Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu kaheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kehtiva hasartmänguseaduse § 7 lõike 3 kohaselt võib õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukoha avada üksnes aadressil, mille kohta valla- või linnavalitsus on andnud kirjaliku nõusoleku enne eelnimetatud seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud korraldusloa taotlemist. Valla- või linnavalitsus otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise hiljemalt kahe kuu jooksul taotluse laekumisest, lähtudes kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ülesannetest. Kohalik omavalitsus on seaduse alusel küll kaasatud mängukoha korraldusloa saamise menetlusse, kuid samas ei ole seadusega kohalikele omavalitsustele antud mingeid aluseid nõusoleku andmisest keeldumiseks, kui konkreetne mängukoht on ehitatud nõuetekohaselt. Kohaliku omavalitsuse üksused on nimetatud küsimuse lahendamiseks ka ettepanekuid esitanud. Näiteks 9. veebruaril 2006. aastal pöördus Tallinna Linnavolikogu Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga seaduse muutmiseks eesmärgiga anda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule õigus kehtestada oma haldusterritooriumil piirkonnad, kus hasartmängu mängukohtade avamine on keelatud. 27. märtsil 2006. aastal pöördusid Tartu linnapea ja Tallinna linnapea peaminister Andrus Ansipi poole ühiskirjaga, samuti oli ettepanekuks anda kohalikule omavalitsusele rohkem õigusi. Seadusmuudatuse eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse üksusele õigus keelduda seaduses sätestatud tingimustel hasartmänguloa väljaandmisest ning õigus määrata oma haldusterritooriumil piirkonnad, kus hasartmängukohti rajada ei lubata.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Arupärimise esitamise ajendas peaministri vastus minu küsimusele, mille ta andis eelmisel nädalal toimunud infotunnis, mis puudutas kohalikele omavalitsustele kahjude hüvitamist. Peaminister vastas siis, et tal puudub info seoses avalduste laekumisega Tallinna Linnavalitsuselt, samas igaüks, kel vähegi viitsimist on, leiab Tallinna dokumendiregistrist, et vähemalt kaks korda on Tallinna Linnavalitsus pöördunud isiklikult peaministri poole seoses selle teemaga. Selle kohta tahangi ma esitada neli lühikest küsimust, millele ootan ka vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe eelnõu. Juhatus otsustab eelnõu menetlemise vastavalt kodukorraseadusele. Samuti olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab kodukorraseadusele, siis edastan ta otsekohe adressaadile.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 4. juunil algatatud Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 4. juunil algatatud Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 4. juunil algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 4. juunil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Palun tähelepanu! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olete oodatud täna pärast Riigikogu täiskogu istungit siia saali Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma täiskogu istungile. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Nüüd palun tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Esiteks, tänase päevakorra kuuenda ja seitsmenda punkti, eelnõude 58 ja 59 esimestel lugemistel esineb algatajate ettekandjana justiitsminister Rein Lang. Teiseks, tänase päevakorra kaheksanda punkti, eelnõu 49 esimesel lugemisel teeb juhtivkomisjoni ettekande õiguskomisjoni liige kolleeg Hanno Pevkur.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Asume seaduseelnõu 16 teisele lugemisele, see on Århusi konventsiooni muutmise ratifitseerimine. Teatavasti kiideti need muudatused heaks 27. mail 2005. aastal Almatõs. Oleme esimese lugemise juba läbinud, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 25. mai kell 12. Kuna ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud selle eelnõu kohta, mille sisuks on geneetiliselt muundatud isikute, liikide, taimede loodusesse laskmisest informeerimine, siis sellest keskkonnakomisjon järeldab, et Riigikogu liikmed on selle ratifitseerimisega nõus, ja teeb ettepaneku ratifitseerimisotsus täna seadusena ka vastu võtta. Olen kõnelnud.

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna muudatusettepanekuid ei olnud, võime minna seaduseelnõu lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 16. Palun hääletada!
Hääletustulemused.

Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjoni istung toimus esmaspäeval, 4. juunil 2007. aastal. Juhatas Ken-Marti Vaher ja õiguskomisjoni istungil osalesid kõik õiguskomisjoni liikmed. Esitati kolm muudatust. Esimene muudatus puudutab § 5 lõike 5 kehtetuks tunnistamist ja õiguskomisjon arvestas seda täielikult. Teine muudatus oli numeratsioonis, õiguskomisjon arvestas seda samamoodi täielikult. Kolmas muudatus puudutas § 11³, Julgestuspolitsei tegevust tulevikus, samamoodi arvestas õiguskomisjon muudatusettepanekut täielikult. Õiguskomisjoni otsus oli suunata Vabariigi Valitsuse algatatud politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu 26 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, s.o täna, 6. juunil 2007 ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele neljapäeval, 7. juunil 2007. aastal ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus, mis puudutab kolmandat muudatusettepanekut. Kui ma vaatan selle punkti sisu ja olemust, siis ma näen, et see käsitleb Julgestuspolitsei tegevust ja ülesandeid. Siin on muudetud § 11³, mille lõige 1 hakkab edaspidi ütlema, et seaduse järgi kohustatakse julgestama Vabariigi Presidenti ja peaministrit, aga välja on jäänud üks põhiseaduslikult äärmiselt olulise institutsiooni juht – Riigikogu esimees, kes vajaduse korral on kohustatud asendama isegi Vabariigi Presidenti. Millega seonduvalt õiguskomisjon otsustas jätta Riigikogu esimehe kaitseta?

Aitäh küsimuse eest! Õiguskomisjon ei otsustanud jätta kaitseta, vaid muudatusettepaneku mõte on selles, et kui meie julgeolekustruktuuride ohuanalüüs näitab, et mitte ainult Riigikogu esimehele, vaid ka teistele riigile olulistele isikutele on mingil ajahetkel vajalik panna Julgestuspolitsei kaitse peale, siis seda tehakse. Põhiline on Riigikogu esimehe soov ja tahe, et puudub vajadus 24-tunniseks 365-päevaseks järjepidevaks valveks. Nii saab muuta politseiressursside kasutamise paindlikumaks, vastavalt ohuanalüüsidele.

Palun, kolleeg Väino Linde, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Sellise lähenemisega võib tõepoolest nõus olla. Aga kas te ei plaaninud edasi minna niimoodi, et oleks sealt välja jätnud ka Vabariigi Presidendi ja peaministri, väites, et kui vajadus on, tuleb ka neid kaitsta, kui vajadust ei ole, siis ei tule?

Aitäh! Muudatusettepanek esitati just nimelt Riigikogu esimehe kohta ja õiguskomisjon oli selle ettepanekuga nõus. Ühelgi õiguskomisjoni liikmel ei olnud vastuväiteid ega ka lisaettepanekuid. See sai otsustamise aluseks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame üle muudatusettepanekud. Neid on kolm. Esimene on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Kolmas on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud ka kõik muudatusettepanekud. Eelnõu 26 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud politseiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, politseiteenistuse seaduse ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse eelnõu  teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri!

Austatud esimees! Head kolleegid! Pika nimega seadus käsitleb tegelikult kahe ekspertiisiasutuse ühendamist, nimelt Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ning Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ühendamist. Menetluse käigus laekus õiguskomisjonile sotsiaaldemokraatidelt muudatusettepanek, mis puudutas eelkõige Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusest üleminevate ametnike sotsiaalseid garantiisid, sest nende ametnikustaatus avaliku teenistuse mõttes kaob ja nad muutuvad töölepingu kohaselt lepingulisteks töötajateks. Sellest tulenevalt vaatas õiguskomisjon muudatusettepanekud läbi ja sõnastas omalt poolt need muudatusettepanekud sellisena, et kõik komisjoni liikmed said üksmeelselt sellega nõus olla. Need muudatused peamiselt, nagu ma ütlesin, käsitlevad sotsiaalseid garantiisid, eelkõige seda, et kui inimesele uues asutuses pakutav palk peaks olema mingil põhjusel väiksem, kui tal seni oli, siis tema palk jääks ikkagi selliseks, nagu oli KEKK-is. Praeguse info kohaselt ühtegi sellist tööpakkumist ei tehta, kõikidele tehakse kõrgema palgaga pakkumine, niipalju kui minul infot on. Teine muudatus puudutas avaliku teenistuse staaži jätkumist. Õiguskomisjoni arutelu tulemusel leiti, et mõistlik oleks viieaastane üleminekuperiood. Samamoodi sätestati see, et kui KEKK-i töötajal on või tekib tulevikus õigus õppelaenu kustutada, siis seda ka uues ekspertiisiasutuses tehakse. Minule teadaolevalt tehakse seda ka praegu Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos, nii et sellega õiguskomisjonil mingeid probleeme ei olnud. Lisati rakendussätetesse veel selline punkt, et kui ametnik nõustub talle pakutava töölepinguga, siis talle töösuhte lõpetamisel avaliku teenistuse seaduse alusel hüvitist koondamise tõttu või asutuse likvideerimise tõttu ei maksta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on hea meel, et õiguskomisjon pärast esimest lugemist on seda vaidlusalust sätet mõnevõrra muutnud. Aga ma küsin ikkagi selleks, et hoida ära edaspidiseid võimalikke tõlgendamisi või mittetõlgendamisi: kas see säte on plaanitud otsekui avaliku teenistuse seaduse üldnormide mõttes erisättena, sest avaliku teenistuse seaduse üldsätted räägivad ikkagi koondatavate töötajate õigustest veidi teistmoodi?

Aitäh, hea küsija! Jah, vastab tõele, et see on rakendussätetesse just nimelt erisättena sisse toodud. See on erisus ühe asutuse puhul, kuna, nii nagu ka esimesel lugemisel sai räägitud, praegu kahjuks riigiasutuste puhul ei ole seaduse kohaselt võimalik asutusi ühendada, vaid formaalselt tuleb üks likvideerida ja siis saab sinna teise asutusse töötajad üle viia. Meil oli arutluse all ka see, kas jätta sisse piirang selle kohta, et kui inimene tuleb üle, või alguses ütleb, et ta üle ei tule, ja siis näiteks kuu aja pärast võetakse sinna asutusse tööle, kas sellisel juhul, kui talle likvideerimisraha või koondamisraha välja maksti, saab seda tagasi nõuda. Üldise arusaama kohaselt ei saa sellist sätet sisse panna, et kui inimesele on raha välja makstud, et siis hakata talt tagasi nõudma. See säte selles osas läks välja ja jäi ainult see, et kui ta on nõus, siis talle likvideerimise tõttu koondamisraha ei maksta.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Teise on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 37 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Ivari Padari!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tulumaksuseaduse muutmisega viiakse ellu koalitsioonileppes kokku lepitud peamised maksumuudatused, mis puudutavad füüsilise isiku tulude maksustamist. Jätkatakse 2005. aastal alustatud tulumaksumäära vähendamist ning maksuvaba tulu suurendamist. Eelnõu kohaselt langeb tulumaksumäär 19%-le 2010. aastal ja 18%-le alates aastast 2011. Maksuvaba tulu suureneb juba järgmisest aastast 250 krooni võrra kuu kohta, jõudes 2011. aastaks 3000 kroonini kuus. Samuti jätkatakse täiendava maksuvaba tulu kohaldamist, sõltuvalt laste arvust, võimaldades lapse ühel vanemal, eestkostjal või muul last ülalpidaval isikul kasutada täiendavat mahaarvamist juba alates esimesest alla 17-aastasest lapsest. Koalitsioonileppe põllumajanduse peatükis kokkulepitud eesmärkide täitmiseks kehtestatakse metsamaterjali müügist saadud tulule täiendav mahaarvamine sarnaselt põllumajandusettevõtjaga. See annab füüsilisest isikust ettevõtjale võimaluse arvata täiendavalt ilma kuludokumentideta maha oma metsast saadud metsamaterjali müügitulust kuni 45 000 krooni aastas.
Seaduse mõjud. Kõik nimetatud muudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte. Riigieelarvele tähendab see järgneval aastal vähem laekumisi 357 miljoni krooni võrra. 2010. aastal ja 2011. aastal, kui rakenduvad kõik eelnõuga tehtavad muudatused, vähenevad nende tulemusel riigieelarve laekumised vastavalt 2,9 ja 4,3 miljardi krooni võrra. Tänan teid tähelepanu eest!

Aitäh, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Sa ütlesid, et muudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte. Ma palun, tee üks väikene rehkendus, kui palju rohkem raha jääb kätte üheprotsendilisest tulumaksu alandamisest 100 000-kroonise aastasissetulekuga inimesele, ja nendele, kes saavad 50 miljonit (ka neid on olemas).

Tänan teid! Selge, et kui me räägime eelnõu ühest komponendist, s.o tulumaksu vähendamisest, siis on boonus selgelt suurem nendel, kellel on ka sissetulekud suuremad. Teiselt poolt, kui me vaatame selle eelnõu teisi komponente, nagu tulumaksuvaba miinimumi tõus ja tulumaksuvabastuse arvestamine alates esimesest lapsest, siis see viib seda eelnõu rohkem balanssi. Selles suhtes on niimoodi, et sõltumata sellest, mis on minu isiklik arvamus tulumaksu langetamise kohta, see on praegusel juhul olnud koalitsioonileppes selge punkt, niimoodi on kokku lepitud ja selle lõbusa tempoga kuni 20%-ni, minu mäletamist mööda, hakkas pihta juba eelmine valitsuskoalitsioon.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ikka üle-eelmine koalitsioon hakkas pihta, aga see selleks.

Vabandust!

Lugupeetud minister! Ma esitan teile teie enda küsimuse aastast 2003, millele te tollal ilmselt vastust ei saanud. See kõlas täpselt nii: "Selle seaduse lisandumisel on asutud oluliselt koalitsioonilepingut täitma. Tegelikult on kokku täidetud kõik need lubadused, mis Reformierakond on enne valimisi oma valijatele andnud." Ja nüüd ma küsin, vahetan ainult parteinimed ära: kas on lootust, et selle koalitsiooni valitsemise ajal ka IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond saavad oma lubadusi täita?

Lugupeetud küsija! Vaieldamatult. Alates sellest, kui me oleme kokku leppinud koalitsioonilepet, oleme me kokku leppinud ka erinevate huvide kajastamist. Vaieldamatult, kui me oleme kokku leppinud praegusel juhul ka riigieelarve nelja-aastast strateegiat, oleme arvestanud, et kõikide osapoolte huvid oleksid kaetud. Selles suhtes on niimoodi, et ma ei näe küll mitte mingit muret ega ohtu, et keegi koalitsiooni osapooltest kedagi kuritarvitaks.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Hea vana kolleeg! Sa ei rehkendanud siiski välja seda minu ülesannet. Ma võin sulle ütelda, et 100 000-kroonise aastasissetulekuga isik võidab 1%-lisest tulumaksu alandamisest alla 1000 krooni ja 50 miljoniga mees võidab 500 000 ehk tubli Riigikogu liikme aastapalga. Küsimus on selles, kas ei ole siiski olnud mõtet viia sisse astmeline tulumaks ja tublisti vähendada tulumaksu nendel, kes saavad väiksemat aastasissetulekut, ja jätta endiseks nendel, kes saavad suurt.

Täienduseks, nagu minu mälu ütleb, 100 000-lise kuupalga pealt on aastatulu, mis saadakse, 9800 millegagi, niipalju kui ma mäletan. Mis puudutab astmelist tulumaksu, siis astmeline tulumaks on olnud kindlasti eri valitsuste ja eelnevate valimislubaduste väga kuum teema. Eestis on sotsiaaldemokraatide initsiatiivil juba 10–15 aastat kehtimas astmeline tulumaks, meil on n-ö kaheastmeline tulule lähenemine, on tulumaksuvaba miinimum ja see, mis sellest ülespoole jääb. Selle valitsuskoalitsiooni tegemisel me samuti analüüsisime, arutasime, kas on võimalik sisse viia kolmas aste, ja kas me näeme, et see oleks otstarbekas. Ütleme, et see koalitsioonileping sõlmiti nii, et kolmandat astet kasutusele ei võetud. Samas tuleb ütelda, et tublidel keskerakondlastel oli ju mitmete valitsemisaastate jooksul võimalus viia sisse täielik astmeline tulumaks, aga ma ei tea, kuhu see kadus.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuritarvitamiste ja reformistide suhtes oleksin ma muidugi ettevaatlikum, aga hea küll. Seekord, härra Padar, esitan ma teile teie ustava kaasvõitleja Eiki Nestori küsimuse aastast 2003. Tsiteerin: "Ma loodan, et minister mäletab lugu Suurest Peetrist ja Väiksest Peetrist ja võileibadest." Ja siis ütleb Nestor, et üldiselt ta ei jaga seda optimismi, ta arvab, et ega inimesed pikalt ei lase sellist muinasjuttu raha kättesaamisest ja -jätmisest endale rääkida, eriti lastega pered, õpetajad, puuetega inimesed ja paljud teised, kuskil tuleb ümber mõelda. Küsingi: kas ei oleks aeg ümber mõelda, nagu tark Eiki Nestor juba 2003. aastal soovitas?

Julgen teile ütelda, et minu koalitsioonipartnerid, kellega mul on küll lühike, selline kahekuuline koostöö, ei ole julgenud minu isikliku võileiva kallale veel tulla.

Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma tulen teile natuke appi ja kinnitan, et teil ei ole mingit vajadust ega isegi õigust anda seletusi selle kohta, miks Keskerakond kirjutas alla sellisele koalitsioonilepingule, mille järgi tulumaks alaneb. Nii et palun jääge teema piiridesse ja täitke oma ülesandeid! Küll aga võiksite vastata härra Tootseni küsimusele 50 miljoni kroonise tulu saaja kasudest-kahjudest. Kui palju siiski maksab tulumaksu 50 miljoni  kroonise tuluga inimene?

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Võib-olla säästate mind. Siit puldist ei ole ma kohe ja hetkel võimeline teile välja kalkuleerima, missugune täpselt see tulu on. Aga kindlasti, kui ma siit puldist olen teie kõikidele küsimustele vastanud, annan ma teile selle vastuse.

Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Austatud minister! Tegelikult on minul ka hea meel, et minu head kolleegid saali teisest servast tunnevad muret selle pärast ja huvi selle vastu, millal Isamaa ja Res Publica Liidu valimislubadused saavad täidetud. Selle üle on mul küll südamest hea meel, et kui Isamaaliit omal ajal võttis ette algatuse, et tulumaksuvabastus oleks ka laste pealt arvestatud, toona siis alates kolmandast lapsest, siis nüüd oleme jõudnud niikaugele, et tulumaksuvabastus on meie ettepanekul tulnud ka juba alates esimesest lapsest. Selle üle on südamest hea meel. Aga minu küsimus: kas ehk hea rahandusminister mäletab, kui mõelda eelarvestrateegia peale, millal minule teine väga südamelähedane valitsuskoalitsiooni lubadus, mis meie ettepanekul sinna sai, saab teoks,  alates kolmandast lapsest 2000 krooni lastetoetust? Kas sa suudad meenutada, mis aastast see oli ette nähtud?

Aitäh, lugupeetud küsija! Siin tuleks mul vastata, et selle seaduse menetlemise käigus neid teemasid ei ole arutatud. See on selgelt teema, mis puudutab riigieelarve strateegiat neljaks aastaks ja väga konkreetselt 2008. aasta eelarvet. Olen kindel, et kõik valitsuskoalitsioonileppes kokkulepitud teemad leiavad ka rakendust.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Eelmise valitsuse ajal sotsiaaldemokraadid ütlesid tulumaksu langetamise kohta, et tuleb vahetada valitsust, et see kohe mitte ei sobi. Me saame aru, et koalitsioonipartnerid, eeskätt just Reformierakond, on oma valimislubadusi ilusasti saanud täita. Aga kas sotsiaaldemokraadid ei peaks n-ö nägema ette seda, et tulumaksuvaba miinimumi oleks vaja tõsta? Eelmine valitsus tõstis tulumaksuvaba miinimumi kaks korda, praegu me näeme, et nelja aastaga tulumaksuvaba miinimum igal aastal tõuseb ainult 250 krooni ehk 3000 kroonini. Kas seda natuke vähe ei ole ja kas äkki oleks otstarbekas tõsta see hoopis näiteks 5000 kroonile?

Tänan teid! Kordan veel kord, et ka selles hetkel käsitletavas seaduses on sees kolme koalitsioonierakonna valimislubadused. Pluss veel üks valimislubadus, mis on olnud nii sotsiaaldemokraatide kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu programmis. See on: koalitsioonileppe põllumajanduse peatükis kokkulepitud eesmärkide täitmiseks kehtestatakse metsamaterjali müügist saadud tulule täiendav mahaarvamine sarnaselt põllumajandusettevõtjaga. See annab füüsilisest isikust ettevõtjale võimaluse arvata täiendavalt ilma kuludokumentideta maha oma metsast saadud metsamaterjali müügitulust kuni 45 000 krooni aastas. See on see täiendav moment siin. Mis puudutab küsimust, kas maksuvaba tulu määra suurendada, siis jah, loomulikult, iseenesest on tegemist sellise komponendiga, mis kehvemalt tasustatud või väiksema palgaga inimeste olukorda leevendab ja parandab. Paratamatult on niimoodi, et ka riigieelarvel on omad piirid. Maksuvaba tulu täiendav rakendamine on riigieelarve seisukohalt päris suur ja kulukas ettevõtmine. Kui me räägime olulistest momentidest, millest me ka infotunnis rääkisime, kas või sisejulgeolekust ja sisejulgeoleku eelarve suurendamisest ja politseinike palkadest, siis kõike lihtsalt korraga ei saa.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on selline küsimus. Selge see, et tulumaksu alandamine toob endaga kaasa selle, et riigieelarve hakkab rohkem sõltuma tarbimismaksudest. See omakorda võib tähendada, et maksulaekumised jäävad väiksemaks, kui oli esialgu planeeritud. Kas te olete neid variante analüüsinud ja mida valitsus hakkab tegema, kui eelarve ei jõuagi järgmisel aastal tasakaalu?

Aitäh! Igal juhul on tegemist väga aktuaalse küsimusega. Sellepärast on ka oluline nii nelja aasta riigieelarve strateegia kontekstis kui ka arvestades järgmise, 2008. aasta eelarve tegemist, et maksumuudatused oleksid selgelt kinnituse saanud. Igal juhul praegu, kui Rahandusministeerium ja valitsus on oma arvestustes olnud küllalt konservatiivsed, oleme seisukohal, et planeeritavad maksumuudatused eelarvepoliitika rakendamisel mingit kaost kaasa ei too ja Eesti suudab säilitada olukorra, kus me planeerime eelarveid jätkuvalt ülejäägiga.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, Riigikogu esimees! Austatud härra minister! Minu küsimus puudutab § 23¹ muutmist, millega kehtestatakse täiendav maksuvaba tulu igale kuni 17-aastasele lapsele. Me teame, et see meede on suhteliselt kallis, tervelt miljard krooni jääb tulumaksu laekumata. Sotsiaalministeerium koos Tartu Ülikooliga tegid ühe analüüsi erinevatest perepoliitilistest meetmetest, mis mõjuvad nii vaesuse leevendamisele kui ka lastega perede elatustaseme paranemisele. Selgelt kõige ebaefektiivsem oli just nimelt see esimese lapse tulumaksust vabastamine. Kas te ei analüüsinud selle algatuse sisseviimisel ka seda, et oleks võinud peresid toetada paremini mõne teise meetmega, mis oleks maksnud vähem ja aidanud peresid rohkem?

Olen täiesti teiega nõus, et kui me räägime sellest konkreetsest meetmest, siis võib seda vaadata mitmest aspektist. On situatsioone, kus see perepoliitikale kaasa aitab, on situatsioone, kus see perepoliitikale ei pruugi kaasa aidata. Selge, et tegemist on kena edasiminekuga kogu perepoliitika rakendamisel. Tuleb öelda ka, et tegemist on olnud ühe koalitsioonipartneri, Isamaa ja Res Publica Liidu väga olulise valimislubadusega. Mis puudutab eri perepoliitilisi meetmeid, siis perepoliitiliste meetmete analüüsiks on valitsuskoalitsioonileppes täiesti eraldi punkt olemas. Möönan, et nende meetmete efektiivsuse kaalumisel tuleb teha märksa tõhusamat ja märksa analüüsivamat tööd. Praegu on lihtsalt nii, et meil on väga paljude meetmete puhul mõne aasta praktika, kuigi tegelikku praktilist kasu saab hinnata mingi perspektiivi järgselt.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Hea minister! Ma küsisin juba infotunnis teie käest, milliseid uuringuid on valitsus teinud seoses nimetatud eelnõu elluviimisega. Kas te nüüd vastate mulle, mis uuringuid tehti, kui palju sellest eelnõust võidetakse ja kui palju inimesed selle eelnõuga kaotavad?

Tänan teid! Valitsusel ja Rahandusministeeriumil olid neid eelnõusid ette valmistades pidevalt ees eri analüüsid ja uuringud, kus me võimalikku mõju hindame. Meil on olemas ka meetmed, millega me saame nendest mõjudest tingitud probleeme lahendada. Kui me räägime erinevatest maksupakettidest, ka erinevate sotsiaaltoetuste suurendamisest, siis kõik need teemad on olnud laua peal. Täpselt samamoodi oleme analüüsinud eri tuludetsiilide kaupa, millised on mõjud erinevatele leibkondadele. Nii et meil on erinevaid analüüse olemas õige hulga.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas te oskate öelda, mis loogika kohaselt viib tulumaksu langetamine meid eurole lähemale?

Vaadake, nüüd on see asi, et siin on mitu aspekti. Tulumaksu langetamist ja eurot ühes vankris käsitleda on õige raske. Selles suhtes on nii, et kui me räägime nendest ettepanekutest, mis puudutavad kiiremat eurole üleminekut, siis need puudutavad eelkõige neid seadusi, mida ma pärast seda seadust tulen siia teile tutvustama.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Tulumaksuseadus, igasugused langetamised ja tõstmised puudutavad alati üsna teravalt ka omavalitsuste tulubaasi. Minu küsimus ongi üsna lihtne: kui palju on arvestatud omavalitsuste tulubaasi vähenemisega, kui vähendatakse tulumaksu laekumist?

Tänan teid! Praegu on juba mõni aeg olnud uued arvutamise alused, mis puudutavad omavalitsuse tulubaasi kujunemist. Omavalitsuse tulubaasi kujunemisel on erinevad komponendid. Üks komponent on füüsilise isiku tulu ja sellest mahaarvestatav protsent. Ei saa praegu võrrelda neid maksumuudatusi ja kohaliku omavalitsuse tulubaasi kujunemist ühes kontekstis.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh! Nüüd pean küll ütlema, et ma olen päris segaduses. Te ütlesite infotunnis väga selgelt, ka peaminister ütles, et elektri hind ei tõuse, kütus mängib väga väikest rolli, alkoholiaktsiisi me tõstame ainult sellepärast ja see ei ole ka midagi erilist. Millega te siis ikkagi eurole lähemale lähete, kui te ütlete, et see on sellega seotud? Kas te tahate öelda, et selle järgmise eelnõuga läheme eurole lähemale? Ma arvan, et me läheme eurost sellesama eelnõuga kaugemale, inflatsioon suureneb. Tõestage vastupidist, palun!

Kordan veel kord. Mis puudutab eurole üleminekut, siis eurole ülemineku kiirendamise eelnõuna saame eelkõige käsitleda järgmist eelnõu, mis puudutab aktsiiside tõusu, mille puhul oleme korduvalt rääkinud, et Eesti riik on võtnud Euroopa Liiduga ühinemise lepingut sõlmides terve hulga kohustusi. Praegu on niimoodi, et me küll heameelega kasutame neid hüvesid, mida me Euroopa Liidust saame, aga millegipärast ei taha meenutada neid kohustusi, mis me Euroopa Liidust endale oleme võtnud. Selge, et nende kohustuste rakendamise viimine võimalikult varasele ajale on makroökonoomiliselt mõistlik, et mõjutada inflatsiooni, selleks et see 2010 ja 2011 vastaks Maastrichti kriteeriumidele.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Hiljaaegu meedias teie esinemist kuulates jäi niisugune mulje, et te ei olnud päris kindel selles nelja aasta perspektiivis ja kogu selle ürituse õnnestumises. Kuidas te täna arvate, kas te olete veendunud kavandatu õnnestumises või on teil ikka kahtlused selles osas?

Kui te räägite eurokontekstis või kas või riigieelarve nelja-aastase strateegia kontekstis, siis mina julgen küll käe südamele panna ja öelda, et see, mis me oleme planeerinud, on mõistlik ja nii oleks arvatavasti käitunud iga Eesti Vabariigi valitsus, kes selles majanduspoliitilises situatsioonis oleks pidanud otsuseid tegema. See maksupakett, mis puudutab kahte seadust korraga, on mõistlik ja kindlasti aitab kaasa sellele, et Eesti makromajanduslik tasakaal oleks paigas ja Eesti ei oleks mitte kõikuva majandusliku baasiga riik, vaid oleks väga selge ja tugeva majandusliku baasiga riik. Tugev majandusbaas kaasneb paratamatult sellega, kui Eesti saab eurotsooni liikmeks. See on Eestile väga oluline ja see on oluline igale inimesele, igale omavalitsusele, ükskõik mis pinnalt, kas võtame krediidiintressina või võtame lihtsalt valuutavahetusena.

Palun, kolleeg Kadri Must!

Aitäh! Austatud minister! Te mainisite, et Rahandusministeerium on teinud mitmeid uuringuid, et hinnata selle maksumuudatuse mõjusid. Ma tahan teada, kas Rahandusministeerium on teinud ka uuringuid, kuidas maksude alandamine mõjub inflatsioonile, ja kui on teinud, kas teie uuringud näitavad, kui palju see suurendab inflatsiooni.

See on tõsi, et maksude alandamist ja inflatsiooni vähendamist ei saa võrdusmärgiga võtta. Aga samas on selge, et kõik see muu maksupakett, mis me oleme planeerinud, on kindlasti n-ö seda korvav ja selleülene ning sellega on võimalik inflatsiooni tõususid ja langusi reguleerida.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ka mina jälgisin huviga teie valimiskampaaniat. Lisaks sellele, et tuli valitsust vahetada, tuli vahetada ka, just teie sõnavõttude põhjal otsustades, maksupoliitikat. Te räägite pidevalt maksupaketist. Võib-olla ei ole ma märganud mõnda paragrahvi, mis on just sotsiaaldemokraatide paragrahv. Milline osa sellest maksupaketist on see, mida teie oma valijatele lubasite?

Tänan teid väga! Näiteks tänases eelnõus on neljast ettepanekust tervelt kaks sotsiaaldemokraatide omad: maksuvaba tulu tõstmine ja metsamaterjali müük.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Tänases Postimehes on Eesti Panga president suhteliselt kriitiline. Minu küsimus on: kas te isiklikult olete Eesti Panga presidendiga arutanud, milliseid mõjusid Eesti ühiskonnale see seaduseelnõu toob?

Tänan! Julgen ütelda, et mul on Eesti Pangaga ja Eesti Panga presidendiga väga tihe ja igapäevane koostöö. Selles suhtes on nii, et me analüüsime erinevaid teemasid väga avatult. Selge, et Eesti Panga kohus ja õigus on oma analüüside kaudu anda nõu ja näidata vajakajäämistele, mis fiskaalpoliitikas võivad olla. Samas on selge, et riigil on range fiskaalpoliitika hoidmise kõrval ka väga selged omad elulised probleemid, mis tahavad lahendamist, nagu ma enne rääkisin, kas või sisejulgeolekutöötajate palk. Toimival valitsusel peab olema kontakt Eesti Pangaga ja temaga läbirääkimiste oskus, teiselt poolt tuleb vaadata, mis on reaalse elu võimalused ja kohustused.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Ma jätkan natukene Kalle Laaneti esitatud küsimust. Kui vaadata neid kahte eelnõu koos, seda ja järgnevat eelnõu, mis puudutab aktsiiside tõstmist, siis valitsus on deklareerinud, et tegelikult on ju eesmärk kiire euro rakendamine Eestis, nii kiiresti kui võimalik. Ma saan aru, et aktsiisid justkui võiksid seda eesmärki täita ja täita riigikassat lisarahaga, et tuleks raha juurde ka näiteks politseinikele. Kahtlemata, aga tulumaksuseaduse muutmise seadus viib raha teatud määral riigieelarvest välja ja valab n-ö õli tulle selleks, et euro ei tuleks. Kuidas ikkagi tundub, kas see tulumaksumäära langetamine ei vii meid järjest eemale meie ühest eesmärgist, eurost, mida me justkui tahaksime saavutada?

Tänan teid! Valitsus peab täitma väga erinevaid ülesandeid ja funktsioone. Selge, et on üks eelnõu, mille puhul me oleme selgelt eesmärgiks seadnud võimalikult kiire eurole ülemineku, ja teine eelnõu, mille puhul on leitud poliitiline kompromiss, kuidas inimestele maksutulusid rohkem kätte jääks. Teiselt poolt on meil planeerimisel need meetmed, mis pakuksid inimestele ka kättejääva raha puhul täiendavaid investeerimisvõimalusi kas või väärtpaberitesse. See ongi valitsuse ülesanne – erinevate meetmetega tegelda.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Härra minister! Tulumaksu alandamine ja tarbimismaksude tõus on mitmeti paljulubav arengujoon ja vastab hästi põhimõttele – tööta rohkem ja söö vähem! Kuna aasta 2011 on usin tulema, siis milline on tulumaksumäär Eestis siis, kui meie kodumaa on Euroopa viie rikkama riigi hulgas? Olen küsinud.

Tänan teid! Te esitasite mulle väga keerulise küsimuse. Väga raske on mul prognoosida, millal me oleme viie jõukama riigi hulgas. See on nagu rohkem küsimus koalitsioonipartneritele. Ma küll väga tahaksin näha, et me võimalikult kiiresti ja võib-olla juba järgmise nelja aasta jooksul jõuame näiteks viie õnnelikuma riigi hulka. Aga mis puudutab seda, et kui me oleme viie õnnelikuma riigi hulka jõudnud, milline võiks olla sellel hetkel tulumaks, siis kui nelja aasta perspektiivis võtta, siis tundub, et üksikisiku tulumaks on 18%.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tulen tagasi tulumaksuvabastuse juurde esimese lapse puhul. Kui me orienteerivalt vaatame, et see on miljard krooni, siis miljardi eest, kui me räägime näiteks lasteaedade ehitusest, koolide ehitusest, minupärast sellestsamast teemast, millega me oleme ühiselt, nii opositsiooni kui ka koalitsiooni ajal tegelnud, lasteaiaõpetajate palkadest, siis kas koalitsioonis oli teil selle ümber ka väga palju vaidlust, et on väga palju meetmeid, mis on selgelt kaudsed lastetoetuse meetmed, mida valija väga praegu ootab? Valija ootab ju meilt lasteaiakohti, ootab sõimekohti, häid õpetajaid jne. Kas selle ümber oli ka väga palju diskussiooni või oli väga selge, et peaministri partei ütleb, et nii on ja nii jääb?

Valitsusleppe tegemine on üleüldse väga keeruline protsess ja seal on hästi palju vaidlusi. Me vaidlesime kolm nädalat erinevate asjade üle ja kohati muutusid diskussioonid väga elavaks, võin teile ütelda. Selge, et valitsusleppe lõppversiooni said sisse nii need kokkulepitud maksumuudatused, õpetajate palga tõus kui ka lisavahendid lasteaiakohtade loomiseks. Selles suhtes on valitsusliidu lepe proovinud haarata kõiki teemasid ja ma olen kindel, et valitsusliidu lepe saab ka täidetud.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Võtan siin veidi sõnasabast kinni, et Eesti võiks jõuda viie kõige õnnelikuma riigi hulka. Nagu me ka siin täna oleme üritanud tõestada, siis ei need maksuvähendused ega ka järgmine pakett enamiku Eesti inimeste elu arvatavasti kergemaks ei muuda, vaid muudavad pigem raskemaks. Kas valitsuskoalitsioon on võtnud üle ühe koalitsioonipartneri valimislause ja selle järgimise, et saamegi viie õnnelikuma riigi hulka, sest õnn ei peitu rahas?

Aitäh küsimast, lugupeetud küsija! Kui vaadata sedasama mitmeti mainitud koalitsioonilepingut ja vaadata selle koalitsioonilepingu rõhuasetusi, mitte üksinda neid, mis puudutavad maksundust, vaid seda, mida või kuhu soovitakse investeerida, siis ma ütleksin, et kõige mahukam pool ja kõige mahukam pakett on perepoliitika. Perepoliitikas, ma usun, on maksimaalsel määral kasu saaja inimene, kelle puhul ei saa ütelda niimoodi, et ta on n-ö hõlptulu saaja. Need on ikka lihtsad Eesti perekonnad, kes sellest tulu saavad. Täpselt samamoodi, kui me vaatame pensionitõusu, siis pensionitõusust tulu saajad on eakamate põlvkonna esindajad. See koalitsioonilepingus kokku lepitud ja riigieelarvest rakendada planeeritav on ju tegelikult ikkagi kogu meie rahva tarbeks, kogu meie rahva teenistuses. Et kusagil paja nurgas on supp hirmsal kombel paksem, seda ma küll selle koalitsioonilepingu põhjal ei näe.

Head kolleegid! Ma palun teid, jääme eelnõu juurde! Küsimused las puudutavad ainult eelnõu. Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on informatsioon, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas valitsuskabineti istungile eelnõu kohta suhteliselt negatiivse arvamuse. Kuidas te suutsite oma kolleegi, majandus- ja kommunikatsiooniministrit, ümber veenda?

Tänan teid! See, et valitsuses arutatakse ja see, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võib olla väga mitmeid küsimusi kas või nende eelnõude kohta, on täiesti loomulik. Lõppkokkuvõttes oli see, mis me kokku leppisime, kompromiss, mitte mingi selline väljasurutud kompromiss ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mõttes. See ju eelkõige puudutab järgmist eelnõu, järgmist temaatikat, mitte seda eelnõu. On selge, kui me võtame kas või alkoholiaktsiisi või tubakaaktsiisi, mida me järgmises eelnõus käsitleme, siis tegemist on ju väga kitsaste lobigruppidega, kellel see mure on, aga see on järgmise eelnõu teema, sõbrad.

Palun, kolleeg Kadri Must, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Te mainisite, et sellest maksualandusest võidab eelkõige lihtne Eesti pere ja saab sellest tulu, aga jätsite mainimata, milline see tulu on. Mind huvitab konkreetne vastus. Kui palju võidab igakuiselt inimene, kelle lapsed on juba täiskasvanud ja kes teenib Eesti keskmist palka, kui suur tema võit järgmise aasta 1. jaanuarist on igakuiselt?

Tänan teid! Oskan teile hetkel ütelda seda, mis puudutab maksumaksjat üleüldiselt. Kui me räägime nelja aasta perspektiivis, kui palju maksumaksja saab rohkem tulu, siis maksumaksja saab rohkem tulu kogu paketi vältel 5,5 miljardi krooni ulatuses. Ma võin teile loomulikult pärast eelnõu menetlemist teha arvutused, mis mul ka olemas on, mis puudutavad perekonda, kus on Tiiu, Jaan ja kolm last.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Oleks muidugi tore olnud, kui te nende arvutustega oleksite tulnud siia pulti, sest eks me ju sellesama pere nimel kõiki neid seadusi teemegi. Nüüd me ei teagi, kas see pere võidab või mitte. Aga et juba siin seoti tänast seadust ka euro tulekuga, siis ma küsin, mis aastal rahandusministri arvates Eesti euro peale läheb.

Tänan teid! Usun, et selle potentsiaalse valimisperioodi jooksul, mis on neli aastat, saan mina olla see rahandusminister, kes saab välja öelda, millal euro võib tulla. Rohkem ei suuda ma täna teile prognoosida.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Meil kõigil on värskelt meeles, mis retoorikat siin kasutati, et tulumaksu langetamine toob rohkem raha tasku ja inimene saab ise otsustada, mis talle kasulik on. Kuidas toob tulumaksu langetamine rohkem raha tasku pensionäridele?

Aga me oleme ju selgelt kokku leppinud pensionide tõusu ja oleme kokku leppinud, et pensionitõus toimub ka järgnevatel aastatel.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te jätsite vastamata mu kolleegi küsimusele, kui palju keskmine pere ühes aastas sellest maksureformist võidab. Te rääkisite neljast aastast ja kogu riigi kodanikkonnast või elanikkonnast.

Ongi nii, et siin võib rääkida väga erinevatest peremudelitest, peredest, kus on kolm last, peredest, kus on neli last, lapsed on eri vanuses. Keskmist Eesti peret on selles kontekstis väga raske välja tuua. Siin on nii, et variante on hästi palju. Mina olen ise arutanud koos sotsiaalministriga, millisel perel milline boonus tuleb. Eeldatavasti ei jätku mul siin Riigikogu kõnepuldis aega väga erinevate perevõimaluste väljatoomiseks.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kui eelnõu vastu võetakse, siis on selge, et tuleb muuta näiteks kas või residendist füüsilise isiku tulu deklareerimist. Kui suures ulatuses?

Te mõtlete arvatavasti administratiivset poolt. Need administratiivsed muudatused, mis kas või füüsilisest isikust ettevõtja puhul kaasa tulevad, ei ole väga märkimisväärsed ega olulised, kõik need asjad on maksuspetsialistidega läbi arutatud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Te lubate jälle kõiki asju rääkida pärast seda, kui olete kõnepuldist lahkunud. Seda on muidugi meeldiv kuulda. Aga ma küsin niimoodi: mis te arvate, kas Eesti rahandusminister peaks teadma, milline on riigi keskmine statistiline perekond, ja kui te teate, siis öelge, palun.

Te olete esitanud väga keerulise küsimuse. Ma usun, et Eesti statistiliselt keskmise perekonna väljatoomine on väga keerulist statistilist informatsiooni nõudev ettevõtmine. Nii et kahjuks jään teile vastuse võlgu.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Kui palju siis põllumehed sellest seadusest kasu saavad, peale selle, et kellel on metsa, neil on nüüd see 45 000 krooni võimalus? Kas te oskate seda öelda?

Tänan teid! Lugupeetud küsija! Nagu te teate, on põllumehed maksumaksjad, Selge, et nii nagu põllumehed on maksumaksjad, nii ka kõikidele põllumeestele laienevad kõik selle eelnõu rakendamisest tulenevad hüved ehk rohkem jääb kätte tulumaksust, rohkem jääb kätte maksuvaba tulu tõusust ja täpselt samamoodi põllumeeste peredele, kus kasvavad lapsed, jääb rohkem kätte maksuvaba tulu. Nii et põllumehi selle eelnõu kontekstis ei saa kuidagi eraldi vaadata.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Ma tänan teid! Härra minister! Minu küsimus on järgmine: mida võidavad selle seaduse muutmisega need inimesed, kes tulu üldse ei saa?

Selge, et kui me võtame kogu maksupaketi, siis nende inimeste puhul, kes, võib ütelda, konkreetset tulu ei saa, rakenduvad erinevad muud meetmed, juhul kui me räägime kas või järgmise seaduse kontekstis erinevate aktsiiside tõusudest. Oleme varem rääkinud pensionide tõusust, oleme rääkinud sellest, et on olemas toimetulekutoetused nende inimeste jaoks, kellel ühel või teisel määral võivad tekkida raskused.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Tulumaksuseaduses on kaks aspekti, on tulumaksumäära langetamine ja maksuvaba tulu suurendamine. Rahandusminister on väitnud, et võitja on väikese sissetulekuga töötaja, kellel see protsent maksuvaba tulu suurendamisel on suurem. Kui nüüd kaks inimest lähevad poodi ja teevad oma ostud, siis tegelikult maksuvaba tulu suurendamisest saadud summa on ju täpselt sama, nii kõrgepalgaline kui ka väikesepalgaline saavad ühtemoodi kaupu osta, ainult et kohvikusse läheb ikkagi see, kes saab tulumaksumäära langetamisest suuremat kasu. Minu küsimus: miks sotsiaaldemokraadid nii kiivalt kaitsevad kõrgepalgaliste ja Reformierakonna eelistusi selles osas?

Ma usun, et sotsiaaldemokraadid ja kõik koalitsiooni osapooled, leppides kokku koalitsioonilepingus, ei ole teinud mingeid olulisi soodustusi ühele või teisele segmendile. Nendest maksumuudatustest võidavad kõik. Ma ütlesin, et tegelikult tuleb neid maksumuudatusi ja maksupakette vaadata kogu koalitsioonileppe kontekstis. Lõpuks sellest, mis on seal kokku lepitud ja millest tõuseb tulu, tõuseb tulu inimestele nii maal kui ka linnas.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Austatud minister! Kas te võiksite Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena öelda, kas teie arvates on see hea eelnõu või mitte, ei või jaa?

Ma ütlen niimoodi, et see eelnõu on praegusel juhul ainult kompromiss.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Ma tulen oma küsimuse juurde tagasi ja tahan ikkagi teada, kui suur toetus on see inimesele, kes tulu ei saa.

Ma olen korduvalt rääkinud, et seda eelnõu ei saa kontekstist välja rebida, sellest kontekstist, mis puudutab kogu koalitsioonilepingut ja kogu maksupaketti. Selles koalitsioonilepingus on tulu saajad kõik Eesti inimesed.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Infotunnis esitasin küsimuse, millele ma päris head vastust ei saanud. Oleks hea, kui te seda veel kord selgitaksite. Pension tõuseb nelja aasta jooksul, aga maksud ja hinnad tõusevad väga järsku, esimesel aastal. Kuidas pensionär, kes tulu ei saa, kui me seda selle eelnõu valguses vaatame, millest praegu jutt on, peab ära elama? Tema elatustase langeb järsult.

Tänan teid! Nüüd ongi küsimus jälle selles, et me läheme sujuvalt nagu teise seadusse. Võib-olla me järgmise seaduse kontekstis saame neid asju edasi analüüsida. See, mis puudutab võimalikke aktsiiside tõuse, ei puuduta ju konkreetselt seda seadust.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Härra minister! Kompromiss eeldab teatavasti vähemalt kahte osapoolt, praegu on tegemist kolme osapoolega. Öelge, palun, kas siis see kompromiss, mida teie mainisite selle eelnõu puhul, on teie poolt vaadatuna sammukene madalamale või kõrgemale, paremuse poole või halvemuse poole. Olen küsinud.

Tänan teid! Kui  vaadata ainult seda seaduseelnõu, siis on selge, et selle seaduseelnõu neljast olulisest punktist on kaks sotsiaaldemokraatide valimislubadused. Mul ei ole sellele eelnõule selles mõttes midagi ette heita.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on selline. Kumb muudatus teie arvates, kas tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu või järgmine päevakorrapunkt, mis käsitleb aktsiise, avaldab suuremat mõju inflatsioonile? Kas tulumaks või aktsiisid?

Tänan teid! Ütleme niimoodi, et mõlemal on oma mõju. Mis puudutab järgmist seadust, siis ma usun, et järgmisel seadusel on inflatsioonile suurem mõju.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu ja otsustas seda kiires tempos menetleda, täna teha esimene lugemine, järgmisel kolmapäeval teine ja järgmisel neljapäeval kolmas. Selle eelnõu üle ei olnud komisjonis mõistetavalt suuri vaidlusi, sest praktiliselt kogu Riigikogu on ajanud sama maksupoliitikat. Austatud Keskerakond meiega koos eelmises koalitsioonis, austatud Rahvaliit, jällegi meiega koos (st "meie" on praegu Reformierakond, kuigi ma räägin siin, vabandust, komisjoni esimehena), nüüd teevad sama IRL ja sotsiaaldemokraadid.
Selle analüüsi üle, mida siit on korduvalt küsitud, väga pikka juttu ei olnud. On selge, et me võime jäädagi küsima mõjude kohta eri sotsiaalsetele gruppidele või elukutsetele, kuid on selge, et tulumaksu alandamisel on suurem makromajanduslik efekt, suurem mõju säästmisele ja investeerimisele. Maksuvaba miinimumi tõstmisel on omakorda suurem sotsiaalne efekt, tähendab, otsesem mõju väikesepalgalistele. Tõsi, arvestades seda, et tulumaksuvaba miinimum on kiiresti tõusnud ja kui ta on seotud kõigi lastega või praegu seotakse esimese lapsega, siis mõju väikeste tuludega inimestele muutub mõnevõrra nõrgemaks. Lihtsalt paljudes piirkondades inimestel ei ole enam nii suuri tulusid, et tulumaksu maksta.
Kuid rahanduskomisjon oli arvamusel, et see on hea eelnõu, mitte ainult kompromiss, vaid ka selline, mida võib teha ühiselt, üksmeeles. Me otsustasime teha ettepaneku saata ta teisele lugemisele ja ootame muudatusettepanekuid 8. juuniks, kella 14-ks rahanduskomisjoni. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Hea rahanduskomisjoni esindaja! Ministril oli siin raske määratleda n-ö keskmist Eesti perekonda ehk seda, et seal on võib-olla statistiliselt pisut alla või pisut üle ühe lapse, ta ei teadnud, mitu krooni selline perekond kuus võidab selle maksumuudatuse tulemusena. Ma usun, et rahanduskomisjon on parem arvutaja olnud. Ehk sa oskad sellele vastata.

Aitäh! Rahanduskomisjonis väga suurt nõrkust sellise asja nagu "keskmine" vastu ei olnud ei erakondlikus ega muus mõttes. Võib öelda, et kõige sagedasem perekond tänapäeval on üksik inimene. Me ei analüüsinud ka seda, kui nüüd viimaseid statistilisi andmeid vaadata, kui suur on keskmine perekond. Ma tean, et 10–15 aastat tagasi oli keskmise pere suurus 3,1 inimest, nüüd on see kindlasti oluliselt-oluliselt väiksem, kuhugi 2 lähedale. Aga otsuseid langetatakse maksunduses, rahanduses siiski üldiste seaduspärasuste kaudu, tingimata ei pea kõiki viimaseid demograafilisi andmeid teadma. Need on seaduspärasused. Inimesed, kes tulumaksu ei maksa, peavad riigi hoolt kuidagi teistmoodi tunda  saama. Need, kes maksavad rohkem, neile mõjub ühtpidi, neile, kes vähem, teistpidi. Seda ma põgusalt siin ka puudutasin.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie jutust sain ma aru, et komisjonis mingit arutelu nagu ei olekski toimunud. Kui toimus, siis äkki selgitate, kuidas see arutelu kulges.

Just sellest ma alustasin, härra Laasi, et komisjonis valitses nii suur üksmeel, et erimeelsusi polnud. Ma alustasin meenutamisest, et koos teiega, austatud Keskerakond, tegi Reformierakond samasugust maksupoliitikat eelmises koalitsioonis, ka koos Rahvaliiduga, aga tegelikult ka koos Res Publicaga üle-eelmises koalitsioonis. Nii et siin on tegemist maksupoliitilise järjepidevusega ja ma ei näe üldse põhjust, miks oleks pidanud rahanduskomisjon nii lihtsaid tõdesid, nagu siin saalis teada tahetakse, pikalt arutama. Inimesed on rahanduses pädevad ning teavad seaduspärasusi ja tagajärgi.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Aitäh! Ma palun vabandust küsijana! Tõenäoliselt olen ma pisut pädevam  põhiseaduslikes küsimustes, mitte maksuküsimustes. Kuna komisjoni ettekandja just rõhutas oma pädevust maksualal, siis ma kordan oma küsimust. Ühe lapsega pere, kahe vanemaga, mõlemad vanemad teenivad keskmist palka. Mitu krooni saavad nad selle maksumuudatuse tõttu kuus rohkem kätte?

Aitäh! Teie küsimuses on kohe üks selline relatiivne mõiste nagu keskmine palk. Ma ei saa kuidagi krooni täpsusega seda praegu öelda ja loomulikult ei ole minu pea arvutusmasin. Rahanduskomisjoni arutelu kajastades ei ole mul ka pädevust vastata. Me ei teinud sellist arvutust.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Kuna mul on väga kahju, kui inimesed ei oska arvutada, aga korrutavad kogu aeg, et nad ei suuda arvutada, siis ma kasutan sellist moodust. Austatud komisjoni esimees! Kui järgmisel aastal on meil tulumaksu protsent 21 ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 250 krooni võrra, siis sellest miinimumi tõusust võidab inimene kuus 21% ehk 52 krooni ja 50 senti. Kui ta saab näiteks 10 000 krooni kuus palka, siis järgmisel aastal maksustatakse tema palgast 7750 krooni, ta maksab selle pealt 1% vähem, s.o 77 krooni ja 50 senti. Ehk kui me numbrid kokku liidame, tuleb 130 krooni kuus. Kas mu arvutus oli õige?

Aitäh, õpilane Nestor! Teie arvutus oli vale, sest küsimus oli keskmise palga saaja kohta. Seda numbrit me ei tea. Kindlasti on keskmine palk järgmisel aastal suurem kui 10 000 krooni.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Mulle on meie lugupeetud rahandusminister sümpaatne. Ta sai siin hulga küsimusi, millest paljudele ta vastas, paljud vastused jäid n-ö õhku rippuma. Aga üks vastus mulle ei meeldinud. Ma tahan teada, kas rahanduskomisjon on ka seisukohal, et need kaks eelnõu, mis arutlusel on ja arutlusele tulevad, tulumaksu- ja aktsiisieelnõu, tõesti katavad inflatsiooni osas teineteist. Minister vastas, et põhimõtteliselt peaksid katma. Kui hakata arvutama Eesti keskmist palka ja palkade juurdekasvu, siis kindlasti ei kata.

Aitäh! Ma usun, et rahandusminister sai katmise koha pealt rääkida midagi eelarve või üksikisiku tulude-kulude plussist-miinusest. Inflatsiooni koha pealt võib öelda, et aktsiiside tõus kindlasti kiirendab inflatsiooni ja tulumaksu alandamine ei alanda inflatsiooni. Kuidas täpselt tulumaksu muutumine inflatsiooni mõjutab, nii täpseid arvutusi, ma usun, ei ole tegelikult võimeline tegema Rahandusministeerium ega Eesti Pank. Me oleme suhelnud näiteks IMF-iga sel teemal, kuidas see mõjutab inflatsiooni, see maksupakk, ja nad ütlesid, ma tsiteerin täpselt, et sellega on okei, st me liigume õiges suunas. Tulumaksuotsused on kindlasti ka poliitiliselt tundlikud. Selles mõttes ei seota neid nii väga euro tulekuga, nad ei ole tegelikult nii tugevas seoses. Aga ma võin öelda veel paar asja, kui te seda arutelu tahate puudutada. Tegelikult ma mainisin seda, et tulumaksuvaba miinimumi nõnda kiire kasv tekitab regionaalselt olukorra, et väga palju tekib inimesi, kes ei maksagi tulumaksu. See on üks mõju, millele rahanduskomisjon tähelepanu pööras.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Tiit Kuusmik Keskerakonna fraktsiooni volitatud esindajana!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 63 arutanud sellest lähtuvalt, kui piiratud on olnud etteantud aeg. Tahan märkida, et ajafaktor on asetanud selle seaduseelnõu käsitlemise teatud raamidesse, mis teataval määral piirab võimalust sügavuti kõiki argumente kaaluda ja läbi arutada. Kahjuks ei anna eelnõu seletuskiri loodetavat ülevaadet ja analüüsi, milliseks eeldatavalt võiks lähitulevikus kujuneda seaduse käivitamise mõju erinevate sissetulekutega elanikkonnagruppidele või sissetulekutele üldse. Tulumaksu alandamise positiivne mõju praeguste analüüside kohaselt sissetulekut arvestades avaldub alles alates 15 000 kroonist, kusjuures alla 6000-kroonise sissetulekuga elanikud on suures osas jäetud kaotaja rolli. Tulumaksu alandamine toob eeldatavalt reaalset inflatsiooni soodustavat ohtu kaasa enam, kui seda leevendab aktsiiside tõus, lisaks sellele raskendub oluliselt inflatsiooni kontrolli all hoidmine lubatud palkade tõusu osas.
Keskerakonna fraktsioon, analüüsides etteantud koduülesannet, leiab, et tulumaksumäära alandamine alla 20% tähendaks toetada õhukese riigi põhimõtet, millega Keskerakond loomulikult kaasa ei lähe. Lisaks suurendaks tulumaksumäära alandamine elanikkonna veelgi suuremat kihistumist, kuna eelkõige võidavad sellest suurema sissetulekuga inimesed, vähem keskmise ja väikese sissetulekuga inimesed. See lähenemine küsimusele ei haaku Keskerakonna põhimõtetega. Keskerakond pooldab tulumaksuvaba miinimumi suurendamist, mis on võrdselt kasulik nii suuremat sissetulekut omavatele kui ka keskmise ja väiksema sissetulekuga inimestele. Samas ei saa märkimata jätta, et selle eelnõuga paralleelselt aktsiise menetlev eelnõu lööb kavandatava aktsiisitõusuga kõige valusamini just madalama ja keskmise sissetulekuga inimeste rahakoti pihta, eriti kui arvestada näiteks eelseisvaid küttekulusid. Keskerakond toetab täiendava maksuvaba tulu kehtestamist alates esimesest lapsest ning pooldab metsamaterjali müügitulu vabastamist analoogiliselt põllumajandusettevõtjatega. Lisaks eeltoodule leiab Keskerakond, et tulumaksumäära alandamisel oleks otstarbekas maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist isiku maksuvaba tulu, mis praegu laekub 11,9%-lise osaga, osa suurendada 12,1%-ni.
Analüüsides eeltoodut ja arvestades tänase kiire ja pakilise päeva liikumist, teeb Keskerakond ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Tänan! Palun, kolleeg Tarmo Mänd Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Küsimus tulumaksumäära alandamisest on Eesti poliitikuid erutanud väga pikka aega ja sellega on vähemal või suuremal määral puutunud kokku kõik parlamendifraktsioonid ja erakonnad, kellel on valitsusega pistmist olnud või kes on vähemasti käinud koalitsiooniläbirääkimistel. Selles realiseerub ühe erakonna kauaaegne lubadus oma valijatele ja täna ollakse selle lubaduse realiseerimisele lähemal kui kunagi varem. Ühe eelnõuga püütakse paika panna tulumaksu alandamise skeem eelolevaks valitsemisajaks, jätkuvalt olenemata sellest, kellega koos valitsusvastutust tuleks jagada. Tuleb tunnistada, et see lubadus on valijatele meeldinud ja inimesi on olnud sellega suhteliselt kerge mõjutada. Ma ei mäleta isiklikult, et see küsimus poleks olnud keeruline võtmeteema erinevatel valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel. Samas me teame, et õhukese riigi teooria ja madalad maksud ei kaitse lõppkokkuvõttes rahva huve. Täna arutusel olev eelnõu on vaid on üks ere näide selle kinnituseks. Tervikuna jääb riigil nelja aasta vältel saamata üle 10 miljardi krooni. Samas aga vajavad edasilükkamatut lahendamist probleemid sisejulgeoleku, hariduse, tervishoiu jne rahastamisel. On ilmne, et nn õhukese riigi teooria lükkab probleemid, mida enamikus Euroopa Liidu maades lahendatakse solidaarsuse printsiibil, meie riigis isiku enda kanda. Veidi hämmastav on see, et praegused koalitsioonipartnerid on selles üksmeelele jõudnud, kui on. Eriti hämmastab meid see, et sellega on nõustunud sotsiaaldemokraadid. Ma palun väga vabandust, aga tunnen nende tõekspidamisi ja eesmärke, mis on hoopis erinevad täna esitatutest. Nad on endile võtnud kohustuse see plaan realiseerida.
Järgnevalt hakkame arutama üht järsemat ja keerulisemat eelnõu, aktsiisieelnõu, kus riik avaldab väga sügavat muret oma tulubaasi, riigieelarve tulubaasi suurendamise pärast. Meie mure Rahvaliidu fraktsioonis on see, et meil ei õnnestu siit välja lugeda, et arutlusel olev seaduseelnõu kuidagi mõjutaks omavalitsuse tulusid. Ära ei võeta sealt midagi, näha ei ole, et ka juurde tuleks. Me peaksime õiglaseks, et see vaadataks läbi ka selle seaduse kontekstis ja vastavalt kõrgetest aktsiisidest tekkivatele kulutustele korrigeeritaks omavalitsuse tulubaasi. Täna rahandusminister siin meie ees esinedes küll konstateeris, et omavalitsuste tulubaas suureneb 10,9%. Arusaamatuks jäi küll see, millele see tugineb, kas tõesti prognoositakse niivõrd suurt palgatõusu järgmisel aastal. Kindel on aga see, et pärast neid aktsiise, eriti elektri- ja kütuseaktsiisi, eelarvete kulutused tulevad suuremad kui 10%. Minul ei ole arvutusi, ma julgen seda kogemuslikult hinnata.
Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et tulumaksumäära ei ole praeguses olukorras õige alandada. Teadaolevalt on Läti ja Leedu lükanud edasi otseste maksude alandamise kuni euro kehtestamiseni, eesmärgiga ohjeldada eelkõige inflatsiooni kasvu. Meile on arusaamatu, miks valitsus võitleb täna üheaegselt maksude alandamise, aktsiiside tõstmise ja ka euro kehtestamise eest. See tähendab, soodustades ühest küljest inflatsiooni kasvu, lubatakse endiselt euro kiiret tulekut. Seda on praeguses situatsioonis väga raske uskuda. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, kolleeg Andres Herkel Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Austatud opositsioon! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel jääb mul üle kõigepealt avaldada kahetsust, et opositsioonil see mõtlemisprotsess natukene aega võtab, sest komisjonis, kui meil oli kaks eelnõu ees, see populaarsem pool, kus on tegemist maksukärbetega, ei leidnud niisugust kriitikat. Nüüd saalis olete te nähtavasti oma seisukohta muutnud. Samuti pean ma üsna asjakohatuks siin vahepeal ülesvõetud juttu Suure Peetri ja Väikese Peetri erinevatest leivakottidest ja nende kuidagi ebaproportsionaalses järjekorras söömisest. Ma arvan, et see maksukärbete eelnõu, nii nagu ta on esitatud, on koalitsiooni eri osapoolte vahel väga hästi tasakaalustatud, ta on järkjärguline. Ta, jah, on väga ulatuslik maksukärbe ja selles mõttes makroökonoomiliselt kindlasti mitte lihtne asi teostada, kuid me oleme leidnud, et on otstarbekas sellega kohe koalitsiooni alguses välja tulla ja see on realistlik.
Nii et meie fraktsioon kindlasti toetab nii tulumaksumäära järkjärgulist vähendamist 18%-ni kui ka tulumaksuvaba miinimumi jällegi järkjärgulist olulist tõstmist. Eriti hea meel on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonil täiendava tulumaksusoodustuse tegemise üle pere iga lapse puhul. Ma tuletan meelde, et 2000. aasta lõpus sai astutud esimene samm, mis 2001. aastast kehtis. Toona oli see maksusoodustus tulumaksuvaba miinimumi ulatuses alates kolmandast lapsest, nüüd oleme jõudnud kõigi lasteni, kui see seaduseelnõu peaks jõustuma. Kui rääkida miljardist kroonist, nagu siin küsimustes üles tuli, ja perepoliitika eri meetmetest, siis jah, kitsalt perepoliitika vaates on miljardi krooniga kindlasti ka muid asju võimalik teha, aga ma kutsun siiski seda tulumaksuvabastust vaatama nii perepoliitika võtmes, millena ta on kahtlemata tähtis, kui ka otseste maksude vähendamise võtmes ehk täiendava tulumaksusoodustuse mõttes meie töötegijatele. Rõhutan siiski ka metsamaterjali müügist erametsaomanikule kättejäävat tulu. See oli üks Isamaa ja Res Publica Liidu valimislubadusi ning kui selle pealt tuleb täiendav tulumaksusoodustus, siis oleme ühe lubaduse täitnud.
Nii et meie tahame ministrile soovida palju jõudu, aga ka teiste oluliste rahanduspoliitiliste eesmärkide puhul tahame kindlasti näha nii jätkuvalt tasakaalus, ülejäägiga eelarvet kui ka olulisi samme selleks, et Eesti läheks siiski nähtavas tulevikus üle eurosüsteemi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andres Herkel! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni volitatud esindajana!

Austatud juhataja! Ma pean ütlema, et ma ei ole teie kõrgeaulise persooni märkustega opositsioonisaadikute kohta sugugi nõus. Nimelt, see eelnõu, mis koosneb võimuliidu kolme osapoole maksulubadustest ja on nendevaheline kompromiss, pidigi loomulikult tekitama rahandusministrile küsimusi, mille sisu oli üks: miks te sinna koalitsiooni läksite ja miks te sellist üldse kokku panite? Selles mõttes, ma arvan, olid küsijate küsimused väga teemakohased, just selles mõttes, miks siis see koalitsioon ja mitte mõni teine. Ma usun ka, et see keerukas kokkuleppimise protseduur andis küllalt mõistliku tulemuse. Ei Reformierakond, ei Isamaa ja Res Publica Liit ega ka sotsiaaldemokraadid ei saa oma nina liiga püsti tõsta, aga ei pea ka pead liiga norgu laskma. Ma kujutan ette, et kui siin puldis oleks olnud reformierakondlasest rahandusminister, siis oleks ta saanud korraliku rünnaku, et miks ta seda tulumaksuvaba miinimumi nii palju tõstab. Nüüd sai sotsiaaldemokraatlik minister korraliku rünnaku teemal, kuidas ta siis tulumaksu protsenti alandab. Ma muidugi ütlen kohe ära, et ma ei mäleta, mida eelmine valitsus tegi. Ega teie ka ei mäleta, eks ju?
Aga kasutan võimalust, et vastata ühele küsimusele, miks just see koalitsioon ja mitte mingi teine. Ja ma küsin: aga milline siis? Nimelt on juhtunud nii, et meie erakonna kahel kongressil on auväärsel moel käinud teised erakonnad meid tervitamas. Aitäh ja tore on, et seda on teinud kahel korral ka Keskerakond. Mõlemal juhul on olnud seal üks läbiv motiiv, mis esimesel korral kajastus suure juhi Edgar Savisaare kõnes ja meie viimasel kongressil austatud Enn Eesmaa kõnes. See kõlas nii: Keskerakond pani oma tervituses sotsiaaldemokraatidele pahaks, et me oleme oma nime kahest poolest seda tagumist ehk demokraatia poolt liiga üle tähtsustanud. Pean teile ütlema: ma kardan, et me seda poolt alla ei lase. Et teistsuguseid koalitsioone kokku panna, võiksite teie sellel alal võib-olla kaasa tulla. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 63 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 63 tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Määran eelnõu 63 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. juuni s.a, kell 14. Eelnõu 63 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Ivari Padari!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tegemist on ühe osaga maksupaketist, mille arutelu sai eelmise seaduseelnõuga alguse. Mis siis selle seaduse tulemina toimub?
Esiteks, alkoholiaktsiis. Selle eelnõuga tõstetakse alkoholiaktsiisi määrasid 20% võrra, alates 1. juulist 2008, ja ei tõsteta veini ja kääritatud joogi aktsiisimäära, mille etanoolisisaldus on üle 6 mahuprotsendi. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2006. aastal keskmise palga eest osta kaks korda rohkem viina kui 2000. aastal. Määrasid tõstetakse 2008. aasta juulist, et vähendada aktsiisimäärade tõstmisest tuleneva inflatsiooni mõju euro rakendamise eelsel inflatsiooni hindamise perioodil. Aktsiisimäärade tõstmine on vajalik aktsiisimäärade 1999. aasta reaalväärtuse taseme saavutamiseks. Veini aktsiisimäärasid ei tõsteta kahel põhjusel. Üks põhjus on kääritatud joogi aktsiisimäära tõstmine 2004. aastal, et võrdsustada veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär tulenevalt Euroopa Liidu nõuetest. Teine põhjus on veini ja õlle aktsiisimäärade suur erinevus. Euroopa Komisjon on saatnud Eestile märgukirja, kus heidetakse Eestile ette oma toodangu kaitsmist välismaise toodangu eest, kuna Eestis maksustatakse õlut tunduvalt madalama aktsiisimääraga kui veini. Euroopa Komisjon käsitleb neid tooteid konkureerivate toodetena, mis on teineteisega asendatavad. Eelnõu kohaselt väheneks õlle ja veini aktsiisimäära erinevus 50%-lt 13%-le 2008. aasta juulis.
Tubakaaktsiis. Eelnõuga tõstetakse alates 2008. aasta 1. juulist sigarettide aktsiisimäära, et saavutada Euroopa Liidu alammäära tase. Sigarettide alammäär on seotud sigarettide levinuma hinnaga. Järgmise aasta juulist jõustuv määr vastab alammäära nõudele, kui sigarettide levinumaks hinnaks kujuneb 32 krooni. Sigarettide alammäära nõudele vastava aktsiisimäära kohaldamine 2008. aastal on vajalik euro rakendamiseks. Toome varasemaks aktsiisimäära tõstmisest tuleneva inflatsiooni mõju, et hiljem täita euro rakendamiseks vajalik inflatsioonikriteeriumi nõue. Eelnõuga tõstetakse etapiviisiliselt, aastani 2010, suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäära, et saavutada Euroopa Liidu alammäär. Suitsetamistubaka aktsiisimäära tõus ei mõjuta inflatsiooni, sest turu osakaal on alla 1%.
Energiatoodete aktsiis. Energiatoodete maksustamisel lähtub valitsus ökomaksureformiga jätkamise vajadusest, mis on sätestatud koalitsioonileppes. Eelnõu kohaselt tõstetakse bensiini, diislikütuse, petrooleumi ja vedelgaasi aktsiisimäärasid 2008. aasta 1. jaanuarist. Petrooleumi ja vedelgaasi aktsiisimäärade tõstmise mõju on vähese tarbimise tõttu väga väike. Suur mõju on bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärade tõstmisel Euroopa Liidu miinimumini. Bensiiniaktsiis tõuseb 1,12 krooni ja diislikütuseaktsiis 1,33 krooni liitri kohta. Positiivsest küljest paraneb aktsiisi tõstmisel teehoiu rahastamine. Juba järgmisel aastal tuleb lisavahendeid juurde 519 miljonit krooni. Ettevalmistatud teeseaduse muudatuse kohaselt ei arvestata maagaasi selle kütuseaktsiisi hulka, mille alusel kavandatakse teehoiu rahastamist. Eelnõu kohaselt maksustame aastal 2008 soojuse tootmiseks kasutatavat maagaasi aktsiisimääraga 157 krooni 1000 kuupmeetri maagaasi kohta. Kuna maagaas on raske kütteõliga võrreldes keskkonnasõbralikum, siis on põhjendatud mõnevõrra madalam maksustamine. Siiski täidame selle määraga Euroopa Liidu miinimumkohustuse. Kaugküttena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus kaotatakse aastast 2008. Samal ajal maagaasi maksustamisega on põhjendatud põlevkiviõli aktsiisisoodustuse kaotamine, sest energiatootjaid tuleb kohelda võrdselt. Elektrienergiale aktsiisi kehtestamine on vajalik, täitmaks meie kohustusi Euroopa Liidu ees. Eurole ülemineku eesmärgi võimalikult kiireks saavutamiseks on otstarbekas kehtestada elektrienergiale aktsiis aastast 2008. Kohustus seda teha tuleks aastast 2010. Keskkonnatasude seaduses on sätestatud, et elektritootjad hakkavad maksma CO₂ saastetasuga samas ulatuses aktsiisi. Seega mõjutab aktsiisi kehtestamine elektri hinda vaid osaliselt, sest elektritootja maksukoormus saastetasude osas väheneb. Viiesendise aktsiisimäära korral prognoosib Rahandusministeerium 2008. aastal elektriaktsiisi laekumiseks 300 miljonit krooni. Elektritootjad maksaksid elektri tootmisel emiteeritud CO₂ eest saastetasu 2008. aastal 227 miljonit krooni ja 2009. aastal juba 312 miljonit krooni. Kuna elektrienergiale aktsiisi kehtestamisel ei soovi valitsus tekitada täiendavaid hinnasurveid, siis on viiesendine aktsiisimäär põhjendatud koos samal ajal CO₂ saastetasu kaotamisega elektritootmisel. Tänan teid tähelepanu eest!

Aitäh! Palun küsimusi! Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan ikka arhiividega. Küsin jälle teie enda küsimust aastast 2003. Ma tean muidugi, et vahepeal on teil toimunud reformierakondlik kirgastumine, kuid äkki on teis siiski midagi veel ka endistest aegadest säilinud. Siis te arutasite tulumaksu alandamise ja aktsiiside vastastikuse mõju üle järgmiselt. Niisiis, 2003. aasta novembris küsisite ministri käest, te olite segaduses ja küsisite saalist järgmist: "Mis on teie hinnang, kui palju reaalselt madala- ja väikesepalgalised inimesed sellest eelnõust võidavad ja kas tõusvad aktsiisid, käibemaksud seda võitu ära ei söö?" Härra Padar! Kas teie arvates majandusseadused on muutunud või mida te ütlete täna neile  väiksepalgalistele inimestele?

Tänan teid! Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, selle paketi puhul on tegemist paketiga, mis lepiti kokku Euroopa Liiduga liitumise hetkel ja see liitumine toimus siis, kui valitsuses oli minule väga sümpaatne Keskerakond. Selge, et see on olnud üks liitumistingimusi. Küsimus on selles, kas me teatud tärminid toome ettepoole või ei too. Ma usun, et Eestis ei teki väga palju diskussiooni, kui me räägime sellest, mis on Euroopa Liidust saadud kasu või kahju Eestile. Selge, et Euroopa Liit ja Eesti osalus Euroopa Liidus on Eestile ja kõikidele tema inimestele positiivset toonud, olgu kas või sellise kuuma kevade solidaarsuse Eesti riigiga. Teiselt poolt on selge, et majandusliku ja rahalise stabiilsuse seisukohalt on kõigile Eesti inimestele oluline, et see majanduslik ja rahanduslik stabiilsus viiks Eesti riigi riikide hulka, mis on eurotsooni riigid. Nagu ma juba varem ütlesin, et see kajastub tegelikult inimese jaoks kas krediidiintressis või lihtsalt valuutavahetuse protsessis. Nii et kui me praegu räägime aktsiisidest tulenevast hinnatõusust ja nelja aasta perspektiivist, siis nelja aasta perspektiivis on selge, et kui me võtame kaks eelnõu kokku, eelnevalt käsitletud tulumaksumuudatuste eelnõu ja hetkel kõne all oleva eelnõu, mis puudutab aktsiisimuudatusi, siis maksumaksjal, kõigil Eesti maksumaksjatel on nelja aasta perspektiivis sellest tulu rohkem 5,5 miljardi krooni ulatuses.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Rõõm kuulda, et inimestel on 5 miljardi krooni ulatuses tulu, aga ma kardan, et kulusid tuleb tunduvalt rohkem ja tuleb tunduvalt rohkem, kui on see otsene raha, mille me otseselt maksame kallinenud kütuse eest, kui me ostame kütust. Kütuse hinna tõus on selline asi, mis toob laviinina kaasa kõigi teenuste ja kaupade hindade tõusu. Kas te olete rehkendanud, kui suur see väljaminek võiks umbes kokku olla?

Vaieldamatult on kõikide hindade tõus ja aktsiiside tõus ebameeldiv teema. Kui me räägime sellest, mis puudutab kütuseaktsiisi ja kütuseaktsiisi tõusu, siis selge, et see on üks väheseid maksuliike, mis on väga selgelt ära fikseeritud n-ö kulupoole pealt ehk teede ja tänavate olukorraga. Kui hinnata, kui palju kahju toob inimestele kütuse hinna 1,5-kroonine tõus, samas kui kütusefirmade omaenda loomulikus konkurentsis see hind võib aasta jooksul olla kõikunud isegi kolme krooni piires, ja kui vaadata, et me saame kütuseaktsiisina tagasi teede paremaks hoiuks kas või  aastal  2008 enam kui 500 miljonit krooni, siis on selge, et eelistus on need 500 miljonit krooni ja see, et Eesti teed ja tänavad saaksid paremasse olukorda. Kui me räägime vähekindlustatud inimestest, siis räägime ilmselgelt ju ka pensionäridest. Pensionide tõus toimub ennaktempos, võrreldes potentsiaalse hinnatõusuga. Selles ei ole ka kahtlust.

Kadri Must, palun!

Hea minister! Te kordasite täna siin peaminister Andrus Ansipi sõnu, et seoses elektriaktsiisiga ei muutu tarbija jaoks hinnas mitte midagi. Kas on saavutatud leping, millega alandatakse Narva Elektrijaamade hulgihinda ja kuidas see kokkulepe vormistatud on? Kui sellist kokkulepet ei ole, millal selline kokkulepe sõlmitakse?

Aitäh, lugupeetud küsija! Kui me räägime konkreetselt sellest eelnõust, mis puudutab elektriaktsiisi kui kokkulepitud määra sisseviimist, siis see on teistmoodi teema kui see, mis puudutab elektri hinna kujunemist Narva Elektrijaamades. See on teema, mida tuleb käsitleda sellest eelnõust erinevalt. Selle eelnõu kontekstis me ütleme, et elektri hind ei tõuse. Mis puudutab Narva Elektrijaamade võimalikke investeeringuid ja võimalikke hinnamuutusi, siis ma ütlen Vabariigi Valitsuse liikmena teile siiralt otsa vaadates, et valitsuskabinetis pole seda teemat eraldi arutatud.

Helle Kalda, palun!

Aitäh! Hea minister! Täiesti selge on, et ka see eelnõu tuli sinule väga ootamatult, sest sa ei olnud komisjonis, kuna sul olid ootamatult muud asjad planeeritud. See tähendab, et sa ise ka selle kõigega polnud kursis ja see on poliitiline otsus. Mul on küsimus aga hoopis selle kohta. Kõikidele küsimustele saime ametnikelt vastuse, et Euroopa Liiduga ühinemine. Jah, on küll, aga Euroopa Liit pole sugugi nõudnud, et need maksud, kõik aktsiisid, mis praegu on eelnõus, peaksid tulema kohe. Järelikult oli vastus poliitiline. Teine asi oli see, et ka komisjonis, kui me küsisime, miks elektri hinda muudetakse, miks tõstetakse elektri hinda, miks saastemaksu muudetakse, olid kõik vastused poliitilised. Palun öelge mulle, mis tegelikult on siin taga, milline poliitiline otsus, miks muudetakse. Euroopa Liit ei ole sellega seotud, ei ole seotud ka sellega, et oleks vaja muuta saastemaksu, Euroopa Liit ei ole seda nõudnud. Saastemaksu muutis eelmine valitsus, aga mitte selliselt, vaid oli otseselt nii, et hind ei muutu. Nüüd elektri hind muutub. Miks seda tehakse?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma olen kimbatuses, ma ei oskagi vastata. Millised valitsuse otsused saaksid olla mittepoliitilised? Paratamatult on valitsuse otsused poliitilised. Ma olen rääkinud ka nendest tagamaadest. Kui rääkida sellestsamast väga emotsionaalsest elektriaktsiisist, mille puhul olen korduvalt öelnud, et praeguses kontekstis ja praeguses arvestuses see inimestele elektri hinna tõusu kaasa ei too, siis on nii, et üks eelmine valitsus või juba üle-eelmine valitsus võttis vastu seaduse, mis puudutab keskkonnatasude seadust, kus on selgelt sisse kirjutatud, et CO₂ saastetasu muutub elektriaktsiisiks ja kuupäevaks oli pandud 2009. aasta 1. jaanuar. Täna me toome lihtsalt selle kuupäeva ühe aasta võrra ettepoole ja see on juba kehtiva seaduse redigeerimine. Kui rääkida elektriaktsiiside tõstmisest üleüldse või kogu sellest maksupaketist üleüldse, siis ma olen korduvalt öelnud, miks see poliitiline otsus tehti. See poliitiline otsus tehti sellepärast, et meil on olnud ühe olulise eurole ülemineku kriteeriumi, inflatsioonikriteeriumi täitmisega kasvava majanduse tingimustes raskusi. Eesti riigil on vähe võimalusi, kuidas seda kriteeriumi riigi poliitiliste meetmetega mõjutada. Täna need poliitilised meetmed on ka siin välja toodud.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selge, et ühe käega te annate juurde ja teise käega võtate rahvalt täpselt kuus korda rohkem raha tagasi. Öelge, kuivõrd kerge või raske on seal puldis praegu esineda ja kaitsta Reformierakonna valimislubadusi ja nende kavalusi.

Vaadake, see, mis puudutab Eesti jõudmist viie õnnelikuma riigi ja Eesti rahva jõudmist viie õnnelikuma rahva hulka, siis see teema on olnud läbiv kindlasti kõikide valimistel osalenud erakondade jaoks, nii nende jaoks, kes on täna siia saali jõudnud, kui ka nende jaoks, kes siia saali ei ole jõudnud. Ma ei loe ühestki Reformierakonna valimislubadusest välja otseselt seda, mis puudutaks kas või siin konkreetset käsitletavat seaduseelnõu. See, mis on olnud eri erakondadel valimiseelsetes programmides, on kindlasti eurole üleminek. Ma küll ei oska päris täpselt öelda, kas Keskerakonna valimisprogrammis oli see sees või ei olnud. Igal juhul on niimoodi, et praeguse koalitsiooni ülejäänud partnerite valimislubadustes see lubadus on sees olnud. Selge, et valitsus on see koht, kus peab tegema otsuseid. Üks otsus, kuidas eurole üle minna, on see, mida me täna käsitleme –  need eelnõud. Öelda, et me lahendame kõik probleemid nende eelnõudega kohe ära, mis puudutab ka euroteemat –  selle kohta ei saa absoluutset garantiid keegi anda. Aga igal juhul on niimoodi, et see ei ole ka mingi valitsus, kes otsuseid ei tee.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea härra minister! Minu küsimus puudutab ikka sama teemat, mida ma infotunniski oma küsimuses käsitlesin. Nimelt, bensiini hinna tõus ja eri kütuseliikide hinna tõus, mis tuleneb aktsiiside tõstmisest. Kindlasti tekitab see suuremaid kulusid omavalitsustele. Kui me bensiinist räägime, siis on need suuremad kulutused võib-olla suuremates omavalitsustes, kus on ühistransport. Kütuseliigid tihtipeale mõjuvad kaugkütte hinnale just väiksemates omavalitsustes, kus kaugkütte hind on väga kõrge. Küsimus ongi selles, kas valitsus kaalus ka seda, kuidas neid hinnatõuse omavalitsustele kompenseerida, sest riigieelarve strateegiast loen ikkagi välja, et omavalitsuste eelarvete tõus on 10,9%, riigieelarve tõus 20%.

Tänan teid! Kõigepealt võib ütelda, et kohalike omavalitsuste eelarvete tulu suurenemine on kindlasti seda rohkem katmas ja on märksa suurem, kui on kohalike omavalitsuste võimalik kulu. Mis puudutab kohalikke omavalitsusi (muide, Eestis ei ole ju ühtegi ruutmeetrit territooriumi, mis ei oleks kaetud kohaliku omavalitsusega), siis on selge, et kõikidele kohalikele omavalitsustele, nii nagu kogu Eesti rahvale, sai ühel referendumil selgeks, et meile on oluline ja tähtis liitumine Euroopa Liiduga. Sellel on olnud õige mitu aspekti. Kui me räägime  Euroopa Liidust ja kohalikust omavalitsusest, siis kohalik omavalitsus on väga selgelt Euroopa Liidu hüvede kasutamisel kindlasti märksa suuremas boonuses ja suuremas positiivses valguses kui need kohustused, mis meil Euroopa Liidu ees tuleb täita. Kui me vaatame kas või tõukefondide vahendeid, mis osaliselt on avanenud ja osaliselt on veel avanemas, siis sellest tõuseb tulu ju kõikidele omavalitsustele. Igal juhul peame ju Eesti poliitikat vaatama selliselt, et meil on n-ö boonused, aga meil on ka kohustused.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Me kõik teame, et Siseministeeriumi valitsemisalas ja siseturvalisuse tagamisel on ääretult palju, tuhandetes üksusi, kes kasutavad mootorikütust. Kuna mootorikütuse hind tõuseb, siis kuidas plaanite katta kasvavad kulud, kas see on planeeritud eelarve lisarahana ja kui suur see summa on?

Vaieldamatult, eri valdkondades, kaasa arvatud sisejulgeolek, eelarve planeerimisel ja väga konkreetselt 2008. aasta eelarve planeerimisel tuleb nende kulude tõusuga arvestada, sellest ei ole pääsu. Sõltumata sellest, kes on rahandusminister. Lõpuks on nii, et politseiauto peab sõitma.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma puudutan veel aktsiisiküsimust. Nimelt selles valguses, nagu meil oli juba väike kokkupuude infotunnis. Kõigepealt ma rõhutan seda, et ei alkoholi- ega tubakaaktsiis mind isiklikult absoluutselt ei puuduta, kuna ma ei ole nende ainete tarbija. Aga ma tahan üldrahvalikes huvides ikkagi tausta teada. Te põhjendasite õlle väikest aktsiisi võrdlusega teiste riikide hinnatasemega. Minu küsimus on: kas tubakatoodete suur aktsiisitõus on ka kooskõlas teiste riikide hinnapoliitikaga, nagu õlle puhul on?

Kindlasti ei ole see kooskõlas Vene Föderatsiooni aktsiisipoliitikaga. Aga kui rääkida lähinaabritest, siis jah, meil on selline kõige sensitiivsem naabrus Lätiga. Praegu, kui Lätis on tubakatooted mõnevõrra odavamad, on see tekitanud olukorra, et Lätist tubakatooteid tuuakse. Nagu ma enne ütlesin, nende aktsiisitõusude üle olen Läti ja ka Leedu ministriga õige mitmel korral arutanud. Nii Lätil, Leedul kui ka Eestil on täpselt samasugune kohustus, see miinimummäära kehtestamine. Läti kolleegidega oleme saavutanud kokkuleppe, seal on juba otsustatud, et tubakaaktsiisi lõpplagi saavutatakse neil 2009, aga nad on olnud seda meelt, et eeldatavasti nad arutavad teemat veel ja võimalik, et toovad kogu selle aksiisitõusu samale perioodile kui Eestis. Ehk Eesti ja Läti vahelises kaubavahetuses tubakatoodetel kui sellistel hinnavahe puudub. Leeduga on asi keerulisem. See on Läti-Leedu probleem, mis otseselt seda saali ei puuduta. Leedu on valinud pikema etapi. Üldiselt ma usun, et Läti ja Eesti vahelises kontekstis on poliitilised kokkulepped võimalikud, sest nii Läti kui ka Leedu peavad tõstma aktsiisimäärasid, nad on ka väga selgelt huvitatud euro kasutuselevõtust. Kui mäletate seda eelmist ringi, siis Leedu jäi välja 0,07 punktiga, kui võtta inflatsioonikriteerium, ehk äärmiselt minimaalselt jäi Leedu tookord eurotsooni kontekstist välja.

Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahandusministeeriumi prognoos on, et 2008. aastal on inflatsioonimäär 6,2%. Kui me tahame aastal 2011 üle minna eurole, siis juba 2010. aasta kevadel peab Eestis olema inflatsioon alla 3%. Ma tahan ikkagi küsida, millel põhineb teie optimism või kas teil on olemas mingisugused analüüsid, mille põhjal me saame väita, et 2010. aasta kevadel on Eestis inflatsioon alla 3%.

Rahandusministeeriumil on võimekus jätkuvalt prognoose toota. Mul ei ole mitte mingit alust arvata, et need, mida Rahandusministeerium on praegu välja toonud võimalike inflatsioonikriteeriumidena, ei vasta tõele. Kui me võtame 14 korrust, jätame ministrikorruse vahele, siis 13 korrusel käib seal usin töö, arutamaks, kuidas Eestis majandust prognoosida ja kuidas fiskaalset tasakaalu saavutada.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Auväärt minister! Minu küsimus puudutab eelnõu § 1 lõiget 25, millega muudetakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 66, millega sätestatakse kütuse ja elektrienergia aktsiisimäär. Selle muudetava § 66 lõiked 18–22 viivad minu arusaamisel sellele, et biokütus maksustatakse samasuguse aktsiisiga nagu fossiilkütus, mis on täielikus vastuolus ökoloogilise maksureformi põhimõttega. Kas te põhjendaksite, miks seda on nii tehtud?

Tänan teid märkuse eest! Ütlen niimoodi, et ei ole olnud mingit plaani biokütuse maksustamiseks võrdselt fossiilsete kütustega. Ma pean selle märkuse meeles ja vaatan, kas siin on mingi sõnastusviga, mida saab kindlasti kahe lugemise vahel parandada.

Hea ametikaaslane Toivo Tootsen, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Selle eelnõuga on aktsiisimäärade tõus ja sellega kaasnev väga paljude kaupade ja teenuste hindade tõus koondatud ühele aastale. Küsimus: kuidas selline järsk teenuste hindade tõus võib mõjutada Eesti konkurentsivõimet?

Tänan teid! Erinevad majandusanalüüsid, mis selle eelnõu väljatöötamisega on kaasnenud, on näidanud, et kui me räägime üleüldisest konkurentsivõimest, siis üleüldise konkurentsivõime seisukohalt see hinnatõus mingit olulist negatiivset mõju kaasa ei too. Kui me vaatame, siis tõesti, kas me saame rääkida, et Eesti muutub konkurentsivõimetuks seoses sellega, et viin läheb kallimaks? Ainukene element, mille puhul me saame sellest rääkida, on kütuseaktsiis, aga kütuseaktsiisi puhul, kui ma vaatan neid määrasid, mis on praegu miinimummääradele minek, siis see kindlasti ei ole nii suur mõju, mis üldist majanduskeskkonda väga oluliselt mõjutaks. Saades samas ka aru, et tegelikult on Eestis suurem probleem kui kütuseaktsiisi määr, mina ütlen siit julgelt välja, kehvad teed.

Rein Ratas, palun!

Hea rahandusminister! Kuna ma tänase Eesti Päevalehe järgi olen lammas, nagu ka minu sada kaaslast siin Riigikogu saalis, siis lamba tasandil olles ma küsin: kas ma sain ikka teist äsja õigesti aru, kui te ütlesite, et valitsus teeb ainult poliitilisi otsuseid? See tähendab, et ta ei tee ei majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi etc. otsuseid. Olen küsinud.

Vaieldamatult, kui valitsus teeb mingi otsuse ja seda saab kvalifitseerida poliitiliseks otsuseks, siis sellega on kaasnenud kõikide erinevate majanduslike ja sotsiaalsete analüüsidega tutvumine ja nendega arvestamine.

Hea ametikaaslane Helle Kalda, teine küsimus.

Aitäh! Jumal tänatud, et sa selle paranduse tegid, ma just tahtsin samamoodi küsida. Aga mul on teine küsimus. Sa väljendasid väga selgelt, et ega see eelnõu ei tekita väga suuri probleeme, eelmine eelnõu tekitab kindlasti inflatsiooni. Palun öelge, milliseid tarkasid otsuseid Rahandusministeeriumist veel tuleb, millised maksutõusud tulevad, et me siiski saaksime eurole üle minna. Need kaks eelnõu ju seda veel ei lahenda.

Tänan teid! Rahandusministeeriumil ei ole lähiajal plaanis olulisi maksutõuse. Me oleme kõik olulised maksutõusud toonud täna ühte punkti. On üks valdkond ja üks teema, mis vajab pikemat arutelu ja pikemat analüüsi – see on kõik see, mis puudutab ökoloogilist maksustamist ehk seda teemat, kuidas saastaja maksab. See on kindlasti valdkond, millega potentsiaalselt nelja aasta jooksul valitsus tegeleb ja leiab paremaid lahendusi.

Hea ametikaaslane Jaak Aab, teine küsimus.

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Jätkan samal teemal, mis ennegi. Siin on kogu aeg rõhutatud, et me ju teadsime, kui me liitusime, lepingu kokku leppisime, millal meil aktsiisitõusud tulevad. Tähtaegades on siin natukene muidugi lahknevust ehk me oleksime saanud seda võib-olla ajatada. Üks asi oli ka teada, mis oli kokku lepitud: kaugküttesooja käibemaks tõuseb 1. juulist 2007 5%-lt 18%-le. Ikkagi, arvestades nii elanikkonna väljaminekuid kui ka omavalitsuste väljaminekuid, mis tõsiselt suurenevad, on see nagu topelthinnatõus. Kas valitsuses ei olnud arutelul, et seda kompenseerida, või siis kütuseaktsiiside ajatamist?

Tänan teid! Vaieldamatult see arutelu toimus ja sellepärast on ka sellest paketist väljas üks element, mis on meil samamoodi kohustuseks võetud. See on selle põlevkivi aktsiisiga maksustamine, millega toodetakse soojusenergiat. Arvestades seda, et tuleb see 5% muutumine 18%-ks kaugkütte puhul, me selgelt jätsime selle komponendi sellest maksupaketist välja, sest selle kohustusega on meil minu mäletamist mööda aega  2014. aastani. Selles suhtes oleme neid asju arvestanud ja praeguses paketis ei ole sees selle põlevkivi aktsiisitõusu, millega toimub kaugküte.

Valeri Korb, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Minu küsimus puudutab teeseadust ja just § 16 lõiget 2, kus praeguses variandis on teehoiukava rahastamises ette nähtud ka mootorsõidukiaktsiisid ja trahvid teekasutuse ja teekaitse nõuete rikkumise eest, uues variandis aga 25% erimärgistatud kütuse aktsiist, see tähendab, et mootorsõidukiaktsiis ja trahvid kadusid sellest uuest projektist välja. Seoses sellega on mul küsimus: kas need 25% katavad väljajäetud mootorsõidukiaktsiisist ja trahvidest saadud vahendid ja kuhu jäävad mootorsõidukiaktsiisi ja trahvidest saadud vahendid?

See oli nüüd väga pikk küsimus. Ma palun vabandust, aga ma ei saanud ka kõigest aru, milles küsimus oli. Küsimus oli selles, et 75% kütuseaktsiisist läheb praegu teedesse ja 25% ei lähe teedesse, nagu ma aru sain. Miks see 25% ei lähe? See on selgelt varasemate poliitiliste kokkulepete küsimus. 25% võime käsitleda n-ö erinevate muude keskkonnamõjude kompenseerimiseks, kas või saaste kompenseerimiseks, mis meile erinevate kütuste kasutamisest tuleb. Loodan, et ma sain küsimusest õigesti aru.

Hea ametikaaslane Karel Rüütli, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ütelge, palun, ausalt, kas valitsuskoalitsiooni eesmärk on ka tegelikult aktsiiside tõusuga inflatsiooni ohjeldada, et me saaksime 2011 üle minna eurole, või on valitsuse tegelik eesmärk ikkagi oma koalitsioonilubadustele katet saada ja selle eurojutuga te lihtsalt lollitate rahvast. Kumb on olulisem?

Vaadake, ma pöördun jälle tagasi kahe seaduse koosmõju juurde ehk selle juurde, kui palju eelarve rohkem raha saab ja kui palju eelarve vähem raha saab. Kui me täna räägime sellest, et nende kahe seaduse koosmõju tõttu eelarve saab 2011. aastal 5,5 miljardit krooni vähem, siis me ei saa nende maksude puhul rääkida eelarve täitmisest.

Mailis Reps, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Te olete nagu ka peaminister täna piisavalt püüdnud meid veenda, et aktsiisitõus, ühelt poolt, ei mõju tarbijale. Ma usun, te ise ka ei ole väga veendunud, et kui te lähete tanklasse ja peate oluliselt rohkem maksma, et see siis teile mõju ei avalda. Teiselt poolt aga olete rääkinud euroga liitumisest. Iseküsimus on siin loomulikult, et ma ei mäleta ühelgi eurodebatil ei valitsuse poolt ega ka erakondade poolt, välja arvatud Keskerakond, arutelu selle ümber, kui palju läheb meile liitumine tegelikult maksma, ja kui me seda ka tõsiselt arutasime, siis oli küsimus selles, kas Keskerakond ei tee negatiivset kampaaniat, rääkides, et tegelikult me peame liitumisega seonduva positiivse kõrval selle eest ka kindlasti maksma. Minu küsimus on see. Kui võrrelda meie naabritega, ei ole me tegelikult näinud ühtegi paketti, kuidas inflatsiooni vähendada. Ma usun, et te olete kursis lätlaste tegemistega, kes kehtestasid luksusmaksu, et piirata näiteks Porschede ja Bentleyte suurt registreerimist.

Tänan teid! Selge, et kui Vabariigi Valitsus seda maksupaketti arutas, siis olid laual ka erinevad täiendavad maksud. Võib isegi öelda, et luksusmaksuna võib käsitleda erinevaid makse, mis puudutavad autosid ja autode kasutamist. Siin oli selge, et minu ja minu koalitsioonipartnerite arvamused läksid lahku. Koalitsioonipartnerid olid suuremad autoarmastajad kui mina ise. Samas on selge, et nüüd on see maksupakett niimoodi kokku lepitud, nagu ta on. Kindlasti tuleb see teema kunagi uuesti üles, mis puudutab luksuse maksustamist ja autode maksustamist. Täna  võime autode maksustamist selles kontekstis vaadata ka nii, et kes rohkem kütust tarvitab, see ka rohkem maksu maksab. Samas on Eestis, ma möönan, autostumise tase üle normaalse, aga praeguses paketis neid makse sees ei ole. See on mingite uute arutluste teema kunagi hilisematel aegadel. Praegu on selge, et me tahame selle kokkulepituga teha optimaalse. Teie küsisite, kui palju maksab eurole minek. Mina küsin niimoodi, kui palju läheb Eestile maksma, kui ta eurole üle ei lähe. Ma kujutan ette, et eurole mitte üleminemine maksab ikkagi väga kurjasti ja kümneid kordi rohkem kätte.

Hea ametikaaslane Ain Seppik, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma saan aru sellest käte ülestõstmisest. Mis sa selles koalitsioonis ikka teed, liigutus on ju õige. Aga ikka selle 2003. aasta sügisel muretses siinsamas saalis üks väga kogenud tark inimene ja poliitik Eiki Nestor sama asja pärast, et ühe käega annate ja teise käega võtate rohkem jälle ära. Ta ütles siinsamas saalis minu arvates kuldsed ja absoluutselt õiged sõnad:  selleks, et jõukad saaksid riigilt rohkem raha, tõstetakse kaudseid makse, mille väiksema sissetulekuga inimesed kinni maksavad. "Ma ei ole sellega nõus," teatas Eiki Nestor. Mina ei ole ka sellega nõus, et te väikese sissetulekuga inimestelt seitse nahka koorite. Miks teie, Ivari Padar, sellega nõus olete ning minu ja Eiki Nestoriga ei nõustu?

Ma olen korduvalt rääkinud nende maksumuudatuste võimalikust sotsiaalsest mõjust. Alustasime seda eelmise eelnõu käsitlemisel, hakkasime pihta vist juba täna infotunnis, nagu ma mäletan, ja jõuame selle eelnõu menetlemise juurde välja, mille puhul ma olen ütelnud, et meil on olemas piisavalt vahendeid sotsiaalsete kriiside puhuks ja probleemide lahendamiseks, kui inimeste elatustase on madalam kui toimetulekutoetus. Ma ei näe siin täna väga suuri kääre. Igal juhul on see pakutud pakett mõistlik ja kasutoov kõikidele inimestele, sõltumata nende varanduslikust positsioonist.

Hea ametikaaslane Jaan Kundla, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! 1. juulist tõuseb vanaduspension 250 krooni võrra. Kas see katab pensionäridele need hinnatõusud, mis vahepeal toimuvad, kuni 1. aprillini 2008, kui toimub uus pensionitõus, või langeb vahepeal pensionäride elatustase?

Ma olen kindel, et see katab selle võimaliku hinnatõusu, mis tuleb. Vaadake, ma olen pensionärist isa poeg, olen oma isa peal ka arvutused ära teinud. Kui minu pensionärist isa kasutab kuus 50 liitrit kütust, see tähendab talle lisakulu 75 krooni. Kui pensionitõus on 250 krooni, siis aritmeetika näitab mingit vahet.

Hea ametikaaslane Valeri Korb, teine küsimus, palun!

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Minu küsimus on seotud ühistranspordi dotatsiooniga omavalitsustele. Minu linna jaoks, Kohtla-Järve jaoks, on see väga terav küsimus. Ma tahan teilt küsida, kas see suureneb, ma mõtlen dotatsiooni, ja kui suurt ühistranspordi dotatsiooni omavalitsustele seoses kütuseaktsiisi suurendamisega me võime loota.

See on kindlasti teema, mis tuleb lauale praegu pooleli olevatel läbirääkimistel Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Need teemad jäävad arutelu alla veel terveks augustikuuks. Ma olen päris kindel, et nad ka lauale võetakse ja neid teravalt arutatakse.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Mul on hea meel, et te oma perekonnas ja oma isa auto kütusekulu olete välja arvestanud, kui palju see suureneb. Aga nüüd ma küsin eelmise eelnõu kohta esitatud küsimust. Vahepeal on selgitatud, mis asi on statistiliselt keskmine perekond. Kas aktsiiside kasvu kohta on Rahandusministeeriumis välja arvutatud, kui palju see perekond hakkab kuu jooksul raha kaotama?

Vaadake, kui me vaatame sellele eelnõule otsa ning hakkame pihta alkoholi- ja tubakaaktsiisist, siis me ei tohi ju tõstatada küsimust, kui palju keskmine perekond joob. Küsimus on tarbimises.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Härra minister! Mina olen mures põllumeeste eriotstarbelise diislikütuse pärast. Omal ajal tõsteti ebaõnnestunult eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi, mis on nüüdseks rohkem kui poole suurem, kui Euroopa Liidu alammäär ette näeb. See toob kaasa ebavõrdse konkurentsi lääne põllumeestega. Kas oleks mõeldav olukorras, kus niikuinii väga paljud sisendid suurenevad ja põllumeeste elu muutub kallimaks, vähendada koos tulumaksu vähendamisega ka  eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära? Kas see oleks mõeldav?

Vaieldamatult jagan teiega kurbust, et eelmised valitsused ja eelmine valitsuskoalitsioon on teinud ettepaneku tõsta põllumeeste kütuse aktsiisimäära. Praegune valitsus on olnud seisukohal, et täiendavalt me seda tõstma kindlasti ei hakka. Aga mis puudutab langetamist, siis on selge, et kahe lugemise vaheajal, kui tuleb Riigikogu saalist ettepanekuid, ma usun, on rahanduskomisjonil võimalus neid arutada.

Tiit Kuusmik, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kui minu küsimus on juba käsitletud, siis ma palun ette vabandust, ma võib-olla tõesti ei kuulnud. Teatavasti 1990. aastate lõpus, kui oli suurem aktsiisitõus, tuli turule salaalkohol ja -suits, mis sinna siiamaani on jäänud. Kas on tehtud arvutusi või analüüse, kui palju see võiks suureneda piirkonniti Eestimaal ja millised meetmed (te infotunnis ütlesite, et on ka vahendeid selle jaoks kavandatud) selleks peaks võtma, et seda turuosa mitte suurendada?

Aitäh! Võrreldes 1999. aastaga, on situatsioon mõnevõrra erinev. Erinevus on selles, et meil piir peab paremini ja järelevalvemehhanism on tugevam. Alkoholi puhul on oluline kas või see, et meil on olemas alkoholi maksumärgid. Ma olen arutanud tõsiselt neid teemasid nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Siseministeeriumiga, kes on plaaninud järgmisel aastal oma võimekust selles küsimuses suurendada. On selgelt teada need riskikohad, mis on siseriiklikud, mida ma siin kahjuks ei saa teile välja tuua. Mis puudutab regionaalset poolt, siis on selge, et nii madalama aktsiisimääraga suitsu kui ka alkoholi ahvatlus on kindlasti piirialade elanikel, aga kui me räägime kas või Venemaast, siis on väga selge limiteeritud võimalus, kui palju neid kaupu saab tuua, ja see ei ole riigieelarve seisukohalt nii märkimisväärne kogus.

Hea ametikaaslane Rein Ratas, teine küsimus, palun!

Hea rahandusminister! Minu sügav tänu teile, et te tõite esile üliväga väärtusliku  leitmotiivi – saastaja maksab. Selge sõnum saastajale, elektritootjale, on see, kui ta peab maksma ka süsihappegaasi keskkonnatasu. Nüüd on see keskkonnatasu elektritootjale keskkonnatasude seaduse kohaselt asendatud kavandatava aktsiisiga. Kas olete valitsuses plaaninud ka keskkonnatasude seaduse § 19 muutmist, et selge sõnum elektritootjale oleks: maksad saaste eest?

Aitäh! Nagu ma varemgi ütlesin, põhimõtte rakendamine – saastaja maksab – on meile kõikidele arusaadav ja selge. Me ei ole veel valitsuskabinetis arutanud konkreetset eelnõu, millised võiksid olla meie valitsuskabineti ökomaksu ettepanekud. See valitsus on selleks liiga noor. Igal juhul ma usun, et selle aasta jooksul valitsuskabinetis need teemad arutelule jõuavad, sest siin variante nii või naa ei ole.

Tarmo Mänd, palun! Palun vajutada klahvile "Sõna"!

Austatud juhataja! Austatud minister! Ega ma ei saaks öelda, et ma teie nahas praegu väga olla tahaksin. Ma tulen kolmandat korda ühe ja sama teema juurde tagasi, mille kohta te vastust veel ei ole andnud. See puudutab elektriaktsiise, selle tõusu põhjendamist Euroopa Liidus kehtestatud alamnõudega. See on kahe aasta pärast, selle me oleme selgeks saanud. Aga te ei ole vastanud ei minu esimesele küsimusele infotunnis, ei kolleeg Helle Kalda küsimusele ja ma küsin praegu uuesti: miks seda tehakse kolmekordses mahus?

Ma palun, härra minister, vastata!

Tänan! Siin tuleb minna algusse. Esialgne ettepanek, mis läks valitsuskabinetti arutamiseks, nägi ette erinevaid variante. Nii 1,6 senti, nagu see miinimummäär on kokku lepitud, kui ka kõrgemaid miinimummäärasid. Selge, et selles kontekstis, mis on juba täna muutmisel olevas seaduses, kus saastetasu asendub aktsiisiga, kui me vaatame saastetasumäärasid ja aktsiisimäära, siis me näeme, et see ongi paari-kolme aasta lõikes umbes viis senti kilovatt-tunni kohta. Sellise aritmeetikaga seda arvestatigi.

Hea ametikaaslane Jaanus Marrandi, teine küsimus.

Tänan! Lugupeetud härra minister! Kahtlemata on väga palju küsimusi täna seotud sellega, et seda teemat ei ole korralikult käsitletud, ei ole analüüsitud ja Riigikogu liikmetel lihtsalt puudub info. Eelmine rahandusminister, maailma parim rahandusminister Aivar Sõerd lubas tuua eelarvestrateegia teema siia saali aruteluks, et kõigil Riigikogu liikmetel oleks n-ö hulgiti asi selge. Samal ajal olen lugenud teie umbes sellist sõnavõttu aktsiisitõusu kohta, et selle asja laseme kähku Riigikogust läbi ja asi korras. Kuidas oleks, kas oleks ikkagi olnud mõistlikum tuua eelarvestrateegia aruteluks Riigikokku ja tõepoolest esitada siin selged analüüsid, hiljem minna konkreetsete aktsiiside tõstmise juurde ja oleksid jäänud ära ka need koalitsioonisisesed vaidlused?

Tänan teid! Mul on au esimest korda kuulda, et minu eelkäija Aivar Sõerd on lubanud tuua riigieelarve nelja aasta strateegia aruteluks siia Riigikogu ette, aga võib-olla olen midagi kõrvust mööda lasknud. Igal juhul on ju selge, et kui ma räägin 2008. aasta kontekstis, siis 2008. aasta riigieelarve arutelu siin toimub ja ma arvan, et siis saadakse väga ammendavaid ja piisavaid vastuseid.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Öelge, palun, kas teie teate, mis mõjutab inflatsiooni rohkem, kas tulumaksu alandamine või aktsiiside tõstmine.

Seda on mitu korda siin saalis juba täna vaetud. Selge, et me oleme  olnud seisukohal, et nende aktsiiside, mis on nii või naa kokku lepitud, rakendamise toomine võimalikult varajasele ajale on kindlasti väga efektiivne ja mõjus moodus, kuidas mõjutada inflatsioonikriteeriumi.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas Rahandusministeerium on arvestanud, kui kõrgele võivad tõusta teenuste ja toodangu hinnad, kui näiteks võtta kütuseaktsiisi tõus, ja kuidas see mõjutab inflatsiooni? Hindade tõus mõjutab mittepositiivselt, te ka seda teate.

Vaieldamatult. Nii Rahandusministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on neid arvutusi teinud. Kui me vaatame tänast paketti, siis me näeme ainult ühte elementi, mille puhul me saame rääkida olulisest faktilisest tõusust. See on kütus. Ma arvan, et alkoholiaktsiisi tõus ja sigaretiaktsiisi tõus mõjutavad majandust väga positiivselt, näiteks suitsutunde jääb vähemaks. Aga mis puudutab kütuseaktsiisi võimalikku tõusu, siis see mõju, see määr, mis kütustele juurde tuleb, on kindlasti inimestele ebameeldiv, aga see ei ole väga olulise tähtsusega majanduse seisukohalt.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma täpsustaksin teie vastust härra Lotmani väga täpsele ja konkreetsele küsimusele. Teie vastus ei olnud sedavõrd täpne. Ma loodan, et taastuvad kütused on ikkagi ka tulevikus Eesti Vabariigis aktsiisivabad.

Täna on selge, et me oleme selle eesmärgiks seadnud ja seda joont ka järgime.

Hea ametikaaslane Mailis Reps, teine küsimus, palun!

Hea minister! Täna on siin räägitud julgeolekust ja muudel teemadel. Kuna te praegu, suve algusperioodil teete ka riigieelarve strateegiat ja loomulikult järgmise aasta eelarvet, selleks te ju siin täna seisategi, üks osa sellest on aktsiiside tõus, siis kuidas te olete planeerinud küttehinnad ja sellest tulenevad aktsiisitõusud riigikoolide eelarvesse? Kui oli kaugkütte järsk kallinemine seoses põlevkiviõliga, siis selleks nägi valitsus ette erakorralise reservi, mis jagati nii omavalitsustele kui ka näiteks riigikoolidele. Kuna tegemist on ka väikeste, raske puudega laste koolidega, kelle eelarve on väga piiratud, siis kuidas Rahandusministeerium on seda planeerinud?

Vaieldamatult on need teemad kõikide erialaministeeriumide ja ministrite kompetentsis, kes peavad need muudatused oma eelarvetesse sisse viima ja need Rahandusministeeriumiga kokku leppima.

Hea ametikaaslane Olga Sõtnik, teine küsimus, palun!

Aitäh! Härra minister! Minu teine küsimus puudutab samuti inflatsiooni. Majandusteadlased räägivad, et kui inflatsioon on väga kõrgele tõusnud, siis selle allaviimine on päris keeruline. Samas Rahandusministeerium prognoosib, et järgmisel aastal inflatsioon tõuseb. Kust tuleb see kindlus, et te kahe aastaga suudate inflatsiooni niivõrd madalale viia, et see vastab eurole ülemineku kriteeriumidele?

Tänan! Selleks on olemas omad selged ja kindlad metoodikad. Kui me oleme vaadanud nii Rahandusministeeriumi prognoose kui ka näiteks Eesti Panga prognoose, siis need metoodikad on täpselt kinnitanud, et see on võimalik. Aga kindlat vastust, kuidas see toimis, oskan ma teile ütelda näiteks 2012.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu eelmisel nädalal ja otsustas saata ta esimesele lugemisele. Muudatusettepanekuid ootame rahanduskomisjonis reedel, 8. juunil, hiljemalt kell 14.
Kui ma eelmise eelnõu puhul võisin komisjoni arutelude põhjal öelda, et mingeid vaidlusi siin suures saalis ei olnud võimalik prognoosida, erakondade vahel valitses suur üksmeel ja kriitikat tulumaksueelnõu kohta tegelikult komisjonis ei olnud, siin suures saalis järgnenu oli suur üllatus, siis selle eelnõu puhul võib öelda, et arutati päris pikalt ja põhjalikult. Samad küsimused, mis siin on kõlanud rahandusministrile esitatuna, kõlasid ka komisjonis ja vastused on ju tegelikult sarnased. Eks see kriitika sõltu muidugi ka toetuse tugevusest Euroopa Liidule. Enamik sellest, mis me siin teeme, on Euroopa Liidu uimastavate ainete poliitika või energiapoliitika või keskkonnapoliitika osa ja kui seda toetatakse, siis toetatakse seda eelnõu rohkem, kui Euroopa Liiduga liitumist ei toetata, siis on ka käed vabamad selle kritiseerimisel. Kuid rahandusminister on nüüd ilmselt piisavalt seletanud, kuidas see on seotud Euroopa Liidu ettekirjutustega. Ma rõhutan üle, et me ei ole ju väljaspool seda liitu ja me ei ole kusagil väitnud, et see, mida Euroopa Liit teeb tubaka- ja energiateemal, oleks ebamõistlik. Me ju põhimõtteliselt toetame, küsimus on ajastuses ja küsimus on aktsiisimäärades. Me oleme Euroopa Liidu liikmesusega seoses neid tähtaegu nihutanud natukene ettepoole, sest euro on ka seotud Euroopa Liidu liikmesusega. Samas oleme rakendanud minimaalseid nõutavaid määrasid.
Mida komisjonis veel mainiti? Üks teema oli küsimus CO₂ maksu asendamisest. Igal juhul tekib selle elektriaktsiisiga asendamisel nii või teisiti, ütleme, kõrvalekaldeid mingist printsiibist, päris üks ühele need muudetavad ei ole, aga eraldi teema oli, kas tegu on äkki riigiabiga. Komisjonis jäi kahtlus üles, aga tõestust sellele, et tegu oleks riigiabiga elektritootjatele, ei olnud.
Kuidas mõjub kogu see aktsiisitõusu teema kohalikele omavalitsustele? Selge on, et riik ei ole kunagi alkoholi- või tubakaaktsiisi tõusu arvutanud sedapidi, et ta peaks kuidagi kompenseerima omavalitsejate tarbimist. Energiapoliitika või ka eelmise eelnõuga seoses tulupoliitika igal juhul ei ole nii jaotatav, et on keskvõim ja omavalitsused lahus. Me kõik oleme riigi kodanikud. Mida me mingil tasandil teeme, kuhu raha täpselt laekub, see on üks ühine kaalutlus ja ei saa nii vastandada, nagu küsimused komisjonile vahel olid. Kui inimestele jääb rohkem raha kätte, siis on omavalitsusel natukene teine olukord nendega suhtlemisel, ja kui aktsiiside kaudu läheb riigieelarvesse rohkem raha, siis jällegi on riigil teistmoodi võimalused ka regionaalpoliitikat arendada. Aga seda kõike jälgitakse. Mure oli muidugi, et teatud kaupade puhul, alkoholi ja tubaka puhul, on tegu salaturuvõimalusega ja täiesti avaliku turu võimalusega. Tasapisi on siin arutatud, kas need kaupade aktsiisimäärad on optimaalsed, arvestades paratamatult tekkivat teatud piirikaubandust, et Lätist hakatakse tooma, kas või ainult oma tarbeks, ja sellega aktsiisilaekumised vähenevad ja me lihtsalt toidame Läti ettevõtjaid ja Läti eelarvet, samas koormame justkui enda inimesi.
Aga  neid teisi aspekte, mis siin üles kerkisid, ei ole võib-olla põhjust üle korrata. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh ettekande eest! Avan läbirääkimised. Marek Strandberg, Eestimaa Roheliste Erakonna esindaja, palun!

Head kolleegid! Palju mul aega on?

Aega on viis minutit, kui te ei soovi juurde.

Ma sooviksin kümme minutit.

Kümmet ei ole võimalik. Kolm minutit on võimalik vastavalt kodukorrale juurde soovida.

Ma soovin siis kaheksa. Ma teen lühemalt.
Esmalt tahan tähelepanu juhtida sellisele asjale nagu tubakaaktsiis ja asjaolule, et tubakaaktsiisi struktuur, mida praeguse eelnõuga välja pakutakse, on ühes aspektis ebamõistlik, kuna sellise tubakaaktsiisi struktuuri puhul säilib Eesti turul märkimisväärne hulk odavaid sigarette, mis ei peaks siin olema. Seda enam, et päris paljud hinnatundlikud tarbijad suitsetavad seetõttu, et sigaretid on jätkuvalt odavad, ja selle 500-kroonise aktsiisi puhul, mida rakendataks 1000 sigaretile, säiliks jätkuvalt Eesti turul märkimisväärne hulk odavaid sigarette. Meie soovitus ja ettepanek oleks seda osa märkimisväärselt tõsta, 600–650 kroonini, säilitades samas n-ö sellesama 31%-se hinnalt võetava aktsiisiosa. Põhjendagem, miks. Esialgu kõneldakse, et see tekitab hetkeliselt küllaltki suure salakaubaturu, aga uskuge või mitte, konjunktuuriinstituudi hinnangul on meie salakaubaturg sigarettide vallas pool kuni kolmveerand miljardit sigaretti aastas, ühtekokku siis veidi pealt üle kahe miljardi n-ö suitsuturul. Selles mõttes on täiesti selge, et ükskõik millise aktsiisimaksu puhul tuleb väga jõuliselt intensiivistada tegevust salakaubanduse vastu, ning siis on mõtet seda teha juba pigem koos, tõstes jõuliselt aktsiise ja tegeldes samal ajal jõuliselt salaturu likvideerimisega. On täiesti selge, et ühiskonna hoiak salasuitsude suhtes või üldse salakauba suhtes määrab selle, kas neid tarbitakse või mitte. Soome ja Rootsi salakaubanduse maht on oluliselt väiksem kui Eestis. Eesti riik kaotab praegu eri arvutuste järgi 150–300 miljonit krooni aastas salasigaretituru tõttu. Juhul, kui see turu maht säilib samasugusena, tõuseb see arusaadavalt 300–600 miljonini, mis on piisav argument, miks koos aktsiisitõusuga tuleks asuda jõuliselt tegelema sellesama salaturuga.
Siin kõneldi ohtudest, et see mõjutab inflatsiooni ja inflatsioon kasvab. Kallid kolleegid! Kui meil on põhjust tegelda sellega, et korrastada turgu, kui meil on põhjust tegelda musta turu likvideerimisega, siis me näeme, et maksulaekumiste hulk tegelikult suureneb, ühiskond korrastub. Enamgi veel, uskuge, kui inimesed sigarettide hinna tõusu tõttu loobuvad suitsetamisest, siis väheneb ka nende haiguste hulk, mida tuleb haigekassast ravida ja mille põhjustajaks on arusaadavalt sigarettide liigtarbimine. Mina kutsun üles igal juhul (vastavad parandused me teeme ka komisjonile) pigem isegi tõstma sigarettide aktsiisimäära ja seda märkimisväärselt. Põhjendused on toodud. Seda enam, et me peame tõstma niikuinii, ma ei mäleta seda aastat, kas see oli 2010, aktsiisimaksu tasemele 63 eurot 1000 sigareti kohta.
Teine teema, mida ma küsimustes juba ka kritiseerisin ja mille kriitikaga ma jätkan, on asjaolu, millele Ivari Padar viitas, et on olemas mingi poliitiline otsus selle kohta, et aktsiisimaksudega asendada ka süsihappegaasi- ja ressursimaksud, näiteks elektritootmisel. Seda ei saa pidada päris mõistlikuks, sest see on tegelikult mõnes mõttes nagu käe asendamine proteesiga, mis küll toimib, aga mitte päris nii. Kui me vaatame erinevaid regulatsioone, millega saab reguleerida tarbimistehnoloogia valikut ja energiasäästu energiasektoris, siis tegelikult me näeme kolme suurt valdkonda. Need on needsamad aktsiisimaksud, mis otseselt reguleerivad isiku vahetut tarbimist. Need on kõikvõimalikud saastetasud ja süsihappegaasitasud, mis reguleerivad tehnoloogia valikut, ja just nimelt tehnoloogia valik on see, mille kaudu me saame muuta ühiskonna ja majanduse mõju kliimale. Kolmas valdkond on energiasääst, mida tegelikult tuleks Eestis toetada kas või näiteks nende meetmetega, mis on Eesti riigil kasutada, ehk majanduse restruktureerimiseks ülejäänud süsihappegaasikvootidega, mida aastateks 2008 kuni 2012 on ühtekokku kasutada ca 40 miljonit tonni hinnatasemel 10–15 eurot ühe tonni kohta, milliseks see kujuneda võib. Ma tahangi öelda, et selleks, et aktsiiside tõus ja maksude muutumine ei mõjutaks majanduse tulemuslikkust, on möödapääsmatu seesama maksude ja meetmete struktuur säilitada, kuna kui tõsta makse ilma majandusse investeerimise võimalusi juurde loomata, siis tõepoolest inflatsioonirisk kasvab. Kui säilitada süsihappegaasi maksustamine, samuti stimuleerida taastuvenergia ja energiasäästuga tegelejaid kas või nendesamade rahaliste vahenditega, mida on võimalik saada sellestsamast majanduse restruktureerimisressursist ülejäävatest süsihappegaasikvootidest, siis tegelikult me saavutame hoopis teise situatsiooni. Tõepoolest, aktsiisimaksud ega maksud ei suurenda inflatsiooni, vaid investeeringute intensiivistumise kaudu majandus normaliseerub, innovatsioon saab jõudu juurde ja pilt muutub oluliselt klaarimaks. Ühiskond stabiliseerub.
Siin oli juttu koolimajadest. Selle asemel, et koolimajadele kompenseerida energia hinna tõusust tulenevaid lisakulusid, on palju arukam tee reguleerida ja määratleda, et kas või uued ehitatavad ühiskondlikud hooned oleksid oluliselt madalama energiakuluga kui need, mis keskmiselt välja tulevad. Võin teile kinnitada: keskmiselt Eestis tuleb uus hoone välja enam-vähem niimoodi, et ta kulutab energiat 150 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas. Kui veidi selle üle mõelda ja vaeva näha, on hoone ehitatav Eestis ka energiakuluga 20–30 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas.
Minu lühike sõnum on see: pelk maksuregulatsioon ilma mingisuguse lisamõtlemiseta ei saagi anda mingit tulemust. Ma kutsun üles nendele küsimustele kompleksseid lahendusi leidma. Aitäh!

Aitäh! Inara Luigas, palun, Keskerakonna fraktsiooni esindaja!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud kolleegid! Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt tõstetakse aktsiisimäärasid ning maagaas ja elektrienergia maksustatakse aktsiisiga. Seaduse kehtestamisega soovib Vabariigi Valitsus ühe hoobiga täita mitmeid nõudeid ja ootusi.
Esiteks, soovitakse saavutada Euroopa Liidu direktiividest tulenevalt kütuse, elektri, tubakatoodete aktsiiside miinimumtase ning viia alkoholi aktsiisimäärad reaalväärtuse tasemele. Teiseks, aktsiiside kehtestamise ja aktsiiside tõusuga ennaktempos soovitakse ohjeldada inflatsiooni, täita konvergentsikriteeriumides sätestatud nõudeid ning kiirendada seeläbi euro kasutuselevõttu. Kolmandaks, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmisega loodetakse alkoholi ja sigaretitoodete tarbimise vähenemist, mille tulemusena peaks vähenema suitsetamisest ja alkoholi liigtarbimisest tulenevad negatiivsed mõjud inimeste tervisele ja ühiskonnale tervikuna.
Lühikest aega avalikkuses tiirelnud aktsiisitõusutemaatika on toonud vähe kiitust valitsusele, kuid on selgelt välja toonud selle seaduseelnõu ohud. Esiteks, kui räägime Euroopa Liidu direktiividest, siis peame tunnistama, et, tõesti, juba Euroopa Liiduga liitudes andsime kaudselt nõusoleku aktsiiside suurendamiseks. Küsimus on nüüd vaid selles, kas selliste radikaalsete meetoditega, kas ennaktempos ja kas Euroopa Liidu määradest kõrgemalt maksustamine on siiski õige samm. Tarbija seisukohalt oleks kindlasti järkjärguline aktsiiside tõus valutum, kuid kindel on ka see, et kui aktsiise praegu ei tõsta, siis paari aasta jooksul või paari aasta pärast peame me seda tegema niikuinii.
Teiseks, kui rääkida inflatsiooni ohjeldamisest ja sellest tulenevalt kriteeriumide täitmisest, siis peaksime ikkagi meelde tuletama, et inflatsiooni tegijaks praeguses olukorras pole madalad aktsiisid, vaid ikkagi suur sisenõudlus, tarbimine, mida soodustavad suur tööhõive ja soodsad laenud madalate intressimääradega. Valitsuse kavandatav tulumaksumäära vähendamine ja maksuvaba tulu tõus aga annavad inflatsioonile hoogu juurde. Eriti puhkeb inflatsioon õitsema järgmisel aastal, kuhu kavandatakse nn aktsiisitõusude kuhjamine. Kui aga inflatsioon juba kaunilt õitseb, siis kasvab ta õitsedes oma seaduste kohaselt ju edasi. Inflatsiooni madalamaks võtta on siis juba väga raske. Selles olukorras on oodata survet palgatõusuks, eriti miinimumpalga osas, ootust toimetuleku suurendamiseks jne, jne. Seega vallandub ahel, mille lõppu ei tea keegi. See, et inflatsiooni suudetakse ohjeldada paari aasta pärast, on vaid ettekuulutus, prognoos, mis kahjuks ei toetu tõsistele analüüsidele või, nagu ütleb peaminister, see on valitsuse otsus, mis tehakse euro nimel, kuid euro tuleku garantiid see ei anna.
Kolmandaks, alkoholi ja sigarettide aktsiisi järsk tõstmine ei too kaasa alkoholi ja sigarettide tarbimise vähenemist, mistõttu ei parane ka tagajärjed. Samas annab selline järsk tõus rohelise tee salaturu suurendamisele. Pole siin arvestatud ka varasemat Vabariigi Valitsuse ja tööstussektori dialoogi, milles on saavutatud seisukoht, et optimaalne ning ettevõtluskeskkonda arvestav alkoholiaktsiisi tõus ei tohiks ületada aastas 5%. Samuti on mööda mindud partnerite ettepanekust ühtlustada alkoholiaktsiisid teiste Balti riikidega.
Tõstes järgmisel aastal kütuseaktsiise, peame olema valmis kõikideks nendeks hinnatõusudeks, mille üks komponent on kütus. Kütuseaktsiisi tõus ja energiaaktsiisi tõus põhjustavad ahelrektsiooni, mis toob kaasa hindade üldise tõusu. Siinkohal tahan kasutada ühte koalitsioonipartneri lauset: "Ja see on alles algus." Kogu sellest eelnõust kumabki läbi Reformierakonna soov kiiresti kokku koguda suur hulk raha, millega oma valimislubadusi täita. See tähendab, et lubatud tulumaksumäära alandamisega ja maksuvaba miinimumi tõusuga tekkinud auk vajab täitmist. See auk tuleb suuremas osas kinni maksta aga väiksema sissetulekuga lihtrahval.
Me kõik ju soovime, et Eesti riigil läheks hästi, et me suudaksime kasutusele võtta euro. Seega, peale kriitika on meil ka mõningad siirad soovitused. Esiteks, kõigepealt peaks maha võtma hoo, millega seda seaduseelnõu käsitletakse. Teiseks, rohkem peaksime kuulama partnereid, praeguses olukorras on kõikide partnerite soovitused ja ettepanekud vaid hüüe kurtidele kõrvadele. Kolmandaks, tuleb tellida uuring-analüüs, kus tuuakse välja lahendid, millised valitsuse tegemised on siiski Eesti riigile kasulikud inflatsiooni pidurdamiseks. Neljandaks, valitsus peaks juba praegu seoses selle eelnõuga rääkima eelarvest, eelarvetuludest ja ülejäägiga eelarvest.

Teie aeg on täis. Aitäh teile!

Seoses sellega ja kooskõlas kodukorraseaduse § 98 lõikega 6 teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu 64 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Tarmo Mänd, palun, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja! Ettekandja soovib kolm minutit lisaaega, kokku on kaheksa minutit. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Minu poliitiline kogemus nendes ruumides ei ole väga suur, kuid ma saan väga hästi aru, et nende kahe küsimuse arutelul on koalitsioon asunud väga tugevasse ja heasse ringkaitsesse ning opositsiooni esindajatel on saamata vastused paljudele-paljudele küsimustele. Ma siiski tahan uskuda, et valitsusel ja Rahandusministeeriumil ning rahandusministril isiklikult on kõigi vastuseta jäänud küsimuste kohta analüüsid ja selgitused olemas. Ma loodan, et valitsus ei taha pimesi endale võtta kohustusi, mille eest tuleks näiteks kas kahe või nelja aasta pärast vastutada.
Me oleme kuulnud erinevaid põhjendusi aktsiiside tõusu kohta. Ma rääkisin sellest infotunnis, esitasin küsimuse rahandusministrile. Kordan selle veel kord üle. Esimene retoorika oli see, et põhjendati seda alammäärade ühtlustamisega Euroopa Liidus, mis teatavasti toimub kahe aasta pärast. Järgmine oli see, et tuleb ohjeldada inflatsiooni seoses euro kasutuseletulekuga. Hiljem hakati rääkima hariduse ja tervishoiu edendamise vajadusest. Selles retoorikas on teatud vahe, aga selles on kindlasti väga suur tõde. Meie mure on see, et selline aktsiiside tõus, järgmisel aastal plaanitud 6,2%, on ikka erakordselt suur tõus ja spetsialistid arvavad, et see võib kujuneda veelgi suuremaks. Kahjuks tuleb nentida, et meil täna ei ole küll mingit objektiivset alust väita, et valitsusel või valitsuskoalitsioonil on olemas tervikprogramm inflatsiooni ohjeldamiseks ja selle kaudu kiireks eurole üleminekuks. Õnneks juhtis täna sellele samas kontekstis tähelepanu ka Eesti Panga president. See näitab, et opositsioon väga valel teel oma mõtteviisiga nähtavasti ei ole.
Eriti suure koormuse panevad ühiskonnale tervikuna, igale inimesele eraldi, kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele ja ettevõtluse konkurentsivõimele elektrienergia ja kütuse planeeritavad aktsiisimäärad. Minul lõpuks õnnestus praegu siin saalis teada saada, miks valitsuskoalitsioon plaanib Euroopa Liidu alammääraga võrreldes kolmekordset elektriaktsiisi tõusu. Rahandusminister oli aus, ma tänan teda selle eest. Ta väitis, et see on saastemaksu nivelleerimiseks ehk see on arvestuslik summa, st tekib olukord, nagu praegu eriotstarbelise diislikütuse puhul on tekkinud põllumeestel, kus on loodud ebaterve konkurents, osalemaks Lääne turul. Me ei pea seda väga mõistlikuks, me ei saa seda selle olemuse tõttu toetada, nii nagu ka põllumeeste eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi, mis on kaks korda kõrgem kui Euroopas. Öeldakse, et see on eelmise valitsuse praak. Me võime tunnistada, et ka siis eksiti, aga see ei ole tuleviku mõttes õiglane ei elektritarbijate ega ka praeguste põllumeeste suhtes.
On teatavaks saanud, et on kavas tõsta ka kaugkütte ja küttepuude käibemaksu, mis läheneb pärast aktsiiside tõusu 18%-le. Ei kujuta ette, millised tagajärjed võivad sellel abinõul olla. Ma arvan, et on hädavajalik, et rahvas sellest praegu teada saaks ja ikka väga õigesti aru saaks. Mina neid arvestusi näinud ei ole, ma olen seda uurinud, ei ole vastust sellele küsimusele.
Nüüd üks küsimus, mis puudutab tubakat ja alkoholi. Kes mind tunneb, teab, et mul ei ole armastust kummalgi suunal. Aga see on majanduspoliitiline küsimus, see on eelarve täituvuse küsimus tulevikus. Aktsiiside tõusu planeerides tuleks eeskätt võrrelda olukorda naaberriikidega. Rahandusminister siin kõnetoolis hiljaaegu vastas küsimusele ja ütles, et tubaka osas probleeme ei ole, ta targu vaikis alkoholist, aga siin need probleemid ju teatavasti peituvad. Alkoholiturg Lätis on juba praegu hinnanguliselt odavam ja kui valitsus tõstab järgmisel aastal 10 ja 20, siis on see vahe väga oluline, 30–40%. Ei ole saanud vastust küsimusele, kuidas kavatseb Vabariigi Valitsus või ka koalitsioon vastutust kandes kaitsta siseturgu odavama alkoholi eest ja millised on meetmed võitluses salaviina vastu.
Seda loetelu võiks ju jätkata, aga see pole eesmärk, eesmärk on see, mida eelkõnelejad on siin korranud: enne maksude tõstmist peaks olema selge, mida see toob endaga kaasa kogu ühiskonna arengule, kuidas see mõjutab elanike heaolu ja toimetulekuvõimet, millised on mõjud kohaliku omavalitsuse maksuvõimelisusele ja kuidas see mõjutab meie ettevõtluse konkurentsivõimet. Terve hulk vastamata küsimusi, nagu minu jutust praegu välja tuleb. Siin on meie jaoks ainuke retoorika: neid otsuseid tehes ja olukorras, kus opositsioonilised erakonnad-fraktsioonid nende analüüside juurde täna veel ei ole pääsenud, jääb see vastutus küll vaid Vabariigi Valitsusele.
Rahvaliidu fraktsiooni seisukoht on, et kavandatav maksutõus seab ohtu meie majanduskasvu eelolevatel aastatel ja suurendab inflatsiooni, mis seab omakorda ohtu euro kasutuselevõtu. Eelmise valitsuse eelarvepoliitikat tunnustasid Euroopa Liit ja IMF. Eestit vaadeldi kui väikese riskiga maad. Täna on siin mitu korda kõnetoolist kõlanud jutt, et eelmine valitsus tegi need otsused ja praegune koalitsioon on lihtsalt sunnitud jätkama. Kahtlen, kas pärast nende kahe seaduse poolt rakendatud meetmete võtmist meie praegune eelarvepoliitika hinnang nendes kahes nimetatud võimsas liidus jääb ka püsima. Meie arvates on suuresti siiski tegemist, ma kordan oma kolleegi Inara Luigase kahtlust, koalitsioonileppele rahalise katte otsimisega, et täita oma väga kulukad valimislubadused. Tegemist on aktsiiside puhul kindlasti, kui öelda ühe maksuspetsialisti sõnadega, kellega ma konsulteerisin, maksukirvega, mille negatiivne mõju ulatub kindlasti veel aastasse 2009 ja ka aastasse 2011.
Rahvaliidu fraktsioon toetab Keskerakonna ettepanekut see eelnõu menetlusest välja arvata, sest menetlemise aeg on olnud liiga lühike ja menetlemine ebatäiuslik. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Jürgen Ligi, palun,  Reformierakonna fraktsiooni esindaja!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Maksud pidid olema sama kindel asi kui surm. Kuid täna me arutame selliseid makse siin, mis nii kindlad ei ole. Aktsiisid ei ole suures osas asi, mida tingimata tuleb maksta. Aktsiisid ongi selline maks, mis kehtestatakse selleks, et inimene konkreetset kaupa vähem tarbiks ja hoiaks keskkonda. See, mida me praegu teeme, ongi samm selles suunas. Me käime selle koha pealt kaasas Euroopa Liidu üldise poliitikaga. Reformierakond küll seda ei kahetse, et hoitakse keskkonda ja vähendatakse kahjulike kaupade tarbimist. Tõsi, alati tuleb vaadata inimeste ja majanduse vastupanuvõimet. Just sellepärast oli hea meel enne seda eelnõu arutada ühte teist, kus me alandasime pikaajaliselt tulumaksu. Kui tegemist on tulumaksu suurema alanemisega summaarselt, kui on aktsiiside tõus, siis ei ole kohane siit puldist käia rääkimas, et see on maksukirves, see on tehtud selleks, et eelarvesse raha kühveldada või täita valimislubadusi. See on ebaaus jutt. Rahandusminister on siit palju kordi öelnud ja olen ka mina öelnud komisjonis ja mujal, et kui üldine maksukoormus väheneb, aga nelja aasta jooksul ta väheneb, siis just seda tulebki väita.
Kas meil on kindlust, et juhul, kui me nihutame need aktsiisitõusud, mis on suuresti ette kirjutatud Euroopa Liidu ja meie ühiste soovide kohaselt, ettepoole, et siis tuleb meile euro? Ei ole seda kindlust. Ka rahanduskomisjonis väljendasime sama mõtet, et me teeme seda, mida me tunneme, et me peame tegema, kuid me näeme tõesti siis, kui see aeg on käes, 2011–2012, kas see mõju oli piisav, et saavutada pärast inflatsiooni tõusu järgmisel aastal mõni aasta hiljem alanemine. Peale selle, me ei saa seda väita juba ka sellepärast ja kindlusega väita, et see võrdlus tehakse ju teiste riikidega. Ei ole mõtet käia ja rääkida, et pole üldse kindel (rahanduskomisjonis pidime ka korduvalt sellele tähelepanu juhtima), kas me inflatsiooni nii alla saame. Ei ole jah kindel. Aga hirmus narr on, kui meil on 0,2 protsendipunkti või isegi 1,2 protsendipunkti puudu ja siis me ütleme, et näed, oli, aga me ei teinud selle heaks midagi. Teeme oma parima ja seejuures me astume ka võrdlemisi õilsad sammud. Ei ole saladus, et alkoholi puhul Euroopa Liit meile palju ei dikteeri. Kuna alkohol on üks kaupadest, mis on salaturuohtlik, siis sel teemal on meie käed loomulikult vabamad, aga mingit eesmärki teha viina suhteliselt odavaks ei ole ka Reformierakonnal.
Rahvaliidule informatsiooniks. Teie rahandusminister oli see, kes sellise aktsiisitõusuga kõigepealt valitsusse tuli. Me lükkasime selle tagasi selle tõttu, et me arvestasime, et on lootus, et eurokriteeriume on veel võimalik täita. Aga see oli teie rahandusminister. Keskerakonnale tuletan ma meelde teie põhilist valimislubadust. Kui te räägite 25 000-lisest keskmisest palgast, siis ärge tulge siia pulti rääkima, et see käivitab palgatõususpiraali või et tekib mingisugune tarbimisbuum. Te olete ise kogu aeg toetanud sellist majanduspoliitikat, mis tarbimisbuumi tekitab. Te olete ise rääkinud, et te aitate inimestel rohkem tarbida. Katsuge olla mingis mõttes järjekindlad, mingis mõttes süsteemsed või loogilised. Kui teil on mingisugune mõte, miks te arvate, et inimesel peab olema küll suur palk, aga ta ei tohi selle eest tarbida, siis tulge ja seletage see ära! Ärge rääkige niimoodi, et teile kirjutatakse kuskil ette, kuidas tekib inflatsioonispiraal, kuidas tekib palgatõus, kuidas tekib suurem tarbimine. Kuskil peab loogika olema. Katsuge alustada ikkagi rahanduskomisjonist. Kui te seal oma argumentidega läbi ei löö, siis siin puldis on natukene hilja. Vähemalt seekord olite te niipalju ausad, et alustasite juba komisjonis, mitte nii, nagu oli tulumaksu puhul. Aitäh!

Aitäh! Eiki Nestor, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Minu pikaajaline kogemus ütleb, et Eestis on olemas võimekad poliitikud, on olemas vähem võimekad poliitikud ja siis on veel need, kellel ka seda kolmandat ei ole, aga hääli on. Aga uskuge mind, selliseid geeniusi Eesti poliitikas ei ole, kes oleksid suutnud 2007. aasta valimiste järel võimule tulnud koalitsioonileppe lubadustele katteallikat leida Euroopa Liiduga läbirääkimiste käigus. See oli see, milles siin täna Rahvaliit ja Keskerakond püüdsid seda eelnõu süüdistada, et otsitakse nagu oma valimislubadustele katteallikaid. See katteallikas tuleneb meie kohustustest Euroopa Liidu ees. Uskuge mind, niivõrd geniaalseid poliitikuid ei ole olemas, kes oleksid suutnud aastal 2002 mõelda aastale 2007 ja siis Euroopa Liiduga läbirääkimistel leida juba oma valimislubadustele katteallikaid. Selliseid mina veel ei tea. Ma arvan, et te pakkusite sellega üle.
Kahju on ka, et ei tekkinud sisulist debatti. Tegelikult on küsimus, kas nende aktsiiside ühele kuupäevale tõstmisel on mõte olemas või ei ole mõtet. Siin on ainsana võtnud sõna kolleeg Veskimägi, millegipärast küll ainult ajakirjanduses, aga see pole selle juures kõige tähtsam. Tema on pakkunud välja variandi, et võib-olla me ei peaks aktsiisitõuse tooma järgmisele aastale, et teeks hoopis midagi muud, võtaks veel suuremaid riske ja püüaks varem euroga ühineda. Mina siiski arvan, et neid veelgi suuremaid riske me võtta ei suuda, see tähendaks paljusid selliseid samme, mida Riigikogu heaks ei kiidaks. Tegelikult, head kolleegid, see euroga ühinemise protseduur on teile kõigile tõestanud ühte: ei ole võimalust, et me ei teinud selle nimel mitte midagi, aga ühinesime euroga. Nüüd on selge, et niisugust võimalust ei ole. Jäävad üle veel kolm võimalust. Loen nad teile ette. Üks on: tegime midagi ja ühinesime. Teine on: tegime midagi ja ei õnnestunud ühineda. Kolmas on: mitte midagi ei teinud ega ühinenud ka. See kolmas võimalus kaob selle seaduse vastuvõtmisega ära. Oleme ausad, see on see tulemus. Ja hakata 2011. aastal targutama, et oi küll oleks ikka tore olnud aastal 2007 seadusi nii muuta, et me oleksime mingid 0,3 protsendipunkti tarbijahinnaindeksi tõusust saavutanud, on liiga hilja. Seetõttu tuleb seda teha täna.
Igati õigustatud on küsimused selle kohta, et kui me need hinnatõusud toome kõik varasemale ajale, mis on ju kõik varem lubatud ja planeeritud hinnatõusud, mis siis saab ühes, teises ja kolmandas valdkonnas. Nendele küsimustele me saame vastused tegelikult riigieelarve arutelu käigus. Olgu siis tegemist ühistranspordi dotatsiooniga, mis peab suurenema, või toimetulekupiiri tõusuga. Aga kui muudatuste tulemusena Eestis tarbijahinnaindeksi tõus, mis muidu oleks 5,3–5,4%, on järgmisel aastal 6%, siis peab ju teadma ka seda, et palgad tõusevad järgmisel aastal vähemalt 12%, inimeste reaalsissetulek vähemalt 6% ja ka pension tõuseb vähemalt 10% ja 12%. Kõik need, kes siin täna krokodillipisaraid valasid, võiksid võrrelda neid kahte numbrit ja saada aru, et inimeste elu selle tõttu halvemaks ei lähe. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eesti Keskerakond on teinud ettepaneku lükata eelnõu 64 esimesel lugemisel tagasi. Head ametikaaslased! Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistuse juurde.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Häältega poolt 27, vastu 50, erapooletuid ei olnud, ei leidnud eelnõu toetust. Ettepanek jääb menetlusse. Määran eelnõu 64 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni 2007, kell 14. Viies päevakorrapunkt on menetletud. Sõnavõtud. Meelis Atonen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mulle kolleegid ütlevad, et te ütlesite, et eelnõu ei leidnud toetust. Ma saan aru, et toetust ei leidnud ettepanek. Aitäh!

Teil on täiesti õigus.

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine.  Ettekandeks on sõna justiitsminister Rein Langil. Palun!

Austatud juhataja ja lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma pean kõigepealt pöörduma juhataja poole ühe ettepanekuga. Kas on ka protseduuriliselt võimalik käsitleda koos Cotonou lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu ja selle lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja -territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis on järgmine punkt?

Kuna nii Riigikogu juhatus kui ka Riigikogu on päevakorra kinnitanud ja ka tänase istungi alguses ei tehtud päevakorra täpsustamise ettepanekut, siis on mul palve, et neid punkte menetletaks eraldi.

Selge, tänan väga! Austatud rahvaesindus! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks kaks lepingut. Kõigepealt räägime esimesest lepingust. Tegu on Aafrikas Cotonous sõlmitud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma ning Euroopa Liidu majandus- ja poliitilisi suhteid reguleeriva lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõuga. Cotonou lepingu eesmärk on kaasa aidata rahule ning demokraatlike ühiskondade arengule, integreerida Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riike maailmamajandusse ning edendada nende sotsiaal-majanduslikku arengut, vähendades sellega ka vaesust.
Lepingul on kolm põhilist dimensiooni: poliitiline dimensioon ehk inimõiguste tagamine, võitlus korruptsiooni ja terrorismi vastu. Teiseks kaubanduslik dimensioon, mis tähendab majanduspartnerluse lepingute sõlmimist, ja kolmandaks otsene arengukoostöö. Cotonou leping vaadatakse üle iga viie aasta tagant. Praegu ratifitseeritav muudatusleping kirjutati alla 2005. aastal ja finantsprotokolli sisekokkulepe 2006. aastal.
Mis puutub Cotonou lepingu muudatustesse, siis tuleb öelda, et need on rohkem tehnilist laadi ja nende otsene mõju Eestile on väga tagasihoidlik. Võrreldes algse lepinguga on enam rõhutatud inimõiguste, eriti naiste ja noorte õiguste parandamist, demokraatia, õigusriigi ja heade valitsemistavade põhimõtteid. Samuti on konkreetsemaks muudetud sõnastust, mis puudutab kohustust piirata kuritegevust, mõista hukka terroriaktid, tõkestada massihävitusrelvade levikut ja teha koostööd palgasõdurite tegevuse piiramiseks. Euroopa Liidu ja teiste lepingu osalisriikide vaheliste erimeelsuste lahendamiseks on loodud senisest lihtsam protseduur. Ka on muudetud mitmeid rahastamiskõlblikkust puudutavaid sätteid. Valitsus toetab igati juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Aitäh! Kas on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa!

Austatud Riigikogu! Lugupeetud minister! Kõnealuse seaduseelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks toimus väliskomisjoni istungil 31. mail. Istungile olid kutsutud Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna 3. büroo ehk siis arengukoostöö büroo direktor Marje Luup, lauaülem Tanel Tang ja 3. poliitikaosakonna 7. büroo lauaülem Keiu Saral, kes andsid komisjoni liikmetele ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Need on just need inimesed, kes selle temaatikaga kõige laiemas kontekstis tegelevad.
Lisaks lugupeetud ministrile ütleksin veel seda, et kuigi lepingu otsene mõju Eesti Vabariigile nii ühel, teisel, kolmandal kui neljandal tasandil ei ole väga suur, on selle eelnõu vastuvõtmisel ometi suur tähendus, sest AKV riike ehk siis Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani regiooni riike on maailmas kokku 79.
Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta seaduseelnõu täna esimesele lugemisele, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele. Ja kui pisut ette rutata, siis vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 99 lõikele 1 teeb väliskomisjon ettepaneku määrata seaduseelnõu 58 esimese lugemise lõpetamise korral muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni s.a. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse alustada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 58 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni k.a kell 16. Kuues päevakorrapunkt on menetletud ja selle esimene lugemine lõpetatud.

Seitsmenda punktina on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja -territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun ettekandeks kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Aulik rahvaesindus! Räägime nüüd siis natukene sellest teisest ratifitseeritavast lepingust, mis on finantsprotokolli sisekokkulepe. Kõige olulisem kogu asja juures on see, et selle finantsprotokolliga luuakse 10. Euroopa Arengufond. Ja sellest 10. Euroopa Arengufondist hakatakse rahastama tegevusi aastatel 2008–2013. Fondi kogumaht on 22,682 miljardit eurot. Liikmesriigid peavad tegema fondi vahendite katmiseks ka lisasissemakse. Suurim panustaja sellesse on Saksamaa, see on 20,5% kogu fondi kogumahust, järgnevad Prantsusmaa 19,6% ja Ühendkuningriik 14,82%. Soome panus kogumahus on 1,47%, Leedul 0,12, Lätil 0,07 ja Eestil 0,05%. Eesti rahaline osalus 10. Euroopa Arengufondis aastatel 2008–2013 on 11,3 miljonit eurot. See sisekokkulepe jõustub üksnes siis, kui eranditult kõik liikmesriigid on kokkuleppe oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt heaks kiitnud. Praegu on lepingu ratifitseerinud kaheksa riiki. Miks seda peab Eestis parlament ratifitseerima? Sellepärast, et sellega võetakse Eesti Vabariigile rahalisi kohustusi. Suur tänu!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa!

Austatud Riigikogu! Lugupeetud minister! Väliskomisjon arutas Cotonou lepinguga seonduvat ja selle sisekokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu samuti 31. mai istungil. Needsamad eksperdid, kellest oli juttu eelmise seaduseelnõu käsitlemisel, olid sellelsamal istungil ja andsid meile teavet ja kommentaare. Riigikogule otsustas komisjon teha ettepaneku võtta seaduseelnõu esimesele lugemisele just täna. Riigikogu täiskogule teeb väliskomisjon ettepaneku eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele. Kui esimene lugemine lõpetatakse, on ettepanek  määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni 2007. Aitäh!

Kas on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan! Kas keegi soovib avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 59 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni 2007 kell 16. Esimene lugemine ja selle päevakorrapunkti menetlus on lõppenud.

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks justiitsminister Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on taas üks väga hea eelnõu, see on korrakaitseseaduse eelnõu. Selle algatamine on tingitud vajadusest luua nüüdisaegne ühtne ja õigusriiklik alus avaliku korra kaitse süsteemile Eestis.
Praegu on Eestis politseitöö aluseks 1990. aastast pärit politseiseadus, mis on vastu võetud enne põhiseaduse jõustumist ja mis ei ole sellega ka 100% kooskõlas. Meil puudub üldine korrakaitseseadus, kus sätestatakse selliste meetmete rakendamise põhimõtted, millega piiratakse inimeste õigusi. Ka on mitme korrakaitseorgani poolt ühiselt kasutatavad erimeetmed, mis piiravad isikute põhiõigusi põhjendamatult erinevas mahus, laiali eri seadustes.
Peatumata eelnõu ajaloolisel kujunemislool, tuleb märkida seda, et eelnõu ettevalmistamise otsene ajend oli eelmise valitsusliidu koalitsioonilepingus sätestatud eesmärk töötada välja korrakaitsega tegelevate institutsioonide ülesandeid täpsustav korrakaitseseadus. Eelnõu arutati Vabariigi Valitsuse 2006. aasta kabinetiistungil, kuid selle Riigikogule esitamiseni ei jõutud. Eesmärk võtta vastu nüüdisaegne euroopalik korrakaitseseadus sisaldub ka Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel 2. aprillil 2007 sõlmitud koalitsioonilepingus.
Korrakaitseseaduse eelnõu valmis koostöös Siseministeeriumiga. Selle eesmärk on määratleda Eesti õiguskorras avaliku korra mõiste, luua korrakaitseorganite ja üksikisikute tasandil ohtude ennetamise, tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise koordineeritud süsteem ning määratleda valdkonna muud põhimõisted ja põhimõtted. Eelnõuga antakse seni Eestis olulisel määral puudunud volitusnormid isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramiseks korrakaitsetegevuse käigus. Samuti luuakse õigusriiklik alus avaliku võimu tegevusele avaliku korra ja ühiskonna turvalisuse tagamisel.
Eelnõu kummutab Eestis laialt levinud arusaama, mille kohaselt seisneb korrakaitse ja turvalisuse tagamine põhiliselt isikute karistamises süüteo menetluse kaudu. Sama tähtis või tähtsamgi on aga ohtusid ennetav ja neid tõrjuv tegevus.
Kõnealuse eelnõu puhul tuleks välja tuua järgmised olulised momendid. Esiteks sätestatakse põhimõtted, mille järgi korrakaitset teostada. Ka sätestatakse seni määratlemata korrakaitse mõiste. Selle kohaselt on korrakaitse ohutõrjeliste tegevuste kompleks, milles üksteisele ajaliselt järgnevad ohu ennetamine, ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja juba toime pandud korrarikkumiste tagajärgede kõrvaldamine. Tähtis on põhimõte, et avalikku korda ähvardava ohu tõrjumine või rikkumise lõpetamine on esmaselt alati ohu tekkimise eest vastutava isiku enda, mitte avaliku võimu või muude isikute ülesanne. See peaks tagama avaliku võimu võimalikult väikese sekkumise.
Eelnõu määratleb täpselt avaliku korra mõiste. Praegu on avaliku korra mõiste õiguslikult määratlemata ja praktikas käibel olev mõiste vastukäiv. Eelnõu järgi on avalik kord õigusaktidest tulenev elukorraldus, millega tagatakse isiku õiguste ja vabaduste kaitse, ühiskonna turvalisus, avaliku võimu ja avalike teenuste toimimine. Teisisõnu on avalik kord õigushüvede kogum, mida kaitstakse korrakaitse vahenditega. Sellisest avaliku korra määratlusest jäävad välja õigusrikkumised, mille puhul kaitse saamine on võimalik tsiviilkohtuliku või muu vahendiga, ilma korrakaitseorgani sekkumiseta.
Üks väga tähtis mõiste, mis eelnõus määratletakse, on oht avalikule korrale. Eelnõu kohaselt on oht avalikule korrale selline olukord, mille puhul on piisavalt tõenäoline, et sündmuste takistamatul kulgemisel kahjustatakse tõenäoliselt lähemal ajal mõnda avaliku korra osaks olevat hüve. Eelnõus määratletakse ka ohu kahtluse mõiste, samuti luuakse ohtude astmeline süsteem: oht, oluline oht ja kõrgendatud oht. Eraldi defineeritakse ka vahetu ohu mõiste.
Teine küsimuste plokk. Eristatakse senisest selgemalt avaliku võimu organite korrakaitse ja karistusõiguslikud funktsioonid. Eelnõu kohaselt on korrakaitseorganid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku organid oma ülesannete täitmisel ja nende täitmise tagamisel. Kui kõrgendatud ohu tõrjumine pole määratletud ühegi muu korrakaitseorgani ülesandena, siis on selle tõrjumine politsei pädevuses.
Eelnõu sätestab väga selged põhimõtted, mille kohaselt korrakaitset teostada. Esimene nendest on proportsionaalsuse põhimõte, mille kohaselt peab meede olema sobiv ja vajalik. Valitud meede ei tohi mingil juhul olla seatud eesmärgiga võrreldes inimestele liialt koormav. Näiteks võiks siin tuua juhtumi, kus taskuvarga tabamiseks otsitakse läbi kõik Viru tänaval liikuvad inimesed. Teine põhimõte on otstarbekuse ja efektiivsuse põhimõte, mis lühidalt lahtiseletatuna tähendab seda, et korrakaitseorgan peab endale teadvustama oma tegevuse eesmärgid ja abinõud ning peab ka tagama nende eesmärkide saavutamise. Kolmas põhimõte on selgitamiskohustus. Enne meetme kasutusele võtmist peab ametiisik seda isikule tutvustama ja vajaduse korral selgitama ning andma talle teavet tema õiguste ja kohustuste kohta. Kui seda pole võimalik kohe teha, tuleb seda teha hiljem esimesel võimalusel. Neljas põhimõte on õigus abile, mis lühidalt öeldes tähendab seda, et igal ohtu sattunud inimesel on õigus saada korrakaitseorganilt abi.
Kolmandaks. Suur rõhk asetatakse eelnõus süütegude ärahoidmisele, mis on korrakaitses väga oluline valdkond, ent Eestis seni olnud seaduse tasemel reguleerimata. Eelnõus on selle peatüki puhul lähtutud Riigikogus heaks kiidetud arengukavast, mis kannab pealkirja "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010". Eelnõus määratletakse nii süütegude ennetamise eesmärk, kaasatud isikute ja institutsioonide ring kui ka ennetusmeetmed, milleks on sotsiaalsed ja kasvatuslikud ennetusmeetmed ehk siis kuritegude ärahoidmine sotsiaal-, haridus-, noorte- ja kultuuri- ning muu poliitika abil, samuti olustikulised ennetusmeetmed ehk siis juba kuritegusid toime pannud inimeste või kuritegelike olukordade mõjutamine, samuti kriminogeensete kohtade jälgimine ja tagajärgedega tegelemise meetmed, mille eelduseks on juba ühe kuriteo toimepanemine ja eesmärk on ära hoida uued kuriteod.
Neljandaks. Kirjutatakse lahti riikliku järelevalve erimeetmed, mis siiani olid seadustes enamasti vaid sätestatud loeteludena, ilma sisulise selgituseta ja kohaldamise aluseta. Eelnõus on sätestatud ka korrakaitseorganite kasutatavate erimeetmete sisu ja kohaldamise alused. Erimeetmete koosseisus on kirjas, mis asjaoludel ja kelle suhtes, kelle poolt ja millisel viisil võib isiku põhiõigusi piiravat meedet riikliku järelevalve teostamisel kasutada. Kehtiva seaduse kohaselt on näiteks joobe tuvastamine paraku seotud põhiseaduslike probleemidega, millele on tähelepanu pööranud ka õiguskantsler. Eelnõu annab joobeseisundi korrektse õigusliku määratluse, teeb kohustuslikuks vereproovi andmise, kui isik ei nõustu või ei ole suuteline kasutama tõenduslikku alkomeetrit joobe tuvastamiseks. Samuti määratleb eelnõu, mis tingimustel ja kuhu võib inimese kainenema toimetada, ja nii edasi.
Viiendaks. Eelnõu sätestab ühtsed ja kogu riigis kehtivad avalikus kohas käitumise ja avalike koosolekute läbiviimise nõuded. Avalikus kohas käitumise nõuded on üks avaliku korra osa, mis praegu on reguleeritud kohalike omavalitsuste määrustega. Need nõuded on paikkonniti erinevad ja see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Ei saa ju olla mõistlikku põhjust, miks ühes piirkonnas piiratakse inimese põhiõigusi suuremal määral kui teises piirkonnas.
Eelnõu määratleb esiteks avaliku koha mõiste, milleks on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Eelkõige on avalikeks kohtadeks avalikud teed, väljakud, pargid, rannad, ametiasutuste ja kaubandushooned ja muu selline. Avalikus kohas käitumise nõuded on eelnõus sätestatud keelatud tegevuste nimekirjana, mille koostamisel lähtuti eelkõige praegu kehtivate eri eeskirjade ühisosast. Need on sõnastatud üsna avaralt.
Mis puutub avalikesse kogunemistesse, siis põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada ning seda õigust võib piirata vaid avaliku korra tagamiseks. Praegu kehtiv seadus nõuab mitte lihtsalt igast koosolekust teatamist, vaid ka selle registreerimist, mis tähendab praktiliselt loa andmist. Eelnõu muudab koosolekutest etteteatamise ja nende korraldamise palju vabamaks. Vähendatakse märksa koosolekute ringi, millest tuleb teatada, samuti lühendatakse etteteatamise tähtaegasid. Teavitamine on puht informatiivne ega sarnane enam loa taotlemisega. Leevenduvad piirangud kogunemiste korraldajaks oleku õigusele ja koosoleku korrapidajat pole enam igal juhul vajalik määrata.
Kuuendaks. Luuakse võimalus ka muudes valdkondades tegutsevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute, turvaettevõtjate ja mittetulundusühingute kaasamiseks korrakaitsetegevusse, et tagada ohtude efektiivne tõrjumine. Selleks, et avaliku korra kaitset Eestis senisest paindlikumalt tagada ja vastavaid avalikke ressursse säästlikumalt kasutada, võimaldatakse eelnõus politsei ja Päästeameti korrakaitseülesandeid piiratult üle anda halduslepingu alusel. Eelnõu näeb ette neli juriidilist isikut või nende kategooriat, keda riik võib korrakaitseülesandeid täitma volitada. Nendeks on turvalitsentsi omav turvaettevõtja, teiseks Kaitseliit, kolmandaks kohalik omavalitsus, millel on korrakaitseüksus või ametisse nimetatud korrakaitseametnikud, ja ka mittetulundusühingud, mille põhikirjaline eesmärk on avaliku korra kaitsmine. Lisaks sätestab eelnõu, milliste korrakaitseülesannete üleandmine on üldse võimalik. Näiteks võib tuua vajaduse mõnd kuritegu ennetada.
Siinkohal ma lõpetaksin oma ettekande. Tänan tähelepanu eest! Valitsuse esindajana toetan kindlasti juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun selgitage täpsemalt eelnõu §-s 33 toodud isikuandmete varjatud kogumist. Kelle suhtes konkreetsemalt võib sellist menetlust rakendada? Kas need alused ei ole liiga üldsõnalised ning kas see säte ei ohusta õigusriigi põhimõtteid?

Suur tänu! Väga hea küsimus, Ain! Selle paragrahvi kirjutamisel olid väga tõsised ja väga pikad vaidlused. Vaidluste täpsemat sisu võid sa küsida isikult, kes istub sinu ees. Tõepoolest, eelnõu näeb ette, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib koguda isikuandmeid varjatult. See tähendab, varjates andmesubjekti eest tema kohta isikuandmete kogumist. Kuid seda võib teha üksnes juhul ja nii kaua, kui see on hädavajalik. Nüüd tuuakse siin väga selgelt ära ka tingimused. Andmeid võib kõrgendatud ohu tõrjumiseks koguda isiku kohta, kelle puhul on alust arvata, et tema on avaliku korra eest vastutav isik, või teiseks, kelle puhul on alust arvata, et temast saab avaliku korra eest vastutav isik. Kui me vaatame neid kaht punkti, milliste isikute kohta võib neid andmeid koguda, siis peab tegu olema kõrgendatud ohuga ja kõrgendatud ohu mõiste on eelnõus spetsiaalselt välja toodud.
Eelnõu autorite arvates on selline varjatud informatsioonikogumine potentsiaalsete süütegude toimepanijate kohta äärmiselt vajalik, et luua andmebaas, mis võimaldaks õigusrikkumisi ära hoida.

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud härra minister! Kõnealune eelnõu on väga mahukas ja tekitab ka küsimusi. Mul on küsimus § 51 kohta, mis käsitleb valduse läbivaatust. Selle paragrahvi kohaselt võib kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks näiteks uksi maha murda, väravaid lõhkuda jne. Kas ei ole see liialt lai volitusnorm? Mis saab siis, kui seda kõrgendatud ohtu tegelikult polnudki, nagu võib hiljem selguda? Äkki oli tegu näiteks poliitilise tellimusega kõrgendatud ohu tuvastamiseks? Kuidas kõik see on kooskõlas õigusriigi põhimõtetega?

 Loodetavasti ka teie leiate, et politseil peaks teatud juhtudel olema õigus uks maha lüüa. Võtame kas või näiteks olukorra, kus korterist tuleb suitsu ja on alust arvata, et seal on sees inimesed, kelle elu on ohus. Ka see on kõrgendatud oht. Teie küsimuse teine pool: mis saab siis, kui selgub, et kõrgendatud ohtu ei olnud? Sellisel juhul peab korrakaitseorgan tekitatud kahju hüvitama. Eelnõus on täpselt kirjas, kuidas see käib. Kui korrakaitseorgan saab vihje kõrgendatud ohu kohta ja hiljem selgub, et tegemist oli poliitilise tellimusega, mille tagajärjel lüüakse uks maha, siis on muidugi kuri karjas. Siis tuleb prokurör. Aitäh!

Enn Eesmaa, palun!

Austatud minister! Seaduseelnõu 2. jao § 24 käsitleb avaliku korra eest vastutavale isikule ohu tõrjumist või korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse panemist ja tema suhtes haldussunnivahendi kohaldamist. Selle paragrahvi 2. lõige sätestab sunniraha maksimummääraks 750 000 krooni. Millest on tingitud just selline ja üsna suur sunniraha määr ning millistel üksikjuhtudel Eesti seadustes veel selliseid sunniraha määrasid rakendatakse?

Väga hea küsimus! See number on sündinud arutelu käigus. Me lähtusime numbrist 50 000 eurot ja kui me korrutame selle 15-ga, saamegi 750 000 Eesti krooni. Me mõtlesime, millised võivad olla need õigusrikkumised, mille käigus või mille ennetamiseks või tõrjumiseks tuleb rakendada mõjuvat sunniraha. Tegu võib olla väga tõsiste õigusrikkumistega. Kui sunniraha määr oleks näiteks 20 000 Eesti krooni, siis võib olla kasulikum sunniraha ära maksta ja jätkata õigusrikkumist, mida muide praegu tehaksegi. Sellest too number tulnud on. Kui parlamendiliikmetel on mõni teine number välja pakkuda, siis Justiitsministeerium on kindlasti valmis seda arutama.

Kalle Laanet, palun!

Hea minister! Korrakaitseseadust on väga pikalt ja põhjalikult arutatud. Mis tunne on teil nüüd, kui see eelnõu on Riigikogu saali jõudnud?

Väga hea tunne on. Mul on tõesti kahju, et see takerdus eelmise valitsuse ajal avaliku korra kaitsmise ühte detaili ehk siis sellesse, kas pargis võib õlut juua või mitte. Eks debatt parlamendis kindlasti jätkub, aga see ongi parlamentaarne debatt. Mul on kahju, et valitsus selle eelnõu saatmiseks parlamenti üksmeelele ei jõudnud.

Olga Sõtnik, palun!

Austatud minister! Püüan teie sõnasabast kinni ja küsin, kas siis tohib pargis õlut juua või mitte.

Praegu võimul olev Eesti valitsus on seda teemat arutanud ja jõudnud järeldusele, et võib küll, kui sellega ei häirita teisi isikuid ega takistata kõnealuse koha sihipärast kasutamist. Analoogne regulatsioon on ka enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Absoluutne avalikus kohas, sealhulgas ka teie viidatud pargis, alkoholi tarvitamise keeld kehtib praegu kolmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis. Ma toonitan, jutt on Euroopa Nõukogust, kuhu kuuluvad ka Venemaa, Balkani riigid, Gruusia, Armeenia jt, kokku 45 riiki. Nendest kolmes on selline keeld kehtestatud. Need on Eesti Vabariik, demokraatlik Vene Föderatsioon ja Poola. Kui ma küsisin Poola siseministri käest, mida tema sellest arvab, siis ta oli väga üllatunud, sest tema ei mäletanud, et Poolas selline regulatsioon kehtib.

Rein Ratas, palun!

Hea justiitsminister! Kas praegune videovalve Tallinnas on teie hinnangul vastuolus § 32 lõikega 3, mis käsitleb andmete kogumist tehnilise vahendi abil?

Eelnõus on selgelt öeldud, et selline videovalve on lubatud, kuid see peab olema tähistatud. Tähendab, inimesel peab olema võimalus teada, et tema käitumist jälgitakse kaamerate abil. Praegu Tallinnas selliseid silte igal pool üleval ei ole. Seal, kus ei ole, on minu arvates tegemist põhiseaduslike õiguste rikkumisega.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh! Austatud minister! Tekkis küsimus seoses § 5 lõikega 1. Küsimus on järgmine. Kas kõik haldusorganid kohaliku omavalitsuse territooriumil on korrakaitseorganid ja kuidas seletada nende toimimist?

Ma kahjuks ei saanud teie küsimusest aru. Siin on ju selge sõnaga kirjutatud: "Riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku haldusorgan on korrakaitseorgan oma territoriaalse pädevuse piires ja talle antud ülesannete täitmisel või selle täitmise tagamisel." Riigiasutuste pädevus tuleneb seadusest, kohalike omavalitsusasutuste pädevus tuleneb kohaliku omavalitsuse aktidest vastavalt kohaliku omavalitsuse seadusele ja enesekorraldusõigusele.

Nelli Privalova, palun!

Lugupeetud minister! Eelnõu § 37 kohaselt võib alaealiste puhul peaaegu alati joobeseisundit kontrollida. Millega on põhjendatud sellised ebaproportsionaalsed meetmed?

Te viitasite §-le 37. Loeme, millega § 37 algab: "Politsei või seadusega sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundi kahtluse korral ..." Jutt on joobeseisundi kahtlusest. Kui alaealisel ilmnevad ilmsed joobeseisundi tunnused, võib teda kontrollida. Ma ei loe siit kuskilt välja, et iga alaealise võib tänaval kinni pidada ja hakata mõõtma alkoholisisaldust tema veres.

Tiit Kuusmik, palun!

Lugupeetud justiitsminister! Niipalju kommentaariks, et ilmselt kultuuriküsimusena õllejoomine pargis on piirkonniti meil erinev. Ma arvan, et paljud ei teagi, et viina juua ei tohi näiteks parkides, aga see selleks. Küsimus puudutab § 33, isikuandmete varjatud kogumist, ja on väga lihtne ja loogiline. Kas Kaitseliidu liige võib koguda andmeid ja varjatult jälgida?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, teie küsimuse preambuli kohta ma ütleks nii, et praegu kehtivates Eesti seadustes on fikseeritud alkohoolsete jookide täielik avalikus kohas kasutamise keeld. Ei tehta vahet õllel ja viinal. Olen nõus, et piirkonniti on see kultuur väga erinev. Vastates teie küsimusele saab vastus olla ainult ei, sest Kaitseliidul sellist pädevust ei ole. Siin on öeldud, et politsei võib seda teha ja seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan. Eestis sellist seadust, mis võimaldaks Kaitseliidul varjatult andmeid koguda, ei ole ja ma loodan, et sellist seadust ka kunagi vastu ei võeta.

Kadri Must, palun!

Lugupeetud justiitsminister! Te mainisite, et teie jaoks takerdus see seaduseelnõu vaid ühte detaili ja see oli see, kas pargis võib juua või mitte. Nüüd olete toonud selle eelnõu siia saali sellisel kujul, et §-st 55 selgub, et näiteks pargis või haljasalal üldjuhul viina juua tohib, kuid magama jääda seejuures ei või. Kas selline joomarluse soodustamine on teie isiklik eelistus või on see üks Reformierakonna poliitika aluspõhimõtteid? Või on teil õnnestunud see teha koguni üheks valitseva koalitsiooni põhimõtteks?

Sellel teemal võiks muidugi rääkida pikalt. Ma ei ole esiteks absoluutselt teie sellise käsitlusega nõus. Ma ei näe ka midagi hullu selles, et inimene tukastab pargis, kui ta mitte kedagi häiri, sõltumata sellest, kas ta on enne viina joonud või mitte. Ma ei saa ikkagi aru, millega ta seda teist inimest siis häirib või kuidas takistab koha sihtotstarbelist kasutamist. Ma pean kahjuks vastama, et teil on see asi lihtsalt segamini nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. Aitäh!

Jaak Aab, palun!

Lugupeetud härra minister ja endine kolleeg! Siin juba meeldetuletatud vaidlus käis eelmises valitsuskabinetis põhiliselt sotsiaalministri ja justiitsministri vahel just nimelt selle avalikus kohas alkoholi tarbimise üle. Ütlen praegugi, et iseenesest seadus on vajalik ja hea, ja seda kinnitasin ka tookord. Aga endiselt olen eri meelel selles alkoholi avalikus kohas tarbimise küsimuses. Praeguste regulatsioonide järgi see on keelatud. Mulle tundub, et lubatud terviklik alkoholipoliitika, mida koalitsioon peaks välja töötama, et selle esimene käik on tegelikult liberaliseerimine, mitte karmistamine. Küsin nii: kas valitsuses valitses ka üksmeel, kui te selle seaduseelnõu heaks kiitsite? Enne valimisi teie koalitsioonipartnerid lubasid alkoholipoliitikat karmistada.

Suur tänu! See võimaldab pikemat vastust. Kõigepealt, jah, võimul olev koalitsioon on kokku leppinud selles, et me asume riikliku alkoholipoliitika, ma ei ütleks väljatöötamisele, vaid uuesti mõtestamisele. See on kindlasti pika vinnaga ettevõtmine, mis hõlmab sotsiaalseid, hariduslikke, kultuurilisi, õiguslikke ja muidki meetmeid.
Ma olen kindlalt seisukohal, et midagi tuleks ette võtta. Näiteks võiks ka minu arvates kange alkoholi aktsiisi oluliselt tõsta ja jätta samas lahjade alkohoolsete jookide aktsiisimäär väga suures ulatuses tõstmata. Kahjuks on parlamendis sellesisulised debatid alati lõppenud sellega, et õlle- ja viinatootjate tugeva lobi tõttu on õllele ja viinale kehtestatud võrdses määras aktsiisitõusud. Selline on ajalugu.
Teie tunnete muret selle üle, et avalikus kohas tarbitakse alkoholi. Ma soovitan teil pöörduda teie erakonna juhi Edgar Savisaare poole, et ta lõpetaks Raekoja platsil ohjeldamatu napsitamise. Tegemist on avaliku paigaga, varsti ei ole enam võimalik seal liikuda, kõik kohad on täis kohvikulaudu, igas lauas tarvitatakse alkoholi. Sellises olukorras, kus säärane asi on Tallinnas täiesti normaalne, rääkida avalikus kohas alkoholi müügi ja tarbimise keelustamisest on minu meelest lihtsalt variserlik.

Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud minister! Kas eelnõu §-st 56 tuleks nii aru saada, et isikliku tähtpäeva puhul ei tohi enam ilutulestikku korraldada ja selle eest saab karistada? Küsimus huvitab mind täiesti isiklikult, sest mul on sünnipäev tulemas, pealegi juubel. Mõtlesin sel puhul mõne kõva käraka teha ja tuld ka taevasse lasta. Kuidas sellega on? Kas ma saan siis karistatud?

Hea küsimus. Kui te korraldate ilutulestiku Tallinna kesklinnas öösel kell 3, siis saate karistada küll. Kindlasti kohe. Kui te teete seda metsas, kus mitte keegi teine peale teie sünnipäevakülaliste seda ei näe, siis erilist probleemi ei tohiks tekkida.

Inara Luigas, palun!

Austatud justiitsminister! Eelnõu § 78 kohaselt võib sidumisvahendeid kasutada kõige kauem üks tund. Minu küsimus on, kui kaua kasutati neid plastkäeraudu teie teada selles paljuräägitud D-terminali ebaseaduslikus kinnipidamiskohas. Ning kas nende pikaajaline kasutamine oli teie arvates seaduslik ja inimlik? Palun teid viidata ka seadusele, mis praeguses õigusruumis üldse neid "Ansipi plastikute" kasutamist reguleerib.

See küsimus on adresseeritud loomulikult siseministrile, ma annan selle talle edasi. Mis puutub asja sisusse, siis tõepoolest on kehtestatud piirajaks üks tund. Minu meelest võiks parlamentaarse debati käigus arutada, kas see üks tund ikkagi on piisav, arvestades ka aprilli lõpu sündmuste kogemusi. Võib-olla peaks see olema näiteks kaks tundi. Aga mind hämmastab teie küsimuses kõlanud väljend "ebaseaduslik D-terminali kinnipidamiskoht". Kas te olete selle võtnud regnum.ru portaalist?

Hea ametikaaslane Olga Sõtnik, teine küsimus, palun!

Austatud härra minister! Minu küsimus puudutab korrakaitseorgani pädevust, mis on sätestatud §-s 5. Kas on ka selliseid kõrgendatud ohtusid, mis ei kuulu konkreetse korrakaitseorgani pädevusse?

Hea küsimus! Ma kohe ei oska teile näidet tuua, kuid sellised asjad võivad ilmneda. Kui me Siseministeeriumi inimestega seda paragrahvi arutasime, oli see pikema debati koht. Mis siis saab, kui näiteks selgub, et õigusaktides üks või teine olukord ei ole konkreetselt ühegi korrakaitseorgani pädevusse antud? Kas Eestis on olemas üldpädevusega korrakaitseorgan? Pärast pikki vaidlusi jäi ka politsei nõusse, et säärasel juhul kuulub see tõepoolest politsei pädevusse. Esialgu oli politsei seisukohal, et sellises olukorras tulebki otsida vastutajat kuskilt mujalt. Meie küsisime vastu, mis siis saab, kui seda vastutajat ei leia. Kas siis ongi tegu olukorraga, et inimeste vara, nende tervis või elu võib ohtu sattuda, aga mitte keegi sellega ei tegele? Lõpuks jäime selle juurde, et siis kuulub olukord selgelt politsei pädevusse.

Helle Kalda, palun!

Lugupeetud minister! Ma ütlen kohe ette, et minu küsimus tuleneb teie heast eelnõust. Ja ma palun mitte kommenteerida seda räigelt. Eelnõu § 30 lubab isikusamasust tuvastada erilise tuvastusmeetmega ka juhul, kui tuvastamine muul viisil on ebaprofessionaalselt raske. Nendele, kes eelnõu ei ole lugenud, võin öelda, et erilise tuvastusmeetmega isikusamasuse tuvastamine on inimese suhtes alandav ja äärmiselt solvav. See on minu arvamus ja selliseks mu arvamus ka jääb. Kas teie, härra minister, ei ürita kõnealusel juhul tuua euroopalikku õigustraditsiooni liialt palju ameerikalikku? Kas sellised meetmed on ikka seaduseelnõu eesmärgiga proportsioonis?

Ma ei saa nõustuda sellega, et need pole proportsioonis. Nii kurb kui see ka ei ole, maailm on muutunud, ja kõik need ameerikalikud isikutuvastamise meetmed, kaasa arvatud need, mis meil siin on loetletud, kolivad väga kiiresti üle Euroopa Liidu liikmesriikide õigusesse. Ma ei saa neid pidada sugugi ebaproportsionaalseteks. Kui mõelda, milliseid meetmeid tuleb kasutada näiteks terroritegude võimalike toimepanijate tuvastamiseks, siis peab tunnistama, et kõik abinõud on õigustatud, vältimaks väga suurt kahju, mis teatud isikute tegutsemine võib endaga kaasa tuua.

Aitäh! Hea ametikaaslane Ain Seppik, teine küsimus, palun!

Lugupeetud ettekandja! Eelnõu §-s 22 on kirjas, et korrakaitseorganil on õigus oma pädevuse piires teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest. Kas see ei peaks olema vastava korrakaitseorgani kohustus?

Aitäh, Ain! Väga hea küsimus! Ma arvan, et kui seda kohustust ei ole üheski sättes, siis see tuleks tõesti juurde panna. Avaliku teabe seadusest muidugi see kohustus tuleneb. Avaliku teabe seaduse üks paragrahv ütleb üheselt, et avalik võim on kohustatud informeerima avalikkust juhul, kui informeerimata jätmine võib põhjustada ohu inimese tervisele, elule või tema varale. Kas see juba seaduses olemasolev norm on vaja korrakaitseseadusesse inkorporeerida, selle üle peaks tõesti mõtlema.

Aitäh! Hea ametikaaslane Rein Ratas, teine küsimus, palun!

Hea justiitsminister! Pargi ja õlle, pargi ja uinaku kohta te mulle selgituse andsite ja ausalt öeldes ei ole ka minul midagi kerge uinaku vastu näiteks Kadrioru pargi varjatud Kirdetiigi kandis. Aga nüüd §-st 55. Kas ma näiteks Viru tänaval kiirusega kaks kilomeetrit tunnis kõndides võin viinapudelit või õllepudelit kummutada? Ameerika Ühendriikides oleks see mõeldamatu. Ja kas ma sama julgelt võin Tammsaare pargi murule telgi üles panna? Olen küsinud.

Väga hea võrdlus see võrdlus Ameerika Ühendriikidega! Tõepoolest, Ameerika Ühendriikides on mõeldamatu kõndida viskipudeliga mööda tänavat ja seda kummutada. Kuid kui te panete selle paberkotti, siis ei tohi mitte keegi kontrollida, mis teil seal paberkoti sees on. Küll võib politsei kontrollida, kas te olete joobnud. Reeglina veab ta selleks kriidiga ühe joone maha ja ütleb, et kõndige mööda seda joont. Ja kui te mööda seda joont suudate kõndida, siis on kõik kõige paremas korras. Siit võib välja lugeda ka ühe kandva idee, miks me ei lähe selliste piirangute peale, millest on iseenesest äärmiselt lihtne kõrvale viilida.
Nüüd teie küsimuse teine pool, kas Tammsaare parki võib püstitada telgi ja seal magada. Küsimus on teoreetiline: kas sellega häiritakse teisi isikuid? Tõenäoliselt mitte, kui telgist ei kosta lõbusat laulujoru või ropendamist. Kas sellega rikutakse teiste inimeste õigust seda kohta sihtotstarbeliselt kasutada? Mulle tundub, et ikka rikutakse küll.
Kui me läheneme kõikidele probleemidele sellest loogikast, kas need häirivad teisi isikuid või kas need takistavad konkreetse koha sihtotstarbelist kasutamist, siis siin tekib korrakaitseorganil, milleks on politsei, diskretsionaarne õigus. Igaühel on õigus politsei poole pöörduda, öeldes, et see või teine tegevus häirib mind. Politsei peab hindama, kas see häirib rohkem kui ühte inimest. Sest alati võib leiduda üks inimene, keda häirib näiteks teie kõndimine tänaval.
Nii et väga paljus loob see seadus uudse õiguskäitumisruumi. Korrakaitseorgan ei pruugi enam üksnes seadusest otsida konkreetset sätet, mis ta peab tegema. Selleks võib kuluda tohutult aega ja probleemile jääbki reageerimata. Peab ka hakkama lähtuma üldistest õiguskategooriatest, tervest mõistusest, ohuhinnangutest ja kõigest muust sellisest. Just seda teevad korrakaitseorganid teistes tsiviliseeritud riikides.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud minister! Palun täpsustage: kas see korrakaitseseaduse versioon näeb ette, et turvatöötaja võib teostada sundtoomist?

Jah, näeb küll. Seda juhul, kui siseminister või siseministri volitusel politseiprefekt sõlmib turvaettevõttega sellise lepingu, millega politsei funktsioon, millega kaasneb näiteks sundtoomine kohtusse kas tunnistajaks või süüdistatavaks, antakse üle turvafirmale. See on täiesti mõeldav lahendus. Kas siseminister sellise volituse annab või ise sellise lepingu sõlmib, on siseministri otsustada.

Aivar Riisalu, palun!

Hea minister! Mul on südamest hea meel, et nüüd on seaduses selgesti kirjas Kaitseliidu roll õiguskorra tagamisel. Minu küsimus aga ei olegi võib-olla selle seadusega seotud. Kas te näete varianti, et Eesti Vabariigi eri ministeeriumid suudavad kokku leppida, et Kaitseliidu kasutamine on positiivne? Siis lõppeks ära too maskeraad, kus meile pannakse selga sinised vormid, mida ostetakse ehituspoest, ja me saaksime oma identiteeti õiguskorra tagamisel legaalselt kasutada.

Suur tänu! Sellest oli eelnõu koostamise ajal väga pikalt juttu. Tolles seaduses on praegu sees klausel, et ka need, kes halduslepingu alusel täidavad korrakaitse ülesandeid, peavad olema eristatavad mingi sümboliga. Siin on räägitud eraldusmärkidest. Ma ise olen suur Kaitseliidu korrakaitsesse kaasamise pooldaja, aga sellel on olemas mingid mõistuslikud piirid. Ma kindlasti ei taha näha Tallinna tänavatel patrullivaid laigulistes mundrites kaitseliitlasi, see ei ole tsiviliseeritud ühiskonnale omane. Küll aga võib Kaitseliit halduslepingu alusel korrakaitse ülesandeid väga edukalt täita mitte Viru tänavat pidi patrullides, aga kuskil mujal. Ja siis nad võivad vabalt kanda meie sõjaväevormi. See on halduslepingute küsimus. Halduslepinguga lepitakse kokku kõik tingimused: mis vormis, mis kohas, mis tingimustel Kaitseliit korrakaitses osaleb.

Hea ametikaaslane Jaan Kundla, teine küsimus, palun!

Minu küsimus on täpsustav. Enne küsisin ma nende kärakate tegemise kohta ilma konkreetset paika nimetamata. Ma ei kavatse neid mingil juhul teha Raekoja platsil ja ka mitte metsas, vaid oma koduõuel, kinnistul, mille suurus on ca 1000 ruutmeetrit. Kuidas sellesse suhtuda?

Eelnõus on põhimõte, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22 kuni kella 6, puhkepäevadele eelneval ööl kella 00.00 kuni 7 keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Ja kui teie naabrid on teile nii lähedal, nagu ma praegu teie küsimusest aru sain, siis ma väga soovitan ilutulestikust, mis teeb mürtsu ja pauku, ajavahemikul kella 10 kuni 6 või kui puhkepäeva eel, siis südaööst 7-ni hoiduda. Või siis tõepoolest küsige kõigi nende inimeste käest, kes seda näevad, enne luba. Siis nad ei kaeba politseisse.

Marika Tuus, palun!

Austatud minister! Ma küsin selle eelnõu valguses, kas politsei peab reageerima kõikide ohtude puhul. Näidet ei ole vaja just kaugelt otsida. Kaupluste omanikud, telereporterid ning muud inimesed tundsid ja nägid alles hiljuti, et justkui ei pea.

Politsei peab reageerima kõikidele ohtudele, iseasi on, kuidas ta seda teeb. Tõenäoliselt ei ole me veel ka lähema 100 aasta jooksul nii rikkad, et meie politsei jõuab kuhu tahes asustatud paika Eestis viie minutiga helikopteriga kohale, kui näiteks kass puu otsas on.

Valeri Korb, palun!

Austatud härra minister! Ma tahan küsida seaduseelnõu § 55 lõike 5 kohta, kus on loetletud kohad, kus ei tohi tarvitada alkoholi. Mulle näib, et seda nimekirja võiks täiendada. Et mitte pikalt rääkida, küsin lühidalt: kas Justiitsministeeriumi ees on lubatud alkoholi tarvitada või ei?

Kõik ettepanekud selle loetelu pikendamiseks või lühendamiseks on kindlasti arutelu objekt. Kui Justiitsministeeriumi ees keegi tarvitab alkoholi, nii et ta ei sega teisi inimesi ega sega ka Justiitsministeeriumi kõnnitee sihtotstarbelist kasutamist, siis mina sellest küll numbrit ei tee.

Silver Meikar, palun!

Lugupeetud minister! Mulle väga meeldivad selles seaduses need punktid, mis käsitlevad avalikku koosolekut. Minu arvates on viimane aeg lubada spontaanseid sõbralikke meeleavaldusi. Aga tahan küsida ühe konkreetse pügala kohta, mis puudutab avalikke koosolekuid. Paragrahv 66 ütleb, et teatavatel juhtudel tuleb eelnevalt teatada koosoleku pidamisest, ja lõike 1 punkt 1 ütleb, et seda tuleb teha ka siis, kui on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon. Aga kui on tegemist väikese telgiga?

Mulle meenuvad unetud õhtud, kui me kolleeg Kalle Laanetiga seda teemat arutasime. Ega ma ise ei ole ka õnnelik kõikide nende kompromisside üle, mis selles eelnõus on. Aga see oli politsei väga kindel tahtmine, et kui püstitatakse telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon, siis peab koosolekust ette teatama. Kui teil on kavatsus panna üheinimesetelk koosoleku toimumise kohta, siis ei tohiks sellest probleemi tekkida. Iseasi, milleks te seda püsti tahate panna.

Hea ametikaaslane Jaak Aab, teine küsimus, palun!

Austatud minister! Avalikus kohas alkoholi tarbimise üle saame debatti pidada veel kaua. Kahjuks oleme selles suhtes erinevatel seisukohtadel. Minu küsimus aga puudutab hoopis teist teemat. Eelnõu § 80 kohaselt võib kasutada tulirelva näiteks kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu põgenemise takistamiseks. Kas see reegel kehtib ka juhul, kui see isik on näiteks rase naine või rinnaga toitev ema – mis on muidugi vähe tõenäoline, aga siiski võimalik – või alaealine?

Selle üle toimus samuti pikk debatt. Jõuti järeldusele, et need on nii ebatõenäolised olukorrad, et neid eraldi sätestada sellises vormis, nagu need kehtivates seadustes kirjas on, ei ole otstarbekas. Sel põhjusel jäädi praeguse formuleeringu juurde, mis muuseas muudab politseil tulirelva kasutamise võimalused märksa ahtamaks kui praegu.

Hea ametikaaslane Helle Kalda, palun, teine küsimus!

Hea minister! Ma leidsin eelnõust koha, kus on räägitud kodanikujulguse aumärgist. Aga kuidas saab tavaline inimene kodanikujulgust üles näidates korrakaitses üldse osaleda? Kuidas see võimalik on?

Praegu annab kodanikujulguse aumärke üks kord aastas üle justiitsminister. Viimane aumärk läks minu arvates väga õigele inimesele, Juhan Hindovile, kes pidas kinni relvastatud kurjategija, kes tappis linnaametniku.
Kodanikualgatuse korras aga on võimalik korrakaitses osaleda. Praegu annab Eesti õigusruum igale kodanikule õiguse sündmuskohal kurjategija kinni pidada. Eesti kodanikud kasutavad seda õigust väga vähe. Teiseks on olemas mitmed mittetulundusühingud või näiteks naabrivalve, mille raames osaletakse ka korrakaitses, kuigi selleks ei ole väga põhjalikku õiguslikku alust. Samuti osaleb nendes tegevustes Kaitseliit.
Justiitsministeerium koondab andmeid selliste tublide inimeste kohta prokuratuuri ja politsei kaudu. Mõte on, et neid märke hakkaks välja andma süüteo ennetuse nõukogu – siis on asjal rohkem kandepinda ja teatakse rohkem inimestest, kes osalevad korrakaitses. Ma julgen väita, et üksnes politsei ja prokuratuuri informatsioonist ei piisa.
Me teame, et ka näiteks päästeametnikud ja piirivalvurid on vahel aktiivselt korrakaitselistes operatsioonides osalenud. Seda samuti ilma seadusliku aluseta. Näiteks kui Nigula rabas toimub mingi noorte märatsemine, siis on sealsel looduskaitsealal praktiliselt ainuke Eesti Vabariigi tõsine jõud, mille saab välja kutsuda, kohalik piirivalve. Nemad näitaksid seal üles kodanikujulgust. Eesmärk on anda säärasele tegevusele eelnõuga natuke laiem kandepind.

Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud minister! Te rääkisite siin ilutulestikust ja öisest peost väljas tänaval. Kuidas aga kortermajadega on? Kui kell 2 öösel ülemine või alumine või paremal või vasakul elav naaber paneb muusika kõvasti mängima, mida siis teha? Kas kutsuda politsei? Politsei ütleb, et mis te meid tülitate.

Selle seaduse mõtte järgi on esmane vastutaja isik, kes korrarikkumise toime paneb. Teil on võimalik oma naabri juurde minna ja öelda, et lõpetage kohe see lärmamine. Kui ta seda ei tee, siis tuleb loomulikult pöörduda korrakaitseorgani poole, kes Tallinnas paraku on ainult politsei. Ma loodan, et tulevase halduslepingu alusel saab korralekutsumise ülesandeid panna ka turvafirmadele, miks mitte ka Kaitseliidule. Eks siis tuleb kohale see, kes kõige lähemal on, ja käsib teie lugupeetud naabril oma Majaki kinni panna.

Hea ametikaaslane Tiit Kuusmik, teine küsimus, palun!

Lugupeetud justiitsminister! Küsin § 28 kohta, milles on öeldud, et korrakaitseorgan võib kasutada sundtoomist. Aga selle paragrahvi alla võivad sattuda ka süütud inimesed, keda võib kinni pidada näiteks 12 tundi. Kui mõtlen rohkem kui 20 aasta tagustele sündmustele, siis tekitab see säte küll teatud assotsiatsioone. Kas see ei kutsu esile teatud vääralt mõistmisi ühelt poolt korrakaitseorgani poolt ja teisalt isikute poolt, kes on kinni peetud?

Praegu võib kinni pidada 48 tunniks ja ei ole mingit probleemi tekkinud. Aga juhtuda võib muidugi alati. Ei ole olemas täiesti vettpidavat süsteemi, mis tagaks sajaprotsendiliselt, et õiged inimesed mõnikord ei satuks halba olukorda, kui nad on valel ajal vales kohas olnud. Aga selle eelnõu kohaselt järgneb sellele kahjude hüvitamine, ma soovitan seda osa selles kontekstis lugeda. Kui juhtub, mis parata! Ikka juhtub, ka kõige paremates perekondades. Aga need juhtumid on vaja heastada ja kahjude hüvitamise kord on selles eelnõus kirjas.

Hea ametikaaslane Marika Tuus, teine küsimus, palun!

Ma leian, et see eelnõu, eriti osa, mis puudutab alkoholi tarbimise taaslubamist avalikes kohtades, on nii tõsine teema, et seda oleks pidanud arutama kindlasti ka sotsiaalkomisjon. Ma küsin: miks see pole sotsiaalkomisjoni toodud või on teil plaanis see veel tuua?

Tänan väga! See küsimus oli täiesti valel aadressil. Hetkel vastab minister, aga sellele küsimusele võiks juhataja vastata.

Aitäh! Hea ametikaaslane Kadri Must, teine küsimus, palun!

Hea minister! Mul on teile sõbralik küsimus. Ikka vaevab mind see teie soov lubada alkoholi tarvitada avalikus kohas. Palun seletage, miks on nii oluline anda liberaalne võimalus avalikes kohtades napsitada. Te enne mainisite, et ma sain valesti aru, et mitte ainult ei tohi juua, vaid võib ka magada. Aga mind ikkagi huvitab see alkoholi tarbimise pool.

Ma siis kordan veel üks kord kogu seda juttu. Avalik ruum ei ole üksnes trollibuss, millega võib-olla teie olete harjunud avalikku ruumi piiritlema. See on ka üldkasutuses olevad metsad, rannad, pargid – mis iganes. Ühissõidukid, sh lennukid. Praegu peaks algatama kõikide nende Finnairi lennukikomandöride suhtes, kes lubavad lennukite pardal alkoholi tarvitada, väärteomenetluse, kui nad lendavad üle Eesti territooriumi. Tegemist on ju ühissõidukitega.
Ma kordan veel üks kord. Lääne-Euroopa, Lääne kristlikus kultuuriruumis peetakse avalikus kohas mõõdukat napsitamist, kui sellega ei panda toime õigusrikkumist, ei häirita teisi inimesi ega takistata nende kohtade sihtotstarbelist kasutamist, täiesti normaalseks nähtuseks.
Kordan veel üks kord. Absoluutne avalikus kohas alkoholi tarvitamise keeld kehtib Euroopa Nõukogu liikmesriikidest, mida on kokku 45, vaid Eesti Vabariigis, demokraatlikus Vene Föderatsioonis ja Poolas. Ning kordan ka seda, et poolakad ei mäleta, et selline asi oleks nende õigusruumis olemas. Ja veel kordan: hea Kadri Must, pöörduge oma erakonna esimehe poole. Kui te tõesti leiate, et avalikus ruumis alkoholi tarvitamine on vale, siis see tuleb lõpetada ka Tallinna tänavatel kõigis vabaõhukohvikutes. Miks siis on lubatav vabaõhukohvikus, aga ei ole lubatud seal kõrval? Mis vahet seal on?

Hea ametikaaslane Heimar Lenk, teine küsimus, palun!

Lugupeetud minister! Ma saan aru, et troll on nüüd ka avalik ruum. Avalikus ruumis võime juua, trollis võime siis pudel õlut teha või?

Ei, päris nii see ei ole. Selles meie eelnõus on ühissõiduk vastavas loetelus kirjas. Seal alkoholi tarvitada ei või. See lennukite teema jääb muide selles kontekstis üles. Kui me räägime Lääne kristliku kiriku õigusruumist, kus õigusnormid on tingimusteta täitmiseks, mitte ainult valikuliseks täitmiseks, nagu Bütsantsi kultuuriruumis, siis me peame seda normi tõenäoliselt parlamendimenetluse käigus pisut kohendama. Aga minu meelest polegi trollibussis võimalik viina juua, kui just Keskerakonnale alluv Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis näiteks mõnes trollibussis baari ei ava. Helsingis õlletramm sõidab.

Aitäh, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rõõm kuulda, et korrakaitseseaduse vastu on nii tõsine huvi. Ma püüan teie aega võimalikult vähe kulutada ja ütlen, et õiguskomisjon arutas korrakaitseseaduse eelnõu esmaspäeval, 4. juunil ja otsustas Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse eelnõu numbriga 49 lülitada Riigikogu täiskogu istungi päevakorda esimeseks lugemiseks täna. Kuna küsimuste iseloomu, ulatuse ja arvu järgi otsustades on tegemist valdkonnaga, mis vajab pikka arutelu, otsustas õiguskomisjon määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. september kell 16.45. Aitäh!

Aitäh! Kas on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Kalle Laanet Keskerakonna esindajana, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Paistab, et kuumad teemad on õhtuks lõppenud. Kui me räägime rahanduspoliitikast, siis paistab, et see pakub rohkem huvi, kuid ka korrakaitse on kindlasti väga oluline teema. Nagu see viimane eelnõu on näidanud, vajab Eesti ühiskond sellist regulatsiooni, nagu korrakaitseseaduse eelnõus on välja pakutud. Nagu öeldakse, kaua tehtud, kaunikene. Seda eelnõu on pikalt ette valmistatud väga erinevate spetsialistide osalusel, alustades riigikohtunikest ja lõpetades politseinikega. Üks teema, mis vajab veel natukene arutamist, on § 55 lõige 5 ehk kuidas ja kus on lubatud alkoholi tarvitada. Ma ei ole kindlasti selle poolt, et lauskeeld peaks olema. Lauskeeldu tõesti ei suudeta kontrollida. Kuid praegu eelnõus olev loetelu on meie arvates veel mittetäielik, seda peaks täiendama.
Aga muudatusettepanekutega meil tõesti aega on, suvi on ees ja ma usun, et kõigil tekib häid mõtteid, nii rannaliival kui ka valijatega kohtudes. Ehk tuleb sisulisi ettepanekuid septembrikuuks. Tõesti, näiteid on väga erinevaid, kus ja kuidas tohib alkoholi tarvitada.
Kui me vaatame analüüsi, mille Justiitsministeerium ka õiguskomisjoni liikmetele edastas, siis tõesti on seinast seina lahendusi. Mõnes riigis ei ole seda üldse reguleeritud, mõnes riigis on põgusalt reguleeritud. Eesti ühiskonnale kõige lähedasem regulatsioon on kindlasti meie naabril Soomel, kus on korrakaitseseaduse eelnõus alkoholi avalikus kohas tarvitamise konkreetne reeglistik olemas.
Uus seadus annab tõesti laiad võimalused korrakaitseks. Kasutaksin lõpetuseks Horatiuse mõtet, et jõud ilma mõistuseta hukkub iseenesest. Ma loodan väga, et kui see seadus jõustub, jätkub meil mõistust seda ka rakendada. Sest tõesti, väga paljud inimesed siin saalis või ka väljaspool saali võivad olla kas või halduslepingu alusel korrakaitseorgani liikmed. Soovin kõigile meile edu ja häid mõtteid selleks, et see seadus saaks paremaks! Aitäh!

Aitäh! Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsiooni esindajana, palun!

Head saali jäänud! Selle seaduse ajalugu mäletavad siin saalis olijatest päris paljud ja selle seaduse kirjutamist samamoodi. Mina olen olnud selle seaduse koostamise juures ja päris palju vaidlusi kuulnud. Nende vaidluste juures on olnud ka Kalle Laanet, kes põhilised teemad on korralikult läbi arutanud ja teab probleeme väga täpselt.
Ses mõttes tegi mind natukene kurvaks, et Keskerakond esitas nii palju küsimusi, mis näitasid nende asjatundmatust. Olgu selleks kas või Helle Kalda küsimus, kas eraisik või üksikisik saab osaleda korrakaitses. Meie kõigi kohus on korrakaitsest osa võtta. Erinevatele korrakaitse eest vastutavatele isikutele on pandud erinevad ülesanded ja erinevad kohustused.
Veel suurema kurbusega pidin ma siin istudes kuulama küsimusi järgmisel põhjusel, et mäletatavasti Keskerakond oli see, kes esitas mõni aeg tagasi Riigikogu menetlusse eelnõu, mis sai numbriks 5 ja kandis pealkirja "Korrakaitseseaduse eelnõu" ja kus 99,9% sisust ja tekstist oli täpselt sama, mis on valitsuse eelnõu, välja arvatud § 55 ja mõni üksik säte veel.
Eriti hea oli lugeda korrakaitseseaduse Keskerakonna versiooni seletuskirjast seda, et ka Keskerakond on tuttavaks saanud ja kohtunud Saksa õigusteadlaste Schochi ja Schwemeriga, kes on aidanud Justiitsministeeriumil seda eelnõu kirjutada, ja otsustanud reguleerida nii tulirelvade kui kinnisidumisvahendite kasutamise täpselt samamoodi, nagu valitsuse eelnõus kirjas on. Soovin Keskerakonnale jõudu ja jaksu oma eelnõu sisu uurimisel, siis te saate selgeks ka valitsuse eelnõu. Usun, et kui teil on konstruktiivseid ja arukaid ettepanekuid, siis te need ka esitate. Ja mõelge alkoholi tarbimise keelustamist kaaludes selle üle, et praegu peaks korrakaitse üldorgan ehk politsei minema Pärnu randa ja suure tõenäosusega grupiviisilise avaliku korra rikkumise ja alkoholi tarbimise seal lõpetama ja need inimesed, kes seal siidrit või džinni joovad, kõik platele viima.
Jõudu meile kõigile selle eelnõu menetlemisel! See eelnõu on Eesti riigile vajalik ja paneb paika väga palju õigusi ja kohustusi igaühele meist, politseile, Kaitseliidule ja teistele korrakaitse eest vastutavatele isikutele. Ma loodan, et suvi ei võta teilt teie kainet mõistust, seda ratsionaalsust, mida siin saalis on tänase päevani ilmutatud. Aga tänasel päeval hakkab see juba natuke kaduma ja ma loodan, et see on ainult suvepäikesest tingitud. Aitäh!

Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu aseesimees! Härra minister! Austatud Riigikogu liikmed! Oma fraktsiooni nimel tahan ma öelda, et meil on väga hea meel, et see seaduseelnõu on parlamendi menetlusse jõudnud. Jääb üle ainult kahetsust avaldada, et meie korrakaitseõigus ja meie politseiõigus on seni pidanud eksisteerima õiguslikult nii vanamoelises ja üleminekuaja õigusruumis. See on kindlasti meie õiguskorda halvendanud.
Ma loodan, et me võtame selle seaduse kiirelt, ilma venitamiseta vastu. Väga oluline valdkond eelnõu menetlemisel on loomulikult ka rakendusõigus. Selle seaduse puhul me vajame väga selget visiooni rakendusõigusest. Näiteks mis saab abipolitsei formeeringutest? Ka abipolitsei vajab uut seadust – praegune seadus abipolitsei kohta annab abipolitseinikele hägusaid ja kaheti mõistetavaid pädevusi.
Omaette küsimustik on seotud sellega, et tuleb üle vaadata eelnõu regulatsioon, mis on kantud avaliku võimu ja eriti sundi teostava avaliku võimu piiramise vaimust. Ja see on täiesti õige ja liberaalsele õigusriigile kohane mõtteviis. Kindlasti peame jälgima, et uus regulatsioon ei hakkaks õiguskorra tagamisel avalikku sundi teostavaid korrakaitseametnikke ülemääraselt takistama. Eelnõu on ju koostatud enne seda, kui leidsid aset aprillilõpu sündmused.
Mis puutub avalike koosolekute korraldamisse, üldisse kriisisituatsioonide lahendamisse, siis loomulikult peaksime selle pilguga õiguskomisjonis tollegi temaatika üle vaatama. Paljud kooskõlastused, mis sellele eelnõule pika aja jooksul osaks said, on võib-olla teistsuguse sisuga ja mitte enam niivõrd maksvad, kui nad olid võrrelduna ajaga enne ja pärast aprillilõpu sündmusi.
Nii et jõudu meile selle eelnõu menetlemisel! Selle tuum on ju sisejulgeoleku tugevdamine, üksiksiku õiguste kaitse ja avalikku võimu teostavate isikute pädevuse selge piiritlemine. See eelnõu ei ole mingisugune alkoholiseaduse lisa. Ma arvan, et ei ole kohane muuta eelnõu tuumaks asi, mis ei kuulu tegelikult selle õigusvaldkonna põhilise temaatika hulka. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 49 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. septembri 2007 kell 16.45. Esimene lugemine on lõpetatud, selle päevakorrapunkti menetlus on lõppenud.

Päevakorrapunkt nr 9 on Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, karistusregistri seaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, noorsootöö seaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Mul on hea meel juba näha Riigikogu kõnetoolis justiitsminister Rein Langi. Palun!

Lugupeetud juhataja! Auväärt parlament! Jälle üks suurepärane eelnõu. Selle eelnõu eesmärk on tagada, et isikud, kes on süüdi mõistetud lastevastases seksuaalkuriteos, alaealise prostitutsiooniga või lastepornoga seotud kuriteos, ei pääseks töötama ametikohtadele, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega. See puudutab töötamist näiteks õpetaja, lasteaiakasvataja, ringijuhi, lastelaagrikasvataja ja lapsehoidjana.
Lastega töötamise õiguse piiramine on oluline uute kuritegude ärahoidmise aspektist. Laste seksuaalne väärkohtlemine on keelatud ja karistusseadustiku alusel karistatav. Kõnealuse eelnõuga täiendatakse Eesti õiguskorda ennetavate abinõude ringiga, mis lastega töötamise keelu kaudu peavad tagama senisest parema kontrolli lastega töötavate inimeste üle. Kokku on muudetavaid seadusi 11.
Võib-olla natuke taustast. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-s 33 rõhutatakse, et laps peab olema kaitstud igasuguse seksuaalse ärakasutamise eest.
Teiseks, ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 34 sätestab, et lapsed peavad olema kaitstud igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest.
Kolmandaks, Euroopa Liidu Nõukogu 2003. aasta 12. detsembri raamotsus laste seksuaalse ekspluateerimise ja lasteporno vastu võitlemise kohta näeb ette kohustuse tagada, et vajaduse korral saab tõkestada lastevastases seksuaalkuriteos süüdimõistetu laste järele vaatamisega seotud kutsetegevuse ajutiselt või alaliselt.
Neljandaks, Euroopa Liidus on praegu menetluses ka Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse eelnõu laste vastu toime pandud seksuaalkuritegudes süüdimõistmisest tulenevate keeldude tunnustamise ja rakendamise kohta kogu Euroopa Liidu territooriumil. See raamotsus peaks hõlbustama infovahetust liikmesriikide vahel ja tagama selle, et ühes liikmesriigis süüdimõistmist saaks arvestada ka teises liikmesriigis.
Ja viiendaks, Euroopa Nõukogus töötatakse praegu välja konventsiooni laste kaitsmiseks seksuaalse ärakasutamise eest. Konventsioonis nähakse ühe kaitsemeetmena samuti ette kohustust keelata lastega töötamine isikutel, kes on süüdi mõistetud lastevastases seksuaalkuriteos.
Millised abinõud siis tarvitusele võetakse? Eelnõu kohaselt kaasneb alaealise vastu toime pandud seksuaalse iseloomuga kuriteoga – neid on kokku 12 liiki – süüdimõistmise korral eluaegne piirang teatud ametites lastega töötamiseks. Eluaegne piirang on põhjendatud ja vajalik olulise avaliku huvi ehk laste kaitse vajaduse tõttu, eriti arvestades asjaolu, et seksuaalkurjategijaid iseloomustab reeglina väga kõrge retsidiivsus.
Sellega kaasneb karistusregistri arhiivi andmetele juurdepääsu võimaldamine. Lastega töötamist reguleerivatesse seadustesse lisatakse tööandja kohustus kontrollida tööle kandideerijate karistusandmeid. Sellega välistatakse seksuaalkuritegude eest karistatud isikute tööleasumine alaealistega seotud elualadel. Tööandja, kes ei täida kontrollikohustust või võtab tööle sellise karistatud isiku, saab karistada väärteo eest.
Ennetava abinõuna antakse alaealise seaduslikule esindajale võimalus esitada põhjendatud huvi korral päring teise isiku seksuaalkuritegudega seotud karistuse kohta. Selline õigustatud huvi on olemas juhul, kui laps viibib teise täisealise isiku järelevalve all lapsevanema juuresolekuta. Siin peetakse esmajoones silmas lapsehoidjaid, kes ei ole registreeritud, samuti näiteks mittetulundusühingute kaudu lastele treeninguid ja huvialaringe läbi viivaid või lasteüritusi korraldavaid isikuid. Nii tööandja kui ka lapse seadusliku esindaja päringu korral antakse karistusregistrist teatis ei/jah vormis: kas isikut on mõnes seaduses nimetatud 12 kuriteost süüdi mõistetud. Täpset karistamise aega ega kuriteo kvalifikatsiooni tööandjale ega lapse seaduslikule esindajale ei teatata.
Tänan tähelepanu eest! Ma paneksin siia punkti ja loomulikult toetan igati juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada.
Nüüd, kui me vaatame seda legaalteksti ehk seda seadust ennast, siis see on nagu teataval määral matemaatiline tekst. Tegemist on 11 seaduse muutmise seadusega ja paljuski on see täis numbreid ja keerukat juriidilist teksti, ega sellest eelnõust endast mingit väga selget sotti ei saa. Seepärast ma palun, head saadikud, lugeda tähelepanelikult eelnõu kohta esitatud seletuskirja, kuhu on lisatud ka eelnõu sisu ja võrdlev analüüs. Selle võrdleva analüüsi juures on oluline eriti seletuskirja osa 2.2., milles on toodud ära ülevaade välisriikide regulatsioonist. Siin on kirjas mitmed Euroopa Liidu liikmesmaad, aga ka Ameerika Ühendriigid. USA-s sekkutakse väga räiges vormis isikute põhiõigustesse, sisuliselt kantakse kõigis osariikides seksuaalkuritegude eest süüdi mõistetud isikud avalikku registrisse. Teadmiseks nii palju, et Ameerika Ühendriikide praktika on põhjustanud ka mitmes Euroopa Liidu riigis väga tõsise avaliku diskussiooni selle üle, kas mitte võtta selles suhtes üle ameerikalikku lähenemist. Seni ei ole ei õigusteadlaste ega ka õiguspoliitikute hulgas tollele ideele veel piisavalt toetust olnud. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Helmer Jõgi!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma täitsin sinu eelöeldud palve juba enne, kui sa palve esitasid. Lugesin teksti päris hoolega läbi ja, kasutades sinu enda sõnu, tahan öelda, et meil on tegemist järjekordselt väga hea ja oodatud seaduseelnõuga. Me kehtestame selle seadusega eluaegseid piiranguid, keelates teatud ametikohtadel töötamise isikutel, kellel on tegemist lastega või kes tahaksid teha tegemist lastega ja kes on toime pannud alaealiste suhtes seksuaalse iseloomuga kuritegusid. Küsingi sinu käest hinnangut, kas selle eelnõu ettevalmistamisel olid arutelu all kõik õiguslikud võimalused, et võtta nimetatud isikutelt  vähimgi võimalus tööks lastega.

Hea küsija, teie aeg on täis! Palun küsimus lõpetada!

Kas need võimalused on ammendatud? Näiteks võib end ju vabatahtlikult pakkuda mõnele lasteüritusele abiks jne.

Tänan väga! Sellepärast me lülitasimegi eelnõusse võimaluse, et kui lapsevanem või lapse eestkostja  tunneb põhjendatud huvi, kas üks või teine isik, kes pakub näiteks teenust tema lapsega tegelemiseks, on süüdi mõistetud laste vastu suunatud seksuaalkuriteos või mitte, siis võib ta selle isiku kohta esitada karistusregistrile päringu. Ja sellele päringule tuleb tõesti jah/ei vormis vastata. Minu jaoks on põhjendatud huvi ka see, kui te tahate kontrollida näiteks näärivana tausta. Ma väga loodan, et seda sellisena tõlgendab ka karistusregistri töötaja, muidu peame jälle algatama mingi kohtuasja, et saada selle kohta kohtult lõplik hinnang.
Aga kõiki võimalikke juhtumeid, mis võivad seotud olla tolle põhjendatud huviga, ei saa muidugi seadusetähte kirjutada. Me võime teha kas või 40 punktist koosneva nimekirja ja ikka avastada, et mingid põhjendatud huviga seotud situatsioonid on puudu. Sellepärast ongi karistusregistrist andmete andmine jäetud vastava ametniku diskretsionaarseks õiguseks. Aitäh!

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas kõnealust eelnõu 28. mai istungil. Istungil osalesid justiitsminister, ministri nõunik Madis Timpson, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Marju Agarmaa.
Kõige enam küsimusi esitasid  komisjoni liikmed seoses sellega, kuidas karistusregister, kes saab päringu isikult, kes väidetavalt soovib võtta lapsehoidja, hindab, kas see inimene ikka tõesti soovib lapsehoidjat palgata, st kas tal on ikka õigustatud huvi. See on seesama küsimus, mis oli ka siin saalis arutlusel.
Ministeeriumi esindajad selgitasid, et õigustatud huvi üldine definitsioon on eelnõu §-s 1 olemas, samuti on ka karistusregistri töötajal võimalus küsida näiteks päringu esitaja elukohajärgselt konstaablilt, kas asjaolud päringus vastavad tõele. Karistusregister suhtub ilmselt tähelepanelikumalt päringu esitajasse ka siis, kui ühelt ja samalt isikult tuleb lapsehoidja palkamisega seoses lühikese aja jooksul juba kümneid päringuid.
Samas tuleb siiski juhtida tähelepanu, et vastustena päringutele saadakse karistusregistrilt ju kõigest ei- või jah-vastus 12 konkreetse kuriteoliigi kohta, mitte kogu selle isiku kriminaalregistri kohta läbi ajaloo.
Arutelu all oli ka see, kas pärast selle eelnõu vastuvõtmist on eeldada karistusregistri andmete kättesaadavust ka laiemalt. Näiteks võib kauplus müüjat palgates soovida teada saada, ega tegu ei ole varguse eest karistatud isikuga.
Justiitsministri sõnul on see edasiste arutelude teema. Eriti selles kontekstis, et tegelikult on ju kõik kohtulahendid alates käesoleva aasta veebruarist avalikustatud Internetis olevas kohtute infosüsteemis. Seal on kohtulahendi tekstis kirjas süüdimõistetu nimi ja isikukood.
Arvestades eesmärki, et eelnõu võiks jõustuda veel enne seda, kui hakkavad toimuma suvised laste- ja noortelaagrid ning kui koolid hakkavad võtma tööle uusi õpetajaid ja kasvatajaid, oli õiguskomisjon seda meelt, et eelnõu tuleks vastu võtta veel enne Riigikogu suvepuhkust. Seetõttu on komisjon plaaninud, et eelnõu teine ja kolmas lugemine toimuksid Riigikogu täiskogu istungil järgmisel nädalal.
Komisjonipoolse ettekandjana on mul hea meel tõdeda, et kõnealusest eelnõust, mis puudutab väga olulist teemat, nimelt laste kaitset ja laste vastu suunatud seksuaalkuritegude ärahoidmist, võib kujuneda taas üks niisugune seadus, mille taga on konsensuslikult kõik Riigikogus esindatud erakonnad, nii nagu see toimus eesti keele kaitsega põhiseaduses või pensionide tõstmisega. Õiguskomisjoni konsensuslikud otsustused selle eelnõu kohta annavad selleks lootuseks igatahes alust.
Ning nüüd komisjoni otsused: teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 43 esimene lugemine täna, 6. juunil lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks reede, 8. juuni kell 15, õiguskomisjoni. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Palun, Helmer Jõgi!

Seekord hästi lühikene küsimus. Hea ettekandja! Selleks, et esitada päring, on vaja ka teada, kes on selle seaduseelnõu kontekstis alaealine. Millised on vanuselised piirangud? Mis piirid on mõiste "alaealine" piiritlemisel vanuseliselt?

Mõisted "alaealine" ja "täisealine" tulenevad tegelikult tsiviilseadustiku üldosa seadusest, kus alaealine on noorem kui 18-aastane isik. Ja samasuguse määratluse annab mõistele "laps" Eesti Vabariigi lastekaitse seadus.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 43 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni 2007, kell 15. Esimene lugemine on lõppenud.
Enne kui me tänase istungi lõpetame, ma kordan veel üle palve, mis kõlas tänase päeva istungi alguses: pärast istungi lõppu koguneb täiskogu istungite saalis Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma täiskogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikogu liikmed. Palun osa võtta!
Tänane istung on lõppenud. Tänan teid ja soovin teile jõudu!

Istungi lõpp kell 18.42.