Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Aleksei Lotman, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel au anda üle otsuse "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks" eelnõu. Nagu me kõik teame, kasutab enamik Eesti riigiasutustes olevatest arvutitöökohtadest oma töös tarkvarahiiu Microsoft tarkvara, mis tuleneb kasutajate harjumusest ning vähesest teadlikkusest. Enamik riigiasutusi plaanib jätkata töötamist Microsofti tarkvaraga ka tulevikus, kindlustades nimetatud hiidfirmale sisuliselt monopoolse positsiooni maksumaksja rahaga ostetava tarkvara turul. Ometigi näeb riigihangete seadus ette võrdse kohtlemise samalaadsetele toodetele. Samuti nõuab riigi IT koosvõime raamistik hangetes vabavaraliste alternatiivide arvestamist. Paraku pole riigiasutused neid põhimõtteid riigihangetes enamasti sisuliselt järginud. Microsofti tarkvarale on olemas avatud koodidel põhinevad töötavad alternatiivid, mida tuleb kasutada. Seetõttu algatabki Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon eelnõu, tegemaks Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda täitma omaenda spetsialistide soovitust ja hakata riigiasutustes laialdaselt juurutama avatud lähtekoodiga tarkvara ning avalikult dokumenteeritud failiformaate. Kõnealuse otsuse täitmine mõjub soodsalt teadmispõhise majanduse arengule Eestis ja ühtlasi võimaldab eelarvevahendite märkimisväärset kokkuhoidu. Teadupärast, kes miljonit ei korja, kolleegid, see miljardit ei kogu! Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon.
Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Austatud Riigikogu! Tänases päevakorras on tehtud järgmised täpsustused. Riigikogu juhatus otsustas töökorralduse huvides viia eile pidamata jäänud eelnõude 333, 353, 311, 281 ja 330 esimeste lugemiste arutelud tänase päevakorra esimeste lugemiste ette. Teiseks, Vabariigi Valitsus tegi ettepaneku viia eelnõude 333 ja 353 esimese lugemise arutelud pärast eelnõu 319 esimese lugemise arutelu. Riigikogu juhatus on selle ettepanekuga nõus. Kolmandaks, tänase päevakorra punktide 8, 9 ja 10, eelnõude 311, 281 ja 330 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. Neljandaks, tänase päevakorra punkti 12, eelnõu 319 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande rahandusminister Ivari Padar. Viiendaks, tänase päevakorra punktide 13 ja 14, eelnõude 333 ja 353 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd.

Austatud Riigikogu! Eile jäi meil istungiaja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 262 teise lugemise arutelu. Me jäime täpselt sinna kohta, et ma küsin, kas soovitakse pidada läbirääkimisi. Soovitakse. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Maret Merisaare!

Austatud Riigikogu! Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu menetlemise puhul võib rääkida ühest suuremast üldsuse osalemise ja avalike konsultatsioonide näitest Eesti seadusloomes. Sellele vaatamata on seaduse lõppversioonist kadunud suurem osa naisorganisatsioonide esialgsetest ettepanekutest. Olukord on sarnane näiteks põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamisega. Möödunud laupäeval, 18. oktoobril toimunud üleriigilisel naistefoorumil märgiti, et esiteks, vähe on ...

Austatud ettekandja! Ma palun korraks vabandust! Austatud Riigikogu! Palun austame ettekandjat! Ma tänan!

Naistefoorum eelmisel laupäeval märkis, et vähe on valdkondlikke seadusi, kus üldse ei mainita järelevalvet. Iseseisva soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoht kaotatakse ära. Sooline diskrimineerimine on seaduseelnõus vähe oluline. Naisorganisatsioonidel puudus Riigikogus ühtne adressaat, kelle poole pöörduda ja kirju tuli saata eri fraktsioonidele ning komisjonidele.
Rohelised leiavad, et ei maksa alahinnata kõnealuse seaduse rolli sotsiaalse sidususe suurendamisel ning tagamisel. Kui sihtgrupp, kelle jaoks seadus on mõeldud, ei ole kaasamise tulemusega rahul, siis järelikult peaks Riigikogu siit üht-teist õppima. Seaduseelnõu praegusel kujul on kompromiss, millele rohelised otseselt vastu ei tööta. Positiivne on ka soolise võrdõiguslikkuse osakonna ametnike suur arv Sotsiaalministeeriumis. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ning alustame eelnõu 262  muudatusettepanekute läbivaatamist.
Esimese muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Teise muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! IRL‑i fraktsioon palub seda muudatusettepanekut täiskogul arutada ja see nagu üks mees tagasi lükata.

Vabandust! Ma ei kuulnud, arutada ja ... Kas te soovite seda muudatusettepanekut hääletada või mitte?

Hääletada ja sellele vastu olla.

Austatud Riigikogu! Alustame kolmanda muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mida palus hääletada Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 37 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on sisuliselt arvestada. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on sisuliselt arvestada. Seitsmes muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Kaheksas muudatusettepanek on Heljo Pikhofilt, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. 11. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. 12. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 13. muudatusettepaneku on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 14. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 15. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 16. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 17. muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. 18. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 19. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 20. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 21. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 22. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 23. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Mai Treial, palun!

Lugupeetud juhataja! Te võib-olla peaksite protokolli huvides märkima, et neid ettepanekuid, mida ma olen teinud, komisjon ei toetanud ja kahjuks ei saa ma neid panna ka saalis hääletusele.

Tänan selle märkuse eest! 24. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ettepanek ei kuulu täiskogus hääletamisele Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt. 25. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on osaliselt arvestada. 26. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on osaliselt arvestada. 27. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on osaliselt arvestada. 28. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei kuulu see hääletamisele täiskogu istungil. 29. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, muudatusettepanek ei kuulu täiskogus hääletamisele Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt. 30. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, 30. muudatusettepanek ei kuulu täiskogus hääletamisele Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt. 31. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja muudatusettepanek ei kuulu täiskogus hääletamisele Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt. 32. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei kuulu see täiskogus hääletamisele. 33. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, 33. muudatusettepanek ei kuulu täiskogus hääletamisele Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt. 34. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, ettepanek ei kuulu täiskogus hääletamisele Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt. 35. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei kuulu see täiskogus hääletamisele. 36. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, muudatusettepanek ei kuulu täiskogus hääletamisele Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt. 37. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. 38. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. 39. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Oleme eelnõu 262 kohta laekunud muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Austatud Riigikogu! Riigikogu juhatusele on tulnud Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 262 teine lugemine katkestada. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 262 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu 262 teine lugemine on lõpetatud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaaltoetusi käsitlevate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vilja Savisaare!

Lugupeetud kolleegid! Nagu nädal tagasi olen ma täna jälle sellesama teemaga teie ees, aga ma arvan, et see on tõepoolest nii tähtis teema, et seda tuleb iga nädal uuesti ja uuesti üle korrata.
Nagu ma eelmisel nädalal ütlesin, tõi valitsus Riigikogule arutamiseks päris positiivse seaduseelnõu. Aga sotsiaalkomisjon mõtles ja mõtles, mõtles krokodillide valitsuse peale ning kukkus seda head eelnõu muutma ja täiendama. Juhtuski nii, et sellest heast eelnõust jäi järele suhteliselt halb eelnõu, ja meie sellega kuidagi nõus olla ei saa.
Esiteks, me leiame, et sellist eelnõu, mis oluliselt mõjutab üsna paljude inimeste elu, saatust ja käekäiku, oleks pidanud arutama korralikult uue seaduseelnõuna kolmel lugemisel siin saalis, aga mitte nii, et salamisi poetatakse sotsiaalkomisjonis muudatusettepanekud sisse. Põhiline muudatusettepanek, millega meie nõus ei ole, on see, et kuni 70 000 pensionäri peaksid nüüd selleks, et saada oma väljateenitud pension kätte postiljoni käest, kirjutama pensioniametile palvekirja, et neile pension koju toodaks. Aga palvekirjale reageeritakse positiivselt ainult sel juhul, kui pensionär on kas liikumispuudega või elab hajaasustusalal.
Vahepeal püüdsid mõningad poliitikud justkui näidata, kui suur võit sellega  saavutati, et sisse kirjutati "hajaasustusala", et nüüd kõik pensionärid, kes tahavad, saavad oma pensioni kodus kätte. Tegelikkus ikkagi nii välja ei näe, ka sellel pensionäril tuleb siiski kirjutada pensioniametile avaldus ja paluda, et, riik, ole kena, ma olen sinu heaks töötanud, ma olen oma pensioni välja teeninud ja nüüd tooge see mulle tasuta koju ja ärge vähendage minu väljateenitud pensioni.
Teiseks, kui me mõtleme selle peale, et sageli on postiljon võib-olla üks vähestest inimestest, kes kauges metsakülas asuvat pensionäri külastab, sageli lastakse postiljonil maksta oma elektriarved, lastakse tal käia poes ja tuua üht-teist koju, siis kui me võtame ära selle võimaluse, et postiljon kodus käib, võib see vaene pensionär jäädagi väga pikaks ajaks nii, et keegi teda ei külasta. Te ütlete küll, et võib ju võtta pangakaardi ja maksta pangakaardiga, aga naabrimehele sa siiski kahjuks oma pangakaarti kaasa ei anna, kui sa palud tal poest midagi tuua. Nii et pensionäril selles kauges maakohas peaks siiski olema käes sularaha, mis ta on välja teeninud.
Pikemalt sellel eelnõul peatumata – sellest on juba väga palju räägitud, eelmisel nädalal võtsid nii mitmedki sellel teemal sõna –, ütlen ma Keskerakonna fraktsiooni nimel, et Keskerakonna fraktsioon sellist eelnõu küll toetada ei saa. Meie arvates ei saa kõige vaesema elanikkonnakihi arvel riigieelarvet lappida. Lugupeetud valitsuskoalitsioon! Mõelge midagi paremat välja! Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Mul on väga kahju, et Eesti Keskerakond põhjustab lausvale rääkimisega meie pensionäridele magamata öid. Pensionärid ei pea riigilt midagi paluma. Sotsiaalkindlustusamet saadab kõigile, kes praegu saavad posti teel pensioni, kirja koju ja selles kirjas on makstud vastus, kus inimene peab täitma ainult mõne lahtri, et saada ka tulevikus pensioni koju. Pension ja puuetega inimeste toetus viiakse koju just nendele inimestele, kes seda kõige enam vajavad, kes on vanad ja väetid, kellele pangateenus on kättesaamatu, kelle tervis on vilets, samuti neile, kes elavad kaugel külades, kuhu bussiliiklus ei ulatu ja pangateenus on selle tõttu kättesaamatu. Mul on küll väga kahju, et Keskerakond põhjustab meie pensionäridele ja puuetega inimestele nii palju magamata öid. Aitäh!

Ma tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mõne hetke pärast saavad seaduseks muudatused, mis tulenevad põhiliselt järgmise aasta riigieelarve eelnõust. Põhilist tähelepanu on siin pälvinud pensionide ja muude toetuste kojukande küsimused. Loogiliselt võiks järeldada, et riigieelarve puhul tõuseb põhiküsimuseks järgmise aasta pensionikasv ja selleks kuluvad miljardid kroonid. Aga kuna see on ilmselt positiivne asi, siis ma loodan, et see siin nii suureks teemaks ei tõuse.
Ma tahan siiski märkida, et pensionide maksmiseks vajalikud muudatused seadustati aasta tagasi eesmärgiga, et pensionid nelja aasta jooksul kahekordistuksid.
Pensionide väljamaksmise süsteem peab olema paindlik ja turvaline. Numbrid näitavad, et juba praegu kantakse enamik pensione ja toetusi saaja pangaarvele ning ka edaspidi kantakse pension pangaarvele neile pensionäridele, kellel ei ole liikumistakistust, kes ei ela hajaasustusaladel ja kellele pangateenus on kättesaadav. Need, kellel need eelnimetatud mured on, saavad ka edaspidi maksumaksja kulul pensioni koju kätte. Kasvab kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate roll, kogu sotsiaaltöö roll, sest kohalik omavalitsus, kohalik kogukond teab kõige paremini, millist abi või teenust eakas inimene lisaks vajab. Appi tulevad üha rohkem ka postipank ja pangabuss.
Kuulda on võetud Riigikontrolli soovitust Sotsiaalministeeriumi 2007. aasta raamatupidamise aastaaruande juurde, et tuleb täpsustada seadusi, nähes ette, mis juhtudel kojukanne toimub, ning vähendada väljamaksmisega seotud kulutusi.
Viimaste aastate jooksul on inimesed Eestis pidanud üle elama palju muutusi, erinevaid reforme, ja seda küsimata nende vanusest. Arusaadavalt on noortel kergem muudatustega kaasa minna kui eakatel. Aga kui me näiteks vaatame mobiiltelefoni kasutamist, vaatame Interneti kasutamist eakate päevakeskustes, siis saame rõõmu tunda ka eakate üle, selle üle, et nad käivad ajaga kaasas.
Igaühe jaoks on turvalisus oluline, aga oluline on ka igapäevatoimingutega kaasas käiv kulu. Kaardimaksed on tavaliselt odavamad ja turvalisemad, sularahas elektri eest tasumisel tuleb maksta teenustasu ja sularaha kodus hoidmine on kindlasti väga ebaturvaline viis oma raha hoida. Reformierakonna fraktsiooni soovil ja nõusolekul on seadusesse kirjutatud, et liikumistakistus, hajaasustusalal elamine ja pangateenuse kättesaamatus on põhjused, miks edaspidigi maksumaksja kulul pension koju tuuakse. Samas tuleb panna südamele: väga lihtsustatud on lähenemine, et inimesele piisab ainult raha koju toomisest. Inimesel on vaja käia poes, apteegis, arsti juures, maksta elektri eest. Seega vajab üksi elav eakas inimene varem või hiljem üha rohkem kõrvalist abi, hoolt ja hoolitsust. Pakkugu seda siis lapsed, sugulased või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, hooldajad. Ainult raha kätteviimisest ei piisa, et tagada eakale inimesele inimväärne elu, ikka palju rohkem on vaja.
Pensionäride elu muutub järgmisest aastast paremaks, kui ta on sel aastal. Riigieelarve kitsikuse tõttu ja riigi raha säästlikuma kasutamise huvides muutub küll pensionide ja muude toetuste kojukanne, kuid pensionid tõusevad ning raha kasutamine muutub paindlikumaks ja turvalisemaks. Positiivne ellusuhtumine tuleb alati kasuks, soovitan seda kõigile. Reformierakonna fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 267 lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaaltoetusi käsitlevate seaduste muutmise seaduse eelnõu 267. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaaltoetusi käsitlevate seaduste muutmise seaduse eelnõu 267 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 285. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 285 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 268. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 268 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe isikkoosseisu suurendamine ja nende kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõu kohta, mis pikendab Eesti kaitseväe üksuse kasutamist rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis, ettenähtud tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud, mistõttu eelnõu teisel lugemisel tuleb lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist muudetud kujul.
Tegemist on NATO juhitava missiooniga, millele laieneb lisaks varasematele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ka s.a 22. septembril vastuvõetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1833. Meeldetuletuseks, riigikaitsekomisjonis leidis s.a 9. oktoobril toetust taotlus suurendada Eesti kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri Afganistanis kuni 170 kaitseväelaseni ning selle eelnõuga lisandub võimalus suurendada kaitseväelaste korrektseks rotatsiooniks ja missiooni järjepidevuse tagamiseks rotatsiooniperioodil ühe kuu jooksul kaitseväelaste ülempiiri 340‑ni. Selline rotatsioon on oluline ka kaitseväelaste turvalisuse seisukohast.
Eelnõu tavapärasemast veidi kiirema menetluse tingis asjaolu, et Eesti üksuse roteerumine Afganistanis sõltub otseselt teise NATO liikmesriigi logistikast.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2008. aasta 9. oktoobri istungil konsensusega, et kui esimene lugemine 15. oktoobril lõpetatakse, siis teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu s.a 22. oktoobri istungi päevakorda. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 356 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et otsuse eelnõu tuleb panna täna lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 356. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe isikkoosseisu suurendamine ja nende kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu 356 on otsusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu komisjoni istungil 14. oktoobril s.a. Tähtajaks muudatusettepanekuid Riigikogu täiskogust ei esitatud. Koostöös Siseministeeriumiga on õiguskomisjon välja töötanud kolm muudatusettepanekut, mille komisjon ka heaks kiitis. Komisjon otsustas suunata piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 269 täiskogu päevakorda teisele lugemisele ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele homme, neljapäeval 23. oktoobril 2008 ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Alustame eelnõu 269 muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut, kõik on esitanud juhtivkomisjon. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek, kolmas muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Lühidalt meeldetuletuseks. See eelnõu on algatatud seetõttu, et järgmisel aastal tekib esimesel 9256 inimesel õigus saada ka kogumispensioni. Pikemalt ma oma esimese lugemise ettekannet teile ei korda. Aga komisjon on teinud eelnõus mitmeid olulisi muudatusi ja nendele ma teie tähelepanu siiski juhin.
Nimelt, tegu ei ole mitte ainult kogumispensionide seaduse, vaid ka temaga seonduvate seaduste muutmisega. Üks selline seadus on Tagatisfondi seadus. Kolm Riigikogu fraktsiooni esitasid muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ettepaneku muuta ka Tagatisfondi seadust. Eelnõu ise räägib Tagatisfondist seetõttu, et seal tekib üks uus tagamine. Kui siiamaani on Tagatisfondi kaudu tagatud hoiused, kogumispensionifondi osakud ja ka investorikaitse osafond on seal kirjas, siis järgmisest aastast tekib uus alaliik ehk tagatakse ka need kindlustuslepingud, mille kogumispensionär kindlustusseltsiga sõlmib. Möönan, et selle muudatusettepaneku võttis komisjon arvesse, kuigi tema sisu on natuke teine.
Ilmselt kõik saavad aru, et olukord maailma rahandusturgudel on selline, mis nõuab kiiret reageerimist. Kolm fraktsiooni esitasid muudatusettepaneku, mille sisuks on see, et kui kehtiva seaduse alusel on hoiused tagatud 90%‑liselt ja tagatakse kuni 20 000 eurot, siis nüüd see omavastutusmäär, 10%, kaotatakse ära. Teine pool muudatusest on seotud sellega, et ka investeeringute puhul see omavastutus ära kaoks. Selle juurde on toodud ka suur tabel teie jaoks. Võite võrrelda seda tabelit tabeliga, mis on järgmise muudatusettepaneku juures.
Järgmise ettepaneku tegemisel oli muudatusettepanekute tegemise aeg Riigikogus juba otsa saanud, aga Euroopa Liidu rahandusministrid Luxembourgis üksmeelselt otsustasid tõsta hoiuste tagamise piirmäära 50 000 euroni. Rahanduskomisjonile tegi ettepaneku selline muudatus teha eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsus. Rahanduskomisjon üksmeelselt nõustus eelnõu algatajaga ja seetõttu on tabelis muudatus nr 23, mille alusel on tagatav hoiusesumma 50 000 eurot. See hakkaks kehtima juba 9. oktoobrist s.a. Komisjon toetas seda ettepanekut üksmeelselt.
Muudest muudatustest niipalju, et valdavalt on nad tehnilist laadi, täpsustavad sõnastust. Ühes kohas arvestas komisjon Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna ettepanekut. Nimelt, muudatusettepanek nr 12 räägib ühest võimalikust kogumispensioni väljavõtmise vormist, selle pensioni väljavõtmisest fondipensionina sellestsamast pensionifondist, kuhu inimene raha kogus. Kui see summa ei ole suur, siis ei ole mõtet kindlustuslepingut sõlmida ja inimesed hakkavad saama raha kokkulepitud ajal. Enne oli eelnõus säte, mis volitas teatud tingimusi selle fondipensionilepingu sõlmimiseks kinnitama rahandusministrit. Komisjon arvestas Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamusega ja leidis, et see säte on küllalt oluline ja peaks olema sätestatud seaduses. Rahandusministri määruse eelnõu, mis oli teil teada juba varem, muutus seega seaduse paragrahviks.
Komisjon oli ühenduses ka asjast huvitatud huvigruppidega. Nendest seekord kõige aktiivsemalt osales Eesti Kindlustusseltside Liit. Neil oli kokku neli ettepanekut, nendest ühte pidas komisjon võimalikuks arvestada. See käsitleb seda, kuidas kogumispensioni kättesaamiseks kindlustuslepingu sõlminud pensionäri pension tulevikus kasvab selle võrra, et kindlustusseltsil on võimalik kasutada seda raha, mis tema käes on, ehk kuidas arvutatakse seda suurust, mille alusel pensionäri pension tõuseb. Möönan, et kindlustusseltside liidul oli ka selliseid ettepanekuid, mida komisjon ei pidanud vajalikuks heaks kiita. Mõne kohta ma ütleksin välja isikliku arvamuse, et on natuke isegi häbi, et kindlustusseltside liit sellise ettepanekuga välja tuli. Neid ettepanekuid komisjon arvesse ei võtnud.
Meie üksmeelne otsus täielises üksteisemõistmises ja arusaamises oli, et teine lugemine tuleks täna lõpetada, eelnõu suunata kolmandale lugemisele ja võimalikult ruttu seadusena vastu võtta, et kogumispensionäridel oleks üheselt selge, mis nendest järgmisel aastal saab. Eriti tähtis aga on see, et hoiuste tagamise suhtes oleks Tagatisfondil seadusega etteantud piir, kui palju ta tagama peab, ja ka kõigil hoiustajatel oleks selge, kui palju neile tagatakse. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Alustame eelnõu 313 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimesed 21 muudatusettepanekut on esitanud rahanduskomisjon: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20. ja 21. 22. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon ning juhtivkomisjoni seisukoht on osaliselt arvestada. 23. muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon. 24. muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu eesmärk on anda võimalus toetada neid üksikisikuid liitumistasude maksmisel, kelle rahvastikuregistrijärgses alalises elukohas, mis asub hajaasustusega piirkonnas, puudub elektrivarustus. Eelnõu koostamise põhjuseks on asjaolu, et kehtivas elektrituruseaduses sätestatud võrgutasude arvestamise alused ei võimalda regionaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades toetada füüsilisi isikuid liitumistasude maksmisel.
Liitumistoetus on suunatud hajaasustusega piirkonnas elutegevuse säilimisele, sealhulgas põlistalude ja ‑külade säilimisele, et neis kestaks järjepidev elutegevus ning inimesed ei lahkuks maapiirkondadest põhjusel, et nende majapidamises ei ole elektrit. Valdavalt elavad liitumistoetuse kriteeriumidele vastavad potentsiaalsed taotlejad talumajapidamistes. Liitumistoetuse abil parandatakse hajaasustusega piirkondades elavate inimeste elukvaliteeti ning aidatakse kaasa piirkondade sotsiaalsele jätkusuutlikkusele.
Kuigi liitumistasu arvestamise alused on elektrituruseaduse kohaselt kõigile turuosalistele samad, on regioonide piirkondlikku eripära arvestades maapiirkondades elektrivõrguga liitumine kulukas tingituna suurtest vahemaadest hajaasustusega piirkondades asuvate elamute vahel ning ei ole jõukohane paljudele maapiirkonna elanikele. Tulenevalt asjaolust, et Eesti elektrimajanduse areng on olnud ebaühtlane ning regionaalsest aspektist lähtuvalt on turuosalisi selles mõttes koheldud ebavõrdselt, tuleks aidata maksta elektrivõrguga liitumise tasu alaliselt ja püsivalt elektrita majapidamisse elama asunud isikutel, arvestades samas võrguettevõtja poolt turuosaliste võrdse kohtlemise printsiipi.
Riigieelarvest eraldatavat liitumistoetust on eelnõu kohaselt õigus taotleda füüsilisel isikul hajaasustusega piirkonnas asuval kinnistul paikneva hiljemalt 1995. aasta 1. oktoobriks ehitisregistrisse kantud ja püstitatud elektriühenduseta elamu varustamiseks elektriga, kui taotleja omandis või õiguspärases valduses olev aastaringseks elamiseks sobiv elamu, esiteks, kas oli elektrivõrguga ühendatud, kuid enne 2001. aasta 17. maid elektriühendus isikust olenemata põhjustel katkes, või, teiseks, ei ole kunagi olnud elektrivõrguga ühendatud. Mõlema tingimuse puhul kehtib veel nõue, et see elamu on taotleja rahvastikuregistrisse kantud alaline elukoht hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuarist, selle aasta algusest. Selgituseks veel, et eelnõus toodud kuupäev, 1995. aasta 1. oktoober, mis ajaks hiljemalt pidi olema elektrivõrguga ühendatav elamu püstitatud, on valitud lähtuvalt asjaolust, et nimetatud kuupäeval jõustus majandusministri määrus, millega nähti ette, et tarbija elektripaigaldise ühendamiseks elektrivõrguga tuleb tarbijal sõlmida elektrivarustusega liitumise leping ja tasuda selleks ettenähtud liitumistasu. Enne seda kuupäeva ühendati elamud vooluvõrguga riigi kulul. On ka grupp inimesi, kellel oli elekter aastal 1995, kui uus liitumistasude kord kehtima hakkas, kuid vahepealsel ajal kadus turult ära neile võrguteenuse pakkuja. Seda peamiselt kolhooside ja sovhooside likvideerimise tagajärjel. Tekkis olukord, kus piirkond ei olnud ühegi teenusepakkuja hallata. Kui liinid hävisid või ka varastati, nagu sageli juhtus, siis ei olnud otseselt kellegi kohustus tagada, et seal elektriühendus alles oleks või et see taastataks. 2001. aasta 17. mail jõustunud energiaseaduse redaktsiooni kohaselt pandi võrguettevõtjale kohustus arendada tema omandis või valduses olevat energiavõrku selliselt, et oleks tagatud kõigi võrguettevõtja tegevuspiirkonnas olevate tarbijate ja energiaettevõtjate võrku ühendamine. Sellest ka eelnõus viide 2001. aastale.
Toetuse andmine toimub sel viisil, et omaosalus peab olema mitte vähem kui 10 000 krooni, omaosalus on 10% liitumistasu sellelt osalt, mis jääb alla 200 000 krooni, ja 1% osalt, mis ületab 200 000 krooni. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 1. aprill 2010 ja sellest hetkest on taotluste nimekiri lõplik. Võrdsete taotluste puhul eelistatakse ajaliselt pikaajalisi elanikke ning taotlusi, milles märgitud elamus elab suurem arv kuni 18‑aastasi lapsi.
Kokkuvõtteks ütlen, et see eelnõu on väga olulise märgilise tähendusega. Riik annab selge signaali, et just hajaasustusega piirkonnas elavate inimeste toetamine on riigile oluline. Meile on oluline, et vaatamata materiaalselt mõnevõrra raskematele tingimustele ei koliks siiski kõik inimesed linnadesse, vaid hoiaksid alles traditsioonilist Eesti elustiili. Seetõttu on sellel eelnõul väga suur sümboolne väärtus. Ma palun väga Riigikogul seda eelnõu toetada! Aitäh!

