Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan 14 Riigikogu liikme nimel üle arupärimise justiitsminister Rein Langile. 2003. aastal esitasid kolm välispanka Eesti Vabariigi vastu hagi rahvusvahelisse investeeringute kaitse vahekohtusse. Nad nõudsid, et Eesti riik hüvitaks neile kahju, mis tekkis seoses 1989. aastal Esva kalapulgatehasele antud laenuga, mis jäi tasumata. Laenu käendas RAS Ookean, mis riigi aktsiaseltsina allus riigi juhtimisele. Näiteks otsustas valitsus 1994. aastal kollektiivselt, et RAS-i Ookean laevad tuleb müüa, et pankadele võlg tasuda. Ometi juhtus millegipärast nii, et võlg jäi tasumata ja võla tagatiseks olnud laevad haihtusid. RAS Ookean ise läks 1995. aastal AS-i Tallinna Sadam taotlusel pankrotti.
Eesti Vabariigile kui välisinvesteeringute kaitsjale lõppes see häbiväärne lugu vahekohtus lüüasaamisega ja 243 miljoni krooni kaotusega. Vaidluse oleks võinud lahendada ka kompromissläbirääkimistega, mille pidamist on Rahandusministeerium 4. jaanuaril 2006 Eesti Päevalehe andmetel ka kinnitanud. Riiki esindanud advokaat Aivar Pilv hoiatas, et riik võib jääda vahekohtus kaotajaks ning peab pankadele nende nõutava summa kas osaliselt või täielikult ära maksma. Ent Rein Lang rääkis 29. novembril 2007 valitsuse pressikonverentsil, kui Eesti Vabariigi kaotus oli juba selgunud, et kompromissile ei mindud. Sellest tulenevalt on meil justiitsminister Rein Langile mitu küsimust. Millel põhines tema otsus mitte minna kompromissläbirääkimistele ja miks Eesti Vabariik kaotas kordades rohkem raha, kui kompromissi korral oleks juhtunud?

Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe arupärimise ja kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Head kolleegid! Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: esiteks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2008–2015"" eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 28. oktoober kell 18; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 13. oktoobril algatatud karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 13. oktoobril algatatud rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikute altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 13. oktoobril algatatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 90 lõike 2 punkti a alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon; viiendaks, põhiseaduskomisjoni s.a 14. oktoobril algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 14. oktoobril algatatud ühistranspordiseaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; seitsmendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 14. oktoobril algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Head kolleegid! Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Head kolleegid! Palun tähelepanu, täpsustan päevakorda! Tänase päevakorra 13. ja 14. punkti, eelnõude 347 ja 352 esimeste lugemiste aruteludel teeb algatajate nimel ettekande keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Läheme tänase päevakorra juurde. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kalev Kallo Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud kolleegid! Riigikohtu praktikast tulenevalt peab iga avalik-õigusliku tasu puhul olema täidetud kaks põhilist tingimust: need peavad olema kehtestatud Riigikogus vastuvõetud seadusega, mitte Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega, ja seadus peab nägema ette kohase protseduuri tasu määramiseks ja sissenõudmiseks. Kohtupraktikast on saanud selgeks, et nende tingimuste mittetäitmise korral ei saa riik selliseid tasusid sisse nõuda. Kehtestatud tuletorni- ja navigatsioonitasud rikuvad mõlemat põhimõttelist nõuet, sest tasud on kehtestatud teede- ja sideministri määrusega, mitte seadusega. Teede- ja sideministri määruses ning kaubandusliku meresõidu koodeksis nende tasude määramiseks ja sissenõudmiseks kohane protseduur puudus. Täpselt samasugune probleem on tasude kehtestamisel meresõiduohutuse seaduses, sest ka meresõiduohutuse seaduses ei sisaldunud selleks mingit menetlust.
Käesoleva eelnõu §-ga 6 tahetakse tagantjärele seadustada kunagi täitevvõimu poolt omavoliliselt kehtestatud tasud. Nii juriidilisest kui ka üldinimlikust vaatepunktist lähtudes ei saa Riigikogu hakata tagantjärele abistama täitevvõimu, et täitevvõimu poolt kunagi omavoliliselt kehtestatud tasusid seadustada ehk võtta teadvalt vastu seadust, mis seadustab täitevvõimu omavoli ettevõtjate suhtes. Ei saa tagantjärele kehtestada protseduuri, et ettevõtjatelt sisse nõuda möödunud perioodi eest tasusid, mille osas on täitevvõim nõudeid esitanud põhiseadusele mittevastava korra alusel. Ei saa luua võimalust selliste tasunõuete sundtäitmiseks, mida nõuete tekkimise ajal ei saa seaduslikult sundtäita. Kehtiv täitemenetluse seadustik jõustus alles 1. jaanuaril 2006.
Lisada võiks veel järgmist. Alles mõni päev tagasi kuulsime uudist Riigikohtu otsusest, et kui riik pole oma haldussuutmatuse tõttu suutnud poolteise aasta jooksul väärteo eest määratud trahve kätte saada, siis kaotavad need kehtivuse. Selle eelnõuga tahetakse haldussuutmatust seadusega tagantjärele toetada. Ka sisaldab kõnealuse eelnõu § 6 võimalikku põhiseaduslikku riivet. Lähtudes eeltoodust ei saa Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kallo! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 274. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 27, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse eelnõu 216. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe kolleeg Kalev Kallo!

Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil neljapäeval, 9. oktoobril enne teisele lugemisele saatmist. Komisjoni arutelus nenditi, et muudatusettepanekuid komisjonidelt, fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt ei laekunud. Keeletoimetajal märkusi eelnõu kohta ei olnud, seega uut teksti täiskogule anda vaja ei ole. Komisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu 288 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 15. oktoobril ning teha ettepanek eelnõu lõpphääletusele panna ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kallo! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Kuna eelnõu kohta ei olnud ka muudatusettepanekuid, siis võime minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu 288. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Toomas Tõniste!
Enne aga juhataja vaheaeg viis minutit. Jätkame kell 14.21.
V a h e a e g

Head kolleegid! Juhatuse vaheaeg on lõppenud. Kutsun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi! Palun!

Proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Meil on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli majanduskomisjonis esimest korda lugemisel tänavu 9. septembril ja teisel lugemisel 9. oktoobril. Majanduskomisjon luges eelnõu teist korda just nimelt 9. oktoobril. Et teie mälu värskendada, siis natuke eelnõu sisust ja mõttest. Üks eelnõu koostamise ajend on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui valdkonnaministeeriumi soov vähendada autovedudega tegelevate ettevõtjate halduskoormust, mis tuleneb autoveoseadusega sätestatud nõuete täitmisest. Keskne küsimus on, et vedajatel tuleb vormistada mitmeid samalaadseid dokumente. Praegu töös olev eelnõu ongi suunatud sellele, et mitmed dubleerivad dokumendid asendada ühtse dokumendiga. On ka väiksemaid üksikuid tehnilisi küsimusi, mida samuti eelnõu kajastab. Väga positiivne on see, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seda eelnõu ette valmistades tihedalt koos töötanud autovedude assotsiatsiooniga ja ka Autoettevõtete Liiduga.
9. oktoobril, kui eelnõu oli teisel lugemisel, tõdes komisjon, et eelnõu läks juba Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele muudetud kujul ning muudatusettepanekuid ei komisjonidelt, fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt ei laekunud. Sellest johtuvalt otsustas komisjon saata eelnõu teiseks lugemiseks saali 15. oktoobril  ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi s.a 16. oktoobril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Majanduskomisjon toetas kõiki neid ettepanekuid konsensusega.  Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole. Seaduseelnõu 284 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 267 teist lugemist. Palun ettekandjaks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 267 on saanud enne teisele lugemisele saatmist sotsiaalkomisjonis toimunud põhjalike arutelude tulemusena ning arvestades Vabariigi Valitsuses järgmise aasta eelarve tasakaalu saavutamiseks langetatud otsuseid ning Sotsiaalministeeriumi ettepanekuid hulgaliselt parandusettepanekuid. Enamik neist puudutab sotsiaalkindlustushüvitise väljamaksmise ümberkorraldamist 2009. aastal. Üks ettepanek tuleneb jõustunud Riigikohtu lahendist, osa muudatusi on täpsustavad-tehnilised. Keskerakonna fraktsiooni tehtud muudatusettepanekud sotsiaalkomisjoni toetust ei leidnud. Komisjon arutas seda eelnõu neljal koosolekul.
23. septembril kuulasime SEB Panga ja Swedbanki esindajaid, et mõistma hakata praeguste pangateenuste kattuvust ja kättesaadavust ning loomulikult ka hinda. Samuti uurisime pankade plaane teenuse kättesaadavuse parandamise kohta. 7. oktoobri istungil kuulasime sotsiaalminister Maret Maripuud, kes andis selgitusi sotsiaalkindlustushüvitiste väljamaksmise ümberkorraldamise plaanide kohta järgmisel aastal. 9. oktoobri istungil arutasime parandusettepanekuid ning tegime ka menetluslikud otsused. 13. oktoobril täpsustasime kõike veel ja lisasime seaduseelnõule parandusettepanekuid.
Nüüd mõningane ülevaade pakutavatest muudatustest. Eelnõu teiseks lugemiseks on koostatud ka seletuskiri, mis on eelnõuga koos saadaval. Seda põhjusel, et muudatused on nii ulatuslikud. Põhiliselt soovitakse muuta mitmeid sotsiaalkindlustushüvitisi ja sotsiaaltoetusi, nagu riiklikke pensione, peretoetusi, vanemahüvitist, samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetusi ning muid toetusi käsitlevaid seadusi. Muudetakse hüvitiste väljamaksmise korraldust. Praegu makstakse hüvitisi iga kuu jooksva kuu eest vastavalt isiku soovile kas riigi kulul pangakontole või posti teel. Väljamakseviisi saab valida isik ise. Praegu tehakse panga kaudu 69,9% ja posti teel, s.o siis väljamaksena kas postkontorist või kojukandena 30,1% hüvitiste väljamaksetest. Postkontorist on sotsiaalkindlustushüvitisi võimalik välja võtta kindlatel kuupäevadel. Neid ei saa ei varem ega hiljem. Kui jääb 20. kuupäeval postkontorist raha kätte saamata või koju viimata, siis on võimalik hüvitis kätte saada alles järgmisel kuul. Ka on isikul hüvitise kogusumma kõik korraga käes ning alati on risk, et see raha kaotatakse ära, röövitakse – mis iganes. Postkontoreid kasutavad raha kättesaamiseks eelkõige pensionärid ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saajad.
Samas on pangakontorite kaudu hüvitiste väljamaksmine järjest enam kasutust leidnud, eriti värskete pensionäride puhul – said nad ju enne pensionile jäämist töötasu pangaarvele ja seetõttu on nad harjunud pangasüsteemi kasutama. Lisaks kasutab suur hulk hüvitiste saajaid võimalust, et raha toob neile koju Eesti Post. Posti teel makstakse välja osa pensionidest ja puuetega inimeste sotsiaaltoetustest. Peretoetusi ja vanemahüvitisi ning muid hüvitisi makstakse posti teel välja suhteliselt väikesele osale toetuse saajatest. Reeglina on tegemist tööealise elanikkonnaga, kelle puhul pangateenuste kasutamine on üldlevinud. Kojukande muudatuste eesmärk on vähendada riigieelarve kulutusi hüvitiste väljamaksmiseks ning suurendada pangateenuste kasutamist. Samas jääb alles võimalus valida hüvitiste väljamaksmise eri viiside vahel.
Alljärgnevalt ülevaade mõningatest viisidest ja seda just seoses sellega, et need on käesolevas eelnõus kajastatud.
Hüvitise väljamaksmine pangateenusena. Selleks on mitu paindlikku võimalust. Hüvitisi väljamaksev asutus kannab raha igal kuul isiku pangakontole ning pärast seda kuupäeva võib raha kätte saada. Isik ei pea korraga välja võtma kogu summat, kaupluses on võimalik maksta pangakaardiga, samuti on pangakontorites võimalik vormistada otsekorralduslepinguid kommunaalteenuste ja muu säärase eest tasumiseks. Otsekorralduslepingute tehingute eest tasu maksma ei pea ja see tähendab raha kokkuhoidu. Kui maksta kontorites või raha vastuvõtvates büroodes sularahas, siis on see seotud teenustasudega.
Lisaks üldisele pangakontorite ja pangaautomaatide kasutamise võimalusele on pangad loonud mitmeid lisavõimalusi, soodustamaks pangakontode aktiivsemat kasutamist. SEB Panga ja Eesti Posti koostöös on loodud postipank, mis võimaldab kõikide pankade klientidel võtta välja sularaha ja sooritada muid pangatehinguid postkontorites üle Eesti. Tegemist on suurima pangateenust pakkuva võrguga. 2008. aasta lõpuks on kõik postipangad elektroonilised. Enamlevinud pangatoiminguid saab teha 276 postkontoris üle kogu Eesti. Postipangas on juba praegu kättesaadavad kõik põhilised arveldusteenused ning saab sõlmida ka arveldamiseks vajalikke lepinguid.
Swedbankil on 90 kontorit ja 550 sularaha- ja makseautomaati. On loodud klientide teenindamise paindlik süsteem. Pensionäride ja väiksemates maakohtades elavate inimeste teenindamiseks on Swedbankil käigus pangabuss, lähiajal lisandub teine. Pangabuss on liikuv pangakontor, kus saab teha kõiki vajalikke toiminguid: avada arvet, tellida pangakaarti, tellitud kaardi ka bussist kätte saada, vaadata kontojääki, võtta automaadist sularaha, teha makseid nii Interneti-pangas kui ka makseautomaadis, samuti sõlmida otse- ja püsikorralduslepinguid jne. Kliente abistab pangatöötaja. Ja mis oluline: pangabussi liikumise graafik ja peatumiskohad otsustatakse koostöös kohalike omavalitsustega. Paljudel eakatel inimestel on kas tava- või mobiiltelefon ja oma kontojääki saab teada ning ka makseid teha telefoni teel telefonipanka kasutades.
Teine võimalus on hüvitiste väljamaksmine teise isiku pangaarvele. Tegemist võib olla näiteks lapse või muu lähisugulasega, samuti kohaliku omavalitsuse või näiteks hooldushaigla selleks otstarbeks avatud eriarvega. Variant on soodne olukordades, kus inimene ei saa või ei taha ise pangaarvet kasutada. Praktikas vajavad need isikud tihti kõrvalabi ka muudes toimingutes.
Hüvitise väljamaksmine volikirja alusel. Igal inimesel on võimalus teha volikiri, mille alusel tema hüvitis makstakse välja teisele isikule. Muudatusettepanekus nähakse ette, et pensioni makstakse volikirja alusel teise isiku poolt määratud tähtajal. Praegu on ette antud, et volikirja alusel toimub see kolme aasta jooksul.
Hüvitise väljamaksmine Eesti Posti kaudu isiku kulul. Kui keegi soovib, on tal endiselt võimalus saada hüvitis kätte ka Eesti Posti kaudu kojukande korras. Sel juhul tuleb reeglina isikul endal tasuda – reeglina just, pärast tuleb juttu ka erandist – Eesti Postile postiteenuse kulu. Inimesel on võimalik kalkuleerida, kumb on soodsam: kas lasta raha koju tuua ja siis minna kauplusse toidu järele või keskusesse elektrit maksma või maksta poes kaardiga ja elektri eest pangaarvelt ning kasutada nii vähem sularaha ja ka raha kokku hoida.
Hüvitise väljamaksmine Eesti Posti kaudu riigi kulul. Muudatusettepanekute kohaselt makstaks riigi kulul hüvitisi isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kätte saadav ning kes on 1) sügava puudega töövõimetuspensionär; 2) sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või 3) vanaduspensioniealine isik. Liikumistakistusteks peetakse antud juhul iga konkreetse isiku jaoks olemasolevaid takistusi, milleks võib olla tervislik seisund, transpordivõimaluste puudumine või muud olulised tingimused, mis konkreetse üksikisiku puhul takistavad tema juurdepääsu pangateenustele.
Sotsiaalkomisjoni arutelu käigus me jõudsime veendumusele, et põhiliselt ongi pensionide kättesaamisega probleem just hajaasustusega piirkondades, kuigi arvuliselt on kõige rohkem neid, kellele pension koju kätte tuuakse, Tallinnas ja Tartu linnas. Pangateenuse kättesaamise raskuse korral on arvestatud eelkõige pangaautomaatide kaugust elukohast, samuti väga eakate puhul suutmatust kasutada pangaautomaati, aga ka isiku tervislikku seisundit. Samuti ei pidanud me õigeks piiritleda kojukande võimalust pensioni suurusega.
Hüvitise väljamaksmiseks riigi kulul tuleb isikul esitada pensioniametile põhjendatud taotlus. Taotluses märgitakse ära asjaolud, mis on seotud isiku liikumistakistusega, samuti asjaolud, mis takistavad isikul pangateenuse kasutamist. Esitatud teabe põhjal langetab Sotsiaalkindlustusamet kümne tööpäeva jooksul otsuse, kas isik vastab seaduses sätestatud tingimustele, ning otsustab hüvitise väljamaksmise viisi ja määrab tähtaja, mille jooksul hüvitist makstakse riigi kulul kojukande korras. Muudatused hõlmavad ka inimesi, kes saavad hüvitisi, mida makstakse töötukassa ja Tööturuameti kaudu – ka need lähevad pangaarvele ja haigekassa ei maksa juba praegu hüvitisi posti kaudu.
Nüüd seaduste muutmisega kaasnevad kulud. Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavate hüvitiste postikulud on suured. 2008. aasta eelarves on postikulude katteks ette nähtud 27,6 miljonit krooni, täiendav vajadus on 13 miljonit. Ilma muudatusi tegemata oleks järgmise aasta eelarves posti teel tehtavate hüvitiste väljamaksmise kogukulud 42,1 miljonit krooni, sest postiteenuse hinda on plaanis tõsta.
Panga kaudu hüvitiste väljamaksmise tasu on 0,5 kuni 1 krooni, posti teel väljamakstavate hüvitiste väljamaksmisele kuuluvad summad ühe inimese kohta ületavad 20 krooni. Riigi poolt kojukande korras makstavate hüvitiste kulusumma on sotsiaalkomisjoni poolt eelnõusse hääletatud muudatuste kohaselt 2009. aastal  ca 8 miljonit krooni. Kõik praegu posti teel sotsiaalkindlustushüvitisi saavad isikud saavad pärast seaduse vastuvõtmist teavitava kirja, kus neile antakse muudatusest teada ning tutvustatakse edasise käitumise võimalusi. Inimene saab kirjaga koos ka makstud vastusega ümbriku ja selle juurde käiva avalduse, milles ta saab Sotsiaalkindlustusametile oma tahet väljendada. See teavitamine kokku maksab 2 miljonit krooni. Haldusotsuse tegemine riigi kulul kojukande osas maksab üle 90 000 krooni, infotehnoloogia arenduse kulud üle 450 000 krooni.
Lisaks kojukande muudatustele täpsustati muudatusettepanekutega riikliku pensionikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse volitusnorme ehk siis muudeti tehnilisemaid küsimusi. Eelnõus täpsustatakse ka riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel toitjakaotuspensioni maksmist juhul, kui toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, ent ei ole suutnud tema asukohta 12 kuu jooksul kindlaks teha. Muudatuse tingis asjaolu, et eelnõus on kasutatud terminit "politsei poolt tagaotsitav", kuid eelnimetatud isikute ring erineb teadmata kadunud isikute ringist. Termin "politsei poolt tagaotsitav" kuulub kriminaalmenetluse sfääri. Uus termin on kooskõlastatud Siseministeeriumiga ja lähtutakse asjaolust, et politsei ei ole suutnud isiku asukohta 12 kuu jooksul kindlaks teha.
Tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2008 otsusest muudetakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lõiget 5 ja viiakse see kooskõlla põhiseadusega. See tähendab, et õigus Eesti riigi pensionile ja sinna hulka arvestatavale lisastaažile tekib isikutel, kes läksid Eestist endise Nõukogude Liidu territooriumil olevasse ülikooli ja sealt edasi sõjaväkke. Riigikohtu otsuse alusel tuleb säärase sõjaväeteenistuse aeg lugeda pensionistaaži hulka. Praegu kehtiv seadus ütleb, et ainult sel juhul loetakse see staaži hulka, kui isik võeti sõjaväkke Eesti territooriumilt.
Muudatusettepanekutega täpsustatakse ka riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei loeta pere koosseisu last, kes viibib kinnipeetavana, arestialusena või vahistatuna kinnipidamisasutuses. Täpsustatakse, et peretoetusi ei maksta lapsele, kes viibib kinnipeetavana, arestialusena või vahistatuna kinnipidamisasutuses. Vahi all oleku ajaks peatatakse peretoetuste maksmine. Kui kohtuotsusega mõistetakse isik õigeks või teda ei karistata vabaduskaotusega, makstakse peretoetused tagantjärele välja peale kohtuotsuse jõustumist.
Sotsiaalkomisjon ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni ettepanekuid muuta pensionikindlustuse seaduse § 13, sama seaduse § 26 ja riiklike peretoetuste seaduse § 5. Sotsiaalkomisjon otsustas saata eelnõu 267 täiskogu ette täna, 15. oktoobril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Äkki sa ütleksid siin suures saalis kõvasti välja, mitut inimest siis ikkagi absoluutarvudes tähendab 30% pensionäre, kes saavad siiani pensioni koju  või posti teel kätte.

