Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Läheme kolmapäevase istungiga edasi. Alustame kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Proua Tõnisson jõuab kohe siia, et eelnõu üle anda.

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu: esiteks, perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar; teiseks, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu; kolmandaks, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu;  neljandaks, piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl. Aitäh!

Järgnevalt saab sõna kolleeg Toomas Trapido.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Me anname üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga tahame seda, et füüsilisest isikust ettevõtja võiks selle 45 000 krooni sees, mis ta praegu võib maha arvata põllumajandussaaduste ning oma metsa ja ümarmaterjali müügist, maha arvata ka töödeldud metsasaaduste, näiteks saematerjali (oletame, et tal on väike saekaater) või küttepuude jne eest saadud tulu. Aitäh!

Järgnevalt saab sõna kolleeg Tarmo Mänd.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin täna üle anda kaks dokumenti, üks on Riigikogu otsuse eelnõu ja teine on arupärimine.
Rahanduskomisjoni nimel annan üle Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu. Praeguse esindaja Meelis Atoneni volitused lõpevad selle kuu 31. kuupäevaga.
Samuti on mul üle anda Rahvaliidu fraktsiooni liikmete Karel Rüütli, Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Villu Reiljani ja ka siinkõneleja allkirjadega arupärimine regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile. See puudutab nimelt KOIT-kava arengu küsimusi. Teatavasti on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse kohaselt regionaalminister juba 2007. aasta 22. oktoobri määrusega nr 8 kinnitanud KOIT‑kava koostamise korra ja tingimused. 4. jaanuariks oli  abikõlblikkuse nõuetele vastavaid projekte välja selgitatud 233. Eeltaotluse esitamisest on möödunud rohkem kui pool aastat, kuid seniajani on KOIT‑kava aastateks 2007–2010 valitsuse poolt kinnitamata. Meie andmetel ei ole regionaalminister seniajani suutnud taotluste materjale läbi vaadata ega koondettepanekut koostada. Kohalikud omavalitsused on oma aastaeelarved vastu võtnud ja arengukavad vajavad täitmist. Regionaalministri ja ka valitsuse suutmatuse tõttu ei ole seni valdadel ja linnadel olnud võimalik kavandatud investeeringutega alustada, jätkuvalt valitseb ebaselgus, milliseid projekte rahastatakse KOIT‑kavast ja milliseid mitte, aga see seab ohtu ligi 1,5‑miljardilise abisumma kasutuselevõtu. Tulenevalt eeltoodust esitame regionaalministrile neli küsimust. Kas ja millal on regionaalministri juurde moodustatud vastav ekspertkomisjon? Kui palju on esitatud nimekirjade kohta laekunud kaebusi? Millal kavatseb komisjon oma töö lõpetada? Millal on kavas esitada KOIT‑kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks? Tänan tähelepanu eest!

Kui kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole, siis olen juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja ühe arupärimise. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt võetakse eelnõud menetlusse ja arupärimine antakse adressaadile üle.
Head kolleegid! Mul on teile ette lugeda ka järgmised teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse keskkonnakomisjoni s.a 12. mail algatatud keskkonnatasude seaduse §‑de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu ning on määranud juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Teiseks, Riigikogu juhatus on edastanud Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Karel Rüütli, Villu Reiljani, Mai Treiali, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Kolmandaks, Riigikogu juhatus on edastanud Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Ain Seppiku ja Kalle Laaneti esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Neljandaks, Riigikogu juhatus on edastanud Riigikogu liikme Marek Strandbergi esitatud arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 77 Riigikogu liiget ja puudub 24.

Läheme edasi oma tänase eelnõude kava juurde. Esimesena võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist. Ettekandeks kutsun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Helmer Jõgi.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teatavasti on ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu keskmes need sätted, millega luuakse soodsad tingimused üleminekul analoogedastuselt digiedastusele maapealses telelevis. Tuletan meelde, et analooglevi väljalülitamise aeg meil Eestis on 1. juuni 2010, nagu me selle eelnõuga plaanime. Need soodsamad tingimused puudutavad eelkõige ringhäälingulubade väljaandmist ehk täpsemalt seda, et riik loobub  tasust nende lubade eest. Kultuurikomisjon soovis oma 6. mai istungil veel kord vaagida neid põhjendusi, miks on plaanis loamaksust loobuda, kui lõpeb praeguste analooglevilubade tähtaeg. See tähtaeg lõpeb teatavasti 1. oktoobril 2009. Selle arutelu juurde olid komisjoni kutsutud Kultuuriministeeriumi õigusosakonna juhataja Liina Urboja ning meedia‑ ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus, valitsuskomisjoni esimees Jüri Pihel ja Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa.
Edastan selle arutelu põhiseisukohad. Tuletan meelde, et praegu analooglevis olevatele kanalitele näeb seaduseelnõu ette arvestatava soodustuse, kui nad hakkavad 1. juunist 2008 digitaalselt taasedastama oma programme. Nad ei pea siis alates 1. jaanuarist 2009 loatasu maksma. Eelnõuga näeme ette, et seda loatasu tulevikus ei tule. Me anname endale aru, et digitaaltelevisioonile üleminek sõltub sellest, kui kiiresti kõik olulised kanalid on paralleeledastuses – see tähendab siis digitaalset ja analoogset edastust –, enne seda meie kehtestatud tähtaega. Aga tänase arutelu võtmeks on siiski vajadus teada neid motiive, miks 2001. aastal teatavad otsused tehti. Siis teatavasti suleti Eesti telereklaamiturg, fikseeriti õigus välja anda kaks üleriigilist ringhäälinguluba analooglevis, lõpetati reklaami edastamine avalik-õiguslikus meedias ja kehtestati kahele jaamale vastav loatasu. Täna võib öelda, et nende meetmete abil õnnestus valdkonna üldine tervendamine ja korrastamine. Samas on praeguseks turg avanenud ja teiste riikide ringhäälingulubade alusel tegutsevad telejaamad on meie vaatajaturule päris aktiivselt sisenenud. Näiteks sellised kanalid nagu 3+ ja PBK.
Praegu oleks vaja kõiki ringhäälinguturul tegutsejaid võrdselt kohelda. Mida see võrdne kohtlemine tähendab? See tähendaks seda, et mõelda kõikidele välja mingisugune loamaks või vabastada kõik sellest litsentsitasust. Esimese seisukoha puhul võiks öelda, et loamaks pärsib arengut ega tuleks kasuks programmide sisule, aga teiselt poolt ei ole praegu piisavalt ressurssi, et toetada ETV teise programmi tootmist, ja samas loobuks riik näiliselt kergekäeliselt 50 miljonist, mis ta võiks saada kahe erakanali loamaksust. Digitaaledastuses on ühe programmi tootmine teatavasti neli korda odavam kui analoogsagedustel ja uute kanalite avamise võimalus oluliselt kasvab. Viimased aastad on seda ka näidanud, meil on päris mitmeid kanaleid ja programme juurde tulnud. Uute kanalite tulek tähendab seda, et konkurents vaatajate tähelepanu köitmiseks kasvab mitmekordselt, aga see tähendab paratamatult Eesti Rahvusringhäälingu mõju vähenemist (kontaktide arv vaatajatega, turuosa jne). Kõik möönsid, et ilma Rahvusringhäälingu teise programmita läheb Eesti rahvusliku televisiooni tegemine väga raskeks, ja nad mõistsid härra Allikmaa muremõtteid. Aga samas, piltlikult öeldes, osa reklaamirahast, mis meil praegu turul ringleb, ei maksa litsentsitasu. Samas on kommertseeruva telemaastiku tasakaalustamine siiski väga oluline. Riigil on olemas teatud võimalused, kuidas seda protsessi mõjutada. Näiteks uutel kanalitel on praegu kohustus näidata Eesti omatoodangut, kas või kohalikke eestikeelseid uudiseid, Eesti uudiseid, iga kuu peavad nad vähemasti poolteist tundi näitama Eestis toodetud audiovisuaalteoseid, mida on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus. Samas on selge, et kui suured kommertskanalid pole digis, lükkub kogu maapealse televisiooni digitaliseerimise protsess edasi. Säilib paralleeledastus ja telekanalitel tuleb maksta nii digitaalse kui ka analoogsageduse eest. Kulud kasvavad kõigil.
Komisjon otsustas, et teine lugemine tuleks lõpetada. Samas, arutelud pärast seda komisjoni istungit ikkagi jätkusid, konsultatsioonid jätkusid ja komisjon tuli uuesti kokku 13. mail k.a, et seda küsimust veel kord arutada. Leiti, et erakanalite ringhäälinguloamaksu küsimuses on vaja otsida siiski alternatiivseid lahendusi (kas see õnnestub, see on omaette küsimus) ja rahvusringhäälingu olukord seoses digitaliseerimisega muutub ka oluliselt. Samas me teame, et riigieelarve laekumise prognoosid on tagasihoidlikumaks muutunud. Et neid küsimusi veel arutada, teeb komisjon ettepaneku teine lugemine katkestada ja palub muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 28. mai kell 18.

