Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Marek Strandberg, palun, protseduuriline küsimus! Üks hetk, teie mikrofon lülitatakse kohe sisse. Kas helisüsteemiga on probleeme? Kas ei ole kuulda, mida juhataja räägib? Ma võtan ühe minuti vaheaega ja püüame välja selgitada, milles on probleem. Üks minut vaheaega. Aitäh!
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Teeme uue katse. Kas nüüd on helikvaliteet parem? Ei ole? Mul on ettepanek siiski tööd jätkata. Kas see on teile vastuvõetav? Jätkame oma tööd. Me jäime selle päevakorrapunkti juurde, kus Riigikogu liikmed saavad eelnõusid või arupärimisi üle anda. Kas on soovijaid? Ei ole.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 21. jaanuaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist õiguskaitse eesmärkidel, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud eelnõu kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on k.a 8. veebruar kell 16.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.


1. 10:05 Elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu (149 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Olga Sõtniku!

Olga Sõtnik

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelmise aasta 5. novembril algatasime Keskerakonna fraktsiooni nimel elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuse sisu seisneb selles, et seadust täiendatakse kahe paragrahviga nii, et elamumajanduse valdkonna riiklik arengukava tuleks arutamisele ja kinnitamisele Riigikogus. Praeguse korra järgi kinnitab arengukava Vabariigi Valitsus.
Eluaseme valdkond on väga oluline igaühele meist, olgu me omanikud, üürnikud või hoopis kodutud. Ta on väga tihedalt seotud inimeste sotsiaalse heaoluga, planeerimisküsimustega, ehituse, arhitektuuri ja kinnisvara valdkondadega, aga ka elukeskkonnaga üldisemalt ja näiteks miljööväärtuslike piirkondade säilitamisega. Eluase kuulub inimeste põhiliste vajaduste hulka, seetõttu oleme veendunud, et elamumajanduse arengukava on valdkondlikest arengukavadest üks tähtsamaid ja selle kinnitamine ja arutelu peab toimuma Riigikogus. See annab arengukavale tunduvalt laiema kandepinna ja aitab tekitada diskussiooni ühiskonnas.
Kui tõmmata paralleele teiste valdkondadega, siis päris paljud valdkondlikud arengukavad on kinnitatavad Riigikogus. Näiteks transpordi arengukava, turismi arengukava, metsanduse arengukava jne. Veel ühe arengukava peal ma peatuksin pikemalt, see on põlevkivi kasutamise riiklik arengukava, mis samuti aasta aega tagasi oli veel kinnitatav Vabariigi Valitsuses, aga eelmise aasta juunis me muutsime maapõueseadust, mis reguleerib selle arengukava koostamist ja kinnitamist, selliselt, et ta samuti tuleb aruteluks siia Riigikogusse. Tookord toetasid seda seadusmuudatust, mille esitasid opositsioonierakonnad, nii Vabariigi Valitsus kui ka keskkonnakomisjon. Kahjuks elamuseaduse muutmise puhul ei toetanud meie initsiatiivi ei majanduskomisjon ega Vabariigi Valitsus, põhjendades seda sellega, et juba kehtivates õigusaktides on olemas võimalused valdkondliku arengukava kinnitamiseks Riigikogu poolt – muidugi, kui Vabariigi Valitsus seda õigeks peab. Minu ajalooline mälu on küllaltki lühike. Mina küll ei mäleta ja ma ei suutnud ka leida, kas on olnud selliseid juhtumeid, kui Vabariigi Valitsus oleks siia tulnud vabatahtlikult mõne arengukavaga, millega ta ei peaks siia tulema. Nii et seetõttu ma kahtlustan, et ka see eluasemevaldkonna arengukava jääb siiski ainult Vabariigi Valitsuse tasemele.
Samas on mul  hea meel, et komisjoni istungil tekkis meil väike diskussioon ja kolleegid nõustusid, et tegemist on küllaltki tähtsa küsimusega. Selle tulemusena tulevad juba sel neljapäeval meie komisjoni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kes tutvustavad Eesti eluaseme valdkonna arengukava aastateks 2008–2013, mis ei ole veel kinnitatud, aga mis on juba koostatud. Ent minu meelest on see ring, kus arengukava arutatakse, siiski liiga kitsas, sest valdkond on lai ja puudutab nii sotsiaal-, keskkonna- kui ka rahandusküsimusi. Seetõttu võiksid kõikide nende komisjonide esindajad ka olla selle arutelu juures. Niisiis kutsun ma teid, head kolleegid, üles seda eelnõu toetama, et me kõik saaksime üheskoos pidada siin suures saalis ühe sisulise ja avaliku diskussiooni elamumajanduse valdkonna küsimuste üle! Palun teid veel kord seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Elamumajanduse arengukava eelmine versioon oli 2006. aasta alguseni ja praegune elamumajanduse arengukava, mille valitsus eelmisel nädalal heaks kiitis, jõustus aastateks 2008–2013. Meil jäi tegelikult vahele kaks aastat, mis ei olnud kaetud planeerimisdokumentidega. Põhjus oli selles, et eelmine valitsus ei olnud, nagu osutus, võimeline heaks kiitma elamumajanduse arengukava aastateks 2007–2013 ja selle eest kannab poliitilist vastutust sinu erakond. Millest selline pöialde keerutamine? Miks te ei suutnud kahe aasta jooksul vastu võtta seda arengukava, mille praegune valitsus paratamatult hilinemisega heaks kiitis?

