Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Jätkame oma tänast istungit. Kõigepealt asume eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Vabariigi Valitsuse esindajal proua Heili Tõnissonil on meile eelnõusid üle anda.

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab täna viis Riigikogu otsuse eelnõu, mille kõigi menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Esimeseks, Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu. Teiseks, Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu. Kolmandaks, Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu. Neljandaks, Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu. Ja viiendaks, Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis" eelnõu. Aitäh!

Kui kolleegidel ei ole soovi eelnõusid ega arupärimisi üle anda, siis olen juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ning vastavalt kodu- ja töökorra seadusele võetakse nad menetlusse.
Edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse k.a 22. oktoobril algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 22. oktoobril algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 23. oktoobril algatatud Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 23. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Kolleegid, ma palun saalis vaikust! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 20.
Head kolleegid! Lubage mul tänast päevakorda täpsustada. Tänase päevakorra 15. punkti, eelnõu 100 esimese lugemise arutelul teeb algatajatepoolse ettekande haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Nüüd läheme oma tänaste eelnõude juurde. Kõigepealt on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde ja alustame hääletuse ettevalmistamist.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 108. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 108 on seadusena vastu võetud.

Järgmisena võtame arutelu alla Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Alustame kolmandat lugemist. Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis palun, tehke seda. Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata ja me saame minna eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 103. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 103 on seadusena vastu võetud.

Head kolleegid! Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmist oma 15. oktoobri k.a koosolekul. Peab ütlema, et selle eelnõu kohta ei laekunud muudatusettepanekuid. Majanduskomisjon  kohendas natuke lepingu mitteametlikku eestikeelset tõlget ja sellega asi piirdus. Komisjon otsustas konsensuslikult saata kõnealune seaduseelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 24. oktoobril, teeme ettepaneku (samuti konsensuslikult) teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kolleegid! Kui soovite avada läbirääkimisi, siis palun andke selleks märku! Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata ja vastavalt komisjoni ettepanekule võime asuda eelnõu lõpphääletuse juurde. Alustame eelnõu lõpphääletuse ettevalmistusi.
Kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 71.  Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks tuleb kõnepulti majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõne all olevat eelnõu arutas majanduskomisjon samuti oma 15. oktoobri koosolekul ja tuleb tõdeda, et muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta kolleegidelt ei laekunud. Taas võime komisjoni poolt rääkida väikestest keelelistest parandustest mitteametlikus eestikeelses tõlkes. Majanduskomisjon tegi konsensuslikult otsuse saata eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 24. oktoobril ja samuti konsensusliku ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning eelnõu seadusena vastu võtta.

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Saame minna eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 72. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli ning mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli muutmise 2005. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks tuleb kõnepulti majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Pean teile ütlema, et ka seda eelnõu arutas Riigikogu majanduskomisjon oma 15. oktoobri koosolekul ehk siis kõik need kolm eelnõu olid meil ühel koosolekul päevakorras ja selle kõne all oleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Ka siin tegi komisjon esimese ja teise lugemise vahel mitteametlikku eestikeelsesse tõlkesse keelelisi parandusi. Majanduskomisjon otsustas oma 15. oktoobri koosolekul konsensuslikult saata eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks 24. oktoobril ning teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi Urmas Klaasile ei ole. Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli ning mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli muutmise 2005. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 109. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.  Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine on kuues päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu enne teisele lugemisele esitamist k.a 18. oktoobri istungil. Kokkuleppe näol on tegemist BALTNET-i kui Balti riikide vahelise olulisema kaitsealase koostöö projektiga ning ühtlasi osaletakse seeläbi ka NATO ühises õhukaitsesüsteemis. See on otseselt seotud Eesti julgeolekuga. Käesoleva kokkuleppe ratifitseerimisel muutub kehtetuks Riigikogus 8. detsembril 1998. aastal ratifitseeritud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu loomise leping. Arutuse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetati 10. oktoobril k.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut riigikaitsekomisjonile ei laekunud ja seetõttu tuleb lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist. Riigikaitsekomisjon otsustas 2007. aasta 18. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu kuuenda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 2007. aasta 24. oktoobriks. Eelnõu ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon k.a 18. oktoobril konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesolev seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu poolthäälteenamust. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kolleegid! Kui soovite avada läbirääkimisi, siis selleks on praegu võimalus. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 90. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme seitsmenda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu esimene lugemine toimus, nagu mäletate, 12. septembril k.a ja tähtajaks, 26. septembriks ei olnud kultuurikomisjon saanud ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta. Komisjon arutas eelnõu ja tema edasist menetlemist 9. ja 15. oktoobril Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna ja õigusosakonna nõuniku Siiri Pelisaare kohalolekul. Komisjonis tehti paar ettepanekut mõne sõnastuse ja mõne sätestuse täpsustamise kohta. Need  arutati Kultuuriministeeriumi esindajatega läbi ja formuleeriti komisjoni muudatusettepanekutena, mis on teile täna esitatud muudatusettepanekute nimekirjas. Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 6 puhul on küsimus selles, et see punkt otsustati lahutada kaheks, et kultuuriväärtuseks tunnistamise erinevad alused oleksid selgemini esile toodud. Tekkis küsimus ka kollektsioonide puhul, kas näiteks üksik kirjamark on käsitatav kollektsiooni osana või mitte ja kas temale peaks laienema sama sätestus, mis margikollektsioonile või margikollektsiooni suurema hõlmavusega osale. Konsulteerides Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärnaga, sai sõnastatud varasemast erinev ettepanek, mille puhul see sätestus laieneb ka üksikmargile, mille tiraaž on alla 200 000 ühiku. Ülejäänud muudatusettepanekute puhul, mida te tabelist leiate, on tegemist sõnastuste tehniliste täpsustustega suurema selguse ja seaduste kooskõla huvides. Komisjon jäi konsensuslikult ettepaneku juurde suunata eelnõu tänaseks teisele lugemisele, teine lugemine lõpetada ja sellise asjade lahenduse korral kolmas lugemine läbi viia homme. Täna aga jõudis komisjoni informatsioon uute asjaolude kohta, nimelt et kultuuriväärtustega kauplejad – antikvaarid, antiigikaupmehed – ei ole rahul asjaoluga, et nende väitel ei ole neid eelnõu väljatöötamisse piisavalt kaasatud ning et nendel on olulisi vastuväiteid eelnõus sõnastatud sätestustele. Seetõttu kogunes komisjon täna erakorralisele istungile, et seda eelnõu veel kord arutada, ning otsustas valdava häälteenamusega teha ettepaneku täna teist lugemist siiski mitte lõpetada, vaid katkestada see ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. november kell 18, et kõik asjast huvitatud grupid saaksid tõesti oma sõna kaasa öelda. Suur tänu!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek, teine, kolmas, neljas, viies. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Vastavalt kultuurikomisjoni ettepanekule määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. novembri 2007 kell 18. Teine lugemine on katkestatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Mart Nuti.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu 75 teist lugemist oma korralisel istungil 15. oktoobril k.a. Istungit juhatas Väino Linde. Istungist võtsid osa Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Lembit Kaljuvee, Ene Kaups, Mart Nutt, Urmas Reinsalu ja Hannes Rumm ning nõunikud Janar Jäätma ja Janek Laidvee. Külalistena olid arutelu juurde kutsutud siseministri nõunik Jarno Laur ja Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna korrakaitse- ja kriminaalpoliitika büroo juhataja kohusetäitja Priit Heinsoo.
Põgusalt meenutuseks, et seaduseelnõu puudutab Eesti ühinemist Schengeni süsteemiga ja need muudatused on vajalikud seoses nimetatud asjaoludega.
Riigikogu liikmed muudatusettepanekuid seaduseelnõu kohta ei esitanud, küll aga esitas omapoolseid parandusi Siseministeerium. Neid parandusettepanekuid toetas komisjon ühehäälselt ning tegi nende alusel omapoolse muudatusettepaneku, mis leidis 7 poolthäälega konsensusliku komisjonipoolse toetuse. Ma ei hakka neid muudatusi üksikasjalikumalt ette lugema, need on kõik tehnilist laadi.
Ka menetluslikud otsused teise lugemise kohta tehti komisjonis konsensuslikult ning Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanek Riigikogu täiskogule on seaduseelnõu teine lugemine täna lõpetada – otsus tehti 7 poolthäälega, ühegi vastuhääleta ja ühegi erapooletu hääleta. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ettekandjale ei ole. Teen ettepaneku avada läbirääkimised. Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Komisjoni poolt on leidnud toetust üks muudatusettepanek. Kas kolleegid soovivad seda muudatusettepanekut hääletada? Ei soovi. Muudatusettepanek on aktsepteeritud. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Mart Nuti.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka seaduseelnõu 99 on seotud Schengeni süsteemi rakendamisega ja on eeskätt tehnilist laadi. Seaduseelnõu arutelu juures viibisid komisjoni liikmetest Väino Linde, Igor Gräzin, Lembit Kaljuvee, Ene Kaups, Mart Nutt, Urmas Reinsalu ja Hannes Rumm ning nõunikud Janar Jäätma ja Janek Laidvee. Päevakorrapunkti arutelu juurde olid kutsutud ka Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonna juhataja asetäitja Kert Valdaru ja nõunik Jane Ester ning Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Sille Uusna ja Rektorite Nõukogu tegevsekretär Mart Laidmets. Nii nagu eelmise päevakorrapunkti puhul ei esitanud Riigikogu liikmed ka selle seaduseelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Küll tuli ettepanekuga välja Mart Laidmets. Nimelt oli probleem, mis vaevas Rektorite Nõukogu, õppekavade akrediteerituse nõudega seotud elamisloa väljaandmisega, mis pidi seaduseelnõu järgi hakkama kehtima 1. septembril 2008. Rektorite Nõukogu leidis, et see tähtaeg ei ole reaalne, kuna paljudel üliõpilastel on õppeprotsess pooleli, ning tegi ettepaneku, et tähtaja võiks lükata 1. septembrile 2009. Põhiseaduskomisjon nõustus selle muudatusettepanekuga ning esitas nimetatud ettepaneku seaduseelnõu kohta. Muudatusettepanekut toetasid 7 komisjoni liiget, erapooletuid ega vastuolijaid ei olnud. Komisjon tegi samuti konsensuslikult, 7 poolthäälega, Riigikogu täiskogule ettepaneku seaduseelnõu 99 teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kolleegid! Kui soovite avada läbirääkimisi, siis on praegu selleks sobiv aeg. Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Nagu äsja kuulsime, on eelnõu kohta tehtud üks muudatusettepanek. Kas keegi soovib seda hääletada? Kui keegi seda hääletada ei soovi, siis on muudatusettepanek toetust leidnud. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 79 muudatusettepanekute arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus sotsiaalkomisjoni istungil 16. oktoobril k.a. Komisjoni istungile olid kutsutud Rahandusministeeriumi asekantsler Veiko Tali, finantspoliitika osakonna kindlustuse talituse peaspetsialistid Kristel Kreek ja Tõnu Lillelaid ja riigieelarve osakonna eelarve talituse juhataja Kadri Maasik ning Sotsiaalministeeriumist sotsiaalministri nõunik Kätlin Atonen ja sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Kristiina Rääk. Eelnõu esimene lugemine toimus k.a 26. septembril. Pärast esimese lugemise lõpetamist määrati muudatusettepanekute tähtajaks 10. oktoober k.a. Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonidelt laekus kaks muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepaneku tegid Riigikogu liikmed Mai Treial ja Ester Tuiksoo ning ühe tegi komisjon. Muudatusettepanekute sisu on järgmine. Esimese muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu § 1 muudatustega. Esiteks muudetakse § 26 lõiget 1 ja täiendatakse paragrahvi  lõikega 1¹. Selle muudatusega muutub pensioniindeks, mis senisest suuremas ulatuses arvestab sotsiaalmaksu laekumist. Praegu kehtiv seadus tõstab pensioni automaatselt, arvestades sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise ja tarbijahinnaindeksi aasta kasvu võrdselt. Nüüd moodustaks sotsiaalmaksu laekumine indeksi arvutamisel  80% ja inflatsiooni osa oleks 20, mis on igati soodne, sest sotsiaalmaksu laekumise kasv on märkimisväärselt suurem kui inflatsioon. Muudetakse § 26 lõiget 7. Miks? Eesti pensionisüsteem koosneb lisaks riiklikule vanaduspensionile ka kohustuslikust kogumispensionist ja täiendavast kogumispensionist. See tähendab, et väljamakstavates pensionides suureneb inimese enda panusest sõltuva raha osakaal ja väheneb solidaarse baaspensioni osakaal. Muudatusega tehakse riiklik pension pensioni baasosa osakaalu suurendamise kaudu solidaarsemaks. Selleks korrutatakse pensioni baasosa  läbi indeksiga, mille kasvuosa on läbi korrutatud koefitsiendiga 1,1. Pensioni aastahinne korrutatakse läbi indeksiga, mille kasvuosa on läbi korrutatud koefitsiendiga 0,9. Muudatuse tulemusel hakkab pensioni baasosa suurenema kiiremini ja 30 aasta pärast on pensioni solidaarsusemäär samal tasemel kui  praegu ehk 30 või 35%. Tegelikult peaksin lisama, et kui seadusandjad kaheksa aastat tagasi pensionisüsteemi looma hakkasid, siis nad unistasid ka sellest ja arvestasid sellega, et baasosa oleks 35% pensionist.
Järgmine muudatus on § 26 täiendamine lõikega 8. Selle muudatuse sisu on, et kord viie aasta jooksul muudetakse riikliku pensioni indeksi arvutamise metoodikat ja selle kohaldamise tingimusi. Praegu on lähtutud väga pikaajalistest prognoosidest, aga olukord võib muutuda ja võib juhtuda, et pensionisüsteem ei ole vanade reeglite säilitamisel finantsiliselt või sotsiaalselt jätkusuutlik. Kõik need muudatused võimaldavad muuta pensioni erakorralised tõusud permanentsemaks, iga-aastaseks. See muudatusettepanek võeti komisjonis vastu konsensusega, absoluutselt kõik liikmed olid sellega päri.
Teine muudatusettepanek. See puudutab § 56 lõikeid 1 ja 2, § 57 lõikeid 1 ja 2 ning § 61. Millised on muudatused? Paragrahvi 56 lõike 1 muudatustega täpsustatakse riikliku pensionikindlustuse katteallikate regulatsiooni, seaduses sätestatakse üheselt, et pensionikindlustuse üldiste katteallikate eelarveaasta lõpuks kasutamata jääke kasutatakse vaid pensionikindlustuse katteallikana. Paragrahvi 56 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, sest see kordab riigieelarve seaduse § 24. Kuna pensionikindlustuse katteallikad on üldiseks riigieelarve osaks, kuulub küsimuse reguleerimine riigieelarve koostamist reguleeriva seaduse reguleerimisalasse. Paragrahvi 57 lõike 1 muudatus on seotud § 56 lõike 1 muudatusega. Riikliku pensionikindlustuse seaduse tekstist on jäetud välja punkt 3, sest pensionide maksmise näol on tegemist üldise riigieelarve kassalise teenindamisega ja ei ole olemas eraldi pensionikindlustuse kassatagavara. Eelnõu §-st 1 jäetakse välja punktid 6 ja 7. Paragrahvi 57 lõikes 2 muudetakse numeratsioon, asendatakse sõnad "punktis 5" sõnadega "punktis 6". Seadust täiendatakse §-ga 61³, kus täpsustatakse, et ka enne käesolevate muudatuste jõustumist riigieelarvetega pensionikindlustuse reservi ja pensionikindlustuse erakorralisse reservi eraldatud vahendeid käsitletakse vahenditena muudetud § 56 lõike 1 punkti 4 tähenduses ehk ainult pensioni väljamaksmiseks. See parandusettepanek võeti komisjonis vastu  konsensusega.
Kolmanda muudatusettepaneku tegid Riigikogu liikmed Mai Treial ja Ester Tuiksoo. Ettepaneku mõte on see, et eelnõu § 1 täiendatakse uue punktiga, mille kohaselt § 61 täiendatakse lõigetega 1⁷ kuni 1¹⁰ järgmises sõnastuses: aastatel 2008–2011 tõstetakse 1. aprillil enne indekseerimist pensioni baasosa 250 krooni ja rahvapensioni määra 150 krooni võrra. Muidugi võiks pensione tõsta igal aastal sotsiaalmaksu laekumise kasvu võrra, kuid siin seab oma piirangud pensionisüsteemi finantsiline jätkusuutlikkus ja me peame sellega paratamatult arvestama. Pensionikassa reservis peaks 2007. aasta lõpuks olema peaaegu kuus miljardit krooni. Rahandusministeerium arvestas selle ettepaneku lühiajalisi mõjusid. Isegi kui me ei muudaks koefitsiente ja jätaks nende mõju 50 : 50, nagu oli siiamaani, enne parandusettepaneku tegemist, ja lisaksime 250 krooni baasossa, siis juba 2011. aastal oleks pensionireserv defitsiidis 2,3 miljardi krooni võrra. Kui me aga arvestame kõiki neid muudatusettepanekuid, mida komisjon kiitis heaks § 26 kohta, siis oleks see defitsiit veel suurem ehk 9,7 miljardit krooni. Loomulikult komisjon seda ettepanekut  ei toetanud. Poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu 5, erapooletuid ei olnud.
Ja viimase, neljanda muudatusettepanekuga muudetakse § 2 punkti 5, millega täiendatakse § 66 lõikega 10, ja sõnastatakse lõige 10 järgmiselt: "Käesoleva seaduse §-des 10¹ ja 44¹ sätestatud õigused laienevad kõigile pensionivahendite ülekandmise taotlustele, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid."
Otsus võeti vastu konsensusega. Otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 79 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 24. oktoobril – poolt 9, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud – ja teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada – poolt 5, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mul oleks selline põhimõtteline küsimus. Nagu me teame, on hinnatõus olnud väga suur, elatustase on praegu alla läinud ja inimestel on raske ots otsaga kokku tulla. Kas teie pooldate seda, et pensione võiks tõsta juba 1. jaanuarist järgmisel aastal, mitte 1. aprillist? Kolm kuud varem võiks tõsta pensione.

Nagu ma ütlesin – kõik need muudatusettepanekud olid seotud sellega, et pensione tõstetaks permanentselt ehk et erakorralisi pensionide tõstmisi ei toimuks. Tahaksin juhtida teie tähelepanu jällegi sellele, et siin mängib suurt rolli ka pensionisüsteemi finantsiline jätkusuutlikkus.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Hea kolleeg! Komisjonis toimunud arutelu kohta oleks mul siiski veidi küsida. Kõigepealt jätkusuutlikkuse kohta. Nagu me teame, on  pensionikassa reservis tõesti päris piisavalt vahendeid ja selles seletuskirjas on ilusasti ära toodud, kuidas neid jagub ka järgnevateks aastateks, et kindlustada pensionitõusud 2011. aastani. Kas need on siis piisavad või mitte – selle üle võime veel vaielda. Aga ma leian sealt lõpust sellise numbri, et pensionikassasse jääb 2011. aastal vahendeid vaid 1,3 miljardit, isegi veidi vähem, mis ei kata isegi ühe kuu väljamakseid. Viimasel ajal on olnud hea tava, et vähemalt ühe kuu väljamaksed on reservis. Miks algatajad ei teinud ühtegi ettepanekut pensionikassa täiendamise kohta, kui need tõusud juba otsustati teha?

Me hakkame eelarvet lugema ja kõigil, kaasa arvatud ka teil, tekib see võimalus.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Hea esineja! Ma saan aru, et meil ju selles mõttes võimalust ei teki. Minu küsimus ongi, et miks selline ülitähtis suur eelnõu ja algatus tehti nii, et vähetähtsale punktile nööbiti külge suur pensionimuudatus? Meie ei saanudki ju praegu parandusettepanekuid teha. Järelikult ei saa me siin enam midagi arutada? Miks?

Nagu mina mäletan, kui me sügisel vist vaatasime pensioniseadust, siis oli sellest juttu ka komisjonis ja teie erakond pooldas seda, ütles, et kui te tõstate baasosa, siis probleemi ei ole. Seda esiteks. Teiseks, nagu ma ütlesin, me hakkame lugema järgmise aasta eelarvet. Ma arvan, et loogiline oleks, kui me praegu võtaksime need muudatusettepanekud vastu. Ja kolmandaks – ma arvan, see on võib-olla põhiline – vaadake, kuidas hääletas komisjon: kõik need parandusettepanekud võeti konsensusega vastu.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud kolleeg! Jah, me ütlesime komisjonis, et suund pensionide tõusule, sealosas baasosa veidi kiiremale tõusule, on olnud ka meie ettepanekute sisu. Teine asi on, kas see ka nende nelja aasta perspektiivis, kui me vaatame asendusmäära, oluliselt tõuseb või ei tõuse. Ta tõesti ei tõuse väga palju ja selles suhtes oleme me tõenäoliselt eri meelt. Aga kas selle arutelu käigus selgitati ka, mispärast selles prognoosis nähakse järgmisel aastal ette üle 21% tõusu, samas kui aastal 2011 ainult 10,9% tõusu? Millest selline tõusude vahe?

Nagu ma juba nende koefitsientide kohta ütlesin: seadusandja, tähendab, meie ettepanekutes on sätestatud ka see, et need koefitsiendid võib uuesti üle vaadata, et arvestada konkreetseid asjaolusid, ja siis võib-olla tõusu suurendada.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Hea esineja! Te ajate nüüd küll midagi segamini, sest Keskerakond on tõesti tulnud välja oma pensionitõstmise seadusega, oma muudatusega, erineva eelnõuga, aga see pole ju üldse aruteluks avatud olnud, sinna pole me saanud parandusettepanekuid teha. Aga ma küsiksin selle kohta, et tegelikult ei muutu midagi ikkagi n-ö 70% eakate inimeste suhtes. Ja mitte ainult eakate, vaid ka nende suhtes, kes nüüd pensionile lähevad. Seda täit koefitsienti madalapalgalised ju ikka saama ei hakka. Miks?

Ma kujutan ette, et te räägite hoopis §-st 12, kus neid koefitsiente arutatakse, ja see ei ole praegu selle eelnõu sisu.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaan Kundla.

Aitäh, austatud eesistuja! Küsimus on järgmine. Kui teie ei toeta pensioni tõstmist 1. jaanuarist täies mahus ja lähtudes sellest, et eelarves ei jätku lihtsalt rohkem raha, siis kuidas te suhtute sellisesse ettepanekusse, et tõsta küll 1. jaanuarist, aga teise kvartali arvel, st et poolaasta summa jääks samaks ja ka terve eelarveaasta summa jääks samaks, aga inimesed saavad oma raskest olukorrast üle esimese kvartali jooksul, sest hinnad tõusevad kõik juba praegu ja 1. jaanuarist, aga pension tõuseb alles 1. aprillist?

Lugupeetud kolleeg Kundla! Ma juhin tähelepanu sellele, et me arutame praegu komisjonis arutatut ja küsimused, mida te komisjoni esindajale esitate, peavad olema seotud sellega, mida komisjonis arutati.

Ma just tahtsin vastata, et ilmselt ei ole see küsimus mulle, vaid Rahandusministeeriumile, sest kõik muudatused, mida pakkusime meie siin muudatusettepanekutena, on läbi korrutatud ja arvestatud Rahandusministeeriumi spetsialistide poolt. Ja mina ilmselt ei anna seda mõõtu  praegu välja.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Vilja Savisaar.

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab ka seda uut indekseerimise kava. Kuna ma ei ole selles koosseisus sotsiaalkomisjoni liige, siis tahaksin üle küsida: kas ettekandja või muudatusettepanekute tegija ka põhjendas, miks just praegu valiti selline indekseerimise süsteem, et ainult 20% arvestatakse tarbijahinnaindeksi tõusu, arvestades seda, et just nüüd tõuseb see tarbijahinnaindeks, arvestades meie elukalliduse tõusu jne? Kas ei tundu, et ühe käega natuke antakse, teise käega võetakse sellesama seadusega ära? Kuidas te seda kommenteerite?

Mina vastaksin sellele küsimusele niimoodi, et tegelikult antakse palju rohkem, kui võetakse ära, sest siiamaani kasvasid sotsiaalkindlustusfondi laekunud vahendid palju kiiremini kui inflatsioonikoefitsient – piltlikult öeldes keskeltläbi 20% ja inflatsioonikoefitsient umbes 4,6. See on seotud sellega, et palgakasv on küllaltki kõrge, peaaegu samasugune, ja selles mõttes ma arvan, et  pensionärid jäävad siiski võitjaks.

Aitäh! Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Esimesena kutsun läbirääkimistele kolleeg Ott Lumi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahan Isamaa ja Res Publica Liidu nimel öelda seda, et me kindlasti toetame täna menetluses olevaid pensionimuudatusi, sest selle tulemusena viime me ellu ka oma valimislubaduse anda eakatele inimestele majanduskasvust laekuv suurem osa pensionide näol ning lõpetame seni tavaks olnud erakorralised ja mõneti populistlikud pensionitõusud. Ja mis tegelikult peamine – need pensionisüsteemi muudatused, mis toovad endaga kaasa pensionitõusu, tuginevad pikaajalistele ja konservatiivsetele prognoosidele. Kui rääkida selle debati sisust, mis praegu siin saalis toimub ja mida ka meedias on näha olnud, siis on muidugi väga kummastav, et opositsioon ei ole suutnud selles debatis riigimehelikult käituda. Tegelikult võiks ju neid koalitsiooni muudatusi toetada. Ennekõike silmas pidades seda, et opositsiooni saadikutel ei ole olnud komisjoniaruteludes välja pakkuda sisulist alternatiivi. Seda esiteks. Teiseks, ka sisuliselt on neid muudatusi toetatud, rääkimata üleüldse sellest, et meedia vahendusel on järjekordselt välja käidud suhteliselt ulmelisi ja müstilisi numbreid, kuidas pension kasvama hakkab. Ja veel kord: meie jaoks on oluline see, et mõlema muudatusega (sisuliselt rääkides, mis indekseerimist puudutab, ka pikas perspektiivis vaadates) solidaarsuse osakaal esimeses sambas ei kahane, kui vaadata ka prognoosi 2050. aastaks. Kutsun veel kord kõiki kolleege üles neid muudatusi toetama ja ma arvan, et see on igati õige otsus, mille kaudu saavad eakad tegelikult suurema osakaalu meie majanduskasvu viljadest. Aitäh!

Aitäh! Kutsun kõnepulti kolleeg Ester Tuiksoo Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist.

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Minu ja kolleeg Mai Treiali muudatusettepanekud lähtuvad eelkõige sellest, et normaalne oleks, kui pension arvestaks Eesti elanike elatusmiinimumi, ja oleks ka väga oluline, et hindade tõusu kompenseeriks eakatele inimestele pensionitõus juba alates 1. jaanuarist 2008. Nagu põhiettekandja ka ütles, seisnesid meie ettepanekud selles, et juba 2008. aasta 1. jaanuarist tõstetakse enne indekseerimist pensioni baasosa 250 krooni võrra ja rahvapensioni määra 150 krooni võrra ning 2009, 2010 ja 2011 tõstetakse 1. aprillist enne indekseerimist pensioni baasosa 250 krooni võrra ja rahvapensioni määra 150 krooni võrra. Sellepärast palume, et Riigikogu saal minu ja kolleeg Treiali ettepanekut toetaks. Aitäh!

Aitäh! Kutsun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Palun kohe ka lisaaega, juhuks kui ma kogemata hoogu lähen.

Kolm minutit lisaaega.

Head sõbrad! Need muudatused, mis siin täna tehakse, on hädavajalikud ja väga tõsised. Nad on palju kaalukamad kui ükskõik millised pensionäride häälte võitmiseks mõeldud ettepanekud, mida siin Rahvaliit tegi selle eelnõu raames või mida Keskerakond reklaamib uue eelnõuga. Pensioniküsimused ei ole ju poole aasta ega ühe aasta küsimused, vaid need on küsimused kümneks aastaks ette. Nende muudatustega, mis me teeme siin vanaduspensionide indekseerimisel, tagame me, et see pensionireformi alustala, mis räägib sellest, et keskmise palga ja keskmise pensioni suhe jääks kogu aeg ühesuguseks, vaatamata sellele, et tööealiste inimeste arv meil kogu aeg väheneb ja pensioniealisi tuleb juurde, et see eesmärk saab täidetud. Võite nende muudatuste juures olevatelt graafikutelt vaadata, mis see maksab. Maksab näiteks seda, et riik peab katma defitsiidi, mis on seotud kogumispensionide loomisega vähemalt kuni aastani 2035. Ja teine oluline muudatus, mis on tehtud. Selle autorid ei ole isegi sisu poolest mitte kolm Riigikogu fraktsiooni, vaid need 550 000 ja enamgi inimest, kes on liitunud kogumispensionidega, sest 1990. aastate lõpul meie pensionireformi loojate (ja olgu Endel Eero nimi siin ära nimetatud) leitud põhimõte, et kõigile võrdne pensioniosa peaks olema üks kolmandik keskmisest pensionist, ei ole tänu suurele liitumisele kogumispensionidega enam võimalik. Nimelt on kogumispension puhtal kujul inimese palgast ja tööstaažist sõltuv pension ja kuna inimesed sellega niivõrd suures koguses liitusid, siis kui me jätkaksime praegu kehtiva seadusega, siis aastal 2040 oleks kõigile võrdne pensioniosa ainult 15%. Iga-aastaste kasvikute läbikorrutamisega saavutatakse see tulemus, et kõigile võrdne pensioniosa on ka aastal 2040 üks kolmandik keskmisest pensionist ja riiklikust pensionist on muuseas see kõigile võrdne osa lausa 60%. Ma tahaksin lõpetuseks, olles kuulanud ka siin esitatud küsimusi, öelda headele kolleegidele Riigikogu Keskerakonna fraktsioonist, et palun küsige Jaak Aabi käest, mis asi on riiklik pensionisüsteem. Tema teab. Ma tean, et tema teab. Täna jäi teie küsimustest kohati mulje, et te ei ole sellest päris hästi aru saanud. Aga ära õiendada tahaksin ühe esmaspäevase BNS-i uudise, kus praegu Riigikokku mittekuuluv Keskerakonna esimees, ilmselt nähes, et täna need muudatused vastu võetakse, pidas vajalikuks reklaamida teie arusaamu. Mina arvan, et ei tohi osta vanainimeste hääli sellisel moel, nagu teie välja pakute, vaid pensionireform peab olema nii nende jaoks, kes on praegu pensionil, kui ka nende jaoks, kes käivad praegu tööl, kui ka nende jaoks, kes alles õpivad. Teie erakonna esimees räägib Keskerakonna algatatud pensionireformist. Lubage siis meelde tuletada, et meie pensionikindlustuses on kolm sammast. Selle esimese, riikliku pensionikindlustuse juures on erakondlikult kõige suurem panus Koonderakonnal, keda praegu ei ole, ja praegusel Rahvaliidul. Meil on kolmas pensionisammas, mis on vabatahtlik pensionisammas, ja tema loomisel on kõige suuremad teened samamoodi Koonderakonnal ja praegusel Rahvaliidul. Meil on pensioni teine sammas, mille loojad on Isamaaliit, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Meil on töötuskindlustus, mille loojad on Isamaaliit, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Ja meil on ravikindlustus, mille algatasid Isamaaliit, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Ja aitäh Keskerakonnale, et te selle eelnõu siin vähemalt lõpule viisite. Kui teil on mingeid teisi andmeid, siis palun öelge avalikult, millise reformi te olete algatanud. See, kui raha on ja seda jaotatakse, ei ole reform, see on raha jaotamine. Ühtegi reformi te tegelikult teinud ei ole, palun seda öelda ka oma erakonna esimehele.