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Kõigepealt saab küsimuseks sõna kolleeg Andres Herkel.

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Ma pean sissejuhatuseks tegema ilmselt protseduurilise märkuse. Vähemalt sel hetkel, kui teie kõnepulti läksite, eelnõu 241 meie selja taga olevas sahtlis ei olnud, nii et see ei ole Riigikogu liikmetele praegu kättesaadav. Aga ma olen täis usku, et see seaduseelnõu aitab arendada rahvuslikku infovälja tehnilises mõttes. Samas pean väga oluliseks sisulisi küsimusi. Mul on hea meel, et te ETV 2-ga seonduvat puudutasite, aga mulle jäi siiski lahtiseks küsimus, kas kultuurikomisjonil on selge arusaam, millal ja kuidas ETV 2 tuleb ning saab piisavalt rahastatud.

Aitäh küsimuse eest! Ma edastan kultuurikomisjoni 6. mai arutelust selle teate, et me kõik jagasime härra Margus Allikmaa muret teise programmi pärast ja arvame, et see peab olema, aga millal täpselt ja kuidas ta saab rahastatud, selle kohta praegu informatsioon puudub.

Kadri Must, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mind huvitab see, kas komisjonis arutati kahe lugemise vahel ka seda aspekti, et väga paljud neist möödunud lugemisel nimetatud 28% leibkondadest, kellele kaasneb analoogtelevisiooni väljalülitamisega märkimisväärseid lisakulutusi, elavad Ida-Virumaal ja need on need inimesed, kelle puhul Eesti riik on vähemalt sõnades väljendanud suurt soovi tuua nad Eesti inforuumi. Aga nüüd on ootamas probleem, et nad mitte ainult ei huvitu, vaid neil ei ole ka füüsiliselt ilma märkimisväärseid lisakulutusi tegemata võimalik Eesti televisiooni näha. Lisakulutus oleks digiboksi ostmine. Kas seda küsimust arutati komisjonis?

Aitäh küsimuse eest! Vastus on lihtne: ei arutatud. Aga samas, valitsuskomisjonis oli EMOR-i uuring ja seal võib öelda, et 80% venekeelsest vaatajaskonnast on kaabelvõrgus. Me räägime praegu maapealsest digitelevisioonist, see on see, mis levib õhu kaudu.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Helmer! Otsus aastal 2001 oli ju väga tähtis, kui reklaam viidi välja avalik-õiguslikust televisioonist, sest pärast seda ei olnud programmi koostajad enam sõltuvuses reklaamist ehk kogu sellest ahelast, mis viib seebikate näitamiseni ehk kommertsiaalsele programmi koostamisele. Ja nüüd, kui sa andsid ülevaate nende arutelude jadast, mis on komisjonis toimunud, jäi mulje, et nagu ühtegi helgemat ideed ei kostnud komisjonis, kuidas meie rahvustelevisiooni elus hoida, sest rahvustelevisioon, rahvusraamatukogu, rahvusooper jne on ülimal määral tähtsad institutsioonid selleks, et meie rahvuskultuur võiks püsida.

Aitäh küsimuse eest! Sama mure on ka minul isiklikult. Aga komisjonis võib-olla ainult põgusalt Paul-Eerik Rummo viitas, et rahvustelevisiooni puhul on vaja käituda täpselt samamoodi nagu kultuuriväljaannete puhul, et neid tuleb toetada ja neid on vaja ning meil käib see muidugi riigieelarve kaudu. Aga eelnõu eesmärk on siiski üleminek digiplatvormile võimalikult kiiresti, ja et see toimuks meie elanikkonnale võimalikult valutult.

Jüri Tamm, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud eelnõu kaasettekandja! Ma jätkaksin  avalik-õiguslikule teleekraanile reklaami toomise teemat. Kas rahvusringhäälingu juht ja komisjon arutasid sisuliselt ka seda teemat? Mis on need rahad, mida näiteks loodetakse reklaami sissetoomisel eelarvesse lisada ja mis on need võimalikud ohud ja kaod?

