Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Soove ei ole. Läheme teadete juurde.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, põhiseaduskomisjoni üleeile algatatud kohtute seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon.
Palun, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Austatud Riigikogu! Läheme edasi. Tänases päevakorras on ka üks täpsustus. Nimelt jäi eile istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 133 esimese lugemise arutelu. Läbirääkimised lõppesid. Järgnevalt panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 133 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistust.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 133 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 47 Riigikogu liiget, vastu 38. Eelnõu 133 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme edasi. Eelnõu 155 jäi meil samuti eile menetlemata. Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 täiendamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Marika Tuusi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Selle eelnõuga tahab Eesti Keskerakonna fraktsioon täiendada käibemaksuseaduse § 15 lõiget 2, mille kohaselt alandataks toidukaupadelt võetava käibemaksu määra seniselt 18%-lt 5%-ni. Teatavasti lubab Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv alandada kahe kauba või teenuse käibemaksumäära kuni 5% peale. Eestis on aastaid räägitud toidult võetava käibemaksu alandamisest. Nüüd, mil toidukaupade hinnad on rekordiliselt tõusnud, oleks käibemaksu alandamine eriti vajalik.
Kui me muu Euroopa poole vaatame, siis näeme, et Eesti on praegu Euroopas oma kõrge toiduainetelt võetava käibemaksu määraga eelviimane. See tähendab, et muudes Euroopa riikides, välja arvatud Taani, on toiduainete käibemaks meie omast madalam või puudub üldse. Loen teile ette: näiteks Küprosel on toidu käibemaks null, Maltal null, Luksemburgis 3%, Hispaanias 4% (see on just viimasel ajal alla lastud, veel paar aastat tagasi oli neil 7%), Saksamaal 7%, Suurbritannias on hetkel veel null, Leedus – muide, kuulake! – on käibemaks ainult 5%, Kreekas 7% ja ka nemad on seda alles äsja 1% võrra alandanud. Eestis on toiduainete käibemaks 18%, Lätis on küll ka 18%, kuid mitme toiduaine puhul on see alandatud 5% peale. Edasi: Portugal 5%, Holland 6%, Slovakkia 17%, Prantsusmaa 5,5% ja näiteks Sloveenia 8,5%, kusjuures nendel on käibemaksu üldmäär 20%.  Austrias on see määr 10%, Itaalias alandatud 10%-lt 4%-ni, kusjuures nende üldmäär on ka 20%, Belgias 6%. Iirimaal alandati toiduainete käibemaksumäär äsja 4,8% peale, enne oli 13,5% ja ka nendel on hästi kõrge – 21% – üldine maksumäär. Tšehhis on toiduainete maksumäär 5%, üldine määr 22%, Soomes 17% ja praegu tegeldakse seal  alandamisega, Rootsis 12%. Taani on meie kõrval ainuke kõrge käibemaksumääraga maa: seal on see 25%.
Veel kolm aastat tagasi rääkisid siin saalis eelnõu mittetoetajad, et kõik riigid on asunud järk-järgult neid protsente tõstma. Praegu aga näeme, et mitu riiki on toiduainetelt võetava käibemaksu määra hoopis alandanud. Eelkõige oleks madal maksumäär Eestis oluline vähemkindlustatud inimestele, sealhulgas üliõpilastele ja  pensionäridele, sest nemad tulumaksu alandamisest ei võida.
Selge on ka see, et mida väiksem on palk või sissetulek, seda suurema osa palgast inimene toidule kulutab. Praegu kulubki vaesematel inimestel toidule juba üle poole sissetulekust. On üldteada, et selle valitsuse poliitiline otsus tõsta autokütuse ja elektri aktsiisi vaatamata sellele, et maailmahinnad on niigi väga järsult tõusnud, on ka toiduained kallimaks muutnud. Loomulikult mõjutavad aina kerkivad elektri, gaasi ja kütuse hinnad ka toiduainete hindade galopeerivat tõusu edaspidigi. Toidukaupade odavnemine aitaks alandada inflatsiooni, mis pärsib praegu meie ühinemist  Euroopa Liiduga.
Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2009. Keskerakonna fraktsioon palub teid seda eelnõu toetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Marek Strandberg, palun!

Kas nende toidukaupade hulka kuuluksid ka alkohoolsed joogid?

Nende toidukaupade hulka kindlasti ei kuuluks alkohoolsed joogid. Kuid kahjuks on Rahandusministeerium millegipärast oma arvestusi tehes hõlmanud ka alkoholi. Meie pole seda kindlasti arvestanud.

Toomas Tõniste, palun!

Tutvudes selle eelnõuga, oli meeldiv lugeda, et te toetate jõukaid, kes tahavad palju tarbida. Nüüd nad saavad veel rohkem tarbida. Aga minu küsimus on järgmine: miks see seletuskiri nii pealiskaudne on? Miks ei ole siin mitte mingeid arvutusi, mida muudatus eelarvele kaasa tooks? Kui ma tahaksin natuke tõsisemalt teemasse süüvida, siis seletuskirja abil ei oleks see võimalik.

Mis puutub jõukatesse, siis minu teada just teie erakond ja see saalipool on pidevalt järginud taktikat teha erisusi just jõukamate kasuks. Toon näiteks kas või tulumaksu langetamise ja emapalga. Kui me räägime tulumaksust, siis kogu Euroopas on valdavalt astmeline tulumaks. Toidukauba puhul kasutab kogu Euroopa praegu sellist lähenemist, et sellelt võetavat käibemaksumäära alandatakse. Mis puutub arvutustesse, siis me arvame, et selle peale läheb ligi 2 miljardit. Kolm aastat tagasi arvestas Rahandusministeerium, et 1,2 miljardit.

Marko Pomerants, palun!

Ma arvan ka, et kõik jõukad toiduainete ostjad on teile teie seadusalgatuse eest väga tänulikud. Aga mul jäi selles kõnes arusaamatuks see, kuidas selle eelnõu mittevastuvõtmine on seotud meie Euroopa Liitu mittesaamisega. Minu meelest me juba 1. maist 2004 oleme Euroopa Liidus.

Mis puutub sellesse, et jõukatele see eelnõu väga meeldib, siis ma kordan veel, et jõukas inimene kulutab oma palgast toidule siiski väga väikese osa, vaesem inimene märksa suurema osa. Ja ma pidasin silmas loomulikult eurole üleminekut.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud ettekandja! Kas te olete ka arutanud seda mehhanismi, et kui nüüd õnnestubki toidukaupadelt võetavat käibemaksu alandada, kuidas peaks siis käituma kaubandus? Kas kaupmehed mitte ei tõsta siis poe juurdehindlust? Kuidas kaitsta tarbijat hindade endiseks jäämise eest?

Selleks, et Eesti turgu selle eest kaitsta, on meil olemas teised seadused ja teised asutused, kes sellega võiksid tegelda. Aga jah, see on väga õige märkus! Euroopa kogemus siiski näitab, et peaaegu kõik riigid on käibemaksumäära alandanud, ja minu arvates peaksime ka meie saama seda teha. Kui me niimoodi arutleme, siis me vahest ei saa kunagi eurole üle minna. On ju ka räägitud hirmust, et kui me eurole üle läheme, siis kaupmehed ümardavad hindasid. Nii et selle hirmu taha me ei saa pidama jääda.

Mai Treial, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata toiduainete käibemaksu alandamine on väga oodatud ja vajalik väga paljudele inimestele Eestis. Minu küsimus puudutab aga seda, et eeldatavasti Vabariigi Valitsus seda seaduseelnõu ei ole toetanud. Millega on seda mittetoetamist põhjendatud ja kuidas te neid põhjendusi kommenteerite?

Valitsus on öelnud, et see oleks ebaefektiivne ja kallis muudatus, ja esitanud ka omad arvutused. Aga nagu ma juba ütlesin, valitsus on sisse arvestanud ka alkoholi – selle alkoholi, mis Eesti tarbib, ja ka selle, mis siit välja viiakse. Sellest need suured numbrid.

Jürgen Ligi, palun!

Oli väga liigutav kuulda, kuidas teistes riikides käibemaksuga käitutakse. Aga mis te arvate, miks niimoodi käitutakse? Kas Euroopas on toidupuudus? Kas seal on nälg? Miks nii tehakse? Mis mehhanismid seal mängivad?

Kui ma viimati Brüsselis käisin, siis tuldi ja küsiti mu käest: öelge, miks teie valitsus oma inimesi ei hoia? Ja miks teil ei ole astmelist tulumaksu, kui see mujal Euroopas valdavalt on? Ning miks te ei langeta toiduainetelt võetavat käibemaksu?

Aleksei Lotman, palun!

Hea ettekandja! Kas teie arvates olukord, kus toidutoore ehk põllumajandussaadused jäävad endiselt käibemaksustatud 18%-ga ja toit maksustatakse 5%-ga, ei tekita mõttetut turu moonutust? Kas see ei nulli teie ideed, mis väidetavalt on toiduhinna muutmine kättesaadavaks?

Ei, ma ei arva seda. Kuigi me võime selle üle mõelda. Me saame selles vallas kaks erisust jätta endale ka pärast aastat 2011.

Kalvi Kõva, palun!

Minu küsimus on selline. Toidu tootmise ja vahendamise ahelas on kolm lüli. On toidu tootja ehk põllumees, on toidu vahendaja ehk siis kaubandus ja on toidu tarbija. Kes teie arvates teie seaduseelnõuga käibemaksu vähendamisest võidavad ja kes kaotavad?

Kindlasti võidavad sellest peale tarbijate ka tootjad. Ja me võiksime siiski arvestada, kuidas on mujal Euroopas. Miks me tahame jälle viimased olla? Et vaat meie mõtleme teistmoodi ja meie ei tohi seda teha, kuigi terve Euroopa on liikunud sinnapoole ja alandab pidevalt veel toiduainete hinda. Miks siis meie ei saa?

Toomas Tõniste, palun!

Kas te olete mõelnud ka sellele, et ehk ei alandaks üheülbaliselt käibemaksu kõikidel toiduainetel? Kui näiteks lastetoitudel oleks käibemaksumäär madalam, siis miks mitte ka lasteriietel? Või mõnedel muudel kaupadel muudes valdkondades? Miks peab just kogu toidugrupp olema alandatud käibemaksumääraga?

Jah, see on väga õige mõttekäik! Võib tõesti mõelda ka lastekaupade peale ja kaaluda näiteks lahendust, mis Läti on valinud: seal on alandatud osa toiduainete käibemaksu. Muide, mitmed teisedki riigid on osa toiduainete käibemaksu alandanud. Me võiks täiesti seda kaaluda. Näiteks piima, liha, leiva ja jahu hinnad tõusid meil eelmise aasta lõpuks aastaga üle 50% ja ma arvan, et just need toiduained väärivad selles kontekstis tähelepanu.

Maret Merisaar, palun!

Toomas Tõniste juba viis mõtte selles suunas, mida mina tahtsin küsida. Kas olete mõelnud ka toiduainete tervislikkuse peale, kolesterooli- ja rasvasisalduse peale? Kas te teate, milline näiteks Inglismaal on suure rasvasisaldusega juustu käibemaks? Kas te neid asju olete ka uurinud?

Oleme ikka. Meie poodides pole ma juba mitu aastat näiteks rasvast kohupiima näinud. Olen näinud ainult väga lahjat kohupiima ja ka juustude rasvaprotsent liigub allapoole. Aga loomulikult võib seda arvestada, mis tervislikum on.

Jürgen Ligi, palun!

Kas te selle peale olete mõelnud, miks meie koos valitsedes ei tulnud nii heale mõttele? Kui põhjus oli see, et meie ajal hinnad üldse ei tõusnud, kas siis nüüd on hindade tõusu lõppemise korral plaan käibemaksu uuesti tõsta?

