Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu ja austatud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kolmanda töönädala neljapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Valdur Lahtvee

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni üheksa liikme nimel on mul üle anda viis arupärimist viiele ministrile: härra Juhan Partsile arupärimine majanduse arendamise kohta elukeskkonna arvel; härra minister Jüri Pihlile arupärimine valmisoleku kohta hädaolukordadeks; härra minister Ivari Padarile arupärimine ohtlike veoste tollikontrolli ja suurõnnetuste kontrolli rahastamise kohta; härra minister Tamkivile arupärimine vee- ja õhureostuse kohta Muuga piirkonnas ja proua minister Maripuule arupärimine elanike tervise kaitstuse kohta. Kõik need on seotud Muuga sadama piirkonnas tehtavate ohtlike vedudega, ohtlike veoste nomenklatuuri laiendamisest ja nende käitlemise mahtude kasvatamisest. See toob kaasa halva mõju keskkonnale, sh heitmeid, see häirib kohalikke elanikke ja kasvatab keskkonnariske kogu nende kaupade veo ja käitlemise ketis. Tihtipeale me esitame ministritele samal teemal küsimusi ja saame vastuseks, et jah, nime järgi peaks see teema olema selle ministri vastutusvaldkonnas, tegelikult aga peab selle teemaga tegelema hoopis teine minister. Nii ongi mul sellel teemal spetsiifilised küsimused spetsiifilistele ministritele edasi anda. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja härra Aivar Rahno!

Valitsuse esindaja Aivar Rahno

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab valitsust rahandusminister Ivari Padar. Ühtlasi algatab valitsus järgmised eelnõud: tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel esindab valitsust rahandusminister Ivari Padar; Eesti Haigekassa seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel esindab valitsust rahandusminister Ivari Padar; ohvriabi seaduse, ravimiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, riigilõivuseaduse, riiklike peretoetuste seaduse, töö- ja puhkeaja seaduse ning puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel esindab valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu; metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel esindab valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi; politseiteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel esindab valitsust justiitsminister Rein Lang, ning tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel esindab valitsust rahandusminister Ivari Padar.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud seitse seaduseelnõu ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab kolme päeva jooksul  nende menetlusse võtmise. Olen vastu võtnud ka viis arupärimist ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan need kohe adressaatidele.


1. 10:05 Peaministri poliitiline avaldus

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 kohaselt soovib peaminister esineda poliitilise avaldusega. Palun, härra peaminister, teil on aega 15 minutit!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Viimased kuus kuud on avalikkuse meeli erutanud ja päevalehtede esikülgi ilmestanud valitsusliidu 2009. aasta riigieelarve läbirääkimised. See on läbi aegade kõige avalikumalt koostatud riigieelarve kogumahuga 98,7 miljardit krooni. Täna annan ma Vabariigi Valitsuse nimel eelarve koostamise teatepulga Riigikogule üle. Eelarve on kahtlemata üks kõige olulisemaid seaduseelnõusid parlamentaarses riigis. Iga riigieelarve koostamisega pannakse proovile valitsusliidu tervis ja üksmeel, iga riigieelarve on omamoodi peegelpilt valitsuskoalitsiooni iseloomust ja maailmavaatelistest eesmärkidest. Nii ka tänavu.
2009. aasta riigieelarvet iseloomustab kõige ilmekamalt sõna "tasakaal". Seda mitmes tähenduses. Esiteks on see tasakaal fiskaalpoliitilises mõttes, tasakaal riigi planeeritavate tulude ja kulude vahel. Raskete vaidluste saatel on sündinud tulemus, mis asetab valitsusliidu ambitsioonid, lubadused ja unistused reaalsetesse rahalistesse raamidesse. Me ei kuluta üle oma võimaluste, me ei ela oma tuleviku arvel.
Teiseks on see tasakaal poliitilises mõttes. Esitatud eelnõu on kompromiss kõigi kolme valitsusliidu osapoole vahel. Igaüks pidi tegema järeleandmisi, ent kõik säilitasid oma näo ja poliitilised prioriteedid. Valitsuskoalitsiooni koos püsimine tormilistel aegadel on väärtus omaette. Millegi ehitamine ja koos hoidmine on alati keerulisem kui lõhkumine. Esitatud eelarve eelnõu on ühiselt ja õigeaegselt tehtud töö tulemus. 2009. aasta riigieelarve tasakaalustab ka Eesti majanduses viimasel aastal valitsenud heitlikke meeleolusid. Kiirele majanduskasvule järgnenud järsk langus ning masendushood on jätnud meie riigi majandusest üsna ebastabiilse mulje. Uus eelarve on heas mõttes konservatiivne ja vaoshoitud. Tekitamata liigseid rõõmu- või murepisaraid, pakub see stabiilsust ja säilitab kõik eeldused majanduse uue tõusulaine tekkimiseks. See on tasakaal kohustuste ja unistuste vahel.
Muutunud majanduslikus olukorras oli Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonivalitsusel eelarve koostamisel kolm põhimõttelist valikut. Meil oli võimalus suurendada oluliselt tööinimeste ja ettevõtete maksukoormust. Meil oli võimalus minna riigieelarvega defitsiiti ja meil oli võimalus kärpida riigi kulusid. Me valisime viimase – kõige õigema, kuid ka kõige raskema tee. Avaliku sektori kulutuste kärpimine on tõsine väljakutse iga riigi jaoks, rääkimata Eestist, kus viimaste aastate riigieelarvete kasv on jäänud paarikümne protsendi piirimaile. Kõrgemate riigiametnike palga külmutamine, tegevuskulude ja riigiametnike arvu vähendamine on ühed esimesed näited kulutuste piiramisest, mille valitsus soovib järgmisel aastal ellu viia. Kuid tõhusa ja sitke riigi ehitamine ei lõpe veel selle aastaga. See ei lõpe kunagi.
Üks kõige suurem probleem riigieelarve koostamisel on reeglistiku jäikus. Liiga suur osa riigile laekuvatest maksutuludest on otseselt seotud teatud fikseeritud kuludega. Nii jääb valitsusele ja Riigikogule abitu kõrvaltvaataja roll. Muutuvates oludes peab riigijuhtidel olema rohkem valikuvõimalusi ja paindlikumad hoovad, vastasel korral muutuvad mõttetuks nii valimised kui valitsused. Me vältisime riigieelarve koostamisel üldise käibemaksumäära ja tulumaksu tõstmist, mis oleks kõige otsesemal ja karmimal moel karistanud just neid, kes Eesti riiki maksutuludega toidavad. Maksude ja aktsiisimäärade tõstmine oleks võtnud raha maksumaksja taskust ja andnud hoobi kodumaisele ettevõtlusele. Aga just ettevõtlus otsib praegu võimalusi, et uuesti õitsele puhkeda.
Lõpptarbija jaoks kasutute käibemaksuerisuste kaotamine osalt kaubagruppidelt on järjekordne samm läbipaistva, lihtsa ja efektiivse maksusüsteemi poole. 9%-lise käibemaksumäära kehtestamine ravimitele, perioodikale, raamatutele ja majutusteenustele oli lõpuks kompromiss, millega leppisid kõik valitsuse osapooled. Eelarve koostamise ajal kõlas arvamusi, et kõige lihtsam oleks eelarvega miinusesse minna, kas või korraks, kas või natukeseks. Kiusatus defitsiiti minna on lihtne tekkima, sest ainuüksi viimase kolme aastaga on riik 18 miljardi krooni suuruse ülejäägi arvel tublisti oma reserve suurendanud. Ometi oleks praeguses seisus reservide kallale minek libe tee. Ja nagu tulemus näitab, me saime eelarve tasakaalus hoidmisega hakkama ka reserve kasutamata ja makse tõstmata.
Kindlasti oli nende eelarveläbirääkimiste kõige valusam otsus tulumaksureformi peatamine üheks aastaks. Eestis on endiselt tööjõud äärmiselt kõrgelt maksustatud, mis kärbib meie konkurentsivõimet ja vähendab tööinimeste motivatsiooni rohkem pingutada. Ma ei kõhkle hetkekski, et me peame tulumaksu alandamisega 26%-lt 18%-ni otsustavalt lõpuni minema.
Nagu ma varem mainisin, on Riigikogule üle antud eelnõu tasakaalus ja tasakaalukas. Selles leidub päris palju rõõmustavaid sõnumeid. Meil õnnestub jätkuvalt hoida väikest maksukoormust. Sarnaselt tänavuse aastaga peaks järgmisel aastal Eesti maksukoormus osakaaluna SKT-s jääma 31,9% tasemele. Meil on endiselt väga väike valitsussektori võlakoormus ja tõhus riik. Maailmapanga hinnangul oleme me Kesk- ja Ida-Euroopas valitsemise efektiivsuselt kõige parem riik. Hoidudes inflatsiooni soodustavatest riigipoolsetest sammudest, säilitame lootuse liituda eurotsooniga lähima kolme-nelja aasta jooksul. Kindlasti pole see madal ambitsioon, aga inflatsiooni alanemine ja euro perspektiivi säilitamine peab olema kõikide meie majanduspoliitiliste otsuste üks oluline valikukriteerium.
Südamerahu ja kindlustunnet võivad tunda ka pensionärid. Valitsus ei murra eakatele antud lubadust kahekordistada pensionid nelja aastaga. Tänavu maksab riik pensionideks rohkem, kui selleks laekub raha sotsiaalmaksust. See on väga suur lisaraha, mille leidmiseks tuli teha valusaid lõikeid, kuid ometi ma ei kahtle selle valiku õigsuses.
Täidetud saavad ka Eesti riigi võetud kohustused kaitsekulude suurendamisel. Järgmisel aastal kulutame riigikaitsele 1,9% SKT-st. See on oluline sõnum nii kodumaal kui väljaspool Eestit. Eesti riigi kaitsevõime suurendamine ja koostöö NATO-liitlastega on üks selle valitsuse prioriteete. Riigi julgeolek on mõistagi tervik ja see tähendab suuremat panustamist ka sisejulgeolekusse.
Haridus on vaieldamatult prioriteetne valdkond. Haridusinvesteeringute kasv on üks kiireimaid 2009. aasta riigieelarves. Tasemel õpetajad, kaasaegne õpikeskkond ning investeeringud täiendusõppesse ja teadus-arendustegevusse tagavad Eesti riigi pikaajalise konkurentsivõime. Eesti jõukust saab suurendada just tarkade inimeste ja nutika tööga.
Rahulolu võivad tunda ka noored pered, sest vanemahüvitise maksmine jätkub endisel viisil. Iga uus ilmakodanik on meie riigis väga oodatud. Mul on tõsiselt kahju nendest eelarvekõnelusi saatnud spekulatsioonidest, mis seadsid kahtluse alla vanemahüvitise maksmise üldise korra ja suuruse. Noorte perede kindlustunde õõnestamine on väiklane ja pahatahtlik. Ma kinnitan teile siin ja kõikidele pisiperet planeerivatele või juba kasvatavatele eestimaalastele, et minu juhitav valitsus vanemahüvitise maksmise korda ja põhimõtteid ei muuda.
Austatud Riigikogu! Vaadakem korra eelarvenumbritest kaugemale. Meie kohus on juba praegu mõelda sellele, mis tuleb peale 2009. aastat. Milline on meie riik kahe, viie või kümne aasta pärast? Millised muudatused tuleb meil täna ellu viia, et kinkida õnnelikum ja jõukam tulevik meie lastele? Kinnisvaramulli lõhkemise mõju majandusele ja muutunud reaalsus annavad meile teatud pidepunkti, millest kinni haarata.
Esiteks, me peame muutma oma tööjõuturu paindlikuks. Vähe sellest, et meie tööjõuturu jäikus on häbiplekiks igas rahvusvahelises tööturu-, ärikeskkonna- või konkurentsialases uuringus, takistab see reaalselt Eesti majanduse struktuuri muutust. Meie praegune tööturu regulatsioon lihtsalt ei vasta tänapäeva majanduse vajadustele. Töölepingu seaduse eelnõu tuleb vastu võtta. Uus seadus ja lisanduvad rahalised vahendid peavad suurendama inimeste valmisolekut elukestvas õppes osalemiseks.
Teiseks, Eesti majanduse uus tõus peab tulema ekspordist. Sisetarbimise ja odava laenuraha hiidlainel purjetanud majanduskasv on raugenud. Väikesel ja avatud riigil ei ole palju muid vahendeid edu saavutamiseks peale areneva ekspordi. Ja nagu varem öeldud, meie rikkus ei peitu suurtes massides või maakoore all, meie rikkus peitub ajukoore all. Ekspordi toetamine tähendab ühtlasi soodsat ettevõtluskeskkonda, soodsaid tingimusi investeeringuteks ja kõrgetasemelist teadus-arendustegevust. Peame tegema tihedat koostööd riigivõimude, teadusasutuste ja ettevõtjate vahel.
Kolmandaks, me peame jätkama ranget eelarvepoliitikat, kuid me peame suurendama eelarve paindlikkust. Meil tuleb kinni hoida lihtsast ja läbipaistavast maksusüsteemist. Me peame globaalses konkurentsis püsimiseks vähendama töö ja kasumi maksustamist. Jälgides neid lihtsaid põhimõtteid, suudame hoida riigi eelarvepoliitika usaldusväärse ja ärikeskkonna edumeelsena.
Austatud Riigikogu! Ma tänan kõiki selle eelarve koostamises osalenuid! Ma tänan kõiki, kes nendel pingelistel aegadel ei laskunud silmist ühist eesmärki: teha praegustes oludes parim riigieelarve. Ma tänan kõiki ametnikke, kõiki fraktsioonide esindajaid ja loomulikult kõiki ministreid! Riigieelarvega on tänaseks tehtud ära suur töö, kuid mõistagi pole see veel päris valmis. Nagu ikka jääb viimane ja otsustav sõna Riigikogule. Ma loodan, et riigieelarve arutelud kulgevad ka siin Toompea lossis avatult ja töiselt. Palun teil esitatud 2009. aasta riigieelarve eelnõu toetada! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Ain Seppik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit, palun!

