Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Inara Luigas, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile Koidula raudteepiirijaama rajamise kohta. Koidula raudteepiirijaama rajamine on Eestile üks olulisemaid transpordi- ja regionaalpoliitilisi ülesandeid. Piirijaama valmimine mõjutab positiivselt kogu Lõuna-Eesti, sealhulgas Kagu-Eesti majanduslikku arengut, leevendades tööpuudust ning aktiviseerides kohapealset ettevõtlust. Raudteepiirijaama rajamise ettevalmistamist alustati juba hulk aega tagasi ning on pakutud mitmeid ehitamise algusaegu. Viimane avalikustatud kuupäev ehitustööde alustamiseks on juuli 2008. Samas on rahandusminister viimasel ajal öelnud üsna ärevaid sõnu riigi suurprojektide rahastamise kohta, mainides, et kärpimisele võib minna koolide remondi ja Tallinna-Tartu maantee rajamise raha. Olukord tekitab küsimusi ka Eesti suurprojekti, Koidula raudteepiirijaama rajamise kohta. Alljärgnevalt esitame ministrile kuus küsimust. Arupärimisele on alla kirjutanud 19 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle Riigikogu menetlusse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu ehk nn alkoholipoliitika paketi. Selles eelnõus ei ole midagi väga uut. Erinevaid ettepanekuid alkoholipoliitika kohta oleme siin selles koosseisus varemgi esitanud. Need on puudutanud üleriigilist öist alkoholimüügi keeldu, reklaami väljaviimist telest, raadiost ja välireklaamina ning oleme ka eelarve menetlemise käigus teinud ettepaneku eraldada alkoholi- ja tubakaaktsiisist vahendeid alkoholismi ennetamisele ja ravile. Lisaks võib ehk nimetada veel ühe ettepaneku, kus me soovime eraldada alkoholi- ja tubakaaktsiisist vahendeid huvitegevuse soodustamiseks nii huvikoolides kui huvialaringides. Miks mingi kindel osa alkoholi- ja tubakaaktsiisist? Me soovime, et alkoholismi ennetamise ja raviga, huvialategevuse soodustamisega saaks tegelda järjekindlalt, jätkusuutlikult, et see ei oleks iga-aastase eelarvevaidluse objekt. Ja pretsedent on olemas. Tegelikult ju eraldatakse kehakultuurile ja spordile sellestsamast aktsiisist  juba teatud osa. Me võiksime sellega edasi minna. Aitäh!

Väino Linde, palun!

Auväärt Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Annan üle Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu. Põhiseaduse § 63 lõige 1 ei välista täielikult Riigikogu liikmete poolt järelevalve teostamist riigiosalusega äriühingute tegevuse üle, sealhulgas mingis vormis osalemist selle nõukogu töös. Kui seadusandja peab täiendava parlamentaarse kontrolli teostamist esindaja määramise kaudu vajalikuks, tuleb selline võimalus seaduses selgelt sätestada. Head kolleegid! Selline seisukoht on kirjas meie õiguskantsleri ettepanekus nr 1 Riigikogule, mida me ühiselt veidi aega tagasi, 29. jaanuaril k.a hääletasime. Sellest tulenevalt ongi Riigikogu põhiseaduskomisjon algatanud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu. Seaduse ülesanne on tagada põhiseadusega kooskõlas olev regulatsioon Riigikogu liikmete riigiosalusega äriühingute nõukogudes osalemiseks. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaitseväe korralduse seaduse eelnõu ning kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõude menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Vabariigi Valitsus algatab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 "Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta" rakendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Ja veel äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 19. veebruaril algatatud elamuseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Tänase päevakorra kohta on üks täpsustus. Tänase päevakorra seitsmenda punkti, seaduseelnõu 173 esimese lugemise arutelul teeb algatajatepoolse ettekande põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Austatud Riigikogu! Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Ain Seppiku! Kaheksa minutit, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme järjekordselt tunnistajaks sündmusele, kuidas Eestis ainuvalitsev partei tahab muuta senini kehtivat elukorraldust. Tundub, et justiitsminister Rein Langile lihtsalt kargas ühel päeval pähe, et tema kangelastegude registris peaks olema ka ühe teise astme kohtu kaotamine ning nii paistab ka minevat – tehtud! Ja nii, nagu viimasel ajal on Eestis kahjuks kombeks, ei julge keegi sellise uitmõtte vastu astuda. Et see on ka Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotside eelistus, selles ma tõeliselt kahtlen. Aga kuidas sa julged vastu hakata, kui peaminister Ansip tegi märkuse isegi oma parteikaaslasest Riigikogu liikmele, kui viimane julges temale siin saalis küsimusi esitada. Mingeid enam-vähem mõistuspäraseid põhjendusi Viru Ringkonnakohtu kaotamiseks ei ole esitatud. Mingi naeruväärne kokkuhoid, kaks-kolm miljonit krooni, ei ole ju tõsiselt võetav selle valitsuse laristamisharjumustega võrreldes. Ainuüksi pronksipakett läks otseste kuludena maksma üle 100 miljoni krooni ning kõigi aegade kalleima koalitsioonilepingu täitmine kipub sattuma vastuollu Eurostati eelarveliste nõudmistega. Rein Langi põhjendused on ilmselt otsitud. Kuid millised võiksid olla tõelised põhjendused? Rein Lang siin saali ees pehmelt öeldes eksis, kui ta väitis, et kohtunikega on see muudatus läbi räägitud. Kohtunike üldkogu viimane reaktsioon oli terav ja ühemõtteline – nendega ei ole keegi isegi nõu pidanud. Mida näitab ühe kohtu niivõrd jõuline kaotamine? Aga ikka seda, et kui te, kohtunikud, palju oma sõltumatust näitate, siis võib võimul olev erakond teid koos kohtuga tööbörsile saata. Kohtunike reaktsioon kinnitab, et nad taipasid vihjet ning peavad vajalikuks oma sõltumatust kaitsta. Just kohtunike sõltumatus on üks märksõna, mille tõttu Keskerakond on olnud selle eelnõu vastu. See ei ole üksik, vaid meie jaoks põhimõtteline küsimus.
Teine märksõna on Eesti riigi vähendamine ja taganemine Ida-Virumaalt. Keskerakonna seisukoht on, et Ida-Virumaal ei tohi jääda Eesti riiki vähemaks ning ringkonnakohus on meie riikluse üks alustalasid selles piirkonnas. Ka see on meie jaoks põhimõtteline küsimus.
Kolmandaks, oluliselt väheneb inimeste kaebeõigus esimese astme kohtu otsustele. See muutub tülikamaks ning aega ja raha nõudvamaks. Me ei tohi kujundada oma kohtusüsteemi ainuüksi Justiitsministeeriumi ametnike mugavusest ja ministri suvaõigusest lähtudes. Ka see on meie jaoks põhimõtteline küsimus. Tegelikult lähtub see eelnõu ju samast "reformerite" õhukese riigi poliitikast, mida nad püüavad juba mõnda aega vaikselt ellu viia ning mis on praegu kaotamas Eestis postiteenust ning sundinud näiteks Saaremaa inimesi minema oma hädadega Kuressaares suvalise arsti juurde, kuna valvearstide arvu on oluliselt vähendatud. Meie oleme sellise õhukese riigi vastu olnud kogu aeg ning see on meie jaoks põhimõtteline küsimus. Nii et: kui te täna hääletate selle seaduseelnõu poolt, siis te pooldate üliliberaalset õhukese riigi poliitikat ning järgmisena te ilmselt hääletate töölepingu seaduse poolt, mis kannab ju sama õiguslikku ideoloogiat. Keskerakond on sellise poliitika vastu ning meie oleme ka selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ning alustame eelnõu 114 hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tänan! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele nõuab eelnõu 114 koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletusele panekut viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 114. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 114 seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda seaduseelnõu teisipäevasel päeval, 12. veebruaril.  Õiguskomisjoni istungist võtsid osa Kalle Laanet, Tiina Oraste, Hanno Pevkur, Indrek Saar, Erik Salumäe, Toivo Tootsen, Ken-Marti Vaher, Tiina Kärsna, Raini Laide ja Linnar Liivamägi. Puudusid Jaanus Rahumägi ja Ain Seppik. Kutsutud olid Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ning Keskkriminaalpolitsei infotehnoloogiakuritegude talituse esindaja Peeter Tatter ja majanduskuritegude talitusest Siret Voore. Kõigepealt soovis õiguskomisjoni esimees teada, kas muudatusettepanekuid saabus, mille peale nõunik Raini Laide vastas, et Riigikogust ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut, kuid Justiitsministeerium on teinud paar redaktsioonilist laadi täpsustust. Järgnevalt andis õiguskomisjoni esimees sõna Keskkriminaalpolitsei infotehnoloogiakuritegude talituse