Meie ühise valitsemise ajal oli peaminister teie oma ja vaevalt meil seal eriti palju välja pakkuda õnnestus. Meil on väga hea meel, et me saime teha ära aastate suurima pensionitõusu – seda kindlasti. Aga meie ei tõstnud kindlasti aktsiise ja tänu sellele toidud nii palju ei kallinenud. On küll jah teada, et kaubad lähevad üle maailma kallimaks, aga meil ei oleks pruukinud aktsiise just praegu, kui niigi kõik kallineb, tõsta.

Urmas Reinsalu, palun!

Austatud Marika Tuus! Üks küsimus kindlasti kerkib, kui teha erinevaid  maksualandusi, see on riigi katteallikate küsimus. Kui te olite koos Reformierakonnaga koalitsioonis, siis oli teil võimalus matta kaks ja pool miljardit krooni raudtee tagasiostmisse. See oli samasugune äriidee nagu Buratinol, kes Lollidemaal münte mattis. Mis te arvate, kui suur raudtee turuväärtus praegu on? Tuleb ju arutada teie eelnõuga ette nähtud projekti katteallikaid. Kas teie äri on Eesti riigile ka suurt kasu toonud?

Võib-olla juhataja pidanuks selle küsimuse katkestama. Ma ei ole ammu sellist demagoogiat kuulnud.
Aga ma vastan niimoodi, et meie ajal toiduainete hinnad ei tõusnud ja see ei olnud kriitiline teema. Meie eelnõu näeb muudatust ette järgmisest aastast, aga kui te leiate, et kõik riigid on seda teinud ja see on ka meil vajalik, siis me saaks mõelda muudatuse tegemisele juba tänavu. 2008. aastal laekub eelarve järgi käibemaksust 26 miljardit ja me näeme ette veel 13% kasvu. See 13% on umbes 3,9 miljardit. Kui nüüd sealt umbes 2 miljardit lahutada, siis me kaotaksime ainult natukene sellest, mis käibemaksu laekumise kasvuga juurde tuleb.

Marek Strandberg, palun!

Kas te seletaksite, palun, millise mehhanismiga saab käibemaksu langetamisel tagada ka kaupade odavnemise? Me teame, et majanduslanguse tingimustes, kui kasumi teenimise võimalused paljudel turgudel kehvenevad, üritatakse loomulikult kasumit maksimeerida, mitte seda vähendada.

Vaadake, meie maailmavaade eeldab natuke ka tarbijaga arvestamist, selle arvestamist, kuidas inimestel kergem oleks. Me ei mõtle ainult kasumi peale! Ma arvan, et te võiksite selle euroopaliku mõtteviisiga kaasa tulla.

Urmas Reinsalu, palun!

Austatud ettekandja! Ma tuleksin veel kord tagasi selle katteallika juurde. Üks katteallikas oleks olnud kindlasti raha, mis läks Eesti Raudtee tagasiostmiseks, see 2,5 miljardit krooni. Ma küsin ikkagi: kui suur Eesti Raudtee väärtus praegu on? Öelge seda rahvale, te olete kindlasti seda arutanud. Keegi peab seda teadma. Ma loodan, et teil ja teie kaasosalistel selles Buratino äris on asjast ülevaade olemas.

Austatud hea küsija! Palun jääge, nagu kodu- ja töökord nõuab, käsitletava teema piiresse. Praegu on see eelnõu 155. Kui te küsisite katteallika kohta, siis ma sain sellest aru. Kui te aga lisasite oma küsimuse teise poole, siis see oli hoopis teine teema. Palun täpsustage oma küsimust! Kas te küsite, mis on katteallikas?

Ma küsin nõnda: kas Eesti Raudtee praegune väärtus katab teiepoolse maksualanduse projekti või mitte?

Vastavalt kodu- ja töökorrale on vastajal õigus sellele küsimusele vastata, aga ka õigus mitte vastata. Minu arvates see otseselt eelnõuga 155 seotud ei ole. Vastajal on õigus valida, palun!

Ma otsiksin neid katteallikaid mujalt: tulumaksu langetamisest ja mujalt.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu tõsiselt ja otsustas võtta selle 29. jaanuari ehk tänase istungi päevakorda. Sellega olid kõik nõus. Samas otsustati teha ettepanek lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Ettekandja ei ole nende paari päeva jooksul oma või nende erakonna retoorikat ega argumente palju muutnud. Nii et ma võin kõlanud argumentatsioonist ülevaadet andes vastata ka sellele, millele ettekandja täna jättis vastamata.
Kõigepealt küsimustest, mis komisjonis üles tõusid.
Kui on tõsi, et hinnatõus on kodanikele suur probleem, siis kuidas käituvad samal ajal elanike tulud? Rahanduskomisjonis teatakse, et tulud kasvavad kiiremini, kui tõusevad hinnad. Tegu on eelkõige ikkagi üksikute elanikegruppide probleemiga.
Edasi. Kas praegune hinnatõus on kuidagi seotud käibemaksuga? Vastus on kaheldamatult ei. Kui siiski käibemaksu kaudu üritatakse hinnatõusule vastu asuda, siis on loogiline järgmine küsimus: kas hindade alanemise või kasvu pidurdumise korral on plaan käibemaksu uuesti tõsta? Seda vastust meil ei ole ja ei saanud me seda ka täna puldist.
Küsiti, kui palju see muudatus mõjutaks riigieelarvet. Vastus oli, et umbes miljardi krooni ulatuses. Valitsuse arvutuste kohaselt on see summa 3,4 miljardit. Illustratsiooniks tooks mõned võrdlused nendelt, kes rahanduskomisjoni istungil külalisena osalesid. See on kaks korda suurem summa, kui me kulutame tänavu vanemahüvitiseks. Ma rõhutan, et toiduainete hindade puhul räägitakse sotsiaalmeetmest, inimeste sotsiaalsete raskuste leevendamisest. Toimetulekutoetused on meil eelarves 34 korda väiksemad. Pensionikassast moodustab see summa viiendiku, ravikindlustusest natukene vähem. Kuid peretoetused on eelarves 1,9 miljardit, nii et kõne all on kahekordne peretoetuste summa.
Kui me räägime üksikutest elanikegruppidest, kellele toidukaupade kallinemine valus on, siis me peame just neid summasid vaatama. Need summad on määratud kõige raskemas olukorras olevate elanikegruppide toetamiseks ja rahanduskomisjon on alati rõhutanud, et riigi raha tuleb kasutada otstarbekalt.
Eelnõuga on seotud küsimus, keda sellise muudatusega toetataks. Millised on mõjud eri tuludetsiilidele? Millised on eelnõu autori arvutused? Neid arvutusi me ei saanud. Me ei teinud neid ka ise, kuid me teame, et toidu tarbimine erineb inimestel kordades ja et jõukamad inimesed tarbivad rohkem. Riigieelarvet huvitab väga, kuhu läheks see raha, mis välja makstaks, kas arvestuslikult või füüsiliselt. Kui see läheks eelkõige nendele, kes abi ei vaja, siis tekib küsimus, mis meede see on. See ei ole sotsiaalmeede, nagu siin ettekandes on väidetud.
Küsimuste küsimus on aga: kas see alandaks toidukaupade hinda? Majandusteaduslik vastus on, et see oleks ajutine ja võidu viljad jagaksid omavahel tarbija, kaupmees ja tootja. Tuleb nõus olla eelküsijatega, et kõige tugevamas positsioonis on kindlasti kaupmees. Kaupmehel on võimalik hind tõsta selle tasemeni, et tarbijani see kasu ikkagi ei jõua.
Kes kaotaks? Kaheldamatult riigieelarve, kaheldamatult sotsiaalmeetmed, riigi võime leevendada inimeste majandusraskusi. Kui tegu oleks tulumaksuga, oleks küsimus teine, majanduskeskkonnas. Kuna aga tegu on tarbimismaksuga ja jutuga sotsiaalmeetmest, siis oleks  tagajärg vastupidine sellele, mida lubatakse.
Suurem osa ettekandest oli pühendatud ülevaatele, kuidas Euroopas nende määradega on. Samas ei saanud me eelnõu autoritelt vastust, miks nende arvates on Euroopas selles vallas ka erandeid palju. Tegelikult on vastus lihtne. Kõik, kes vähegi teavad Euroopa Liidu olukorda, teavad, et põhjuseks on põllumeeste ja tootjate lobitöö, mille vastu muidugi ei ole ka kaupmehed. Kuid see Euroopa tegelikke probleeme ei lahenda. Euroopa tegelikud probleemid ei ole nälg ega vaesus. Ja kui Euroopa tõesti tahab raha otstarbekalt kulutada, siis see on vale tee.
Arvukad uuringud on näidanud, et käibemaksusoodustus on kokku võttes kõige ebatõhusam ja pillavam viis sotsiaalprobleeme lahendada ja tarbimist stimuleerida. Kindlasti on tarbimise stimuleerimise puhul vaja teha väga selge valik, mitte stimuleerida neid, kes tarbivad üle.
Üks väike detail veel. Mul on siin lühiülevaade sellest, millised on olnud Euroopa debatid sel teemal. Vaatamata toiduainetootjate lobitööle võetakse seda teemat siiski tõsiselt ja üritatakse nendest eranditest lahti saada. Käibemaksu üldpõhimõtetega erandid kokku ei käi, käibemaks peab olema neutraalne raha kogumine tarbimiselt kui niisuguselt. Sel moel on raha kasutamine kõige otstarbekam. Sotsiaalprobleeme saab kõige paremini lahendada mitte käibemaksude kaudu, vaid otseteed.
Riigid, kes praegu ühtlustamist toetavad, on Taani, Saksa, Soome, Rootsi, Leedu, Ungari, Slovakkia ja Sloveenia. Ühtlustamise vastu on Belgia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iiri, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Ühendkuningriik, Küpros, Malta ja Poola. Kindlasti domineerivad viimaste hulgas suure agraarsektoriga riigid, kus põllumeeste lobitöö on tugev. See ei ole seotud sotsiaalsete probleemide raskusega.
Kui mul kolleeg väidab, et küsimus on traditsioonides, siis poliitikute traditsioon on püüd meeldida valijale. See on kindlasti üks valijatele meeldimise meede, millest aga oleks hiljem väga raske lahti saada. Traditsioon on näidanud, et sellega jäädakse hätta. Kui mõistus ütleb, et nii ei tohiks, siis tagasi pöörata on poliitiliselt väga keeruline. Valija ei mõista. Nii et rahanduskomisjoni kindel soovitus on see ettepanek tagasi lükata. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Heimar Lenk, palun!

Hea esineja! Te ütlesite, et käibemaksu alandamise kaudu hindade alandamine on ajutine nähtus. Kas te võite mulle nimetada mõne hindade alandamise meetodi, mis on igavene nähtus?

See on kulude kokkuhoid. Aga see ei ole mitte riik, kes tootmises kulusid kokku hoiab. Riik võib suuta konkurentsi tugevdada. Aga ma ei keskendunud hindade alandamise eesmärgile. Ma tahtsin viidata, et hinnatõusud on objektiivne majandusreaalsus, millele vastu hakkamise meetmed peavad olema sotsiaalsed. Need meetmed peavad oma olemuselt olema suunatud, mitte sellised üldised. Tarbimismaksu kärpimine ei ole vahend hinnatõusude vastu kaugemas perspektiivis. Juba lähemas perspektiivis teeb see tarbijale kahju, sest et kõige rohkem puudust kannatavate elanikegruppide võimalused kahanevad. Seda põhjusel, et riigieelarve raha jääb vähemaks.

Mai Treial, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te küll põgusalt puudutasite tuludetsiiliti kulutusi toidukaupadele, öeldes, et paljud tarbivad üle ja kulutavad palju. Aga täpsustage, palun, kui suur osa sissetulekutest tuludetsiiliti kulutatakse toidukaupadele.

