Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Hea Riigikogu! Seoses Nele Parresti õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamisega on meil täna meeldiv võimalus kuulata õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Nele Parresti ametivannet. Austatud Nele Parrest! Ma palun teid Riigikogu kõnetooli!
Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadusega täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet mind kohustab. (Aplaus.)
Nüüd palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Inara Luigas, palun!
Austatud Riigikogu! Anname üle arupärimise siseminister Jüri Pihlile. Arupärimine seondub piirialade elanike viisakorraldusega Schengeni viisaruumis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta 20. detsembri määrusega 1931/2006 kehtestatakse kohaliku piiriliikluse kord Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril maismaal ja kehtestatakse sel eesmärgil kohaliku piiriliikluse luba. Kohaliku piiriliikluse korra rakendamiseks on liikmesriikidel, antud juhul Eestil, lubatud sõlmida kahepoolseid lepinguid kolmandate naaberriikidega, antud juhul Venemaaga. Määrusest tulenevalt on lubatud liikmesriikidel jätkata ka kolmandate naaberriikidega juba sõlmitud piiriliiklust käsitlevaid kahepoolseid lepinguid. Määruse rakendumisega lõpeb 19. jaanuaril 2009 Narvas ja Kagu-Eestis senise tasuta ning soodusviisade korra kehtivus. Ja sellega seonduvalt on esitatud allolevad küsimused.
Millised on teie ministeeriumi poolt konkreetsed lahendused Narvas ja Kagu-Eestis tasuta ning soodusviisadega piiriületuse korraldamiseks alates 19. jaanuarist 2009? Milliseid konkreetseid samme on Siseministeerium astunud käesolevaks hetkeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamiseks alates 19. jaanuarist 2009? Millised on teie pakutud konkreetsed tähtajad selle määruse rakendamiseks?
Alla on kirjutanud viis Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!
Kalle Laanet, palun!
Austatud aseesimees! Head kolleegid! Mul on au üle anda kuue Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimine regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile. Ajalehe "Oma Saar" 2008. aasta 6. septembri andmetel on Saaremaal Tagamõisa poolsaarel bussiliiklust vähendatud poole aasta pealt, mille tulemusena puudub kohalikel elanikel igapäevane ühistranspordi kasutamise võimalus. Saare Maavalitsus ja Kihelkonna Vallavalitsus tõlgendavad seda olukorda erinevalt. Kihelkonna Vallavalitsus erinevalt Saare Maavalitsusest peab sellist olukorda kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 annab õiguse vabalt liikuda, seda toonitas ka Saaremaad külastanud õiguskantsler Indrek Teder. Põhiseaduse § 14 paneb kohustuse tegelda inimeste õiguste ja vabadustega nii seadusandlikule ja täidesaatvale võimule kui ka kohalikule omavalitsusele. Kui lähtuda ajalehe "Oma Saar" 17. septembri andmetest, siis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavas bussiliiklust Saaremaal veelgi vähendada. Sellest lähtuvalt on meil kümme küsimust regionaalministrile ja need küsimused laienevad ka kogu Eestile. Aitäh!
Jaanus Marrandi, palun!
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Koos kolleegidega Rahvaliidu fraktsioonist anname üle arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Ajakirjandusse on jõudnud informatsioon põllumajandusministri endise nõuniku ja väidetavalt ka Isamaa ja Res Publica Liidu põllumajanduspoliitika ühe peaideoloogi Alar Oppari pistisevõtmise kahtlustusest. Eelmisel nädalal pidas kaitsepolitsei 48 tunniks kinni taanlasest ettevõtja Nielseni ning esitas talle kahtlustuse Põllumajandusministeeriumi endisele ametnikule pistise andmises ja seda on kinnitanud ka ringkonnaprokurör Elle Keeman Lääne Ringkonnaprokuratuurist. Mäletatavasti oli sama nõunikuga tegemist ka umbes aasta tagasi. Ajakirjandusse lekkis informatsioon sama nõuniku segastest rahaasjadest ja võlgadest. Kui tookord lükati see ümber, väites, et tegemist on inimese isiklike probleemidega, mis ei sega töötegemist, siis praeguseks ilmnenud kahtlustused on andnud kogu selle poliitilise nõuniku tegevusele Põllumajandusministeeriumis hoopis uue mõõtme, mis heidavad varju kogu tema poliitilisele tegevusele Põllumajandusministeeriumis. Ja kuivõrd on tegemist ka poliitilise nõunikuga, kes on üks Isamaa ja Res Publica Liidu peamisi põllumajandusideolooge olnud, siis tekib küsimusi tema osalusel vastu võetud põllumajanduspoliitiliste otsuste pädevuse ja huvide kohta. Lähtuvalt eeltoodust on meil viis küsimust, mis puudutavad ka kalanduse arengukava, mille vastuvõtmine toimus poliitilise nõuniku osalusel. Teatavasti on nõunik tänaseks 18 kalandusettevõtte juhatuse liige. Samuti küsime, kas ministri arvates võis olla tegemist huvide konfliktiga selle nõuniku tegevuse puhul.
Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Austatud Riigikogu! Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse poolt üleeile algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud saneerimisseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon (muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 30. september kell 18); põhiseaduskomisjoni üleeile algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 16. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma kultuurikomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 25. september kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 16. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi Euroopa töönõukogu asutamise ja töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 25. september kell 16.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.
Austatud Riigikogu! Meil jäi eile istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 279 esimese lugemise arutelu. Ma palun Riigikogu kõnetooli tagasi eelnõu algataja esindaja Riigikogu liikme Igor Gräzini. Head Riigikogu liikmed! Kas teil on algataja esindajale veel küsimusi? On. Valeri Korb, palun!
Aitäh, härra juhataja! Ma sain juba vastuse selle 24 tunni jooksul. Ma loobun oma küsimusest.
Tänan! Raivo Järvi, palun!
Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud esineja, hea kolleeg! Kuidas sa kommenteeriksid selle arutluse valguses sellist mulle täiesti kindlalt teadaolevat fakti, et üks juhtivaid Eesti teatmekirjastusi esitles õppeprogrammi sobivat raamatut, millele oli lisatud erakordselt palju modernseid IT-lahendusi, kaasa arvatud simulatsioonid, projektsioonivõimalused jne, kuna teada on, et see põlvkond praegu n-ö ostab säärast informatsiooni ja mõistab seda palju paremini, kui n-ö tavapärast formaati, ja selle raamatu n-ö tagasisaatmist põhjendati ainult ühe lausega, öeldes, et selliseid materjale ei ole Eestis varem kunagi tehtud?
Mis ma oskan vastata? Tähendab, siin me saame hakata omavahel võistlema, kellel on vastava ministeeriumi allosakonnaga õudsemad isiklikud kogemused. Ma panen lihtsalt vastu isikliku õudse kogemuse ja see kõlab järgmiselt: me esitasime kolm õpikut, IV, V, VI klass, täisprofessuur, ütleme, Tartu Ülikooli parimad õppejõud ühiskonnateaduste valdkonnas, ja neid raamatuid ilma läbi lugemata, kahel juhul neid ilma postist ära toomata, saime vastuse: peame vajalikuks juhtida tähelepanu eksisteerivale võimalusele, et teie käsikirja menetluse tulemus ei pruugi olla teile positiivne. Ehmatab, eks ju? Nii et sul läks veel hästi.
Ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige!
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 279 oma 8. septembri istungil. Informatiivse punktina oli see teema käsitlusel ka juba s.a 17. juuni komisjoni istungil. Komisjon otsustas ühehäälselt saata eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks 16. septembriks ehk tänaseks ja komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind. Eelnõu ühe autorina tegi komisjonis ettekande Igor Gräzin, kes tutvustas eelnõu eesmärki ning kommenteeris ka valitsuse seisukohti. Nagu juba mainitud, on selle eelnõu eesmärk usaldada koolis kasutatava õppekirjanduse valik õpetajatele ja koolile ning parandada ja mitmekesistada koolide varustatust õppekirjandusega. Peamine küsimus eelnõu puhul oli, kes ikkagi on see, kes hakkab õpikuid kontrollima ning kes vastutab nende sisu õppekavale vastavuse eest. Eelnõu algataja Igor Gräzini sõnul pakuvad uue süsteemi järgi kirjastused koolidele õppematerjale ja aineõpetajal ning koolidel lasub kohustus hinnata õpiku kvaliteeti, sh vastavust riiklikule õppekavale. Kui õpik õppekavale ei vasta ja on näiteks vigane, vastutab selle eest kirjastus. Eelnõu arutelul osales haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes rõhutas, et peab säilima mingigi riigi kontrollimehhanism selle üle, kas õpik vastab õppekavale või mitte. Tutvusime ka Vabariigi Valitsuse seisukohaga. Valitsus otsustas oma 19. juuni s.a istungil seda eelnõu mitte toetada. Komisjon aga otsustas, et arutelu sel teemal tuleb kindlasti jätkata. Meil on plaanis kohtumine koolide esindajate ja kirjastustega. Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks ja teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk 1. oktoober s.a kell 18. Aitäh!
Tänan ettekandjat! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 1. oktoober 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme Villu Reiljani!