Olga Sõtnik

Aitäh, hea küsija! Minu teada oli eelmine arengukava aastateks 2003–2008 ja selle uue arengukavaga hakati tegelema juba aastast 2005. Siin niisugust auku minu meelest ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Margus Lepik

Austatud juhataja! Head kolleegid ja eelnõu algataja! Majanduskomisjon arutas eelnõu oma 14. jaanuari istungil, kus seda tutvustas samuti algataja esindaja Olga Sõtnik. Ma ilmselt ei hakka ette lugema või tutvustama neid argumente, mida eelnõu algataja kasutas – nendest ta rääkis siin juba ise. Piirduksin sellega, mida arvasid teised majanduskomisjoni liikmed.
Majanduskomisjonis esitati küsimusi näiteks teemal, milline oleks see lisaväärtus, mida annaks arengukava kinnitamine Riigikogus. Väga palju küsimusi puudutas ka arengukava sisu, millele loomulikult algataja ei osanud täpselt vastata. Oli kolleege majanduskomisjonist, kes arvasid, et üldse praegune arengukavade menetlemise protseduur Riigikogus ei võimalda arengukava sisuliselt muuta, vaid ainult kinnitada ja et me võib-olla peaksime laiendama ka menetlust teiste arengukavade suhtes. Ja lõppkokkuvõttes arutelude tulemusena leiti, et otstarbekam oleks pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ning kutsuda selle valdkonna spetsialistid majanduskomisjoni arengukava tutvustama. Ja nii nagu eelkõneleja ütles, peaks elamumajanduse arengukava olema selle nädala neljapäeval majanduskomisjoni istungi päevakorras, kus vastavad spetsialistid seda tutvustavad.
Eelnevalt andis eelnõu suhtes oma seisukoha ka Vabariigi Valitsus ja see seisukoht oli eitav. Lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitasid seisukoha mittetoetamise kohta ka Siseministeerium, Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium. Majanduskomisjonis pandi hääletusele kaks ettepanekut. Neist esimene oli suunata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks täna ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt hääletas 6 majanduskomisjoni liiget, vastu oli 5 ja ettepanek leidis majanduskomisjoni toetuse. Teine ettepanek oli vastupidine: lõpetada esimene lugemine. See ei leidnud toetust. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Ettekandjale on ka küsimusi. Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Hea ettekandja! Öelge, palun, kas teie teada on säästva arengu seadus tühistatud.

Margus Lepik

Aitäh, hea küsija! Majanduskomisjon ei arutanud seda küsimust.

Aseesimees Jüri Ratas

Helle Kalda, palun!

Helle Kalda

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas te räägiksite täpsemalt? Te lugesite ette ministeeriumid, kes ei toetanud. Mis oli põhiargument? Kas sama, mis teie ütlesite, et teie komisjoni liikmed leidsid, et lisaväärtust arengukavad ei anna? Mis oli põhiline? Äkki te räägiksite lähemalt valitsuse seisukohtadest.

