Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Kas te soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Sellest puldist on mitmel korral räägitud radoonist. Mul on üle anda arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Eesti Keskkonnaministeeriumi veebilehel on viide ja link elamute radoonisisaldust näitavale kaardile. Kaart on saadud keskmisi näitajaid aluseks võttes. Nimetatud kaart ei peegelda radoonisisaldust elamutes Tallinnas, Maardus ega Viimsi poolsaarel. Samal ajal on teada, et radioaktiivse radooni 222 sisaldus pinnases on Tallinna idaosas, Maardu lähistel ja Viimsi poolsaarel (eriti selle lõunaosas) väga suur. Teadaolevalt on radoon üks kopsuvähki põhjustav faktor. Seoses sellega on grupil rahvasaadikutel kolm küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjoni nimel annan menetlusse elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu. Vajadus selle seaduse järele tuleneb sidetehnoloogia väga tormilisest arengust ja ka vajadusest tagada ringhäälingu saadete parem kättesaadavus.

Aitäh! Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Koos kolleegide Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Mai Treiali ja Villu Reiljaniga esitan arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Arupärimine puudutab lehmade poolt õhku paisatava metaani maksustamist. Ma saan aru, et paljudele võib see tunduda parlamendi naljana, aga tegemist on väga tõsise asjaga. Nimelt on Eesti Keskkonnaministeerium saanud hakkama sellega, et ainukesena ja esimesena terves Euroopa Liidus on asutud teele, et maksustada lehmade poolt õhku paisatav metaan. Rahvakeeles võib seda nimetada lehmade kõhutuuleks. Paljude Euroopa põllumeeste hulgas, kes on ühinenud organisatsioonidesse COPA ja COGECA, tekitas see teade äärmist üllatust. Ühestki Euroopa riigist sellist näidet tuua ei osatud. Tegelikkus on hoopis tõsisem. Täna on paljudel Eesti põllumeestel käes maksuteated, et tuleb hakata maksma. Eespool toodust tulenevalt küsimegi keskkonnaministrilt, et ta põhjendaks, miks on vajalik Eestis paljude põllumajandustootjate maksustamine lehmade poolt õhku paisatava metaani eest, samal ajal kui seda mujal Euroopa Liidu riikides ei tehta, ja kas ta peab sellist maksustamist õiglaseks. Lisaks küsime, kas on võimalik, et maksuteated võetakse tagasi, kui on planeeritud vastav seadusmuudatus, ja kui suured summad on planeeritud praegusel rahavaesel ajal Eesti riigieelarvesse. Tagasihoidlike arvestuste kohaselt on need viie kuni kuue miljoni krooni piires.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui eriti viimane arupärimine vastab kodu‑ ja töökorra seadusele, edastan selle otsekohe ministrile. Kui eelnõu vastab kodu‑ ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab selle menetlusse võtmise kolme päeva jooksul.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Lauri Laasi lahkumise riigikaitsekomisjoni liikme kohalt ja asumise sotsiaalkomisjoni liikmeks.
Riigikogu esimees on edastanud kuue Riigikogu liikme arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikme Aadu Musta arupärimise haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukasele. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikme Heimar Lengi arupärimise majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Nüüd, head kolleegid, kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Läheme tänase päevakorra juurde. Selle esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Jaak Aab Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Mis teha, ega mul täna selle eelnõu kohta midagi palju uut öelda ei ole. Selle problemaatikat ja neid küsimusi, mis on eelnõus lahendamata jäetud, käsitleti väga põhjalikult teisel lugemisel. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi teisel lugemisel mitu muudatusettepanekut, millest väga olulised jäid arvestamata. Seepärast tegime teisel lugemisel ettepaneku katkestada ja kuulata ära eri huvigruppide arvamused.
Selle eelnõuga seoses on Riigikogu liikmete ja fraktsioonide poole pöördunud nii Eesti Naisteühenduste Ümarlaud kui ametiühingud. Probleemid, millele nendes pöördumistes tähelepanu juhitakse, on endiselt lahendamata. Kuna meie ettepanekut tookord ei kuulatud, siis me kahjuks ei saa täna toetada selle tegelikult väga vajaliku eelnõu vastuvõtmist seadusena. Me oleme seisukohal, et oleks tulnud võtta veidikene aega ja need probleemid selgeks vaielda, leida kompromissid.
Muidugi on edaspidi üht-teist võimalik teha ka mitmesuguste muudatustega. Tõenäoliselt tuleb lähiajal Riigikogus arutelule eelnõu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmiseks seoses Euroopa õigusega. On tulemas töölepingu seadus, millega kõnealune seadus päris kooskõlas ei ole. Eks need probleemid tuleb siis lahendada. Aga praegu me ei saa nõus olla, et see eelnõu sellisel kujul vastuvõtmisele läheb.
Tuletan meelde peamised põhjused, miks Eesti Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Me ei saa nõustuda sellega, et praegune soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon muudetakse institutsiooniks, kes tegeleb mitmesuguse diskrimineerimisega, sealhulgas vähemusgruppidesse kuuluvate isikute võrdse kohtlemise normide rikkumisega. Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on soolise võrdõiguslikkuse mõiste sõnastatud äärmiselt selgelt, see on õiguste, kohustuste, vastutuse ja võimaluste võrdne jagunemine naiste ja meeste vahel. See on suunatud ka struktuurse ebavõrdsuse likvideerimisele ning tulemuste võrdsuse saavutamisele. Soolise võrdõiguslikkuse volinik peab lisaks kodanike avalduste läbivaatamisele jälgima seda, milliseid meetmeid riik ja kohalikud omavalitsused ebavõrdsuse ehk kaudse diskrimineerimise vähendamiseks ja sugudevahelise võrdsuse saavutamiseks rakendavad.
Oleme seisukohal, et Eesti ühiskonna vajadustele praegusel arenguetapil vastaks kõige enam iseseisva soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni säilitamine. Probleemiks on eelnõus sisalduv soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni nimetuse muutmine ning kogu institutsiooni tegevust reguleerivate sätete eemaldamine soolise võrdõiguslikkuse seadusest.
Tuletan meelde, et nii direktiivis 2000/43/EÜ kui 2000/78/EÜ, millega kõnealune seadus tuleks kooskõlla viia, on selge sõnaga öeldud, et nende direktiivide rakendamisega ei või õigustada liikmesriikides seni tagatud diskrimineerimisvastase kaitstuse taseme alandamist. Juhin tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon on Eestis loodud mitte ainult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, vaid kooskõlas ka ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni ja Pekingi tegevuskavaga, millega Eesti on ühinenud. ÜRO CEDAW komitee 2007. aastal esitatud soovitustes Eesti riigile ollakse mures, et riik pole võtnud piisavalt meetmeid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kiireks ja tõhusaks rakendamiseks.
Teine suurem probleemide grupp puudutab kooskõla töölepingu seadusega, kuna võrdse kohtlemise seaduses on diskrimineerimise alused kitsamad, neid on vähem kui kehtivas töölepingu seaduses. Praegusel kujul hakkaks kehtima võrdse kohtlemise seadus ka nende tunnuste kohta, töölepingu seaduses sisalduv laiem ring saaks piiratud. Selline praktika on taunitud igasuguse, ka rahvusvahelise õiguse seisukohast, ametiühingute ja töötajate õiguste seisukohast, samuti nende konventsioonide seisukohast, millega me oleme ühinenud. Selle üle peaks veel mõtlema ja üritama lahendusi leida.
Nii et pole parata, meie oleme kahjuks vastu selle eelnõu seadusena vastuvõtmisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Palun, kolleeg Mai Treial Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu menetlemisel on piike murtud juba pikemat aega. Võiks ehk öelda, et kaua tehtud, kaunikene, ent aruteludel on jäänud paljuski ühepoolse poliitilise tahte läbisurumise maik juurde. Ei ole arvestatud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ega Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukohtadega. Dialoog huvigruppide vahel on jäänud pidamata ja kahjuks olemegi olukorras, kus seaduseelnõu kolmandal lugemisel olevas dokumendis on mitu poolikult lahendatud või isegi segadust põhjustavat sätet. Näiteks pole selge, kas tuleb soolise võrdõiguslikkuse voliniku kõrvale ka võrdse kohtlemise voliniku ametikoht või ühendatakse need kaks ametit.
Et soolise võrdõiguslikkuse osas on väga palju laiendamist vajavat, nähti ette iseseisva soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon. Volinik on igati kompetentselt ja spetsialiseeritult ning efektiivselt jälginud seadusest tulenevate normide täitmist ja kaasa aidanud ühiskondliku mentaliteedi muutmisele. Sama süsteemi ei saa automaatselt üle kanda vähemusgruppidele, sest pole võimalik tagada erineva suurusega vähemusgruppide võrdset osalemist kõigis eluvaldkondades. Siit tuleneb, et Eesti ei ole veel valmis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega tegelevate institutsioonide ühendamiseks, tööd jätkub mõlemale institutsioonile.
Ka Eestimaa Rahvaliit tegi seaduseelnõu teisel lugemisel ettepaneku veel kord aeg maha võtta, eelnõu lugemine katkestada, et istuda ümarlaua taha ning diskussioonide abil kõiki osapooli rahuldava tulemuseni jõuda. Kahjuks valitsusparteide saadikud ettepanekut ei toetanud, isegi mitte need saadikud, kes on kinnitanud, et mõistavad probleeme.
Ametiühingud juhivad tähelepanu sellele, et seadusega soovitakse tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest üksnes piiratud alustel. Tutvustan teile, mis on kirjas töölepingu seaduse § 10 lõikes 3 praegu. Selle paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetakse keelatud ebavõrdseks kohtlemiseks tööle soovija või töötaja ebavõrdset kohtlemist soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu. Näete, kui pikk loetelu!
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon arvab, et praeguses redaktsioonis ei ole eelnõu vastuvõtmiseks küps, meie seda toetada ei saa. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Teial! Palun, Aleksei Lotman Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Kolleeg Jaak Aab ütles põhilise ära, seetõttu teen lühidalt. Roheliste arvates on üldiselt tegemist päris hea eelnõuga, aga toetada me seda ei saa. Miks? Väga lihtsal põhjusel! Roheliste arvates ei ole naiseks olemine puue ega ole naised ka vähemus, kuigi siin saalis paraku on. Praegu hääletamisele tuleva seaduseelnõu põhiline eesmärk on, kui hästi lihtsalt kokku võtta, tagada vähemuste ja puudega inimeste kaitse. Me oleme seisukohal, et sooline võrdõiguslikkus on eraldi lugu ja vajab endiselt eraldi volinikku. Seetõttu kahjuks ka meie hääletame selle eelnõu vastu, kuigi kõik muud asjad peale soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoha kaotamise on eelnõus päris hästi sõnastatud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Palun, kolleeg Väino Linde Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Vaatamata mitme eelkõneleja soovile ei saa siiski ühe seaduseelnõuga reguleerida kõiki küsimusi, mida üks või teine esindaja sooviks. Selles mõttes on üpris silmakirjalik väita, et ei saa toetada seda eelnõu põhjusel, et see ei käsitle küsimusi, mis ei olegi selle seaduse reguleerimise objektiks.
Jaa, meil on põhiseadus ja selle 12. paragrahv ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nähavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. See põhiseaduslik diskrimineerimise keeld on avatud loeteluna olemas.
Meie tänane seaduseelnõu tuleneb tegelikult ainult sellest, et Euroopa Komisjonis on Eesti vastu algatatud rikkumismenetlus ja meil on kohustus vastu võtta need Euroopa direktiivid, kus niisugune diskrimineerimise küsimus on lahendatud märksa kitsamalt, kui meie põhiseaduses kirjas on. Aga meie kohustus on see seadus kiirelt vastu võtta ja me peamegi täna seda tegema. Tuleb endale aru anda, et edaspidi võib tekkida olukord, kus teatud diskrimineerimisjuhtude puhul tuleb otsida kaitset põhiseadusest ja kohtust ning teatud diskrimineerimisjuhtude puhul võrdse kohtlemise voliniku käest.
Mul on hea meel, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu põhiseaduskomisjon on olnud seni  seisukohal, et ei ole tarvis tekitada juurde mingeid täiendavaid järelevalveasutusi. Selleks on kaks põhjust. Esiteks võimalus raha kokku hoida ja teiseks on õigem, kui diskrimineerimisküsimusi lahendab kohapeal just nimelt üks volinik, mitte ei hakata õnnetut õiguseotsijat jooksutama ühe või teise voliniku juurde. Vabariigi Valitsuse esindaja tõi põhiseaduskomisjonis näite, et soovahetuse probleemi puhul võib tegemist olla nii soolise kui ka näiteks seksuaalsest sättumusest tekkiva diskrimineerimisega. Sellisel puhul tekiks küsimus, kuhu peaks see õnnetu inimene oma avalduse esitama, millisele volinikule. Nii et igal juhul on õige, kui neid küsimusi lahendab üks volinik. Ka on hea, et on ette nähtud seaduse kehtima hakkamine 1. jaanuaril järgmisel aastal. Selleks ajaks on juba plaanitud vastavad eelarve- ja kaadritäiendused, nii et igal juhul saab see töö ära tehtud.
Meie fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist täna. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid! Kuna selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu 67. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Kuna häälteenamust ei saavutatud, siis langes eelnõu menetlusest välja. (Aplaus.)