esindajale Peeter Tatterile, et viimane selgitaks, kuidas praktikud on rahul karistusseadustiku muudatustega. Härra Tatter märkis, et kui varem oli seaduses paralleelselt kasutatud sõnastust "arvuti", "arvutisüsteem" ja "arvutivõrk", siis uues tekstis on need terminid asendatud valdavalt sõnaga "arvutisüsteem", mis võib spetsialistides teatud segadust tekitada. Markko Künnapu Justiitsministeeriumist vastas, et tahtlikult on kasutatud uut terminoloogiat, kuna seda kasutab Euroopa Nõukogu arvutikuritegevuse vastane konventsioon. Konventsioon mõistab arvutisüsteemi kui ühte arvutit või mitut omavahel ühenduses olevat arvutit, sealhulgas ka võrku, mille abil nad on omavahel ühendatud. Samuti saab arvutisüsteemi osaks lugeda kõikvõimalikud lisaseadmed, skannerid, printerid, optilised seadmed. Härra Künnapu sõnul on infotehnoloogia puhul oluline, et mõisted oleksid täpselt määratletud. Kuid õiguskeelele on omane teatud üldistus, sest regulatsioon peaks katma võimalikult palju erinevaid olukordi. Ministeeriumid, kus eelnõu on kooskõlastusel käinud, on eelnõus pakutud sõnastusega nõus. Samuti on eelnõule andnud positiivse hinnangu Õiguskantsleri Kantselei, prokuratuur ning valitsus. Toivo Tootsen pidas õigeks kasutada eelnõus uut definitsiooni, märkides siiski, et uut terminoloogiat peab laiemale üldusele tutvustama. Kalle Laanet märkis, et kui praktikute arvates ei saa reaalses elus neid paragrahve illegaalse tegevuse tõkestamiseks kasutada, siis peaks ehk sõnastust täpsustama. Peeter Tatter vastas, et mainitud sätet saab kasutada, kuid tekkida võivad pikad arutelud terminoloogia vallas. Õiguskomisjoni esimees tõi välja, et uue sõnastuse järgi, mida toetavad Euroopa õigusaktid, on arvutisüsteemid arvutivõrk, arvutikomponendid ning kõik muud osad – ehk see on üldmõiste. Kuna rohkem ettepanekuid ei olnud, siis saab nende küsimuste juurde tulla pärast kohtupraktika tekkimist. Markko Künnapu esitas muudatusettepanekud, mis olid järgmised: § 213 lõikes 1 asendada mitmuses olev sõna ainsuse vormiga; § 216¹ lõikes 1 asendada sõna "kasutamise" sõnaga "valdamise" ja § 237 lõikes 1 asendada sõna "arvutivõrgu" sõnaga "arvutisüsteemi". Raini Laide avaldas arvamust, et § 216¹, mis käsitleb arvutikuriteo ettevalmistamist ning mille puhul on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, võiks olla kergema raskusastmega kui nn põhitegude puhul rakendatav sanktsioon. Markko Künnapu aga vastas, et selline karistus on vajalik seetõttu, et oleks võimalik tõendeid koguda ka jälitustoimingutega.
Komisjon otsustas suunata eelnõu 166 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, s.o täna, 20. veebruaril 2008 ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, suunata see Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele neljapäeval, 21. veebruaril 2008 ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole! Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi eelnõu 166 kohta esitatud muudatusettepanekud, mida on kokku kolm.
Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Teine muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks maaelukomisjoni liikme Imre Sooääre!

Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas eelnõu 160 esmaspäeval, 11. veebruaril. Kutsutud oli Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. Tähtajaks oli laekunud kolm muudatusettepanekut, need olid kõik komisjoni enda tehtud ja puudutasid põhiliselt tehnilisi ja keelelisi täiendusi. Kalavarude osakonna juhataja vastas ka komisjoni liikmete küsimustele. Peamisteks jututeemadeks olid juba eelmisel lugemisel üleval olnud teemad, nende küsimuste täpsustamine. Muuseas palus Aleksei Lotman täpsustada eelnõu eelmisel arutelul tõstatunud küsimust, kas laeva on võimalik uurimise eesmärgil sadamas kinni pidada, kui ta on sinna suurema ohu ärahoidmiseks juba sisenenud. See on käesoleva seadusega igati võimalik. Nii et seda üle korrata siin ei ole vaja. Lisainfona saime veel teada, et ka eelmisel lugemisel siin saalis mainitud kalalaev, millega probleeme oli – see laev sõitis mäletatavasti Georgia lipu all –, on kusagilt otsast ikkagi seotud ka Eestiga, nimelt ühe firma kaudu, mis on Eestis registreeritud. See on peamiselt kõik.