Margus Lepik

Aitäh! Võtame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamuse. Loen ühe lause. Näiteks arvab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et Riigikogul on piisav võimalus reguleerida eluasemevaldkonda seadusandliku võimu kaudu ja seoses sellega ei toeta. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on elamumajanduse korraldamise eest vastutav ministeerium, siis Rahandusministeerium ütleb, et riigieelarve seaduse § 10 lõikega 2 ja valitsuse 2005. aasta detsembri määrusega suunatakse strateegiliste arengukavade algatamine Riigikokku või arengukavade algatamine toimub vastavalt vajadusele, kui see on möödapääsmatu või otstarbekas. Nii et vastasel juhul tekib näiteks võimalus, kus kohustuste täitmiseks koostatakse arengukava, kui selle järgi sisulist tarvidust ei ole, kui probleeme saaks lahendada tõhusamalt, kasutades valdkonna arendamisel teisi poliitika kujundamise instrumente. See soodustaks ebaotstarbekate arengukavade koostamist ning arengukavade arvukuse kasvu. Ja kehtivates õigusaktides on juba loodud võimalus vajaduse korral valdkonna arengukava Riigikogule kinnitamiseks esitada. Ja nii edasi – need on  põhiargumendid ehk Vabariigi Valitsus arvab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos koostööpartneritega on piisavalt pädev, et vastava valdkonna arengukava välja töötada, ja Vabariigi Valitsus on piisavalt pädev, et see arengukava ka vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Mul on suur palve, et te austaksite ettekandjat. Sumin saalis on liiga suur. Aitäh teile! Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Öelge, palun, kas regionaalminister andis ka oma arvamuse selle seaduseelnõu kohta? Ja kui andis, siis milline see oli?

Margus Lepik

Aitäh küsimuse eest! Regionaalminister andis oma arvamuse. Ma üritan selle kiiresti leida. Jaa, loomulikult andis. Kõik arvamused olid mittetoetavad. Nii et ka regionaalministri arvamus oli mittetoetav.

Aseesimees Jüri Ratas

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Väga kahju, et majanduskomisjon ei käsitlenud säästva arengu seadust. Küsimus on lihtsalt selles, et säästva arengu seaduse § 12 räägib mitmesugustest arengukavadest, mida riik, sealhulgas ka valitsus algatab, ja selle paragrahvi lõige 6 ütleb selgelt: "Olulise tähtsusega riigielu küsimusena kuulub arengukava kinnitamisele Riigikogus". Miks te otsustasite seda seadussätet eirata?

Margus Lepik

Aitäh, hea küsija! Nii nagu ma ütlesin, säästva arengu seadust sellel komisjoni istungil ei arutatud, aga alati on võimalik seda teha edaspidi.

Aseesimees Jüri Ratas

Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te peate üldse eetiliseks seda, et kui Riigikogu üks fraktsioon teeb ettepaneku ühe väga olulise valdkonna arengukava arutamiseks Riigikogus, siis valitsus ütleb, et ärge toppige oma nina nendesse asjadesse, me saame ise hakkama? Et valitsus annab üldse selliseid seisukohti selle eelnõu suhtes, kui Riigikogu tahab enda kätte saada ühe või teise asja arutamist.

Margus Lepik

Aitäh, hea küsija! Ma ei saa kahjuks oma isiklikust seisukohast kommenteerida teie küsimust eetika või mitte-eetilisuse lähtekohast. Aga ütlen niipalju, ja see oli ka majanduskomisjonis arutusel, et Riigikogul on võimalik arutada seda arengukava näiteks tähtsa riikliku küsimusena ja eks seda otsustab majanduskomisjon oma neljapäevasel istungil.

Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Sarapuu, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas majanduskomisjonis ikka arutati tõsiselt neid küsimusi, mis on seotud elamumajandusega? Kas oli ikka jutuks, et omandireformiga seonduvad küsimused on kõik lahendatud? Näiteks enamik eluasemetest on ju ehitatud nõukogude ajal ega vasta praeguse aja nõuetele. Ma tahaksin ikka teada, kui tõsiselt majanduskomisjonis arutati küsimust ja kas leiti, et omandireformiga on tõesti kõik nii korras, et Riigikogu saalis uut debatti sel teemal vaja ei oleks?

Margus Lepik

Aitäh, hea kolleeg! Seda küsimust majanduskomisjoni sellel koosolekul ei arutatud. Seal arutati ainult elamuseaduse muudatust. Elamumajanduse arengukava arutame majanduskomisjoni istungil sel neljapäeval. Ma loodan, et siis esitavad teie head kolleegid ka küsimusi selle arengukava eelnõu autoritele.

Aseesimees Jüri Ratas

Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! See on väga hea, et tegelikult majanduskomisjongi arutab seda elamumajanduse arengukava oma istungil. Aga tõepoolest, meie soov oleks, et me arutaksime seda siin ja suures saalis. Ja nüüd on küsimus: kas te arvate, et Riigikogu on nii tööga üle koormatud ja meie suure saali istungid on nii pungil täis, et meil ei jätkuks aega ega tahtmist sellega siin suures saalis tegelda?

