Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu kuuenda töönädala teisipäevast istungit. Lugupeetud kolleegid! Kas te soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Vabariigi Valitsus algatab täna eelnõusid. Palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, karistusregistri seaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, noorsootöö seaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kolmandaks, vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Aitäh!

Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Lugupeetud Eesti Vabariigi president! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Keskkonnakomisjon algatab jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Me ei kavatse selle seadusmuudatusega kogu jäätmemaailma oma sülle haarata, küll aga viia tegeliku elu ja seaduse kooskõlla ühes punktis, mis puudutab ohtlike jäätmete käitleja koostatavat saatekirja, mis võib olla kas elektrooniline, digitaalne või paberkandjal. Aitäh!

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Austatud Eesti Vabariigi president! Istungi juhataja! Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eestimaa Roheliste fraktsioon annavad menetlusse looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatus on seotud sellega, et looduskaitseseadusesse kirjutatakse sisse ka mõiste "linna rahvuspark". Näiteks Tallinnas on paljud valitsusvälised organisatsioonid seda ideed toetanud. Tegemist on euroopaliku ideega, rahvusparke on nii Rootsis Stockholmis kui ka Soomes Hämeenlinnas, Poris ja Heinolas ja miks mitte ei võiks ka Eesti linnades tulevikus olla rahvusparke. Selle ettepaneku ja seletuskirja annamegi menetlusse. Tänan ühtlasi nii Keskerakonna fraktsiooni kui ka roheliste fraktsiooni töö eest selle eelnõu ettevalmistamisel! Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub Riigikogu istungite saalis Eesti-Hollandi parlamendirühma asutamise koosolek.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll.
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 85 ja puudub 16 Riigikogu liiget.

Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Presidendi ettepanekul täiendas Riigikogu esimees tänase Riigikogu istungi päevakorda uue esimese punktiga – Vabariigi Presidendi poliitilise avaldusega. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese!