Aitäh, kolleeg Nestor! Järgmisena saab sõna kolleeg Marika Tuus Keskerakonna fraktsioonist. Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Täna ei tahaks kuidagi meenutada aastat 2000, kui pensionid külmutati ja invaliidsuspensionid koguni langesid. Tollase inimväärikust alandava pensioniseaduse – ebaõiglase pensioniosaku koefitsiendi, sammaste raha kantimise ja muu kohta olen ma ikka mõelnud, et võib-olla päris nii ei tahetud, aga paremini ei osatud. Ent praegu, mil peaaegu sama kolmikliit on taas koos, jätkatakse sama viga. Jätkub süsteem, mil pensioni kindlustusosaku arvutamisel ei saa madalapalgalised ühe aasta töötamise korral koefitsienti 1,0. Seega jätkuvalt ei saa ligi 2/3 Eestimaa inimestest oma töötatud aasta eest pensionide arvutamisel täit koefitsienti kirja. Ministeeriumi kõrged ametnikud arvavad, et häda ei ole midagi, et inimesed ei kaota staažis, vaid ainult hakkavad pensioni vähem saama ja et viga on palgakäärides. Aga täpselt nii mulle öeldi. Kui Keskerakonna fraktsioon mediaanpalgasüsteemiga välja tuli ja see maha hääletati, arvasin ma, et valitsus lihtsalt tahab ise uue süsteemiga välja tulla.
Ka põhimõtteline muudatus, et pensionid hakkavad rohkem sõltuma palgatõusust ehk siis sotsiaalmaksu laekumisest ja vähem tarbijahinnaindeksist, ei tule minu arvates praegusel ajahetkel kasuks, sest majanduskasv aeglustub, olukord majanduses läheb tunduvalt keerulisemaks ja palgatõus võib tulevikus, kui lähtuda Eesti Panga presidendi ennustustest, ühel hetkel peatuda. Kui me võimul olime, siis meie tegime tõesti taasiseseisvumise aegade suurima pensionitõusu,  pensionid tõusid rohkem kui keskmine palk, kuigi ka palk ju tõusis, aga nüüd on siiski olukord vastupidine ja palgatõusuga sidumine pole just väga pensionärisõbralik. Seda enam, et nüüd, mil tarbijahinnaindeks on juba 6,4 ja hinnad aina kasvavad ja kasvavad, tahame me seda hinnatõusu osa indekseerimisel tunduvalt vähendada. Kuna pension tõuseb alles aprillist ja pensionäridel pole kasu ka tulumaksu langetamisest ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust ning neid ootab aasta alguses ees ikkagi väga suur hinnatõus ja aktsiiside šokk, võiks öelda, ehk  hinnad kerkivad lumepallina, siis tuleks aasta alguses teha ikkagi ühekordne baasosa tõus ja ka rahvapensioni tõus, sest rahvapension on praegu 1673 krooni, mis jääb alla isegi elatusmiinimumile. Või siis tõesti tuua see aprillitõus jaanuarisse. Pensionäride ostukorv on erinev, 90% kuludest moodustavad eluase, toit ja arstirohud ning just siin ongi hinnad meil kõige rohkem tõusnud –  kolmandas kvartalis eluaseme puhul 16,4%, võrreldes eelmise aasta sama vahega.
Ja nagu võis ka arvata, pole midagi muudetud sammaste süsteemis, endiselt võetakse 4% sotsiaalmaksust ehk praeguste pensionäride raha ära teise sambasse, ometi oli see mõeldud esimese samba rahaks. Teise samba raha peaks tulema muudest vahenditest ja kui me nii ka toimetaks, siis ei tulekski pensioniraha puudu. Ja mis tõesti jahmatab, on see, et kui me viimased aastad oleme kõik riigieelarve ülejäägid pannud pensionikassasse, et edaspidi oleks pension jätkusuutlik ja ka kasvaks, siis nüüd hakatakse juba aprillist kulutama tagavarasid. Praegune eelarve ja selle ülelaekumine on õige pea ju asendumas alalaekumisega ja mida me siis peale hakkame? Aastaks 2011, nagu siin juba öeldi, kahaneb see raha, mis on praegu ligi 6 miljardit, 1,2 peale. Niimoodi tegelikult sellest n-ö teiste kokkuhoidmisest elamine on ikka tõepoolest inetu, et mitte öelda lausa häbematu. Ja veelgi inetumad on lausvaled selle ümber. Näiteks ütleb Rahandusministeeriumi pressiesindaja, et valitsus on seni suunanud riigieelarve ülelaekumised pensionifondi ja nii see ka jätkub. Tegelikult ju ei jätku. Või Reformierakonna peasekretäri ütlus leheveergudel, et praeguse valitsuse kindel joon on see, et riigieelarve ülelaekumised suunatakse suuremal jaol pensionireservi. Aga ei suunata. Või nagu ütles üks poliitik, tänaste seadusmuudatuste põhiautoreid, et praegu reservi kogutu makstakse välja ja uued ülelaekumised lähevad uuesti reservi. No muidugi, see on juba kõrgem pilotaaž, sest ega inimene ei tee vahet, mis reservi. Ja niimoodi vastas ka peaminister kahe nädala eest. Aga i-le paneb muidugi punkti see, kuidas seda kümneid miljardeid liigutavat ja üle veerandi Eesti elanikkonda puudutavat põhimõttelist muudatust tehti: avati pensioniseadus, et seal muuta mingit kümnendajärgulist pisiasja, ja parandusettepanekutega toodi sisse kogu süsteemi muutus, ikka selleks, et keegi saaks oma parandusettepanekud teha ja toimetada n-ö pimedas ja teki all. Nii tehti ümber seadust, mis vajaks kuudepikkust avalikku diskussiooni, ühiskondlike organisatsioonide kaasamist jne. Aga see on muidugi pretsedent ja ma arvan, et ka see kirjutatakse ajalukku nagu aasta 2000 ja häbiväärselt. Aitäh!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Jaak Aab.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt pean kindlasti mainima seda, mida ma siin juba küsimuste ajal ütlesin. Jah, sotsiaalkomisjonis hääletasid meie Keskerakonna liikmed nende muudatusettepanekute poolt. Nende muudatusettepanekute – ma mõtlen just neid, mida siin koalitsioonifraktsioonid tegid – suund on kahtepidi meie arvates ka õige. Esiteks tõstab see pensione ja teiseks tõstab just nimelt seda baasosa, mis mõjub kõige madalamatele pensionidele ja ka rahvapensionile kiiremini kui osaku osa. Siin aga meie ühisosa paraku lõpeb. Meie poolt juba tõstatatud koefitsiendiküsimust, mis kaugemas perspektiivis mõjuks ka üldisele riiklike pensionide tasemele ja tõstaks nende asendusmäära ehk nende suhet keskmisesse netopalka, nende muudatustega ei lahendatud ja nii nagu komisjoni esindaja ütles, ei käsitletud. Lisaks sellele on pensionide puhul meie poolt juba algatatud eelnõudega tõstatatud veel küsimusi. Näiteks pensionide maksustamine. 2004. aastast püsib maksusoodustus pensionäridele samal tasemel, kuigi pensionid on vahepeal oluliselt tõusnud ja järjest rohkem vanaduspensionäre peab oma pensioni pealt maksu maksma. Ma julgeksin siiski arvata, et ka praegu ja isegi lähitulevikus ei ole pensionid – just vanaduspensionid – nii kõrged, et neid peaks maksustama. Varem oli kogu aeg printsiip, et eripensionid küll maksustatakse, aga vanaduspensionid maksu alla minema ei peaks. Ja kõige tähtsam küsimus, mis on ka täna siin suhteliselt palju kõlanud. Kui korrektne see oli, kui tuldi nende muudatusettepanekutega ja me peame niisugust tähtsat asja nagu pensionide muutmine lähiperspektiivis – mõjud kaugemas perspektiivis –, arutama muudatusettepanekutena tõesti mingi suhteliselt lühikese ja vähetähtsa seadusmuudatuse kohta. See on omaette küsimus. Ja ma ei usu ka seda, et aega ei olnud. Aega oleks olnud. Me menetleme ju riigieelarvet siin detsembrini. Kui need kolm koalitsioonifraktsiooni oleksid tulnud eraldi eelnõuga, me oleksime saanud seda soliidselt kolmel lugemisel arutada. Oleksime saanud teha oma ettepanekud teie ettepanekute kohta. Nüüd jäeti see võimalus ära. Aga kõige kurvem selle asja juures on ikkagi tõesti see jätkusuutlikkuse kindlustamine, millest sa, kolleeg Eiki Nestor, nii ilusasti siin rääkisid. Nii nagu ma praegu seletuskirjast loen, kisub see viimase kahe aasta pensionikassa, mida on täiendatud viie miljardi krooniga, tõesti nulli poole juba 2011. aastal. 2011. aastal on selle prognoosi järgi, mille kohaselt praegu need pensionid tõusevad, pensionikassas järel 1,3 miljardit krooni, mis on vähem kui ühe kuu väljamakse. Ka see on olnud viimastel aastatel tava, et vähemalt ühe kuu pensionide väljamakse peab seal reservis olema. Ei näe ühtegi ettepanekut, kuidas pensionikassa vahendeid täiendatakse. Kui kahe aasta jooksul suudeti sinna panna viis miljardit krooni, kui järgmise aasta eelarve kasvab 25%, siis isegi eelmise aasta ülelaekumist ei kanta mitte pensionikassasse, vaid riigikassa üldisesse reservi. Kolm viimast aastat on see kantud kõik pensionikassasse, tänu sellele on need tõusud võimalikud. Kui me täiendaksime pensionikassat headel aastatel, just nimelt nii, nagu seda on tehtud, ja võiks öelda, et ka järgmise aasta eelarve on hea ja eelmise aasta ülelaekumine oli hea, siis kindlasti peaksime lisaeelarve menetlemisel ja samuti eelarve menetlemisel kaaluma, kuidas me tagame seda jätkusuutlikkust, et  pensionide tõstmine, indekseerimise muutmine oleks võimalik. Praegu ma järeldan sellest, et 2011. aastaks sööme kõik ära ja las järgmine valitsus kraabib selle raha (mis nagunii aasta lõikes on negatiivne – kassa laekumine), kust tahes. Aitäh!

Aitäh! Kutsun kõnepulti kolleeg Keit Pentuse Reformierakonna fraktsiooni esindajana.

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma kõigepealt palun ette vabandust, kui ma olen pisut emotsionaalsem, kui siit puldist võib-olla kombeks on, aga tänane opositsiooni jutt siin saalis lihtsalt natuke sunnib selleks. Head Keskerakonna liikmed! Mispärast te hirmutate eakaid inimesi sellega, et järgmisel aastal tulev tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõus sööb ära 22%-lise pensioni kasvu? See ei vasta tõele. Ja ka jutud sellest, et täna arutlusel olevad muudatused ei mõjuta järgmise aasta pensionikassat mingilgi moel, on lihtsalt pahatahtlikud ja lühidalt öeldes häma. Järgmise aasta keskmine pension saab olema üle 4500 krooni. Ja sellel tõusul on väga selge oma osa nendel ettepanekutel, mida me siin täna hääletama hakkame. Üldiselt on pensionitõusu vajalikkus olnud üks nendest teemadest, mille üle siin saalis on olnud üsna hämmastav üksmeel opositsiooni ja koalitsiooni vahel ning kui ma mõtlen tagasi sellele viimasele sotsiaalkomisjoni istungile, siis ka seal oli see üksmeel täiesti märgatav ja minu arust väga positiivne. Opositsiooni, sealhulgas Keskerakonna liikmed hääletasid sotsiaalkomisjonis neid muudatusettepanekuid, mis selle kasvu sellisel kujul võimalikuks teevad, üksmeelselt. Need ettepanekud leidsid ühehäälse toetuse. Ja ehkki võib aru saada sellest, et päris mitmel praegu opositsiooni kuuluval Riigikogu liikmel on hinges võib-olla väike okas sellepärast, et need ettepanekud ei tulnud nende poolt, on mul küll sügav palve, et ärge ajage kiusu ja ärge hääletage nende ettepanekute ja kogu selle eelnõu vastu. See on vajalik ja hea eelnõu, mille tulemusel pensionid kasvavad, ja Reformierakonna fraktsioon kutsub kõiki Riigikogu fraktsioone üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised selles päevakorrapunktis on lõpetatud. Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda täielikult toetanud. Teine muudatusettepanek on samuti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja sedagi muudatusettepanekut on komisjon arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek on laekunud kolleegidelt Ester Tuiksoolt ja Mai Treialilt, juhtivkomisjon on jätnud selle muudatusettepaneku arvestamata. Kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kolleegid! Alustame muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Kolleegid, panen hääletusele eelnõu 79 kohta kolleegide Ester Tuiksoo ja Mai Treiali tehtud muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 48 ning erapooletuid 4. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Viimase muudatusettepaneku on teinud sotsiaalkomisjon ning juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Kolleegid! Läheme edasi Vabariigi Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemisega. Selleks puhuks kutsun kõnepulti rahandusminister Ivari Padari.

Austatud juhatus! Lugupeetud Riigikogu! Head kolleegid! Teie ees on 2008. aasta riigieelarve eelnõu. Tegu on selle valitsuse esimese eelarvega. Selle eelarvega saavutame kolm suurt eesmärki. Need on, esiteks, palga‑ ja pensionitõus, teiseks, hariduskulude ja ettevõtlustoetuste tuntav kasv, kolmandaks, meie rahandusajaloo suurim planeeritud eelarveülejääk.
2008. aasta riigieelarve eelnõu tulude maht on 96,3 miljardit ja kulude maht 93,6 miljardit krooni. Võrreldes 2007. aastaga, on riigieelarve kasvanud ligi veerandi jagu.
Teist korda Eesti ajaloos on riigieelarve planeeritud ülejäägiga. Planeeritud ülejääk on suurem kui eelmisel korral. Valitsussektori eelarve ülejäägiks prognoosime tuleval aastal 3,6 miljardit krooni ehk 1,3% SKT‑st.
Riigi reservide ja riigikassa poolt hallatava vara kogumaht on praegu üle 22 miljardi krooni ning tänavu ja järgmisel aastal kokku täieneb see ligikaudu kümne miljardi võrra. Valitsussektori võlatase langeb 2008. aastal 2,3%‑le SKT‑st, mis on Euroopa madalaim.
Riigi rahandus on heas seisus, austatud Riigikogu.
Aga enne detailsemat sissevaadet lubage mulle üks kõrvalepõige. Ma tsiteerin: "Asudes täna arutama järjekordset riigieelarve eelnõu, võime tõdeda, et Eesti majanduses on mööduv aasta olnud edukas. [- - -] Vaatamata valitsuse vahetustele, on suudetud säilitada Eesti majanduspoliitika põhialuste vankumatu järgimine. Nüüd, majandusliku aktiivsuse kõrgfaasis, tuleb ümber hinnata senised käitumismallid ja mõelda üheskoos, kuidas minna edasi. [- - -] Eesti majanduspoliitilise käitumisjoone usaldusväärsus on teinud meile lahti välismaiste finantsasutuste varakambrite uksed. [- - -] Otsused, mis lähikuudel tehakse austatud Riigikogu ja valitsuse poolt, annavad välismaailmale signaali sellest, kes me oleme. Kas me oleme ühepäevaperemehed minevikust, kes võimaluse tekkimisel korraldavad pidutsemist, ..  mõtlemata peavalule, mis kaasneb kainenemisega, ja sellele, mis järgneb hiljem, või oleme – nagu armastame öelda – üdini eurooplased ja mõtleme juba täna ka homsele, säästes heade päevade saavutustest midagi ka edaspidiseks." Sellised sõnad, lugupeetud Riigikogu liikmed, lausus siin saalis kümme aastat ja üheksa päeva tagasi toonane rahandusminister Mart Opmann, tutvustades 1998. aasta riigieelarvet. Neli aastat hiljem seisis parlamendi ees Siim Kallas ja rääkis 2002. aasta riigieelarvest nii: "Tänapäeva maailmas varitsevad meid lisaks mitmed uued riskid. Viimastel aastatel oleme näiteks korduvalt näinud, kuidas üle maailma nakkustena levivad finantskriisid võivad hävitada riikide rahvusliku majanduse. Vastu peavad vaid need, kes oskavad oma riiki juhtida avatult, kokkuhoidlikult ning ausalt. Tänane tegelikkus ning ajalooline kogemus õpetavad meile, et valitsused ja parlamendid peavad suutma luua usaldusväärseid eelarveid, mis aitavad riikidel üle elada finantsiliselt keerukaid aegu. Riigid peavad seejuures suutma vaadata eelarvet kui tervikut, mitte kui üksikute lahendamist vajavate probleemide jada."
Head sõbrad! Mina olen täna Mart Opmanni, Siim Kallase ja paljude teiste endiste rahandusministrite ametivend ja mõttekaaslane. Nende toonastes sõnades kajasid mured, mis on aktuaalsed ka täna, ning juhtmõtted, mis on aastast aastasse kulgenud läbi Eesti riigieelarve koostamise ja otsustamise protsesside. Mõtted, millest on kantud ka täna teie ees olev eelarve eelnõu. Esiteks väljendub see teatud aluspõhimõtete järgimises, milleks on säästlikkus ja ettenägelikkus. Teiseks on arusaam, et mainitud aluspõhimõtted on meile ainuvõimalikud ja möödapääsmatud. Sest avatud ühiskonnana, avatud majandusena oleme avatud muutustele meie ümber nii heas kui ka halvas. Ühes aspektis oleme praegu siiski teises olukorras kui kuus või kümme aastat tagasi – me oleme Euroopa Liidu liige ja kindlalt teel ühisraha euro poole. Seega oleme täna oma läbi aastate kulgenud tarkusega kindlamal pinnal kui kunagi varem nii riigi kui ka majandusena.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Minu viimased eelkäijad on esitatud eelarveid nimetanud küll koosmeelseks, küll inimkeskseks, küll jätkusuutlikuks. Kindlasti on ka selle aasta eelarve kõike nimetatut, kuid eelarve väärtus sünnib sellest, milleks ja kuidas eelarve raha kasutatakse.
Nüüd sellest, kuidas riigieelarves kajastuvad varem nimetatud põhieesmärgid ja mida me nendega saavutada tahame.
Esiteks, palgast ja pensionist. 2008. aasta eelarve tähendab kõrgemat keskmist palka paljudele avaliku sektori töötajatele. Õpetajate palk tõuseb kuni 20%, politseinike palk ligi 23%, päästeametnikel üle 33%, piirivalvuritel 25%, kaitseväelastel peaaegu 20%, kõrgharidusega kultuuritöötajatel 15%. Erasektor on viimastel aastatel olnud hoolivam tööandja kui riik. Eelmisel aastal oli keskmine palk erasektoris selgelt kõrgem kui avalikus sektoris. Sel aastal on see lõhe veelgi suurenenud. On valdkondi, mille töötajad on olnud aastaid alamakstud. Eriti kurvas seisus on olnud meie turvalisuse eest seisvad inimesed. See asi saab nüüd küll ära lahendatud.
Avalik sektor ei saa olla palgatõusu vedaja, seda ta ka pole. Aga palgad peavad tõusma nii era- kui ka avalikus sektoris, majanduskasv peab väljenduma kõikide eestlaste heaolu suurenemises. Me kõik tahame, et riik toimiks ja majandus kasvaks, aga me peame arvestama, et avatud maailmas ja Euroopa Liidus oleme konkurentsis mitte ainult turgude, vaid ka inimeste pärast. Ma kordan eespool sõnastatud põhitõde: me oleme avatud nii heas kui ka halvas. Me ei taha, et meie töötajad valiksid mõne teise riigi tööandja pelgalt suure palgavahe tõttu. Täpselt samamoodi ei saa me lubada, et me ei suuda avalikus sektoris hoida häid spetsialiste.
Kui majanduse edendamisel on riigil soodustav roll, siis sotsiaalvaldkonnas on meil vastutav roll. Pensionitõus on kõige selgem viis väljendada seda vastutust, mida me tunneme oma inimeste ees. 2008. aasta riigieelarve näeb ette Eesti ajaloo suurima pensionitõusu. Järgmisel aastal kasvab keskmine pension 22%, jõudes 4580 kroonini. Tuleva aasta eelarvest umbkaudu viiendik kulub pensionide maksmiseks. Selle otsuse rahalised mastaabid on tohutud, ühiskondlik tähendus aga mõõtmatult suurem. Aastaks 2011 on keskmine pension kaks korda suurem kui täna.
2008. aastal tõstame tulumaksuvaba miinimumi, mis aitab kõige enam just väiksema sissetulekuga inimesi. Uuest aastast rakendub ka esimese lapse eest antav tulumaksusoodustus ja väheneb tulumaksuprotsent. Seda, et valitsus peab inimeste heaolu ja toimetulekut tähtsaks, näitab kõige paremini Sotsiaalministeeriumi eelarve enneolematu, 32%‑line kasv. See tähendab sotsiaalvaldkonnale kümme miljardit krooni enam kui tänavu.
Teiseks, austatud Riigikogu, tahan rääkida haridusest ja ettevõtlusest. Eesti majandusel on viimastel aastatel läinud hästi, meie elatustase on kiiresti lähenenud Euroopa keskmisele. 2007. aastal jõuame siseriikliku kogutoodanguga inimese kohta 72,5%‑ni Euroopa Liidu keskmisest. Iga järgmine samm on aga senisest raskem. Eesti majanduse struktuuri muutmise puhul ei saa küsimus olla enam kas, vaid kuidas ja millal.
Eesti tööturul on areng kulgenud õiges suunas: tööpuudus on rekordiliselt madal ning jääb 5% juurde ka lähitulevikus. Viimase seitsme aastaga on Eestis tööd leidnud ligi 80 000 inimest, sealhulgas suur hulk neid, kes olid vahepeal juba lootuse kaotanud.
Aga me peame liikuma sellise majanduse suunas, mis loob rohkem väärtust. Ainuüksi inimeste juurdepalkamise abil saavutatud kasvuvõimalused on ammendumas ning me teame, et tööealisi inimesi jääb lähikümnenditel Eestis aina vähemaks. Odava tööjõu sissetoomine ei ole lahendus.
Et keerulises ja muutuvas maailmas hästi hakkama saada, peavad nii meie majandus kui ka meie inimesed olema targad ja kallid. Ilma riigi panuseta seda loomulikult ei saavuta. See tähendab paremat haridust, investeerimist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, ettevõtluse ja ekspordi toetamist.
Toon siia juurde ka laiema konteksti. Euroopa Liidu konkurentsivõimet tõstma loodud Lissaboni protsessi raames analüüsiti hiljuti uute liikmesriikide võimet jõuda arengus järele läänepoolsele Euroopale. See ülevaade Euroopa inimkapitali indeksist ütleb kahte asja. Esiteks, mitte kusagil mujal pole majanduse areng seni olnud niivõrd muljet avaldav ja jätkuv kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Teiseks, see kasv ei jää kestma, kui jätkub tööjõu väljavool ning haridusse ja kutseoskuste arendamisse ei investeerita piisavalt.
Kui me tahame, et Eesti inimesed elaksid sama hästi või paremini kui Euroopas keskmiselt, peame mõtlema ja tegutsema teisiti kui seni. Me peame olema ettenägelikud. Meie konkurentsivõime, nii nagu Euroopa omagi, ei ole odavuses, vaid tarkuses. Märkusena, seesama raport on Eesti suhtes siiski lootustandev.
Riik investeerib haridusse, hariduskulud kasvavad 2008. aastal eelmise aastaga võrreldes 23,4%, see on selgelt kiirem kasv kui eelarvel keskmiselt. Oleme arvestanud sellega, et tõsta õpetajate palga alammäära 20% ja bakalaureuste ning magistrite koolitustellimust suurendada 30%. Tudengid saavad rõõmustada oluliselt suuremate õppetoetuste üle. Riik toetab senisest rohkem ka neid, kes tahavad õppida uut elukutset või täiendada end senisel erialal.
Et meie majandus oleks tark ja kallis, toetab riik teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, eksporti, infotehnoloogilist arengut ja investeerimist. Teaduse ja arenduse edendamiseks on 2008. aastaks kavandatud ligi kaks miljardit krooni, seda on peaaegu poole rohkem kui tänavu. 2011. aastaks peab riik panustama nendesse valdkondadesse vähemalt protsendi ulatuses SKT‑st.
Riik suurendab majanduse konkurentsivõimet ka kaudsemalt. Parandame siinset elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonda, muudame teenused kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, investeerime infrastruktuuri. Näiteks teehoidu suunab riik järgmisel aastal üle nelja miljardi krooni, sellest umbes 600 miljonit läheb Tallinna–Tartu maantee ehituseks. Selliste suurprojektide kõrval hoolitseme ka selle eest, et väiksemad vajadused tähelepanuta ei jääks, et ei kannataks maakonnateede ehitus ja rekonstrueerimine, et taluõuel oleks puhta veega kaev ning tares elektrilamp laes.
Olen riigieelarve tutvustusega, lugupeetud Riigikogu, olnud mõtetega tulevikus. Sellest ka kolmas teema, eelarve ülejääk ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Ettenägelikult ja säästlikult on valitsus planeerinud 2008. aasta riigieelarvesse suurema ülejäägi kui kunagi varem.
Ülejäägiga eelarvestamine on tõsine rahapoliitiline hoiak, säästlik ja ettenägelik. See tähendab, et kasvutsüklite ajal valmistume langustsükliks, et oleks varu, kust ammutada ressursse uueks kasvuks. Me oleme tuntava, ligi 2%‑lise ülejäägiga majandanud alates 2004. aastast ehk kiire majanduskasvu algusest peale. Sisenõudluse ja tööhõive praegune tase Eestis kinnitab, et eelarvetulud laekuvad normaalses tempos.
Me vaatame samas hoolikalt seda, mis toimub meie ümber, mis toimub majanduskeskkonnas. Me võtame täie tõsidusega neid Eesti Panga ja teiste finantsinstitutsioonide prognoose, mis ütlevad, et reaalne majanduskasv järgmisel aastal jääb väiksemaks kui 7,3%, mis oli Rahandusministeeriumi suvine prognoos.
Riigi tulude prognooside aluseks olevad nominaalse majanduskasvu ja SKT suuruse hinnangud on sarnased nii ministeeriumi nägemuses kui ka näiteks Eesti Panga hiljem tehtud prognoosis. Nii Rahandusministeerium kui ka Eesti Pank hindavad valitsussektori eelarve ülejääki järgmisel aastal küllalt sarnaselt, vastavalt 1,3% ja 1,1%.
Kui majanduses toimuvad kiired muutused, peab valitsuse poliitika suutma neile kiiresti reageerida. Planeeritud eelarveülejääk on ka arvestatav puhver võimalikke kiiremaid muutusi silmas pidades.
Praegu on meie laenuturg ja kinnisvarasektor rahunemas. Sisenõudlus ja eksport ei kasva enam nii kiiresti kui viimastel aastatel, kuid kasvavad siiski. Rõõmustagem, et kogu Euroopal läheb hästi. Selle aasta kasvuprognoos on Euroopa Komisjoni hinnangul 2,8%.
Valitsuse ülesanne on sellises olukorras olla topelt ettevaatlik. Me oleme säästlikud, kuid me ei peaks ka ise oma toa lage liiga mustaks värvima. Tahan siinkohal korrata Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki hiljutisi sõnu, et Eesti majandusel läheb ka edaspidi hästi, majanduse ühtlustumine Euroopa Liidu keskmisega jätkub kiires tempos, Eesti pangad on tugevad ning Eesti rahasüsteem tagab kaugemas perspektiivis madala inflatsiooni.
Me oleme Euroopa Liidu keskmisele paljuski jõukuse poolest järele jõudnud, osutasin varemgi sellele. Inflatsioon näitab seda, et meie hinnatase koos palgatasemega ühtlustub meid ümbritseva ning meiega kaubavahetuse ja tööjõu liikumise kaudu totaalselt seotud majanduskeskkonnaga ehk Põhjamaadega ja Euroopa Liiduga üldiselt. 2008. aasta lõpul ootame juba inflatsioonitempo rahunemist. Eespool rääkisin nendest sammudest, mille abil valitsus inflatsiooni mõju leevendab: pensioni‑ ja palgatõus, tulumaksuvaba miinimumi ja toetuste suurendamine.
Aktsiisitõusud oli teadlik ja ammu ette teada otsus, millega polnud mõistlik venitada. Nagu Eestile kombeks, saame täna ja homme uhked olla Euroopa madalaima valitsussektori võlakoormuse üle. Nii tuleval aastal kui ka sellele järgnevatel aastatel on oodata meile pikka aega peavalu valmistanud jooksva konto defitsiidi vähenemist.
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Valitsuse eelarvepoliitika on mõistlik ja vastutustundlik ning me oleme valmis selleks, kui tulevik peaks tooma keerulisemaid aegu.
Valitsus on oma tööd tehes käitunud nii, nagu see Eesti riigi rahanduses on heaks tavaks olnud – säästlikult ja ettenägelikult.
See eelarve väljendab valitsuse tõsikindlat arusaama riigi rahanduse ja Eesti majanduse tulevikust ning muutuste vajadustest.
Muutused tekitavad alati arvamusi, neid kõlab täna meie ümber palju ja erinevaid. Riigieelarve eelnõu on kohustus, eelarve peab koostama ja seda peab täitma Vabariigi Valitsus, ja mitte keegi teine seda meie eest ei tee.
Eelarve eelnõu on nüüd teie kätes, austatud Riigikogu. Tänan!

Aitäh, härra minister! Kolleegidel on teile küsimusi. Kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Nädalavahetusel olin ma taas meile mõlemale kodusel Võrumaal, kohtusin ka mõne omavalitsusjuhiga ja eks seal tekkis jälle õige mitmeid küsimusi sellesama eelarve kohta. Üks oli see, et kohalikud omavalitsused on alatasa hädas omafinantseeringu osaga suurtes projektides, selleks ei jätku raha. Küsimus ongi, kuidas neid aidata. Kas oleks võimalik tõsta seda laenuprotsenti, mis on praegu 60%, või on valitsusel mõni teine kava, kuidas kohalikke omavalitsusi omafinantseeringute osas aidata?

Tänan! Üldiselt võib ütelda, et kohalike omavalitsuste eelarveprognoosid järgmiseks aastaks on küllalt lootustandvad. Kohalike omavalitsuste eelarvetulude kasv on praegustel hinnangutel suurusjärgus 17%. Peale selle on riigieelarves veel terve hulk lisavahendeid kohalike omavalitsuste toetamiseks. Kui me võtame kas või selle seitsme aasta perspektiivi, mis puudutab aastaid 2007–2013, siis omavalitsustele annab riik sellel ajavahemikul juurde ligi 20 miljardit krooni. Ma usun, et nende vahendite sees on kindlasti võimalusi, kuidas katta omafinantseerimisi.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aleksei Lotman.

Aitäh! Härra minister! Teadupärast on riigieelarve mõju riigi elule väga suur ja seetõttu tuleb selle menetlemisel arvestada mitte ainult puhtrahalisi kaalutlusi, vaid ka seda, kuidas see mõjutab riigi käitumist tervikuna, sealhulgas näiteks, kuidas see mõjutab meie energiajulgeolekut. Kas te oskate öelda, kuidas ja mis suunas muutub selle eelarve mõjul Eesti avaliku sektori energiakasutus? Kas see praegusega võrreldes suureneb ja kui, siis kui palju?

Aitäh! Muidugi, eri ministeeriumide eri ridadel on n‑ö konkreetseid vahendeid, mis puudutavad energiaprogramme. Kindlasti see eelarve suurendab energiasäästlikkust. Ma isegi ütleksin, et Eesti olukord suurendab energiasäästlikkust. On öeldud, et kõige parem energiapoliitika on energia säästmise poliitika ja see on Eestis vaieldamatult niimoodi. Selge, kui me vaatame kas või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahendeid ja näiteks võimalikke KredExi vahendeid, mis puudutavad kas või energiasäästu sellises valdkonnas nagu elamumajandus, siis sealt on võimalik saada toetust energiasäästuks. Põllumajandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegelevad ka selliste programmidega. Ütlen otse, et olen isiklikult väga huvitatud erinevatest energiasäästuprogrammidest ja erinevatest alternatiivenergeetikaprogrammidest ning nende praktilisest rakendamisest. Kindlasti on selles eelarves n‑ö säästvat momenti omajagu olemas ja seda peab ka juurde tulema. Meil praegu toimuvad läbirääkimised nn Šveitsi programmi üle, see on n‑ö Šveitsi abi, mille puhul on energiasäästu pool täiesti eraldi komponendina sees. Ma usun, et ka sealt tuleb head tuge.

Sõna saab kolleeg Rein Ratas.

Tänan, proua juhataja! Härra minister! Viimasel ajal on järsult tõusnud nõudlus keskkonnaspetsialistide järele nii era‑, munitsipaal‑ kui ka riigisektoris. Keskkonnaministeeriumi töötajate keskmine palk on aga teiste ministeeriumide hulgas üks madalamaid, ka järgmise aasta eelarve eelnõu kohaselt. Kas sellise palgatasemega suudate tööl hoida ja tööle võtta väga tublisid keskkonnaametnikke? Olen küsinud.

Ma tänan! See on probleem, mis puudutab kompetentsete spetsialistide hoidmist, eriti selles kontekstis, kus tuleb rakendama hakata ka õige suuri  välisvahendeid – 53 miljardit krooni. See jääb ka eri valdkondade ministrite vastutada, kuidas nad riigieelarves Rahandusministeeriumiga kokkulepitud vahendite piires oma töötajate motivatsiooni tõstavad. Selles suhtes on ka Keskkonnaministeeriumis palgatõus järgmisel aastal võimalik. Väga palju sõltub ikkagi sellest, millised on keskkonnaministri enda otsused nende ressursside piires.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Härra rahandusminister! Siseministeeriumi valitsemisalas planeeritakse Piirivalveametis, Politseiametis ja Päästeametis vähendada ametikohti tugiteenuste osas 30%, nagu selgub eelnõu seletuskirjast. Kas valitsuskoalitsioonil on järjekordselt plaanis nendes ametites ulatuslikud koondamised ja kui on, siis kui palju inimesi reaalselt koondatakse ning kui palju see maksumaksjale maksma läheb?

