Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu ja peaminister! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu ja esitab menetlusse ühe otsuse eelnõu:  kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar; Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar; riigipiiri seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl; Riigikogu otsuse "Riigi 2006. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu, otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar; riigi 2007. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar; 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu. Juhatus otsustab eelnõude menetluse vastavalt kodu- ja töökorra seadusele kolme päeva jooksul.

Head kolleegid! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 kohaselt soovib peaminister esineda poliitilise avaldusega. Palun, härra peaminister! Teil on aega 15 minutit.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Veel mõni kuu tagasi kõlasid süüdistused, et Eesti majandus on üle kuumenenud, et peagi lõhkeb mull, mille sisse me kõik oleme märkamatult pugenud. Täna, kõigest mõni kuu hiljem, hõiguvad samad kriitikud veel kõvemini, et majandus ongi juba sügavas kriisis, et majanduskasv on kuhugi kadunud ja selle asemel on koha sisse võtnud must masendus.
Ei, Eesti majanduse tegelik olukord ei anna niisugusteks hinnanguteks põhjust. Eesti on väike, avatud majandusega riik. Meie liberaalne majanduskeskkond, soodne maksusüsteem ja range fiskaalpoliitika on tõestanud oma elujõulisust nii headel kui ka kehvematel aegadel. Me usume jätkuvalt turumajanduse iseregulatsiooni, inimeste ja ettevõtete õppimis- ja kohanemisvõimesse.
Eesti riigil on majanduskeskkonna mõjutamiseks kindlad, kuigi piiratud võimalused. Ja uskuge mind, me kasutame neid võimalusi parimal moel. Ülikiire majanduskasv on tänaseks asendunud veidi mõõdukama, kuid endiselt Euroopa Liidu ühe kiirema kasvutempoga. Meie valitsussektori võlakoormus on väikseim Euroopa Liidus ja see kahanemine jätkub edaspidigi. Meie eksport hoiab kasvutrendi ja jooksva konto defitsiit on hakanud vähenema. Meie tööhõive tõuseb ja tööpuudus on kümnendi madalaim. Meie majandus püsib kindlatel alustel.
Valitsus andis hetk tagasi üle 2008. aasta riigieelarve eelnõu, mille tulude maht on 96,3 miljardit ning kulude maht 93,6 miljardit krooni. See on uue, sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna koalitsiooni esimene eelarve.
Uus valitsusliit jätkab veendunult konservatiivset eelarvepoliitikat. Just see, et oleme suutnud oma riigi rahanduse korras hoida, on üks peamisi tegureid, mis on teinud Eesti majanduskeskkonna usaldusväärseks ja sedavõrd kiire majandusarengu võimalikuks.
Kui eelmisel aastal samal ajal tundsime heameelt esmakordselt meie riigi ajaloos tubli ülejäägiga ehk 1,1 miljardi krooniga plussi planeeritud eelarvest, siis täna valitsuse poolt Riigikogule üle antud eelnõu näeb ette 2008. aasta riigieelarves ligi 2,7 miljardi krooni suuruse ülejäägi. Kokku on valitsussektori eelarve ülejäägiks kavandatud 3,6 miljardit krooni ehk 1,3% meie sisemajanduse koguproduktist. See on täpselt sama suur maht, kui me planeerisime 2008. aastaks juba eelmisel sügisel Euroopa Komisjonile esitatud konvergentsiprogrammis. Ma usun, et me leidsime mõistliku tasakaalu säästmise ja investeerimise vahel.
Valitsuse hinnangul on 1,3% suurune ülejääk praegustes majandusoludes kohane. See on Eesti ajaloo vältel alles teist korda, mil valitsus planeerib eelarve ülejääki juba eelarveaasta alguses. Selle näitaja poolest oleme kogu Euroopas esirinnas. 1,3% SKP‑st on oluliselt suurem protsent kui kevadel heakskiidetud eelarvestrateegias. Selle tulemusel täienevad erinevad reservid sel ja järgmisel aastal kokku ligi 10 miljardi krooni võrra.
Järgmise aasta riigieelarve tulude maht ulatub 96,3 miljardi kroonini, see on ligikaudu 20 miljardit ehk 27% rohkem selle aasta põhieelarvest. Kehtiva riigieelarvega võrreldes annavad suurima osa tulude juurdekasvust sotsiaalmaks  (8,2 miljardit krooni), aktsiisid (3,1 miljardit krooni) ja Euroopa Liidu struktuurivahendid (1,5 miljardit krooni). Riigieelarve kulud ulatuvad järgmisel aastal 93,6 miljardi kroonini, kulude kasv on 25,2% ehk 19,8 miljardit, võrreldes 2007. aasta põhieelarvega.
Absoluutarvudes on suurim Sotsiaalministeeriumi eelarve, mis kasvab 9,7 miljardit krooni. Põhiosa sellest moodustab pensionide kasv ja suurenev vanemahüvitis – just see, mida praegune valitsusliit lubas kevadel võimule tulles. Kokku moodustab Sotsiaalministeeriumi eelarve üle 40% tuleva aasta riigieelarvest. 40%, mitte 14% või 4%.
Eelarvekulutuste kasvu ladvikus on veel Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Haridus- ja Teadusministeerium. Eelarvesummade tõusudes peegelduvad ka valitsusliidu prioriteedid: perepoliitika, haridus, teadus, infrastruktuuri arendamine ja pensionärid.
Lubage mul veel esile tuua mõned valitsuse olulisemad eelistused.
Füüsiliste isikute tulumaks jätkab alanemist. Järgmisel aastal on maksumäär 21%, kolm aastat hiljem jõuab see juba 18%‑ni. Maksuvaba tulu suureneb 2008. aasta 1. jaanuarist 2250 kroonini ning iga lapse eest arvestatakse üks tulumaksuvaba miinimum juurde. Nimetatud maksumuudatused jätavad inimestele järgmisel aastal kätte 1,185 miljardit lisakrooni.
Kõige suurema osa riigieelarve kuludest moodustavad pensionid – 17,7 miljardit krooni. Keskmine pension tõuseb järgmise aasta aprilli algusest praeguselt 3769 kroonilt 4581 kroonini – see on 22%-line hüpe. Valimistel antud lubadus pensionide kahekordistamiseks püsib kindlas graafikus.
Perepoliitika vallas on kavandatud vanemahüvitise perioodi pikendamine nelja kuu võrra. Kokku kulub järgmisel aastal vanemahüvitise väljamaksmiseks 1,8 miljardit ja peretoetusteks 1,9 miljardit krooni. Viljatusravi jaoks on kavandatud 100 miljonit krooni. Ravikindlustusele mõeldud summad suurenevad järgmisel aastal 13 miljardi kroonini.
Oluliselt suurenevad investeeringud riigi infrastruktuuri. 3,6 miljardit krooni kulutatakse riigiteede ehituseks ja korrashoiuks, sellest Tallinna–Tartu maanteele 600 miljonit ja Koidula raudteepiirijaama ehituse alustamiseks 137 miljonit krooni.
2008. aasta toob kaasa ka märkimisväärsed palgatõusud nendes prioriteetsetes valdkondades, milles lepiti kokku uue valitsusliidu koalitsioonileppes. Kõige enam tõuseb sissetulek õpetajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja kaitseväelastel, politseinikel, päästeametnikel ja teistel sisejulgeolekuga seotud töötajatel. Planeeritav palgatõus peaks lõpetama kohati kriitiliseks muutunud personaliprobleemid riigile üliolulistes sektorites.
Riik jätkab ka investeerimist vee- ja jäätmemajandusse, suunates sinna koos välisvahenditega ligikaudu 1,3 miljardit krooni.
Kultuuriministeeriumi eelarves on 50 miljonit krooni ette nähtud pühakodade renoveerimiseks. Rahvusringhäälingu investeeringud küünivad ligi 70 miljoni kroonini.
Olgu need üksikud näited teile kinnituseks, et 2008. aasta riigieelarve lubab meil ellu viia rohkem tegusid ja unistusi kui kunagi varem.
Lisaeelarvest. Täpselt aasta tagasi siin kõnetoolis seistes ja 2007. aasta riigieelarvet üle andes kinnitasin ma teile, et mingit valimiste-eelset raha laialiloopimist ei tule. Ei ole just väga tavapärane, et valimiste aastaks koostatakse ülejäägiga eelarve, veelgi enam, et ülejääki kogutakse planeeritust rohkem. Aga just nii on läinud. Olgu see meie riigile omase konservatiivse eelarvepoliitika kinnituseks ja eduka majanduskeskkonna kiituseks.
Vabariigi Valitsus andis täna koos järgmise aasta riigieelarvega üle 2007. aasta lisaeelarve tulude mahuga 6,2 miljardit ja kulude mahuga 2,7 miljardit krooni. 3,5 miljardit, st ligi 60% eelarve ülelaekumistest suunatakse reservidesse.
Valitsus on lisaeelarve kokkupanekul arvestanud, et lisaeelarve kulud ei õhutaks takka sisenõudlust ja tarbimisbuumi Eesti turul.
Valitsussektori ülejäägiks 2007. aastal on kavandatud 2,4% meie sisemajanduse koguproduktist, mis on pool protsendipunkti kõrgem kevadises riigi eelarvestrateegias planeeritud 1,9%‑st.
Lisaeelarve suurim kuluartikkel on eraldised haigekassale – 1,09 miljardit krooni. 1. juulil toimunud pensionitõusu katteks soovib valitsus eraldada täiendavad 537 miljonit krooni.
Valitsus soovib jätkata ka mahukate investeeringutega meie välisesindustesse. 284 miljonit krooni kulub uute saatkondade avamiseks ja olemasolevate arendamiseks Riias, Pekingis, Kiievis, Varssavis, Madridis, Londonis ja mujal. Eesti riik vajab efektiivset ja väärikat välisesinduste võrgustikku.
Sisejulgeoleku suurendamiseks ja päästetehnika soetamiseks eraldatakse Siseministeeriumile 277 miljonit krooni. Kaitsekulutused suurenevad üle 307 miljoni krooni ja seda eelkõige rahvusvaheliste hangete läbiviimiseks. Lisaraha saavad nii Sotsiaal-, Keskkonna- kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
100 miljonit krooni soovib Vabariigi Valitsus eraldada Tartu Ülikooli keemiahoone sisustuse soetamiseks.
Austatud Riigikogu liikmed! Lubage mul siinkohal tänada kõiki riigieelarve koostajaid, ametnikke ja ministreid, aga eelkõige üha ausamaks ja jõukamaks muutuvaid töökaid maksumaksjaid, tänu kellele saame peagi vastu võtta Eesti ajaloo suurima kasvu ja mahuga riigieelarve. Ma usun, et eelarve menetlus Riigikogus kulgeb avatud, koostööaltis ja konstruktiivses õhkkonnas.
Lõpetuseks. Üks endine USA president on öelnud, et riik ei saa inimestele anda midagi, mida ta enne pole nende käest ära võtnud. Ärgitagu see mõtteviis ka meid suhtuma oma riigieelarvesse ülima hoole ja täpsusega.
Palun teil eelarve eelnõusid toetada! Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Vabandust, palun teha kiiremini! Hea kolleeg Vilja Savisaar Keskerakonna fraktsiooni esindajana.

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Täna kuulsime peaminister Andrus Ansipi kiidulaulu tuleva aasta riigieelarvele, kuid see oli pelgalt hämamine ja puru silmaajamine.
Eelarve tulude pool on selgelt üle paisutatud. Tuleva aasta majanduskasvu nähakse pigem soovunelmana kui realistlikuna. Tänasest Postimehest saime lugeda Sampo Panga emafirma Danske Banki värsket majandusprognoosi, mille kohaselt raugeb majanduskasv järgmisel aastal 4,5%‑ni, see aga jääb kolmandiku võrra alla Rahandusministeeriumi pakutud majanduskasvule. Kevadised aprillisündmused haavasid valusalt Eesti majandust. Tagasilööke on tunda saanud nii mitmed ettevõtjad kui ka töövõtjad. Peaminister püüdis oma ettekandes asju ilustada ja maha vaikida mitmeid valdkondi, mille rahastamine on saanud tõsise tagasilöögi. Vaatamata rekordiliselt mahukale eelarvele, halveneb tuleval aastal Eesti inimeste elujärg. Valitsus on kavandanud mitmeid järske aktsiisitõususid, mille tõttu tõusevad elektri, mootorikütuse ning sooja hind. Eriti valusalt tabab hinnatõus vaesemaid elanikke, pensionäre ja lastega peresid. Olenemata sellest, et nende sissetulekuid suurendatakse, ei kompenseeri tulude kasv 10–15% seda, kui kulutused kasvavad 20–25%. Aktsiisitõusude põhjenduseks tõi valitsus eurole ülemineku, kuid tänaseks on selge, et see eesmärk jääb lähiajal saavutamata. Keskerakonna fraktsioon leiab, et aktsiiside tõstmiseks ennaktempos inimeste heaolu arvel puudub igasugune vajadus. Koalitsioon tõstab aktsiise kiiremini, kui seda nõuavad meilt Euroopa Liidu direktiivid. Valitsuskoalitsioon on kavandanud hiigelpalgatõuse enamikus valitsusasutustes, kuid õpetajate nõudmisi, et nad saaksid inimväärset palka, ei suudeta täita. Täiesti selgelt pole haridus praeguse valitsuse prioriteet. Täpselt samuti vaatab eelarvest selgelt vastu, milliseks sõnakõlksuks on osutunud valitsuse lubadused toetada Eesti peret. Üksikute valimislubaduste täitmist ei saa nimetada veel riiklikuks perepoliitikaks. Valitsuspoliitika eirab järjekindlalt kohalike omavalitsuste vajadusi. Näiteks on kohalike omavalitsuste tasandusfondi rahastamise kasv tervelt 0% ning on järgnevateks aastateks külmutatud. Samas tõusevad Riigikantselei kulud järgmisel aastal 52%. Näib, et koalitsioonil on prioriteedid täpselt paigas. Toimetulekutoetusteks kulus sel aastal 140 miljonit krooni, kuid järgmiseks aastaks nähakse ette vaid 100 miljonit. Reformierakonna valitsusele tundub toimetulekutoetus täiesti võõras mõiste olevat.
Täna esitatud riigieelarve näitab, et Reformierakonna valitsus ei taju, kui kergekäeliselt on Eesti edu maha mänginud. Valitsus vaatab maailma läbi roosade prillide, kuid Eesti inimeste elu sellest paremaks ei muutu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Vilja Savisaar! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Härra peaminister! Tõesti ei olnud mul mõtet siia pulti tulla, aga kuna eelkõneleja oli niivõrd ilusa kõne valmis teinud, siis ma siiski paari asja tahaksin öelda.
Põhimõtteliselt toetan mina siiski sellist riigiõiguslikku lähenemist, et meil on eelarve koostamise aluseks Eesti Rahandusministeeriumi koostatud prognoosid. Sampo Pank või mõni teine võib olla küll ka autoriteetne, aga eelarvet saab siiski koostada ainult nende prognooside alusel, mis on Eesti riigis tehtud. Lubage siit öelda, et inimeste kulud kasvavad järgmisel aastal 7%, palgad 15% ehk reaalkasv on ka üle 7% ja pension kasvab koguni 22%. Loodan, et eelarve arutelul on opositsioon siiski natuke arusaadavam ja konstruktiivsem kui see kõne, mille ma võtan kokku nii: Vilja Savisaar ütles meile, et tulud on üle paisutatud, aga sellele vaatamata antakse liiga vähe raha. Kurb küll, aga loodame, et koostöö tuleb parem. (Aplaus.)

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme oma tööga edasi. Aitäh, härra peaminister!

Täna teateid ei ole. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Lugupeetud kolleegid! Palun nüüd tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Eilsel Riigikogu täiskogu istungil jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 83 esimese lugemise arutelu, mida me täna jätkame. Eile arutamata jäänud eelnõude 53 ja 84 esimesed lugemised viis Riigikogu juhatus meie tava kohaselt tänase päevakorra punktideks 3 ja 4, esimeste lugemiste juurde. Tänase päevakorra viienda punkti, eelnõu 57 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Tänase päevakorra 16. punkti, eelnõu 106 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande õiguskomisjoni liige Toivo Tootsen.

Head kolleegid! Jätkame eelnõu 83 esimese lugemise arutelu. Arutelu jäi pooleli küsimuste esitamise ajal juhtivkomisjoni ettekandjale Rein Ratasele. Kõigepealt palun kõnetooli Rein Ratase! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi juhtivkomisjoni ettekandjale? Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleeg! Alles me siin hästi emotsionaalselt rääkisime eelarvest. Kas teie oma komisjonis arutasite ka seda, kuidas on võimalik täita reostustõrje suutlikkuse normi? Ma olen varem lugenud, et Jaanus Tamkivi räägib, et järgmise nelja aasta jooksul tuleks investeerida 800 miljonit krooni. Kuidas te komisjonis neid numbreid arutasite ja millisele tulemusele jõudsite?

Hea küsija! Ei, me ei arutanud, sest see arutelu peaks olema hoopis põhjalikumalt ette valmistatud ja käsitletud, kui oli seda meie arutatav küsimus.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Auväärt ettekandja! Kas vastab tõele selline kumu, et komisjonis valitsuse poolt kahte ministeeriumi esindanud ametnikud rääkisid sedavõrd nõrgalt ettevalmistatud juttu, et isegi üks võimukoalitsiooni rahvaasemik keeldus valitsuse ettevalmistatud seisukohta toetamast?

