Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt, nagu kombeks, võtame vastu eelnõud ja arupärimised. Vabariigi Valitsusel täna eelnõusid üle anda ei ole. Kolleegid! Kui teil on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi, siis on selleks võimalus.
Tundub, et meie arvutisüsteem ei ole vist töökorras. Sel juhul võtab juhataja esialgu kolmeks minutiks vaheaja, et selgitada, milles asi, sest istungi alguses olid arvutid korras. Kolm minutit vaheaega. Vaheaeg lõpeb kell 10.04.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on läbi, aga kuivõrd vähemalt juhataja arvutisüsteem ei tööta, siis jätkame esimesel võimalusel, niipea kui arvutid töötavad.
Lugupeetud kolleegid! Loodame, et meie arvutisüsteem on taas korda seatud ja me saame oma täiskogu istungiga edasi minna. Läheme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Esimesena kutsun kõnetooli kolleeg Heimar Lengi.

Lugupeetud eesistuja! Ma annan üle arupärimise meie austatud majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile. Nagu kolleegid ja avalikkus teavad, on Eesti Postil kavas sel aastal taas sadakond postkontorit kinni panna. Riigiettevõtte juhtkond on selleks esitanud järgmised põhjendused: need postkontorid asuvad reeglina vanades ahjuküttega majades, mida on väga kallis ülal pidada; teine, lähim postkontor on sedavõrd lähedal, et inimesed võiksid hakata seal käima, ja kolmandaks, nendes piirkondades, mida see postkontor peaks teenindama, on väga vähe rahvast. Mina käisin külaelanike kutsel Võrumaal Krabi küla postkontorit uurimas ja vaatasime need asjad seal üle. Selgus, et vastupidi, Krabi küla postkontor asub moodsas keskküttega majas – suurte akendega väga ilus ruum –, teeninduspiirkonnas on üle 350 inimese ja sulgemise korral jääksid lähimad postkontorid sellest külast 15–20 km kaugusele. Olukorraga võiksid uuesti tutvuda ka Eesti Post ja majandusminister. Selleks annan üle arupärimise, et vaadata läbi Krabi küla postkontori sulgemise otsus ja võib-olla seda muuta. Ühtlasi on siia lisatud ka sadakond külaelanike allkirja postkontori toetuseks.

Järgmisena kutsun kõnetooli kolleeg Inara Luigase.

Aitäh! Austatud Riigikogu aseesimees! Kuus Keskerakonna fraktsiooni liiget annavad üle arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile metsade kohta. Eesti mets on meie kõigi rahvuslik rikkus. Meil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et keskkonnaminister ei seisa piisavalt kindlalt meie rahvusliku rikkuse säilimise ja jätkusuutlikkuse eest. Sellega seonduvalt on meil tekkinud küsimusi. Kehtivat metsaseadust pole ühe aasta jooksul jõutud praktikas rakendadagi. Seda enam tekib küsimus, miks on vaja kehtivat metsaseadust nii kardinaalselt muuta. Kui paljudelt institutsioonidelt oli saadud kirjalikke ettepanekuid seaduse muutmiseks? Miks oli vaja kehtivat looduskaitseseadust täiendada lageraie lubamisega piiranguvööndis ja isegi hoiualadel? Lisaks nendele küsimustele on meil veel neli küsimust. Alla on kirjutanud kuus Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Aadu Musta.

Austatud Riigikogu aseesimees ja lugupeetud Riigikogu! Ma annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Asi on selles, et ülikoolilinnas renoveeriti Maailmapanga laenu ja ülikoolide ning linna eelarve vahenditega üliõpilaste ühiselamud, kuid kohtade defitsiit oli sel aastal ligikaudu 800 ja olukorra teeb eriti keeruliseks asjaolu, et mitu ühiselamut jäid renoveerimata ja on päris jõledas seisundis. Nii Tervisekaitse- kui Päästeamet tahavad kasutusloa võtta 1968. aastal ehitatud Narva mnt 89 ühiselamult, kuhu on majutatud üle 400 üliõpilase. Nad ei tee seda üldse pahatahtlikkusest, vaid nad väidavad, et kui nad seda kohe ei tee, siis nad rikuvad seadust ja panevad ohtu sealsete asukate elu ja tervise. Sellises kontekstis me küsimegi haridus- ja teadusministrilt, kas ka riik võiks osaleda või kas riigil on võimalust osaleda ühiselamute probleemi lahendamisel või on äkki riigil ja valitsusel muid paremaid lahendusi. Näiteks, võib-olla loodame, et demograafiline mõõn lahendab kohtade defitsiidi, või ootame, kuni jõuame viie rikkama Euroopa riigi hulka. Aitäh!

Kui kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole, siis olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist ning vastavalt kodu- ja töökorra seadusele antakse need arupärimised töösse.
Head kolleegid! Mul on edasi anda alljärgnev teade: Riigikogu esimees on edastanud viie Riigikogu liikme esitatud arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.
Ja nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (208 SE) esimese lugemise jätkamine
 

Head kolleegid! Nagu te mäletate, jäi 24. aprillil Riigikogu täiskogu istungil eelnõu 208 esimene lugemine pooleli. Ja et me saaksime seda jätkata, palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Taavi Rõivase vastama Riigikogu liikmete küsimustele. Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Eelnõu algataja näeb ette, et lapsehooldustasu tõstmise korral on lapsevanemal paremad võimalused ühildada töö- ja pereelu. Tööle asumisel tuleb lapsevanemal tasuda lapsehoiu või lasteaiakoha eest. Neid kulusid on võimalik teha just suuremast lapsehooldustasust. Samas ei motiveeri ilmselt täiendavad 1500 või 3000 krooni kuus enam kedagi kodus istuma. Kas komisjonis oli juttu lapsehooldustasust seoses töö- ja pereelu ühildamisega?

Aitäh! Komisjonis oli juttu lapsehooldustasust seoses laste päevahoiuga ja oli tõsisem vaidlus selle üle, kas see on omavalitsuse kohus, mis on minu meelest üsna selge küsimus, kuivõrd see on seadusega nii ette nähtud. Arutati ka seda, kas omavalitsused tulevad sellega toime. Konkreetselt toodi väga palju Tallinna näidet, argument oli see, et Tallinnal ei olevat justkui võimalust suurendada lasteaedade pearaha. Jällegi, osa komisjonist vaidles sellele väga selgelt vastu, kuivõrd linna eelarve kasvab 16% ja see, et lasteaia pearaha kasvab suurusjärgus 1%, on väga selge omavalitsuse prioriteedi küsimus, ning siin olid komisjoni liikmed väga selgelt eri meelt.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Suur tänu! Hea kolleeg! Komisjonis esitati kaks põhilist põhjust selleks, et meie eelnõu mitte  toetada. Esimene oli see, et valitsusliidu prioriteet olevat lapsehoiu võimaluste arendamine ja et selleks pannakse ka riigieelarvest raha. Ning teiseks, et valitsusliidul on kavas tõsta praegust 600-st toetust 800-le. Tänaseks on selgeks saanud – juba üleeile oli ajakirjanduses sellest juttu –, et lastehoiu võimaluste laiendamiseks raha järgmise aasta eelarvesse ette ei nähta. Eile kuulsime uudistest, et isegi see 800-le tõstmine on väga suures ohus. Millega te ikkagi praegu põhjendate seda, et teie prioriteet on lastehoiu võimaluste laiendamine ja kuidas siis praeguses olukorras toimida?

Aitäh! Ma tuletan teile meelde, et ma olen siin sotsiaalkomisjoni esindajana. Ma saan rääkida sellest, mida sotsiaalkomisjonis arutati. Küll aga juhin tähelepanu, et komisjoni enamik võttis siiski hoiaku, et iga riigieelarve kulutuse tõstmine viiekordseks tänase tasemega võrreldes on praeguses situatsioonis võib-olla natuke kohatu, kui pehmelt väljenduda. Mis puudutab minu või Reformierakonna plaane seoses perepoliitiliste lubadustega, siis ma ei näe probleemi, et need lubadused ka täidetud saavad.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Peaminister Andrus Ansip märkis Riigikogu lahtiste uste päeva infotunnis, et tegelikult oleks vaja vanemahüvitise maksmise aega pikendada – võiks olla kolm aastat –, kuid selleks ei jätku riigil praegu raha. Vanemahüvitis on tõepoolest kallis meede ja võib-olla oleks praegu odavam lapsehooldustasu summa suurendamine. Kas seda probleemi arutati komisjoni istungil?

Aitäh! Ma olen vabariigi peaministriga täiesti nõus. Aga komisjonis seda ei arutatud. Samas ma juhin tähelepanu, et vanemahüvitis ja lapsehooldustasu on oma loomult väga erinevad asjad. Vanemahüvitis kompenseerib pere saamata jäänud sissetuleku selleks ajaks, kui üks vanematest jääb koju, ja see teeb tegelikult võimalikuks selle, et pere elukvaliteet ei halvene ajal, kui kas ema või mõningatel harvadel juhtudel ka isa on lapsega kodus. Selles mõttes ma ei näe lapsehooldustasus alternatiivi vanemahüvitisele. Aga selles suhtes, et põhimõtteliselt võiks vanemahüvitist ka pikema aja jooksul maksta, olen ma vabariigi peaministriga nõus. Kui eelarvelised vahendid seda võimaldavad, siis me saame selle juurde tagasi tulla.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on järgmine. Kuivõrd koalitsiooni pool seda seaduseelnõu ei toetanud ja põhjenduseks toodi, et koalitsioon tuleb ise sellise seaduseelnõuga välja, siis ma küsingi nüüd konkreetselt, millal koalitsioon sellise seaduseelnõuga välja tuleb, mis peretoetusi tõstab, ja kui suures ulatuses?

