Lugupeetud kolleegid! Alustame 18. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine. Kolleeg Heimar Lenk!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ma annan üle meie saadikute Inara Luigase, Toivo Tootseni, Jaak Aabi ja minu allkirjastatud arupärimise lugupeetud peaministrile. Asi puudutab Valgamaa Helme Maakutsekooli, mis on aastate jooksul olnud kogu aeg rünnakute all. Teda on ikka tahetud kinni panna, aga  siiamaani pole see veel õnnestunud. Nüüd on jälle uued jutud, et see kool pannakse kinni, ja Helme Vallavolikogu on võtnud vastu otsuse, et võib-olla õnnestuks see kool tuua hoopis valla alluvusse ja vald ise hakkaks teda ülal pidama. Sellele on valitsus praegu vastu olnud ja seoses sellega anname üle arupärimise. Las peaminister ütleb meile otse, kas see kool pannakse kinni või ei panda ja mis temast tulevikus võib saada. Aitäh!

Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu töökorralduse töörühm jõudis täna ühisele meelele ja otsustas teha ettepaneku, et fraktsioonid algataksid parlamendis nn kõrgemate ametiisikute tasude külmutamise seaduse eelnõu järgmiseks aastaks. Viie fraktsiooni – Keskerakonna, roheliste, IRL-i, Rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel annan menetlusse kõrgemate ametiisikute tasude külmutamise seaduse eelnõu. Seadus peaks külmutama Vabariigi Presidendi, parlamendiliikmete, valitsusliikmete, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtunike ametipalgad senisel tasemel, samuti Vabariigi Presidendi ja valitsusliikmete esindustasud, Riigikogu liikmete kuluhüvitised ning pensionile läinud kõrgemate ametiisikute eripensionid senisel tasemel. Juhul kui Eesti keskmine palk peaks langema, siis selle seaduse kohaselt langeksid ka nimetatud külmutatud palgatasemed. See seadus peaks jõustuma 2009. aasta 1. jaanuarist ning selle seaduse kehtivusaeg on vastavalt eelnõule  2010. aasta 28. veebruarini. Riigikogu töökorralduse töörühma nimel loodan, et parlamendi täiskogu ja komisjonid menetlevad seda ilma viivitusteta ning seadus saaks parlamendis vastu võetud juba varasügisel, selleks et anda teatud puhveraeg kuni kehtima hakkamiseni. Aitäh!

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Säästlikkus, tõhusus ja läbipaistvus on demokraatlikke printsiipe järgiva valitsuse tegevuse aruandlusest rääkides möödapääsmatud märksõnad. Valitsus annab maksumaksjate raha kasutamise kohta aru nii rahva valitud esindajatele Riigikogus kui ka laiemale avalikkusele. Riigikogu kohuseks on jälgida, et eesmärkide täitmiseks eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse otstarbekalt. Demokraatlikes riikides on need hoovad parlamendi käes, et teatud määral ohjeldada valitsusaparaati ja tasakaalustada bürokraatia paisumist. Just nendel ajenditel moodustatigi 2004. aastal Riigikogu otsusega riigieelarve kontrolli erikomisjon, mille töö eesmärk on koostöös Riigikontrolliga tagada kontroll Vabariigi Valitsuse üle riigieelarve täitmise ja riigivara õiguspärase kasutamise osas.
Oma igapäevatöös tegeleb komisjon eelkõige just Riigikontrolli auditite ja aruteludega ning otsuste langetamisega. Auditi aruanded on muutunud põhjalikumaks, konstruktiivsemaks, sisulisemaks. Suurenenud on ka tulemusauditite osakaal, mis tähendab laiemat kandepinda ja suuremat kvalitatiivset väärtust. Komisjon on korraldanud olulisemate temaatikate käsitlemiseks laiendatud ühisistungeid ja arutelufoorumeid ning kaks Valge saali avalikku istungit.
Arvestades Eesti ühiskonnas toimunud ulatuslikke arenguid ja eelarvevahendite kasutamise kontrolli suuremat vajadust, on oluline ja otstarbekas, et komisjoni kui valitsuse töö järelevalveinstrumendi staatus muutuks erikomisjonist alatiseks komisjoniks. Komisjoni tööle suurema kaalu andmine aitaks avalikkusele senisest oluliselt rohkem näidata Riigikogu tegelikku tööd ja vähendada Riigikogu töösse skeptiliselt suhtuvate kodanike hulka. Sellega saab komisjon olla üheks täiendavaks hoovaks, millega Riigikogu kaitseb reaalselt maksumaksja huve, suurendab läbipaistvust ja tõstab ka nende enese mainet, seda eriti praeguses kujunenud majandussituatsioonis.
Lugupeetud Riigikogu! Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehena on mul au üle anda komisjoni töö iga-aastane aruanne, mille läbilugemine võimaldab teil täpsemalt mõista komisjoni ja selle töö olemust ning staatuse muutmise vajalikkust.

Kolleeg Varek, teie aeg on läbi! Palun andke eelnõu üle!

Aitäh!

Kutsun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab täna ühe Riigikogu otsuse eelnõu ja annab menetlusse kolm seaduseelnõu. Esiteks, Riigikogu otsuse ""Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015" kinnitamine" eelnõu. Riigikogus esindab otsuse eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Teiseks, maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Kolmandaks, postiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Neljandaks, töölepingu seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Aitäh!

Head kolleegid! Kui teil ei ole rohkem soove eelnõusid või arupärimisi üle anda, siis olen juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja ühe arupärimise. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele võetakse need eelnõud menetlusse.
Head kolleegid! Mul on edasi anda alljärgnevad teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on  majanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleeile algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud töötuskindlustuse seaduse, tulumaksuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Head kolleegid! Lubage mul täpsustada tänast päevakorda. Nimelt jäi eilsel istungil meil istungiaja lõppemise tõttu pooleli seaduseelnõu 273 teine lugemine ja me jätkame täna muudatusettepanekute läbivaatamist. Eile arutamata jäänud küsimused ja tänases päevakorras olevad küsimused reastati eilsel juhatuse istungil töökorralduse huvides vastavalt eelnõude menetlusetappidele. Teie laudadele on täna välja jaotatud uus päevakord. Tänase päevakorra 37. ja 38. punkti, seaduseelnõude 276 ja 274 esimese lugemise aruteludel teeb algatajapoolse ettekande regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

Head kolleegid! Läheme tänase päevakorra juurde ja jätkame eelnõu 273 teist lugemist muudatusettepanekute läbivaatamisega. Jäime eile 134. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada! Lisaks, mitte kõik koalitsiooni esitatud ettepanekud ei ole ainuõiged. Eesti demokraatiale ja siinsele sisekliimale oleks parem, kui tekkinud vastasseisu korral valitseks selles saalis dialoog, mitte teerull. Tsiteerin kolleegist klassiku ...

Lugupeetud kolleeg Karel Rüütli! Ettepaneku hääletamise eel saab põhjendada vaid ettepaneku hääletamist konkreetselt ja paluda ettepaneku hääletamist, mitte avada läbirääkimisi. Läbirääkimised on meil peetud. Palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mitte kõik koalitsiooni esitatud ettepanekud ei ole ainuõiged. Eesti demokraatiale ja siinsele sisekliimale oleks parem, kui tekkinud vastasseisu korral ...

Lugupeetud kolleegid! Palun tähelepanu! Ma kutsun kõiki kolleege üles järgima meie kodu- ja töökorra seadust ning sellest kinni pidama. Nii et, Karel Rüütli, te ei saa pidada läbirääkimisi – läbirääkimiste aeg on läbi –, vaid saab nõuda ainult ettepaneku hääletamist, mida te ka tegite. Seetõttu paneb juhataja muudatusettepaneku nr 134 hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine muudatusettepanek kannab numbrit 135 ja selle on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 135, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 136 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 136, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 137 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 137, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepaneku nr 138 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 138, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 139, autor Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta see ettepanek arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 139, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 140, selle on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 140, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepaneku nr 141 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 141, mille autor on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 142 on tulnud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 142, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 143, selle on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ettepanek nr 144, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 144, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt andis hääle 27 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine ettepanek kannab numbrit 145 ja selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 145, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 146, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 146, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 147 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 147, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 148, selle on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 148, mille autor on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei saanud toetust.
Muudatusettepaneku nr 149 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 149, mille autor on Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt andis hääle 26 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 150 on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 150, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 151, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 151, mille autor on Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek  ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 152, autor Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 152, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 153, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 153, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 154, autor Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele 154. muudatusettepaneku, mille autor on Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 155, selle autor on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 155, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepaneku nr 156 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 156, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 157 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 157, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 158, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele 158. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt andis hääle 27 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine muudatusettepanek kannab numbrit 159, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele 159. muudatusettepaneku, mille autor on Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 160, selle autor on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 160, mille autor on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine muudatusettepanek kannab numbrit 161, selle on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 161, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolleegid! Palun lülitage mobiiltelefonid saalis välja!
Muudatusettepaneku nr 162 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 162. muudatusettepaneku, mille autor on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 163 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele 163. muudatusettepaneku, mille autor on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine muudatusettepanek kannab numbrit 164, selle on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele 164. muudatusettepaneku, mille autor on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 165 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele 165. muudatusettepaneku, mille autor on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
166. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid, panen hääletusele 166. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud eelnõu 273 kõik 166 muudatusettepanekut. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada ning samuti on tulnud ettepanek määrata eelnõu 273 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. juuni kell 17, mida juhataja ka teeb.
Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis palun, selleks on praegu võimalus. Esimesena saab sõna kolleeg Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Me jõudsime just ühele poole väga tähtsa eelarveosaga, kus me ei leidnud tuhandet, miljonist rääkimata, kohalikule omavalitsusele ega sotsiaalsfäärile, aga järgmises eelnõus me kingime kahele firmale 25 pluss veel 25 miljonit ja selleks on riigil raha küll. Seda nimetatakse asjatundjate ringkondades Kadastiku eelnõuks. Rahvaliit ei toeta seda eelnõu, samas viitab ta loomulikult juhtiverakonna täielikule moraalilagedusele. Aitäh!

Suur tänu! Reformierakonna nimel saab sõna kolleeg Helmer Jõgi.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kahetsusväärselt on pandud ühte patta selle eelnõu menetlemise ajal ja diskussioonides nii saalis kui ka väljaspool seda saali selle eelnõu temaatika ümber kerkinud kaks erinevat teemat. Ühelt poolt me räägime tehnoloogia arengust, uue, paljukanalilise rahvusliku telemaastiku sünnist, selle telemaastiku korrastamisest ja teiselt poolt me räägime rahvustelevisiooni permanentsest rahamurest. See on paratamatu, sest paremat televisiooni on võimalik alati teha ja tegemise hinnal ei saagi piire olla. Neid mõlemaid asju tuleb vaadelda iseseisvalt.
Esimene protsess tagab Eesti inimestele juurdepääsu rohkematele infoallikatele, suurendab valikuvabadusi ja parandab juurdepääsu erinevatele meediateenustele. Selle läbi muutub telemaastik meile kõikidele huvitavamaks, tegutsemisvõimalused kanalitele võrdsustuvad ja võidab igal juhul tarbija. Tuleb meeles pidada, et digitelevisioonile üleminek on vaid oluliselt laiemate võimaluste loomine seniste piiratud levitingimuste asemel. Telekanalite levitamine muutub kahe aasta pärast pea kümme korda odavamaks ja see võimaldab programme edastada ka eri nõudlikkusastmega sihtrühmadele, mille jaoks puuduvad võimalused analooglevis ning mille edastamine oleks analooglevis arutult kallis isegi siis, kui tehnilised võimalused oleksid olemas.
Teiseks ei tohi absoluutselt näha digitaliseerimises midagi, mis takistab ja pidurdab rahvusringhäälingu arengut. Selline väide on, pehmelt öeldes, vastutustundetu. Euroopalik praktika on tõestanud, et avalik-õigusliku programmi pakkumine ei ole võimalik ühel kanalil. Liiga palju on rahvusringhäälingul kohustusi eri vaatajarühmade ees, et mahtuda ära ühele prime time'ile. Nii näeme praegugi, kuidas kvaliteetsed kultuuriprogrammid on eetris vaid enne südaööd, aga ainult digitaalringhäälinguga on võimalik vähendada praeguse Eesti Televisiooni umbes paarikümnemiljonilist aastast levikulu pea kümme korda ja ainult digitaalvõrgus on võimalik uute ja meile nii hädavajalike avalik-õiguslike ETV 2 ja 3 sünd, sest väheneb ju telemeedia massiivsus ja muutuvad inimeste meedia tarbimise viisid.
Tahan veel lisada, et praegu tuleb rahvusvahelisel infoväljal Eesti telekanaleid kohelda võrdselt. Praegu ei saa enam raha võtta kanalitelt, kui enamikult  ei ole võetud ja enamik on saanud oma load tasuta. Me seame selle seadusega  kanalitele ka uusi kohustusi. Nii et mingite lisatasude kehtima jäämine ei oleks praegu eetiline. 1. juulil 2010 digitelevisioonile ülemineku vältimatuks tingimuseks on juba sellest suvest paralleeledastuse olemasolu, mis annab vaatajatele võimaluse leida endale sobivam aeg ja parim võimalus digiteenusele üleminekuks. Meie fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon, peab ringhäälinguseaduse muutmist hädavajalikuks ja õigeaegseks tänasel päeval.

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Peeter Kreitzberg.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei saa seda eelnõu toetada. Selle sisu on minu meelest küll natuke lihtsam, kui Helmer Jõgi siin rääkis, aga lühidalt on asi selles, et selle eelnõu järgi me peaksime minema digiedastusele ja lõpetama analoogedastuse poolteist aastat varem.
Selleks et see paremini toimuks, näeb eelnõu ette, et k.a 1. juulist tulevad digiplatvormile nii Kanal 2 kui TV 3. Selleks et luua piisavat motivatsiooni, likvideeriksime 1. jaanuarist 2009 nende loamaksud, mida nad igaüks maksaks 25 miljonit krooni. Puistata praeguses majanduslikus olukorras riigieelarvet sellisel viisil ja eelistada ühte omandivormi teisele, nii nagu Tööandjate Keskliit sellele äsja tähelepanu juhtis, ei ole minu meelest riigimehelik.
Kui me vaatame asja vaatajate poole pealt, siis on väga küsitav, kas me nii suure kiirusega jõuame selleni, et praktiliselt kõik vaatajad oleksid võimelised endale  digiboksid muretsema. Tõepoolest, ma kahtlen, kas meil õnnestuks analoogvõrk üldse välja lülitada. Lisaks on pakutud erakanalitele teine motivatsioon  – aastast 2010–2015 väljaspool konkurentsi digitaalload. Nii et siin on tegemist minu meelest natuke tasakaalustamata lähenemisega kogu asjale. Kui me võtame arvesse seda, et kehtiva ringhäälinguseaduse järgi peaks rahvusringhääling edastama kahte kanalit ja me rikume tegelikult juba aasta otsa seadust, me ei tee seda ja ei tee seda rahapuudusest, ning teeme selle nüüd lisaeelarvega veelgi võimatumaks, võttes ära 25 miljonit krooni rahvusringhäälingult, siis ma arvan, et me ei taha näha tegelikult selle vastuvõetava eelnõu kõiki võimalikke tagajärgi ja alahindame lõppkokkuvõttes rahvusringhäälingu tähtsust. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kui teil rohkem kõnesoove ei ole, siis on läbirääkimised lõpetatud ja me saame asuda eelnõu 241 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud kolleegid! Palun tähelepanu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu 241. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid oli 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Lähme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kolleegid, kui te soovite avada läbirääkimisi, siis palun, olge lahked! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me saame asuda kohe lõpphääletust ette valmistama. Kas võime alustada lõpphääletust?
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 244. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Võtame käsitlemisele Vabariigi Valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse eelnõu. Kolmas lugemine. Fraktsioonide esindajad, kui te soovite avada läbirääkimisi, siis selleks on praegu võimalus. Kõnesoove ei näi olevat, juhataja läbirääkimisi ei ava. Me saame alustada lõpphääletuse ettevalmistamist. Kolleegid, kas võime asuda lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 242. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kolleegid, läheme viienda päevakorrapunkti juurde ja võtame käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse eelnõu. Teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Toivo Tootseni. Kolleegid, palun olge saalis vaiksemalt!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas eelnõu 233 enne teisele lugemisele saatmist selle aasta 10. juuni istungil. Ministeeriumi esindajana viibis istungil korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Cerly Vaerand. Tuletan meelde, et tegemist on nn Prümi lepinguga. Selle lepinguga ühinemine võimaldab lepinguosalistel riikidel senisest operatiivsemalt vahetada teavet DNA, sõrmejälgede, muude isikuandmete ja sõidukite registreerimisandmete kohta. Operatiivsem andmevahetus võimaldab oluliselt kiirendada kuritegude avastamist, samuti tõhusamalt ennetada ja tõkestada kuritegusid. Samuti võimaldab leping korraldada ühispatrulle ja muid ühisoperatsioone. Leping võimaldab ka senisest tõhusamat teabevahetust seoses terrorikuritegude ennetamise ning ebaseadusliku rände vastase võitlusega.
Õiguskomisjoni nõunik Carina Rikart märkis, et muudatusettepanekuid esitatud ei olnud. Samuti lisas ta, et lepinguga ühinemine toob kaasa mitme siseriikliku seaduse muutmise, näiteks tuleks muuta lennundusseaduse ja relvaseaduse mõningaid sätteid. Cerly Vaerand ütles, et lennundus- ja relvaseaduse muudatused on Siseministeerium juba ette valmistanud ning need on läbinud ka kooskõlastusringi.
Kuna tegemist on ühinemise seadusega, siis vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele võib selle vastu võtta juba teisel lugemisel. Komisjon otsustas suunata eelnõu 233 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele teisipäeval, 17. juunil 2008 ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu! Kolleegid, kui te soovite avada läbirääkimisi, siis palun, olge lahked! Kõnesoove ei näi olevat. Läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia eelnõu lõpphääletusele, siis alustame selle ettevalmistamist.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse eelnõu 233. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on leidnud toetust.

Asume oma kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Valeri Korbi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomise 2003. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu algatas k.a 15. aprillil Vabariigi Valitsus. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu järjekorranumbriga 247 enne teisele lugemisele esitamist k.a 9. juuni istungil. Arutuse all oleva 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 21. mail. Ettenähtud tähtajaks, 4. juuni kella 18-ks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, mistõttu tuleb eelnõu teisel lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist.
Keskkonnakomisjon otsustas oma 2008. aasta 9. juuni istungil täielikus üksmeeles teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 18. töönädala päevakorda kolmapäevaks, st 18. juuniks. Komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas keskkonnakomisjon k.a 9. juunil teha Riigikogule ettepanek lõpetada 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu teine lugemine, teha täiskogule ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta ja panna seaduseelnõu lõpphääletusele. Selle otsuse poolt hääletas 9 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid ei olnud. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhataja läbirääkimisi ei ava. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia eelnõu lõpphääletusele, siis alustame selle ettevalmistamist.
Kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 247. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on leidnud toetust.

Võtame käsitlusele seitsmenda päevakorrapunkti, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Ettekandeks kutsun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Tatjana Muravjova.

Austatud eesistuja! Lugupeetavad kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse lepingu, mis käsitleb endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmist, ratifitseerimise seaduse eelnõu arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus sotsiaalkomisjoni istungil k.a 9. juunil. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Küll aga on muudetud lepingu eestikeelse teksti preambulit ja nüüd vastab see ingliskeelsele tekstile. Lepingu teksti muudeti nootide vahetuse teel. Lepingu uus tekst on teile esitatud.
Komisjon otsustas saata seaduseelnõu 230 täiskogule teiseks lugemiseks k.a 18. juunil, ettepanek on teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Otsus võeti vastu konsensusega.

Suur tänu! Kolleegidel on ettekandjale küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Aitäh! Hea ettekandja! Põhiseaduskomisjon pidi hiljuti andma arvamuse ühe Riigikohtu vaidluse kohta. Vaidluse sisu oli lühidalt selline, et inimene läks 1960. aastatel Venemaale õppima eriala, mida Eestis ei õpetatud, ja kõrgkoolist läks ta edasi armeesse. Nüüd on ta jäänud pensionile ja tuleb välja, et  kui ta oleks Eestis õppinud ja Eestist sõjaväkke läinud, siis oleks mingi periood arvutatud tema pensionistaaži hulka, aga sealt kõrgkoolist sõjaväkke läinud inimesel seda ei arvestata. Kas see küsimus laheneb nüüd ka selle lepingu valguses ja need vahetegemised kaovad?

Ei, selle lepinguga see ei lahene. Sotsiaalkomisjonis me arutasime ka hiljuti üht sarnast probleemi, mis puudutas pensioni saamist. Minu teada oli see samuti Riigikohtus lahendamisel ja minu arvates oli otsus negatiivne. Ei lahene.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname kolleeg Tatjana Muravjovat! Kolleegid, kui te soovite avada läbirääkimised, siis palun, olge head! Kõnesoove ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele, siis alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 230. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme edasi oma kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe kolleeg Mart Jüssi.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Aafrika ja Euraasia rändlindude kaitse konventsioon läbis oma esimese lugemise k.a 21. mail ja parandusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 4. juuni 2008 kell 18. Selleks ajaks laekus kaks parandusettepanekut, ühe esitas roheliste fraktsioon ning teise parandusettepaneku esitasid Riigikogu liikmed Harri Õunapuu ja Mark Soosaar. Parandusettepanekud puudutasid Eesti Vabariigi valitsuse pakutud reservatsiooni pliihaavlite kasutamise jätkamiseks linnujahil, millele roheliste fraktsiooni ettepanekul seati lõpptähtajaks 1. jaanuar 2009. Riigikogu liikmete Õunapuu ja Soosaare parandusettepanek käsitles selliste linnuliikide, mis oma tegevuse kaudu ohustavad teisi kaitsealuseid veelinde, arvukuse reguleerimist.
Nende asjade arutamiseks kogunes keskkonnakomisjon suisa kaks korda. Esimest korda koguneti 9. juunil ja sellel komisjoni istungil osalesid Eesti Jahimeeste Seltsi president ja juhatuse liige ning Keskkonnaministeeriumi jahindusspetsialist. Arutasime eelkõige pliihaavlite kasutamist linnujahil põhimõtteliselt ja sügavuti. Erinevad pooled esitasid oma seisukohti. Selleks ajaks oli keskkonnakomisjonile laekunud Eesti Ornitoloogia Ühingu seisukoht ehk siis linnukaitsjate seisukoht pliihaavlite küsimuses. Arutelu tulemusena leiti, et see tähtaeg, mille rohelised olid esitanud pliihaavlite kasutamise lõpetamiseks, oli liiga varajane, lähtudes just sellest, milline on jahinduse praegune püssipark, nagu seda nimetatakse, ja et sellega kaasnevad vältimatud muutused. Komisjoni toonane seisukoht oli lasta  jahimeestel ja linnukaitsjatel selles küsimuses veel nõu pidada, läbi rääkida ja kokkuleppeid leida. Kuid kuna hiljem ilmnes, et see on oluline rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti Vabariik tahab liituda juba nüüd, enne suve, sest selle konventsiooni küsimustes on sügisel, septembris juba esimene suurem konverents, kus Eesti Vabariik saaks täisliikmena osaleda, siis arutasime seda küsimust uuesti oma teisipäevase, 10. juuni istungi lõpus, et leida olukorrale lahendus. Selleks ajaks oli jahimeeste selts esitanud täiendavalt oma kirjaliku seisukoha pliihaavlite kasutamise osas. Niisiis arutasime seda asja veel kord, omades juba n-ö kogu kompetentsi, ja hääletasime ka parandusettepanekuid.
Rohelised lähtusid oma parandusettepanekus seatud tähtaja puhul ühest kokkuleppest, mis on sõlmitud jahinduse katusorganisatsiooni ja linnukaitsjate katusorganisatsiooni vahel, ja see osutab ka 2009. aasta tähtajale. Samas tõi Riigikogu liige Mark Soosaar välja selle, et konventsiooni järgi on varem liitunud liikmetele antud üleminekuks viis aastat. Kui see konventsioon 1995. aastal koostati, siis nähti ette, et üleminekuaeg kestab aastani 2000, ja seda põhimõtet oleks mõnes mõttes loogiline kohaldada ka meie nüüdse liitumise puhul. Nii leidiski komisjon arutelu protsessis sellise lahendi, et roheliste esitatud ettepanekut kasutada pliihaavleid aastani 2009 ei arvestatud, ja komisjoni  ettepanek oli kehtestada see tähtaeg  aastaks 2013.
Arutati ka teist muudatusettepanekut, kuid kuna üks algataja, Mark Soosaar,  komisjoni istungil ei viibinud, siis ei saanud seda täies mahus käsitleda, tema arvamust täielikult arvestada. Muudatusettepanek pandi sellisena, nagu ta meil päevakorras oli, ka lõpphääletusele ja hääletuse tulemus oli muudatusettepanekut arvestada. Selle protsessi tulemusena otsustati teha ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus, sest see on rahvusvaheline konventsioon, mille lõpphääletus toimub teisel lugemisel. See on komisjoni poolt praegu kõik. Tänan!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleegidel küsimusi ei ole. Täname ettekandjat ja läheme edasi läbirääkimiste juurde. Kolleegid! Kui soovite avada läbirääkimisi, siis on selleks võimalus. Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus.

Kas ma tohiksin küsida ettekandjalt?

Esitada küsimust? Küsimuste esitamiseks andis juhataja aja. Palun jälgida seda, mis saalis toimub! Aga heakene küll. Kolleeg Jüssi, palun, kas te saaksite tulla tagasi ja vastata kolleeg Jürgen Ligi küsimusele?

Ma palun vabandust, et jäin küsimusega nõks hiljaks, ja palun vabandust ka juhataja eest, et ta jäi nõks hiljaks märkamisega! Aga vaatame muudatusettepanekut nr 3. Hea ettekandja! Kuuldavasti on rohelistel siin erimeelsusi, et haruldasi liike ohustavaid liike just kui võiks piirata küll, välja arvatud kormoranid. Kas vastab tõele, et  teil on selline seisukoht?

Tähendab, me peaksime siin selget vahet tegema. Kui tegemist on võõrliikidega, mis on toodud meie aborigeensesse keskkonda ja mis ohustavad siin teiste liikide, olgu need siis kaitsealused või mittekaitsealused, toimetulekut, siis on muidugi otstarbekas nende arvukust piirata. Aga kormorani puhul on olukord natuke teine. Nagu ma olen juba enne siit selgitanud, ei ole kormoran võõrliik. Teda küll ei olnud  Eestis vahepeal pikka aega, võib-olla sada aastat vähemalt, aga nüüd on ta siia tagasi tulnud. Kormoranid on Euroopa linnustikku kuuluv liik, nad on varem Eestis elanud ja viimastel kümnenditel on nende arv jõudsalt kasvanud. Kormorani ei saa käsitleda otseselt võõrliigina ja sellepärast ei saa ka üheselt suhtuda nende arvukusse nii nagu võõrliigi arvukusse. Teine asi, mis kormoranide arvukuse piiramist puudutab, on see, et ei ole selge, et inimese tegevus oleks kuidagi selle liigi arvukuse väga kõrgele viinud. See on üks teine argument, mis vahetevahel kaalutlemist leiab, st kui inimene on oma tegevusega andnud väga soodsa seisundi mõnele looduslikule looma-, linnu- või taimeliigile, mis hakkab selle kaudu ümbritsevat elu n-ö ahistama. Sel juhul peaks inimene võtma uuesti vastumeetmeid, et oma tegevuse tagajärgi natukene leevendada. Aga kormorani puhul pole ka see tõestatud. Nii et need on seisukohad, miks me arvame, et kormorani arvukuse piiramiseks sellist erandit vaja ei ole, nagu me siin muudatusettepanekus ette näeme.

Kolleegid! Kas nüüd kõik on saanud küsimuse esitada, kes on tahtnud? Kui see on nii, siis täname veel kord ettekandjat ja läheme edasi läbirääkimistega. Esimesena saab sõna kolleeg Mark Soosaar. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Võib-olla paar täpsustust ja täiendust teadlase Mart Jüssi esinemisele. Nimelt on see tinakuulide ehk pliikuulide probleem päris tõsine. Alles eile vestlesin ühe tuntud teadlasega, kes tõi näite, kuidas surnud merikotka kehast leiti pliikuul, mis oli põhjustanud merikotka hukkumise. Kotkast ei olnud tulistatud. Kotka saaklinnul või saakloomal, keda ta toiduks tarvitas, oli tinahaavel kehas ja sellest piisas – see haavel mürgitas tasapisi merikotka. Merikotkas on meil võrdlemisi hästi paljunenud. Mõned aastakümned tagasi pesitses seda haruldast liiki meil ainult mõned paarid, praegu arvatakse, et neid on Eestis juba 50 paari, aga see ei tähenda sugugi mitte, et me võiksime selle haruldase linnuga kergekäeliselt ümber käia. See näide räägib sellest, et looduses on toiduahelad seotud. Ühe liigi elu või surm võib põhjustada teise liigi hävimise. Ma julgeksin vaielda teadlastega, milline liik tänapäeval on võõrliik ja milline ei ole võõrliik, sest inimtegevus ei pruugi tänapäeval üldse mängida rolli selles, et mõni liik äkki meile ilmub või siit kaob.
Kui rääkida teisest reservatsioonist, mida Eesti võiks teha – see on õigus üksnes teaduslike uuringute alusel piirata nende rändveelindude paljunemist, kelle progresseeruv arvukuse suurenemine vähendab looduslikku mitmekesisust –, siis selles erireservatsioonis ei ole sugugi nimetatud kormorani. Tegemist on põhimõttelise küsimusega, sest näiteid võib tuua Eestis juba päris mitmelt poolt, ka näiteks Kihnu arhipelaagist, kus üks liik, mis on hakanud vohama, hävitab loodusliku mitmekesisuse peaaegu täielikult. Siin ma julgeksin vaielda Mart Jüssile vastu, öeldes, et liigikuse vähenemise protsessid ei alga sageli mitte sellepärast, et need on inimtegevuse vili, vaid pigem on need inimtegevuse puudumise vili. Meie kolleeg Aleksei Lotman on paljudel konverentsidel rääkinud korduvalt sellest, et looduslik mitmekesisus on suurem ja rikkalikum seal, kus inimmõju on olemas. Aga see inimmõju peab olema tark, teaduslikult põhjendatud.
Ma arvan, et kui me need kaks erireservatsiooni Eestile jätame, siis  annab see meile vabamad käed käituda selle konventsiooni piirides targalt ja mõistlikult. Aitäh!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Mart Jüssi.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ütleksin veel mõned sõnad plii kasutamise kohta jahinduses. Ma ei lasku siin praegu dialoogi hea kolleegi Soosaarega, sest me saame seda teha pidevalt ja me kindlasti ka teeme seda. Aga seoses pliihaavlite kasutamisega ma tahaksin osutada sellele, et jahindusorganisatsioonide katusorganisatsioon ja linnukaitsjate katusorganisatsioon on ammu kokku leppinud, et selle mürgise metalli kasutamine jahinduses võiks lõppeda, just sellepärast, et ta põhjustab keskkonnaprobleeme elusale loodusele, sealhulgas kaudselt ka meile. See tähtaeg oli seatud 2009. aasta alguseks küll juba varasemate kokkulepetega, aga jahinduse surve seda nihutada on olnud väga tugev. Nii pidime ka meie selles osas järele andma ja seda aega nihutama. Aga kui te olete ise jahimehed või tunnete jahimehi, siis ma paneksin teile südamele, et te kutsuksite üles oma tuttavaid jahimehi ikkagi selle asja üle mõtisklema ja võimaluse korral pliimoona oma laskemoonast välja arvama. Komisjonis me küll rääkisime natukene püssidest ja moonast, aga kujunes nii, et räägiti sellest, kui kahjulik see on relvadele, kui me ei saa lasta lindu pliihaavliga. Vähem leidis tähelepanu ja käsitlust see, et alternatiivid on tänases maailmas juba täiesti olemas, kuid nad ei ole Eestis müügil lihtsalt sellepärast, et neid ei ole nõutud. Nii et nõudke ise, kui te jahimehed olete, ja soovitage oma tuttavatel jahimeestel nõuda paremini varustatud jahinduspoodidest sellist laskemoona, mis on keskkonnale ohutum. Tänan!

Suur tänu! Kolleegid, kui teil rohkem kõnesoove ei ole, siis sellega on meie läbirääkimised lõpetatud.
Eelnõu 258 kohta on laekunud ka kolm muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimese muudatusettepaneku on teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Teise muudatusettepaneku on teinud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on seda ise arvestanud täielikult. Kolmanda ettepaneku on teinud Riigikogu liikmed Mark Soosaar ja Harri Õunapuu ning juhtivkomisjon on arvestanud seda ettepanekut täielikult. Kolleeg Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Ma palun roheliste fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Tähelepanu, kolleegid! Roheliste fraktsioonilt on tulnud ettepanek muudatusettepanekut nr 3 hääletada. Asume hääletust ette valmistama.
Kolleegid, panen Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni palvel hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 3 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna see eelnõu lõpphääletusele, siis alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime alustada lõpphääletust?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 258. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on leidnud toetust ja seadusena vastu võetud.

Võtame käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu, teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks kutsun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi.

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Püüan anda teile ülevaate sellest, millist elu on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 89  vahepeal elanud. Majanduskomisjonis oli kõnealuse seaduseelnõu arutelu teise lugemise jätkamiseks päevakorral k.a 10. juunil. Lisaks komisjoni liikmetele olid arutelule kutsutud Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup, sama ministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna alkoholi turukorralduse büroo juhataja Katrin Karolin ja õigusosakonna nõunik Geir Veski. Samuti osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar ning Tallinna linna esindajana Tallinna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitseteenistuse direktor Aave Jürgen.
Meenutan teile, head kolleegid, et alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemine katkestati täiskogus k.a 27. veebruaril ning täna oleme teist lugemist jätkamas. Eelnõu kohta laekus muudatusettepanekuid Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Riigikogu liikmelt Jüri Tammelt, lisaks majanduskomisjoni muudatusettepanekud. Komisjoni istungil olid välja jagatud ka Tallinna Linnavalitsuse ettepanekud, mis linnavalitsuse kirjaga olid meile saabunud. Kuna Tallinna linn on alkoholi jaemüügi korraldamisel endale pioneerirolli võtnud, siis ma tegin ettepaneku viia läbi hääletus, et juhul kui majanduskomisjon Tallinna Linnavalitsuse ettepanekuid toetab, vormistada need komisjoni ettepanekutena muudatusettepanekuteks. Komisjon toetas sellist mõttekäiku ja ettepanekut.
Eelnõu algataja esindajana selgitas Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup meile veel kord, miks on seaduseelnõu edasine menetlemine vajalik, ning tõi välja neli punkti. Nimelt on kehtiva alkoholiseaduse järgi kontrollorganil kohustus konfiskeerida kaup igal juhul, ka siis, kui üksnes tarbijapakendi märgistus ei vasta nõuetele, kuigi kaup oma sisult on nõuetekohane ja toode oleks võimalik märgistusnõuetega vastavusse viia näiteks kleebise paigaldamisega või mõnel muul lihtsamal moel. Teiseks, alaealise poolt alkoholi valdamise või pärimisega seonduv. Seda punkti me oleme pikalt käsitlenud. Kolmandaks, puskariaparaadiga seonduv, mis  teisel lugemisel veebruaris siin saalis samuti palju elevust tekitas. Neljandaks, järelevalveorganitele kontrollipaindlikumate ettekirjutuste tegemise võimaldamine. See oli lühike sissejuhatus asekantslerilt, kes eelnõu algatajat esindas.
Muudatusettepanekutest pööras komisjon kõige enam tähelepanu – ma mõtlen, ajalises mõttes enim tähelepanu – Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutele. Neid oli kokku kolm, aga nad on omavahel seotud ja tegelikult kokkuvõetavad, käsitletavad ühe muudatusettepanekuna. Nimelt tuleb selle muudatusettepaneku sisu välja Keskerakonna fraktsiooni ettepanekust nr 2, mis kõlab nõnda: "Paragrahvi 44 pealkiri muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 ja need sõnastatakse järgmiselt: "§ 44. Nõuded alkohoolse joogi jaemüügil"; (2) Alkohoolsete jookide jaemüük on lubatud kaupluses, kus alkohoolsete jookide müügiks on ette nähtud eraldi ruum või kus alkohoolsed joogid ei ole ostjale üleandmiseks valmis pandud ja asuvad eraldi müügiletil, kus müüja on kohustatud ostjat teenindama. Nõuded ruumile ja alkohoolsete jookide paiknemisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.""  Lisaks siis veel ettepanek, et äsja etteloetud seadussäte jõustuks 1. jaanuaril 2009.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid tutvustas komisjonile kolleeg Jaak Aab ning komisjoni liikmed esitasid küsimusi mõistete kohta. Kolleeg Jaak Aab selgitas, et mõistel "eraldi ruum" ei ole täpset tõlgendust ning nõuded ruumile – kas vaheseina, eraldi ruumi või muul moel eraldamine – sätestatakse majandusministri määrusega. Mõistega "ostjale üleandmiseks valmis pandud" on silmas peetud, et kaup asub müüja taga riiulil. Komisjoni liikmed küsisid, et kas siis ka n-ö kerged alkohoolsed joogid, ja vastus oli, et jah, sealhulgas ka kerged alkohoolsed joogid. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas on analüüsitud nimetatud muudatuse võimalikku mõju kaubandusettevõtetele, eelkõige väiksematele kauplustele, ning kas on ka konsulteeritud huvigruppidega, näiteks Eesti Kaupmeeste Liiduga. Samuti tunti huvi, kui suured on täiendavad investeeringud, mis seonduvad eraldi ruumi nõudega. Kolleeg Jaak Aab vastas, et uuringuid, kuidas muudatus mõjub kaubandustegevusega tegelevatele ettevõtetele, ei ole tehtud, samuti pole nimetatud ettepanekut arutatud huvigruppidega, sh Eesti Kaupmeeste Liiduga. Arvutusi nõude sisseviimiseks vajalike investeeringute kohta ei ole ka tehtud.
Eelnõu algataja – Põllumajandusministeerium – ning ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nimetatud muudatusettepanekut ei toetanud, mida nad ka selgehäälselt välja ütlesid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ütles, et selle ettepanekuga ei ole nende poole pöördutud, kuigi majandusminsiter peaks määrusega täpsemalt kehtestama need nõuded, millest eespool juttu oli. Lisaks sellele tõi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Anne Laar välja ka muudatusettepanekuga seotud ebakõlad. Nimelt on nõuete kehtestamisel tegemist tehnilise normiga, millest Eesti on kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni ja esitama piirangu põhjenduse. Siseriiklikult takistab see norm kaupade vaba liikumist ja ettevõtjate vaba tegutsemist. Ning kuna Euroopa Komisjoni teavitamise protsess on aeglane, siis eelnõu menetlemine arvatavasti peatuks vähemalt pooleks aastaks. See oli siis Anne Laari seisukoht või informatsioon. Samuti ei ole selge, kas rakendatavad meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse printsiibiga põhiseaduse § 11 tähenduses, mistõttu mõistlik oleks veel kaaluda, kas on teisi võimalusi eesmärgi saavutamiseks, näiteks alaealiste alkoholitarbimise piiramiseks. Samuti selgitas Anne Laar, et kassasüsteemide muutmine nõuab suuri investeeringuid, ja muudatusettepaneku esimeses lõikes toodud nõude kehtestamisel peaksid kassaaparaadid olema ainult kaupluses.
Ma toon välja ka selle mõttekäigu, mille Anne Laar esitas seoses Eesti Kaupmeeste Liiduga. Nimelt on kaupmeeste liidus samuti tõstatatud kerge alkoholi ja karastusjookide müügi eraldamise küsimus ning kaupmeeste liidu esindajad nõustuvad vajadusega eelmainitud tootegrupid müügisaalis eraldada. Oluline on ka see, et kohalikel omavalitsustel on samuti õigus selle müügi ruumilise korraldamise osas piiranguid kehtestada.
Arutelu tulemusel leiti, et kui see muudatusettepanek jõustuks, siis väheneks esmatarbe- ja toidukaupade kättesaadavus maapiirkondades. Samuti ei peetud mõistlikuks jõustumise kuupäeva (1. jaanuar 2009), sest etteteatamise aeg on liiga lühike ning rakendamiseks vajalik ettevalmistusaeg ei ole reaalne. Nii et ei eelnõu algataja ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei toetanud ettepanekut. Toimus hääletus ja juhtivkomisjon jättis selle muudatusettepaneku arvestamata.
Ettepanek nr 2 oli laekunud meie kolleegilt Jüri Tammelt ja selles oli pakutud täiendada eelnõu § 4 lõppu uue lausega: "Piirangut ei kohaldata piiri- või tollikontrollitsoonis asuvatele kauplustele alkohoolse joogi jaemüügil Eestist lahkuvatele isikutele." See tähendab, et need kellaajalised piirangud ei rakendu kauplustele, mis töötavad lennujaamades, sadamates, piiri- või tollikontrollitsoonis, sest inimesed ei saa nende kaupadega enam sealt nii kergesti tagasi pöörduda. Juhtivkomisjon arvestas kolleeg Jüri Tamme ettepanekut sisuliselt. Komisjoni sõnastatud muudatusettepanek, mis on välja töötatud koos eelnõu algatajatega,  kõlab selliselt: "Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrollitsoonis ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal". Selline sõnastus on erialaterminoloogiliselt täpsem ning reguleerimise alt jäävad välja vee- ja õhusõidukid, kes seilavad või lendavad kes teab millistes õhuruumides, ja kes teab, milline aeg seal täpselt kehtib. Nii et komisjon  otsustas konsensuslikult muudatusettepanekut nr 2 toetada.
Lisaks oli kõne all üks tehniline muudatus, terminoloogia täpsustamine, et vältida mõttekordust. See käib eelnõu § 6 kohta, kust jääksid välja sõnad "või hooldaja", sest eelöeldud sõnastuses on asja sisu juba paika pandud. Seda arvestas  juhtivkomisjon samuti täielikult.
Tallinna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitseteenistuse direktori Aave Jürgeni  tutvustatud linnavalitsuse ettepanekud olid kolleegidele samuti kenasti välja jagatud. Oma komisjoni istungi alguses olime otsustanud, et juhul kui need ettepanekud leiavad toetust, siis me sõnastame nad komisjoni muudatusettepanekutena. Aga kuna nad toetust ei leidnud, siis ma neid siin pikemalt lahti rääkima ei hakka. Komisjon ei ole neid muudatusettepanekutena teie ette toonud.
Selle päevakorrapunkti lõpus tegi komisjoni liige Toomas Tõniste ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 89 Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamiseks k.a 17. juunil ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek viia kolmas lugemine läbi k.a 19. juunil ja eelnõu seadusena vastu võtta. Komisjoni liikmed toetasid seda ettepanekut – poolt 8, vastu 0, erapooletuid 2 –  ja nii komisjon selle materjali siia ka tõi. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonile on laekunud ka ühenduse Alkoholivaba Eesti ja Lastekaitse Liidu ettepanekud, kuidas alkoholiseaduse muutmisega võiks edasi minna?

