Head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Mai Treial, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Viimaste aastate isikustatud sotsiaalmaksu andmed näitavad, et on tuntavad praeguse pensionisüsteemi probleemid. Nimelt, üle 76% inimestel on aastakoefitsientide summa alla arvestusliku keskmise. Kogumispensionide seaduse vastuvõtmisel Riigikogus juhtisid Rahvaliidu poliitikud tähelepanu sellele, et seadusesse on sisse kirjutatud mõte jätkuvast majanduslikust kihistumisest ja see on ebaõiglane. Kaugemas tulevikus võib pensionisüsteem jätta suure hulga inimesi pensionieas vaesusesse. Praegune keskmisest palgast lähtuv süsteem ongi loonud olukorra, et inimene, kes on käinud tööl ja saanud alampalka, hakkab tulevikus saama väga väikest pensioni. Kuid see ei ole ju normaalne, et töötad ja oma elu lõpul võid jääda minimaalsele ehk rahvapensionile. Näiteks 2005. aastal andis aastakoefitsiendi 1 kuupalk 7208 krooni ja alampalgaga töötaja sai keskmise sotsiaalmaksu pensionikindlustusosa aastakoefitsiendiga võrreldes ainult 0,373, möödunud aastal koguni 0,357. Õigluse taastamiseks tuleb luua süsteem, kus iga täistööajaga töötava ja vähemalt alampalka saava inimese pensionikindlustuse aastakoefitsient on 1, miinimumi kuni keskmist palka saavate pensionikindlustatute aastakoefitsient võrdsustatakse 1-ga. Selline on meie seaduseelnõu, riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu, mille ma Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel üle annan. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe eelnõu ja selle menetlusse võtmine otsustatakse kodukorra kohaselt.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. juunil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. juunil algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu Ida-Virumaa saadikurühma.
Nüüd kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll.
Hetkel on kohal 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Järgneb tänase päevakorra täpsustamine. Ma palun tähelepanu! Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku viia kolmapäevase päevakorra üheksanda punkti, eelnõu 60 esimese lugemise arutelu tänase päevakorra viimaseks punktiks. Riigikogu juhatus on selle ettepanekuga nõus. Arutelul teeb algatajate ettekande haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Lugupeetud Riigikogu! Alustame eilse istungi aja lõppemise tõttu menetlemata jäänud Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise arutelu. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu töötati välja eesmärgiga rangemate alkoholireklaami piirangute kehtestamisega tagada laste ja noorte kaitse alkoholireklaami eest. Oleme veendunud, et piirangud vähendavad laste ja noorte alkoholitarbimist ning sellega tekkivat kahju.

Hea ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Ma palun, et me austame oma ametikaaslasi ja austame ettekandjat! Aitäh teile! Palun!

Võrreldes kehtivate seadustega, kehtestatakse alkoholireklaami keeld televisioonis, raadios ja välireklaamina. Eelnõuga tahame vähendada alkoholireklaami mõju tarbijale ning eriti noorte ja laste väärtushinnangutele ning hoiakutele. Väärtushinnangute kujundamisel on avalikkusele suunatud reklaamil väga suur mõju. Alkoholireklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust. Reklaamil on soodne mõju nii uute tarbijate värbamisele kui ka juba alkoholi tarbivate inimeste poolt manustatavate alkoholikoguste suurendamisele ja tarbimissageduse tihenemisele. Alkoholireklaamid esitavad alkoholi tarvitamist kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid. Sellega varjavad alkoholireklaamid aga potentsiaalseid terviseriske ja negatiivseid tagajärgi ning ühtlasi vähendavad ennetustegevuste ja tervisekasvatuse mõju.
Head kolleegid! Kui lasete silmade eest läbi õhtul teles näidatavad reklaamid, siis mida te näete? Kell 20, kui on lubatud lahja alkoholi reklaam, on praktiliselt esimene reklaam, mis sealt tuleb, cool'ide, seksikate, kihisevate jookide reklaam. Lapsed isegi ei pea neid jooke alkoholiks, kui nad seda reklaami vaatavad. Kella üheksast alates on üks esimesi reklaame, mis tuleb, "Vötame mönuga!". Alkoholireklaam on teles väga massiivseks muutunud just viimastel aastatel. Võib öelda, et mahult hakkab ta ületama niisuguseid traditsioonilisi liidreid, nagu on igasugused pesu- ja puhastusvahendid või mõned muud kaubad.
Paljude Euroopa riikide uuringud näitavad, et alkoholi kuritarvitamisega on seotud suured kulutused tervishoiule ja sotsiaalabile. On välja arvutatud, et järjest suurenevate ravikuludega, haigestumiste tõttu kaotatud tööpäevade ja tööealiste inimeste enneaegse surmaga seotud kahjud moodustavad 2–5% SKT-st. 2005. aastal arvutati Eestile niisugune suhteliselt ümmargune tinglik number, aga võib öelda, et see kahju on umbes 10 miljardit aastas. Uuringud näitavad, et Eestis on alkoholi proovinud ligi 60% 10–13-aastastest, 55% 14–15-aastastest on end vähemalt korra purju joonud. Regulaarseid alkoholitarvitajaid on 14–15-aastaste hulgas 52%, 16–18-aastaste hulgas 69%. Enamik lapsi ei joo ennast purju mitte kangest alkoholist, vaid lahjadest alkohoolsetest jookidest, nagu õlu, siider, long drink, nn alkopopsid, mis meil on limonaadiga enam-vähem samas hinnas. Nii nagu ütlesin, lapsed ei pea seda alkoholiks. Sõltuvuse kujunemisel aga tarvitatakse edaspidi tihti ka kangemat alkoholi ja satutakse väga noores vanuses (11–12-aastased on näited viimasel ajal nii Tartu Ülikooli Kliinikumist kui ka Tallinna Lastehaiglast) alkoholimürgistusega haiglasse. Vastavalt  Euroopa koolide uurimisprojektile alkoholi ja teiste uimastite kohta pole enam ebatavaline, et 15–16-aastased kooliõpilased joovad ennast purju ja korduvalt. Seejuures on leitud oluline seos varajase alkoholi liig- ja kuritarvitamise, illegaalsete uimastite ja seadusrikkumiste vahel. Enese purjujoomine on selliste õnnetuste nagu vigastused, vägivald, alkoholimürgistus, erinevad ägedad haiguslikud seisundid ja ka enesetapud potentsiaalne põhjus. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo tehtud analüüsist selgus, et trauma tagajärjel surnutest 66% olid tarbinud enne alkoholi, 6% ei olnud seda teinud ja 28%-l juhtudest ei olnud alkoholijoobe tuvastamist tehtud, kuna tingimused seda ei nõudnud. Aga kindlasti on see protsent suurem kui 66%, kui oleks uuritud ka seda 28%, mille puhul jäi uuring tegemata. Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli tehtud uuringute põhjal on Eestis 9–13-aastaste alaealiste hulgas viimase aja jooksul alkoholi tarbimine suurenenud 34%. Politsei kodulehel esitatud uurimuse andmetel on alkoholi tarbimine alaealiste hulgas viimase aasta jooksul kasvanud 37,8%. Kui me võrdleme viimase viie-kuue aasta uuringuid, siis alkoholi tarbimine alaealiste hulgas ei ole tõusnud mitte protsentides, vaid kordades. Sellel peavad olema omad põhjused.
Alkoholi reklaamimise eesmärk on lojaalse tarbijaskonna suurendamine. Iga alkoholitootja teeb seda eelkõige oma kaubamärgi huvides, kuid turuosade muutustega kaasneb summaarne tarbijate hulga suurenemine. Viimane omakorda kinnistab ühiskonnas alkoholi tarvitamist kui normi ja arusaama alkoholist kui vältimatust lõõgastusvahendist. Alkoholireklaami piiramine on rahvusvaheliselt tunnustatud ja kohane meede kompleksses alkoholipoliitikas.
Kolm meedet mõjuvad alati alkoholi tarbimisele ja liigtarbimise piiramisele kõige rohkem. Need on hind, reklaam ja müügipiirangud. Näiteks on alkoholireklaam raadios ja televisioonis juba praegu osaliselt keelustatud Eestis ja naaberriikides. Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam, sealhulgas trükimeedias, raadios, televisioonis, välireklaamina. Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam. Rootsis on aga alkoholireklaam keelatud televisioonis, raadios, välireklaamina. Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis. Need on ainult mõned tuntumad näited. OECD riikides (sinna klubisse me kõik ju tahame minna, me oleme kuulnud, et meil on selleks ka võimalus) tehtud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem, võrreldes liberaalsemate, ilma alkoholireklaami piiranguteta riikidega. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides vähenenud 10% võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piirangutega riikides 23%.
Praegu Eestis kehtivate reklaamipiirangute mittetoimimise põhjuseks võib pidada alkoholireklaami mõju alaealistele ja nende osalist rakendamist eri alkoholiliikide puhul. Lahja alkoholi reklaam on kehtivas reklaamiseaduses lubatud kella 20-st, kange alkoholi reklaam kella 21-st. Samas näidatakse laupäevaõhtuti alates 21-st kommertskanalites ka filme, mis on mõeldud kogu perele. Meediauuringute andmetel vaatavad lapsed vanuses 4–17 aastat telekanaleid väga hilja õhtul, mitte ainult nädalavahetustel, vaid ka tööpäevadel, mistõttu praegu kehtiv ajaline piirang ei täida sellele pandud ootusi. Ajalise reklaamikeelu pikendamine kella 22-ni või 23-ni võib tingida alkoholireklaami kuhjumise paari tunni peale, sest öistel tundidel pole reklaami auditoorium alkoholitootjatele piisava suurusega. Samuti võib alkoholireklaami keeld ainult televisioonis kanaliseerida reklaami teistesse meediakanalitesse, mistõttu nähakse eelnõus ette reklaamikeeld ka välireklaamina ja raadios kui noortele ja lastele kättesaadavates reklaamikanalites.
Vabariigi Valitsuse poolt meie eelnõu kohta antud arvamuses on viidatud sellele, et väljatöötamisel on terviklik reklaamiseaduse tekst, kus käsitletakse ka alkoholireklaami piirangut. Lugesin seda teksti e-õigusest. Seal on suur saavutus: lahja alkoholi reklaami piirang on kella 8-lt tõstetud kella 9-le. Mida näitavad vaatajauuringud? Kõige rohkem 4–17-aastaseid lapsi vaatab telerit alates kella 9-st kella 11-ni õhtul.
Meie eelnõu järgi jääb alkoholireklaam endiselt lubatavaks ajakirjades ja ajalehtedes, välja arvatud juba kehtiv piirang, mille kohaselt ei tohi kange alkoholi reklaam olla ajalehe või ajakirja esi- või tagaküljel ning trükiväljaandes, mis on mõeldud peamiselt lastele või noortele, või trükise leheküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele või noortele mõeldud teavet.
Elanike suhtumine alkoholireklaami on tauniv. Tuginedes konjunktuuriinstituudi uuringule elanike hinnangu kohta riigi alkoholipoliitikale saab väita, et üle poole vastanutest toetab nii lahja kui ka kange alkoholi reklaami keeldu suurtel väliplakatitel, raadios ja televisioonis. Reklaamikeeldu väliplakatitel toetas lahja alkoholi puhul 77% ja kange alkoholi puhul 85% vastanutest, reklaami keelustamist raadios pooldas vastavalt 57% ja 69% ning televisioonis 50% ja 65% uuringus osalenutest. 2005. aastal Tartu Ülikooli tehtud uuringus, mis tehti koostöös Sotsiaalministeeriumiga ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga, on välja arvestatud, et alkoholireklaami täieliku keelustamisega on võimalik kümme aastat kestva keelu korral päästa üle 15 000 alkoholi tarvitamise tagajärjel kaotatud kvaliteetselt elatud aastat. Alkoholi tarvitamine põhjustab üle 60 haiguse ja tervisekahju, sealhulgas õnnetusi, vigastusi, vaimseid ja käitumuslikke häireid, vähki ja südamehaigusi. Ühtlasi säästetakse ressursse alkoholist tingitud kahju vähenemise, tervishoiu, sisejulgeoleku, sotsiaalabi ja muude kulutuste vähenemise tõttu. Alkoholireklaami keelu mõju on pikaajaline, kuna sellega kujundatakse eelkõige väärtushinnanguid ja suunatakse inimesi väiksemale alkoholi tarvitamisele ning väiksemate kahjude tekkele kogu nende järgneva elu jooksul. Alkohoolsete jookide rangemate reklaamipiirangutega kaasnevad positiivsed mõjud kaaluvad üles võimaliku majandustegevusele avaldatava negatiivse mõju, milleks kindlasti on reklaami ja tootmismahtude võimalik vähenemine.
Seadussätete muutmine ei too kaasa lisakulusid, kuid vähendab kaugemas perspektiivis alkoholist tingitud kahjude vähenemise tõttu riigieelarvelisi kulutusi, eelkõige ravikindlustuses, sotsiaalkaitses, sisejulgeolekus.
Valitsuskoalitsioon on oma vastustes infotunnis ministrite suu läbi ja ka mujal öelnud, et tulemas on terviklik alkoholipoliitika. Miks ma olen skeptiline selle tervikliku alkoholipoliitika suhtes? Siia on jõudnud korrakaitseseaduse eelnõu, kus praeguse avalikes kohtades alkoholi tarbimise keelu asemel on see lubatud. Reklaamiseaduse eelnõu rangemaid piiranguid ette ei näe, alkoholireklaam jätkab sama liberaalsena teles, raadios ja muudes allikates. Me oleme teinud kaks ettepanekut. Eile oli lugemisel müügipiiranguid puudutav ettepanek, kusjuures neid müügipiiranguid on võimalik teha ka teisi. Tänane seaduseelnõu räägib reklaami piiramisest. Kui panna siia juurde alkoholiaktsiisi tõus, siis see ongi meetmete kompleks, kuidas piirata alkoholi tarbimist. Kutsun teid kõiki seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! On täiesti selge, et me peame Eestis välja kujundama väga tõsiselt võetava alkoholipoliitika, mis oleks sarnane Põhjamaade alkoholipoliitikaga. Need numbrid ja arvud, mis sa esitasid, on võimsad. Aga ma isiklikult ei ole päris veendunud, et reklaam oleks mõnuainete turundamisprotsessis see kõige tähtsam lüli. Nii nagu seksimisega, on ka alkoholi tarvitamisega nii, et sõltumata reklaamist inimesed ikkagi sellega tegelevad. Mis sa arvad, mis võiksid olla ikkagi need peamised alkoholipoliitika alustoed, sest reklaam on ju kõrvalnähtus?

Aitäh! Tänan küsijat toetuse eest! Aga ma mainisin siin juba, et kogu rahvusvaheline praktika, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni uuringud, soovitused, hiljuti, alles 2006. aasta lõpul vastuvõetud Euroopa Komisjoni soovitused räägivad kolme esimese meetmena hinnast, reklaamist, müügipiirangutest, edasi tulevad tervisekasvatus, kampaaniad, kodune kasvatus jne. Need kolm, mis ma nimetasin, on avaldanud rahvusvahelises praktikas kõige rohkem mõju. Aga kuna küsija mainis seksi, siis ma toon veel ühe näite. Mulle on teada ka need numbrid, et 80% noorte juhuslikest seksuaalsuhetest toimub alkoholijoobes ja siis üle pooltel juhtudel ei kasutata kondoomi. Ka seda näitavad uuringud. HIV-i ja aidsi olukorraga seoses on see väga oluline ja hoiatav märk.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma usun, et sa oled päri sellega, et nii olulise teema puhul, nagu on alkoholi tarbimise piiramine, peame vaatama eri meetmete koosmõju. Samas teame, et sellel nädalal rahanduskomisjoni koosolekul olid Keskerakonna liikmed selle poolt, et alkoholiaktsiis peaks tõusma võimalikult vähe. Seega on täna meil vaatluse all kaks erinevat meedet: odav alkohol ja reklaami keelamine. Kuidas sa hindad nende meetmete koosmõju?

Tänan küsimuse eest! Kindlasti on see aktuaalne, täna on seda fraktsioonis arutatud. Ma arvan, et seda, miks meie komisjoni liikmed niimoodi hääletasid, põhjendatakse vastava eelnõu menetluse käigus. Mina saan öelda, et mina isiklikult oleksin pooldanud võib-olla isegi veidi kiiremat liikumist ka aktsiisides. See ongi kompleksne. Ma olen nimetanud kolme meedet. Hea meel on vähemalt, et aktsiisid siiski tõusevad.

Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Hea kolleeg Jaak Aab! Kust selline ind teile järsku on tulnud? Kaks aastat oli teil majandusminister ja reklaamiseadus kenasti tema käes menetleda, aga kui meil oli šanss saada lahja alkoholi reklaam televisioonis kas või tund aega hilisemaks, siis tinglikult kolm minutit enne hääletamisvõimalust võeti see eelnõu tagasi. Kust nüüd see julgus järsku tuli, teadmine ja tahtmine?

Tänan küsimuse eest! Valitsusliikmena tegin ma korduvalt ettepanekuid alkoholiseaduse menetlemisel, mis ei jõudnudki tookord siia, mis puudutasid näiteks ka öise müügi piirangut, moodustasin komisjoni, kes analüüsis alkoholipoliitikat ja tegi soovitused. Kahjuks osa ministrite, ministeeriumide torpedeerimise tõttu ka see valitsusse ei jõudnud. Aga sellest tunnist, nii nagu ma ka siin täna rääkisin – see ei ole lahendus, see üks tund.

Tiina Oraste, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Miks on jäänud sellest reklaamikeelust välja Internet, kus meie noored ju põhiliselt aega viidavad?

Tänan küsimuse eest! See on kindlasti huvitav ettepanek. Ma tean, et see kerkis üles ka komisjoni aruteludel. Küsimus, mis puudutab kaabeltelevisiooni (on näiteid, et ka kaabeltelevisioonis on teatud riikides piiratud alkoholireklaami) ja Internetti, on huvitav teema. Aga (see on minu hinnang, täiesti hinnanguline arvamus) kui me vaatame kas või kaabeltelevisiooni, neid taevakanaleid, mis tulevad meile suurtest Lääne-Euroopa riikidest, või vaatame ka Internetti, mis tuleb sisse kuskilt mujalt, siis minu arvates nii massiivset alkoholireklaami kui meie raadios ja eriti teles on, seal ei ole. Aga kindlasti on see huvitav ettepanek, mis vajab kaalumist, kuidas oleks võimalik – ja neid näiteid on olemas – piirata seda reklaami ka nendes kanalites.

Erki Nool, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud eeskõneleja! Kui me kaotame täielikult reklaami ära, kuidas me suudaksime võidelda selliste ilmingute vastu, et kommipaberite peale tekivad alkoholi piltlikud reklaamid, et näiteks Liviko vesi tuleb ja igasugused säärased asjad, mida me tegelikult oleme lähiminevikus näinud? Kas või näiteks kohukese peale võivad tulla kaudsed viited alkoholile. Kuidas me neid asju suudaksime ära hoida? See ei ole lahendus, et me kaotame alkoholireklaami ära, aga teeme samal ajal reklaamieelarvete abil lihtsalt libatooteid.

Tänan küsimuse eest! Ka Eestis on olnud kaalumisel, et näiteks keelata see reklaam ainult teles. Aga nii nagu ma ka siin ütlesin, otsitakse teisi kanaleid. Mis puudutab igasuguseid kommipabereid, kohukesepabereid, siis selline asi on seaduse järgi keelatud. Küll aga on meil sellega probleeme. Meie suured spordiareenid – mis nimesid nad kannavad? Ma sain küll sellest reklaamiseaduse eelnõust aru – ma ei tea, kuidas see küll sündima hakkab –, et seda tahetakse piirata. See on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi väljatöötatud eelnõu. Me ootame väga, et see jõuaks siia saali arutusele, et tõesti kompleksselt seda läbi arutada.

Meelis Atonen, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma ütlen kohe algul ära, et mina ei usu igasugustesse keeldudesse. Ilmselt ei üllata see siin saalis kedagi. Aga ma küsin teilt hoopis natukene laiemalt. Teie siin Keskerakonna esindajana räägite, et keelame televisioonis reklaami ära, samas rääkisite te päris hirmutavat juttu, mis võib juhtuda jne. Aga kas teile ei tundu, et te mängite oma erakonnaga kahepalgelist mängu? Ühelt poolt räägite, et keelame televisioonis reklaami ära, aga samal ajal on Õllesummeri maskotiks osutunud teie erakonnakaaslased. Õllesummer on minu arvates Eestis alkoholi promov üritus ja reklaamiüritus nr 1. Kas teile ei tundu, et käib selline kahe otsaga mäng ja tegelikult te väga tõsiselt reklaami keelamise peale ise ei mõtlegi? Muidu te oma erakonnakaaslastel sellistel alkoholi reklaamimise üritustel käia ei laseks.

Tänan küsimuse eest! Isiklikult ei ole ma seal üldse viibinud, olen küll näinud, et sellele tehakse kõvasti reklaami. Ka see on üks vahend, kuidas tehakse alkoholile reklaami, mis mulle mitte ei meeldi. Mis puudutab seda konkreetset üritust, siis kehtiva seaduse kohaselt on see küsimus omavalitsuse pädevuses. Reformierakond on pikalt tõestanud, et omavalitsusel peabki teatud lubamise või piiramise suhtes olema oma pädevus. Aga ma ei välista, et seda küsimust peaks ka niisuguste ürituste kontekstis kaaluma.

Hea ametikaaslane Erki Nool, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kõikidele keelamistele lisandub üks selline asi nagu järelevalve. Siin mainiti spordivõistlusi. Hiljuti mängis Eesti Venemaa vastu. Me oleme väga tihti näinud, et kui välisvõistkonnad võistlevad Eestimaal, siis väliskompaniid ostavad Eesti staadionile reklaami. Ka Venemaa ja Eesti vahelises mängus oli põhireklaam alkoholireklaam, mis on Eestis ju spordiväljakutel keelatud. Seda valdkonda on väga raske jälgida. Kui me ei ole siiamaani jõudnud seda jälgida, kuidas me hakkame asjaosalisi karistama? Näiteks kui viinafirmad või muud alkoholifirmad sõidavad oma firma autodega ja logod on peal, siis see on ka ju välireklaam.