Aitäh! Austatud kolleeg! Ma tuletan meelde, et ma olen siin sotsiaalkomisjoni esindajana ja minu asi on teile vahendada seda arutelu, mis toimus sotsiaalkomisjonis.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis seati kahtluse alla ka toetamise vajalikkus vanemahüvitise maksmise järgsel perioodil?

Aitäh! Komisjonis oli täielik konsensus selles suhtes, et vanemahüvitise mõju sündidele on positiivne, ja oli täielik konsensus ka selles suhtes, et vanemahüvitise lõppedes toetus peredele selgelt väheneb. Lahku läksid arvamused selle kohta, kas edasine lapse päevahoid on eeskätt omavalitsuste küsimus, milles, nagu te hästi teate, on kavas omavalitsusi toetada, või peaks riik looma mingi paralleelmehhanismi. Selle kohta läksid arvamused lahku.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nagu kolleeg Heimar Lenk ütles, äratas peaministri avaldus selle kohta, et vanemahüvitist võiks maksta lapse kolmeaastaseks saamiseni, suurt tähelepanu ja tekitas elevust. Siit ka küsimus, kas komisjon on kaalunud seda võimalust ja mingid prognoosid teinud, millal võiks seda maksma hakata, ja kui praegu ei jätku raha, kas võiks siis näiteks üle vaadata selle süsteemi, kuidas seda makstakse, aga et põhimõte, et seda makstaks lapse kolmeaastaseks saamiseni, saaks lähiajal ellu viidud?

Aitäh! Komisjon ei ole seda arutanud. Küll aga on minu isiklik arvamus, et kui te toote sisse vanemahüvitise põhimõtete ülevaatamise, siis see oleks kindlasti vale. Praeguseks on küll igaüks aru saanud, et vanemahüvitis töötab kõige paremini just sellisel kujul, nagu ta 2003. aastal seaduseks sai, ja hakata siin põhimõtteid muutma oleks väga rumal.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Must.

Aitäh! Hea ettekandja! Ühes eelnevas vastuses te mainisite, et riigil on plaanis omavalitsusi lastehoiu küsimuses toetada. Minu küsimus on, kas komisjonis oli juttu programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" edasilükkamisest või selle rahastamise vähendamisest?

Aitäh! Komisjon arutas oma 14. aprilli koosolekul eelnõu 208, see on riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, ja kogu arutelu oli eeskätt seotud selle eelnõuga, nii et vastus teie küsimusele on ei.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh! Austatud ettekandja! Lapsehooldustasu suurus 600 krooni kuus on kehtinud aastast 2000 ja seoses inflatsiooniga on selle reaalväärtus kahanenud peaaegu kaks korda. Kas komisjonis on olnud juttu sellest, et seoses inflatsiooniga on vaja lapsehooldustasu määra tõsta?

Aitäh! Komisjonis oli väga palju juttu sellest, et lasteaedade pearaha konkreetselt Tallinnas tõuseb käesoleval aastal suurusjärgus 1% ja see teeb reaalkasvu, kui inflatsiooni arvestada, selgelt negatiivseks. Kui ma nüüd püüan tõlgendada komisjoni liikmete seisukohta väga vabalt – ja andke mulle andeks, head komisjoni liikmed, kui ma seda valesti teen –, siis põhimõtteliselt mulle tundus, et pigem oldi nõus ka sellega, et lapsehooldustasu tõstmine on igal juhul mõistlik. Sama annab alust arvata ka valitsusliidu programm, kus valitsusliitu kuuluvad erakonnad on lapsehooldustasu tõstmises kokku leppinud. Küll aga rõhutan ma veel kord – ja see ei ole enam niivõrd komisjoni, kuivõrd minu isiklik seisukoht –, et tulla praegu välja eelnõudega, mis üht konkreetset kuluartiklit riigieelarves viiekordistavad, ei ole päris õigeaegne või päris mõistlik.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Ka komisjonis oli juttu algatajapoolsest paindlikust suhtumisest. Te korrutate kogu aeg viiekordistamisest. Meil oli juttu, et esialgu me soovisime seda tõsta 1500 kroonini. Oleksime tegelikult nõus ka sellega – sellestki oli komisjonis juttu, – et see kahekordistus nähakse ette samas suuruses, kui lapsehooldustasu määr kehtestati 2000. aastal. Rahapuuduse tõttu makstakse seda poole määra ulatuses siiamaani. Nii et niisugusest ühest suurest hüppest ei ole me juttugi teinud. Aga ka oma sõnavõtus rääkisite te siin ja komisjonis omavalitsuste tulubaasist, nagu kasvaks see meeletult kiiresti sel aastal, võrreldes eelmiste aastatega. Numbrid räägivad midagi muud – eelmistel aastatel tõusis see üle 20%, sel aastal tõuseb omavalitsuste tulubaas 15–16%. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Meil on ees must valgel eelnõu 208 koos seletuskirjaga ja siin on tõepoolest sees ühe konkreetse toetuse viiekordistamise plaan. Ma möönan, et komisjonis olid eelnõu algatajad valmis sellest eelnõust teatud määral taganema. Aga sellegipoolest me arutasime eeskätt seda, mis on paberil meile esitatud, ja me ei läinud kaasa selle spekulatsiooniga, milline see eelnõu võiks mõnel teisel kujul välja näha. Mis puudutab omavalitsuste tulubaasi, siis ma ei arva, et ka 16%-line tõus oleks väike tõus. Me rääkisime konkreetselt Eesti Vabariigi pealinnast ja rääkisime sellest, et kui pealinna tulubaas suureneb 16%, kas siis on prioriteedid paigas, kui samal ajal tõstetakse lasteaia pearaha suurusjärgus 1%. Selle üle toimus vaidlus ja valitsusliidu esindajad leidsid, et kui tulubaas suureneb 16% ja pearaha 1%, siis ei ole asjad päris paigas.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh! Võib-olla meeldetuletuseks, et kui pealinnas tõusis 16%, kui palju tõusis siis riigis tulu protsent ja kas siin on prioriteedid paigas?

Aitäh! Ma ei saanud täpselt aru, millist maksuprognoosi või millist eelarvenumbrit te minu käest küsite, aga sotsiaalkomisjoni esindajana ja teie kolleegina juhin ma teie tähelepanu sellele, et aadressil www.fin.ee on absoluutselt täpsed vastused teie kõikidele riigieelarvet puudutavatele küsimustele.