Aitäh küsimuse eest! Kui ma õigesti mõistsin, tahab küsija teada, kas avalik-õiguslikku tuleb reklaam tagasi. Seda aspekti me ei arutanud. Avalik-õiguslikul on omad funktsioonid. Võin öelda 2007. aasta numbreid – telereklaamituru käive oli 467 miljonit, aga praegu (see on hinnanguline) näpistavad  jaamad, kes oma saateid Lätist edastavad, või Inglismaal registreeritud jaamad umbes 20% sellest turust juba ära. Mida rohkem programme, kanaleid siia turule juurde tuleb, seda tihedamaks rebimine siin muutub.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud vastaja! Siin on käinud peaminister pukis ja me teeme suuri sõnu IT-st ja e-riigist rääkides, aga kui vaadata ümberkaudseid riike – Soomet, Rootsit, Norrat, Taanit ja teisi –, siis kõik on digitelevisioonile üle läinud. Me käime siin nagu kassid ümber palava pudru ja samas paljud erakanalid on läinud juba kahe paralleelse edastuse peale. Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et me peaksime seda protsessi kiirendama? Kui vaadata veel, et ETV on teinud hanke 16 kaameraga telebussi ostmiseks, mis on ADD süsteemis, mis toetab ainult digitelevisiooni, ja mis maksab üle 50 miljoni, siis ühtpidi me raiskame raha, teistpidi nagu venitame seda kummi. Äkki peaks kiirustama?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole küll peaminister, aga minu meelest on peaministri sõnades suur tõde, et Eesti on üpris arenenud IT-riik. Soome ja Rootsi läksid alles hiljuti üle digi-TV-le ja Eesti läheb ka aastal 2010. Euroopa Liit paneb analoogsagedused kinni aastal 2012. Me võiksime seda kummi ju venitada 2012. aastani, aga me ei taha venitada, me tahame üle minna aastaks 2010. Nii et see protsess käib meil päris jõuliselt, päris hästi praegu. Aga kui ta muutub loiuks, aktiivsus väheneb, siis võib selle protsessi lõpetamine meile küll suhteliselt kalliks minna, rohkem kui see 50 miljonit – see on minu isiklik seisukoht.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa nimetasid ühele küsimusele vastates suurusjärgu üle 400 miljoni krooni, mis on reklaamidega saadud rahaline tulu. Kas te komisjonis arutasite ka, missugused on olnud need reklaami liigid, mis toovad televisioonile raha, ja kui te arutasite, siis missugune suurusjärk võiks näiteks olla seal protsentides alkoholireklaamil?

Aitäh küsimuse eest! Me komisjonis seda ei arutanud, aga minu meelest on olemas seadus, mis reguleerib reklaamimahtusid, -aega, sisu ja nii edasi.

Ma tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Andres Herkeli!

Härra aseesimees! Austatud kolleegid! Ma tulin siia pulti selleks, et hästi lühidalt öelda: Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon kahtlemata toetab digilevile üleminekut. Seda tuleb teha nii kiirelt kui võimalik. Nagu ma ennist mainisin, korrastab see meie rahvuslikku infovälja tehnilises mõttes. Sisulised aspektid on ka äärmiselt olulised ja nendele tuleb samuti vastused leida. Mind ärgitas siia tulema pigem see, et kusagil kuluaarides on tekkinud väike paanika, et nüüd nad katkestavad selle seaduseelnõu arutamise ja digitaliseerimist võib-olla ei tulegi. See üles kerkinud katkestamine ei olnud algselt ka mitte meie fraktsiooni ettepanek, aga ta tundub olevat mõistlik selles mõttes, et tegemist on ilmselgelt ühe sellise eelnõuga, mis on seotud riigieelarve tulude ja kuludega, antud juhul tuludega. Selles olukorras, kus me praegu rahanduslikult oleme, peame need asjad kõik läbi vaatama ja katsume seda teha kiirelt, et juunikuus selle juurde tagasi tulla, et leida siin mingi selge lahendus. Aga üks arusaam peab selge olema: digitaliseerimine peab tulema. Aga võib-olla teenimatult on selle protsessi kõrval tähelepanuta jäänud see teema, mis aasta tagasi siin pärast aprillirahutusi üles kerkis. Ma arvan, et see ehk ETV 2 ei ole ainult selle küsimusega seotud. Ja ETV 2-le, ma pean ütlema, ei suutnud me leida piisavat rahastamist isegi siis, kui me vaatasime käesoleva aasta riigieelarvet optimistlike silmadega. Nii et kõige selle hea kõrval, mis me digitaliseerimisega loome, kutsun ma kultuurikomisjoni ja meid kõiki üles ka nende väga oluliste küsimuste peale mõtlema. Rahvusringhääling peab katma rahvusliku infovälja nii, et see oleks Eesti riigile kasulik ja vajalik ning toimiks integreerivalt. Ta ei tohi nende protsesside käigus, mis me siin tehnilise arenguga ette võtame, kuidagi oma konkurentsivõimet kaotada. Aitäh!

Tänan ettekandjat! Ma palun Riigikogu kõnetooli sõnavõtuks Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Selles eelnõus on sees kaks täiesti erinevat asja, võib-olla see ei olegi kõige parem. Üks asi on digitaliseerimine, mis ei tekita mitte mingeid probleeme, see tuleb kiiresti ellu viia ja katkestus ei ole absoluutselt tingitud sellest, et midagi on digitaliseerimisega lahti. Teine asi on see, et eelnõu sisaldab ka erakanalite loamaksust loobumist. Ühtepidi on see täiesti arusaadav, sest erakanalid tulevad digitaalsel teel meile sisse kõikvõimalikest kohtadest ja meil on väga raske nendele loamaksu rakendada. Samal ajal rakendaksime seda jätkuvalt Kanal 2-le ja TV 3-le. Nii et eelnõu sisu on selles mõttes täiesti arusaadav. Samal määral on arusaadav ka see, et avalik-õiguslik ringhääling satub täiesti uude konteksti – hulganisti erakanaleid, hulganisti n-ö seepi rahvakeeles. Ja ma olen Andres Herkeliga nõus, et me peame kindlasti muretsema sellepärast, et avalik-õiguslik ringhääling oleks konkurentsivõimeline, et ta oleks vaadatav, et teda vaadataks ja ta täidaks oma funktsioone. Vaat selles keerulises olukorras otsustasime me praegu eelnõu teise lugemise katkestada – eriti olukorras, kus riigieelarvesse laekub suhteliselt vähe raha ja praeguste kavandatavate kärbete puhul võib osutuda tõesti vajalikuks üldse mitte avada ETV 2, isegi mitte katse korras, sest kui ta ükskord juba avatud on ja siis kohe suletakse, tekitab see palju suuremat segadust, kui vaja oleks.
Lähtuvalt just nendest probleemidest, mis tõstatuvad selle eelnõu valguses avalik-õigusliku ringhäälinguga, on mõte eelnõu teine lugemine tõesti katkestada ja kaaluda siiski läbi kõik võimalikud variandid seoses loamaksuga või siis ka aktsiisiga, kuidas tahate. Aitäh!