Austatud juhataja! Head kolleegid! See eelnõu, mida me juba mitmendat korda esitame – keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu – on kantud vastutusest Läänemere ja Soome lahe eest. On teada, et Läänemeri on eriti tundlik mereala. On teada see, et tema seisund on kohati ülikriitiline. Ammu on sedastatud asjaolu, et just naftasaaduste ja kemikaalide transport on põhiline ja suurim risk merereostuse seisukohalt. Eesti on teatavasti ühinenud Läänemere kaitse konventsiooniga ja võtnud endale nii 1992. aasta variandi kui ka 2000. aasta 17. jaanuari täiendustega palju kohustusi. Tõsi on ka see, et neid kohustusi Eesti Vabariik praegu ei täida, meil ei ole selliseid investeeringuid tehtud, meie võimekus on tüki maad väiksem. Seoses sellega oleme teinud ettepaneku koguda vahendeid nn õlifondiks, mis töötaks Keskkonnainvesteeringute Keskuse juures, kus korjatakse neilt, kes selle riski tekitavad ja saastavad nii kemikaalide kui naftaveol, nii maismaal kui merel, väikesed summad. Meie ei ole seda asja mitte ise välja mõelnud, vaid oleme eeskujuks võtnud Soome, kus see fond juba 30 aastat töötab ja Soome on Läänemere-äärsetest riikidest üks parema õlitõrjevõimekusega riik. See eelnõu ei ole loomulikult mingisugune poliitiline eelnõu, vaid tegelikult üritab natuke aidata Eesti riigil oma kohustusi täita ja rahvusvahelises mastaabis soliidne välja näha. Aitäh!
Ettekandjale on küsimusi. Rein Ratas, palun!
Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kui ligi aasta tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esitas Riigikogule analoogse seaduseelnõu, siis minu mäletamist mööda oli Keskkonnaministeeriumi seisukoht selline, et selle eelnõu seadustamisel kehtestatavat niisugust solidaarsusmaksu kemikaalide ja nafta transpordi eest ei ole vaja, meie reostustõrjevõimekusel on olemas piisavalt vahendeid eelarves. Kas see seisukoht püsib ka praegu?
Aitäh, hea küsija! Nagu me kuuleme, on meie peaminister pidevalt üllatunud olukorra muutumisest riigis ja ta saab pidevalt uusi teateid nii ajakirjandusest kui ka elust enesest. Praeguseks on olukord muutunud nii drastiliselt, et need vahendid on kahjuks eelarvestrateegia ridadelt lahkunud. Ja seetõttu on hoopis uued põhjendused. See tähendab, et neid põhjendusi ei ole. Ma olen korduvalt ütelnud, et see on teatud mõttes selline keskkonnakindlustuse seadus, kus vastutus oleks vaja panna neile, kes selle riski tekitavad või siis juba ka saastavad. Mõlemal juhul tuleks päris hästi maksta. Sellel ei peaks kunagi olema mitte midagi pistmist Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti maksumaksjatega. Paraku ei ole sellele seaduseelnõule sisulist heatahtlikku ja vastutustundlikku arutelu veel osaks saanud. Aga meie usk on kõva!
Rein Ratas, palun!
Tänan, juhataja! Austatud ettekandja! Milline on teie arvamus, kas siis selle eelnõu edasisest menetlusest väljaarvamise ettepanek, mida juhtivkomisjon on häälteenamusega ka teatavasti teinud, tuleneb sellest poliitilisest reeglist, et vale mees ei või õiget asja teha? Olen rääkinud.
Aitäh! Põhimõtteliselt ei tohi Eestis vale mees juba ammu õigeid asju teha. See on kindel värk ja häälte vahekorraga 5 vastu, 4 poolt ja 1 erapooletu – härra Soosaar, kes ei võtnud seisukohta – jäi koalitsioon tõepoolest seisukohale, et seda asja pole vaja. Sellest on tegelikult kahju, sest seaduspärasused, mis selles valdkonnas kehtivad, ei anna põhjust väga üleolevaks suhtumiseks. Tõenäosus, et midagi juhtub ja midagi suurt juhtub, suureneb pidevalt. Sellest on väga kahju, et me lihtsalt kergekäeliselt ja päevapoliitilistel põhjustel neid asju tagasi lükkame. Aga see on praeguse Eesti tegelikkus.
Marek Strandberg, palun!
Kas hääletamise ajal oli komisjonile teada või esitatud Läänemerel liikuvate laevade mingigi riskianalüüs või oli ettekujutus sellest, millises seisundis on tegelikult tankerid ja muud kemikaale vedavad veesõidukid ja kui palju neid on? Või tegid komisjoni liikmed oma otsuse meelevaldselt?
Aitäh! Kui palju nendest tuhandetest laevadest, mis Läänemerel sõidavad, on kahepõhjalisi ja kui vähe on ühepõhjalisi, sellest on keskkonnakomisjonis korduvalt juttu olnud. Tõsi, sel korral mitte, sest kui otsustus on varem tehtud, siis ei ole mõtet väga palju juttu puhuda. Ega kedagi väga ümber veenda ei ole võimalik, kui käsk on selline. Ma siiski ütleksin niimoodi, et ma ei kahtlusta komisjoni liikmeid ebapädevuses. Ma julgeksin öelda keskkonnakomisjoni kohta seda, et nii pädevat keskkonnakomisjoni ei mäleta ma selle 13 aasta jooksul, mil mul on olnud au sellel alal tegutseda. Ei mäleta, ütlen ausalt.
Mark Soosaar, palun!
Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti oli Keskkonnaministeerium aastail 2003–2007 Rahvaliidu juhtida. Kas tol perioodil ei tekkinud mõtet juba siis õlifond ellu kutsuda ja kas see mõte tekkis alles nüüd?
Ei, see mõte on aastast 2004. Millegipärast kiputakse seda hirmsasti selle Lääne-Eesti õlisaastega seostama. See ei olnud tegelikult suur õlisaaste midagi, suhteliselt tagasihoidlik, meil läks hästi. Tegelikult oli see mõte tükk maad varem – 2004. aastast hakkasime seda asja ajama. Paraku tead sa, kolleeg, väga kenasti, et eelnõuks saavad ikka need asjad, mis koalitsioonis üksmeelselt heaks kiidetakse. Paraku ei ole Reformierakonnal selles suhtes üksmeelt olnud, ja seda üksmeelt ei tulegi, kui üks osapool või üks kolmandik on ilmselt Reformierakonnast. Ma olen natuke pettunud, et nii olulised valdkonnad siiski päevapoliitilise tühikempluse hulka tuuakse. Ja on kahju, et seda varem ei saanud luua, see oleks meie reostustõrjevõimekust väga oluliselt suurendanud. Ma julgen täna väita, et me sisuliselt madalas meres väga ranniku ligidal ei ole võimelised suurt midagi tegema, see üks Eva-316, mis meil on ja mille üle me võime uhked olla teatud mõttes, mis on välismaa rahaga tehtud, ei lahenda meie asju eriti oluliselt. Ainult abi peale loota pole ka soliidne, sest me oleme ju konventsioonile alla kirjutanud. Nii et selles mõttes on see üks vana hea idee ja ma ei taha kaugeltki võtta seda au endale. Ma olen korduvalt öelnud, et tulgu valitsus sellega välja ja mina vajutan siin kindlasti rohelist nuppu, ei ole mingit kahtlust. Võtku see au endale, aga teeme ära.
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Rain Rosimannuse!
Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Keskkonnakomisjon arutas keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 2008. aasta 9. septembri istungil. Istungil andis seaduseelnõu kohta algataja esindajana selgitusi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liige Villu Reiljan. Ma pean eelkõnelejat kurvastama selles suhtes, et komisjoni istungil ei arutatud algataja isikut, ja kahjuks, kuigi ma seda väga sooviksin, ei saa ma osutada seda tagasilükkamise põhjuse au lugupeetavale Villu Reiljanile. Komisjoni istungil kaaluti hoopiski eelnõu ennast ja selle kohta esitatud valitsuse seisukohti ning leiti, et kuigi reostustõrjevõimekuse tõstmine on äärmiselt oluline, tuleb seda teha läbimõeldult ja leida selleks vahendid, mis sobivad ka meie õigusruumi. Komisjon leidis, et eelnõus pakutud lahendus ei ole piisavalt läbi mõeldud. Mõned näited. Eelnõuga kavandatud muudatus ei sobi näiteks keskkonnatasude seaduse konteksti. Keskkonnatasude seadus defineerib keskkonnatasu mõiste ja määratleb keskkonnakasutuse sisu. Keskkonnatasu on keskkonnatasude seaduse § 3 kohaselt tasu kas toimuva või juba toimunud saastamise eest, mitte saastamise riski eest, nagu eelnõuga kavandatakse sätestada. Sisuliselt on pakutud eelnõu puhul, nagu ka eelkõneleja ütles, pigem tegemist keskkonnakindlustuse seadusega, mis vajaks teistsugust õiguslikku lahendust. Lisaks sellele on eelnõu vastuolus põhiseadusega, sätestades, et tasumisele kuuluvate kemikaalide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Maksustatavate kemikaalide nimekiri tuleks vastavalt põhiseadusele ära tuua seaduses endas. Eelnõus on ka teisi, väiksemaid õiguslikke ja terminoloogilisi puudusi. Näiteks pannakse eelnõuga tasu sissenõudmise ja järelevalve kohustus Maksu- ja Tolliametile, kuid Maksu- ja Tolliametil on pädevus sisse nõuda ja järelevalvet teostada riiklike maksude osas. Eelnõus sätestatud tasu ei ole aga riiklik maks Eesti seaduse tähenduses, järelikult ei ole ka Maksu- ja Tolliametil tegelikult pädevust sellist ülesannet täita. Eelnõu näeb ette ka kohustuse eraldada riigieelarvest igal aastal raha sihtasutusele KIK reostustõrjevõimekuse loomiseks. Samas ei vasta eelnõu regulatsioon selles suhtes riigieelarve koostamise põhimõtetele. Seega jõuti komisjonis tõdemusele, et reostustõrjekulude katmise, kahjude hüvitamise ja selleks vajalike investeeringute tegemisega seotud küsimused oleks otstarbekas lahendada üldise transpordiohutuse teema raames. Eeltoodust tulenevalt otsustas komisjon häälte vahekorraga 5 poolt, 4 vastu ja 1 ükskõikne ehk erapooletu teha ettepaneku mitte lõpetada keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ja lükata eelnõu tagasi. Ühtlasi on keskkonnakomisjon otsustanud neljapäeval sõita Eesti reostustõrjevõimekusega ise kohapeale tutvuma Piirivalveametisse ja tema haldusalasse. Aitäh!