Hea küsija! Kumu kohta ei oska ma midagi öelda. Küll aga ei ütleks ma seda, et keskkonnakomisjoni koosolekule kohale palutud kahe ministeeriumi esindajad olid halvasti ette valmistanud. Ei, oma materjali nad valdasid, ainult, nagu ma ka eile mainisin, nende koostöö selles küsimuses ei olnud võib-olla just parimal tasandil. Nagu ka öeldud, komisjoni otsus oli 5 : 4 ja 1 erapooletu. Erapooletuks jäänud komisjoni liige oli tõesti valitsuskoalitsiooni esindaja, aga ta käitus oma südametunnistuse järgi ja au talle.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Rain Rosimannus Reformierakonna fraktsiooni volitatud esindajana!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahvaliidu algatatud nn õlifondi eelnõu on probleemi lahendamise alustamine, kuid sisuline probleemilahendus on eelnõus käsitlemata. Põhirõhk on pandud naftale ja naftasaadustele, vaja on aga probleemi terviklikult lahendada, seega on vaja käsitleda kogu kemikaalidega seonduvate õnnetuste likvideerimise kulude kompenseerimist. Kui rääkida kõigi saastajate võrdse kohtlemise põhimõttest, siis ei ole eelnõus käsitletud ka maksustatavate ringiga seonduvat. Valitsusel on nelja aasta plaanis tõhustada reostuse järelevalvet ja reostustõrje suutlikkust, investeerides sellesse valdkonda ligikaudu 800 miljonit krooni. 2008. aasta eelarves on Siseministeeriumi eelarvereal planeeritud selleks ca 100 miljonit krooni, mille eest kavatsetakse osta multifunktsionaalne laev, mis oluliselt parandab reostustõrje suutlikkust. Tuleb tunnistada, et positiivne iva on eelnõus olemas, kuid see on kahjuks nõnda pisike, et sellest ei piisa eelnõu edaspidiseks menetlemiseks. Seega toetab Reformierakonna fraktsioon juhtivkomisjoni otsust eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Rain Rosimannus! Palun, kolleeg Arvo Sarapuu Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tuletan meelde mõningaid sündmusi, mis on toimunud. Kõigepealt, 2000. aasta septembris lekkis Tallinnas Muuga sadamas tankerist Alambra merre 250 tonni masuuti. 2006. aasta jaanuaris vapustas ühiskonda teade ulatuslikust merereostusest Loode-Eesti rannikul. Dirhami sadamast kuni Nõvani oli rand kaetud mustade läikivate jääklompidega. Reostunud Keibu lahe äärest ja Osmussaarelt korjati kokku 3522 õli tõttu hukkunud veelindu. See juhtus kõigest paar kuud pärast seda, kui Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon Läänemerele eriti tundliku mereala staatuse andis. Segadus riigiasutustes tõrjeabinõude planeerimisel oli niisama suur kui Alambra juhtumi puhul. Iga viivitatud tund kasvatab aga keskkonnale tekkivat kahju, reostuse ulatus suureneb, toiduahelat pidi liigub see hukkunud lindudelt rebaste ja kotkasteni. Ekspertide hinnangul ei oleks katastroof olnud kaugeltki nii ulatuslike tagajärgedega, kui reostus oleks õnnestunud koguda veest enne, kui see randa jõudis.
Euroopa Liidu asutamislepingust tulenevad olulised keskkonnaõiguse aluspõhimõtted: saastaja maksab, ettevaatus- ja vältimisprintsiip. Ohtude ennetamise abinõusid tuleb rakendada võimalikult varakult ja isegi siis, kui põhjusliku seose osa tahke ei ole teaduslikult veel täielikult tõestatud. Proaktiivset lähenemist eeldab riigilt ka Helsingi konventsioon, mille kohaselt peavad riigid eraldi või koos arendama ja rakendama järelevalvet Läänemere piirkonnas, et avastada ja jälgida õli või muude ainete, kemikaalide heidet merre. Õlifondi idee seisnebki keskkonnaõiguse põhimõtte "saastaja maksab" rakendamises ohtlike ainete transiidi puhul. Tegemist on riskikulude jaotusega meie kõigi ühise maksukassa kasuks. Kui Eestit läbiv ohtlike ainete vedu ühtlaselt maksustada, maksavad lõppastmes ka veo tellijad ehk transiidiärimehed, kes riski põhjustavad ja sellega teenivad. Siinkohal peab märkima, et naftareostuse kompenseerimise fond Soomes, mis on eksisteerinud juba üle 30 aasta, ei ole endaga kaasa toonud naftasaaduste veomahu vähenemist. Seega ei ole mingit põhjust arvata, et Eestis kaasneb tasu kehtestamisega negatiivseid majandusmõjusid. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi öeldu kohaselt on riigil vaja järgmisel neljal aastal investeerida kokku 800 miljonit krooni, et reostustõrje suutlikkuse norm tõsta nõutava piirini. Kui Päästeametil on vaja välisfondide toetusel uute õlireostusvahendite soetamiseks veel 160 miljonit krooni, siis piirivalve vajab uute laevade ostmiseks ja olemasolevate ümberehitamiseks ning reostustõrjetehnika hoidmise baasi ehitamiseks peaaegu 640 miljonit krooni. Juhul kui homme peaks meri jälle kilomeetrite ulatuses rannikule õli uhtuma ja tuhandeid linde tapma, oleks riik koristustöödega taas jännis. Seejuures ei maksaks töid kinni mitte naftatransiidiärimehed, vaid endiselt kõik maksumaksjad.
Et säästa keskkonda, toetab Keskerakond siin kõiki mõistlikke ja arukaid ettepanekuid. Õlifondi asutamine on seda igal juhul. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sarapuu! Palun, kolleeg Toomas Trapido Eestimaa Roheliste fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Eile võisime ajakirjandusest lugeda uudist, et Paldiskis läks ümber neli vagunit kütusega või naftaga, täpselt ei mäletagi. Väidetavalt ei ole sealt midagi välja tulnud ja olukord on kontrolli all. 2006. aastal oli mainitud reostuse ajal naftakogus, mis kokku korjati, alla ühe vaguni ja see põhjustas kogu selle katastroofi. Nii et kui me räägime olukordadest, kui katki läheb tanker ja tegu on tuhandete tonnidega, siis me lihtsalt ei kujuta seda ette ja ausalt öeldes ei tahakski ette kujutada.
Nüüd eelnõu juurde. Me igal juhul toetame seda eelnõu ja selle menetlemist. Sellepärast, et riigieelarvesse on raha küll planeeritud, aga me ei tea näiteks, kas meil praegu on Eestis ükski reostustõrjevõimeline laev. Meil on üks laev, Eva 316, aga eelmise aasta kevade poole, kui jälle oli nafta meres, ta faktiliselt minu teada ei suutnud naftat koristada. Meil ei ole siiani toimivat linnu- ja loomaabikeskust, mille rahaline suurusjärk ei ole mitte sadades miljonites, vaid võib-olla maksimaalselt kümme miljonit. Meil on siiani tabamata 2006. aasta naftareostuse põhjustaja, kellelt võiks ka natuke raha sisse nõuda.
Õlifond paneks kindlasti mõtlema kõiki naftavedajaid ja naftakäitlejaid. Eile puudutati siin valmisoleku teemat. Öeldi, et seda on raske defineerida ja et teistes riikides ka sellist valmisolekut ei ole. Mina väidan, et seda on võimalik defineerida ja teha seda järgnevalt: edukus naftareostusega tegelemisel seisneb eelkõige selle võimalikult kiires tuvastamises merel. Näiteks Rootsi suudab tuvastada laeva ja seega ka süüdlase, siis saada merel kätte nii palju naftat kui võimalik, see rannal vastu võtta, osutada vajaduse korral lindudele ja loomadele abi ja siis see nafta ka ära koristada ning kusagile viia, kus see ära käideldakse. See lühidalt ongi valmisolek, mida on vaja, ja ma loodan, et see valmisolek saabub võimalikult kiiresti ehk aasta-kahe jooksul näiteks.
Lihtsalt väike võrdlus suurusjärkude kohta. Kui Soome lahel veetakse aastas umbes 100 miljonit tonni naftat, on selle kauba väärtus suurusjärgus 90 miljardit krooni. Siin rääkida ühest-kahest kroonist tonni kohta, nagu oleks see suur raha naftavedajatele, on üpris kohatu.
Lõpetuseks ütlen, et ma tõepoolest loodan, et midagi ei juhtu. Ma olen näinud, mis siis on, kui see juhtub. Aga kui see juhtub, siis loodan, et kõik Riigikogu liikmed aitavad nende tagajärgedega ka vabatahtlikkuse korras võidelda. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Toomas Trapido! Palun, kolleeg Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnaelu küsimusi peaks käsitlema sügava respektiga. Väga raske oli muidugi respekti välja lugeda härra Rosimannuse sõnavõtust, kes ütles, et iva ei olegi. Iva on, aga ju siis Rosimannus ei pannud seda tähele. Ta on hõivatuse tõttu jätnud selle eelnõu küllap lihtsalt läbi lugemata, millest on väga kahju. Läbi võiks lugeda, see oleks elementaarne austus! Ma ei räägi Rahvaliidust või opositsioonist, aga see on austus elava vastu ja austus elu vastu. Ta ütles, et seal räägitakse ainult naftasaadustest, aga ma loen teile ette § 21 lõike 2, kus on öeldud: "Tasustamisele kuuluvate kemikaalide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega." Võib-olla on tegemist kirjaoskamatusega? Aga tulla lihtsalt lambist pulti ja ajada sooja õhku välja – ikka kaunis kurvaks teeb see meele küll, ütleme ausalt. Sellist nahaalsust, sellist ülbust elava suhtes, pean ütlema, näen esimest korda. Aga mis siis ikka, tavaliselt on loodus nii võimas, et ta oma võlad klaarib ise.
Ma tahan ütelda, et see seaduseelnõu on ülivajalik ja seda kuhugi lükata ei ole mõtet. Kahju on, et valitsusel ei ole ideed, ja kahju on, et ei ole õpitud ka nendest kurbadest kogemustest, millest siin ennegi juttu oli, ja sellest murest, mis meil kõigil peaks olema.
Ma tahan veel korra ütelda, et keskkonnaküsimused, eriti seda laadi küsimused, mida me üritame siin lahendada, on erakondadeülesed. Sest kui meri ei kõlba ujumiseks, siis ei kõlba ta meile kõigile; kui vesi ei kõlba joomiseks, siis ei kõlba ta meile kõigile; kui õhk ei kõlba hingamiseks, siis kah kõigile. Aga ettepanek on ikka, et loeme selle eelnõu läbi ja tunneme aukartust elu ees. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Villu Reiljan! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu tagasilükkamiseks, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 83. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 83 on tagasi lükatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Läheme lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 48. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selline algatus on Riigikogu menetluses sisuliselt teist korda. Aga olgu ette öeldud, et selle eelnõuga ei laiendata isikute ringi, kellele laieneb okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus, sellega isegi ei muudeta tingimusi, millele isik peab vastama, et saada osa selle seaduse alusel tekkiva staatuse viljadest.
Küll aga eelnõu seaduseks saamisel lihtsustub kord ja väheneb ametnike suva, mille tulemusena koheldaks isikuid, kes elasid 16. juuni 1940. aasta seisuga Eesti Vabariigi territooriumil, mis nüüd faktiliselt Eesti territooriumi hulka enam ei kuulu, kes olid Eesti kodanikud või Eestis seaduslikul alusel elavad alalised elanikud, võrdselt nendega, kellel juhuste jada tõttu oli elukoht sellises kohas, mille kohta on valdavalt säilinud arhiivimaterjalid praeguse Eesti haldusterritooriumil ja meie kasutuses olevates arhiivides.
Kuna tegemist on paljuski praktilise probleemiga, siis on eelnõu algatajad jõudnud pärast pikka kaalumist andmekoguni, mis on Eestis olemas eelnõuga hõlmatud piirkonna kohta, ja selleks on talundilehtede andmekogu. Mõistetavalt ei ole neid koostatud ega ka hoitud alles teadmisega või põhjusel, et  nende alusel kunagi tõestada oma viibimist taluperes, mis sõjategevuse tõttu kannatas, ja millele hakkab kunagi tulevikus laienema mõned aastad tagasi vastu võetud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Kuid nagu ma ütlesin, on see esimene ja sisuliselt ainuke andmekogu, mille alusel oleks nendel inimestel võimalik tõendada oma elamist kõnealusel territooriumil.
Seega küsimusele, kas sellise möönduse tegemine sellele isikute ringile muudaks Eesti ajaloolist reaalsust kahe okupatsiooni vahel või ideoloogilist käsitlust, eelnevast tulenevalt, on vastus ei. Küll aga aitaks see paljudel inimestel oma õigusi jalule seada, oleks humaanne ja mõistlik ning eelkõige ka head haldustava järgiv. Samas välistaks see nende inimeste avaliku riigipoolse mõnitamise, kes on äärmiselt eakad ja kellel on Eesti kodanikena igakülgne ootus, et nende oma riik neisse lugupidavalt suhtub. Loomulikult eeldab seda ka ka hea haldustava. Pean siinkohal silmas mõistlikku ametniku diskretsiooniõiguse kasutamist, mis praktikas paraku rakendamist ei ole leidnud.
Olgu öeldud, et nende inimeste lood on lühidalt järgmised. Sisuliselt aeti nad oma kodudest välja, majad hävitati ning inimesed elasid kuid metsas, enne kui jõudsid näiteks Narva, kus neile uued dokumendid anti.
Selliseid inimesi on elus ligikaudu 600 ja 2008. aasta eelarves läheks see maksma umbes 1,9 miljonit krooni.
Korra veel lühipilk tolle perioodi sõjaajaloole, mis puudutab lahingutegevuse käiku nimetatud territooriumil 1944. aasta jaanuaris-veebruaris. Jutt käib Eesti kodanike sundevakueerimisest, deporteerimisest 1944. aasta alguses, mis viidi läbi Saksamaa okupatsioonivõimude 207. julgestusdiviisi ülema kindralleitnant Erich Hofmanni 23. septembri 1943. aasta korralduse alusel. Nagu öeldud, sinna jäänud vara tahtlikult hävitati, need majad hävitati. Sõjapidamise loogika kohaselt võib sellest aru saada, sellel on kindlasti mitmeid põhjendusi. Paraku ei ole nende inimeste seisukohalt seal mingit vahet. Vaevalt taipas keegi metsa joostes kaasa võtta koolitunnistust ja võib-olla veel midagi, millega 60 või 70 aastat hiljem tõendada, et ta on olnud ühel ajaperioodil sellises kohas.
Eesti arhiivides selle territooriumi kohta kahjuks andmekogusid säilinud ei ole. Ei ole sundevakueeritute nimekirju, kuna represseerimise hetkel ei kuulunud see ala Saksa okupatsioonivõimude moodustatud Eestimaa kindralkomissariaadi ega sellele alluva Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsuse haldusalasse, vaid armeegrupi Nord tagala ülemjuhataja otsehalduse alla.
Sobivate andmekogude olemasolu ei ole kinnitanud ka Saksa sõjaajaloolased, kelle käsutuses selle väeüksuse arhiivid on olnud. Nende poole on mitmeid kordi pöördutud, et nende inimeste jaoks, kellel see praktiline probleem on, leida mingisugune lahendus, mis kergendaks nendel asjaajamist.
Nüüd küsimus, milliseid tõendeid oleks veel võimalik kasutada. Nagu te teate, on protseduur ju selline, et need inimesed võivad ükshaaval pöörduda kohtusse, tuvastamaks juriidilist fakti, et nad on seal elanud. Iseenesest annab ju seadus teoreetiliselt võimaluse kasutada selleks erinevaid tõendamisviise. Piltlikult öeldes võib kasutada neidsamu koolitunnistusi. Mida veel? Nende 100-aastaste kaasmemmede ja -taatide ütlusi, kes, nagu me aru saame, ei ole igikestvad. Nad on juba suures osas surnud, meie hulgast lahkunud, need inimesed ei saa nendega kontakti otsida ega leida. Nii et reaalsustaju piires me saame aru, et mõned teoreetilised lahendused võivad olla küll paberi peal head, aga elus nad praktiliselt ei toimi. Nii on algatajad jõudnudki selle eelnõuni.
See oli lühikene kokkuvõte olukorrast. Nende inimeste ümberasustamine sundkorras sõjaolukorras käib kõigele vaatamata deporteerimise mõiste alla ja seega on nad selle seaduse raames niikuinii hõlmatud, küll on nendel väga selge probleem tõendamisega, et nad on sel hetkel seal elanud.
Mida see nendele inimestele annab? See vähendab nende jaoks väga palju jalavaeva, hoiab kokku kohtute tööaega, igasugust haldusressurssi. Saades võimaluse endale represseeritu staatus taotleda, saaksid nad tervishoiuteenuse ja ravimite hüvitist ja transporditoetust, mille määr alates selle aasta jaanuari keskpaigast on 2500 + 500 krooni aastas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Ma palun järgmiseks ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Austatud proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Teie ees on seaduseelnõu 53, okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu.
Meie komisjon vaatas selle asja läbi. Asja olemus seisneb lühidalt öeldes selles, et on terve hulk inimesi, neid on ligi 600, kellele praegune okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus ei laiene või vähemalt ei laiene automaatselt. Tegemist on inimestega, kes elasid Narva jõe tagustel aladel, Peipsi-tagustel aladel ja praeguses Vene Föderatsiooni Petseri rajoonis.
Tegemist on põhiseadusjärgselt Eesti Vabariigi territooriumiga, mis oli ajutiselt okupeeritud ja kust nimetatud inimesed viidi välja või olid sunnitud lahkuma okupatsioonivõimude, kelleks olid Saksa okupatsioonivõimud, 1943. aasta korralduse alusel. Nende lahkumine toimus aastal 1944.
Milles on tegelikult sisuline probleem? Probleem seisneb selles, et mitmed arhiiviandmed, mis on kättesaadavad teiste represseeritute kohta Eesti territooriumil, ei ole Vene Föderatsioonis säilinud või ei ole nad kättesaadavad. Järelikult on nendel inimestel nende represseerituse, aga ka nimetatud territooriumil elamise tõendamine raskendatud, võrreldes nende inimestega, kes elavad praegusel Eesti territooriumil.
Lisaks sellele juhtisid algatajad tähelepanu, et tegemist on vanemate inimestega, me hakkame rääkima 80. eluaastast ja rohkem, ka 90-ndates eluaastates ja vanematest inimestest. Nende inimeste eesseisev eluiga ei ole pikk, nende tervislik võimekus ei ole nii suur, et nad suudaksid läbida kogu senise bürokraatliku protseduuri. Sellepärast on siin seaduses ka teine pool, et koopia Eesti Riigiarhiivi poolt väljastatud talundilehest võiks arvesse tulla ühe tõendina või olulise tõendina vähemalt elukoha kohta tollasel Saksamaa poolt okupeeritud Eesti Vabariigi territooriumil.
Niisiis, kaks põhilist argumenti. Esimene argument, et nad nagu päriselt ei käi selle protseduuri alla, represseeritute alla. Ja teine argument: tõendamine on raske ja Eesti Vabariigi praegustes tingimustes bürokraatlikult keeruline. Ma loodan, et need olid põhiargumendid.
Aga oli ka kaks vastuväidet. See seletab selle asja, mispärast hääletamine läks nii, nagu ta läks. Vastuargumente oli kaks. Üks, põhimõtteliselt väga kurb, oli see, et bürokraatiat on Eestis igal pool. Väga paljud asjad venivad aastate kaupa. Asi on selles, et represseerituks tunnistamine on nii ehk naa ametniku diskretsiooniõigus. Ametnik üldiselt otsustab esitatud tõendite põhjal, sealhulgas selle talundilehe põhjal, kas inimene oli represseeritud, elas või ei elanud. Tähendab, tegemist on igal juhul korraga, mille on määranud justiitsminister. Kui me nüüd võtame justiitsministri tervest sellest regulatsioonist välja ühe paragrahvi ja ühe sätte ning lisame eraldi selle ühe dokumendi, selle talundilehe, et vaat selle me tõstame seadusse, siis tegelikult selliseid kohti võib meil tekkida väga palju. Me näeme väga tihti, et üks või teine säte määruse või regulatsiooni tasemel ei tööta. Kas me nendest kõigist hakkame siis tegema seadusi? Tegemist on tegelikult ühtse regulatiivse süsteemi ühe osa väljarebimisega, mis oleks normitehniliselt küsitav. See oli argument number üks ja oluline argument.
Teine oluline argument seisnes selles, et sellega muutub represseeritu mõiste. Nimelt, nagu te seletuskirjast näete, viidi kodanike väljasaatmine läbi kindralleitnant Erich Hofmanni korralduse alusel. Tegelikult täitis Erich Hofmann Haagi konventsiooni (mõeldud on Haagi 2. konventsiooni, mille, muide, initsieeris Venemaa 1907. aastal, nagu te mäletate), nimelt Haagi 2. konventsiooni reeglit, mis tähendab tsiviilelanikkonna kaitset eeldatavas sõjategevuse piirkonnas. Inimesi ei viidud mitte kuskile võõrale maale, nad ei läinud ei Siberisse, Rootsi, Argentinasse, USA‑sse ega muusse koledasse riiki, vaid nad viidi Eesti Omavalitsuse halduse all olevale territooriumile. Nad viidi n‑ö sõjaväeadministratsiooni alt sõjast puutumata alale. Me ei tea, mida Hofmann mõtles, aga ta käitus, nagu Haagi konventsiooni järgi peab käituma. Teiseks. Ta käitus ka nii, nagu peab käituma Genfi 4. konventsiooni artiklite 54–64 järgi, mis, tõsi, võeti vastu 1949. aastal, aga millele meie selles represseeritute seaduses oleme andnud tagasiulatuva mõju. Praegusel juhul, tsiteerin ühte komisjoni liiget, ei oleks õige selles mõttes võrdsustada kindralleitnant Hofmanni ja siseasjade rahvakomissari Boris Kummi käitumist. Ühel juhul on tegemist represseerimisega, inimesi ikkagi karistatakse jne. Teine asi on maakoha ettevalmistamine eelseisvaks sõjategevuseks.
Need olid kaks argumenti ühelt poolt, kaks argumenti teiselt poolt. Siis pandi asi hääletusele. Ja mis selgus? Ettepanek nimetatud asi tagasi lükata, tähendab, kõigepealt saata Riigikogu täiskogule esimesele lugemisele ja teha siis Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tulemus: poolt 6, vastu 3, erapooletuid 0.  Ma arvan, et umbes nii see oli.

Aitäh, kolleeg Igor Gräzin! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma luban mitte pikalt küsida, sul on pisut raske vastata. Õige on see, et ka Genfi sõjaõiguse konventsioonid käsitlevad tsiviilkaitseteemat sõjaolukorras. Ühelt poolt oleks justkui väga humaanne viia tsiviilelanikud lahingupiirkonnast ära. Samas needsamad konventsioonid käsitavad selgelt sõjakuriteona nende inimeste vara tahtlikku hävitamist, mis selles piirkonnas toimus. Kas sa oled minuga nõus selles, et me ei anna ei selle eelnõuga ega kehtiva seadusega hinnangut kahele okupatsioonirežiimile, vaid me peaksime lähtuma nendest inimestest, kes nende režiimide omavahelise võitluse tõttu reaalselt kannatasid? Nemad on selle probleemi lahendamise kese, mitte see, kas Kumm oli parem kui mõni Saksa kindralleitnant.

Pange tähele, mis Evelyn ütles. Tal on jumala õigus. See ongi, muide, nii. Tõepoolest, on olemas mälestusi ja on olemas ka arhiiviallikaid, mis viitavad sellele, et teatud osa inimeste varast hävitati, oli maju selles piirkonnas, mis põletati maha jne, mis kahtlemata moodustas teatud osa sakslaste põletatud maa taktikast. Aga see ei olnud suunatud mitte isikute vastu, vaid seda võib ka selle Genfi 4. konventsiooni mõttes käsitada, nagu Haagi rahvusvaheline kohus on seda ka tõlgendanud, n‑ö rindetegevuse või rindejoone ettevalmistamisena. See on analoogne sellega, kui sa teise mehe maisipõllust kaevad kaeviku läbi. See ka ei ole ilus, tõlvikud ei saa valmis ja lehmad ei saa süüa – see kõik on paha. Aga põhimõtteliselt olen ma sinuga 100% nõus: ka see vara hävitamine leidis aset, see on tõsi.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma sain niiviisi aru, et Kolmanda Reich'i armee tegeles Narva jõe ääres nagu üks heategevusüksus ja ainult hoolitses inimeste eest. Aga mul on ikkagi küsimus: kas teie hindate neid inimesi, kes kannatasid tol ajal, nagu represseeritud inimesi? Kui jah, siis kuidas võib tänapäeval neid aidata?

Ma arvan, et me oleme neid tegelikult juba ilma selle seaduseta aidanud, kas või sellepärast, et me praegu sellest elementaarselt räägime. Ma arvan, et vähemalt neile ametnikele, kes represseeritutega tegelevad, peab varem või hiljem jõudma pärale, kui muud üle ei jää, siis kas või vastava ministri kaudu, et see on tõepoolest probleem, et neid asju tuleb menetleda kiiremini. Juba olemasolev kord ei anna mingisugust õigust vanainimesi jooksutada. Me võime vastu võtta isegi vastava seaduse, vanemate Eesti kodanike seaduse, kus on üks paragrahv: "Neid ei jooksutata!" See on muidugi halb ja sellest ma ei räägigi. Teine asi, mis puudutab heategevust. Ma ei näe selle Hofmanni pähe, mida ta mõtles, kas ta meid armastas, vihkas või mis ta tegi, aga ma tean, et Hofmann käitus sõjaväelasena. Ta ei olnud politseipealik, vaid ta oli Wehrmacht'i kindralleitnant, kes täitis ülemuse käsku ja valmistas rindejoont ette, nii nagu ta pidi, kas kogemata või meelega kinni pidades rahvusvahelisest humanitaarõigusest. See ongi see vahe. Selles mõttes automaatselt kogu Hofmanni tegevust käsitleda siin mingisuguse repressioonina või nii edasi lihtsalt ei ole õige. Muide, on olemas veel üks variant, aga ma kardan, et siis nende inimeste probleem laheneb ilma igasuguse abita. See on see: jääme ootama ja heameelega arutame edasi, kelle vara põletati, kelle oma ei põletatud, kes nendest 600‑st olid represseeritud ja kes ei olnud. Vaidleme selle üle veel paar-kolm aastat ja probleem laheneb iseenesest. Minu arvates oleks see kõige ebahumaansem lahendus.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Teada on ju, et sellesama sõja sündmuste tõttu eksisteerib Soomes siiamaani selline termin nagu evakko. Soome valitsus tegelikult evakueeris oma tsiviilelanikkonna Karjala kannase lahingupiirkonnast välja. Kui säärane seadus näiteks oleks praegu Soome Eduskunnas arutlusel, ma saan aru, et nendelsamadel evakko'te järglastel tekiks siis õigustatud ootus, et nad peaksid saama kompensatsiooni n‑ö represseerimise pärast. Ütle mulle, kas ma saan õigesti asjast aru.

Põhimõtteliselt jah. Kuigi ma ütlen, et analoogia ei ole päris täpne. Ma siiski rõhutan seda vahet, et see on täpne selles osas, et inimesed evakueeriti selles mõttes, et nad viidi Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsuse haldusalasse ja viidi välja armeegrupi Nord tagala julgestusteenistuse ja tagalateenistuse valdkonnast. Nii et eestlased viidi Eestist Eestisse. Kas kõik läksid vabatahtlikult? Ma ei ole selles kaugeltki kindel. Ma ei tea, kuidas soomlased läksid, aga see oli rinde ülemjuhatuse aktsioon, mis viidi läbi, võib oletada, sõjaväele omaste veenmismeetoditega.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Te rääkisite ametnikest ja kolmest-neljast aastast. Võib tõesti tekkida olukord, et rohkem pole inimesi ja probleemi ka mitte. Aga need inimesed praegu elavad. Mida võib Riigikogu teha täna, mitte homme ega kolme-nelja aasta pärast, et seda küsimust, oma kodanike probleeme lahendada?

Ettepanek on ... See ei ole komisjoni ettepanek, ärge küsige minu käest sihukest asja! Aga hea küll, kui opositsioon vastu ei ole, siis ma vastan. Mis ma isiklikult arvan? Ei ole midagi lihtsamat kui infotunnis ministrile öelda, et vaata, mis sul siin sünnib, ja palun kuu aja pärast kanna ette, mis sa nende inimestega teinud oled. Siin on jutt nendest 600‑st ilma igasugust vahet tegemata. Olid represseeritud või ei olnud, aga need olid Eesti kodanikud, kes seal kannatasid. Muide, pange tähele, seal seaduses on veel üks asi. Kui me räägime ligi 600‑st, siis see tähendab, et nende inimeste arv ei ole päris täpselt teada. Seal on veel üks väike ebatäpsus. Seal on märgitud ka Peipsi-tagused alad. See on viga. Peipsi taga ei ole Eesti alasid olnud. On olnud Narva-tagused ja Petserimaa. Aga ma arvan, et olemasolev kord võimaldaks selle probleemi lahendada. Ma saan aru, et kõlab pateetiliselt, aga ametnik peab käituma nagu inimene, eriti endast vanema inimesega.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Aitäh! Kolleeg Raivo Järvi küsis väga huvitava küsimuse. Pole mingi saladus, et ka Reformierakond oli komisjonis selle eelnõu edasise menetlemise vastu. Aga sellest küsimusest kinni võttes: kas ma saan õigesti aru, et see on Reformierakonna üldine positsioon, et analoogselt Soome ja Saksa sõjaväega, sellega, kui Soome valitsus evakueeris oma territooriumil oma kodanikke, ja Saksa kindralleitnandi tegevuse käsitlusega, oligi Eesti n‑ö nagu Saksa riigi osa ja okupeeris ennast ise? Eelnevast küsimusest võis sellise loogika välja lugeda. On see teie üldine parteiline seisukoht?

Seda ei anna sellest küsimusest välja lugeda. See, mida ei anna välja lugeda, ei saa olla ühe targa, ausa ja mõistliku erakonna – Reformierakond on just täpselt niisugune – ametlik seisukoht, mitteametlik ka mitte.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Ma näen juba, et soovitakse pidada läbirääkimisi. Palun, kolleeg Marek Strandberg roheliste fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Ma arvan, et vaevalt Eestis üldse on inimesi, kelle lähedasi, tuttavaid või sugulasi ei oleks ajaloo jooksul, möödaniku jooksul käsitletud niimoodi, et nad ei vääriks rehabiliteerimist. Siin saaliski on küllap väga palju selliseid inimesi. Praegu on seaduses ju nii, et seadus võimaldab saada rehabiliteerimistunnistust. Kuid meenutagem, et 2006. aasta augustist on lood nii, et Riigiarhiiv, mis senini neid väljastas, enam neid ei väljasta. Seaduses on ka lugu selline, et ei olegi olemas ühtegi asutust, mis praegu väljastaks rehabiliteerimistunnistusi, välja arvatud Riigikohus, mis vaatab üle otsused, mis varem tehtud on. Kui näiteks huligaansuse paragrahvi alusel on omal ajal karistatud inimest, kes heiskas Eesti riigilipu või tõmbas maha Nõukogude lipu, siis tema saab õiguse. Küüditatu, ükskõik millisel moel ta satub olema selles seisus, ei ole see, kellega Riigikohus edasi tegeleks.
Kuigi see seaduseelnõu oma loomult ei lahenda ära paljusid vastuolusid, mis seal on, on ta ometi väärt arutamist, väärt täiendamist sellisel moel, et kas või toosama Igor Gräzini öeldud ametniku inimnäolisus oleks ametnikul paremini saavutatav. Sellepärast et see, kas ametniku inimnäolisus avaldub või mitte, sõltub väga sageli sellest, milline on seaduse tekst, millele ta saab tugineda.
Juhtumeid, mis nõuavad eri moodi lahendamist, on meile teadaolevalt hästi palju. Kas või see, et sõja ajal Leningradi oblastist Eestisse tulnud Ingerimaa soomlased küüditati siit 1947. ja 1948. aastal sisuliselt tagasi. See fakt ise on teada, samas ei ole olemas neid nimekirju. Nii et see ei ole väga lihtne, seda enam, et nende sündmuste tunnistajaid on aina vähem ja vähem. Seadus näeb ette, et tunnistaja peaks olema tol ajal olnud vähemalt 16‑aastane. Kui palju neid ikka elus on. See tähendab seda, et igal juhul küsimus, ka seesama küsimus, millisel moel ametnik saaks inimnäolisemalt käituda, nõuab seaduslikku regulatsiooni, nagu ka asjaolu, et ka Venemaal elavad inimesed, kelle jaoks näiteks pensionilisa saamine sõltub sellest, kas Eesti riik väljastab rehabiliteerimistunnistuse või mitte. Me ei tea täpselt, kui palju neid on, aga neid ei ole vähe.
Seetõttu pooldab meie fraktsioon kindlasti selle eelnõu menetlusse jätmist. Toetame seda selleks, et saaksime luua muutuste, paranduste ja arutelude käigus selle vormeli, millega võimaldada ametnikel vajaduse korral olla sobivalt inimnäoline. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ei toeta seda eelnõu. See ei loo juurde täiendavat õigusselgust, see loob tegelikult juurde täiendavat õigussegadust. Probleemid, mida selle seaduseelnõuga püütakse lahendada, ei ole lahendatavad selle eelnõu jõustumisega.
Kas praegu on võimalik isikutele, kes vastavad represseeritute seaduses toodud loendile, väljastada represseeritu tunnistust, muu hulgas muu dokumendina kasutades talundilehte, mis tõendab isiku elamist Eesti Vabariigi territooriumil 1940. aasta seisuga? Vastus on jaatav. Haldusmenetluse seaduse järgi võib arvesse võtta tunnistajate ütlusi, millele eelkõneleja osutas, ja haldusmenetluses võib tõendi kaaluga arvesse võtta ka isiku oma ütlusi, mis piisava tõepärasuse korral ja tõepoolest inimliku rakendamise korral on piisavaks aluseks väitmaks, et isiku suhtes teostati õigusvastane repressioon ja ta vastab represseeritud isiku seaduses ettenähtud tunnustele. Järelikult see õigusvõte, mida Keskerakond püüab teha, et tõsta määruses kirjas olev loend seaduse tasemele ja seda täiendada ühe dokumendiliigiga, tegelikult ei laienda represseeritud isikute ringi ega loo ka täiendavat õiguskindlust, et ametnikud ei takistaks seaduse ebakohase või saamatu menetlemisega  inimeste õiguste realiseerimist.
Tegelik probleem, mida eelnõuga püütakse reguleerida, on inimeste represseerimine, mida puudutas põhjalikumalt härra Gräzin, Narva jõe tagustelt aladelt. 1944. aasta jaanuaris-veebruaris toimetati nad lääne poole. Siin tuleb küll öelda, et kui Keskerakonna mõttes on, et need isikud saaksid ka represseeritud isikute ringi, siis te peaksite esitama selgema eelnõu. Praegu ütleb represseeritud isiku seadus väga selgelt, et represseeritud isiku mõiste alla lähevad isikud, kes on Eesti Vabariigi ja 1940. aasta seisuga Eesti Vabariigi territooriumilt deporteeritud või sunniviisiliselt toimetatud Eestit okupeerinud riikide territooriumile. See on see mõiste. Praegusel juhul lõviosa nende inimeste puhul me näeme, et neid toimetati lääne poole, aga nad tegelikult ei lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt 1940. aasta seisuga. Ma tahan tähelepanu juhtida, et küsimus ei ole selles, kas täiendava dokumenteerimise võimalus loob võimaluse ka neid isikuid represseerituks tunnistada või mitte. Minu vastus sellele on, et kui meie eesmärk on need isikud represseerituks tunnistada, kui eelnõu algataja eesmärk on selline, siis tuleks esitada ka sellise sisuga eelnõu. Siis me hakkame arutama hoopis teistsugust õiguslikku olukorda, see on küsimus, kas represseeritud isikute ring on piisav. Teatud osa nendest inimestest, kahtlemata, ei toimetatud mitte lihtsalt lääne poole ja nad ei jäänud Eesti Vabariigi territooriumile, vaid neid viidi edasi okupeeriva riigi territooriumile, okupeeriva riigi tegeliku võimu all olevale territooriumile, millele viitas ka härra Gräzin. Kehtiva seaduse loogika alusel nad kindlasti vastavad represseeritud isiku mõistele ja peavad saama represseerituks tunnistatud. Kui need isikud väidavad, et nende elukohajärgne riigiasutus, kes tunnistusi väljastab, ei ole seda teinud, siis peavad nad kaebama edasi kõrgemale ametiasutusele või vajaduse korral minu pärast kirjutama ükskõik millisele Riigikogu liikmele, kes kindlasti on valmis osutama seaduse n‑ö vajakajäävale tõlgendamisele ja rakendamisele riigiasutuste poolt.
Nii et see eelnõu ei loo täiendavat õigust juurde ega aita saavutada seda eesmärki, mis on kirjas seletuskirjas. Seetõttu ei pea meie fraktsioon praktilistel kaalutlustel otstarbekaks seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun, kolleeg Evelyn Sepp Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Tänane arutelu näitab tegelikult seda, kuivõrd võõrandunud on paljud siin saalis istujad tegelikust elust. Me võime siin vehkida paksude seadustikega, me võime nendega ka kärbseid tappa, aga need ei aita väga paljusid inimesi oma reaalsete probleemide lahendamisel. See on tegelikkus ja sellest tuleb lähtuda.
Küsimus on selles, kas noomida siit kantslist ametnikke, kellel, jah, formaalselt on olemas otsustusvabadus, otsustusõigus, aga kes seda mingil põhjusel ei kasuta ja mitte sellepärast, et probleemi ei oleks või tõendeid ei oleks. Tüüpiline ametnik käitub nii, et ta tahaks võimalikult vähe oma otsuste eest vastutada. Loomulikult, kui me peame silmas neid praegu veel elavate kirjas olevaid ligikaudu 600 inimest, kes olid ja on Eesti Vabariigi kodanikud, kuid, mis seal salata, nendest suure osa emakeel tõenäoliselt on vene keel, siis ma kaldun arvama, et ametnikel, kes nende asja otsustavad, on üsna mitu motiivi suhtuda neisse kuidagi eriliselt, ehk mitte nii heatahtlikult ja vastuvõtlikult kui paljude teiste inimeste probleemide lahendamisse. See on kahjuks fakt. Neid kirju, neid kõnesid, neid pöördumisi on aja jooksul kogunenud tundide, kaustade, kilode kaupa.
Mis puudutab seda, mida rääkis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja, siis ma mälu värskenduseks loen ette ka selle sätte, mis käsitleb deporteerimist. See on seaduse § 2 punkt 7: "... kes deporteeriti (küüditati või asustati ümber) tema alalisest, okupeeritud territooriumil olevast elukohast kas okupantriigi või mõne muu riigi territooriumile, olgu see okupeeritud või mitte, või kes jäeti pärast karistuse ärakandmist sundasumisele väljapoole Eesti territooriumi." Selle mõiste on sisustanud Justiitsministeerium ja teoreetiliselt on ta lugenud need inimesed kuuluvaks selle seaduse reguleerimisalasse. See on ära vaieldud juba poolteist-kaks aastat tagasi. Aga tõepoolest on küsimus selles, et need inimesed ei suuda seda tõendada. Nad ei suuda seda tõendada mitte oma laiskuse ja rumaluse tõttu, vaid seetõttu, et neid arhiivimaterjale selle territooriumi kohta lihtsalt ei ole olemas, need on kas sõja käigus hävinud või neid ei ole selle perioodi kohta koostatud. Igal juhul ei ole nad meile kättesaadavad. Jah, me võime nüüd edasi mõelda, et las nad lähevad kohtusse. Jah, põhimõtteliselt näeb kehtiv seadus selle võimaluse ette. 80‑, 90‑aastaste inimeste jooksutamine kohtus ei ole, teades selle probleemi tausta ja lahendusvõimalusi, mõistlik. Kahtlemata, seadusesse ühemõtteliselt sisse kirjutada säte selle kohta, et lugeda talundilehe alusel, mis loomulikult ei ole selleks kunagi mõeldud ega koostatud, ühemõtteliselt tõendatuks inimese õigused selle seaduse alusel, selleks et ametnik ei peaks võtma oma tujust tulenevalt vastutust ühe- või teistsuguse otsuse eest, ta saaks selle probleemi reaalselt ära lahendada või ta peaks selle reaalselt ära lahendama – selle võimaluse kehtestamine on meie kätes, see on meie võimuses täna.
Ma kutsun kolleege toetama esimese lugemise lõpetamist, tegema selle eelnõuga tööd, mitte lükkama kogu aeg vastutust ametnike kaela, keda meil poliitikutena on siis hea nuhelda. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Evelyn Sepp! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni otsuse lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu 53. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 53 langes menetlusest välja.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine parvlaev Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme kolleeg Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Parvlaeva Estonia õnnetusest möödub käesoleval nädalal 13 aastat. Mõnes mõttes on see pikk aeg, kuid samas on see ka liiga lühike, et leppida ebaselguse, sageli ka pahatahtlikkusega või need unustada.
Eelmisel parlamendi koosseisul oli vaprust ja selgroogu selle teemaga tõsisemalt tegelda. Nagu te kindlasti teate, oli selle peamiseks põhjuseks olulise tähtsusega uute asjaolude ilmnemine, mis muutsid teema käsitlust kardinaalselt.
Nüüdseks on see viinud Rootsi Kuningriigi selleni, et sisuliselt on alustatud uut uurimist. Paraku on selle uue uurimise esialgsed tulemused ja järeldused kinnistanud kahtlusi rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppraporti vettpidavuses. Kuid ärgem rutakem ajas liialt ette. Kõik protseduurid sellise uurimise käigus on objektiivsetel, aga kindlasti ka subjektiivsetel põhjustel äärmiselt aeganõudvad ning nii on nende uurimisprotseduuride lõplikke järeldusi oodata ehk alles 2009. aasta alguseks.
Ka Eestis loodi parlamendi erikomisjon, mille töö tulemus võis küll olla kaheti mõistetav siinsetes kitsastes poliitkoridorides, kuid mitte mingil juhul väljaspool seda maja. See oli ja on äärmiselt oluline laiemale üldsusele nii siin Eestis kui ka kõigis nendes maades, kelle inimesi see laevahukk valusamalt puudutanud on. Kinnitan, head kolleegid, et meil ei tohiks olla ühtki põhjust kahelda selle töö kasuteguris ja jätkamise vajalikkuses. Eesti vedas madalikule jäänud uurimisveduri lahti, andes sellega juba korra head eeskuju. See väärib kordamist.
Põgusalt ka eelnõu kohaselt moodustatava komisjoni ülesannetest. Need on laevahuku põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamine kõige laiemas mõttes. Teiseks, parlamentaarne koostöö nn hauarahuleppe osapoolte rahvaesindustega, sõltumatuse ja läbipaistvuse suurendamiseks koostöö eri riikide laevahuku põhjusi uurivate institutsioonide vahel, töö käigus faktiliste asjaolude tuvastamise ja järelduste tulemusena tekkinud ettepanekute tegemine Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ning järelevalve Vabariigi Valitsuse tegevuse üle, mis seondub laevahuku põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamisega.
Head kolleegid! Nagu te kindlasti teate ja mõistate, ei maksa Riigikogu ega valitsuskomisjoni asjatundjatelt, s.t valitsuskomisjoni liikmetelt oodata seda, et keegi võtaks isiklikult vaevaks minna ja sukelduda laevavrakile. Kuid see ei tähenda seda, et poliitikute töö selle nimel, et saavutada võimalus käivitada uus tõendite kogumise voor, oleks mõttetu või naeruväärne.
Arvestades selle uurimisprotsessi õiguslikke, tehnilisi ja ka poliitilisi kitsaskohti, võib järeldada, et tulemuseni on võimalik jõuda kõigi institutsioonide koostöös. Ja selle koostöö lipulaev peakski olema Riigikogu erikomisjon.
Meenutan kolleegidele, et 2005. aasta märtsis moodustas ka valitsus asjatundjate komisjoni, mis tänaseni jätkab oma pisut kitsama mandaadi alusel tööd ja peaks k.a 15. oktoobriks esitama järjekordse vaheraporti. Juhin tähelepanu ka sellele, et selle komisjoni töö tähtaega on korduvalt pikendatud, ja seda ikka põhjusel, et töö käigus välja tulnud uued asjaolud sunnivad meid kõiki muutma väljakujunenud mugavat ettekujutust 1997. aasta lõppraporti järelduste paikapidavusest.
Ma ei hakka siinkohal üle kordama sadu üksikasju, mida see teema endas sisaldab. Ma eeldan, et kolleegid, kes asuvad ilmselt usinalt küsimusi küsima, on iseseisvalt läbi töötanud kõik senised ametlikud raportid. See on minimaalne, et seada kahtluse ja kriitika alla seni tehtud töö. Küll aga tahan ma vähendada poliitikutest kolleegide kõhklusi selle komisjoni moodustamise toetamisel. Toon teieni mõned seisukohad neilt, kes on pühendunud sellele, et tuua selgust ja anda hingerahu inimestele, keda nad esindavad, s.t laevahukus hukkunud inimeste lähedastele. Lubage tsiteerida nende organisatsioonide seisukohti nimetatud algatuse kohta.
Helje Kaskel, Estonia Protsessi Ühingu esinaine: "Olles ise üks nendest, kes Estonial lähedase kaotas, olen ma absoluutselt kindel, et töö huku põhjustes selguse toomiseks peab jätkuma. Ma loodan, et poliitikud, kellest homne hääletus sõltub, saavad neile antud vastutusest aru ja hääletavad uue komisjoni loomise poolt." Ühtlasi soovib ta jõudu ja energiat tegelda sadade inimeste traagilise surmaga lõppenud laevahuku põhjuste avalikustamisega.
Edasi, Ülo Veide, Estonia huku põhjuste väljaselgitamise mittetulundusühingu esimees: "Toetame igati teid tõe väljaselgitamisel – seda nõuavad 852 hukkunu ja omaste ohvrid." Ühtlasi peab ta võimalikuks ja vajalikuks pöörduda ka selle eelnõu kaasettekandja, kolleeg Väino Linde poole, mille ma ka siinkohal ette loen: "Enne, kui ise ei ole läbi elanud katastroofi või selle tagajärgi, ei tea te midagi haavade lahti- või kinnikasvamisest. Need haavad ei kasva kunagi kinni. Ärge töötage tõe väljaselgitamise vastu!" See läheb edasi, aga selle ma pärast pühendan Väinole isiklikult, see ei ole kõnealuse teemaga nii tihedalt seotud.
Nüüd kolmas kiri või pöördumine, millele ma tahan teie tähelepanu juhtida. Selle on teinud Memento Mare juhatuse liikmed Kalev Peek, Anne Kalvik, Märt Raudsepp, Kersti Berendsen-Koržets ja Raivo Hellerma. Pöördumine on tehtud möödunud aasta lõpus ja võimalik, et see saadeti ka tollase Riigikogu koosseisu liikmetele. Aga ma loen selle ette.
"Meie, Estonia katastroofis hukkunute omakseid ja pääsenuid ühendava organisatsiooni MTÜ Memento Mare liikmed, oleme suure tähelepanu ja südamevaluga jälginud kõiki Estonia laevahuku põhjuste uurimisi käsitlevaid ja avalikkusele suunatud avaldusi, mida on arvates 28. septembrist 1994 esitatud saatusliku suurõnnetusega seotud riikide valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanike ja teiste huvigruppide poolt. Seoses Rootsi Kuningriigis ilmsiks tulnud ja avalikustatud sõjaliste veoste teostamise võimalusega Estonia laeval 1994. aastal on meie arvates tegemist uute asjaoludega, mida ei ole piisava põhjalikkusega uuritud ega käsitletud Estonia katastroofi rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuandes. Väljendame oma poolehoidu ja lugupidamist Riigikogu liikmetele ja Vabariigi Valitsusele otsuste eest moodustada vastavad erikomisjonid Estonia katastroofiga seotud asjaolude täiendavaks uurimiseks. Oleme nimetatud komisjonide tööga võimaluse piires tutvunud ja soovime, et mõlema komisjoni tööd jätkatakse ka peale komisjoni töö lõpetamiseks kavandatud tähtaja möödumist laevahuku põhjuste väljaselgitamiseks ja täiendava uurimise algatamiseks nii seadusandja kui täitevvõimu käes olevate võimaluste ja vahenditega. Meie kui kõige enam õnnetuse tagajärjel kannatanud isikute palve ja samas ka nõue Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele on algatada rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja kokkuleppeid järgides Estonia hauarahu käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe muutmise protsess, mis võimaldaks moodustada sõltumatu ekspertkomisjoni 852 inimelu nõudnud laevahuku asjaolude ja merepõhjas lebava laevavraki uurimiseks ilma seda üles tõstmata. Me leiame, et olukorras, kus on ilmnenud uued õnnetuse põhjuste kindlakstegemise seisukohast olulist tähtsust omavad asjaolud ja on olemas avalikkuse õigustatud huvi saada teada, miks hukkus Estonia, ei tohiks uue uurimise algatamise pidurdamiseks tuua ettekäändeks hauarahu käsitleva rahvusvahelise lepingu olemasolu. Tahtmata käesoleva pöördumisega teha haiget ühelegi omakseid ja lähedasi kaotanud inimesele, teeb hauarahu rikkumisest kõige enam haiget teadmatus, salatsemine ja tõe varjamine. Me ei saa nõustuda ega rahulduda teadmisega, et õnnetuse põhjuste varasemal uurimisel ei ole uurimiskomisjon arvestanud kõiki asjaolusid, mida uurimiskomisjoni liikmed pidid või pidanuks teadma. Me ei leia õigustatud olevat Rootsi valitsususe passiivse hoiaku nende küsimuste lahendamisele kaasaaitamisel. Seetõttu arvame, et täna, hingedepäeval katastroofist 12 aastat hiljem, on Eesti võimukandjatel nii palju tahet, julgust ja soovi, et luua uus sõltumatu rahvusvaheline komisjon õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks."
Lõpetuseks. Kutsun teid, head kolleegid, üles nimetatud eelnõu toetama! Meie kõigi huvides on olla Eesti tuleviku suhtes ettevaatavad ja vastutustundlikud. Estonia ei ole küsimus, millega siin vastastikku kukepoksilahinguid pidada. Meie võimuses on täna otsustada, kas Eesti jätkab tööd tõe väljaselgitamisel või siiski mitte. Mina kutsun teid eelnõu algatajate ja selle algatuse toetajate nimel eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt hääletama ja jätkama eelnõu menetlust ning seega ka  komisjoni tööd! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Veel kord aitäh! Ma kutsun nüüd ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Hea Riigikogu istungi juhataja! Austatud kolleegid, Riigikogu liikmed! Hauarahu rikkumine ja hingehaavadel tallamine poliitilise retoorika kaudu – see peab olema ikka äärmiselt põhjendatud. Kas on võimalik otsustada niiviisi, nagu eelkõneleja  oma ettekandes välja tõi? Pean ütlema, et komisjoni liikmed enamikus niiviisi ei arvanud. Ja see on ka põhjus, mispärast 18. septembril seda eelnõu arutanud põhiseaduskomisjon jõudis ettepanekut hääletades otsusele teha Riigikogu täiskogule täna ettepanek see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Algas see komisjoni istung tavapäraselt. Me kuulasime ära algataja seisukohad, miks eelnõu vajalik on. Need ei erinenud põhjendustest, mis ta täna siin välja tõi. Ma arvan, et nendel pikemalt peatuda ei ole vahest tarvis. Ta viitas, et on selgunud uued asjaolud, mis annavad aluse moodustada vastav parlamendi komisjon. Et on tekkinud teatav usalduse, erapooletuse ja poliitilise sõltumatuse kadu ja et Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon on liialt seotud ühe osapoolega.
Millised need uued asjaolud on? Selles osas komisjon ei olnud algatajaga ühte meelt. Me saime oma tegevuses kindlust ka sellest, et vaatasime, kuidas Riigikogu eelmise koosseisu komisjon, mis oli moodustatud sellel õnnetu lõpuga parvlaeval relvaveoga seonduvate küsimuste lahendamiseks, üritas seda probleemi laiemaltki käsitleda. Komisjon proovis leida ka laeva hukkumisega seotud uusi asjaolusid, aga neid komisjoni lõppraportis kirjas ei olnud.
Põhiseaduskomisjon teab, et nagu eelkõnelejagi ütles, on olemas vastav Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon ja et selle vaheraport esitatakse valitsusele oktoobri keskel. Me pidasime õigeks teha riigisekretärile ettepaneku teavitada meid sellest vaheraportist. Nii me saame teada seisukohad, mis sellel komisjonil nendes küsimustes on.
Komisjoni liikmed avaldasid selle eelnõu kohta ka mitmesuguseid arvamusi. Paralleelnäitena toodi välja, et Titanic uppus juba aastal 1912, aga ikka veel on nii või teisiti teatud aja järel tõusetunud aina uuesti kõhklused ja kahtlused, millised olid selle traagilise sündmuse põhjused.
Veel oli meil juttu, et osa kannatanuid, kannatanute esindajaid on pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Komisjoni liikmed leidsid, et võib-olla on see positiivne, kui selle temaatikaga tegeleb Euroopa Inimõiguste Kohus. Riigikogu peakski andma otsustamisvabaduse neile.
Oli ka komisjoni liikmeid, kes väitsid, et eelmise parlamendi vastava – peaaegu vastava – komisjoni liidrid kasutasid selle komisjoni tegevust omaenda valimispropagandaks ja seda igasuguse mõõdutundeta. Samas oli komisjoni liikmeid, kes leidsid, et kuna Eesti riik osaleb menetluses Euroopa Inimõiguste Kohtus tunnistajana, võib see olla argument selle komisjoni moodustamiseks.
Aga lõppkokkuvõtteks, nagu ma ütlesin, leidis põhiseaduskomisjon, et vastava uurimiskomisjoni moodustamine ei ole otstarbekas. Komisjon teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Suur tänu! Ma usun, et meie hulgas on mitmeid inimesi, kellel on südamelähedasi inimesi jäänud Estoniale – seekord siis laevale. Aga me ei tohiks lõpmatult tallata nende inimeste valusatel mälestustel. Mind natuke üllatab, et see probleem uuesti Riigikogus saab üles kerkida. Sellepärast ma tahan küsida järgmist. Läbi aastate on ju selgeks saanud, et meie ei saa moodustada uurimiskomisjoni, kus me saaksime asitõendeid kaaluda või neid välja nõuda või kedagi üle kuulata. Kas see temaatika sai selgelt komisjonis lahti räägitud, et meie komisjon ei saa tegelda uurimisega? Sai see komisjoni liikmetele selgeks või ei saanud?

Aitäh, hea küsija! Euroopa parlamentaarses praktikas ja ka meie parlamentaarses kultuuris on kombeks, et parlament moodustab uurimiskomisjone siis, kui on kahtlusi, et mingi küsimuse uurimist ei viida läbi objektiivselt, ja leitakse, et on tarvis poliitilist sekkumist. Kuid mingeid põhjusi, miks kõnealuste asjaolude puhul oleks tarvis parlamendikomisjon moodustada, meie komisjoni enamik ei leidnud. Seda näitas ka hääletustulemus.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Ma küsin kirjeldava küsimuse ja palun sul täpsustada. Kas komisjonis oli juttu sellest, et omaste organisatsioon, esindades vähemalt 80 – või on neid seal pisut rohkem – perekonda, ei kaevanud Euroopa Inimõiguste Kohtusse eelkõige selle alusel, et pole teada, kas laevahukk toimus ühel või teisel põhjusel, vaid selle alusel, et Rootsi ja Prantsusmaa on takistanud selle asja uurimist ja mõistlikku kohtumenetlust? Ja siit edasi: kas see võiks neile anda signaali, et kui Eesti takistab uurimiseks institutsiooni loomist, võiks see jätta ka meist halva mulje või heita meile varju, et ka meie millegipärast kuulume sellesse ritta, kes üritab takistada uurimist ja selle läbipaistvust?

See ei ole nüüd Ameerika avastamine, kui ma ütlen – seda on siin ka enne kõlanud –,  et kõige ohtlikumad ei ole mitte valed, vaid kõige ohtlikumad on poolvaled. See puudutab tegelikult ka esitatud küsimuses kajastunud lähenemist sellele, kuidas põhiseaduskomisjon seda eelnõu 18. septembril menetles. Hea küsija tõi tõesti ka tollel komisjoni istungil välja, et tema teada vähemalt 80 omaste peret on veendumusel, et nende elementaarseid inimõigusi on rikutud. Kuid juttu mõne Euroopa riigi ilmsest süüst või eksimusest ja kõigest sellest, millest siin küsija eelnevalt veel rääkis, põhiseaduskomisjonis ei olnud. Aitäh!

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Hea esineja! Sa tõid jälle sisse termini "hauarahu". Te kasutate seda nii erinevalt! Näiteks kui omaksed palusid Tõnismäel hauarahu mitte rikkuda ja hauad avamata jätta, siis te tegite seda ikkagi – ma pean silmas valitsust. Nüüd, kui Estonial hukkunute omaksed paluvad hauarahu mitte silmas pidada ning Estoniale minna ja säilmed sealt välja tuua, et need maha matta, siis te jälle hoiate hauarahust kinni. Millest selline erinev lähenemine sellele pühale eesmärgile?

Usun, et oma küsimuse esimese poolega, hea kolleeg, oled sa päris mitu kuud hiljaks jäänud. Mis puutub küsimuse teise poolde, siis põhiseaduskomisjon on seisukohal, et ei ole asjaolusid, mis annaksid Riigikogule aluse moodustada selles küsimuses uurimiskomisjon.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Austatud ettekandja! Ka minul jäi sellele laevale lähedasi inimesi ja ma usun, neid kolleege on siin saalis veel palju, kellel läks keegi Estoniaga põhja. Ja ka mina arvan, et tõde tuleks lõpuks päevavalgele tuua, kui see tõde üldse kuskil olemas on. Aga mis kasu on ühe komisjoni moodustamisest, kui me teame, et meie naaberriigid on korduvalt öelnud, et nad hauarahuleppest ei tagane?

Olen ka seisukohal, et ei ole uusi asjaolusid, mida poliitikute komisjon võiks kasutada nende küsimuste selgeks saamiseks, millele sa viitasid. Kui, siis saab asja uurida ikkagi asjatundjate komisjon, mitte parlamendi uurimiskomisjon, kes valdavalt tegeleb ikkagi poliitilise retoorikaga, meeldib see meile või mitte.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Sääraseid parlamendikomisjone on maailmas küll ja küll, sa tead seda minust paremini. Ja peale selle: parlamendikomisjon saab appi kutsuda asjatundjaid. Miks te ei tee seda?

Ma ei tea, kas hea küsija pani tähele, et komisjon otsustas seda eelnõu mitte toetada. Me leidsime, et see tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle tõttu me ei kutsu asjatundjaid appi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Lauri Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud kolleegid! Olen volitatud teatama, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on käesoleva eelnõu vastu ega toeta selle jätkuvat menetlemist. Põhjus on lihtne. Juhul kui komisjon peaks ellu kutsutama, siis ei aitaks see meid kuidagi. See ei teeks meid targemaks, ei tooks mingit uut informatsiooni ega aitaks langetada mingeid uusi otsuseid või teha uusi järeldusi.
Enda poolt lisan, et on võrdlemisi ebameeldiv näha, kuidas mõni kolleeg minu arvates lausa fanaatilise kirega on kinni oma fantaasiates, minu arvates haigetes fantaasiates, pööramata tähelepanu laevaõnnetuse ohvrite omaste kannatustele või neid kannatusi isegi küüniliselt ära kasutades. See on ebakõlbeline ja julm.

Aitäh, kolleeg Lauri Vahtre! Palun, kolleeg Evelyn Sepp Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud kolleegid! Tänane otsus on mõnes mõttes võimalus kõigile siin esindatud poliitilistele jõududele. Elu läheb edasi, positsioonid muutuvad, aeg muudab meid, ja see on paratamatu ning loomulik. Aga see ei muuda kuidagi vajadust olla ka poliitiliselt targem, ettenägelikum, toekam ja töökam ning vaadata kogu seda olukorda, mis on aastate jooksul tekkinud, ka pisut suuremas pildis.
Me ei ole seda eelnõu andnud menetlusse selleks, et näidata siin saalis kellegi peale näpuga. Ärge kartke seda! See on ka teie võimalus, sest lõppude lõpuks toimub see Eesti riigi nimel. Ilmselt seegi, mis 1994. aastal toimus, tõenäoliselt toimus kellegi arvates Eesti riigi nimel. Aga see on siinkõneleja isiklik arvamus, mis toetub informatsioonile, mis ta on saanud teada aastatepikkuse töö käigus.
Mis puutub hea kolleegi Lauri Vahtre hinnangusse, mis tõenäoliselt samuti kuulub isiklike hinnangute rubriiki, siis ma mitte ilmaasjata ei tsiteerinud nendesamade inimeste, nendesamade organisatsioonide esindajate kirju. Kui ei oleks neid inimesi, kui ei oleks seda õnnetust, siis ei oleks põhjust ka siin kõnelda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil seda hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine parvlaev Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Juhtivkomisjoni otsuse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 84 langes menetlusest välja.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Leping allkirjastati 12.-13. juunil 2006. aastal toimunud Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil. Lepingu sõlmimise alus on Euroopa Ühenduste asutamislepingu artikkel 310, mille kohaselt võib ühendus ühe või mitme riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmida lepinguid, millega luuakse assotsiatsioon, mis hõlmab vastastikuseid õigusi, kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi.
Kokkuleppe eesmärk on luua assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel. Assotsiatsiooni eesmärgid on toetada Albaaniat demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel, aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Albaanias ning luua sobiv raamistik lepinguosaliste poliitilisele dialoogile ja Albaania Vabariigi õigusaktide ühtlustamisele ühenduse õigusaktidega.
Võib tõdeda, et Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimine ei avalda Eestile olulist mõju. Majandussuhted Eesti ja Albaania vahel on väga tagasihoidlikud. 2006. aastal oli Albaania Eestil 154. kaubanduspartner. Kõnealune leping ei ole Eesti õigusaktidega vastuolus ega too kaasa muudatusi Eesti õigusaktides. Samuti ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvele. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Veel kord aitäh! Ja nüüd palun ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni esimehe kolleeg Sven Mikseri!

Proua juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse poolt k.a 28. mail algatatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu arutelu väliskomisjonis enne esimesele lugemisele saatmist toimus s.a 13. septembril. Komisjoni ees andis lepingu sisust ja eesmärkidest ülevaate Välisministeeriumi 2. poliitikaosakonna 3. büroo lauaülem Raul Toomas. Ta tutvustas lepingu sisu ja eesmärke, millest siin saalis praegu andis ülevaate härra keskkonnaminister, ja ühtlasi vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Pärast komisjonis toimunud arutelu otsustati järgmist. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta nimetatud eelnõu Riigikogu täiskogu istungil esimeseks lugemiseks arutelule 26. septembril, see on täna. Ja teiseks, teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele. Kolmandaks, vastavalt kodukorraseadusele teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Ja juhul kui Riigikogu täiskogu otsustab esimese lugemise lõpetada ja muudatusettepanekute tähtaja määrata, siis väliskomisjon tegi ka juba menetluslikud otsused teise lugemise kohta, mis meie ettepanekul võiks leida päevakorda võtmist 17. oktoobri istungil. Ühtlasi tegi väliskomisjon otsuse määrata komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja, komisjoni esimees Sven Mikser. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. oktoober s.a kell 18. Seaduseelnõu 57 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnavastutuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Keskkonnavastutuse seaduse eelnõu on koostatud Euroopa Liidu vastava direktiivi alusel, mille ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele on 30. aprill 2007.
Eelnõu näeb ette Eestile õiguskorras uudse vastutuse liigi keskkonnale tekitatud kahju eest. Kahju tekitaja, sealhulgas ka kahju ohu tekitaja, on kohustatud võtma tarvitusele vajalikud meetmed, et keskkonnakahju vältida ja juba tekkinud keskkonnakahju füüsiliselt heastada algse olukorra taastamisena. Ja kui see ei ole võimalik, siis tuleb luua võimalikult samaväärne olukord asendusmeetmete võtmise abil.
Nagu direktiiv, ei hõlma ka keskkonnavastutuse seadus mis tahes keskkonnale tekitatud kahju. Selle tõttu on seaduse kohaldamise ala piiratud. Seadus ei kohaldu muu hulgas rahvusvahelistes naftareostuse ja tuumaintsidentide konventsioonides sätestatud juhtumitel, julgeolekukaalutlustel või vääramatu jõu tekitatud kahju korral. Keskkonnakahjuks seaduse mõttes loetakse vaid teatud keskkonnaelementidele tekitatud kahju: riigisiseselt või Euroopa Liidu tasandil kaitstavad elupaigad, linnu- ja looma- ning taimeliigid, looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad, pinna- ja põhjavesi ning pinnas.
Selleks et seadust kohaldada, peab tekitatud kahju olema olulise tähtsusega. Esiteks, kahju mõjutab elupaiga või liigi soodsat seisundit, sealhulgas jätkusuutlikkust ja elujõulisust. Elupaiga, liigi või kaitstava ala puhul sisustatakse kahju mõiste läbi "olulise ebasoodsa mõju", arvestades kaitse eesmärki, kaitse režiimi, kaitse kategooriat, ka haruldust jne.
Muutub pinna- või põhjavee seisundiklass. Pinnase kahju võib mõjutada inimese tervist. Kahju tekitaja vastutab eelnõu kohaselt keskkonnakahju eest ja on kohustatud võtma vältimise ja heastamise meetmeid, kui ta on kahju tekitamises süüdi, see tähendab toiminud hooletult või tahtlikult.
Süüst sõltumatu vastutus tekib aga isikutel, kelle tegevus on potentsiaalselt keskkonnale ohtlik. Näiteks keskkonnalubade, keskkonna komplekslubade puhul, jäätmelubade puhul või vee erikasutuse luba nõudvate tegevuste puhul, pluss ohtlike kaupade vedu, geneetiliselt muundatud organismide ja mikroorganismide ning kemikaalide ja biotsiidide kasutamine.
Keskkonnakahju ja keskkonnakahju ohu juhtumeid hakkavad eelnõu kohaselt menetlema Keskkonnaministeeriumi maakondlikud keskkonnateenistused vastavalt kahju ilmnemise asukohale. Nendel teenistustel on õigus ka ise rakendada vältimis- ja heastamismeetmeid, kui kahju tekitaja ei ole teada või ta ei täida oma kohustust.
Eelnõu kohaselt on keskkonnakahju ohu või keskkonnakahju tekkimise korral kahju tekitaja kohustatud viivitamatult võtma vältimismeetmed tarvitusele, sealhulgas tõkestama edasist kahju, vähendama võimaliku tulevase kahju ulatust, teavitama kohe keskkonnateenistust kõigist kahju ohu või kahju asjaoludest ja rakendatud vältimismeetmetest.
Koostöös keskkonnateenistusega tuleb asuda koostama heastamismeetmete plaani, mille kinnitab keskkonnateenistus, ning rakendama heastamismeetmeid vastavalt heastamismeetmete plaanile. Eelnõu järgib keskkonnaõiguse üht olulisemat printsiipi: saastaja maksab.  Selle kohaselt peab keskkonnale kahju tekitanud isik, kelleks võib olla eelnõu järgi nii füüsiline kui juriidiline isik, kandma kõik kahju heastamisega seonduvad kulud, sealhulgas riigi poolt kahju juhtumi menetlemisega seonduvad kulud.
Teatud juhtudel on kahju tekitaja kulude katmisest ka vabastatud. Seda siis, kui ta tõendab, et kahju põhjustas kolmas isik, vaatamata ettevaatusabinõudele, või kui kahju tekkis avaliku võimu käsu või juhise järgimise tõttu. Lisaks on kahju tekitaja vabastatud ainult heastamismeetmete kulude katmisest, kui tema tegevus vastas talle väljastatud loa tingimustele või kui teaduse ja tehnika tase ei võimaldanud kahju tekkimist ette näha või kui kahju on tekkinud hädaseisundi või hädakaitse tõttu.
Kõik enda poolt keskkonnakahju juhtumi menetlemisega seotud kulud nõuab keskkonnateenistus sisse kahju tekitajalt. Kuna eeldatavasti on eelnõu kohaselt menetletavad juhtumid väga kulukad, on kahju tekitajale ette nähtud ka kulude ajatamise taotlemise võimalus kuni kümneks aastaks. Samas peab ministeerium arvestama, et ka keskkonnateenistuste kulud, nii need, mis hiljem kahju tekitajalt tagasi saadakse, kui ka need, mis tuleb kanda, kuid mida kelleltki sisse nõuda ei ole, võivad osutuda küllaltki suureks.
Seadus annab muu hulgas ka kolm volitusnormi keskkonnaministri määruse kehtestamiseks. Keskkonnale tekitatava kahju puhul, mida ei loeta keskkonnakahjuks keskkonnavastutuse seaduse tähenduses, peab kahju tekitaja maksma rahalist hüvitist, nii nagu ka praegu kehtiv regulatsioon seda ette näeb. Aitäh!

Aitäh! Kas ministrile on küsimusi? Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Austatud minister! Ma saan muidugi sellest põhimõttest aru, et kui mingisugune kahju loodusele on tekitatud seaduse alusel, siis selle kahju tekitajat ei saa seadusega vastutusele võtta. Kuid siiski see seaduses olev sõnastus jätab veidi veidra mulje. Täpsemalt on juttu § 2 kolmandast lõikest, mis räägib sellest, et kui kahju on tekitatud loa alusel, siis ta ei olegi looduskahju. Sisuliselt on see ju mõnevõrra absurdne. Kas see põhimõte pärineb otseselt Euroopa Liidu regulatsioonist või kust selline veider põhimõte pärineb?

Minu teada pärineb see Euroopa Liidu vastavast direktiivist. Aga kui see sõnastus tekitab mõningat segadust, siis täna on seaduseelnõu esimesel lugemisel ja sellised kohad, kus ühene arusaamine on raskendatud, tuleks võib-olla parandusettepanekute käigus edaspidi õiendada.

Tundub, et rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh ministrile! Järgmiseks ettekandeks kutsun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Marko Pomerantsi.

Tere päevast, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seaduseelnõu 77 oma kahel istungil. Esimest korda oli see 10. septembril, kui Riigikogu taas istungjärgule kogunes ja tegi nn sissejuhatuse teemasse. Teine keskkonnakomisjoni istung, mis eelnõu puudutas, oli teisipäeval, 18. septembril. Selgitust olid meile andmas Keskkonnaministeeriumi poolt õigusosakonna juhataja Mirjam Vili ja jurist Triin Nymann.
Mis puutub küsimusse, milleks selline seadus, siis ma arvan, et selle minister rääkis kõik kenasti ära. Võib-olla mõni sõna teemadest, mis komisjonis üles kerkisid ja mida natukene põhjalikumalt arutati. Toon näiteks seaduse § 10, kus on juttu eksperdi kaasamisest. Asi on selles, et ekspert valitakse keskkonnateenistuse ja kahju tekitaja koostöös. Too ekspert peaks meetmeid suutma välja pakkuda. Tekkinud vaidlused lahendab Keskkonnaministeerium.
Tekkis küsimus, miks selline lähenemine koostööle  kahju tekitajaga. Vastus võiks olla järgmine. Praegu on teatavasti tegemist keskkonnamõjude hindamise protsessiga, kus osalevadki eksperdid, kelle valib endale see arendaja, kes projekti soovib arendada ja kellele keskkonnamõju hindamist vaja on. Tegelikkuses on astutud samm edasi, toimub keskkonnateenistuse ja kahju tekitaja koostöö. Loodetavasti leitakse sel moel too parim ekspert.
Veel tekkis küsimus sellest, kust võetakse raha juhtumitel, kui kahju tekitajat ei ole võimalik kindlaks teha või kahju tekitajalt ei ole võimalik raha kätte saada, ent keskkonnale tekitatud kahju siiski tuleb heastada. Hästi loogiline on, et see raha ei saa olla keskkonnateenistuste eelarves. Selleks peab olema kehtestatud mehhanism, kuidas saab raha taotleda riigieelarvest või Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kaudu. Kindlasti Vabariigi Valitsus, kui ta hakkab seda seadust rakendama, peab selle mehhanismi keskkonnateenistuste jaoks selgelt ette nägema.
Oli ka diskussioon valitsusväliste keskkonnakaitseorganisatsioonide üle, millest on juttu §-s 24.  Kuidas see siis välja näeb? Keskkonnakaitset edendav juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus peab tõendama, et ta esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti. Kust need olulise osa seisukohad välja tulevad? Ilmselt tuleb lähtuda sellistest traditsioonilistest meetoditest, milleks on näiteks selle kogukonna allkirjad või inimeste allkirjad antud kaasuse suhtes.
Juttu oli ka koostööst. Siin on nimelt kuues jagu "Koostöö liikmesriikidega", milles on üks paragrahv. Arusaadavalt tuleb selline käsitus Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest ja koostööst Euroopa Liidu sees. Küsimus oli selles, kas ei peaks olema reguleeritud ka kuidagi koostöö laiemalt kui Euroopa Liidu sees, kui keskkonnakahju või kahju oht puudutab Euroopa Liidust väljas olevaid riike. Meie naabrite puhul saab ohu allikaks olla ennekõike Venemaa. Praegu sellist regulatsiooni ei ole ja sellistel juhtudel saab vastav käitumine tuleneda eri konventsioonidest.
Olekski selle arutelu kohta enam-vähem kõik.
Küsimus oli ka selles, miks see eelnõu ei kajasta välisõhuga seonduvaid probleeme ja välisõhu saastamise heastamise meetmeid. Nenditi, et probleem on keerukas ja kui on olemas konkreetseid ettepanekuid, siis kindlasti saab neid  arutada. Direktiiviga seda sellisel kujul üle võtma ei pea, mis ei tähenda seda, et siseriiklikult ei või olla vastavat regulatsiooni.
Nüüd otsustava osa juurde. Keskkonnakomisjonis otsustati keskkonnavastutuse seaduse eelnõu saata esimesele lugemisele täna, kolmapäeval, ja teha ettepanek täiskogule keskkonnavastutuse seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada, anda muudatusettepanekute tähtajaks kümme päeva, see on siis 10. oktoobrini ja selle päeva kella 12-ni ning saata seaduseelnõu teisele lugemisele. Selles osas valitses meil keskkonnakomisjonis konsensus. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei näi olevat. Järgmisena on võimalik fraktsioonidel avada läbirääkimised. Kui keegi soovib kõnet pidada, siis palun andke märku. Tundub, et kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. oktoober 2007 kell 18. Seaduseelnõu 77 esimene lugemine on lõppenud.

Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnepulti tuleb sotsiaalminister Maret Maripuu.

Austatud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on luua õiguslik alus tööpoliitika infosüsteemile ning alus loodavasse infosüsteemi andmete esitamiseks. Nii oleks realiseeritav tööpoliitika valdkonnas rakendatavate meetmete tõhususe analüüs ja seire.
Kvaliteetsete analüüside tegemiseks ja juhtimisinfo seireks on vaja täita rida eeldusi. Neist olulisim on relevantsete, usaldusväärsete ja ajakohaste andmete kättesaadavus ning hea kasutatavus. Ilma andmeteta on võimatu teha põhjendatud otsuseid riigi uute meetmete planeerimisel ning olemasolevate meetmete ja nende rakendamise viiside täiustamisel.
Järgmisel aastal avaneb Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel tööhõive programm, mis võimaldab finantseerida suures ulatuses riiklikke tegevusi töötute toomiseks tööturule ja töötuse ennetamiseks. Selleks, et riiklik poliitika ja raha kasutamine oleks eesmärgipõhine ning eesmärkide saavutamisel ressursisäästlik, mõjus ja ebasoovitavaid kõrvalmõjusid vältiv, peame olema teadlikud ühiskonna vajadustest ja nende täitmise viiside tulemuslikkusest.
Sel aastal suunatakse töötute kaasamisse üle 200 miljoni krooni. Samas puudub ülevaade, kas rakendatud meetmed on olnud tõhusad ja kas need toimivad. Praegune süsteem ei anna vastust küsimusele, kas on vaja kehtivaid meetmeid täiendada või midagi uut juurde mõelda. Näiteks ei ole võimalik analüüsida informatsiooni, kas inimene on saanud tööle Tööturuameti kaudu või on ta ise tööd leidnud. Teisisõnu, me pakume teenuseid, aga kas kasu teenuse pakkumisest on olemas või tulemas, seda ei ole võimalik näha.
Info tööpoliitika rakendamise kohta koondub praegu peamiselt poliitika rakendajate, näiteks Tööturuameti ja asutusepõhistesse operatiivregistritesse. Need operatiivregistrid on loodud poliitika rakendamisel vajalike tegevuste administreerimiseks, kuid mitte operatiivseks juhtimisinfo seireks ja kogutud andmete süvaanalüüsiks. Ka ei ole need registrid tihtipeale omavahel seostatavad. Seostamine on aga vajalik riigi raha tulemusliku kasutamise hindamiseks. Eri operatiivregistrites sisalduva info ebapiisav kättesaadavus ja omavaheline seostamatus seire ning analüüsi tegemiseks ongi tööpoliitika infosüsteemi loomise peamine põhjus.
Infosüsteemi keskne osa on andmeladu, mis koondab nelja asutuse – Tööturuameti, Tööinspektsiooni, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa – operatiivregistrites olevates andmetes seda osa, mis on vaja oluliste tööpoliitikaga seotud otsuste vastuvõtmiseks. Loodava infosüsteemi tehnoloogiline lahendus tagab eriregistrite andmete põhjal loodavasse andmelattu koondatud andmestiku turvalisuse, hea kättesaadavuse ja töödeldavuse nii Sotsiaalministeeriumi kui ka rakendusasutuste analüüsi ja seire vajadustest lähtuvalt.
Tänu andmete kättesaadavuse parandamisele kasvab märksa kogutava informatsiooni kasutatavus. Lisaks analüütikutele, kes tegelevad detailsema süvaanalüüsiga, saavad ligipääsu tööpoliitika rakendamise akrediteeritud seireinfole ka n-ö mitteanalüütikutest Sotsiaalministeeriumi töötajad ning Tööturuameti, Eesti Töötukassa ja Tööinspektsiooni töötajad.
Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, andmekogude seadusega, isikuandmete kaitse seadusega ning ka Euroopa Liidu õigusaktidega. Süsteemi arendamise kogukulud on ligikaudu neli miljonit krooni, mis sisaldavad nii tarkvara soetuse kulu kui ka kulusid arendusteenusele. Süsteemi arendus on plaanitud 2007. ja järgmisse aastasse, tarkvara soetuse kulud ja 80% arenduskuludest kaetakse selle aasta Sotsiaalministeeriumi eelarvest ning 20% arenduskuludest on planeeritud järgmisesse aastasse.
Seaduse jõustumisel on vaja kehtestada ka sotsiaalministri määrus, mille alusel asutatakse tööpoliitika infosüsteem ja kehtestatakse selle põhimäärus.
Siinkohal ma oma ettekande lõpetaksin. Tänan tähelepanu eest! Valitsuse esindajana toetan kindlasti juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu lugemine täna lõpetada. Tänan!

Suur tänu ettekande eest! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Järgmisena kutsun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Mai Treiali.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu oma komisjoni istungil 18. septembril käesoleval aastal. Istungist võtsid osa Siiri Otsmann, Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika info- ja analüüsi osakonna juhataja, Katrin Raadom, Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika info- ja analüüsi osakonna analüütik, ning Kristina-Valeria Nõgols, Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik. Eelnõu kohta andis seletusi Siiri Otsmann, kes tutvustas seaduse eesmärki ja võimalikke lahendusi.
Komisjoni nimel ei ole minu arvates siin pikemalt vaja eelnõu eesmärkidest ja võimalikest lahendustest rääkida, lugupeetud minister peatus sellel põhjalikult. Komisjoni esimees tegi ettepaneku saata seaduseelnõu esimesele lugemisele 26. septembril, s.o täna, ja lõpetada esimene lugemine. Seda toetasid kõik sotsiaalkomisjoni liikmed. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks palub sotsiaalkomisjon määrata tänavuse 2. oktoobri kell 18. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Näib, et küsimusi ei ole.  Täname kolleeg Mai Treialit ja läheme edasi võimalusega avada läbirääkimised. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi ei soovita avada, seega läbirääkimisi ei avata.
Määran eelnõu 103 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. oktoober 2007 kell 18. Eelnõu 103 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) naiste öötöö kohta käiva konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnepulti sotsiaalminister Maret Maripuu!

Austatud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) naiste öötöö kohta käiva konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seaduse eelnõu. Denonsseerimise põhjendus seisneb selles, et konventsioonid on vastuolus Euroopa Ühenduste Nõukogu 1976. aasta 9. veebruari direktiiviga meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega.
Vastuolu kõrvaldamise kohustus tuleneb ühenduse asutamislepingu artiklist 307, mille kohaselt peab liikmesriik kasutama kõiki vajalikke vahendeid, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud liikmesriigi enda poolt enne ühinemist Euroopa Liiduga sõlmitud välislepingute ja ühenduse õiguse vahel. Seaduse peamine mõju on õigusselgus, mis on tingitud vastuolu kõrvaldamisest ILO konventsioonides nr 41 ja 45 ning Euroopa Liidu liikmesusest tulenevate kohustuste vahel.
Konventsioonide denonsseerimine ei too kaasa rahalisi kulutusi, kuna Eesti õiguses on konventsiooni nõuded juba täidetud. Sotsiaalpartnerid on eelnõu vaikimisi kooskõlastanud. Alates 1935. aastast on soolise võrdõiguslikkuse kontseptsioon palju muutunud, naiste tööalane tegevus on muutunud reegliks, oluliselt on laienenud töökohtade loetelu, millel naised aktiivselt tegutsevad.
Tänapäevased töötervishoiu ja tööohutuse reeglid peavad tagama kõigi töötajate, sealhulgas naiste tervise ja ohutuse kaitse. Teiseks on ette nähtud erikaitse naistele raseduse ajal ja pärast sünnitust. Seega ei ole olemasolevad ILO konventsioonid enam aktuaalsed.
Praktikas on tekkinud mitmeid küsimusi, näiteks miks on riik otsustanud keelata naistele töötada osal töökohtadel. Sisuliselt ei ole säärane piirang põhjendatud ja põhiseadus annab igale isikule õiguse vabalt valida tegevusala ja elukutset.
Konventsiooni nr 41 denonsseerimise võimalus avanes ILO riikidel 22. novembril 2006, konventsiooni nr 45 denonsseerimise võimalus aga 30. mail 2007. aastal. Mõlemad konventsioonid tuleb denonsseerida aasta jooksul. Kui seda ei tehta, siis uus võimalus avaneb alles kümne aasta pärast.
Lõpetuseks tänan teid tähelepanu eest! Valitsuse esindajana toetan juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Lugupeetud minister! Kas praeguseks on kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid juba need konventsioonid denonsseerinud või kuidas sellega seis on?

Enamik küll, jah. Meie oleme need ratifitseerinud 1935. ja 1937. aastal, vahepeal ei ole me sellega väga seotud olnud, aga teistel riikidel on olnud võimalus need Euroopa Liidu õigusega vastavusse viia.

Rohkem sõnavõtjale küsimusi ei ole. Aitäh, sotsiaalminister Maripuu! Järgmiseks kutsun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova.

Austatud eesistuja! Lugupeetavad kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni naiste öötöö kohta käivat konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seaduse eelnõu oma istungil k.a 18. septembril. Komisjoni istungile oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Kristina-Valeria Nõgols, kes eelnõu tutvustas. Kuna proua minister rääkis nende konventsioonide sisust väga põhjalikult, siis ma sellel peatuma ei hakka ja kannan teile ette, mida komisjon otsustas. Esiteks, saata eelnõu Riigikogu täiskogu esimesele lugemisele k.a 26. septembril ehk täna. Teiseks, teha täiskogule ettepanek eelnõu 107 esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks k.a 3. oktoober kell 18. Ka teatan teile, et otsus on vastu võetud konsensusega. Tänan!

Suur tänu! Kas te soovite sõnavõtjale küsimusi esitada? Näib, et küsimusi ei ole. Kolleegid, kas soovite avada läbirääkimisi? Tundub, et kõnesoove ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava. Määran eelnõu 107 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. oktoobri 2007 kell 18. Sellega on eelnõu 107 esimene lugemine lõpetatud.

Läheme edasi üheksanda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile arutamiseks esitanud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on siseriikliku õiguse kooskõlla viimine Euroopa Liidu Nõukogu määrusega.
Teadaolevalt on määrus liikmesriigile otsekohalduv ja seega ei vaja eraldi ülevõtmist liikmesriigi poolt nagu direktiiv, kuid siiski on teatud juhtudel vajalik täpsustada tehnilisi tingimusi, et määrus oleks siseriiklikult rakendatav. See on ka käesoleva eelnõu algatamise ajend ja sisu.
Konkreetsemalt on Euroopa Liidu Nõukogu määruse ja sellest tulenevalt kõnealuste seadusmuudatuste eesmärk võimaldada Euroopa Liidu institutsioonides – nagu näiteks Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja mujal – töötavatel isikutel oma pensioniõiguste ülekandmine Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemist liikmesriigi pensionisüsteemi ja ka vastupidi.
Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele on Eestis töötanud isikul pärast Euroopa ühenduste institutsiooni tööle asumist ühekordne õigus alates tööle nimetamisest kümne aasta jooksul oma pensionisummad üle kanda Euroopa ühenduste pensioniskeemi. Samasugune ühekordne õigus on Euroopa ühenduste institutsioonis töötaval isikul pärast töösuhte lõppemist ja Eestisse tööle asumist üle kanda oma Euroopa ühenduste institutsioonis omandatud pensionisummad Eesti pensionisüsteemi.
Eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm täpse korra kehtestamiseks, kuidas sellist pensionide ülekandmist tehniliselt korraldatakse. Eelnõuga võimaldatakse Eestis pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite ülekandmist nii esimese kui ka teise samba pensionide puhul. Seega riikliku pensioni ehk esimese samba puhul arvestatakse pensioniõigused ümber reaalseks rahaks ehk teisisõnu, arvutatakse välja isiku eeldatav pension tema praeguste õiguste kohaselt ning ülekande tegemise momendiks isiku kogunenud pensioniõigustele vastav rahasumma kantakse üle Euroopa ühenduste pensioniskeemi. Kogumispensioni ehk teise samba puhul kantakse üle isiku pensionikontole kogutud summa, mille isik on ise kogunud. Ülekande tegemisel esimese ja teise samba summad summeeritakse ja kantakse Eesti pensionisüsteemist Euroopa ühenduste pensioniskeemi. Analoogselt toimib vastupidine süsteem, kus Euroopa ühenduste pensioniskeemist kantakse raha Eesti pensionisüsteemi. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu ministrile! Kolleegid, kas soovite esitada küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun järgmiseks ettekandjaks siia sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Tatjana Muravjova.

Austatud eesistuja! Lugupeetavad kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 79 oma istungil k.a 17. septembril. Komisjoni istungile olid kutsutud Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna kindlustuse talituse peaspetsialistid Kristel Kreek ja Tõnu Lillelaid. Nemad tutvustasid seaduseelnõu eesmärke. Eelnõu sisust ja eesmärkidest rääkis teile härra minister, ma ei hakka teie aega raiskama. Teatan teile, et komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimesele lugemisele k.a 26. septembril ehk täna ja teha täiskogule ettepanek eelnõu 79 esimene lugemine täna lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 10. oktoober kell 18. Otsus võeti vastu konsensusega. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas kolleegid soovivad ettekandjale küsimusi esitada? Küsimusi ei ole. Ma teen kolleegidele ettepaneku avada läbirääkimised. Kuna ühegi fraktsiooni esindajad läbirääkimisi avada ei soovi, siis neid ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. oktoober 2007 kell 18. Eelnõu 79 esimene lugemine on lõpetatud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on nr 10, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kutsun kõnepulti rahandusminister Ivari Padari.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esimesele lugemisele tuleb Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine ja jagada maksustamisõigused lepinguosaliste riikide vahel, hoida ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada maksudest hoidumist. Eestil on kehtiv maksuleping 36 riigiga. Kõik maksulepingud põhinevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni mudellepingul ning nende erinevus mudellepingust sõltub lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikusest kokkuleppest, milleni on jõutud maksulepingu läbirääkimiste käigus. Eesti ja Singapuri vahelise lepingu põhiline erinevus mudellepingust on litsentsitasude piiratud maksustamise õiguse andmine ka allikariigile ning soodustuste piiramise säte, mille kohaselt Eesti kohustub võimaldama maksulepingus sätestatud maksusoodustusi vaid Singapuris maksustatava summa osas. Samuti on Eestil õigus keelduda lepingus kirjeldatud maksusoodustuste andmisest isikule, kelle peamine või üks peamistest eesmärkidest on selle lepingu sätetest kasu saamine. Topeltmaksustamise vältimise leping määratleb maksustamise võimalused, mis realiseeruvad lepinguosalise riigi maksuseaduste sätete kaudu juhul, kui vastav maksustamine on seadusega ette nähtud. Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse üle sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt Eesti seaduste ning ratifitseeritud välislepingute vahelise vastuolu korral kohaldatakse välislepingu sätteid. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Järgmiseks kutsun siia kõnepulti ettekandeks rahanduskomisjoni liikme kolleeg Helle Kalda.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu arutas rahanduskomisjon oma korralisel istungil 17. septembril. Komisjonis kandis nimetatud eelnõu ette Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro, kes tutvustas seaduseelnõu eesmärke ja mõju. Täna me kuulsime sama ka ministri ettekandest ja ei hakkaks seda kordama. Komisjonis esitati küsimus, kas see mõjutab ka Eesti ettevõtete tulumaksustamist. Vastus oli, et otseselt seadus seda teemat ei mõjuta. Komisjonis rohkem diskussioone ei olnud, küsimusi ei esitatud. Komisjon otsustas konsensusega määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Helle Kalda. Otsustati esitada nimetatud eelnõu Riigikogu täiskogule arutamiseks 26. septembril k.a ning esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. oktoober kell 18. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajatel on nüüd võimalik avada läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. oktoobri 2007 kell 18. Seaduseelnõu 96 esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi oma 11. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esimeseks lugemiseks kutsun kõnepulti rahandusminister Ivari Padari.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab teile arutamiseks ja vastuvõtmiseks väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu peamine eesmärk on viia Eesti õiguskord kooskõlla nelja Euroopa Liidu direktiiviga, millest kõige kaalukam ja väärtpaberiturgudele tõenäoliselt enim mõju avaldav on finantsinstrumentide turgude direktiiv. See direktiiv asendab veel praegu kehtiva investeerimisteenuste osutamise direktiivi, mis pärineb aga juba aastast 1993 ning mille peamised puudused seisnevad eelkõige investorikaitse vananenud põhimõtetes ning investeerimisteenuste liiga kitsas käsitluses. Samuti ei ole seni eriti reguleeritud väärtpaberibörsi tegevust ning ka finantsjärelevalveasutuste vahelist koostööd.
Uue direktiivi näol püütaksegi neid tühimikke täita. Eelkõige avaldab uus regulatsioon kõige otsesemat mõju investeerimisteenuste osutajatele, kuid ka investoritele. Eestis tegutseb teatavasti hetkel üks reguleeritud väärtpaberituru korraldaja ehk Tallinna Börs. Investeerimisteenuseid osutavad Eestis ühe oma põhitegevusena nii krediidiasutused, investeerimisühingud kui ka fondivalitsejad.
Uue regulatsiooniga laiendatakse ka investeerimisteenuste ringi, mille kohaselt näiteks seni kõrvalteenusena käsitletud investeerimisnõustamise teenus on lisatud nüüd põhiinvesteerimisteenuste hulka. See tähendab, et selle teenuse osutamine saab olema ka nüüd oluliselt täpsemini ja põhjalikumalt reguleeritud. Teiseks uueks teenuseks uue regulatsiooni alusel saab olema mitmepoolne kauplemissüsteemi korraldamine. Teisisõnu tähendab see lihtsustatult seda, et antakse võimalus väärtpaberite alternatiivturu korraldamiseks.
Alternatiivturu näol on tegemist väärtpaberibörsi analoogiaga, kus väärtpaberitega võib sisuliselt samamoodi kaubelda. Samas on nõuded nende väärtpaberite emitentidele börsi reeglitega võrreldes oluliselt madalamad. Alternatiivturg peaks parandama väiksema suurusega ettevõtjate juurdepääsu lisakapitalile ja teiselt poolt suurendama investorite valikuvõimalusi investeerimistoodete osas. Alternatiivturu asutamisele õiguslike aluste loomine sisaldub teadupärast ka Vabariigi Valitsuse kevadises koalitsioonileppes.
Arvestades praegust majanduse konjunktuuri, kus laenude intressimäärad üha tõusevad, peaks  ettevõtjatele üha otstarbekamaks muutuma kapitali kaasamine omakapitali vormis ning alternatiivturu tekkimine loob selleks ühe hea täiendava võimaluse. Tasub veel eraldi rõhutada, et alternatiivturu loomine ei ole ainult börside monopoolne pärusmaa, vaid selle korraldamisega võib edaspidi samuti tegelda näiteks mõni pank või investeerimisühing.
Investorikaitse aspektist sisaldub eelnõus uue ja väga olulise muudatusena nõue, et enne investeerimisteenuse osutamist peab teenuse osutaja tegema kindlaks, kui suured on investori kogemused ja teadmised investeerimisest. See võimaldab teenusepakkujal soovitada investorile kõige sobivamat investeerimistoodet või hoiatada teda selle eest, kui üks või teine toode võib olla investori jaoks liialt riskantne või ebasobiv.
Võrreldes senisega on samuti ulatuslikumalt reguleeritud klientidele informatsiooni jagamist nii enne investeerimisteenuse osutamist kui ka hiljem, pärast teenuse osutamist perioodiliste raportite näol. Uue regulatsiooniga pannakse senisest olulisemalt suuremat rõhku ka investeerimisteenuste osutajate enesekontrolli teostamise vajadusele, teisisõnu peab investeerimisteenuse osutaja kehtestama põhjalikud sise-eeskirjad ja looma piisava sisekontrollisüsteemi, millega tuleb  oma tegevusega seotud kõikvõimalikke riske mõõta, ennetada ja maandada.
Teine eelnõuga harmoneeritav Euroopa direktiiv on läbipaistvuse direktiiv. Nagu nimigi ütleb, on selle direktiivi eesmärk läbipaistvuse ja investorite informeerituse suurendamine väärtpaberiturgudel. Selle tarvis kehtestatakse börsiettevõtete poolt avalikustatava informatsiooni sisuliselt ühtsed üleeuroopalised miinimumstandardid.
Ka peaks väärtpaberite emitent uute nõuete kohaselt kasutama tulevikus vajaliku teabe avalikustamiseks selliseid meediakanaleid, mis edastavad seda teavet põhimõtteliselt üle terve Euroopa Liidu. Kui praegu täidab siseriiklikult vastava informatsiooni edastamise kohustust Tallinna Börs, siis tulevikus peaks see toimuma ilmselt nii börsi, Finantsinspektsiooni kui ka äriregistri koostöös, mis on omakorda eelduseks edaspidi üleeuroopalise ühtse elektroonilise võrguga ühinemiseks.
Kolmandaks toob väärtpaberiturgudealasesse regulatsiooni mõningal määral muudatusi ka kapitalinõuete direktiivide harmoneerimine, millega sätestatakse uus kapitali adekvaatsuse kontseptsioon investeerimisühingutele. Nimetatud nõuded on pankade puhul juba üle võetud krediidiasutuste seadusega ning sisuliselt kehtestatakse samaväärne regulatsioon käesolevaga ka investeerimisühingutele.
Kokkuvõttes peaks uus kapitali adekvaatsuse kord võtma senisest enam arvesse finantsasutuste enda riskijuhtimise taset ning võimaldama parema riskijuhtimisega finantsasutustel hoida vähem kapitali riskide katmiseks.
Neljandaks toob mõningaid muudatusi kaasa ka ülevõtmispakkumiste direktiivilt teatud artiklite ülevõtmine. Kuna suures osas on direktiiv eelnevalt Eesti õigusesse harmoneeritud, siis väga suuri sisulisi muudatusi ülevõtmispakkumiste osas väärtpaberite emitentide jaoks ei tule. Muudatustega reguleeritakse täpsemalt ülepiiriliste ülepakkumiste kord ja täpsustatakse võimalike kaitsemeetmete kasutamise korda börsiettevõtete ülevõtmisel.
Samas jääb kehtima senine üldpõhimõtete seadus, et kaitsemeetmete kasutamine ei ole üldjuhul lubatud.
Lõpetuseks tahaks märkida, et käesoleva eelnõuga muudetakse ka investeerimisfondide seadust ning ühe peamise muudatusena sätestatakse, et kohustusliku pensionifondi kohta avaldatav reklaam ei tohi edaspidi sisaldada fondiväliste hüvede pakkumisi. Seega on edaspidi keelatud näiteks reklaamid, kus lubatakse pensionifondiga liitumisel tekke, patju, DVD-mängijaid, reise või muud meelehead. Eelkõige on see vajalik just seetõttu, et inimesed ei teeks oma valikut pensionifondiga liitumisel või selle vahetamisel mitte kingitustest, vaid objektiivsetest näitajatest lähtudes. Kokkuvõttes on pensionikoguja jaoks asja kõige suurem väärtus selles, kui suur on pensionifondi puhastootlus ehk tootlus, millest on vastavad tasud maha arvestatud. Pensionifondi valiku puhul on tegemist väga pikaajalise investeeringuga ning isiku otsus ei saa põhineda peibutistel, mille väärtusel on kaugemas perspektiivis marginaalne tähendus ning seega tuleks inimesel vastav otsus  teha ratsionaalsel, mitte emotsionaalsel pinnal.
Kokkuvõttes on uue väärtpaberiturualase regulatsiooni eesmärk suurendada väärtpaberituru efektiivset toimimist ning tõhustada ettevõtjatel raha hankimise võimalust. Samuti peaks uus regulatsioon soodustama Euroopa Liidu liikmesriikide turgude omavahelist integreerumist ning suurendama investorikaitse taset ja investeerimisteenuste pakkumise läbipaistvust.
Eelnõu algataja loodab, et seaduse vastuvõtmine võiks toimuda võimalikult kiiresti ehk oktoobrikuu jooksul, kuna uued väärtpaberiturualased nõuded tuleks jõustada direktiivi kohaselt juba käesoleva aasta novembrikuu algusest. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun järgmiseks kõnelejaks siia rahanduskomisjoni liikme kolleeg Eiki Nestori.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! 11. septembril valitsuse algatatud seaduseelnõu oli komisjoni päevakorras 17. septembril ja teemad, mida komisjonis arutati, olid lühidalt järgmised. Nimelt avaldas komisjon mõnevõrra nördimust, et oleme eelnõu menetlemisega teatud mõttes hiljaks jäänud, kuna mitmed Euroopa Liidu direktiivid, mida ka minister siin nimetas, tuleb kaunis ruttu üle võtta.
Rahandusministeerium on seda eelnõu ette valmistanud pikka aega, kaks aastat vähemalt, ja  seda on tehtud ühtpidi ilmselt tõhusalt, aga teisest küljest on ka kõik need vastavad muudatused läbi arutatud eri turuosaliste või huvigruppidega.
Komisjoni liikmed pärisid ka, millised muudatused väärtpaberituru seaduses on tingitud Euroopa Liidu direktiividest ja millised on n-ö kohalikku päritolu. Tegemist on eelnõuga, kus valdavalt viiakse meie õigusaktid vastavusse direktiividega, ja n-ö kohalikku päritolu juhtumiks võib nimetada seda, mis praegu uuringute väitel ei toimu kõige paremal moel. Nimelt võiksid pensionifondide osalised sageli ju oma otsuse, kas vahetada oma pensionifondi või mitte, teha kas või näiteks sel teel, millised on selle fondi pakutavad fonditasud, ja minna näiteks sinna, kus need on väiksemad. Aga uuringud näitavad, et tegelikult tehakse seda muu lihtsama reklaami kaudu nendeni jõudva teabe alusel. See uus seadus kingitust tegemast ei keela ja ilmselt ei saagi keelata, küll aga keelab seda reklaamimast, nii et võib-olla mõnevõrra aitab pensionifondi osakute omanikel orienteeruda.
Oli ka juttu muudatustest Tagatisfondi seaduses. Nimelt tagab Tagatisfond praegu hoiuseid ja pensioniosakuid ning seal on ka investorkaitse osafond. Selle osafondi maksimumväärtus on praegu osutunud meie tegelikule turusituatsioonile liiga väikeseks. Nimelt on see maksimummäär osafondis ammu juba kokku kogutud ja samal ajal meie investorite huvi investeerida ja teenuste pakkujate huvi seda teenust võimaldada pidevalt laieneb, inimesed investeerivad rohkem ja selle eelnõuga suurendatakse selle kohustusliku osafondi määra 2 miljoni euroni.
Ja lõpetuseks oli juttu ka eelnõu edasisest menetlusest. Riigikogu komisjon avaldas ettevaatlikku optimismi, et võib-olla õnnestub meil seda eelnõu kiiresti menetleda. Riigikogu ajalugu on näidanud, et sellelaadiliste mahukate eelnõude puhul on see teinekord võimalik. Ettepanek, mida hääletati, oli üks: esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. oktoober. Seda ettepanekut toetasid kõik komisjoni liikmed. Tänan!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Ei soovita. Läbirääkimisi ei avata.  Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. oktoobri 2007 kell 18. Eelnõu 108 esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi 12. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti siseminister Jüri Pihli!

Lugupeetud proua eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu te teate, võttis eelmine Riigikogu vastu piirivalveteenistuse seaduse, mis jõustus 1. juulist 2007 ehk käesolevast aastast ja mille järgi piirivalvur ei ole enam kaitseväelane ja piirivalve on tsiviilametkond. Vabariigi President, kellele selle uue eelnõu järgi on antud õigus anda auastmeid, on öelnud, et tema annab auastmeid ainult sõjaväelastele. Kuna auastmed on piirivalvuritele väga tähtsad, siis see seadusmuudatus näeks ette, et neid auastmeid hakkaks presidendi asemel andma siseminister. Seaduses on tehtud veel mõned muud muudatused – tunnistatakse kehtetuks säte, mis näeb ette roteerivale piirivalveametnikule eluruumi kasutusele andmise tingimuse ja korra, samuti tööandja poolt eluruumi üürimise tingimuste ja korra kehtestamise nõude siseministri määrusega. Samuti antakse piirivalve peadirektorile õigus pikendada piirivalveametniku taotluse alusel  tema teenistusaega üle piirvanuse, kui see vastab kutsesobivusnõuetele. Nii nagu politsei ja teiste õiguskaitseorganite kõrgemate ametite puhul, hakkab neid ametisse nimetama siseminister Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Küsimus ei puuduta mitte niivõrd seaduseelnõu ennast, kuivõrd selle seletuskirja, kus on mainitud, et on arvestatud eesseisvate muudatustega politsei- ja piirivalveametites. Kas selle all mõeldakse seda, mida härra minister ütles ühes intervjuus, kus oli juttu piirivalve ja politsei tulevasest liitmisest, ja kas selle tulevase ameti nimetuseks peaks jääma politsei, nagu ma selle intervjuu järgi mäletan?

See seaduseelnõu ei puuduta seda. Nagu teada, on seal moodustatud töögrupp, kes teeb alles ettevalmistusi ja toob need asjad Riigikogu ette järgmise aasta jooksul. Kui need asjad on ette valmistatud, siis me menetleme seda siin Riigikogus. See seadus seda ei puuduta.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ministrile! Kutsun järgmiseks ettekandjaks kõnepulti õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti.

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seaduseelnõu neljapäeval, 20. septembril 2007. aastal. Õiguskomisjoni istungist võtsid osa Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Jaanus Rahumägi, Indrek Saar, Erik Salumäe ja Ken-Marti Vaher. Puudusid Tiina Oraste, Ain Seppik ja Toivo Tootsen. Väga sügavaid diskussioone seaduseelnõu ei tekitanud. Põhiküsimus oli Hanno Pevkuril, et kui seaduse jõustumise aeg on 2007. aasta 29. oktoober, kas minister jõuab selleks ajaks käskkirjad vormistatud, et olla valmis piirivalve aastapäeval  uusi auastmeid andma. Siseminister vastas, et ta on selleks põhimõtteliselt valmis. Kalle Laanet märkis, et seaduseelnõu oleks vaja tõesti selleks ajaks vastu võtta, et tõsta piirivalves töötavate inimeste motivatsiooni. Veel selgitas siseminister, et piirivalvereform on lõppenud. 1. augustist 2007 olid isikud ümber formeerunud ja töö läheb edasi. On mõningaid lahkumisi piirivalveteenistusest, kuid nii palju piirivalveohvitsere ja reapiirivalvureid ei ole lahkunud, kui eeldati. Komisjon otsustas suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval ehk täna, 26. septembril 2007. aastal ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati reede, 2007. aasta 5. oktoober kell 16.45. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati Kalle Laanet. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Tarmo Kõuts!

Tänan, proua eesistuja! Austatud kolleeg! Kui komisjonile väideti, et piirivalvest ei olegi nii palju inimesi lahkunud, kui oodati, kas siis oli juttu ka arvudest?

Aitäh küsimuse eest! Arvudest juttu ei olnud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Kolleegid, kas soovite avada läbirääkimisi fraktsioonide vahel? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 95 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. oktoobri 2007 kell 16.45.  Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi 13. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kutsun kõnepulti siseminister Jüri Pihli.

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt vastaksin Tarmo Kõutsi küsimusele, mis Kalle Laanetil vastamata jäi. Oli arutusel, aga seda vist ei pandud tähele, et kui ma  siseministriks tulin, väideti mulle, et selle reformi tõttu, mis 1. juulist teoks saab, lahkub vähemalt 200 piirivalvurit. Lahkus 70. Kui me räägime arvudest.

Jääme ikka eelnõu raamidesse.

Läheme eelnõu raamidesse, jah. Siseministril on sellised numbrid, võib-olla kusagil mujal liiguvad veel mingid numbrid.
Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule vastuvõtmiseks politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. See on põhiliselt seotud sellega, et me ühineme Schengeni viisaruumiga ja meie siseriiklikud õigusaktid on vaja viia vastavusse Schengeni konventsiooniga.
Kõigepealt politseiseaduse muudatustest. Esiteks, politseiseadust täiendatakse §-ga 3¹, millega defineeritakse ohu mõiste. Vaja on tagada ühtne arusaamine mõiste "oht" sisust, vältimaks liiga laia tõlgendamist. Teiseks, politseiseaduse § 13 lõike 1 punkt 2 koosneb kehtivas redaktsioonis kahest osast, nii politsei õigusest kontrollida dokumenti kui ohutuse tagamiseks isiku ja asjade läbivaatuse (nn turvakontrolli) teostamise õigusest. Tegemist on aga sisult ja eesmärgilt kahe täiesti erineva toiminguga ning kuna mõlemad õigused vajavad täpsustamist ja volituste täpsemat piiritlemist, on vajalik need õigused  eraldi sätetesse paigutada. Kolmandaks, politseiseaduse § 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹, mis tuleneb Schengeni konventsiooni artiklist 97, mille sisuks on kadunud või abi vajavate isikute turvalisse kohta toimetamine. Artiklis peetakse silmas järgmisi isikute kategooriaid: teadmata kadunud isikud, alaealised, vanurid ja psüühilise häirega isikud. Neljandaks, politseiseaduse § 13 lõike 1 punkti 9¹ täiendamisega antakse politseile õigus fotografeerida ja daktüloskopeerida ka neid välismaalasi, kelle suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu. Viiendaks, politseiseaduse täiendamine peatükiga, mille sisuks on Schengeni konventsioonist tulenevad politsei õigused ja kohustused, on tingitud asjaolust, et teatavad politsei volitused tuleb piirata üksnes välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti alusel tegutsemiseks. Selles täiendatakse § 13¹, sätestatakse politsei õigused töödelda isikuandmeid, kui see kohustus tuleneb välislepingust või Euroopa Liidu otsekohalduvast õigusaktist. Politseiseaduse täiendamine §-ga 13² tuleneb konventsiooni artiklist 99. Artikli sisuks on andmete varjatud kogumine isiku asukoha ja temaga koos olevate isikute ja asjade kohta, kui tegemist on sisejulgeolekule ohtliku isikuga.
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused on järgmised. Eelnõuga nähakse ette sisuliselt kaks erinevat sissesõidukeeldu. Esiteks, Eesti  kohaldatud sissesõidukeeld, mida Schengeni infosüsteemi ei kanta ja mis kehtib ainult Eesti Vabariigi territooriumil, ja nn Schengeni sissesõidukeeld, mis on kantud Schengeni infosüsteemi ja kehtib kõigi konventsiooniosaliste territooriumil. Teiseks, kuna Schengeni sissesõidukeelu saab tühistada vaid see konventsiooniosaline, kes sissesõidukeelu kohaldas, nähakse muudatusega ette võimalus, mille kohaselt siseminister või tema volitatud Siseministeeriumi kõrgem ametnik võib tunnistada kehtetuks sissesõidukeelu, kui seda taotleb Schengeni liikmesriigi pädev asutus, ning ühtlasi otsustada sissesõidukeelu siseriikliku kehtima jäämise üle. Eelnõu täiendatakse tulenevalt nõukogu direktiivist kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta. Direktiivi eesmärk on võimaldada sellise väljasaatmisotsuse tunnustamist, mille ühe liikmesriigi pädev asutus on teinud teise liikmesriigi territooriumil viibiva kolmanda riigi kodaniku suhtes. Nimetatud otsus on aluseks välismaalase Eestisse mittelubamiseks sissesõidukeeldu kohaldamata.
Välismaalaste seaduse muudatusi on kaks. Kehtivat välismaalaste seadust täiendatakse osas, mis reguleerib juhud, kui viisa territoriaalset kehtivust võib piirata. Teise muudatusena täiendatakse elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldumise aluseid, mille kohaselt elamisluba ei anta ega pikendata, kui isiku suhtes kehtib Schengeni sissesõidukeeld. Erandid on siin ette nähtud ainult humanitaarsetel kaalutlustel või rahvusvahelise kohustuse korral.
Ja viimaseks, isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatus. Seadusmuudatusega antakse Vabariigi Valitsusele õigus asutada isikut tõendavate dokumentide andmekogu, mida peetakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti välja antud ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendavate dokumentide ja dokumente taotlenud isikute kohta. Praegu peetakse dokumendiregistrit KMA peadirektori käskkirja alusel riigiasutuse andmekoguna. Arvestades selliste andmete olulisust ja tähtsust riigis, on otstarbekas muuta riigiasutuse andmekogu riiklikuks andmebaasiks. Tänan teid!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu 75 oma 20. septembri neljapäevasel korralisel koosolekul ja nimetatud arutelust võtsid osa komisjoni liikmed Igor Gräzin, Lembit Kaljuvee, Mart Nutt, Urmas Reinsalu ja Evelyn Sepp, nõunikud Janar Jäätma ja Tiina Runthal. Koosolekut juhatas komisjoni esimees Väino Linde. Puudusid Ene Kaups, Hannes Rumm ja Vilja Savisaar. Päevakorrapunkti arutelu juurde olid kutsutud siseminister Jüri Pihl, siseministri nõunik Jarno Laur, Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsiooniosakonna juhataja Kert Valdaru, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika büroo juhataja kohusetäitja Priit Heinsoo. Istungil esitasid siseminister ja temaga kaasas olnud nõunikud põhjaliku ülevaate seaduseelnõust ja selle vajadusest, millest siseminister ka siin rääkis. Seda ei ole mõtet hakata enam üle kordama ja täpsustama, seepärast toon välja komisjoni tehtud menetluslikud otsused. Komisjon oli oma otsustes üksmeelne. Komisjon otsustas, et nimetatud seaduseelnõu esimene lugemine oleks otstarbekas täna lõpetada ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. oktoober kell 18. Kuna komisjoni istungil võttis hääletamisest osa kuus komisjoni liiget, siis ka need kuus poolthäält olid nimetatud otsuse eelnõu juures esindatud. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname kolleeg Nutti! Fraktsioonid, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 75 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. oktoobri 2007 kell 18. Seaduseelnõu 75 esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi 14. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kutsun kõnepulti siseminister Jüri Pihli.

Lugupeetud proua eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle valitsuse poolt Riigikogule vastuvõtmiseks esitatud eelnõu eesmärk on transponeerida Eesti õigusesse kaks Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi: nr 71 2005. aastast ja nr 114 2004. aastast.
Esimene neist reguleerib õpilaste riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimusi ning teine puudutab teadlaste teadustöö eesmärgil riiki saabumise ja riigis viibimise tingimusi.
Eelnõu näeb ette, et kõrgharidustasemel õppimiseks saab elamisluba taotleda vaid akrediteeritud õppekava järgi õppima asumiseks. Isikud, kellele on väljastatud elamisluba õppimiseks enne käesoleva seadusmuudatuse jõustumist ning kelle puhul ei esine elamisloa andmisest keeldumise aluseid, võivad oma õpinguid jätkata ja need lõpetada.
Teiseks, tulenevalt direktiivis sätestatust, nähakse välismaalaste seaduses ette, et elamisloa õppimiseks võib anda, kui välismaalase õppekeel on piisav ning on tõestatud haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. Tegemist on uudse nõudega, mille eesmärk on vähendada illegaalse immigratsiooni riski ning tagada võimalus kontrollida välismaalaste riiki saabumise motiive. Keelenõue puudutab ainult kõrgharidustaseme õppekava alusel õppijaid.
Kolmandaks, õppuritele lihtsustatakse ka töötamise tingimusi. Kui praegu kehtiva regulatsiooni järgi võib õpilane töötada vaid tööloa olemasolu korral õppetöövälisel ajal – õppepraktika eesmärgil võib õpilane töötada ka praegu ilma tööloata –, siis eelnõuga viiakse sisse muudatus, mille kohaselt õppimiseks antud elamisloaga välismaalane võib ilma tööloata Eestis töötada õppeasutuses õpetamise eesmärgil.
Eelnõuga kehtestatakse uued tingimused ka teadus- või uurimistöö eesmärgil Eestisse sisenevatele ja siin viibivatele välismaalastele. Kui hetkel kehtiva korra kohaselt saavad teadlased elamisloa õppimiseks, siis seadusmuudatuse jõustumisel antakse neile elamisluba töötamiseks ja tehakse sel juhul elamisloal ka spetsiaalne märge: teadlane.
Tulenevalt direktiivist on elamisloa andmise eeltingimus võõrustamislepingu sõlmimine teadusasutuse ja teadlase vahel. Võõrustamisleping kujutab endast teadlase ja teadusasutuse vahel sõlmitud lepingut, milles sisalduvad välismaalast puudutavad isikuandmed ja teadusasutust puudutavad andmed – nimi, registrikood jne – ning info kavandatava uurimistöö kohta – selle kestus ja finantseerimisallikas. Aitäh teile!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Mart Nuti.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu 99 arutas põhiseaduskomisjon samal istungil kui eelmist eelnõu, s.o siis neljapäeva, 20. septembri korralisel istungil. Ka osalejad ning menetluslikud otsused langesid eelmise seaduseelnõuga kokku. Protokolli huvides kordan nad siiski üle.
Istungit juhatas komisjoni esimees Väino Linde. Istungist võtsid osa Igor Gräzin, Lembit Kaljuvee, Mart Nutt, Urmas Reinsalu, Evelyn Sepp ning nõunikud Janar Jäätma ja Tiina Runthal. Puudusid Ene Kaups, Hannes Rumm ja Vilja Savisaar.  Arutelu juurde olid kutsutud siseminister Jüri Pihl, siseministri nõunik Jarno Laur, Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsiooniosakonna juhataja Kert Valdaru, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika büroo juhataja kohusetäitja ning täiendavalt ka haridusministeeriumi nõunikud Heli Aru ja Sille Uusna.
Nimetatud seaduseelnõu leidis samuti toetust põhiseaduskomisjonilt, 6 põhiseaduskomisjoni liiget, kes osalesid istungil, olid üksmeelselt järgmiste menetluslike otsuste poolt: lõpetada seaduseelnõu 99 esimene lugemine ja esitada muudatusettepanekute tähtajaks 8. oktoober k.a kell 18. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. oktoobri 2007 kell 18. Eelnõu 99 esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi 15. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnepulti justiitsminister Rein Langi.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Palun järgnevat eelnõu mitte segamini ajada perekonnaseaduse eelnõuga. Perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu eesmärk on luua terviklik ja kaasaja oludele vastav õiguslik raamistik perekonnaseisuasutustes läbiviidavatele menetlustele perekonnaseisuasjades.
Sellesse eelnõusse on koondatud perekonnaseisuasutuste tegevust reguleerivad normid, mis hetkel sisalduvad kehtiva perekonnaseaduse neljandas osas. Võrreldes kehtiva korraga sisaldab eelnõu muudatusi, mis tulenevad üleminekust perekonnaseisuandmete elektroonilisele töötlemisele, uuest perekonnaseaduse eelnõust ja perekonnaseisutoimingute valdkonna korrastamisest, õigemini selle korrastamise vajadusest.
Eelnõu keskne mõiste on perekonnaseisukande tegemine ehk lühidalt öeldes reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu perekonnaseisuasutustes tehtavate toimingute, milleks on eelkõige sünni ja surma registreerimine ning abielu sõlmimine ja lahutamine, õiguslikke aluseid ja nende tegemise korda.
Tegemist on haldusaktiga, millega fikseeritakse riigi kehtestatud korras perekonnaõigusliku õigusseisundi olemasolu ja selle muudatused.
Eelnõu koosneb kuuest peatükist. Ma ei hakka siin seaduse ülesehitusel pikemalt peatuma. Tooksin välja vaid konkreetsed muudatused.
Esiteks, kuna perekonnaseisutoiming on olemuselt haldusakt, siis eelnõuga luuakse perekonnaseisutoimingute valdkonnas läbimõeldud ja haldusmenetluse põhimõtteid arvestav uus regulatsioon.
Teiseks, eelnõu näeb ette ülemineku paberil koostatavatelt perekonnaseisuaktidelt perekonnaseisuandmete elektroonilisele säilitamisele ja töötlemisele. Paberil koostatava akti asemel hakkab vastav ametnik tulevikus üldjuhul koostama elektroonilist akti ehk kannet. Juhul kui elektroonilise kande tegemine mingil põhjusel ei ole võimalik, siis  võib vastav ametnik teha erandina kande ka paberile. Aga see kanne võetakse rahvastikuregistrisse üle niipea, kui see on võimalik. Kande andmetest moodustuvad rahvastikuregistris perekonnaseisuandmed ja registrisse kantud perekonnaseisuandmete õigsust eeldatakse.
Kolmandaks, perekonnaseisutunnistused asenduvad perekonnaseisuandmete väljavõtetega. Isikutel on tulevikus võimalik esitada aktuaalne rahvastikuregistri väljatrükk kümneid aastaid vana perekonnaseisutunnistuse asemel, mille õigsus ja aktuaalsus võib praegu kahtlusi tekitada.
Nende kolme eespool nimetatud põhimõttelist laadi muudatuse valguses tehakse ka mitmeid üksikumat laadi muudatusi. Märgime neist ära ehk kolm.
Esiteks lisandub hooldusõiguse kandmine rahvastikuregistrisse, sest uue eelnõu kohaselt on üksnes hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja.
Teiseks kaob ära isa kande tegemine ema ütluste alusel, kui vaadata § 26 ja 27.
Kolmandaks kehtestatakse abielude sõlmimist kinnitava perekonnaseisuametniku riietus. See on väga oluline küsimus: tuleb talaar. Ametiriietuse kirjelduse ja selle eraldamise korra kehtestab tulevikus regionaalminister. Seda on ka väga palju küsitud, miks regionaalminister – kuna regionaalminister on sisuliselt teine ministeerium Siseministeeriumis ja Siseministeerium tegeleb praegu perekonnaseisutoimingute haldusega, on see regionaalministri haldusalas vastavalt kehtivale valitsuse seadusele. Kas see ka edaspidi nii jääb – elame-näeme. Kindlasti toetan ma valitsuse esindajana õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada! Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on ministrile küsimusi? Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Ma küsin selle talaari kohta, Rein! Ma juhtusin kuulama ühte raadiosaadet, kus üks nendest paaripanijatest, keda ootab see talaar, tõi päris omapärase seletuse, miks ta ei ole väga entusiastlik talaari pooldaja. Ta ütles, et see talaar võib tulla sedavõrd uhke ja dekoratiivne, et on oma hiilgusega üle pruudist ja peigmehest, kes peaksid olema selle tseremoonia põhitegelased. Ma ei tea, kas sinuni on jõudnud selliseid mõtteid. Mis sa selle peale kostad? Äkki võib see tõesti kunagi nii olla?

Aitäh! Mul ei ole kahjuks andmeid, mis regionaalministri peas võis liikuda seda talaari kujundades. Aga ma siiski oletan, et Eesti riigiasutustel on sedavõrd palju mõistust, et nad keskaegseid talaare siin ei kehtesta. Ma olen muidugi nõus, et see ei tohiks väga uhke  olla, ta peaks olema pigem selline tagasihoidlik ja asjalik.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh minister Langile! Järgmisena kutsun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Erik Salumäe.

Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas kõnealust eelnõu 18. septembril ja samamoodi, nagu siin täna, andis ka seal ülevaate eelnõust justiitsminister Rein Lang, kellele olid abiks Justiitsministeeriumi ning Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna spetsialistid. Komisjonis eelnõu mingisuguseid eriarvamusi ei tekitanud. Kuna ta on seotud perekonnaseaduse eelnõuga, siis arutati seda, kas need eelnõud peaksid jõustuma koos, ja põhimõtteliselt, kui see vähegi siin Riigikogus menetledes on võimalik, võiks selle eesmärgiks seada. Ja nüüd menetluslikud otsused: õiguskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 10. oktoober kell 18. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. oktoober 2007 kell 18. Seaduseelnõu 68 esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi 16. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kutsun kõnepulti justiitsminister Rein Langi.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille sisuks on karistusseadustiku täiendamine kahe väärteokoosseisuga. Seda põhjustab vajadus võtta üle kaks Euroopa Liidu Nõukogu määrust. Väärteomenetluse seadustiku muudatusega nähakse ette ka väärtegude kohtuvälised menetlejad. Kõigepealt esimesest määrusest. Selle puhul on tegemist määrusega euromüntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta. See määrus reguleerib nn suveniireurode tootmist ja nende levitamist. Eesmärk on kõrvaldada oht suveniireurode ebaseaduslikuks kasutamiseks euromüntide asemel. Teatavasti võib iga euro kasutusele võttev riik ise valida endale sobiva kujundusega mündid. Samas ei saa me eeldada seda, et iga inimene täpselt teaks, millised euromündid millises riigis kasutusel on. Seega on potentsiaalne oht nn suveniireurode segiajamiseks euromüntidega ja see oht on päris suur. Seetõttu ei tohiks levitada, importida, müüa ega ärilisel eesmärgil valmistada medaleid ja märke, millel on euromüntidega sarnased visuaalsed tunnusjooned, ligilähedane suurus või siis sarnased metallilised omadused. Selles määruses on ka ära näidatud erandid, milliseid suveniireurosid võib valmistada ja levitada. Näiteks on lubatud euromündiga samas suuruses suveniireuro, kui selle mündi keskele on tehtud auk. Samuti on lubatud ka selline suveniireuro, mis on valmistatud kullast, hõbedast või plaatinast. Määrusest tulenevalt peab iga liikmesriik kehtestama rikkumiste korral kohaldatavad tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused. Vabariigi Valitsuse hinnangul oleks siinkohal sobivaks karistuseks väärteokaristus.
Teine nõukogu määrus käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide ekstraterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest. Selle määruse eesmärk on kapitali vaba liikumise põhimõtte kaitsmine. Tegemist on määrusega, mis ajalooliselt võeti vastu, võitlemaks USA plaani vastu Kuuba majanduslikult täielikult isoleerida. Euroopa Liidu Nõukogu andis välja määruse, kaitsmaks oma liikmesriikide füüsilisi ja juriidilisi isikuid USA ekstraterritoriaalse seaduse eest, mis hakkas oluliselt takistama äritegevust Kuubaga. Euroopa Liit ei saanud lubada, et USA hakkaks ühepoolse seadusega mõjutama ja piirama Euroopa Liidu majanduslikke ja kaubanduslikke suhteid. Sellest määrusest tulenevalt peavad isikud, kelle majandus- või finantshuve mõjutavad otseselt või kaudselt määruse lisas määratletud seadused, sellest 30 päeva jooksul Euroopa Komisjonile teatama. Mitteteatamise kohta nähakse eelnõuga ette väärteokaristus. Eestis on infot koguvaks ja edastavaks pädevaks asutuseks Välisministeerium, kes on seisukohal, et ei välissuhtlemisseaduse ega Välisministeeriumi põhimääruse muutmine selles kontekstis vajalik ei ole. Samas on Välisministeerium avaldanud valmidust teavitada erinevaid ettevõtluskodasid ja -liitusid vajadusest järgida nõukogu määrusest tulenevaid kohustusi, edastades vajaliku teabe kas otse või Välisministeeriumi kaudu komisjonile ning ühtlasi avaldada informatsioon teabe kogumise kohta Välisministeeriumi kodulehel. Väga oluline informatsioon järgneb: olgu mainitud, et nimetatud määruse rikkumist ei ole teistes Euroopa Liidu riikides veel tuvastatud ega ühtegi karistust ei ole määratud. Ükskõik millise asjakohase juhtumi korral peaks Euroopa Komisjon kokku kutsuma töögrupi, kes määruse järgi peab igat sellist juhtumit eraldi arutama. Valitsuse esindajana  toetan kindlasti Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun järgmiseks ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Toivo Tootseni.

Lugupeetud proua juhataja! Austatud kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu 106 oma 24. septembri istungil. Istungile olid kutsutud Justiitsministeeriumi esindajatena kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Sten Lind ning sama talituse nõunik Marju Agarmaa, kes andsid sellest eelnõust peaaegu sama põhjaliku ülevaate, nagu just praegu härra minister tegi. Nii et ma ei hakka seda teile uuesti üle kordama. Samuti oli komisjoni liikmetel õige mitmeid küsimusi, millele saadi väga põhjalikud ja ammendavad vastused. Lõppkokkuvõttes otsustas komisjon konsensusega suunata eelnõu Riigikogu üldkogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, 26. septembril k.a ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kolmapäev, 10. oktoober 2007. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. oktoober 2007 kell 18. Seaduseelnõu 106 esimene lugemine on lõpetatud.
18. 17:24 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (74 SE) esimene lugemine

Läheme oma järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kutsun kõnepulti justiitsminister Rein Langi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loomulikult on tegemist väga hea eelnõuga. Aga teist korda räägime täna karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõust ja ma oma ettekande lõpus teeksin võib-olla ühe üldisema märkuse. Selle eelnõu eesmärk on viia karistusseadustikku sisse muudatused, mis tulenevad 2005. aasta 7. septembril vastuvõetud merereostust käsitlevast direktiivist. Selle kohaselt tuleb kehtestada merereostuse puhul võimalus karistada rikkujaid ka majandusvööndis toimepandud süütegude eest ning oluliselt karmistada seniseid karistusi. Majandusvööndis toimepandud süütegude eest karistamise võimaldamiseks tehakse muudatus karistusseadustiku üldosas. Muudatusega sätestatakse, et majandusvööndis või avamerel toimepandud keskkonda kahjustava teo kohta kehtib Eesti karistusseadus sõltumata süüteo liigist – see tähendab nii väärteo kui kuriteo puhul – kooskõlas välisriigi laevade suhtes kehtestatud rahvusvahelise mereõiguse nõuete ja õigustega. See muudatus on vajalik just väärtegude ja teise astme kuritegude toimepanemise eest karistamise võimaluse loomiseks. Esimese astme kuritegude puhul kehtib karistusseadustik majandusvööndis ka praegu. Rahvusvahelise mereõiguse seisukohalt on oluline ÜRO mereõiguse konventsioon, mille järgimist nõuab ka direktiiv. Käesoleva eelnõu reguleerimisala kontekstis on tähtis konventsiooni artikliga 230 võetud kohustuste järgimine. Artikkel lubab määrata välisriigi laevale karistuseks ainult rahatrahve, kui laev on õigusrikkumise toime pannud väljaspool territoriaalmerd. Ka territoriaalmeres toimepandud õigusrikkumise eest saab karistada vaid rahatrahviga, kui rikkumise puhul ei ole tegemist territoriaalmere tahtliku või ulatusliku reostamisega. Juhul kui laev reostab territoriaalmerd tahtlikult ja ulatuslikult, kaotab selline laev rahvusvahelise õiguse kaitse ja karistamine võib toimuda juba rannikuriigi õigusaktide alusel nende täies ranguses. Direktiivist tulenevalt muudetakse ka karistusseadustiku eriosas kahte keskkonna saastamisega seotud paragrahvi, millele mõlemale antakse täpsem sõnastus. Ühtlasi karmistatakse nendes toodud karistusi, sõltuvalt sellest, kas vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele on tekitatud oluline kahju või suur kahju või on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus või põhjustatud tema surm.
Nüüd üks üldine tähelepanek. Loomulikult ei ole väga normaalne, et valitsuse liige seisab parlamendi ees karistusseadustiku muutmiseks kahe eelnõuga ühel päeval. See on tingitud Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmisest meie poolt. Nii et minu arvates on see väga bürokraatlik protsess, kus me tõesti jälgime ühe või teise määruse või direktiivi ülevõtmist. See on veel tingitud sellest, et mitte kõik, ka enne meie liitumist Euroopa Liiduga, vastuvõetud õigusaktid ei ole sajaprotsendiliselt Eesti õigusruumi üle toodud. Minu isiklik palve, lugupeetud Riigikogu liikmed, eriti õiguskomisjoni liikmed, oleks see, et kaaluda tõsiselt nende kahe eelnõu ühitamist teise lugemise menetlemise käigus üheks eelnõuks, et natukenegi vältida selliseid Riigi Teataja teadaandeid, et ühel päeval otsustas Riigikogu kaks korda muuta karistusseadustikku.
Toetan  Vabariigi Valitsuse esindajana kindlasti ettepanekut esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Järgmiseks kutsun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Toivo Tootseni.

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas eelnõu 74 oma 18. septembri istungil. Meile tutvustasid seda eelnõu justiitsminister härra Rein Lang ja Justiitsministeeriumi kriminaapoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik härra Einar Hillep. Arutelu oli pikk ja põhjalik ning selle eelnõu tutvustamine täpselt sama moodi, nagu seda just äsja tegi härra minister. Härra minister tegi ka komisjonis ettepaneku need kaks eelnõu edasise menetluse käigus ühendada, millega komisjon jäi suuliselt nõusse ja ilmselt täpselt niimoodi ta talitabki. Komisjon otsustas lõpuks konsensusega suunata eelnõu 74 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, 26. septembril 2007. aastal ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kümme tööpäeva ja selleks on kolmapäev 10. oktoober 2007. aastal kell 18, õiguskomisjoni. Aitäh!

Suur tänu! Kas soovite esitada küsimusi, kolleegid? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10. oktoober 2007 kell 18. Seaduseelnõu 74 esimene lugemine on lõpetatud. Meie tänane istung on lõppenud. Head päeva jätku!

Istungi lõpp kell 17.31.