Austatav istungi juhataja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Esinen täna Riigikogu ees poliitilise avaldusega, et anda parlamendile üle põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning selgitada selle algatuse põhjuseid ja sisu.
Algatan põhiseaduse muutmise selleks, et korrastada riigikaitse juhtimist ja tugevdada tsiviilkontrolli. Põhiseaduse X peatükk, mis käsitleb riigikaitset, on meie hästi õnnestunud põhiseaduse üks kõige enam kriitikat pälvinud osi. Selle peatüki puudustele on juhtinud tähelepanu eksperdid, probleeme on tunnistanud Riigikogu varasemad koosseisud, ometi ei ole ühtegi asjakohast eelnõu parlamendi ette seni toodud.
Mis on eelnõu sisu? Teen ettepaneku muuta neid põhiseaduse sätteid, milles on mainitud kaitseväe juhatajat ning ülemjuhatajat. Eelkõige on need sätted, millega määratakse kindlaks kaitseväe juhataja ning ülemjuhataja ametisse nimetamise kord. Teatavasti nimetab praegu kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kui Riigikogu leiab, et minu poolt täna teie ette toodav muutmise ettepanek väärib vastuvõtmist ning muudatused jõustuvad, ei sisalda Eesti Vabariigi põhiseadus enam viidet kaitseväe juhatajale ega ülemjuhatajale ning kaitseväe juhi ametisse nimetamise korra sätestab Riigikogu seadusega.
Eelnõu ei muuda Vabariigi Presidendi kui riigikaitse kõrgeima juhi staatust. Leian, et see on kooskõlas Euroopa riikide põhiseaduslike traditsioonidega, mille kohaselt nimetatakse riigipead formaalselt riigikaitse kõrgeimaks juhiks. Säärane staatus on küll sümboolne ja tseremoniaalne, aga samas tasakaalustav. Ent igapäevaselt ei saa riigikaitse kõrgeim juht sekkuda riigikaitse korraldusse, sest parlamentaarses riigis teostab täidesaatvat riigivõimu, sealhulgas korraldab riigikaitset ning vastutab parlamendi ees ainuüksi valitsus.
Miks ma selle eelnõu algatan? Minu arvates on põhiseaduse mõned riigikaitset puudutavad sätted takistanud riigikaitse arengut ning põhjustanud ebakõlasid. Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et konflikte kaitseväe juhatajatega on olnud kõigil eelnevatel kaitseministritel. Seega pole küsimus konkreetsetes inimestes ja nende omavahelises läbisaamises, vaid me näeme, kuidas juba põhiseadusesse on vastuolud sisse programmeeritud.
Meenutagem, et Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadus on parlamentaarse vabariigi põhiseadus, riigikaitse peatükk aga on koostatud Eesti Vabariigi 1937. aasta põhiseaduse, st presidentaalse riigi põhiseaduse eeskujul. Tulemuseks on hübriid, mis võimaldab asjaosalistel omada erinevat ja vastandlikku ettekujutust oma rollist ja positsioonist riigikaitse korraldamisel. Selle tagajärjeks on puudulik tsiviiljuhtimine ja puudulik tsiviilkontroll. Parlamentaarses riigis ei saa kaitsevägi alluda kellelegi teisele kui valitsusele. Üksnes nii on ta allutatud demokraatlikule, sealhulgas parlamentaarsele kontrollile.
Juhin tähelepanu, et 12. juunil 2002 võttis Riigikogu harva nähtava üksmeelega, 85 poolthäälega vastu uue rahuaja riigikaitse seaduse, millega riigikaitse juhtimist sätestavad normid viidi suures osas vastavusse parlamentaarse valitsemiskorraga. Kuid nüüd tuleb sellega vastavusse viia ka kaitseväe juhi staatus ja tema ametisse nimetamise kord, seda aga ei ole võimalik teha ilma põhiseadust muutmata.
Kuidas minu arvates võiks kulgeda selle eelnõu menetlus? Olen veendunud, et põhiseaduse sätted, mis puudutavad riigikaitseküsimusi, nõuavad Riigikogus esindatud erakondade võimalikult suurt üksmeelt. Samas on minu pakutavad muudatused üsna pakilise iseloomuga, sellepärast näeksin ma heameelega, et Riigikogu muudaks põhiseadust kiireloomulise menetluse korras põhiseaduse § 166 kohaselt. See aga nõuaks kõige ulatuslikumat kokkulepet Riigikogus.
Et saavutada põhiseaduse muutmiseks vajalikku konsensust, olen kohtunud kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajatega, samuti riigikaitsekomisjoni ja põhiseaduskomisjoniga. Nende kohtumiste põhjal on mul kujunenud veendumus, et minu esitatava eelnõu menetlus siin Riigikogus kujuneb konstruktiivseks. Peale selle olen kuulanud ära riigikaitse nõukogu seisukoha, mis oli üksmeelselt toetav. Mõistan ja toetan arvamust, et Riigikogu liikmetel peab olema täielik ülevaade, milline hakkab olema õigusolustik pärast põhiseaduse muutmist. Sellepärast olen leppinud kokku kaitseministriga, et Kaitseministeerium esitaks parlamendiliikmetele asjakohaste seadusmuudatuste kavandid. Nendest peab nähtuma, kuidas pärast põhiseaduse muutmist kaitseväe juhataja ametisse nimetatakse ja ametist vabastatakse. Ametikoha politiseerimise vältimiseks tuleb seaduses samuti sätestada täpsed ja ranged kriteeriumid, millele peab kaitseväe juhataja vastama.
Lõpetuseks. Minu palve Riigikogule on mitte laiendada menetluse käigus selle eelnõu sisu. Olen teadlikult keskendunud üksnes kaitseväe juhataja institutsiooniga seonduvale. Põhiseaduse muutmise senine praktika on näidanud, et konsensuse saavutamine on võimalik juhul, kui eelnõu käsitleb ühte selgelt piiritletud teemat. Palun teilt, austatud parlament, tõsist ja riigimehelikku lähenemist minu poolt täna algatatavale põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule! Tänan teid ja jõudu tööle!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle menetlusse võtmise Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt. Vabariigi President ja Riigikogu juhatus on kokku leppinud, et Vabariigi Presidendile küsimusi ei esitata. Lugupeetud fraktsioonide esindajad! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Lugupeetud Riigikogu! Asume tänase päevakorra järgmise punkti juurde, milleks on sotsiaalkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Eesti Haigekassa seaduse § 9 lõike 2 kohaselt nimetab Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul oma liikmete hulgast ühe nõukogu liikme. Lisaks Riigikogu poolt nimetatud liikmele kuuluvad haigekassa nõukogu koosseisu ametikoha järgi sotsiaalminister, rahandusminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees. Veel nimetab Vabariigi Valitsus sotsiaalministri ettepanekul Sotsiaalministeeriumi ametnike hulgast ühe nõukogu liikme ning Vabariigi Valitsuse poolt määratud kindlustatute huve esindavate organisatsioonide tehtud ettepanekul viis nõukogu liiget. Vabariigi Valitsuse poolt määratud tööandjate organisatsioonide tehtud ettepanekute alusel nimetab Vabariigi Valitsus viis nõukogu liiget. Seega on seaduse alusel Eesti Haigekassa nõukogu 15-liikmeline.
Oma 7. mai istungil arutas sotsiaalkomisjon Riigikogu otsuse  "Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Sotsiaalkomisjon teeb ettepaneku nimetada Riigikogu liige Jaak Aab Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks. See oleks vana hea traditsiooni jätkamine, et opositsiooni esindaja oleks samuti haigekassa nõukogus esindatud. Sotsiaalkomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta otsuse eelnõu teisipäeva, 15. mai päevakorda. Komisjoni ettepanek on eelnõu Riigikogu otsusena vastu võtta ja ettekandjaks otsustati määrata sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Aitäh teile!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Riigikogu kodukorra seaduse § 98 lõike 5 kohaselt võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kas võime asuda eelnõu lõpphääletuse juurde?
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele sotsiaalkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 17. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Eelnõu 17 on otsusena vastu võetud.

Võtame käsitlemisele tänase kolmanda päevakorrapunkti. Algab majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" muutmise eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon on esitanud Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" muutmise eelnõu. Nimelt, Eesti Arengufondi seaduse kohaselt on Eesti Arengufondi kõrgeim juhtimisorgan nõukogu, mis koosneb üheksast liikmest. Eesti Arengufondi seaduse § 10 lõike 3 kohaselt nimetab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul kuni neljaks aastaks viis nõukogu liiget. Kaks neist on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad. Riigikogu liikme volituste lõppemisel jätkuvad tema volitused nõukogu liikmena kuni uue Riigikogu liikme nimetamiseni. Arengufondi nõukogu seniste liikmete Tõnis Lukase ja Mart Opmanni volitused Riigikogu liikmena lõppesid Riigikogu X koosseisu volituste lõppemisega s.a 26. märtsil ning nende asemele peab Riigikogu nimetama arengufondi nõukogusse uued Riigikogu liikmed. Majanduskomisjon palus Riigikogu fraktsioonidel esitada oma kandidaadid kahele arengufondi nõukogu liikme kohale. Esitati viis kandidaati ning komisjoni s.a 7. mai istungil otsustati hääletustulemuste põhjal kanda Riigikogu otsuse eelnõusse Mart Laari ja Jürgen Ligi nimi.
Riigikogu kodukorra seaduse § 117 kohaselt arutatakse seda eelnõu ühel lugemisel ning muudatusettepanekuid ei esitata. Juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni. Majanduskomisjon oma 10. mai koosolekul otsustas saata nimetatud eelnõu Riigikogu täiskogule lugemiseks 15. mail. Otsus võeti vastu konsensusega. Samuti otsustas komisjon teha täiskogule ettepaneku eelnõu otsusena vastu võtta, see komisjoni otsus on samuti tehtud konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite, et majanduskomisjonile oli esitatud viis kandidaati. Eelmine ettekandja rääkis opositsioonist. Kas te räägiksite, kuidas komisjonis arutamine oli, miks ühtegi opositsiooni kandidaati ei hääletatud ega toetatud?

