Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Panga 2007. aasta aruanne ja Finantsinspektsiooni 2007. aasta aruanne on nüüd jõudnud Riigikogu ette ja ma arvan, et Eesti Riigikogu järgmiste töönädalate sisustamise tarvis hirmus olulisel päeval. Aga sellegipoolest üritaksin ma Eesti Panga 2007. aasta aruandest rääkida just selles kontekstis, mis selles raamatus on, ja see raamat anti teile üle selle aasta maikuus. Selle raamatu alusel olen mina käinud rahanduskomisjonis tutvustamas neid saavutusi ja neid probleeme, mis Eesti Pangal 2007. aastal ees olid. Sõltumata sellest emotsioonist, mis täna üleval on, lubage mul siiski vähemalt ettekande raames jääda Eesti Panga 2007. aasta aastaaruande raamidesse.
Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva Eesti Panga põhieesmärk on tagada hinnastabiilsus Eestis. Ja selle saavutamise peamine vahend on krooni rangelt fikseeritud kurss euro suhtes. Selle rangelt fikseeritud kursi hoidmine ja selle poliitika jälgimine on loomulikult üks tähtsamaid tegevusi, mis Eesti Panga ees on olnud ja ka jääb. Ja seetõttu ma võib-olla peatuksin natuke pikemalt ühel põhiteemal, s.o hinnatõusu küsimused ja rahapoliitika, "Inflatsioon 2007" võiks olla see pealkiri.
Eesti rahapoliitiline raamistik ja stabiilne vahetuskurss hoiavad inflatsiooni ehk tarbijahindade kasvutempo keskmises perspektiivis stabiilsena. Samal ajal tuleb aga rõhutada, et n-ö loomulik inflatsioon on Eestis Euroopa Liidu omast mõnevõrra kõrgem. Sellel on ka väga lihtne põhjus: maailmas on kindel seos riigi rikkuse ja hinnataseme vahel. Nii näiteks oli eelmise aasta lõpu seisuga Eesti elanike sissetulekute ostujõud Eestis 72% Euroopa Liidu keskmisest, kuid meie hinnatase oli keskmiselt 64% Euroopa Liidu omast. Sissetulekute tõustes kasvab järk-järgult ka hinnatase ehk siin on üks selge seletus inflatsiooni problemaatikale. Eesti inflatsioon on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem niikaua, kuni Eesti majanduskasv on Euroopa Liidu keskmisest kiirem. Üldiselt arvatakse, et Eesti inflatsioon võib keskmises perspektiivis ületada euroala näitajat keskmiselt 1,5–2,5% võrra. Seda aga eeldusel, et euroala hinnatõus püsib umbes 2% kandis, mis on Euroopa Keskpanga eesmärk. Kui inflatsioon Euroopas kiireneb, nagu näiteks selle aasta esimesel poolel, suureneb ka erinevus euroala ja Eesti vahel. Samas loomulikult mõjutasid 2007. aastal Eesti hinnatõusu ka mitmed täiendavad tegurid, muu hulgas eelmiste aastate kiire sisenõudluse suurenemine ja hinnatõusud maailmaturul.