Aitäh küsimuse eest! Ma juhin tähelepanu, et seaduseelnõu seletuskirja lõpus on tabel, kus kõik need numbrid on välja toodud absoluutarvudes. Ma loodan, et teil kõigil on see samuti olemas. Siit me saame üheskoos lugeda, et pensioni posti teel saavate inimeste arv on 142 808. See number jaguneb omakorda veel kaheks, pooled neist inimestest saavad  raha kätte postkontorist, teisele poolele viiakse see koju kätte.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud juhataja! Kogu see pakett, mis toodi sisse kahe lugemise vahel ja mis puudutab kojukannet, meenutab mulle ikkagi mingite asendustegevustega tegelemist. Kas tõesti see 30 miljonit õigustab seda, et inimestel tehakse elu täiesti arusaamatuks, võimatuks, inimesed peavad riiklikult ettenähtud pensione, toetusi hakkama nagu uuesti taotlema, kerjama? Need ei ole tavaliselt väga suured summad. Kas meil on riik või ei ole riiki? Kas sellest ka komisjonis juttu oli?

Aitäh küsijale küsimuse eest! Ma arvan, et need küsimused, millest meil komisjonis juttu oli, on küsijale komisjoni liikmena samamoodi teada kui vastajale. Samuti ka kõik arutlused teemade üle, mis ühest küljest on nende muudatuste lähtepunktiks olnud, kui ka selle üle, et inimesed, kellele praegu see raha koju kätte tuuakse, vajavad tegelikult lisaks raha kojutoomisele  ka väga palju muid asju, eelkõige teenuseid, hoolt ja hoolitsust. Kõik need küsimused olid meil sotsiaalkomisjonis arutusel ja need muudatusettepanekud ongi kogu sellest arutluskäigust kantud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja!  Erinevalt eelmisest küsijast mina ei olnud komisjonis. Äkki te arutasite ka seda ja tegite mingisuguse otsuse, kas pensionäride olukord Eestis läheb pärast teie seadusparanduse vastuvõtmist paremaks või halvemaks või kas pension suureneb? Kas ta mitte ei vähene selle raha võrra, mille inimene peab kohe postiljonile ära maksma, kui ta oma pensioni kätte saab?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei olnud see teema, mida me sotsiaalkomisjonis väga oleksime rõhutanud, aga teada ju on, et pensionid järgmisel aastal kasvavad, selleks on riigieelarves vahendid ette nähtud ja siin ei ole põhjust kahelda. Samuti andis sotsiaalkomisjoni liikmetele komisjoni aruteludes kindlust see, et kohalike omavalitsuste aktiivsus selle teema käsitlemisel, informatsiooni andmisel on olnud hea. See annab lootust, et avanevad uued võimalused, kuidas eriti just hajaasustusega, suurematest keskustest kaugel elavad vanainimesed saavad täiendavate teenuste osaliseks, saavad täiendava hoole osaliseks, neid ei jäeta sinna omapäi, ei ole nii, et viiakse neile lihtsalt raha kätte ja jäetakse siis üksi.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Mulle siiralt meeldib, et sinust, hea kolleeg, on saanud pensionäride õiguste eest võitleja, mulle meeldib, kui noored mehed pensionäridega tegelevad, see on tõeliselt jumalale meelepärane tegu. Minu küsimus on otsene: kas valitsuskoalitsiooni innovaatikaprogramm pensionäride innovatiivseks muutmisel seisnebki siis nüüd selles, et kui me teisi innovatiivseks muuta ei suuda, siis võtame pensionäridelt ära neile ainsana arusaadava asja ehk sularaha ja sunnime neid maksma arveid kaardiga puu taga?

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Lõpust pihta hakates võib öelda, et ma ei tea, millise puu taga sina arveid maksmas käid, aga tavaliselt inimesed puu taga arveid ei maksa.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kas ma sain teie vastusest Heimar Lengi küsimusele õigesti aru, et kohalikud omavalitsused toetavad mõtet kojukande dotatsioon ära kaotada?

Aitäh küsimuse eest! Minu vastuse mõte oli selles, et kohalikud omavalitsused mõistavad, et eakas inimene vajab oma ealistest iseärasustest, tervisemuredest tulenevalt tihtipeale mitmesuguseid teenuseid. Mitte ainult lihtsustatud lähenemist, vaid tõesti mitmesuguseid teenuseid, hoolt, mis on esmajoones loomulikult küll pere kohustus, kuid ka kohalik omavalitsus ei saa sellest probleemist väga tihti üle ega ümber. Seda arusaamist ja mõistmist me kohtasime üha rohkem.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas selle seaduse muudatusettepanekute ideoloogia kattub ka teie isikliku ideoloogiaga? See tähendab ju teatavasti, et ühiskonna kõige nõrgematelt võetakse veel midagi ära.

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei saa jagada mitte kuskilt otsast neid mõttekäike, mis on selle küsimuse esitamise aluseks olnud.

Palun, kolleeg Rein Ratas! (Vahelehüüded saalis, segadus mikrofonidega.) Üks moment!

No ajage ikka asi korda.

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Palun öelge, kas sotsiaalkomisjon, keda te esindate, tahab muuta pensionäride elu lihtsamaks ja kergemaks või tahab teha seda elu nii või teisiti keerulisemaks? Millist võimalikku poolt see muudatus toetab? Kas ta muudab pensionäri elu mõnevõrra keerulisemaks, raskemaks või teeb lihtsamaks ja helgemaks? Olen rääkinud.

Aitäh küsimuse eest! Need lihtne või keeruline on sellised mustvalged ja tegelikult ka subjektiivsed parameetrid. Siin me ei saa niisama lihtsalt öelda, miks see on ühe inimese jaoks lihtsam, teise jaoks keerulisem. Mis puudutab hoolt või hoolitsust, siis ma arvan, et me inimestena saame suhteliselt ühtmoodi aru, mida tähendab hoolitsemine ja hoolitsus oma lähedase eest, oma vanemate eest. Ja selle koha pealt ma siiralt loodan, et seda hoolitsemist inimeste eest ja hoolt, mis peaksid ju teile ka tuntud mõisted olema, ma loodan vähemalt, tuleb  erinevate meetmete koosmõjus juurde.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Te ütlesite praegu, et omavalitsused võtsid selle seadusmuudatuse väga heasoovlikult vastu. Palun nimetage puldist viis omavalitsust, kes sellesse seadusesse heasoovlikult suhtusid. Ja küsimuse teine pool: millistest lisateenustest te rääkisite?

Kõigepealt, hea kolleeg, ma juhin tähelepanu, et me oleme siin hetkel seaduseelnõu teisel lugemisel ja ei maksa rääkida muudatuse vastuvõtmisest või jõustumisest, nagu see kõik oleks juba selline asi, mis on toimunud. Me oleme täna sellises menetluse staadiumis, kus me oleme, ja seda oleks mõistlik meeles pidada!
Mis puudutab omavalitsuste pakutavaid teenuseid või kõiki neid võimalusi, mis omavalitsusel on ja mida ta saab oma eakatele pakkuda, siis ma arvan, et mul ei ole siin mõistlik hakata andma mingisugust näidisloetelu või -nimekirja, sest need teenused sõltuvad väga palju kohalikest oludest, sellest, kas on tegemist maaomavalitsusega, linnalise omavalitsusega, milliste vajadustega inimesed seal elavad – see kõik on kohaliku taseme küsimus. Seda teavad ja tunnevad kohalikud inimesed väga hästi ja oskavad neid asju ka lahendada. Kui teid konkreetsemalt huvitab näiteks, kuidas Valgas või mõnes muus omavalitsuses asi toimub, siis soovitan pöörduda nende poole ja uurida.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite siin hoolitsemisest ja hoolimisest. Eks kindlasti iga pere vaatab ise oma pereprobleemid läbi. Aga on pensionäre, kes elavad hajaasustatud paikades ja üsna kaugel keskustest, kes võib-olla elektritki saavad üsna perioodiliselt, rääkimata mobiiliühendusest ja Interneti-ühendusest. Kuidas selle riigipoolse hoolimisega siis on? Teie sotsiaalkomisjoni ettekandjana rääkisite pere kohustustest, omavalitsuste kohustustest, aga mis siis riigile jääb? Kommertspankadest rääkisime ka, aga milline on siis riigi ülesanne näidata, et ta hoolib ja hoolitseb?

Aitäh küsimuse eest! Jagan täiesti teie mõtet, kui see oli teie mõte, et riigi ülesanne on tagada, et elektriühendus oleks olemas. Alles hiljaaegu oleme siin kuulnud sellesuunalisi lahendusi, et elekter jõuab ka  sinna, kus teda kahetsusväärselt veel ei ole. Samuti on riigi ülesanne tagada, et see infrastruktuur, mis puudutab levi, on see siis mitmesuguste sidevõrkude levi või muu hulgas ka Interneti levi, oleks olemas, oleks igal pool olemas. Ma arvan, et siin on riik samme astunud, ja need üksikud kohad, kus on veel vaja astuda – täiesti nõus, need tuleb lähiajal ära teha, ei saa olla mingit sellist põhjendust, et infrastruktuur oleks kuidagimoodi kehv või arendamata.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et me kõik oleme inimesed. Nojah, homo sapiens küll, aga mulle tundub, et meie teiega oleme oluliselt erinevad. Selle eelnõu probleem on ju selles, et valitsus saatis siia suhteliselt hea eelnõu, aga teie komisjonis kukkusite seda täie hooga millegipärast muutma. Öelge mulle, kas te lähtusite siin meie vanema põlvkonna inimeste huvidest või eelarveaukude lappimise huvidest. Kumb siis see komisjoni töö eesmärk oli?

Hea kolleeg Ain! Sa võib-olla ei olnud mu ettekande päris alguses saalis. Ma tõin väga selgelt, must valgel välja, mis oli nende muudatuste eesmärk ja millest nad tulid, ja et sul oleks ka huvitavam, soovitan ma neid pärast stenogrammist lugeda.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Teie vastustest tuli korduvalt välja, et pensione nüüd enam koju kätte ei viida, aga hoolitsust tuleb seoses sellega hirmsasti juurde. Konkreetsemaid vastuseid te pole küsimustele andnud, vaid olete soovitanud Valka minna, ise järele uurida. Ja riigi hoolitsuse seisukohalt leiate, et kuigi pensione kätte ei tooda, on selle eest elekter olemas. Aga minul oleks nüüd täiesti konkreetne küsimus. Kuna te olete seda hoolitsust nii mitu korda rõhutanud, siis peavad ju olema mingid niisugused üldised hoolitsuse kategooriad, mis juurde tulevad. Võib-olla te tooksite kolm näidet, millega hakatakse inimese eest rohkem hoolitsema, kui ta peab pensionile ise järele minema või selle eest raha maksma. Millised need hoolitsused on?

Aitäh küsimuse eest! Kui rääkida sellest hoolivusest ja hoolitsusest ning ma arvasin, et Heimar Lengil oleks põhjust minna Valka, siis teie peaksite Tallinnas ringi vaatama, kas Tallinn hoolib või ei hooli ja kuidas ta hoolib.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Eks me peame siin ausalt ütlema, et see seadusmuudatus, mis komisjonis tehti, on üks suur eelarveaukude keevitus küll. Ja kui nüüd rääkida selle kandi pealt, siis seaduseelnõu on saanud hoopis teistsuguse väljanägemise, kui tal oli Riigikogusse esitamisel, ja hoopistükkis on laiendatud nende eelnõude muudatusi, mida enne ei olnud arvestatud. Komisjonis tehti ka muudatus, mis lähtus võib-olla positsioonist, et parem pool muna kui tühi koor, ja see tõi sisse niisuguse mõiste nagu hajaasustusalal elavatele inimestele riigi poolt toetuse koju toomine.  Minul ei ole praegu selge, kui paljudel inimestel võiks siis ikkagi eelnõu vastuvõtmise korral hajaasustusalal paiknemise kaudu olukord paraneda.

Aitäh, hea kolleeg! Mina olen endale komisjoni aruteludest üles märkinud, et neid inimesi, kes hajaasustuse kriteeriumi lisamisega seadusesse sellesse sihtgruppi lisandusid, on 18 600.

Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitüma! Mul on selline kaheosaline küsimus. Kas sa ei arva, et selle saali paremalt poolt – sinu suhtes vasakult poolt – ei vooga mitte suurt hoolivust, vaid lihtsalt võimalust asjade eest mitte vastutada ja selle eelnõu menetluse käigus niisama mõnuleda? Seda esiteks. Ja nüüd sisuline küsimus sinna juurde. Kui heaks sa hindad paika pandud kriteeriume, mis võimaldavad Sotsiaalkindlustusameti inimestel avalduse põhjal hinnata, kas konkreetsel juhul kojukanne on vajalik või mitte? Kui palju on seal mõtlemisvabadust ja kui palju kindlaks määratut?

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, nendesse paragrahvidesse, mis puudutavad nii pensionide kojukannet kui ka puuetega inimeste toetuste kojukannet, on saanud mitmesuguseid kriteeriume, mille mõju saab väga konkreetsel juhul, väga konkreetset isikut arvestades Sotsiaalkindlustusamet hinnata ja seejärel ka vastava otsuse langetada. Ma arvan, et see otsus saab olema väga individuaalne, sõltuvalt konkreetse isiku tervislikust seisundist, oludest, kus ta elab jne. Sotsiaalkomisjon vähemalt püüdis neid tingimusi selliselt seada, et otsuseid saaks teha võimalikult palju inimese ehk saaja huvides.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Ma loodan, et pensionärid teevad varsti väga selge otsuse ja pooled vahetuvad, kes on paremal, kes vasakul.
Küüniline siseturismi asendaja puldis! Mul on täiesti otsekohene küsimus kirjaoskamatult inimeselt. Kümne piires arvutan juhuslikult ilma vigadeta, edasi läheb keeruliseks. Umbes 140 000 inimest said senini pensioni koju kätte, pooled neist kavatsevad seda traditsiooni jätkata. Kui nad peavad selle eest nüüd maksma hakkama, siis see tähendab, et umbes 70 000 inimest kasutavad seda teenust tasulisena edasi. See teebki päris arvestatava rahanumbri – kuni 100 miljonit aastas võiksid inimesed oma harjumuste eest edasi maksta. Kas see on teie salaunistus, et järsku see sada milli tulebki koju või?

Aitäh küsimuse eest! Kahjuks peab ütlema, et see kuulamise või arvutamise oskus ei olnud päris hea. Ma kordan varasema vastuse üle. 140 000 on neid inimesi, kes saavad pensioni posti teel, nendest pooled saavad selle raha kätte postkontorist ja pooltele tuuakse see koju. Need olid need numbrid, millest me räägime. Kojukande muutmist puudutab see osa, mis räägib nendest maksimaalselt 70 000 inimesest. Need kriteeriumid, mis seal on pakutud, ongi suunatud tegelikult ikkagi sellele, et ühest küljest läheks asi riigi jaoks odavamaks, mis on arusaadav – ma võin seda osa sellestsamast ettekandest veel üle korrata –, kui ka sellele, et otsustamine oleks iga inimese puhul võimalikult individuaalne.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Tänan, proua esimees! Hea ettekandja! Ma tänan teid väga minu esimesele küsimusele antud vastuse eest, kust mulle sai selgeks, et meie valitsus ja sotsiaalkomisjon ikka tõeliselt hoolitsevad vanade, eriti metsakolkas elavate pensionäride eest. Mis te arvate sellest, kas sotsiaalkomisjon võiks seda heldet ja hella hoolitsustegevust jätkates arendada eakate inimeste hulgas ka sellist projekti, mis kordaks neile permanentselt, söögi alla ja söögi peale, õhtul ja hommikul: sina, vanainimene, söö nii vähe kui võimalik, surm tuleb niikuinii? Olen rääkinud.

Hea kolleeg Rein Ratas! Mis ma siis nüüd ikka saan selle kohta öelda? Eks igaüks ütleb, kes endast vanematele, kes endast noorematele, seda, mida ta ise õigeks peab. Kasutan seda ise ja soovitan teilegi! Aitäh!

Head kolleegid, jääme ikka eelnõu juurde! Pärast on võimalik esineda läbirääkimistel. Palun,  kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma püüan visalt uuesti küsida, sama visalt, kui teie püüate mitte vastata. Repliigi korras võiks öelda, et Tallinnas hoolitsetakse tõesti hästi, sellepärast et Tallinna ei ole tükk aega tabanud selline suur õnnetus, mida nimetatakse Reformierakonna võimuks. Küsimus oleks ikkagi teile kui riigivõimu juhtivparteile, ja ärge enam Kohilasse ega kuhugi mujale saatke, vaid ma palun vastust: mis hoolitsusartiklid riigi poolt täiendavalt juurde tulevad, kui pensioni tasuta kojukanne ära jäetakse?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ma tuletan meelde või rõhutan, et tasuta asju ei ole olemas, pensioni kojukanne toimus seni ja toimub ka edaspidi, küll erinevas mahus, maksumaksja kulul. Seda esiteks. Teiseks on siin täiesti tähelepanuta või märkamatuks jäänud aspekt, mis puudutab turvalisust ja just seda turvalisust, mis on rohkem tähtis väljaspool Tallinna, just hajaasustusega kohtades. Seal on ju teada, millal on pensionipäev, on teada, millal postiljon selle rahaga liigub, teada on ka see on, kas inimesed elavad üksi või mitmekesi, millised on nende võimalused. Selle koha pealt ma arvan, et näiteks sularaha käitlemise koha pealt inimeste turvalisus suureneb, kui raha pangas hoitakse. Kui me arvame, et kõik need otsused, mis valitsus on siin hiljaaegu vastu võtnud hoiuste tagamisel omaosaluse ärakaotamise ja selle määra tunduva kasvatamise kohta, ei peaks mõjutama kõiki meie elanikke, siis me eksime. See on üks aspekt, mis ma tahtsin veel lisada.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Nüüd hakkab päris huvitavaks minema. Et vanainimestel oleks hea ja turvaline elada, siis me parem ei anna neile üldse raha. See on ka huvitav lähenemine. Aga riigi hoolitsemises me jõudsime niikaugele, et elekter peaks olema, me rääkisime sellest, et mobiililevi võiks olla, ma arvan, et see on väga hea, võib-olla oleks hea, et teed oleks olemas. Aga kuidas on selle hoolitsemisega selles mõttes, et nad on ju ikkagi üldiselt oma töö elu jooksul ära teinud ja tänaseks jõudnud sellisesse vanusesse, kus nad võib-olla vajavad rohkem riigi tuge? Ma loodan, selleks ju riik ongi, et hoolitseda oma kõige nõrgemate eest. Kui inimene elab üksinda talus, ta näeb korra kuus postiljoni ja tihti on see tema ainus suhe lähedase inimesega, sest postiljonist on talle juba saanud selline hea sõber – kas selle suhte äravõtmine riigi hoolitsust kuidagi vähemaks ei võta?

Aitäh küsimuse eest! Kulla Mailis, kõigepealt peab ütlema seda: kui sulle kantakse raha arve peale, kas sul siis järgmine päev raha ei ole? Ta on ju olemas, teda ei ole sul käes, aga ta on olemas. Teiseks, ja just seda me pidasimegi oma sotsiaalkomisjoni aruteludes silmas, ei saa olla nii, et ainuke, kes kuskil metsakülas, kuskil talus üksi elava inimese juurde läheb, on postiljon kord kuus. See ei ole inimlik ega hooliv, kui te tahate sellest õigesti aru saada.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Sinu käest on mitu korda küsitud, millised võiksid olla reaalsed teenused, mis juurde tulevad. Mina kuulates olen leidnud kaks huvitavat teenust. Eelviimasest vastusest saime teada, et see on kuritegevuse vastu võitlemise seadus, et sellega ühtlasi vähenevad maanteeröövlite hulk ja võimalikud kuriteod. See on üks teenus.  Teine teenus, nagu mina aru sain, on see, et korra kuus peab vana inimene, kui tal õnneks veel jalad all on, võtma koti selga ja minema kusagile kaugesse keskusesse oma pensioni järele, sest ega bussi ka enamikku kohtadesse ei käi. Ju te siis ikka mõtlesite sellise terviseteenuse välja. Mina olen leidnud küll  juba kaks huvitavat teenust, mis vanainimestele juurde tuleb. Kas te jagate mu mõtteid? 