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on esitanud teile arutamiseks hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teatavasti on hoiu-laenuühistute põhitegevus oma liikmetelt hoiuste kaasamine ning neile omakorda laenude väljastamine.

Vabandust, härra minister! Head kolleegid! Palun tasemini!

Selle eelnõu peamine eesmärk on hoiu-laenuühistu seaduse kaasajastamine. Praegu kehtiv seadus võeti vastu 1999. aastal ja möödunud üheksa aasta jooksul on õiguslik keskkond kõvasti edasi arenenud. Tekkinud on ka arvestatavad kogemused hoiu-laenuühistute tegevuses ja seaduse rakendamisel. Mitmed kehtivad sätted aga on osutunud suhteliselt ebaproportsionaalseteks.
Olulisim muudatus on hoiu-laenuühistute moodustamise aluste täpsustamine ja muutmine. Kehtiv regulatsioon võimaldab asutada hoiu-laenuühistuid ainult ühe kohaliku omavalitsusüksuse ehk linna või valla territooriumil või mitme üksteisega piirneva kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. See seab üsna ranged piirid hoiu-laenuühistu moodustamisele. Eelnõuga territoriaalsuse põhimõtet muudetakse: võrreldes kehtiva seadusega võib ühistu tegevuspiire laiendada kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumi tasandilt maakonna ja sellega vahetult piirnevate kohalike omavalitsusüksuste tasandile.
Teiseks on käesolevasse eelnõu versiooni lisatud ühistu moodustamine töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel. Näiteks saavad edaspidi hoiu-laenuühistu moodustada meditsiinitöötajad, päästetöötajad, kaevurid või muude ametite või tööalade esindajad. Sellele muudatusele on toetavat seisukohta avaldanud Põllumajandusministeerium ja hoiu-laenuühistud ise.
Tasub aga märkida, et hoiu-laenuühistute moodustamise aluste laiendamisse peab suhtuma üpriski konservatiivselt. Suuremahuline hoiu-laenuühistute liikmesuse ringi laiendamine võib viia hoiu-laenuühistute regulatsiooni vastuoluni Euroopa Liidu õigusega. Nimelt võivad Euroopa Liidu õiguse kohaselt avalikkuselt hoiuseid kaasata üksnes krediidiasutused ehk pangandus. Praegu eelnõuga ettepandavad muudatused konflikti Euroopa Liidu õigusega siiski ei tekita, kuna hoiu-laenuühistud saavad edaspidigi kaasata hoiuseid üksnes oma liikmetelt ehk piiratud isikute ringilt. Samuti säilib ühistu moodustamisel teatud piirkonna tasandil või töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel sotsiaalse kontrolli reegel. Ühistu liikmed tunnevad üksteist ning teavad, keda võib oma ühistu liikmeks võtta ning kellele võib raha laenata. Lisaks on hoiu-laenuühistu moodustamine töö-, teenistus- ja kutsealasest põhimõttest lähtuvalt levinud paljudes Euroopa Liidu riikides, sealhulgas ka Lätis ja Leedus.
Eelnõuga kaasajastatavad kapitali- ja likviidsusnõuded peaksid sarnaselt pankade regulatsiooniga ja täiendava audiitorkontrolli sisseviimise kohustusega hoiu-laenuühistute võimalikke riske maandama. Nimelt sätestatakse pakutud muudatustega selgem hoiu-laenuühistute usaldusväärsuse tagamise regulatsioon, seda eelkõige nende liikmete ja klientide kaitsmise huvides. Ka viiakse hoiu-laenuühistu seaduses kasutatav terminoloogia kooskõlla tulundusühistu seaduses ja finantssektori teistes seadustes kasutatava terminoloogiaga.
Mis puutub ebaproportsionaalsete sätete kõrvaldamisse, siis eelnõuga võimaldatakse hoiu-laenuühistutel anda senisest pikaajalisemaid laene. Lubatud on kuni kümneaastased laenud senise kolme aasta asemel. Mõnevõrra lihtsustatakse korda, kuidas hoiu-laenuühistud saavad uusi liikmeid värvata ning kui sagedasti peavad nad vajalikke andmeid äriregistrile esitama. Krediidiasutuste seaduses tehtavad muudatused on eelkõige tehnilise iseloomuga, kuna mitmeid hoiu-laenuühistu seaduse sätteid kohaldatakse ka krediidiasutuste seaduses sätestatud ühistupangale.
Kokkuvõttes peaks uus regulatsioon kõige otsesemalt positiivset mõju avaldama maapiirkondadele, kus sellised ühistud on kohaliku majanduse edasiviivaks jõuks, täites elanikele finantsteenuste pakkumise pankadest jäetud tühimikku. Samuti peaks õiguskeskkonna mõningane liberaliseerimine soodustama hoiu-laenuühistute kui väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate majanduslikku arengut. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas on ettekandjale küsimusi? Palun, kolleeg Harri Õunapuu!