Nagu ma mainisin, rahanduskomisjon neid arvutusi ise ei teinud. Kuid me eeldame, et kui sellise eelnõuga välja tullakse, siis autoril on need olemas. Oma loomulikust majandustarkusest ja ka elukogemusest me aga teame, et jõukad söövad rohkem, söövad kallimaid toite ja söövad kallimates kohtades. Selline on reaalsus.

Jaak Aab, palun!

Hea ettekandja! Nagu ma aru saan, arutasite te komisjonis toiduainete kallinemist põhjalikult. Mitmeid nüansse puudutasite ka siin. Kas oli arutusel ka see, et nagu meile on räägitud, on meie toiduainete kallinemise peapõhjus maailmaturu hindade tõus? Konjunktuuriinstituut tõi välja Eurostati andmed, et detsembris olid võrreldes 2006. aasta detsembriga toiduainete hinnad meil 16,1% kõrgemad, aga Soomes – huvitav-huvitav! – 2,2% kõrgemad. Kas seal maailmaturu hindade tõus siis üldse mõju ei avaldanud?

Avaldab. Esiteks on seal tugevam konkurents, teiseks on sealne turg pikemat aega avatud olnud. Eestis on ka kulude struktuur kindlasti erinev. Seda analüüsi rahanduskomisjon küll ei teinud, kuid ma võin kinnitada, et suur osa sellest hinnatõusust, mis Eestis on toimunud, on toimunud ekspordi tõttu. Avanenud turud võimaldavad rohkem eksportida. Avanenud on need aga ka tänu meie müügivõimekuse kasvule ja see kerib hindu üles, piimatoodetel eriti.

Aivar Riisalu, palun!

Hea kolleeg! Toiduainete käibemaks on kõrgem kui Eestis ainult Taanis. Ka toiduainete hinnad on meil juba ühed kõrgeimad Euroopas. Kas sellise kõrge käibemaksu hoidmine ongi tee viie rikkaima Euroopa riigi hulka?

Terve mõistus on selle tee lahutamatu element. Ma ei nõustu teie väitega, et meil on ühed kõrgeimad toidukaupade hinnad Euroopas. See ei ole kindlasti õige väide ja me peaksime asjade seisu peale kõige muu võrdlema ka laiuskraadi järgi. Lõuna-Euroopas on selgelt teistsugused tootmiskulud. Aga vaatamata sellele ei ole meie toiduained jaevõrgus Euroopa ühed kalleimad.

Valeri Korb, palun!

Hea kolleeg! Kas komisjonis on arutatud ka toidu kvaliteediga seotut? Seda, et inimeste tervis võidaks sellest, kui tänu hindade alandamisele vaesem rahvas võiks endale lubada osta paremat kraami.

Rahanduskomisjon ei arutanud kvaliteedi teemat. Kas või juba sellepärast, et ühelt poolt ei ole see meie komisjoni teema. Teiselt poolt on rahanduskomisjon palju kordi jõudnud arusaamisele, et maksumääradega mängimine ei ole mõistlik, ka siis, kui need kvaliteedist sõltuma panna. Nii et me ei tegelnud väga pikalt eri toiduainetega ja nende kvaliteedinäitajatega.

Aleksei Lotman, palun!

Hea ettekandja! Nagu ma aru saan, leidis komisjon, et käibemaksumäära alandamine pole tõhus viis, tagamaks vaesemale rahvale toidukorvi kättesaadavust. Aga kas te arutasite seda, milline siis oleks tõhus viis tagamaks seda, et toidukorv oleks kättesaadav igaühele, ka vaesemale osale elanikkonnast?

Me ei arutanud seda. Iga erakond sõnastab selle põhimõtte omamoodi. Kes tahab, võib rääkida õngest ja kalast, aga mina juba mainisin siin mõningaid meetmeid, mis on suunatud haavatavamatele elanikegruppidele, näiteks väikelapsega peredele. On  olemas vanemahüvitised, toimetulekutoetused, pensionid, mis on ju paaril viimasel aastal jõudsalt kasvanud, samuti peretoetused. Ei ole kahtlust, et nende näol on tegu võimalustega täpsemalt raha suunata, selle asemel et see käibemaksukärbete kaudu tarbijate vahel laiali pilduda.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud ettekandja! Te mainisite oma ettekandes mitmel korral, et teistes maades käibemaksu alandamine on põllumeeste lobi tulemus. Palun öelge, kas te peate seda heaks või halvaks!

Ma pean seda väga halvaks: turgu moonutavaks, ka tarbijale kulukaks, majandusele kahjulikuks. Ütlen seda mitte niivõrd enda nimel, kuivõrd rahanduskomisjoni esindajana. Võiks muidugi lihtsalt vastata, et me ei arutanud seda. Aga viide sellele oli rahanduskomisjonis küll, et ühe huvigrupi tegevus ei ole alati avalikes huvides.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana Marika Tuusi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kui kolme aasta eest Riigikogu liige Tõnis Palts püüdis siin saali ees Keskerakonna fraktsiooni eelnõu toidu käibemaksu alandamisest maatasa teha, oli tema põhiargument, et Euroopa rahanduspoliitiline suund on ühetaoline maksupoliitika ning et mitmed maad tõstavad toidult võetavat käibemaksu. Kuid, nagu te näete, on vastupidi. Mitu Euroopa riiki – näiteks Hispaania, Kreeka, Itaalia, Iirimaa ja Slovakkia – on maksumäära nende kolme aastaga hoopis vähendanud. Kui rääkida uutest liikmetest, siis, nagu ma juba ütlesin, Tšehhis on tavaline käibemaks 22%, toidul aga ainult 5%. Ma ei hakka neid arve praegu kordama, kuid Leedu, näete, on saanud seda protsenti kõvasti alandada ja ka Läti osa toidukaupade puhul. Miks siis meie ei saa?
Piinlik oli rahanduskomisjonis kuulda sotsiaaldemokraadi sõnu, et see eelnõu on puhas populism. Päris võõrastav aga oli komisjoni esimehe suust kuulda, et need riigid, kellel on madal käibemaks, on need määrad kunagi välja rääkinud ja et nüüd on nad väga hädas. Ei ole hädas, hoopis langetavad käibemaksumäära edasi.
Eestis aga on ikka nii, et selleks, et jõukad saaksid riigilt rohkem raha, tõstetakse kaudseid makse, mille väiksema sissetulekuga inimesed kinni maksavad. Tuttav lause, kas pole!?
Toiduainete hinnad on kõvasti kallinenud. Nagu aasta keskmine hinnatõus, oli ka detsembrikuu toiduainete hinna tõus kümne aasta kõrgeim. Kui te mäletate, siis või hinnale tuli otsa 53%, jahule 55%, viina hind kerkis 49%, munadel 34% jne. Kuid detsembri hindades ei kajastunud veel autokütuse ja elektri aktsiisi tõus, mis teatavasti on tänaseks põhjustanud juba veelgi hoogsama hinnaralli.
Meie toit on juba praegu Euroopa kallimate hulgas. Me võime ju rääkida, et kaupmehed lõikaksid oma kasu ikkagi ja et hinnad käibemaksumäära alandamisega ei langeks. See on aga kunstlik põhjuste otsimine. Miks muu Euroopa nii ei mõtle? Riigis on ju olemas instantsid, kes sellega tegelevad ja kes peavad selle eest seisma, et nii ei juhtuks.
Kui aga ettekäändeks tuua rahandusministri seisukoht, et see on kallis ja ebaefektiivne moodus, kuna sellest võidavad ka jõukamad, siis küsigem: keda mõjutavad kaudsed maksud – tarbimismaksud, käibemaks, aktsiisid – kõige rohkem? 5000-se palga puhul moodustab 50-kroonine toiduost 1% palgast, 25 000-se palga puhul vaid 0,2%. Tähendab: tarbimismaksude puhul on tegemist regressiivsete maksudega. Mida väiksem on palk, seda suurem protsent sellest tuleb toidu eest maksta. Just seepärast kulubki vaesemal inimesel toidukorvi peale juba praegu üle poole sissetulekust.
Mina arvan siiski, et sellest muudatusest võidaksid ka põllumehed ja muud tootjad. Kindlasti elavdaks see meie riigi majandust. Nagu öeldud, on Soomes toidukaupade hinnad tõusnud viimasel ajal keskmiselt 2% ringis, meil 16% ringis. Ja hindade tõus pole pidurdunud, majandusteadlaste arvates tõusevad need lähiajal veel 6,5–8,5%.
Kutsun teid Keskerakonna fraktsiooni nimel selle eelnõu poolt hääletama, et võtta eeskuju Euroopast. Lihtsalt piinlik on olla kõige viimane. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Vaieldamatult on kõrged ja veelgi tõusvad hinnad probleemiks, eriti oludes, kus majandusel kõigis valdkondades kuigi hästi ei lähe. Esitasin Marika Tuusile küsimuse, millele ma selget vastust ei saanud – võib-olla sellest küsimusest ei saadud päris täpselt aru. Selgitan: kui kinnisvaraturgu on haaranud langus ja ka muudes majandusvaldkondades on langus, siis inimene süüa tahab ikka. See majanduse edenemisest või seisakust ei sõltu.
Ühtepidi võib jah eeldada, et käibemaksu alandamine võiks tekitada tarbijatele soodsama hinna. Kuid hindade alanemine ei toimu ju salaja! See saab teoks väga selge turusignaalina kõikide teiste majanduses osalejate silme all ja ega ma täpselt ei tea, kuidas saab vältida seda, et ühe või teise müügipinna rendile andja seda võimalikku vaheraha, mis ostja peaks võitma, oma taskusse ei pista. Väga suure tõenäosusega just see juhtubki, kuna vajadus teenida kasumit, vajadus majanduslikult pinnal püsida ei ole mitte ainult toidusööjatel, vaid ka nendel, kes on loonud keskkonna, kus toitu müüakse.
See on probleem, mille lahendamine nõuab sügavat läbimõtlemist. Praegu on selge, et käibemaksu alandamine ilma majandusmehhanisme põhjalikult analüüsimata võib jääda poolikuks või ajutiseks meetmeks. See aga ei tähenda sugugi, et me ei peaks arutama, millisel moel on siiski võimalik kõnealuseid sotsiaalseid probleeme läbimõeldult lahendada ja tekitada olukord, kus ka vaesematel inimestel oleks laual täisväärtuslik toit. Inimeste tervise ja üldse nende elukvaliteedi huvides on see  hädavajalik.
Niisuguste eelnõude puhul tuleb kindlasti teha kõikvõimalikud majandusanalüüsid, ka sellised, mille abil selguks kasu, mis inimesed saama peaksid, ja mis peegeldaksid majandusruumi tervikuna. Toidumüüja võimalikule kasumile ei pretendeeri mitte ainult sööjad, vaid ka kõik ülejäänud majandusruumis osalejad. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ja eriti hea kolleeg Marika Tuus! Tead, Marika, ma jäin sinu juttu päris kuulama. Pildid, mis sa maalisid, olid väga ilusad! Tõenäoliselt üsna paljud inimesed üle Eestimaa kuulavad seda juttu ja usuvad, et nii ka on. Ja oleks tore, kui nii oleks!
Aga realistina, kes siin Riigikogus vahel tuleb ka olla, julgen ma küll öelda, et see seaduseelnõu on tarbija petmise eelnõu – tahame seda või mitte.
Esimene variant. Kui see seadusmuudatus kehtestada, siis ei taga see kuidagimoodi, et hinnad meil Eestis ülemaailmsele hinnatõusule vaatamata enam ei kalline. Tagatud on vaid see, et kaupluste omanikud, müüjad, kaupmehed jätavad 13% käibemaksust, mille nad peaksid maksma riigieelarvesse, endale.
Teine variant. Kui see seadusmuudatus täna tagasi lükata, jäävad hinnad tõusma senises tempos, sest nad tõusevad koos üleilmse inflatsiooniga. Ainus, mida eelnõu algatajad saavutavad, on see, et nad loovad illusiooni, nagu oleks hinnatõusu põhjuseks käibemaks. See ei ole ju tõsi – tuleks tähelepanelikult kuulata  inimesi, kes majandust hästi tunnevad. Aga väheharitud, matemaatikas võhikute ning ühiskonna- ja majanduselus mitte orienteeruvate inimeste häälte püüdmiseks eelnõu sobib küll. Tõsiseid probleeme see kahjuks ei lahenda.
Mis puutub madalatesse või kõrgetesse käibemaksudesse, siis ka see on üldteada, et käibemaksu langetamine ei muuda hinda, sest hind ei sõltu käibemaksust. See sõltub hoopis nõudlusest ja turust. Hinda muudaks käibemaksu tõstmine ja sellist ettepanekut siin Riigikogus õnneks keegi veel teinud ei ole.
Sotsiaaldemokraadid ei saa kuidagi selle eelnõu poolt hääletada. Toetades seda eelnõu, petaksime me tarbijat.