Tänan küsimuse eest! See on rohkem võib-olla tõesti korrakaitseorganite hinnata, mis on see liikuv sõiduk. Mina seda nii täpselt hinnata ei oska. Aga mis puudutab niisuguseid reklaame spordiüritustel ja seal alkoholi tarbimist, siis kindlasti on järelevalvega kõigis riikides probleeme. See puudutab ka alkoholi reklaamimise ja  müügi järelevalvet. Ainult et lihtsalt sellepärast, et asi on probleemne, ei saa sellest ju loobuda. Meie eelnõus sisalduvad piirangud on väga lihtsalt kontrollitavad.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Mõni küsimus tagasi tõstatas kolleeg küsimuse Tallinna Lauluväljakul juuli esimestel päevadel toimuva suure festivali kohta. Selle festivali reklaamplakatid on juba täna Tallinna tänavatel väljas. Need reklaamivad Õllesummerit. Plakatil on suur karu ja tal on kaenlas kaks jänest. Huvitav, millist  alkoholitoodet see võiks, hea ettekandja, sinu arvates reklaamida või mille tarbimist kuidagi edendada?

Tänan küsimuse eest! Kirjeldatud välireklaam, mida ma ise kahjuks ei ole näinud, ei reklaami küll kuidagi alkoholi. Samas ürituse nimi Õllesummer on minu jaoks endiselt veidi kahtlane.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus: kas siis selline reklaam, kaudselt võttes, et tule jooma, tule joo ennast purju koos meiega, on teie arust lubatud reklaam, mida te soosite? Vähemalt nii jäi praegu mulje. Teine küsimus on see, et te rääkisite, et teie kehtestatud piiranguid on väga lihtne kontrollida. Siit tekib mul küsimus, et samamoodi on ju praegu alkoholimüük keelatud alla 18-aastastele, nad ei saa alkoholi poest osta. Siin on küll aga olukord, et nad siiski saavad alkoholi kätte, keegi seda ei kontrolli. Samamoodi võiks ka öelda, et seda on lihtne kontrollida. Kuidas te seda kommenteerite?

Tänan küsimuse eest! Ma pidasin silmas seda, et kui on absoluutne keeld teles, raadios ja välireklaamis, siis on see tõesti väga lihtsalt kontrollitav. Mis puudutab alla 18-aastastele alkoholi müümist, siis võin tuua näite, et selles suhtes me oleksime tahtnud seda järelevalvet lihtsustada. Kui öine alkoholimüük on keelatud, siis on ka seda palju lihtsam kontrollida. Kui sotsiaalne kontroll öötundidel puudub, siis on alaealistel alati lihtsam alkoholi kätte saada. See on üks põhjendusi näiteks sellele öise müügi piirangule.

Harri Õunapuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Õllesummer on kahtlemata üks alkoholi jooma kutsuv suuremaid üritusi Tallinnas. Sa enne ütlesid, et seda saab reguleerida kohalik omavalitsus. Milline erakond on Tallinnas võimul, palun?

See on väga lihtne vastus. Seal on võimul Keskerakond ja kui nad kaaluvad selle ürituse läbiviimisel seda, siis saab seda teha vastavaid taotlusi esitades ja lube välja andes.

Hea ametikaaslane Meelis Atonen, teine küsimus, palun!

Aitäh! Teine küsimus on mul päris otse reklaami kohta. Kui nüüd Eesti Vabariigis keegi otsustab korraldada alkoholi tarbimise võistluse, kes jõuab kõige rohkem juua, ja teeb avaliku reklaami nii, et paneb sinna jänkukesed ja karukesed, nagu Evelyn Sepp siin natukene aega tagasi kirjeldas Õllesummeri reklaamimist, kas teie arvates iseenesest kogu see üritus ja kogu see, kuidas ma ütlen, õhkkond selle ürituse ümber, isegi kui reklaamplakatitel on jänkukesed ja karukesed, on tegelikult alkoholi reklaamiv või on ta siiski jänkukestele ja karukestele reklaami tegev?

Aitäh küsimuse eest, kolleeg! See on pigem niisugune promomise teema. Näiteks niisugused huvitavad väljendid ka raadios, et nädalalõpp algab 24 tunni pärast – Saku teatab. See on niisugune teatud määral osav kõrvalehiilimine sellest keelust. Ma arvan, et see promomise teema on kindlasti üks asi, mille puhul tuleb kaaluda, kas seda annab selgemalt seadusesse kirja panna.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Kolleeg Aab! Sa nimetasid siin, et see nimetus Õllesummer on sinu jaoks veidi kahtlane. Ma ei ole seal kunagi käinud, aga ma teen sellest nimetusest järelduse, et seal juuakse õlut. Kas ma eksin?

Tänan küsimuse eest! Eks mullegi isiklikult ole just nimelt see nimetus kahtlane.

Hea ametikaaslane Evelyn Sepp, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kuna siin Riigikogu saalis on väga palju kolleege, kes ei ole käinud ühel populaarsel kultuuriüritusel, siis ma kindlasti soovitan sinna kohale minna. Aga mis sa, hea ettekandja, arvad, kas Õllesummerile tulevad inimesed jooma või nad tulevad sinna perega nautima pigem üht suuremat muusikafestivali, mis Eestis toimub? Küsimuse teine pool: kas sa oled kindel, et siin saalis küsijad ikkagi annavad aru, et pileti ostavad nad kontserdiprogrammi kuulamiseks, ja kui nad tahavad alkoholi, šašlõkki või pepsikoolat, siis seda peavad nad ikka lisaks ostma?

Aitäh küsimuse eest, aga vastus oli küsimuses. Ma nõustun nende väidetega.

Hea ametikaaslane Tiina Oraste, teine küsimus, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas Õllesummeri reklaamist võib seoses nende karude ja jänestega välja lugeda, et tegemist on lasteüritusega?

Tänan küsimuse eest! Ma veel kord kordan: ma ei ole seda reklaami näinud, ma ei oska seda hinnata.

Hea ametikaaslane Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kui selgus, et Õllesummeril käivad inimesed tegelikult nautimas kõrgetasemelist muusikat, kas siis võib eeldada, et näiteks väljakuulutatud sümfooniakontserdil käivad nad õlut joomas?

Tänan küsimuse eest, hea kolleeg! Kas sa ootad sellele vastust või mitte? Ma arvan, et mitte.

Hea ametikaaslane Toomas Tõniste, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma üritan reklaami juurde jääda. Ütleme, et keegi reklaamib oma üritust, olgu siis jäneste või karukestega või millega tahes, ja meelitab lapsi kohta, kus käib lausjoomine. Kas teie eelnõu eesmärk on sellist reklaami piirata või peate te seda täiesti normaalseks?

Tänan küsimuse eest! Ma kutsun ka üles siin saalis reklaamist rääkima, mitte ühest konkreetsest üritusest. Tänan ettepaneku eest! Konkreetne ettepanek, mis eelnõus sisaldub, puudutab tele-, raadio- ja välireklaami.

Tänan ettekandjat! Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas kõne all olevat Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 7. juunil.  Riigikogu majanduskomisjonis tutvustas seda eelnõu kolleeg Helle Kalda, kes esitas komisjonile ülevaate eelnõu algatamise eesmärkidest ja sisust. Ma ei hakka seda kordama, sest kolleeg Jaak Aab tegi seda täna ka siin selles kõnetoolis, aga võin öelda, et kolleeg Helle Kalda esines, tuginedes mitmetele uuringutele ja analüüsidele, tõi neid andmeid välja ja vastas ka komisjoni liikmete küsimustele. Komisjoni liikmed esitasid eelnõuga seonduvalt küsimusi ja avaldasid arvamust alkoholireklaami täieliku keelustamise efektiivsusega seonduvalt. Oli kõne all asjaolu, et eelnõu ei keelusta alkoholireklaami Interneti ja paberkandja (näiteks ajalehed, ajakirjad) vahendusel ja seega osas kanalites keelatud reklaam ei taga, et nooremale põlvkonnale jääks alkoholireklaam kättesaamatuks.
Komisjonile oli välja jagatud ka Vabariigi Valitsuse istungi protokoll, mille järgi kõnealuse eelnõu kohta arvamuse andmine oli tehtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks, aga sellest protokollist me loeme ka välja, et Vabariigi Valitsus ei toetanud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma ei hakka refereerima  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirja täies pikkuses, aga siin seisab: "Seadmata kahtluse alla alkoholi liigtarvitamise kahjulikkust, tuleb mõistlike piirangute kehtestamist alkohoolsete jookide reklaamile igati toetada. Samas ei ole eelnõu algatajate poolt analüüsitud piirangu mõju ega antud hinnangut, kas valitud meede on proportsionaalne ja eesmärgi saavutamiseks kohane." Tsiteerin edasi: "Oleme seisukohal, et alkohoolse joogi reklaamiga seonduv regulatsioon on üks osa riiklikust alkoholipoliitikast, mille eesmärgiks on alkoholi kuritarvitamisest tingitud negatiivsete mõjude ja tagajärgede oluline vähendamine. Siinkohal teatame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab lähiajal Vabariigi Valitsusele reklaamiseaduse eelnõu, kus sisaldub ka üksikasjalik alkoholireklaami regulatsioon, nähes ette piirangud nii reklaami sisule, kellaajalisele edastusele televisioonis ja raadios, välireklaamile kui ka müügiedendusega seonduvale tegevusele." Edasi kõlas komisjonis ettepanek, kolleeg Liina Tõnissoni poolt esitatud, et alkoholireklaami keelustamise küsimust oleks otstarbekas arutada uue reklaamiseaduse ettevalmistamise ja menetlemise käigus, mitte kontekstiväliselt ja eraldiseisva küsimusena.
Arutelu majanduskomisjonis jõudis välja kahe ettepanekuni. Nimelt, ettepanek teha täiskogule ettepanek eelnõu tagasi lükata ja teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Toimus hääletus nagu demokraatlikule komisjonile kohane ja selle tulemusel leidis toetust ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 ja vastu 2 komisjoni liiget, 1 jäi erapooletuks. Nii oligi majanduskomisjoni otsus saata Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 6 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 12. juunil, otsus tehti konsensusega, ja teine ettepanek oli teha täiskogule ettepanek eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Kas on ettekandjale küsimusi? Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis kumas läbi ka selline kartus, et kui järgmisest aastast alkoholiaktsiis tõuseb ja kui nüüd oleks piiratud veel ka reklaami, siis, hoidku jumal, järsku vähenebki alkoholi ostmine ja tarbimine ja järsku riigikassa alkoholi eest saabki tunduvalt vähem raha, kui seni on saanud?

Aitäh! Austatud kolleeg, tänan teid küsimuse eest! Kas midagi kumab läbi või näib, selle üle peavad otsustama inimesed, kellele on antud ka kolmas silm. Seda esiteks. Teiseks, komisjoni liikmete hulgas on piisavalt akadeemilise haridusega inimesi. Akadeemiline haridus tähendab terviklikku maailmapilti, oskust analüüsida olukorda ja näha probleeme erinevates seostes ja tervikutes. Nagu ma ka tsiteerisin, jäi kõlama seisukoht, et ei ole otstarbekas seda küsimust käsitleda alkoholipoliitikast eraldiseisvalt, kitsamalt ja ka olukorras, kus Riigikokku on tulemas reklaamiseaduse täistekst uues versioonis.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Miks teie meelest inimesed tarbivad liialt alkoholi ja miks teie meelest aina nooremad ja nooremad inimesed satuvad purjuspäi haiglasse või vanemate või politsei tähelepanu alla? Mis on selle põhjused?

Ma tänan teid küsimuse eest, lugupeetud kolleeg! Juhin tähelepanu, et ma tutvustan siin majanduskomisjonis otsustatut ja räägitut ning selle tõin ka teieni. Kui te soovite minuga arutada ühte või teist akadeemiliselt huvipakkuvat küsimust, kahtlemata see on väga huvipakkuv küsimus ja ma kaugeltki ei eita neid probleeme, mis meie ühiskonnas on, siis olen nõus kinni panema nõupidamiste ruumi ja nende küsimuste üle pikemalt rääkima. Ettepanek on jääda siin kitsamalt siiski majanduskomisjoni arutelu juurde.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te meenutaksite meile, milliseid alkoholi tarvitamise vähendamise meetmeid peeti efektiivseks majanduskomisjoni istungil?

Aitäh küsimuse eest! Majanduskomisjonis arutelu keskendus, kordan veel kord, küsimusele, kas me vaatleme alkoholireklaami eraldiseisva teemana reklaamiseaduses või vaatleme reklaamiseadust kui tervikut ja alkoholireklaami selle raamides. Sellest tulenevalt jäi üles ka see ettepanek, mida ma olen siin tutvustanud.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma pisut ehmusin, kuuldes teie vastust hea kolleegi Marek Strandbergi küsimusele. Kas tõepoolest komisjonis ei arutatud alkoholi ja tervisega seotud küsimusi kohe üldse mitte kuidagi? See oleks ju loomulik, et arutatakse, sest kui teemat käsitletakse, siis võetakse seda asja ikkagi laiemalt. Sel juhul ei ole arutelu komisjonis olnud ilmselt täiuslik. Kas tõesti oli nii?

Tänan teid küsimuse eest! Ma kordan seda, mida ma ütlesin oma ettekande alguses. Kolleeg Helle Kalda esitas põhjaliku ülevaate mitmesugustest analüüsidest, uuringutest, tõi välja statistilisi andmeid, kuidas on meil lood alkoholi tarbimisega jne. Ta tegi seda põhjalikult ja väga kenasti. Seda informatsiooni ei seadnud, ma toonitan, seda informatsiooni ei seadnud keegi komisjoni liikmetest kahtluse alla. Küsimus on selles, kas see regulatsioon, mida praegu tahetakse rakendada, kas see on, esiteks, piisav selleks ja piisav just nimelt olukorras, kus Vabariigi Valitsus on lubanud välja tulla kompleksse alkoholipoliitikaga, ja teiseks, kus  Riigikogu menetlusse on tulemas ka reklaamiseadus.

Helle Kalda, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma loen ette siiski kolm punkti, millest oli juttu ja mida härra Strandberg küsis: alkoholireklaami keelustamine, alkoholi hinna tõstmine ja kättesaadavuse piiramine. Seda me ju komisjonis arutasime.

Ma tänan küsimuse eest või tähelepanu juhtimise eest! Loomulikult, küsimused olid päevakorral, nagu ma ütlesin, keegi ei seadnud seda informatsiooni kahtluse alla. Nagu ma ütlesin, me just nimelt toonitasime probleemile kompleksse lähenemise vajadust, mitte ühe elemendi kompleksist väljarebimist. Kolleeg Marek Strandbergile ma vastasin ettepanekuga saada kokku ja probleemi arutada sellepärast, et küsimused on eelnõuga seonduvad, majanduskomisjoni aruteluga seonduvad.

Kristen Michal, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Korduvalt on mainitud reklaamiseaduse tervikteksti ja vajadust seda kontekstist mitte välja kiskuda. Minu küsimus ongi: kas komisjoni arutelu käigus sai teatavaks ka see, miks eelmine reklaamiseadus, mis oleks oluliselt karmistanud alkoholireklaami tingimusi, tagasi võeti? Millisesse erakonda kuulus selle tagasivõtnud majandusminister Edgar Savisaar?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, kolleeg Liina Tõnisson esitas küsimuse, miks reklaamiseadus eelmise koosseisu ajal päevakorrast maha võeti. Ma ei julge öelda, et ma oleksin saanud sellele küsimusele selge vastuse. Tagasi võttis selle Keskerakonda esindav minister.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Öelge, palun, milliseid statistilisi näiteid Helle Kalda alkoholireklaami kahjulikkuse kohta komisjonis tõi ja millega Helle Kalda põhjendas reklaami vähendamist.

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõul, mille Keskerakonna fraktsiooni esimees on allkirjastanud 16. aprillil s.a, on pikk seletuskiri, kus on ka argumentatsioon, miks ühte või teist sammu tahetakse astuda. Ma soovitan teil tõusta oma pingist püsti, liikuda kenasti sinna taha riiuli juurde ja see eelnõu endale sealt hankida. Aga ma toonitan teile veel kord, et komisjonis ei seadnud keegi kahtluse alla kolleeg Helle Kalda esitatud argumentatsiooni ja väiteid ega tema statistilisi andmeid. Küsimus keskendus sellele, kas me läheneme kompleksselt või vaatleme asju üksikult. Selles oli lugu.

Hea ametikaaslane Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Mulle meeldib teie lähenemine, et asju tuleb lahendada kompleksselt. Tegelikult on see üsna kulunud kõnepruuk siin kõikide koalitsioonide poolt, et probleemidele tuleb läheneda kompleksselt ja valitsuskoalitsioon teeb seda komplekssemalt, paremini, kunagi hiljem ja tulevikus. See on selline üsna levinud pruuk. Samas ei öelda peaaegu kunagi, millal seda tehakse, ja see komplekssus, see lahendamise külg ununeb kuidagi ära. Nüüd on minu küsimus, et seada oma poliitilisi rajajooni alkoholipoliitika terviklikkuse suhtes: millal võiks olla tulemas see kompleksne lahendus siia? Kindlasti te komisjoni töös olete sellega aktiivsemalt tegelnud ja oskate mingeid ajaraame seada.

Ma tänan teid küsimuse eest! Austatud kolleeg! Kui te jälgisite kolleeg Jaak Aabi esinemist enne mind selles kõnetoolis, siis te võisite korduvalt kuulda austatud kolleegi suust selliseid väljendeid vastuseks esitatud küsimustele: tuleb kaaluda, vaadata, peame arutama. See viitab sellele, et me tõepoolest peame probleemile lähenema kompleksselt, kõlagu see teie jaoks nii õõnsalt, kui ta kõlab. Minu jaoks ei kõla õõnsalt. Seda esiteks. Teiseks, majanduskomisjoni väljasõiduistungil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse oli ka juttu sellest, et reklaamiseadus on tulemas Riigikokku, ja ma loodan, et ta jõuab siia lähiajal.

Heljo Pikhof, palun!

Hea ettekandja! Kas te olete kindlalt veendunud, et alkoholi tarbimist vähendavaid meetmeid ei saa võtta järk-järgult? Putkades ja kioskites me enam alkoholi ei müü.

Aitäh! Ma tänan teid küsimuse eest! Mida tähendab järk-järgult? Järk-järgult astumine tähendab siiski seda, et sa tead, kust sa oma teekonda alustad ja kuhu sa tahad välja jõuda. Kui see teadmine on olemas, siis ma pean seda ka kompleksseks teadmiseks.

Hea ametikaaslane Marika Tuus, teine küsimus, palun!

Aitäh! Hea esineja! Te ise ju tõite välja, et Helle Kalda tõi statistilisi näiteid. Minul on seaduseelnõu küll laual, kuid kas te ütleksite, palun, millised need näited olid? Mind huvitavad just need. Te annate siin edasi komisjonis arutatut.

Tänan teid! Kolleeg Helle Kalda tõi välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli uuringud, mille järgi on Eestis 9–13-aastaste alaealiste hulgas viimase aasta jooksul alkoholi tarbimine suurenenud 34%. Ta tsiteeris politsei kodulehte, kus esitatud uurimuse andmetel on alkoholi tarbimine alaealiste hulgas viimase aasta jooksul kasvanud 37,8%. Politsei on registreerinud viimase nelja kuu jooksul 2685 alaealiste alkoholitarvitamisega seotud väärteojuhtumit jne. Need on olulisemad faktid, mis kajastuvad ka majanduskomisjoni istungi protokollis, mis kannab numbrit 13.

Hea ametikaaslane Erki Nool! Meie kodukorraseaduse kohaselt saab esimesel lugemisel esitada eelnõu algatajale või tema esindajale ja juhtivkomisjoni esindajale kokku kaks küsimust. Nii et siin kolmandat küsimust esitada ei saa. Hea ametikaaslane Toivo Tootsen, teine küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma usun, et ka koalitsioon on siiski aru saanud, et alkoholi liigtarbimine on probleem ja see on meil suurem probleem kui näiteks paljudes Euroopa riikides. Küsimus: kas koalitsioon teadvustab endale selle probleemi olemasolu ja kas ta vastavalt sellele tuleb Riigikogu ette kompleksse alkoholipoliitikaga, mis käsitleb kõiki neid tahke?

Aitäh! Austatud kolleeg! Ma tsiteerisin oma kõnes nii Vabariigi Valitsuse istungi protokolli kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirja, tsiteerisin teile ka meie komisjoni protokolli, refereerisin arutelu. Keegi ei ole eitanud, et probleem eksisteerib. Seda ei ole keegi eitanud. Edasi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjas, kus edastatakse Vabariigi Valitsuse seisukoht, seisab – ma kordan veel kord –, et alkohoolse joogi reklaamiga seonduv regulatsioon on üks osa riiklikust alkoholipoliitikast ning et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab lähiajal Vabariigi Valitsusele reklaamiseaduse eelnõu. Eespool seisab siin, kordan veel kord, et ei seata kahtluse alla alkoholi liigtarvitamisest tekkivaid probleeme.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab seda kompleksi ehk terviklikku alkoholipoliitikat. Tõesti, valitsusliidu programmis selline lubadus sisaldub ja ma saan aru, et see oli ka üks põhiline teema, mida komisjonis arutati. Väide oli, et eraldi eelnõusid ei toetata, vaid oodatakse terviklikku poliitikat. Kas oli kõne all ka see, kas keegi komisjoni liikmetest viitas sellele, et korrakaitseseaduse eelnõu muudab praegust olukorda (praegu avalikus kohas ei tohi tarbida alkoholi, selle eelnõu kohaselt seda lubatakse), kas oli juttu sellest, et see ongi juba selle tervikliku alkoholipoliitika esimene pääsuke?

Aitäh! Ma olen sunnitud end taas kord, austatud kolleeg, kordama, ja kordama selle koha pealt, et majanduskomisjon nägi ülesandena või probleemina vaadelda alkoholireklaami keelustamise küsimust reklaamiseaduse ettevalmistamise ja menetlemise käigus. Ma olen ka selle koha pealt juba täna mitu korda öelnud, mida on meile Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubanud. Mis puudutab korrakaitseseadust ja muid võimalikke seadusandlikke initsiatiive, siis see temaatika ei olnud meie arutelu raamides.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Ma mõtlesin, et ma ei küsi, aga siiski puudutan seda teemat, mis oli üleval eelmisele ettekandjale küsimusi esitades. Siin arutleti, et kui reklaamil on jänkukesed ja karukesed, mida siis üks või teine sealt näeb. Kui nähakse karu, kas nähakse siis mänguasju, sõprust jänestega, suurt Venemaad jne? Minu küsimus on: kui mõni sinu kolleeg Reformierakonnast tuleb suvel Setumaale ja näeb rukkipõldu, kuidas sa arvad, millele ta mõtleb, kas leivale või setu hansale?

Aitäh küsimuse eest! Majanduskomisjon seda küsimust ei arutanud.

Hea ametikaaslane Helle Kalda, teine küsimus, palun!

Aitäh! Te mainisite, et käisite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Komisjonis ei arutatud seda kompleksset eelnõu, te mainisite, et valitsus tuleb välja kompleksse eelnõuga. Ega te ei oska öelda, kuna need on erinevad meetmed, mida ka komisjon aktsepteeris (aitäh, see tõesti oli niimoodi), aga kui ma võtan kõik need komplekssed meetmed, siis kes seda eelnõu ette valmistas? Kas peaminister, sest ühegi ministeeriumi valdkonda see ei lähe? Kes selle eelnõuga välja  tuleb, kas peaminister isiklikult?

Aitäh! Ma täpsustan. Ma olen rääkinud reklaamiseaduse eelnõust ja komplekssest alkoholipoliitikast. Reklaamiseaduse eelnõuga tuleb välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. See on kindlasti selle poliitika osa või element.

Liina Tõnisson, palun!

Aitäh! Ma kasutan võimalust rohkem rääkimiseks kui küsimiseks. Proua Kalda teab ju suurepäraselt, et Eesti riigis on reklaamiseadus täiesti valmis, kolm sekundit oli puudu selle seaduse vastuvõtmisest, mis kompleksselt toob välja kõik alkoholi- ja muude reklaamidega seotud probleemid. Nii et ma jään küll lootma, et lähitulevikus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toob selle seaduse siia saali ja siis me saame kõike arutada.

Aga küsimus? Hea ametikaaslane Liina Tõnisson, küsimus! Teeme nii, et järgmine kord on sellised sõnavõtud läbirääkimiste voorus. Hea ametikaaslane Marek Strandberg, teine küsimus, palun!

Minu küsimus on selles: kas me võime loota seoses alkoholipoliitika ja reklaamiseaduse komplekssusega samasugust kirge, nagu me oleme kogenud siin möödunud nädalatel saadiku staatuse seadusega seonduvalt, ja niisama pikki läbirääkimisi?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma olen sunnitud taas kord oma sõnu kordama: ennustamine on nende inimeste pärusmaa, kellele on antud kolm silma.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Helle Kalda, Keskerakonna fraktsiooni esindaja, palun! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Igal õhtul, olgu jõulud, vabariigi aastapäev, lastekaitsepäev või saabuv jaanipäev, võime kohalikelt telekanalitelt näha reklaami "Vötame mönuga!". Muidugi, pood ju lahti ning meedias ilmub pidevalt ekspansiivset alkoholireklaami, alates labaselt soosivast kuni lihtsustatud selgitusteni alkoholi positiivsest mõjust tervisele. Minnakse ja võetakse. Hommikul teeb uudistesaate juht kokkuvõtte reklaami ja müügi esimestest tulemustest: kui palju oli öösel roolis alkoholijoobes sõidukijuhte, kui palju oli inimvigastustega liiklusõnnetusi, hukkunuid, kui palju suri inimesi alkoholimürgistuse või tulekahjude tõttu ning kui palju oli alkoholijoobes alaealisi, kes juhtisid sõidukit, said vigastada või hukkusid. Eesti inimarengu aastaaruandest, Statistikaameti, Sotsiaalministeeriumi, Maanteeameti, Politseiameti, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli jt aruannetest loeme, et Eestis tarbitakse arvestuslikus koguses ca 13 liitrit puhast piiritust aastas inimese kohta. Tagajärgedega võrreldes ei ole Eestile Euroopa Liidu liikmesriikides võrdset. Me oleme selles osas Euroopas esimesel kohal. Kurb ja siiralt kahju!
Siin ei saa me süüdistada kedagi peale meie endi. Kahjuks puudub riigil alkoholipoliitika. Või ongi see hea majanduspoliitika, millega üks hea kolleeg eelmisel nädalal saalis ärples? Tarbiti ju Eestis 1990. aastatel arvestuslikus koguses alkoholi kaks korda vähem kui praegu. Kõige kurvem on see, et alkoholi tarbimine kasvab iga päevaga meie noorte hulgas, mis omakorda on uimastite tarbimise soodumuseks. Eri maades tehtud uuringud näitavad, et alkoholi varajane tarbimine viib edasisele riskikäitumisele nii alkoholi kui ka narkootikumide suhtes. Paljudest uuringutest on selgunud, et laste käitumisriskid – alkoholi, uimastite tarvitamine ja sellega seonduvalt HIV-i nakatumine – ei ole vähenenud, vaid oluliselt kasvanud. Nii on 9. klassi õpilaste seas 10 korda rohkem purjus olnuid: 24,4% poistest ja 11% tüdrukutest. Ligi 15% 9. klassi õpilastest on proovinud narkootikume. Eestis on HIV diagnoositud 5980 inimesel, sealhulgas 2007. aastal vanuses sünnist kuni 19. eluaastani 25 juhul. Kahjuks näitasid Tallinna koolides tehtud uuringud, et aastaga on alkoholi tarbimine kasvanud 9- kuni 14-aastaste laste hulgas 34%. Legaalse uimastina on alkohol seega ohtlikum kui paljud uimastid ja selles pingereas ka eespool kui teine legaalne uimasti tubakas, mille reklaam on keelustatud, kuid me ikka reklaamime alkoholi ja seda noortele kõige vaadatavamal ajal. Alkoholireklaam suurendab alkoholi tarbimist noorte seas, alkoholireklaam on osutunud eriti atraktiivseks just alaealistele. Üleeuroopaline alkoholireklaamiteemaline projekt ELSA jõudis järeldusele, et noori kütkestab alkoholireklaamides esinev huumor, seksikus ning kütkestav eluviis. Alkohoolsete toodete nii nagu iga teisegi toote reklaam suurendab tarbimist (selleks ju seda tehaksegi), kahjuks seda just noorte seas. Uuringust selgub, et noored, kes nägid keskmisest enam alkoholireklaami, jõid rohkem. Iga lisaks nähtud reklaam suurendab tarvitatud alkoholi 1% võrra.
2006. aastal 1. juulil avaldatud Euroopa Komisjoni tellimusel tehtud Euroopa alkoholiraport toob välja soovitusliku alkoholikahjude vähendamise efektiivsete meetmete ja programmide komplekti, kuhu kuulub alkoholireklaami keelustamine, "Kõik puhuma!" kampaaniad, hinnatõstmine, kättesaadavuse piiramine, perearsti tasandil nõustamine. Samale järeldusele tuli ka Tartu Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni uurimus. Alkoholi tarvitamist vähendavate sekkumiste puhul vaadeldi n-ö klassikalisi sekkumisi: alkoholi maksumust, reklaami keelustamist, müügipiirangute karmistamist, joobe kontrollimist teedel ja teavitamist ning nõustamist. Kõik uuritud sekkumised osutusid Eestis äärmiselt kulutõhusaks, seda eriti eri kategooriates.
Seoses eeltooduga esitaski Keskerakonna fraktsioon eelnõu, et keelustada alkoholireklaam televisioonis ja raadios täielikult. Kahjuks ei ole aga praeguse valitsuse ja saalis oleva koalitsiooni alkoholipoliitika suunatud samasse suunda. Kurb on, et alkoholitootjate rahakott on teile tähtsam kui Eesti rahva tervis ja tulevik. Ju ongi teie eesmärk see, et kuulda homme hommikul jälle raadiost, et üks joodik sõitis otsa tööle minevale õpetajale ja lapsele, kes selle tagajärjel surid. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku lükata eelnõu 6  esimesel lugemisel tagasi. Head ametikaaslased! Asume hääletusprotseduuri juurde. Kas võime alustada hääletusprotseduuri?
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata seaduseelnõu 6 esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Tulemusega poolt 41 ja vastu 39 on eelnõu tagasi lükatud ja menetlusest välja langenud. 

Head ametikaaslased! Asume kolmapäevase päevakorra juurde. Tänase päevakorra esimene punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Fraktsioonide esindajad läbirääkimisi pidada ei soovi. Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta  muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Võime asuda lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 20. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 78, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Asume lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 45. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine, kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu muutmislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa!

Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu muutmislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 58 arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus väliskomisjoni istungil 11. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, küllap mäletate, see oli 8. juuni kell 16, muudatusettepanekuid ei esitatud. Otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta Riigikogu täiskogu istungi kolmapäeva, 13. juuni päevakorda seaduseelnõu 58 teine lugemine tegi komisjon oma 31. mai istungil. 11. juuni istungil otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogu täiskogule ettepaneku Cotonou lepingu muutmislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 58 teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Kodukorraseaduse § 115 kohaselt arutatakse välislepingut puudutavat seaduseelnõu kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Juhtivkomisjon ongi teinud ettepaneku, et teisel lugemisel toimuks lõpphääletus. Asume hääletusprotseduuri juurde. Kas võime asuda hääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele eelnõu 58. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt oli 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu muutmislepingu ratifitseerimise seadus on vastu võetud.

Järgmiseks neljas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja ‑territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa!

Austatud Riigikogu! Seaduseelnõu 59 arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus väliskomisjoni 11. juuni istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juunil kell 16 muudatusettepanekuid ei esitatud. Otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta Riigikogu täiskogu kolmapäeva, 13. juuni päevakorda seaduseelnõu 59 teine lugemine tegi komisjon oma 31. mai istungil. 11. juunil otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogu täiskogule ettepanek Cotonou lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja -territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 59 teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule asume lõpphääletuse juurde. Kas võime asuda hääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele eelnõu 59. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja -territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seadus on vastu võetud.

Viies päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Auväärt istungi juhataja! Auväärt Riigikogu! Riigikogu põhiseaduskomisjon valmistas seda eelnõu teiseks lugemiseks ette oma istungitel, mis toimusid 11. ja 12. juunil s.a. Mis me siis nendel komisjoni istungitel tegime? Vaatasime üle esitatud muudatusettepanekud, õppisime põhjalikult tundma õiguskantsleri ja tema büroo arvamusi eelnõu kohta ja tutvusime ka eelnõu väljatöötanud töögrupi seisukohtade ja arvamustega selle eelnõu kohta.
Eelnõu kohta ütlesid oma arvamuse välja kõik Riigikogus esindatud fraktsioonid. Eriti tähelepanelikult suhtusime neisse eelnõu sätetesse, mis on leidnud väga laia kõlapinda just nimelt avalikkuses.
Head kolleegid! Tabelis on toodud muudatusettepanekud seaduseelnõu muudetavate sätete järjekorras, eestpoolt tahapoole. Kokku on kümme muudatusettepanekut. Aga oma ettekandes peatun muudatustel vastavalt muudatuste tegemise järjekorrale.
Esmalt arutasime komisjonis eelnõu § 19 lõikega 2 seonduvat. Seoses Riigikogu liikmele piirangute seadmisega riigisaladusega tutvumisel tekkis küsimus, kui õige see on põhiseaduse seisukohast, kui täitevvõimu esindaja selles küsimuses otsustab. Sellest oli juttu ka eelmisel Riigikogu istungil, kui me seda eelnõu käsitlesime. Kaitseministeeriumi esindaja ilmselt küll ajas meile komisjoni istungil mõnevõrra udu, kui väitis, et Riigikogu erikomisjonil on isegi vähem õigusi riigisaladusega tutvumisel kui Riigikogu tavaliikmel. Aga komisjon möönis siiski, et demokraatlikus riigis kaitstakse ka jälitustegevusega saadud informatsiooni allikaid. Samas on küsimus, kes otsustab nendele allikatele ligipääsu keelu. Pärast arupidamist komisjon möönis, et põhimõtteliselt võib Riigikogu selle õiguse delegeerida ka asjaomasele ministrile või peaministrile. See tähendas, et eelnõu selle sätte muutmise kallale me ei läinud.
Ametlikke muudatusettepanekuid esitasid eelnõu kohta Rahvaliidu fraktsioon ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon.
Rahvaliidu muudatusettepanek käsitles tööga seotud kulutuste hüvitamise paragrahvi muutmist, et see hakkaks kehtima järgmise Riigikogu koosseisu jaoks  ja et see koosneks 20% esinduskuludest ja 10%-st side- ja transpordikulude hüvitamisest. Nagu juba ütlesin, pidas põhiseaduskomisjon lugu avaliku arvamuse seisukohtadest. Need käsitlesid paljuski Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamisega seonduvat. Põhiseaduskomisjon otsustas kohe istungi algul konsensuslikult, et tööga seotud kulutuste hüvitamisel jäetakse nii sellele Riigikogu koosseisule kui ka edaspidistele koosseisudele kehtima seni kehtinud kuludokumentide ehk nn tšekkide ja kviitungite esitamise süsteem. See summa moodustab kuni 30% ametipalgast. Kirjas on meil see muudatusettepaneku number 4 all. Selles osas tegime uue muudatuse fraktsioonide ühise poliitilise seisukohana ja selle peale võttis Rahvaliidu fraktsioon oma muudatusettepaneku loomulikult tagasi.
Ilmselt on siin paras aeg praegu meile kõigile, head kolleegid rahvaesindajad, panna südamele, et me suhtuksime ka edaspidi kuluhüvitistesse äärmiselt vastutustundlikult. Ma ei räägi sellest, et kulutused peaksid olema seotud tööga ja et nad oleksid õiged – seda loomulikult. Aga nad peavad ka näima õiged ja olema kooskõlas saadiku eetikaga. Rahvakeeli väljendudes võib ju tegelikult ka ainult üks tõrvatilk rikkuda ära ülejäänud 100 meetilga sisu või väljanägemise.
Vahemärkusena tuleb öelda, et ei ole midagi uut päikese all. Selle aasta 18. mail võttis näiteks Inglise parlamendi alamkoda vastu eelnõu, mis jätab nad, ma mõtlen siis Inglise parlamendi liikmeid, välja infovabaduse seadusest ja edaspidi ei pea parlamendi liikmed enam avalikustama oma tööga seotud kulutuste kõiki detaile ega asjaolusid. Vaatamata tekkinud poleemikale, on see eelnõu nüüdseks edasi saadetud ülemkotta ja suure tõenäosusega võib jõustuda juba sellel aastal.
Tuleme nüüd tagasi Riigikogu põhiseaduskomisjoni juurde. Roheliste fraktsioon esitas muudatusettepaneku, mis on tabelis numbri 5 all. See käsitles kuluhüvitistele maksude lisandumist, mis tasutakse Riigikogu Kantselei eelarvest. Samuti oli neil ettepanek Riigikogu liikme abide kohta käivad sätted jõustada juba 1. jaanuaril järgmisel aastal. See ettepanek komisjonis toetust ei leidnud, ühtegi poolthäält ei saanud ja seetõttu ei lähe see ka täna siin saalis hääletusele.
Edasi vaatasime läbi ametnike töögrupi tehtud ettepanekud, mille alusel otsustasime algatada muudatusettepaneku nr 1. See tähendab, et avaliku teenistuse seaduse sätted tuleb teatud juhtudel, maksualastes küsimustes, reguleerida ka Riigikogu liikmete puhul. Muudeti eelnõu 5. peatüki pealkirja, mis enne oli "Riigikogu liikme õigused ja kohustused", aga nüüd on "Riigikogu liikme tegevuse tagatised, õigused ja kohustused". Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja siinses eelnõus on sees ka palju vaieldud säte selle kohta, et Riigikogu liige ei tohi olla samal ajal kohaliku omavalitsuse volikogus. Lisasime eelnõu § 24 ühe lõike juurde, tegime selle paragrahvi kahelõikeliseks ja nüüd on seal selgelt öeldud, et Riigikogu liikme valimisel linna- või vallavolikogu liikmeks tema volitused linna- või vallavolikogu liikmena peatuvad. Veel tegime viited sotsiaalmaksuseadusele ja tulumaksuseadusele, et ka need haakuksid täpselt selle eelnõuga. Eelnõu § 22 lõiget 3 muudeti ja sinna lisati juurde "Riigikogu või selle organ". Rõhk on sõnal "organ". Seadusega ettenähtud juhtudel võib nimetada Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks, sest eelnõu arutelu käigus selgus, et on juhtumeid, kus Riigikogu komisjon määrab ühe või teise Riigikogu liikme seaduse alusel mingi nõukogu esimeheks või liikmeks.
Kuuenda muudatusettepanekuga muutis komisjon eelnõu § 31, mis käsitleb Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamist. Praegune eelnõu tekst, seal on sees 20% eluasemekulude hüvitamist, loeti seega lõikeks 2 ja lisati, et see hakkab kehtima alates Riigikogu järgmisest koosseisust. Juurde lisati sellele paragrahvile lõik 1 sõnastusega, mis on ka kehtivas seaduses, et väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohalikke omavalitsusüksusi elavad Riigikogu liikmed kindlustatakse vajaduse korral elamispinnaga Riigikogu juhatuse kehtestatud korras ja ulatuses. See lõike 1 sõnastus kaotab oma kehtivuse siis, kui piltlikult öeldes 2. säte jõustub, see on järgmise Riigikogu koosseisu alguses. Ühtlasi, head kolleegid, avaldas Riigikogu põhiseaduskomisjon veendumust, et nendegi sätete ellurakendumine toimub ka tulevikus nagu praegu: avalikkuse tõsise järelevalve tingimustes.
Veel arutas komisjon õiguskantsleri ettepanekuid eelnõu kohta, nagu ma juba algul ütlesin. Õiguskantsler leidis, et eelnõu ei reguleeri Riigikogu liikme osalemist riigi osalusega äriühingute nõukogudes. Jah, nii see on. Ma ütlesin juba eelmine kord, eelnõu esimesel lugemisel komisjoni esindajana selle seisukoha tegelikult siin Riigikogu saalis välja. Ka nüüd vahetati komisjonis arvamusi selles küsimuses, kuid ei peetud vajalikuks algatada eelnõu muudatust, mis sõnaselgelt kas sätestaks või sõnaselgelt keelaks Riigikogu liikme osalemise äriühingute nõukogude tegevuses. Fraktsioonidel oli väga erinevaid seisukohti selles küsimuses. Avaldati arvamust, et tegelikult tuleks see küsimus reguleerida eraldi seadusega. Olid ka arvamused, kui korrektne on üldse õiguskantsleri soov sekkuda õigusloomeprotsessi ja ära määrata isegi seda, millist konkreetset küsimust tuleb ühes konkreetses seaduseelnõus just nimelt lahendada. Veel oli arvamusi, mis kiitsid õiguskantsleri esitatud lähenemise igati heaks.
Edasi arutas komisjon õiguskantsleri seisukohta, et põhiseaduse alusel ei tohi Riigikogu liige töötada teises riigiametis ja et see keeld peab hõlmama ka töötamise keeldu näiteks kas või abiteenistujana. Komisjonis kõlas ka selline teoreetiline väide, et äkki peaks olema seal säte, mis keelaks Riigikogu liikmel konkreetselt teha lisatöid, näiteks ministeeriumi koristajana või politseiülema autojuhina. Olgu nüüd sellega, kuidas oli, aga igatahes komisjon kolmanda  muudatusettepanekuna algatas eelnõu § 23 muutmise. Kui enne oli näidisloetelu ametitest, mida ei tohi pidada Riigikogu liige üheaegselt Riigikogu liikme staatuses, Riigikogu liikmeks olles, seal oli Vabariigi President, Riigikogu Kantselei ametnik jne, siis nüüd on seal vaid üks lause: Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla teenistuja riigi ametiasutuses. Kolleegidele põhiseaduskomisjonis tundus niisugune lähenemine olevat selgem ja niimoodi me siis ka selle muudatuse läbi viisime.
Veel peatus komisjon küsimusel, kas eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt võiks n-ö lahkuva valitsuse minister olla samal ajal uue Riigikogu koosseisu liige, kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Sel puhul kaoks ära paljude ajutiste asendusliikmete vajadus Riigikogu töö alguses. Ka oleks tagatud kõigi Riigikogu liikmete õigus olla valitud Riigikogu organite ja Riigikogu juhatuse, komisjonide juhtkonda või vähemalt osaleda valimisel. Komisjoni enamus leidis siiski, et eelnõusse võiks selle sätte jätta ja see ei ole vastuolus põhiseaduse mõttega. Võtsime siin aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kus vallavalitsuse ja -volikogude puhul on see küsimus niimoodi lahendatud. Lisaks võib öelda, et ka õiguskantsler tegelikult otsest põhiseaduslikku vastuolu selles küsimuses ei leidnud. Küll aga möönis, et seda küsimust oleks võib-olla vaja olnud täiendavalt analüüsida.
Tuleb öelda sedagi, et me oleme siin palju rääkinud õiguskantsleri arvamusest selle eelnõu kohta. Komisjonis oli sellest palju juttu. Loomulikult ei saa meie riigis mitte keegi alahinnata õiguskantsleri pädevust niisugustes küsimustes. Siiski võib meelde tuletada, et ainus organ, kellel on Eesti Vabariigis voli ja õigus tunnistada üks või teine seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, on Eesti Vabariigi Riigikohus. Ülejäänud institutsioonide ja ametiisikute seisukohad on kindlasti väga autoriteetsed, neid võib ja tuleb arvestada, kuid siiski on nad ainult seisukohad nendes küsimustes.
12. juunil toimunud põhiseaduskomisjoni esimesel istungil rääkisime ka Riigikogu liikme immuniteediga seonduvast täpsemalt. Olgu siinkohal märgitud, et õigusteadlased ja poliitikateadlased mõistavad parlamendiliikme immuniteedi all just nimelt tema erilist seisundit seoses tema õigusliku vastutusega. Selle eesmärgiks peetakse parlamendiliikmete hääletamis- ja  argumenteerimisvabaduse kindlustamist ning funktsioneeriva esinduskogu säilitamist. Tehakse seda parlamendiliikmete kaitsmise kaudu täidesaatva võimu võimaliku omavoli vastu. Ütlen kohe ära, et see viimane lause tundub tegelikult tavaolukordades meile täiesti mõttetu, võib-olla isegi eputamine, et mis see Riigikogu liige nii väga ära ei ole, et teda peab sellisel moel kaitsma. Aga kriisiolukordades võib see väga tõsiselt kätte maksta ja halvata kogu parlamendi toimimise, kogu seadusandliku tegevuse. Igatahes otsustas komisjon õiguskantsleri arvamusest ja avalikust seisukohast lähtuvalt ka selles punktis teha muudatusi ja muudatusettepaneku nr 2 alusel muuta eelnõu § 18 niimoodi, et jätta välja punktid 4 ja 5 ning seostada Riigikogu liikme immuniteet üksnes tema kriminaalvastutusele võtmise erikorraga. Kindlasti võivad rõõmustada need, kes arvavad, et nüüd on jätkuvalt võimalik viia Riigikogu liige arestimajja. Jah, aga samas jääb sel puhul tähelepanuta see, et see muudatus võib põhimõtteliselt viia olukorrani, kus näiteks jõuline täitevvõim võib kas või kõik ebameeldivad Riigikogu liikmed või lihtsalt opositsioonisaadikud Riigikogu olulise hääletuse päeva hommikul mingil põhjusel viia kolmeks tunniks politseisse selleks, et kas või isikusamasust tuvastada. Kuigi tagantjärele tuvastatakse näiteks, et see tegevus ei olnud õige, siis parlamendi hääletus selleks hetkeks on juba möödunud. Kas see seadus on vastu võetud või ei ole vastu võetud, aga midagi enam muuta seadusandlikus tegevuses ei saa.
Väga põhjalikult peatus komisjon nii sellel istungil kui ka samal päeval toimunud järgmisel istungil veel ühel küsimusel. Nimelt, head kolleegid, eelnõu kaotab ära Riigikogu liikme puhkuse. Eelnõu § 2 lõige 2 ütleb otsesõnu, et Riigikogu liikmele ei laiene puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ega töölepingu seadus. Juristid väidavad, et Riigikogu liikmeks olek ei hõlma töö- ega teenistussuhet, vaid on töösuhtega ainult sarnane. Põhiseaduse kohaselt algavad Riigikogu liikme volitused valimistulemuste väljakuulutamise päeval ja lõpevad üldjuhul Riigikogu järgmiste valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. Praegu annab Riigikogu kodukorra seadus Riigikogu juhatusele õiguse otsustada Riigikogu liikmete puhkuse küsimused. Aastaid on olnud just nimelt augustikuu Riigikogu liikmete ametlik puhkusekuu. Aga samas on aasta ringi palju ettevõtmisi ja ülesandeid, mida Riigikogu liikmed nii või naa peavad täitma, olenemata puhkusest. Näiteks Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon käib praktiliselt aasta ringi koos, et anda parlamendi arvamusi valitsusele. Samamoodi peavad ka Riigikogu teised komisjonid andma omakorda sellele komisjonile arvamusi just nimelt Brüsselist tulnud materjalide ja dokumentide kohta. Osa õigusteoreetikuid on praeguse olukorra valguses avaldanud arvamust, et n-ö puhta õiguse seisukohalt peaks ajal, kui kõik 101 Riigikogu liiget on ametlikult korralisel puhkusel, nende asemel olema parlamendis sama arv asendusliikmeid. Sest vaadake, puhkusega seoses igasugused töö- ja teenistussuhted peatuvad, näiteks mõne Vabariigi Valitsuse liikme, ministri puhkuse ajal täidab tema ülesandeid sel ajal keegi teine minister. Oluline on teada, et Riigikogu liikmetele ei maksta praegu puhkusekompensatsiooni ega puhkusetoetust ega tasustata loomulikult ka mingit ületunnitööd. On nii? On. Kui me vaatame põhiseadust, siis on Riigikogu liige ainus, kelle põhitööaja graafik on konstitutsiooniga tegelikult rahva poolt paika pandud. Paragrahv 67 ütleb otsesõnu, et Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ja septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. Järelikult, muul ajal täidavad rahvasaadikud fraktsiooni antud ülesandeid, komisjonitööst tulenevaid kohustusi ja peavad tegelikult leidma ka võimaluse puhata. Kuidas see puhkuste küsimus mujal maailmas lahendatud on? Seda on kindlasti vaja teada. Soome Eduskunna liikmetele (sellele on osutanud mitmed avaliku arvamuse liidrid) ei ole seadusega puhkust ette nähtud. Istungjärkude vahel rahvasaadikud ise otsustavad, kuidas nad seda aega veedavad. Rootsi Riksdagi ja Läti Seimi liikmetele pole puhkust ette nähtud. Leedu ja Itaalia parlamendi liikmetel pole ka ametlikku puhkust. Puhkamine sõltub istungjärkudevahelisest ajast. Aga näiteks Sloveenias on kehtestatud 40-päevane rahvasaadikute üldpuhkus pluss 7 päeva n-ö erakorralist puhkust. Teadaolevalt ei saa mingit ametlikku puhkust ei USA ega Kanada parlamendi liikmed.
Komisjon peatus veel ühel suurt avalikku tähelepanu saanud küsimusel. Seda võisime juba täna hommikul kuulda raadiost ja sellest ajalehest lugeda. Nimelt on praegu Riigikogu liikmetel üks kalendrikuu kaheteistkümnest ametlik puhkusekuu. Seetõttu kehtib Riigikogu liikmetele tööga seotud kulutuste hüvitamise võimalus kuludokumentide kaudu kuni 30% ulatuses 11 kuu jooksul. On nii? Tuletan meelde, täpselt nii see on. Siit esitati küsimus, kas nüüd läheb Riigikogu liikme olukord paremaks, kui tal kaob ametlik puhkus ja seoses ühe n-ö töökuu juurde tulekuga hüvitatakse talle 12 kalendrikuu jooksul tööga seotud kulutused. Komisjon arutas seda küsimust üpris põhjalikult. Nagu komisjonil nendel päevadel kombeks oli, oli ka siin tegemist sellega, et me olime valmis tegema mitmesuguseid järeleandmisi, millele ja kellele iganes. Arvutasime isegi välja, et kui sama kuluhüvitiste kogusumma jagada 11 kuu asemel 12 kuule, siis saame 30% asemel kuu keskmiseks kuni 27,5%. Äkki kaoksid sel puhul ära need pahatahtlikud arvajad, neil ei oleks enam võimalust arvata, et näe, ühe lisakuu hüvitised tegid nad nüüd endale ikkagi? Aga siis vaagis komisjon küsimust teisest küljest. Nimelt, kui Riigikogu liige on tööl 12 kuud, siis kuidas saab niimoodi olla, et 11 kuu puhul hüvitatakse tema tööga seotud kulutused, kuludokumentide alusel muidugi, kuni 30% ulatuses, aga ühe töökuu jooksul seda ei tehta? Seda pidas komisjon päris üksmeelselt nonsensiks. Siit tekkis Riigikogu liikmetel juba see küsimus, millist töökuud siis ei hüvitata, kellele ei hüvitata jaanuarikuud, kellele juunikuud ja aprillikuud, või kuidas. Edasi tudeerisid komisjoni liikmed veel õiguskantsleri kirja ja osa neist luges sealt välja seisukoha, et põhimõtteliselt ei tohi Riigikogu sama, seega oma koosseisu jaoks kuluhüvitiste protsenti ju muuta, seega mitte ka vähendada, mis on ju samuti muutmine. Märgiti sedagi, et kui on perioode, kui ei toimu Riigikogu suuri istungeid, ei ole ju tegelikult Riigikogu liikmed oma ülesannetes tõesti vabad, nagu ma siin enne ütlesin. Veel on oma komisjoni, fraktsiooni ülesanded, näiteks ei saa edaspidi, kui puhkused ära kaotatakse, ka mõne välisdelegatsiooni saabumisel komisjon keelduda seda vastu võtmast, väites, et on puhkusekuu. Lõpuks komisjon otsustaski, et kuluhüvitiste määr jääb eelnõus samaks ka 12 kuu puhul.
Lõppkokkuvõttes tegi komisjon menetluslikud otsused eelnõu kohta, head kolleegid. Esiteks teeme ettepaneku täna teine lugemine lõpetada, see oli konsensuslik otsus. Teiseks, kui täna teine lugemine siin Riigikogu saalis lõpeb, siis teha ettepanek see seadus homme kolmandal lugemisel Riigikogus  vastu võtta. Tuletan meelde, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks vähemalt 51 poolthäält. Aitäh kuulamast!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Raivo Järvi, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lubage mõtiskleda selle üle, mis on toimunud, avaliku arvamuse seisukohalt, tegelikult Euroopa võtmes, millest Väino nii pikalt rääkis. Me armastame ennast nii väga võrrelda muu maailmaga. Kui vaadata kas või Euroopa rahvaid, siis on nad väga erinevad. Osa rahvuste hulgas on haritlaskond ja lihtrahvas suhteliselt eraldi. Nad räägivad justkui eri keelt, nad on suhteliselt erinevates maailmades. Meie õnneks meie elame n-ö germaani ja skandinaavialikus ühiskonnas, kus kogu rahvas on suhteliselt homogeenne. Seda alustasid juba meie esivanemad, kes viisid oma lapsi kunagi Berliini õppima, ja neid vilju me justkui naudime.
Väino mainis siin ka Briti parlamenti ja tegelikult sellesama Briti parlamendi peale tihti me vaatame n-ö alt üles. Kui aga lugeda näiteks kõikvõimalikke memuaare ja biograafiaid läbi aegade, siis millise meeletu aura ja austusega on Briti maailmas parlamendiliikmed olnud alati ümbritsetud! See on muutunud viimastel aegadel, kui sellessamas Briti maailmas on hakatud samamoodi sorima parlamendiliikmete rahakottides ja isiklikus elus. Tegelikult ei ole ka see Briti avalik arvamus. See on ajalehe The Sun arvamus. See on kollane tabloid, mis paraku on hakanud ikka eredamalt ja eredamalt paistma. Et sun tähendab päikest, siis pean täheldama, et seesama päike paistab praegu ka Eestimaa kohal. Ja paistab, et see kasvab aina suuremaks. Kui me vaatame avalikku diskussiooni just sellesama staatuse teemal, siis millegipärast ei räägita süvitsi. Ei sellest, et asi on läinud tõhusamaks, ei sellest, et enam ei teki sääraseid blokeerimisi istungjärkude alguses, nagu me seda enne nägime. Ei räägita ka sellest, et sisuliselt ju parlamendiliikmed ka siis, kui meil n-ö see ametlik puhkus oli, olid ikkagi valmis telefonikõne peale tulema ja esinema seal, kus vaja. Keskenduti ühele väikesele aspektile. Isegi väga paljud helge peaga ajakirjanikud kurtsid mulle, et neil on juba villand rääkida kogu aeg ühest ja samast teemast, milleks on kuluhüvitised.
Siit tekib tegelikult küsimus, miks see nii on. Kas tõesti seesama päike on kogu Eesti ühiskonna ära pimestanud? Ilmselt peab vaatama meie endi peale. Meie siin tegelikult ju olemegi rahvas. Rahvas on valinud need, keda ta kõige rohkem usaldab. Siinkohal tekib kohe paralleel Andrus Kivirähki ja tema rehepapi kui n-ö eestlase arhetüübiga. Ma mäletan, et ma rääkisin korra ühe eliitkooli direktoriga, kes valutas südant kasvava põlvkonna pärast. Ta ütles, et praegused lapsed ei ole endas eriti kindlad ja seetõttu ei austa ka oma kaaslasi. Need inimesed siin, keda on tegelikult usaldatud kõige rohkem, on justkui peegeldus sellest rahvast, kes ilmselt ka ei ole endas päris kindel.
Ometigi on mul hea meel, et see seadus korrastas nii palju asju ja likvideeris kitsaskohad. Lõpetuseks tahan tuua paralleeli, mis tundub olevat täiesti teisest valdkonnast. Nimelt, aeg-ajalt tulevad kokku teadlased ja ka üsna hiljuti tulid kokku teadlased üle kogu maailma, et arutada kuulsa Torino surilina küsimust, kas ta ikkagi on see või mitte. Siis ütles üks anglikaani õpetaja ühe mõtte: "Ei ole üldse tähtis, kas see surilina on see või mitte. Tähtis on küsida, kes mina olen." Tänan!

Tänan! Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Niisiis, Riigikogu liikme staatuse eelnõu. Jah, tõepoolest, sellepärast et see on piinlik õppetund meile. Nagu öeldakse, keegi meist ei ole kaitstud inimlike kiusatuste eest, ei Eestis, Soomes, Uus-Meremaal. Mulle meeldis see, mida ütles Raivo Järvi. Me oleme Põhjala rahvas, siin on kõik võrdsed. Ja kõrgemat au, kui rahvas meile tegelikult osutab, ei saa me kelleltki nõuda. Me siiski päris hästi ei kuulanud seda, mida rahvas arvab. Päris hästi ei kuulanud ka kõigi oma erakondade lihtliikmete arvamust, mis kõikide erakondade listides esines. Samuti üsna mitme Riigikogu liikme arvamust ei kuulanud. Ikka proovisime, et ehk läheb läbi, äkki õnnestub.
Vaadakem ikkagi peeglisse, mõelgem, mida me tegime. Ja kui keegi meid ei tutista, siis mingem kas või ise vaikselt nurka ja mõelgem!
Kui õiguskantsler ei oleks meid korrale kutsunud, mis siis oleks juhtunud? Väino, sa muigad seal. Sa kindlasti mäletad raadiovaidlust möödunud reedel "Lääneringis", kui me sinuga võistlesime põhiseaduse tundmises ja § 75 sõnastuses. Ma arvan, et põhiseadus peaks igaühel meist, kaasa arvatud põhiseaduskomisjoni esimees, olema taskus ja veel parem, kui peas. Jumal tänatud, saates nii ei olnud ja ma võitsin sind, ära pane pahaks.
Palju piinlikke hetki on olnud. Mis siis edasi saab? Kas näiteks eelnõu § 31 ikka on päris korras, nii et homme kolmandal lugemisel saab selle seaduse vastu võtta? Kuues parandusettepanek ütleb, et lõige 1 muutub lõikeks 2 ja tegelikult on see sama sõnastus. Aga ka siin oli meil veel kiusatus maksta endale 20% palgast mustalt peo peale, kui me oskame ennast registreerida mõnda teise omavalitsusse Tallinnast kaugemal. Kuid väga paljudel on veel meeles, mis juhtus Soomes mõned aastad tagasi Eduskunna liikmetega.
Nii et kutsun üles mõtlema truudusevandele, vajadusele olla ustav põhiseaduslikule korrale ja mitte järele andma nendele kiusatustele, mis meid kõiki 101 siin saalis jälitavad. Aitäh!

Tänan! Marek Strandberg, palun!

Head kolleegid! Minul on ütlemata hea meel näha, et see kõik nii läks. Minul ja meil kõigil, uutel tulijatel, oli ütlemata hea näha seda tohutut kirge, seda tohutut keskendumist, millega parlament on suuteline tegutsema, kui tegemist on probleemidega, mida parlament peab endale oluliseks, mida parlamendi enamus peab endale oluliseks. Tõepoolest, see emotsioon, võrreldes leigusega, mida vahetevahel sellessamas parlamendimajas mõne muu seaduseelnõu puhul näha on, on lootust andev.
Nagu ma juba täna ja ka varasematel aegadel olen välja öelnud, ei ole roheliste jaoks ega meie toetajate ega meie erakonna jaoks see küsimus kõige peamine küsimus. Meie jaoks ja tegelikult kogu ühiskonna jaoks on peamised küsimused hoopis mujal. Need muud küsimused on ära määratud, nii kurb ja labane kui see ka võib-olla ei tundu, kütuste, kliima ja muu sellise pudi-padiga. See muu pudi-padi hakkab aga paraku just kõikvõimalikke kliima-, keskkonna- ja energiajulgeolekuküsimuste kaudu mõjutama Eestit juba lähiajal ja rohkemgi veel, kui me ehk tahaksime.
Minu lootus ja usk on selles, et kuna ma siin parlamendis juba olen näinud sellist visa ja kleepunud kirge teatud teemade puhul, siis ma loodan, et samasuguse kire, samasuguse süvenemise, samasuguse tähelepanuga tegeldakse juba eeloleval sügisel Eesti jaoks tõepoolest oluliste sisuliste ja parlamentaarsete probleemidega, kus me saame olla teerajajaks ja lahenduste leidjaks mitte ainult Eesti, vaid ka paljude teiste ühiskondade jaoks. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd asume muudatusettepanekute juurde. Kokku on muudatusettepanekuid tehtud kümme. Muudatusettepanek nr 1, põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 6, põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult.
Oleme läbi vaadanud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi. Päevakorrapunkt nr 6 on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, karistusregistri seaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, noorsootöö seaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Mul on hea meel näha Riigikogu kõnetoolis õiguskomisjoni liiget Erik Salumäed. Palun!

Härra aseesimees! Head ametikaaslased! Eelnõu 43 esimene lugemine oli teatavasti eelmisel kolmapäeval. Riigikogu liikmetelt ühtegi muudatusettepanekut tähtajaks, mis oli reedel, ei laekunud. Komisjoni istungil arutati eelnõu 11. juunil ja  vaadati läbi märkused, mis olid tehtud Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna, komisjoni nõuniku ja ka Justiitsministeeriumi poolt. Sellest tulenevalt tehti seitse teksti täpsustavat ettepanekut komisjoni enda poolt, mis on muudatusettepanekute loetelus ka kõik olemas. Konsensuslikud otsused eelnõu kohta olid: lõpetada eelnõu teine lugemine tänasel istungil ja kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine ja lõpphääletus Riigikogus läbi homme, 14. juunil. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Läheme muudatusettepanekute juurde. Eelnõu 43 kohta on esitatud seitse muudatusettepanekut, kõik on esitatud juhtivkomisjoni õiguskomisjoni poolt ja kõiki on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada ning suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on nr 7: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra aseesimees! Austatud kolleegid! Austatud härra Strandberg! Tulumaksuseaduse muutmise seadus on üks tõsiseid asju, millega me siin tegeleme, ja see erineb tugevasti sellest sõnavõtust, mida me siin mõni hetk tagasi kuulsime.
Nagu mäletate, on tulumaksuseaduse muutmise sisu pikendada tulumaksu määra alanemist 2011. aastani, tõsta tulumaksuvaba miinimum 2011. aastaks 36 000 kroonini aastas, siduda maksuvaba miinimum ka esimese lapsega peres ja lisaks kehtestada maksuvabastus füüsilisest isikust ettevõtjale oma metsast saadud metsamaterjali müügi eest.
Komisjonile on laekunud hulk ettepanekuid. Need on, kui sisult kokku võtta, ettepanekud loobuda tulumaksu alandamisest, suurendada tulumaksuvaba miinimumi kasvu ja suurendada tulumaksuraha jagunemisel omavalitsusele minevat protsenti. Rahanduskomisjon ei toetanud neist ühtegi. Teatavasti on tulumaksu alandamine selle valitsuskoalitsiooni poliitiline kokkulepe ja seega see saavutas enamuse.
Põhjustest, miks see kokkulepe on hea, on piisavalt räägitud. Maksuvaba miinimumi tõus suuremal määral ei ole ühelt poolt võimalik eelarveliselt. Eelarveprojektid ja eelarvestrateegia ei võimalda praegu sellist maksuvaba miinimumi tõusu. Teiseks näeb rahanduskomisjon siin seda negatiivset külge, et regionaalselt muutuks tulumaksu maksmine ebaühtlasemaks ja suureneks nende inimeste osa, keda tulumaksu süsteem ja määr ei puudutagi, kes selle vastu huvi ei tunne. Me arvame, et see oleks mõneti ühiskonna kaheks jagamine.
Rahanduskomisjon leidis, et teine lugemine tuleks lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi neljapäeval, 14. juunil. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Hea ettekandja, juhataja ka muidugi! Selles seaduses on ette nähtud § 32 lõike 4 muutmine, mis käsitleb metsatulu. Kuidas sellest tuleb aru saada? Kas niimoodi, et metsatulu ja põllumajandussaaduste eest saadava tulu pealt kokku on mahaarvamine 45 000 krooni, või metsa eest 45 000 ja põllu eest 45 000?

Aitäh! Sellest tuleb ikkagi nii aru saada, et need paragrahvi soodustused liituvad. Kokku võttes see tegelikult süvendab riski maksuvaba miinimumi veel kiirema tõusu korral, inimeste huvi tulumaksu vastu, isiklik kokkupuude sellega väheneb. Kuna inimest, kes saab soodustusi nii metsa pealt, põllusaaduste pealt, laste pealt, saab ema ja isa pealt, kellest veel mõni võib olla töötu, jne, enam tulumaks üldse ei puuduta. Me oleme läinud väga heldeks nende miinimumidega. See on kindel risk ja sellepärast me ei toeta ka kiiremat maksuvaba miinimumi tõusu.

Mailis Reps, palun!

Hea komisjoni esimees! Kas komisjonis oli ka tõsist arutelu nende küsimuste ümber, mis eelmisel korral saalis tõusetusid? Nimelt et esimese lapse pealt tulumaksusoodustus on sotsiaalsetest meetmetest, mis on suunatud perele, üks kallimaid ja samas kõige vähem otsest tulemust andev pere efektiivsuse kasvu näol. Seda võrreldes näiteks toetustega. On tehtud uuringuid ja need on näidanud, et sotsiaalsetest meetmetest tõenäoliselt see üks parimaid ei ole. Kas sellest oli teie komisjonis juttu?

Aitäh! Sellest on olnud komisjonis juttu, aga mitte enne teist lugemist.

Hea ametikaaslane Marko Pomerants, teine küsimus!

Palun vabandust, et esitasin segase küsimuse ja sain seetõttu võib-olla natukene mulle arusaamatu vastuse. Olen maalt ja ise põllumajandussaadusi ei tooda. Saan ma siis õigesti aru, et kokku 45 000 krooni, mitte kokku 90 000 krooni?

Ma arvan, et me kumbki ei ole segased, ja tegelikult on see viimane väide õige: 45 pluss 45 võrdub 90. Ja sinna juurde tulevad kõik need laste ja kõige muuga seotud soodustused, nii et soodustusi on paljudel inimestel rohkem kui tulu ennast.

Hea ametikaaslane Mailis Reps, teine küsimus, palun!

Hea komisjoni esimees! Minu teine küsimus seondub sellega, et paljud noored pered on saanud meie Riigikogult ja Vabariigi Valitsuselt väga selge signaali, et toetatakse noorte inimeste kodude rajamist. Samal ajal see summa, mis pandi tulumaksuvabana kirja ja mille saab tagasi arvestada kodu rajamisel, on jäänud aastaid samaks. Kas komisjonis oli ka arutelu, et praeguste hindade juures ei ole võimalik endale selle summa piires kodu rajada, mis päris mitu aastat tagasi paika pandi?

Aitäh! Komisjonis see teema üles ei kerkinud ja sellist paragrahvi kõnealuses muutmise seaduses ka ei olnud. Kuid võib öelda, et rahanduskomisjon on aegade jooksul tõrjunud katseid seda määra tõsta. Viimane muutmine oli hoopis selle määra alandamine 100 000‑st 50 000‑ni. Seda määra omal ajal üldse ei olnudki, see paragrahv kehtestati umbes aastal 1996.
See maksusoodustus on üks elemendikene eluasemetulu kütmises ja seda on meile spetsialistid täiesti loogiliselt ette heitnud. Kuid me lihtsalt oleme leidnud, et selle meetme ärakaotamine oleks suur pettumus neile, kes on sellega arvestanud. Seepärast me pole selle ärakaotamisega tegelnud. Kuid eelmine Riigikogu koosseis sai hakkama sellega, et alandas seda määra 100 000‑st 50 000‑ni.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun, Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tulumaksuseaduse muutmise seadust on Riigikogus menetletud lühikest aega ja selle tempo on kujunenud suhteliselt kiireks. Keskerakonna fraktsioon on teinud seaduseelnõusse mitu muudatust, kuid kahjuks on need kõik jäänud arvestamata.
Keskerakonna fraktsioon ei toeta endiselt tulumaksumäära alandamist alla 22%, mis suurendaks inflatsiooniohtu ja teeks kindlasti soodustusi teatud rahvastikukihi heaolu tagamiseks. Sellise süsteemi püsimisel kaotab aga Eesti paljude elanike elatustasemes ja heaolus. See muudatusettepanek on üksnes Reformierakonna valimislubaduste elluviimine ja reaalset kasu saab sellest üksnes väike ühiskonnagrupp. Kokkuvõttena aga kannatavad kõik, sest puuduv summa kasseeritakse aktsiisitõusuga meie kõigi taskust. Samas arvame, et Eesti riigis kasvab järjest nõudlus astmelise tulumaksu järele.
Toetame maksuvaba miinimumi tõusu, millega toetataks protsentuaalselt võrdselt kõiki töötajaid, olenemata sissetulekust. Kui arvestada suhet palga suurusega, võidavad sellest loomulikult väikeste sissetulekutega pered.
Kuna aktsiiside tõusuga kaasnevad suuremad kulud ka kohalikele omavalitsustele, tegime ettepaneku suurendada kohalikele omavalitsustele residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust eraldatavat osa 11,9%-lt 12,1%-ni. Sest aktsiiside suurendamisega kaasneb omavalitsustes kulude kasv.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku suurendada füüsilisest isikust ettevõtjatele maksusoodustust 60 000 kroonini neile kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust. Tulumaksuvabastuse suurendamist on taotlenud ka Eesti Tööandjate Keskliit. Kahjuks tuleb tunnistada, et rahanduskomisjonil ei olnud võimalust selles küsimuses kohtuda ei Tööandjate Keskliidu ega kohalike omavalitsuste volikogude või vallavalitsuste esindajatega, kes oleks neile kindlasti häid nõuandeid selle seaduseelnõu kohta jaganud.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha arvata maksuvaba tulu suurus, mis alates 2008. aastast võrduks sel maksustamisperioodil kehtinud 12 kuu alampalga suuruse summaga, jäi kahjuks samuti arvestamata.
Lõpetuseks tahaks rõhutada, et üha süstemaatilisemaks muutub praktika, kus eelnõude seletuskiri ei sisalda mingit mõjuanalüüsi. Tulumaksuseaduse muutmise eelnõu seletuskiri on üksnes kahel leheküljel ning targu on jäetud kajastamata eelnõu mõju erinevatele ühiskonnagruppidele. Saan aru ka selle põhjusest: tulumaksumäära langetamisest võidab üksnes väike ja marginaalne ühiskonnagrupp. Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Tarmo Mänd, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliit on endiselt sama meelt, et praeguses situatsioonis ei ole õige meie riigis otseseid tulusid vähendada. Me eelmine kord siin kõnetoolis nädal tagasi konstateerisime, et meile teadaolevalt võtab see tuludest välja eeloleval aastal 10 miljardit krooni. Samas me teame, kui hädasti seda raha vajaksid sisejulgeolek, haridus, tervishoid, perepoliitika, väga vajaksid seda raha pensionärid. Aga kahjuks on need punktid praegu eelnõus sellisel kujul alles ja läbinud ka komisjoni, kes meie ettepanekutega ei arvestanud.
Rahvaliidu taotlus oli jätta see alandamine tervikuna praegu sellest eelnõust välja. Me taotlesime, et seoses eelnõuga vaadataks läbi kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendamise küsimus. Järgmine eelnõu, mida me hakkame arutama, suurendab märksa koormust kohalikes omavalitsustes, selle eelnõuga me neile täiendavaid tulusid ette ei näe, mis tekitab tegelikult väga suure vastuolu.
Kolmas, igale inimesele tähtsat teemat puudutav ettepanek oli, et me järjekindlalt tõstaks üksikisikule kehtivat tulumaksuvaba miinimumi, jõudes aastal 2011 kuni 60 000 kroonini ehk 5000 kroonini kuus välja. See leevendaks asjade seisu mingilgi määral ja ka madalamapalgalised tuleksid endaga suure maksutõusu olukorras, kui valitsuskoalitsioon selle lõpuni ellu viib, paremini toime.
Meie ei ole näinud valitsuse eelarvestrateegiat, me täpselt ei tea seda. See dokument on väidetavalt vastu võetud, aga kättesaadavaks ta ei ole veel muutunud. Nähtavasti – ma olen seda kuulnud, aga kindlalt väita ei saa – ei ole lõpuni selge ka valitsuskoalitsioonis või valitsuses, kuidas kulutused jaotada, kuidas katta seadusest tulenevad kulutused ja ka valimislubadused.
Aga jääb mulje, et Vabariigi Valitsus on endale võtnud kaks väga kas jõukohast või mitte jõukohast ülesannet. Selle eelnõuga seab ta enda ette raskused oma töös ja järgmisega hakkab neid kangelaslikult ületama. Ma saan aru, et valimislubadustel on tihti suurem jõud kui ratsionaalsel käitumisel, aga eelöeldu taustal meie erakond seda eelnõu ei toeta. Tänan!

Aitäh! Toomas Varek, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tulumaksuseaduse muudatuse kohta ajendas mind sõna võtma selle seos kohaliku omavalitsuse tulubaasiga. Kuigi alates 2004. aastast kohalikule omavalitsusele eraldatav tulumaksuosa ei sõltu otseselt riiklikest maksumuudatustest ja seetõttu käesolev seadus justkui kohaliku omavalitsuse tulubaasile mõju ei avalda, on olukord siiski minu hinnangul vastupidine. Me ei saa siin Riigikogus vaadata erinevaid seadusi üksteisest eraldi seisvana ja sõltumatuna.
Tulumaksuseaduse muudatused on tahes-tahtmata lahutamatult seotud aktsiisitõusu problemaatikaga. Nende kahe eelnõu põhiline seos seisneb selles, et üks neist on suunatud koalitsiooni valimislubaduste täitmisele ja teine selle finantseerimisele. Minu arvates on oluline ka aktsiisitõusu mõju kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Aktsiisitõus toob kahtlemata kaasa kohalike omavalitsuste kulutuste kasvu, rohkem raha kulub kindlasti ühistranspordile ja küttele.
Täiendavaid kulutusi tunnistas ka rahandusminister, vastates nädal aega tagasi infotunnis sellekohastele küsimustele. Rahandusministeerium kahjuks mingeid täiendava kulu arvestusi ja eelnõu sellekohase mõju analüüsi Riigikogule esitanud ei ole.
Lähtudes sellest, esitaski Eesti Keskerakonna fraktsioon muudatusettepaneku kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksu protsendi tõstmiseks 11,9-lt 12,1-ni. Seda selleks, et katta aktsiisitõusust tulenevad kulud kohalikule omavalitsusele.
Eesti on ratifitseerinud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja me peame kaljukindlalt lähtuma hartas esitatud põhimõtetest. Üks nendest on 9. artiklis väljendatud põhimõte, et kohaliku omavalitsuse tulubaas peab olema vastavuses kohaliku omavalitsuse ülesannetega. Leian, et nende kahe seaduse koosmõjus ei ole harta 9. artikli põhimõtete täitmine tagatud.
Tulumaksuseaduse muudatus käsitleb ka samme, mida Keskerakond kahel käel toetab: tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning erametsaomanikele tulumaksuvabastus. Üldise tulumaksu langetamisega me nõus ei ole, kuna see on suunatud üksnes kitsale ühiskonnagrupile.
Kokkuvõtteks rõhutan, et enne kui kohaliku omavalitsuse tulubaasi küsimusele ei ole rahuldavat lahendust leitud, ei saa nõustuda tulumaksuseaduse eelnõu ega kompleksse aktsiisitõusu eelnõu sellisel kujul vastuvõtmisega.
Head kolleegid! Kutsun teid üles toetama muudatusettepanekut nr 4, mis tõstab kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksusumma protsendi 11,9-lt 12,1-ni. Aitäh!

Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sellest, millega Varek lõpetas, mina tahaksin alustada. Minu meelest on meil aastate jooksul mitte ainult seadustes, vaid lausa praktikas üks kena, ilus tava, et kohalikud omavalitsused ja Vabariigi Valitsus peavad läbirääkimisi ja nende läbirääkimiste tulemusena sünnib see protsent, millest täna juttu on. Praegu on see 11,9 ja nii kaua, kuni need läbirääkimised pole lõppenud, puudub ükskõik kellel, kaasa arvatud Keskerakonnal või Rahvaliidul või Riigikogul üldse, võimalus öelda, mis see number olema peaks. Ja miks 12,1 ja mitte 12,3, aga võib-olla 11,7? Selles mõttes too pisarate valamine kohalike omavalitsuste nimel ei ole asjakohane. Õieti pisarate valaja ületab oma pädevust. Laseme sel numbril ikka sündida seal, kus ta sündima peab.
Teiseks tahan öelda meie fraktsiooni nimel, et see on kolme valitsusliidu erakonna kompromiss. Meile on vastuvõetav, et meie kolleegid oma valimislubadusi täidavad. Me oleme ka rahul sellega, et nelja aastaga tulumaksuvaba miinimum, mis praegu on 2000 krooni, tõuseb 3000-ni. Igaüks võib välja arvutada, mitu protsenti see praegusest numbrist teeb.
Tahan aga lõpetada sellise lausega, et peale selle on muudatusettepanekute tabelis meile väga palju sümpaatseid muudatusettepanekuid, aga nendele me hääletame täna vastu. Ma usun, et Riigikogu liikmed Keskerakonna ja Rahvaliidu fraktsioonist mõistavad meid. Me teeme seda täpselt samal põhjusel, kui teie hääletasite nende vastu eelmises Riigikogus, kui teie võimuliitu kuulusite. Aitäh!

Aitäh! Meelis Atonen, palun!

Austatud härra juhataja! Head kolleegid! Selle tulumaksuseaduse muutmise eelnõuga viib Reformierakond ellu ühte pikka aega tagasi maksumaksjatele antud lubadust. See on selgelt hea eelnõu, mis jätab inimestele raha rohkem kätte.
Osa inimesi käib siin ees ja räägib minu arvates uskumatut juttu. Nagu ennist Toomas Varek, kes ütles, et tulumaksu alandamisest võidab üks kitsas kildkond inimesi. Ma tahaks teada, kas Eestis näiteks 600 000 inimest on kitsas kildkond inimesi – need on töölkäijad, kelle jaoks tulumaksumäär langeb –, või on need siiski enamus Eesti inimestest, kellele tulumaks üldse mõju avaldab.
Selle eelnõuga tehakse veel mitmeid häid asju. Loomulikult võib tagantjärele nõuda, et tulumaksuvaba miinimum tõuseks üldse 6000 kroonini. Sellise mõttega ärkas vist täna hommikul Eesti Maksumaksjate Liit, kes õigel hetkel unustas selle eelnõuga tegelda. See, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb nüüd 3000 kroonini, on väga suur samm edasi.
Jutt, et kohalike omavalitsuste tulubaas on selle eelnõuga üldse kuidagi seotud, on muidugi täielik eksitus. Kohalike omavalitsuste tulubaas on meil ammu siin saalis läbi vaieldud ja paika pandud. Kui varem said omavalitsused mingi protsendi riigile laekuvatest tuludest, siis juba eelmise Riigikogu ajal otsustati, et omavalitsused saavad kindla protsendi laekuvatest tuludest ehk igaühe poolt makstud tulumaksust. See, kas tulumaksumäär on 22%, 20% või 18%, ei mõjuta mitte kuidagi kohalike omavalitsuste tulusid, sest nemad saavad ikka oma kindla, ettenähtud protsendipunkti.
Reformierakonna fraktsioon peab tulumaksuseaduse eelnõu väga heaks ja me usume, et pärast teist lugemist ja pärast homset kolmandat lugemist saame hea seaduse, mis jätab igale eestlasele rohkem raha kätte. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Vastusõnavõtt, Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kuna mu nime nimetati, siis ... Jaa, ma nõustun härra Atoneniga, et 600 000 Eesti inimesele jääb rohkem raha kätte, kui see eelnõu saab seadusena vastu võetud. Aga ma olen täiesti veendunud, et sellest 600 000-st umbes 400 000-l jääb rohkem kätte alla 100 krooni.

Aitäh! Rohkem kõnesoove, sõnavõtte, vastusõnavõtte kirjas ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu 63 kohta on esitatud kokku 8 muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus:  jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Head ametikaaslased! Asume hääletusprotseduuri juurde! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 32, vastu 50, erapooletuid 2. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 2, Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistust. Panen muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 33, vastu 52, 1 erapooletu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 3, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus:  jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatus hääletusele.

Aitäh! Asume hääletusprotseduuri ettevalmistamise juurde. Panen muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 35, vastu 50, erapooletuid ei olnud.  Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 4, Eestimaa Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun see muudatusettepanek panna hääletusele.

Aitäh! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 4. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 36, vastu 48, 1 erapooletu Riigikogu liige. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Viies muudatusettepanek, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud,  juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 33, vastu 49, 1 erapooletu Riigikogu liige. Muudatusettepanek  ei leidnud toetust.
Kuues muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku.
Hääletustulemused.
Poolt 32, vastu 50 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 7, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Aitäh! Panen Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni muudatusettepaneku nr 7 hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 38, vastu 48 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 8. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 37, vastu 48 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanekute läbivaatamine on lõppenud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Päevakorrapunkt nr 8 on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Meenutan, et selle eelnõu sisu on tõsta mitut aktsiisi. Enamasti Euroopa Liidu kütuste ja samuti tubaka puhul on tegu Euroopa Liidu miinimummääradega, elektri puhul CO₂ maksu suurusega. Alkoholi puhul on aktsiis kõrgem, kui Euroopa Liidu miinimumid ette näevad. Muudatused näevad ette õlle- ja viinaaktsiisi tõusu.
Muudatusettepanekuid laekus 22. Need on teie ees, kommenteerin neid lühidalt.
Esimene, mitmeosaline, on sisuliselt redaktsiooniline ja puudutab CO₂ maksu asendamist aktsiisiga. Edasi tuleb näiteks vanade maksumärkidega tubakatoodete müügi õiguse aja piiramine kolme kuuga. See on ettepanek nr 2. Keskerakond on teinud ettepaneku jagada osa tubaka- ja alkoholiaktsiisist haigekassale. Seda komisjon ei toetanud, sest eelarveplaanid on tehtud teistmoodi. Kuigi sisulist seost võib siin haigekassaga ju leida.
Neljas ja viies ettepanek puudutavad alkoholiaktsiisi – õlle- ja viinaaktsiisi. Need leidsid komisjonis toetust ja on pärit Rahvaliidult. Hääletustulemus oli 5 : 3. See tähendab seda, et alkoholiaktsiis tõuseks mitte valitsuse pakutud 10 + 20% järgmine aasta, vaid 10 + 10%.
Edasi on tegemist Rahvaliidu ettepanekuga, mis lükkaks tubakaaktsiisi kehtestamise edasi. Seda ettepanekut komisjon ei toetanud. Soovitaks muuta tubakaaktsiisi struktuuri, mis on teatavasti õige keeruline: see koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja keskmise turuhinnaga seotud proportsionaalsest määrast. Roheliste ettepanek oli teha aktsiisitõus kiiremalt ja suurendada fikseeritud osa 50%-lt suuremaks. See on iseenesest sisuliselt mõneti põhjendatud ettepanek, aga ka vaieldav, sest aktsiisi komponentide jaotamine 50 : 50 vahekorras tulenes kompromissist eri tootjate erihuvide vahel. On selge, et kallimate toodete maaletoojad sooviksid kõrgemat fikseeritud määra. Aga praegu komisjon selle muutmisega nõus ei olnud, kuigi see on ilmselt kaalumist väärt ettepanek.
Keskerakonna fraktsioon soovib nagu ka Rahvaliit aktsiisitõusu edasi lükata. See on juba vastuse saanud ettepanek. Meie eesmärk ei ole lükata aktsiisitõusu nii kaugele kui võimalik. Meie eesmärk on jõuda aastaks 2010–2011 võimalikult madala inflatsioonini. Kui me teeksime need aktsiisitõusud järgmisel aastal ära, siis järgmise aasta inflatsioon oleks kõrgem. Nii et see on teadlik poliitika ja seetõttu need ettepanekud toetust ei leidnud.
Veel on tehtud ettepanek piirduda elektri puhul Euroopa Liidu miinimumaktsiisimääraga. Me ei toetanud seda, sest kehtiv seadus ütleb, et elektriaktsiis tuleb CO₂ maksu asemel ja see CO₂ maks on tunduvalt suurem, kui on Euroopa Liidu miinimummäär. Kui me selle liigutuse teeme, siis pigem kiiremini, et mitte lükata seda hinnatõusu järgmisse aastasse. Jällegi on see tehtud nende eurokriteeriumide eesmärgi tõttu, inflatsioonikriteeriumi täitmise tõttu.
Põhimõttelised opositsiooni taotlused on nüüd loetletud. Üks on siiski veel: Rahvaliit soovib suurendada riigieelarvest teehoiu rahastamisel kohalike teede osakaalu kuni 30%-ni. Kahjuks ei saanud me selgitusi, miks peaks vähendama riigiteede hoolduse osa. Ja ega rahanduskomisjoni ei rõõmusta kunagi sellised protsendilised sidumised, mis fetišeerivad ümmargusi numbreid ega arvesta tegelikke vajadusi ning valitsuse ja Riigikogu õigust otsustada vastavalt olukorrale.
On ka ettepanek CO₂ maksu asendamine elektriaktsiisiga edasi lükata. See ettepanek on siin tabelis olemas, ka seda rahanduskomisjon ei toetanud.
Komisjoni ettepanek on selle eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja homme lugeda eelnõu kolmas kord. Aitäh!

Ettekandjale on ka küsimusi. Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sa põhjendasid 3. parandusettepaneku arvestamata jätmist sellega, et eelarveplaanid on teisiti tehtud. Et sellepärast ei saa seda toetada. Seda selgitust võib mitmeti interpreteerida. Ma küsingi kindluse mõttes üle, et saada lõplikku selgust: kas alkoholiaktsiise plaanitakse tõsta n-ö tervisekaitse huvides või siis eelarveaukude täitmiseks?

Aitäh! See on seesama poliitika, mida ajas eelmine valitsus Keskerakonna osalusel ja kus majandusminister oli teie erakonnast. Neid eesmärke võib ju võtta kahte moodi. Tegelikult on aktsiis ikkagi mõeldud eelkõige tarbimise piiramiseks ja konkreetse kauba kokkuhoiuks maksustamise mõjul. See on selle vaieldamatu põhisiht. Loomulikult laekub sealt raha riigieelarvesse, selle rahaga arvestatakse ja selle kasutust planeeritakse. Kui neid plaane käigupealt muuta, siis riigieelarves kerkivad kohe probleemid. Valitsus peab siiski teadma, kuidas maksud laekuvad.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Minu küsimus on selline. Ehk te seletaksite Riigikogule, millisel moel aktsiisimaksude tõstmine elektri puhul sunnib elektritootjat oma tehnoloogiaid välja vahetama ja need kliimasõbralikumaks muutma?

Aitäh! Rahanduskomisjon ei arutanud, kuidas aktsiis sunnib tehnoloogiaid ümber vahetama. Aktsiisi mõte on koormata maksudega neid, kes arendavad keskkonnale, tervisele või mingit muud moodi kahjulikult mõjuvaid tegevusi. Ka energia tarbimine kuulub kahtlemata keskkonda koormavate tegevuste hulka. Elektriaktsiis on üks osa Euroopa Liidu energia- ja keskkonnapoliitikast. Ma saan aru, et teie küsimuse tagamõte on selles, et CO₂ maksu oleks võinud ka alles jätta, kuid rahanduskomisjon jäi seisukohale, et kehtiva seaduse tegi eelmine Riigikogu teadlikult ja see nägi ette, et elektriaktsiis tuleb CO₂ maksu asemel. Alles jäävad ülejäänud keskkonnamaksud. Me ei tahtnud tekitada majandusele ühe hetkega nii palju lisakoormat. Me tõstame kaudseid makse praegugi korraga nii palju, et energiamahukad tootmised kannatavad päris otseselt. Elektrihinna koormamisi maksudega peaks tegema sujuvalt ja pikemalt ette planeeritult.

Hea ametikaaslane Evelyn Sepp, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma jätkaksin esimese küsimuse vastusest ja täpsustaksin veel kord üle, kuidas peab aru saama: kas aktsiisitõus on ikkagi kavandatud eelarve aukude täitmiseks ehk siis kiireks ärakulutamiseks või hoopis euro tuleku ettevalmistamiseks ehk inflatsiooni alandamiseks, mida meile esimese lugemise ajal rahandusminister korduvalt väitis? Kummaga on tegemist?

Nüüd kukkus kokkuvõttes välja umbes nii, et alguses te küsisite, kas esimene või teine, siis aga, kas teine või kolmas. Katsuge ikka küsida sedasama küsimust, kui te tahate selgemat vastust.
Ma pean nüüd uue teema võtma. Euroopa ühisraha euro inflatsioonikriteeriumide täitmisega on see eelnõu seotud nii palju, et kui me peame aktsiise kehtestama niikuinii, siis me peame nad koondama piltlikult öeldes ühte nurka. See tähendab, sellest tähtpäevast, millal me mõõdame inflatsiooni suurust, võimalikult eemale. Praeguste plaanide järgi me loodame, et esimene mõistlik hetk inflatsiooni mõõta, mõõta meie vastavust euro kriteeriumidele on 2010. aasta. Seega viimane aeg teha need aktsiisitõusud ära, mis niikuinii lähiaastatel tulevad, on 2008. aasta. Selline täpsustus siis veel.

Hea ametikaaslane Marek Strandberg, teine küsimus, palun!

Hea ettekandja! Ökoloogilise maksureformi peamine sisu on "saastaja maksab" põhimõte, mis süsihappegaasi maksu kaotamisega asendub põhimõttega "saastaja ei maksa". Jalga ei saa panna käe asemele ja vastupidi. Kas rahanduskomisjoni jaoks on uudis, et Eesti on neli korda energiaintensiivsem riik kui Euroopa Liit keskmiselt ja meie ainus tee on oluliselt vähendada energiaintensiivsust ja soodustada innovatsiooni? Kui see ka varem ei ole mõistetav olnud, siis praeguse Riigikogu koosseisu puhul peaks see olema üldmõistetav. Kas teie jaoks on uudis, et Eestis on vaja energiaintensiivsust vähendada innovatsiooni abil? Ja miks te ei näe selles ühe lahendusena maksumehhanismide mitmekesisust?

Energiaintensiivsus ei olnud rahanduskomisjoni teema. Kuid ma veel kord ütlen, et aktsiiside määrad on rahanduskomisjoni  teema. Eesmärk on tõepoolest koormata keskkonnakahjulikke tegevusi, sealhulgas energia tarbimist. Meile ei ole uudis, mis te siin ette lugesite, kuid me rääkisime konkreetselt aktsiisimääradest.

Helle Kalda, palun!

Hea kolleeg! Reformierakonnal on loomulikult hea meel, et ta on saanud kogu aeg valitsuses olla, ja te olete koos valitsusliikmetega, olgu tegu ühe partneri või teisega, teinud ka eelarvet. Aasta tagasi te tegite aktsiiside kohta teistsuguse otsuse, mis tulenes ka Euroopa Liidu direktiivist. Öelge mulle, miks te nüüd oma otsust muudate.

Aitäh, hea endine koalitsioonikaaslane! Küllap te teate, miks. Meil oli aktsiisitõusust loobumiseks põhjus. Sest tol hetkel oli veel lootus, et me suudame täita inflatsioonikriteeriumi varem. See lootus kadus 2006. aasta jooksul, aga aasta alguses oli see veel olemas. Nii et me ikkagi tegelesime ajatamisega, täpselt nagu praegu. Me ei tahtnud teha otsust, mida pärast tuleb kahetseda.

Meelis Atonen, palun!

Hea rahanduskomisjoni esimees! Täna on selline kummaline olukord, et ühe eelnõu puhul keegi tunneb muret, et alkoholireklaami on kole palju ja alkohol on paha, teise eelnõu puhul aga, mis tahab aktsiise tõsta, küsitakse, miks valitsus aktsiise nii järsult tõstab. Tõstetakse ju ka alkoholiaktsiisi. Mina enam ei saa aru, kes mida täpselt mõtleb. Ilmselt Keskerakonna inimesed ka ei saa aru.
Aga mul on selline hästi lihtne küsimus. Te ju hääletasite komisjonis alkoholiaktsiisi. Kas sa võid öelda, kuidas Keskerakonna esindajad hääletasid, kui hääletusel oli alkoholiaktsiisi tõstmine 30% või 20%-ni? Kumba varianti nad toetasid? Selle järgi me saame teada, kas nad on hästi sirgjoonelised ja kaitsevad ikka ühte ideed. Kumma poolt nad olid ja kas nad on üksüheselt häälestatud?

Nemad olid selle tarbija poolt, kes reklaami ei vaja, vaid tahab alkoholi odavalt kätte saada.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Arvo Sarapuu, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seadus tooks kaasa mitme aktsiisi tõusu ja samuti kaks uut aktsiisi, millega kaasneks hulk hinnatõuse.
Kõik me teame, et kütusehinna tõusuga kaasneb ka hulga teiste kaupade kallinemine, ja maagaasi hind mõjutab päris suurt osa Eesti rahvast. Samas kui maagaas maksustatakse nagunii juba 18% käibemaksuga, lisaks veel elektriaktsiis, mille kohta peaminister on öelnud, et selle tagajärjel elektri hind ei tõuse, kuid juba nädal hiljem teatas rahandusminister, et elektri hinna mittetõusmist ta lubada ei saa.
Endise maavanema ja omavalitsuste liidu juhina käsitlen seda eelnõu, lähtudes kohaliku omavalitsuse tasandist. Eelnõu toob kaasa, nagu juba öeldud, hinnatõuse nii eratarbijatele kui ka omavalitsustele.
Esiteks kütuseaktsiis – sellega seonduvad kulud mõjutavad kõiki omavalitsusi palju. Näiteks koolibussid, ühistranspordikulud, kohalike teede korrashoid ja hooldus – ühesõnaga kõikide nende teenuste kulud, mis on otseselt seotud aktsiisiga.
Teiseks kasvavad küttekulud seoses maagaasiaktsiisi kehtestamisega. See mõjub nii eraisikutele kui asutustele, kelle küttesüsteemid on rajatud maagaasile: näiteks koolid, lasteaiad, hooldekodud, raamatukogud ja paljud teised asutused veel.
Kolmandaks, seoses aktsiiside tõusuga suurenevad eraisikute kulud eluasemele ja transpordile, mistõttu kasvab nende inimeste arv, kes vajavad sotsiaaltoetust.
Neljandaks suurenevad omavalitsuste kulud teede korrashoiuks ja hooldamiseks. Need on otseselt seotud kütusekulude kasvuga. Selle vajaduse leevendamiseks tegi Keskerakonna fraktsioon muudatusettepaneku, mis nägi ette kohalike teede investeeringuteks ettenähtud summa suurendamist nelja aasta jooksul. Parandamaks kohalike teede olukorda, peaks kohalike teede investeeringud järgmise nelja aasta jooksul kasvama 5% aastas, mis aastaks 2011 teeb kokku 30% kogu riigieelarvest teedehoiuks minevast rahast.
Kõik need eelmised punktid kokku suurendavad märkimisväärselt kohalike omavalitsuste vältimatuid kulutusi. Samas ei näe valitsuskoalitsioon ette omavalitsuste rahastamise suurendamist võrdselt kulutuste suurendamisega. Kuigi enne valimisi lubas omavalitsustele seda enamik erakondi, kui mitte kõik.
Kõnealuse eelnõuga koos menetletav tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ei näe ka ette lisavahendeid kohalikele omavalitsustele tekkivate kuludega toimetulekuks. Eelnenuga seonduvalt rõhutan veel ühte. Kuigi ka rahandusminister eelmise nädala infotunnis möönis kohalike omavalitsuste kulude suurenemist, ei sisalda eelnõu mitte mingisugust sellekohast mõjude analüüsi ega vastavaid arvutusi.
Eesti Keskerakonna fraktsioon leiab, et kui aktsiisitõusudega korjatakse tulude näol kokku märkimisväärseid summasid, siis tuleb nende summade kasutamine hästi läbi mõelda. Leiame, et praegu, kui raha rohkem sisse tuleb, tuleb enam vahendeid suunata hoopis reservidesse, mitte valitsemiskuludega seotud asjade katteks. Valitsuskoalitsioon on seda ka varem lubanud ja selle põhjus on alati olnud siht, et halvematel aegadel saaks riik ilma probleemideta funktsioneerida.
Kokkuvõttes ei saa Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu sellisel kujul toetada. Aitäh!

Aitäh! Andres Herkel, palun!

Austatud Riigikogu! Ma tõtt-öelda ootasin, et Keskerakonna esindaja peatub pikemalt ka alkoholiaktsiisi küsimustel, on ju alkoholi teema esile kerkinud nii eile kui täna teie poolt eraldi esitatud eelnõude puhul.
Ma jääksin selle üksikküsimuse juurde. Eelnõu on tutvustatud piisavalt ja ilmselt see probleem, kas alkoholiaktsiis tõuseb natuke järsemalt või natuke tasasemalt, on diskuteeritav üht- ja teistpidi. Poliitikud vajavad selle otsuse tegemiseks kindlasti eksperdiarvamusi, vajavad ministri ja ministeeriumi ekspertide seisukohti. Kusagilt laua alt tulnud ettepanekuid või midagi säärast, mida täna ajalehes nimetatakse peaaegu otseselt tootjate lobiks, nad ei vaja.
Rahanduskomisjonis läks küllaltki üllatavalt läbi madalama aktsiisitõusu ettepanek. See oleks olnud õigustatud lähenemine võib-olla kümmekond aastat tagasi, kui Eesti riigi ametkonnad, kes võitlevad ka salaalkoholi vastu, ei olnud nii tugevad, kui nad on praegu. Praegu võib argumenteerida nii üht- kui teistpidi, aga kui ettepanekud tulevad Riigikogu ette ilma sisulise diskussiooni ja sisuliste põhjendusteta, siis on see kõik silmakirjalik.
Ja teiseks. Üks erakond on siin kahe päeva jooksul rääkinud sellest, et tuleks keelata alkoholi müük ja reklaam. Iseenesest on need diskuteerimist väärt ideed, kui seda mõistlikul kombel teha ja kui on põhjust arvata, et need seisukohad on siirad. Aga paraku juhtus niiviisi, et Keskerakonna fraktsiooni esindajad rahanduskomisjonis hääletasid täiesti vastupidiselt oma tänastele ja eilsetele esinemistele. Helle Kalda on öelnud, et alkoholi kõrgem hind on üks tegureid, mis raskendaks selle kättesaadavust. Aga komisjonis nad hääletasid selle vastu.
Ütlen ette, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon paneb Rahvaliidu esitatud muudatusettepanekud nr 4 ja 5 hääletusele, et taastada selle eelnõu esialgne ja valitsuses heakskiidu saanud sisu. Aitäh!

Tänan! Marek Strandberg, palun!

Head kolleegid! Puudutan siin sama küsimust, mida olen enne ka rahanduskomisjoni esimehelt küsinud ja seletanud. Tahan viidata ühele varasemale seadusele, milles on märgitud vajadus kaotada süsihappegaasi maks aastal 2009. Kuid selle seaduse ajalugu on pigem kompromissi kui sisulise arengu ajalugu. Süsihappegaasi maksu kaotamisega juhtub vaat mis: energiatootjatel, ettevõtjatel, kes pakuvad meile näiteks elektrienergiat – praegu on selleks küll üks monopoolne ettevõte –, kaob ära igasugune vajadus ja igasugune n-ö riigi kehtestatud maksuline märk või suunanäitaja selleks, et oma tehnoloogiat välja vahetada.
Et läbi viia ökoloogiline maksureform, mille sisuks on vähendada ühiskonna mõju keskkonnale ja kliimale, on vaja samal ajal rakendada vähemalt kolme meedet. Üks on aktsiisimaks, mis on märk tarbija jaoks, millest ka Jürgen Ligi kõneles. Teine on süsihappegaasi või selge ressursimaks, mis on märk tootja jaoks, investori jaoks, kes valib tehnoloogiaid. Ja kolmas meede on loomulikult kõikvõimalikud toetus- ja abimehhanismid, et aidata vanalt tehnoloogialt uuele üle minna. Ainult sellise kolme meetme kombinatsioonis saab muuta ühiskonna kliimamõjusid ja keskkonnamõjusid väiksemaks, ja uskuge, see on meie jaoks oluline.
Enne oli siin arutuse all väide, et ühe meetmega, nimelt reklaamimeetmega ei õnnestu alkoholi tarbimist vähendada, ja pooldati kompleksset lahendust. Öeldi, et küll see uus reklaamiseadus selle kõik reguleerib ja alkoholipoliitika on tervik. Täpselt samamoodi on tervik ka energiatehnoloogia ja innovatsiooni poliitika ning ühiskonna kliimamõjude vähendamine. Selles mõttes, kolleegid, olgem järjekindlad, lahendame asju kompleksselt, mitte ükshaaval.
Teine teema, mille me tõstatasime, puudutab tubakaaktsiise. Meie seisukoht on, et sigaretid ei ole kaup, mille hind peaks kordades varieeruma, nii nagu see praegu on. Kõik suitsud ja muud tubakatooted peaksid olema ühtmoodi pigem kõrge hinnaga kui odava hinnaga. Nende hind ei tohiks olla ühiskonnas indikaator, mille alusel n-ö hinnatundlikum seltskond saab osta ühtesid sigarette ja hinnatundetum teisi.
Me pooldame tubakaaktsiisi väga järsku tõstmist. Põhjus on selles, et kui alkoholiaktsiisi tõusu puhul on probleemiks see, et praegu on alkoholi salaturg kõvasti alla 10%, siis tubaka musta turu maht on ca kolmandik kõikidest müüdavatest tubakatoodetest ja see on väga suur. Riik kaotab praegu ca 300 miljonit ja aktsiisitõusude puhul umbes 600 miljonit krooni aastas ja nii oleks patt mööda vaadata kõikidest meetmetest, millega saaks tubaka salaturgu vähendada.
Salaturu vähendamise meetmeid tuleb rakendada niikuinii, nii et tehtagu seda siis juba kõrgete aktsiisidega, mis ühtlustaks sigarettide hindu ja vähendaks selle kaudu tarbimist.
Pange tähele, tubakareklaami keelustamine ning siseruumides, avalikes ruumides, söögikohtades suitsetamise keelustamine on olulised sammud, mis on tehtud selleks, et suitsetamist vähendada. Me peaksime tegema veel mõned sammud, et see mehhanism oleks täiuslik. Ja kui alkoholi kasutamise piiramisega võib olla probleeme, siis tubakas on igal juhul see, mille kasutamist õnnestuks just nimelt nii lahtise tubaka kui sigarettide – just nimelt sigarettide hulga pealt määratava aktsiisi kiire tõstmisega kindlasti vähendada.
Need seisukohad ei lähtu ei mingite tootjate ega kellegi muu huvidest, vaid sellestsamast komplekssest ja terviklikust asja käsitlusest. Ma loodan, et sellest võiks seadusandjagi lähtuda. Pange tähele, ka süsihappegaasi maksu kehtestamine ei tekita ju riigile mingit kahju, vastupidi, laekumised suurenevad ja ettevõtjate motivatsioon investeerida uutesse tehnoloogiatesse muutub ehk aina selgemaks. Aitäh!

Aitäh! Tarmo Mänd, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliit tegi seda eelnõu arutades kõigi aktsiiside kohta omad ettepanekud. Ma pean vajalikuks selgitada, millest me lähtusime. Me lähtusime kõigepealt sellest, et Euroopa Liidu alammääraga ühtlustamise nõue näeb ette teha seda aastaks 2010. Me jälgisime rangelt neid alammäärasid ja jaotasime vajaliku tõusu kolme aasta peale, et hoida ära väga järsku tõusu ühel ehk järgmisel aastal.
Eraldi käsitlesime kahte aktsiisitõusu. Nimelt ei ole siin saalis enam saladus, aga ajakirjanduses see pole veel levinud: elekter kallineb võrreldes alammääraga, mida nõutakse, kolm korda. Kui valitsuskoalitsioon plaanib hinda tõsta 5 sendi võrra, siis Euroopa Liidu regulatsioon näeb ette 1,5 senti. Meie ettepanek oli  alandada see Euroopa Liidu alammäärani. Teine teema oli eriotstarbeline kütus, eelkõige see, mida vajavad põllumehed. Selle aktsiisimäär on praegu kaks korda kõrgem, kui Euroopa alammäär ette näeb.
Nüüd edasi, palju probleeme tekitanud kange alkoholi ja õlleaktsiisid. Rahvaliidu poliitika on olnud kogu aeg selline, et seda küsimust tuleb käsitleda komplekssena. Teatavasti Rahvaliidu ettepanekul juurutati hiljaaegu alkoholi maksumärgid.
Kas me tänase eelnõu puhul julgeksime väita, et tegemist on tervikliku lahendamisega? Kui me tõstame ühel aastal aktsiisid kõrgele ja samas lükkasime veidi aega tagasi Riigikogu päevakorrast välja Keskerakonna algatatud eelnõu, mis seadis piirangud reklaamile, siis ei saa ju rääkida alkoholipoliitikale komplekssest lähenemisest.
Ma julgen ka väita, et taotletav abinõu tõsta järgmine aasta 1. juulist alkoholiaktsiisi 10 + 20% on ju tegelikult eelkõige eesmärgiga tulubaasi kindlustada. Raske on vastu väita, et sellega ei võidelda ka alkoholismi enda vastu, kuid olnuks korrektne siiski toetada seda eelnõu, mille Keskerakond esitas ja mis täna päevakorrast välja läks. Asi olnuks märksa komplekssem.
Me peame konstateerima, et meilegi ei ole selge, kui suure koormuse see eelnõu ühiskonnale, inimestele, omavalitsustele, riigieelarvelistele asutustele kaasa toob ja kuidas mõjutab meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ma kordan veel kord: me oleme sunnitud seda plaani seetõttu käsitama soovina leida raha oma lubaduste katteks. Ühiskonnas on ju tegelikult rahulolematus selle eelnõuga üsnagi suur. Ma ei julgeks küll võrrelda seda rahulolematust täna arutuse all oleva  Riigikogu liikme staatuse eelnõuga – ei saa öelda, et rahuldamatus selles küsimuses oleks suurem. Kuid kui tänaseid lehti uurida, siis on ka ettevõtjad juhtinud seadusandja tähelepanu sellele, et kannatama hakkab meie ettevõtluse konkurentsivõime ja ekspordimaht võib hakata vähenema.
See on ülitõsine asi. Meie seisukoht on ja me hoiatame praegu eelnõu autoreid veel kord: ei ole mingit garantiid, et kõrgete maksude kehtestamine ei vii Eestis lähematel aastatel majanduslanguseni. Me konstateerime ka seda, et otseste maksude alandamine kindlasti ei korva kulude kasvu, mis sellest eelnõust tuleneb. Ning see vähendab toimetulekuvõimet, eelkõige tavakodanikel, madalamapalgalistel ja ka eespool loetletud kõigil omavalitsustel, riigiasutustel ning ettevõtlusel tervikuna. Rahvale tuleks sellest ausalt ja otsekoheselt teada anda. Otseste tulude alandamine minu hinnangu järgi on märksa väiksem kui kulude kasv järgmisel aastal. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Liina Tõnisson, palun!

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Igasuguse maksu tõstmine on inimestele kahtlemata valus ja ühiskond reageerib sellele siis ka valusalt. Sellega oli võimul olev või võimule tulnud koalitsioon ka arvestanud, kui selline maksutõusude pakett ühiskonna ette toodi. Aga see loodetavasti aitab meil jõuda euroni. Nii või teisiti osa aktsiise ja makse tuli tõsta.
Kuid ühiskond ei reageerinud mitte kõikide maksude tõstmisele valusalt. Meie ühiskond on siiski nii terve, et tubaka- ja alkoholiaktsiiside tõstmine võeti kõikidel tasanditel normaalselt vastu. Sest rahva tervis on kõige olulisem, mille eest meie siin selles saalis peame seisma.
Me võime diskuteerida selle üle, kas odavate ja kallite sigarettide hind peab nii palju erinema ja kuidas aktsiisi rakendada. See kõik on, vabandage väga, tehniline arutelu ja igati aktsepteeritav ja tõde võib olla mõlemal poolel. Aga paraku, need, keda saalis on rohkem, otsustavad, kuspool on selle tõe suurem osa. Aga mis mind selles saalis ehmatama paneb, on see, et nüüd on ilmunud välja tõe ja õiguse eest võitlejad, kes kasutavad kõiki võtteid, et tänase päeva hommikupoolikul tõestada, kui halb alkohol on, tänase päeva teises pooles aga püüavad alkoholiaktsiisi alandada.
Ma ei hakka diskuteerima Rahvaliiduga, sest teie esindaja ütles äsja, et teie arvates alkoholiaktsiisi vähendamine on üks tark ja mõistlik tegevus. Mina ei saa sellest mitte kuidagi aru. Aga ma hirmsasti tahan, et keegi Keskerakonnast seletaks mulle ära, kuidas saab ühe päeva jooksul rääkida hommikupoolikul, et alkoholi tarbimist peab piirama ja selleks peab omavalitsuste käest ära võtma õiguse piirata alkoholimüüki, ja teistpidi ei tohi alkoholi reklaamida, aga samal ajal alkoholiaktsiisi tuleb igal juhul alandada. Kuulge, kuidas seda on võimalik ühe päeva jooksul teha? Ja siis veel rääkida, et te võitlete meie rahva tervise, heaolu ja ma ei tea mille eest veel. Mina nimetaksin seda kahepalgelisuseks.
Või on siin tegemist olukorraga, kus üks käsi ei tea, mida teine teeb? Et ühed läksid komisjoni ja hääletasid seal alkoholiaktsiisi alandamise poolt, tulid sealt välja ja ütlesid teistele, et nüüd minge teie pulti ja olge kenad ning öelge, et alkohol on paha asi ja reklaami ei tohi teha ja müügikeeld tuleb silmapilkselt Eestil kohustuslikus korras rakendada.
Kuulge, mul on teile ettepanek: katsume meie, 101 inimest, rääkida komisjonides, siin saalis ja rahvale ühte ja sama juttu! Siis usutakse meid rohkem ja me ei pea muretsema oma saatuse või staatuse pärast. Suur tänu!

Tänan! Helle Kalda, palun! Kaheksa minutit.

Ma pean kohe pärast seda ettekannet, hea kolleeg, küsima kaheksa minutit, sest nii demagoogilist juttu ei ole aetud tükk aega. Aga me oleme demagoogiaga harjunud.
Valitsuse ja koalitsiooni algatatud eelnõuga kehtestatavaid aktsiisitõuse põhjendatakse eelkõige kohustusega kasutusele võtta Euroopa Liidu direktiivi nõuded. Ja teiseks kui vahendit inflatsiooni pidurdamiseks. Kumbki nendest väidetest ei vasta kahjuks tõele. Seda on väitnud majandusteadlased meedias ja seda ei eitanud eile ka Eesti Panga president, et otsused on eelkõige poliitilised ja oma lubaduste täitmiseks.
Eesti Keskerakonna fraktsioon ei toeta aktsiisi tõstmist ennaktempos ja tulumaksu alandamist samaaegselt, kuna see ei vii meid eurole lähemale, vaid hoopis eurost kaugemale. Keskerakonna fraktsioon aktsepteerib alkoholi- ja tubakaaktsiisi kehtestamist, Liina Tõnisson. Keskerakonna fraktsioon aktsepteerib aktsiiside kehtestamist Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud mahus ja ajal, kuna nüüd on see juba paratamatus. Kuid seda ei tohiks teha ennaktempos.
Ainsana toetame alkoholiaktsiisi tõstmist, nagu ma ennegi ütlesin, sest see on üks meede alkoholi tarbimist vähendada. Kuid ka sellega kaasnevad probleemid. Eelnõu seletuskirjas puuduvad analüüsid ja andmed uuringute kohta, kuidas mõjuvad need aktsiisid salaviina ja salatubaka tarbimisele. Ka ei ole teada, kui palju tuleks sellega seoses suurendada politseile eraldatavaid summasid ja kas neid üldse on plaanis suurendada, et tagada tõhusam kontroll salakaubanduse üle ja salaviina tootmise üle.
Teame, et Eesti politsei on leidlik ja väga töökas ning on suutnud seda probleemi ka väheste vahenditega lahendada. Kuid me pole nõus, et see jätkub samal meetodil.
Kõnealuse eelnõu kiiret menetlemist taotlev valitsuskoalitsioon surub peale suurema ja tunduvalt varem kehtima hakkava aktsiisi tõstmise, kui seda nõuavad Euroopa direktiivid. Samas väidetakse, et soovitakse sügavamat ja sisukamat arutelu Riigikogus, mida kogu aeg on välditud. Tegelikult soovitakse lihtsalt too otsus ilma suurema tähelepanu ja aruteluta ära teha.
Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi selle eelnõu kohta mitu muudatusettepanekut, millest valitsuskoalitsioon kahjuks ühtegi ei toetanud. Esimese, väga sisulise muudatusettepanekuga sooviksime eraldada alkoholiaktsiisist 7% haigekassale alkoholismi ja narkomaania ravi rahastamiseks ning 3% Sotsiaalministeeriumile ennetustegevuse rahastamiseks. Tundub, et valitsuskoalitsiooni alkoholipoliitika, kui seda üldse on, lähtub seisukohast, et alkoholismivastane võitlus ei ole vajalik. Seda näitasid kujukalt ka eilne ja tänane Riigikogu istung, alkoholi öise müügi keelu ja reklaamikeelu mittetoetamine.
Keskerakonna fraktsioon leiab, et kütuseaktsiise ei ole vaja tõsta kiiremini ja rohkem, kui seda näevad ette Euroopa direktiivid. Seetõttu tegimegi ettepaneku, et aktsiisid hakkaksid kehtima aeglasemas tempos või õigemini nii, nagu oli ette nähtud  Euroopa Liitu astumise lepingus. Kahjuks ei leidnud see valitsuse toetust. Niisamuti ei toetanud komisjon ka elektriaktsiisi kehtestamist vastavalt Euroopa direktiividele.
Veel tegi Keskerakonna fraktsioon muudatusettepaneku, mis oleks suurendanud kohalike teedega seotud investeeringuteks ettenähtud summat nelja aasta jooksul iga aasta 5%, nii et aastaks 2011 oleks kohalike teedega seotud  investeeringuteks minev summa olnud 30% kogu riigi maanteede ja kohalike teede hoiuks määratud rahast.
Nüüd aga alkoholi juurde. Valitsuskoalitsioon ei toetanud selles vallas ühtegi opositsioonierakonna tehtud muudatusettepanekut, välja arvatud see, mis puudutab alkoholiaktsiisi aeglasemat tõstmist. Üks endine koalitsioonipartner, endine komisjoni liige küsis, kes ikkagi toetas alkoholiaktsiisi madaldamist. See oli Reformierakond. Seda me tahtsimegi tõestada, et algselt, kui me olime majanduskomisjonis reklaamiseadusega, toetas Reformierakond ainult alkoholi müüki. Jah, kui oleks üks hääl, poleks diskussiooni...  Täna on sellest teemast, jumal tänatud, nii palju juttu olnud. Aitäh teile, Reformierakond, et te näitasite järjekordselt oma õiget palet ja läksite tollele libedale teele. Täna me saimegi diskuteerida teie poliitika üle! Hea koalitsioon, see oligi tõestus, kuidas teie koalitsioonipartner Reformierakond teid järjekordselt lohku tõmbas.
Keskerakond teatab, et ta ei toeta nimetatud eelnõu sellisel kujul ja toetab valitsuse eelnõust seda osa, mis puudutab alkoholi- ja tubakaaktsiise. Aitäh!

Aitäh! Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Päris lõbus oli seda debatti jälgida. Kõigepealt mul on kahju, et meie noor kolleeg, aga samas väga suurte kogemustega inimene, ikkagi endine Järvamaa maavanem, on viidud Keskerakonna poolt niimoodi eksiteele. Keegi on andnud talle valesid juhiseid. Tema peetud kõne selle kohta, et kui aktsiisid tõusevad, tõusevad ka hinnad, oli õige. Ja ka see, et aktsiiside tõus tähendab suuremaid kulutusi ühistranspordile, toimetulekutoetusteks – see oli ka õige. Aga keegi on talle seletanud, et sedasama saab aktsiisiseadusega teha. Ei saa. Sõber Sarapuu! Pea meeles, selle dokumendi nimi on riigieelarve, sealt antakse raha erinevateks kulutusteks. Nii et see on hoopis teine dokument.
Teiseks tahan ma öelda seda, et millegipärast diskussiooni põhiteema üle, mis selle eelnõuga kaasneb – kas eelnõu ja need muudatused toovad meid eurole lähemale või mitte –, ei ole tahtnud opositsioon mingil põhjusel pidada. Ma siiski kutsuksin teid üles, et võib-olla ütlete oma seisukoha välja ka euro küsimuses. Uskuge mind, see on igal juhul palju tähtsam kui see, mille kolleeg Kalda äsja välja ütles – kui ma ikka õigesti aru sain –, et Keskerakonna fraktsioon teeb Reformierakonnaga katsetusi. Seda ma kuulen Riigikogus esimest korda. Siiamaani on kõik ikka öelnud, et nad hääletavad või on millegi poolt või vastu, aga et keegi viib läbi laboratoorseid katseid poliitilisel põhjusel, seda ei ole ma kunagi kuulnud.
Mulle ka on hinge jäänud täna see mitme eelnõu arutelu korraga. Ma usun, et vahest nüüd, kui muudatusettepanekuid 4 ja 5 hääletatakse, tulevad ehk ka ülejäänud seltskonna katsetused Keskerakonnaga. Kui aga teie seisukohad mitme eelnõu puhul kokku võtta, siis tuleb küll meelde mees, kes jõuab koju, hoiab kahe käega uksepiidast kinni ja kinnitab naisele, et täna ta ei ole mitte tilkagi võtnud.

Aitäh! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoovijaid ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 64 muudatusettepanekute juurde. On laekunud 22 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni rahanduskomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitanud juhtivkomisjon rahanduskomisjon, seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head ametikaaslased! Alustan hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 41 Riigikogu liiget, vastu 47, muudatusettepanek ei leidnud toetust. Härra Atonen, kas teil on protseduuriline küsimus? Härra Atonen, palun!

Teate, see minutiline Riigikogu liikmete kutsumise aeg on mõeldud nende kolleegide jaoks, kes sel hetkel saalis ei viibi. Nii ei saa teha, et küsitakse saalis viibijatelt umbes kümnendal sekundil, kas te olete nõus, et me hakkame hääletama. Sest kui nemad on kohal, siis nad on igal juhul nõus. Need, kes on võib-olla maja teises otsas oma toas, ei saa kuidagi selle küsimuse peale vastata, et ma ei ole nõus, mul kulub minut. Ja lõpuks ei jõua inimene hääletama. Aitäh!

Hea ametikaaslane, ma tänan teid! Kindlasti ei olnud hääletusprotseduuri ettevalmistamise ja hääletuse alguse vahel 10 sekundit, nagu te nimetasite. Ja ma küsisin viisakalt meie kõigi ametikaaslaste käest, kas ma võin alustada hääletust. Saalis olid fraktsioonide esimehed, aseesimehed ja esindajad, nii et ma leian, et ma olen käitunud vastavalt kodukorrale.
Läheme edasi. Muudatusettepanek nr 4 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas see ettepanek on fraktsiooni nimel? Selge. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt on 16, vastu 68, 1 erapooletu Riigikogu liige. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 5, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Ma palun Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr  5. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused.
Poolt 13, vastu 72, erapooletuid 2 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 6, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Palun Rahvaliidu fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 17, vastu 51 ja 5 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 7, mille on esitanud Eestimaa Roheliste fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Valdur Lahtvee, palun!

Palun fraktsiooni nimel see muudatusettepanek hääletusele panna.

Hea ametikaaslane Karel Rüütli, on teil sama ettepanek?

Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 83 lõikele 2 palub Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon enne hääletamist 10-minutilist vaheaega.

Head ametikaaslased! Kuulutan välja vaheaja, vaheaeg lõpeb 17.27.
V a h e a e g
 

Läheme istungiga edasi. Vaheaeg on lõppenud ja me jõudsime muudatusettepaneku nr 7 juurde. Eestimaa Roheliste fraktsioon tegi ettepaneku panna see hääletusele. Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 36, vastu 47, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 8, esitanud Eestimaa Roheliste fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Valdur Lahtvee, palun!

Palun fraktsiooni nimel ettepanekut saalis hääletada.

Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 38, vastu 46 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun panna see ettepanek hääletusele.

Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Panen muudatusettepaneku nr 9 hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 34, vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 10, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Alustame hääletusprotseduuri. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 33, vastu 52, 1 erapooletu Riigikogu liige. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 11, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Alustan hääletuse ettevalmistust. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 32, vastu 53 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 12, esitatud Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Alustame ka siin ettevalmistusega. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 34, vastu 51 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 13, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Alustame hääletuse ettevalmistust. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13. Palun võtta seisukoht ning hääletada!
Hääletustulemused.
Tulemusega poolt 33, vastu 52 ja erapooletuid 2 ei leidnud see muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 14, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14. Palun võtta seisukoht ning hääletada!
Hääletustulemused.
Häältega poolt 32, vastu 53 Riigikogu liiget ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 15, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15.  Palun võtta seisukoht ning hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 32, vastu 51, 1 erapooletu Riigikogu liige. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 16, esitanud Eestimaa Roheliste fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Valdur Lahtvee!

Aitäh! Fraktsiooni nimel palun seda saalis hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Häältega poolt 34, vastu 45, 1 erapooletu Riigikogu liige ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepaneku nr 17 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 32, vastu 46, 5 erapooletut Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 18, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 37, vastu 45, 1 erapooletu Riigikogu liige. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 19, esitanud Eestimaa Roheliste fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Valdur Lahtvee!

Fraktsiooni nimel palun seda saalis hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Tulemusega poolt 37, vastu 42, 2 erapooletut Riigikogu liiget ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 20, esitanud Eestimaa Roheliste fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Valdur Lahtvee!

Eestimaa Roheliste fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut saalis hääletada.

Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 36, vastu 43, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 21, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 40, vastu 43 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 22 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Tulemusega 39 poolt, vastu 46 Riigikogu liiget ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud  ettepaneku lõpetada eelnõu teine lugemine. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu eesistuja! Riigikogu liikmed! Valitsus esitab teile arutamiseks liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduse muutmise põhjuseks on vajadus üle võtta kaks Euroopa õigusakti: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006. aastast nr 22 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2006. aastast nr 561. Need käsitlevad kahte temaatikat.
Esiteks autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide ühtlustamist Euroopa siseturul ja samuti digitaalsete sõidumeerikute ning foto- ja videosalvestusvahendite abil saadud andmete kasutamist järelevalves. Muudatuste sisu kohta tooksin viis punkti.
1. Eelnõu kohaselt peab sõidumeeriku kasutamise kohustuse alla kuuluva sõiduki juht esitama õigustatud kontrollijale sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi või muud asjakohased dokumendid Euroopa Ühenduste Nõukogu määruses sätestatud ulatuses ja tingimustel.
2. Eelnõuga kehtestatakse juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt. Näiteks kui sõidukil on kohustuslik sõidumeerik, kiiruspiirid, peab juht võimaldama kontrollida nende seadmete olemasolu ja töökorras olekut, samuti sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. Juht peab võimaldama ka sõiduki tehnoseisundi kontrollimist.
3. Kõnesolev eelnõu annab valitsusele volitusnormi, kehtestamaks oma määrusega juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve läbiviimise täpsemad korralduslikud nõuded.
4. Eelnõus on täpsustatud liiklusseadusega kehtestatud karistusi ööpäevase sõiduaja, ööpäevase puhkeaja ja sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise eest.
Võrreldes kehtiva seadusega on ööpäevase sõiduaja ja puhkeaja nõuete rikkumised jaotatud ohtlikkusest lähtuvalt kahte raskuskategooriasse. See lähenemine järgib järelevalve direktiivi, kus peetakse vajalikuks jagada rikkumised kategooriatesse vastavalt nende raskusastmetele. Sõidumeerikut puudutavate rikkumiste puhul on võrreldes kehtiva seadusega täpsemalt lahti kirjutatud ka rikkumiste iseloom ja eelnõus on olemas säte, mille kohaselt on karistatav sellise mootorsõiduki juhtimine, milles asub sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade.
5. Lisaks muudetakse eelnõus tulenevalt autojuhtide ametikoolitust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist nõudeid mootorsõiduki juhtimise õiguse andmisel. Eelnõus toodud muudatused võimaldavad tulevikus ametikoolituse puhul alusõppele pääseda ilma juhiluba eelnevalt omandamata.
See oleks väike lühiülevaade. Ma loodan, et austatud Riigikogu menetleb seda eelnõu ja võtab selle konsensuslikult vastu. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma tänan! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Riigikogu majanduskomisjon arutas seda eelnõu 4. juunil ja me otsustasime konsensusega teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks pärast esimese lugemise lõpetamist kümme tööpäeva, st käesoleva aasta 27. juuni kell 16. Sisust ma siin rääkima ei hakka, sest Juhan tõi põhiliselt kõik olulise välja. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole, tänan ettekandjat. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 27. juuni 2007 kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on hea meel juba näha Riigikogu kõnetoolis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab teile arutamiseks ja loodetavasti vastuvõtmiseks tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ka selle eelnõu puhul on formaalne eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2005. aasta direktiivi ülevõtmine, kuid loomulikult on ka sellel eelnõul väga tähtis sisu. See puudutab ennekõike tarbija kaitsmist, ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid puudutavat regulatsiooni ning nende vastu nõrgemale poolele kaitse pakkumist.
Selle seaduseelnõuga sätestatakse üldnorm, mille kohaselt ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud. Direktiiv kehtib kõikide ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kauplemisvõtete kohta, hõlmates tehinguid, mis seotud nii kaupade kui teenuste kui ka kinnisvara ja kinnisvara puudutavate õigustega.
Selle eelnõuga täiendatakse tarbijakaitseseadust, mis reguleerib kaupleja ja tarbija vaheliste tehingutega seonduvaid kauplemisvõtteid. Kauplemisvõtteks on kaup ja igasugune tegevus, mis on seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise või müügiga tarbijale. Üldnormina on eelnõus sätestatud, et ebaaus kauplemisvõte ja selle kasutamine on keelatud, kusjuures kauplemisvõtet loetakse ebaausaks, kui see on vastuolus kaupleja ametialase hoolsuse nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist. Tarbija majanduskäitumise oluline moonutamine leiab aset siis, kui oluliselt kitsendatakse tarbija võimalusi teha teadlik valik ja seeläbi mõjutatakse tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
Kauplemisvõtte hindamise üks kriteerium on selle mõju keskmise tarbija majanduskäitumisele. Keskmise tarbija definitsioon tuleneb Euroopa Kohtu lahenditest. Keskmiseks tarbijaks loetakse piisavalt teadlikku –  mõistlikku, tähelepanelikku ja ettevaatlikku tarbijat. Sellisel tarbijal on kaubast või teenusest ligikaudne ettekujutus, kuid mitte üksikasjalikud teadmised.
Eelnõus on täpsustatult kirjeldatud kahte liiki ebaausat kauplemisvõtet. Need on, esimene variant, eksitavad kauplemisvõtted, ja teine variant, agressiivsed kauplemisvõtted. Tarbija eksitamisega on tegemist juhul, kui talle edastatakse valeinformatsiooni või siis esitatakse küll faktiliselt õiget teavet, kuid tehakse seda viisil, mis eksitab või tõenäoliselt eksitab keskmist tarbijat ning selle tagajärjel teeb tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Agressiivse kauplemisvõttega on tegemist juhul, kui sellega ahistamise, sunni või liigse mõjutamise kaudu oluliselt piiratakse tarbija valikuvabadust ja sellega pannakse või tõenäoliselt pannakse tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
Seaduse rakendamisel on pädev asutus Tarbijakaitseamet. Lisaks tarbijakaitsereeglitele muudetakse ka võlaõigusseaduse § 99 1. lõiget. Selle muudatuse vajadus tuleneb direktiivi artiklist 15 ning on seotud tellimata asja saatmise või teenuse osutamise, nn inertsmüügi keelustamisega.
Selle sätte kohaselt on ettevõtjal keelatud nõuda tarbijalt talle saadetud kauba või osutatud teenuse eest tasumist, kauba tagastamist või hoiule võtmist, kui tarbija ei ole seda kaupa või teenust tellinud. Seega peab tarbija olema vabastatud kõigist kohustustest, mis seonduvad tema poolt tellimata tarnetega, kusjuures tarbija mittereageerimist ja vastamata jätmist ei saa käsitada tema nõusolekuna. Eks ole keeruline jutt, aga selline on me igapäevane elu. Ma palun seda eelnõu toetada.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan, ettekandja! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra eesistuja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Majanduskomisjon arutas kõnealust eelnõu kahel korral: 31. mail ja 11. juunil. 31. mail tutvustas eelnõu meile majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts koos ministeeriumi tublide ametnikega. Tutvustust ma kordama ei hakka, sest minister sellest juba rääkis. Toon võib-olla välja ainult selle, et nimetatud seaduseelnõu väljatöötamisel on osalenud ka kaubandus-tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, EVEA, Eesti Tarbijakaitse Liit, Tarbijakaitseamet, Justiitsministeerium. Nii et töösse oli kaasatud palju osapooli ja asjast huvitatuid.
Majanduskomisjonis kerkis üles üks küsimus, mille esitas komisjoni liige Marek Strandberg. Ta avaldas arvamust, et kaupade valmistamiseks kulunud tooraine, energia päritolu ja muu säärane info peaks olema tarbijale näha. Vaid siis saaks tarbija teha adekvaatse tarbimisotsuse. Tuleks kohustada tootjaid sellist teavet avaldama. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad selgitasid, et kuna tegemist on maksimaalset harmoneerimist taotleva direktiiviga, siis on sellist sätet raske lisada.
Koos olnud töörühm, mida ma juhtisin, leidis, et oleks otstarbekas esitada eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul, kuna tekstis tuleks teha juriidilisi, normitehnilisi ja keelelisi muudatusi. Seda töörühma, meie sekretariaadi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi inimestega koostöös tehtigi.
Istungi lõpus otsustas komisjon teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada – poolt oli 8, vastu 0, erapooletuid 0 – ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks pärast esimese lugemise lõpetamist kümme tööpäeva, st s.a 27. juuni kell 16. Seegi oli konsensuslik otsus.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole, ma tänan ettekandjat. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 27. juuni 2007 kell 16. Esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tulenevalt riikliku statistika seadusest on statistiliste vaatluste põhikorraldaja Eestis Statistikaamet ja Eesti Panga seaduses sätestatud ulatuses Eesti Pank. Viimane kogub andmeid maksebilansi statistika koostamiseks.
Statistika tegemiseks vajalike andmete ehk aruannete laekumine näitab langustrendi. Andmete esitamise distsipliiniga on tõsiseid probleeme. Statistikaametile laekub õigeks ajaks iga kolmas aruanne, Eesti Pangale aga iga viies. Näiteks Ungaris laekub tähtajaks 90% aruannetest.
Sellises koguses aruannete laekumata jäämine või hilinemisega laekumine hakkab Eestis tõsiselt ohustama statistika kvaliteeti ja usaldusväärsust. Statistikaamet kavandab 2008. aastal läbi viia 156 vaatlust. Sellest üksnes 29 tuleneb Eesti siseriiklikest vajadustest, ülejäänud 127 vaatluse läbiviimise kohustus tuleneb kas Euroopa Liidu või muudest rahvusvahelistest õigusaktidest ja kokkulepetest.
Konkreetse aasta vaatluste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus, selle kokkupanemisel lähtutakse Eurostati nõudmistest ja tarbijauuringute ning laiapõhjaliste riiklike statistiliste vaatluste kooskõlastamise ringi tulemustest.
Statistikaametil on praegu seadusest tulenevalt õigus neid, kes andmeid ei esita või valeandmeid esitavad, karistada väärteomenetluse korras. See kehtib ka Eesti Pangale andmeid esitamata jätnute kohta. Eesti Pangal aga mingit sunnimehhanismi ei ole, kuna väärteomenetluse seadustiku kohaselt ei saa avalik-õiguslik juriidiline isik olla väärtegude kohtuväline menetleja.
Olukorras aga, kus statistiliste vaatluste korraldajate siht ei ole andmed esitamata jätnuid karistada, vaid statistika koostamiseks vajalikke andmeid saada, ei täida sanktsioonide kohaldamine oma eesmärki. Seni ei ole väärteotrahvidega kedagi karistatud, kuigi juriidilisele isikule saab määrata trahvi kuni 30 000 krooni. Väärteomenetluse korras trahvimine ei taga, et aruanne lõpuks esitatakse. Õigete andmete õigeaegse laekumise tagab pigem andmete esitamiseks kohustava ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise tagamine sunnirahaga.
Eelnõu näeb ette täiendada riikliku statistika seadust ning anda statistiliste vaatluste põhikorraldajatele – Statistikaametile ja Eesti Pangale – ettekirjutuse tegemise õigus. Ka määratakse ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunniraha ülemmäär. Õiguslikult ei ole sunniraha karistus, vaid sunnivahend. Sunnivahendit rakendatakse, kui ettekirjutus jäetakse hoiatusel märgitud tähtajal täitmata. Sunniraha ülemmäär on eelnõu kohaselt 30 000 krooni. Ettekirjutuse esmakordsel täitmata jätmisel võib sunniraha määrata kuni 10 000 krooni. Kui see ei anna tulemusi, siis võib sunniraha suurendada kuni ülemmäärani. Sunniraha ülemmäär on eelnõus sama suur kui riikliku statistika seaduses riiklike statistiliste vaatluste ja kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatud esitamise eest määratava väärteotrahvi ülemmäär.
Ettekirjutus on haldusakt ja peab seetõttu vastama haldusakti kohta kehtivatele nõuetele. Kuna ettekirjutuse tegemiseni sunniraha määramisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduse sätteid, on riikliku statistika seadust täiendatud viitega haldusmenetluse seaduse kohaldamisele.
Eelnõu jõustumine on planeeritud üldises korras. Tänan teid tähelepanu eest!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Trivimi Velliste, palun!

Austatud härra minister! Kui midagi on viltu, siis karistamisel saab tavaliselt kasutada kas piitsa või präänikut. Piitsast oli juttu ettekandes, aga kas präänikuna ei oleks mõeldav teatav moraalne esiletõstmine, näiteks eesrindliku aruandeesitaja tiitli andmine, mida võiks ka ajakirjanduses kajastada? Siis rahvas teaks, kes on need väga tublid õigel ajal aruannete esitajad.

Tänan teid väga meeldiva ettepaneku eest! Tasub täiesti kaaluda.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Majanduskomisjon arutas kõnealust eelnõu oma 7. juuni koosolekul, kus meile tutvustasid seda rahandusminister Ivari Padar ja ministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Aet Sallaste.
Komisjonis oli eelnõu üle elav arutelu. Komisjoni liikmed esitasid Rahandusministeeriumi esindajatele küsimusi riikliku statistika korralduse ja seadustiku  parandamise kohta, statistiliste aruannete esitamisega seotud administratiivse koormuse, sunniraha määramise ning automaatselt rakenduvate karistusmeetodite kohta.
Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et andmete kogumisel esineb ka liigset bürokraatiat, mis võib-olla peletab andmete esitajaid selle kohustuse täitmisest eemale. Ka avaldati arvamust, et statistika kättesaadavus vajaks parendamist, seda eriti maakondlikul tasemel.
Arutelude käigus leiti, et statistika valdkonnas hetkeseisu hindamiseks, puuduste kaardistamiseks ning uute lahenduste leidmiseks oleks väga vaja Rahandusministeeriumi ja Statistikaameti tõhusat koostööd. Majanduskomisjoni liikmed pakkusid oma abi koostööks nii Rahandusministeeriumi kui statistikavaldkonna spetsialistidega, et asjade seisu igatpidi parandada.
Komisjon jõudis üksmeelsele otsusele esitada seaduseelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 13. juunil ning teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 27. juuni kell 16.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 27. juuni 2007 kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks on sõna rahandusminister Ivari Padaril. Palun!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile arutamiseks esitanud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega, parandab liikluskindlustuse seaduse kooskõla võlaõigusseadusega, lihtsustab lepingute sõlmimise ja poliiside väljastamise protseduure ning lahendab kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud terminoloogilisi ja sõnastuslikke probleeme.
Seaduse muutmise vajadus tulenes igapäevaelus ilmnenud probleemidest ja Euroopa Liidu õigusest. 2005. aasta juunis jõustus uus liikluskindlustuse direktiiv, millega tehti muudatusi kõikidesse liikluskindlustust reguleerinud Euroopa Liidu õigusaktidesse.
Üks olulisemaid eelnõu jõustumisega kaasnevaid muudatusi on liikluskahju hüvitamise piirmäärade tõus. Hetkel on Eestis liiklusõnnetuse puhul hüvitatava varakahju piirmäär 1,6 miljonit krooni, isikukahju korral aga 5,5 miljonit krooni. See piirmäär kehtib ühe kannatanu kohta ühe kindlustusjuhtumi korral. Seaduse jõustumisel tõuseb kahju hüvitamise piirmäär vastavalt Euroopa Liidu direktiivile varakahju puhul 1 miljoni euroni ja isikukahju puhul 5 miljoni euroni. Mõlemad määrad hakkavad kehtima ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata kannatanute arvust. Uute piirmäärade rakendamine toimub kahes etapis: pooles ulatuses jõustuvad uued määrad 2009. aasta lõpus ja täies ulatuses 2012. aasta keskel. Nimetatud kuupäevad tulenevad 5. direktiivist, maksimaalses ulatuses on kasutatud ära direktiiviga võimaldatud üleminekuperioodi.
Teine olulisem muudatus, mis tuleneb 5. direktiivist, on jalakäijate, ratturite, rulluisutajate ja muude selliste liiklejate kaitse suurendamine. Juba kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse nii jalakäijale kui ka ratturile isikukahju ka sel juhul, kui nad õnnetuse põhjustamises süüdi olid. Muudetuna laiendab seadus seda kaitset veelgi, edaspidi hüvitatakse sellistele liiklejatele lisaks isikukahjule varakahju. See on positiivne muudatus vahest eelkõige jalgratturitele, kellele kokkupõrkes sõidukiga hüvitatakse tulevikus ka näiteks rattale tekitatud kahju. Selline regulatsioon põhineb tõdemusel, et teised liikluses osalejad on sõidukitega võrreldes liikluses alati nõrgem pool.
Kõige olulisem muudatus, mis ei ole seotud Euroopa õigusega,  on loobumine nõudest, et sõidukijuhil peab alati olema kaasas paberkandjal kindlustuspoliis. Poliisi kaasaskandmise nõudest loobumine peaks muutma autojuhtide elu kokkuvõttes lihtsamaks. Ühtlasi ei pea liikluskindlustuse leping ja poliis enam olema rangelt kirjalikus vormis ning ühtsetele vorminõuetele vastavad. Seega võib edaspidi lepingut sõlmida ja poliise väljastada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning politsei kontrollib liikluskohustuse täitmist e-politsei süsteemi vahendusel liikluskindlustuse registrist. Kuigi juhil ei ole edaspidi enam kohustust poliisi kaasas kanda, on tal siiski alati kohustus enne rooli istumist veenduda, et sõidukil on kehtiv liikluskindlustuskaitse olemas.
Eelnõu väljatöötamisel ilmnes vajadus põhimõtteliselt täiendada liikluskindlustuse valdkonnaga seonduvat seadustikku. Lisaks kõnealusele eelnõule on Rahandusministeeriumil kavas töötada lähiaastatel välja uus liikluskindlustuse seadus, et pakkuda terviklikke lahendusi mitmele probleemile, mida  polnud otstarbekas lahendada selle eelnõuga. Seega võib öelda, et omaette eesmärgiks oli eelnõu väljatöötamisel hoiduda praeguses faasis põhimõtteliste muudatuste tegemisest, välja arvatud juhul, kui need on tingitud direktiividest. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Me arutasime seda eelnõu majanduskomisjoni istungil 7. juunil. Tooksin välja mõned komisjoni istungil arutelus tõstatatud teemad.
Esimene oli varakahju piirmäärade tõusu mõju kindlustustariifidele. Vastuses tõdeti, et toetudes Eesti Kindlustusfondi arvutustele, on eelnõu seadusena jõustumisel 2009. aastal prognoositav tariifide hinnatõus 2–2,5% ning aastal 2012 lisandub hinnatõusule veel ca 1,5%.
Tunti huvi ka hüvitiste väljamaksmise perioodi vastu. Näiteks juhul, kui kahju tekitaja ei tunnista end süüdi, kujuneb kahju kannatajal ehk hüvitise saajal hüvitise kättesaamise periood pikemaks kui seaduses ettenähtud 30 päeva.
Samuti arutati kindlustustariifide koefitsientide määramise printsiipe, mille järgi liikluskindlustuse maksete suurus arvutatakse. Siin tehti ettepanek mitte lähtuda mootorsõiduki omaniku, mis võib olla ka firma, vaid autojuhi tegevuste ajaloost. Nagu me teame, pole mõni isik kordagi liiklusõnnetust põhjustanud ja on väga korralik autojuht, aga kuna auto on firma nimel, siis võib see tariif olla hirmuäratavalt suur.
Eeltoodud küsimusi peeti võimalikuks arutada seaduseelnõu esimese lugemise järel töögrupis, kuhu Rahandusministeeriumi esindaja lubas vastused saata. Komisjoni töögrupis jõuti ühisele seisukohale, et eelnõu edaspidise menetluse huvides on otstarbekas esitada see täiskogule esimeseks lugemiseks eelnõu algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul. Muudetud teksti on koostöö tulemusena sisse viidud peamiselt juriidilised, normitehnilised ja keelelised muudatused. Komisjon otsustas konsensusega saata liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks eelnõu algatajaga kooskõlastatult muudetud kujul. Teine otsus oli teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja, kolmandaks, määrata muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 99 kümme tööpäeva. See päev on siis 27. juuni kell 16. Tänan!

Kas  ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on lõpetada esimene lugemine. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 27. juuni 2007 kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme päevakorraga edasi. Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse §167 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõuga nr 60 soovitakse muuta kaitseväeteenistuse seaduse 167. paragrahvi. Peamine eesmärk on korrastada ajateenijatele ajateenistuse jooksul makstavate toetuste süsteemi ja viia selle ümberkorraldused lõpule.
Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi selliselt, et lõpetatakse ajateenijate ajateenistusest vabastamisel makstava ühekordse toetuse maksmine. See toetus oli mõeldud ajateenijate tsiviilellu infiltreerumiseks, sellega kohanemiseks. On nad ju mõnda aega muust elust eemal olnud ja väikest toetust saanud. Aga nüüd seda toetust enam maksta vaja ei ole. Nagu te aru saate, ma mõnevõrra muudan eelnõu teksti – et oleks endal ka põnev, muidu loed lihtsalt maha teise inimese juttu.
Praeguseks, nagu te teate, on Vabariigi Valitsuse määrusega muudetud toetuste süsteemi selliselt, et toetused ulatuvad 2000 kroonist 4000 kroonini ning sõltuvad ajateenistuse pikkusest ja ametikohast. Kõnealuse muutmisega seoses aga ei asetata enam kogu rõhk hetkele, mil inimene lahkub teenistusest ja peaks hakkama eluga harjuma. Ja sellist täiendavat ühekordset toetust pärast ajateenistusest lahkumist polegi talle tarvis enam maksta, sest nüüdsest saab ta teenistuse jooksul kokku suurema summa, kui ta seni sai kuutoetuste ja ajateenistusest lahkumise toetuse näol kokku.
Eelnõu järgi jätkatakse toetuse maksmist asendusteenistusest vabastamisel, kuna asendusteenistujale ei ole igakuist toetust ette nähtud ega kindlustata neile ka tasuta toitlustamist, riietust ja eluaset. Seetõttu on õige, et neile makstav toetus säilib.
Kokku jääb kaitse-eelarvest teenistusest lahkumise toetustena maksmata 12 miljonit krooni aastas ja selle summa saab paigutada ajateenijate üldise toetuse süsteemi lisaks. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Raivo Järvi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kas ma mäletan õigesti, et infiltreerumine tähendab luure teostaja vaenlase tagalasse sisseimbumist?

Kui silmas pidada seda, kuidas ajateenistusest lahkunud veedavad esimesed kolm päeva pärast lahkumist, siis see tundub küll infiltreerumise või imbumisena ühiskonda.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 4. juuni istungil. Istungil osales eelnõu algataja esindajana Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja major Madis Kraav.
Kuna eelnõu algataja esindaja härra haridusminister andis eelnõust piisava ülevaate, siis kõike üle kordama ma ei hakkaks. Eelnõu põhisisu on, et ajateenistuse lõppedes ajateenijatele enam kahe nädala eest kuu keskmise brutopalga ulatuses ühekordset toetust ei maksta. Küll jääb ajateenijale igakuine toetus, mis 2007. aasta 1. jaanuarist on sõltuvalt ametikohast, auastmest ja teenistusajast 2000–4000 krooni. Varem maksti ajateenijaile igakuist toetust sõltuvalt teenistuse kestusest, ametikohast ja auastmest 160–1000 krooni, millele lisandus eespool nimetatud ühekordne toetus ajateenistuse lõppedes.
Riigikaitsekomisjon otsustas 4. juuni istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu 60 esimeseks lugemiseks Riigikogu üheksanda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 13. juuniks. Juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja.
Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon eelnõu algataja nõusolekul esitada seaduseelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, tekst on 11. juunist 2007. Eelnõu tekst muudetud kujul on ka siin saalis välja jagatud ja muudatused võrreldes esialgse tekstiga alla joonitud. Eelnõu algataja toetab muudatusi. Muudatused tulenesid riigikaitsekomisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekutest ja need on keelelised ning normitehnilised.
Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 4. juunil teha Riigikogule ettepanek selle eelnõu esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele kümme tööpäeva ehk siis 2007. aasta 27. juuni tööpäeva lõpp. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 12. septembri istungi päevakorda. Tänan!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Kadri Must, palun, Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Hea Riigikogu! Austatud juhataja! Keskerakonna fraktsioon arutas seda eelnõu. Nagu kaitseväe lööklause kõlab, on ajateenistus auasi. Kuid riigi jaoks on auasi toetada ajateenijaid, kui nende kohustused riigi ees on täidetud. Ajateenijate toetamine on sotsiaalse kindlustunde küsimus ja riigi roll on garanteerida sotsiaalse turvalisuse tunne neile, kes tagavad turvalisuse klassikalise sõjalise julgeoleku mõttes.
Ajateenijatele makstavatel hüvitistel saab olla kaks eesmärki: toetada nende tagasiminekut tsiviilellu või siis aidata hüvitada nende jooksvaid kulutusi ajateenistuse jooksul. Kuna ajateenijate elamiskulud väeosa territooriumil või väliharjutustel on valdavalt riigi poolt niigi kaetud ja need kulutused on ka väikesed, siis on olulisem toetus ennekõike lahkumistoetus, mis aitab neil tsiviilellu naastes paremini kohaneda.
Seega pole praegune eelnõu, mis säilitab vähem olulise jooksvate kulutuste hüvitamise ja kaotab olulisema, tsiviilellu tagasiminekuks mõeldud toetuse, loogiliselt järjepidev. Pigem peaks Eesti riik muretsema oma ajateenijate tsiviilellu naasmise kui nende jooksvate kulude hüvitamise pärast, mis ajateenistuses on väikesed.
Meenutame, et ajateenija toetuse suuruse ja maksmise korda põhjendades osutas Kaitseministeerium ennekõike ajateenijate jooksvate kulude hüvitamise tähtsusele. Selle raha eest pidi ajateenija maksma telefoniarveid ja katma transpordikulud, kuid tsiviilellu tagasimineku hüvitamisest toona juttu ei olnud. Seega ei ole kohane eelnõu seletuskirjas sisalduv väide, et igakuise toetuse kasvuga on ajateenistusest vabastamisel makstav ühekordne toetus tähtsuse kaotanud.
Kui senine toetuste kord ei sobi või raha ei jätku, oleks mõttekam panustada ennekõike lahkumishüvitisele kui primaarsele ja alles seejärel igakuisele toetusele kui sekundaarsele.
Mõneti häiriv eelnõu juures on see, et see annab tunnistust Kaitseministeeriumist eelmise ministri Jürgen Ligi ajal saabunud juriidilisest praagist. Kohustus maksta lahkumishüvitist lisaks muudele hüvitistele oli teada juba 2006. aasta lõpul, mil Vabariigi Valitsus võttis kaitseministri ettepanekul vastu ajateenija toetuse ulatuse ja maksmise korra. Revideerides täna seda korda, annab Kaitseministeerium paratamatult hinnangu ka tollase ministri tegevusele vähem kui pool aastat tagasi. Praegu kehtib endiselt kord, kus riigil on kohustus maksta oma ajateenijatele lahkumishüvitist, ka neile, kes asuvad teenistusse eeloleval suvel. Samas pole Kaitseministeerium planeerinud selleks eelarvesse mingit rahasummat.
Riigikogul on sellise eelarveseisu ja kõnealuse eelnõu juures kahjuks vaid heakskiidu andja tumm roll. Selline lahendus, kus Riigikogu heakskiitu võetakse juba ette enesestmõistetavana, ei sobi kokku parlamentaarse tsiviilkontrolli põhimõtetega. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Palun, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Härra esimees! Austatud kolleegid! On tegelikult paradoksaalne, et täna esinevad siin puldis selle eelnõu puhul Tõnis Lukas ja Keskerakond. Tõepoolest on see eelnõu tolle süsteemi tulemus, mille mina kaitseministrina lõin. Selle loomise ajal olid minu kõige vihasemad oponendid Tõnis Lukas isiklikult ja Keskerakond. Nad ütlesid ja kirjutasid korduvalt, et käimas on hiiliv ajateenistuse kaotamine ja palgaarmeele üleminek. Toetuse määramine on justkui kuidagi seotud kutselisusega kaitseväes.
Kahtlemata see nii ei ole. Toetus on seotud ainult riigi ja rahva auvõlaga ajateenijate ees, kes on ka inimesed, kellel on omad vajadused, kellel on oma rahalised kohustused kas või koduste ees ja kellel on oma tarbimisvajadused, mis on isegi ajateenistuse ajal täiesti olemas. Me ei tohiks sülitada inimeste peale sellise jutuga, et neil ajateenistuses olles kulutusi pole.
Paradoksaalne on, et Tõnis Lukas rääkis siin ellu infiltreerumisest mängulises stiilis, kuid need lood, mis ta omal ajal kirjutas, olid selles stiilis, et ajateenistus ongi elu mõte. Just seal saadakse inimeseks, enne seda ei ole keegi midagi. Nõnda kuni peaaegu selleni välja, mis peastaap loosungitena oma kampaanias kuulutas, et ainus õige eestlane on ajateenistuses käinud eestlane.
Ma räägin, milles seisneb Keskerakonna puhul veel üks paradoks. See, et too eelnõu täna siin saalis on, tuleneb väga otseselt sellest, et Keskerakond koalitsioonipartnerina keeldus viimase hetkeni andmast nõusolekut ajateenijate toetuse uuele süsteemile. Me ootasime viimase hetkeni – oli see nüüd detsembris või jaanuaris –, kui me selle süsteemi saime luua. Just too ajavenitus oli põhjus, miks me pidime ühe osa terviklikust komplektist eraldama: me ei saanud kaotada enne lahkumishüvitist, kui on kehtestatud ajateenijate pidev toetus. See oli Keskerakond, kes selle praagi tekitas.
Ajateenijate pidev igakuine toetus on tunduvalt heldem kui lahkumistoetus ja kõik muud asjad kokku. Aga kuna selle kehtestamine jäi nii hiljaks, siis ei õnnestunud meil enne valimist kaotada eraldi eelnõuga ajateenijate lahkumistoetust. Me pidime selle eelnõu lahku lööma.
Nii et see on Keskerakonna teene, et me täna seda teemat arutame.
Siin ei maksa püüda jätta muljet, et lahkumistoetus on praegu suur.  Ei, see on pisikene summa ja ärme teeme nägu, et me võtame ajateenijatelt midagi erilist ära. Tegu on ühe suure andmisega, mille üks väike element jäi bürokraatiale jalgu selle tõttu, et Keskerakond süüdistas koalitsioonipartnerit hiilivas ajateenistuse kaotamises kuni viimase hetkeni, kuni viimase jõulueelse valitsuse istungini, mis, kui ma ei eksi, oli 21. detsembril. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoovijaid ja sõnavõtusoovijaid ei ole. Sulen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 27. juuni 2007 kell 16. Esimene lugemine on lõppenud.
Head ametikaaslased! Tänane täiskogu istung on lõppenud. Ma tänan teid, ilusat õhtut ja kohtume homme kell 10.

Istungi lõpp kell 18.28.