Suur tänu, kolleeg Rain Rosimannus! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Komisjon leidis oma lõpphääletusel, et takistused eelnõu menetluseks on seotud eelkõige tehniliste probleemidega eelnõu tekstis. Kas komisjoni liikmed ei leidnud aruteludes, et kui eelnõu menetleda, oleks võimalik kõik need tehnilised probleemid lahendada ja see põhimõte ikkagi meie seadustikku sisse viia?
Aitäh küsimuse eest! Nagu hääletustulemus näitab, siis sedakorda otsustas komisjon ja leidis, et targem on teha uus eelnõu.
Palun, kolleeg Villu Reiljan!
Aitäh! Kas sul, hea kolleeg, on meeles need põhjendused, mis Vabariigi Valitsus eelmisel korral sellesama eelnõu kohta esitas, ja kas nad on ka natuke sarnased omavahel? Aga mis põhiseadusesse puutub, siis see analüüs on meil tehtud, ära seda jama siin hakka Riigikogu ees ajama, et ta põhiseadusega vastuolus on!
Aitäh küsimuse eest! Ma oletan, et küsija küsib seda, kas eelmisel korral jutuks olnud investeeringud reostustõrjevõimekusse on tehtud või tegemisel. Kuigi see ei olnud otseselt komisjoni istungil arutelul, palusin ma tõepoolest eelmise aasta säästueelarve ja praeguse eelarve kontekstis teavet selle kohta, milline seis on. Siseministeeriumist vastati, et hoolimata suurest säästmisest ja kitsastest oludest, jäid investeeringud sel aastal paika. Kui vaadata siin koos välisvahenditega piirivalvet ja Päästeametit kokku, siis on summa, kui ma numbrid õigesti kokku liitsin, 211 miljonit krooni. Ja ka tuleva aasta praeguses eelarvekavas väidab Siseministeerium, et seal ei ole kavandatud 386 miljonit praeguseks vähendatud.
Palun, kolleeg Karel Rüütli!
Aitäh! Kas komisjonis arutati ka, kuidas lähiajal, juhul kui meil peaks üks tõsisem katastroof jälle siin Eesti rannikul juhtuma, seda lahendada, kuidas sellele reageerida? Kuidas näeb välja probleemi lahendamine üldise transpordiohutuse teema raames? Mida komisjon otsustas?
Aitäh! Eelnõu arutelul sellist mõttevahetust ei toimunud. Küll aga, nagu ma ütlesin, neljapäeval me läheme vaatama ja käega katsuma seda võimekust ning kindlasti tulevad seal need teemad jutuks.
Palun, kolleeg Väino Linde!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuivõrd eelnõu algatajate esindaja väitis, et eelnõu lükati komisjonis tagasi põhjusel, et valed mehed esitasid õige eelnõu, siis ma küsingi, et kas komisjonis oli arutusel ka eelnõu algatajate erakondlik kuuluvus.
Ei.
Palun, kolleeg Igor Gräzin!
Ma paluksin sult jah või ei vastust, sest ma kardan, et mu küsimuses ei puudu teatud retooriline element. Kas komisjon tervikuna arutas seda, et 3,5 aasta pärast hakkavad läbi Soome lahe sõitma roostetanud, ühepõhjalised, krooniliselt uppuvad, krooniliselt pilsivett merre laskvad Vene parsad, mille üldoht Eestile võrreldes praegusega on umbes kahekümnekordne, ja mis me siis tegema hakkame, kui Soomel nende parsade sõidu vastu midagi ei ole?
Aitäh! Komisjon ei arutanud seda, aga mul on hea meel, et sa said oma merepiiri küsimuse ja informatsiooni avalikkuseni toodud.
Palun, kolleeg Villu Reiljan, teine küsimus!
Aitäh! Hea kolleeg! Ma küsiksin su käest, kas sa ise tead, kui palju meil näiteks on saastusala poomidega piiramise võimekust Eesti Vabariigil ja kui palju meil peab olema?
Aitäh! Kahjuks, küsija ilmselt teab, olen ma siin komisjoni arutelu tutvustajana ja minu entsüklopeedilised teadmised või nende puudumine ei puutu praegusel juhul asjasse.
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rain Rosimannus! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Valdur Lahtvee Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!
Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See vaidlus käib siin juba pikka aega selles saalis ja see vaidlus ei ole uus. Vaidlus on väga lihtsa asja üle: kas maksavad võimalikud reostuskahjud, reostuse ennetamise kulud kinni kõik maksumaksjad või panustavad sinna rohkem need ettevõtted ja ettevõtjad, kes selle tegevuse pealt kasu lõikavad. Tänases infotunnis rääkis lugupeetud peaminister innustavalt sellest, kuidas peaksime maksumaksja raha hoolikalt lugema ja selle jagamisel lastetoetusena silmas pidama, et riigilt, maksumaksjatelt kokkukogutu jääks vaid neisse peredesse, kus seda toetust vajatakse. Ma nägin siin saalis koalitsioonitiiva poolel väga paljusid saadikuid pead noogutamas, et see printsiip, et me maksumaksja raha kulutamisel väga hoolega selle otstarbekust jälgime, on õige printsiip. Seda kummastavam on, et samasugust printsiipi – maksumaksja raha ei kulutata valdkondadesse, kus selle kasutamine pole õigustatud – ei taha valitsus, eelkõige peaministri partei poliitikud sugugi tunnistada. Nimelt maksavad ohtlike kaupade ja naftatoodete veoga käitlemisel kaasnevate riskide seire, tekkida võivate avariide tagajärgede likvideerimise kulud praegu kinni kõik maksumaksjad. Meie, teie, kõik. Transiidiettevõtjate kasumitest me väga palju ei tea, aga ma mäletan, et umbes neli-viis aastat tagasi, kui Äripäevas oli Gaselli võistlus, siis esimestel aastatel oli selle võistluse n-ö rentaabluse valdkonna võitjad transiidiettevõtted. Umbes kaks aastat olid nad seal esikohtadel ja siis nad kadusid ära, nad enam ei osalenud võistlustel, sest oli kahjulik lehvitada oma rentaablust avalikkuse ees. Selline rentaablus on tekkinud selle arvel, et meie, maksumaksjad, maksame kinni sellesama reostustõrje riskide võimekuse. Nii et põhimõtte "saastaja maksab" rakendamine on meie riigis otsustatud juba aastast 1992. Ma kutsun üles, et me peaksime ometigi seda printsiipi rakendama hakkama, ka siin seaduste juures. Selles mõttes on ettepanek luua selline õlifond täiesti õigustatud ja vajalik ning rohelised toetavad seda. Tuletan veel meelde, et tänane hääletus näitab, kas me menetleme seda eelnõu edasi või viskame ta välja. See näitab, kuivõrd peaministri suu läbi täna üle korratud põhimõtteid riigi valitsemisel, s.o maksumaksja raha mõistlik kulutamine ja selle järgimine seadusandja poolt ehk täpsemalt koalitsioonisaadikute poolt, tegelikkuses ellu viiakse. Aitäh!
Suur tänu, kolleeg Valdur Lahtvee! Palun, kolleeg Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!
Aitäh! Valdur Lahtvee on noor poliitik ja ta on, nagu üks tõsine roheline peab olema, selline tõsine mõtte, idee kandja ja selles mõttes ei saagi teisiti olla. Keskkonnaküsimuses ei tohikski teisiti olla. Paraku tahaksin öelda, et sel ülevoolaval ülbusel, mis siin Rosimannuse poolt tuli, et kõik eelnõud, mis opositsioonist tuuakse, on nii halvad, nad on kõik põhiseadusega vastuolus ja neid ei ole võimalik rakendada, nad ei tööta ja on mõttetud – sellel ülbusel on kahjuks üks väga halb tagajärg. Seaduspärasus on selline, et emake loodus ei lase endaga väga kaua ülbitseda. Ja selle üle ma kutsungi koalitsiooni mõtisklema. Ega rohkemat tegelikult vaja polegi – peale vastutuse.
Suur tänu, kolleeg Villu Reiljan! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimest lugemist mitte lõpetada, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 304. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust ja seaduseelnõu 304 langes menetlusest välja.
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!
Tere päevast! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Kuivõrd praegu arutusel oleva eelnõu esimene lugemine oli siin Riigikogu saalis niisugusel kuupäeval nagu 18. juuni, millest on nüüd juba mitu head kuud möödas, oleks võib-olla õige, kui tuletaksime esmalt meelde, millest räägib tänane arutusel olev eelnõu 276, Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja lühidalt võib tsiteerida juuni alguses meil põhiseaduskomisjonis esinenud siseministrit, kes ütles, et riik peab kaaluma praegustes majandustingimustes, kust kokku hoida, ja sellest tulenevalt ongi esitatud ettepanek muuta Vabariigi Presidendi ametihüve seadust. Sellega seonduvalt muudetakse sätteid selliselt, et ametist lahkunud presidendile ei pea enam tingimata olema tagatud mehitatud isikukaitse samadel alustel, nagu ametis olev president seda saab. See mitte sellise kaitse seadmine laieneb ka veel endise presidendi lesele.