Lugupeetud minister! Kui sul on laenu võtmise puhul valida, kas sa võtad kõrgema intressimääraga laenu või madalama intressimääraga laenu? Laenu-hoiuühistud annavad praegu Eestis kõik kõrgema intressimääraga laenu. Miks see nii on?

Kui analüüsida hoiu-laenuühistutes antavaid laene, siis tõesti võime öelda, et nende võetavad intressid on kõrgemad. Ja seda sellepärast, et väiksema mahu korral on suhtelised kulutused suuremad. Mis puutub sellesse, miks võetakse laenu hoiu-laenuühistust, kohast, kust laenu saab kõrgema intressiga, siis eks inimestel ole erinevad laenude kättesaamise võimalused. Mõni inimene ei pruugi panga silmis usaldusväärne olla, aga hoiu-laenuühistus tuntakse kohalikke inimesi ja siis on usalduskriteeriumid teistsugused. Kõige taga on ka puhtpraktilised põhjused. Näiteks põllumajanduses tuleb ette, et odavat väetist saad osta kolme päeva jooksul, ja nende kolme päeva jooksul on sul vaja raha kätte saada. Igatmoodi kasulikum on isegi kõrgema intressiga laenu võtta, kui jätta see väetis ostmata.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Lugupeetud härra minister! Tahan küsida eelnõus toodud § 6 teksti muudatuste kohta, et hoiu-laenuühistu peamiseks ja püsivaks tegevuseks on oma liikmetega järgmiste tehingute teostamine. Loetelu punkt 8 sätestab, et lubatud on teostada muid tehinguid. Kas te võiksite laiemalt seletada mõtet "muud tehingud"?

Selge, et hoiu-laenuühistud eelkõige teenindavad oma liikmeid. Neid, kes on hoiu-laenuühistusse panustanud ja sellega teatud riskid võtnud. Selles kontekstis ei ole seaduseelnõus midagi viltu.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud härra minister! Kui meenutada selle seaduseelnõu ajalugu, siis see algatati juba paar aastat tagasi, kui Rahandusministeeriumis oli eelmine poliitiline juhtkond ehk ministriks rahvaliitlane Aivar Sõerd. Pärast Riigikogu valimisi langes eelnõu menetlusest välja ja selle poliitilise idee najal koostas Rahvaliit eelnõu, mis kannab numbrit 7. Praegune eelnõu kannab numbrit 240. On fakt, et meil on suhteliselt kaks ühesuguse sisuga eelnõu. Kuna need on üsna sarnased, missugune on teie kui eelnõu algataja seisukoht nende eelnõude ühendamise osas? Meie fraktsioon on nõus, et need oleksid ühendatud?

Tõesti, tegemist on praktikaga, mida meil ka viljeldakse: tulles täitevvõimust Riigikokku, võetakse kaasa seadusi, mis ministeeriumis on ette valmistatud. See seadus oli sellises faasis, et ta oli esimese kooskõlastusringi läbi teinud ja kooskõlastusringilt tagasi tulnud terve rea märkustega. See oli Rahvaliidu poliitiline otsus, et nad värskes Riigikogus selle poolküpse materjaliga kohe letti tulid.
Aeg on andnud arutust kõikide nende punktide osas, mis täna siin eelnõus sees on – olgu selleks kutsealade lisamine, olgu territooriumi laiendamine. Iga eelnõu vajab lõplikuks valmimiseks aega ja nii ka see eelnõu. Rahvaliidu eelnõu oli mõnevõrra oma ajast ees ja valminud copy-paste meetodil ühe dokumendi alusel, mis oli Rahandusministeeriumi ametnike ette valmistatud.
Mis puutub kahe eelnõu ühendamisse – minul ei ole selle vastu midagi. Kui see asjale kasuks tuleb ja hoiu-laenuühistuid tänu sellele Eestis rohkem tuleb, võib see täiesti toimida.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Härra rahandusminister! Te avasite hoiu-laenuühistu olemuse väga hästi – see vastastikune usaldus jne. Aga mul on üks konkreetne küsimus. Kas teile ei tundu pisut ebaõiglane, et hoiu-laenuühistus hoitava raha intresside pealt peab inimene maksu maksma, aga teiste krediidiasutuste puhul seda nõuet ei ole? Nii on hoiustajad pisut ebavõrdses seisus.

Tõesti, tänased seadused näevad ette, et hoiu-laenuühistuid käsitletakse teistest krediidiasutustest eraldi. See on edasise arutelu koht, kuidas on võimalik neid lähenemisi ühtlustada ja kas üldse on.

Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Härra minister! On pisut ebatavaline, et ma küsin asja, mis komisjonis jäi küsimata, aga lihtsalt praegu tahaks seda teada saada. Kas komisjonis ei kerkinud küsimust, et võib-olla olime ise lohakad? Kas vastab tõele, et selle eelnõuga leevendatakse hoiu-laenuühistute laenu andmise piiranguid või laenu andmise tingimusi?

Selle eelnõuga tugevdatakse kontrolli hoiu-laenuühistute üle, teiselt poolt aga võimaldatakse pikendada laenusid, mida hoiu-laenuühistud välja annavad.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Ma tulen tagasi kaugema ajaloo juurde. Ma mäletan, et kui mitu aastat tagasi toimusid konverentsid ja muud üritused, kus arutati hoiu-laenuühistute tegevuse leevendamise võimalusi, siis maaelukomisjoni kaasabil – selle liige oli ka austatud minister ise – jõudis see teema lõpuks Rahandusministeeriumi päevakorda. Tookord ei toetanud Rahandusministeerium ettepanekut, et hoiu-laenuühistu võiks moodustada ka erialaliitude alusel, ja minu teada see oli üks peamisi selle eelnõu mittekooskõlastamise põhjusi. Sellest mõnevõrra hiljem välja tulnud Rahvaliidu eelnõus oli see põhimõte väga selgelt olemas ja on ka nüüd Rahandusministeeriumi eelnõus. Millest on tulnud Rahandusministeeriumi seisukoha muudatus selles suhtes, kas hoiu-laenuühistud võivad tegutseda kutsealasel põhimõttel?

Jah, see on olnud Rahandusministeeriumis õige pika arutelu teema, kas laiendada seda ringi või mitte. Ja täna on eelnõu teie ees: me oleme seda laiendanud. Ka eelmine redaktsioon, mis 1999. aastal seadusena kehtima hakkas, laiendas hoiu-laenuühistute võimalusi. See puudutab kas või tegutsemist ühe omavalitsuse territooriumil ja selle omavalitsusega piirnevate omavalitsuste territooriumil. Võtame näiteks Tallinna linna. Tallinna territooriumiga kaasnevate omavalitsuste territooriumil võib luua ka juba selle eelmise seaduse alusel hoiu-laenuühistu, mis sisuliselt hõlmab poolt Eesti elanikkonnast. Nii et sellise uue elemendi lülitamine oluliselt riski ei suurenda.
Teiselt poolt on selge, et kui me peame silmas hoiu-laenuühistuid ja hoiu-laenuühistute kontrollimist, siis siin peab nagu kellukene helisema kogu aeg: hoiu-laenuühistud ei tohi hakata inimestele kannatusi põhjustama. Ei tohi juhtuda, et inimesed heas usus panevad oma raha mängu ja pärast on õnnetus olukorras, sest see raha on kadunud. 
Igal juhul on niimoodi, et kui me selle hoiu-laenuühistu seaduse siin vastu võtame, siis olgu see hoiu-laenuühistute teema, olgu see SMS-laenude teema – kõigega peab kaasas käima inimeste põhjalik teavitamine, mis on riskid ja ohud. See on väga oluline. Et rahvas ei usuks libedat juttu: "Tule minu hoiu-laenuühistusse, pane raha sisse!", ja ühel hetkel avastatakse, et seda raha ei ole.
Nii et see on hea, et me anname inimestele demokraatliku võimaluse ka kutsealasel põhimõttel hoiu-laenuühistuid teha ja ise oma rahaga majandada. Ent asja teine pool on kindlasti see kelluke, mis hoiab meeles ohtu, mida me peame arvestama.

Palun, kolleeg Harri Õunapuu, teine küsimus!

Ega see kõrgema intressiga laenu võtmise põhjendus sul kõige paremini minu arvates välja ei tulnud. Aga ei ole mitte ainult laenuühistu, vaid on ka hoiuühistu. Just praegu sa ütlesid, et võime järsku avastada, et enam raha ei ole. Pankade jaoks on olemas tagatisfond ja sealt saad 300 000 Eesti krooni, kui hoiusega midagi juhtub. Kui suur on hoiu-laenuühistus selline tagatis hoiustaja jaoks?

Ma mäletan, et hoiu-laenuühistute ühisorganisatsioonil on olemas 1,5 miljoni kroonise mahuga tagamise fond. Kuidas see täpselt töötab, nõuab detailsemat vastust. Mis puutub minu vastusesse, siis see lähtus praktikast – see on elus läbi katsetatud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra rahandusminister! Ma esitaksin nn järjeküsimuse üle-eelmisele küsimusele. Te ütlesite, et peab hästi hoiu-laenuühistuid kontrollima, et mine tea, äkki mõni läheb põhja ja raha ei olegi enam pärast ühistu liikmetele tagasi anda. Tahan meelde tuletada, et viimase 17 aasta jooksul on Eestis üle 50 kommertspanga pankrotti läinud. Aga kas te saate nimetada ühe hoiu-laenuühistu, kes oleks pankrotile vähemalt lähenenud? Mina neid ei tea.

Tõsi on see, et hoiu-laenuühistutel on olnud nn raskeid laene, aga need ei ole olnud domineerivad. Need ei ole ühtegi hoiu-laenuühistut otseselt põhja viinud. Minu hoiatav jutt on tulevikku suunatud: kui me liikmete ringi laiendame, siis peab sellega kaasas käima kontroll ja tarbija teadlikkus.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Hea rahandusminister! Te puudutasite põgusalt ka kiirlaenude reklaamimist ja see käib samamoodi hoiu-laenuühistute kohta. Kas te olete nõus, et tuleks muuta reklaamiseadust? See teema puudutab inimeste kohustuste võtmist väga selgelt, kui nad võtavad reklaami mõjul kiirlaenu või mingi summa hoiu-laenuühistust.

Ma olen väga selle poolt, et reklaamiseaduses tuleb need muudatused teha. Igal juhul inimeste teavitamine peab olema selge. Ei tohi kasutada niisugust väikest šrifti, nagu me näeme juustupaki peal. Inimestele peab informatsiooni andma väga selges ja arusaadavas vormis, et nad teaksid, millega neil tegemist on – nii SMS-laenude puhul kui ka hoiu-laenuühistute puhul või ükskõik missuguse institutsiooni puhul, kes meie raha käsutab.

Palun, kolleeg Keit Pentus!

Lugupeetud minister! Ma palun veel kord täpsustada seda hoiu-laenuühistute laenu andmise tagatise poolt! Kas selle eelnõuga tagatistele seatavad nõuded leevenevad kuidagi või jääb tagatiste osas kõik muutmata?

Kaasajastatakse kapitali likviidsuse nõudeid sarnaselt pankade regulatsiooniga ja kehtestatakse täiendav audiitorkontroll.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud minister! Mul on küsimus kontrolli kohta. Kas SMS-laenude puhul on ka plaanis range kontroll sisse seada?

See eelnõu SMS-laenusid ei puuduta. See on hoiu-laenuühistuid käsitlev eelnõu. SMS-laenud on täiesti omaette teema.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kutsun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Peep Aru.

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Väga hea on rääkida pärast ministri põhjalikku ettekannet ja arutelusid, seepärast teen hästi lühidalt. Me arutasime seaduseelnõu 240 kahel korral. Esimene kord oli 21. aprillil, mil asjast andsid ülevaate minister ja Rahandusministeeriumi ametnikud. Teist korda arutasime seda teemat eile, kui me saime Rahandusministeeriumi koostatud materjali selle kohta, kui sarnased või kui erinevad on käesolev eelnõu 240 ja nr 7, mille on sisse andnud Rahvaliit.
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et komisjon toetab esimese lugemise lõpetamist. Selle üle, kas kaks eelnõu ühendada või mitte, tuleb pärast esimese lugemise lõpetamist komisjonis diskuteerida. Ühelt poolt, sisu järgi võttes, võiks isegi ühendada. Aga teisest aspektist, kas on õige juurutada Eesti Vabariigis praktikat, et kui minister lahkub ministeeriumist, võtab ta portfelliga kaasa kõik eelnõud, mis parasjagu pooleli on – kas ettevalmistamisel või kooskõlastusringidel? Kuidas komisjon otsustab ja kuidas Riigikogu otsustab, eks siis tulevikus paista.
Rahanduskomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu 240 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 15. mai kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Näen, et soovitakse avada läbirääkimisi. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kuna siin on peale eelnõu 240 juttu olnud ka sarnast pealkirja kandvast eelnõust, mis kannab numbrit 7, siis oleks mõistlik meenutada ajalugu, mis mahub numbrite 7 ja 240 vahele, ehk nii seda aastat kui ka natukene varasemat aega. Üldiselt on tegemist ühe poliitilise idee realiseerimisega, mis nüüd loodetavasti lõppjärku jõuab. Selle eelnõuga seadusmuudatuse algatamine sai tehtud, kui ma õigesti mäletan, kas 2006. aasta alguses või ka 2005. aastal. Hoiu-laenuühistute konverentsil esinesid nii Rahandusministeeriumi, maaelukomisjoni kui ka mitme hoiu-laenuühistu esindajad ja jõuti järeldusele, et oleks vaja vastavad muudatused ellu viia.
Lisaks sellele arutelule toimus arutelu maaelukomisjonis, mille liige oli ka praegune rahandusminister. Kohal oli  samuti tollane rahandusminister. Lepiti kokku põhimõtetes, mille alusel võiks hakata hoiu-laenuühistute seadust muutma. Valmis eelnõu ja see läbis kooskõlastusringi, aga kahjuks teatud ebakõlade tõttu, nagu neid kooskõlastuste ajal ikka ilmneb, langes eelnõu pärast valimisi menetlusest välja.
Loomulikult on selge, et Rahvaliit, kes oli selle poliitilise mõtte sünni juures, soovis oma ideed ikkagi ellu viia. Me fikseerisime selle uuesti eelnõus, mis kannab numbrit 7 ja läbis esimese lugemise. Kui võrrelda eelnõu nr 7 esialgset varianti, mis oli Rahandusministeeriumis kooskõlastusringil, selle eelnõuga, mis on menetluses praegu ja kannab numbrit 240, siis on selge, et ega neis palju erinevusi ei ole. Võib-olla ühe erinevuse võib välja tuua ja ma mäletan ka neid põhjendusi, miks tookord seda põhimõtet ei toetatud. Jutt on põhimõttest, et hoiu-laenuühistu võiks moodustada ka erialaliitude baasil, sellise ühenduse baasil, nagu täna rahandusministergi välja tõi. Ühistu võiks luua kaevurid, põllumehed, tarbijate ühistu – ükskõik, mis baasil. Seda põhimõtet tookord Rahandusministeerium ei toetanud. Nüüd on siis toimunud positiivne murrang ja ma saan aru, et Rahandusministeerium toetab selle põhimõtte lülitamist hoiu-laenuühistu seadusse.
Meie oleme nende muudatustega väga nõus ja meie meelest oleks poliitilise idee järjepidevuse mõttes mõistlik, et eelnõu algatajateks loetaks nii Rahvaliit kui praegune valitsuskoalitsioon. Seega me oleme heal meelel nõus, et need eelnõud ühendataks ja sellest eelnõust saaks seadus, mis aitaks hoiu-laenuühistute tegevust edasi viia.
Ma ei näe erilist põhjust muretsemiseks. Eelnevate arutelude käigus on juttu olnud, et hoiu-laenuühistud justkui vähendavad pankade võimalusi ja pakuvad neile suurt konkurentsi. Tegelikkuses see nii ei ole. Hoiu-laenuühistud hõlmavad laenude ja hoiuste turust kõigest 0,1%, mis on tegelikult üks tuhandik, see on äärmiselt väike osa. Kui me vaatame näiteks Leedut, kus hoiu-laenuühistud on tugevamini toetatud ja arenenud – seal need moodustavad 1% ehk ka väga väikese osa. Tegemist on kohapealse väikese turuga, väikeettevõtlusega. Luuakse paar head töökohta ja oma piirkonnast ei lähe raha välja.
Ma ei ole nõus ka nendega, kes ütlevad, et intress on kõrge ja sealt laenu võtta ei ole mõtet. Me teame väga hästi, kui edukalt töötavad SMS-laenud ja kui kõrge intressiga laenu võetakse nii mis mühiseb. Mõnikord osutub, et kohapealse kergema asjaajamise huvides ollakse valmis kõrgema intressi kasuks otsustama.
Ma loodan mõistuse võitu ja et arvestatakse poliitiliste ideede järjepidevust, et need eelnõud ühendatakse ja sellest saab üks hea seadus.

Aitäh, kolleeg Jaanus Marrandi! Palun nüüd kolleeg Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Maapoliitikute seas – nende hulka ma praegu rahandusministrit ei arva – on alati mingisugune religioosne müstifitseeriv suhtumine finantssektorisse. Ikka on valitsenud arvamus, et kuidagi õnnestub punapõskne maamees vabastada majandusseaduste ja kurjade finantsistide küünte vahelt ja tekitada mingisugused oma reeglid, mille järgi rikkust kasvatada. Enam ei räägita õnneks pikalaenupangast, kuid see hoiu-laenuühistu müüt ikka püsib. Püsib ja pressib välja.
Ma ei ole küll sugugi veendunud, et see praegune seaduse laiendamine, regulatsiooni laiendamine on hea mõte. Me arutasime seda ka komisjonis ja oleks otstarbekas tekkinud kahtlusi pisut kirjeldada. Kõigepealt: finantssektoris on üks põhiväärtusi usaldus. Ärme ütleme, et pangad ei ole usaldusväärsed ja hoiu-laenuühistud on – mõlema põhibaas on usaldus. Pank võib-olla usaldab klienti vähem kui klient panka, sest et klient viib panka raha ilma tagatiseta, kätte saab sealt tagatise eest. Kuid kliendid ei ründa korraga panka ja see on põhjus, miks laenu võtta saab. Ning kuna kliente on nii palju, siis on üldse laenutegevus võimalik.
Hoiu-laenuühistul on kogu see asi keerulisem. Seal on selline iseenda juustest tõstmise efekt. See tähendab, et laenu potentsiaalseid võtjaid kipub olema sama palju kui hoiustajaid ja väga keeruline on tekitada mingisugust kriitilist massi, mis annaks ühiskonnale, majandusele lisaväärtust. Kui pankadel on väga selge kontroll, mis usalduse ohjes hoiab, siis hoiu-laenuühistutel on see probleem, et nemad seda kontrolli ei taha ja ega neid keegi eriti kontrollida ka ei viitsi. Eesti Pank on olnud üsna tõrjuv selles suhtes ja seda ettevaatlikumad peame meie siin olema kontrolli lõdvendamisega.
Õnneks on seadusse küll kirjutatud täiendavad kontrollimehhanismid, kuid iseenesest see seltskonna laiendamine maakonna või kutseala raamesse on tegelikult probleem. See õõnestab usaldust: see ei põhine veel põhjalikul järelevalvel, küll aga ka enam mitte sellel, et inimesed üksteist tunnevad. Oleme ausad, ega Nõva bussijuht Atko firmast ei tea usaldada Sebe bussijuhti Valgast, ta ei tunne teda. Kui nüüd väidetakse, et see on suur usaldus, mis võimaldab koos hoida ühte finantsasutust – olgem selles suhtes kõhklevad. Ja veel: maakonna identiteet on palju nõrgem kui valla oma.
Nii et selle võrra, mille võrra me ühistu nõrkust leevendame, me suurendame riske ja seda märkis ka rahandusminister. Omaette probleem on, et väiksus ei taga professionaalsust ja efektiivsust. Küsimustest on välja tulnud, et hoiu-laenuühistutes on laenu võtmine kallis. Ma arvan, et ka hoiuse pealt on võimalik rohkem teenida, aga kokku võttes selle majanduslik tähendus on täiesti marginaalne ja mõneti kipub selline marginaalsus muutuma tarbijakaitse küsimuseks. Kas tarbijate hullutamine selle suure ideega ja selliste eelnõudega ei ole natukene üle piiri läinud? See on debati koht.
Võrdlus SMS-laenude ja hoiu-laenuühistute laenude vahel on loomulikult hoiu-laenuühistute kasuks. Siin ei ole küsimust. Kui SMS-laenudel on koht turul, siis on kindlasti ka hoiu-laenuühistul, kuid tema võimalused, piirid peavad selgelt välja tulema ja seadusesse tuleb sisse kirjutada tugev kontroll. Ehk annab kontrolli tugevdada ka sellise pangavälise raha liigutamise puhul. SMS-laenul on see eelis, et selle puhul on tegu kuskilt mujalt pärit suure rahahulgaga, mida laenatakse välja, hoiu-laenuühistul seda plussi ei ole. Ja see iseenda juustest tõstmise võime on kahjuks finantssektoris väga piiratud.
Musta huumorina kõlas siin algatajate kahtlus, et tegu võib olla konkurentsiprobleemiga. Institutsioon, mille päralt on laenumassist 0,0... protsenti või promilli, ei paku loomulikult mingit konkurentsi. Pigem on tegu emotsionaalse teemaga. Kindlasti ei taha Reformierakond sellist kohalikku väikeettevõtlust likvideerida või taga kiusata. Me räägime sellest lihtsalt põhjusel, et seda valdkonda ei tasu üle müstifitseerida. See ei ole mitte päris plekitu eelnõu, sest igal juhul kontroll ja usaldus sellega nõrgeneb. Me peame olema väga ettevaatlikud ja seda eelnõu edasi arutama.
Eraldi käsitlemist vajab see – tegu on meie jaoks praktilise sammuga –, et vältida maksumaksja raha sinna suunamist. Kahjuks selline tendents on. Hoiu-laenuühistute tegevust ei hakka keegi takistama, kuid riigi raha sinna suunamine on imelik. See on kulukas viis riigi raha välja laenata. Kui meil on tõesti usk, et mingid fondid peavad käima läbi finantsinstitutsioonide, siis on enam kui tõenäoline, et läbi pankade nende raha andmine või siis minu poolest otse kuskilt riigiasutusest on palju efektiivsem ja professionaalsem. Need väikeettevõtjad ei saavuta tõsist konkurentsivõimet professionaalsuse ja efektiivsuse alal.
Kõik see oli öeldud lihtsalt debati täiendamiseks ja mõtlemise rikastamiseks. Me ei kavatse takistada selle eelnõu lugemist ja arutamist. Olgem lihtsalt oma väljaütlemistes – see on eelkõige algatajatele suunatud – avameelsemad ja siiramad. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Eiki Nestor.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Meie fraktsioon tervitab seda, et valitsus selle eelnõu Riigikogu ette tõi. Mina ei kipu samuti arvama, et juhul kui üks bussijuht teist tunneb, et nad ei võiks ühte ühistut teha. Kui nad ei tunne teineteist, siis nad ei tee ühistut, ja kui nad tunnevad, siis nad teevad. Selles mõttes liigub eelnõu õiges suunas. Samas peab loomulikult, nagu eelkõnelejagi mainis, lahkama eelnõu ka tarbijakaitse poole pealt. Inimesed ei tohi hoiu-laenuühistute kaudu petta saada ja see võiks olla eelnõu menetlemise edasine sisu.
Rohkem tahtsin rääkida aga ühest teemast, mis selle eelnõuga seotud on ja mida komisjonis väga elavalt arutati, siin saalis täna vähem. See on autorlus poliitikas. Isegi kui kolleeg Salumäe õiguskomisjonis pingutaks, õiguskomisjon meile selle kohta õigusakti siia ei tooks – seda oleks väga keeruline kirjutada, ilmselt koguni võimatu. Meie fraktsioon on alati olnud seisukohal, et kui keegi leiab meie eelnõudest inspiratsiooni ja need uuesti esitab, siis me tervitame seda ja hääletame poolt. Palun! Küll on teistmoodi inimestega, kes on pidanud ministriametit. Lõppkokkuvõttes: vaadake, koolipoisi kombel maha kirjutada on meie e-riigis väga lihtne, selleks on vaja vaid olla kursis eelnõudega, mis on e-õiguses üleval, lugeda need läbi, öelda, oi kui tore, printida välja ja anda järgmisel päeval Riigikogus üle ja pärast nõuda eelnõu ühendamist Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõuga. See praktika kindlasti ei ole õige ja ma usun, et kui meil läheb rahanduskomisjonis sellel teemal debatiks, siis me ei pea võimalikuks just nendel kaalutlustel kahte eelnõu ühendada. Sest nii huvitav, kui see ka ei ole, Marrandi nimetatud eelnõu nr 7 on täpselt see, mis kunagi Rahandusministeeriumist kooskõlastusringile läks. Ning see, mis sealt ringilt tagasi tuli, on meile esitatud. Sellisel moel koolipoisi kombel maha kirjutada ei ole õige. Ma ei tea, kuidas muude asjadega on, aga vähemalt selle eelnõu on küll Rahvaliit pihta pannud.