Aitäh ettekandjale! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 155 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 155 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 53 Riigikogu liiget, vastu 30 Riigikogu liiget on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 täiendamise seaduse eelnõu 155 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Alustuseks tahan öelda, et tegemist on ühe väga hea eelnõuga. Kuigi ma arvan teadvat, et suurel enamusel teist on oma otsus selle eelnõu kohta juba olemas ja näpp tahaks kohe vajutada rohelist või punast nuppu ning minu ettekanne, sõltumata tema pikkusest, suure tõenäosusega seda otsust ei muuda, kulutan ma veidike aega ja püüan selgitada käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmise otstarbekust ja vajadust.
Käesoleva seadusmuudatuse eelnõu näeb ette, et kohalike teede investeeringuteks ja hoiuks eraldatakse riigieelarvest teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast vähemalt 20% 2009. aastal, 25% 2010. aastal ja alates 2011. aastast igal aastal 30%. Peatun numbritel, mis ilmestavad hooldamist vajavate teede hulka. Riigimaanteid on k.a 1. jaanuari seisuga kokku 16 465 kilomeetrit, sellest põhimaanteid 1601 kilomeetrit, tugimaanteid 2390 kilomeetrit, kõrvalmaanteid 12 424 kilomeetrit ning lisaks 48 kilomeetrit rampe ja ühendusteid. Kohalikke teid on kokku 22 937 kilomeetrit, sellest kohalikke maanteid 18 568 kilomeetrit ja kohalikke tänavaid 4368 kilomeetrit. Lihtne arvutus näitab, et kogu maanteede pikkusest moodustavad riigimaanteed 41,8% ja kohalikud teed 58,2%. 2006. aastal eraldati kohalikele teedele 265 miljonit krooni ehk 9,7% teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. 2007. aastal oli see summa 466 miljonit ehk 15,2% arvestuslikust summast, kuna täpseid aruandeid möödunud aasta kohta veel ei ole. Käesolevaks aastaks on planeeritud 633 miljonit krooni ehk 15%. Näeme, et eelmine valitsus tõstis eraldisi 5% aastas, praegune seda enam teha ei taha. Eile tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu arutelul võidurõõmutses üks kolleegidest siin, et raha hulk kohalikele teedele suurenes sel aastal 34%. Juhin tähelepanu, et eelmise valitsuse ajal suurenes see kahe aasta jooksul kokku üle 300%. Kui algbaas on olematu, siis ei ole mõtet rääkida füüsiliste summade suurtest kasvuprotsentidest. Igasugused jutud füüsilise summa suurenemisest seoses aktsiiside laekumise suurenemisega on puhas demagoogia, sest ka riigimaanteede summad ju kasvavad, ja tunduvalt rohkem, kui keegi tahab rääkida just nimelt füüsilistest summadest.
Vaatame asja veidi teisest küljest. Kui riigimaanteedele tuleb käesoleval aastal iga kilomeetri kohta 168 843 krooni, siis kohalikel teedel on see 27 597 krooni ehk vahe on kuuekordne. Mõnel tekib kindlasti tahtmine vaielda, et riigimaanteed ei ole oma koormuselt ja hoolduse tasemelt võrreldavad kohalike teedega. Juhin tähelepanu, et riigimaanteede hulgas on põhimaanteid ainult 1601 kilomeetrit ja kohalike teede hulgas on tervelt 4368 kilomeetrit tänavaid. Julgen arvata, et vähemalt kolmandikul neist, mis võrdub põhimaanteede pikkusega, on liiklusintensiivsus ja hoolduse tase küll samaväärne või kõrgemgi veel. Kui 2008. aastal oleks eraldatud kohalikele teedele juba 30%, siis oleksid need arvud järgmised: riigimaanteedel 130 395 krooni kilomeetri kohta ja kohalikel teedel 55 195 krooni kilomeetri kohta ehk vahe oleks 2,36‑kordne ja see on juba õiglasem. Vähemalt kahekordne vahe võikski jääda.
Rõhutan, et kohalike teede hulgas on ka linnade tänavad. Näiteks Tallinnas on reisisadamast väljaviivad teed, mille koormus pidevalt kasvab, aga millel ei ole mingit pistmist linna vajadustega. Järjest rohkem autosid on hommikuti linna väravate taga, soovides tulla kulutama linna infrastruktuuri linnale selle eest midagi maksmata. Näiteks hommikul kella seitsmest kuni kella üheksani tehtud loenduste põhjal sisenes 2005. aastal Pärnu maantee suunalt Tallinna selle kahe tunni jooksul 2133 autot. 2007. aastal samal kellaajal 3806 autot ehk kasv on 1,78-kordne. Tõenäoliselt on sama suurusjärk ka teiste teesuundade puhul. Enamik nendest sissesõitjatest ei maksa Tallinna linnale seda väikestki osakest tulumaksust, mille üle üle-eelmise eelnõu arutelul tuliselt vaieldi.
Majandusminister on siin saalis infotunnis möönnud, et linnatänavate finantseerimise probleem on olemas ja vajab eraldi lahendamist. Aga tõenäoliselt suusoojaks öelduks see jääbki. On teada, et Tallinna piires vuravatelt sõidukitelt laekub ligi kolmandik kogu aktsiisist. Kui teised linnad punti võtta, võiks see vähemalt pool olla. Siinjuures võib meenutada, et 2007. aastal sai Tallinn riigi poolt ainult 45 miljonit krooni. Kui arvestada, et aktsiisidelt teedele minev summa oli üle 2 miljardi, siis võib igaüks ise arvutada, kui suur see protsent oli. Kahjuks ei ole praegu muid allikaid kui osake kohalike teede hoolduseks ja finantseerimiseks ettenähtud summadest. Ja kui seda osa ei soovita suurendada, siis ei jää Tallinnal tõesti muud võimalust oma teede ja tänavate korrashoiu rahastamiseks kui kehtestada Tallinna sissesõidu tasu. Rõhutan: tasu, aga mitte maks.
Kui tulla käesoleva eelnõu kohta esitatud valitsuse seisukoha juurde, millele on alla kirjutanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, siis küünilisemat kirjutist on raske leida. Tsiteerin: "Kõigi kohalike teede hoiukulusid ei pea kandma riik, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on teede ja tänavate korrashoiu korraldamine kohaliku omavalitsuse kohustus." Korraldamine küll, aga jutt käib ju finantseerimisest. Siin on samamoodi segamini aetud, nagu kägu ja see teine loom, mis ta nüüd oligi. Kütuseaktsiisidel on kaks eesmärki. Esimene on keskkonnakaitseline, et kõrgema kütusehinna puhul vähem mõttetult sõidetaks ja seega vähem õhku saastataks. Ja teine on põhimõtte "kes kasutab, see maksab" rakendamine. Kasutatakse aga väga palju ka kohalikke teid ja eriti linnatänavaid. Seega kasutajate raha peab sinna ka tagasi jõudma. Minister on ekslikult arvanud, et see on tema raha või mingi kõigist kõrgemal seisva umbmäärase riigi raha.
Kohalike teede hoiuks mineva rahasumma suurendamine võimaldab neid jälle talvel liivatama hakata. See omakorda muudab ohutumaks nii ühistranspordi kulgemise maateedel kui muu liikluse. See võimaldaks tõsiselt päevakorrale tõsta naastrehvide keelustamise. Seni on jutud sellest lõppenud põhjendusega, et kõrvalteed on talvel klaaslibedad, kuna neid ei liivatata. On teada, et üks keskmine sõiduauto muudab naastrehvidega tolmuks 5 kilogrammi kõva teekatet 100 kilomeetri kohta. Nii riigi põhimaanteed kui linnatänavad on teisel, kolmandal päeval pärast lumesadu kuni asfaltkatteni puhtad ja toimub katete tolmuks nühkimine. Käesoleval talvel on seda tehtud juba kaks kuud jutti. Siin on kaks kahjulikku nähtust – teekatete kiire kulumine ja keskkonnale ohtlike ülipeente osakeste õhkupaiskamine. Kui muidu võiks teekatet uuendada 10–15 aasta pärast, sõltuvalt liiklustihedusest, siis naastrehvide puhul tuleb seda kohati, eriti intensiivse liiklusega lõikudel, teha juba vähemalt viie aasta pärast. Sellest tulevad sajad miljonid kokkuhoidu ja siis selgub, et raha jätkub kõigile, nii riigiteedele kui kohalikele teedele. Kohalikud teed ei ole mingi eraldiseisev vaenlane, ka nemad on osake meie ühisest riigist, tema infrastruktuurist. Aidakem siis neid ja toetagem seda eelnõu. Aitäh!

On ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma mõistan, et te tutvustasite seda seaduseelnõu siin Tallinna linnast lähtuvalt, aga Kagu-Eesti saadikurühma liikmena lubage mul vaadata seda natuke sealt kagu poolt. Peaks ütlema, et maainimesele on kõige suuremaks probleemiks tolmav kruusatee ja just nimelt tolmav riigi kõrvaltee. Siit minu küsimus: kas te ei näe seda ohtu, et raha ümberjagamisega rohkem kohalikele maanteedele vähendame riigiteedesse, sealhulgas riigi kõrvalteedesse investeerimise mahtu ja sellega võib tükk maad väheneda ka nendesse teedesse investeerimise võimalus?

Ei, seda ohtu ei karda. Kui me vaatame neid protsentide tõuse, siis kui järgmisel aastal suureneks summa, mis kohalikele teedele läheb, 5% võrra, on see veidike üle 200 miljoni ja kindlasti selle võrra, nagu on öeldud, et füüsilised numbrid ju kasvavad, kasvab ka aktsiisi laekumine. Nii et järgmisel, 2009. aastal ei ole see üldse mingi probleem ja riigimaanteede korrastamine, nende üleviimine kõvakatte alla võib jätkuda samas tempos, kui ta on planeeritud. 2010. aastal, kui on juba lisandunud veel 5% ja summa on võib-olla üle 400 miljoni, 500 kanti, siis peab ütlema, et riigimaanteede investeerimise projektid võiks ära teha palju kiiremini. Arvestades meie riigi olematut laenukoormust, võiks riigimaanteede suured investeerimisprojektid ellu viia laenu arvel. Seetõttu ei oleks mingisugust põhjust karta, et need jäävad tegemata seoses kõrvalteede olukorra parandamisega.

Igor Gräzin, palun!

Väga palju sellest, hea ettekandja, mis sa rääkisid kohalikest teedest, on tõsi. Ja nii imelik kui see ka ei ole, puudutab see Tallinna kõige vähem. Jutt on ikkagi põhiliselt Kesk-Eesti teedest, Jõgeva, Põltsamaa, Põlva teedest, mida sa ei puudutanud. Aga põhimõte on õige, kui Tallinn välja arvata. Tallinna kohta tahtsin ma eraldi küsida, kuna sa spetsiaalselt tsiteerisid siin ministrit ja nimetasid küünilisust jne. Ma tahtsin küsida, kas sulle isiklikult on jäänud mulje, et praegune Tallinna Linnavalitsus on võimeline mis tahes raha kasutama vastutustundlikult ja arukalt, et see ei lähe Jaan Tatika masina leiutamise või televiisori ehitamise või millegi sellise peale? Kas Tallinna Linnavalitsusele sinu arvates riik tohib raha anda?