Ain Seppik

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ei saa mitte vaiki olla, kuulates sellist nagu kuskilt minevikust kõmisevat kõnet. Täna üle antud, nagu keegi siin ütles, SOS-eelarve jääb loodetavasti selle koalitsiooni viimaseks, sest sellist taandarengut, mis peaminister Ansip on viimase aasta jooksul meie majanduses korda saatnud, Eesti rahvas kaua enam taluda ei suuda. Pean kohe alguses ära märkima, et koalitsiooni hambad ristis püsimine ei ole Keskerakonna arvates üldse mitte mingi väärtus ja omaette väärtus seda enam.
Vaatame, mida seesama mees, kes enne mind kõnepuldis oli, on selle aastaga rääkinud ja kokku lubanud, ka siinsamas kõnepuldis. 26. septembril möödunud aastal oli see suur päev, kus peaminister ennast jälle meile ilmutas ja andis üle 2008. aasta riigieelarve. Ta ütles siis järgmist: "Eesti majanduse tegelik olukord ei anna mitte mingisugust põhjust hinnanguteks, et peagi lõhkeb mull, mis majanduse ülekuumenemise tõttu on tekkinud." Vaatamata sellele, et samal ajal kõlasid väga paljude pankade ja spetsialistide ja ka opositsiooni avaldused, et eelarve on selgelt ja märkimisväärselt üle paisutatud ning põhineb valedel prognoosidel. Tol hetkel peaminister sõna otseses mõttes sõimas kõiki kriitikuid rumalateks, soovitas lugeda raamatuid ja ütles, et need inimesed on kõik Eesti majanduse vastased. Vahepeal oleme meie ilmselt raamatuid lugenud, aga mitte meie peaminister, sest täna on ju täpselt sama olukord või veel hullem. Samamoodi me võime öelda, et eelarve on selgelt ja märkimisväärselt üle paisutatud ning põhineb valedel prognoosidel. Kui te ei usu, vaadake järgmise aasta mõnda esimest kuud, eelarve laekumist.
Samuti sõnas peaminister aasta tagasi, et Eesti riigil on majanduskeskkonna mõjutamiseks kindlad, kuigi piiratud võimalused, ja et valitsus kasutab neid võimalusi parimal moel. Kasutas siis. On näha, et peaminister on oma sõna pidanud ja Eesti majanduskeskkonda mõjutanud sedavõrd märkimisväärselt, et viinud majanduse langusesse ja tõstnud inflatsiooninumbri kahekohaliseks. Kuid peaministri optimism on lihtsalt hämmastav, lihtsalt kummastav.
Me enne kolleegidega mõtlesime, mida ta siin täna räägib. Ja umbes pool kõnet me suutsime ära aimata – see ei ole ju ka raske. Kuna veel selle aasta 19. märtsil teatas peaminister Ansip, et ei ole mitte mingisugust põhjust ümber hinnata eelarve laekumisi ning et kavandatud reserv on piisav selleks, et tulla toime ka juhul, kui eelarve ei peaks laekuma täis kavandatud mahus. Päris nii see ei läinud, juunikuus tegime negatiivse lisaeelarve. Ning kõikide nende sõnade, kogu selle sõnavahu tulemus on see – ja tunnistagem seda endale, kolleegid, või ei usu Reformierakond enam ka Postimeest mitte? –, et esmakordselt üle pikkade aastate on Andrus Ansipi juhitud valitsus meie ette toonud eelarve, mis ei ole tasakaalus. Ja kinnitada meile, et ta on tasakaalus, ei ole mingit mõtet. Ma arvan, et sinna sisse peidetud tasakaalutus on tükk maad suurem, kui paistab. Ma ei tea, kas me sellest segadusest, mida nimetatakse riigieelarveks, seda kõike täiel määral üles leiame, kuid fakt on see, et eelarve ei ole tasakaalus.
Valitsus olevat väga hea, seal olevat väga helgeid toone ja noote. Kuid tegelikult on valitsus otsustanud puudujääva raha kokku korjata rahvalt ja on selleks välja tulnud igasuguste ettepanekutega, millest osa nimetas peaminister siin kahetsusväärseteks, mingisuguseks kumuks, mis eelarveprotsessi käigus tekkis ja millest õnneks paljud ei ole tõepoolest veel reaalsuseks saanud. Aga eks nad saavad, kui eelarve tegelikult peaks tõesti rakenduma. Mis sellel valitsusel üle jääb?!
Samas puudub nii meil kui avalikkusel praegu teadmine, mis siia järgmise aasta eelarvesse kokku on kirjutatud, kuigi selle eelarve tegemise protsess olevat peaministri sõnade järgi kõige avalikum, mis üldse saab olla. Ärge ajage naerma! Seda on hoitud nii suures saladuses, et isegi koalitsioonisaadikud kohati ei tea, mida need töörühmad tegid. Räägitud on mitmest "briljantsest" ideest, kuskohal kokku hoida: näiteks lastetoetused, koolitoit, ranitsatoetus. Samuti on ette nähtud saada riigilõivude märkimisväärsest suurendamisest lisaks 85 miljonit. Sellest ei räägita üldse muuseas. Käibemaksu soodusmäära tõstmine ja kaotamine, isapuhkuse kaotamine – 60 miljonit krooni –, hambaravitoetuse kaotamine – 80 miljonit krooni –, riigiettevõtete dividendidest tühjakspumpamine, kui seal üldse veel midagi on. Need on vaid mõned teadaolevad eelarve täitmise meetmed.
Täna üleantud eelarve koostamise aluseks olevaks majanduskasvuks on prognoositud 2,6% ning eelarve kasvuks 10%, kuid valitsusel puudub ettekujutus, mis meie majanduse langusest uuesti tõusule viib. Seetõttu me tõenäoliselt lõpetame ka järgmise aasta defitsiidiga, kui see eelarve peaks vastu võetama. Keskerakond siin Riigikogus ei ole põrmugi optimistlik ja ennustab pingelisi arutelusid ja pikki tööpäevi, et püüda Eestit hoida selle valitsuse kõikide rumaluste eest. Tänan teid!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Ain Seppik! Palun, kolleeg Tarmo Mänd Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Tarmo Mänd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina olen pisut hämmingus, kuulnud hinnangut sellele äsja üle antud eelarvele. Eriti jäid mulle meelde kaks formuleeringut: kõige suurema avalikkusega tehtud ja kõige enam tasakaalus eelarve. Avalikkuse ees käis krokodilli tegevus korduvalt, kuid me ei tea tema sisust ikkagi midagi. Mis puutub tasakaalu, siis see on küll kõige kummastavam. Julgen ette rutates öelda, et valitsus astub selle eelarvega sama reha peale nagu eelmisel aastal. Üks silm on juba sinine ja teine läheb kohe järele. Ei ole märgata erilist kursimuutust, maksupoliitika jätkab mööda sama teed.
Kui me räägime tasakaalust, siis peaks tooma andmed, mis praegu on opositsioonisaadikutele avalikult kättesaadavad ehk meie viie aasta prognoosid, mis peaks olema riigieelarve strateegia osa. Seda korrigeeriti suviste näitajate puhul augustikuus ehk kui te mäletate, suurte vaidluste tulemusel siin Riigikogu saalis. Lõpuks lepiti koalitsiooniga kokku, et riigieelarve tulud on 90,1 miljardit. Prognoosiga korrigeeriti neid 5 miljardit vähemaks ehk 85 miljardit, mis tähendab, et selle aasta eelarves on 5-miljardiline auk. Võiks eeldada, et need kaetakse tasahilju ära kassajääkidega, mis oleks võib-olla pidanud olema Riigikogu ees ja juba reservidesse suunamiseks ammu esitatud. Võib-olla see toimib nii – seda meiega räägitud ei ole. Igal juhul ei ole see ilus.
Veel hullem on see, et riigieelarve strateegiaga on tegelikult pandud tulude määraks 91,5 – see on koos toetuste ja kõigega, ma räägin absoluutsummast. Valitsus esitab teile 98,8, hilisõhtul veel 97,8 miljardit ehk 7 või 6 miljardit suurema, kui on tegelikult prognoosi aluseks olnud riigieelarve strateegias. Tekib küll küsimus, kust tuleb see raha, et eelarvet nimetada tasakaalus eelarveks. Mina ei usu, et väikesed maksukorrigeeringud selle summa kokku annavad, siin on midagi muud, mis ei ole opositsioonil praegu teada ja mida valitsus peaks kindlasti selgitama. Vahe selle aasta prognoositava täitumisega ehk 85 miljardi ja 97,8 ehk 98 miljardi vahel on 13 miljardit. Sealt jõuame me majanduse kasvuprognooside juurde välja ja me julgeme öelda, et on ülioptimistlik prognoosida järgmiseks aastaks 2,6%.
Täna on siin saalis Eesti Panga president. Küll ootaks tema suust seda tunnistust, et me võime järgmine aasta sattuda ka miinuskasvu. Selleks tuleb olla valmis! Siin on optimismi kui palju ja mina ei ole küll selle väitega nõus, et me täna hakkame menetlema hästi tasakaalustatud eelarvet. Selle eelarve saatus võib olla väga vabalt selline, et kui tekivad esimesed alalaekumised aasta alguskuudest peale, siis räägitakse uuest lisaeelarvest juba varakevadel. Selline on selle kõige loogilisem saatus.
Mis puutub maksusüsteemi, siis tuleb tunnustada, et valitsus ei läinud kõige radikaalsemat teed. Kõik need jutud, mis rahvas ärevust tekitasid – gaasi- ja kütuse aktsiisid, kõik muud –, piirdusid siiski mõistlikumate otsustega. Aga see ei tähenda, et me saaksime nõus olla käibemaksu tõstmisega ravimite ja turismimajanduse puhul, mis on tegelikult ekspordi osa. See ei ole lubatav. Ei ole mõeldav ka see, et minnakse inimeste toetuste kallale. Inimesed on neid oodanud, seda loodeti, aga neid ei tule.
Ma ütleksin lõpetuseks niimoodi: kevadine õppetund oli karm. Ma ei rääkinud seda rehajuttu mitte niisama. Võib-olla oleks mõistlikum seekord diskussiooni Riigikogus arendada palju soliidsemalt, kui see kulges möödunud aasta lõpul eelarvet vastu võttes, lisaeelarvet menetledes. Ka opositsiooniga tuleks läbi rääkida ja arvestada palju rohkem sellega, mida ütleb meie pool. Võib-olla on tulemus siis palju parem. Ma tänan!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, kolleeg Tarmo Mänd! Palun nüüd kolleeg Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma jõudsin just rahulolu tunda, et peaminister pidas tasakaaluka ja ettevaatliku kõne. Need on tunded, millest ma eelmine aasta kõvasti Eesti riigis puudust tundsin, kaasa arvatud valitsuse puhul. Aga see rahulolu kadus, kui opositsioon siia suhteliselt tasakaalutu ja kurja sõnumiga tuli.
Mis selle peale siis öelda? Kõigepealt: opositsioonil on sel aastal peaaegu et unikaalne võimalus näidata üles riigimehelikkust ja koostööd. Mis siin salata, eelmine aasta seisnes koostöö ikkagi ühises raha jagamises katustele, nagu valimislubadustes tõotati. Sel aastal me minu suureks rõõmuks seda võimalust ei omadele ega võõrastele ei paku. See on esimene samm, kus me astume oma põhitegevusele lähemale. 2007. aastal me ei saanud sisulisi ettepanekuid opositsioonilt ja hea meel on selle sõnumi üle, et opositsioon on nõus neid sel aastal pakkuma. Ma loodan, et see sisu ei ole seekord tööpäevade pikkuses, tööpäevade intensiivsus on see, mida me Riigikogult ootame.
Ei saa salata, et meil endil on ka selle eelarve suhtes kõhklused, kas see täis tuleb. Kõhklused on mõnel inimesel, kelle hulka minagi kuulun, väga tugevad. Aga tuleb ausalt tunnistada, et see on meie maksimum, mis me suutsime koalitsiooni eri osapoolte vahel saavutada. Mitte kõik ei olnud väga vaimustatud ka eelarve tasakaalust. Väga tugev oli surve mitme maksu tõstmisele ja hea sõnum majandusele on siiski, et valitsus loobus olulistest maksutõusudest. Ärme nii palju nendest lõivudest räägime, see ei ole majandusele määrav.
See sõnum, et eelarve on tasakaalus, on siiski oluline, kuigi tasakaalu sisu selgub hiljem ja too tekke ja kassapõhise vahekord on kosmeetiliselt juba praegu probleem. Aga selles ei ole põhihäda siin eelarves! Põhiküsimus on ikkagi see, kas majandus kosub või ei kosu, kas prognoos on piisavalt tasakaalukas. Ma võin öelda, et seda prognoosi kärbiti poliitiliselt allapoole. Rahandusministeeriumist ei tulnud nii pessimistlikku prognoosi ja kiitus selle kõige eest valitsusele! Minu tunnetele see võib-olla veel ei vasta, aga see on juba teine küsimus.
Riigimehelikkus opositsiooni ja koalitsiooni poolt võiks nüüd lahvatada veelgi suurema leegiga, et me võtaksime jäikust eelarves vähemaks. See on praegu põhiprobleem: mitte raha vähenemine, vaid jäikus, sundkulud, mille tagajärjel maksulaekumise probleemid avalduvad väga väikses osas eelarvest, kust saab kulutada vähem kui seni. Need pole ainult kaitsekulud, need on ette suunatud maksud, need on europrojektid jne. Ei ole mõtet teha eelarvet selliseks automaatrežiimiks, mis ei saa reageerida muutuvale majandusolukorrale.
Lõpuks ütlen veel kord: ärgem tundkem majanduslangusest keegi mingit rõõmu! See aeg võiks ära lõppeda. Ja teiseks: ärgem saatkem rahvale sõnumit, et riigieelarve raha tuleb kuskilt mujalt kui rahva taskust, sealt ta just tulebki. Sealt ta tulebki! Nii et tuleb ausalt öelda, et seekord me suutsime olla üle kiusatusest võtta sealt taskust rohkem kui seni. Me oleme pingutanud kärpe nimel. Nüüd saavad inimesed, kes on terve suve ja sügise läbi ainult kritiseerinud, pole näppu asjale külge pannud, võimaluse teha ka sisulisi ettepanekuid. Me näeme juba praegu ajakirjanduses lammutavaid-targutavaid sõnavõtte inimestelt, kes ei ole mitte midagi teinud selleks, et eelarve paremaks saaks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Palun nüüd, kolleeg Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Mart Laar

