Tere päevast, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad anda üle arupärimisi või eelnõusid. Palun, Jaak Aab!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Arupärimisele on alla kirjutanud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni üheksa liiget. Lühidalt sisust. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisus on ka Keila Haigla, kus tegeldakse hooldusravi, järelravi, pulmonoloogiliste haigete ja psühhogeriaatriliste patsientide raviga. Kokku on Keilas ligi 200 voodikohta eespool nimetatud raviliikide tarbeks. Tuletan meelde, et Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla on asutatud riigi poolt. Septembris esitas Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatus nõukogule ettepaneku Keila Haigla kui mittekasumlik maha müüa. Kõige tõenäolisema variandi järgi toimub haigla müük tütarettevõtte loomise ja selle aktsiate müügi kaudu. Keila Haigla müügi korral ei saa aga olla mingisugust kindlust, et ostja jätkab seal kas nimetatud või üleüldse tervishoiuteenuste osutamist. Samas on nii üle Eesti kui ka Tallinna ja Harjumaa piirkonnas tõsine probleem hooldus- ja taastusravi võimsustega ehk seda on puudu, nõudlus kasvab päev-päevalt, mitte kuust kuusse või aastast aastasse. Arvestades eeltoodut, ongi küsimused peaministrile. Kas taolised otsused, mida võtab vastu riigi asutatud haigla, on kooskõlas Vabariigi Valitsuse teostatava tervishoiupoliitikaga? Lisaks veel mõned konkreetsed ja täpsustavad küsimused. Aitäh!

Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, reklaamiseaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, teenetemärkide seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja kaks eelnõu. Nende edasise menetlemise otsustab Riigikogu juhatus vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme edasi teadete juurde. Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni k.a 15. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 16. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Hea Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Täpsustame tänast päevakorda. Tänase päevakorra neljanda punkti, eelnõu 103 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Teiseks, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 kohaselt soovib keskkonnaminister tänase istungi alguses esineda poliitilise avaldusega.

Palun, härra keskkonnaminister!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõige 4 ütleb, et minister teeb abiministri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise teatavaks Riigikogu istungil. Selle tõttu olengi täna siin teie ees ja tahan teile teatada, et vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele töötab Keskkonnaministeeriumis abiministrina alates 18. juunist k.a Rita Annus. Rita Annus töötas Keskkonnaministeeriumis alates 1996. aastast kuni 2003. aastani, alguses õigusbüroo juristina, pärast õigusbüroo juhatajana. Alates 2003. aastast kuni selle aasta juunikuuni töötas ta Maa-ameti peadirektori asetäitjana ja, nagu ma ütlesin, alates k.a 18. juunist on ta töötanud Keskkonnaministeeriumis abiministrina. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Rein Ratas, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra keskkonnaminister! Teatavasti on teie abiminister Eesti üks paremaid asjatundjaid keskkonnaõiguse alal. Öelge nüüd, palun, kas teil on mingi erisuundumus, eriplaan, kuidas te kavatsete rakendada oma abiministri erialaseid oskusi just keskkonnaõiguse vallas.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest on Rita Annus pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist täiendanud ennast Kesk-Euroopa Ülikoolis just nimelt keskkonnateaduste ja keskkonnapoliitika teaduskonnas. Ma väga loodan, et tema eriharidus ja kogemused leiavad Keskkonnaministeeriumis sellel vastutusrikkal ametipostil igati kasutamist ja igal juhul luban teile, et tema võimed ja potentsiaal saab rakendatud Eesti Vabariigi hüvanguks.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Minul on järgmine küsimus. Ma kuulsin, et abiminister on paigas juba juunikuust. Riigikogu on vahepeal üsna tükk aega töötanud ja võimalusi seda teatada on olnud päris palju. Miks Riigikogu sellest nii hilja teavitatakse, miks ei tehtud seda esimesel võimalusel?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, tunnistan, et seda küsimust oleks pidanud käsitlema varem, aga päris kindlasti ei ole me üritanud seda ametisse nimetamist saladuses hoida.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan keskkonnaministrit! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme oma päevakorraga edasi.