Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Suur au on jälle teie ees seista. See seismine tuleneb Eesti Panga seadusest, mille alusel kord aastas, Eesti Panga aruande kinnitamise järel, lasub Eesti Panga presidendil kohustus aruannet esitleda ka Riigikogu liikmetele. Mul on suur au anda Riigikogus ülevaade töö tulemustest eelmisel, 2006. aastal. Ma alustan Eesti majanduse olukorrast ja väljavaadetest ning seejärel puudutan keskpanga peamisi tegevusvaldkondi.
2006. aasta oli Eesti Panga jaoks tegus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Loomulikult tuleks esimesena ära mainida teemad ja tegevused eurosüsteemiga ühinemise ettevalmistamisel ja euro kasutuselevõtu ettevalmistamisel. Sellega seoses tõusis aasta jooksul esikohale nn Maastrichti inflatsioonikriteeriumi ümber toimunud arutelu erinevates Euroopa Liidu asutustes, institutsioonides ja kõrgete ametimeeste juuresolekul. Meiega ühinesid sellel arutelul väga paljud teised uued liikmesriigid. Nagu me nüüdseks teame, on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ühine seisukoht, et Maastrichti kriteeriumi tõlgendamine ei ole teema ja Maastrichti kriteerium on selleks, et seda täita. Sellest tulenevalt paraku selle kriteeriumi ülevaatamisega seoses mingisuguseid uudiseid 2006. aasta ei meile ega kellelegi teisele ei toonud. Ütlen kohe ka prognoosi poole pealt ära, et lähtudes Eesti Panga 2007.–2009. aasta viimasest ametlikust prognoosist ja sealt tulenevatest horisontidest, võib julgelt öelda, et enne 2011. aastat ei ole euro kasutuselevõtt Eesti riigis võimalik.
Vaatamata järjest tihedamale koostööle Euroopa Liidus, jäävad Eesti Panga põhiülesanneteks hinnastabiilsuse tagamisele kaasaaitamine Eestis ning meie panganduse ja finantssüsteemi usaldusväärsuse hoidmine. Siin pakkus eelmine, 2006. aasta Eesti riigile ja keskpangale küllalt tõsiseid väljakutseid. Ühest küljest oli see Eesti majanduse jaoks väga kiire kasvu aasta. Sisemajanduse koguprodukti reaalkasv – Eestis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus – suurenes ühe aastaga 11,4%, tööpuudus langes 5,9% tasemele ning Eesti elanike reaalne ostujõud jõudis ligi 70%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Teisest küljest kaasnesid eduga ka riskid. Uute pangalaenude ja liisingute kogumaht kasvas aastaga 51,6%, sest sissetulekute kiire kasv julgustas Eesti peresid ja ettevõtteid laenu võtma. Kasvava sisenõudluse, st kodumaiste investeeringute ja tarbimise rahastamine nõudis üha suuremat välisraha sissevoolu ja välisinvesteeringute kasvades suurenes ka jooksva konto puudujääk peaaegu 15%-ni sisemajanduse koguproduktist. See tähendab, välisraha netosissevool Eestisse jõudis 2006. aasta jooksul ligi 39 miljardi kroonini, millest valdav osa tuli pankade vahendusel. Seetõttu on meie arengu jätkamiseks tähtsal kohal välisinvestorite ja eelkõige Skandinaavia pankade usalduse säilimine Eesti vastu.
On selge, et Eesti majandus ei jõua nii kiiresti kasvada igavesti. Laenukasvu tempo ja jooksva konto puudujääk hakkavad kahanema ning ülikiire majanduskasv aeglustub. See lause on jälle meie prognoosi põhine. Eesti Panga arvates on Eesti majandusele eelolevatel aastatel jõukohane keskmiselt 7–8%-ni küündiv kasvutempo. Samas võib majanduskasv paariks aastaks aeglustuda ka 5,5–6,5%-ni. Selline tsüklilisus on vabale turumajandusele täiesti loomulik. Keskpanga ja valitsuse ülesanne ei ole mitte majandustsükkel ära kaotada, vaid vältida kasvu järsku aeglustumist, teisisõnu, toetada majanduse pehmet maandumist. Seetõttu tulebki kiire kasvu aastatel kokku hoida, mis omakorda võimaldab aeglasema kasvu perioodil riigil suhteliselt rohkem kulutada ja seeläbi langust pehmendada. Sellel aastal eeldab see ühelt poolt eelarve hoidmist tuntavas ülejäägis, mis pidurdab sisenõudluse kasvu, ja teiselt poolt tugevat pangandusregulatsiooni ja tulemuslikku finantsjärelevalvet, mis suurendab meie finantssektori vastupidavust.
Selle aasta esimeste kuude põhjal võime oletada, et senise majanduspoliitika joone hoidmine on reaalne ja see tagaks majanduse sujuva aeglustumise. Osalt Eesti Panga astutud sammude mõjul on laenumahu kasv selgelt pidurdumas ning kinnisvarahindade tõus on peatunud. Eestil on kõik eeldused jõudsa arengu jätkamiseks ka eelolevatel aastatel, kuid selleks on vaja igal juhul vältida eelarvepoliitika nõrgenemist ning jätkata sihikindlat tööd euro kasutuselevõtu ettevalmistamisel.
Austatud Riigikogu liikmed! Lubage mul nüüd lähemalt tutvustada Eesti Panga eelmise aasta tegevust. Alustan rahapoliitikast ja välisvarade haldamisest.
Eesti Panga esmane ülesanne on tagada Eestis hinnastabiilsus, mis loob tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks. Eelmisel aastal kinnitasin teile, et Eesti Pank on hinnastabiilsuse taganud, ning tahan seda rõhutada tänagi. Eestis me tagame hinnastabiilsuse fikseeritud vahetuskursi kaudu ja krooni muutumatu vahetuskurss euro suhtes tagab euroala stabiilse hinnataseme ka Eestis. Samas on selge, et 2006. aastal 4,4%-ni tõusnud inflatsioon ületas 2005. aasta näitajat. Kas seetõttu on Eestis hinnastabiilsus ohus – on ju õigustatud küsimus? Kas elanikud ja ettevõtted peavad kartma inflatsiooni pidevat kiirenemist? Lihtne vastus on: sugugi mitte. Kõigepealt tuleb rõhutada, et Eesti loomulik keskmine inflatsioonimäär on 1,5–2,5% kõrgem euroala omast ja põhjus on lihtne – kiirema majanduskasvuga kaasneb kiirem hinnatõus. Kui meie sissetulekud tõusevad, kasvab ka hinnatase. See on paratamatu. Eesti reaalne sissetulek on umbes 70% Euroopa Liidu keskmisest, kuid ka meie kaupade ja teenuste hinnad on Euroopa Liidu keskmisest madalamad, umbes 65% tasemel. Seetõttu ongi Eesti keskmine inflatsioon viimase kuue aasta jooksul ulatunud 3,5–4%-ni.
Eelmisel aastal tõstis inflatsioonitempot ka jätkuv nafta ning teiste kütuste hinna tõus, mis kandus nüüd juba üle transpordi- ja majapidamiskuludesse. Samuti suurendas hinnatõusu sissetulekute ja kinnisvarahindade kasv. Siiski oli 2006. aasta 4,4%-line inflatsioonitempo lähedal viimaste aastate keskmisele ja erinevus euroala 2,2%-lisest inflatsioonist püsis loomulikes piires. Eesti Panga prognoosi kohaselt tõstavad teenuste ja kinnisvara eelmisel aastal tõusnud hinnad ning paratamatud maksumuudatused inflatsiooni sellel ja järgmisel aastal üle 5% taseme, kuigi sisenõudlusest tulenev hinnakasvu dünaamika aasta teisel poolel muutub. Edaspidiseks prognoosin inflatsiooni aeglustumist 2009. aastal ja sellele järgnevatel aastatel.
Eesti on koos teiste uute liikmesriikidega Euroopa Liidu vahetuskursimehhanismi ERM2 liige. See mehhanism seob nende valuutade kursid euroga ning on üks euroalaga liitumise tingimusi. Põhimõtteliselt annab ERM2-s osalemine lisagarantii krooni kursi püsimiseks. Märkimisväärse rahapoliitilise sammuna võib välja tuua kohustusliku reservi määra tõstmise 13%-lt 15%-le alates 1. septembrist 2006. Selle otsusega tõusis likviidsete varade osakaal kommertspankade bilanssides ning kasvas pankade tugevusvaru juhuks, kui praegune varade ja hoiuste kiire kasv lõpeb. Kohustusliku reservi määra tõstmine andis ka avalikkusele sõnumi majanduse ülekuumenemise ohu tõsidusest.
Puudutades nüüd lühidalt välisvarasid, rõhutan, et Eesti välisreservide haldamine on lahutamatu osa krooni stabiilsuse tagamisest. Valuutakomitee reeglite kohaselt peavad välisvarad täielikult katma kõik keskpanga kroonikohustused. Teisisõnu, Eesti Pank on alati valmis vahetama eurodeks kõik krooni rahatähed ja kommertspankade krooniarved Eesti Pangas. Seetõttu oleme välisvarade investeerimisele seadnud ranged riskipiirangud, et tagada varade likviidsus ja säilivus. Siinjuures võib mainida, et Eesti Pank sai 2006. aastal investeerimistegevusest oodatust rohkem tulu. Eesti Panga konverteeritavate välisvarade suurus oli 2006. aasta lõpus 33,17 miljardit krooni ja välisvarade investeerimise tulusus ümardatult 2,5%.
Lähen nüüd inflatsiooni ja rahapoliitika ülevaatelt edasi Eesti Panga järgmise põhiülesande, panganduse usaldusväärsuse ja stabiilsuse toetamise juurde.
Nagu eelnevalt mainisin, kaasnes 2006. aastal kiire majandusarenguga pankade laenumahu jõuline ja kevadsuvel ligi 60%-ni ulatunud kasv. Laenu võtmine ja andmine ei ole tänapäevases majanduses midagi taunimisväärset, pankade ülesanne ongi vahendada hoiustajate ja investorite raha laenuvõtjatele, kes saavad seeläbi arendada oma ettevõtet, parandada elamistingimusi või mida iganes. Samas on selge, et selline ülikiire laenukasv ei saa pikalt jätkuda. Pehme maandumise toetamiseks on oluline, et pangad koguksid kiire kasvu aegadel piisavalt kapitali, sellisel juhul tegutsevad nad tõrgeteta ja jätkavad laenuandmist ka siis, kui majanduskasv aeglustub ning mõnel laenuvõtjal tekib probleeme tagasimaksmisega. See tähendab, kui pankade laenuportfelli kvaliteet halveneb. Eelöeldu tõttu muutiski Eesti Pank 2006. aasta 1. märtsist pankade kapitali adekvaatsuse arvutamise korda, tõstes eluasemelaenude riskikaalu 50%-lt 100%-le. Selle tulemusena on pankade kapitali suurus senisest enam kooskõlas eluasemelaenude kiirest kasvust tulenevate riskidega.
Peale piisava kapitali ja likviidsuse kindlustamise on panganduse usaldusväärsuse tagamisel oluline keskpanga ja finantsjärelevalve tegevus kriiside ennetamiseks. Eelkõige on selleks vaja pidevalt jälgida panganduse olukorda ja hinnata selle tugevust. Keskpank peab teadma, kuidas muutuvad panganduse põhinäitajad ning kas pangad on suutelised üle elama majandusolukorra halvenemise. Seetõttu koostab ja avaldab Eesti Pank kaks korda aastas finantsstabiilsuse ülevaate, milles esitame põhjaliku kokkuvõtte nii panganduse olukorrast kui ka vastupanuvõimest majandusolukorra järskudele muudatustele.
Finantssüsteemi usaldusväärsuse hoidmisel on peale panganduse analüüsi sama tähtis riigi valmisolek kriisiolukordadeks. Eriti oluline on seejuures koostöö eri asutuste vahel. Et pangandussüsteem on tänaseks täielikult lõimunud Põhja- ja Baltimaade suurte finantsgruppidega, on võrdselt tähtsad nii riiklik kui ka rahvusvaheline dimensioon. Riikliku valmisoleku suurendamisel oli 2006. aastal tähtsal kohal Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi vahelise finantskriiside haldamise koostööleppe sõlmimine. Koostöökokkulepe määrab kindlaks osaliste ülesanded ja ühised tegutsemisalused kogu finantssüsteemi ohustavate kriiside korral. Rahvusvaheliselt poolelt väärib esiletoomist Eesti, Leedu, Läti ja Rootsi keskpankade vahel sõlmitud koostöökokkulepe, mille eesmärk on tagada koostöö piiriüleseid gruppe ehk mitmes riigis tegutsevaid pankasid puudutavate finantskriiside korral. Kõik need sammud näitavad seda, kui tõsiselt suhtuvad nii valitsus kui ka Eesti Pank panganduse usaldusväärsuse ja sujuva toimimise tagamisse.
Samas on selge, et ükski koostöölepe ei hakka toimima iseenesest. Et suurendada praktilist valmisolekut kriisiolukordades tegutsemiseks, toimus 2006. aasta kevadel Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi ühine kriisiõppus. Kolme asutuse esindajad harjutasid selle käigus tegutsemist hüpoteetilise pangakriisi korral, et ühtlustada arusaamasid oma ülesannetest ning testida infovahetust kriisiolukordades. Samuti on järelevalveasutuste koostöö üks tähtsamaid finantspoliitilisi küsimusi Euroopa Liidus, kus jätkub turgude ja pangagruppide konsolideerumine, edasine lõimumine ja sellest tulenevalt ka nn kriisisituatsioonis koostöö uute vormide otsimine. Praegusel ajal ei saa peaaegu ükski Euroopa Liidu liikmesriik tulla raskustega toime iseseisvalt, vaid kriiside lahendamine on üle-euroopaline ülesanne. Seetõttu jõuti ka Euroopa Liidus 2006. aastal esimese kriisiharjutuseni, kus osalesid kõikide liikmesriikide esindajad. Järelevalve korraldus Euroopa Liidus nõuab ju edaspidigi tõsist tähelepanu kõigi liikmesriikide seadusandjate ja riigiaparaadi poolt.
Kolmanda olulise tegevusena tahan rõhutada, et 2006. aastal võeti Eestis täielikult üle Euroopa Liidu uus kapitali adekvaatsuse arvutamise direktiiv (nn Basel II raamistik), mis sisuliselt rakendub Eesti pankade suhtes järgmise aasta algusest. Uue süsteemi kohaselt võivad pangad kohustusliku miinimumkapitali määramiseks kasutada ka praegu kasutusel olevat põhimõtet ehk õigusaktidega määratud arvestusmetoodikat või minna üle majasisese riskihindamise süsteemile. Viimasel puhul sõltub pankade kapital senisest enam konkreetse laenuvõtja riskidest. Oluliseks uuenduseks on asjaolu, et uues süsteemis kinnitatakse kogu pangagrupis kasutatav riskihindamissüsteem selle riigi poolt, kus asub peakontor, ning koostöö Skandinaavia järelevalveasutustega muutub veelgi tihedamaks. Eesti säilitab uues süsteemis Euroopa Liidust kõrgema kapitalinõude – s.o 10% – tururiski ja krediidiriski katteks. Sellega tagame, et pankade kapitali suurus arvestab pankade portfellides olevate väärtpaberite hinnamuutustest ja laenuportfelli kvaliteedi võimalikest langustest tulenevaid finantsriske piisava varuga.
Pangandussüsteemi puudutava osa kokkuvõtteks kinnitan, et eelmisel aastal püsis Eesti finantssüsteem tugev ja usaldusväärne, ühtegi prognoosimata riski ei ilmnenud ja need riskid, mis oleksid võinud tekkida, said maandatud enne, kui nad tegelikult ilmnesid.
Lubage mul lõpetada lühikese tagasivaatega raharingluse korraldamisele, mis teatavasti seisneb sularaha kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamises ning pankade maksesüsteemide tõrgeteta toimimises. Mis puudutab Eesti krooni sularaha, siis hoogsa majanduskasvu tõttu kasvas ringluses oleva sularaha kogus kiiremini kui eelnevatel aastatel. Aasta lõpus oli ringluses 11,7 miljardit krooni. 2006. aastal tellis Eesti Pank uued kahe- ja kümnekroonised pangatähed, mis lasti välja 2007. aasta alguses. Eesti Pank emiteeris ka kaks hõbedast meenemünti: taliolümpiamängudele pühendatud kümnekroonise ja rahvusooper Estonia juubelile pühendatud sajakroonise mündi.
Eesti Pank tagab Eesti maksesüsteemide tõrgeteta töö. Eesti pankadevaheline arveldussüsteem koosneb kahest alamsüsteemist: reaalajalisest suurmaksete süsteemist ning tavamaksete süsteemist. Maksesüsteemide töös 2006. aastal mingeid tõsiseid tõrkeid ei esinenud. Väärib märkimist, et Eesti Pank ühines 2006. aastal euroala suurmaksete arveldussüsteemiga TARGET, mis võimaldab sellega liitunud kommertspankadel kasutada kiiret ja odavat teenust euromaksete arveldamiseks Euroopa Liidu liikmesriikides.
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on au kiirülevaade lõpetada, tänada teid tähelepanu eest ja öelda aitäh!