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ka mina olen siin kõnetoolis oma saadikurühma nimel selleks, et öelda välja oma erakonna arvamus selle eelnõu kohta ja kommenteerida mõningaid sõnavõtte, mida me siin kuulsime. On loomulikult arusaadav, et kui esitatakse riigieelarve, suhtub iga opositsioonierakond sellesse lähenemisega, mille võiks lühidalt kokku võtta lausesse: "Maailm on üks hädaorg, kus surema sa pead!" Seega on loomulik, et me kuulsime opositsioonilt kolme selget väidet. Esiteks, eelarve ei ole tasakaalus ja ta tuleb tasakaalu viia. Teiseks, igasugune maksude tõstmine on väga halb ja valitsus kavatseb seda kindlasti teha. Kolmas põhimõte, mis nendele kahele selgelt vastu käib, on see, et valitsus on täiesti ebaõiglaselt kõike kärpinud, maha tõmmanud, ja kõik need asjad, mis on kärbitud ja maha tõmmatud, tuleb eelarvesse tagasi panna.
Austatud opositsioon, valige siis üks nendest kolmest teest! Kõike kolme korraga ühel ajal ei ole võimalik. Kui te ütlete, et midagi tuleb tõsta või eelarvesse tagasi panna, siis ütelge, kas te soovite loobuda eelarve tasakaalust või te soovite tõsta makse. Aga ärge ütelge kõike kolme korraga, sest muidu me ei saa seda lihtsalt mõistlikult arutada. Aga arutama me eelarvet peame.
Selles eelarves on üsna palju häid uudiseid. Head uudised on need, et valitsus on suutnud oma peamistest prioriteetidest, mis on ka Eesti riigile ülimalt olulised ja mis ületavad erakondadevahelisi vaidlusi, kinni pidada. Esiteks, meie riigikaitsekulud viiakse sellele tasemele, mis muutuvas maailmas meile vastu vaatavatele ohtudele vastavad. See on, ma usun, küsimus, mis ületab kõik erakondadevahelised vastuolud, ja on oluline, et see saavutati. Teine oluline pluss on see, et me säilitame soodsa ettevõtluskeskkonna selle kaudu, et me maksutõusud, millest on tõesti räägitud, tegemata jätsime. See annab ettevõtlusele aluse tegutsemiseks, majandus saab kasvada. Kolmandaks: väga selgelt on üks selle eelarve prioriteete haridus. Kui siin on pahaks pandud, miks just haridusele on sellist tähelepanu pööratud, miks on õpetajad oma palgatõusuga kuidagi esile tõstetud, siis see tegelikult näitab Eesti riigi tarkust keskenduda kõige olulisemale, keskenduda sellele, et meie haridus on alus, mis viib Eesti riiki edasi. See on kindlasti positiivne ja hea sõnum kõigile.
Tehkem selle eelarvega tööd ja vaadakem tulevikku! Tulevikku vaadates tuleb meil kindlasti teha mitmeid otsuseid, mis puudutavad tõesti meie erinevate kohustuste ja sidumiste jäikust. Tuleb arutada seda, kuidas me suudame oma riiki veelgi efektiivsemaks muuta, langetada otsuseid, et me ka 2010. aasta eelarves suudame neid üliolulisi prioriteete hoida. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Palun nüüd, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Härra peaminister! Kevadel, kui valitsuses läks kiireks tööks eelarve ettevalmistamisel, mäletate, rahandusminister Ivari Padar teatas, et tuleb keerukas eelarve koostamine. Tuleb mõelda nii kulude kärpimisele kui tulude suurendamisele. Aga koht, kust kindlasti kärpeid ei tehta, on need kokkulepped, mis on seadusesse kirjutatud ja puudutavad pensionireformi. Huvitaval kombel oli pärast seda palju imestajaid, miks see Padar sellest räägib. Võib-olla poliitilises mõttes võis seda imestada, aga eelarve koostamise suurte arvude keeles väljendatuna oli see esimene tõsine ja selge valitsusliidu otsus, et neid lubadusi ei rikuta ja neid täidetakse lõpuni. Ja oleks ka olnud imelik, kui seesama valitsus, kes kümneteks ja kümneteks aastateks ette mõeldud sammud seadusesse on kirjutanud, hakkab neid ise esimesena muutma, kui esimene probleemne aasta käes on.
Teine moment, mis ma tahan öelda. Oleks kindlasti parem ja ka see eelarveprotsess ise võib-olla ei oleks nii käre, kui me elaksime stabiilsemal ajal. Paraku jäi selles mõttes valitsuse töö keerukaks, eelkõige seetõttu, et sedasama majandusprognoosi, mille üle täna siin ka kolleegid oma sõnavõttudes vaidlevad, ei saanud kindlaks pidada. Augusti lõpus see kindlus saabus, siis aga jäi aega liiga väheks. Ma arvan, et olulise panuse üksmeelele jõudmisse ja eelarve valmimisse andis see, et kõik valitsusliidu osapooled, kes olid kevadest saadik omavahel vaielnud, jõudsid sügisel üksmeelele, et midagi ei ole teha: meid aitab välja see, kui me tulumaksureformi maksulangetused vähemalt aastaks edasi lükkame. Edasine töö läks väga kiiresti.
Nii et ma tahan kõigepealt tunnustada valitsust ja Rahandusministeeriumi, kes selle kiiruse puhul toime tulid. Pole ka midagi imelikku selles, et kui kaks nädalat pahandati valitsusega selle pärast, et mingid maksud tõusevad, siis pärast eelarve üleandmist ilmselt kaks nädalat pahandatakse selle pärast, miks mõned kulutused ära jäävad, ehk teisisõnu, miks makse ei tõstetud.
Meie fraktsioon võtab riigieelarve arutelu tõsiselt. Me usume, et koostöös koalitsioonipartneritega eelkõige, aga mine tea, võib-olla ka opositsiooniga õnnestub meil mõelda selle peale, et saaksid lahendatud needki mured, mis on seotud sisejulgeoleku töötajate ja kultuuritöötajate palkadega. Kindlasti oleme veendunud ka selles, et tuleb lihvida päris mitut seaduseelnõu, mis eelarvega meile üle anti. Aga võib-olla kolleegid Jürgen ja Mart lubavad, et ma opositsiooni õpetama ei hakka. Sellest ei ole niikuinii abi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun nüüd, kolleeg Valdur Lahtvee Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Valdur Lahtvee

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Peaminister kiitis oma poliitilises avalduses meile toodud eelarvekava kui läbi aegade läbipaistvaimalt kokku pandut. Ka meie oleme huviga jälginud meedia kaudu vahendatud eelarve koostamise protsessi. Meie järeldus on üks: see ei ole läbipaistvus, see on peataolek ja tõmblemine seinast seina. Sellise "läbipaistvuse" juures midagi head sellest eelarvest võrreldes eelmise aasta omaga oodata ei ole. Selge signaal aga on meile rahandusministrilt paar päeva tagasi tulnud sõnum, et eelarvekava seletuskiri on eelarveridadega märksa seotum. See annab meile märksa rohkem kindlust, et eelarve menetlemine siin Riigikogus on mõistlik, arusaadav ja ka võimalik kõigi Riigikogu fraktsioonide poolt.
Kui süveneda eelarve sisusse, siis meie fraktsioon, meie erakond peab eelarve arutelu ja analüüsi juures silmas kahte põhilist aspekti. Üks on see, et avaliku sektori kulude kärped ei tohi kahandada sisejulgeolekut ega vähendada avalike teenuste kättesaadavust ja toimetulekut maal, äärealadel. See on väga oluline punkt, mis määrab meie fraktsiooni otsustuse, kas me oleme eelarve poolt või vastu. Teine väga oluline punkt on eelarve tulupoole tagamiseks ettenähtavad muudatused, mis arvatavasti ei ole eelarvesse kirjutatud, aga mis arvatavasti ette võetakse, et, nagu siin ka peaminister ütles, ettevõtlust elavdada. Need muudatused ei tohi tähendada seda, et me praeguste tulude tagamiseks jätkame või soodustame ebaefektiivset taastamatute loodusvarade ja energia kasutamist. Et me jätkame raiskamist ehk heaolu suurendamist tulevaste põlvede arvel. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Valdur Lahtvee! Härra peaminister soovib samuti läbirääkimistel osaleda. Palun, härra peaminister, kõnetool on teie!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Ma tänan kõiki asjalike arvamusavalduste eest! Kõigepealt eelarve läbipaistvusest ja eelarveprotsessi läbipaistvusest. Võib tunduda, et avalikkus on saanud liiga palju informatsiooni valitsuse ees olnud võimalustest ja valitsuse ees seisnud valikutest. Kui isegi poliitikud ei suuda haarata kõiki neid valikuvõimalusi ega suuda kaasa mõelda, siis on lihtne teha järeldus, et informatsiooni on edastatud liiga palju. Ma siiski usun ja loodan, et nii avalikkus ajakirjanduse vahendusel kui ka kõik poliitikud tulevikus oskavad paremini orienteeruda selles tohutus informatsioonis, mis eelarve koostamisega paratamatult kaasneb. Ja ma küll ei arva, et järgmisel aastal peaks rohkem informatsiooni avalikkuse eest saladuses hoidma.
Ma ei ole nõus kolleeg Eiki Nestoriga, kes ütleb, et opositsiooni õpetamisest niikuinii abi ei ole. Ma siiski väga loodan, et on abi. Eriti siis, kui on märgata teatud ilmselgeid arenguid. Ain Seppik ütles, et valitsus on otsustanud korjata puudu jääva raha rahvalt. See arusaamine on nagu tõele päris lähedale jõudnud. Ma ütlen, et mitte ainult puudu jääva raha ei ole valitsus otsustanud korjata rahvalt, vaid kogu eelarve raha on otsustanud valitsus korjata rahvalt, aga selleks, et anda see tagasi rahvale. Valitsusel ei ole kuskilt võtta mõne õunapuu juurte alla maetud rahapada ja hakata sellest pajast saadud raha kasutades eelarvet koostama. Riigieelarve järgmisel aastal esitatud eelnõu järgi suureneb enam kui 8 miljardit krooni. Kust see kasv tuleb? 5,5 miljardit krooni tuleb täiendavalt eelarvesse Euroopa Liidu vahendeid ja ülejäänud osa tuleb praktiliselt sotsiaalmaksust. Kõik ülejäänud muudatused on marginaalse tähendusega. Mõlemad kasvu allikad on selgelt sihtotstarbelised ja see seab piirangud poliitiliste valikute tegemiseks nii valitsusele kui ka Riigikogule.
Jah, Ain Seppikul on õigus! Tegelikult võib raha võtta ka mujalt, mitte otse rahva taskust. Kust mujalt? Reservidest võib võtta võlgu. Need on ka kaks valikuvõimalust, millest ma oma kõnes rääkisin. Reservides raha on. Millal raha reservidesse kogunes? Ain Seppik oli 26. septembril 2007 mustas masenduses, mina ei olnud. Kas oli põhjust olla masenduses? Ei, ei olnud. 2007. aasta eelarve ülejääk oli 7,8 miljardit krooni – Eesti Vabariigi ajaloos rekordiline ülejääk. Ülemöödunud aastal oli see näitaja 7,4 miljardit krooni, üleülemöödunud aastal 3,4 miljardit krooni. Eesti riigi reservid on kogunenud nendel aastatel, mil mõni tänane opositsioonipoliitik oli kogu aeg mustas masenduses.
Üks on selge: ka tulevikus tuleb eelarvet koostada maksumaksja käest kogutud rahast. Seda selleks, et aidata selle rahaga neid, kes seda raha hädasti vajavad.
Ja veel üks, viimane repliik. Tarmo Männil on kindlasti väga suur haare, kui ta julgeb maksukorrigeeringuid nimetada väikesteks. Tulumaksu määra alandamisest loobumine, tulumaksuvaba miinimumi suurendamisest loobumine ja ettevõtte tulumaksu avansiliste maksete edasilükkamine annab eelarvele täiendavalt õige mitu miljardit: tükki kolm. Minu jaoks 3 miljardit ei ole väike summa. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan läbirääkimised.


10:53 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31.


2. 10:54 Eesti Panga 2007. aasta aruanne

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid! Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene punkt on Eesti Panga 2007. aasta aruanne. Ma palun ettekandjana kõnepulti Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki!

