Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus otsustab eelnõu menetlemise korra vastavalt kodukorraseadusele.
Teated. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Jüri Ratase ja Mailis Repsi esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu  liiget, puudub 16.
Head kolleegid! Täpsustame päevakorda. Esiteks, tänase päevakorra seitsmenda punkti (eelnõu 7) arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Teiseks, tänase päevakorra üheksanda punkti (eelnõu 8) arutelul teeb algatajate ettekande Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet.

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Marko Pomerantsi!

Tere hommikust, lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas selle pika nimega sihtasutuse – rahvakeeli KIK – nõukogu liikmete nimetamist oma kahel istungil. Kõigepealt esmaspäeval, 14. mail s.a., kui arutleti selle eelnõu siia saali esitamise üle. Selline kohustus tuleneb keskkonnatasude seaduse §-st 56, mille kohaselt nõukogu neli liiget nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul ja need nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Lihtsalt meeldetuletuseks ütlen, et 2006. aasta otsusega on  need inimesed olnud Henn Pärn, Rain Rosimannus, Jüri Saar ja Helir-Valdor Seeder. Keskkonnakomisjonil oli istungile läbivaatamiseks pakutud otsuse eelnõu, loomulikult ilma kandidaatide nimedeta. Evelyn Sepp, kes asendas Rein Ratast, tegi ettepaneku jaotada kohad nii keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogus kui Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus võrdselt koalitsiooni ja opositsiooni kuuluvate Riigikogu liikmete vahel. See ettepanek ei leidnud hääletamisel poolehoidu. Komisjoni liige Mark Soosaar palus protokollida ka oma seisukoha, mille siin teile teatavaks teen. Kuna hääletamine toimus põhimõttel, et häälte arv pole piiratud kohtade arvuga nõukogus, siis kohti ei jagatud mitte poliitilise polarisatsiooni järgi, nagu see on ringhäälingunõukogus, vaid tema arvates on õige, et iga komisjoni liige hääletab oma parema äratundmise järgi ja toetab kõige võimekamaid kandidaate. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu Riigikogu-poolse nelja liikme kandidaadiks esitati Rain Rosimannus, Kalvi Kõva, Margus Tsahkna, Toomas Trapido, Villu Reiljan ja Erki Nool. Valimistulemus komisjoni sees kandidaatide vahel oli järgmine: valituks osutusid Kalvi Kõva, Erki Nool, Rain Rosimannus ja Margus Tsahkna. Komisjon otsustas teha ettepaneku anda see eelnõu maikuu 29. päeval Riigikogu menetlusse ja ettekandjaks määrata keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants. Nii läkski, nagu te teate. Esmaspäeval, 28. mail, kui  eelnõu oli juba menetlusse võetud, arutas keskkonnakomisjon selle menetlemise protseduuri ja seda, milliseid otsuseid ettepanekuna Riigikogule teha. Otsustati järgmist. Teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada see liikmete nimetamise eelnõu tänasesse päevakorda. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget ja 3 jäid erapooletuks. Teine ettepanek: lõpetada Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu esimene lugemine, panna otsuse eelnõu lõpphääletusele ja see otsusena vastu võtta. Selle poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja 3 jäid erapooletuks. Aitäh!

Suur tänu, Marko Pomerants! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, sellest me oleme juba aru saanud, et opositsioonisaadikud ei oska laulda, ei pea viisi ja sellepärast ei valita neid näiteks Estonia nõukokku. Aga samas, nagu me siin ettekandja sõnavõtust aru saime, tegi keskkonnakomisjon valiku selle järgi, et ta valis kõige võimekamad inimesed. Mille põhjal see valik ikkagi tehti ja mispärast siis näiteks opositsiooni esindajad ei sobinud sinna keskkonnainvesteeringute nõukokku?

Aitüma! Ega mina ju ometigi iga komisjoni liikme pea sisse ei näe, igaüks tegi selle otsuse ikkagi oma arusaamadest lähtuvalt. See ongi alati subjektiivne, aga ma arvan, et ka õiglane.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Ka minu kõrvu jäid teie väljendid "lähtuti võimekusest" ja "valiti võimekamad". Heameelega oleksin ka küsinud edasi, mis selle võimekuse mõõtmise aluseks oli, kas n-ö kõrgemale hüppamise, kaugemale hüppamise, kiiremini jooksmise alus, aga tegelikult seda ma ei küsi. Ma palun teil tsiteerida seda, mida ma palusin ka tol koosolekul protokollida n-ö demokraatia põhimõtete kohta. Ehk te leiate selle koha protokollist üles.

Lugupeetud hea kolleeg! Protokoll anti teile läbivaatamiseks, et teie seisukohad saaksid sinna kenasti kirja. Ma saan lugeda ette selle osa protokollist, mis siin kirjas on, n-ö teie sõnade kinnituseks: "Evelyn Sepp tegi ettepaneku jaotada kohad nii keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogus kui Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus võrdselt koalitsiooni ja opositsiooni kuuluvate Riigikogu liikmete vahel. Ettepanekut hääletati (Need ei ole juba enam loomulikult proua Evelyn Sepa sõnad – M. P.), hääletustulemus oli 3 poolt- ja 4 vastuhäält ning 2 erapooletut." Mida siin protokollis kirjas ei ole, aga mis oli kolleeg Sepa käsitlus demokraatiast, on see, et kui kõik on koalitsioonist, siis on autokraatia, kui pooleks, siis on tegemist demokraatiaga, ja kui on mingi muu olukord, siis on demokraatia-autokraatia vaheline olukord. Aga see on teie käsitlus.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Hea ettekandja! Ma saan loomulikult aru, et kui on koalitsioon ja opositsioon ning vastutused on erinevad, siis võib-olla tõepoolest võiks olla n-ö erinev osakaal, et ei pea võrdselt olema. Aga hea tava, ma kordan, hea tava on siin saalis siiamaani nende nõukogude, nii selle kui järgneva kui ka eelnevate nõukogude puhul alati ette näinud, et nõukogus on ikkagi vähemalt üks või kaks opositsiooni esindajat ilusasti esindatud, nii nagu sa siin ise lugesid ette eelmise opositsiooni kohta. Nüüd sa ütlesid, et oma südametunnistuse järgi valitakse võimekad inimesed. Kas me oleme jõudnud demokraatia tunnetamisega nüüd tõepoolest sinnamaani, et ongi nii, et igasse peasse hakkab mahtuma see, et võimekad inimesed on ainult koalitsioonis ja opositsioonis kohe nagu ei ole üldse?

Aitüma! Täpsustame siis seda võimekuse kohta, et kõigil oleks hästi selge. Siin ma pean tsiteerima kolleeg Mark Soosaart, kes tundis ennast puudutatuna selles küsimuses, kui proua Evelyn Sepp ütles, et siin on tegemist autokraatiaga ja demokraatiat pole ollagi. Tema palus protokollida oma seisukoha: kuna hääletamine toimub põhimõttel, et häälte arv pole piiratud kohtade arvuga nõukogus ning kohad pole jagatud vastavalt poliitilisele polarisatsioonile Riigikogus, nii nagu näiteks on ringhäälingunõukogus, siis peab ta õigeks, et iga komisjoni liige hääletab oma parima äratundmise järgi ning toetab tema arvates kõige võimekamaid kandidaate. See on kolleeg Mark Soosaare arvamus ja ma võin öelda (see on minu arvamus Mark Soosaare käitumise kohta), et tema nii ka täpselt käitus.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja ja hea komisjoni esimees! Kui nüüd opositsioonile puust ja punaselt ette teha ning asja mitte keeruliseks ajada, siis, olles viibinud ka samal komisjoni koosolekul, jäi mulle küll selline mulje, et opositsioon oleks saanud oma kandidaadi kindlasti sinna nõukogusse, kui nad oleksid omavahel kokku leppinud, kuid üks opositsioonierakond arvas, et tema kandidaat on kõige võimekam, ja teine erakond arvas, et tema kandidaat on kõige võimekam, ja niimoodi need hääled kahjuks kokku ei tulnud. Nii see asi juhtus. Mina näiteks andsin igal juhul oma hääle, ma ei mäleta, kas selles või järgmises hääletuses, opositsioonikandidaadi Mart Jüssi poolt, sest pidasin teda väga võimekaks. Küsimus on järgmine: kas mu pilt on õige, et kui opositsioon oleks kokku hoidnud, siis oleks läinud nii?

Aitüma! Ma kõigepealt olen tegelikult pool vastust võlgu härra Marrandile, mis puudutab seda, kas võimekad inimesed on kogunenud ainult koalitsiooni. Mina arvan, et nende kahe nõukogu liikmete nimetamine ei ole kogu Riigikogu võimekuse probleemide lahendamine. Seetõttu ma arvan, et nii opositsiooni liikmed kui koalitsiooni liikmed saavad kõikide oma heade mõtetega osaleda ja on teretulnud osalema erinevate keskkonnaprobleemide lahendamisel, mis, nagu endine minister Villu Reiljan on öelnud, on tegelikult erakonnaülesed. Mis puudutab härra Mark Soosaare küsimust ja vastust sellele, siis vastan niimoodi, et opositsioonierakondade liikmed, kes komisjoni koosseisus on, ei kasutanud ära kogu oma häälte potentsiaali.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea ettekandja! Ma olen täiesti nõus kolleeg Mark Soosaare esitatud põhimõttega, et tegelikult tähtsam kui erakondlik kuuluvus on inimese isiklik võimekus. Aga küsimus on selline: millisel viisil tuvastati komisjoni koosolekul kandidaatide võimekust täita seda ülesannet ja teha tööd KIK-i nõukogus?

Aitüma! Meie täiendavaid teste läbi ei viinud, aga ühe testi on viinud läbi Eesti rahvas, saates kõik need inimesed siia Riigikogusse ja pidades võimalikuks nende osalemist Riigikogu töös. Seetõttu, ma arvan, on neil olemas ka võimekus töötada nendes institutsioonides, kuhu Riigikogu oma liikmeid nimetab.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Hea kolleeg Marko! Ma ei taha enam pikemalt arutleda võimekuse teemadel. Ma usun, et iga inimene, kes annab nõusoleku kandideerida Riigikokku, hindab oma võimeid ikkagi adekvaatselt, kas ta on võimeline siin töötama või mitte, täitma erinevaid rolle. Aga minu küsimus on hoopis teisejärguline. Ma teen keskkonnakomisjonile ettepaneku, sest see on üks vähestest komisjonidest, kus ei ole ametlikult fraktsioonide poolt küsitud kandidaatide kirjalikku esitamist. Nii et opositsioonil ei olnudki tõepoolest võimalik eelnevalt kokku leppida, sest kui saadikud läksid komisjoni tööle, siis selgus, et kohe tuleb esitada kandidaate ja hakatakse hääletama. See on ainukordne, sest põhiseaduskomisjonis on meil alati kõik kandidaadid kirjalikult esitatud ja eelnõu on ette valmistatud. See oli nii, nagu ta oli. Minu arvates jääb see keskkonnakomisjoni juhtide hinge peale. Aitäh! Küsimust ei olegi.

Palun, head kolleegid, praegu on ikka küsimuste aeg!  

Ma küsin siis, miks see nii on, miks keskkonnakomisjon nii töötab.

Aitüma! Vastan küsimusele, mida ei olnud enne, aga nüüd on. See ei ole päris adekvaatne informatsioon, et Keskerakonna fraktsioonil ei olnud aega atra seada. Nimelt oli 14. kuupäevale eelnenud reedel üks osa keskkonnakomisjoni liikmeid  metsaistutustöödel, mis on väga tänuväärne töö. Sinna helistas mulle näiteks Keskerakonna fraktsiooni liige Rein Ratas, kes küsis, kuidas nende nimetamiste ja hääletamistega on ja kas on vaja kandidaate. Informatsiooni selle kohta tema ka sai. Teatavasti on komisjonide istungid kodukorra järgi esmaspäeviti kell 11, millele täiesti tavaliselt eelneb fraktsioonide töö. Te oleksite saanud küll kahe tunni jooksul seda rahulikult arutada ja ma arvan, et teil on pilt väga selge, kes teie hulgast on võimekad inimesed ja õiged inimesed. Ja te saite nad esitatud ka, selle taha ju asi üldse ei jäänud. Mis puudutab võimekust, siis see on minu meelest üle võimendatud, see tuleneb kolleeg Mark Soosaare tsitaadist.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh! Kahjuks ei saanud ma sellest väga suurest demokraatia pidupäevast 14-ndal osa võtta, sest tõepoolest informatsioon ei jõudnud sinna, kuhu ta pidi jõudma. Aga ma tahan küsida, kas see on siis nüüd uus kvaliteet koalitsiooni töös, sest nende tühiste 12 aasta jooksul, mil mul on olnud võimalus keskkonnaasjadega ja riigi asjadega tegelda, on alati tehtud otsustused teisiti ja põhimõtteliselt on alati leitud seisukoht, et ka opositsioonis on siiski mõni kandidaat, kes peab viisi ja kes tunneb keskkonnaasju.

Aitüma küsimuse eest! Mis puudutab informatsiooni edastamist, siis koheldakse selles küsimuses kõiki komisjoni liikmeid võrdselt, sõltumata soost, rahvusest ja fraktsioonilisest kuuluvusest, siin ei ole küll mingisugust probleemi, kui informatsiooni, mida edastatakse, lugeda. Mis puudutab kvaliteeti, siis ma arvan, et see kvaliteet ei ole kindlasti halvem, see on kindlasti samaväärne, juhul kui selles konkreetses nõukogus või mõnes teises on esindatud ainult koalitsiooni liikmed. Nii et ärge sellepärast nii murelik olge.

Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Ma saan aru, et mingi segadus on nüüd ja keskerakondlased on siin väga murelikud. Ma saan aru, et nad on vist midagi segi ajanud, ja arvavad, et Keskerakond ja keskkonnakomisjon, kuna mõlemad on kesk-, on peaaegu üks ja seesama. Kas sinu arvates võibki kogu mure sellest tulla, et keskerakondlased arvasid, et kuna neil on Keskerakond, siis keskkonnakomisjon nagu kuulubki automaatselt Keskerakonnale?

Ma tõesti ei oska vastata sellele küsimusele, millest tuleneb nende mure. Ma arvan, et põhimure on kusagil mujal. Tegelikult võiks neid kohti, kus tahaks vastutada, olla veel palju rohkem kui ainult keskkonnakomisjon, aga seekord lihtsalt väga palju võimalusi ei ole.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me võime minna lõpphääletuse protseduuri juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 65. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 11, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ka selle eelnõu võimalikku saatust arutati kahel keskkonnakomisjoni istungil. Esiteks esmaspäeval, 14. mail ja hiljem ka 28. mail. Käesoleval juhul tuleneb nimetamise kohustus metsaseaduse § 49 lõikest 5, mille kohaselt nimetatakse kaks Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liiget Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Ekskursina ajalukku: 2003. aastal said nendeks liikmeteks nimetatud Küllo Arjakas ja Rein Randver. Kui Rein Randver asus keskkonnaministriks, nimetas Riigikogu oma otsusega Rein Randveri asemele Villu Reiljani. Seoses Riigikogu X koosseisu liikmete volituste lõppemisega on lõppenud ka X koosseisu liikmete volitused Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus ja on vajadus valida uued liikmed. Lähen kohe valimisprotseduuri juurde. Kandidaatideks esitati Tõnis Kõiv, Tiina Oraste, Valdur Lahtvee ja Rein Ratas. Hääletamine oli avalik ja hääletustulemusena otsustati kanda otsuse eelnõusse järgmised Riigikogu liikmed: Tõnis Kõiv ja Tiina Oraste. 28. mail, kui arutati, millal peaks seda eelnõu menetlema ja milline võiks olla selle eelnõu kohta käiv otsus, jõuti järgmisele otsusele: teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada see Riigikogu otsuse eelnõu tänasesse päevakorda (7 poolt, 1 erapooletu), lõpetada Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu lugemine, panna otsuse eelnõu lõpphääletusele ja otsusena vastu võtta. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 0, erapooletuid 3.