Aitäh! Opositsioon esitas oma kandidaadid. Nendeks olid Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt Lembit Kaljuvee, Eestimaa Roheliste fraktsiooni poolt Marek Strandberg ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt Ester Tuiksoo. Hääletustulemus kujunes selliseks, et Lembit Kaljuvee sai 5 häält, opositsiooni esindaja Marek Strandberg 1 hääle ja opositsiooni esindaja Ester Tuiksoo samuti 1 hääle.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud hea kolleeg! Ma küsisin, kuidas oli arutelu majanduskomisjonis, mis oli põhjendus, et opositsiooni esindajatest mitte ühtegi kandidaati kolmest ei arutatud, milline oli teie arutelu majanduskomisjonis. Äkki te valgustaksite seda natuke rohkem.

Arutelu käigus esitati nimetatud kandidaadid, kellest juba oli juttu. Mart Laari ja Jürgen Ligi poolt rääkisid nende pikaajalised kogemused. Opositsioon oma kandidaate üksikasjalikumalt ei tutvustanud. Tulemus oli selline, nagu ma just äsja rääkisin.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Klaas! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Nagu ka eelmise päevakorrapunkti arutelul, võivad Riigikogu kodukorra seaduse § 98 lõike 5 kohaselt sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kas võime asuda lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu 29. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu 4 ja 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Eelnõu 29 on otsusena vastu võetud.

Võtame käsitlemisele tänase neljanda päevakorrapunkti, milleks on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kodukorra seaduse § 44 ja välissuhtlemisseaduse § 6 lõike 1 punkti 4 kohaselt esitab väliskomisjon Riigikogule Riigikogu välisdelegatsioonide koosseise kinnitavad eelnõud. Esimesena neist on teie ees Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee ehk Balti Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine.
Väliskomisjon arutas välisdelegatsioonide moodustamise üldpõhimõtteid oma 19. aprilli istungil. Seejärel saatsin väliskomisjoni esimehena komisjoni nimel fraktsioonidele kirja ettepanekuga esitada oma kandidaadid välisdelegatsioonide koosseisu. Balti Assamblee tegevuspõhimõtete kohaselt võivad seal osalevad riigid moodustada delegatsioone suurusega 12 kuni 20 liiget. Väliskomisjon leidis otstarbeka olevat jätkata eelmise Riigikogu koosseisu algatatud traditsiooni ja moodustada Eesti delegatsioon 12-liikmelisena. Vastavalt sellele, kaaludes proportsioone, kuna hea tava ja ka erinevate parlamentidevaheliste assambleede tegevuspõhimõtete kohaselt on nõutav koalitsiooni ja opositsiooni n-ö adekvaatne vahekord, samuti leidsime, et on otstarbekas moodustada delegatsioon vastavalt fraktsioonide proportsionaalsele esindatusele Riigikogus, siis palusime Reformierakonnal nimetada sellesse delegatsiooni 4, Keskerakonnal 3, Isamaa ja Res Publica Liidul 2 kandidaati ning sotsiaaldemokraatidel, rohelistel ja Rahvaliidul 1 kandidaadi. Kõik erakonnad, kõik fraktsioonid oma kandidaadid esitasid ja nii on teie ees eelnõu 7. mail üleantud kujul, kus Eesti delegatsioon on 12-liikmeline, sellesse kuuluvad Trivimi Velliste, Mailis Reps, Peep Aru, Mart Jüssi, Helle Kalda, Kalvi Kõva, Margus Lepik, Ott Lumi, Tatjana Muravjova, Tarmo Mänd, Jaak Salumets ja Vladimir Velman. Delegatsiooni juhi kandidaadiks on väliskomisjon esitanud kolleeg Trivimi Velliste Isamaa ja Res Publica Liidust ning delegatsiooni juhi asetäitjaks kolleeg Mailis Repsi Eesti Keskerakonna fraktsioonist.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, milleks Riigikogu juhatus määras 11. mai kell 14, muudatusettepanekuid ei laekunud. Väliskomisjon oma eilsel istungil otsustas teha Riigikogule ettepaneku eelnõu täna Riigikogu otsusena esimesel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Aitäh!  Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi?  Küsimusi ei ole. Kas soovite pidada läbirääkimisi? Jällegi võivad kodukorraseaduse § 98 lõike 5 kohaselt sõna võtta fraktsioonide esindajad. Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta  muudatusettepanekuid ei esitatud. Kas võime asuda eelnõu lõpphääletuse juurde?
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu 31. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 31 on otsusena vastu võetud.

Võtame käsitlemisele tänase viienda päevakorrapunkti. Algab väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri! Palun, kolleeg Atonen!

Aitäh, proua juhataja! Kui kaua peaks enne hääletust aega olema, et Riigikogu liikmed saaksid saali koguneda? Raske on õigeks ajaks jõuda, sest minu arvates te kodukorras ettenähtud aega ei rakenda.