Ma tänan! Eeldatavasti on küsimus laiemas kontekstis, see puudutab muudatusi Siseministeeriumis, kus Piirivalveamet, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ning Politseiamet pannakse kokku. Küsimus on kindlasti, ma usun, pigem ka vakantside kaotamises ja reaalsete kohtade näitamises. Sest praegu on niimoodi, et jätkuvalt üle riigi on probleem vakantsides ja vakantside kaotamises. Ma usun, et pigem on see teema seal.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Karel Rüütli.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! 2003. aastal oli tasandusfondi suuruseks 950 miljonit krooni. Rahvaliidu eestvedamisel tõsteti tasandusfondi suurus 1,43 miljardi kroonini. See tõus oli proportsioonis riigieelarve kasvuga. Miks on valitsus asunud kohalike omavalitsuste arengut pidurdama, jättes tasandusfondi suunatavate vahendite hulga samale tasemele? Riigieelarve kasvust ei saa tasandusfond mitte midagi.

Eks aastad ole erinevad ja situatsioonid ole erinevad. Me oleme pidanud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega ja prognoosinud ka kohalike omavalitsuste võimalikke järgmise aasta eelarveid. Kohalike omavalitsuste eelarved kasvavad oluliselt, kusjuures need kasvavad oluliselt ilma eurotoetusi üldsegi arvestamata. Pluss, tuleb öelda veel juurde, riigil on väga palju erinevaid programme, mida kohalike omavalitsuste kaudu rakendatakse. Olgu selleks näiteks lasteaedade programm. Siin on see põhjus. Alati tuleb aega ja situatsiooni hinnata.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma sõnavõtu alguses tõite välja ühe olulise protsendi, mis puudutab õpetajate palkade tõusu kuni 20%. Õpetajate palga teema on olnud aktuaalne aastaid ja ilmselt kestab ka veel edasi, aga tegelik elu toob tavaliselt nendesse asjadesse sisse oma korrektiivid. Kui suure reaalse protsentuaalse palgatõusuga võivad õpetajad tegelikult arvestada?

Mul ei ole alust arvata, et need haridusministeeriumi arvutused, mis puudutavad õpetajate võimalikku arvu ja õpetajate võimalikku palgatõusu, oleksid kaheldavad. Me räägime täna 20%‑lisest tõusust.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! Miks on eelarve koostatud nii keeruliselt, et majandusliku kõrgharidusega ja finantsalase töökogemusega inimesel on kohati peaaegu võimatu saada selget pilti ühe või teise valdkonna võrdlusandmetest? Küsisin sama küsimuse ka teie ministeeriumi kantsleri käest. Tema rääkis, et tal läks selleks, et asjast aru saada, aasta aega. Kuidas teil on?

Tänan küsimast! Vaieldamatult on see raamat siin küllaltki raskesti loetav. Neid etteheiteid on tehtud aastast aastasse. Selge, et eelarve on eelmise aasta eelarvega võrreldes läinud nii mahult suuremaks kui ka struktuurilt keerulisemaks. Seda on sellest tekstist võib-olla mõnevõrra näha. Igal juhul me omalt poolt pakume kõiki variante, et seda lahti seletada.  Keegi ei oleks rõõmus ka selle üle, kui see kollane raamat ei oleks mitte 500 lehekülge, vaid 1500 lehekülge. Ma arvan, et võib-olla kõige õigem lahendus on see, et kui mõnes kohas tekib elav huvi, siis võiks komisjonidesse kutsuda spetsialiste ja neid asju arutada. Igal juhul meie omalt poolt Rahandusministeeriumis teeme kindlasti kõik, et järgmisel aastal see märksa loetavamaks teha. Tegelikult on probleem mõistetav.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Enn Eesmaa.

Suur aitäh! Austatud minister! Arengukoostöö osas kuulub Eesti jätkuvalt kitsivõitu riikide hulka. Kuigi läinud aasta kokkuvõttes suunab Eesti arengukoostööle üle 175 miljoni krooni, annab see protsendiliselt kokku siiski vaid 0,09% Eesti rahvuslikust koguproduktist. Eesti on lubanud ametlikku arenguabi aastaks 2010 suurendada vähemalt 0,1%‑ni ning juba järgmiseks aastaks, aastaks 2011, 0,17%‑ni. Hea minister! Kas me suudame oma lubadusi ja kahe aasta eest tehtud poliitilist otsust täita majanduskasvu ilmselge aeglustumise tingimustes?

Tänan! See on väga aktuaalne küsimus. Tegelikult te ütlesite ka vastuse ära. Kui siiamaani oli meil plaanis, et see protsent on 2010. aastani 0,1% SKT‑st, siis kaks või kolm nädalat tagasi valitsuskabinetis otsustatu järgi oleme selgelt otsustanud, et Eesti viib ennast sellise punase lambi staatusest välja. Tõus 2011. aastal 0,17%‑ni SKT‑st on muidugi küllalt märkimisväärne. Samas on niimoodi, et Eesti lihtsalt peab selliselt käituma. Sest kui Eestil on olnud häda, on Eestit aidatud, ja nüüd, kui Eestil on endal rohkem võimalusi, peab tema ise aitama. Eile saabusin ma tagasi Ameerika Ühendriikidest Maailmapanga kongressilt. Kõikidel kohtumistel, kus ma osalesin, oli see teema üleval: kui solidaarselt need riigid, kes praegu peavad ennast keskmisel tasemel riikideks, suhtuvad kogu maailmas toimuvasse. Praegu on poliitiline otsus olemas, see, mis puudutab 0,17%. On selge, et meil selle eelarve järgselt tuleb väga tõsiselt kevadel ette võtta järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia, kus peavad olema need numbrid selgelt kajastatud. Igal juhul on see küllaltki suur kohustus, aga Eestil ei sobi nendes küsimustes ka punane latern olla. Tuleb olla solidaarsem.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaan Kundla.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Aastate jooksul on olnud pensionäride hulgas rahulolematust pensionistaaži koefitsiendi arvutamise valemi pärast. Nüüd on valitsus välja tulnud küll uue pensionide maksmise süsteemiga, kuid põhimõtteliselt on koefitsiendi arvutamine endiseks jäänud. See tähendab, et madalapalgalised töötajad teenivad ikkagi aastas vaid kolmandiku ehk kolme aasta kohta ainult ühe. See on ebaõiglane miinimumpalga saajate suhtes. Kuidas seda olukorda kommenteerida?

Jah, probleem on täiesti arusaadav. Samas on selge, et eks me peame projitseerima oma tulevasi samme niimoodi, et pensionisüsteem oleks jätkusuutlik, ja et oleks ka niimoodi, et võimalikult palju oleks ebavõrdsust süsteemist välja viidud. Praegu, kui on mindud teie mainitud süsteemile ja tõstetakse pensioni baasosa, oleme leidnud, et pensionide baasosa tõstmine on üldise solidaarsuse seisukohalt õigem samm. Niimoodi oleme ka need otsused vastu võtnud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mul on konkreetne küsimus ühe konkreetse eelarverea kohta. See on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi valitsemisala tulude all olev rida "Muud tulud". Paneb imestama see kasv, mis on toimunud selle aastaga võrreldes. Kui sellel aastal on sellele reale planeeritud 70 000 krooni, siis järgmisel aastal 3 640 000 krooni. Seletuskirjast ma loen, et muud tulud hõlmavad Keeleinspektsiooni poolt keeleseaduse rikkumiste eest määratavaid trahve. Kas valitsus tahab suurendada nende inimeste arvu, kes hakkavad trahve maksma, või tõsta trahvimäära? Millest on tingitud nii suur kasv? Ma saan aru, et summad on väga väikesed, võrreldes eelarve kogumahuga, aga huvitav on ikka, miks sellel real  on ette nähtud 5000% kasvu.

Aitäh! Ma võin vastata, et mul ei ole olnud alust kahelda nendes ettepanekutes, mis Haridus‑ ja Teadusministeerium on Rahandusministeeriumile nendes valdkondades võimalike tulude laekumise kohta teinud. Kui see ettepanek on selliselt tehtud ja see on meie spetsialistidega läbi kaalutud, siis see lihtsalt nii on.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Kaitseministeeriumi valitsemisalas nähakse ette Kaitseressursside Ameti kulude kasv üle 14 miljoni krooni. Põhjuseks on toodud kaitseväelaste ühtse värbamissüsteemi väljaarendamine, mis toob kaasa ka 20 uue töökoha loomise ja majandustegevuse kulude kahekordistumise. Millega on see tegevus põhjendatud ja kas teie arvates Kaitseressursside Amet ei ole siiani oma ülesannetega hakkama saanud?

See on üks osa suuremast ja märksa keerulisemast probleemist, milleks on kaitsepoliitika strateegilised ja pikaajalised eesmärgid. Kindlasti hakkab valitsus lähiajal neid arutama. Mida praegu ütelda? Kaitseministeeriumil ja kaitseväel on loomulikult olnud raskusi värbamisega. Nendesse valdkondadesse juba väljaõpetatud inimeste tagasisaamine on küllaltki raske. Selge, et need on riskiga valdkonnad. Selleks, et motiveerida inimesi minema nendesse riskiga valdkondadesse, on vaja, et seal oleksid ka vastavad sissetulekud. Praegu on lihtsalt aeg ja turg teinud seda, et see on osutunud raskeks. Ma arvan, et selle motiveerimise sihiga ongi Kaitseministeerium need algatused teinud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud rahandusminister! Me teame, et Eesti Energia plaanib suurt hinnatõusu, sest ei tule ots otsaga kokku, AS‑i Eesti Raudtee ja AS‑i Tallinna Sadam käive on pronksiöö tagajärjel peaaegu poole võrra kahanenud, AS Eesti Post on miinustes. Milliste ettevõtete käest kavatseb riik 2008. aastal välja pigistada 1,228 miljardit krooni dividenditulu?

Meil on prognoosis väga mitmed ettevõtted, kust me dividende oleme lootnud saada, nende ettelugemine läheb õige keerukaks, siin on Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad kaardikeskus, geoloogiakeskus, keskkonnauuringute keskus, AS Eesti Metsataim, ka Lennuliiklusteeninduse AS, proovikoda jt. See nimekiri on päris pikk, millest me täna räägime. Selge, kui me räägime Tallinna Sadamast ja Eesti Raudteest, siis ega nende dividendiprognoosid ei ole keskpärased.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Oleme kuulnud nii teie kui ka teiste valitsusliikmete käest, kui hea on järgmise aasta eelarve. Aga numbreid vaadates  jääb minule küll arusaamatuks, miks riigieelarve üldise kasvu tingimustes on siseturvalisusvaldkonna ja Siseministeeriumi eelarve vähenenud 7,34%. Kuidas seda hinnata?

Absoluutarvudes on siseturvalisusvaldkond õige suure sammu edasi teinud. Ma usun, et seda te möönate. Samas on selge, et siseturvalisusvaldkonnas olulisel kombel tõusevad palgad ja olulisel kombel muretsetakse ka varustust. Paratamatult on lihtsalt niimoodi, et kui me räägime riigieelarve proportsioonidest üleüldiselt, siis on selge, et seadusega kinnitatud laekumised ehk see, mis puudutab näiteks sotsiaalmaksu laekumist, on need laekumised, mis mõnevõrra ennaktempos tõusevad ja selle tõttu ka neid proportsioone vähemaks teevad. Üks asi on protsent, aga teine asi on ikkagi see, mis on see rahaline sisu. See rahaline sisu, ma usun, on lootustandev.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ei mööna me siin Siseministeeriumi puhul midagi, ta on oma eelarvega tagantpoolt kolmas. Kuid küsimus on niisugune. Eesti majandus- ja fiskaalprognoosis on Rahandusministeerium sedastanud, et palgad kasvavad üle kahe korra kiiremini kui tööviljakus ning seda juba teist aastat järjest. Samas on öeldud, et selline tendents ei saa kaua kesta, kuna see vähendab ettevõtete konkurentsivõimet. Teie aga lähete nimelt veelgi kiirema palgatõusu teed. Kas rahandusminister ja tema hoiatused on praegusele koalitsioonile nagu hane selga vesi või on siin mingid muud kaalutlused? Ma juhin ka tähelepanu, et Mart Laar on selle pärast muret tundnud.

See on muidugi hea, et Mart Laar muret tunneb. Mis puudutab võimalikku palgakasvu, siis kui me võtame palgakasvu ministeeriumide kaupa, jääb see 10–15% piiresse. Kui me räägime, et nendesse piiridesse jääb ka tootlikkuse tõus, siis on nii, et kõik need asjad on omavahel tasakaalus. Selge, et me peame selle eelarvega tõstma esile need valdkonnad ja lahendama nende probleemid, kus probleemid on pikalt lahendamata olnud. Siseturvalisus on siin kindlasti teema nr 1. Teine valdkond, sellega kaasnev valdkond on näiteks vangivalvurid ja vangivalvurite palk. On selge, et Eesti peab lähima paari aastaga viima lõpule need muudatused, mis praegu on planeeritud, ehk uute vanglate rajamine ja endise, n‑ö Gulagi-põhise laagrisüsteemi likvideerimine. See tähendab, et ühel hetkel on vaja, et valvurite koosseis oleks n‑ö mõlemal pool, nii Murrus ja Rummus kui ka Ida-Virus. Need on sellised ajutised tõusud. Üldiselt on üllatavalt palju paanikat palgateemal, aga ma ütleksin, et palgad on selgelt proportsionaalsed ja katavad neid vajadusi, mis praegu ühiskonna ees on.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kohtumistel maapiirkondades tõstatus ka koolisõitude küsimus. Ühelt poolt on koolivõrku optimeeritud, mis toob juurde koolisõitude kilometraaži valdades, teiselt poolt lisandub aktsiisitõus. Kulud koolisõitudele kasvavad üsna järsult. Samal ajal riigieelarves valdadele koolisõitude kompensatsiooni mitte sendi võrragi ette ei nähta, vaatamata paljudele taotlustele. Miks see niimoodi on ja kuidas vallad peaksid omadega välja tulema?

Mis ma siin oskan lisada? Kohalike omavalitsuste tulud järgmisel aastal oluliselt suurenevad. Ma usun, et nende tulude sees on ka võimalused koolisõiduteema paremaks planeerimiseks. See oli küll mitmekülgne küsimus. Kõige otsesemalt puudutab ta seda, milline koolivõrk üldse hakkab välja kujunema. Ma arvan, et see on väga oluline teema tulevaseks aruteluks. Kui me räägime ühistranspordist laiemas plaanis, siis tegelikult on valdades välja kujunenud, et koolibussid on ka kõikide külainimeste vedamise teenistuses ja see süsteem toimib päris hästi. Vähemalt minu vallas on see küll nii.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Trapido.

Aitäh! Ma küsin edasi riigieelarve energiasisalduse teemal. Üks asi on see, et me algatame riigieelarvega uusi projekte, aga teine asi on see, kui palju riigieelarve ise sisaldab energiat. Ma küsingi: kas on teada või on plaanis teada saada, kui mitu liitrit vedelkütust ostetakse riigieelarve raha eest, kui palju megavatt-tunde soojust ja elektrienergiat?

Võiks öelda, et väga huvitav küsimus, millele mul ei ole kohe otsest vastust. Aga ma arvan, et see on kindlasti minu kodune ülesanne ka niimoodi teemasse suhtuda.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Sina oled meil tuntud maarahva sõber ja populaarne mees maal, aga nüüd, olles jõudnud kõrgele kohale, hakkad sa selle eelarvega, ma vaatan, maarahvast unustama. Inimesed on külades natukene murelikud. Kodukandiliikumine saab eelarvest ainult 400 000 krooni, mis on tegelikult sadadele ja sadadele küladele, kus külaliikumine on väga arenenud, täiesti ebapiisav summa. Oleks vaja umbes 1,2 miljonit. Kas äkki maamehest rahandusminister ei saaks siin kaasa aidata või miks see olukord selline on?

Tõsi on see, et kodukandiliikumine on üks tõsiselt võetavamaid kodanikuühendusi, kes maal üldse tegutseb. Selge, et kodukandiliikumise toetamine ja rahastamine eelarvest on igati mõistlik tegevus. Pean ütlema, et olen ise ka väikestviisi kodukandiliikumise aktivist. Aga  mis puudutab järgmise aasta raha, siis see raha, mis on täna siin sees, on konkreetne koolitusraha. Nagu mina olen kuulnud põllumajandusministri selgitustest, on kodukandiliikumisel võimalik Euroopa Liidu erinevatest projektidest saada need olulised vahendid, mis edasiseks aktiivseks tööks on vajalikud. Ma võin nimetada, et Leader-programmi rakendamisel on kodukandiliikumisel olnud märkimisväärne roll. Selles suhtes julgen teile ütelda, et kodukandiliikumine ei jää rahastamata. Riigil on ootusi, et kodukandiliikumine aitab kaasa nende projektide rakendamisele.

Aitäh! Kolleegid! Järgnevalt annan sõna kolleeg Rein Ratasele, kuna tema nimi tehnilistel põhjustel kustus küsijate ekraanilt. Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, proua juhataja, minu õiguse taastamise eest! Härra minister! Mets on teatavasti meie au ja uhkus, vaese mehe kasukas ja sahver, rikka mehe tulu ja lustipaik ja läbi aegade on see olnud ka küllaltki ohutu puskariajamise koht. Minu küsimus on järgmine: kas järgmiseks aastaks kavandatud metsatulu kasv tähendab ka riigimetsa raiemahu suurenemist? Olen küsinud.

Julgen ütelda, et metsatulu kasv on pigem seotud turusituatsiooniga, palgi hind on hea. Selles on küsimus.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aadu Must.

Aitäh! Hea minister! Selle aasta veebruaris näitas Riigikogu üles ühist muret ja hoolt Eesti teaduse arengu jätkusuutlikkuse tagamise pärast ning võttis vastu Eesti teadus‑ ja arendustegevuse strateegia. Parlamendi ja valitsuse populaarsus teadusmaailmas suurenes seetõttu kohe väga palju. Valitsus on kinnitanud vastava rakendusplaani, veelgi enam, ka koalitsioonilepingus on öeldud sõna-sõnalt niimoodi, et seda strateegiat finantseeritakse aastani 2011 ettenähtud mahus, tähendab, rakendusotsuses ettenähtud mahus, aga tegelikud numbrid on siiski oluliselt väiksemad. Veelgi enam, ka Brüsseli kõrged ametnikud on kuulnud Eestilt suuremaid arve kui meil riigieelarves kirjas. Kas on olnud mingi oluline põhjus või on teadlased valitsuse silmis ebapopulaarseks muutunud, miks selle strateegia rahastamine on tagasilöögi saanud?

Tänan! Väga oluline teema ja väga oluline küsimus. Teadus- ja arendustegevuse maht eelarves kasvab järgmisel aastal enam kui 50%. Samas on selge, et selles tempos, mis on valitud, et ühel hetkel olla 1% SKT‑st, ta veel ei liigu. Olen ise teadus- ja arendusnõukogu liige ja olen huvitatud sellest, et teadus- ja arendustegevuse hea käekäik jätkuks. Aga kindlasti tuleb ka asja teist poolt vaadata. Raha on kena asi. Küsimus on aga ka selles, kuidas me seda raha teadus- ja arendustegevusse absorbeerime, seda võimalikku raha suurt pealekasvu, nii et tuleb vaadata ka seda teist poolt. Aga ma julgen teile ütelda, et lähiaastatel teadus- ja arendustegevuse kulud oluliselt suurenevad ja ma arvan, et see on juba ise märkimisväärne, et eelmise aastaga võrreldes on teadus- ja arendustegevuse kulude kasv üle 50%.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Ma tänan teid! Lugupeetud härra minister! Tahan teilt küsida, kas ei ole liialt optimistlikult kavandatud tubaka- ja alkoholiaktsiisi laekumine üldise toiduainete ja teenuste kallinemise ning kommunaalkulude tõusu taustal.

Julgen teile öelda, et analüüsinud alates augustiprognoosidest kuni tänaseni võimalikke riigieelarve tulusid, loodan ma, et meie pakutud prognoosid on küllaltki objektiivsed. Üldiselt näitavad seda ka kõik muud uuringud, kas või täna väga palju mainitud Eesti Panga prognoos, kus tulemused, kui vaadata võimalikke järgmise aasta eelarvelaekumisi, olid küllalt sarnased. Kui me valitsussektoris prognoosisime 1,3% SKT‑st võimalikuks ülejäägiks, siis Eesti Panga prognoos oli 1,1% SKT‑st. Ma usun, et need prognoosid on objektiivsed.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Härra rahandusminister! Riigieelarves nähakse ette puuetega tööealistele inimestele sotsiaaltoetuse ehk puudest tingitud lisatoetuse tõus, olgugi et see on väga minimaalne. Samas jäetakse aga pensioniikka jõudnud puuetega inimesed puudetoetuse tõusust ilma. Valitsus justkui arvab, et pensioniikka jõudes puue äkki kaob. Miks nii tehakse ja miks ei väärtustata eakaid puuetega inimesi?

Tänan! Mis puudutab tööealisi puuetega inimesi, siis ei saa ütelda, et 30%‑line tõus oleks väga väike, kui võtta arvesse, et eelnevatel aastatel pole olulisi tõuse olnud. Mis puudutab muid sotsiaalpoliitilisi valikuid, siis Sotsiaalministeeriumil on olnud võimalik opereerida eelarvega peaaegu 43 miljardi krooni ulatuses ja tuleb selgelt küsida Sotsiaalministeeriumilt, miks on ühed või teised valikud tehtud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Karel Rüütli.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teehoiukavas on 2008. aastaks Tallinna–Tartu maantee ehituseks ette nähtud 1,1 miljardit krooni, 2008. aasta eelarves on selleks summaks ligi 600 miljonit krooni. Kas kavatsete jätta selle plaani täitmata või kust tuleb lisaraha?

Täna oleme sellises faasis, et lähiajal tuleb majandus- ja kommunikatsiooniminister valitsuskabinetti uue teehoiukavaga, see on teehoiukava vähemalt neljaks aastaks ja teatud projektide puhul on seal tegemist kümneaastase ja kaugema perspektiiviga. Kui valitsus selle teehoiukava heaks kiidab, milles ma ei kahtle, siis seal on märkimisväärselt suuremad vahendid ette nähtud nii Tallinna–Tartu maantee kui ka teiste Eesti jaoks oluliste maanteeinfrastruktuuri lõikude arendamiseks.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Energiakandjate hinna tõusu tõttu suurenevad teatavasti küttekulud laste- ja haridusasutustes. Kas ja mil moel on riigieelarves sellega arvestatud või jääb see edaspidi ikka omavalitsuste kanda?

Nagu ma olen korduvalt öelnud, lisaks hindade tõusule on ka eelarve kasvud. Eelarve kasvudega opereerides tuleb need tõusud katta. Eks hinnad ole ju ka varem Eesti Vabariigis tõusnud. See on elu.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tarmo Mänd.

Tänan! Austatud minister! Meil on küll võimalus olnud omavahel rahanduskomisjonis diskuteerida, aga ma veel korraks tulen tagasi eelarve kasvuprognoosi juurde. Mind ajendas seda tegema teie praegune väide, kui sarnased on teie prognoosid Eesti Panga prognoosidega. Oponente teil jätkub, jätkub oma koalitsioonikaaslastegi hulgas, aga jätkub ka optimismi. Teatavasti võib 3%‑line majanduskasvu erinevus eri ekspertide hinnangul jätta järgmisel aastal (kui peaks juhtuma halvim ja tekib majanduslangus) laekumata kaks miljardit või isegi enam. See on puhas eelarveauk. Kas teie optimism on jätkuv ja kuidas te seda kommenteerite?

See on kummaline, et minule on külge kleebitud hüperoptimisti maine. Ma olen üritanud neist asjadest rääkida küllalt objektiivselt pinnalt. Olen rääkinud ka seda, et kui augustis tuli langetada otsus, milline on 2008. aasta eelarve, ja kui planeerisime võimalikuks majanduskasvuks 7,3%, siis me selle kõrval ka planeerisime, et kui on mustemaid stsenaariume, siis on meil olemas reservid. 1,3% sisemajanduse kogutoodangust selgelt katab need võimalikud riskid, mis on. Mis puudutab majanduskasvu prognoosi, siis eile Washingtonist IMF‑ist tulnuna ütlen nii, et prognoose on õige erinevaid. Kui Eesti Pank on rääkinud 4,3%‑st ja Rahandusministeerium suvises prognoosis rääkis 7,3%‑st, siis IMF on andnud meie majanduskasvu prognoosiks 6%. Küllap tõde on seal kusagil kahe vahel.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Must.

Hea rahandusminister! Mind huvitavad kaitsekulutused. Eelarvest on näha, et selle aasta ehk 2007. aasta eelarves oli kaitsekulutusteks ette nähtud ligikaudu 4,2 miljardit krooni, mis oli 1,77% SKT‑st, ja tuleval aastal on planeeritud 4,6 miljardit krooni, mis on 1,69% SKT‑st. Miks 2008. aasta eelarves kaitsekulutuste osakaal SKT‑ga võrreldes väheneb ja kas praegune koalitsioon on lahti öelnud eesmärgist liikuda kaitsekulutuste osakaalu suurendamisel 2%‑ni?

Aitäh! Ütlen niimoodi, et arvestades nii selle aasta lisaeelarvet kui ka järgmise aasta eelarvet, on kaitsekulutuste osakaal 1,8% SKT‑st.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud härra minister! Siin täna juba esitati peaministrile küsimus ühe rea kohta, kus on omavalitsustele eraldatavad summad. Nimelt, sotsiaaltoetuste numbri kohta. Selleks on 2008. aasta eelarve eelnõus eraldatud 100 miljonit krooni. Sellel aastal oli see summa 227,5 miljonit krooni. Jah, tõenäoliselt jääb tänavu see summa kasutamata. Aga samas on mul küll info, et tegelik toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste väljamaksmise summa on 150–160 miljonit krooni. Kas see 100 miljonit on siis teadlikult alaplaneeritud? Samas me kuuleme, et peaminister ütleb välja, et tegelikult valitsus kaaluks nagu toimetulekutoetuse piiri tõstmist. Kuidas see võimalik on?

Selge, et toimetulekutoetused Eesti Vabariigis välja maksmata ei jää. Praegusel juhul oleme arvestanud senist praktikat. Vaadates seda, et toimetulekutoetuse taotlejate arv väheneb, praegu on neid vist 12 900 peret, siis tänase prognoosi alusel peaks umbes 80 miljonit krooni katma reaalse vajaduse. Aga ütlen selgelt, et juhul, kui elu järgmisel aastal näitab, et see vajadus on suurem, siis tuleb ka selle vajaduse rahuldamiseks vahendid leida.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Öelge, palun, kui palju on praegusel koalitsioonil plaanis eraldada järgmisel aastal ülikoolide ühiselamute ja õppehoonete renoveerimiseks. Ma ei ole leidnud teie valitsemisprogrammist ühtegi sõna selle kohta. Aga ehk on järgmisel aastal midagi eelarves selleks ette nähtud. Näiteks Tallinn eraldab 2,5 miljonit krooni Tallinna Ülikooli ühiselamu renoveerimiseks. Mida teeb riik oma ülikoolidega?

Ütlen teile niimoodi, et minule teadaolevalt on need vahendid planeeritud järgmise Euroopa Liidu struktuurifondide perioodi vahenditest ja neid vahendeid on võimalik leida.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Kaitseväe personalikulud kasvavad 24,8%, kaitsevägi loob 221 uut ametikohta. Aidake mul, palun, selgusele jõuda, kas see on seotud Eesti osalemisega välismissioonidel!

Tänan! See on seotud meie strateegiliste eesmärkidega. See puudutab kaitsejõudude ülesehitust, aga teiselt poolt on see loomulikult seotud ka missioonidega. Kaitsejõudude ülesehitus ja kaitsejõudude kasutamine on kõige otsesemal kombel missioonidega seotud. Nii et võib ütelda, et vastus on jaatav.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Austatud minister! Ma küsin veel kord üle puuetega inimeste sotsiaaltoetuste asja. Jutt on ikkagi puudest tingitud toetusest. See raha läheb teenustele, abivahenditele, arstirohtudele jne. Kui valitsus tõstab tööealistel seda toetust ja eakatel jätab tõstmata, kas sellest tuleb nii aru saada, et kui inimene jõuab pensioniikka, siis tal nagu puue kaoks, nägemine tuleb tagasi või ta astub ratastoolist lihtsalt välja? Milles siin asi on? Millest selline ebaõiglus?

Mul on teatud nüansse siin kindlasti keeruline kommenteerida. Nagu ma ütlesin, Sotsiaalministeeriumi eelarve on kasvanud kümne miljardi krooni võrra ja Sotsiaalministeerium on selle eelarve piires teinud omad ettepanekud.

Kolleegid! Ma annan sõna kolleeg Jüri Ratasele, kuna ka siinkohal on vahepeal mingi tehniline tõrge olnud. Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Austatud juhataja, ma tänan! Hea rahandusminister! Kõigepealt jõudu teile küsimustele vastamisel! Minu küsimus on järgmine. 2006. aasta alguses sõlmisid riigi esindajana kultuuriminister ja kohaliku omavalitsuse, Tallinna esindajana tollane linnapea lepingu, et järgnevatel aastatel, kuni aastani 2009, toetatakse Tallinna Lauluväljaku rahastamist mõlemalt poolt 20 miljoni krooniga, linn paneb 20 miljonit ja riik paneb 20 miljonit. Minu teada see sellel aastal nii ka oli. Minu küsimus on: kas järgmisel aastal on planeeritud riigieelarvesse 20 miljonit krooni või seda ei ole?

Tänan! Julgen öelda, et seda nüanssi kuulen ma esimest korda. Aga ma ei ole ka kultuuriminister, kuigi ma selleks kindlasti kunagi tahan saada. Võin öelda, et Kultuuriministeerium on saanud viimase juurdetõstmisega (220 miljonit krooni) piisavalt vahendeid. Selle piires on kultuuriminister kindlasti saanud ellu viia neid prioriteete, mida on tähtsaks pidanud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Valitsusliidu programmi kohaselt (loen teile sõna-sõnalt ette) peab valitsusliit riigi arengus oluliseks kodanikuühiskonna tegevust. Meil on olemas kodanikuühiskond, pensionäride liit ja ühendused. Pensionäre on kokku ligi 400 000. Kui ma vaatan 2007. aasta eelarvet, siis eelarves on nendele ühendustele ette nähtud 600 000. Otsin praegu pingsalt 2008. aasta eelarvest, ma ei leia. Kas te võiksite öelda, kas nad tõesti ei saa midagi? Samal ajal näen ma ühendust, kelle kodulehekülge ma isegi ei leia, aga kes saab kaks miljonit. Kas pensionäride ühendused saavad raha, kas neile seda  eraldatakse või mitte?

Mis puudutab kodanikuühenduste rahastamist, siis see on olnud raske teema eri valitsuste jaoks. Praegune valitsus on võtnud eesmärgiks rajada kodanikuühenduste sihtasutus. Kodanikuühenduste sihtasutuse tarbeks on nähtud vahendeid järgmise aasta eelarves ette 20 miljonit krooni ja järgmistel aastatel järjest rohkem. Loomulikult, see on valdkonna ministrite endi väga selge otsus, millistele kodanikuühendustele ja kuidas raha antakse. Selge, et seal on alati vaieldav moment, miks ühed saavad ja teised ei saa. Aga teiselt poolt on kindlasti hea, et meil on olemas kodanikuühenduste sihtasutus, kellele on eelarves raha eraldatud ja kelle käest saab abi nõuda.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva Kindral Laidoneri Muuseumi ametikohtade arv kasvab ligemale kolmandiku võrra. Kas oskate, palun, öelda, millega on põhjendatud selline koosseisu suurenemine, kas muuseum laieneb? Minu teada muuseum lisaruume või ‑hooneid endale ei saa.

Tänan väga konkreetse küsimuse eest! Ma oskan ütelda, et kindral Laidoneri mälestus väärib kindlasti jäädvustamist ja need kulud on kindlasti otstarbekad.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kultuuriministriks sobiksite küll, aga esialgu tahaks ikka kuulda vastuseid rahandusvaldkonnast, neid ju ei kuule. Kuid selles segasevõitu kollases raamatus sedastatakse Eesti majandus‑ ja fiskaalprognoosis minu jaoks täiesti üllatavalt, et üheks inflatsioonitõusu põhjuseks on (ma pean vajalikuks tsiteerida) "suvekuudel keerulistest ilmastikuoludest tingitud toiduainete kallinemine". Kas te ise ka usute seda, mida seal prognoosis kirjutatakse, või lugesite mingeid vanu pleenumite materjale?

Kui kaua mul vastamiseks aega on?

Minister võib vastata nii kaua, nagu minister soovib.