Aitäh, hea küsija! Me lähtusime sotsiaalkomisjonis sellest lihtsast arusaamisest, et inimene peab sööma iga päev. Seetõttu ei piisa sellest, kui tal kord kuus tuuakse raha koju, vaid tal on vaja kuskilt ju süüa osta. Ehk siis tegelikult see liikumine kodunt välja või kohaliku omavalitsuse, pereliikmete, kolmandate isikute, hooldajate liikumine tema juurde käib ju niikuinii. See ei saa teistmoodi olla, sest inimene vajab seda hooldust ja hoolt. Ja eks siit tulebki otsida neid teenuseid, täiendavaid teenuseid, mida te hirmsasti püüate otsida ja leida ning loota, et Riigikogu sotsiaalkomisjon või ma ei tea kes veel peaks neid välja mõtlema kohalike inimeste eest. Ei pea. Inimesed saavad sellega kohapeal ise hakkama, nad on sellega hakkama saanud erineval moel eri kohtades. Rõhutan uuesti: needsamad märksõnad, üksindus, keegi ei käi, suhtlemisvaegus – kõike seda tunnevad tõesti väga paljud inimesed. Ja mida rohkem tekib teenuseid, rõhutan veel kord, mis selle vanainimese juurde jõuavad lisaks pereliikmete abile, seda parem, see tuleb ju ainult inimesele kasuks.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et eelnõu üks taust on see, et pensionide maksmine läheks valitsuse jaoks odavamaks. Sama hästi oleksite te võinud ka öelda, et see on üks eelnõu, millega üritate korvata eelarveauku ja lükata vastutuse pensionide eest pankade ja omavalitsuste õlule. Aga palun korrake üle, mitu protsenti peab pensionär, kes elab metsakülas, edaspidi maksma oma pensionist ära selle eest, et saada pension koju kätte.

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ma kordan selle üle, et pensionid kasvasid sellel aastal ja pensionid kasvavad kindlasti ka järgmisel aastal, sest need summad on riigieelarves sees. Selles ei ole kellelgi mingit kahtlust! Teiseks, mis puudutab küsimuse seda osa, kui suureks võib kujuneda uuest aastast avaneva postituru tingimustes Eesti Posti hind  teenusele, mis hõlmab n-ö raha koju kätte toomist, siis selle kohta on meil sotsiaalkomisjonis olemas Sotsiaalministeeriumi andmed, et hinna lagi, mis on ka meediast läbi käinud, saab olla maksimaalselt 70 krooni kord. Aga milliseks ta täpselt kujuneb, see selgub alles pärast seda, kui teenuse pakkujal, Eesti Postil on täpselt selge, kui suur selle teenuse soovijate arv tegelikult on.

Palun, kolleeg Marko Pomerants, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma teen üllatuskäigu ja küsin eelnõu kohta. Võtke lehekülg 3, kus on §-i 1 punkt 13 ja lõige 6, mis räägib elukohajärgse pensioniameti poolt taotluse põhjal tehtud otsusest. Kas selline koht on leitud? Minu küsimus on, kas komisjonis oli arutusel ka see, et miks just üheaastane periood? Nagu ma mäletan oma eelmistest ametitest, on räägitud selle üle, et mis siis nii väga saab näiteks sügava puudega inimesega vahepeal juhtuda ja miks ei võiks olla ühekordne taotlus. Kui inimene vahetab elukohta, võib-olla siis on vajadus kordustaotluse järele, et muidu ei tea, kuhu pension viia.

Aitäh! Ma saan aru, et see küsimus on suunatud sellele, miks Sotsiaalkindlustusametil on õigus teha otsus kojukande kohta riigi kulul üheks aastaks. Tuleb tunnistada, et sellele me komisjonis väga detailselt tähelepanu ei pööranud. Seetõttu on mul komisjoni esindajana raske siin põhjendusi või põhjusi välja tuua. Ju võib üks loogika olla see, et kui seda tüüpi otsustamine on Sotsiaalkindlustusameti jaoks esmakordne, siis nad võib-olla vajavad võimalust oma praktika ühtlustamiseks ja paremate otsuste tegemiseks, et oleks võimalik uuesti teha, kui juhtumisi midagi pole näiteks mitte kõige paremini läinud.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas teie arvates see mainitud 70 krooni on tänasel päeval pensionäri jaoks suur või väike raha?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et siin on juba täna kõlanud väga palju selliseid hinnangulisi, subjektiivseid küsimusi, mis on kellegi jaoks väike või kerge või suur või keeruline. Ma jätaksin ka selle vastaja enda hinnata, kuigi mina ütlen, et minu jaoks on 70 krooni küll suur raha.

Tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole.
Austatud Riigikogu liikmed! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Vilja Savisaar, palun Riigikogu kõnetooli!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Üsna raske on aru saada, mis selle seaduseelnõuga sotsiaalkomisjonis vahepeal juhtunud on. Kui eelnõu meile üle anti ja me seda esimesel lugemisel arutasime, siis tundus, et on päris mõistlik eelnõu. Aga näib, et vahepeal sai valitsuskoalitsioon oma eelarve kulude poole täis ja siis oli vaja kuidagi teisel poolel ka tulude osa täita. Ja siis hakati võtma ikkagi sealt, kust tegelikult võtta ei ole, võtma kõige nõrgematelt, võtma isegi matustelt ja matuseteenustelt, kuni viimase hingetõmbeni välja. Eks see eelnõu kannabki täpselt seda vaimu.
Mis siis minule ei meeldi? Mulle ei meeldi see sotsiaalkomisjoni tehtud ettepanek, et pensionär peaks esitama pensioniametile põhjendatud taotluse, et saada pension kätte selles summas, mis ta on tööga välja teeninud. Kusjuures põhjendatuks peetakse avaldust ainult siis, kui inimesel on liikumistakistus või ta elab hajaasustusalal, kui pangateenus on raskesti kättesaadav, kui inimene on sügava puudega töövõimetuspensionär, sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või vanaduspensionär.
Kuidas te tõestate, kallid koalitsioonipoliitikud, et üks inimene elab rohkem hajaasustusalal kui teine? Lisaks ei pruugi bussiliiklus ühtlaselt toimida ka tihedalt asustatud piirkondades. Inimene peaks hakkama riiki paluma ja tõestama, et ta on tõesti nii kehvas seisus ja vajab tasuta kojukannet. Pole vahet, kas pensioni ühekordse kojukande eest hakkab Eesti Post pensionäridelt küsima 70 või 20 krooni, küsimus on tegelikult selles, kas pensionärid on ikka see elanikkonna rühm, kelle arvel riik peaks mõned lisakroonid säästma. Kas riik saab sellest nii õnnelikuks ja rikkaks, et saadav kasu ületab vanainimesele tehtud kahju? Huvitav on suhtumine, et kui tahad riigilt väljateenitud raha saada, siis pead selle eest osa summast tagasi maksma. See on alandav ja see ei vasta pensionäri ootustele, kes on auga välja teeninud õiguse oma eluõhtul aeg maha võtta ja olla kindel, et tema riik hoolitseb tema eest. Arvestades kõike seda, teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Tänan! Lauri Vahtre, palun!

Tänan! Austatud kolleegid! Mul ei olnud täna plaani siia kõnetooli tulla, aga ma kuulasin küsimusi ja vastuseid ning see vajadus mul tekkis. Olemata selle eelnõu spetsialist, jättis mulle väga halva mulje see mõnitav toon, millega saali aknapoolne osa esitas küsimusi või garneeris oma küsimusi, tõsi küll, milleks ka ettekandja paraku rohkelt tänuväärset materjali andis. Ma mõtlen, et meil ei ole põhjust rääkida hoolitsuse ümberstruktureerimisest või innovatiivsusest, vaid tuleks rääkida asjast. Kas see halvendab paljude pensionäride olukorda? Jah, halvendab küll. Kas see meeldib meile? Ei, see ei meeldi meile üldse. Kas saab alati teha seda, mis meeldib? Ei saa. Ma tänan!

Tänan! Heimar Lenk, palun! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ma tahtsin öelda paar sõna selle eelnõu kohta. Kui te seda tähelepanelikult loete, siis leiate, et mängu on toodud uus huvitav väljend. Eesti rahvas on nüüd selle seaduseelnõu järgi killustatud veel kaheks: nendeks, kellel on juurdepääs pangateenusele, ja nendeks, kellel seda juurdepääsu ei ole. Hakkame elama nüüd siis niimoodi, et üks osa on juurdepääsuga pangale, teine mitte. Küsimus nendest vanainimestest, kellel ei ole juurdepääsu, on klaar. Need on rasked invaliidid, nad on voodis, nad ei suuda tõusta – ma arvan, et me oleme näinud hästi raskeid haigeid. Nendele riik toob ja annab selle almuse kätte, et ole hea, võta oma raha. Aga võtame nüüd selle teise poole, kellel on juurdepääs pangateenusele. Näiteks vanainimene, kes ei ole voodis, teeb iseendale süüa, aga väljas ta palju ei käi. Praegu on meie omavalitsustes pangakontor üldjuhul ainult vallakeskuses, sinna on kümmekond kilomeetrit, sinna ta loomulikult oma jala peal minna ei saa. Aga ta on pangale juurdepääsev isik, nagu ütleb seadus! Mis temal üle jääb? Buss käib üks kord päevas, aga Eestimaal on ka kohti, kus käib üks kord nädalas. Pangabuss käib üle paari kuu ühes kohas. Seda komisjoni ettekandja muidugi meile ei rääkinud, ta soovitas mul minna Valgamaale, kuid sealt ma tulengi ja olen kogu selle info võtnud. Ja Põlvamaalt ja Võrumaalt. Kes siis peab sellele daamile raha kätte tooma? Tema lapsed või lapselapsed. Kus nemad on? Nemad elavad linnas, Soomes, Norras või kauakiidetud Iirimaal. See daam, kellele lapsed raha koju kätte ei too või kellel neid ei ole, andku siis raha postiljonile. Et teil asi selge oleks, räägin, mida ma uurisin ühe konkreetse kirjakandja käest Põlvamaal. Tema ütles täpselt, kuidas Eesti Post on kavandanud järgmisel aastal asja korraldada. See tähendab seda, et kirjakandja toob pensioniraha koju kätte ja samal hetkel peab pensionär tasuma Eesti Postile pensioniraha kojutoomise eest. On räägitud 70 kroonist. Nüüd küsime, kas see ei ole pensioni vähendamine? Komisjoni ettekandja tegi selle kohta suured silmad. Kuid aastas tuleb kokku 840 krooni. Neljatuhandelise pensioni juures on 840 krooni minu meelest päris suur raha.
Ja nii me siis hoiamegi kokku nendesamade haigete ja vanade pealt, kelle enda töö vilju me kõik siin Eesti riigis naudime, kellelt me selle riigi üle võtsime, kes on pannud siia oma elutöö selleks, et me saaksime hästi elada. Need inimesed on korduvalt oma kõrgete maksudega Eesti riigile selle kojukande kinni maksnud. Aga meie seda arvestada ei taha. Hea, et üks ettekandja täna tunnistas, et nende vanainimeste olukord läheb halvemaks. On tore küll, kui 17. iseseisvusaastal Eesti riik avalikult deklareerib Riigikogu puldist, et vanainimeste olukord läheb meil riigis halvemaks. Minu meelest on see kurb! Need erakonnad, kes võimul, peaksid selle oma kroonikasse kirjutama. Seda olukorras, kus Eesti riigi pensionid on peaaegu kõige viletsamad kogu Euroopas. Me oleme oma vanainimestest juba nagunii teinud vallavaesed ja nüüd võtame selle viimase ära! Aga see on meil kombeks. Me oleme juba palju aega elanud just nende kõige viletsamate pealt teenides ja nendelt alati vähemaks võtnud. Aga seda on tänagi räägitud ja ma ei hakka kordama. Kuid paistab, et ei mitmed komisjoni liikmed ega Sotsiaalministeeriumi töötajad pole ammu maal käinud. Eks nad sõitku ja vaadaku!
Ja nüüd, kui keegi ütles mulle siin, et omavalitsusjuhid on seda seadusmuudatust, mis nähtavasti küll võetakse vastu, väga sinisilmselt vaadanud ja öelnud, et see on üks väga tore asi, siis mina ei ole sellist vallavanemat või linnapead veel praeguseni näinud. Võib-olla tulevikus see tuleb, võib-olla ta peab millalgi enne valimisi ütlema, et küll see oli tore seadusmuudatus. Mina näitan teile praegu 200 allkirja, mis ma isiklikult kogusin koos Valgamaa Pensionäride Liiduga üheltainsalt ürituselt. 200 pensionäri kirjutas hetkega alla sellele, et sellist seadust ei tohi Eesti riik vastu võtta. See oli umbes tunni aja jooksul ühel üritusel. Ma kujutan ette, kui me praegu teeksime üle-eestilise allkirjade kogumise, siis me saaksime siin võib-olla 200 000 allkirja. Aitäh! Ma soovin teile edu! Vaadake terasemalt, invaliididelt saab ka veel natuke raha vähemaks võtta. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Seaduseelnõu, mida me siin siis täna teisel lugemisel menetleme, oli esialgses variandis ju täiesti normaalne, täiesti sümpaatne. Põhisisu oli see, kuidas noorematele puuetega inimestele teha lihtsamaks võimalus saada toetusi, pensione, et ei oleks vaja nii palju staaži, sest tihtipeale puuetega inimesed  ei suuda seda staaži välja teenida. Lisaks oli palju tehnilisi muudatusi. See oli Vabariigi Valitsuse eelnõu ja esimesel lugemisel ei tekitanud see mingisugust erilist probleemi saalis. Tehti parandused. Ka meie tegime oma parandused, ettepanekud jätkuvalt selles suunas, et pensionisüsteemi veelgi pikemas perspektiivis parandada, anda meie tööinimestele kindlus tuleviku jaoks, et pensionid ei erineks suuruselt nii palju. Me oleme neid ettepanekuid korduvalt teinud ja pikemalt ma nendel täna ei peatu. Nagu ikka hääletas koalitsioon need komisjonis  maha.
Mis aga juhtus siis kahe lugemise vahel? Ma arvan, et valitsus, kes toimetab krokodilli moel krokodillikomisjonide kaudu ka eelarve juures, tehes niisuguseid otsuseid, mis mõjuvad inimestele väga valusalt, tõi selle muudatusettepanekute paketi ja teeb inimeste elu halvemaks sotsiaalkomisjoni kätega. See on minu arust täiesti alatu käitumine. Nendest muudatustest tuleks nagu välja, et Eesti riik pole riik, vaid Eesti riigi käest peab eraldi paluma veel pensioni, et saaks seda riigi kulul, peab paluma puuetega inimeste toetust, et saaks seda riigi kulul, et see toodaks koju, kui inimesel ei ole vaba valikut, kuidas ta selle riikliku toetuse kätte saab. Ja kas neid toetusi, pensione saavad siis just kõige jõukamad inimesed, et nad võivad seda omal kulul lubada? Selliste muudatustega tuldi siis komisjoni ja komisjoni kätega tuuakse see siia ning öeldakse, näete, Riigikogu tahtis seda. Minu arvates on see valitsuse poolt väga alatu käitumine. Niisuguseid muudatusi oleks tulnud arutada kolmel lugemisel, nii nagu eelnõudega talitatakse. Kui see on nii suur kokkuhoid riigieelarves ja Sotsiaalministeeriumi eelarves, mis on 40 miljardit, ja me hoiame sellega inimestele liiga tehes, neid alandades kokku umbes 30 miljonit, siis oleks pidanud seda kolmel lugemisel arutama Vabariigi Valitsuse eelnõuna, mitte tooma neid muudatusettepanekuna kuidagi salamisi siia saali. See käitumine ei ole kuidagi kohane ja teeb väga palju liiga.
Mis siis edasi saab? Siin on olnud täna ka infotunnis juttu regionaalpoliitikast, üldse Eesti riigist. Meie riiki nagu varsti ei eksisteerigi. Mina küsiksin just selles valguses, mis riik see selline on, kes oma toetuste, pensionide maksmisel, mis on inimestele ette nähtud, käsib veel selle kojutoimetamise ka kinni maksta või siis paluda avalduse näol, nagu kerjates riigi käest uuesti veel kord seda toetust või pensioni. Jah, siin kõlas ka ettekandja suust, et üks põhjus on pangateenuse arendamine. Püha püss, kas meie peame siin pangateenust arendama, et pangad saaksid rohkem kliente? See oli tõesti lausa küüniliselt öeldud. Meil on tõesti pangabussid, võib-olla on postibussid. Ettepanek on, et paneme siis riigibussi käima, kaotame ära valitsused, riigikogud, hoiame hirmsasti raha kokku. Võib-olla on see lahendus, ma ei tea, aga need muudatusettepanekud, mis me siin teeme, küll riigimehelikud ei ole. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Ott Lumi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ei pea olema eriline ekspert, et saada aru, millest ajendatuna on selles eelnõus Sotsiaalministeeriumi poolt välja käiduna tehtud ettepanek, mis puudutab pensionide kojukannet eakatele. Isamaa ja Res Publica Liidu poolt vaadates pean ütlema, et kuigi me oleme kogu aeg rääkinud sellest, et sotsiaaltoetused vajavad oluliselt sügavamat ja suuremat sihitamist, olime meiegi selle ettepaneku suhtes võrdlemisi skeptilised. Seepärast üritasime ka komisjonis arutelu ajal vaagida, mida teha niisuguses kontekstis, kus ühelt poolt on selgelt teada, et sotsiaalkulutustes, vaadates eelarvepilti, on vaja saavutada kokkuhoidu, aga teiselt poolt on vaja säilitada eakatele teenuse kättesaadavus teatud kriitilisel tasemel. Sellest tulenevalt sündis arusaam, et me ei saa linnas ja maal elavaid eakaid käsitleda võrdselt. Seetõttu esitasimegi komisjoni arutelus ettepaneku, millest tulenevalt eelnõu teksti on saanud sisse see printsiip, et hajaasustusega alal elav vanaduspensionär saab edaspidi riigi kulul kojukannet tasuta. Ja veel kord, ma arvan, et see on õige lähenemine, sest  linnas ja maal elavad eakad ei ole päris võrdsetena käsitletavad. Pean ütlema, et ka meid ei veennud väga argumentatsioon, mis puudutab seda, et pangabuss maal igale poole jõuab. On päris selge, et selle loogika kohaselt me võime mõnes mõttes absurdini jõuda. On selge, et iga avaliku teenuse asemele, mille me kaotame, tekib n-ö turuloogika järgi paratamatult erateenus, ükskõik mis valdkonna me võtame, kas või turvateenuse.
Nii et selle kompromissi ja muudatusega me oleme valmis seda eelnõu toetama ja on hea meel, et vähemalt see muudatus sai sisse viidud. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Marko Pomerantsi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kolleeg Aivar Riisalu just ütles, et poliitika ei ole nõrganärvilistele, aga ma luban endale teatud nõrkust ja ütlen siit kõnetoolist, et vähemasti ükski endine sotsiaalminister ei peaks siit kõnetoolist lihtsalt plära ajama ega mingitele tunnetele rõhuma ja rääkima, et eelarves on 40 miljardit krooni, sellest saab ju teha igasuguseid asju. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Heljo Pikhofi!