Siiski hakkas möödunud aasta II kvartali lõpust pidurduma laenukasv ja palgatõus näitas esimesi aeglustumise märke. Seetõttu hakkas vähenema eelnevatel aastatel järsult kasvanud sisenõudluse surve kodumaistele hindadele. Samal ajal mõjutas aga Eestit n-ö vanadest liikmesriikidest enam toiduainete ja kütuse hinna tõus maailmaturul ja need mõlemad hinnatõusud olid suhteliselt tähelepanuväärsed. Vaatamata kodumaiste hinnasurvete nõrgenemisele tõusis tarbijahinnaindeks eelkõige energia ja toiduainete komponendi mõjul 2008. aasta alguses üle 10% taseme. Käesoleva aasta II kvartalist alates oleme näinud selgeid märke hinnatõusu pidurdumisest. 2008. aasta teisel poolel ootame Eesti hinnakasvu edasist järkjärgulist aeglustumist. 2009. ja 2010. aastal ootame inflatsiooni langust orienteerivalt 5% ja 3,5% tasemele. Seega võib 2010. aastal inflatsioon olla lähedal euro kasutuselevõtu seisukohalt olulisele Maastrichti kriteeriumi viitväärtusele. Toonitan, et inflatsioon võib 2010. aastal olla sellele lähedal. See ei ole mingi euro kasutuselevõtu tähtaeg. 2010 me võiksime olla valmis selleks, kui muu situatsioon on soodne, et kutsuda endale hindajad ja hakata valmistuma selleks, et pärast hindamistulemuste selginemist määrata euro kasutuselevõtu kuupäev. Selleks eelduseks on aga siiski palkade ja tootlikkuse senisest suurem kooskõla. See tähendab, et palkade kasvutempo aeglustumine peab jätkuma ning majanduse tootlikkus tervikuna tõusma. See vahekord, millest on viimasel paaril aastal üsna palju räägitud, on praegu päris oluliselt paigast ära. Kuigi jah, nagu ma ütlesin, trendi paranemise poole on näha, aga see trend iseenesest ei tohiks kedagi rahulikuks muuta. Siin on vaja tööd teha!
Keskpanga peamised tegevusvaldkonnad. Eesti rahapoliitika ja fikseeritud kursi sujuva toime tagamiseks on oluline pankade kohustusliku reservi tase ja Eesti ametlike välisvarade haldamine. Kohustuslike reservide eesmärk on tagada pangandussüsteemi likviidsete varade piisav suurus ja toetada seeläbi pankade igapäevase rahavoogude juhtimise stabiilsust. Arvestades rahutusi maailma finantsturgudel ning Eesti majanduse olukorda, hoidis Eesti Pank pankade kohustusliku reservi määra 2007. aastal muutmatuna 15% tasemel. Pangandussüsteemil ei olnud raskusi selle nõude täitmisega. Eesti ametlike välisvarade ehk krooni tagatisvarade suurus oli 2007. aasta lõpuks 33,7 miljardit krooni. Välisvarade investeerimise tootlikkus oli 2007. aastal ligi 4,2%, mis mõnevõrra ületas aasta alguses prognoositut. Tulusust mõjutas eelkõige USA ja Euroopa intressimäärade mõnevõrra erinev areng. Selle tulemusena kasvasid krooni tagatisvara, tagatisvara reservid ehk krooni tugevus suurenes.
Rahapoliitika tulemuslikkus sõltub lahutamatult ka pankadevaheliste maksesüsteemide tõrgeteta tööst ja sularaharinglusest. Ka nende maksesüsteemide töös hoidmine ja sularaharingluse korraldamine on Eesti Panga üks ülesandeid. Heameel on kinnitada, et 2007. aastal ei esinenud olulistes arveldussüsteemides juhtumeid, mis oleksid takistanud maksusüsteemide tõrgeteta toimimist. Eesti Pank jätkas ettevalmistusi, ühinemaks Euroopa Keskpankade Süsteemi uue üleeuroopalise arveldussüsteemiga TARGET2 ja sellega liitumine leidis aset 19. mail 2008. TARGET2 kaudu pakub keskpank Eestis tegutsevatele kommertspankadele kiiret ja odavamat võimalust Euroopa Liidu siseste arvelduste teostamiseks. Samuti rakendati pankadevaheliste otsekorralduste süsteem. Muudatus võimaldab nüüd sõlmida otsekorralduslepinguid juhul, kui maksja ja makse saaja arvelduskontod asuvad eri riikides. 2007. aastal ei esinenud tõrkeid sularahanõudluse rahuldamisel ega sularaharingluses. Plaanipäraselt laskis Eesti Pank ringlusse ka uusi uute turvamärkidega pangatähti, konkreetsemalt oli tegemist 2- ja 10-krooniste pangatähtedega.
