Lugupeetud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Jaanus Marrandi, palun!

Me arutasime oma fraktsiooniga ühiskonnas üleval olevaid tõsiseid küsimusi ja leidsime, et on vaja tulla appi Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Isamaa ja Res Publica Liidule, kes on rääkinud, et ka järgmise aasta riigieelarves on olulisi probleeme, kuidas saada riigieelarve tasakaalu. Seepärast on meil ettepanek peatada tulumaksumäär 21%-l. Kuna riigieelarves on kaudsete maksude osakaal ebaproportsionaalselt suur ja riigieelarve on muutunud liiga haavatavaks, siis meie poolt niisugune ettepanek.

Karel Rüütli, palun!

Head kolleegid! Mul on au ja võimalus üle anda Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine metsanduse probleemide läbitöötamiseks" eelnõu. Probleemkomisjon võiks olla kuueliikmeline ja komisjoni ülesanne on analüüsida Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 täitmist, riigimetsasüsteemis kavandatud ümberkorralduste otstarbekust, põhjendatust ja vajalikkust ning teha vastavalt analüüsi tulemustele ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule seoses metsanduse uue arengukava koostamisega ja metsanduses ilmnenud probleemide lahendamiseks.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Annan haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele üle arupärimise, mis puudutab õpilaskodude rahastamist. Arupärimisele on alla kirjutanud siinkõneleja, Riigikogu liikmed Eldar Efendijev, Kalle Laanet, Vilja Savisaar ja Mai Treial.
Lühidalt sisust. 8. aprillil oli sotsiaalkomisjoni istung Jõgevamaal, kus me külastasime ka Vaimastvere õpilaskodu. Jõgeva maavanem ning kohalik koolidirektor ja õpilaskodu juhataja tõstatasid õpilaskodu riiklikult toetatavate kohtade rahastamise küsimuse. 2008 on esimene aasta, kus Haridus- ja Teadusministeerium ei toeta investeeringuid õpilaskodudesse ühegi sendiga. Kuigi sügisel pandi Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Vabariigi Valitsuse delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokolli kirja, et ei vähendata raha, millega riik toetab neid õpilaskodu kohti, saatis haridus- ja teadusminister juba detsembris omavalitsustele välja kirja, kus on kirjas, et 1. septembrist 2008 vähendab riik finantseerimist Eesti peale kokku üle 8 miljoni krooni, mis tähendab, et sügisel rahastatakse üle 100 õpilaskoha vähem. Oleme sõnastanud siin mitmed küsimused selle teema kohta.

Rohkem kõnesoove ei ole. Riigikogu juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise ning vastavalt kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus  nende edasise menetlemise.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Hea Riigikogu! Asume menetlema tänaseid päevakorrapunkte. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse, avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mark Soosaare!