Tänan esinejat! Ma palun Riigikogu kõnetooli Helmer Jõgi!

Hea Riigikogu! Tulin siia kõnetooli kahe eelmise esineja jutu peale. Tõepoolest on rahvuslik ringhääling meile väga oluline küsimus. See on meie kultuuriruum, see vajab toetust. Aga ma tahan juhtida tähelepanu ühele asjale. See, et me korrastame ja parendame oma rahvuslikku infovälja, on suurepärane, aga kui tegijad ja kanalid kolivad piiri taha, siis kaob meil ära võimalus neid kuidagigi mõjutada. Praegu see võimalus siiski on, nii et see loamaksu küsimus on küsimus, millesse tuleb suhtuda suure pieteeditundega ning mida tuleb käsitleda ettevaatlikult ja mitte tormates. Aitäh!

Tänan esinejat! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu 241 kohta muudatusettepanekuid tänaseks ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Eelnõu 241 teine lugemine on katkestatud ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 28. mai kell 18. Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud surveseadme ohutuse seaduse, küttegaasi ohutuse seaduse, masina ohutuse seaduse, lifti ja köistee ohutuse seaduse ning elektriohutusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Teie ees on teisel lugemisel viie seaduse muudatused. Nad on üksteisega sarnased, seega on ettepanek käsitleda neid paketina. Tuletan meelde, et nende muudatustega on plaanis kõrvaldada seaduste rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohad. Muudatused on näiteks järgmised: tunnustatakse välisriigis omandatud pädevust Eestis, reguleeritakse Euroopa Liidu liikmesriigist pärit ettevõtte õigust tegutseda sellel tegevusalal Eestis ja sätestatakse riiklikud järelevalved. Esimese ja teise lugemise vahepeal on eelnõu algatajalt tulnud üks muudatusettepanek surveseadme ohutuse seaduse kohta. See on ettepanek asendada eelnõu §‑s 1 surveseadme ohutuse seaduse kohta käivas normitehnilises märkuses sõnad "muudetud direktiiviga" sõnadega "viimati muudetud direktiiviga". Muudatusena tuleb sisse ühe direktiivi asendamine teise direktiiviga, mille nime ma ei hakka ette lugema. See on seotud sellega, et vahepeal on Euroopa Ühendus võtnud vastu uue direktiivi, mis puudutab vedelgaasiballooni ohutust.
Eelnõu oli teisel lugemisel majanduskomisjonis 8. mail. Majanduskomisjon tegi oma istungil järgmised ettepanekud: saata seaduseelnõu 220 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 14. mail, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmandale lugemisele 15. mail ning seadusena vastu võtta. Kõik need ettepanekud olid majanduskomisjonis konsensuslikud. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 220 kohta on laekunud üks muudatusettepanek, selle on esitanud majanduskomisjon ja seisukoht on arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ning juhtivkomisjoni seisukoht on olnud see, et teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu puudutab peaasjalikult selliseid – kuidas ma ütlen – kosmeetilisi elemente kaevandamisseaduses ja tuleneb eelkõige sellest, et seoses turgude avanemisega on Eesti kaevandamisturule oodata ka ilmselt piiritaguseid ettevõtteid. Kõige olulisem muudatus puudutab kutsekvalifikatsiooni aktsepteerimist ehk näiteks Poola mäeinsener võib nüüd võrdsetel alustel Eesti mäeinseneridega meie armsal isamaal kaevandamise üle järelevalvet teostada. Selles seadusmuudatuses oli veel mitmeid selliseid selgituslikke muutusi, näiteks ühtlustati, et sõna "kaevandus", mida me tavaliselt kipume kasutama allmaakaevandamise puhul, laieneb nüüd kõikvõimalikule kaevamisalasele tegevusele. Täpselt samamoodi, et kui me oleme harjunud rääkima, et kaevandatud alade taaskasutusse võtmine või ütleme, loodusele tagasiandmine tähendab rekultiveerimist, siis nüüd on see lihtsalt korrastamine jne.
Kahjuks või õnneks on kaevandamisseaduse puhul ilmselt tegemist sellise seadusega, mis väga palju muutmist ei vaja. Majanduskomisjon arutas seda kõike ja tegi ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu 211 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 14. mail. Otsus langetati konsensuslikult. Otsustati teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja ka see ettepanek võeti vastu konsensuslikult. Ja juhul kui teine lugemine täna lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 15. mail ning eelnõu seadusena vastu võtta. Ka see otsus langes komisjonis konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 211 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu puudutab kaitsejõudude sõidukite registri teemat. Nimelt on kaitsejõudude sõidukite register hästi toimiv register ja eksisteerib Eestimaal juba mõnda aega. Viimased pool aastat on lihtsalt registripidamise seisukohalt olnud õiguslik vaakum. Selle seaduseelnõuga reguleeritakse kaitsejõudude sõidukite registri pidamist ja see viiakse Kaitseministeeriumi haldusalasse ehk tegemist on lihtsalt liiklusseaduse vastavusse viimisega kehtivate õigusaktidega selles kontekstis, et liiklusregister omab ka avalikke registreid, aga kaitsejõudude register ei ole avalik register. Majanduskomisjon arutas eelnõu oma istungil 8. mail. Ühtegi muudatusettepanekut meile täiendavalt ei laekunud. Ettepanek on saata eelnõu teisele lugemisele k.a 14. mail ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. See otsus langes konsensuslikult. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine läbi k.a 15. mail ja kolmanda lugemise teksti on sisse viidud eelnõu algataja ja keeletoimetajaga kooskõlastatult tehniline muudatus ehk §-s 2 on number 62 järele lisatud üks täiendav sõna "tekst". Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 217 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elundite ja kudede siirdamise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaalkomisjon arutas elundite ja kudede siirdamise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmist oma 5. mai istungil. Laekus terve rida väga tehnilisi ja osalt ka juriidilisi muudatusettepanekuid, mis said komisjoni täieliku konsensusega ka esitatud. Otsustati saata eelnõu teisele lugemisele täiskogusse 14. maiks. Komisjon tegi ühtlasi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist.
Eelnõu 214 kohta on laekunud seitse muudatusettepanekut, kõik need on esitanud sotsiaalkomisjon. Esimene muudatusettepanek, teine, kolmas, neljas, viies, kuues ja seitsmes. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtimiskomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Heimar Lengi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 16. aprillil ja nüüd on viidud siia sisse muudatusi, kuid kõik eelnõusse sisseviidud muudatused on praegu teinud juhtivkomisjon tihedas koostöös eelnõu algataja esindajatega ehk ministeeriumiga. Eelnõus tehakse täiendusi põhiliselt seoses teiste seaduste muudatustega, mis on vahepeal toimunud, ja Euroopa Liidu seadusaktidega ühtlustamiseks ning veel hulk muudatusi on puhtredaktsioonilised teksti lihtsustamiseks, et seadust oleks lihtsam lugeda.
Kui nüüd sisulisi muudatusi vaadata, siis ma tooksin paar näidet. Eelnõust jäetakse välja taimede ja taimsete saaduste esmatöötlemisega tegelevate isikute kohustus end registreerida taimetervise registris. Seda sellepärast, et praktikas on see kohustus tekitanud segadust, kuna põllumajandusturgu reguleerivates riiklikes ja Euroopa Liidu õigusaktides puudub esmatöötlemise või esmatöötleja termin ja definitsioon üleüldse ning puudub ka praktiline vajadus, kuna taimetervise direktiiv, mis meil praegu käibel on ja mille sätted taimekaitseseadus ka üle võtab, ei sätesta taimede ja taimsete saaduste esmatöötlejate registeerimise kohustust.
Eelnõus täpsustatakse veel näiteks järelevalve lisatasu arvutamise aluseid. Sätestatakse, et ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava kaubasaadetise taimetervise kontrolli lisatasu koosneb üksnes järelevalveametniku keskmisest palgast ja tema sotsiaal- ning töötuskindlustusmaksest, mille ta tegi eelneval aastal sellele perioodile.
Sama  täpsustus on ka veel laboratooriumi töö kohta. Eelnõus öeldakse ära, millised peavad olema laboratooriumis analüüside eest võetavad tasud. Välja on jäetud sellised sõnad, mis varem olid: "mõistliku kasumi tagamiseks". Neid sõnu enam ei kasutata, sest peetakse ohtlikuks olukorda, kui seaduses sätestatakse võimalus hindade tõstmiseks kasumi saamise eesmärgil. Ja siis on ka veel mitmed muudatused seoses teiste seaduste muutumisega. Näiteks seoses 2008. aasta 1. jaanuaril jõustunud avaliku teabe seaduse muudatustega, millega muudeti oluliselt senist andmekogude regulatsiooni. Sealhulgas loobuti andmekogude liigitamisest põhiregistriks, riiklikuks registriks, kohaliku omavalitsuse andmekoguks ja asutuse sisemiseks andmekoguks. Need terminid on kaotatud ja uus regulatsioon on rakendatud ka taimekaitseseadusesse.
Komisjonis toetati kõiki muudatusettepanekuid konsensusega. Probleeme ei olnud ja seadus peaks jõustuma õige pea – selle aasta 1. juulil, välja arvatud muudatus, millega sätestatakse võimalus maksta järelevalvetasu ka tolliasutuse kassasse, mida varem ei olnud. Jõustumise edasilükkamine on seotud sellega, et anda Maksu- ja Tolliametile aega vajalike ümberkorralduste tegemiseks oma arvestussüsteemis. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu 14. mail teiseks lugemiseks saali tuua.
Head kolleegid! See on valitsuse poolt hea ja vajalik seadus ning ma palun seda eelnõu ka omalt poolt toetada. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist.
Eelnõu 215 kohta on laekunud 17 muudatusettepanekut, kõik on esitanud maaelukomisjon. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16. ja 17. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Õiguskomisjon arutas eelnõu 205 6. mail 2008 ja menetluslik põhiotsus oli see, et teine lugemine täna lõpetada. See oli konsensuslik otsus. Komisjoni konsensusega algatati Justiitsministeeriumi initsiatiivil ka kaks muudatusettepanekut, mis on tehnilist laadi. Esimene korrigeerib lisatavate punktide numeratsiooni ja teine täpsustab sõnastust.
Küll aga räägiti komisjonis veel kolmest teemast ja ma arvan, et on hea, kui Riigikogu liikmed on nendest siin informeeritud. Esimene puudutas notarite kodakondsuse nõuet. Nimelt eelnõu § 7 punkti 1 järgi saaks edaspidi olla notariks ükskõik millise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Seda arutati komisjonis Notarite Koja esimehe Tiit Sepa osavõtul ja Justiitsministeeriumi esindajad märkisid, et Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi nõudel on praeguseks juba kolm riiki oma seadustes vastavad parandused teinud ja rikkumismenetlus on algatatud Portugali, Saksamaa ja Austria vastu ning võib eeldada, et need riigid, kes neid muudatusi ei tee, lisatakse sinna rikkumismenetlusse. Notarite Koja esimees märkis, et ilmselt mingit tungi notarite ametikohtadele Eestis ei saa olema, aga siiski nad seda praeguse piirangu kaotamist mõistlikuks ei pidanud. Ükski komisjoni liige ei soovinud algatada eelnõu muutmist ja seega jääb eelnõusse nii, nagu valitsus on selle esitanud, et edaspidi võib notariks olla ka Euroopa Liidu ükskõik millise liikmesriigi kodanik.
Teine teema puudutas ametiühingute aruannete avalikustamist. Teatavasti  muudetakse eelnõuga kõikide mittetulundusühingute aruanded registri infosüsteemi kaudu avalikuks. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga, kes esindas komisjonis ametiühinguid, arvas, et see ei ole mõistlik, et ametiühingute aruanded muutuvad avalikuks, kuna see annab tööandjale võimaluse tutvuda andmetega, mis puudutavad streigifondi või muid ametiühingute rahalisi võimalusi. Ka selle ettepaneku algatamist komisjonis ükski komisjoni liige ei soovinud ja eelnõu jäi selliseks, nagu valitsus on selle esitanud.
Kolmas teema, mis sai alguse muudatusettepanekust, mille oli esitanud Reformierakonna fraktsioon, puudutas käibemaksukohustuslaste registreerimise korda, et tulevikus saaks seda teha veidi kiirendatud menetluses ja ka digitaalselt allkirjastatuna. Komisjonis viibinud Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Justiitsministeeriumi esindajad kinnitasid, et selle teemaga tegeldakse praegu eraldi kompleksselt. Selle tulemus oli see, et Reformierakonna fraktsiooni esindajad komisjonis võtsid muudatusettepaneku tagasi ja seetõttu ei ole seda ka tabelis. See oli lühidalt ülevaade nendest teemadest, millest komisjonis räägiti ja mis ei kajastu muudatusettepanekute loetelus. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 205 kohta on laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad õiguskomisjonilt. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Annan lühikese konspektiivse ülevaate lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõust, sellest, mida me siis õigupoolest muudame. Olulisim muudatus on see, et me senise ühe lennuettevõtja sertifikaadi asemel toome kasutusele kaks eri liiki sertifikaati sõltuvalt sellest, kas ettevõte tegutseb ärilise lennutranspordiga – olgu see siis inimeste või kauba vedu – või ettevõte tegeleb ainult lennutöödega. Lennutööd on kemikaalide puistamine põllumajandustöödel, objektide tõstmine ja paigaldamine ehitustegevuses, õhust fotografeerimine, vaatlus- ja patrull-lennud, otsingu- ja päästetööd, õhus reklaamimine ja huvilennud. Selle tulemuseks on see, et just nimelt selle viimasega, lennutöödega tegelevatele lennuettevõtjatele on nõuded sertifikaadi saamiseks lihtsamad. Nad ei pea vastama rahvusvaheliste nõuete kohaselt kvaliteedijuhtimise süsteemile ja selle tõttu on ka sertifikaadi andmise protseduur lihtsam. Nii et kokkuvõtvalt peaks ta aitama kaasa selleks, et bürokraatiat oleks vähem ja Lennuameti või siis riigi tegevus oleks sertifikaatide väljaandmisel tõepoolest suunatud peamiste lennuohutusriskide maandamisele ning ettevõtte puhul, mis tegeleb vaid väga väikese osaga lennutranspordist, ei pea läbima kogu protseduuri, et anda välja ettevõtte sertifikaat. See on esimene olulisem muudatus.
Teiseks, tulenevalt juba nimetatust, täpsustatakse lennuohutuse tagamise nõudeid. Loetlen mõned neist: näiteks laiendatakse kohustust, et õhusõidukitel peab olema töötav transponder, määratletakse täpsemalt lennuliiklusteenistuse ja õhusõiduki hooldamisega tegeleva ettevõtja tegevuse ohutuse tagamiseks vajaliku ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu ning kehtestatakse nn avariimajakate nõue.
Riigilõivuseaduse muudatused on tingitud sellest, et me võtame kasutusele selle uue sertifikaadi. Ühtlasi korrigeeritakse riigilõive. Riigilõivud viiakse enam-vähem kulupõhiseks. Vastavalt sellele, kui palju riigil, Lennuametil kulub selleks rahas mõõdetuna reaalset ressurssi, on tuletatud riigilõivude määrad, kusjuures mõningase allahindlusega. Nii et kui me vaatame praegusi kulusid, seda, mis kulub ühe või teise sertifikaadi andmiseks, siis oleme me selle enam-vähem välja arvutanud ja see riigilõiv on natuke väiksem. Aga praegusega võrreldes riigilõiv tõuseb. Ma usun, et see on õiglane ja need riigilõivud, arvestades selle tegevusharu käibeid, ei ole väga suured.
Veel selle eelnõu rakendamisest. Kuna mõneti on see seotud ka sellega, et kevadel, suvel ja sügisesel ajal on lennundustegevus mõnevõrra aktiivsem, loodame me väga, et suudame saavutada sellele seaduseelnõule Riigikogu toetuse veel enne suve algust. Aitäh!

Tänan! Küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Marek Strandbergi!
Austatud Riigikogu! Austatud minister! Ma võtan kaks minutit vaheaega, jätkame istungit kell 14.59 ja loodame, et ...
Kas olete päri, et ma katkestan oma ettepaneku, kuna Marek Strandberg jõudis saali? Tänan! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni ... Protseduuriline küsimus, härra Gräzin, palun!

Te andsite Strandbergile enne sõna, kui ma jõudsin küsimuse esitada. Kas ma pärast Strandbergi ettekannet võin ministrile küsimuse esitada?

Austatud ametikaaslane! Meie kodu- ja töökord näeb esimesel lugemisel ette reeglina selle, et kõigepealt tuleb Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja ja pärast seda tuleb Riigikogu kõnetooli seadusandliku võimu esindaja ning meil ei ole ette nähtud, et seejärel tuleb uuesti täidesaatva võimu esindaja. Kahjuks seekord ei ole seda võimalust. Aga ma usun, et minister on kindlasti nõus teiega diskuteerima selles küsimuses.

Ei, mul ei ole dispuut, mul oli üks küsimus, mis jäi segaseks! Kuule, kui siis ... (Lärm.)

Härra Gräzin! Lepime kokku, et Riigikogu juhatab üks inimene, mitte täidesaatva võimu esindaja. Nii et ma palun Riigikogu kõnetooli seadusandliku võimu esindaja. Majanduskomisjoni liige Marek Strandberg, palun!

Palun vabandust hilinemise pärast! Tuleb jagada ennast mitme asja vahel.
Kõnealune lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millest minister lühidalt rääkis ning mis on valdavalt seotud lennunduse regulatsioonide täpsustamise ja Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse rakendamisega, arutati Riigikogu majanduskomisjonis neljapäeval, 8. mail. Istungil ma ise välislähetuse tõttu ei osalenud, kuid refereerin siinkohal arutelu nõunike ülevaate ja protokolli järgi.
Muutused, mis kooskõlas majandusministeeriumiga sellesse teksti sisse viidi, leidsid üldjoontes komisjoni heakskiidu. Nagu juba mainitud, on tegu eelnõuga, mis täpsustab selgemalt lennuettevõtja sertifikaadi väljastamise tingimusi, sertifikaadi tingimuste rikkumisega kaasnevaid karistusi ja muud sellist ning suurendab lennuohutust selle kaudu, et täpsustatakse näiteks nii helikopteri maandumisplatsi kui ka lennuvahendite avariimajakate ja ohutusreeglite kasutamise tingimusi.
Üks komisjonis enim arutelu tekitanud teema oli seotud sertifikaadi väljastamisega kaasnevate lõivudega. Riigilõivuseadus näeb ette seda, et kõikvõimalikud lõivud peaksid olema üldjoontes esitatud ja kavandatud kulupõhistena. Majandusministeerium ja Lennuamet olid vastavad kalkulatsioonid ka teinud ja hinnanud, et kulupõhise lõivu maksumus, kui jutt on esmase sertifikaadi väljastamisest, võib küündida kuni 208 000 kroonini. Ettepanek, mis on tehtud, on tasemel 160 000 krooni esmase sertifikaadi väljastamiseks. Selles eelnõus on tõstetud ka muude asjakohaste lubade väljaandmise ja pikendamise lõive kümneid kordi. Arutelude käigus oligi küsimuse all see, kas sellised lõivude tõstmised tekitavad muutust lennundustegevuses? On täiesti selge, et lennundustegevuses, mille üldine kasumimarginaal lennundustegevuses eneses on umbes tasemel 3-5%, tähendavad liiga kõrged lõivud paratamatult seda, et nende lõivude tõttu ei saa väiksemad ettevõtted edaspidi ärilise lennundustegevusega tegelda. Komisjon ei toetanud minu parandusettepanekuid, mis olid seotud näiteks sellega, et panna lõiv sõltuma lennundusettevõtte käibest või muul moel hinnatud lennundusettevõtte suurusest. Komisjon tegi täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada selles sõnastuses, nagu ta kooskõlas Riigikogu majanduskomisjoni ja Riigikogu Kantselei juriidilise osakonnaga tehtud sai. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on märgitud 23. mai kell 12. See on lühidalt kõik.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas selle eelnõu menetlemise käigus on väike abi olnud ka põhiseaduskomisjoni kirjast teile?

Jah, täpselt. See on arvesse võetud.

Igor Gräzin, palun!

Tegelikult ma tahtsin ministri käest küsida, aga sa võib-olla saad hakkama. Ma proovin. Me vahetame siis Juhaniga kohad ... (Lärm.)

Palun küsimust!

Siin lubati, et ma võin sinu kaudu küsida. Tähendab, point puudutab ikkagi § 7¹ ja kõik taandus sellele. (Juhan, ära otsi, me oleme sellest rääkinud, sa tead küll, ma ütlen sulle kohe, millest jutt on.) Seal oli see nõks, et kui antakse välja sertifikaat, siis see lennuettevõtja, keda sertifitseeritakse, maksab kinni selle sertifitseeriva firma kulud. Seejuures on sertifitseeriv firma, nagu siin ka õigesti on öeldud, Lennuamet. Aga Lennuamet ei saa, ta outsource'ib selle välja mingisugustele eralennuaudiitorfirmadele, näiteks Rootsi Avia Q on üks, kes meil siin sageli tegutseb. Ja tekib jabur olukord – tsiviilõigusliku suhte poolteks on sertifitseeritav ja sertifitseerija. Aga nad ei vali ennast – see on juriidiline aspekt,  sa saad ju aru, et siin tekib topeltmaksustamise teema.

See on tõesti üks vastuolulisemaid kohti, mida sa õigesti mainid. Küsimus on lihtsalt selles, et see, mis puudutab ...  Nimeta mulle veel see paragrahv!

Austatud ettekandja ja austatud Riigikogu! Kui on küsimus, siis see inimene, kes on Riigikogu kõnetoolis, vastab.

Täpselt. Tõepoolest on niimoodi, et see probleem on üleval. Küsimus on lihtsalt selles, et Lennuametil puudub jooksev võimalus, nagu on ka komisjonile seletatud, teatavate spetsiifiliste, tehniliste teemadega niivõrd sügavuti tegelda, mille tõttu see väljastpoolt sisse ostetakse. Hetkel ei ole selle n-ö virtuaalse vastuolu kõrvaldamiseks ühtegi muud võimalust, kuna sisuliselt tähendaks see Lennuameti personali tehnilise kompetentsi kasvatamist suhteliselt ajutiste toimingute realiseerimiseks riigisiseselt ja Lennuameti poolt.

Igor Gräzin, palun teine küsimus!

Kas väljapääsuks ei oleks see, kui sertifitseeritav maksaks lõivu Lennuametile, mis võiks olla kaks korda suurem, kui teie praegu küsite, ja Lennuamet arveldab ise selle erafirmaga, kes seda teostab? Praegu tekib niimoodi tsiviilsuhe, mida ei sõlmi pooled, vaid sõlmib kolmas isik ehk riik. Selles on see juriidiline konks! Ja lennutegevus on siin üks osa sellest asjast. Täpselt sama asi on kõrgkoolide akrediteerimine, kaevandusseadmete testimine, ja igal pool. See on  õigusteoreetiline vastuolu. Riigiõiguslik suhe ei saa tekkida eraõiguses.

Esimene vastus on muidugi see, et parandusettepanekud on jätkuvalt oodatud. Teine küsimus on selles, et nii või teisiti – kui võtta arvesse seesama Lennuameti ja majandusministeeriumi esitatud arveldus või arvestus selle kohta, kui kalliks läheb sertifitseerimine, näitab: Lennuamet teeb seda sertifitseerimistööd nii ehk teisiti alla omahinna – antud juhul 48 000 krooni väiksema raha eest. Paratamatult on niimoodi, et kui kõik kulud jätta kanda ettevõtjale, siis tekib olukord, kus mingist käibest väiksema käibega ettevõtja ei saa ennast klassifitseerida lennuettevõtjaks, kuna see sertifitseerimiskulu ületab teatava piiri. Ja siin ongi küsimus, et kuivõrd riik võiks n-ö toimida sellisel moel, et maksumaksjate rahaga katta asjaolu, et kõigi ühistes huvides oleksid olemas teatavad teenused ja funktsioonid.

Aitäh! Hea ametikaaslane! Meie kodu- ja töökorra seaduses on ette nähtud esimesel lugemisel kuni kaks küsimust ettekandjatele. Ma pean järgima meie kodu- ja töökorra seadust. Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Igor Gräzini! Kaheksa minutit.

Lugupeetud eesistuja! Härra minister! Teema on kaks aastat vana. Mina isiklikult komistasin selle peale veel nendel süütutel aegadel, kui ma ei aimanudki, et ma kunagi uuesti pean siia saali tulema, veel vähem siin esinema hakkama. Ja kogu point taandus tegelikult sellele, et konkreetne lennufirma, kelle ühte pilooti ma kriminaalasjas kaitsesin, sattus sellesama sertifitseerimisloo sisse, ja tegemist oli firmaga Enimex. Seal tekkis niisugune lugu, et neil oli vaja seda sertifikaati pikendada. Nad maksid oma lõivu ära. Läks paar kuud mööda ja määrati kindlaks Rootsi firma Avia Q, kes hakkas seda tööd ...