Vastavalt seadusele oli Eesti Panga üks põhiülesandeid 2007. aasta finantssüsteemi stabiilsuse tagamine koostöös Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. Siin võin kinnitada, et pangandussüsteem püsis eelmisel aastal alanud majanduse kohandumisfaasis usaldusväärse ja tugevana. Pärast eelmiste aastate kiiret arengut hakkas pangalaenude kasvutempo 2007. aasta II kvartalis aeglustuma ja on praeguseks alanenud 15% tasemele. Pankade kapitaliseeritus ja likviidsus olid ja on heal tasemel. See tähendab, et ka siin toimub see kohandumine täiesti normaalsel teel ja pigem on probleem selles, et kui pangalaenude maht läheb veel palju madalamale, siis see hakkab takistama normaalse majandustegevuse arendamist Eestis tervikuna.
Siiani ei ole maailma finantsturgude segadused Eesti pankasid otseselt puudutanud, kuid loomulikult ei ole nad ka meist mööda läinud. Kaudselt mõjutab maailmas toimuv ka Eesti pangandussüsteemi. Näiteks pankadevahelise laenumäära Euribori kasv 5,2–5,4% tasemele on tõstnud ka Eesti ettevõtete ja elanike laenuteeninduskulusid. See on päris korralik tõus ja seda arvatavasti tunnevad omal nahal kõik need, kel on laenukohustused üleval. Samuti sunnib Skandinaavia pankade tegutsemiskeskkonna riskide suurenemine neid senisest ettevaatlikumale laenupoliitikale, mistõttu võib laenude kasvutempo alaneda prognoositust mõnevõrra kiiremini (see on see, millest ma natuke aega tagasi eespool rääkisin) ja pärssida laenamist järgnevatel aastatel. Eelmise nädala sündmused Wall Streetil ja Investeerimispanga Lehman Brothers pankrott mõjutasid mõningal määral ka Eestis tegutsevaid pangagruppe. Loomulikult on nende mõjude hindamine praegu veel võimatu, kuid esialgse informatsiooni alusel on Põhjamaade pankadel läinud siiski paremini kui päris mitme teise regiooni pankadel. Finantskriis muidugi mõjutab ka Tallinna Börsi ja Eesti investeerimisfondide tootlikkust.
2007. aastal oli pankade kapitali arvestamise uue süsteemi ehk nn Basel II raamistiku esimene kehtimisaasta, mida Eesti pangad hakkasid rakendama alates 2008. aasta 1. jaanuarist. Sellega seoses täiendas Eesti Pank usaldatavusnormatiivide korda, millega eluasemelaenude katteks rakendatakse Eestis Basel II järgi lubatud 35% asemel 2008. aastal 60%-list kaalu. Eluasemelaenudega seotud riskide katteks on pankadel seega vaja jätkuvalt rohkem kapitali kui Euroopas keskmiselt, mis on kooskõlas Eesti Panga senise konservatiivse lähenemisega. Ma arvan, et need otsused on õiged selleks, et olla valmis kõikvõimalike probleemide lahendamiseks, kui nad tekivad.
2007. aastal töötati välja ka pankade uued aruandevormid. Rahvusvaheliste standardite kohased uued bilansi ja kasumiaruande skeemid hakkasid kehtima 2008. aasta algusest. Kõik need on hirmus olulised tegevused siin natuke teises kontekstis mainitud läbipaistvuse kindlustamiseks. Läbipaistvus on ka üks põhilisi sõnu, mis on täna pangaturul laua peal, ja arvatavasti võib ka siit tulevikus oodata väga palju selliseid regulatsioone, mis praegu on arvatavasti kusagil töös, ja eesmärk on just läbipaistvuse suurendamine nii grupiti kui grupi sees ja tegelikult tervikuna Euroopa Keskpankade Süsteemis.