Aitäh, kolleeg Atonen, selle küsimuse eest! Teil on õigus, kodukorraseadus näeb ette kellaandmist vähemalt üks minut. Kuid Riigikogu liikmete nõusolekul alustasin ma hääletust varem, ma küsisin ja keegi ei protestinud. Läheme edasi. Kolleeg Sven Mikser.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma loodan, et kuna välispoliitika ajamine Eesti Vabariigis toimub hea tava kohaselt suure konsensusega, siis teie ees olev eelnõu, mis käsitleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamist, saab veelgi tugevama mandaadi ja kellahelina pikkus võimaldab lisaks sprinteritele ka pikamaajooksjatel omas tempos saali tulla.
Teie ees on otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu. Väliskomisjon tegi oma menetluslikud otsused paralleelselt eelnevalt käsitletud Balti Assamblee delegatsiooni moodustamisega. Samuti lähtusime Riigikogu kodukorra seaduse §-st 44 ja välissuhtlemisseaduse § 6 lõike 1 punktist 4. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni otsustas väliskomisjon nimetada kolm põhi- ja kolm asendusliiget ning tegi 20. aprilli kirjaga fraktsioonidele ettepaneku nimetada oma kandidaadid. Sellele järgneval 3. mai istungil leidis väliskomisjon, et vastavalt Riigikogu fraktsioonide proportsionaalsele suurusele Riigikogus oleks mõttekas nimetada kandidaate nimetanud fraktsioonidest kolme suurema fraktsiooni esindajad delegatsiooni põhiliikmeteks ja kolme väiksema fraktsiooni esindajad asendusliikmeteks. Nii kujunes teie ees olev nimestik selliseks, et põhiliikmed on Andres Herkel, Kristiina Ojuland ja Mailis Reps ning asendusliikmed Aleksei Lotman, Ester Tuiksoo ja Indrek Saar. Samuti tegi komisjon ettepaneku nimetada delegatsiooni juhiks Andres Herkeli.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 11. mail kell 14, ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Oma eilsel istungil otsustas väliskomisjon teha Riigikogule ettepaneku see eelnõu täna Riigikogu otsusena esimesel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas kolleeg Mikserile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Lugupeetud kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Sõnavõtusoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja asume nüüd lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu 32. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 32 on otsusena vastu võetud.

Võtame käsitlemisele tänase kuuenda päevakorrapunkti. Algab väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu  esimene lugemine. Palun kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri!

Head kolleegid! Austatud juhataja!  Ka praegu teie ees olev eelnõu "NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" oli Riigikogu väliskomisjonis arutlusel samade seadusparagrahvide alusel ja samadel kuupäevadel nagu kaks eelnevat otsuse eelnõu.
Eestil on NATO Parlamentaarse Assamblee põhikirja kohaselt õigus nimetada  sellesse assambleesse kolmeliikmeline delegatsioon. Väliskomisjoni esimehe 20. aprilli kirja peale esitasid oma kandidaadid NATO assamblee delegatsiooni koosseisu neli fraktsiooni. Kuna ka selle assamblee moodustamise põhimõte on, et delegatsiooni koosseis peab vastama koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrale parlamendis, siis leidis väliskomisjon üsna üksmeelselt, et opositsioonifraktsioonidest suuremal ehk Keskerakonna fraktsioonil peab olema n-ö eesõigus oma kandidaadi delegatsiooni koosseisu nimetamisel, võrreldes  väiksemate opositsioonipartneritega. Nii sündis teie ees olev delegatsiooni koosseis, mille väliskomisjon on täiskogule välja pakkunud: Jürgen Ligi, Sven Mikser ja Kadri Must. Väliskomisjon tegi ettepaneku nimetada delegatsiooni juhiks kolleeg Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsioonist. Kuna ka selle eelnõu kohta tähtajaks ehk 11. maiks kella kaheks pärastlõunal ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut, siis tegi väliskomisjon oma eilsel istungil Riigikogule ettepaneku see eelnõu täna esimesel lugemisel Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleeg Mikserile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmed soovivad pidada läbirääkimisi? Kodukorraseaduse kohaselt saab läbirääkimisteks sõna vaid fraktsioonide esindaja. Kuna sõnavõtusoove ei ole ja muudatusettepanekuid eelnõu kohta esitatud ei ole, asume eelnõu lõpphääletuse juurde. Kas võin panna eelnõu lõpphääletusele?
Panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu 33. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid oli 1. Eelnõu 33 on otsusena vastu võetud.

Kolleegid! Võtame käsitlemisele tänase seitsmenda päevakorrapunkti. Algab väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu esimene lugemine. Palun taas kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Neljanda Riigikogu välisdelegatsiooni koosseisu sätestava otsuse eelnõuna on täna teie ees Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee delegatsioon, otsuse eelnõu 34. Eestil on sellesse delegatsiooni õigus nimetada kolm põhi- ja kolm asendusliiget. Eelnõu menetlemine väliskomisjonis toimus paralleelselt kõigi ülejäänud delegatsioonide moodustamise eelnõudega. Fraktsioonidelt saadud ettepanekute kohaselt on väliskomisjon teinud ettepaneku nimetada selle delegatsiooni põhiliikmeteks Paul-Eerik Rummo, Mart Nuti ja Toivo Tootseni ning asendusliikmeteks Jaanus Marrandi, Heljo Pikhofi ja Toomas Trapido. On tagatud koalitsiooni ja opositsiooni tasakaal, samuti on kõik Riigikogu fraktsioonid kas põhi- või asendusliikmega selles delegatsioonis esindatud. Väliskomisjon on teinud ettepaneku nimetada delegatsiooni juhiks kolleeg Paul-Eerik Rummo. Kuna ka selle eelnõu kohta tähtajaks, 11. mai kella 14-ks ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut, siis otsustas väliskomisjon teha Riigikogu täiskogule ettepaneku see otsuse eelnõu täna esimesel lugemisel Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleeg Mikserile on küsimusi? Kolleegidel ettekandjale küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Ka kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Läheme otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde. Kas võime asuda lõpphääletuse juurde?
Panen hääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu 34. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 34 on otsusena vastu võetud.

