole. Kuidas seda täpselt mõista?

Seda tuleb mõista nõnda, et Vabariigi Valitsus on planeerinud selle kulutuse juhul, kui see seadus jõustatakse, mida eeldatavasti tehakse, ja see tähendab, et see koormus peaks riigieelarveliselt minema valitsuse reservfondile. Kas seda oleks võinud teha ka niisuguse võttega, et näha ette eraldi rahasummad liitumise tarbeks mingisuguse eelarvereaga? See on, ütleme, eelarvekorralduslik küsimus. Ega see mingisugune eelarveõiguserikkumine ei ole, aga ju siis on lähtutud sellest, et seda kulu oli arvestuslikult raske planeerida. Kuid on ka selge, et eelarve esitamise ajaks ei olnud seda seadust vist isegi parlamendi menetlusse antud. Õigemini, ta oli parlamendi menetlusse küll jõudnud, aga teda ei olnud seadustatud.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas ei ole üles kerkinud sellist küsimust, et haldusreform, kui see puudutab omavalitsuste ühinemisi, jääb väga pikaks ajaks venima, kui see toimub puhtalt vabatahtlikkuse alusel? Muidugi, ma toetan seda, et see toimub praegu vabatahtlikkuse alusel, aga kas ei peaks olema mingisugune lõpptärmin, mis ajaks peaks olema see protsess ikkagi lõpetatud, et ei jääks lõpmatuseni kestma väga väikesed ja suured omavalitsused ja seoses sellega tekkivad segadused?

Kui püüda siin avada seda, kas me vabatahtlikkuse alusel toimuvat mingit n‑ö evolutsioonilist muudatust ühiskonnas, mille soodustamiseks ka see muudatus on mõeldud, saame reformiks nimetada, siis ma jääksin küll eriarvamusele. Tegemist ei ole selle eelnõu kontekstis kindlasti haldusreformiga. Tegemist on olemasolevate protsesside finantsilise soodustamise või mõjustamisega. Kas haldusreformi peaks tegema ühetaoliselt ja peaks ette nägema lõpptärmini? Ma olen mõlema väitega nõus. Kui me vaatame neid reforme, mis Eestis on õnnestunud, mis on olnud edukad, siis vaieldamatult on need olnud reformid, mis on läbi viidud ühetaoliselt ja millel on olnud olemas lõpptärmin. Võtame kas või maa‑ ja omandireformi. Meil on umbes 3000 toimikut veel n‑ö õhus, nad on siiamaani avatud, kuigi 15 aastat on maa‑ ja omandireform toimunud. Me ei ole suutnud kehtestada selget lõpptärminit, mis sunniks omavalitsusi, aga ka täidesaatva võimu asutusi selgelt ütlema, et nii, nüüd on see juhtum ammendatud, välja arvatud mingisugused spetsiifilised kohtumenetlused, mis on erivaldkond. See on näide selle kohta, et kui võtta eelduseks niisugune evolutsioonilisus, siis paratamatult tekitab see lisasegadust, mitte ei soodusta positiivset muutust.

Palun, kolleeg Keit Pentus, teine küsimus!

Aitäh! Ma täpsustan veel korra seda rahalist poolt. Ma saan aru, et see teema oli üleval ka komisjonis just nimelt rahastamise poole pealt. Kust selline kindlus või teadmine, et selle seaduse katteks vajalik rahaline pool ei ole planeeritud mitte regionaalministri eelarvesse, vaid valitsuse reservfondi? Ma pean ausalt ütlema, et minu jaoks on see uudis, et raha peaks tulema valitsuse reservfondist ja mitte vastava ministri eelarvest.

