Meie tänane istung järjekordselt viibib natuke, sest meil on tehnilisi probleeme. Ma palun, et saal suhtub mõistvalt, kuni me saame oma arvutisüsteemi täielikult tööle ja ühenduse serveriga.

Lugupeetud kolleegid! Tundub, et meie arvutisüsteem on tööle saadud ja me võime alustada oma istungit. Kõigepealt, nagu on kombeks, eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna, nii et, kolleegid, palun! Esimesena saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmete nimel annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Arupärimine puudutab kahe kutsehariduskooli, Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ning Paide Kutsekeskkooli ühendamist Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. On selgunud asjaolud, et Vabariigi Valitsus on paar aastat tagasi oma istungil, nimelt 17. veebruaril 2005. aastal heaks kiitnud ka riigi kutseõppeasutuste võrgu ümberkorraldamise kava 2005. ja 2008. aastaks, mis aga sellist ühendamist mitte kuidagi ette ei näe. Kui vaadata neid kahte otsust koos, siis tekib päris selge arusaamine, et need on omavahel selgelt vastuolus. Kui vaadata kogu muud ühendamise käiku, siis tundub, et hariduslike ja majanduslike argumentide asemel on valitsuse otsuse aluseks saanud pigem emotsionaalsed poliitilised argumendid, ja niisuguses situatsioonis võib Eesti kutseharidus saada korvamatut kahju.
Me küsimegi nüüd peaministri käest, missugustel põhjustel ei arvestatud Vabariigi Valitsuse otsuses kahe kooli ühinemise kohta riigi kutseõppeasutuste võrgu ümberkorralduse kava. Oma küsimuses me lähtume ka analoogiast Lasva valla Pikakannu kooli sulgemise kavatsusega. Seal toodi halduskohtu otsuses põhjenduseks just nimelt see, et arengukavas ei olnud niisugust kooli likvideerimist ette nähtud. Kas ehk Vabariigi Valitsus ei peaks analoogselt Lasva Vallavalitsusega arvestama ka arengukava?

Sõna saab kolleeg Karel Rüütli.

Aitäh! Austatud eesistuja! Head kolleegid! Esitan Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Ain Seppiku ja Kalle Laaneti nimel peaminister Andrus Ansipile kodanike arupärimise põhiseaduslike õiguste tagamise kohta.
Ma loen ette mõned küsimused. Kas te jätkuvalt väidate, et inimeste ebaseaduslikku pealtkuulamist jälitus- ja julgeolekuasutuste poolt ei ole toimunud ega toimu ka praegu, kui sideettevõtete vastavate logifailide olemasolu on puudulik ja neid ei saa kontrollida? Kui te olete veendunud, et ebaseaduslik jälitustegevus on välistatud, siis palun selgitage, millele teie enesekindlus selles küsimuses tugineb? Millises seisus on elektroonilise side seaduse § 113 nõuete täitmine ja mis ajast tagatakse, et sideettevõtetes oleksid jälitustegevuse kohta olemas säilitamisele kuuluvad logifailid ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmetel oleks võimalik nendega tutvuda? Mida võtab peaminister ette tagamaks, et majandus- ja kommunikatsiooniminister täidaks elektroonilise side seaduse § 113 lõiget 7, mis näeb ette logifailide, taotluste, andmete ja järelepärimiste säilitamise, Tehnilise Järelevalve Ametile üleandmise ning kustutamise ja hävitamise korra kehtestamise? Kas mõned sideettevõtted on jätnud täitmata oma lepingulised kohustused riigi ees ja kas need on saanud alusetult tasu jälitustegevuse logifailide kogumise ja säilitamise eest, mida tegelikult tehtud ei ole? Kui suures summas on põhjendamatuid väljamakseid tehtud ja kas riik kavatseb need väljamaksed ka sisse nõuda?

 Sõna saab kolleeg Marek Strandberg.

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon esitab keskkonnaminister Jaanus Tamkivile arupärimise, mis on seotud põlevkivi arengukavaga aastateks 2008–2015 ja selle rakendusplaani eelnõuga. Roheliste fraktsioon soovib teada, miks on Keskkonnaministeerium põlevkivi arengukavasse ja selle rakendusplaani eelnõusse teinud ühepoolselt, kõiki huvigruppe kaasamata ja neid informeerimata, vaid põlevkivi kasutajaid ja töötlejaid huvitavaid olulisi parandusi ja muudatusi. Võrreldes teksti, mille põlevkivikava väljatöötamise töörühm 2007. aasta veebruaris Keskkonnaministeeriumile üle andis, aprillikuus ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil oleva põlevkivikava ja selle rakendusplaani eelnõu tekstiga, on tuvastatud olulised muutused. Avalikkust ja huvigruppe kaasates läbivaieldud ja kokkulepitud põlevkivikavast ning selle rakendusplaani eelnõu tekstist on välja jäetud või olulisel määral muudetud ja lahjendatud ligi 12 meedet. Seega on ligi 70% kokkulepitud meetmetest kadunud või on nende mõju ümbersõnastamise tõttu olulisel määral nõrgenenud või teisenenud. Me soovime teada, miks on põlevkivikava rakendusplaani avalikkuse ja huvigruppidega läbiarutatud ja kokkulepitud tekstist välja jäetud meede 1.1. Kokku on meil 12 küsimust, millele ootame keskkonnaministrilt vastust.

Rohkem kõnesoove ei ole. Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm arupärimist, mis vastavad kodu- ja töökorra seadusele ja esitatakse adressaatidele.
Head kolleegid! Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Läheme oma tänaste eelnõude juurde. Esimene päevakorrapunkt on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Igor Gräzini.

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Üks väga oluline muutus, igaks juhuks ütlen: vaadake, mis teil laua peal on. Me räägime paberist, mille number on 226 OE, mitte kaks, 222 OE. Muid probleeme eelnõuga ei ole. Tegemist on sellega, et korruptsioonivastases komisjonis vahetavad omavahel kohad proua Maret Merisaar ja härra Aleksei Lotman, põhiliige muutub asendusliikmeks ja asendusliige jääb põhiliikmeks. Põhiseaduskomisjon vaatas eelnõu läbi, saatis selle konsensusega – poolt 6, vastu 0, erapooletuid 0 – tänaseks teisele lugemisele ja teeb ettepaneku see ka vastu võtta. Tänan!

Aitäh! Kolleeg Gräzin! Palun jääge kõnetooli, sest kolleegidel võib olla teile küsimusi. Head kolleegid! Läheme eelnõu menetlusega edasi. Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Igor Gräzin! Sa  ei valgustanud eriti arutelu käiku. Tahaks teada, kas see vahetus on  kuidagi seotud soolise võrdõiguslikkuse seadusega.

Seda arutelu komisjonis eriti ei olnudki, kui päris aus olla. Ma loen sulle ette: "Liikme vahetuse tingib Aleksei Lotmani senine piiratud võimalus osaleda komisjoni töös, kuna korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni istungi aeg langeb kokku Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi ajaga." Aga kuna ka Marko Mihkelson teab, et Euroopa Liidu asjade komisjoni töö edasise korraldamisega on väga palju probleeme, siis me lihtsalt püüdsime vältida seda teemat.

Kolleegid! Kas teil on veel ettekandjale küsimusi? Jah, üks küsimus on veel. Kolleeg Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Igor, mis probleeme selle Euroopa Liidu asjade komisjoniga siis on?

Ma ei ole kahjuks küsimuseks valmis, ma ei riski vastata. Varsti tuleb arutusele Lissaboni leping, siis alles räägime!

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Palun, Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad, kui keegi soovib sõna, siis on selleks võimalus. Sõnavõtusoove ei ole. Põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ja vastu võtta. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 226. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt andis hääle 82 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks jäi 2 kolleegi. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse "Jaan Sven Männiku Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu esimene lugemine. Kutsun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Seda eelnõu arutas rahanduskomisjon 6. mail. Vabariigi President on põhiseaduse § 65 punkti 7 järgi teinud ettepaneku Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamiseks. Põhjus on, et praeguse esimehe Mart Sõrgi viieaastane ametiaeg lõpeb 12. juunil. Uus kandidaat Jaan Männik on andnud nõusoleku kandideerida Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse ning läbinud Eesti Panga seadusest tuleneva julgeolekukontrolli. Selle kandidaadi esitamine ei olnud fraktsioonidele mõistagi väga suur üllatus ja võib öelda, et minu andmetel on mitmed fraktsioonid Jaan Männikuga varem kohtunud. Jaan Männik on andnud ka intervjuusid ja on suhteliselt tuntud kandidaat. Seetõttu komisjonis väga pikka arutelu sel teemal ei olnud. Oma esinemistes on Jaan Männik tõendanud, et tal on sellise strateegilise juhtimise kogemus ja Eesti olude tundmine väga hea. Mida sümpaatsena tuleks esile tõsta, on üldine positiivne vaade Eesti elule. Kui päevapoliitikas on väga palju virisemist ja kriitikat, siis Jaan Männik oskab olla kriitiline, aga samas on ta õiglane ja positiivne, mis on ka suhtumises temasse tunda olnud. Jaan Männik vastab pangaseaduse § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele, mis on Eesti kodakondsus ja kõrgharidus.
Istungil tutvustas Jaan Männik oma elulugu, visiooni ja vaateid pangandusele. Võib-olla kõige olulisema asjana küsisime temalt, kuidas ta suhtub Eesti rahasüsteemi ja majandus- ning eelarvepoliitikasse. Ta suhtumine oli see, mida me lootsime ja ootasime: ta toetab Eesti rahapoliitika valikuid ja ka eelarve tasakaalu eesmärki. Jaan Männik kinnitas seda, mida on avalikult öelnud: ta kavatseb kriitiliselt üle vaadata Eesti Panga kulupoliitika ning on tuline euro võimalikult kiire kasutuselevõtu pooldaja. Komisjon otsustas saata selle eelnõu täna lõpphääletusele ja otsus oli konsensuslik. Tänan!

Suur tänu! Kui teil on ettekandjale küsimusi, kolleegid, siis vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikele 1 on selle eelnõu menetluses igal Riigikogu liikmel võimalik esitada üks küsimus. Ettekandjale küsimusi ei ole. Täname ettekandjat!
Läheme edasi läbirääkimiste juurde, sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad. Esimesena kutsun ma Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnetooli kolleeg Taavi Veskimägi. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud Jaan Männik! Ma tahaksin peatuda selle punkti juures kolmel asjaolul, mida pean oluliseks Eesti Panga edasise tegevuse korraldamisel. Aga enne, kui ma nende aspektide juurde asun, tahan kõigepealt öelda, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab tänasel hääletusel Jaan Männiku kandidatuuri Eesti Panga Nõukogu esimehe kohale.  Need mõtted, mis ma siit esitan, on pigem kaasavara uuele nõukogu esimehele, kes, ma loodan, täna Riigikogu täiskogus ka toetuse saab. Ma tahaksin need kolm aspekti esile tuua, et kui uus panga nõukogu esimees on ametis ja uus panga nõukogu millalgi ametisse saab, siis nad neid aspekte tõesti ka oma tegevuses arvestaksid.
Esiteks kindlasti euro. Ma arvan, et see on suurim eesmärk, mis Eesti ees pärast NATO ja Euroopa Liiduga liitumist on. Me seadsime peale Euroopa Liiduga liitumist eesmärgiks, et Eesti võiks olla majandus- ja rahaliidu täisliige juba 1. jaanuarist 2007. Minu hinnangul valitsus ja ka Eesti Pank andsid liiga kergelt alla, et seda eesmärki saavutada. Minu meelest Eesti Pank ei tasakaalustanud piisavalt valitsuse poliitilist lähenemist. Poliitilist lähenemist just sellest tulenevalt, et teha rohkem asju eelarve kulude poolel ja võib-olla vähem keskenduda makromajanduslikele eesmärkidele, luua selle kaudu eeldused Eestis euro kasutusele võtmiseks.
Sellest tulenevalt pean oluliseks, et tulevikus Eesti Pank tasakaalustaks oluliselt enam valitsuse päevapoliitilist lähenemist, et elame-näeme, valitsusest ei sõltu siin midagi. Ma arvan, et see ei ole suhtumisena ega ka sisulise lähenemisena vastuvõetav ja Eesti Pank peab üsna üheselt võtma teistpidise, sellise pika vaate positsiooni, nägema puude taga ka metsa. Ma loodan, et uus Eesti Panga Nõukogu esimees ja uus panga nõukogu hakkavad sellist pikaajalise vaate poliitikat ja vajadusel ka valitsuse poliitika oponeerimist oluliselt tõsisemalt võtma. Sest oleme ausad, eriti nüüd, kus lähinädalatel saab ka Slovakkia rohelise tule, et astuda majandus- ja rahaliidu täisliikmeks ja võtta 1. jaanuarist 2009 kasutusele euro, on  see rida siiski päris kurb. Kui 1. jaanuarist 2007 sai majandus- ja rahaliidu täisliikmeks Sloveenia, 1. jaanuarist 2008 Küpros ja Malta ning 1. jaanuarist 2009 saab Slovakkia, siis majandus- ja rahaliidu täisliikmesus on nende riikide jaoks kindlasti selge konkurentsieelis Eesti ees. Need on samamoodi riigid, kes liitusid Euroopa Liiduga 2004. aastal. Nemad on tänaseks suutnud saavutada euroala staatuse või on seda kohe saavutamas. Meie oleme sellest veel kaugel ja ei ole ka selget plaani, millal ja kuidas me seda saavutada võiksime. Siin on Eesti Pangal tulevikus kindlasti oluliselt enam ära teha.
Ma tahaksin praegused tingimused võtta kokku selliste sõnadega: tulevik on ebatavaliselt ebakindel, maailmamajandus tervikuna on muutunud oluliselt turbulentsemaks, oluliselt asümmeetrilisemaks ja mitte ainult tänase finantskriisi valguses, vaid ilmselt ka tulevikus me näeme maailmamajandust hoopis teistmoodi toimivat. Kuna informatsioon liigub globaalselt oluliselt kiiremini, siis võimenduvad ka mitmesugused kriisid ja erinevad emotsioonid oluliselt kiiremini. Me peame selles olukorras ilmselt kõik oma jõupingutused keskendama sellele, et saada euroala liikmeks hiljemalt 2011. Väikeriigina me ei saa endale lubada, et me jääme euroalast teadmata ajaks välja. Juba optimaalse valuutapiirkonna teooriast tulenevalt ei ole Eestil ilmselt suutlikkust väga pikalt eraldi valuutaga fikseeritud kursi juures edasi minna. Me peame ühel hetkel mõne suurema valuutapiirkonnaga liituma ja ilmselt 2011 on tõesti tagumine tähtaeg. Siin on kindlasti oluline, et meil oleks plaan, mida meil aga praegu pole. Ma väga loodan, et Eesti Pank võtab selle plaani tegemise, et me hiljemalt 2011 liitume, oluliselt jõulisemalt üles ja saab siin selgeks eestvedajaks, kui valitsuselt seda initsiatiivi ei tule. Viimasel paaril-kolmel aastal ei ole seda kahjuks tulnud. Siin on Eesti Pangal vaja võtta ühiskonnas senisest oluliselt tugevam positsioon.
Siit ka minu teine seisukoht, et Eesti Panga hääl peab ühiskonnas tulevikus kõlama oluliselt tugevamalt. Ma arvan, et oluline on tasakaalustamise funktsioon, eriti Eestis, kus kompetents on väga piiratud ja Eesti Pangas on väga palju väga häid inimesi, kes saavad väga hästi tasustatud ja kellel oleks ka ühiskonna teadlikkuse tõstmise võtmes väga oluline roll. Meil on see kompetents olemas ja see hääl peab oluliselt tugevamalt kõlama. Pikaajaliselt toimivad kõik süsteemid tasakaalus, ja kuna valitsusel on jõupositsioon, aga samas ka lühiajaline poliitiline positsioon, siis Eesti Pangal,  tahan järjekordselt rõhutada, peab selle tasakaalu saavutamiseks olema pikaajalisem vaade. Nõukogu ja uus nõukogu esimees peavad seda väga selgelt kandma ja vajaduse korral oma seisukoha ka ühiskonnas välja ütlema. Ma olen  nõukogu tänase esimehe suhtes kindlasti kriitiline selles osas, et tema häält ja seisukohti me ei ole kuulnud. Me ei tea sellest midagi.
Ja siit minu kolmas positsioon. Kui me 2003. aastal kinnitasime tänast panga nõukogu esimeest, siis räägiti nii siit kõnetoolist kui ka kuluaarides korduvalt, et tegelikult tuleks Eesti Panga enda tegevus kuluefektiivsuse ja majandustegevuse aspektist üle vaadata. Kahjuks ei ole me selles viie aasta jooksul mingit arengut näinud. Panga nõukogu esimehe kandidaadi seisukohavõtmisi silmas pidades ma loodan, et efektiivsus on üks eesmärk. Ma loodan, et järgmise viie aasta jooksul siin oluliselt midagi muutub.
Lõpetuseks tahaksin veel kord toonitada, et me toetame Jaan Männiku kandidatuuri. Ma arvan, et Jaan Männikul on nii euro, Eesti Panga enda tegevuse kui ka Eesti Panga hääle ühiskonnas esiletoomiseks olulised ülesanded ees ...