Meile on laekunud sellel teemal õige mitmeid kirju. Konkreetselt ei julge ma teile peast öelda, kas ka nendelt organisatsioonidelt, aga meie komisjoni hea nõunik Piia Schults raputab pead. Ma usaldan teda, järelikult neid kirju meile laekunud ei ole.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Te olete ise sellise piirkonna saadik, kus kodune alkoholivalmistamine on üsna levinud. Eriti kui silmas pidada setude rahvatraditsioone, siis nende kuningriigi päevadelgi on hansade n-ö maitsmisvõistlus. On üsna karmilt öeldud, et puskariaparaadi omamine on keelatud ja need seadmed tuleks likvideerida. Kuidas hakkavad siis sellised hansavõistlused välja nägema ja kas korraldatakse mingisugune kontroll, kuidas meistrid on hansa valmistanud? Ilmselt tuleb teil kui majanduskomisjoni esimehel ja sealtkandi saadikul nendele küsimustele ka oma valimispiirkonnas vastuseid anda. Kuidas te siis hansa käsitlemist selgitate?

Aitäh, hea küsija! Meie anname vastuse teie esitatud küsimusele hääletusega Riigikogu täiskogus.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas komisjon on hinnanud selle ühtse üleriigilise kellaajapiirangu mõju alkoholi kättesaadavusele? Kui palju see kättesaadavust suurendab ja kui palju vähendab? Jutt on ju kolmandiku, jõukama kolmandiku Eesti puhul kättesaadavuse suurendamisest. Mis on komisjoni arutuste kohaselt selle piirangu resultaat?

Aitäh! Komisjoni istungil, mida ma praegu tutvustasin, 10. juunil 2008 me seda küsimust ei käsitlenud, sest selle teema me olime läbinud juba jaanuari- ja veebruarikuus teiseks lugemiseks valmistudes. Aga õige on see, et ka komisjonis kõlasid seisukohad ja info, et näiteks Tallinna linnas, kus praegu kehtivad alkoholi jaemüügil piirangud kella 20-st alates, on alkoholi läbimüük suurenenud, kange alkoholi läbimüük on suurenenud. Kolleeg Jaak Aab siin küll parandas ja ütles, et suurtes kaubanduskettides on jälle langenud, aga sellist kindlat ja vettpidavat statistikat meil kahjuks kasutada ei ole.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata astub see seaduseelnõu alkoholipoliitikas tubli sammu edasi, kehtestades ühtse alkoholimüügipiirangu kellaaja kogu vabariigi ulatuses. Samas on üks tunnustatud vorme, kuidas alkoholi tarbimist vähendada, ka kaupluste küsimus. Mind pani imestama, et seda ei ole võimalik meil siin Eestis rakendada, et see ei ole kooskõlas Euroopa Liidu dokumentidega. Ma tean aga, et mitmes Euroopa Liidu riigis niisugust võimalust kasutatakse ja selline alkoholi kättesaadavuse piiramine on tõesti edukas olnud. Millele tuginevalt te siiski ei näe võimalust seda ettepanekut Eestis rakendada?

Ma arvan, et ma selgitasin piisavalt ammendavalt juba oma ettekandes, mida komisjoni liikmed arvasid ja mis seisukohad kõlasid. Ma võin teile öelda, et ka teie erakonna esimees kolleeg Jaanus Marrandi väljendas komisjoni sõnavõttudes õige mitmel korral seisukohta, et selline regulatsioon, iseäranis just väikestes maakauplustes, tähendaks esmatarbekaupade ja toiduainete raskemat kättesaadavust. Aga ta hääletas muidugi küll teistmoodi. Nii et sellised olid seisukohad komisjonis.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Vastusest oma esimesele küsimusele sain ma teada, et kellaajaliste piirangute mõju tarbimisele ei ole tõestatud. Aga see, mida ma küsisin, oli hoopis üks teine asi. See oli küll sama asja kohta, aga ma tahtsin teada seda, kas komisjoni arvates, teie hinnangul toob Tallinna kellaajalise piirangu lõdvenemine Eestis kokku võttes kaasa alkoholi kättesaadavuse – ma rääkisin kättesaadavusest – suurenemise või vähenemise.

Aitäh! Ma võin öelda teile oma seisukoha, mida ma ka komisjonis väljendasin. Ma ütlesin seal, et minu hinnangul kavandatav meede ei too kaasa seda efekti, mida loodetakse, ehk siis alkoholi tarbimise vähendamist.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Aitäh! Kahtlemata on kellaajalised müügipiirangud üks vahend paketist. Kuna te räägite siin pidevalt, et sellel ei ole mingit mõju, siis ma palun teil vastata – teil kindlasti on see analüüs põhjalikult tehtud –, mida te selle üldise väite all silmas peate. Kas seda, et üldine alkoholi läbimüük või tarbimine ei ole vähenenud, et tarbijaskond ei ole suurenenud või et ei ole mõju näiteks alkoholijoobe tõttu toime pandud kuritegudele. Viimase kohta ma võin öelda, et politseistatistika järgi on alkoholi pruukinud inimeste kuritegevus vähenenud, eriti teatud kellaaegadel, kui alkoholimüük on lõppenud. Tarbijaskonna kasvu suhtes ei oska öelda, võib-olla vähem inimesi tarbib rohkem. Äkki te põhjendate põhjalikult, millistele analüüsidele teie väited tuginevad.

Tänan teid! Ma arvan, et on ebaproportsionaalne väita, et ma väidan siin midagi pidevalt, seda esiteks. Teiseks, ma väljendan siin praegu komisjoni seisukohti ja tutvustan teile komisjonis toimunud arutelu. Kui te soovite saada minu isiklikku analüüsi nendes küsimustes, siis palun registreerige ennast kodanike vastuvõtule.

Läheme küsimustega edasi. Sõna saab kolleeg Eiki Nestor!

Kas munitsipaalpoes võiks olla alkoholimüük lubatud?

Ole hea, palun korda!

Palun mikrofon tagasi kolleeg Nestorile!

Kas munitsipaalpoes võiks olla alkoholimüük lubatud?

Korrektne oleks vastata, et majanduskomisjon oma 10. juuni koosolekul seda küsimust ei arutanud, ei jõudnud arutada, sest sellelaadseid ettepanekuid ei olnud veel laua peal.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Aitäh! Ma pean ütlema, et kodanik Klaas peaks kodanik Sepale peale maksma selle eest, et ta registreeriks ennast kodanik Klaasi kodanike vastuvõtule. Aga küsimus on selle kohta, et meie kodukorraseaduse muudatuste kohaselt on komisjon teatavasti eelnõu esindaja ja ta peab olema pädev andma vastuseid kõigile küsimustele, mitte piirduma ainult sellega, mida konkreetselt, kitsalt ühel hetkel komisjonis arutatakse. Ta on  n-ö selle eelnõu esindaja Riigikogus, mitte komisjoni kitsa arutelu vahendaja. Võib-olla sa nüüd ikkagi parandad oma vigu ja tutvustad meile neid analüüse, mida komisjon on kindlasti teinud.

Ma väga tänan, proua Evelyn Sepp, et te siiski ei ole kaotanud oma vormi! Seda esiteks. Teiseks ütlen teile, et majanduskomisjonis ei esitanud ka teie fraktsioonikaaslased taotlusi algatada nendes küsimustes laiapõhjalisi analüüse. Oma ettepanekuid tehes olid neil olemas analüüsid, millest nad lähtusid. Te võite oma küsimustega nende poole pöörduda.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Keit Pentus.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna me arutame siin saalis kellaajalise alkoholimüügi reguleerimise õiguse äravõtmist kohalikelt omavalitsustelt. Mu küsimus  haakub natuke kolleeg Eiki Nestori esitatud küsimusega. Kas selle parandusettepaneku esitajad on võtnud majanduskomisjonis kõneaineks ka järgmiseid ettepanekud, millised võiksid olla järgmised mõne kaubagrupi müügi kellaajalised piirangud või millised võiksid olla järgmised kohalikelt omavalitsustelt äravõetavad müügi reguleerimise õigused?

Suur tänu! Siiani ei ole selliseid ettepanekuid meile veel laekunud, nii et elame, näeme.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Ma vormistan selle küsimusena, kuigi võiksin ka sõna võtta, kuna ettekandja nimetas minu nime. Aga ma esitan ikkagi küsimuse. Teatavasti vormistatakse arutelul seisukohad hääletuste teel. Tõepoolest, ma avaldasin arvamust, et väikeses maapoes on väga raske leida eraldi ruume alkoholi müügiks. Küll aga väljendus minu seisukoht hääletuses. Kuna te olete valinud nüüd selle tee, et rääkida mitmesugustest vestlustest, siis ma küsiksin teie käest, miks te ei ole toonud seda esile, miks osa teie erakonna – Reformierakonna  – liikmeid hääletas nende ettepanekute poolt, mille vastu te siin praegu kangesti sõna võtate, ehk siis Keskerakonna esindaja ja Tallinna linnapea ettepanekute poolt alkoholi täiendavate piirangute kohta. Need hääletused olid ju ka komisjoni arutelul! Te ei ole edastanud komisjoni arutelu täielikult.

Tänan! Protokolli huvides te saite nüüd loomulikult ära fikseerida, kuidas te hääletasite. Mis puudutab Tallinna Linnavalitsuse esitatud ettepanekuid, siis ma alguses ütlesin: me otsustasime, et kui need hääletuse tulemusel kvalifitseeruvad komisjoni ettepanekuteks, siis me võtame nad arvesse ja vormistame ka sellistena. Kuna seda ei juhtunud, siis ma ei toonud siin ka välja kogu arutelu käiku.

Kolleegid, kui teil ettekandjale rohkem küsimusi ei ole, siis täname ettekandjat ja võime avada läbirääkimised. Esimesena saab sõna kolleeg Ester Tuiksoo. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud proua juhataja! Austatud kolleegid! Alkoholismi negatiivsed mõjud ja tagajärjed on üldteada kogu ühiskonnale. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raporti järgi on alkohol kolmandal kohal põhiliste terviseriskide tekitajate hulgas. Eestis tarbitakse absoluutalkoholi ühe elaniku kohta ligi 13,1 liitrit aastas, mis on üks kõrgemaid näitajaid teiste riikidega võrreldes. Ei ole siis põhjust imestada, et Eesti meeste keskmine eluiga on üks lühemaid Euroopas. Ka alkoholi tarvitamine teismeliste noorte hulgas on viimastel aastatel kiire kasvu trendiga. Uuringute kohaselt on alkoholi proovinud ligi 60% 10–13-aastastest, 55% 14–15-aastastest on end juba vähemalt korra purju joonud, regulaarseid alkoholi tarvitajaid on 14–15-aastaste hulgas 52% ning 16–18-aastaste hulgas 69%. Jubedad arvud, eks ole! Enamik lapsi ei joo end purju mitte kangest alkoholist, vaid lahjadest alkohoolsetest jookidest, mida uuringute põhjal lapsed ise alkoholiks ei peagi.
Sotsiaalministeerium on oma Interneti kodulehel sunnitud möönma, et alkoholi tarvitamine on Eestis omandanud enesehävitusliku iseloomu. Riigi tulu alkoholi aktsiisist on mitu korda väiksem sellest kahjust, mida põhjustavad alkoholiga seotud kuritegevus, inimvigastused, haigestumised jms. Kõige eeltoodu tõttu on avalikkus hakanud nõudma järjest kategoorilisemalt alkoholireklaami keelustamist ja teisi piiranguid, mis vähendaksid alkoholi kättesaadavust, eriti alaealistele.
Eestimaa Rahvaliit on seisukohal, et alkohol ei ole tavaline tarbekaup ega toiduaine ning alkohoolsete jookide tarbimine ei ole inimestele eluliselt vajalik. Leiame, et mõistlik on rakendada kogu ühiskonna heaolu ja inimeste endi tervise kaitseks selliseid meetmeid, mis aitaksid piirata alkoholitarbimist. Seoses sellega toetab Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon põhimõtteliselt alkoholiseaduse muutmise seadusse sisseviidud sätteid, mille kohaselt on alkoholimüük lubatud ainult kella 10-st kuni 22-ni, samuti meetmeid alaealistel alkohoolsete jookide valdamise ja tarbimise keelu tagamiseks. Need on esimesed väiksed sammud ühtse riikliku alkoholipoliitika suunas ja nendes küsimustes enamiku erakondade vahel Riigikogus saavutatud üksmeelt tuleb tervitada. See annab lootust ka järgnevateks sammudeks, sest senini kahjuks efektiivset võitlust alkoholismi kui sotsiaalse pahe vastu ei ole Eestis riiklikul tasandil toimunud. Ametkondade tegevus selles küsimuses on valitsuse poolt sisuliselt koordineerimata. Sotsiaalminister on küll loonud ministeeriumidevahelise alkoholipoliitika kujundamise töörühma, mis on arutanud järelevalve tõhustamist, müügikohtade ja -aegade piiramist, reklaami keelustamist, efektiivsema maksupoliitika rakendamist, nõustamist, raviabi kättesaadavuse tagamist, kuid eriliste tulemusteta. Asjatu on ka lootus, et omavalitsused suudaksid igaüks omaette ainuüksi alkoholi müügipiirangutega mingit märkimisväärset edu saavutada. Senist kõrvaltvaataja positsiooni õigustatakse valitsuse tasandil Eesti liberaalse majandusmudeliga, kuid kahjuks on elu ja ka teiste riikide praktika näidanud, et pahedevastases võitluses, sh alkoholismi, narkomaania, ka suitsetamise vastu, ei ole liberaalsuse ja kõike lubava suhtumisega võimalik edu saavutada. Edu on saavutatud ainult rangete piiravate meetmetega ja reaalse vastutuse kohaldamisega rikkujate suhtes. See eeldab aga ühtse ja selge üleriigilise alkoholipoliitika kujundamist. Meil on eeskujusid leida maailmast ja teiste riikide praktikast, kus on palju mitmesuguseid meetmeid läbi proovitud, ja tulemused on teada, millised meetmed on tõhusad ja millistest suurt abi pole. Aeg on loobuda lausliberaalsest poliitikast alkoholismi ja ka teiste pahede suhtes ning asuda normaalse euroopaliku riigina kujundama ka meil ühtset alkoholipoliitikat, mis aitaks vähendada alkoholismist põhjustatud traagilisi tagajärgi ning suuri materiaalseid kahjusid kogu ühiskonnale. Tänan teid!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Toomas Tõniste.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõu esialgne põhieesmärk oli paremini tagada alkohoolse joogi tarbimise keeldu. Öise alkoholi jaemüügi piirangu punkti eelnõu ei sisaldanud. Mul isiklikult on väga hea meel, et see üleriigiline kellaajaline jaemüügipiirang on seadusesse parandusettepanekuna sisse hääletatud. Nagu me näeme ka viimasest meediakajastusest, on see teema, mis pakub avalikkusele huvi ja kus tahetakse jõuda mingi otsuseni.
Ideaalis ma küll näeksin Eestit võimalikult piirangutevaba riigina, kuid kahjuks teeb elu nendesse soovidesse korrektiive. Loodetavasti on enamik siin saalis viibijaid kursis liigse alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgedega ja jõudnud arusaamale, et riik siin ainult pealtvaataja rollis olla ei saa. Enamik Eesti elanikke peab vajalikuks ühtse üleriigilise alkoholi jaemüügi piirangu kehtestamist. Analoogse eelnõu on algatanud ka majandusministeerium. Samasisulise ettepanekuga on valitsuse ja seadusandja poole pöördunud Kohalike Omavalitsuste Liit, Eesti Kaupmeeste Liit jne.
Üldistatult julgen öelda, et meilt oodatakse populistliku sõnavahu ja poliitilise otsustusvõimetuse lõpetamist või siis mõne järjekordse kavala poliitilise kombinatsiooni asemel ühtset otsust. Kindlasti on ülim aeg taastada Eestis ettevõtlusele võrdsed konkurentsitingimused. Riigi ülesanne on luua tõhus, ühtne üleriigiline alkoholipoliitika. Tegemist on teemaga, kus igaüks on oma arust spetsialist ja teab parimat lahendust. Parim stiilinäide on siin meie 127 omavalitsuse nägemused efektiivsest alkoholi öise jaemüügi keelust. Praegu on olukord, kus väikese Eesti omavalitsustes on kümneid erinevaid jaemüügipiiranguid. Näiteks paljudes Tallinna ümbritsevates omavalitsustes lõpeb alkoholimüük kaks-kolm tundi hiljem kui Tallinnas. Tartumaa enamikus valdades alkoholi jaemüügi piirangud puuduvad, samas on aga Tartus piirang kella 2-st öösel 7-ni hommikul, Elvas kella 10-st õhtul 7-ni hommikul, Pärnus suvel kella 24-st kella 6-ni hommikul jne. See rida on lõputu – kui te hakkate sellega lähemalt tutvuma, siis te mingi hetk loobute. Te ei suuda kunagi endale selgeks teha, kus millised piirangud on, mis kellaajad parajasti kehtivad. Sellised erinevused meie väikeses riigis tekitavad kasu asemel ainult segadust, ebavõrdsust ning kahjuks on pahatihti ka üks joobes autojuhtimise põhjusi.
On aeg lõpetada poliitiline otsustusvõimetus ja segadust tekitavate ning mõneti populistlike otsuste asemel astuda samm tervikliku alkoholipoliitika suunas. Isamaa ja Res Publica Liit toetab seda eelnõu. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt kutsun kõnetooli kolleeg Jüri Tamme.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu te kõik teate, on alkohol saatnud ühiskonda aastatuhandeid ja paratamatult ei saa alkoholivastast võitlust võrrelda sõjaga, kus on algus, kus on lõpp, kus on võitja ja kus on kaotaja. Seepärast on see periood, mida me siin Riigikogus oleme üle elanud, need pool aastat, mille jooksul oleme läbi töötanud kõik need mõtted ja ettepanekud, teatud mõttes väga kasulik. Nagu te teate, ei juhtu head asjad siin maailmas ruttu.
Mida me oleme siis selle poole aastaga saavutanud? Me saame väga hästi aru, et ühiskond toetab üleriigilist ühtset öise alkoholimüügi keeldu – seda näitavad kõik avaliku arvamuse uuringud. Riigikogu liikmed on nende aruteludega jõudnud võib-olla palju parema arusaamiseni riigi alkoholipoliitika praegusest olukorrast. On jõutud ka uute mõtete ja seisukohtadeni, ja nagu te nägite, mõningad neist toodi siia Riigikogu ette viimasel hetkel ehk juunikuu esimestel päevadel.
Kolmas, mida me saavutanud oleme, on see, et valitsus on jõudnud seisukohale võtta alkoholitemaatika uuesti ja kiiresti arutelule. Me oleme saavutanud, et Sotsiaalministeerium on algatanud töörühma loomise, kus alkoholitemaatikat hakatakse käsitlema veel laiemas kontekstis. Ma usun kindlasti, et paljud asjad, mis siin saalis tegemata on jäänud, ning ka need arvamused ja head mõtted, mis on tulnud avalikkuse poolt, leiavad selles strateegias oma koha.
Viimane ja mitte vähem oluline on see, et ka ettevõtlus on rahul öise müügi piiranguga, sest võrdse kohtlemise printsiip on Eestis alati au sees olnud ja miks seda ei peaks järgima nii ettevõtluskeskkonnas kui ka riigi tasandil. Otse loomulikult toetavad kõik need inimesed, kes meiega iga päev on suhelnud, seda lähenemisnurka, mida käesolev seadusmuudatus käsitleb, ehk näiteks olukorda, kus alaealistel lastel ei ole võimalik omada või vallata alkohoolset jooki. Nii et minu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üleskutse on seda eelnõu toetada ja lahing sellega lõpetada. Aitäh teile!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Jürgen Ligi. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu! Ma olen tähelepanelikult jälginud, kuidas on võimalik saada põlevkivist alkoholi või vastupidi ja kuidas saab kahe nii erineva valdkonna poliitikat ühte patta panna. Analüüsi tulemusena olen tuvastanud, et saab küll. Poliittehnoloogiliselt saab ühte patta panna kõike. Aga sellele vaatamata jääb põlevkivi põlevkiviks, alkohol alkoholiks ja igale küsimusele tuleb anda eraldi vastus. Põlevkividebati puhul me ei saanudki teada – palun vaadake stenogrammist järele –, kuidas me saanuks rakendada ühe firma suhtes diskrimineerivat piirangut, kui me samadel tingimustel teistele firmadele kaevandmisloa andsime. Me ei saanudki seda teada! Ma jälgisin nende kurjade kriitikute kõnesid ja vastust sellele küsimusele ei olnud. Ometi tõsteti selle hääletuse järel üles alkoholiteema ja justkui kättemaksuks neile, kes teistpidi arvasid, kehtestatakse praegu üleriigilist ühtset müügikeeldu. Kõigepealt ütlen, et mina ei ole öise müügi piirangu vastane. Meil on liikmeid, kes on selle kategoorilised vastased. Mina ütlen, et ma pigem pooldan seda, ja ma osutan sellele, et ka mu oma erakonnakaaslastest omavalitsustegelased on neid piiranguid juba massiivselt kehtestanud. Eestis peaaegu ei leiagi enam valda, kus öösel alkoholi osta saaks. See on vastus ka nendele, kes käivad halamas alkoholi suurest kahjulikkusest inimkonnale. See ei ole see teema. Alkoholi kahjulikkus ja müügiajad – need ei ole praegu ühendatavad, praegu seda seost ei eksisteeri, sest Eestis juba kehtivad alkoholikeelud. Me ei saanud teada, kuidas on keelud mõjunud, kus nad on puudu ja kui suur kogus alkoholi üldse Eestis müüakse poodides hilisel või öisel ajal. Mina väidan, et me räägime mingisugusest kahest protsendist alkoholist, sest suurem osa alkoholist ostetakse muul ajal ja valdades ostu võimalused peaaegu et puuduvad. Nii et ärme sellest alkoholismivastasest retoorikast ennast liiga ka innustada laseme! Kuigi ka sellest võib rääkida, aga rääkige siis mingis muus seoses.
Jüri ja Toomas ei olnud ainsad alkoholikaupmehed, kes seda piirangut siin täna  tervitamas käisid. Kaupmehed on ka üldisemalt öelnud, et neile see piirang meeldib, ja ma ütlen ka põhjuse – see suurendab alkoholi kättesaadavust. Ühtne piirang suurendab alkoholi kättesaadavust. Inimesed teavad täpselt, millal poodi jõuda, see on üks asi, ja teine on see, et Tallinna jabur piirang kaob ära. Ma ütlen, et see on jabur piirang! Kella kaheksane piirang on jabur, kümnene on parem ja üheteistkümnene oleks päris paras. Aga ärme siis räägime, et nüüd me piirame alkoholi tarbimist. Ei, kättesaadavus paraneb, kolmandikule Eestile paraneb, ja jõukamale kolmandikule. Kindlasti on see eelnõu kasulik Keskerakonnale, kes saab enne kohalikke valimisi sellest jaburast Tallinna piirangust viisakalt väljuda. See ei ole siis enam rahva pahameele allikas ja jumal nendega, ma ei ole kade. Ma loodan, et nad kaotavad need valimised ka ilma selle jabura piiranguta.
Kuid riigiehituslik probleem on ikka omavalitsused. No kas siis talvine Sillamäe ja suvine Pärnu vajavad tõesti ühtemoodi kella kümnest piirangut? Mina vana geograafina ütlen ausalt: mina ei tea. Mulle tundub, et see on küsitav, aga ma ei tea. Ma arvan, et nendes piirkondades on sellised demokraatlikult valitud inimesed, kes peaksid otsustama, kas Sillamäe tööline ja Pärnu suvitaja on ühtmoodi probleemid avalikule korrale ja öörahule. Mulle tundub, et paindlik lahendamine on mõeldav ja et meie valitus siin ei ole olnud demokraatlikum kui nende inimeste valitus seal.
Nii et Reformierakonna üks kõige kindlam vastuväide sellele eelnõule tuleneb siiski kohalike omavalitsuste autonoomiast. Kohalike omavalitsuste üks kõige esmasemaid funktsioone on korraldada kohalikku kaubandust. Kui me võtame selle ära, mis teema on siis järgmine? Kas haridus? Kas lasteaiandus? Mis funktsioonid me veel ära võtame? Tõsi, Tallinnalt võtaks ära nii mõnegi funktsiooni, kui valimised lähevad jälle niimoodi metsa, aga demokraatia seisukohalt on see lihtsalt vale. See on jõhker sekkumine ja sellel põhjusel ei saa meist keegi hääletada selle piirangu poolt. Seda, kas müüki piirata või mitte – ma ütlen veel kord, needsamad omavalitsused on selle vastuse juba andnud. Sellepärast meil tervikuna mingil juhul sellise piirangu kui niisuguse vastu kindlasti üksmeelset vastuseisu ei ole – mõned on poolt, mõned on vastu ja ülejäänud räägivad hoopis teistest asjadest kui alkoholi kahjulikkusest, sest alkoholi kahjulikkuses meil kahtlust ei ole. Kui me meenutame siin oma öist istungit, siis mitte meie erakonna inimestel ei olnud keeled ja jalad pehmed, Riigikogul oli võimalus näidata oma alkoholipõlgust ja osa suutis seda, aga teised mitte. Aitäh!

Sõna saab kolleeg Jaanus Marrandi, koos kolmeminutise lisaajaga kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma kindlasti ei oleks siia pulti tulnud, kui hea kolleeg rahanduskomisjoni esimees ei oleks oma sõnavõttu pidanud – aega on isegi vähe ja meil kõigil kiire. Aga see sõnavõtt osutus nii demagoogiliseks! Ja täpselt sama demagoogiline – ma kasutasin seda sõna meelega – on olnud ka Reformierakonna käitumine. Majanduskomisjoni esimees ei rääkinud siin, kuidas tegelikult toimus majanduskomisjonis diskussioon selle seaduse hääletamisel. Hea kolleeg rahanduskomisjoni esimees räägib siin põlevkivi ja alkoholi seostest. No tegelikult põlevkivist saab ju ehk ka alkoholi kätte, aga jutt jutuks. Hoopis keerulisem on aru saada näiteks Reformierakonna käitumisest majanduskomisjoni hääletusel. Ühest küljest justkui räägitakse liberaalsusest, vajadusest olla hästi liberaalne ja mitte mingisuguseid piiranguid mitte kuskil mitte kunagi teha. Aga ma toon teile siin näite, kuidas siis tegelikult hääletamine majanduskomisjonis toimus. Seda siin ei räägitud.
Nimelt oli komisjonis üks kiri, Tallinna Linnavalitsuse kiri, kus oli terve hulk ettepanekuid. Tõsi, need ettepanekud olid ühest küljest kantud küll heast tahtest, aga teiselt poolt olid nad võib-olla suhteliselt ebaproportsionaalsed ja nendega oleks teatud piirangute suhtes tekkinud probleeme Euroopa Komisjonis. Näiteks üks ettepanek oli, ma loen selle teile ilusti ette, et lahja alkohol oleks villitud ainult pooleliitristesse pudelitesse ja mitte suurtesse pudelitesse. No oma uba võib selles ju olla. Aga mis te arvate, kes selle ettepaneku poolt hääletas? Selle ettepaneku poolt hääletasid reformierakondlased. Vaat aru saada niisugusest segadusest ühe alkoholipoliitika raames on veel keerulisem kui seosest põlevkivi ja alkoholi vahel! Ja see oli paraku tõsiasi.
Nii et demagoogitseda võib siin ju igatmoodi ja selle peale on reformierakondlased muidugi meistrid. Kuidagi on see diskussioon alkoholi teemal läinud meil natukene väikeseks kätte. Väikeseks kätte kas või selle poolest, et eelkõneleja rääkis siin veinikaupmeestest, nimetades siin Toomast ja ...

Jüri.

... Johni ja endist peaministrit. Vaadake, siin võib veel diskussiooni korraldada. Kui tahetakse olla väike – no jumala eest, oleme väikesed! Siis räägime ka veel sellest, et peaministrile meeldib A Le Coqi õlu ja Tartus piiranguid ei ole! Kas räägime siis ka sellest? See on demagoogiline, loomulikult on see demagoogiline, aga see demagoogia ei erine sellest demagoogiast, mille siin eelkõneleja välja tõi. Minu arvates ei ole mõtet niisugustes asjades sellist diskussiooni üles kiskuda. Kui ollakse kibestunud, ollakse sappi täis, tahetakse valada välja oma ebaõnnestumised, kui ollakse kogu aeg võitnud ja siis juhtub mõnes poliitikasfääris mingi ebaõnnestumine ning seda tahetakse siis siin kõnetoolist välja valada – no ei ole ilus, ei ole ilus, lugupeetud reformierakondlased! Mõelgem asjadele ikkagi positiivses võtmes ja mõelgem selle peale, et see alkoholipiirang on üsna mõistlik, hommikul kella 10-st võiks alustada ja õhtul kella 10-st lõpetada. (Naer.) Või vastupidi. Täpselt niisugusena on majanduskomisjonis ka Reformierakonna esindajad seda eelnõu menetlenud. Nii et olge head ja olge asjalikud selle asja juures, praegu te naersite iseenda üle. Tänan tähelepanu eest!

Kolleegid, katsume läbirääkimistel siiski eelnõu sisu juurde jääda ja vähem isiklikuks minna! Järgnevalt saab sõna kolleeg Raivo Järvi.

Suur tänu, hea juhataja, kes ohates minu nime välja kuulutas! Päev on meil tõepoolest pikk, seepärast katsun piirduda viie minutiga. Alustuseks meenutaksin oma n-ö telekarjääri, kui ma tegin ühe nüüd ka poliitikas oleva inimesega intervjuu Linda mäel. Ma küsisin tema käest, mis ta arvab sellest, mis seal üleval Toompeal toimub. Ta ütles üpriski lihtsalt: vaata, seal on väga erinevad inimesed, kellel on väga erinevad ambitsioonid, kõik taandub kahele mõttemallile – enda eest ja Eesti eest.
On täiesti loomulik, et tuleb mõelda ka enda eest, kas see on siis erakondlik mõtlemine või on see mingi kildkondlik mõtlemine. Aga ma ei saa aru sellest, kui mõeldakse n-ö ainult enda peale. Tegelikult on ju meie ülesanne siin – ehkki jah, kiusatus on väga suur teenida plusspunkte elektoraadi ees ja teha müügipiirangute osas žest vanaprouadele või mingile teisele kildkonnale – ikkagi mõelda, kuidas funktsioneerib riik. On täiesti loogiline, et üks modernne riik tunnistab sellist asja, nagu seda on võimude lahusus. Võtkem näiteks selline kolle, nagu on Ida-Virumaa, kus on HIV-ga eriline olukord ja kus võib-olla tuleb teatud meetmed rakendada teatud asja jaoks. Siin on tehtud palju nalja. Oletagem näiteks, et ühes regioonis tekib mingi väga erilise spordivõistluse, näiteks mudamaadluse traditsioon ja sellele järgneb mingi ohjeldamatu alkoholitraditsioon. Ja siis öeldakse: me ei saa midagi teha, riik on kehtestanud normid ja laskem peol jätkuda!
Ehk mida ma tahan öelda, on see, et jah, nagu teada, tahaksid nii Reformierakond kui loomulikult ka kõik teised erakonnad oma võimaluste piires saavutada Tallinna linnas võimu. Küllaltki tõenäoline on, et Keskerakond, toetudes oma postsovetlikule elektoraadile, võtab võimu ka järgmine kord – lihtsalt rahvastiku konfiguratsioon on pealinnas selline –, kuid selle nimel ei saa me hakata teenima plusspunkte oma sõprade ees, kes jääksid peale kella kaheksat õllest ilma. Mõelgem ikkagi suurtes kategooriates ja ma ütleksin, professionaalsetes kategooriates, mitte punktide teenimise kategooriates. Tänan!

Sõna saab kolleeg Lauri Luik.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mulle kui spordisõbrale ja alkoholiga mitte väga suures igapäevases sõprussuhtes olevale noorele inimesele teeb alkohoolsete jookide lembus ja liigtarbimine tõsist muret. Kuid mulle valmistab muret ka käesolev seaduseelnõu, mille keskmes on kahjuks piirangud ja keelud. Teatavasti on keelatud viljad just magusad. Meie eesmärk peaks ometi olema vähendada alkoholi liigtarbimist ja üritada pigem teadvustada inimestele alkoholi liigtarbimisest tulenevaid ohte. Piirangutega paraku seda ei saavuta. Me teame seda tegelikult kõik väga hästi, miks me siis ometi mängime siin sellist populistlikku mängu? Me teame ka väga hästi, et piirangud mõjuvad meie taotletavale eesmärgile vähendada alkoholi liigtarbimist tegelikult hoopis vastupidi: inimesed hakkavad alkoholi koju varuma ja suureneb ka salaalkoholi levik. Salaalkohol muutub kättesaadavamaks. Mulle teeb eriti muret see, et salaalkohol muutub kättesaadavaks just nooremapoolsetele inimestele. Uskuge mind, salaalkoholi müüjad ei ole sugugi huvitatud inimese vanusest või tema tervisest. Seda me peaksime siinkohal meeles pidama.
Teine tahk on kohalikud omavalitsused. Ma ei näe põhjust, miks me peaksime hakkama sekkuma kohalike omavalitsuste pärusmaal? Kas me tõepoolest ei usalda meie kohalikke omavalitsusi? Minu arvates on nad sellise tasandi küsimustega siiamaani üpris hästi hakkama saanud, mõned erandid võib-olla välja arvata. Lahendusena näen ma pigem seda, et me peaksime tegelema enam teavitustööga, peaksime suhtlema eelkõige noorte inimestega, kelle seas on alkoholi liigtarbimine tõsiselt suureks probleemiks kujunemas. Spordiinimesena soovitan ma loomulikult teil kõigil alkoholi pruukimise asemel hoopiski enam sporti teha ja unustame igasugused piirangud, sest need ei vii meid kuskile edasi. Aitäh!

Sõna saab kolleeg Evelyn Sepp.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mida ma öelda tahan, on see: kuule, sina, kolleeg Raivo Järvi, kui sulle ei meeldi mõni Riigikogu liige ja mõni kolleeg ning tema arvamused või seisukohad, siis ütle, et need on valed ja halvad! Sellepärast, et sa seisad siin n-ö põhiseaduse pilsneri eest, et sa seisad siin A Le Coqi huvide eest, ei ole vaja hakata mõnitama valijaid! Kui sa räägid Eesti Keskerakonna valijatest, siis neid on juhtumisi 130 000. Ma ei tea, mitu erakonda siin saalis veel on, kellel neid niisama palju on. See on väga põhimõtteline küsimus, kuskilt maalt on piir ja valijad on see piir, keda siit saalist ei tohiks mõnitada!
Kui me räägime võimude lahususest, siis see on väga asjakohane vaidlus. Aga ma küsin teisiti: miks meie riigis ei või siis olla ühtset alkoholipoliitikat, kui meil on ühtne maksupoliitika? See oleks ju väga tore, kui meil oleks Kapa-Kohila sotsiaalmaks, Karksi-Nuia alkoholiaktsiis, Narva linna kütuseaktsiis – mis selles siis halba on? Võib-olla see on siis ka väga vajalik. Meil on ju ometigi kohalike omavalitsuste autonoomia! Aga millegipärast ei ole te ka sellega rahul.
Mis veel lõpetuseks? Ma tean, siit puldist on seda kordi ja kordi ja kordi korratud ja räägitud: ühtse alkoholipoliitika mõte on siiski see, et ühtse meetmete paketi kaudu mõjutada tarbimiskäitumist ja mõjutada seda vähenemise suunas. Kui keegi püüab esitada kellaajalisi müügipiiranguid ühe ja ainsa meetmena, mis meid katastroofist välja toob, siis nii see loomulikult ei ole. Ja kui majanduskomisjon oleks natukene vastutustundlikumalt viitsinud selle teemaga tegelda, kindlasti ka tema esimehe isikus, kelle panus sellesse menetlusse oleks võib-olla võinud olla suurem, siis meil võib-olla oleks natukene rohkem neid meetmeid ja me ei räägiks ainult kellaajalistest piirangutest. Me räägiksime just nimelt erinevatest müügitehnikatest, me räägiksime pakenditest, me räägiksime reklaamist, me räägiksime rehabilitatsioonist. Me ei räägiks ainult sellest, kuidas me peaksime hakkama mõjutama lapsi, et nad ei jõuaks alkoholi tarbimise või selle kogemuse süvenemise juurde. Aga lõppude lõpuks on ühel hetkel ka piir, et ainult rääkimisest ei piisa.
Igal juhul kutsun ma kolleege üles toetama kellaajalist piirangut. See on kehv kompromiss – kella kümnene piirang –, aga see on parem kui mitte midagi. Ja ma loodan, et järgmine kord, kui siia saali jõuavad arutamiseks ka kõik muud meetmed, on siin rohkem selgrooga poliitikuid ja need meetmed saavad ainult sõnadest ka tegudeks. Aitäh!

Sõna saab kolleeg Mark Soosaar.

Armsad kolleegid! Meil on täna öösel arutada veel 30 punkti ja selle tõttu on minu jutt hästi lühike. Me oleme ju kõik andnud tõotuse jääda truuks Eesti Vabariigi põhiseadusele. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti riik on oma territooriumilt ühtne ja jagamatu. Selle tõttu teen ma ettepaneku lõpetada teine lugemine nüüd nii ruttu kui võimalik ning teise ja kolmanda lugemise vahel võiksime teha sellesse seadusesse sellise muudatuse, et kogu Eesti Vabariigi territooriumil peab alkohol olema hommikul kella 10-st kuni õhtul kella 10-ni kõigil kättesaadav. Aitäh!

Kolleegid! Kui teil rohkem kõnesoove ei ole, siis ma sulgen läbirääkimised. Läbirääkimised on lõpetatud.
Vaatame läbi ka eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1 on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Teise muudatusettepaneku on teinud kolleeg Jüri Tamm ja juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt. Kolmas ettepanek on tulnud majanduskomisjonilt, juhtivkomisjonina on nad seda arvestanud täielikult. Ka neljanda muudatusettepaneku on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ning eelnõu teine lugemine lõpetatud.