Aitäh, kolleeg Marko Pomerants! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Hea kolleeg! Eelmine kord jäi meil diskussioon pooleli, kuna saab ühe küsimuse esitada, aga aine on sama, pole viga, saame nüüd jätkata. Minu eelmine küsimus oli suunatud rohkem n-ö demokraatiale, heale tavale või sellistele üllastele põhimõtetele. Tundub, et demokraatiaga, lisaks heale tavale, peaks, eriti võimuga, kaasas käima ka teatud suuremeelsus. Need komisjonide määramised, nõukogude määramised muutuvad kuidagi väiklaseks, siin ei ole sellisest heast tavast, demokraatiast, suuremeelsusest juttugi. Kuidas sa ise tunnetad, kas kõik need asjad on korras?

Aitüma! Mis puudutab Riigikogu liikmete määramist komisjoni, praegusel juhul keskkonnakomisjoni poolt, siis seadusandja on konkreetse juhtumi puhul täpselt nii lakooniliselt seda olukorda kirjeldanudki, et Riigikogu liikmed määratakse, selleks tehakse otsus, see võetakse vastu. Mingite teiste nõukogude puhul on seadusandja kohe sisse kirjutanud, et seal on igast fraktsioonist liige või kuidas see on, siin seda olukorda ei ole. Ma ei näe põhjust muretseda, et inimesed, kes on valitud demokraatlikult Riigikogusse, olles küll koalitsiooni poolelt, ei ole demokraatlikud esindajad nendes kahes konkreetses asutuses.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Ma küsiksin ka, kas te olete kindel, et see, et teadusliku kraadiga ja eriharidusega mehed Lahtvee ja Ratas RMK nõukogust välja jäid, Eesti metsandusele kindlasti väga hästi mõjub.

Aitüma! Mis puudutab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu, juhatust ja kõiki inimesi, kes on metsandusega seotud, siis kindlasti on seal suur hulk spetsialiste, kes on, samuti nagu eespool nimetatud kolleegid, metsandusspetsialistid. Nii et ka teistsuguse ettevalmistusega inimeste kaasamine sellise asutuse töösse, mis ei tegele tühipaljalt ja kitsalt ainult metsandusega, ei ole minu meelest, ei peaks olema kuidagi välistatud. Mis puutub kahe kolleegi kogemustesse oma valdkonnas, siis neid probleeme tuleb küll ja küll, kus nad saavad kenasti oma teadmistega kaasa rääkida.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea ettekandja! Kas teie koalitsiooni esindajana oleksite valmis küsima koalitsioonilt toetust plaanile, et nii KIK-i kui RMK, mis on valdavalt keskkonnaga ja looduskeskkonnaga seotud komisjonid, nõukogus toimuks kohtade jaotamine sama reegli alusel nagu näiteks ringhäälingunõukogus?

Aitüma! Selle eelnõu menetlemisel see jutuks tulla ei saa. Mis puudutab tulevikku, siis saab alati arutada seda, kas olemasolevat korda on põhjust muuta konkreetsemaks või mitte. Nii et selle vastu, et seda arutada, ei ole mul midagi.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Tõesti, praegusel hetkel tundub, et ka ettekandjal on natuke segamini läinud: küll valitakse ühe punkti puhul parimaid spetsialiste, siis valitakse kõige võimekamaid inimesi. Siin konkreetsel juhul ei saagi aru, keda sinna on valitud. Kas komisjonis arutati, mis asi on näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus, millega ta üldse tegeleb? Kas need kandidaadid või liikmed, keda me praegu hakkame määrama sinna nõukokku, üldse teavad, mis see RMK on ja millega ta tegeleb?

Aitüma! Mis puudutab üldse Keskkonnaministeeriumi haldusala, siis sellega tutvumiseks, küll võib-olla põgusamalt, on läbi viidud lausa väljasõiduistung. Mis metsandust veel pikemalt puudutab, siis metsanduse probleemidega tutvumine on plaanis ka näiteks sel neljapäeval. Minul on väga raske eeldada, et fraktsioonid, esitades oma kandidaate ühte või teise nõukogusse, ei ole seda küsimust selgeks teinud. Ma arvan, et oleks lausa piinlik alustada küsimusega, kas nad ikka saavad aru, kuhu nad kandideerivad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme nüüd lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 66. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu 51 näeb ette nimetada stabiliseerimisreservi nõukogu liikmeteks Raivo Järvi, Inara Luigas, Eiki Nestor ja Marek Strandberg. See on meie kohus kord viie aasta jooksul määrata Riigikogu poolt ja rahanduskomisjoni algatusel neli liiget stabiliseerimisreservi nõukokku. Peale nelja riigikogulase kuuluvad sinna ametikoha järgi ka rahandusminister ja Eesti Panga president. Stabiliseerimisreserv ise moodustatakse riigieelarve seaduse alusel ja ta on mõeldud riigi üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja struktuursete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks. Teda kasutatakse ka sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks, samuti võib teda kasutada sotsiaalmajanduslike riskide vältimiseks või leevendamiseks ning eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise korral. See olekski lühidalt kõik. Kõige tähtsam selle juures on muidugi see, et nendele nõukogu liikmetele tasu ei maksta.

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 51. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikme kolleeg Kristiina Ojulandi!