Peaksin ütlema, lugupeetud küsija, et sellel küsimusel ei ole mingit pistmist käesoleva eelnõuga ja seetõttu ma jätan endale vabaduse sellele mitte vastata.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Võtan teil sõnasabast kinni. Te ütlesite, et riigi kõrvalmaanteede investeeringu raha võiks jätkuda samas mahus. Te tõite oma numbrite jadas välja, et kohalike maanteede ühe kilomeetri investeeringuteks läheb umbes 28 000 krooni. Riigi kõrvalmaanteede investeeringuteks on praegu umbes 12 000 krooni ühe kilomeetri kohta. Kas te tõesti arvate, et see 12 000 krooni riigi kõrvalmaanteede investeerimisel on piisav summa?

Oma ettekandes ei maininud ma ühtegi sellist arvu, mille kohta te praegu küsisite. Ma ütlesin, et praeguse arvestuse kohaselt läheb riigimaanteedele, kõik riigimaanteed kokku võttes, praeguse summa järgi 168 843 krooni kilomeetri kohta ja kohalikel on see 27 597, lähtudes sellest summast, mis on praegu eraldatud. Neid numbreid, mida te mainisite, ei ole ma öelnud.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kaks küsimust ka Tallinnaga seoses. Esimene: millal on reaalselt loota, et Mustamäel saavad korda kvartalisisesed teed? Teatavasti on kaheksa mikrorajooni ja linnavalitsus on lubanud, et iga aasta tehakse üks korda. Kas see graafik peab? Teine küsimus on järgmine. Nõmmel ei ole tänavaid renoveerides tehtud jalgteid. Kas on loota, et hakatakse tegema ka kõnniteid, kui tänav ja sõidutee korda tehakse?

Võin täie veendumusega vastata, et kindlasti, kui see eelnõu toetust leiab.

Igor Gräzin, palun!

Ma ei tea – raha saamine on üks asi, selle eest vastutamine on teine asi. Ma ikkagi ei saanud aru, mispärast keelduti vastamast. Hea küll, ma küsin siis kuidagi teistmoodi. Aga põhimõtteliselt on asi ikka seesama. Kaeveldakse selle üle, et kohalikele omavalitsustele – konkreetselt on jutt Tallinnast – eraldatakse vähe raha, 45 miljonit on vähe jne. Mina väidan, et seda on liiga palju. Mis lahendaks meievahelise vaidluse? Sina ütled, et on vähe, mina ütlen, et palju. Kes lahendaks selle vaidluse? Kes kontrollib seda? Kuidas saab riik kohalikele teedele eraldatud raha kontrollida, et see Tallinna olukord ei laieneks üle vabariigi?

Teatavasti on nii riigi kui kohaliku omavalitsuse kõik aruanded avalikud. See käib kõigi, ka kommunaalmajandusega tegelevate ametite kohta kohalikes omavalitsustes – linnaaruanne on avalik. Teatavasti on laiendatud ka Riigikontrolli õigusi kontrollida kohalikke omavalitsusi. Nii et kontrollijaid piisab ja see võimalus on alati olemas.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma olen teiega üsna ühte meelt, et üle Eestimaa, alates kõige suuremast omavalitsusest kuni kõige väiksemani välja, on meil kohalike teede olukord väga vilets. Mulle väga meeldis see, et te tõite välja ka kõnniteed ja nende pikkuse. Aga ma julgen kinnitada, et väga paljudes omavalitsustes, kaasa arvatud need omavalitsused, kus Keskerakond on võimul, jätkub selline planeerimistegevus, kus kõnniteid üldse sõidutee kõrvale ei planeerita. Aga see ei ole minu küsimus. Minu küsimus puudutab otseselt teie ettekannet, kus te nimetasite üht ministrit, kes arvab, et riigi rahakott kuulub temale. Kas te võiksite öelda selle ministri nime ja kuidas te uurite välja tema selliseid arvamusi? Kas te võiksite seda kirjeldada?

Ma ei pea seda kirjeldama. Oma ettekandes ma ütlesin, et valitsuse seisukoha andnud majandus- ja kommunikatsiooniminister on sellele kirjale alla kirjutanud, ja etteloetud lõik oli tsitaat sellest kirjast.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu 158 oma istungil neljapäeval, 24. jaanuaril. Kohal olid komisjoni esimees, liikmed, asendusliikmed ja asendusliikmete asendusliikmed. Komisjonile pidas ettekande eelnõu esitaja Keskerakonna fraktsiooni poolt fraktsiooni liige Kalev Kallo. Ta esitas komisjonile ülevaate eelnõu algatamise põhjustest ja eesmärkidest, kuigi ta ei teinud seda nii põhjalikult kui täna siin saalis, ning sellega seoses tuleb öelda, et ettekanne selle väga hea seaduseelnõu kohta on oluliselt paranenud.
Kalev Kallo rõhutas, et teede infrastruktuuri ehitamiseks võiks kaaluda lisalaenu võtmist. Teehoiu rahastamise senist süsteemi ei ole ettekandja arvates vajalik muuta, kuid kohalikele teedele suunatava rahasumma suurenemise tõttu tekkiva vahe investeeringute osas võiks tema arvates katta laenuga. Arutasime ka seda, mida Vabariigi Valitsus arvas nimetatud eelnõust, ja saime teada, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Arutati naelkummide keelustamisega seonduvat ja täpsustati võimalikku laenusummat, mis eelnõu ettekandja arvates võiks olla 4–5 miljardit krooni.
Komisjon vaatles oma koosolekul ka teede rahastamise tegelikku praktikat. Neidsamu fakte üle korrates, millest ettekandja juba rääkis, oli 2007. aasta riigieelarves toetus kohalikele teedele 429 miljonit krooni ehk 15% kogu riigieelarve teehoiu rahastamiseks ettenähtud summadest ja sama proportsioon on ka 2008. aasta riigieelarves ehk see summa on 633 miljonit Eesti krooni. Kasv on absoluutarvudes 193 miljonit krooni. Komisjonis arutati ka seda, kui suur on Eestis aastane tee-ehitusvõimsus.
Komisjoni liikmed juhtisid koosolekul tähelepanu asjaolule, et inimesed sõidavad autodega kiiresti, hulgakaupa ja aina enam ning et kütuseaktsiisi tõusuga suureneb oluliselt raha laekumine riigieelarvesse käesoleval aastal. Seega suurenevad oluliselt ka teehoiuinvesteeringud ja selleks eraldatavad rahasummad järgnevatel aastatel. Tallinna kommunaalpoliitilisi küsimusi, Tallinna linnaosade teede, kõnniteede ja jalgrattateede rajamist komisjoni istungil ei arutatud.
Istungil leiti, et kindlate protsentide, nagu eelnõus ettepanek oli, seadusesse kirjutamine ei ole otstarbekas. Arvati, et eelnõu jõustumisel võib halveneda riigimaanteede hoid.
Esitati kaks ettepanekut. Olga Sõtnik tegi ettepaneku saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimesele lugemisele ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. See ettepanek ei leidnud komisjoni toetust. Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok tegi ettepaneku saata samuti eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks ja teha täiskogule ettepanek eelnõu tagasi lükata, mis leidis toetust.
Selles suhtes, mis eelnõuga edasi teha, konsensust seega ei saavutatud ja tuli hääletada. Küll aga leidis komisjonis konsensuslikult, üksmeelselt ja erakondadevahelisi erimeelsusi ületavalt toetuse komisjoni ettepanek saata eelnõu täna Riigikogu saali lugemisele. Nii et meie otsus oli saata eelnõu täiskogule lugemiseks täna ehk 29. jaanuaril ja teha täiskogule ettepanek eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Ain Seppik, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuna te isiklikult tegite kohe ettepaneku saata see eelnõu sinna, kuhu tavaliselt opositsiooni eelnõud saadetakse, siis mind ikka huvitab, mis põhjusel te sellise ettepaneku tegite niivõrd hea eelnõu puhul.

Ma lähtusin oma ettepaneku tegemisel Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest ja tegin ettepaneku saata eelnõu Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga! Austatud ettekandja! Te väitsite komisjonis, et teehoolduseks tehtavate tööde hinnad ei ole tõusnud. Millele tuginedes te niimoodi väidate?

Aitäh hea küsimuse eest! Ma ei väitnud komisjonis kindlasti, et teede remondiks kuluvad summad ei ole tõusnud, ma väitsin, et teede hoolduseks ehk siis lumetõrjeks, teede puhastamiseks minevad kulud linnades – näiteks viimase üheksa aasta jooksul Tartu linna näite põhjal –, ei ole tõusnud. Kui me räägime teehooldusest, füüsilisest remondist ja seda tüüpi hooldusest, siis need hinnad on kindlasti tõusnud.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ega ma ei kahtlegi selles, et te rüütate oma halbu kavatsusi kodu‑ ja töökorra seadusega. Aga ma lihtsalt küsin veel kord: mis põhjusel teie just sellise ettepaneku tegite? Mis sundis teid või kallutas teid sellist ettepanekut tegema, et niivõrd hea seadus kohe esimesel lugemisel tagasi lükata?

Ma võiksin kindlasti oma isiklikest motiividest pikemalt rääkida, aga kuna ma praegusel juhul esindan siin komisjoni seisukohta, siis sellise ettepaneku ma tegin, lähtudes komisjonis toimunud debatist. Kuna komisjonis toimunud hääletusel leidis minu ettepanek toetust, siis sellisena ta siia suurde saali teie ette läks. Aga suurel saalil, mõistagi, on võimalus ju hääletada just nii, nagu südametunnistus, kas parteiline või mitteparteiline, seda kõigil võimaldab.

Kadri Must, palun!

Hea ettekandja! Paar nädalat tagasi te esinesite vabas mikrofonis ja kurtsite oma muret, et praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister tegevat liiga nii mõnelegi omavalitsusele. Kas te ei arva, et see eelnõu oleks üks kivi müüris, mis aitaks vähendada sellist liigategemist omavalitsuse seisukohast?

Kindlasti on see eelnõu kiviks suures nutumüüris, mida siin saalis pidevalt laotakse. Kas see eelnõu seda müüri õgvendada, vähendada, parandada või suurendada aitab, ei oska mina oma lihtsa mõistuse tasemelt teile öelda.

Valeri Korb, palun!

Hea kolleeg! Kas sa võiksid täpsustada, miks Vabariigi Valitsus ei toetanud seda eelnõu?

Aitäh, härra Korb! Hea, et te olete mind juba Vabariigi Valitsuse liikmeks arvanud. Ma võin teile selle paberi ette lugeda, kui see teie meelt ja tuju parandab. Vabariigi Valitsuse seisukoht on sellel paberil, mis kannab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirja ja ütleb, et kõiki kohalike teede hoiukulusid ei pea kandma riik, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on teede ja tänavate korrashoiu korraldamine kohaliku omavalitsuse kohustus – nagu ka teie kolleeg Kalev Kallo siin äsja ütles. Kui te soovite, võin ma teile selle koopia anda ja te saate sellega põhjalikult ja rahulikult tutvuda.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Mul oli au asendusliikmena sellel komisjoni istungil osaleda ja mulle jäi selle arutelu käigust mulje, et põhimõtteliselt koalitsioonisaadikutele see eelnõu meeldis. Aga siis, kui öeldi, milline on valitsuse seisukoht, pandi asi hääletusele ja nii ta siia tuli. Kas teile endale jäi ka selline mulje?