Selle eelnõu kohta ei tulnud muudatusettepanekuid ei komisjonidelt, fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt. Teadupärast on see eelnõu läbi arutatud Vabariigi Presidendi Kantseleiga, kes on teinud need asjaolud teatavaks asjaomastele isikutele, kui ma võin nii väljendada, ja julgestuspolitseile. Niisugune olukord, kus praegu iga päev tegelevad ekspresidendi ja ekspresidendi abikaasa füüsilise turvamisega 17 isikut, ongi suhteliselt ainulaadne meil Euroopa õigusruumis. See eelnõu ongi esitatud, nagu ma ütlesin, juba eelnevast tulenevatel põhjustel.
8. septembril valmistas põhiseaduskomisjon seda eelnõu ette teiseks lugemiseks. Vaatasime eelnõu teksti üle. Siin on tehtud mitte olulisi muudatusi, vaid niisugune grammatiline muudatus, sõnade järjekord on muutunud, võrreldes esimese lugemise tekstiga. Muus osas on siin kõik täpselt samaks jäänud. Niisugune sõnade järjekorra muutus tulenes Riigikogu vastava osakonna töötajate-ametnike arvamusest.
Mida siis komisjon otsustas? Esiteks muidugi seda, et võtta eelnõu Riigikogu tänase istungi päevakorda. Teeme ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine täna lõpeb, siis teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks homme Riigikogu täiskogu istungisaali ja teha headele kolleegidele siin Riigikogu saalis ettepanek, et kui see on homme päevakorras, ja teadupärast ta ka on meie nädalapäevakorras, siis me võtaksime selle eelnõu seadusena vastu. Tuletan meelde, et selle eelnõu vastuvõtmine homme vajab Riigikogu kvalifitseeritud häälteenamust, see on vähemalt 51 Riigikogu liikme häält, kes oleksid selle eelnõu poolt.
Mul on hea meel tänada teid, head kolleegid, et ära kuulasite!
Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Peep Aru!
Aitäh, lugupeetud esimees, sõna andmast, ja loodan, et hea kolleeg puldis vastab. Võib-olla värskendad meie mälu selles suhtes, kui suur kokkuhoid tekib, kui me selle eelnõu seadusena vormistame?
Hea küsimus ei pruugi alati eeldada head vastust. Aga ma usun, et seekord ei ole see reegel kehtiv, ja vastan, et sellega hoitakse kokku igal aastal 2 miljonit Eesti krooni ning politseinikke vabaneks 17, kellest kaks jääksid, kui nad soovivad, nende kahe olulise ametiisiku autojuhtideks. Nii et kokku vabaneks 15 isikut. Niisugune on vastus.
Palun, kolleeg Kalle Laanet!
Aitäh, austatud juhataja! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Mul on umbes samalaadne küsimus nagu Peep Arul, aga natuke täpsustatult, et kas selle 2 miljonit krooni hoiab kokku riik või Siseministeerium?
Ma mõtlengi, et kuidas sellele küsimusele vastata ja kui pikka riigiõiguslikku loengut sa, hea küsija, minult ootad, aga endise siseministrina, ma usun, et sa oled seda meelt, et Siseministeerium on üks osa valitsusasutustest ja üks osa meie riigist, nii et selles mõttes on mul hea meel igal juhul sellest 2 miljoni krooni kokkuhoiust. Kuidas ja mil moel see 2 miljonit krooni, n-ö kokkuhoitav raha, leiab edaspidi kasutust, sellele hinnangu andmine väljub põhiseaduskomisjonipoolse ettekandja õigustest.
Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!
Aitäh! Austatud ettekandja! Ma veidi täpsustaksin seda eelmist küsimust mitte niivõrd riigiõiguslikult kui võib-olla eelarvetehniliselt. Kas 2009. aastal on Siseministeeriumi puhul juba arvestatud selle seaduses sätestatud kulutuse äralangemisega ja n-ö kokkuhoiu piirsummasid arvestatakse miinus see kulutus või on see kulutus planeeritud siiski sisse, lähtudes sellest, et kehtiv seadus on jõus, ja sellevõrra saab Siseministeerium vähem kärpida?
Aitäh! Kindlasti oleks sellele küsimusele parem vastata isikul, kes Siseministeeriumi juhib, kuid teadupärast on Siseministeerium siiski eeldanud, et Riigikogu võtab selle seaduse niisugusel kujul vastu, nagu ta meil täna siia Riigikogu saali on esitatud, kuivõrd olulisi debatte, mis välistaksid selle vastuvõtmise, seni siin Riigikogu saalis selle üle ei ole olnud.
Palun, kolleeg Mark Soosaar!
Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus ei ole üldse naljakas, mul on üsna tõsine küsimus. Ega me ei jää kogemata rumalasse olukorda, kui me nüüd oma eelmist riigipead enam sellisel määral ei turva, võrreldes näiteks Lätiga ja Soomega? Kuidas seal lood on?
Aitäh! Võib-olla oleks õige selle eelnõu esimese lugemise ajast meelde tuletada, et elektrooniline kaitse ekspresidendile, ekspresidendi prouale, nende eluruumidele jääb kindlasti alles, ja vähe sellest, mitte ainult jääb alles, vaid ka selleks, et elektrooniline turvakaitse oleks parem, kulutatakse täiendavalt ühekordselt ligi 100 000 krooni. Ja veel on oluline teada, et siiski n-ö vajaduse korral või mingitel vajalikel hetkedel, kui üldine ohuhinnang või mingid põhjused annavad alust arvata, et neid ametiisikuid on tarvis turvata mehitatult, siis on võimalik siseministril teha ka vastav otsus, aga niisugune tööturvamine ei peaks mitte alaline olema. Teadaolevalt on niimoodi need küsimused lahendatud ka teistes Balti riikides.
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud.
Seaduseelnõu 276 teine lugemine on lõpetatud.
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks rahandusminister Ivari Padari!
Lugupeetud proua juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! 2006. aasta 11. mail Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud "Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006–2010" ühe eesmärgina on ära toodud liitumine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooniga. Liitumisprotsess algatati Vabariigi Valitsuse 2007. aasta 16. veebruari korralduse "Läbirääkimiste alustamine Eesti Vabariigi liitumiseks IDA-ga ja osalemiseks selle 15. rahastamisvoorus" alusel. Seega on tegu juba varasemate valitsuste poolt vastu võetud otsuste järjepideva ellurakendamisega. Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni missiooniks on aidata kõige vaesemate riikide valitsusi vaesuse vähendamisel. IDA annab pikaajalisi intressivabu laene riikidele, kus keskmine sissetulek elaniku kohta on alla 1065 USD aastas ehk alla 29 USD päevas, soodustades sellega riigi majanduskasvu ning inimeste elutingimuste parandamist. Liitumine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooniga aitab parandada Eesti kui doonorriigi mainet rahvusvahelisel tasandil, aitab kaasa rääkida arengumaid puudutavate otsuste tegemisel, jagada ka oma kogemusi, näiteks välislaenude haldamisel ning liberaalse majandusruumi arendamisel, ning ellu viia Eesti arengukoostöö alaseid eesmärke. IDA kaudu saame panustada oma võimaluste piires nende riikide arengusse, mis ei ole Eesti kahepoolse abi prioriteetriigid. IDA-ga liitumisel saame paremini täita ÜRO liikmena koos teiste riikidega võetud kohustust saavutada aastaks 2015 ÜRO aastatuhande arengueesmärgid ning osaleda vaeste riikide abistamisel nende eesmärkide saavutamisel. Tänan tähelepanu eest!
Suur tänu, lugupeetud minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Inara Luigas!
Aitäh, austatud juhataja! Härra minister! Mul on selline küsimus, et sellest kokkuleppest tulenevalt tekivad Eesti riigil rahalised kohustused. Kas te seletaksite natuke, kui suured on rahalised kohustused sel aastal ja tulevikus?
Jah, tõsi see on! Rahalised kohustused tekivad ja selle aasta eelarves on planeeritud suurusjärgus 11,5 miljonit krooni liitumistoetuseks. Ja kui rääkida liitumistoetusele lisaks veel sellest nn 15. rahastamisvoorust, siis 15. rahastamisvooru puhul on nii, et kolme aasta jooksul igal aastal umbes samasugune suurusjärk, 11–12 miljonit Eesti krooni, ehk siis kokku on selle rahastamisvooru hind 35 miljonit krooni Eesti riigieelarvele.
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Nüüd ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme kolleeg Eiki Nestori!
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Komisjon oli selle eelnõu arutelul konkreetne nagu alati. Küsimused olid põhiliselt seda laadi, mis käsitlevad Eesti riigile tulevaid kohustusi. Me arutamegi Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooniga ühinemise eelnõu Riigikogus eelkõige seetõttu, et need rahalised kohustused meile tulevad. Oli ka juttu sellest, kuidas Eesti võtab osa selle assotsiatsiooni juhtimisest. See saab toimuma Maailmapanga Nõukogu kaudu samadel alustel. Komisjoni otsus oli esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. september kell 18, kuna eelnõu iseenesest on lihtne ega peaks nõudma pikka pingutust paranduste ettevalmistamiseks. Aitäh!
Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei alustata.
Määran eelnõu 290 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. septembri s.a kell 18. Eelnõu 290 esimene lugemine on lõpetatud.
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun veel kord ettekandeks kõnepulti rahandusminister Ivari Padari!
Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse olulisimad muudatused on järgmised. Vastavalt Eestile võimaldatud üleminekuperioodile maksustatakse soojuse tootmiseks kasutatav põlevkivi alates aastast 2011 määraga, mis moodustab Euroopa Liidu kohustuslikust aktsiisimäärast 50%. Täismäära peame rakendama 2013. aastast. Sellega täidame viimase aktsiise puudutava kohustuse, mis me Euroopa Liiduga ühinemisel endale võtsime. Elektrienergia tootmiseks kasutatav põlevkivi jääb endiselt aktsiisivabaks, kuna elektrienergiat maksustatakse aktsiisiga.