Ma tahaksin rääkida natukene sellest eelnõust ja tuletada meelde, kuidas me komisjonis hääletasime. Täna on siin saalis emotsioonid täiesti üle paisutatud. Me hääletasime komisjonis üksmeelselt sisse muudatusettepaneku, ka opositsioon oli seda meelt, et nendele inimestele, kes on haiged, st kellel on liikumistakistus, või kelle juurde bussiliiklus ei jõua või kes elavad sellistes piirkondades, kus pangateenused on kättesaamatud, ja me pidasime silmas just eakaid ja puudega inimesi, oleks pensioni kojukanne, puuetega inimeste toetuste kojukanne tagatud riigi kulul ka edaspidi. See oli meie kõigi, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni ühine mure. Aitäh teile!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, selle seaduse menetlemine sotsiaalkomisjonis on olnud üpris kummaline. Seda selles mõttes, et see seaduseelnõu, mille esitas meile arutamiseks Vabariigi Valitsus, erineb suuresti täna meie laudadel olevast eelnõust.  Me oleme näinud siin saalis, kuidas paljudest sotsiaalvaldkonna seaduseelnõudest teerull üle käib. Võib-olla püüdis komisjon seda teerulli pisut kambris hoida ja kuulas ära ka pankade esindajad, kuulas ära posti esindajad, ning võib-olla seetõttu püüdis ka leida lahendust selle kaudu, et kindlasti viidaks pensionid ja toetused koju kätte nendele inimestele, kes elavad hajaasustusalal. Kui nüüd rääkida arvudest, kui paljudel inimestel olukord paraneb, siis on ainult 18 000 inimest, kellel hajaasustusalal olukord paraneb. 60 000 – 70 000 on neid inimesi, kellel olukord ikkagi halveneb. Seetõttu ei ole see otsustus, mida täna plaanitakse teha, piisav lahendus. Ka sotsiaalkomisjonis tegi Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ettepaneku veel kord seaduseelnõu teine lugemine katkestada, kaaluda kõiki variante ja me oleme täna samuti seda meelt, et seaduseelnõu teine lugemine tuleks katkestada. Tõepoolest, see ei ole koht, kust riik peaks kokku hoidma. Ei ole need toetused, ei ole need pensionid, ei ole need puuetega inimesed, eakad ega lastega pered, kelle pealt peaks kokku hoidma. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Täna on olnud üsna palju huvitavaid mõtteid ühelt ja teiselt poolt. Ka minu tutvusringkonnas on päris mitmeid selliseid inimesi, kes elavad tsivilisatsioonist kaugel ehk siis hajaasustatud piirkonnas, üsna kaugel. Suvel on neil tõesti palju naabreid, aga talveperioodil on kahjuks enamik nende naabermajadest  nädalavahetustel üsna harva asustatud ja nädala sees peaaegu mitte kunagi. Ja nendele inimestele on olnud postiljon heaks sõbraks, kaaslaseks ja paljuski sotsiaaltöötajaks, kes on kindlatel päevadel nendega suhelnud, nende muresid ja vahel ka üsna tavalisi probleeme lahendanud, võtnud tihti ka nende arveid õiendada ja edastanud sõnumeid. Kui me nüüd vaatame nende postiljonide saatust, siis on huvitav tagasiside üsna mitmest piirkonnast. Eilegi tuli signaal Raplamaalt, et mitmed postiljonid kardavad omakorda, et neid enam ei vajata. Loomulikult võime öelda, et see on laste ülesanne käia edaspidi vanematel rohkem külas, aga reaalsus on see, et kui siiamaani on sellel inimesel postiljon toeks olnud ja tulevikus tal teda ei ole, vaevalt siis ühe või teise sotsiaaltöötaja või lapse südametunnistus hakkab rohkem vaevama ja ta sinna kohale läheb. Samuti on selge, et ükskõik kui palju me arendame pangateenuseid või arutame läbi muid meetmeid, on bussiliiklus, pangakontorid, postkontorid ja ka muu üsna paljudele inimestele kättesaamatud. Pole ju mõtet arutada, kas see puudutab valusamalt 10 000 või 20 000. Minu meelest on Riigikogus meie ülesanne hoolida ka ühest inimesest ja kui see eelnõu teeb kas või ühele inimesele elu oluliselt halvemaks, siis me peaksime arutama, millised on need meetmed, et see selliselt ei toimiks. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Tõnis Kõivu!

Head kolleegid! Seal kohapeal istudes ja kuulates tekkisid veel mõned mõtted, mida ei saa rääkida komisjoni ettekandja formaadis, kuid Riigikogu liikmena küll. Kõigepealt seda, et jah, loomulikult on nendel inimestel, kelle jaoks on mitmesuguste tehniliste vahendite, sealhulgas pangakaardi ja -automaadi kasutamine, mobiiltelefoni kasutamine keeruline ja raskesti mõistetav, ka edaspidi vajadusest tingitud panga kasutamine keeruline. Aga on eakaid inimesi, kes juba praegu edukalt mobiiltelefoni kasutavad, mille peale nad veel kümmekond aastat tagasi ei mõelnud ega sellest väga unistanudki. Selge on see, et need muudatused kojukandes mõjutavad inimeste elu ja harjumusi, selles ei ole tõesti mingit kahtlust. Samas on oluline rõhutada, et ka siinsamas mainitud pangabuss käib tänase seisu järgi siiski vähemalt üks kord kuus oma marsruuti pidi, mitte harvemini, kuigi kolleeg siin seda mainis. Oluline on rõhutada ka seda, et kui me sotsiaalkomisjonis eelnõu arutasime ja hääletasime, siis nagu komisjoni esimees juba mainis, olid selle poolt, et määrata pensioni kojukande puhul ära need, kellele riigi kulul, maksumaksja raha eest pension ka edaspidi koju viiakse, seitse komisjoni liiget kaheksast, sealhulgas kõik opositsiooni esindajad. Ma soovitan veel ühte asja: teeme niimoodi, et me ei lähe siit saalist ega hakka inimesi hirmutama, eriti just maal, eriti just hajaasustusalal elavaid inimesi, eriti just neid, kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. Ärgem mingem neid hirmutama! Just nende huvides saigi see muudatus eelnõusse sisse hääletatud ja selliselt sõnastatud. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Austatud Riigikogu! Alustame eelnõu 267 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese  muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Austatud Riigikogu! Alustame teise muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanekud nr 3 ja nr 4 on esitanud sotsiaalkomisjon. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Ma palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 28, vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 47, vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanekud 9, 10, 11 ja 12 on esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Ma palun  Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel 12. muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 47, vastu 29 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
13. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 28, vastu 46 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
14. muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon. 15. muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 46, vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
16. muudatusettepaneku on teinud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Ma ei taha seda hääletada, aga mu mikrofon ei lülita ennast välja. (Naer.)

Muudatusettepanekud 16, 17 ja 18 on esitanud sotsiaalkomisjon. 19. muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 47, vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
20. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 47 Riigikogu liiget, vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
21. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega 47 poolt, vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
22. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon.
Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 47, vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
23. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 47 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
24. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 46, vastu 27 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
25. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 45, vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
26. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 46, vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
27. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon. 28. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun see muudatusettepanek hääletusele panna.

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 45 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
29. muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 46, vastu 28, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
30. muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Tänan! Oleme eelnõu 267 muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Austatud Riigikogu! Eelnõu 267 kohta on tulnud ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku seaduseelnõu 267 teine lugemine katkestada. Alustame selle ettepaneku hääletamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 267 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Tulemusega poolt 30, vastu 47 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust ning teine lugemine on lõpetatud. Austatud Riigikogu! Oleme viienda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Ott Lumi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon käsitles seda eelnõu teisel lugemisel oma 6. oktoobri istungil. Kohal olid ka Sotsiaalministeeriumi esindajad Õie Jõgiste, Reet Kodu, Kätlin Atonen. Ma tuletan meelde, mis on selle eelnõu eesmärk. Selle eelnõu eesmärk on tööturuteenuste osutamise ja tööotsijate arveloleku ning tööturutoetuste maksmise tingimuste täpsustamine. Kahe lugemise vahel tegi juhtivkomisjon ise eelnõu kohta kaheksa muudatusettepanekut, mis on kõik eranditult normitehnilise iseloomuga. Ma arvan, et võib-olla tasuks siin märkimist eelnõu jõustumist puudutav aspekt. Nimelt, kuna ministeerium on vahepeal analüüsinud ja leidnud, et tööturu infosüsteemi rakendustega seotud muudatused võtavad kauem aega, siis eelnõu ise jõustub muus osas 1. jaanuarist, aga selles osas, mis puudutab tööturu infosüsteemi muudatusi, 1. maist. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada.

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Eelnõu 285 kohta on juhtivkomisjon esitanud kaheksa muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi täiendavat muudatusettepanekut ei laekunud ja seetõttu otsustas keskkonnakomisjon oma istungil 6. oktoobril saata eelnõu 268 teisele lugemisele tänasel päeval, teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, kolmandale lugemisele kolmapäeval, 22. oktoobril. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 268 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe isikkoosseisu suurendamine ja nende kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Hea eesistuja! Armas Riigikogu! Valitsus teeb ettepaneku otsustada Eesti kaitseväe isikkoosseisu suurendamine Afganistanis, seades ülempiiriks 170 kaitseväelast, ning pikendada nende kasutamise tähtaega NATO rahutagamismissioonil Afganistanis 31. detsembrini 2009. Eesti kaitsevägi on Afganistanis NATO ISAF-i missioonil osalenud alates 2003. aastast. Praegu on teie otsusel meie hetkepanus kuni 140 kaitseväelast. Tegelikult on täna relvis Eesti mehi Afganistani Islamiriigis 138. Suurema osa sellest moodustab Helmandi provintsis olev Eesti jalaväekompanii, millele hiljuti on saadetud toetuseks miinipildujarühm. Oluline on märkida, et Eesti jalaväekompanii tegutseb eelmise aasta lõpust oma vastutusalaga Helmandi põhjaosas Now Zadi lähistel. 2009. aastal on kavas, tulenevalt sõjalisest vajadusest, kontingenti suurendada sihitajate meeskonnaga ja improviseeritud lõhkeseadeldiste vastase meeskonnaga. Samuti võib vastavalt olukorrale tekkida vajadus saata piirkonda erialaseid ohvitsere. Sellest on tekkinud vajadus suurendada Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 170 kaitseväelaseni. Ühtlasi juhiksin tähelepanu, et operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kahel korral aastas, mais ja novembris, ning arvestades asjaolu, et Eesti kompaniil on oma vastutusala, mida ei saa rotatsiooni ajaks tühjaks jätta, on kahel korral aastas, rotatsioonide perioodil, vajalik ajutiselt korraga nii lahkuvate kui ka saabuvate üksuste samaaegne viibimine operatsioonialal. See võimaldab saabuval üksusel vastutusala sujuvalt üle võtta ja lahkuval üksusel edasi anda omandatud teadmisi vastutusala ja vastase kohta. Pidev operatsioonialas kohalolek on otseselt seotud Afganistanis teenivate kaitseväelaste turvalisusega. Seetõttu on käesoleval aastal eelnõu kohaselt kaitseväele antud võimalus Afganistani operatsioonil osalemiseks seatud ülempiiri ületada rotatsiooni perioodil ühe kuu jooksul, alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda.
Juhin tähelepanu, et NATO tegutseb Afganistanis ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel ning on aruandekohustuslik ÜRO ees. Vastav mandaat võeti ÜRO Julgeolekunõukogus vastu resolutsiooniga 1833, millega on pikendatud missiooni 13. oktoobrini 2009. Lisaks eelnevale on Afganistani valitsus ja parlament esitanud Eestile kutse jätkata sõjalist osalemist Afganistani stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks. Seega on meie sõjaliste kohustuste täitmise jätkamine NATO Afganistani-missioonil kindlatel õiguslikel ning moraalsetel alustel. Eesti kaitseväelaste jätkuv kohalolek Afganistanis on endiselt vajalik, kuna seda tajuvad igapäevaselt Eesti sõdurid oma vastutusalas. Palve neile on esitanud Afganistani valitsus ning ISAF-i missiooni jätkumise olulisust on korduvalt rõhutanud meie NATO-liitlased, aga ka teised selles piirkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide koosseisus osalevad partnerid.
Tuleb märkida, et julgeolekuolukord Afganistanis, ja eriti riigi lõunaosas, kus viibivad Eesti kaitseväelased, on erakordselt keeruline. Intsidentide arv on kõrge, seda osalt aktiivsema tegevuse tõttu, kuid teisest küljest ka nii ISAF-i kui Ameerika Ühendriikide operatsiooni "Kestev vabadus" poolt aktiivsemaks muudetud käitumismudeli tõttu. Julgeolekuolukorda on pingestanud ka asjaolu, et valitsustevahelised relvastatud grupid on üha enam üle läinud asümmeetrilise taktika kasutamisele, kohati on märgata ka al-Qaeda tegevuse ülekandumist Iraagist Afganistani.
Märgiksin, et Afganistani missioon on endiselt NATO jaoks olulisemaks prioriteediks ning alliansis tehakse pidevalt jõupingutusi, et korvata seni väe võimetes eksisteerivaid puudujääke, ühtlustada koorma jagamist erinevate NATO liikmesriikide vahel ja arendada välja täiendavaid võimekusi, näiteks strateegiline transport. Lisaks sellele otsustas NATO kaitseministrite tasemel hiljuti Afganistani valitsuse palvel laiendada narkovastast tegevust, suunates selle ümbertöötlemislaborite ja kaubastamiskettide vastu.
Lisaksin siia lõpetuseks, et Eesti missioon Afganistanis on leidnud tunnustust nii kohapealse elanikkonna, Afganistani keskvalitsuse kui ka meie partnerite poolt. Ühtlasi tasub märkida asjaolu, et kaitsevägi on Afganistani missiooni kaudu saanud hindamatu kogemuse tegeliku sõjalise operatsiooni läbiviimisest ning igapäevase koostöö tegemisest NATO liikmesriikide sõjavägedega. Ja mis ei ole kaugeltki vähetähtis – NATO tegevus Afganistanis ja sealhulgas ka laienenud narkovastane tegevus on ühtlasi tegevus, mis peaks aitama kaasa, et vältida narkoprobleemide jõudmist Eestisse ja meie liitlaste juurde.
Lugupeetud Riigikogu! Loodan, et toetate valitsuse tehtud ettepanekut Afganistani missiooni jätkamiseks ja ülempiiri tõstmiseks 170 kaitseväelaseni. Tänan teid!

Tänan! Teile on küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Minu küsimus ei ole ühe aasta perspektiivis, vaid pigem puudutab pikaajalist plaani. Kas Eesti Vabariigi valitsusel on olemas Afganistani-missiooni suhtes väljumisstrateegia, et millistel tingimustel pole meie jätkamine Afganistanis enam vajalik?

Ametlikult kinnitatud väljumisstrateegiat ei ole, kuivõrd kõik asjaosalised, nii meie partnerite tasemel väljaspool Eesti Vabariiki kui Afganistani valitsuse tasemel kui valitsus on seda meelt, et olukord Afganistanis lähiajal olulisel määral ei parane ja Afganistani missioon vastavalt NATO tippkohtumisel vastuvõetud otsusele, nimetamata ära konkreetseid aastaid, on pikaajaline. Ma usun, et Eesti osalust selles missioonis NATO kontingendi koosseisus on mõistlik kavandada ja on seni kavandatud eelkõige NATO pikaajalise strateegia raamides. Kui tekib vajadus Eesti panustamist sellesse NATO missiooni üle vaadata, siis võib tõstatada ka Eesti eraldi väljumisstrateegia. Esialgu usun, et meie NATO-partnerite üldise strateegia järgimine on mõistlik ja suurendab meie usaldusväärsust.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Härra minister! Te teate kindlasti sama hästi kui mina, et Afganistan on üks selline maa, kus vist viimane edukas võõrvallutaja oli Tšingis-khaan ehk siis pärast seda on enamik või praktiliselt kõik võõrväed seal peksa saanud. Kui me Afganistani läksime n-ö brittide kutsel, koos brittide ja ameeriklastega, siis tundus, et see missioon võib olla natuke teise saatusega ehk tundus, et tal on afgaani rahva tugi olemas. Praegu tuleb järjest rohkem ärevaid signaale brittide poole pealt, kes teadupärast omavad piirkonnast kõige paremat arusaama, et Lõuna-Afganistanis ikkagi kipub olema nii, et kõiki neid võõrvägesid võetakse nii, nagu seal maal on ikka võõrvägesid võetud. Kas Eestil on mingisugunegi võime iseseisvalt analüüsida olemasolevat informatsiooni ja kujundada positsioon selles suhtes, kas on mingit lootust, et meie väed seal midagi mõistlikku lõpuks korda saadavad?

Kõigepealt ma ütleksin, et Eestil on kindlasti olemas võimekus analüüsida informatsiooni, ehkki meil ei ole võimalust seda iseseisvalt täies või usaldusväärses mahus koguda. Afganistani olukord, nagu ma ütlesin, on keeruline. Ühtviisi on võimalik öelda, et on saavutatud edu. On näiteks suurenenud põgenike tagasitulek Afganistani, oluliselt on paranenud julgeolekuolukord suuremal osal Afganistani territooriumist, on paranenud ligipääs haridusele ja tervishoiuteenustele ning on terve rida objektiivseid näitajaid, mille alusel võib väita, et Afganistani valitsus ja Afganistani rahvas on sellest missioonist võitnud. Samas on üsna selgelt võimalik näidata, et paljudes piirkondades on julgeolekuolukord halvenenud. Olulises osas on seda raskendanud ka keeruline olukord Pakistanis, riigis, mis ei kontrolli täiel määral oma piiriäärseid alasid, muutunud rahvusvaheline olukord seoses stabiliseerumisega Iraagis ja, nagu juba mainitud, al-Qaeda tegevuse üleviimine Iraaki ning uute asümmeetriliste rünnakute kasutuselevõtt. Nii et hinnangud olukorrale on keerukad. Samal ajal on rahvusvahelised organisatsioonid, alates ÜRO-st ja teistest, jätkuvalt veendunud selle missiooni vajalikkuses ja seda nii rahvusvahelise julgeoleku kui ka Afganistani riiklikku sotsiaalmajanduslikku arengut silmas pidades. Seetõttu ei ole meie analüüs ega need andmed ja järeldused, milleni on jõudnud rahvusvahelised organisatsioonid, praegu osutanud arusaamisele, just nagu tuleks, saaks või peaks käsitlema NATO kontingenti või ka teisi relvastatud ja relvastamata kontingente Afganistani territooriumil kui okupeerivaid võõrvägesid. Seetõttu olen ma jätkuvalt kindel, et missiooni jätkamine on põhjendatud.

Villu Reiljan, palun!

Aitäh! Härra minister! Te ütlesite, et meil on kõrged eetilised ja moraalsed põhjendused sõja pidamiseks. Teatavasti olid seal inglased kolonisaatorid, kes 1915 sealt välja pilluti. Viimased Eesti mehed olid NSVL-i okupatsiooni koosseisus, said seal haavata ja surma. Meil on moraalselt natuke tugevam positsioon, aga mitte seda ei tahtnud ma küsida. Ma lugesin mõningaid ülevaateid Prantsuse ja Inglise saatkonnatöötajate arvamusest selle asja kohta. Nad on küllalt selgelt väljendanud, et see asi on seal läbi kukkunud ja parem oleks, kui seal mõni diktaator oleks, hulga inimesi ei saaks surma. Kas teil on peale selle Tšingis-khaani veel mõni näide tuua, kes seal edukad on olnud või neid siiski ei ole?

See sõltub kõik sellest, mida eduks pidada ja mida mitte pidada eduks. Ma siiski rõhutaksin, et kõik need viidatud sõjalised ekskursioonid Afganistani territooriumil on toimunud põhimõtteliselt teistsuguses formaadis. Ja senikaua kuni me praegu maailma julgeolekuarhitektuuri ja selle keskset organisatsiooni ÜRO-d ja tema julgeolekunõukogu aktsepteerime, võiksime me minu arvates võtta selle resolutsioone ja otsuseid nii õigusliku kui moraalse tagatisena meie vastavatele sammudele.
Veel kord, mis puudutab edu saavutamist, siis edu saavutamise kohta on võimalik rakendada erinevaid kriteeriume. Mina kuulun nende inimeste hulka, kes on veendunud, et pikaajaline panustamine Afganistani riigi ülesehitamisse annab ühel hetkel tulemusi, ja seetõttu ma usun, et need tulemused, mida ma siin eelnevalt positiivselt ära märkisin, on ka positiivne saavutus, aga päris selgelt sellest hetkel ei piisa. Nii et mina kindlasti ei ole kaotanud usku, et rahvusvaheline missioon Afganistanis jätab ühel hetkel Afganistani valitsuse sinna riiki ise korda tagama ja julgeolekut pidama olukorras, kus nad sellega hakkama saavad. Aga tõsi, see ei sünni ilmselt mitte kahe ega kolme, vaid pigem 10–20 aastaga.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh! Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Oma ettekandes te põhjendasite Eesti kaitseväe isikkoosseisu laiendamist Afganistani missioonil. Kas te võite öelda, kas partnerite analoogilist käitumist proportsioonides laiendada on ka märgata? Kas te võite väita, et nad toimivad samamoodi?

Täna on päris selge, et Afganistanis lisaks tsiviilvõimekustele või, ütleme, välisriikide tsiviilabile, mida kindlasti tuleb kasvatada, sest kõik partnerid on veendunud, et sellele probleemile ei ole sõjalist lahendust, on samal ajal kõik veendunud, et sõjalise kohaloleku kasvatamine on vajalik. Seetõttu nii NATO kui ka Operation Enduring Freedom, mis on siis Ameerika vastav operatsioon, on otsustanud kasvatada oma kontingenti Afganistanis. Kui te vaatate kaardi pealt, kui suur on see riik, ja hindate praegust kontingenti, mis jääb alla 50 000 mehe, siis te leiate, et julgeoleku tagamine sellise tagasihoidliku kontingendiga ei ole realistlik. Ühtlasi on Afganistani valitsuse ja partnerite vahel kokku lepitud aidata kaasa Afganistani oma armee kasvatamisele – esialgu kavandatud 80 000-lt 146 000-le aastaks 2011, kui ma õigesti mäletan. Afganistan on siit vaadates väike, aga kohapeal vaadates suur, mägine ja keerukas piirkond. Seetõttu ei ole kontingendi suurendamine mitte ainult Eesti, samuti mitte ainult meie Angloameerika partnerite ehk siis USA ja Inglismaa ülesanne, vaid seda on lubanud ka Prantsusmaa, seda on lubanud Saksamaa ja teised NATO liikmesriigid, kelle profiil Afganistanis on siiamaani olnud võib-olla tagasihoidlikum, aga arusaama sellest vajadusest jagavad kõik NATO-partnerid. Seda ma saan kinnitada, selles küsimuses ei ole NATO-s erimeelsusi.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Härra minister! Te märkisite õigesti, et ainult sõjalist lahendust asjal ei ole. Kindlasti teate minust paremini seda, et rahvusvaheline humanitaarpanus on praegu põhiliselt keskendunud Afganistani rahulikumasse kesk- ja põhjaossa, aga samas põhiprobleemid on riigi lõunaosas, kus on ka meie kontingent. Kas teil on mingeid konstruktiivseid ideid selle kohta, kuidas riigi lõunaosas suurendada seda panust, tsiviilpanust, mis mitte ei suru probleemi alla, mis on muidugi ka vajalik, aga mis aitaks probleemi lahendada?