Palun jätkake, hea ettekandja!

Ühesõnaga: need rootslased peavad siia tulema. Kellelgi mitte midagi selle vastu ei ole. Aga kuna ma sattusin sealt ruumist läbi minema, siis selgus üks asi, mis torkas väga silma. Torkas silma see, et poisid – need lendurid – maksid ära oma riigilõivu. Sertifitseerija tuli kohale – ka erafirma, tõsi küll, tõeline lennuaudiitorfirma ja, hoidku jumal, nad on väga toredad inimesed, hea töö ja sertifikaadid käes. Lugu ise on lõppenud. Nemad hakkasid esitama arveid oma töö eest. Nad hakkasid nüüd esitama arveid sellele sertifitseeritavale, lennufirmale, kes polnud nendega tsiviilsuhtes. Nüüd on siis niimoodi, oletame, et Avia Q tuleb sertifitseerima lennukeid ja hakkab esitama sertifitseeritavale arveid. Striptiisiklubi arvesse sisse tõenäoliselt ei lähe – raamatupidaja ei lase läbi –, aga ööklubi õhtusöögiga juba läheb. Nüüd ühesõnaga, kas ekskursioon, võrdlemaks lennuväljatingimusi Tartus ja Tallinnas, läheb sisse või mitte, või kui näiteks Tartus on levimuusikapäevad, jne?
Teiste sõnadega: sellel, kes maksab, puudub kontroll oma tsiviilpartneri üle. Aga mis siis, kui ma leian, et mulle Avia Q üldse ei sobi? Ma tahan, et mind sertifitseeriks näiteks Lloyd Aviation Londonist? Ma ei saa valida, sest valib Lennuamet!
Täpselt samasuguseid asju oleme tähele pannud – kõrgkoolide akrediteerimine, toidu puhtuse sertifikaadid (tähendab, kui me tahame seda Euroopa rohelist lehte, et tegemist on keemiavabade kaupadega), ja kolmas koht, kus ma seda märkasin, on kaevandusseadmete tugevuskatsetuse tõendid, mida esitatakse –  meie põhikaevandajat ei ole siin –, kas kahe või kolme aasta pärast peavad täpselt samamoodi väljast sisse tulema. Jah, meil puudub kompetents! Enamgi veel – meil tõenäoliselt ei ole seda kompetentsi vajagi! Ja asi peakski nii käima!
Aga kuna see probleem kerkis üles, siis ma käisin endise õiguskantsleri juures, kes ütles, et jah, see probleem on veel 20–30 kohas ja see tuleb lahendada ning sellepärast ma tulingi siia rääkima, et selle lahenduseks on tegelikult olemas üks variant, seda enam, et need lahenduse kohad on kahe ministeeriumi valdkondades – need on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium, mis puudutab koole ja igasuguseid muid haridusasutusi.
Oleks ainult üks variant: kehtestada korralikud riigilõivud! Kui see on madal lõiv – pange kaks korda, pange kolm korda otsa! Kellelgi nähtavasti ei ole selle vastu nii väga, aga las riik ise arveldab nende töötajatega, kellele ta outsource'ib vastava teenuse. Rahalised suhted otse kontrollija ja kontrollitava vahel on ilusad, südamlikud, aga mitte alati riigile kasulikud. Selles on selle point'i koht. Ja see 7¹ on mul lihtsalt meeles selle pärast, et ma  puutusin sellega kokku.
Ja üks teine väike teema veel seoses sertifitseerimisega. See seaduseelnõu seda ei puuduta, me toetame seda muidugi, mis siin rääkida, see on väga tubli ja vajalik asi. Ma lihtsalt kasutan juhust, et juhtida tähelepanu veel ühele väikesele probleemile. Omal ajal, kui Eesti ummisjalu Euroopasse pani ja tal polnud aega ei üle õla tagasi ega paremale vaadata, sest see piitsanähvakas oli saba alla juba tulnud, siis ega eriti ikka ei mõeldud küll, mis selle jooksuraja teises otsas on. Ja kõik need suhkrutrahvid jne. Üks kohutav jama juhtus ka Ida-Euroopas, sealhulgas Venemaal valmistatud lennukitega. Eestis käis asi väga lihtsalt, Nõukogude sertifikaadid lasti lõpuni käia, tehti ükskord tehniline kontroll ära ja lennukid võeti taevast maha, sest nad hakkasid konkureerima. Kas mäletate seda lugu, mis juhtus Ruhnus, kui siia saabus üks lendav kotkas, sakslane. Kui temalt pärast seda, kui ta oli alla kukkunud, küsiti: "Mis sa homme teed?", vastas ta: "Mis seal ikka – lendan!"
See üleminekuperiood (jutumärkides Nõukogude tehnika lääne nõuetele vastavaks muutmine) ei ole praegu korras, seda oleks pidanud tegema ja seda tuleks teha mingite eri sertifikatsioonireeglitega ja oleks väga kena, kui majandusministeerium saaks sellega tegelema hakata. Praegu on probleem väga vähe Eestis, kuigi Eestis ka. Aga ärgem unustagem, et ainuüksi  AN-28 tüüpi lennukeid on Bulgaaria lennupargis üle 300, 150 Poolas, 200 Rumeenias jne. Kusjuures nendes tingimustes, kus maandutakse väikestele lennuväljadele, kus ei ole väga tasast muru, kus lendur enne maandumist veel küsib, kas lehmad on eest ära aetud või mitte, lääne lennukid, ei Piperid ega Cessnad, nendel lennuväljadel ei maandu, sest nende telikud lähevad katki. Aga AN-28-d maanduvad. Ja ma arvan, et see on üks neid kohti, kus vana Nõukogude impeeriumi või Vene impeeriumi osapoole riigid, sealhulgas eeskätt poolakad, tšehhid, rumeenlased, ungarlased jne, peaksime korra püsti tõusma ja rusika lauale lööma ja ütlema: "Lennuk lendab? Lendab! Kas ta on parem kui too teie oma? On parem. Siis laske tal lennata." See on selle sertifitseerimise teema teine aspekt. Ma lihtsalt kasutasin juhust, kuna lennundusest me iga päev ei räägi. Aga seadus on hea. Ministri ettekanne on ka väga hea. Marek Strandberg, braavo! Hääletame, meie oleme poolt.

Ma tänan sõnavõtjat! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 245 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. mai kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu komisjonides ja fraktsioonides!

Istungi lõpp kell 15.15.