Tänan! Ettekandjale on küsimusi. Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Kas kõnealune eelnõu loob üheselt konkurentsieeliseid vaid võrguettevõtetele või saab kõne alla tulla ka selline lahendus, et sama mehhanismi alusel õnnestub luua autonoomseid ja paikseid jõujaamu, selleks et tagada energiavarustus ka võrgust lahtiühendatult?

Eelnõu räägib elektrivõrguga liitumisest. Praegune elektrituruseadus lihtsalt ei võimalda elektrivõrguga liitumist eraldi üleüldse toetada. See seadusmuudatus loob selle võimaluse.

Peep Aru, palun!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! See on kahtlemata tõsine samm regionaalpoliitikas, paljudesse majadesse võib tänu sellele valguse saada. Aga minu küsimus on selline. Kõigepealt palun ma informatsiooni, kui palju või mitmesse majja sinu arvates sellel aastal valgus jõuab ja kui palju selleks aastaks eraldatud vahenditest me suudame ära kasutada. Lõpuks siis küsimus: kas oleks olnud võimalik see eelnõu kiiremini siia Riigikokku saata, et paljude inimeste elu kohe valgemaks teha?

Selle aasta võimaluste kasutamine sõltub ka eelnõu Riigikogu menetlemiskiirusest. Eelnõu kiideti valitsuses heaks ja saadeti Riigikogu poole teele sel ajal, kui Riigikogu töös oli vaheaeg, see juhtus juba suvel. Sellel aastal oli tinglikult selleks ette nähtud 11 miljonit krooni. Seda raha saab kasutada tegelikult ka järgmisel aastal, kuna seda on võimalik üle kanda sihtasutusele. Sealt ta taotlejate jaoks kaotsi ei lähe. Kas oleks võimalik seda kiiremini menetleda? Oleks võinud ju kõik eelnõud juba aastaid tagasi valmis teha, aga minu tööloleku ajal on kogu aeg sellega väga intensiivselt tegeldud. See defineerimine iseendast ei olnud kerge. Praegu tundub, et kaks punkti on eelnõus kirjas, et mis seal siis ikka! Aga läbirääkimised eri osapooltega, võrguettevõtjatega, eri ministeeriumidega, et leida lahendus, mis ühelt poolt tagaks lahenduse neile, kes on tõsiselt hädas, ja teiselt poolt ei oleks kinnisvaraarendajate rahapumbaks, võttis mõne kuu aega. Suveks me selle valmis saime.

Valdur Lahtvee, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas teil oli selle eelnõu ettevalmistamisel energiaspetsialistidega juttu, et selleks, et elektrit inimeste heaks tööle panna (mis on väga vajalik inimestele, kellel elektrit ei ole), on võimalik toimetada elektrit inimestele traate mööda, millele praegune eelnõu kahtlemata kaasa aitab, aga elektrit on võimalik toota ka kohapeal? Paljudel juhtudel, kui alajaam on tarbijast väga kaugel, jääb selle kauguse tõttu voolu kvaliteet, ükskõik milliseid tänapäevaseid seadmeid kasutada ja liitumisi välja ehitada,  kehvaks. Kas poleks mõistlik nende voolust ilmaolevate inimeste elektrimure lahendada autonoomseid seadmeid paigaldades?

Nagu ma rõhutasin, see eelnõu käsitleb just elektrivõrguga liitumise küsimusi. Ega ta ei välista seda, et keegi tahab endale elektritootmist rajada. Aga meie toetame siin elektrivõrguga liitumist, mitte elektri tootmist kui niisugust.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma näen seletuskirjas ja ka seaduseelnõus seda, et arvestatakse tärminiga 2008. aasta 1. jaanuar, millal elamu pidi olema rahvastikuregistrisse kantud taotleja alalise elukohana. Aga miks on arvestatud ainult selle 2008. aasta 1. jaanuari seisuga, mitte ei ole arvestatud reaalsete vajadustega, mis on sellel aastal ja ka järgmisel aastal veel juurde tulemas? Ilmselt ei saa vaadelda üksnes nii, et küsimus on võib-olla seotud kinnisvaraarendajatega. On ka ju palju teisi valikuid.

Selle eelnõu mõte on aidata inimesi, kes praegu elavad ja on juba enne selle eelnõu seaduseks saamist reaalselt elanud sellistes majapidamistes, kus ei ole elektrit, ja inimesed ei suuda seda ka ise hankida, sest nad ei suuda liitumistasu maksta. Ma arvan, et riik peaks esmajärjekorras tegelema nende inimestega. See on ka märk, et me hoolime nendest inimestest. Kui programm saab täidetud, need inimesed saavad endale elektriühenduse, siis miks mitte, kui riigil on võimalusi, võib hakata järgmises etapis soodustama ja toetama seda, et keegi läheks täiendavalt hajaasustusega piirkonda elama. Aga ma arvan, et esmajärjekorras peaks meie prioriteet olema inimesed, kes juba seal elavad ja kes ei saa näiteks pesumasinat kasutada sellepärast, et neil elektrit ei ole.

Valdur Lahtvee, palun!

Hea minister! Oma eelmise küsimusega ei pidanud ma kindlasti silmas elektri tootmist elektri müügi pärast, vaid ikka sedasama, et pesumasinates oleks vool, mida ka teie praegu siin näiteks tõite, ikka sedasama baasvarustuse tagamist igapäevavajadusteks ühel perel, ühel talul. Ma küsin siis uuesti ja teistmoodi. Kas eelnõu ette valmistades ei kaalunud te asjaolu, et väga paljud autonoomsed seadmed, mis selle vajaduse rahuldavad, on praegu turul odavamad kui kalli elektriühenduse väljaehitamine, mis ei taga voolu kvaliteeti, kuna vahemaa alajaama ja tarbija vahel on liiga pikk? Seetõttu oleks maksumaksja raha kasutamise efektiivsust silmas pidades õige, kui kohalikest oludest lähtuvalt oleks võimalus ka autonoomsete elektritootmisseadmete soetamist ja rajamist sarnastel alustel toetada.

Aitäh! See eelnõu tähendab ühe peatüki lisamist ja see on liitumistasu maksmise toetuse peatükk. Jutuks olid ka olukorrad, kui võiks kaaluda teisi lahendusi, aga see eelnõu neid ei käsitle. On väga palju taotlejaid, kellel on olnud alaline elektriühendus ja kellelt see lihtsalt ära varastati. Keskmiseks liitumistasuks on arvestatud 300 000 krooni majapidamise peale. Mitmel juhul on see odavam, aga osal juhtudel ka kallim.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ega ikka päris ei saa aru küll, miks peab olema selleks tärminiks just 1. jaanuar 2008, kui väga hästi ja selgelt on sõnastatud, et see kriteerium on kehtestatud regionaalpoliitilise tasakaalu tagamiseks ja et seda kasutatakse ka elu tagasitoomiseks hajaasustusega piirkonda. Minu küsimus on aga hoopis arvude kohta. Kui palju Eestimaal on praegu peresid või talusid, kus ei ole elektrit, kes seda vajavad ja kes teie esitatud kriteeriumi kohaselt elektri saavad, ja kui palju järele jääb neid, kes elektrit ei saa?

Aitäh! 2007. aasta alguses oli Siseministeeriumis teadaoleva info kohaselt umbes 700 elektrita majapidamist. Kui me maavalitsuste kaudu kogusime täpsustavaid andmeid, siis saime detailsemad andmed 500 majapidamise kohta. Aga pärast täpsustamist laekus veel andmeid üksikute majapidamiste kohta. Selles suhtes ei ole loetelu päris ammendav. Me oleme analüüsinud neid andmeid, mis meil olemas on, ja me räägime praegu tinglikult kuni 100 majapidamisest. Me ei saa päris täpselt hinnata, aga tinglikult me hindame, et on 100 majapidamist ja kokku võttes 30 miljonit krooni.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Viimasest vastusest sai selgeks, et tegelikult on just nagu 500 majapidamist, aga toetuse saajate hulka kuulub 100 majapidamist. Mis saab ülejäänud 400 majapidamisest, kes ilmselt vajaksid ju ka liitumiseks toetust?

Nagu ma siin rõhutasin, kriteeriumide paikapanek ei olnud sugugi lihtne. Aga praeguses sõnastuses nad ilmselt kõige paremini väljendavad just õigluse aspektist seda, et toetus läheks nendele, kes on juba mõnda aega hajaasustusega aladel elanud ja kelle elamu on vana. Ei ole mitte nii, et hiljaaegu tuli mõte suvila ümber ehitada teiseks koduks, vaid on tegemist suhteliselt vana talumajapidamisega, kust elektriliin näiteks ära varastati. Lahendame kõigepealt nende inimeste probleemi ära. Kui on jõukust toetatavate ringi laiendada, siis võib seda edaspidi arutada ka selles kontekstis, kuidas ikkagi on tagatud võrdse kohtlemise põhimõte. Nagu te näete, me oleme siin väga hoolega kaalunud neid juhtumeid, kui inimesed jäid seaduste tõttu sellesse aega, et teised said liituda tasuta, aga nemad mitte, ja siis öeldi neile ühel päeval, et ole hea, liitu, aga maksa turuhinda. Samamoodi see, et kui osal juhtudel oli korralik võrguettevõtja, kes jäi turul elama ja tagas inimestele ühenduse ka edaspidi, siis olid teatud majapidamised, kelle võrguettevõtja kadus ära, kõik pesid käed probleemist puhtaks ja ütlesid, et nende asi see ei ole. Me lahendame nende inimeste probleemi, kes jäid sellesse õnnetusse auku ja teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Ma arvan, et nende inimeste mure on meie jaoks esmajärguline.

Marek Strandberg, palun!

Hea minister! Küsime siis kolmandat korda ja veel selgemalt. Kui elektrivõrguga liitumine on maksumaksja jaoks kallim kui autonoomse elektritootmiskompleksi rajamine, kasutagu see siis generaatorit, päikesepaneele või väikest tuulegeneraatorit ja akuparteid, kas siis teie ministrina eelistate kasutada kallimat või odavamat lahendust, selleks et elektrita majapidamisele tagada elektrivool?

Aitäh! Mul on teile ettepanek. Esitage eelnõu autonoomse elektritootmise toetamise kohta vastavalt tingimustele. Kui seadusandja peab seda vajalikuks, siis võib ju seda toetada.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma täpsustan, kas ma sain õigesti aru, et jutt oli erinevatest arvudest majapidamiste kohta, kus ei ole elektrit. Kas vastab tõele, et valdavalt on nendel juhtudel, mis nende kriteeriumide alla hetkel ei mahu, tegemist suvilate, suvemajade ja teiste selliste hoonetega?

Jah, need, kes toetust nende kriteeriumide järgi ei saaks, on, esiteks, inimesed, kes reaalselt praegu seal ei ela, aga kes hea meelega näeksid, et neil võiks olla kuskil teine majapidamine, näiteks elukoht ainult suveks. Kindlasti ka kinnisvaraarendajad, kes jälgisid väga tähelepanelikult, kui me seda eelnõu ette valmistasime, et äkki saaks mõne maatüki hinna selle abil üles lüüa, sest kui me saame maksumaksja toetusega sinna elektriühenduse, siis on ju selge, et kinnistu väärtus väga tugevasti tõuseb. Need olid eelkõige need kategooriad, keda me püüdsime välistada. Tõesti, neil, kes praegu reaalselt raskustes elavad ja võib-olla kõhklevad, kui kaua nad veel jaksavad, kas nad peavad ilma elektrita vastu ja võitlevad edasi või ei, on nüüd kindlustunne, et riik on ka nende poolel.

Ma tänan teid, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu 311 arutelu esimesele lugemisele saatmiseks suurde saali oli majanduskomisjoni päevakorras s.a 13. oktoobril. Eelnõu esitlesid meile regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja tema nõunik Aivo Vaske. Peab ütlema, et minister Kiisler andis komisjoni liikmetele põhjaliku ülevaate eelnõust, küsimused olid täpsustava iseloomuga ja arutelu oli põhjalik nagu ka täna siin suures saalis.
Kui anda ülevaade, millel komisjon täpsemalt peatus, siis komisjoni liikmed viitasid muu hulgas võimalusele, et maapiirkondades võib olla palju selliseid elamuid, mis ei ole nõuetekohaselt registrisse kantud. Samuti tunti huvi, kui palju on ilma elektriühenduseta majapidamisi, kuidas nad geograafiliselt jaotuvad. Paluti täpsustada, kas selle projekti elluviimiseks 2008. aasta riigieelarvesse planeeritud 11 miljonit krooni kandub üle järgmisesse, 2009. aastasse, sest tõenäoliselt ei jõuta neid summasid ju mõistuspäraselt rakendada. Tunti huvi, milline on kohalike omavalitsuste roll selle eelnõu valguses. Minister Kiisler täpsustas meile, nagu me ka täna kuulsime, et kokku on sadakond kriteeriumidele vastavat majapidamist, mis asuvad üle Eesti. Kuulsime, et riigieelarves kuulub kõnesolev elektriprogramm hajaasustuse programmi alla, kuhu kuulub ka meile juba tuntud veeprogramm, nn kaevuprogramm, mis, mul on hea meel öelda, Kagu-Eestist alguse sai, juhtprojekt viidi kõigepealt ellu Võru maakonnas sealsete tublide meeste eestvõttel. Selleks ei olnud vaja seadusmuudatust. Liitumistoetuse eraldamise ja kasutamise järelevalve ning tagasinõudmise ülesanne antakse halduslepinguga osaliselt üle EAS‑ile, mille asutajaks on riik, nagu me teame. Põhimõtteliselt on nõnda, et kui riigieelarves ettenähtud vahendid on EAS‑ile üle antud, siis saab neid toetusi sama sihtasutus välja anda ka järgmisel aastal. Nii et sealt tuleb see paindlikkus ning raha ei ole riigieelarvega üksüheselt jäigalt seotud. Proportsiooni ministeerium muuta ei kavatse, omaosaluse ja riigi abi proportsioon jääb samaks, ning samuti jääb samaks proportsioon veeprogrammi ja elektriprogrammi vahel. Kohalikud omavalitsused on kaasatud, et koguda andmeid, ning taotluste esitamine hakkab käima kohalike omavalitsuste kaudu, mis on täiesti normaalne, sest kes siis paremini teavad inimeste vajadusi kui kohalikud omavalitsused.
Juhtivkomisjoni ettekandja, eelnõu menetleja meie komisjoni poolt on kolleeg Hannes Astok, kes andis komisjonis ülevaate töögrupis toimunud aruteludest ning märkis, et eelnõu läheb esimesele lugemisele muudetud kujul, sest on tehtud redaktsioonilisi ja tehnilisi korrastusi tulenevalt Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamusest, keeletoimetaja märkustest ja töögrupi ettepanekutest sõnastuse kohta. Ta tegi ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu 311 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks algataja nõusolekul muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga s.a 21. oktoobril. Ettepanek on esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. oktoober kell 12. Majanduskomisjon toetas neid ettepanekuid konsensuslikult. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Valdur Lahtvee Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Härra juhataja! Head kolleegid! Meie fraktsiooni paneb küll imestama härra ministri suutmatus aktsepteerida seda teadmist, et maksumaksja raha tuleb efektiivselt kulutada. Ta kohe keeldub sellel teemal arvamust avaldamast. Me oma järjest täpsemaks minevate küsimustega tahtsime ministrilt teada, et kui on ikka mõistlik odavamalt asi korda saada ja täita seda eesmärki, milleks on regionaalsete erinevuste silumine hajaasustuses, nende inimeste toetamine, kes on elektrivooluta (see on väga õige ja vajalik tegevus ja eesmärk, mida meie erakond täiesti toetab), siis miks ei või me seda teha efektiivselt, mõistlikult. Need inimesed peavad voolu saama. Kui on mõistlik, kui on odavam seda voolu neile viia traate pidi, siis teeme seda. Aga kui ei ole mõistlik? Me näeme eelnõu seletuskirjast, et keskmine liitumistasu hajaasustusega alal on 300 000 krooni, mis tähendab, et kui majapidamine on alajaamast keskmisest kaugemal, siis see tasu on 500 000 või 800 000 või 1 200 000 krooni. Kui me teame, et turul on autonoomsed elektritootmise seadmed, mis ühe majapidamise vajaduse sellesama 230 voldiga rahuldavad ära 250 000 krooni eest või 350 000 krooni eest, miks me siis nelja majapidamise asemel ainult ühe majapidamise elektrivooluga varustame, kuna raha ei jätku, sest me läheme kõige kallima variandi peale? Ei ole mõistlik piirduda ainult võrguühenduse toetamisega. Vastavalt energiaspetsialistide seisukohale on mõistlik konkreetse juhtumi puhul anda võimalus samadel alustel taotleda ja saada toetust ka autonoomsete elektrivarustusseadmete soetamiseks ja püstitamiseks, kui see tuleb odavam ja tagab kvaliteetse voolu. Ma olen neli aastat Eesti Energias töötanud ja kinnitan teile, et see küsimus – vooluta majapidamiste varustamine – oli pidevalt üleval Eesti Energia juhtkonnas. See, et see investeering kallis on, et sealt raha tagasi ei tule ja et riik toetama peaks, oli kogu aeg teada. On väga hea, kui riik toetama hakkab, me igati toetame seda, aga tuleb lähtuda tervest mõistusest ja samadel alustel toetada, kui on mõistlikum, kui on odavam, autonoomsete elektritootmisseadmete rajamist. Me tuleme välja selle parandusettepanekuga. Väited, just nagu elektrituruseadusega ei saaks seda probleemi lahendada ja seda sellisel moel ette panna – no tule taevas appi! Ei ole need seadused pühad lehmad, need on meie muuta, et eesmärk saaks saavutatud, ning võimalikult optimaalselt ja efektiivselt. Aitäh!

Tänan teid! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on seda seaduseelnõu juba mõnegi kuu oodanud. See on väga vajalik seaduseelnõu ja sellega saab lahendatud maal sama oluline küsimus, nagu lahendati kaevuprojektiga ehk hajaasustuse veeprogrammiga. Peab tõdema, et ka hajaasustuse veeprogrammist ei saa rahastada vesioinaste ehitust. See on praegu mõistlik, sest toetatakse neid veelahendusi, mis annavad pidevalt vett. Võib-olla tullakse kunagi ka hajaasustuse veeprogrammis selle juurde, et vesioinad saaksid rahastuse, ja kui rohelised teevad selle ettepaneku, et me kunagi siin saalis arutame ka väiksemaid ja ühe majapidamise jaoks mõeldud elektrilahendusi ja nende riigipoolset toetamist, siis võime seda teha. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab selle seaduseelnõu kiiret menetlemist Riigikogus ja loodame, et kuhugi metsatallu juba sellel aastal valgus jõuab. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 311 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoobri 2008 kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on eelnõu 281 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu on toodud teie ette kolmel põhjusel.
Esiteks, siin on esitatud regulatsioon, mis võimaldab meil käsitleda patenditaotluste salastamist võimaldavaid juhtumeid, need on nn riigikaitselised leiutised. See vajadus tuleneb ühtepidi elust enesest, aga teistpidi ka sellest, et Eesti on NATO liige ja see eeldab, et me saaksime liituda kaitsealaste leiutiste salajasuse vastastikuse kaitse lepinguga. Need on lepingud, mille kohaselt lepinguosalised riigid kohustuvad vastastikku kaitsma patenditaotlusega esitatud kaitsealaste, riigikaitse seisukohalt oluliste leiutiste salajasust. Sellised leiutised võivad olla näiteks leiutised, mida kasutatakse sõjalises tegevuses. Kehtiva riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega on loodud küll võimalus, et kaitseminister saab tunnistada neid riigikaitselisi leiutisi riigisaladuseks, kuid samas ei näe patendiseadus praegu ette võimalust salastada selliste leiutiste kohta esitatud patenditaotlusi. See eelnõu loob sellisteks võimalusteks õiguslikud alused.
Teine põhjus on see, et seadus näeb ette üldpõhimõtted patenditud leiutiste riiklikuks ärieesmärgita kasutamiseks. See regulatsioon praeguses praktikas seondub ennekõike aidsivastase võitlusega. Seaduseelnõu täienduse eesmärk on võimaldada riigil teatud juhtudel, näiteks epideemia korral või eriolukorras, patenditud leiutise kasutamist patendiomaniku loata. Tuleb märkida, et eelnõu loob raamregulatsiooni. Süsteemi reaalne kasutamine saab võimalikuks siis, kui seadustes on reguleeritud ärieesmärgita kasutamise otsuse tegemise ja patendiomaniku kompenseerimise tingimused. Sotsiaalministeerium valmistab praegu sellist regulatsiooni ette.
Kolmas eelnõu algatamise põhjus on, et on vaja kõrvaldada mõningad tööstusomandi valdkonnas olevad praktilised probleemid, mitmetimõistetavused ja kitsaskohad. Olgu näitena toodud, et on vaja võimaldada suulist menetlust, täpsustada tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse jõustumisega seonduvat ja reguleerida muid üksikküsimusi.
Ma tänan teid tähelepanu eest ja palun Riigikogu toetust sellele eelnõule!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud majandus‑ ja kommunikatsiooniminister! Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 281 arutelu esimesele lugemisele saatmiseks toimus meie töökas komisjonis s.a 15. oktoobril. Me olime palunud komisjoni istungile majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, ministeeriumi nõuniku Ago Pelisaare ning Patendiameti nõuniku Raul Kartuse.
Minister andis meile ülevaate eelnõu eesmärkidest, nagu ka teile, head kolleegid, täna siin. Ei pea vajalikuks neid korrata. Patendiameti nõunik Raul Kartus esitas lisaselgitusi eelnõus tehtud muudatuste kohta. Toon välja, et need muudatused, mida eelnõu ette näeb, võib jagada kolme suurde rühma. Esiteks, patenditaotluste salastamist võimaldava regulatsiooni loomine. Siin on mõeldud nn riigikaitselisi leiutisi. Teiseks, patenditud leiutiste riiklikku ärieesmärgita kasutamist võimaldavate üldpõhimõtete loomine. See regulatsioon seondub HIV‑ ja aidsivastase võitlusega. Täienduse eesmärk on võimaldada riigil teatud juhtudel, näiteks epideemia korral või eriolukorras, patenditud leiutise kasutamist patendiomaniku loata. Kui on tõesti tegemist eriolukorraga! Kolmas rühm on praktikas ilmnenud probleemide ja kitsaskohtade likvideerimine tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.
Komisjoni liikmed esitasid küsimusi eelnõu rakendamisega seotud kulude kohta, apellatsioonikomisjoni töö kohta ja kompensatsioonimehhanismiga seonduvalt. Patendiameti nõunik märkis, et salastatud patenditaotluste süsteemi käivitamisega seoses vajab Patendiamet ühekordselt 457 000 krooni oma ruumide ja IT‑süsteemide salastatud teabe töötlemise nõuetega vastavusse viimiseks ja samuti igal aastal orienteerivalt 24 000 krooni valveteenuse lisakulude katmiseks. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Ago Pelisaar selgitas, et kehtiva regulatsiooni kohaselt ei jõustu apellatsioonikomisjoni otsus juhul, kui see leiab vaidlustamist kohtus. Kohus aga ei pruugi jõuda otsusele või võidakse mitte võtta asja menetlusse ja seega on ka eelnõusse sisse viidud muudatus vajalik apellatsioonikomisjoni otsuse täitmiseks.
Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok esitas ülevaate, mida on töörühm teinud selle eelnõuga seda esimeseks lugemiseks ja siia saatmiseks ette valmistades. Saime teada, et suve jooksul on algataja esindaja välja töötanud ja läbi rääkinud eelnõu täiendavad muudatused. Eelnõu muudetud tekstis tehtud täiendused ja redaktsioonilis-tehnilised korrektiivid tulenevadki eelnõu algataja ettepanekutest, samuti meie kantselei juriidilise osakonna arvamuses sisaldunud märkustest ning töögrupi arutelu käigus selgunud vajadusest täpsustada mõne sätte redaktsiooni. Loomulikult, kuna eelnõu tuli saali muudetud kujul, siis on ka seletuskiri vastavalt muudatustele ja täiendustele muudetud ja on saalis uues redaktsioonis.
Kolleeg Astok tegi ettepaneku saata kõne all olev Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga täna, 21. oktoobril s.a ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. oktoober kell 12. Komisjon toetas kõiki ettepanekuid konsensuslikult. Tänan!

