Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu viienda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Väino Linde, palun!

Meeldivat hommikutundi, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu, mis peaks jõustuma 2009. aastal valitava Euroopa Parlamendi koosseisu volituste algusest. Tuleneb see sellest, et juba 2005. aastal võttis Euroopa Parlament vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse, mille kohaselt peaks 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimise järgselt makstama Euroopa Parlamendi liikmetele palka Euroopa Parlamendi eelarvest, mitte enam liikmesriikide eelarvest. Sellest tulenevalt ongi komisjoni ettepanek muuta Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹, mis praegu ütleb, et palga maksmine peaks toimuma Eesti Vabariigi eelarvest. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Lugupeetud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, ühistranspordiseaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab  Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ning kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Karel Rüütli algatatud julgeolekuasutuste seaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Karel Rüütli!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Esitatud eelnõu eesmärk on tõhustada järelevalvet jälitusasutuste ja julgeolekuasutuste tegevuse üle. See eelnõu on üks võimalus, kuidas oleks võimalik põhjalikumalt tsiviilkontrolli teostada.
Elektroonilise side seaduse kohaselt on sideettevõtted kohustatud võimaldama jälitus‑ või julgeolekuasutustele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks. Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine peab toimuma sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist‑ ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat.
Jälitustegevuse seaduse kohaselt kuulab Riigikogu komisjon ära kaitsepolitsei peadirektori, politseipeadirektori ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juhi aruande kohtu luba nõudvate jälitustoimingute teostamisest vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Kaitseväe juhataja, Piirivalveameti peadirektor, Maksu- ja Tolliameti peadirektor ning vangla direktor esitavad asjaomase ministri kaudu Riigikogu komisjonile kirjaliku aruande nende poolt teostatud kohtu luba mittenõudvate jälitustoimingute kohta vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Esitatud aruanded vajavad kontrolli, mida praegu kahjuks ei teostata. Riik kulutab igal aastal maksumaksja raha seadusandja poolt ettenähtud aparatuuri soetamiseks ja iga-aastaseks korrashoiuks. Näiteks eraldati 2005. aastal viis miljonit krooni, 2006. aastal kümme miljonit krooni, 2007. aastal kümme miljonit krooni ja 2008. aastal on planeeritud eraldada 15 miljonit krooni – kokku 40 miljonit krooni. Justiitsminister Rein Lang vastas minu arupärimisele, et 2005. aastal tegi näiteks prokuratuur viis päringut, 2006. aastal neli päringut ja 2007. aastal ühe päringu. Kolme aasta jooksul kokku on neid võimalusi kasutatud ainult kümnel korral. Soetatud seadmed ei ole leidnud kontrolli teostajate poolt piisavalt kasutust. Kindlustunde, et jälitustegevus on seaduslik, peab andma Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ning prokuratuur järjepideva jälitus‑ ja julgeolekuasutuste andmete võrdlemisega operaatorite juures olevate logifailide andmetega.
Seaduse § 36 täiendatakse minu eelnõu järgi lõikega, millega pannakse Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile analoogselt jälitustegevuse kohta sätestatuga kohustus teostada regulaarselt vähemalt kolme kuu tagant ja erakorraliselt laekunud avalduse kontrollimiseks sideoperaatorite juures olevate logifailide läbivaatust.
See, miks ma seda eelnõu siin kaitsen ja miks ma selle eelnõu üldse esitasin, tuleneb ka õiguskantsleri vastusest minu küsimustele, mis ma talle kunagi esitasin seoses tsiviilkontrolli ja logifailide võimalike puudustega. Ma loen ette õiguskantsleri vastuse: "Järelikult, kui leiab kinnitust väide, et mõni sideettevõtja ei ole täitnud elektroonilise side seaduse § 113 lõikest 5 tulenevat sõltumatute logifailide säilimise kohustust ning järelevalveks pädevad riigiasutused ei ole kas üldse teostanud järelevalvet selle kohustuse täitmise üle või on teostanud seda ebapiisavalt ning ei ole hiljem tõendatud rikkumist tuvastanud, saab rääkida põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtte eiramisest." Aitäh!

Ettekandjale on küsimusi. Hannes Astok, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete viimasel ajal esitanud palju arupärimisi ja igasuguseid küsimusi seoses pealtkuulamise ja logifailidega. Ma saan aru, et see teema pakub teile elavat huvi. Täna te ütlesite, et riik kasutab ebaefektiivselt neid seadmeid, mida ettevõtjad on pealtkuulamiseks ja logifailide säilitamiseks soetanud. Riik kulutab selleks palju raha. Samas olete öelnud, et liiga palju kuulatakse pealt. Mida te tahate, kas seda, et riik kuulaks rohkem pealt, või et kuulaks vähem pealt?

Aitäh! Eelnõu eesmärk on see, et eelkõige oleks tagatud tsiviilkontroll. See tähendab, et kõik päringud, mis tehakse, oleksid seaduste järgi tuvastatavad sideoperaatorite juures ja pädevad riigiasutused regulaarselt kontrolliksid neid n‑ö lülitusi ja seda tegevust. See on selle eelnõu peamine eesmärk.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Ma palun vabandust, kui mu küsimus kõlab räigelt! Kuid kui me meenutame kunagist pealtkuulamisskandaali, siis minu teada Keskerakond ei üllitanud mitte mingit sellist poolläbipaistmatu formuleeringuga seadusmuudatust. Kas ma eksin, kui ma arvan, et sellega üritab Rahvaliit vältida teda viimastel aastatel räsinud kahe kaasuse kordumist, kus seda läbipaistmatuse loori tahetakse lihtsalt paksendada?

Ma küsin vastu: kas see, et ma rahvaliitlane olen, tähendab, et ma ei või tsiviilkontrolli teemal ja logifailide teemal üldse sõna võtta, eriti kui me oleme tuvastanud, et meil on selles valdkonnas tõepoolest väga suured probleemid? Riik on kulutanud 40 miljonit selleks, et oleksid olemas need logifailid ja et vastavad asutused nende kaudu kontrolli teostaksid. Ma toon välja, et sellele, mis puudutab seda valdkonda ja logifailide olemasolu, annab hoopis teise varjundi ka Herman Simmi juhtum. Kuidas me saame olla kindlad, et seda turvaauku, mis Eesti riigis on tuvastatud, ei ole näiteks Eesti riigi suhtes vaenulikud isikud ära kasutanud ja kogunud andmeid meie kõigi kohta, sest sideoperaatorite juures olevate logifailide kaudu ei ole meil lihtsalt võimalik seda praegu tuvastada?

Silver Meikar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg ettekandja! Teil on väga huvitav loogika. Teie järeldus on, et kuna neid logifaile on nende aastate jooksul vaid kümnel korral küsitud, siis on jälitusseadmed ebaefektiivsed ja seda raha on kulutatud ebaefektiivselt. Ma tõmban paralleeli, jätkan teie loogikat. Võiks öelda, et kui politsei ei kasuta kumminuia, siis on kumminuia ostmine olnud ebaefektiivne. Kui ta ikka aastas kellelegi kümme korda vastu pead ei anna, siis milleks ma talle kumminuia ostsin? Aga kui teil on huvi nende logifailide vastu, siis te olete kindlasti mõnda logifaili näinud. Kas te kirjeldaksite täpselt, mis on logifailis kirjas? Mida on sealt võimalik välja lugeda ja mida sealt ei ole võimalik välja lugeda?