Proua esinaine! Head kolleegid! Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiseks moodustas Riigikogu juhatus kõikide fraktsioonide esindajatest töörühma eelmise Riigikogu koosseisus 2004. aasta sügisel. XI Riigikogu koosseisus moodustati vastav töörühm vahetult pärast Riigikogu rakendamist ja mul oli võimalus olla selle töörühma esimees. See valdkond on oma põhiolemuselt reguleeritud 1992. aastast ja meil on ülim aeg seda teemat nüüd taas arutada, võttes arvesse parimaid kogemusi nii Eestist kui mujalt maailmast. Nii nagu Riigikogu kodukorra seaduse muutmise puhul otsisime ka siin fraktsioonide vahel võimalikult suurt konsensust. Seetõttu ei ole eelnõus käsitletud näiteks Riigikogu liikmete pensioni küsimusi ega ka neid teisi valdkondi, kus fraktsioonide vahel konsensust ei leitud.
Kõigepealt siis seaduse ülesandest. Seaduseelnõuga soovitakse korrastada Riigikogu tegevust ning Riigikogu liikme staatust, õigusi ja kohustusi puudutavate õigusnormide süsteemi nõnda, et senise kolme seaduse, Riigikogu kodukorra seaduse, Riigikogu töökorra seaduse ning Riigikogu liikme ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse asemel jääksid ülalmainitud teemade ringi reguleerima üksnes kaks – Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ning Riigikogu liikme staatuse seadus. Selleks tunnistatakse kehtetuks mõnevõrra kunstlik Riigikogu töökorra seadus ning osa selle normidest lülitatakse Riigikogu kodukorra seadusesse, näiteks Riigikogu Kantselei tööd reguleeriv osa, osa aga Riigikogu liikme staatuse seadusesse, nagu volituste, asendusliikmete, ametivande ja ametite ühitamatusega seonduv. Riigikogu liikme ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seadusest jäävad kehtima üksnes sätted, mis käsitlevad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensione.
Ja nüüd eelnõu sisu juurde. Tahaksin järgnevalt välja tuua olulisemad muudatused, mida soovitakse eelnõuga kehtivasse õigusesse viia. Kõigepealt esimene peatükk, mis käsitleb üldsätteid. Põhiseaduse kohaselt on Riigikogu liige rahvaesindaja, kelle valib rahvas Riigikogu valimistel. Vastavalt eelnõus sätestatule töö- ja teenistusõiguslikke küsimusi reguleerivaid seadusi (avaliku teenistuse seadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, töölepingu seadus) Riigikogu liikmetele ei laiendata. Niiviisi rõhutatakse rahvaesindaja erilist staatust, mida iseloomustavad näiteks tema valimiste spetsiifiline kord, määratlemata töö- ja puhkeaeg ning formaalse puhkuseperioodi puudumine, tema sõltumatuse tagamisele suunatud põhiseaduslikud garantiid ja muu selline.
Teine peatükk käsitleb Riigikogu liikme volituste algust, peatumist ja lõppu. Käesoleva seaduse alusel ning võttes arvesse Riigikogu senist praktikat, ei ole Riigikogu liikmeks valitud isikul võimalik loobuda mandaadist enne ametivande andmist. Eelnõu koostajad leiavad, et selline regulatsioon on liiga jäik ning vajab muutmist. Eelnõus on ette nähtud, et valituks osutunud isik, kes ei soovi Riigikogu liikmeks saada, võib astuda tagasi enne ametivande andmist. Isiku varasem töö- ja teenistussuhe, mis on Riigikogu liikme mandaadiga ühitamatu, loetakse eelnõu kohaselt automaatselt lõppenuks alates Riigikogu liikme ametivande andmise päevast, sest siis on selge, et Riigikogu liikmeks valitu soovib töötada Riigikogus. Paindlikkust peaks lisama ka võimalus töösuhe selle lõppemise asemel peatada.
Järgmised kaks muudatust on seotud Riigikogu liikme volituste peatumisega. Esiteks tuleks eelnõu koostajate arvates muuta Riigikogu töökorra seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud reeglit. Selle järgi peatuvad valituks osutunud isikute, kes samal ajal on veel ametis oleva valitsuse liikmed, Riigikogu liikme volitused ning nende asemele asuvad asendusliikmed. Viimased saavad üldjuhul Riigikogus olla üksnes väga lühikest aega, kuni poolteist kuud, ning peavad lahkuma pärast uue valitsuse ametisse nimetamist, sest siis taastuvad asendatavate volitused. Peale selle kaotavad need, kelle Riigikogu liikme volitused on valitsusliikmeks olemise tõttu peatunud, võimaluse ka näiteks kandideerida Riigikogu esimeheks või aseesimeheks ning võimalik, et ka komisjoni esimeheks või aseesimeheks. Eelnõus pakutava lahenduse kohaselt ei peatu valituks osutunud isikute, kes samal ajal on veel ametis oleva valitsuse liikmed, Riigikogu liikme volitused, vaid Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamise ja uue valitsuse ametisse nimetamise vahelisel ajal oleksid nad samaaegselt nii Riigikogu liikmed kui ka valitsusliikmed. Eelnõu koostajate arvates ei ole selline regulatsioon põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse § 64 lõike 1 eesmärk on toetada põhiseaduse §-st 4 tulenevat personaalse võimude lahususe põhimõtet. Kuid kindlasti ei kahjusta nimetatud põhimõtet see, kui tagasiastuva valitsuse liige on ühtlasi Riigikogu liige ajal, mil Riigikogu töö ei ole veel sisuliselt käivitunud, kusjuures see periood kestab lühikest aega, kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni.
Teiseks antakse eelnõuga Riigikogu liikmetele võimalus taotleda Riigikogu juhatuselt volituste peatamist kas alla kolmeaastase lapse kasvatamiseks või ajutise töövõimetuse ajaks. Kehtivas õiguses Riigikogu liikme volituste peatamise selline alus puudub. Samuti ei mainita seda põhiseaduses. Nimetatud ettepanek on tingitud ühelt poolt Riigikogu kui poliitilise institutsiooni funktsioneerimise eripärast – iga hääl võib olla otsustav –, teiselt poolt aga soovist anda Riigikogu liikmele võimalus teatavatel põhjustel Riigikogu tööst pikema aja vältel eemal olla, ilma et ta peaks Riigikogu liikme kohalt tagasi astuma. Olgu märgitud, et volituste peatamine on õigustatud üksnes juhul, kui lapse kasvatamise vajadus või töövõimetus takistaksid olulisel määral Riigikogu liikme ülesannete täitmist. Eelnõu koostajad on seisukohal, et kõnesolev regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduses on ette nähtud kaks alust, kui Riigikogu liikme volitused tulenevalt personaalse võimude lahususe põhimõttest peavad peatuma, see on põhiseaduse § 64 lõige 1 ja § 83 lõige 2. Täiendava peatamise aluse, mille kohaldamine eeldab seaduses täpselt määratletud asjaolude esinemist ning Riigikogu liikme vaba tahte avaldust, sätestamine ei kahjusta ühtegi põhiseadusega kaitstavat väärtust.
Kolmas peatükk käsitleb asendusliikmeid. Eelnõu koostajad leiavad, et mõnevõrra tuleks muuta asendusliikme Riigikogu liikmeks asumisest loobumise korda. Senise praktika järgi vormistab Riigikogu juhatus seaduses ettenähtud juhtudel asendusliikme asumise Riigikogu liikmeks automaatselt, ilma asendusliikmelt nõusolekut küsimata. Kui isik ei soovi Riigikogu liikmena töötada, peab ta tagasi astuma. Seda saab aga teha pärast ametivande andmist. Sellise regulatsiooni kehtestamise eesmärk on tagada, et valimistel kandideerinud isik ka tegelikult Riigikogu liikmena tööle asuks, ning teha tagasiastumine n-ö ebamugavaks. Samas on aga praktika meile näidanud, et nimetatud eesmärki saavutada ei ole õnnestunud ning eelnõus pakutava regulatsiooni kohaselt võib Riigikogu liikmeks vormistatud asendusliige astuda tagasi ka enne ametivande andmist. Ühtlasi pakub selline regulatsioon lahenduse valituks osutunud Euroopa Parlamendi liikmetele.
Neljas peatükk käsitleb Riigikogu liikme ametivannet. Kehtiva õigusega võrreldes on lisatud säte, mis annab reegli juhuks, kui Riigikogu liige peab andma ametivande sama Riigikogu koosseisu volituste ajal teist või enamat korda. Ametivanne tuleb praegu anda alati, kui Riigikogu liikme volitused algavad ja ta soovib asuda täitma rahvaesindaja kohustusi. Vastavalt eelnõule antakse ametivanne suuliselt ainult esimesel korral. Kui aga Riigikogu liikme volitused algavad teist või enamat korda sama koosseisu ajal, antakse ametivanne kirjalikult.
Viies peatükk – Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme olulisemad õigused ning garantiid on sätestatud põhiseaduses. Eelnõu viies peatükk sisaldab sätteid, mis puudutavad Riigikogu liikme mandaadi teostamise põhimõtteid ja tagatisi (vaba mandaat, vastutamatus, puutumatus), samuti mõningaid õigusi, mille olemasolu on möödapääsmatu Riigikogu liikme ülesannete täitmiseks, näiteks informatsiooniõigused, ning töökohtade ja tegevusalade deklareerimise kohustust. Täiendavalt on Riigikogu liikme õigused ja kohustused sätestatud Riigikogu kodukorra seaduses – õigused ja kohustused, mis on vahetult seotud Riigikogu töös osalemisega. Eelnõu §-s 17 on mõnevõrra lahti kirjutatud põhiseaduse §-st 62 tulenevat vaba mandaadi põhimõtet. Samas tuleb tõdeda, et nimetatud põhimõtte kogu sisu eelnõu ei ava ega peagi avama. Eelnõu §-s 18 käsitletakse parlamentaarset immuniteeti. Lõikes 1 on sätestatud vastutamatuse põhimõte kui Riigikogu liikme sõnavabaduse kaitse. Lõiked 2, 3, 4 ja 5 seonduvad parlamentaarse immuniteedi teise aspekti, puutumatusega, mis on fikseeritud põhiseaduse §-s 76. Selle garantii ajalooliseks tekkepõhjuseks oli soov kaitsta esinduskogu koosseisu ja tegutsemisvõimet täidesaatva võimu omavoli eest. Tänapäeval peab puutumatus tagama parlamendiliikme füüsilise vabaduse ja välistama tema suhtes kriminaalmenetluse poliitilistel motiividel. Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamise ning tema suhtes menetlustoimingute tegemise erikord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku 14. peatükis. Eelnõuga täiendatakse vastavat seadust üksnes sättega, mille järgi tuleb Riigikogu esimeest viivitamata teavitada Riigikogu liikme kinnipidamisest esimese astme kuriteolt tabamise korral. Lõigetes 4 ja 5 sisalduva regulatsiooni aluseks on seisukoht, et põhiseaduse § 76 hõlmab mitte üksnes Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamise ja tema suhtes kriminaalmenetlustoimingute tegemise piiranguid, vaid ka kaitset Riigikogu liikme isikuvabadust oluliselt piiravate abinõude, nagu arest, sundtoomine, kinnipidamine ja muu selline, rakendamise vastu. Vastasel juhul ei ole immuniteet täielik ega pruugi tagada, et Riigikogu liige saab rahvaesindaja ülesandeid segamatult täita. Nii võib näiteks kohtu poolt Riigikogu liikmele määratud arest, mille tõttu Riigikogu liige ei saa osa võtta Riigikogu ja selle komisjonide istungitest, märkimisväärselt mõjutada parlamendi tahtekujundusprotsessi. Erandina võib Riigikogu liikme vabadust piirata juhul, kui see on vajalik, tõrjumaks ohtu Riigikogu liikme enda või kolmandate isikute elule või tervisele. Lõike 2 eesmärk on tagada, et riigiorganid ja ametiisikud kõikvõimalike toimingute tegemisel, näiteks kohtusse kutsumine, arvestaksid Riigikogu liikme töö spetsiifikat ega takistaks eelkõige Riigikogu liikme osavõttu täiskogu ja komisjonide istungitest. Parlamentaarne immuniteet, nii vastutamatus kui ka puutumatus, on fikseeritud põhiseaduses mitte iga üksiku Riigikogu liikme, vaid Riigikogu kui terviku funktsioneerimise huvides, seetõttu ei ole Riigikogu liikmel võimalik immuniteedist loobuda. Eelnõu §-ga 19 tagatakse Riigikogu liikmele juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele ning sätestatakse juurdepääsu tingimused. Paragrahvi sõnastus on identne Riigikogu poolt 25. jaanuaril 2007. aastal vastu võetud ning 1. jaanuaril 2008. aastal jõustuva riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 81 sisalduva sõnastusega. Eelnõu § 20 sisaldab Riigikogu liikme õigust pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende ametiisikute poole ning saada neilt suhteliselt lühikese tähtaja jooksul vastuseid. Nimetatud õigus on algselt fikseeritud avaldustele vastamise seaduses, kuid selle kehtetuks tunnistanud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus seda enam ette ei näe. Ometi on säärane õigus Riigikogu liikmele vajalik oma tööks vajaliku informatsiooni saamiseks. Eelnõu § 21 on suunatud võimalike huvide konfliktide vastu. Lõikes 1 viidatakse korruptsioonivastasele seadusele, millest Riigikogu liikmetele tulenevad teatavad toimingupiirangud ning majanduslike huvide deklareerimise kohustus. Lõikes 2 nähakse ette Riigikogu liikmete kohustus teha Riigikogu juhatusele teatavaks töökohad ja tegevusalad, mida ta Riigikogu liikme ülesannete täitmisega ühitab. Sätte eesmärk on peale huvide konflikti vältimise võimaldada kontrollida teatavate ametite ühitamise keelu järgimist.
Kuues peatükk käsitleb Riigikogu liikme ametiga ühitamatuid ameteid. Ametite ühitamatuse printsiibi eesmärk on tagada, et järgitaks personaalse võimude lahususe põhimõtet, ning luua eeldused huvide konfliktide ärahoidmiseks. Lisaks eeltoodule on ametite ühitamatuse põhimõttel veel teinegi eesmärk – tagada Riigikogu liikme täielik pühendumine rahvaesindaja ülesannete täitmisele. Eelnõu kuuendas peatükis sisalduvate piirangute sätestamisel ongi peetud silmas neid ülalnimetatud eesmärke. Riigikogu liige ei või olla avalikus teenistuses. Eelnõus on antud mitteammendav loetelu riigiteenistuse ametikohtadest, millel töötamine on Riigikogu liikme ametiga ühitamatu. Riigikogu liikme volituste ajal avalikus teenistuses olemise võimaldamine kujutaks endast kindlasti võimude lahususe printsiibi eiramist. Analoogilisel kaalutlusel on Riigikogu liikmel keelatud olla kohaliku omavalitsuse teenistuses. Peale ülaltoodu ei tohi Riigikogu liige olla ka välisriikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste ega rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses. Mõeldud on püsivat töö- või teenistussuhet, mitte aga näiteks rahvusvahelise organisatsiooni missioonides osalemist. Riigikogu liige ei või olla linna- või vallavolikogu liige, Riigikogu liige ei või olla Euroopa Parlamendi liige. Riigikogu liige võib teatavatel juhtudel olla avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu esimees või liige. Mis puudutab Riigikogu liikme kuulumist riigiettevõtete äriühingutesse, siis seda küsimust see seadus ei reguleeri. See oli ka töögrupi ühine otsus. Eesti Panga Nõukogu esimeheks olemise keeld kehtib ka praegu. Riigikogu liige ei tohi tegutseda advokaadi, notari, kohtutäituri ega vandetõlgina. Riigikogu liige ei või olla riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ja juhatuse liige. Keeld on sätestatud, et vältida Riigikogu liikme ministrist sõltuvusse sattumist määral, mis võib põhjustada minetusi Riigikogu liikme kohustuse täitmisel. Kõikidest muudest töökohtadest ja tegevusaladest, mida eelnõus ei ole käsitletud Riigikogu liikme ametiga ühitamatute ametitena, näiteks arstina tegutsemine, näitlejaks olemine, pedagoogiline töö ja nii edasi, peab Riigikogu liige teavitama Riigikogu juhatust.
Seitsmes peatükk käsitleb Riigikogu liikme sotsiaalseid tagatisi. Riigikogu liikme palka, võrreldes kehtiva õigusega, muudetud ei ole. Eelnõu § 30 kohaselt hüvitatakse tööga seotud kulutused Riigikogu liikmele 30% ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast ilma kuludokumentideta. Eelnõu §-s 31 nähakse Riigikogu liikmele, kes rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, ette igakuine hüvitis, mille suurus on 20% Riigikogu liikme ametipalgast ja mida makstakse üksnes sooviavalduse alusel. Riigikogu liikme volituste lõppemise korral makstakse talle ühekordset hüvitist, mille suurus sõltub Riigikogu liikmeks oldud ajast.
Kaheksas peatükk käsitleb lähetusi. Peatükis sätestatakse lähetuste ja reisikindlustusega seonduv. Paragrahvi 33 lõike 3 eesmärk on tagada Riigikogu esindamine rahvusvahelistes parlamentaarsetes kogudes ka perioodil, mis jääb Riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise ja uue koosseisu volituste ajal välisdelegatsioonide moodustamise vahele.
Üheksas peatükk käsitleb Riigikogu liikme abi. Kehtiva õiguse järgi ei ole Riigikogu liikmel isiklikku abilist. Praegu on Riigikogu liikmetel oma töös võimalik toetuda Riigikogu komisjonide, fraktsioonide ning Riigikogu Kantselei struktuuriüksuste teenistujatele. Eelnõus nähakse aga ette Riigikogu liikme abi institutsioon. Abi on ette nähtud ennekõike Riigikogu liikme asjaajamisülesandeid täitva isikuna selleks, et Riigikogu liige saaks pühenduda rohkem oma põhitööle. Erinevalt Riigikogu Kantselei teenistujatest on Riigikogu liikme abi töötaja, kellega Riigikogu liige sõlmib töölepingu. Tekkivat töösuhet reguleeritakse töölepingu seadusega, arvestades eelnõuga sätestatavaid erisusi. Olulisemateks neist on töölepingu tähtajalisus ning lõpetamise võimalus koostöö mittelaabumise korral. Riigikogu liikme abile makstakse töötasu kuni 35% Riigikogu liikme ametipalgast.
Ja kümnes peatükk – rakendussätted. Nimetaksin siin olulisemaid. Kõigepealt, Riigikogu liikme staatuse seaduse vastuvõtmisega kaasneb vajadus teha muudatusi 18 seadusesse. Seaduseelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras vastavalt põhiseaduse §-le 108. Eelnõu üheksas peatükk, mis puudutab Riigikogu liikme abisid, jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval. Seaduseelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vastavalt põhiseaduse §-le 104 nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Kristiina Ojuland! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh veel kord põhjaliku ettekande eest! Nüüd ma palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Auväärt istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Me teame seda, aga ikkagi, kas me oskame endale ette kujutada, kui palju otsustusi siin maamunal tehakse tegelikult eelkõige just emotsioonide pinnalt ja kui raske on sel puhul jääda argumentide tasandile. Täpselt niiviisi tekkivaid emotsioone võttis teadmiseks ka Riigikogu põhiseaduskomisjon, kui ta 29. mail s.a arutas käesoleva eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks.  Kaheksast komisjoni liikmest oli kohal 7, puudus kolleeg Urmas Reinsalu. Juurde oli kutsutud algatajate, st Keskerakonna fraktsiooni, Reformierakonna fraktsiooni, Rahvaliidu fraktsiooni, Eestimaa Roheliste fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana Riigikogu asejuhataja Kristiina Ojuland ja veel oli eelnõu arutamise juures Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul kui eelnõu ettevalmistusrühmas osalenu. Nemad andsid ka eelnõu kohta selgitusi ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Algatajate esindaja märkis, et selle eelnõu väljatöötamine algas juba Riigikogu eelmise koosseisu ajal ja et töögrupp on pikemalt koos käinud. Eelkõneleja peatus juba päris pikalt selle eelnõu olemusel, põhisisul, aga nagu vanad roomlased ütlesid, repetitio mater studiorum est – kordamine on tarkuse ema –, siis kannan ka ette need probleemid ja küsimused, millel põhiseaduskomisjon selle eelnõuga seonduvalt peatus.
Me teame, et Riigikogu on Eestis parlamentaarse demokraatia olulisim organ, aga kes siis on Riigikogu liige? Eelnõu § 1 ütleb otsesõnu, et Riigikogu liige on rahvaesindaja, kes valitakse vastavalt põhiseaduse §-le 60 ja Riigikogu valimise seadusele. Niisugusel moel ei saa ametisse ükski teine isik, välja arvatud need 101 Riigikogu liiget. See on ka põhjus, mispärast ei saa öelda, et Riigikogu liige töötab töölepingu alusel nagu töötajad, või ta töötab avaliku teenistuse seaduse alusel, on teenistuses nagu ametnikud. Siit tulenevalt ongi Riigikogu liikme staatusega seonduv toodud käesolevasse eelnõusse. Olulise ja uudse lahendina, mida ka eelkõneleja tegelikult välja tõi, on eelnõus § 5 lõige 2, mille kohaselt Riigikogu liikme volitused ei peatu juhul, kui Riigikogu uude koosseisu valitud liige jätkab kuni Vabariigi Valitsuse ametisse astumiseni oma tegevust Riigikogu uue koosseisu kokkuastumise tõttu tagasiastuva Vabariigi Valitsuse koosseisus. See säte on loodud selleks, et vältida arvukate asendusliikmete n-ö läbijooksmist siit Riigikogu tegevuse alguses. Komisjon möönis, et täiesti arusaadav on selle sätte vajadus ja et ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kaudu  on niisugune põhimõte tegelikult juba pikemat aega, aastaid edukalt kehtinud omavalitsustes, volikogus, vallavanema, linnapea, vallavalitsuse liikmete, linnavalitsuse liikmete puhul. Aga siiski võib seda sätet komisjonis edaspidi täpsemalt üle vaadata, kuivõrd meie põhiseaduse § 64 ütleb tegelikult otsesõnu ja ilma reservatsioonideta, et Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest. Nagu ma ütlesin, vaatab põhiseaduskomisjon selle sätte, tema koosmõju põhiseadusega veel kord üle. Praegu ei ole Riigikogu liikmeks valitud isikul võimalik loobuda mandaadist enne ametivande andmist. Eelnõuga on seda üritatud muuta (§ 9, lõiked 3 ja 4). Selle kohaselt võiks Riigikogu liige tagasi astuda enne vande andmist, kui tal ei ole võimalik asuda täitma Riigikogu liikme kohustusi ja ta esitab selle avalduse kas valimiskomisjonile või Riigikogu juhatusele. Selline lähenemine muudaks niisuguse olukorra, mis meil siin mõni kuu tagasi tekkis, kui Riigikohus pidi lõpetama mõne eurosaadiku volitused Riigikogu liikmena. Tegelikult saab hoopis uue näo norm, mis on eelnõu § 10 lõikes 3 ja ütleb, et Riigikohus võib Riigikogu juhatuse taotluse alusel lõpetada selle Riigikogu liikme volitused, kes keeldub  ametivannet andmast. Ametivande tekst aga, head kolleegid, on, et Riigikogu liige annab vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Siin napilt üle kuu aja tagasi toimunud sündmuste taustal peame juba tulevaste parlamendivalimiste puhul olema ka sellisteks võimalusteks valmis. Pikemalt peatuti põhiseaduskomisjonis ametivande andmisega seonduvalt veel sellel, kas see on tähtajaline või ei ole ja mis kohustused see kaasa toob. Vande andmisega seonduv ei ole tähtajaline. Riigikogus veidi aega tagasi eurosaadikute asja arutades käsitleti vannet kui Riigikogu liikme Riigikogu ametisse astumise osa. Tegemist ei ole pelgalt tseremoniaalse aktiga. Oma ametialaseid kohustusi saab Riigikogu liige täitma asuda alles vande andmise järel ja sellest päevast alates võetakse ta ka tegelikult Riigikogu Kantselei kaudu palgale eelnõu kohaselt.
Uus on aga eelnõus kindlasti viies peatükk. Kui põhiseaduse § 63 ütleb ainult, et Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga, siis § 17 täpsustab seda. Riigikogu liige on sõltumatu, ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. See tähendab, nagu ka õigusteadlased on oma töödes varem märkinud, et õiguslikult ei ole Riigikogu liige seotud isegi mitte oma valijatega, rääkimata oma erakonna soovidest või juhistest. Riigikogu liikme seotus võib muidugi sellisel juhul tulla kõne alla poliitilise vastutuse kaudu ja see leiab väljenduse järgmistel valimistel, kas siis rahva ja erakonna toetuse juurdesaamises või selle kaotamises. Aga see ei ole mitte õiguslik vastutus. Igal juhul on eelnõus ka lause (§ 17 lõige 2), mis ütleb, et Riigikogu liiget ei või kohustada Riigikogust tagasi astuma. Eraldi säte on § 18, mis räägib Riigikogu liikme immuniteedist ehk saadikupuutumatusest, ja selle eesmärk ei ole mitte üksiku parlamendiliikme huvide kaitsmine, vaid kogu Riigikogu töö häireteta tagamine. Eelkõige puudutab see Riigikogu liikmelt vabaduse võtmise eritingimusi. Vaidlusi tekitas põhiseaduskomisjonis § 19 lõige 2, mis ütleb, head kolleegid, et peaministri või asjaomase ministri põhjendatud otsusel võib keelata Riigikogu liikmele juurdepääsu andmise konkreetsele salastatud välisteabele või riigisaladusele. Kuigi see säte on praegugi olemas seaduses, mis Riigikogu on varem vastu võtnud, riigisaladuse seaduses, oli komisjonis ka arvamusi, et võib-olla on siin teatud vastuolu seadusandliku ja täitev-korraldava võimu otsustuste vahel ning seda sätet tuleks muuta, et niisuguse põhjendatud keelu üle põhjendatud juhtudel otsustab siiski Riigikogu vastav erikomisjon, milleks on julgeolekuasutuste järelevalve komisjon.
Eraldi väärib vaatlemist, head kolleegid, muidugi ka kuues peatükk, mis räägib Riigikogu liikme ametiga ühitamatutest ametitest ja ülesannetest, kusjuures § 22 lõiked 1, 2 ja 3 on selles mõttes väga olulise tähtsusega. Seal on öeldud, et Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu. Sama paragrahvi teine lõige toob ära kaks üldprintsiipi selles küsimuses. Esiteks, et Riigikogu liige ei tohi olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis oleksid vastuolus võimude lahususe printsiibiga, ja ta peab välistama oma tegevuses huvide konflikti. Samas 3. lõige ütleb, et Riigikogu võib seaduse alusel nimetada Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks. Sellega, head kolleegid, niisuguse tegevusega, nõukogusse nimetamisega, me siin ka tänase päevakorra esimese kahe-kolme punkti juures tegelesime ja ma usun, et neid tuleb veel, on need siis Rahvusraamatukogu nõukogu, Rahvusooperi Estonia nõukogu jne. Algatajad ütlesid, et see säte ei käsitle Riigikogu liikme osalemist või mitteosalemist riigi osalusega äriühingute nõukogude tegevuses, mida on tarvilik reguleerida kas eraldi seadusega või selle seaduse täiendusega. Igal juhul ütleb selle seaduseelnõu § 28, et äriühingu juht ega juhatuse liige ei tohi olla Riigikogu liige riigi osalusega äriühingute puhul ja, nagu ma ütlesin nõukogudesse kuulumise kohta, siin eelnõus praegu täpset sätet ei ole.
Seitsmes peatükk räägib eelnõus Riigikogu liikme sotsiaalsetest tagatistest. Selle § 30 ütleb, et Riigikogu liikmele makstakse tööga seotud kulutuste hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 30% Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu liikme tööga seotud kulutusi vaadeldi ka komisjonis. Mis need siis on? Nendeks on kindlasti bürookulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, koolituskulud, samuti esindus- ja vastuvõtukulud ning väga olulisel kohal on Riigikogu liikme sõidu- ehk transpordikulud, eelkõige valimisringkondadesse. Igatahes vahemärkusena tuleb mulle meelde aeg 1999. aasta algupoolel, kui selleks, et Riigikogu liige saaks liikuda valimispiirkonda, tuli tal mõni päev enne tellida Riigikogu dispetšerilt Riigikogu autobaasi kaudu Mercedes koos autojuhiga ja siis sai ta liikuma, aga see kõik iseenesest läks tegelikult riigile kallimaks maksma, autokulu, juhitasu, kindlustus, kütus, garaaž jne. Võib-olla stenogrammi või protokolli huvides, nagu öeldakse, võiks veel kord lahti lüüa need eelnimetatud kulud ükshaaval, mida peetakse sõidukuludeks: sõiduki üüri, ühissõiduki, kütuse, parkimisteenuse ja ühiselt tellitava transpordi teenuse kulud. Sidekulud on mobiiltelefoni ja andmeside, sh ka kodulehekülje loomise kulud. Postikulud on posti- ja kullerteenuse kulud. Lähetuskulud on riigisisese teenistuslähetuse ja välislähetuse kulud. Bürookulud on bürooteenuse, sh paljunduse, väiketrükiste, visiitkaartide, kutsekaartide ning kantseleitarvete ja ühiselt tellitava perioodika kulud. Koolituskulud, nagu me kõik aru saame, on koolitusteenuse, seminaridest ning konverentsidest osavõtu, samuti tõlketeenuse kulud. Esindus- ja vastuvõtukulud on ruumide, esindustehnika üüri- ja laenutuskulud, toitlustuskulud, kingitused, lilled, suveniirid, trükised ja muud kulutused valijatega kohtumiseks. Vaieldamatult on need tööga seotud kulutused tõsist poleemikat tekitanud ja on avalikkuse erilise tähelepanu all, mida me võime ka täna siin Riigikogu saalis ringi vaadates tegelikult mõista. Algatajad selgitasid komisjonis, et eelnõuga soovitakse lõpetada kohustuslike kuludokumentide esitamise kord, mis on kehtinud alates 2003. aastast. Seda põhjusel, et keerukas kuludokumentide esitamise ja kasutamise süsteem ning selle pärastised tõlgendused ei ole diskrediteerinud avalikkuse silmis mitte üksikuid parlamendiliikmeid, vaid Riigikogu kui institutsiooni tervikuna. Tean juba mitmeid juhtumeid, kus Riigikogu liikmed praegu näiteks ei ole esitanud ega taotle isegi  osa oma tööga seotud kulutuste hüvitamist, vaid teevad seda oma palga või oma töötasu arvel, et hiljem mitte sattuda meelevaldsete tõlgenduste alla. Seda enam, et paljudel omavalitsusjuhtidel, Vabariigi Valitsuse ministritel, diplomaatidel ja teistel mitmete oluliste institutsioonide esindajatel hüvitatakse tööga seonduvad kulutused samuti kindla protsendi või summa ulatuses ilma konkreetset arvet või tšekki nõutamata. Komisjon leidis, et selline eelnõus esitatud tööga seotud kulutuste hüvitamise kord, millel peatusin, on põhiseaduse §-ga 75 kooskõlas, jääb ju hüvitamise määra suurus 30% samaks, mis kehtib 2003. aastast, muutub vaid süsteem. Seda enam, et tegelikult ei ole selles osas kindlasti tegemist Riigikogu liikme tasuga ega ka muu töötulu saamise piiranguga, vaid, nagu ütlesin, tööga seotud kulutuste hüvitamisega. Eelnõu § 31 räägib Riigikogu liikmetele eluasemekulude hüvitamisest 20% ulatuses ametipalgast. Võib arvata, et oleks mõistlik, kui see sõnastus hakkaks kehtima uuele Riigikogu koosseisule, siis ei pruugi olla võimalikku vastuolu selle eeltsiteeritud põhiseaduse §-ga 75. Seda põhjusel, et selle protsendiga muutuks siin mõnevõrra eluasemekulude hüvitusmäär, võrreldes juba praegu kehtivaga.
Põgusalt tuleb peatuda ka sellel, et eelnõuga on plaanis muuta Riigikogu Kantselei direktori ametikoht tähtajaliseks, nimetatuna ametisse viieks aastaks nagu ministeeriumide kantslerid, ja edaspidi täidetakse see koht avalike konkursside kaudu.
Veel oli komisjonis juttu eelnõu üheksandast peatükist, mis räägib Riigikogu liikme abist kui lepingulisest töötajast, kelle ülesanne on abistada Riigikogu liiget tema ülesannete täitmisel. See säte hakkab kehtima samuti Riigikogu uuele koosseisule ja peaks siis Riigikogu liiget toetama tema töises tegevuses. Tööandjaks oleks igale oma abile Riigikogu liige eraldi, kuid kõike seda aitaks korraldada Riigikogu Kantselei, kes on tegelikult juba praegu, oma ametnike kaudu, Riigikogule tervikuna suureks toeks.
Kõigest sellest tulenevalt tegi Riigikogu põhiseaduskomisjon oma menetluslikud otsused, head kolleegid, ja need on: eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks 8. juuni kell 13 põhiseaduskomisjoni. Ma lõpetasin. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 54 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni s.a kell 13. Eelnõu 54 esimene lugemine on lõpetatud.

Keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Rain Rosimannuse!

Austatud Riigikogu esimees! Hea Riigikogu! Seaduskuulekate kodanike jaoks on ühtviisi halb see, kui seadusandlus jääb elust maha, kui ka see, kui ta natuke liiga kiiresti elul eest ära liigub. Käesoleva seadusega  tegeleme me just selle viimase olukorraga. Me oleme eelmise Riigikoguga oma seadusandlust valguskiirusel edendanud ja kodanikud ei jõua järele. Jäätmeseaduse selle aasta 11. märtsil jõustunud redaktsiooni § 64 lõige 4 sätestab, et ohtlike jäätmete saatekirja koostab jäätmekäitleja digitaaldokumendina ning edastab selles sisalduvad andmed keskkonnaministri määratud veebipõhisesse andmebaasi. Keskkonnaministeeriumi info põhjal on see veebipõhine ohtlike jäätmete saatekirja süsteem alles katsetamisjärgus, süsteemi ei saa rakendada täismahus. Samuti nõuab saatekirjade digitaalselt esitamine esitajatelt praegusest suuremat tehnilist võimekust, milleks kõik veel valmis ei ole. Seega on otstarbekas jätta saatekirja esitajatele veel teatud perioodiks valikuvõimalus, kas esitada see saatekiri paber- või digitaaldokumendina, ja minna täielikult veebipõhisele ohtlike jäätmete saatekirja süsteemile üle alles järgmise aasta 1. oktoobrist. Sellest tulenevalt algatas keskkonnakomisjon 15. mail s.a jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis, nagu öeldud, jätab võimaluse esitada saatekiri kuni 1. oktoobrini järgmisel aastal  kahel viisil, nii paber- kui digitaalkujul. Vabariigi Valitsus arutas jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu oma k.a 31. mai istungil ja otsustas seda eelnõu toetada. Keskkonnakomisjon otsustas 28. mai istungil konsensusega lõpetada jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. juuni 2007 kell 16. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Rain Rosimannus! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. juuni s.a kell 16. Eelnõu 45 esimene lugemine on lõpetatud.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 20 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kolmapäeval, 18. aprillil 2007. aastal andis Keskkonnaministeerium välja järgmise pressiteate: Keskkonnaministeerium saadab põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eelnõu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile, et seejärel esitada arengukava kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Kuigi Keskkonnaministeerium on algatanud maapõueseaduse muudatuse põlevkivi arengukava kinnitamiseks Riigikogus, on see jäänud toppama ministeeriumidevahelistesse kooskõlastusringidesse. Seega on tekkinud reaalne oht, et põlevkivi kui Eesti strateegilise ressursi arengukava kinnitab siiski üksnes Vabariigi Valitsus. Sellise olukorra vältimiseks olemegi algatanud selle eelnõu, mille vastuvõtmise korral hakkab Eesti kõige tähtsama maavara, põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava Vabariigi Valitsuse asemel kinnitama Riigikogu. Maapõueseaduse § 34 lõige 3 sätestab, et põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava arutelu Riigikogus aitaks kaasa keskkonnaprobleemide paremale lahendamisele ja avatumale arutelule põlevkivi kasutamise eesmärkide ja plaanide üle. Eelnõu eesmärk on laia avalikku huvi tekitanud põlevkivi arengukava kinnitamine Riigikogu otsusega. See annab arengukavale tunduvalt laiema kandepinna. Eelnõuga tehtava muudatuse järgi kinnitab põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007.–2015. aastaks Riigikogu. Arengukava arutelu Riigikogus tagab selle, et arengukava kvaliteet on kõrgem ja Eesti jaoks olulise strateegilise ressursi, põlevkivi saatuse üle otsustab rahvaesindus Riigikogu. Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid ega teki lisatulusid. Mina endise põlevkivijuhina arvan küll, et seda eelnõu peaks siin saalis arutama. Selle eelnõu on esitanud kolm fraktsiooni: Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Eestimaa Roheliste fraktsioon. Loodan siiralt, et seda toetavad ka teised fraktsioonid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Nüüd palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 20 algatasid 2007. aasta 2. mail Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Eestimaa Roheliste fraktsioon. Riigikogu juhatus määras juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni ning komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind. Seaduseelnõu näeb ette maapõueseaduse muutmise selliselt, et põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitaks Vabariigi Valitsuse asemel Riigikogu. Eelnõu saadeti arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsusele. Valitsus arutas eelnõu 31. mail k.a ja toetas seda. Keskkonnakomisjon otsustas 28. mail k.a lõpetada maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. juuni k.a kell 16. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun kõigepealt kolleeg Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Tere taas, head kolleegid! Ongi üks sisuline hetk, kus on olemas opositsioonierakondade eelnõu, see on saanud Vabariigi Valitsuse toetuse, sellel  on pärast esimest lugemist väga lühike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg – homseks – ja seda ainult ühel lihtsal põhjusel: Riigikogu istungeid  kevadperioodil on jäänud veel kuus ning seadus on vaja vastu võtta. Aitäh! Jõudu meile kõigile!

Aitäh, kolleeg Marko Pomerants! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tahan sotsiaaldemokraatide poolt  tänada kolme fraktsiooni eelnõu esitamise eest, mis on samasisuline kui meie esitatud eelnõu eelmises Riigikogus. Meil ei läinud nii hästi, meie eelnõu jäi siia tilpnema. Ma loodan, et teil läheb paremini ja et üks tähtis dokument, mis riigis vajalik on, leiab ka arutelu Riigikogus. Veel kord aitäh teile!

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun, kolleeg Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tegemist on tõepoolest olulise eelnõuga ses mõttes, et olukord on muutunud, kui tsiteerida kunagist pikaajalist Riigikogu liiget Arvo Sirendit, kes kunagi tuletas Jaan Leetsaarele meelde, et kirja kirjutajast on saanud kirja saaja. Nii on teatud mõttes ka praegu. Põlevkivi kui strateegilise ressursi üle arutamine on kahtlemata üldrahvaliku arutelu kindel objekt, sest teist nii strateegilist ressurssi meil ei ole. Teiselt poolt, ei ole kaugel need ajad, kui Eesti Põlevkivi liideti ühte kontserni Eesti Energiaga, et ta siis üheses mõttes 1,2 miljardi Eesti krooni eest n-ö mehele panna. Nendele, kes seda aega ei mäleta, tuletaksin meelde, et paari aasta jooksul on Eesti Energia müünud ainuüksi CO₂ kvoote 1,2, 1,3, 1,4 miljardi krooni eest. Nii et ärgu praegune koalitsioon siis pahaks pangu, et me seda jälgime, mis Eesti põlevkiviga juhtub. On muidugi positiivne, et Keskkonnaministeeriumis on jätkuvalt need mõtted, et seda tasub arutada laiemalt, sest asi ei ole mitte ainult õigete otsuste vastuvõtmises, asi on ka selles, et kõik saaksid aru, mis kaalutlustel see otsus vastu võetakse. Aga kaaluda on suhteliselt palju, sest olukord on muutunud. Kui omal ajal ei olnud põlevkiviõli tootmine kasumlik, siis praegune energiakandjate hind maailmaturul on mõjutanud ka meie seisundit ja põlevkivi kasutamiseks on mitmeid võimalusi. Mulle isiklikult pakub väga suurt huvi, kuidas valitsus täidab oma eesmärke või koalitsioonileppe eesmärgi mitte üle 15 miljoni tonni põlevkivi kaevandada. Meil on küll, mida arutada. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Villu Reiljan! Palun, kolleeg Valeri Korb Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Minu jaoks ja härra Lembit Kaljuvee jaoks on Eesti põlevkivi tulevik muidugi väga tähtis küsimus, me oleme esindajad Ida-Virumaalt. Ida-Virumaal seovad paljud inimesed oma elu, tuleviku ja tänase päeva Eesti põlevkiviga. Meie jaoks on see strateegiline programm, mis on mõeldud aastateks 2007–2015, väga tähtis ja me leiame, et Eesti põlevkivi kasutamise arengu programmi on vaja siin arutada. Suur tänu, et kõik seda toetavad! Ma usun, et me töötame selleks, et see programm oleks tõesti meie jaoks dokument, kus me arutame selle tulevikku, kas me peame võtma maa seest 15 või 20 miljonit tonni. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Valeri Korb! Palun, kolleeg Marek Strandberg, Eestimaa Roheliste fraktsiooni esindaja!