Läheme edasi oma kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tõnis Kõivu.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on kahest eelnõust kokku pandud eelnõu ehk sotsiaalkomisjoni otsusega on liidetud Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu 246 ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu 196. Sellest viimasest ei olnud küll valitsuse eelnõule palju lisaks võtta, kuid kuna seaduseelnõus 196 on tehtud ettepanek muuta ravikindlustuse seaduse § 63 ja selles oli osa, mis kattus Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõuga, ning mõlemad olid sotsiaalkomisjoni menetluses, siis sotsiaalkomisjon tegigi ettepaneku need kaks eelnõu kokku panna.
Nüüd põhilisest eelnõust 246, mis on ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu kahel koosolekul ja põhiliselt keskendusime oma arutelul muudatusettepanekute läbivaatamisele, ka läbihääletamisele ehk otsustamisele. Arutelu ülevaate ma teeksin selliselt, et räägin muudatusettepanekutest täpsemalt ja annan edasi nende muudatuste sisu.
Kõigepealt juba mainitud esimene ettepanek, millega kaks eelnõu ühendatakse. Teine muudatusettepanek puudutab meditsiinilise abivahendi ja meditsiiniseadme mõistet. See parandus oli tegelikult juba varasema seadusega tehtud ehk tegemist oli tehnilise vajadusega seadust muuta. Sotsiaalkomisjon selle muudatuse tegi ja loomulikult oli ka selle poolt. Kolmanda muudatusettepaneku oli esitanud Rahvaliidu fraktsioon ja see puudutas ravikindlustuse seaduse neid norme, mis räägivad kindlustuskaitse peatumisest tudengitel akadeemilise puhkuse ajaks. Komisjon jõudis seisukohale, et need juhud, mis lubavad akadeemilist puhkust tingituna isiku haigusest või vigastusest ehk tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistuse puhul või lapse hooldamiseks, on tegelikult teiste seadustega kaetud ehk vajadust ravikindlustuse seadust muuta ei ole. Komisjon pidas olemasolevaid reegleid täiesti sobivateks. Sellest tulenevalt jättis komisjon ka hääletamisel Rahvaliidu fraktsiooni tehtud ettepaneku arvestamata.
Neljanda muudatusettepanekuga viiakse ravikindlustuse seaduse sõnastus kooskõlla avaliku teenistuse seadusega ehk sisuliselt võime ka seda pidada tehniliseks muudatuseks. Viies muudatusettepanek on samuti pigem tehniline, sest on mõistlikum, et sõnastus "seadusega pandud ülesannete täitmiseks kasutab haigekassa Eesti rahvastikuregistri andmeid" ei oleks mitte ravikindlustuse seaduses, vaid oleks Eesti Haigekassa seaduses. Kuues muudatusettepanek on seotud kaheksanda muudatusettepanekuga, millest ma räägin järgnevalt. Seitsmes muudatusettepanek puudutab tervishoiuteenuste piirhinnas sisalduvaid kulusid. Ettepaneku sisu on selles, et jätta seaduseelnõust 246 välja pakutud sõnastus "kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hõlmab tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele" ja jätta kehtima praegu kehtiv sõnastus, kus on kirjas, et tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervisehoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.
Teatavasti rahastatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkti 10 alusel riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum. Sellesama paragrahvi lõige 4 sätestab, et see kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele. See leping on hetkel kooskõlastamisel ja saab varsti ka sõlmitud. On olemas üks sotsiaalministri määrus 2007. aastast, mis reguleerib kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise korda ja tervisehoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodikat. Selle määruse 7. peatükk kehtestab tervishoiuteenuse osutajatele teenuste osutamise eest makstava tasu arvutamise metoodika, mida rakendatakse teenuse piirhinna arvutamisel ja loomulikult ka piirhinna muutmisel. Piirhinna sees on muu hulgas ruumide kasutamise maht vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale. Ruumide kogukulu perioodis koosneb hoonete ja rajatiste kulumist, kommunaalkuludest, kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muudest kuludest ja ruumides paiknevate seadmete ja inventari kulumist. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud kulum on üks ruumide kogukulu komponente, mida kaetakse ka praegu kehtiva korra alusel riigieelarvest. Aga oluline on jälgida, et tervishoiuteenuse osutaja saaks kaetud kõik kulutused, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega, et oleks selgus ja läbipaistvus. Kulum peab olema adekvaatne ehk arvestama tervishoiuteenuse osutaja ehitise tegelikku kulumit. Praegu kehtib selge põhimõte, et investeeringud haiglavõrgu arengukava haiglatesse tulevad vastavalt investeerimise kavale. Kulumikate tuleb küll eraldi ja see liidetakse tervishoiuteenuse hinda, aga see on ainult üks neljast kogukulu komponendist. Niisiis on praegune reeglistik täiesti piisav ja samamoodi võib jätkata, selle muutmise vajadust ei peaks olema. Sotsiaalkomisjon arvestas ettepanekut.
Kaheksas muudatusettepanek puudutab ravikindlustuse seaduse § 36 muutmist, õigemini, järjekordselt on ettepanek, et see tekst, mis on praeguses seaduses olemas, jääks kehtima ja eelnõus pakutud § 36 "Ravi rahastamise lepingu sõlmimine" jäetaks välja. Kehtiv ravikindlustuse seaduse redaktsioon tagab ravi rahastamise lepingute sõlmimise, protsessi õiglase läbiviimise ja teenuste osutajatega lepingute sõlmimise lähtuvalt patsientide vajadusest. Haigekassa poolt patsiendile osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel on selgelt oluline piirang – ravi rahastamise lepingu olemasolu tervishoiuteenuse osutajal. Olemasolevas seaduses on ka rohkem selgeid kriteeriume, mille alusel valikuid teha. Seadus peab tagama ravi rahastamise lepingu valikute tegemisel võrdsed võimalused ja kriteeriumid kõikidele tervishoiuteenuse pakkujatele ja kehtiva seaduse sõnastus seda ka võimaldab. Oluline on olemasoleva seaduse punkt, et haigekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepinguid kõigi tervishoiuteenuse osutajatega. Ka kohtus on leidnud tõestamist, et see on täiesti seaduspärane ega kahjusta kellegi õigusi. Seetõttu ei ole põhjust sellest võimalusest või lahendist loobuda.
Nüüd tagasi kuuenda muudatusettepaneku juurde. Selle muudatuse põhjus ongi see, et kuna sotsiaalkomisjon toetas kaheksandat muudatusettepanekut ehk teksti väljajätmist, siis oli vaja teha muudatus nr 6, et regulatsioon, mis puudutab õigust saada mitterahalist kindlustushüvitist, oleks siiski seaduses olemas.
Üheksas muudatusettepanek on tegelikult sõnastuse täpsustamine ehk sisuliselt tehniline muudatus. Kümnes muudatusettepanek on samuti sellest killast, et eelmise aasta 20. detsembril vastu võetud seaduses on see muudatus sisuliselt juba olemas ehk topelt ei ole põhjust teha. Seetõttu on komisjon heaks kiitnud ettepaneku see tekst välja jätta. Üheteistkümnes muudatus on samuti seotud kaheksanda muudatusega. Kaheteistkümnenda muudatusega täiendasime haigekassa seadust selle koha pealt, millised on need võimalused, et haigekassa nõukogu saaks otsuseid langetada (teatavasti me ju vähendasime seal kvoorumit). Seal on siis täpsustatud, milliste punktide arutelul peab otsuste vastuvõtmiseks kindlasti olema nõukogu esimehe nõusolek. Kolmeteistkümnes muudatus on jõustumise kohta. Kui me nüüd seaduse vastu võtame, siis osa seadusest peaks jõustuma 2008. aasta 1. septembril. See osa, mis puudutab haigekassa andmete vahetamist maksuametiga, milleks pidi kuluma aasta seaduse vastuvõtmisest, võiks vastavalt sotsiaalkomisjoni otsusele jõustuda 2009. aasta 1. augustil.
Sotsiaalkomisjon otsustas teise lugemise lõpetada. See ongi  ettekandjalt kõik.  Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale on ka küsimusi. Kõigepealt kolleeg Karel Rüütli.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab akadeemilisel puhkusel viibivaid üliõpilasi. Niipalju, kui mina olen aru saanud, akadeemilist puhkust üliõpilastele niisama ei anta, seda antakse väga konkreetsel eesmärgil. Väga paljud üliõpilased kasutavad akadeemilist puhkust selleks, et minna ennast näiteks välismaale täiendama. Paljud üliõpilased teevad sellel ajal uurimistööd, et mingi konkreetse teemaga süvitsi minna. Mulle jäi natuke arusaamatuks, mis põhjusel komisjon ei toeta akadeemilisel puhkusel viibivatele üliõpilastele ravikindlustuskaitse laiendamist? Siia juurde veel niipalju, et ka Eesti Üliõpilaskondade Liit on minu teada sellele tähelepanu juhtinud ja tahtnud seda laiendamist.

Aitäh küsimuse eest! Kui me seda ettepanekut sotsiaalkomisjonis arutasime, siis kõlasid seal pigem sellised põhjendused, et akadeemilist puhkust on sageli vaja võtta tervislikel põhjustel, et põhjuseks on tervis, et ei jõua õppida, on vaja tööd teha või siis lapse eest hoolt kanda või midagi selletaolist. Kõigi nende põhjenduste puhul, mis selle ettepaneku juures olid välja toodud, selgus kohapeal, et ravikindlustus on neil juhtudel juba kaetud teiste seadustega. Ehk siis ülikooliseaduse järgi on akadeemilise puhkuse saamiseks mitmesugused võimalused ja sealjuures on ravikindlustuse küsimus lahendatud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Aitäh! Mind sundis sõna võtma eelmine avaldus. Tõepoolest, üsna paljud üliõpilased meil kahjuks töötavad. Kui me võtame nüüd aastatepikkuse statistika, siis kõige sagedasem põhjus, miks võetakse akadeemiline puhkus, on lisaks sõjaväekohustusele ja lapsega kodus olemisele siiski välismaal õppimine, ja see protsent aina suureneb. Ma usun, et see probleem on tõusetunud valusalt just seoses nende välismaale läinud noorte inimestega, kes pöörduvad tagasi enne suvepuhkust. Neil jääb siis kaks-kolm kuud suvel katmata. Sügisest tulevad nad uuesti kooli.

Aitäh! Küsimust siin nagu ei kõlanudki. Nii et vastata on raske, kommenteerima ma ei hakka.

Kolleegid! Kui teil rohkem ettekandjale küsimusi ei ole, siis täname ettekandjat. On võimalik avada läbirääkimised. Kõigepealt saab sõna kolleeg Mai Treial. Kolm minutit lisaaega.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esitas ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu 246 juurde muudatusettepaneku täiendada eelnõu uue punktiga 3, muutes ülejäänud punktide numeratsiooni, ja sõnastada see  järgmiselt: § 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Seda muudatust on vaja, sest praegu sätestab ravikindlustuse seaduse § 12 lõige 3, et kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks. Sotsiaalministrile on antud volitusnorm kehtestada määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata. Sotsiaalministri 16. septembri 2002. aasta määrus nr 107 kehtestab, et kindlustuskaitse ei peatu akadeemilise puhkuse ajaks, kui akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest. Ülikooliseaduse § 42 lõike 1 punkt 8 sätestab, et üliõpilasel on õigus saada kord igas kõrghariduse astmes ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ülikooliseaduse ja ravikindlustuse seaduse võrdlemisel on selge, et  ravikindlustuse seaduse muutmisega kitsendatakse üliõpilaste õigusi.
Lugupeetud kolleeg sotsiaalkomisjonist! Ettekannet tehes ei valgustanud sa täpselt põhjendusi, mis ma esitasin muudatusettepaneku puhul. Kahjuks rõhutati Riigikogu sotsiaalkomisjonile laekunud Eesti Haigekassa arvamuses, et sätte kehtetuks tunnistamine ei ole vajalik, sest sellised muudatusettepanekus viidatud akadeemilise puhkuse põhjused nagu kaitseväeteenistus ja lapse hooldamine kuni kolmeaastaseks saamiseni on ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktiga 3 sätestatu alusel tagatud. Samuti maksab riik nimetatud isikute eest sotsiaalmaksu  seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 ettenähtud alustel ja üliõpilastele tervislikel põhjustel antud akadeemilise puhkuse ajaks kindlustuskaitse säilitamine on vajalik ja põhjendatud. Ka Vabariigi Valitsuse esindaja ei pidanud seaduse muutmist vajalikuks ja Rahvaliidu fraktsiooni tehtud muudatusettepanekut toetasin komisjoni istungil ainult mina.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei ole kahjuks võimalik muudatusettepanekut täna ka täiskogus hääletada. Kas võib nüüd öelda, et ring sai täis? Oli üks opositsionääri ettepanek ja kõik. Aga tehkem siiski üks tagasivaade veendumaks, et see polnud ainult pinnavirvendus, hetkeline mõttevälgatus, mis kohe mittevajalikuna kustus. Nimelt korraldas Tartu Ülikooli üliõpilasesindus koostöös Riigikogu Kantseleiga 18. aprillil Riigikogu Valges saalis poliitikakonverentsi "Üliõpilaskond, surve ja vastutus seaduse ees". Üliõpilaste eneste sõnul käisid nad Riigikogus seaduseauke lappimas. Nad olid konverentsiks põhjalikult valmistunud, esitati konkreetseid muudatusettepanekuid sisaldavaid ettekandeid. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse avaliku poliitika spetsialist Ave Jalakas tõi oma ettekandes välja kaks üliõpilaste sotsiaalsete tagatistega seotud probleemi: doktorantide emapalk ja ravikindlustuse puudumine omal soovil akadeemilise puhkuse võtnud tudengitel. Välja pakuti ettepanekud seaduse muutmiseks. Konverentsil osales kuuest Riigikogus esindatud erakonnast viis, puudus Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja. Aruteludest ja sõnavõttudest võis välja lugeda, et ravikindlustuse seadust tuleb vastavalt üliõpilaste ettepanekule muuta. Nii tõstatasingi Riigikogu ees lahendamist vajava probleemi juba ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel. Uskusin, et üliõpilaste ettepanek leiab laialdast toetamist, vaatamata sellele, et esitajaks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Toetus heale ettepanekule jäi saamata.
Head kolleegid! Nüüd tahangi küsida: miks te vaatate tudengite sotsiaalsest problemaatikast mööda? Tundub, et te ei ole vaevunud probleemi tõsidusse süvenemagi. Julgen väita, et noorte puhul, kes vajavad ravikindlustuskaitset, ei ole tegemist nn luuseritega. Kutsun üles teid kõiki, kuid eeskätt valitsuskoalitsiooni leidma mõistlikke lahendusi omal soovil akadeemilise puhkuse võtnud tudengite ravikindlustuseks! Aitäh!

Aitäh! Kolleegid, kui teil rohkem kõnesoove ei ole, siis sulgeme läbirääkimised ja asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Eelnõu kohta on laekunud terve hulk muudatusettepanekuid. Esimene on tulnud sotsiaalkomisjonist, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Teine muudatusettepanek on samuti sotsiaalkomisjoni tehtud ja juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kolmas muudatusettepanek on tulnud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Neljas, viies ja kuues muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt ja juhtivkomisjon on neid täielikult arvestatud. Seitsmenda muudatusettepaneku on teinud Riigikogu liige Tõnis Kõiv ja juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seitsmendat muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud kolleegid! Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada, siis alustame hääletuse ettevalmistamist.
Lugupeetud kolleegid, panen Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille autor on Riigikogu liige Tõnis Kõiv. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 7 on leidnud toetust.
Ettepanekud 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud.
Kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, mis eelnõu kohta on laekunud, ja sellega saame lugeda teise lugemise lõpetatuks. Palun vaiksemalt, kolleegid!

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Erki Noole.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 212 esimene lugemine lõpetati k.a 26. märtsil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati k.a 3. aprill  kell 18. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ning teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud, kuid täiendavaid ettepanekuid saatis Keskkonnaministeerium. Keskkonnakomisjon kuulas viimati nimetatud ettepanekute osas ära Keskkonnaministeeriumi esindaja arvamuse, arutas ettepanekuid ning vormistas nende põhjal seaduseelnõu kohta esitatavad muudatusettepanekud.
Esiteks. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamist käsitlevat regulatsiooni eelnõus täiendatakse järgmiselt. Seaduseelnõusse on lisatud omandamisele kuuluva kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtuse määramise alused, mis esialgsest eelnõust puudusid. Seaduseelnõu on täiendatud sätetega, millega reguleeritakse kinnisasja omandamise järjekorda. Nimetatud sätte kohaselt otsustatakse kinnisasja omandamine avalduste laekumise järjekorras ning andmed omandamise avaldustest ja nende laekumise järjekorrast avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
Looduskaitseseaduse § 20 lõiget 1 on muudetud selliselt, et juhul kui kaitstavat loodusobjekti sisaldav kinnisasi, mille suhtes on algatatud omandamismenetlus, vastab kinnisasja riigi poolt omandamise kriteeriumidele, peab riik selle omandama. See tähendab, võrreldes esialgse eelnõuga on kõnealusest looduskaitseseaduse § 20 lõikest 1 välja jäetud sõna "võib". Tulenevalt loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade vahetamise üleminemisest ainult omandamisele muudetakse pisut ka maareformiseaduse vastavaid sätteid.
Looduskaitseseadus viiakse vastavusse Euroopa Liidu Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiviga loodusliku linnustiku kaitse kohta. Täiendatakse võõrliikide sissetoomist ja kasutamist käsitlevat regulatsiooni. Täiendatakse looduskaitseseaduse märgistamisalast tegevust käsitlevaid sätteid. Looduskaitseseadust täiendatakse kaaviari käitluslitsentsi andmist käsitlevate sätetega. See on samamoodi selleks, et seadus läheks vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega.
Lisaks on seaduseelnõusse tehtud mitmeid tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ükski ei muuda seaduseelnõu sisu.
Lõpetuseks. Keskkonnakomisjon otsustas häälte vahekorraga 7 poolt, mitte ühtegi vastu, 1 erapooletu lõpetada kõnesoleva eelnõu teine lugemine ja saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kui soovite avada läbirääkimisi, siis palun, olge head! Kõnesoove ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava.
Eelnõu kohta on laekunud muudatusettepanekuid, vaatame need järjest läbi. Esimene muudatusettepanek on tulnud keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Teine muudatusettepanek on tulnud  keskkonnakomisjonist ja juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud, niisamuti ka kolmas muudatusettepanek. Neljas muudatusettepanek on keskkonnakomisjoni tehtud, juhtivkomisjon on arvestanud. Viies ettepanek on samamoodi keskkonnakomisjonilt ja täielikult arvestamist leidnud. Kuues muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, täielikult arvestatud. Seitsmes on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud. Kaheksas muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud. Üheksas muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kümnes muudatusettepanek on tulnud samuti keskkonnakomisjonist ja on täielikult arvestatud. 11. muudatusettepaneku on teinud keskkonnakomisjon, täielikult arvestatud. 12. muudatusettepaneku on teinud keskkonnakomisjon, täielikult arvestatud. 13. muudatusettepanek on tulnud keskkonnakomisjonist, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 14. muudatusettepanek on tulnud keskkonnakomisjonist, juhtivkomisjon on arvestanud. 15. muudatusettepaneku on teinud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 16. muudatusettepanek samuti keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud. 17. muudatusettepaneku on teinud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 18. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 19. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt ja on leidnud täielikku arvestamist. 20. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 21. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud. 22. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 23. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 24. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud.
Head kolleegid! Kõik muudatusettepanekud, mis eelnõu kohta on laekunud, on läbi vaadatud ja me saame lugeda eelnõu teise lugemise lõpetatuks.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli õiguskomisjoni esimees kolleeg Ken-Marti Vaher.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel 9. juunil. Kutsutud olid Siseministeeriumi, Prokuratuuri ja ka Politseiameti esindajad. Muudatusettepanekuid nimetatud eelnõu kohta esitatud ei ole. Siseministeeriumi esindaja andis meile ülevaate arestide rakendamisest sarivarguste eest. Aasta alguses arestide rakendamine kasvas, märtsi lõpust alates hakkas aga vähenema. Põhjuseks tõi Siseministeeriumi esindaja selle, et liiklussüütegude arv kasvas varakevadel päris märgatavalt. Nii juhtub iga aasta kevadel ja prioriteetidena on liiklussüüteod praegu kriminaalasutustele olulisemad kui sarivargused.
Riigi peaprokurör Norman Aas andis omalt poolt välja lubaduse saata selle seadusmuudatuse rakendamiseks laiali ka täpsustavate selgitustega ringkiri ja viia läbi põgus koolitus, et välistada Eesti eri paikades erinevat praktikat ja tagada seaduse rakendamine ühtlaselt üle Eesti.
Õiguskomisjon teeb täiskogule ettepaneku teine lugemine lõpetada, ja kui Riigikogu on teise lugemise lõpetamisega nõus, siis suunata eelnõu sel nädalal vastuvõtmisele. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 225 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole, juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Kaheteistkümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõne all on meil siis keskkonnatasude seaduse kahe paragrahvi muutmise seaduse eelnõu. Keskkonnakomisjon arutas seda oma istungil 9. skp ja pidi konstateerima fakti, et muudatusettepanekuid ettenähtud tähtajaks ei laekunud. Otsustasime teha ettepaneku arutada seda eelnõu teisel lugemisel eile. Teatud põhjustel see ei õnnestunud ja nüüd me olemegi tänases päevas. Komisjon oli väga üksmeelne ja leidis, et teine lugemine tuleb lõpetada. Sellise ettepaneku me teile ka teeme. Ja kui teine lugemine saab lõpetatud, siis võiks seaduse kolmandal lugemisel, mille me saame teha eeldatavasti homme, vastu võtta. Ja siis on Eesti põllumehed palju õnnelikumad. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 264 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Sellega on 13. päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu numbrimärgiga 238 oli komisjonis arutelul ja see arutelu oli väga põgus. Muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Meie ettepanek on teine lugemine lõpetada ja võtta see eelnõu sellel nädalal vastu. Täpsustusena niipalju, et see eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 238 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.

15. päevakorrapunkt, austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Numbrimärki 239 kandva karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu arutelu oli pisut sisukam kui eelmise eelnõu teine lugemine komisjonis. Me käsitlesime Justiitsministeeriumi esindajatega ehk Vabariigi Valitsuse esindajatega uue korruptsioonivastase seaduse ja sellega seonduvate muudatuste paketti. Justiitsministeerium käis õiguskomisjonile välja lubaduse esitada uue korruptsioonivastase seadusega seonduv muudatuste pakett selle aasta septembriks või hiljemalt oktoobriks. Selles muudatuste paketis sisaldub ka ammu välja käidud lubadus muuta majanduslike huvide deklaratsioonide deklareerimine elektrooniliseks. Komisjon oli ühel nõul, et teha ettepanek eelnõu 239 teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta see eelnõu seadusena vastu veel sellel nädalal. Ka selle eelnõu puhul on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, et see seadusena vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 239 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.
Läheme edasi, auväärt Riigikogu! Kas teile sobib, et me läheme edasi 17. päevakorrapunktiga, milleks on eelnõu 259? Austatud Riigikogu, võtan juhataja vaheaja kolm minutit. Istung jätkub kell 17.19.

Lugupeetud Riigikogu! Kas me võime oma täiskogu istungiga edasi minna? Oleme jõudnud 16. päevakorrapunktini, milleks on kultuurikomisjoni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Kutsun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni aseesimehe. Mailis Reps, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Kultuurikomisjon arutas eelnõu 223 ehk õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu kahel korral: 10. juunil ja 16. juunil. 10. juunil nentis kultuurikomisjon, et muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei ole, ja 16. juunil oli diskussioon menetluslik. 10. juunil otsustas kultuurikomisjon, et kuna muudatusettepanekuid laekunud ei ole, siis võiksime menetlusega edasi minna. Ning kui teine lugemine on edukalt lõpetatud, asuda kolmandale lugemisele ja seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Kuid 16. juunil kultuurikomisjon leidis, et seoses riigieelarve pingelise olukorraga on soovituslik eelnõu menetlemine praegu katkestada. Kuna eelnõuga on lisakulusid tulemas, leiti, et selle menetlus võiks edasi minna sügisel, kui eelarvearvud on täpsemalt selgunud. Nii jäigi kultuurikomisjon konsensusega seisukohale, et eelnõu menetlemine tuleks katkestada. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 223 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 223 teisel lugemisel katkestada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 4. juuli 2008 kell 16. Teine lugemine on katkestatud. 16. päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud.

Läheme edasi 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Nagu te ehk mäletate, oli selle seaduseelnõu esimene lugemine 21. mail. Eelnõu eesmärk on hõlbustada välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooniga inimeste pääsu Eesti tööturule ja ka ümberpöördult: et ka eestlased saaksid töötada välismaal samadel alustel. Määratud tähtajaks muudatusettepanekuid laekunud ei olnud. Kultuurikomisjon arutas eelnõu uuesti oma 2. juuni istungil, kus me saime teada, et seaduseelnõule on vaja lisada veel mõned rakendussätted, nimelt muudatused niisugustes ohutusalastes seadustes, mis eelnõu valmimise ja menetlusse andmise ajal ei olnud veel jõustunud. Kõik muudatusettepanekud, mida te siin nimekirjas näete, on seda laadi. Surveseadme ohutuse seadus, küttegaasi ohutuse seadus jm on nüüd kohaldatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses ettenähtavate sätestustega. Mõned muudatusettepanekud fikseerivad muudatused eelnõu numeratsioonis, mis eelnimetatud sätete lisamine kaasa tõi.
Komisjoni konsensuslik otsus oli saata eelnõu teisele lugemisele ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Ning kui see teostub, siis eelnõu kolmas lugemine ja selle vastuvõtmine seadusena võiks toimuda veel sellel nädalal. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 259 kohta on esitatud kümme muudatusettepanekut, kõigi autor on kultuurikomisjon. Alustame nende läbivaatamist. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes ettepanek. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 259 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 17. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme edasi 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! See eelnõu on lisa äsja teise lugemise läbinud eelnõule, nagu te mäletate, ja puudutab niisuguste seaduste kohaldamist välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega, mis nõuavad Riigikogu koosseisu häälteenamust. Sellepärast peabki olema esitatud kaks eraldi eelnõu. Selle eelnõu kohta ei laekunud samuti ühtegi muudatusettepanekut. Komisjoni üksmeelne otsus oli tuua see tänasel päeval teisele lugemisele ja teise lugemise lõpetamise korral panna homme lõpphääletusele. Meenutan veel kord, et see eelnõu vajab 51 häält. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 18. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme edasi 19. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmist kahel korral, s.a 2. juunil ja 5. juunil. Esimese korraga ei saanud meil kõik asjad päris selgeks ja sellepärast käsitlesime seda seaduseelnõu kahel korral. Esimesel korral otsustasime hääletuse teel, et kuigi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ei esitanud oma muudatusettepanekuid õigeks ajaks, võtame need vaatluse alla, sest selline on meil hea tava.
Kõige enam nõudis komisjoni liikmetelt tähelepanu lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine ja käitumistingimuste muutmine, § 120. Selle paragrahvi lõiked alates esimesest kuni edasi käsitlevad ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu ning seda, millisel alusel ja kui suur see riigilõiv peab olema. Eelnõu algataja esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töötajad – lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist Kertu Martšenkov ja ministeeriumi allasutuse Lennuameti osakonnajuhataja Gerli Rebane – selgitasid meile, et tava järgi kehtestatakse riigilõiv kulupõhiselt, aga Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon tegi ettepanekuid, kus riigilõivu arvestamise aluseks oleks õhusõiduki tüüp ja igale õhusõiduki tüübile vastav õhusõiduki maksimaalne stardimass. Peab ütlema, et roheliste ettepanekutega haakusid otseselt ka kolleeg Toomas Tõniste esitatud ettepanekud. Põhimõte, mida need muudatusettepanekud puudutavad, seisneb selles, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisseseatud riigilõivud on liiga kõrged, pidurdavad justkui eraettevõtluse arengut lennundusvaldkonnas ja mõttekas oleks neid riigilõive alandada, need läbi vaadata. Komisjoni liikmetes tekitas parasjagu küsimusi see, kuidas eelnõu algataja keset komisjoni istungit on nõus muutma senist riigilõivude arvestamise põhimõtet, et äkki ei olegi enam tarvis kulupõhist arvestust ja kompromissvariandina ollakse nõus riigilõivusid 50% vähendama, sellepärast et niiviisi on arvatud. Loomulikult  ei saanud komisjoni esimees sellega nõus olla ja tegi  komisjonile ettepaneku aeg maha võtta, saata eelnõu veel kord töörühma tagasi, hoolikalt kaaluda ja tulla välja argumenteeritud ettepanekutega.
Nõnda siis juhtuski, et s.a 5. juunil tulid majanduskomisjoni ette majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, sama ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja asetäitja Allan Mäll ning mitmed teised ministeeriumi töötajad. Töörühm oli nii eelnõu algatajaga kui ka kolleeg Toomas Tõnistega ja roheliste fraktsiooniga probleemi hoolikalt kaalunud ning toonud välja uued  sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise riigilõivud. Sellistena on need siis nüüd ka muudatusettepanekutes ära toodud. Riigilõivud on läinud tunduvalt väiksemaks. Kui näiteks ärilise transpordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi kehtivusaja pikendamise ning lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi esmase väljaandmise eest laekuva riigilõivu puhul oli eelnõu ettepanek, arvestades kulupõhisust, 1 miljon ja 75 000 krooni, siis töörühm, kes oli asjaga tegelnud, tegi komisjonile ettepaneku, mille järgi õige riigilõiv oleks  hoopis 905 000 krooni. See on see loogika, mille alusel need riigilõivud on läbi arvutatud. Neid on siin hästi palju ja ma ei hakka kõiki teile ette lugema. Aga peab ütlema, et komisjonis valitses üksmeel pärast seda, kui töörühm oli teemaga veel tegelnud ja argumenteeritumad riigilõivud välja töötanud. Konsensuslikult otsustati saata kõne all olev eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 11. juunil, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 12. juunil ning eelnõu seadusena vastu võtta.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Eelnõu 245 kohta on laekunud ka muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on Igor Gräzinilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Teine muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas, neljas, viies ja kuues muudatusettepanek on majanduskomisjonilt. Seitsmes muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kaheksas, üheksas ja kümnes muudatusettepanek on majanduskomisjonilt. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja 19. päevakorrapunkt on käsitletud.

Kahekümnes päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kultuurikomisjon tuleb teie ette ettepanekuga katkestada elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Tuletan lühidalt meelde, et selle seadusmuudatusega tahetakse avalikes huvides kehtestada ringhäälinguorganisatsioonidele ja saadete taasedastajatele piirangud tasude võtmisel. Lõpptarbija õiguste kaitsmisel lähtuti tehnoloogia neutraalsuse printsiibist. Vahepealsel perioodil jõudsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi vastava valdkonna spetsialistid tõdemusele, et taasedastajatel võivad siiski tekkida autoriõiguse tasu probleemid muusika ja saadete sisu autorite puhul. Temaatika on vaja veel kord põhjalikult läbi kaaluda, et ei tekiks vääritimõistmist ja vastuolusid Euroopa Liidu õigusega. Kultuurikomisjon, kuulanud oma 10. juuni istungil Kultuuriministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Liina Urboja selgitusi, teeb ettepaneku katkestada eelnõu teine lugemine ja jätkata arutelu kultuurikomisjonis sügisistungjärgul.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 261 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu teine lugemine katkestada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 4. juuli 2008 kell 16. Sellega on teine lugemine katkestatud ja 20. päevakorrapunkti menetlemine lõppenud.
Auväärt Riigikogu! Rahanduskomisjonilt on laekunud istungi juhatajale palvekiri: "Rahanduskomisjon on kavandanud täna, kolmapäeval, 18. juunil kell 17.30 viia läbi erakorraline komisjoni istung, et vaadata läbi eelnõule 273 "Riigi 2008. aasta lisaeelarve" kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusettepanekud. Seoses eelnevaga palume võtta Riigikogu juhataja vaheaja kestusega 30 minutit." Palvekiri on esitatud 18. mail 2008. Ma usun, et see on lihtsalt näpuviga ja palvekiri on esitatud 18. juunil 2008. Alla on kirjutanud Jürgen Ligi, komisjoni esimees.
Auväärt Riigikogu! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 18.06.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud. Austatud Riigikogu! Vahepeal, rahanduskomisjoni võetud vaheajal toimus ka Riigikogu juhatuse istung ja seoses sellega on meil üks päevakorraväline küsimus, mis vajaks lahendust.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõikele 4 võtab Riigikogu juhatus otsuseid vastu konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletusele Riigikogu istungil. Tänasel juhatuse istungil me menetlesime eelnõudele juhtivkomisjonide määramist ja juhatus ei jõudnud konsensusele, milline alaline komisjon määrata juhtivkomisjoniks töölepingu seaduse eelnõule. Juhatuse enamus soovis juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni ja üks juhatuse liige soovis juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Tulenevalt eelöeldust ma panen selle küsimuse hääletusele. Enne hääletust ütlen selguse huvides, et küsimus, mis läheb hääletusele, on järgmine: kes on selle poolt, et juhtivkomisjoniks on sotsiaalkomisjon? Kes hääletab selle poolt, on nõus, et juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon, kes hääletab selle vastu, soovib juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Kas on küsimusi? Ei ole. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Austatud Riigikogu! Kas võime alustada hääletust? Tänan!
Kes on selle poolt, et töölepingu seaduse eelnõule on juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjon? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Hääletustulemusega poolt 39, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust ja töölepingu seaduse eelnõu juhtivkomisjon on õiguskomisjon.

Austatud Riigikogu! Läheme päevakorraga edasi. Me oleme jõudnud 21. päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See eelnõu puudutab usaldusnormatiive, mis väärtpaberiturul kehtivad, ja pikendab nende kehtestamise aega. Vabariigi Valitsus on saatnud meile vahepeal selle rahanduskomisjoni eelnõu kohta toetava hinnangu. Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon võttis 12. juunil vastu otsuse, et eelnõu võiks minna teisele lugemisele. Ettepanek on teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine täna lõpetatakse, teeb komisjon ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele homme ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 282 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 21. päevakorrapunkt on menetletud.

Läheme edasi 22. päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon, nagu öeldud, on algatanud audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle mõte on kaotada audiitoritele kehtiv vanuse ülempiir, mis on 70 aastat. Me oleme seisukohal, et selline ealine diskrimineerimine riivab inimeste põhiõigusi. Vanus üksi ei saa olla tunnus, miks kedagi keelata audiitorina töötamast. Rahanduskomisjon arutas seda viimati 12. juunil. Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja juhul, kui see lõpetatakse, teha kolmas lugemine homme ning panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovite avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 283 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 22. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme edasi 23. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Meie ees on kaitseväe korralduse seaduse eelnõu nr 202. Selles seaduses sätestatakse kaitseväe õiguslik seisund ja ülesanded, kaitseväe struktuur, kaitseväe juhtimise alused, kaitseväeluure ning kaitseväe poolt jõu kasutamise alused. Kaitseväe korralduse reguleerimise seaduse tasemel näeb ette põhiseadus, mille § 126 kohaselt sätestatakse kaitseväe korraldus seadusega. Seega on tegemist eelnõuga, mis vaatamata põhiseaduses sätestatule, on puudunud Eesti õiguses peaaegu 16 aastat.
Riigikaitsekomisjon arutas kaitseväe korralduse seaduse eelnõu pärast selle esimese lugemise lõpetamist 22 korda ehk siis eelnõuga on tehtud väga põhjalikku tööd. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 20. märtsil k.a. Osa riigikaitsekomisjoni liikmete ettepanekul arutas komisjon eelnõu n-ö sõlmküsimusi enne muudatusettepanekute läbihääletamist. Ühtlasi peab juhtivkomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 100 lõike 2 kohaselt võimaldama enne muudatusettepaneku kohta otsuse tegemist muudatusettepaneku esitajal ka oma ettepanekut selgitada, mistõttu riigikaitsekomisjon kuulas ära muudatusettepanekute esitajate selgitused. Alates k.a 3. juunist hakkas komisjon hääletama muudatusettepanekuid. Põhilised vaidlused keskendusid kaitseväe staatuse, kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise, kaitseväe juhataja alluvuse küsimustele ning kaitseväeluure peatükile. Kokku on kaitseväe korralduse seaduse eelnõu kohta esitatud 125 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuid esitasid Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna fraktsioonid, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ning Riigikogu liikmed Tarmo Kõuts ja Jaanus Rahumägi. Lisaks formuleeris riigikaitsekomisjon osa ettepanekuid muudatusettepanekute arutamise käigus ning osa tuginedes õiguskantsleri, Kaitseministeeriumi, Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna ja riigikaitsekomisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja arvamustele. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu viimast korda 16. juunil s.a kiites heaks muudatusettepanekute tabeli ja eelnõu teise lugemise teksti. Suur osa muudatusettepanekuid anti täiendavalt ka kaitseministri kui eelnõu algataja esindaja poolt, mida komisjon esitas oma muudatusettepanekutes. Riigikaitsekomisjoni palvel andis eelnõule hinnangu ka õiguskantsler oma kirjaga 11. aprillil, kes leidis, et eelnõu ei ole vastuolus põhiseadusega. Küsitavusi tekitas õiguskantsleril vaid sõjalise jõu kasutamise ja Vabariigi Presidendi rolli puudumine. Kompromissina ja Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul sätestas riigikaitsekomisjon eelnõus, et väljastpoolt Eesti territooriumi Eesti vastu sooritatud ründe puhul sõjalise jõu kasutamisest informeerib kaitseminister või muu pädev minister kohe Vabariigi Presidenti.
Eeldan, et Riigikogu fraktsioonides on muudatusettepanekud läbi arutatud, mistõttu aja kokkuhoiu mõttes ei hakka ma siinkohal nende sisul enam pikemalt peatuma. Eelnõu ühtede ja samade sätete sõnastuse kohta on esitatud erinevaid muudatusettepanekuid. Riigikaitsekomisjon palub toetada oma seisukohti muudatusettepanekute suhtes. Arvestades käesoleva seaduseelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute arvu ning eelnõusse tehtud muudatusi, otsustas riigikaitsekomisjon oma s.a 12. juuni istungil paluda Riigikogu juhatusel lubada esitada seaduseelnõu teise lugemise tekst ja sellele lisatud muudatusettepanekute loetelu s.a 16. juuni kella 18-ks. Riigikogu juhatus aktsepteeris riigikaitsekomisjoni taotlust oma otsusega nr 79. Käesolev eelnõu ja sellele lisatud muudatusettepanekute tabel paljundati Riigikogule 16. juuni lõunaks. Riigikaitsekomisjon otsustas oma s.a 10. juuni istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 17. juuni istungi päevakorda. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, lülitada eelnõu kolmandaks lugemiseks ja vastuvõtmiseks Riigikogu 19. juuni istungi päevakorda. Tänan!

Ettekandjale on küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Hea riigikaitsekomisjoni esimees! Sellest eelnõust ja ka seletuskirjast ei nähtu, mis asi on konkreetselt see rünne, mille puhul kasutatakse kaitseväge, minnes mööda nii parlamendist kui presidendist. Kas te valgustaksite Riigikogu saali, mis rünne see on?

Suur tänu, hea küsija! Tead ka ise kui komisjoni aseesimees, et see teema oli meil mitu korda arutusel. Vahemärkusena ütlen, et presidendist mööda ei minda. Ma mainisin oma ettekandes, et Keskerakonna ettepaneku on komisjon sisse hääletanud kohese informeerimise kohustuse näol. Kui nüüd hakata defineerima rünnet, siis komisjoni tööprotsessi kirjeldades, komisjon ei võtnud endale ülesandeks seda mõistet defineerida. Küll aga kuulates ministeeriumi mitmeid sellekohaseid selgitusi, leidis komisjon, et selle eelnõu mõistes on see rünne mõistetav.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb väga selgelt, et riigikaitse kõrgeim juht on Eesti Vabariigi president. Kaitsevägi on praegu täidesaatva riigivõimu asutus, teie teete temast nüüd valitsusasutuse. Öelge mulle, palun – vastuolu põhiseadusega jääb minu meelest kuni põhiseaduse muutmiseni üles –, kes annab mulle käsu minna lahingusse.

Aitäh! Vastuseks niipalju, et esiteks, valitsusasutus on täidesaatva riigivõimu asutus. Ja teiseks on Vabariigi President põhiseaduse järgi riigikaitse kõrgeim juht, mitte kaitseväe kõrgeim juht.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esimees! Sa põgusalt mainisid ka õiguskantsleri kirja. Väidetavalt oli õiguskantsleri üks ettepanek ka põhjalikumalt analüüsida haakuvust politseiseadusega ning samamoodi eriolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse omavahelise seosega. Kas te arutasite ka seda, kas täiendav analüüs, põhjalikum analüüs on vajalik, või tol hetkel te arvasite, et seda ei ole vaja?

Aitäh! Me oleme selles suhtes õiguskantsleriga täiesti ühte meelt ja selle idee toetusena me kirjutasime ka vastuses õiguskomisjonile, kes pöördus meie poole suhteliselt analoogses küsimuses, et õiguskomisjon kindlasti tulevas arutelus kaitseväe kasutamisest rahuajal telliks selle kohta tõsise analüüsi. Siin võiks ääremärkusena öelda, et kaudselt puudutas see küsimus, ütleme, teisi seadusi ja komisjoni esimehena olen ma selgelt veendumusel, et hetkel ei ole tegemist selle protsessi lõpuga. Nende arutluste käigus me nägime, kui palju arenguruumi on riigikaitset puudutavates seadustes, mis praegu toimivad, näiteks sõjaaja riigikaitse seadus, ja riigikaitsekomisjon on täis tööindu sügisest need teemad väga tõsiselt arutelu alla võtta.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Esimese küsimuse jätkuks: komisjonis toetust leidnud Keskerakonna parandusettepanek puudutas renegaati. Samas jäi rünne meil komisjonis tõepoolest veidi segaseks ja sellele on tähelepanu pööranud ka õiguskantsler, öeldes, et selline tõlgendusvõimaluste avatus jätab võimaluse kuritarvituseks. Seda on ta oma kirjas meile ka öelnud, et põhiseaduspärasus on eeltoodust tulenevalt tema hinnangul kaheldav. Kas te ikkagi tooksite mõned konkreetsed näited, mis Kaitseministeerium esitas selle kohta, kui toimub rünne ja kaitseminister otsustab kasutusele võtta kaitseväe, ilma et selleks oleks kasutatud põhiseaduses ettenähtud viisi? Millised on need juhtumid?

Ma võin tuua välja punkti, mis komisjonis sellist arutelu leidis. Meil räägitakse küll mõistest "agressioon". Kuid agressioon on väga otseselt seotud mingi riigiga. Kui toimub rünne, mis esmapilgul ei ole seotud konkreetse riigiga, siis oleks riigikaitseliselt suhteliselt lühinägelik alustada pikemat protseduuri, defineerimaks, kas on tegemist agressiooniga või mitte. Ja kuni selle selginemiseni puuduks Eesti kaitseväel võimalus reageerida. See oli üks punkt, mida komisjonis arutati. Küll aga nõustun ma absoluutselt küsijaga, et teema kui selline jääb meil päevakorrale. Riigikogu raamatukogus ei ole minu teada ühtegi seadust, mida ei ole proovitud paremaks teha ja muuta.

Tarmo Mänd, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud kolleeg! Rahvaliidu fraktsiooni kõik parandusettepanekud olid kantud vajadusest viia eelnõu vastavusse veel kehtiva põhiseadusega. Komisjon ei pidanud vajalikuks arvestada meie ettepanekutest ühtegi. Kui teie täna seal puldis olete, siis palun vastake, kas te saate väita, et esitatud eelnõu, mis on nüüd teisel lugemisel, vastab täielikult täna veel kehtivale põhiseadusele. Ma rõhutan: täna veel kehtivale põhiseadusele.

Suur tänu! Kui te mäletate selle protsessi algust siin Riigikogus, siis selliseid arvamusi, kas ta vastab põhiseadusele või mitte, oli mitmeid, ka peale teie fraktsiooni. Ja see ajendaski meid selguse saamiseks tõesti pöörduma õiguskantsleri poole, et saada hinnang. Juriidiliselt tal ei olnud kohustust sellele vastata. Ta oleks võinud ära oodata meie menetlemise ja siis hiljem öelda, kas on vastav või ei ole. Aga õiguskantsler tuli meile vastu ja esitas meile oma analüüsi ja arvamuse. Tuginedes sellele ja aktsepteerides õiguskantsleri institutsiooni, julgen ma väita, et siin ei ole vastasust selle põhiseadusega, mis praegu kehtib.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Vaenlase soomuskiil on sisenenud meie armsale kodumaale. Kaitseminister teavitab presidenti, et kusagil on vist mingi häda. President kaotab pea. Kes annab mulle korralduse minna lahingusse?

Aitäh! Selles mõttes, hea kolleeg, saad sa konsulteerida ka oma ees istuva naabriga. Need on suhteliselt üksteisega seotud küsimused: mis on rünne ja mis on agressioon. Kui sa arvad, et president kahe minuti jooksul defineerib agressiooni ja selguvad kõik asjaolud, ning enne veel teavitab ÜRO Julgeolekunõukogu ja nii edasi, mis on protseduurides, siis, hea kolleeg, ma kardan, et sa lähima paari tunni jooksul – minimaalselt – ei saa seda korraldust kõrgematest institutsioonidest. Aga tänase eelnõu mõistes on kaitseministril volitus ründe korral kohe reageerida ja samas ka kohe instantse informeerida.

Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui meie president on kaotanud pea, nagu siin üks eelküsija ütles, siis on ta ilmselt oma anatoomilise terviklikkuse minetanud, aga see on hoopis teine küsimus. Aga küsin tegelikult selle kohta, kuidas, mil viisil ja kelle vahel eristab käesolev eelnõu kaitseväe juhtimisel käsuõigust ja korralduste andmise õigust.