Eraldi tuleb mainida finantssektori stabiilsuse alast koostööd Euroopa Liidus. Üks Eesti Panga jaoks olulisemaid Euroopa Liidus 2007. aastal käsitletud finantssektori poliitika küsimusi oli piiriülese järelevalve korraldus finantsteenuste ja panganduse ühisturul. Eesti finantssektor koosneb ju põhiliselt teiste liikmesriikide finantsvahendajate tütarettevõtetest ja filiaalidest. Seetõttu on Eesti Pank toetanud sellist järelevalvetegevuse korraldust, mis ühest küljest võimaldab asukohariigi finantsstabiilsuse alaseid huve kõige paremini kaitsta ja samal ajal tagab ka tulemusliku kontrolli kogu grupi tegevuse üle. Jällegi on siin midagi lisaks kommenteerida keeruline, hästi oluline on just see piiriülene järelevalve Eesti pangandusturu kontekstis ja me oleme olnud siin aktiivsed nii 2007. aastal kui ka 2008. aastal ning arvatavasti aitab nüüd hetkeolukord kaasa, et lähitulevikus järsku jõutakse selliste lahendusteni, mis aitab meie finantsstabiilsust veel rohkem tagada.
Eesti Pank on astunud samme maailma finantskriisist tulenevate riskide vältimiseks ja neid samme saab jagada kaheks. Esiteks, kriisi ennetavad sammud, teiseks kriisi lahendamiseks valmistumine. Kriisi ennetamiseks rakendas Eesti Pank juba 2006. aastal erinevaid meetmeid pankade kapitali ja likviidsuspuhvrite suurendamiseks, mis tõstab pankade vastupanuvõimet. Nii tõstis Eesti Pank juba 2006. aasta pankade kohustusliku reservi määra ehk pankade kohustusliku likviidsuspuhvri 15% tasemele kõigist panga kohustustest. See on oluliselt kõrgem europiirkonna vastavast näitajast (seal on see protsent 2). Samuti on Eesti Pank suurendanud eluasemelaenudele omistatud riskikaale kapitali adekvaatsuse arvutamisel, mistõttu pankade kohustusliku minimaalse kapitali hulk tõusis 2007. aastal ligi kümnendiku võrra. Eesti pankade kapitali adekvaatsus ulatub praegu 18% tasemele, mis ületab Euroopa Liidu kohustuslikku miinimumväärtust üle kahe korra. Kriiside lahenduseks valmistumise peamine eesmärk on koostöö Euroopa Liidus ja Põhjamaadega ning siseriiklik koostöö eri riigiasutuste vahel. Ka siin on need koostöö vormid formaliseeritud, on kirjutatud alla vajalikud lepped nii Eestis sees kui Eestist väljas. On olemas suhteliselt otseside meie pankade emapankadega, naaberriikide keskpankadega, nii et valmistumine selleks, et olla operatiivne, kui on vaja koos olla operatiivne, on toimunud meie arvates edukalt. Ja kui juurde tulevad üldine piiriülene järelevalvekorraldus, uued regulatsioonid, siis võib öelda, et kõikvõimalike kriiside ennetamiseks ja kriiside lahendamiseks on potentsiaalne valmisolek olemas.
Majanduspoliitiliste seisukohtade kujundamine ning otsuste ja soovituste tegemine eeldab majandusarengu seire ning prognoosimise toimivat süsteemi. Täna eelmise punkti juures olid korraks jutuks prognoosid – ma julgeksin öelda, et Eesti Pank analüüsib suhteliselt operatiivselt Eestis toimuvat ja peale selle analüüsib Eesti Pank nii Euroopa Liidus toimuvaid kui ka ülemaailmseid protsesse. Ja loomulikult on eraldi meie huviobjektiks Eesti pangandussüsteemi tugevusanalüüsid. Ka nendes valdkondades on koostöös naabrite, Euroopa Liidu ja ka IMF-i institutsioonidega meie tegevusi inspekteeritud, kontrollitud ja ütleme resümeena nii, et meiega on jäädud rahule.