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Lugupeetud eesistuja! Paar sõna selle eelnõu kommentaariks. Tõepoolest, need kaks bussijuhti, kellest üks töötab ühes firmas ja teine võib-olla teises, on äärmiselt tähtsad ühe hoiu-laenuühistu loomisel. Nad tunnevad teineteist ja teavad täpselt, kas Jaanil on raha võlg lähemal ajal tagasi maksta või mitte. Just sellest lähtudes ongi hoiu-laenuühistute süsteem loodud ja kontroll on seal vastupidi mitme eelkõneleja kahtlustele hoopis tugevam kui pankades. Esiteks kontrollib neid Eesti Pank ja kontrollivad ka mitmed muud kontrollorganid. Eriti suur pluss on oma sisekontroll ehk needsamad 500–600 hoiu-laenuühistu liiget, kes teavad üksteist väga hästi juba aastaid. Mari elab kõrvalkülas ja Jüri elab järgmises külas ja nad teavad väga hästi, et võib anda küll Toomasele laenu, sest ta on üks õige mees.
Mille jaoks neid laene põhiliselt antakse? Ütleksin niimoodi: hoiu-laenuühistute osa Eesti ettevõtluse arendamisel on äärmiselt suur. Võtame sellesama Toomase. Ta hakkas omale võib-olla saekuuri ehitama ja tal on vaja kiiresti uus saeraam osta. Ülehomme on see müügil alandatud hinnaga, 18 000 asemel näiteks 14 000-ga.  Toomas saab selle, sest ta läheb kiiresti hoiu-laenuühistusse, kust raha võidakse anda ühe päeva jooksul. Mitte kunagi ei ole tal võimalust seda saada pankadest, aga kolme päeva pärast on saag juba maha müüdud.
See on see põhimõte, mispärast neid hoiu-laenuühistuid üldse peetakse. Nad on mootorid kohaliku ettevõtluse arendamisel. Ja veel üks väga tähtis tahk, millest pole keegi siin saalis täna rääkinud: hoiu-laenuühistud on ainukesed Eestis toimivad finantsasutused, mis baseeruvad kohalikul kapitalil ja mille kasum jääb täielikult samasse maakonda või siis Eesti riiki. Muide, daamid ja härrad siin saalis, ärgem kartkem mõelda tulevikus ka Eesti oma kapitalil rajatava panga peale! Eelmises Eesti Vabariigis oli see olemas ja lääneriikides on need ka olemas.
Lõpetuseks tahaksin öelda seda, et kui me mälus sobraksime ja tuletaksime meelde viimaste Nobeli preemiate jagamist, siis üks auhind saadi just nimelt Aasia riikides vaeste inimeste rahvapangasüsteemi eest. See oli välja arendatud just nende külainimeste tarvis, kellel ei jätkunud raha ettevõtet püsti panna, aga just selle väikese laenu abil aidati perekond hädast välja. See ettevõte hakkas seal midagi tootma ja pere sai omale jalad alla. Selle külapanga süsteemi eest anti Nobeli preemia.
Eesti hoiu-laenuühistute süsteem on selle süsteemiga analoogne ja ma soovin tuult purjedesse neile, kes julgevad hoiu-laenuühistuid maal luua ning elu Eestimaal omaenda raha ja kapitali peal arendada. Aitäh!

Aitäh! Kõik fraktsioonide esindajad, kes on sõna soovinud, on seda saanud. Läbirääkimised on lõppenud.
Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. mai kell 18. Eelnõu 240 esimene lugemine on lõppenud.

Läheme oma kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli tuleb eelnõu tutvustama sotsiaalminister Maret Maripuu.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesoleva ratifitseerimise seaduse eesmärk on ratifitseerida uus, 24. augustil 2007. aastal allkirjastatud leping, mis käsitleb ainult NSV Liidu staažiaastate arvesse võtmist, tunnistades 1996. aastal sõlmitud lepingu kehtetuks. Uue lepingu sõlmimine on seotud sellega, et alates ühinemisest Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal on Eesti ja Leedu suhtes vahetult kohaldatavad Euroopa Liidu Nõukogu määrused sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende perekonnaliikmete suhtes. Kuivõrd määrus ei reguleeri kolmandates riikides omandatud hüvitusperioodide arvessevõtmist, on vajalik sõlmida uus leping, pidades silmas isikute kategooriaid, kelle puhul võidakse muidu NSV Liidu tööperiood arvestamata jätta või siis topelt arvestada. Läbirääkimiste tulemusena Leeduga jõuti kompromisskokkuleppele, mille kohaselt hakkab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse võtma ja pensioni maksma see lepingupool, kummas riigis isikul omandatud kindlustusperiood on pikem. Nimetatud põhimõtete positiivsed omadused on, et see kindlustab isikute võrdse kohtlemise ja on ka hõlbus haldusmenetluse seisukohalt. Palun eelnõu toetada!

Aitäh! Kas ministrile on küsimusi? Kolleegidel küsimusi ei ole. Järgmine ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige kolleeg Tatjana Muravjova.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks toimus sotsiaalkomisjoni istungil 7. aprillil k.a. Komisjoni istungile oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Evelyn Hallika, kes tutvustas lepingut. Komisjon otsustas saata seaduseelnõu 229 täiskogule esimeseks lugemiseks k.a 7. mail. Otsustati esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 12. mai kell 18. Otsus võeti vastu konsensusega.Tänan!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis on selleks praegu võimalus. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Määran eelnõu 229 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 12. mai kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli tuleb sotsiaalminister Maret Maripuu.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nii nagu eelmise, nii on ka selle ratifitseerimise seaduse eesmärk ratifitseerida uus, 12. oktoobril 2007. aastal allkirjastatud leping, mis käsitleb ainult NSV Liidu staažiaastate arvessevõtmist, tunnistades 1996. aastal sõlmitud lepingu kehtetuks. Läbirääkimiste tulemusena Lätiga jõuti samasugusele kompromissettepanekule nagu Leeduga, mille kohaselt hakkab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse võtma ja pensioni maksma see lepingu osapool, kummas riigis isikul omandatud kindlustusperiood on pikem. Palun ka seda eelnõu toetada!

Aitäh! Kolleegid! Kas ministrile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Järgmine ettekandja on taas sotsiaalkomisjoni liige kolleeg Tatjana Muravjova.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks toimus sotsiaalkomisjoni istungil 7. aprillil k.a. Komisjon otsustas saata seaduseelnõu 230 täiskogule esimeseks lugemiseks 7. mail k.a ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 12. mai kell 18. Otsus võeti vastu konsensusega.

Kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis on selleks praegu võimalus. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Määran eelnõu 230 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 12. mai kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Eelnõu tuleb tutvustama kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Austatud eesistuja! Head saadikud! Vabariigi Valitsus on algatanud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse, millega antakse Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleva missiooni arstile õigus anda välja hukkunud kaitseväelase surma fakti tõendav õiend. Teatavasti on seni rahvusvahelistel missioonidel surma saanud neli Eesti kaitseväelast ja kahjuks ei ole võimalik välistada surmajuhtumeid ka tulevikus. Praegune tuvastamisprotseduur on äärmiselt keeruline ja bürokraatlik, muutes selle protseduuri ajaliselt väga pikaks, ega ole seepärast otstarbekas. Seetõttu on Vabariigi Valitsus esitanud eelnõu, mis peaks seda oluliselt lihtsustama, tekitamata täiendavaid riske ja probleeme surma põhjuste tuvastamisel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis hukkunud kaitseväelaste puhul. Palun teid eelnõu toetada! Tänan!

Aitäh! Kas kolleegidel on ministrile küsimusi? Sõna küsimuseks saab kolleeg Mati Raidma!