Eelnõuga võetakse üle direktiivide sätted, millega muudetakse ühendusevälisest riigist reisija sisse toodud alkoholi maksuvabu piirmäärasid. Õlle maksuvabaks piirnormiks saab 16 liitrit, veini piirnorm suurendatakse kahe liitri asemel neljani. Et kohelda meie ettevõtjaid võrdselt teiste liikmesriikide ettevõtjatega, laiendatakse joogikõlbmatuks muudetud alkoholi aktsiisi vabastust. Aktsiisivabastus kohaldatakse mis tahes Euroopa liikmesriigis kasutatavate denatureerivate ainetega Eestis joogikõlbmatuks muudetud alkoholile ehk siis denaturaadile. Kehtiva seaduse alusel kohaldatakse aktsiisivabastust vaid kolmel viisil denatureeritud alkoholile, millest Eesti on teavitanud Euroopa Komisjoni.
Suure tähendusega on ka ettevõtjate halduskoormuse vähendamine. Nii võimaldatakse teatud tingimustel toota jäätmetest kütust ka väljaspool aktsiisiladu. Aktsiisilaopidaja ei pea edaspidi maksustama teistes liikmesriikides aktsiisiga maksustatud kaupu nende aktsiisilattu paigutamisel. Tagatise esitamise tähtaega on lühendatud 40 päevalt viie päevani enne kehtiva tagatise kehtivuse lõppemist. Alkoholiregistrisse kantava alkoholi tootenäidist ei pea edaspidi maksumärgistama. Ettevõtjad, kes ei tegele iga päev aktsiisikaupadega, saavad võimaluse võtta teistest liikmesriikidest seal aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa vastu lihtsustatud korras. Eelnõuga on lihtsustatud ettevõtjate kohustusi aktsiisikauba mõõtmise nõuete osas.
Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 2009. aasta 1. jaanuar. Ettevalmistamise aega nõudvad muudatused – ladustamisel tehtavate mõõtmiste kirjeldus, töökorralduse eeskiri, torustike skeemid – jõustuvad 2009. aasta 1. juulil. Reisija sisse toodud alkoholi ja tubakatoodete piirmäärade muudatused jõustuvad ühel ajal direktiivi muudatuste jõustumisega, see on 2008. aasta 1. detsembril. Tänan tähelepanu eest!
Suur tänu, lugupeetud minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Valeri Korb!
Lugupeetud härra minister! Kui euroliidu direktiivid nõuavad põlevkiviaktsiisi määramist aastaks 2013, miks siis on eelistatud aastat 2011?
Jah, praegu on tõesti nii, et aastast 2011 on meil plaan rakendada seda aktsiisi 50% ulatuses, 2013. aastast täisulatuses. Aktsiisisumma on ligi 10 miljonit krooni 2011. aastal, ligi 20 miljonit krooni 2013. aastal. Ja kui rääkida 50% ulatuses rakendamisest, siis see võib eeldada soojushinna tõusu 15%.
Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh! Palun nüüd ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme kolleeg Eiki Nestori!
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Samad küsimused, mis eelnõu puhul siin saalis tekkisid, olid ka komisjonis üleval. Ja kui ma tohin ministrit täiendada, siis lood on lühidalt järgmised.
Soojuse tootmiseks kasutatav põlevkivi peab meil olema aktsiisiga täiel määral maksustatud aastaks 2013, aga Euroopa Liiduga ühinemise käigus andsime me lubaduse, et aastal 2011 Eesti rakendab vähemalt poolt seda määra. Aastal 2011 saab meil üleminekuperiood otsa ja täisvabastust enam olla ei saa. Komisjonis oli ka jutuks, kui paljusid meie kodusid võiks see puudutada. Veel oli jutuks, kui palju meil praegu põlevkivi sooja tootmiseks kasutatakse. Seaduseelnõu algatajad andsid seletusi selle kohta, kuidas siis maksustamise käib, kui toimub koostootmine. See on eelnõu põhilisi uusi asju.
Valdavalt on eelnõu puhul tegemist parandustega, mis lähtuvad Euroopa Liidu direktiividest, ehk n-ö tehniliste parandustega. Küllalt palju kõneainet tekitas ka üks juhtum varasemast ajast, kus meie seadussätteid kasutades õnnestus toota suuvee sildi all viinasarnast toodet aktsiisivabalt. Selle seadustäpsustusega tekib olukord, kus sellist kavalust või vigurit enam keegi kasutada ei saa ja need tooted lähevad aktsiisi alla. Kolleegid tundsid ka huvi, mis siis saab, kui põlevkivi maksustamist varem alustada. Seda küsis kolleeg Trapido.
Komisjoni üksmeelne otsus oli suunata eelnõu Riigikogu ette esimesele lugemisele ja kuna tegemist on kaunis mahuka eelnõuga, siis pakume, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober kell 18.
Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Hea ettekandja! Härra minister ei vastanud Valeri Korbi küsimusele, miks me kaks aastat varem selle maksu kehtestame. Ent see on ikkagi 20 miljonit krooni, mis võetakse ühes piirkonnas inimeste käest ära. Mis sina arvad, kas me ei võiks seda teha 2013. aastal? Miks me jookseme n-ö rongi ees? Katsume varem maksu kehtestada ja hästi tublid olla? Ma saan aru, et Putini gaas on vaja aktsiisiga maksustada, aga miks me oma põlevkivi nii ennatlikult tahame maksustada?
Ma vastan siin komisjoni kaasesinejana. Komisjonile antud seletuste järgi on Eesti võtnud kohustuse aastaks 2011, millal meil üleminekuaeg lõpeb, vähemalt pooles määras see maksustada. Tegelikult me täidame neid kohustusi, mis me võtsime Euroopa Liiduga ühinemisel. Ja komisjonis oli kolleeg Trapido eestvõttel juttu ka sellest, et võiks seda isegi varem teha. Nii palju komisjonis arutatust.
Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad esineda? Palun, kolleeg Tiit Kuusmik Keskerakonna fraktsiooni esindajana!
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu te täna siin juba kuulsite, käsitleb esimesel lugemisel arutatav alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu oma ulatuses ja mitmekesisuses paljusid sätteid. Ma ei hakka kogu seda paketti arutama, küll aga üht juba käsitletud küsimust, mis puudutab 2011. aastal soojuse tootmisel kasutatava põlevkivi maksustamist aktsiisiga. Teadaolevalt siis aastal 2011 osaliselt ja seejärel aastal 2013 täiel määral.
Olime alles hiljaaegu hämmingus ja nõutud selle üle, et Venemaalt transporditava gaasi hinna tõus on määratult suur. Ja sellele oli kavas juurde arvata Vabariigi Valitsuse ettepanekul ka aktsiisiosa. Ühelt poolt võis seda viimast ka mõista. Gaasitarnija Venemaa ei ole Eesti suhtes just kõige heatahtlikumalt meelestatud ja nagu härra peaminister on teleesinemistes väitnud, miks siis ainult nemad peavad saama, meile peab ka midagi jääma. Tõsi, eileõhtusel Vabariigi Valitsuse istungil sellest siiski taanduti, küsimus aga ilmselt jääb üles. Kui kauaks, ei ole teada. Me oleme Vene gaasist sõltuvad ja vahest oleks summa summarum aktsiisiga koos gaasi hinna tõstmine lõppkokkuvõttes aidanud vähendada meie ettevõtete ja asutuste sõltuvust tarnitavast gaasist ning sujuvalt üle minnes suurendada muude, näiteks kohalike energiakandjate kasutust.
Tuleb aga välja, et ka kohalik kütus põlevkivi tuleb maksustada. Mis kütus ta siis ikka on, kui ta pole maksustatud, ja eriti see osa, mis tagab ca 10%-le Eesti elanikkonnast otsese toasooja! Näib, et aktsiisihaigus ei taha meist mitte taanduda. Tundub, et kui ilusalt otseselt teelt käänulisele ja kõverale teele minna, on samade juhtimisvõtete ja kiiruse korral resultaat üks: me jõuame lihtsalt kraavi.
Praegu on tegemist Virumaa elanike ja ettevõtetega, kes tänase seisuga just kõige jõukamal järjel ei ole. Ning arvestades hetke majandussituatsiooni ja prognoose lähiaastateks, pole seal ka erilist jõukusetulva oodata. Kui teada, et põlevkivisooja saadakse koostootmisjaamades, mille üks soojatootmise komponent on elekter, siis jätab arvestuslik hulkade mõõtmine seal teatava kahtlusevarjundi, samuti hilisem aktsiisiga maksustamine, mille puhul eristatakse tootmisel soojust ja elektrit.
Mis puutub Euroopa Liidu direktiividega kaasnevatesse nõuetesse ning vajadusse neid täita, siis on selge, et aktsiisi kinnitamisega eri valdkondades tuleb arvestada. Mõningates küsimustes võiks aga olla veidi kindlameelsem ja sirgema seljaga, eriti selles osas, mis puudutab riigi keskmise sissetulekuga ja vaesemat elanikkonda, kes otseselt selle seadussätte vastuvõtmisel kannatab. Keskerakond on olnud ja on ka praegu aktsiisitõusude vastu. Arusaadavalt oleme me seda meelt, et toasooja tootmiseks kasutatava põlevkivi maksustamine aktsiisiga ei ole õigustatud. Aitäh!
