Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu viienda töönädala neljapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Teiseks, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna‑ ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head kolleegid! 15 Riigikogu liikme nimel annan üle arupärimise rahandusminister Ivari Padarile. Jätkates eilset arupärimist, mis puudutas justiitsminister Rein Langi õigusarvamust, et Eesti riik ei tohtinud minna kompromissile kolme välispangaga, kes esitasid Eesti Vabariigi vastu hagi rahvusvahelisse investeeringute kaitse vahekohtusse, küsime Ivari Padarilt vastust kolmele küsimusele. Kas rahandusminister on arvamusel, et Eesti Vabariik ei võtnud kohustusi investeeringute kaitse lepingutega, ja kas Eesti Vabariik ei pidanud täitma välislepingutega võetud kohustust tagada investeeringute, sealhulgas pankade poolt Esva kalapulgatehase rajamiseks antud laenu aus ja võrdne kohtlemine? Kas Rahandusministeeriumil oli oma kindel seisukoht selles kohtuasjas, kui jah, siis milline ja kas sellest teavitati ka peaministrit? Kolmandaks, mis kuupäevadel, mis summas ja kellele on Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest tehtud ülekandeid, et nimetatud otsusega väljamõistetud summad tasuda? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Annan kuue Riigikogu fraktsiooni nimel üle Riigikogu töökorra töörühma ettevalmistatud kaks seaduseelnõu, järjekorras kolmas ja neljas selle töörühma ettevalmistatud eelnõu. Esimene seaduseelnõu teeb järgmised täiendused meie parlamendi töökorda. Esiteks, muudab juhtivkomisjonile kohustuslikuks koostada kõikide seaduseelnõude menetlemisel teiseks lugemiseks uus seletuskiri. See tähendab, see seab ka parlamendile kohustuse seletuskirja tasemel selgitada, miks on mingit muudatusettepanekut toetatud ja mis on selle eesmärk. Teiseks, seab sisse uue instituudi parlamendi töökorras, raportite koostamise süsteemi. See tähendab, et lisaks seaduseelnõudele peaks fraktsioonide arusaama järgi tulevikus hakkama nii parlamendikomisjonid kui komisjonide arusaama kohaselt ka parlamendi täiskogu menetlema eri valdkonnapoliitikaid käsitlevaid raporteid. Täiskogu tarbeks koostab raporti komisjon, kes omakorda määrab konkreetse parlamendiliikme raportööriks, kusjuures raporti kinnitab parlamendikomisjon ning kõigil komisjoni liikmetel on õigus ka eriarvamusele.
Teise seaduseelnõuna annan kuue parlamendifraktsiooni nimel menetlusse riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu. Selle eelnõuga seotakse kõrgemate ametiisikute palgad lahti palgamäärast, mis on praegu vastava kordajaga seotud keskmise palgaga, ning määratakse ühtse hierarhiana kindlaks lisaks kõrgemate poliitiliste ametikandjate palkadele ka muude kõrgemate riigiametnike palgad vastavate koefitsientide abil, kokku 27 ametikoha puhul. Lisaks fikseeritakse, et isikutel, kes nimetatud hierarhias on, ei ole õigust saada lisatasusid. Mis puudutab ametipalkade aluseks olevat ametiisikute kõrgemat palgamäära, siis seaduseelnõu kohaselt hakkaks seda palgamäära järgmiste parlamendikoosseisude tarbeks kõikidele kõrgematele ametiisikutele määrama parlament sisemise protseduuriga, milleks on Riigikogu esimehe ettepanek, kusjuures on konsulteeritud kõikide fraktsioonidega. Eelnõu kohaselt peaks palgamäära hakatama indekseerima indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest. Tuleb öelda, et eelnõu menetlemisel jäid mitu fraktsiooni mitmes küsimuses eriarvamusele. Need eriarvamused on fikseeritud seaduseelnõu seletuskirjas. Ma tahan avaldada tunnustust kõigile töörühmas osalenud parlamendiliikmetele ja samuti kõikidele fraktsioonidele eelnõu asjakohase ja avatud menetlemise eest, mis võimaldab meil anda see eelnõu konsensuslikult parlamendi menetlusse, seda asjakohaselt menetleda ning tuua välja oma arusaamad, kuidas seda eelnõu tuleks muuta. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, edastan arupärimise otsekohe adressaadile.
Head kolleegid! Olen edastanud 14 Riigikogu liikme arupärimise justiitsminister Rein Langile.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 284. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Olen täna siin teie ees 2009. aasta riigieelarvega. See, millest ma täna kõnelda tahan, on aga suurem ja olulisem kui ühe aasta eelarve. Ma tahan teile kõnelda kümnest meie riigi majandust, rahandust ja eelarvet puudutavast küsimusest, mis seisavad meie ees ning millele saab vastus tulla mitte käskude, vaid üldise arutelu ja ühise mõistmise teel.
Lugupeetud Riigikogu! Üleilmsed finantsraputused tabavad praegu riike, mis on meist sadu ja tuhandeid kordi suuremad. Raputuse lained rulluvad börsilt börsile, riigist riiki, mandrilt mandrile suisa üheainsa päeva jooksul, turgude väärtus käib mõne päeva jooksul üles ja alla nagu Ameerika mägedel. Maailm meie ümber pole kunagi olnud ühel ajal nii suur ja nii väike, mitte kunagi varem pole meie elu ja otsused olnud sedavõrd otse seotud USA, Uus-Meremaa, Uus-Guinea, Uruguay või Ugandaga kui täna.
Jah, nii mõnelegi võib tunduda, et see on torm, mille eest peaks otsima varju enesesse sulgumises. On ka neid, kes kuulutavad, justkui oleks neil pakkuda mingi teine maailm, mingid teised reeglid, mis on paremad kui kõik senised. Neid ei tasu uskuda, sest kestvat heaolu ei too mitte taastumatud loodusvarad, vaid ennast taastootev demokraatia ja vabadus.
Me ei tohiks praeguses raputuses näha midagi suuremat, kui see on. Küsin seega esimese küsimuse: mis on praegune globaalne kriis? Vastus on, et see on tsükliline kriis demokraatliku turumajanduse maailmas. See on ühe majandustsükli pöördehetk, periheel. Aga see on kriis süsteemi sees, mitte süsteemi lõpp. Võttes kuulda ja arutledes isekeskis päevast päeva tulevaid väga ärevaid uudiseid ning tehes nendest järeldusi, ärgem unustagem Juri Lotmani sõnastatud kibedat tõde, et vaid totalitaarses ühiskonnas pole uudiseid.
Austatud Riigikogu! Et osata uudistele arukalt reageerida, tuleb aru saada, kus me täna oleme. Esitan seega küsimused kaks, kolm ja neli: mis on Eesti tänane seis, kuidas me tänaseni oleme jõudnud, mis on senise arengu õppetunnid?
Aasta tagasi tähendasin siinsamas Riigikogus seistes, et meid ootavad ees muutused, osutades oma eelkäijatele Mart Opmannile ja Siim Kallasele. Ütlesin ka: "Majanduse areng on tsükliline ning kiirema kasvu perioodid vahelduvad vääramatult rahulikumate aegadega. See on majanduse loomulik käik ja me peame ette vaatama, et me selle juures ise oma toa lage liiga mustaks ei värviks."
Tänaseks on muutused ilmsed. Tormiline majanduskasv – aastast 2004 alates keskmiselt 8,4% aastas – on peatunud, kasvunumbrid on nüüd suisa miinusmärgiga. Ametlikult oleme praegu majanduslanguses, lugupeetud Riigikogu!
Praegu on Eesti majanduslanguses, aga mitte majanduskriisis, on vastus teisele küsimusele. Homset silmas pidades toimuvad meie majanduse languse taustal just need struktuursed muutused, mida on vaja: valitsuse võlgnevus välismaailma ees kahaneb, meie ettevõtlus on asunud otsima ekspordivõimalusi, ülikiire palgakasv on pidurdumas, hinnatõus samuti. Niimoodi, märkamatult, haarduvad täna homse kasvu juured.
Lisaks sellele, et objektiivselt hinnata praegust olukorda, on mõistlik vaadata laiemalt ringi nii ruumis kui ka ajas. Meie lähedal, Põhjamaades, puhkes praegusele globaalsele kriisile küllaltki sarnane kriis kohalikus mastaabis 18 aastat tagasi. Soomes kestis majanduslangus kokku kolm aastat, ulatudes halvimal aastal suisa üle 6%. Tööpuudus kerkis 18%‑ni, hakates alanema alles viis aastat pärast tõusma hakkamist. Sellised on kriisi parameetrid.
Mina ei julge sugugi väita, et me oleme võimekamad kui soomlased või rootslased toona. Ma rõhutan ka, et täna on tegemist globaalse surutisega. Aga üks eelis meil on: see on võimalus õppida naabrite toonastest kogemustest ja tegemistest, et hullemat ära hoida.
Suures plaanis ja põhjanaabrite kogemusele tuginedes peab eesmärk olema selge: majanduse vundamendi tugevdamine ning usalduse tagamine. Selle eeldus on majanduse restruktureerimine, lihtsamalt öeldes: et kellu asemel ikka keerulisemad riistad kätte passiks.
Aga on ka teine viis näha ja hinnata praegust olukorda, mis on vähemalt niisama tähtis kui probleemide tajumine: kui meie jõukus, meie ostujõud oli 2003. aastal 54% Euroopa Liidu keskmisest, siis 2007. aastal oli see juba 70%. Nähkem ka positiivset, mitte ainult süngust.
Kolmas küsimus: kuidas me tänaseni oleme jõudnud? Esimene vastus on, et kõva töö ja vaevanägemisega, mis on sulatõsi. Arvestades seejuures, et meie pingutuse tulemusi tiivustas väga kiire laenukasv: 2003. aasta erasektori võlgnevuse tasemelt 35% siseriiklikust kogutoodangust oleme jõudnud tasemele 108%, mis on Euroopas jätkuvalt pigem madal tase.
Ärgem hinnakem seda arengut praeguses valguses liiga tõtlikult halvaks. Meil tegutsevate krediidiasutuste laenuportfellide kvaliteet on ka täna hea, teisisõnu, me oleme suutnud seda tõuget valdavalt mõistlikult ja hästi ära kasutada. Aga me peame realistlikult aru saama, et selline kasvu hüpe toimub elus vaid üks kord – murdeeas. Ka riigil.
Neljandaks: mis on õppetunnid? Neid on mõistagi mitmeid ning osa on ka sellised, kus me saame õppida teiste vigadest. Alustan üldisemast. Rahandussektori võimendus maailma turgudel oli ilmselgelt liiga suur. See tähendab, et rahandussektori kasv eemaldus reaalse majanduse kasvust, nagu eriti teravalt on näha praegu Ameerika Ühendriikides. Meile see võimendus õnneks nii teravalt ei jõudnud ning ka meie pankade omanikud on olnud õnneks ettevaatlikumad või õnnelikumad kui mitmed nende Euroopa kolleegid.
Õppetund on see, et selle valdkonna regulatsiooni ja tegutsemiseeldusi tuleb ümber hinnata. Teatud määral tugevam järelevalve on vajalik. Vajalik on olnud ka see, et hoiustajate kindlustunne peab olema tagatud, sest just nende eest, mitte panga aktsionäride eest, on valitsus väljas ka siis, kui puhkeb kriis. Eesti valitsuse äsjane otsus tõsta hoiuste tagamise määra on olnud hädavajalik ja õiglane.
Aga oluline on regulatsiooni arendada ka nii, et last pesuveega välja ei visataks: riskide võtmine ning tulususe motiveerimine on majanduskasvu alus ja selle hävitamine mõjuks kaugemas perspektiivis märksa rängema hoobina kui praegu raputus.
Nüüd Eestist. Meil on olukorrast tarvis võtta kaks õppetundi: majandusele ja riigieelarvele. Alustan viimasest ja küsin järgmised kolm küsimust, järjekorras viienda, kuuenda ja seitsmenda: mis olukorras on meie avaliku sektori rahandus, millised on praegused eelarvepoliitika valikud ja mida sisaldab 2009. aasta riigieelarve?
Eesti riigi rahandus ei ole halvas olukorras. Riik suutis kiire kasvu aastatel koguda reserve, mille maht on praeguse seisuga 28 miljardit krooni, moodustades 11% prognoositavast siseriiklikust kogutoodangust 2008. aastal ning  29% 2009. aasta eelarve prognoositavast mahust. Meil on jätkuvalt olemas vahendid võtta vastu veelgi tõsisemad väljakutsed, kui neid seni meile esitatud on.
Ometi, reservid on meie kindlustus ning kindlustust ei tehta rahaks siis, kui on võimalik säästliku majandamisega toime tulla. Kiire kasvu aastate peamine õppetund, mida 2009. aasta eelarve ka näitab, on see, et riigieelarve mahu kasv, avaliku sektori kulude kasv oli kiire kasvu aastatel liiga kiire. Jah, see ei ületanud isegi märkimisväärselt majanduse reaalkasvu, aga kui majanduskasv peatub, tahavad avaliku sektori kulutused kehtivate õigusaktide toel ikka endise hooga jätkata. Eelarve ülejäägid oleksid pidanud olema suuremad, kasvutempo oleks pidanud olema aeglasem.
Siit kuues küsimus: millised on eelarvepoliitika valikud? See valik on täna siin saalis tegelikult juba teist korda sellel aastal. Esimest korda kinnitasite te valitsuse valiku suvel, võttes vastu negatiivse lisaeelarve 2008. aasta kohta. Täna on teile esitatud 2009. aasta eelarve. See valik on põhimõtteliselt senise Eesti riigi rahanduspoliitika joone jätkamine: tasakaalus valitsussektori eelarve planeerimine.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees olev tasakaalus planeeritud eelarve eelnõu tähendab seda, et riigi kulude kasvu alandamine samasse rütmi eelarve prognoositavate tuludega on juba tähendanud tulevaks aastaks eelarvekasvu kahandamist sisuliselt poole võrra. Olukorras, kus sisuliselt kolm neljandikku riigi kuludest on fikseeritud, on see väga ränk kärbe, uskuge mind. Ma tunnustan valitsuserakondi, kes suutsid seada riigi huvid ettepoole oma poliitilistest prioriteetidest.
Ometi tuleb arvestada, et riigi ülesanded on laiemad kui pelgalt maksude kogumine ja tulude jaotamine. Riigid võivad ja kohati on suisa sunnitud võtma ka turu rolli, kui turg ise tõrgub või ei tööta, nagu me oleme viimastel nädalatel näinud maailma suurimas majanduses. See ongi riigi ülesanne – stabiilsuse tagamine.
Kui meie majanduskasv jääb järgmisel aastal kasinaks, on meie eelarvepoliitika ülesanne tagada, et sellised eelarvelised sektorid nagu meditsiin, sotsiaalsfäär, haridus ja julgeolek ei langeks kriisi, mis süvendaks ebakindlust veelgi. Meie ülesanne on tagada, et riigi investeeringud ja ka eurotoetused hoiaksid tööhõivet ja kindlustunnet.
Tänane eelarveraamistik on see tasakaal, mis on leitud nii normaalse arengu kui ka võimalike languste tugipunktiks. See tähendab, et kui majanduskasv jääb prognoositust madalamaks, on riigi ülesanne mitte tagasi tõmbuda, vaid kasutada jõulisi vahendeid kriisi kiireks ületamiseks, majandustegevuse taastamiseks ja turu elavdamiseks. See omakorda tähendab, et ei välista olukorda, kus jääme järgmise aasta lõpuks eelarvega defitsiiti ning peame puudujääva osa katma varutud reservide arvel.
Siit jõuamegi seitsmenda küsimuseni: mida eelarve sisaldab? 2009. aasta riigieelarve sisaldab stabiilsust, muutumist ja väljakutset edasiseks.
Järgmise aasta riigieelarve tulude maht on 97,8 miljardit krooni ja kulude maht 98,7 miljardit krooni. Kuigi riigieelarve seaduse projektis ületab kulude maht tulude mahtu, siis nii nagu paljudel eelnevatel aastatel on ka 2009. aasta eelarve koostamisel lähtutud tasakaalus valitsussektori eelarve eesmärgist, mitte otseselt riigieelarve tasakaalust.
Järgmise aasta üks põhilisi prioriteete on julgeolek, nii konkreetses kui ka kõige laiemas mõttes. Konkreetselt pole vist isegi põhjust naasta nende augustikuiste sündmuste juurde Kaukaasias, mis ütlesid meile valjult ja selgelt: lisaks majanduslikule ebakindlusele on muutunud ka globaalne julgeolekuolukord. Kaitsekulude kasv on raske, ent tarvilik valik, sama puudutab sisejulgeoleku võimekuse hoidmist.
Laiemas mõttes tähendab julgeolek meile seda, et ühiskonna sotsiaalne lõime ei purune, et tarkuse taganõudmine oleks väärtus. See tähendab panustamist haridusse, Euroopa Liidu toetuste maksimaalset ärakasutamist ning ka pensionitõusu, mis ületab isegi elukalliduse tõusu.
Lugupeetud Riigikogu! Erinevalt tavapärasest eelarvekõnest ei kavatse ma eelarve sisu praegu rohkem avada. See seisab meil järgnevas dialoogis ees niikuinii. Tunnistan aga häbenemata, et 2009. aasta eelarve ei lahenda veel kõiki probleeme ning raskete otsustega silmitsi seismist jätkub valitsusel veelgi. Me keegi ei tea, mis pöördeid toob maailmamajandus Eestisse tulevikus.
Seega jõuan ma kaheksanda, üheksanda ja kümnenda küsimuseni: millised on majanduse arenguvajadused, milliseid muutusi on vaja riigi eelarvepoliitikas, et tagada fiskaalpoliitiline järjepidevus, ja kuidas riik neid edendada saab ning mis peaks olema Eesti esmane eesmärk? Ehk lühidalt: kuidas edasi?
Riigil on võimalus ettevõtlust edendada nii otseselt kui ka kaudselt. Aktiivne kujundamine tähendab eksportiva ettevõtluse selget soodustamist ettevõtlustoetuste vahenditega. See puudutab otsest toetust turgude leidmiseks või välisturgudele pääsemiseks. Ent see võib tähendada ka ettevõtluse toetamist laiemalt, näiteks võimalust osaliselt garanteerida ekspordipotentsiaaliga ettevõtluse arenguks vajaminevat laenamist. Kiire kasvu aastatel keskendus laenukasv meil eelkõige suletud sektorile, nüüd peame leidma ja teadlikult otsima kasvu avatud sektorist. Muud varianti tegelikult polegi.
Passiivne mõjutamine tähendab eelkõige keskkonna kujundamist selliselt, et me saavutaksime tarvilikke muutusi ettevõtluses. Meie maksukeskkond on juba soodsamaid Euroopas, sealt lisaimpulssi leida on keerukas. Ometi, töötamise maksustamise osaline kergendamine ning varanduse maksustamise tõstmine võiks olla mõistlik lahendus nii majanduse elavdamise kui ka riigi rahanduse stabiilsuse parandamiseks.
Siit jõuangi loogiliselt üheksanda küsimuseni: milliseid muutusi on vaja eelarvepoliitikas? Siin on minu arusaam väga selge. Me vajame eelarvepoliitika kriitilist ümberhindamist. Me vajame eelarvepoliitikat, mis võimaldab kiiremini ja paindlikumalt muutustele reageerida. Täna, nagu olen öelnud, on meie käed sisuliselt seotud kolmveerandi eelarve ulatuses. Meil on vaja süsteemi, mis ei eelda automaatset majanduskasvu, vaid liigub käsikäes majanduskasvuga.
Eelarve stabiliseerivat rolli saame suurendada parema planeerimisega. Me peame eelarvet tegema riigi eelarvestrateegia alusel ja pikemaks perioodiks ning me ei tohi kaasa mängida majanduskasvu muutustega. Kui on järsk majanduslangus, peab meil olema võimalus vastutsükliliseks eelarvepoliitikaks.
Kolmas teema on kõikide riigieelarve kasutajate vastutuse suurendamine. Ministrid peavad vastutama oma valdkonna eelarve täitmise eest nii, et seda vastutust kantakse ka Riigikogu ees. Tulemusjuhtimise tõhustamine ning eelarvestrateegia edasiarendamine tähendab, et vastutusega valdkonna eest võib kaasneda suurem vabadus otsustada ressursside jaotuse üle valdkonna sees.
Need on järgmise aasta ülesanded, millega me kindlasti ühe aastaga hakkama ei saa. Aga ilma alustamata ei saa kunagi lõpule jõuda.
Ja ma jõuan, austatud Riigikogu, viimase, kümnenda küsimuseni: mis on meie esmane eesmärk? Selleks on kindlasti kindlustunne, palju on viimastel aegadel ka öeldud, et finantsjulgeolek.
Meie rahapoliitika on olnud meile suurim kindluse allikas. Valuutakomitee süsteemi ja fikseeritud vahetuskursi hoidmine ja kindlustamine on aga väga suurel määral fiskaalpoliitiline küsimus. Tasakaalustatud eelarve imperatiivile võib teha ajutisi järeleandmisi väga keerulistel ja kiire majanduslanguse aegadel.
Eelarve tasakaalu saavutamine senisest tunduvalt madalama, aga potentsiaalse majanduskasvu tingimustes on majanduskeskkonna usalduse majakas ja see peab olema meie eesmärk. Mis on kõige olulisem? Vaid eelarve tasakaalustamise ja eelarvedistsipliini kaudu saame kindlustada Eestile võimalikult kiiresti koha nende riikide hulgas, kes saavad nautida euro pakutavat kindlustunnet ja hinnastabiilsust. Täna maailma kõige tugevama ja kindlama rahasüsteemi voorusi pole vist enam kellelegi vaja rõhutada.
Austatud Riigikogu! Ma ütlesin alguses, et pole mõtet loota, justkui meil oleks võimalik maailma ees uksed sulgeda. Meil pole ka realistlikult võttes väga suuri võimalusi mõjutada kõike, mis juhtub majanduses ja globaalselt. Meil on paremad võimalused kui kunagi varem mõjutada seda, mida teeb Euroopa Liit, ja seda me püüame ka kasutada.
Aga peamine on siiski olla ise valmis, osata mõista muutuste olemust ja kasutada keerulisi olukordi ära, tehes raskeid, ent hädavajalikke otsuseid, millest kõigest olen ma täna rääkinud.
Lugupeetud Riigikogu! 2009. aasta eelarve kui üks samm sel teel on teie kätes.
Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra rahandusminister, ettekande eest! Teile on väga palju küsimusi.