Otsustati saata riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 20. veebruaril ja teha täiskogule ettepanek eelnõu 160 teine lugemine lõpetada. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on maaelukomisjonilt. Teine muudatusettepanek on maaelukomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on maaelukomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Vilja Savisaare!

Härra juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ettevalmistamist oma 12. veebruari korralisel istungil. Lisaks komisjoni liikmetele olid arutelu juurde kutsutud Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõuniku kohusetäitja Veronika Kaska ja Välisministeeriumi juriidilise osakonna nõunik Dea Hannust. Komisjon käsitles sellel istungil põhiliselt esitatud muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekuid olid teinud Riigikogu liikmed ja ka komisjon algatas nii Välisministeeriumi kui Siseministeeriumi ettepanekul mõned muudatusettepanekud. Vaadati läbi komisjoni poolt eelnõu tehniliseks parandamiseks tehtud ettepanekud. Käsitlengi hästi lühidalt tehtud muudatusettepanekuid ja seda, kuidas komisjon neid hääletas. Esimene muudatusettepanek oli Rahvaliidult ja käsitles seda, et jätta seni kehtiv kvoot 0,05% Eestimaa rahvastikust alles. Komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud. Riigikogu liikmed Väino Linde ja Mart Nutt olid teinud ettepaneku muuta lühiajalise elamisloaga Eestis viibivatele kolmandate riikide kodanikele reegleid, kuidas nad saavad taotleda elamisluba. Komisjon arutles seda pikalt ja lõpuks otsustas, et erandeid selles suhtes ei tehta, kõikidele nendele, niisiis õpetajatele, teadlastele, ka nunnadele, kehtivad ühtsed seadused, et elamisluba tuleb taotleda välisriigis. Nii see komisjoni muudatusettepanekuna vormistati ja sellisena on ta teile esitatud.
Kolmas olulisem muudatusettepanek tuli Välisministeeriumilt palvega lisada välismaalaste ja riigilõivuseaduse muutmise seadusele välissuhtlemisseaduse muutmise punkt. Komisjonis tekitas see küsimuse, miks me peaksime kolmanda seaduse siia juurde liitma. Komisjon võib iga kell algatada kiirendatud korras eraldi selle seaduseelnõu muutmise, aga komisjoni liikmed näitasid üles suuremeelsust ega hakanud vaidlema Välisministeeriumi palve vastu ja nii on ka siis see muudatusettepanek teile siia juurde lisatud. Seoses sellega on muutunud seaduseelnõu 183 pealkiri ja on nüüd "Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu". Tahan ka teha ühe väikese paranduse teksti, mis on täna esitatud teiseks lugemiseks saali. Komisjon küll otsustas need muudatused sisse viia, aga tehnilistel põhjustel ei ole need siia sisse kantud. Nii et ma juhin teie tähelepanu, et kui teie ees on seaduseelnõu tekst, siis §-s 4, millega kehtestatakse seaduse jõustumise tähtajad, peaks kolmandas lõikes lugema, et käesoleva seaduse § 1 punkt 29 jõustub üks kuu pärast käesoleva seaduse jõustumist. Need olid olulisemad muudatused, mida me arutasime. Komisjoni konsensuslik otsus oli esitada seaduseelnõu täna teisele lugemisele  ja teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist, mis on esitatud eelnõu 183 kohta. Neid on kokku kümme.
Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Teine muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Neljas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Viies muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Kuues muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Seitsmes muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt.  Kaheksas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Üheksas muudatusettepanek on Väino Lindelt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kümnes muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Ütlen avameelselt, et ega see ei ole olnud kerge eelnõu põhiseaduskomisjonil arutada. Mäletatavasti oli juba eelmise parlamendikoosseisu lõpuajal sellesisuline eelnõu parlamendi menetluses, aga parlamendi ametiaja raugemise tõttu kukkus sealt välja. Me oleme põhiseaduskomisjonis seda arutanud juba iidamast-aadamast saadik. Kui siin lugeda üles neid komisjoni istungeid, kus seda asja on käsitletud pärast esimest lugemist, siis on seda arutatud  9. oktoobri istungil, kus käsitleti eelnõu üldisemalt ja eelkõige erinevate huvirühmade seisukohti. Nimelt on Eesti Naisteühenduste Ümarlaud teinud selle eelnõu kohta kriitilise pöördumise. Selle pöördumise põhisisuks on see, et eelnõu jõustumisel ei kaasneks olukorda, kus soolise võrdõiguslikkuse järelevalve keskkond Eestis halveneks. Eelkõige seisneb naisteühenduste ümarlaua viide, miks selline oht on, selles, et soolise võrdõiguslikkuse eriline volinik, ametiisik, nagu meil täna on, kaoks selle eelnõuga ära ja asenduks üldise võrdõiguslikkuse volinikuga.
Komisjon arutas seda eelnõu ka 22. oktoobri istungil läinud aastal, siis kutsuti arutelule naisteühenduste ümarlaua esindaja proua Reitelmann ja soolise võrdõiguslikkuse volinik, kes selgitas samuti oma seisukohti. Üldjoontes võib öelda, et soolise võrdõiguslikkuse volinik on esitanud eelnõu suhtes oma kriitilised seisukohad, mis on põhiseaduskomisjoni liikmetele kättesaadavad olnud. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu põhjalikult veel oma 4. detsembri istungil, kuulates ära soolise võrdõiguslikkuse voliniku aastaülevaate. Igor Gräzini ettepanekul asuski komisjon lisaks sellele konkreetsele eelnõule laiemalt vaatama, kuidas on Eestis sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine tagatud ning selle raames tutvusime soolise võrdõiguslikkuse aastaraportiga ja käsitlesime erinevaid diskrimineerimisprobleeme. Veel arutati seda ja konkreetseid probleeme 10. detsembri põhiseaduskomisjoni istungil. Järgnevalt arutati seda selle aasta algul, 12. veebruari istungil, ja viimati arutati põhiseaduskomisjonis veel eile.
Lühidalt kokkuvõetuna: mida põhiseaduskomisjon on teinud? Esiteks, põhiseaduskomisjon tellis seisukohavõtu eelnõu kohta õiguskantslerilt. Õiguskantsleri hinnangu kohta, mis laekus meile 12. oktoobril, võib üldjoontes öelda nõnda, et õiguskantsler toetas eelnõu seadusena vastuvõtmist ja leidis, et võrdne kohtlemine ja riigipoolne diskrimineerimisvastane tegevus on igati asjakohane. Aga samas juhtis ta tähelepanu, et siin on oht, et tekib pädevuste kattuvus õiguskantsleri ja tulevase loodava üldise võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni puhul, ja hoiatas, et see võib kaasa tuua pädevuste killustatuse, kompetentsi killustatuse ja lõppkokkuvõttes selle, et inimesed ei tea, kelle poole ja miks pöörduda. Ta esitas ka rea omapoolseid seisukohti selle probleemi vältimiseks, mis eelkõige puudutasid seda, et muuta õiguskantsleri pädevust teatud pädevuste loodavale institutsioonile üleandmise teel. Mäletatavasti on ka praegu n-ö kolmandate isikute vaheliste diskrimineerimisvaidluste puhul õiguskantsleril niisugune lepituspädevus.
Komisjon vaatas läbi muudatusettepanekud, mis olid esitatud selle eelnõu kohta. Komisjoni suund oli säilitada eelnõu mõte, mida algataja ehk Vabariigi Valitsus esitas. Muudatusettepanekuid on ligi kakskümmend. Komisjon vaatas need läbi ja enamikul juhtudel võttis seisukoha, et ei toeta neid, ja kui toetas, oli tegemist pigem tehniliste, mitte asja ideoloogilist poolt puudutavate ettepanekutega.
Selle eelnõu pinnalt on kerkinud üles kaks põhilist küsimust ja nende küsimustega ongi minu arvates seotud põhiseaduskomisjoni eilne konsensuslik otsus katkestada eelnõu teine lugemine.