Tere hommikust, head kolleegid! Korrigeerides hiljuti üht Kihnu- ja Manija-teemalist raamatut, leidsin ma lõigu, kus kirjeldati Manija kalurit, kes hommikul võttis oma ääremõrdadest ühe tonni angerjaid. Te kuulsite õigesti! Mina ei uskunud oma silmi. Tõepoolest, mõnikümmend aastat tagasi oli meres palju igasugust kala ja nüüd räägivad näiteks Kihnu ja Manija mehed kui suurt uudist, kui keegi on angerja kinni püüdnud. Aga mitte ainult angerjat, vaid ka igasugust muud kala on jäänud meres kümneid kordi vähemaks ja samal ajal surve meie kalavarudele on pidevalt kasvanud. Küll lõhuvad peamiselt Läti, aga ka Eesti traalid räimeparvesid. Sel aastal on räimede kudemine oluliselt varajasem – ise näete, milline kevad meil on. Samal ajal algab traaliga räimepüügi keeld sel aastal siis, kui kudemisaeg on juba lõppenud, sest ametnikud määravad ju need tähtajad kalendri ja mitte looduse järgi.
Selle eelnõuga, mille me tõenäoliselt täna kolmandal lugemisel vastu võtame, ei astu me pikka sammu edasi selleks, et oluliselt aidata kaasa kalavarude kaitsmisele või siis ka rannakalurite püsimisele meie randades. Selle eelnõuga anname harrastuskalurile võimaluse saada kiiremini õigus püüda oma nakkevõrguga, kui ta kasutab mobiiltelefoni, ja paar kosmeetilist muudatust toob selle eelnõu vastuvõtmine veel kaasa.
Ees on üsna suur töö. Kui me tahame, et elu Eestimaa randades jätkuks, siis ei pea me vastu seisma mitte üksnes väikeste koolide sulgemisele, mitte üksnes bussipeatuse kaugemale viimisele inimasustusest, vaid peame mõtlema ka sellele, et nendel meestel ja naistel, kes on põlvkondade kaupa elanud rannas, säiliks võimalus püüda kala oma lauale ja viia ülejääk naabrile.
Eelnõu menetledes püüdsime mõtestada ja sisustada mõistet "rannakalur" ehk "randlane". Võin kinnitada, et uus eelnõu on peaaegu valmis. Oleme välja tulnud ideega – ja seda toetasid head kolleegid Harri Õunapuu, Tarmo Kõuts, Mart Jüssi –, et kohaliku omavalitsuse volikogu võiks sisse seada nimekirja nendest rannikuvalla püsielanikest, kellel tekib õigus taotleda kolme nakkevõrku ja kas siis sajast või kolmesajast konksust koosnevat õngeliini, et jätkata ajaloolisi kalapüügitraditsioone.
Mis puutub nendesse harrastuskaluritesse, kes tulevad kaugetest linnadest ja ka välismaalt, kaasas oma hiina võrgud ja õigus üks võrk sisse lasta, siis tõenäoliselt meie kalavarud ei võimalda seda stiili enam jätkata. Niisiis meie nägemuse järgi on tulevikus harrastuskalur see, kes võtab oma poja, tütre, õnge ja spinningu kaasa ning läheb tõesti sportlikult aega veetma.
Nii et selles valdkonnas on meil veel üsna palju tööd teha ja ma loodan, et me jõuame juba sel kevadel uue korraliku eelnõuni, mis annab rannakaluritele lootust, et nende elu võiks jätkuda, et nad võiksid oma esivanemate püügitraditsioone jätkata.
Sotsiaaldemokraadid toetavad käesoleva eelnõu vastuvõtmist kolmandal lugemisel. Ja ütlen veel kord: suur töö on meil teha. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Mitmesugustes turustamislugudes või -õpikutes kõneldakse sellest, kuidas kunagi olla olnud üks Taani ettevõte, mis tootnud maailma parimaid grammofoninõelu, nii häid, kui üldse olla saab. Ühtäkki hakanud sellel ettevõttel kehvasti minema, nad ei teadnud, milles on käibe languse põhjus. Ühel järjekordsel arutelul oli siis üks direktoritest nõupidamisele kaasa võtnud CD, mis neile märkamatult oli valmis tehtud ja helikonserviks muudetud.
Mõnes mõttes, kui olla aus, on Läänemere kalavarudega täpselt sama lugu.  Läänemere kalavarusid ei söö ära mitte kormoranid või hülged, nagu on levinud rahvaluule juttudest ja kahjuks on ka siin saalis kuulda olnud, vaid Läänemere kalavarud sööb ära inimene. Küll mitte toiduna, aga selle kaudu, et majandust edendades, majandust kasvatades, rohkem põldu pidades, rohkem tööstust arendades, rohkem naftat vedades Läänemere seisund lihtsalt halveneb. Selle tagajärjeks on toitainete jaotuse muutumine ja mis kõik veel. Lisaks pikalt harrastatud kalapüüdmine. Tegelikult oleme jõudnud olukorda, kus meie sisemeres ei ole parimagi tahtmise juures võimalik enam harrastada paljusid väljakujunenud kultuurilisi või ajaloolisi tegevusi, kui Läänemere seisundit ei käsitleta komplekssena.
See, kas rannakalur saab Eestis kala püüda või mitte, ei sõltu ammu enam siin saalis vastuvõetavatest seadustest. See sõltub sellest, millisel moel Eesti on suuteline rahvusvaheliselt toimides muutma näiteks laevatamisreegleid Läänemerel. Rohkem kui  ükskõik milline kormoran jaksab kala ära süüa, jaksab Läänemere seisundit kehvaks muuta see üüratult suur nafta- ja kaubatransiit, millest jõuab Läänemerre tuhandeid tonne taas ökoloogilist seisundit halvendavat pilsivett või mingit muud saastet.
Kui me tegeleme seadusloomega, siis on alati tarvis aru saada põhjustest ja tagajärgedest. Nüüdisaegses maailmas, eriti, kui elatakse sellesama Läänemere ümbruses, ei ole võimalik lahendada globaalseid probleeme pelgalt lokaalseid muudatusi tehes. Kui me soovime, et meie toidulauda rikastaks siitsamast lähedalt püütud kala, soovime, et see kala oleks tervislik ja et see kala oleks üldse olemas, peavad meie pingutused olema hoopis ulatuslikumad kui see pelk seadus, mida me täna vastu võtame. See seadus reguleerib loomulikult paljutki, kuid minu üleskutse on keskenduda tulevikus ja juba lähitulevikus hoopis laiematele küsimustele.
See, kas tulevikus ükskõik millise rannakaluri või mõne muu kaluri püütud kala on söödav või mitte, sõltub näiteks ka sellest, kas me oleme suutelised kontrolli alla võtma sõdade ja mitmete tööstusperioodide lõpul arutul hulgal Läänemere põhja maetud kemikaalid. Kontrolli alla võtma selles mõttes, et ega me ju ei tea, milliseid koguseid mürke kannavad laiali hoovused, kus nad üldse paiknevad. Meil ei ole ühtki rahvusvahelist kokkulepet, mis sunniks või suunaks meid, et me hakkaksime neid analüüse  juba praegu tegema.