Ettekandjale on küsimusi. Marek Strandberg, palun!

See on vist kõnesoov.

Ma tänan ettekandjat! Kas härra Strandberg soovib pidada läbirääkimisi? Selge. Avan läbirääkimised! Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Tegelikult selle eelnõuga lood nii roosilised ei ole, nagu majanduskomisjoni esimees just kõneles või minister meile esitas. See, mis seda roosilisust häirib, on nimelt küsimus, mis puudutab neidsamu salastatud patente või leiutiste salastamise mehhanismi. Mõnes mõttes on küllaltki tavatu see, millisel moel see on kõnealuses eelnõus ette nähtud. Nimelt näeb eelnõu ette mehhanismi, et kui leiutaja või patenditaotleja esitab patenditaotluse, siis on – kujutage ette! – patendiametnikul õigus esitada kahtlusi, et tegemist võib olla riigikaitse huvidega seotud patendiga, ja algatada n-ö selle asja salastamise menetlus. See on suhteliselt veider. Kust võtab patendiametnik selle pädevuse või milline on patendiametniku pidev juurdepääs kõnealusele salastatud informatsioonile, mille alusel ta üldse sellist otsust teha saab? See tähendab leiutaja jaoks võimalust, et tema leiutise registreerimine nihkub edasi kuid, enne kui see mehhanism käivitub ja mingitele arusaamadele jõutakse, aga see tekitab ka olukorra, et agaramad patendiametnikud (kes võivad ju täiesti olemas olla) tekitavad taas ühe kummalise tulva, millest meil siin saalis korduvalt on juttu olnud, nimelt, liigsete riigisaladusena käsitletavate tekstide tekke ühiskonnas, mida ei saa pidada mitte ühelgi moel mõistlikuks. Täpselt samal moel on antud sellesama eelnõuga kaitseministrile küllaltki märkimisväärne õigus otsustada riigisaladusena käsitletava leiutise leiutajale kompenseerimise üle majanduslike hinnangute andmise mehhanismi alusel või selle alusel, mis tulu selline asi turul vabalt kaubeldes võiks tuua, mis on ju ka tegelikult Kaitseministeeriumi pädevusest ja kaitseministri kui poliitilise isiku pädevusest küllaltki väljaspool olev asi.
Selgitan siinkohal. Mul on kurb meel, et ei majandusministeerium ega komisjon ei suvatsenud vaeva näha ja leida üles need mehhanismid, kuidas see on reguleeritud riikides, kus seda praktiseeritakse. Loogika, millest eelnõu lähtuma peaks, peaks olema selline, et arusaadavalt ei saa leiutaja n‑ö lambist või asjana iseeneses leiutada midagi, millel on riigisaladuslik tähendus, riigikaitseline tähendus või midagi muud sellist. Sellel inimesel peab olema eelnevalt lepinguline puutumus, riigisaladusele juurdepääsust tulenev puutumus kõnealuse informatsiooni ja kõnealuste seostega. Just nimelt lepinguline suhe, mis on eelnevalt paika pandud, peaks olema aluseks, et ühte, teist või kolmandat leiutisena käsitletavat asja saaks üldse salastada. Seda ei saa teha ametnike suvast lähtuvalt, sest me teame, et ametnike suva, kui see on liiga suur, võib olla omavoli aluseks ja võib olla täiesti selgelt põhjuseks, miks alusetult genereeritakse juba mainitud riigisaladusi. Seda enam on väga veider, kui ühtäkki leiutaja, kellel on vaba voli kasutada enda käsutuses olevat informatsiooni, mis tulevikus võib kujuneda riigisaladuseks, juhul kui ta soovib patenteerida, peaks nagu ette teadma, kellele millist patenteerimise või leiutise kohta käivat informatsiooni ta võiks levitada või mitte. Tegelikult läheb seesama eelnõu päris märkimisväärselt vastuollu nii tavaloogikaga kui tegelikult ka inimese põhiseaduslike õigustega. Selle tõttu oleks otstarbekas see osa komisjoni edaspidises tegevuses väga põhjalikult läbi töötada ja eelnõu sellistest lapsikustest priiks teha. Roheliste fraktsioon sellekohased parandused kindlasti teeb. Loodetavasti leiavad need sisulist arutelu nii komisjonis kui ka ministeeriumi poolt ja me ei tekita järjekordset seadusteksti, millega nagu imekatlas keedetakse saladuste putru meile n‑ö järamiseks siia aina juurde ja juurde. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 281 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoobri 2008 kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud.
Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on päris mahukas ja põhiliselt keskendub see Euroopa Liidu määrustest tulenevatele kohustustele. Samuti näeb see ette, kuna lennundus on väga rahvusvaheline valdkond, muude rahvusvaheliste organisatsioonide, põhiliselt ICAO ehk Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud valdkondlikest nõuetest tingitud muudatusi ning seni Eesti lennundusseaduses reguleerimata lennundusjulgestusalaseid sätteid.
Ma annan lühikese loendi sellest, mida muudetakse. Kõigepealt täpsustab seadus õhusõiduki lennukõlblikkust ja jätkuvat lennukõlblikkuse kontrolli puudutavat regulatsiooni, laiendades Lennuameti õigusi ja kohustusi lennukõlblikkuse kontrolli teostamisel. Seadus laiendab oluliselt riiklikku järelevalvet teostava ametniku järelevalvealaseid õigusi, andes muu hulgas õiguse kõrvaldada lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel ilmneb, et tema pädevus ei vasta nõuetele või kui isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu‑ ja keskkonnaohutus või turvalisus. Vähendamaks raadioside väärtõlgendamise võimalikkust õhusõidukite käitamisel Eesti õhuruumis, lisandub nõue juhinduda kahepoolses raadiosides lendamisel ühtlustatud raadioside reeglitest. Regulatsioon täiendab lennundusspetsialistide terviseseisundi kontrolli reegleid, täpsustades, milliseid otsuseid teevad ning tervisetõendeid väljastavad erialaarstid, arstlik komisjon ja Lennuamet. Seadusega täiendatakse nõudeid meeskonnaliikmetest esmaabi andjatele, esmaabivahenditele ja koolitusele. Eelnõuga lisandub lennunduse erialakeele oskustaseme testimist puudutav regulatsioon ärilises lennutranspordis, tagamaks lennujuhtide ning pilootide võõrkeeleoskuse taseme vastavus Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni konventsiooni lisas 1 sätestatud vähemalt neljandale keeleoskustasemele. Eelnõu täiendatakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse ning kaitsevööndiga seotud sätetega. Selle seni puuduva täpsema regulatsiooni lisamine on vajalik seoses lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevuste kindlaksmääramisega. Seaduses täpsustatakse lennundusjulgestuse korralduslikke aluseid, millest moodustati seadusesse iseseisev peatükk. Muudatuse alusel kuulub asutamisele kaitselennunduse õhusõidukite register, mille eesmärk on reguleerida kaitselennunduses riigikaitseks kasutatavate õhusõidukite andmete töötlemist. Muudatused tehakse ka seoses tsiviilõhusõidukite registri ümbernimetamisega õhusõidukite registriks.
Riigilõivuseaduses viiakse riigilõivuseaduses olevad Lennuameti toimingute sätted kooskõlla lennundusseaduses tehtud riigilõivualaste muudatustega. Eelnõus on tõstetud Lennuameti tehtavate toimingute eest võetavaid riigilõivusid, sest praegu kehtivad määrad ei ole kulupõhised. Uues seaduses on lõivu suuruse arvestamisel võetud arvesse Lennuameti toimingute töömahtu ja konkreetse toimingu kulu, arvestatuna tunnihinnas. Seejuures on oluline märkida, et seaduses sätestatud toimingute tegemisel võivad olenevalt toimingust olla ühel ajahetkel kaasatud Lennuameti eri struktuuriüksused. Uute riigilõivumäärade kehtestamisel on lähtutud Lennuameti analüüsist toimingute kulupõhisuse täpsustamiseks.
Aitäh ja palun seda eelnõu toetada!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 330 arutelu täiskogusse esimesele lugemisele saatmiseks toimus meil s.a 11. oktoobril. Komisjoni istungile olid kutsutud majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, tema juhitava ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja asetäitja Allan Mäll, peaspetsialist Kertu Martšenkov, Lennuameti peadirektor Koit Kaskel ja Lennuameti juriidilise osakonna juhataja kohusetäitja Gerli Rebane.
Ma ei hakka, head kolleegid, andma teile täiendavat ülevaadet eelnõu kohta, sest härra minister äsja just teie ees ülevaate esitas. Kuid toon välja kõige olulisema muudatuse, mis on eraldi sisse viidud. See on peatükk lennundusjulgestusalaste ülesannete ja vastutuse kohta. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus‑ ja merendusosakonna juhataja asetäitja Allan Mäll selgitas, et need seadusmuudatused peaksid tagama lähiaastatel lennuohutuse, lennujulgestuse korraldamise ja lennundustegevuse järelevalve alused. Suur osa muudatustest tuleneb Euroopa Liidu määrustest tulenevate kohustuste täpsustamise vajadusest ning Lennuameti ja ministeeriumi koostöös kaardistatud probleemidest. Valdkonnapõhiselt on eelnõusse suurema muudatusena lisatud lennundusjulgestuse peatükk.
Tuleb märkida, nagu selgus ministeeriumi esindajate sõnavõttudest, et on valmimas uus ja täiuslik lennundusseaduse eelnõu, mis loodetavasti peaks seadusandja laudadele jõudma selle aasta lõpuks.
Küsimusi esitasid kolleegid, eeskätt kolleeg Kalev Kallo, kõrghoonete kõrgusepiirangute kohta seonduvalt sellega, kuidas lennuliikluse korraldamine läheb kokku tiheasustusega alade, linnade ehitustegevusega. Samuti avaldati arvamust, et sertifikaadi muutmise aluseid peaks selguse mõttes täiendama. Küsimustele vastasid ja lisaselgitusi andsid Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Lennuameti esindajad.
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõus on enne esimest lugemist tehtud vastavalt majanduskomisjoni töögrupis arutatule tehnilisi muudatusi ja täpsustusi ning viidud eelnõu vastavusse Riigikogu normitehnilise eeskirjaga, mistõttu majanduskomisjon esitab eelnõule täiendava seletuskirja.
Juhtivkomisjoni ettekandjaks või eelnõu vedajaks meie komisjonis on kolleeg Hannes Astok, kes tegi kolleegidele ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul ja koos majanduskomisjoni seletuskirjaga s.a 21. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. oktoober kell 18. Komisjon toetas neid ettepanekuid konsensuslikult. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 330 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. oktoobri 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse, ravimiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, riigilõivuseaduse, riiklike peretoetuste seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ning puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on suur rõõm näha juba Riigikogu kõnetoolis sotsiaalminister Maret Maripuud. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Valitsus on Riigikogule esitanud ohvriabi seaduse, ravimiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, riigilõivuseaduse, riiklike peretoetuste seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ning puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatused loetletud seadustes on seotud 2009. aasta riigieelarve tulude ja kulude planeerimisega.
Nüüd kõigest täpsemalt. Ohvriabi seaduse muudatus toob kaasa selle, et abi ei saa telefoni teel öisel ajal. Seni töötas telefon iga päev ka õhtul kella 5-st öösel kella 3-ni. Tööpäeviti jäävad riikliku ohvriabi töötajad telefoni teel nõu andma endiselt kella 8-st kella 17-ni ja nii nagu praegugi kutsutakse ohvriabitöötajad ka edaspidi eriolukordade puhul operatiivselt välja.
Ohvriabi on mõeldud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvritele. Helistajatele anti nõu, kust nad abi saavad, ning suunati vastavate organisatsioonide poole. Tuleb tunnistada, et seni pole ohvriabitelefon väga populaarne olnud. Selle töös on olnud puudujääke ja seepärast teeme ettepaneku lõpetada selle rahastamine riigieelarvest. Küll aga näeme ette selle teenuse ümberkorraldamist ning rahastamist hiljem Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu.
Ravimiseaduse muudatustega võib Ravimiamet ravimituru arengu ja parema toimimise eesmärgil osutada tasulisi statistikaga ja laboriuuringutega seotud teenuseid. Näiteks koostab Ravimiameti ravimistatistika büroo regulaarselt ravimiturgu iseloomustavaid statistilisi koondaruandeid aruannete alusel, mida esitavad apteegid ja ravimite hulgimüüjad. Koondaruanded kajastavad ravimite müüki pakendite arvuna, käibena või defineeritud päevadooside arvuna 1000 inimese kohta ööpäevas. Viimane võimaldab võrrelda ravimite tarbimist ajas ja eri riikide kaupa. Koondaruanded on Ravimiameti veebilehel kõigile kättesaadavad. Spetsiifilisemate aruannete koostamine ei kuulu Ravimiameti põhiülesannete hulka, kuid nendest on huvitatud ravimitootjad, müügiloa hoidjad ja hulgimüüjad, näiteks oma turundusplaanide tegemiseks. Kuna Ravimiametil on andmeid kogu Eesti ravimituru kohta, on otstarbekas seda teenust huvilistele pakkuda. Samuti teeb Ravimiamet tavapäraselt laboratoorseid ravimite kvaliteedi kontrolli uuringuid, kuid on huvilisi, kes soovivad ravimipartiisid või näiteks ravimtaimi ise analüüsida, milleks on võimalik kasutada Ravimiameti laborit. Muudatustega luuakse võimalus teha statistika- ja laboriteenused tootjatele, apteegi- ja hulgimüügiteenuste osutajatele paremini kättesaadavaks. Sotsiaalministri määrusega kirjeldatakse selgelt, milline teenus on kõigile tasuta kättesaadav ning milliseid teenuseid on ettevõtjal võimalik lisaks tasu eest tellida.
Riigilõivuseaduse muudatusega tõstetakse Ravimiameti toimingute ravimiseaduse alusel võetavate riigilõivude määrasid, et need kataksid toimingutega seotud kulud. Näiteks tõstetakse Ravimiameti toimingute eest võetavate riigilõivude määrasid üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloa andmise või uuendamise taotluse ning tegevusloa muutmise läbivaatamisel.
Riigilõivude määrasid tõstetakse ka selleks, et need kataksid Tervishoiuameti toimingutega seotud kulud. Ametnike tööaeg mitmesuguste taotlustega tegelemisel on pikenenud. Seni kehtiv kord ei ole ka võrdne: näiteks proviisori tunnustamise eest, et ta saaks Euroopa Liidu liikmesriikides tööd teha, peab riigilõivu tasuma, kuid samaväärsete  tervishoiutöötajate tunnustamise eest mitte. Nüüd see erinevus kaob ja kõiki koheldakse võrdselt.
Riigilõivu peab hakkama maksma ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuse järgi. Töötervishoiuteenuse osutajana registreerimist taotlev inimene peab enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Enne seda riigilõivu ei olnud.
Ka peretoetuste seaduses on tehtud muudatusi. Toetusi üle vaadates lähtusime sellest, et kui me millestki loobume, siis on see toetus, ilma milleta on halb, aga on võimalik hakkama saada. Oluline on see, et säilivad kõik põhilised peretoetused. Eelnõuga lõpetatakse koolitoetuse maksmine. Koolitoetust said lapsed, kes õppisid algkoolis, põhikoolis, põhikooli baasil kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. Toetust maksti 450 krooni kooliaasta alguses. Koolitoetust hakati maksma 1994. aastal, toonane ja tänane olukord ei ole aga võrreldavad. Näiteks ei olnud toona koolitoiduprogramme, riik ei toetanud põhikooli töövihikute eest maksmisel. Suurpered ja pered, kellel on toimetulekuga raskusi, saavad taotleda sotsiaaltoetust kohalikust omavalitsusest. Paljud kohalikud omavalitsused maksavad puudust kannatavatele peredele ka nn ranitsatoetust.
Järgmine muudatus on see, et ajateenija lapse toetuse finantseerimine läheb Kaitseministeeriumi eelarvesse, sest tegemist on väga spetsiifilise toetusega. Kõiki riiklikke peretoetusi finantseeritakse praegu riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Ajateenija lapse toetus on 750 krooni kuus, toetuse suurus ja selle maksmise tingimused ei muutu. Muutub ainult see, et väljamaksjaks on Kaitseministeerium.
Eelnõuga lõpetatakse ka lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Vanemahüvitis ja lapsehooldustasu on asendussissetulekud vanema jaoks sel perioodil, kui ta tööl ei käi. Praegu ei maksta vanemahüvitist ja lapsehooldustasu üheaegselt sama lapse kohta. Järgmisest aastast ei maksta lapsehooldustasu koos vanemahüvitisega ühegi lapse kohta peres. Teisi peretoetusi, sealhulgas lapsetoetust, makstakse endiselt koos vanemahüvitisega. Lapsehooldustasule on õigus ühel vanematest, seda makstakse alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni summas 600 krooni kuus. Lisaks makstakse lapsehooldustasu 3–8-aastase lapse kohta, kui peres on veel alla 3-aastane laps või kui peres on kolm või enam last, summas 300 krooni kuus.
Samuti muudetakse töö- ja puhkeaja seadust. Kehtiv seadus annab töötavale vanemale alla 1,5-aastase lapse kasvatamisel vaheaegu lapse toitmiseks. Vaheaeg lapse toitmiseks on vähemalt 30 minutit iga kolme tunni järel. Eelnõu täiendades ei anta vaheaegu juhul, kui lapse kasvatamise eest makstakse vanemahüvitist. Kehtiva puhkuseseaduse järgi on isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi kümme tööpäeva isapuhkust. Muudatusega on isal õigus saada kümme tööpäeva tasustamata isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isal säilib õigus kasutada tasustamata puhkust. Muudatus puudutab ka rasedus- ja sünnituspuhkust. Nimetatud puhkust saab üksnes töötaja või avalik teenistuja. Seega saab praegu isa enne lapse sündi võtta puhkust vaid juhul, kui tulevase lapse ema on töötaja või avalik teenistuja. Selline vahetegemine ei ole põhjendatud ja tekitab ebavõrdsust. Eelnõu kaotab erisuse ning isapuhkuse kasutamisel enne ega pärast lapse sündi ei ole lapse ema õiguslik seisund oluline. Seega saab enne lapse sündi kasutada puhkuse õigust ka see isa, kelle lapse emal ei ole õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele.
Seadus jõustub üldises korras. Palun Riigikogu liikmeid eelnõu toetada!

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Muudatusega kaotatakse ohvriabi vältimatu abi korras telefoniteenusena osutamise kohustus. Kui palju siis meie armas valitsus nüüd ohvrite arvel eelarvesse raha säästab?

Nagu ma ütlesin, teenust osutatakse edasi. Kohustus öösel, kella viiest õhtul kella kolmeni öösel teenustelefoni valves olla kaob seaduses sätestatud kohustusena. Me otsime võimalusi, kuidas seda teenust pakkuda. Selle konkreetse telefoniteenuse ärajätmine toob kokkuhoidu 525 000 krooni.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Proua minister! Paar tundi tagasi oli meil infotunnis juttu, kuidas Sotsiaalministeerium laste eest hoolitseb. Ja nüüd ma kuulen siin – see oli muidugi ka enne  teada –, et koolitoetus, ranitsatoetus ja mitmed teised asjad kaovad meil ära. Mispärast niimoodi tehakse? Jälle võetakse ära kõige nõrgematelt – nendelt peredelt, kus on palju lapsi ja igal sügisel läheb suur raha laste kooli saatmise peale jne?

Aitäh! Nagu te teate, pidid sellel aastal kõik ministeeriumid kokku hoidma, ja nii pidi ka Sotsiaalministeerium kokku hoidma. Oma kärpeid tehes me analüüsisime igat toetust ja selle mõju perekonnale. Koolitoetusest loobumine avaldas pere vaesusriskile kõige vähem mõju, kui me võrdlesime koolitoetust teiste peretoetustega, näiteks lastetoetusega. See oli üks põhjus. Nii et oma kärpeid tehes lähtusime sellest, et selle toetuse kaotamine on halb, aga ilma selle toetuseta on võimalik hakkama saada. Ja ma meenutan, et 2008. aastast on alates esimesest lapsest tulumaksuvabastus, nii et peredele tuleb teiste meetmetega raha juurde. Tulumaksuvabastus esimest lapsest alates läks riigieelarvele maksma pea miljard krooni.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud minister! Tundub, jah, et see on praegu see eelnõu, kus kraabitakse kokku, mis veel kraapida annab. Võtame kas või selle isapuhkuse kompenseerimise lõpetamise, mis ei saanudki juurduda, ja ranitsatoetus ja lapsehooldustoetuse maksmine vanemahüvitist saavale maksjale jne. Just nimelt tervishoiust! Kui Ravimiameti toimingud muutuvad kallimaks, siis on selge, et ka arstirohtude hind tõuseb. Ja Tervishoiuameti puhul kasvab sisuliselt see tervisehoiu omaosalus. Ma küsiksin ka ikkagi, et miks me jälle võtame lastelt ja peredelt, nendelt kõige nõrgematelt. Ja just nimelt see koolitoetus oli tegelikult väga hinnatud, ma arvan, et isegi kõige rohkem hinnatud.

Aitäh! Siin on ühte küsimusse päris mitu küsimust sisse põimitud. Kordan veel kord, et Sotsiaalministeerium vaatas väga tõsiselt kõiki oma eelarve ridu ja me kärpisime neid toetusi, ilma milleta on halb, aga on võimalik hakkama saada. Mis puudutab riigilõivude tõusu nii Ravimiameti kui Tervishoiuameti puhul, siis see peab tagama parema järelevalve ja ei puuduta patsiendi rahakotti.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma soovin tänada proua Tuusi jõulise toetuse eest isapuhkusele! Tol ajal, kui me selle valimislubadusena välja käisime, ja ka siis, kui see algselt eelnõusse sisse kirjutati ja kui see seaduseks sai, ma nii suurt toetust ei märganudki. Ma usun, et nüüd, kui see toetus on väga suur ja majanduslikud võimalused aastate jooksul paranevad, võime selle kindlasti tagasi tuua.
Aga Heimar Lengil oli konkreetne etteheide, et kraabitakse kõige nõrgematelt, ja ta nimetas konkreetselt lapsi. Ma rõhutan, see asi ei puuduta mitte vaesemaid lapsi, vaid see puudutab absoluutselt kõiki lapsi. Mu küsimus teile, proua minister, on: kas Sotsiaalministeeriumi eelarves üldse on mõni selline koht, kus me eraldame toetusi ainult rikastele, et sealt oleks nagu lihtne kraapida, või ongi Sotsiaalministeerium oma loomult selline, et seal on kõik asjad suunatud nendele, kes abi vajavad?