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu numbriga 57 oli esimese ja teise lugemise vahel väliskomisjonis arutelul 15. oktoobri, s.o siis üleeilsel istungil. Komisjoni viis kohal viibinud liiget tõdesid, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. oktoobriks kella 18-ks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Ühtlasi langetas komisjon otsuse teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 57 teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Võrreldes esimese lugemisega, on olukord muutunud kõigest sedavõrd, et Euroopa Ühenduste kaheteistkümnenda liikmesriigina ratifitseeris Suurbritannia selle lepingu 12. skp, nii et kõigi eelduste järgi on Eesti kolmeteistkümnes, kui Riigikogu täna nii otsustab. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole, nii et asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Ma tänan! Panen lõpphääletusele eelnõu 57. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu 57 seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu oli Riigikogus esimesel lugemisel 26. septembril k.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määras Riigikogu 2. oktoobri kell 18. Muudatusettepanekuid rahanduskomisjonile ei laekunud. Rahanduskomisjon arutas eelnõu oma korralisel istungil 8. oktoobril. Otsustati saata eelnõu teisele lugemisele Riigikogule tänaseks. Palun nimetatud eelnõu toetada!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole, nii et me võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime lõpphääletuse juurde minna? Tänan! Panen lõpphääletusele seaduseelnõu 96. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 96 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti menetlemineon  lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) naiste öötöö kohta käiva konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni naiste öötöö kohta käiva konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seaduse eelnõu 107 muudatusettepanekute arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus sotsiaalkomisjoni istungil 5. oktoobril k.a. Komisjoni istungile oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Kristina-Valeria Nõgols. Eelnõu esimene lugemine toimus k.a 26. septembril. Pärast esimese lugemise lõpetamist määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. oktoober. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon aga sõnastas ühe ettepaneku, mille sisuks on täiendada eelnõu §‑ga 3, kus sätestatakse, et seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Komisjonis otsustati saata seaduseelnõu 107 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 17. oktoobril, teine lugemine lõpetada ja teha täiskogule ettepanek võtta eelnõu seadusena vastu. Otsus võeti vastu konsensusega. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu 107 kohta on esitatud üks muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja asume ette valmistama lõpphääletust. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tänan teid! Panen lõpphääletusele eelnõu 107. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 54 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 erapooletu Riigikogu liige on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) naiste öötöö kohta käiva konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seaduse eelnõu 107 seadusena vastu võetud. Päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.
Tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (103 SE) teine lugemine

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas oma 9. oktoobri istungil tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 103 teisele lugemisele saatmisega seonduvat. Muu hulgas arvestati eelnõu kohta esitatud juriidilise osakonna arvamust. Silmas pidades arvamuses esitatud seisukohti, valmistas komisjon ette muudatusettepanekud. Sellega seoses täpsustati asutatava tööpoliitika infosüsteemi eesmärgi sõnastust. Muudatusettepanekuga nr 2 otsustati loobuda tarbetust kordusest eelnõu tekstis, muudatusettepanekuga nr 3 täpsustatakse sätte sõnastust. Kuna eelmise muudatusettepaneku tulemusena jäi välja asjaolu, et andmekogusse esitatakse andmeid nii isiku- kui ka juhtumipõhiselt, siis on vastav täpsustus siinkohal ka ette nähtud. Eelnõu algatajate esindajad toetasid muudatusettepanekuid. Komisjon otsustas konsensusega toetada kõiki muudatusettepanekuid ja saata eelnõu teisele lugemisele 17. oktoobril ning teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme nüüd eelnõu 103 muudatusettepanekute juurde. On esitatud kolm muudatusettepanekut. Esimene on