Kolleegidel  ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname kolleeg Taavi Rõivast. Läheme edasi läbirääkimiste juurde. Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Fraktsioonide esindajad, palun! Esimesena saab sõna kolleeg Jaak Aab Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Oleme sellesarnase ettepanekuga olnud siin Riigikogus juba päris mitu korda. Ja eks see on ajendatud tõesti sellest, et meie arvates on olulised kõik perioodid lapse elus ja nende toetamine kas riigi või omavalitsuste poolt. Ja meie arvates on just see periood – alates lapse 1,5-aastaseks saamisest kuni 3. eluaastani –  kõige vähem toetatud. See oli hea algatus, millega omal ajal tõenäoliselt tulid välja just sotsiaaldemokraadid – kehtestada lapsehooldustasu. Selle kehtestatud määr oli tookord 1200 krooni. Rahapuuduse tõttu maksti seda välja poole määra ulatuses – juba see on, vaadates tagasi 2000. aastale – me oleme praegu aastas 2008 –, siiski teatud nonsenss. Me teeme nüüd ettepaneku toetada just sedasama perioodi lapse kasvatamisel, lapse elus suuremalt, meie eelnõu ettepanek on kõigepealt tõsta 1500 kroonini ja alles kolme aasta pärast 3000 kroonini, arvestades seda, et niisuguseid hüppeid on ju rahaliselt keeruline teha. Olime valmis ka selleks, et tuleme kas või selle 1200 krooni juurde, mis tol korral oli ju Eesti miinimumpalk ja kogu see alus võetigi sellena, lapsehooldustasu määr kehtestati sellisena, et see oleks Eesti miinimumpalk.
Siin on olnud jutuks ka vanemahüvitis ja lapsehooldustasu. Jah, need ongi kaks erinevat asja. Üks on asendussissetulek. Lapsevanemale hüvitatakse sissetulek sel perioodil, kui laps on sündinud ja teda kodus kasvatatakse. Kas seda teha sellisel kujul ja sellise süsteemi alusel, see on olnud ka vaidlusküsimus – pikalt sellest rääkida ei taha. Meie arvamus on, et see ei peaks olema võib-olla kolm keskmist. Aga kui laps saab poolteiseaastaseks, siis see toetus ju kaob, see hüvitis või see sissetuleku kompenseerimine kaob, ja see on see hetk, kus tulebki langetada otsus, kas minna tööle või jääda koju selle 600-kroonise lapsehooldustasu peale, mis kuidagi lapsehoiuga seotud kulusid ei kata. Oleme kindlasti veendunud, et need 1500 või 3000 krooni aitavad töö- ja pereelu ühitada. See ei motiveeri veel kedagi koju jääma praegusel ajal. Mis on 1500 krooni või ka 3000 krooni? See aitaks katta lapsehoiu kulusid, see aitaks katta lasteaiakoha kulusid, sest ka selle eest tuleb ju lapsevanemal maksta. Igal juhul, kui lapsevanem läheb tööle, siis pere kulutused ju pigem kasvavad, kui vähenevad.
Siin tõstatati ka omavalitsuste tulubaasi küsimus. Seda tahetakse korrata nagu mantrat ja eks muidugi, kui parasjagu rahvusvaheline imperialism ei ole süüdi kõigis asjades, siis Tallinna linn on kindlasti. Jah, kaks aastat tagasi muudeti seadust, selles seaduses nähti ette selline võimalus, et omavalitsused saavad toetada lapsehoidu teatud kindlatel tingimustel. Üks esimesi, kes seda tegema hakkas, oligi Tallinna linn. Enamik Eesti omavalitsusi ei tee seda siiamaani. Nüüd öelda, et Tallinna linn oleks nagu midagi halvasti teinud, on igal juhul küüniline või vabanduste otsimine. Omavalitsuste tulubaas, tuletan meelde, on viimastel aastatel tõesti kasvanud üle 20% – vähemalt samas tempos kui riigieelarve. Selle aasta riigieelarve kulutused kasvasid vastuvõetud eelarve järgi 25%, omavalitsuste tulubaas 15–16%. Kus on siin see omavalitsuste tulubaasi tohutu kasv, võrreldes riigi kuludega, mida on täna mainitud ja mainiti komisjonis? Nii et kõigepealt tuleks ikkagi natuke järele mõelda, enne kui selliste väidetega välja tulla! Igal juhul on omavalitsused teinud kõik, mis nende jõud ja võimalused lubavad, selleks et arendada lapsehoidu ja luua lasteaiakohti. Riik peaks tulema appi ka lapsehoiu kulude katmisel ja lapsehooldustasu tõstmisel. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja me peame seda ettepanekut hääletama. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 208. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 208 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Head kolleegid! Läheme oma tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Mart Nuti.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Presidendi algatatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 47 kolmandale lugemisele saatmist 7. ja 10. aprillil k.a  põhiseaduskomisjoni korralistel istungitel ja tegi menetluslikud otsused, millest räägin allpool. Põhiseaduskomisjoni 7. aprilli istungil osalesid arutelul lisaks komisjoni liikmetele ka kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Vabariigi Presidendi õigusnõunik Aaro Mõttus. 10. aprilli koosolekul külalisi ei olnud.
Tuletan lühidalt meelde põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu senist menetlust. Eelnõu esitas menetlusse Vabariigi President 15. mail aastal 2007. Esimene lugemine viidi läbi 12. juunil 2007, teine lugemine leidis aset 6. novembril 2007, kusjuures muudatusettepanekuid teiseks lugemiseks ei laekunud. Pärast teist lugemist andis Riigikogu muudatusettepanekuteks pika tähtaja – kuni 25. veebruarini 2008. Selle aja vältel laekus üks muudatusettepanek Keskerakonnalt. Ettepaneku sisu puudutas eeskätt kahte probleemide valdkonda. Esiteks, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja pidi ettepaneku järgi nimetama ametisse Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Teatavasti oli Vabariigi Presidendi soov jätta Riigikogu kaitseväe juhataja ametisse nimetamise protseduurist kõrvale ja see otsus Vabariigi Valitsuse teha. Teine ettepanek puudutas § 87 punkti 1 muutmist, mis tähendas vastava lõike täiendamist ühe sättega. Nimelt, kui see säte annab edasi järgmise Vabariigi Valitsuse pädevuse, rõhutades, et Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, siis ettepanekus sooviti antud juhul rõhutada kaitsepoliitikat ja lisada ka see.
Põhiseaduskomisjoni 7. aprilli arutelul käsitleti muudatusettepanekut ja eelnõu edasist menetlemist. Keskerakonna esindajad põhjendasid ettepanekut argumentidega, et sel teel tagatakse institutsionaalne tasakaal ja taastatakse Riigikogu võimalus pärida aru kaitseväe juhatajalt. Vabariigi President aga seda ettepanekut ei toetanud eeskätt järgmisel põhjusel. Nimelt ei vasta selline korraldus presidendi esitatud põhiseaduse muutmise eesmärgile. See teeb muutmise mõttetuks, kuna taastab kaksikvõimu riigikaitse juhtimises. Põhiseaduskomisjoni enamus oli samal seisukohal ja nõus Vabariigi Presidendi argumentidega ning selle tulemusena komisjon muudatusettepanekut ei toetanud. Hääletustulemus oli järgmine: ettepanekut toetas 2 põhiseaduskomisjoni liiget, vastu oli 6, erapooletuid ei olnud.
Komisjonis tõstatati ka teine ettepanek – muuta põhiseadust Riigikogu kahe koosseisu poolt. Vabariigi Presidendi soov oli algselt küll viia läbi kiirmenetlus, kuid kuna kiirmenetluse läbiviimiseks on vaja äärmiselt laialdast konsensust Riigikogus, mida paraku, nagu põhiseaduskomisjonis ilmnes, seal ei ole, nõustus komisjon ka vastavasisulise ettepanekuga – nimelt muuta põhiseadust kahe koosseisu poolt. Selle poolt hääletas kuus põhiseaduskomisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Kolm põhiseaduskomisjoni liiget hääletamisel ei osalenud. Põhiseaduskomisjoni otsus teha ettepanek viia kolmas lugemine läbi 15. aprillil leidis esialgselt sama häälteenamusega ka toetust, kuid põhiseaduskomisjon muutis seda otsust 10. aprilli istungil ning tegi Riigikogule ettepaneku viia kolmas lugemine läbi 6. mail 2008. aastal (see on täna). Nimetatud otsuse tegi komisjon üksmeelselt. Seega on põhiseaduskomisjoni ettepanek eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja muuta põhiseadust kahe koosseisu poolt.
Protseduur sellise menetluse puhul on järgmine. Kui Riigikogu toetab põhiseaduskomisjoni ettepanekut muuta põhiseadust kahe koosseisu poolt, siis on vaja kolmanda lugemise lõpetamiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, mis tähendab vähemalt 51 poolthäält. Kui Riigikogu otsustab kolmanda lugemise lõpetada, ehk teisisõnu, Riigikogu see koosseis otsustab eelnõu toetada, siis sellisel juhul peab Riigikogu järgmine koosseis oma esimesel istungil sama seaduseelnõu vastu võtma vähemalt 3/5 häälteenamusega ehk vähemalt 61 häälega. Eelnõu sisu ei ole nende lugemiste vahel võimalik muuta ja järgmises koosseisus läheb eelnõu lõpphääletusele sama sisuga ja samas sõnastuses. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eks siin ongi nüüd see küsimus, et mis sa ise arvad, kas Riigikogu liikmed toetaksid hea meelega eelnõu, kus kaitseväe juhataja määramisel minnakse Riigikogust täielikult mööda?

Aitäh! Sa sead mu raskesse olukorda, kuna me teen komisjonipoolset ettekannet. Ma saan vastata hetkel enda nimel. Ma arvan, et see muudatus on vajalik.

Kolleegidel on veel küsimusi. Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Austatud ettekandja! Küsimus sulle kui põhiseaduse heale tundjale: kas nüüd on selline olukord, kus komisjon otsustab ette ära, et näiteks Riigikogu sajaprotsendiline toetus eelnõule, suure saali sajaprotsendiline toetus ei võimalda siiski seda muudatust lõplikult vastu võtta?

Aitäh! Põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku muuta nimetatud sätte osas põhiseadust kahe koosseisu poolt. Kahtlemata võib Riigikogu teha ettepaneku muuta põhiseadust mingil muul moel ja selleks on olemas protseduur põhiseaduse rakendussätetes. Ma lihtsalt juhin tähelepanu asjaolule, et sel juhul, kui Riigikogu võtab vastu otsuse muuta põhiseadust mingil muul moel, kas siis kiirmenetluse korras või rahvahääletuse korras, tähendab see hoopis teist häälteenamust Riigikogu otsuse tegemisel.
Esmalt, kiirmenetluse läbiviimiseks on vajalik Riigikogu neljaviiendikuline häälteenamus. See ei ole mitte koosseisu enamus, vaid hääletajate neljaviiendikuline enamus. Kui see otsus vastu võetakse, on põhiseaduse muutmiseks vaja Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust, st vähemalt 68 häält. Kui seda enamust Riigikogus ei ole, on põhiseaduse muudatus läbi kukkunud ja sel teemal ei saa põhiseaduse muudatust algatada enne, kui vähemalt ühe aasta möödudes. Rahvahääletuse teema on mõnevõrra komplitseeritud. Protseduuriliselt on võimalik põhiseadust muuta ka rahvahääletusega, kuid siin tekib üks põhiseaduse sisuline vastuolu. Nimelt sätestab põhiseaduse § 106, et rahvahääletusele ei panda riigikaitselisi küsimusi. Nüüd on siin tõesti olemas tõlgendusruum – kas põhiseaduse muutmine, mis puudutab riigikaitset, on riigikaitseline küsimus või mitte? Põhiseaduse muutmist ennast võib rahvahääletusel loomulikult otsustada, riigikaitselisi küsimusi aga mitte. Põhiseaduskomisjon jättis selle pärast nimetatud muutmise võimaluse rahvahääletuse kaudu kõrvale. Arvestades praegust olukorda, on põhiseaduskomisjon jätkuvalt seisukohal, et kõige otstarbekam on muuta põhiseadust kahe koosseisu poolt, mis tähendab, et kui Riigikogu seda toetab, siis Riigikogu hääletab selle poolt, ja kolmas lugemine on lõpetatud juhul, kui vähemalt 51 häält on selle seaduseelnõu poolt antud. Aitäh!

Küsimuseks saab sõna kolleeg Paul-Eerik Rummo.

Aitäh! Küsin samuti protseduuriliselt, tulevikukujutluse täpsustamiseks. Kui peaks minema nii, et järgnev koosseis seda eelnõu küllalt suure nõutava häälteenamusega omalt poolt ei toeta, mis olukorras siis riik selles küsimuses on? Kas tuleb alustada nullist?