Mis puudutab toiduainete ja põllumajandussaaduste kallinemist, siis siin on kindlasti väga palju aspekte. Üks aspekt, mis puudutab eelkõige  teraviljamajandust, on eri riikides olnud ebasobivad ilmastikuolud. Aga see puudutab ka sellist valdkonda nagu piimandus ehk piimanduse aktiivsem pool, nagu näiteks piimapulber. Jah, Uus-Meremaal hävitasid ikaldused umbes 15% võimalikust saagist, saak ei tulnud selline, nagu oli planeeritud. Selge, et kliimamuutused on ülemaailmse toiduainete hinna tõusu selge komponent. Teine hinnatõusu selge komponent on tublid Aasia ja Aafrika turud ja see, et seal elavad enam kui kaks miljardit inimest on õppinud piima jooma, mis on jumalale igati meelepärane tegevus, ja see on tõstnud ka Eestis piima hinna üle viie krooni.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jaan Kundla.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te oma sõnavõtus nimetasite, et keskmine pension saab 2011. aastaks olema kaks korda suurem kui praegu. Minu teada on praegu keskmine pension suurem kui 3500 krooni, korrutame selle kahega, saame üle 7000. Kas pensionärid võivad siis loota, et 2011. aastaks on pension üle 7000 krooni?

Tänan küsimast! Ütleme niimoodi, et sihid on nii seatud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh, austatud juhataja! Härra minister! Järgmisel aastal suureneb Euroopa Liidu fondidest kasutatav raha. Kogumaht ulatub üle kümne miljardi krooni. Sel aastal ei suudetud kogu võimalikku fondide raha kasutada. Viidatud on ka spetsialistide nappusele. Kas järgmisel aastal on kavas lisaks ametnikke tööle võtta ja kui on, siis kui palju?

Seda tuleb ütelda küll, et Euroopa Liidu fondide raha rakendamise teema, see, et me saaksime võimalikud ressursid otstarbekalt ära kasutada, vajab ka inimressursse. Eri ministeeriumidel on erinevad prognoosid, kui palju nad näiteks inimesi kas tähtajalisele tööle või projektide jaoks tööle võtavad. On selge, et me peame selle võimaluse mõistlikult ära kasutama, aga see mõistlik ärakasutamine tähendab seda, et ministeeriumidel peab olema kasutada kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste. Praegu on olukord, et eri ministeeriumides napib spetsialiste, kes tegelevad euroabiga ja abiprogrammidega, nad on erasektoris õige kõrges hinnas ja kohalikus omavalitsuses samamoodi. See on meie ülesanne, tagada, et need spetsialistid oleksid. See on edu ja arengu võti.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Enn Eesmaa.

Suur aitäh! Austatud minister! Lähtuvalt kuulumisest väliskomisjoni küsin nii. Välisministeeriumi personalikulud kasvavad, võrreldes tänavuse aastaga, veidi üle 32 miljoni krooni, mis on ju üldkokkuvõttes meeldiv. See aga teeks koos välisteenistuse seadusest tulenevate kohustuste täitmisega keskmiseks palgaks Välisministeeriumis 16 100 krooni. Ütle, palun, kas pead seda palganumbrit praeguses Eestis konkurentsivõimeliseks, eriti tingimustes, kus isegi koalitsioonikaaslaste juhitud ministeeriumide vahel toimub, otse välja öeldes, targemate ülesostmine.

See, mis puudutab teie küsimuse teist poolt, ei ole kindlasti hea ilming, et ministeeriumid omavahel ostavad spetsialiste üles. Rahandusministeerium on käivitanud mahuka palgavõrdluse ja on valdkondi, kus me oleme juba selle aasta eelarves need võrdlused saanud ka paberile, näiteks sisejulgeolek. Me jätkame seda teemat kindlasti järgmise eelarve tegemisel ja ka tulevikus, sest on selge, et avaliku sektori palgad ja ministeeriumidevahelised palgaerinevused peaksid olema maksumaksjale arusaadavad. Mis puudutab Välisministeeriumi, siis Välisministeeriumil on muidugi oma spetsiifika. On planeeritud, et märkimisväärne osa inimestest, kes seal töötab, läheb ühel hetkel välislähetusse. Välislähetusel on sissetulek mõnevõrra teine ja see on praegu inimesi motiveerinud. Selge, et aastate jooksul on sellest tingituna olnud Välisministeeriumis mõnevõrra väiksem palk, võrreldes teiste ministeeriumidega. Aga samas ütlen niimoodi, et ma pean täiesti normaalseks, et sama tööd tegev jurist peaks saama eri ministeeriumides  suhteliselt sama palka.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Vladimir Velman.

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Toetus Edelaraudtee AS‑ile on planeeritud jätta järgmisel aastal samale tasemele, nagu see oli 2007. aastal – 177 miljonit krooni. Samas nähtub seletuskirjast, et selle aastaga võrreldes on kavandatud veomahtu suurendada ligi 115 000 rongikilomeetri võrra. Millest tuleneb valitsuse optimism, et kui kõik kallineb, siis Edelaraudtee rongikilomeetri hind läheb äkki odavamaks? Näiteks Elektriraudtee puhul on planeeritud mahu kasvu suurendada toetuse suurendamisega kümne miljoni krooni võrra.

Tänan teid küsimast! Rahandusministeerium on eelarve kokkupanemisel tuginenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistide ettepanekutele, milles meil pole olnud põhjust kahelda.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Aadu Must.

Aitäh! Hea minister! Ma olen jätkuvalt mures Eesti teaduse jätkusuutlikkuse pärast, mille kõik parlamendis esindatud erakonnad on kuulutanud lausa oma prioriteediks ja seda teeb kindlasti ka koalitsioonileping. Riik ootab nimelt meie ülikoolidelt umbes 300 doktorikraadiga inimese ettevalmistamist aastas, raha on eelarves ligikaudu 250 koolitamiseks. Ma kinnitan, et selle raha absorbeerimise võime ei ole probleem, pigem ikka vastupidi. Eks seda tööd tuleb teha niigi üleekspluateeritud entusiasmi või mingi muu ressursi, näiteks teadusraha arvel. Kas teie kui vaieldamatult väga hea haridusega mees ei arva, et kokkuhoid doktorantide koolituse arvel on just seda laadi asi, mis ohustab Eesti teaduse jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet?

Aitäh! Ma möönan, et doktorantide teema ja motiveerimine selleks, et inimesed jääksid doktorantuuri, on Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt ääretult oluline. Samas on selge, et järgmise aasta eelarves on doktorantuuritoetuste kasv väga selgelt olemas ning kogu teadus- ja arendustegevuse valdkonna kasv on üle 50%, võrreldes eelmise aastaga. Ma olen teiega nõus, et selliste asjade absorbeerimine nagu doktorantuuritoetus ei ole keeruline, aga ma usun, et need kasvud, mis on ette nähtud, annavad alust optimismiks.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Ma tänan teid! Lugupeetud härra minister! Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimistel selgus, et koolilõunatoetus toidupäeva kohta – 12 krooni – ei rahulda omavalitsusi. Kas ei oleks mõistlik seoses toiduainete kallinemisega leida võimalusi, kuidas seda toetust suurendada?

Praegune kokkulepe on 12 krooni ja siin on jutt olnud toiduainetest endast. Me oleme rääkinud sellest, et mis puudutab toidu valmistamist ja kõiki sellega kaasnevaid kulusid, siis see on omavalitsuse mure. Need on praegused numbrid, nendega oleme eelarves arvestanud ja usun, et sellega saadakse hakkama.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus toob teile võib-olla ka kasu. Justiitsministeeriumile on tasuta õigusabi katteks planeeritud riigi poolt erinevad summad. Tabelis on ette nähtud 47 917 000 krooni, aga seletuskirjas on 49 917 000 krooni. Minu küsimus on selline:  kas te ei arva, et see summa, kas esimene või teine, ei ole piisav ega kata tegelikke vajadusi, ning milline summa oleks teie arvates õige?

Aitäh! Me oleme seda asja arutanud ka valitsuskabinetis. Mul puudub isiklik kogemus selles valdkonnas. Aga Justiitsministeerium on sellise ettepanekuga välja tulnud ja on leidnud, et need summad katavad need vajadused. Mul ei ole põhjust selles kahelda.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Must.

Hea minister! Ma kõigepealt ütlen, et teie vastus minu esimesele küsimusele oli väga kummaline. Ma ei saa aru, miks peaminister on väga uhke, et järgmise aasta eelarves on väga suur kokkuhoid või et on reserv, kui teie näete tänavust lisaeelarvet ja järgmise aasta eelarvet ühe ühikuna. Aga mu küsimus puudutab taas kaitse-eelarvet selles kollases raamatus, mis meile välja jagati. Leheküljel 140 on näha, et Kaitseressursside Ameti eelarves on sotsiaaltoetused. Seni maksti selle rea alt ajateenijatele lahkumishüvitisi. Need lahkumishüvitised kaotati koalitsiooni koostöös ära, aga raha on endiselt planeeritud. Mis otstarbeks?

See on väga detailne küsimus, millele mul on väga raske vastata. Ma arvan, et kui te saate komisjonis kaitseministri käest küsida, mis otstarbeks need sotsiaalkulutused lähevad, siis saate ammendava vastuse. Minu käest võite saada sellele küsimusele ainult oletusliku vastuse.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Aitäh, proua juhataja! Minu küsimus puudutab ühistransporti. Nimelt jätkub ilmselt ka järgmisel aastal kõikvõimalike transpordivahendeid liigutavate inimeste ehk juhtide palgasurve, lisaks sellele tõusevad arvestatavalt kütuseaktsiisid. Toetuste tõusu on samal ajal planeeritud ainult 25 miljonit krooni, reserv isegi mõnevõrra väheneb. Kas see võiks tähendada seda, et järgmisel aastal on ette näha arvestatavat bussipiletite ja muu ühistranpordi piletite hindade tõusu?

Jah, võib eeldada, et erinevate transpordivahendite piletite hinna tõus on järgmisel aastal olemas. Küsimus on selles, millisel määral seda on, ja küsimus on selles, et ma ei ole näinud eri valdkondades neid arvutusi, mis näitaksid, millised on reaalsed kulude tõusud. Aga usun, et planeeritud toetused olulise osa sellest võimalikust hindade tõusust katavad.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet.

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma usun, et väga paljud inimesed siin saalis on nõus sellega, et nõukogudeaegses koolimajas, nagu praegu on Sisekaitseakadeemia, ei ole võimalik koolitada tänapäevaste hoiakute ja teadmistega siseturvalisusvaldkonnas töötavaid inimesi. Lappasin seda tarka raamatut ühtpidi ja teistpidi, aga ei leidnud küll sellist rida, kus oleks välja toodud, et 2008. aastast finantseeritaks Sisekaitseakadeemia uue maja ehitust. Kas seda ei tehta või ei peeta seda vajalikuks?

Tänan! Tõsine küsimus. Sisekaitseakadeemia võimalikku ehitust on arutatud ka ühel korral valitsuskabinetis ja see läheb nüüd edasi arutamisele. Kui valitsuskabinet oma otsuse langetab, siis Sisekaitseakadeemia ehitamiseks rakendatakse Riigi Kinnisvara AS‑i. Sellisel juhul kajastuvad need tagasimaksed eeldatavasti 2009.–2010. aasta eelarves. Kui valitsuskabinet oma otsuse langetab ja ma usun, et valitsuskabinet langetab positiivse otsuse, siis Sisekaitseakadeemia ehitatakse RKAS‑i kaasabil valmis.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Ma küsin üldisema küsimuse. Järgmise aasta majanduskasvu prognoos võtab järjest negatiivsemaid ja hullemaid toone. Valitsus on arvestanud 7%‑lise majanduskasvuga. Eesti Pank on teinud prognoosi hiljem, kuskil septembris, ja ilmselt on see ka objektiivsem. Tekib oht, et tulude pool ei tule täis ja väga rohked kulutused, mida tahetakse teha, ei saa täidetud. Kas te ei arva, et riigieelarve võib minna üle paljude aastate üldsegi miinusesse? Milline on probleemi olemus teie poolt nähtuna?

Tänan! Nagu ma siin paaril korral olen varem rääkinud, üks asi on olnud need hinnangud, mis antakse võimalikule majanduskasvule ehk Eesti Pank 4,3%, Rahvusvaheline Valuutafond 6% ja meie 7,3%. See on asja üks pool, kuidas keegi on hinnanud võimalikku investeeringute mahtu järgmisel aastal. Samas on selge, et kui me vaatame, mis päeva lõpuks juhtub ja seda, milline on võimalik tulude laekumine järgmisel aastal, siis on eri osapooled küllaltki samal arvamusel. Nagu ma ütlesin, ka Eesti Pank on seisukohal, et võimalik tulude laekumine on 1,1% SKT‑st suurem kui kulud. Nii et ma ei näe paanikaks põhjust. Ma ütlen, et planeeritud ülejäägid on piisav amort.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Ratas.

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Tallinnas on selline kool nagu Tallinna Heleni Kool. Seal koolis õppivad õpilased on teatud puudega. Riik on toetanud varem ja ma loodan, et toetab ka tulevikus õpilaskodude rahastamist. Ma ütlen veel niipalju juurde, et selles koolis ei õpi mitte ainult Tallinna lapsed ja mitte ainult maakonna lapsed, vaid lapsed ka mujalt. Minu küsimus on selles: kas te peate õigeks, et järgmise aasta eelarvest võiks Haridus‑ ja Teadusministeeriumi real toetada ka selle kooli õpilaskodu rajamist, eeldusel, et seda teeb seesama kohalik omavalitsus?

Ma arvan, et on igati mõistlik neid läbirääkimisi haridus- ja teadusministriga pidada, et sellist toetust rakendada. Aga ma mõtlen, et see on eelkõige Tallinna ning haridus- ja teadusministri omavahelise kokkuleppe küsimus.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te teate väga hästi, et mulle on väga tähtis korterelamute renoveerimine ja korteri kättesaadavus inimestele, kes on sundüürnikud või lastekodulapsed, noored pered. Lugedes eelarveraamatut, pole ma kunagi nii ilusaid ridu lugenud. Praegune valitsus lubab kõik need küsimused lahendada, ja mul oligi hea meel. Kui aga jõudsin eelarveridadeni, siis tahaksin selgitust saada. Nii väikest kortermajade ja elamisprobleemide lahendamise eelarvet pole tükk aega olnud. Öelge mulle, palun, kas ma võin sellest järeldada, et ehitushinnad lähevad alla ja korterite hinnad lähevad alla või saavad korteri ainult 15 inimest. Kumb on õige?

Aitäh küsimast! Jah, ma usun kindlasti, et ehitushinnad lähevad alla ja korterihinnad lähevad alla. Aga mis puudutab teie püstitatud probleemi, siis need on eelkõige KredExi valdkonnas lahendatavad probleemid ja see, milline hakkab olema KredExi raames nende programmide rakendamise maht, on KredExi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi omavahelise täiendava leppe küsimus. Praegu on see lihtsalt eelarves ridadena sees.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab palkasid. Nagu siin on öeldud ja räägitud (te ka ise oma ettekandes rääkisite sellest), ametnike palgad, avaliku sektori palgad tõusevad. Erinevalt paljudest teistest mina seda küll kindlasti ei kritiseeri, kui need palgad tõusevad. Ma arvan, et see on õige, sest avaliku sektori konkurentsivõime on varsti järjest madalam, me ei leia lihtsalt inimesi tööle. Küsimus on pigem selles, kuhu see palgatõus läheb. Varasematel aastatel on see tihtipeale läinud siiski kõrgemate ametnike taskusse. Eelmisel aastal me üritasime teha küll väikese muudatuse ja palgaastmeid tõsteti keskeltläbi 40%. Kas on selles palgasüsteemis, palgaastmetes Rahandusministeeriumil plaanis ka midagi ette võtta? Üks asi on eelarvenumber, teine asi see, kuhu see raha läheb.

Aitäh! Kui eelarve kinnitatakse, siis on see loomulikult eri ministeeriumide ja allasutuste juhtide teema, kuidas palgavahendid jaotuvad. Ma usun, et juhtidel on selget arusaamist, kus ühe või teise organisatsiooni mured kõige rohkem välja löövad. Usun, et vähem tasustatud töökohtadel, madalamapalgalistel töökohtadel kindlasti järgmisel aastal see temaatika lööb rohkem välja, ja usun, et siit tulevad lahendused, mis on õiged ja õiglased.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kaitseministeeriumi valitsemisalas on Laidoneri muuseumi tuludeks prognoositud 80 000 krooni, mis peaks laekuma trükiste müügist. Kuidas suudetakse tagada, et muuseum sellise koguse trükiseid müüb, kas muuseumile on pandud müügikohustus?

Aitäh! Ma usun, et eelarve koostamisel on selgelt arvestatud, millised on muuseumi võimalused omatulusid toota, ja usun, et nende pakutav prognoos on objektiivne.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh, austatud juhataja! Härra minister! Enne ütles hea kolleeg Heimar Lenk, et sa hakkad maarahvast unustama. Ma pean sind natuke kiitma, sa tahad ikka maarahva hea sõber edasi olla. Kui ma vaatan seda eelarvet, siis esimest korda on eelarves selline hea programm, nagu on hajaasustuse infrastruktuuri programm, ja seda on rahastatud 51 miljoni krooniga. Minu lihtne küsimus on: kas sellest 51 miljonist piisab kõikide ootuste ja vajaduste rahuldamiseks?

Ma tänan! Usun, et kindlasti ei piisa. Aga ma arvan, et sellest piisab selleks, et n‑ö üks komponent üle-eestiliselt jõuliselt ära rakendada, see on see kaevude teema ehk veevarustus hajaasustuses. Nagu näitab Võru maakonna näide prooviprojektina, on see üllatavalt hästi käivitunud. Võru maakonnas on sealt saanud toetust umbes 150 kaevu. Selle teemaga minnakse üle-eestiliseks, seda jõuab kindlasti ühe aastaga teha. Loomulikult olen ma ise planeerinud, kui ma seda programmi olen mõttes edasi proovinud arendada, et eks ta peab edasi minema. See puudutab näiteks elektrivarustust. Mis puudutab Interneti-teemasid, siis need lahenevad turukonkurentsi tõttu juba lihtsalt ära. Aga see puudutab ka teatud erateid. Teede ehitamine võib inimestele üle jõu käia. Selge, et kui minna sellise mudeliga edasi, kus orienteerivalt kolmandik on riik, kolmandik on omavalitsus ja kolmandik on inimene, siis on võimalik hästi palju asju korda ajada. See on ilus asi.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Oma esimeses küsimuses kurtsin ma eelarve keerulisuse üle, aga üht-teist olen ma siit välja lugenud. Minu küsimus on järgmine. Vaadates omavalitsuste tasandusfondi vahendite olukorda, siis siit ei ole küll võimalik kuskilt regionaalpoliitikasõbralikkust välja lugeda, pigem vastupidi. Miks see nii on?

Jah, üks asi on vaadata tasandusfondi, teine asi on vaadata ka seda, mis on omavalitsuste eelarveprognoosid, mis on päris head, ja kolmandaks tuleb vaadata seda, millised riigi täiendavad kulud omavalitsustele lähevad.  Kui me vaatame kas või maavalitsuste teedele minevaid panuseid, siis minu mäletamise järgi nende teede korrashoiuks minevate vahendite maht kasvab umbes 35%. Kui me vaatame lasteaedade programmi ja teisi riiklikke programme, mis veel kõik lisaks tulevad, siis arvutused näitavad, et lähema seitsme aasta jooksul tuleb kohalikel omavalitsustel lisaks nende oma tuludele ja tasandusfondi summadele kasutusele ligikaudu 20 miljardit krooni rohkem vahendeid.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Seletuskirja lugedes võib sealt leida väga huvitavaid asju. Üks nendest huvitavatest asjadest on leheküljel 27. Seal on kirjas niisugune lause: "Kõige rohkem laekub tulusid majandustegevusest Haridus- ja Teadusministeeriumi allasutustelt tasulise hariduse pakkumise eest." Kas see on praeguse valitsuse äriplaani üks osa, kuidas eelarvet täita? Samas te kinnitate, et valitsuse üks prioriteet on haridus. Kas siin on midagi viltu või on mõned niisugused eesmärgid siin, millest on raske aru saada? Kuidas üldse reaalses elus seda kõike hinnata, kui mõlemat poolt kaaluda?

Jah, see on ju tõsi, et meil on kahtemoodi haridust: üks, mis on riigieelarvest finantseeritav, ja teine, mis tuleb omast taskust kinni maksta. Selge, et omast taskust kinnimakstava hariduse mahud ja rahalised laekumised on küllalt suured, need summad täpselt niimoodi laekuvadki. Kõik meie, lastevanemad, kes me oma laste õppemakse maksame, teame seda.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kui konservatiivne on eelarve, selle üle võib vaielda, ja kui konservatiivsed tulevad kohalike omavalitsuste eelarved, seda me näeme. Aga mure on ühe artikli pärast, mida eelmistel aastatel riik toetas, aga tuleva aasta eelarves on seal null. See on seotud koolieelsete asutustega ja koolidega. Siit küsimus: kas tõesti riik ei toeta tulevast aastast koolieelseid asutusi ja koole või on see toetus nähtud ette teise skeemi kaudu?

Julgen öelda, et riik toetab lähematel aastatel koolieelseid lasteasutusi väga jõuliselt, mis puudutab lasteaedade programmi. Kahel järgmisel aastal toetatakse 300 miljoniga ja edasi juba 400 miljoni krooniga aastas. See on märkimisväärne panus. Selle sees on ka selge palgakomponent, mis tähendab seda, et alusharidusega tegelevate pedagoogide palgatase peab olema võrdne nooremõpetaja palgatasemega. Nii et meil on märkimisväärsed ressursid järgmisel aastal alusharidusse planeeritud.

Eldar Efendijev, kas on protest? Palun mikrofon Eldar Efendijevile!

Aitäh! Vabandust, ma pidin täpsustama, sest ma rääkisin investeeringutest, aga mitte palkadest ja teistest summadest.

Tänan! Lasteaedade programm on mitmepoolne, seal on ka oma investeeringute komponent sees. Järgmistel aastatel kavatsetakse nii palkasid kui ka investeeringuid toetada.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Vladimir Velman.

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud minister! 2008. aasta eelarves ega ka eelarvestrateegias ei ole suurendatud omavalitsuste tulubaasi tulumaksust laekuvat osa ega tasandusfondi. Ka ei suurendata kütuseaktsiisist teedehoiuks eraldatavat osa. Viimastel aastatel on omavalitsuste eraldisi tunduvalt suurendatud, arvestades omavalitsuste vahendite puudujääki kõigi funktsioonide täitmisel. Kas valitsuskoalitsiooni prioriteet pole omavalitsuste toetamine? Kas rahandusminister arvab samuti, et omavalitsustel on raha juba ülearugi palju?

Tänan! Tuleb ütelda, et raha ei ole omavalitsustes ega riigis ega kodus ja peres kunagi ülemäära palju. Raha on alati vähe. Me oleme eelarve planeerimisel lähtunud sellest, mis on reaalsus, ja vaadanud seda, millised on kohalike omavalitsuste tulude tõusud. Tulud tõusevad päris agarasti. Teiselt poolt on kõik see, mida ma olen rääkinud muudest riiklikest programmidest, mis kohalikele omavalitsustele lähevad, kaasa arvatud euroabi ja kindlasti märkimisväärsed kohalike omavalitsuste teede hoolduseks minevad vahendid, mis kasvavad järgmisel aastal 633 miljonit krooni, mis on märkimisväärne tõus.

Aitäh! Tarmo Mänd, teine küsimus, palun!

Tänan! Härra minister! Minu teine küsimus on kantud murest transpordidotatsioonide pärast. Eile see küsimus esitati. Te väitsite, et täpseid arvestusi ei ole. Aga rahanduskomisjonis olid need asjad niimoodi arutusel, et bussidotatsiooni kasv, mille eest tuleb ministeeriumi tänada, on küll 11%, aga kulutused kasvavad 25% ja puudujääki hinnatakse 40–50 miljonile kroonile. See on tõsine probleem. Teiseks, mina saarelt pärit mehena valutan südant sellepärast, et praamipiletite hinnad järgmisel aastal tõenäoliselt kasvavad kõikidest hindadest mitu korda enam. Pilt on selline, et dotatsioon suureneb (selle eest ma tänan teid) 19,7%, hinnad saareelanikule keskmiselt lisaks sellele suurenevad veel 70%. Minu küsimus on: kas te peate võimalikuks seda küsimust veel eelarve menetluse käigus arutada ja mingisugunegi lahendus leida?

Ma ei näe probleemi ühegi küsimuse arutamisel eelarve menetlemise käigus. Täna on ikkagi eelarve esimene lugemine. Seda eelarvet ootab ju ees veel kuu aega menetlemist. Ma arvan, et selle kuuajalise menetlemise jooksul tulevad kindlasti erinevad teemad arutusele, kaasa arvatud see, mis puudutab dotatsioone. Täna on eelarves küll ette näha ligi 700 miljonit krooni dotatsioonide jaoks. Aga selge, et need põhjendused ja arutamised seisavad ees. Ma arvan, et siin leitakse ka mõistlikke kompromisse.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Peaminister on meile üsna sageli kinnitanud, et üldine maksukoormus ei tõuse, vaid pigem langeb. Ta viitab siinjuures koalitsioonilepingule. Aga kui ma võtan lahti 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, siis seal on selgelt kirjas, et kui 2006. aastal oli üldine maksukoormus 30,7% SKT‑st, siis prognoos 2007. aastaks on juba 32,2% SKT‑st ja aastaks 2009 tõuseb see ligi 33%‑le. Jah, pärast seda hakkab see küll langema, aga see siiski ei lange madalamale, kui on 2007. aasta prognoos ehk 32,2% SKT‑st. Minu lihtne küsimus ongi: kumb valetab, kas peaminister või Rahandusministeerium?

Aitäh! Seda võib ju ütelda, et 2011. aasta perspektiivis maksukoormus enam-vähem sellele tasandile langebki, kust ta ühel hetkel on tõusnud, 2006 oli vist 31,2%. Mis ma ütlen lohutuseks? Lohutuseks ütlen ma seda, et minu jaoks ei olegi alati olnud nii kohutavalt oluline teema see, milline on maksuprotsent. Minu jaoks on oluline olnud see, mida kogu selle maksuga tehakse. See on nagu rohkem teema. Kindlasti ei tohi riik minna sellistesse äärmustesse, kus minnakse n‑ö labasele maksukogumisele ja seda ei suudeta absorbeerida. Kindlasti on oluline see, et kui riigil on vaja ikka olulisi kulutusi teha, mis kogu ühiskonda arendavad, sellisel juhul me räägime muudest maksudest.

Heimar Lenk, palun, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Sa just praegu ütlesid, et terve kuu on veel menetlemist ees ja saab palju asju ümber teha. Küsin su käest otse: kas sina kui külamehest rahandusminister lubaksid kodukandiliikumise rahvale, et sa annad endast kõik, et kodukandiliikumine saaks oma 1,2 miljonit kätte?

Kindlasti teen ma kõik selle nimel, et Heimar Lenk saaks ka kodukandiliikumisele külla minna, panna plakati üles ja ütelda: "Mina tegin!" Aga  kindlasti räägin ma kodukandiliikumise inimestele ka ise, kus on praegu need probleemid. Mina tean selle informatsiooni põhjal, mis meil täna on ja mis on Põllumajandusministeeriumi informatsioon, et kodukandiliikumise probleemid on lahendatud. Kui ei ole lahendatud, siis hakkame lahendusi otsima.

Aivar Riisalu, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Sinu nahas ei tahaks praegu küll olla, ega sul ei ole täna kerge päev. Mina tahan küsida niimoodi: majanduskasvu prognoosi on pidevalt natukene, veterinaari keeles öeldult, kohitsetud. Eelarve on tehtud tasemel 7,3%. Inflatsioon suhteliselt suure tõenäosusega ei pruugi jääda sellele tasemele, mille baasilt on tehtud eelarveprognoosid, ta võib minna mõnevõrra suuremaks. Kui meil tekib järgmisel aastal eelarveauk, kas te olete omakeskis arutanud, kas pistame pintslisse reservid või teeme järsku miinuseelarve?

Nagu ma olen juba korduvalt rääkinud, eelarve ongi selliselt planeeritud. Eelarves on selgelt olemas võimalikud reservid ehk ülelaekumine ja see ülelaekumine ongi planeeritud nendeks juhtudeks, kui Eesti majanduse arengutes peaksid toimuma mingid muutused. Sellepärast neid eelarve ülejääke tehaksegi.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kas te võite rahandusministrina selgitada eelarve huvitavat lähenemist, et õpetajate palkadeks oleme arvestanud rahaliselt ühe protsendi, aga seletuskirjast võime näha, et sellest 17%‑st saab 20%? Õpetajad saavad oma palga kätte märtsi lõpus või aprillis. Kas aprillis on õpetajate palk tõepoolest tõusnud 20% või reaalselt 17%? Kuidas seda eelarveraamatut peaks lugema?

Arvutustes, mis haridusministeerium on teinud – nendes, mis puudutavad õpetajate palka –, on selgelt sees nn eelarve kasvu element ja on selgelt sees võimalik õpilaste arvu vähenemine ja seega ka õpetajate kohtade vähenemine. Ehk haridusministeerium on teinud oma arvutused kahe komponendi pealt ja sealt on tulnud see 20%.

Vilja Savisaar, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab ka õpetajate palka. Te just püüdsite väita, et see eelarve on suunatud hariduse vajadustele ja tõus on suur. Aga kui ma võtan ette mõningad tabelid, siis on selgelt näha, et kui 2007. aastal näiteks noorempedagoogi alampalk oli 7800 krooni (see on tegelikult ligi 3500 krooni vähem 2007. aasta prognoositavast riigi keskmisest) ja kui te nüüd lubate õpetajatele 20%‑list palgatõusu, siis tegelikult 2008. aastaks see noorempedagoogi palga 20%‑line tõus jääb juba keskmisest prognoositavast palgatõusust maha ligi 4000 krooni. Nii et tegelikult te blufite selle eelarvega, nii nagu ma ka riigieelarve üleandmisel ütlesin, mille eest teie kolleeg minuga väga pahandas ja nimetas üsna koledate sõnadega.

Minu andmed ütlevad, et noorempedagoogi palga alammäär aastal 2008 on 9360 krooni. See näitab seda, et Haridus- ja Teadusministeerium on oma arvutustes siin täpne.

Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on eelarve läbipaistvuse kohta. Sel aastal taotles Keskkonnaministeeriumi haldusala asutus Riiklik Looduskaitsekeskus teie alluvuses olevast riiklikust fondist Keskkonnainvesteeringute Keskusest riiklike kohustuste elluviimiseks (valdavalt on need kaitsekorralduskavad, liigikaitse jne) 66 miljonit krooni. Kas te peate normaalseks, et sellised riiklikud kohustused sisalduvad KIK‑i üldistes summades ja neid peab sealt taotlema, või võiksid nad olla pigem otseselt väljendatud selle asutuse eelarves ega peaks olema nagu taotluspõhiselt või konkurentsi- või võistluspõhiselt taotletavad sealt?

Ma loodan, et ma ei eksi, aga minu meelest on need läbirääkimised praegu käimas. Seda arutatakse, et need kulutused saaksid eelarve reakulutusteks. Kas nad kajastuvad 2008. aasta eelarves? Seda vist veel mitte, aga olen aru saanud, et need arutelud käivad.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Hea minister! Mul on küsimus kutsehariduse kohta. See on ka Rahandusministeeriumis olnud ju päris mitme aasta jooksul selline teema, mida on arutatud nii tööjõu kui ka tuleviku koha pealt. Kuidas te arvate, kas selle aasta eelarve on strateegia ja tööandjate eesmärkidega kooskõlas või jääb selles suunas natuke vajaka?

Tänan! Kutseharidus on vaieldamatult väga oluline valdkond ja majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt tähtis teema. Rahalises mõttes on kutsehariduse rahastamine igal aastal suurenenud ja suureneb ka praegu. See suureneb oluliselt ka nende investeeringute tõttu, mida on võimalik Euroopa Liidu struktuurifondidest teha. Nii et kindlasti selle aasta eelarve kutseharidust ei alaväärtusta.