Suur tänu! Minu teada on selle eelnõu puhul üldises mõistes tegemist esimese korraga, kus meie seadusruumi siseneb selline mõiste nagu militaarõigus, mis on suhteliselt võõras meie jaoks ja tuleb tunnistada, ka Eesti juristide jaoks, küll aga ei ole see võõras rahvusvaheliselt. Eri riikides on see suund päris spetsiifiliselt välja arendatud. Ehk kui minna konkreetsemalt küsimuse juurde, siis selles seaduses on olemas käsuõiguse peatükk, mis kirjeldab õiguslikult kaitseväelaste vahel toimuvat. Ja käsuõigus ei laiene tsiviilmaastikule. Kui ma su küsimusest õigesti aru saan, siis puudutab see just kaitseministri kui esimese tsiviiljuhi ja kaitseväe juhataja kui kõrgeima militaarjuhi omavahelist suhet ning selles suhtes ei rakendu eelnõus käsitletav käsuõigus, küll aga rakendub selles suhtes muu õigus, mis on meil eri seadustes ära kirjeldatud, ehk korraldused ja muud haldusaktid.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Palun, kas te kirjeldaksite saalile samm-sammult seda protseduuri, millisel moel hakkab uue seadusega välja nägema vastuluure ülesannete täitmine kaitseväe välismissioonidel?

Suur tänu, hea küsija! Mul on hea meel vastata, et see samm oli ainult üks ehk kui me vaatame eelnõu algataja toodud teksti, siis juba seal on kirjas – esimese eelnõu tekst § 61 –, vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi – ehk siis missioonid. See funktsioon on antud Teabeametile ja seda komisjon ei vaidlustanud.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Parandusettepanek 50, mille on teinud komisjon, ütleb muu hulgas, et sõjalise teabe kogumise meetodid ja vahendid määrab kindlaks Vabariigi Valitsus määrusega. Mõtlesin, miks see on viidud Vabariigi Valitsuse määruse tasemele, ja põhjenduseks on kirjutatud: "Vaata Jaanus Rahumägi parandusettepaneku põhjendusi." Jaanus Rahumäe parandusettepanekute põhjenduste hulgast ma leian, et seda ei tohiks seaduses teha põhjusel, et see annab liigset teavet vaenlasele meie kasutatavate vahendite ja meetodite kohta. Seetõttu minu küsimus oleks, mil viisil on see Vabariigi Valitsuse määrus paremini salastatud kui seadus ehk kuidas tagab selle sätestamine valitsuse määruse tasemel selle, et need andmed ei saa teatavaks, kui nad seaduse tasemel saaksid vaenlasele teatavaks.

Aitäh! Mis puudutab kaitseväeluure peatükki, siis oli väga huvitav ja elav diskussioon, mis, kui siiralt aus olla, väljus märkimisväärselt riigikaitsekomisjoni tööruumidest. See jäi lahtiseks. Kui nüüd analüüsida eelnõu algataja pakutud versiooni kaitseväeluurest, siis oli suhteliselt keeruline defineerida neid viit punkti, mis olid kaitseväele õiguseks antud, sest järgmine paragrahv ütleb, et kasutatavad meetodid ja vahendid määrab kindlaks kaitseminister määrusega. Ehk siis see on veel allpool asuv tasand. Selle diskussiooni käigus töötati välja komisjoni ettepanek, mis suunas määratlemise ühelt poolt ministri tasandilt ülespoole, Vabariigi Valitsuse määruse tasandile, ja kuna oli seisukoht, et need viis punkti, mis on algataja esitatud, ei ole ammendavad, siis suundus ka see osa Vabariigi Valitsuse määruse pärusmaale.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Trivimi Velliste!

Austatud härra aseesimees! Head kolleegid! Nagu me teame, on igal riigil olemas oma traditsioonid, ja me teame, et iga riigi, igasuguse riikluse lahutamatuks osaks on ka riigikaitse. Eesti kaitseväel ja riigikaitsel on üsna arvestatavad traditsioonid. Me võime lugeda oma kaitseväe algust aastast 1917, kui loodi esimesed rahvusväeosad, ilma milleta oleks võidukas Vabadussõda olnud mõeldamatu. Aga just Vabadussõda pani meie kaitseväe traditsioonidele tegeliku aluse ja järgmisel esmaspäeval pühitseme me ju üheskoos Vabadussõjas sündinud võidupüha. Kaitseväe korraldus saavutas ajavahemikus 1920–1940 märkimisväärse taseme. Traditsioonid on muidugi tugevad ainult siis, kui nad on järjepidevad. Kahjuks meie meelevallast sõltumatult või olulisel määral sõltumatult katkesid meie kaitseväe traditsioonid rohkem kui pooleks sajandiks ajavahemikul 1940–1991 ja selle tõttu pidime 1991. aastal jätkama peaaegu nullist. Muidugi mitte päris nullist, aga me olime kaotanud kohutavalt palju ja ennekõike olime kaotanud mõtteviisis. Me kandsime üsna suurt koormat ja seda koormat kandes oleme nüüd seda eelnõu, mille teist lugemist me täna siin korraldame, valmistanud ja oodanud peaaegu 17 aastat. Arutelud selle eelnõu ümber ei ole kunagi olnud kerged, ka enne seda, kui nad jõudsid Riigikokku, aga ka mitte siin Riigikogus. Arusaamad ja mõtteviisid on olnud vägagi põrkuvad, sest aeg on kiiresti muutunud ja muutuvas ajas muutuvad mõisted. Nende mõistete sõnastamine ja neile sisu andmine ei ole olnud lihtne. Ei ole olnud lihtne ka terminoloogia korrastamine kas või sellesama eelnõu raamistikus, sest terminoloogia on ühelt poolt küll kokkuleppeline, kuid teiselt poolt arvestab ta ka traditsioone. Samas on oluline, et me iga seaduse puhul, ka selle puhul, väldiksime ülearust kantseliiti. Siiski on see eelnõu oma põhilise eesmärgi saavutanud ja see põhiline eesmärk on see, et ta on terviktekstina olemas. See eelnõu kirjeldab kaitseväe ülesehitust, määratleb väeüksuse, rahuaja üksuse, sõjaaja üksuse, kaitseringkonna ja mitmed teised mõisted. See eelnõu mõtestab väeliigi ülema käsuõiguse mõisted. Palju peavalu on valmistanud kaitseväeluure mõiste, millest oli siin ka äsja küsimuste-vastuste raames juttu, ja mitmed sellega seonduvad asjaolud, eriti julgeolekukontroll.
Kindlasti on selle eelnõu arutamisel olnud päris palju üksteisest möödarääkimist, aga sellise keerulise eelnõu puhul on see arvatavasti paratamatu. Eesti rahval on kõnekäänd: kaua tehtud, kaunikene. Kõik kõnekäänud ei pruugi alati täiuslikult kehtida ja mitte igal üksikjuhul. Selle seaduse rakendamine on kahtlemata suur pingutus nii Kaitseministeeriumile kui kaitseväele. Selle rakendamise käigus võib ilmneda, et seaduse tekstis on midagi sellist, mis ei ole mõistlik ja mida on võib-olla vaja muuta, aga me teame, et seadused on nagu Tallinna linn, Eesti seadused ei saa kunagi valmis. Aga nagu ma alguses ütlesin, kõige tähtsam on siiski see, et see eelnõu on terviktekstina olemas. Esimesel lugemisel ma väljendasin lootust, et võidupühaks me saame teha kingituse Eesti kaitseväele, Eesti Vabariigile. Ma ei tahaks täna olla ülearu pateetiline, ma ei taha nimetada seda tingimata kingituseks, aga kui me selle eelnõu homme vastu võtame, on see kindlasti pikk samm edasi Eesti kaitseväe arengus ja ma loodan, et see on ka pikk samm edasi Eestile turvalise julgeoleku kindlustamisel. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Jaanus Rahumäe!

Tänan! Mul üks tuttav armastab öelda, et me teame kõike laste hoidmisest ja luurest. See on nagu kaasasündinud teadmine. Ja nii oli ka sellesama kaitseväe korralduse seadusega, mille puhul tegelikult, nagu ka Mati Raidma siin täna ütles, väljusid vaidlused ja arutelud, just mis puudutab seda luure peatükki, komisjoni piiridest. Selle asja juures ongi kõige naljakam just see asjaolu, et tegelikult see seadus ju reguleerib sõjaväe, kaitseväe tegevust peamiselt. Ja mulle tundub, et need muud vaidlused ei olnud mitte niivõrd kirglikud kui need vaidlused, mis puudutasid just nimelt sedasama kaitseväe luure peatükki. Ma teeksin teile väikse ekskursiooni nendesse aruteludesse, et te oleksite Riigikogu liikmetena kursis, kuidas me tegelikult sinnamaale jõudsime, et riigikaitsekomisjon aktsepteeris sellised ettepanekud kaitseväeluure kohta.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et terve eelmise aasta jooksul käsitles julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon oma istungitel jooksvalt kaitseväeluure temaatikat ehk sel ajal veel n-ö luureskandaali, selle põhjusi, asjaolusid ja kõike muud, samuti emotsioone, mis on sellesama teema ümber kogu aeg üsna aktiivselt pilku püüdnud. Me ei arutanud neid teemasid mitte ainult komisjoni liikmetega, vaid me kutsusime komisjoni istungitele väga mitmeid spetsialiste, alates kaitseväe juhatajast ja lõpetades riigikontrolöri, õiguskantsleri, ministritega jne. Ehk me kogusime terve eelmise aasta teadmisi, informatsiooni tegelikest asjaoludest. Me kirjutasime ka sellest oma raportis, mille me andsime Riigikogule üle tänavu jaanuarikuus. Selle tulemusena tekkis mingisugune arusaam tegelikult sellest probleemist ja maastikust üleüldse, kus olime sellel hetkel ja kus me ka täna oleme kaitseväeluurega.
Ja sel päeval, kui pärast valitsuse eelnõu saabumist Riigikogusse ja pärast seda, kui riigikaitsekomisjon oli seda teemat arutanud oma koosolekul, jõudis ka julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ettepanek esitada oma positsioon just selles suhtes, mis puudutab kaitseväeluure peatükki, me seda loomulikult tegime.
Lisaks me loomulikult mitte ainult ei värskendanud oma mälu nende koosolekute protokollidega, mis olid juba toimunud, vaid me kutsusime ka uuesti asjaomased koosolekutele ja sealt selgus mingisugune kompromiss nende ettepanekute vahel, mis on praegu siin eelnõus, või siis esitatud eelnõu ja n-ö muude ettepanekute vahel. Ma pean tunnistama, et tegelikult on üks väga suur eksitus juhtunud Eesti riigis. Ja see eksitus oli see, et kunagi, mingisugusel hetkel ühed kaitseväelased võtsid kätte ja koostasid väga jaburaid dokumente meie poliitikute kohta, mis iseenesest ei olnud mitte midagi hullu, aga oma olemuselt on see täiesti lubamatu ja seda ei saa kuidagipidi heaks kiita. Selle tulemusena on kaitseväeluure, üldse kaitsevägi saanud nii palju kahjustada just kõikvõimalike kuulujuttude, hirmude, foobiate ja ka kättemaksuhimu tõttu. Me üritasime jätta kõik need emotsioonid kõrvale ja rääkida asja sisust ja olemusest ning vastavalt sellele tegime oma ettepanekud. Riigikaitsekomisjon arutas neid ettepanekuid, me lihvisime neid ja mulle tundub, et me saime sellise ettepanekute jada, kus on muu vaht kõrvaldatud ja asja sisu on jäetud pinnale. Ma isiklikult kindlasti toetan neid riigikaitsekomisjoni ettepanekuid, mis kirjeldavad kaitseväeluuret, ja ma loodan, et mul on järgijaid. Tänan!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Tulin siia pulti enam-vähem samal põhjusel, nagu rääkis siin Jaanus Rahumägi: selleks, et rõhutada, et ka kaitseväe puhul, sõltumata sellest, millise tekstiga see seadus täpselt vastu võetakse, on nagu kõikvõimalike muude eriliselt toimivate organisatsioonide puhul, julgeolekuasutuste puhul nimelt, oluline see, et me suudaksime nende üle korrektset tsiviilkontrolli teostada. Kaitseväe korralduse seadus selle tsiviilkontrolli mehhanismi kohta väga palju ei ütle. Aga soovin siinkohal rõhutada, et meie tulevik keerulisi asju tegevate organite toimimise suhtes peab sisaldama endas kindlasti võimalusi, et me suudaksime hinnata nende asutuste eelarve kasutamise otstarbekust, et me suudaksime aru saada, kas selle eelarve kasutamisega pruugitud raha on kulutatud teemade peale, mis tõepoolest on ühiskonnas olulised, ja et tegevused, mis need asutused on läbi viinud, kannatavad kriitikat, on kultuursele ja tsiviilühiskonnale kohased.
Väga kurb oleks, kui selliseid piinlikke olukordi, mida just Jaanus Rahumägi kirjeldas, tuleks ka tulevikus ette. Miks see on sedavõrd oluline? Miks on oluline, et me peaksime kinni inimeste põhiõigustest? Miks on oluline, et Riigikogu suudaks kontrollida ja toimetada selliselt, et aru saada, kas eelarved, mida on kulutatud, on kulutatud otstarbekohaselt ja tegevused on viisakad või mitte kultuurühiskonna ja tsiviilühiskonna mõttes? Küsimus on selles, et iga väiksemgi vääratus, iga väiksemgi möödalask inimeste põhiõigustega toimides – ja paratamatult on kaitseväel sellega ühel, teisel või kolmandal moel pistmist –, on selline uks, mis paotub suunas, mis võib ühiskonna viia samast paranoiast, kahtlustamisest ja millest iganes kantud pöörisesse.
Praegu on ka Euroopas olukord selline, et eri riikides, erineva ajalooga riikides on sellesama tsiviilkontrolli mehhanismid nii kaitseväe kui tsiviilasutuste üle, kes tegelevad n-ö tundlike teemadega, väga ebaühtlased. Väga paljudes riikides adutakse, et kui see kontroll ei selgine, siis skandaale, probleeme, seda, mis kõigutab usaldust demokraatliku ühiskonna suhtes, võib tulla ette enam ja veel.
Sama oht on ka Eestis. Juhul kui meie ühiskond, juhul kui meie kodanike esindajad Riigikogus ei suuda seda kontrolli teostada – kas vaatamata seadustele või seaduste tõttu, on oht demokraatiale täiesti ilmne. Ja seda ma sooviksin siinkohal rõhutada, et kaitseväe korralduse seadus nõuab kindlasti muude seaduste ja ka reeglite kehtestamist sellisel moel, et tsiviilkontroll vastavate teemade eelarve, teemade ja tegevuste üle säiliks. Vastupidisel juhul on see seotud ohtudega meie ühiskonnale. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Kalvi Kõva!

Väga austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nii nagu Trivimi oma sõnavõtus ütles, me kõik ootasime seda seadust juba õige mitu aastat. Ja me teame, kui väga raske on pookida õigusruumi ristteele ühte seadust, mis haakub väga paljude seadustega. Sellest tingituna tuli ka selle seaduse kohta komisjoni 125 muudatusettepanekut. Peab ütlema, et nende muudatusettepanekute hääletamisel komisjonis meie poliitikud võib-olla ei lähtunud niivõrd oma poliitilisest maailmavaatest kuivõrd rohkem sellest, kas sõjavägi peaks valitsema riigi üle või kas inimesed ja riik peaksid valitsema natuke sõjaväe üle.
Tõesti, neid muudatusettepanekuid, mis tehti, oli väga asjalikke ja väga palju, aga ma jääksin ühe muudatusettepaneku juurde – see on number 50, mille tegi komisjon ise. Selle muudatusettepaneku üks põhiline probleem on see, et seaduse tasemel ei sätestata kaitseväeluure ülesandeid ja pädevust. Seaduse algtekstis olid need olemas. Sellele juhtisin ma tähelepanu ka komisjonis, et see sotsiaaldemokraatidele meelepärane ei ole, ning hääletasin selle seaduse muutmise ettepaneku vastu ka komisjonis. Ma olin toona ja olen ka praegu arvamusel, et kaasaegse sõjalise teabe kogumise süsteem eeldab teatud juhtudel isikute põhiõiguste riivet, ja ma olen kindel, et põhiõiguste ja vabaduste riive peab olema kehtestatud seaduses, mitte Vabariigi Valitsuse määruses või, jumal hoidku, koguni ministri määruses. Sellest tulenevalt mina ja ridamisi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed hääletame selle muudatusettepaneku vastu ja kutsume üles ka teid seda tegema. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tegelikult me korrastame mõneti seda avaliku õiguse sfääri tagurpidises olukorras. Me oleksime pidanud tegelikkuses alustama parlamendiga meie üldise haldusorganisatsiooni õiguse paikapanemisest uuendatud kujul ja seejärel oleksime saanud parlamendis menetleda uut riigikaitsealast seadustikku, kus, ma arvan, oleks otstarbekas ühendada üheks õigusaktiks rahuaja ja sõjaaja riigikaitse seadus, nagu me pretsedenti loovalt tegime mineval kevadel parlamendi enda kodu- ja töökorra seadustega, mis on ka formaalses mõttes eraldi õigusaktidena põhiseaduses fikseeritud.
Nüüd oleme võtnud mõneti spetsiifilisema õigusakti praktilisest tarvidusest lähtudes ja eeldatavalt jõustame selle üldkohustuslikuna ka homme lõpphääletusel. Ma arvan, et seda õigusakti võibki pidada sammuks õiges suunas, aga kindlasti mitte piisavaks nende õigussuhete reguleerimisel, mis puudutavad riigikaitse korraldust, kaitseväeorganisatsiooni, aga laiemalt ka seda haldusvõimu, mida teostab minister oma valitsemisala üle. Praegu Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud üldreegel, mis kõneleb ministri pädevusest oma valitsemisala korraldamisel, tegelikkuses selget vastust sellele, mida meie õigus selle valitsemisala korraldamisvõimuga ette näeb, ei sätesta ja see on kindlasti õiguslünk. See on see õiguslünk, mida me püüame praegu leevendada n-ö tingliku kompromissiga, kus on see lüli, kus tsiviilvõim, ministri korraldusvõim puutub kokku sõjalise juhtimise võimuga. Kompromissidel on omadus olla pigem vähimaks ühisnimetajaks nagu ka selle kompromissi puhul. Ma arvan, et iseenesest on loogiline, et see kompromiss on tegelikult ajutise iseloomuga sellises sõnastuses. Ma olen kindel, et kui me hakkame üldist haldusorganisatsiooni korraldama ning asume rahu- ja sõjaaja seaduse juurde, siis peame selle sõnastuse juurde tagasi tulema. Me näeme tegelikult ka täna selles seaduseelnõus, et kaitseväe juhataja pädevusega, kus on kirjeldatud tema ülesanded, ei korrespondeeru see, mismoodi ta teostab oma allumist kaitseministrile. Aga ma loodan, et selle seaduse rakendamisel täidesaatev võim ja riigikaitseorganisatsioon kohaldavad seda eesmärgipäraselt ja on võimalik mõistusliku tõlgendamisega sellest kompromiss-sõnastusest üle saada.
Tahaksin igati toetada eelkõnelejat, mis puudutas nii intensiivset põhiõiguste riivet, nagu see on, siis vaieldamatult luuretegevus on seotud põhiõiguste intensiivse riivamisega. Niisugune asi peab olema sätestatud seaduse tasemel. Ega ei ole midagi öelda – ka selles osas on see sõnastus kompromiss. Ma olen ka siin kindel, et kui me räägime põhiõiguste täiendavast kaitsest, siis see vajaks eraldi analüüsi, ja ka kogu meie julgeolekuorganisatsiooni pädevused. See luureteema kujunes siin hämmastaval kombel üheks kirkamaks, mille üle parlamendi kuluaarides vaieldi. Ma arvan, et me võiksime siin ka paluda laiemat raportit õiguskantslerilt selle kohta, kuidas meie julgeolekuorganisatsiooni pädevused on põhiseaduspäraselt realiseeritud vastavalt julgeolekuasutuste seaduses. Nii et see seadus on kompromiss, see on samm õiges suunas, olgugi et ta eesmärgist või loogikast lähtudes liigume me praegu tegelikult üksikult üldisema suunas selle valdkonna õiguslikul reguleerimisel. See on mõneti paratamatu ja me likvideerime selle põhiseaduse lünga, mis on eksisteerinud 16 aastat. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.

Läheme nüüd seaduseelnõu muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud 125 muudatusettepanekut. Alustame esimesest.
Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Tarmo Kõuts. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorra seaduse §-le 106. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun kolmandat parandusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 5, mille on esitanud kolleeg Tarmo Kõuts, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun viiendat muudatusettepanekut hääletada.

Hästi. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 6, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 7, esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 8, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 9, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Hääletame. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud kolleeg Tarmo Kõuts, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud kolleeg Tarmo Kõuts, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 12, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 13, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 14, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 15, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 16, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 17, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 18, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 19, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 20, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 21, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 22, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 23, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 24, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 25, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 26 Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 27, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 28, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 29, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 30, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, jätta arvestamata. Kolleeg Kadri Simson, kas see puudutab nr 30?

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun 30. muudatusettepanekut hääletada.

Hästi. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 31, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 31, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 32, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
 Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud, ettepanek ei leidnud toetust.
33. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
(Naer ja aplaus.) Poolt hääletas 1 Riigikogu liige, vastu oli 81, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 34, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 35, kolleeg Tarmo Kõutsilt. Palun vabandust! Kas 34.? Jah, palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hästi. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 34. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 32. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 35, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 36, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 37, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 38, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. Number 39, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu samuti hääletamisele. Number 40, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 41, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. Number 42, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. Number 43, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 44, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson! Number 44, jah?

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 45, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. 46, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku number 46. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 47, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. 48, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. 49, kolleeg Jaanus Rahumäelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 50, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh, juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 50. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 51, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 51, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 52, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 53, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 53, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 53. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 54, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 55, Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 56, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 57, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestatud täielikult. 58, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 59, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 60, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele 60. muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 61, kolleeg Jaanus Rahumäelt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 61, mille on esitanud kolleeg Jaanus Rahumägi. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 62, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 63, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 64, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 65, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 66, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 67, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 68, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 69, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 70, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 71, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 72, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 73, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 74, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 75, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 76, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 77, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 78, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 79, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 80, riigikaitsekomisjonilt,  juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 81, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 82, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 83, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 84, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 85, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 86, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 87, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 88, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 89, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 90, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 91, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 92, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 93, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 94, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 95, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 96, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 96, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 97, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. 98, riigikaitsekomisjonilt, arvestatud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 98, mille on esitanud riigikaitsekomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud, ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 99, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 100, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 101, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 102, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 103, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 104, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 105, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 106, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 107, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 108, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 108, mille on esitanud riigikaitsekomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 109, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 109, mille on esitanud riigikaitsekomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 110, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 111, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 112, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 113, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda parandusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kindlasti teeme! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 113, mille on esitanud riigikaitsekomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 114, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 115, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 116, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 117, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 118, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 119, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 120, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 121, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 122, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 123, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult. 124, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult, ja 125, riigikaitsekomisjonilt, on arvestatud täielikult.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik 125 muudatusettepanekut. Eelnõu 202 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe kolleeg Mati Raidma!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva eelnõu esimene lugemine lõpetati 20. märtsil 2008. Eelnõu on otseselt seotud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu rakendamisega. Kokku esitati selle eelnõu kohta 13 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuid esitasid Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon, Riigikogu liige Tarmo Kõuts ja riigikaitsekomisjon. Juhin tähelepanu trükitehnilisele veale muudatusettepanekute tabelis, nimelt on numeratsioonis vahelt ära jäänud nr 7, kuid kõik muudatusettepanekud on tabelis kajastatud. Ühtlasi palume riigikaitsekomisjoni poolt toetada meie seisukohti muudatusettepanekute suhtes.
Ka seda eelnõu arutas riigikaitsekomisjon kokku 22 korda, tegemist on põhiseadusest tulenevate seaduste muutmisega, mis vajavad Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eeldan, et Riigikogu fraktsioonides on muudatusettepanekud läbi arutatud, mistõttu aja kokkuhoiu mõttes ei hakka ma siinkohal nende sisul pikemalt peatuma.
Arvestades käesoleva eelnõuga seotud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute arvu, otsustas riigikaitsekomisjon oma 12. juuni istungil paluda Riigikogu juhatusel lubada esitada käesoleva eelnõu teise lugemise tekst ja sellele lisatud muudatusettepanekute loetelu 16. juunil kella 18-ks. Riigikogu juhatus aktsepteeris riigikaitsekomisjoni taotlust oma otsusega nr 79. Eelnõu ja sellele lisatud muudatusettepanekute tabel paljundati Riigikogule 16. juuni lõunaks. Riigikaitsekomisjon otsustas oma s.a 10. juuni istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 17. juuni istungi päevakorda, ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, lülitada eelnõu kolmandaks lugemiseks ja vastuvõtmiseks Riigikogu 19. juuni istungi päevakorda. Eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Selle eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust. Kui see eelnõu vastu võetakse ja kaitsevägi ei ole enam valitsusasutus, tähendab, ta on valitsusasutus ja ta ei ole enam täidesaatva riigivõimu asutus, siis kummast seadusest tuleb edaspidi kaitseväe juhtimisel lähtuda, kumba tuleb pidada ülemaks, kas eriseadust, kaitseväe korralduse seadust, või siis 51 hääle seadust, Vabariigi Valitsuse seadust?

Ma julgen ikkagi väita, et kaitsevägi kui valitsusasutus on täidesaatva riigivõimu asutus.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Kas komisjonis oli ka arutusel see, et Vabariigi Valitsuse seadusse peaks kaitseväe jaoks sisse kirjutama erisuse ja kuidas seda siis sõnastada?

Aitäh! Me arutlesime ja kaalusime seda muret, mida on ka paljudes aruteludes avaldatud, et kas nüüd tõesti kaitsevägi on muundunud ametiks või inspektsiooniks. Et selline kahtlus ära klaarida ja tuua välja selge erisus, tegime vastava ettepaneku Vabariigi Valitsuse seadusesse ja lisasime eespool nimetatud seaduse § 39 lõikesse 3, kus on loetletud valitsusasutused, mis on ühtlasi ka täidesaatva võimu, riigiasutused, eraldi sõna "kaitsevägi".

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Kas head kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kohapealt, kolleeg Urmas Reinsalu! Küsimusi rohkem ei ole.

Aitäh! Ma arvan, et see, mis puudutab Kadri püstitatud probleemi selle kohta, kas tuleks juhinduda Vabariigi Valitsuse seadusest selle n-ö üldise alluvusvahekorra puhul või kaitseväe korralduse seadusest, ei ole isegi mitte niivõrd probleem eriseadusest ja üldseadusest, vaid tegelikult sellest, et hilisem seadus muudab varasemat seadust. Seoses selle ajaliselt hiljem vastuvõetud seaduse kehtima hakkamisega on minu seisukoht, et n-ö roheline tuli või eesõigus tõlgendamisel tuleks anda kaitseväe korralduse seadusele.

Aitäh, kolleeg Urmas Reinsalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama.
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Eelnõu kohta on 13 muudatusettepanekut. Nagu ettekandja juba ütles, üks on vahele jäänud. Nii et 13 ettepanekut.
Alustame esimesest ettepanekust, mille on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine ettepanek on riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmas ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 4, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 5, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 6, riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 8, kolleeg Tarmo Kõutsilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 9, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kümnes muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused

Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
11. muudatusettepanek, esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 12., riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 13., riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Lugupeetud kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 203 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 219 arutelu toimus õiguskomisjonis 3. juunil 2008. aastal. Õiguskomisjon kuulas ära Eesti Kohtunike Ühingu seisukohad ja otsustas algatada kuus muudatusettepanekut selle eelnõu kohta. Kohtunike ühingu seisukohad olid põgusalt öeldes järgmised. Kohtunike ühing toetab seda, et tegeldaks ühe menetlusega korraga, samas toodi välja mõningaid kahtlusi katkematuse ja viivitamatuse põhimõtete kehtestamisel kriminaalmenetluse seadustikus. Tehti ettepanek kirjutada seadusesse n-ö avatud säte, mis annaks kohtunikule õiguse otsustada katkematust kohtuistungist kõrvalekaldumise ka muude erakorraliste asjaolude tõttu. Õiguskomisjon ei pidanud seda avatud sätet põhjendatuks, argumenteerides eelkõige sellega, et alati võib igasugusest erandist saada reegel, ja need täpsed alused, mille puhul oleks võimalik erandeid ette näha, peaksid olema võimalikult täpselt kirja pandud seaduses eneses.
Nendest kuuest muudatusettepanekust võiks välja tuua võib-olla eelkõige järgmised. Esimene muudatusettepanek näeb ette seaduses lahtikirjutatud katkematuse erandi, mille kohaselt on võimalik vahele võtta ka ühe kriminaalasja, mis on üldkorras kohtusse saadetud ja milles kohtulikku arutamist alustatakse vastavalt §-le 265 ehk eelistungi jätkamisega kohtulikul arutamisel. Teine muudatusettepanek puudutab kannatanu ülekuulamist. See tähendab, et kannatanu tuleb üle kuulata, kui seda on taotletud, enne tunnistajaid. Kolmandaks muudatusettepanekuks on need sätted, millest juhinduks edaspidi ringkonnakohus. Neljas muudatusettepanek puudutab rahvusvahelist õigusabi ja see muudatus on välja toodud selle selgitusena muudatusettepanekute tabelis. Viiendaks muudatusettepanekuks on katkematuse printsiibi rakendumine nende asjade suhtes, mille puhul on isik antud kohtu alla alates 15. juulist.
Õiguskomisjon vormistas ka muudatused konkreetselt selle eelnõu rakendusse ehk siis seaduse jõustumisse. Me käsitlesime õiguskomisjoni istungil üsna põhjalikult ka ressursside küsimust. Justiitsministeerium andis lubaduse, et ka 2009. aasta riigieelarve koostamise protsessis näeb Justiitsministeerium ette lisaraha Prokuratuurile. Kõigepealt taotletakse seda Rahandusministeeriumilt, kui aga lisaraha ei saavutata, siis leitakse see Justiitsministeeriumi eelarve seest. See tähendab, et lisaks Prokuratuurile üleantavale ressursile, mis praegu on kohtute eelarves – seda on 1,14 miljonit –, nähakse ette kvaliteetsemalt tunnistajate kutsumisele kuluva ressursi suurendamist, ja selle lubadusega oli õiguskomisjon igati rahul. Samas nägime vajadust, et tunnistajate kutsumine kohtusse ei läheks  kohtutelt Prokuratuurile üle mitte seaduse jõustumisel, vaid alates 2009. aasta 1. jaanuarist, kui on ka ette nähtud vastavad lisavahendid. Tegime muudatuse ka seaduse jõustumisse, nähes ette – loodetavasti see eelnõu võetakse vastu selle nädala jooksul –, et seadus võiks jõustuda alates 15. juulist 2008. aastast. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta on kuus muudatusettepanekut ja asume neid läbi vaatama. Number 1, nr 2 ja nr 3 on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 4, nr 5, nr 6 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 219 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun kõnepulti ettekandjaks kultuurikomisjoni esimehe kolleeg Peeter Kreitzbergi!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 272 esimene lugemine toimus 21. mail. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas eelnõu kohta 24 muudatusettepanekut, millest arutelu käigus võeti kolm ettepanekut tagasi. Ühe ettepaneku esitas Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tegi kultuurikomisjon 24 muudatusettepanekut. Kuna eelnõus muudetakse korraga mitut seadust, siis on mitmed ettepanekud oma sisult korduva iseloomuga.
Kultuurikomisjon arutas muudatusettepanekuid oma istungitel 2. ja 9. juunil. Istungitele olid kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunikud Heli Aru ja Sille Uusna ning kõrghariduse osakonna asejuhataja Annika Tina.
Ettepanekud hõlmasid mitmesuguseid kõrghariduse reguleerimist puudutavaid küsimusi, sealhulgas mõtestati oluliselt ümber doktoriõppega seonduvad küsimused. Doktoriõppe mudelit reguleerivate sätete analüüsimisel ilmnes, et eelnõu seob õppekoha baasmaksumuse liialt jäigalt doktorikraadi kaitsmise eest makstava tasu määraga, ühtlasi peaks baasmaksumuse määratlus jääma seotuks õppekava nominaalkestusega sarnaselt teiste kõrghariduse taseme õpete baasmaksumusega doktoriõppe õppekoha baasmaksumusest, mis sisaldab ühtlasi doktoriõppe õppetoetuste vahendeid. Eraldi käsitletakse sellele täiendavalt lisanduvat doktoriõppe tulemustasu. Et eristada baasmaksumust ja tulemustasu ning võimaldada neid määrasid eraldi kehtestada, muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust, millega seni on kehtestatud vaid õppekoha baasmaksumust, ning kehtestatakse sama määruse alusel ka doktoriõppe tulemustasu.
Lisaks doktoriõppega seonduvatele küsimustele esitati ka ühisõppekavaga seotud küsimuste kohta muudatusettepanekuid ja ühisõppekavaga seotud küsimused on selle eelnõu võib-olla kõige tähtsam osa üldse. Ühisõppekava avamise põhimõtted viiakse sarnastele alustele teiste õppekavadega ja kaob ära vajadus kehtestada ühisõppekavade registreerimisele kuni 31. detsembrini 2011 täiesti erinev iseseisev menetlus. Eelnõu algvariandis olnud ülikooliseaduse §-s 22³ sisalduv ühisõppekava registreerimise regulatsioon jäetakse eelnõust välja ja see viiakse rakendussätetesse kehtivusajaga kuni  31. detsember 2008.
Oluline on ka õppe läbiviimise õiguse kohta sätestatu. Tähtajaliselt antud õppe läbiviimise õigus näitab, et õppe läbiviimises on teatavad puudused. Kui õppeasutus kahel korral pärast vastavate ettekirjutuste tegemist ei ole suutnud neid puudusi kõrvaldada, on põhjendatud Vabariigi Valitsuse haridus- ja teadusministri ettepanekul tehtud otsus kolmandat korda sellisele õppekavagrupile õppe läbiviimise õigust mitte enam anda. Eelnõust oli algselt välja jäänud tagajärg, mis saab siis, kui õppe läbiviimise õigus kehtetuks tunnistatakse. Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga on sisse toodud üliõpilaste õigusi kaitsev punkt, initsiatiivi peab siinkohal näitama õppeasutus.
Kõrghariduse kvaliteediagentuur on selle eelnõu üks kõige kesksem kontseptsioon. Selle kohta sätestatus leiti arutelul, et kvaliteediagentuur peab oma tegevuses arvestama eri tüüpi õppeasutuste erinevusi, sest teatavasti on Eesti kõrghariduse hindamisel probleemiks olnud hinnangute objektiivsus ja sõltumatus. Nüüd mõningatest olulisematest ettepanekutest, mida arutati ja mis on kontseptuaalse iseloomuga. Eesti Keskerakonna fraktsioonilt laekus ettepanek, millega ülikoolid tuleks jagada kõigepealt universitas'e tüüpi ülikoolideks ehk klassikalisteks ülikoolideks ja spetsialiseeritud ülikoolideks, nagu kunstiakadeemiad ja rakenduslikud ülikoolid, mille tegevus on suunatud rakendusuuringutele, tehnilistele uuendustele ning patentidele, ja ülikoolitüüp peaks selgelt kajastuma ülikooli põhikirjas. See oleks väga suur muudatus kogu kõrgharidusalases seadustikus ja tegelikult eeldaks kogu kõrgharidusalase seadustiku ümbertegemist ja sellega seiskuks kindlasti väga mitmete oluliste küsimuste lahendamine, mida näeb ette see seaduseelnõu. Praegu jagunevad Eesti kõrgharidust andvad õppeasutused ülikoolideks ja rakenduskõrgkoolideks – ka osas kutseõppeasutustes on võimalik saada kõrgharidust. Nii suurele muudatusele komisjon ei otsustanud minna.
Kindlasti on väga suured probleemid seotud kvaliteedi hindamisega kõrghariduses ja kõik on seda meelt, et hindamise kvaliteeti tuleb parandada. Kõrghariduse hindamise agentuuri hindamisnõukogu registreeritakse ühtsesse Euroopa süsteemi. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku lülitada hindamise objektiivsuse tagamiseks sellesse nõukokku vähemalt neli väliseksperti. Seda ei peetud ka päris vajalikuks. Samal ajal idee kaasata väliseksperte sellesse hinnanguprotsessi on kindlasti asjakohane ja seda ka tehakse, aga mitte sel viisil, et nad kuuluksid hindamisnõukogu koosseisu – selline oli komisjoni seisukoht.
Tekkis üks põhimõtteline vaidlus küsimuses, kas see rikub akadeemilise vabaduse põhimõtet, kui Vabariigi Valitsus hakkab määrama õppekavagruppe, mille järgi ülikoolides õpe toimub. Samal ajal on uue eelnõu üks aluspõhimõte see, et kõik dokumendid, mida väljastatakse kõrgharidust andvates õppeasutustes, peavad olema riiklikud dokumendid, riikliku garantiiga ja enamik komisjoni liikmeid ei arvanud, et valitsuse tasandi kaasamine sellesse küsimusse võiks tekitada lihtsalt subjektiivsust ja teha kahju Eesti kõrgharidusele.
Oluline asi on kindlasti see, et ülikoolid ja üldse kõrgkoolid võiksid kaasata oma tegevusse väljaspool oma õppeasutusi töötavaid teadustöötajaid, juhendamaks magistri- ja doktoritöid, et tagada jällegi parimat võimalikku juhendamist ühel või teisel teemal. Seda küsimust arutati päris pikalt ja arvestati sisuliselt ka roheliste erakonna ettepanekut ning Keskerakonna fraktsiooni käsitlust, nii et siin jõuti sisuliselt päris suure üksmeeleni.
Küsimusi, mida arutati, oli teisigi, aga üldiselt võttis komisjon üksmeelselt vastu otsuse teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõpetada ja suunata eelnõu homme kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Kas kolleegidel on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kõigepealt kolleeg Igor Gräzini! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Kõigi nende üksikute väikeste vidinate taga, millest see seadus koosneb, seisneb üks väga suur ja väga põhimõtteline probleem, mille kohta mul oli au teha ettekanne ja millega kolleegid nõustusid erakoolide ja kõrgharidusministeeriumide nõupidamisel, mis leidis aset 2005. aasta kevadel Bialystokis. See oli muidugi Eesti poole ettepanek. Bialystoki deklaratsioonis öeldi, et kõikide nn Uus-Euroopa haridusministeeriumide tegevust iseloomustab üks asi. Mitte ükski haridusministeerium, sealhulgas Poola, Bulgaaria, ükskõik mis riigi oma, ei julge vastata ühele väga lihtsale küsimusele: kas erakõrgharidus on vajalik või mitte? Tuletan ka meelde Bialystoki deklaratsiooni pealkirja, mida kõik küll teavad, aga need, kes pole haridusega seotud, vähem. See on: "Haridusministeeriumide poliitiline võimetus langetada otsuseid". Küsimus on just selles, kas eraharidust on vaja või ei ole.
Esindades praegusel juhul mingil määral eraõigust, tahaksin öelda: igasugune vastus on hea. Kui siin langetatakse otsus, et eraharidus tuleb likvideerida – tubli, likvideerime, ja selle vastu nähtavasti ühelgi professoril midagi ei ole. Professor on professor – mul tegelikult ükskõik, kus ma töötan, ükskõik millises koolis. Palgad on samad, töötingimused on samad, mis vahet seal on.
Nähtavasti ei ole see päris ükskõik Eesti riigi seisukohalt. Ma juhiksin tähelepanu sellele probleemile, mis on meil siinsamas saalis läbi jooksnud. Näiteks sellinegi asi nagu vaimse vabaduse määr ja vaimne konkurents. Me oleme näinud seda psühholoogia vallas, aga võib-olla kõige olulisem oleks see majandusteaduse vallas. Siinsamas saalis oleme me näinud kahte majandusteoreetilist kontseptsiooni. Üks on n-ö erakoolidest pärit, mida esindab Andres Arrak – liberalism, monetarism jne. Ja teist praegu meie hulgas küll mitte töötav, aga ikkagi tuntud Eesti majandusteadlane Janno Reiljan, kes pooldas modifitseeritud sotsialistlikku süsteemi. Kaks erinevat koolkonda. Janno Reiljani arvates Arrak ei ole teadlane ja Arraku arvates ei ole Reiljan ammu enam teadlane. Kui me nüüd saavutame erakoolide likvideerimise, siis Arrakud kaovad ära, sest riiklik teaduse tegemine ja vaba teaduse tegemine on kaks iseasja ja kõige paradoksaalsem on see, et kumbki neist kahest ei tunnista teist poolt teadlaseks.
On olemas ühed psühholoogid, kes arvavad teiste kohta, et nad ei ole halvad psühholoogid. Nad lihtsalt ütlevad, et nad on ebapsühholoogid, ja vastupidi. Järelikult on see vastastikune akrediteerimine, hindamine jne mõeldamatu, sest nad töötavad erinevates maailmades. Ja tõepoolest, ma olen Peeter Kreitzbergiga nõus, selle ühe maailma likvideerimine teeb maailma lihtsamaks. See on tõsi.
Ma kordan veel kord. Erakoolid ei taha iga hinna eest ellu jääda, neil on praegu, pärast seitset aastat väärkohtlemist ministeeriumi poolt juba tegelikult ükskõik. Kui 90% eraülikooli professori ajast kuulub selle tõestamisele, et see, mida ta õpetab, on õppeaine ja vajalik, ning tal on juba jumala ükskõik, mida ta õpetab, ja kas seal on üliõpilasi, sest tema jaoks on tähtis ministeeriumi tädi, siis võib-olla tõesti oleks aeg öelda: Eesti Vabariigis erakõrghariduse aeg oli, aga otsa sai.
Palun, kolleegid, võtke julgus kokku ja öelge kas nii või naa! Garanteerin, meile jätkub kahest-kolmest aastast, et praegused üliõpilased ilusasti ära lõpetaksid. Nad saavad muide riiklikud diplomid, sest akrediteeritud õppekavadele antakse ainult riiklikke diplomeid, nii et siin mingeid uudiseid ei ole. Ja – finito! basta!  Tore oli, aga otsa sai.
Nüüd siis sellest nn agentuurist, mida tahetakse siva käivitada. Tegelikult on kiirus selles agentuuris. Kas te panite tähele: väliseksperdid ei ole agentuuri liikmed. Milles see point on? Point on selles, et agentuuri liige peab olema Eesti konkurent! Eraülikoolide huvi on see, et meie taset hindaksid välismaalased, eeskätt välismaalased, sest siin määratakse tase, aga mitte konkurent.
Mul on praegu hiljutine akrediteerimise kogemus. Välismaalt tuleb akrediteerimiskomisjon kohale, Eestist peab olema vaatleja, kes ei tohi esitada ühtegi küsimust. Vaatleja esindab konkureerivat riigiülikooli. Teate, mis juhtus? Leidis aset 40 minutit kestnud eraülikooli raamatupidaja ülekuulamine, mis oleks normaalses äris täiesti välistatud. Aga kui äri ajab riik, siis riigi audiitor võib oma konkurendi käest pinnida mida tahes. Ja kahjuks sattus raamatupidaja olema viisakas inimene ja ta rumaluke ka vastas. Õnneks seal midagi hullu ei olnud, aga see on nüüd see idee, kuidas eraharidusest lahti saada.
Tähendab, otsustage! Muide, see ühendkavade värk. Tuletage meelde, Jaan Krossil on suurepärane raamat "Mesmeri ring". Mille eest Eenpalu üliõpilaskorporatsioonidest välja visati? Õige! Ühendkavade sisseviimise eest! Tähendab, me saame selle seadusega tagasi Eenpalu ja Konstantin Pätsi vaikiva ajastu. Tubli!
Inimesed räägivad, et ega siis ka paha ei olnud. Ma ütlen: väldime hüsteerikat, aga nimetame asju õigete nimedega! Nüüd siis: see seadus on täis lahendamata probleeme! Ma valetan, kui ma ütlen, et Reformierakonnas selle üle üldse ei vaieldud. Siin on vaidlemise kohad. Okei. Kui te kodurahu huvides sellist seadust tahate, kuradile, võtame ta vastu! Aga siin on üks tingimus: see on seadus, mida me hakkame esimesena muutma niipea, kui vähegi võimalik on!
Minu ettepanek on: me töötame. Hakkame augustis või millalgi, ühesõnaga, seda peaks tegema hakkama mõni päev enne, kui see õudne agentuur tööle hakkab. Mitte sellepärast, et seal on õudsed inimesed, vaid sellepärast, et me oleme talle andnud õudse võimu.
Tänan! Nii et meie oleme poolt pika hambaga, aga noh, okei!