Me teame, et Eesti panustab samuti tsiviilühiskonna ülesehitamisse Afganistanis ja ka oluliselt lõuna pool. Meie meditsiiniesindaja sealsamas Helmandi provintsis koordineerib kogu meditsiinialast abi selle provintsi jaoks. Aga ma loodan, et on mõistetav, et tsiviilabi tagamiseks on nõutav mingi elementaarne julgeolekutase. Praegu tuleb arvestada olukorraga, kus ühe tsiviilisiku kaitseks selle humanitaarabi missiooni läbiviimiseks on vaja omada nelja kuni viit kaitseväelast, kes kaitsevad tema julgeolekut. Ja see ei ole ressursside mõistlik kasutamine. Kogu meie heasoovlikkuse ja arusaamise juures, et sõjalisest lahendusest üksi ei piisa, on vaja leida mõistlik või elementaarne julgeoleku tase. See kahjuks ei ole enamikul Helmandi provintsi territooriumist võimalik, küll aga olulises osas juba on võimalik. Nii et ütleksime nii: kõik omal ajal. Ja ma olen üsna veendunud, et ka selles üsna tulises Helmandi provintsis on lähiajal võimalik oluliselt suuremal määral viia läbi ka tsiviilühiskonna ülesehitamisele suunatud missioone.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Oma kõnes te ütlesite, et olukord ei parane. See tähendab, et 2010. aastal, ma arvan, ei ole mitte 340 sõjaväelast piir, vaid võib-olla on vaja 500 inimest. Minu küsimus ongi: kas kaitseväel jätkub inimressurssi selle missiooni läbiviimiseks?

NATO raamides oleme võtnud vastu ühise kohustuse panustada 8%-ga maaväe koosseisust missioonidele jätkusuutlikult ehk siis rotatsioonidepõhiselt. Niisugust suutlikkust on Eesti Vabariik suutnud siiamaani näidata. See on päris kindlasti hea tulemus. Antud kontingendi kasvatamine 140-selt piirarvult 170-le on kaitseväega igati läbi arutatud. Need täiendavad võimekused, mida me sinna saadame, on spetsiifilised võimekused, nagu juba öeldud – miinipildujad, improviseeritud lõhkekehade vastane meeskond, sihitajad. Nii et need kompetentsid, mida me sinna saadame ja mida me seal täiendavalt välja arendame, on olulisel määral vajalikud ka meie iseseisva kaitsevõime ülesehituseks siin kodus. Selles mõttes täiendavat koormust, mida me ei jõuaks välja kanda, ei ole. Pigem tuleb näha seda meie suurenenud võimekuse perspektiivis, mille üle meil võiks olla kõigil hea meel.

Villu Reiljan, palun!

Aitäh! Härra minister! See, et kineraalid natuke kiselda tahavad ja seda eriti kusagil väljamaal, ei ole mingi uudis, see on kogu aeg nii olnud, et peab ikka katsuma muskleid ka. Aga mul on selline küsimus, et teatavasti tegi Hamid Karzai ettepaneku vahendajate kaudu Talibaniga läbi rääkida ja see verevalamine, mis tõepoolest mõttetu on, lõpetada. Talle vastati, et Ameerika marioneti ja orjaga nad läbi ei räägi, mis tegelikult signaalina tähendab seda, et see rahvas on kapitaalselt lõhki ja see verevalamine ei lõpe seal mitte kunagi, seda võib ainult pikendada. Kas te olete tegelikult seda siseolukorda, arvestades ka usutausta, reaalselt arutanud? Teil on usk kõva, aga millel see põhineb, sellest ma praegu aru ei saa, sest seni ei ole ükski liikumine seda tõestanud, et on usk sellesse, et võõrvägedega rahu tuleb.

Mõneti võiks seda olukorda võrrelda, ehkki detailides on olukord põhimõtteliselt erinev, olukorraga, kui soovite, Balkanil, kui soovite, Iraagis. Balkani etniline vaen, tuhanded, kui mitte kümned tuhanded hilisajal kodudest välja aetud ja tapetud, kujundasid siinsamas Euroopas olukorra, kus ka paljudel oli kadumas usk, et rahumeelne, ilma vägivallata kooseksisteerimine on võimalik, ometi oleme sellele väga lähedal, kui mitte kohale jõudnud. Veel aasta tagasi oli perspektiiv Iraagis positiivse julgeolekuolukorra arenguteks tagasihoidlik, et mitte öelda kehvapoolne. Me teame, mismoodi võeti vastu kriitikaga Ameerika vägede arvulisuse kasvatamine Iraagis. Täna me teame, et see on vilja kandnud. Aga me teame ka seda, et mitte ainult vägede kasvatamine, vaid sellega paralleelselt koos käinud läbirääkimised, rohkem ja vähem avatud, vastavalt vajadusele ja võimalusele, on oluliselt julgeolekuolukorra paranemisele kaasa aidanud. Ma arvan, et retoorilised hõiked sellest, et reeturitega ei räägita läbi või, vastupidi, et kõrilõikajatega ei räägita läbi, kõlbavad küll suurepäraselt poliitilise profiidi lõikamiseks, aga praktiliste konfliktide lahendamisel needsamad retoorikud otsivad alati ka täiendavaid võimalusi leida rahumeelseid lahendusi, sest lõppkokkuvõttes me saame kõik aru, et taliibide mahanottimine ei saa olla ei eesmärk ega lahendus. Ühel hetkel lepitakse kokku niikuinii. Ja kui rahvusvaheline avalikkus saab sellele leppimisele kaasa aidata, siis minu meelest lasub tal moraalne kohustus seda teha. Ja kui meie alternatiiviks on diktaator, kes jõuga kehtestab oma eetilistele printsiipidele tugineva korra, ja me teame, et diktaatorid on suutnud seda teha maakera eri piirkondades ka varem, siis on mul ometigi õigustatud küsimus, kas see hind, kaasa arvatud inimelud, on siiski see lahendus, mida Eesti Vabariik peaks toetama.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole.

Tänan teid!

Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 9. oktoobri istungil. Istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja härra Riho Rõngelep ja rahvusvahelise õiguse büroo nõunik härra Erki Kodar.
Riigikaitsekomisjonis leidsid toetust taotlus suurendada Eesti kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri Afganistanis kuni 170 kaitseväelaseni ning selle eelnõuga lisanduv võimalus kaitseväelaste korrektseks rotatsiooniks ja missiooni järjepidevuse tagamiseks rotatsiooni perioodil ühe kuu jooksul suurendada kaitseväelaste ülempiiri 340-ni.
Juhin tähelepanu väikesele tehnilisele ebatäpsusele eelnõu seletuskirjas. Nimelt, ÜRO Julgeolekunõukogu viimane Afganistani kohta käiv resolutsioon on nr 1833, vastu võetud 22. septembril 2008. See on välja jäänud.
Eelnõu tavapärasemast veidi kiirema edasise menetluse ettepanekut, mille me esitame, tingib asjaolu, et Eesti üksuse roteerumine Afganistanis on otseselt sõltuvuses teise NATO liikmesriigi logistikast. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1 ja vastavalt riigikaitsekomisjoni s.a 9. oktoobri istungi otsusele, esitas riigikaitsekomisjon eelnõu algataja nõusolekul eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Arutuse all oleva eelnõu tekst muudetud kujul on teile välja jagatud. Muudatused on nii täpsustava kui ka normitehnilise iseloomuga. Täpsustatud on eelnõu pealkirja, arvestades Riigikogu vastavate otsuste senist tava, ja ühtlasi on viidud eelnõu punktid 1 ja 2 omavahel kooskõlla. Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 9. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu viienda töönädala päevakorda kolmapäevaks, s.a 15. oktoobriks ehk tänaseks. Eelnõu algataja ettekandja on kaitseminister Jaak Aaviksoo, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon teha Riigikogule ettepaneku käesoleva seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. oktoober kell 10.30. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon, et juhul kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, teha Riigikogule ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks ja vastuvõtmiseks Riigikogu 22. oktoobri istungi päevakorda. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsioon toetab Afganistani missiooni pikendamist aasta võrra ning peab otstarbekaks missioonil osalevate kaitseväelaste arvu suurendamist ning võimaluse andmist kahe rotatsiooni vahetumisel läbi viia väljaõpe teenistuskohas. Meie toetus põhineb esiteks sellel, et missiooni pikendamiseks on selge õiguslik alus. 22. septembril s.a pikendas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1833 aasta võrra NATO Afganistani-missiooni ehk ISAF-i mandaate. NATO jaoks on Afganistan olulise tähtsusega missioon. Ärgem unustagem, et see on esimene operatsioon, mis järgnes NATO artikli 5 rakendamisele. Täna on olukord, pehmelt öeldes, murettekitav. Budapestis toimunud kaitseministrite kohtumiselt avalikkusesse jõudnud sõnumid kui ka mitme NATO kindrali väljaütlemised viitavad sellele, et järgmine aasta Afganistanis võib olla raskem kui senised. Oma osa mängivad kindlasti planeeritud presidendivalimised ja ka plaanitavad parlamendivalimised Afganistanis, samuti ülipingeline situatsioon naaberriigis Pakistanis.
Võrreldes Iraagiga ja Iraagi valitsusega on Kabuli keskvalitsus väga nõrk, tema võim on hõimupiirkondades pea olematu. Erakordne on ka suuri raskusi põhjustav kontrollimatu maa-ala Afganistani ja Pakistani piirialadel. Sealt tuleb peale pidev vool võitlejaid, kes suudavad läbi viia aina keerulisemaid rünnakuid. Kuni NATO vägede osakaal jääb madalaks ning kuni ei suudeta kaasata hõimujuhte, võivad pessimistide sõnad allakäiguspiraalist isetäituvateks ennustusteks saada.
Et mitte olla pessimistlik, kõlab üleskutse lisada vägesid. NATO ei saa endale lubada kaotust. Asi pole mitte ainult tervele regioonile osaks saavast kriisist, vaid ka NATO enda alustaladest. Seetõttu on NATO jaoks Afganistan olnud prioriteediks algusest peale. Praegu me võime pidada aina tõenäolisemaks seda, et USA toob lisatoetust Iraagi arvel ja oma panust tõstavad ka teised NATO liikmesriigid. Möödunud nädalal pikendas ja suurendas kõige pessimistlikum Euroopa Liidu suurriik Saksamaa oma osalust Afganistanis. Eesti puhul on üksuse suurendamine samuti põhjendatud, sest lisandub improviseeritud lõhkeseadeldiste vastane meeskond. Arvestades seda, millised ohud ähvardavad meie kaitseväelasi aina keerulisemaks muutuvate ja vähem metalli sisaldavate lõhkeseadeldiste näol, on selline tugi ülioluline. Kaitseminister ütles täna siin, et Afganistani puhul võib arvestada missiooni kestust veel väga pikaajalisena. Nii nagu Iraagi missiooni puhul, peab tegelikult Eesti valitsusel olema väljumisstrateegia ka Afganistanis. Ära saab minna siis, kui Afganistani võimud on valmis ise oma riigis vastutust võtma ning Afganistani armee on võimeline ise tagama turvalisuse. Siin saavad oluliseks OMLT üksused ehk NATO ISAF-i koolitustiimid, mis õpetavad välja Afganistani enda üksusi. Eesti on seni neist kõrval, kuid samas me panustame tsiviiltoetusesse, mis on samuti väga oluline. Me ju kõik teame, et ainult sõjalisi lahendusi sellele konfliktile ei ole olemas.
Afganistani missiooni puhul ei saa me tähelepanuta jätta meie kaitseväelaste senist ränkrasket tööd, mille põhiraskust kannavad Eesti jalaväekompanii ja jalaväekompanii toetuseks saadetud miinipildujarühm Helmandi provintsis. Eesti kaitseväelased välismissioonidel väärivad meie tunnustust, aga ka praktilist tuge ja seda tuge saame me eelkõige anda ühe teise eelnõuga ehk kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega antakse lisatagatisi neile kaitseväelastele, kes teenistuses olles haigestuvad, saavad haavata või hukkuvad. Tehes otsuse Afganistani missiooni pikendamise kohta, peame me ka neid ränki võimalusi selgelt silmas pidama. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 356 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. oktoobri 2008 kell 10.30. Esimene lugemine on lõpetatud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Seaduse vastuvõtmisega ühineb Eesti Vabariik laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ehk AFS-konventsiooniga. Kuna nimetatud konventsiooni rakendamiseks on vaja muuta Eesti Vabariigi seadusi, eelkõige meresõiduohutuse seadust, siis ühineb Eesti Vabariik konventsiooniga seaduse vastuvõtmisega.
Seaduseelnõuga sätestatakse AFS-konventsiooniga ühinemine. Teiseks määratakse konventsioonis nimetatud teabe valdajad ja esitajad. Kolmandaks nähakse ette AFS-konventsiooni nõuete täitmise üle järelevalvet teostav sihtasutus ja järelevalve teostamise põhimõtted.
See konventsioon jõustus rahvusvaheliselt s.a 17. septembril. AFS‑konventsioon on raamkonventsioon, mis võimaldab kattumisvastate süsteemide keelamist selgesti kindlaksmääratud korra kohaselt. Konventsiooni rakendamise käesoleval etapil keelatakse konventsiooniga järk-järgult laevade kattumisvastastes süsteemides kahjulike tinaorgaaniliste ühendite kasutamine biotsiididena. Vastavat konventsiooni kohaldatakse nii AFS-konventsiooni osalisriikide kui ka kolmandate riikide laevadele, mis sisenevad osalisriigi jurisdiktsiooni all olevasse sadamasse, laevatehasesse või kaldalähedasse terminali. Konventsiooni rikkumise keeldu Eesti õigusaktides eraldi ei sätestata, kuna konventsiooni lisas 1 nimetatud tinaorgaanilisi ühendeid sisaldavate kattumisvastaste süsteemide kasutamise keeld tuleneb otsekohalduvast Euroopa Ühenduse määrusest tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel. Vastavalt konventsioonile on konventsiooniosaliste üks põhilisi kohustusi tagada kontroll tema lipu all või tema volituste alusel tegutsevate laevade üle ja anda nendele laevadele konventsioonikohaseid tunnistusi. Eelnõu §-s 3 on sätestatud sel eesmärgil, et Veeteede Amet teostab konventsiooni artiklis 11 nimetatud järelevalvetoiminguid sadamasse saabuvatel ja sadamast lahkuvatel laevadel ning territoriaalmeres asuvatesse terminalidesse saabuvatel ja nendest lahkuvatel laevadel. Konventsioon sätestab kohustuslikus korras ülevaatuse ja tunnistuste andmise vaid nendel laevadel, mille kogumahtuvus on enam kui 400 registertonni ja mis tegelevad rahvusvaheliste meresõitudega. Need laevad peavad asjaomaste nõuete täitmise tõendamiseks omama AFS-tunnistust. Laevad pikkusega 24 meetrit või enam, kuid kogumahtuvusega alla 400 registertonni peavad omama nn AFS-deklaratsiooni. Deklaratsiooni allkirjastab laevaomanik või tema esindaja. Euroopa Ühenduse määruse kohaselt laieneb AFS-tunnistuse ja AFS-deklaratsiooni nõue ka nendele laevadele, mis rahvusvahelist meresõitu ei teosta. Ülejäänud konventsioonist tulenevad nõuded laienevad ka muudele laevadele.
Konventsiooni ja kõnes oleva Euroopa Ühenduse määruse jõustumiseks kehtestatakse asjakohased sanktsioonid meresõiduohutuse seadusega. Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt saab laevade kattumisvastaste süsteemide alaste rikkumiste eest määrata väärteokaristusena füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 250 000 krooni trahvi. Laevade kattumisvastastest süsteemidest proovide võtmise ja analüüsimise asutus on seni veel määramata. Keskkonnaministeerium on sel eesmärgil ette valmistamas riigihanget. Lisaks eeltoodule sätestab konventsioon nõuded laevalt kahjuliku kattumisvastase süsteemi eemaldamisel tekkivate jäätmete käitlemisele, samuti nõuded konventsiooniosalistele esitatavatele ettepanekutele lisada potentsiaalselt kahjulik kattumisvastane süsteem AFS-konventsiooni reguleerimisalasse. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Hea minister! Miks on eelnõus määratud järelevalvajaks Veeteede Amet, kui üldisemalt pädevaks asutuseks on meil siin rahvusvahelises suhtluses Keskkonnaministeerium? Kas ei oleks ratsionaalsem sisuliselt keskkonnanõuete täitmise mõttes panna järelevalvet tegema Keskkonnainspektsioon?

Aitäh selle küsimuse eest! Vastavalt nendele kokkulepetele, mis enne selle konventsiooni käsitlemist siin Riigikogus on toimunud, on jõutud seisukohale, et Veeteede Amet organina oleks neid ülesandeid täitma mõttekam, siit tulenevalt ka see ettepanek.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme Harri Õunapuu!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu keskkonnakomisjonis menetlemise tulemusena võib ministri jutule lisada paar asja. Seda konventsiooni täidab Eestis Balti Laevaremonditehas, kes lähtub juba oma tegevuses siin püstitatud nõuetest. Kui siit lugeda, et konventsiooniga ei ole seni ühinenud Saksamaa, Soome, Eesti, siis Saksamaa ja Soome ei ole seda teinud praktiliselt samadel põhjustel mis meiegi – lihtsalt ei ole veel jõutud. Need olid paar asja, mis võis komisjonis juurde lisada ja komisjoni otsus oli saata eelnõu esimesele lugemisele siia saali, kus ta praegusel hetkel on, ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 29. oktoober kell 18. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi.
Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 29. oktoober 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle eelnõuga täiendatakse ja muudetakse metsaseadust, keskkonnatasude seadust ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust. Muudatuste eesmärk on viia Riigimetsa Majandamise Keskuse tulude kandmine riigieelarvesse samadele alustele riigi osalusega äriühingutega. Eelnõu kohaselt kinnitab RMK majandusaasta puhaskasumist riigieelarvesse kantava summa Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Taotluse koos RMK nõukogu kinnitatud majandusaasta aruandega esitab rahandusministrile keskkonnaminister. Muudatus võimaldab paindlikumalt riigieelarve vahendeid planeerida ning vajaduse korral suurendatakse RMK kulutusi investeeringuteks ja kasutatakse vahendeid muude tähtsate riiklike eesmärkide täitmiseks. Muudatusest tulenevalt on korrigeeritud ka keskkonnatasude seaduse alusel Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus raha eraldamise aluseid. Riigieelarvesse kantavast RMK puhaskasumi osast eraldatakse Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus kuni 15% keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Lisaks täiendatakse riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust riigitulundusasutusele õiguse andmisega asutada riigi nimel eraõiguslikke juriidilisi isikuid ja osaleda nendes riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse kohaselt. Nimetatud juhtudel esindab riiki eraõigusliku juriidilise isiku osaniku või aktsionäri õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel riigitulundusasutuse nõukogu, kes kannab kõiki riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadusega ministrile pandud kohustusi ja õigusi. Kõnesolev seadusmuudatus on kooskõlas Riigikogu poolt 13. novembril 2002 heaks kiidetud Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2010, millega nähakse muu hulgas ette järgmist: osa RMK seniseid tegevusvaldkondi antakse üle äriühingutele, mis täielikult või enamusotsustusõigusega kuuluvad riigile ja moodustavad metsaseaduse kohaselt koos keskusega kontserni.
Selle punkti juurde tahaks öelda seda, et see seadusmuudatus ei ole sisse viidud mingist abstraktsest soovist, et äkki võiks selline vajadus kunagi tekkida. Siin on täiesti konkreetne ettepanek, mis puudutab AS-i Eesti Metsataim. Nimelt aastal 2001 asutati koos Soome metsafirmaga AS Eesti Metsataim, mis eksisteerib tänase päevani. Ettevõtte majandustegevus on olnud viimastel aastatel edukas. Kasvatatakse metsataimi ette nii Eesti riigimetsade jaoks kui ka Soome vastavate metsade jaoks. Praeguses olukorras, kui Soome-poolne partner on riigitulundusasutus Metsähallitus, oleks ka väga mõttekas Eesti-poolse partnerina näidata seal RMK-d ja panna see aktsiaselts vastavalt toimima. Praegusel hetkel on Eesti-poolne esindaja Keskkonnaministeerium ja üldkoosolek on keskkonnaminister. Palju mõttekam oleks seda tegevust teostada RMK kaudu. Siit ka ettepanek, mis puudutab seda seadusmuudatust.
Üks asi veel. Nende tütarettevõtete asutamise otsust ei langeta mitte RMK juhatus või nõukogu, vaid selle otsuse langetab Vabariigi Valitsus, nagu siit seadusmuudatustest saate välja lugeda, ja asutajaõigusi teostab RMK nõukogu. Aitäh!