Ma tänan ministrit! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan teid vastamast ja jõudu teile! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon on jõudnud seda eelarvet arutada kolm korda: 11., 18. ja 23. oktoobril. Esimesel korral arutasime koos rahandusministri ja tema kaaskonnaga ja ülejäänud kordadel oleme ära kuulanud ka kultuuriministri, haridus- ja teadusministri, majandus- ja kommunikatsiooniministri ning sotsiaalministri.
Küsimusi oli komisjonis mõistagi kõige erinevamaid. Võib julgelt öelda, et ministrid üksikküsimustele vastamisega hätta ei jäänud. Ma ei hakka neid üksikridu ja üksikteemasid üle kordama, usun, et rahandusministri tänane küsitlus oli selle koha pealt väga esinduslik, teemad olid kattuvad.
Kuid kõige olulisemad teemad komisjoni aruteludel olid kaheldamatult need, kas järgmise aasta prognoos on paras või optimistlik ja kas riik mitte ei kuluta liiga palju palkadele. Esimesele küsimusele vastates ei jäägi rahandusministril muud üle kui oma prognoosi kaitsta. On fakt, et 7,3%‑line majanduskasv on suurem kui teistel prognoosijatel, aga selle prognoosi kaitseks peab ütlema, et seda on tehtud sama metoodika järgi ja samade inimeste poolt, kes on seda igal aastal teinud, ja siiamaani on need prognoosid, juhul kui nad ei ole poliitiliselt moonutatud, nagu ühel aastal näisid olevat, osutunud pigem konservatiivseks. Seetõttu oli rahanduskomisjon selles küsimuses leplik. Teine asi, mis on veel mõjusam, on see, et eelarve on planeeritud tuntava ülejäägiga. See tähendab, et kui eksimus peaks tulema, siis see ilmselt mahuks igal juhul ära selle ülejäägi sisse. Miks me üldse praegu räägime eksimusest, võimalikust eksimusest? Sellepärast, et majanduses toimuvad praegu muudatused ja mitte keegi ei tea täpselt, kui suured need tulevad.
Üldjoontes rahanduskomisjon toetas selle eelnõu esimesele lugemisele saatmist, esimese lugemise lõpetamist ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakkus välja 5. novembri kella 6. Seda otsust toetas 7 liiget, 3 olid vastu ja erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Toomas Varek!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Meie ees on Riigikogu selle aasta kõige olulisem eelnõu – riigieelarve eelnõu. Varasematel aastatel võis järjekindlalt tõdeda, et Eestil läheb hästi, ning meie majanduskasv võimaldas ka eelarvest kasulikke kulutusi teha.
Ma palun kaheksa minutit!

Kaheksa minutit.

Esmapilgul ja asja sisusse süüvimata võiks 96 miljardi kroonini paisunud eelarvega täiesti rahule jääda. Valitsus on jätkanud Keskerakonna ministrite alustatud pensionide tõstmist ning politseiametnike, päästjate, õpetajate, teadustöötajate palga tõstmist. Suur aitäh teile selle eest! See tõestab veel kord, et me ajasime Keskerakonna poole pealt valitsuses õiget poliitikat ning valitsuskoalitsioon on asunud täitma meie valimislubadust avaliku sektori palgatõusu kohta. Oluline on palgatõus ka seetõttu, et enam mitte nii optimistliku majandusprognoosi valguses on ühiskonna turvalisuse eest vastutajatel senisest palju olulisem roll stabiilsuse tagamisel. Vahemärkusena ütlen, et senisest rohkem oleks eelarves lootnud näha kulutusi politseinike ja päästjate töötingimuste parandamiseks. Seega ei taha ma Keskerakonna kui opositsioonipartei esindajana kategooriliselt väita, et valitsuse koostatud eelarveprojekt oleks üdini ebarahuldav. Küll aga tahan tähelepanu juhtida puudujääkidele ja vastuseta jäänud küsimustele.
Liigoptimistlik majandusprognoos. Ei hakka praegu analüüsima nigelate majandusprognooside põhjuseid ega kõiki tagajärgi, vaid keskendun mõnele riigieelarvet puudutavale osale. Kuigi reformierakondlasest peaminister jätkuvalt väidab, et riigieelarve projekt on konservatiivne ja realistlik, on vastupidisel seisukohal isegi mitmed tema erakonnakaaslased, analüütikutest rääkimata. Eelarve lähtub 7,5%‑lisest majanduskasvu prognoosist, samal ajal kui analüütikud räägivad juba üksnes 4,5%‑lisest majanduskasvust. Eelarve jaoks tähendab see mitut miljardit alalaekumist. Kuigi jätkuv hinnatõus loob soodsa pinnase inflatsiooni jaoks, võib eeldada, et aeglustunud majanduskasv ja vähenev ostuvõime mõjuvad inflatsiooni pärssivalt ning eelarvetulude väiksemat laekumist tingivad üheaegselt nii majanduskasvu langus kui ka inflatsiooni madalam tase.
Ebaõiglane maksubaas ja maksukoormuse tõus. Pealtnäha ei ole tegemist eelarveprojekti teemaga, maksud kehtestatakse ju teiste seadustega. Keskerakond ei ole selle väitega siiski nõus. Kordan juba aktsiisitõusu arutelu ajal toodud väidet. Aktsiisitõusu eesmärk polnud juba alguses mitte euro saavutamine, vaid Reformierakonna valimislubaduse, tulumaksu vähendamise katmine. Arvutused näitavad, et tulumaksu alandamine on kasulik nendele, kelle kuusissetulek on üle 40 000 krooni. Alates sellest sissetulekust võidetakse rohkem, kui hinnatõusudega kaotatakse. Seega jätkab Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus endiselt nn õhukese riigi poliitikat, kus reaalset kasu saavad keskmisest tunduvalt kõrgemat sissetulekut saavad isikud ja teised, see tähendab rahva enamik, maksavad nendele kõrgemate aktsiiside kaudu selle lõbu kinni. Keskerakonda on valimiskampaaniate käigus tihti süüdistatud inimeste maksukoormuse suurendamises. Eelarvenumbrid näitavad, et samale teele on läinud ka maksukoormuse alanemist lubanud koalitsioon. Maksukoormuse kasv on ju üle 2%.
Puuetega inimeste toetamine ja pensionireserv. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused on kaheksa aastat tõstmata ja praegune riigieelarve jätab varasematele lubadustele vaatamata puuetega inimeste probleemid lahendamata. Samuti on praegune riigieelarve üle aastate esimene, kus ei planeerita raha pensionireservi.
Eelarveprojektist ilmneb, et riigil on järgmisel aastal plaanis tööle võtta 2500 uut ametnikku. Õigustatud küsimus on, kas tõesti on sellise hulga uute inimeste tööle võtmine vajalik. Kas ei ole võimalik olemasolevat ametkonda efektiivsemalt tööle panna? Aga võib-olla on see mõeldud majanduslanguse tõttu töö kaotanud inimeste tööhõiveprogrammina. Eelarveprojektist sellele vastust ei leia.
Kohaliku omavalitsuse tulubaas. Kohalik omavalitsus on kõige elanikulähedasem avaliku võimu institutsioon. Tuletan meelde, et Eesti on juba 1994. aastal ratifitseeritud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga võtnud endale kohustuse tagada kohalikule omavalitsusele püsiv ja piisav tulubaas. Praeguste valitsusliikmete arvamustest kumab selgelt läbi kohaliku omavalitsuse alaväärtustamine. Väärad on ka pidevalt korratavad väited, nagu oleks omavalitsuse tulubaas niikuinii piisav. Kütuse hinna tõus mõjutab nii ühistranspordi hinda kui ka juba varem mainitud küttehindasid. Ehitushinnad ja teenuste hinnad on samuti pidevalt tõusnud. Keskerakond tegi tulumaksuseaduse muudatuse ettepaneku, millega soovisime suurendada kohalikule omavalitsusele laekuvat osa etapiviisiliselt senisest 11,9%‑st 12,9%‑ni. Koos sellega tuleks suurendada ka tasakaalustatud tasandusfondi. Kolleegid, see oleks ju mõistlik ja loogiline!
Ühe olulise aspektina tahan mainida eelarveprojekti läbipaistmatust. Riigikogu liikmetele anti kätte küll 572 lehekülge lisamaterjali, kuid vaatamata suurele mahule on tegemist täiesti läbipaistmatu dokumendiga, kust olulisi numbreid ei ole võimalik välja lugeda. Ei andnud ammendavaid vastuseid ka fraktsioonis käinud Rahandusministeeriumi ametnikud. Lisan juurde, et kas on ikka mõttekas esitada lehekülgede kaupa umbmääraseid sõnastusi reaalelus mõõdetamatute tulemuste kohta, nagu "terviklik ja süsteemne statistika", "Eesti huvid rahvusvahelisel tasandil on esindatud", "kvalifikatsiooni on tõstetud" jne. Avalik haldus peab olema läbipaistev ja siin ootaks põhimõttelist edasiminekut.
Kokku võttes tõden Keskerakonna fraktsiooni nimel, et kuigi eelarve sisaldab palju väga häid ja positiivseid algatusi ning ka Keskerakonna ideed on kasutamist leidnud, on täiesti reaalne oht, et inimestele antud lubadused võivad tegelikkuses jääda täitmata. Ootame valitsuselt ja koalitsioonilt seda, et eelarve projekt veel kord üle vaadataks ning koostöös analüütikute ja ekspertidega viidaks reaalsed võimalused eelarvega kooskõlla. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Toomas Trapido!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kuna me esitame niikuinii hulga muudatusettepanekuid, siis neisse ei hakka ma süvenema ja toon siinkohal ära mõned tähelepanekud.
Esiteks, kodanikuühiskond. Juba mitu aastat on räägitud kaasamisest ja on tehtud ka edusamme selles suunas, et kodanik saaks riigielu kujundamisel osaleda. Kui rääkida riigieelarve eelnõust, mis on, nagu korduvalt mainitud, üks tähtsamaid dokumente, tähtsamaid eelnõusid ühes riigiaastas, siis siin on kaasamine võib-olla veidike nõrk. Samamoodi nagu muu kaasamise puhul, kus küsitakse juba protsessi alguses ettepanekuid-arvamusi, võiks ka riigieelarve puhul neid pärida nii kodanike kui ka nende erakondade käest, kes otseselt selle koostamises ei osale.
Kodanikuühiskonnast veel. Me jääme endiselt oma seisukoha juurde, et kodanikuühiskonna sihtkapitali algatamine on äärmiselt vajalik ja hea algatus, aga võrreldes toetustega erakondadele, mida tuleva aasta eelarve eelnõus on 90 miljonit, rääkimata toetustest ettevõtlusele, mida on üle ühe miljardi, on kodanikuühiskonna sihtkapitali 20 miljonit väga kesine summa. Juba ilmnevad märgid, et eelmiste aastate eelarvetes rahastatud kodanikuühendusi hakatakse suunama selle kodanikuühiskonna sihtkapitali poole ja nii saab see 20 miljonit küll väga kiiresti otsa. Veel rõhutan seda, et kodanikuühiskond ei küsi raha selleks, et lihtsalt olla, vaid ta teeb väga olulist tööd meie kõigi heaks.
Energia. Kuigi väga oluline on taastuvenergia arendamine ja seda kõik tunnistavad, ometi ei ole eelarves taastuvenergia teemaplaneeringut. Siiski on märke, et see võib sinna tulla. Loodame, et tuleb!
Veel üks tähelepanek, mis on juba siit läbi käinud. See on seletuskirja kohta. Kui meil on e-riik, siis meil võiks olla ka e-seletuskiri. Ehk on võimalik tänapäeval selgemalt ja põhjalikumalt näidata reaalseid kulutusi, mida selle raha eest tehakse. Praegu on eelarve seletuskirjas mitmeid veidrusi. Mõned värvikamad näited. Näiteks, Keskkonnaministeeriumil on plaanis aastaks 2011 Eestis juurde tekitada umbes 10 000 organismiliiki. Praegu on neid 35 000, 2008. aastal 40 000, 2011. aastal 45 000. Aga selleks pole küll raha ette nähtud. Väga huvitav, ootame uusi liike. Teine, pisut töisem tähelepanek, samuti Keskkonnaministeeriumi valdkonnast, on see, et võib-olla veidra, aga võib-olla ka tähendusrikka veana on seletuskirjas selline väide, et aastaks 2011 väheneb riigimetsa pindala praegusest 38%‑st 20%‑ni. Ega ometi ei ole plaanis poolt riigimetsa maha müüa?! Seda tahaks teada.
Aga suur tänu eelarve kokkupaneku eest ja tegeleme asjaga edasi! Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Tuleb tõdeda, et nii ilusat riigieelarvet see saal vist ei olegi näinud. Kasv on üle 25%, mis ei ole meie riigi mitte väga pikas ajaloos tavapärane ülejääk. Rahandusminister ütles, kui võimsalt suureneb Sotsiaalministeeriumi osakaal – kolmandiku võrra. Midagi sotsiaalsemat ja paremat ei oleks ju nagu esile tuuagi. Selle vastu on raske vaielda, et raha tuleb juurde ja ta satub kodanike kätte. See ei ole see, mis sunnib oponente eelarvega tegelema või vastu väitma. Seda osa saab ainult toetada, heaks kiita, et see nii ilusasti on läinud. Lahti rääkimata on aga probleemid, millele selget vastust alati ei leia.
Ma ei taha muutuda küll mingiks personaalseks majanduskasvu prognoosi vastu võitlejaks, aga julgen kinnitada, et see on probleem, kus ühiskonnas konsensust tänaseni ei ole leitud, ja kahjuks tuleb tunnistada, et Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium on ühel poolel, aga oponente on märgatavalt rohkem. Kõige täpsem saaks loogika järgi olla kõige hilisem prognoos, see tähendab, et see peaks olema Eesti Panga prognoos. Kui vaadata asja poliitiliselt, siis Eesti Pank ei ole seotud muuga kui vastutusega makromajanduse edenemise eest, ta ei ole seotud poliitiliste otsustuste ja lubadustega. Nii et see on lahtirääkimata asi. Kõik me tahaksime, et need asjad õnnestuksid ja et langust ei tekiks, aga kindlustunnet need seletused kellessegi sisendanud ei ole. Pean tunnistama, et minu erakonnakaaslastes ega ka minus mitte. Minu kolleegid opositsioonist väitsid täna sedasama. Samas teame, et suurte tulude allikas praeguses eelarves on inflatsioonitulud. Praegune inflatsioon on eelarve koostajatele soodne ja võimaldab paljusid küsimusi lahendada. Tekib küsimus, mis sunnib Vabariigi Valitsust nii enesekindlalt oma prognoosi juurde jääma. Mina oskan seda seletada ainult ühega: need on need suured valimislubadused, mis kevadel anti. Kas keegi saalis viibijatest oskab nimetada, missugune erakond nendel valimistel ei rääkinud sotsiaalprobleemide lahendamise vajadusest? Ka kõik parempoolsed erakonnad olid kõige sotsiaalsemad erakonnad, kes selle eest võitlesid. See peegeldus on siin olemas. Aga raske on tõestada seda, et selles ei ole inflatsioonil oma väga olulist rolli. 2008. aasta täiendavate tulude allikad meie arvates ongi järgmised. Esiteks, lisaeelarvest tuleb üle 80–90% kuludest, ja teiseks, erakordsed aktsiisid (mis on ühekordne aktsioon), mis on kinnitatud kaks aastat varem, kui Euroopa Liit seda nõudis, annavad lisatulu 2,1 miljardit. Kui need kaks arvu liita, saame ligilähedase summa, millega saab võrrelda 2008. aasta eelarve ülejääki. Ei tahaks, et täituks see prognoos, et kasvud jäävad madalamaks. Isegi eilses Äripäevas tunnistas peaministri nõunik, et kui Eesti Panga prognoos oleks õige, siis jääks riigieelarvesse saamata üks miljard, oponendid väidavad, et seda on kaks miljardit. See ongi see, mis teeb muret. Keegi ei saa olla inflatsiooni alanemise vastu, aga see tähendaks sel juhul eelarveauku. See on oluline vastuolu.
Nüüd sellest, mida see toob kaasa inimestele. Üks osa inimestest kahtlemata selle kõigega võidab. Ma ei hakka otsima neid, kes oleksid eelarve sõbrad või kes oleksid vaenlased. Kuid me tunneme muret väiksema sissetulekuga inimeste pärast, need on pensionärid ja suured pered, kes peavad hädavajalikud kulutused tegema, hoolimata sellest, kas nad on selleks suutelised või mitte. Me väidame, et 800 krooni pensionitõusu ei pruugi järgmisel aastal kõiki kulusid katta.
Minu aeg saab kahjuks läbi, mitmel küsimusel võiks veel peatuda. Ma pean toetama Toomas Vareki ettepanekut. Võib-olla oleks praegu veel õige aeg tulud ja kulud reaalsemalt läbi vaadata ja eelarve optimeerida. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori! Protseduuriline küsimus. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra juhataja! Öelge, kas te käitusite kodukorra järgi, kui te andsite esimesele kõnelejale lisaaega kõne keskel. Meil on siin endal asi natukene vaidluse all, sest kodukord on vahepeal muutunud.

Aitäh teile selle küsimuse eest! Tõsi on see, et esimesel kõnelejal oli kõneaega kulunud 25–30 sekundit, kui ta palus lisaaega ja ma otsustasin seda anda. Otsustasin seda anda kõikidele fraktsioonidele, kes seda soovivad.
Ma palun Eiki Nestori kõnetooli!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Riigieelarve on loomulikult tähtis dokument. Tema arutelu ei ole ju toimunud mitte ainult täna siin saalis. Selle dokumendi arutelu käib elavalt ajakirjanduses, selle dokumendi arutelu toimub viljakalt Riigikogu komisjonides ja mida rohkem neid arutelusid on, seda parem.
Mul tekkis umbes  nädal aega tagasi selline kentsakas mõte, et huvitav, mida arvaks sellest arutelust üks võõramaine politoloog, kui ta seda jälgiks. Tänased küsimused, mis rahandusministrile esitati, viisid mind veel kord sellele mõttele. Kui ta ei teaks meie erakondade ajaloost ja mõtetest ega muustki suurt midagi, siis ta teeks näiteks sellise järelduse. Võiks arvata, et Keskerakonna fraktsioonis on kaks erakonda või ootab neid ees suur pooldumine. Nemad andsid sellele eelarvele nii ühelt kui ka teiselt poolt ja nii nagu oskasid. Ma arvan, et siin saab korralikult ära seletada, et nendel ongi selline komme ja neile ei olegi suurt tähtsust, kummalt poolt, peaasi et anda saab. Sõltumata sellest, kas opositsioonis või võimul olles, peaasi, et saaks anda. Siis tekiks tal kindlasti küsimus, et võib-olla üks erakond on üldse kaotanud huvi poliitika vastu, ja kindlasti tekiks sellel sõltumatul politoloogil ka küsimus, et üks Riigikogu fraktsioon elab intellektuaalselt huvitavas, natuke rohelisemas maailmas kui teised viis. Samamoodi oleks tal võib-olla küsimus koalitsiooni kohta. Seal tõesti ei saa neid järeldusi teha erakonniti. On olnud kolm väga lugupeetud ja minugi poolt väga austatud head kolleegi, kes on selle riigieelarve puhul sõna võtnud. Ma ütlen kohe ära, et mina isiklikult ei ole seda meelt, et nad oma kriitikaga elaksid mingit isiklike soovide rahuldamatust välja. Pigem tehakse seda ikka soovist kaasa aidata, et eelarve tuleks parem.
Võiski arvata, et selle debati sõlmküsimuseks saavad palgad. Ma siinkohal tahan teile siiski paari mõtet meenutada. Minu kindla veendumuse järgi on see, mis on toimunud meil pärast Euroopa Liidu referendumit, täiesti paratamatu. See, et meil majandus kasvab seetõttu kiiremini ja et tööjõu vaba liikumise tõttu palgad kasvavad kiiremini, on asja täiesti loomulik käik. Ma jagan seda seisukohta, mida väljendavad kolleegid ükskõik mis erakonnast või väljendab ka näiteks austatud Eesti Panga president, et tootlikkus ja palgad peavad tõusma koos. Loomulikult! Aga ma olen erineval seisukohal selles suhtes, mille taga asi seisab. Ma ei arva, et palgad tõusevad liiga kiiresti. Ma arvan, vabandage, et tootlikkus tõuseb meil liiga vähe. See ei ole mitte näpuga näitamine või süüdistamine, vaid selge arusaam, kuidas majanduses erinevad turud üksteist mõjutavad ja mispidi üksteisele kaasa aitavad. Me ei saa ju loota, et Eesti valitsus on viimane ullikene siin riigis, kes ei ole aru saanud, et Eesti on astunud Euroopa Liitu. Kuidas see võimalik on? Valitsus peaks ju esimene olema, kes seda arvestab. Me näeme, et Eesti tööandjad on võtnud selle eelarve oma tule alla. Nendest võib aru saada. Mis tööandjal siiamaani viga oli? Kui tal oli üks mees ehitusel puudu, tõi ta selle tuletõrjest, sest ta lihtsalt pakkus talle rohkem palka. Oleme realistid! Ka selle eelarvega ei lahenda me veel seda lihtsat küsimust, mis kõlab tegelikus elus järgmiselt. Euroopa Liit kui suurus on muutunud riigiteenistuses hariduse saamise kohaks. Iga päev leiavad Eesti riigiametite juhid ennast olukorras, et tulevad noored töötajad, kes Euroopa Liidu asjadega tegelevad, paluvad ülemuselt vabandust ja teatavad, et nad lähevad tööle mujale. Ja mitte seetõttu, et nende praegune palk korrutatakse kahega, vaid nende ülemuse palk korrutatakse kolmega ja see on see reaalne elu. Tegelikult raiskame ka siin ressursse.
See, mis on vahepeal tegemata jäetud, tuleb ära teha. Riik peab olema korralik tööandja nii nagu kõik teised, ta on samuti konkurent tööjõuturul. Kui on ette näha seda aega, et elu läheb halvemaks, siis iga korralik ja mõtlev inimene planeerib ju ka endale teatud varu, et selle halvema ajaga kuidagi hakkama saada. Eesti Vabariigi valitsus on selle eelarvega teinud samamoodi.
Nii et ühtpidi on tegemist täiesti mõistliku ja vajaliku eelarvega. Kui seda kritiseerida, siis ma loodan, et need küsimused, mis on nii ühtedel opositsionääridel kui ka teistel, saavad komisjonides vastuse. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Andres Herkeli! Kaheksa minutit.

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Kui me vaatame tuleva aasta eelarve mahtu, mis läheneb 100 miljardile kroonile, siis tuleb mulle tahtmatult meelde esimene kroonieelarve, mida 15 aastat tagasi siin saalis ette valmistati. Uskuge või mitte, selle eelarve maht toona oli 3,7 miljardit krooni. Praegu me räägime ligikaudu samas suurusjärgus tulevase aasta eelarve ülejäägist. Tõsi, tolle eelarve puhul oli nii, et mitmed summad olid arvestatud eelarvevälise tuluna – sotsiaalmaks, ravikindlustusmaksed –, natukene rohkem kui kahe miljardi ulatuses. Aga see selleks. Meie edasiminek on ilmselge ja muljet avaldav. Me pole saanud ehk väga jõukaks riigiks, aga me oleme saanud jalad alla, see on tähtis, ja me kindlasti tahame loota, et riik ja riigiaparaat mitte ei lähe rasva, vaid on kiirelt reageeriv, säästlik, tõhus, paindlik ja tugev ka edaspidi, selline, mis tagaks Eesti kodanikele turvatunde, aga ergutaks ka initsiatiivi ja aitaks kaasa kõigi võimete kõige paremale avamisele.
Meilt on palju küsitud ja küsitakse üha, mis saab, kui tulevad halvemad ajad, majanduskasv peatub. Kunagi ei saa kinnitada, et riski üldse ei ole. On küll. Samas on riskid eelarve ülejäägiga turvatud, varasemale kogemusele tuginedes ei ole meil alust kuidagi umbusaldada Rahandusministeeriumi prognoosi. See on olnud täpne. Seda prognoosi tehti viimase hetkeni. Võib-olla on riskimoment siin suurem kui eelmistel aastatel, aga ka turvameetmed on tõhusamad. Sellele vaatamata on Isamaa ja Res Publica Liit seisukohal, et näiteks ministeeriumide personalikulude ohjeldamine isegi summaarselt tagasihoidlikus mahus oleks hea eeskuju ja hea signaal kogu ühiskonnale. Seda ei ole ka hilja teha.
Kindlasti on see hea eelarve ja kindlasti on see kogu Eesti eelarve, mitte kolme valitsuserakonna oma. Aga kuna valitsuse tegevuse tulemuslikkus on hinnatav eeskätt valitsusliidu programmi aluseks võttes, siis tahan esile tuua just neid lubadusi, mille täitmist juba meie ühine esimene riigieelarve tugevalt markeerib. Möönan samas, et neid valdkondi on nii palju, et ma ei jõua kõigil peatuda.
Kõigepealt haridus. See on meie edasikestmise võtmevaldkond, eriti väikesele rahvale. Sellest sõltub konkurentsivõime. Hariduskulude kasv – 23,4% – on selles eelarves meeldiv. Eriti tahame rõhutada õpetajate töö väärtustamist, sealhulgas meetmeid, mis jätaksid noored õpetajad maakooli. Pean silmas noore õpetaja stardiraha, mille kohta veel täna ka eelnõu lugemisele tuleb. Innovatsioonile rahandusminister osutas. Ka see on haridusega seonduv võtmevaldkond. Eraldi tahan rõhutada eesti keele kaitset ja arengut. Me suurendame oluliselt vahendeid eesti keele strateegia rakendamiseks, keeletehnoloogiliste arenduste väljatöötamiseks, samuti vahendeid rahvusliku mälu programmile. See ei ole kindlasti marginaalne valdkond. Ma tuletan meelde, et selle Riigikogu üks esimesi samme oli kevadel eesti keele tähenduse allajoonimine põhiseaduse preambulis. Aga alles eelarvega saame sellele anda reaalse sisu.
Teine valdkond, milleta me tulevikku vaadata ei saa, on laste ja perede toetamine. Ma osutan siinkohal ka sellele maksuseaduste paketile, mille me kevadel vastu võtsime ja mis sätestab tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest. Aga me räägime eelarve kontekstis ka vanemahüvitisperioodi pikendamisest, kodutoetusmeetmest, mida on pakkunud majandusministeerium jne. Rääkides lastest ja peredest, ei saa kahtlemata mööda minna ka eakatest. Pensioniga seotud numbrid on selles eelarves õnneks niisugused, mille pärast ei pea piinlikkust tundma. 17,7 miljardit kogu eelarvemahust peaks tagama aprillis 22%‑lise kasvu ja kasv summaarselt ulatub üle 800 krooni.
Ma tahan rõhutada veel teedeehitust, eriti Tallinna–Tartu maanteed, mis on osa ka viimasel ajal väga palju ja valusat vastukaja tekitanud probleemist – liiklusohutusest. Kindlasti tuleb rääkida vanglasüsteemi tänapäevastamisest, päästjate ja politseinike palgast. See eelarve, õieti küll lisaeelarve, mis meil arutusele tuleb, tagab ka meie välisesinduste arendamise ja tänapäevastamise, mis on Eestile kui riigile äärmiselt oluline.
Lõpuks tahan ma esile tuua Põllumajandusministeeriumi, mis on oma aparaadi arvel kokku hoidnud, aga samal ajal ei peaks see põllumeestele kindlasti mitte meelehärmi valmistama, vaid vastupidi. Esimest korda tagab kaasfinantseerimine Euroopa Liidu toetuste maksimaalse kasutamise ja kindlasti on Põllumajandusministeerium see ministeerium, mis Euroopa Liidu populaarsust maapiirkondades kõige jõulisemalt edendab.
Siin on tehtud väga palju kollase raamatu kriitikat. Ausalt öelda oli samasugust kriitikat ka sellel ajal, kui kriitika tegijad olid koalitsioonides. Nii et paraku ei ole siin midagi uut. Ma möönan ja olen ise esile tõstnud, et siin on suuri ebatäpsusi, aga ma tõlgendaksin neid heatahtlikult, seoses sellega, et Rahandusministeerium töötas väga tugeva surve all, oodates ära kõik lähteandmed, selleks et augustis teha viimane, võimalikult täpne prognoos. Ma loodan, et otsesed vead, mis siin sisalduvad, ei ole tingitud mitte ebaprofessionaalsusest, vaid pigem kiirustamisest. Mõningate võrdlusandmete saamiseks peab tõesti olema väga kogenud inimene, et neid kõrvuti panna, aga see on olnud kauaaegne probleem.
Kui rääkida muust eelarve kriitikast, siis olen täiesti nõus sellega, et seda tuleb kuidagi nii paremalt poolt kui ka vasakult poolt, nii ühest seinast kui ka teisest seinast. Öeldakse, et eelarve on liiga optimistlik, aga sealsamas öeldakse, et raha on liiga vähe. Selles mõttes tahan loota suuremat järjekindlust.
Lõpuks on see üks hea eelarve, mille põhiproportsioonid on paigas, aga Riigikogu ei ole kummitempel ja kindlasti fraktsioonid, komisjonid ja Riigikogu liikmed teevad ettepanekuid. Ma loodan, et neist ettepanekutest kindlasti midagi ka realiseerub. Olles seda Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis arutanud, tahan osutada Kultuuriministeeriumi valitsemisala lahendamata probleemidele. Mõtelgem sellele oma ettepanekuid tehes. Nimetaksin muinsuskaitset, kultuuriväljaannete rahastamist, televisiooni ja avalik-õiguslikke kultuuriasutusi, need on suuremad subjektid. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Keit Pentuse! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Suur osa sellest ähmist, mis meil arutusel oleva riigieelarve ümber on aset leidnud nii siin saalis kui ka väljaspool seda, on tulenenud värsketest majandusprognoosidest, mis järgmiseks aastaks ennustavad mõnevõrra aeglasemat majanduskasvu, kui Rahandusministeerium seda augustis tegi. Terve hulk inimesi on muutunud murelikuks ja osalt on see kindlasti ka põhjendatud. Ainult et seda arutelu jälgides on minul ausalt öeldes tekkinud väike kahtlus, kas kõik need, kes täna siin saalis küsimusi esitades näiteks sellele kõige kaalukamale prognoosile, Eesti Panga prognoosile viitasid, selle prognoosi ikka läbi lugenud on. See prognoos on üsna lühikene ja väga arusaadav dokument, ning kui seda loetud ei ole, siis ma kindlasti soovitan soojalt seda teha. Ausalt öeldes praegu tundub, et väga palju ei ole ka siin saalis neid, kes Eesti Panga prognoosiga tegelikult tutvunud on. Mida Eesti Pank siis oma uues majandusprognoosis ütelnud on? Esiteks, järgmisel aastal vähenevad kinnisvarainvesteeringud ja sellest tulenevalt kasvab SKT aeglasemalt. Prognoositavaks kasvuks on juba palju kordi mainitud 4,3%, mis, muide, endiselt on umbes neli korda kiirem kui Saksamaal. Maksutulude vähenemisest, mis oluliselt eelarve mahtu mõjutaks, ei ole Eesti Panga prognoosis sõnagi. Küll aga räägitakse sellest, et kinnisvarasektori kasvu vaibumine on olnud oodatav ega oma pikaajalist mõju Eesti majanduskasvule. Eesti Pank prognoosib, et 2008. aasta teises pooles peaks majanduskasv jälle hoogustuma. Muide, Eesti Panga prognoos ei sea Rahandusministeeriumi prognoosi kahtluse alla, vaid kinnitab, et nominaalne maht on 2008. aastal mõlema prognoosi puhul sarnane. Teiseks ütleb Eesti Pank, et palgakasvu ootusi suureks ajada ei tohi ja palgakasv peab olema kooskõlas tootlikkuse kasvuga. Liialt optimistlikud palgaootused ohustavad Eesti konkurentsivõimet ning võivad kaugemas perspektiivis suurema palga asemel hoopis töötuks jätta. Kolmandaks tunnustab Eesti Pank valitsust plaanitava eelarve ülejäägi eest ja nendib, et ülejääki taotlev valitsussektori eelarvepoliitika toetab majanduskasvu jätkumist. Tõsi, Eesti Pank leiab, et see ülejääk võiks olla suurem.
Reformierakonna fraktsioon on Eesti Pangaga täiesti ühte meelt. Eelmisel aastal sai Riigikogu esimest korda valitsuselt sellise eelarve, mis juba eelnõuna nägi ette ülejääki, ülejäägiks oleks algul prognoositud umbes miljard krooni. Täna järgmise punktina arutusele tuleva lisaeelarvega suuname reservi aga täiendavalt 3,5 miljardit krooni, nii et tegelikuks valitsussektori ülejäägiks kujuneb sel aastal 2,4% SKT‑st. 2008. aasta valitsussektori ülejäägiks on esialgu prognoositud 1,3% SKT‑st. Milline see tegelik ülejääk järgmise aasta lõpus on, seda ei tea me täna tegelikult mitte keegi. Loomulikult on Reformierakonna soov, et see ülejääk oleks järgmise aasta lõpus suurem, kui esialgses eelnõus sisaldub.
Nüüd palkadest. Ma arvan, et umbes viimase kuu aja jooksul on olnud terve hulk poliitikuid, ka koalitsioonierakondadest, kes on oma esinemistega nii tööandjaid kui ka töövõtjaid palgatõusujutuga kuumaks kütnud. Kahjuks on päris mitmel korral opereeritud valede numbritega ja püütud, ma ei tea, kas teadlikult või alateadlikult, tekitada muljet, justkui tõuseksid järgmisel aastal õpetajate, päästetöötajate, politseinike, kiirabitöötajate kõrval ligi viiendiku võrra palgad ka riigiametnikel ministeeriumiaparaatides. See on vale. Sellisel moel ka erasektoris liiga optimistlikke palgatõusuootusi üles kütta – see on viga. Reformierakond võib kindlalt öelda, et Justiits-, Kultuuri-, Keskkonna- ja Sotsiaalministeeriumi aparaadis jääb palgatõus järgmisel aastal vahemikku 5–10%. Aga me oleme täiesti veendunud, et üle tuleb vaadata ka kõigi teiste ministeeriumide palgakasv. Me oleme skeptilised selleski osas, kas järgmisel aastal ikka õnnestub täita kõik need väljakäidud pikka aega tühjalt seisnud või ka uued ametikohad. Õigupoolest oleme skeptilised ka selles osas, kas soovid neid kohti täita alati ikka põhjendatud on.
Aga mida siis teha selle Rahandusministeeriumi prognoosiga? Tõele au andes, Rahandusministeeriumi prognoos on saanud ka siitsamast puldist absoluutselt igal aastal nahutada. Alati on leidunud neid, kes arvavad, et nemad oskavad paremini prognoosida, kuidas majandusel läheb. Üldjuhul on järgmisel aastal selgunud, et just Rahandusministeerium on oma prognoosis olnud kõige täpsem. Reformierakond loodab, et ka sel korral Rahandusministeeriumi prognoos töötab. Seda hoolimata mõningast umbusust, mida ka meie fraktsiooni liikmetel selle prognoosi vastu on.
Selle aasta eelarve arutelu, see tähendab, järgmise aasta eelarve arutelu sel aastal, on juba praegu tekitanud ühe õige tänuväärse nähtuse, nimelt on terve hulk neid inimesi, kes kõik tahavad majanduskeskkonnateemadel kaasa rääkida. Reformierakonnal oleks väga hea meel, kui see rääkimine ei kujuneks võidujooksuks selle nimel, kes kõige suuremat krahhi ennustada suudab, vaid kujuneks võidujooksuks selle nimel, kes suudab kõige parema lahenduse pakkuda, et see krahh meie õuele mitte kunagi ei jõuaks. Riske tuleb näha, neid tuleb tunnistada. Riskidega tuleb loomulikult arvestada, aga nendest lihtsalt rääkimine ei aita, on vaja lahendusi. Järgmistel aastatel peab (ja ma ei mõtle isegi mitte ainult riigisektorit, vaid palju laiemalt) majandama ettevaatlikult, tegutsema väga kaalutletult ja pikalt ettevaatavalt. Riik kindlasti ei saa ega tohi teha otsuseid ettevõtjate eest, aga riik saab näidata ja peab näitama eeskuju. Säästlikkus, kokkuhoidlikkus, tulevikku silmas pidav majandamine – ma arvan, et need on need kolm põhimõtet, mis peavad olema iga avalikus sektoris tegutseja mantraks. Iga kulutus peab olema läbi mõeldud ja põhjendatud ning iga krooni eest peab elu Eestis kaugemas perspektiivis paremaks muutuma. Seal, kus kokku hoida on võimalik, tuleb kokku hoida, ja seal, kus kulutus on võimalik tegemata jätta, tuleb see tegemata jätta.
Järgmise aasta eelarve vastab nendele põhimõtetele üsna hästi. Maksu vähendamise ja maksuvaba määra tõstmise tulemusel jääb järgmisel aastal inimestelt ära võtmata ligi 1,2 miljardit krooni. Riigi võlakoormust vähendatakse järgmisel aastal 2,3%‑ni SKT‑st, mis tähendab, et Eesti on Euroopa Liidus kõige madalama võlakoormusega riik. Eelarvesummade tõuse vaadates tuleb selgelt välja, et kõige tähtsamad on just tuleviku jaoks olulised valdkonnad: perepoliitika, haridus, teadus ja infrastruktuur. Aga, muide, mind pani siiralt imestama, kui vähe tänase arutelu käigus pöörati tähelepanu sellele, et teadus- ja arendustegevusel on järgmise aasta eelarves väga suur kasv – 44%.
Reformierakonna fraktsioon loodab, et valmisolek Eesti majandusküsimusi arutada ei piirne pelgalt küsimuste esitamisega siin Riigikogus, vaid et see arutelu alles algab. Aitäh ja häid mõtteid meile kõigile!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 122 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. novembri 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja selle päevakorrapunkti käsitlemine on samuti lõpetatud.