Kolleegid! Asume käsitlema tänast kaheksandat päevakorrapunkti. See on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Lääne-Euroopa Liidu Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri!

Austatud kolleegid! Lugupeetud juhataja! On ütlemata hea meel üle pika aja taas kord teie ees olla. Riigikogu väliskomisjon on viienda välisdelegatsiooni moodustamise otsuse eelnõuna toonud teie ette Lääne-Euroopa Liidu Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise eelnõu. Ka selle eelnõu menetluslikud toimingud komisjonis toimusid paralleelselt ülejäänud välisdelegatsioonide moodustamisega ja vastuseks 20. aprillil saadetud kirjale esitasid fraktsioonide esindajad oma kandidaadid sellesse delegatsiooni.
Väliskomisjon on teinud  oma 3. mai otsusega, mis anti 7. mail Riigikogu kõnetoolist ka juhatusele üle, ettepaneku moodustada delegatsioon kolmeliikmelisena koosseisus Tarmo Kõuts, Kalev Kallo ja Imre Sooäär ning nimetada delegatsiooni juhiks kolleeg Tarmo Kõuts. Erinevalt ülejäänud eelnõudest laekus selle eelnõu kohta tähtajaks ka üks muudatusettepanek Keskerakonna fraktsioonilt. Ettepanek oli nimetada delegatsioonile ka asendusliige Marika Tuus. Väliskomisjon otsustas oma eilsel istungil jääda häältega 4 : 3 oma varasema ettepaneku juurde ehk moodustada see delegatsioon kolmeliikmelisena ja asendusliikmeid mitte nimetada. Sellisena oli fraktsioonidele välja saadetud kirjas delegatsiooni moodustamise põhimõtteid ka kirjeldatud. Häältega 4 : 3 muudatusettepanek toetust ei leidnud. Samuti tegi komisjon eilsel komisjoni istungil pärast muudatusettepaneku hääletamist ettepaneku täiskogule see otsuse eelnõu täna esimesel lugemisel Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleeg Mikserile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume nüüd muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon otsustas jätta muudatusettepanek arvestamata.
Lugupeetud Riigikogu! Asume eelnõu lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid! Kas võime asuda eelnõu lõpphääletuse juurde?
Panen hääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Lääne-Euroopa Liidu Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu 35. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Eelnõu poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu 35 on otsusena vastu võetud.

Kolleegid! Asume käsitlema tänast viimast päevakorrapunkti. See on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni  algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise seaduse eelnõu läbis Riigikogu täiskogu saalis esimese lugemise 3. mail. Esimene lugemine lõpetati. Tuletan meelde, et nimetatud muudatusettepanekuga soovivad valitsusliitu kuuluvad erakonnad tõsta k.a 1. juulist pensioni baasosa 250 krooni ja rahvapensioni määra 150 krooni võrra.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati esimesel lugemisel 7. mai. Muudatusettepanekuid laekus kolm, kaks neist Keskerakonna fraktsioonilt ja üks Rahvaliidu fraktsioonilt. Keskerakond soovib nii pensioni baasosa kui rahvapensioni määra tõsta veel 50 krooni võrra, seega esimest neist 300 krooni ja teist 200 krooni. Rahvaliidu muudatusettepanek näeb ette pensioni baasosa tõusu alates 2008. aasta 1. aprillist ja igal järgneval aastal 150 krooni võrra kuni 2011. aasta 1. aprillini. Oma 8. mai istungil vaatas sotsiaalkomisjon  eelnimetatud muudatusettepanekud läbi ja hääletas. Poolt oli 4, vastu 5 komisjoni liiget, erapooletuid polnud. Seega on juhtivkomisjoni otsus jätta muudatusettepanekud arvestamata.
Sotsiaalkomisjon otsustas ühehäälselt saata seaduseelnõu 1 Riigikogu täiskogu saali teisele lugemisele 15. mail ja teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Ettekandjaks otsustati määrata komisjoni esimees Heljo Pikhof. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Marika Tuus, palun!

Suur tänu! Lugupeetud proua Pikhof! See eelnõu on siin saalis meie ees ja siin on ka parandusettepanekud. Nii et selles mõttes poleks seda vaja ümber jutustada. Aga komisjonipoolse ettekandja ülesanne on ikkagi rääkida lahti need põhjendused, miks ühte või teist parandusettepanekut ei toetatud. Me tahaksime kuulda neid põhjendusi.