Tänan! Ettekandjale on küsimusi. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Hea minister! Meil alles hiljuti oli siin Riigikogus metsaseaduse eelnõu. Miks on Keskkonnaministeerium otsustanud metsaseadust muuta kahe erineva eelnõuga?

Aitäh selle küsimuse eest! Seda otsust, et muuta metsaseadust veel teise seaduseelnõuga, ei langetanud üksinda Keskkonnaministeerium, tegemist on valitsuskabineti ühise otsuse ja seisukohaga, teatavasti tulevad seaduseelnõud Riigikogusse läbi valitsuse otsuse. Ja sel seaduseelnõul on väga tugev seos riigieelarve tasakaaluga ja sellega seonduvate probleemidega.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Hea minister! Mille poolest hakkab RMK pärast selle seaduse jõustumist  erinema mõnest suvalisest riigi äriühingust?

Aitäh selle küsimuse eest! Ta erineb päris selgelt, sest teatavasti RMK-s on tõepoolest majanduslik pool, mis puudutab metsade majandamist, ja teiselt poolt see pool, mis puudutab nn igameheõigust ja avalike huvide rahuldamist, mis teatavasti majanduslikku tulu ei anna, kuid mis on pandud kohustuseks RMK-le ja selle tõttu on ka RMK nõukogul võimalik teatud otsuseid langetada, mis puudutavad just nimelt puhkemajandust ja igameheõiguse teostamist metsas, sest äriühingutes põhimõtteliselt ka ettevõtte nõukogu ei saa langetada otsuseid, mis on ettevõttele majanduslikus mõttes kahjulikud. Kui me vaatame puhtmajanduslikust seisukohast, siis see nn igameheõiguse teostamine ja avaliku huviga tegelemine RMK-s ju mingisugust majanduslikku efekti ei anna. Tegelikult on päris otseses mõttes, kui rahanduslikust seisukohast vaadata, puhas kulu.

Villu Reiljan, palun!

Aitäh! Härra minister! Te rääkisite läbipaistvuse suurendamisest ja siit on näha läbipaistvalt, et teie soov RMK rahakotile ligi pääseda on ilmne ja valitsus on teid teatavasti tanki pannud. Aga ma tahaksin küsida otseselt, kas RMK nõukogu on juba  võtnud vastu otsuse majandusaasta aruandest lähtuvalt anda kasumist 680 miljonit riigieelarvesse. Või ta annab?

Aitäh! Nii palju, kui mina oskan kalendrisse vaadata, käesoleva aasta majandusaasta aruande kinnitamine tuleb järgmisel aastal. Ja vastavad otsused langetatakse siis.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Tänan ausa ülestunnistamise eest, et see eelnõu on seotud järgmise aasta, 2009. aasta eelarve tulupoole tasakaalustamisega. Kui käesoleval aastal on 200 miljonit planeeritud tulu, siis järgmisel aastal on üle 600 miljoni planeeritud eelarvesse tulu, mis tuleks võtta RMK-st. Aga praegune seadus seda ei luba. Minu küsimus on: kui palju see eelnõu ja raha eraldamine juba järgmiseks aastaks RMK rahakotist takistab metsanduse arengukava täitmist?

Ma tänan! See ei takista selle arengukava täitmist. See, et erakorraliselt on väljavõetav omanikutulu sellest asutusest nii suur, tuleneb eelmiste perioodide jaotamata kasumist. RMK-le jäävad majandustegevuseks vahendid alles, seda on kalkuleeritud ja see, et RMK igapäevased ülesanded saavad täidetud, on päris kindel.

Villu Reiljan, palun!

Aitäh! Seda kümne aastaga korjatud raha asja ma oma sõnavõtus natuke lahkan, aga ma tahaksin küsida, et see oleks tegelikult läbipaistev ja üheselt arusaadav. Te ütlete, et nüüd antakse Keskkonnainvesteeringute Keskusele kuni 15% ülekantavast tulust. Kas see on 0, 1, 2 või 14,5 või 14,2 protsenti – kus see läbipaistvus täpselt on, et mina kui Riigikogu liige ka sellest aru saaksin, mis siin läbi paistab?

Aitäh! Seda, milline see osa saab täpselt olema, otsustab igal aastal Vabariigi Valitsus sõltuvalt tegelikust olukorrast ning täpselt niisama selge ja läbipaistev see ongi. Vabariigi Valitsuse otsused on tavapäraselt avalikud ja kõigile kättesaadavad.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Kas pärast seda, kui Vabariigi Valitsus selle otsuse langetab, RMK-le ka avalike ülesannete täitmiseks, sealhulgas nende avalike ülesannete, mida te ise soovite looduskaitse reformiga juurde anda, veel raha alles jääb?

Aitäh! Ka nendeks jätkub seal vahendeid. Siis need vahendid tuleb planeerida. Teatavasti kõik tegevused, mis on ette nähtud vastavalt tegevuskavale, vastavalt planeeritud tegevustele, toimuvad enne seda, kui arvutatakse välja vastava perioodi majandusaasta tulem.

Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Praegusel hetkel on Riigimetsa Majandamise Keskusega selge pilt, ta on riigitulundusasutus ja riigil on väga selged hoovad ja võimalused seda Riigimetsa Majandamise Keskust juhtida. Aga kas me selliste juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise kaudu ei loo mitte võimalust RMK-d hiilivalt erastada ja ühel hetkel võib meid tabada tõesti suur üllatus, kui me ise enam ei olegi Eesti riigimetsa peremehed ja ühel hetkel ei ole ka riigil võimalust enam nii suurt kasumit RMK-st välja võtta?

Tänan küsimuse eest! Nagu ma enne sissejuhatavas sõnavõtus rääkisin, tuleneb ettepanek seadusmuudatus sellisel kujul teha konkreetselt ühest asutusest, nimelt AS-ist Eesti Metsataim, mis oleks vajalik lülitada RMK tegevussfääri, aga teisest küljest, nagu ma ütlesin, vastavat tütarettevõtte asutamise otsust ei langeta mitte RMK juhatus ega nõukogu, vaid Vabariigi Valitsus ja mitte keegi teine. Nii et selle protseduuri kaudu peaks olema tagatud, et mingisugust hiilivat erastamist ei saa toimuma.

Tänan, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjonis arutati seaduseelnõu 350 7. oktoobril.  Keskkonnaministeeriumist olid seda eelnõu tutvustama kutsutud looduskaitse ja metsanduse asekantsler Jaanus Kala ja õigusosakonna jurist Merike Laidvee. Sellest, millest seaduseelnõu räägib, tegi keskkonnaminister siin juba kokkuvõtte. Keskkonnakomisjonis esitati küsimusi, et suuremat selgust saada. Esitati enam-vähem analoogseid küsimusi, mis siin saalis on hetkel kõlanud. Näiteks, kuidas liiguvad rahad, kui teostub see reform või muudatused Keskkonnaministeeriumi haldusalas ja Riigimetsa Majandamise Keskus hakkab töid korraldama. Selle kohta ütles asekantsler, et RMK nõukogu teeb ettepaneku, milline on looduskaitsetööde maht ja milline on riigieelarvele laekuv eraldis. Komisjoni liige Villu Reiljan küsis, mis lugu selle läbipaistvusega on, et praegu ju tegelikult on olukord väga läbipaistev ja kriteeriumivabalt plaanitakse valitsusse või siis riigieelarvesse raha võtta. Selle kohta oli vastus, et protsess on ju täiesti läbipaistev, aga uus, kus Riigimetsa Majandamise Keskusest liigub see asi keskkonnaministrini ja sealt saab rahandusministri kaudu Vabariigi Valitsuse otsuseks. Küsiti ka, kui suur on raha maht, mis praegu riigieelarvesse laekub. Suurusjärk on 170–180 miljonit krooni. Villu Reiljan küsis ka, mis on tütarde mõte. Meil puudus hetkel värske tütre isa Mart Jüssi, aga see ei käinud ilmselt Mardi tütre kohta. Küsimuse mõte oli ikkagi see, miks tahetakse teha tütarettevõte. Ka siin oli vastus tegelikult seesama, et arendada edasi taimekasvatuse osa, ja see ei saa toimuda niisama, erastamine kui selline, mida kardetakse, vaid ikka Vabariigi Valitsus peab siin oma käe alla panema, kui tal selline halb plaan on. Samuti oli küsimus selle kohta, et praegu ju on erakapital juba metsakasvatuses kasutusel – seesama AS-i Eesti Metsataim näide. Ka siin oli vastus, et kui seda otsustab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu, siis läheb asi paindlikumaks. Sellised olid küsimused ja vastused keskkonnakomisjonis.
Pärast nende ärakuulamist otsustati komisjonis saata seaduseelnõu esimesele lugemisele täna, ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoober kell 18. Selle poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu 0 ja 1 jäi erapooletuks.
Mis puudutab veel siin saalis juba kõlanud küsimust, et metsaseaduse eelnõu on meil menetluses ja nüüd tuleb teine metsaseaduse muudatuste eelnõu, siis printsiibis ma komisjoni esimehena isegi ei välistaks, et need eelnõud saab kokku panna, sest muudatusettepanekud metsaseaduse kohta on laekunud, nad tuleb ära menetleda. Ega seal mingit imet ju ei ole, kas ettepanekud saavad heaks kiidetud või mitte ja võib-olla jõuavadki nad üheaegselt siia saali. Nii et ma seda lubada ei saa, aga seda ei peaks ka välistama. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Villu Reiljani!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Alles see oli, kui riigimetsas läbiviidavad reformid kutsusid esile suure protesti, pea 50 000 inimest andsid allkirja riigimetsa kaitseks. Täna tundub, et oht on suurem, kui pealt paistab. Selle organisatsiooni jõuetuks tegemine on tänaseks tõeks saanud ja faktid, mis me riigimetsa puhul näeme, on kahjuks tõepoolest, ütleme niimoodi, suhteliselt võikad, sest mõõdupuuks on saanud ainult raha, ja vaatamata viletsale ilmastikule lõhutakse metsa nii uuendus- kui harvendusraietel, niipalju kui jaksatakse. Praegu on läbipaistvuse suurendamiseks asutud Riigimetsa Majandamise Keskuse säästetud vahendite kallale. Selleks on vaja muidugi seadust muuta. Kas see seadus selleks võimaluse annab või ei anna, seda võib-olla näitab tulevik, aga tahe on ilmne. Praeguses seisus on asi väga üheselt ja läbipaistvalt tehtud, mis seisneb selles, et omal ajal, kui tehti seadus, kus riigimetsa majandamiseks tehti spetsiaalne riigitulundusasutus, Riigimetsa Majandamise Keskus, siis nähti talle ette konkreetsed kohustused riigi ees, mis seisnesid selles, et kuna tol ajal oli 26% tulumaksu, siis sisuliselt nii müüdud kasvava metsa kui puidu pealt tuli see 26% maksta ja vahepeal tuli maksta isegi raie- ja veotööde käibe pealt (selle võttis Riigikogu eelmine koosseis maha), mis tähendab, et 150–200 miljonit läks igal aastal riigieelarvesse. Kuna metsandus on tõepoolest ilmastikuga väga kõvasti seotud, siis Riigimetsa Majandamise Keskus on väga konservatiivselt ja säästlikult majandanud ja deposiiti on kogunenud umbes 700 miljonit, mis on leidnud valitsuse väga tõsist tähelepanu. See 26% jagunes muuseas veel väga läbipaistvalt, 22% sellest läks riigieelarve üldkuludesse ja 4% KIK-i ning see on seadusandja poolt nii täpselt ja läbipaistvalt paika pandud, et enam täpsemalt seda teha ei saa, sest igaüks, kes mõistab protsenti võtta ja seda nende summadega läbi korrutada, mis seal RMK-s liiguvad, saab summa välja rehkendada. Kui tal muidugi aritmeetika ei edene, siis võib tulla väikesi raskusi. Täna räägitakse läbipaistvusest selles kontekstis, et kõigepealt valitsus vaatab, kui palju seda raha on, võtab selle raha ära ja ütleb, et see neile meeldib, sest raha on praegu hädasti vaja. Ütleme niimoodi, et häda on teinud mehed meeletuks. Ja mul on, keskkonnaminister Tamkivi, sinust päris kahju, sind on tanki pandud. See on ikka hirmus tegelikult, kui nii võtta. Et lihtsalt sa pead, ütleme niimoodi, hädadiktaadile alluma ja ühe tubli, järjepideva asutuse kümme aastat kokku korjatud raha sealt ära korjama, et siis auke lappida. Sa pead tulema siia pulti, et rääkida läbipaistvusest. Eks ta ole ikka jama küll. Aga täna ma rääkisin ühe vana metsamehega, kes ütles, et häbiasi pidi olema nagu sisetunne, et sellepärast ei maksaks väga muretseda. Ju on siis nii. Tähendab, täna tahetakse ütelda, et RMK nõukogu on juba 680 miljonit otsustanud tuleva aasta eelarvesse ja see on nii. See on umbes pool RMK käibest. Miks seda raha korjati? Eks seda korjati ikka sellepärast, et metsanduses võib tulla väga tõsiseid turulangusi ja suurt süsteemi ei saa rahapuudusse jätta ega ka laiali saata. Peale selle nõuab riigimets väga palju investeeringuid. Neid on vaja väga palju teha. Nüüd saab sellest murest lahti ja sellele lisaks võetakse ära ka kõik varud ning peale selle pannakse uusi kohustusi peale ja öeldakse, et kõik on väga korras. Sama ebaläbipaistev ja mõistmatu on see kuni 15% määramine KIK-i, see tähendab, et me ei teagi, kui palju tegelikult looduskaitsele raha antakse. Sellise segaduse puhul on meil Rahvaliidus ainult üks ettepanek – see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja ma tahaksin selle paberi  ka üle anda. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Samas on  Riigikogu juhatusele tulnud Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepanek. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon teeb ettepaneku seaduseelnõu 350 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 350 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 22 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 29. oktoober 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud Riigikogu juhataja! Teie ees on elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on viia elektrituruseadus kooskõlla Euroopa Komisjoni otsusega 2007/394/ET, millega muudeti Euroopa Nõukogu direktiivis esitatud elektri- ja gaasihindade andmete kogumise ja esitamise metoodikat, ning seetõttu on vajalik muuta ka sellekohast regulatsiooni meie elektrituruseaduses. Sisulise poole pealt loob see võimaluse, et nii nagu Euroopa Liidu Statistikaamet erinevaid andmeid elektritootjatelt, võrguettevõtetelt kokku kogub, oleksid nad siis esitatud ka Eestis Euroopa Liidu ühtsete vormide kohaselt. Tegemist on selles mõttes suhteliselt tehnilise eelnõuga, aga ometi on meil vaja see muudatus ära teha, et me täidaksime Euroopa Liidus kokkulepitud reegleid. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan, minister! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 6. oktoobril. Istungile oli kutsutud ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes esitas ülevaate eelnõu eesmärkidest. Riigikogu Kantselei juriidilisel osakonnal märkusi eelnõu kohta ei olnud, niisiis otsustati saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 15. oktoobril, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. oktoober kell 12. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 335 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. oktoobri 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! See seaduseelnõu tegeleb kolme küsimusega. Esiteks loob ta õigusliku raamistiku selleks, et on võimalik kasutusele võtta digitaalne tempel. Kui te küsite, mis vahe on digitaalsel templil ja juba nii juriidikas kui ka praktikas kasutusel oleval digitaalsel allkirjal, siis digitaalne tempel võimaldab ennekõike elektrooniliselt suhelda ettevõtetel, asutustel, aga samuti avalik-õiguslike ametite kandjatel nagu notarid, vandetõlgid ja kohtutäiturid. Tehnoloogia on analoogne digitaalallkirjaga, kuid see on mõeldud kasutamiseks lisaks füüsilistele isikutele ka juriidiliste isikute poolt. Digitaalne tempel kinnitab digitaalse templi sertifikaadi omaniku seost dokumendiga ja dokumendi terviklikkust. Digitaalse templi kasutusele toomine võimaldab muuta erinevaid lepingulisi suhteid turvalisemaks ja usaldusväärsemaks ning lihtsustab kliendi poolt võimalikku teenuse kasutamist või kauba ostmist. Olulisemateks digitaalse templi kasutajateks, kui see seadus vastu võetakse, saavad olema kindlasti krediidiasutused, aga ta laiendab ka riigiasutuste, kohtute, notariaadi, kohtutäiturite, arhiivide ja muude registripidajate võimalusi. See on esimene teemade ring.
Teine on see, et eelnõu lisab digitaalallkirja seadusse uue peatüki "Turvaline allkirja andmise vahend". See on peatükk VI¹ ja selle lisamisega võtame Eesti seadusse üle Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta lisas III toodud nõuded.
Kolmas teemade ring puudutab sertifitseerijate registri küsimusi ja täpsustab praegusega võrreldes erinevaid nõudeid, mis on seotud sertifitseerimise ja registri pidamisega. Palun Riigikogu toetust sellele eelnõule! Aitäh!

Minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Hannes Rummu!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu 7. oktoobril. Kohal olid peaaegu kõik komisjoni liikmed, puudus ainult üks kolleeg. Eelnõu tutvustasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning sama ministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna infotehnoloogia arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner. Eelnõu arutelu möödus soojas ja sõbralikus õhkkonnas. Komisjoni liikmed tundsid huvi, et kui varem seadustati digitaalallkirja kasutamine, siis loodeti, et see vähendab kasutatava paberi hulka, paraku ei ole aga nõnda läinud. Siis tunti huvi, kas digitaaltempli seadustamine lahendab selle probleemi,  ning Uuno Vallner andis teada, et lähitulevikus hakkavad ka arhiivid vastu võtma digitaalselt allkirjastatud dokumente ja see probleem laheneb. Arutelust lähtuvalt otsustas komisjon üksmeelselt saata eelnõu esimesele lugemisele ja teha Riigikogu täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Riigikogu juhatusele teeme ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoober kell 18. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Siin täiskogu saalis sõbralikus õhkkonnas on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 29. oktoober 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga nähakse ette 2009. aasta riigieelarvega seotud muudatused tulumaksu, käibemaksu ja riigilõivude osas.
Esiteks tulumaksuseaduse muudatused. 2009. aasta riigieelarve koostamisel on selgunud, et tulumaksukoormuse edasine vähendamine ei ole praegusel hetkel riigile finantsiliselt jõukohane. Seepärast jäetakse tulumaksumäär, mis praegu on 21%, 2009. aastal vähendamata, ja maksuvaba tulu, mis on 27 000 krooni aastas, suurendamata. Samuti kaotatakse võimalus kasutada 2009. aastal täiendavat maksuvaba tulu esimese lapse eest. Maksuvaba tulu saab järgmisel aastal kasutada alates teisest lapsest. Tulumaksumäära vähendamise aasta võrra edasilükkamine suurendab tulumaksu laekumist 2009. aastal 1,045 miljardit krooni. Sellest 825 miljonit krooni moodustab füüsilise isiku tulumaks ja 220 miljonit krooni juriidilise isiku tulumaks. 2010. aastal on selle mõju kokku samuti 1,045 miljardit krooni ja 2011. aastal umbes 1,1 miljardit krooni. Maksuvaba tulu suurendamise aasta võrra edasilükkamine suurendab tulumaksu laekumist 2009. aastal umbes 405 miljonit krooni, samas suurusjärgus siis 2010. ja 2011. aastal. Esimese lapse täiendava maksuvaba tulu ärajätmine 2009. aastal suurendab tulumaksu laekumist 2010. aastal umbes 1,050 miljardi krooni võrra.
Teiseks käibemaksuseaduse muudatused. Selleks et hoida kokku kulusid riigieelarves, vaadati kriitiliselt üle seni kehtiv käibemaksu soodusmäär ja valdkonnad, millele seda rakendati. Soodusmäära soovitakse tõsta 5%-lt 9%-le, sellega säilitatakse ikkagi 50%-line soodustus teatud sektoritele. Vähendatakse valdkondade arvu, millele rakenduks soodusmäär. Vastavalt seaduseelnõule hakatakse 9%-lise käibemaksumääraga maksustama järgmisi valdkondi: raamatud ja töövihikud, ravimid, perioodilised väljaanded ja majutusteenus. 18%-lise käibemaksumääraga hakatakse maksustama ohtlike jäätmete käitlemist, matusetarbeid, etenduse‑ ja kontserdipileteid. Vastavate muudatustega loodetakse suurendada 2009. aasta riigieelarve tulu 401 miljoni krooni võrra.
Kolmandaks riigilõivuseaduse muudatused. Eelnõuga tõstetakse erinevate liiklusregistritoimingute riigilõivumäärasid. Samuti tõstetakse ID-kaardi, viisakutse kinnitamise ja elamisloa taotluse läbivaatamise riigilõivumäärasid. Riigilõivumäärade tõstmisel on lähtutud sellest, et need kataksid toiminguga seotud kulusid. Liiklusregistritoimingute eest võetavate riigilõivumäärade tõstmine vastavalt eelnõus esitatud määradele toob arvestuslikult riigieelarvesse 151,5 miljonit krooni. Välismaalaste seaduse alusel võetavate riigilõivumäärade tõstmine vastavalt eelnõus esitatud määradele toob arvestuslikult riigieelarvesse juurde 24,5 miljonit krooni.
Seaduse jõustumiseks on planeeritud 2009. aasta 1. jaanuar. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Mai Treial, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Eelnõu seletuskirjast ei näe, et oleks lisatud, missugused on seaduse mõjud peredele, ütleme, lastega peredele, töötutele, eakatele ja puuetega inimestele. Kas teil, minister, on niisugused mõjuarvestused olemas? Kui need on, siis palun avaldage need siin, ja kui ei ole, siis ma loodan, et saan need kirjalikult.

Lugupeetud Riigikogu liige! Nende materjalide alusel, mis täna siin minu käsutuses on, ma neid numbreid teile siit puldist öelda ei oska ja kuna rahandusminister on hetkel sõna otseses mõttes lennus, siis me esitame need andmed teile kirjalikult. Ma loodan väga, et need andmed on olemas.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 7. oktoobril ja otsustas lõppkokkuvõttes saata see esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada. Eelnõu on muidugi põnev ja küsimusi oli päris palju. Riigilõivude puhul on mõistagi küsimus, kas need on kulupõhised, ja vastus on alati ju ühesugune, et seda ei ole kunagi võimalik väga täpselt välja arvutada. Aga üldjoontes selliseid suuri lõivude hüppeid, mida ei saaks kuludega põhjendada, ei ole võimalik siin märgata. Selge, et tegemist on eelarveküsimusega, kuid suuri hälbeid komisjon ei leidnud. Muidugi erutasid komisjoni liikmeid käibemaksumäärade muudatused ja sotsiaalsed mõjud, mis nendel muudatustel on. Üldiselt on ju selge, et nende käibemaksusoodustuste puhul on tegemist riigieelarve suure kuluga. Kõiki soodustusi need poliitilised kompromissid ei kaota. Mõned jäävad alles ja eksisteerivad ka kompensatsioonimehhanismid, näiteks ravimite puhul, mis leevendavad probleemi tarbija jaoks. Aga üldiselt ei saa ka öelda, et käibemaks oleks see, mis määraks kauba põhi- või lõpphinna. See on eri kaupadel erinev, kuid üldjoontes on ikkagi nõudlus ja pakkumine see, mis määrab, ja riigi valik on see, kas ta saab sealt lõpphinnast rohkem või vähem osa. Lõppotsus on see, et esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg?

Muudatusettepanekud on küll siin ette nähtud, 29. oktoobriks. Ma palun vabandust!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Mai Treial, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei tea, kas ma sain teist õigesti aru või kuulsin valesti, et te hindasite selle eelnõu puhul sotsiaalseid mõjusid, märkides ära, et sellega suurenevad riigi tulud. Aga ma küsin sõna otseses mõttes, kas te komisjonis tegelikult ka arutasite selle seaduse sotsiaalseid mõjusid või te ei arutanud. Kui arutasite, siis rääkige sellest lähemalt, palun!

Ikka arutasime, aga ega see nüüd liiga keeruline teema ei ole. Mõistagi on teatud mõju kõikidel nende määrade muutustel, aga mõistagi on ka riigieelarvel teistsugune sotsiaalne mõju. Need valusad otsused, need vähesed maksukoormuse tõusud, mis järgmise aasta eelarvega kaasnevad, on ju tehtud tegelikult kõik sotsiaalsete probleemide vähendamiseks. Need kroonid ei lähe ükski kuhugi hundi kurku, kõik lähevad riigi kätte, kes siis lahendab nendega ka sotsiaalseid probleeme. Ei ole saladus, et kontrollarvud, mida sai Sotsiaalministeerium, olid kõige karmimad kõigist. Nii et kõige keerulisem eelarveseis oli just nimelt Sotsiaalministeeriumil. Nendest täiendavatest tuludest, võib öelda, läks põhiosa just nimelt sotsiaalsete probleemide lahendamisele. Ja kindlasti need viisid, kuidas Sotsiaalministeerium oma eelarves need lahendab, on efektiivsemad, kui on maksusoodustuste kaudu lahendamine, kuna maksusoodustustel ei ole otsemõju, vaid eelkõige nõudluse-pakkumise kaudu.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Kas te komisjonis arutasite seda ka, et tegemist on siin, nagu sa ütlesid, eelarveküsimustega, see tähendab eelarveaukude lappimisega, ja et paneks ühe suurema lapi, et ei teeks mitte kolm väikest ja veel pisikesi lapikesi, et tegeleks selle tulumaksupoolega, mis on minu arvates paljude nende hädade põhjus, et teeks seal niisuguse tõsisema otsuse ja lõike ning jätaks need teised asjad rahule? Kas ei olnud sellist arutelu?

Aitäh! Ei olnud jah arutelu lapikeste üle.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab riigilõivumäärade tõstmist. On ära märgitud, et lõivusid tõstetakse sellisel määral, et need kataksid toimingutega seotud kulud. Kas komisjonis oli ka juttu, kuidas nende riigilõivumäärade muutused nüüd toimuvad, kas protsentuaalselt või kordades? Kas lähevad ülespoole? Selge, et on tegemist tõusuga.

Aitäh! Kui uus number on suurem kui eelmine, siis on tegemist tõusuga. Õige tähelepanek! Aga mis täpselt toimingukulu on, sel teemal küll natuke mõtteid vahetati ja jõuti arusaamisele või õieti jõuti taasarusaamisele, et see kulude spekter on väga lai, mida annab ühe toiminguga siduda. Põhimõtteliselt on ju riigiaparaat väga suur ja nende toimingutega seotud kulud on hästi erinevad. Nii et täpselt toimingu omahinda – tegelikult sellist vaieldamatut ei eksisteeri. Lõive tuleb ka korrigeerida ajas.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu teine küsimus puudutab käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 muutust, kus käibemaksumäära tõstetakse 5%-lt 9%-le. Tundub, et see protsenditõus kas haavab või halvab meie elanikkonda kõige rohkem. Kas see on seotud ikkagi eelarvega või on siin Euroopa Liidu teatud nõuded või on lihtsalt koalitsiooni tahe, et täiendavaid tulusid juurde saada praegusesse 2009. aasta eelarvesse?

Aitäh! Üldiselt on tõepoolest tegu sooviga tulusid saada. On tegemist ka Euroopa ühtse käibemaksupoliitika taotlusega neid soodusmäärasid ohjeldada. Need tekitavad turutõrkeid ja on üldise arvamuse kohaselt väga ebaefektiivsed. Mina olen täheldanud, et neid on hakatud tõsiselt toetama. Veel ei ole küll sellist direktiivi muudatust. On keskkonnasõbralikke kaupu, mille puhul poliitilised kompromissid on viinud selleni, aga üldiselt ei peeta neid väga headeks toetusviisideks. Need on hästi huupi rahajagamised.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised.
Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Käsitletavat seaduseelnõu 347 tuleb vaadelda kui eelnõu, mis lapib neid auke järgmise aasta riigieelarves, mida kulude vähendamisega ei suudetud reguleerida. Kuigi seaduseelnõu on otseses sõltuvuses 2009. aasta riigieelarvest, on ta vastupidises toimimises eelarve seletuskirja teooriaga. Viimased aastad on riik maksumäärade iga-aastase vähendamisega loobunud teadlikult ja tahtlikult teatavast osast maksutulust, aga oleks pidanud toimima vastupidiselt. Valitsuse kohustus oli koguda majandustõusu aegadel varusid ja kasutada neid nüüd, mitte veel kord asuma koormama oma saamatusega elanikkonda, kes on niigi pikkadest juhtimisvigadest koormatud. Nüüd, selle seadusmuudatusega maksustatakse käibemaksuga neid teenuseid ja tooteid, mis maksupoliitiliselt veelgi halvendavad majanduskeskkonda. Alates järgmisest aastast otsustas valitsus koolilapsi 1. septembril rahaliselt mitte toetada ja kaotas 450-kroonise koolitoetuse. Menetletava seaduseelnõu jõustumine karistab veel kord iga lapsevanemat, kes läheb lapsele poest lisatarkust juurde tooma. See tähendab, et õppeprogrammivälistele õpikutele, raamatutele ja töövihikutele suurendatakse käibemaksu 5%-lt 9%-le. Selle sättega soovitakse kokku koguda 43 miljonit lisakrooni. Millega kohe üldse ei nõustuks, on käibemaksu tõstmine ravimitele ja puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadetele ja abivahenditele ning sellise abivahendi kasutada andmisele puudega isikule. Olukord on päris häbiväärne! Ajal, kus tarbimiskeskkond on kallimaks läinud ja puudega inimeste toetused on väga väikesed, maksustatakse lisaks kõrgemalt puuetega inimeste toimetulekuks vajaminevaid abivahendeid. Kokku teenitakse selle tõusuga 182 miljonit krooni. Valitsuse poolt päris kindla peale minek tulude suurendamise osas eelarvesse on selle seaduseelnõu sätte osa, kus suurendatakse matusetarvete ja matuseteenuste käibemaksumäära 5%-lt 18%-ni. Miks kindla peale minek? Sellepärast, et nendele kaupadele alternatiivi pole. Kaup ostetakse ja lisandväärtusmaks, mis tõuseb 13%, on riigieelarvesse kindel tulija. Matusetarvete ja -teenuste käibemaksu tõusuga soovitakse teenida 16 miljonit. Majutusteenuste käibemaksu tõus 5%-lt 9%-le seab majutusteenuste pakkujad ja kogu turismisektori olukorda, kus on võimalikud tõsised suuremad hinnatõusud. Pole arvestatud seda, et teenuste pakkumiseks vajalikud vahendid on niigi kallinenud. Teenuste osutajad on kurtnud, kuigi valitsus pole seda kuulda võtnud, et täiendav võimalik hinnatõus lööks meie turismi konkurentsivõimet väga valusalt. Riik võidaks aga sellelt vaid 15 miljonit. Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega teenitakse riigieelarvesse 401 miljonit. Rahandusminister ütles maksumuudatuste debati ajal, et ta peab õigeks automaksu sisseseadmist ja luksuskaupade maksustamist. Tsiteerin: "Olukorras, kus igal aastal registreeritakse kümneid tuhandeid sõidukeid, ja mida võimsam mootor, seda parem, oleks siiski vaja seda valdkonda reguleerida. Seda enam, et autode ostmine suurendab meie väliskaubanduse defitsiiti. Luksuskaupade maks on jätkuvalt aktuaalne ja mina isiklikult pooldan seda. Leian, et ületarbimine tuleb maksustada." Miks rahandusminister selle ideega lõpuni ei läinud, ei tea. Aga see oleks olnud kindlasti hea alternatiiv praegusele. Seda eelnõu Keskerakonna fraktsioon ei toeta. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kuulanud täna neid ettekandjaid, kes püüdsid meile musta valgeks rääkida (ma palun vabandust nende ees!), toon ma sellest välja ühe sellise tõe, millele kunagi juhtis minu tähelepanu nüüdseks siit elust lahkunud suur poliitik, kes ütles nii: "Vilets on see poliitik, kes räägib seda, mida mõtleb ja teab." Sellele mõttele viis mind see käsitlus, kuidas me räägime täna käibemaksu ja eriti riigilõivu suurendamise vajadusest, öeldes, et see tegelikult kõik ongi nii ja nendel alustel, nagu siin eelnõus kirjas on. Ma olin samuti rahanduskomisjoni istungil ja me käsitlesime seda asja pisut sügavamalt ning ka teiste tahkude pealt, seades kahtluse alla nende maksutõusude objektiivsuse ja aluse.
Aga ma alustaksin võib-olla selle seaduse hindamist siiski asja positiivse poole pealt. Sellel on osa, mida opositsioonipoliitikutel ei ole võimalik mitte toetada, ja on väga sügav riigimehelik osa see, et otsustati üheks aastaks peatada tulumaksu alanemine. See annab tulu juurde tõesti üle miljardi. Kuigi ma arvan, et sellel eelnõul oli ka koalitsiooni püsimise hind, ometigi on tegemist riigimeheliku otsusega. Kuid ma kahtlen, kas ühest aastast piisab selleks, et meie eelarve tasakaalus hoida, võib-olla seda riigimehelikkust peaks jätkuma märksa pikemaks ajaks.
Nüüd, mis puudutab ülejäänud kahte osa, ma julgen ka öelda, et see on tegelikult eelarveauke lappiv käsitlusviis igal juhul. Käibemaksu tõstmine 5%-lt 9%-le ja eriti tundlikes valdkondades, mis puudutab sotsiaalministri valitsemisala ja ravimite osa, on see teema, mis väärib tähelepanu ja väärib seda, et inimesed oleksid kaitstud. Ma küsisin sellel rahanduskomisjoni istungil Rahandusministeeriumi esindaja käest, kas seda mõju on uuritud. Tema vastus oli väga lakooniline: pensionid tõusevad märkimisväärsel määral. See oli kogu uurimise sisu. See on õige, et pensionid tõusevad, selles mina ei kahtle, et koalitsioon selle ära teeb, eelarves läheb see ka läbi ja seda me ei tauni. Kuid me ei ole küll kuidagiviisi kindlad, kuidas inimesed sellega hakkama saavad. Ravimeid ja meditsiiniteenuseid kasutavad siiski need inimesed, kellel on reeglina praegu väiksem sissetulek. See puudutab väga suurt gruppi inimesi. Mis puudutab turismi, siis eile ütles üks ärimees välja mõtte, et see käibemaksumuudatus on turismivastane kuritegu. Kas nii radikaalne peaks olema? Ma tuletan meelde ühte asja, mille eest me siin hoiatasime, kui viinaaktsiisi tõsteti. Sellel oli oma tagajärg ja viinaturistid on Riias. Sellel on täpselt samasugune tagajärg, mida kardavad restoraniomanikud, hotelliomanikud. Ta ei ole kaugele ulatuv ega lähe valitsuse väljaöeldud prioriteetidega kooskõlla, väitega, et meie valitsus toetab eksporti. Turism on ekspordi osa, see kindlasti halvendab ekspordi olukorda, mitte ei paranda. Ma ei saa väita, et see on meie tulude otsustav osa, aga igal juhul on ta kõnekas fakt, et teod ja lubadused ei lähe kokku.
Nüüd sellest, mis puudutab riigilõivude osa. Austatud keskkonnaminister! Ma ei tahagi seda küsimust teile esitada sellisel kujul. Sellele peaks vastama rahandusminister. Mina julgen väita vastupidist. See ei ole tekkepõhine, mis puudutab riigilõivu osa. Vastupidi, võtke lahti need numbrid, vaadake, see on nagu kirvega löödud. Tuhat oli, kaks tuhat tuleb. Viissada oli, kaheksasada tuleb. Tähendab, millest me räägime? Kas tõesti ütleme, et kallinemised kogu riigis on läinud nii palju suuremaks, võrreldes majandusega, kui me räägime 10%-lisest inflatsioonist, kui me räägime kallinemisest veel protsentides, mitte kordades? Kindlasti on see maksutulu liik, millega on arvestatud. Kuigi see on 151 miljonit ning ei anna märkimisväärset tulu, aga rahvale riigiga suhtlemise teeb ta ikka märksa kallimaks küll. Jälle küsimus: kas inimesed on suutelised, vanemad inimesed, oma tehinguid teostama sellise raha eest? Igaühel tuleb paratamatult ette, see ei vali, kui palju on sissetulek, põhjus on inimestel tavaliselt üks, miks riigiga tehinguid teha ja riigilõivu maksta. Ma ei pea seda vastutustundeliseks. Tulen tagasi selle põhjenduse juurde, mida ütles rahanduskomisjonis Rahandusministeeriumi esindaja, et ei ole tehtud arvestust, kuidas inimesed hakkama saavad, ja pensionid tõusevad. Ma enne ütlesin, jah, pensionid tõusevad küll. Mina ei tea olevat meil praegu arvestust, kui palju inimese jaoks kõik on kallimaks muutunud, kui suures ulatuses. Ma julgen öelda, et selle pensionitõusu määrast on kallinemised kindlasti kaks korda ja võib-olla rohkem ees. Me peame ju rääkima inimeste toimetulekuvõimest ja mina julgen sügavalt kahelda, et kõik ühtemoodi hakkama saavad. Julgen öelda: need kaks asja on otse väljendades käe rahva taskusse ajamine eelarveaukude lappimiseks. Natuke pahasti öeldud, aga praegu võetakse valitsuse möödalaskmisi maksupoliitikas inimeste taskust. Ma arvan niimoodi, et riigis oleks ükskord aeg maksupoliitilised abinõud üle vaadata ja korda sättida otseste ja kaudsete maksude vahekord, et uuesti tarbimine suureneks ja et ettevõtlusel tekiks huvitatus. Kahjuks need eelnõud, mis on eelarvemenetluses praegu esitatud, seda ei teeni, kuigi ma möönan, et valitsusliidus olid palju radikaalsemad plaanid, kui praegu on nendes seadustes väljendatud. See tähendab, et tänases eelnõus kavandatud abinõud tegelikult jätkavad inflatsiooni. Ka meie ei toeta seda eelnõu, peale selle ühe punkti, millele me vastu ei ole, ja tervitame seda, et riigimehelikkust jätkub. Ma tänan!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Nagu erinevad huvigrupid on majanduskomisjonile seoses n-ö riiklikult olulise tähtsusega majandusküsimuse arutelu ettevalmistamisega Riigikogus  väga selgelt rääkinud, on paanilised maksumuutused suhteliselt kehv tee, eriti arvestades olukorda, kus me praegu räägime vajadusest korraldada majandus ümber hoopis teistsugustele turgudele, hoopis teistsugusele tootmisele ja millele kõigele veel. Selles mõttes, kui rääkida käibemaksu tõstmisest, ka 5%-lt 9%-le, eriti näiteks, kui kõne all on ajakirjandus, mille tulubaas arusaadavalt majanduse jahenedes ju väheneb, mitte ei kasva – see sõnavabadust tagav tulubaas tuleb reklaamikäibest, mille maht väga suure tõenäosusega, arvestades praegusi majandusmuutusi, on pigem vähenemas kui kasvamas –, oleks pigem  põhjust orienteeruda just nimelt sellistele toimingutele, mis muudaksid majandust suunas, et see muutub säästlikumaks, arukamaks, ressurssi ja inimest, inimese aega kokkuhoidvamaks. Selmet rakendada ajakirjandusele 9%-list käibemaksumäära,võiks lahendada ära hoopis teise küsimuse. Nimelt ühekordsete trükiste taaskasutuse küsimuse, mis praegu on majanduse vaatevinklist välja jäänud. See, kui kogu Eestis trükitav ajakirjandus ja reklaammaterjalid suunata taaskasutusse, annaks samuti märkimisväärset majanduskasvu ja mitte vähest. Selle asemel, et tõsta kõikvõimalikke tasusid ja lõive, mõelgem selle peale, kas äkki nende alandamine võiks tekitada majanduses muutusi säästlikkuse suunas, mida me ootame. Kas või näiteks erisoodustustasu ärajätmine sõidukitelt, kui need on näiteks elektrisõidukid või nende energiakulu liikumisühiku kohta on madal, muudaks märkimisväärselt meie sõidukipargi ülesehitust ja sellega väheneks märkimisväärselt meie sõltuvus imporditavatest kütustest. See on otseselt ju selge, et meie kütusesõltuvus, meie energiasõltuvus halvendab meie majanduslikku julgeolekut, meie majanduse konkurentsivõimet ja kes teab mida veel.
Kui me küsime, et kust küll tuleks siis raha sel juhul riigikassasse, kui hakataks makse alandama, tegema mitmesuguseid erisoodustusi, kuigi need erisoodustused muudaksid oluliselt libedamaks ja mugavamaks kõikvõimalike oluliste muutuste läbiviimise ühiskonnas, siis vastus on ju lihtne. Kui me vaatame sedasama põlevkivi kaevandamise mahtu, kui me vaatame seda, kui palju tegelikult põlevkivitööstusse, olgu see siis energia tootmine elektriks või kütuste tootmine põlevkivist, tuleb raha eelkõige üleilmse naftahinna tõusu tõttu, siis ei juhtu, head kolleegid, mitte midagi, kui me tõstaksime põlevkivi kaevandamise tasu kas või viis korda, mis muudaks elektri kodutarbijale kallimaks võib-olla 15, võib-olla 22 senti, kuid selle tulemusena saaks riigikassa märkimisväärselt korvatud rahaga, millest me praegu nii väga puudust tunneme. Kallinevad maavara kasutustasud ei suretaks ettevõtlust mitte välja, nagu sageli väga lihtsal moel öeldakse, vaid vastupidi, nad elavdaksid ettevõtlust, nad elavdaksid tehnoloogia uuendusi ja kõike muud sinna juurde kuuluvat. Täpselt sama moodi ei tekitaks kõrgem elektrihind mitte kodutarbijatel sügavaid sotsiaalseid probleeme, vaid rajaks võimaluse, mismoodi leida põhjuseid ja allikaid, kust märkimisväärselt parandada kodude valgustuse, elektritarbimisseadmete tõhusust. Ehk, head kolleegid, tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmine sellisel moel on rabelemine, rahmeldamine ja see ei vii tulemusteni, mida me tegelikult ootame ja loodame ning mis parandaksid ühiskonna ettevõtlusseisundit ja konkurentsivõimet. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi!