Eesti Panga president Andres Lipstok

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Panga 2007. aasta aruanne ja Finantsinspektsiooni 2007. aasta aruanne on nüüd jõudnud Riigikogu ette ja ma arvan, et Eesti Riigikogu järgmiste töönädalate sisustamise tarvis hirmus olulisel päeval. Aga sellegipoolest üritaksin ma Eesti Panga 2007. aasta aruandest rääkida just selles kontekstis, mis selles raamatus on, ja see raamat anti teile üle selle aasta maikuus. Selle raamatu alusel olen mina käinud rahanduskomisjonis tutvustamas neid saavutusi ja neid probleeme, mis Eesti Pangal 2007. aastal ees olid. Sõltumata sellest emotsioonist, mis täna üleval on, lubage mul siiski vähemalt ettekande raames jääda Eesti Panga 2007. aasta aastaaruande raamidesse.
Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva Eesti Panga põhieesmärk on tagada hinnastabiilsus Eestis. Ja selle saavutamise peamine vahend on krooni rangelt fikseeritud kurss euro suhtes. Selle rangelt fikseeritud kursi hoidmine ja selle poliitika jälgimine on loomulikult üks tähtsamaid tegevusi, mis Eesti Panga ees on olnud ja ka jääb. Ja seetõttu ma võib-olla peatuksin natuke pikemalt ühel põhiteemal, s.o hinnatõusu küsimused ja rahapoliitika, "Inflatsioon 2007" võiks olla see pealkiri.
Eesti rahapoliitiline raamistik ja stabiilne vahetuskurss hoiavad inflatsiooni ehk tarbijahindade kasvutempo keskmises perspektiivis stabiilsena. Samal ajal tuleb aga rõhutada, et n-ö loomulik inflatsioon on Eestis Euroopa Liidu omast mõnevõrra kõrgem. Sellel on ka väga lihtne põhjus: maailmas on kindel seos riigi rikkuse ja hinnataseme vahel. Nii näiteks oli eelmise aasta lõpu seisuga Eesti elanike sissetulekute ostujõud Eestis 72% Euroopa Liidu keskmisest, kuid meie hinnatase oli keskmiselt 64% Euroopa Liidu omast. Sissetulekute tõustes kasvab järk-järgult ka hinnatase ehk siin on üks selge seletus inflatsiooni problemaatikale. Eesti inflatsioon on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem niikaua, kuni Eesti majanduskasv on Euroopa Liidu keskmisest kiirem. Üldiselt arvatakse, et Eesti inflatsioon võib keskmises perspektiivis ületada euroala näitajat keskmiselt 1,5–2,5% võrra. Seda aga eeldusel, et euroala hinnatõus püsib umbes 2% kandis, mis on Euroopa Keskpanga eesmärk. Kui inflatsioon Euroopas kiireneb, nagu näiteks selle aasta esimesel poolel, suureneb ka erinevus euroala ja Eesti vahel. Samas loomulikult mõjutasid 2007. aastal Eesti hinnatõusu ka mitmed täiendavad tegurid, muu hulgas eelmiste aastate kiire sisenõudluse suurenemine ja hinnatõusud maailmaturul.
Siiski hakkas möödunud aasta II kvartali lõpust pidurduma laenukasv ja palgatõus näitas esimesi aeglustumise märke. Seetõttu hakkas vähenema eelnevatel aastatel järsult kasvanud sisenõudluse surve kodumaistele hindadele. Samal ajal mõjutas aga Eestit n-ö vanadest liikmesriikidest enam toiduainete ja kütuse hinna tõus maailmaturul ja need mõlemad hinnatõusud olid suhteliselt tähelepanuväärsed. Vaatamata kodumaiste hinnasurvete nõrgenemisele tõusis tarbijahinnaindeks eelkõige energia ja toiduainete komponendi mõjul 2008. aasta alguses üle 10% taseme. Käesoleva aasta II kvartalist alates oleme näinud selgeid märke hinnatõusu pidurdumisest. 2008. aasta teisel poolel ootame Eesti hinnakasvu edasist järkjärgulist aeglustumist. 2009. ja 2010. aastal ootame inflatsiooni langust orienteerivalt 5% ja 3,5% tasemele. Seega võib 2010. aastal inflatsioon olla lähedal euro kasutuselevõtu seisukohalt olulisele Maastrichti kriteeriumi viitväärtusele. Toonitan, et inflatsioon võib 2010. aastal olla sellele lähedal. See ei ole mingi euro kasutuselevõtu tähtaeg. 2010 me võiksime olla valmis selleks, kui muu situatsioon on soodne, et kutsuda endale hindajad ja hakata valmistuma selleks, et pärast hindamistulemuste selginemist määrata euro kasutuselevõtu kuupäev. Selleks eelduseks on aga siiski palkade ja tootlikkuse senisest suurem kooskõla. See tähendab, et palkade kasvutempo aeglustumine peab jätkuma ning majanduse tootlikkus tervikuna tõusma. See vahekord, millest on viimasel paaril aastal üsna palju räägitud, on praegu päris oluliselt paigast ära. Kuigi jah, nagu ma ütlesin, trendi paranemise poole on näha, aga see trend iseenesest ei tohiks kedagi rahulikuks muuta. Siin on vaja tööd teha!
Keskpanga peamised tegevusvaldkonnad. Eesti rahapoliitika ja fikseeritud kursi sujuva toime tagamiseks on oluline pankade kohustusliku reservi tase ja Eesti ametlike välisvarade haldamine. Kohustuslike reservide eesmärk on tagada pangandussüsteemi likviidsete varade piisav suurus ja toetada seeläbi pankade igapäevase rahavoogude juhtimise stabiilsust. Arvestades rahutusi maailma finantsturgudel ning Eesti majanduse olukorda, hoidis Eesti Pank pankade kohustusliku reservi määra 2007. aastal muutmatuna 15% tasemel. Pangandussüsteemil ei olnud raskusi selle nõude täitmisega. Eesti ametlike välisvarade ehk krooni tagatisvarade suurus oli 2007. aasta lõpuks 33,7 miljardit krooni. Välisvarade investeerimise tootlikkus oli 2007. aastal ligi 4,2%, mis mõnevõrra ületas aasta alguses prognoositut. Tulusust mõjutas eelkõige USA ja Euroopa intressimäärade mõnevõrra erinev areng. Selle tulemusena kasvasid krooni tagatisvara, tagatisvara reservid ehk krooni tugevus suurenes.
Rahapoliitika tulemuslikkus sõltub lahutamatult ka pankadevaheliste maksesüsteemide tõrgeteta tööst ja sularaharinglusest. Ka nende maksesüsteemide töös hoidmine ja sularaharingluse korraldamine on Eesti Panga üks ülesandeid. Heameel on kinnitada, et 2007. aastal ei esinenud olulistes arveldussüsteemides juhtumeid, mis oleksid takistanud maksusüsteemide tõrgeteta toimimist. Eesti Pank jätkas ettevalmistusi, ühinemaks Euroopa Keskpankade Süsteemi uue üleeuroopalise arveldussüsteemiga TARGET2 ja sellega liitumine leidis aset 19. mail 2008. TARGET2 kaudu pakub keskpank Eestis tegutsevatele kommertspankadele kiiret ja odavamat võimalust Euroopa Liidu siseste arvelduste teostamiseks. Samuti rakendati pankadevaheliste otsekorralduste süsteem. Muudatus võimaldab nüüd sõlmida otsekorralduslepinguid juhul, kui maksja ja makse saaja arvelduskontod asuvad eri riikides. 2007. aastal ei esinenud tõrkeid sularahanõudluse rahuldamisel ega sularaharingluses. Plaanipäraselt laskis Eesti Pank ringlusse ka uusi uute turvamärkidega pangatähti, konkreetsemalt oli tegemist 2- ja 10-krooniste pangatähtedega.
Vastavalt seadusele oli Eesti Panga üks põhiülesandeid 2007. aasta finantssüsteemi stabiilsuse tagamine koostöös Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. Siin võin kinnitada, et pangandussüsteem püsis eelmisel aastal alanud majanduse kohandumisfaasis usaldusväärse ja tugevana. Pärast eelmiste aastate kiiret arengut hakkas pangalaenude kasvutempo 2007. aasta II kvartalis aeglustuma ja on praeguseks alanenud 15% tasemele. Pankade kapitaliseeritus ja likviidsus olid ja on heal tasemel. See tähendab, et ka siin toimub see kohandumine täiesti normaalsel teel ja pigem on probleem selles, et kui pangalaenude maht läheb veel palju madalamale, siis see hakkab takistama normaalse majandustegevuse arendamist Eestis tervikuna.
Siiani ei ole maailma finantsturgude segadused Eesti pankasid otseselt puudutanud, kuid loomulikult ei ole nad ka meist mööda läinud. Kaudselt mõjutab maailmas toimuv ka Eesti pangandussüsteemi. Näiteks pankadevahelise laenumäära Euribori kasv 5,2–5,4% tasemele on tõstnud ka Eesti ettevõtete ja elanike laenuteeninduskulusid. See on päris korralik tõus ja seda arvatavasti tunnevad omal nahal kõik need, kel on laenukohustused üleval. Samuti sunnib Skandinaavia pankade tegutsemiskeskkonna riskide suurenemine neid senisest ettevaatlikumale laenupoliitikale, mistõttu võib laenude kasvutempo alaneda prognoositust mõnevõrra kiiremini (see on see, millest ma natuke aega tagasi eespool rääkisin) ja pärssida laenamist järgnevatel aastatel. Eelmise nädala sündmused Wall Streetil ja Investeerimispanga Lehman Brothers pankrott mõjutasid mõningal määral ka Eestis tegutsevaid pangagruppe. Loomulikult on nende mõjude hindamine praegu veel võimatu, kuid esialgse informatsiooni alusel on Põhjamaade pankadel läinud siiski paremini kui päris mitme teise regiooni pankadel. Finantskriis muidugi mõjutab ka Tallinna Börsi ja Eesti investeerimisfondide tootlikkust.
2007. aastal oli pankade kapitali arvestamise uue süsteemi ehk nn Basel II raamistiku esimene kehtimisaasta, mida Eesti pangad hakkasid rakendama alates 2008. aasta 1. jaanuarist. Sellega seoses täiendas Eesti Pank usaldatavusnormatiivide korda, millega eluasemelaenude katteks rakendatakse Eestis Basel II järgi lubatud 35% asemel 2008. aastal 60%-list kaalu. Eluasemelaenudega seotud riskide katteks on pankadel seega vaja jätkuvalt rohkem kapitali kui Euroopas keskmiselt, mis on kooskõlas Eesti Panga senise konservatiivse lähenemisega. Ma arvan, et need otsused on õiged selleks, et olla valmis kõikvõimalike probleemide lahendamiseks, kui nad tekivad.
2007. aastal töötati välja ka pankade uued aruandevormid. Rahvusvaheliste standardite kohased uued bilansi ja kasumiaruande skeemid hakkasid kehtima 2008. aasta algusest. Kõik need on hirmus olulised tegevused siin natuke teises kontekstis mainitud läbipaistvuse kindlustamiseks. Läbipaistvus on ka üks põhilisi sõnu, mis on täna pangaturul laua peal, ja arvatavasti võib ka siit tulevikus oodata väga palju selliseid regulatsioone, mis praegu on arvatavasti kusagil töös, ja eesmärk on just läbipaistvuse suurendamine nii grupiti kui grupi sees ja tegelikult tervikuna Euroopa Keskpankade Süsteemis.
Eraldi tuleb mainida finantssektori stabiilsuse alast koostööd Euroopa Liidus. Üks Eesti Panga jaoks olulisemaid Euroopa Liidus 2007. aastal käsitletud finantssektori poliitika küsimusi oli piiriülese järelevalve korraldus finantsteenuste ja panganduse ühisturul. Eesti finantssektor koosneb ju põhiliselt teiste liikmesriikide finantsvahendajate tütarettevõtetest ja filiaalidest. Seetõttu on Eesti Pank toetanud sellist järelevalvetegevuse korraldust, mis ühest küljest võimaldab asukohariigi finantsstabiilsuse alaseid huve kõige paremini kaitsta ja samal ajal tagab ka tulemusliku kontrolli kogu grupi tegevuse üle. Jällegi on siin midagi lisaks kommenteerida keeruline, hästi oluline on just see piiriülene järelevalve Eesti pangandusturu kontekstis ja me oleme olnud siin aktiivsed nii 2007. aastal kui ka 2008. aastal ning arvatavasti aitab nüüd hetkeolukord kaasa, et lähitulevikus järsku jõutakse selliste lahendusteni, mis aitab meie finantsstabiilsust veel rohkem tagada.
Eesti Pank on astunud samme maailma finantskriisist tulenevate riskide vältimiseks ja neid samme saab jagada kaheks. Esiteks, kriisi ennetavad sammud, teiseks kriisi lahendamiseks valmistumine. Kriisi ennetamiseks rakendas Eesti Pank juba 2006. aastal erinevaid meetmeid pankade kapitali ja likviidsuspuhvrite suurendamiseks, mis tõstab pankade vastupanuvõimet. Nii tõstis Eesti Pank juba 2006. aasta pankade kohustusliku reservi määra ehk pankade kohustusliku likviidsuspuhvri 15% tasemele kõigist panga kohustustest. See on oluliselt kõrgem europiirkonna vastavast näitajast (seal on see protsent 2). Samuti on Eesti Pank suurendanud eluasemelaenudele omistatud riskikaale kapitali adekvaatsuse arvutamisel, mistõttu pankade kohustusliku minimaalse kapitali hulk tõusis 2007. aastal ligi kümnendiku võrra. Eesti pankade kapitali adekvaatsus ulatub praegu 18% tasemele, mis ületab Euroopa Liidu kohustuslikku miinimumväärtust üle kahe korra. Kriiside lahenduseks valmistumise peamine eesmärk on koostöö Euroopa Liidus ja Põhjamaadega ning siseriiklik koostöö eri riigiasutuste vahel. Ka siin on need koostöö vormid formaliseeritud, on kirjutatud alla vajalikud lepped nii Eestis sees kui Eestist väljas. On olemas suhteliselt otseside meie pankade emapankadega, naaberriikide keskpankadega, nii et valmistumine selleks, et olla operatiivne, kui on vaja koos olla operatiivne, on toimunud meie arvates edukalt. Ja kui juurde tulevad üldine piiriülene järelevalvekorraldus, uued regulatsioonid, siis võib öelda, et kõikvõimalike kriiside ennetamiseks ja kriiside lahendamiseks on potentsiaalne valmisolek olemas.
Majanduspoliitiliste seisukohtade kujundamine ning otsuste ja soovituste tegemine eeldab majandusarengu seire ning prognoosimise toimivat süsteemi. Täna eelmise punkti juures olid korraks jutuks prognoosid – ma julgeksin öelda, et Eesti Pank analüüsib suhteliselt operatiivselt Eestis toimuvat ja peale selle analüüsib Eesti Pank nii Euroopa Liidus toimuvaid kui ka ülemaailmseid protsesse. Ja loomulikult on eraldi meie huviobjektiks Eesti pangandussüsteemi tugevusanalüüsid. Ka nendes valdkondades on koostöös naabrite, Euroopa Liidu ja ka IMF-i institutsioonidega meie tegevusi inspekteeritud, kontrollitud ja ütleme resümeena nii, et meiega on jäädud rahule.
Eesti Pank koostab jooksva aasta majandusarengu hinnanguid ning kahe järgmise aasta ettevaateid. Need on need kevadised ja sügisesed majandusülevaated ja prognoosid ning kui prognooside juurde tagasi tulla, siis kindlasti see mehhanism ja mehaanika, kuidas me oma prognoosid kokku paneme, on otseselt seotud ka nende mehhanismide ja mehaanikatega, mida rakendab näiteks Euroopa Keskpank. Ja sellest tulenevalt – ennetan juba ühte küsimust, kui see tulla võiks – on ka meie sügisprognoos veel tulemata. See tuleb lähinädalatel, kuivõrd meie prognoositsükkel on Euroopa Keskpankade Süsteemiga ühildatav, et olla ülevaatlikum natuke suuremas pildis kui ainult Eesti. Seetõttu on ka Rahandusministeeriumi augustiprognoos, mida nemad nimetavad sügisprognoosiks, ja meie sügisene prognoos, mis oktoobris valmis saab ja mida me presenteerime, loomulikult tulemuste poole pealt natuke erinevad. Ma ei räägi meetoditest, kindlasti on ka seal veel vahed sees.
Loomulikult on keskpanga peamine kohustus selgitada majanduspoliitilisi nägemusi ja otsuseid Eesti kodanikele ja nende valitud esindajatele. Eesti Pank on selles kontekstis üritanud olla aktiivne. Me oleme regulaarselt – ma loodan, et need lugupeetud Riigikogu liikmed, kes on nendel kohtumistel osalenud, võivad seda kinnitada – üritanud oma sõnumeid viia nii Riigikogu liikmeteni, nii valitsuse liikmeteni kui ka laia avalikkuseni kõikvõimalike kohtumiste kaudu. Ja loomulikult, on kõik seadusjärgsed üllitised – aastaaruanne ning rahapoliitiline ja finantsstabiilsuse ülevaade – tähtaegselt üllitatud ja presenteeritud ning on ka diskuteeritud nende sees olevate seisukohtade kaitseks teiste asjaosalistega, kes Eestis majandust vaatavad.
Eesti Panga muude teabeüllitiste seeriatele lisandus 2007. aastast uus, kaks korda aastas avaldatav euro kasutuselevõtu aruanne. See on niisuguse problemaatilise pealkirjaga dokument, aga kes teda vaadanud on, saavad tegelikult selle kaudu suhteliselt hea pildi sellest, kus maal me oleme, millised on probleemid ja mis edasi saab. Ka seda euroaruannet on võimalik kõigil kätte saada ja on võimalik lugeda nii Eesti Panga kodulehel kui teiste infokanalite kaudu.
Samuti kommenteerib Eesti Pank iga kuu peamisi majandusnäitajaid ja 2007. aastal näiteks vastasime me 2440 infopäringule, mis nende majandusnäitajate kohta tulid. Iga vastus on töö, kindlasti ei ole see mingi mehhaanika, see eeldab meie analüüside sisu tundmist, analüüside tulemuste üldistamist, ütleme siis avalikkusele vastamise tarvis. Ma arvan, et need infopäringud ja need vastused on olnud viljakandvad, eks sealt võib otsida põhjust sellele, miks Eesti Pank on kolme enim usaldatava institutsiooni hulgas Eesti riigis.
Lõpetuseks tutvustaksin mõne sõnaga Eesti Panga tegevust organisatsiooni juhtimise tõhustamisel. 2007. aastal sõnastati Eesti Panga väärtused, mis jagunevad nelja kategooriasse – asjatundlikkus, koostööle suunatus, usaldusväärsus ja hoolivus. Samuti viidi läbi korraline juhtimiskvaliteedi uuring, kus osales üle 70% töötajatest. Tõhustati juhtimisarvestuse infosüsteemi, loodi protsessijuhtimise arendamise struktuurid ja ühtlustati tööprotsesside kirjeldamise reegleid. Arvatavasti on praeguses seisus oluline toonitada, et riskijuhtimises oli 2007. aastal suurema tähelepanu all panga põhiprotsesside talitluspidevuse planeerimine. Selle talitluspidevusega me tegeleme praegu väga hoogsalt ja ma arvan, et kui ma järgmisel aastal tulen teile tutvustama 2008. aasta võite, on ka siin edu sees. Aga kellad helisevad. Tänan tähelepanu eest! Olen valmis küsimustele vastama.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra Eesti Panga president, teie ettekande eest! Teile on küsimusi. Palun, kõige esimene küsimus, kolleeg Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra president! Poodu majas nöörist ei räägita, seepärast ei maksa Eesti Panga populaarsusest või usaldusväärsusest siin palju rääkida. Selles saalis me mõlemad teame, kui erinevas positsioonis me oleme selles objektiivsetel põhjustel. Te ütlesite, et suurte finantskrahhide mõju Põhjamaade pangandusele, sealhulgas meie omale, on praegu võimatu hinnata ja et on regioone, kus on läinud hullemini. Ma arvan, et see võimatus on ebatäpne ja see, et kusagil on hullem, ei ole väga lohutav. Samas on see sõnum väga oluline. Palun katsuge öelda Eesti Panga seisukoht selle kohta, millised on praegused riskid Põhjamaade pangandusele seoses rahvusvahelise finantskriisiga.