Esimene küsimus puudutab seda, millise pädevusulatusega me loome võrdse kohtlemise üleüldise voliniku institutsiooni. Kui valitsus esitas selle eelnõu menetlemiseks, siis teatavasti põhjendati seda vajadusega viia Eesti õiguskord kooskõlla kahe Euroopa Liidu õigusaktiga, direktiiviga, mis puudutavad ühtepidi meeste ja naiste võrdset kohtlemist ja teistpidi võrdset kohtlemist teatud konkreetsetes valdkondades. Seega on Euroopa Liidu õiguse järgi, mis on Eestile kohaldamiseks kohustuslik, see võrdse kohtlemise edendamise ja tagamise institutsioon vajalik üksnes teatud valdkondades. Valitsuse valitud suund ja see eelnõu, mis me praegu arutame, oleks niisugune üleüldine. Arutluskäik või -koht ongi olnud see, kuivõrd ulatuslikult oleks vajalik neid direktiive õiguskorda üle võtta. Kas piirduda Euroopa Liidu õiguse piiriga või seda avardada?
Teine diskussioonikoht on seondunud soolise võrdõiguslikkuse volinikuga ja sellega, kas peaks säilima sellise nimetusega pädevusalaga järelevalveinstitutsioon või peaks see muutuma. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et võib-olla tuleks kaaluda selle võrdse kohtlemise seaduse, mis on veel eelnõuna arutusel, ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse ühendamist üheks õigusaktiks. See oli ka arutusel.
Nii et ühtepidi on meil vaja see seadus vastu võtta kahtlemata siseriiklike eesmärkide realiseerimiseks, et põhiseadusest tulenev võrdsusõigus oleks paremini garanteeritud ja tagatud. Teistpidi on vaja viia Eesti õiguskord vastavusse Euroopa Liidu õigusega, Euroopa Komisjon on käivitanud rikkumismenetluste protseduurid. On vaja põhjalikumalt läbi analüüsida need kaks probleemkohta ja leida parlamendi enamuse toetus vastusena nendele küsimustele. Siin on kindlasti väga kaalukas ka see, millised on nende organisatsioonide seisukohad, keda põhiseaduskomisjon on arutellu kaasanud, ehk eelkõige puudutab see naisteorganisatsioonide esinduskogusid.
Ma arvan, et katkestamisettepaneku tegemisel oli komisjoni jaoks kindlasti üks argument see, et valitsuses on ettevalmistamisel veel üks eelnõu, mis puudutab soolise võrdõiguslikkuse valdkonda – sellest on ka avalikkusele teada antud – ning mis peaks looma võrdõiguslikkuse voliniku kantselei ja tema pädevust muutma. Kindlasti oleks loogiline, et ka see eelnõu jõuaks siia, et meil oleks võimalik ühte õigussuhet – seda raamistikku, mida me praegu kujundame – koos menetleda, mitte n-ö koera saba viilutada.
Ma arvan, et ega siin muud ei olegi – põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku katkestada ja see tundub olevat asjakohane. Muudatusettepanekud võiksime  täna läbi vaadata ja võiksime komisjoni seisukohta toetada nende muudatusettepanekute puhul, mis muidugi ei tähenda, et komisjon ei võiks edasisel menetlemisel ka mingeid muudatusettepanekuid, mis täna ei pruugi toetust leida, hiljem kas muudetud või sellisel kujul toetada. Ühesõnaga, kvantiteedilt on see olnud selle koosseisu põhiseaduskomisjoni kõige kaalukam või suuremat arutelu põhjustanud eelnõu. Ja see ei ole selles mõttes ime, et see õigusvaldkond, milles on poliitiline element seotud õiguslikuga, on Eesti õiguskorrale uus. Me loome siin pretsedente, me kujundame õiguskorda valdkonnas, mis meie jaoks ei ole olnud vahetult õiguskultuuri osa. Selline oleks ülevaade. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist, mis on esitatud eelnõu 67 kohta.  Neid on kokku 20.
Esimene muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Teine muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Trapido, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 30 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Kolmas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Ma palun saalist vaikust! Läheme selle hääletuse juurde. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Neljas muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Viies muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Trapido, palun!

Palume ettepanekut hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 34 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Kuues muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Seitsmes muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Trapido, palun!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 7 Riigikogu liiget, vastu 44 ja 1 erapooletu ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Trapido, palun!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 42 ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Trapido, palun!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 44 ei leidnud muudatusettepanek toetust.
11. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda ettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 42 ei leidnud muudatusettepanek toetust.
12. muudatusettepaneku on teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Trapido, palun!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
13. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
14. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Trapido, palun!

Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
15. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
16. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 17. muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 18. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 20. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult.