Head kolleegid! Kui me soovime tõepoolest oma kultuuritraditsioonide jätkumist, majandustraditsioonide jätkumist, siis on lahendused ja nende lahenduste võtmed ammugi juba kaugemal kui pelgalt Eesti sisepoliitikas. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna esindaja Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Peale Marki sõnavõttu oli kohe selge, et keegi peab rääkima ka põhiväärtustest ja põhieesmärkidest, mis kalapüügiseadusel on. Õnneks Marek reageeris, reageeris võib-olla natuke liiga globaalselt. Ma püüan siis natuke konkreetsemaks minna – selle seaduse juurde. See, millest ta rääkis, on sügav tõde. Iga sõna, mis ta ütles, oli õige ja seda oli täna vaja.
Kui me räägime kalapüügiseadusest, siis juhin tähelepanu, et see ei ole inimeste kaitseks tehtud seadus. See on kalade kaitseks tehtud seadus. Mina, kui soovite, olen siin kalade esindajana, ma olen siin kala kaitsmise pärast. Kui Mark alustas, siis ta rääkis tonnist angerjast ja jõudis oma kõne lõpuks selleni, et oleks vaja tagasi aegu, kus inimesed saavad sportlikus mõttes aega veeta kalu tappes. See kõne algus ja lõpp on loogilises vastuolus ja me peaksime iga kord, kui me räägime kalapüügiseadusest, endale teadvustama, mis on kalapüügiseaduse eesmärk – kaitsta kalu. Kalu on liiga vähe, kalureid on liiga palju. Seda taipavad ka kalameeste esindajad. Kui me oleme nendega  arutelusid pidanud, siis nad on seda alati tunnistanud. Aga kui see kalapüügiseadus tuleb, siis kõige aktiivsemad menetlejad on alati kalade tapjad. Võtame hoogu maha, seltsimehed! See ei ole nii oluline, kas inimene saab kalu ajaviiteks tappa või mitte. Oluline on see, et kalu üldse maailmameres  ja sealhulgas Läänemeres oleks.
Kui nüüd rääkida sellest konkreetsest lahendusest, mille järele siin igatsedes õhati, et omavalitsus teeks mingi nimekirja inimestest, siis sellel on muidugi mõte. Need kultuurilised traditsioonid, see elulaad – see on kõik selline asi, mida tasub taga nutta, lihtsalt kalavarud on siin ees. Kui ikkagi kala ei ole, siis tulebki tunnistada, et isegi kultuurilistel põhjustel on see asi äärmiselt piiratud ja äärmiselt keeruline. See konkreetne mehhanism, see on ju suurepärane korruptsiooni koht. See on suurepärane koht, kus rääkida diskrimineerimisest, ebavõrdsest kohtlemisest. Et üks omavalitsus hakkab kokku panema nimekirja sõpradest, kes kalapüügiõiguse saab, kes ei saa – see on jagamine, aga see on jagamine looduse arvel. See inimene, kes lube jagab, ei pruugi neid otsuseid sugugi objektiivselt teha. Nii et ma oleksin väga ettevaatlik. Oletan küll, et selle ettepaneku taga oli ikka mingisugune mahuline piirang, aga ma väidan, et ega seesama nimekirja tegija ja oma inimeste vahel valija ei suuda tegelikult seda mahulist piirangut rakendada. Need asjad, millest me rääkisime, on ikkagi väga selgelt üle-eestilised, ülemaailmsed ja mitte ühe küla sisesed probleemid. Nii et tuhat tänu Marekile, kes oma kõne pidas! Ma loodan, et selliseid kõnesid saab siin Riigikogus rohkem olema. Me kaitseme siin kalapüügiseadusega kalu, mitte inimesi. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ning alustame eelnõu 184 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 184. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 66 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja 2 erapooletut on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 184 seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Teie ees on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab koolitoidu riigipoolset toetamist. Selles küsimuses on Eesti Keskerakond olnud järjepidev esimesest koolitoidu riigipoolse toetamise initsiatiivist alates. Need initsiatiivid andsid võimaluse vastavate põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega kindlustada 2002. aasta 1. septembrist tasuta koolitoidu 1.–4. klassi õpilastele ning seejärel 2006. aasta 1. jaanuarist juba 1.–9. klassi õpilastele.
Selle eelnõu eesmärk on tagada tasuta koolitoit 1.–12. klassini. Eelnõu algatajad peavad vajalikuks, et tasuta koolilõunat saaksid õpilased gümnaasiumi lõpuni, eriti arvestades, et selles vanuses noortel meestel ja naistel kestavad koolipäevad tihti pärastlõunani ning nende kasvav organism nõuab oluliselt enam toitu. 2006. aasta 1. septembrist kindlustab riik kutsekoolide õpilastele vähemalt ühe sooja toidukorra päevas ning vajadus samasuguse toetuse järele gümnaasiumiastmes on selgelt märgatav. Eriti oluline on õige toiduvalik koolis, sest vabast taskurahast, mis vanemad lastele annavad – viimase EMOR-i uuringu järgi saavad 6–14-aastased umbes 310–330 miljonit krooni aastas –, läheb enamik maiustuste ja krõpsude peale. Koolitoidu küsimust ei tohiks käsitleda vaid kui sotsiaalabi küsimust. See on väga aktuaalne, eriti tänapäevases sotsiaal-majanduslikus olukorras. Korralik koolitoit on kõigi laste tervise huvides. Paljude perekondade seis halveneb hindade hüppelise kasvuga, mis omakorda tekitab vanematel märgatavalt rahapuudust. Perekondi, kelle rahakoti sisu on 6000–7000 krooni kuus, on Eestis ligi 50% ja nende jaoks on iga sada krooni väga oluline.
Lõpetuseks tahan öelda, et eelnõu menetluse käigus ei olnud kolleegid komisjonis eelnõu sisu vastu, sest see küsimus on ka koalitsioonileppes. Nende positsioon oli selline, et kuna praegu on riigieelarve laekumisega probleeme, siis võiks toetuse saajate hulga laienemine käivituda aastast 2010. Ka härra Tõnis Lukas, vastates hiljuti siin saalis küsimustele, rääkis sedasama. Kuna põhiline vaidluskoht selle eelnõu juures on ajastamine, siis on Eesti Keskerakonna fraktsioon nõus muutma  tähtaega 2008. aasta 1. septembri asemel 2009. aasta 1. septembriks. Eelnõu jääks menetlusse, katkestades arutelu kuni riigi eelarvestrateegia väljatöötamiseni.
Algatajad loodavad, et nende initsiatiiv leiab Riigikogu kolleegide toetuse. Tänan tähelepanu eest!