Ennäe!

Alustame küsimusega kolleeg Evelyn Sepalt.

Aitäh! Austatud rahandusminister! Ma pean ütlema, et ma olen pisut pettunud. Ma kohe ütlen, miks. Te tulite meie ette kõnega ja ütlesite, et te ei räägi eelarve sisust. Millele muule kui eelarve sisule oleksite pidanud suurema osa oma kõnest pühendama? Ma ootasin, et te vähemalt sõnastate selle Eesti, mida te eelarve kui vahendiga tahate luua. Ka sellele ei kuulnud ma mingit vastust. Ma soovin täpsustada, milline Eesti see on, milleni te viite meid selle eelarvega, kus tõuseb kultuuriliselt oluliste asjade maksukoormus, kus tõusevad põhjendamatult riigilõivud, ja seejuures te räägite, et te tahate suurt ja paindlikku eelarvepoliitikat sisse viia, mis tõenäoliselt igasuguste reservide kiire ärasöömisega valitsuse poolt viib meid veel suuremasse populismi ja turbulentsi.

Aitäh! Mul on sügavalt kurb meel, et minu eelarvekõne ei pakkunud teile rahuldust, aga mis puudutab aegasid ja mis puudutab kombeid, siis on selge, et aastad on erinevad ja eelarved on erinevad. Kui me võtame praeguse olukorra, kus ühelt poolt on meil globaalne finantssurutis ja teiselt poolt julgeolekupoliitiline surutis, siis tegelikult neid kahte olulist teemat on selle aasta eelarves selgelt käsitletud. Need olid mu kõnes ka välja toodud. Üks asi on finantsjulgeolek. Tegelikult nüüd mõõdetakse seda, kui usaldusväärsed on riigid ja eriti noored demokraatiad, kes on oma murdeeast väljumas, kuidas nad suudavad keerulisemates olukordades oma finantspoliitikaga käituda või on nad niisama kekutajad ja räägivad, kui uhke on nende majanduskasv. Teine pool on siin kindlasti kogu see teema, nii välisjulgeolek kui ka sisejulgeolek. Kui me võtame kärped ja eelarve panustamise, siis on selge, et tegevuskulude kärped praktiliselt ei puudutanud sisejulgeolekut. Mis puudutab kaitsekulutusi, siis kaitsekulutuste puhul jälgiti selgelt joont jõuda 1,9%‑ni SKT‑st ehk vahendid on üle 800 miljoni krooni suuremad. Kui me räägime tegevuskulude kärbetest, siis tegevuskulude kärped näiteks ei puudutanud Välisministeeriumi puhul diplomaatilist korpust ehk välisesindusi. Need on sellised kolm asja, mis ma praegu välja tooksin. Lihtsalt nii see on, et kõike keerulistel aegadel ei saa.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Härra minister! Ehitajana võrdleksin seda 2009. aasta eelarvet kaardimajakesega või kolme põrsakese muinasjutu Nif-Nifi õlemajaga, mis peatselt tormide tagajärjel või millegi muu tõttu kokku kukub. Aga minu küsimus on järgmine. Justiitsministeeriumi valitsemisalas prognoositakse seoses registrite, sealhulgas äriregistri ja kinnistusraamatu toimingute ning kohtuasjade arvu suurenemisega riigilõivude enamlaekumist tervelt 66 miljoni krooni võrra. Millel rajaneb selline ülioptimistlik prognoos selles majandusolukorras ning kas tegelikult ei ole selle prognoosi taga hoopis riigilõivude järsk tõstmine?

Aitäh! Vastuseks sellele küsimusele ütlen, et lõivude tõstmise määrad on läbi arvutatud nii Justiitsministeeriumis kui ka Rahandusministeeriumis ja meil ei ole olnud põhjust neid arvutusi ebatõenäoliseks pidada. Me oleme seisukohal, et lõivude määrade selline tõstmine katab ära need kulutused, mis nende toimingute taga reaalselt on.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Oma kõnes tõite välja, et valitsusel on vaja justkui vabu käsi, sest kolm neljandikku eelarvest on planeeritud. 2008. aasta maksukoormuseks kujuneb 32,2% SKT‑st, suure tõenäosusega jääb see samale tasemele ka 2009. aastal. Kas sellise maksukoormusega on võimalik üles ehitada ja ülal pidada toimivat ning õiglast, sotsiaalse turumajandusega riiki ehk riiki, mis hooliks inimesest?

Aitäh! Väga sisuline küsimus. Kindlasti on need jätkuva diskussiooni teemad, mis lähevad edasi nii 2010. aasta eelarve tegemisel kui ka 2011. aasta eelarve tegemisel: milline peaks tulevikus olema tulubaas, milline peaks olema maksukoormus ühes sellises riigis, mis on õige põhjamaine, kus majad tuleb ehitada soojad ja neid tuleb kütta, kas see on Rumeenia variant, 28%, või on see Taani variant, 49%? Ma ütlen täna niimoodi, ma usun, et mõistlik on praegustes proportsioonides selle maksukoormusega jätkata need aastad, kuni Eesti ühineb euroga. Ma usun, et pärast seda, kui me oleme euroga ühinenud, on märksa rohkem üleval need teemad, millised hakkavad tulevikus olema maksud, sest igal juhul on selge, et me peame tänaste askeldamiste kontekstis väga selgelt mõõtma kas või seda, mis puudutab inflatsiooni, inflatsiooni tõusu. Kõik need teemad on kindlasti jätkuvate poliitiliste arutelude teemad ja ma ei ole päris kindel, et 32%‑lise maksukoormusega saaks tulevikus väga kaugele minna.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab Välisministeeriumi valitsemisala ja see tuleb riigieelarve seaduseelnõu leheküljel 35 oleva tabeli kohta. Tuleb välja, et meie välisesinduste täitmine ja selle arengukava elluviimine on järgmiseks aastaks peatatud ja põhjus on selles, et Välisministeeriumi majanduskulud on järgmisel aastal 4% väiksemad kui sellel aastal. Austatud minister! Kas te võite loota või kinnitada, et me suudame järgmisel aastal vähemasti samal tasemel oma välisesindusi töös hoida?

Aitäh küsimast! Nagu ma enne märkisin, olid välisesindused ja välisesinduste tegevuskulud need teemad, mille puhul üldises tegevuskulude kärpes, mis oli 8%, tehti erand. Igal juhul oleme selles olukorras eeldanud, et välissuhtlemise võimekus ja välisesinduste kvaliteet säilib ja läheb paremaks.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Kui suures osas on riigieelarve vastavuses riigi eelarvestrateegiaga ja millises osas on teie arvates toimunud suuremad möödalaskmised?

Mis puudutab eelarvestrateegiat, siis on selge, et arvestades heitlikke olukordi, võeti selle aasta strateegia nn numbriline pool sellel kevadel vastu n‑ö lihtsustatud variandis ja tehti selles mõttes võib-olla õigesti. Tõesti, kõik see, mis oli kevadel veel prognoositav, oli sügiseks juba aktuaalsuse minetanud. Aga üldises plaanis võib öelda, et mis puudutab neid eesmärke, mis eelarvestrateegiates on viimasel viiel aastal olnud, siis üldiselt kõiki neid eesmärke see riigieelarve üldisel juhul katab. Selge, et neid tegevusi on märksa vähendatud. Kas või see, mis puudutab investeeringuid, ka seal on ootusi märksa rohkem olnud, aga sellist üldist joont riigi eelarvestrateegia kontekstis see eelarve hoiab.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Kuulasin seda kõnet, mida te meile siin pidasite, ja selle põhjal tekkis mul küsimus. Te tunnistasite esimest korda avalikult, et Eestis ei räägita enam aeglustunud majanduskasvust, vaid Eestis on majanduslangus, mis minu mõistes vastabki sellele, et majanduskasv on –1, mitte midagi muud. Aga ka see eelarve, mis te Riigikogule olete toonud, on tehtud 2,6%‑lise majanduskasvu põhjal. Siit minu küsimus: kas te siis tõite Riigikogule vale eelarve?

Tänan! See eelarve, mis teile on esitatud, on esitatud selle suvise majandusprognoosi pealt, mille Rahandusministeerium avalikustas 25. augustil. Tõsi on see, et 25. augustist saadik on maailmas väga palju toimunud. Terve september ja oktoober on aktiivset tegevust täis olnud. Kusagil käib aktiivne pankade natsionaliseerimine ja kõik sellest tulenev. Aga üks on üheselt selge: keegi ei oska väga täpselt hinnata, mis järgmise aasta majanduses tegelikult toimuma hakkab. Täiesti võimalik, et tulebki arvestada kas null-majanduskasvuga või isegi miinusega majanduskasvuga, aga igal juhul on minu soovitus olla selle eelarve menetlemisel stabiilselt 2,6%‑lise majanduskasvu juures. Sest nagu ma ütlesin, on kaks asja. Esiteks näen ma selles eelarves väga vähe kohti, praktiliselt ei näegi kohti, kust lisakärpeid teha. Ühe aastaga ühte eelarvet totaalselt ära kärpida lihtsalt ei saa. See mõjuks riigile ruineerivalt. Teine asi on see, et loomulikult, kui majanduskasv osutub teiseks, kui on prognoositud, siis on selge, et meil on reserve ja võimalusi, et ka kehvematest olukordadest üle saada. Kolmandaks, on loomulik, arvestades kõikvõimalikku suhtlust, millega minul rahandusministrina ja teil kui parlamendiliikmetel tuleb kokku puutuda, et sellel püüdlusel, et eelarvet on püütud tasakaalus hoida, on oma väärtus.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Need kümme teemat või küsimust teie kõnes olid küllaltki aktuaalsed, aga vastused nendele jäid tagasihoidlikuks. Eelarve – 97,8 miljardit krooni tulusid – olete püüdnud tasakaalu viia ja olete eelarvet esitanud valitsuskabinetile 24 korral. Mida lähemale eelarve esitamise tähtaeg tuli, seda tihedamini te koos käisite ja niipalju, kui opositsioonile ja ka minule teada on, oli tegemist tasakaalu viimisega. Pidevalt oli teil puudu kas viis miljardit või kümme miljardit. Kuid mis oli see imevits või imesõna, mis andis võimaluse eelarve lõpuks tasakaalu viia? Kust te leidsite lõpuks need neli kuni kümme miljardit krooni?

Ma täpsustan, et need olid 23 väga meeldivat õhtupoolikut valitsuskabinetis ja üks hommik, kus eelarve valmis küpsetati. Selge, et valikud on olnud rasked, valikud on ka teie ees. Kui rääkida maksupoliitilistest valikutest, siis kindlasti on oma oluline roll siin tulumaksumuudatuste edasilükkamisel, mis puudutab tulumaksu langetamist või tulumaksuvaba miinimumi tõstmist või tulumaksusoodustuse rakendamist alates esimesest lapsest. Selge, et on võetud ka dividende osast riigiettevõtetest ja samamoodi riigi metsamajanduse organisatsioonist. Niimoodi, sammhaaval kulusid kärpides ja võimalikke ressursse vaagides on selle resultaadini jõutud.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Tõesti, väga vahva oli kuulata, et eelarvet tehes peaks pikalt ja pidevalt ette vaatama. Rääkisite homse kasvu juurtest ja mis meil ikka selle vastu on! Aga ma natuke vaatasin eelnevalt meie võimalikke reserve ja kõikvõimalikke kassasid, alates haigekassast ja lõpetades mitmesuguste reservidega, ja vaatasin, kuhu on meie raha paigutatud. On paigutatud erinevatesse finantsinstrumentidesse, küll Belgias, Hollandis või Austrias asuvatesse erinevatesse krediidiasutustesse. Mis on nende tootlikkus? Ma toon ilmestamiseks mõned protsendid. Näiteks Hollandis on see –7,09, Austrias –10,88, mingis krediidiasutuses –18,41. Ma võiksin seda nimekirja jätkata. Aga nüüd on mul niisugune küsimus. Kui suur see positiivne mõtlemine ja positiivne arusaamine selle raha paigutamise puhul on ja kuidas see edaspidi ka tulupoolt mõjutab?

Mis puudutab riigikassa vahendite paigutamist, siis seda asja tuleb kindlasti vaadata märksa kaugemas perspektiivis kui viimase aja finantssurutise tagajärjed. Samas, mis puudutab neid miinusnumbreid, millest te rääkisite, siis me kaugemas perspektiivis vaatame, kuidas riigikassa on oma vahendeid paigutanud. Riigikassa vahendite paigutamine on Eestis olnud igati mõistlik ja ta on igati välja võtnud maksimumi, mida finantsturgudelt üldse on võimalik võtta. Selge, et kui on surutis, siis on ka miinusmärki, on ka kahjumit, aga kui me võtame kaugemas perspektiivis, siis riigikassa on meie vahendeid hoidnud eeskujulikult.

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Aitäh! Hea minister! Mul on väga kahju, et te oma eelarvet tutvustavas kõnes jätsite mulje, et olete selles valitsuses juba teine minister, kes, pehmelt öeldes, oma valdkonnas toimuvat ei jaga. Kui te püüdsite välja tuua meetmeid, mida teha siis, kui majanduskasvu prognoos ei täitu, siis te tõite meile ainult tühje sõnakõlkse, te ei kirjeldanud meetmeid. Ma küsin nüüd: milliseid meetmeid valitsus kavandab puhuks, kui majanduskasvu prognoos ei täitu ja eelarvelaekumisi ei tule nii palju, kui planeeritud?

Siin tuleb rääkida asjast kahes astmes. Üks aste on see, et 2009. aasta eelarve planeerimisel on märkimisväärselt kulusid kärbitud ja ma ei näe väga palju võimalusi, et selles eelarves oleks võimalik neid kulusid veel edasi kärpida. Millega tuleb praegu tegelda ja millega praegu tegeldakse? Praegu tegeldakse sisuliselt 2010. aasta eelarvega, tuleb ette valmistada kõik seaduseelnõud, millega eelarvet tehakse paindlikumaks, sest praegu on 72% eelarvest seadusega fikseeritud, jäigaks tehtud ja see võimaldab väga vähe paindlikkust kogu eelarve menetlemise jooksul. Nii et uus finantsjuhtimise kontseptsioon, mida me tegelikult pool aastat tagasi valitsuskabinetis korraks tutvustasime, ja sellest tulenevalt eelarve paindlikkuse suurendamine on üks asi, mis kindlasti aitab meil tõhusamalt teha 2010. aasta eelarvet. Mis puudutab konkreetset situatsiooni 2009. aastal, siis kui eelarvesse ei laeku seda, mis on planeeritud, siis on selge, et on võimalus kasutusele võtta reservid. Nii lihtne see ongi, härra Lahtvee.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, proua esimees! Väga austatud hea minister! Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohaselt võetakse meie metsanduse lipulaevalt Riigimetsa Majandamise Keskuselt 680 miljonit krooni metsatulu. Seda on ligi kolm korda rohkem kui praegu. Sellises hulgas metsatulu äravõtmine seab otsesesse ohtu meie riigimetsa majandamise jätkusuutlikkuse. Mida teha, et seda vältida? Olen rääkinud.

Tänan teid! Ütlen nii, et ei ole traditsiooniline eelarve tegemise aasta. On eelarve tegemise aasta õige raskes finantssurutises. Selge, et riik kasutab siin ära kõik võimalused ja kõik ressursid, mis tal kasutada on, ja selle tulemusena on jõutud selleni, et praegu me siiski menetleme tasakaalus valitsussektori eelarvega riigieelarve projekti. Ütlen teile kindlalt ja veendunult, et RMK‑st 680 miljoni krooni kasutusele võtmisega mitte mingil juhul ei paralüüsita selle tähtsa ja olulise institutsiooni tööd ega arengut.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Järgmise aasta eelarve paistab silma Euroopa Liidu raha kasutamise poole pealt. Minu küsimus puudutab ühte Euroopa Liidu toetust. Nimelt, me seletuskirjast näeme, et 172,5 miljonit krooni läheb energiasäästu toetamisele elamumajanduses, samas on kulude poole peal ainult kaks miljonit krooni nende sihtprogrammide finantseerimiseks. Kuhu läheb ülejäänud summa?