Suur tänu! Palun, kolleeg Toomas Trapido Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tuletan meelde, et eelmise aasta lõpus tõstis Riigikogu valitsuse ettepanekul mitte küll üksmeelselt, aga siiski, mitut aktsiisi väga järsult. Nüüd on siis päevakorral põlevkivi küsimus. Meie ettepanek on tõsta see aktsiis kohe maksimaalsele tasemele. Ja põhjendus on selline. Me peame niikuinii põlevkivi kasutamist vähendama. Praegu toodetakse sellest nii soojust kui elektrit. Millest jutt on? Minu teada Ahtme jaamast ja ka Narvast. Samas on väga pikka ega olnud plaan viia Ahtme jaam üle biokütusele ja selline aktsiisitõus võib-olla ergutaks seda plaani kiiremini ellu viima.
Mis puutub toasooja kallinemisse, siis tõepoolest see kallineb juhul, kui me põletame põlevkivi sellisel kujul sooja saamiseks edasi. Biokütus, tuletan meelde, on aktsiisivaba ja pealekauba annaks selle varumine tööd päris paljudele inimestele Ida-Virumaal ja ka mujal. Nii et meie ettepanek on põlevkivi aktsiisi tõus kohe ära teha. Aitäh!
Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Palun, kolleeg Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Austatud Tiit, kui sa veel saalis oled! Ole kena, räägi selliseid asju, nagu sa praegu rääkisid, rahanduskomisjonis! Et me saaks teada, et Keskerakond on millegi vastu. Siis me saaksime selgitada, miks mõni eelnõu on esitatud teist ja kolmandat korda veel. Minu arvates pole mõistlik sõnaga mängides mingeid sümboleid luua, nagu Keskerakond praegu teeb. Aktsiis on justkui midagi, mille külge saab siduda kogu maailma viha valitseva kliki vastu. Aktsiis on esiteks üks vahend raha kogumiseks, aga teiseks vahend inimeste tegevuse suunamiseks. Aktsiisi rakendatakse Eestis teatud kahjulike mõjudega kaupade hinna tõstmiseks tasemele, mis kajastaks seda kahjulikku mõju paremini kui omahind. Aktsiisikaubad on meil hästi teada: need on meelemürgid, need on kütused, see on energia. Kuna me oleme Euroopa Liidus ja kuna me oleme Euroopa Liidus oma südametunnistuse järgi, nagu Keskerakondki on soovinud, siis me ei peaks neid põhimõtteid häbenema. Vastupidi, need põhimõtted peaks meie endi südames olema.
Põlevkivi on üks kõige saastavamaid kütuseid üldse ja ei ole põhjust oma maapinda uuristada, ilma et sealt üldse maksu kogutaks. Praegu on paraku nii, et see maapinna uuristamine ja õhu saastamine ei ole kuidagi proportsioonis panusega üldisesse hüvangusse, mida keskkonnamaksud ja aktsiisid peaksid suurendama. Ärme teeme sellest poliitilist tsirkust! Tunnistame, et põlevkiviaktsiis soojaküttele on aja nõue ja igati aateline asi, mida me küll ise ei ole välja mõelnud. Aitäh!
Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 1. oktoober 2008 kell 18. Seaduseelnõu 294 esimene lugemine on lõppenud.
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalminister Maret Maripuu!
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduse muutmise põhjus on Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti ei ole korrektselt üle võtnud direktiivi 98/81/EÜ, ja Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus.
Lubage mul tutvustada eelnõuga tehtavaid muudatusi. Seadusest arvatakse osaliselt välja geneetiliselt muundatud mikroorganismide vedu maanteel, raudteel, siseveeteedel, merel ja õhus. Geneetiliselt muundatud mikroorganismid kvalifitseeritakse ohtlikeks aineteks ja nende vedu loetakse ohtlike ainete veoks. Ohtlike ainete veole kehtivad erinõuded, mis on sätestatud rahvusvaheliste lepingute ja sellekohaste Euroopa Liidu õigusaktidega. Väljajätt on oluline õigusselguse saavutamiseks. Veol kehtivad reeglid tulenevad rahvusvahelistest lepingutest ja vastavatest direktiividest. Muudel juhtudel kehtib isoleeritud kasutamise direktiiv. Ilma täpsustuseta andis Eesti õigus võimaluse veo‑ ja muude normide paralleelseks kasutamiseks, mis tekitas hulgaliselt segadust.
Seadusesse lisatakse nõue, et geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamisohutuse riskianalüüsi käigus tuleb käsitleda jäätmete ja heitvee kahjutustamise abinõusid ja nende ohutut kõrvaldamist suletud keskkonnast. See on tingitud asjaolust, et geneetiliselt muundatud mikroorganism võib olla haigust tekitav ja suletud keskkonnast väljumisel võib põhjustada inimeste või teiste organismide haigestumist või tekitada ohtu keskkonnale. Muudatuse eesmärk on kaitsta keskkonda ning hoida ära inimeste ja teiste organismide haigestumine. Seadust täiendatakse uue nõudega, et riskianalüüsi tulemused vaadatakse üle korrapäraselt töökeskkonna sisekontrolli käigus.
Seaduse rakendamine ei too kaasa kulusid riigieelarvele ega ka geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutajatele. Seadus jõustub üldises korras. Austatud Riigikogu liikmed! Palun teil esitatud eelnõu toetada!
Suur tänu! Kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname sotsiaalministrit ja läheme edasi järgmise ettekandega, milleks on keskkonnakomisjoni esimehe ettekanne. Kutsun kõnepulti kolleeg Marko Pomerantsi.
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tegemist on eelnõuga, mis vahest võinukski tänaseks päevaks juba seadus olla. Nimelt arutas keskkonnakomisjon seda juba tänavu juunikuus, aga seoses siis tekkinud öötöö vajadusega arvas keskkonnakomisjon, et kindlasti ei ole need mikroorganismid sellise kaaluga, et sellepärast peaks Riigikogu hakkama lisaistungeid pidama. Nii tegime otsuse, et toome selle eelnõu teie ette sügisel tavakorras päevasel ajal.
Proua minister rääkis väga kenasti ära, mis on selle eelnõu sisu, ja palus meil ehk parlamendi täiskogul seda eelnõu toetada. Riigikogu keskkonnakomisjon arvas samuti, et eelnõu tuleks toetada. Komisjon tegi üksmeelselt ettepaneku esitada eelnõu siia saali tänasel päeval, eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. oktoober 2008 kell 18. Selle üle vaidlusi ei olnud, nii nagu ka eelnõu sisu üle, tänu millele Euroopa Komisjon saab selgemalt asjast aru, kui ta siiamaani ei ole aru saanud. Aitäh!
Suur tänu! Kolleegid, on teil ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname keskkonnakomisjoni esimeest! Fraktsioonide esindajad, kui te soovite avada läbirääkimisi, siis palun, olge head! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatuste esitamise tähtaeg 1. oktoober 2008 kell 18. Eelnõu 268 esimene lugemine on lõppenud.
Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli on tulnud justiitsminister Rein Lang. Palun!
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelkõige tahan ma märkida, et tegemist on väga hea eelnõuga. See on kõigest 120 lehekülge pikk, aga sellega muudetakse kaheksat seadust. Kui me hakkaksime algusest peale kõike seda lahkama, siis jõuaksime homme hommikul lõpule. Seetõttu peatuksin üldisematel eesmärkidel, mis peaksid asjast esialgse ettekujutuse andma.
Loodetavasti on siin saalis neid, kes mäletavad, kuidas mõni aasta tagasi menetlesime äriseadustiku muudatusi, et korrastada äriühinguid reguleerivat seadustikku. See jõustus aastal 2006. Teie ees oleva seaduseelnõu peamine eesmärk on 2006. aasta alguses jõustunud äriseadustiku muudatuste eeskujul teha muudatused ka teistes juriidilisi isikuid puudutavates seadustes. On üsna loogiline, et seadused vaadatakse mingi aja jooksul üle ja neid proovitakse muuta paremaks, samas proovitakse neid ka harmoneerida, et nad ühtse terviku moodustaksid.
Selle eelnõu peamine eesmärk on eri seaduste rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohtade kõrvaldamine ning juriidiliste isikute tegevusega seonduvate reeglite lihtsustamine eelkõige üleliigsete formaalsusnõuete tühistamise kaudu. Täpsustatud on ka seaduste regulatsiooni sellistes valdkondades, mille põhimõtete rakendamine on tekitanud praktikas ebakindlust või mitmeti mõistetavust. Näiteks on oluliselt täpsustatud juriidiliste isikute juhtorganite ning nende liikmete pädevust ning seeläbi ka vastutust, samuti juriidilise isiku organi otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamisega seonduvat. Samuti täpsustatakse juhtorganite liikmete ametiaja kestuse ja tasude määramise ning juhtorganite liikmetega tehingute tegemise regulatsiooni. Eelnõu tühistab mitmed tarbetud formaalsusnõuded, nagu näiteks juhatuse liikme allkirja näidise esitamise kohustus või piirang, mille kohaselt võib mittetulundusühingu, korteriühistu või tulundusühistu liiget üldkoosolekul esindada ainult teine ühingu liige. Lihtsustatud on ka sihtasutuste ja mittetulundusühingute ühinemise ja jagunemisega seonduvaid reegleid, mis peaks neid protsesse lihtsustama ja kiirendama.
Samas reguleeritakse eelnõuga senisest detailsemalt mõningaid juriidiliste isikutega seotud küsimusi, näiteks mittetulundusühingute üldkoosolekuga seonduvat, et tagada kõikide osapoolte kaitse ja hoida ära vaidluste tekkimine. Sellel eesmärgil nähakse näiteks mittetulundusühingu, sealhulgas korteriühistu vähemusse jäävatele liikmetele ette võimalus nõuda üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist. See on oluline kaitse vähemusse jäävatele liikmetele, kellel praegu puudub tihtipeale igasugune võimalus võimaliku ebaaususe korral midagi ette võtta.