Margus Lepik

Aitäh, hea küsija! Majanduskomisjoni ettekandjana pean ütlema, et sellist arutelu majanduskomisjonis ei toimunud.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Te ütlesite küll, et regionaalminister oli vastu selle seaduseelnõu puhul. Aga võib-olla te loete ette, mis ta seal kirjutas? Millega ta põhjendas oma vastuolemist?

Margus Lepik

Aitäh, hea küsija! Ma katsun selle paberi leida. Tsiteerin siis regionaalministri allkirjaga kirja: "Olles tutvunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, toetame eelnõu seletuskirjas esitatud seisukohta, mille kohaselt on elamumajanduse valdkond äärmiselt oluline ning vajab riigipoolset toetust valdkonna edasiseks arendamiseks ning elamute vastavusse viimiseks kaasaegsete nõuetega. Samas ei ilmne esitatud eelnõus ega seletuskirjas sisulisi seisukohti, mis näitaksid seni kehtinud regulatsiooni muutmise vajadust ja Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007–2013 kinnitamise Riigikogu pädevusse viimise põhjendusi. Samuti märgime, et elamuseaduse näol on tegemist suhteliselt ammu vastu võetud seadusega, mille suur hulk sätteid on tänaseks kehtetuks tunnistatud, mistõttu oleks vajalik kaaluda uue elamuvaldkonda reguleeriva seaduse väljatöötamise algatamise vajadust. Lähtudes eeltoodust ei pea me eelnõu esitatud kujul toetamist võimalikuks." Allkirjastanud Vallo Reimaa, regionaalminister.

Aseesimees Jüri Ratas

Helle Kalda, palun!

Helle Kalda

Aitäh! Hea ettekandja! Ma kuulsin küll, et majanduskomisjonis oli meie fraktsiooni liikmete diskussioon selles küsimuses väga põhjalik. Ma tänan selle eest! Aga kas arutati ka seda, et me võtame vastu riigieelarve ja arengukavad on väga oluline küsimus selles suhtes? Kas see ka ei pannud mõtlema, et eelarves saaksime me enne arengukavasid, kui strateegiat teeme, kinnitada, arutada? Kas see ka polnud oluline selles küsimuses, et oleks tulnud suurde saali ja arutatud?

Margus Lepik

Aitäh! Ma vaatan veel kord majanduskomisjoni istungi protokolli. Kahjuks selliseid küsimusi istungil päevakorda ei tulnud. Aga mina ütleksin pigem, et on vastupidi, et kõigepealt võetakse vastu arengukava ja selle alusel tehakse eelarve, mitte vastupidi.

Aseesimees Jüri Ratas

Urmas Klaas, palun!

Urmas Klaas

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Kas te suudate praegu meenutada majanduskomisjoni arutelu seda kohta, kus kõneks oli, kui palju protsentuaalselt n-ö elamufondist kuulub avalikule sektorile?

Margus Lepik

Aitäh, hea küsija! Kindlasti ma suudan seda meenutada. Ma ei mäleta täpset numbrit, aga see on suhteliselt marginaalne osa, mis kuulub riigile ja munitsipaliteedile. Suurusjärk oli vist 5%.

Aseesimees Jüri Ratas

Peep Aru, palun!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, kuulates ära regionaalministri arvamuse, et komisjon toetas regionaalministrit selles suhtes, et esitatud eelnõu ei olnud piisavalt põhjendatud?

Margus Lepik

Aitäh küsimuse eest! Täpselt nii see oli!

Aseesimees Jüri Ratas

Mai Treial, palun!

Mai Treial

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Missugune peaks siis olema põhjendus, mis on piisav, et me saaksime selle seaduseelnõu vastu võtta?

Margus Lepik

Aitäh! Majanduskomisjon ei arutanud ka seda küsimust. Ma ei saa siin oma isiklikku arvamust esitada, seda me võime teha väljaspool saali.