Aitäh, kolleeg Igor Gräzin! Palun,kolleeg Peeter Tulviste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Aeg on hiline, teen hästi lühidalt. Eesti kõrghariduse põhiprobleem on hariduse kvaliteet. On hulk muid probleeme, näiteks üliõpilaste sotsiaalsed garantiid. Ma ei tea mitte ühte üliõpilast, kes oleks läinud välismaale õppima sellepärast, et seal saab paremini süüa. Minnakse sellepärast või, täpsemini, minnakse siis, kui sealsetes ülikoolides antakse paremat haridust, kui meie suudame anda. Seejuures ei ole tähtis mitte see, kas siinne kõrgharidusasutus, milles ollakse pettunud, on avalik-õiguslik või era, tähtis on see, et see on nõrk, ja sellepärast minnakse mujale. Senised abinõud, mis on tarvitusele võetud selleks, et kõrvaldada kõrgharidusmaastikult nõrku tegijaid – kordan jällegi, niihästi era- kui ka avalik-õiguslike ülikoolide hulgas –, ei ole andnud tulemusi. Kui kellelgi on paremaid ettepanekuid, kuidas saavutada ühtlane kvaliteet, et lapsed ei peaks pettuma siinsetest ülikoolidest saadavas hariduses, siis on praegu veel natuke aega neid uusi abinõusid tarvitusele võtta. Kui te paremaid ei tea, siis ma palun, et te toetaksite neid, mis on selles eelnõus ja nendes parandusettepanekutes sees. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Tulviste! Palun, Peeter Kreitzberg!

Lugupeetud esimees! Sõber Igor ärgitas mind ka paar sõna ütlema. Ma ütlen, et võitlus ei käi praegu Eesti avalik-õiguslike ja erakõrgkoolide vahel. Võitlus käib selle nimel, kas meie noored jäävad üldse õppima Eesti kõrgkoolidesse või lähevad välismaale, kuhu nagu söögi pärast võib-olla tõesti ei minda. Ma tahan küll Peeter Tulvistele öelda, et ega igaüks sinna ei pääse ka. Võib-olla nendel, kes tahaksid paremini süüa, lihtsalt sageli pea ei jaga, et sinna minna. Aga niikaua, kui Eesti kõrgkoolid omavahel kaklevad ja maid jagavad, on meie paremad tudengid siit kõik jalga lasknud. Kindlasti on kvaliteet praegu probleem number üks. Ja kahjuks pean ütlema sulle seda, et kui sa usud väliseksperte, siis statistika näitab, et välisekspertide arvamused meie ühe või teise kõrgkooli kohta on viimasel ajal millegipärast sajaprotsendiliselt kokku langenud sellega, mida arvab HTM meie kõrgkoolidest. Nii et siin võib olla kaks probleemi. Üks on see, et  need kõrgkoolid, mida me sageli püüame kaitsta, ei ole nii head. Teine asi on see, et nad on ikkagi mõjutatud, olgugi et nad on väljastpoolt pärit.
Ma usun, et see eelnõu siiski aitab ja soodustab ühisõppekavade loomist, mis on ju praegu kõrghariduses valitsev tendents, ja selleks, et üks või teine kõrgkool üldse ellu jääks, peaks ta oma paremad küljed liitma, eriti Eesti tingimustes, teiste kõrgkoolide paremate külgedega. Nii et see on minu meelest kõrghariduse arengu põhitee. Aga muidugi, väikeses riigis on subjektivismiohud alati olemas ja ma siiski väga loodan, et see eelnõu muudab hindamise objektiivsemaks, sest on võimalik vaidlustada hindamistulemust. Kui üks agentuur langetab ikkagi mitu korda põhjendamatuid otsuseid, siis tal ilmselt ei ole ka kohta selles üleeuroopalises agentuuride kogus. Nii et ma arvan, et asi muutub siiski veidi läbipaistvamaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Austatud kolleegid! Kuidagi imelik on Riigikogu puldist kuulata hinnanguid, kas üks professor on rohkem professor, kas ühe kooli teadlane on rohkem teadlane kui teise kooli teadlane. Aga jäägu see siin enne kõnelnud professorite pärusmaaks ja ehk nad saavad kokkuleppele selle saali ukse taga. Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, millele eelkõneleja vilksamisi viitas. See eelnõu annab tõepoolest tugeva surve meie kõrgkoolidele rahvusvahelistumise suunas ja seda vajab Eesti kõrgharidus hädasti. See kõik, mis toimub kõrghariduses, kajastub ka üldhariduses ja sellepärast on see eelnõu Eesti haridusmaastikul ülioluline.
Ma ei saa aru nende inimeste loogikast, kes on siiamaani kurtnud, et meie kõrghariduse hindamisel ja akrediteerimisel on niivõrd palju subjektiivsust ja ebaõiglust, ning nüüd, kui pakutakse välja uus süsteem sõltumatu agentuuri kaudu, ei sobi ka see. Kus on siis see sobiv koht? Tõepoolest aitäh Peeter Tulvistele, kes ütles, et kui ei ole midagi paremat välja pakkuda, siis pigem oleks mõttekas suu kinni hoida. Meie kõrghariduse 1990. aastate keskpaiku alanud kiire ja ekstensiivne areng on tõepoolest viinud praegu selleni, et nii mõnedki momendid sellel maastikul jäid meil märkamata, aga ma ütlen veel kord: selle olulise eelnõuga me parandame ja silume eelmiste aastate vigu päris jõudsalt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helmer Jõgi! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Head kolleegid! Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on tehtud 46 muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist.
Muudatusettepanek nr 1, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. Number 2, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Number 3, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 4, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Number 5, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Number 6, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Number 7, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Number 8, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Number 9, kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 10, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Number 11, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. Number 12, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 13, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Number 14, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 15, kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 16, kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 17, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Number 18, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 19, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 20, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Number 21, kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 22, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Number 23, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Number 24, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Number 25, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 26, kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 27, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 28, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Number 29, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 30, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 31, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 32, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Number 33, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Number 34, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 35, kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 36, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Number 37, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 38, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 39, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 40, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Number 41, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 42, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 43, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 44, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 45, kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Number 46, esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Head kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 272 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks maaelukomisjoni esimehe Kalev Kotka!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu teist korda oma 10. juuni istungil. Eelnõu algatajat esindasid Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik, sama osakonna põllumajanduse tulupoliitika büroo peaspetsialist Liisa Kähr, õigusosakonna juhataja Marika Kairjak ja sama osakonna nõunik Pille Eller.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus kaheksa ettepanekut. Nende kõigi autor oli maaelukomisjon. Ühtegi põhimõttelist uuendust nende ettepanekutega eelnõusse ei tehtud. Tegemist on täpsustavate ja selgitavate ettepanekutega, mis tagavad riigi abi veelgi suurema läbipaistvuse või tulenevad eelnõu jõustumise tähtaja edasilükkamisest ühe kuu võrra.
Komisjon otsustas konsensusega saata maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 18. juunil 2008 ja määrata juhtivkomisjoni nimel ettekande tegijaks komisjoni esimehe. Ka otsustati teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine 18. töönädalal lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 19. juunil ja eelnõu siis seadusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Selle seaduseelnõu kohta on esitatud kaheksa muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Esimene ja teine ettepanek on maaelukomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Ka kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas ettepanek on maaelukomisjoni esitatud. Juhtivkomisjon on neidki täielikult arvestanud.
Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 275 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Rein Ratase!

Väga austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Keskkonnakomisjon arutas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu tänavu 5. ja 16. juunil. Teatavasti eelnõu esimene lugemine lõpetati 11. juunil ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 12. juuni kell 18. Seaduseelnõu kohta on esitatud 17 muudatusettepanekut, neist 15 autor on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, kahe autor keskkonnakomisjon. Keskkonnakomisjoni koosolekul andsid selgitusi muudatusettepanekute esitajad ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo juhataja Taimar Ala.
Keskkonnakomisjon otsustas roheliste fraktsiooni esitatud 15 muudatusettepanekust arvestada täielikult kolme ettepanekut, arvestada osaliselt kaht ettepanekut ja jätta arvestamata kümme ettepanekut. Mitu ettepanekut oli seotud avalikkuse parema teavitamise, keskkonnamõju uurimise algatamise, Natura 2000 võrgustiku ja keskkonnamõju hindamise programmi aruande hindamisega. Vahest üks olulisemaid oli roheliste fraktsiooni esitatud muudatusettepanek jätta eelnõust välja punkt 2, millega tehakse ettepanek lugeda olulise keskkonnamõjuga tegevuseks põhjavee võtmine vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas praeguse 200 000 kuupmeetri asemel. Keskkonnakomisjon jättis ka selle ettepaneku arvestamata.
Keskkonnakomisjon otsustas kaheksa poolthäälega teha täiskogule ettepank lõpetada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Kuna poolthääli oli kaheksa, siis seega vastu ja erapooletu ei olnud keegi. Tänan teid!

Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Hea kolleeg Rein Ratas! Kas sa võiksid kirjeldada komisjoni istungeid, kus seda eelnõu arutati? Ja kas sinu arvates komisjon on rahul keskkonnamõjude hindamise süsteemiga, mis praegu Eestis kehtib? Või kostis teil ka hääli, et midagi tuleks muuta, näiteks liikuda keskkonnamõjude hindamisel euroopalikuma mõttelaadi ja süsteemi poole?

Jah, sellest oli juttu küll. Arutelu oli väga asjalik, väga põhjalik. Arutati ka seda, kuidas me saaksime keskkonnamõju hindamise praktikas paremini ellu viia vastava seaduse põhimõtet, et keskkonnaekspert, keskkonnamõju hindaja peab olema erapooletu ja sõltumatu. Arutelul jäi kõlama suuline ettepanek, et tulevikku vaadates me peaksime seda seadust muutma ka keskkonnaeksperdi sõltumatuse süvendamise suunas. Eelkõige puudutab see keskkonnamõju hindamise rahastamist – et arendaja ei maksaks otse hindajale.
Üks roheliste fraktsiooni ettepanek oli, et keskkonnamõju hindamise aruannet võiks hinnata kolmeliikmeline komisjon olenevalt järelevalvajast – on see siis Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumi allasutus keskkonnateenistuse näol. See ettepanek leidis kolm poolthäält, kuus vastuhäält, erapooletuid ei olnud.
Hea küsija! Sa rääkisid euroopalikust lähenemisest. Arutati ka seda küsimust – küll väga põgusalt. Viieteistkümnes vanas Euroopa Liidu liikmesriigis ei tunta üldse keskkonnamõju hindamist litsentsitud tegevusena. Enamikus uutes liikmesriikides aga on see meie teada litsentsitud tegevus. Arutati, kas sel on mõtet. Peale jäi arvamus, et ilmselt sügisel tuleb selle seaduse juurde tagasi tulla. Võimalik, et siis juba keskkonnakomisjoni või mõne Riigikogu fraktsiooni või Riigikogu liikme algatatuna.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea ettekandja! Kas komisjoni istungil kõlas mingisuguseid mõistetavaid, arvutustel ja mudelitel põhinevad selgitusi selle kohta, kuidas on võimalik ilma keskkonnamõju tekitamata kasutada ära 10 miljonit tonni põhjavett aastas? Ja seda Eesti oludes, kus kogu eratarbimise veemaht on ca 50 miljonit tonni aastas, millest suurem osa tarbitakse ära puhastatud pinnaveena? Kuidas on võimalik ilma toetumata ühelegi mudelile või muule teadusallikale – seletuskirjas neile vähemalt ei viidata – teha selline seadusmuudatus?

Hea küsija, sellest oli juttu küll! See teema oli väga teravalt ja tõsiselt arutusel. Roheliste fraktsiooni ettepanek oli mitte tõsta olulise keskkonnamõjuga tegevust puudutavat alampiirmäära põhjavee võtmisel 10 miljoni tonnini aastas, vaid jääda  praeguse 200 000 tonni juurde. Keskkonnaministeeriumi esindaja põhjendas meile, miks ministeerium seda eelnõu punkti toetab, sellega, et § 6 lõige 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses võimaldab lisaks § 6 lõikes 1 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loendis nimetatud tegevustele ja seal toodud määradele ka algatada, kui otsustaja seda vajalikuks peab, keskkonnamõju hindamise teistel juhtumitel. Nüüd lülitatakse seadusesse samuti eelhinnangu mõiste: eelhinnangu käigus võib ja tegelikult lausa tuleb võtta seisukoht, kas on vaja või ei ole vaja ka väiksemate põhjaveevõtu koguste puhul lasta keskkonnamõju hinnata. Nii et see võimalus on jäänud. Niisugune oli ministeeriumi esindaja põhjendus.

Palun, Marek Strandberg, teine küsimus!

Kas ministeeriumi esindaja suutis loogiliselt ja arusaadavalt põhjendada ka seda, millisel moel 10 miljoni tonni sissekirjutamine seadusse muudab toda loogikat, mis praegu juba olemas on? See kehtib tegelikult ükskõik millise veekoguse puhul, mis on väiksem kui see 10 miljonit tonni. Nagu mina aru saan, tuleneb see üheselt ühest Euroopa Liidu seadusaktist ja mitte millestki muust.

Loogika ei olene sellest, kas meil on sätestatud 200 000 tonni põhjaveevõttu aastas või 10 miljonit tonni. Kui näiteks eelhinnangu korras leitakse, et 100 000 tonni põhjaveevõttu aastas on teatud kohas, teatud tingimustes olulise keskkonnamõjuga, siis võib lasta teha keskkonnamõju hindamise. See pole keelatud. Euroopa Liidu vastav akt räägib tõesti 10 miljonist tonnist. Ent kuna tegemist on keskkonnaküsimusega, siis on jäetud liikmesriigile õigus vastavaid tingimusi karmistada. See ei ole ühene nõue.
Hea küsija, te küsisite loogika kohta. Loogikat võime hinnata nii ja teisiti. Mingisugusele konkreetsele mudelile toetuvat analüüsi meile ei esitatud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Põhjus, miks Lissaboni leping Iirimaa rahvahääletusel läbi kukkus, on meile kõigile teada: selle teksti ülesehitus, iseloom, esitusviis olid inimestele mittemõistetavad. Me võime öelda, et see on protest. Ja on täiesti arusaadav, et inimestel peabki tekkima protest mittemõistetavate tekstide vastu.
Ma ei soovi siinkohal peatuda mitte millelgi muul kui sellelsamal 10 miljonil kuupmeetril põhjaveevõtul aastas, mis keskkonnamõju hindamise seadusesse soovitakse sisse kirjutada. Nagu me kuulsime, pole sel üldse mitte mingit tähendust, kui suur see number on, kuna see tuleneb ei millestki muust kui ühest Euroopa Liidu aktist, mida meelevaldselt Eestis kohandatakse, sätestades, et piir on 10 miljonit kuupmeetrit aastas. Kusjuures, nagu te ka kuulsite, ei ole olemas mitte ühtegi mudelit, millele eelnõu esitaja oleks toetunud, ega ühtegi muud sisulist arvutust.
On täiesti selge ilma ühegi mudelita, et 10 miljoni kuupmeetri piiri kehtestamine tekitab paratamatult teatavaid ahvatlusi. Mingi arvu kirjutamine seadusesse tähendab alati midagi. Kellegi jaoks on see arv hästi mõistetav, kellegi jaoks aga raskemini mõistetav ja segadust tekitav. Meie jaoks on see segadust tekitav. Kui sellel arvul ei ole tähendust ja kui lihtsalgi moel on võimalik aru saada, et 10 miljonit tonni Eesti põhjavee oludes on siiski väga suur kogus, mis igal juhul tekitab keskkonnamõju, siis oleks selle piiri alandamine igati mõistlik. Kõikvõimalikud sõnastused, kõikvõimalikud arvud seadustes, uskuge, on alati signaali tähendusega. Segane arv on signaali tähendusega, segane sõnastus on signaali tähendusega – nagu me kogesime Lissaboni lepingu rahvahääletusel Iirimaal. Ka selge ja suurena välja öeldud arvul on oma tähendus. See võib tekitada ahvatlusi.
Me peame praegu otsustama keskkonnaressursside kasutamise üle. Kuulsime, et auväärne Riigikogu komisjon on teinud oma otsuse, tuginemata konkreetsetele arvutustele, tuginemata konkreetsele mudelile – lihtsalt niisama, kuna Euroopa Liidus selline arv soovituslikuna kehtib. See kõik näitab seda, et tegelikult on meil tehtud töö ülimalt pinnapealne.
Mida rohkem me võtame vastu selliseid sisutuid ja signaalina ressursikasutust suurendavaid otsuseid, seda tugevamaks muutub meie majanduse keskkonnamõju. Seda rohkem me avame väravaid ressursimahukate tegevuste ees ja seda kaugemale me liigume teadmistemahukast ja teadmistepõhisest majandusest, mida siit kõnepuldist on korduvalt ülistatud, väites, et see võiks olla Eesti tulevik.
Kordan veel: sellise mõttetult kõrge ja, nagu me kuulsime, sisutu piiri kirjutamine seadusesse kindla peale ei sobi. See peaks olema eelnõust välja võetud, nagu roheliste fraktsioon on oma parandusettepanekus ka soovitanud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud vähesed kolleegid, kes te siin saalis istute! Ma tahaksin meelde tuletada meie põhiseaduse § 53, mis selgelt ütleb, et igaüks peab elukeskkonda ja loodusressursse kasutama säästlikult. Ma tulin siia pulti, et täiendada Rein Ratase ettekannet, sest me rääkisime keskkonnakomisjonis päris tõsiselt keskkonnamõjude hindamise praegusest süsteemist ja sellest, et see ei vasta nõuetele, mis peaksid kehtima demokraatlikus Eestis.
Praeguses keskkonnamõju hindamise seaduses on keskkonnamõju hindamine korraldatud nii, et korraldajaks on arendaja. Mis tähendab seda, et arendaja otsustab, millised eksperdid ta palkab tema huvide kaitsmiseks. Otsustajaks on keskkonnateenistus ehk riik, kuid kavala, targa ja hästi tasustatud eksperdi palkamisel ja võib-olla teda isegi üle makstes on võimalik temaga kokku leppida, missuguse tulemuseni ta peab jõudma. Ja kui üks eksperdikandidaat ei ole valmis selle tulemuseni jõudma, siis küllap on lõpuks siiski võimalik leida ka sobiv ekspert. Ja pärast seda, kui me oleme käesoleva seaduseelnõuga ekspertide litsentsimise tingimusi karmistanud, ei ole meil võimalik öelda, et selle või teise eksperdi arvamus tuleb kahtluse alla seada.
Seepärast on sotsiaaldemokraadid seisukohal, et nii olulises küsimuses, nagu on keskkonnamõjude hindamine, tuleb paradigmat muuta. Korraldamine peab jääma riigi või kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Tekib vaid küsimus, kes siis neid keskkonnamõjude hindamisi finantseerib. Palun: arendaja võib finantseerida, kuid finantseerimine tuleb selle töö korraldamisest eraldada. See huvide konflikti võimalus tuleb meil likvideerida, muidu me ei saa objektiivseid ja tõsiselt võetavaid keskkonnamõjude hinnanguid.
Ma ei taha täna teie aega viita, sest meil on veel palju eelnõusid arutada, aga ma võin oma valimisringkonnast ehk Pärnumaalt tuua viimase paari aasta kohta mitmeid markantseid näiteid, kus ka lugupeetud teadlased on läinud kerget teed ja tõenäoliselt suurte rahade eest andnud ekspertiise, mis ei kannata lõppkokkuvõttes mitte mingisugust kriitikat. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Ja palun nüüd, kolleeg Marko Pomerants! Kaheksa minutit.

Tere taas, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt arutelust selle üle, mis kõik võiks olla ühes või teises seaduses. Pole vist olemas seadust, mille menetlemise järel me ei arvaks, et midagi võiks seal veel olla ja midagi võiks olla teistmoodi. Seetõttu ongi näiteks veeseadust muudetud tänaseks päevaks 25 korral ja ma arvan, et me jõuame seda korra veel muuta, aga võib-olla kaks ja miks mitte kolm. Ning nii on ka sellesama tänase menetletava seadusega.
Mis on fakt? Fakt on see, et üks erakond, roheliste erakond, tegi konkreetsed muudatusettepanekud. Me saime neid arutada ja ka hääletada, neist osa leidis toetust ja osa mitte. Nii palju on olnud konkreetsust selle eelnõu menetlemisel.
Mis puutub põhjavee temaatikasse, et kui palju on paras ja kui palju on vähe – mõtlen seda 10 miljonit kuupmeetrit –, siis võib-olla mõned aspektid. Ma arvan (aga ma ei suuda seda kuidagi tõestada), et kui see 200 000 kuupmeetrit kaks aastat tagasi kehtestati, siis oli inimestel tundmus, et see on selline number, mis võiks olla mõistlik. Mingisuguseid suuremaid analüüse selle taga ilmselt ei olnud. Vahest oli selle taga mingisugune hirm, sest enne seda oli piiriks toosama 10 miljonit kuupmeetrit aastas. Vastava seaduse oli vastu võtnud Riigikogu. Seda esiteks.
Teiseks on 10 miljonit kuupmeetrit sätestava muudatusettepaneku taga ka eksperdid, kes on põhjaveekomisjonis selle ettepaneku teinud. Mina isiklikult – eks see ole jällegi selline uskumise küsimus! – julgen neid inimesi usaldada ja arvan, et nad samuti seisavad Eesti keskkonna hea seisundi eest.
Kolmas aspekt on selline. Ma ei tea, mis kellegi peas sünnib, aga ilmselt võidakse siin mõelda ka erinevaid asju. Kui me räägime põhjaveevõtust, siis mõne inimese jaoks võib see tähendada seda, et tegemist on näiteks kaevandamisega kaasneva põhjavee väljapumpamisega. Viimane on aga, ma julgen arvata, keskkonnamõju hindamise seaduse kohaselt hoopis käsitletav kaevandustegevusega seotud mõjuga. Põhjaveevõtt kui selline aga on otseselt seotud just nimelt veevõtuga näiteks joogiveeks mõnele asulale. Ja seda komisjonipoolne ettekandja, hea härra Rein Ratas juba ütles, et on olemas võimalus ja tegelikult ka kohustus alati hinnata, kas peaks tegema keskkonnamõjude hindamise või mitte, kui on tegemist vee erikasutusega. Ja vee erikasutus algab 5 kuupmeetrist ööpäevas.
Nii et mina julgen öelda, et siin ei ole tegelikult mängus mingit ohtu või mingisugust tonti või veelgi hullem, ministri plaani kellelegi parseldada üks suurem kogus põhjavett. Julgen seetõttu selle seaduseelnõu teise lugemise lõpetamist toetada, nii nagu ka komisjon tegi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Selle seaduseelnõu kohta on 17 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku, mille on teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hakkame siis hääletama! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud nr 3 ja nr 4 on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud need arvestamata. Muudatusettepanek nr 5 on ka Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud nr 6 ja 7, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud need arvestamata ja hääletamisele need ei kuulu. Ettepanek nr 8 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ettepanekud nr 9, 10 ja 11 on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on need jätnud arvestamata ning need ei kuulu hääletamisele. Ettepaneku nr 12 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud nr 13, 14, 15  ja 16 on samuti Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on need jätnud arvestamata ja need ei kuulu hääletamisele. Viimane ettepanek, nr 17,  on ka Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 280 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni aseesimehe kolleeg Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Me oleme esitanud Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, milles nähakse ette järgmised meie jaoks olulised muudatused.
Esimene muudatus peaks parandama ühiskonna seotust Riigikogus toimuvaga: see oleks alatiste komisjonide istungite avalikuks muutmine. Kui istungitel kõlavad argumendid oleksid avalikkusele teada, võiks see soodustada laiemat arutelu. Leiame, et see on ülimalt oluline. Piisab vaid, kui meenutada kriitikat, mis Riigikogu kohta tehtud on, neid meedias olnud arutelusid, mis Riigikogu teemadel püstitatud on – me näeme ja kogeme, et pilt meist on kaugel sellest, mis on meie igapäevase elu tegelik sisu siin Riigikogus.
Teine ettepanek on pikendada Riigikogu istungeid teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti sellisel moel, et fraktsioonide esindajatel ja fraktsiooni mittekuuluval Riigikogu liikmel oleks õigus esineda olulistel teemadel enne kinnitatud päevakorraga alustamist ühe sõnavõtuga. Ja et see kord oleks selline, et teistel Riigikogu liikmetel oleks võimalus esitatud teema kohta küsimusi esitada. Too ettepanek lähtub kaalutlusest, et dispuut lisaks sellele, mis saab avalikuks komisjonide istungite kaudu, muutuks avalikuks, huvitavamaks ja loomulikult sisukamaks ka Riigikogu saalis. See ei tähenda, et kogu aeg peab sõna võtma, kuid uskuge, keerulisi teemasid jätkub meil tulevikus aina rohkem ja rohkem. Selle eest kannab hoolt ülemaailmne jõud. Ma ei mõtle mitte imperialismi, lihtsalt kõik maailmas toimuvad globaalsed muutused nõuavad tõenäoliselt lähitulevikus lokaalselt elavat ja sisukat reageerimist.
Oleme veendunud, et kui Riigikogu töö sellisel moel paindlikumaks, sisukamaks ja läbipaistvamaks muuta, siis sellest sündiv omalaadne infovoog muudab ehk ka meedia võib-olla liialt ühekülgseks muutunud hoiakut Riigikogu töö suhtes. Aga mitte see ei ole peamine eesmärk, mille tõttu see eelnõu teie ette toodud on. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Hea kolleeg Marek Strandberg! See idee on väga tore ja teretulnud, aga ma tahan küsida: kas te olete ka läbi mõelnud, mis siis juhtub, kui see dispuut näiteks metsa läheb või labaseks keerab või mis tahes? Kuidas siis selle juhtimine toimub? Kas teie selja taga istuv proua Ene Ergma saab korrale kutsuda, kui asi käest hoopis ära läheb?

Viisaka dispuudi aluseks on minu sügava arusaamise järgi keskendumine teemale, mitte isikutele. Ja loomulikult, nii nagu ettekannete puhul ikka, kehtib ka nende küsimuste puhul tavapärane koosoleku või dispuudi juhtimine. Ja siis loomulikult eksisteerib võimalus inimesi korrale kutsuda, kui vaja. Kui selline vajadus on, siis tuleb seda teha. Loodetavalt siiski nii palju Riigikogu liikmetel oskust on, et nad suudavad jääda esitatud teemade piiresse. Ja, kolleegid, nagu te näete, üldjuhul me tuleme sellega oma igapäevases töös täiesti edukalt toime – ilma labaseks, isiklikuks või ründavaks muutumata. Igatahes ei juhtu seda väga sageli.

Palun, kolleeg Mark Soosaar, teine küsimus!

Ma jätkaksin seda vaidlust. Minu arvates põhiseadus ei võimalda istungi juhatajal sekkuda sellisesse vaidlusesse. Sest põhiseadus ütleb, et Eesti riigis tsensuuri ei ole.

Kui põhiseadus ütleb, et Eesti riigis tsensuuri ei ole, ja kui tõepoolest leitakse, et selline suunamine arutelu käigus pole võimalik, siis ütleme teistpidi: et pole ju paha, kui inimesed oma valitute loomust selgemalt näha saavad.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Hea ettekandja! Eelnõu algatajate poolse ettekande põhjal jäi mulle mulje, et dispuudi võiks tekitada väga globaalsetes küsimustes ja et säärased pisiküsimused nagu näiteks alkoholi müügi aja reguleerimine jms ei vääriks siin dispuuti. Kas ma sain õigesti aru – on see lähenemine selline?

Hea kolleeg, te saite aru osaliselt. Ma osundasin sellele, et üleilmsed muutused tekitavad tõenäoliselt vajadust rohkem dispuute pidada. Kõik need igapäevased olulised teemad, millega peame tegelema, on loomulikult ka sellistes dispuutides oodatud ja teretulnud. Lihtsalt ma väidan, et neid teemasid, mis nõuavad sisukat lähenemist, tuleb tulevikus juurde. Ja selle tõttu oleks hää, kui oleks meil olemas see instrument. Nii et sellisteks dispuutideks on oodatud kõikvõimalikud teemad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Nüüd kutsun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde.

Rõõm teid näha, austatud kolleegid! 3. juuni 2008 oli see tore kuupäev, millal põhiseaduskomisjon arutas muude oluliste eelnõude kõrval ka käesolevat. Selgitusi andis roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee. Olime palunud asjatundjana istungile ka Riigikogu Kantselei direktori Heiki Sibula. Lõppkokkuvõttes otsustasime, et oleks õige selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Olime seda meelt kõik: poolt 9 kohalviibinut, vastu ja erapooletuid ei kedagi. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks 19. august kell 13.
Ma ei hakka teile siin komisjoni arutelu väga pikalt kirjeldama. Põhimõtteliselt pidasime positiivseks, et roheliste fraktsioon on otsustanud anda oma panuse Riigikogu tegevuse täiustamisse. Komisjoni enamus küll päris seda meelt ei olnud, et siin pakutud võimalus, õigemini kohustus pidada Riigikogu komisjoni istungid avalikult oleks n-ö absoluutne tõde ja et see aitaks kaasa Riigikogus tegeliku töö tegemisele. Paljud komisjoni liikmed avaldasid kartust, et sellisel juhul võib otsene kompromisside otsimine mõnede eelnõude puhul – vahetud vaidlused, tööprojektide koostamine – hoopis siirduda komisjoni töölaudadelt kuskile kuluaaridesse.
Aga põhimõtteliselt me möönsime, nagu hea kolleeg Hannes Rumm ka ütles istungil, et vastav komisjon on Riigikogus juba esitanud eelnõu Riigikogu edasise tegevuse parandamiseks ja miks mitte neid ülesandeid hiljem juba kompleksselt vaadata. Sellest tulenevalt, nagu ma enne ütlesin, on meie pakutud muudatusettepanekute tähtaeg suhteliselt soliidne: need tuleks esitada 19. augustiks. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea ettekandja! Küsin järgmist. Alati jääb ju võimalus teravate ja kompromissi otsivate vaidluste puhul komisjoni istung suletuks kuulutada – kui tõepoolest kompromissi otsimise kirglikkus ja lahvatanud emotsioonid võivad avalikkuse ees piinlikkust tekitada. Kas komisjon seda võimalust analüüsis?

Komisjoni kuuluvate Riigikogu liikmete tööstaaž Riigikogus on ilmselt kordades suurem kui sinu oma, hea küsija. Sellest tulenevalt jään ma nende komisjoni liikmete seisukoha juurde, kes pidasid praegu olemas olevat lahendust parimaks –  seda, et komisjonide töökoosolekud on üldreeglina kinnised. Kui vaja, võib praegugi pidada seda kõike avalikult. Ega me ei soovi ju jõuda täiendavate propagandistlike võteteni vahetult enne mingisuguseid olulisi valimisi jne.
Aga vaatame, kuidas selle eelnõu menetlemine edasiselt läheb. Võin ka öelda seda, et Vabariigi Valitsus loobus selle eelnõu kohta oma arvamuse avaldamisest, kuna tegemist on Riigikogu sisekorra muudatustega, mis täitevvõimu korraldavatesse valitsusasutustesse ei tohikski puutuda.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Tegelikult on mul protseduuriline küsimus: milline tööstaaž see on, mis on komisjoni liikmetel pikem kui minul?

Protseduuriline küsimus tuleb esitada ilmselt proua Ergmale. Võib nii olla?

Austatud Riigikogu! Ma palun vabandust! Härra Strandberg, kas teil oli protseduuriline küsimus? Selge, ei olnud. Kas Väino Lindele on veel küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Väino Linde! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 235 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 19. augusti kell 13.
Esimene lugemine on lõppenud, 29. päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme edasi 30. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Marika Tuusi!

Austatud istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Keskerakonna fraktsioon toob teie ette komplekseelnõu, mis ühendab väga mitme seaduse parandusi. Suuremat osa nendest eelnõudest oleme siin saalis varemgi menetlenud, aga et need pole osa Riigikogu liikmete toetust leidnud ja et need põhimõtted on meile väga olulised, siis otsustasime need esitada ühtse eelnõuna. Enamik nendest punktidest rakenduks järgmisest aastast ja eelarve tegemise juures saaks nendega arvestada.
Esmalt soovime suurendada alates pere kolmandast lapsest lapsetoetuse praeguselt 900 kroonilt, mis on eelmise valitsuse kinnitatud, 1950 kroonini iga järgmise lapse kohta. Me teame, et risk langeda vaesuse järjest madalamasse kihti kasvab iga lapse sünniga ja kolmanda lapse sünd seab pere juba tõelise vaesuse ohtu. Eriti raske on üksikvanemate peres ja peredes, kus ainult üks vanematest töötab ning kus ema jääb koju. Samuti on loomulikult raske lasterikastes peredes. Lasterikaste perede otsetoetusi eelistatakse enamikus Euroopa riikides. Meil pole kahjuks nende toetuste kasv elukalliduse tõusuga kaasas käinud. Valitsuse koalitsioonileppes on lastetoetuste punkt sees, aga me ei ole seda tänaseni näinud, olgugi et ka sotsiaalminister ütleb, et selle aasta II kvartalist oleks see pidanud olemas olema.
Teiseks soovime suurendada juulis pensioni baasosa 300 ja rahvapensioni 200 krooni võrra. Kõige vaesem elanikegrupp on meil kahjuks rahvapensionärid. Tulime selle eelnõuga välja ka jaanuaris, kuna siis toimus hüppeline aktsiiside ja sellest tulenevalt hindade tormiline tõus, mis kahjuks jätkub. Mitmed põhitoiduained on ju kallinenud lausa kaks ja enam korda. Näiteks piim, juust ja munad – nende kallinemiselt oleme Euroopas lausa esikohal. Paneme siia juurde eluaseme hinna tõusu: soojusenergia hind on keskeltläbi aastatagusega võrreldes tõusnud 18%, eelmisel suvel oli tõus 26%. Ja hind tõuseb veel ja veel.
Pensionäril kulubki üle poole sissetulekust toidule ja eluasemele. Eakatel pole kasu ka tulumaksumäära langetamisest ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust. Nendele see rohkem raha tasku ei jäta. Otse vastupidi: mida väiksem on sissetulek, seda suurema osa oma sissetulekust inimene leivale ära kulutab.
Kolmandaks tahame suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Need toetused on ette nähtud puudest tingitud lisavajaduste rahuldamiseks: abivahendite ja ravimite ostmiseks, teenuste kallinemise katteks. Pensionäridel suurendati neid toetusi viimati aastal 2000, kaheksa aastat tagasi. Tänavu otsustas valitsus suurendada vaid tööealiste puuetega inimeste toetusi, olgugi ka neid üsna-üsna vähe. On tõesti arusaamatu, miks mõeldakse, et kui inimene jõuab pensioniikka, siis äkki tema puue kaob kuhugi ära ja ta neid toetusi enam ei vaja või et neid toetusi ei pea suurendama. Ei tule ju kellelgi üleöö nägemine tagasi ega tõuse keegi ratastoolist äkki kõndima.
Meie eelnõu järgi suureneksid nii puudega tööealiste kui ka vanaduspensioniealiste puudega inimeste sotsiaaltoetused keskmise puude korral 400 kroonini kuus. Praegu on see pensionäridel kaheksandat aastat järjest 200 krooni. Tööealistel tõsteti 260 peale, seega tõus oli üsna väike. Raske puude korral suurendaksime toetuse 840 kroonini – pensionäridel on see praegu 420 krooni – ja sügava puude korral praeguselt pensionäride puhul kehtivalt 640 kroonilt 1260-ni. Olgu öeldud, et sügava puude puhul on juba tegemist niisuguste inimestega, kes vajavad ööpäev läbi abi. Eelarvest võtaks see kõik 300 miljoni ringis.
Järgnevad muudatused puudutavad käibemaksuseadust. Teatavasti lubab Euroopa direktiiv kehtestada standardkäibemaksu kõrval teatud kaupadele ja teenustele alandatud käibemaksumäära. Kuid seda mitte alla 5%. Ja seda on ka pea kõik Euroopa riigid rakendanud, eriti just toidukaupade ja ühistranspordi piletite puhul. 2011. aastast kaob küll ära superallahindlus – käibemaks on praegu teinekord alla 5% ja paljudes riikides on kasutusel isegi 0-määr. Paljud riigid veel kasutavad seda, et igapäevaelus oma inimesi toetada.
Meie pakume kõigepealt välja käibemaksumäära alandamise 18%-lt 5%-ni ühistranspordipiletitel: buss, tramm, troll, õhu- ja veetransport. See hõlmaks sisemaist transporti. Ma rõhutan, et nii nagu toidu käibemaksu puhul, on ka selles vallas Eesti praegu lausa ainus erand Euroopas, kes pole seda teinud. Vähemalt mõningate transpordiliikide osas on seda teinud kõik. Toon mõned näited. Belgia on seda määra alandanud 6% peale, Saksamaal kehtib 7%, Kreekas 9%, Hispaanias 7%, Taaniski on erandeid kasutatud. Prantsusmaal on määra alandatud 5,5-le, Itaalias 10-le, Luksemburgis 3-le (nemad peavad siis 5-ni tõstma), Hollandis on määr 6 ja 19, Austrias 10, Tšehhis 5, Soomes 8, Rootsis 6%, Suurbritannias praegu veel 0. Eestis on see alandamata, on 18%. Lätis ja Leedus kehtib mõlemas 5%-line ühistranspordipiletite käibemaks. Maltal on see veel 0, Portugalis 7, Sloveenias 8,5%.
Nii et kui me tahame võidelda autostumise vastu ja parema keskkonna eest, siis peaks ühistransport meil olema kättesaadav ja mugav ning olema võimeline konkureerima autodega. Lisaks on piletihinna stabiliseerimine väiksema sissetulekuga inimestele tähtis. Mis seal salata, eks ühissõidukiga sõida rohkem ikka väiksema ostujõuga inimesed. Mis puutub liiklustihedusse, siis aastaks 2010 prognoosib Maanteeamet, et see kasvab enam kui 1,4-kordseks ja aastaks 2020 1,7-kordseks.
Samuti soovime alandada lastekaupade käibemaksu 5%-ni. Selle meetme tähtsust on raske alahinnata, kui me jälgime praegust demograafilist olukorda ja kui me tahame positiivset iivet säilitada. Eelkõige tuleks seda määra alandada lasteriiete puhul, aga ka mänguasjade puhul. Näiteid Euroopast võib tuua palju: Luksemburg on alandanud, Iirimaa, Inglismaa, Poola ja paljud teisedki.
Ja lõpuks siis vana tuttav teema: tahame täiendada käibemaksuseaduse § 15 lõiget 2 punktiga 10, mille kohaselt vähendataks toidukaupade käibemaksu määra seniselt 18%-lt 5%-le. Eestis on sellest aastaid räägitud. Nüüd, mil toidukaupade hinnad on teinud rekordtõusu, oleks käibemaksu alandamine vajalik, et hinnatõus peatada. Tasub vaid vaadata Euroopa poole. Eesti on praegu oma kõrge toiduainete käibemaksu määraga Euroopas eelviimane. See tähendab, et välja arvatud üks erand – Taani –, on Euroopas toiduainete käibemaks meie omast madalam või puudub üldse. Küprosel, Maltal ja Suurbritannias on see määr 0, Luksemburgis 3, Hispaanias 4, Saksamaal 7, Leedus 7, Lätis paljudel toiduainetel 5%. Eesti paneb täie rauaga 18%. Hollandi määr on 6, Prantsusmaal 5,5, Sloveenial 8,5%. Itaalias alandati see 10-lt 4-le, Iirimaal hiljuti 4,8-le. Belgias on määr 6%, Tšehhis 5, Rootsis 12%. Ainult Taanis on see kõrgem kui meil: 25%. Nii et sisuliselt oleme me erand. Toidukaupade hinna tõusu pidurdamine aitaks alandada inflatsiooni, mis pärsib praegu meie ühinemist eurotsooniga.
Tahan veel öelda, et Keskerakond on kogunud pea 15 000 allkirja selle poolt, et alandada toidukaupade käibemaksu määra 5%-le ja peatada hinnatõus. Seadus jõustuks 1. jaanuaril. Palume eelnõu toetada. Aitäh!

Tänan! Lauri Luik, palun!

Kas te saaksite, palun, korrata, kui palju kogu see pakett maksma läheb? Ja kust te leiaksite katteallika?

Nagu ma rõhutasin, jõustuks enamik neid seadusparandusi järgmisest aastast ja me saaksime seda arvestada järgmise aasta eelarve tegemisel. Kokku aga läheks, jah, küllaltki suur summa, 4 miljardi ringis.

Ott Lumi, palun!

Austatud ettekandja! Mul on küsimus, mis puudutab teatud kaupade käibemaksu erisusi, mis te olete välja pakkunud – alates toiduainetest ja lõpetades muude kaubaliikidega. Samal ajal ma lugesin, et teie erakonna liider esitas palju põhimõttelisema paketi hindade kontrolliks. Selle sisuks on vist riiklikud hinnakontrolli meetmed ja ka munitsipaalpoed, kust rahvas saaks odavat kaupa. Kas te olete vahepeal sellest seisukohast taganenud, läinud oma lähenemises radikaalsemaks või kuidas te seostate eelnõu oma erakonna pealiiniga? Äkki te natuke seletate, mis seisukohal te ideoloogiliselt olete?