Eelnõu reguleerib ühingu ja kolmandate isikute kaitsmise eesmärgil ka mittetulundusühingute, sealhulgas ametiühingute asutajate ja juhatuse liikmete vastutust ühingu asutamisel valeandmete esitamise või muul viisil mittetulundusühingule kahju tekitamise eest. Samuti nähakse ette asutajate vastutus enne ühingu registrisse kandmist ühingu nimel tehtud tehingute eest juhul, kui mittetulundusühingu varast ei jätku ühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eesmärk on kaitsta võlausaldajate huve ja vältida kuritarvitusi olukorras, kus enne registrisse tehtud tehingutest tulenevad kohustused lähevad registrisse kandmisest alates mittetulundusühingule üle.
Lisaks kõigele eelöeldule on eelnõu eesmärk muuta selgemaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse kui üldseaduse ja eriseaduste vahekord. Kehtetuks tunnistatakse osa eriseaduste sätteid, mis on samal kujul juba tsiviilseadustiku üldosa seaduses olemas.
Enne oma igava sõnavõtu lõppu tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on tarvilik Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk 51 häält, kuna eelnõuga muudetakse kohtumenetluse sätteid. Algataja, Vabariigi Valitsuse esindajana toetan igati Riigikogu õiguskomisjoni väga head ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!
Suur tänu! Kolleegid, kas teil on ministrile küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Olga Sõtnik.
Lugupeetud härra minister! Nagu te mainisite, puudutab see seaduseelnõu väga paljudes momentides korteriühistuid. Öelge, palun, miks te selle eelnõu koostamisel nendega ei konsulteerinud? Miks te ei kaasanud neid ettevalmistustöösse? Tundub, et see eelnõu ei ole kuigi hea ja seal on mitu vastuolulist regulatsiooni. Need võivad juhul, kui see seadus jõustub, korteriühistutele palju probleeme tuua.
Vastuseks teie küsimuse teisele poolele ma julgen kinnitada, et neid probleeme ei tohiks tekkida. Mis puutub sellesse, miks me neid ei kaasanud, siis kaasasime küll. Ainult et me saatsime selle kaasamise ettepaneku mittetulundusühingute liidule ja eeldasime, et see jõuab sealt edasi ka korteriühistute liiduni. Me ei hakanud vahetult nende poole pöörduma ja tuleb tunnistada, et see oli viga. Meie koostööpartner mittetulundusühingute liit ilmselt ei suhtle korteriühistute liiduga. Edaspidi püüame ennast parandada.
Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Trapido.
Hea justiitsminister! Eelnõu on tõepoolest põhjalik. Minu küsimus puudutab selle jõustamist. Kas ei oleks mõistlik jõustada see natuke hiljem, kas 1. juulist 2009 või lausa 1. jaanuarist 2010? Mitmed mittetulundusühingud peavad muutma oma põhikirja näiteks seoses sellega, et nõukogu kui seaduslik institutsioon kaob ära. Ja üldkoosolekud üldjuhul on esimeses-teises kvartalis, seega tõenäoliselt tekib selle jõustamisega 1. jaanuaril järgmisel aastal suur hulk segadust.
Selle üle võib kindlasti mõelda. See asi on jälle jäänud venima suve ja kõige muu tõttu. Me vaikselt lootsime, et see asi on tänaseks päevaks juba vastu võetud. Selle jõustumine natuke hiljem kindlasti ei ole mingil moel meie huvidega vastuolus. Kuid teisest küljest, ega väga pikka vaheaega ka ei ole mõtet jätta. Nagu elu näitab, kui vacatio legis periood on pikk, siis tegelikult hakatakse liigutama ja vajalikke ümberkorraldusi tegema ikkagi paar nädalat enne regulatsiooni jõustumist. Aga mingil moel jõustumise tähtaega korrigeerida ma pean täiesti realistlikuks.
Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.
Härra minister! Oma ettekandes mainisite te üht momenti, mis on küllaltki oluline korteriühistutele. See on võimalus kutsuda notar koosolekule. See tekitab väga palju küsimusi. Mis te arvate, äkki peaks muutma Riigikogu kodu- ja töökorra seadust ning sätestama, et ka meie Riigikogu koosolekud peaksid olema notari juuresolekul protokollitavad ja tõestatavad? Miks see notari asi sees on, kui see juba ette arvata tekitab nii palju küsimusi?
Tehke vastav ettepanek Riigikogu kodu- ja töökorra seadust muuta! Vaadake, Riigikogu suudab oma istungitest adekvaatseid stenogramme teha. Ka komisjonid koostavad protokolle ja mõned komisjonid teevad lisaks sellele ka stenogramme. Ja need on autentsed ning kajastavad, ma julgen seda väita, adekvaatselt nii komisjonis kui Riigikogu saalis toimunut.
Mis puutub korteriühistute koosolekute protokollidesse, siis see on olnud tohutute vaidluste objekt. On ette tulnud, et mõnd protokolli näinud korteriühistu liikmed kinnitavad, et see ei kajasta õigesti seal räägitut ja otsustatut. Neid juhtumeid on kümneid. Ja kui tekib vaidlus, mis jõuab kohtusse, siis kohtuvaidluse ajaks võib korteriühistu toimimine halvatud olla. Selles tuleb leida mingisugune lahendus. Notari poolt protokolli kinnitamine juhul, kui seda vähemus nõuab, on minu arvates hea lahendus.
Korteriühistute liit on ka väitnud, et ei ole võimalik notarite jutule saada. Kinnitan täie vastutustundega: notarite juurde järjekordi ei ole. Praegu on notarid valmis iga kell minema korteriühistu koosolekule. Jah, see maksab, aga ma siiski julgen väita, et kui seda võimalust kasutatakse, siis see näitab, et ühistus on pinged. Ja lõppkokkuvõttes: kui adekvaatset protokolli ei ole ja selle sisu üle tuleb kohtus vaielda, läheb see korteriühistule märksa rohkem maksma kui notari toomine koosolekule.
Ma tänan teid, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!
Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas eelnõu 8. septembril. Ülevaate sellest andis nagu ka täna siin minister Rein Lang, juures viibisid justiitsministri nõunik Madis Timpson ja Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Külliki Puusild. Minister juba nimetas ja kõik on ka ise saanud selles veenduda, et eelnõu on väga mahukas. Selle reguleerimisala puudutab väga suurt osa ühiskonnast, alates korteriühistutest ja tulundusühistutest kuni üliõpilaskorporatsioonideni välja. Kesktee leidmine säärasel juhul võib olla keeruline.
Komisjonis rõhutati, et nende muudetavate seaduste puhul on tegemist väga tähtsate riigipoolsete reguleeringutega, mis kas soodustavad või takistavad kodanikuühiskonna arengut. Komisjoni üldine veendumus oli, et eelnõu pakub mitut head lahendust, mismoodi mittetulundusühingute tegevus oleks lihtsam. Nagu minister ka nimetas, anti eelnõu arutada Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidule, kes on selle kohta positiivset arvamust avaldanud.
Samas pöördus komisjoni poole korteriühistute liit ja liidu juhatuse liige Urmas Mardi viibis selle pöördumisega seoses ka komisjoni istungil. Ta nimetas paari probleemi, mis puudutavad selles eelnõus korteriühistuid. Ühest oli siin ka juttu, see on notari kutsumine ühistu koosolekule. Justiitsministeerium lubas enne teisele lugemisele asumist kõik need probleemid, mis Eesti Korteriühistute Liit tõstatas, nendega läbi arutada ja leida sobivad lahendused.
Komisjoni konsensuslikud otsused olid: eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 1. oktoober kell 6 õhtul. Aitäh!
Tänan ettekandjat! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 1. oktoober 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõppenud, viies päevakorrapunkt käsitletud.
Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Veeseaduse muutmise vajadus tuleneb eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmisest, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Samuti on veeseaduse muutmise vajadus seotud mitmete reovett ja reoveekogumisalasid käsitlevate sätete täpsustamise ja muutmisega.
Nüüd mõned selle eelnõu olulisemad punktid. Kõigepealt muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmisest. Tulenevalt kõnesolevast direktiivist sätestatakse veeseaduses laevadelt saasteainete merre heitmise keeld ning vastutus selle keelu rikkumise kui väärteo eest. Direktiivi kohaselt mõeldakse saasteainete all MARPOL-i konventsiooni 1. ja 2. lisas nimetatud aineid ehk naftasaadusi ning mahtlastina veetavaid ohtlikke vedelkemikaale. Saasteainete merre heitmine laevadelt on saasteainete merre laskmine mis tahes põhjusel, kaasa arvatud saasteainete leke ja väljapumpamine. Kooskõlas direktiiviga on seaduse eesmärk laevade põhjustatud reostust reguleerivate rahvusvaheliste standardite kehtestamine ning Eesti õigustiku ja sellekohaste proportsionaalsete karistuste tagamine kõigi isikute suhtes, kes vastutavad merre saasteainete heitmise eest. Laevadelt saasteainete merre heitmisega kahju tekitamine keskkonnale on kvalifitseeritav kuriteona, kui sellega tekitatakse keskkonnale oluline või suur kahju. Veeseaduse muutmise seaduse eelnõus sätestatakse võimalused merekeskkonnale tekitatud kahju määratlemiseks ja loetletakse kriteeriumid, mille alusel tuvastatakse kahju tekkimine. Eelnõu kohaselt võib saasteainete lubamatu merre heitmise eest karistada füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ulatuses ning juriidilist isikut kuni 500 000 krooni suuruse trahviga.