Läheme edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2007. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on au paluda ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Eesti majandus kasvas 2007. aastal kiiresti. Riigieelarve laekumine osutus prognoositust kiiremaks, suvine majandusprognoos toob võrreldes kehtiva 2007. aasta riigieelarve seadusega tulusid riigikassasse täiendava 6 miljardi ulatuses.
Lisaeelarvega suurendatakse maksuliste tulude prognoosi 7,78 miljardi krooni võrra ning vähendatakse mittemaksuliste tulude prognoosi 1,56 miljardi krooni võrra. Maksuliste tulude ülelaekumisest annavad suurema osa sotsiaalmaksu, käibemaksu ning füüsilise isiku tulumaksu oodatust parem laekumine. Mittemaksustatud tulude prognoosi vähenemine tuleneb eelkõige toetuste laekumise prognoosi vähenemisest.
Täna teie ees olevas 2007. aasta lisaeelarves on kulusid 2,70 miljardi ulatuses. Seega me ei kasuta kõiki täiendavaid tulusid. See otsus on põhjalikult läbi kaalutud ning reservidesse suunatakse sel aastal tervelt 3,5 miljardit krooni. Suurem osa lisaeelarve kuludest tuleneb otseselt suvisest majandusprognoosist. Need on kulud, mida ei oleks tehtud, kui majandusprognoos poleks muutunud. Selliseid kulusid on kokku pea 2 miljardi krooni ulatuses ja see raha on tulnud hasartmängumaksu ja aktsiiside laekumisest, kütuseaktsiisi laekumisest, pensionideks sotsiaalmaksu laekumisest ja haigekassale sotsiaalmaksu laekumisest.
Tahan kindlasti rõhutada, et enamik lisaeelarve artikleid ei ole suunatud siseturule. Suurimad kuluobjektid on rahvusvahelised ning raha suundub pigem Eestist välja. Riigist välja ehk mitte sisetarbimisse läheb ca 1,4 miljardit krooni.
Valitsus on lisaeelarve kokkupanekul arvestanud, et see ei õhutaks sisemist tarbimisbuumi.
2007. aasta lisaeelarve koosneb kahest komponendist.
Kõigepealt eelarve muutmine suurusjärgus 423 miljonit krooni, et katta käesoleva aasta puudujääke, mis seotud näiteks vanemahüvitise, kiirabi ja residentuuri kuludega. Need on vältimatud kulud ja selgelt seotud enne seda valitsust vastu võetud poliitiliste otsustega.
Ja lisaeelarve 2,7 miljardit krooni. See tuleneb suvise majandusprognoosi tõttu tehtud muudatustest ja välisvahendite prognoosi täpsustumisest. Ka on lisandunud eelkõige sisenõudlust mitte suurendavad kulud ning reservide suurendamine. Näiteks saatkondadega seotud investeeringud, Euroopa Liidu makse, riigikaitsehanked, jäämurdjaga seotud kulud ja trahvide maksed Euroopa Liidule.
See on lühidalt kokku võttes lisaeelarve sisu. Tänan teid tähelepanu eest, soovin teile jõudu ja jaksu lisaeelarve arutamisel!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud härra minister! Alustaks ühe ilusa asjaga. Järgmisel aastal on Eesti Vabariigi 90. sünnipäev ja seda tahetakse kindlasti korralikult tähistada. Eelarves on raha, mis kulutatakse tolle tähtpäeva tähistamiseks, väga laiali paisatud. Samas on ilmselt ka tänavu juba lisaeelarves vaja selleks ette näha mõningaid kulutusi. Ma tahangi küsida: kui suur on üldsumma, mis selleks kulub? Kui palju on lisaeelarves, kui palju läheb üle järgmisse aastasse ja kas kohalikud omavalitsused saavad ka mingeid riigieraldisi selle suure tähtpäeva tähistamiseks?

Eesti Vabariigi aastapäevaga seoses on tehtud juba tänavu märkimisväärseid kulutusi ja on plaanitud kulusid ka järgmisesse aastasse. Mis puutub nende kulude laialipaisatusse eri ministeeriumide vahel, siis see on tõsi. Samas on kogu protsess allutatud Riigikantselei ühtsele koordineerimisele. Riigikantselei koordineerib kõiki neid ettevõtmisi ja minu andmetel kohalikele omavalitsustele praegu kulutusi selles valdkonnas ette nähtud ei ole. Usun, et kohalikud omavalitsused ja kõik Eesti inimesed on rahul kulutustega, mis me sellega seoses teeme. Toon  näiteks kas või filmi 1. detsembri ülestõusust.

Karel Rüütli, palun!

Lugupeetud minister! Millega te põhjendate, et osa 2008. aasta palgakulusid on pandud 2007. aasta lisaeelarvesse? Sellist praktikat ei ole Eestis eelarve koostamisel kunagi kasutatud. Kas on tegemist teadliku 2008. aasta kulude peitmisega?

Juba aastaid on mitmesuguseid kulusid, mis jäävad jooksval aastal kasutamata, üle kantud järgmisesse aastasse. Nood mahud on eelnenud aastatel väga suured olnud. Minu mäletamist mööda kandus 2006. aastast 2007. aastasse üle umbes 5 miljardit krooni. Nii et see pole sugugi uudne praktika. On ju selge, et mõningaid asju ei suudeta plaanitud ajal ära teha ja nendega tegeldakse edasi järgmisel aastal.

Vilja Savisaar, palun!

Hea minister! See vastus ei rahuldanud mind sugugi, mis te Karel Rüütlile andsite. Jah, tõepoolest on ka varasematel aastatel investeerimiskulusid üle kantud, aga ma ei ole kunagi näinud, et palgakulusid kantakse üle. Küsin teilt väga konkreetse küsimuse. Tervishoiuameti rea peal on ette nähtud 80 miljonit kiirabitöötajate palga tõusuks, sellest 29 miljonit tervishoiutöötajate palgakokkuleppe täitmiseks 2007. aastal ja suurem osa – 51, peaaegu 52 miljonit – on ette nähtud kiirabitöötajate järgmise aasta palga katteks. Kas see 51,9 miljonit ei peaks olema järgmise aasta eelarves, kui päris aus olla?

Jah, see on tõsi, et terve rida palgakulutusi, mis me lisaeelarves ette näeme, tuleneb eelkõige arstide ja arst-residentide puhul palgalepingust, mis aasta tagasi tehti ja kust üks osa meedikuid välja jäi. Mis puutub raha ülekandmisse järgmisse aastasse, siis ma usun, et lugupeetud Eesti Vabariigi arstidel ei ole selle vastu midagi. Kus rea peal summa seisab, pole nii oluline. Põhiline on see, et arstidest on lugu peetud ja nende panust on meeles peetud.

Olga Sõtnik, palun!

Austatud härra minister! Öelge palun, kas lisaeelarve sisaldab ka summasid, mis on seotud 26.–28. aprilli massirahutuste sündmustega. Ja kui sisaldab, siis kas kõik need summad makstakse välja sel aastal või lükatakse neid ka järgmisesse aastasse?

Jah, sisaldab küll, neid kulutusi on päris mitmel real. Ühed summad on ette nähtud politseinikele preemiana, teised aga puudutavad ka mitmesuguseid tehnilisi lahendusi, mida Eesti Vabariigil on vaja. Kui me aga räägime Vabariigi Valitsuse reservi täiendamisest, siis on see osaliselt seotud tõsiasjaga, et seoses kevadsündmustega on riigil olnud suuri kulusid.

Rein Ratas, palun!

Härra minister! Kas lisaeelarves nähakse ette raha ka riigile kuuluva maa, eeskätt tiheasustusaladel paiknevate metsade ja kõnnumaade kasimiseks ja korrashoiuks? Praegu teevad seda põhiliselt kohalikud omavalitsused. Ma olen küsinud.

Riigimaa kasimiseks on 2008. aasta eelarves summad olemas. Minu mäletamist mööda vist lausa esimest korda. Tegelikult on teema päris terav. Ega ta õige ei ole, et kusagil eramaade vahel paiknevad riigimaad, mis tihtipeale näevad õige karvased välja. Me oleme keskkonnaministriga seda täiesti eraldi arutanud ja asi leiab järgmisel aastal kindlasti lahendust. Kas nüüd kõikide nende maatükkide osas, aga enamiku puhul ehk kindlasti.

Helle Kalda, palun!

Hea minister! Siseministeeriumi eelarves on personalikulude suurenemine 47 miljonit krooni, mis on nende tublide politseinike premeerimiseks, kes aprillisündmuste ajal rahvast ohjeldasid. Mul on küsimus: kas kõik need summad makstakse tänavu premeerimiseks ära? Kui ei, siis kui palju järgmiseks aastaks jääb? Ja mis nende tublide politseinikega saab, kes praegu ei tööta? Kas neile makstakse preemiat tagantjärele või mitte?

Mis puutub politseinikele eraldatud palgafondi, siis siin on kaks teemat üleval. Üks on konkreetne premeerimine, teine 1. jaanuarist 2007 tagasiulatuvalt kehtima hakanud 8. jaanuari 2007 Vabariigi Valitsuse määrus, mis puudutas terve rea riigiametnike palgakorraldust. Viimasest oli välja jäänud üks kontingent politseiametnikke ja niipalju, kui ma tean, on praegu tegu selle teema lahendamisega. Mis puutub küsimusse, kuidas Politseiamet kedagi premeerib, siis selle kohta mul info puudub.

Jaak Aab, palun!

Härra minister! Lisaeelarves on eraldatud Tartu Ülikooli Kliinikumile 130 miljonit krooni investeeringuks. See on tubli tegu. On ju paljudes teisteski valdkondades – siin on räägitud keskkonnaobjektidest – eraldi raha planeeritud järgmisel aastal just nimelt ehitusprojektide kallinemise tõttu. Kindlasti on see õige otsus ja seda ma kuidagi ei kritiseeri. Samas me teame, et ka sellest rahast Tartu Ülikooli Kliinikumile tema rohkem kui 800-miljonilise objekti valmis ehitamiseks ilmselt ei piisa. Kas valitsuses üle 200 miljoni saatkonnahoonete jaoks eraldades ei arutatud, et võinuks selle asemel teha investeeringuid, mis meile tõenäoliselt on omas riigis veidi vajalikumad?

Mis puutub saatkonnahoonete ostmisse, siis seda võib võtta teiselt poolt riigi raha reservidesse paigutamisena. Need on investeeringud, mis siseturgu otseselt ei puuduta. Selge, et Tartu Ülikooli Kliinikumi investeeringud on jõudnud sellisesse faasi, et seal on oluline puudujääk. Sinna on abi juurde antud, aga praegu on veel puudu umbes 110 miljonit krooni esialgseteks lahendusteks. Eks see nii ole alati – raha on vähem, kui on soovi.

Kalle Laanet, palun!

Hea minister! Ma täpsustaksin natuke teie vastust Helle Kaldale. Tegelikult on see raha mõeldud politseiorganisatsioonis töötavatele teenistujatele, mitte politseiametnikele.

Jah, teenistujatele. Palun vabandust!
 

Aga minu küsimus on järgmine. 2007. aasta eelarves oli planeeritud projekti- ja tegevustoetused spordile 97,455 miljonit krooni, milles nähti ette ka toetus spordiprogrammidele ja nende hulgas toetusprogrammile "Sportlik-kultuuriline koolivaheaeg". 2007. aasta lisaeelarvega kärbitakse lastele mõeldud programmi 1,4 miljoni krooni ulatuses. Kus te kavatsete laste sporditegevusele mõeldud 1,4 miljonit krooni kasutada?

Ma ei kahtlegi, et haridus- ja teadusminister ning Haridus- ja Teadusministeerium, kes on selle fantastilise ettepaneku taga, on kindlasti tõsiselt kaalutlenud, kuhu seda abi rakendada.

Marika Tuus, palun!

Austatud minister! Saatkonnahoonete 200-miljoniline investeering peaks ikkagi olema järgmise aasta eelarves. Täpselt samuti Tartu Ülikooli keemiahoone. Siin pakutakse investeeringuid välja. Seda maja aga alles projekteeritakse ning seda lahendada lisaeelarvega on ikka silmakirjalik küll. Miks me siin ikkagi riputame nüüd selle lisaeelarve põhieelarve külge?

Minu mäletamist mööda 2006–2007 ületulev maht oli suurusjärgus 5 miljardit krooni. Sellega on niimoodi, et ma võin küsida: miks me arvame, et lisaeelarve vahendeid ei suudeta tänavu ära kasutada? Ja kui ei suudetagi, läheb raha üle järgmisesse aastasse, ja kõik on seaduse järgi.

Heimar Lenk, palun!

Hea minister! Teatavasti ei ole kogu Eestis veel kvaliteetne Interneti-levi tagatud. Samas me näeme, et jälle on maale mõeldud projekti "Külatee" 10 miljoni krooni võrra vähendatud ja öeldud, et see raha läheb muudeks kuludeks. Vaevalt teil meeles on, milleks muuks nimelt. Aga mis see tähendab? Miks võetakse maa arvelt ja läheb muudeks kuludeks? See raha on ju eluliselt vajalik külale ja maale!

Kindlasti on selliste muudatuste taga väga konkreetsed põhjused. Kas ei suudeta tänavu neid projekte ellu viia või on siis mingeid muudatusi nende projektide rakendamisel vaja teha. Kui ma siin riigieelarvest rääkisin, siis ma rääkisin ka hajaasustuse programmist. Kui me näeme, et hajaasustuse programmi raames on vaja leida täiendavaid toetusi selleks, et internetiseerida maapiirkonda, siis tuleb seda ka teha. Aga mulle tundub, et turg on ise praegu väga aktiivne. Eestis on võimalus kõige kaugemates kohtades Interneti-ühendus saada hüppeliselt kasvanud. Ent jah, see asi on vaja Eestis tagada 99,9% ulatuses.

Enn Eesmaa, palun!

Austatud minister! On üpris tõenäoline ning samas loomulikult ka tervitatav, et Eestist saab juba järgmisel aastal Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD liikmesriik. Kui kõik liitumisega seotud kulud arvesse võtta, tähendaks see 52 miljoni krooni suurust summat, mida ei järgmise aasta eelarve ega ka lisaeelarve ei kajasta. Kas see on ainus võimalik ettearvatav lisakoormus, mis järgmise aasta eelarvet võib paisutada ning selle tasakaalust välja viia?

Me arvestame Vabariigi Valitsuse reservi puhul sellega, et need esmased OECD kulutused, 52 miljonit krooni, saaks kaetud. Rohkem ma praegu valdkondi, kus järgmine aasta tuleks suuri sissemakseid teha, otseselt ei tea. Võimalik veel, et seesama IDA ehk siis Maailmapanga abiorganisatsioon, aga seal on meil sissemaksed vist 2009.

Karel Rüütli, palun!

Lugupeetud minister! Minu teada peetakse teid ka põllumeeste suureks sõbraks. Me teeme siin suuri lisaeelarveid, aga miks jäävad põllumeestele hektaritoetused täies ulatuses tänavu välja maksmata?

Eks need ole olnud iga-aastased probleemid, et üks osa põllumeestele mõeldud toetusi makstakse välja järgmisel aastal. Põllumajandusministri määrus minu teada näeb seda võimalust täiesti ette. Meil on ju Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Põllumajandusministeerium ning antakse endale selgelt aru, et järelkontrolli aega on vaja. Just järelkontrolli vajaduse pärast on tegelik maksmiste tähtaeg näiteks pindalatoetuste puhul eeldatavasti veebruar-märts. See on kogu Euroopas niimoodi. Euroopa Liidu maksumaksja tahab teada, kuhu toetus läheb, ja need asjad vajavad kontrollimist.

Vilja Savisaar, palun!

Austatud minister! Mind ei ole küll vaja süüdistada selles, et ma ei taha arstide palga tõusu. Ma olen enda arvates suure osa oma teadlikust elust võidelnud tervishoiu hea käekäigu eest ja tervishoiutöötajate palkade eest. Seda ka Tallinnas. Aga nüüd küsimus. Kas te tunnistate, et sellisel kujul koostatud lisaeelarve annab teile võimaluse öelda, et järgmise aasta eelarve on konservatiivne ja koostatud ülejäägiga, aga seejuures te lihtsalt kirjutate ilma igasuguse küsimuseta üsna palju järgmise aasta kulutusi selle aasta ülelaekumiste arvele? Kas siiski ei oleks ausam, teades, et eelarve võetakse vastu alles aasta viimasel kuul, kanda need ülelaekumised pensionikassa reservi ja mitte neid kulutusi teha ning kirjutada ausalt järgmise aasta kulutused riigieelarvesse sisse?

Nagu ma ütlesin: aastate jooksul on olnud tavaline, et üks osa kulusid, mida ei teostata samal aastal, teostatakse järgmisel aastal. Selles ei ole mitte midagi kriminaalset.
Mis puutub pensionireservidesse, siis kindlasti Vabariigi Valitsus neid vajadusel suurendab. Ta on seda kogu aeg teinud. 2006. aasta jäägi kohta aga niipalju, et praegusel juhul on oluline eelarve suurenemise korral suurendada ka riigieelarve kassatagavara. Sest riigieelarve kassatagavara puhul kehtivad omad loogikad. See tagavara peab olema valmis teenindama 1,5 kuud riigieelarve kulusid.
Praegu on meil aasta lõpuks reserv ja pensionireservi on tulemas umbes kuus miljardit krooni. Täiesti selge, et vajadusel kantakse järgmisel aastal sinna selle aasta ülejääk. Nii et paanikat pole mõtet teha. Elu läheb edasi!

Kadri Must, palun!

Hea minister! 2007. aasta lisaeelarve eelnõus on välja toodud kuus valdkonda, kuhu läheb eriti suur summa lisaeelarvest. Neist suurim on riigikaitsehanked – 323 miljonit krooni. Nende riigikaitsehangete puhul on suures osas tegu varasema laeva- ja õhutõrjehanke 2008. aasta osamaksega. Samasugused osamaksed ootavad meid ees ka 2009 ja 2010. Tõenäoliselt ei saa me seda võtta kindla faktina, et aastal 2009 ja 2010 on meil ka lisaeelarved. Mis põhjusel oli vaja 2008. aasta osamakse 2008. aasta eelarvest välja võtta ja panna see lisaeelarvesse?  See on ju tavapärane kulutus, mis ootab meid ees ka järgmistel aastatel.

Ma usun, et Kaitseministeeriumil on piisavalt kogemusi oma hangetega ja eks nad tea, kas need on vaja kinni maksta ühel või teisel hetkel. Nende ettepanek on tõsta need summad sellesse aastasse ja ma ei taha selle vastu vähimalgi määral protestida.

Rein Ratas, palun!

Härra minister! Kui valitsuse tahtel lisaeelarve ikka peab tulema, siis kas seda lisaeelarvet võib käsitada järgmise aasta eelarve lisana? Kui ei või, siis mitu protsenti lisaeelarvest on teie hinnangul järgmisse aastasse üle minevaid kulusid?

Kindlasti läheb märkimisväärne osa sellest lisaeelarvest, mida eeldatavasti tänavu ei kulutata, järgmisse aastasse üle. Seda me oskame aga täpsemalt öelda siis, kui sel aastal on kulutused tehtud. Prognoosida on üsna võimatu.

Valeri Korb, palun!

Ma sain juba poolele küsimusele vastuse, aga ma tahan siiski lisa küsida. Härra minister! Minu küsimus on seotud Välisministeeriumi varade soetamise ja nende renoveerimisega. Võtame näiteks Riia saatkonnahoone. Aastal 2007 saab see päris korraliku summa: 9 miljonit. Tegemist on uue hoone ehitamisega ja praegu on kuulutatud välja arhitektuurikonkurss. Pärast seda on loogiliselt vajalik tehniline projekt ning seejärel rahvusvaheline ehitustööde riigihange. Endise omavalitsusjuhina ma tean, et see võtab 3–4 kuud. Tuleb välja, et raha võib kasutada kevadel 2008. See puudutab teisi saatkondi ka. Aga ma ei hakka rohkem aega raiskama. Võib-olla oleks parem need summad eraldada eelarvest 2008? Kuidas te seda kommenteerite?

Mis puutub Riia saatkonda, siis see on ainulaadses olukorras. Praegu on see ka majavalitsuse staatuses, kuna neil on seal majandada hästi palju kortereid. Aga ma vastan teile, et kui ei suudeta neid rahasid tänavu rakendada, siis rakendatakse need järgmisel aastal. Mina ei näe selles midagi kriminaalset.
Ma ei saa aru, kas Keskerakonnal on poliitilises mõttes midagi selle vastu, et riigieelarve ülejääk oleks 1,3%. Või on see teil mingis programmis sees?

Helle Kalda, palun!

Ma tahaksin küsida, mis tehakse või mis plaanid on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 50 miljoniga või välisabirahaga, mida 2 miljardit jääb kasutamata. See oleks mõttetu – te ütlete nagunii, et pöörduge selle ministeeriumi poole. Aga ma küsin siis teie ministeeriumi rea kohta: kas võib töötasusid, personalikulusid ühest eelarvest teise kanda? Allasutused, kohalikud omavalitsused võivad ju ka sama teha. Kas see on seadusega lubatud või ei ole?

Kõik need muudatused, mis me oleme teie ette toonud, on kooskõlas riigieelarve seadusega.

Jaak Aab, palun!

Hea minister! Üks Sotsiaalministeeriumi problemaatiline rida – see on nii ka varem olnud – on puuetega inimeste abivahendid. See ei ole muidugi hea tava, aga tava see on olnud, et seda rida on peaaegu iga aasta lisaeelarvest täiendatud. Sest raha kipub enne aasta lõppu otsa saama ja siis tekivad nende vahendite hankimisel järjekorrad. Minu mäletamist mööda aastal 2006 oli päris piisav summa, siis ei pidanud lisaeelarvest juurde küsima, aga tänavu kipub see raha jälle otsa saama. Kas see oli kabinetis arutuse all ja kas sotsiaalminister taotles neid summasid? Puuetega inimeste organisatsioonid on väitnud, et puudu on tänavu ca 16 miljonit. Järgmise aasta summa tõenäoliselt on piisav.
 

See on päris tõsine teema ja kuigi kabinetis ei ole seda otseselt arutatud, võib eelnõu menetlemise käigus otsida kompromisse, kuidas probleemi lahendada.

Kalle Laanet, palun!

Hea minister! Käesolevaks aastaks oli planeeritud projektile "Peatee" 7 miljonit krooni, lisaeelarvega suurendatakse kulusid 4,5 miljoni krooni võrra. Seda põhjendusega, et see on vajalik Eesti vastu suunatud küberrünnakutega kaasnenud erakorraliste kulude katmiseks. Kas oskate öelda, millised need suuremad katmist ootavad kulud on? Ja kas need kulud on seotud nn pronksiööga?

Ma ei tea neid detaile. Aga mis puutub võimalikesse küberrünnakutesse, siis sellega tegelevad kahe ministeeriumi spetsialistid. Selge, et need kulutused on tarvilikud. Te ütlete, et mingeid summasid on vähendatud või "Peateega" seotult  ümber tõstetud. Kabinetis on küberkaitset puudutavaid küsimusi mitmel korral arutatud ja praegu me lihtsalt oleme selle koha pealt targemad kui mõni aeg tagasi.

Marika Tuus, palun!

Ma küsin ikkagi veel kord selle puuetega inimeste asja üle. Te ütlesite, et riigil on ülejääk ja küll on tore. Aga tõepoolest, puuetega inimestel on puudujääk ja septembri seisuga lõppes nende raha otsa. 20 miljonit on praegu puudu, seda pole kuigi palju. Öelge, palun, kas me saame kindlalt arvestada, et te seisate selle eest? Kas me saame nendele organisatsioonidele öelda, et tõepoolest tuleb raha lisaeelarvega juurde?

Minul on selle kohta väga raske midagi ütelda. Mina olen rahandusministrina eelarve Riigikogusse üle andnud ja Riigikogu, nagu te teate, ei ole kummitempel. Riigikogus eelnõu menetlemise käigus on võimalik mitmesuguste ettepanekutega välja tulla ja rahanduskomisjon kindlasti arvestab neid.

Olga Sõtnik, palun!

Härra minister! Eelarves on plaanis eraldada Laidoneri muuseumile 50 000 krooni. Kas see raha on mõeldud selleks, et katta puudujääk, mille tekitas Laidoneri muuseumi direktor härra Tarand, helistades sageli Gruusiasse, et nõustada sealseid võime demokraatia arendamisel?

Mina arvan, et see raha on ette nähtud Johan Laidoneri mälestuse jäädvustamiseks.

Kadri Must, palun!

Hea minister! Mul on teile küsimus kui professionaalsele rahandustegelasele. Siin kõlas ka küsimusi-vastuseid ajaloolaselt ajaloolasele, mis on olnud küll väga nauditavad, aga vähe informatiivsed. Mina ootan teistsugust vastust. Küsimus on taas kaitsekulutustes. Palun seletage mulle: aastal 2007 oli eelarves kaitsekulutuste osakaal SKT-s 1,77%, aastal 2008 on 1,69%. Ning te ütlesite mulle, et siin aitab praegu arutusel olev 2007. aasta lisaeelarve. Kuidas on nii, et 2007. aasta lisaeelarve kulutused võetakse arvesse, kui arvutatakse kaitsekulutuste osakaalu SKT-s aastal 2008 ja mitte aastal 2007, nagu nimi sellele viitaks?

Need Kaitseministeeriumi kulutused, mida ei suudeta 2007. aastal teha, suunatakse üle 2008. aastasse. Nii täidetakse ka meie kohustused NATO ees.

Marek Strandberg, palun!

Hea minister! Küsimus on selles, et mis tahes majanduslike muutuste tõttu võivad eelarve laekumised järgmisel aastal väheneda. Neid muutusi on täna veel raske prognoosida. Kuidas on teie hinnangul mõistlik käituda, kui eelarvekate ei tule nii suur, kui plaanitud? Kas siis vähendatakse lisaeelarves kirjas olevaid kulutusi või asutakse kasutama riigi käsutuses olevaid reserve?

Lisaeelarvest on planeeritud reservidesse 2,4% selle aasta SKT-st. Kui meil tuleb järgmisel aastal hakata otsustama, kuhu ületulev summa suunata, siis on meil ka märksa selgem, milline on olukord. Nii et tegu on järgmise aasta teise poole teemaga. Ja siis on meil ju selgelt teada, mis on meie majanduses toimunud.
Aga üritades olla täiesti objektiivne, julgen ma kinnitada, et 2008. aasta eelarves on riskid maandatud. Samas on selge, et elu on elu. Ja kui me 2007. aasta ületulevaid tulusid hakkame arutama, siis me otsustame, milleks seda raha kasutada.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud minister! Teie seal praeguses valitsuses olete ikka tõeliselt kangekaelsed ja kangelased. Peaminister ütleb, et pange või sõrmed sahtli vahele, ta ikka midagi ei räägi. Ja teiega on peaaegu samamoodi, et kohe mitte ei taha rääkida. Öelge mulle, ega te selle lisaeelarve aastat segamini ei ajanud? Kas see on 2008. aasta lisaeelarve? Või on see 2007. aasta oma? Mina küll ei saa aru, kuidas on võimalik selle aja jooksul kulutada 60 miljonit Pekingi saatkonna ehitamiseks, kui praegu käib alles arhitektuurikonkurss.

Tegemist on 2007. aasta lisaeelarvega. Ja lood on niimoodi, et kõik need kulutused, mida ei suudeta tänavu teha, kantakse üle 2008. aastasse.

Jürgen Ligi, palun!

Härra minister! Te ütlesite õigesti, et Riigikogu ei ole kummitempel. Tema võib teha muudatusettepanekuid ja kui võimalik, siis rahandusminister arvestab neid. Kas see tähendab, et ka rahandusminister ei ole kummitempel?

Mis puutub rahandusministri suhetesse Riigikoguga, siis mina olen Riigikogu tahte ees jõuetu. Selge, et Riigikogu saab oma otsuseid teha, ja seda ka selles osas, kas rahandusminister talle meeldib või ei meeldi.

Heimar Lenk, palun!

Hea minister! Tõepoolest on nauditav jälgida, kuidas ettekandja oskab hästi lühidalt vastata ja turmtuld endalt ära suunata. Sotsiaaldemokraadid on Euroopas tavaliselt ikka tarbijakaitset austanud ja meil ka siiamaani. Nüüd ma aga loen siit eelarvest, et haldussuutlikkuse projekti tugevdamine lõpetatakse ministeeriumis ära ja tehakse lõppmaksed. Kuhu need lõppmaksed lähevad? Miks tarbijakaitset niimoodi nõrgendatakse?

Mina olen hingelt tarbijakaitsja ja vastan teile niimoodi, et eeldatavasti on tegemist reorganiseerimisega kaasnevate muudatustega, mis puudutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eri inspektsioonide ühendamist. Tarbijakaitse ei kao kuhugi ja tarbijakaitse tähtsus ühiskonnas kindlasti kasvab.

Arvo Sarapuu, palun!