See dokument, millest te räägite, on arenev dokument ja kindlasti see veel muutub ja täieneb. Aga meie erakonna seisukohta näitavad need 15 000 allkirja, mis me oleme kogunud. See näitab, mida rahvas mõtleb ja arvab.

Mark Soosaar, palun!

Hea kolleeg Marika Tuus! Ka mina jagan sinu seisukohta, et ühiskondlikku transporti ehk ühistransporti on Eestis vaja väga tõsiselt arendada. Muidu me jookseme tõeliselt ummikusse. Aga kui nüüd käibemaksu vähendada, siis me vähendame tegelikult avaliku raha voogusid. Kust sellisel puhul leida raha ühistranspordi investeeringuteks, mis on peamine kuluartikkel ühistranspordi arendamisel? Kui me avaliku raha hulka vähendame, mille arvel me siis seda teeme?

Ma julgen siia juurde öelda, et ma väga austan Marianne Mikko seisukohta, kes vastava artikli kirjutas ja väga toetas käibemaksude alandamist. Ta on harjunud, et Euroopas seda tehakse. Mul on tõesti hea meel selle arvamuse üle.
Aga vaadake, meie fraktsioonil ja meie erakonnal on mitu seisukohta. Me ei alandaks tulumaksu, me ei muudaks riiki õhemaks. Juba tulumaksust tuleb 1,2 miljardit. Me ei teeks sellist töölepinguseadust, me ei ajaks niisugust tervishoiupoliitikat, nagu aetakse. Me ei jätkaks sellist leivapuruteooria elluviimist, mis tähendab, et kui kellelgi on väga hea ja väga palju, siis langevad sealt ka mõned pururaasukesed nendele teistele ja kehvematele.
Käibemaksu langetamine on Euroopa prioriteet olnud. Vaatame, mis tegelikult toimub, kuidas Euroopa inimesed sellesse suhtuvad. Vaatame näiteks, mis Euroopas toimub autokütusehinna tõusuga. Rahvas protesteerib ning riigid võtavad sellest presidentide ja peaministrite tasemel osa. Prantsusmaa president tuli välja ettepanekuga alandada autokütuse käibemaksu. Kui Prantsuse peaminister käis hiljuti Eestis, siis kinnitas ta ka siin, et kui Prantsusmaast saab Euroopa Liidu eesistuja, siis nad selle teema võtavad uuesti üles.
Vaatame ka, mis Ameerikas toimub. Presidendivalimise kampaania käigus tuli John McCain välja sellega, et kütuseaktsiisi võiks suvel maha võtta. Euroopalik ja ameerikalik suhtumine on teine kui meil. Käibemaksu tõmmatakse maha ja samal ajal loomulikult rakendatakse astmelist tulumaksu. Nii et kindlasti peame ikkagi vaatama Euroopa poole. Ka Äripäev on mitu korda käinud välja seisukoha, et käibemaksu peaks diferentseerima, on tehtud ettepanek, et toidu käibemaksu võiks alandada.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud ettekandja! Mu küsimus on hästi konkreetne ja ma ootan ka seekord konkreetset vastust. Mitu Euroopa riiki on toiduainete, ühistranspordi ja lastekaupade käibemaksu alandanud ja mil määral on see toidukaupade, ühistranspordipiletite ja lastekaupade hindu alla viinud?

Ma rääkisin juba oma ettekande ajal, et toidu käibemaksu on alandanud kõik Euroopa riigid peale Taani ja ühistranspordipiletite käibemaksu kõik Euroopa riigid. Vastavad tabelid on olemas, võite välja võtta. Lastekaupade osas on selle ideega vähem kaasa mindud. Nii et see on prioriteet. Erandlik ei oleks see, kui me käibemaksumäärasid alandaksime, erandlik oleks see, kui me neid ei alandaks.

Igor Gräzin, palun!

Kahjuks kolleeg ei saanud konkreetset vastust. Las ma siis ütlen veel kord: ka mina tahan konkreetset vastust eelkõneleja konkreetsele küsimusele. Kui sind kuulata, siis võiks nagu jääda uskuma, et käibemaksu alandamine alandab hindu. Ma loodan, et sa eksisid – see ei ole ju nii, eks ole, see on ilmne viga. Aga ma tahan üht teist asja küsida, nende nelja miljardi kohta. Järgmise aasta eelarvesse ei ole planeeritud inimese viimine Kuule, järgmise aasta eelarve on laias laastus samasugune nagu selle aasta oma. Sellepärast väga konkreetne küsimus: mille arvelt võetakse 4 miljardit?

Ma juba mainisin, et järgmise aasta eelarve on tegemisel ja peaminister Ansip on öelnud, et järgmise aasta eelarve on võrreldes tänavuse põhi- ja lisaeelarvega suurem 10 miljardi krooni võrra.

Jaan Kundla, palun!

Austatud ettekandja! Oma isiklike kogemuste põhjal võin öelda, et Eestis on perekondi, kes elatuvad ainult laste abirahast ega kavatsegi kunagi tööle hakata. Mida te arvate sellisest suhtumisest riiklikust seisukohast?

Küsimusest ma kuigi hästi aru ei saanud. Inimesi on alati igasuguseid ja me ei saa suhtuda niimoodi, et me ei tohiks sellepärast toetusi suurendada. Niigi on Eesti sotsiaaltoetuste poolest üks viimaseid Euroopas, meil on need summad vägagi minimaalsed. Küllap ka teie toetate seda, kui toetusi suurendatakse, eriti paljulapselistel peredel.

Imre Sooäär, palun!

Hea ettekandja! Te olete väga innustunult sellest eelnõust rääkinud ja seda kaitsnud. Aga ei ole head ilma halvata. Kas te näete ka mingeid negatiivseid aspekte, mis selle eelnõuga võivad kaasneda? Või on kõik üdini positiivne? Ja ka mina küsin: kust tuleb ikkagi see 4 miljardit, mille arvelt? Kes jääb ilma?

Ma ei näe selles midagi väga negatiivset, kui kõik Euroopa riigid on seda teinud. See taktika, mis meil oli – et paneme aga juurde, tahame 4 miljardit sellel aastal käibemaksu juurde saada –, ei olnud õige. Me seda raha ei saanud, kuna panime hinnatõusude ajal veel aktsiisid ka otsa ja loomulikult inimesed enam kaupa ei ostnud. Nii vale planeering ja taktika! Me ei ole sellega mitte kuhugi jõudnud. Küsimus on selles, et kui me alandame käibemaksumäärasid ja hinnad on jälle enam-vähem vastuvõetavad, ehk hakkavad inimesed rohkem ostma. Ja siis hakkab turg jälle liikuma. Praegu on tõesti kõik külmutatud, sest enamik inimesi on ära hirmutatud nendest hinnatõusudest.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud ettekandja! Komisjonis sa rääkisid käibemaksu alandamisest teistes riikides. Ja kui ma küsimust täpsustasin, siis sa ütlesid, et nendes riikides pole käibemaksu alandatud. Minu küsimus ongi: kas sinu loetletud riikides on  toiduainete, lastekaupade, ühistranspordipiletite käibemaksu alandatud või see käibemaks on kogu aeg sellisel tasemel olnud, pole kunagi olnudki 18%? See on küsimus.

Igas riigis on käibemaksu lagi olemas. Sellest on juttu olnud ja neid on loomulikult alandatud. Aga see teeb ühe välja, kas ta on alandatud või on riik kohe mõelnud, et see peab madal olema. Siin vahet ei ole. Aga muidugi mul on kahju, et me seda rahanduskomisjonis ei arutanud, arutati ainult sotsiaalkomisjoni tasemel. Ka rahanduskomisjon oleks võinud selle küsimuse ette võtta.

Mart Laar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on ajendatud sellest, et ma kuulsin ühte äärmiselt hämmastavat ja huvitavat fakti teie suust. Nimelt, et kõikides Euroopa riikides kehtib näiteks toidukaupade puhul erisugune käibemaksustamine. Kas see on tõesti nii? See oli väga üllatav väide, kuna ma tean siiski mitut riiki, kus see nii ei ole.

Need andmed, mis ma ette lugesin, on tabelite viisi saadaval, kõik on olemas. Toiduainete käibemaksu on alandanud kõik Euroopa riigid peale Taani. Taanis on ka toiduainete käibemaks 25%. Mul on tabelid siinsamas. Aga ma võin teile öelda ka järgmist. Arvestage, et Euroopa Ühenduse Nõukogu kuues direktiiv annab võimaluse 17 kauba ja teenuse käibemaksumäärasid alandada, ning toiduained on siin number 1. Siin on väga pikk loetelu ja enamik Euroopa riike on seda ka teinud. Siin on kirjas ka raviraha, näiteks hambaravitasud jne. Ma kordan veel: see ei ole erandlik, et me tahame käibemaksumäärasid alandada. Erandlik on see, et me ei taha neid alandada.

Lauri Luik, palun!

Te toote siin pidevalt positiivseks näiteks teisi Euroopa riike. Kas te oskate öelda, millistel analüüsidel teie jutt põhineb? Kas te olete analüüsinud, on siis tõesti midagi paremaks läinud ja kui on, siis kuidas?

Ma arvan, et kui riik ei võta seda oma kõrget protsenti, kui me viime määra 5% peale, siis on hinna kalkuleerimiseks suurem mängumaa. Kui me vaatame toidukaupade hindu Euroopas, siis protsentuaalselt on need meil rohkem tõusnud. Selle abinõuga me saaksime protsessi kontrolli alla. Millised on tootjate, käitlejate, kaupmeeste seisukohad? Neid küsimusi võib arutada. Kes on praegu hinnatõusu mootor? Jne. Tootjad ja kaupmehed on ka öelnud, et käibemaks on meil ülearu kõrge, et nad ei saa sellega hakkama. Samas on kaupmehed väitnud, et põhitoiduainetele – leivale, piimale, võile – pannakse kaupluses siiski üsna vähe hinda juurde, pannakse teistele toiduainetele. Ja ma arvan, et Euroopas toimitakse samamoodi.

Imre Sooäär, palun!

Hea ettekandja! Ma ikka ei saanud oma kõige olulisemale küsimusele vastust, täpselt nagu Igor Gräzin. Mille arvelt tuleb see neli miljardit krooni? Kuskilt tuleb leida ju kate. Mis summasid te vähendate, et tekiks kate neli miljardit krooni?

Ma ütlen veel kord, et see tuleb otsustada järgmise aasta eelarve tegemise käigus. Seda saab arvestada. Eelarve on nii suur, et me saame kalkuleerida. Ma ütlen veel, et olenevalt maailmavaatest meie ei alandaks näiteks paljusid neid makse, mida teie alandate. Me käituksime teisiti. Seetõttu on kindlasti meie suhtumiste vahel suured käärid.

Peep Aru, palun!

Ma pean kindlameelsusest lugu, austatud ettekandja. Aga teie ettekande alguses vilksatas läbi lausekatke, mille kohta ma tahaksin täpsustavalt küsida. Nimelt te väitsite midagi sellist, et tulumaksuvaba miinimumi tõusust ei ole pensionäridele mitte mingisugust kasu. Kas te mõtletegi nii või oli tegemist eksimisega?

Ei olnud. Loomulikult, mis puutub tulumaksumäära langetamisse, siis ega pensionär sellest ju ei võida. Pensionärid, üliõpilased – kõik need, kellel pole töist tulu, ei võida ju sellest.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma pean ütlema, et sellel eelnõul on jumet ja mulle ausalt öeldes väga meeldib see, millise usu ja veendumusega sa oma ideid kaitsed. Aga ma tahaksin teada, kas te olete ka läbi mõelnud sellise probleemi. Toiduained ja muu kaup liiguvad ju teatud ahelas. On tootja, on edasimüüja, on töötleja jne, kuni kaup jõuab lõppostjani. Mis juhtub näiteks kaluriga, kes müüb räime kala kokkuostjale, kes paneb hinda juurde? Jne, jne. Kas te need vabastate ka 18%-lisest käibemaksust ja selles ahelas hakkab kehtima algusest peale 5%-line käibemaks või on sellega tegemist ainult lõppostu puhul?

Ma ei kaitse oma isiklikke seisukohti, vaid Keskerakonna fraktsiooni eelnõu. Mis puutub tootjasse, käitlejasse ja kaupmehesse, siis kui me vaatame seniseid hinnatõuse, siis me ei saa siiski eitada, et kõigile neile on mõjunud nii kütuse kallinemine kui aktsiisitõusud. Me teame ka seda, et kõigil on läinud raha investeeringuteks, palgatõusuks jne. Loomulikult see protsent kehtib kõigile, aga meie arvates see 13, mis kahe määra vahepeal on, annab mängumaa, kus me saame edasi mängida.

Evelyn Sepp, palun!

Hea ettekandja! Valitsuse targal juhtimisel me peaksime nelja aastaga jõudma, ma ei tea, kas maailma või Euroopa viie rikkaima riigi hulka. See tähendab, et me peaksime aastaga jõudma päris palju kohti ülespoole. Mis sa arvad, kas see peaks tähendama ka seda, et meil nagu automaatselt kogutoodangu maht kasvab ja raha tekib kindlasti heade asjade jaoks eelarvesse rohkem kui 4 miljardit aastas juurde? On see tõenäoline?

On selge, et käibemaksu langetamine viib meid väga õhukese riigini ja riigiteenuste osa kahaneb. Mul on väga kahju, et meil on niisugune äärmusparempoolne riik, kus kõik vastupidist taotlevad ettepanekud, mis siin välja käiakse, on teostamatud. Mul on ääretult kahju, et ka sotsiaaldemokraadid jooksevad selle kõigega kaasa, mujal Euroopas on need seisukohad teistpidi. Tõesti on kahju, et me oma riigi oleme selliseks muutnud.

Igor Gräzin, palun!

Heljo Pikhof alustas, Imre jätkas, ka mina juba küsisin. Las ma nüüd küsin siis veel kord. Kõigepealt, ma sain teada, mis on käibemaks – see oli segane. Sa nüüd ütlesid. Nüüd ma tean: käibemaks on see, mis pannakse hinnale otsa. Selge! Võtame tolle ära, siis tuleb nagu õige hind. Okei! Kui me nüüd selle otsapaneku jätame tegemata, siis kust sa selle raha võtad? Me küsisime seda sinu käest selgelt. Kas ma sain sust õigesti aru, et on vaja vähendada järgmisi palku: tuletõrjujatel, medõdedel, sõjaväelastel, kohtunikel? Kelle palku sa veel tahad alandada?

Ma olen öelnud, et me ei langetaks tulumaksu. Me ei tuleks selle peale, et sotsiaalmaksu puhul seada sisse astmestik ja lagi, et need, kes saavad 30 000 palka, ei peaks enam sotsiaalmaksu maksma. Väga mitmed prioriteedid ja põhimõtted on meil erinevad ja see meie vaidlus on praegu lihtsalt mõttetu. Ütlen veel kord: järgmise aasta eelarve on tegemisel ja seal me saame prioriteedid ümber seada. Me ei soovi, et midagi võetakse millegi arvelt. Lihtsalt paljud prioriteedid on sellised, mida meie ei rakendaks.

Peep Aru, palun!

Hea ettekandja! Homme, kui ma siit pärast rasket Riigikogu hooaega koju lähen, kas ma võin siis oma ämmale öelda, et kuule, kallis ämmakene, ära enam pensioniametisse avaldust vii, et sulle lisaks tulumaksuvabale pensionimäärale rakendataks veel ka tulumaksuvaba miinimumi? On see sõnum selline? Teie ettekandest ma sain nii aru.

Te loomulikult võite öelda oma ämmale mida tahes. (Aplaus ja naer.)

Jürgen Ligi, palun!

Austatud ettekandja! Te ütlesite oma eelmises vastuses, et maksude alandamine muudab riigi õhemaks. Riigiametnikke jääb vähemaks. Kas sellest tuleb järeldada, et Keskerakonna muudatused riigieelarvesse olid eksitus?

Ma ütlesin, et mitte maksualandused, vaid tulumaksualandused muudavad riigi õhemaks. Meie rakendaks loomulikult astmelist käibemaksu, et suurema sissetulekuga inimesed maksavad rohkem makse ja väiksema sissetulekuga vähem. Nii tekiks riigieelarvesse ka rohkem raha.

Väino Linde, palun!

Kas mu kõrvad petsid mind või viitasid sa tõesti mingile uuele teie erakonna programmilisele seisukohale: astmelisele käibemaksule, mis peaks kuidagimoodi inimeste heaolule kaasa aitama?

Ma mõtlesin eelmisele küsimusele vastates astmelist tulumaksu. Kuid enne ma rääkisin astmelisest sotsiaalmaksust. Te ju pakute välja, et üle 30 000 krooni suuruse palgaga inimesed ei peaks enam selle pealt sotsiaalmaksu maksma.

Jürgen Ligi, palun!

Ütlesite, mis te ütlesite, ma võin teid informeerida, et käibemaksu ei saa astmeliseks teha. Seda Euroopa Liit ei luba. Kuid teine probleem teie vastuse puhul on see, et ega tegelikult ei ole vahet, kust raha tuleb, kas käibemaksust või tulumaksust – seal seda kirja peal ei ole. Raha on raha. Nii et ma siiski kordan veel kord küsimust: kas teie pakutud muudatused riigieelarvesse olid eksitus? Te tegite hulga ettepanekuid vähendada ministeeriumi kulusid, seejuures rohkem veel, kui seal vähendada oli.

Meie ettepanekud olid kindlasti pakutud välja nii, nagu need seal välja pakutud olid. (Naer ja aplaus.)

Austatud Riigikogu! Ma palun saalis vaikust! Tänan teid!

Meil on praegu jutt toidukaupade ja ühistranspordipiletite käibemaksu langetamisest. Ja me võime selle teema ükskõik kui laiaks ajada. Kui te küsite, kust tuleks see raha, siis ma vastan: meie ei alandaks riiki õhukeseks muutes tulumaksu. Ja loomulikult ei muudaks me sotsiaalmaksu iialgi astmeliseks, nagu teie, Reformierakonna ideoloogid olete siin  välja käinud.

Silver Meikar, palun!

Te vist avasite nüüd debati teemal, kust tuleb eelarvesse see raha. Äkki te kordaksite veel kord selle üle ja ütleksite, kust see tuleb?

Ma olen sellele juba vastanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu oma 19. mai istungil. Algataja esindajana tutvustas komisjonis eelnõu proua Marika Tuus. Valitsuse seisukoha tõi komisjoni liikmeteni Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall. Vabariigi Valitsus eelnõu 221 ei toetanud.
Põhiliselt oli komisjonis arutelu all kolm küsimust. Esiteks: kas eelnõu esitanud Keskerakond on võtnud tervikuna seisukoha, et nii selle aasta kui 2009. aasta eelarves on võimalik tekitada kokku enam kui 6 miljardi kroonine puudujääk? Mitte 4 miljardit! 4 miljardit on ainult käibemaksu mittelaekumine. Ja seda on ju tervelt 2% SKT-st! Avaldati ka imestust, et Keskerakond on siiani rääkinud kokkuhoiu vajadusest ja suisa sellest, et valitsus esitas mullu Riigikogule liiga suure 2008. aasta eelarve. Ja nüüd siis järsku eelnõu, mis viib eelarvest ära tervelt ühe kuu maksulaekumised! Samas tõstatati küsimus, et kui on soov esitada eelnõu, mis viib pensionikassa mitme aasta vältel defitsiiti, siis miks piirduda ainult mõnesajakroonise ühekordse pensionitõusuga. Miks mitte nõuda näiteks juba tõusu 3000 krooni?
Kolmas oli küsimus sellest, et kui Keskerakonna esindaja rääkis meile käibemaksu alandamisest ja et sellest tõuseb rahvale tulu, sest hinnad lähevad nii toiduainetel, lastekaupadel kui ka ühistranspordipiletitel odavamaks, siis kas mujal riikides, mis ta loetles, on käibemaksu alandatud või on see olnud kogu aeg sellelsamal tasemel – seda ei ole alandatud, vaid see ongi olnud selline. Samas tekkis küsimus, kui palju see muudatus vaesematel inimestel raha alles jätaks. Kas kaupmehed ikka alandaksid hindu?
Komisjon otsustas saata eelnõu 221 Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele 10. juunil ja teeb ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Ivi Eenmaa, palun!

Proua ettekandja! Täna on siin saalis seoses selle eelnõuga kõlanud kaks arvu: 4 miljardit ja 6 miljardit. Ma saan aru, et 2 miljardit, see on köki-möki, millest ei tasu üldse välja teha, eriti riigi seisukohalt. Aga siiski: kumb arv ikkagi õige on? Kas 4 miljardit läheb raha juurde vaja või 6, nagu teie väitsite?

Riigieelarvesse tekib puudujääk 6,5 miljardit. 4 miljardit on see, mis jääb käibemaksuna laekumata, ja 2,5 miljardit on see, mis läheb vaja toetusteks lisaraha.

Marika Tuus, palun!

Ma pean siin kohe parandama, sest kui valitsus ütleb, et on 4 miljardit, siis valitsus on teinud suure arvutusvea. Ja valitsus on arvestanud ka alkohoolsed joogid toidu sisse, kuid direktiiv otseselt keelab alkoholi hinda alandada. Ma ei saa aru, kuidas valitsus on nii valesti arvestanud ja teinud nii ränga vea, mis viib vastuollu Euroopa Liidu direktiiviga. Aga minu küsimus on: miks sa väidad, et ma rääkisin toidukaupade hindade alandamisest? Ma ütlesin, et hinnatõus on vaja peatada.

Ma ei saanud aru, palun korda küsimust!

Palun mikrofon tagasi Marika Tuusile küsimuse selgitamiseks!

Ma küsisin: miks sa väitsid, et ma ütlesin, et toidukaupade hinnad peaksid langema? Ma ütlesin väga selgelt, et me tahame selle eelnõuga püüda peatada toidukaupade kallinemist.

Anna andeks! Sinu jutust kuidagi ei selgunud, kuidas nende kallinemine peatub. Sa rääkisid pidevalt hindade alandamisest.

Heimar Lenk, palun!

Proua esineja! Te olete sotsiaalkomisjoni esinaine. Tore on kuulda neid detaile, milles te seal pusite, püüdes selgitada, kas summa on natukene suurem või väiksem. Aga öelge palun, teie kui selle komisjoni esimees: miks te ei taha vanu inimesi ja lastega peresid aidata? Miks te ei püüa selleks teid otsida ja aidata eelnõu abil neid võimalusi leida? Te seisate vastu ja arvate, et ei ole tarvis. Et see tähendab liigseid kulusid riigieelarvele, nagu te ütlesite. Milleks selline inimvastane seisukoht? 

Ma võin täiesti julgelt öelda, et terve sotsiaalkomisjon muretseb nii laste, eakate kui ka kõigi teiste heaolu eest, kes seda vajavad.

Evelyn Sepp, palun!

Hea ettekandja! Sa rääkisid siin imelistest numbritest. Mina tahaksin, et sa täpsustaksid. Teie arvutuste kohaselt jääb ainult käibemaksu vähemlaekumisest riigieelarvesse saamata 4 miljardit krooni. Samas me teame, et Eestis on sadu või tuhandeid, võib-olla isegi sadu tuhandeid inimesi või leibkondi, kes kannatavad tühja kõhtu. Kas hindade tõusu peatumine või alandamine ei või kaasa tuua, et need inimesed saavad oma kõhu täis süüa ja tegelikult toidukaupade käive suureneb, tasakaalustades seda puudujääki? Või teine küsimus: mis ikkagi saab? Kas ilmtingimata see raha viiakse n-ö riigist välja, riigieelarvest välja, et te ei pea võimalikuks, et see raha laekub mõnede teiste toodete tarbimisest hoopis uuesti riigieelarvesse? Millega te opereerite ja oma pakutud arve põhistate?

Tegelikult käibemaksu alandamine kõhtu ei täida. See on punkt üks. Ja punkt kaks on see, et kui 4 miljardit jääb riigieelarvesse laekumata, siis me ilmselt ei saa nii pea suurendada ei peretoetusi, ei puuetega inimeste toetusi ega muid vajalikke toetusi.

Taavi Rõivas, palun!

Sõltumata sellest, kas sinna arvestati ka alkohol sisse või mitte, kas selle mõju on 6 miljardit või 5 miljardit ja 950 miljonit krooni – ilmselgelt on see eelnõu Eesti riigile praeguses situatsioonis ja õigemini igas situatsioonis üle jõu käiv. Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et kui siin praegu soovitakse viia kogu Eesti pensionikassa tasakaalust välja ühekordse ainult 300-kroonise tõusuga, siis miks ei võiks eelnõusse kirjutada juba julgelt kasv 3000 krooni võrra? Et kui me juba rahvale valetame, siis valetame suurelt.

Oli küll sellest juttu, et kui teha, siis teha suurelt.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud ettekandja! Euroopas on  sotsiaaldemokraadid  valdavalt maksude alandamise poolt. Nad püüavad oma seisukohtade eest seista, sest soovivad sellega oma valijaid kaitsta. Kas see on teie isiklik seisukoht, mida te siin nii kiivalt kaitsete, või on ka teie erakonna seisukoht, et Eestis ei peaks toiduainete käibemaksu alandama?

Ma tahaksin öelda, et kuna pole mitte mingil moel tõestatud, et käibemaksu alandamine alandab toidukaupade hinda või hoiab neid samal tasemel, siis ei saa sellise eelnõuga nõus olla.

Helle Kalda, palun!

Teie vastuste kuulamine lihtsalt pani mind küsima. Te ütlete, et peretoetusi saaks siis maksta, kui me ühte asja ei alanda. Eelnõus, kui te olete selle läbi lugenud, on peretoetused sees. Aga teie küsite, kust kohast võetakse need rahad, te ütlesite, et eelarve läheb lõhki. Aga kui te nii hea spetsialist oleksite, et te teaksite täpselt, et tegu on 4 miljardiga või ma ei tea, kui paljuga – kord mainite nii, kord teistmoodi –, siis võiksite rahandusminister olla. Aga ega ma seda küsida ei tahtnud. Kas te siis, kui te teie häälega – ma vaatasin täna järele – aktsiise tõstsite, küsisite rahva käest, kust nemad selle raha võtavad? Te olete sotsiaalkomisjoni esinaine! Kust võtavad inimesed selle raha, et maksta kõik see kinni?

Aitäh küsimuse eest, aga see ei puuduta absoluutselt seda eelnõu. Ja ma olen praegu komisjonipoolne ettekandja.

Heimar Lenk, palun!

Proua esineja! Minu küsimus puudutab teie eelmist vastust. Te ütlesite, et te olete sotsiaalkomisjoni esinaisena hinnatõusude ning vanainimeste ja paljulapseliste perede olukorra pärast väga mures ja püüate neid aidata. Kas te tooksite ühe näite, kuidas teil on õnnestunud neid aidata teie parlamenditöös.

Ma täpsustan, mida ma ütlesin. Ma ütlesin: terve sotsiaalkomisjon valutab südant – nii koalitsioon kui ka opositsioon. Pensione on tõstetud, nagu te väga hästi teate. Ja ka muid toetusi. Nii et ma ei hakka siin rohkem ette lugema. See ei puuduta arutatavat eelnõu.

Silver Meikar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mul on üks eelnõu protseduurilist poolt puudutav küsimus.

Kui teil on protseduuriline küsimus, siis ...

See on ikkagi küsimus ettekandjale. Ma küsin, kas sotsiaalkomisjon uuris ka eelnõule antud allkirju? Et seal ei oleks Heimar Lengil kaks allkirja või mõnel teisel. Või on see lihtsalt fraktsiooni esitatud eelnõu, kus on ainult fraktsiooni esimehe allkiri?

Sotsiaalkomisjon ei uurinud allkirju. Ja sotsiaalkomisjonis ei ole üldse jutuks olnud, et selle eelnõu teemalisi allkirju kogutakse.

Ester Tuiksoo, palun!

Hea ettekandja! Te ütlesite mulle, et ei ole tõestatud, et käibemaksu alandamine annab rohkem võimalusi toiduainete ostmiseks. Aga eelmise ettekandja ettekandest tuleb välja, et väga paljudes maades on toidukaupadele kas juba enne kehtestatud madalamad käibemaksud või neid alandatud. Kas te siis ei ole tahtnud seda teemat millegipärast uurida? Või millest see tuleb, et te pole seda uurinud?

Eelmine ettekandja ei vastanud küsimusele, kui palju tema tutvustatud eelnõuga toidukaupade hinnad alaneksid või kui kauaks jääksid samale tasemele püsima. Samuti ta ei vastanud minu küsimusele, kas nendes riikides, mis ta ette luges, on käibemaksu alandatud või on seal käibemaks olnud kogu aeg sellisel tasemel.

Mart Laar, palun!

Natukene samast teemast, lugupeetud ettekandja! Kas komisjon tutvustas eelnõu esitajale säärast asja, et kui võetakse andmed ühest dokumendist, mille nimetus peaks olema "The Rates Applied in the Member States of the European Community", siis ei maksa piirduda ainult esimese leheküljega, kus on toodud riigid, kes on ükspuha mis alal kasutanud erinevaid käibemaksumäärasid? Tasub vaadata ka järgmist lehekülge, kus on kirjas riigid, kus seda on rakendatud toiduainetele. Tollest teisest tabelist selgub, et kahjuks esitas ettekandja Riigikogule eksitavaid andmeid. Neid riike on tunduvalt rohkem, kus käibemaksumäära pole toiduainete puhul alandatud.

Komisjonis tekkis kahtlus ettekande teatud punktide osas. Ja sellepärast ma täna siin saalis esitasin ka paar korda peaaegu ühe ja sama küsimuse. Ning praegu ma olen öelnud ka, mida ma veel küsisin ning et Marika Tuus ei vastanud küsimusele.

Helle Kalda, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te olete sotsiaalkomisjoni esinaine. Te räägite, et küsisite selle kohta Marika Tuusilt. Kas teid ennast siis üldse ei huvita, kui suur on eri riikides käibemaks ja kuidas ikkagi teha inimestele võimalikuks, et nad saaksid rohkem tarbida? Suurema tarbimisega tuleb ju käivet juurde. Kes majandust õppinud on, see teab: mida rohkem käivet, seda paremini läheb majandusel. Kas teid üldse mitte midagi ei huvita? Te küsite ainult saalis ja ise pole vahepeal vaevunud uurima, kuidas tegelikult on?

Kui mind ei huvitaks, siis ma ei küsiks. Küsisin nii komisjonis kui ka saalis üle, aga  vastust ei saanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kui mul käivad siin kas parlamendis või kuskil mujal väliskülalised, kes küsivad, millised erakonnad teil Eestis on, siis alati ma ütlen, et meil on liberaalne partei, mis on praegu Riigikogus kõige suurem, meil on tugev konservatiivne partei, meil on sotsiaaldemokraadid, meil on üks erakond, kes esindab põllumeeste huve, meil on roheliste erakond, ja siis edasi jään ma tihti jänni. Selliste eelnõude puhul, nagu siin täna meile esitatud on, tekib mul alati kiusatus öelda, et Eesti parlamendi suuruselt teine erakond on populistlik erakond.
Kõnealuse eelnõu iga-aastane mõju Eesti riigieelarvele on täpselt sama suur või umbes sama suur kui terve maikuu maksulaekumine. Minu meelest avaldati sotsiaalkomisjonis väga õigustatult arvamust, et kui me räägime millestki, mis käib täiesti ilmselgelt Eestile üle jõu, siis me räägime sellest, et me saaksime inimestele suvepuhkuse ajal kinnitada, et Keskerakond on hea, tema hoolib inimestest, kõik ülejäänud on halvad. Kui me sellest kõigest räägime, siis miks me nii väikselt valetame? Miks me tahame tõsta pensione ainult 300 krooni võrra? Mis sest, et see tegelikult ajab terve pensionikassa upakile! Miks me ei valeta suuremalt? Miks me ei ütle, et tegelikult võiks näiteks 3000 krooni võrra pensione tõsta? Te saate suurepäraselt aru, et Eestis praegu toimiv pensionisüsteem maksab välja absoluutselt kõik, mis vähegi võimalik. Praegused pensionärid saavad raudselt arvestada sellega, et nii palju, kui Eestis pensioni osas sotsiaalmaksu laekub, kõik see makstakse ka pensionideks välja. Mingeid varusid sellest ei koguta.
Kui me elaksime maailmas, kus ei pea arvestama reaalsete võimalustega, siis me võiksime seda eelnõu ka teisel lugemisel arutada. Praegu me minu meelest sellises maailmas ei ela ja see on üks põhilisi põhjuseid, miks see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me lihtsalt valetame inimestele, kui ütleme, et see on teoreetiliselt võimalik. Ma isegi ei lasku diskussiooni, kas toiduainete käibemaksu langetamine tegelikult ka inimesteni jõuaks või võidaks sellest üksnes kaupmees. Sel ei ole praeguses kontekstis mingit tähtsust, sest kui me langetame kõik käibemaksud või mis iganes, siis me ajame kogu riigi upakile ja ei ole mitte mingit mõtet arutada, mis kõrvalproduktid võivad sellel olla.
Ma tean, et mitu Keskerakonda kuuluvat Riigikogu liiget on sisimas selle eelnõu vastu. Ma tean, et nii mõnigi Keskerakonda esindav Riigikogu liige toetab tegelikult konservatiivset eelarvepoliitikat. Nad toetavad mõistlikku riigivalitsemist ja tunnevad praegu selle eelnõu menetlemisel piinlikkust. Võib-olla pole see minu asi meelde tuletada, aga teen seda siiski. Ma kordan ühte paarikümne aasta tagust lauset, mis kõlas toona Rahvarinde kogunemistel. See lause kõlab nii: "Aeg on mõelda oma peaga!"
Ma soovitan kõigil seda eelnõu mitte toetada. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Ma tänan! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 221 esimesel lugemisel tagasi lükata. Panen selle seisukoha hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Proteste ei näe, tänan!
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 221 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 53 Riigikogu liiget, vastu 14 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 221 esimesel lugemisel tagasi lükatud. Eelnõu langeb menetlusest välja. 30. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 31. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikme Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Austatud ametikaaslased, Riigikogu liikmed! Nagu me kõik mäletame, tublisti üle kuu aja tagasi, nimelt 7. mail 2008 ei leidnud siinsamas Riigikogu saalis toetust, täpsemalt öeldes, nõutavat häälteenamust üks eelnõu, mille nimi oli võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. Sellest tulenevalt on kolm fraktsiooni – Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Reformierakonna fraktsioon – otsustanud algatada samal kujul võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. See on meie laudadel nüüd numbrimärgi 262 all. Eelnõu esitamise vajadus tulenes sellest, et Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse Euroopa Liidu direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmise asjus.
Selle eelnõu eesmärk, nagu me kõik ilmselt mäletame veel eelmisest esitamisest, on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, aga ka seksuaalse suundumuse tõttu. See eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel, selle edendamisel ja ka diskrimineerimisalaste vaidluste lahendamisel.
Tähtis on see, et eelnõu kehtestab võrdse kohtlemise seaduses toodud nõuete täitmiseks ühe olulise ametiposti: võrdse kohtlemise voliniku, kelleks peaks saama senine soolise võrdõiguslikkuse volinik. Seda sel moel, et tema büroo eelarvet suurendatakse, kasvab ka töötajate arv ning voliniku funktsioone laiendatakse märksa.
Eelnõu koostades on eeskujuks võetud mitme Euroopa Liidu liikmesriigi vastavad seadused, näiteks Soome ja Saksamaa omad. Väärib ka mainimist, et näiteks selle aasta märtsis andis Rootsi valitsus Rootsi parlamendile üle eelnõu, millega tahetakse muuta sealset võrdse kohtlemise seadust. Senise nelja eri diskrimineerimisvaldkonna vastutavate ametiisikute ülesanded antakse kõik ühele ametiisikule. Meie nimetame neid volinikeks, seal on nad ombudsmanid.
Lõpetuseks. Selle seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Seda me ilmselt mäletame ka eelmisest korrast, kui seda eelnõu arutati. Eelnõu koostamisel on lähtutud suures osas just rahvusvahelisest ja Euroopa Liidu õigusest. Loodame, et selle eelnõuga saab Eesti riik täita oma rahvusvaheliselt võetud kohustused, mis käsitlevad võrdset kohtlemist. Eelnõust on välja jäetud sätted, mis käsitlevad soolise võrdõiguslikkusega seonduvat, kuna need on meil olemas kehtivas soolise võrdõiguslikkuse seaduses, mille Riigikogu, kui mu mälu mind ei peta, eelmise koosseisu alguses päris tõsise töö viljana lõpuks ka vastu võttis. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud ettekandja! Mul on küsimus seoses 4. peatükiga, kus on räägitud volinikust – see on viimane, viies punkt. Kas ma sain õigesti aru, et voliniku tööandja on valitsus? Kui nii, siis kui sõltumatu ta on ja kui iseseisev? Millest see seadus räägib?

Täpselt nii ongi. Voliniku ja tema kantselei töökorraldus sätestatakse põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus. Tema nimetab ametisse sotsiaalminister viieks aastaks ja tema tegevust finantseeritakse riigieelarvest. Mingi valitsusvälise või riigivälise võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni rajamist ei pea eelnõu algatajad otstarbekaks. Leiame, et pakutud moel on tagatud ka nende ülesannete täitmine, mida Euroopa Liidu direktiivid meilt nõuavad.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud ettekandja! Nagu seaduseelnõust näha võib, ei ole see üldse arvestanud ei naisteühenduste ümarlaua ega Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekutega. Eesti Ametiühingute Keskliit juhtis tähelepanu sellele, et praegu kehtiv töölepingu seadus annab diskrimineerimisele palju laiema käsituse, võrdse kohtlemise seadus kitsama variandi. Uus töölepingu seadus annab viite võrdse kohtlemise seadusele ja seega ei käsitle enam diskrimineerimist üldse. Miks te muudate võrdse kohtlemise seaduses praegu diskrimineerimise alused võrreldes praegu kehtiva töölepingu seadusega kitsamaks?

Ma arvan, et te ei ole oma küsimust esitades päris õigel teel või ei saanud selle eelnõu mõttest hästi aru. Juhin teie tähelepanu aga rõõmsalt sellele, et me ei tegele täna mitte selle eelnõu seadusena vastuvõtmisega. Algatajate esindajana esitan praegu teile selle eelnõu kujul, nagu koostajad on otstarbekaks pidanud. Mina olen lähtunud tolle eelnõu tekstist. Mis ei tähenda seda, et seda muuta ei saa. Ma kujutan ette, et järgmine esineja, heast kolleegist komisjonipoolne ettekandja, kindlasti kinnitab, et komisjon on teatud ajavahemiku jooksul avatud kõigile sobilikele ettepanekutele selle eelnõu muutmise kohta. Ja küllap pärast seda eelnõu algatajate esindaja saab öelda oma poolt- ja vastuargumendid ühe või teise pakutud muudatuse puhul.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Mul on ka täpsustav küsimus. Eelnõu § 14 räägib sellest, et iga ministeerium peab oma valitsemisala piires võrdõiguslikkuse garanteerima. Kas ei teki sel juhul konflikti voliniku ja ministeeriumide pädevuse vahel? See on küsimuse esimene pool. Teine pool küsimusest on: kui kaugele või kui kõrgele võib voliniku pädevus ulatuda? Näiteks kas ta jälgib ainult täitevvõimu valdkonda või on ka omavalitsused, esinduskogud tema pädevuses?

Kell on praegu 22.10. Hea küsija, ma ei kavatse kaaskolleegide aega raisata sellega, et hakata sulle, hea küsija, lugema ette eelnõu 4. peatükki tervikuna. See käsitleb võrdse kohtlemise voliniku ülesandeid, tema pädevust, tema arvamust ja kõike muud sellega seonduvat. Soovitan selle läbi lugeda, ja sa saad oma küsimustele vastused.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud ettekandja! Ma ei saa hästi aru, miks valitsusliit ei soovi seda eelnõu toetada ja miks me peame seda eelnõu uuesti arutama muutmata kujul. Ma eeldasin, et eelnõu juures on mingi probleem, miks te ta tagasi võtsite. Näiteks sookvootide rakendamine või midagi niisugust. Kas eelnõu teisel esitamisel ei kerkinud komisjonis üles tõsisemad võrdõigusliku kohtlemise küsimused? Näiteks kas poleks mõistlik rakendada mitmes eluvaldkonnas sookvoote?

Ma ei oska teile öelda, kuidas saavad edaspidi komisjonis need küsimused üles kerkida või kas need on kerkimas. Aga jah, algatajate esitatud eelnõu tekst on, nagu ma juba ütlesin, sama, mille me siin Riigikogus kolmandale lugemisele viisime. Osaliselt erineb see küll variandist, mis Vabariigi Valitsusest omal ajal esimesele lugemisele siia Riigikogu saali tuli. Ent kindlasti on mingid arengud selle eelnõu osas komisjoni töös võimalikud.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Hea kolleeg! Ma ei saa aru, mis põhjustas sinu nipsakuse kolleeg Eldar Efendijevi küsimusele vastates. Kui on puudujääke arusaamises, siis on ilmselt puudujääke ka ettekandmises. Ehk sa seletaksid põhjalikumalt, kuidas see volinik hakkab suhestuma kohalike omavalitsustega ja ka täitevvõimu eri institutsioonidega. Me tõesti tahaksime sellest rohkem teada.

Aitäh, hea kolleeg Evelyn põhiseaduskomisjonist! Ma usun, et sa oled selle eelnõuga sama hästi tuttav kui mina ja tead ka selle küsimuse vastuseid, mis tulenevad sellest eelnõust. Ma kordan veel kord: aja kokkuhoiu mõttes ma ei kavatse hakata selle eelnõu aabitsatõdesid tutvustama. Me saame neid ise ka lugeda.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Nüüd mulle juba tundub, et see nahaalsus ületab igasugused piirid! Miks sa siin meie ees üldse oled? Eks me põhimõtteliselt ju kõik oska lugeda, kui me oleme siia Riigikokku saanud. Me võiksime seda eelnõu ise kodus lugeda tööpäeva ajal kaheksast viieni. Miks sa üldse meie aega praegu raiskad, kui sa ei taha vastata küsimustele, mis sulle esitatakse?