sotsiaalkomisjonilt, teine sotsiaalkomisjonilt ja kolmas samuti sotsiaalkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma loodan, et te mäletate esimeselt lugemiselt, et selle väga mahuka dokumendi puhul on meil menetlusega kaunis kiire, kuna on soov võtta üle paar Euroopa Liidu direktiivi selle mõttega, et meie väärtpaberituru regulatsioonid kaitseksid paremini investoreid ja ühtlasi vastaksid Euroopa Liidu direktiivide mõtetele. Ettenähtud tähtajal ei pidanud Riigikogu liikmed vajalikuks muudatusettepanekuid teha. Küll aga jõudsid komisjonini eelnõu autorite kaudu mõningad ettepanekud, mis on seotud eelnõu kohta Finantsinspektsioonis tehtud märkustega. Nende arutelu komisjonis oli 15. oktoobril ja kõige elavamat arutelu leidis nendest märkustest nr 1 (muudatusettepanekute tabelis). Komisjon jõudis selle arutelu tulemusena järeldusele, et selle lause lisamine ei põhjusta meie teiste seaduste rikkumist, kuna keeleseadus ei välista, et rahvusvahelises suhtluses kasutatakse ka teisi keeli peale eesti keele. Valdavalt on tegu muudatustega, mis täpsustavad eelnõu. Mingeid suuremaid sisulisi vaidlusi ei olnud ja loomulikult on tehtud ka need muudatused, mis teevad kõik viited eelnõus õigeks, et asi oleks korrektne. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu 108 kohta on esitatud kokku 12 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, teine muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, kolmas muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, neljas muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, viies muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, kuues muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, seitsmes muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, kaheksas muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, üheksas muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, kümnes muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, üheteistkümnes muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt ja kaheteistkümnes muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks siseminister Jüri Pihli!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule riigipiiri seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on viia Eesti õigusaktid kooskõlla Schengeni õigustikuga, kuna Eesti kavandab ühinemist Schengeni konventsiooniga. Mida tuleks eelnõu sisust välja tuua? Tulenevalt Eesti Vabariigi geopoliitilisest asendist ja Schengeni piirieeskirjade mõistest täiendatakse seadust riigi sisepiiri ja välispiiri mõistega. Kehtima jääb riigipiiri mõiste. Samuti võetakse vastavalt Schengeni piirieeskirjadele kasutusele mõiste "kolmanda riigi kodanik", nimetatud mõiste asendab eelnõus mõistet "välismaalane", mille puhul lähtutakse välismaalaste seaduses esinevast definitsioonist. Samuti on reguleeritud Eesti kodaniku dokumendikohustus sisepiiri ja välispiiri ületamisel. On määratletud ka põhimõte, kuidas ja mis eesmärgil tohib piirikontrolli sisepiiril taaskehtestada, kuna Schengeni ühtses viisaruumis riikide sisepiiridel piirikontrolli üldjuhul ei toimu. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust muudetakse selliselt, et riiki sisenemist võib keelata üksnes põhjendatud otsusega – praegusel juhul seda otsust põhjendama ei pea. Selles põhjendatud otsuses märgitakse keeldumise põhjused jne. Suur tänu!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Head kolleegid! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Viis poolt, vastu ei ühtegi, erapooletuid samuti 0 – selline oli põhiseaduskomisjoni üksmeelne otsus 8. oktoobril k.a, kui ta vaatas läbi käesoleva seaduseelnõu. Otsus oli teha täna teile, auväärt kolleegid, ettepanek lõpetada selle eelnõu esimene lugemine. Võimalike muudatusettepanekute esitamise tähtajaks palume määrata kõige viimane oktoobrikuu päev, see on 31. oktoober kell 18.  Põhiseaduskomisjonis algas selle punkti käsitlemine tavapäraselt. Kuulasime kõigepealt ära meie lugupeetud siseministri, kes andis ülevaate eelnõu põhiolemusest. Oli kutsutud ka Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna piirivalvepoliitika büroo nõunik Priit Järvepõld, kes samamoodi esines meile selle eelnõuga seonduvalt. Ilmselt ei ole  praegu vaja hakata eelesinejat veel kord üle kordama. Tõepoolest, eelnõu on ajendatud meie riigi soovist ja vajadusest liituda Schengeni viisaruumiga. Sellest tulenevalt peame tegema oma siseõigusaktid sellisteks, et oleks võimalik ühineda Schengeniga, ja see on  niisuguses õigusaktide muutmise-täiendamise süsteemis üks viimaseid samme. Eelnõus on täiendavalt juurde toodud veel mõned üksikud päris konkreetsed paragrahvid. Näiteks piirangud isikute liikumisele ja viibimisele piirilähedasel alal, § 18¹. See on eelnõu punktis 12, kus räägitakse lausa konkreetselt  ujuvvahendi kasutamisest Narva jõel, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva veehoidlas asuvatel saartel viibimisest jne. See osa on õigusakti liidetud selleks, et neil, kes seda seadust tundma õpivad ja kes seda täidavad, ning neil, kes kontrollivad, oleksid üheselt teada tingimused, kuidas peaks seal toimuma isikute liikumine, kuivõrd  tegemist on piiri- ja piirilähedase alaga. Eelnõu põhiline küsimus oli tegelikult ikkagi see, et praeguse seaduse kohaselt ei pea me põhjendama, kui riik ei anna välismaalasele luba siseneda. Seda otsust ei pea põhjendama. Kuid nüüd tuleb teha vastav otsus, mis peab olema põhjendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses esitatud nõuete kohaselt. See määrus, millest tegelikult tuleb edaspidi juhinduma hakata, on niisugune oluline dokument nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 15. märtsist 2006. aastast, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad. Nimetatud määruse puhul on tegelikult oluline see, et määrus on otsekohaldatav kõigile liikmesriikidele, mis tähendab, et tegemist ei ole mitte direktiiviga, mille peaks harmoneerima siseriikliku õigusega. Sellest tulenevalt oli põhiseaduskomisjonis arutusel küsimus, kuivõrd on õige ja otstarbekas tuua selle määruse üksikuid sätteid meie siseriiklikku õigusesse ja samas mitte päris täielikult. Mõnes mõttes võib seda mõista, siis on kergem ametnikel ja ka meil, kes me seda igapäevast seadust täitma peame. Kuid Euroopa Liidu Kohtus on avaldatud ka seisukohti, et neid sätteid ei tohiks tuua siseriiklikku õigusesse otseselt üle ükshaaval, sest siis võib tekkida ikkagi teatud erisusi siseriikliku õiguse vallas ühes või teises riigis. Nagu ma ütlesin, ongi see määrus iseenesest juba otsekohaldatav. Nii et selles mõttes ei tohiks probleemi tekkida. Mis puutub küsimusse, kuivõrd peaks välismaalase Eestisse mittelubamine põhjendatud olema, siis selle Euroopa Liidu määrusega on tegelikult kehtestatud vastav vormel, kus tuleb ära märkida need põhjused, millest tulenevalt ei lubata seda isikut riiki – kas tema reisidokument on võltsitud, puudub viisa või elamisluba, viisa või elamisluba on vale, järeletehtud, või on talle kehtestatud sisenemiskeeld meie oma andmebaaside järgi või teiste Euroopa Liidu riikide andmebaasidest lähtuvalt. Ja kui kaugele peavad need põhjendused ulatuma? Üldiselt võib nende põhjenduste peale siseriikliku õiguse järgi ka kaevata. Meil tähendab see seda, et kui ei olda nõus mittelubamisega või selle põhjendustega, võib pöörduda halduskohtusse. Kuid samas muudetakse siiski selles seaduses, mida me täna muudame, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 28², mille 3. lõige ütleb, et avaliku korra, riikliku julgeoleku või rahva tervisega seotud kaalutlustel tehtud riiki mittelubamise otsust ei põhjendata täpsemalt juhul, kui see on vastuolus Eesti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekuhuvidega. Selle otsekohaldatava määrusega kinnitatud standardvormis sisenemise keelamise korral piiril on tegelikult niisugune viimane klausel, et kui isikut peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahva tervisele või rahvusvahelistele suhetele, märgitakse mittelubamine siin küll ära, aga sellist väga olulist põhjendust ei peaks edasiselt kasutama.
Rohkemat praegu selle eelnõu kohta öelda ei olegi. Head kolleegid! Nagu ma ütlesin, võiks täna eelnõu esimese lugemise lõpetada siin saalis ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. oktoober kell 18. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 31. oktoober 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Taas on teie ees üks väga hea seaduseelnõu. See eelnõu loob aluse nn e-notari infosüsteemi rakendamiseks ja edasiseks laiendamiseks. Praegune notariaadiseadus reguleerib üksnes digitaalset notariaalarhiivi. See regulatsioon koostati Austria eeskujul 2001. aastal. Austria lahendus hõlmab aga üksnes paberil vormistatud notariaalaktide salvestamist pildi kujul. Eesti Notarite Koja ja Justiitsministeeriumi registrikeskuse koostöös on nüüd välja töötatud maailmas täiesti ainulaadne komplekslahendus, mis hõlmab kõiki notaribüroo tegevusi, kaasa arvatud kümnetest riiklikest registritest andmete automatiseeritud pärimist ja notariaaldokumendi importimist ning samuti riiklikesse registritesse andmete automatiseeritud ja lõimuvat esitamist. Käeoleva eelnõuga muudetakse kokku 14 seadust.
Mis on kõige olulisemad muudatused, mida selle eelnõuga reguleeritakse? Eelnõu paneb aluse notarite digitaalarhiivi kasutuselevõtule, mis võimaldab uuenduslikke lahendusi. Näiteks oleks isikutel võimalik turvalise ühenduse kaudu vaadata enda osalusel tõestatud notariaalakte. Vajaduse korral saaks üks notar ligipääsu teise notari tõestatud notariaalaktile, et kontrollida näiteks volikirja ehtsust. Samuti täpsustab eelnõu notari ja registrit pidava kohtu koostööd kinnistamislõivude tasumise kontrollimisel, kandeavalduse järjekorra kindlaksmääramisel ning registrialasest kohtulahendist asjaomastele isikutele teatamisel. Eelnõu ühtlustab nõudeid ka isikuteandmetele "e-notaris" ja kohtus peetavates registrites. Samuti paneb eelnõu Notarite Kojale vastutuse "e-notari" haldamise ja arendamise eest ning võimaldab väljastada tehinguosalistele notariaalakti algärakirja digitaalsel kujul. Testamendiregistri loomise konventsiooni ratifitseerinud Eesti riik on kohustatud pidama pärimisregistrit. See hõlmab andmeid testamentide ning notarite menetletavate pärimisasjade kohta. Registri pidajaks on praegu Harju Maakohus. Erinevalt teistest kohtulikest registritest on pärimisregister vaid informatiivne andmekogu. Tema andmed ei loo ega muuda õigussuhteid ning kohtunikud ega kohtunikuabid ei ole tema pidamisega seotud. Registriandmete esitajad ja kasutajad on valdavalt notarid. Eelnõu võimaldab anda pärimisregistri pidamise kohtult üle mõnele muule asutusele, selleks võiks olla näiteks Notarite Koda. Kuid et sellest ei kujuneks monopolisti, kellega riigil on registripidamise tingimustes raske kokku leppida, annab eelnõu justiitsministrile otsustusõiguse registripidaja määramise kohta. Eelnõu täiendab ühtlasi vabade õiguselukutsete ja kohtunikuabidega seonduvat. Muu hulgas kaotatakse ära notari piirkondlikkuse nõue pärimisasja menetlemisel. Eelnõu järgi võivad pärijad valida ükskõik millise notari, mitte üksnes pärandi avanemise piirkonna notari. Samuti kehtestab eelnõu kohtutäiturile notariga analoogsed taandusnõuded, mis äraseletatuna tähendavad seda, et kui täitur või tema lähikondlane on ametitoimingust kasusaajad, siis peab täitur  ennast taandama. Eelkõige puudutab see täituri korraldatud enampakkumisi. Samuti kehtestatakse kohtutäiturile notariga analoogsed ettevõtluses osalemise piirangud. Ta ei või kuuluda äriühingusse, kuid võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid. Täpsustatakse ka kohtutäituri tasuga seonduvaid sätteid. Eelnõu vabastab sissenõudja avalduse esitamise ja täitedokumendi kättetoimetamise vahepeal kohustuse täitnud võlgniku täituri põhitasu maksmisest ning kohtu töökoormuse vähendamiseks võimaldatakse täituritasu otsuseid muuta ka täituril endal. Eelnõuga täpsustatakse pankrotti haldavate advokaatide seisundit. Nimelt kantakse nad ühtsesse pankrotihaldurite registrisse, mis praegu hõlmab vaid mitteadvokaatidest haldureid, ning Justiitsministeerium võib edaspidi kontrollida nende vastutuskindlustuse olemasolu pankroti haldamise osas. Kaotatakse ära säte, mille kohaselt eeldatakse alati advokaadi õigust olla kliendi esindajaks, kui ta seda väidab, sealhulgas teha kliendi nimel kohtu- ja ka kohtuväliseid toiminguid ning tutvuda kliendi nimel asutustes delikaatsete isikuandmetega. Sedavõrd lai ja raskesti kontrollitav esindusõigus ei ole otstarbekas. Advokaadi esindusõigus tuleneb tema ja kliendi vahelisest lepingust või riikliku õigusabi osutajaks määramisest. Edaspidi kehtiks advokaadi esindusõiguse eeldamine kohtumenetluses, kus see on täpsemalt reguleeritud, ning kohtul jääb alati õigus nõuda volituse tõendamist. Samuti peaks eelnõu muutma vandetõlgiteenuse klientidele atraktiivsemaks. Vandetõlkidele antakse üldine ärakirja kinnitamise õigus, kuna praegu eelistavad kliendid notarit sageli just seetõttu, et vandetõlk võib kliendi dokumendipakist üksnes oma tõlgete ja tõlgitavate dokumentide ärakirju kinnitada. Muudatusena tooksin välja ka võimaluse maksta kohtunikuabidele asendustasusid. Selle muudatuse põhjus on see, et kohtunikuabid on seotud lühikeste menetlustähtaegadega ning puuduva kolleegi asendamine põhjustab suure, samas aga selgesti mõõdetava lisakoormuse. Eelnõuga luuakse võimalus nendele asendustasu maksta. Selle eelnõuga parandatakse ära ka kaks ühinguõiguslikku viga praegu kehtivas seadustikus. Nimelt ühtlustatakse äriseadustikus aktsiaseltsi ja osaühingu regulatsiooni ning parandatakse ära ebatäpsus. Samuti antakse selge regulatsioon hooneühistu osakapitali kohta, mis on väga oluline, arvestades eelkõige seda, et senistele elamuühistutele anti tähtaeg viia põhikirjad vastavusse hooneühistu seadusega 1. jaanuariks 2008.
Siinkohal ma lõpetaksin ja rõhutaksin veel ainult seda, et see on üks hea seaduseelnõu, mis peaks elu Eestis lihtsamaks muutma. Valitsuse esindajana  toetan kindlasti Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan väga!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas eelnõu 8. oktoobril. Osales justiitsminister koos Justiitsministeeriumi spetsialistidega. Komisjon leidis, et eelnõu on tõepoolest väga vajalik, pikka arutelu ja probleemide tõstatamist ei olnud. Nimetan võib-olla vaid kahte asja, mida komisjonis mainiti. Esiteks pärimisseaduse muudatused eelnõus. Kuna Riigikogu menetluses on ka pärimisseaduse uus terviktekst, siis oli küsimus, kas pärimisregistriga seonduv võiks olla mõlemas eelnõus ühesugune, ja seda lubasid Justiitsministeeriumi spetsialistid üle vaadata. Teiseks, kuna minister mainis komisjonis, et "e-notari" infosüsteemi raames on tekkinud koostöö teise Euroopa Liidu liikmesriigi ehk Portugaliga, siis küsiti, mis oleks Portugali panus. Minister vastas, et nendel on jällegi omapärane kohtute infosüsteem, see, kuidas kohtud ja advokaadid  omavahel dokumente vahetavad, millest võiks meil selle ülevõtmisel kasu olla. Komisjoni konsensuslikud otsused  olid: esimene lugemine täna lõpetada ja muudatusettepanekud esitada 31. oktoobriks 2007 kella 18-ks. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 31. oktoober 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. Päevakorrapunkti käsitlemine on samuti lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti justiitsminister Rein Langi!

Lugupeetud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! See on järjekordne väga hea eelnõu. See on äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ja sellega võetakse üle Euroopa Liidu Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/56/EÜ, mis käsitleb piiratud vastutusega äriühingute piiriülest ühinemist. Praegu Eestis kehtiv äriseadustik reguleerib otsesõnu vaid nende äriühingute omavahelist ühinemist, mis on kantud Eesti äriregistrisse. Ühinemist välisriigi õigusele alluva äriühinguga Eesti äriseadustikus praegu reguleeritud ei ole ja seda tuleb teha vastavalt direktiivile.
