Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame oma teisipäevast istungit. Asume kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Selleks kutsun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Teiseks, maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Kolmandaks, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Aitäh!

Kui kolleegidel ei ole soovi üle anda seaduseelnõusid ega arupärimisi, siis olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ning kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt võetakse need eelnõud menetlusse.
Head kolleegid! On edasi anda teade. Nimelt, Eesti Keskerakonna fraktsioon on võtnud tagasi eile algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 78 Riigikogu liiget ja puudub 23.

Head kolleegid! Läheme tänases päevakorras olevate eelnõude juurde. Esimene eelnõu on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine" muutmise eelnõu. Algab teine lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli põhiseaduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimus Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine" muutmise eelnõu teise lugemise arutelu teisipäeval, 13. novembril. Komisjoni istungit juhatas komisjoni esimees Väino Linde, osa võtsid Lembit Kaljuvee, Ene Kaups, Mart Nutt, Urmas Reinsalu, Hannes Rumm, Vilja Savisaar, Evelyn Sepp ja Erle Enneveer. Arutelu ei olnud pikk, kuna esimese lugemise arutelul said kõik küsimused vastused. Komisjoni otsus oli teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 132 teise lugemise arutelu Riigikogu täiskogu päevakorda 20. novembril s.a. Teine otsus oli teha Riigikogu täiskogule ettepanek otsuse eelnõu 132 teisel lugemisel Riigikogus otsusena vastu võtta. Otsused tehti konsensusega: poolt 8, vastu 0, erapooletuid 0.

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, on võimalus avada läbirääkimised. Kas Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimiste pidamiseks ei näi soovi olevat, seetõttu läbirääkimisi ei avata. Kuna põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku otsuse eelnõu teisel lugemisel vastu võtta, siis alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine" muutmise eelnõu 132. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Läheme edasi teise päevakorrapunktiga, milleks on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikme Toomas Trapido.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me esitasime pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on olemuselt väga lihtne. Nimelt, aastast 2005 on tekkinud vastavalt pakendiseadusele ja pakendiaktsiisi seadusele tootjavastutusorganisatsioonid, kes korraldavad pakendite kogumist. Nad on oma tööga üle ootuste hästi hakkama saanud. Näiteks on Eesti Pakendiringlus, mis on üks suurtest tootjavastutusorganisatsioonidest, kokku kogunud tervelt 55% pakenditest, aga siiamaani on seadusega nõutud 50%. Kuna elu läheb selles suunas, et eesmärgiks on võimalikult palju jäätmeid sorteerida, siis neid liigiti kokku koguda ja hiljem taaskasutada, tegime ettepaneku, et kuna see süsteem juba niivõrd hästi toimib, suurendada neid seadusjärgseid mahte, mida tuleb kokku koguda, aastast 2008 60%‑ni pakendite koguhulgast ja aastast 2010 70%‑ni. Samas vähenevad otseselt prügimäele minevate pakendite kogused. Praegu ...

Kolleegid! Palun vaiksemalt! Ettekandjal on raske kõnelda, kui te nii kõvasti räägite.

Aitäh! Praegu on olukord, kus paljude majade ja korteriühistute juures Tallinnas ja teistes linnades ei ole veel pakendikonteinereid, aga selle seadusmuudatuse jõustumisel, kui pakendite kokkukogumise protsent suureneb, paigaldavad tootjavastutusorganisatsioonid neid rohkem.
Seaduse rahalistest mõjudest niipalju, et hinnanguliselt on selle seaduse rakendamise hinnaks umbes 15 miljonit krooni aastas. Samas jaguneb see umbes 3000 firma vahel ja lõppkokkuvõttes maksame selle kinni kõik meie ehk tarbijad. Eesti elaniku kohta tuleb laias laastus kümme krooni aastas.
Pakendijäätmete taaskasutamise kogus suureneb umbes 10 000 tonni võrra ehk 10 000 tonni vähem läheb prügimäele. Need andmed on isegi natuke vananenud, pakendiorganisatsioonide hinnangul on see mass veelgi suurem. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Raivo Järvi.

Suur tänu! Sa mainisid siin, kui palju see tavainimesele maksma läheb. Kas te olete teinud ka arvutusi, milline lisakoormus tuleb prügikäitlejatele ja milline on nende suhtumine sellesse ettepanekusse?

Siin oli juttu Eesti Pakendiringlusest, kelle kliendid on sajad firmad, kes on kohustatud korraldama, et nende pakendid ringlusse saavad. Eesti Pakendiringluse sõnul on firmad selleks valmis ja põhimõtteliselt toetavad seda. See kindlasti ei tähenda seda, et kõik firmad ütlevad, et väga tore, aga valdavalt on nad valmis.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Tõniste.

Aitäh! Ma toetan seda eelnõu selles mõttes, et see on õige asi. Aga ma tahan küsida ühe täpsustava küsimuse. Praegu on tegemist 3000 firmaga, kes toodavad pakendeid ja peaksid need pakendid kokku korjama. Kas on informatsiooni, kui paljud nendest 3000‑st korjavad pakendeid kokku ja kui paljud maksavad riigile aktsiisi (need, kes ei korja, peavad aktsiisi maksma)? Või veel täpsustavam küsimus: kui paljud firmad nendest 3000‑st ei ole praegu riigile aktsiisi maksnud ja mis riik on nendega ette võtnud?

Teatavasti, firmad ise valdavalt pakendeid ei korja. Selleks need tootjavastutusorganisatsioonid ongi. Mis puudutab aktsiisi, siis ma ei oska, käsi piiblil, väita, mis see arv on, kui paljud firmad on maksnud. Aga valdavalt seda aktsiisi ei maksta, kuna see on tunduvalt suurem sellest tasust, mida makstakse tootjavastutusorganisatsioonidele. Paljude firmade puhul või mitmete firmade puhul, kes ei ole ühinenud tootjavastutusorganisatsioonidega, on raske mõista, kuidas täpselt nad oma pakendeid käitlevad.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tõnis Kõiv.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie eelnõu sisaldab jõustumispunkti, see seadus peaks jõustuma 1. jaanuarist 2008. Tegelikult on selleni jäänud vähe aega. Kas te olete jätkuvalt arvamusel, et see eelnõu oma normidega avaldab sellist mõju turuosalistele, et nad jõuavad kõik reageerida seaduse jõustumise järel ja kõiki neid seaduspunkte ka tegelikult täitma hakkavad? Olete te jätkuvalt veendunud, et see eelnõu, kui ta sinnamaani peaks jõudma, peaks jõustuma 1. jaanuarist 2008?

Ma möönan, et see aeg on lühike, aga toetudes andmetele, et umbes 55% juba kogutakse kokku, siis sisuliselt tähendaks see, et tootjavastutusorganisatsioonid peavad lisapakendikonteinereid paigaldama, ma ei oska öelda, kas neid tuleb paigutada 50, 100 või kui palju, ja, ma arvan, et siis see 5% ongi olemas, mis puudu on.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Tõniste.

Aitäh! Ma sooviksin natuke täpsustada (võib-olla te ei pea seda teadma, aga äkki on info olemas), kui paljud nendest 3000 firmast on liitunud taaskasutusorganisatsioonidega, kui paljud korjavad ise ja kui paljud pole üldse reageerinud. Kas on mingid andmed olemas või tuleks uurida kuskilt mujalt?

Peast ei mäleta, aga Eesti Pakendiringlusega, samuti Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga liitunuid on kas alla tuhande või  n‑ö kõrgemates sadades. Need kaks põhiliselt ongi. Ma ei oska öelda, kui paljud on liitumata. Võib-olla on neid ka tuhande ringis.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Kutsun ettekandeks kõnetooli kolleeg Erki Noole keskkonnakomisjoni esindajana.

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas pakendiseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu oma 2007. aasta 12. septembri istungil. Kuulati ära eelnõu algataja esindaja selgitused ning ka Keskkonnaministeeriumi esindaja selgitused ning tõdeti, et Eesti pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid on oma ülesannetega pakendijäätmete sihtarvude täitmisel seni hästi toime tulnud ning põhimõtteliselt on võimalik senisest tempokamalt edasi areneda suuremate taaskasutuse sihtarvude poole. Samas leiti, et uute taaskasutuse sihtarvude kehtestamisel peab ettevõtjale jätma piisava ajavaru uute nõuetega kohanemiseks, see tähendab, et uute nõuete avaldamise ja jõustumise vahele peaks jääma piisavalt pikk ajavahemik. 12. novembril s.a keskkonnakomisjon otsustas (10 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut) teha Riigikogu täiskogule ettepanek lõpetada pakendiseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. november 2007, kell 14.

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 127 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. novembri s.a, kell 14. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ning ka meie tänase istungi päevakord on ammendatud. Kena tööpäeva jätku teile, kolleegid!

Istungi lõpp kell 10.18.