Aitäh, proua eesistuja! Üks küsimus on härra ministrile, kuna siin on paranduses väga täpselt öeldud: "rahvusvahelises sõjalises operatsioonis". Kui laiemalt vaadata, siis lähemas või kaugemas tulevikus on võimalik, et meie kaitseväelased võivad osaleda ka mittesõjalises, kuid rahvusvahelises operatsioonis, näiteks minna toetama mingit humanitaarkriisioperatsiooni Aafrikas. Neid näiteid võib teisigi olla. Kuidas te sellesse suhtute, kas oleks mõistlik anda natuke laiem mõiste selles paranduses, sest ka seal võib ette tulla traagilisi juhtumeid?

Aitäh! Seda ei ole me otstarbekaks pidanud, kuivõrd mittesõjalises operatsioonis osalemisel on hukkumise risk oluliselt väiksem ja seetõttu on mõistlik kasutada sama regulatsiooni nagu välisriigis viibivate teiste Eesti kodanike puhul. Ehkki see bürokraatia sel juhul säilib, ei ole selle õiguse andmist kaitseväeüksuse koosseisu kuuluvale arstile, keda niisugustel missioonidel ei pruugi ollagi, otstarbekaks peetud.

Kui kolleegidel ministrile rohkem küsimusi ei ole, siis täname ministrit ja läheme järgmise ettekande juurde, milleks on riigikaitsekomisjoni liikme Tõnu Juuli sõnavõtt.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma k.a 21. aprilli ja 5. mai istungil. 21. aprilli riigikaitsekomisjoni istungil osalesid eelnõu algatajate esindajatena Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Elin Lehtmets, personaliosakonna juhataja Hellar Lill, õigusosakonna õigusloomebüroo juhataja Lia Liin ja nõunik Kristi Purtsak ning Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mait Laaring. Kuna kaitseminister andis eelnõu kohta ülevaate ning seletuskiri on piisavalt detailne, siis ei hakka ma siinkohal asju kordama. Täpsustuseks eelnõu seletuskirjale. Tegemist on küsimusega, mis tõstatus 21. aprilli k.a riigikaitsekomisjoni istungil. Märgin, et eelnõus sätestatud muudatuse eesmärk on kiirendada hukkunud kaitseväelase kodumaale toimetamist ja matmist. Ühtlasi jääb kehtima olemasolev regulatsioon. Juhul kui rahvusvahelises sõjalises operatsioonis ei ole Eesti kontingendiga kaasas arsti, kutsutakse praegu kehtiva regulatsiooni alusel surmateatist väljastama rahvusvaheliste koalitsioonivägede kontingendi arst. Sama süsteem on kasutusel ka tsiviilsüsteemis, kus välisriigis surmaga juhtunud õnnetuse puhul väljastab vastava tunnistuse välisriigi arst. Tuginedes Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse § 98 lõikele 1 ja vastavalt riigikaitsekomisjoni 5. mai istungi otsusele, esitas riigikaitsekomisjon eelnõu algataja nõusolekul eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu tekst muudetud kujul on teile välja jagatud ning muudatused, võrreldes esialgselt algatatud eelnõu tekstiga, alla joonitud. Muudatused on normitehnilise iseloomuga. Käesoleva eelnõuga täiendatakse surma põhjuse tuvastamise seaduse § 3, mitte ei muudeta kogu seadust. Muudatused tehti riigikaitsekomisjonis nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekul. Riigikaitsekomisjon otsustas 2008. aasta 21. aprilli istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 13. töönädala päevakorda kolmapäevaks, 7. maiks 2008, eelnõu algataja ettekandja kaitseminister Jaak Aaviksoo, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon k.a 21. aprillil teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata seaduseelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 19. mai kell 10. Tänan!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kui kolleegidel on soov avada läbirääkimisi, siis palun, selleks on võimalus! Kõnesoove ei ole. Juhataja läbirääkimisi ei ava.
Määran eelnõu 242 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 19. mai kell 10. Seaduseelnõu esimese lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli tuleb eelnõu tutvustama kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Austatud eesistuja! Head saadikud! Valitsus on esitanud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab riviametikohtadel ja ohvitseride ametikohtadel teenivate kaitseväelaste haridusnõudeid. Teatavasti on seadusandja soovinud, et riviametikohal teenival kaitseväelasel oleks lühidalt öeldes keskharidus ja ohvitseride ametikohal teenivatel kaitseväelastel kõrgharidus. Selline regulatsioon peaks jõustuma k.a 1. septembril. See põhimõte on õige ja seda põhimõtet Kaitseministeerium ega Vabariigi Valitsus üle vaadata ei taha. Kahetsusväärsel moel oleme sunnitud tunnistama, et kaitseväe 889 ohvitserist ei vasta eelnimetatud tähtajaks kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud haridusnõuetele 147 ohvitseri. See ei ole hea ja seda me tahame muuta. Kahetsusega tuleb tunnistada, et seaduse vastuvõtmisest möödunud aja jooksul ei ole suudetud seaduse nõudeid täiel määral täita. Ettepandud muudatustena pakub Vabariigi Valitsus muuta aastaarv 2008 aastaarvuks 2012, mis tähendab tähtaja nelja-aastast edasilükkamist. Kaitseministeerium koos kaitseväega on korraldanud, et selleks tähtajaks eesmärgi saavutamise tagamiseks koostatakse kõikidele ohvitseridele individuaalsed haridusplaanid, mille täitmist jälgitakse iga poole aasta järel. Loodame, et sellised korralduslikud meetmed võimaldavad tagada seaduse nõuete täitmise 1. septembriks 2012. Lisaks eelnevale oleme sunnitud tunnistama, et osa ohvitsere on omandanud sõjaväelise hariduse teistes riikides, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikides, kusjuures seal omandatud haridus kahetsusväärsel moel Eesti tsiviilhariduse tunnustamise süsteemi mõttes kõrgharidusele ei vasta, küll aga vastab selline haridus nii selle hariduse omandamise riikides kui ka teistes NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikides ohvitseridele esitatavatele haridusnõuetele. Seetõttu on ette pandud muudatus aktsepteerida riviametikohal teeniva kaitseväelase ja ohvitseri ametikohal teeniva kaitseväelase puhul haridusnõude täitmisena ka haridust, mida Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriik või Euroopa Liidu liikmesriik tunnistab vastava ametikoha haridusnõuetele vastavaks. Selline regulatsioon võimaldaks likvideerida formaalse tunnustamise süsteemis esinevad lüngad. Väljendades veel kord kahetsust, et kaitsevägi ja Kaitseministeerium ei ole suutnud tagada haridusnõuete täitmist Riigikogu ettenähtud tähtajaks, palun esitatud muudatusettepanekuid toetada!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Kõigepealt saab küsimuseks sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kaitseväe tõelise sõbra ja fanaatikuna tean ma selle probleemi olemusest päris palju ja seetõttu ongi minu küsimus filosoofilist laadi. Mis te arvate, kuidas me ikkagi suudaksime – ma toetan igati seda seadusmuudatust – neid ohvitsere motiveerida, et nad tegelikult ka haridust omandama asuksid, sest need neli aastat mööduvad jälle linnulennul? See mehhanism peaks olema kuidagi väga konkreetne.

Nagu ma juba ütlesin, on selleks, et nelja aasta jooksul kõik ohvitserid, kes tõepoolest soovivad ja tahavad kõrgharidust omandada, kuid kes erinevatel põhjustel, osalt võib-olla ka oma tööandja tähelepanematuse tõttu, ei ole suutnud seda teha, selles mõttes erinevas või uues olukorras, et kaitseväe juhataja kehtestatud korra kohaselt peab iga haridusnõudeid mitte täitnud kaitseväelase jaoks olema koostatud individuaalne hariduse omandamise kava, mille täitmist on tema ülemus kohustatud regulaarselt kontrollima. Sellise tugisüsteemi loomisega loodame saavutada nelja aasta jooksul seda, et haridusnõuetele mittevastavaid ohvitsere kaitseväes ei oleks. Kas see on piisav? Usume, et see on piisav. See on igal juhul kvalitatiivselt erinev lähenemine võrreldes sellega, mis eksisteeris siiamaani.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mati Raidma.

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mina omalt poolt ja komisjon tervitasime seda muudatust, mida oodati nii siinpool kui ka kaitseväes. Minu küsimus on täpsustav ja puudutab seda konkreetset teksti. Siin ütleb lause viimane pool: "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt vastaval ametikohal nõutav haridus." Kas nende riikide puhul on tehtud analüüs? Toon näiteks Türgi või Rumeenia – kas ei ole mitte seal kusagil põhihariduse kriteerium? Ehk siis võib-olla läheme sellise sõnastusega meie eelnõus hoopis kvaliteedis allapoole, kuna haridus tähendab loogika järgi kas põhiharidust või keskharidust või kõrgharidust, mitte niivõrd väljaõpet.

Ma ei ole väga kindel, kas see on kõikide Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide vastavates nõuetes. Praktilised probleemid on tingitud ikkagi eelkõige sellest, kui Eesti kaitseväelased, kes teatavasti peavad olema Eesti Vabariigi kodanikud, omandavad oma sõjaväelise või erandjuhtudel ka tsiviilkõrghariduse teistes riikides. Selle seaduse rakendamise mõte on selles, et kui riigis, kus ta hariduse omandas, ja konkreetse näitena on kõige massilisemad juhtumid seotud Taanis omandatud mereväelise väljaõppega – kui Taani kaitseväele selle merekooli väljaõpe sobib, siis me oleme selle seaduseelnõuga sätestanud, et see sobib ka Eestis samasugusel ametikohal töötavale inimesele. Ma usun, et need üksikud konfliktid, mis võivad tekkida kas formaalsel või mingil määral ka sisulisel tasandil, ei ole piisavaks faktoriks, et seda regulatsiooni veelgi bürokraatlikumaks ja kohmakamaks muuta.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kuulates kolleeg Raidma küsimust ja teie vastust, tekib selline mõte, et kas seda punkti 2 – mille kohta ma tahtsin umbes sama asja küsida nagu härra Raidma, sest see tekitabki teistpidi arusaamise või valestimõistmise – ei saaks sõnastada nii, et välja tuleks täpselt see mõte, mida te ütlesite, aga mitte see, mis selle punkti lugemisel inimesel tekib?

Ma loodan, et see on võimalik ja soovin Riigikogule edu selle probleemi lahendamisel.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Erki Nool.

Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Kui muuta seda aastaarvu ja siin eelmises paragrahvis on sõnastus "sõjaväelist kõrgharidust, kõrgharidust või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt" jne,  saan ma niimoodi aru, et kõige tähtsam on kõrgharidus. Sa võid olla isegi haldusjuht ja sobid ohvitseriks, aga kui sa oled olnud missioonidel ja kümme aastat sõjaväelist karjääri teinud, siis sa ei ole praegusel hetkel pädev. Ja teiseks ma küsiksin, et kui me hakkame järjest rohkem järgima Euroopa Liidu ja NATO põhimõtteid, kas siis näiteks Venemaal omandatud sõjaväelist kõrgharidust aktsepteeritakse tulevikus või mitte?

Ma rõhutaksin seda printsiipi, kui see siit tekstist piisavalt selgelt välja ei tule: kui suvalises maailma riigis on omandatud kõrgharidus, mida nn Lissaboni kokkuleppe alusel ENIC/NARIC süsteem tunnistab Eestis kõrgharidusele vastavaks, siis ei ole üldse mingisuguseid probleeme. See on niimoodi toiminud varem ja see on hõlmanud nii endises NSV Liidus kui ka suvalises maailma riigis omandatud keskharidust või kõrgharidust vastaval riviametikohal ja ohvitseride ametikohal. Käesoleval juhul on püütud lahendada probleemi, et NATO liikmesriikides ja Euroopa Liidu liikmesriikides on sõjaväelisi haridusasutusi, mida see rahvusvaheline haridustunnustussüsteem ei tunnusta tsiviilkõrgharidusena. Seetõttu on vajalik eraldi regulatsioon ja tunnustamise ülesanne jäetakse riigile. Kui see riik tunnustab seda sõjaväelise haridusena, mis ohvitseri ametikohal on nõutav, siis tunnustame ka meie, laiendades seda mitte kõikidele maailma riikidele nagu ENIC/NARIC süsteemis, vaid ainult NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes on meie sõjalise koostöö partnerid ja keda me selles valdkonnas piisavalt usaldame. Mis puudutab sõjaväelist väljaõpet, siis nii riviametikohal kui ohvitseri ametikohal eeldatakse ka sõjaväelist väljaõpet, ilma sõjaväelise väljaõppeta inimesed ei saa seda kohta täita, olgu nad siis põhi-, alg-, kesk- või kõrgharidusega või akadeemikud. Sõjaväeline väljaõpe on igal juhul haridusnõuete osa!

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, härra minister, Riigikogule jõudu ja edu soovimise eest selle eelnõu kallal töötamiseks. Aga ka nüüd selgub nendest küsimustest-vastustest: seesama punkt vajab veel eraldi seletamist. Kas te ei pea vajalikuks, et eelnõu ettevalmistaja esitaks Riigikogule eelnõu sellisel kujul, et eelnõu esitajate mõte tuleks sealt täpselt ja üheselt välja, mitte et Riigikogu peaks nüüd selle kallal  tööle hakkama?

Me lootsime, et on arusaadav, aga ilmselt me hindasime tegelikku olukorda üle.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mati Raidma.

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ärge võtke seda norimisena, aga ma tahaksin kuulda teie kui haridusvaldkonna väga hea ja tunnustatud eksperdi arvamust. Siin tekstis on kaks mõistet – sõjaväeline kõrgharidus ja kõrgharidus. Kas sellest võib välja lugeda, et on kaks eri asja, või on siin rohkem emotsionaalne taust, et joonida alla sellise sõjalise kõrghariduse olemasolu, mis iseenesest ongi ju kõrgharidus?

Minu paremat arusaamist mööda Eesti riigis kõrgharidust ja sõjalist kõrgharidust seaduse tasemel selgelt ei eristata, paljudes riikides aga seda tehakse. Sõjaline kõrgharidus ei pruugi tähendada tsiviilsüsteemi kõrgharidust ja vastupidi. Nii et selleks on see erisus siia sisse toodud ja eriti mis puudutab NATO ja Euroopa Liidu liikmesriike on see igati asjakohane.

Kolleegidel ministrile rohkem küsimusi ei ole. Täname kaitseministrit! Kutsun kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Kalvi Kõva.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma k.a 21. aprilli istungil. Sellel istungil osales eelnõu algataja esindajatena ridamisi ametnikke Kaitseministeeriumist – õigusosakonna juhataja Elin Lehtmets, personaliosakonna juhataja Hellar Lill, õigusosakonna õigusloomebüroo juhataja Lia Liin ja nõunik Kristi Purtsak, ning Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mait Laaring. Peab tõdema, et ohvitseride kõrghariduse omandamisega seotud problemaatikale on riigikaitsekomisjon varemgi tähelepanu juhtinud – näiteks m.a 25. septembri istungil, mille tulemusena saatsime märgukirja kaitseminister Jaak Aaviksoole ja kaitseväe juhatajale Ants Laaneotsale, ning seda on teinud ka riigikaitsekomisjoni eelmine koosseis, kui 19. aprillil 2006. aastal saadeti vastav märgukiri toonasele ministrile ja kaitseväe juhatajale. Riigikaitsekomisjoni istungil möönsime kahetsusega, et tõesti ei ole ridamisi ohvitsere kõrgharidust omandanud, ja vaagisime neid põhjusi, mis võivad olla selle taga, miks ohvitserid ei ole seda teinud. Need põhjused, mis riigikaitsekomisjoni istungil välja tulid, olid siis näiteks ohvitseride teenimiskoht, osalemine rahvusvahelistel missioonidel, teenistus välisriikides asuvates rahvusvahelistes organisatsioonides, ning näiteks mereväeohvitseride hulgas on selliseid, kes on läbinud välisriigis isegi nelja-aastased koolitused, mis aga alati ei anna vajalikul määral ainepunkte ning mida ei loeta kõrghariduseks – küll aga aktsepteeritakse, näiteks Taanis, sellist haridust sõjaväelise auastmega ametikohal töötamiseks. Samuti vaagisime seda, kas selle aja jooksul, mis me seadusega juurde anname, jõuavad ohvitserid kõrghariduse omandada. Nii nagu oma küsimusi esitades meie komisjoni esimees siin saalis ütles, oodatakse seda seadusmuudatust nii siin kui ka kaitseväes ja sellest tulenevalt otsustas riigikaitsekomisjon 2008. aasta 21. aprilli istungil ühel häälel teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 13. töönädala päevakorda kolmapäevaks, 2008. aasta 7. maiks ehk tänaseks. Eelnõu algataja ettekandjaks määrati kaitseminister Jaak Aaviksoo, nagu te just kuulsite, ja riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati mind, Kalvi Kõva. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon sellesama 21. aprilli istungil teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse § 99 lõikele 1, teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata seaduseelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 19. mai kell 10. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleegidel küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Määran eelnõu 244 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 19. mai kell 10. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Tänane istung on lõppenud. Head päeva!

Istungi lõpp kell 15.43.