Eesti Pank koostab jooksva aasta majandusarengu hinnanguid ning kahe järgmise aasta ettevaateid. Need on need kevadised ja sügisesed majandusülevaated ja prognoosid ning kui prognooside juurde tagasi tulla, siis kindlasti see mehhanism ja mehaanika, kuidas me oma prognoosid kokku paneme, on otseselt seotud ka nende mehhanismide ja mehaanikatega, mida rakendab näiteks Euroopa Keskpank. Ja sellest tulenevalt – ennetan juba ühte küsimust, kui see tulla võiks – on ka meie sügisprognoos veel tulemata. See tuleb lähinädalatel, kuivõrd meie prognoositsükkel on Euroopa Keskpankade Süsteemiga ühildatav, et olla ülevaatlikum natuke suuremas pildis kui ainult Eesti. Seetõttu on ka Rahandusministeeriumi augustiprognoos, mida nemad nimetavad sügisprognoosiks, ja meie sügisene prognoos, mis oktoobris valmis saab ja mida me presenteerime, loomulikult tulemuste poole pealt natuke erinevad. Ma ei räägi meetoditest, kindlasti on ka seal veel vahed sees.
Loomulikult on keskpanga peamine kohustus selgitada majanduspoliitilisi nägemusi ja otsuseid Eesti kodanikele ja nende valitud esindajatele. Eesti Pank on selles kontekstis üritanud olla aktiivne. Me oleme regulaarselt – ma loodan, et need lugupeetud Riigikogu liikmed, kes on nendel kohtumistel osalenud, võivad seda kinnitada – üritanud oma sõnumeid viia nii Riigikogu liikmeteni, nii valitsuse liikmeteni kui ka laia avalikkuseni kõikvõimalike kohtumiste kaudu. Ja loomulikult, on kõik seadusjärgsed üllitised – aastaaruanne ning rahapoliitiline ja finantsstabiilsuse ülevaade – tähtaegselt üllitatud ja presenteeritud ning on ka diskuteeritud nende sees olevate seisukohtade kaitseks teiste asjaosalistega, kes Eestis majandust vaatavad.
Eesti Panga muude teabeüllitiste seeriatele lisandus 2007. aastast uus, kaks korda aastas avaldatav euro kasutuselevõtu aruanne. See on niisuguse problemaatilise pealkirjaga dokument, aga kes teda vaadanud on, saavad tegelikult selle kaudu suhteliselt hea pildi sellest, kus maal me oleme, millised on probleemid ja mis edasi saab. Ka seda euroaruannet on võimalik kõigil kätte saada ja on võimalik lugeda nii Eesti Panga kodulehel kui teiste infokanalite kaudu.
Samuti kommenteerib Eesti Pank iga kuu peamisi majandusnäitajaid ja 2007. aastal näiteks vastasime me 2440 infopäringule, mis nende majandusnäitajate kohta tulid. Iga vastus on töö, kindlasti ei ole see mingi mehhaanika, see eeldab meie analüüside sisu tundmist, analüüside tulemuste üldistamist, ütleme siis avalikkusele vastamise tarvis. Ma arvan, et need infopäringud ja need vastused on olnud viljakandvad, eks sealt võib otsida põhjust sellele, miks Eesti Pank on kolme enim usaldatava institutsiooni hulgas Eesti riigis.
Lõpetuseks tutvustaksin mõne sõnaga Eesti Panga tegevust organisatsiooni juhtimise tõhustamisel. 2007. aastal sõnastati Eesti Panga väärtused, mis jagunevad nelja kategooriasse – asjatundlikkus, koostööle suunatus, usaldusväärsus ja hoolivus. Samuti viidi läbi korraline juhtimiskvaliteedi uuring, kus osales üle 70% töötajatest. Tõhustati juhtimisarvestuse infosüsteemi, loodi protsessijuhtimise arendamise struktuurid ja ühtlustati tööprotsesside kirjeldamise reegleid. Arvatavasti on praeguses seisus oluline toonitada, et riskijuhtimises oli 2007. aastal suurema tähelepanu all panga põhiprotsesside talitluspidevuse planeerimine. Selle talitluspidevusega me tegeleme praegu väga hoogsalt ja ma arvan, et kui ma järgmisel aastal tulen teile tutvustama 2008. aasta võite, on ka siin edu sees. Aga kellad helisevad. Tänan tähelepanu eest! Olen valmis küsimustele vastama.