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Ma arvan, et minu vastus oli, et võimatu on lõplikult hinnata. See oli see mõte, mitte aga see, et võimatu on hinnata. Loomulikult, iga krahhi saab hinnata, aga lõplikke järeldusi täna välja tuua ei ole võimalik, kuivõrd asi on veel pooleli. Eesti pangandusele kõige suuremad mõjud nendest segadustest võivad olla seotud ikkagi sellega, et meie pankade emapangad grupisiseselt keeravad rohkem kinni laenukraane ja selle tulemusena tuleb laenuressurssi riiki vähem. Selle väiksema laenuressursi pealt on arvatavasti aga kohalikel pankadel vajalik teha palju rohkem ja põhjalikumat eeltööd ühe või teise laenu väljaandmisel ning lõppjäreldus on see, et kindlasti muutub ligipääs laenule keerulisemaks ja selle tulemusena võib kannatada ka mõni hea äriidee.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Oli sümpaatne, et teie ettekanne vastas aruandele. Aga küsimus on sellest, et seoses kehva majandusliku olukorraga oleks huvitav kuulda, kuidas Eesti Pank on reageerinud ja kavatseb reageerida oma kulude, tegevuskulude kokkuhoiuga. Kas 2008. aasta tegevuskulude osas tegi ka Eesti Pank negatiivse eelarve või hoidis lihtsalt kulusid kokku ja kui suure protsendiosa ulatuses? Millised on plaanid 2009. aastaks, võrreldes 2008. aastaga, kui mitu protsenti plaanib Eesti Pank oma tegevuskulusid kokku hoida?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Loomulikult, Eesti Pank on samasugune Eesti riigis töötav ja asuv struktuur ja kõik need teemad ja mured, mis arvatavasti selle saali ja valitsuse kaudu on Eesti eri asutuste tegemiste kohta välja öeldud, on ka Eesti Pangas püsti. 2008. aasta eelarve kohta ma ütlen, et miinuseelarvet ei ole meil vaja olnud teha, kuivõrd Eesti Panga tulusus – me teenime teatavasti raha ise – on olnud suhteliselt tugev ja hea. Ma kujutan ette, et see pingeline eelarve, mida me 2008. aastaks pangakulude katteks kehtestasime, saab tulude poolelt täidetud ja ületatud ning ma võin kinnitada, et kulude eelarvet me sajaprotsendiliselt ei täida ehk reaalselt hoiame kokku. See on lihtsalt täiendav kokkuhoid, mida me oma maja sees oleme kavandanud. Mis puutub 2009. aastasse, siis panga eelarve kinnitamine on detsembrikuus. Loomulikult on lähtekohad välja töötatud ja loomulikult on ka siin suund mahu vähenemisele kulude poole pealt ja see tähendab kulude kokkuhoidu. Loomulikult tulevad kõik need sammud samas rütmis, nagu Eesti riik tervikuna on planeerinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Härra panga president! Minu küsimus puudutab eurole üleminekut. Siin saalis olete rääkinud, et 2011, ja siis olete öelnud, et ei tea, kas tuleb. Kas sinu arvates täna peaministri poolt Riigikogule üle antud eelarve kindlustab 2011. aastal eurole üleminekut või lahjendab seda?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Täna üle antud eelarve kohta on euro kontekstis raske hinnanguid anda. Esimene põhjus on see, et nii nagu ka teie, ei ole ka mina eelarve kõiki dokumente detailidena näinud, ei ole lisasid näinud, ei ole neid analüüse teinud. Loomulikult on oluline see sõnum, mis üleantud tasakaalus eelarvest välja läheb. See on tugev eelarvepoliitika, mida on Eestile alati eeskujuks toodud. Vähemalt selles dokumendis, mis täna üle anti, on see olemas ja seda saab ka sellisel kujul tutvustada. See, kuidas selle dokumendi täitmine kulgema hakkab, on teine teema. Siit me võime jõuda küll sinu küsimuseni, et kuidas on seotud näiteks eelarvedefitsiit euroga, kui see nii halvasti peaks minema. Teatavasti on meil praegu euro kontekstis üksainus probleem, see on inflatsioonikriteeriumi täitmine. Nagu ma oma ettekandes siin ka rääkisin, et kui mingisuguseid selliseid šokke väljast ei tule, mida praegu kirjeldada ei oska, siis võiks umbes 2010. aastal see inflatsioonikriteerium jõuda sinna kanti, et me võiksime need hindajad kutsuda. Kui me näiteks oma muude tegevustega tekitame sellise situatsiooni, et meie eelarvedefitsiit on üle lubatud 3% SKT-st, siis on kohe uus situatsioon ja nagu öeldakse, uued murumängud. Nii et kui see dokument, mis täna tasakaalus üle anti, tegeliku täitmise juures viib sinnamaani, et tegelikult läheb asi halvaks, siis on hindajate kutsumine jälle keeruline, kuivõrd meil on uus probleem püsti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Aitäh! Austatud hea panga president! Minu küsimus puudutab hoiuseid pankades. Me räägime küll sellest, kui palju riik seaduse järgi hoiuseid tagab, aga samal ajal pole eriti avalikustatud, kui suur on selle fondi maht, et seal on kriisi korral tegelikult ju üsna vähe raha katteks. Samuti, kust võtta näiteks seda infot – inimesed kindlasti ei tea, et Swedbanki puhul katab fond paigutatud hoiustest vaid üsna vähe, 3%, ja SEB-i puhul umbes 8%. Kust sellest täpsemalt teada saab?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Hoiuste Tagamise Fond on organisatsioon, mis töötab oma põhikirja alusel ja kõik see, milleks ta ellu on kutsutud ja mis mahus ta appi peab minema või tulema, on selles põhikirjas kirjas. Sellised süsteemselt olulised pangad on nii suure mahuga, et loomulikult, kui seal mingi suur õnnetus juhtub, siis Hoiuste Tagamise Fondi vahenditest ei jätku. Loomulikult need skeemid, kuidas siis hoiuseid tagama hakatakse, on tegelikult kokku lepitud mitte ainult Hoiuste Tagamise Fondis, vaid see on lepitud kokku siinsamas saalis seaduse kirjutamisel ja selles mõttes. Loomulikult saab Hoiuste Tagamise Fond ise hakkama väiksemate, mitte süsteemselt oluliste pankade hoiustajate hoiuste tagamisega, kuid mitte ühegi inimese hoius Eesti riigis kehtivas mahus ei jää tagamata, kui tema pangaga midagi juhtub. Siis peab appi tulema valitsus, peavad appi tulema valitsuse võetavad kohustused ja kindlasti tuleb teema lõpuks siiasamasse kõnepulti ja siit saalist peab tulema mingi aktsept. Veel kord – see kord on väga täpselt Hoiuste Tagamise Fondi enda dokumentides kirjas.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Urmas Klaas

Suur tänu, proua juhataja! Austatud Eesti Panga president! Ma tänan teid väga selle asjaliku ettekande ja asjaliku õhustiku loomise eest siin saalis. Ma loodan, et selline õhustik saadab meid ka kõigi järgnevate riigieelarve arutelude juures. Aga mu küsimus on selles, et me oleme viimasel ajal väga palju rääkinud majanduskasvu prognoosidest ja teie oma ettekandes, küll üsna lühidalt, peatusite Eesti Panga organisatsiooni võimekuse tõstmisel ja n-ö panga võimekuse tõstmisel. Minu küsimus on, et kuigi me teame tõesti, et meil on Eestis sellist intellektuaalset ressurssi piiratud kujul, millised oleksid võimalused nii Eesti Pangas kui ka Rahandusministeeriumis majandusprognooside võimekust kasvatada just adekvaatsuse suunas?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! See on väga hea küsimus. Loomulikult sõltub ju prognoosijate prognoosimise võimekusest väga palju otsuseid ja oluline on, kuidas seda võimekust tõsta, kuidas seda parendada. Arvatavasti on koolitus ja täiendus siin esimene võimalus. Ma ei tea täpselt, kuidas käib Rahandusministeeriumis prognoosiga tegelevate inimeste enesetäiendamine ja kvaliteedi tõstmine ning kui palju on seal üldse inimesi, kes eraldi ainult prognoosimisega tegelevad. Eesti Panga poole pealt on meie partner Euroopa Keskpank ja kogu Euroopa Keskpankade Süsteem. Ma julgeksin öelda, et see mehaanika, millega Eesti Pank praegu oma prognoose kokku paneb, on suhteliselt võrdväärne ja võrreldav meie partneritega ehk Euroopa Keskpankade Süsteemis olevate teiste keskpankadega. Kindlasti on prognooside juures alati see mingi lubatav viga sees ja me oleme üritanud ise oma prognooside juures – kui te neid loete, siis palun vaadake! – tuua välja ka teised stsenaariumid. On põhistsenaarium ja siis on alternatiivstsenaarium ning praegu näiteks läheb majanduse areng peaaegu täpselt esimese alternatiivse stsenaariumi järgi, mida me presenteerisime kevadel kõva häälega kogu Eesti rahvale. Ma arvan, et Eesti Panga poole pealt on prognoosijate koolitamine ja õpetamine toimunud suhteliselt süsteemselt ja hästi, aga see muidugi ei tähenda, et ka meie prognoosijad aeg-ajalt eksida ei või.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra president! Tund aega tagasi pidas peaminister roosades toonides kõne järgmise aasta eelarvest. Sama ilus pilt oli siis, kui meile esitati 2008. aasta eelarve. Aga riigi 2008. aasta ajaloos oli negatiivne eelarve. Ma tahaksin just prognoosides tagasi tulla ja küsida teie käest, kas on oht, et 2009. aastal toimub Riigikogu istung, kus meie peame kinnitama uue negatiivse eelarve järgmiseks aastaks?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Kas on selline oht? Seda ei oska mina öelda, kas selline oht tuleb, sest negatiivse lisaeelarvega väljatulemine sõltub ju ikka reaalmajanduse tegelikust seisust. Kui see eelarve, mis teile praegu üle anti, on tehtud 2,6%-lise (kas oli 2,6?) majanduskasvu pealt aastas 2008, siis Eesti Pank, prognoosides 2008. aasta kasvunumbreid, ütles, et 2008. aasta kevadprognoosialune kasv on 2%. Täna me oleme siin küll, tulles kriisistsenaariumide juurde, tunduvalt pessimistlikumad. Nii et 2,6%-line majanduskasv 2009. aastaks on, ma julgeksin öelda, hästi optimistlik. Ja kui see optimism ei realiseeru, siis ma ei tea, kas tullakse siia lisaeelarvega, aga siis on vaja mingeid samme ette võtta selleks, et need kulud ära katta, mis nende tähtsate paberite alusel teha plaanitakse. Eesti Pank avaldab oma sügisprognoosi, nagu ma siin ütlesin, õige pea ja pärast seda me saame kindlasti ka oma jutud oma prognoosijate loogika põhjal nendele numbritele juurde panna. Ja ikkagi, sama avatud ja valmis oleme me teiega kohtuma ka pärast oma sügisprognoosi, et seletada, miks meie just nendest numbritest räägime. Veel kord: see 2% 2008. aastaks, mida me ütlesime kevadel, kui te mäletate, oli kõige pessimistlikum number. Kui te täna vaatate 2008. aastale otsa, siis arvatavasti olime ka meie natuke liiga optimistlikud. See on see tegelik pilt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra esineja! Kui te annaksite mõnele oma arvukaist alluvaist sellise ülesande, et ta lappaks paari viimase aasta ajalehekaustu, siis te leiaksite sealt huvitava tendentsi. Kõikide ohtude, ütleme, kinnisvaramulli lõhkemise, SMS-laenude kahjulikkuse, rahva lõhkilaenamise kahjulikkuse ja majanduslanguse eest hoiatas meid kõigepealt Eesti meedia. Ja mõne kuu pärast tuli siis mingisuguse tagasihoidliku avaldusega välja ka Eesti Pank. Minu meelest on teil väga tugev asutus ja kontor. Miks te ei ole ette näinud neid majanduslangusi ja kriise? Miks on meedia teist ette jõudnud? Miks te olete oma rolli andnud ajalehtedele, telele ja raadiole?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh, austatud Heimar Lenk! Ma arvan, et see on nüüd küll teie väga suvaline asja tõlgendamine. Ma arvan, et need meedias kajastatud teemad põhinevad ju mingil informatsioonil ja see informatsioon on tihti pärit just Eesti Pangast või teistelt analüütikutelt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Te rääkisite sellest, et eluasemelaenudega seoses on riskide katteks vaja leida ka rohkem katet, ning selles osas Eesti Pank annab oma suunised ja tegeleb sellega. Minu küsimus puudutab SMS-laenusid, mis on selline uus finantsteenus ja mille puhul – mulle vähemalt tundub küll – kogu teadlikkus ja kogu riski suurus lasub üksnes laenuvõtjal. Minu küsimus ongi: missugune saaks siin olla Eesti Panga abi nendele inimestele, kes on SMS-laenu võtnud ja hätta sattunud, või kuidas tuleks seda teenust üldse korraldada Eesti riigis?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Selles mõttes on teil absoluutselt õigus, et Eesti Pank tegeleb krediidiasutustega ja nende tegevuste reguleerimisega, kes on litsentsitud Eesti turul krediidiasutustena. SMS-laene annavad välja väga paljud organisatsioonid, kes selle laenu väljaandmise on kirjutanud oma põhikirja ja paraku ei sega ükski seadus seda teha ükskõik kellel. Ja ma arvan, et need täiendavad regulatsioonid, millega te ise olete siin pihta hakanud ja millest me oleme ka eravestlustes kuulnud ja lehtedest lugenud, ongi see tee. Nii palju, kui on võimalik ja vajalik, tuleks kehtestada regulatsioone sellele finantsteenusele, nagu te ütlesite, ja neid regulatsioone ka järgida ja jälgida. Ja see peaks olema see, kuidas SMS-laenudega tulevikus tuleks ringi käia. Muidugi, kindlasti on väga palju neid inimesi, kes SMS-laenu võtmisega on väga haiget saanud ja nendele mingisuguse kompensatsiooni andmise või nende murede leevendamise tarvis ei oska mina küll ühtegi hästi töötavat mehhanismi välja pakkuda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Raivo Järvi