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Marek Strandberg

Head kolleegid! Nagu juba Rein Ratas osutas, on mitmesuguste arengukavade mittearutamine Riigikogus natuke vastuolus meil kunagi vastu võetud säästva arengu seaduse mõttega, ja mitte ainult mõttega, vaid ka tekstiga. Kahjuks viitab see sellele, et eks säästva arengu seadus oli pigem selline juhuslikult vastu võetud tekst, mille loogikasse hilisemad seadusaktid kuidagi mahtuda ei taha.
Üks asi, mis eelnenud arutelust mulle ja ma arvan, et ka paljudele meie valijatele suhteliselt teravalt kõrva ja hinge jääb, on see, millisel moel Riigikogu saalis peetakse diskussioone. Ütleme, üks väga ebamugav argument, mida kasutatakse, on see, et vaadake, mida teie erakond siis tegi, vaadake, mida teie erakond siis tegemata jättis. Tegelikult tuleb ka täna välja, et küsimus ei ole selles, mis asjaoludel näiteks Keskerakond, olles valitsuses, jättis ühe või teise seaduse vastu võtmata või tegi seda, vaid küsimus on selles, millisel moel järgmistel perioodidel, järgmistel aastatel eri valdkondadega edasi minna.
Paratamatult on igasugusel teol, sealhulgas ka arengukaval, oma tagajärg. Ja juhul kui elamumajanduse arengukava on puudulik või see puudub üldse või seda on arutanud või kavandanud vaid valitsus ning seda ei ole arutatud, ütleme, valijatele lähedasemal moel, siis selle puuduliku elamumajanduse arengukava tagajärgi me näeme juba täna. Suurem osa möödunud 4–5 aasta jooksul ehitatud kinnisvara on nende elanikele õige pea väga kulukas üleval pidada. Tulen taas tagasi meie ühe põhiteema ehk sellesama energiasäästu juurde: need hooned ei ole ei soojapidavad ega elektrit säästvad. Ehk juhul, kui järgmise perioodi elamuehitust ja selle põhisuundi taas küllaltki ühekülgsel moel kavandatakse ja kui see toimub vaid valitsuse enda tahtsi, siis ma pelgan, et järgmise perioodi kinnisvaraarendus võib jõuda – kinnisvaraarendus, mis tekib sel perioodil, kui majanduses jälle paremini hakkab minema – sama õnnetu tulemuseni, nagu see on praegu. Meie hooned kulutavad mitu korda rohkem energiat, muu hulgas ka need uued hooned, kui nad võiksid või saaksid kulutada.
Seetõttu on minu asi teile jätkuvalt meelde tuletada, et see, millisel moel, mida ja kuhu me ehitame, mõjutab riigielu. See mõjutab riigielu ühistranspordi kaudu kas või seetõttu, et laiemas plaanis tekitavad ebaõnnestunult tehtud planeeringud liigset sõidu- ja ajakulu. See mõjutab inimeste stressitaset, see mõjutab inimeste tööviljakust ja mida kõike veel. Seepärast kutsun ma siiski üles hääletama selle eelnõu menetlusse jätmise poolt ja olema ka selle poolt, et võimalikult paljusid üldisi arengukavasid arutataks ja võetaks vastu Riigikogus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Helle Kalda! Kaheksa minutit.

Helle Kalda

Austatud eesistuja! Head kolleegid! "Juba ammu ei mõõdeta Riigikogu töö tulemuslikkust seaduste ja otsuste hulgaga. See töö – riigile õigusliku raamistiku ehitamine – on tänaseks suures osas tehtud. Sellepärast on minu meelest saabunud õige aeg alustada mõttevahetust parlamenditöö võimalike uute rõhuasetuste üle. See aga eeldab igalt parlamendiliikmelt avara pilgu kõrval ka pidevat kursisolekut parlamendile otsustamiseks saadetud eelnõude tagamaadega." "Aga on veel üks asi, mida valija ei taha andestada. Seda, kui Riigikogu loobub talle, rõhutan, parlamentaarse vabariigi põhiseadusega pandud kohustustest ning taandab end koalitsioonipartnerite tahte kuuleka ja tuima vormistaja rolli. Riigikogu ei tohi muutuda kummitempliks valitsuse otsuste all." Need olid lõigud Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese avakõnest 2. aprillil 2007. aastal Riigikogus. Ma arvan, et meil kõigil oleks vaja mõelda selle üle. Kas see siiski on olnud õige, et oleme liiga palju tähtsate otsuste tegemise delegeerinud valitsuse tasandile? Me oleme loobunud kaasa rääkimast riigile väga oluliste strateegiliste otsuste tegemisel.
Ma tahan täna rääkida arengukavadest ja missioonist. Säästva arengu seadus reguleerib, millised arengukavad kooskõlastatakse komisjonides, milliseid arutatakse Riigikogus. Kahjuks peab tõdema, et suurem osa kinnitatakse Vabariigi Valitsuse tasandil. Riigikogu tasandil on arengukavade arutelu formaalselt puudunud. Riigikogul ei ole isegi õigust teha mingeid muudatusettepanekuid arengukava eelnõu kohta. Sellest tulenevalt ei ole võimalust arengukavade kohta arvamust avaldada ning nende vastuvõtmist ja sisu ka mingil määral mõjutada – võimalik on kas toetada või ei. Kahjuks räägiti eelmise koosseisu ajal kuluaarides, et arengukava arutamine on mõttetu tegevus. Eriti küüniline!
Eesti tulevikust ja visioonist rääkimine ning laiapõhjalise kokkuleppe tegemine ei ole formaalne ega mõttetu tegevus. Küsimus on palju laiem kui hetkel ja selles kontekstis on räägitud. Visioon on strateegiline valik, kuidas eesmärkideni jõutakse ja kuidas eesmärkides kokku lepitakse. Need on kaks eri asja. Riigieelarve on üks tähtsamaid eelnõusid, mis Riigikogus vastu võetakse. Riigi eelarvestrateegia on üks olulisemaid dokumente, mis Eesti riigis aasta jooksul põhimõtted kokku võtab. Tähtis on ka see, kuidas strateegia sünnib. Kindlasti on väga oluline koht selles eri valdkondade arengukavadel. Kuid kahjuks me isegi ei soovi alustada nende sisulist arutamist Riigikogu tasandil.
Eesti Keskerakonna fraktsioon on kindlal seisukohal, et Riigikogu peab arutama ja kinnitama kõik arengukavad. Tuleb alustada laiapõhjalist diskussiooni Riigikogu tasandil. Eluasemel on oluline roll iga inimese elus, see on tihedalt seotud sotsiaalse heaolu, regionaalse planeerimise, kultuuriväärtuste säilitamise ning ehitus-, arhitektuuri- ja kinnisvaravaldkonnaga. Eesti eluasemevaldkonna peamine ülesanne on tagada inimestele Eestis sobiva ja võimetekohase elu kättesaadavus, kvaliteetne ja jätkusuutlik eluasemefond, eluasemepiirkondade mitmekesisus ning tasakaalustatud ja säästlik areng. Eesti Keskerakond on veendunud, et Riigikogu peab alustama diskussiooni nimetatud teemadel ja kinnitama Eesti eluasemevaldkonna arengukava. Leiame, et eluliselt nii tähtis valdkond vajab laiapõhjalist diskussiooni Riigikogu tasandil. Keskerakonna fraktsioon kutsub üles kõiki seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu! Kaheksa minutit.

Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Helle kõneles sellest, et parlament ei tohi loobuda oma pädevusest ja et parlament peab muutunud ühiskonna ja õiguskeskkonna arengus otsima uusi tegevusvorme. Ma olen nende mõtetega nõus. Aga on üks oluline õigusriigi põhimõte, mis on ka üldine juhtimispõhimõte – see on kohustuste lahususe küsimus.
Kui me räägime parlamendi rolli formaliseerimisest ja vastutuse pihustamisest ning ka parlamendile kaasvastutuse asetamisest küsimustes, milles tal tegelikult kaasvastutust ei saagi olla põhiseaduse loogika järgi, kus riigi sise- ja välispoliitikat viib ellu valitsus, siis on see nn formaalne arengukavade, mis on täidesaatva võimu poliitilised visioonpaberid, toomine parlamenti. Ega nendel arengukavadel, me ju teame kõik, ei ole õiguslikku, kohustuslikku mõju nii nagu seadustel. Need on visioonpaberid, mida parlament peaks otsekui tembeldama ja võtma endale kaasvastutuse valitsuse tegevuse eest. Sealhulgas võtma ka kaasvastutuse parlamendis opositsiooni näol, sest parlament on institutsioon, kuhu on koondunud nii opositsioon kui koalitsioon. Ma arvan, et see on riigiõiguslikus praktikas vale. Üldiselt seda Euroopa õiguskultuuris parlamentaarsetes riikides ei praktiseerita  – ja põhjusega.
Mis puudutab seda formaati ja küsimust, kas parlament peaks nende teemade üle debateerima, siis ma olen täiesti nõus, et jah, parlament peaks seda tegema. Ma isiklikult loodan, et majanduskomisjon arutab tõsiselt ka seda võimalust, et riiklikult tähtsa küsimusena arutada küsimusi, mis puudutavad elamumajanduse perspektiive ja arengut. Ma oleksin veidi ettevaatlik, et võtta arutuse alla riiklikult tähtsa küsimusena elamumajandus kui tervik nendes nii keerukates tahkudes, mis on ka sellesse arengukavasse sisse kirjutatud – alates energiasäästust, omandireformi lõpetamisest ja muudest valdkondadest. Ma arvan, et arutelu on seda tõhusam, mida selgemale ja kitsamale probleemijoonele me suudame parlamendis keskenduda. Elamumajandus tervikuna on liiga avar, et sellel suunal ühte täiskogu eraldi arutelu läbi viia. Ma arvan, et need töövormid, millele me võiksime mõelda, kuidas parlament edaspidi valdkonnapoliitikates järelevalvet teostab või viib läbi konsultatsioone valitsusega, võiksid lisaks täiskogu aruteludele keskenduda kahele suunale. Täiskogu arutelude puhul, ma kujutan ette, oleks hea poliitiline praktika selline, kui n-ö kvalifitseeritud vähemus ehk opositsioon algataks näiteks täiskogu istungjärgu jooksul ühe arutelu või siis parlamendi fraktsioonid teeksid mingisuguses rotatsioonis ettepanekuid, et kajastada neid teemasid, mida erinevaid ühiskonnarühmi, erinevaid poliitilisi jõude esindavad inimesed soovivad parlamendiaruteludel näha.
Teised töövormid võiksid minu meelest olla, esiteks, teatud valdkonnakomisjoni poolt raporti tellimine, milles antaks hinnang valitsuse visioonipaberile. Arutelu koht võikski olla, kes on selle raporti autorid, millised eksperdid. Siis saaks diskussioon kulgeda selle üle, kas ollakse nõus raporti järeldustega või mitte. Pange tähele, siis muutub ka valitsuse roll. Valitsuse esindajad ei oleks siis enam oma paberi eestkõnelejad või kiitjad, et näete kui hea paberi me tegime, vaid vastupidi, siis tekiks parlamendi jaoks n-ö võistlev protsess. Meil oleks ühelt poolt ekspert, kes esitab oma kriitika raportile, ja teiselt poolt valitsuse esindajad, kes peavad andma sellele kriitikale vastulause. Mis puudutab parlamendi täiskogus riiklikult tähtsate küsimuste arutamist tänases vormis, siis ma arvan, et kodukorraseadust peaks tõsiselt muutma. Need arutelud on muutunud pikkadeks kõnedeks, mille sisse idee ja tegelik poliitiline debatt mattub. Seesama võistluslik debatielement, mis on vaidlus või väitlus parlamendis ja mis peaks olema, on ära tapetud sellega, et need sõnavõtud on paarikümne minuti pikkused, ja nagu me jällegi kõik teame, ametnike ettevalmistatud pikad kiidu- ja ilukõned.
Mis puudutab elamumajandust ja eelmisel nädalal vastu võetud arengukava, siis ma arvan, et majanduskomisjon arutab seda põhjalikult. Ma tahaksin markeerida kaht tõsist teemat, mis on vahetult elamumajanduse arenguga seotud ja mis on äärmiselt olulised. Üks on reaalne ja tegelik omandireformi lõpetamine. Protsentuaalselt võttes on meil paar tuhat juhtu, mis on eelkõige takerdunud omavalitsuste poliitilise või haldusliku suutmatuse taha. Need juhtumid tuleb ära menetleda. Minu lahenduseks oleks see, et riik peab omandireformi küsimuste otsustamise mingil moel taas tsentraliseerima. Rahandusministeeriumis on see praegu arutuse all ja ma loodan, et ametis oleva ministri ajal niisugune tegelik ja tõsine katse tehakse. Meie fraktsiooni poolt on see valmisolek kindlasti olemas.
Teine küsimus puudutab riigi maapoliitikat ja ma loodan, et siin tuleb keskkonnaminister välja omapoolsete tõsiste ettepanekutega seadusmuudatuste kohta. Eesti territooriumist on praegu ligi veerand maapinnast riigi omandis või riigi tegelikus käsutuses. See on ilmselgelt põhjendamatu, et riigi käsutuses on nii suures ulatuses maismaa territooriumi. See mõjutab vahetult ka elamute hinna tõusu pikemas plaanis. Ja kui me räägime sellest, et elamistingimuste parandamine ja uute elamute rajamine oleks kättesaadav suuremale hulgale inimestele ja väiksema sissetulekuga inimestele, siis see on kindlasti üks võtmeküsimus. Nii et ma loodan, et selles valdkonnas me võiksime juba sel istungjärgul tulla täiskogu saali mingi aruteluga. Ja ma rõhutan veel kord: see arutelu peaks fokuseeruma mõningatele elamumajanduse arengukava tahkudele. Ärgem hakakem arutama kõike korraga, siis me läheme kindlasti ummikteele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 149 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamist. Kas võime alustada?
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 149 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega 45 Riigikogu liiget poolt, 35 vastu, erapooletuid ei ole on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu 149 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


2. 10:43 Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Hea aseesimees! Head Riigikogu liikmed! 19. detsembril 2007 otsustas rahanduskomisjon konsensuslikult algatada Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu sisust. Eesti Panga seadus kehtestab praegu nii Eesti Panga Nõukogu esimehele kui ka Eesti Panga presidendile majandus- või õigusalase kõrghariduse nõude. Komisjon leidis, et sellise spetsiifilise nõude, erialase kõrghariduse nõude peaks tühistama, sest tänapäeva kõrgkoolides antav haridus võimaldab leida  isikuid, kes on pädevad täitma Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi ülesandeid, ka teiste erialade esindajate seast.
Käesoleva eelnõuga soovitakse sätestada, et nimetatud ametikohtadel on nõutav akadeemiline kõrgharidus, täpsustamata eriala. Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi valimisel tuleb käsitleda iga konkreetse kandidaadi teadmisi, oskusi ja kogemusi koosmõjus. Seadus võimaldab nimetatud ametikohtadele nimetada ka neid kõrgharidusega Eesti kodanikke, kellel ei ole majandus- või õigusalast kõrgharidust. Eelnõu ei sisalda uusi termineid ega volitusnorme ning selle rakendamiseks pole vaja vastu võtta täiendavaid õigusakte, samuti ei ole see vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Seaduse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvele.
Komisjon arutas eelnõu esimesele lugemisele saatmist selle aasta 14. jaanuaril ja otsus oli konsensuslik, nimelt viia esimene lugemine läbi 22. jaanuaril, s.o täna, lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruar kell 18.
Komisjoni arutelust. Komisjonis kerkis üles mõiste "akadeemiline kõrgharidus" ja selle täpsustamise vajadus. Samuti arutati seadusesse veel kahe muudatuse tegemist seoses panga töös lahendamist vajavate probleemidega, mis puudutasid asutusesisese teabe kasutamist ja audiitorite määramist. Komisjon otsustas, et käsitleb neid küsimusi kahe lugemise vahel muudatusettepanekute arutamise käigus. Samuti on teada Vabariigi Valitsuse põhimõtteline seisukoht seda eelnõu toetada. Üks formaalne punkt on juures, et Eesti Panga seaduse muudatust tuleb konsulteerida ka Euroopa Keskpangaga.
See on lühike kokkuvõte komisjoni algatatud seaduseelnõust ja komisjoni arutelust.

Aseesimees Jüri Ratas

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli arutusel, et teha vahet presidendi ja nõukogu esimehe puhul? President peab seda ala ikkagi palju sügavamalt tundma ja võib-olla oleks talle vaja seda haridust, mis oleks asjale natuke lähemal. Nõukogu esimehe peal on nagu üldjuhtimine, poliitiline juhtimine jne.

Margus Tsahkna

Austatud küsija! Komisjonis ei olnud arutelu nende kahe ametikoha eristamise üle, neid käsitleti koos.

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Kas selline konsensuslik soov muuta on teie teada äkki seotud ka kindla isikuga või kindlate isikutega, kellel tänase seaduse mõttes vastavad hariduslikud eeldused puuduvad?

Margus Tsahkna

Hea küsija! Kuna küsimus, mis puudutab konkreetseid isikuid, ei ole kuidagimoodi Riigikogu rahanduskomisjoni pädevuses, siis seda komisjonis ei arutatud. Ka isiklikult ei tea ma praegu selliseid juhtumeid tulemas.

Aseesimees Jüri Ratas

Olga Sõtnik, palun!

Olga Sõtnik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Öelge, palun, ega te ei tea juhuslikult, millised nõuded kehtivad teistes Euroopa riikides selliste ametikohtade puhul, kas seal on ka sellised ranged raamid, mis eriala inimene võib olla riikliku panga president?

Margus Tsahkna

Ei ole täpsemalt kursis.

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 2008. aasta 5. veebruar kell 18. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja teine päevakorrapunkt käsitletud.
Soovin teile jõudu teie töös fraktsioonides ja komisjonides! Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 10.49.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee