Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu te täna siin juba kuulsite, käsitleb esimesel lugemisel arutatav alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu oma ulatuses ja mitmekesisuses paljusid sätteid. Ma ei hakka kogu seda paketti arutama, küll aga üht juba käsitletud küsimust, mis puudutab 2011. aastal soojuse tootmisel kasutatava põlevkivi maksustamist aktsiisiga. Teadaolevalt siis aastal 2011 osaliselt ja seejärel aastal 2013 täiel määral.
Olime alles hiljaaegu hämmingus ja nõutud selle üle, et Venemaalt transporditava gaasi hinna tõus on määratult suur. Ja sellele oli kavas juurde arvata Vabariigi Valitsuse ettepanekul ka aktsiisiosa. Ühelt poolt võis seda viimast ka mõista. Gaasitarnija Venemaa ei ole Eesti suhtes just kõige heatahtlikumalt meelestatud ja nagu härra peaminister on teleesinemistes väitnud, miks siis ainult nemad peavad saama, meile peab ka midagi jääma. Tõsi, eileõhtusel Vabariigi Valitsuse istungil sellest siiski taanduti, küsimus aga ilmselt jääb üles. Kui kauaks, ei ole teada. Me oleme Vene gaasist sõltuvad ja vahest oleks summa summarum aktsiisiga koos gaasi hinna tõstmine lõppkokkuvõttes aidanud vähendada meie ettevõtete ja asutuste sõltuvust tarnitavast gaasist ning sujuvalt üle minnes suurendada muude, näiteks kohalike energiakandjate kasutust.
Tuleb aga välja, et ka kohalik kütus põlevkivi tuleb maksustada. Mis kütus ta siis ikka on, kui ta pole maksustatud, ja eriti see osa, mis tagab ca 10%-le Eesti elanikkonnast otsese toasooja! Näib, et aktsiisihaigus ei taha meist mitte taanduda. Tundub, et kui ilusalt otseselt teelt käänulisele ja kõverale teele minna, on samade juhtimisvõtete ja kiiruse korral resultaat üks: me jõuame lihtsalt kraavi.
Praegu on tegemist Virumaa elanike ja ettevõtetega, kes tänase seisuga just kõige jõukamal järjel ei ole. Ning arvestades hetke majandussituatsiooni ja prognoose lähiaastateks, pole seal ka erilist jõukusetulva oodata. Kui teada, et põlevkivisooja saadakse koostootmisjaamades, mille üks soojatootmise komponent on elekter, siis jätab arvestuslik hulkade mõõtmine seal teatava kahtlusevarjundi, samuti hilisem aktsiisiga maksustamine, mille puhul eristatakse tootmisel soojust ja elektrit.
Mis puutub Euroopa Liidu direktiividega kaasnevatesse nõuetesse ning vajadusse neid täita, siis on selge, et aktsiisi kinnitamisega eri valdkondades tuleb arvestada. Mõningates küsimustes võiks aga olla veidi kindlameelsem ja sirgema seljaga, eriti selles osas, mis puudutab riigi keskmise sissetulekuga ja vaesemat elanikkonda, kes otseselt selle seadussätte vastuvõtmisel kannatab. Keskerakond on olnud ja on ka praegu aktsiisitõusude vastu. Arusaadavalt oleme me seda meelt, et toasooja tootmiseks kasutatava põlevkivi maksustamine aktsiisiga ei ole õigustatud. Aitäh!