Teile on küsimusi. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Loen üllatusega selle eelnõu seletuskirja viimast lõiku, et kuna riigieelarvesse on laekunud vahendeid prognoositust rohkem, siis võimaldab see koolitoiduks vajalikud vahendid eraldada lausa 2008. aasta lisaeelarvest. See on äärmiselt üllatav, et kirjalikult esitab Eesti Keskerakonna fraktsioon selliseid väiteid, suuliselt aga 100% vastupidiseid! Kas siis teie Eesti Keskerakonna esindajana ei ole midagi kuulnud 2008. aasta eelarve laekumistest, või ongi teil nii kombeks, et erinevad erakonnaliikmed ajavad täiesti vastuolulist juttu?

Ajal, kui see eelnõu valmis, oli valitsuse positsioon palju optimistlikum kui täna. Me lähtusime sellest positsioonist.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ma küsiksin ka rohkem selle eelnõu seletuskirja ja vormistusliku külje kohta, kuivõrd minu jaoks on see üldse kõikide Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõude usaldusväärsuse küsimus. Nimelt 27. veebruaril, kui teoreetiliselt sai teada olla vaid jaanuari laekumine, kinnitas Keskerakonna fraktsioon oma esimehe allkirjaga, et riigieelarvesse on laekunud vahendeid prognoositust rohkem ja selle arvel on võimalik lisaeelarvest täiendavaid kulutusi teha. Palun öelge, milliseid makse või vahendeid konkreetselt laekus 2008. aasta jaanuaris rohkem. Aitäh!

Ma mõtlen, et kui kasutada peaministri kõnet, siis  näiteks aktsiisid andsid meile palju rohkem  tulu.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsimus oli meil kord ka komisjonis üleval, kui me seda eelnõu arutasime, aga võib-olla oleks suurel saalil huvitav teada, mis saladuslikud arvud siin valemis ikkagi kirjas on, 175, 15 jne.

Kui nad on juba arvud, siis nad ei ole saladuslikud.

Peeter Kreitzberg, palun!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Kui palju koolilõuna iga õpilase kohta peaks maksma ja mis selle eelarve maksumus teie arvates on?

Meie panime siia 18 gümnaasiumiastme jaoks ja sellega arvestasime.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Heakene küll, eelnõu tehes olite liiga optimistlikud, nagu te ise ütlesite. Nüüdseks on kõigile teada, et riigieelarve laekumised on väiksemad. Kindlasti teil on oma ettepanek või plaan, milliste tulude arvelt see raha nüüd leida. Mida peab siis ära lõikama-võtma? Milliselt eelarverealt peaks katte leidma, et see eelnõu rahastatud saaks?

Meie  pakume praegu lükata tähtaeg sellest aastast edasi tuleva aastani ja siis võib kõiki neid kulusid juba üldriigieelarve koostamise käigus arvestada.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te selgitasite, et gümnaasiumiõpilastele on vaja tagada tasuta toit, põhjendades seda andmetega, mis on saadud uuringufirmalt, kes on teinud kindlaks, et 6–14-aastaste laste taskuraha kulub põhiliselt maiustustele. Need olid väga suured summad. Öelge, palun, kui vanad lapsed teie andmetel gümnaasiumis õpivad?

Vabandust?

Ma palun uuesti anda mikrofon Kaia Ivale täpsustamiseks!

Te rääkisite sellest, et uuringufirma andmetel kulutavad 6–14-aastased lapsed oma taskuraha maiustustele. Kui vanad õpilased teie andmetel gümnaasiumis õpivad?

14–16-aastased.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Seda oli arvatagi, et ükskõik millise eelnõu me menetlusse anname, hakatakse rääkima, et me laseme riigi põhja ja rahandus on nii kehvas seisus. Siin on endiselt prioriteetide küsimus! Ja kui koostatakse uut eelarvet, siis vaadatakse muidugi kulutused üle. Minu küsimus on: kas haridus ja ka üldharidus on olnud eelnõude juures Keskerakonna fraktsiooni prioriteediks?

Ma mõtlen, et keskharidus ja gümnaasiumiharidus pole prioriteetne mitte ainult Keskerakonna jaoks, see peab olema oluline kõikide fraktsioonide jaoks ja kõikide erakondade jaoks. Ma mõtlen, et see ei peaks olema vaidluspunktiks. Ja nagu ma rääkisin, komisjonis ei olnud vaidluspunktiks eelnõu sisu, küsimus oli ainult tähtajas. Tänapäevane majandusolukord ei anna võimalust seda eelnõu rahaliselt toetada, aga ei olnud probleemi, et tulevikus seda toetamist kaaluda. Vahe on ainult selles, et meie pakkusime kompromissina tulevast aastat, koalitsioonierakonnad pakkusid 2010. aastat.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Eilses infotunnis ründasid teie erakonnakaaslased väga teravalt rahandusministrit, süüdistades valitsust muu hulgas riigieelarve kulude ülepaisutamises. Täna te esitate eelnõu, kus on kirjas, et riigieelarvesse on laekunud vahendeid prognoositust rohkem ja see võimaldab teha positiivse lisaeelarve. Ma ütlen veel kord: minu jaoks kaotab Keskerakond iga sellise käiguga väga suure osa oma niigi hõredaks kulunud usaldusväärsusest. Aga ma palun teil püüda seda usaldusväärsust mingilgi määral taastada ja ikkagi vastata meie küsimustele. Ehk siis see, mis Helmer Jõgi küsis: mida täpselt iga konkreetne number selles valemis tähendab? Palun näidake, et te mingilgi määral saate  ise aru sellest, mida te meile ette kannate!