Palun vabandust, mulle jäi arusaamatuks, kus oli see kulude pool, millest te rääkisite. Ma usun, et seletuskiri annab sellele küsimusele piisava vastuse. Minule jäi praegu küsimus arusaamatuks. Me saame hiljem täpsustada, kus probleemi olemus on.

Head kolleegid! Palun küsimused esitada täpselt! Palun, järgmine küsimus, kolleeg Marek Strandberg!

Aitäh! Hea rahandusminister! Küsimus mõnevõrra kordab juba varem esitatut, aga palun sellele täpsemat vastust. Nimelt, kui see eelarve on oma kulude ja tegelikult ka tulude poolest orienteeritud augustis tehtud majandusprognoosile, kus arusaadavalt kasutati veel varasema perioodi globaalseid ja lokaalseid majandusnäitajaid, siis kuidas on võimalik, et see eelarve, mida me täna siin arutame, saab olla vastavuses tänaste oludega, sest me faktiliselt teame, et need ei erine mitte natukene, mitte mõnevõrra, vaid erinevad täiesti drastiliselt nendest oludest, mida me nägime või oskasime aimata augustikuus?

Jah, siin see on. Rahandusministeerium on kahjuks alati ja igal aastal olukorras, et ta peab oma järgmise aasta prognoosiga esimesena välja tulema, sest ühel hetkel tuleb lihtsalt hakata eelarvet kokku panema. Selge, et kui me räägime augustikuisest ja tänasest olukorrast, siis kindlasti on siin vahe olemas. Kui suur see vahe täpselt järgmisel aastal on, seda, nagu ma ütlesin, on väga raske hinnata. Nagu ma olen öelnud, ma ei näe praegu ei poliitilist ega füüsilist võimalust, et sellest eelarvest korraga veel rohkem kulusid maha võtta. Kui me võtame augustikuise prognoosi ja kevadise majandusprognoosi, siis sellest tulenevalt meil juba tuli leida lahendus täiendavalt nelja miljardi krooni puhul. Siit on ka välja öeldud seisukoht, et me ei saa välistada, et kui eelarve järgmisel aastal ei täitu, siis võetakse kasutusele reserve. Igal juhul on oluline, et väga tõsiselt suhtutaks 2010. aasta eelarve tegemisse, sest ega selliseid eelarvemuudatusi ja majanduskeskkonna muudatuste eelarves kajastamist päriselt lõpuni ja briljantselt valmis ühe eelarvega paraku teha ei jõuagi. Ütlen seda teile omast kogemusest.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Teie sissejuhatavas kõnes ja vastustes kõlanud arvamused, et kui 2009. aasta eelarve ei täitu, siis tuleb kasutada reserve, jätab vägisi mulje, et tegemist on sellise ehku peale tehtud eelarvega. Ma tahan küsida teie eelnevatel läbirääkimistel kõlanud seisukohavõtu kohta, et väga paljudes elutähtsates küsimustes tuleb teha kärpeid selle jaoks, et panna raha Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimisse. Palun öelge, kas 2008. aasta kaasfinantseerimise kasutamise võimekus lubab ennustada, et kõik 2009. aastal eelarvesse planeeritud summad saavad kasutatud ega jää ministeeriumide võimetuse tõttu lihtsalt tühjaks eelarvereaks, mida valitsus aasta lõpul oma äranägemise järgi kulutab millekski muuks.

Tänan! Tuleb ütelda, et see, mis puudutab finantsperioodi 2007–2013, seda struktuurivahendite kasutamise perioodi, siis selle nimel, et seda raha hakata rakendama, on ju tehtud kaks aastat tugevat eeltööd. Selle aasta lõpuks on ka valmis kõik määrused, sada rakendusakti. Paljude puhul on praegu ka eeltöö käima läinud. Ma võin ütelda, et stardilävi või valmisolek järgmisel aastal neid vahendeid märksa rohkem kasutada on tegelikult olemas. Ega Rahandusministeerium ministeeriumidelt välja nuianud, et andke suuremaid numbreid. Me oleme palunud ministeeriumidelt, et andke see adekvaatne number, mida te leiate ja mida te näete, et te võite järgmisel aastal kasutada. See on olnud ministeeriumide seisukoht. Kuna seda eeltööd on sedavõrra pikalt tehtud ja kuna väga paljude projektide puhul on ettevalmistav tööjärk õige kaugele jõudnud, siis ma eeldan, et see võib olla täiesti õige.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Teie kõne üks märksõna oli vastutustundlik eelarvepoliitika. Ma ei tea, mis maksab siin roosamannajutt pensionide tõusust, hariduse prioriteedist, tervishoiu hoidmisest, kui tegelik elu näitab hoopiski, et ühe käega antu võetakse kolme käega tagasi, ikka madalapalgalistelt töötegijatelt, eakatelt, puuetega inimestelt ja lasterikastelt peredelt. Hea minister! Tutvustage meile sotsiaal-majanduslikke analüüse, mida siis tähendavad need aktsiiside tõstmised ja käibemaksu tõstmised, kui samas ei tõsteta mitmeid olulisi sotsiaaltoetusi, isegi toimetulekupiir jääb samaks. Kas inimesed tulevad järgmisel aastal selle sotsiaalmõjude analüüsi järgi toime või satuvad rohkem vaesusesse? Tutvustage, palun!

Tänan! Ma arvan, et selline pikem tutvustamine vajaks võib-olla täiesti eraldi ettekannet komisjonis. Kindlasti on Rahandusministeerium ja rahandusminister selleks valmis. Kui me vaatame, mis on võimalikud kärped või võimalikud samaks jäetud määrad, olgu siis toimetulekutoetus või kärped Sotsiaalministeeriumi valdkonnas, ja kui me vaatame, milline on sotsiaalvaldkonna kasv eelarves, siis need kärped jäävad kaugele maha sellest, mis on tegelikult järgmise aasta eelarves sotsiaalvaldkonna kulude kasv. Üksinda riigieelarvest antakse kas või pensionidele juurde ligi 2,6 miljardit krooni, riigieelarvest, mitte pensionireservist. Kui me need kaks poolt kõrvuti paneme, siis võib ütelda, et kindlasti järgmise aasta eelarve inimestele võlgu ei jää.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra rahandusminister! Parafraseerides sinu kõnet, kus oli öeldud, et demokraatias on alati uudiseid, ütlen, et, tõepoolest, uudiseid eelarve koostamise kohta tuli üsna palju. Aga need uudised ei viinud paraku tähelepanu demokraatlikule ja stabiilsele riigile, vaid nädal aega enne eelarve esitamist Riigikogule olid põhimõttelised eriarvamused maksualastes küsimustes, selles, kui suur peaks olema käibemaks või missuguseid uusi makse tuleb kehtestada. See on üsna kehv lugu. Siit minu küsimus. Kuidas saab niisuguste suurte lahkarvamuste pinnalt rääkida üldse mingisugusest stabiilsest eelarveprotsessist ja millised ühised poliitilised eesmärgid üldse saavad olla niisugusel pinnal tegutseval valitsusliidul?

Tänan! Jah, selle aasta eelarveprotsess on olnud õige värvikas ja on kindlasti teile pakkunud palju uudiseid. Mis puudutab maksutõususid, siis nagu te eelarveprojektist näete, on selge, et kõik sellised väga tormilisi ja negatiivseid arenguid järelmina toovad maksuideed on eelarvest välja jäänud. Ei ole siin ei käibemaksu üldise määra tõstmist, ei 18%‑lt 19%‑le või 20%‑le, mis oleks andnud inflatsioonile juurde peaaegu 2%, ei ole siin aktsiisimäärade tõusu, ei ole siin ka põllumajanduses kasutatava erikütuse aktsiisimäära tõusu. Kõik need suured ideed on ideedeks jäänud. Aga mis puudutab seda, et eelarveprotsessi raames olid erimeelsused, siis valitsuses on kolm erakonda ja igal erakonnal on omad poliitilised tõekspidamised. Selge, et täpselt niimoodi, vaidlustes see eelarveprotsess mööduski. Tuleb tunnistada tõde, et ühes teises kolmikliidus, mis enne seda oli, tundub, ideoloogilisi erimeelsusi väga palju ei olnud. Siit need erinevused.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh, austatud juhataja! Härra minister! Teie ettekanne oli pikk ja kirjanduslikult täiesti keskpärane teos, millest selgus, et meie edasimineku väga suur pidur on kuri välisvaenlane, kes idapiiril meid ohustab, ja aktiveerunud sisevaenlane, kelle kujud jäid teil identifitseerimata, aga nad viibivad meie hulgas, nad tuleb ainult paljastada. See võtab ka, muide, palju raha. See drastiline olukord on teinud teid kaunis meeletuks. Ma tulen Riigimetsa Majandamise Keskuse juurde tagasi. RMK on kõik kohustused  riigi ja kohalike omavalitsuste ees muidugi täitnud, kuid te märkasite, et nad on investeeringuteks ja halbadeks aegadeks kogunud raha. Te võtate nüüd ära investeeringute raha ning halbade majandus‑ ja ilmastikutingimuste riski likvideerimiseks mõeldud raha ja lisate veel ka opereerimisülesanded ning ikkagi arvate, et ta on jätkusuutlik. Kes teist aru ei saa?

Kas jutt oli kohalikust omavalitsusest või RMK‑st? Selge, et RMK‑st nii suure omanikutulu väljavõtmine on olnud tõsise arutelu teema, ega me Riigimetsa Majandamise Keskusele olulist kahju ei tekita. Kõik need analüüsid ja hinnangud, mis on antud, on kinnitanud, et siin olulist töö paralüüsumist ei toimu. Ma usun, et Riigimetsa Majandamise Keskuse stabiilne areng on kindlustatud.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Mul on teile selline küsimus. Kas te isiklikult, eeskätt ühe erakonna esimehena ja ka rahandusministrina näete seda võimalust ja kui te seda näete, kas te peate seda õigeks või mitte, et lähiaastatel võiks Eesti riik, valitsus ja parlament tõsiselt mõelda sellele, et me räägime üksikisiku tulumaksu tõusust, mitte külmutamisest või langetamisest? Ma ei pea silmas, et see peab juhtuma selle valitsuskoalitsiooni ajal, aga kuidas te põhimõtteliselt sellesse suhtuksite?

Nagu ma ka enne rääkisin, meil on kaks arengujärku. Me peame kindlasti ühte asja väga silmas pidama, seda, et olgu see finantssurutis ja majandusolukord milline tahes, aga me peame eelkõige silmas pidama neid kolme Maastrichti kriteeriumi tärminit ehk kolme asja, mille puhul me räägime sellest, et Eestis võetakse euro kasutusele. Kui inimestele see ära seletada, kas või minu enda kodukülas, siis saadakse aru, et see on finantsstabiilsuse jaoks ja selle jaoks, et tõesti midagi reaalselt majanduse tervendamiseks ära teha, väga oluline samm. Ka meie maksupoliitilised otsused peaksid olema orienteeritud sellele. Aastatel 2011–2012 ei saaks kindlasti teha väga kiireid ja ennatlikke otsuseid ühegi maksu tõusu kohta. Ma olen pidanud väga mõistlikuks ja õigeks, et mis puudutab kõiki kolme tulumaksu komponenti, mis praegu on laua peal, siis need oleks edasi lükatud selle ajani, kui on võimalik euro kasutusele võtta. Ma usun, et pärast seda lähevad edasi need diskussioonid, milline peaks Eestis maksustamine olema. Aeg on ju näidanud, et kui meil panus on liigselt tarbimise maksustamise peal ehk konkreetselt käibemaksu peal, siis heitlikes olukordades võib see meid alt vedada. Riigieelarve tulude poolel peab olema rohkem stabiliseerivaid elemente. Meil oli siin üleval kas või autode registreerimise maks, mis oleks kindlasti olnud väike, aga selge panus sellele, et riigieelarve tulude pool oleks stabiilsem. Need diskussioonid on kõik avatud.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Tõenäoliselt kõige suurem tõus selles eelarves on Integratsiooni Sihtasutuse eelarves, lausa 1200%. Tahangi küsida: kas oskate öelda, mis projektidele need 43 miljonit lähevad ja kas selline tõus on majanduslanguse tingimustes üldse põhjendatud?

Kas jutt on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest? Ma arvan, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on praeguses situatsioonis ja tulevikusituatsioonis võtmekoht. Vaieldamatult on niimoodi, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse on kokku toodud vahendeid, eelkõige just eurovahendeid, aga lisaks riigisiseseid vahendeid, selleks et ettevõtlust elavdada. Eelkõige on siin tähtis koht eksportival ettevõtlusel. Ma tahan väga loota, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja ettevõtjad leiavad väga meeldiva teineteisemõistmise, et ettevõtjad saaksid mõistlikele projektidele ka mõistlikud lahendused. Ma panustaksin selle peale, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu teha reaalseid samme majanduse elavdamiseks. Selles suhtes ma usun, et need summad on põhjendatud.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Mina näen kõige suuremat surutist just nimelt tervishoiuvaldkonnas, kuigi sellest on vähe räägitud. Ühest küljest tõstab ravimite käibemaksu tõstmine ravimite hinda patsiendi jaoks, teisest küljest võetakse ravimite kompenseerimise tõttu haigekassalt rohkem raha ära, mis tähendab pikemaid järjekordi ja halvemat teenust. Samuti hakkavad haiglate kapitalikulud jälle tulema ravirahast. Haigekassa investeeringute intressid riigistatakse. See tähendab, et tervishoiust läheb see raha välja eelarveaukude lappimiseks. Miks me võtame selle raha ära, tõesti, võiks öelda, et isegi kõige nõrgemast kohast? SKT‑st läheb Eestis tervishoiule vaid 4,9% Euroopa Liidu 8–9% kõrval.

Ma ei näe praegu eelarve kontekstis valdkonda, kus kärbet ei toimuks. Loomulikult on tervishoid väga sensitiivne valdkond, aga ma julgen haigekassa nõukogu liikmena ütelda, arvestades ka seda, mida me praegu sellises finantssurutises näeme, et ma olen kindel, et tervishoiu garanteerimine sellises mahus, nagu ta vähemalt praegu on, on võimalik. Ei ole valdkonda, kus ei toimuks kärbet, see on selge.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab koolieelset valdkonda ja nimelt: kuivõrd jätkusuutlik on lasteaedade programm, kas ta jääb ja kui jääb, siis millises mahus?

Tänan! Lasteaedade programmi jaoks on praegu järgmise aasta eelarvesse planeeritud 150 miljonit krooni ehk see osa, mis puudutab lasteaiapedagoogide palka, nende palga hoidmist algklassipedagoogide palgaga samas suurusjärgus, pluss õppevahendid ja kõik selle juurde kuuluv. Välja on praegu jäänud investeeringukomponent, aga 150 miljoni krooni ulatuses on olemas kõik see, mis puudutab nii sisulist tööd kui ka lasteaiapedagoogide palka.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, austatud proua juhataja! Austatud minister! Te mainisite oma ettekandes mitmel korral eelarve paindlikkuse suurenemist. Mida see täpsemalt tähendab? Kas see tähendab ebastabiilset maksupoliitikat või mida te selle all mõtlete? Palun avage meile!

Kui me vaatame otsa eelarve eri ridadele, siis 72% eelarvest on tegelikult varem seadustega ära otsustatud. On need siis sotsiaalvaldkonna seadused, mis puudutavad ühtede või teiste toetuste sidumist väga selgete määradega, mis juba seadusest tulenevad, või kas või Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna seadused, mis puudutavad aktsiise, aktsiiside kasutamine – 75%. Igal juhul on niimoodi, et järgmise aasta alguses läheb väga tõsisele poliitilisele arutusele see, kas ja kus on meil võimalik eelarvet paindlikumaks teha. Enne veel, kui raha laekub riigikassasse, on praegu juba ära öeldud, kuhu ta täpselt läheb. Keerulistes olukordades hakkab see pärssima. Samas tuleb ka selle asja teist poolt vaadata, seda, et need valdkonnad, mis on praegu seadusega fikseeritud, ei saaks kannatada.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab käibemaksu soodusmäärade tõstmist 5%‑lt 9%‑le, näiteks ravimite ja puuetega inimeste isiklike abivahendite puhul. Teema on väga raske. Näiteks ravimid kallinevad ka selle tõttu, et on tõstetud Ravimiameti toimingute riigilõive ehk nii ravimitootjad kui ka hulgimüüjad, kes sinna pöörduvad, peavad rohkem raha välja käima. Kust nad seda raha võtavad? Eks ikka inimese taskust. Tegelikult ootab ravimeid palju suurem hinnatõus, kui ainult see käibemaksumäära tõstmine tähendaks. Lisaks lööb nende riskigruppide pihta, kes on eakad inimesed, puudega inimesed, ka toasooja hinna tõus, mis on väga suur. Kas valitsus või Rahandusministeerium on arutanud, kuidas neid hinnatõuse riskigruppidele kompenseerida, või langeb see kõik kohalike omavalitsuste kaela?

Aitäh! Kui me võtame kas või pensionitõusu järgmisel aastal, siis me räägime 14,7%‑st. Selge, et tegemist on märkimisväärse tõusuga, mille puhul on ruumi ka kõikvõimalike muude komponentide kallinemiseks. Mis puudutab käibemaksuerisusi, siis väga dramaatiline oleks asi, kui oleks tõusnud 5%‑lt 18%‑le. Mis puudutab praegust kompromissi, 5%‑lt 9%‑le, siis käibemaksu soodusmäärade puhul jääb alati üks küsimus: kui palju see tegelikult mõjutab hinda lõpptarbija jaoks ja kui palju on soodusmäärade puhul tegemist ikkagi sellega, et vahendajal on suurem või väiksem kasum? Ka seda tuleb kindlasti selles kontekstis vaadata. Mis puudutab puudega inimesi, siis on selge, et puudega inimeste toetused on läbi väga raskete vaidluste säilinud. Ma julgen ütelda, et neid riske on maandatud.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Politseiteenistuse seaduse § 21⁴ lõike 4 kohaselt kuulub politseiametniku pension maksmisele Siseministeeriumi eelarvest, kuid eelnõu seletuskirjas on selgelt öeldud, et eelneval aastal maksti seda Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Miks on valitsus seadust rikkunud ja miks seda juba eelmisel aastal ei makstud Siseministeeriumi eelarvest?

Julgen teile ütelda, et suurusjärgus 40 miljonit krooni, mis maksti politseinike pensionideks varem Sotsiaalministeeriumi eelarvest, on nüüd ette nähtud Siseministeeriumi eelarves. Siseministeeriumi eelarves on see ette nähtud, tuginedes kehtivale seadusele, mis käsib neid kulutusi hoida Siseministeeriumi juures. Aastatega oli lihtsalt välja kujunenud olukord, et see ei olnud Siseministeeriumi, vaid Sotsiaalministeeriumi juures, aga see raha on Siseministeeriumi eelarves selgelt ette nähtud.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Isiklikult kuulun nende hulka, kes on peaaegu et veendunud, et järgmisel aastal on meil jälle tarvis võtta arutlusele miinuseelarve. Ka teie vastustest on kõlanud, et kindlasti on olemas võimalus, et see eelarve täis ei tule. Aga küsimus käsitleb konkreetselt riigivara müüki. Selle aasta eelarves on riigivara müügist ette nähtud saada tulu 1 miljard 489 miljonit krooni. 17. septembri seisuga oli vara realiseeritud ainult 226,5 miljoni krooni eest ehk 15,2%. Tõenäosus, et rohkem kui miljardi eest veel suudetakse sel aastal realiseerida, on nullilähedane. Kust tuleb optimism, et järgmise aasta riigivara müük on edukam? Eelarve projekti on planeeritud riigivara müügist jälle üle miljardi krooni.

Kui te vaatate eelnevaid aastaid, siis järgmiseks aastaks on planeeritud riigivara müüki tõesti miljardi krooni eest, mida on märkimisväärselt vähem, kui eelnevatel aastatel on eelarves olnud. Mis puudutab seda aastat, siis ma olen ka varem öelnud, et kui turukonjunktuur on halb ja riigivara, mida müüa on kavatsetud, hind muutub naeruväärseks, siis on mõistlikum mitte müüa, vaid tuleb vaadata, millised on arengud turul, mitte võileivahinna eest ära anda. Ka nendes olukordades eelistan ma pigem miinusmärki eelarves, kui seda, et me teeksime otsuseid, mis oleksid riigi ja rahva raha raiskamine. Mis puudutab järgmist aastat, siis seal on märkimisväärselt sageli tegemist riigimaa müügiga. Ma ei ole üldsegi nii pessimistlik. Maal on ka rasketel aegadel oma väärtus olemas ja tal on rohkem väärtust kui võib-olla muul kinnisvaral. Ma usun, et see järgmiseks aastaks planeeritud miljard on iseenesest küllalt realistlik.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus Kaitseministeeriumi eraldiste all olevate kaitseväelaste pensionide kohta. Teatavasti saavad kaitseväelased varem pensionile ja sellist pensioni saavate isikute arv aina suureneb. 2008. aastal eraldati pensionideks 38 miljonit krooni. 2009. aastaks on kavandatud 52 miljonit krooni. Kas te oskate öelda, kas selline suurenemine võib lähitulevikus viia olukorrani, kui nn personalikulud näiteks palkade, pensionide, koolituste jne näol hakkavad pärssima muudeks kuludeks, näiteks varustuseks ettenähtud summasid?

Kui võtta Kaitseministeeriumi eelarve, siis on selge, et kui me võrdleme neid kulutusi, mis te siin tõite, kas 38 või 52 miljonit krooni, siis nad siiski moodustavad sellest eelarvest õige väikese osa. Järgmise aasta eelarve kasv Kaitseministeeriumil üksinda on enam kui 800 miljonit krooni. Aga ma usun, et mingi kasvutendents on selles numbris kindlasti olemas. Ma olen kindel, et see kasvutendents ei mata ära kas või suurepärast võimalust Eestisse tanke osta. Selles suhtes on nii, et küll need proportsioonid ikka paigas on.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Riigikogu komisjonides on arutatud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2008–2011 Lissaboni strateegia rakendamiseks, kus mainitakse, et edasise rikkuse kasvatamiseks peab ennekõike suurenema Eesti ettevõtete tootlikkus. Siit küsimus: kas ja milliste meetmetega eelarve seda toetab?

Aitäh! Siin oli enne küsimus, mis puudutas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ja seda, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eelarve kasv on õige märkimisväärne. See on üks konkreetne näide selle kohta, kuidas on võimalik tootlikkust tõsta ja millised peaksid olema need projektid, mida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab. Ka maksupoliitika. Kui me räägime, et riik on olnud väga aktiivne ettevõtete tulumaksustamise teemal, pidanud tuliseid läbirääkimisi Brüsselis ja lõpuks toonud teie ette võimalikud muudatused tulumaksusüsteemis, siis see on teine element, mille ma praegu välja tooksin. Kui me räägime kas või eurotoetustest, siis järgmisel aastal on koos kaasfinantseerimisega eurotoetusi võimalik kasutada 14 miljardi krooni eest. Selge, et märkimisväärne osa nendest eurotoetustest on nii või naa seotud ettevõtluskeskkonnaga, ettevõtluskeskkonna parendamisena. Ei ole selle riigieelarvega ettevõtluse jalgu maha saetud.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Head kolleegid Evelyn Sepp ja Valdur Lahtvee pahandasid, et te ei tahtnud oma kõnes rääkida mitte eelarvest, vaid rääkisite muidu targa inimese juttu. Minule see küll meeldis. Sellist õnnetut eelarvet esitades oleksin ka mina proovinud mõnusat juttu veeretada. Vaatasin igaks juhuks ka eelarve numbreid. Seal on selline asi. Võrreldes eelmise aastaga laekub füüsilise isiku tulumaksu enam kui 500 miljonit krooni vähem, sotsiaalmaksu laekumine suureneb enam kui 3 miljardi krooni võrra. Kas teie meelest on need prognoosid reaalsed ja omavahel kooskõlas? Kas te olete kindel, et see 3 miljardi krooni võrra suurem summa tõepoolest laekub ja kust pagana kohast see sotsiaalmaks siis ikkagi tuleb?

Eks ta tuleb ikka nendeltsamadelt väljamaksetelt, mida ettevõtjad palga maksmiseks teevad. Nii see täpselt ongi. Usun, et kõik need prognoosid ja need proportsioonid, mis eelarves on, on usaldusväärsed ja järgmise aasta eelarve saab vastu võtta.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Minu teine küsimus tuleneb ka otseselt sellest kõnest, mida te meile siin pidasite, ja osaliselt vastusest, mille te minu eelmisele küsimusele andsite. Nimelt rääkisite te eelarvete kasvust. Olen neid eelarveid siin menetlenud nii mõnedki korrad ja minu mäletamist mööda oli hüppeline eelarvekasv eelmisel aastal, pärast seda, kui 2007. aastal see valitsuskoalitsioon ametisse astus, nimelt suurenes eelarve 25 miljardi võrra. Miks te loobusite seni Eestis enamasti tavaks olnud konservatiivsest eelarvepoliitikast ja läksite üle progressiivsele eelarvepoliitikale? Nüüd olete hädas, et nii kiiresti ei saa kohe kõike tagasi toppida. Nii ongi, aga millest selline ülemäärane ja ülikiire eelarve paisutamine?

Oleme ikka objektiivsed. Kui me vaatame seda, mis on alates 2004. aastast eelarveprotsessis toimunud, siis on selge, et üldises kontekstis saame paika panna, millised kulutused ja millal on eelarvesse lisandunud ja millal nad seadustega ära on fikseeritud. Mis puudutab kõiki meie tegemisi kas või aastal 2008, on see eelarvekärbe 2008. aastal või on see 2009. aasta eelarve vastuvõtmine, kus ootusi on kärbitud võib-olla isegi kuni 10 miljardi krooni ulatuses, siis ma ütlen, et need protsessid on olnud õige alalhoidlikud ja mõistlikud. Kui me 2010. aasta eelarve kontekstis suudame samamoodi seda protsessi jätkata, siis me oleme oma riigile head teinud.

Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh! Hea minister! Elu on näidanud, et edasiminek toimub siis, kui on olemas mingisugune eesmärk või idee. Näiteks oli ligi kümme aastat Eesti riigi eesmärk jõuda Euroopa Liitu ja NATO‑sse, paljud inimesed võtsid ennast kokku, ka riik, ja need eesmärgid saavutati. Samuti oli eesmärk eelisarendada infokommunikatsioonitehnoloogiat ja selles vallas on Eesti väga tugev. Minu küsimus seisneb selles, kas valitsusel järgmise aasta eelarvega seoses on mingi selge idee või eesmärk, mis võiks edasi viia, või on see eelkõige püksirihma pingutamise eelarve.

Püksirihma pingutamist on selles eelarves kindlasti ja seda püksirihma pingutamist hakkab olema kindlasti ka veel 2010. aasta eelarves. Aga ma tõin ka ühe termini välja, mida on viimasel ajal kasutatud, finantsjulgeolek. 2008, 2009, 2010 – need ei ole sellised aastad nagu 2004, 2005, 2006. Selge on, et siin väga tõsiselt mõõdetakse riike ning riikide reaalset sisu ja väärtust selle koha pealt, kuidas keerulistes olukordades suudetakse kas või püksirihma pingutada. Kui me räägime ideedest, Euroopa Liidust, NATO‑st, kõigist nendest ideedest, mida me oleme rakendanud, siis üks tõsine idee, mille poole tuleb püüelda, on nendesamade kriteeriumide täitmine, et Eesti oleks valmis ühinema euroga. See ei ole teps mitte sõnakõlks. See on ikkagi tõsine kvaliteedi näitaja, kui riigis on selline finantspoliitika, et ta vastab teatud usaldusnormatiividele, eurotsooni usaldusnormatiividele. Siis on ka investoril näiteks, süüvimata sellesse, millised on selle riigi rahvariided, olemas väga selge märk, et selles riigis kehtib teatud standard. Majanduskasvu puhul on räägitud, et eurotsooniga liitumisel võib majanduskasvule vähemalt 2% hüppeliselt juurde panna. See on kindlasti üks selline suund, mida selle aasta eelarve ja järgmise aasta eelarve järgivad.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Minu eelmine küsimus puudutas eelarve viimasel minutil tasakaalustamist, aga sellele ma õiget vastust ei saanud. Teine küsimus on konkreetsem. 82% meie ettevõtetest on sellised, kus töötajate arv on alla kümne. Te ütlesite, et eelarve tasakaalu viimiseks olete püüdnud kärpeid teha, aga neid on ka ettevõtluse arvel tehtud, te toidate ettevõtluse arvel eelarvet. Nimelt, sõiduautode erisoodustusmaks – 2000‑lt 4000‑le, see on 50 000 aastas – on ettevõtetele, kus on alla kaheksa töötaja (üks auto ikka olemas on), küllaltki suur koorem. Kas see maks kehtib ka omavalitsustele, riigiametitele, ministeeriumidele?

Mis puudutab ettevõtluses kasutatavate autode maksu määra tõstmist 2000‑lt 4000‑le, siis ma ütlen niimoodi, et see on väga mõistlik samm. Kui makstakse palka, siis makstakse palka. Sellisel juhul kõikvõimalike palgakulude ja palgakomponentide viimine eri sahtlitesse, olgu see kas või sõiduauto kasutamine, ei ole mõistlik. Mina usun, et iseenesest see, et see määr tõuseb 2000‑lt 4000‑le, on igati õige ja õiglane. Kui on palga maksmine, siis on palga maksmine. Soodustused ja palk tuleb lihtsalt lahti siduda.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Teie optimism on imetlusväärne ja nakkav. Ma loen praegu siin maapiirkondade kõrgest elukvaliteedist ning hästitasustatud töökohtade juurdekasvust maal. Ma sõidan koju ja hakkan kindlasti otsima, kus kohas need hästitasustatud töökohad on. Aga Põllumajandusministeeriumi rea alt ma veel vaatasin, et on 4,3 miljonit MTÜ‑de toetusi, kus investeeringuid ette nähtud ei ole. Mure on Leader-programmi pärast. Kuidas nemad suudavad eurotoetusi ära kasutada, kas neile tuleb siis kuskilt raha või ei tule? Ka peaminister on muret tundnud selle pärast, kas eurotoetusi ikka kasutatakse ära või mitte.

Aitäh! Ma usun, et kui me räägime kas või Leader-programmist, siis seda ettevalmistust on ju nii tugevalt tehtud. Kui me räägime mittetulundusorganisatsioonidest, siis kas või liikumine Kodukant on aastaid ette valmistanud, et seda võimalust rakendada. Kui me vaatame maaelu arengukava, siis maaelu arengukavas on selgelt kuni 10% võimalik nn pehmeteks meetmeteks kasutada. Mul on küll usku, et neid programme rakendatakse. Mul on ka usku, et kõiki teisi maaelu arengukavas ettenähtud meetmeid võetakse tõsiselt kasutusele. Ajad on rasked ja saak ikaldub, aga ega siis ettevõtluse vaim pole maalt kuhugi kadunud.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Tänan! Hea minister! Kõrge loodusväärtusega maade ostuks on järgmise aasta riigieelarve eelnõus kavandatud ülimalt väike summa, vaid 64 miljonit krooni. Ilmselt on seda tublisti vähem kui kümnendik vajadusest. Mida siis teha, sest rahakest ju pole? See on küsimus mulle. Veel äsja kehtis armsal Eestimaal hea ja asjalik kord, mis on otstarbekas mitte just väga kõhuka rahakotiga riigile. Meil oli kõrge loodusväärtusega maade naturaalvahetus. Kas meil ei tuleks selle korra juurde tagasi pöörduda? Olen rääkinud.

Mis puudutab kõrge loodusväärtusega maade vahetamise protsessi, siis sellest on Eestis palju räägitud. On võetud vastu poliitiline otsus, et eeldatavasti usaldusväärsem ja vähem kirgi tekitav on olukord, kui riik ostab seda maad tagasi. Selle nimel on ka võimalus realiseerida juba riigi käes olevaid maid. Seda protsessi on alustatud. Summa on väike. Ma ütlen ka, et see 64 miljonit krooni, mis seal on ette nähtud, katab, võin hinnanguliselt öelda, võib-olla 5% vajadusest. Selge, et lihtsalt ressursse on vähe, aga see on pikaajaline protsess. Lõppude lõpuks olen ka mina üks selline maaomanik, kellel on Natura alal maa. Mis teha, vanaisa maa, maksan maamaksu, pühin higi ja so what. Lõpuks on niimoodi, et see maa on hoitud ja hooldatud.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Ka mina kuulun nende inimeste hulka, kes väidavad, et see eelarve on tasakaalust väljas. Tõestada seda, et 97,8 või 98,7 on tasakaalu näitaja, üks on tekkepõhine, teine on kassapõhine – see kõik on butafooria. Tuletan ka meelde seda 2,6% majanduskasvu, mis on jälle poliitilise sisuga nii nagu eelmisel aastal. Ma ei kuulu sinu vaenlaste hulka, Ivari, aga ma küsin, miks sa võtad kanda vastutuse sellise eelarve eest ajal, kui valitsus juba otsib süüdlast selle praktika kujunemise eest. Või väidad sa jätkuvalt, et see on tõesti tasakaalus eelarve, nagu peaminister siin saalis 25. septembril väitis?

Aitäh! Mis puudutab seda eelarve eelnõu, mis teie ees on, siis on selge, et täna me räägime tasakaalus valitsussektori eelarvest. Kui me räägime nendest mõõdupuudest, kuidas eelarveid hinnatakse, siis statistilised parameetrid mõõdavad valitsussektori tasakaalu. Aga miks ma sellega siin teie ees olen? Lihtsalt minu visiitkaardi peal on kogemata kombel kirjas rahandusminister. Peab vastutama. Ja vastutangi!

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Lugupeetud härra rahandusminister! Mõni aeg tagasi, täpsemini, aasta tagasi, olite siinsamas ja rääkisite, et Eesti rahvas on rikkam kui kunagi varem, eelarve on suurem kui kunagi varem. Eelarve kasv oli planeeritud 25%, eelneval kahel aastal oli see teatavasti olnud 15%. Seda oluliselt suurt kasvu rünnati igalt poolt ja väideti, et see on ebareaalne. Teie väitsite, et see sobib väga hästi ja peabki nii olema, et ühelt poolt vähendame makse, teiselt poolt suurendame kulusid. Kõik on väga hea. Täna oleme keerulises olukorras just sellepärast, et meil oli niivõrd suureks kasvatatud baas. Minu küsimus on väga lihtne: kas tänase tarkusega olete valmis tunnistama, et omal ajal sai tehtud viga ja ei oleks pidanud nii suure kasvuga eelarvet tegema?

Tänan! Ma arvan, et oma vastuse olen ära ütelnud sellega, et sellel aastal on juba vastu võetud negatiivne lisaeelarve. Kui selle aasta põhieelarvet eelmisel aastal kaitsti, siis oli selge, et sinna planeeriti sisse küllalt märkimisväärne ülejääk võimalike muutuste katmiseks. Aga nii tark ei ole olnud mitte keegi, me võime vaadata majandusanalüüse paari aasta vältel, ükskõik mis pank, ükskõik mis institutsioon on hinnanguid andnud, nii tark pole mitte keegi olnud, et arvata, et finantssurutis, finantsturbulents sedavõrd suureks läheb. Mina olen oma hinnangu selle aasta eelarvele andnud negatiivse lisaeelarve tegemisega. See on fakt ja see on saanud teie heakskiidu.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Seda eelarvet tehes, täiesti alguses, kui te pidite panema paika järgmise aasta majanduskasvu prognoose, siis kas olid ja kui olid, siis kui tõsised olid arutelud ja diskussioonid näiteks arengufondi inimestega, samuti teadlastega ja professoritega ülikoolidest, kes tegutsevad nendes valdkondades?

Tänan! Konkreetselt, mis puudutab suvist prognoosi, siis suvise prognoosi tegemisel korraldas Rahandusministeerium terve seminari, kuhu kutsuti eri pankade analüütikuid, keskpanga spetsialiste, kus me analüüsisime, milline olukord võib tulla. Konsultatsioonid ja analüüs meil tegelikult toimuvad. Rahandusministeeriumis on olemas ka väga soliidsetest liikmetest koosnev nõukoda, kes meile erinevates situatsioonides nõu ja jõuga abiks on. Üldiselt kasutame me kõiki neid võimalusi, mis Eestis ja väljaspool Eestit praegu olemas on.

Palun, kolleeg Villu Reiljan, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Enne te selgitasite mulle, et kui autost võtta bensiin välja ja tagavararatas ka ära, siis tema sõidustabiilsus ja suur tulevik ei halvene sugugi. Aga ma ei taha selle kohta küsida. Ma tahan küsida järgmist. On selline asutus, kus üle 300 inimese hoiavad laeva kindlalt kai ääres õigel kursil, ehk Eesti Pank. Kui palju Eesti Pank siis sellel raskel tunnil panustab?

Eesti Pangast n‑ö tuleneb raskel tunnil 2009. aasta eelarvesse 100 miljonit krooni.

Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Aitäh! Riigikogu on vastu võtnud kõrgharidusstrateegia, on muutnud ülikooliseadust ja on muutnud ülikoolidele esitatavad nõuded palju rangemaks. Selle strateegia rakenduskava järgi peaksid kõik baasmaksumused kasvama 10% aastas. Tegelikult näeme nüüd riigieelarves, et näiteks riiklik koolitustellimus väheneb 2009. aastal 3,3%. Rektorite Nõukogu palus küsida, kas Riigikogu ei peaks lisaks andma signaali, et on loobutud ühe pikaajalise arengustrateegia elluviimisest.

Ei ole valdkonda, kus ei ole kärbet. Kui me võtame haridusministeeriumi eelarve ja haridusministeeriumi eelarve kasvu, mis on 6,4%, siis see kasv ei ole raskel ajal ju üldsegi väike. Haridusministeeriumi eelarvesse anti n‑ö viimasel tunnil ressursse juurde. Kui me räägime sellest suurest eesmärgist, teadus‑ ja arendustegevuse jõudmine 2%‑ni SKT‑st, sellest 1% oleksid näiteks avaliku sektori kulutused, siis praeguste prognooside järgi me jõuame 2010. aastaks olukorda, kus me täidame seda strateegilist eesmärki juba suurusjärgus 1,13% SKT‑st. Aga selge, et haridusministril on ka oma võimalused, oma prioriteedid, mida ta eelarve sees rakendab. Need on täna kätketud siia eelarve projekti. Kui peetakse oluliseks, et menetlemise käigus teha komisjonides muudatusi ja haridusministeeriumiga kooskõlastatult ühte või teist rida muuta, siis on see kõik võimalik.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Austatud härra minister! Mina nimetaksin seda eelarvet isegi võltsinguks ja pettuseks. Me näeme, et majandus langeb, nagu te ütlete, eelarve on aga üles ehitatud kasvule. Maksude laekumine väheneb, tööjõud väheneb, tarbimine väheneb, paberil aga majandus justkui kasvaks! Eelarve tasakaal on sisuliselt tekitatud teatud summade ümberkantimisega ja tasakaal on saavutatud paberil. Eesti Energia tõstab elektri hinda sellepärast, et riik võtab sealt dividende välja. Tegemist on ju kaudse maksustamisega. Ma küsin: miks valitsus sellise pettusega tegeleb, miks ei taheta välja öelda, et eelarve on defitsiidis?

Kui tegemist oleks võltsingu või pettusega, siis te peaksite pöörduma politseisse. Aga ma ütlen niimoodi, et täna on tegemist küllalt keerulise olukorra eelarvega, kus ei saagi olla briljantseid ja häid lahendusi. On otsitud lahendust valitsussektori tasakaalu hoidmiseks ja on otsitud lahendusi selleks, et elementaarsed vajadused oleksid riigis ka 2009. aastal rahuldatud. See ei ole kerge eelarve ja see on kindlasti palju kriitikat saav eelarve.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Tulen tagasi hariduse juurde, sedapuhku alghariduse ja selle toetamise juurde. Kas eeloleva aasta eelarvest on jäädavalt välja viidud koolitoetus ja ranitsatoetus või on mingisugune mehhanism, millega kooliminevate laste vanemaid toetada?

Jah, ranitsatoetus on sellest eelnõuversioonist, mis teie ees on, välja jäetud. Võimalused on kõik need, mida te teate. On selge, et komisjonides on ees pikk töö eelarve lõppviimistluse tegemiseks. Kui Riigikogu liikmed leiavad, et mingi teise kulutuse ärajätmise teel oleks võimalik taastada näiteks ranitsatoetust, siis on see kindlasti aktsepteeritav. Mis puudutab üleüldse neid toetusi, kus on nii, et toetab nii riik kui toetavad ka omavalitsused, siis kindlasti järgmise ja 2010. aasta eelarve kontekstis tuleks paika panna positsioonid, millised on need toetused, mille eest vastutab kohalik omavalitsus, mis on rohkem kohaliku omavalitsuse funktsioonina nähtavad, ja millised on riigi toetused. Headel aegadel on loomulikult antud siit ja sealt, aga selge, et praegu on need ajad, kus me peame olema objektiivsed nende võimaluste suhtes, mis meil on. Aga see võimalus on iseenesest olemas, Riigikogu sees samuti.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine küsimus!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Küsimus on tervishoiu kohta. Nii nagu te ütlesite, olete te ka ise haigekassa nõukogu liige, samuti mina. Aga võrreldes selle aastaga on rahalistes vahendites tõesti küllaltki suured muudatused. See on põhimõtteliselt tervishoiust teatud raha mahatõmbamine või koomaletõmbamine. Puudutab see kõigepealt ligi 200 miljonit krooni, mis varasema seadusega oli ette nähtud kapitalikuludeks, teenitavatelt vahenditelt võetakse ära intressid, 140 miljonit krooni, ja ravimite hinna tõus lisab üle 100 miljoni krooni. Siin kipub olema juba pool miljardit krooni selle aastaga võrreldes. Samas on sotsiaaldemokraadid kogu aeg teinud ettepanekuid rahastada tervishoidu riigieelarvest. Kas sotsiaaldemokraatide maailmavaates on midagi muutunud, et koalitsioonis tehakse selliseid otsuseid?

Teie ees on 2009. aasta eelarve. 2009. aasta eelarves on kindlasti hästi palju raskeid valikuid. See on mu vastus teile.

Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Eraldist Narva Linnavalitsusele (riigipiiri seaduse § 8 lõike 1 alusel sõlmitud Siseministeeriumi ja Narva Linnavalitsuse vahelise halduslepingu kohaselt), mille objekt on Narva linnas Narva 1 piiripunkti suunduvate transpordivahendite liiklemise korraldamine, vähendatakse 321 000 krooni võrra. Millistel prognoosidel selline vähendamine rajaneb ning kas on arvata, et veokeid tuleb piirile järgmisel aastal vähem, või kavandab valitsus lükata probleemi lahendamise hoopis Narva linnavõimude kaela?

Aitäh! Olemata küll selle valdkonna spetsialist, ütlen ma ühte. Valitsuses on olnud tõsiselt arutusel lisavõimaluste loomine parkimiskohtade tekitamiseks Ida-Virumaale, maa-alale, mis ei piirne Narva linnaga. Minu andmetel toimuvad ka läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Euroopa Komisjon annab oma toetust selleks, et selline Narva linnast väljapoole jääv ala hakkaks toimima. See töö käib. Ma usun, et kuna tuleb n-ö alternatiivne võimalus transpordi suunamiseks, siis eeldatavasti on nii võimalik probleem lahendada.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Hiljuti, vist 7. oktoobri Postimehest võisime lugeda, et mure on riigiettevõtete investeeringutega, raha ei ole. On küsimus, kas müüa need ettevõtted maha või viia börsile. Aga nüüd näeme üllatusega, et eelarveprojektis ka järgmisel aastal kavatsetakse riigiettevõtetest välja võtta küllalt suuri dividende, kokku ligi miljard. Millest see tuleneb, kas riigiettevõtted nagu ei olegi raskustes, või on mingi majandusteooria, et röövime riigiettevõtted paljaks, siis langeks nende turuväärtus ja saaks nad odavalt erastada? Millest selline lähenemine, et eelarve täitmisele iga hinna eest toome ohvriks isegi riigiettevõtted, mis võib-olla veel normaalselt funktsioneerivad?

Tänan! Kui me võtame eelarve ja vaatame, kui palju on eelnevatel aastatel riigiettevõtetest dividende võetud, siis on seda, mis me järgmisesse aastasse oleme planeerinud, ikka märkimisväärselt vähem. Kindlasti, kui oleks võimalik leida mingeid muid, kolmandaid või neljandaid allikaid, kust riigieelarvesse tulusid juurde tuua, siis oleks kindlasti mõistlik riigiettevõtetest dividende vähem välja võtta. Samas on selge, et need riigiettevõttest dividendide võtmised on ju olnud kooskõlas nende riigiettevõtete juhtkondade seisukohtadega, et sellisel määral ja just niimoodi on võimalik riigil neid dividende saada. Ma usun, et me ei kahjusta riigiettevõtete investeeringuid ega riigiettevõtete tulevikku.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ega ma oma eelmisele küsimusele sotsiaalsete mõjude kohta analüüsi osas vastust ei saanud ja ma tahan teid paluda, et te saadaksite mulle selle analüüsi kirjalikult. Küsimusi oleks palju, aga ma tegin valiku. Küsimus puudutab pensionireserve. Kui palju pensionireservis praegu on raha, mida on võimalik kasutada? Kas seda juba praegu kasutatakse või kuidas selle reserviga lood üldse on?

Ma ei hakka siit täpselt seda dokumenti välja võtma, mis puudutab reservide hetkeseisu, aga ütlen niimoodi, et pensionireservis on praegu enam kui viie miljardi krooni ulatuses akumuleeritud vahendeid. Mis puudutab järgmise aasta eelarvet, teie ees olevat dokumenti, siis selleks, et pensionide tõus toimuks varem kokkulepitud tasemel, 14,7% on järgmisel aastal pensionide kasv, ei kasutata pensionireservi vahendeid, selleks kasutatakse riigieelarve vahendeid. Seda on enam kui 2,5 miljardit krooni, mis riigieelarvest pensionidele lisaks antakse.

Palun, kolleeg Nelli Privalova, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Võrreldes 2008. aastaga on vähendatud Kaitseressursside Ametile ettenähtud summasid. Kutsealuste ajateenistusse kutsumisega on aga probleeme. Lisaks on seadusega pandud ametile ka muid kohustusi, näiteks mobilisatsiooniks ettevalmistamisega seonduv. Kas teie arvates selline kulutuste vähendamine pigem ei süvenda probleeme kutsealuste ajateenistusse kutsumisel ega vähenda valmisolekut riigikaitseks?

Mina ei ole muidugi kaitseminister, aga ma võin teile väita, et ma täiesti usun, et nende suurte summade ulatuses, mis eelarve Eestile riigikaitseks ette näeb, on kindlasti tehtud väga mõistlikud otsused. Ma usun, et kui rääkida Kaitseressursside Ametist, siis kindlasti nende ettenähtud vahenditega on kõik vajalik Kaitseressursside Ameti efektiivseks tegutsemiseks tagatud. Aga ma ei ole kaitseminister.

Palun, kolleeg Aadu Must, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Aitäh senise väga vapra esinemise eest! Usun (see "usun" ongi tänase diskussiooni põhiväide), et saan optimistliku vastuse ka järgmisele küsimusele. Nimelt on Eestis selle aasta viimase kuuga töötus kasvanud umbes 50% ja annaks jumal, et see trend ei süvene. Ometigi näete te ette keskmise palga tõusu 9%. Nähtavasti see tähendab, et mõnel sektoril läheb suhteliselt hästi. See teeb rõõmu. Või äkki ma eksin? Öelge, palun, millised sektorid seda palgatõusu veavad ja millised on need sektorid, mille üle me võime heameelt tunda, sest neil hakkab paremini minema.

Lihtsam oleks öelda, kellel hästi ei lähe. Ühel hetkel oli Eestis umbes 85 000 ehitustöölist, peaaegu 15% kogu aktiivsest elanikkonnast. Kindlasti on ehitussektor see koht, kus tagasiminek on kõige suurem. Ma usun, et kui me räägime töötuse kasvust, siis sinna see ka välja jõuab. Mis puudutab muud majandust, siis eksport areneb, aga loomulikult mitte nii tormakalt, mitte selles tempos, mida me täna võiksime eeldada. On ka selge, et kui vaadata palju mainitud EAS‑i, palju mainitud eurotoetusi üleüldises plaanis, mis on järgmise aasta eelarves samamoodi rakendatud, siis ma usun, et küll nendest muudest majandusvaldkondadest seda kasvu tuleb. Aga mis puudutab ehitussektorit, siis ehitussektor selles kontekstis langeb.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Oma kõnes te natuke juba mainisite 2010. aasta eelarve ettevalmistamist. Aga ma mõtlen, et veel peab elama üle päris raske 2009. aasta. Seoses sellega küsisin ma Eesti Panga presidendilt ja tahan küsida teilt teie ministeeriumi soliidse nõukoja prognoosi. Kas 2009. aastal tuleb negatiivne lisaeelarve või ei?

Ma võin teile ütelda oma seisukoha täna, 16. oktoobril aastal 2008. Ma ei näe väga suurt võimalust, et selle n‑ö surutud eelarve pealt, mis täna siin teie ees on, oleks võimalik järgmisel aastal teha negatiivset lisaeelarvet. Loomulikult on see kõik aga poliitiliste valikute koht ja lõppude lõpuks on niimoodi, et kui Riigikogu seda nõuab, siis see ka tehakse. Ma ütlen, et pigem tuleks praegu panna rõhk sellele, milline tuleb 2010. aasta eelarve ja kuidas vastu võtta 2011. aasta eelarve.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Minu küsimus haakub väga hästi kolleegi küsimusega, mis äsja esitati. 22. oktoobril saame teada Eesti Panga majanduskasvuprognoosi. Pank on korduvalt hoiatanud valitsust väga optimistliku prognoosi eest. Kui nüüd juhtub see, et panga prognoos olulisel määral erineb Rahandusministeeriumi prognoosist ja koguni laskub miinusesse, mida te kavatsete ette võtta?

Prognoosid on alati prognoosid. Tõe kriteerium on siin aeg. Lõpuks on ju niimoodi, et järgmine aasta ise omas konkreetsuses näitab, milline on tegelik seis Eesti majanduses, kas käivituvad miinusprognoosid või ollakse nulli lähedal. Sellisel juhul, kui tulem on kehvem, kui täna eelarves on kajastatud, kasutatakse Eesti riigis reserve, sest eelarve peab olema ka majanduse stabilisaator.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Ma loen siin Riigikogus riigieelarvet kolmandat korda. Esimene kord, kui ma lugesin riigieelarvet, ei saanud ma mitte midagi aru (ma mõtlen 2007. aasta riigieelarvet). Siis oli veel Liina Tõnisson Riigikogus ja ta ütles, et riigieelarved ei kõlbagi üldse lugemiseks, nendest niikuinii keegi midagi aru ei saa. Aasta-aastalt on riigieelarved läinud paremaks. Sellel aastal on seletuskiri tõesti hästi kirjutatud, seda on hea lugeda. Seal on viited majandusõpiku algtõdedele, Rahvusvahelise Valuutafondi soovitustele jne. Aga kui ma lähen arvude ja tulude-kulude ülesehituse juurde, siis mulle tundub, et see teine pool ei ole mitte nendele algtõdedele üles ehitatud, vaid sinu kabinetti on tulnud üks kuri mees, kes on andnud arvud, ja kogu see eelarve on üles ehitatud selliselt. Kas sa kinnitad minu sellist uskumust? Siis ma saan aru, miks eelarve selline on.

Kas mina olen see kuri mees siis nüüd või? Tegelikult on mul hea meel kuulda, et seletuskirja on sellel aastal lihtsam lugeda. Ma olen, muide, varemgi ühe opositsiooni inimese käest seda kuulnud. See on selge edasiminek. Kui selle arutelu käigus tuleb välja, et midagi tuleks näiteks järgmise aasta eelarve tarbeks veel rohkem lahti kirjutada, siis Rahandusministeerium on selleks valmis.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Mulle teeb natukene muret see, et selle aasta eelarves oli Rahandusministeerium planeerinud käibemaksu osakaaluks ainult 25%. Varem oli käibemaksu osakaal eelarve formeerimisel oluliselt suurem. Milline on sinu kommentaar, kas see tendents on Eesti riigile ohtlik? Me ju, tundub, ei taha enam üldse tarbida.

Mis siin muud ütelda, kui et Eesti rahvas on tark. Ta on Rootsi kuningast saadik ju kirjaharidust saanud ja praktiliselt oli kirjaoskamatus likvideeritud juba enne esimest ilmasõda. Ta on nii reageerinudki, et ostab ja tarbib vähem. Nii see põhjendus on. Ma ka varem rääkisin, et käibemaks ehk maks, mis on emotsioonidega seotud selles suhtes, et kas tarbimist on või tarbimist ei ole, on õige ebastabiilne eelarve jaoks keerulistel aegadel. Tulevastes aruteludes tuleb kindlasti leida võimalusi, kuidas tulubaas teha stabiilsemaks ja käibemaksust vähem sõltuvaks.

Palun, kolleeg Maret Merisaar, teine küsimus!

Aitäh! Minu teine küsimus puudutab põllumajandust, nimelt ühtseid pindalatoetusi Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika esimesest sambast ja veel konkreetsemalt meie omariiklikke lisandusi nendele otsemaksetele. Nad on eelarves kajastatud ühel real: nii ühtne pindalatoetus kui ka omariiklikud juurdemaksed. Mida te arvate, kas need omariiklikud lisamaksed, mis eelkõige toetavad intensiivtootmist suurtes majandites ja mida keskkonnakaitseringkonnad ei pea seetõttu üldse mõistlikuks kulutuseks, võiksid Eestis, kus riigieelarves on üldse selleks vähe raha, olla antud näiteks ainult mahetootjatele?

Aitäh! Mis puudutab riiklikku lisamakset, top-up'i, siis ma arvan, et uhke on seegi, et selles eelarves on see 70%‑ga siiski säilinud. Tõesti, nagu kõikides valdkondades on ka seal kärbet tehtud. Me peame siin kahte poolt vaatama. Ühelt poolt on õige mõistlikult soosida mahepõllumajandust ja mahepõllumajanduse edasist arengut. Seal tuleb selgelt vaadata, kus on mahepõllumajanduse arengu ja arendamise reaalsed kitsaskohad. Jätkuvalt on see olnud turuletulek. Ma tean seda asja suhteliselt hästi. Teiselt poolt tuleb vaadata põllumajanduse kui majandusvaldkonna üldist konkurentsivõimet. Kui me teeme kärpeid kas või pindalatoetuste puhul, siis me peame vaatama, et kui me ühte poolt põllumajanduses toetame rohkem ja teist poolt vähem, siis ei tohi me traditsioonilise põllumajanduse puhul silmast lasta üldist konkurentsivõimet ja ka seda, et tegelikult need meie riiklikud juurdemaksmised on võrreldes konkurentidega teistes Euroopa Liidu liikmesriikides siiski väiksemad. Nii et tuleb kogu konteksti vaadata ja siis otsused teha. Iseenesest selline vaikne soosiv suhtumine ökoloogiliselt puhtasse põllumajandusse peaks kogu selle asja juurde käima.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Tervist, minister, uuesti, huvitava jutu järgselt! Minu küsimus on seotud energiasäästuga ja energiasäästuprogrammidega, mille mahud on arusaadavalt allapoole igasugust efektiivsuspiiri. Minu küsimus on lihtne: kas riigieelarve koostamisel sellisel kujul, nagu ta esitatud on, kaaluti arusaama, et laiaulatuslik energiasääst elamumajanduses, mille toetamiseks on vaja märkimisväärselt suuremaid summasid kui siin kirjas, võiks olla nii ettevõtluse arendamise seisukohast kui ka inimeste sotsiaalse heaolu kasvatamise koha pealt üks väga hea koht, ja miks see toetus nii väikeseks on jäänud?

Ma olen sinuga ühel meelel, et kui me räägime väga palju sellest, millised on uued võimalused ammutada energiat, siis proportsionaalselt vähem räägitakse sellest, kuidas energiat säästa. Tegelikult on see Eestis väga suur probleem. Mis siin ikka rääkida, meie majad lihtsalt kiirgavad ja ega inimese elu ei tohi olla seatud selle peale, et kogu ta elu ja rõõm on küttearvete maksmine. Loomulikult on kogu seda konteksti valitsuses eelarve tegemisel arutatud. Lihtsalt on nii, et ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole pealt on peetud 2009. aasta eelarve kontekstis olulisemaks kas või näiteks ühistranspordidotatsiooni, mille puhul on siiski enam kui 800 miljoni krooni ulatuses leitud probleemile lahendust. See tähendab, et ühistransport toimib ja inimestel on võimalik liikuda. Aga ma arvan, et ka sellistes pikemaajalistes programmilistes seisukohtades tuleb selle teema juurde kindlasti tagasi pöörduda, sest niisama ei ole mõtet energiat toota, kui me energiat liiga kergekäeliselt raiskame.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Miks valitsus ei ole seni välja töötanud inflatsiooni ohjeldamise kava? Miks ülepaisutatud eelarvega ning teatud käibemaksumäärade suurendamisega tõstetakse seda veelgi? Viimase aasta jooksul on inflatsioon olnud üle 10% aastas. See sööb ära inimeste hoiused ja muudab igasuguse säästmise mõttetuks. Kas valitsus on seisukohal, et teatud käibemaksumäärade tõstmine ei suurenda inflatsiooni, ning loodab, et inflatsioon taandub iseenesest, või näete hoopis inflatsioonis salarelva, mille abil lükatakse käsi veel sügavamale inimese taskusse ja loodetakse sellega hoopis eelarvet täita?

Kuidas teile ütelda? Võib ju ütelda, et tänu valitsuse õige resoluutsele sekkumisele on nafta hind maailmaturul praegu oluliselt alanenud. Kui me vaatame, mis meid järgmisel aastal ees ootab, siis kindlasti tuleb märkida, et kui me räägime sellest dokumendist, 2009. aasta eelarvest, siis selle eelarve puhul on eeldus, et nafta hinna prognoos on 130 dollarit barrelilt. Täna me teame, et olukord on hoopis teistsugune. Aga milliseks see järgmiseks aastaks pöördub, seda ma ei tea. Igal juhul võib pigem eeldada, et järgmisel aastal on pidur peal nii toiduainete hinna tõusul kui ka energia hinna tõusul. Selles suhtes võib inflatsioon, mille prognoos järgmiseks aastaks on 6%, tegelikult olla veel madalam. Need kaks olulist parameetrit, mis on inflatsiooni tõusu tagant tõuganud, pigem taltuvad. Ma usun, et meil on 2011. aastal võimalus jõuda ka alla 4%, 3%‑ni.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete eelarve tulupoolele planeerinud aktsiisidest üle 1,5 miljardi krooni. Kust selline enesekindlus? Võib-olla läheb ellu meie edukas karskuspoliitika, rahvas jätab joomise ja suitsetamise maha, kust see raha siis tuleb?

Aitäh! Te esitasite mulle väga keerulise küsimuse. Ma ei ole märganud olulist murrangut rahva arusaamades, aga kui see on toimunud ja kui riigieelarvesse tulev tulude hulk väheneb selle tõttu ja mitte selle tõttu, et illegaalne kaup tuleb turule (ma saan aru küll, et Heimar Lenk peab siin silmas 11. valimisringkonda), siis igal juhul on väga tervitatav, kui tarbitakse vähem.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Eks see eelarve asi sel aastal sihukene keeruline ole. Peaministergi siin mõni aeg tagasi ütles, et ega eksperte ei saa eriti usaldada, samas kellegi arvamusele tuleb ju tugineda. Kujutame nüüd endale ette, et mina olen oma elus teinud murrangu ja tahaksin saada sotsiaaldemokraadiks, aga minu ainus tingimus on see, et minu erakonna esimees kinnitaks mulle, käsi piiblil, et see jutt eelarvest, mida ta puldist räägib, on aus ja õiglane. Kas sa võid öelda, et see eelarve täitub sellisena? Siis saab minust sotsiaaldemokraat!

Hüva. Kus on avaldus? Ma ütlen nii, et see jutt, mis ma siit puldist olen täna rääkinud, ma võin selle kohta allkirja kirjutada, on aus ja õiglane.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Aitäh! Päris mitme eelneva küsimuse-vastuse käigus seletasid sa pikalt käibemaksu mõju eelarvele ehk selle ebastabiilsust ja sisuliselt seda, et käibemaks ei ole praeguses Eestis eelarve täitmise vahend kui selline. Teatavasti eksisteerib Eesti riik rahva, keele ja kultuuri säilimiseks. Siit ka minu küsimus. Lähtudes kõigest eelnevast, miks te karistate Eesti kultuuritarbijaid kõrgema käibemaksumääraga, kui te teate, et tegelikult sellel eelarvele mõju ei ole ja see ei too eelarvesse rohkem raha? Kas see on järjekordne Reformierakonna poliitiline ämber, lihtsalt üks mõttetu kultuuriminister on pandud ametisse, kes ei kaitse kultuuri huve ja on sisuliselt, ma ei tea, kas kultuuripõlgur või lihtsalt kultuuripidur? Rahanduslikku mõtet sellel ei ole, nagu te just enne ammendavalt seletasite. Ma tõesti usun teid, et see nii on.

No mis ma siin pikalt seletan. Vaieldamatult on see teema, mis puudutab kultuuri käibemaksu, käibe maksustamist, olnud pika poliitilise vaidluse teema Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel. Ühel hetkel tuli lihtsalt leida mingi kompromiss. See kompromiss on täna teie ees ja selle kompromissi tulemusena ei ole näiteks kas või ravimite käibemaks mitte 18%, aga on 9%. Nii see poliitikas on. Eks te ise teate ka (te olite omal ajal valitsuses), et ikka tuleb leida kusagil see koht, kust edasi minnakse. See on olnud lihtsalt tänase poliitilise kompromissi vili.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Ma olen ühte meelt kõikide nendega, kes on öelnud, et järgmise aasta eelarve on äärmiselt pingeline. Valitsus on otsinud tulusid päris paaniliselt. Eile me menetlesime siin saalis käibemaksu, tulumaksu ja riigilõivu muudatustega seonduvat. Tuleb välja, et te maksustate ikkagi käibemaksu kaudu kõrgemalt ettevõtlust (turismiteenused jne) ja maksustate ka ühiskonna nõrgemaid gruppe (puuetega inimeste abivahendid, ravimid jne). Ühes ajalehes oli kirjas, et teie isiklikult olete seda meelt, et oleks pidanud pigem maksustama luksuskaupu. Miks te selle ideega lõpuni ei läinud ja miks te maksustate sellel raskel perioodil ikkagi ühiskonna nõrgemaid?

Ütleme, et poliitilise kompromissi vili on siin teie ees. Selge, et selle poliitilise kompromissi vilja valmimisel on eri erakonnad teinud erinevaid mööndusi. Täpselt nii see on. Ka praegusel juhul on turismiteenuste käibemaks tõusnud 5%‑lt 9%‑le, mitte 18%‑le, ja see 9% mahub nendesse piiridesse, mis on praegu meie konkurentidel, olgu mainitud kas või Soomet 8%‑ga. See on poliitilise kompromissi koht olnud.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab selle maja, Riigikogu eelarvet. Suure eelarvega on niimoodi, et teie usute, aga mina ei usu, mina ei ole utopist. Selle maja eelarve kohta tahan küsida järgmist. Selle maja eelarve väheneb 50 miljoni krooni võrra, 350 miljonilt 301 miljonile. Kes oli selle idee autor, kas Ene Ergma või Heiki Sibul või teie? Kes selle ideega välja tuli? See minu arvates tegelikult pärsib Riigikogu toimimist.

Aitäh! Ütleme niimoodi, et riigieelarve on valminud nii, et on saanud kõikide valitsusliikmete heakskiidu. Ta on konsensuslikult valminud. Selge, et ei ole ühtegi valdkonda, mida kärbe ei puudutanud, välja arvatud, nagu ma ütlesin, kas või julgeolekuvaldkonnad. Nii see täpselt ongi. Ma usun, et selle riigieelarvega ei ole Riigikogu tööd pärsitud. Riigikogu tööd saab hästi arendada ka järgmisel aastal.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh! Paistab, et ma olen viimane küsija, võib midagi kergemat küsida. Härra rahandusminister! Saatus mängis nii, et te sattusite ministri väga tähtsale ametikohale äärmiselt huvitaval ajaloohetkel. Kas mälestusteraamatu käsikiri, millest võiks kujuneda ka õpik tulevastele majandusmeestele, on juba alustatud?

Aitäh! Teie ees on äärmiselt halb kirjamees. Ei veel.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teine küsimus!

Suur aitäh! Austatud minister! Sa oled tuntud kui lahe ja rahvalik inimene. Sellepärast tuletan meelde eesti vanasõna, et kes viga näeb laita, see tuleb ja aitab. Võluvitsa majanduse ja finantsolukorra parandamiseks on raske pakkuda. Võib-olla tasub meelde tuletada kogu maailma praktikat. Üheks hoovaks, üheks vahendiks, mis olukorda võiks parandada, võiks pidada astmelist tulumaksu. Venemaal ei ole astmelist tulumaksu ja Islandil ei ole astmelist tulumaksu. Islandil läheb praegu eriti nigelalt (arvatavasti mitte ainult sellepärast, et seal ei ole astmelist tulumaksu). Sa oled viimasel ajal tõsiselt tegelnud finantsprobleemide ja rahandusega. Kas selline variant on sulle või sinu meeskonnale pähe tulnud?

Aitäh! Eestis on ju tegelikult kaheastmeline tulumaks ehk on tulumaksuvaba miinimum ja kõik see, mis sealt edasi tuleb. Ma olen korduvalt öelnud, et see, milline on Eesti maksupoliitika tulevikus, on kindlasti väga tõsise arutelu koht. Aga ma olen rääkinud ka sellest, mis on minu tänased seisukohad, kuidas me võiksime käituda kuni euro tulekuni. Mis puudutab rahvusvahelist kogemust või üldse kogemust, siis pean mainima, et mul on olnud väga head kontaktid Soome rahandusministeeriumiga ja Soome kolleegidega kriisi haldamise koha pealt, selle koha pealt, mida nemad tegid 18 aastat tagasi. Ma ütleksin väga tunnustavalt põhjanaabrite kohta, et nad on õige hüva nõu andnud, kuidas sellises olukorras käituda. See on kindlasti väga hea praktika. Samamoodi Rootsi praktika, see, kuidas nad 18 aastat tagasi käitusid.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Täna oled sa korduvalt küsimustele, eriti teravatele küsimustele vastates öelnud, et tegemist on poliitilise kompromissiga ja paremat ei olnud praegu võimalik saavutada. Võib-olla on selle eelarve tegemise jooksul saanud ka sotsiaaldemokraatidele selgeks, et selliseid poliitilisi kompromisse, mis tulevad kõige nõrgemate arvel, enam ei ole vaja, sest see ei olnud ju teie valimislubadus. Võib-olla on vasakpoolsetel aeg erimeelsused kõrvale jätta ja hakata lõpuks üheskoos tööle, et meie valijate jaoks saaks täidetud ka see poliitiline lubadus, mida on lubanud sotsiaaldemokraadid ja mõned teised vasakpoolsed ka.

Jah, ka see teema on täna korraks juba üles tulnud. On selge, et eelarve vaevaline protsess, 23 õhtut ja üks hommik, on olnud just seetõttu nii vaevaline, et on olnud väga selged poliitilised erimeelsused ja väga erinevad positsioonid. Mul on hea meel tõdeda, et näiteks sellel valitsuskoalitsioonil, kes oli enne meid ja kus samuti oli kolme erakonna koostöö, ei tekkinud selles suhtes erimeelsusi. Seal oli teil mingi tõmme. Igal juhul on niimoodi, et meie eelarve on valminud tõsistes heitlustes.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Teise küsimusega lähen eelarve sissepoole ja tahan küsida pretsedendi kohta. Kas on see tulnud poliitilistest erimeelsustest või majanduslikult raskest olukorrast, aga on tekkinud huvitav pretsedent, vähemalt hariduseelarves. Me jagame hariduseelarve üsna paljudes valdkondades, alajaotustes enam-vähem kaheks, nimetame neid majanduskuludeks ja muudeks kuludeks ehk palgakuludeks, võtame majanduskuludelt teatud protsendi, milleks on 8, ja siis tõstame selle täpselt teise viiekümnesse protsenti ja ütleme, et näed, nii palju said juurde. Tegelikkuses ei saanud ei kutsekoolid, ei riigikoolid ega kohalikud omavalitsused õpetajate palkadeks mitte ühtegi senti. Küll aga peavad nad õpetajate palka tõstma. Kas tulevikus, kui valitsus kinnitab alampalkasid, võiksime iga kord järgida sama loogikat?

Ei saa ju ütelda, et haridusministeeriumi eelarve kogu selles eelarve valmimise kontekstis oleks jäänud vaeslapse ossa. Haridusministeeriumi eelarve kasv on märkimisväärne ja peaaegu ainukene valdkond, kus me praegu saame rääkida ka palgatõusust eelarvevahendite kaudu, on tegelikult haridusministeerium. Selge, et on olnud ka haridusministri valikud, kuidas ta nende ridade vahel on opereerinud, milliste koolide õpetajaid on ta esile tõstnud ja kus on kärpeid vähem tehtud, aga igal juhul on haridus see valdkond, kus peaaegu ainukese valdkonnana räägitakse praegu palgatõusust.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister, küsimustele vastamise eest! Suur tänu, lugupeetud kolleegid, küsimuste esitamise eest! Palun nüüd kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Eelarve põhiküsimused on tasakaal, prognoos, kulude suurenemine või vähenemine ja tuluallikate muutused. Mul on hea meel öelda, et rahanduskomisjon oma põhiarutelul keskenduski põhiliselt nendele suurtele teemadele, mitte üksikutele artiklitele eelarves. Peale selle me oleme arutanud eelarvet ka haridus-, sotsiaal- ning majandus- ja kommunikatsiooniministriga, lisaks on eelarve teemal suvi läbi muid koosolekuid toimunud.
Alustame tasakaalust. Kindlasti tuleb eelarve koostajaid tunnustada eelkõige püüdluse eest eelarve tasakaalu saada ja mitte esitada see defitsiidiga. See näitab tõsist peremehelikku suhtumist riigi rahandusse ja seda, et praeguse inflatsioonimäära juures ei mängita mingisugust heategijat, kes läheb majandust veel kütma laenude või reservide ärasöömisega. Samas peab ütlema, et rohkem kui 6%-lise inflatsiooni ja 2,6%-lise majanduskasvu prognoosi kuulmise peale ei olnud rahanduskomisjonis küll ühtegi väga vaimustatud reageeringut näha. Ka mina isiklikult sean need arvud tõsise kahtluse alla, eelkõige majanduskasvu prognoosi.
Aga olgem pragmaatikud! Riigieelarveprotsess ei jõua iial kaasas käia majandusuudistega, kui need väga kiiresti halvenevad või üldse väga kiiresti uuenevad. Mitte ükski riik ei suuda jooksvalt eelarvet kiiresti ümber mängida ja loomulikult tuleb valitsuse otsuseid eelkõige sellest vaatevinklist vaadata. Kindlasti oleks meil parem meel olnud, kui kulude kärpimise osas oleks valitsuses valitsenud parem koostöö. Selles aga, mis tehti ära tegevuskulude osas, oli see koostöö mõistlik, kõik said aru, et ühe lauaga lähenetakse enam-vähem kõigile. Kuid siiski jäi hulk poliitilisi tabusid kahtlemata õhku. Või mõni poliitiline tabu – nii oleks ehk õigem öelda.
Oli ka rahanduskomisjonis raske vastata küsimusele, mis siis saab, kui eelarve ei tule täis. Majanduses loomulikult protsessi jälgitakse, eelarvelaekumisi jälgitakse ja nõupidamisi peetakse. Aga kindlust, et järgmine aasta suudetakse veel negatiivne lisaeelarve koostada, selle põhjal, mis me juba näinud oleme, olla ei saa. Võib öelda, et kuluartikleid, mida ei kärbitud või mis koguni suurenevad, võib nimetada tuleva aasta eelarves prioriteetideks. Kahju, et rahandusminister ei näidanud seina peale ühtegi joonist. Muidu me näeksime, et paremad neist on eelarve seletuskirjas olemas, näeksime, et enamik valdkondi siiski kärbib kulusid, kui me kuludest välistoetused maha arvestame. Eelarve kasv – näiline kasv tegelikult – tuleneb põhiliselt eurotoetustest ja sotsiaalmaksu enamlaekumisest. Üldiselt võib rääkida inflatsioonilisest kasvust kõiges, mis ei ole toetustega seotud. Kõik valdkonnad tõmbavad väga kõvasti koomale. Ja kes tõmbab vähem koomale, seda võib nimetada prioriteediks. Valdkonnad, mis selles staatuses on, on kindlasti eelkõige julgeolek – kaitsekulud kasvavad osatähtsuselt üsna kõvasti – ja haridus. Ainus valdkond, kus nähakse ette otsene palgatõus, on haridus.
Eelarve kasv on seotud teatud sundkuludega, ülejäänud osas, mis ei puuduta eurotoetusi, on see põhiliselt sotsiaalmaksu juurdekasv. Palgad endiselt ikkagi kasvavad. Seda prognoosid seni ei ole ümber lükanud. Aga nende kulude otstarve on teada. Pensionide kasv on otsene prioriteet, pensionideks makstakse rohkem, kui on sotsiaalmaksu laekumist. Sama toimub ka haigekassas, kus hakatakse reserve kasutama.
Selle eelarve puhul tuleb tunnistada suurt jäikust, mille me oleme seadustega riigi rahandusse sisse kirjutanud. Sel aastal tuleb see väga selgelt esile. Kõigile fraktsioonidele, kõigile Riigikogu liikmetele tuleks panna südamele, et hoidugem sundkulude juurdetekitamisest riigieelarvesse. Pigem tegelgem sellega, et nendest vabaneda. Minu jaoks on kõige kummalisem prioriteet, mis on tõstetud sisuliselt samale tasemele ravikindlustuse ja pensionidega, teedeehitus. See ei ole normaalne. Me teeme kümneid miljoneid puudutavaid väga valusaid kärpimissamme. Teede puhul aga on tegemist mitmemiljardilise summaga. Just meie seaduse tasemel paindumatus on põhjus, miks me ei saanud neid rahasid muuks kasutusele võtta. Tegelikult peaks selle seaduse ära muutma, oleme ausad! Ja neid seadusi on veel, kuhu on mõttetuid asju sisse kirjutatud – mõttetuid heategusid, mis seaduse tasemel ei tohiks olla jäigalt fikseeritud. Summa summarum on just need järgmise aasta eelarve probleem, mitte raha vähenemine. Raha ju ei vähene.
Komisjoni üldine otsus oli teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 28. november kell kuus. Aitäh!

Vabandust, kas november või oktoober?

Minul on kirjas oktoober, aga ma ütlesin november. Palun vabandust! Tõde on paberil.

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te mainisite oma sõnavõtus, et majandusprotsesse jälgitakse kaugemas perspektiivis. Ma kujutan ette, et kõlanud mõte sundkuludest, sealhulgas pensionidest, ravikuludest ja teedeehitusrahast, oli ka mõeldud kaugemas perspektiivis. Me kõik teame, et tuleva aasta eelarves on suurimad kulud Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, näiteks pensionideks läheb 20,3 miljardit krooni. Samas me mäletame, et koalitsiooni juhterakond – Reformierakond – andis koos oma esimehe Andrus Ansipiga enne eelmisi Riigikogu valimisi lubaduse, et nelja aasta jooksul tõstate te pensione kaks korda. Kas 2009. aastaks planeeritav kasv lubab ennustada, et Ansip selle viimase tema jaoks veel elus oleva lubaduse täidab?

Praegu me oleme sellel teel. Ja aitäh, et te meenutasite seda valimislubadust, mille pärast ei tule silmi peita. Pensionid on prioriteet, pensionide suurendamiseks kasutatakse eelarve vahendeid ja ka varusid. Sellest lubadusest peetakse kinni ja see oleks ka vastus neile, kes arvavad, et halbadel aegadel võib suhteliselt rohkem kulutada. Järgmisel aastal kulutatakse suhteliselt rohkem põhiliselt kahes valdkonnas. Üks on eurotoetused ja teine on sotsiaalkindlustus. Eelarvest läheb 43 miljonit  – 98,8-st tervelt 43! – käiku Sotsiaalministeeriumi kaudu. Nii et igaüks, kes siia tuleb ja kritiseerib neid pisikesi-pisikesi maksutõuse – suuremad meil õnnestus ära hoida –, peab endale aru andma, et see raha suunati Sotsiaalministeeriumi eelarvesse, mida viimasel hetkel täiendati rohkem kui 2 miljardi krooniga.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Öelge, palun, kas te olete sama meelt, mis teie erakonnakaaslane Keit Pentus, et Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid segasid selle eelarve kokkupanemist. Kas te olete neid teemasid ka oma komisjonis arutanud?

Komisjonis meil mõned arvamused läksid risti küll. Kui te isiklikult minu käest küsite, siis jah, üheparteisüsteemis oleks selle eelarve tegemine olnud palju lihtsam. Erakondade arvamused läksid kahjuks lahku ja mitte kõik erakonnad koalitsioonis ei mõistnud meie väga mõistlikke seisukohti.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Hea ettekandja! Arve on palju ja ma teen protokolli huvides väikese paranduse: Sotsiaalministeeriumi kaudu ei lähe käiku mitte 43 miljonit, vaid 43 miljardit. Mõeldes sellele arvule ja asjadele, mis järgmise aasta eelarves on kasvuprotsentidega, kas teile ei tundu veider opositsiooni poolt mitmeid kordi kõlanud väide, et eelarve tegemisel karistatakse kõige rohkem kõige vaesemaid ja kõige väetimaid? Pensionide ja üldse sotsiaalkindlustuse kasv ju tegelikult näitab hoopis vastupidist.

Ausalt öeldes siin eelarves karistusparagrahvid puuduvad üldse! Kõik on ainult heategevusparagrahvid! Eriti palju heategevussummasid on ette nähtud just nõrgematele. See on tohutult sotsiaalne eelarve: peaaegu pool eelarvest läheb sotsiaalkindlustusse ja taolisteks asjadeks. Tunnistagem, et see on ikka väga sotsiaalne.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi!
Head kolleegid! Riigikogu juhatusele on saabunud Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni või kuni kella kaheni. Me hääletame selle ettepaneku läbi.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada Riigikogu tänast täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni või kuni kella kaheni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. See tähendab seda, et me töötame täna, kuni päevakord ammendub, aga mitte kauem kui kella kaheni.
Alustame nüüd läbirääkimisi. Kutsun kõnepulti Keskerakonna fraktsiooni esindajana kolleeg Vilja Savisaare. Kaheksa minutit, palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Reformierakonna eestvedamisel on täna Riigikogu saali esimesele lugemisele jõudnud riigieelarve, mis on vaenulik nii töövõtjate, laste kui ka eakate inimeste vastu. Näib, nagu oleks eelarve koostamisel osalenud Maa-välised jõud. Kogu eelarve koostamise protsessi on varjutatud saladuslooriga. Valitsuse suutmatusele selgitada avalikkusele riigieelarve koostamise põhimõtteid juhtis tähelepanu ka ajakirjandus. Andrus Ansipi valitsus rakendab 2009. aasta riigieelarve ettevalmistamisel mõttetult ranget infosulgu, kirjutati juba 31. juuli Eesti Ekspressi juhtkirjas. Asjasse puutuvad dokumendid varustatakse juurdepääsupiiranguga ning valitsuse nõupidamise kohta avaldatud ametlik teave kuulub oma infokülluselt samasse klassi sõnumitega, mida avaldas Eesti NSV juhtkonna koosviibimistest Rahva Hääl. Seetõttu kujunes eelarveprotsess väga pingeliseks ning Riigikogule anti üle toores ja vigasid täis eelarve.
2009. aasta eelarve on koostatud fundamentaalselt valesti. Kõigepealt pandi paika kulud ja seejärel hakati vaatama, kust selleks raha võtta. Kui juba eelarve alused on valed, siis on raske välja tulla mingitegi konkreetsete parandusettepanekutega. Praegune vigane eelarve sai alguse juba eelmisel sügisel, kui 2008. aasta eelarve kasvuks planeeriti ligi 20% ehk anti välja katteta lubadusi. Peaminister Andrus Ansipil jätkus jultumust korduvalt tulla Riigikogu ette ja valetada rahvaesindajatele majanduse olukorra kohta. Viinud Eesti majanduskriisi, tundis Ansip end ikka viie rikkaima Euroopa riigi hulka kuuluva riigi peaministrina. Reformierakonnale oli tähtis eelarve võimalikult suureks paisutada, et seejärel kiiresti asuda oma valimislubadusi täitma. Paraku tegid reformistid seda kogu Eesti ühiskonna arvel. Reformierakonnale ongi iseloomulik saavutada ajutisi võite, eirates ühiskonna jätkusuutliku arengu vajadusi.
Nii polegi imestada, et kevadel saabus valitsuses tõehetk ning kavandatud lubadusi tuli vähendada negatiivse lisaeelarvega. Peaminister Andrus Ansipi ja Reformierakonna lemmikpõhjendus on olnud, et süüdi on maailmamajandus ja valitsus on õigesti käitunud. Kahjuks ei jaga seda seisukohta ei eksperdid, keda peaministri sõnul enam usaldada tohi, ei opositsioon ega ka viimase küsitluse järgi avalik arvamus. On ka loogiline arvata, et riigi majanduse käekäigu eest kannab vastutust peaminister, kes meil kahjuks viimastel aegadel tegeleb rohkem arutlemisega tulnukate kui majanduse teemal.
Möödunud aastal alguse saanud majanduskriis Eestis ei ole niivõrd maailmamajanduse muutuste, kuivõrd Reformierakonna lausliberaalse majandus- ja maksupoliitika tagajärg. Meie majanduse põhiprobleem on, et valitsuse täieliku passiivsuse tõttu ei tekkinud Eestis küllaldaselt lisandväärtust andvat ja ekspordile orienteeritud ettevõtlust – selleks puudusid igasugused stiimulid ja eeltingimused. Eestist sai koht, kust on mugav kasumit ja kapitali maksuvabalt välja viia ning teenida tarbimiskultuse õhutamise ja elanikkonna võlakoorma kiire suurendamise abil.
Kõnealune eelarve on koostatud 2,6%-lise majanduskasvu baasil, mis kahjuks jällegi on ebarealistlik. Tekib küsimus, kas valitsus ei ole eelmisest aastast mitte midagi õppinud. Käesoleva aasta eelarve koostati algselt 7,4%-lisele majanduskasvule tuginedes, kuid reaalselt kujunes meil majanduslangus 1%. Valitsus on kaotanud oma usaldusväärsuse – ei usuta, et ta suudab majandussituatsiooni reaalselt hinnata ning vastavalt sellele tegutseda. Seetõttu ei kavatse Keskerakonna fraktsioon vastutust selle eelarve eest jagada.
Selle eelnõu kohta võib öelda, et juuste kammimisega vähki ei ravi, vaja on kirurgilist sekkumist. On arusaamatu, miks Reformierakonna juhitud valitsus loobus eelmisel aastal konservatiivsest eelarvepoliitikast, mis oleks võimaldanud majanduse olukorda tõsiselt muuta. Kevadel oleks negatiivse lisaeelarve asemel saanud vastu võtta hoopis positiivse lisaeelarve, nagu seda tegid Tallinn ja mitmed teised kohalikud omavalitsused. Valitsus hoiab kiivalt kinni eelarve tasakaalu põhimõttest, kuid on ilmselge, et tänavune eelarve jääb mitme miljardi krooniga miinusesse ning järgmisse aastasse on puudujääk juba sisse planeeritud. On arusaamatu, kuidas näeb koalitsioon sotsiaalmaksu laekumise kasvu 3 miljardi krooni võrra ehk 10% tõusu olukorras, kus töötus on aastaga kasvanud 50% ning suurt palgakasvu pole samuti oodata. Samas kavandatakse füüsilise isiku tulumaksu laekumist 10% vähem kui möödunud aastal. Kuidas saadakse nii erinevad arvud?
Valitsuse suurimad kokkuhoiuvaldkonnad arutatavas eelarves on käibemaksusoodustuste kaotamine, ranitsatoetuse kaotamine, kohalike teede rahastamise oluline vähendamine. Kuigi valitsuse otsuse järgi tõusid kütuse- ja elektriaktsiisid, mille tagajärjel on kallinenud nii toiduained kui ka toiduvalmistamine, on valitsus loobunud koolitoidu rahastamise suurendamisest ja valitsuselt saadav osa katab heal juhul vaid poole vajaminevast rahast. Käibemaksu tõus ootab ees ravimeid ja meditsiiniseadmeid, mis paneb raskesse olukorda haiged inimesed ja vanurid. Lisaks tõstab valitsus matusetarvete ja matuseteenuste käibemaksu, et inimestest veel viimane kätte saada. Jääb mulje, et valitsuse soov on meie haigetelt ja vanuritelt ravimite pealt raha välja lüpsta ja siis veel surma pealt ka natuke juurde teenida. Keskerakonna fraktsioon ei saa sellega nõustuda.
Kuigi aasta on möödunud, võib öelda, et Reformierakonna valitsus ei taju ikka veel, kui kergekäeliselt on Eesti edu maha mängitud. Ja mitte ei taha valitsus eest võtta roosasid prille, läbi mille kõik tundub nii ilus ja hea. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Vilja Savisaar! Palun kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Meenutan kõigepealt, et eelmisel aastal me osutasime puudustele sellessamas riigieelarve esitluses. Need puudused on ka praegu olemas. Esmalt väike närimine selle kallal, et esitatud dokumendid on küll elektroonilised, aga näiteks needsamad kaasasolnud failid, PDF-failid, on vaadatavad ainult ekraanil ja mitte sisu järgi otsitavad. Meie e-ühiskonnas on astuda väga pikki samme, et me suudaksime esitatud eelnõudes ja nende seletuskirjades leida vajalikke seoseid ning neid analüüsida. Aga see selleks!
Meil pole praegu tegelikult ettekujutust, kui ressursimahukas on meie eelarve. Me ei tea, kui palju kütuste ja muude üleilmselt kaubeldavate ressursside hinnad mõjutavad riigieelarve täitumist ja ka kulude poolt. Autotki ostes aga on ju täiesti tavaline, et selle tulevane kasutaja küsib, kui suur on selle kütusekulu. Täna me pakume maksumaksjale järjekindlalt teadmata kütuse- ja muu ressursi kuluga riiki. See ei ole mõistlik.
Aastate eest pöördusid rahandusminister Palts ja tema ametkond säästuriiki kavandades minu ja paari mu kolleegi poole, et küsida säästuideid riigi jaoks. Analüüsisin ka toonaseid riigisektori kulutusi ja uskuge, nii energia kui vee kulutused riigisektoris olid märkimisväärsed. Muutused energeetikas ja energiamajanduse olemuses on majanduse elavdamiseks üliolulised. Üliolulised on need aga just selle tõttu, et energiasäästu ja ka hajutatud energeetika korral õnnestub kaasata väga palju väikesi ja keskmisi ettevõtteid. Sellest tegevusest ei ole kõnealuses eelarves mitte jälgegi.
Arvude maagia on muidugi meeldiv ja lootust andev. Oleme kuulnud juba sellest, et ühelgi moel ei saa kasutada ei madalamaid ega muusuguseid majandusprognoose, kui on teinud Rahandusministeerium. Ja need augusti lõpul valminud Rahandusministeeriumi majandusprognoosid ei ütle meile kahjuks mitte midagi üleilmse finantskriisi kohta. Nagu me praegu teame, on muutused majanduses märkimisväärsed ja suuremadki kui pelk hindade korrektsioon, nii nagu sellest pikka aega räägiti. Kinnisvaramull ei ole lõhkenud mitte ainult Eestis, see mull oli olemas üleilmselt ja ka sellest ei olnud augustikuises majandusprognoosis jälgegi.
Ärge pahandage siinkohal, aga valitsuse esitatud eelarveprognoos on mõnes mõttes nagu lapik ja elevantidele või vaaladele või kilpkonnadele või kellele iganes tuginev Maa mudel. Ja seda oludes, kus me tegelikult juba teame, mis majanduses juhtunud on ja mis siin juhtuma hakkab. Majanduskasvu taastamise lootus tugineb sisenõudluse taastamise ja ekspordi osakaalu kasvu lootusele. Kellele aga neid kaupu müüakse ja kuidas sisenõudlus taastuma peab, ei selgu ei eelarvest ega eelarve seletuskirjast. Reaalselt on näha, et 2008. aasta on kehv, aga seesama majandusprognoos augustist ütleb, et ühtäkki muutub aastal 2009 kõik paremaks. Aru saada, kust see paranemine tuleb, ei ole võimalik. Eratarbimise vähenemine, selle muutlikkus ja selle raskelt ennustatavus peab olema kompenseeritud suuremate erainvesteeringutega, mis lõppkokkuvõttes muudaksid eratarbimise iseloomu. Tahan siinkohal loomulikult rääkida kulutuste tegemisest energiasäästuks, mis valdava hulga tarbijate jaoks on nii eeloleval talvel kui järgnevatelgi aastatel tegelikult võtmeküsimus. Me peame toetama mehhanisme, mille abil erainvesteeringud energiasäästuks suurenevad. Ja kui me räägime majanduse konvergentsist, siis me peame rääkima sellest, kuidas eraisikute majanduslik käitumine tõesti ka muutuks.
Lugedes nii riigieelarve seaduse seletuskirja kui ka eelarvet ennast, tekib paratamatult küsimus: milline on valitsuse idee 2009. või ka järgnevateks aastateks, mis avaldub selles eelarves? Seda ideed pole. Tegemist on tekstiga, objektiivselt võttes on leevendatud võimupingeid ja ainus nähtav idee on see, et koalitsioon peab jätkama. Kahjuks ei saa me eelarvest vastust, miks see peaks nii olema.
Me oleme praegu olukorras, kus me ei suuda märkimisväärselt suurendada riigi tulusid valdkondades, kus see on võimalik. Me võiksime ressursside kasutamise tasusid, põlevkivi kasutamise tasusid kordades suurendada, ilma et majanduses sellest midagi tõsist muutuks. Vastupidi, riigikassa laekumised paraneksid, investeeringud tööstusse ja majandusse üldse suureneksid. Ressursikasutuse jõulisem ja julgem maksustamine looks eeldused majanduslikuks konvergentsiks, tooks riigikassasse raha ja looks märkimisväärseid eeldusi tööstuse ja turgude orienteerituse muutumisel. See oleks mehhanism, mille abil oleks võimalik märkimisväärselt vähendada maksutõuse, mis puudutavad otseselt igaüht meist. Ning seda saaks teha, jättes näiteks tõstmata ajakirjanduse ja muudegi artiklite käibemaksu. Roheliste ettepanek on vähendada ka mahetoidu käibemaksu – meie stressirohkes elus parandaks see inimeste heaolu.
Me oleme veendunud, et eeldused, millest eelarve koostamisel lähtuti, ei ole täna enam paikapidavad. Kuristikku ei ole võimalik ületada kahe sammuga ja nii me peame praegu välja nuputama, kuidas ühiskonnas too kuristik ikkagi ületada. Kõnealune eelarve augustis koostatud majandusprognoosi alusel on selgelt väga optimistlik. 2,6% majanduskasvu ei paista mitte ühestki kohast! See eelarve ei aktiveeri majandust, see eelarve ei toeta mitte ühelgi moel energiasäästu kavasid, mis on kõige paljulubavamad majanduse edendamise kavad Eestis järgnevateks aastateks. Sellest eelarvest ei paista selgeid majandust elavdavaid mehhanisme. See on tehtud rabeldes, ülejala ja taas teisi osapooli, milleks võiks olla ka opositsioonierakonnad, kahjuks kaasamata.
Sellega seotult teeb meie fraktsioon ettepaneku see seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja tunduvalt paremate prognoosidega tunduvalt kaasatumal moel see küsimus uuesti Riigikogu ette tuua. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Tarmo Mänd Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! 25. septembril kuulsid selle ruumi seinad siin niisugust kõnet, nagu neid peeti umbes 25 aastat tagasi. Jutt käib vägisi sündinud eelarve eelnõust, mida me täna arutame. Sellega seotud kokkulepped sündisid viimasel hetkel – kui üldse sündisid. Kõige nõrgem koht on eelmine aasta alguse saanud vale tulude prognoos ja ülikallid valimislubadused, mida iga hinna eest püütakse täita ja millest enne valimisi ongi võimatu loobuda. Jutt tasakaalus eelarvest ei ole autoritele endalegi selge küsimus, poliitilistel kaalutlustel ei saa nad sellest lihtsalt rääkida. Juba see, kui rääkida 97,8-st ja 98,7-st, on ju viide sellele, et tasakaalu pole. See tekkepõhine ja kassapõhine on küll poliitiline mäng. See võimaldaks isegi vahet suurendada umbes 2 miljardini. Aga see ei ole peamine sisu. Me peame rääkima tõsiselt sellest, et me lõpetame käesoleva aasta miinusega. Peame rääkima sellest, et prognoos, millele on üles ehitatud kogu see eelarve, on ülioptimistlik. On olemas veel kolmas asi: kolme protsendi defitsiidi piir. Ja kui see inflatsiooni kõrvale kerkib, siis oleme eurost veel kaugemal, kui me oleme seda praegu. See on üsna karm hinnang, aga ma julgen öelda, et tasakaalus eelarve tähendab tulude ja kulude tasakaalu.
Tuletan meelde, mis juhtus eelmisel aastal majandusprognoosidega. Ja selle vastu eksitakse ka tänavu. Tegime eelarve 7,3 pinnalt, rahandusminister korrigeeris küll detsembris selle 5,2-le, aga eelarves seda ei muudetud. Kevadeks muutus majanduskasv 3,6-ks, nüüd ehitame eelarve 2,6%-le, teades, et see 2,6 täis ei tule ja et me oleme juba täna miinuses. Mingit elavnemist majanduses ei ole ja teadjamad mehed ütlevad, et tegelik majanduskriis on alles ees, täna me räägime eelarvekriisist. Ma küsisin lugupeetud rahandusministrilt, mis saab siis, kui Eesti Panga prognoos tuleb miinusega. Tõenäoliselt miinus tuleb, Eesti Pank on meid korduvalt selle eest hoiatanud. Komisjonis rääkis minister konkreetsemalt kui täna siin saalis. Ta ütles, et meil ei ole selleks poliitilist tahet, võimekust ega aega. See tähendab seda, et sellega taas ei arvestata ja minnakse jõuga edasi. Ei ole väga kiiduväärt praktika!
Ka mina julgen öelda, et hoolimatust selles eelarves on, ja küllaga. Aga ma puudutan ainult üksikuid kategooriaid. Eile ma rääkisin siin kõnepuldis käibemaksu teemadel ja ma olen sunnitud täna veel kord sellest rääkima. Ettekandjad ju mõlemad kiitsid selle poole tugevust. Küsimus puudutab inimeste toimetulekuvõimet. Tõsi on: pensionid kasvavad, palgad kasvavad, teatud toetused kasvavad. See kõik on õige. Tegelikkuses, ma julgen pakkuda, on kõik võimalikud kallinemised inimese ümber kaks-kolm korda suuremad kui eeldatavad sissetuleku tõusud. Seda oleks tarvis avameelselt öelda. Täna anti lubadus, et saate paberi, kus need arvud on olemas. Ma ei usu, et need arvud olemas on. Aga see on probleem, mida inimesed peaksid teadma. Vaid ühest küljest lubadusi täita – see ei kindlusta inimeste toimetulekuvõimet, kui kulud on suurenenud.
Murelikuks teeb suhtumine omavalitsustesse. Meil on juba selline praktika olnud, et me käsitame neid justkui riiklike üksustena: et me saame kõike ette kirjutada, kõike teha. Aga nad ongi omavalitsused omavalitsuse mõttes. 1 miljardi äravõtmine on küll täiesti lubamatu. Kohalikud omavalitsused on sellega arvestanud, oma plaanid teinud, projektid teinud. See on ju vastutustundetu! Kusjuures üha enam leiame eelarvest kohti, kus vargsi veeretatakse omavalitsuste peale kohustusi, mida riik enam ei täida, aga omavalitsus täitmata jätta ei saa. Hariduses tuli välja 50–60 miljonit sellist raha ja neid kohti on veel. Ma tahan öelda, et see suhtumine ei ole päris õiglane. Kui riik paneb kohustusi juurde, siis vastavalt seadusele peab ta need ka rahaga katma. Samas tuletan meelde, et tööhõive prognoos eelarves on ülioptimistlik. Kas see maks aga ikka järgmine aasta planeeritud mahus laekub? Ma sügavalt kahtlen selles. Nii et võib-olla räägime järgmine aasta omavalitsuste tasakaalust väljas olevatest eelarvetest.
Arusaamatu on ka suhtumine ettevõtlusse. Mina küll ei leia eelarves kohta, mis viitaks heade majandustingimuste loomisele või eesmärgile, et ettevõtlusel tekiks huvitatus, tekiks motivatsioon. Meie aga tegutseme vastupidi. Me eile just arutasime seda, et maksude tõstmine paneb veel inflatsioonile hoogu juurde, tõsi, mitte selles tempos kui eelmine aasta. Aga majandus ootab lahendusi. Täna meie fraktsiooni juht küsis, millal inflatsiooni vastu võitlemine pihta hakkab, millal tulevad selleks konkreetsed sammud. Me ei ole sellele vastust saanud.
Ma oleksin ülekohtune, kui ma ei nimetaks neid valitsemisalasid, kus minu arvates ministrid käitusid riigimehelikumalt, kui paljudel seda õnnestus teha. Jutt käib meie sisekaitsest. Kuigi seal minister kaotas ka 2%, suutis ta tagada struktuuri säilimise. See on väärtus omaette! Kuigi on küsitav, kuidas toime tullakse, kuna kõik ka selle valitsemisala ümber kallineb. Kui järgmine aasta kuritegevus hakkab kasvama, kui Päästeametil on rohkem tööd ja võimekust vähem, siis ei ole mõtet süüdistada ministrit, vaid seda, kes selle eelarve lõpuks vastu võtab. See oht on olemas. Aga riigimehelikkust jätkus selles süsteemis! Tunnustamist väärib ka Haridus- ja Teadusministeeriumi positsioonide kaitsmine. Ma ütlesin seda ka rahanduskomisjonis, et haridus ongi meie tuleviku alus, ja õnneks sealne protsess möödus suuremate valudeta. Tunnustan täiesti ka majandus- ja kommunikatsiooniministri tegevust regionaalsete rahade ja dotatsioonide kaitsmisel ning tunnustan ka seda, et ta suutis tagada teedele vajalike rahaeraldiste jätkumise.
Kuidas sellesse eelarvesse tuleks suhtuda? On kaks võimalust. Kolleegid roheliste fraktsioonist tulid välja ettepanekuga see tagasi lükata. Kaalusime seda ja leidsime, et selleks ei jätku meil jõudu. Teine võimalus on hakata tegema muudatusettepanekuid. Kindel on, et Riigikogu seda eelarvet oma ettepanekutega tasakaalu viia ei suuda ehk peamist küsimust ei lahenda. Samas ettepanekuid esitades me tunnustaksime sellist tasakaalust väljas olevat eelarvet tema olemuses. On kolmas tee: Vabariigi Valitsus võiks eelarve tagasi võtta, viia selle vastavusse reaalsete tulude baasiga ja siis uuesti siia esitada. Selleks on võimalus olemas, aga see tähendab tunnistada valijatele tühjade lubaduste andmist. Selle nimel krokodill võitles terve suve, aga päris hakkama ei saanud.
Küsisin komisjonis lugupeetud rahandusministrilt, miks ta võtab endale sellise vastutuse. Ma küsisin seda ka täna siin. Komisjonis oli ta märksa konkreetsem ja ütles, et palju hullem oleks olnud jätta eelarve tähtajaks esitamata, kui esitada ta tasakaalust väljas olevana. Sellega on väga palju öeldud.
Arvan, et see eelarve võetakse jõuga vastu ja et aasta alguses me räägime taas miinuseelarvest, mida tuleb korrigeerida. Minu järeldus on selline: Vabariigi Valitsus tahab lükata vastutuse tasakaalustamata eelarve eest Riigikogule. Aga sellist vastutust ei ole mõtet võtta, Riigikogu ei ole selleks suuteline. Valitsus on justkui hea ilma peremees – tormisel merel ta laeva enam hästi juhtida ei suuda. Seda aga oleks vaja teha. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Mänd. Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Ma palun ette aega juurde juhuks, kui ma heietamisega väga hoogu lähen.

Palun, kaheksa minutit heietamiseks!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Esimene lugemine on ju vaidluse pidamise koht ja ilmselt oleks mõistlik pidada vaidlust opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Või vähemalt öelda oma erakonna saadikurühma arvamused selle eelnõu kohta. Ma möönan, et mul on seda keeruline teha. Ning mitte seetõttu, et nad oleks vait olnud, vaid seetõttu, et nad rääkisid, aga mitte midagi ei öelnud. Sel põhjusel ma jätkan samas vaimus, nagu siiamaani seda eelarvet on tehtud: põhiliselt on vaieldud hoopis koalitsioonipartnerite vahel. Kogu seda temaatikat ma siin laiali ei tiri. Aga arvestades seda, mis maailmamajanduses toimub, on väga paljudel meist ees sügava mõtlemise ajad. Ainukesed, kes vahest ei peaks siinkohal majanduspoliitika peale mõtlema, kellel puudub selleks vajadus, on kommunistid ja populistid – nendel tõesti ümbermõtlemise vajadust ei ole. Aga vaatame kas või seda, mis on toimunud Ameerika Ühendriikides, kes on ju liberaalse majanduse lipulaev. Piltlikult öeldes ollakse liberaalsed küll mingi piirini ja siis maksab riik kõik kinni. Ma usun, et väga paljudel erakondadel ja majanduspoliitika kujundajatel tekib tahtmine mõelda, et järsku on odavam kuidagi teistmoodi. Äkki võiks liberaalsuses mingit pidi järele anda ja samal ajal kokku hoida kõigile kallist maksumaksjate raha, mis on ju ka oluline osa maailmamajandusest.
Teine teema puudutab võib-olla juba 2010. aasta eelarve debatti. See kerkis meil pidevalt omavahel päevakorrale, kuigi selle kohta küsiti küll natuke erineval moel. Kuidas sellise maksukoormusega on võimalik riigis toime tulla ja riiki pidada? Sõltuvalt maailmavaatest küsisid poliitikud seda erinevalt. Parempoolsemad poliitikud küsisid, kas sellise maksukoormusega on võimalik heaoluriiki üleval hoida. Vasakpoolse maailmavaatega inimesed küsisid, kuidas riik on võimeline niimoodi toime tulema. Selles kontekstis ei maksa üliinnustuda Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Kui te vaatate eelnõu juurde käivat tulpade rida, kui palju eri ministeeriumid kulutavad, siis te näete, et tõesti sinna läheb 44% riigieelarve kuludest. Aga palun vaadake ka ühte teist rida ehk kui palju Euroopa Liidu liikmesriigid eraldavad oma sisemajanduse kogutoodangust sotsiaalkulutusteks. Euroopa Liidu keskmine on 26,3%. Eesti kulutab 12,3, meist vähem kulutab Läti: 11,9%. Opositsioonisaadikutel palun ka mitte innustuda, sest need arvud on aastast 2005. Nii et tegelikult on siin mõtlemise koht ja kui Marek tundis huvi, mis võiks olla selle riigieelarve idee, siis ütleme selle veel kord ja ausalt välja. Selle riigieelarve idee on rasketel aegadel eelmisel aastal tehtud pikaajaliste pensioniotsuste edasine elluviimine. See on aus vastus. Kõigi muude lubaduste täitmine on tulnud võimuliidu erakondadel kas hoopis edasi lükata või kokku tõmmata. Selline on seis.
Nüüd ka paar sõna opositsioonile. Ma loodan, et te saate aru: Eesti Vabariik ei ole pirukapood. Seal on tõesti nii, et täna teed lihapirukaid ja müüd nad kohe maha. Kõik läheb kaubaks. Siis ei hakka minema, järgmine kuu teed kapsapirukaid, siis võib-olla porgandipirukaid. Ja kui üldse pirukad kaubaks ei lähe, paned äri kinni. Saabki niimoodi elu planeerida. Riigi puhul aga nii ei saa. Riik ei saa oma kulutusi planeerida nii, et võib-olla me maksame teile, tuletõrjujad, palka. Või et võib-olla rahvas saab järgmine aasta lastetoetusi. Riik ei saa nii toimida. Ühel hetkel, kui kell lööb, tuleb öelda: 2,6%, ja punkt. See on see, millega riigieelarve tehakse valmis sõltumata sellest, mis uudis pärast seda tuleb. Muidu ei ole võimalik riigieelarvet teha.
Aga järgmiseks aastaks, kui opositsioon soovib samal teemal jätkata, et mis te siin hõiskate oma 2,6%-lise majanduskasvuga, mul on selline ettepanek: tehke ennustajate vahel avalik konkurss 2010. aasta eelarve asjus, kes suudab Eestile välja pakkuda kõige väiksema majanduskasvu. Aga tingimus olgu, et prognoos olgu öeldud augustikuuks. Kõik see, mis hiljem tuleb, ei lähe arvesse. Ja kui te olete selle konkursi läbi viinud, kõige negatiivsema numbri välja hõisanud, siis sellel pinnal tehke muudatused riigieelarvesse. Aga ärge muutuge tavalise kõmulehe ajakirjanikuks. Rohkem riigimehelikkust, härrased opositsionäärid! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Mart Laari Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! 2009. aasta riigieelarve eelnõu on Riigikogu ees. Me oleme ära kuulanud rahandusminister Ivari Padari ettekande ning vastused küsimustele. Lühidalt kokku võttes süüdistati rahandusministrit talle esitatud küsimustes korraga kahes asjas. Esiteks olevat eelarve tasakaalust väljas, selle aluseks olevad majandusprognoosid olevat valed ja järelikult tuleks eelarvet veelgi kärpida. Teiseks olevat valitsus jätnud samal ajal rahastamata mitu ülimalt olulist valdkonda, paisanud kaosesse tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsüsteemi või vähemalt tekitanud neile tõsise ohu. Jne, jne, jne. Lugupeetud opositsioon! Valige endale lõpuks üks positsioon välja! Kui te leiate, et eelarve on tõesti tasakaalust väljas ja tulud on üle paisutatud, siis tehke ettepanekud, mida kärpida, kust kärpida, ja teine võimalus, milliseid makse ja kui palju te tõsta soovite. Kui te aga leiate, et eelarves on raha vähe, siis esitage ettepanekud, mida te soovite täiendavalt finantseerida ning kust te selleks raha kavatsete võtta. Lugupeetud opositsioon! Ärge tehke mõlemat asja korraga ehk ärge nõudke samal ajal eelarve mahu vähendamist ja teiselt poolt kulude suurendamist. See trikk ei ole lihtsalt võimalik.
Loomulikult polnud selle eelarve tegemine lihtne ja ütelda, kas eelarve aluseks olevad prognoosid tõesti teostuvad, on praegu võimatu. Samas on positiivne, et valitsus ei läinud lihtsama vastupanu teed ega viinud eelarvet otseselt tasakaalust välja. See oleks küll mitmed mured ja vaidlused ära jätnud ning toonud eelarvesse miljardeid juurde, ent samal ajal oleks see tegelikult probleemide lahendamise väga kaugele tulevikku edasi lükanud.
Meie poolt vaadates, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt vaadates on eelarves väga positiivne ka see, et Eesti praegused prioriteedid on selles selgelt paigas. Tänapäeva muutuvas maailmas on nendeks kahtlemata meie riigi julgeoleku, nii välise kui ka sisemise julgeoleku tagamine, ning teiseks haridus. Eriti hea meel on meil loomulikult õpetajate 8%-lise palgatõusu üle. Positiivne on ka see, et eelarve toetab ettevõtlust ega sae oksa, millel Eesti istub. Ettevõtluse, eeskätt ekspordi arengut piiravad ettepanekud, mis olid ju ka arutlusel, jäid teostamata. Ma arvan, et see on äärmiselt positiivne, sest see loob meile eeldused praegusest olukorrast välja tulla.
See ja paljud teised positiivsed valikud, mis on eelarves tehtud, annavad meie fraktsioonile kindluse seda eelarvet toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Palun, kolleeg Keit Pentus Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eiki on saalist kahjuks juba lahkunud, oleksin tahtnud vastu võtta tema üleskutse debateerida ka koalitsiooni sees. Aga las see jääb mõneks teiseks korraks.
Austatud opositsioon, keda praeguseks ka ei ole saali väga palju jäänud! Mitte ainult Reformierakonna fraktsioon, vaid tõesti kogu valitsusliit ootab teilt sisulisi ettepanekuid, mida eelkõneleja mainis. Selle eelarve eelnõu tasakaal on väga habras, seda ei eita keegi. Kuidas tasakaalu kindlamaks muuta, neid ettepanekuid tahaks tõesti teilt kuulda ja nende üle arutada. Kust veel kulusid kokku hoida? Mida kärpida, mida muuta? Poliitiliselt võib ju väga hästi mõista teie soovi tulla siia pulti ja põhiliselt kiruda peaministrit või loopida ühe või teise aadressil isiklikke märkusi. Aga praegusel ajal on selliste juttude kõrval vaja ka sisulist tööd ja sisulist arutelu.
Ei ole midagi lihtsamat, kui tulla opositsiooni esindajana pulti ja teatada, et meie ei kavatse küll selle eelarve puhul väikest näppugi liigutada ja meie ei kavatse vastutust võtta. Midagi ei ole teha, selle lihtsa lahenduse asemel tuleks eelarve kallal tõsist tööd teha ka opositsioonil. Opositsiooni jaoks on kindlasti väga suur ahvatlus teha seda, mida roheliste esindaja puldis olles ette pani. Ehk siis tekitada suur segadus ja hääletada 2009. aasta eelarve oktoobri keskpaigas menetlusest üldse välja. Aga, head opositsionäärid! Vahest ei ole praegu kõige õigem aeg pärast siit saalist välja minekut nurga taga käsi hõõruda ja rõõmustada, et küll on vahva! Sest mida halvem on valitsusel ja koalitsioonil, seda parem on meil. Vahest peaks selliste mängude mängimise asemel praegu lähenema eelarvele ja kogu majandusolukorrale palju sisulisemalt ja tõesti tegema sisulist tööd.
Järgmisel neljapäeval toimub siinsamas saalis Reformierakonna algatatud ja praegu majanduskomisjoni veetav ettevõtluskeskkonna arutelu. See on üks järgmisi võimalusi, kus kõik saavad välja tulla komplekssete ja sisuliste ettepanekutega, mida teha, et meie majandus uuesti hoo sisse saaks. Minu arvates see ei ole koht, kus opositsioon võiks teatada, et meie lihtsalt ei viitsi vastutust võtta ega taha selle eelarve kallal, Eesti majanduskeskkonna kallal tööd teha. See ei ole see koht!
Mis puutub 2009. aasta eelarve eelnõusse, siis asi on kaugel sellest, et võiks öelda: see on ideaalne eelarve või ideaalne eelnõu. Eelarve on endiselt liiga jäik, seal on endiselt liiga palju maksutulusid, mis on ette ära suunatud konkreetsete kulude tegemiseks. Seal on endiselt sees liiga palju ebaefektiivseid laustoetuse süsteeme. Samas on eelarves kõigest hoolimata ka häid asju. Reformierakonna jaoks on opositsiooni poolt pisut kummalises valguses nähtud pensionide tõus ja pensionide süsteemi püsimine praegustel alustel hea ja oluline asi. See on meie jaoks väga-väga tähtis. Samamoodi on meie jaoks tähtis, et vanemahüvitise süsteemi põhimõtetele ei mindud kirvega kallale, et haridusse panustatakse. Ja ehkki seda vist ükski eelkõneleja ei maininud, on Reformierakonna jaoks väga tähtis, et 2009. aastal ei minda suurte ja üldiste maksutõusude teed. Arutelud, mis vahepeal olid, puudutasid küll plaane tõsta käibemaksu üldine tase 20%-ni. Need soovid ei saanud teoks. Reformierakond on väga rahul, et need plaanid on laua pealt ära ja mingit üldist maksutõusu järgmisel aastal ei tule.
Tõepoolest, see eelarve eelnõu ei ole ideaalne. Selle kallal tuleks teha üksjagu tööd ja tuleks arutada ka mitte ainult järgmist aastat puudutavate muudatuste, vaid palju kaugemale ulatuvate muudatuste üle. Seda saab ja tuleb teha siis, kui me jätkame sellesama meile saadetud eelnõu kallal tööd. Reformierakonna fraktsioon ei toeta kindlasti saalis kõlanud ettepanekut tekitada paras segadus ja eelarve menetlusest välja hääletada. Me peame mõistlikuks, et tööd eelarve eelnõu kallal siin saalis ja komisjonides jätkatakse. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Keit Pentus! Kuna kõikide fraktsioonide esindajad on saanud sõna, lõpetan läbirääkimised. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 346 esimesel lugemisel tagasi lükata ja see tuleb meil läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepaneku eelnõu 346 ehk 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid! Määran eelnõu 346 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. oktoobri kell 18. Eelnõu 346 esimene lugemine on lõppenud. Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.12.