Ma võin teile ütelda, mis logifailis peab kirjas olema. Logifailis peab kirjas olema, mis toiminguid mis ajal teostati ja kes teostas. See ongi logifaili mõte. Hiljem, kui me tahame kontrollida, näiteks võrrelda kas kohtu lubadega või prokuratuuri lubadega, siis me saame võrrelda, kelle poolt, mis ajal ja miks seda toimingut tehti.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Ma küsin natuke sama asja, mida Raivo Järvi küsis. See on Rahvaliidu jaoks siiski delikaatne teema. Kas teil oli üldse fraktsioonis arutelu, et järsku ei ole viisakas, kui teie sellise algatuse teete? Mitte et see teema ei oleks tõsine, aga väga tihti on ju poliitikas vaja teha ka selles mõttes valikut, kas sobib erakonna probleemile tähelepanu juhtida.

Aitäh! Nagu te nägite, selle eelnõu esitas Karel Rüütli, kes on julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige. Seda eelnõu ei esitanud Rahvaliit. See tähendab, et minul kui selle komisjoni liikmel on väga sügav ja tõsine mure nende probleemide pärast.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma saan eelnevate küsimuste ja vastuste põhjal kindlalt väita, et selle eelnõu esitamine ei ole kuidagi seotud Villu Reiljani kohtuasjaga ja sealsete tunnistuste või tõendite ja muude asjadega. Kas te kinnitate seda ka?

Ei, see ei ole kuidagi seotud nende kohtuasjadega. See on seotud sellega, et ma pean vajalikuks, et tsiviilkontroll Eesti riigis oleks tõhus. Eelkõige on see tingitud sellest, et õiguskantsler juhtis ka tähelepanu sellele, et need probleemid on tõsised ja vajavad lahendamist. Mis mind murelikuks teeb, on lihtsalt see, et praegune valitsus kas ei soovi üldse neid probleeme lahendada või lahendatakse neid ainult osaliselt, aga need küsimused vajavad lahendamist. Sellest on tingitud minu eelnõu esitamine.

Hannes Astok, palun!

Aitäh! Te just ütlesite, et selle eelnõu esitas Karel Rüütli kui komisjoni liige ja mitte kui Rahvaliidu esindaja. Kas sellest võib järeldada, et Rahvaliitu need probleemid ei huvita?

Ma arvan, et need probleemid peaksid huvitama kõiki erakondi, kes on siin saalis esindatud, nendesse probleemidesse ei peaks suhtuma üleolevalt, vaid täie tõsidusega. Sest nagu ma tähelepanu juhtisin, see ei ole seotud ainult Eesti erinevate kriminaalasjadega, vaid ma julgen toonitada, et see on ka rahvusvahelise julgeoleku küsimus, et meil need asjad korda saaksid.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Tegelikult on ju teada, et lisaks n-ö ametlikele kanalitele, kuidas pealt kuulata, inimese kirjavahetust jälgida, on olemas ka terve hulk seadusvastaseid viise, sekkudes kas tarkvaraliselt või riistvaraliselt inimese kommunikatsiooniseadmetesse. Kelle ülesanne seda laadi tegevuse tuvastamine peaks olema, kuidas see peaks toimuma? Kas paljud probleemid ühiskonnas ei pruugi olla tingitud mitte sellest, et just sellist ebaseaduslikku sekkumist inimeste sõnumivahetusse on liialt palju või oletatavalt liialt palju?

Loomulikult on see probleem. Analoogsed olukorrad, kus me oleme tuvastanud tõsiseid probleeme, toovad meie igapäevaellu järjest rohkem juurde paranoiat, kahtlustatakse seda, teist või kolmandat ebaseaduslikus jälitustegevuses jne. Eelnõu eesmärk on eelkõige kinni toppida need mustad augud, mis haigutavad meie seadustes. See, et alates 2005. aastast on kehtinud elektroonilise side seadus, mida, nüüdseks on see tuvastatud, ei ole täidetud, on kõige esimene koht, kust me peaksime algust tegema, need probleemid likvideerima.

Mati Raidma, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea kolleeg! Mul on küsimus selle eelnõu algatamise kohta. Kas komisjonis oldi eri meelt või mille pärast komisjon ei tulnud sellise algatusega välja? Kas olid vastuolud?

Loomulikult arutasin ma seda eelnõu enne komisjonis ja komisjonis töötati välja hulgaliselt ettepanekuid, aga need ettepanekud kahjuks seadusesse ei jõudnud. Sellepärast otsustasin ma oma eelnõuga edasi minna. Ma loodan, et see diskussioon ärgitab kõiki Riigikogu fraktsioone natukene tõsisemalt selle teemaga tegelema ja selle teema peale mõtlema. Ma loodan, et tulevad seaduseelnõud ja ettepanekud, mis saavad kogu Riigikogu koosseisu heakskiidu.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Ma küsin nüüd natuke teise kandi pealt. Kuna selline asi on üllitatud, siis järelikult on teie meelest midagi korrast ära. Kas ma võin sellest järeldada, et teie meelest on teiste demokraatlike riikidega, näiteks kas või Euroopa riikidega võrreldes Eesti rohkem n‑ö pealtkuulamise ja, kuidas öelda, jälgimise riik?

Aitäh! Ma võin öelda, et Eesti riigi probleem on see, et meil ei ole piisavalt efektiivne ja tõhus tsiviilkontrollisüsteem. Nagu põhiseaduskomisjon ka tunnistas, probleem on täiesti selgelt olemas ja vajab võib-olla tõsisemat lähenemist. Aga eks me jääme siis ootama, näiteks kas või põhiseaduskomisjoni algatust selles küsimuses.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Seda teemat on arutatud juba väga pikka aega. See sai alguse 27. märtsil 2008 ja pärast seda on see komisjonis olnud arutelul formaalselt veel neli korda. Üks kord jäi istung ära sellepärast, et ettekandja ei saanud kohale tulla. Enne kui ma kommenteerin mõningaid probleeme, mis komisjonis üles kerkisid, tahan öelda, et Eesti Vabariik ei ole mulle kunagi usaldanud mitte ühtegi saladust ja ma ei tea ka neist mitte ainsatki. Aga praegu, kuulates neid vastuseid siin, intuitsioon ütles, et me oleme väga lähedal sellele piirile, kus me räägime asjadest, millest võib-olla nii avalikult ja lausa mikrofoni rääkima ei peaks. Aga jutt jutuks, mis öeldud, see öeldud.
Põhiseaduskomisjon tundis huvi, mida arvab seadusest riigi peaprokurör. Saime vastuse, kus prokurör nimetas, et see ei ole tema rida, ja tõepoolest ei ole ka. Kuid ta juhtis tähelepanu, et ettepandava täiendava kontrollimehhanismi eesmärk on ebaselge ja, kui seda teemat üldse edasi arutada, siis tuleks paremini sõnastada eesmärgid, miks neid faile kontrollitakse. Näiteks, kui on tegemist võrdluskontrolliga jälitusasutuses ja logifailidega, siis see tähendab väga ressursimahukat tegevust, millega meie komisjon kindlasti hakkama ei saa.
Mis puudutab teisi komisjone, sealhulgas nn kapo komisjoni, siis kui kogu see jutt hästi lihtsalt, ilma detailideta kokku võtta, oli kaks varianti. Variant nr 1. Logifailide majapidamises on midagi korrast ära ja oleks vaja vastu võtta seadus, mille alusel hakatakse logifaile kontrollima. See oli argument ühelt poolt ja see oli ka eelnõu algataja argument. Argument teiselt poolt oli järgmine. Väga väiksearvuline kapo komisjon selle tööga hakkama ei saa, sel lihtsal põhjusel, et neil puudub selleks tehniline personal. Seda esiteks. Teiseks, kui on tahtmine neid logifaile kontrollida, siis seda võib teha mitte ainult kord nelja kuu tagant, vaid kord iga nelja tunni tagant. Kui inimesed leiavad, et neil oma ajaga muud teha ei ole, siis lasku käia. Praegune seadus seda ei keela.
Sellepärast oli meie komisjoni lõplik otsus järgmine. Esiteks. Kuna dispuut on muutunud ühiskondlikuks ja juhib tähelepanu tõepoolest ühele olulisele ja demokraatia seisukohalt kaalukale kitsaskohale, siis tuleb saata eelnõu siia saali. Teiseks. Otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 231 esimesel lugemisel tagasi lükata. Otsus langetati konsensusega. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Villu Reiljan, palun!