Aitäh! Sellisel juhul oleme samas olukorras, kui seda eelnõu lihtsalt ei oleks olnud. Sellepärast, et kui meie võtame siin täna sellel kolmandal lugemisel otsuse vastu, siis see ei tähenda, et põhiseadus on muudetud. Me elame ikkagi kehtiva põhiseaduse sätte järgi edasi ja elame selle sätte järgi niikaua, kuni seda sätet on muudetud. See tähendab, see eeldab, et järgmine koosseis vähemalt 61 häälega selle muudatuse teeb. Nii et ühesõnaga: jah, kui meie seda toetame ja järgmine koosseis ei toeta, sellisel juhul jääb põhiseadus muutmata.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tõnis Kõiv.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma sain aru, et põhiseaduskomisjoni istungil selgus, et põhiseaduse kiireks muutmiseks napib või võib nappida siin saalis toetust. Kas te saate öelda, millise erakonna esindajate toetusest meil puudu jääb?

Aitäh! Põhiseaduskomisjonis ei ole esindatud kaks Riigikogus olevat erakonda. Põhiseaduskomisjoni istungil olnud Keskerakonna saadikud ei nõustunud sellise menetlusega. Aitäh!

Küsimuseks saab sõna kolleeg Väino Linde.

Aitäh! Võib-olla sa peatuksid veel korra muu kena hulgas selle muudatusettepaneku puhul, mis põhiseaduse muutmise eelnõu kohta oli esitatud terve rea meie heade kolleegide poolt, ka täpsemalt sellel, mida see endaga kaasa võiks tuua?

Aitäh! Ma tegelikult lugesin selle muudatusettepaneku ette. Ma võin seda korrata, püüan selle siit praegu üles leida. Nimelt oli selles muudatusettepanekus kaks probleemi. Üks oli ettepanek mitte muuta põhiseadust selles suunas, nagu seda näeb ette Vabariigi Presidendi algatatud eelnõu, mille tulemusena kaitseväe juhataja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus, vaid pakuti välja variant, et kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamine toimub Riigikogu poolt Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Teatavasti praegu kehtiva korra järgi toimub see Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt.
Põhiline võtmeküsimus, miks põhiseaduskomisjon ettepanekuga ei nõustunud ja õigupoolest, miks Vabariigi President põhiseaduse muudatuse üldse algatas, on küsimus sellest, et parlamentaarses riigis ei saa täidesaatev võim olla jagatud kahte juhtimismehhanismi. Täidesaatev võim kuulub põhiseaduse järgi Vabariigi Valitsusele. Praegu kehtiv kord tekitab tegelikult segaduse. Ma ei saa öelda, et Vabariigi Valitsusel ei oleks sellega täidesaatvat võimu täies ulatuses, kuid praeguse korra puhul on täiesti ebamäärane küsimus, kellele kaitseväe juhataja allub, ja see võimaldab tõlgendust, et riigikaitse on paralleelne täidesaatva võimu mehhanism, mille suhestumine valitsuse kui täidesaatva võimu teostajaga on küsitav. Just nimelt selle kõrvaldamiseks see põhiseaduse muudatus ka esitati. Kui me aga kiidaksime heaks selle muudatusettepaneku, mille Keskerakond esitas, siis selline kaksikvõim tegelikult säiliks ja põhiseadust ei oleks vaja üldse muuta sel lihtsal põhjusel, et see, kas kaitseväe juhataja kandidaadi esitab Vabariigi Valitsus või Vabariigi President, on tegelikult pigem vormiküsimus, sest otsustaja on sellisel juhul ikkagi seadusandlik kogu, mitte aga täidesaatev võim.
Teine küsimus on, ütleme, rohkem redaktsiooniline: ettepanek täiendada § 87 punktis 1 Vabariigi Valitsuse pädevust sellega, et seal on loetletud ka kaitsepoliitika. Seal ei ole midagi valet, kuid iseenesest on kaitsepoliitika üks osa riigi sise- ja välispoliitikast ja selles mõttes ei võta selle lisamine midagi vähemaks, kuid ei anna ka uut pädevust juurde. Ja kuna need kaks ettepanekut olid ühendatud vormiliselt ühte ettepanekusse, siis põhiseaduskomisjon sai hääletada poolt või vastu, aga ei saanud eraldada neid kahte ettepanekut.

Kolleegid! Kui teil rohkem küsimusi ei ole, siis täname ettekandjat ja läheme edasi läbirääkimiste juurde. Fraktsioonide esindajad! Kui te soovite avada läbirääkimisi, siis on selleks praegu võimalus. Esimesena saab Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel sõna Aleksei Lotman.

