Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna üheksa seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu.
Esiteks, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kolmandaks, Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Neljandaks, digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Viiendaks, Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Kuuendaks, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Seitsmendaks, soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Kaheksandaks, lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl. Üheksandaks, laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Ja viimaseks, Riigikogu otsuse "Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Aitäh!

Nüüd palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Soovime üle anda arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile. Ajendatud on see sellest, et 29. augustil 2009 ütles peaminister Andrus Ansip hommikutelevisiooni saates, et rahvas kaotaks tulumaksu alandamise edasilükkamise tõttu 1,5 miljardit krooni, mis läheks enamalt jaolt 20 suurpõllumehe taskusse. See väide tekitas põllumeestes suurt hämmastust. Samuti on Reformierakond tulnud välja ideega lõpetada Euroopa Liidu põllumajandustoetustele lisaks täiendavate toetuste maksmine Eesti riigieelarvest maksimummäärade alusel, asendades selle 25%-lise määraga. Kokku on meil esitatud kaheksa küsimust, millest ma loeksin ette mõne. Küsime põllumajandusministrilt järgmist. Kas olete pidanud vajalikuks peaminister Andrus Ansipile selgitada olukorda Eestis ehk täpsemalt Eesti põllumajanduses? Kas teie meelest on lugupeetud peaministril objektiivne ja adekvaatne arusaam Eesti põllumajanduses toimuvast? Kas olete peaministrile teada andnud, kui palju Eestis põllumajandusega tegelevaid inimesi üldse on? Kas olete välja selgitanud, kui palju kasvab tarbija toidukorvi maksumus, kui vähendada põllumajanduse otsetoetusi vastavalt Reformierakonna ideedele?
Kokku on sellele alla kirjutanud 14 Keskerakonna saadikut. Annan selle nüüd üle. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Protokolli huvides juhin tähelepanu arupärimise üleandja väikesele äpardusele. Meil on nimelt praegu 2008. aasta.

Suur tänu! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kümme seaduseelnõu ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis kolme tööpäeva jooksul antakse need menetlusse. Olen ka vastu võtnud ühe arupärimise ja kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Lugupeetud kolleegid! Annan edasi järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud  menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid:  Vabariigi Valitsuse eile algatatud punase risti ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu; juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud kogunemispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu; juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Edastasin seitsme Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Ja nüüd, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15. Palun, kolleeg Evelyn Sepp, milles on küsimus? Kas teil on protseduuriline märkus?

Aitäh, proua eesistuja! Mul on ka protokolli huvides üks täpsustus. Eesti Vabariigis ei ole mitte kogunemispension, vaid kogumispension.

Palun vabandust! Lugupeetud kolleegid! Täpsustan päevakorda. Vabariigi Valitsus tegi ettepaneku tuua tänase päevakorra kolmas punkt, mis on eelnõu 291 esimene lugemine, tänase päevakorra esimeseks punktiks. Juhatus nõustus selle ettepanekuga.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on midagi positiivset ehk järgnevalt tuleb lugemisele Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Aserbaidžaaniga sõlmitud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul, mida on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikusel kokkuleppel muudetud või täiendatud. Topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, st jagada maksustamisõigusi lepinguosaliste riikide vahel, hoida ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Topeltmaksustamise vältimise leping määratleb maksustamise võimalused, mis realiseeruvad lepinguosaliste riikide ja maksuseaduste sätete kaudu juhul, kui vastav maksustamine on seadusega ette nähtud. Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse üle sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt Eesti seaduste ning ratifitseeritud välislepingute vahelise vastuolu korral kohaldatakse välislepingu sätteid. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, proua esimees! Härra minister! Kas ministeeriumil on mingisugune ligikaudne ettekujutus, kui paljusid isikuid see seadus võiks puudutada, kui ta jõustub? Kas Eesti ja Aserbaidžaani vahel on nimetamisväärselt sellist majandustegevust, et sellel seadusel on oluline praktiline tähtsus?

Tänan teid! Kui vaadata praegu Eesti väliskaubanduspartnereid, siis tõesti, ega Aserbaidžaan ei ole siin väga aktiivses rollis, aga ma usun, et kui me selle lepingu ratifitseerime, siis kindlasti see positsioon paraneb.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, härra minister! Nüüd palun ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Me seda väga positiivset eelnõu arutasime juba 16. juunil. Me kuulasime ära Rahandusministeeriumi ametniku Margit Aava ning otsustasime konsensuslikult ja kiiresti, et see eelnõu võiks täna olla siin saalis ja muudatusettepanekute tegemise ajaks võiks määrata 11. septembri kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Määran eelnõu 291 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. septembri 2008 kell 18. Seaduseelnõu 291 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnetooli ettekandjaks sotsiaalminister Maret Maripuu!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kehtiv tööturuteenuste ja ‑toetuste seadus jõustus 1. jaanuaril 2006. aastal ja on tänaseks kehtinud enam kui kaks aastat. Valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõu eesmärk on kõrvaldada seaduse rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohad tööturuteenuste osutamisel ning ka tõhustada tööturuteenuste osutamist. Mõistete täpsustamisega ja viidete korrastamisega seotud muudatused peavad muutma regulatsiooni tervikuna selgemaks ning konkretiseerima töötute õigusi ja kohustusi. Õigusnormid muutuvad selgemaks nii töötule, tööotsijale, tööandjale, koolitajale, Tööturuametile kui ka tõlgendajale. Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on aidata kaasa kõrge tööhõive saavutamisele ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamisele.
Nüüd olulisematest muudatustest. Selleks et tõhustada tööturuteenuste osutamist, laiendatakse isikute ringi, kellega Tööturuamet võib töötule teenuse osutamiseks sõlmida lepingu. Kehtiva seaduse alusel võib halduslepingu sõlmida eraõigusliku isikuga ja kohaliku omavalitsuse üksusega. Eelnõu kohaselt võivad nimetatud teenuseid osutada ka riigiasutused. Tööharjutuse osutajate ringi laiendamine võimaldab osutada teenuseid töötu elukohale lähemal ja pöörata suuremat tähelepanu töölkäimise harjumuse kujundamisele. Tööpraktika osutajate ringi laiendamine võimaldab töötul omandada konkreetseid oskusi mitte ainult erasektoris, vaid ka täidesaatva riigivõimu asutustes, mis omakorda suurendab töötu võimalusi tööd leida.
Eelnõuga täpsustatakse tööturuteenuste osutamiseks sõlmitavate lepingute liike. Kehtiva seaduse alusel võib Tööturuamet sõlmida tööturuteenuste osutamiseks halduslepingu. Eelnõu kohaselt võivad tööturuteenuseid osutada ka riigiasutused, mistõttu oleks halduslepingu mõlemaks osapooleks riik. Eelnõu kohaselt sõlmitakse tööturuteenuste osutamiseks üldjuhul haldusleping ja juhul, kui teenuse osutajaks on riigiasutus, sõlmitakse vastav kokkulepe. Samuti täpsustatakse teenuste osutamise korda. Eelnõu kohaselt võib üks juhendaja juhendada kuni nelja praktikal olevat töötut. See muudatus on tingitud sellest, et praegu on ühel juhendajal olnud vahel ka üle kümne töötu, mis tähendab, et juhendamine on muutunud raskeks. Juhendatavate arvu piiramine peab aitama kaasa sellele, et töötu saaks tööpraktikas paremini omandada konkreetseid tööoskusi.
Eelnõuga täpsustatakse töötuna ja tööotsijana arveloleku aega. Kehtiva regulatsiooni järgi on kehtestatud erisus, mille järgi võetakse töötuna arvele isik, kes on äriühingu juhtimis‑ või kontrollorgani liige, kui ta ei saa selle eest tasu. Samas puuduvad sarnased erisused sihtasutuse ja mittetulundusühingu juhatuse liikmete töötuna arvelevõtmisel. Eelnõu kohaselt võetakse töötuna arvele mittetulundusühingu ja ‑ühistu ning sihtasutuse juhtimis‑ ja kontrollorgani liige, kui saadav tasu on pool alampalga suurusest või sellest väiksem. Samuti täpsustab eelnõu, et akadeemilisel puhkusel viibiv üliõpilane võetakse töötuna arvele puhkuse ajaks. Samuti muudetakse eelnõuga tööotsija arveloleku lõpetamise tingimusi. Tööotsija arvelolek lõpetatakse siis, kui isiku viimasest pöördumisest Tööturuametisse on möödunud 90 päeva.
Eelnõuga täpsustatakse ka pikaajalise töötu mõistet. Eelnõu kohaselt on pikaajaline töötu isik, kes ei ole töötanud arvelevõtmisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul, ei ole olnud hõivatud tööga ega tööga võrdsustatud tegevusega.
Eelnõuga täpsustatakse tööturutoetuste (töötutoetus, sõidu‑ ja majutustoetus) maksmise tingimusi. Eelnõu kohaselt laiendatakse sõidu‑ ja majutustoetuse saajate ringi tööharjutusel olevate töötute võrra. Tööharjutuses osalejatele sõidu‑ ja majutustoetuse maksmine võimaldab töötul osaleda tööharjutusel ka juhul, kui see toimub tema elukohast kaugemal. Kehtiva seaduse järgi tuleb sõidu‑ ja majutustoetuse taotlemiseks esitada avaldus korra kuus ning pikema kui kuuajalise tööharjutuse või ‑praktika korral tuleb esitada mitu avaldust. Eelnõu kohaselt arvutatakse ja makstakse sõidu‑ ja majutustoetust korra kuus, kuid töötu esitab vaid ühe avalduse. Töötutoetuse maksmise tingimuste täpsustamine välistab ühe ja sama perioodi eest toetuste topelttaotlemise võimaluse. Toimetulekutoetuse arvutamisel sõidu‑ ja majutustoetuse sissetuleku hulka arvutamata jätmine tagab, et tööharjutuse sõidukulu võrra ei vähendata isiku omavajaduste rahuldamiseks ettenähtud toimetulekutoetuse summat.
Muudetakse sobiva töö mõistet eesmärgiga ennetada pikaajalise töötuse teket. Töötuna arveloleku esimese kahekümne nädala, s.o ligikaudu 5,5 kuu jooksul loetakse sobivaks tööks tööd, mis vastab töötu haridusele, erialale ja töökogemusele ning tagab töötule vähemalt kahekordse alampalga alammäära, mis on 8700 krooni. Alates kahekümne esimesest töötuna arveloleku nädalast ei pea sobiv töö vastama töötu haridusele, erialale ega töökogemusele ja samuti peab töötu nõustuma tööle asuma vähemalt palga alammäära suuruse ehk 4350‑kroonise töötasuga. Kui töötu kolmandat korda keeldub pakutud tööst, ei täida tööotsimiskava, ei pöördu kordagi kolmekümne päeva jooksul Tööturuametisse jne, lõpetatakse tema töötuna arvelolek. Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus isik taotleb arveloleku lõpetamisele järgneval päeval uuesti töötuna arvelevõtmist. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse esimese kahekümne nädala jooksul jällegi sobivaks selline töö, mis tagab vähemalt kahekordse palga alammäära. Samas pikendab töötu selline käitumine töötuna arveloleku aega ja vähendab töö leidmise võimalusi. Eelnõu kohaselt võetakse sobiva töö määratlemisel arvesse varasem töötuna arveloleku aeg neil töötutel, kes on kuue kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud ja kes ei ole töötuna arveloleku perioodide vahel töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana, st ei ole omandanud uusi tööoskusi.
Teine sobiva töö mõistega seotud muudatus puudutab sõidukulusid. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi sobiva töö puhul kuluda ühissõidukiga sõiduks elukohast tööle ja tagasi rohkem kui 10% kuupalgast. Kui töötu elukoha lähedal vabu töökohti ei ole, võib ta jääda pikaajaliseks töötuks. See tähendab, et ta ei ole kohustatud vastu võtma talle pakutavat tööd, mille puhul transpordikulu on suurem kui 10%. Tööleasumise piirkonna laiendamiseks loetakse eelnõu kohaselt töötule sobivaks tööd, mille korral ei kulu elukohast töökohta ja tagasi sõitmiseks rohkem kui 15% kuupalgast.
Eelnõuga muudetakse ka alusetult saadud summade tagasinõudmise korda. Keskmine nõude suurus 2007. aastal oli 232 krooni, sealjuures väikseim tagasimaksmisele kuuluv summa oli 22,4 krooni. Selliste suurusjärkude tagasinõudmine tsiviilkohtu kaudu ei ole ratsionaalne. Eelnõu kohaselt teeb Tööturuamet alusetult saadud summade tagastamiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Kui isik ei täida ettekirjutust, võib Tööturuamet anda ettekirjutuse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Töötu, kes leiab, et ettekirjutus rikub tema õigusi, võib esitada kaebuse halduskohtule.
Seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi rahalisi kulutusi. Sõidu‑ ja majutustoetuse saajate ringi laiendamine ei vaja riigieelarvest lisavahendeid, sest seda makstakse riigieelarves aktiivseteks tööturumeetmeteks kavandatud vahenditest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Seaduse rakendamisega kaasnevad Tööturuameti infosüsteemi muud kulud, 900 000 krooni, kaetakse Sotsiaalministeeriumi 2008. aasta eelarves kavandatud infotehnoloogiliste vahendite arvel.
Seadus jõustub üldises korras. Sätted, mis puudutavad Tööturuameti infosüsteemide muutmist, rakendatakse alates 1. juulist 2009.
Austatud Riigikogu liikmed! Palun eelnõu toetada!

Suur tänu, proua minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Nüüd kutsun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Ott Lume.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu, mida minister Maripuu just tutvustas ja mis puudutab keskselt tööturuteenuste osutamise tõhustamist, oma 9. juuni istungil. Komisjonile tutvustas eelnõu sisu Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann. Arutelu järel otsustas sotsiaalkomisjon konsensuslikult saata see eelnõu saali esimesele lugemisele ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 24. september.

Suur tänu, kolleeg Ott Lumi! Kas on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad esineda? Kõnesoove ei ole. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 24. september 2008 kell 18. Seaduseelnõu 285 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Rein Langi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Palav tervitus sügishooaja algamise puhul Justiitsministeeriumilt, kes kavatseb veel sel aastal teie ette tulla suure paki eelnõudega! Nii et igav ei tohiks hakata.
Loomulikult on tegemist väga hea seaduseelnõuga. Selle peaeesmärk on teha kehtivasse õigusesse muudatusi, mis tagaksid kodanikele kvaliteetse õigusabi. Ma ei hakka peatuma igal paragrahvil eraldi, vaid toon välja kuus põhimõttelist muudatust, mis on eelnõu sisuks.
Esiteks. Alates 2009. aastast muutub riigi õigusabi osutajate määramise korraldus. Praegu kehtib riigi õigusabiga kriminaalasjades demokraatlikule õigusriigile mittekohane advokaadi valimise süsteem, mille kohaselt on uurijal ja prokuröril võimalik endale ise sobiv vastaspool valida. Riigi õigusabi korralduse audit näitas meile, et sellises süsteemis on kaitsja valikul peamine kriteerium menetluse kiirus, mitte aga tõhusa kaitse tagamine. Seega võib praeguse riigi õigusabi korralduse tõttu jääda riigi õigusabi vajav isik tihti üldse piisava õiguskaitseta. Eeltoodust tulenevalt on eelnõuga seatud eesmärgiks muuta riigi õigusabi osutajate määramise korraldust selliselt, et riigi õigusabi osutava advokaadi määrab üksnes advokatuur ning uurijad ja prokurörid enam advokaatide otsimisega ise ei tegele. Muudatuse tulemusena kaob neil võimalus valida endale ise sobiv vastane. Eelnõuga pannakse advokatuuri juhatusele kohustus tagada riigi õigusabi katkematu osutamine ning mõistlik kättesaadavus ning riigi õigusabi asjade ja õigusabi osutamise kohta arvestuse pidamine. Eelnõu kohaselt loetakse riigi õigusabi korraldus ja osutamine katkematuks ja mõistlikult kättesaadavaks, kui kõikidel päevadel on tagatud menetlustoimingute õigeaegseks läbiviimiseks vajalikus arvus riigi õigusabi osutavate advokaatide määramine ning see, et nimetatud advokaadid õigeaegselt menetlustoimingutel osalevad.
Teiseks. Alates 2009. aastast muutuks riigi õigusabi rahastamise süsteem. Kehtiv riigi õigusabi rahastamise süsteem ei ole otstarbekas ega soosi riigieelarveliste vahendite mõistlikku kasutamist. See väljendub selles, et ühest küljest advokaadid, kes põhiliselt tegelevad lepingulise esindamisega, ei ole huvitatud riigi õigusabi osutamisest, kuna täitevvõimu kehtestatud tasumäärad on madalad, samas aga nende advokaatide vahel, kes tegelevad üksnes riigi õigusabi osutamisega, jagatakse koguni 25% riigi õigusabile kuluvast rahast ning seda peamiselt lihtsamate õigusabiasjade eest. Eelnõuga muudetakse riigi õigusabi rahastamise süsteemi. Selle kohaselt hakkab igal aastal pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestama riigi õigusabi tasumäärade suurust advokatuuri juhatus, arvestades seejuures riigieelarves selleks eraldatud vahendite suurust. Advokatuuril on olemas vajalik oskusteave, millest lähtuvalt on tal olemasolevate eelarvevahendite piires võimalik välja töötada ja kujundada kõige mõistlikumad ja advokaate asja keerukusest sõltuvalt kõige paremini motiveerivad tasumäärad. Minu hinnangul muudab see riigi õigusabi rahastamise paindlikumaks ning loob eeldused riigi õigusabi osutava advokaadi töö paremaks tasustamiseks.
Kolmandaks. Täpsustatakse ja täiendatakse distsiplinaar‑ ja järelevalvemehhanisme. Eelnõuga luuakse justiitsministrile, kellel ka muutuvas olukorras säilib poliitiline vastutus riigi õigusabi korralduse toimimise eest, pädevus omalt poolt midagi mõistlikku ette võtta, kui ta avastab riigi õigusabi korralduses olulisi puudusi. Justiitsministrile antakse riigi õigusabi osutamise ja korraldamisega seonduvates küsimustes pädevus tunnistada seaduse või määrusega vastuolus olev advokatuuriorgani õigusakt osaliselt või täielikult kehtetuks, keelata seaduse või määrusega vastuolus oleva advokatuuriorgani toimingu sooritamine ja kohustada advokatuuriorganit toimingut sooritama, kui advokatuuriorgani poolt toimingu sooritamata jätmine või toimingu sooritamisega viivitamine on seadusega või määrusega vastuolus. Eelnõuga täiendatakse seadust selliselt, et justiitsminister saab aukohtumenetluse algatamise õiguse, kui on tekkinud kahtlus, et advokaadi tegevuses võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses riigi õigusabi osutamise ja korraldamisega või tegutsemisega pankrotihaldurina. Aukohtumenetlus jääb ka eelnõu kohaselt tavapäraseks sõltumatuks distsiplinaarmenetluseks, mille eesmärk on selgitada välja kõik asjas olulised asjaolud ning teha lõplikult kindlaks, kas advokaat on süüliselt rikkumise toime pannud või mitte. Eelnõuga sätestatakse uurimisprintsiip aukohtumenetluses. Aukohus peab omal algatusel välja selgitama asjas tähtsust omavad asjaolud ning vajaduse korral koguma ka tõendeid. Aukohtule antakse võimalus taotleda halduskohtult abi tõendite kogumisel või tagamisel. Eelnõuga pikendatakse ka advokaatide distsiplinaarsüütegude aegumise tähtaega kolme aastani ning nähakse ette, et aegumine peatub distsiplinaarsüüteo asja arutamise ajaks aukohtus ja kohtus. Täpsustatakse ka advokaadile distsiplinaarkaristusena määratava rahatrahvi arvestamise põhimõtteid. Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik distsiplinaarkaristusena määrata rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses. Eelnõu järgi saab rahatrahvi alammääraks 1000 krooni ja ülemmääraks 250 000 krooni ehk viiakse sisse võimalus määrata distsiplinaarkaristusena mõistlik rahatrahv ka neile advokaatidele, kes põhilise osa sissetulekust saavad ettevõtlustuluna või juhatuse liikme tasuna, mitte töötasuna.
Neljandaks. Advokaatide seotus ettevõtjatega muutub avalikuks. Kehtiva seaduse kohaselt võib advokaat kuuluda äriühingu juhatusse või nõukogusse või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja, ettevõtja esindusõigust omav osanik või ettevõtja prokurist üksnes advokatuuri juhatuse nõusolekul. Eelnõuga kaotatakse eelnimetatud nõue põhjusel, et praktikas ei ole see soovitud kujul rakendunud ega täida oma eesmärki. Advokatuuri juhatus annab advokaadile üldjuhul alati nõusoleku, kuna tal puudub reaalne võimalus nõusoleku andmisest keelduda. Vaatamata muudatusele jääb kehtima põhimõte, et äriühingu juhatusse või nõukogusse kuulumine ei või kahjustada advokaadi kutse-eetikat ega sõltumatuse põhimõtet. Advokatuuri juhatuselt loa saamise asemel peab advokaat edaspidi advokatuuri juhatust teavitama oma seotusest ettevõtjatega. Advokatuur peab advokaatide juhtimises osalemise kohta arvestust ning avaldab advokaadibüroode kaupa iga advokaadi kohta vastavad andmed advokatuuri veebilehel, kus kliendid saavad nendega tutvuda ning selle põhjal otsustada, kas konkreetse advokaadibüroo advokaatide suhted teiste ettevõtetega võivad ohustada nende huve või mitte.
Viiendaks. Paraneb advokaaditeenuse kättesaadavus advokaadisunniga menetlustes ja asjades, kus advokaadi leidmine võib osutuda problemaatiliseks. Praegu võib teatud asjades tekkida olukord, kus isiku õigused jäävad kaitseta, kui ta ei suuda leida endale piisavalt kiiresti advokaati. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik soovib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebust, mida menetlusseadustike kohaselt saab teha ainult vandeadvokaadi vahendusel. Kui isik ise ei suuda advokaati muul kui rahalistel põhjustel leida, võibki jääda tal kaebus esitamata. Teiseks võivad isiku huvid jääda kaitse ja esinduseta juhtudel, kui isik soovib esitada nõude või kaebuse advokaadi või advokaadibüroo vastu. Sellises olukorras on arvestatav risk, et mitte ükski advokaat ei ole vabatahtlikult nõus isikut esindama ning ennast oma kolleegiga vastandama. Isikule peab jääma võimalus saada õigusabi ka sel juhul, kui tema enda teadmised ei võimalda nõuet või kaebust esitada. Eelnõuga sätestataksegi, et juhtudel, kui seaduse kohaselt võib õigusteenust osutada või isikut esindada üksnes advokaat, või kui isik soovib esitada nõude või kaebuse seoses advokaadi või advokaadibüroo tegevusega ja isik ise ei ole endale advokaati leidnud, määrab isiku taotluse alusel õigusteenust osutava advokaadi advokatuur ise.
Kuuendaks. Kriminaalmenetluses saaks tulevikus isiku kaitsjaks olla üksnes advokaat. Praegu võivad kriminaalmenetluses olla isiku kaitsjaks advokaadid ja menetleja loal teised isikud, kes vastavad kriminaalmenetluse seadustikus lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi võib kriminaalmenetluses olla isiku kaitsjaks üksnes advokaat, kuna kriminaalmenetlus on isiku põhiõigusi kõige enam riivav menetlus, millel võivad isiku jaoks olla äärmiselt rasked tagajärjed. Advokaadi elukutse on reguleeritud õiguskutse, kus on muu hulgas täienduskoolituse kohustus, kohustuslik kutsekindlustus ning riiklik ja omavalitsuslik järelevalve. Kui isik ei suuda või ei soovi endale ise advokaati palgata, siis tagab isikule advokaadi riik, sõltumata isiku majanduslikust seisust. Muudatuse tulemusena paraneb kaitse kvaliteet kriminaalmenetluses laiemalt.
Siinkohal ma lõpetan ja toonitan, et Vabariigi Valitsus toetab palavikuliselt Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Ettekandjale on ka küsimusi. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Palavikuliselt võib seda küll toetada, aga see palavik hakkab selle seadusega üle minema, sest siin on üht-teist suve jooksul toimunud. Kuid see selleks. Minu küsimus on niisugune. Te ütlesite infotunnis, et prokuratuuri kontrollimine on mägede taga. Aga selle seadusega on justiitsminister alustanud advokatuuri tihedat ja järjekindlat kontrollimist. Öelge, palun, kas see on mingi Eesti riigi uus poliitika, et kõigepealt kontrollida vabasid elukutseid ja siis riigiorganeid.

Tänan väga! Nüüd tuleb välja, hea Ain, et sa oled väga halvasti informeeritud kehtivast õigusest. Ka praegu peab advokatuuri üle järelevalvet justiitsminister. Küsimus on siin ühes detailis: kas justiitsministri pöördumine advokatuuri poole aukohtumenetluse algatamiseks on advokatuurile kohustuslik või mitte. Praegu see seaduse järgi kohustuslik ei ole. Advokatuuri esimees ütles õiguskomisjoni istungil, et tema ei kujuta ette olukorda, kus advokatuur keeldub aukohtumenetluse algatamisest, kui minister seda soovib. Selline juhtum leidis aset kaks kuud pärast advokatuuri esimehe kinnitust. Mina ei kujuta ette, et avalik-õigusliku advokatuuri üle on võimalik teostada normaalset järelevalvet olukorras, kus advokatuur üldse keeldub aukohtumenetlust algatamast. See on tegelikult üks väike detail. Kinnitan veel kord, et ka kehtiv õigus võimaldab justiitsministril advokatuuri üle järelevalvet pidada.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Selle väga hea eelnõuga ei ole sugugi rahul ei õiguskantsler ega ka advokatuur, kes võttis oma kooskõlastuse tagasi. Palun valgustage, millised on need lahkhelid, millega ei ole rahul õiguskantsler, millega ei ole rahul advokatuur ja millised on teie vastused nendele.

Tänan väga! Mis puudutab õiguskantsleri kirja, mida ma olen täna lugenud, siis see menetlemine on minu jaoks koomiline. Õiguskantsler oli valitsuse istungil, kus valitsus otsustas selle eelnõu Riigikogusse saata. Me vestlesime õiguskantsleri büroo esindajaga sel teemal. Tõepoolest, ta väljendas ühte kahtlust. Meie vestluse tulemusena sai see kahtlus hajutatud. Aga nüüd ilmub ootamatult mingisugune muu kiri, mis on esimese kirjaga vastuolus. See on niisugune omapärane uus halduspraktika. Kui te soovite, et ma hakkaksin neid õiguskantsleri väiteid kohapeal ümber lükkama, siis ma ei pea seda tegevust väga ratsionaalseks, see hakkab olema kindlasti õiguskomisjoni tegevus. Selle põhimõttega, millest õiguskantsler lähtub, et kõik n‑ö avalikud koormised peaksid olema riigivõimu kehtestatud, võib teataval määral isegi nõustuda, aga kogu konstruktsioon, mille on üles ehitanud õiguskantsler, lähtub ühest eeldusest, mis on siin must valgel kirjas: advokatuuri näol on tegemist kutseühinguga ehk tavalise mittetulundusühingute seadusele alluva struktuuriga. Aga Eesti Advokatuur on avalik-õiguslik isik, mis on loodud seaduse alusel, ja avalik-õiguslikud isikud Eestis siiski võivad oma teenuste tasumäärasid kehtestada küll. Toome siin näiteks kas või avalikud ülikoolid. Ma pean vajalikuks seda eraldi siin Riigikogu kõnetoolis välja tuua. Teine põhimõte, millega õiguskantsler ei ole rahul, on esindajate ringi kitsendamine kriminaalasjades. Justiitsministeerium leiab, et kriminaalasjades kui isiku põhiõigusi äärmiselt piiravas menetluses saaks isiku esindajaks olla üksnes advokaat. Jällegi tuleneb see meie avalik-õigusliku advokatuuri loogikast. Ma ei sooviks alustada seda igihaljast debatti, kas Eesti Advokatuur on kutseühing või avalik-õiguslik isik. See on selgeks vaieldud ja on jäädud selle juurde, et tegemist on avalik-õigusliku advokatuuriga. Kui keegi tahab seda positsiooni muuta, siis ootaks talt seaduseelnõu. Alternatiiv on tõesti see, et tegemist on tavalise MTÜ‑ga ja õigusteenuse osutamine õigusteenuste turul on täielikult vaba. Siis võib igaüks, kellel kas on haridust või mitte, panna tänaval püsti sildi "Õigusabiteenused" ja esindada isikuid ka kriminaalmenetluses. Mina arvan, et see ei ole Eesti tee. Nüüd jällegi praktikast. Kehtiva õiguse alusel on tõepoolest ette nähtud võimalus, et kriminaalmenetluses esindab isikut ka see isik, kellel on piisav haridus ja ettevalmistus. Küsimus on selles, kes selle määrab, kes seda otsustab. Advokatuuri sisseastumisel on need kriteeriumid kõik paigas. Advokaadikutse saamiseks on vaja teha teatavaid toiminguid. Kui me lähtume niisugusest kummist põhimõttest, et see õigus on sellel, kellel on piisav haridus, siis peaks see olema kohtuniku otsustada. Ma arvan, et Eestis praegu ei ole probleeme advokaaditeenuse kättesaadavusega, me võiksime liikuda sammu edasi ja öeldagi, et kriminaalmenetlus on üksnes advokaatide pärusmaa. See ei tähenda ju seda, et isik jääks ilma õigusabita, sest kui tal ei ole piisavalt vahendeid ega võimalusi endale ise advokaati leida, siis määrab selle advokatuuri juhatus riigi õigusabile eraldatavate summade piires.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Armas justiitsminister! Ma tunnen teile südamest kaasa palavikus olemise pärast. See on midagi sama hullu kui ummuksis olemine. Sellepärast tuleks valitsusel tervikuna ilmselt kaaluda ikkagi palavikuvastase pulbri pruukimist. Nüüd küsimuse juurde. Riigi õigusabi osutavate advokaatide töö kvaliteeti peetakse viletsamaks, kui seda on õigusabi osutamise kvaliteedi keskmine tasand. Põhjusena tuuakse täitevvõimu kehtestatud madalad tasumäärad. Palun öelge, kas halva kvaliteedi põhjuseks on tõepoolest ainult riigi kõhnuke rahakott või on ka teisi põhjusi. Olen rääkinud.

Aitäh! Öeldes "palavikuliselt" ei mõelnud ma seda mitte ülekantud tähenduses. Me vastame teie küsimustele täna kahekesi: mina ja viirus. Kuid vastuseks küsimusele ütlen, et kindlasti ei ole põhjuseks mitte üksnes raha, küsimuse all on ka organisatsioon. Mis puutub tasumääradesse, siis see on igihaljas teema advokatuuri ja Justiitsministeeriumi vahelistes suhetes, milles ei olegi minu hinnangul võimalik saavutada mingisugust mõistlikku kompromissi, sest Justiitsministeeriumil puudub selline oskusteave, kus ta oskaks välja tuua kõik menetluslikud nüansid, mis puudutavad advokaatide tegevust määratud kaitses. Sellepärast on kindlasti kõige mõistlikum minna üle sellele süsteemile, et advokatuur osutab täies mahus riigi määratud õigusabi ja ise kehtestab need määrad sellisena, et iga-aastase summaga tullakse välja. Selles suhtes ei olegi meil advokatuuriga mingisuguseid eriarvamusi. Kas on olemas veel mingeid põhjuseid peale raha? Jah, muidugi on. Meil on advokatuuris kahetsusväärselt palju selliseid advokaate, kes minu arvates ei peaks üldse õigusabi andma, aga Justiitsministeeriumil paraku napib hoobasid, et neilt see õigus ära võtta.

Mai Treial, palun!

Aitäh! Vaat mida tähendab raha kokkutõmbamine ka tervishoius, minister peab siin haigusega võitlema ja meie ees olema! Aga kuidas te hindate praegu olukorda õigusabi kättesaamise seisukohalt? Kas inimestele on riigi õigusabi kättesaadav või ei ole või ei ole osatud seda võimalust ära kasutada?

Aitäh küsimuse eest! Sellele võib vastata ju võõramaa keeles comme ci comme ça, et nii ja naa. Kriminaalasjades on õigusabi ikkagi lõppastmes kättesaadav, sest riik kriminaalkorras vastutusele võetud isikule õigusnõustaja ikkagi määrab. Mingisugune õigusabi sealt igal juhul tuleb, küsimus on üksnes selle kvaliteedis. Praegu on ka riigieelarves summad õigusabi osutamiseks tsiviil‑ ja haldusasjades. Ka seda annab advokatuur. Tsiviil‑ ja haldusasjades puudub meil advokatuuriga igasugune vaidlus tasustamise printsiipide osas. Küll aga näitab praktika, et seda õigusabi taotletakse väga vähe. Seda õigusabi tuleb taotleda kohtus ja on väga selge kriteerium, et saadud õigusabisummad võidakse hiljem isikult sisse nõuda. Inimesed kardavad seda klauslit. Kas see on õigustatud või mitte? Ma väidan, et see on rohkem ressursiprobleem. Kui meil oleks ressursse rohkem, siis kindlasti oleks demokraatia arengu seisukohast riigi õigusabi kättesaadavust vaja laiendada. Aga niikaua, kui meil ei ole võimalik neid summasid plahvatuslikult suurendada, tundub praegune süsteem olevat optimaalne.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Siin ühes varasemas küsimuses kõlas väide ja te ei lükanud seda ka ümber, et Eesti Advokatuur on oma kooskõlastuse tagasi võtnud või ei olegi seda eelnõu kooskõlastanud. Teie eelnõu seletuskirjas on must valgel kirjas, et eelnõu esitati Eesti Advokatuurile kooskõlastamiseks ja ta on kooskõlastatud. Sellest tulenevalt on mul küsimus, kas siis eelnõu on pärast advokatuuri kooskõlastamist põhimõtteliselt muutunud, et see kooskõlastus on tagasi võetud, või ega advokatuur ei ole oma kooskõlastust kergekäeliselt andnud. Kuidas sellega täpselt on?

Aitäh! Eelnõu muutus õiguskantsleri kirja tagajärjel. Õiguskantsler juhtis tähelepanu just sellele asjaolu, et justiitsministril peavad olema piisavad hoovad advokatuuri üle järelevalve teostamiseks, ja tegi omakorda ettepaneku, et need aukohtu menetlused käivituksid automaatselt.  Selle põhimõtte, mida õiguskantsler küllaltki tungivas toonis nõudis, kirjutasime eelnõusse sisse pärast seda, kui advokatuur oli oma kooskõlastuskirja saatnud, ja nüüd võime öelda, et advokatuur väljus iseendast ja võttis selle detaili pärast oma kooskõlastuskirja tagasi. Aga ütlen veel kord, et advokatuuriga suhtlemisel ei näe ma selles mitte midagi ebatavalist.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kui me rääkisime advokatuuri aukohtu tegevusest, siis sa mainisid, et ükskord lükkas aukohus sinu taotluse tagasi. Kas neid taotlusi on sinu praktikas rohkem tagasi lükatud ja mis on olnud põhjused?

Aitäh! Mina olen üks kord pöördunud kirjalikult advokatuuri juhatuse poole palvega algatada aukohtumenetlus ja saanud sellele eitava vastuse.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kuna te ühe korra olete pöördunud, siis te ikka järelevalvet ei teosta. Aga kuna te väitsite, et teostate järelevalvet, siis mul tekkis väga huvitav küsimus. Te väitsite, et advokatuuris on liikmeid, kes üldse ei peaks õigusabi osutama. Kui te nüüd järelevalvet teostate, kas te võiksite siis öelda, kui palju on Eesti Advokatuuris teie arvates neid liikmeid, kes üldse ei peaks õigusabi osutama?

Tänan väga hea küsimuse eest! Lugege advokatuuriseadust ja te saate väga täpse ettekujutuse, millised on Justiitsministeeriumi võimalused advokaatide kutsekvalifikatsiooni hinnata. Need on väga piiratud.

Toivo Tootsen, palun!

Me oleme aegade jooksul kuulnud, et mõni seadus on vastu võetud kas mõne isiku poolt või vastu või mis iganes. Siin tehakse nüüd üks muudatus ühe tagasilükatud menetlusotsuse tõttu. Kas on niimoodi?

Ei, ei, niimoodi see kindlasti ei ole. See fakt leidis aset, muide, ikkagi kaugelt  pärast seda, kui me selle eelnõuga valitsuse menetluses olime. Ja ma jään selles mõttes küll endale kindlaks, et ma ei kujuta hästi ette olukorda, kui justiitsminister, kellel lasub avalik-õigusliku isiku üle järelevalve teostamise kohustus, ärme ütleme õigus, vaid kohustus, pöördub advokatuuri juhatuse poole ettepanekuga algatada aukohtumenetlus – jutt ei ole sellest, et süüline käitumine leiab tõendamist, vaid küsimus on menetluse läbiviimisest – ja täitevvõim saadetakse lihtsalt pikalt. Sellist olukorda mina ette ei kujuta. Nii et kui selleks on tõesti tarvilik seadusmuudatus, siis järelikult tuleb see seadusmuudatus ka teha.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et rahastamise süsteemi muudetakse selliselt, et advokatuuri juhatus ise sätestab õigusabi tasumäärad, riigieelarvest määratakse selleks igal aastal üks konkreetne summa ja see summa peab selle õigusabi vajaduse ära katma. Aga kus on ikkagi see mõistlikkuse piir?  Mis saab siis, kui riigi eraldatav raha ei kata neid vajadusi ära? Kas inimestel jääb siis riigipoolne õigusabi saamata või missugust vastutust siis advokatuur kannab? Kuidas oleks ikkagi inimestele riigi õigusabi kättesaadavus tagatud?

Tänan väga! Aga see kõik sisaldubki selles eelnõus, kus on sõnaselgelt öeldud, et riigi eraldatava summa piires tagab Eesti Advokatuur avalik-õigusliku isikuna määratud kaitse osutamise 365 päeva aastas. Igasugused sellised väljapressimise argumendid, et neil lõppes 1. oktoobril raha otsa, ei loe ja tasumäärad tuleb kehtestada vastavalt sellele sättele.

Ma tänan, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust 10. juunil. Justiitsministeeriumist olid kohal härra minister koos nõunik Madis Timpsoniga ja asekantsler Marko Aavik. Advokatuurist olid kohal esimees Aivar Pilv, juhatuse liige Ants Mailend ja jurist Marin Vallikivi ning Siseministeeriumist korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Cerly Vaerand. Arutelu oli üsna pikk ja põhjalik. Väga palju siin saalis esitatud küsimusi sai ka komisjonis küsitud.
Menetluslikest otsustest tegi komisjon kõigepealt otsuse, et eelnõu võiks olla esimesel lugemisel 17. juunil. Kuid arvestades Riigikogu töögraafikut suve alguses, tuli komisjon 12. juunil kokku ja otsustas teha muudatuse oma varasemasse protseduurilisse otsusesse ning lükata esimene lugemine edasi 10. septembriks ehk siis tänaseks ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 24. september kell 6.
Vahepealsel ajal on õiguskomisjoni laekunud kaks kirja. 1. septembril saatis Eesti Advokatuur kirja, kus ta viitas võimalikele uutele probleemidele, mis neil on arutelu käigus esile tulnud, ja soovis võtta oma kooskõlastuse eelnõule tagasi. 9. septembril ehk siis eile tuli õiguskomisjonile ka õiguskantslerilt  kiri arvamusega advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Õiguskantsler viitab mõningatele punktidele, mis tema hinnangul vajaksid eelnõus veel täpsustamist ja vajaduse korral muutmist, ning palub kindlasti arutada eelnõu uuesti ka eelnõu algatajatega ehk siis Vabariigi Valitsusega. Kõike seda arvestades ongi mõistlik esimene lugemine, nii nagu komisjon ette pani, lõpetada, et esimese ja teise lugemise vahel oleks võimalik huvitatud pooled – nii advokatuur kui õiguskantsler, loomulikult ka Vabariigi Valitsus – õiguskomisjoni kutsuda ja tõusetunud probleemid läbi vaielda.

Ma tänan ettekandjat! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Ken-Marti Vaheri! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud Riigikogu juhataja! Kindlasti seisavad selle eelnõu menetlemisel ees väga mitmed ja tulised vaidlused õiguskomisjonis, nii nagu eelmine ettekandja ka mainis. Eelnõu menetlemisest võib-olla tähelepanek, mis puudutab Riigikogu õiguskomisjoni jõudnud kirjasid ja erinevaid kooskõlastusringe. Ma olen nõus, et õiguskomisjon ongi see koht, kus mitmed osapooled kokku tulevad. Me oleme kasutanud seda praktikat mitme eelnõu menetlemisel, olgu see siis korrakaitseseadus või mittetulundusühingute seadus alles sellel nädalal. Aga ma ei pea korrektseks olukorda, kus sisuliselt valitsuse esindaja lisab pärast kooskõlastusringi eelnõusse punkte, mis ei ole läbi räägitud ja millest ei ole informeeritud seda osapoolt, keda see eelnõu kõige rohkem puudutab, ehk Eesti Advokatuuri. Advokatuurilt on laekunud Riigikogu õiguskomisjonile kaks kirja, viimane 1. septembril, kus nad oma kooskõlastuse just nimelt sellel põhjusel tagasi võtavad. Kindlasti on Vabariigi Valitsuse võimekuse piirides anda teada, vähemalt informeerida oma erinevast seisukohast ja muudatustest ka huvitatud osapooli. Tõenäoliselt nimetatud eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsus, võib-olla ka Riigikogu ja Eesti Advokatuur ei jõuagi 100%-liselt ühele meelele ja see on ka normaalne, aga ma arvan, et informeerimine, oluliselt puudutatud isikutele teada andmine kuulub siiski sellise hea omavahelise suhtlemise ja õiguspraktika tavade hulka.
Nüüd kahest teemast. Esimene teema, mida me arutasime Riigikogu õiguskomisjonis selle eelnõu menetlemisel, puudutab riigi õigusabi kättesaadavust. Arutatavas eelnõus ei käsitleta seda mitte niivõrd kodaniku seisukohast, vaid pigem administratiivse korralduse seisukohast ja ma arvan, et selles osas on eelnõus mitmeid häid punkte ja häid muudatusi. Kodaniku seisukohast aga olen ma arvamusel, et 2004. aastal vastu võetud riigi õigusabi seadusega muudeti riigi õigusabi Eestis inimestele oluliselt kättesaadavamaks. Toona lisati teatavasti riigieelarves ka kolmekordne lisaressurss, summa suurenes 16 miljonilt umbes 40 miljonini, et riigi õigusabi inimestele võimaldada. See süsteem vajaks nüüd, kolm aastat hiljem  ülevaatamist. Iga hea asi vajab ka ajas muudatusi. Ma arvan, et oleks mõistlik üle vaadata ja loodetavasti ka lihtsustada neid aluseid ja tingimusi, mille põhjal kodanikel on võimalus riigi õigusabi taotleda. See puudutab nii vastavaid taotlusvorme kui ka majandusliku seisundi tõestamist ja õigusaktide poolelt nii riigi õigusabi seadust kui ka selle alusel vastu võetud justiitsministri määrust.
Teise teemana tahaksin puudutada kaitsjat kriminaalmenetluses, mida see eelnõu ka reguleerib. Teatavasti tahetakse selle eelnõuga, nii nagu justiitsminister ettekandes mainis, kitsendada üsna oluliselt kaitsja määramist kriminaalmenetluses ehk siis jätta see võimalus ainult advokatuurile. Sellise lähenemisega ei ole päri õiguskantsler ja hämmastavalt pole sellega päri ka Eesti Advokatuur. Isamaa ja Res Publica Liit ei taha selle lähenemisega samuti nõustuda. Meie arust oleks mõistlik tänase olukorra jätkumine, mis tähendab, et menetleja loal on siiski võimalik kaasata kriminaalmenetlusse kaitsma ka neid isikuid, kes ei kuulu advokatuuri. Me võime siin näitena tuua kas või pika kogemusega kriminaalkohtunikud, kes on oma kohtunikustaatusest loobunud ja tahaksid esindada isikuid kaitsjana, kindlasti ka prokuröre või teisi  nõuetele vastavaid isikuid menetleja loaga. Ma arvan, et see regulatsioon võiks jätkuvalt selline olla. Kindlasti on nende mitteadvokaatide osalemine kaitsjana kriminaalmenetluses erand ja ma ei näe põhjust sellist erandit välistada, lähtudes ka asjaolust, et sellist lähenemist, sellist kitsendamist ei pea vajalikuks isegi mitte Eesti Advokatuur.
Ja lõpetuseks. Kuigi vaidlusi tuleb kindlasti mitmeid,  pean tunnistama, et mulle tuli üllatusena õiguskantsleri kiri, kus ta sisuliselt on seadnud kahtluse alla kolm pügalat nimetatud eelnõus. Need me vaidleme teise lugemise ajal kõik läbi. Samas ma loodan, et me jõuame selle aasta lõpuks siiski sellisele lahendusele, mis annab võimaluse tänast regulatsiooni muuta, eriti administratiivse poole pealt ehk siis õigusabi korralduse poole pealt, ja saame vaidlustega ühele poole nendes küsimustes, mis tekitavad siin liiga üheseid arusaamu. Igal juhul minul õiguskomisjoni juhina on hea tahe see eelnõu selle aasta jõuludeks kindlasti vastu võtta. Meil on selleks mõned kuud aega ja ma ei näe, et need seisukohad oleksid liiga erinevad, eelkõige, mis puudutab õiguskantslerit ja Riigikogu õiguskomisjoni enamust. Lõpetuseks veel niipalju,  et Justiitsministeerium ehk siis Vabariigi Valitsuse esindaja esitab õiguskomisjonile memo just nimelt selle kohta, mis puudutab tänast õigusabi kättesaadavuse seisu. Teatavasti on uus regulatsioon kehtinud alates 1. märtsist 2005 ehk meil on praeguseks hetkeks kolme ja poole aastane kogemus. Ma arvan, et selle põhjal me saame viia eelnõusse sisse muudatusi, mis puudutavad õigusabi kättesaadavuse suurendamist ka kodaniku seisukohalt. Aitäh!

Tänan! Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 24. september 2008 kell 18. Esimene lugemine ja ühtlasi kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Tänane täiskogu istung on lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.05.