Muudatusettepanekute mittetoetamise peamiseks põhjuseks oli see, et valitsus on moodustanud komisjoni, mis tahab pensionide probleemi lahendada kompleksselt. On ju eesmärk, et nelja aastaga pensionid kahekordistuvad, selleks on mitmeid meetmeid ja mitmeid võimalusi.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Pikhof! Lugupeetud kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Riigikogu kodukorra seaduse § 105 lõike 4 kohaselt võivad sõna võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Palun, kolleeg Marika Tuus Eesti Keskerakonna fraktsioonist! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Heameel on tõdeda, et see juba tükk aega tagasi planeeritud pensionitõus vähemalt nüüd juulistki aset leiab. Veel parem oleks olnud, kui see eelmise valitsuskoalitsiooni ettevalmistatud eelnõu oleks saadud vastu võtta nii, et pensionitõus oleks olnud juba aprillist. Kõige parem oleks olnud, kui peaminister Ansip oleks pensionitõusu toetanud juba aasta tagasi, kui sotsiaalminister selle kontseptsiooni valitsuses kahel korral välja käis, aga kahjuks seda siis ei toetatud. Samas tuleb tunnistada, et eelmise koalitsiooni kahe järjestikuse pensionitõusuga sai teoks taasiseseisvusaja suurim pensionitõus, kuid siis kahjuks see erimeelsuste pärast pidurdus.
Keskerakond leiabki, et pensione tuleb praegu tõsta rohkem, kui koalitsioon seda ette näeb. Põhiliselt just sellepärast, et valitsus üllatab praegu väga suurte hinnatõusudega, et ees ootab aktsiiside ülisuur tõus, võiks öelda äkktõus. Te ju kavatsete maksude langetamise asemel, nagu valimistel lubasite, neid hoopiski tõsta, ja mitte ainult tõsta, vaid lausa lisamaksu kehtestada. Elektrienergia, samuti maagaasi maksustamine aktsiisiga. Me küll igati toetame alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu, mis piiraks nende toodete tarbimist, ent elektri maksustamine tarbimist ei piira ja paneb hoopis käima hinnaralli. Kõige rohkem kannatabki pensionär, sest temal pole kasu ka tulumaksu langetamisest. Plaanitust varem kavandatakse ka mitmeid teisi aktsiisitõuse: mootorikütuseaktsiisi tõus, mille tagajärjel kallineb bensiin, diislikütus, mis omakorda teeb kallimaks kõik kaubad ja teenused, samuti põlevkivikütte hinna tõus jne. Ja kaotajaks on jälle see kõige väiksema sissetulekuga inimene, pensionär, töövõimetuspensionär, miinimumpensioni saaja. Nii et tüüpiline parempoolne käitumine: valimistel lubatakse tulumaksu langetamist, kuid kaudsete maksude ja aktsiisidega tegelikult see nullitakse ja tulemuseks ongi nullsummamäng.
Keskerakond ei paku oma parandusettepanekutega, mis on teie ees, välja mitte mingeid müstilisi pensionitõusu numbreid, kuid uskuge, ka 100 krooni tähendab pensionärile väga palju ja mängib siin suurt rolli. Kui me üheskoos sellise otsuse vastu võtame, siis see näitaks, et me tõepoolest üksteisega arvestame, et me väärtustame vanemat põlvkonda ja näitame, et lõplikult on möödas need veel paari aasta tagused ajad, mil siit puldist oli kuulda, et pensionitõus tehtavat praeguste noorte arvel ning pensionitõusuga trambitavat jalge alla parempoolsed väärtused. Kutsun teid kõiki üles meie parandusettepanekuid toetama. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena kolleeg Jaan Kundla.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Nagu juba nimetatud, sisuliselt on kõne all olev ettepanek Keskerakonna ettepanek ja on juba varem esitatud, kuid siiani lahendamata. Kõik sotsiaalkomisjoni liikmed nähtavasti kas ei taha tunnistada või ei tunne eakate vajadusi. Kui üheks põhjenduseks Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku puhul oli see, et nii väike tõus, 50 krooni, mida Keskerakonna fraktsioon välja pakkus, on nii tühine, et see ei ole väärt paranduse sisseviimist, siis ma julgen kinnitada, et kuna olin aastaid Eesti Pensionäride Erakonna esimees, tunnen pensionäride mõtteid ja vajadusi oma arvates väga hästi ja võin kinnitada, et neid huvitab iga kroon.  50 krooni on nende jaoks juba suur raha. Arvestades seda, et ligikaudu üks viiendik inimestest elab allpool vaesuspiiri ja ...

Kolleegid, palun rahulikumalt! Palun tähelepanu!

... teine viiendik elab vaesuspiiri lähedal, on mõttetu rääkida, et pensionärid ei vaja toetust. Vastupidi, ma ütleksin, et pärast seda, kui Keskerakond esimest korda sellise ettepaneku esitas, sellest ajast on hinnad tõusnud juba oluliselt, elatustase on langenud. Ja see nõuab kompenseerimist. Sel ajal, kui esitati see ettepanek, oleks võinud selle eest märgatavalt rohkem tarbida ka pensionär.
Viimastel päevadel oleme kuulnud eriti palju järskudest ja suurtest hinnatõusudest. Ma arvan, et kui see 50 krooni tõusu, mida Keskerakond pakkus nii ühele kui teisele pensionitõusule, on liiga väike, siis, kallid kolleegid, kõigil on võimalus seda summat ju suurendada. Eriti tore oleks, kui koalitsioonierakonnad esitaksid ettepaneku, et mitte 50, vaid 100 või 150 krooni võrra tõsta, sellele aplodeeriksin juba kahe käega. Nii et võimalusi neid põhjendusi ümber lükata on piisavalt. Ma igal juhul tänan kõiki, kes sellise ettepanekuga kaasa tulevad, et me ei tõsta rahvapensioni ja vanaduspensioni baasosa mitte 50 krooni võrra, vaid tehke ettepanekuid teiste numbrite peale. Ma tänan! Mõelge selle üle järele ja ootame uusi ettepanekuid. Aitäh!