Minu sõnum on selles, et mille tõttu tuleb põlevkiviküsimusi arutada just nimelt siin saalis. Küsimus ei ole mitte selles, kui palju me põlevkivi kasutame, vaid uskuge või mitte, meie energeetika ja rahvuslik julgeolek on pigem seotud sellega, kui kiiresti me suurest põlevkivikasutusest priiks saame ja kui kiiresti me jõuame täiesti uute lahendusteni. Me ei räägi siin mitte sellest, et n-ö suurendada põlevkivikasutust, vaid optimeerida seda. Meeldivates stsenaariumides võiks põlevkivikasutus väheneda viis kuni kümme korda, mis igal juhul ühtepidi Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja kogu Eesti elule ja tervisele kindlasti väga positiivselt mõjuks. Nii et selle tõttu ootaksin ma tulevikuski ülimat poolehoidu ja kaasaaitamist kõikides küsimustes, mis puudutavad nii energia- kui ka keskkonnajulgeolekut. Loodetavalt suudab siin nii koalitsioon kui opositsioon konstruktiivselt koostööd teha, sest keskkonna- ja energiajulgeoleku küsimused on riigi elu mõttes olulisemad kui pronksist kuju või saadiku rahakott. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. juuni s.a kell 16. Eelnõu 20 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme kolleeg Jaak Aabi!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõus esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused puudutavad pensionikindlustuse aastakoefitsiendi arvestamise metoodikat. Eesmärk on pensionikindlustuse aastakoefitsiendi arvutamise metoodika muutmisega tagada suuremale osale tänastest töötajatest tulevikus adekvaatne pension ja väärtustada nende tööd.
Tulevase pensionäri vanaduspension koosneb kahest osast: baasosast, mis on võrdse määraga kõigile, ja kindlustusosakust, mis sõltub isiku enda või tema eest makstud sotsiaalmaksust. Alates 1999. aastast arvestatakse pensioniõigust üksnes makstud või arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Praegu arvutatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus, mis annab aastakoefitsiendi 1,0 aritmeetilise keskmisena. Sel puhul liidetakse pensionikindlustatute isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osade suurused ning jagatakse kõigi pensionikindlustatute pensionikindlustusstaaži kogusummaga konkreetsel kalendriaastal.
Viimaste aastate isikustatud sotsiaalmaksu andmed näitavad, et ligikaudu 70%-l töötajatest on keskmine aastakoefitsient alla 1. Selle põhjus on nii madalate palkade suur osakaal ja suured palgaerinevused kui ka teise pensionisambaga liitumine, kuna teise sambaga liitunud isikute aastakoefitsient on 20% võrra madalam. Nende andmete põhjal tehtud arvutused näitavad, et selleks ajaks, kui uued pensionisätted saavutavad täieliku mõju – see on pärast 1999. aastat tööturule sisenenud inimeste jõudmisel pensioniikka –, võib madalate palkade tõttu ca 10%-l tekkida küll õigus vanaduspensionile, ent väikese aastakoefitsientide summa tõttu jääb saadava pensioni suurus miinimumtasemele. See tähendab tänases mõistes rahvapensionimäära, mis on kõvasti madalam vanaduspensionist. Pension ei jää madalaks mitte ainult kogu tööperioodi jooksul madalat palka saajatel, vaid ka lühema perioodi jooksul miinimumpalgaga töötajatel.
Kuna need muudatused kehtivad juba 1999. aastast, siis me saame öelda, et neil, kes on madala palgaga töötanud ka viimased kaheksa aastat, on see juba mõjutanud tulevase pensioni suurust ja küllaltki suurel määral. Näiteks 2005. aastal oli keskmine sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 7208 krooni, mis andis aastakoefitsiendiks 1,0. Alampalk andis sellel samal aastal aastakoefitsiendiks vaid 0,373. See tähendab, et alampalgaga töötaja peab töötama peaaegu kolm aastat, et saada aastakoefitsiendiks 1,0.
Kõnealuses eelnõus tehakse ettepanek sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamisel lähtuda aritmeetilise keskmise asemel mediaankeskmisest. Sel juhul on 50%-l inimestest aastakoefitsient 1,0 või suurem ning 50%-l alla selle. Alampalgaga töötajate aastakoefitsient ei langeks sel juhul alla 0,6–0,7. 2005. aastal, kui mediaankeskmine oli 4250 krooni, oleks sellega võrreldes alampalgaga töötaja aastakoefitsient olnud 0,633. Kindlasti lisab see motivatsiooni töötada ka keskmisest madalama palgaga ja saada kogu palk või tulu legaalselt. Sest me teame, et praegu ei ole just harvad juhtumid, kus legaalselt makstakse miinimumpalka, aga sellele lisandub teatud osa ümbrikus. Inimese motivatsioon saada kogu tulu legaalselt on põhjendatud sellega, et tulevikus on tal siis suurem pensionigarantii, kui ka madala palga puhul on võimalik saada suuremat pensioniosaku koefitsienti.
Aastakoefitsientide arvutamine mediaankeskmise järgi algaks meie eelnõu järgi 2008. aastast. Esimestel aastatel on sellest tulenev täiendav pensionikulu väike, aga see kasvab aasta-aastalt, sest üha rohkemate pensionäride pension sõltub suurendatud kindlustuskoefitsientidest. Mediaanpalga kasutamine kindlustuskoefitsiendi arvutamisel tähendab riikliku pensionikindlustuse eelarvele kaugemas perspektiivis lisakulu aastas ligi 1% SKT-st.  Ma pean silmas aastaid 2050–2060. Kuna praegu kehtiva süsteemi alusel oleks pensionikassa eelarve prognoositav ülejääk kaugemas perspektiivis 2–3% SKT-st, siis saab mediaanpalga rakendamise lisakulu kindlasti tulevikus katta pensionikassasse laekuva ülejäägi arvel.
Õiglasema ja solidaarsema riikliku pensioni tagamisel ei piisa kindlasti ainult eelnõus toodud muudatusest. Koos aastakoefitsiendi arvutamise metoodika muutusega tuleb perspektiivis järk-järgult suurendada pensioni baasosa. Viimaste erakorraliste pensionitõusude puhul on just baasosa suurendatud proportsionaalselt rohkem kui aastahinde osa. Me teame ka, et juba vastu võetud pensionitõus, mis rakendub 1. juulist, oli just suunatud baasosa suurendamisele. Aga see ei ole piisav ja pensioni baasosa moodustab kogu pensionist ligikaudu 30%. Et pensioni esimene sammas oleks tulevikus solidaarsem, tuleb järk-järgult suurendada baasosa osakaalu pensionis 50–60%-ni. Sellisel puhul erinevused pensionide suuruses ei progresseeru, vahed tulevaste pensionäride sissetulekutes tulevad niigi küllaltki tuntavad, sest kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni väljamaksed sõltuvad ju täielikult inimeste sissetulekutest ja sissemaksetest tööeas. Seetõttu peaks riiklik pension, mis on tagatud ju kõigile, olema kindlasti solidaarsem, kui praegu seaduses kehtiv mudel võimaldab.
Arvutused näitavad, et praeguse süsteemi püsimisel erineks riiklike pensionide suurus 40–50 aasta pärast ligi kolm-neli korda. Meie pakutud metoodika muudatused, millele lisanduks järkjärguline baasosa kasv, võimaldavad tekitada olukorra, kus need erinevused ei ole suuremad kui 1,5–2-kordsed, millele muidugi lisanduvad erinevused juba kogumispensionide näol.
Reformierakonna Riigikogu liikmed on väitnud komisjonis ja ka avalikkuses, et aastakoefitsienti saab suurendada vaid praeguste pensionäride arvel, kelle pension arvutatakse baasosa ja omandatud staažiaastate järgi. See ei vasta aga vähemalt suures osas tõele. Aastakoefitsiendi arvutamise metoodika muutmine nõuab rohkem raha just tulevikus, aga mitte lähiaastatel, mil enamiku pensionäride pensioniosak moodustub enne 1999. aastat väljateenitud staažiaastatest.
Me oleme teinud ka ligikaudsed arvutused, mis näitavad, et lisakulu meie ettepaneku rakendamisel on näiteks  2011. aastal ligi 120 miljonit krooni, samas pensionikassa tulud on sellel aastal 18,5 miljardit krooni. Sama kulu 2020. aastal on üle 800 miljoni krooni, kui prognoosi järgi pensionikassa tulu on siis üle 28 miljardi krooni. Kuidas me saame siis väita, et koefitsiendi muutmine ei võimalda pensioni kasvu? See kulu lähiperspektiivis ei ole nii suur.
Samuti on Keskerakond alati pidanud vajalikuks pensionikassa täiendamist muude tulude arvel. Põhimõte on olnud katta kohustusliku pensionisamba maksed, mida ju tehakse nendestsamadest pensionikassa vahenditest.
Tegu pole ainult valimiseelse lubadusega, vaid praktikas ellu viidud reaalsusega. Tahan tänada ka meie viimase kahe aasta koalitsioonipartnereid. Kui Keskerakond kuulus valitsuskoalitsiooni, täiendati pensionikassa summasid viimase kahe aastaga ligi 5 miljardi krooniga. See on enneolematult suur summa. Seda praktikat tuleb kindlasti jätkata. Ootame samasuguseid otsuseid ka praeguselt valitsuskoalitsioonilt. Vastasel korral võib järeldada, et lubatud pensionide kahekordistamine saabki teoks eelmise valitsuse poolt pensionikassasse suunatud raha arvel.
Hiljuti saime ka lõpuks teada, mida tähendab koalitsiooni lubatud pensionide kahekordistamine 2011. aastaks. See oli väike üllatus. Kahega korrutamise aluseks on võetud 2006. aasta 1. aprilli keskmise vanaduspensioni suurus, mis siis oli 3136 krooni, ja saadud 2011. aasta kahekordseks suuruseks veidi üle 6200 krooni. Valimiste eel räägiti kahekordistamisest nelja aasta jooksul, nüüd tuleb välja, et seda tehakse sisuliselt viie aasta jooksul.
Arvestades viimast, 2007. aasta pensioniindeksit, ja tehes lihtsa aritmeetilise tehte, saame vastuseks, et tegelikult polegi midagi lubatud. Indeksi arvutamise mudelit muutmata, erakorralisi tõuse tegemata, arvestades, et pensioniindeks suurendabki järgmisel neljal aastal pensione 10–12% ning arvestades inflatsiooni kasvu ja muid mõjureid, on küllalt tõenäoline, et pension tulebki 2011. aastaks üle 6000 krooni. Mida te lubate, ma ei tea!
Ma väidan, et pensionide kasv jääb lähiaastatel väiksemaks keskmise palga kasvust ja pensionäride elatustase võrreldes töötavate inimeste omaga tegelikkuses halveneb. Just Reformierakond on andnud pensionide kahekordistamisele niisuguse tõlgenduse ja niisuguse algbaasi. Kas teised koalitsioonipartnerid on läinud sellega kaasa meeltesegaduses või pragmaatilistel kaalutlustel? Ju siis raha kulub kuskile mujale rohkem. Eks seda näita aeg.
Sotsiaalkomisjonis toimunud arutelul toetasid koalitsioonierakondade esindajad põhimõtteliselt kõik meie eelnõus sisalduvat ettepanekut, seda vähemalt sõnades. Praktikas hääletasid nad aga eelnõu vastu. See otsus on seda enam arusaamatu, et valitsusliidu programmis, mida tsiteeris ka Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja komisjonis Ott Lumi, sisaldub sõna-sõnalt sama põhimõte, mida meie oma eelnõuga pakume: aastakoefitsiendi arvutamine mediaankeskmise järgi.
Kas ongi nüüd siis plaanis lubatust taganeda või lihtsalt ei taheta kiita heaks väga vajalikku muudatust ainult sellepärast, et selle on esitanud opositsioon? Minu arvates näitab just selle eelnõu menetlemine või mittemenetlemine, kas hoolitakse tänastest ja tulevastest pensionäridest, pensionisüsteemi õiglaseks muutmisest või antakse mitmesuguseid populaarseid lubadusi ainult valimiste eel häälte püüdmiseks. Keskerakonnal pole vaja siin midagi tõestada, meie sõnad ja teod on käinud käsikäes.
Endiselt heas usus kutsun üles teid, head kolleegid, toetama meie eelnõu edasist menetlemist, et Riigikogu arutelude käigus leida parimad lahendused pensionisüsteemide arendamiseks. Ja palun teid arvestada ka opositsiooni ettepanekuid. Teema on poliitilisteks mängudeks ja teerulliga ülesõitmiseks liiga tõsine. Vähem kära ja sõnu, rohkem tegusid, austatud koalitsioon! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Hea ettekandja! Kõigepealt olgu öeldud, et te ei pea kindlasti mitte muretsema nelja aasta pärast. Nelja aastaga vanaduspension kindlasti kahekordistub. Ja olgu öeldud, et selleks on Riigikogul vaja veel teha päris mitu otsust, päris iseenesest see kindlasti ei juhtu. Ma küsin aga selle eelnõu kohta, mis loomulikult ei puuduta mitte praegusi vanaduspensionäre, vaid suures osas eeskätt neid, kes jäävad pensionile 15–20 aasta pärast. Selle otsusega suureneb märkimisväärselt kindlustusosa osakaal kogu pensionikassas. Öelge mulle, kelle või mille arvel on see otsus kavas teha, sõltumata sellest, et see mõju võib olla 2011. aastal, nagu te ütlesite, 120 miljonit. Ka 120 miljonit on täiesti arvestatav summa.

Tänan küsimuse eest! Hea noor kolleeg! Sellest oli pikalt juttu ka sotsiaalkomisjonis ja minu ettekandes sisaldusid kõik vastused. Esiteks, tuleb täiendada pensionikassa vahendeid muude tulude arvel, nii nagu seda on viimase kahe aasta jooksul tehtud. Teiseks, on vaja suurendada baasosa. Seda ei ole vaja teha järsku, ühe-kahe aastaga, vaid põhimõtteliselt vastavalt sellele proportsioonile, kui paljudel pensionäridel millise osa moodustavad staažiaastad enne 1999. aastat, kui palju kindlustuse osak. See on järk-järgult, aastate jooksul. Ja ma ütlesin ka, et baasosas tahaksime jõuda 50–60%-ni kogu pensioni suurusest. Siis ei ole need erinevused nii suured pensioniosaku mõjutamisel.

Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitüma, hea kolleeg, sellise kirgliku sõnavõtu eest ja oma eelnõu tutvustamise eest! Räägid palju solidaarsusest, et peaks olema solidaarne. Ma ei tea, mis on solidaarsuse vastandsõna. Aga milline võiks olla esimeses sambas see lubatud, kuidas ma ütlen, erinevus pensionisaajate vahel? Millist mittesolidaarsust te aktsepteerite?

Eks me uuri ka muu maailma praktikat, kus on erinevaid pensionisüsteeme rakendatud. Muidugi üks ühele on raske võrrelda. Aga julgen küll öelda, et enamikus Euroopa riikides just nimelt riiklik pension ehk see esimene sammas on suhteliselt võrdse suurusega. Selles ei ole väga suurt diferentsi. Põhilised vahed hakkavad tulevastel pensionäridel tulenema kogumispensionidest, nende väljamaksetest. Riiklik pension on ikkagi mõeldud selleks, et inimene saaks sellest enam-vähem ära elada.  Selge on see, et praegu oleneb ju kogumispension ikkagi otseselt sissetuleku suurusest ja see erineb väga palju – nii palju, kui palgadki erinevad. 70% inimestest saab meil alla keskmise palka. Sellepärast ma peangi vajalikuks, et esimene sammas oleks solidaarsem. Vahed tekivad nagunii juba teiste sammastega.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Jaak Aab, tead mis, see on nagu poolele teele jäänud, aga mõistlik eelnõu. Ja väga hea ettekande rikkus ära lõpp. Täna ei ole kesknädal, täna on teisipäev alles. Sellepärast ma küsin nii: mille peale sa, kulla ettekandja, pahandad? Kogu indekseerimise mõte ongi selles, et pension tõuseks ise, et keegi teda ei tõstaks. Mis sa siis nüüd pahandad, et ta ise tõuseb?

Tänan küsimuse eest! On hea, et ta ise tõuseb, ainult et kui me vaatame viimaste aastate tõuse ... Kui see oleks jäänud sõltuma ainult sellest 1. aprilli indekseerimisest, siis oleks pensionitõus viimastel aastatel olnud vähemalt poole väiksem. Kui me võrdleme seda keskmise palga kasvuga, mis näitab seda, millisel määral inimeste elatustase tõuseb, siis kindlasti pensionäride elatustase olekski alla jäänud, kui poleks erakorralisi tõuse olnud. Ka mina pooldan indekseerimise muutmist, et pensionid õiglasemalt ja rohkem tõuseksid. Need peaksid tõusma vähemalt keskmise palgaga samas tempos ja võib-olla lähiajal isegi veidi kiiremini, et jõuda normaalsele tasemele.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Kõigepealt väike täpsustus. Kolleeg vastates pisut eksis, öeldes, et baasosa suurenemine võib kuidagi lisaraha tuua. Nii see kindlasti ei ole. Rääkida võib ju mida tahes, aga otseselt või kaudselt mõjutab praegune otsus igal juhul ka võimalust tõsta praeguste pensionäride pensione. See raha hulk on rohkemal või vähemal määral ikkagi lõplik. Aga ma küsin hoopis selle kohta. Seletuskirjas on toodud väga selgelt välja, et lähtutakse sellest, et praegune indekseerimise süsteem jääb püsima. Kas te olete vastu plaanile suurendada indekseerimises sotsiaalmaksu laekumise osa või panna pensionid senisest rohkem sõltuma Eesti majanduse heast käekäigust?

Tänan küsimuse eest! Aga noor kolleeg ei väsi esitamast väiteid, mis ei vasta tõele. Ma ütlen, et baasosa suurendamiseks on kindlasti lisaraha vaja ja baasosa tulebki suurendada. Seda ei pea tegema ühekorraga, ühe-kahe aastaga, vaid kaugemas perspektiivis. Tegelikult on need summad olemas. Kui me vaatame praegust pensionikassa seisu ja prognoosi lähiaastateks – ning kaugemas perspektiivis on isegi veel parem seis –, siis mitte kuskilt ei saa välja lugeda, et me ei toeta. Kui me ütleme, et baasosa on vaja suurendada, siis me oleme ka alati öelnud, et indekseerimist tuleb muuta, nii nagu ma vastasin eelmise kolleegi eelmisele küsimusele. Seda on deklareerinud ka koalitsioon. Ma tõin välja lihtsalt need arvud, millest te räägite, ja küsin, kas te siis üldse tahate midagi muuta või ei taha. Pensioni kahekordistamise lubadus tegelikult ei nõua üldse raha juurde, see raha on pensionikassas olemas.

Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Hea vanem kolleeg, kes sa armastad teisi nooreks sõbraks kutsuda! Mulle alati meeldivad "poliitikud", kes käivad siin saali ees ja kiidavad seda, kuidas nemad on pensioni tõstnud ja välja töötanud parandusettepaneku, mis justkui tõstab pensione. Teatavasti me kõik teame, et pensionikassasse raha ei teki iseenesest, sinna tuleb raha teenida. Minu arvates need sellised hooplejad, pensionikassa väljamaksete suurendajad, pole tegelikult kuigi tõsised mehed. Tõsised mehed on need, kes pensionikassasse raha teenivad, suudavad raha sinna juurde tuua. Ma küsin väga lihtsalt: kas Keskerakond oskab tuua viimase kümne aasta jooksul välja käidud ühe suure idee, tänu millele pensionikassasse on tõepoolest hakanud rohkem raha sisse tulema, mida siis siin rõõmsalt ka laiali jagada oleks?

Tänan küsimuse eest! Ma ei hakkaks pikalt rääkima Keskerakonna majandusprogrammist. Ma vastan väga lihtsalt. Hea kolleegiga koostöös, tegelikult küsijaga koostöös me oleme teinud seadusmuudatusi, mis on toonud pensionikassasse ja ravikindlustuse kassasse raha juurde. Aitäh selle eest!

Palun, kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud ettekandja, minu juba vana kolleeg! Kuulasin ettekannet ja õudusega mõtlesin, mis nüüd Eestimaal juhtuma hakkab. Keskerakond sinu näol ütles, et teie sõnad ja teod käivad kokku, ja kaks või kolm lauset enne hirmutasid sa kogu Eesti rahvast, et vaatamata toimunud pensionitõusudele ja vaatamata toimuvatele pensionitõusudele läheb pensionäride elu kogu aeg halvemaks. Need olid sinu sõnad, loodame, et tegusid ei järgne. Küsimus on selline: kuidas sa seletad Eestimaal 50%-le elanikele, et nende kohusetundlik hea töö ei vääri pensioniarvestuses ühte tööaastat? Ka see moraalne pool on minu meelest väga tähtis.

Tänan küsimuse eest, hea vana kolleeg Peep! Mina ei ähvardanud mitte kedagi, ma rääkisin lahti selle, mida valitsuskoalitsioon on praegu lubanud. Kui püüda arvutada, siis on tegu väga lihtsa aritmeetilise tehtega ja ma tean, Peep, et sa oskad ka arvutada. Sa oled kõvasti rahandusega tegelnud, arvuta see läbi. Võta praegune indeks, pensioni suurus 2006 1. aprill, 2007 1. aprill ja järgmised aastad – selle indeksiga läbi korrutades me saamegi 2011. aastaks üle 6000 krooni ilma ühtegi lisaotsust tegemata, ilma lisaraha mängu panemata. Nii et ma ei ähvarda sellega mitte kedagi. Jah, valikuid on erinevaid, mida arvestada koefitsiendiks 1. On olnud ka ettepanekuid, et selle võiks tuua miinimumpalga tasemele, võiks teha erinevaid diferentse. Mina olen selle pooldaja, et pigem võiks võrdsuse tagada baasosaga, et pensioniosak mõjutaks vähem. Diferentseerimine sissetulekute järgi, kes millise koefitsiendi saab, ei oleks minu arvates õiglane.

Palun, kolleeg Marko Pomerants, teine küsimus!

Hea kolleeg! Oletame, et täna juhtub niimoodi, et selle eelnõu esimest lugemist mingitel põhjustel ei lõpetata. Milline on teie järgmine kangelaslik samm Eestimaa väärikate olukorra parandamiseks?

Kindlasti me jälgime seda, mida koalitsioon on sotsiaalkindlustusreformi komisjoni kaudu lubanud. Me loodame, et ettepanekud pensionäride olukorra parandamiseks, pensionisüsteemi õiglaseks tegemiseks tulevad suhteliselt kiiresti, mitte kahe või kolme aasta pärast. Kindlasti me jätame endale vabaduse tulla välja järgmiste algatustega. Meil on õigus sellele probleemile tähelepanu juhtida.

Palun, kolleeg Meelis Atonen, teine küsimus!

Hea vanem kolleeg! Ma saan aru, et sinu vastus minu eelmisele küsimusele oli raske sel lihtsal põhjusel, et ega midagi kohe meelde ei tulnud. Nüüd oli aega mõni minut mõelda. Muidugi on väga lihtne öelda, et koos teiega, Reformierakond, me viisime ellu teie ideid, näiteks alandasime tulumaksu ja edendasime majandust selle kaudu. Ja me ei ole ära rikkunud ettevõtte tulumaksusoodustuste ideed, mis jälle on teie välja mõeldud. Jne. Aga ma küsin sinu kui Keskerakonna esindaja käest kas või ühte teie ideed viimase mitte 10, vaid 15 aasta jooksul, mille abil pensionikassasse majanduse tugevdamise kaudu on tõepoolest lisaraha tulnud. Ainult ühte väikest ideed!

Ma tunnen ennast küll juba väga vanana, aga okei. Küsid ühte kindlat ideed ... Me oleme Reformierakonnaga tõesti koos valitsusse kuulunud ja võtnud vastu mitmeid otsuseid, mis on majanduskeskkonda parandanud ja aidanud sedasama baasi tugevdada. Maksuküsimustes me oleme olnud erineval seisukohal ja erinevale seisukohale tõenäoliselt ka jääme. Kasutatud on ju praegu ühte mudelit ja öeldud, et see on väga hea. Võib-olla oleks teise mudeli kasutamisel olnud veel parem tulemus. Tahan lihtsalt öelda, et oleme paljugi koos teinud, konkreetselt, Meelis, sinuga me suutsime siin aasta lõpus sotsiaalmaksu muudatuse vastu võtta, mis tegelikult ju suurendab maksulaekumist ja korrastab kogu seda keskkonda, kus makse makstakse, sh ka seda, kuidas makstakse.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Hea kolleeg! Mis sa arvad, kas sobiks vastuseks siin mõnele kolleegist tigedikule vastata, et näiteks üks suurepärane asi, mis meie häälte toel teoks sai, oli elektrijaamade erastamata jätmine, mis kahtlemata mõjutab nii elektri hinda, inimeste toimetulekut kui Eesti ettevõtete konkurentsivõimet? Mis sa arvad, kas see sobiks heaks näiteks?

Tänan abi eest, hea kolleeg! Kindlasti sobib see näiteks. Ka võin näiteks tuua ühe vea parandamise, mille me ka koos koalitsioonis ära tegime: see on raudtee erastamine ja sellest tulenevad jamad.

Palun, kolleeg Peep Aru, teine küsimus!

Hea kolleeg Evelyn Sepp on kindlasti väga tark kolleeg ja mul on hea meel, et ta sind selles sinu jaoks nii keerulises küsimuses välja aitas. Aga ma ikkagi küsin: kas sul endal ühte head idee näidet ei tule?

Me võime siin pikalt rääkida erinevatest majanduspoliitilistest algatustest, mida on tehtud, kuidas on tehtud ja milliseid ettepanekuid on tulnud näiteks viimase kahe aasta jooksul ka majandusministeeriumist, kus minister oli Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Need ideed me olemegi ju ellu viinud koos Reformierakonnaga. Aga minu arvates ei ole praegu see siin õige koht majanduspoliitika üle väga pikalt debatti pidada.

Palun, kolleeg Toomas Tõniste!

Austatud ettekandja! Kuulsin praegu küll üht väga huvitavat mõttevälgatust, et raudtee tagasiostmine oli suurepärane idee, mis aitas pensionifondi kõvasti raha juurde tuua. Palun öelge, kui palju see tagasiostmine pensionifondi raha juurde tõi.

Nii otsest seost on muidugi raske näha. Samas raudtee hea toimimine, mis oli sattunud kahtluse alla – me ju kõik oleme seda kindlalt arvanud, ka erinevad erakonnad ja fraktsioonid siin saalis – mõjub inimeste heale käekäigule nii või teisiti. Kui raudtee on kehvas olukorras, siis saab selle pealt vähem teenida, muu seas ka makse riigieelarvesse.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Lugupeetud kolleeg, noor või vana! Kui te ei oska midagi positiivset öelda Keskerakonna majanduspoliitika kohta, kas te siis vähemalt Keskerakonna pensionipoliitika kohta oskate midagi kindlat öelda? Kas vastab tõele, et opositsioonis olev Keskerakond leiab olenemata kalkulatsioonidest alati, et pensione tuleb rohkem tõsta, kui koalitsiooni eelnõu ette näeb?

Olenemata sellest, kas Keskerakond on opositsioonis või koalitsioonis, on pensionipoliitika olnud üks meie prioriteet ja seda me oleme ka tegudes tõestanud. Viimase kahe ja poole aasta jooksul on keskmine vanaduspension ligi 50% tõusnud ja see oli just Keskerakonna algatus selles koalitsioonis.

Palun, kolleeg Lauri Vahtre!

Austatud ettekandja! Keskerakonna koalitsioonis olles tõusis igal hommikul ka päike, tõenäoliselt tegite te palju selle heaks. Aga minule jäi segaseks üks probleem: kuidas saab Keskerakonda tänada elektrijaamade erastamise lõpetamise eest, kui minu teada lõpetas nende erastamise Mart Laar?

Me mäletame neid situatsioone, võib-olla kõik mitte päris nii hästi. Ma arvan, et selle protesti esiletoojaks poliitikamaastikul olid Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rahvaliit, kes kogusid väga suures koguses allkirju elektrijaamade erastamise vastu. Ma arvan, et see lõpuks ka mõjus. Nii et me ei pea ainult ennast selle algatuse ja selle otsuse ainuautoriks.  Erinevad poliitilised jõud aitasid selles kaasa.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Nüüd palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas oma 29. mai istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanek sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamisel lähtuda aritmeetilise keskmise asemel mediaankeskmisest. Seega puudutavad muudatusettepanekud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi arvestamise metoodikat. Ülevaate eelnõu eesmärkidest andis komisjonis selle algataja esindaja Jaak Aab. Komisjonis olid kõik liikmed ühel meelel, et pensionikindlustuse aastakoefitsiendi arvestamise metoodikat tuleb muuta. Komisjoni liikmed, kes hääletasid eelnõu esimese lugemise lõpetamise vastu, põhjendasid oma otsust vajadusega oodata ära valitsuse moodustatud sotsiaalkindlustusreformi komisjoni terviklahendus. Kehtiva indeksi muutmist ja muudatusi aastakoefitsiendi arvestamise metoodikas ei saa vaadata lahus. Need peavad saama lahenduse ühes ja samas eelnõus, sest tekkivaid kulusid on vaja koos planeerida. Valitsus eelnõu 2 ei toeta. Komisjon otsustas üksmeelselt saata eelnõu 2 Riigikogu täiskogu istungi esimesele lugemisele 5. juunil. Esimese lugemise lõpetamise poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu 5. Seega teeb sotsiaalkomisjon ettepaneku eelnõu 2 esimest lugemist mitte lõpetada. Ettekandjaks otsustati määrata komisjoni esimees Heljo Pikhof. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Marika Tuus!

Hea kolleeg! Ütle, kui palju sul endal on tulnud ette nii valijatega kohtumistel kui siin enne valimisi paljudel kohtumistel rääkida sel teemal ja kui palju sinu käest on küsitud, miks on praegu pensionikoefitsient säärane ebaõiglane ja miks madalapalgalised peavad koefitsiendipunkti 1 saamiseks töötama kolm aastat.

Minu käest on seda väga palju küsitud. Ja nagu ma ka ütlesin, see aastakoefitsient vajab muutmist, aga koos indeksiga. Lahku neid lüüa ei saa.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud ettekandja! Kui kaua seda valitsuse päikesepaistet peab siis ootama?

Ma arvan, et see päike saabub sügisel ja 1. aprillist on eelnõu seadusena olemas.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Lugupeetud ettekandja! See vildakas süsteem, mida praegu siin saalis arutatakse, on sotsiaaldemokraatide tehtud. Küsin teilt kui sotsiaaldemokraadilt: kas ei peaks äkki kiiremini selle asja lahendama, mitte aprillinalja ootama?

Mis asi on vildakas? Kui te seda ütlete, siis ma saan vastata. Koefitsient ja indeks – need tuleb lahendada koos. Sotsiaaldemokraadid on aastaid käinud välja ideed, et seda indeksit tuleb muuta, aga seda pole tehtud. Nüüd me peame kahjuks või õnneks need kaks asja koos tegema.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Hea sõnavõtja! Sain ma õigesti aru, et suvel peavad pensionärid soojendama ennast selle päris päikese käes, mille kohta kolleeg Vahtre arvas, et ta ka Keskerakonna toetusel tõuseb, ja sügisel siis hakkab valitsus otsustama, kas see päike paistab ka sügisel pensionäride peale või enam mitte?

Asi on selles, et sotsiaalkindlustusreformi komisjon teeb praegu tööd. Sügiseks on need ettepanekud tehtud ja siis tulevad need seaduseelnõuna saali.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Ütle, kas sotsiaaldemokraadid on ka arutanud seda reformierakondlikku kahekordse pensioni lubadust? Kas see ikka tuleb kahekordne või on pigem arvutused tehtud nii, nagu siin praegu ette kanti, et see on niisugune poolluul?

Hea küsija! Ma vastaksin nii, et tuleb see siis kahekordne või mitte, aga ma usun, et see tuleb rohkem kui kahekordne.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Taavi Rõivas Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma olen juba mõnda aega mõelnud, kust tuleb see keskerakondlaste piiritu negatiivsus ja kurbus. Miks ometi peab kurjustama selle üle, et võimuliit kavatseb rekordkiirusel pensione tõsta? Minu meelest on siin üsna palju põhjust heameeleks ja minu meelest on siin ruumi ka koostööks, aga eks te ise teate paremini.
Aga veel. Ma pean ütlema, et sotsiaalkomisjonis oli meil võimalus seda teemat palju põhjalikumalt käsitleda kui siin saalis, seal teadupärast ei ole küsimuste arv piiratud. Ausalt öeldes, Jaak Aabi komisjonis antud selgitused ei olnud veenvad. Sest kui me küsisime eeskätt selle kohta, millist osa – kas baasosa, staažiosa või kindlustusosa – tuleks eelisjärjekorras tõsta või kas mõne arvel tuleks teisi tõsta, siis me selget vastust ei saanud.
Reformierakond leiab, et esmatähtis on praeguste pensionäride pensione tõsta ja see küsimus tuleb lahendada enne, kui me asume ühe konkreetse detaili juurde, mis puudutab tulevasi pensionäre, neid, kes jäävad pensionile tükk aega pärast 2008. aasta 1. jaanuari. Kõigepealt olgu plaan, kuidas tõsta pensionid kahekordseks, kuidas muuta pensionide indekseerimist selliselt, et majanduskasv ja elujärje paranemine tõstaksid pensione senisest kiiremini. Ja siis saame kompleksselt läheneda ka kindlustusosale.
Ma ei ole absoluutselt nõus kolleeg Heimar Lengiga, kes ütles, et praegune pensionisüsteem on vildakas. Ma arvan, et teil ehk lihtsalt keel vääratas. Praegune süsteem on tegelikult väga hea. See, et iga aasta 1. aprillil on teada, et pensionitõus tuleb, on loomulikult õige, ja nii peab see ka olema. Küll aga on meil praegu tänu sellele, et Eestil läheb hästi, võimalus praegust süsteemi märkimisväärselt täiustada ja seda me kindlasti peame ka tegema. Selle juurde me aga jõuame pärast Riigikogu kosutavat suvepuhkust, kui valitsuse komisjon on oma terviklikud lahendusettepanekud meie ette esitanud.

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana!

Austatud juhataja! Kui ma liiga kaua kipun targutama, palun ka lisaaega!

Kaheksa minutit.

Aga mis te norite Keskerakonna kallal? Mina tahtsin neid kiita. Teate, ma lugesin seletuskirja ega uskunud oma silmi: Keskerakond esimest korda selle aja jooksul tunnistab ausalt, selgelt, must valgel, et kogumispensionide süsteem ei ole loodud tänaste pensionäride arvel. Seda ei ole nad kunagi tunnistanud, nad on kogu aeg pensionäridele jama ajanud, aga siin nad kirjutavad õieti esimest korda, et see ei ole nii. Selle eest tuleb teid kiita! Ja kiita tuleb ka selle eelnõu eest, mis on tegelikult õigel teel.
Aga nüüd mõni sõna Heimar Lengile, heale kolleegile, ja neile, kes kirjutasid väga sümpaatse kolleegi Inara nimel Kesknädalasse enne valimisi artikleid. Vaadake, see eelnõu tahab muuta süsteemi, mis loodi 1998. aastal. Teie ei olnud siis valitsuses, meie ei olnud valitsuses, nemad ei olnud valitsuses ja nemad ka ei olnud valitsuses. Ma näitan käega meelega, et te aru saaksite, sest paistab, et te muidu ei saa aru. Kui keegi oli, siis võib-olla nemad olid, aga ka mitte eriti palju. Meil ei maksa muuseas pahandada nende inimestega, kes selle süsteemi välja mõtlesid. Ja teate, miks? Ütlen seda eriti kadunud kolleeg Endel Eero peale mõeldes. Siis, kui töötati välja aastakoefitsiendi arvutamise korda, ei teadnud keegi, milline on tegelikult isikustatud sotsiaalmaks. Puudusid andmed, mille põhjal seda korda välja töötada. See, et süsteem on vigane, selgus alles siis, kui esimest korda need numbrid olid välja tulnud. Nii et mina ei pahandaks nendega, kes selle korra välja mõtlesid.
Nüüd teisest suurest eksiarvamusest. Kui te võtate kätte riikliku pensionikindlustuse seaduse, siis te näete, et kuni 1999. aastani on üks staažiaasta ja aastakoefitsient 1. Pärast seda me loeme staaži teistmoodi. Kõik inimesed, kes saavad pensionikindlustusstaaži pärast 1999. aastat, saavad ühe staažiaasta kirja, kui nende aastasissetulek oli 12 korda kuu alampalk sellel aastal. Näiteks eelmine aasta kõik, kes teenisid 36 000 krooni ja selle pealt maksti sotsiaalmaksu, saavad kirja ühe staažiaasta. Aga selle panuseosa arvutamine on tõesti teistsugune ja seda on vaja muuta, kusjuures muuta on vaja sellisel moel, et meil oleks lahendatud kõik need probleemid, mis Jaak Aab siin välja tõi.
Ma olin kindel, et kui Jaak ministriks läheb, tekib Keskerakonda inimene, kes oskab pensionisüsteemi üle mõtteid mõlgutada ja ettepanekuid teha. Mediaani arvestust võiks muuta, aga seegi peaks käima kooskõlas sellega, et me indeksi teeme teistsuguseks. Töötasu kasvust sõltuva osa suurendamine on täiesti selge, siis ei ole vaja täiendavaid pensionitõuse teha. See tähendab muuseas, et see aeg, kus me riiklikus pensionikindlustuses olevat defitsiiti muude tulude arvel katame, lihtsalt pikeneb – kas kahe aasta võrra, kolme aasta võrra või nelja aasta võrra. See ongi see asi, mis on vaja läbi arutada.
Seega on mõistlik teha kõik need asjad koos. Punkt 1: mediaani arvestusele minek, punkt 2: indeksi muutmine. Seal tuleb leida see õige protsent, kui suur töötasupool peab olema. Ja ka kolmas jutt on õige. Vaadake, kui Endel Eero ja teised inimesed, kes mediaani ja aritmeetilise keskmise üle vaidlesid kümme aastat tagasi, siis ega nemad ei osanud ka ette näha seda, mida ei osanud ette näha ei Riigikogu ega keegi teine seitse aastat tagasi. Lootus, et vabatahtlikult liituvad teise pensionisambaga, kogumispensioniga näiteks pooled töötajatest ehk 250 000 inimest, näis tookord väga optimistlik. Praegu on neid inimesi kaks korda rohkem, neid on 500 000. Selles mõttes on suund teha aegade jooksul riiklik pensionikindlustus solidaarsemaks ehk riiklik pension ühesugusemaks täiesti õige. Siin tuleb ka tempod ette näha, tuleb mõelda selle peale mitte viie aasta või ühe aasta kaupa, nagu me pensioneid teeme, vaid siin tuleb mõelda tõesti näiteks aastani 2048.
Täiesti selgelt võiks Riigikogu, langetades otsust riikliku pensionikindlustuse kohta, mõelda ka selle üle, kas näiteks aastal 2048, kui lähevad pensionile inimesed, kellel on kindlasti kõigil kogumispension olemas, võikski riiklik pension koosneda ainult baasosast. Mitte 50 või 60%, vaid lausa 100%.
Need on küsimused, mis peab selles komisjonis läbi arutama, välja arvutama riigi rahalised kohustused mitte 5 aasta peale, vaid 50 aasta peale ette,  ja siis võib selle teema juurde tagasi tulla.
Aga veel kord, lõpetan sellega, mida ma tõesti ei uskunud siit leidvat. Teil on õigus, austatud Keskerakond, kogumispension ei ole loodud praeguste pensionäride arvel. Seda te kirjutate siin täiesti õigesti.

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun, kolleeg Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Siin on hea jälgida seda dünaamikat, mis on 1994.–1995. aastast siiani jõudnud. Kõige rohkem rõõmustan mina tegelikult Reformierakonna üle. Kui ma vaatan, millise veendumusega noor kolleeg siin pensionäride huve kaitses, siis ma usun, et ta taipab ise ka, et ta võib vananeda. See on tõsine edasiminek, sest kui mina, kes ma mälumänguga natuke olen tegelnud, meenutan 1994. aasta debatte, siis praegu Euroopas korruptsiooni vastu võitlev Siim Kallas ütles, et pensionisüsteem on mõttetu, bürokraatlik, rumal ja perspektiivitu, sest tegelikult lapsed maksavad vanematele pensioni ära ja nihukest jama pole vaja.
Täna võib ütelda, et Reformierakond on seisukohti natuke muutnud. See on väga positiivne, sest et nii, nagu vastsündinu ei saa kõigega ise hakkama, nii tuleb meil paljudel ka kepi najal võib-olla oma päevade lõppu oodata ja siis oleks riigi sotsiaalne tugi vajalik.
Väike silmakirjalikkus nagu selles liikumises on, aga siiski. Omal ajal, kui toda aastakoefitsienti plaaniti, siis EME ja tema liitlased hääletasid selle vastu. Ja ühel põhjusel: me nägime selgelt, et meil tuleb probleem väga vaeste pensionäridega, keda hakkab olema suurel hulgal. Ja kahjuks on see nii läinud. Tookord neid hoiatusi tõsiselt ei võetud ja ilmselt ei viitsitud ka asjasse süveneda.
Tõsi on seegi, et nii suurt optimisti nagu Eiki Nestor, kes ütleb, et tema hakkab rahavoogusid 50 aastat ette planeerima, pole enne nähtud. Loomulikult praeguse valitsuskoalitsiooni hea elu tõttu. Mul endal ei ole kunagi nii hea elu olnud nagu praegu. Ma tahan ütelda seda, et ilmselt tõepoolest mehe keskmine eluiga tõuseb 100–110 aasta peale. Selles mõttes rahavoogusid planeerida pole paha mõte. Samas on tegu suhteliselt mõttetu tegevusega. Kui me suudame 5–10 aastat rahavoogusid planeerida, oleme me väga targad mehed ja sinnapoole me püüame. Saame üha targemaks.
On natukene kahju, et seda eelnõu, seda aastakoefitsiendi eelnõu ja seda probleemi ei hakata kohe lahendama. Sest tegelikult on see üks kõige kuumem probleem. Valimiste eel ja praegu tõstatatakse seda küsimust pidevalt. See, et päikesepaiste tuleb sellele golfiväljaku poolele just siis, kui koalitsioon sinna päikese suunab, see on muidugi õige, aga ma soovitan siiski väga tõsiselt süveneda nendesse võimalustesse ja seda aastakoefitsienti palju kiiremini menetleda. Veel kord ma tahan öelda, et Reformierakonnast on väga suur rõõm, nii kiiret arengut pole nähtud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Villu Reiljan! Palun, kolleeg Jaak Aab Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Meil on olnud päris tõsine diskussioon. Kindlasti tänan teid selle eest, et te nii tõsiselt küsimusse suhtute! Tegelikult üks meie algatatud eelnõu eesmärk oligi säärane diskussioon algatada, teha see esimene ettepanek. Siin on öeldud, et me oleks pidanud välja tulema mingi tervikliku lahendusega. Sotsiaalkomisjonis oli ka sellest juttu ja heale kolleegile Taavi Rõivasele ma selgitasin väga täpselt, millised on meie muud seisukohad baasosa suurendamise osas, pensionikassa täiendamise osas. Kõik see tuleb kindlasti edaspidi.
Aga nüüd mõnest siin kõlanud väitest. Kõigepealt Reformierakonna esindaja väide, et järgmise nelja aasta jooksul kasvavad pensionid erakordselt kiiresti. No ei kasva nad kuidagi, sest ise te olete välja öelnud, et need peavad jõudma 2011. aastaks 6200 kroonini. Lihtne aritmeetiline tehe näitab, et mitte midagi muutmata, praeguse indeksisüsteemi juures, 10–12% aastas, arvestades baasiks, nii nagu ma teie väljaütlemistest nüüd olen aru saanud,  2006. aasta 1. aprill, ongi see üle 6000 krooni. Ma väga loodan, et niisugune aritmeetika ei tähenda seda,  et te sõnades ütlete, et te muudate süsteemi, tõstate pensione, muudate indekseerimist, aga tegelikkuses ütlete, et näe, kahekordne pension tuleb ju niigi välja, ei olegi vaja midagi teha.
Hea Eiki Nestor esines väga sütitava kõnega ja ütles, et Keskerakond on nüüd tohutult kogumispensioni süsteemi poolt. Ega kogu süsteemi vastu pole meil kunagi midagi olnud, meil on ainult üks ebaõiglus selles süsteemis hinge jäänud ja valitsuses olles, nagu ma siin ütlesingi, me tegelikult selle ebaõigluse kompenseerisime. See peaaegu 5 miljardit, mis viimase kahe aasta jooksul on mängu pandud – koos koalitsioonipartneritega me otsustasime, et see katabki kõik teise kogumissamba maksed, mis siiamaani pensionikassast on tehtud, selleks aastaks isegi miljard krooni ette.
Seda praktikat tuleb jätkata, seda me siin rõhutamegi. Siis on see süsteem õiglane, kui praeguste pensionäride arvel pensionikassast neid vahendeid ei võeta, siis ongi kõik okei. Aga me tahame seda näha ka eelarve menetlemisel. Riigieelarve strateegiat ma vaatasin, üht-teist võib sealt välja lugeda. Panus, mille praegune koalitsioon tahab teha muude tulude arvel, on suhteliselt pisike, vähemalt mitte kuidagi võrreldav sellega, mis on tehtud kahe viimase aasta jooksul muude tulude arvel pensionikassa täiendamisel. Aga see selleks.
Eelnõu on otsustamiseks teie ees. Jah, muidugi see ei ole täiuslik, on mitmeid küsimusi, aga vähemalt ühe osa suhtes valitseb siin minu arusaamise järgi konsensus. Mille pärast see eelnõu siis välja visata? Me oleme nõus ootama ettepanekuid, mis tulevad sotsiaalkindlustusreformi komisjonist, ja arutama neid koos meie ettepanekuga. Kui eelnõu lihtsalt välja visatakse, siis ma ikkagi küsin: kas kõik need muudatused, millest praegu räägitakse ja mida lubatakse, on ainult sõnades? Või visatakse eelnõu üle parda lihtsalt sellepärast, et see on opositsiooni eelnõu? Kutsun teid üles seda toetama, mitte maha hääletama! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Palun, kolleeg Ott Lumi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma pikalt ei räägi, kordan lihtsalt üle Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni seisukohad. Me põhimõtteliselt toetame seda lähenemist, mille Keskerakond on oma eelnõus välja pakkunud:  korrigeerida aastakoefitsiendi arvutust lähtuvalt mediaanpalga loogikast. Aga me oleme ka väga selgel seisukohal, et kogu sellisel pensionisüsteemi muudatuste käsitlemisel on oluline kõiki plaanitavaid muudatusi käsitleda kompleksselt. Me oleme kindlasti seda meelt, mida otsustas ka sotsiaalkomisjon, et targem on ära oodata valitsuse sotsiaalkindlustusreformi komisjoni ettepanekud ja käsitleda aastakoefitsiendi muudatust koos indekseerimismuudatusega. Tegelikult tahaks kolleege Keskerakonnast rahustada, et teie eelnõu jõustumise tähtaeg on 1. aprill 2008 ja kindlasti selleks ajaks ka koalitsioon tuleb vastavate muudatustega siia Riigikogusse. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ott Lumi! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil see läbi hääletada. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 26, erapooletuid oli 1. Ettepanek leidis toetust ja seaduseelnõu langes menetlusest välja.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalminister Maret Maripuu! Palun, endine kolleeg!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Inimeste elu käib ikka ühtesoodu, olenemata riigikorrast ja tuule suunast. Nagu ütles kord üks kuueaastane Maria: alguses saad rakuks, siis saad lapseks, siis saad emaks, siis saad vanaemaks, siis saad vanavanaemaks ja siis vanavanavanaemaks ja lõpuks on savi. Ent enne, kui on savi, püüab igaüks oma siinilma ringkäiku võimalikult hästi korraldada, proovib ka riik.
Tulevikku vaatava Eesti riigi põhimure on praegu see, et neid Mariasid ikka sünniks. Üks meede on vanemahüvitise maksmise pikendamine. Täna arutluse all oleva eelnõuga pikendatakse vanemahüvitise maksmise perioodi nelja kalendrikuu ehk 120 päeva võrra, et anda vanemale võimalus olla lapsega kodus tema poolteiseaastaseks saamiseni.
Vanemahüvitise võimaldamine pikemaks ajaks tähendab võimalust luua olukord, kus lapse tulek ei pea tähendama eluplaanide segiminekut ja majanduslikult rasket olukorda. Iga lapse sünd on mõnes mõttes ebanormaalne, selles mõttes, et ta on alati ime. Ning juba makstavad ja ka pakutavad toetused seavad eesmärgiks mitte ime tasaarveldamise, vaid normaalse elu säilitamise selle ime ümber. Ka 2005. aasta teisel poolel läbiviidud uuring näitas, et vanemahüvitise kehtestamisega on suurenenud just töötavate naiste osakaal sünnitajate seas. Samuti tõi uuring välja vanemahüvitise positiivse mõju nende naiste hulgas, kes otsustavad saada teise või enama lapse. Vanemahüvitist makstakse eelnõu järgi vanematele, kellel 1. jaanuaril 2008. aastal kestab õigus vanemahüvitisele, pikendamine on automaatne ilma uut taotlust esitamata. Seda makstakse edasi ka nendele, kelle õigus vanemahüvitisele lõppeks kehtiva seaduse alusel enne 31. detsembrit, kuid kellel 1. jaanuari 2008. aasta seisuga ei ole täitunud 575 päeva sünnitushüvitise määramisest või kelle laps ei ole veel saanud 18 kuu vanuseks, juhul kui emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele. Need inimesed peavad selleks, et neile ka pärast 1. jaanuari 2008 hüvitist makstaks, esitama pensioniametile taotluse.
Austatud Riigikogu liikmed! Kutsun teid üles esitatud eelnõu toetama, et, nagu Maria ütleks, raku ja savi vaheline aeg oleks maksimaalselt õnnelik. Tänan!

Suur tänu, proua minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud kolleeg! Ma julgen niimoodi öelda. Kindlasti Keskerakond põhimõtteliselt toetab vanemahüvitise perioodi pikendamist. Me oleme varem vaid olnud veidi eri seisukohtadel hüvitiste suuruse ja piiride osas. Aga kindlasti on ka vanemahüvitis suhteliselt kallis meede, täiendav kulu sellest pikendamisest on üle 400 miljoni krooni järgmine aasta. Samas sisaldab valitsusliidu programm mitut muud perepoliitilist meedet: toetuste suurendamist jne, jne. Kas te võiksite öelda, mis tähtaegadel rakendatakse neid teisi valimislubadusi, teisi meetmeid, mis enamikus pärinevad teie koalitsioonipartneritelt?

Aitäh, hea küsija! Nelja aasta pärast, kui praegune valitsus lahkub ametist, on kõik koalitsioonilepingu punktid täidetud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Nüüd palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas oma 28. mai istungil Vabariigi Valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Komisjon otsustas üksmeelselt saata see eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 5. juunil ja esimene lugemine lõpetada. Komisjon teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute tegemise tähtajaks 6. juuni kell 11. Komisjonipoolseks ettekandjaks otsustati määrata komisjoni esimees Heljo Pikhof. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Tõnis Kõiv Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kiiremini, palun! Reaktsioon on halb.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kohe peale valimisi tuli korduvalt vastata küsimustele, millal siis täpselt vanemahüvitis pikeneb. Eriti huvitatud olid just need noored emad-isad, kelle laps oli juba sündinud või kohe-kohe sündimas. Küsimus oli lihtne: kas Riigikogu jõuab selle seaduse enne vastu võtta ja jõustama panna, kui küsija laps poolteise aasta vanuseks saab? Just hetk tagasi kuulsime, et esimesel lugemisel olev seadusmuudatus on plaanitud kehtestada 1. jaanuarist 2008, nii et ma usun, et enamuse jaoks jõuab.
Võib ka seda öelda, et 2003. aastal sündinud emapalga idee, mis vanemahüvitisena seaduseks sai, hakkab järgmise aasta algusest lõplikult soovitud kuju võtma. Poolteise aasta vanune laps võib juba koos hoidjaga olla või isegi lasteaias käia, viimast küll mitte kogu päeva. Nii ongi lastevanematele see võimalus loodud, et nad ei satuks lapse sünni tõttu majandusraskustesse – pere sissetulek põhiosas ei vähene. Nüüd kaob lastevanematel vanemahüvitamise pikendamisega üks lünk ära ja nad saavad valutumalt tööellu naasta.
Kuid sündide arvu suurendamiseks astutud sammud on ainult üks osa Eesti rahva negatiivsest iibest ülesaamisel. Teatavasti tuleneb selline iive ühest küljest väikesest sündimusest, teisest küljest suurest suremusest ja kolmandaks väljarändest. Kuid tegu on õige sammuga. Eks vahepealsest iibe langusest tulenevad raskused on ühiskonnas alles ees, üsna varsti saavad täisealisteks iibelanguse põlvkonna noored ja neid ei ole sugugi palju. Tekib palju vastuseta küsimusi, ei jagu koolidesse õpilasi, tööturule uusi töökäsi. Selleks, et Eesti rahva iive tervikuna muutuks positiivseks, on meil vaja hulk samme astuda. Kuid täna kõne all olev vanemahüvitise maksmise pikendamine, ees ootav isadele täiendava puhkuse võimaldamine, lapsega enam kodus olla võimaldamine on kõik sammud õiges suunas ja neid ühiskond meilt ootabki. Reformierakonna fraktsioon toetab igati vanemahüvitise maksmise pikendamist lapse poolteise aasta vanuseks saamiseni. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 44 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. juuni s.a kell 11. Eelnõu 44 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu esimest  lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli  Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Päästeteenistuse seaduse eelnõu eesmärk on reguleerida päästeteenistuse teenistusküsimusi puudutavat eraldi seaduses. Kuna päästevaldkonna õiguslik korrastamine ja edasine arendamine ei ole võimalik ilma vastavates teenistustes töötavate inimesteta, viiakse eelnõuga päästeteenistuse teenistuskeskkond ja -tingimused võimalikult samaväärsele tasemele teiste riigi siseturvalisust tagavate teenistuste, näiteks politsei ja piirivalve omaga.
Päästeasutused loodi küll 1990. aastate alguses, kuid kuni tänase päevani puudub selles valdkonnas teenistuskeskkonna eriregulatsioon, seda erinevalt teistest eriteenistustest, nagu näiteks politsei, vangla- või kaitseväeteenistus. Päästeteenistujate teenistusalaseid küsimusi reguleerivad üldise regulatsioonina avaliku teenistuse seadus ja Eesti Vabariigi töölepingu seadus, kuid kumbki nendest seadustest ei arvesta päästeteenistuse eripära. Päästeala korraldamist reguleerib päästeseadus, milles päästeteenistujate sotsiaalsete tagatistena on reguleeritud riigi toetus päästeteenistujate vigastuste ja hukkumise korral. Samas reguleerib päästeseadus päästeteenistust ja päästevaldkonda tervikuna, hõlmates ka teenuseid, mida päästeteenistus elanikele osutab.
Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste punkti 4.2.4 kohaselt on riigi ülesanne saavutada päästeasutuste tõhus ettevalmistus ja varustatus, sest Päästeametil ja päästeteenust osutavatel asutustel on keskne roll inimeste elu ja vara päästmisel ning keskkonnakaitseks tehtavate hädavajalike tööde korraldamisel. Seetõttu tuleb tingimata reguleerida ka see vastutusrikas, ohtlik, pingeline ja pidevat valmisolekut nõudev teenistus eraldi seadusega. Seejuures on oluline, et siseturvalisuse valdkonnas oleksid teenistuskeskkonnad ja -tingimused eri organisatsioonides võrreldaval tasemel – see avardab karjäärivõimalusi, tagab ametnikele võimaluse liikuda ühest teenistusest teise ning hoiab nõnda vastavat kompetentsi siseturvalisuse valdkonnas tervikuna.
Kehtivast õigusruumist on eelnõu koostamisel võetud eeskujuks politseiteenistuse seadus. Tavapäraste töökeskkonna tingimustega võrreldes on päästeteenistuses suuri erinevusi, millel ma lühidalt ka peatuksin. Tegu on füüsiliselt raske ja ohtudega seotud töökeskkonnaga. Näiteks tuleb töötada seal, kust teised inimesed evakueeritakse. Seetõttu on vajalikud täiendavad tervisenõuded ja uuringud, kindlustamine ning vaktsineerimine. Teiseks, eripärane töögraafik. Päästeteenistuses ollakse tööl 24 tundi järjest, millele järgneb 72 tundi vaba aega. Sellest tuleneb ka erinev tööajanorm, mis on tavapärase 40 tunni asemel 42 tundi nädalas. Kolmandaks, pideva valmisoleku tagamise vajadusest tingitud pikem valveaeg. Tavapärane on kuni 30 tundi kuus, päästeteenistuses kuni 150 tundi kuus. Neljandaks, seoses hädaolukorraga saab töötaja puhkuse katkestada ilma tema nõusolekuta. Viiendaks, tööga kaasneb suur vastutus kogu ühiskonna ees.
Kehtestatavad sotsiaalsed tagatised annavad iga päev oma eluga riskivatele päästeteenistujatele lisakindluse selles, et haiguste ja vigastuste korral ei vähene riigi määratud toetus ega halvene nende elukvaliteet. Samuti motiveerib selgelt määratletud tulevik teenistusküsimustes päästeametnikke valitud alal edasi töötama. Eelnõuga nähakse päästeametnikele ette järgmised tagatised: kindlustus, toetus hukkumise, püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral, tasuta terviseuuringud ning vaktsineerimine, lisatasu ja puhkus teenistusaastate eest, erialase, st päästekolledžis koolituse kulu hüvitamine.
Eelnõuga kehtestatakse nagu politseinikele ja piirivalvuritele ka päästjatele eripensionid, mis tagavad praeguste ja tulevaste teenistujate parema motiveerituse. Päästja elukutse nõuab pidevat nõuetekohast füüsilist ettevalmistust ning head tervist. Haiguste ja east tulenevate muutuste tagajärjel ei ole paljud päästjad pärast pikemaajalist teenistust võimelised enam täitma füüsiliste katsete normatiive või ei vasta nende tervis enam nõutavale. Aastatepikkune praktika on näidanud, et 50–55-aastaste meeste tervislik seisund ei lase neil enam nõuetekohaselt teenistuskohustusi täita. Eeltoodut arvestades on päästeteenistuse seaduses päästeametnike pensioni määramisel lähtutud üldjuhul 25-aastasest teenistusstaažist ja 55-aastasest vanusepiirist.
Eelnõu sätestab ka päästeteenistujate teenistusse võtmise ümbervormistamise alused. Kehtestatakse kolmeaastane üleminekuaeg, praegu töölepinguga tööle võetud päästjate lepingud loetakse tähtajalisteks lepinguteks kuni 2011. aasta 1. jaanuarini. Üleminekuajal laienevad töölepinguga tööle võetud päästjatele päästeametnikega võrdsed nõuded ja tagatised. Seaduse jõustumise tähtajaks on kavandatud 1. november 2007, §-d 10–12 ja 17–20 võiksid jõustuda 1. jaanuaril 2008.
Hea Riigikogu! Eelnõu algatajana toetan õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Nüüd kutsun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri. Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas seda seaduseelnõu 28. mail kolmanda päevakorrapunktina. Meie õiguskomisjoni istungile olid kutsutud ka Vabariigi Valitsuse esindajana Siseministeeriumi päästepoliitika büroo juhataja kt Tarvi Ojala ja õigusosakonna nõunik Kaido Jõgeva. Arutasime päästeteenistuse seaduse eelnõu, mille Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud. Diskussiooni põhisisuks olid Vabariigi Valitsuse kommentaarid seoses valitsuse ettevalmistatava päästeteenistuse seaduse eelnõuga.
Valitsus võttis oma 17. mai istungil vastu otsuse mitte toetada Eesti Keskerakonna esitatud päästeteenistuse seaduse eelnõu. Seda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks, selles sätestatud eripensionide regulatsioon ei ole kooskõlas valitsusliidu programmis sätestatud põhimõttega, et täiendavaid eripensione ei kehtestata. Meile on ka teada antud, et Siseministeerium soovib esitada päästeala teenistuskeskkonna küsimuste kiireks lahendamiseks päästeteenistuse seaduse eelnõu versiooni Riigikogule loodetavasti juba tänavu sügisel ja selles jäetakse välja päästeteenistuse eripensioni sätted. Samuti vaadatakse üle päästeametnike teenistussuhete regulatsioon.
Kõigest sellest lähtuvalt ja arvestades veel asjaolu, et Vabariigi Valitsus on andnud teada soovist esitada tänavu sügiseks ka avaliku teenistuse kontseptsioon, mille alusel koostatakse Riigikogule 2008. aasta alguses esitamiseks uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu, leidis õiguskomisjon olevat pasliku langetada järgmised otsused. Esiteks, suunata Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda tänaseks. Teiseks otsustati teha ettepanek eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Ka langetasime otsuse määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tavapärased kümme tööpäeva. See tähendab, et muudatusettepanekute tähtaeg on 19. juunil kell 18. Aitüma!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Palun, kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 19. juuni kell 16. Seaduseelnõu 8 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Istung on lõppenud. Head tööd!

Istungi lõpp kell 12.42.