Aitäh! Härra Gräzin! Sa oled ju tuntud demokraatia eest võitleja. Kui näiteks presidendivalimiste ajal ühe partei peasekretäri jälitatakse ja teise partei peasekretäri, kes käib näiteks parteile toetust küsimas, ei jälitata, kas siis on demokraatiaga kindlasti kõik korras?

Ei ole. Ma saan aru küll, millest praegu jutt käib. Jutt on kuulsast Watergate'i afäärist, vabariiklaste ja demokraatide pealtkuulamisest. Bob Woodward tegi sellega endale nime. Esiteks kui ajakirjanik. Teisest küljest, vastavad seadusparandused võeti vastu ja president Nixon võeti teatavasti ka kriminaalvastutusele. President Ford amnesteeris. Nii et kui jutt on presidendivalimistest, siis siin me siirdusime USA valdkondadesse, nagu ma aru sain. Eestis selliseid probleeme ei ole.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 231 tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamist.
Panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku eelnõu 231 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 48 Riigikogu liiget, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Riigikogu liikme Karel Rüütli algatatud julgeolekuasutuste seaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu 231 on tagasi lükatud ning langeb menetlusest välja.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikme Toomas Trapido!

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Meie eelnõu on natuke teisest vallast, nimelt räägib ta metsandusest, täpsemalt, metsast teenitud tulust. Meie soov on täiendada tulumaksuseadust, mis praegu annab füüsilisest isikust ettevõtjale võimaluse arvata maha metsamaterjali müügist saadud tulu kuni 45 000 krooni ulatuses. Metsamaterjal on ümarpuit, tõenäoliselt on mõeldud ka kasvavat metsa, kui see võõrandatakse. Meie soov on laiendada seda tulumaksusoodustust näiteks küttepuudele, saematerjalile ja mitmetele muudele metsasaadustele. See elavdaks majandust sel moel, et metsaomanikel oleks suurem motivatsioon müüa küttepuid ja muid oma metsa saadusi ametlikult, mitte mustalt. Praegu küttepuude müük, ka ametlik müük küll suureneb, aga on alust arvata, et väga palju sellest toimub endiselt ametlikke pabereid täitmata. Meie ettepanek aitaks kaasa metsasaaduste käibe legaliseerimisele.
Füüsilisest isikust ettevõtjate hulk, kes metsandusega tegelevad, ei ole Eesti riigiametites päris tuvastatav. Oleme seda küsinud. On olnud huvitav, et täpseid vastuseid ei ole me saanud. Aga ligikaudset hulka võib hinnata. Metsakinnistuid või, täpsemalt, katastriüksusi on ilmselt 40 000 ringis. Ühel omanikul võib olla ka mitu katastriüksust. Praegu kasutab näiteks põllumajandussaaduste tulumaksuvabastust aastas üle 8000 füüsilisest isikust ettevõtja. Kui me eeldame, et umbes samas mahus kasutaksid sedasama tulumaksuvabastust ka FIE‑dest metsaomanikud, siis oleks selle maksumus Eesti riigieelarvele suurusjärgus kümme miljonit krooni. Aga samas eespool mainitud käibe, näiteks küttepuude käibe legaliseerimisest tulenev tulu võib lõppkokkuvõttes olla isegi suurem.
See on lühidalt kõik. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 7. oktoobril ja teeb ettepaneku selle eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada.
Iseenesest ei ole teema uus. Probleem ei ole siin tõepoolest mitte suures koormuses eelarvele, vaid põhimõttes, et Eesti tulumaksusüsteem on rajatud tulumaksuvaba miinimumi tõusule, mis on küll praegu ajutiselt külmutamisel, ja madalatele maksumääradele ning on püütud vältida tululiikidele erandite tegemist. Tõsi, see 45 000‑line erand on 1990. aastatest siin maaparteide ettepanekul sees ja see on näide selle kohta, kui palju probleeme üks erand tekitab. Alati on poliitikuid, kes leiavad, et mõni tululiik kuidagi sarnaneb selle põllumajandusliku tuluga, mille kohta kehtib maksusoodustus. Sellest aastast kehtib see soodustus ka metsamaterjali kohta. Loomulikult on kohe võimalik lisada siia kalandus, minu poolest kaevandamine ja miks mitte siis ka muud metsasaadused. Üldiselt on ikkagi riigi soodustuste andmise põhjendus tulu vähesus, mitte selle tulu liik või tulu saamise viis. Sellepärast me komisjonis ei toetanud sellise erandi laiendamist. Ega eelnõu algatajad ei üritanud ka tõestada, mis eesmärki see täpselt täidab. Meil oli küsimus, kas on tõesti ökoloogiline metsast täiendavalt ressurssi toota ja juhul kui on, mis on siis selle soodustuse efektiivsus. Täna põgusalt sellest küll juttu oli, aga komisjonis mitte.
See oli lühidalt kõik. Ettepanek on esimest lugemist mitte lõpetada, nii arvas 6 komisjoni liiget, vastu oli 3, 1 jäi erapooletuks. Aitäh!

Ettekandjale on küsimusi. Marek Strandberg, palun!

Võrrelda metsasaaduste kättesaamist kaevandamisega või rääkida samasuguse õiguse laienemisest kaevandusele on natuke kohatu, kuna kapitalikulutused on väga erinevad, kui me võrdleme metsasaaduste ja metsa töötlemist ning kaevandamist. Aga majanduses on ka teine oluline alus. Me peame suutma kontrollida, maksustada ja statistiliselt analüüsida majandussisendeid. Paratamatult on kütusekriisi perioodil puit majandussisend. Kas see, et kontrollitakse majandussisendeid ja selle kaudu tegelikult ka just nimelt käibemaksu kaudu riigile tulusid teenitakse ja paremat statistilist ülevaadet saadakse, ei kaalu üles seda n‑ö riski, mille ettekandja tulumaksuküsimuses esitas?

Aitäh! Komisjon ei arvanud küll, et sellised kaalutlused selle üles kaaluvad. Ma püüdsin osutada sellele, et mis tahes erand tekitab uusi erandeid ja paralleele. On väiksemaid paralleele ja on ka suuremaid. Nii nagu põllumajanduse külge joonistasid poliitikud metsanduse, nii joonistate teie metsanduse külge puukoore ja muu sellise. Riigi majanduspoliitika seisukohalt ei ole tingimata mõistlik eelisarendada mingisuguseid selliseid koriluse liike. On tõsi, et maksukorralduslikult või maksu haldamise seisukohalt ei ole need maksud kergesti kogutavad, aga signaalina öelda, et Eesti riigi majanduspoliitika oluline teema on panna inimesi oksi korjama ja puukoort koorima, ei ole mõistlik, arvame meie. Üldiselt püütakse varimajandust ja sellist katmata tsooni vähendada, üks viis selleks on parem maksuhaldamine, selles suunas tegutseb maksuamet. Järjest rohkem selliseid tulusid korjatakse kokku. Teiseks, selle majanduslik tähendus väheneb. Metsast tulu teenida muutub muude tuluvaldkondadega võrreldes järjest raskemaks ja selles mõttes see probleem pigem taandub. Sellist eesmärki ei ole Eesti endale tõesti püstitanud. Mina ei tea ühtegi sellist majanduspoliitilist eesmärki, mis soodustaks korilust.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Hea ettekandja! Millised on need põhimõttelised erinevused ümarpuidu müügi, mis on sellest aastast nimetatud piiris maksuvaba, ja küttepuu müügi vahel? Mis on need põhimõttelised erinevused, mida komisjon tuvastas, mis põhjendavad praeguse olukorra põlistamist, et küttepuud müües on asi täies ulatuses maksustatud, aga ümarpuitu müües on olemas maksuvabastus?

Tänan! Põhimõtteline vahe on tegelikult see, et tululiike tuleb kohelda võrdselt. Edaspidine on subjektiivne. See, et praegu on tehtud see erand põllumajandusele, oli subjektiivne otsus. Võib-olla oli see põhjendatud sellega, et põllumajandus oli 1990. aastatel väga kehvas seisus ja ka raamatupidamise võime põllumajanduses oli vilets. See oli reaalne kaalutlus, talumeestele peeti  täpset kuluarvestust üle jõu käivaks. Aga see lõi pretsedendi, millele liideti see ümarpuiduteema. Ümarpuiduturu olukord on omaette pikk arutelu objekt, tõepoolest, puidu defitsiidi probleemist otsiti väljapääsu. See väljapääs osutus päris riskantseks. See soodustus, mis sattus koalitsioonilepingusse meie ühistel läbirääkimistel, piiritleti suhteliselt väikseks. Edasisi analooge seadusesse tuua ei pea komisjon mõistlikuks.

Valdur Lahtvee, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Oma ettekandes tõite te väga selgelt välja, et komisjon, kui ta kaalus, kas seda eelnõu menetleda või mitte, jõudis seisukohale, lähtudes puhtformalistlikest aspektidest, et see eelnõu tuleb tagasi lükata, kuna see eelnõu kehtestab maksuerisusi ja maksuerisuste tekitamine ei ole praeguse koalitsiooni eesmärk. Lähtuvalt sellest küsin teilt: kas teie komisjoni seisukoht on alati selline, et eelnõude sisu ei kaaluta, vaid arutatakse ainult formalistlikke aspekte?

Tänan! Kui ma teie mõttekäigust õigesti aru sain, siis te eksite. Nii et ma ei kinnita seda eksiseisukohta. Eesti maksupoliitika ja majanduspoliitika pikaajaline hoiak on olnud korilust mitte toetada ja lisamaksusoodustusi mitte välja mõelda. Meid on siin 101. Me võime kõik mõne sellise valdkonna leida. Me peame praeguses eelarvekriisis tunnistama, et üks selle kriisi suuri põhjusi on sellised väikesed sammud, mis seaduste kaudu uuristavad maksusüsteemi auke, samas panevad riigile peale sundkulusid. Tegelikult me otsustame siin vähem kui paarikümne miljardi ulatuses, mis on ka pigem poliitiline sund kui meie vaba valik. Eelarvepoliitika on liiga suurel määral seotud väikeste rumalate sammudega.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Teie mainitud korilustegevuse sisendi väärtus majandusse võib ulatuda poole miljardi kroonini või olla isegi suurem, mis praegusel kehval ajal pole üldse vähetähtis, seda enam, et selle sisendi edasisel kasutusel arusaadavalt makstakse kõikvõimalikud maksud, ennekõike käibemaks. Aga mu küsimus on hoopis teine. Mida ettekandja teab või arvab või tunneb, mis viimasel ajal on rohkem kallinenud, kas puuhalud või ettevõtete aktsiad?

Tänan! Rahanduskomisjon ei ole seda arutanud.

Tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Mul on ettekandjale üks küsimus. Ma saan aru, et komisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata.

Esimest lugemist mitte lõpetada, oleks vist juriidiliselt korrektne öelda. Eksisin, tagasi lükata. Vabandust! Mul on vanast ajast vale termin meeles.

Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Aleksei Lotmani!

Head kolleegid! Me kuulsime nüüd mõnda üsna huvitavat ja võiks öelda, et lausa enneolematut asja. Nimelt seda, et peamine Eesti majandust uuristav ürask on korilus, mille tõttu meil ongi kõik majandusprobleemid, ja just selle koriluse lõplik hävitamine peaks meid viima helgesse tulevikku. Rohelised arvavad natuke teisiti. Rohelised tõepoolest ei arva, et korilus oleks tänapäeva majanduses mingisugune väga oluline tegija, küll aga seda, et selles ulatuses, nagu ta praeguseks on säilinud, on ta igal juhul õigustatud, turumajanduse tingimustes on ta teatud ulatuses säilinud ka praegu ja see on ökoloogiliselt igati säästlik tegevus.
Küsimus ei ole siiski mitte niivõrd metsa kõrvalsaadustes, mis on lihtsalt üks osa metsa majandamisest ja mida ei ole selle tõttu õige väärkohelda, vaid küsimus on eelkõige ja kõige rohkem just sellessamas triviaalses asjas, et kui praegu talumees müüb koolile – oma lähima küla koolile – küttepuid, siis peab ta igal juhul kogu tulu pealt tulumaksu maksma, samas, kui ta müüb paberipuitu kokkuostvale firmale ümarpuitu, saab ta maksuvabastuse. Tekib küsimus, kumb on ökoloogiliselt säästlikum. Ausalt öeldes, kui inimene natukenegi ökoloogiast teab, siis ei ole siin mingit erilist küsimust. Me praeguse maksusüsteemiga tegelikult karistame ökoloogiliselt suhteliselt mõistlikumat tegevust.
Selle tõttu ongi praegu meie ees valik, kas me lähtume väga formaalsetest kaalutlustest, mida meile püüti küll ka sisulisena esitada, või võtame kuulda mõistuse häält, mida praegu meie erakond siin esindab, ja proovime selle pooliku sammu lõpuni ära astuda, mitte ei lähtu sellest, mida komisjon soovitas, vaid menetleme seda eelnõu edasi. Aitäh!

Tänan! Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 270 tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku eelnõu 270 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 39 Riigikogu liiget, vastu 15, erapooletuid on 2. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 270 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 9¹ muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsioon on esitanud Riigikogu menetlusse riigieelarve seaduse § 9¹ lõike 3 muutmise seaduse eelnõu, millega me pakume välja, et Vabariigi Valitsus koostaks riigi eelarvestrateegia ja esitaks selle heakskiitmiseks Riigikogule. Meie ettepaneku kohaselt kuulaks Riigikogu enne otsuse langetamist ära Eesti Panga seisukoha ja Riigikogu langetaks otsuse riigi eelarvestrateegia kohta hiljemalt kuus kuud enne eelarveaasta algust. Selline on meie ettepaneku sisu.
Riigieelarve seadus ütleb, et riigi eelarvestrateegia on aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel. Seaduse mõte on selline, et selles dokumendis kajastuksid kõik eelarve poliitilised põhimõtted, sealhulgas eelarve tasakaal, ülejäägi või puudujäägi põhjendused. Seal peaksid kirjas olema Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid, seal peaksid olema majandusolukorra analüüs, majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos, ja muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Ministeeriumide valitsemisala eelarve projekti lähtealused on seaduse kohaselt teatavasti eelarvestrateegia ja strateegilised arengukavad, mida Riigikogu on hulgaliselt siin saalis kinnitanud. Riigi eelarvestrateegia koostatakse järgmise ja sellele järgneva kolme aasta kohta, mis tagab selle dokumendi järjepidevuse. Eeltoodu tõendab, et selle dokumendi mõte on riigi stabiilse ja eesmärgikindla arengu tagamine, mis arvestab heakskiidetud arenguprogrammidega valitsemisalade kaupa. Ma veel toonitan, et arenguprogrammid on siin saalis vastu võetud ja loetelu järgi, mis meil õnnestus välja võtta, kehtib praegu 17 arenguprogrammi.
Mis aga toimub meil selle dokumendi ümber tegelikult? Võtsin vaevaks ja võrdlesin 2007. aasta eelarve aluseks olnud riigi eelarvestrateegiat selle strateegiaga, mis on praegu menetlusse tulnud, ehk 2009. aasta eelarvestrateegia dokumendiga. 2007. aastaks koostatud dokument, mis võeti vastu 2006. aasta 31. mail, on arvude keeles lahti kirjutatud valitsemisalade kaupa ja prioriteetide loetelu alusel numbrilises väljenduses. Tähendab, eelarvestrateegia vastuvõtmise hetkeks oli Vabariigi Valitsuses valitsemisalade kaupa numbrilises väljenduses kokku lepitud see, millega üks minister saab arvestada ja mida ta peaks eelarvesse sisse kirjutama. Sealt edasi jäi suvekuudeks tehniline töö. 2008. aastal kinnitatud riigi eelarvestrateegia on küll olemas. Rahandusminister väitis siinsamas saalis, et see on seaduse alusel koostatud dokument, kuid ta oli väga üldsõnaline. See koosneb valitsemisalade kaupa prioriteetide kirjeldamisest ja nende lahendamise vajadusest, kuid kevadeks ei andnud see dokument selgeid vastuseid, mida ühel ministril eelarvet koostades käsutada oleks, rahalises väljenduses, ma mõtlen. See tähendab, et Vabariigi Valitsus ei suutnud kevadel hinnata reaalselt kujunevat olukorda majanduses, tulude mahtu, et panna paika optimaalne tulude maht, millele vastavalt seaduse mõtte kohaselt kirjutada lahti riigi eelarvestrateegia. Nii sündis kurikuulus krokodill. Dokument võeti vastu üldsõnalisena. Hakkas tööle vaprate meeste kogu, kes võttis suvekuudeks endale suure vastutuse Vabariigi Valitsuse kevadel tegemata jäänud töö ära teha. 25. septembril eelarve meile tõesti üle anti.
Menetlus näitab, kas need vaidlused, mida krokodill pidas ja mis toimusid valitsuses viimase päevani, ja erimeelsused, mis olid, eelarve menetluses veel peegelduvad või on tõesti lõpuni kokku lepitud. Aga seda me näeme siin saalis lähiajal. Võikski küsida, milline õiguslik tähendus on sellel dokumendil praeguseks kujunenud olukorras. Ma toon ka mõningad andmed, illustreerimaks seda seisu, kuidas on meie tulude mahu ümber käinud lahingud selle aasta sees. Strateegia, mis kinnitati 29. mail, hindas tulude mahuks 99,5 miljardit. Teatavasti korrigeeris lisaeelarve selle aasta tulude mahtu 90,1‑ni. See vahe on hirmuäratav, kui me nüüd järgmise aasta prognoosi võrdleme. 25. augusti tulude prognoosiga nähti tulude mahuks tervikuna ette 91,5 miljardit. Teatavasti esitati meile eelarve mahus 97,8 miljardit. Raske on tõestada, et RES on olnud selle eelarvemahu aluseks. Väga raske on seda tõestada. See vahe, millest ma rääkisin – 99,5 ja 97,8 –, on meie eelarvemahtu arvestades märkimisväärne ehk 1,7 miljardit.
Teine küsimus, mis peaks olema aluseks poliitilisele otsustusele, et Riigikogu peaks nende asjadega tegelema, on nimelt see, et eelnimetatud arenguprogrammid on heaks kiidetud siin saalis Riigikogu otsusega. Seega, kui ühel või teisel põhjusel RES‑is ei ole arvestatud nende täitmisega, siis riigiõiguslikult ei ole küll kõige pädevam otsustustasand, et Vabariigi Valitsus oma otsusega võtaks ühe või teise arengukava kohta seisukoha. Ma näen siin tõsist vastuolu. See on ka üks põhjendus, miks Riigikogu peaks selle dokumendiga tegelema.
Selline on ülevaade riigi eelarvestrateegia ümber toimunust. Ma leian, et see dokument vajab kõrgemat otsustustasandit ja poliitilise otsustuse pinna laiendamist, mida võimaldab Riigikogu otsus. Tuletan meelde, et kevadel peaminister kinnitas siin, et 2008. aasta eelarve võttis vastu Riigikogu. Ma julgen selle ettekande alusel väita, et me olime sellele vastu, eelarve planeerimise protsessis osales enamik Riigikogust, aga mitte kogu Riigikogu, ehk opositsioon oli ka tol ajal sellesse kaasamata.
Eelnõusse on lisatud viide Eesti Panga prognoosile, millel on oma eesmärk. Teatavasti määrati selle aasta eelarve tulude baas kindlaks 7,3%‑lisest majanduskasvust lähtudes. Rahandusministeerium korrigeeris seda kasvu veel detsembris enne kolmandat lugemist 5,2‑le, kevadel tehti uus prognoos ja see langes 3,6‑le. 2009. aasta eelarvet me teeme praegu 2,6 kasvuprotsendist lähtudes, teades, et majandus on juba miinuses. Mis juhtub siis, kui 22. oktoobril Eesti Pank annab meile tervikuna oma seisukoha ja ütleb, et järgmisel aastal majanduskasvu ei ole, vaid tuleb tegemist miinusega? See oht on olemas, Eesti Pank on selle eest korduvalt hoiatanud. Selles prognooside virvarris, milles praegu Rahandusministeeriumi poliitikaga seotud prognoos on sattunud löögi alla, vajaks see asi kindlasti korrigeerimist. Eesti Pangal on ülesanne tagada konservatiivne lähenemine asjale. Ma arvan, et Eesti Pank on riigi institutsioon, kes ei saaks asjast kõrval seista. Tuleb tunnistada, Eesti Pank on olnud  prognooside tegemisel märksa konstruktiivsem ja objektiivsem. Meil ei ole mingit põhjust seda institutsiooni umbusaldada. Meie ettepanek oli ta ära kuulata, mitte teha aluseks, et Eesti Panga prognoosile tuleks tugineda. See väitlus oli siin Riigikogus. Eesti Panga presidendilt sai küsitud, kas Eesti Pank saaks selle kohustuse võtta, ja härra Lipstok mainis, et see võib-olla ei ole päris kooskõlas Euroopa panganõuetega, kui sekkuda sellisel kujul päevapoliitikasse, aga ta ei öelnud sellest lõpuni ka ära. Aga meie eelnõu ettepanek on Eesti Pank ära kuulata, mitte võtta tema prognoosi aluseks. Siis oleksid võrreldavad prognoosid vähemasti sellel ajal olemas.
Ma tahan toonitada, et meie eelnõu on täiesti heatahtlik eelnõu. Me ei kavatse valitsuskoalitsiooni sellega rünnata. Raskel ajal tullakse alati appi olukorda lahendama. Meie ei ole seda meelt, et tuleks selles saalis pingeid ja ebastabiilsust suurendada, mis puudutab 2009. aasta eelarve menetlemist. Tahaks öelda, et koalitsioonil on ka raskel ajal kindlasti kasulik vastutuspinda laiendada, see oleks mõistlik. On küsimusi, mille puhul enam poliitikat ei tehta, vaid mida püütakse ühiselt ära lahendada. Ma arvan, et eelarvekriis on selline küsimus.
Meie tunnetame vastutust selle olukorra ees, mis praegu on tekkinud, ja tuleksime hea meelega menetlusse appi. Selle eelarvega see 2009. aastaks enam võimalik ei ole, kuid hakates menetlema 2010. aasta eelarvet, oleks see kindlasti võimalik. Kui see nii ei lähe ja komisjoni ettepanek on meie eelnõu tagasi lükata, siis ma saan ainult konstateerida, et tundes vastutust selle eest, ei saa me hilisemalt võtta siiski vastutust eelarvestrateegiast tuleneva eelarve aluse eest ehk opositsioon jätkab oma traditsionaalset tegevust, hinnates olukorda, seda, kuidas valitsus käitub. Heameelt teeb see, et Vabariigi Valitsuse seisukoht ei välista selle dokumendi toomist Riigikogusse, küll aga viitab vajadusele muuta olukorda finantsjuhtimises ja kohandada sellele kogu praktika. Tähendab, asi pole lootusetu ja spetsialistid hindavad, et see olekski võib-olla õige otsustustasand. Ma eeldan, et kui Vabariigi Valitsus ise selle dokumendiga siia saali jõuab, siis see ka vastu võetakse. Ma ei ole selle vastu, aga ma pean seda õigeks, et see asi peaks olema niimoodi korraldatud.
Komisjonis oli meil pikk ja ma ütleksin, et asjalik arutelu selle teema ümber, ei olnud irooniat, arutelu oli sisuline, vastupidi eelmisele eelnõule, mida kaitses kolleeg Trapido. Põhiliselt jäi kõlama mõte, et Riigikogu on liiga aeglane mehhanism, reageerimaks kiiretele muutustele majanduses, langusele või tõusule. See peaks olema operatiivsem. Ma ei vaidle sellele vastu, küll aga on ka see õiguslikult lahendatav küsimus. Ma mäletan oma lühikesest Riigikogu liikme praktikast, et on võimalik ka kiiresti mõnda dokumenti menetleda, kui on tarvis. Kindlasti on!
Selline on meie tagasihoidlik soov ja ettepanek. Ma veel kord kordan, et see on vastutust, poliitilist vastutustasandit laiendav. Olulisel määral laiendaks see eelarveprotsessi poliitilist kandepinda, suurendaks meie kui Riigikogu vastutust selles protsessis, aitaks luua stabiilse ja poliitikavabama aluse majandushinnangutele ja eelarve mahule tervikuna, looks selgemad tingimused siin saalis vastu võetud arenguprogrammidele valitsemisalade kaupa. Ma tänan teid tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, Tarmo! Ma üldjoontes ühinen sinu loogikaga. Kui ma ise olin opositsioonis eelmise parlamendikoosseisu ajal, siis ma esitasin sisult vist lausa identse eelnõu, kaitsmaks riigieelarvet tollase valitsuskoalitsiooni sigaduste ja prassimise eest. Toona ma pöördusin ka õiguskantsleri poole. Ta legalistlikku probleemi otseselt ei näinud, aga möönis, et siin on teatud loogika, mille põhjal võib tõesti öelda, et parlament on liigselt võimu loovutanud. See oli eelmise õiguskantsleri arvamus. Aga toona, kui me seda eelnõu menetlesime, oli rahandusministri portfell Rahvaliidu käes ja ma sain valitsuse kooskõlastuskirja või, õigemini, kooskõlastamatuskirja, kus oli see initsiatiiv maapõhja tambitud. Kas olukord on tõesti nii hull, et Saulusest on saanud Paulus?

Mina ei julge endale võtta vastutust selle eest, mis kunagi siin saalis toimus. See minu pädevusse ei ulatu ja minu seisukohtadega ei ühti. Ma kujutan seda protsessi ette niimoodi, et ka praegused koalitsiooniliikmed võivad kas järgmisel või ülejärgmisel aastal olla juba opositsioonis ja kõik kordub. Mingil hetkel peaks mõistuse hääl ütlema, et kui arengukava on Riigikogu otsustuspädevuse dokument, siis õiguskantsleril on jumala õigus: see ongi see tasand, et alamalseisev akt (Vabariigi Valitsuse otsus Riigikogu otsust kindlasti ei ületa) seda muuta ei saaks. Seda saaks teha Riigikogu ise. Siin tuleks kokku leppida. Hea kolleeg! Olid samas olukorras kui mina täna siin. Meil jääb üle lihtsalt ühiselt loota mõistuse võidule selles küsimuses. Midagi muud ei olegi öelda.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu arutelu rahanduskomisjonis oli  lühidalt öeldes järgmine. Nimelt on meil täna kaks eelarve koostamise aluseks olevat dokumenti. Kevadise majandusprognoosi alusel koostatakse strateegia. Selle kiidab valitsus heaks ja peab selle dokumendi alusel hakkama koostama järgmise aasta riigieelarvet. Sügisese majandusprognoosi alusel lihvitakse eelarve viimase täpsuseni ja tuuakse Riigikokku. Kui on stabiilse majanduskasvu aastad, ei ole selles loogikas mingit häda. Kuid teistsugune on olukord siis, kui kevadine majandusprognoos ja sügisene majandusprognoos kipuvad teineteisest väga palju erinema. Teisisõnu, kas või seda aastat näiteks tuues, kevadine prognoos, mille alusel koostati riigi eelarvestrateegiat, oli palju optimistlikum ja see, mille alusel riigieelarve kokku pandi, oli jälle pessimistlikum.
Kui Rahvaliidu eelnõu saaks seaduseks, siis tekiks keerulistel aastatel järgmine probleem. Kui Riigikogus heakskiidetav riigi eelarvestrateegia on korralik, hästi täpne dokument ja majanduses olukord kiiresti muutub, siis Vabariigi Valitsusel oleksid käed seotud. Ta näeb, et olukord on teistsugune, tulusid nii palju ei laeku või, vastupidi, majandusel läheb hoopis palju paremini, ja tekib küsimus, kuidas ta seda riigieelarvet sügiseni koostab, kui Riigikogu pool aastat enne järgmist eelarveaastat on väga põhjaliku strateegia heaks kiitnud. Valitsus teeb eelarvet ja teab juba, et strateegiat on vaja muuta. Ta saab seda muuta siis, kui Riigikogu uuesti kokku tuleb. Mida ta niikaua teeb? Kas ta tohibki midagi muud teha? Teisisõnu, tekib oht, et see dokument, mis valitsus strateegia näol Riigikokku esitab, ei ole niivõrd tugev, niivõrd konkreetne ja niivõrd hea alus riigieelarve koostamiseks. Riigikokku tuuakse selline ilus jutustus järgmisest aastast, mille alusel hakatakse riigieelarvet koostama. Aga sellist strateegiat eelarve tegemiseks kindlasti vaja ei ole.
Seetõttu, väga praktilistel põhjustel otsustas rahanduskomisjon saata selle eelnõu tagasi sinna, kust see tuli, ehk 6 liiget olid selle eelnõu vastu ja 3 liiget olid poolt.
Ma usun, veel omalt poolt lisades, vaadates silma komisjoni esimehele, kes mulle märkusi teeb, et ma ka omalt poolt midagi lisan, et meie Riigikogu liikmetena peaksime kindlasti aru saama sellest, et riigieelarve koostamisel tuleb kuskil piir ette. Kui me jälgime kas või meie meediat, siis seal nõutakse järgmise aasta riigieelarve tulude poole pealt järelduste tegemist. Vaat et igapäevaselt tuleks neid asju ümber vaadata. Me peame aru saama, et see ei ole tavaliselt võimalik ja kuskil tuleb ette piir, millal riik peab ära otsustama, millised tema järgmise aasta tulud olla võivad.
Aga eelnõu autoritele tuleb loomulikult öelda, et suur kiitus teile, sest ainuke inimene, kes teadis, et Lehman Brothers põhja läheb ja et Ameerika Ühendriikide valitsus seda panka ei aita, oli Aivar Sõerd. Aga tema viga oli see, et ta jättis teistele Eestis selle ütlemata. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Küsin selleks, et asi oleks hästi selge ja ühemõtteliselt arusaadav. Eelnõu esitaja ettekandest käis läbi see loogika eelnõu argumenteerimiseks ja põhjendamiseks, et eelarvestrateegia on sama formaati asi nagu need pikaajalised arengukavad, mis kuuluvad Riigikogus kinnitamisele. Kuidas sa hindad sellist analoogiat, kas see on sinu arust pädev?

Ka pikaajaliste arengukavade koha pealt on meil olnud kaks praktikat. Ühed arengukavad kiidetakse heaks Riigikogus ja on ka arengukavad, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuses. Kindlasti võiks riigistrateegiliselt olla ja peaks olema ka eelarvedokumentide ja nende pikaajaliste arengukavade omavaheline vastavus kuidagi parem. Siin ühinen ma kriitikutega. Olen ise kaua uurinud ja ka kritiseerinud seda teemat, et strateegiline eelarvedokument ja riigi pikaajalised arengukavad ei pruugi alati kokku minna. Viga ei pea olema ainult eelarvestrateegias, viga võib olla ka nendes arengukavades, neid ei taheta muuta. Selles mõttes, riigieelarve koostamise praktilise poole pealt tuleb siiski hinnata seda, et riigi eelarvestrateegia jääb kevadise majandusprognoosi alusel koostatavaks, valitsuse poolt heakskiidetavaks dokumendiks, sügisene prognoos paneb järgmise aasta riigieelarve selle hetke tarkuse alusel võimalikult täpselt paika ja selle alusel koostatakse ka eelarve. Selles mõttes oli komisjoni enamus veendunud, et valitsusel peab olema siin võimalus koostada eelarvet oma parima äranägemise järgi, muidu see kriitika, et eelarve ei vasta prognoosidele, on veelgi tugevam kui praegu.

Marek Strandberg, palun!

Ettekandja mainis ühte teadjameest Aivar Sõerdit, kes lihtsalt ei olevat olnud sedavõrd sõnakas, et rääkida talle teada olevast kriisist. Samuti mainis ettekandja üht teist asja, et Ameerika Ühendriikide valitsuski ei teadnud mingisugusest kriisist. Kas sellest võib aru saada ja kas te olete seda arutanud, et rahanduskomisjoni jaoks on siis ainus n‑ö teabeallikas Ameerika Ühendriikide valitsus, kellele te kõikvõimalike majandusprognooside puhul viitate, või äkki oskate lugeda ette neid allikaid, kust tuleb teadmine majanduse võimalike riskide kohta?

Aitäh! Ei, see ei ole rahanduskomisjoni teadmine. Tõin selle lihtsalt näitena kui loomuliku osa opositsiooni poliitikast, kellel on alati kriitikavabadus valitsuse suhtes olemas. See oli mõeldud pigem komplimendina, mitte mingil juhul laitusena. Selles mõttes on opositsioonil oma õigused olemas. Rahanduskomisjon teab täpselt, et Eesti Vabariigi eelarve koostamise aluseks on see majandusprognoos, mille koostab Rahandusministeerium ja mis valmib augusti lõpul. Rohkem kuupäevi ja aega ei ole kellelegi antud, et seda asja veelgi täpsustada.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Auväärt ettekandja! Kas me tõepoolest hakkame siin hääletama komisjoni ettepanekut saata eelnõu tagasi sinna, kust ta tuli? Või mida me täpsemalt siin hääletama hakkame?

Komisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Tarmo Mänd, palun!

Tänan, härra juhataja! Mingil moel ei tahaks kolleegiga rahanduskomisjonist siin vaidlema hakata, aga sinu viide Aivar Sõerdile nõuab küll korrigeerimist selles osas, et Aivar Sõerdi valitsemisajal esitati riigieelarve strateegilised dokumendid kõik seaduse mõtte kohaselt korrektselt. Mis puudutab seda, mida ta teadis ja mida ta ei teadnud, siis ma tahan juhtida tähelepanu, et kui ta võib-olla jättis Ivari Padarile need asjad teatamata, mida ta teadis, siis praegu on vastutusala hoopis teine, seda ei tohiks unustada. Ma tahan teada, milles me Aivar Sõerdit peame süüdistama?

Oi, ei! Ma ei ole Aivar Sõerdit küll milleski süüdistanud! Ma ei süüdistanud teda isegi siis, kui ta rahandusminister oli. Pidevalt kiitsin.

Peep Aru, palun!

Aitäh! Kui me juba tulime nii huvitava ajajärgu juurde, kui rahandusminister oli lugupeetud Aivar Sõerd, kes oma tööga kindlasti väga hästi hakkama sai, siis need dokumendid olid kindlasti tehtud väga korrektselt. Aga kas need dokumendid olid tehtud ka väga täpselt? Minu mäletamist mööda oli sellel perioodil igal aastal riigieelarves väga suur ülejääk ja tunduvalt suurem, kui seda planeeriti.

Jah, oli küll nii. Kui kellelgi on tõesti huvi riigi eelarvestrateegiate vastu, siis need on kättesaadavad sellest ajast saati, kui neid koostama hakati. Meil on olnud aastaid, kui valitsus püüdles suurema täpsuse poole, ja on olnud ka aastaid, kui valitsus pidi leppima väiksema täpsusastmega. Muuseas, mälu järgi öeldes, vist kõik siin saalis viibijad peale austatud uustulnukate roheliste on suutnud sellel ajal valitsuses olla ja neid rohkem või vähem täpseid riigi eelarvestrateegiaid heaks kiita. See täpsusaste on sõltunud tõesti pigem aastast. Varasematel aastatel on tõesti olnud pidev probleem, ka siis, kui riigieelarvet on Riigikogus arutama hakatud, et võib-olla riigi tulud tulevadki hoopis suuremad, selle üle on siin eelarve puhul vaieldud. Sellel aastal hakkab ilmselt olema vastupidi.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Sellest täpsusest ja detailsusest riigi eelarvestrateegias rääkisid sa väga kenasti. Aga tegelikult on ju täiesti selge, et 2005., 2006., 2007., isegi 2008. aastal läks riigi eelarvestrateegia järjest paremaks ja täpsemaks. Mis siis nüüd juhtus? Sellel kevadel muutus see lihtsalt muinasjutuks ehk seal on ainult jutt ja numbreid praktiliselt ei ole. Kuidas sa seda hindad, kuidas riik oma strateegiliste eesmärkidega edasi läheb?

See väljub nüüd küll eelnõu raamidest, kuigi ääre peal on. Pean ütlema, et ega seal ei ole ainult jutt, seal on ka numbreid. Ma arvan, et selles olukorras, kus valitsus pidi langetama eelarvestrateegia kohta otsuseid, ja vaatas ka ise, et need prognoosid, mille alusel otsuseid teha, võivad olla liiga optimistlikud, oligi praktilisem ja õigem võtta see strateegia vastu sellisena, nagu võeti. See tegi valitsuse ja Rahandusministeeriumi elu sügisel kiiremaks ja kibedamaks. Kõik said aru, et see eelarve koostamist lihtsamaks ei tee, aga selles olukorras oli ilmselt väga praktiline nii käituda.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Mõningad küsimused kisuvad minu meelest seda arutelu veidikene  metsa. Selle loogika, et parlamendis kinnitatav strateegia võiks olla kuidagi täpsem või lihvitum või selle kompetentsuse määr kõrgem, poolt ja vastu võib ilmselt argumenteerida, aga küsimus on selles, ma arvan, et siin on tugev analoogia mitmete teiste arengukavadega. Arengukavade puhul, tõesti, on küsimus selles, miks neid kinnitab parlament ja kas neid peaks üldse parlament kinnitama. Minu mälu järgi see oligi erinevus võrreldes eelmise koosseisu eelnõuga, et valitsus peaks arengukavad esitama, sealhulgas ühe strateegia, nagu seda on eelarvestrateegia, parlamendis väitlemiseks, mitte parlamendis kinnitamiseks. Täitmise ja realiseerimise vastutus jääb vaieldamatult valitsusele. Valitsusel on monopol esitada ka riigieelarve ja selle aluseks on riigi eelarvestrateegia. Sa ütlesid, et on kaks väga ranget, legalistlikku varianti, kas valitsus kinnitab või parlament kinnitab. Aga on olemas ka vahekombinatsioon: valitsus kinnitab, aga annab parlamendile võimaluse pidada debatti sel hetkel, kui see kava on esitatud.

Ma olen veendunud, et on olemas väga palju strateegilisi dokumente, mida parlament peabki kinnitama, mitte ainult arutama. Meil on neid ka siin küll ja küll. Ilma selleta ei saa. Mõned nendest on tehtud kümneks aastaks, mõned võib-olla isegi pikemaks ajaks. Erinevalt küsijast ei arva mina, et meie praegune kodukord segaks parlamenti kuidagi arutamast neid strateegilisi dokumente, mida kehtiva seaduse alusel kiidab heaks valitsus. Meil on need võimalused kõik olemas, sõltub ainult sellest, kui tubli on Riigikogu neid võimalusi kasutama.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sul on väga suur ja pikaajaline kogemus, kuidas nii tavalisel ajal kui ka raskel ajal eelarvet menetleda ja strateegiatest rääkida. Kuidas sa ise arvad ja mida komisjonis arvati, kas kriitilisel ajal peab viima strateegia arutelu laiemale pinnale või tõmbama seda kokku? Mis sa arvad, kumb oleks õigem?

Ma arvan, et ei ühel ega teisel ajal ei õnnestu seda kuidagi kokku tõmmata. Laiali tõmbab selle arutelu juba valitsus ise ja kindlasti aitab teda selles ka Riigikogu see pool, kes sellel hetkel valitsusvastutust ei kanna. Ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik seda dokumenti kuskil salaja arutada. See ei ole Eestis kindlasti võimalik.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui rääkida riigi eelarvestrateegia olemusest, siis kõik me ju teame, et strateegia suurim eesmärk on eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse tagamine, mis suuresti peaks tuginema õigele majandusteooriale ning millest lähtudes kavandatakse pikaajalised eelarvepoliitilised põhimõtted ja maksupoliitilised otsused, kus selgelt on kajastatud majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos ning riigi arengu hetkeseisu laiem analüüs, koos kavade ja ka riskidega. Praeguse valitsuse koostatud riigi eelarvestrateegia aastateks 2009–2012 kui oleviku ülim dokument eelarve koostamisel ei täida ega rahulda ootusi. Riigi eelarvestrateegia arutamine Riigikogus suurendab tunduvalt riigieelarve koostamise läbipaistvust ja võimaldab luua aluse riiklike tegevuste ehk riigi raha kasutamise paremaks jälgimiseks ja hindamiseks. Riigi eelarvestrateegia on palju enamat kui vaid lihtne valitsuse poolt kinnitatud paber oma valimislubaduste seadustamise ja realiseerimise kohta. Või nii, nagu selle aasta eelarvestrateegia sissejuhatuses ütleb rahandusminister: "Peame nägema puude taga metsa." Ilmselt tähendab see seda, et tuleb mõelda sellele, mida tähendavad meie praegused otsused mõne aasta pärast ja kas praegused otsused kaugemas perspektiivis toetavad riigi arengut, mida me kõik ju väga vajame.
Majandusolud muutuvad kiiresti ja loomulikult peab ka eelarvestrateegia uute oludega kiiresti kohanema. Ei tohiks küll karta, et see, mis Riigikogus on läbitud, on liialt jäik ja muuta seda on äärmiselt raske. Selleks me ju siin olemegi, et Eesti elu seaduste abil muuta siis, kui majanduskeskkond on meile selleks nõudmised esitanud. Strateegia arutelu Riigikogus ei anna selget signaali mitte ainult riiklikele institutsioonidele, vaid kuna strateegia peab väljendama selgelt ka pikaajalist maksupoliitikat, siis on see selge sõnum ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele, üksikisikutele ja seega kogu ühiskonnale, kes strateegiat arvestades oskab paremini ja kindlamalt oma arengu eesmärke ja tegevusi kavandada. Jääksid ära ka sellised tõmblemised maksudega, kui õhtul hambaid pestes ollakse kindlad, et eelarve täitmiseks tuleb tõsta gaasiaktsiisi, hommikul kohvi juues aga otsustatakse hoopis, et puudused kõrvaldab edukalt käibemaksu tõus. Samuti looks strateegia arutamine Riigikogus parema pinna arutluseks laiemalt kogu ühiskonnas, tekitaks kodanikes suuremat huvi eelarve ja maksupoliitika vastu, seega looks rohkem usaldust kodanike ja Riigikogu vahel.
Keskerakonna fraktsioon toetab seaduseelnõu. Aitäh!

Tänan! Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 277 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamist.
Panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku eelnõu 277 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 36 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid ei ole. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 9¹ muutmise seaduse eelnõu 277 on tagasi lükatud ning langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile teie töös fraktsioonides ja komisjonides!

Istungi lõpp kell 11.21.