Aitäh! Ma saan aru, et niisugune muljetevahetus on juba tekkinud. Ei jäänud sellist muljet.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg! Teie olete ju rahva südamesse kinnistunud rohkem tubli kohaliku omavalitsuse tegelasena ja vähem riikliku tasandi poliitikuna. Kas te ei leia, et selline seadus toetab tegelikult väga arvestatavalt  kohalike omavalitsuste eksistentsi?

Aitäh, härra Riisalu! Teie karjäär Riigikogus on tõesti olnud pikem kui kohalikus omavalitsuses ja seetõttu on teie kogemus riigi tasemel kindlasti märkimisväärselt pikem kui minul. Ma arvan, et loomulikult on kohalike teede rahastamine üks osa riikliku teedevõrgu rahastamisest, ja ükski autojuht ei taju ju seda hetke, millal ta lahkub riigi hooldatud ja finantseeritud teelt ja millal jõuab vallateele või linnateele.  Olemuslikult probleemid loomulikult eksisteerivad. Minu seisukoht on see, mida ka komisjon minu arvamust mööda toetas, et me vajaksime märksa terviklikumat lähenemist probleemile kui see, et me siin iga kolme-nelja kuu tagant tuleme eri eelnõudega, kuidas protsentuaalselt ühe või teise teeliigi või tee omaniku järgi finantseerimist muuta või suurendada. Ma olen nõus ja ma arvan, et meie majanduskomisjon tervikuna on nõus selles debatis kaasa lööma ja seda arutama, aga niisuguste protsentarvutustega ja kangelaslike loosungitega, kelle valitsus, kui palju ja mida tõstis ning millise protsendi see millest moodustas, ei jõua me tegelikult väga kaugele.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! See ei ole esimene kord, kus opositsiooni eelnõu kohta öeldakse, et jah, probleem on täitsa olemas, aga me vajame selle asja kompleksset lahendamist, nagu sa nüüd ütlesid, et jah, see on vaja terviklikult lahendada jne. Millal see terviklik lahendus tuleb ja millal siis opositsiooni nutumüüri asemele tuleb üks suur koalitsiooni rõõmumüür?

Kindlasti ei saa ei opositsioon ega koalitsioon kumbki mööda vaadata ühiskonna ees seisvatest probleemidest. Me saame ühiselt loota, et saabub ükskord rõõmupäev nii opositsioonile kui koalitsioonile, kui see müür, kui ta on nutumüür, maha murtakse, ja kui ta on rõõmumüür, siis üles laotakse. Või tegelikult teedest rääkides, et kogu Eesti oleks ühtlaselt kaetud sileda asfaldiga.

Helle Kalda, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult ma täielikult nõustun härra Riisaluga. Ja olles ka kohalikul tasandil väga palju jälginud Tartut ja teie tööd, hindan ma teie tööd väga. Aga ma pean ütlema, et Tartu tänavad on minu arust küllaltki viletsad. Kas te võiksite öelda, mis oli takistuseks, et Tartus ei saanud tänavad korda? Kas raha jätkus selleks, aga oli halb juhtimine, või milles olid vead?

Seda küsimust, nii nagu ka Tallinna Nõmme jalgrattateede küsimust, mida siin küsiti, komisjon ei arutanud ja seetõttu on mul sellele siit keeruline vastata.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma tahaksin saada väga selget vastust: kas see oli teie isiklik arvamus või komisjoni enamuse arvamus, et terve Eestimaa tuleks asfaldiga katta?

Minu väide, et terve Eesti tuleks ühtlase sileda asfaldiga katta, on käsitletav kalambuurina ehk ka kirjandusliku liialdusena, mida on võib-olla mõnikord raske adekvaatselt mõista, kui seda sõna-sõnalt võtta. Seda küsimust komisjon ei hääletanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Ester Tuiksoo!

Austatud härra juhataja! Head kolleegid! Tänaseks on kaks opositsioonierakonda esitanud ettepanekud kõne all oleva seaduseelnõu muutmiseks. Kuidagi piinlik on, kui enne valimisi kõik siin saalis esindatud erakonnad rääkisid kohalikest teedest ja nende parendamisest. Küsimus on nüüd: kas tahetakse teeseadusesse murrangut või ei taheta? Tänaseks on, nagu me äsja kuulsime, kohalikest teedest saanud n-ö nutumüür. Kuigi tõsi, hea kolleegi ettekandes oli palju optimismi, mis mulle väga meeldis. Tegelikult ma arvan, et see eelnõu meeldis ka ettekandjale. Kohalike teede parendamine on praegu vaid opositsioonierakondade mure! Tahaksin veel öelda, et viimati tegeldi selle protsendi tõstmisega tõsiselt eelmise valitsuse ajal, kui regionaalminister leppis omavalitsusliitude juhtidega kokku, et kohalike teede korrashoiu protsent tõstetakse 10-lt 15-le. Nii on see ka praegu. Need argumendid protsenti mitte tõsta, mis täna koalitsiooni poolt tulevad, ei ole veenvad. Ma siiski soovitan hääletada esitatud eelnõu muudatuste poolt. Aga tõsi, võib-olla, kui me räägime siin tolmuvabadest teedest, teatud valitsevate poliitikate tulemusena bussid ei liigugi ja tolmu lihtsalt ei tõusegi. Nii et võib-olla ei olegi rohkem raha vaja. Aga tänan kuulamast!

Ma tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva!

Hea juhataja! Head kolleegid! Nii nagu siit kõnetoolist on tihti öeldud, ega ma ei plaaninudki siia tulla, aga Ester Tuiksoo mõte ajendas mind siia tulema. Ma arvan, et kõik meie erakonnad on enne valimisi rääkinud sellest, et riigi kõrvalmaanteed peaksid olema tolmuvabad. Kagu-Eestis on neid väga palju, kõigist tugimaanteedest üle 50% on tolmavad, ainult 43% on musta katte all. Siit ka minu väide: kui me suurendame oluliselt kohalike teede rahastamist, siis me teise käega võtame riigiteedelt raha ära. Seega jääb ka riigi n-ö tugimaanteede investeeringuteks raha vähem ja me ei jõua soovitud tulemuseni, kui meil on väga korralikud kohalikud maanteed, aga tolmavad ja auklikud riigi tugimaanteed. Sellest tingituna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta seda seaduseelnõu. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ja nüüd läheme juhtivkomisjoni ettepaneku juurde eelnõu 158 esimesel lugemisel tagasi lükata.
Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 158 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
 Hääletustulemused
Tulemusega poolt 46 Riigikogu liiget, vastu 36 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 158 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Indrek Saare!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Õiguskomisjon on seaduseelnõu 164 kohta laekunud muudatusettepanekuid arutanud kolmel istungil, 17., 21. ja 28. jaanuaril. Teie ees on kümme võimalikku muudatusettepanekut, mis on lühidalt järgmised.
Muudatusettepanek nr 1. Kalle Laanet juhtis tähelepanu, et praeguses eelnõus on kirjas, et Päästeameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Aga analoogsete ametikohtade täitmisel Siseministeeriumi haldusalas on teistes seadustes lisatud: "Kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse."  Õiguskomisjon toetas seda üksmeelselt ja sellepärast on see ettepanek teie ees.
Muudatusettepanekud nr 2, 3, 4, 5 ja 6 on Keskerakonna fraktsioonilt ja  juhtivkomisjon on jätnud need arvestamata. Lühidalt öeldes on tegu Keskerakonna fraktsiooni ettepanekuga kehtestada päästeametnikele eripensionid. Kuna koalitsioon ei toeta uute eripensionide kehtestamist, siis õiguskomisjon ei tee seda samuti. Põhjenduseks on loomulikult see, et eripensionid nõuaksid juba sel aastal vähemalt 15 miljonit lisaraha, mille arvel oleks otstarbekam tõsta päästetöötajate palka ja jõuda sedapidi selliste palgatasemeteni, et tulevikus ei oleks vaja motiveerida inimeste tööd mitte eripensionide või kõikvõimalike muude viguritega, vaid et nende pension, mida nad oma palgast koguvad, oleks piisavalt suur. Samuti oli Keskerakonna fraktsiooni ettepanekutes punkt, et päästeametnikud saaksid lisatasu teenistusaastate eest. Käesolev seaduseelnõu reguleerib seda, et päästeametnikud saavad lisatasu põhiliselt vastavalt töölepingu seadusele ehk siis saavad lisatasu täiendavate tööülesannete eest, valveaja eest ja sellele lisaks on võimalik rakendada ergutusi siseministri ja vastava ala juhtide otsustega. Päästeametnike eripensione ei toetata ka sel põhjusel, et sisuliselt on eripensionide näol tegemist n-ö juhtide pensioniga ehk ülemuste pensioniga. Enamuse sellest kasust, mis nende eripensionide pealt lõigatakse, saavad kõrgemapalgalised töötajad ja tavapäästja ei näe seal olulist vahet, kui võrrelda sellega, mida näeb ette praegune päästeteenistuse seaduse eelnõu. Samamoodi tahtis Keskerakonna fraktsioon sisse viia päästeametniku töövõimetuspensioni puudutava punkti, aga see on reguleeritud ühekordsete toetuste ja hüvitistena, nii nagu see on ka kaitseväelastel praeguste õigusaktidega reguleeritud. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek päästeametniku puhkuse ja lisapuhkuse kohta ei leidnud samuti toetust, kuna päästeametnike lisapuhkust reguleerib juba Vabariigi Valitsuse määrus "Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, ja lisapuhkuse kestus". Seal öeldakse selgelt, et päästeteenistuse töötajatele antakse seitse kalendripäeva lisapuhkust ja töölepingu alusel töötavatele päästeteenistujatele, kes teevad ja korraldavad päästeala töid, antakse lisapuhkust sõltuvalt tööstaažist järgmises ulatuses: kuni 5-aastase tööstaaži korral 7 kalendripäeva, 6–10-aastase tööstaaži korral 10 kalendripäeva, 11–15-aastase tööstaaži korral 12 kalendripäeva ja üle 15-aastase tööstaaži korral 14 kalendripäeva. Õiguskomisjon pidas seda piisavaks.
Ülejäänud punktid on pigem korralduslikud ja redaktsioonilised. Nii et olulist sisulist muudatust siin ei ole, sestap pikemalt ma ei kommenteeriks.
Niisiis otsustas õiguskomisjon suunata eelnõu 164 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 30. jaanuaril k.a ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele neljapäeval, 31. jaanuaril k.a ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta.

Ettekandjale on küsimusi. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et koalitsioon ei toeta eripensione. See on muidugi õige, et see on töötajatevaenulik koalitsioon – seda me ju teame. Kuid huvitav on see, et siis ei toeta eripensione ka sotsiaaldemokraadid. Eelmises Riigikogu koosseisus te toetasite tuliselt. Mis siis nüüd vahepeal juhtus?

Päästeteenistuse seadusega on tööd tehtud aastast 2002. Eesti riigis on selle aja jooksul olnud erinevaid valitsusi, kes on deklareerinud ühte, teist ja kolmandat. Tulemus on see, et viis aastat menetluses olnud seaduseelnõu ei ole olulisel määral edasi liikunud ega kuidagi vastuvõtmiseni jõudnud.
Praegustes oludes, kus proovitakse riigile olulisi ametikohti täitvate inimeste palka tõsta sel määral, et nad teeniksid oma palga abil endale piisava pensioni, ei pea me hädavajalikuks eripensionide rakendamist pikemas ajaperspektiivis. Selleks, et õigustada nende ootust, kellel on tekkinud ootus teatavaks üleminekuperioodiks, on käesolevas seaduseelnõus üleminekuperiood 15 aastaks, kus on võimalik 60-aastaselt pensionile jääda ja veidi kõrgendatud pensioni saada.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleeg! Mis sa arvad, kas see on nüüd eelnõu, mida päästjad pikisilmi ootavad?

Ma kardan, et me ei suuda siit Riigikogust välja anda ühtegi seadust, mis oleks ideaalne ja mida kõik inimesed, keda see seadus puudutab, sada protsenti toetaksid. Ma arvan, et enamik päästetöötajaid ootab pikisilmi, et nende töö saaks selgema regulatsiooni, sest sellega on tegeldud, nagu ma juba ütlesin, aastast 2002 ja määramatuses tegutseda on väga halb. Ilmselgelt korrastab see praegust puudulikku regulatsiooni.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Ega eripensionid ole mingi selline asi, mis on nüüd ja praegu välja mõeldud lihtsalt mingi mõttevälgatuse ajel. Nendel on väga kindel mõte väga paljudes riikides – tagada riigile eriti vajalikes ja olulistes ametites inimeste järjepidevus, et nad ei läheks sealt kergekäeliselt minema. Me teame, et Päästeametist on lahkunud ja lahkumas õige palju inimesi. Mis te arvate, kas nad oleksid praegu ära läinud, kui oleks juba olemas eripensionide süsteem ja nad riskiksid kaotada suure eripensioni?

Selle seaduseelnõu menetlemise aja viimastel kuudel on Päästeametist lahkunud täpselt sama palju inimesi kui varem ja sinna on tulnud tööle täpselt sama palju inimesi kui varem. Nii et oht, et see seaduseelnõu on kuidagi päästetöötajatevaenulik, ei ole märkimisväärne. Nagu ma juba ütlesin, kõikvõimalikud eripensionid vähendavad oluliselt palgafondi.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ärge ajage seda palgafondi ja pensionifondi segamini! Kuna te sellest eripensionist tahate tingimata rääkida, siis ma lähen sealt edasi ja küsin, kas teie erakonna arvates tuleks kaotada ka politseinike, kaitseväelaste, piirivalvurite ja teiste eripensionid.

Meie erakond ootab praeguses seisus Sotsiaalministeeriumis valmivat ettepanekut, mis saab tulevikus kõikvõimalikest avalikest teenistujatest ja mis saab eripensionidest.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea kolleeg! Kas sa suudad endale reaalselt praktikas ette kujutada 60-aastast meesterahvast jooksmas näiteks viiendale korrusele suitsusukeldusvahenditega ja voolikud taga? Kuidas see reaalselt välja näeb ja mida tegelikult peavad tundma need inimesed, kes on oma vanusega sinnamaale  jõudmas?

Jah, see võib mõningatel juhtudel kindlasti olla probleem ja üksikjuhtumeid me ühe seadusega välistada ei saa. Ma arvan, et ka siin saalis on inimesi, kes on 60-aastased ja vanemad ning on võimelised väga edukalt päästeteenistuja tööd tegema. Loomulikult on sellisel kohal võimalik tööjaotus. Ma usun, et me peaksime riigina pigem panustama sellesse, et inimese elukvaliteet oleks võimalikult kõrges eas tagatud.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et päästeteenistujaid ei lahku praegu eriti rohkem, kui kogu aeg on lahkunud. Asi selles ongi, et voolavus päästetöötajate hulgas on väga suur. Ta oleks tunduvalt väiksem, kui nad teaksid, et tulevikus ootab neid midagi erilist ehk eripension, mille nimel tasuks seda töökohta pidada. Kas sa ei arva nii?

Ma arvan, et esimene motivatsioon töötegemisel – ja ma julgen toetuda väga paljudele eri uuringutele – on reeglina palk. Kui päästeteenistujad saavad korralikku palka ja selle maksmise alused on selged ning pikas ajaperspektiivis prognoositavad, siis aitab see oluliselt vähendada päästeteenistujate kaadri voolavust.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Minu küsimus puudutab ka eripensione. Alguses sa ütlesid, et praegune koalitsioon ei toeta eripensione ja hiljem täpsustasid, et teie fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, ootab ära Sotsiaalministeeriumis valmiva avaliku teenistuse seaduse.
Kas ma saan ikkagi õigesti aru, et koalitsioon on seda meelt, et alates presidendist kuni allapoole välja – kohtunikud, politsei, kaitseliitlased – lähevad eripensionid praktiliselt ikkagi äravõtmisele? Kas te olete seda arutanud?

Ei ole seda isiklikult arutanud ja sellist arutelu ei olnud kindlasti ka komisjonis.

Eiki Nestor, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud juhataja! Te ei tee küsijatele märkust! Nad küsivad asju, millel ei ole selle eelnõuga mingit seost.

Hea ametikaaslane! Ma tänan teid selle tähelepaneku eest! Inimesel, kes on Riigikogu kõnetoolis, on alati võimalik öelda, et küsimus ei ole kooskõlas meie auväärse kodu- ja töökorra seadusega, ja ta ei vasta. Nii et see võimalus on  eelnõu ettekandjal alati olemas. Aga ma kindlasti tänan teid selle märkuse eest!
Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 32 Riigikogu liiget, vastu 47 ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Kolmas muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 50 ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Neljas muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33, vastu 50 Riigikogu liiget ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Viies muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33, vastu 51 Riigikogu liiget ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 33, vastu 51 Riigikogu liiget ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Seitsmes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Üheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Kümnes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ees on nimetatud seaduseelnõu teiseks lugemiseks. Tuletan meelde, et esimene lugemine toimus meil siin 19. detsembril ja see seaduseelnõu täpsustab kaubandustegevuse erinevaid regulatsioone. See annab võimaluse tarbijate majandushuvide paremaks kaitseks, vähendab halduskoormust ja omab üldse mitmeid häid momente, millest meile ka majandus- ja kommunikatsiooniminister esimesel lugemisel rääkis. Majanduskomisjon arutas eelnõu saatmist teisele lugemisele oma 22. jaanuari istungil. Tähtajaks Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt parandusettepanekuid ei laekunud. Majanduskomisjon arutas küll ühte parandusettepanekut, mille komisjon oleks võinud esitada, aga konsensuse puudumisel jättis selle tegemata. Nii et parandusettepanekuid ei ole. Arutelude tulemusena tegi majanduskomisjon järgmise otsuse: saata seaduseelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 30. jaanuaril ja teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 31. jaanuaril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need ettepanekud olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Margus Lepik! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas head kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Kuna seaduseelnõu kohta ei ole ka muudatusettepanekuid, siis on seaduseelnõu 150 teine lugemine lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud seadmete energiatõhususe seaduse ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Proua esimees! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas eelnõu 167, seadmete energiatõhususe seaduse ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu oma koosolekul 24. jaanuaril. Kohal oli lisaks komisjoni liikmetele ka majandusministeeriumi energeetikaosakonna energiasäästu ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste. Muudatusettepanekuid pärast eelnõu esimese lugemise lõppu ei laekunud ei algataja esindajalt, fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt. Komisjon arutas lühidalt ka eelnõu §-s 17 esitatud ehitusseaduse muudatustes sätestatud energiatõhususe miinimumnõuete rakendamise tähtaegu, kuid  arutelu tulemusena leiti lõpuks, et eelnõus pakutud tähtajad on head ja õiglased.
Komisjon otsustas saata menetletava seaduseelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks täna, 30. jaanuaril ning konsensuslikult teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine täna lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 31. jaanuaril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole ja seega on seaduseelnõu 167 teine lugemine lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Austatud kolleegid! Austatud istungi juhataja! Aitäh, et ära ootasite! Põhiseaduskomisjon valmistas käesolevat eelnõu ette teiseks lugemiseks ja tegi seda niisugusel moel, et otsustas suunata selle tänaseks Riigikogu saali teisele lugemisele. See toimus läinud nädala neljapäeval põhiseaduskomisjoni istungil. Peab ütlema, et fraktsioonid, komisjonid ja Riigikogu liikmed ei esitanud selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid.
Olime kutsunud selle eelnõu arutelus osalema ka mitmeid auväärseid külalisi. Me kutsusime kohale Lääne-Viru maavanema, kutsusime Ida-Viru maavanema, samuti Kohtute Haldamise Nõukoja esimehe, kes on ühtlasi ka Riigikohtu esimees, ning Kohtunike Ühingu esimehe. Vabariigi Valitsust esindasid mitmed Justiitsministeeriumi ametnikud eesotsas kantsleriga.
Kõigepealt kuulasime ära lugupeetud maavanemad. Ida-Viru maavanem oli seisukohal, et Viru Ringkonnakohtu likvideerimine ei ole kooskõlas  regionaalpoliitikaga, mida meie riik peaks Ida-Virumaal ajama. Lääne-Viru maavanem leidis, et nii või teisiti tuleb läänevirumaalastel sõita praegu Jõhvi, tulevikus peaks sõitma Tartusse. Lihtsam oleks loomulikult sõita juba siis Tallinna. Oli jutuks, kas niisugune suurem ringkonnakohus võiks leida oma kodu võib-olla hoopis Jõhvis või Tallinnas. Siin oli juttu ka kohtute tegevuse optimeerimisest ja leiti, et tõepoolest, võib-olla oleks kõige lihtsam, selgem ja odavam, kui Eestis oleks üks ringkonnakohus,  mis asuks Tallinnas. Aga see ei lähe kindlasti kokku – ma olen ise ka seda meelt – meie põhiseadusega, kus kohtute peatükis on kirjas, et Eesti kohtusüsteem koosneb peale muu ka ringkonnakohtutest, mis on juba mitmuses.
Selle eelnõu vajalikkust põhjendasid veel kord Vabariigi Valitsuse esindajad, eelnõu algatajate esindajad eesotsas kantsleriga, kes selgitasid, et eelnõu tulemusena peaks praegu Viru Ringkonnakohtu hallatav territoorium minema üle Tartu Ringkonnakohtu tööjaotuse alale. Need asjaolud said meil ka esimese lugemise käigus väga põhjalikult siin saalis läbi räägitud ja, nagu ma eelmine kord ütlesin, on põhiseaduskomisjon selle eelnõuga väga tõsiselt tegelnud. Meil oli selles küsimuses omal ajal ka väljasõit Ida-Virumaale. Komisjoni istungil oli juttu veel kohtute töö ja koormuse statistilistest näitajatest. Nende järgi on loomulikult kõige tõsisem töökoormus Tallinnas, siis tuleb Tartu ning seejärel Viru Ringkonnakohus.
Kuulasime ära Kohtunike Ühingu esimehe seisukoha, kes tegi teatavaks kohtunike arvamuse. Nemad väidavad, et tegelikult ei maksaks selle eelnõuga kiirustada, sest veebruaris on tulemas kohtunike üldkogu. Aga seda küsimust on Kohtute Haldamise Nõukoda ja tegelikult ka kohtunikud varem arutanud. Kohtute Haldamise Nõukoja esimees oli seda meelt, et selle eelnõu menetlemist tuleks siiski jätkata. Seda seisukohta toetas ka eelnõu algataja, kes ütles, et vastasel juhul, kui me nüüd lihtsalt mõnda aega ootaksime selle eelnõu menetlemisega, võivad tähtajad hakata sõna otseses mõttes umbe jooksma. Niisuguste oluliste küsimuste puhul nagu asutuste likvideerimine ja kõik sellega seonduv on vajalikud etteteatamise tähtajad. Praegu on selleks kuupäevaks, mis ajast peaks olema likvideeritud Viru Ringkonnakohus, pakutud 1. jaanuar 2009.
Komisjoni liikmed vahetasid arvamusi selle eelnõu üle ja üheskoos otsustasime algatada ka ühe muudatusettepaneku. See tulenes meie käigust Ida-Virumaale, samuti kohtunike seisukohast ja Riigikohtu esimehe seisukohast, et kohtunikele peavad ringkonnakohtu likvideerimise puhul olema tagatud täielikud garantiid. Nimelt, kui praegu on Ida-Viru ringkonnakohtunikel, kes soovivad jätkata kohtunikutööd Ida-Virumaal, võimalik minna kohtunikuna tööle esimese astme kohtusse, siis esialgse eelnõu järgi oleks ta läinud hiljem pensionile kui esimese astme kohtunik – seal on muidugi veel muud nõuded ka, staažinõuded jne. Nüüd on meil siis selline muudatusettepanek, et kui Ida-Viru Ringkonnakohtu kohtunik on läinud esimese astme kohtusse tööle seetõttu, et Ida-Viru Ringkonnakohus on likvideeritud, siis hiljem, kui pensioniaeg kätte jõuab ja kõik muud seaduses toodud tingimused on täidetud, läheb ta pensionile ikkagi kui ringkonnakohtunik. Seal on siiski kindlasti rahaline vahe. Selle muudatusettepaneku poolt olid kõik komisjoni liikmed. Komisjonis oli ka ettepanek, et selle eelnõuga ei peaks  praegu saali tulema, et peaks veidi ootama, kuid see ei leidnud komisjoni enamuse toetust. Hääletusel leidis toetust see ettepanek, mis ma algul ütlesin: tulla täna siia saali ja eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud põhiseaduskomisjon. See on arvestatud täielikult.
Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud, kuid Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 114 teine lugemine katkestada ja meil tuleb seda ettepanekut hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 114 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud juhataja! Lugupeetud saadikud! Kalapüügiseaduse muutmise tingis vajadus võtta tarvitusele täiendavad meetmed kutselise kalapüügi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade üle kontrolli tugevdamiseks. Samuti muudetakse seadust ka harrastuskalapüügil püügiõigust kinnitava mobiilimakse võimaldamiseks ning kalastuskaardi taotlemise ja andmise protseduuri täpsustamiseks. Ühtlasi viiakse kalapüügiseadus kooskõlla väikesaarte seaduse muudatustega ja äriseadustiku äriregistrit puudutavate muudatustega ning luuakse alus väljaspool Eesti jurisdiktsiooni alla jäävat veeala püüdvate laevade vaatlejatega kaetuse vähendamiseks, kui regionaalsetes rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides kokku lepitud nõuded seda võimaldavad.
Kõigepealt siis teema nr 1:  ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki piiravad muudatused. Eelnõu punktis 1 laiendatakse seaduse reguleerimisala nii, et kalapüügil väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla jäävat veeala kehtivad Eesti ettevõttele seaduse asjakohased sätted ka juhul, kui ta püüab kalalaevaga, mis ei kanna Eesti lippu. Praegu reguleerib seadus üksnes Eesti lipu all sõitvate laevade tegevust. Teadaolevalt on Eestis registreeritud ettevõtted olnud seotud laevadega, mis on kantud rahvusvahelise kalavarude kaitse meetmeid rikkunud laevade nimekirja. Et need laevad ei ole sõitnud Eesti lipu all, siis ei ole seni olnud võimalust nende tegevusse sekkuda. Muudatus tuleneb Euroopa Liidu määrustest, millega tugevdatakse kalapüügialast kontrolli. Samuti tuleneb Euroopa Liidu määrusest eelnõu säte, mille kohaselt ei tohi abistada laevu, merel kala laevadelt ümber laadida või osaleda ühises püügitegevuses laevadega, mis on kantud Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel nende laevade nimekirja, mille puhul on põhjust arvata või mille puhul on kinnitust leidnud, et laev on tegelnud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga.
Nõue lossida ja ümber laadida Kirde-Atlandilt püütud kala üksnes määratud sadamas kehtestatakse samuti vastavalt Euroopa Liidu määrusele. Eelnõus sätestatakse ka, et kolmandate riikide laevade puhul on kala päritolu tõendavaks dokumendiks sadamariigi kontrolldokument.
Teine suurem teema selles seaduseelnõus on Loode- ja Kirde-Atlandil kala püüdvate laevade vaatlejatega kaetuse nõude leevendamine. Kui praegu nõutakse sajaprotsendilist vaatlejatega kaetust kõigilt Loode-Atlandil püüdvatelt laevadelt ning süvaliike ja meriahvenat püüdvatelt laevadelt Kirde-Atlandil, siis eelnõu kohaselt võib keskkonnaminister vaatlejatega kaetust vähendada, kui see on kooskõlas vastavates rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides kokkulepitud nõuetega. Näiteks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis on kokku lepitud, et vaatlejate kaetust võib vähendada 25%-ni tingimusel, et kõik NAFO reguleeritaval alal püüdvad laevad ja laeva pardal olevad vaatlejad edastaksid andmed elektrooniliselt kalalaevade jälgimissüsteemi kaudu.
Kolmas teema, mis kindlasti üldsust rohkem huvitab, on muudatus harrastuskalapüügis. Nimelt antakse seadusmuudatusega võimalus tasuda harrastuspüügi eest mobiilimaksega, mis parandab kalapüügiõiguse kättesaadavust. Mobiiltelefoni lühisõnumisse on vaja sisestada isikukood ja tasutav summa. Need andmed lähevad kalanduse infosüsteemi, kus järelevalveinspektorid saavad tasumist kontrollida. Samuti saavad inspektorid tasu maksmist kontrollida veekogul või selle ääres isikukoodi või sünniaja järgi. Muudatus võimaldab tasuda harrastuskalapüügi eest neis piirkondades ja nende püügivahenditega, millele pole kehtestatud keskkonnaministri määrusega ajutisi püügikitsendusi ja kus püük toimub kalastuskaardi alusel.
Täpsustatakse ka kalastuskaardi taotlemise korda. Kuna kalastuskaarte harrastuspüügiks väljastatakse taotlemise ajalises järjekorras, peab taotluste esitamise ja järjestamise protseduur olema läbipaistev ja kõigile üheselt mõistetav. Seadusmuudatusega määratakse konkreetne tähtaeg, millal hakatakse taotlusi vastu võtma: püügiaastale eelnenud aasta detsembri esimene tööpäev ja vähipüügivahenditega püügil püügiaasta juuli esimene tööpäev. Praegu kehtiva seaduse kohaselt hakatakse taotlusi vastu võtma alates keskkonnaministri määruse kehtestamisest, millega määratakse iga-aastased harrastuspüügikitsendused, ja see võib eri aastatel olla erineval ajal.
Kalastuskaardi alusel reguleeritakse püügikoormust piirkondades, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügiaja ja püütavate kalade kohta. Probleemiks on olnud kalastuskaardi alusel nakkevõrguga püügi õiguse andmine. Samuti lisatakse säte, mille kohaselt kalastuskaarte ei anta neile, kes on kaardi andjale jätnud püügiandmed esitamata.
Neljas ja viimane teema on teiste seaduste muutmisest tingitud muudatused. Äriregistri seadustikust tingitud muudatus nõuab äriregistrisse ainult ettevõtja põhitegevusala andmete kandmist ja kalapüügiseadus viiakse sellega kooskõlla. Kalapüügiseadus kooskõlastatakse ka vastuvõetud püsiasustusega väikesaarte seaduses tehtud muudatusega, millega on määratletud saare püsielaniku mõiste.
Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud harrastuspüügiõigust võimaldavat mobiilmakset reguleerivad sätted, mis eelnõu kohaselt jõustuksid 1. juulil 2008. aastal. Mobiilimakse tehnilise lahenduse tagamiseks korraldatakse riigihange ning riik ostab riigihanke võitjalt sisse teenuse mobiilimakse sooritamiseks vajaliku tehnilise tugiteenuse haldamiseks. Hinnanguliselt on sellega kaasnevad riigieelarve kulud kuni 400 000 krooni aastas. Samas laekub harrastuspüügiõiguse eest praegu ligikaudu 6 miljonit krooni aastas ning mobiilimakse rakendamisega võib eeldada laekumiste suurenemist. See on lühidalt kõik. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et praegu tekib mobiiltelefonilt tehtud maksega selline võrdlemisi ebamääraselt lokaliseeritud püügiõigus? See võimaldab sellise olukorra teket, et keegi on n-ö heauskselt püüdmas sellises kohas, kus tegelikult püüda ei või, näiteks looduskaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis. Kui inspektorid tulevad, siis ta ütleb, et ta maksis ja tal ei olnud mingit võimalust teada saada, et selles kohas ei tohi püüda.

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on selles olukorras ikkagi nii, et kui inimene on rikkunud selles mõttes seadust, et on asunud püüdma keelatud piirkonnas, siis ta vastutab selle eest nii, nagu selle eest siiamaani on vastutatud. See seadusmuudatus ei vabasta inimest vastutusest.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Nüüd ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Harri Õunapuu!

Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjonis arutati eelnõu menetlemisel mitmeid teisi probleeme, mis on seotud kalapüügiga. Ja kui need probleemid, mida arutati, jõuavad muudatusettepanekuteni, siis teisel lugemisel me käsitleme neid põhjalikumalt. Kuna minister käsitles eelnõuga tehtavad muudatused ära, siis ei ole mul lisada midagi muud, kui et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 13. veebruar kell 18 ja esimese lugemise palun lõpetada. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Seda kalapüügiseadust on siinsamas saalis muudetud üsna mitu korda, vähemalt eelmise Riigikogu koosseisu jooksul üsna mitmel korral, ja eks me vist muudame seda edaspidigi. Põhjused on olemas. Aga kas komisjon arutas ka seda, et üks peapõhjus, mis meil täna on, on see, et kalavarud rannikul järjest vähenevad? Rannakalurid seda kõike teavad. Kas komisjon arutas ka mingite meetmete üle, mis võib-olla ei käi selle seaduse alla, aga mis tuleks laiemalt ette võtta, sest kala on tõesti vähem?

Komisjon arutas, kuid nende meetmete rakendamist ei käsitlenud. Räägiti sellest, et kalavarude vähenemist põhjustavad  ligemale 70% ulatuses kormoranid ja  umbes 30% hülged. Väike osa jääb siis veel kaluritele, kes püüavad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Harri Õunapuu! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 13. veebruar kell 18.
Seaduseelnõu 184 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Seda eelnõu võib tutvustada teile väga pikalt, aga võib teha ka väga lühidalt. Tegemist on Eesti ühinemisega rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga. See konventsioon kujutab endast hästi mahukat, laiapõhjalist raudteevedusid käsitlevate õigusnormide süsteemi. See puudutab nii reisijate pagasi kui kaupade vedu. Konventsiooni osapooled moodustavad rahvusvahelise raudteeveo valitsustevahelise organisatsiooni. Eesti on 2004. aastal langetanud otsuse selle konventsiooniga ühineda. 2005. aastal esitati ühinemistaotlus, ühinemiskiri. Ühinemiskirja menetlemisel aga selgusid teatud ebatäpsused. Nendest ebatäpsustest ongi tingitud selle juba kord vastu võetud konventsiooniga ühinemise seaduse täpsustamine.
Kui te küsite, mis ebatäpsused need olid, siis need olid tõepoolest tehnilised, teatud lisasid puudutavad. Praegune valitsuse väljapakutud tekst arvestab kõiki tehnilisi märkusi, mida see rahvusvaheline organisatsioon on teinud. Nii et juhul, kui Riigikogu aktsepteerib seda, on võimalik konventsiooniga ühineda  ja Eestil on võimalus saada selle valitsustevahelise organisatsiooni liikmeks.
Kulud. Kuna raha on vähe, tuleb kulusid eriti täpselt vaadata. Eesti ühinemistasu ja kulud, mida igal aastal eelarvesse makstakse, on suurusjärgus 100 000 Eesti krooni ja see raha on meil eelarvesse planeeritud. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas  ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Margus Lepiku!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas  eelnõu 22. jaanuari istungil, kus seda tutvustas majandusminister ja MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. Komisjoni liikmed esitasid ka mõningaid küsimusi, näiteks raudteerööpa laiuse kohta Euroopas ja raudteelogistika korraldamise kohta. Arutelu tulemusena tegi komisjon järgmise otsuse: saata Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 30. jaanuaril, see on siis täna, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2008. aasta 13. veebruar kell 18. Kõik need otsused võttis komisjon vastu ühehäälselt. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Margus Lepik! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 13. veebruar kell 18. Seaduseelnõu 176 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, meie istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.20.