Sellega oleme muudatusettepanekud, mis on esitatud eelnõu 67 kohta, läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 5. märts 2008 kell 18. Teine lugemine on katkestatud.
Viienda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Täna esimesel lugemisel oleva toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on sätestada imiku piimasegu turuleviimisel Veterinaar- ja Toiduameti teavitamise kohustus. Võttes arvesse imiku piimasegu eripära, võimaldab imiku piimasegu turuleviimisest teavitamine saada järelevalveasutusel paremat ülevaadet turuleviidavatest toodetest ja seeläbi hõlbustada tõhusat järelevalvet. Teavitama ei pea imiku piimasegudest, mis on juba turule viidud. Kuna senine teavitamise süsteem teatud eritoitude turuleviimisel juba toimib, siis ei too muudatus kaasa vajadust täiendavate tehniliste ressursside järele. Kui aga turulolevat imiku piimasegu muudetakse, tuleb tootest teavitada. Teavitamise nõue võetakse üle tulenevalt Euroopa Liidu vastavast õigusaktist, Euroopa Komisjoni direktiivist 2006/141/EÜ imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ja Justiitsministeerium. Sotsiaalministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, tehes ettepaneku keelata seadusega imiku piimasegu ja jätkupiimasegu märgistusel teatud mõistete kasutamine. Märkust ei arvestatud, kuna vastavad piirangud on üks osa märgistusest ning kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1999. aasta 29. detsembri määrusega nr 436 "Eritoitude koostis‑ ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mille tulemusel jäeti seaduseelnõust välja osa, mis käsitles nõudeid käitleja enesekontrolli raames võetud proove analüüsivale laboratooriumile. Samal teemal avaldasid kirjalikult arvamust Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Piimaliit. Märkustest tulenevalt on vajalik edasine arutelu osapooltega. Eelnõu saadeti ka teistele erialaorganisatsioonidele, kes eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Seaduse jõustumine on planeeritud üldises korras.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loodan teie toetusele seaduse menetlemisel. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks maaelukomisjoni liikme Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt on mul maaelukomisjoni nimel rõõm tõdeda, et põllumajandusminister on jällegi heas tervises meie kõrval ja hulgas. Aga nüüd selle seaduseelnõu juurde.
Maaelukomisjon arutas eelnõu oma istungil esmaspäeval, 11. veebruaril k.a ning volitas mind sellel teemal kõnelema. Komisjoni istungist võttis osa valdav enamik komisjoni liikmetest, puudujaks oli seekord vaid Leino Mägi. Istungile oli kutsutud Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk, kes komisjoni liikmetele asjakohase ettekande tegi. Sisu kohta andis härra minister juba ülevaate ning siin ehk midagi lisada ei ole. Seejärel esitati aga härra Hendrik Kuusele rida küsimusi. Nende hulgast tooksin välja järgmised. Küsimuse all oli – kuna siin räägitakse toidusegude kvaliteedist ja kontrollivajaduse tõhustamisest –, milline on praegu Eestis üldiselt olukord toidusegude kvaliteediga, kas on esinenud probleeme. Vastuseks saime, et algusaastatel oli neid tõepoolest rohkem, nüüd tänu teavitamisele ja tõhusale järelevalvele pole enam probleeme olnud. Küsiti ka selle kohta, et praegu on meie õigusaktides imiku piimasegu toodud erinevate tärminitega, et see on toiduks kasutamiseks kuni neljanda või kuuenda elukuuni ja jätkupiimasegu alates neljandast elukuust, kuid Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peaks see olema alates kuuendast kuust. Saime vastuse, et nimetatud kord on muutmisel ning ka meil hakkab kehtima kuue kuu tärmin. Küsimuse all oli eelnõus toodud viide, et  Veterinaar- ja Toiduametit tuleb teavitada posti teel, et kas seda ei võiks teha ka elektrooniliselt. Härra Kuusk viitas, et haldusmenetluse seaduse alusel kuulub elektronpost posti termini alla, st võib kasutada elektroonilisi kirjavahendeid. Samuti küsiti signaalide kohta, mis on tulnud erialaliitudelt, et nimetatud seadus vajab ka muudes osades muutmist. Saime vastuseks, et praegu on vaatluse all ainult see üks kitsas teemade ring ning muude küsimuste juurde tuleks hiljem tagasi tulla. Arvamuste rubriigis jäi kõlama see, et maaelukomisjon on nõus seisukohaga, et praegu peaks käsitlema ainult seda kitsast küsimust ning teiste teemade juurde tulla edaspidi tagasi. Seega jõudis komisjon otsustamisprotsessi juurde ja komisjoni istungil otsustati saata toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 191 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 20. veebruaril ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruar k.a kell 18. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 191 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruari 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse § 10²⁸ muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Välismaalaste seaduse § 10²⁸ muutmise seaduse eelnõu eesmärk on reisimisvõimaluste loomine kolmandate riikide kodakondsusega kooliõpilastele, kes elavad mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, kehtestades volitusnormi haridus- ja teadusministrile kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirja vormi kehtestamiseks. Euroopa Liidu Nõukogu tegi 30. novembril 1994 otsuse Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 alusel vastuvõetud ühismeetmete kohta reisimisvõimaluste loomiseks kolmandate riikide kooliõpilastele, kes elavad ühes liikmesriigis, eeldusel et on täidetud otsuses sätestatud tingimused. Ühtlasi kohustati liikmesriike otsuse sätteid siseriiklikku õigusakti üle võtma. Eesti Vabariik võttis nimetatud otsuse üle Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2007. aasta korraldusega nr 348, millega loobuti viisanõuetest Euroopa Liidu liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanikest kooliõpilaste suhtes Euroopa Liidu Nõukogu otsuses sätestatud tingimustel ja ulatuses. Korraldusele lisatud protokollilise otsusega tehti Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada otsuse elluviimiseks ette seadusmuudatus haridus- ja teadusministrile vastavasisulise volitusnormi kehtestamiseks ning haridus- ja teadusministri määrus, millega kehtestatakse kooliekskursioonil osalevate õpilaste nimekirja vorm. Eelnõus nähakse Vabariigi Valitsuse antud ülesannetest lähtuvalt ette välismaalaste seaduse muutmine, kehtestades volitusnormi kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste, kes elavad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, nimekirja vormi ning selle täitmise korra ja kasutamise juhendi kehtestamiseks. Eelnõu vastuvõtmine võimaldab Euroopa Liidus elavate kolmandate riikide kodanikest kooliõpilastel osaleda kooliekskursioonidel viisavabalt. Euroopa Liidu Nõukogu otsuse kohaselt esitab õpetaja piiriületusel õpilaste nimekirja, mille on välja andnud vastav õppeasutus ühtse vormi alusel ning mis tõestab kaasareisivate õpilaste isikusamasuse, näitab kavandatava viibimise või läbisõidu eesmärgi ning tingimused. Kooliõpilastel peab piiriületuseks olema kehtiv dokument. Eelnõu rakendamine ei too Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul kaasa täiendavaid kulutusi. Rakendumise tuluna lihtsustub Eestis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodakondsusega isikute viibimine kooliekskursiooni raames teistes Euroopa Liidu liikmesmaades. Eelnõu jõustumise järel kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ning kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirja vorm ning selle täitmise kord ja kasutamise juhendi vastuvõtmine. Määruse kavand on seletuskirjale lisatud. Määruse eelnõu ja seletuskirja, samuti nimekirja täitmise juhendi ettevalmistamiseks toimus 9. jaanuaril k.a kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindajate vahel, kus lepiti kokku edasises ühises tegevuses määruse ning sellega seotud selgitava materjali koostamisel. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loodan teie toetusele selle eelnõu menetlemisel. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Tänan ettekande eest! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Valitsus on algatanud ja Riigikogu menetlusse andnud välismaalaste seaduse § 10²⁸ muutmise seaduse eelnõu, mille jõustumisel on haridus- ja teadusministril õigus kehtestada määrusega Euroopa Liidu liikmesriikides elavate ning kooliekskursioonidel osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirja vorm, selle täitmise kord ja kasutamise juhend. Põhiseaduskomisjonis toimus eelnõu arutelu 11. veebruaril. Lisaks põhiseaduskomisjoni liikmetele ja nõunikele oli selle päevakorrapunkti arutelu juures haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Pärast põgusat arutelu ja küsimuste-vastuste vooru otsustas komisjon konsensuslikult määrata eelnõu ettekandjaks minu, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu täiskogu tänase istungi päevakorda ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Komisjon tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. märts 2008 kell 18. Tänan!

Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 5. märts 2008 kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Auväärt Riigikogu! Kolmapäevane istung on lõppenud. Jõudu teile komisjonides ja fraktsioonides!

Istungi lõpp kell 15.08.