Mis konkreetselt võiks teid häirida? Mina võin lugeda teile ette Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed. On prognoositav õpilaste arv 2007. aasta 1. septembril 1.–12. klassini 155 555 õpilast. Koolitoidu maksumus on praegu ca 15 krooni, gümnaasiumiastmes 18 krooni. Seega on rahaliste vahendite vajaduse kohta õppeaastaks 2008/2009 tehtud arvestus – 427 miljonit krooni. Mis võib nendes numbrites teid häirida?

Peeter Kreitzberg, palun!

Tänan! Mina ei saa aru, miks te ennast pärast Jaak Aabi küsimust, mis oli väga inspireeriv, üldse võõraste sulgedega nii palju ehite. Sest kui sotsid olid opositsioonis, siis nagu ei olnud üldharidus teil prioriteet ja nii Efendijev kui ka paljud teised kolleegid hääletasid selle eelnõu, mida te praegu siin uljalt üritate püsti panna ja kaitsta, rõõmsalt maha.

Mina esitan selle eelnõu, mitte ei käsitle ajaloosündmust, mis oli mõni aeg tagasi.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Täna on siin saalis juba mitu korda kõlanud mõiste või väljend "tasuta koolitoit". Selge see, et haridus on kõikidele prioriteetne, aga ühes seaduseelnõus peab olema ka õigusselgus tagatud. Kas te selle seaduseelnõuga tagate tasuta koolitoidu või õpilaste koolilõuna toetamise?

Koolitoidu toetamise muidugi. Sellepärast, et riigi ja omavalitsuste algne kokkulepe oli selline, et koolitoitu toetab riik, aga sööklate pidamise hoiab oma käes omavalitsus.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! On teada, et kooliti on koolitoidu kvaliteet väga ebaühtlane. Millised võiksid olla arukamad meetodid, tagamaks sellise toetuse puhul ühtlast koolitoidu kvaliteeti? Kas te näete, et kõne alla võiks tulla hoopis teine mehhanism, kus toetatakse tagantjärele, kui kulutused on tõestatud ja inimesed tõesti seda toitu söövad, mida neile pakutakse?

Ma mõtlen, et iga omavalitsus peab väga kindlalt vaatama, kuidas koolid, kes on selle küsimuse konkreetsed operaatorid, tegutsevad. Kindlasti peavad nad seda toitu kvaliteetselt valmistama ja see peab kvaliteetselt koolilasteni jõudma.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te seletasite ära, mis need teised arvud selles valemis tähendavad. 175 on koolipäevade arv, toidukorra maksumus 15 krooni, õpilaste üldarv 155 555 – see on kõik nüüd selge. Aga te jätsite siiski mainimata ja ma ei saa sellest aru, mida tähendab arv 35 393. Palun öelge konkreetselt, mida see arv väljendab!
(Paus.)

Austatud küsija, kas te olete nõus, et vastaja ja teie leiate selle numbri osas omavahel selguse?

Jaa, ma  jään praegu vastuse võlgu.

Peep Aru, palun!

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kurb muidugi kuulda, et eelnõu esitaja ei tea, mida ta esitab. Aga küsimustele vastates te viskasite õhku veel ühe väite: kuskil on tehtud kokkulepe, et riik maksab toidu jaoks raha ja siis omavalitsused peavad üleval koolisööklaid. Mina olen 1993. aastast saadik sisuliselt seotud omavalitsustega, olen olnud väga paljudel koosistumistel ja kokkulepete tegemiste juures, aga mina isiklikult sellist lepet ei mäleta. Kas te oskate öelda nüüd konkreetselt, mitte pabereid tuhnides, nii nagu te numbrite puhul tegite, mis kuupäeval ja kus kohas selline lepe on omavalitsuste ja riigi vahel sõlmitud?

Ma kasutan praegu seda informatsiooni, mis meil komisjoni istungil selle eelnõu arutelus oli. See küsimus oli ka püstitatud ja niiviisi mina kasutan seda informatsiooni.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Kas teil on teada, milline on praegu sellesama kas siis vanemate või omavalitsuste kinnimakstud koolitoidu kasutamise efektiivsus? Kui paljud lapsed söövad tegelikult seda koolitoitu, mida tänast mehhanismi kasutades pakutakse, ja kuidas teie meelest tagada, et see toit jõuaks ükskõik millisel moel sööjani, õpilaseni, mitte ei rändaks koolisööklatest ei tea kuhu või üldse ei jõuakski sinna?

Nagu te teate, praegu riik toetab, ütleme, üldkooli õpilasi ja ainult gümnaasiumiaste pole riigi toetuse all, aga iga omavalitsus, kui ta leiab võimaluse, toetab ka seda. Nii et praktiliselt on igas omavalitsuses praegu erinev olukord.

Peep Aru, palun!

Aitäh! Ma pean tulenevalt teie vastusest oma küsimuse sisu täpsustama. Juhuslikult ma viibisin asendusliikmena sellel komisjoni istungil ja mina küll ei mäleta – võib-olla on teil kuskil olemas protokoll –, et oleks räägitud kokkuleppest. Küll rääkis lugupeetud endine haridusminister sellest, et oleks loogiline, kui riik maksaks toiduosa ja omavalitsused peaksid kööki üleval ning maksaksid kokkadele palgaraha. Ma küsin, kus on see kokkulepe,  mida te ametlikult puldist nimetasite.