Head kolleegid! Nagu Mart Nutt õigustatult märkis, on Vabariigi President selle eelnõu esitanud selleks, et likvideerida mõneti skisofreeniline olukord, kus vabariigis on justkui kaks täidesaatvat võimu – sõjavägi, mis loomuldasa ühes demokraatlikus riigis on täidesaatva võimu osa, on meil osaliselt täidesaatvast võimust lahutatud ja allub presidendile, kes vastavalt meie põhiseadusele ei ole ju täidesaatva riigivõimu pea. Selle tõttu on rohelised loomulikult põhimõtteliselt täiesti päri põhiseaduse muutmisega ja me toetame seda. Kuigi meil on olnud teatud kahtlusi ja kõhklusi, mis on kahtlemata üldse suurel osal rahvast ja mis tegelikult kajastavad seda, miks üldse omal ajal selline üsna veider mehhanism põhiseadusesse sisse kirjutati.
See kirjutati sinna selleks, et vabastada kaitsevägi päevapoliitika tõmbetuultest. Seda teavad kõik, kes kunagi olid põhiseaduse loomisega seotud. Ilmselt on selliste kartuste aeg tõesti möödas ning parlamentaarne demokraatia ja parlamendi kinnitatava valitsuse juhitav täidesaatev võim on Eesti Vabariigis ennast tõestanud, nii et aeg selleks põhiseaduse muutmiseks on tõesti küps. Samas me mööname ka, et kaitsevägi ja üldse riigikaitse on väga emotsionaalne asi. Mööname, et paljudel kaitseväelastel on mõnevõrra kõhe tunne praeguse põhiseaduse muutmise suhtes ja selle tõttu oleme väga päri sellega, et me ei kiirusta praegu põhiseaduse muutmisega. Rohelised oleksid pooldanud pigem selle rahvahääletusele viimist, aga rohelised on täiesti päri ka põhiseaduse muutmisega Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, siis kaob ära selle muutmise selline uisapäisa tegemise maik. On lootust, et selleks ajaks, kui järgmine Riigikogu koosseis hääletab selle põhiseaduse muutmise n-ö muudetud põhiseaduseks, on ette valmistatud ka kõik need seadused, mis tegelikult on praegu mõnevõrra vajaka ja mille puudumisel praegune põhiseaduse muutmine tegelikult võrreldes kehtiva olukorraga praktikas asja oluliselt paremaks ei teeks. Seega oleme täna kindlasti poolt, oleme nii selle poolt, et põhiseadust tuleb muuta, kui oleme ka päri sellega, et seda on mõistlik muuta kahe järjestikuse koosseisu poolt, sest tormata ei ole meil tõesti kuhugi, aga see muudatus, põhiseaduse viimine parlamentaarsele riigile kohasesse vormi, on kahtlemata vajalik ja presidendi algatus on selle tõttu kahtlemata õige. Aitäh!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Kadri Must.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduses kaitseväe juhatajale ja ülemjuhatajale viidete kustutamine on iseenesest kiiresti teostatav protseduur. Kiiresti lähevad muudatused sel juhul, kui ei esitata küsimusi, mis tuleb kustutatu asemele. Kuid üksmeelt leidub vaid kaitseväe juhataja ametisse nimetamise ja ametist vabastamise korra muutmiseks põhjendusel, et praeguses versioonis on kõrgeima sõjaväelise käsuõiguse ja kõrgeima poliitilise juhtimise vahekord ebaselge. Samas eksisteerib selgust loovate seaduseelnõude osas väga külluslik eriarvamuste palett: eri fraktsioonid on erinevatel seisukohtadel. Me ei saa kustutada kiirendatud korras põhiseadusest midagi, mis pole suurema avalikkuse ees läbi debateeritud ning mille asendamise mehhanism on siiani lahtine.
On kõlanud ettepanek, et põhiseaduse järgi peaks Riigikogu ametisse nimetama üksnes selliseid kõrgemaid riigiametnikke, kelle sõltumatus vajab tulenevalt nende funktsioonist erilist kaitset. Sellised oleksid siis õiguskantsler, riigikontrolör ja riigikohtunikud, aga mitte kaitseväe juhataja. Ometi on ju sõjaline jõud üks demokraatlikus riigis enam kontrolli ja tasakaalustatust vajav jõud, mille üle peab säilima rahvaesinduse järelevalve. Möödunud aastal toimunud riigikaitsekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisistungil küsis üks osaleja põhiseaduse ekspertidelt, kas on ikka piisav, et kaitseväes toimuvat saab parlament kontrollida ainult kaitseministri kaudu. Kas see on parlamentaarse riigi põhimõttega kooskõlas, et kaitseväge otseselt kontrollib vaid ühe partei üks minister? Vastus oli, et Riigikogu saab kaitseväge kontrollida seaduste parandamise kaudu. Ja seaduses võib sätestada, et kaitseväe juhataja nimetab ametisse Riigikogu – isegi juhul, kui see säte jääb põhiseadusest välja. Riigikogu rolli säilitamine kaitseväe juhataja nimetamisel oli ka ühe Keskerakonna fraktsiooni saadikute esitatud parandusettepaneku sisu. Kahjuks ei leidnud see komisjonis toetust.
Riigikogu peab end kehtestama tsiviilkontrolli mehhanismide loomisel nii, et oleks välistatud kaitseväe juhtimise politiseerimine ning allutamine valitsusele viisil, mis välistaks sisuliselt parlamendi osaluse ja kvaliteetse riigikaitse korraldamise järelevalve. Kaitseväest sõltub Eesti kaitsevõime, seda ei saa taandada tavalisele ametitasandile.
Eelmistel lugemistel on kinnitatud, et eelnõu mõte ei ole kindlasti mitte kaitseväe staatust muuta, selle olulisust või erilisust vähendada või luua eeldusi selleks, et teha seda edaspidi. On kinnitatud, et kaitseväe juhataja õiguslikus staatuses kaitseväe kõrgeima juhina muudatusi ei toimu, just nagu ei toimu ka muudatusi kaitseväe kui eriliselt reguleeritud ja põhiseaduses viidatud täidesaatva riigivõimuasutuse õiguslikus staatuses. Ometi just selle üle vaieldakse kaitseväe korralduse seaduse menetlemisel.
Praegu on Riigikogul ulatuslikud õigused sõja ja rahu küsimustes. Pakutud muudatused, mille eesmärk on tõhustada demokraatlikku tsiviilkontrolli, tõrjuvad aga rahvaesinduse selle kontrolli teostamisest eemale. Tänane muudatuste versioon võib tõhustada bürokraatlikku kontrolli või parteilist kontrolli, aga mitte demokraatlikku tsiviilkontrolli selle sõna laiemas mõttes.
Kui muuta põhiseadust presidendi pakutud sõnastuses, siis Riigikogul peavad olema senisest tõhusamad ja operatiivsemad mehhanismid, kuidas kontrollida valitsust riigikaitsekorralduse küsimustes. See on vajalik nii julgeoleku- kui poliitiliste riskide vähendamiseks ning seetõttu tuleks läbi töötada ka küsimus Riigikogu enda põhiseaduslikest garantiidest ja järelevalvet asjakohaselt teostada. Kui jätta kaitseväe juhataja ametikoht põhiseadusest välja ning tema nimetamine väheste õiguseks, kui minna sõja ja rahu küsimustes Riigikogust mööda, ilma elujõulisi alternatiive välja pakkumata, siis demokraatlik riigikontroll nõrgeneb. Mitte ei tugevne, nagu oli algne idee. Tsiviilkontroll on midagi enamat kui parteiline kontroll või mõne ametkonna suva ja me ei saa nõustuda järjekordse katsega muuta Riigikogu kummitempliks. Kahjuks just see kavatsus vaatab vastu praegusest tekstiversioonist ja kiirendatud menetluse soovist. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena saab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel sõna kolleeg Tarmo Mänd. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui miski ühes iseseisvas riigis püha on, siis kuulub selle hulka kindlasti riigikaitse, mille ümber ei tohiks teha päevapoliitikat. Mida taotleb täna arutusel olev põhiseaduse muudatus? Olen seda siit kõnetoolist öelnud ja ütlen täna veel kord: sellega püütakse lahendada küsimust võimust, mitte edendada riigikaitse sisulist arengut.
Võiks ka teisiti küsida: mis on takistanud praegu kehtiva süsteemi korral kaitseministril või Vabariigi Valitsusel riigikaitset arendamast? Selleks on olemas pädevus, on seaduslik baas. Hinnata tuleks seda, kuidas kaitseminister või Vabariigi Valitsus on riigikaitse küsimuste arendamisega toime tulnud, või uurida seda, mis neid on selles takistanud. Julgen väita, et kindlasti ei ole selleks takistuseks Vabariigi President ega see, et kaitseväe juhataja nimetab ametisse Riigikogu. See on kunagi loodud mehhanism, mis peab välistama kaitseväe juhataja ametikoha ja kaitseväe politiseerimise tervikuna.
Eelnõu üle andes ütles president, et Eesti on ainus NATO riik, kus kaitseväe juhataja ei allu valitsusele. Pehmelt öeldes president eksis: sama süsteem kehtib veel Lätis ja Leedus. Väljaspool NATO-t on seda süsteemi aastaid edukalt kasutanud meie naaberriigid Soome ja Rootsi. Vaevalt on siin saalis inimest, kes julgeb väita, et Rootsi ja Soome ei ole iseseisvalt valmis oma riiki kaitsma. Pigem on nende käest kõvasti õppida.
Veel tõi president põhjenduseks tsiviilkontrolli tõhustamise vajaduse. Julgen ka selles temale vastu väita:  see küsimus lahendati juba 2002. aastal, kui siin saalis võeti vastu rahuaja riigikaitse seadus ning tsiviilkontrolli hoovad anti Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri kätte. Praegu see süsteem toimib. Väitel, et praegu on vaja põhiseadust muuta tsiviilkontrolli tõhustamiseks, ei ole mingit õiguslikku tähendust.
Parlamentaarsel riigil on oma alustalad, mis tasakaalustavad poliitikat ja seisavad poliitikast kõrgemal. Üks neist alustaladest on kindlasti kaitseväe juhataja institutsioon. Kaitseväe juhataja institutsiooni kustutamine põhiseadusest võib viia, nagu ma juba mainisin, kaitseväe juhataja ametikoha ja selle kaudu kogu kaitseväe politiseerimisele. See võib olla – see ei ole paranoia, mida ma väljendan, selline kahtlus pesitseb paljude riigikaitset tundvate inimeste hinges  – esimene samm kaitseväe juhataja institutsiooni kaotamiseks üleüldse. Seda võib kindlasti nimetada võimu kantimiseks poliitikute kätte. Seadusandjalt ehk rahva esinduskogult võetakse ära tema pädevus riigikaitse küsimustes tervikuna.
Järgmise sammuna võidakse välja tulla sellega, et siin saalis teostatav protseduur, millega otsustatakse meie üksuste saatmine maailma kriisikolletesse rahuvalvemissioonidele, on liiga tülikas ja selle võiks anda Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kui nii läheks, võib tekkida küsimus: mida tervikuna taotletakse? Võiks arutleda niimoodi – see on minu isiklik arvamus ja arutluskäik. Muutuvas maailmas on kindlasti tarvis palju kiiremaid ja operatiivsemaid otsustamismehhanisme, kui seda on Riigikogu. Tõenäoliselt ootavad sellist asjade käiku meie juhtparnterid NATO-s. Kiire reageerimise ja kaitseväe kasutamise tagaks tema allutamine kaitseministrile. Ja ma olen päris veendunud, et küllap siin saalis leiduks ka isik, kes oleks valmis ainuisikuliselt tegema riigi ja rahva saatust mõjutavaid otsuseid. Ning kaitseväe juhtimine ja kaitseväe kasutamine on seda kindlasti.
Kuulusin sellesse kuulsasse nn erikomisjoni, mis selles küsimuses otsis konsensust kõigi Riigikogus esindatud erakondade vahel. Julgen väita, et konsensuse otsimiseks on selle komisjoni tööd nimetada väga raske. See oli järjekordne õppetund sellest, kuidas demokraatia on võimu teenistuses. Kuigi erikomisjonis pidanuks kõigi hääled võrdsed olema, ei leidnud opositsiooni esindajate  ettepanekud arvestamist. Me taotlesime kaua, et kõik selles küsimuses arvamust avaldanud isikud (seal oli kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem, reservohvitseride kogu esimees ja neid oli teisigi) saaksid komisjonis oma arvamuse välja öelda, aga selleni me ei jõudnud. See on üllatav. Tähendab, erikomisjon oma tööd sisuliselt teha ei saanud.
President lubas eelnõu üle andes, et meie käsutusse antakse tutvumiseks kogu asjasse puutuv eelnõude pakett, sh ka eelnõu, kuidas nimetatakse edaspidi ametisse kaitseväe juhataja. Kaitseväe juhataja nimetamist puudutavat eelnõu sätet pole me kahjuks siiani näinud. Nii et ei oleks praegu päris õige öelda, et keegi on ennast teadlikult taandanud või ei ole tahtnud tööst osa võtta, ei austa Vabariigi Presidenti jne. Varasematest lubadustest on olulisel määral taandutud.
Tõenäoliselt saab see eelnõu täna oma vähemalt 51 häält ja kolme aasta pärast otsustatakse selle edasine saatus. See tähendab, et selle aja me peame elama kehtiva põhiseaduse alusel. Ma julgen väita ka seda – eile olin  ma riigikaitsekomisjonis ja ütlesin seal oma seisukohad välja –, et uus redaktsioon, mis on siin kaante vahel ja läheb kohe hääletamisele, elab juba oma elu. Ja et praegu menetluses olev kaitseväe korralduse seadus, mis on läbinud esimese lugemise ja mille muudatusettepanekuid teiseks lugemiseks eile arutati ja mis lähtub tegelikult ideoloogiast, et Vabariigi Presidendil ega Riigikogul ei ole kaitseväe korralduses enam pädevust, juba toimib.
Kui see seadus sellisena vastu võetakse, siis on tegemist tõepoolest suurima õigusliku nonsensiga ajal, mida mina oma pika riigiametniku praktika jooksul mäletan. Ma väga loodan, et see nii ei lähe. Kaitseväe juhatajal on oma koht põhiseaduses ja meie arvates see peaks niimoodi ka jääma.
Nimetatud põhjustel meie fraktsioon ei toeta seda eelnõu. Me leiame, et Eestis on riigikaitse alal palju olulisemaid probleeme. Tegelda tuleks riigikaitse arendamise küsimustega sisuliselt, lähtudes sellest, et meie eesmärk on iseseisev kaitsevõime ja see vajab arendamist. Ma tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Järgmisena saab Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Seda ei juhtu just sageli, et üks institutsioon tuleb välja algatusega oma volitusi piirata. Praegusel juhul on Vabariigi President tulnud välja väga põhjaliku algatusega piirata oma volitusi riigikaitses ja piirata ka kaitseväe juhataja volitusi, viies need selgelt nendesse raamidesse, mis demokraatlikus riigis peavad kehtima. President on ära tundnud, et võimalused demokraatlikus riigis riigikaitse eest vastutada on nii temal kui kaitseväe juhatajal palju väiksemad, kui põhiseaduses kirjas.
Sellel Vabariigi Presidendi algatusel on väga praktilised põhjused ja kõik põhineb ikkagi aastatepikkusel kogemusel riigikaitse juhtimisel. Muidugi, Rahvaliit võiks oma siin puldis enne kõlanud sõnavõtud ja fraasid lausa kivisse raiuda ja muuseumi panna. Aga demokraatlikus riigis ei saa – need on nüüd minu sõnad – kaitseväe juhataja olla sõltumatu ja tasakaalustav jõud riigi institutsioonide vahel. Rahvaliidu versiooni järgi on kaitseväe juhatajal mingi riigisisene parteisid tasakaalustav roll. See on absurd! See ei ole demokraatliku riigi kord, mida siit puldist äsja kirjeldati!
Kaitseväe juhataja mainimine põhiseaduses annab ühiskonnale laiemalt ja huvigruppidele täiesti vale signaali, nagu kaitseväe juhataja oleks mingisugune müstiline figuur, kes seisab kõrvuti Riigikogu, valitsuse ja kohtutega ning hoiab neid vaos. Kahjuks on säärast signaali ajaloo jooksul ka riigikaitse juhtimisel kuritarvitatud ja me peame sellest lahti saama. Ühiskonnas laiemalt on seda vale arusaamist väga palju. Isegi peatoimetajate tasemel võetakse sõna, nagu oleks kaitseväe juhatajal mingisugused jumalikud võimed ja kõigist kõrgemad volitused riigis julgeolek tagada ja otsustada, mis suunas meie kaitsevägi peab tegutsema ja isegi kuhu kaitsevägi peab konfliktide korral suunduma ja kuhu mitte. Paarist eelmisest sõnavõtust jäi mulje, et seda arvavad ka paar meie erakonda, ja sellest tuleb lahti saada põhiseaduse tasemel.
Küsimus on praegu ka võimude lahususes. Kaitsevägi on selgelt täitevvõimu element ja ta peab alluma täitevvõimule. Sellepärast ei saa jätta Riigikogule mehhanismi selle juhtimisse otseselt sekkuda. See on tekitanud väga suuri probleeme ja vähemalt kaks erakonda on selle kirjutanud lausa oma valimisplatvormi ja kolmas erakond toetab seda tuliselt. Nagu ma aru saan, ka rohelised on sisuliselt seda meelt, et kaitseminister peab saama vastutada riigikaitse eest. Aga tal ei ole võimalik vastutada juhul, kui tema ei otsusta sisuliselt kaitseväe juhataja isiku üle ega oma tema üle võimu. Praegune järelevalvemehhanism on väga abstraktne ja väga konfliktne.
Lõppkokkuvõttes on see, et kaitseväe juhataja alluks nendele mehhanismidele, ka iseseisvuse küsimus. Meil on kogemus 1939.-1940. aastast, mil väga suur panus pandi kahele isikule. Kokkuvõttes ei võtnud Eesti riik enda kaitseks mitte midagi ette. Sisulised argumendid selle eelnõu vastu ei pea vett – siin ei ole midagi teha. Argumenti eelnõu vastu otsitakse süsteemist enesest, kuigi on selge, et süsteem on ebatäiuslik. See süsteem ei ole töötanud ja nii ei ole mõtet otsida vastuolusid tema seest. Ja need politiseerimise ohud, millest siin eelnevalt räägiti, tuleb tegelikult ümber sõnastada demokraatia ohtudeks. Kui te soovite sedapidi rääkida ...