Austatud minister! Te olete täna kadestamisväärselt kõvasti tööd teinud ja vaevalt, et te Andres Lipstokiga, Eesti Panga presidendiga, olete saanud kohtuda või rääkida. Ma olen aru saanud, et Eesti Pank ja Rahandusministeerium käivad ühte jalga, teevad, arutavad ja mõtlevad ja plaanivad ühiseid asju. Ma vaatasin, mida siis Eesti Panga president arvab lisaeelarve kohta. Ta ütleb väga lühidalt – nii nagu teiegi täna hästi lühidalt olete vastanud –, et Eesti Panga hinnangul oleks tulnud sel aastal riigi kulusid suurendavast lisaeelarvest üldse hoiduda ning laekunud lisatulud reservi suunata. Lõpuks nendib ta, et riik oleks pidanud lisaeelarvest loobuma. Kuidas te seda kommenteerite?

Ma olen Eesti Panka ja tema prognoose alati hinnanud ja vastan teile niimoodi, et eelarvel on alati kaks poolt. Üks pool on fiskaalne pool ja teine on poliitiline pool. Ning minu kui poliitiku ja rahandusministri ülesanne on neid kahte poolt tasakaalus hoida.

Aadu Must, palun!

Hea minister! Ma vist võtan jutuks sama temaatika, mida siin kogu aeg korratakse, aga tahaksin ikkagi selgeks saada, milline on lisaeelarve ja põhieelarve vahekord. Te räägite, et mida ei suudeta ära kulutada, läheb järgmisse aastasse üle. Kas lisaeelarvest see osa, mis jääb kulutamata, on teie hinnangul alla 50% või üle 50%?  No väga makromahus.

Võrreldes 2006. aastast 2007. aastasse üle tulnud summadega on see summa, mis üle kantakse, kindlasti alla 50%.

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud härra minister! Täna on palju juttu olnud ka mitmesugustest reservidest. See on väga tore, kui riigil on olemas korralikud reservid. Aga paljusid ilmselt huvitab, kuidas ja kus neid reserve hoitakse. Üks meie kallis kolleeg on väga propageerinud kulla kasulikkust. Kas on kavas mingi osa ka kulla alla panna?

Kindlasti on üks võimalus osta kulda, peita see sohu ja unustada koht ära. Aga märksa mõistlikum on neid vahendeid paigutada väga kõrge usaldusväärsusega väärtpaberitesse. Ning eri riikide väärtpaberitesse on neid ka paigutatud. Seejuures oleme olnud väga ettevaatlikud ja arvestanud ohte, mis on seotud selliste väärtpaberitega, mille puhul küll tulusus oleks märksa suurem, aga mille puhul me ei saa kindlad olla, mis nendega juhtub.

Härra minister, ma tänan teid tööka päeva eest ja vastuste eest! Jõudu teile! (Aplaus.) Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra esimees! Austatud kolleegid! Aitäh aplausi eest!
Rahanduskomisjon arutas 2007. aasta lisaeelarvet 11. oktoobril, rahandusminister oli kenasti kohal. Küsimused, mis siin kordusid, kippusid korduma ka rahanduskomisjonis. Ma ei pühendaks eriti aega nendele kuluridadele, mis lisaeelarves kirjas. Rahandusminister puudutas neid piisavalt ja kordamine läheks pikale.
Põhiküsimus on tõesti, et lisaeelarve on natuke hiljaks jäänud. Kas see raha jõutakse tänavu ära kulutada ja kui ei jõuta, siis kas üleviimine on korrektne? Ma korrigeeriksin natuke vastust sellele küsimusele. Küsimus ei ole mitte lihtsalt selles, kas ka eelmine valitsus on seda teinud, vaid selleski, et reaalses olukorras on lisaeelarve või ühe riigi eelarve üldse teatud reeglite järgi defineeritud. Ja nii nagu me kandsime suured summad üle 2006. aastast 2007. aastasse, nii me kanname suured summad üle ka 2007. aastast 2008. aastasse.
Tasakaal säilib ja nagu rahandusminister ütles, kõik täpsustub aja jooksul. Hinnangute järgi peaks järgmisse aastasse üle viidama vähem kulutusi, kui toodi sellesse aastasse. Nii et tasakaal ei ole paigast ära, seda printsiipi ei ole rikutud. Pigem tuleks ehk vaadelda pikemat perioodi, mis aastate vahel liikumine on olnud netosummas positiivne või negatiivne.
Need otsused langetati eelmise Riigikogu ja eelmise valitsuse ajal ning kui rangelt võtta, siis praegu võivad nende üle kurta ainult rohelised.
Rahanduskomisjon otsustas teha ettepaneku esimene lugemine täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 1. november kell 18. See otsustati konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Aega on teil viis minutit. Kui te soovite, on teil õigus saada juurde kolm lisaminutit ehk kokku  kaheksa minutit.

Ma palun kolm minutit lisaks.
Head kolleegid! Nagu mu kolleeg Toomas Trapido juba mainis, oleks aeg ka Eestis nii eelarve kui lisaeelarvete koostamisega jõuda niikaugele, et neid saaks lugeda elektrooniliselt. Me räägime, et meil on e-valitsus, e-ühiskond ja mis kõik veel, samas loeme paberi pealt sellist vastakat segast juttu, mis võimaldab tundide viisi esitada küsimusi, kuhu läheb ikka see raha ja teine raha. See ei ole etteheide, pigem üleskutse. Elektrooniliselt ja andmebaasipõhiselt esitatuna oleks eelarve lihtsamalt loetav, lihtsamalt arutatav ning võimaldaks ka sekkuda, kommenteerida ja mida kõike veel.
Eelarve koostamisel on muidugi välja kujunenud omad traditsioonid. Aga nii lisaeelarve kui ka eelarve puhul on kaasamise puudumine selgelt märgata. Kaasamine tuleb aga kaasaja tahtest – potentsiaalne kaasatav ei saa oma kaasamist nõuda. Valitsus näiteks saab sisulisse eelarveprotseduuri kaasata, kui ta tahab, kodanikke, kodanikuühendusi ja keda kõike veel. Samamoodi saab võimuliit – nimigi ütleb ju, et tegu on võimu liiduga – kaasata neid, kes on võimuliidust väljaspool. Aga selle protsessi ülesehitus peaks olema sisukam.
Siin kõlas korduvalt, et nii eelarve kui ka lisaeelarve, eriti just lisaeelarve on suunatud sellele, et tekitada vähem sisetarbimist. Et eelarve oleks ühiskonna jaoks ühel või teisel moel säästlikum, tuleks minu arvates järgmise aasta eelarves arvestada tegurit, mille kohta rahandusminister ütles, et see on huvitav küsimus.  Pean silmas Toomas Trapido küsimust selle kohta, kui kaalukas on meie eelarve energeetilises mõttes. Energiamahukus, nagu ka keskkonnamahukus, mida tekitab riigisektor oma eelarvega, peaks olema arvutatav. Oleks hea, kui me saaksime kinnitada, et meie eelarve on energeetilises mõttes kerge ja kokkuhoidev.
Ega eelarves ei ole võimalik raha selles mõttes kokku hoida, et kõik tegevused, kui eelarve valmis on, on planeeritud. Ja see oleks üksjagu kentsakas, kui aasta lõpus jääb eelarvest raha üle. See tähendab, et mingi tegevus jääb tegemata.
Meie soovime, et olulistele küsimustele oleks rohkem vastuseid antud ja neid rohkem lahendatud. Oleme Eesti Pangaga sama meelt, et kuna maailmas tervikuna on ärevaid aegu oodata, siis mõjutab see paratamatult ka meie majandust. Selles ei ole midagi uut.
Viimase kolme aasta jooksul on toidu- ja tööstuskaupade hinnad tõusnud kõigest 3–4% aastas. Samas on meie majanduskasv olnud märkimisväärselt suurem. Me teame, et see kasv on teoks saanud sisetarbimise tõttu ehk tarbimismahud on suurenenud. Tarbimismahud võivad väheneda, seda ka sellisel moel, et need muutuvad ekspordiks. Ühtpidi on see jooksevkonto mõttes ju positiivne, kuid teistpidi tähendaks see riigieelarves märkimisväärseid muudatusi.
Minu sõnum on selles, et loomulikult ei saa lisaeelarvet hakata muutma nii suures ulatuses, nagu inimesed loodavad. See on lootusetu. Kuid reservide hulk võiks Eestis tõesti suurem olla – arvestades just majanduslikku ebamäärasust, mis meid ees ootab.
Loodetavasti on võimalik järgmisest aastast eelarveprotsess nii põhi- kui lisaeelarvete koostamisel läbipaistvamaks muuta – läbipaistvamaks just nende kulutuste osas, mida eelarve kaasa toob. Ma ei pea silmas mitte ainult rahakulutuste täpsemat äranäitamist, vaid ka eelräägitud energia- ja keskkonnamahukust, mis meie jaoks väga oluline on. Tegelikult on see oluline kogu ühiskonna julgeoleku seisukohalt. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Taavi Veskimäe! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mõneti ajendas mind siia pulti tulema kolleeg Nestori ettekanne 2008. aasta eelarve arutelu käigus, kus ta viitas, et mõned koalitsioonisaadikud on oma mõtteid eelarve üle ajakirjanduses avaldanud. Ilmselt oleks aus siin Riigikogu kõnetoolis jagada vähemalt osa nendest mõtetest ka teiega.
2008. aasta eelarve ja 2007. aasta lisaeelarve menetlemine on pikkade aastate või vähemalt mõne aasta järel siin Riigikogus märksa suurema kaaluga kui eelarvete arutelud majandustsükli tõusufaasis. Ilmselt me kõik tajume, et ees ootab murranguhetk ja tsüklifaasis toimub mingi muutus.
Sellest lähtuvalt on kindlasti kogu eelarvepaketi kõige suurem risk seotud tolle majandusprognoosi usaldusväärsusega, mille alusel eelarvepakett on kokku pandud. Minul ei ole alternatiivset prognoosi. Seni olen ma alati öelnud kõigile nendele, kes on selle teema tõstatanud, et jumala pärast, andke alternatiivne prognoos, siis võib sellest rääkida. Minul seda pole, aga ma julgen puhttunnetuslikult väita, et Rahandusministeeriumi augustiprognoos on liiga optimistlik.
Me ei tea, mis maailmamajanduses toimuma hakkab. Kas USA finantssektori kriis kandub üle maailma, kuidas sellistest finantsteguritest lähtuv kriis üldse reaalmajandusse üle kandub – see on maailmamajanduse ajaloos uus kogemus.  Me teame ka, et Euroopa Liit ehk Euroopa Komisjon, täpsemalt DG Ecfin, tuleb 9. novembril välja oma majandusprognoosiga. Tegelikult ka Euroopa Komisjon ei oska Euroopa Liidu kui terviku majandusprognoosi sugugi kokku panna, kuigi neil on kindlasti oluliselt enam informatsiooni kui meil. Seega keegi ei oska öelda, kuidas maailmamajanduses hakkab minema.
Meie jaoks on kindlasti tähtis veel üks lisategur – see seondub Lätiga. Minu arvates turbulents, mis Lätis on, mõjutab meid märksa enam, kui me praegu arvata oskame. Sest kõik, kes vaatavad väljastpoolt – ja mitte ainult kuskilt teiselt kontinendilt, vaid ka Euroopas –, näevad Baltikumi kui ühtset majandusruumi.  Kui Financial Timesis on Läti kohta mingi negatiivne artikkel, siis paratamatult hakkab see mõjutama Baltikumi kui terviku majanduse seisu.
Minu ettepanek 2008. aasta eelarve ja 2007. aasta lisaeelarve puhul on jääda riigieelarve strateegia kulude tasemele ning lisaeelarvet mitte teha. Ma ausalt öeldes ei näe selle järele suurt vajadust. Ma ei ütle, et ei tule teha kulude muudatusi, aga selle saaks lahendada riigieelarve seaduse muutmise seadusega.
Lisaeelarve maht on 2,8 miljardit krooni. Sellest 2,8 miljardist kroonist ca 2 miljardit krooni moodustavad kulud, mis on otseselt tuludega seotud. Üle jääb 800 miljonit krooni. Lisaks on 2 miljardi krooni ulatuses ümbertõstmisi, eelkõige Euroopa abirahade vähendamise tõttu. Sisuliselt on küsimus 800 miljonis kroonis, mille tõttu me seda eelnõu arutame siin lisaeelarvena. Vahe on seega eelkõige märgiline ja praeguses keskkonnas kannab lisaeelarve paratamatult väljapoole negatiivset märgilist tähendust, meeldib see meile või mitte. See ei anna täiendavat kindlustunnet.
Kui rääkida lisaeelarvest konkreetsemalt, siis minul on sellega seoses peaasjalikult kaks muret. Üks on seesama kulude efektiivsuse küsimus. 2006. aasta eelarve baasiga võrreldes on 2008. aasta eelarve kasvanud ca 30 miljardit krooni ehk tegelikult peaaegu 1/3 võrra. Aga kas meie riigiasutused on ikka suutelised seda raha efektiivselt kasutama? Ma kahtlen selles.
Me räägime, et reaalpalkade kasv on ületanud tootlikkuse kasvu. Aga millise metoodika järgi on üldse võimalik hinnata tootlikkust avalikus sektoris, et võrrelda seda reaalpalkade kasvuga? See on omaette keeruline teema.
Raha ostujõud on kõvasti vähenenud. Kümne aasta eest sai sama raha eest oluliselt rohkem teenuseid-kaupu kui praegu. Minu meelest tuleks ka riigiasutuste juhtidele anda kuluefektiivsuse arvutamise ülesanne, et suuta sama rahaga ehk tegelikult samade kriteeriumide alusel või samu eesmärke seades samasuguseid tulemusi nõudes oma ülesandeid täita. Tuleb ju arvestada, et järgmiseks aastaks prognoosib Rahandusministeerium 7,4%-list inflatsiooni.
Teine mure on seotud sellega, mis puudutab palkasid ja millest on palju juttu olnud. Ma juba mainisin, et reaalpalga ja tootlikkuse suhe on oluline näitaja. Aga asjal on ka teine pool. On ju teada, et avaliku sektori palgad ja pensionikulud on allapoole liikumise osas alati väga jäigad. Juba saavutatud nominaalset taset on poliitiliselt võimatu hakata alandama. See on illusioon, praktilises elus seda võimalik teha  ei ole.
Ja muidugi on küsimus tegelikult ka selles, et me ei saa siin praegu rääkida palkade kasvust. Me teame, et riigieelarve seaduse eelnõus on tegevuskulude artikligrupp. Sisuliselt majanduskuludeks ja personalikuludeks jaotatakse see raha alles Vabariigi Valitsuse määrusega. Mul on konkreetne ettepanek, et nii nagu peaks olema rakendusaktide kavandid kõigi eelnõude juures, nii võiks järgmiseks aastaks olla eelarve eelnõu juures ka valitsuse määrus, mis liigendab artikligrupi artikliteks. Selle määruse kavand oleks Riigikogule oluline informatsioon. See oleks märksa informatiivsem kui see väga paks seletuskiri, kust on tõesti väga keeruline mingit informatsiooni kätte saada. Isegi minul, kes ma olen eelarvega tegelnud kümme aastat.
Kokkuvõttes ma arvan, et eelarve arutelu ja eelarve arutelu formaat peaks olema siin Riigikogus hästi tõsine, võib-olla oleks otstarbekas selleks riigieelarve baasseadust muuta. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma alustan veidi ebatraditsionaalselt ja ütlen, et vaidlus, mis siin saalis käib, oli ka eelarvekomisjonis.
Mida täna arutatav lisaeelarve endast kujutab? Parima vastuse sellele andis rahandusminister, vastates kolleeg Kadri Musta küsimusele 2008. aasta eelarve arutelul, kui Kadri Must küsis, millega on seletatav riigikaitseliste kulutuste vähenemine suhtes SKT-ga. Lugupeetud minister vastas, et need kulud on 2007. aasta lisaeelarves ja neid tuleb vaadelda koos. See on väga aus vastus ja tunnustus härra ministrile selle eest. Nii arvame ka meie.
Tegelikult ongi selles eelarves, mida me praegu arutame, ka suur osa 2008. aasta eelarve reaalseid kulusid. Hinnanguliselt jõutakse tänavu ära teha 10–20% siin  kirja pandust.
Eelarve koostamisel kehtivad omad raudsed reeglid. Eelarve jooksvaks aastaks koostatakse sama aasta kuludest ja tuludest. Samas võib aru saada, et inflatsiooni tõttu on laekumine olnud ülikiire, ja see võimaldab lisaeelarve teha. Aga lisalaekumisel on üks omapära: vastavalt seadusele läheks see raha stabilisatsioonifondi, seda ei saaks ära kasutada järgmise aasta eelarve tuludes.
Meie hinnang on järgmine. Kuna lisaeelarvega võetakse suurel määral tuleva aasta kohustusi, võimaldab see tegelikult ka näidata järgmise aasta eelarve näilist ülejääki. Palun vabandust, kui see kedagi riivab, aga need summad on üsna ligilähedased, mis on kirjas lisaeelarves ja ülejäägina järgmise aasta eelarves.
Esitasin siin esmaspäeval sama küsimuse lugupeetud peaministrile, kes vastas täpselt sama retoorikaga nagu täna rahandusminister, öeldes, et selline on meie praktika. Kui see nii on, siis tuleks anda hinnang, kas see on õige praktika.
Peaminister viitas ka eelmisele rahandusministrile, öeldes, et Aivar Sõerd eelmisel aastal kasutas seda palju suuremal määral. Ma ei saa sellele vastu vaielda, kuid juhin tähelepanu, et Aivar Sõerd oli rahandusminister Ansipi tollases kabinetis.
Tahan öelda ka seda, et tegu on kahe olulise erinevusega. Eelmine aasta oldi prognoosis ühel meelel, hinnang oli hämmastavalt üksmeelne. Nii Rahandusministeeriumi kui ka Eesti Panga prognoos oli 8,3%. Ei olnud seda ohtu, millest me oleme täna rääkinud, et meie kasvuprognoos on liiga optimistlik ja et järgmisel aastal eelarvekuludele katet ei ole.
Nüüd teisest iseärasusest. Aivar Sõerd kinnitas oma nime kuuldes esmaspäeval küll, et sellises ulatuses palgakulusid järgmisse aastasse mullu ei kanditud. Ma ei tea, kui suur summa see siis oli, aga nüüd on see kümnetes miljonites. On täiesti mõistetav, kui üle lähevad investeeringud, kuid ei ole mõistetav, kui sellises ulatuses lähevad üle tegevuskulud. Siin on suuremad objektid, näiteks Tartu Ülikooli projektijärgus keemiahoone – eelarves on selleks 100 miljonit, saatkonnad – kaugelt üle 100 miljoni. Hiina saatkonda täna juba nimetati, aga need on enam-vähem samas seisus kõik.
Ma ei taha olla liiga karm, aga me arvame, et sellega eksitatakse avalikkust. Nii on tekitatud eelarve ülejääk, mis on meile Brüsselist ja IMF-ist vaadatuna väga kasulik, aga see ei ole tegelikkus.
Siin on väidetud, et selline on meie praktika olnud. Oleks ehk õige seda praktikat muuta. Meil on ju riigieelarve kontrolli komisjon, samuti Riigikontroll, riikliku auditi tegija. Neil tuleb sellele praktikale hinnang anda, ei ole mõtet püsivalt enesepetmisega tegelda. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Tiit Kuusmiku!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelarvete, sealhulgas lisaeelarve koostamine olukorras, kus kasutatava raha hulk on suurem kui kunagi varem, on loomulikult meeldiv tegevus nii koostajatele kui ka menetlejatele. Kuna 2007. aasta riigieelarve mäletatavasti koostati küllaltki vastutustundlikult ja konservatiivselt, siis võis täheldada aasta alguses tekkivat eelarve ülejääki. Ja kui mu mälu ei peta, siis oli 2007. aasta eelarve kohta üksainus kriitiline seisukohavõtt.
Kas tänavuse aasta lisaeelarve luua või mitte? Sellest oli siin täna juttu ja selle üle vaidlesid minu meelest hiljaaegu ka arvamusliidrid ja analüütikud. Praegu on 2007. aasta lisaeelarve aga arutusel ja toon ehk välja mõningad tähelepanekud ja küsitavused, mis sellega on kaasnenud.
Võiks ju spekuleerida, et lisaeelarve esitamise puhul on mängus omad taktikalised kaalutlused. Kui meelde tuletada, siis 2005. aasta lisaeelarve võeti vastu oktoobris, 2006. aasta oma novembris, aga tänavu võime eelarve vastuvõtmiseni jõuda jõulude eel. Selge see, et nende summade kasutamine lükkub edasi 2008. aastasse.
Üks oluline nüanss on see, et lisaeelarvest ei suunata raha pensionireservi. Kas nii aga suudetakse tagada pensionide maksmise jätkusuutlikkus või on oht, et sellega tekib järgmistel aastatel probleeme? Ei taha küll kedagi hirmutada, aga selline küsitavus jääb.
Veidi ka lisaeelarve summade ülekandmisest 2008. aastasse. Juttu on olnud saatkondade ehitusest ning residentuuri ja kiirabiga seotud kuludest, aga ka palgakuludest, mis on kui mitte päris esmakordne, siis igatahes erakordne. Toimetulekutoetuse summade vähendamine seab loomulikult vähekindlustatud elanikkonna probleemi ette. Tuleb ju arvestada ka eluasemekulude suurenemisega – võrreldes eelmise perioodiga on nende kasv üle 16%.
Jääb mulje – palun vabandust, kui see mulje on ekslik –, et tegu on kalliks minevate valimislubaduste realiseerimisega ja nüüd soovitakse sellega viimast võtta. Seejuures suunatakse ressurss suurelt jaolt kuludesse ja vähem investeeringutesse.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et rääkides 2007. aasta lisaeelarvest, võime paljuski rääkida siiski 2008. aasta eelarve lisast. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnetooli ettekandeks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

 Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mul puudub igasugune õigus ja kohustus sekkuda Isamaa ja Res Publica Liidu sisesesse debatti ja ausalt öeldes ma ei tahagi seda mitte kuidagi teha, aga kolleeg Taavi Veskimäele ma pean küll vajalikuks öelda, et ma olen ise oma silmaga näinud ja oma kõrvaga kuulnud, kuidas Isamaa ja Res Publica Liidu ministrid on võtnud aktiivselt osa nii järgmise aasta eelarve kui ka selle aasta lisaeelarve koostamisest ja nendest aruteludest. Ma tahaksin aga vaielda paari eelkõnelejaga. Vaadake, milles on selle lisaeelarve puhul küsimus? Siin on minu meelest kaks häbiväärset kululiiki ja need kulud on seotud kiirabitöötajate palga ja politseinike palgaga. Häbiväärseks teeb selle asja see, et määrusega kinnitatakse palganumbrid, millede jaoks ei anta raha. Ehk teisisõnu, mõlemal juhul on tegemist riigi kohustusega, mis põhieelarves oli täitmata. Kuidas saab nüüd olukorras, kus raha on laekunud rohkem, valitsus – mis sest, et juba järgmine – öelda, et meie ei tea midagi, see on nende eelmiste onude ja tädide tegu, minge küsige nende käest vajalikud summad? Nii ei käi asi üheski riigis, nii ei saa see käia ka Eesti riigis, sõltumata sellest, kes on valitsuses. Kui valitsus on lubanud maksta kiirabitöötajatele või politseinikele kindlat palka, siis tuleb seda palka ka maksta. Sõltumata sellest, kes uude valitsusse kuuluvad, peab valitsus selle kohustuse täitma.
Teine pool sellest lisaeelarvest on ju seotud tõesti kulutustega, millega püütakse olukorda hoida ohjes. Teisisõnu, ei tehta tavapäraseid lisaeelarvelisi kulutusi, mis on lihtsalt seotud sellega, et kui põhieelarvet vastu võetakse, siis ei leita kõige vajaliku jaoks raha. Siin on selgelt tegu valikuga. Valik on põhiliselt investeeringud ja need on kõik need suurused, mis ei peaks meie olukorda halvendama või peavad olema suunatud just sellele, et riskid väheneksid. Milline kogemus on meil aastate jooksul olnud? Lubage meelde tuletada ja võib-olla mõnele, kes pole asjaga kursis, ka lihtsalt öelda. Üldjuhul on eelarvet koostatud konservatiivsel moel. Maiks-juuniks on juba enamasti selge, et raha laekub rohkem, kui eelarves teda jagatud on, ja siis on valmistatud ette lisaeelarve, mis on jõudnud siia koos põhieelarvega või nädal enne, sellel ei ole tegelikult suurt vahet. Nende menetlemine käib koos. Meil on ka üks teistpidine kogemus, see on aastast 1999, aga see ei olnud seotud mitte prognoosidega või sellega, kes kui hästi prognoosib. Mina arvan siiski, et vajadus võtta 1999. aastal vastu negatiivne lisaeelarve oli seotud sellega, et Eesti poliitiline süsteem oli selles kriisis, kus ta oli. Meil oli vähemusvalitsus, kes ei suutnud eelarvet koostada, ja loomulikult kõik need, kes sinna valitsusse ei kuulunud, kasutasid riigieelarvet kui suurust ära oma ambitsioonide rahuldamiseks valimiste-eelsel aastal. See, et sellega samal ajal liiguti ka majanduses mitte üles, vaid alla, tõigi kokku niisuguse tulemuse. Eelarve on ju riigi tulude ja kulude tasakaalu küsimus, nende tulude prognoosimise küsimus.
Ma arvan, et 2007. aasta eelarve puhul prognoositi tulusid konservatiivselt, nüüd on selgunud, et asi on läinud paremini. Ma ei imestaks, kui asi läheb isegi veel paremini, kui see lisaeelarve näitab. Need on kõik stabiliseerimisreservi rahad, need on Eesti tuleviku kindlustamise rahad kõikvõimalikeks halbadeks juhtumiteks või ka pikaajaliste riiklike strateegiliste küsimuste, nagu näiteks pensionireform, rahastamiseks. Aga sellegipoolest usun, et nii 2008. aasta eelarve kui 2007. aasta lisaeelarve on tehtud täie vastutustundega, ja ma tahaksin kolleegidele meenutada, et tegemist ei ole ennustusvõistlusega, kes suudab järgmise aasta majanduskasvu kõige paremini ennustada, vaid dokumendiga, mis räägib riigi tuludest ja kuludest.

 Aitäh! Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 121 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2007. aasta 1. novembri kell 18. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ning ka käesoleva päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on au paluda ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu 8. novembri 2006. aasta otsuse "Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015 heakskiitmine" alusel on Riigikogu kinnitanud eesmärgi, mille kohaselt kõrghariduskulutuste selgemaks kindlaksmääramiseks viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarvesse üle arstide-residentidega seonduvad kulutused, mis rahvusvahelises statistikas ei kuulu hariduskulutuste hulka. Residentuur ei ole rahvusvahelises hariduskulutuste võrdluses käsitletav kõrgharidussüsteemi osana, sest arstid-residendid ei ole üliõpilased ja nende formaalne hariduslik kvalifikatsioon pärast residentuuri lõpetamist ei tõuse. Residentuuri jooksul toimub tööalane täiendusõpe, mille käigus omandab üldarsti kutsekvalifikatsiooniga arst eriarsti kutsekvalifikatsiooni.
Arstide-residentide palkade planeerimises valitseb praegu vastuoluline olukord. Palgakokkuleppeid sõlmivad Sotsiaalministeerium ja Eesti Arstide Liit omavahel, seejuures muutuvad kokkulepped kohustuslikuks hoopis Haridus- ja Teadusministeeriumile, kel tuleb arstide-residentide kui nooremarstide palgakulud katta hariduskuludest. Eriti tähelepanuväärne nihe oli sellel aastal. Sisuliselt jõudsid arstide liit ja Sotsiaalministeerium kokkuleppele ajal, kui enam eelarvet kujundada ei saanud ja siis tuli haridusministeeriumile ootamatult teadmine, et ta peab kokkuleppe alusel palju suurema raha välja maksma. Aga õnneks on võimalus see olukord lisaeelarvega ära tasandada, juhul kui Riigikogu lisaeelarve aktsepteerib.
Tartu Ülikooli seaduse kohaselt on praegu residentuuri finantseerimine ja riiklik järelevalve residentuuri korralduse üle Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. Eelnõuga soovitakse viia selle haldamine, finantseerimine ja riiklik järelevalve Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Eelnõus sätestatu eesmärk on riigiasutuste töös residentuuriga seonduvate ülesannete ja vastutuse otstarbekam ning asutuse pädevusel põhinev korraldus.
Residentuuritellimuse ja rahastamisega seonduva üleandmine Haridus- ja Teadusministeeriumilt Sotsiaalministeeriumile toob oodatavalt kaasa lisaväärtust mitmele protsessis osalejale ja ajakulu residentuuritellimuse protsessile väheneb, kuna kahe ministeeriumi asemel suheldakse ühe partneriga. Residentuurikulude viimine hariduskulutuste realt ära muudab Eesti haridusstatistika rahvusvahelisel tasandil võrreldavaks.
Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves praegu ette nähtud. Kui seadusmuudatus Riigikogus heaks kiidetakse, siis saab raha üle kanda Sotsiaalministeeriumi eelarvesse. Seadus jõustub järgmise aasta alguses.
Aitäh! See on minu poolt kõik.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ma tänan ettekandjat! Ma palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni aseesimehe Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kultuurikomisjon arutas Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 131 esmaspäeval, 15. oktoobril 2007. aastal. Seda eelnõu tutvustas asekantsler Janar Holm. Ta tutvustas punkte seoses kõrgharidusstrateegiaga, rääkis vastuolust ja lõplikust pakutud lahendusest. Kultuurikomisjoni liikmed leidsid üksmeelselt ja konsensuslikult, et tegemist on väga õige otsusega, väga pika vinnaga probleemiga, mida on aastaid arutatud. Meeldiv, et strateegias on jõutud kokkuleppele. Ühiselt leiti, et võimalikult kiiresti ja üksmeelselt tuleb seda eelnõu menetleda ka Riigikogu saalis. Sellest tulenevalt otsustas komisjon üksmeelselt toetada eelnõu menetlemist ja esimese lugemise lõpetamist. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 5. november kell 10.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 131 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. novembri 2007 kell 10. Esimene lugemine on lõpetatud ja selle päevakorrapunkti käsitlemine on samuti lõpetatud.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle seadusmuudatusega teeb valitsus ettepaneku viia sisse õpetaja lähtetoetus. Olukord on kõigile päris hästi teada. Eesti üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes töötab kokku ligi 18 500 õpetajat. Ligi pooled, 45% kutseõppeasutuste õpetajatest on 50‑aastased ja vanemad. Üldhariduses on see näitaja veidi üle kolmandiku. Alla 30‑aastasi õpetajaid on umbes 10%. Paljud algajad õpetajad lahkuvad esimestel tööaastatel koolitöölt. Hoolimata õpetajate kvalifikatsioonitaseme üldisest paranemisest viimastel aastatel, sest nõuded on viimase kümne aasta jooksul karmistunud, on olukord piirkonniti kaunis erinev. Madalama haridustasemega või vanemaealisi õpetajaid on seda rohkem, mida kaugemal asub kool suurematest keskustest. Mõne aine õpetajate puudus – mainin siin matemaatikat, inglise keelt, füüsikat, poiste tööõpetust – on piirkonniti väga suur. Sellest tulenevalt on Haridus‑ ja Teadusministeerium pidanud vajalikuks välja töötada eelnõu, et luua tingimused õpetajapuuduse vähendamiseks eelkõige nendes piirkondades, kus see puudus on suurem. Eesmärk ei ole ju tegelikult mitte niivõrd õpetajatega tegelemine, vaid kõikjal koolilastele võrdsete võimaluste loomine, et nende ees seisaksid ja nendega tegeleksid kvalifitseeritud õpetajad, tänapäevase koolituse saanud õpetajad ja et ei oleks (nii nagu me kahjuks Eesti hariduse infosüsteemi põhjal võime praegu öelda) tihti perioode, kui mingi aine õpetajat ei ole koolil olnud võimalik leida, või on tulnud lünk sisse seoses sellega, et õpetaja on mingil ajal ajutiselt koolist lahkunud ja selleks ajaks ei leita asendusõpetajat. See halvendab küllalt järsult (oleneb, millises klassis õpilane parasjagu on) õpilase väljavaateid, kui soovite formalistlikult, siis eksamitel, aga põhimõtteliselt on see vägivald nende õpilaste suhtes, kes loodavad, et neil on igal pool võrdsed võimalused. Õpetajakutse atraktiivsus on valikuvõimaluse suurenedes, seoses uute erialade esiletõusuga, ka kõrghariduses vähenenud. Eriti suur kvalifitseeritud õpetajate puudus valitseb, nagu ma juba ütlesin, suurlinnadest eemal.
Eelnõu kohaselt on õpetaja lähtetoetust õigustatud saama isik, kes, esiteks, on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse, teiseks, asub kõrgkooli lõpetamisele järgneva aasta jooksul vähemalt 0,75 ametikohaga tööle üldhariduskooli I–III kooliastme õpetajana, gümnaasiumiastme õpetajana või kutseõppeasutuse õpetajana. Kuna eelnõu eesmärk on toetada õpetajana tööle asumist maapiirkonna ja väikelinnade koolidesse, siis makstakse toetust õpetajatele, kes asuvad tööle väljaspool Tallinna ja Tartu linna asuvasse põhikooli, gümnaasiumi või kutsekooli. Õpetaja lähtetoetust saama õigustatud isik peab töötama vähemalt 0,75 ametikohaga. Kutseõppeasutustes saavad eelnõu kohaselt õpetaja lähtetoetust nii üldharidusainete õpetajad kui ka kutseõpetajad, kellel on kutsepedagoogiline või muu pedagoogiline kõrgharidus õpetatavale õppekavale vastavas valdkonnas. Kolmandaks, õpetaja, kes kvalifitseerub lähtetoetust saama, ei ole varem õpetajana töötanud. See tähendab, tal ei ole olnud selles töös vaheaega, kui ta õppimise ajal on töötanud. Täpsemalt: õpetaja lähtetoetust võib maksta kõrgkooli lõpetamisele järgneva aasta jooksul ka isikule, kes asus esmakordselt õpetajana tööle kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse käigus. Nimetatud erandi tingib asjaolu, et mitmed kõrghariduse tasemel toimuvas õpetajakoolituses osalevad üliõpilased tegelikult ongi juba praegu koolides õpetajad, aga siis, kui nad teevad oma lõpliku otsuse, asuvad kooli tööle vastava kutsekvalifikatsiooniga, oleks neil siiski õigus võrdselt teiste sama aastakäigu noortega lähtetoetust taotleda. Edasi, nagu ma ka juba ütlesin, peab see inimene vastama ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ja ta peab valdama eesti keelt kõrgtasemel.
Õpetaja lähtetoetuse suuruseks on 2008. aastal kavandatud 200 000 krooni, mis makstakse eelnõus sätestatud tingimustele vastavale õpetajale välja kolme esimese tööaasta jooksul. Esimesel aastal 100 000, teisel aastal 50 000 ja kolmandal aastal 50 000 krooni. Lapsehoolduspuhkuse ajal õpetajale lähtetoetust ei maksta, lähtetoetuse maksmist jätkatakse õpetaja lähtetoetuse saamiseks õigustatud isikule pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist, arvestades tööle asumise aastal kehtinud õpetaja lähtetoetuse suurust.
Õpetaja lähtetoetuse maksmise korraldamiseks määrab haridus- ja teadusminister volitatud asutuse, milleks on kavandatud Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Õpetaja lähtetoetuse saamiseks esitab lähtetoetuse saamiseks õigustatud isik hiljemalt kaks kuud pärast õpetajana tööle asumist haridus- ja teadusministri volitatud asutusele avalduse, millele on lisatud õpetaja lähtetoetuse taotleja isikut tõendava dokumendi koopia ning kooliga sõlmitud töölepingu ärakiri. Kui isikul koguneb kolmveerand koormust mitmes tingimustele vastavas õppeasutuses antavatest tundidest, tuleb taotlejal esitada kõigi õppeasutustega sõlmitud töölepingud. Avaldusele peab andma kaasallkirja kooli direktor, mitmes koolis töötamise korral peavad seda tegema kõigi koolide direktorid. Direktoril on eelnõu kohaselt hilisem kohustus informeerida haridus- ja teadusministri volitatud asutust töösuhte lõpetamisest õpetaja lähtetoetust saanud isikuga 15 päeva jooksul pärast töölepingu lõppemist. Selle küllalt täpse arvepidamise põhjus on üks: lähtetoetuse saamine ja selle arvestamine tagastamatu toetusena sõltub sellest, kas õpetaja jääb oma ametikohale vähemalt viieks aastaks või lahkub varem. Kui ta lahkub varem ega hakka ka mõnes muus tingimustele vastavas haridusasutuses õpetajaks, siis kohustub ta tagasi maksma ülesjäänud osa lähtetoetusest kolme aasta jooksul. Siin on võib-olla esmakordselt teatud suunamise komponent või kutsepüsivust ja kutsekindlust suurendav nõue, mis, ma arvan, on oluline. Ei saa rääkida ainult raha eraldamisest, nii et meid pärast ei huvitagi, kas selles koolis, kuhu õpetaja nominaalselt korraks asus, ka tulevikus õpetaja on. Ka haridusasutused saavad planeerida oma õpetajakaadrit paremini, kui nad teavad, et lähtetoetust saanud õpetajad püsivad üldjuhul mõnda aega oma ametis ja kohe järgmisel aastal ei tule hakata uut õpetajat muretsema. Ma arvan, et sellise tingimuse esitamine on igati asjakohane ega piira kellegi õigusi.
See on lühidalt õpetaja lähtetoetuse kontseptsioonist kõik. See kontseptsioon on juriidiliselt vormistatud selles seaduseelnõus.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Mailis Reps, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kultuurikomisjonis ei olnud meil kahjuks võimalik kõikidele küsimustele ministri käest vastust saada, küll aga oli meil asekantsleriga sel teemal pikk vestlus. Aga ma küsin siis siin. Kas teil eelnõu väljatöötamise juures oli mingi põhimõtteline otsus, miks te tahate üsna suurt osa praegu õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaid inimesi, kes võiksid olla väga head ja andekad õpetajad, kes on kooli tulemas, siit välja arvata? Näiteks need, kes lõpetavad füüsikateaduskonna või mõne teise meile väga vajaliku teaduskonna. Näiteks kui eesti filoloog astub Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajakoolitusse, teeb ära oma 240 tundi, siis ta vastab täielikult kvalifikatsiooninõuetele, aga selle seaduseelnõu järgi kukuvad sellised inimesed kõik välja. Kas teil on selleks mingi põhimõtteline põhjus?