Hästi, ma siis loen teile protokolli. Kui 1995. aastal omavalitsuste tulubaasi koondati, siis üks asi, mis määrusesse jäi, olid kooli ülalpidamiskulud, sealhulgas söökla ülalpidamiskulud. Juba siis oli kokkulepe, et see osa jääb omavalitsuste kanda. Kui kehtestasime koolitoidu rahastamise, siis oli seda koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsitud. Tol hetkel ta kattis kulusid.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et raha ei ole selle küsimuse lahendamisel probleem, sest raha võib tuleval aastal võtta üldisest riigieelarvest. Ma küsin teilt niimoodi. Te ei tahtnud ajaloos tagasi minna, aga ajalugu on siiski tark teada. Miks te omal ajal, kui Keskerakond juhtis haridusministeeriumi ja te selle eelnõu tagasi lükkasite, pidasite võimatuks seda eelnõu rakendada? Kas need olid rahalised või olid need mingisugused muud põhjused?

Ma täpselt ei mäleta, milline oli tagasilükkamisel konkreetne sõnastus, ja sellepärast ma jään praegu teile vastuse võlgu.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mind natuke hämmastas teie vastus minu küsimusele gümnaasiumi õpilaste vanuse kohta. Kui te nüüd hetke järele mõtlete, kas te siis nõustuksite minu väitega, et tavapärane gümnaasiumiastme õpilaste vanus on siiski 16–19, mitte 14–16?

Jah.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sotsid ütlesid, et kui nemad esitasid täpselt samasuguse eelnõu, siis Keskerakond, kellele kuulus haridusministri koht, lükkas selle tagasi. Mis sa arvad, kui nüüd sotsid esitaksid uuesti samasuguse eelnõu ja haridusminister oleks nende erakonnast, kas nad siis toetaksid ja kas see eelnõu saaks siis ka koalitsiooni toetuse?

Mina juba rääkisin, kuidas oli menetlus komisjonis. Ja komisjoni esindaja saab sellest siit puldist veel konkreetsemalt rääkida. Aga praegu koalitsiooni esindajad ja sotsiaaldemokraadid sealhulgas ei ole sisuliselt selle eelnõu vastu. Küsimus on ainult tähtajas. Ja nii nad tegid ettepaneku eelnõu mitte toetada ja menetlusest välja arvata – see on ka nende positsioon. Praeguses olukorras nad seda eelnõu ja neid tähtaegu ei toeta.

Mati Raidma, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on üks eelarveline küsimus. Kas ma sain õigesti aru, et see seaduse muutmise seaduseelnõu toob kaasa 427 miljonit krooni lisakulusid? Kui ei, kui palju see eelnõu siis lisakulusid kaasa toob?

Meie tõime välja need numbrid ja see summa on,  jah, 427 miljonit krooni.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kolleeg Tootsen inspireeris mind esitama veel üht küsimust. Kui Keskerakond oli võimul ja juhtis haridusministeeriumi, siis seda eelnõu ei toetatud, seda eelnõu ei olnud toona ka koalitsioonileppes kirjas. Praegu on sotsid seisnud selle põhimõtte eest sedavõrd, et on kirjutanud ta sisse koalitsioonileppesse ja planeerinud selle 2010. aastast ellu viia. Ma küsin siis niimoodi: kui Keskerakond taas võimule pääseks, kas te siis paneksite ka selle programmi kirja koalitsioonileppesse ja üritaksite võimul olles ikka seda realiseerida?

Meie valimisplatvormis ja prioriteetides on koolitoit gümnaasiumiastmele üks olulistest küsimustest.

Margus Lepik, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te olete kindlasti analüüsinud, kui palju kohalikud omavalitsused panustavad tasuta või toetatud koolitoitu. Kas te oskate öelda, kuidas see 427 miljonit, mis lisandub riigieelarvest, mõjutab kohalike omavalitsuste panust koolitoidu toetamisse? Kas see suureneb või väheneb?

Nii konkreetselt on praegu raske öelda. Ma mõtlen, et tänapäevases majanduslikus olukorras jääb omavalitsuste praktika koolikohtade suhtes samasuguseks. Selle aasta omavalitsuste eelarved kindlasti näitavad seda. Vähendama nad neid eelarveid küll ei hakka.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Asja täpsustamiseks ja seletamiseks: kas on niimoodi, et eelmine koalitsioon, kus oli ka Reformierakond, ei toetanud seda eelnõu, sest Reformierakond oli vastu, ja praegune koalitsioon, kus on samuti Reformierakond, ei toeta seda eelnõu, sest Reformierakond ei poolda seda? Kas on niimoodi?

Seda konkreetset eelnõu nad ei toeta. Aga küsimus, mis on seotud gümnaasiumiastme koolitoiduga, on kirjutatud koalitsioonileppesse ja asi on ainult ajas. Nad ei toeta ainult seda konkreetset eelnõu.

Igor Gräzin, palun!

Hea juhataja! Hea sõnavõtja! Kuna te eeldate, et riigieelarvesse laekub vahendeid kogu aeg prognoositust rohkem ja, ühesõnaga, lisaeelarves tuleb teha rohkem ja rohkem kulutusi, siis ma hakkasin seda valemit uuesti vaatama. Mida tähendab arv 35 393 teie  valemis, mille kohta kolleeg Sooäär ka küsis?