Kolleeg Ligi, teie aeg on läbi!

... siis andke minna. Aga meie missioon on kaitsta demokraatlikke mehhanisme, ja seda ka riigikaitses. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt saab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna kolleeg Hannes Rumm. Lisaaega kolm minutit, kokku kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ütlen sissejuhatavalt ära, et sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad tänast eelnõu. Toetame seda lihtsal põhjusel: parem pool muna kui tühi koor. Loomulikult oleksime eelistanud võimalust, mida soovis Vabariigi President: et põhiseadust muudetaks kiireloomuliselt. Aga kui see mõne erakonna vastuseisu tõttu ei ole võimalik, siis teeme ära vähemalt poolegi tööst ja jääme lootma, et meie kolleegid järgmises Riigikogu koosseisus teevad ära teise poole.
Eelnõu kritiseerijad on palju rääkinud sellest, et käsitletav muudatus mõjutab kaitseväe olukorda. Meelega on mööda vaadatud sellest, et Vabariigi President, kes selle eelnõu Riigikogu ette tõi, vähendab selle otsusega iseenda võimutäiust. See on kaunis pretsedenditu ja kõnekas käitumine kogu taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos ja peaks maha võtma hulga neid hirme, mida kahjuks ka täna siin kõnepuldis meie ette on maalitud.
Tänane debatt ning eriti Keskerakonna ja Rahvaliidu käitumine meenutab mulle üht vana anekdooti kaitseväest. See räägib kahest sõdurist, kes on sattunud väga raskesse olukorda. Arvukas vaenlane ründab neid. Mehed tulistavad kumbki oma laskepesas vaenlastele vastu, aga kui vaenlane on jõudnud juba päris nende laskepesade lähistele, siis hüüab üks sõdur teisele: "Viska granaat!" Tema võitluskaaslane viskab granaadi ja hüüab sealjuures: "Püüa!" Mulle tundub, et Keskerakond ja Rahvaliit käituvad täpselt samamoodi Vabariigi Presidendiga, kes on tulnud meie ette hea eelnõuga, palub teda olulises riigikaitse küsimuses toetada, aga selle asemel visatakse talle see hea ettepanek tagasi, hüüdes: "Püüa!"
Üle kümne aasta tagasi teadvustas Eestis iga inimene endale ühe riigikaitselise mõiste, mis on kaunis vähetuntud – see on nimelt käsuliin. Käsuliini mõiste sai tuntuks seoses Kurkse katastroofiga, mis nõudis paljude Eesti kaitseväelaste elu. Toona tõrkus käsuliin eelkõige selle alumises otsas, aga väga palju kordi oleme taasiseseisvunud Eestis näinud, et käsuliin tõrgub ka selle kõige ülemises otsas. Me peame olema inimlikult tänulikud praegusele presidendile, kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale, et nende ametis oleku ajal ei ole olnud ühtegi suurt konflikti, mis oleks halvanud Eesti riigikaitse toimimist. Väga paljude varasemate kaitseväe juhatajate, kaitseministrite ja presidentide puhul pole see kahjuks niimoodi olnud, sest meie põhiseadusesse on sisse kirjutatud tugevad rollikonfliktid nende kolme riigikaitse juhi tegevuses.
Sisuliselt on praeguse eelnõu blokeerinud üks erakond – see on Keskerakond. Sellega nad võtavad endale vastutuse kõigi võimalike konfliktide eest, mis võivad riigikaitses järgmise kolme aasta jooksul aset leida. Ma ei saa väga tõsiselt võtta nende vastuväiteid ja ka nende parandusettepanekut, mille kohaselt sooviti, et Vabariigi Valitsus tulevikus toob kaitseväe juhataja kandidatuuri Riigikogu ette kinnitamiseks.
Ma kindlasti ei ole nõus Kadri Musta seisukohaga, et tsiviilkontrolli tugevdamine tähendab bürokraatliku või parteilise kontrolli tugevdamist. See on küll väga väär arusaam demokraatia toimimisest! Toon siinkohal näiteks Kaitsepolitseiameti ja Politseiameti, mida on juhtinud ka mitu Keskerakonna ministrit. Nende juhid nimetab ametisse üks konkreetne minister ja valitsus ühiselt ilma Riigikogu sekkumiseta. Ning kui me vaatame Politseiameti ja Kaitsepolitseiameti juhtimist, siis nende puhul mingist politiseeritusest rääkida küll ei saa.
Veel kord Keskerakonna ettepanekust, et kaitseväe juhtaja võiks tulevikus valitsuse ettepanekul kinnitada Riigikogu. See meenutab mulle üht kõige halenaljakamat hääletust Eesti Riigikogu ajaloos, kus üks Keskerakonna liige mängis hääletusel nuppudega ja seetõttu, et ta hääletas oma partei põhijoone vastu, vabastati Johannes Kert kaitseväe juhataja ametist, ehkki tema erakond soovis hoopis teistsugust tulemust. See näitab, et selliste küsimuste toomine Riigikogu ette ei pruugi vähendada politiseeritust ja parteilist kontrolli, vaid võib viia teinekord päris koomiliste ja äraarvamatute tulemusteni.
Kokkuvõttes me toetame seda eelnõu põhimõttel, et parem pool muna kui tühi koor. Aitäh!

Aitäh! Isamaa ja Res Publica Liidu nimel saab sõna kolleeg Urmas Reinsalu. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Osutan Lennart Meri 11 aastat tagasi esitatud seisukohale, millega ta annab hinnangu meie kaitseväe juhtimise korraldusele põhiseaduses: "Siin on tegemist tõsise vastuoluga, mis on kodeeritud põhiseadusesse ega tulene poliitilise kultuuri puudulikkusest. Pean silmas konfliktset vahekorda kaitseministrite ja kaitseväe juhatajate vahel. Võin teile täie vastutusega kinnitada, sõdur võib olla kui tahes hästi välja õpetatud, ta võib olla kui tahes moodsalt relvastatud ja ometi, kui käsuliin on ähmane, mitmeti tõlgendatav ja venib nagu härja ila, vajub ka kõige parem sõjavägi kokku nagu kaardimaja." Tsitaadi lõpp.
IRL-i fraktsioon toetab selle põhiseaduse muudatuse heakskiitmist kolmandal lugemisel ning samuti seda, et otsustatakse viis põhiseaduse muutmiseks kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu heakskiitmisel. Me anname endale aru ühest asjast: see põhiseaduse muudatus ei loo iseenesest selgust riigikaitse juhtimise selles lõigus, mis puudutab käsuõiguse osas üldvastuste andmist ning juhtimisalase süsteemi kehtestamist. Inimesed, kes väitsid, et see eelnõu lahendab need probleemid, on eksiteel. See eelnõu on probleemide lahendamise alguse lõpp. Me loome eeldused, et meil oleks võimalik seadusandlikul moel neid probleeme lahendada.
Meie fraktsioon peab endastmõistetavaks, et enne seda, kui me asume järgmise Riigikogu koosseisus seda põhiseaduse muudatust uuesti menetlema ja tõenäoliselt heaks kiitma, oleksime seadusandlikul tasandil teinud selged muudatused, mis on vajalikud, et teha üheselt arusaadavaks, kuidas hakkab toimuma kõrgeim riigikaitse tsiviiljuhtimine. Arusaadavalt saavad need seadusandlikul tasandil tehtavad muudatused astuda jõusse alles siis, kui jõustunud on põhiseaduse muudatus.
Mis puutub riigikaitsealase tsiviiljuhtimise üldmõistete määratlemisse, siis see on tõsise arutelu teema. Parlamendi ees oli tegelikult kaks valikut: kas määratleda juba selles põhiseaduse muutmise etapis üldterminid ja isikud, kes hakkavad riigikaitse ja riigikaitseorganisatsiooni juhtimise eest vastutama, või teha seda seadusandlikul tasemel. Pärast arutelusid jäi peale lõppotsus, et see küsimus jääb lahendamisele seaduse tasemel. Kuid see ei tähenda, et tegu oleks vähem tähtsa küsimusega. Pärast põhjalikku arutelu ning Kesk-Euroopa ja ka üldise riigikaitseõiguse ning haldusorganisatsiooni analüüsi leidsime me, et värskendamist  vajab kogu meie üldist haldusorganisatsiooni puudutav õigus. See on osundus ka meie justiitsministrile. Kui me tahame täiustada tsiviiljuhtimist, siis me vajame uut haldusorganisatsiooni seadust – me ei pääse sellest mööda.
Teine küsimus, mis sellest tuleneb, puudutab riigikaitse tsiviiljuhtimise pädevusi seaduse tasemel. Kuidas me peaksime seda määratlema? On tehtud juba ennatlikke spekulatsioone, otsekui see oleks kusagil kindlaks määratud või kokku lepitud. Ei, seda ei ole tehtud. Parlamendi poliitilised jõud ei ole määratlenud oma seisukohti, milliseks peaks kujunema riigikaitse tsiviiljuhtimine ja kes hakkab selle eest vastutust kandma.
Eraldi tahaksin ma rõhutada väga tähtsat küsimust, mis puudutab riigikaitse juhtimist sõjaseisukorras. Teisisõnu: kellest saab riigi sõjalise kaitse monokraatne juht sõjaseisukorras. Omaette otsustamist vajab küsimus, kas tegemist peaks olema tsiviilisiku või sõjaväelasega. Eri riikides on erinevaid lahendusi. Näiteks Saksamaa põhiseaduse järgi läheb vastav pädevus erakorralises seisukorras kaitseministrilt liidukantslerile. Siit me jõuamegi jälle sinna tagasi, et kriitilistes olukordades, nagu on erakorraline seisukord, sõjaseisukord, peab riigikaitse juhtimise käsuliin olema eriti täpselt ja üheselt arusaadavalt paika pandud. Praegu see Eestis nii ei ole. Osaliselt põhineb meie vastava valdkonna õigus ka 1930. aastate riigikaitsealaste õigusaktide vaimul ja sätetel.
Ühe ideena pakume välja lahenduse, kuidas võiks riigikaitse juhtimine olla sätestatud vastava valdkonna raamseaduses. Rahu ajal peaks riigikaitset juhtima kaitseminister. See oleks eraldi mõiste, mille me sisse tooksime. Me vajame oma riigikaitsealases õiguses kindlaid juhtimisalaseid üldtermineid ja me leiame, et just selles seaduses võiks selle üldtermini sisse tuua. Sõja ajal peaks riigi kaitsmise eest vastutama üldjuhina peaminister. Kaitseväe ja ka riigikaitseorganisatsiooni juhtimise pädevus peab olema monokraatse juhina kaitseväe juhatajal, kes oleks kõrgeim sõjaväeline juht, kelle nimetaks ametisse ja vabastaks ametist Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Ühe ideena pakume seadusandjale aruteluks välja, et tõsiselt peaks kaaluma Kesk-Euroopa õiguskorras juurdunud mõistete ning riigikaitse juhtimise reeglite kasutuselevõtmist, arvestades meie üldise haldusõiguse teooria tulenemist Kesk-Euroopa õiguskorrast.
Põhimõtted, millele me pärast põhiseaduse muudatusi tahame rajada Eesti kaitseväe ja riigikaitse õiguse, on järgmised. Esiteks, selgete käsuliinide sätestamise põhimõte. See eeldab muudatusi sõjaaja riigikaitse seaduses, rahuaja riigikaitse seaduses ja kahtlemata ka erakorralise seisukorra seaduses. Teiseks, üldise kaitseväeteenistuse põhimõte. Kolmandaks, kahesuunalise tsiviilkontrolli põhimõte. Ekslikult peetakse tsiviilkontrolli üksnes ühesuunaliseks. Aga tsiviilkontrollil on ka teine suund ehk tsiviilisikute piiratud roll sõjaväe operatiivjuhtimises. Ja neljandaks, riigikaitse arengu lünkadeta jätkusuutlikkus. Selle eelduseks ongi järgnevate aastate jooksul selle parlamendikoosseisu ajal seaduste vastuvõtmine ...

Kolleeg Reinsalu, teie aeg on läbi!

... et lünkadeta parlament saaks anda kindlustunde, et see muudatus on asjakohane, mitte asjakohatu. Aitäh!

Kolleegid! Kõikide fraktsioonide esindajad on sõna saanud, läbirääkimised on lõppenud.
Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, mis on tehtud kolleegide Vilja Savisaare, Toomas Vareki, Ain Seppiku, Kadri Musta, Valeri Korbi, Kalev Kallo, Jaak Aabi, Tiit Kuusmiku, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Aivar Riisalu, Aadu Musta, Rein Ratase, Arvo Sarapuu, Helle Kalda, Kalle Laaneti, Nelli Privalova, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Evelyn Sepa, Lembit Kaljuvee, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Toivo Tootseni, Inara Luigase, Jaan Kundla ja Eldar Efendijevi poolt. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata.
Head kolleegid!  Me saame minna eelnõu lõpphääletuse juurde, kuid enne teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20. Asume eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Presidendi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 47. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on toetust leidnud.

Head kolleegid! Läheme edasi kolmanda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli justiitsminister Rein Lang. Palun vaikust, kolleegid!

Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Riigikogu protokolli huvides ma soovin reageerida Riigikogu liikme Urmas Reinsalu osundamisele, et Eesti riigil on väga vaja uut halduskorralduse seadust. Ma kinnitan teile, et see on Justiitsministeeriumi tänavuses tööplaanis ja me kavatseme selle eelnõu parlamendile sellel aastal esitada. Ma väga loodan, et Riigikogu vastav komisjon seda valitsuse eelnõu siis ka menetleb, erinevalt paljudest teistest valitsuse eelnõudest, mis puudutavad õigusküsimusi.
Nüüd selle konkreetse eelnõu juurde. Tegemist on väga hea eelnõuga. Nagu tavaliselt, alustan oma ettekannet eelnõu eesmärgist ja peatun selles pakutud olulisematel muudatustel. Eelnõu eesmärk on täiendada kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku nii, et need oleksid kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsuses number 2005/214 rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Selle raamotsuse eesmärk omakorda on, et liikmesriikide kohtud ja haldusasutused rakendaksid rahaliste karistuste vastastikust tunnustamist ning et täitvas riigis tunnustataks ja täidetaks kohtuotsuseid ilma täiendavate formaalsusteta.
Raamotsus kohaldub igale otsusele, mis määrab kindlaks rahalise karistuse või rahatrahvi füüsilisele või juriidilisele isikule. Sellise otsuse võib teha kas kohus või haldusasutus. Rahaline karistus või rahatrahv peab olema lõplik, vastu võetud kohtu või muu haldusasutuse poolt. Isikule on kindlasti antud võimalus kohtusse edasi kaevata. Raamotsus hõlmab ka liiklusväärtegude eest määratud või mõistetud rahatrahve, millest tulenevalt täiendatakse väärteomenetluse seadustikku sätetega vastastikuste rahatrahvide otsuste tunnustamise ja täitmise taotlemise kohta. Alljärgnevalt peatun eelnõuga ettepandud olulisematel muudatustel.
Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 477 antakse uus redaktsioon, selles täpsustatakse abistamise ulatust välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel. Selle paragrahvi lõiget 1 täiendatakse punktidega, mis otsuse mittetunnustamise põhjustena on raamotsustes sätestatud, kuid seni on Eestis seadustikuga hõlmamata. Sellesse paragrahvi lisatakse uus lõige 5, selles loetletakse süüteod, mille puhul tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigis määratud või mõistetud rahatrahve või rahalisi karistusi, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Kokku on neid punkte 39 ja ma arvan, et neid siin üles lugeda ei ole erilist põhjust.
Siinkohal võib tekkida küsimus, kes on vastutav välisriigis mõistetud või määratud rahaliste karistuste või rahatrahvide otsuste edastamise ja vastuvõtmise eest? Sellele on lihtne vastata: selleks keskasutuseks määratakse Justiitsministeerium, kes otsusele lisatava tunnistuse nõuetekohasust kontrollib ja edastab selle viivitamatult koos tunnistusega Harju Maakohtule ja Riigiprokuratuurile. Välisriigi kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamise otsustab Harju Maakohus.
Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kolme uue paragrahviga. Need on 484¹, 487¹ ja 487², mis sätestavad selle, et kui rahalist karistust või rahatrahvi ei ole võimalik täita, võib selle asendada ka alternatiivkaristusega – vangistusega kuriteo puhul ja arestiga väärteo puhul. Kui välisriigis on rahatrahvi või rahalise karistuse määranud või mõistnud muu asutus kui kohus, näiteks prokuratuur, kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid välisriigi kohtuotsuse täitmise ja tunnustamise kohta.
Eelnõu sätestab ka selle, kuidas Eesti kohtu ja muu asutuse otsuseid edastada tunnustamiseks ja täitmiseks välisriigile. Jõustunud kohtu- või muu asutuse otsus või selle tõestatud koopia koos tunnistusega tuleb saata Justiitsministeeriumile, kes edastab need dokumendid välisriigi pädevale asutusele. Tunnistuse vormi kehtestab justiitsminister ja vastavasisulise määruse kavand on sellele eelnõule ka lisatud.
Kuna nõukogu raamotsus hõlmab samuti liiklusväärtegude eest mõistetud või määratud trahve, siis täiendatakse väärteomenetluse seadustikku nii, et välisriikides väärteoasjades kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvide tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta. Ütleksin siit Riigikogu kõnetoolist ka soovituse kõigile välisriikides autoga sõitjatele: jälgige spidomeetrit! Ja eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse esindajana ma loomulikult toetan õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei näi olevat. Täname justiitsministrit ja läheme eelnõu esimese lugemisega edasi. Kutsun kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme kolleeg Indrek Saare.

Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas käesolevat eelnõu teisipäeval, 22. aprillil ja otsustas konsensuslikult suunata eelnõu 238 Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda esimesele lugemisele ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk siis teisipäev, 20. mai kell 18. Tänan tähelepanu eest!

Veel üks hetk, palun! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Täname ettekandjat! Kui kolleegidel on soovi avada läbirääkimisi, siis on selleks praegu võimalus. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 20. mai kell 18. Eelnõu 238 esimene lugemine on lõppenud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli justiitsminister Rein Lang.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Nagu kõik saalis viibijad teavad, soovib Eesti ühineda Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga, mida tuntakse ka OECD nime all. Samuti pole saladus, et Eesti on ühinenud selle organisatsiooni 1997. aastal vastuvõetud rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga. Viimane jõustus Eesti suhtes 22. jaanuaril 2005. Konventsiooni on ratifitseerinud või sellega ühinenud 37 riiki, sealhulgas lisaks kõigile 30 OECD liikmesriigile ka kandidaatriigid Tšiili, Sloveenia ja Eesti ning muudest riikidest Argentina, Brasiilia, Bulgaaria ja Lõuna-Aafrika Vabariik. OECD kandidaatriigina peab Eesti liitumiskriteeriumina saavutama täieliku vastavuse konventsiooni nõuetele, sealhulgas nõuetele, mis tulenevad konventsiooni selgitustest, täpsustustest ja konventsiooni kohaldamisel praktikas omaksvõetud põhimõtetest.
Kuigi ühelt poolt on Eesti praktika selline ja ka eksperdid on seisukohal, et olemasolev õigus ei takista meil täielikult konventsiooni kohaldada, leiavad nii OECD kui ka mõned Eesti eksperdid, et kõnealused sätted peaksid olema õigusselguse ja ühiskondliku teadlikkuse huvides üheselt mõistetavad ja rakendatavad. Seega just õigusselguse huvides on vaja karistusseadustikku ja kriminaalmenetluse seadustikku muuta. Karistusseadustikus muudetakse eelnõuga välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise jurisdiktsiooni, välisriigi ametniku definitsiooni ning pistise ja altkäemaksu määratlust. Eelnõuga laiendatakse aktiivse natsionaalse jurisdiktsiooni printsiipi juhtudele, kus välisriigi ametiisikule pistise või altkäemaksu andmise, välisriigi ametiisiku poolt mõjuvõimuga kauplemise ja nende kuritegudega seotud kuriteo paneb toime Eesti kodanik või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja, või ka Eestis registreeritud juriidiline isik. Sealjuures ei kohaldata nõuet, et kõnealune kuritegu peaks olema kuriteoks tunnistatud ka riigis, kus see tegu toime pannakse.
Välisriigi ametiisiku definitsiooni osas asendatakse karistusseadustiku § 288 lõige 3 autonoomse välisriigi ametiisiku määratlusega. Eelnõu kohaselt loetakse välisriigi ametiisikuks nimetatud või valitud isik, kes täidab välisriigis või selle mis tahes tasandi haldusüksuses seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu ülesandeid, samuti isik, kes täidab avalikku ülesannet välisriigi, selle haldusüksuse, avaliku asutuse või avaliku ettevõtja heaks. Veel loetakse selleks avalik-õigusliku rahvusvahelise organisatsiooni teenistuja või esindaja, sealhulgas rahvusvahelise esinduskogu või kohtu liige. See määratlus vastab OECD konventsioonis sisalduvale määratlusele, kuid arvestab rahvusvahelise esinduskogu või kohtu esiletoomisega ka Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni põhimõtteid.
Eelnõus sätestatakse, et ametiseisundi kasutamiseks välisriigi ametiisiku poolt loetakse teo toimepanemist või selle toime panemata jätmist ametiseisundit kasutades, sõltumata sellest, kas tegu kuulub ametiisiku pädevusse. Seega ei pea süüdistuse esitamiseks olema kindel selles, millised on täpselt välisriigi ametiisiku volitused välisriigi õiguse kohaselt. Ka see määratlus tuleneb OECD konventsioonist.
Pistise ja altkäemaksu määratluse muudatuse kohaselt ei ole teo pistise või altkäemaksuna määratlemiseks vajalik vara või muu õigusvastase soodustuse lubamine või andmine ametiisikule endale, vaid arvesse võetakse ka kolmandale isikule, kelleks tavaliselt on ametiisikuga seotud füüsiline või juriidiline isik, lubatud või antud õigusvastane soodustus. Ka see täpsustus tuleneb OECD konventsioonist ja muudest rahvusvahelistest lepingutest.
Karistusseadustikus muudetakse juriidilise isiku vastutuse aluseid. Lisaks senisele vastutab juriidiline isik ka tema organi liikme – see ei pea tingimata olema juhtivtöötaja – või pädeva esindaja toimepandud teo eest, kui see on toime pandud juriidilise isiku huvides. Pädevaks esindajaks olevate isikute ring võib olla lai, kuid eeldab mõistlikult vastava isiku mingit konkreetset pädevust juriidilise isiku esindamisel. Näiteks võime tuua kaubandusagendid või turundusspetsialistid.
Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse sättega, mille kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamine riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel ei ole lubatud, kui see oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga. Seega prokurör, kelle pädevuses on menetluse lõpetamine kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud juhtudel, peab menetluse lõpetamise otsust kaaludes olema kindel, et see menetluslik samm ei oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga. Pean siin silmas eelkõige OECD vastavat konventsiooni.
Lõpetuseks tahan öelda, et tegemist on väga hea eelnõuga, mis peab ka kiirendama Eesti liitumist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. Juhin tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Valitsuse esindajana ma toetan Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on ettekandjale küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Enn Eesmaa.

Austatud minister! Aitäh sulle kõigepealt seletuste ja kommentaaride eest! Aga ma küsin sinu käest natuke tagurpidi küsimuse. Siin on kirjutatud, et eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. Kas sulle ei tundu, et ta võiks olla otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega? Paljude Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud paraku puhuti annavad pistist välismaa ametiisikutele ja paljud Euroopa Liidu liikmesriigid alluvad ka OECD konventsioonile?

Aitäh küsimuse eest, Enn! See seos on kaudne, mitte otsene. Otsest seost ei ole, kuna Euroopa Liidu vastavaid õigusakte sellega Eesti õigusesse üle ei tooda. Tegemist on selgelt OECD konventsiooniga, nagu ma eespool ka märkisin, ühe Euroopa Nõukogu altkäemaksu vastu võitlemise konventsiooniga. Need on kaks eri organisatsiooni. Ent kaudne seos loomulikult on olemas. Aga me tahame saada OECD liikmeks – see soov tuleneb minu arvates juba olemuslikult sellest, et me oleme Euroopa Liidu liikmesmaa.

Aitäh! Kolleegidel rohkem ministrile küsimusi ei ole. Saame minna järgmise ettekande juurde. Palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Indrek Saare!

Head kolleegid! Ka seda seaduseelnõu arutas õiguskomisjon oma 22. aprilli istungil ja ka selle puhul otsustati konsensuslikult suunata eelnõu Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda esimesele lugemisele ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk siis teisipäev, 20. mai 2008 kell 18.

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei näi olevat. Kui te soovite avada läbirääkimisi, lugupeetud kolleegid, siis on praegu selleks võimalus. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 20. mai kell 18. Eelnõu 239 esimene lugemine on lõppenud.
Head kolleegid! Meie tänane istung on lõppenud. Head tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 11.44.