Lastetoetuse maksmise põhimõtetes me juhindume universaalsuse printsiibist, kus me toetame lapsi sõltumata sellest, millistes peredes lapsed elavad.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab ka siiski emapalka, sest me teame, et see on eelarvest üle kahe miljardi. Ma ei taha tõstatada selle vajaduse või mittevajaduse küsimust, sest see on nii otsustatud ja kindlasti on ta ka vajalik, kuigi sündimuse kasvu selle tõttu ei ole tõepoolest täheldatud. Sündimus oleks kasvanud niisamagi, kui me võtame statistika aastate kaupa, siis me oleme just selles tipus, kus sündimus oleks ka ilma emapalgata tõusnud. Aga ma küsin hoopis teist asja: kas te olete vaadanud, milline on lastekodudesse tulevate laste kontingent ja kas seal on ka mingeid muutusi? Minul on vestlustest konkreetselt lastekodudega selline tähelepanek, et pärast emapalga kehtima hakkamist on poolteise kuni kaheaastaste laste hulk  lastekodudes suurenenud.

Aitäh! Viimased numbrid küll näitavad, et lastekodudes jääb laste arv väiksemaks, ja eelmisel aastal me tegime siin üheskoos seadusmuudatuse, mille kohaselt peredesse kasvatada võetavate laste eest maksab riik 1500 krooni asemel 3000 krooni. Nii et lastekodudes on laste arv vähenenud.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Siin üks eelkõneleja küsis, kas on mõni artikkel, mis on ainult rikastele ette nähtud. Nii ma küsiksingi siis: kas emapalga ülempiiri tõstmine on mõeldud rikastele või vaestele inimestele?

Aitäh! Ma teeks ettepaneku jääda selle eelnõu raamidesse, mis siin on. Aga kuna teema tõstatati, siis vanemahüvitise lagi – kokkuhoid oleks 12 miljonit krooni, kui me ei oleks seda muutnud. 55% vanemahüvitise saajatest on need pered või need naised või mehed, kes saavad oma põhipalka, ja keskmine vanemahüvitis, mida pere saab, on 10 044 krooni.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ma palun juba ette vabandust, et see läheb pisut eelnõust eemale, aga siiski ei saa jätta reageerimata väitele, mis siit saalist kõlas, et sündimus oleks tõusnud ka ilma emapalgata. Ma rõhutan, et jutt saab olla üksnes ja ainult vanemahüvitisest, mida on võrdselt emadega võimalik saada ka isadel. See on väga oluline, et poliitikud räägiksid selles osas õigesti. Aga mulle näib, et selle väite esitaja ei ole lugenud demograafilisi ülevaateid, mis räägivad hoopis vastupidist. On ilmne, et 20,7% – mõne aastaga sündimus ikka niimoodi päris juhuslikult tõusta ei saa. Sellesama eelnõu kontekstis on tekitatud hästi palju hüsteeriat selle ümber, et äkki peaks ikkagi vanemahüvitises midagi muutma. Nagu te näete, soov selleks on väga suur, ainult et sellest pole kasu!

Küsimus, palun!

Kas te kinnitaksite, et vanemahüvitise põhimõtted jäävad samaks ja noortel peredel ei ole põhjust muretsemiseks?

Jah.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabiseaduse, ravimiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, riigilõivuseaduse, riiklike peretoetuste seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ning puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu 349 oma istungil s.a 9. oktoobril. Sotsiaalminister Maret Maripuu andis ülevaate seaduseelnõust. Praegu ta peatus selle eelnõu sisul väga põhjalikult  ja seetõttu jätan ma ära selle, mida mina kavatsesin öelda. Teatan teile ainult, et komisjon otsustas saata eelnõu 349 esimesele lugemisele s.a 22. oktoobril ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on s.a 5. november kell 18. Selle otsuse poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja 3 oli vastu. Tänan!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuusi! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! See seaduseelnõu on nüüd tüüpiline näide valitsuse peataolekust ja närvilisest tõmblemisest, kuidas perede käest, tarbijatelt, ettevõtetelt, ettevõtjatelt raha tagasi võtta või siis neid kõrgemalt maksustada. Ikka selleks, et teha oma vigade parandust, päästa veel, mis päästa annab, raha juurde saada, lappida veel, mida lappida annab. Olgugi et kokku kerjatav rahahulk on tühine, võrreldes sellega, milline puudujääk on tegelikult ja teadlikult eelarvesse sisse planeeritud.
Selle seaduseelnõuga tehakse muudatusi seitsmes seaduses. Võetakse tagasi nii valimislubadusi kui ka kaotatakse juba aastaid toiminud ja hinnatud toetusi. Keskerakonna fraktsioon ei saa kuidagi nõustuda, et kaotatakse 450-kroonine kooli- ehk ranitsatoetus, mida riik on aastaid kooliaasta alguseks andnud. Seda kummalisem, et just selles eelarves on haridus prioriteediks kuulutatud! Pealegi, kuna koolis käijaid lapsi iga aastaga on vähemaks jäänud, on need summad ka aastatega kahanenud. Lapsevanemad peavad koolitoetust ikkagi väga suureks abiks, sest kooliaasta algul tuleb suured summad välja käia ja iga lisakroon on teretulnud. Mulle isiklikult helistas kolme lapsega lesk ja kurtis, et mis teha, Internetist tuleb ilmselt nüüd loobuda. Arvan, et see on nüüd küll kõige hellem koht, kust võiks raha ära võtta. Kas see 78 miljonit tõesti kaalub üles selle kahju, mis me peredele tekitame? Seletuskirjas on huvitavalt öeldud, et seadusandja võib halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda juhul, kui avalik huvi ümberkorralduse järele kaalub üles isiku mõistliku ootuse õigusliku olukorra püsimisse, ning et koolitoetuse maksmise lõpetamise põhjenduseks on ülekaalukas avalik huvi säilitada riigieelarve tasakaal.
Et see valitsus sööb oma sõnu, näitab ka isapuhkuse kompenseerimise lõpetamine. Alles jaanuaris hakkas see kehtima ja eelmise aasta detsembri keskel, n-ö viimasel tunnil sai see seadus siin kuumade sõnavõttudega vastu võetud. Küll räägiti pere- ja tööelu ühitamisest, uutest rollijaotustest, riigi hoolimisest, perede stressi vähendamisest kuni isadepäevani välja. Nende mõne kuuga hakkas juba 4000 isa seda toetust kasutama ja see protsent muutus tõusujoones. Nüüd siis on lõpp! Heale kolleegile Taavi Rõivasele ütlen, et ei maksa fantaseerida, Eesti Keskerakonna fraktsioon hääletas selle eelnõu poolt, aga me küsisime, kas meil ikkagi raha jätkub ja kas me oleme selleks piisavalt rikkad.
Niisamuti lõpetatakse vanemahüvitist saavale vanemale lapsehooldustasu maksmine iga lapse kohta peres. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et õiguste kokkusattumine ei tohiks tekitada ülekompenseerimist.
Ja siis veel, millest oli juttu – kokku hoitakse ohvriabi vajajate pealt! Kokkuhoid vaid 525 000 krooni! Nii et võtta saab ka sealt, kust midagi võtta ei ole. Ja kui me räägime ravimite hinnatõusust seoses käibemaksu määrade tõstmisega, siis on veel teinegi põhjus, miks ravimid kallinevad. Nimelt tõstetakse Ravimiameti toimingute eest makstavaid riigilõive, näiteks ravimite tootmise, müügiloa jne saamise eest jne. Nii et tulude laekumise kasvuks loodetakse saada umbes 3,5 miljonit. Aga küsime, kust see raha tagasi võetakse? Loomulikult ikka inimestelt ja arstirohtude hinna tõstmise abil.
Samuti on siin Tervishoiuameti toimingute nimekiri, mis teenused kõik kallimaks muutuvad. See on lausa väga mitme lehekülje pikkune. Toon ühe näite. Üldhaiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise tasu suureneb 3000 kroonilt 11 400-le, hooldushaigla puhul 2000 kroonilt 7800-le, keskhaigla puhul 5000-lt 23 000-le jne. Nii et kasv on enamasti ikka kolmekordne ja eeldatavasti loodetakse juurde saada 1,28 miljonit. Küsime jälle: kes selle siis kaudselt kinni maksab? Eks ikka tervishoid! Ja võimegi öelda, et praegu tõesti kraabitakse raha täiesti arutult kokku. Siin pole põhimõtteid, siin ei ole maailmavaatelist lähenemist! Lihtsalt kaudseid makse tõstetakse ja arstiabi läheb järjekordselt kallimaks. Keskerakonna fraktsioon sellist lastelt ja peredelt ärakraapimise ja kaudseid makse tõstvat eelnõu toetada ei saa ja me teeme ettepaneku eelnõu 349 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Samas on tulnud Riigikogu juhatusele Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ettepanek eelnõu 349 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 349 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.
Esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 5. november 2008 kell 18.
11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valituse algatatud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 319 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu. See on Euroopa Majanduspiirkonna laienemisleping, millega kehtestatakse nimetatud kahe riigi Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemise tingimused. Euroopa Majanduspiirkonna leping jõustus 1994. aastal ja andis Euroopa vabakaubandusühenduse riikidele võimaluse osaleda soovi korral Euroopa Liidu siseturul. Praegu laienevad Islandile, Liechtensteinile ja Norrale Euroopa Liidu siseturul kehtivad kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõtted ning konkurentsi ja riigiabi reeglid. Lisaks võimaldab leping neil teha koostööd Euroopa Liiduga ka teistes valdkondades, näiteks keskkonna- ja teadusküsimustes. Leping ei hõlma põllumajandus- ja kalandussaaduste kaubandust.
Euroopa Majanduspiirkonna tõrgeteta toimimine eeldab, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised. Eelmine Euroopa Majanduspiirkonna laienemisleping oli tingitud Euroopa Liidu laienemisest 2004. aastal, see sõlmiti 14. oktoobril 2003, seda kohaldati ajutiselt alates 1. maist 2004 ning see jõustus 6. detsembril 2005. Käesolev Euroopa Majanduspiirkonna laienemisleping on tingitud Bulgaaria ja Rumeenia liitumisest Euroopa Liiduga. Sellel lepingul on 31 osalist, Euroopa Ühendus ja 25 Euroopa Liidu liikmesriiki, Island, Liechtenstein ja Norra ning Bulgaaria ja Rumeenia. Leping allkirjastati 25. juulil 2007 Brüsselis ning seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. augustist 2007. Euroopa Ühendus ja 11 Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole veel Euroopa Majanduspiirkonna laienemislepingut ratifitseerinud ega heaks kiitnud. Leping jõustub esimesel päeval pärast seda, kui viimane ratifitseerimis- ja heakskiitmiskiri on hoiule antud. Tänan teid tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 319 täiskokku esimesele lugemisele saatmiseks oma 14. oktoobri s.a koosolekul. Me olime palunud majanduskomisjoni selgitusi jagama Välisministeeriumi büroo direktori Hellika Kirdi ja Välisministeeriumi lauaülema Veikko Montoneni. Nad andsid selgitusi, millega on tegemist, ja seda tegi täna ka lugupeetud rahandusminister Ivari Padar. Ma ei pea mõttekaks hakata seda kõike taas üle kordama. Oluline on, et seadusega me ratifitseerime Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ning see leping kehtestab nende kahe riigi Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemise ja selle tingimused.
Komisjonis võeti minu ettepanekul vastu järgmine otsus: saata kõnealune eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 22. oktoobril, teha täiskogule ettepanek seaduseelnõu 319 esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 5. november kell 18. Kõiki neid ettepanekuid toetas meie komisjon konsensuslikult. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 5. november 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõu eesmärk on muuta maksude maksmine ja tasaarvestamine lihtsamaks ja efektiivsemaks nii maksumaksjale kui riigile. Senise ligi saja eri tüüpi viitenumbri asemel võetakse kasutusele üks, maksumaksjapõhine nn ettemaksukonto. Ettemaksukontole raha kandmise aeg on isiku enda otsustada, kohustuse kontolt mahaarvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Ühe ja sama tähtpäevaga maksukohustused täidetakse seaduses toodud järjekorras, esimeses järjekorras tasutakse isikustatud maksud ja maksed, mis on isikutelt kinni peetud, seejärel muud maksud ja kõrvalkohustused ning kõige viimases järjekorras muud riigieelarvesse laekuvad kohustused. Loetelust on võimalik erandit taotleda vaidlustatud asjade puhul, millel on tasumata jätmisel erinevaid tagajärgi, näiteks sunniraha trahvide ja asendustäitmise kulude puhul. Erinevad tagajärjed seisnevad selles, et kui jätta maks tasumata, hakkab jooksma intress, kui jätta trahv tasumata, siis intressi ei jookse.
Uue süsteemiga paraneb maksuhalduri haldussuutlikkus. Eelnõu võimaldab maksuhalduri initsiatiivil tasaarvestada erinevates maksuliikides olevaid võlgasid ja enammakseid. Kehtiva seaduse alusel tuleb tasaarvestamiseks esitada eraldi taotlus. Samuti lihtsustub maksuvõlgadelt arvestatavate intresside jaotamine. Intresse ei jaotata enam maksutulu saajate vahel, sest intressisummade haldamise ja edasikandmise kulud on ebaproportsionaalselt suured, võrreldes saadava tuluga.
Koos maksukorralduse seadusega muudetakse ka käibemaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja väärteomenetluse seadustikku. Seaduse jõustumiseks on planeeritud 2009. aasta 1. jaanuar. Tänan tähelepanu eest!

Kas kõik, austatud ettekandja? Teile on küsimusi. Helle Kalda, palun!

Aitäh! Kohalikud omavalitsused on teinud selle eelnõu kohta märkusi ja nad ei ole kõigega nõus. Miks peaks maksukorralduse muutus, st rahavoogude nihkumise koormus selle eelnõuga jääma kohaliku omavalitsuse kanda?

Tänan teid tähelepanu eest! Me oleme seda asja arutanud ka sellel aastal kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidades. Selle tulemusel oleme omavalitsuste jaoks suurendanud tulumaksuosa 11,95%-le ja tasandusfondi 25 miljoni krooni võrra.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga muudetakse ka tulumaksuseadust. Nimelt hakkavad tulumaksu ja maamaksu intressid laekuma nüüd riigieelarvesse, sellega jääb siis kohaliku omavalitsuse tulubaas väiksemaks. Olete püüdnud kompenseerida kohalikele omavalitsustele 0,03 protsendipunktiga üksikisiku tulumaksu laekumist. Kas see rahuldab kohalikke omavalitsusi? Kas see teeb selle tasa, mis jääb praegu laekumata? Kas on välja arvestatud, et 0,03% ei jäta miinusesse, vaid vähemalt jääb sama tase, mis oli eelmisel aastal?

Tänan küsimuse eest! Jah, see on tõsi. Need arvutused me oleme teinud ja oleme need ka omavalitsustega läbi arutanud. Need näitavad, et kui me nüüd tulumaksu osa suurendame ja suurendame tasandusfondi 25 miljoni võrra, siis on nende intresside mittelaekumine omavalitsustele kompenseeritud.

Helle Kalda, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te vastasite viiviste osas, ma küsisin maksukorralduse seaduse § 105 muudatusega seoses. Kui praegu on majandus madalseisus, siis tõenäoliselt hakkab nihkeid tulema ja maksud ei laeku õigeaegselt, mis tekitab kohalikule omavalitsusele väga ränga olukorra. Kuidas te hakkate seda küsimust kohaliku omavalitsuse tasandil lahendama?

Mina arvan, et üleüldse on selle seaduse loogika ikkagi see, et ka rasketes olukordades tehakse  maksumaksmine ja Maksuametiga arveldamine pigem lihtsamaks. Nii et mina ei näe, et praegu selle seadusega küll mingit täiendavat survet loodaks.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kas te tooksite ühe praktilise näite, kuidas juriidilise isiku puhul need maksud automaatselt kokku korjatakse, millises järjekorras?

Praktika on see, et kui seni on olnud maksu arvestamisel ligi sada erinevat viitenumbri tüüpi, siis nüüd jääb üks ettemaksukonto. See on tegelikult selline väga selge ja n-ö tunnetuslik maksumaksmise lihtsustamine ja inimestele meeldivamaks tegemine.

Marek Strandberg, palun!

Hea minister! Nii maksumaksmise lihtsamaks tegemine kui ka ettevõtluse soosimine selle kaudu on igati mõistlik tegevus. Oleme nii ministri kui ka teie abiliste ja nõunikega vestelnud paaril korral teemal, et riik võiks teha maksumaksmise, arveldamise, arvete saatmise ja nende laekumise üle arvepidamise, samuti statistilise arvepidamise ettevõtja jaoks lihtsamaks vastava ettevõtlusserveri kaudu. Millal reaalselt võiks siin saalis näha sellist ettevõtluskeskkonna mugavamaks muutmist, mille Rahandusministeerium on ette valmistanud ja valitsus Riigikogule esitanud?

Aitäh! Kui vaadata järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mis on siinsamas menetluses, ja kui me vaatame näiteks Rahandusministeeriumi ja tema allasutuste investeeringuid, siis täiesti valdavas enamikus on need investeeringud infotehnoloogilised investeeringud ja puudutavad väga valdavalt just Maksu- ja Tolliameti tööd. Ma usun, et kogu infotehnoloogilise keskkonna edasiarendamisel ja sinna investeerimisel me saavutame niisuguse olukorra, kus selline Interneti-põhine suhtlus maksumaksja ja maksuhalduri vahel muutub veelgi paremaks.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Sa ütlesid, et enne on olnud 100 viitekontot ja nüüd tuleb saja viitekonto asemele üks ettemaksukonto. Kas see võib tähendada ka seda, et teatud ametnike hulga asemele tuleb vähem ametnikke?

Jah, vaadake, lugupeetud rahvasaadik! Kui me tänasel juhul räägime 417 ametikoha koondamisest Maksu- ja Tolliametis, siis ma arvan, et see on number.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, minister! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud minister! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas kõnealust eelnõu 22. septembril oma istungil, kus ülevaate andis ka tänane ettekandja ehk rahandusminister. Ma ei pea vajalikuks hakata sisu uuesti üle jutustama, aga ütlen seda, et rahanduskomisjonis tekkis diskussioon vaid kahes küsimuses. Üks oli ettemaksukontolt maksude mahaarvestamise järjekord, kus minister selgitas asja nii, nagu ta tegi täna kõnepuldist. Teine oli see, et maksuvõlglaste intressid hakkavad laekuma riigile ja neid ei jaotata maksutulu järgi. Elavamat diskussiooni tekitas kohalikesse omavalitsustesse suhtumise küsimus, mida minister selgitas täpselt samal kombel nagu täna siit puldist. Midagi muud mul lisada ei ole. Komisjoni otsus oli esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see on  2008. aasta 5. november kell 18. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma küsin teie käest selle järjekorra kohta täpselt samamoodi, nagu ma küsisin ministri käest. Millises järjekorras makse maha arvestatakse, võib-olla te oskate mulle seletada?

Ma võin väga täpselt vastata, kuidas minister seda komisjonis selgitas. Loen väljavõtte protokollist. Kas sobib? Muidu üldises järjekorras, laekumise järjekorras, kinnitas minister, aga kui raha ei jätku, siis kehtestatud korras, ja loetelus olid pensionid, toetused, maksed, sotsiaalmaks jne. See tähendab, et üldises kontekstis või kokkuvõtlikult öeldes kohustuste tekkimise järjekorras, sealjuures algul isikustatud maksud ja maksed ja siis kõik muu.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Helle Kalda! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu sellisel kujul. Seaduseelnõu on vastuolus põhiseaduse ja kehtiva tulumaksuseadusega ning toob kaasa negatiivseid tagajärgi füüsilistele isikutele. Kohaliku omavalitsuse olukorda ei ole eelnõu seletuskirjas analüüsitud, mis tähendab, et eelnõu on ette valmistatud puudulikult. Leiame, et seaduseelnõusse tuleb teha mitmeid muudatusi, et tagada kõigi isikute õiguste kaitse. Seda on võimalik teha eelnõu võimalikke positiivseid mõjusid vähendamata.
Kuna minister jättis väga palju rääkimata, siis ma pean natuke rääkima ka eelnõust. Käesoleval ajal kehtiva maksukorralduse seaduse § 105 lõike 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad tasuma selleks määratud pangakontole maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevadeks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Valitsuse esitatud eelnõu kohaselt laekuvad aga maksukohustuslaste kõik maksed Maksu- ja Tolliameti talle avatud ühele kontole, ettemaksukontole, ning maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras. Esitatud eelnõu kohaselt maksukohustuslaste maksuvõlgade korral saab riik kõigepealt kätte nii oma maksud kui ka maksuvõlad (sh sotsiaalmaksu) ja seejärel jaotab Maksu- ja Tolliamet omavalitsustele neile kuuluva osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaksust. Maksuvõlgade tasaarvestamine on ebaõiglane kohaliku omavalitsuse üksuste kui maksusaaja suhtes. Enamik töötajate füüsilise isiku tulumaksust, 11,9% maksustatavast tulust, on vastavalt tulumaksuseadusele ette nähtud üle kanda selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kus töötaja rahvastikuregistri andmetel elab, kus talle osutatakse selle raha eest avalikke teenuseid. Juhul, kui maksukohustuslasel on varasematest perioodidest riigieelarve tulu, käibemaksu või aktsiisi võlg, siis kantakse ettemaksukontole laekunud füüsilise isiku tulumaksu ja maamaksu käibemaksu- ja aktsiisivõla katteks. Kui aga maksukohustuslane pankrotistub või lõpetab tegevuse, ei ole võimalik maksukohustuslaselt kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega ettenähtud maksu ka hiljem kätte saada.
Täna, kui majandus on madalseisus, on tõenäoline ajutine nihe maksutulude laekumisel või halvemal juhul (juhtumil, kui maksu kinnipidaja pankrotistub) oht ka nendest ilma jääda. Halveneb omavalitsuspoolne rahavoogude prognoosimine, kuna omavalitsustele maksude ülekandmisel on uue süsteemi rakendamisel ette näha nii ajaliselt kui summaliselt suuri kõikumisi ning viiviseid raha laekumisel. Eeltoodu võib viia selleni, et omavalitsused on sunnitud oma tegevuste finantseerimiseks kaasama täiendavad käibevahendid nt arvelduskrediidi näol, millega kaasnevad täiendavad finantskulud.
Seaduse vastuvõtmine rikub ka töötajate õigusi. Füüsilise isiku tulumaksu puhul tekib veel üks vastuolu. Tööandjal, kes arvestas ja kandis maksu kinnipidajana Maksu- ja Tolliametile oma töötajate füüsilise isiku tulumaksu, võetakse ettemaksukontolt kõigepealt tema käibemaksu- ja aktsiisivõlg, ja seda vaatamata sellele, et füüsilise isiku tulumaksu ülekandmisel on maksukorraldusele märgitud "füüsilise isiku tulumaks". Füüsilise isiku tulumaksu maksukohustuslane on töötaja, tööandja on maksu kinnipidaja, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma. On ebaõiglane katta tööandja võlg tema töötajalt kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu arvel. Sisuliselt tekitataks niisuguse korraldusega olukord, kus ühele isikule kuuluvaid vahendeid kasutatakse teise isiku võlgade katteks. Seda enam, et tulumaksu arvel saab just füüsiline isik avalikke teenuseid omavalitsusüksuses.
Seaduseelnõu on vastuolus põhiseaduse ja maksukorralduse seadusega. Kavandatav muudatus maksukorralduses toob kaasa olukorra, kus seaduses sätestatud makse ei koguta selleks ettenähtud eesmärgil ja need ei laeku konkreetse maksu saajale, mis on vastuolus tulumaksuseaduse § 1 lõikega 1 ja § 5 lõike 1 punktiga 1. Kehtiva tulumaksuseaduse § 1 lõige 1 ja § 5 lõike 1 punkt 1 ei näe ette tulumaksu laekumist muul otstarbel (näiteks aktsiisi katteks) kui ainult 11,9% ulatuses maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Järelikult ei saa ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel likvideerida tulumaksuga näiteks töötuskindlustusmakseid, sotsiaalmakse, aktsiisimakse jne
Seadusmuudatus on vastuolus ka põhiseaduse §-ga 154 ja riigieelarve seaduse §-ga 9, sest kohalikule omavalitsusele maksude ülekandmata jätmine kahjustab omavalitsuse autonoomiat ja institutsioonigarantiid ning muudab võimatuks omavalitsuste kohalike ja riigi poolt seadusega pandud ülesannete täitmise.
Kokkuvõtteks. Seaduseelnõu jõustumisel saab riik oma maksuvõlad kätte suures osas kohalikule omavalitsusele ülekandmisele kuuluvate vahendite arvel, mis on ka tänase valitsuse võimalus, et saada riigieelarve täis. Kuigi seaduse vastuvõtmine võib aidata kaasa maksuameti haldussuutlikkuse tõstmisele ja lihtsustab mõnevõrra maksude ülekandmisega seotud toiminguid, on seaduseelnõus siiski olulisi negatiivseid mõjusid. Samas leiame, et maksukorralduse lihtsustamise hinnaga ei tohi kahjustada füüsilise isiku ja kohaliku omavalitsuse õigusi. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva raha hilinemine sunnib võtma töötajate palkade väljamaksmiseks ja riigimaksude tasumiseks arvelduskrediiti. Kui omavalitsusüksus ei suuda tähtaegselt riigile oma töötajate tulu- ja sotsiaalmaksu maksta, siis Maksu- ja Tolliamet arvutab 0,06% intressi võlguolevatelt summadelt päevas. Riigi poolt kohaliku omavalitsuse üksustele tähtajaks üle kandmata summadelt intressi ei arvestata. Juhtumil, kui ettevõte pankrotistub, ei saa omavalitsusüksus  talle seadusega ettenähtud tulu- ja maamaksu suure tõenäosusega mitte kunagi kätte.
Seaduseelnõu on vastuolus põhiseadusega ja kehtiva maksuseadusega. Maksukorralduse seaduse negatiivseid tagajärgi füüsilistele isikutele, kohalikele omavalitsustele ei ole eelnõu seletuskirjas analüüsitud. Leiame, et seaduseelnõusse tuleb teha mitmeid muudatusi. Tooksin teile ühe näite. Võtame maksukorralduse seaduse 2008. aastal ja 2009. aastal pärast selle seaduseelnõu jõustumist. Riik tõstab x kuupäeval alkoholi- ja tubakaaktsiisi, kaubandusettevõte ostab enne aktsiisitõusu suures koguses alkoholi- ja tubakatooteid lattu, kuid jääb riigile võlgu kolme miljoni krooni ulatuses aktsiisimakse. Järgmise kuu 10. kuupäeval on ettevõttel kohustus tasuda 800 000 krooni oma töötajatelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaksu ja 1 miljon krooni sotsiaalmaksu ning 15. kuupäeval 100 000 krooni maamaksu. Ettevõte tasub nimetatud kuupäeval ettenähtud maksud, kuid jätab maksmata aktsiisimaksu. Mõelgem selle peale, head kolleegid! Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Helle Kalda! Palun, kolleeg Marek Strandberg Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Nagu eelmisest ettekandest kuulda oli, on kõnealune maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, ütleme, mõnevõrra rabistades tehtud. Rabistamiseks on ka mitmeid põhjusi. Arusaadavalt tekitab eesolev majanduslangus, mida me võime Eesti Panga andmete pealt selgelt uskuda, tõepoolest terve hulga probleeme, nii maksutehnilisi kui majanduslikke. Ja arusaadavalt nõuab seesama eelnõu täiendamist, läbiarutamist ja lisaks veel kõikvõimalikke diskussioone mitmete ebakohtade väljatoomiseks. Aga teistpidi on täiesti selge, et ilma maksumehhanisme muutmata on märkimisväärses majanduslanguses päris raske toime tulla.
Sellega seotult osutame siinkohal veel kord vajadusele märkimisväärselt lihtsustada väiksemate ettevõtete arvepidamist ja maksumaksmismehhanisme, just nimelt samas seoses, nagu ma ka rahandusministrile küsimuse esitasin. Ehk vajadusele üles ehitada  ettevõtja jaoks lihtsal moel toimiv elektrooniline lahendus maksete tegemiseks ja paralleelselt n-ö jooksvalt maksude maksmiseks, ka selline lahendus, kus ettevõtja saaks raamatupidamise mõttes toimida mitte tekkepõhiselt, vaid kassapõhiselt ehk tasuda käibemaksukohustusi juhul, kui ta on ennast sellise süsteemiga liitnud, mitte siis arve väljakirjutamise järgselt, vaid selle laekumise järgselt. Selliste mehhanismide juurutamine arusaadavas sularahakriisis, mis paratamatult meie ettevõtjaid ja ühiskonda järgmisel aastal tabada võib, on paratamatu.
Seepärast ma arvan, et selle eelnõu puhul oleks rahanduskomisjonil, kuhu küll meiegi poolt on tulemas täiendused, otstarbekas silmas pidada just seda, et arutelud oleksid sisulised. Võib juhtuda ka, et peaks eelnõu menetlemist ehk pikendama või eelnõu ümber tegema, sest vaatamata vajadusele kiirustada, on selle eelnõu puhul põhjust olla sisukam. Juba on ette näha mitmesuguseid probleeme, mis selle eelnõu seaduseks saamisega kaasneda võivad.
See oleks meie poolt lühidalt kõik ja me loodame sisuliselt kaasa lüüa, et see eelnõu toimima hakkaks. Samuti loodame, et täiendustega õnnestub minu kirjeldatud ettevõtlusserveri mehhanismile samm-sammult lähemale liikuda – eks ikka selle jaoks, et ettevõtluskeskkond oleks kiiremini toimiv, mugavam ja käepärasem. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. november kell 18. Eelnõu 333 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks kõnepulti rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu koostamise eesmärk on üle võtta käibemaksu direktiivi 2006/112 uued sätted. Eelnõuga reguleeritakse täpsemini maksuhalduri õigust määrata seotud isikute vaheliste tehingute puhul uus maksustatav väärtus, suurendatakse väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvate reisijate pagasis olevate kaupade maksuvaba piirnormi (väärtuse piirnorm tõusis 2700 kroonilt 4700 kroonile ning lennu- ja meretransporti kasutavatel reisijatel 6730 kroonini). Uued piirnormid hakkavad kehtima 1. detsembrist 2008. Eelnõuga muudetakse ühendusevälistele isikutele osutatav garantiiremonditeenus maksustatavaks käibeks. Hetkel seda teenust ei maksustata, mis on direktiiviga vastuolus. Samuti muudetakse  direktiivile vastavalt maksustatavaks eluruumide hoolduse teenus.
Muudatus puudutab ka ühe maksukohustuslasena fikseeritud isikuid. Eelnõu kohaselt on edaspidigi praegu kehtivatel tingimustel isikutel õigus registreeruda ühe maksukohustuslasena ehk käibemaksugrupina. Edaspidi tegutseb käibemaksugrupina registreeritud isik kolmandate isikute suhtes kui üks isik. Praegu teevad ühise maksukohustuslasena registreeritud isikud tehinguid kolmandate isikutega igaüks oma nimel. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2010.
Tulumaksuseaduse muudatus. Tulumaksuseaduse muudatusega tõstetakse sõiduautode erisoodustushinna ülempiir 4000 kroonini kuus. Erisoodustuse puhul on oluline, et erisoodustuse hind ehk maksustatav väärtus vastaks tegelikule hüvele, mida töötaja saab. Eesmärk on kõikide tööandjatelt saadud hüvede võrdne maksustamine. On täiesti selge, et ettevõtte autoga erasõitude tegemine on sageli töötajale suurem boonus kui 2000 krooni. Seega tuleb ajale jalgu jäänud määra tõsta. Samas peab rõhutama, et tegemist on hinna ülempiiriga. See tähendab, kui peetakse sõidupäevikut, on erisoodustushinna aluseks endiselt erasõitude kilometraaž. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Kas erisoodustusmaksu kasv sõiduautode puhul 2000-lt 4000 kroonile haarab ka omavalitsusi, ministeeriume ja riigiameteid?

Tänan teid küsimast! Absoluutselt. Selle seaduse valguses pole vahet, kes on tööandja, kes on töövõtja, kas tegu on avaliku teenistuse või erasektoriga. Nii et see laieneb kõikidele.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! See küsimus on mul natuke teisest vaatevinklist. Praegu makstakse nendele ametnikele, kellega on sõlmitud leping isikliku sõiduauto kasutamiseks, maksuvabalt kuni 2000 krooni. Kas on plaanis suurendada seda summat 4000 kroonini ka neil, kes kasutavad oma tööülesannete täitmiseks isiklikku sõiduautot?

Aitäh! See on tõesti mõte. Ma arvan, et eelnõu menetlemisel Riigikogus võiks seda ettepanekut komisjonis arutada.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kas te olete arvestanud ka, kui palju orienteerivalt võiks avalik sektor selle muudatusega raha ühest taskust teise tõsta?

Ütleme niimoodi, et meil on üldine prognoos, mis puudutab kogu Eestit, ja selle prognoosi järgi me räägime 370 miljonist kroonist. Praegusel juhul mul on küll väga raske vahet teha, kui palju sellest tuleb erasektorist ja kui palju avalikust sektorist. Igal juhul on niimoodi, et selline autode kasutamine on Eesti kontekstis ääretult mahukas.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Küsin erisoodustustasu määra kohta. Kas teie hinnangul võiks selle sõltuvusse seada sootuks sõidukite keskkonnamõjust lähtuvalt ja maksustada väiksema keskkonnamõjuga sõidukeid vähem? Vajadus nn sõidukipark välja vahetada on ju arusaadavalt olemas. Mida väiksema energiamahuga me oma mobiilsuse saavutame, seda parem, seda suurem on energiajulgeolek. Kas selline seostatus, juhul kui kõnealune parandus esitada, võiks leida Rahandusministeeriumi toetuse?

Aitäh! Ideena on see kindlasti arutamise teema. Omaette teema on, kui palju oleks selline lähenemine administreeritav. Me oleme ju teinud sellel aastal riigieelarvet arutades ka ettepaneku autode registreerimismaksu kohta, mis ilmselgelt oleks olnud keskkonnapõhine maks. Selle järgi oleksid elektriautod registreerimismaksust hoopis vabastatud ja hübriidid oleksid vabastatud n-ö oma elektriajami kontekstis. Ma arvan, et ühel hetkel on võib-olla mõistlikum selle teemaga edasi tegelda, ja selle kaudu laheneb ehk siis ka see, milliseid autosid Eestis kasutatakse. Aga tegelikult on see muidugi arutamise teema! Meenutan kas või sedasama Maailmapanga kongressi Ameerikas. Ameerika seadused annavad terve rea soodustusi, et soodustada hübriidautode kasutamist, kas või kiirteedel. Need on kindlasti asjad, mis vajavad arutamist.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Me teame, et erisoodustuse puhul on kahesugune maksmine. Üks on see, kui kasutatakse sõidupäevikut, teine on siis full price ehk makstakse kogu summa. Kas selles osas on rikkumisi kontrollitud? Väidetakse, et kasutatakse küll sõidupäevikut, aga tegelikult seda ei peeta. Kui palju on riik nende rikkumiste tõttu kaotanud?

Aitäh!  Maksu- ja Tolliamet teeb loomulikult pistelist kontrolli selle mahu piires, mis nende eelarvesse mahub. Mul on  teile väga raske öelda, kui palju on avastatud rikkumisi, mis on seotud sõidupäevikute näiliku kasutamisega. Aga ma võin seda küsida ja anda teile siis informatsiooni.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu veel kord, härra rahandusminister! Nüüd ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni aseesimehe kolleeg Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud minister! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas kõnealust eelnõu 14. oktoobri istungil. Seekord andis seletusi eelnõu ideoloogia kohta rahandusministri asemik maa peal, tema nõunik Rein Järvelill. Ma ei pea vajalikuks hakata eelnõu sisu uuesti üle kordama, vaid ütlen lühidalt: põhilises osas väideti, et kõik tuleneb direktiividest. Nii see kindlasti ka on, peale kahe asja, millele Euroopa Liit ei osanud nähtavasti tähelepanu juhtida. Üks on seesama erisoodustusmaks ja teine on kasutus- ja kapitalirendilepingu küsimused, mille üle oli rahanduskomisjonis diskussioon.
Erisoodustusmaksu suurendamise kohta vastati niimoodi, et praegune määr 2000 on ajast ja arust, see ongi vaja tõsta 4000 peale, mis vastab aja nõudele. Küsimusele, kuidas suudab Maksu- ja Tolliamet seda kontrollida, vastati, et 2% sõidupäevikutest võetakse kontrolli alla, see peaks olema ammendav alus hinnangu andmiseks.
Teises küsimuses, mis puudutas ajalehtedes pikalt olnud dialoogi või diskussiooni kasutus- ja kapitalirendi üle, oli komisjonis pikem diskussioon, kus arutati, kuidas korra muutmine – eelkõige kasutusrendi korra muutmine  ja sealt omandiõiguse väljaviimine – mõjutab meie turgu. Arutati konkurentsivõime küsimust, käibe vähenemise võimalikkust ja käibemaksu alalaekumist või suurenemist. Võttes arvesse, et rahanduskomisjoni poole on üsna detailse kirjaga ja ka ettepanekutega pöördunud Eesti Liisinguühingute Liit, otsustas komisjon seda küsimust kahe istungi vahel veel kord arutada. Komisjoni ettepanek suurele saalile on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see on siis jällegi 5. november 2008 kell 18.

Aitäh, lugupeetud kolleeg Tarmo Mänd! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Näha on, et soovitakse avada läbirääkimisi. Kolleeg Marek Strandberg roheliste fraktsiooni esindajana, palun!

Head kolleegid! Tahan siinkohal veel kord peatuda sellelsamal erisoodustustasu määral ja põhjendada, mille tõttu selle sidumine kasutatavate sõidukite keskkonnamõjuga, kasutatavate sõidukite kütusekuluga, kui soovite, on oluline.
Ökoloogilise maksureformi arutamisel on korduvalt selgusele jõutud, et ühte universaalset keskkonda mõjutavat ja inimeste tegevust säästlikumaks muutvat lahendust ei ole olemas. Erinevad maksumeetmed peaksid sisaldama võimalikult palju argumente keskkonnasäästlikumaks käitumiseks ja toimimiseks ja nii võiks see olla ka sellesama erisoodustustasu määra küsimuses. Juhul kui see seostada küllaltki selgelt teemaga, kui suur on ühe või teise sõiduki imporditavate fossiilkütuste kasutamise ulatus, siis tegelikult oleks see üks lisamõjur, millega paratamatult hakkaks muutuma ettevõtete käsutuses ja sealtkaudu ka eraisikute käsutuses oleva sõidukipargi iseloom. Öelda nüüd, et see on hüve, mida pakutakse ainult kodanikele, kes kasutavad neid sõidukeid, oleks ebapiisav, sest iga selline sõiduki kasutus tagab ikkagi teatava mobiilsuse. Kui see erisoodustustasu määr on säästlikumatel sõidukitel, olgu siis elektrisõidukitel või hübriidsõidukitel, madalam või puudub see tasu üldse, siis garanteeritakse sellega ka märkimisväärne osa riiklikust kütuse- või energiajulgeolekust, vähendades sisseveetava kütuse vajadust. Ma arvan, et selline kombineeritud lähenemine keskkonnamõju vähendamisele, selline kombineeritud lähenemine just nimelt kütuse kasutuse intensiivsuse vähendamisele peaks lõppkokkuvõttes parandama nii üldist julgeolekuseisundit kui arusaadavalt ka konkurentsivõimet tervikuna.
Ega meie tänane olukord ei ole aastatetagusega võrreldes märkimisväärselt paremaks muutunud. Majandusliku languse tingimustes kerkib küsimus, kui palju kütust kulutatakse Eestis ühe rikkusekrooni teenimiseks, tõenäoliselt veelgi rohkem päevakorrale. Kui võrrelda Euroopa Liidu keskmisega, siis praegu me kulutame ühe krooni teenimiseks energiavääringus kolm-neli korda rohkem kütust, kui seda tehakse Euroopa Liidus. Arvestame, et majanduslanguse tingimustes (kusjuures kütuse hinnad tõusevad veel) võib see olukord muutuda veelgi kehvemaks ja kõikvõimalikud meetmed, sealhulgas ka seesama erisoodustusmaks, mis võimaldavad muuta ühiskonda säästlikumaks, on mõistlikud. Kui me räägime majanduse konvergentsist, siis me peame rääkima sellest konvergentsist ka kasutatavate igapäevatehnoloogiate mõttes, sealhulgas sõidukipargi mõttes. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. november kell 18. Seaduseelnõu 353 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun järjekordselt kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Käesoleva eelnõuga muudetakse Eesti Haigekassa seadust, töötuskindlustuse seadust ja keskkonnatasude seadust nende seaduste alusel moodustatud juriidiliste isikute vahendite haldamist puudutavate sätete osas. Vabariigi Valitsus algatas eelnõu eesmärgiga, et maksumaksja poolt riigi otseste ülesannete tarbeks kasutamata jäänud vahendite paigutamisest tingitud tulu jääks riigieelarvesse. Seda muu hulgas selleks, et avalikke teenuseid pakkuvad institutsioonid, kes on sisuliselt täiel määral maksumaksja poolt rahastatavad, ei oleks motiveeritud teenuse pakkumist edasi lükkama riigi poolt eraldatud vahenditelt lisatulu teenimise eesmärgil.
Seni on käesoleva eelnõuga seonduvatel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, Eesti Haigekassal, Eesti Töötukassal ning Sihtasutusel Keskkonnainvesteeringute Keskus lasunud lisaks oma põhiülesannetele ka täiendav kohustus olla finantseksperdi rollis. See on põhjustanud täiendavat koormust nimetatud institutsioonide eelarvetele, mille kaudu on antud tubli panus pankade kasuminumbritesse. Eelnõuga võimaldame Eesti Haigekassal, Eesti Töötukassal ning Keskkonnainvesteeringute Keskusel täiel määral keskenduda eelkõige riigi eraldatud vahendite sihtotstarbelisele kasutamisele. Nii ei pea nad muretsema ravikindlustuse, töötuskindlustuse või keskkonnakaitse eest vastutamise ajal põhiülesannetest nii kaugele jäävate asjaolude pärast, nagu on ülejäänud raha investeerimine ning sellelt tulu teenimine ning tänastes oludes ka vara väärtuse säilitamine.
Praeguses maailma finantsturgude segases  olukorras on investeerimine üha keerulisem ja vastutusrikkam tegevus. Nagu iga inimene, peab ka riik hoolega kaaluma, kuidas kõige heaperemehelikumalt oma rahaga ümber käia ning olemasolevaid funktsioone võimalikult vähe dubleerida. Riigil on juba olemas pädevad finantseksperdid, kes oma põhitegevusena hoolitsevad riigi rahakoti ja reservide eest. Vabariigi Valitsuse hinnangul peaks investeerimise kui lisakohustuse ja sellega seotud riski võtma nende juriidiliste isikute eest täita riik, kellel on riigikassa näol juba olemas vajalik pädevus ja oskused.
Lugupeetud Riigikogu! Täna esimesel lugemisel oleva eelnõu kohaselt luuakse täielikult riigikassa haldamise sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus riigieelarvest eraldatud vahendid. Nende vahendite haldamisest laekuvad intress ja finantstulud jääksid riigieelarvesse. Samuti tegeleks riigikassa eelnõu järgi haigekassa ja töötukassa reservkapitalide haldamisega. Kuigi praeguse lahenduse juures ei laeku haigekassa ja töötukassa vahendite haldamisest saadav intress ning muu finantstulu riigieelarvesse, maksaks haigekassa ja töötukassa edaspidi riigile nende vahendite haldamise eest teenustasu.
Käsitleme sotsiaalkomisjoni muudetud eelnõu esimese sammuna eelnevalt nimetatud eelnõu aluspõhimõtte elluviimisel. Kindlasti on aga siinkohal tegemist teemaga, millega tuleb jätkata järgnevate aastate riigieelarvete koostamise kontekstis. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Kas, hea minister, selline intressitulu vahetu siirdamine asutuste alt riigikassasse ei või vähendada nende asutuste huvi loovama majandustegevuse vastu? Või see ongi eesmärk? Aitäh!

Ma ei usu, et see nende asutuste põhifunktsioonide täitmisele mingit mõju avaldab. Põhimõtteliselt on minu arvates mõistlik, et vahendite paigutamisel kasutatakse riigikassa ekspertide abi. Aeg on näidanud, et riigikassa rahapaigutused on olnud maksimaalse väikese riskiga ja samas ajast tulenevalt ka võimaliku  maksimaalse tootlikkusega.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab muudatusi Eesti Haigekassa seaduses. Siin on kirjas, et reservkapitali haldamise eest makstava tasu suurus ja kord määratakse konkreetselt lepinguga. Kui me vaatame töötuskindlustuse seaduse kohta käivat, siis seal on kirjas, et haldamise eest makstakse teenustasu. Mis nendes kahes muudatuses erinevat on? Miks ühel puhul ei ole meile öeldud, et see on teenustasu, ja teisel juhul on? Millest selline erinevus?

Sõnastuslikult on need erinevad, aga põhisisu on sama. Need on kokku lepitud määrad: lepitakse kokku, milline võib sisuline teenustasu nende haldamiste eest olla.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud minister! Öelge palun, millest see tuleb, et valitsuskoalitsioon kirjutab seaduse valmis, see kiidetakse kenasti valitsuses heaks, ent kui ta tuleb Riigikogu komisjoni, siis seesama valitsuskoalitsioon teeb asja totaalselt ümber?

Sellega on nii, et kellelegi ei ole saladuseks, et tuleva aasta riigieelarve kokkupanemisel on tegutsetud viimase minutini. Ja selge, et selles viimasel minutil ehk kell 23.59 valminud eelarves on nüansse, mille puhul me teadsime ette, et need vajavad täiendavat arutelu eelarve menetlemise käigus. Seega ma pean mõistlikuks, et kui Riigikogus pakutakse paremaid lahendusi, siis neid ka rakendatakse.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Hea minister! Kui suured on olnud möödunud aastatel intressitulud, mis nende kogumise õigusest nüüd selle eelnõu alusel ilma jäävad asutused reaalselt teeninud on?

Mul on siin kohe võtta intressitulu, mis puudutab riigikassa pakutud protsente. Näiteks 2008. aasta üheksa kuu stabiliseerimiseks paigutatud raha tulusus on 5,22% ja kassareservi tulusus 6,53%. Samas ma tean, et näiteks töötukassa puhul on need numbrid mõnevõrra väiksemad ja ka riskid mõnevõrra erinevad. Selles suhtes on vahe erinevate rahapaigutuste vahel täiesti olemas.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud rahandusminister! Te olete seletuskirjas öelnud, et kui seadusmuudatus seaduseks saab, siis laekub järgmisel aastal riigieelarvesse täiendavalt vähemalt 158 miljonit krooni intressitulu. Kui palju sellest tuleb haigekassa arvelt?

Haigekassa arvelt tuleb hinnanguliselt veidi enam kui 100 miljonit krooni, kui ma õigesti mäletan.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar, teine küsimus!

Ma jätkan põhimõtteliselt samal teemal. Võib-olla minu loogikas on viga, aga saan nii aru, et kui seni said needsamad asutused kasutada oma kogutud raha ja selle pealt ise intresse teenida ja seda ära kasutada oma süsteemi arenduseks, siis nüüd võtab riik selle raha endale. Kasutab seda, teenib intresse ja need asutused peavad selle eest veel riigile ka teenustasu maksma. Kas see ei ole loogikavastane? Katsuge mulle seda nõnda seletada, et ma saaksin aru, miks see nii hea seadus on?

Nagu ma sissejuhatavas kõnes rääkisin: selge, et erinevate maksumaksja rahade kontsentreerimine ja kasutamise tsentraliseerimine on igati mõistlik. Praeguses kontekstis, kui me räägime riigieelarve ja selle võimaluste hoolikast läbivaatamisest, on see eriti aktuaalne. Samas, kui me vaatame valdkonniti – ega ei ole ühtegi valdkonda, mille puhul saaks rääkida, et kulude kärpeid pole tehtud. Kui me võtame sotsiaalvaldkonna ja vaatame eelarvele näkku, kui palju on sotsiaalvaldkonnas kärpeid tehtud ja kui palju raha juurde tuleb, siis vahe sellega, mis juurde tuleb, on ikkagi mitmekordne.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Hea minister! Te vastuses juba ütlesite, et haigekassa arvelt tuleb umbes 100 miljonit. Arvestades uut Eesti Panga prognoosi ja ka seda, mis Rahandusministeerium on osaliselt juba nentinud, et meie menetluses olev eelarve on võrreldes tänaste arvudega selgelt liiga optimistlik, tahan küsida: kui palju on arvestatud selle optimismi vähendamiseks veel haigekassalt võtta ja juurde arvestada eelarvesse – kas täna või näiteks lisaeelarvega?

Ma olen ka varem siitsamast puldist öelnud, et sõltumata sellest, millised tulevad majandusprognoosid, on selge, et eelarvet ei saa praeguses situatsioonis ja järgmise aasta kontekstis, samuti ülejärgmise aasta kontekstis üksnes finantsinstrumendina käsitleda. Seda tuleb ühel hetkel käsitleda ka majanduse stabilisaatorina. Seepärast on igasugustel kärbetel ühel hetkel omad piirid. Sellest loogikast tulebki lähtuda.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Kas sellest loogikast lähtuvalt on see 100 miljonit praegu piir või kui majanduskasv on miinus 2%, kas siis on see piir näiteks 300 või 400 või 500 miljonit?

Ei usu, et see piir eriti palju muutub. Olgu majanduse olukord Eestis milline tahes, haiged meil ravimata ei jää.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud minister! Ma küsin niimoodi: kui eelarveraskusi ei oleks olnud, kas  te oleksite ka siis selle seaduseelnõuga välja tulnud?

Seadus ütleb, et riigieelarve seadus tuleb esitada kolm kuud enne uue riigieelarveaasta algust. Sellest tulenevad ka kõik muud seadusmuudatused, mis selle riigieelarve seadusega on koos esitatud.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Teil on asjast arusaamisega selged lood, aga mina ei saanud sellest mitte tuhkagi aru. Ma küsin siis täpsemalt: kas see on eelarveaukude lappimise seadus?

Ei ole. See on riigi raha kasutamise efektiivistamise seadus.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas kõnealust eelnõu 16. oktoobril täies koosseisus. Tatjana Muravjovat asendas Kalle Palling ja Taavi Rõivast Leino Mägi. Komisjoni koosolekule olid kutsutud Kati Lõbu, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist, Helen Trelin, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik, Ülle Mathiesen, Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja, Rein Järvelill, rahandusministri nõunik, Meelis Paavel, töötukassa juhatuse esimees, Hannes Danilov, haigekassa juhatuse esimees, ja Kätlin Atonen, sotsiaalministri nõunik.
Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 348 kohta andis selgitusi rahandusministri nõunik Rein Järvelill. Komisjon polnud valitsusest tulnud eelnõuga päri ja otsustas esitada seaduseelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele muudetud kujul. Hääled olid poolt 5, vastu 3.
Eelnõu muudetakse Eesti Haigekassa seaduse muutmise osas ja töötuskindlustuse seaduse muutmise osas. Eesti Haigekassa seaduses muudetakse § 39 lõiget 3. Tehtava muudatuse kohaselt lepitakse reservkapitali haldamise eest makstava tasu suurus ja tasumise kord kokku haigekassa ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitavas reservkapitali haldamise lepingus. Töötuskindlustuse seaduses muudetakse § 34 lõiget 4. Tehtava muudatuse kohaselt hakkab töötukassa maksma Rahandusministeeriumile reservkapitali haldamise eest tasu, tasu suurus ja tingimused lepitakse kokku reservkapitali haldamise lepingus. Jutt on mõlema kassa reservide kasutamisest ja sellest saadavast tulust, seega sellest, mida võib riigieelarvetuluna kasutada, mida mitte.
Komisjonis eelnõu muudetud kujul täiskogu saali saatmise poolt hääletanud Riigikogu liikmed peavad oluliseks, et nii haigekassa kui töötukassa otsustaksid ise endiselt oma varade üle. Seega ei toeta sotsiaalkomisjoni enamus investeeringutulu riigieelarvesse minekut. Sotsiaalkomisjonis tehtud muudatuste kohaselt jäävad nii Eesti Haigekassa kui Eesti Töötukassa edaspidi iseseisvateks ja täidesaatvast võimust sõltumatuteks.
Keskkonnatasude seaduse täiendamise osas jäetakse algatatud eelnõu muutmata. Komisjon soovis keskkonnatasude seaduse muutmise osas arvamust Riigikogu keskkonnakomisjonilt. Nüüdseks on see olemas. Keskkonnakomisjon nõustub Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu §-s 3 sätestatuga ja toetab eelnõu menetlemist esitatud kujul. Ka rahandusminister Vabariigi Valitsuse esindajana nõustub käsitletava eelnõu esimesele lugemisele saatmisega sotsiaalkomisjonis 16. oktoobril otsustatud kujul. Eelnõu muudetud kujul menetlemisele ütlesid oma jah-sõna sotsiaalkomisjonis nii haigekassa juhatuse esimees kui töötukassa juhatuse esimees. Ka sotsiaalpartnerid on sellise lahendusega rahul.
Komisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul ja teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Ettekandmine usaldati komisjoni esimehele ja komisjon teeb ettepaneku esitada muudatusettepanekud 5. novembriks 2008. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kutsun kõigepealt kõnetooli Taavi Veskimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Tahaksin selle eelnõu puhul peatuda nii selle esialgsel kujul, nagu Vabariigi Valitsus selle Riigikogu menetlusse esitas, kui ka selle muudetud kujul, nii nagu see täiskogu ees täna on. Siin on nii positiivseid kui negatiivseid aspekte ja nendel ma tahaksingi peatuda.
Esiteks põhimõttest, et kõigi riigiasutuste ja ka riigi asutatud sihtasutuste, avalik-õiguslike isikute varasid paigutab riigikassa. See on olnud üsna pikaajaline printsiip ja minu arust põhimõtteliselt õige. Kõik muu selles eelnõus ei ole kahjuks enam nii õige. Esiteks see, et kui Vabariigi Valitsus esitas ta sellest loogikast lähtudes, et varakogumi viljad koguks valitsus ehk riik kui avalik-õiguslik isik ära, siis see ei ole printsiibina õige. Viljad kuuluvad alati vara juurde, mis neid loob. Me ei saa öelda, et me oleme loonud avalik-õiguslikud isikud, sihtasutused, aga me käsitame neid kui riigi, kui avalik-õigusliku isiku organeid. Siin on põhimõtteline vahe! Isik on tegelikult oma vara peremees – ükskõik, kas ta saab need tulud ise otse, nagu näiteks kohalik omavalitsus osaliselt tulumaksu laekumisest, või need tulevad tema eelarvesse eraldistena, näiteks riigieelarvest. See on printsiip, mille vastu minu arvates ei tohi eksida, aga mille vastu selles eelnõus, nagu see algsel kujul oli, eksiti. Vara ja sellelt varalt teenitavaid vilju ehk intresse ei saa käsitleda eraldi – need peavad kuuluma sellele isikule, kelle oma see vara on.
Teine ja veel printsipiaalsem probleem, miks ma siia ette tegelikult tulin, on minu jaoks väga suur probleem. Ning see jääb püsima ka muudetud kujul eelnõus. Tegu on küsimusega, miks ühtedelt võetakse ja teistelt ei võeta. Ma arvan, et ükskõik kui keeruline riigi ees seisev olukord ka pole, mingid printsiibid peavad kehtima. Kui me võtame sihtasutustelt, siis võtame kõigilt sihtasutustelt. Kui me võtame avalik-õiguslikelt isikutelt, siis võtame kõigilt avalik-õiguslikelt isikutelt. Praegu rajaneb see eelnõu meeletul suval, millistelt isikutelt võetakse, millistelt ei võeta.
Meil on tõesti käes enneolematult keerulised ajad. Aga riik peab toimima siiski mingite printsiipide alusel ja riik peab minema ka pärast 2009. ja 2010. aastat edasi. Kui kõik see asi on pärast nagu rosolje, siis on väga keeruline seda mingite printsiipide järgi edasi viia.
Kindlasti on probleem ka see, et muutmata kujul eelnõus oli riigieelarve tulude poolel arvestatud ca 160 miljoni krooniga. Rahandusministeerium ja vastav isik lepivad haldamise eest saadava tasu suuruse kokku. Ma ei kujuta ette, kuidas riigikassa küsib kolme isiku varade haldamise eest kokku 160 miljonit krooni! See on tegelikult meeletult kõrge hinnaga varahaldusteenus. Vara haldamisest ka üht-teist teades väidan ma, et 160 miljonit haigekassa, töötukassa ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha paigutamise eest küsida tundub mulle olevat mitte väga põhjendatud, vähemalt riigikassa tehtava töö seisukohast ja lisandväärtuse seisukohast, mis riigikassa suudaks luua. Aga kui see ei ole 160 miljonit, siis on meie ees kohe teadagi mis küsimus: kust tuleb see raha, millega see vahe kaetakse? Mõtlen nende tulude vahet, mida näevad ette muudetud kujul eelnõu, mida me siin täna menetleme, ja valitsuse poolt riigieelarve aluseks olev eelnõu.
Nii et ma ei oleks selle eelnõu poolt ka täna muudetud kujul. Kindlasti on sotsiaalkomisjon püüdnud anda oma parima, aga just nende printsiipide puudumise tõttu ei ole see siiski minu arvates mitte kõige  parem eelnõu, mida menetleda. Kui me tahaksime – ja see võiks olla õige –, et riigikassa haldab kõigi riigi sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara ning saab selle eest haldusteenuse tasu, siis võiks too 160 miljonit, mis on riigieelarvesse planeeritud, olla õigustatud, kui me räägiksime kõikidest isikutest. Sel juhul vahest võiksime rääkida, et tegu on summaga, mis on proportsionaalne riigikassa tehtava tööga, mille juurde arvestataks teatud raskete aegade koefitsient.
Sellised mõtted tolle eelnõu edasi menetlemiseks, eelkõige võib-olla komisjonis esimese ja teise lugemise vahel arutamiseks ja Rahandusministeeriumiga analüüsimiseks. Ma arvan, et ka Rahandusministeerium ei saa selle eelnõu üle kuigi õnnelik olla. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Nüüd palun kõnepulti kolleegi Ain Seppiku Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Mina olen eelkõnelejaga täiesti nõus peale lõppjärelduse. Esimese ja teise lugemise vahel pole siin midagi teha. Ma olen nõus, et see on üks printsiibitu seadus, et see on üks rosolje. Ja sel on üks omadus: see on hapuks läinud rosolje. Kõigile on selge, et majanduskasv muutub miinusmärgiga arvuks. Seetõttu on mõttetu rääkida sääraste seaduste vastuvõtmisest, mis lapivad eelarvet, mis teatavasti niikuinii täis ei tule. Kuna minister ei osanud ka öelda, miks ta selle eelnõuga just täna sellel aastal siia tuli, siis ma arvan, et sellist eelnõu ei ole mõtet vastu võtta ja see tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Ning selle targa ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsioon siin Riigikogus ka teeb. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ain Seppik! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Loomulikult kandis eelnõu meile esialgu väljapakutud kujul seda loogikat, et seda tuleb Riigikogus menetluse käigus korralikult arutada ja kui on vaja, ka muuta. Mina ei kuulu nende inimeste hulka, kes arvavad, et kõigi avalik-õiguslike isikute vara peaks olema riigikassa hallata. Ju võiks see kuskil jääda ka kellegi teise otsustada. Aga ma olen kindlasti nõus Taavi Veskimäega selles osas, mis puudutab varasid ja nende vilju. Kui te eelnõu muudetud kujul vaatate, siis nüüd on varad-viljad kokku viidud. Küll on kõigi kolme seal toodud näite puhul  tegemist natuke erineva olukorraga. Kahe puhul on tegemist kindlustusega, seejuures töötuskindlustuse korral on tegemist sellise kindlustusega, kus ei tulud ega kulud kajastu riigieelarves mitte kuidagi. Tegemist on kindlustusmaksega, riigieelarvest ei näe, et sellised tulud on. Ja te ei näe ka neid kulusid – ei peagi nägema. Teistmoodi on lood ravikindlustusega, kus on selge nii riigieelarve tulu- kui ka kulupool, aga tegemist on kindlustusega. Vahest keskkonnatasude osas on pigem tegemist seaduses ettenähtud sihtotstarbega ja sealt laekuva raha kasutamisega.
Kõigil kolmel on natuke erinev taust. Selles mõttes kindlasti sotsiaalkomisjonis tehtud muudatused, mis kindlustuste puhul näevad ette ühe korra, pole halvad. Ma ei ole Taavi Veskimäega nõus: ei pea olema 100% täpselt samamoodi, nagu on keskkonnainvesteeringute puhul. Ma möönan, et siin võib ka teatud erinevusi olla. Selles ei ole minu meelest midagi imelikku.
Nüüd ka tollest tasumäärast. Praegu on töötuskindlustuse puhul kohustuslik reserv avalik-õiguslikul isikul 10% tema mahust, kusjuures ta on kohustatud seda hoidma riigikassas. Ja kuna seadus selle kohustuse paneb, siis puudub juriidiline alus, et riigikassa saaks nende rahade hoidmise ja paigutamise eest töötukassa käest raha küsida. Ta ei küsi ja töötukassa ei maksa ka. Ehk teisisõnu: seadusega ettenähtud kohustuse eest teenustasu ei maksta. Selles mõttes on tekst korrektne, et kui riigikassa mõnele avalik-õiguslikule isikule sellist teenust pakub, siis hakataks seaduses ettenähtud korras ka teenustasu maksma.
Ma arvan, et seda eelnõu saab veel arutada. Aga ühest asjast ma küll aru ei saa. Vaatamata kõigele ja kogu austuse juures kõrgeaulise opositsiooni vastu ma siiski tahan öelda, et see, kui eelarve tuleb vastu võtta majanduslikult keerukas olukorras, ei tähenda seda, et seda ei peagi vastu võtma. Ikka tuleb vastu võtta, midagi ei ole teha. Kolleeg Seppiku sellekohaseid seisukohti ei saa mitte kuidagi jagada.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna on saabunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 348 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid! Kunagi mulle tehti märkus, et ma ei pea ettenähtud ühte minutit vahet. Selle tegi Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhin. Ma võtsin seda väga tõsiselt südamesse.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 348 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 5. november s.a kell 18. Seaduseelnõu 348 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Austatud eesistuja! Hea Riigikogu! Valitsus on esitanud eelnõu muuta kaitseväeteenistuse seadust ja tervishoiuteenuste korraldamise seadust. See on tingitud asjaolust, et tervishoiuteenuste seadus praegu Kaitseministeeriumi valitsemisala tervishoiukorraldusele mõistlikul määral ei laiene. Sellest tulenevalt oleks vaja täiendada kaitseväeteenistuse seaduses tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid sätteid ja laiendada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ulatust Kaitseministeeriumi valitsemisalas, määrates ühtlasi tervishoiuteenuste osutamise rahastamise riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu ja samuti järelevalve teostamise Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevate tervishoiutöötajate üle.
Paari sõnaga nendest muudatustest, mis olulises osas kannavad tehnilist iseloomu. Lepingulisse tegevteenistusse võetavad isikud ei pea muudatuste vastuvõtmise korral arstlikuks läbivaatuseks enam tulema Tallinnasse Kaitseressursside Ametisse, vaid saavad seda teha ka elukohajärgses kaitseväeteenistuse kõlblikkuse määramise arstlikus komisjonis. Kaitseväe tervishoiutöötajatel lubatakse töötada erialasel tööl väljaspool kaitseväge. Seda selleks, et nad ei kaotaks oma kvalifikatsiooni seoses sagedase väikese koormusega kaitseväes.
Täpsustatakse püsiva töövõimetuse ja korduvekspertiisi tähtaegasid töövõimetuspensioni määramiseks nendele kaitseväelastele, kes määramise ajal ei ole enam kaitseväelased. Reguleeritakse kaitseväes tervishoiuteenuste osutamist ja sätestatakse, et kaitseväe struktuuriüksuste koosseisu kuuluvaid meditsiinikeskusi, kus kaitseväelastele osutatakse üldarstiabi, kaitseväe kiirabiteenust ja haiglavälist eriarstiabi või vajaduse korral ka abi lahinguväljal, on 12: kokku 11 laatsaretti ja eraldi kaitseväe tervisekeskus. Seadusse tuuakse uus mõiste "kaitseväe kiirabi" vastava teenuse osutamiseks kaitseväe valitsemisalas.
Olulises osas olen ma sellega selle eelnõu läbi käinud ja ma loodan, et see leiab teie poolt heatahtlikku menetlemist. Tänan!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Tõnu Juuli!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda seaduseelnõu enne esimesele lugemisele esitamist 13. oktoobri istungil. Eelnõu algatajate esindajatena osalesid Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Margus Pae, tervishoiubüroo juhataja Mari-Ann Lõõnik ning õigusloomebüroo nõunik Marju Aibast.
Arutluse all oleva eelnõu eesmärk on täpsustada ja täiendada kaitseväeteenistuse seaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kaitseväelastele tervishoiuteenuse osutamisega ning töövõimetuspensioniga seonduvat. Oluline on täpsustada asjaolu, et muudatuste kohaselt laieneb isikule õigus kaitseväe töövõimetuspensioni saamiseks eeldusel, et töövõimetus tekkis teenistuskohustuste täitmisel. Too täpsustus on tingitud sellest, et kaitseväelane ei pruugi olla pärast töövõime kaotust enam kaitseväeteenistuses. Eelnõu annab kaitseväes töötavatele meedikutele võimaluse töötada osalise koormusega tsiviilmeditsiinis, mis tagab personali kvalifikatsiooni parema säilimise.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma istungil 13. oktoobril 2008 konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kuuenda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 22. oktoobriks. Riigikaitsekomisjoni nimel ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon teha Riigikogule ettepaneku seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. november kell 18. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Tõnu Juul! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. november kell 18. Seaduseelnõu 324 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun veel kord ettekandeks kõnepulti kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Hea eesistuja! Hea Riigikogu! Teine eelnõu, mis mul on au teile täna esitada, on rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellel on Eesti riigikaitse arendamisele olulisem mõju kui eelkäsitletud eelnõul. Eesmärk on rakendada terviklik kaitseplaneerimisprotsess ja erinevate planeerimisdokumentide omavaheline hierarhia. Teatavasti on praegu kõige olulisem dokument, mis puudutab Eesti riigi julgeolekut, Riigikogu poolt vastuvõetav julgeolekupoliitika aluste dokument. See on julgeolekupoliitiline dokument, mis käsitleb julgeolekupoliitikat laial tasemel, hõlmates sealhulgas ka julgeolekupoliitika sõjalist komponenti.
Lisaks on planeeriva sisuga dokument Vabariigi Valitsuse tasemel sõjalise kaitse strateegiline kava. See on strateegiline dokument ja määratleb Riigikogus vastuvõetud julgeolekupoliitika alustest lähtuvalt üldisemad strateegilised valikud sõjalise kaitse korraldamiseks. Strateegilises kavas ei seata konkreetseid ajaliste ja ressursipiirangutega eesmärke. Muud dokumendid senisel tasemel on lühemaajalised dokumendid, näiteks iga-aastane riigieelarve, riigieelarve strateegia ja mõned teised.
Praegu kehtib keskmise ajaperspektiiviga planeerimisdokumendina Vabariigi Valitsuse poolt ilma seaduse aluseta vastu võetud KSAP aastani 2010, mis teatavasti võeti vastu enne Eesti NATO-ga liitumist ja mis käsitles NATO-ga liitumise järgse Eesti sõjalise kaitsevõime ülesehitamist. KSAP-i täitmisel on ilmnenud terve rida probleeme. Arutades meie planeerimislikku perspektiivi, konsulteerides NATO partneritega ja püüdes oma planeerimisprotsessi maksimaalselt ühitada teiste NATO riikide protsessiga, leidis Kaitseministeerium, et tuleks kehtestada kümneaastane planeerimisperiood, ühitades selle NATO planeerimisperioodiga, ja näha selle dokumendina sõjalise riigikaitse arenguplaani. See seisukoht sai heakskiidu ka Vabariigi Valitsuselt. Tegu oleks Kaitseministeeriumis koostatava dokumendiga, mille kinnitab Vabariigi Valitsus ja mille sisu oleks kümneaastase perspektiiviga konkreetsete sõjaliste võimete väljaarendamise plaan, mis tuleneb omakorda julgeolekupoliitika alustest ja sõjalise kaitse strateegilisest kavast. Niisuguse dokumendi koostamist on Kaitseministeerium juba alustanud ja osa sellest protsessist on ka avalikkuseni jõudnud. Kaitseministeerium on plaani tutvustanud riigikaitsekomisjonile.
See seadusmuudatus annaks niisugusele süsteemsele planeerimisele seaduslikult tugeva aluse ja koos selle põhimõttelise otsusega täpsustaks ka tervet rida juba olemas olevaid planeerimisdokumente, parandades siin ja seal sõnastust ja muutes ka mõningate planeerimisdokumentide nimetusi ja täpsustades nende sisu. Need on väiksemad muudatused, millest ma oleksin valmis rääkima siis, kui on vastavaid küsimusi. Küll aga tahan siinkohal rõhutada, et Kaitseministeerium peab seda dokumenti äärmiselt oluliseks ja loodab selle menetlemisele lähimal ajal. Too dokument võimaldaks alates uuest aastast viia kvalitatiivselt uuele tasemele kaitse planeerimise eelseisvaks kümneks aastaks ja ühitaks meie kaitse planeerimise teiste NATO riikide planeerimisega. See, kui oluline säärane NATO-ga kooskõlastatud protsess on, ei vaja minu arvates Riigikogu saalis pikemat selgitamist. Tänan teid!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Mati Raidma!

Austatud minister! Soovin täpsustada ühte planeerimisformaati, mis selle eelnõuga tuleb, ehk sõjalise kaitse strateegilist kava. Ministeerium on teinud väga head tööd sõjalise riigikaitse arenguplaani kallal ja see on kestnud umbes aasta. Sellest kõrgem tasand on eelnõu järgi sõjalise kaitse strateegiline kava. Eelnõu rakendussäte ütleb, et olemasolev, mis on 2005. aastast, kaotab oma kehtivuse hiljemalt 1. jaanuaril 2010. Seega järgmise aasta jooksul peaks uus põhjapanev dokument tekkima. Kas ministeerium on selle koostamist alustanud või kas on ideid? Komisjonis ma sellele vastust ei saanud!

Ettepanek, et Vabariigi Valitsus võtaks vastu uue strateegilise kava järgmise aasta jooksul, on sisuliselt läbi mõeldud. See on vajalik samm. Ma olen veendunud, et Kaitseministeerium suudab selle Vabariigi Valitsusele järgmise aasta jooksul esitada – selles mingit kahtlust ei ole. Õigustatud on küsimus, miks me oleme põhirõhu asetanud kümneaastasele kavale, kui me samal ajal saame aru, et sõjalise kaitse strateegiline kava vajab uuendamist ja et see on kõrgemalasetsev dokument. Sama arusaam asjast on Vabariigi Valitsusel ka julgeolekupoliitika aluste osas. Ma ütleksin, et küsimus on otstarbekuses. Tegemist on muna ja kana küsimusega. Kuskilt peab alustama. Olemasolev KSAP oli kõige suurem pudelikael meie hinnangul, me alustasime sellest. Järgmisel aastal peaks kindlasti valmima sõjalise kaitse strateegiline kava ja ma usun, et ka julgeolekupoliitika alused, mis on küll Välisministeeriumi hallatav dokument, jõuab peatselt Riigikogusse. Nii et me saame lähiaastatel endale uuendatud julgeolekupoliitilise planeerimise dokumendid.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Austatud kaitseminister vastas oma viimase repliigiga ära minu peas küpsenud küsimuse, aga pärin siiski. Meil väliskomisjonis oli ka arutlusteemaks Euroopa Liidu julgeolekustrateegia, mille kõrge esindaja Solana teatavasti peab detsembrikuus esialgses redaktsioonis üllitama. Kui see nüüd välja tuleb ja sealt ilmneb selle seaduse seisukohalt midagi uut, kas see siis eeldab parandusi või me suudame selle katta vaid uute seadustega?

Ma kasutan võimalust vastata natuke üldisemalt ja juhtida heade rahvasaadikute tähelepanu ühele olulisele lüngale meie julgeolekupoliitilises planeerimises. Õigustatud on minu paremat arusaamist pidi nende inimeste mure, kes väidavad, et meie julgeolekupoliitika tervikuna on oma sõjalises komponendis paremini seadustatud ja realiseeritud kui oma teistes komponentides. Kui me küsiksime täna, missuguses seisus on meil mittesõjalise riigikaitse – nimetame seda totaalkaitseks – sellised komponendid nagu tsiviilkaitse, kogu ühiskonna toimimine kriisi ja sõja ajal, ettevõtluse toimimine sõja ja kriisi ajal, energiajulgeolek ja terve rida muid valdkondi, siis me näeme, et sõjaline komponent on võib-olla kõige tugevamini välja arendatud. Ma arvan, et see on olnud õigustatud, aga me eksiksime, kui me ei hakkaks tähelepanu pöörama ka julgeolekupoliitika teistele komponentidele, sealhulgas seaduste tasemel. Kaitseministeerium teeb seda omalt poolt, aga arusaadavalt ületab see Kaitseministeeriumi praeguse mandaadi ja selle juurde me pöördume kindlasti ka Vabariigi Valitsuses tagasi. Kui julgeolekupoliitika käsitlus Riigikogusse jõuab, siis me jõuame kindlasti arutada ka selle üle, kas julgeolekupoliitika alustes ei tuleks ette näha veel Riigikogu tasemel poliitilisi dokumente. Et ei jääks ainult julgeolekupoliitika alused, ja siis oleks tühi maa. Aitäh!

Palun, kolleeg Mati Raidma, teine küsimus!

Suur tänu! Austatud minister! Ma ei saa mitte jätta küsimata komisjonis olnud arutelu kohta sõnakasutamise üle. Kasutatakse sõnu "kava" ja "plaan". Eelnõus toodud planeerimisformaatide hierarhias on kirjas – võib-olla ma loetlen illustreerimiseks: julgeolekupoliitika aluste põhjal tehakse kava, kava põhjal tehakse plaan, plaani põhjal tehakse kava ja selle kava põhjal tehakse jälle plaan. Kas te olete valmis meiega sel teemal arutama ja Kaitseministeerium pakkuma välja ideid, kuidas seda natukene keeleliselt korrigeerida, et seda hierarhiat lihtsamaks ja mõistetavamaks teha?

Füüsikuna ma ei tahaks sellesse terminoloogiasse väga süüvida, aga on võimalus teha kava alusel plaan, plaani alusel plaan ja plaani alusel kava. Siis on võimalus veel kava alusel teha kava. Me oleme kõiki neid arutanud. Kui Riigikogus leitakse filoloogilist kompetentsi, leitakse inimene, kes suudab selle teile rahuldaval moel sõnastada, siis ma oleksin selle eest tänulik.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud härra kaitseminister! Küllap ta on niimoodi, et kindla peale kõigepealt peaksid olema väga täpsed ja uuendatud julgeolekupoliitika alused, mille põhjal töötatakse välja seesama sõjalise riigikaitse arenguplaan jne, jne. Tahan küsida järgmist. Te ütlesite, et praegu kehtivat KSAP-i nagu ei ole eriti järgitud. Mis annab meile garantii, et neid uusi plaane või kavasid hakatakse täpsemalt järgima?

Hinnang, et KSAP-i ei ole järgitud, ei ole minu arvates päris adekvaatne. Ma usun, et KSAP on koostatud omal ajal parimate soovidega ning selle kompetentsi, nende oskuste ja nende teadmiste baasil, mis toona olemas olid. Planeerida aastal 2004 aastani 2010 ja püüda arvesse võtta kinnisvarahindade liikumist seoses infrastruktuuri arendamisega või seda, mil määral meil õnnestub osta sõbrahindadega asju ja mil määral ei õnnestu – see on suhteliselt tänamatu tegevus. Seetõttu on meil selle plaani praktilisel realiseerimisel tõepoolest olnud raskusi. Praegu me valmistame ette sõjalise riigikaitse kümneaastast arenguplaani, mille erinevus KSAP-ist on selles, et see on esimene kord, kui NATO-s kokku lepitud metoodika alusel on A-st kuni O-ni läbi käidud kogu planeerimistsükkel. Ma ei saa teile väita, et see on ideaalne kava, aga see on parim, mida me täna suudame. Ja seda ma julgen väita, et see on kindlasti parem nii kvantiteedis kui kvaliteedis sellest, mida me suutsime aastal 2004.

Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Lugupeetud härra minister! Ma tuleksin korraks tagasi kolleeg Mati Raidma üles tõstetud terminite semantika juurde. Võib-olla oleks lihtne väljapääs tollest tautoloogilisest olukorrast see, et me valime ühe kahest: kas jääme kava juurde või plaani juurde, emb-kumb, ja siis vastavate täienditega täpsustame, millega on tegemist. Neid kavasid või plaane võib olla kolm või neli – igaühele saab anda täpse täiendi ja tänu täiendile on selge, mis astmega on tegemist. See seletab lahti. Võib-olla ei ole tarvis kasutada mõlemat terminit ühes seaduses, plaani ja kava, vaid valida neist üks?

See tuleb nüüd küll eksprompt ettepanekuna, aga teen selle siiski. Kui teil selline soov peaks olema, siis pakuksin muudatust: sõjalise kaitse strateegiline kava võiks olla sõjalise kaitse strateegia. See ei muudaks mitte midagi, sisuliselt ongi tegemist strateegilise dokumendiga. Omaette küsimus on selles, et see on ühe dokumendi pealkiri ja pealkirja muutmine oleks mõistlik võib-olla siis, kui seda dokumenti ennast ka muudetakse. Otsige sellele mingi ajaline raamistik, millal see jõustub, et ei tekiks mingeid tehnilisi vastuolusid.
Mis puutub arengukavasse ja -plaani, siis ma kaitseksin ühte terminit, mis on kaitseväe kõnepruugis ja ka rahvusvahelises kõnepruugis väga sügavalt juurdunud. See termin on operatiivplaan – op plan ingliskeelse lühendina. See on nii juurdunud termin, et selle ükskõik kui hea keeleline ümbersõnastamine tekitaks pigem segadust. Ma mõistan, et "plaan" ei ole kaugeltki nii eestikeelne sõna kui "kava", aga selle võiks siiski jätta nii, nagu ta on.
Kui sellest minu repliigist mingit abi on selles terminoloogilises segaduses, siis väga hea. Ja veel kord: see ei ole kindlasti mingi dogmaatiline seisukoht, mida Kaitseministeerium peab vajalikuks kaitsta. Nii et iga hea lahendus on teretulnud.

Palun, kolleeg Tarmo Kõuts!

Austatud minister! Tulles tagasi KSAP-i mittetäitmise küsimuse juurde, tahaksin küsida: kas te olete väga veendunud, et KSAP oli nõme ja et seda ei saanudki täita? Või kuidas seletada seda, et aastatel 2004-2005 jäid kasutamata sajad miljonid kroonid just infrastruktuuri väljaarendamise valdkonnas?

See kava ei olnud kindlasti mitte nõme. See kava, nagu ma ütlesin, oli tehtud parimatele teadmistele tuginedes ja asjaosalised teavad, kui palju sinna pandi viimasel hetkel sisse kompromisse, kohati ka printsiibituid kompromisse, kui ma võiksin niimoodi öelda. Aga see oli parim, mis me toona suutsime.
Mis puutub märkusse, et Kaitseministeerium jättis riigieelarves ettenähtud vahendid terve rea aastate jooksul täiel määral rakendamata, siis paraku see on fakt. Ja õigustada seda ei ole minu arvates mingit põhjust. Aga ma oleksin väga pealiskaudne, kui ma hakkaksin siin Riigikogu kõnepuldis süüdlasi otsima. Meie eesmärk on sellest õppust võtta, teha kava, mis peab, ning kulutada kavas ja riigieelarves ettenähtud summad nii sel kui järgmisel aastal ära.

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Tarmo Kõutsi!

Austatud proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist s.a 13. ja 14. oktoobri istungil. 13. oktoobri riigikaitsekomisjoni istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Margus Pae, tervishoiubüroo juhataja Mari-Ann Lõõnik ning õigusloomebüroo nõunik Marju Aibast. 14. oktoobril keskenduti eelnõus sisalduvale riigikaitselisele planeerimisele, sh arengukavadele ja arenguplaanidele. Siis osalesid riigikaitsekomisjoni istungil kaitseminister Jaak Aaviksoo, ministri nõunik Andreas Kaju, Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Lauri Tumm ning Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Hannes Toomsalu. Nagu ma juba mainisin, puudutab kõnealune eelnõu eelkõige riigikaitse planeerimist ehk siis korrastatakse riigikaitse planeerimise dokumentide hierarhia ja täpsustatakse nende omavaheline sidusus.
Komisjonis tõstatus, nagu juba juttu oli, küsimus mõistete "plaan" ja "kava" eri tähenduste kohta. Samuti tõstatusid mõningad muud terminoloogiaküsimused, arvestades Riigikogus vastuvõetud, kuid veel jõustumata kaitseväe korralduse seadust. 14. oktoobri istungil käsitleti eelkõige riigikaitse arenguplaaniga seonduvat, seda plaani Kaitseministeeriumis praegu koostatakse. Riigikaitsekomisjonil on kaitseväe arenguplaaniga seonduvalt kavas kaitseministriga uuesti kohtuda.
Riigikaitsekomisjon otsustas 13. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kuuenda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 22. oktoobriks. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon s.a 13. oktoobril teha Riigikogule ettepaneku selle seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva ehk siis 5. novembri kell 18. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Kõuts! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. november kell 18. Seaduseelnõu 339 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud proua esimees! Austatud Riigikogu! Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise eesmärk on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtliku ühinemise protsessi jätkumist. Eestis on väga suur osa kohaliku omavalitsuse üksusi liialt väikesed, et tulemuslikult ja efektiivselt omavalitsuslikku haldamist teostada. Seda asjaolu on rõhutanud korduvalt ka riigikontrolör oma avalikes esinemistes ja toonud esile kohaliku omavalitsuse kohta koostatud auditites. Eelnõu eesmärk on toetada neid kohaliku omavalitsuse üksusi, mis soovivad vabatahtlikult ühineda või liituda, et saavutada suurem haldusvõimekus ja hakata maapiirkondades üha väiksearvulisemaks kahanevale elanikkonnale avalikke teenuseid efektiivsemalt osutama.
Eelnõuga kehtestatakse uued ühinemistoetuse määrad. 2004. aastal jõustunud seadusega kehtestati ühinemistoetuse määraks 500 krooni ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta. Kehtiva seaduse rakendamissätetes nähti ette selle määra vähenemine, praeguse seaduse kohaselt oleks see 250 krooni elaniku kohta. Ühinemistoetuse minimaalne määr on praegu 0,75 miljonit, maksimaalne määr 1,5 miljonit krooni. Eelnõu kohaselt arvutatakse ühinemistoetus iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta arvestusega 625 krooni elaniku kohta, minimaalne ühinemistoetuse määr on 2 miljonit krooni ja maksimaalne määr 4 miljonit krooni iga ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
Eelnõus antakse ka riigieelarvestrateegia alusel koostatavate ministeeriumide investeeringuprojektide kavade ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusest tulenevate piirkondliku tähtsusega investeeringuobjektide kavade koostamisel ja toetuste eraldamisel otsustajatele võimalus võtta kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist arvesse kui ühte toetuste saamise eelisasjaolu, kui muud tingimused on võrdsed. See võidakse sätestada näiteks meetme tingimustes toodud soodustava valikukriteeriumina. Praegu kehtivas seaduses sätestatud regulatsioon on praktikas raskendatud ja reaalsuses jäänud pelgalt tühjaks lubaduseks.
Eelnõus laiendatakse ühinemise mõistet, andes kohaliku omavalitsuse üksusele võimaluse lisaks ühinemisele naaberomavalitsusega liituda. Omavalitsusüksuste ühinemisel moodustub uus kohaliku omavalitsuse üksus, liitumise puhul jääb aga üks kohaliku omavalitsuse üksus alles ja mõni kohaliku omavalitsuse üksus liitub sellega. Kumb ühinemisvariant valida, on ühinejate endi otsustada. Langetatud otsust põhjendatakse ühinemislepingus.
Veel sätestatakse eelnõus moodustunud vallavalitsusele kohustus tagada avalike teenuste osutamine vähemalt samal tasemel ja samades asustusüksustes, kus see toimus enne kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist. Sellega tagatakse kohalikule omavalitsusele õigus korraldada iseseisvalt oma sisemist töökorraldust ja osutada avalikke teenuseid suurema territooriumi ja suurema elanike arvuga vallas majanduslikult kõige efektiivsemal viisil. Tähtis on seejuures asjaolu, et kehtiks nõue, mille kohaselt elanikele pakutavate teenuste kvaliteet ei tohi halveneda.
Austatud Riigikogu! Loodan, et te toetate endiselt omavalitsusüksuste vabatahtlikku ühinemist, mis on praegusest olukorrast suur samm edasi. Tegu ei ole administratiivse liitumisega, aga see annab siiski head võimalused ja katab eelkõige ühinemisega tekkivad kulud, luues tugeva platvormi tegelikuks ühinemiseks. Ma arvan, et need, kes vabatahtlikult ühinevad, on tulevikus võidumehed, eriti raskenenud finantsolukorras. Loodan, et ka Riigikogu toetab ühinemisprotsessi jätkumist. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Palun nüüd küsimused! Kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud härra minister! Minu meelest on see igati tervitatav eelnõu. On väga kena, et siiski järgitakse vabatahtlikkuse printsiipi ja seda igati toetatakse. Küsimus aga on järgmine: kas valitsus on enda jaoks kaardistanud need omavalitsusüksused, mis võiksid ühineda, kuna see oleks soovitatav ja nendele ka kasulik? Kas nendele omavalitsusüksustele on tehtud ühinemisettepanek ja kas on uuritud, et kui nad ei taha ühineda, mis on selle põhjused? Ühesõnaga, kas on välja selgitatud kohad, kus oleks vaja eriti soodustada ühinemist?

Soodustamise ja eriti soodustamise vahel õigusaktides vahet ei tehta. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus näeb ette mehhanismid, kuidas tekib ühinemisettepanek, kes kellele saab ettepaneku esitada. Seal on põhimõtteliselt kaks varianti: kas üks omavalitsus esitab teisele või teistele või valitsus esitab omavalitsustele ettepaneku. Vastavalt selle seaduse lisale on ka määratletud soovitatavad ühinemispiirkonnad ja toetust saavad need, kes ühinevad ühinemispiirkonna piires. Sealt see vahe tuleb. Aga valitsus saab neid ühinemispiirkondi ka muuta.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Vabatahtliku liitumise toetamine on igati tänuväärne. Aga üks põhjus, miks omavalitsused väldivad liitumist, on seotud sellega, et mitmesugused toetused – abirahad ja muu selline –, mis omavalitsustele eraldatakse, sisaldavad sageli klauslit, et see on taotlus, mis rahuldatakse ühe omavalitsuse kohta. Kas te näete võimalust või toetate seda juhul, kui selline ettepanek teha, et toetusmehhanism peaks olema seotud pigem elanike arvuga kui omavalitsuste arvuga?

Võib-olla ma sain küsimusest valesti aru, aga eelnõu lähtubki pearaha põhimõttest ja samast lähtub kehtiv seadus. Mis puutub ühinemise takistusena toodud põhjustesse, siis tõepoolest, selliseid meetmeid on, aga neid jääb järjest vähemaks. Me jälgime olukorda pidevalt. Kaua aega põhjendati vastuseisu näiteks haridusraha jagamise süsteemiga: kasulikum oli olla eraldi. Nüüd on olukord sisuliselt muutunud, kooli pidamise seisukohast enam vahet  ei ole. Viime neid asju järjest kooskõlla. Regionaalvaldkonnas on vaid üks meede, kus on lubatud üks taotlus taotleja kohta ühes voorus – see on hasartmängumaksust jagatav toetus. Me tahame kindlasti teha ettepaneku, et seda muudetaks. Ja tegelikus elus see ei ole enam takistus.
Küll aga on probleem, et kui omavalitsus taotlejana esitab mitu taotlust, siis kahjuks praktikas tihtipeale otsustajad puhtpsühholoogiliselt rahuldavad ühe taotluse mitmest. Seda me näeme tegelikus elus mitmel pool ja seetõttu ma pidasingi vajalikuks lähtuda muudatustes põhimõttest, et kui oled ühinenud, siis teenid boonuspunkti: saad täiendava plusspunkti ja sinu taotlused tänu sellele tõusevad. See kompenseeriks seda subjektiivset ja väga raskesti mõõdetavat komponenti, mis praegu, ma möönan, tihti töötab ühinenud omavalitsuste kahjuks: et psühholoogiliselt ei taheta ühele taotlejale mitme projekti jaoks raha anda.

Palun, kolleeg Margus Lepik!

Hea minister! Öelge, palun, kas nende toetuste hulgas, millest te rääkisite, on ka mõni selline toetus – ütleme, ühinemiseelne toetus –, mida ühinemist plaanivad omavalitsused saavad taotleda asjaomaste uuringute läbiviimiseks?

Norra rahadest on võimalik selleks summasid taotleda. Hiljuti just lõppes üks taotlusvoor. See toetus on eelkõige ette nähtud omavalitsuste koostöö soodustamiseks ja sealt sai küsida raha ka ühinemise mõjude analüüsiks.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Lugupeetud minister! Kindlasti on väga positiivne, kui kohaliku omavalitsuse üksused ühineksid vabatahtlikkuse alusel. Kuid praktika näitab, et me ei saa loota ainult ühinemisele vabatahtlikkuse alusel. Ootame seda ehk veel kümme aastat ja lõpptulemusena võime saada ikkagi väga erineva suurusega omavalitsusüksused. Need, kes ei ühine, jäävad ikkagi väikeseks, kuigi on ka teisi, suuri. Miks ei soovita kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist Vabariigi Valitsuse poolt väljatöötatava korra alusel? Kas see mõte on täiesti maha maetud?

Ma nõustun teie seisukohaga. See ühtib ka minu isikliku arvamusega, aga poliitiline reaalsus on see, et koalitsioonis ei ole piisavalt toetust administratiivseks liitmiseks ja me teeme praeguses olukorras parima. Ega see teema lõplikult maha maetud ei ole. Seda ei ole võimalik teha, eks ta tõuse ikka jälle mullast uuesti üles, nagu seda on aastate jooksul näha olnud. Kui vajadus on, siis ühel hetkel see tuleb niikuinii. Küsimus on vaid, millal.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Hea minister! Kui me haldusreformi oleme arutanud, siis olete tihti toonud näiteks, et paljudel omavalitsusüksustel pole üldplaneeringuid ja see on üks põhjus, miks haldusreformi peaks tegema. Küsimus on selline, et kui kaks omavalitsusüksust liituvad, kui pika või kui lühikese aja jooksul sellel ühinenud omavalitsusüksusel peaks olema üldplaneering tehtud. Peaaegu 1/3 sellest rahast, mis nad liitumise eest saavad, läheb üldplaneeringu koostamiseks?

Kui mõlemal liituval omavalitsusüksusel on üldplaneering olemas, siis ma ei näe erilist probleemi. Elanikele ei tähenda see praktilises elus mingeid probleeme, kui nad lähevad ühtse omavalitsusüksuse alla. See, et osal ei ole täna üldplaneeringut, on kurjast ja kindlasti takistab ettevõtlust. See takistab inimeste elu, ei anna neile kindlustunnet, mis nende kinnistu väärtus võiks edaspidi olla – kas sinna kõrvale tuleb tööstusrajoon, kas sinna kõrvale tuleb elamurajoon või jääb ta kenaks pargiks või metsasaluks. Kahjuks on kõik tähtajad ammu üle ja sanktsioone kehtivas seaduses ei ole.

Palun, kolleeg Leino Mägi!

Austatud minister! Taasiseseisvunud Eesti ajaloos on olnud kunagi üks vabatahtlik ühinemine. Minu esimene küsimus on: kas te mäletate, millised omavalitsusüksused Vabariigi Valitsuse, presidendi ja õiguskantsleri ettepanekutel ühinesid? Kas teil on nende kahe omavalitsuse nimed meeles?

Te küsisite vabatahtliku ühinemise kohta? Vabatahtlikke ühinemisi on olnud palju. Ma eeldan, et te peate silmas Keila linna ja Paldiski linna. Aga ma ei saa kindel olla, kuna vabatahtlikke ühinemisi on siiski suhteliselt palju olnud.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Minu teine küsimus on selline. Kas te peate võimalikuks, et valdade liitmisel või liitumisel, omavalitsusüksuste liitumisel võiks läbi viia ka haldusterritoriaalseid korrektiive külade piire pidi? On juhtumeid, kus mõni küla sooviks omavalitsuslikku alluvust vahetada ning olemasoleva informatsiooni ja paikapandud piiride puhul ei peaks see ju raske olema. Kas te pooldate sellise võimaluse lisamist sellesse eelnõusse?

Piiride muutmine on päris hästi reguleeritud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ja seal on kirjas küllalt täpsed mehhanismid, kuidas sünnib Vabariigi Valitsuse otsus selles küsimuses. Need võimalused on täiesti olemas ka praegu. Ma arvan, et kui on selge põhjendus ja vajadus, siis tuleb seadusega antud võimalusi ka kasutada. Kui on reaalne vajadus – miks mitte, siin ei maksa liiga dogmaatiline olla.

Palun, kolleeg Leino Mägi, teine küsimus!

Vastus oli õige, need olid Keila ja Paldiski. See liitumine toimus tasuta, aga tänaseks on teisel poolel väga suur võlg ning regionaalministri institutsioon ei ole tahtnud süviti analüüsi teha, kas Keila linnal on kohustus maksta võlad, mis tol ajal jäid. Praegu on Riigikogu saalis ka tollane peaminister ja mitmed teised Riigikogu liikmed, kes teavad väga hästi, mis alustel see asi tehti. Nüüd küsimus: kas Vabariigi Valitsus ei peaks seda süviti  analüüsima ja selle probleemi lahendama?

Me oleme seda asja süviti uurinud. Küsimus ei ole mitte kahe omavalitsusüksuse ühinemises, vaid selles, millistele dokumentidele kirjutasid omavalitsuste esindajad alla hetkel, kui nad taas jagunesid. Ja kui seal jäeti mõned asjad kahe silma vahele, siis midagi ei ole parata – neid tagajärgi tuleb ka täna alla neelata. Kui dokumendid oleks tookord korrektselt vormistatud, siis seda probleemi ei oleks. Nii et ühinemist siin küll süüdistada ei maksa, pigem asjade vormistamist hilisemal jagunemisel.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Lugupeetud minister! Avaldan ka tunnustust, et üks väike samm on selle eelnõu menetlusse andmisega edasi astutud. Kindlasti tekitab see omavalitsusüksustes aktiivsust. Kuid on üks praktiline küsimus. Kui see aktiivsus nüüd tekib, on näiteks kolm või enam omavalitsust, kes tahavad omavahel ühineda, ja nüüd järsku sealt vahelt üks omavalitsus hüppab alt ära ja tagajärg on, et teistel omavahel piirid ei puutu kokku? Kas Eesti territooriumi haldusjaotuse juhtimise seadus ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus annab ühinemiseks võimaluse, kui piirid kokku ei puutu?

Praegu valitsuse kinnitatud soovitatavad ühinemispiirkonnad sellist võimalust ei anna. Valitsus saab selles vallas edaspidi muudatusi teha, aga seni ei ole eri valitsuste lähenemine selline olnud.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Ma arvan, et võiks ju mingisuguse lahenduse leida, et  need tõmbekeskused oleksid ääremaadele esialgu nagu väikeseks sponsoriks, ja lükata haldusterritoriaalne elu käima. Aga minu teine küsimus on vastavate summade kohta 2009. aasta eelarves. Nagu ma seletuskirjast loen, selleks on 40 miljonit krooni. Kui eraldatakse 625 krooni elaniku kohta, siis see tähendaks, et 70 000 kohalike omavalitsusüksuste elanikku saaks ühineda. Kui võtta aluseks minimaalne summa 2 miljonit omavalitsusüksuse kohta, siis saab ühineda 20 omavalitsusüksust. Kas seda ei ole liiga vähe järgmist aastat arvestades? On ju tegemist kohaliku omavalitsuse volikogude valimise aastaga.

Esimese märkusega olen ma nõus. Minu arust võiks ühinemispiirkonnad olla näiteks maakondade piire mööda. Mis puutub teise küsimusse, siis ega me ei suuda lõpuni ette näha, kui palju ühineda soovitakse. Meie omavalitsused on selles mõttes 100%-liselt vabad, lõppotsus on nende teha. Ühinevad, paljud ühinevad. Aga esialgne arvestus on ka seletuskirjas lisatud ja praegu oleme pidanud õigeks eraldada kokku 40 miljonit. Ma juhin tähelepanu sellele, et vastavalt seadusele tuleb sellest välja maksta ühinemise ja valimise korraldamise aastal veerand, 1/4. Sisuliselt tähendab see eelarve mõttes põhilise koormuse langemist 2010. aastale. Aga ma arvan, et iga kroon, mis selleks makstakse, läheb asja ette. See on kindlasti üks asjalik ja õige rahaeraldus.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Oma esimese küsimusega ma tahtsin teada saada, kas valitsusel on ettekujutus nendest piirkondadest või kohtadest, kus ühinemine oleks väga soovitatav. Ma sain aru, et on määratletud piirkonnad, mille omavalitsustel soovitatakse ühineda, ainult kahjuks me ei tea, millised need piirkonnad on. Kui selline kava on olemas ja need piirkonnad on määratletud, siis kui palju on tehtud seal selgitustööd, et nad ühinemise ilusti ja kenasti ka ette võtaksid?

Ma ei taibanud seda valitsuse määrust siia kaasa võtta, aga Riigi Teatajas saate sellega tutvuda. Seal on kõik piirkonnad kenasti omavalitsuste kaupa üles loetud – selline pikk nimekiri.
Kui palju selgitustööd on tehtud? Avalikkuses on see debatt ju kogu aeg käinud. Kas seda on olnud piisavalt? Võib öelda, et ju siis ei ole piisavalt, kui ei ole ühinetud nii palju, kui meie sooviks. Aga nagu te väga hästi aru saate, mängus on ka subjektiivsed põhjused, mis panevad tegema teistpidist selgitustööd. Me jätkame selgitustöö tegemist.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Austatud minister! Ma mõistan, et loomulikult on sul raske selgitada neid olukordi, millest kolleeg Leino Mägi Paldiski ja Keila linnaga seonduvalt rääkis. See oli ju juba mituteist aastat tagasi, mil võib-olla kehtinud seadus ei nõudnudki ühinemise puhul mitmesuguste paberite konkreetset täitmist. Aga see selleks.
Tahan küsida praegu arutusel oleva eelnõu pinnalt: kas ma mäletan õigesti, et sellest eelnõust tulenevalt on seaduse plaan säärane, et too 2–4 miljonit krooni ühinevatele omavalitsusüksustele ei kuulu väljamaksmisele ainult ühinemisaastal, vaid see makstakse välja mõne aasta jooksul? Mis tähendab seda, et olemasolev raha ei pruugi olla mõeldud ainult 20 omavalitsusüksuse ühinemise toetuseks?

Jah, nagu ma rõhutasin: vähemalt neljandik tuleb välja maksta ühinenud omavalitsusüksustes valimise toimumise aastal. Nii et põhikoormus jääb, kui me vaatame praegust perspektiivi, 2010. aasta riigieelarvele. Mis puutub eelmisse küsimusse, siis ma rõhutan veel kord, et Keila ja Paldiski puhul ei ole probleem mitte ühinemises, vaid selles, et hiljem, kui lahku mindi, ei vaadatud kõiki objekte ja kõiki dokumente piisava tähelepanelikkusega läbi. Sealt on need küsimused tekkinud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud härra minister! Ma sooviksin vaadata kogu seda toetuse suurust ajaloolises perspektiivis. Kui omal ajal ühinesid Türi vallaks neli omavalitsust, siis see summa, mis eraldati, oli kõvasti suurem kui see summa, mis praegu eraldatakse. Kas teil on ülevaade, kui suured olid ühinemistoetused varem? Et nad vahepeal kahanesid ja nüüd on nad teatud suuruseni kasvanud, see on üks teema. Teine teema on: kas teie arvates on see summa piisav ja stimuleerib ühinemist ette võtma?

See on minu jaoks küll üllatav väide, et need summad varem suuremad olid. 2004. aastal, kui see seadus esimest korda vastu võeti, siis oli määr, ma kordan üle – alguses ma juba nimetasin need summad – 500 krooni ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta. Praegu on meie ettepanek 625 krooni elaniku kohta.
Miks 625 krooni? Me võtsime arvesse Rahandusministeeriumi nimetatud tarbijahinnaindeksi tõusu. Mingi kriteerium pidi olema, et regulatsioon võrreldavale alusele viia. Tõepoolest, vahepeal need summad vähenesid. Kehtiva seaduse järgi oleks määr praegu hoopis 250 krooni elaniku kohta. Asja mõte oli tõesti ergutada omavalitsusi kiiremini ühinema. Aga praegu sel enam seda efekti ei ole, sisuliselt me suurendame toetust elukalliduse tõusu võrra.
Võib vaielda, kas seda on vähe või palju. Kui 2004 arvati, et summa on piisav, ja regionaalminister Jaan Õunapuu ta sellisena pakkus, siis ma arvan, et kui nüüd on määra elukalliduse võrra tõstetud, siis on esialgne tase taastatud. See on mõistlik kompromiss. Praegustes oludes on üldse väga raske leida katet seaduseelnõudele, mis riigi kulusid kasvatavad. Nagu te näete, selliseid eelnõusid on menetluses väga vähe. Nii et kõnealune seadus on ikkagi suur asi.
Ütleksin veel juurde, et olen hämmastusega lugenud mõne omavalitsusjuhi avaldusi teemal, et see on justkui kommiraha, liiga väike raha. Hiljem vaatan, et kaks miljonit moodustab sellesama väljaütleja aastaeelarvest 10%. Tõesti kummaline suhtumine. Kindlasti see ei ole nii suur summa, mille pärast tasub otseselt ühineda, et lihtsalt raha kätte saada. Aga kindlasti see eemaldab ühe olulise takistuse. Jutt ongi sellest, et me soovime maha võtta mitmesugused takistused või tihtipeale ka ettekäänded, miks ei saa ühineda. Me ükshaaval kõrvaldame neid.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Lugupeetud härra minister! Üks asi on kindlasti stimuleerida mingi summa abil, olgu see nimetatud kommirahaks või milleks tahes. Aga teine võimalus on ka ja seda on varasematel aegadel tegelikult kasutatud, vähemalt sõnades: see on eelistada ühinevaid omavalitsusi teatud investeeringute pingeridadesse seadmisel. Luua selliseid täiendavaid võimalusi, et omavalitsused hakkaksid asja kaaluma. Siit minu küsimus: kas te ei ole pidanud vajalikuks või võimalikuks mingite teiste seadusandlike käikudega liitumissoovi tekitada?

Taas pean tõdema, et ma olen sellest täna juba rääkinud. Oma algses sõnavõtus ma tõin välja, et me sätestame selgelt sõnastuse, kuidas saab eelistada ühinenud omavalitsusi. Seadusest tulenevate investeeringuprojektide kavade koostamisel ja toetuste eraldamisel antakse võrdsete tingimuste olemasolul otsustajatele võimalus võtta kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist arvesse kui ühte eelistavat asjaolu toetuste saamiseks. Seda saab sätestada näiteks meetme tingimustes toodud soodustava valiku kriteeriumina. Selle sõnastuse me täpsustame. Kehtivas seaduses on see seadusandja tahe küll mõttena selgelt väljendatud, aga see ei ole niisugusel kujul, nagu see sõnastus on, rakendatav. Tegu on kena deklaratsiooniga, mida ei ole reaalses elus rakendatud. Praegu me mõtlesime just sellest aspektist sõnastuse läbi, et selle sätte saab konkreetselt kasutusele võtta.

Kolleeg Strandberg! Lubatud on kaks küsimust. Palun nüüd teie küsimus, kolleeg Peep Aru!

Hea minister! Minu meelest on tegemist hea eelnõuga. Loomulikult vabatahtlik ühinemine saab tulla südamest ja riik näitab siin õiget poliitilist suunda, toetades seda. Selles mõttes ma igati toetan seda eelnõu kui edasiarengut. Küsimus on mul lihtsalt teadmiste täiendamiseks. Tahaksin ikkagi aru saada sellest Keila ja Paldiski case'ist. Kas tollel ajal, kui Paldiski linn seaduse alusel sai korraldada omavalitsuse valimisi ja oli sisuliselt alus kohaliku omavalitsuse üksuse tekkimiseks, nõudis seadus kahe lahkumineva omavalitsuse vahel mingisuguste dokumentide koostamist? Kui nõudis, kas need siis koostati või ei koostatud? Küsin seda, et asi oleks selge.

Ma olen näinud dokumente, kus on kirjas, millise omavalitsuse bilanssi jäävad millised objektid ja millised on kohustused. Kas seadus seda nõudis tol ajal või mitte, selle vastuse ma kahjuks jään võlgu. Aga sellised dokumendid alla kirjutati.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun nüüd kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil nr 83. Komisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute tähtajaks määrata 5. novembri. Otsused langetati konsensusega. Olulisi probleeme selle eelnõu arutelul komisjonis esile ei kerkinud. Tunti huvi küsimuste vastu, mis puudutasid ühinemisi ja liitumisi, ning minister andis asjakohased vastused. Tunti huvi ka küsimuste vastu, mis puudutavad võimalikku koormust 2009. aasta eelarvele. Selles küsimuses andis minister samuti asjatundlikud vastused ning sellega oli eelnõu menetlemine komisjonis lõppenud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Üks moment! Võib-olla keegi soovib teie käest midagi küsida! Küsimusi ei ole. Ma näen, et soovitakse avada läbirääkimisi. Kolleeg Marek Strandberg Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel, palun!

Head kolleegid! Rahastiimulid omavalitsusüksuste liitmiseks on üks võimalus ja kindlasti on omavalitsusi, kes sellest kinni hakkavad. Me tahame aga tähelepanu juhtida veel ühele stiimulile, mille lisamine omavalitsusüksuste liitmise hoobade hulka peaks oluline olema. Tegu on demokraatia rikastamise stiimuliga, mis vaieldamatult võiks elanikele huvi pakkuda ja tekitada nende seas toetust omavalitsusüksuste liitmisele. Peame silmas õigust algatada liituvates omavalitsustes siduvaid rahvahääletusi, või õiguslikult oleks ehk korrektsem öelda siduvaid rahvaküsitlusi.
Praegu on olukord selline, et kui omavalitsusüksused liituvad, siis tekib uus ja suurem omavalitsusüksus. See tekitab elanikes muret, et otsustamine jääb neist kaugemale, et otsustajad ei pruugi nende probleeme sellisel moel käsitleda, nagu nad sooviksid. See puudutab eelkõige kõikvõimalikke planeeringuid ja muud sellist, mis ühinenud omavalitsuse territooriumil hiljem sündima hakkab.
Meie soov on ja selle ettepaneku me ka esitame, et piitsa ja prääniku mehhanismile lisaks tekiks olukord, kus juba liitunud omavalitsuse territooriumil oleva osavalla – või kuidas seda iganes nimetada – territooriumil säiliks inimestel oma territooriumi puudutavates küsimustes  – või õigemini tekiks, mitte ei säiliks –  siduvate rahvahääletuste algatamise õigus. Nende rahvahääletuste otsused oleksid uue suure omavalitsusüksuse volikogu jaoks kohustuslikud. See arendaks ja mitmekesistaks demokraatiat ning oleks ühinemisel üks lisastiimul. Ma olen sügavalt veendunud, et Eestis ei lähtuta praegu omavalitsuste liitumisel üldse mitte ainult majanduslikust pragmatismist. Inimesed soovivad ka oma sõnaõigust säilitada. See meede elavdaks Eesti demokraatiat ja tõenäoliselt stimuleeriks aktiivsete kodanikega omavalitsusüksusi suuremateks liituma, sest demokraatia uutes valdades mitte ei vaesustuks, vaid rikastuks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun nüüd kolleeg Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni volitatud esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud parlamendiliikmed! IRL-i fraktsiooni nimel ma kutsun teid üles ikka kahe jalaga maa peal olema. Me toetame selle eelnõu menetlemist, see on mõistlik samm. Kuid meie arvates on praeguses reaalsuses, praeguses majanduskriisis hädavajalik loobuda senisest omavalitsuste n-ö vabatahtliku liitumise paradigmast. Küsimus on selles, millisena me kujutame ette Eesti omavalitsusmudelit ja neid probleeme, mille ees me seisame. Ma tsiteeriksin ühe koalitsioonipoliitiku seisukohta: "Lähtudes Euroopa Liidu keskmistest näitajatest, võiks Eestis olla 1190 omavalitsust, kui lähtuda pindalast." 1190 omavalitsust! Iga paneelmaja piltlikult öeldes teha omavalitsuseks! Ka peaminister on toonud esile loogika, et mida väiksem on omavalitsus, seda väiksemad on per capita halduskulud. Ehk teisisõnu: kui me teeme igast paneelmajast omavalitsuse, siis sellega saab ka majandusliku stabiilsuse omavalitsuste lõikes.
Tegelik olukord on muidugi vastupidine. Ma tsiteerin vastuseks eeltoodud koalitsioonipoliitiku seisukohale sotsiaaldemokraat Marju Lauristini: "Jah, Eesti vajab hädasti haldusreformi. Praegune olukord suurendab piirkondlikku ebavõrdsust, mis riigi rahakoti kõhnumisel end vaesemates valdades eriti valusalt tunda annab. Pealegi on väikestes valdades süvenev inimressursi defitsiit hea kasvupinnas teatud isikute või gruppide võimumonopolile ja korruptsioonile, mitte suurendades demokraatiat, vaid otse vastupidi." See oleks vastus ka eelkõnelejale. Ja Marju Lauristin jätkab: "Lootus valdade vabatahtlikule ühinemisele on utoopia."
Tsiteerin slaide, mis esitati sellel suvel omavalitsusjuhtidele 27. augustil. Eestis on toiminud juba 20 aastat kapitalism, meil on tarkust ja kogemust, kuid meie realiteediks on hõre ja vähenev rahvastik. Paraku on meil seisukoht, et haldusreform on vajalik, kuid mitte meil. Samas puudub selge funktsionaalne ühiskonna haldusmudel. Selle asemel on hiiliv ja segane harukondlik haldusreform, mille kulud jäetakse teiste kanda. Meil valitseb mugavusvalitsemine ja kardetakse vastutust ning ebapopulaarseid otsuseid. Need seisukohad esitas härra Aare Heinvee, Rapla vallavanem, Eesti Reformierakonna poliitik. Ma arvan, et need on mõistlikud seisukohad, eriti praeguse majanduskriisi tingimustes.
Kui me räägime haldusreformist, siis selge seisukoht peaks olema, et me vajame ühetaolist haldusreformi, me vajame haldusreformi, mis tugevdab kohalikku kogukondlikku demokraatiat ja tõstab teenuste kvaliteeti eri omavalitsustes. Mis tähendab: tõstab teenuste kvaliteeti? Riigikontrolör on toonud välja väga selge seisukoha, et seadusele vastavate teenuste kvaliteet on meil praegu üksnes paarikümnes omavalitsuses 220-st. Üksnes paarikümnes omavalitsuses! See, mis täna toimub, on paraku praktilistel võimukaalutlustel oma silmade kinni pigistamine, ja ma arvan, et see on vastutustundetu.
Meie seisukoht on, et selle eelnõu menetlemine on samm õiges suunas selle paradigma raames, mis praegu Eesti riigi poliitilises juhtimises valitseb. Meie üleskutse on väga selge: seda poliitilise juhtimise paradigmat tuleb muuta. Reformid on valusad, kuid vajalikud, ja selles osas peab Eesti riigis mugavusvalitsemine lõppema.
Meil on kaks ettepanekut. Esiteks, see eelnõu vastu võtta, kuid teiseks, kutsuda regionaalministrit üles jõudsalt ja asjalikult tegelema ühetaolise haldusreformi ettevalmistamisega. Sellele on toetajaid esiteks laia avalikkuse näol, teiseks ekspertide näol, kes on vabad poliitilisest distsipliinist, ja kolmandaks, nagu ma tsiteerisin, sellele on palju toetajaid ka mõistlike poliitikute seas kõikidest erakondadest. Nii et jõudu meile kõigile mugavusvalitsemise lõpetamisel! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun, kolleeg Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Head sõbrad! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab seda seaduseelnõu. Iga lisakroon, mis aktiivsete kohalike omavalitsuste kohal sirendamas on, on teretulnud. Aga nagu Peep Aru ütles: liitumine peab tulema südame häälega. Mida ütleb suur ja punane sotsiaaldemokraadi süda? Head sõbrad, asume teele maakonnatasandi loomisele ja lõpetame esimese tasandi solgutamise! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 5. november 2008 kell 18. Seaduseelnõu 318 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Aeg on hiline, ma olen täiesti veendunud, et 101 Riigikogu liiget on selle seaduseelnõu läbi töötanud, seletuskirja lugenud, põhjalikud analüüsid teinud ja et erinevalt eelmisest päevakorrapunktist, mille puhul teil otsustusjulgust ei olnud, siin teil otsustusjulgus on. Palun toetust sellele masina ohutuse seaduse eelnõule! Sisu poole pealt mingit väga kardinaalset muutust ei ole, tervikteksti esitamise vajadus tulenes paljudest üksikutest muudatustest. Et seadus oleks lihtsamini jälgitav, esitasime masina ohutuse seaduse tervikteksti uue variandina. Ühtlasi võtame selle seaduseelnõuga üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu masinaid käsitleva direktiivi 2006/42/ EÜ. Aitäh teile!

Suur tänu, lugupeetud minister! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Väino Linde!

Hea minister! Aitäh kiire ja asjakohase ülevaate eest eelnõu sisu kohta! Aga küsin, millest tulenevalt oled sa teinud selle eelnõu menetlemisel järelduse, et Riigikogul puudub eelmise päevakorrapunkti osas otsustusjulgus, nagu sa väitsid.

Ma pigem seostasin seda enne mind siin puldis olnud rahvasaadiku härra Reinsalu sõnavõtus toodud probleemiga, et selles osas puudub otsustusjulgus.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Lugupeetud minister! Kas §-s 4 toodud masina mõiste on ikka kõikidele elanikele täielikult arusaadav? Kas mõiste "masin" on piisavalt lahti kirjutatud?

Ma usun, et on.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun nüüd kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Tänan neid kolleege, kes tunnevad huvi selle vastu, et üks masin võiks ohutu olla, ja on siia saali jäänud seda väga olulist eelnõu kuulama! Vastuseks hea kolleegi Toomas Vareki küsimusele võin mina kui diplomiga insener kinnitada, et ma vaatasin seda eelnõu ka inseneri pilguga ja mulle tundus see täiesti arusaadav olevat. Aga läheme komisjoni teemade juurde.
Majanduskomisjonis oli eelnõu arutusel 14. oktoobril. Seda tutvustasid meile lugupeetud minister Juhan Parts ja sama ministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar. Nende tutvustus oli sarnane sellega, millest meile rääkis minister, ma seda enam ette lugema ei hakka. Me saime teada, et sisuliselt on tegemist juba kehtiva seaduse muutmisega, mille ajend on vajadus võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu masinaid käsitlev direktiiv.
Majanduskomisjon tegi järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks algataja nõusolekul muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga s.a 22. oktoobril. Teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 5. november kell 18. Kõik need otsused tegi majanduskomisjon konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Margus Lepik! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

See definitsiooni küsimus hakkas mind paeluma. Minu küsimus on: kas kõikidel masinatel peab olema vähemalt üks liikuv koostisosa või oskate kujutleda ka masinaid, millel ei ole ühtegi liikuvat osa?

Otseselt me seda teemat komisjonis ei arutanud. Mina saan sellest mõistest niimoodi aru, et masinal vähemalt üks osa peaks olema liikuv.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Kas sellest lähtuvalt näiteks laevalgusti, meremiin või muud sellised ilma ühegi liikuva osata esemed on masinad või mitte?

Minu arusaamist mööda need ei ole masinad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Lepik! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. november kell 18. Seaduseelnõu 292 esimene lugemine on lõppenud.

Viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli uuesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seadus tegeleb ühe küsimusega. Eesmärk on täpsustada KredExi ehk seadusandja loodud eraõigusliku sihtasutuse välja antud tagatiste õiguslikku staatust. Teadupärast KredEx ehk Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus tagab teatud ulatuses pankade väljastatud ettevõtlus- ja eluasemelaenu nõudeid. Tänu sellise tagatise olemasolule muutub paljudele ettevõtjatele laenu ja tagatise saamine reaalsemaks ja võib-olla ka odavamaks. Teisisõnu, me aitame kaasa ettevõtluse arengule.
Samas on tekkinud probleem, et tulenevalt Euroopa Liidu vastavatest regulatsioonidest vajab kehtivas seaduses KredExi garantii staatus täpsustamist. Seda just selles mõttes, et KredExi väljastatud tagatisel oleks nn riigigarantii staatus. Ja kuna tegemist on tõepoolest riigigarantiiga, siis see seaduseelnõu täpsustab mehhanismi, kuidas see garantii juhul, kui midagi peaks juhtuma, sissenõudmisele pööratakse.
Põhimõtteline lähtekoht peaks olema see, et KredEx on eraõiguslik sihtasutus. Ta vastutab ennekõike ise väljaantud garantiide eest, ta peab oma tegevust ja riske korraldama niimoodi, et vajadust pöörata sissenõue riigile ei teki. Vaadates KredExi tegevust viimase seitsme aasta jooksul, näeme, et see ongi niimoodi olnud. KredEx on isetasuv, garanteerimistegevuses tuleb erinevaid projekte ette, ja loodetavasti see saab nii ka tulevikus olema.
Käesolev õiguslik täpsustus on vajalik selleks, et pangad ja võimalikud teised finantseerimisasutused saaksid täpselt arvestada, millise staatusega garantii KredEx annab. Seaduseelnõu on iseenesest lühike, neli paragrahvi, aga selle vastuvõtmine on praeguses majandussituatsioonis hästi vajalik samm, et parandada meie ettevõtluskeskkonda. Aitäh!

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Margus Lepik!

Hea minister, võib-olla üks täpsustus. Justiitsminister on selle eelnõu puhul jäänud ühes seisukohas väikesele eriarvamusele. Öelge, palun, kas see eriarvamus on nüüdseks lahendatud?

Justiitsminister jäi valitsuskabinetis asja käsitledes eriarvamusele ja ta pidi selle ka kirjalikult fikseerima. Nii valitsuskabinet otsustas. Nii palju, kui ma mäletan – aga seda tuleb justiitsministri enda käest küsida – oli asi poliitilises maailmavaates, mitte niivõrd juriidilises nüansis.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun nüüd ettekandeks uuesti kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Margus Lepiku!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu oma istungil 14. oktoobril. Meil olid külas seda tutvustamas minister Juhan Parts ja KredExi juhataja Andrus Treier. Eelnõu sisu rääkis minister juba lahti, ma seda üle kordama ei hakka. Komisjoni liikmed esitasid mitmesuguseid küsimusi, mis kõik ei olnud seotud eelnõu sisuga. Tunti huvi KredExi tegevuse vastu üldse ja selle vastu, kuidas KredExil läheb. KredExi juhataja rääkis meile, et selle eelnõu puhul ei ole mitte tegemist KredExi pankrotiohu või muude probleemidega, vaid Euroopa Liidu ja pankade karmistunud regulatsioonist tulenevate nõuetega. Küsiti ka, kas see seadusmuudatus mõjutab riigi riske. Saime KredExi juhatajalt vastuseks, et tulenevalt juba senises seaduses sõnastatud riikliku tagatise olemusest seadusmuudatus sisuliselt riigi riske ei mõjuta.
Majanduskomisjon tegi järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 22. oktoobril, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 29. oktoober kell 12.  Need otsused olid konsensuslikud. Suur tänu!

Suur tänu, kolleeg Margus Lepik! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Lugupeetud ettekandja! Te küsisite valitsuse esindaja härra ministri käest selle kohta, et justiitsminister jäi selle eelnõu puhul eriarvamusele. Kas te selgitaksite seda eriarvamust ja kas komisjon arutas seda?

See oli komisjonis jutuks küll. Minister andis juba põhjaliku vastuse, see on päris pikk seletus, äkki leiate selle paberi riiulist ja loete ise? Justiitsminister on vihjanud sellele, et praegu eraõiguslik asutus KredEx võiks tema arvates olla avalik-õiguslik juriidiline isik.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Lepik! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Määran eelnõu 323 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. oktoobri kell 12.
Seaduseelnõu 323 esimene lugemine on lõppenud. Head kolleegid! Meie istung on läbi!

Istungi lõpp kell 18.51.