Ma olengi seda meelt ja usun, et sa tõepoolest veedad ka väljaspool tööaega aega sellega, et tutvuda eelnõudega. Nii et võid ka edasi neid lugeda, palun!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Nüüd ma kutsun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni aseesimehe kolleeg Evelyn Sepa.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Et ära rääkida kõik, soovin ma alustada algusest. Nimelt: kõnealust eelnõu menetles põhiseaduskomisjon kolmel korral. Suurem osa tööajast kulus sellele, et selgitada võistleva menetluse käigus välja komisjoni kaasettekandja isik. Nagu te näete, olen selle võistluse kahjuks võitnud mina. Komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada täna ja parandusettepanekud esitada 25. juuniks kella 16-ks.
Pean siiski vajalikuks lühidalt peatuda ka komisjoni arutelu käigul. Eelnõu ettekandja komisjonis hoidis juba komisjoni tööaega kokku ega seletanud pikemalt kõike seda, millega me oleme tegelnud siin Riigikogus pea aasta aega selles koosseisus ja ka varasemates koosseisudes. Kokkuvõttes otsustati põhiliselt konsensuse alusel, et sisuliseks aruteluks avatakse eelnõu peale esimest lugemist. Teada on, et on tulemas naisteühenduste ümarlaua, ametiühingute ja ka kirikute organisatsiooni ettepanekud selle eelnõu kohta. Nii et ma loodan pikka ja põhjalikku menetlemist.
Üks kurioosum on siiski veel, see puudutab Vabariigi Valitsuse seisukohta. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele peaks nimelt Vabariigi Valitsus andma arvamuse eelnõu kohta. Aga Eesti Vabariigi valitsus on armulikult toetanud Riigikogu õigust seda seaduseelnõu menetleda ja loobunud selle eelnõu kohta arvamuse andmisest. Ka on ta pidanud võimalikuks ja vajalikuks anda meile teada, et Vabariigi Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku võtta aluseks tema enda poolt 30. mail 2007. aastal algatatud eelnõu ja arvestada muu hulgas eelnevalt juba nende muudatusettepanekutega, mis justiitsminister esitas selle menetluse käigus. Sellise sisuga kiri leidis üsna elavat arutelu, sest see on esiteks oma stiililt ja sisult pisut pretsedenditu ega vasta kodukorraseaduses ettenähtud korrale ehk siis sellele, milleks Vabariigi Valitsuselt seisukohta küsitakse.
Kuid küllap me saame nendelt ka sisulise arvamuse selle eelnõu kohta ja ilmselt kõik möönavad, et Eesti Vabariigi parlament ei pea mitte küsima luba Vabariigi Valitsuselt, kas ta võib mõnda seadust menetleda.

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Eldar Efendijev, kaks küsimust lubatakse. Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mai Treial Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Taas menetleme Riigikogus võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, mille koalitsioonierakonnad andsid menetlusse pärast seda, kui seaduseelnõu jäi Riigikogus vastu võtmata. Soov sätestada seadusega isikute kaitse diskrimineerimise eest on ootuspärane ja igati mõistlik, ometi vaatasid eelnõu taasesitajad võrdse kohtlemise seaduse menetlemisel tõstatunud probleemidele, millele juhtisid tähelepanu Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Ametiühingute Keskliit, läbi sõrmede.
Rahvaliidu fraktsioon toetab nii ümarlaua kui ka ametiühingute seisukohti. Meie arvates pole soolise võrdõiguslikkuse seadusest väljalõiget tehes ning voliniku institutsiooni kitsama rakendusega võrdse kohtlemise seadusesse istutades piisavalt analüüsitud, mida selline seadusmuudatus reaalses elus kaasa toob. Ametiühingud juhtisid oma pöördumises Riigikogu fraktsioonide poole tähelepanu sellele, et võrdse kohtlemise seadusega soovitakse sätestada isikute kaitse diskrimineerimise eest üksnes piiratud alustel, andmata selget sõnumit, et diskrimineerimine on keelatud mis tahes alusel ja põhjusel, nii nagu see on sõnastatud praegu kehtiva töölepingu seaduse § 10 lõigetes 1, 2  ja 3. Viimane on eriti oluline märguanne, sest uues töölepingu seaduse eelnõus viidatakse diskrimineerimisküsimustes nii soolise võrdõiguslikkuse kui ka võrdse kohtlemise seadustele. Seega tulekski võrdse kohtlemise seaduses anda väga selge määratlus, mida diskrimineerimise all silmas peetakse.
Head kolleegid! Vaja ei ole järjekordset üldsõnalist seadust, vaid sellist õigusakti, mille puhul kodanikuühendused tunnetavad, et nende seisukohtadega on arvestatud. Kahju, et eelnõu esitajad varasemate arutelude seisukohti ning muudatusettepanekuid pole soovinud arvestada. Tundub, et teerull ruulib. Küsimus on vaid: kui kaua siis? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 262 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. juuni kell 16. Eelnõu 262 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni aseesimehe kolleeg Mai Treiali!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! 9. aprillil esitas Rahvaliidu fraktsioon Riigikogu menetlusse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on parandada erivajadustega lastega perede majanduslikku olukorda. 2008. aastal on puuetega laste toetuse saajaid 5450 last. Nendest 2150 lapse hooldajad saavad hooldajatoetust. Kehtiva seaduse kohaselt ei maksta hooldajatoetust nendele vanematele või hooldajatele, kes samal ajal saavad ka töötasu. Sotsiaalhoolekande seaduse § 8 lõige 1 sätestab, et hooldajatoetust makstakse iga kuu 3–16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa puudega lapse kasvatamise tõttu töötada. Ka makstakse seda 16–18-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa puudega lapse kasvatamise tõttu töötada.
Eelnõuga jäetakse välja mittetöötamise tingimus. Töötamine ei tohiks olla takistuseks hooldajatoetuse saamisel, sest töötamisviise on mitmesuguseid ja toetuse määr on nii väike, et sellest ei piisa minimaalseks äraelamiseks. Kehtiva seaduse § 8 lõige 4 sätestab, et hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 3–16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 75% sotsiaaltoetuse määrast, 16–18-aastase sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 100% sotsiaaltoetuse määrast ja 16–18-aastase raske puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 60% sotsiaaltoetuse määrast.
Eestimaa Rahvaliit teeb ettepaneku suurendada hooldajatoetust vähemalt kaks korda: seniselt 240 kroonilt 480 kroonile, 300 kroonilt 600 kroonile ning 400 kroonilt 800 kroonile. Praegu on seadusmuudatuseks kindlasti õige aeg, kuna käib 2009. aasta riigieelarve planeerimine. On selge, et puuetega laste ja nende perede toimetuleku võimalused on piiratud. Lapsevanem ei saa töötada kas täiskohaga või ei saa üldse töötada. See toob sageli kaasa vaesusriski. Kuni 16-aastasele puudega lapsele makstakse puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevustega seotud toetust vastavalt kas 1080 krooni või siis 1260 krooni kuus. Kuigi rehabilitatsiooniteenuse aastane maksimaalne maksumus on 2007. aastaga võrreldes pisut suurem summa – senise 15 000 krooni asemel 20 250 krooni –, jääb vajalike teenuste maht ikkagi 2007. aasta teenuste kättesaadavuse tasemele, sest hindade kallinemine on oma töö teinud.
Puudetoetuse määra tuleb tõsta, kuna see on väga väike ning seda ei ole mitme aasta vältel muudetud. Ainuüksi erivajadusega lapse kasvatamine mõjutab oluliselt pere majanduslikku seisu ja paljudel juhtudel tähendab see kahjuks vaesust. Toetusemäärad on, nagu ma märkisin, mitme aasta vältel samal tasemel püsinud. Püsivalt kõrge inflatsiooni tõttu ongi vaja toetusemäära suurendada vähemalt kaks korda. 2008. aasta riigieelarves on puuetega laste hooldajatele ette nähtud 7,7 miljonit krooni. Toetuste kahekordistamine suurendab toetuse maksimaalmäära 800 kroonini ja eelarvet 15,4 miljoni kroonini. Hooldajatoetuse laiendamine kõikidele hooldajatele suurendab kulusid kaks ja pool korda ehk 19,3 miljoni kroonini praeguse taseme juures. Kui toetusemäära suurendamisel eelnõus kavandatult edasi minna, siis kasvab summa 38,5 miljoni kroonini.
Vabariigi Valitsus otsustas 8. mai istungil eelnõu mitte toetada, väites, et muudatuste elluviimiseks ei ole raha. Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsiooni järgi kavandatakse 2009. aastast puudega lapse hooldaja toetuse raha üle anda kohalikele omavalitsustele, kes saaksid igal konkreetsel juhul arvestada toetuse suuruse määramisel hoolduskoormusega ega peaks kehtestama mittetöötamise tingimust.
Sotsiaalministeeriumis olevat ka välja töötatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt hooldajatoetust selle seaduse alusel ei maksta. Seaduseelnõu on minemas ministeeriumide kooskõlastusringile, aga et probleemid saavad lahendatud, selles ma julgen kahelda. Nagu märgitud, hooldajatoetuse laiendamine kõikidele hooldajatele suurendab kulusid 2,5 korda ehk 19,3 miljoni kroonini praeguse taseme juures ja 38,5 miljoni kroonini, kui me suurendame toetuse määra nii, nagu eelnõus kavandatud. Sotsiaalministeerium soovib 2009. aastaks puudega lapse hooldaja toetuse raha üle anda kohalikele omavalitsustele summas 5,4 miljonit krooni. Arvuta, kuidas tahad – keegi kas annab raha lisaks või jääb keegi toetusest ilma. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd kutsun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Heljo Pikhofi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 2. juuni istungil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu proua Mai Treial. Valitsuse seisukohta tutvustas komisjoni liikmetele Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall. Vabariigi Valitsus eelnõu 234 ei toeta. Eelnõu üle komisjonis arutelu ei tekkinud, tõusetus vaid küsimus, kust praegusel püksirihma pingutamise ajal see raha peaks tulema. Komisjon otsustas saata puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele 10. juunil ja teeb ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjonipoolseks ettekandjaks otsustati määrata komisjoni esimees Heljo Pikhof. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Proua komisjoni esimees! Alles te paar eelnõu tagasi ütlesite siin, et ei saa kuidagi toetada paljulapselisi peresid ja pensionäre. Nüüd selle eelnõu puhul ma kuulen, et ei saa kuidagi toetada ka puuetega inimesi. Kas te oma komisjonis ainult tegeletegi sellega, et lükkate tagasi kõik eelnõud, mille eesmärk on viletsamaid inimesi aidata? Kas te suudate meenutada mõnda koosolekut teie komisjonis, kus te olete ka vastupidise otsuse teinud, et sellistele inimestele abi anda?

Ma loodan, et me oleme siin saalis koos viibinud ja te olete märganud väga paljusid sotsiaalkomisjoni eelnõusid, mida ei ole tagasi lükatud, mis on läinud teisele lugemisele ja kolmandal lugemisel vastu võetud.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine! Te ütlesite, et diskussiooni üldse ei tekkinud. Kas see teema ei ole siis üldse probleem? Kas Riigikogu sotsiaalkomisjon ei peaks just neid teemasid teie juhtimisel arutama?

Diskussiooni ei tekkinud. Ja kui diskussiooni ei teki, siis ei teki.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Proua komisjoni esimees! Ma olen küll sellel hooajal enamiku istungeid siin saalis olnud, aga mitte kuidagi ei tule mind huvitav juhtum meelde. Ehk te meenutaksite, millal oli see õnnelik päev, et te olite saalis eelnõuga, mis tegi puuetega inimeste olukorra Eestis paremaks?

See oli eelmisel aastal.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Äkki siis ei ole üldse Riigikogu sotsiaalkomisjoni vaja, kui te arvate, et niisuguste teemadega peab tegelema rahanduskomisjon. Seal arutatakse küll teemasid, mis kuuluvad selle valdkonna alla. Aga ma imestan, et teie kui komisjoni esinaine ei alustanud kõnealusel teemal isegi diskussiooni mitte! Ehk ei ole meil siis sotsiaalkomisjoni vajagi?

Komisjoni esimees üldiselt juhatab komisjoni koosolekuid. Ja kui inimestel ei teki küsimusi, nad ei esita küsimusi ettekandjale, siis diskussiooni vägisi tekitada pole ka eesmärk omaette. Meil on väga palju diskussioone komisjonis.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Jälle ei ole selle küsimuse lahendamiseks vahendeid leitud. Ja kui koalitsioonipartnerid eelmise küsimuse arutlusel püstitasid küsimuse, kus need rahaallikad on, siis mina tahaksin ka teile sama küsimuse esitada. Kui koalitsioon tuleb välja ühe või teise hea sotsiaaleelnõuga, kust valitsus siis raha võtab?

See ei ole praegu käsitletava eelnõu teema ja seda me komisjonis ei arutanud.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Lugupeetud komisjoni esimees! Kas te üldse peate vajalikuks puuetega inimeste probleeme lahendada või ei tuleks nendega teie arvates üldse tegelda?

Kindlasti tuleb neid lahendada ja on hästi kurb, et eelmise valitsuse ajal jäädi nagu kännu taha pidama. Selle valitsuse ajal on edasi jõutud. Puuetega eakate inimeste toetus oleks juba käesolevast aastast tõusnud, aga kuna aasta jäi vahele – teie erakond oli valitsuses, te teate, mis oli siis küsimus. Ühesõnaga, plaanipärane tegevus selles suunas ei õnnestunud.

Hea kolleeg! Sa kirjeldasid mõned punktid tagasi väga värvikalt, kuidas sina isiklikult ja kogu sotsiaalkomisjon valutab südant kõigi vaeste ja hüljatud inimeste pärast Eestis. Kas te selle südamevalu tundmise kõrval ei ole kunagi mõelnud selle peale, et tõepoolest, kust võiks riik rohkem raha saada? Võib-olla ka sotsiaalkomisjon peaks olema palju innovatiivsem ja kaasa aitama majanduskomisjonile või rahanduskomisjonile, üldse kõigile teistele, kes Eesti riigile raha teenimisega tegelevad. Siis te ei peaks enam nii palju südant valutama vaeste inimeste pärast, vaid neil oleks lihtsalt hea elu.

Mul on sulle ka küsimus: mismoodi sotsiaalkomisjon saab raha tekitada?

Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Kui sotsiaalvaldkond on nii või naa prioriteet, siis kas on ikkagi prioriteediks need valupunktid ja vajadused või hoopis see rahakott?

Loomulikult on vaja valupunkte lahendada. Aga raha on ka oluline tegur, et üks või teine asi ellu viia. Kui millegi elluviimisel on tegu rahaga, siis tuleb raha rehkendada. Midagi ei ole teha!

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Jah, üpris huvitav on kuulda selliseid ülbusest nõretavaid vastuseid, milliseid siin saalis vähemalt mina ei ole enne kuulnud. Aga võib-olla on see väga tervendav ja õhku puhastav vastuste seeria – superülbus! Kolm vastust tagasi te tegite viite eelmisele valitsusele, mis ta kõik jättis tegemata. Öelge, palun, kas see, et need tõsised sotsiaalküsimused, puuetega inimeste aitamise küsimused on lahendamata, on eelmise valitsuse süü.

See, et aastast 2008 ei tõusnud puuetega eakate inimeste sotsiaaltoetused, on eelmise valitsuse tegematajätmine.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Ma saan aru, et komisjonis erilist diskussiooni ei tekkinud, siin käib ka selline pliuh-plauh – rohkem nagu pingpongipalli pillutamine. Aga meil on ju tegemist väga tõsise teemaga! Puuetega inimeste sotsiaaltoetused on väikesed. Ma arvan, et sotsiaalselt mõtleva inimesena olete teie kui sotsiaalkomisjoni esimees kindlasti ka seda meelt. Kas sotsiaalkomisjonis on üldse diskuteeritud puuetega inimeste olukorra leevendamise, toetuste suurendamise üle? Missugused ikkagi on perspektiivid selles valdkonnas? Kui te ei soovi selle eelnõu üle siin eriti diskussiooni tekitada, siis palun öelge, missugused põhimõtteliselt on puuetega inimeste toetuseks kavandatavad meetmed, et nende olukorda leevendada. Näiteks mis võiks juhtuda aasta pärast?

Küllap sa ise ka tead seda, et Vabariigi Valitsus või õigemini Sotsiaalministeerium on kaasanud puuetega inimeste organisatsioonid nende olukorra parandamisele kaasa aitama. Puuetega inimeste organisatsioonidega lepitakse kokku, kuidas, mida ja kui palju tõsta. Ma mõtlen siin toetusi ja kõike muud – rehabilitatsiooni jne.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Enne sa ütlesid, et te valutate küll südant kõigi sotsiaalsete kitsaskohtade pärast. Aga samas see, et Eesti sotsiaalriigina oleks toimivam ja jätkusuutlikum ja inimestel oleks parem elu ja ka riigikassas oleks rohkem raha – see teile nagu korda ei lähe. Sa esindad valitsuskoalitsiooni, kellel on üldse kombeks arutleda niimoodi, et selleks, et kultuurile rohkem raha anda, maksustame kultuuri kõrgemalt. Ja selleks, et inimesed sõidaksid rohkem ühissõidukitega, paneme aga ühistranspordile maksukoormust juurde. Mis sa arvad, võib-olla peaks neid puuetega inimesi ka rohkem maksustama, et siis saaks neile riigieelarvest rohkem raha jagada? Äkki see oleks teie päästevahend?

Küsimus on igati asjakohane. Ma küsin siis vastu, mida põhiseaduskomisjon teeb selle heaks, et riigi rahahulka suurendada?

Oot-oot-oot! Lugupeetud ettekandja, palun ikkagi vastata! Ega siin ei ole mitte küsimuste ja vastuste voor, et vastaja küsib vastu. Teie palun vastake!

Aga olukord on lihtsalt selline!

Ei ole! Palun ikkagi vastata! Igor Gräzin, palun!

Mul on protseduuriline küsimus. Kas küsimustele peab vastama ka siis, kui küsimus oma olemuselt ei puuduta käsitletavat teemat?

Lugupeetud Igor Gräzin, küsimustele võib ka väga lühidalt vastata. Et see ei puuduta teemat jne. Aga küsimusele ei tohi vastata küsimusega. Jätkame nüüd küsimustega. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud ettekandja! Teil komisjonis diskussiooni ei tekkinud. Aga olge hea, öelge palun, kas Vabariigi Valitsus andis mingisuguse hinnangu selle eelnõu kohta? Või polnud teema ka valitsuse silmis atraktiivne?

Ma loen teile Vabariigi Valitsuse hinnangu ette: "Seisukoht puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 234 SE kohta."  See seisukoht on Vabariigi Valitsuse oma. "Oleme tutvunud Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõu kohaselt tõstetakse alates 1. jaanuarist 2009 puudega lapse hooldajatoetus kahekordseks ja kaotatakse hooldaja mittetöötamise tingimus. Eelnõu esitajate arvutuste aluseks on ainult kuni 16-aastaste laste hooldajate ringi laiendamine 2,5 kordseks. Arvestamata on 16–18-aastaste sügava ja raske puudega laste hooldajad. Rahandusministeeriumi andmetel ei ole riigieelarve eelnõus toodud muudatuste elluviimiseks rahalisi vahendeid. Riigi eelarvestrateegias ei ole alates 2009. aastast ette nähtud puudega laste hooldajatoetuse maksmist puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsiooni järgi kavandatakse 2009. aastast puudega lapse hooldajatoetuse rahalised vahendid üle anda kohalikele omavalitsustele, kes saaksid igal konkreetsel juhul arvestada toetuse suuruse määramisel hoolduskoormusega ning ei peaks kehtestama mittetöötamise tingimust. Üleantavaks summaks on planeeritud 5,4 miljonit krooni. Sotsiaalministeeriumis välja töötatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt hooldajatoetust selle seaduse alusel ei maksta, antakse teistele ministeeriumidele kooskõlastuseks lähiajal. Vabariigi Valitsus otsustas 8. mai 2008. aasta istungil mitte toetada Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt algatatud seaduseelnõu."

Palun nüüd järgmine küsimus. Teine küsimus, kolleeg Jaanus Marrandi.

Hea ettekandja! Ma olen sunnitud teist korda küsima, sest ma ei saanud oma esimesele küsimusele vastust. Ma küsisin järgmist. Igal juhul pidi selle eelnõuga seoses komisjonis kerkima üles küsimus, missugused on planeeritavad meetmed või seadusandlikud muudatused puuetega inimeste toetamiseks. Hea küll, ei sobi see eelnõu, aga peavad ju olema mingisugused mõtted, mingi perspektiivplaan. Minu küsimusele vastates ütlesid sa, et jah, te arutate neid teemasid puuetega inimeste organisatsioonidega. Aga arutamisest on ju vähe! Ei saa olla nii, et sotsiaalkomisjoni esimehel ja ka koalitsioonil pole üldse mingeid plaane puuetega inimeste aitamiseks. Mind ikkagi huvitab, missugused on koalitsiooni plaanid puuetega inimeste olukorra leevendamiseks, vastavateks seadusandlikeks muudatusteks. Ja millal need võiksid jõustuda? Oleks hea neist natuke teada saada, sest kahtlemata need seostuvad selle eelnõuga!

Ma vastasin enne su küsimusele, vastan siis teist korda veel. Sotsiaalministeerium lahendab neid küsimusi koos puuetega inimeste katusorganisatsioonidega. On ka kokku lepitud, et puuetega inimeste puhul antakse teatud eagruppide toetuste maksmine üle kohalikele omavalitsustele, et saaks rohkem arvestada konkreetsete inimeste vajadustega. Ja ka see probleem, millest rääkis siin kõnepuldis proua Mai Treial – et need vanemad, kes oma puuetega lapsi hooldavad, ei peaks tööl käima –, on kavas lahendada. Aga ma ei saa mitte midagi teha, kui ei ole küsimusi ei eelnõu ettekandjal ega teistel – koalitsioonipartneritel ega opositsioonipartneritel – ei Vabariigi Valitsuse esindajale ega omavahel diskuteerimiseks.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine küsimus!

Lugupeetud komisjoni esimees! Te väitsite siin enne, et sotsiaalkomisjon ei saa raha juurde tekitada, aga et puuetega inimeste probleemid on sotsiaalkomisjonile samas väga olulised. Kas komisjonis ei tulnud arutuse alla, kust lisaraha juurde saada? Et näiteks peatame tulumaksu langetamise ja saame hinnanguliselt 800 miljonit krooni raha juurde? Teile kui sotsiaaldemokraatide esindajale peaks see suurepäraselt sobima, et seda raha saaks kasutada näiteks puuetega inimeste toetusteks.

Ma arvan, et see on rahanduskomisjoni teema. Meie komisjon seda ei arutanud.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, kas on protseduuriline küsimus?

Just nimelt. Ma tahaksin korraks tulla tagasi niisuguse protseduurilise küsimuse juurde. Kas kodukord lubab seda, et ettekandja esitab ise kogu aeg küsimusi? Ja kui see nii on – minu kolleeg seal tagapool ei ole siiamaani selle pärast maha rahunenud, et  minule esitati küsimus kõnepuldist –, kas siis mina saan ka sellele küsimusele vastata? Mind küll huvitab see asi selgeks rääkida!

Vastavalt kodukorrale küsimustele vastatakse ja võidakse ka vastamata jätta. Ettekandja ei vaheta küsijaga küsimusi. Te võite tulla pärast läbirääkimiste lõppu pulti ja esitada oma küsimused. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu!
Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kolleeg Mai Treial Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja ütles, et muidugi lahendaks küsimuse, aga ei tea, kust raha võtta. Mina küll tean, kust raha võtta. Raha tuleb ikkagi võtta riigieelarvest ja seda poliitilisi valikuid  tehes.
Ma ütlesin, kui palju raha vaja oleks, ja võin seda korrata. Hooldajatoetuse laiendamine kõikidele hooldajatele suurendab kulusid 19,3 miljonilt kroonilt 38,5 miljoni kroonini. Juttu oli ka sellest, et Sotsiaalministeerium soovib 2009. aasta algusest alates lahenduse omavalitsustele üle anda. Puudega lapse hooldaja toetuse raha antakse samuti üle kohalikele omavalitsustele, summa on 5,4 miljonit krooni. See tähendab, et kui praegu on meil 5450 last, kelle vanematest hooldajatele makstakse toetust 2150 juhul, siis tegelikult lahendust ju ei soovitagi!
Kui täna toimunud EQUAL programmi projektide arutelul kokkuvõtteid tehti, oli üllatav, et regionaalminister toetas põhimõtet, et puudega lapse hooldaja toetuse maksmisel ei tohi olla takistuseks lapsevanema töötamine. Ma loodan, et ka sellele regionaalministrile ei saa Eestimaa Rahvaliidu seaduseelnõu toetamine saatuslikuks!
Head kolleegid! Tahan teile südamele panna: selle küsimuse lahendus on meie endi kätes. Ja lasta nendel inimestel aastaid oodata on ääretult karm. Ärme ajame oma kätt nende inimeste taskusse, kellelt midagi võtta ei ole! Lisaeelarvega soovitakse ju 25 miljonit krooni vähendada puudega lastele ettenähtud rehabilitatsiooniraha. Mõelge veel, enne kui me selliseid otsuseid teeme! Eestimaa Rahvaliit teeb ettepaneku toetada selle seaduseelnõu esimest lugemist ja soovib teha omapoolsed ettepanekud, mis lahendaksid probleemi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu tagasi lükata ja see ettepanek tuleb läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 234. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 14, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust, seaduseelnõu 234 langes menetlusest välja.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme kolleeg Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus on Riigikogu sisulist tööd korraldav dokument, mille tulemuseks peaks olema nii kvaliteetne kui demokraatlik seadusloomeprotsess ise ja loomulikult ka Eesti inimeste tasakaalustatud huve järgiv õigusruum. Üks on vahend, teine eesmärk. Riigikogu maine sõltub aga mõlemast, nii töötulemusest kui ka töökultuurist. Me võime muuta seadust, et kõrgema võimu esindajana käia aja ja muutunud ülesannete ning avalikkuse ootustega enam ühte sammu. Aga seadusega ei saa me vältida seda, et näiteks majandusminister käratseb Riigikogu ees, või tagada, et peaminister on vähem nipsakas ja rohkem informatiivne.
Seadusega ei saa me parandada ka poliitilist kultuuri. Mõelgem kas või möödunud nädalal alanud ja sel nädalal jätkunud lisaeelarve menetlemise käigule! Ühelt poolt vaheaegade võtmine, mis on mõnevõrra tobe, kuid kahtlemata meeleheitlik võte, ning teisalt tuim sõim ja soovimatus selliseid poliitilisi märke lugeda. Ja mitte lihtsalt opositsiooni esindatud huvigruppide huvide täielik eiramine, vaid ka nende mõnitamine, sõim kõige kõrgemal tasandil.
Valitsus ja valitsuskoalitsioon ei ole üles näidanud vähimatki soovi sellist käitumist muuta. Just see on tinginud venitamise ehk taotlusliku protesti säärase poliitpraktika vastu. Ei soovita avada end koostööle, konsultatsioonidele, mille tulemusena võiks saalis toimuv kulgeda hoopis teisel viisil ja kahtlemata anda ka valijatele ja kogu avalikkusele Riigikogust kui institutsioonist märksa usaldusväärsema ja tõsiselt võetavama mulje.
Mis on aja jooksul Riigikogu töös üldse muutunud? Vähenenud on õigusaktide arv, samas ka vähenenud soov pidada debatte, kuigi vajadus ja ajaraamistik peaks võimaldama seda teha märksa professionaalsemalt ja põhjalikumalt kui kümme aastat tagasi. Sisuliselt on selline institutsioon nagu koalitsiooninõukogu valitud seadusandlikust kogust kõrgemale seatud. Kui analüüsida ka muutunud poliitretoorikat, siis jääb mulje, et koalitsioonilepingutele viidatakse justkui seaduse jõuga dokumentidele ja kohati tunduvad need suisa ülemad kui Eesti Vabariigi põhiseadus. Ma ei räägigi üha kerkivast kriitikalainest Riigikogu kui kummitempli vastu. Ka on üpris tavaline, kui peaminister või mõni teine minister kärab oma partei rahvaesindajaga, kui too julgeb talt saalis mõne avaliku küsimuse küsida.
Seega, sel ajal kui mõned poliitikud otsivad siin saalis Riigikogu maine päästmiseks vahendit, lootes seda peamiselt leida Riigikogu palgapoliitikast ja oodates, et see on see, mis parandab nii Riigikogu mainet kui ka tugevdab selle institutsiooni töövõimet ja usaldusväärsust, tegi Keskerakond omalt poolt rea sisulisi ettepanekuid debati avamiseks käesoleva eelnõu näol ja lühidalt ma neid punkt-punktilt kommenteerin.
Eelnõu esimene sisulisem ettepanek puudutab alatiste komisjonide ühendamist. Et komisjonide tööd sisulisemalt integreerida ning töökoormust ühtlasemalt jaotada, teeme ettepaneku ühendada neli komisjoni kaheks. Liidaksime keskkonna- ja maaelukomisjoni ning riigikaitse- ja väliskomisjoni.
Teiseks pakume välja Riigikogu kui spetsiifilistes küsimustes täitevvõimu tegevuse üle järelevalve funktsiooni täitmiseks senisest jõuloogikast erineva lahenduse, mille kohaselt uurimiskomisjone saaks ellu kutsuda ka vähemushäältega. See toetub loogikale ja vastandub praegusele nihkes praktikale: valitsus sisuliselt kontrollib valitsuskoalitsiooni saadikute hääli, koalitsioon kontrollib opositsiooni hääli ehk hääletab maha kõik ettepanekud ja kriitilised küsimused. Tagajärg on see, et Riigikogu kui institutsioon ei täida oma järelevalvefunktsiooni, mis on üpris kahetsusväärne.
Edasi kolmas, sisulisem osa, mis puudutab infotundi. Teeme eelnõus ettepaneku senise jäiga ja aktuaalsust pärssiva formaadi asemel rakendada sellist, kus meil igas infotunnis osaleks peaminister ja et teemad antaks talle ette teada. Sellest lähtuvalt saaks peaminister koostada oma meeskonna. Selle lahenduse n-ö lisaväärtus on see, et Riigikogu dikteerib, mis teemasid siin ühel või teisel kolmapäeval arutatakse. Me ei oleks enam sundseisus, nagu see praegu sageli on.
Neljandaks me soovime Riigikogu rolli taastamist arengukavade menetlemisel. See tähendaks ka seda, et arengukavade staatus tõuseks ja nende tähtsus suureneks. Lõppude lõpuks vajame ju arengukavasid, mis kannavad endas poliitilist tahet ja potentsiaali, mille alusel oleks võimalik järjepidevalt planeerida protsesse eri valdkondades ja siduda neid tegelikkuse ja eelarve planeerimisega. Ja seda kaugelt pikema aja jooksul, kui ühe või teise koalitsiooni eluiga on. Seni me kahjuks sellist praktikat eriti näinud ei ole ja sageli taanduvad need lugematud arengukavad asjaks iseeneses, mis ilmselt ei sega ka ametnikke, rääkimata sellest, et nende alusel mingeid poliitilisi protsesse juhtida ja ka tulemusi hinnata. Tehniliselt tooks muudatus kaasa olukorra, kus Riigikogust saaks institutsioon, kellel on õigus algatada riiklike arengukavade väljatöötamine. Ta teeks otsusega vastava eelnõu väljatöötamise kohustuslikuks Vabariigi Valitsusele, andes selge lähteülesande ja tähtaja. Seejärel jõuaks arengukava eelnõu taas Riigikogu ette ja meil siin oleks õigus ja kohustus osaleda selle menetlemises sisuliselt ehk teha soovi korral ka parandusettepanekuid.
Veel kaks teemat, mida kõnealune eelnõu ei puuduta, kuid mis tõenäoliselt meie töö- ja kodukorra muutmise käigus vajaksid palju tõsisemat analüüsi ja ka konkreetseid parandusettepanekuid. Me loodame, et neid õnnestub ka siin esitada. Üks teema puudutab fraktsioonide ja komisjonide suuremat rolli riiklikult oluliste küsimuste tõstatamisel. Teine ja mõnes mõttes võib-olla isegi veelgi tähtsam regulatsioon, mida kindlasti muuta on vaja, on Euroopa Liidu asjadega seonduva menetlemine.
Praeguseks on kujunenud olukord, kus Euroopa Liidust lähtuv õigus moodustab proportsionaalselt isegi suurema osa kui siseriiklikult menetletav õigus. Ja samas Riigikogu osaleb selles protsessis üpris nõrgalt seotuna, üpris formaalselt. Sisuliselt esindab Eestit Euroopa Liidu eri institutsioonides, töörühmades tavaline ametnike tase. Need inimesed käivad suhteliselt harva meid informeerimas, mida nad on teinud. Ning nad kindlasti ei kanna seda rolli, mida seadusandja kannab. Võib-olla on lahendus, kuidas neid protsesse tihedamalt siduda ja ka Riigikogu rolli tähtsustada, see, et rakendataks teatavat analoogiat siseriikliku õiguse menetlemisega. See on äärmiselt oluline küsimus, ja seda enam, et ka Euroopa Liidu enda protsesside tulemusena rahvusparlamentide roll mitte ei kasva, vaid sisuliselt kogu aeg väheneb. Kuigi poliitikas kasutatakse subsidiaarsuse retoorikat, me ikkagi pigem kaugeneme õigusloome mahust, mida me siiski tahaksime ise mõjutada rohkem kui ametnike tasemel, kes meile lihtsalt käivad aru andmas, mida nad on üks või kaks või kolm korda aastas mõnes töörühmas osaledes teinud.
Põhiseaduskomisjon on nimetatud eelnõu esimese lugemise lõpetamist toetanud ja me loodame, et väga sisulised arutelud jätkuvad sügisel. Ütlen veel seda, et kuigi valitsuskoalitsioon tõenäoliselt asub peatselt vähendama Riigikogu liikmete arvu või üldse muutma seda kogu külastusparlamendiks, me siiski vajame ka selle väiksema osa tõhusalt tööle panemiseks märksa tänapäevasemaid töövorme. Oma töö kvaliteeti tuleb meil igal juhul tõsta. Pragune töö- ja kodukorra regulatsioon on ajast maha jäänud ja liiga jäik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd kutsun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde.

Auväärt Eesti Vabariigi Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas seda olulist eelnõu 3. juunil. Tegime seda ka veel 12. mail ja 9. juunil ning lõppkokkuvõttena koorus välja ühene seisukoht teha ettepanek täna esimene lugemine lõpetada. Selle poolt olid kõik komisjoni liikmed. See tähtis ettepanek tehti täpsemalt 3. juunil. Ja teine seisukoht on teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. august kell 13.
Sisuliselt arutasime seda eelnõu komisjoni 3. juuni istungil, kus ülevaate andis algatajate esindajana hea kolleeg Evelyn Sepp. Juures olid komisjoni liikmed, lisaks kutsusime kohale Riigikogu Kantselei direktori Heiki Sibula. Komisjon oli seda meelt, nagu ma ütlesin, et eelnõu esimene lugemine lõpetada. Praegu on teretulnud kõik seisukohad, mis Riigikogu tööd üht- või teistmoodi üritavad parandada, muuta, täiendada, täiustada. Üldisem ühisosa koorub ilmselt välja juba meie sügisese töösessiooni käigus, kui me hakkame neid väga erinevaid menetlusse antud eelnõusid sellel teemal Riigikogus menetlema.
Ei saa aga mööda minna ühest nüansist, mis selles eelnõus komisjoni istungil meie hea terase kolleegi Mart Nuti eestvõttel välja koorus. Nimelt: käesolev eelnõu räägib muu hulgas sellest, et vähemushäältega on võimalik parlamendis moodustada uurimiskomisjone, kui seda toetab vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Kerkis küsimus, et kui ülejäänud 4/5 on vastu, kuidas siis talitada. Meie põhiseaduse § 73 ütleb, et Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Nii et see on problemaatiline koht, mida minu arusaamist mööda komisjoni istungil ka algatajad möönsid. Kui seda lähenemist peetakse mingil moel ka edaspidi vajalikuks, siis ei tule need küsimused lahendada mitte enam vastavaid otsuseid ja akte Riigikogus hääletades, vaid nendesse komisjonidesse puutuv tuleb otsustada teisel teel – kas mingite allkirjade kogumisega, fraktsioonide otsustega, vanematekogu seisukohtadega või kuidas iganes. Aga kõik see on juba tuleviku aruteluteema. Aitäh, oli meeldiv!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 236 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 19. augusti kell 13. Eelnõu 236 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme kolleeg Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selline algatus on Riigikogu menetluses juba päris mitmendat korda ja olgu ette öeldud, et selle eelnõuga ei laiendata isikute ringi, kellele meie arusaamise järgi võiks edaspidi laieneda okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Sellega isegi ei muudeta tingimusi, millele isik peab vastama, et saada osa selle seaduse alusel tekkivatest soodustustest. Eelnõu seaduseks saamisel lihtsustub kord ja väheneb ametnike suva, mille tulemusena koheldakse isikuid, kes elasid seisuga 16. juuni 1940 Eesti Vabariigi territooriumil, mis praegu Eesti territooriumi hulka enam ei kuulu, kes olid Eesti kodanikud või Eesti alalised elanikud, nagu seadus ette näeb, võrdselt nendega, kellel juhuste jada tõttu oli elukoht sellises kohas, mille kohta on valdavalt säilinud arhiivimaterjalid praegusel Eesti haldusterritooriumil või meie käsutuses olevates arhiivides.
Kuna tegemist on paljuski praktilise probleemiga, siis on eelnõu algatajad jõudnud pärast väga pikki kaalumisi, arutelusid, ekspertidega konsulteerimist ettepanekuni täiendada eelnõu ühe lisatingimusega, mis lihtsustaks inimestel oma staatuse tõendamist. Me oleme teinud ettepaneku lubada seaduse alusel selleks kasutada ka talundilehtede andmekogu.
Mõistetavalt ei ole talundilehed ju kunagi küll koostatud ega ka hoitud alles teadmisega või põhjusel, et nende alusel kunagi tõestada oma viibimist taluperes, mis sõjategevuse tõttu kannatas või mille liikmetele hakkab kunagi tulevikus laienema okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus, mis meil siis mõni aasta tagasi vastu võeti. Kuid, nagu öeldud, on see sisuliselt ainuke andmekogu, mille alusel oleks nendel inimestel võimalik tõendada oma elamist kõnealusel territooriumil ja seda, et neile on osaks saanud represseerimine Saksa okupatsioonirežiimi poolt.
Küsimusele, kas sellise möönduse tegemine sellele isikuteringile muudaks Eesti ajaloolist reaalsust kahe okupatsiooni vahel või ideoloogilist käsitust sellest, milline okupatsioonivägi meid siis okupeeris ja milline meid vabastas, on eelnevast tulenevalt vastus "ei". Küll aga aitaks see paljudel inimestel oma õigused jalule seada, oleks humaanne ja mõistlik ning eelkõige vastaks ka heale haldustavale. Samas välistaks see nende inimeste avaliku riigipoolse mõnitamise, kes on äärmiselt eakad ja kellel on Eesti kodanikena õigustatud ootus, et nende riik neisse lugupidavalt suhtuks.
Loomulikult eeldab see küll ka head haldustava, kuid pean siinkohal mõistlikuks ametnike diskretsiooniõiguse kasutamist. Pean silmas mõistlikku ametniku diskretsiooniõiguse kasutamist, mis praktikas paraku kuigi tihti rakendamist ei ole leidnud.
Olgu öeldud, et nende inimeste lood on lühidalt järgmised. Sisuliselt aeti nad oma kodudest välja, majad hävitati, inimesed elasid kuid metsas, enne kui jõudsid näiteks Narva, kus neile uued dokumendid anti. Selliseid inimesi on elus ligikaudu 600. Mõistetavalt on nende vanus üpris kõrge. Suur osa nendest inimestest ei räägi emakeelena eesti keelt, mis kindlasti on ka sellele probleemile teatud pitseri vajutanud. 2008. aasta eelarves läinuks see maksma umbes 1,9 miljonit krooni. Nagu me kõik aru saame, on see summa ajas pigem vähenev, mitte kasvav, sest nende inimeste arv lihtsalt kahaneb, kellele selline staatus võiks tulla pärast mõistliku jõupingutusega tõendamist Eesti riigiorganitele.
Korraks veel lühipilk tolle perioodi ajaloole, mis puudutab lahingutegevuse käiku nimetatud territooriumil 1944. aasta jaanuaris-veebruaris. Jutt käib 1944. aasta algusest, mil Saksa okupatsioonivõimude 207. julgestusdiviisi ülema kindralleitnant Erich Hofmanni 1943. aasta 23. septembri korralduse alusel viidi läbi Eesti kodanike deporteerimine. Sinna jäänud vara hävitati tahtlikult. Nende inimeste majad hävitati. Sõjapidamise loogika kohaselt võis see küll olla arusaadav, aga sisuliselt inimesed aeti nende kodudest välja. Mõnel juhul anti neile aega osa isiklikke asju kaasa võtta, mõnel juhul ei olnud isegi seda. See kindlasti sarnaneb paljuski ka mõnede teiste sõja- ja okupatsiooniõudustega, mida üldiselt ollakse valmis tunnistama.
Mis teeb selle olukorra keeruliseks? Keeruliseks teeb olukorra see, et arhiivides ei ole selle territooriumi kohta, nende inimeste kohta ja nende sündmuste kohta mingeid dokumente. Peamiselt seetõttu, et esiteks on tegemist territooriumiga, mida hiljem ei kontrollinud Saksa okupatsioonivõimude moodustatud Eestimaa kindralkomissariaat, ja teiseks sõjategevuse tõttu. Isegi kui arhiive peeti, siis need lihtsalt hävisid. Vastavate andmekogude olemasolu ei ole kinnitanud ka Saksa sõjaväelased, kuigi me oleme nende poole korduvalt pöördunud. Selle väeüksuse arhiivis säärast infot väidetavalt ei ole.
Sellised inimesed on meie poole mitmeid kordi pöördunud ja ma tuletan ka meelde, et me oleme siin saalis seda mitu korda arutanud. Kolleegid on soojalt soovitanud, et las need inimesed lähevad kohtusse ja ehk Eesti ametnikes ärkab mingi südametunnistus, mis on kuskil sügavas peidus olnud. Formaalselt on need kõik head soovitused, aga tegelikkus on see, et neid inimesi see ei aita. Nad ei murra sellest bürokraatiast läbi.
Me ei saa eeldada – see ei oleks lihtsalt heatahtlik –, et üks piltlikult öeldes 100-aastane tädi leiab kuskilt üles teise 100-aastase tädi, kes temaga samal ajal oli selles külas. Või samal ajal oli tema naabrimees keegi, kellega ta kunagi käis ühes koolis või ühes klassis. See lihtsalt ei ole kuigi reaalne ja seega pole see konstruktiivne lähenemine.
Nii et mis siin ikka veel korrata. Rahaliselt see riiki vaesemaks ei tee. Ligi 600 inimese jaoks oleks see aga väga selge õigluse jalule seadmine. Kindlasti see tasakaalustaks ka meie mõnikord kiiva kiskuvat ideoloogilist Teise maailmasõja sündmuste käsitust ja võib-olla tasakaalustaks see natukene ka eri okupatsioonirežiimide rolli Eesti lähiajaloos. Inimesed, kes suudaksid represseeritu staatust sel viisil pisut lihtsamalt tõendada ja saaksid selle seaduse viljadest osa – nemad võidaksid sellega pisut: tervishoiuteenuste ja ravimite hüvitise ja transporditoetuse, mille määr tänavu on umbes 2500 krooni pluss 500 krooni aastas.
Loodan, et te kõik mõistate, et see ei tee Eesti riiki vaesemaks. Küll aga teeb see meid moraalselt rikkamaks. Ma palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Hea ettekandja! Sa nimetasid oma ettekandes ühte uut juriidilist terminit: äärmiselt eakad. Võid sa täpsustada, mida sa silmas pidasid? Millisest vanusepiirist lõpevad eakad ja algavad äärmiselt eakad?