Ma juba varem ütlesin, et jään sellele vastuse võlgu.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme! Lauri Luik, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma ütlen alguses lihtsalt informatsiooniks eelnõu algatajale ja et kõigile oleks selge: number 35 393 on gümnaasiumiõpilaste arv.
Eelnõu eesmärk on väga õilis ja üllas. Reformierakond on selgelt välja öelnud ja kirjutanud ka koalitsioonileppesse, et me peame vajalikuks koolitoidu maksumuse kompenseerimist gümnaasiumiastme lõpuni. Nagu siin on täna korduvalt mainitud, on see fikseeritud meie koalitsioonileppes, kus seisab, et tervisliku ja kultuurse toitumisharjumuse kujundamiseks pikendame koolilõuna riigieelarvest rahastamist gümnaasiumi lõpuni, eelistades mahetoitu.
Kultuurikomisjon arutas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu 207 oma 7. aprilli koosolekul. Komisjon otsustas suunata eelnõu esimesele lugemisele esialgu teisipäevaks, 15. aprilliks, kuid juhatuse ettepanekul lükkasime selle 17. aprillile ehk tänasele, komisjonipoolseks ettekandjaks määrati Lauri Luik.
Kuna praegu on tõepoolest probleeme riigieelarve laekumistega, siis täna oleks ääretult ennatlik selles seaduseelnõus pakutud muudatust vastu võtta. Nagu kolleeg Efendijev korduvalt mainis, on tegelikult küsimus ajastamises. Riigi eelarvestrateegias aastateks 2008–2011 on fikseeritud, et eeldatavasti hakatakse aastaks 2010 riigieelarvest kompenseerima päevase õppevormi gümnaasiumiastme õpilaste koolitoidu maksumust. Nagu eelnõu esitaja siit puldist ka ise enne ütles, on nad nõus muutma jõustumistähtaega, mis eelnõu kohaselt on 1. september 2008,  vastavalt tänase eelarvega seotud võimalikele muudatustele.
Nagu me juba teame, ei olnud eelnõu esitaja selle eelnõu koostamise hetkel teadlik eelarve tänasest seisust, mistõttu on ka üsna palju vasturääkivusi. Näiteks seletuskirjas jutt vahendite ülelaekumisest ja 2008. aasta lisaeelarvest, kust soovitakse vajalikud vahendid võtta. Lisaks soovitakse toetus muuta sihtotstarbeliseks. Põhjendamata on aga jäänud see, miks soovitakse tänast süsteemi, kus toetused on mittesihtotstarbelised, muuta kohalike omavalitsuste jaoks jäigemaks ja paindumatumaks – seda põhjendust sealt kahjuks ei leidnud.
Võttes arvesse kõike eelmainitut, otsustas kultuurikomisjon eelnõu praegu tagasi lükata ja esitada eelnõu uuesti siis, kui eelarve osas on rohkem selgust. Eelnõu sai saadetud arvamuse avaldamiseks ka Vabariigi Valitsusele ja valitsus otsustas oma 27. märtsi istungil eelnõu mitte toetada, põhjendades seda sellega, et 2008. aasta riigieelarve seaduses ei ole arvestatud koolilõunatoetuse laiendamise kuludega ja ka 2008. aasta lisaeelarve menetlemist ei ole alustatud. Lisaks sellele on alates 2006. aastast, nagu ma mainisin, omavalitsusüksustele riigieelarvest eraldatud koolilõunatoetust mittesihtotstarbelisena ja ka valitsus nendib, et eelnõu seletuskirjas puudub selgitus selle kohta, miks on hästi toimivat süsteemi tarvis muuta riigile administratiivselt koormavamaks ja omavalitsusüksustele jäigemaks. Komisjon otsustas häältega 7 poolt ja 2 vastu eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Helle Kalda, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga hea meel, et Reformierakond toetab. Aga küsimus on mul hoopis koolilõuna kui terviku kohta. Kas komisjonis oli arutelu ka põhikooli lõuna üle? Sest me teame, et majanduskasv on aeglustunud ja aeglustub ilmselt veel. Samal ajal rääkis sotsiaalminister televisioonis esinedes ja väga paljud on minu poole pöördunud küsimusega, et septembris hakkab koolilõuna maksma 25 krooni. Vanemad loomulikult ei jõua maksta, kust see raha leitakse ja kas see on tõsiselt mõeldud? Kuidasmoodi sellega on?

Aitäh! Komisjonis me keskendusime käesoleva eelnõu sisule ja eelkõige gümnaasiumiosa lõunatoidu kompenseerimisele.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti avaldati üks uuring, kus selgus, et vist 1/5 Eesti lastest elab allpool vaesuspiiri. Ma kujutan ette, et ka gümnaasiumiastmes on selliseid lapsi umbes 1/5. Kas te olete komisjonis arutanud, kuidas see eelnõu võiks mõjutada nende laste tervist ja heaolu?

Aitäh! Paraku ei kommenteerinud seda koosolekul ei teie erakonnakaaslased ega keegi teine komisjoni liikmetest. Nii et komisjonis seda ei arutatud.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Üleeile oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni juht Vilja Savisaar  asendusliikmena sotsiaalkomisjonis ja muu hulgas mainis kurvalt: "Ükskõik, mis me teeme, te ju ei toeta meie eelnõusid." Mõtisklegem hetkeks selle üle, miks see nii võiks olla.
Täna demonstreeris Keskerakonna fraktsioon minu meelest täielikult oma pealiskaudsust ja seda, et tegelik huvi haridusteema vastu puudub. Iga haridusega vähegi tegelnud inimene oskaks sellest valemist välja lugeda, et 35 393 saab tähendada loogiliselt võttes gümnasistide arvu. Isegi kui seda numbrit väga täpselt ei tea, siis suurusjärgu pealt oleks meist igaüks, kes nende teemadega on tegelnud, suutnud seda pakkuda. Samuti saame aru, et kui see valem – kahjuks ei ole siin lahti kirjutatud, mis selles sisaldub –, annab lõpptulemuseks 427 miljonit krooni, siis see ei saa olla lisakulu, sest siin ei ole maha võetud seda raha, mis praegu juba samaks otstarbeks eraldatakse. Ka siin vastas Keskerakonna fraktsioon valesti!
Ma juhin tähelepanu, et tegemist ei ole Eldar Efendijevi eelnõuga, sellele eelnõule on 27. veebruaril alla kirjutanud Keskerakonna fraktsiooni nimel Vilja Savisaar. Ma isegi ei mainiks siin enam seda, et 27. veebruari seisuga Keskerakonna fraktsioon teadis, et riigieelarvesse on vahendeid laekunud rohkem. Siin on kommentaarid täiesti liigsed. Ka see arutelu ja need küsimused – kahjuks olid siin kõik argumendid sellisel tasemel, et meie oleme head, teie olete pahad. Kuulge, kas me tõesti soovime Eesti Vabariigi parlamendis sellist arutelu nii olulise küsimuse üle?! Ja mul on kurb öelda, aga see on vaid üks näide küllaltki pikast reast.
Ma kutsun kogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja loomulikult ka kõiki teisi ametikaaslasi üles kasutama vähem loosunglikkust ja tegelema rohkem sisuliselt meie ees seisvate väga tõsiste probleemidega! Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aadu Musta!