Käesoleva seaduseelnõuga muudetakse kokku kaheksat seadust. Kõige suuremad muudatused viiakse sisse äriseadustikku, mida täiendatakse uue jaoga, mis sisaldab direktiivist tulenevaid erinorme. Muus osas on määratud kohaldama äriseadustiku siseriiklikku ühinemist reguleerivaid sätteid, mida eelnõuga ei muudeta. Äriseadustikku lisatakse sätted selle kohta, millised äriühingud võivad ühineda, mida nad selleks tegema peavad, kuidas aktsionärid, osanikud ja võlausaldajad on kaitstud, ning on sätestatud ka registrimenetlus. Nüüd neist eelnimetatud sätetest natuke lähemalt. Kooskõlas direktiiviga võimaldatakse Eesti osaühingutel ja aktsiaseltsidel ühineda teiste liikmesriikide analoogsete piiratud vastutusega äriühingutega. Selle direktiiviga on reguleeritud ühinevate äriühingute koostatav ühine ühinemiskava, juhatuse koostatav ühinemisaruanne, audiitorkontroll ja ühinemisotsus. Need, tõsi küll, kattuvad suures osas juba praegu äriseadustikus sisalduvate regulatsioonidega. Teatud erisused tuleb piiriülese ühinemise jaoks siiski äriseadustikku lisada. Direktiiv jätab liikmesriigi enda otsustada, kuidas tagatakse liikmesriigi õigusele alluva äriühingu piiriülesel ühinemisel nii osanike või aktsionäride kui ka võlausaldajate kaitse. Toome näiteks äriseadustikust tuntud asendussuhte kontrollmenetluse. Selle järgi võimaldab liiga madal asendussuhe osanikul või aktsionäril nõuda ühendavalt ühingult tagasimakset. Piiriülesel ühinemisel seda aga vaid juhul, kui teise liikmesriigi õigusele alluv äriühing sellist nõuet tunnustab või siis on sellise nõude esitamise võimalus olemas teise riigi õiguse kohaselt, mis ei pruugi alati nii olla, kuna liikmesriigid ise otsustavad, millises ulatuses nad võlausaldajate, aktsionäride või osanike kaitset rakendavad. Mõlemat nähakse ette ka selles eelnõus. Kui asendussuhtest tulenevat nõuet esitada ei saa, tuleb võimaldada puudutatud osanikult või aktsionärilt nõuda ühinemisotsuse kehtetuks tunnistamist. Lisaks nähakse eelnõus ette, et juhul kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on ühinemisotsusega mittenõustunud osanikul või aktsionäril õigus äriühingust n-ö väljuda. Analoogne kord kehtib praegu juhul, kui tulenevalt äriseadustiku §-st 404 ühinevad eri liiki äriühingud. Kui kehtiv äriseadustik võimaldab võlausaldajatel teatud tingimustel nõuda tagatist oma nõuetele pärast ühinemise toimumist, siis eelnõu koostamisel leiti, et võlausaldajatele tuleks piiriülese ühinemise korral anda veidi tugevam kaitse. Nii võib võlausaldaja juhul, kui ühendav ühing allub teise liikmesriigi õigusele, esitada nõude oma nõuete tagamiseks teatud tingimustel kahe kuu jooksul ühinemislepingu avalikustamisest. Lisaks muudetakse kommertspandiseadust selliselt, et ühinemise võib kanda äriregistrisse vaid juhul, kui koos ühinemise avaldustega esitatakse äriregistripidajale pandipidaja notariaalselt tõestatud nõusolek. Eelnõuga reguleeritakse ka äriregistri tegevust piiriülese ühinemise korral. Kehtib põhimõte, et Eesti äriregistri pidaja jaoks on teise liikmesriigi õigusele alluva äriühingu kohta piisav esitada teise liikmesriigi vastava pädeva asutuse tõend selle kohta, et teist äriühingut puudutav menetlus on selles liikmesriigis õiguspäraselt läbitud. Juhul kui ühinemine toimub n-ö Eestist välja, toimib sama loogika vastupidises suunas ehk Eesti äriregistri pidaja väljastab ise selle tõendi. Selle eelnõuga muudetakse ka krediidiasutuste seadust, väärtpaberituru seadust, investeerimisfondide seadust, kindlustustegevuse seadust, e-raha asutuste seadust ja töötajate üleühenduselise kaasamise seadust. Täpsustatakse, et ka finantsasutused saavad piiriüleselt ühineda, ja ühtlustatakse seadustes ühinemist reguleerivaid norme. Finantsasutused võivad aga jätkuvalt ühineda siiski üksnes Finantsinspektsioonilt loa saamise korral. Mis puudutab töötajate ühingu juhtimises osalemist, siis üldreegel on siin, et töötajate ühingu juhtimises osalemisele kohaldatakse ühendava ühingu asukohariigi õigust. Direktiivis on kirjeldatud aga juhtumid, kus kohaldatakse ühingutes juba kasutusel olevat osalemise süsteemi ja vastav põhimõte viiaksegi töötajate üleühenduselise kaasamise seadusesse koos direktiivi muudest sätetest tuleneva erisusega.
Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse esindajana toetan ma kindlasti õiguskomisjoni ettepanekut selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri!

Austatud eesistuja! Austatud minister! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esmaspäeval, 8. oktoobril ja otsustas suunata selle esimesele lugemisele täna, 17. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kümme tööpäeva, 31. oktoober 2007 kell 18 õiguskomisjoni. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 31. oktoober 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks justiitsminister Rein Langi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Iseenesest mõista on tegemist väga hea eelnõuga. See ei ole sugugi mitte mahukas eelnõu ja selle eesmärk on soov parandada prokuratuuri kui kriminaalmenetluse eest Eestis vastutaja töö kvaliteeti.
Selle muutmise seaduse eelnõu sisu võib jagada kaheks teemaks. Esimene on seotud prokuröri ametisse nimetamisega ja teine haridusnõuetega. Seaduseelnõuga soovitakse muuta riigiprokuröri ametisse nimetamise korda. Muudatuse eesmärk on täita seni Riigiprokuratuuris täitmata riigiprokuröride kohad ning seeläbi parandada kriminaalmenetluse läbiviimist keerulisemates kriminaalasjades. Eelnõu kohaselt muudetakse riigiprokuröriks nimetamise korda nii, et samamoodi nagu riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör nimetatakse ka riigiprokurör ametisse ilma avaliku konkursita. Riigiprokuröri nimetaks ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Mis on siis niisuguse ametisse nimetamise mõte? Tuleb tõele au anda ja tunnistada, et nimetatud muudatus teeb riigiprokuröri vabade ametikohtade täitmise lihtsamaks, kuna praktika näitab, et väljakuulutatud konkurssidele riigiprokuröri kohale ei laeku eriti avaldusi. Sobilikud inimesed lihtsalt ei taha erinevatel põhjustel avalikult kandideerida. Eelnõuga sisseviidav muudatus peaks riigiprokuröri vabade ametikohtade täitmise lihtsamaks tegema. Eelnõu teine eesmärk on ühtlustada prokurörile esitatavad haridusnõuded ja tingimused, millele prokuröriks nimetatav isik peab vastama, kohtunikele, kohtunikuabidele, advokaatidele ja notaritele esitatavate nõuetega.
Valitsuse esindajana toetan igati õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Kas teil on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole.  Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu esmaspäeval, 8. oktoobril. Meie arutluskäik oli üldiselt üksmeelne. Me kuulasime ära justiitsminister Rein Langi ja samuti riigi peaprokuröri Norman Aasa. Norman Aas juhtis tähelepanu asjaolule, et riigiprokuröride kohtade täitmise probleem on tegelikult olnud Riigiprokuratuuris küsimuse all juba aastast 2003. Ta juhtis tähelepanu sellele, et mida madalam on ametikoht prokuratuurisüsteemis, seda lihtsam on tegelikult leida inimesi. Näiteks prokuröri abide puhul on keskmine konkurss kümme inimest kohale, ringkonnaprokuröride puhul kolm-neli, samas kui riigiprokuröri koha peale sisuliselt konkurssi ei ole. Praeguse avaliku konkursi nõude tõttu on mitmed inimesed öelnud ära riigiprokuröriks kandideerimisest. Nii riigi peaprokurör kui justiitsminister lisasid ka omapoolseid kommentaare haridusnõuete kohta. Praegu ei ole prokuratuuriseadus kooskõlas haridusseadusega, mis defineerib kõrghariduse, ja see muudatus viiks nõuded kooskõlla kehtivas haridusseaduses toodud määratlusega.
Õiguskomisjon oli konsensuslik oma menetluslike otsuste osas. Me tegime ettepaneku esimene lugemine täna lõpetada. Õiguskomisjon tegi Riigikogule ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. See tähendab, et muudatusettepanekute esitamine lõpeb 31. oktoobril 2007 kell kuus. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 31. oktoober 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja käesoleva punkti käsitlemine on samuti lõpetatud. Tänane Riigikogu istung on lõppenud.
Ilusat tööaega teile komisjonides ja fraktsioonides! Kõike head!

Istungi lõpp kell 14.58.