Tänan, kolleeg Kundla! Järgmisena on sõna kolleeg Taavi Rõivasel.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma ei kavatsenud selle punkti raames sõna võtta, aga minu head kolleegid sotsiaalkomisjonist rabasid mind üllatusega. Kõigepealt kolleeg Jaan Kundla, kelle refereering sotsiaalkomisjonis toimunust on sama sarnane tõega kui kõik see, mis tõsi ei ole. See jutt elatustaseme langusest muidugi minu arvates pigem hämmastab Riigikogu liikmeid. Samamoodi see jutt, et peaks aplodeerima järjest suuremale tõusule. Loomulikult võib aplodeerida ka kümnekordsele tõusule, aga mitte täie mõistuse ja täie vastutustunde juures.
Ausalt öeldes, üllatasid mind väga ka kolleeg Marika Tuusi väited. Selle asemel, et Keskerakond väga õiget eelnõu toetaks, otsustati selline väike vimka sinna juurde panna, et oma nägu näidata. Minu meelest on see selgelt küüniline ja tegelikult ei ole kantud mitte heast tahtest, vaid sellest, et ise silma paista.
Me kõik teame väga hästi, ja me rääkisime sellest ka sotsiaalkomisjonis kolleegide Kundla ja Tuusi juuresolekul, et see eelnõu tõstab pensione käesoleval aastal täpselt nii palju kui võimalik. Väga väikselt, pisut isegi rohkem. See jutt, et meil oleks võimalik tegelikult tõsta näiteks 30% või mis iganes, ei ole lihtsalt reaalne. Me saame sel aastal tõsta pensione kokku 20% ja see on Eestile jõukohane. Rohkem lihtsalt ei ole. Meie huvides on see, et me saaksime pensione tõsta ka järgnevatel aastatel, et see tõus ei jääks mitte ühekordseks.
Aga ühes olen ma kolleeg Tuusiga nõus. Tegemist on tüüpilise parempoolse käitumisega. Tüüpiline parempoolne käitumine ütleb ka seda (või tüüpiline parempoolne Friedrich August von Hayek ütleb ka seda), et parim sotsiaalpoliitika on edukas majanduspoliitika. Selles mõttes on pensionitõus tõesti tüüpiline parempoolne käitumine. Aitäh teile!

Aitäh, kolleeg Rõivas! Järgmisena palun kõnepulti kolleeg Meelis Atoneni! Kaheksa minutit.

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Vastates härra Jaan Kundlale, siis kes ütles, et pensionärid ei vaja toetust? Teie kõne oli üles ehitatud sellele, nagu oleks keegi väitnud, et pensionärid ei vaja toetust. Ma arvan, et siin saalis te sellist inimest ei leia, võib-olla te leiate selle oma erakonna ridadest, sest oma erakonna ridadest kuuleb ikka kõige paremini asju, teistest te ju nii hästi ei näe.
Aga mind natuke ehmatas see hirmutamine, millega keskerakondlased täna vaevaks võtsid pensionäre ehmatada, rääkides meeletust hinnatõusust. Loomulikult, tubakaaktsiis tõuseb uuest aastast väga kõrgele. Ma arvan, et keskerakondlased on minuga nõus, et tubakas ei ole esmatarbekaup, mida iga pensionär peab iga hinna eest saama, ja kui nüüd tubakahind läheb üles, siis selle tõttu on kohe ka suur probleem pensionäridel või surve pensionitõusule. Täpselt sama asi on alkoholiga. Tõepoolest, valitsuses on praegu eelnõu, et alkoholiaktsiis kasvab kas 20% või 30%. Ma loodan jälle, et Keskerakond ei ütle, et see on jube hinnasurve pensionäridele, et vaesed inimesed, selle tõttu peame neile nüüd pensioni juurde panema.
Ei maksa hirmutada! Ei maksa hirmutada Eesti ühiskonda ega pensionäre. Hirmutamine on teile alati omane olnud ja mina soovitan sellele hirmutamisele vastuseks, et kujutage alati ette, et kõik head asjad, mis Eesti riigis tehakse, tehakse ikka tänu sellele, et Keskerakond tahab seda teha. Mina olen täiesti nõus, et tegelikult Edgar Savisaar tahtis juba 1990. aastate alguses, kui ta võiladudesse sisse murdis, tõsta pensionid palju kõrgemaks, kui nad praegu on. Ja ma olen nõus, et teie elate selle teadmisega ja meie kõik elame selle teadmisega. Tegelikkus on midagi muud ja ma arvan, et seda teab ka kogu Eesti ühiskond. Ja joonistage siis selliseid ilusaid münchhausenlikke enda juustest tõstmise asju ja plaksutage nende peale ühe käega, nagu Jaan Kundla piltlikult ütles. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Atonen! Järgmisena palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Teie lahkel loal räägiksin asjast. Meil on reeglid, mille alusel indekseeritakse pensionid igal aastal 1. aprillist. Kuna see indekseerimise kord jäi selline poole teraga ehk ta ei kindlusta keskmise vanaduspensioni õiget suhet keskmisesse palka, siis on mitmed valitsused 2002. aastast saadik praktiseerinud veel täiendavaid pensionitõuse ehk siis sellise poliitilise otsusega juurde määramist.
Minu kindla veendumuse järgi on pensionäridel parem, kui on kindlad reeglid ja nad ei pea ootama või lootma Riigikogu peale, kes siis peaks neile nagu veel peoga juurde määrama. Kui on kindlad reeglid, mille järgi pension tõuseb, siis see tagab kindla pensioni suuruse, võrreldes keskmise palgaga, ja on pensionärile soodsam seis. Ehk teisisõnu, pensionitõus ei pea sõltuma sellest, kes on peaminister, rahandusminister või sotsiaalminister. Pension peab tõusma ikka, kui on võimalik seda tõsta.
Praegusel juhul on tegemist eelnõuga, millega korrigeeritakse seda puudulikku indeksit veel sel aastal. Aga järgmiseks aastaks, ma loodan, jõuab Riigikogu sügisel vastu võtta uued reeglid, sellised, mis hoiaksid keskmise pensioni ja keskmise palga suhte kindlas vahekorras. On vaja ka, nii nagu mitmed erakonnad, mitte ainult võimul olevad erakonnad, vaid ka opositsioonierakonnad on öelnud, muuta pensioniaastate arvestamise korda. Need muudatused tuleb teha ära ühe eelnõuga ning seejärel loobuda sellistest ühekordsetest tõusudest, et pension tõuseks kindlate reeglite järgi.
Aga see eelnõu oli tõesti mingil määral kahe valitsusliidu koostöö. Tema esialgsel kujul, millegipärast Riigikokku mitte jõudnud kujul, olid nii need summad kui ka kuupäevad täpselt sama suured kui selles eelnõus. Nii et siin ma paluksin kolleege mitte üksteist üle trumbata – valimisteni on veel aega, küll jõuate.