Suur tänu, hea juhataja! Austatud härra president! Kahele oma küsimusele sain siin juba kolleegide küsimiste läbi teatud mõttes vastuse. Kui ma meenutan oma päris algusaegu siin Riigikogus, siis ma mäletan, et värske ullikesena rahanduskomisjonis nägin ma Märten Rossi esitatud n-ö tulevikuprognoosi. Aastal 2002 – ma mäletan seda väga selgelt – oli minu ees täiesti arusaamatu kõver, mis näitas, et aastal 2008 me teeme läbi languse, mis jätkub ka 2009. aastal, ja siis ta läheb üles. Minu jaoks oli see täielik müsteerium ja tegelikult on see nüüdseks teoks saanud. Nüüd hiljuti kuulsin ma ka Märten Rossi üpriski, ma ütleksin, paikapidavaid ennustusi naftahindade kohta. Aga see selleks. Sellega ma tahan kinnitada, et minu usk Eesti Panga prognoosidesse on jätkuvalt tugev, ja küsimus on, kas Eesti Pangal on võib-olla ressurssi veel täiendavalt lokku lüüa, loomulikult halbade uudiste korral, et on tulemas midagi, mis nõuaks kiiremat ettevõtmist?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Kõigepealt tänud heade sõnade eest meie prognoosijatele! Märten Ross on sel teemal tõesti väga hästi haritud ja väga kõva spetsialist. Aga kuidas ja mis pidi veel täiendavalt lokku lüüa – sinu sõnu kasutades –, selle kohta ma arvan, et see sagedus, millega me need sõnumid, nagu ma oma aastaaruande tutvustamisel teile ette kandsin, rahvale edastame, on päris tihe ja igal sellisel esinemisel, olgu see siis prognoosi või majandusülevaate tutvustus, on olemas ka mingi majanduspoliitiline järeldus. Siis, kui oli tsükli tõusufaas, neid järeldusi eriti ei kuulatud või ei loetud. Heameel on tõdeda, et selles faasis, kus me praegu oleme, pööratakse nendele järeldustele tähelepanu ja mõni on isegi tsiteerimist väärinud ja mõni asi ka järgimist väärinud. Nii et ju me teeme oma tööd ja vaevalt me suudame siin mingisugust uut mehhanismi välja mõelda, kuidas, uuesti sinu sõnu kasutades, lokku lüüa. Aga kindlasti oleme me valmis neid teadmisi, mis meil on, jagama kõigiga, kes neid teadmisi tahavad saada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas

Aitäh! Kõigepealt kommentaariks härra Korbi küsimusele, kas on oht, et me peame eelarve sügisel üle vaatama, et tänased prognoosid ei ole sajaprotsendiliselt täpsed. Minu meelest võiks vastus olla väga konkreetne. Loomulikult, see oht on olnud alati iga eelarve puhul ja mitte ükski prognoos ei Eesti Panga ega Rahandusministeeriumi poolt ei ole kunagi olnud sajaprotsendiliselt täpne ega saagi olla, sest majandusprognoosid oma olemuselt ei saa seda kunagi olla, see on siis juba väga suur õnn, kui nad väga täpsed on. Aga minu küsimus on hoopis järgmine. Kuidas mõjutavad teie hinnangul valitsussektori tasakaalu omavalitsused, mis valimise aastal võivad küllalt uljalt laenu võtta? Enne siin süüdistas opositsioon peaministrit selles, et ta oli veel pool aastat või aasta tagasi liiga optimistlik. Täna on meil teada, et Tallinna linn kaalub väga tõsiselt positiivse lisaeelarve tegemist ja ka järgmisel aastal uljalt juurdelaenamist. Kuidas see tegelikult meid mõjutab?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Loomulikult on ju finantstasakaalu mõttes Eesti riik tervik. See tervik tähendab seda, et nii riigieelarve kui ka kohalike omavalitsuste eelarved ja finantskäitumine peavad olema sellised, et need vastaksid selle tasakaalu nõuetele ja riigi ees seisvatele eesmärkidele. Kui üks või teine pool, olgu ta siis riik või omavalitsus, siin teelt kõrvale astub, siis on minu arvates need järeldused, tulemid meile kõigile negatiivsed. Seetõttu üritab Eesti Pank loomulikult oma sõnumitega, oma ütlemistega nii omavalitsusi kui riiki mõistlike otsuste tegemisel aidata.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Igor Gräzin

Kõigepealt kommentaariks kolleeg Mai Treiali avaldusele. Õnneks, tänu Reformierakonna pingutustele laheneb see SMS-laenu probleem nüüd ka seadusandlikult. Just nimelt koos Taavi Rõivasega valmistasime ette vastava seaduseelnõu, Justiitsministeerium käib selle välja. Ühesõnaga, see asi saab korda, aga kui poleks Reformierakonda, ma ei tea, kas saaks. Aga ma tahaksin nüüd teist asja küsida – prognosistide koolitamise kohta. Mina sain nüüd niimoodi aru, et te hakkate oma prognosiste edasi koolitama teiste pankurite abiga, kes on samasugused tuhajuhanid nagu pankurid üldse. Ja seoses Heimar Lengi küsimusega tahtsin küsida, millistesse ajakirjadesse te plaanite pankureid praktikale saata? Kas see on Kroonika, Just!? Näiteks Märten Ross Just!-i korrespondendiks mõneks ajaks. Kuna ajakirjandus teab rahandust paremini kui pankurid, siis kuidas me pääseme välja sellest pankurite nõiaringist, kus lollid koolitavad lolle, ja me saaksime ajakirjandusliku tarkuse abil oma rahaasjad korda?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! See oli emotsionaalne küsimine ja sellele võiks vastata päris mitme lausega.  Aga aja kokkuhoiu mõttes luban, et ma seda päris nii ei tee. Ma vastan ühe lausega.  Eesti Pank on üritanud oma prognoosijaid kogu aeg koolitada ja aidata täita nende soovi ennast täiendada ja kindlasti teeme seda ka edaspidi ning kindlasti on meie partnerid Euroopa Keskpanga prognoosijad, teiste Euroopa Keskpanga süsteemis olevate keskpankade prognoosijad ja majandusväljaanded, mis paraku ei paikne Eestis.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Aitäh, proua esimees! Ma pean ka alustama tõdemusega, et Reformierakond ei saanud sellegi teema käsitlemisel jätta mainimata Tallinna linna. Aga see selleks. Kui me arutasime eelmise aasta eelarvet ja majandusprognoose, siis erinesid Rahandusministeeriumi prognoos ja Eesti Panga prognoos 2008. aastaks oluliselt. Tahangi nüüd küsida, kas sel aastal arvestas Rahandusministeerium mingilgi määral Eesti Panga prognoosidega 2009. aasta majanduskasvu kohta ja kas need erinevad oluliselt? Ja veel üks väike lisaküsimus: kuidas kajastub üleüldine avaliku sektori kokkuhoid Eesti Panga eelarves? Kui suured on Eesti Panga eelarve kokkuhoiud?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Prognooside juures võiks öelda, et kui eelarve anti üle 2009. aasta majanduskasvu 2,6%-lise numbri pealt, siis Eesti Panga nägemuses tuleb 2009. aasta majanduskasv sügisprognoosist. Nagu ma ütlesin, seda me presenteerime lähinädalatel. Kui võrrelda 2008. aastat, siis ma ütlesin, et see meie 2%, mis meie välja käisime kevadel 2008. aasta jaoks baasstsenaariumi järgi, on praegu selgelt liiast. Rahandusministeeriumi prognoos oli minu meelest üle 6 ja meie oma 2-ga olime kõige pessimistlikumad ning ma ütleksin täna, et neid põhjusi on palju. Muidugi oli siiski liiga palju optimismi sees. Mis puutub 2009. aastasse, siis loomulikult, prognoosijatel, nendel inimestel, kes neid numbreid kokku panevad, on väga tihedad kontaktid, neid arutatakse koos, aga ajahetk on erinev. Rahandusministeerium tegi oma prognoosi augustikuus selleks, et tulla täna teie ette selle dokumendipaketiga, mis siin laua peal oli. Meil paraku on prognoosimine Euroopa keskpankade prognoositsüklis ja seetõttu tulevad meie lähtenumbrid sügisel hoopis uuemad, kui olid Rahandusministeeriumi meeste käes augustikuus. See on ka üks selline objektiivne argument, mis neid prognooside erinevusi seletab. Eks alati on vaja vaadata ka eesmärke. Meie pildi ettemaalimine peaks tulenema võimalikult sellest teadmisest, mis meie nendel prognoosiga kokkupuutuvatel inimestel on, mida need mudelid löövad välja masinast, kuhu algandmed sisse pannakse. Meil muid eesmärke prognoosi kokkupanekul ei ole. Aga mis puudutab panka ennast, siis ma siin enne vastasin sellele küsimusele ka.
Loomulikult, pank on samasugune Eesti riigi üks osa. Meid ei finantseerita küll riigieelarvest, pigem teistpidi, me teenime oma ülalpidamise ise ja teenime ka kasumit ning kasumi arvel muide maksame ka riigieelarvesse raha. Aga see ei ütle seda, et me ei oleks Eesti riigi pank. Loomulikult on ka meie kokkuhoiustsenaariumid täpselt samasuguses rütmis, nagu siin on praegu välja käidud riigile. 2008. aasta eelarve täitmisest on natuke vara veel lõppjäreldusi teha, aga päris kindlasti on need tegelikud numbrid väiksemad nendest rahadest, mida 2008. aastaks plaaniti, ehk ka reaalkuludes me hoiame 2008. aastal kokku. Aastal 2009 on kasv kindlasti väiksem, kui oli 2008. aastal. Rütm on täpselt sama. Kui me jõuame ükskõik missuguste palgateemadeni, siis on täpselt sama asi. Kui praegu palkade külmutamisest rääkida, siis minu ja minu lähimate kolleegide ehk juhatuse liikmete palgad on külmutatud juba selle aasta kevadest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peep Aru!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud president! Kõigepealt ma tahaksin meenutada oma mälu järgi prognoose, mida tegi Eesti Pank, ja mis olid aluseks Rahandusministeeriumil selle aasta eelarve tegemisel. Tõesti, näitajate poole pealt oli seal erinevusi, kuid lõppjäreldus eelarve mahu kohta oli meil suhteliselt sarnane, seda ei tasuks unustada. Küsimus on aga hoopis teisest vallast. Lugupeetud president! Kas sel keerulisel ajal on oodata ka uusi tugevaid sisenejaid meie pangandusturule?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Hea küsimus, et kas on uusi ja tugevaid. Mis puutub uutesse sisenejatesse, siis eks neid taotlusi ikkagi on, aga uued ja tugevad peaksid olema mingid väga teada ja tuntud pangandusgrupid. Niipalju, kui minul informatsiooni on, neid praegu järjekorras ei ole. Aga nagu öeldakse, maad on kombatud küll. Ja ma arvan, et sellele küsimusele annab täpsema vastuse järgmine esineja, kes neid järjekorras olevaid tegelasi täpselt järjekorda paneb ja nendega tegeleb. Nii et ma arvan, et Finantsinspektsiooni pealik oskab sellele küsimusele konkreetsemalt vastata.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Toomas Varek