Aitäh! Kahtlemata ei ole meil mingit põhimõttelist soovi neid ringist välja jätta, kuid ringi tuli millegagi piirata. Selle konkreetse näite alla lähevad ka need õpetajad, kes on omandanud vastava hariduse ja otsustavad hiljem võtta pedagoogilise kursuse juurde. Me oleme keskendunud sellele, et olla veenvad nende noorte jaoks, kes otse ülikoolist tulles kvalifikatsiooni omavad ja teevad oma otsuse, kas nad lähevad õpetajaks või mitte. On ju nii, et kui inimene ükskord otsustab millegi muu kasuks, siis väga tihti ta enam õpetajaks tagasi ei tule. Nii et siin on see ring põhimõtteliselt piiratud. Kui otsustatakse seda ringi laiendada, kas või kutsuda kõiki huvitatud inimesi, ka eri generatsioonidest, tagasi lippude alla, siis kui see ei lahjenda nende noorte võimalusi, keda me soovime kooli saada, siis mina seda igati toetaksin, aga kahtlemata panevad ka eelarve piirid meid mingit konkreetset ringi kindlaks määrama.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Üks kvalifikatsiooninõue, mis peab õpetajatel olema, on eesti keele oskus kõrgtasemel. Millest on see nõue tingitud? Praegu, kui ma ei eksi, kehtib õpetajate suhtes kesktaseme nõue ehk õpetajad peavad valdama eesti keelt kesktasemel. Miks on siin need nõudmised rangemad?

Aitäh! See oleneb muidugi ainest. Olen teiega nõus, et teatud määral kehtestatakse selle seadusega lisatingimusi. See on lisavalik. Samas ei ole õige see informatsioon, et näiteks Narva kolledži lõpetajatel on praegu kesktase. Ei, neil on ka kohustuslik kõrgtase. Nii et sellel tasemel valmistatakse inimesi ka ette.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Hea minister! Lähen kutseharidusteemade juurde. Kui seda seaduseelnõu juriidiliselt täpselt vaadata, siis põhimõtteliselt me täna eirame kutseõpetaja standardit. Me võrdsustame kõrgtaseme kvalifikatsiooninormides kõrgharidusega ka näiteks väga heal tasemel meistri-keevitaja. Vaadates statistilisi andmeid (ma usun, et te olete minuga ühel nõul), näeme, et meistrite puudus kutsekoolides on tihti isegi valusam kui mõne eriala õpetajate puudus. Kas te oleksite nõus arutama koos kultuurikomisjoniga edasi, et võib-olla kutseõpetajate puhul võiks seda seaduseelnõu täpsustada ja õpetajakoolitus kui ainukene kriteerium on siin ikka veidi kitsavõitu?

Aitäh! Muidugi olen ma valmis arutama. Praeguses valikus on lähtutud printsiibist, et väärtustada pedagoogi puhul kõrgkooli lõpetamist. Aga ma olen valmis ringi laiendamist arutama. Siin on, ütleme, järgmise aasta puhul omad piirid. Aga kui süsteem käima läheb, on võimalik asju tulevikus põhimõtteliselt laiendada. Ma ei väida, et see süsteem, mida me täiesti originaalselt praegu käivitame, peaks niisugusena kestma aegade lõpuni, et me ei saaks teha siin väärindusi. Lõpuks, me püsime praegu väga palju prognoosil. See, kui palju me prognoosime nendele lepingutele kvalifitseeruvaid õpetajaid, on ju mõnes mõttes prognoos praeguse pealt. Me loodame, et see lähenemine toob neid soovijaid juurde. Tulevikus me peame suurendama summasid ja võib-olla see kogemus toob meile vajaduse seda ringi suurendada.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Loen seletuskirjast, et kõrgharidusega õpetajatele seatakse sisse tagastamatu stardiraha 200 000 krooni töötamise eest teatud hulga aastate jooksul. See on muidugi maksumaksjale lisakoormus, kõigepealt ta koolitab, nüüd annab veel stardiraha. Aga küsimus ei ole selles. Ma tahtsin küsida: mis on selle 200 000 kriteerium? Äkki peaks pool miljonit olema?

Aitäh! See kriteerium on jällegi pakutud niisugusena, et ta on mõnes mõttes prognoosile tuginev, subjektiivne. Võib öelda, et spetsialistide arvates võiks see summa olla selline, millest lähtudes ka maapiirkondades normaalsemate elutingimuste loomiseks, näiteks remondi tegemiseks, vajaliku laenu sissemaksest saab suure osa ära maksta. Me võiksime "osta" inimesi, kui seda sõna siin jutumärkides kasutada, ma ei tea mis summade eest, aga see peab olema ikkagi mingis seoses ka teiste, juba töötavate inimeste õiglustundega ja sissetulekuga. Seda balanssi on vaja otsida. Ma leian, et praegu 200 000‑ga alustada on täiesti mõistlik.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab teist piirangut. Miks te ikkagi Tartu ja Tallinna olete välja jätnud? Kas te tõesti arvate, et ei Tallinnas ega Tartus ei vajata noori õpetajaid? Sageli on ju nii, et see õpilane või õpetajaks õppinud noor inimene on tulnud maapiirkonnast ja kui ta on saanud Tallinnasse või Tartusse õpetajakoha, siis elukallidus on seal veel suurem ja tegelikult on tal võib-olla seda raha veel rohkem vaja kui maakohas. Eelarves ei ole ju küsimus. Eelnevate tundide jooksul rahandusminister seletas, kui hea on järgmise aasta eelarve ja kui suured ülejäägid on eelarves. Nii et see ei tohiks eelarves kinni olla.

Aitäh küsimuse eest! On igasuguseid juhtumeid, aga raudreegel on praegu ikkagi see, et kui enamik inimesi on kolinud suurtesse linnadesse või, ütleme, palju inimesi ja tõenäoliselt ka vastavate erialade õppureid kui edaspidi ametikohtadele asujaid on pärit sellest piirkonnast, kus palju inimesi elab, siis see, et maalapsed läheksid linnakooli, on kindlasti üks võimalus, aga see ei ole määrav. Kindlasti on suur osa nendest võimalikest taotlejatest, kes näiteks Tallinnasse ja Tartusse kohta taotlevad, ka kohaliku päritoluga ja siis ei ole võib-olla niisuguseid ümberasumisraskusi kui mujal, kus on vaja kindlasti senisest elukohast eemale kolida. Aga see on niisugune laiem käsitlus. Tegelikult võime öelda, et kui me ühendame kõik need anumad, siis tekib sama efekt nagu praegu projektiga "Noored kooli", mis on väga hea eraalgatuslik programm, aga kus kvalifitseerunud noored õpetajad tahavad kõik ainult Tallinnasse või Tartusse. Siis me lihtsalt paneme kogu ettenähtud energia ja reservi nendesse õpetajatesse, kes lähevadki nendesse suurtesse linnadesse, ja meil meede ei tööta tegelikult maakoolide ja kaugemate kantide puhul, kus, ma püüdsin seda tõestada, on õpetajapuudus eriti terav. Seetõttu on kaks suuremat linna, kus asuvad ka need koolitusasutused, välja jäetud.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Hea minister! Ühes lõpulauses sa ütlesid, et kaugemates maakoolides on õpetajapuudus eriti terav. Ma tahan täpsustada, mida sa selle all mõtled. Kas õpetaja ametikohad on füüsiliste isikutega täitmata või töötavad nendel kohtadel inimesed, kes ei tohiks koolis töötada? Palju neid inimesi on sellest 18,5 tuhandest?

Aitäh! Jah, ma alustasin sellega, et kiitsin, et meie ühised jõupingutused viimasel kümnel aastal on viinud selleni, et üldiselt on õpetajate kvalifikatsioon nende normatiivide järgi, mis me oleme kehtestanud, paranenud. Samas on eriti erialati, ka piirkonniti õpetajapuudus päris suur ja seetõttu on krooniliselt kohti, kus õpetajakohti täidetakse ajutiste lepingute abil. Ma jään praegu konkreetselt sulle selle protsendi võlgu, eriti koos kutseharidusega. Kutsehariduses on see puudus muidugi veel suurem.

Aitäh! Olga Sõtnik, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma tahan tagasi tulla Tallinna ja Tartu väljaarvamise juurde sellest kohalike omavalitsuste nimekirjast, kus tulevikus toetust saab. Kas te ei karda, et mõne aasta pärast oleme sellises olukorras, et Tallinnas ja Tartus ei jätku õpetajaid, sest kõik õpetajad on läinud mujale ja need, kes Tallinnas ja Tartus töötasid, on läinud pensionile? Siis me oleme uuesti sama probleemi ees.

Aitäh küsimuse eest! See oleks küll imevigur, kui me selle meetmega suudaksime mahajäänud maa- ja kaugemad piirkonnad viia Tallinnast ja Tartust hoopis tiibmanöövriga mööda. Kindlasti mitte. Tendents on ikkagi praegu selline, et loomulikult, probleeme mõnede ainete õpetajate hankimisega on vahel ka Tallinna ja Tartu koolides, kuid üldiselt on tendents nii õpetajate noorenemise või keskmise ea vähenemise suunas ja selles suunas, et ikkagi soovitakse tööle minna, Tallinnas ja Tartus positiivsem kui mujal. See meede pööret ei too. Ütleme ausalt, suuremad ja rikkamad omavalitsused suudavad neid väikseid meetmeid ja präänikuid ka ise pakkuda.

Aitäh! Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite väga õigesti, et piirkonniti on see vajadus väga erinev. On piirkondi, kuhu on väga raske õpetajaid saada. Siit küsimus: kas ei oleks mõttekas seda summat kuidagi indekseerida, et eriti rasketes piirkondades oleks see suurem, näiteks 300, ja n-ö leebemates kohtades väiksem, võib-olla 150?

Aitäh! See kõik muutub siis vist liiga tendentslikuks. Siin on oma subjektiivne faktor ka. Nimelt ei olene see, kas õpetajakoht täidetakse või ei, alati mitte ainult sellest kohast, vaid see sõltub ka näiteks koolidirektori aktiivsusest ja mingitest muudest asjaoludest, näiteks sellest, kas kellegi elukaaslane kolib kuhugi, ühesõnaga, ka juhustest. Me muudaksime asja liiga keeruliseks, kui teeksime nii keerulise indekseeritud süsteemi. Me oleme siin nüansse pakkunud, näiteks selle summa kolmeks jagamise ja ka geograafilise eristamise, Tartu ja Tallinna väljajätmise, aga midagi muud ma praegu välja ei pakuks, see teeks asja liiga keeruliseks ja selle haldamisele läheks meil rohkem energiat kui õpetajatele palga maksmiseks.

Hannes Astok, palun!

Aitäh! Ma saan siiski aru, et probleem on üldisemalt noorte õpetajate puuduses nii maal kui ka linnas. Ma võin omast kogemusest väita, et ka linnades on õpetajatest karjuv puudus, sealhulgas meie ühises kodulinnas Tartus, hea ettekandja. Sa ütlesid küll, et seda süsteemi ei tohi liiga keeruliseks ajada, aga samas ütlesid ka seda, et küllap jõukamad omavalitsused suudavad ise mingeid toetusi maksta. Ma vaatan seda piirangut, et Tallinn ja Tartu ei kuulu selle toetuse saajate hulka, küll aga Tallinna ja Tartu ümbruses asuvad vallad, mis kindlasti ei kuulu maailma kõige vaesemate valdade hulka. Kuidas sa seda kommenteerid, kuidas seda ebavõrdsust nüüd tasakaalustama peaks?

Kogu maailma me toitma ei hakkagi, nii et maailma valdadest ma ei tea. Aga vaata, Tartu ümbruses võib ringi vaadata ja leiab hädalisemaid ka. Muidugi, Tallinnas on kohe lähedal paar valda, kus võib-olla tekib küsimusi, et miks näiteks Viimsi vald. Aga siin ongi see otsuse tegemise koht. Me oleme ettepanekutele avatud. Hakata maakonniti kas indekseerima või erandeid tegema ja valdade kaupa veel välja tooma – see on võib-olla raske. Aga need kohad, kus on õpetajaid lihtsam hankida, tuleks kuidagi eristada nendest kohtadest, kus seda on raskem teha. Sest muidu on nii, et me paneme meetme tööle ja see kui pump töötab tegelikult ühe nurga kasuks, Tallinna ja Tartu kasuks, ja teistele piirkondadele jäävad meil ainult selle meetme riismed, see ei tööta sellisena, nagu me ka näiteks koalitsioonileppes oleme kokku leppinud. Algselt oli see idee, kui ma ta välja pakkusin, tõesti valdav, see kaasas kõiki omavalitsusi.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Kolleeg Astok küsis mu küsimuse peaaegu ära, aga ma siiski küsin veel korra üle.

Teid huvitab ka Tartu!

Kas minister tõesti usub, et Viimsi ja Saue kooli on raskem õpetajat saada kui mõnda Lasnamäe kooli või kas või Annelinna kooli, kusjuures nendesse koolidesse on vaja ka palju rohkem õpetajaid?

Aitäh! Ma andsin osa vastust Viimsit nimetades ära. Kahtlemata võib tuua Tallinnast näiteid, kus probleeme on. Kui Viimsi kooli on hästi juhitud, siis ei tohiks seal probleeme olla. See on valiku koht. Meie ei hakanud kirjutama "Tallinn, Tartu ja Viimsi". Selline vahetegemine oleks väga suvaline tundunud.

Rein Ratas, palun!

Aitäh! Härra minister! Erandite tegemine ei ole üldjuhul parim tee. On hea, kui saab ilma eranditeta. Kas selle seaduse raames ei oleks siiski õigem ja mõistlikum tuua välja just nimelt see jaatav pool, et neis piirkondades või neis tingimustes, kus ühe kohaliku omavalitsuse, näiteks Kallaste või Piirissaare valla elaniku kohta tulev tulu – ma toon näitena – on alla selle määra, siis seal see kehtib ja erandeid ei ole?

Aitäh! Põhimõtteliselt, maavarade eest saadava erakorralise tulu tõttu on näiteks Ida-Virumaal mitu väikest valda, kes võivad isiku peale nautida väga suurt tulu ja on edetabelis väga heal kohal. See ei vähenda nende probleeme sinna piirkonda õpetajate saamisel. Siin on muidugi vaja mitut koefitsienti arvestada. Siis läheb süsteem keeruliseks, sest siin regionaalne asend ja kõik niisugused asjad siiski mängivad ka. Koolide väiksus, võimalus korraldada õpetajate koormust – kõik need asjad mängivad.

Ma tänan! Hannes Astok, palun!

Aitäh! Minu teine küsimus on ajendatud sellest, et ma saan aru, et on plaanis vähemalt põhikoolis viia õpilaste arv klassis 24 õpilaseni. See tähendab näiteks Tartu linna tingimustes, et koolimaju tuleb hakata juurde ehitama, mitte midagi ei jää üle. See tähendab ka seda, et õpetajaid on juurde vaja. Kas te ei karda, et selle seadusmuudatuse kontekstis piirangu sisseviimine Tartus viib selleni, et seal ei jätku enam üldse õpetajaid?

Aitäh hea küsimuse eest! 24 piir kehtib juba ammu ja teatud määral on siin antud just sellest aastast lõtkuvõimalus. Praegu on Tartu puhul, kes seda 24 järgis ka oma otsusega sellel sügisel, nüüd neli aastakäiku, st ligi pool sellest teest on juba käidud. Tegelikult peitub selle küsimuse vastus ka uues rahastamismudelis. Võib öelda, et uue rahastamismudeliga, mis 1. jaanuarist 2008 peaks startima, on neid vastuolusid vähemalt soovitud lahendada, see sunnitud vähem värbamine teatud määral kompenseeritakse.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on veel üks küsimus arvude valdkonnast, et anda sulle võimalus kirjeldada olukorda, mis praegu valitseb. Ütle mulle, palun, kui palju eelmisel aastal tuli Eesti koolidesse noori õpetajaid ülikoolipingist ja kui palju sa loodad lähtetoetuse varal järgmisest õppeaastast noori õpetajaid kooli saada.

Jah, see on prognoosi valdkond, kui palju me loodame. Aga tegelikult oleme arvestanud selle baasiga, mida meile praegu kogemus ütleb. Ma olen kasutanud igal pool seda, et tähtajatuid lepinguid on sõlmitud 130–140. Informatsioon, mis pandi kokku põhjalikumalt, näitab, et praegune tase võiks olla 100 üldharidusse ja 20 kutseharidusse. Nende pedagoogigruppide puhul jääb kutsehariduses üks grupp välja. Kui uskuda neid numbreid, siis nii see ongi. Üldhariduses 100, kutsehariduses 20, ja kõik muu, mis edaspidi sündima hakkab, on puhas rõõm. Nii et praegu ei ole planeeritud järgmise aasta jaoks kohe umbes poole rohkem raha, vaid me võtame sellelt baasilt. Kui asi hakkab edenema, siis ma usun, et väikseid manöövreid saame teha juba ka järgmisel aastal. Aga järgmisteks aastateks koostatavate riigieelarvete puhul – nimelt, lähtetoetuseks määratud raha ja ka lähtetoetuse summa suurus fikseeritakse igal aastal eraldi – saame korrektiive teha. Aga loomulikult, mis puudutab raha suurust, siis juba praegu hakkab progresseeruvalt vajadus muutuma, sest, ütleme, aasta edasi saavad 50 000 need, kes said eelmisel aastal 100 000,  pluss veel õpetajad, kes stardivad, saavad 100 000. Nii et põhimõtteliselt see summavajadus progresseerub. Aga ma ei taha praegu välja öelda seda, kui palju seda on. Ma loodan, et seda on 30 aastas. Aga see efekt peaks kätte jõudma kolme aasta pärast. Meie hinnangul võiks see olla, ütleme, 200 või natuke rohkem. Aga kui arvestada kogu meie haridussüsteemi – te kujutate ette, 18 000 pedagoogi –, siis oleks igal aastal vaja (kui me vaatame, et ka tänapäeval on võimalik nii, et inimesed on 30–40 aastat ühes ametis) ligi 500 õpetajat aastas. Ma ei tahaks olla liiga optimistlik. Kui ma praegu ütlen teile, et 300, 400, 500, siis ma võib-olla blufin. Ma vaatan, kuidas see meede tööle hakkab. Ta hakkab kindlasti tööle, aga väikeste sammudega, väiksemate sammudega hakkab ta tööle.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Tahan küsida selle 0,75 koormuse kohta. Väikekoolides on seda saavutada väga raske. Kas ministeeriumirahvas ei mõtle, et selle eelarve puhul see ongi kõige suurem tükk elluviimisel?

Aitäh! Jah, loomulikult, see on väiksemate koolide üldine probleem, aga selleks ongi seda süsteemi kasutatud ka mingil määral stiimulina valdade‑ või koolidevahelisteks kokkulepeteks. See leping on võimalik kokku panna ka kahe või kolme osapoole poolt. Inimene võib näiteks kahes koolis töötada, kahes eri omavalitsuses isegi. Päris niimoodi, et on ükskõik, mitu tundi ta annab, ei saa me seda lubada, see oleks liiga rivitult.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Lauri Vahtre!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 11. oktoobril. Kohal viibisid ka ministeeriumi asekantsler Janar Holm ja minister Tõnis Lukas, kellele komisjoni liikmed said esitada hulgaliselt küsimusi, mis enamikus on kõlanud ka siin saalis. Komisjoni seisukoht oli, et eelnõu väärib menetlemist, see tähendab seda, et küsimuste ja vastuste tulemusena ei tuvastatud mitte ühtegi nii hirmsat ja saatuslikku puudujääki, mille pärast tulnuks eelnõu kui selline tagasi saata. Alati on meeldiv aidata kaasa õilsa eesmärgi saavutamisele ja see eelnõu täiesti ilmselt taotleb õige mitut õilsat eesmärki. Nõnda siis otsustas komisjon teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja oodata muudatusettepanekuid 7. novembriks sel aastal kella 18‑ks. Ma tänan!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindajana Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, kultuurikomisjonis tekkis meil üsna tõsine arutelu eelnõu 115 ümber. Kuna osa nendest küsimustest on täna siin ka kajastatud, siis pidasin vajalikuks mõnele kolleegile, kes meie istungil ei olnud ja kes siin küsimustega ei olnud kaasatud, tuua välja mõned momendid sellest eelnõust.
Kõigepealt, iga algatus meie äärmiselt valusale õpetajapuuduse probleemile lahenduse leidmiseks on teretulnud. Loomulikult, Keskerakonna fraktsioon igati toetab seda. Loodan, et see ei ole ainuke meede. Stardikapitali rakendamine õpetajatele või teistes valdkondades, kus seda äärmiselt vajatakse, on üsna populaarne. Seda on mitmes riigis kasutatud. Sellele lisaks on mitmed pensionifondid, haigekassahüvitised, spordiklubide hüvitised, hambaravihüvitised jne. Eri riigid, eri omavalitsused kasutavad siin erinevaid meelitusmeetodeid. Kuna see kõik toimub ühise eesmärgi nimel, et meie lapsed saaksid ka tulevikus väga hea hariduse, siis on see ju väga teretulnud. Küll aga tuli selle seaduseelnõu lugemisel kultuurikomisjonis välja, et siin on üsna palju küsimusi. Võib-olla toon mõne välja.
Esimene probleem, mida ma ka küsimuses puudutasin, on õpetajakoolitus. Nimelt on meil praegu ju õpetaja kvalifikatsiooninõuete järgi võimalik see (ja me oleme selle üle äärmiselt rõõmsad), et kooli tulevad ka eriala lõpetanud, kuid esialgu õpetajakoolituse mitte lõpetanud õpetajad. Aga nagu me teame, praegustel andmetel on meil erialati õpetajapuudus äärmiselt valus ja õpetajate statistiline keskmine vanus on teatud erialade puhul üsna kriitiline. Me elasime eelmisel aastal ju kõik kaasa eesti filoloogiale, kus on järelkasvu vajadus. Kolm filoloogi-õpetajat, kes on selle eriala valinud, loomulikult seda vajadust ei kata. Sarnane on olukord loodusainetes ja võõrkeeltes. Julgen siin ka öelda, et tegelikkuses kahjuks ei ole enam tegemist mitte ainult maapiirkonna või linnapiirkonnaga. Teatud erialade puhul on puudus lihtsalt juba nii karjuv, et küsimus ei ole mitte selles, kuhu õpetajad liiguvad, vaid selles, et nad üldse kooli tuleksid. Seetõttu tekitab küsimusi õpetajakoolituse sissetoomine piirina, samal ajal kui me oleme mitmeaastase vaidluse tulemusel jõudnud selleni, et tunnustaksime näiteks füüsika‑ või bioloogiateaduskonna lõpetajat, keda me suudame motiveerida tulema kooli, ja kes õpib pedagoogikat juurde. Meil on ju näiteid fantastiliste noorte õpetajate kohta. Ühte noormeest, kes bioloogina on paljudel võistlustel silma paistnud, sinna juurde on tal veel doktorikraad, kes sai lisaõpet ja ‑koolitust, lapsed jumaldavad. Me kindlasti ei tahaks selliseid näiteid vähendada. Seetõttu see õpetajakoolituse piirang võib-olla ei ole siin põhjendatud. Samasugune küsimus on ju ka kutsekoolide puhul. Kutseõpetaja standard on oluliselt laiem kui õpetajakoolituse lõpetajal. Me ei püüa praegu mitte ainult kõrgharidusega lõpetajaid, vaid just head uksemeistrit, head keevitajat, head kokka, head juuksurit. Ma usun, et me ei taha tiiruga tagasi minna selle juurde, mille üle me kümme aastat oleme vaielnud ja nüüd oleme jõudnud lõpptulemuseni, et me tahame, et juuksur läheks selleks kõrgharidust omandama, et ta kuuluks eelnõu 115 alla.
Nüüd Tallinna ja Tartu teemadel. Jah, me võime vaielda. Kui on eelarvelised piirangud, siis me toome tihti sisse erandeid, aga ma kardan, et statistikale siin toetuda ei saa. Kui me räägime õpetajapuudusest maal (kahjuks häid uuringuid sel teemal ei ole, küll on küsitlusi), siis on vastus küsimusele, miks noored maale ei lähe, pigem ebastabiilsus. Neil ei ole kindlustunnet, et see kool jääb püsima. Kui me loodame, et me selle 200 000 krooniga loome sellise keskkonna, et nad ostaksid näiteks korteri selles piirkonnas, kus 50 lapsega kooli tulevik on üsna kriitiline, siis ma kardan, et see ei ole motivaator.
Viimane aspekt on kutseõppeasutused. Kui me vaatame Tallinna ja Tartu kutseõppeasutusi, siis ma kardan, et kutseharidusmeede kaob siin üsna ära, sest enamik valdkondi jääb katteta. Nagu te teate, praegu ei ole kutsekoolide puhul enam küsimus kutsekooli geograafilises asupaigas, vaid valdkonna kvaliteedis. Nii et ka kutsekoolide puhul ei ole Tallinna ja Tartu erandi sissetoomine kindlasti õigustatud. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 7. november 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on luua võimalus esitada tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise taotlusi ka Patendiameti vahendusel. Praegu on neid taotlusi võimalik esitada vaid otse Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) rahvusvahelisele büroole. Edaspidi see võimalus ei kao, vaid täieneb võimalusega esitada taotlus Patendiameti kaudu. Eelnõu näebki seega ette lisavõimaluse tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise taotlemisel, muutes seeläbi süsteemi kasutajasõbralikumaks. Eelnõu vastuvõtmine seadusena ei too kaasa olulisi lisakulutusi ega eelda täiendavate töökohtade loomist Patendiametis, kuna praegu Patendiamet juba võtab vastu ja edastab siseturu ühtlustamise ametile ühenduse tööstusdisainilahenduse taotlusi ja põhimõtteliselt selline süsteem juba töötab. Patendiamet teeb vajalikud toimingud olemasoleva personaliga ning halduskulud katab eelnõu kohaselt kehtestatav riigilõiv tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamise eest. Eelnõu kohaselt kehtestatakse rahvusvahelise taotluse Patendiametile esitamise kord osana tööstusdisainilahenduse määrusest. Tööstusdisainilahenduse määruse eelnõu on ettevalmistamisel. Eelnõu kooskõlastamisse puutusid Justiitsministeerium ja Välisministeerium. Nad kooskõlastasid selle eelnõu märkusteta. Eelnõu läbis kooskõlastusringi teist korda, kuna seda ei antud eelmise valitsuse ajal enam Riigikogule üle. Aitäh tähelepanu eest!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seda seaduseelnõu arutas majanduskomisjon oma 8. oktoobri istungil. Meile tutvustasid seda majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning sama ministeeriumi peaspetsialist Sulev Sulsenberg. Pärast arutelusid tegi majanduskomisjon konsensuse alusel järgmised ettepanekud: suunata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Lauri Luik, palun!

Aitäh! Minu küsimus on selline: kas komisjonis mingisugune probleem või küsimus tekitas ka pikemat arutelu või läks kõik libedalt ja sujuvalt?

Komisjonis ei tekkinud erilisi küsimusi, kuna me olime varem seda küsimust arutanud töögrupis. Seal oli küll küsimusi ministeeriumi esindajale.

Ma tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 7. november 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Soovin teile kaunist õhtut ja turvalist koduteed! Tänane Riigikogu istung on lõppenud. Tänan teid!

Istungi lõpp kell 19.58.