Ma ei tea, kas sellel on mingisugust legaalset definitsiooni. Aga lähtume lihtsast loogikast: kui inimene oli 1944. aastal juba sündinud, siis nüüd on ta – teeme väikese arvutuse – ikka juba üle 60.  Tegu on seega enamikus 70–80–90-aastaste inimestega. Ma ei tea, kas nende vanus on selles mõttes tähtis, et me nende n-ö elujõudu peame hindama, aga kahtlemata on tegemist väga soliidses eas inimestega. Paraku on nii, et arvestades Eesti keskmist eluiga, on see juba peaaegu meditsiiniline ime, kui nad on tänase päevani välja elanud.

Mnjah! (Naer.) Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Ma olen siis meditsiiniline ime, jah?! Palun järgmiseks ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Too kindralleitnant Erich Hofmanni lugu on meie ees teist korda. See puudutab 650 inimest, see on ka tõsi. Kas see teeb Eesti riigi vaeseks või mitte – ma ei tea. Sellepärast, et ärge unustage: 4 miljardit on Marikal juba läinud. Ma ei tea! Miljard sinna, miljard tänna – eks ole, pea see raha kokku ei tule. Ladna!
Nüüd natuke selle asja sisust. Kuna Evelyn rääkis siin okupatsioonidest, globaalsest ajaloost, Erich Hofmannist ja hambaravi rahast, siis mul on väga raske kuidagi fokuseeruda, eriti sellisel kellaajal. Aga eks ma katsu kuidagi. Niisiis, idee on järgmine. On olemas üks teatud tüüp inimesi, nad elavad, ütleme, Kunda–Loksa kandis ja natuke ida pool, ka Venemaal. Kõik  nad jäid rindejoonele ette. Oli näha, et venelased hakkavad tulema, ja Hofmann, kes oli tagala ülem, teostas tagala ettevalmistamist selleks. Väga paljud nendest inimestest deporteeriti ehk, teiste sõnadega, saadeti mujale – deporteerimine ei tähenda muud kui ühest kohast teise saatmist. Kuhu nad läksid? Üks osa läks Soome, Rootsi ja sealt edasi, kuhu saatus nad viis. Aga vahetult nad deporteeriti sõjaaja evakuatsiooniseaduste järgi Eesti tsiviilvalitsuse kontrolli alla. Hofmann oli nimelt tagalateenistuse ülem ja laskis need inimesed sõjapiirkonnast tsiviilpiirkonda toimetada. See, mida tegi kindral Ivanov või kindral Hofmann, ei oma tähtsust. See on loogiline, nii need asjad käivad.
Mõningad nendest inimestest nähtavasti ka represseeriti. Selles pole kahtlust – iga kindral puhastab oma tagalat nn kahtlasest elemendist. Noh, Venemaal oli SMERŠ, Abakumov, küllap oli ka sakslastel midagi sellist. Aga nüüd, probleem on selles, et nende inimeste kohta on teada ainult üks asi: sissekirjutus, propiska, talundileht. Me teame, et nad olid seal. Me ei tea, mis sai edasi.
Evelyni seisukoht on see, et too fakt, et nad olid sellel territooriumil, teeb nad automaatselt represseerituks. Põhiseaduskomisjon ei lähtunud sellest, et raha ei ole ja 4 miljardit on juba kadunud, vaid hoopis muust asjast. Ta lähtus sellest, et on olemas teatavad põhiseaduslikud õigused, mis laienevad ka nendele inimestele.
Kuidas nad laienevad? Tegelikult ei ole isegi talundilehte vaja. Kui inimene tuleb vastava ametniku juurde, seletab ära, et minuga juhtus see, see, see ja see. Ja kui see jutt kõlab vähegi usutavalt, siis ei ole vaja ei tunnistajaid ega kedagi, vaid ta saab oma represseeritu staatuse kätte. Ja vastupidi. Inimesel võib olla kümme paberit ja igal pool kaks kuni kolm allkirja, näiteks Heimari oma jne, ta võib esitada kümne Heimar Lengi allkirjaga paberi, aga tema jutt ei ole usutav. Ja ta ei saa represseeritu staatust. Nii et kõik taandub tõendamisele. Ja ma olen Evelyniga nõus, et kahjuks on meie ametnikkonna hulgas halbu inimesi, kes ei mõtle selle peale, kellega nad räägivad.
Aga siin kehtib üks teine põhimõte. On olemas printsiip: seaduse rakendamist ei saa seadustada. Tähendab, Riigikogu ei saa võtta vastu seadust, millega öeldakse: täitke Eesti seadusi. Meie ei saa seadusega öelda, et vaata, sina ametnik, kes sa pead kontrollima kõiki asjaolusid, pead nüüdsest alates kontrollima kõiki asjaolusid. See oleks selle seaduse mõte. Ja kuna antud juhul tekib risk, et me hakkame ühte või teist või kolmandat seadust täitmisena seadustama, siis põhiseaduskomisjon ei julge selle pretsedendi peale minna. Ma ütlen ausalt: ei julge! Sest mis juhtub nende seadustega, mille täitmist pärast eraldi ei käsitleta? Kas neid ei peagi täitma või?
Vaat see on ohtliku pretsedendi koht, mida põhiseaduskomisjon näeb. Sel põhjusel me hääletasime nii, nagu me hääletasime. Ja igaks juhuks – mis mul üle jääb! – ma pean ütlema, et on olemas häid ametnikke, on olemas halbu. Võib halva kätte sattuda, ja halb ametnik langetab halva otsuse. Hea langetab hea otsuse. On ju nii!?
See ongi vist kõik. Kuna teist seisukohta esindas Evelyn ja tema rääkis oma jutu ära, siis ma ei hakka seda kordama, see on siin protokollis kirjas. Ta täna isegi lisas paar argumenti juurde, vastuväited olid niisugused, nagu ma ütlesin. Rääkisid Nutt ja Reinsalu, Gräzin rääkis ka ja siis jälle Reinsalu. Lõpptulemusena tehti Riigikogule ettepanek seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Poolt 6, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Kõik!

Suur tänu, kolleeg! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Igor, sind on alati väga huvitav kuulata ja meeliülendav on sinu laias silmaringis jalutada. Kas sa võiksid ühe lausega kokku võtta selle, mida sa tahtsid meile öelda?

Ma tahtsin öelda seda, et see seadus ei anna midagi juurde, küll aga loob ohtliku pretsedendi. Me paneksime ühes seaduses kirja, et teist seadust on vaja täita.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud ettekandja! Ma tahan üht asja täpsustada. Kui lisada nimekirja talundilehed, mis võivad olla ainuke võimalus tõendada nende inimeste elukohta, kas tõesti tekib see pretsedent, millest te praegu rääkisite? Kas see teema tekitab seadustikus ohtu?

Ei, mitte see ei ole oht. Oht on teises asjas. Selleks, et inimene tunnistataks represseerituks, on vaja dokumente pluss kõiki muid tõendeid, mis asjasse puutuvad. Nende muude tõendite hulka kuulub ka talundileht ja kuuluvad tunnistused, millest Evelyn rääkis, aga kuulub muide ka inimese enda seletus. Kui me nüüd hakkame veel eraldi ütlema, et kõike seda tuleb täita, mis juba seaduses niigi on lubatud, siis me loome kohustuse täita seadust. Selles on too ohtlik pretsedent.
Vaata, Eldar, kujuta nüüd ise ette: me võtame vastu seaduse, et üle tänava peab minema rohelise tulega. Ja pärast võtame vastu seaduse, et toda seadust on vaja täita. See esimene ei kehti, sest ei ole kuskil öeldud, et seadust tuleb täita. See on see ohukoht: seaduste täitmise täitmise täitmise hierarhia ülesloomine. Muud loogikat selles vastuväites ei ole. Evelyni ettepanek ei lisa mitte midagi, mida täna teha ei tohi.
Kuid see arutelu iseenesest on tegelikult väga hea asi. Ma loodan, et see arutelu jõuab nii või teisiti ka nende ametnikeni, kes võib-olla ei kuula neid vanemaid inimesi, nagu peab, ja hakkavad natukene rohkem mõtlema. Ametniku südametunnistusele koputamine pole kunagi paha.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Kas teile ei tundu, et situatsioon on väga kummaline? Me kõik teame, mis toimus. Me kõik teame, mis olukorras on need inimesed. Me teame, kuidas võiks neid aidata, et nad tõesti oma vanuses suudaks need paberid korda ajada. Aga praegu me räägime sellest, et vaat kusagil ei ole mitte kõik head ametnikud ja et äkki me tekitame veel mingi ohu seadustele. Eelmine kord, kui te komisjoni nimel andsite ülevaate arutelust komisjonis, siis ma küsisin teie käest, mida võiks teha, et parandada seda seaduseelnõu. Ja selles eelnõus, mida me praegu arutame, olid teie ettepanekud ka vastu võetud. Mis siis praegu takistab?

Ma ei mäleta, et ma oleksin mingisuguseid ettepanekuid teinud. Hoidku jumal! Aga igaks juhuks, kui mul järsku keel libastus, ma kordan: ei, selle seaduseelnõuga ei saa midagi teha. Seda ei saa kohe mitte kuidagi parandada! Selle saab ainult välja hääletada, ja ongi hea lahendus. Väga hea lahendus! Aga mida saavad need inimesed teha, seda ma ütlesin siis ja ütlen ka praegu: nad saavad oma represseeritu staatuse kätte, kui nad seda soovivad. Ja selleks on kõige avaramad võimalused Eesti Vabariigis kehtivate seaduste raames olemas. Aga kui ma ütlesin, et seda saab parandada, siis ptüi-ptüi-ptüi! Seda ei saa parandada!

Hea kolleeg Evelyn Sepp soovib küsida.

Meil on täna siin kombeks olnud rääkida sellest, kelle süda valutab ja kelle süda valutab rohkem. Mina sooviksin täpsustada: kas seda seadust ei saa parandada või te ei taha seda parandada? Mulle isiklikult tundub, et te ei taha seda parandada ehk te ei taha tegelikult probleemi lahendada.

Vaata, asi on selles, et ma ei saa mitte kuidagi tahta seda, et päike tõuseks läänest. Seepärast, et no ei tõuse! Ma ei taha kunagi neid asju, mida kunagi ei juhtu.

Aitäh, kolleeg Igor Gräzin! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni otsuse lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu 237. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 10, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust ja seaduseelnõu 237 langes menetlusest välja.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalminister Maret Maripuu!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eesmärk on muuta töövõimetuspensioni saamise tingimused leebemaks, täpsustada NSV Liidu territooriumil tehtud töö eest pensioni maksmist, samuti toitjakaotuspensioni maksmist. Riikliku peretoetuste seaduse muutmise eesmärk on täpsustada peretoetuse maksmist laste eest, kes viibivad kinnipidamisasutuses, täpsustada üksikvanema lapse toetuse maksmise korda. Samuti täpsustatakse pensioniameti ettekirjutuse kättetoimetamise korda.
Kuid kõigest täpsemalt. Töövõimetuspensioni saamise tingimused muudetakse leebemaks. 21–30-aastastele isikutele töövõimetuspensioni määramiseks nõutav staaž muutub lühemaks. Kehtiva seaduse järgi ei ole staažinõuet 16–20-aastastel isikutel ja 21–23-aastastel on staažinõue üks aasta. Eelnõu kohaselt 16–24-aastaste isikute puhul staažinõuet enam tulevikus ei ole, 25–26-aastaste puhul on see nõue üks aasta, 27–28-aastastel isikutel kaks aastat, 29–30-aastastel kolm aastat. Muudatuse tulemusel paraneb 21–30-aastaste isikute majanduslik olukord, sest muudatuse rakendamisel on neil parem võimalus saada rahvapensioni asemel suuremat töövõimetuspensioni. Järgmiste vanuste puhul staažinõuet ei muudeta. Kõnealuse muudatuse peamine põhjus on see, et valdavalt noored sel ajal, kui nad ülikoolis õpivad, tööl ei käi ja neil ei saa tekkida tööstaaži.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete sõnastust täpsustatakse, vältimaks võimalust, et NSV Liidu territooriumil tehtud töö eest saab inimene pensioni sama perioodi eest mitmes riigis.
Toitjakaotuspensioni määramist muudetakse järgmiselt. Kehtiva korra järgi makstakse toitjakaotuspensioni ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud. See asendatakse korraga, et toitjakaotuspensioni makstakse politsei poolt tagaotsitavaks kuulutamise päevast ning kui inimest pole 12 kuu jooksul leitud.
Riiklike peretoetuste seaduse muutmise eesmärk on lõpetada peretoetuste maksmine laste eest, kes viibivad kinnipidamisasutuses. Seda sarnaselt hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis elavate lastega. Muudatus ei puuduta väikelapsi, kes elavad vanglas koos emaga. Riiklike peretoetuste seaduse kohaselt määratakse toitjakaotuspension lapsele ka võõrasvanema või kasuvanema surma korral. Kuna kasuvanemal ei ole perekonnaseaduse kohaselt kohustust last üleval pidada, võib laps olla üksikvanema lapse toetuse saaja. Seadust täiendatakse ka sättega, et üksikvanema lapse toetuse maksmine lõpetatakse, kui lapsele määratakse toitjakaotuspension võõrasvanema või kasuvanema kaotuse korral. Palun esitatud eelnõu toetada!

Suur tänu, lugupeetud sotsiaalminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Enne, kui ma kutsun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Tõnis Kõivu, tahan vabandust paluda ja teada anda, et seaduseelnõu 274 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ei ole mitte 5. juuli, vaid 7. juuli kell 16. Nüüd palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Tõnis Kõivu!

Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas nimetatud eelnõu esmaspäeval, 2. juunil. Istungil osalesid minister ja teda saatvad isikud, ministeeriumi ametnikud. Sotsiaalminister Maret Maripuu tegi komisjonis ülevaate seaduseelnõu muutmise kohta ja loomulikult ei hakka ma siit puldist seda kõike, mida me juba kuulsime, üle kordama. Nende muudatustega soovitakse muuta töövõimetuspensioni saamise tingimusi ja peretoetuste maksmise süsteemi. Sotsiaalkomisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused. Esiteks, saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 18. juuniks 2008. Teiseks, esimene lugemine lõpetada. Ja kolmandaks, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 4. juuli 2008 kell 18. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Palun, Urmas Klaas!

Lugupeetud kolleeg! Te ei rääkinud midagi sellest, milline on selle seaduseelnõu haakuvus Euroopa õigusega.

Et sellele küsimusele pikalt ja põhjalikult vastata, selleks komisjoni ettekandjal teatavasti ajapiire ei ole. Ja ei ole ka kõigil teistel siin saalis viibijatel. Me võime aga kasutada kõiki selles eelnõus ja eelnõu lisas olevaid lehekülgi. Õige vastuse leiab leheküljelt 6 alalõikest 5, kus on kirjas seitse sõna, mis ma siin pidulikult Urmas Klaasile ette loen: "Eelnõuga seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole."

Palun järgmine küsimus, kolleeg Helmer Jõgi!

Hea kolleeg! Täna on saalis kurdetud, et komisjonides on vähe diskussiooni. Palun öelge, kui elav oli diskussioon eelnõu ettekandja määramise üle teie komisjonis.

Hea kolleeg! Mulle tundub, et kellaaeg on juba jõudnud nii kaugele, et meil tekib aina rohkem huvitavaid küsimusi. Komisjonis oli diskussioon küll, aga see ei olnud mitte ettekandja määramise üle, vaid – seegi oli küll lühikesevõitu – siiski eelnõu sisu üle.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Ma näen, et on soov avada läbirääkimisi. Palun, Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Me saime ju kõigega hakkama ja tore on lõpetada sellise kena eelnõuga nagu see viimane. Turvalist koduteed!

Aitäh, kolleeg Marko Pomerants! Rohkem kõnesoove ei ole. Määran eelnõu 267 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuli kell 16. Eelnõu 267 esimene lugemine on lõppenud.
Head kolleegid! Juba täna ootame teid uuesti kell 10. Ilusat und!

Istungi lõpp kell 00.10.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindluse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Kutsun kõnepulti ettekandjaks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme kolleeg Marika Tuusi. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma pean siin oma head kolleegi veel rõõmustama või kurvastama, aga 4 miljardile tuleb kohe natuke veel juurde. Selle eelnõu väljatöötamise tingis vajadus suurendada hambaravihüvitisi. Praegu on õigus hambaravihüvitistele vähemalt 19-aastastel kindlustatutel, kuid täiskasvanud peavad maksma suurema osa ravi eest ise. Hüvitise suurus on sel aastal 300 krooni, rasedale ja alla aastase lapsega emale 450 krooni. Meie eelnõu järgi hüvitaks haigekassa vähemalt 19-aastasele kindlustatule üks kord kolme kalendriaasta jooksul hambaraviteenuse eest tasutud summa 2000 krooni ja alates 1. jaanuarist 2012. aastast 3000 krooni.
Hambaraviteenuse hinnad on 2008. aastal umbes viiendiku võrra tõusnud, keskmiselt kulub inimesel ühekordseks hambaraviks umbes 1000 krooni ja haigekassa tellis uuringu patsientide hinnangu kohta tervisele ja arstiabile poolteist aastat tagasi. Selgus, et pea kolmandik Eesti inimestest ei käi hambaarsti juures just seetõttu, et teenus on neile liiga kallis. Arvesse võttes hambaraviteenuse suhteliselt kõrget hinda, on selge, et tingimustes, kus pea kogu ravikulu on patsientide enda kanda, ei saa kõik inimesed seda endale lubada.
Täiskasvanute minimaalne hambaravitoetus tingib ka proteesivajaduste suurenemise ja loomulikult kasvab sellega koos ka eluohtlike komplikatsioonide hulk. Selle tõttu halveneb ka inimeste üldine tervislik seisund. Hammastest saavad alguse paljud haigused: südameprobleemid, reuma, veremürgistused jne, jne. Väike hüvitis on probleem eelkõige just maaelanikele. Nende ostujõud on väiksem ja maapiirkondade inimesed pääsevad suhteliselt halvemini ka hambaarsti juurde, sest arstid on koondunud põhiliselt linnadesse. Tegelikult on maal elavate ja töötavate inimeste hammaste seisukord häbiks kogu Eesti tervishoiukorraldusele.
2008. aastaks on haigekassa planeerinud hambaravihüvitiseks 102 600 000 krooni. Selle eelnõu jõustumisel kulub 2009. aastal hüvitisteks 69 900 000 krooni enam. Seadus rakenduks 1. jaanuaril 2009.
Palun seda eelnõu toetada, kuna sellest tõesti sõltub Eesti rahva tervis ja kaudselt ka eluiga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd kutsun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Taavi Rõivase. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu 9. juuni koosviibimisel. Kohal olid kõik komisjoni liikmed, välja arvatud äsja ettekande teinud proua Tuus. Valitsuse arvamust tutvustas Helen Trelin Sotsiaalministeeriumist.
Diskussiooni kui sellist väga ei tekkinudki. Oli kaks küsimust. Räägiti sellest, kui palju selle eelnõu vastuvõtmine täiendavaid kulutusi nõuaks, ja ka sellest, kas see küsimus peaks olema lahendatud seaduse või ministri määruse tasemel. Nii valitsus kui paljud komisjoni liikmed olid seda meelt, et see tuleks hoopis määruste tasemel lahendada. Häältega 5 vastu ja 3 poolt jõudis komisjon seisukohale, et seda eelnõu ei toetata. Seega komisjon teeb ettepaneku eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Hannes Astok!

Põhiettekandja rääkis oma ettekandes mitmesugustest põhjustest, miks inimesed hambaarsti juures ei käi. Kas teie ka komisjoni koosolekul arutasite neid põhjuseid? Kas põhiline põhjus, miks inimesed hambaarsti juures ei käi, on see, et teenus on kallis või et teenus on valus?

Me ei puudutanud seda aspekti, nagu ka mitte seda, et maal on justkui inimeste hammaste seisukord märksa halvem. Ma arvan, et Marika Tuus tegi oma ettekandes maainimestele põhjendamatult liiga.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud ettekandja! Küllap te olete sellega nõus, et hambaravi on kallis ja et olukord on Eestis, sealhulgas noorte hulgas küllaltki kriitiline. Aga ma täpselt ei saanud aru, miks ikkagi eelnõu ei toetatud ja mis valitsus ütles. Kas siis toetusi saab määrusega ette näha ja kas tõesti on lootus, et määruse tasandil hakataks maksma 2000 krooni? Milles ikkagi küsimus oli? Miks te ei toetanud? Ma ei saanud aru.

Nii valitsuse seisukoht kui komisjoni enamiku arvamus kandis endas mõtet, et me elame reaalses maailmas ja kulutused saavad olla täpselt nii suured, kui selleks riigil võimalusi on. Aga tunnistan, et meil ei olnud väga põhjalikku arutelu selle üle, kas see on riigile jõukohane. Me rääkisime põgusalt sellest, et seda võiks reguleerida pigem määrusega. Selle määruse reguleerimisalast väljatoomisega me nagu lööme kõik põhjendamatult õiguslikust tasakaalust välja.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Ma kuulen mitmes kord, et olukord on väga hull. Mina kuulen infotundides – teid on muidugi saalis alati vähe –, et peaminister ütleb kogu aeg, et meie olukord on väga hea ja kohe me jõuame viie rikkaima riigi hulka. Milles küsimus? Nagu peaminister ütleb, me ei ole ju vaesed, ja rikas riik ometi jõuab hambaravi kinni maksta! 2000 krooni pole suur summa!

Proua Kalda! Ma juhin teie tähelepanu asjaolule, et tänasel päeval ei ole Eesti veel Euroopa viie kõige jõukama riigi hulgas. Ma juhin tähelepanu ka sellele, et peaminister ei räägi mitte sellest, et meie riik oleks viie rikkaima hulgas ja konkureeriks oma absoluutarvudega selliste suurriikidega nagu USA ja Saksamaa või kas või Venemaa. Neid on lihtsalt üle saja korra rohkem kui meid. Me räägime sellest, et Eesti inimesed 14 aasta pärast oleksid oma jõukuselt võrreldavad nende inimestega, kes elavad riikides, kus inimesed on Euroopa kõige jõukamad. See on selgituseks sellele, mida teie väitel peaminister on rääkinud.
Mis puutub sellesse, kas see on riigile jõukohane, siis ühe või teise toetuse väga suurt tõstmist võib eelarve menetluse käigus kindlasti käsitleda. Ma usun, et sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu kindlasti kaaluvad mingis perspektiivis ka hambaravihüvitise kasvu. Aga millal see osutub võimalikuks, seda ma sotsiaalkomisjoni liikmena teile öelda ei saa, sest seda me koosolekul, millest ma täna räägin, ei arutanud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Austatud esineja! Ma ei saanud hästi aru: võib-olla selgitate, millisele uurimusele te toetusite, kui väitsite, et maal on hambaravi kättesaadavus sama hea kui linnas? Mina pole seda tähele pannud.

Ma viitasin proua Tuusi sõnadele, et maal on inimeste hammastega väga halvad lood. Mulle jäi tunne, et see jätab maainimestest väga halva mulje. Et kõik ongi maal halbade hammastega. Minu meelest see nii ei ole ja seepärast mulle tundus, et proua Tuus tegi maainimestele liiga.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Mina küll ei kuulnud, et Marika Tuus oleks öelnud, et kõik on maal ilma hammasteta. Kuidas teie seda kuulsite?

Me võime pärast koos stenogrammist selle täpselt järele vaadata. Meil on äärmiselt kiired ja tublid stenografistid. Ma usun, et juba järgmise päevakorrapunkti arutelu ajal on meie stenogramm arvutites kättesaadav ja kuna siin saalis on ka WiFi-võrk, siis me võime seda koos teha ja järele vaadata, mida täpselt proua Tuus ütles.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas fraktsiooni volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb see meil läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu 249 tagasi. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 249 langes menetlusest välja.

Alustame Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu. Praegu on väga sobilik aeg seda eelnõu menetleda, sest meil on hästi meeles tõhus ja tugev töö eelarve kallal, sealhulgas ühe või teise poole argumendid, mis eelarve menetlemise käigus esitati. Seetõttu on selle eelnõu aine kõigil väga värskelt meeles.
Meenutan lühidalt. Eesti riik on jõudnud tõsisesse eelarvekriisi. See on meie riigi jaoks enneolematu olukord. Mitte kunagi varem pole eelarve laekumiste prognoosidega nii viltu pandud ja mitte kunagi varem pole riik pidanud mõtlema, kuidas hoida kokku 10% eelarvest.
Vaadates tegelikku majandusseisu ja analüüsides võimalikke tulevikuarenguid, on selge, et enam ei ole kuskilt juurde tulemas uusi suuri laenurahasid. Just välisraha pideva juurdevooluga ja sellega kaasnenud sisemaise tarbimisega ongi meie majanduskasv seni suures osas põhjendatav olnud. Oleme elanud välisraha juurdevoolu tingimustes, on see siis tulenenud ettevõtete erastamisest, nii nagu see oli esimeses etapis, mille tinglikuks lõppemiseks võiks pidada 1998. aastat, või kinnisvara ja eluasemega seondunud pidevast raha juurdevoolust, mis on ka läbi saanud. Äsja kirjeldatud olukorras pole riigi rahanduspoliitika kuigi keeruline ja ka maksupoliitika mõju eelarvele pole nii tähtis, sest raha pealevoolu ja majanduskasvu tingimustes võib enam-vähem igasuguseid asju ette võtta.
Loomulikult võib rääkida, et üksikisiku tulumaksu vähendamine ning edaspidi veel ja veel vähendamine päästab valla initsiatiivi ja inimesed võidavad sellega. See on olnud viimaste aegade pidev retoorika, vähemalt ühe erakonna esituses. Praegu, 2008. aasta juunis, on see kõik paraku minevik. Edukast majandusarengust on saanud minevik, meie majanduskasv on Euroopa Liidu viimaste hulgas. Kõik see annab loomulikult tunda ka riigieelarves. On ilmselge, et riik peab oma majanduspoliitikat muutma, kui me tahame, et Eesti oleks riik, kes pakub oma kodanikele turvalisust ja heaolu kasvu.
Majanduspoliitika põhimõtteline muutmine nõuab paratamatult ka rahanduspoliitiliste arusaamade muutmist. Eesti valitsus ja ka meie siin Riigikogus peaksime tõsiasjadele otsa vaatama. Enam pole näha, et Eesti inimesed võidaksid ja meie riik võidaks jätkuvast üksikisiku tulumaksu langetamisest. Iga tavaline Eesti inimene, kes saab Eesti keskmist palka, mõistab vägagi hästi, et see 1000 krooni, mis ta võidab, on märksa väiksem kaotusest, mis tuleneb eelarve kasvu peatumisest ja negatiivsest eelarvest. Tema lapse kool jääb remontimata, tee jääb ehitamata ja sotsiaalvaldkonna kulutused vähenevad. Kõik see puudutab igaühte.
Eesti ühiskond ei vaja olukorda, mis on tekkimas mõne valimislubaduse hambad ristis täitmise soovist. Jätkuvast üksikisiku tulumaksu vähendamisest võidavad tuntavalt üksnes väga suure sissetulekuga inimesed, keda Eestis vähenevad sotsiaalkulutused ehk väga ei häirigi ja kes jõuavad meditsiiniteenust ja haridust osta mujaltki kui Eestist. Enamik Eesti inimesi saab sellise poliitika ajamisel ainult kaotada ja see ei ole ka terve Eesti riigi seisukohalt jätkusuutlik lahendus. Veelgi enam: üksikisiku tulumaksu jätkuva vähendamise pealesundimine Eesti riigile viitab tegelikult primitiivsetele arusaamadele sellest, kuidas riik saaks ja võiks areneda. Selle juures ei ole jälgegi arusaamisest, et peale üldise majanduspoliitika on vaja teha korrektiive just rahandus- ja maksupoliitikas.
Kahjuks on seni valitud Eesti inimeste jaoks üsna nukker tee. Järjest on suurendatud kütuseaktsiise, mis niigi tõusvate kütusehindade juures tühjendavad inimeste taskuid järjest enam ja suurendavad inflatsiooni. Teisalt jätkuv üksikisiku tulumaksu vähendamine, mis muudab võimatuks paljude sotsiaalprogrammide täitmise. Ühele vaekausile võib vabalt seada 2009. aastal väheneva üksikisiku tulumaksu osa ligi miljard krooni ja teisele vähenevad eraldised sotsiaalvaldkonnale.
Ei ole muud öelda, et ka praegune Eesti riigi negatiivne eelarve, mida miskipärast hellitavalt aeg-ajalt säästueelarveks kutsutakse, on selgelt primitiivse rahanduspoliitika agoonia väljendus. Eesti riik vajab teistsuguseid lahendusi. Eestimaa Rahvaliidu algatatud eelnõu 250 teeb ettepaneku lõpetada edasine tulumaksu langetamine. See oleks esimene kainestav samm primitiivse rahanduspoliitika lõpetamiseks Eestis. See oleks ühtlasi samm, mis näitaks, et Eesti riik hoolib oma rahvast ega muuda meie inimesi ühe erakonna primitiivsete lubaduste katsejänesteks.
Olen mitmesuguste arutelude põhjal järeldanud, et põhimõtteliselt on nende põhimõtetega, et üksikisiku tulumaksu jätkuv langetamine võiks peatuda, nõus pea kõik Riigikogu erakonnad, välja arvatud valitsuse juhtiverakond. Iseasi, kuidas käitutakse kas või tänasel hääletamisel. Aga ma loodan, et kui mitte täna, siis natukene hiljem saab selle eelnõu mõte kindlasti teoks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Hea ettekandja, ametivend Jaanus! Sa ütlesid oma ettekande alguses, et aeg selle eelnõu menetlemiseks on igati sobilik. Mind huvitab see, kas sa pidasid silmas seda, et praegu on suhteliselt hiline öötund ja kolmveerand kaksteist öösel? Väljas on pime ja pilvine.

Ma pidasin silmas natukene pikemaid ajavahemikke ja arengusuundi. Ma pidasin silmas, et meil on vahetult meeles eelarve teine lugemine ja homme ootab meid ees riigieelarve negatiivse lisaeelarve kolmas lugemine. Seetõttu on kogu majanduspoliitiline olukord, sealhulgas rahanduspoliitiline seis kõikidel väga selgelt silme ees. Ma arvan, et siin saalis ei ole mitte ühtegi inimest, kellel ei oleks välja kujunenud väga selged arusaamad selles vallas. Seetõttu on aeg praegu sobiv. Riigitöö ei sõltu hilisusest ja varasusest kellaaegade mõttes.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Ma tänan kolleegi, kes üritab valitsuserakonnale ulatada päästva õlekõrre raskel hetkel, mis meil praegu käes on. Tahan küsida, kas te ei ole omakeskis arutanud ka teist õlekõrt, mille käis välja teie erakonnakaaslane, majanduskorüfee professor Janno Reiljan siis, kui ajad olid natuke paremad. Ta soovitas teadlikult eelarve defitsiiti lasta ja siis Euroopast laenu võtta. Et küll siis Euroopa Liit meile appi tuleb.

Ma jääksin vastuses praeguse eelnõu piiridesse. Aga ma ei nimetaks seda otsust õlekõrreks. See on tegelikult üsna põhimõtteline hoiak. Õlekõrs on selline mõttetu asi, millest ei maksa kinni hoida, sest see ei vii kuhugi. Meil aga on tegemist miljardite kroonidega. Tõepoolest võib ühele vaekausile sättida miljard krooni raha, mis jääb riigieelarvesse üksikisiku tulumaksu vähendamisest laekumata, ja teisele vaekausile näiteks sotsiaalvaldkonna vähenevad miljardid. Kaalugem, kumb on olulisem. Nagu ma juba väitsin: enamik Eesti inimesi saab väga selgelt aru, et nende tulumaksu vähendamisest saadav võit on näiline. Tegelikkuses on riigil probleeme sellega, et ei suudeta investeerida teedesse, koolidesse, sotsiaalvaldkonda, ja see kaotus on suurem. See ei ole õlekõrs ja sellest ma oma ettekandes lähtusin.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Kutsun nüüd ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Peab tunnistama, et rahanduskomisjonis küll nii pikka ja kurja juttu ei olnud, nagu siin täna puldist eelnõu aadressil kõlas. Eelnõu sisu on väga lihtne. Opositsioon tahab muuta koalitsioonilepingut ja ka kehtivat tulumaksuseadust, koguda inimestelt rohkem maksu, kui kehtiv seadus ette näeb. Kõigil on selge, et poliitiline loogika sellisele eelnõule armu ei anna. Rahanduskomisjoni enamik hääletas selle poolt, et eelnõu esimest lugemist ei tuleks lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Tulumaksu langetamise peatamise teema on üleval olnud üsna pikka aega. Kohe, kui ilmnesid riigi raharaskused, tõusis too küsimus päevakorrale. Sellest on ühe ja teise erakonna esindajatega juttu olnud ja see on ka meedias välja käidud, et Isamaa ja Res Publica Liidu esimees on ajakirjanduses nentinud, et nemad ei pea seda pühaks eesmärgiks või dogmaks, nagu teie siin väljendasite. Ka rahandusminister on mitmele küsimusele vastanud, et tema jaoks on kõik koalitsioonilepingu lubadused laual ja põhimõtteliselt ollakse valmis arutama ka üksikisiku tulumaksu langetamise peatamist. Mis siis ikkagi juhtub, kui teised koalitsioonipartnerid ütlevad jätkuvale langetamisele "ei"?

Rahanduskomisjon seda ei arutanud ja kolleeg Mart Laar tollel koosolekul ei viibinud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb see meil läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni otsuse lükata tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu 250. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 250 langes menetlusest välja.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu paneb ette muuta sätteid, mille kohaselt nähakse ette, et ametist lahkunud presidendile ei pea tingimata olema tagatud mehitatud isikukaitse samadel alustel ametis oleva presidendiga. Praktika näitab, et ametist lahkunud presidendi puhul pole julgestuspolitsei teostatav isikukaitse sugugi alati vajalik. Muudatus annab võimaluse hinnata ametist lahkunud presidendi kaitse vajadust ja valida sobivaim meede. On vaja, et teatud tingimustel oleks Vabariigi Presidendi Kantseleil võimalik esitada vastav taotlus ja lähtudes vastava politseiasutuse antud ohuhinnangust otsustab siseminister konkreetsel juhul isiku kaitse määramise.
Presidendi lese elukoha valve otsustatakse samadel alustel, lähtudes Vabariigi Presidendi Kantselei taotlusest ja siseministri otsusest ohuhinnangu alusel. Seadusmuudatus teeb ametist lahkunud presidentide kaitse valikud paindlikumaks ja ressursisäästlikumaks. Samuti jääb võimalus, et vastavalt olemasolevatele võimalustele saab pärast presidendi ametivolituste lõppemist kasutada eraõiguslike isikute osutatavat isikukaitse teenust. Muudatused on suunatud eelarve raha ökonoomsele ja efektiivsele kasutamisele. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd kutsun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde.

Head kolleegid! Mul on hea meel, et auväärt minister avas eelnõu sisu väga põhjalikult. Mul jääb komisjoni esindajana öelda, et me arutasime eelnõu 2. juunil ja 16. juunil. Lõppkokkuvõttes asusime seisukohale, et tegemist on väga olulise eelnõuga. See peaks võimaldama Siseministeeriumil juurutada oluline kärbete ja kokkuhoiu režiim. Ka tähendab see seda, et riik ei pea ametist lahkunud presidente ja presidendi lähedasi kohtlema samal moel nagu ametis olevat presidenti. Nagu öeldud, nende mehitatud turvamine väheneb oluliselt ja jääb alles ainult välisvisiitide puhul. Aluseks oli vastav ohuhinnang.
Komisjoni 2. juuni istungil tutvustasid seda eelnõu siseminister ja tema nõunik. Arutelule oli kutsutud ka Vabariigi Presidendi Kantselei direktor. Nagu Rainer Saks, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, ütles, on nad tegelikult juba toiminud vastavalt eelnõu sisule. Asjaomaste oluliste ametiisikutega on läbi räägitud.
16. juunil me pidasime teise komisjoni istungi, kus esinesid veel Siseministeeriumi ja julgestusteenistuse ametiisikud. Nad selgitasid, et mehitatud valve vähendamisest on informeeritud president Rüütlit. Siseminister Jüri Pihl kinnitas, et ta on isiklikult temaga rääkinud ja et ka proua Helle Meri on uuendusest informeeritud.
Komisjon otsustas, et eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on Riigikogu pingelise töö tõttu veidi kaugemale nihkunud, kui esialgu plaanitud. Tähtaeg on 25. juuni kell 16. Selle poolt olid kõik üheksa kohal olnud põhiseaduskomisjoni liiget.
Lõpetuseks jääb üle tsiteerida meie head kolleegi Mart Nutti, kes ütles komisjonis, et ta toetab selle eelnõu menetlemist, sest ametist lahkunud presidentide ametihüved ei ole proportsionaalsed nende tegeliku staatusega Eesti Vabariigis ja et eelkõige tuleb ekspresidenti parlamentaarses riigis käsitada kui eraisikut. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 276 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. juuni kell 16. Eelnõu 276 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun veel kord ettekandeks kõnetooli regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri!

Austatud Riigikogu! Meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõus sisalduvad muudatused jagunevad teemalt kaheks. Üks teema on laevapere liikmete diplomite ja kutsetunnistuste tunnustamist puudutav regulatsioon, millega võetakse üle Euroopa Liidu vastava direktiivi nõuded, teine aga meresõiduohutuse seadusesse lisatav menetlusnormistik tuletorni- ja navigatsioonitasude sissenõudmise kohta.
Diplomite ja kutsetunnistuste tunnustamise sätete muutmise vajadus tuleneb Euroopa Liidu direktiividest, mille kohaselt liikmesriik ning Euroopa majanduspiirkonna lepingu osalisriik peab automaatselt tunnustama teises liikmesriigis või osalisriigis väljastatud meremeeste kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Mis puutub kolmandate riikide diplomite ja kutsetunnistuste tunnustamisse, siis ka sellega ei hakka liikmesriik enam eraldi tegelema, vaid neid tunnustab Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Mereohutuse Ametiga. Selliselt tunnustatud riikide loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Eelnõu teist teemat, tuletorni- ja navigatsioonitasusid puudutavad muudatused tehakse põhjusel, et seni ei ole õigusaktid ette näinud tuletorni- ja navigatsioonitasude sissenõudmise menetlusnormistikku. Niisugust olukorda on mõned üksikud ettevõtjad ka ära kasutanud, saades endale teiste reederite ees ebaseadusliku konkurentsieelise ning pannud sel moel riigi sisuliselt andma ebaseaduslikku riigiabi. Ka ei ole riik saanud tasusid sisse nõuda kohtu korras. Seadusesse lisatakse rakendussäte, millega kohaldatakse seadusesse lisatavad menetlusnormistiku alusel enne käesolevaga tehtavate muudatuste jõustumist kehtinud tasude regulatsioonid. Aitäh! Palun eelnõu toetada!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Austatud kolleegid! Majanduskomisjon käsitles kõne all oleva Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele saatmist oma 5. juuni istungil. Olime kutsunud selgitusi jagama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, tema juhitava ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialisti Hindrek Allvee ning Veeteede Ameti mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakonna nõuniku kohusetäitja Priit Lööperi.
Minister andis ammendava ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust, mida tema hea asendaja minister Kiisler täna siin ka meile tutvustas. Nendel põhjendustel ma pikemalt ei peatu. Pean aga ütlema, et komisjoni liikmed olid minister Juhan Partsi suhtes üsna kriitilised. Sellega ma tahan ümber lükata proua Evelyn Sepa väited, mis ta mõni hetk tagasi siin kõnepuldis välja ütles, et minister dikteerib Riigikogule ühte või teist. Vastupidi! Majanduskomisjon pärib oma ala ministri käest aru, miks üks või teine asi on nii, nagu ta on, kuigi peaks teisiti olema.
Meile oli probleem see, miks on eelnõu ettevalmistamine nii kaua viibinud. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli juba 2007. aasta 20. oktoober ning Euroopa Komisjon on direktiivi ülevõtmise asjus rikkumismenetluse algatanud. Minister möönis, et tõepoolest on selle direktiivi ülevõtmisega liiga palju aega läinud, kuna ministeerium kavatses alguses välja tulla meresõiduohutuse seaduse terviktekstiga. Töö käigus selgus, et otstarbekam on eelnõu ette valmistada kahes etapis. Sellest tulenevalt võttis eelnõu koostamine aega ja just seetõttu on hiljaks jäädud.
Komisjonipoolse töörühma abil on eelnõu struktuuri muudetud. Eelnõus on kaks osa ja kaheksa paragrahvi. Põhilised muudatused on toodud §-s 1 ja §-s 8. Vastavalt on ka seletuskirja muudetud ning eelnõu §-s 8 on võrreldes ministeeriumi menetlusse antud tekstiga mõned riigilõivud välja jäetud. Mõningate tunnistuste väljaandmise järele puudub praegu reaalne vajadus. Lihtsalt neid vaheetappe ei läbita ja tehakse kohe raskema astme eksamid. Ülereguleerimist pole tarvis.
Majanduskomisjon esitab Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks seaduseelnõu teksti muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga. Majanduskomisjon teeb konsensuslikult täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kuna meil on menetlemisega aega läinud rohkem kui nädal, siis otsustasime esmaspäeval teha ettepanek määrata uus muudatusettepanekute tähtaeg: vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva alates tänasest. Tänan teid!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 5. juuli kell 16. Seaduseelnõu 274 esimene lugemine on lõppenud.