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Viimasel aastal, eriti viimasel kuul on finantssektoris olnud väga palju muutusi ja eks see on natuke ka üldsust ärevamaks muutnud. Eesti Panga usaldusväärsus on väga kõrge, kuid te oma kõnes siin ütlesite ja seda on ka näha, et te teete praktiliselt kaks korda aastas majandusprognoose ja majandushinnanguid. Kas te olete mõelnud ka sellele, et praegu, muutuvate finantsstruktuuride puhul teha neid majandushinnanguid ja prognoose tihedamini, mitte ainult kevadel ja sügisel, vaid võtta sinna juurde ka suvi ja talv ning selle kaudu suhelda rohkem avalikkusega, sest avalikkusele tundub vahel, et Eesti Pank jääb väheoperatiivseks?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! Majandusülevaateid me teeme ikkagi tihedamini. Eks seal majandusülevaadete lõpus on, nagu ma enne ütlesin, alati majanduspoliitilised järeldused. Rohkem võib-olla on teema see, kui palju neid järeldusi tähele pannakse ja kui palju neid loetakse. See on siis vastuvõtja poole pealt. Kriitika meile võib olla see, kui me ei suuda neid järeldusi nii esitleda, et see tekitaks tähelepanu. Aga ma arvan, et informatsiooni selle kohta, mis Eesti majanduses toimub, tuleb panga poole pealt piisava sagedusega. Ma ütlen, et pigem on asi selle pakendamises ja müügis. Aga prognoosid on kaks korda aastas ja see on selline üldine tsükkel. Sealt mingite uute vaheprognoosidega väljatulemine eeldab täiendavat ressurssi, sest ega prognoos ei tule niimoodi, et istume nüüd maha ja mõtleme, et kui palju sina arvad ja kui palju mina arvan. See on päris tõsine tööprotsess ja kui tuua mingi vahekuupäev veel vahele, siis see eeldaks, et kogu prognoositsükkel ise tuleks uuesti üle vaadata. Aga üldiselt pannakse neid prognoose ka mujal kokku samas tsüklis, on kevadine ja on sügisene prognoos – ma räägin nüüd panganduse poole pealt –, ja see on ka põhjus, mida ma siin enne seletasin, miks meie sügisene prognoos ei haaku ajaliselt näiteks nende tärminitega, millega Rahandusministeerium prognoosimisel opereerib.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud panga president! Mul on küsimus sellest suunast, kust minu kolleeg Valeri Korb küsimuse esitas – järgmise aasta riigieelarve kohta. Ta küsis, kas järgmise aasta riigieelarve maht on täidetav või mitte ja millised ohud on siin olemas. Eesti riigi seaduste kohaselt on Eesti Pangal kohustus olla Vabariigi Valitsuse partner, anda nõu, analüüse ja arutleda sõlmküsimusi. Minu küsimus on järgmine. Te ütlesite, et järgmise aasta eelarve eelnõu on optimistlik. Millist nõu te olete eelarve koostamisel andnud Vabariigi Valitsusele ja kas järgmise aasta eelarve on ka realistlik?

Eesti Panga president Andres Lipstok

Jah, loomulikult, seadusjärgselt peab valitsus meie seisukohad ära kuulama. See on vist õige juriidiline tõlgendus selles nõuandmises. Loomulikult oleme nii prognoosipõhiselt kui eelarve kokkupaneku erinevates faasides oma seisukohti ka valitsusele edastanud ja seda, kas lähtekoht selle eelarve kokkupanekul ehk see 2,3% on liiga optimistlik või pessimistlik, on täna keeruline öelda. Tegelikult peaks rahandusminister, kes selle prognoosi taga on, seda seletama, kaitsma ja hinnanguid andma. Ma arvan, et küll te neidsamu küsimusi ta käest ka küsite, kui ta siia eelarvet kaitsma tuleb. Nagu ma olen siin paar korda öelnud, läks Eesti Pank selleks aastaks 2%-lise majanduskasvuga, mis oli kõige pessimistlikum prognoosijate hulgast. Sügisese numbri 2008. aastaks ning järgmise aasta numbri me hõikame kõva häälega välja lähinädalate jooksul ja pärast seda me saame tõmmata paralleele meie 2009. aasta majanduse kasvunumbri ja selle kasvunumbri vahel, millega eelarve teie ette toodi. Aga loomulikult lähtekohtade ümber on pidevalt diskussioonid ja vaieldakse ja kindlasti ei saa Eesti Pank öelda seda, et me oleksime kuidagi kõrvale jäänud ja me ei teaks, millega Rahandusministeerium tegeleb. Kui palju meie nõuandeid ja meie spetsialistide ütlemisi ühe või teise sammu planeerimisel arvesse võetakse, see on teine teema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Tarmo Mänd

Tänan, proua juhataja! Austatud president! Ma küsiksin sama teema jätkuks edasi. Kas Eesti Pank, kellel on võimas struktuur analüüsi teostamiseks, oleks võimeline enda peale võtma selle prognoosimise vastutuse ehk andma valitsusele prognoosi, millest valitsus ka lähtuks? See eeldab küll pangaseaduse muudatust, aga ta tunduks praeguses situatsioonis väga loogiline.

Eesti Panga president Andres Lipstok

Aitäh! See oleks muidugi suhteliselt kardinaalne muutus üldse prognoosimise praktikas Eestis. Arvatavasti valitsus ja Rahandusministeerium, kes ju tegelikult eelarvenumbrite eest vastutavad, nii numbrite enda eest kui numbrite täitmise eest, tahavad ka nende lähtenumbrite saamise juures ise tegijad olla. Kui nüüd loogiliselt mõelda, kas siis ikkagi üks eelarve kokkupanija saab nii väga lähtuda kellegi teise öeldud lähtenumbritest? See eeldaks ikkagi sellist ise peale vaatamist, ise oma mõistusega järelduste tegemist, et olla lõpuni vastutav nende numbrite eest, mille alusel pannakse kokku näiteks eelarve. Idee iseenesest on muidugi huvitav ja seda võiks arendada edasi nii- ja naapidi. Aga tegelikult on koostöö eri prognoosijate vahel ju praegugi suhteliselt tihe. Küsimus on ikkagi selles ajagraafikus, millal üks või teine oma asjadega peab valmis saama, ja sealt tulevad siis ka erinevad tõlgendused, erinevad arusaamad ja tihti ka vead.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, Eesti Panga president, teie ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


3. 11:52 Finantsinspektsiooni 2007. aasta aruanne

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Finantsinspektsiooni 2007. aasta aruanne. Ma palun ettekandeks kõnepulti Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Raul Malmsteini!

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Soovin teile kõigepealt kinnitada, et Eesti finantssüsteem toimib hetkel stabiilselt ja süsteemseid riske ei esine. Samal ajal on selge, et pretsedenditud sündmused maailma kapitaliturgudel avaldavad küll mitte otsest, aga kaudset ja vägagi tuntavat mõju Eesti majandusele. Globaalse finantskriisi mõju avaldub Eesti inimestele nii investeeringute väärtuse languse kui ka laenuraha hinna tõusu kaudu. Finantssektori jaoks tervikuna on riskid suurenenud.
Oma tänases ettekandes annan lühiülevaate maailma kapitaliturgudel toimuvast ja selle mõjust meie majandusele ning teen lühiülevaate Eesti finantssektori hetkeseisust. Kirjeldan järelevalvelisi prioriteete, millest Finantsinspektsioon oma tegevuses praegu lähtub, ja viitan teie tähelepanu vajavatele regulatiivsetele muudatustele.
Kõigepealt olukorrast kapitaliturgudel. Finantsmaailmas on alates eelmise aasta suvest kapitaliturgude kõrge likviidsus ning stabiilsus asendunud ebastabiilsuse, turuosaliste omavahelise usalduse järsu vähenemise ja raha hinna olulise tõusuga. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul oli selle aasta augustiks Ameerika Ühendriikide nn subprime-laenudest ehk rämpshüpoteeklaenudest alguse saanud finantskriisi tõttu realiseerunud kahjumite suuruseks pool triljonit dollarit. Kriisi lõpust ei ole võimalik täna veel rääkida, kuigi olukord turgudel on Ameerika Ühendriikide valitsuse ja keskpanga jõulise sekkumise tulemusena hakanud mõneti stabiliseeruma. Bearn Stearns, Lehman Brothers, AIG, Northern Rock, Fannie Mae ja Freddie Mac on finantsinstitutsioonid, mille tugevuse osas polnud kapitaliturgudel ja muidugi ka nende juhtidel veel 2007. aasta suve alguses mingeid kahtlusi. Kriisi mõjul on need finantsettevõtted kas pankrotistunud, riigistatud või riigigarantiide toel liidetud teiste, elujõulisemate ettevõtetega. Kapitaliturgude kriis on sundinud kriitilise pilguga üle vaatama kogu finantssüsteemi stabiilsuse raamistiku ja hindama ümber ka riigi sekkumise senise paradigma, seda seni eriti Ameerika Ühendriikide kontekstis. Turgude globaalne iseloom ja mõju sunnib kriitilise pilguga hindama ka meie endi võimekust turu turbulentsidega toimetulekuks.
Finantsturgude ebakindlus avaldab üha tugevamat mõju maailma majandusele, tuues kaasa arenenud turgude majanduskasvu olulise aeglustumise. Nii on viimase aasta jooksul näiteks ühe meie naaberriigi Taani kahe järjestikuse kvartali majanduskasv olnud negatiivne ja ametliku definitsiooni järgi on seal põhjust rääkida majandussurutisest. Kuigi teiste naaberriikide majandusarengutest pole põhjust rääkida sama mustades toonides, ei aita üldise majanduskliima kiire jahenemine kaasa majandustsükli langusfaasi peatamisele Eestis. Pinged kapitaliturgudel, pankade vähene usaldus üksteise suhtes ja võetavate riskide osaliselt ratsionaalne, osaliselt emotsionaalne ümberhindamine avaldavad otsest mõjul laenupakkumisele. See ei aita loomulikult kaasa meie majanduskliima paranemisele.
Teiseks, ülevaade Eesti finantssektorist. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti finantssektori hetkeseisust rääkides tahan juhtida teie tähelepanu järgmistele arengutele.
Pankade laenuportfellide ülikiire kasvu periood lõppes 2007. aasta suvel. Eelmiseks aastaks saavutatud pankade koondlaenuportfelli kuni 60% juurdekasv on asendunud ligikaudu 15% kasvuga aasta baasil. Me eeldame, et laenukasv aeglustub lähiajal veelgi. Laenuportfellide kasvu pidurdamist on enim mõjutanud kahe suurima panga Swedbanki ja SEB varasemast oluliselt konservatiivsem laenupoliitika. Viimane on tähendanud ka turu mõningast ümberjaotamist väiksema turuosaga pankade kasuks.
Eesti pangandussektorit on sel aastal iseloomustanud viivislaenude suhteliselt kiire kasv. Augusti lõpu seisuga moodustas üle 90 päeva viivises olevate laenude jääk ligikaudu 1,4% koondlaenuportfellist. See tase on suhteliselt kõrgem väikepankadel ning väiksematel välisfiliaalidel. Makseviivitused on sagenenud kõikides kliendigruppides ehk tegemist on üldise majandustsükli pöördumise tagajärgede, mitte üksikute probleemsete klientidega. Viiviste taset võib praegu lugeda langustsükli keskfaasi tasemel olevaks. Pankade endi hinnangul võib viiviste ja krediidikahjumite suurenemise jätkumist oodata ka järgmisel aastal. Samas on pankade kapitalipuhvrid piisavad ning pangad on võimelised moodustama provisjone kuni neli korda suuremate viivislaenude katteks ilma täiendava kapitalivajaduseta. Möödunud reedel Rootsi finantsjärelevalve poolt avaldatud hinnangu kohaselt võivad Swedbank ja SEB kontserni tasemel hüpoteetiliselt, n‑ö musta stsenaariumi kohaselt kanda Balti riikides krediidikahjusid kuni 10% ulatuses laenuportfellist, eeldusel, et krediidikahjud ülejäänud laenudest ulatuvad 0,5%‑ni, seda ilma et nimetatud pangad vajaksid täiendavat kapitaliseerimist. Seega on Rootsi emapankadel väga tugevad kapitalipuhvrid, mis peaks suurendama kindlustunnet ka Eesti tütarpankade suhtes. Lisaks alustasid pangad aastat väga suure kasumlikkusega, mis on samuti lisapuhvriks, et allahindluste mõju leevendada. Tänu erakorralistele tuludele on pankade kasumlikkus seni vähenenud oodatust vähem. Pankade ressursikulu suurenemine on avaldanud kasumlikkusele täiendavat negatiivset mõju, kuid krediidikahjumitega võrreldes on see oluliselt piiratum.
Kindlustusvaldkonnast rääkides tuleb rõhutada, et elukindlustuse peamised riskid tulenevad teiste sektoritega võrreldes oluliselt rohkem väliskeskkonnast, kuna elukindlustusseltside investeerimisstrateegiad on suunatud Eestist väljapoole.
Väärtpaberiturgude üldine langus peegeldub selgelt seltside majandustegevuse tulemis. Samas on sektor tervikuna hästi kapitaliseeritud ja seltside jätkusuutlikkuse osas Finantsinspektsioonil kahtlusi ei ole. Elukindlustussektori arenguid ilmestab positiivse poole pealt Euroopa äriühingute moodustamine ja sellega seoses mitme elukindlustusseltsi Baltikumi peakorteri ja juhtimise toomine Tallinna.
Kahjukindlustuse maksed on kasvanud aeglasemalt kui möödunud aastal. Samas ei ole kasvu aeglustumine avaldanud mõju sektori kasumlikkusele ja kasuminäitajad olid esimesel poolaastal kõrgemad kui aasta eest. Kasumlikkuse paranemises mängisid jätkuvalt rolli vähenenud kahjujuhtumite suhtarv ning aasta alguses tõstetud kindlustustariifid. Kahjukindlustussektor on praegu kõige vähem mõjutatud nii sise‑ kui ka välismajanduse arengutest.
Negatiivsete arengute tagajärjel väärtpaberiturgudel on paljude Eesti investeerimisfondide ja pensionifondide turuväärtus väiksem kui aasta tagasi. Vähenenud on ka fondivalitsejate kasumlikkus, kuigi finantssektoris on fondivalitsemine jätkuvalt üks kõige kasumlikumaid tegevusvaldkondi.
Kolmandaks, ülevaade Finantsinspektsiooni järelevalvelistest prioriteetidest. Finantsinspektsiooni neljaks prioriteediks finantssektori stabiilsuse hoidmisel on riskipõhine kapitalijärelevalve ja piiriülene koostöö, riigisisese ja piiriülese kriisijuhtimise raamistiku tugevdamine ning tarbijahariduse edendamine.
Esiteks pöörame üha suuremat tähelepanu pankade krediidi‑ ja likviidsusriskide analüüsile, lisaks täiendavale analüüsile suurendasime tähelepanu ka erinevate tugevusanalüüside ehk stresstestide tegemisele nii krediidiasutuste kui ka kindlustusseltside puhul. Nii stresstestide tulemused kui ka järelevalveline analüüs meie olulisemate turuosaliste puhul viitab sellele, et subjektide kapitalipuhvrid ja pankade laenuportfellide võimalike laenukahjumite katteks tehtavate provisjonide tase lubab praegu suhteliselt suure kindlusega tulevikku vaadata. Siinjuures tahan rõhutada ka seda tööd, mida on teinud suurpangad riskitundliku kapitali adekvaatsuse raamistiku juurutamisel. Finantsinspektsiooni roll on hinnata nende tööd ja see on suurendanud meie tähelepanu nende riskijuhtimise kvaliteedile. Sellel eesmärgil oleme läbi viimas põhjalikke menetlusi ja oluliselt enam oleme teinud kohapealseid kontrolle.
Teiseks. Nii meie finantsturgude integratsioon Skandinaavia turgudega kui ka globaalse finantskriisi piiriülene olemus sunnib meid tegema väga aktiivset koostööd nii Rootsi finantsjärelevalve kui ka Balti riikide kolleegidega. Näiteks pankade puhul võib likviidsusrisk ilmneda mitte Eesti turu kesksena, vaid pigem piiriüleselt. Viimase kahe aasta jooksul on meie koostöö naabritega liikunud ad hoc koostööprojektidest nn järelevalvelise koostöö kolleegiumide suunas, mis katavad mitmepoolsete kokkulepete alusel kogu järelevalvelise töö spektri. Nende kolleegiumide töö on pikaajaliselt planeeritav ja põhineb ühistel riskihinnangutel. Finantsinspektsiooni võimekust ja kiiret arengut nii riskipõhise järelevalve teostamisel kui ka rahvusvahelise koostöö osas hindasid kõrgelt kevadine Rahvusvahelise Valuutafondi audit Eesti finantsstabiilsuse raamistiku osas ja Moneyvali audit rahapesu tõkestamise tõhususe osas.
Kolmas oluline prioriteet Finantsinspektsiooni jaoks on kriisijuhtimise raamistiku tugevdamine. Oleme Eesti Panga ja Rahandusministeeriumiga sõlminud kokkuleppe, mis sätestab iga institutsiooni täpse rolli ja koostöömehhanismid kriisiolukordade ennetamisel ja vajaduse korral ka juhtimisel. Selle koostööleppe raames tegeleme praegu erinevate operatiivtasandi rakenduslike tegevuskavade ja protseduuride väljatöötamisega. Finantsinspektsioon koos Eesti Panga ja Rahandusministeeriumiga on allkirjastanud ka üle-euroopalise kriisijuhtimise memorandumi. Viimasest johtuvalt on Skandinaavia ja Balti riigid asunud ette valmistama ühist regionaalset kriisijuhtimise memorandumit, millega hõlmatakse kõikide riikide valitsused, keskpangad ja järelevalved. Plaanide kohaselt peaks dokument valmima veel selle aasta jooksul. Nagu on näidanud hiljutised sündmused Ameerika Ühendriikide turul, ei saa alahinnata ka teie võimalikku rolli kriisijuhtimises. Vajaduse korral loodan teie igakülgsele ja operatiivsele koostööle, samas uskudes, et seda koostöötahet ei tule tegelikus elus testida.
Kõik need sammud lisavad kindlust, et me oleme ühiselt valmis võimalike kriiside ja nende tagajärgedega silmitsi seisma ning tagama Eesti finantssektori toimimise, stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse.
Neljandaks. Finantsinspektsioon peab jätkuvalt üheks oma peamiseks töösuunaks tarbijate teadlikkuse ja finantsalase kirjaoskuse parandamist. 2007. aastal alustasime finantsteenuste koondülevaate avaldamisega, mille mõte on eelkõige turu läbipaistvuse suurendamine. Täiendame igapäevaselt oma tarbijaportaali www.minuraha.ee eesmärgiga tuua sageli keerulised rahandusvaldkonna küsimused inimestele lähemale ja muuta need arusaadavamaks. Lisaks oleme selle tarbijaharidusportaali tõlkinud vene keelde, et pakkuda emakeelset tasakaalustatud ja objektiivset informatsiooni ka neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. Veebilehe külastatavus on aasta jooksul kahekordistunud, seega on olemas tarbijate arvestatav huvi. Lisaks Finantsinspektsiooni panusele võiks tarbijaharidusvaldkonda rahaliselt toetada ka riik. Selleks et jõuda ka vähem kindlustatud ja sotsiaalselt vähem teadlike ühiskonnagruppideni, oleme käivitamas projekti koos Sotsiaalministeeriumiga. Plaanis on aidata kaasa sotsiaaltöötajate koolitamisele nii finantsteenuste ABC tutvustamiseks kui ka SMS-laenu võlgnike nõustamisega seonduvalt.
Lõpetuseks soovin juhtida teie tähelepanu meie silmis väga olulisele õigusaktide muutmise vajadusele.
Esiteks. Tarbijate jaoks on oluline, et nende vaidlused finantsteenuste pakkujatega saaksid kiire ja asjatundliku lahendi ning seda võimalikult väikese kuluga. See on oluline eelkõige sellepärast, et klient on sellistes vaidlustes selgelt nõrgem osapool, nii oma teadmiste kui ka ressursside poolest. Vaidluste lahendamine kohtumenetluse teel ei pruugi tarbijate huve silmas pidades olla optimaalne. Oleme korduvalt pakkunud Finantsinspektsiooni abi kohtueelsete vaidluste lahendamise mehhanismi loomiseks finantsteenuste valdkonnas, aga kahetsusväärselt ei ole riik seni pidanud vajalikuks nimetatud teemaga tõsiselt tegelda.
Teiseks. Teie lauale on kohe jõudmas kohustusliku kogumispensioni süsteemi puudutavate õigusaktide muudatused. Rahandusministeerium on eelnõu väljatöötamisel teinud ära väga suure analüütilise töö, kaasates asjakohaselt ja avatult kõiki turu osapooli.
Finantsinspektsioon on varem juhtinud tähelepanu sellele, et kohustuslike pensionifondide süsteemis eksisteerivad tõsised turutõrked. Aastate jooksul on pensionifondide mahud ja fondivalitsejate kasumlikkus suurenenud, kuid teenuse hinnas ei ole toimunud sisuliselt mingeid muutusi. Fondidega seotud tasud püsivad staatilisena ning tasud on kohati isegi kõrgemad kui näiteks sama fondivalitseja pakutavate vabatahtlike pensionifondide puhul.
Finantsinspektsioon on oma analüüsis toonud välja mitmeid põhjusi, mis sellise olukorra tingivad. Neist olulisematena tuleb nimetada, et riik tagab pideva raha juurdevoolu fondidesse, pankade turustuskanalid on tugevad, sundusliku teenuse tarbijal on väiksem teadlikkus, osakuomanike õigused on liialt piiratud ja tasude struktuur on keerukas. Osa neist on olemuslikud ja paratamatud, osa aga sellised, mida hea tahtmise korral saab muuta.
Mul on hea meel tõdeda, et eelnõus on arvesse võetud mitmed Finantsinspektsiooni ettepanekud: pensionifondide tasude struktuur on läinud selgemaks, riik plaanib järk-järgult sekkuda tasude suuruse piiramisse, kehtestades fondivalitsejatele senisest madalamad tasude piirmäärad. Nii sekkuks riik, kes tinglikult ostab fondivalitsejatelt suures mahus teenust sotsiaalkindlustusega seotud raha haldamiseks, senisest enam teenuse hinna kujundamisse.
Siiski ei täida eelnõu Finantsinspektsiooni ootusi küsimuses, mis puudutab vajadust suurendada osakuomanike õigusi. Olulisem kui sekkumine otseselt teenuse hinda on vajadus suurendada osakuomanike õigusi. Ma ei pea õigeks seatud piiranguid, mille kohaselt saab pensioni teise sambaga liitunud inimene vahetada kohustuslikku pensionifondi või alustada sissemaksete tegemist uude fondi vaid üks kord aastas. Selline piirang ei lase osakuomanikul kohaselt ja õigel ajal sekkuda nõudluse-pakkumise kujunemisse ehk ei lase tekkida tegelikul konkurentsil. Oleme seisukohal, et need tõrked tuleks õigusaktiga kõrvaldada.
Kokkuvõtteks soovin veel kord rõhutada väliskeskkonna, eriti finantskriisi pärssivat mõju Eesti majandustsükli pöördumise võimalusele. Ajakirjanduse vahendusel on kostnud minoorseid noote Eesti finantssektori "liigsest" integreeritusest Põhjamaade finantssektoriga ja meie näiliselt väikesest mõjust ka järelevalvelises plaanis. Seetõttu tahan siinkohal veel kord rõhutada, et keerulises finantskriisi keskkonnas toimivad Rootsi emapangad pigem Eesti finantssüsteemi stabilisaatoritena, mitte ei ole meie probleemide esmane allikas. Olgem ausad, meie oma pangad oleksid maailma finantsturu riskidele palju rohkem avatud, kui seda on pangad Skandinaavia pangagruppide osana. Samas ei ole kiiresti muutuval turul võimalik anda indulgentsi ka Rootsi pankadele. Probleemide tekkimisel ei ole see mitte ainult meie mure, vaid jagatud mure nii Rootsi valitsuse, keskpanga kui ka finantsjärelevalvega. Julgen teile täna kinnitada, et Finantsinspektsioon on teinud kõik endast oleneva, et kiiresti muutuvas keskkonnas tagada Eesti finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus. Seda nii selles osas, mida me saame teha siin Eestis, kui ka piiriüleselt, tihedas koostöös oma kolleegidega.
Tänan kuulamast!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra Malmstein, teie ettekande eest! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea ettekandja! Täna hommikul kuulsime ja lugesime meediast, et Ameerika Ühendriikide president tahab saada riigireservist 700 miljardit dollarit kommertspankade toeks. Me oleme mikroskoopiline osa maailma finantssüsteemist. Milliseid mõtteid või milliseid tegusid selline fakt iseenesest teis esile kutsub?

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein

Nagu ma oma kõnes mainisin, tegemist on suhteliselt pretsedenditu sündmusega maailma kapitaliturgude ajaloos. See näitab ka selle kriisi suurust ja sügavust. Kui me vaatame sellele numbrile otsa, siis see number võrdluses tähendab vist seda, et see on samas suurusjärgus kui Ameerika Ühendriikide senised kulutused Iraagi sõjas. See näitab minu arust ka seda, et Ameerika seadusandjatel on suhteliselt väikesed võimalused põhimõtteliselt keelduda selle summa eraldamisest. Kui riigi roll jääb praegu väikseks või olematuks, võib kriisi mõju oluliselt laieneda ja süveneda, mis võib kaasa tuua ka mõju Eesti majandusele raha hinna võimaliku tõusu või turgude jätkuva ebastabiilsuse kaudu tervikuna.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Toomas Varek

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja! Mina suundun globaalsetelt teemadelt rohkem väiksematele teemadele. Nimelt, kommertspangad on laenuandmisel läinud väga konservatiivseks. Kuid samas, kui me räägime SMS-laenudest ja kiirlaenudest, on siin mindud ääretult liberaalseks. Palun kommentaare! Kas Finantsinspektsioon on jälginud nende laenude väljaandmist? Kui palju on siin õiguslikku poolt ja kui palju kasumlikkuse poolt arvestatud ja kui palju on ohtusid kiirlaenude, SMS-laenude väljaandmisel?

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt pean märkima, et SMS‑laenude väljastajad ei allu Finantsinspektsiooni järelevalvele, nii et tegemist ei ole meie järelevalveliste subjektidega. Küll jälgime me kindlasti olukorda turul tervikuna. Selles mõttes ka SMS‑laenud kui niisugused on n‑ö meie mingis huviorbiidis, aga seda mitte järelevalvelises mõttes, vaid hinnangute andmise mõttes turu toimimise seisukohalt. Kui küsida, mida peaks tegema või mida võiks teha, siis esimene lahendus on ikkagi see, et ennekõike peaks riik tagama, et vastuvõetud seadusi täidetaks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamise eest on eelkõige vastutav rahapesu andmebüroo. Selles seaduses on toodud mõningad sätted, mis sunnivad SMS-laenu võtjaid identima, enne kui esimene laen väljastatakse. Ajakirjanduse vahendusel on ilmunud juba uudised, et teatud kaasused on kohtusse läinud. Mingid otsused on kohtus juba vastu võetud. Kindlasti on see tee, mida mööda tuleks riigil edasi minna, et tagada  selle teenuse osutamisel õiguslik kord.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud ettekandja! Viimasel ajal on ajakirjanduses olnud juttu sellest, et hoiustajate ja investorite osakud on Tagatisfondis halvasti kaitstud. Milline on teie hinnang, milline on olukord Tagatisfondis, ja kuidas teie seda olukorda näete?

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein

Aitäh küsimuse eest! Ma ei jaga seda muret sellises kontekstis, sest minu hinnangul oli Äripäevas hiljuti avaldatud artikkel mõneti eksitav. Tagatisfond peab oma võimaluste piires tagama Tagatisfondi seaduse täitmise ja kindlustama, et tagatud oleks selles toodud piirmäär, milleks on 20 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Tema maht võimaldab, nagu ka lugupeetud panga president juba mainis, teha seda väiksemate krediidiasutuste puhul kohe. Kui me räägime suurema turuosaga krediidiasutustest, nagu seda on näiteks Swedbank või SEB, siis tema mahust muidugi ei piisa. Aga küsimus on selles, kas riik, millisel määral ja kuidas üldse saaks lubada, et sellise olulise turuosaga krediidiasutus otseselt pankrotistub. Kindlasti ei ole pankrot välistatud, aga järelevalvelises mõttes on pankrot kõige viimane lahendus, mida üldse saab kaaluda, erinevad saneerimisvõimalused, ülevõtmised, muud võimalused tuleb enne läbi kaaluda. Ka omanikud peaksid esmajärjekorras sekkuma, kui mingi finantsasutus raskustesse satub. Oma kõnes ma ka viitasin, et meil tegutsevad Rootsi pankade SEB ja Swedbank tütarpangad. Nende omanikel on väga tugev kapitaliseeritus ja võime sellevõrra toetada oma Eesti tütreid. Kui sellises laiemas pildis rääkida hoiuste tagamisest, siis see tagamine toimub ka omanike järelevalve kaudu ja seda tuleks käsitleda laiemalt. Kui juhtuks tõesti see sündmus, siis riik leiab seaduse kohaselt võimalused, kuidas hoiustajatele igal juhul tagatakse see 20 000 euro suurune summa. Spekuleerida, kas seda makstakse või mitte, on minu meelest natuke vastutustundetu. Ma eeldan, et riik täidab alati oma kohust.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu ettekande eest ja küsimustele vastamise eest! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 12.16.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee