Austatud juhatus! Lugupeetud Riigikogu! Head kolleegid! Teie ees on 2008. aasta riigieelarve eelnõu. Tegu on selle valitsuse esimese eelarvega. Selle eelarvega saavutame kolm suurt eesmärki. Need on, esiteks, palga‑ ja pensionitõus, teiseks, hariduskulude ja ettevõtlustoetuste tuntav kasv, kolmandaks, meie rahandusajaloo suurim planeeritud eelarveülejääk.
2008. aasta riigieelarve eelnõu tulude maht on 96,3 miljardit ja kulude maht 93,6 miljardit krooni. Võrreldes 2007. aastaga, on riigieelarve kasvanud ligi veerandi jagu.
Teist korda Eesti ajaloos on riigieelarve planeeritud ülejäägiga. Planeeritud ülejääk on suurem kui eelmisel korral. Valitsussektori eelarve ülejäägiks prognoosime tuleval aastal 3,6 miljardit krooni ehk 1,3% SKT‑st.
Riigi reservide ja riigikassa poolt hallatava vara kogumaht on praegu üle 22 miljardi krooni ning tänavu ja järgmisel aastal kokku täieneb see ligikaudu kümne miljardi võrra. Valitsussektori võlatase langeb 2008. aastal 2,3%‑le SKT‑st, mis on Euroopa madalaim.
Riigi rahandus on heas seisus, austatud Riigikogu.
Aga enne detailsemat sissevaadet lubage mulle üks kõrvalepõige. Ma tsiteerin: "Asudes täna arutama järjekordset riigieelarve eelnõu, võime tõdeda, et Eesti majanduses on mööduv aasta olnud edukas. [- - -] Vaatamata valitsuse vahetustele, on suudetud säilitada Eesti majanduspoliitika põhialuste vankumatu järgimine. Nüüd, majandusliku aktiivsuse kõrgfaasis, tuleb ümber hinnata senised käitumismallid ja mõelda üheskoos, kuidas minna edasi. [- - -] Eesti majanduspoliitilise käitumisjoone usaldusväärsus on teinud meile lahti välismaiste finantsasutuste varakambrite uksed. [- - -] Otsused, mis lähikuudel tehakse austatud Riigikogu ja valitsuse poolt, annavad välismaailmale signaali sellest, kes me oleme. Kas me oleme ühepäevaperemehed minevikust, kes võimaluse tekkimisel korraldavad pidutsemist, .. mõtlemata peavalule, mis kaasneb kainenemisega, ja sellele, mis järgneb hiljem, või oleme – nagu armastame öelda – üdini eurooplased ja mõtleme juba täna ka homsele, säästes heade päevade saavutustest midagi ka edaspidiseks." Sellised sõnad, lugupeetud Riigikogu liikmed, lausus siin saalis kümme aastat ja üheksa päeva tagasi toonane rahandusminister Mart Opmann, tutvustades 1998. aasta riigieelarvet. Neli aastat hiljem seisis parlamendi ees Siim Kallas ja rääkis 2002. aasta riigieelarvest nii: "Tänapäeva maailmas varitsevad meid lisaks mitmed uued riskid. Viimastel aastatel oleme näiteks korduvalt näinud, kuidas üle maailma nakkustena levivad finantskriisid võivad hävitada riikide rahvusliku majanduse. Vastu peavad vaid need, kes oskavad oma riiki juhtida avatult, kokkuhoidlikult ning ausalt. Tänane tegelikkus ning ajalooline kogemus õpetavad meile, et valitsused ja parlamendid peavad suutma luua usaldusväärseid eelarveid, mis aitavad riikidel üle elada finantsiliselt keerukaid aegu. Riigid peavad seejuures suutma vaadata eelarvet kui tervikut, mitte kui üksikute lahendamist vajavate probleemide jada."
Head sõbrad! Mina olen täna Mart Opmanni, Siim Kallase ja paljude teiste endiste rahandusministrite ametivend ja mõttekaaslane. Nende toonastes sõnades kajasid mured, mis on aktuaalsed ka täna, ning juhtmõtted, mis on aastast aastasse kulgenud läbi Eesti riigieelarve koostamise ja otsustamise protsesside. Mõtted, millest on kantud ka täna teie ees olev eelarve eelnõu. Esiteks väljendub see teatud aluspõhimõtete järgimises, milleks on säästlikkus ja ettenägelikkus. Teiseks on arusaam, et mainitud aluspõhimõtted on meile ainuvõimalikud ja möödapääsmatud. Sest avatud ühiskonnana, avatud majandusena oleme avatud muutustele meie ümber nii heas kui ka halvas. Ühes aspektis oleme praegu siiski teises olukorras kui kuus või kümme aastat tagasi – me oleme Euroopa Liidu liige ja kindlalt teel ühisraha euro poole. Seega oleme täna oma läbi aastate kulgenud tarkusega kindlamal pinnal kui kunagi varem nii riigi kui ka majandusena.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Minu viimased eelkäijad on esitatud eelarveid nimetanud küll koosmeelseks, küll inimkeskseks, küll jätkusuutlikuks. Kindlasti on ka selle aasta eelarve kõike nimetatut, kuid eelarve väärtus sünnib sellest, milleks ja kuidas eelarve raha kasutatakse.
Nüüd sellest, kuidas riigieelarves kajastuvad varem nimetatud põhieesmärgid ja mida me nendega saavutada tahame.
Esiteks, palgast ja pensionist. 2008. aasta eelarve tähendab kõrgemat keskmist palka paljudele avaliku sektori töötajatele. Õpetajate palk tõuseb kuni 20%, politseinike palk ligi 23%, päästeametnikel üle 33%, piirivalvuritel 25%, kaitseväelastel peaaegu 20%, kõrgharidusega kultuuritöötajatel 15%. Erasektor on viimastel aastatel olnud hoolivam tööandja kui riik. Eelmisel aastal oli keskmine palk erasektoris selgelt kõrgem kui avalikus sektoris. Sel aastal on see lõhe veelgi suurenenud. On valdkondi, mille töötajad on olnud aastaid alamakstud. Eriti kurvas seisus on olnud meie turvalisuse eest seisvad inimesed. See asi saab nüüd küll ära lahendatud.
Avalik sektor ei saa olla palgatõusu vedaja, seda ta ka pole. Aga palgad peavad tõusma nii era- kui ka avalikus sektoris, majanduskasv peab väljenduma kõikide eestlaste heaolu suurenemises. Me kõik tahame, et riik toimiks ja majandus kasvaks, aga me peame arvestama, et avatud maailmas ja Euroopa Liidus oleme konkurentsis mitte ainult turgude, vaid ka inimeste pärast. Ma kordan eespool sõnastatud põhitõde: me oleme avatud nii heas kui ka halvas. Me ei taha, et meie töötajad valiksid mõne teise riigi tööandja pelgalt suure palgavahe tõttu. Täpselt samamoodi ei saa me lubada, et me ei suuda avalikus sektoris hoida häid spetsialiste.
Kui majanduse edendamisel on riigil soodustav roll, siis sotsiaalvaldkonnas on meil vastutav roll. Pensionitõus on kõige selgem viis väljendada seda vastutust, mida me tunneme oma inimeste ees. 2008. aasta riigieelarve näeb ette Eesti ajaloo suurima pensionitõusu. Järgmisel aastal kasvab keskmine pension 22%, jõudes 4580 kroonini. Tuleva aasta eelarvest umbkaudu viiendik kulub pensionide maksmiseks. Selle otsuse rahalised mastaabid on tohutud, ühiskondlik tähendus aga mõõtmatult suurem. Aastaks 2011 on keskmine pension kaks korda suurem kui täna.
2008. aastal tõstame tulumaksuvaba miinimumi, mis aitab kõige enam just väiksema sissetulekuga inimesi. Uuest aastast rakendub ka esimese lapse eest antav tulumaksusoodustus ja väheneb tulumaksuprotsent. Seda, et valitsus peab inimeste heaolu ja toimetulekut tähtsaks, näitab kõige paremini Sotsiaalministeeriumi eelarve enneolematu, 32%‑line kasv. See tähendab sotsiaalvaldkonnale kümme miljardit krooni enam kui tänavu.
Teiseks, austatud Riigikogu, tahan rääkida haridusest ja ettevõtlusest. Eesti majandusel on viimastel aastatel läinud hästi, meie elatustase on kiiresti lähenenud Euroopa keskmisele. 2007. aastal jõuame siseriikliku kogutoodanguga inimese kohta 72,5%‑ni Euroopa Liidu keskmisest. Iga järgmine samm on aga senisest raskem. Eesti majanduse struktuuri muutmise puhul ei saa küsimus olla enam kas, vaid kuidas ja millal.