Tänasel arutelul valati palju pisaraid maksumuudatuste sotsiaalsete mõjude pärast ja räägiti päris palju sellest, mida eelnõu ei lahenda – pean silmas viimast ettekandjat. See nimekiri, millega eelnõu ei tegele, on tegelikult palju pikem, aga selle ettelugemine ei ole ilmselt praktiline tema menetlemisel. Tuleb tunnistada, et selle eelnõu sotsiaalsed mõjud ei ole väga suured. Kui ikkagi silmas pidada, et tegemist on riigieelarvesse kogutava rahaga, siis tuleks ära tõestada, et see raha, mis on riigieelarves, on mahavisatud raha. Tegelikult ei ole see mahavisatud raha, see läheb valdavalt Sotsiaalministeeriumi eelarvesse, mille mahtu suurendati viimases etapis üle kahe miljardi, aga siin on tegemist ju mõnesaja miljoniga. Nii et võib öelda, et ta oli killuke sellest puudujäägist, mis oli Sotsiaalministeeriumil seadusega ettenähtud kuludest. Igal juhul võib öelda, et selle raha kasutamine Sotsiaalministeeriumi otsetoetustega on palju efektiivsem, kui tema laialilaotamine maksusoodustuste kaudu. Jätame selle lõivujutu kõrvale, me võime jäädagi vaidlema, kui palju riigi toimingutest sinna omahinda tuleb arvata – näiteks tee, mis viib riigiasutuseni, või katuseremont või majandusministeeriumi mingisugused juhtimiskulud –, see omahinna arvutus on väga loominguline. Kuid käibemaksuerisused on muidugi mõjult väga erinevad. Üldiselt on käibemaks ju neutraalne maks. Selle eesmärk on koguda maksu kaubalt ja teenuselt neutraalselt, ilma diskrimineerimata. Nii nagu võetakse väikelaste kaupadelt ja leivalt ja piimalt ühtemoodi käibemaksu, nii tuleks võtta ka etendustelt, isegi matusetarvetelt ja kõigelt taoliselt, sest see raha kasutamine on ju eesmärgipärane, see ei ole mingi jaanitule jaoks kogumine. Samas, kui juba kord need käibemaksuerisused on populistlikult seadusse kirjutatud, siis jah, nad tekitavad suurt müra ja muret, et kuidas nad ikkagi mõjuvad. Meie, Reformierakonna fraktsioon, oleksime olnud nõus – selle seaduse puhul on ju tegemist poliitilise kompromissiga – jätma sisulistel põhjustel muutmata ravimite ja turismiteenuste käibemaksu. Turismi puhul sellepärast, et Euroopa Liidu reegel on, et eksport on nullmääraga ja kirik keset küla oleks siis mingisugune vahepealne soodusmäär. Ravimite puhul on maksusoodustuse kaudu toetamine erandlikult kontrollitav – ravimi definitsioon, tema turule lubamine, soodusravimite nimekiri, retseptisüsteem, see kõik on see, mis tagab kontrolli selle raha liikumise üle, sellepärast ei oleks olnud väga suurt otsest põhjust ravimi käibemaksu muuta. Aga tõsi ta on, ega kõiki ravimeid ei kasutata ka otstarbekalt, kokku võttes on seegi käibemaksumuudatus oma kasutegurilt tagasihoidlik ja antud juhul seda, mis on tõesti efektiivne osa, haigekassa kompenseerib, see ei jää lihtsalt tarbija või haige kanda. Samas on väga palju selliseid meditsiinitarbeid, millega arenenud riigid ikkagi liialdavad ja mida ei peaks kunstlikult odavamaks tegema. Kokku võttes ei ole mõtet hirmutada nende sotsiaalsete mõjudega, pigem peaks muretsema selle pärast, et halbadel aegadel oleme üldse sunnitud mingisuguseid makse tõstma. Õnneks võib öelda, et selle tõstmise osa kogu eelarvevajadusest on väga tilluke. Me peaksime tegelikult kahetsema neid muudatusi, mis tehti tulumaksuseadusse, sest just raskel aastal oleks tulumaksumäära kärpimine olnud majandusele hea, aga selline oli poliitiline kompromiss ja selle külge ehitati terve maailm. See üks miljard oli koguvajadusest võib-olla kümnendik, aga jutt oli, nagu ta oleks olnud rohkem kui sada protsenti, nii et liiga palju müra tehti selle ümber. Majanduslike mõjude pärast tuleks muretseda, mitte selle pärast, et sotsiaalselt tehakse haiget – ei tehta praegusel juhul. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 29. oktoober 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud Riigikogu! Nagu te mäletate, võeti kevadel vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt äriühinguid hakatakse maksustama aastapõhiselt ja mõnel juhul tuleks aasta sees tasuda tulumaksu avansilisi makseid. Uus kord pidi hakkama kehtima 2009. aastal. Aastapõhine maksustamine tähendaks süsteemi esimestel aastatel aga auku, täpsemalt nihet äriühingu tulumaksu laekumises. Kõige suurem auk tekiks esimesel aastal. Sellepärast otsustas valitsus riigieelarve koostamise käigus muudatuste jõustumise aasta võrra edasi lükata. Nagu me teame, otsustati rahanduskomisjonis kevadised seadusmuudatused kehtetuks tunnistada, niisiis neil mitte jõustuda lasta. Nende hulgas on aga mõningad muudatused, mis tuleks järgmisel aastal siiski ära teha ja selleks ongi koostatud lugemisel olev eelnõu. Viimase poole aasta jooksul on nimelt palju räägitud maksuvõidust, juhul kui äriühing ei maksagi dividende, vaid vähendab selle asemel aktsiakapitali või ostab aktsiaid tagasi. Selle olukorra me seaduseelnõuga kaotame. Ükskõik, kuidas kasumit äriühingust välja võetakse, tuleb äriühingul endal sellelt tulumaks ära maksta. Tulu saaja käest üldjuhul täiendavat maksu ei taheta. Erandiks võib olla olukord, kus äriühingusse on tehtud mitterahaline sissemakse, sest sedakaudu võib tekkida võimalus makse n-ö optimeerida. Kui tegu on ema- ja tütarettevõttega, siis Euroopa Liidu direktiiv keelab võtta maksu nendevahelistelt dividendimaksetelt. See kehtib sellisel juhul, kui emaettevõttel on tütarettevõttes piisavalt suur osalus. Hetkel on selline osalus 15% ja rohkem nii direktiivis kui ka tulumaksuseaduses. Aastast 2009 väheneb see direktiivis 10%-le ja sama tuleb teha ka tulumaksuseadusega. Eelnõu suurendab tulumaksu laekumist 2009. aasta eelarves ligikaudu 1,295 miljardit krooni. Tänan tähelepanu eest!

Kas on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Ministri ülevaade nendest muudatustest oli ammendav. Aga selguse mõttes, et opositsioon hakkaks õiges suunas tulistama, ütlen, et käesoleval juhul me tühistame need muudatused, mis eelmine kord said kõva, karmi kriitika osaliseks, kui peaaegu et ettevõtlust hävitavad. See oleks muutnud kehtiva maksukorra avansiliseks ja tekitanud ja tegelikult ka tekitas vajaduse raamatupidamises ümber orienteeruda, mis on tülikas. Selle muudatusega jätkub vana süsteem, samas peab nüüd tunnistama, et kuna see maksu laekumise ajaline auk kaob ära, siis ettevõtete maksukoormus sellega tõuseb. See kriitika tookord oli natuke ebaõiglane või ühekülgne. Sellele kriitikale tuleme selle muudatusega vastu, kuid uus kriitika on ka alati võimalik. Nüüd makstakse maksu natuke varem. Põhjus, miks me sellele sammule läksime, oli kindlasti eelarveline, aga mitte ainult. Juba eelmise lugemise ajal, ma usun, me vihjasime, et on mõningad kohtulahendid Euroopa Liidus, mis näitavad, et meie kehtiv süsteem tegelikult Euroopa direktiiviga vastuolus ei ole ja lihtsalt see 2002. aasta Euroopa Liiduga liitumise leping surus meile peale oma süsteemi muutmist. Need, nagu hilisemad kohtulahendid on näidanud, olid pigem poliitilised põhjused, miks seda konkreetset punkti suruti. Probleem meie seaduses, mida me siin muudame või kõrvaldame, tegelikult on seesama "maksuvaba" dividendi väljavõtmise võimalus. Selle me siiski paneme nüüd kinni, olulises osas vähemalt. Kindlasti on maksumaksjad alati kavalad, kuid selle kõige suurema maksu optimeerimise või maksu vältimise koha me paneme kinni, samas säilib põhiolemuselt endine maksurežiim. Komisjon arutas seda eelnõu 7. septembril ja leidis, et esimene lugemine tuleks lõpetada ning muudatusettepanekud on rahanduskomisjoni oodatud 29. oktoobril kell 18. Aitäh!

Tänan! Ettekandjale on küsimusi. Taavi Veskimägi, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul oleks küsimus selle kohta, mis tekitas minus veidi hämmingut. Kui me eelmist muudatust siin heaks kiitsime, oli komisjoni ettekandjale teada, et juba olid olemas Euroopa Komisjoni vastavad lahendid, mis oleksid võinud tollal kehtinud süsteemi, mida me siis aastapõhiseks ja avansiliseks muutsime, toetada. Mul oleks küsimus: millal, mis kuupäeval tehti Euroopa Kohtu kaasuse lahend Burda versus Saksamaa?

Aitäh! Seda kuupäeva ma ei tea. Aga enne nende muudatuste sisseviimist, mis me nüüd tühistame, olid olemas eellahendid. Selles suunas olevaid lahendeid oli paar tükki veel, mis olid tõlgendatavad meie kasuks. See on minu praegune teadmine, ma täpset kuupäeva ei suuda teile öelda. Ei maksa pead raputada, nii täpselt oli.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma isegi enne konsulteerisin sinuga. Kas ma saan nüüd õigesti aru, et selle seadusmuudatusega lükatakse avansiliste maksete rakendamine praegu ühe aasta võrra edasi ehk hetkel peaks see siis 1. jaanuaril 2010 ju kehtima hakkama? Või ma saan millestki valesti aru?

Aitäh! Teie, härra küsija, teate seda eelnõu, mis saabus komisjoni, kuid komisjon saatis selle eelnõu saali muudetud kujul ja edasilükkamise asemel tühistab need sätted. Mul vist jäi see alguses mainimata.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskerakond on täpselt samamoodi nagu ilmselt ka kõik teised erakonnad Eestimaal praegu siiralt mures sellepärast, kuidas käib lähematel aegadel meie ettevõtluse käsi. Ettevõtluse käekäik on ju teatavasti ainus võti teel viie rikkama Euroopa riigi hulka, sest mingit teist ja paremat valemit pole meil kusagilt võtta. Vähemalt oma hinges – avalikult ei saa nad seda välja öelda – on suur hulk keskerakondlasi ilmselt ka nõus Reformierakonna väitega, et nad tahaksid elada viie rikkama Euroopa riigi hulgas või ühes viiest rikkamast Euroopa riigist. Seetõttu, kui see avansiliste maksete küsimus on nüüd päevakorralt maha võetud, siis on see selles mõttes üsna positiivne areng ja ta on positiivne areng just selles osas, et seni oleks juhtunud selline lugu, et me oleksime pidanud hakkama arvestama neid avansilisi makseid nagu kõrgkonjunktuurist tulenevalt ehk sellest perioodist, kui ettevõtetel läks tõesti hästi, ja ma arvan, et see oleks olnud ebaõiglane, ning seetõttu on mul siiralt hea meel selle üle, et on üks väheseid küsimusi, milles kõik poliitikud on ühel meelel, et terve ja arenemisvõimeline ettevõtluskeskkond peaks säilima, ja seni tuleb tunnistada, et Eesti ettevõtete maksustamine on olnud väga mõistlik. Ja kui Euroopa suruks meile selles suhtes peale mingeid omi seisukohti, mis sunniksid meid seda progressiivset maksusüsteemi üle vaatama, siis oleks see ääretult kurb ja seetõttu ma arvan, et nii mina isiklikult kui Keskerakond kui iga tervelt mõtlev ning ettevõtlusest aru saav ja ettevõtlust armastav inimene Eestimaal mõistab, et vaatamata väikesele segadusele meie ümber läheb elu Eestimaal selle seaduse valguses ju ainult paremaks. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Taavi Veskimäe! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin sissejuhatuseks kiita rahanduskomisjoni ja kindlasti rahanduskomisjoni esimeest, kes vaatamata küll teatud ebatäpsustele oma kõnes tegi komisjonis põhimõtteliselt väga õige otsuse, et eelnõu, mis Vabariigi Valitsusest Riigikokku tuli, ei jõudnud siia täiskokku, vaid täiskogus on meil juba see eelnõu muudetud kujul, sest ma arvan, et see segadus, mis tegelikult maksukeskkonnas ettevõtte tulumaksu ja ettevõtete tulumaksuga maksustamisel on praegu 1. jaanuarist 2009, kindlasti kasuks ei tule. Kui me räägime siin, võib-olla eriti tänases kontekstis, et me peaksime midagi tegema, et Eesti majanduskeskkonda kuidagi atraktiivsemaks muuta, siis mis majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmisest me räägime, kui tegelikult kaks kuud enne aasta algust ei ole sisuliselt teada, milline ettevõtte tulumaks hakkab 1. jaanuarist 2009 kehtima. Ilmselt ükski ettevõte ei plaani oma tegevust ühe või kahe kuu kaupa, vaid kõik ilmselt vaatavad üsna palju pikemalt ette. Ja kindlasti, kui see eelnõu ei oleks jõudnud mitte tühistamise sättega, vaid edasilükkamise sättega siia täiskogusse, siis kindlasti oleks see segadust süvendanud, mitte vähendanud.
Selle segaduse juures teeb mulle kindlasti muret üldse ka Rahandusministeeriumi suutlikkus tegelikult maksuseadusi ette valmistada. Ma küll vaataksin veidi  kriitilise pilguga – rahandusministrit täna siin ei ole ja keskkonnaminister, kes oli siin rahandusministri ülesannetes, on ka juba lahkunud –, aga mulle teeb Rahandusministeeriumi suutlikkus maksuasjade ettevalmistamisel siirast muret. Selline kolmanda korruse kompetents, mis on aastaid olnud üsna tugev Rahandusministeeriumis, on ikkagi oluliselt nõrgenenud ja ma paneksin selle mõneti selle arvele, mida me nägime ka 2009. aasta riigieelarve koostamise protsessis, kus sisuliselt Rahandusministeerium on paljuski seda suutlikkust, mis tal on aastaid olnud, kaotanud. Ma arvan, et tugev Rahandusministeerium ei ole olnud mitte ainult selline büroopoliitiline asi, vaid tegelikult tugev Rahandusministeerium on Eesti riigis päris palju lollusi ära hoidnud ja päris palju selliseid häid asju suutnud teha ja see ei ole mitte tuginenud sellele, kes on olnud üks või teine konkreetne minister, vaid see on pigem tuginenud sellisele professionaalsele kultuurile ja korporatiivsele identiteedile, mis seal on olnud. Ka seesama Rahandusministeeriumi põhimääruse muutus, mis sai üle-eelmisel nädalal Vabariigi Valitsuse  heakskiidu, ei tee seda asja paremaks. Pigem peaksime riigi finantsjuhtimise juures päris murelikult ka siin Riigikogus vaatama Rahandusministeeriumis toimuvale otsa ja ma arvan, et seesama ettevõtte tulumaksu eelnõuga seonduv segadus on tegelikult üks päris hea näide. Kindlasti ei saa selles mõttes panna nende süüks kuidagi seda, et kevadel – ja siin ma küll toonitan, alles kevadel, sel kevadel, 2008. aasta kevadel – jõuti siia saali sellesama aastapõhise ja avansilise maksustamise süsteemiga, millega oleks võinud ju jõuda siia oluliselt varem, põhinedes mitte n-ö praegu teada olevale Burda kaasusele, mis muutis oluliselt Euroopa Kohtu tõlgendust ja mis võis öelda, et meie praegune süsteem ei ole põhimõtteliselt ema-tütarühingu direktiivi mõttes topeltmaksustamine. Varasem kaasus, millele tuginevalt ka liitumislepingusse sai see kohustus süsteemi muuta sisse kirjutatud, oli ju teada. Ma arvan, et see iseenesest ei olnud sugugi positiivne, et me selleni alles kevadel jõudsime. Iseküsimus on muidugi üldse see, kas tegelikult see süsteem, mis meil praegu de facto kehtib, on pikas vaates kõige efektiivsem. Ma olen olnud selles suhtes ka ise mingitel hetkedel üsna kriitiline, aga ma olen möönnud ja möönan tänagi, et kui maksumaksjate hulgas on väga lai konsensus selles osas, et see praegune süsteem on parim, ja see konsensus on väga selgelt väärtus omaette, ning kui maksumaksjad tahavad maksu maksta, siis see on just kõige olulisemaid tegureid tegelikult maksusüsteemi juures. See on mind üsna selgelt veennud, et praegust süsteemi tuleb hoida, kuna seal taga on maksumaksjate lai konsensus seda süsteemi aktsepteerida olemuslikult ja sellest lähtuvalt ka valmisolek seda maksu maksta. Küll aga arvan ma, et kui me täna teeme selle muudatuse ja jätame süsteemi selliseks, nagu ta on, siis me kindlasti peame selle süsteemi ja üldse maksustamise juurde laiemalt tagasi tulema juba lähiajal. See ei ole tegelikult positiivne selles suhtes, et maksusüsteemi stabiilsus on ka kindlasti väärtus, mida tuleb hoida, aga teisalt on riikidevaheline maksukonkurents päris tõsine ja me peame astuma samme ning ma arvan, et meil on riigi arenguks vaja lisakapitali. Me peame tegema panuse Eesti kapitalile, mis täna ju mõneti hääletab olemasoleva, võib-olla viimase aasta jooksul väljakujunenud mentaliteedi vastu väga paljuski jalgadega, ehk tegelikult läheb ka Eesti kapital Eestist paljuski minema. Värsket raha peale ei tule. Siit ja sealt on kõlanud arusaam, et meil ei ole vaja tegelikult neid, kes Eestis kapitali omavad. Tingimustes, kus pankade kaudu värsket raha peale ei tule, on siis küsimus selles, mis teeb Eesti tegelikult just uute välisotseinvesteeringute jaoks atraktiivseks. Mulle tundub, et tuleb hoida seda, mis on hea, aga ma arvan, et see ei ole praegu piisav. Me peaksime tegelikult minu hinnangul just sellise väga selgelt proportsionaalse maksustamisega edasi minema. Kindlasti on siin määrade ülevaatamise küsimus ja kindlasti on siin muidugi küsimus, kuidas tegelikult proportsionaalse maksustamise süsteemi sees motiveerida, et inimesed rohkem oma sääste aktiivselt majandusse investeeriksid. Nii et toetagem seda eelnõu, aga tulgem maksustamise küsimuste juurde juba lähiajal tagasi. Aitäh!

Tänan! Palun, Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi, sõnavõtt kohalt!

Aitäh! Reformierakonna poolt võtab rahanduskomisjoni esimees komplimendid omaks, aga järgmisel lugemisel õiendab ära süüdistused ettekande ebatäpsuses. Ma väidan, et need ei vasta tõele.

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraadid toetavad selle eelnõu menetlemist ja on kindlasti selle poolt, et maksuseadusi menetleda tulevikuski – lähitulevikus, kaugemas tulevikus, millal iganes, seda tuleb kindlasti teha. Ma siiski tahan öelda, et rahanduskomisjon võttis selle eelnõu valguses Euroopa Kohtu otsuste najal tunduvalt julgema positsiooni, kui seda tegi Vabariigi Valitsus. Ja see on loomulik Riigikogu õigus. Selle jaoks parlamente valitaksegi, et nad seadusi arutaksid ja neile näival kõige paremal moel vastu võtaksid. Küll aga tahaksin ma, et selle eelnõu menetlemist ei segataks ära millegi muuga. Mulle on väga sümpaatsed ambitsioonikad inimesed ja ka nende ambitsioonid on mõistetavad, aga seda ei maksa nii valjuhäälselt alati üle elada. Võib-olla leitakse selleks mingi teine parem koht. Nii et Rahandusministeeriumi põhimäärusega ei ole praegusel juhul mingit seost.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 29. oktoober 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud ametikaaslased! Tänane Riigikogu istung on lõppenud. Jõudu teile teie töös! Ma tänan teid!

Istungi lõpp kell 18.13.