Reoveega ning reoveekogumisaladega seotud sätetest on olulisimad järgmised. Veeseaduse muudatusega täpsustatakse nõudeid vee kaitsmisel reo- ning heitveega reostamise eest. Lisaks antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada kogu Eesti territooriumil reoveekogumisalad. Kehtiva veeseaduse kohaselt on reoveekogumisalade moodustamine siiani kohalike omavalitsuste pädevuses, kuid kahjuks valitseb meil praegu olukord, kus paljud kohalikud omavalitsused ei ole reoveekogumisalasid tänaseni määranud. Nii ei täideta mitmel tänaseks määratud reoveekogumisalal keskkonnakaitse nõudeid ja see ei lase meil esitada Euroopa Komisjonile aruandeid asula reovee puhastamise direktiivi alusel.
Üks tähtsamaid eelnõuga kavandatavaid muudatusi on reovee puhastamise ja heitvee pinnasesse immutamise tingimuste muutmine reoveekogumisaladel, mille reostuskoormus jääb alla 2000 inimekvivalendi. Eelnõu kohaselt lubatakse reovee puhastamiseks kasutada ka lokaalseid lahendusi. Lubatud on kasutada oma puhasteid, kusjuures reovesi peab olema vähemalt bioloogiliselt puhastatud. Uue muudatusena ei ole vee erikasutusluba vaja, kui heitvett immutatakse pinnasesse ööpäevas alla 5 kuupmeetri, kuna nii väikeses koguses immutamine ei põhjusta keskkonnale ohtu. Kõnesolev muudatus ei ole aga sugugi seotud reoveepuhastusnõuete leevendamisega, kuna reovee puhastamise nõuded jäävad endiseks ning heitvee piirkondlikud kontsentratsioonid peavad vastama veeseaduse alusel kehtestatud normidele.
Nüüd muudatustest, mis tulenevad veehaarde sanitaarkaitsealast. Eelnõu kohaselt muudetakse veeseaduse § 28 lõikeid 4 ja 5. Seni andis veehaarde sanitaarkaitseala piiride vähendamise õiguse keskkonnaminister, nüüd läheb see pädevus üle asukohajärgsele keskkonnateenistusele. Senise praktika järgi on keskkonnateenistused esitanud sanitaarkaitseala vähendamise ettepanekud keskkonnaministrile ja keskkonnaminister on need siis kinnitanud. Tuleb tõdeda, et need protseduurid on ministeeriumis kujunenud ainult formaalsusteks.
Samuti täiendatakse veeseadust, andes keskkonnateenistustele õiguse määrata Tervisekaitseinspektsiooni kirjalikul nõusolekul 10-meetrine sanitaarkaitseala, kui vett võetakse alla 50 kuupmeetri ööpäevas. Seadusmuudatuse vajalikkus on tingitud meie igapäevaelust. Sageli esineb juhtumeid, kus juba aastaid tagasi rajatud, toimivale ja registreeritud puurkaevule taotletakse uut vee erikasutusluba. Kuna puurkaevu sanitaarkaitsealasse on aga varem lubatud ehitada elamu või mõni muu hoone, siis ei ole majandustegevuse keelu tõttu lubatud puurkaevust soovitud koguses vett võtta.
Nüüd muudatused, mis tulenevad pinnaveekogu sanitaarkaitsealast. Need muudatused on seotud Ülemiste järvega. Nimelt, kehtiva veeseaduse redaktsioon võimaldab kehtestada Ülemiste järvele ainult kuni 90 meetri laiuse sanitaarkaitseala. Muudatustega sätestatakse, et veekogu veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on veekogu akvatoorium koos kaldavööndiga vähemalt 90 meetrit, kui võetakse vett üle 500 kuupmeetri ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaardeprojekti või veehaarde sanitaarkaitseala projekti alusel asukohajärgne maakondlik keskkonnateenistus. Praegu ulatub Ülemiste järve toorvee kvaliteedi tagamiseks vajalik rajatis, vastav biolodu aga kuni 900 meetri kaugusele järvest. See jääb kehtiva veeseaduse kohaselt väljapoole seadusega sätestatud sanitaarkaitseala piire ja loomulikult ei saa me sellise olukorraga rahul olla.
Need olid kokkuvõtlikult kõige olulisemad seadusmuudatused, mida kõnealune eelnõu käsitleb. Ma tänan Riigikogu tähelepanu eest!
Ma tänan teid, austatud minister! Teile on ka küsimus. Aleksei Lotman, palun!
Härra minister! Käesolev seadus täpsustab pisut ka põlluraamatu pidamist. Muu hulgas asendatakse senise seaduse sõna "põllumajandustootja" sõnadega "põllumajandusega tegelev isik". Kas see on täpsustus või laiendus, selle üle võib vaielda. Igal juhul on juba praegune regulatsioon, rääkimata pakutavast regulatsioonist, väiketootjale või mikropõllumehele pigem mõttetu bürokraatia kui reaalselt saastamist vähendav meede. Kuidas suhtuks Vabariigi Valitsus sellesse, et põlluraamatu pidamise kohustusest oleksid vabastatud näiteks tootjad, kes peavad alla kümne loomühiku või kellel on haritavat maad alla kümne hektari?
Mis puutub bürokraatia vähendamisse ja mõttetute toimingute lõpetamisse juhul, kui ühes või teises olukorras ei ole olulist keskkonnakahju, siis tõepoolest võiks olla võimalus, et bürokraatia vähendamisega võetakse seda asjatut toimetamist maha. Kui sellised ettepanekud tulevad ja need on sisuliselt läbi arutatud, siis mina olen nende ettepanekute poolt.
Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Erki Noole!
Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas 2008. aasta 10. juunil Vabariigi Valitsus. Mis on selle eelnõu eesmärgid? Seadus on vaja viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Samuti on vaja kõrvaldada õiguspraktikas ilmnenud puudused ning täpsustada reoveekogumisalasid, veeuuringuid, veekogu avalikuks kasutamiseks määramise kriteeriume ning veehaarde sanitaarkaitseala määramist käsitlevaid sätteid. Minister tõstis siin esile ka muudatusi, mis puudutavad väiketarbijaid. Veel korrigeerib eelnõu veehaarde sanitaarkaitse alaseid sätteid. Vastav pädevus läheb üle maakonna keskkonnateenistusele, see aga on rohkem tehniline muudatus. Kuna minister andis kõigest nii korraliku ülevaate, siis ei hakka ma seda üle kordama.
Keskkonnakomisjon otsustas 2008. aasta 9. septembri istungil konsensusega teha ettepaneku lõpetada veeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2008. aasta 1. oktoober kell 18.
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 1. oktoober 2008 kell 18. Eelnõu 287 esimene lugemine on lõpetatud, kuues päevakorrapunkt on käsitletud.
Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõu puudutab rahvusvahelisi autovedusid ja sellega ette nähtav põhiline muudatus on kindlasti positiivne. Nimelt me soovime asendada autovedajale vajalikud kaks dokumenti, kaks rahvusvahelist sõiduluba, mis tal peavad olema selleks, et teha rahvusvahelisi autovedusid ja ka Eesti-siseseid vedusid, ühega. Kogu see eelnõu keskendubki sellega seotud tehniliste üksikasjade lahendamisele. See on kindlasti positiivne muudatus, bürokraatiat on vähem ja ka autovedajate kulud on väiksemad. See on üks oluline muudatus.
Teiseks me täpsustame selle eelnõuga autojuhi ametikoolitust läbi viiva õppeasutuse tunnustamise ja tunnustuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Ning kolmas muudatus: me näeme ette, et 1. oktoobrist 2009 peaksid ka autoveo tegevusload ja sõidukikaartide andmed olema kantud majandustegevuse registrisse. Nii oleksid need avalikkusele kättesaadavad ja järelevalve teostajatele lihtsalt jälgitavad. Seaduse üldise jõustumise ajaks on planeeritud 1. jaanuar 2009. Aitäh!
Hea minister, tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 9. septembri istungil. Istungile olid kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene ja sealne peaspetsialist Eda Rembel. Peale selgituste kuulamist esitasid komisjoni liikmed küsimusi. Üks küsimus puudutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringut, millest selgus, et on vedajate halduskoormust on võimalik tunduvalt vähendada ning nõnda ka vedajate kulusid kokku hoida. Teiseks tunti huvi, kas ministeerium kaasas eelnõu koostamisse huvigruppe. Samuti uuriti, kas kõnesolev seadusmuudatus sätestab mingisuguseid teedekasutuse lõive Eestist väljastpoolt tulevatele sõidukitele ning kas sedalaadi lõive peetakse vajalikuks või mitte.
Priit Vene selgitas komisjoni liikmetele, et tegemist on halduskoormuse uuringuga, mis puudutas autovedudega tegelevaid ettevõtteid. Eelnõu ettevalmistamisse kaasati nii Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon kui ka Eesti Autoettevõtete Liit. Juhan Parts selgitas, et lõivude küsimust on seoses eelarve pingelise seisuga analüüsitud, aga kui kehtestada mingisugune teekasutustasu, siis peab selle kehtestama ühtemoodi kõikidele autodele. Tagajärg oleks, et karistaksime põhiliselt oma autovedajaid.
Juhtivkomisjoni ettekandjana selgitan veel, et eelnõu teksti on tehtud parema loetavuse saavutamiseks tehnilisi muudatusi ja teksti on täpsustatud. Komisjon otsustas konsensusega saata eelnõu 284 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks muudetud kujul 17. septembril 2008, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 1. oktoober 2008 kell 18.
Tänan ettekandjat! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 1. oktoober 2008 kell 18. Eelnõu 284 esimene lugemine on lõppenud ning seitsmes päevakorrapunkt käsitletud.
Austatud Riigikogu! Tänane täiskogu istung on lõppenud. Jõudu teile fraktsioonides ja komisjonides ning kogu teie töös!
Istungi lõpp kell 15.52.