Lugupeetud kolleegid! Sellest, et koolilõuna võiks olla oluline, on palju räägitud ja ma ei hakka üle kordama tervet rida väiteid või fakte või ajalugu, millest siin on ka juttu olnud, vaid räägiksin ühest isiklikust muljest. Omal ajal, kui mina koolis käisin – see oli küll tohutult ammu –, olin oma klassis edukuselt ja andekuselt kas neljas või viies, aga ainukene, kes jõudis ülikooli. Teistel perekondadel ei olnud sellist võimalust. Olen käinud palju mööda koole ja arvanud, et kõik on muutunud. Tänagi on aga täpselt samad probleemid, et inimesed ei saa oma haridusteed jätkata, kuigi nad on andekad, töökad, tublid, sest majanduslik olukord ei luba seda.
Me kõik räägime teadmistekesksest Eestist. Me kõik räägime, et haridus ja meie laste vaimsed võimed on üks suurimaid rikkusi, mis meil on. Ja nii see ongi! Hõbedat, kulda ei leidu me maal – eks ole? Kuid vaimsed võimed on suurim ressurss, mida ei tohi lasta tühja joosta, kuhugi ära raisata, vaid need tuleb meie hüveks tööle panna.
Siin võib palju rääkida seletuskirjadest. Kui ma näen, et seletuskirjas on vigu, siis ma tavaliselt mõistan, et kui see on tehtud väga ammu või valitsusliikmete sõnade järgi jne, ajad on aga muutunud, siis tuleb arvestada aja joont ja rääkida asjast, mitte otsida mingit sõnakonksu.
Ma  väidan veel kord: koolilõunatoetuse gümnaasiumiastmele laiendamine ka üks aasta varem on strateegiline küsimus! See on riigieelarve küsimus, see ongi suhtumiste küsimus, poliitiline otsus, näitab, mida me peame oluliseks. Ja ärge arvake, et ilma nende väikeste ja proosaliste sammudeta me saame ehitada teadmistekeskset Eestit või rääkida eestlastest kui haridususku inimestest. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Peeter Kreitzbergi!

Austatud kolleegid! Lastele on koolitoitu kindlasti vaja, aga seda eelnõu ei ole vaja. Teeme selle selgeks, et siin saalis tõenäoliselt ei ole inimesi, kes on põhimõtteliselt vastu, et koolitoit oleks olemas. Vahe eelmise Riigikogu koosseisu ja praeguse vahel on selles, et kui sotsiaaldemokraadid selle ettepaneku esitasid, siis seda koalitsioonileppes ei olnud – me esitasime ta selle pärast. Praegu on selle probleemi lahendamine koalitsioonileppes kirjas ja ei ole mõtet kahelda, et selle lahendamise juurde tullakse. Selles mõttes ei ole käesolevast eelnõust ka erilist abi. Rääkimata sellest, et ta on tehniliselt võrdlemisi halvasti koostatud.
Nüüd, mis puudutab üldse koolitoitu. Ma olen sellesisulist eelnõu kunagi vist esimesena siin kolm või neli korda tutvustanud, enne kui see üldse kuhugi liikuma hakkas. Siin on kindlasti päris mitu probleemi. Üks on see, mida siin saalis juba mainiti – et põhiharidus kuulub meil koolikohustuse hulka. Paljud riigid tõlgendavad seda niimoodi, et tõesti, põhikooli laste toit tuleks maksta täielikult kinni riigieelarvest. Mitte niimoodi, et toetada, kusjuures omavalitsused peaksid maksma kinni köögikulud. See on kindlasti probleem, mis väärib arutamist.
Kindlasti on tegemist väga vajaliku ja väga rahamahuka eelnõuga. Ma olen täiesti kindel, et see Riigikogu koosseis võimaluste avanemisel selle küsimuse ka ära lahendab. Siin ei ole küsimus selles, nagu jaguneks saal põhimõtteliselt kaheks, siin on praegu küsimus ikkagi võimaluste olemasolus. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 207 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletuse ettevalmistust. Kas võime alustada hääletust?
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, mis seisneb selles, et eelnõu 207 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 37 Riigikogu liiget, vastu 22 ja 2 erapooletut on Eesti Keskerakonna algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu 207 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Austatud Riigikogu! Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Hea Riigikogu! Tänane istung on lõppenud, ma soovin teile jõudu komisjonides ja fraktsioonides!

Istungi lõpp kell 11.05.