Eesti tööturul on areng kulgenud õiges suunas: tööpuudus on rekordiliselt madal ning jääb 5% juurde ka lähitulevikus. Viimase seitsme aastaga on Eestis tööd leidnud ligi 80 000 inimest, sealhulgas suur hulk neid, kes olid vahepeal juba lootuse kaotanud.
Aga me peame liikuma sellise majanduse suunas, mis loob rohkem väärtust. Ainuüksi inimeste juurdepalkamise abil saavutatud kasvuvõimalused on ammendumas ning me teame, et tööealisi inimesi jääb lähikümnenditel Eestis aina vähemaks. Odava tööjõu sissetoomine ei ole lahendus.
Et keerulises ja muutuvas maailmas hästi hakkama saada, peavad nii meie majandus kui ka meie inimesed olema targad ja kallid. Ilma riigi panuseta seda loomulikult ei saavuta. See tähendab paremat haridust, investeerimist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, ettevõtluse ja ekspordi toetamist.
Toon siia juurde ka laiema konteksti. Euroopa Liidu konkurentsivõimet tõstma loodud Lissaboni protsessi raames analüüsiti hiljuti uute liikmesriikide võimet jõuda arengus järele läänepoolsele Euroopale. See ülevaade Euroopa inimkapitali indeksist ütleb kahte asja. Esiteks, mitte kusagil mujal pole majanduse areng seni olnud niivõrd muljet avaldav ja jätkuv kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Teiseks, see kasv ei jää kestma, kui jätkub tööjõu väljavool ning haridusse ja kutseoskuste arendamisse ei investeerita piisavalt.
Kui me tahame, et Eesti inimesed elaksid sama hästi või paremini kui Euroopas keskmiselt, peame mõtlema ja tegutsema teisiti kui seni. Me peame olema ettenägelikud. Meie konkurentsivõime, nii nagu Euroopa omagi, ei ole odavuses, vaid tarkuses. Märkusena, seesama raport on Eesti suhtes siiski lootustandev.
Riik investeerib haridusse, hariduskulud kasvavad 2008. aastal eelmise aastaga võrreldes 23,4%, see on selgelt kiirem kasv kui eelarvel keskmiselt. Oleme arvestanud sellega, et tõsta õpetajate palga alammäära 20% ja bakalaureuste ning magistrite koolitustellimust suurendada 30%. Tudengid saavad rõõmustada oluliselt suuremate õppetoetuste üle. Riik toetab senisest rohkem ka neid, kes tahavad õppida uut elukutset või täiendada end senisel erialal.
Et meie majandus oleks tark ja kallis, toetab riik teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, eksporti, infotehnoloogilist arengut ja investeerimist. Teaduse ja arenduse edendamiseks on 2008. aastaks kavandatud ligi kaks miljardit krooni, seda on peaaegu poole rohkem kui tänavu. 2011. aastaks peab riik panustama nendesse valdkondadesse vähemalt protsendi ulatuses SKT‑st.
Riik suurendab majanduse konkurentsivõimet ka kaudsemalt. Parandame siinset elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonda, muudame teenused kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, investeerime infrastruktuuri. Näiteks teehoidu suunab riik järgmisel aastal üle nelja miljardi krooni, sellest umbes 600 miljonit läheb Tallinna–Tartu maantee ehituseks. Selliste suurprojektide kõrval hoolitseme ka selle eest, et väiksemad vajadused tähelepanuta ei jääks, et ei kannataks maakonnateede ehitus ja rekonstrueerimine, et taluõuel oleks puhta veega kaev ning tares elektrilamp laes.
Olen riigieelarve tutvustusega, lugupeetud Riigikogu, olnud mõtetega tulevikus. Sellest ka kolmas teema, eelarve ülejääk ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Ettenägelikult ja säästlikult on valitsus planeerinud 2008. aasta riigieelarvesse suurema ülejäägi kui kunagi varem.
Ülejäägiga eelarvestamine on tõsine rahapoliitiline hoiak, säästlik ja ettenägelik. See tähendab, et kasvutsüklite ajal valmistume langustsükliks, et oleks varu, kust ammutada ressursse uueks kasvuks. Me oleme tuntava, ligi 2%‑lise ülejäägiga majandanud alates 2004. aastast ehk kiire majanduskasvu algusest peale. Sisenõudluse ja tööhõive praegune tase Eestis kinnitab, et eelarvetulud laekuvad normaalses tempos.
Me vaatame samas hoolikalt seda, mis toimub meie ümber, mis toimub majanduskeskkonnas. Me võtame täie tõsidusega neid Eesti Panga ja teiste finantsinstitutsioonide prognoose, mis ütlevad, et reaalne majanduskasv järgmisel aastal jääb väiksemaks kui 7,3%, mis oli Rahandusministeeriumi suvine prognoos.
Riigi tulude prognooside aluseks olevad nominaalse majanduskasvu ja SKT suuruse hinnangud on sarnased nii ministeeriumi nägemuses kui ka näiteks Eesti Panga hiljem tehtud prognoosis. Nii Rahandusministeerium kui ka Eesti Pank hindavad valitsussektori eelarve ülejääki järgmisel aastal küllalt sarnaselt, vastavalt 1,3% ja 1,1%.
Kui majanduses toimuvad kiired muutused, peab valitsuse poliitika suutma neile kiiresti reageerida. Planeeritud eelarveülejääk on ka arvestatav puhver võimalikke kiiremaid muutusi silmas pidades.
Praegu on meie laenuturg ja kinnisvarasektor rahunemas. Sisenõudlus ja eksport ei kasva enam nii kiiresti kui viimastel aastatel, kuid kasvavad siiski. Rõõmustagem, et kogu Euroopal läheb hästi. Selle aasta kasvuprognoos on Euroopa Komisjoni hinnangul 2,8%.
Valitsuse ülesanne on sellises olukorras olla topelt ettevaatlik. Me oleme säästlikud, kuid me ei peaks ka ise oma toa lage liiga mustaks värvima. Tahan siinkohal korrata Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki hiljutisi sõnu, et Eesti majandusel läheb ka edaspidi hästi, majanduse ühtlustumine Euroopa Liidu keskmisega jätkub kiires tempos, Eesti pangad on tugevad ning Eesti rahasüsteem tagab kaugemas perspektiivis madala inflatsiooni.
Me oleme Euroopa Liidu keskmisele paljuski jõukuse poolest järele jõudnud, osutasin varemgi sellele. Inflatsioon näitab seda, et meie hinnatase koos palgatasemega ühtlustub meid ümbritseva ning meiega kaubavahetuse ja tööjõu liikumise kaudu totaalselt seotud majanduskeskkonnaga ehk Põhjamaadega ja Euroopa Liiduga üldiselt. 2008. aasta lõpul ootame juba inflatsioonitempo rahunemist. Eespool rääkisin nendest sammudest, mille abil valitsus inflatsiooni mõju leevendab: pensioni‑ ja palgatõus, tulumaksuvaba miinimumi ja toetuste suurendamine.
Aktsiisitõusud oli teadlik ja ammu ette teada otsus, millega polnud mõistlik venitada. Nagu Eestile kombeks, saame täna ja homme uhked olla Euroopa madalaima valitsussektori võlakoormuse üle. Nii tuleval aastal kui ka sellele järgnevatel aastatel on oodata meile pikka aega peavalu valmistanud jooksva konto defitsiidi vähenemist.
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Valitsuse eelarvepoliitika on mõistlik ja vastutustundlik ning me oleme valmis selleks, kui tulevik peaks tooma keerulisemaid aegu.
Valitsus on oma tööd tehes käitunud nii, nagu see Eesti riigi rahanduses on heaks tavaks olnud – säästlikult ja ettenägelikult.
See eelarve väljendab valitsuse tõsikindlat arusaama riigi rahanduse ja Eesti majanduse tulevikust ning muutuste vajadustest.
Muutused tekitavad alati arvamusi, neid kõlab täna meie ümber palju ja erinevaid. Riigieelarve eelnõu on kohustus, eelarve peab koostama ja seda peab täitma Vabariigi Valitsus, ja mitte keegi teine seda meie eest ei tee.
Eelarve eelnõu on nüüd teie kätes, austatud Riigikogu. Tänan!