Kolleeg Veskimägi, teie aeg on läbi!

... ja selleks soovime talle jõudu! Aitäh!

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Reformierakonna poolt ühinen eelkõnelnud Taavi mitme väitega. Eelkõige selles osas, mis puudutab Eesti Panga missiooni olla ühiskonnas, avalikkuses majanduspoliitika alal kõvema sõnaga. Meie fraktsioon on olnud Eesti Panga vaikse olemise suhtes ja eelkõige Eesti Panga Nõukogu esimehe vaikse olemise suhtes kriitiline küllalt ammu ning ka Jaan Männiku kandidatuuri puhul oli see teemaks. Jaan Männik ise on väga tasakaalukalt tunnistanud, et Eesti Panga sõnum peab siiski kõigele vaatamata olema kooskõlastatud ja eelkõige on sel teemal sõnavõtja, nagu ta ütles, juhtkond. Nii et Eesti Panga juhtkond võiks olla tõepoolest sõnakam.
Kuid ega väga kriitiline ei saaks sel teemal, Eesti Panga suhtes ka mina isiklikult olla. Võib öelda, et olen olnud nendega heas koostöös, saanud neilt alati väga kiiret ja väga pädevat konsultatsiooni mitmesugustes küsimustes ning osalenud koos nendega ka mitmel debatil. See ring, kes panga mõistlikke seisukohti kuuleb, võiks olla lihtsalt laiem.
Samuti peab kinnitama efektiivsuse küsimust. Ühiskonnal peab olema selgem, miks on Eesti Panga  töötajate arv ja kinnisvara maht nii suur. Rahanduskomisjon omakorda läheb täna seda asja Eesti Panka arutama.
Kuid milles ma siin Taaviga ei saa päriselt ühes nõus olla, on see, et kõik, mis puudutab Eesti majanduspoliitikat, on Eesti Panga käes. See on koalitsioonipoliitiku ja koalitsiooni erakonna poolt natuke vastutust ära lükkav hoiak, et tehtagu! Tehtagu europlaan, tehtagu ettepanekud, saadagu euro 2011! See on see, mida me peame ise tegema, mitte Eesti Pank ei pea seda tegema. Need koosolekud ei ole meil sugugi kehvad olnud, kui me oleme koos arutanud, kuid ikkagi on väljastpoolt hiljem tulnud mingisugust kriitikat, nagu räägiks kõrvalseisja. Ja just nimelt eelkõneleja erakonna ja tema esindaja suu läbi. Kallis IRL, osalege! Ärge pakkuge võõraid ideid enda omade pähe, pakkuge põhjalikumaid ideid, kui te valitsuse suhtes nii kriitilised olete! Kärpige kulusid, mis on meie praegune kõige suurem probleem – ministritest alates, fraktsioonide koostööst alates –, aga ärge pange kõike ühele kaardile, Jaan Männiku kaardile. Jaan Männiku funktsioonid on natukene teistsugused. Teeme koostööd! Aitäh!

Aitäh! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Seoses Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamisega oleks päris mõistlik aeg ... Ma palun kolm minutit lisaaega!

 Aega tuleb juurde paluda sõnavõtu alguses, nii et kokku on viis minutit.

Oleks mõistlik käsitleda mõningaid probleeme seoses Eesti Panga rolliga laiemalt. Kui me vaatame põhiseadust, siis on Eesti Pangal Eesti raha emissiooni ainuõigus. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kui võtame kätte Eesti Panga seaduse – ja seda on aeg-ajalt tervendav teha –, siis § 2 lõige 1 ütleb, usute või mitte, et Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Samuti teostab Eesti Pank riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat. Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Kui me aga vaatame viimaste aastate arengut Eesti majanduses ja Eesti Panga kohta seal, siis teadagi – toidukaupade ja energiakandjate, praamipiletite ja mitmete teiste teenuste hinnad on kasvanud üsna kiiresti ja inflatsioonitempo on juba üle 10% aastas. Sellises olukorras ei ole põhjust rääkida ei hindade stabiilsusest ega ka finantsstabiilsusest. Jah, rahakurssi muudetud ei ole, kuid sama raha eest saab järjest vähem osta, inflatsioon sööb ära inimeste palga ja pensionide kasvu ning säästmine on muutunud suhteliselt mõttetuks. Siit küsimus: milline on selles Eesti Panga roll vastavalt Eesti Panga seadusele ja mida üldse Eesti Pank saaks tegelikult teha?
Kui me vaatame aga kogu seda viimast aastat, siis me näeme, et ega Eesti Pank mingeid sellesuunalisi meetmeid ei ole rakendanud ja ei ole ka eriti püüdnud rakendada. Kui Eesti Panga seaduse kohaselt peab Eesti Pank suunama krediidipoliitikat, siis kas ja kuivõrd Eesti Pank on tegelikult sekkunud ja sekkub krediiditurgu ja kommertspankade tegevusse? Reaalsus on see, et kommertspankade krediidipoliitikat juhitakse rohkem Stockholmist kui Estonia puiesteelt. Eriti ilmekalt iseloomustab Eesti Panga tegevusetust, pisut võib-olla küll ehk populaarses võtmes, ühiskonnas palju poleemikat tekitanud SMS-laenude turg, kus laenuprotsendid küünivad mitmesaja protsendini aastas ja sisuliselt toimub ebamõistlik liigkasuvõtmine. Eesti Pank ei ole näidanud mingit initsiatiivi selle sektori reguleerimiseks ning laenuvõtjate õiguste kaitseks.
Edasi. Eesti Panga seaduse § 4 lõike 2 kohaselt on Eesti Pank see, kes annab Vabariigi Valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes. Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohti ära kuulamata. Kui me vaatame 2008. aasta eelarve koostamist ja majanduskasvu prognoose, siis Eesti Pank hindas selle aasta eeldatavat majanduskasvu tunduvalt konservatiivsemalt kui Rahandusministeerium. Aga valitsus ei võtnud Eesti Panga prognoose arvesse ja koostas ebarealistliku riigieelarve, mille kibedaid vilju me nüüd siin kõik kogu ühiskonnas peame maitsma ja mis võib tuua kaasa koguni kaks negatiivset lisaeelarvet.
Milline on aga valitsuse põhjendus, et ta Eesti Panga kui sõltumatu analüüsikeskuse arvamust ei kuula? Kas ta peaks kuulama ja kas Eesti Pangal peaksid olema mingisugused täiendavad seadusandlikud hoovad või oleks vaja midagi reguleerida? Siin on minu arvates ainet, mille üle me siin Riigikogus võiks natukene mõtiskleda. Kui nüüd vaadata edasi, siis Eesti Panga praeguse rolli puhul muutub järjest küsitavamaks mitmesaja kõrgepalgalise pangaametniku ülalpidamise mõttekus. Mis põhjustel ja kas Eesti Panga president ning asepresident väärivad suuremat palka kui Eesti Vabariigi president? Loodame, et Eesti Panga Nõukogu uus esimees pöörab ka nendele probleemidele tähelepanu ega võta kõrvalseisja positsiooni.
Veel tekitavad küsimusi näiteks kas või VEB Fondi moodustamine ja sellest tulenev. Neile ei ole juba pikka aega lahendust leitud. Osutame siinkohal veel ühele asjale tähelepanu, teades, et Eesti Panga Nõukogu roll on üsna piiratud. Vastavalt Eesti Panga seadusele peab Eesti Panga Nõukogu esimees olema Eesti kodanik. Meie jaoks ei ole üheselt selge, kas kahekordsel kodakondsusel võiks siin olla juriidilist tähendust või mitte. Ajalooliselt on nn Rootsi aega Eesti jaoks alati heaks ajaks peetud ning loodame, et ka praegust Rootsi aega Eesti panganduses tulevikus hea sõnaga meenutatakse. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Keskerakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahaks tänada tänast panga presidenti Mart Sõrgi selle hea töö eest, mis ta on teinud kahe töötsükli jooksul Eesti Panga Nõukogu juhtimisel!
Tänases olukorras jääb Eesti Panga roll järjest rohkem sõltuvusse Euroopa Keskpangast, seetõttu tuleb uuel Eesti Panga Nõukogu esimehel üha rohkem, intensiivsemalt Euroopa pangaga suhelda. Samuti annab praegune majandusolukord uuele nõukogu esimehele hea võimaluse selgitada, teha ettepanekuid ja eelkõige tekitada turvatunnet neis, kes on võtnud kommertspankadest laenu ja kellel on tekkinud maksuraskusi, sest Eesti Pank on ju tegelikult mingil määral siiski puhverfinantsorganisatsioon ja ta reiting on kõrge, temasse usutakse. Raskusi on tekkinud viimastel kuudel nii eraisikutel kui ka ettevõtetel. Uue esimehe peamiseks väljakutseks saab kindlasti pikaajaline stabiilsuse tagamine. Meie fraktsiooni ettepanekul ka märksõna "euro", aga mitte ainult Eesti Panga Nõukogu esimehe eestvedamisel, vaid valitsuse ja kogu ettevõtluse eestvedamisel Eesti riigis. Samuti kindlustunde tagamine neile, kellel juba on tekkinud raskusi ja kellel võib tekkida raskusi Eesti majanduselus.
Eesti Keskerakonna fraktsioon kohtus kõikide Eesti Panga Nõukogu esimehe kohale pürgijatega. On siiralt kahju, et meie praegune Riigikogu kodukorra seadus ei võimalda kandidaadil väljendada siin oma mõtteid või vastata Riigikogu liikmete küsimustele, kuid need vastused, mis fraktsiooni kohtumisel saadi, olid ammendavad. Oleme veendunud, et täna saab Eesti Panga Nõukogu president valitud. Soovime uuele Eesti Panga Nõukogu esimehele juba ette jõudu ja kõige paremat! Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia  täna läbi eelnõu lõpphääletus ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on see hääletus salajane. Head kolleegid! Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse "Jaan Sven Männiku Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu 257. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu oli 7 ja erapooletuid oli 1.  Eelnõu on leidnud toetust ja on otsusena vastu võetud. (Aplaus.) Head kolleegid, soovime edu Eesti Panga Nõukogu uuele esimehele!

Läheme oma kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine metsanduse probleemide läbitöötamiseks" eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees kolleeg Karel Rüütli.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Selle eelnõuga me soovime moodustada Riigikogu probleemkomisjoni metsanduses ilmnenud ja seniarvatust tunduvalt keerulisemaks osutunud probleemide läbitöötamiseks ning tulevikusuundade seadmiseks. Komisjoni ülesandeks peaks olema analüüsida Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 täitmist, riigi metsasüsteemis kavandatud ümberkorralduste otstarbekust, põhjendatust ja vajalikkust ning vastavalt analüüsi tulemustele teha Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ettepanekuid metsanduse uue arengukava koostamiseks ja metsanduses ilmnenud probleemide lahendamiseks.
Me teame, et Eesti metsandusel, sealhulgas riigimetsal on oluline roll riigi majanduses, ökoloogilise tasakaalu säilitamises ja sotsiaalsete funktsioonide täitmises. Lisaks otsesele puiduressursile ei tohi alahinnata mitmesuguste metsast saadavate hüvede tähtsust kogu ühiskonna seisukohalt. Metsandus on üks tähtsamaid majandusharusid Eestis, metsanduse ja puidutööstuse osakaal sisemajanduse kogutoodangus on kõrge. Rõhutada tuleb metsanduse soodsat mõju väliskaubandusbilansile, sest väga suur osa tootmises kasutatavast puidust on kodumaise päritoluga.
Probleemkomisjoni vajalikkust kinnitab kas või asjaolu, et Riigikogule on esitatud arvukaid pöördumisi, mis kõik väljendavad selget rahulolematust Keskkonnaministeeriumi ja valitsuse kavandatud metsandusreformide suhtes. Lubage siin nimetada ja esile tuua mõned organisatsioonid: Erametsa Teenistujate Ühing, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Metsaselts, Jõgevamaa Metsaselts, Eesti Metsaülemate Ühing, Eesti Metsaüliõpilaste Selts, Eesti Roheline Liikumine, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Greenpeace, kodanikuliikumine Päästkem Eesti Metsad, Eesti Loodusuurijate Selts, eelnõu esitajad ja isegi koalitsioonierakond, sotsiaaldemokraadid, on avaldanud nördimust nende reformide suhtes.
Lugupeetud Riigikogu! Kõik need inimesed ei ole vastu sellele, et metsanduses  tehakse muudatusi, kuid need inimesed on vastu sellele, kuidas neid muudatusi ja reforme tehakse. See on oht Eesti metsadele pikemaajalises perspektiivis, eeskätt Keskkonnaministeeriumi algatatud metsaseaduse muutmine, samuti Riigimetsa Majandamise Keskuse kiirustades kavandatud reformid ja ümberkorraldused, mis seavad kahtluse alla pikaajalised majanduslikud, sotsiaalsed, regionaalsed ja kultuurilised mõjud meie looduskeskkonnale. Kahetsusega peab siinkohal nentima, et aruteludesse ei ole kaasatud huvigruppide esindajaid, selle valdkonna teadlasi ja praktikuid. Praegu metsanduses toimuvat võib võrrelda kas või näiteks töölepingu seadusega, kus kõigepealt tehakse ära suured muudatused ja siis alustatakse diskussiooni avalikkusega. Näiliselt justkui kaasatakse huvigruppe, aga tegelikult nende sisulisi ettepanekuid ei arvestata.
Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 kinnitati Riigikogus 13. novembril 2002. aastal ja see tugineb 1997. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti metsapoliitikale. Metsapoliitika tunnustab Eesti metsade kõrget looduslikku ökoloogilist väärtust, mida kaitstakse kooskõlas Eestis ratifitseeritud rahvusvaheliste resolutsioonide ja konventsioonidega. Teisest küljest on metsapoliitika aluseks arusaam, et Eesti metsandusel on nii materiaalsete kui sotsiaalsete hüvede tootmiseks tugev majanduslik potentsiaal. Seda tuleb maksimaalselt ära kasutada ulatuses, mis tagab teiste, sh keskkonnakaitseliste väärtuste ja hüvede säilimise. Metsanduses toimuvad protsessid on pikaajalise mõjuga ning täna tehtavad vead on raskesti parandatavad. Tänane tegevus metsas ei tohi vähendada tulevaste põlvede käsutusse jäävate hüvede hulka ega ulatust. Eriti metsanduse kohta kehtib Eesti vanasõna, et üheksa korda mõõda, enne kui lõikad.
Käivitatud muudatused metsanduses ei haaku metsanduse arengukavaga aastani 2010. Need ennatlikud sammud seavad ohtu Eestimaast ligi veerandit katva hindamatu väärtusega elu- ja looduskeskkonna. Metsal on alati olnud ning on jätkuvalt asendamatu koht Eesti rahva ajaloos ja kultuuris. Oleme seisukohal, et riigimetsa kui meie ühisvara tulevik vajab igakülgset arutelu ja kogu ühiskonna üksmeelt, kaasa arvatud arutelu ja otsustamist Riigikogu tasemel, sealhulgas ka metsanduse pikaajalises arengukavas seatud eesmärkide raames.
Eelöeldust nähtub, et Riigikogu ei saa olla meie metsas toimuva suhtes kõrvaltvaataja. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on probleemkomisjoni moodustamine ja talle selle teema läbitöötamiseks ülesannete andmine parlamendi võimalus osaleda metsanduses kerkinud küsimuste ja probleemide lahendamisel ja vastavate protsesside suunamisel ühiskonnas. Komisjon on kavandatud kuueliikmelisena, nii et oleksid esindatud kõik fraktsioonid, ja volituste kestus on eelnõu kohaselt kaks aastat. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Erki Nool.

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud kolleeg! Ma täitsa toetan kogu seda eelnenud juttu. Jutt on ilus ja kõik on hästi. Aga Riigikogul on olemas oma töökorraldus, meil on olemas mitmesugused komisjonid. Miks need kuus inimest on parem võimalus kui näiteks keskkonnakomisjon või mingi muu komisjon? Ja lisaks, kui rääkida keskkonnakomisjonist, siis enamikul komisjoni istungitel või koosviibimistel saavad ka teised Riigikogu liikmed osaleda ja oma mõtteid avaldada. Mis see uus komisjon asja paremaks teeb? Või on see lihtsalt näide, et  Riigikogu komisjonid ei toimi?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen arvamusel, et Riigikogu komisjonid teevad head tööd ja metsandusküsimus vajab kindlasti väga suurt tähelepanu. Liiatigi, kui me arvestame, et sellesama dokumendi – metsanduse arengukava aastani 2010 – oleme ise Riigikogus, st meie eelmised koosseisud on selle heaks kiitnud. Mis puudutab eraldi probleemkomisjoni moodustamist, siis küsimuste ring, mis tänaseks hetkeks on välja koorunud, on nii lai, et meie arvates võib keskkonnakomisjonile ühel hetkel langeda liiga suur koormus. Eriti, kui me arvestame kas või neid huvigruppe, kes kõik on avaldanud rahulolematust eeskätt just Keskkonnaministeeriumi aadressil. Nende kaasamine, nende teemade põhjalik läbiarutamine kas või arengukava raames tingib selle, et oleks vaja moodustada eraldi probleemkomisjon.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan! Hea ettekandja! Kas teile ei näi, et probleemkomisjoni loomisega me teeme Riigikogule mõnevõrra liiga? Vahest on nii, et Riigikogul on väga palju tööd ja ühe uue probleemkomisjoni loomine koos selle väga keerulise temaatikaga on meie jaoks juba üle võimete?

Aitäh! Ma ei arva, et Riigikogus oleks vähe eksperte-spetsialiste, kes on metsanduse valdkonnas tugevad. Ma olen kindel, et neid eksperte on väga palju. Riigikogu saaks selle tööga kindlasti väga hästi hakkama. Liiatigi, kui me tuletame meelde seda diskussiooni, mis on Riigikogu töö ümber viimastel kuudel eriti aktiivselt käinud, ja kui me tuletame meelde kas või neid ettepanekuid, mida  fraktsioonid on teinud Riigikogu töö paremaks korraldamiseks, siis paljudel juhtudel on juhitud tähelepanu sellele, et probleemkomisjonide moodustamine on põhjendatud ja mitmesuguste ühiskonnas võrdlemisi suurt kajastamist leidnud teemade sissetoomine Riigikogu töösse on vajalik. Lähtuvalt eeltoodust ma leian, et selle teema mitmekülgne käsitlemine Riigikogus on vajalik.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Tõniste.

Aitäh! Austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Kui ma teie vastusest Erkile õigesti aru sain, on metsandusteemal viimasel ajal tekkinud ja esile kerkinud palju probleeme. Kas sellest võib aru saada, et eelmised ministrid või need, kes seda valdkonda juhtisid, ei saanud oma tööga hakkama? Et on kuhjunud nii palju probleeme, et nüüd on teie arust vaja luua probleemkomisjon, kes hakkab nende eelmiste ministrite või ministri tegemata jätmisi lahendama.

Aitäh küsimuse eest! Oma ettekandes ma juhtisin tähelepanu sellele, et probleemid on üles kerkinud just viimasel ajal. See tähendab, et käivitatud on ulatuslik Riigimetsa Majandamise Keskuse reform ja käivitatud on uus metsaseaduse muutmine. Sellest tulenevalt ma lugesin üles hulgaliselt huvigruppe, kes on pöördunud nii Riigikogu, Vabariigi Valitsuse kui ka keskkonnaministri poole. Protestitakse eelkõige nende käivitatud ja kavandatud reformide vastu, mitte ei heideta eelmistele ministritele või teistele institutsioonidele ette nende tegemisi.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Tänan! Lugupeetud Karel! Kui me seda otsuse eelnõu ette valmistasime, siis me ju mäletatavasti juhindusime üsna selgest põhimõttest, sest hiljaaegu oli üks erakond avaldanud ajakirjanduses kümme ettepanekut Riigikogu töö tõhustamiseks. Kes kohal olid, mäletavad, et kerkis üles ühiskonnas oluliste teemade selgeks vaidlemise ja probleemkomisjonide lahkema asutamise teema. Milliseks kujunes õhkkond põhiseaduskomisjonis? Ma saan aru, et kui me liidame kokku kolm algatajate fraktsiooni ja lisame siia selle ühe fraktsiooni, kes diskussioonide algatamist väga soosis, siis ei oleks tohtinud ju selle otsuse eelnõu läbiminek tekitada põhiseaduskomisjonis mitte mingisuguseid küsimusi. Milline  see arutelu põhiseaduskomisjonis selles suhtes oli?

Aitäh küsimuse eest! Põhiseaduskomisjonis oli arutelu loomulikult väga konstruktiivne ja sellele küsimusele läheneti eri nurkade alt. Ma tuleksin tagasi selle juurde, mille pärast Riigikogu on tänasel hetkel sunnitud seda küsimust probleemkomisjoni kaudu lahendama. See on tingitud just sellest, et praegu ei ole kõikidel nendel kodanikeorganisatsioonidel, kes tahavad metsanduses toimuva kohta oma sõna sekka öelda, võimalik seda teha, sest nendega lihtsalt ei diskuteerita. Kui me räägime RMK reformist, siis see lihtsalt otsustati ära, anti organisatsiooni siseselt teada ja hiljem hakati avalikkusele selgitama. Enne ei olnud selle reformi küsimuses mingisugust diskussiooni. Täpselt samamoodi on käitutud ka metsaseaduse uue eelnõuga, kus näiliselt on palutud huvigruppidel oma seisukohti esitada, aga tegelikkuses ei ole nende ettepanekuid metsaseaduse eelnõusse sisse läinud. Sellest tulenevalt on ikkagi Riigikogu kohus võtta ühiskonnas neid pingeid maha ja me peame seisma hea selle eest, et diskussioon tekiks.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja!  Vabariigi Valitsus seda otsuse eelnõu teatavasti ei toetanud. Kas komisjoni arutelude käigus tuli välja, mis võiksid olla need hirmud, mis sundisid valitsust tegema niisugust otsust, et sellist komisjoni pole vaja?

Seda, mis hirmud on valitsuses, et nad ei julge seda teha või et nad ei taha, et diskussioon üleüldse tekiks, ma ei oska ütelda. Probleemkomisjoni moodustamise peaeesmärk on ühiskonnas pingeid maha võtta, tekitada laiapõhjalist diskussiooni, sest tegemist on metsanduse arengukavaga aastani 2010, mis praegu veel kehtib. Aga need reformid, mis  metsanduses on nüüd käivitatud, lähevad väga paljudel juhtudel selle arengukavaga vastuollu. Probleemkomisjoni peamine ülesanne olekski neid vastuolusid analüüsida ja teha Keskkonnaministeeriumile ettepanekud, liiatigi kui Keskkonnaministeerium on juba alustanud metsanduse uue arengukava koostamisega aastani 2020. Tuletagem meelde, et eelmise arengukava koostamisse olid kaasatud ka Riigikogu liikmed, praegu aga seda minule teada olevalt kahjuks tehtud ei ole, Riigikogu on sellest protsessist üldse kõrvale jäetud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Väino Linde.

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Veidi on seda teemat täna puudutatud, aga küsin siiski veel. Metsanduse arengukava, uue metsaseaduse väljatöötamisega seonduv menetlus siin Riigikogus, meeldib see teile või mitte, on praeguse seisuga peale muude küsimuste ikkagi Riigikogu keskkonnakomisjoni üks põhilisi tööülesandeid. Ma küsingi, millest see eelnõu on siiski ajendatud. Kas sellest, et te ei usalda näiteks oma esindajat keskkonnakomisjonis või millest? Kas te arvate, ühe oma esindajaga loodavas komisjonis saaksite mõjuvõimsamalt silma paista?

Aitäh! Kui me põhiseaduskomisjoni istungil seda teemat arutasime, siis tõmbas kolleeg härra Gräzin seal ühe paralleeli kunagi eelmises koosseisus moodustatud Estonia huku uurimise komisjoniga. Ja mille pärast see Estonia komisjon moodustati? Moodustatigi selle pärast, et ilmnes asjaolu, et Estonia huku ümber oli hakatud vassima. Et anda sellele probleemile sügavam mõte, kaasati Riigikogu, kelle ülesanne oli lõplik tõde välja selgitada. Praegu on metsanduses tekkinud täpselt samasugune olukord – on hakatud vassima, keerutatakse, ei anta väga selgeid vastuseid ega hinnanguid nende protsesside mõjule, ei ole tehtud piisavalt analüüse. Töö, et kõike seda vältida, on päris mahukas, päris põhjalik.  Ma kardan, et keskkonnakomisjoni ajaressurss, arvestades muid eelnõusid ja probleeme, mida see komisjon peab menetlema, on lihtsalt piiratud ja sellepärast oleks mõistlik moodustada teine komisjon, kes saaks minna metsanduse teemadega sügavuti.

 Küsimuseks saab sõna kolleeg Tõnis Kõiv.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete siin puldis juba päris mitu minutit püüdnud välja tuua põhjusi, miks erikomisjon oleks parem kui alatine komisjon ehk keskkonnakomisjon, ja see ei ole kuidagi välja tulnud. Püüdke nüüd ennast kokku võtta ja tooge välja vähemalt paar põhjust, miks keskkonnakomisjon ei saa teie arvates samade küsimustega tegelda, aga teie pakutud komisjon saab.

Aitäh! Ma juhin tähelepanu sellele, et keskkonnakomisjonil on olnud juba väga pikka aega võimalus nende küsimustega tegelda. Kahjuks on aga alles viimasel ajal hakatud nendele probleemidele natuke tähelepanu pöörama. Eelkõige on probleemkomisjoni vaja, nagu ma toonitasin, seepärast, et metsandusvaldkond on päris lai valdkond. Tänasel hetkel lähevad reformid, mis on metsanduses käivitatud, väga selgelt vastuollu metsanduse arengukavaga, mis on Riigikogus heaks kiidetud. See ongi põhjus, mille pärast on vaja tekitada laiaulatuslikku arutelu, diskussiooni. Ja kuna me teame, et käimas on ka metsanduse uue arengukava koostamine ning Riigikogu sellesse töösse kaasatud ei ole, siis on Riigikogul vähemalt võimalus teha oma ettepanekud, et me saaksime järgmiseks perioodiks, kuni aastani 2020 endale hea metsanduse arengukava.

Järgnevalt saab küsimuseks sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea ettekandja! Kuivõrd on uue komisjoni loomise ideele põhjuseks asjaolu, et keskkonnakomisjon teadupoolest ei otsusta konsensuslikult, aga teie pakutud komisjon peaks seda tegema?

See on kahtlemata ka üks argument.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan! Jah, keskkond on tõepoolest omamoodi kõiksuslik mõiste. Keskkonna alla mahub nii maaelu kui ka riigikaitse ja kõik muu, nii et formaalselt võetuna piisaks meil ainult keskkonnakomisjonist ja kõik küsimused, mis meie elu puudutavad, saaks seal arutatud. Minu küsimus, hea ettekandja, on: kas selle ettepandud probleemkomisjoni moodustamine oli arutusel ka Riigikogu keskkonnakomisjonis või ei olnud?

Aitäh! Sellele küsimusele ei oska ma kahjuks vastata, sest ma ise ei ole keskkonnakomisjoni liige.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Väino Linde.

Aitäh! Hea ettekandja! Te tutvustate seda eelnõu ja olete selle probleemkomisjoni algatamise eestvedaja. Miks algatajad ei pidanud siis ühtlasi vajalikuks asuda muutma ka näiteks Riigikogu kodu- ja töökorda, mille sätete alusel on komisjonide töökord hoopis teistsugune? Niisugust konsensuslikku otsustust komisjoni töös, nagu te siin üritate meile praegu rääkida, Riigikogu tänane kodu- ja töökord  lihtsalt ei võimalda.

Aitäh! Riigikogu töökorra ümberkorraldamisega tegeleb üks teine komisjon. Meie tahaksime lahendada ikkagi metsanduse probleeme ja Riigikogu tööd me selle komisjoni raames ei soovi ümber korraldada.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Aidma.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Vastuses ühele eelmistest küsimustest te argumenteerisite selle komisjoni loomise vajalikkust justkui sellega, et keskkonnakomisjon ei suuda otsuseid langetada konsensuslikult, aga probleemkomisjon suudaks küll. Kas ma sain õigesti aru, et see on nii? Millisena te moodustate selle komisjoni koosseisu, et ta konsensuslikult otsused langetaks?

Aitäh! Selle komisjoni eesmärk on eelkõige läbi arutada ja analüüsida üleskerkinud küsimusi ja probleeme, kuulata ära kõik osapooled ja teha  ettepanekuid. Kui komisjon suudab  konsensuse alusel ühiselt kokku leppida, siis see on väga tervitatav. Ma arvan, et komisjon teeb kõik endast oleneva selleks, et  lõpptulemus oleks konsensuslik.

 Küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Austatud ettekandja! Keskkonnakomisjoni ees seisavad tohutud ülesanded. Minu arust tema tähendus inimkonna jaoks iga aastaga kasvab ja on selge, et vastutus ka.  Teie olete nüüd tunnetanud, et metsanduse alal ei saada hakkama. Miks te just metsanduse valisite? Mis on need järgmised valdkonnad, mis te keskkonnakomisjoni pädevusest ära võtate? Kas tõesti on metsandus meil kõige hullemas olukorras olev keskkonnavaldkond?

Aitäh! Kas just metsandus on kõige hullem valdkond keskkonnaküsimustes – seda kindlasti. Probleemkomisjon püüaks leevendada ja lahendada seda probleemi, millega tegelikult ei ole hakkama saanud Keskkonnaministeerium, samuti mingil määral  võib-olla ka keskkonnakomisjon. Seda kinnitavad kas või needsamad arvukad pöördumised, kodanikeliikumised, kes on teinud pöördumisi nii Riigikogu, Vabariigi Valitsuse kui ka keskkonnaministri poole, need probleemid peituvad seal. Inimesed ei ole rahul sellega, mis toimub praegu Riigimetsa Majandamise Keskuses, ja inimesed ei ole rahul metsaseaduse eelnõuga, mis on Keskkonnaministeeriumist välja tulnud. Justkui oleks kaasatud huvigruppe, aga tegelikult sisulisi ettepanekuid ei ole arvestatud ja see on tinginudki probleemkomisjoni moodustamise ettepaneku.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalvi Kõva.

Aitäh! Hea ettekandja! Riigikogu liikmed kuuluvad siin Riigikogus mitmesugustesse töövormidesse – on komisjonid, erikomisjonid ja on ka saadikurühmad. Meil on ridamisi häid ja toredaid saadikurühmasid, ise kuulun Kagu-Eesti saadikurühma, meil on siin kodanikuühenduste saadikurühm, jahimeeste saadikurühm. Miks te ei ole tulnud välja ettepanekuga moodustada saadikurühm Eesti Mets, kuhu kõik Riigikogu liikmed, kes Eesti metsa tuleviku pärast südant valutavad, saaksid kuuluda?

Aitäh, hea küsija! Ma olen märganud, et ka teie olete muret tundnud RMK reformide pärast. Ma arvan, et pärast istungit istume maha ja arutame ning moodustame selle saadikurühma, kui on vaja.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Paul-Eerik Rummo.

Aitäh! Ma saan aru, et põhiline tõukejõud selle komisjoni moodustamise ettepanekule on olnud rahulolematus praegu riigimetsa süsteemis kavandatud ümberkorralduste suhtes. Selle komisjoni, mida te kavatsete moodustada, volituste kestuseks on eelnõu kohaselt kaks aastat. Kas te eeldate, et kaheks aastaks peatatakse kõik võimalikud muudatused kogu selles süsteemis? Küsimus on  mulle oluline sellest seisukohast, et nagu ma olen aru saanud, te olete ise ka tunnistanud, et muudatused on vajalikud. Et te ei ole ainult rahul nende konkreetsete muudatustega, mis praegu on planeeritud. Kas te näete ette, et need teie hinnangul soodsad ja vajalikud muudatused peatatakse kaheks aastaks ja midagi ei juhtu?

Aitäh! Kui komisjon on efektiivne, teeb tööd hästi ning küsimuste ja probleemidega jõutakse varem ühele poolele, siis selle nimel tehakse kindlasti kõvasti tööd. Ma juhin tähelepanu, et selle probleemkomisjoni eesmärk ei ole tegelda mitte ainult RMK-ga ja RMK-s toimuvate reformidega, vaid tegelikkuses on ka uus metsaseaduse eelnõu, mille raames tehakse väga suuri muudatusi. Probleemkomisjon keskendub ju peamiselt ikkagi metsanduse arengukavale aastani 2010. Ma arvan, et kõige tõsisem vastuolu ongi just see, et kavandatavad metsandusreformid lähevad vastuollu Riigikogus heaks kiidetud metsanduse arengukavaga aastani 2010.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud ettekandja! Te viitate mingile suurele rahvaliikumisele selles valdkonnas ja mina muutusin nende teadete peale ka ärevaks. Hakkasin jälgima, et mida siis räägitakse-kirjutatakse,  mis on need probleemid ja kes on need pöördujad, et kus see rahvaliikumine täpselt on. Selgub, et liikujate ring ei ole väga suur ja ideid seal nii väga ei ole. Sealt tuleb mingisugust ärevust, umbes samasugust ärevust, nagu tänases lehes tuleb teemal "Keskkonnaministeeriumi personalipoliitika", ja tekib selline kõlvatu seos, et äkki on siin tegemist mingite inimlike, ütleme siis, huvidega. Öelge, palun, kas see liikumine on teie hinnangul tõesti rahvaalgatuslik või on siin karta mõne erakonna karvast kätt?

Aitäh! Ma küsiksin vastu, millist liikumist te silmas peate. Kas te peate silmas Greenpeace'i? Kas te peate silmas Eesti Loodusuurijate Seltsi? Kas te peate silmas Eesti Rohelist Liikumist jne, jne? Neid organisatsioone on meeletult palju. Lisaks liikumisele on ju tegelikult ka Eesti Keskerakond avaldanud rahulolematust, Eestimaa Rohelised on avaldanud rahulolematust, ka sotsiaaldemokraadid on avaldanud rahulolematust. Siinkohal ma juhiksin ikkagi tähelepanu sellele, et keskkonnaküsimused ei ole ainult ühe erakonna küsimused, vaid need peaksid olema eelkõige erakondadeülesed küsimused, mis tähendab seda, et probleemid on sügavad. Ja kui me seda endale ei tunnista, siis peaks Riigikogul olema tõepoolest piinlik, kui me ei suuda anda nendele inimestele kindlustunnet, et nende seisukohti ka lõpuks arvestatakse.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Aitäh! Hea kolleeg! Kuigi koalitsiooni ridadest kostvad küsimused meenutavad pigem nagu Kreisiraadio sketši, võiksid sa siiski teha ühe pingutuse ja selgitada, mis vahe on Riigikogu ühendusel ja millised võimalused on tal kodukorraseaduse järgi mingis protsessis osaleda ning milline on institutsionaliseeritud töövormi võimekus, tõhusus ja mida see tähendab täitevvõimule, milliseid õigusi ja kohustusi see paneb täitevvõimule, kuidas kaasata Riigikogu liikmeid teatud protsessidesse, millest nad praegu on kõrvale jäänud. Ole kena, seleta seda veel kord, äkki on seda olukorda võimalik parandada.

Aitäh! Loomulikult on igasugune algatus, mis siin Riigikogu saalis tekib, kas või sellesama sõprusrühma moodustamisega Eesti metsameeste, metsanduse, ükskõik mille toetuseks, väga oluline ja tähtis. Aga probleemkomisjon on  eelkõige ellu kutsutud ikkagi selleks, et me saaksime pakkuda lahendusi nendele küsimustele-probleemidele, mis on üles kerkinud. Ma ei hakka pidama Riigikogu liikmetele pikka loengut selle kohta, mida see probleemkomisjon endas sisaldab. Aga tänasel hetkel on probleemkomisjoni moodustamine Riigikogu tasemel vajalik ja igati õigustatud.

Kui kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole, siis täname Karel Rüütlit ja läheme eelnõu lugemisega edasi. Selleks tuleb kõnetooli põhiseaduskomisjoni liige kolleeg Igor Gräzin.

Austatud proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Austatud kolleegid! Kõik, mis puudutab plusspoolt selles mõttes, et metsaga on vaja tegelda jne, selle kõik eelkõneleja rääkis ära. Enamik nendest küsimustest tõusetus ka põhiseaduskomisjonis, kes arutas seda küsimust 5. mail 2008. aastal. Kohal viibisid kaks põhiseaduskomisjoni nõunikku, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liige Toomas Trapido.
Kuna küsimusi on juba nii palju olnud, keskendun nii lühidalt kui võimalik sellele põhikomistuskohale, mis andis lõpuks ka hääletusel sellise tulemuse, nagu ta andis. Põhiseaduskomisjon metsanduse alal väga suur spetsialist ei ole. Mina olen lihtsalt oma sünni tõttu metsaga küll väga seotud, aga ei pea ennast selle ala spetsialistiks. Küll aga peame meie tegelema põhiseadusega ja põhiseadusega seotud seadustega. Siin täheldati väga õigesti ja seda märgiti ka protokollis, et üks selle probleemgrupi moodustamise otsene ja vahetu motiiv on eelseisev RMK reform, mis on leidnud nii positiivset kui ka negatiivset vastukaja. Osa inimesi tunneb täiesti mõistetavalt muret, et RMK reform tehakse ära ebamõistlikult, kiiresti ja nende arvamusi arvestamata ning et seetõttu on vaja eksisteeriva parlamentaarse struktuuri juurde moodustada eraldi probleemkomisjon.
Loeme nüüd Riigikogu otsuse eelnõust – ma loodan, et see on teil laual –, milleks komisjon tahetakse moodustada. Seda teemat puudutas nii koosolekul kui täna siin meie kolleeg Evelyn Sepp. Mida see komisjon teeb niisugust, mida teised inimesed ja teised Riigikogu allüksused teha ei saa? Ilma detailse analüüsita: mitte midagi. Probleemkomisjon kavatseb analüüsida, teha ettepanekuid, koguda tööks vajalikke andmeid ja ainus asi, mis nad teha võtavad, mida ühel saadikul või meil vaja ei ole: nad esitavad oma tegevuse lõpparuande. Aruande vastu kellelgi midagi ei ole. Aruande võib koostada, kui komisjon endale selle kohustuse võtab, siis on see talle kohustuslik. Aga aruannet lugema ei pea. Nii et siin midagi erakorralist ei ole.
Komisjon on planeeritud kuueliikmelisena, igast erakonnast peaks olema, nagu mina aru saan, üks inimene. Tõepoolest, metsaga nii või teisiti kokku puutunud inimesi meil kuue erakonna peale leidub. Ma kindlasti arvan, et Isamaa ja Res Publica Liidu kõige kompetentsem metsanduse spetsialist on Mart Laar, kuigi tema läheneb metsale pigem riigikaitselisest kui majandamise seisukohast. Ma arvan, et need, kes metsi kaitsevad, ja need, kes arvavad, et mets on oluline Eesti julgeoleku seisukohast ja seal on hea kaitsepositsioone luua, on mõneti vastupidistel seisukohtadel.
Ma väidan, et sellises komisjonis konsensust ei tule. Paremal juhul tulevad hääled 3:3, otsustab esimehe hääl ja läheb lahti seesama tavaline parlamentaarne võitlus, kust, ma loodan, väljub võitjana õige pool, st koalitsioon, kes saab komisjonis esimehe koha ja kõik jääb nii, nagu jääb keskkonnakomisjonis, ja peakski jääma. Tähendab, meil on tegemist ainult ühe liigse üksusega. Karel märkis väga õigesti, tõmmates paralleele Estonia komisjoniga. Milles siin probleem oli? Kahjuks antud selgitus ei vasta ei protokollile ega päris sellele, millest räägiti. Estoniaga on siiski hoopis teine lugu. Estonia uppumise ja hukkumise võimalike põhjuste oletataval kinnimätsimisel on mängus kõrgeimate riigiasutuste huvid. Omaaegne peaminister, tema järeltulija peaminister, välisminister, kaitseminister, prokuratuur, kapo jne – nimetage mulle nende hulgast üks, keda kohe üldse ei saa kahtlustada selles, et nad võivad tahta asja kinni mätsida!
Kuidas me sellest mööda saame? Sellega, et me kõigi olnud ja olevate, kõigi peaministrite, välisministrite, uurijate, mitteuurijate – kõigi nende kohale paneme veel kellegi, kellegi Jumala-sarnase. Ja selleks saab olla ainult ja üksnes Riigikogu vastav erikomisjon. Ma ei hakka kordama, milliste metsikute raskustega see komisjon oma töös kokku puutus. Nüüd on küsimus: kas metsa puhul on niisugune vastuolu olemas? Karel Rüütli nimetas, et tegemist on suurte võimugruppide ja survega jne. Ma pöördun, Karel, nüüd sinu poole isiklikult. Kallis noor sõber! Tule ükskord majanduskomisjoni, ja sa näed, mida kujutab endast surve. Mõnikord võid tulla ka põhiseaduskomisjoni, ja siis näed sa ka, mis on poliitiline surve. Väidan, et üks RMK reform sisaldab endas väga palju surveid, aga see kõik on alles algus väga pikas poliitilises protsessis.
Juhin veel kord tähelepanu ühele motiivile, millest juttu oli. Esiteks, kõige sellega, millega tahab tegelema hakata Riigikogu probleemkomisjon – metsanduse probleemidega, kõigi nende probleemidega –, võib tegelda igaüks meist 101-st ihuüksinda. Meil on õigus analüüsida, teha ettepanekuid, kokkuvõtteid ja kirjutada aruandeid. See õigus on meil kõigil eraldi olemas. On olemas teine võimalus: me võime seda teha kahekesi, kolmekesi, neljakesi ja viiekesi. Me võime moodustada sõprus- ja toetusrühmi, jalgpallimeeskondi, me võime teha, mida tahes. See kõik on lubatud. Kui hääletamiseks läks, rõhutas komisjon eraldi – ja selles oli komisjon täiesti üksmeelne –, et metsaasjad on suures osas käest ära. Ja see on õige. Omalt poolt lisasin, küsimus pole mitte selles, mitu inimest liigutab pabereid Tallinnas, vaid selles, et peaaegu lapsest saadik ei ole ma metsas kohanud enam püssi ja koeraga jalutavat meest, kes on selle metsa peremees. Aga see ei paistnud kedagi huvitavat. Metsas on probleemid, see oli konsensuslik otsus. Ent kas sel põhjusel on vaja komisjon teha, probleemkomisjon?
Mis ma siin ikka. Riigikogu täiskogule tehti ettepanek otsuse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata: poolt 5, vastu 2, erapooletuid 0. Lugupidamisega komisjoni nimel ettekandja. Tänan!

Suur tänu! Kolleegidel on teile küsimusi, kolleeg Gräzin, palun teid tagasi kõnepulti! Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Hea kolleeg! Kõigepealt selgituseks kolleegidele, et kogu see spektaakel, mis siin toimus ja mis oli täiesti nauditav, oli peaaegu protokollikohane ja see kõik leidis aset ka komisjonis – see oli ainult kordus. Aga nüüd küsimuse juurde.

Aga niisugune on ka kohustus!

Ja nüüd küsimuse juurde. Kõik siin muretsevad Riigikogu töökoormuse, Riigikogu osaluse, kaasatuse, maine ja mille iganes pärast. Ole kena ja peatu pikemalt sellel dialoogil, mis komisjonis toimus lugupeetud ministriga ja mille käigus ta arvas, et Riigikogu võiks arengukava ettevalmistamisse kaasata nii, et ministeerium valib mõne persooni välja ja võib-olla kutsub ta töörühma. Kas see on parlamentaarsele riigile kohane lähenemine parlamendi rollile ja kaasatusele?

Ütlen ausalt, mina niisugust ettepanekut ministri asemel teinud ei oleks ja minule see ettepanek eriti ei meeldinud. Ja sellepärast mina kunagi ministriks ei saa ka.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aleksei Lotman.

Hea ettekandja! See oli tõeliselt nauditav etendus, mis te praegu andsite. Kas see tõesti kõik oli kõne all ka põhiseaduskomisjonis? Kas see püssi- ja koerajutt kõlas ka põhiseaduskomisjoni istungil?

Kordan, aga ühtlasi kutsun ka üles. Te võtate millegipärast seda etendusena, aga see jutt oli muide surmtõsine. Te oleks võinud tähele panna ka lauset, mis sellele eelnes: et meil, komisjoni liikmetel, on metsaga erinevad suhted. Ma ütlesin, et mul on metsaga isiklik suhe – minu isa oli metsamees. Ja meil on olnud väga tublisid metsamehi. Villu Reiljan istub siin meie seas ja võib kinnitada, et vana Gräzin oli täiesti tubli metsamees – polnud viga, eks ole?! See koer ja metsamees püssiga – ma rõhutasin seda – on minu isiklik lapsepõlvemälestus ja te oleks võinud seda tähele panna. Seda komisjonis ei arutatud, õige.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Paul-Eerik Rummo.

Suur tänu! Ma olen aru saanud, et Eesti metsanduspoliitika elluviimise praktikas on kohutavaid probleeme. Seda tunnistavad eelnõu autorid ja ma sain praegusest ettekandjast aru, et ka põhiseaduskomisjon leidis üksmeelselt, et kohutavad probleemid on olemas. Kas tollel komisjonil, mis tahetakse moodustada, oleks volitused oma tööajaks peatada igasugused muudatused Eesti metsanduspoliitika vastavate seadusaktide ja nende elluviimise praktika muutmiseks?

Neid volitusi ei oleks ja ettepanekute tegijate auks peab ütlema, et nad seda ka ei kavatse. Selline küsimus küll esitati, aga tegelikult see oleks tähendanud, et seaduseelnõude või õieti kogu paketi ja sealhulgas kõige olulisemana arengukava menetlemine toimuks tavalises korras edasi. Tegemist oleks – nii nad ütlevad – probleemgrupiga, kes tegeleb ühe konkreetse küsimusega.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Villu Reiljan.

Austatud Igor Nikolajevitš! Sellel põhiseaduskomisjoni istungil te väitsite, et Villu Reiljan ja Jõgeva metsamehed saavad reformist RMK-s just nii aru, nagu ta käib, ja on selle tulised pooldajad. Ma tahan öelda, et ma pole seda kunagi pooldanud ega ei tea ka Jõgevamaal selliseid metsamehi, kes pooldavad. Kust teie selle võtsite? Mina lugesin selle kohta protokollist.

Kole lugu. Hea küll, kui see on viimane küsimus, siis ma otsin kohe selle koha üles ja näitan teile. Kui miskit vussi läks, siis läks vussi, ma tean, aga lõppjäreldus on õige.

Kolleegid, läheme küsimustega edasi. Sõna saab kolleeg Imre Sooäär.

Parandame ära, kui seda seisukohta ei olnud.

Austatud komisjoni esindaja! Sa tõid oma esinemises välja päris huvitavaid nüansse Estonia huku uurimise kohta. Kas see oli kõik, mida komisjonis räägiti, või tuli seal veel mingeid põnevaid, põrutavaid fakte päevavalgele?

Ei. Põhiseaduskomisjonis kerkis olulisena üles üks küsimus. Olgu tegu metsanduse või jalgpalli edendamise või ükskõik mis komisjoniga, mis tahes probleemkomisjoniga – küsimus on selles, millistel tingimustel mingi uus alamstruktuur luuakse. Võtame näiteks Saaremaa ühenduse: kõik on selge, Saaremaa saadikutel on ühised huvid. Lõuna-Võrumaal on teised huvid. On olemas Bulgaaria sõprusgrupp – neil on mängus kolmandad huvid.
Nüüd kerkis üles küsimus: kui moodustatakse probleemkomisjon, siis mis võiks tulevikus ära hoida selle, et ei hakka vohama pisikomisjonide vähkkasvaja? Et me iga asja peale, mis hetkel tundub tähtis olevat, komisjoni ei moodustaks. Taavi Rõivasel vilksas ka läbi, et peaks mingi komisjoni moodustama seoses SMS-laenudega.
Öelge, kas see ei ole probleem? Igal juhul on probleem! Ja öelge ka, et see kedagi ei puuduta – 60 000 inimest on selle taga! Vaat selles võtmes seda arutati, mitte selles, kas mehed räägivad õiget juttu. Mehed räägivad õiget juttu ja nende süda on õige koha peal, kõik on õige. Aga kas moodustada just nimelt uus juriidiline alamstruktuur? On ju vana Parkinsoni seadus: tahad asja hukka lasta, moodusta komisjon. Kas me ei lähe mitte seda teed? Ma ütlen veel kord: metsandusküsimuste problemaatilisuse ja tähtsuse tunnistamisel oli komisjon absoluutselt konsensuslik. Absoluutselt! Mitte ühte piuksu ei öeldud selle vastu.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ivi Eenmaa.

Hea kolleeg! Osaliselt sa seda juba valgustasid, aga ma küsiksin siiski veel. Kas põhiseaduskomisjon käsitles ka kahte bürokraatiale iseloomulikku põhimõttelist postulaati? Esimene postulaat on: mida rohkem muutusi, seda enam jääb kõik vanamoodi. Ja teine postulaat: kui tahad midagi läbi kukutada, loo järjekordne komisjon.

Jah ja ei! Pean natukene tõlgendama seda, mis öeldud. See, et metsaga peaks eraldi keegi tegelema ja et mets on omaette teema, on õhus olnud kogu aeg. Ja väga lihtsal põhjusel: metsaprobleemide taga on küsimused seoses omandireformiga, mille käigus pärast pikka aega tekkisid taas erametsad. Ja teine põhjus on majanduslikud huvid, keskkonnahuvid, demograafilised huvid, regionaalpoliitilised huvid, juriidilised huvid – see on tõepoolest omaette valdkond. Mets ei ole selles mõttes nagu eriline "maa". Tallinna ja Tartu erinevused on väiksemad kui, ütleme, Rapla linna ja maakonna metsa erinevused. Mets on omaette keskkond, milles on esindatud kõik probleemid – inimesed, loomad, taimed, taevas, päike, mis iganes. Ja see vajab mingit kompleksset lahendust, mida kaua aega pole olnud. See on tõesti tõsi. Aga probleemide lahendamiseks pakutud meetod on minu arvates vale. Komisjonist muide jooksis läbi – vaata, Villu, protokollis on see olemas –, et võib-olla oleks mõtet moodustada ühendus Eesti Mets või midagi sellist. Võiks võtta kokku inimesed, kes metsast midagi jagavad ja kes metsast kas oma ameti või ükskõik mille tõttu rohkem hoolivad. Nii et, Ivi, asjad on nii ja naa.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Enn Eesmaa.

Hea Igor! Kahtlusteta kuulud sina suuremate avaliku elu tegelaste hulka. Kuna sa oma komisjoni esindajana kontekstiväliselt tõid sisse Estonia huku traagilise teema, sidudes sellega kiiresti ja elegantselt vähemalt tosina jagu Eesti tipp-poliitikuid süüdistustega, mida sa ei kinnitanud ega analüüsinud, siis ma küsin küsimuse, mida sinu käest küsivad täna kõikide kanalite ja meediaorganisatsioonide esindajad: kas sa esindasid põhiseaduskomisjoni või oma erakonda või andsid teada oma isikliku arvamuse?

Ma esindasin antud juhul protokolli, mille sisu ma võin edasi ütelda. Gräzin märkis, et Riigikogus on moodustatud mitu komisjoni, näiteks juhtis Sepp Estonia hukkumise teemalist komisjoni jne. See on leheküljel 6, vaata keskelt. Nüüd minu vastus. Mis tahes õnnetuse, ootamatu surma, mingite asjade kadumise, hukkumise jne puhul on uurijal alati ükskõik mis riigikorra ajal esimene versioon see, et tegemist polnud enesetapu, vaid mõrvaga, et tegemist polnud mitte niisama materiaalse vara kadumisega, vaid vargusega, jne. Estonia puhul oli komisjon, millesse kuulus Evelyn Sepp, sisuliselt samas seisus. Kogu senine materjal võis tegelikult minna kahtluse alla. Sest selgus, et relvade vedu ei teatud, siis äkki teati. Siis on mingisugune uurija, kes ütles ja mõtles ümber jne, mingisugused valitsustevahelised kokkulepped olid jne.
Ma väga vabandan, aga teades sind kui suurepärast filmitundjat, ma ütlen: kas sulle ei tule tuttav ette mis tahes filmidest, olgu Ameerika või Nõukogude omadest, uurija esimene lause: seniajani, kuni asi pole selge, on kahtluse all kõik? Ja eriti on kahtluse all need, kellel võivad olla mingid huvid mängus. Minu arvates oli see selge juba kümme aastat tagasi, mispärast aeti asju valitsuste tasemel ja mispärast on Estonia komisjoni tulemused olnud vaatamata väga tõsisele tööle siiski veel suhteliselt inkonklusiivsed.
Ajakirjanikul pole minuga mitte millestki rääkida, sest ma ei ole öelnud mitte midagi uut. Kui, siis ainult metsa kohta.

Lugupeetud ettekandja! Ma palun jääda selle päevakorrapunkti arutelu juurde, räägime metsandusest! Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Karel Rüütli.

Te juhtisite tähelepanu sellele, et mõistlik oleks moodustada erinevaid ühendusi, et metsanduses olevate probleemidega tegelda. Ma loetlesin oma ettekandes 14 ühendust, kes kõik tahavad metsandusega tegelda. Mis tulemuse me saavutame, kui moodustame veel 14 ühendust? Probleemid ja vastuolud jäävad. Praegu Keskkonnaministeerium ja valitsus ei taha neid probleeme lahendada. Kuidas meie need lahendame?

Kuna seda küsimust komisjonile ei esitatud, siis ma ei saa sellele komisjoni nimel ka vastata. Aga jällegi, et kõik oleks täpne: mulle hakkas kõrva ettepanek, mille keegi siin välja käis. Saadikurühm Eesti Mets oleks alguseks minu arvates täiesti tõhus abinõu – kas või selleks, et kaardistada probleemid ja eristada kiired asjad, millega ei anna kaks aastat oodata, näiteks nendest, millega annab kaks aastat oodata. Nagu ma sinu jutust aru sain, on olemas asju, mis võidakse ära rikkuda või heaks teha (või ükskõik mida) kiiresti.
Nii et ma ütlen veel kord: idee sellise rühmituse moodustamiseks on hea, selles ei ole mitte midagi halba, ka komisjon ei öelnud midagi selle vastu. Küsimus on selles, kas pakutud vorm on õige. Jah, 14 ühendust on, aga keskkonnakomisjoni osas me ei tea.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tõnis Kõiv.

Lugupeetud ettekandja! Lühike küsimus, loodetavasti ka lühike vastus. Kas põhiseaduskomisjonis tuli välja see põhjus või need põhjused, miks keskkonnakomisjon ei saa nende teemadega tegelda ja erikomisjon saab?

Tuli küll. Sellest oli juttu ja vastuse esitas Karel Rüütli. Tegemist on kompleksse teemaga. Võib juhtuda, et see teema on keskkonnakomisjonile liiga suur tükk hammustada ja läbi seedida. Asjaga võib olla kiire ja tegemist on kompleksse küsimusega, mis väljub keskkonnakomisjoni raamest. Oli ka viide – tõsi, ilma konkretiseeringuteta – selle kohta, et tegemist on küllaltki mõjukate poliitiliste survegruppidega, kes võivad olla huvitatud mitteoptimaalsetest lahenditest. Need olid põhiargumendid.

Kolleegid! Kui teil ettekandjale rohkem küsimusi ei ole, siis täname ettekandjat ja läheme läbirääkimiste juurde! Fraktsioonide esindajatel on selleks võimalus. Esimesena kutsun kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni nimel esineva kolleeg Rein Ratase. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Mets on meie võimsaim inimväline ökosüsteem ja sellest tuleneb ka metsaga seotud probleemistiku erilisus. Ja eks me ole oma päritolult ja olemuselt metsa- ja maarahvas. Teisel aastatuhandel enne Kristust hakkasime tasapisi metsast välja tulema ja selle tuleku tähisteks olid viljelusmajanduse esimesed kolded. Päris põllulagedale jõudsime palju hiljem. Alati ja kõikjal saatis meid siis ja saadab ka praegu hea sõber mets. Ta on meie eluruumi kujundaja, maastiku kaitsja, mikro- ja mesokliima kujundaja, tervise taastaja ja oluline majandustegur.
Rääkides looduse mitmekesisusest, nentigem, et mets ei ole mingi puupõld, vaid väga keeruline ökosüsteem, mis on koduks paljudele taime-, seene- ja loomaliikidele. Ligi poolsada imetajaliiki Eestis on seotud metsaga, neist tüüpilisi Eesti metsa elanikke on 18.
Eestlane on metsa alati kasutanud, aga ka hoidnud. Kuigi, jah, on olnud ka hullusid aegu. 18.-19. sajandi vahetuse kohta kirjutas August Hueck: "Põlised metsad, esivanemate suur kapital, olid hävitatud ja ära tarvitatud. Kehvad kõrgustikud ja vesised madalikud olid oma loomuliku pinnakaitse, metsa kaotanud mitte loodusjõudude või aja näriva hamba all, vaid inimeste meeletuse ja metsikuse tõttu." Oma kodumaal oleme metsa kasutades püüdnud seda ka hoida. Meenutagem kas või möödanikust aastat 1962, kui me Eesti metsanduse suurkuju, Eesti metsanduse juhi Heino Tedre juhtimisel suutsime viia Eesti metsaraie loodusliku juurdekasvu piiridesse. Aga näiteks seitse aastat tagasi juhtus nii, et Euroopa Liidu liikmesriikidest vaid Küprosel ja Eestis raiuti metsa rohkem, kui seda oli aastane looduslik juurdekasv. Õnneks juhtus see vaid ühel aastal.
Meil on olnud kaks metsaseadust, 1993. ja 1998. aasta omad, praegu kehtiv on kolmas, mis jõustus 1. jaanuaril 2007. Keskkonnaministeeriumis on ette valmistatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sisuliselt tähendaks uut, seega neljandat metsaseadust meie taasiseseisvuse aja jooksul. Kui ühe seaduse muutmise eelnõus on 44 muudatusparagrahvi, siis tähendab see sisuliselt uut seadust.
Eelnõu arutas eile ka Riigikogu keskkonnakomisjon, see oli eelnev arutelu. Praegu on käimas väga mõistlik protsess, millele Karel Rüütli juhtis korduvalt tähelepanu. Sisuliselt tähendab see protsess neljanda metsaseaduse eelnõu väga laia ja elavat rahvapõhist arutelu. On ju mets ja metsandus meie elu edukuse ülioluline tegur.
Austatud Riigikogu! Mõningad asjatundjad on arvanud, välja öelnud ja kirja pannud, et üks kolmandik meist töötab usinasti, töötab palehigis, teine kolmandik mõnevõrra tegutseb ka, aga veidi laisalt, ja kolmas kolmandik logelevat. Hea Riigikogu! Anname võimaluse ka teisele kolmandikule usinamalt töötada ja kolmandale kolmandikule vähem logelda, arutades meie kodumaa jaoks üliolulist probleemi – metsanduse arengut! Ettepandud probleemkomisjon on selles mõttes väga vajalik. Tänan teid!

Suur tänu! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Aleksei Lotman.

Hea asespiiker! Head kolleegid! Kolleeg Rein Ratase kõne lõpuga haakudes tahaksin avaldada pigem lootust, et kui me siiski suudame selle komisjoni moodustada, siis sinna ei koondu mitte see kolmandik, kes põhiliselt logeleb, vaid need inimesed, kellel paraku niigi vähe aega on. Aga see selleks.
Rohelised ei taha probleemkomisjoni moodustamise küsimust siduda võimuliidu ja vastasrinna traditsioonilise vastasseisuga. Me ei arva, et keskkonnakomisjon pole asjaga üldse tegelnud, loomulikult on. Alles eile arutas see komisjon metsaseadusega seonduvat, ka maaelukomisjon on oma koosolekul RMK reformiga seonduvat käsitlenud. Just see näitabki, et metsaseaduse ja RMK reformiga seonduvat tuleks käsitleda kompleksselt ja arvestades keskkonna, maaelu, regionaalpoliitika, kultuuri kaitse ja kõiki teisigi selle teemaga seonduvaid aspekte.
Me ei väida ka seda, et eelmine valitsus tegi metsas kõike 100% õigesti, aga roheliste hinnangul ei kujuta praegu kavandatav endast mõne varem tehtud vea korrektuuri, vaid hoopis nende võimendamist. Rohelised on veendunud, et metsaga seonduv on piisavalt tähtis ja et see, mis praegu metsaga seoses toimub, on piisavalt erakordne, et Riigikogu peaks seda asja süvendatult ja erakorraliselt käsitlema. Seetõttu on rohelised seisukohal, et kuigi keskkonnakomisjon on kahtlemata pädev metsanduse küsimustega tegelema ka edaspidi, väärib praegune olukord probleemkomisjoni. Vaatamata põhiseaduskomisjoni otsusele kutsume kõiki üles andma oma hääle selleks, et probleemkomisjon saaks loodud. Aitäh!

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Jürgen Ligi. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Kõigepealt erikomisjonidest üldse. Mina olin suhteliselt kohkunud, kui kuulsin, et koalitsiooni läbirääkijad on kirjutanud lepingusse punkti, et uusi erikomisjone ei looda. See kohkumus oli segatud arusaamaga, et selline punkt oli liigagi mõistlik. Ja see arusaam tugines vägagi rohkele negatiivsele kogemusele, mis meil erikomisjonidega seoses on. Viimane näide: tänagi jutuks olnud Estonia komisjon. Avalik arvamus on viidud sujuvalt selleni, et meie teine Evelyn tegeleb Estonia huku põhjustega ja relvaveo paljastamisega, mis Estonial olevat toimunud. Täna läks selle retoorikaga kaasa ka hea kolleeg Igor. Tegelikult oli selle komisjoni mõte ju hoopis teine, aga see pööras just nimelt sinna, kuhu ta populistlikult pöörama pidi. Keegi sai endale tribüüni ja see tribüün on ta käes tänini. Me kuuleme pidevalt mingisuguseid uudiseid, mis vahel küll toetuvad mingite välismaiste ullikeste koostööle.
Kuid demokraatlikud instinktid on siiski koalitsioonis olnud tugevamad, kui need olid ilmselt läbirääkimiste õhkkonnas. Tänu sellele on hoiak palju leebem. Sisimas erikomisjonidesse nii tõrjuvalt tegelikult ei suhtuta ja on olnud selgeid sõnavõtte, et seda võimalust välistada ei oleks viisakas. Praktilisi põhjusi komisjonide loomiseks ei saa ju välistada. Kuid taas oleme olukorra ees, kus leiab kinnitust jäik hoiak, et tullakse välja komisjoni ideega, mis on selgelt ebaratsionaalne, silmakirjalik ja sisutühi.
Metsandus on oluline teema ja me võime jäädagi sellest rääkima ja üksteisele raamatuid ette lugema, kui tähtis on mets ning kuidas, kes ja millal täpselt metsast välja või puu otsast alla tuli. Kuid meil on erialakomisjon – keskkonnakomisjon, kes selgelt nende teemadega tegeleb. See ongi tema töö. Ja minu andmetel tegeles ta metsaseadusega viimati eile. Metsaseadus, RMK teema on menetlemisel ja kontrolli selle üle on mitte ainult nõukogu kaudu, vaid ka keskkonnakomisjoni kaudu võimalik teostada. Ei ole ühtegi erakorralist asjaolu, ühtegi mehhanismi, mis takistaks asja sisuliselt arutada, ka opositsiooni erakondadel.
Me ei ole kuulnud, et on tõsiseid sisulisi argumente, miks metsanduse teema nüüd järsku erakorraliseks on muutunud ja miks peaks selle lahutama keskkonnakomisjonist? Miks see komisjon nüüd järsku hakkama ei saa? Jälgides debatti metsaseaduse ümber – no natukene hale on. Argumendid on nii nõrgukesed.
Mina olin keskkonnakomisjoni esimees siis, kui aastal 2003 või 2004 tehti metsaseadusse suuremad muudatused, mis praegu on uuesti arutelu all. Pean ütlema, et tookord ei valitsenud kuigi terve õhustik ja ma kahetsen, et suhtusin tolleaegse keskkonnaministri seisukohtadesse liiga leplikult. Nendest seisukohtadest hoiti ülimalt tõrksalt kinni ja valitses üleolev suhtumine, et mingi linnamees tuleb siin metsanduse teemal rääkima. Samas meie toetusime ekspertide arvamusele. Selle ministri enda haldusalas töötavad inimesed käisid rääkimas, et see on hullumeelsus, mis tehakse, me ei halda seda süsteemi selliselt ära, me ei neela seda bürokraatiat alla ja kokku võttes ahistame kodanikke.
Kõlas muidugi ka etteheide, mis alati on tagataskust võtta olnud, et teie siin esindate metsatööstusi. Mis seal salata, metsatööstuse lobi eksisteeris tõesti. Aga tunne oli selline, et tõde on kuskil vahepeal. Ilmselt metsandusbürokraatia keeras vinti üle ühtpidi, metsatööstus teistpidi ja meil tuli otsida kompromisse. Kuid kompromisse tehti liiga vähe ja seepärast ma igati tunnustan Keskkonnaministeeriumi, kes on võtnud teema uuesti sisuliselt arutada ja vabamas õhkkonnas. Suund kipub aga jällegi olema sama kui viis aastat tagasi.
Jah, metsandusbürokraatia on tõenäoliselt teinud endale liiga palju töökohti ja selle nimel seadust keeranud. Ma ei võta siin lõplikku seisukohta, aga tunnustan keskkonnakomisjoni, et ta rahulikult asja arutab. Ma usaldan teda. Väidan, et erikomisjon on praegu naeruväärne mõte ja kompromiteerib üldse võimalust, et me saaksime siin edaspidi asja pärast erikomisjone luua. Jälle tõuseb kuskil läbirääkimistel küsimus, et vaadake, mida tegi see Evelyn ja mida tegi see Karel. Me ei saa ju kindlad olla, et see institutsioon hakkab korralikult tööle.
Ma ei tahaks siin rahandusest palju rääkida, kuid on selge, et küsimus on ka Riigikogu väärikuses. Luua endale uusi kõrgemaid ametikohti juurde lihtsalt selle nimel, et reageerida mõne erakonna personali kibestumisele kusagil Keskkonnaministeeriumi haldusalas – sellega me ei peaks kaasa minema. Ma arvan, et Marko Pomerants saab oma tööga hakkama, et Villu Reiljan saab Marko Pomerantsile oma mured rääkida otse ära ja selleks ei ole vaja mingisuguseid erakorralisi struktuure juurde teha. Aitäh!

Aitäh! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Villu Reiljan. Kokku kaheksa minutit, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt on väga suur võit, et metsandusküsimust on hakatud siin arutama ja juba ligi poolteist tundi on sellele probleemile pühendatud. Seega asjal on sisu küll. Kuulsime väga tõsist kõnet Rein Rataselt, doktorikraadiga inimeselt, metsanduse eriharidusega inimeselt. Seda kuulda oli kosutav ja seda kuulda oli kasulik kõigil, kes ei ole enne sellist juttu kuulnud. Nii et aitäh sulle, Rein!
Kuulsime ka primitivistlikku arusaama, et meie Pomerantsiga lahendame need asjad kahekesi ära ja rohkem inimesi selleks vaja ei ole. Ei, metsanduse küsimus on Eesti rahva küsimus. Ja see, et teema siia saali on jõudnud ning jõuab veel ja veel, on garantii, et asjad, mis on käsile võetud, et kõik metsanduses toimuv hästi lõdvaks teha – kahtlemata teatud huvigruppide surve tõttu –, on siiski rahva kontrolli all.
Ma mäletan 2003. aastat ja muidki aastaid. Soovitan sulgi, hea Jürgen Ligi, lugeda RMK juhtkonna koostatud RMK arengukava 2003. aastast, kus nad ennustasid hindade langust ja musta finantstulevikku. Seal on niisuguseid ebakompetentsuse märke palju. See oli ka põhjus, miks RMK nõukogu avaldas tookord selle plaani suhtes umbusku – see oli rumal ja asjatundmatu. Ka täna ei saa keegi ütelda, et see ei olnud asjatundmatu. Aeg on tõestanud, et oli küll. Kõik asjad on teisiti läinud ja mitte seetõttu, et meie siin Eestis kangesti metsanduse turgu mõjutame. Ei, seda mõjutavad tükimaad rohkem ikka Hiina nõudlus või putukakahjustused Briti Columbias.
Küsimus on selles, kes need kompetentsed siis lõpuks on? Kas need, kes aastal 2003 mitte midagi metsandusest aru ei saanud, on nüüd äkki targaks saanud? Võib-olla on – loodame seda, eks ole. Küsitakse, kust nood metsanduse probleemid nüüd äkki päevakorrale on tõusnud. Nad on äkki tõusnud väga lihtsal põhjusel: ootamatult, ilma ettevalmistavate põhjendusteta on hakatud toimetama. Ja see on seesama seltskond, kes aastal 2003 tahtis toimetada. Nüüd räägitakse pilootprojektist, mille iga number näitab, et see on tegelikult läbi kukkunud. Kogu rahvale maalitakse ilusam pilt, aga tegelikult on näitajad õnnetukesed, võrreldes tavaliste metskondadega mitukümmend protsenti väiksemad. Kahju asi, eks ole?
Jah, võib ütelda, et keskkonnakomisjon arutas seda teemat eile. Arutasimegi! Mul sai aga pärast poolteisetunnist arutelu mõõt täis, sest ma pole enne nii palju ebakompetentset juttu kuulnud. Toon mõned näited. Praegune keskkonnaminister saadetakse televisiooni, kus ta väidab, et meil polegi 20% riigimetsa!? Ma küsin: kes tahab siin saalis väita, et endiselt riigi omandis olev mets ei ole riigimets? Milleks siiski rahvale avalikult puru silma ajada? Just see udu ajamine ongi põhjus, miks teema tuleb selgeks rääkida.
Ma küsisin ka tagatisraha kohta. See on ette nähtud vaid kolme viljaka metsa kasvukoha tüübi korral ja rohkem kui kahehektaristele lankidele, kui ei ole kõrvalt uuendatud. Niisugused metsanduse AB asjad. Mis mulle vastas abiminister? Ta vastas, et ega see pole mingi õnnetus, kui sinna kuuse asemele nüüd lepp tuleb. Lepp on väärikas puuliik. Ainult et ilmselt on Keskkonnaministeerium jõudnud oma suhtumises nii kaugele, et jätkusuutlikust majandamisest enam isegi ei räägita. Viimase eeldus on see, et me tulevastele põlvedele jätame samas mahus ja sama kvaliteediga ressursid. Et me ei jäta kuuse- ja männimetsa asemel neile lepa-, paju- ja haavavõsa. Selles on küsimus! Täna visatakse see põhimõte lihtsalt minema ja öeldakse, et pole probleem, et 20% Eesti pindalast on riigimets. Loodusemehi on siin saalis samuti. Väidetakse, et ka sina, hää Igor Nikolajevitš, arvasid, et ei ole siin metsanduse asjatundjaid. Ega polegi vaja ainult metsandust, seda, et peab mitu talve metsakoolis käima. Bioloogid on ka väga kõvad tegijad ja veel paljud teised on väga kõvad tegijad metsanduses. Ja tolles valdkonnas on väga palju emotsionaalseid suhteid – sellepärast ongi seda vaja arutada.
Kui ei oleks seda metsaseadust, siis muutuksid raievanused sisuliselt poliitiliseks otsustuseks. Ka Paavo Kaimre ütleb, et väga tõsiselt tuleb kaaluda, milline siiski peab olema raievanuse ja diameetri suhe. Aga mõlemad määrab muuseas metsakorraldaja. Kui metsakorraldaja eksib vanuse puhul 10 aastat ülespoole (ja ta võib ikka eksida!) ja diameetri puhul ühe astme allapoole, siis hakkab 70-aastane männik kukkuma. Paljud ütlevad, et las ta kukub! Aga ma ütleksin, et on ikkagi kahju, kui kukub. Sel juhul on tegemist juba ropu seadusrikkumisega.
Kõige kahetsusväärsem on valitsev kahekeelsus. Kõigepealt räägitakse, et RMK hakkab enam tähelepanu pöörama metsa kasvatamisele. Loomulikult hakkab ta tähelepanu pöörama metsa kasvatamisele, aga tegeldakse ainult raiega. See kuulus Riigikontrolli akt, mis jääb annaalidesse kui omapärane dokument, mis kajastab teatud suundumusi kellegi peas – kus on palju õiget, aga kus on ka palju nii ränki vigu, et asjatundjatel on kahtlemata seda häbi lugeda –, räägib samuti raiest ja rahast.
Aga teate, iga valitsuse ajal on olnud jõude, kes lageraiet teevad. Rein Ratas rääkis siin, et 18. sajandil raiuti kõik maha. Jah, Eestis oli palju tammikuid – need on kõik lagedaks tehtud ja selle asemel on põllud. Küsimus ei ole aga raies, vaid metsa kasvatamises. Metsakasvatus on vähemalt riigimetsa puhul alati tugeval metskondade süsteemil baseerunud. Selle muutmiseks peab suur vajadus olema. Olukorras, kus RMK-l on vahendeid piisavalt, võtavad kaks regioonijuhti, Uuetalu ja Timberg, sõna, et nad nagu enne ei ole aru saanud, et metsa tuleb kultiveerida, siis tuleb noorendikku hooldada, aga nüüd nad hakkavad taipama.
Ma küsiksin, milles asi, teeme need asjad ära! Mis puutub sellesse, et kogu seadustik on üles ehitatud sellele, et peab olema vaba juurdepääs ressursile ilma majandusliku soovituseta, ilma metsaressursi majandamise kavata, siis see on tõepoolest teatud jõudude tellitud. Need jõud on üleinvesteerinud ja nüüd tahavad Eesti metsa panna oma vigade eest vastutama. Ma olen loomulikult selle vastu ja see on tõepoolest terve Eesti rahva küsimus, kogu riigi küsimus. Ning sellepärast erikomisjoni vaja ongi. Aitäh!

Rohkem fraktsioonide esindajatel kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku otsuse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine metsanduse probleemide läbitöötamiseks" eelnõu 251. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Otsuse eelnõu 251 on menetlusest välja langenud, kuna see ei leidnud toetust.

Läheme päevakorras edasi oma neljanda eelnõuga, alustame Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks tuleb kõnetooli eelnõu tutvustama rahandusminister Ivari Padar.

Lugupeetud proua juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile arutamiseks esitanud hasartmänguseaduse eelnõu, mis hakkab asendama 1994. aastast kehtinud loteriiseadust ja aasta hiljem jõustunud hasartmänguseadust. Eelnõu eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõuded hasartmängukorraldajatele ja sätestada meetmed mängijate kaitseks, vähendamaks hasartmängude tõttu ühiskonnale kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Eelnõu on välja töötatud Rahandusministeeriumi eestvedamisel, kaasasime sellesse protsessi teemaga seotud huvirühmade esindajad ning oleme tänulikud nende tähelepanuväärse panuse eest. Koostöös majanduskomisjoniga esitatakse eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul.
Kontseptuaalsed probleemid kehtiva hasartmänguregulatsiooni puhul on hasartmängusõltlaste suur arv ning vajadus pidurdada hasartmängusektori liiga kiire kasvu tõttu teoks saavat hasartmängusõltlaste arvu kasvu, mängukohtade arvu suurenemine ja segadused mängukohtade avamisest keeldumisega kohalike omavalitsuste poolt, augud regulatsioonis ja valdkondade puudulik reguleerimine, samuti vajadus reguleerida uusi hasartmängu korraldamise vahendeid, järelevalve teostamise vahendite korrastamatus.
Eesti hasartmänguturu korrastamine regulatsiooni kaasajastamise abil on eelnimetatud probleemide lahendamise eelduseks. Eelnõu väljatöötamisel on eeskätt lähtutud mängijate kaitse vajadusest. Karmistatakse hasartmängude korraldajatele kehtivaid reegleid ja piiratakse mängusõltlaste ligipääsu mängukohtadele. Samas on tegemist Eestile olulise majandusharuga, millest laekub riigieelarvesse hasartmängumaksu näol kaalukas summa.
Eelnõu jõustumise ajaks on planeeritud 1. jaanuar 2009. Tehnilised ja muud suuremaid kulutusi eeldavad nõuded on kavandatud jõustada hiljem, andes nii järelevalveasutustele kui ka ettevõtjatele võimaluse investeeringuid ja muid kulutusi planeerida. Teie ees oleva eelnõuga reguleeritakse hasartmängude valdkond senisest detailsemalt ja paremas vastavuses tänapäeva tehnoloogiliste võimalustega. Olukorras, kus Eesti-suuruses riigis on patoloogilisi hasartmängureid kümnetes tuhandetes, on ilmselge, et täiendavad kaitsemeetmed on vajalikud.
Austatud Riigikogu liikmed! Uut seadust on vaja kahel peamisel põhjusel: tuleb vähendada hasartmängudega ühiskonnale kaasnenud kahjulikku mõju, piirates hasartmängude kättesaadavust, ja teiseks parandada hasartmängusektori läbipaistvust, kehtestades kõrgemad nõuded korraldajatele ning tõhustades järelevalvet. Palun teid eelnõu menetledes eelnimetatud aspekte silmas pidada ning soovin teile põnevat ja konstruktiivset arutelu! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegidel on ministrile küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Austatud härra minister! Seaduse üks eesmärk on seletuskirja kohaselt parandada hasartmängusektori üldist mainet ning suurendada usaldusväärsust. Kui vaadata kasiinode käivet ja kasumite iga-aastast kasvu, siis tekib küsimus, kelle silmis on kasiinode maine langenud ja miks riik peaks tegelema selle tõstmisega?

Nagu ma ütlesin, senine hasartmängude regulatsioon on Eesti mõistes väga vana, kehtib 1994.-1995. aastast. 13 aastat on hasartmängude korraldus jooksnud küllaltki oma rada. Riigi jaoks on ääretult tähtis seada täiendavad piirangud ja võimalused, kuidas kogu seda hasartmängukorraldust kontrolli all hoida. Nii et jah, ma võin kodanikuna väljendada oma negatiivset suhtumist hasartmängudesse kui sellistesse, aga samas on selge, et mingi tegevuse lauskeelamine ei anna teps mitte parimat resultaati. Riigil on õigem seaduse abil teha selge ja arusaadav regulatsioon ning kehtestada selge ja arusaadav kontroll hasartmängude ja nende korraldamise üle.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aleksei Lotman.

Hea minister! Praeguses eelnõus, nii nagu ka kehtivas regulatsioonis, kui ma ei eksi, on totosse ehk vana nimetusega totalisaatorisse puutuv reguleeritud umbes samamoodi nagu õnnemängudesse puutuv, samas kui sellest tulenevad probleemid meie ühiskonnas on hoopis väiksemad. Me erineme selles suhtes vanast Inglismaast päris kõvasti – ma ei tea, et keegi oleks hobuste peale oma majad ja maad maha mänginud. Samas totalisaatorist laekub raha hobusekasvatuseks ja selles suhtes on see üsna oluline. Kas ei oleks mõistlik toto regulatsioon muuta sarnaseks loto omaga?

Totod ja totomängude ulatus on selle eelnõu menetlemisel küllalt rohke arutelu objekt olnud. Leian, et totoga kaasneb kurjakuulutav risk kogu ühiskonnale ja et ka totode korraldusel suurema kontrolli rakendamine on igati põhjendatud. Aga muidugi on eelnõu menetlemiseks Riigikogu liikmetele avatud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet.

Hea minister! Ma olen teiega täiesti ühel nõul, et me vajame tänapäevast hasartmänguseadust. Olen aga vestelnud mitme selle valdkonna spetsialistiga ja nemad väidavad, et eelnõu piirab kasiinosektori kasvu. Jääb küsitavaks, kas raskemate mängude väiksem osakaal vähendab hasartmängusõltlaste arvu, ja kas kaughasartmängu maksu avamisel on olemas vajalikud piirangud – väidetakse, et neid ei ole olemas. Kas teie olete täiesti veendunud, et need eesmärgid on selle eelnõuga saavutatavad?

Julgen küll kinnitada, et selle eelnõuga on astutud väga suur samm edasi. Kui me vaatame, kui pikalt on senine regulatsioon maha jäänud ja kui halvad on olnud võimalused hasartmänge kontrollida ja ka sõltlaste registreerimist kontrollida, siis kindlasti on see eelnõu oluline edasiminek. Selle seadusena vastuvõtmine annab valdkonna kontrollimiseks suure panuse.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Lugupeetud minister! On teada, et mitmed riigid reguleerivad hasartmängude valdkonda palju rangemalt kui Eesti. Näiteks Venemaa kehtestas hiljuti regionaalsed piirangud kasiinodele. Kas te olete märganud, et pärast seda, kui Venemaa need piirangud sisse seadis, on Vene õnnemängude korraldajad tulnud Eesti turule või on ehk arvata, et need hakkavad meie turule tulema?

Minu teada on küll Vene taustaga korraldajatel olnud huvi Eesti turule tuleku vastu, aga millises konkreetses vormis see huvi on olnud, seda ma ei oska teile ütelda. Mis puutub piirangutesse, siis see eelnõu annab kohalikele omavalitsustele väga selged võimalused detailplaneeringu kaudu hasartmängukohtade paiknemist reguleerida. Nüüd ei saa kohalikud omavalitsused enam pugeda vabanduste taha, et nad ei saa seda reguleerida.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea minister! Kas teile ei tundu, et hasartmängudest loobumine koos mõõduka maksutõusuga oleks ühiskonnale ja majandusele mingis perspektiivis, ütleme, viie aasta jooksul, palju mõistlikum? Selle asemel üritatakse reguleerida valdkonda, mis paratamatult, ükskõik millise regulatsiooni puhul, tekitab õnnetuid inimesi, purunenud perekondi ja sügavas sõltuvuses kodanikke?

Oleme oma arutelusid samuti sellelt lähtepositsioonilt alustanud. Peame aga arvestama objektiivseid tegureid ja on selge, et riigil on mõistlikum neid valdkondi, millel on loomulik eeldus lauskeelamise korral illegaalseks muutuda ja põranda alla minna, reguleerituse abil kontrolli all hoida.

Sõna saab kolleeg Kalle Laanet.

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Me teame, et hasartmängud liigituvad pehmeteks mängudeks ja rasketeks mängudeks. Kui pehmed mängud on loto, Bingo loto ja teised sellised, siis rasked on kasiinode lauamängud ja mänguautomaadid. Teame ka seda, et raskete mängude puhul on mängusõltuvusse sattumine tunduvalt suurem. Kas riik ei peaks tunduvalt jõulisemalt piirama raskete mängude läbiviimist ja karmimaid reegleid seadma?

See on tõsi. Ja see eelnõu annab ka selleks võimaluse. Ma arvan, et komisjoni tasandil võiks seda arutada. Komisjoni võiksid tulla ka psühholoogid, kes nõustavad sõltuvusse sattunud inimesi. Oleks huvitav kuulda, mis on need tegurid, mis selle kire äratavad, ja mis tegurid selle maha võtavad. Ma usun, et eelnõusse kirjutatud nõuded, eelkõige registreerimine ja ka see, et registreerimise või mitteregistreerimise üle on kohapeal videovalve – need on tugevad abinõud, mis annavad võimaluse paremat tulemust saavutada. Komisjonis oleks selliste psühholoogide või ekspertide seisukohtade kuulamine päris huvitav teema.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ester Tuiksoo.

Austatud minister! Meil oli komisjonis teiega juttu sellest, et ainus sõltuvuse tekke piiramise vahend seaduseelnõus on see, et kasiinod võivad sõltlaste nimekirja koostada, kui nad ei soovi, et need inimesed sõltlasteks jäävadki. Kas te olete uurinud, kuidas teistes põhjamaades riik seaduste abil toetab neid õnnetuid inimesi, kes on sõltuvusse sattunud? Kas sealt on saanud midagi ära kasutada?

Tuleb öelda, et nii nagu on riik, nii on ka tema kombed ja tema võimalused seda valdkonda reguleerida. Ma tean riike, kus on mindud üleliia jäigale reguleerimisele ja saadud negatiivne efekt. See puudutab just asja illegaalset poolt ja teema turismimajanduslikku aspekti. Aga igal juhul on tänane eelnõu vajalik, sest esiteks on kohalikel omavalitsustel võimalus neid kohtasid piirata, teiseks on registreerimine kohustuslik ja kolmas pluss on nõue, mis puudutab automaatide miinimumarvu. Ma eeldan, et Eesti väikeasulatest kaovad mänguautomaadid ja need kohad üldse ära. Ma arvan, et nende meetmetega me suudame olukorra märksa suurema kontrolli alla saada. Nii et see tänane eelnõu on oluline samm edasi.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Lugupeetud härra minister! Seaduseelnõu sätestab, et isik, kes taotleb valla- või linnavalitsuse nõusolekut mängukoha avamiseks, esitab avalduses esiteks oma nime ja tegevuskava ning teiseks kavandatava mängukoha asukoha. Ja kõik. Kas te ei leia, et seda on omavalitsuste jaoks vähe, et hasartmänguseadust koos riigiga ellu viia?

Kohalikul omavalitsusel on tulenevalt selle seaduse sätetest võimalus ja kohustus kontrollida potentsiaalse korraldaja tausta ja selle põhjal otsustada, kas anda talle tegevusluba või mitte.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Te ütlesite, et riigil on mõistlik reguleerida valdkondi, mis muidu kipuvad käest minema. Kui kaugel on Rahandusministeeriumis prostitutsiooniregulatsioonid, mis võimaldaksid sedagi valdkonda riigil kontrollida ja reguleerida? See on samasugusel hasardil, kirel ja põnevusel põhinev tegevus, mis ühiskonnas teadupoolest eksisteerib.

Tuletan kolleegidele meelde, et eelnõu arutlusel tuleb jääda konkreetse teema juurde ja esitada asjakohaseid küsimusi.

Mul on kommentaariks öelda ainult seda, et Rahandusministeeriumi menetluses seda teemat ei ole ja n-ö loomuomaselt peaks tegemist olema Keskkonnaministeeriumi teemaga.

Läheme küsimustega edasi. Sõna saab kolleeg Kadri Must.

Vastavalt seaduseelnõule on üks hasartmängu alaliike kaubanduslik loterii. Senimaani on meil Eestis kehtinud väga karmid piirangud hasartmängude reklaamimisel. Kas see tähendab, et edaspidi on keelatud ka näiteks mõne nädalalehe reklaamikampaania, et tellid lehe, võid võita suvemaja?

Kõik sõltub sellest, milline on võidupreemia ülemmäär. Kui see on üle 100 000 euro, siis on see selgelt loteriina käsitletav. Igal juhul on nii, et kui me räägime kaubanduslikust loteriist, siis võib see ühel hetkel üle minna hasartmänguks. Meie kodudesse võib küpsisepakke hakata rohkem siginema, kui laps küpsist sööb, ja kokakoola korke võib hakata rohkem tekkima, kui lapsele kokakoolat sisse mahub.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Trapido.

Austatud minister! Eelnõu seletuskirjas on kirjas, et soovitakse parandada hasartmängusektori üldist mainet. Minu küsimus on lihtne: kas Rahandusministeerium tõepoolest proovib seda teha?

Rahandusministri peamine eesmärk selle eelnõu menetlemisel ei ole hasartmängu mainet puhastada või paremaks teha. Eelkõige on eesmärk hasartmängude ja nende korralduse suurema kontrolli alla saamine. Kui valdkond on suurema kontrolli all, siis on sellel ka usaldusväärsema valdkonna maine. Ent igal juhul on eesmärk seegi, et need kohad, mis ei ole riigi suhtes kas või maksu makstes ausad ja lojaalsed olnud, pandaks kinni.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaan Kundla.

Austatud minister! See on selge, et kõik abinõud hasartmängude ulatuse piiramiseks on tänuväärsed ja teretulnud. Aga ma küsiksin niimoodi: kas sellel külastajate registreerimisel ei hakka kuskiltmaalt tekkima vastuolu isikuandmete kaitse seadusega? Need andmed, mis seal fikseeritakse, ei ole vist eriti kaitstud.

Tegemist on väga põhjendatud küsimusega ning loomulikult me eelnõu arutamisel ja koostamisel seda arvestasime. Isikuandmete kaitse seadusega meie käsitlus vastuollu ei lähe.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Tamm.

Lugupeetud minister! Kas eelnõu algataja on mõelnud sellele, et seoses uue hasartmänguseaduse Riigikogu ette toomisega oleks vaja avada mingite teiste seaduste raamid – näiteks hasartmängumaksu seadus, reklaamiseadus? Kui me vaatame hiljuti Riigikogus vastu võetud reklaamiseaduse jõudu, siis see on väga kahtlane: hasartmängude reklaam on keelatud, samal ajal me näeme nende reklaami telekanalites.

Mis puutub hasartmängumaksu seadusse, siis selle uus versioon on praegu kooskõlastusringil ja peaks lähiajal Rahandusministeeriumisse tagasi tulema. Siis tuleb otsustada, kas me kokkulepitud proportsioone muudame või ei muuda. Igal juhul on selge, et praegu ollakse ühtede proportsioonidega harjunud ja kõik võimalikud muutused saavad kindlasti küllalt keerulised olema. Mis puutub reklaamiseadusse, siis minu arvates kõikvõimalike ahvatluste puhul peab tarbijale mõeldud teave olema suures kirjas ja selgelt loetav. Olgu siis mängus SMS-laen või lotod, hasartmängud – mis tahes. Igal juhul peab reklaamiseadus nõudma, et tarbija peab piisavalt informatsiooni saama.

Kolleegidel rohkem küsimusi ministrile ei ole. Täname rahandusministrit! Läheme eelnõu esimese lugemisega edasi. Kõnetooli tuleb majanduskomisjoni esimees kolleeg Urmas Klaas.

Head kolleegid! Lugupeetud minister! Majanduskomisjoni päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse eelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks 5. mail k.a. Komisjonis avasid eelnõu sisu ja andsid selgitusi rahandusminister Ivari Padar, Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja Lelo Liive ning sama osakonna ettevõtluse talituse peaspetsialist Sören Meius. Peab ütlema, et enne komisjoni arutelu käis pikalt koos seaduseelnõuga tegelev majanduskomisjoni töörühm, kuhu olid kaasatud ka meie juriidilise osakonna juristid. See töörühm töötas õige pikki tunde.
Püüan teile oma ettekandes anda ülevaate majanduskomisjonis toimunud arutelust. Minister Padar, kes komisjonis selgitas eelnõu sisu ja eesmärke, tegi seda ka täna teie ees. Tema esinemist komisjonis ma üle ei kordaks, küll aga peatun kolleegide esitatud küsimustel ja mõttekäikudel.
Komisjoni liikmed esitasid küsimusi seoses kehtiva hasartmänge puudutava regulatsiooni ning kavandatava uue regulatsiooniga. Üks põhilisemaid teemapüstitusi oli seaduseelnõu visioon laiemalt. Miks on tarvis seda just sellisel kujul? Kui otstarbekas on rangemate piirangute kehtestamine, sealhulgas võimalik regioonide piiritlemine? Esitati küsimusi hasartmängude järelevalve võimekuse kohta, sealhulgas sellega tegelevate inimeste arvu kohta. Eraldi küsimusena oli päevakorral, miks on uues regulatsioonis tegevusloa tähtaeg muutunud tähtajatuks, samuti uue regulatsiooni rakendamise mõjud, näiteks hasartmängust riigieelarvesse laekuvad tulud, ja hasartmängusõltlaste kaitsmise regulatsioon.
Hulk küsimusi oli hasartmängu piiramise võimaluste ja hasartmängu korraldamise erisuse kohta reisilaevadel, samuti Eesti Loto monopoolse positsiooni kohta hasartmängude korraldamisel. Käsitleti hasartmängude korraldamist väikelinnades, maapiirkondades. Mis juhtub seal, kui hasartmängu korraldajate arv väheneb, milliseid mõjusid see kaasa toob?
Nii et see arutelu oli põhjalik ja seejuures kerkisid üles küsimused registreerimisnõudegi kohta. Inimene siseneb hasartmängu kohta ja peab seal oma isikut tutvustama, esitades isikut tõendava dokumendi. Kõige olulisemad andmed pannakse kirja, mida selle andmebaasiga edasi tehakse? Kus need andmed hakkavad olema? Kas need on piisavalt kaitstud? Jne.
Minister Ivari Padar selgitas meile, et eelnõu üks eesmärk ongi aruandlus ja tagasiside saamine, kuna praegune regulatsioon on  selles osas selgelt ebapiisav. Hasartmängude täielik keelamine – see tuli ministri ja tema ametnike selgitustest välja – pole tõhus ning soosiks illegaalset ja kontrollimatut hasartmängude levikut. Ja kui see tegevus oleks täielikult keelustatud, kaotaks riik hasartmängumaksu näol kaaluka osa riigieelarve tuludest.
Mänguautomaatide minimaalne arv mängukohas suureneb selle eelnõu kohaselt seni nõutud kaheksalt 40-ni. Selle mõjul tõenäoliselt väiksemates asulates mängukohtade arv väheneb. Küsimusele hasartmängumaksu laekumise kohta vastas rahandusminister, et tema oleks väga rahul, kui kunagi tulevikus rahastataks kultuuri, haridust ja kõiki valdkondi, mis praegu hasartmängumaksust toetust saavad, muudest allikatest.
Nagu ma juba mainisin, oli küsimus tegevusloast ja korraldusloast.  Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja selgitas komisjoni liikmetele, et tuleb teha vahet tegevusloal ja korraldusloal. Tegevusluba antakse välja ettevõtjale, aga lisaks on vaja ka korraldusluba. Ja korraldusluba on tähtajaline: viis kuni 20 aastat. Sören Meius Rahandusministeeriumist selgitas, et uues eelnõu redaktsioonis on täpsustatud, mis alustel tegevusluba väljastatakse, mis dokumendid tuleb esitada ning millistel alustel saab loa ära võtta. Seda peab rõhutama. Praeguses seaduses on see üsna segaselt sõnastatud. Järelevalvet hakkab teostama Maksu- ja Tolliamet loomulikult ja eri osakondades on seal olemas töötajad, kes seda ülesannet täitma hakkavad. Igal pädeval ametnikul või struktuuriüksusel Maksu- ja Tolliametis on professioon järelevalve teostamiseks.
Kõlas sama küsimus, mille siin saalis esitas kolleeg Jüri Tamm. Minister vastas meile ka komisjonis, et peagi jõuab meie ette hasartmängumaksu seaduse uue versiooni eelnõu. See seadus vajab muutmist. Ning kuna nii hasartmänguseaduses kui ka hasartmängumaksu seaduses on vaja väga palju muudatusi, siis oli mõttekas need eraldi eelnõudena vormistada.
Suur küsimuste ring oli seotud nn enesevälistusnimekirjaga. Kui inimesel on enda arvates hasartmängusõltuvus või kui see on suisa diagnoositud, kuidas ta saab selle vastu rohtu otsida? See enesevälistusnimekiri ongi mõeldud selleks, et pakkuda hasartmängusõltuvuse all kannatavatele inimestele võimalust ennast ja oma lähedasi kaitsta. Praegu toimub see vabatahtlikult, kuid nimekiri võimaldab isikul, kes tunneb, et on liigselt mänginud, saada endale kasiinodes käimise piiranguid kuuest kuust kuni kolme aastani. Oluline on, et eelnõu kohaselt avaldust tagasi võtta ei saa. Kui sa oled selle andnud ja oled palunud oma sissepääsu tõkestada, siis see ka nii on selleks ajaks, milleks sa oled seda palunud. Säärase piirangu saab seada inimene ise. Abikaasa eest seda teha ei saa.
Siin oli juttu isikuandmetest. On selge, et enesevälistusnimekirja ei saaks rakendada, kui ei registreeritaks kõiki, kes kasiinodesse sisenevad. Selle andmekogu pidaja on Maksu- ja Tolliamet. Seaduseelnõus on reguleeritud ka see, kuidas selle andmebaasi puhul asju korraldatakse.
Nii pika ja põhjaliku arutelu tulemusel jõudsime ettepanekuni saata Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse eelnõu muudetud kujul Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 13. mail 2008. Otsustasime teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. juuni 2008 kell 18.  Rõhutan selle kuupäeva üle: 3. juuni, sest see on natukene pikem tähtaeg kui tavaliselt. Komisjon toetas neid ettepanekuid konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kui soovite avada läbirääkimisi, siis palun, fraktsioonide esindajatel on selleks võimalus. Esimesena saab sõna Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kolleeg Toomas Tõniste.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! On tore, et oleme jõudnud ära oodata selle päeva, millal kauaoodatud hasartmänguseaduse eelnõu lõpuks siia saali on jõudnud. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab kasiinode üle rangema kontrolli kehtestamist, piirates selle eesmärgi saavutamiseks hasartmängude kättesaadavust. Usun, et siin saalis enamik pooldab võimalikult vaba konkurentsi ja ettevõtluskeskkonda. Kuid on kahjuks valdkondi, kus tuleb teha erandeid ja kehtestada piiranguid. Kui kõigil inimestel oleks piisavalt mõistust ise otsustamaks, kui palju ja kuhu nad oma raha kulutavad, ei tekiks mingeid probleeme ning keegi ei saaks haiget. Paraku on elu näidanud, et teatud ettevõtlusvaldkondades peab riik oma kodanikke kaitsma, kontrollides ja vajaduse korral piirates ettevõtete tööd, mille tulu sõltub mängukires reaalsustaju kaotanud inimeste kulutatud rahast. Loodan, et seda eelnõu menetledes jõuame tervikliku lahenduseni ja ei juhtu nagu sooviga alkoholimüüki piirata, et mingi teema rakendatakse populismi vankri ette ja tullakse üle päeva välja uute ja huvitavate ideedega.
See eelnõu on kindlasti suur samm edasi, vähendamaks ühiskonnale hasartmängudega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Tooksin esile mõned selle eelnõu teemad. See, et hasartmängudest laekuvast summast rahastatakse kultuuri ja sporti, on laialt levinud tava, kuid olgem ausad, see ei ole päris eetiline. Normaalne oleks, kui riik leiaks oma eelarvest muulgi viisil piisavalt raha kultuurile ja spordile, nende rahastamine ei tohiks sõltuda kellegi mängukirest. Ka rahandusminister on sama mõtet väljendanud. Loodan, et lähitulevikus me viimegi koos ellu sellise rahastamismudeli.
Kuna eelnõu seab mängukohtadele tunduvalt rangemad nõuded, on loota kasiinode arvu tunduvat vähenemist. Väga positiivne on, et perspektiivis kaovad nn nurgatagused, eriti just kortermajade all asuvad kasiinod. On ka oluline, et kohalikud omavalitsused saavad lõpuks tegeliku õiguse määrata üld- või detailplaneeringuga piirkonna, kus õnnemängud on keelatud. Sisuliselt hakkab kohalikul omavalitsusel olema võimalus täiesti keelata hasartmängud, kui ta seda tahab.
On selge, et võimatu on rääkida hasartmängudest kui suurejoonelisest meelelahutusest seni, kuni kasiinod on igal tänavanurgal ja puudub täpne informatsioon, kes ja kui tihti neis käib. Selles mõttes on väga positiivne, et uues eelnõus on registreerimise nõue. Kuna tegemist on mahuka seaduseelnõuga ja alles esimese lugemisega, siis on meil kõigil võimalus seda parandusettepanekutega veelgi paremaks teha. Isamaa ja Res Publica Liit toetab hasartmänguseaduse eelnõu saatmist teisele lugemisele. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud.
Määran eelnõu 216 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 3. juuni kell 18. Eelnõu 216 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks on kõnetooli tulnud sotsiaalminister Maret Maripuu.

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on kõrvaldada ravikindlustuse seadusest praktikas ilmnenud puudused, määratleda täpsemini ravi rahastamise lepingute sõlmimise protsess ja täpsustada ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse aluseks olevate meditsiiniseadmete regulatsiooni.
Praktikas on tekkinud probleeme inimestega, kes jätkavad tähtajalise lepingu lõppedes töötamist tööandja juures või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses pärast määratud ajaks teenistusse võtmist. Seni ei ole reguleeritud tööandjate, riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste kohustust sellest haigekassat teavitada ning seda ka ei tehta. Regulatsiooni puudumise tõttu tekib sel juhul praktikas probleeme ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmisel, sest ravikindlustuse andmekogu ei sisalda õigeid andmeid töö- või teenistussuhete kehtivuse kohta. Tähtajalise töölepingu või määratud tähtajaks teenistusse nimetamise korral lõpeb kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel töölepingu või teenistussuhte lõppemisest, samuti reguleeritakse eelnõus kindlustuskaitse tekkimise kande tegemise võimalust haigekassa algatusel.
Tööandja juures töötavate isikute kindlustuskaitse tekkimise probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ja teinud ettepaneku luua võimalus, et isikute kindlustuskaitse tekib sotsiaalmaksu tasumist kinnitavate andmete alusel. Sellist võimalust on vaja juhul, kui tööandja ei ole seadusega kehtestatud korras isiku kohta haigekassale kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikke dokumente esitanud. Haigekassa algatusel kande tegemine on võimalik Maksu- ja Tolliameti esitatavate sotsiaalmaksu maksmist kinnitavate andmete alusel, kuid seda märksa hiljem kui tööandja esitatud andmete alusel. Isiku kindlustuskaitse tekib sotsiaalmaksu maksmise andmete alusel kõige varem kahe-kolme kuu möödumisel tööle asumisest. Muudatuse jõustumisel tehakse kindlustuskaitsekanne Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, kui tööandja ei ole õigel ajal haigekassale esitanud dokumente töötaja kindlustuskaitse tekkimiseks, kuid tasub isiku eest korrektselt sotsiaalmaksu. Kande tegemisest teavitatakse kindlustatud isikut kirjalikult.
Praktikas esineb ka probleeme Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kasutamisel. Praeguse sõnastuse kohaselt ei tohi isik kaarti kasutada, kui ta on teadlik oma kindlustuskaitse peatumisest või lõppemisest. Praegu võib isik väita, et ta ei olnud teadlik oma kindlustuskaitse peatumisest või lõppemisest. Eelnõu kohaselt sõnastatakse lõige selliselt, et isik ei tohi pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati.
Eelnõu mahukaim muudatus puudutab meditsiiniseadmete regulatsiooni. Meditsiiniseadme tasuta või osalise omaosalusega saamise õigus ja tingimused on praegu reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse ja ravikindlustuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel võimaldatakse isikutele tehnilisi meditsiiniseadmeid riigi või kohaliku omavalitsuse summadest. Ravikindlustuse seaduse alusel võetakse kindlustatud isikutelt osaliselt tasu maksmise kohustus üle ja makstakse need summad ravikindlustuse eelarvest.
Olemasolevad meditsiiniseadmete võimaldamise regulatsioonid ei määratle vajaliku selgusega, missuguseid meditsiiniseadmeid hüvitatakse sotsiaalhoolekande seadusega ja milliste eest võetakse tasu maksmise kohustus üle ravikindlustuse seaduse alusel. Kindlustatud isikul puudub kindlustunne ja selge arusaam, mis asutus peaks hüvitama või tasu maksmise kohustuse üle võtma, kui tal on vaja üht või teist meditsiiniseadet. Kindlate kriteeriumide puudumine muudab ka loetelu täiendamise kaootiliseks ja meditsiiniseadmete tootjad ei tea, millisel juhul taotleda toote lülitamist haigekassa, millisel juhul sotsiaalvaldkonna loetellu. Käesolevate eelnõu muudatuste eesmärk ongi segadused likvideerida.
Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu seaduse mitmeti tõlgendamise võimalusele, mis puudutab välisriigis viibivaid haigekassas kindlustatuid, põhiliselt välissaatkondade töötajaid. Muudatuse jõustumisel tekib ka välisriigis viibivatel haigekassas kindlustatud isikutel, näiteks saatkonna töötajatel, kes on kolinud teise riiki koos perega, õigus saada lisaks hüvitisele haiguse või vigastuse korral ning raseduse ja sünnituse korral ka hooldus- ja lapsendamishüvitist võrdselt teiste kindlustatutega.
Veel laiendatakse selle eelnõuga hambaproteesihüvitise saamise õigust lisaks riiklikku vanaduspensioni saavatele ja teistele üle 63-aastastele isikutele ka töövõimetuspensionäridele tulenevalt nende tervislikust seisukorrast ja tegelikest vajadustest. Muudatuse eesmärk on põhiseadusest tulenev nõue tagada sarnaste isikute grupi võrdne kohtlemine. Muudatusega viiakse säte kooskõlla põhiseaduse §‑ga 12. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on Eestis statistika järgi ligi 62 000 töövõimetuspensionäri, kes moodustavad ligikaudu 16,3% kõikidest pensioni saavatest isikutest. Töövõime kaotuse järgi on töövõimetuspensionäridest kõige enam pensionäre, kelle töövõime kaotus on 80%.
Mõne sõnaga ka kuludest, mis eelnõu seaduseks vormumisel kaasa tulevad. Kõikide eelnõus sätestatud muudatustega, mis nõuavad täiendavaid summasid, on arvestatud haigekassa 2008. aasta kinnitatud eelarves. Eelnõu jõustumisest tingitud kulutused kajastuvad ka Eesti Haigekassa nelja aasta kulude-tulude prognoosis.
Välisriigis viibivatel kindlustatutel tekib õigus saada hooldus- ja lapsendamishüvitist, selleks on 2008. aastal Eesti Haigekassa eelarvesse planeeritud 148 000 krooni ja lapsendamislehtede jaoks 46 000 krooni. Hooldushüvitisi prognoositakse neli-viis juhtu aastas, lapsendamist kuni üks juht. Hambaproteesihüvitiste õigustatud isikute ringi laiendamisega planeeritav täiendav ravikindlustuse summa on 80 miljonit krooni aastas. Meditsiiniseadmete osas seaduse rakendamisega täiendavaid kulusid kaasa ei tule.
Seadus peaks jõustuma üldises korras, välja arvatud säte, millega reguleeritakse kindlustuskaitse tekkimise kande tegemise võimalust haigekassa algatusel. See säte peaks jõustuma ühe aasta möödumisel seaduse jõustumise päevast. Selline tähtaeg on vajalik, kuna andmevahetuse toimimiseks tuleb luua täiendavad IT-lahendused nii haigekassal kui ka Maksu- ja Tolliametil ning nende väljatöötamine, rakendamine ning testimine võtab aega. Säte, mis käsitleb meditsiiniseadme müügi eest kohustuse ülevõtmist ja müüjaga sõlmitavat lepingut, peaks jõustuma 1. septembril 2008. aastal üheskoos e-tervise süsteemi rakendamisega.
Palun teil eelnõu toetada ja tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Kolleegidel küsimusi ei ole. Järgmise ettekande teeb sotsiaalkomisjoni liige kolleeg Tõnis Kõiv.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu oma esmaspäevasel, 5. mai istungil. Järgnevalt lühidalt mõnest punktist, millel me peatusime lisaks põhjalikule ülevaatele, mis minister siin saalis andis.
See eelnõu tähendab sammu edasi e-riigi arengus. Ka õiguskantsler on varem viidanud, et riik peab suutma oma eri andmekogude vahel andmeid liigutada nii, et inimesel sellest kohustusi ei teki. Selle seadusega saab see ravikindlustuse vallas lahenduse. Nimelt, kui praegu tekib ravikindlustatus siis, kui tööandja annab sellest haigekassale teada, siis seaduse jõustumisel tekib ravikindlustatus ka siis, kui haigekassasse jõuavad Maksu- ja Tolliametist andmed selle kohta, et konkreetse isiku eest makstakse sotsiaalmaksu ja sealhulgas ravikindlustusmaksu, järelikult tal on kaitse olemas. Kui me selle eelnõu seaduseks vormistame, läheb muudatuse jõustumiseks aega aasta, mis kulub põhiliselt infotehnoloogilise töö peale ehk siis lahenduste ettevalmistamisele, et see kõik sujuvalt toimuma saaks.
Veel sätestatakse eelnõus, et haigekassa sõlmib tervishoiuteenuste osutajatega tähtajalisi lepinguid: haiglavõrgu arengukavas olevate haiglatega sõlmitakse viieaastaseid lepinguid ja kõikide teistega kolmeaastaseid lepinguid. Juba mainitud hambaproteesihüvitise saajate ringi laienemine tähendab samuti pikka sammu edasi. Nimelt lisanduvad hüvitise saajate ringi töövõimetuspensionärid, kelle suurt arvu me äsja ministri suust kuulsime. Ka komisjonis kõlas, et selle saajate ringi laienemisega seotud kulu on haigekassa 2008. aasta eelarves arvestatud.
Eelnõu viimane punkt sätestab, et langeb Eesti Haigekassa nõukogu koosoleku otsustusvõimelisuse kvoorum. Praegu peab olenemata otsusest kohal olema kümme liiget 15-st, eelnõu jõustumisel piisab kaheksast. Vaid haigekassa eelarve ja tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise muutmise osas ettepaneku tegemise korral jääb kehtima endine nõue, et kohal peab olema 2/3 kvoorumist, kaasa arvatud kas esimees või aseesimees.
Sotsiaalkomisjoni ettepanek oli saata eelnõu esimesele lugemisele 13. mail ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks palume määrata 21. mai 2008 kell 18. Ettekandjaks määrati mind. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Fraktsioonide esindajad läbirääkimisi avada ei soovi, neid ei avata.
Määran eelnõu 246 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 21. mai kell 18. Eelnõu 246 esimene lugemine on lõppenud.

Läheme päevakorras edasi, alustame kultuurikomisjoni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks tuleb kõnetooli kultuurikomisjoni esimees kolleeg Peeter Kreitzberg.

Lugupeetud juhataja ja kolleegid! Arvestades vähest aega, üritan hästi lühidalt öelda, mis on selle eelnõu sisu. Ühtepidi üritab see likvideerida teatud ebaõigluse, ebaloogilisuse ja ebaotstarbekuse, mis on tekkinud õppelaenu seaduse võib-olla mitte kõige parema läbimõtlemise tagajärjel. Nimelt on praegu niimoodi, et õppelaenu osalist kustutamist saavad taotleda need, kes on lõpetanud edukalt õpingud ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või keskhariduse baasil kutseõppeasutuses. See võimalus puudub doktorantuuri edukalt lõpetanutel. Kui me tahame Eestis pidada silmas strateegilise arengu prioriteete, milleks on teadus- ja arendustegevuse arendamine, siis peame mõtlema selle peale, et oleksid ka inimesed, kes seda suudaksid ellu viia. Praegu on Eestis olukord selline, et doktorikraadi kaitseb kindlasti paar korda vähem inimesi, kui on vaja nii majanduse arengu huvides kui ka teadus- ja arendustegevuse viljelemise huvides.
Selle eelnõu maksumus on suhteliselt väike, 6,8 miljonit aastas. See võib küll natukene kasvada, aga ma arvan, et kui me ei tee kulutusi, siis ei tule ka tulusid kuskilt.
Kultuurikomisjon, kes tükk aega tagasi selle eelnõu algatas, oli üksmeelselt seisukohal, et tuleb teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27. mai kell 18.

Suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Esimesena saab sõna kolleeg Helmer Jõgi.

Austatud ettekandja! Ma tahaksin siiski, et sa ütleksid saalile need motiivid, miks jäeti doktorandid ja residendid aastal 2003, kui võeti ette õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine, laenu tagasimaksmise kompenseerimise loetelust välja.

Põhiline argument, mis me oleme suutnud tuvastada, on see, et lihtsalt ei soovitud seda  teha. Suuremat põhjust me pole leidnud. Kui oleks mõni väga tõsine sisuline põhjus olnud, vaevalt me oleks ka selles eelnõus seda muudatusettepanekut hakanud tegema.

Kolleegidel rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 27. mai kell 18. Eelnõu 223 esimene lugemine on lõppenud ja tänase istungi päevakord on ammendunud. Soovin teile kena tööpäeva jätku!

Istungi lõpp kell 12.57.