Aitäh! Ma loen protokollist ette, mida ütles proua Masing, kes on Siseministeeriumi ametnik. Ta ütles, et seadusest tulenevalt tuleb neljandik saadaolevast ühinemistoetusest välja maksta ühinemisaastal, st 2009. aasta neljanda kvartali lõpuks. (Me räägime nendest järgmisel aastal eeldatavalt asetleidvatest ühinemistest.) Terve summa peab olema makstud ühinemisele järgneval aastal esimese poolaasta lõpuks. Riigieelarvesse on pandud selline kokkulepe, et selle tarbeks on reserveeritud kümme miljonit krooni järgmisesse eelarvesse, kuigi see ei ole küll eelarverea peal. See on see informatsioon, mis anti komisjonile. Nüüd pean ma ennast tõesti korrigeerima, sest mul ei ole siin eelmise istungi protokolli. Minu mällu on jäänud, et seal väideti, et see tuleb reservfondist. Aga kui sa, Keit, raputad pead, siis ma ei välista ka seda, et on tegemist n‑ö pettemäluga. Me peaksime seda kontrollima. Ma täpsustan seda. Ma saan esitada oma väite, et minu mälu järgi oli esimese lugemise eelnõu arutelul juttu sedapidi. Kas võib olla ka muu allikas sellel puhul? Asjakohasuse huvides saan ma raamistada selle seisu selle valitsusametniku tsitaadiga, mida ma osundasin.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole.
Eelnõu 318 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Rein Ratase!

Austatud proua esimees! Auväärt Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on muuta praegune metsaseadus võimalikult hästi toimivaks ja huvigruppide huve koosmõjus arvestavaks ning viia see kooskõlla tegelike oludega.
Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta esitati 42 muudatusettepanekut, mida keskkonnakomisjon arutas oma neljal koosolekul. Aruteludest võtsid osa sinna kutsutud Keskkonnaministeeriumi kõrged ametnikud: kantsler Rita Annus, asekantsler Jaanus Kala, metsaosakonna juhataja Marku Lamp ja jurist Merike Laidvee.
Juhtivkomisjon arvestas üheksat muudatusettepanekut täielikult, nelja arvestas sisuliselt ja 29 muudatusettepanekut ei arvestanud. Keskkonnakomisjoni koosolekutel toimus vägagi sisuline arutelu, mille tunnistajaks on ka komisjoni liikmete hääletustulemused. Mittearvestamise otsuseid oli ka häälte vahekorraga 5 : 5 : 0. Seisuga 4 : 5 : 0 oli 12 mittearvestamise otsust ehk 41% mittearvestamise otsustest üldse. Aga oli ka vastupidi, ettepanekute arvestamise otsustes oli häälte vahekordi 5 : 4 : 0 ja 4 : 3 : 1.
Enim mõttevahetust tekitasid muudatusettepanekud, mis käsitlesid metsakategooriate väljajätmist metsaseadusest (muudatusettepanekud nr 16–22, mida võib tabelis näha). Samuti tekitas küsimusi kaitstavatel loodusobjektidel tehtavate raiete regulatsioon. Seaduseelnõu § 41 punkt 1 lubab seadusesätteks muutudes lageraie langi suuruseks kuni kaks hektarit ja turberaie langi suuruseks kuni viis hektarit ka hoiualal. Mõningad komisjoni liikmed, eeskätt just Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni kuuluvad liikmed leidsid, et tegemist on ohtliku juhtumiga, nimelt, kaitsekorra vägagi ohtliku lahjenemisega. Leiti, et tegemist on siiski metsaseaduses kaitsemetsadele seatud raiete piirangu üleviimisega looduskaitseseadusesse. Tegemist on ülempiiriga ning raieid saab ka looduskaitseseaduse alusel keelata, kui see ohustab elupaiga või liikide säilimist. Niisugune oli teise poole seisukoht.
Oma 4. novembri koosolekul otsustas keskkonnakomisjon teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine 19. skp päevakorda (9 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud), lõpetada metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine ning saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele (6 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu). Olen rääkinud.

Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh! Hea kolleeg! Selle keerulise objekti tundjana sa ütlesid, et valitsus tahab viia seaduse olukorraga kooskõlla. Praegune olukord erametsades on selline, et 43% esimeses vanuseklassis on lepikud ja kogu uuendamisprotsessi peavad metsandusasjatundjad kõige pakilisemaks küsimuseks. Kuidas see seaduseelnõu suunab või motiveerib kedagi erametsa kultiveerima?

See, mis ma ütlesin seaduseelnõu eesmärgi kohta, ei ole minu tõlgendus. See on seaduseelnõuga kaasas käivast ametlikust seletuskirjast tehtud väljavõte. Küll aga olid ka keskkonnakomisjonis arutusel mitmed sätted ja fragmendid, mis tõepoolest näitavad ja tõestavad seda, et muudetud metsaseadust püütakse viia tegelikkusega kooskõlla. Võtame kas või metsa kultiveerimise pandi kaotamise, mida ei ole aastate jooksul kordagi rakendatud, või sätte väljajätmise, mis räägib sellest, et maakondades on vaja valitsusel määrata riigimetsa minimaalne osakaal. Aga, jah, erametsanduses on püütud siiski bürokraatiat, paberlikku asjaajamist vähendada ja teha metsakasutus mõnes mõttes lihtsamaks just erametsandusele.

Palun, kolleeg Villu Reiljan, teine küsimus!

Aitäh! Ma esitan teise küsimuse ka. Minu metsandusõppejõud Lembit Muiste ja ka professor Etverk pidasid kõige ohtlikumaks raieks alati valikraiet. Ma ei taha kuidagi roheliste loodusesõbralikkust kahtluse alla panna, aga valikraie seadustamine tekitab tavaliselt probleeme alati rohkem, kui ta neid lahendab, sest ta annab rohelise tee küllaltki vabale käitumisele. Kuidas sa ise seda metsandusspetsialistina hindad?

Tõepoolest, mida öelda tavalise kirve kohta? On see tapariist või on see tööriist? Hullu käes on ta hirmus relv ja ta ei tohiks seal olla, aga tavakodaniku käes on ta tööriist. Eks midagi niisugust ole ka valikraiega. Mõistliku inimese käes, ja me eeldame, et metsaomanikud valdavalt on mõistlikud, on valikraie hea meetod. Aga samas annab ta võimaluse metsa mittejätkusuutlikult kasutada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Avan läbirääkimised ning kutsun kõnepulti kolleeg Aleksei Lotmani.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Roheliste seisukoht selle seaduse suhtes olgu tõendiks selle kohta, et rohelised ei kiusa keskkonnaministrit pahatahtlikult, ei vihka teda ega midagi sellist, vaid et me võime hästi tehtud tööd ka tunnustada. Loomulikult ei taha ma sellega öelda, et see eelnõu oleks nüüd suisa hästi tehtud töö, aga rahuldavalt tehtud kindlasti. Ta on rahuldav nii tulemuselt, välja arvatud mõned erandid, mille juurde me jõuame, kui ka protsessilt. Kui võrrelda sellesama looduskaitsereformiga, kus kõrvad on olnud täiesti kurdid igasugustele märkustele ja arvamustele, siis siin kuulati kuigivõrd juba siis, kui see eelnõu oli alles ministeeriumi menetluses. Teatud määral on ilmutatud konstruktiivsust ka menetluse käigus siin majas, komisjonis, ja selle eest tingimuslik tunnustus komisjoni esimehele.
Mitmed asjad, nagu ma ütlesin, läksid eelnõus paremaks juba enne seda, kui ta meile siia tuli, ja mitmed asjad õnnestus teha paremaks siin. Mis on praeguses seisus üsna kahetsusväärne, on see, et kogu täiega visatakse seadusest välja metsamajandamiskava puudutav regulatsioon. Meie hinnangul on see mõnevõrra kahetsusväärne, kuigi teatud liberaliseerimisega me oleme päri. Eriti kahetsusväärne on eelnõus metsakategooriate kaotamine. See ei teeni meie hinnangul metsamajanduse säästvamaks muutmise eesmärki. Eelkõige on oluline kaudne tagajärg ehk see, et need sätted, mis on kehtivas metsaseaduses kaitsemetsade kohta, tuuakse selle seaduse rakendussätetega looduskaitseseadusse ja sellega suurendatakse juba praegu olemasolevat segadust. Rohelised näevad lageraiete lubamises sellisel viisil, nagu selles seaduses on ette nähtud hoiualadel ja kaitsealade piiranguvööndis, tõsist ohumärki, eriti kui jällegi taustaks võtta seda segadust, mis praegu looduskaitsehalduses on. Spetsialiste, kes on võimelised seadust mõttega lugema, jääb vähemaks. Ma tahan siiralt loota, et ma eksin, aga ma kardan, et selle seaduse üks tulemus on lageraiete tekkimine hoiualadel ja kaitseala piiranguvööndites, kus need mitte ei tohiks olla.
Selle tõttu, kui rohelised paluvad panna edaspidi siin hääletusele mitmed oma parandused, mida komisjon ei arvestanud, palun seda mitte hinnata obstruktsiooniks. Tegemist on väga konstruktiivse tegevusega, millega me tahame tagada meie metsade jätkusuutliku majandamise ka tulevikus. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Seaduseelnõu kohta on 42 muudatusettepanekut. Esimene on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Teine on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Kolmas on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Neljas on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Viies on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kuues on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Seitsmes on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Kaheksas on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Keit Pentus!

Ma palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 9, esitaja on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Hästi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 10 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on mitte arvestada. Muudatusettepanek nr 11 on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on mitte arvestada. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 12 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Muudatusettepaneku nr 13 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud, kuid Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 14 on teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Muudatusettepaneku nr 15 on teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud, kuid Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 16 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Muudatusettepaneku nr 17 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 18 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, ei ole arvestatud. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 18. muudatusettepanekut hääletada.

Heameelega! Kolleeg Aleksei Lotman.

Täpselt sama ettepanek.

Jah, aga aitab ühest ettepanekust ka.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepaneku nr 19 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ettepaneku nr 20 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ettepaneku nr 21 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ettepaneku nr 22 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ettepaneku nr 23 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ettepaneku nr 24 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ettepaneku nr 25 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ettepaneku nr 26 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud, kuid Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt ei kuulu see hääletamisele. Ettepaneku nr 27 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud, kuid Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt ei kuulu see hääletamisele. Ettepaneku nr 28 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ettepaneku nr 29 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Hästi! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 30 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Ettepaneku nr 31 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, on täielikult arvestatud. Ettepaneku nr 32 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Ettepaneku nr 33 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Ettepaneku nr 34 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ettepaneku nr 35 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ettepaneku nr 36 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada! Kas ei tööta? Tühistan hääletamise!
Ma alustan uuesti, lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 37 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 38 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 38, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepaneku nr 39 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Ettepaneku nr 40 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Palun Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 40, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 41 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt ei kuulu see hääletamisele. Viimane muudatusettepanek on nr 42, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvesse võtnud. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 42, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 327 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu komisjoni istungil 11. novembril. Esimesele lugemisele esitas komisjon eelnõu muudetud kujul, teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Arutelul osalesid sotsiaalministri nõunik Kätlin Atonen, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Helen Trelin ja Rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasik.
Sotsiaalkomisjon küsis eelnevalt keskkonnakomisjoni arvamust keskkonnatasude seaduse muutmise kohta. Keskkonnakomisjon nõustus eelnõus sätestatuga ja toetas eelnõu menetlemist esitatud kujul. Sotsiaalkomisjon arutas ka majanduskomisjoni edastatud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni pöördumist, milles tehakse ettepanek muuta töötuskindlustuse seadust töölepingute kollektiivse ülesütlemise osas. Sotsiaalkomisjon asus seisukohale, et seda ei saa teha selle eelnõu menetlemise käigus, vaid uues töölepingu seaduses.
Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele 19. novembril ja teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta ei ole ka muudatusettepanekuid.
Seaduseelnõu 348 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Tõnu Juuli!

Lugupeetud istungi juhataja! Hõredaks jäänud saali veel täitvad Riigikogu liikmed! Riigikaitsekomisjon arutas seda seaduseelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma s.a 10. novembri istungil. Eelnõu algataja esindajatena osalesid Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Margus Pae, õigusloomebüroo juhataja Lia Liin ja kaitseväeteenistuse osakonna juhataja major Madis Kraav.
Meeldetuletuseks: arutluse all oleva eelnõu eesmärk on täpsustada ja täiendavalt sätestada kaitseväeteenistuse seaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kaitseväelastele tervishoiuteenuse osutamisega ning nende töövõimetuspensioniga seonduv. Oluline on täpsustus, mille kohaselt laieneb isikule õigus kaitseväe töövõimetuspensioni saamiseks eeldusel, et töövõimetus tekkis teenistuskohustuste täitmisel. See täpsustus on tingitud sellest, et kaitseväelane ei pruugi pärast töövõimetuse kaotamist olla enam kaitseväeteenistuses. Eelnõu annab kaitseväes töötavatele meedikutele võimaluse töötada osalise töökoormusega tsiviilmeditsiinis, mis tagab personali kvalifikatsiooni parema säilimise.
Riigikaitsekomisjon esitas eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut, mida toetasid ka eelnõu algatajad. Muudatusettepanekud tulenevad teisest riigikaitsekomisjoni menetluses olevast kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõust ning 1. jaanuaril 2009 jõustuvast kaitseväe korralduse seadusest.
Riigikaitsekomisjon otsustas 10. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu üheksanda töönädala päevakorda kolmapäeval, 19. novembril ning ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 10. novembril teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Tõnu Juul! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute juurde. Neid on kaks, mõlemad on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud.
Eelnõu 324 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun ma riigikaitsekomisjoni liikme Tarmo Kõutsi!

Austatud proua esimees! Head vähesed riigikaitsehuvilised! Riigikaitsekomisjon arutas seda seaduseelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma s.a 10. novembri istungil. Riigikaitsekomisjoni 10. novembri istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Margus Pae, õigusloomebüroo juhataja Lia Liin ning kaitseväeteenistuse osakonna juhataja major Madis Kraav. Meeldetuletuseks: eelnõu sätestab eelkõige riigikaitse planeerimist ehk korrastatakse riigikaitse planeerimisdokumentide hierarhia ja täpsustatakse nende omavaheline sidusus.
Teatavasti tõstatusid eelnõu peamisel, esimesel lugemisel riigikaitsekomisjonis küsimused mõistete "plaan" ja "kava" tähenduse kohta. Enne riigikaitsekomisjoni s.a 10. novembri istungit konsulteerisid siinkõneleja ja riigikaitsekomisjoni liige Trivimi Velliste eeltoodud mõistete osas nii kaitseväelaste kui ka filoloogiadoktor Peeter Pälliga. Peeter Päll on Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna juhataja ning Kaitseministeeriumi juures oleva sõjanduse ning julgeoleku‑ ja kaitsepoliitika terminoloogiakomisjoni liige. Peeter Päll juhtis tähelepanu, et terminid "kava" ja "plaan" on üldkeeles ja eelnõu kontekstis suuresti sünonüümid. Seega jääks niisugune terminite vaheldamine meelevaldseks ning näiteks kümneaastase arenguplaani ja nelja-aastase arengukava eristamine võib tegelikus keelekasutuses olla keeruline ning põhjustada ohtlikke arusaamatusi. Edasisel arutelul osalesid riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ja nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel. Täpsustati ka eelnõu teisi sätteid. Näiteks punktis 8 täiendati § 27¹ lõikega 3, tugevdamaks parlamentaarset kontrolli täidesaatva võimu üle. Eeltoodud arutelu tulemusena pakkusid kolm eelnimetatud riigikaitsekomisjoni liiget ja ametnik s.a 10. novembril riigikaitsekomisjonile ja eelnõu algatajale, et eelnõus kasutataks edaspidi mõistet "sõjalise kaitse strateegiline kava". Termin jääb samaks, võrreldes algatatud eelnõuga. "Sõjalise kaitse arengukava" asendab "sõjalise riigikaitse arenguplaani", "sõjalise kaitse tegevuskava" asendab "sõjalise riigikaitse arengukava" ja "kaitsetegevuse operatiivkava" asendab "kaitsetegevuse operatiivplaani", kusjuures "operatiivkava" on kasutusel ka kehtivas õiguses. Seega tuleks eelnõu esimese lugemise teksti ja seletuskirjaga tutvudes lähtuda eelnimetatud muudatustest.
Riigikaitsekomisjoni s.a 10. novembri istungil täpsustati koos eelnõu algataja esindajatega ka eelnõu teiste sätete sõnastust, näiteks punkte 7 ja 9. Riigikaitsekomisjon toetas pakutud sõnastusi ning mõisteid.
Eeltoodust lähtuvalt otsustas riigikaitsekomisjon 10. novembri istungil esitada eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku. Eelnõu algataja toetab muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepaneku esitamise põhjuseks on asjaolu, et muidu oleks riigikaitsekomisjon pidanud vormistama vähemalt 15 erinevat muudatusettepanekut. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 102 lõike 2 kohaselt muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Võrreldes eelnõu esialgse tekstiga on muudatusettepanekute tabelis muudatused alla joonitud. Eelnõu seadusena jõustumine 2009. aasta 2. jaanuaril on seotud kaitseväe korralduse seadusega, mis jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril ja sellega seotud rahuaja riigikaitse seaduse varasemate muudatustega.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2008. aasta 10. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu üheksanda töönädala päevakorda kolmapäeval, s.a 19. novembril. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon s.a 10. novembril teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Kõuts! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tundub, et kolleeg Trivimi Velliste tahab avada läbirääkimisi, mida ma luban.

Proua esimees! Minu kõne tuleb väga lühike. Ma ei taha enam süüvida selle eelnõu sisusse, kuna kolleeg Tarmo Kõuts just äsja selle avas ja ta avas ka arutluskäigu riigikaitsekomisjonis.
Ma tahan juhtida tähelepanu ainult ühele väga meeldivale asjaolule. Nimelt, ma arvan, et meie komisjon lõi hea pretsedendi (võib-olla on seda juhtunud ka mõnes teises komisjonis, millest ma ei ole teadlik), töötades koos Eesti Keele Instituudiga. Täna, kahe eelmise eelnõu arutelul juhtisin ma tähelepanu ka meie kunagisele kolleegile professor Uno Merestele, kes siin saalis korduvalt rõhutas Eesti seaduste arusaadavuse vajalikkust. Ta tuli koguni välja ideega võtta vastu seaduste arusaadavuse seadus. Muidugi ei olnud sellel eelnõul lootust saada seaduseks, aga tema mõte oli kahtlemata õige. Tema idee on selles, et kui vähegi võimalik, siis peab Eesti seaduse keel olema selline, et sellest saab aru ka tädi Maali, kui kasutada kadunud Lennart Meri väljendit. See on täiesti võimalik, ilma et peaks ohvriks tooma seaduskeele täpsust. Maakeeli on võimalik väljendada väga täpselt ja selgelt. Hea näide on see, mida filoloogiadoktor Peeter Päll välja pakkus ja millest Tarmo Kõuts siin äsja kõneles. Peeter Päll tõi väga selgelt esile neli tasandit, valides ühe tuumikmõiste, lisades nende ette täiendid, ja täiendite abil eristas neli tasandit: sõjalise kaitse strateegiline kava, sõjalise kaitse arengukava, sõjalise kaitse tegevuskava ja kõige viimaseks kaitsetegevuse operatiivkava. See on lihtne ja selge. Lihtsad asjad ongi sageli geniaalsed.
Nii et ma tahan siit kõnepuldist avaldada tänu Eesti Keele Instituudile ja eriti filoloogiadoktor Peeter Pällile. See on tõesti hea eeskuju. Ma loodan, et ka teised komisjonid kasutavad senisest enam Eesti Keele Instituudi abi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Trivimi Velliste! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Selle seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud riigikaitsekomisjon ja mis on täielikult arvestatud.
Head kolleegid! Seaduseelnõu 339 teine lugemine on lõppenud ja istung ka.

Istungi lõpp kell 17.01.