Aitäh, kolleeg Nestor! Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali!

Proua juhataja! Head kolleegid! Eelmisel korral rääkisin sellest, et rahvapension, minimaalne vanaduspension ja minimaalne töövõimetuspension on veel liiga väikesed. Vaatamata sellele, et keskmise pensioni kasvutempo on, võrreldes keskmise palga kasvuga viimastel aastatel, olnud kiirem, moodustas möödunud aasta teises kvartalis keskmine pension keskmisest palgast ikkagi vaid 29,5% ja keskmisest vanaduspensionist 32,8%. Juhin siinjuures veel kord tähelepanu sellele, et ükski pension ei tohiks olla alla elatusmiinimumi ning kõigi asendushüvitiste minimaalne suurus peab vastama elatusmiinimumile – nii näeb seda ette ka Euroopa sotsiaalharta. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid tehes lähtus Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon sellest, et õigluse taastamiseks peaksid riiklik pension ja kohustuslik pensionikindlustus andma vanaduspensioni, mis tagaks elementaarse toimetuleku. Me arvame, et inimene, kes on vähemalt 40 aastat töötanud, ei peaks saama sellist pensioni, mis on vaesusriski piiril. Kahjuks palga järgi pensioni arvestamise puhul sellist õiglust ei saavutata. Nii võikski esimese pensionisamba muuta solidaarsuspensioniks, millest sissetulekut ei arvestata, sest raha pole alati piisavalt hea mõõdupuu selleks, et olla selle näitajaks, mida iga inimene ühiskonnale panustab. Õiglase pensioni kindlustamise üheks lahenduseks on pensioni baasosa suurendamine ja sellele vastavalt on Rahvaliidu fraktsiooni muudatusettepanek nr 3 soovinud täna menetletavat seaduseelnõu  täiendada pensioni baasosa suurendamise kaudu, luues kindla aluse Euroopa Liidu sotsiaaldokumentidega ühinemisel antud lubaduse täitmiseks. Samuti oleme teinud ettepaneku suurendada rahvapensioni määra. Ja nii pensioni baasosa kui ka rahvapensioni määra tõstmine loob eakatele kindlustunde, et pensionid tõusevad ka järgnevatel aastatel. Kui räägitakse keskmise pensioni kahekordistamisest nelja aastaga, siis meie muudatusettepanek seda just kindlustabki, tõstes alates 2008. aastast kuni 2011. aastani iga aasta 1. aprillil pensioni baasosa 150 krooni ja rahvapensioni määra 100 krooni. Kuna pensionide baasosa suuruse, staažiaastahinde ning pensioni kindlustusaasta koefitsiendi hinde väärtused kehtestatakse igaks eelarveaastaks eraldi, eeldab iga pensionitõus poliitilist tahet ja otsust ning selle ulatus on tulnud iga kord eraldi kokku leppida. Nii ongi pensioniküsimus jäänud liialt politiseerituks, millele juhtis tähelepanu just ka eelkõneleja Eiki Nestor. Rahvaliidu ettepanek lähtub vajadusest tuua pensionid poliitilisest tõmbetuulest välja ja pakub lahendused järgnevaks neljaks aastaks, kindlustades seega elatusmiinimumi taseme. Tähelepanu all tuleb hoida ka nn inflatsiooniküsimust, rahaline kate tuleb planeerida riigieelarvest ja sellepärast on siis, kui koostatakse uut eelarvestrateegiat ja eelarveprojekti, selleks kõige sobivam aeg. Lõpetuseks: peame poliitikutena meeles pidama, et kõige madalam pension peab võimaldama normaalset toimetulekut ja vastama elatusmiinimumile. Ma loodan, et Riigikogu täiskogul on täna võimalus toetada Rahvaliidu muudatusettepanekut nr 3 ja anda sellega edasi kindel sõnum, et me suudame kindlustada eakatele õiglase osa Eesti riigi majandusedust. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Treial! Palun kõnepulti kolleeg Vilja Savisaare!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma palun ette vabandust, et langen sellele tasemele, et hakkan siin kõnepuldis Meelis Atoneniga vaidlema. Aga ma ei saa seda mitte tegemata jätta, sest mulle tundub, et ega ta ikka poolt sellest vist ei kuulanud, mida Marika Tuus siin rääkis. Esiteks ütles Marika Tuus sõnaselgelt, et Keskerakond loomulikult toetab alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu, aga Meelis Atonen millegipärast ainult nendest tõusudest rääkiski, kõik teised olulised tõusud, mis just nimelt mõjutavad eeskätt pensionäre, unustas ta ära. Ju ta siis mõtles millelegi muule või mõtles ta selle peale, et Keskerakond on tõepoolest oma esimestest päevadest peale ja veel enne seda, siis, kui Keskerakonda veel polnudki – Rahvarinde aegadest peale, olnud tänulik ja pidanud eelkõige lugu nendest inimestest, tänu kellele me saime 1991. aastal oma Eesti Vabariigi iseseisvuse taastada. Tähendab, olla tänulik nendele inimestele ja hoolitseda nende inimeste eest, kes on hoidnud meile selle riigi alles, et meil oli ka midagi taastada ja siin elada nii õnnelikult edasi, nagu me praegu oleme. Ja teine asi, milles Meelis Atonen Marika Tuusi süüdistas, on küünilisus. Ei, ma ei arva, et Keskerakond on küüniline, kui ta arvab, et oleks võinud ikkagi veel need 50 krooni pingutada ja korraga natuke suurema tõusu teha. Eks see raha tuleb ikka täpselt sealtsamast, kust me kõikideks muudekski vajadusteks võtame, see on meie sama riigieelarve ja meie enda kätes on otsustada, kuidas me neid ridasid tõstame. Täpselt samast kohast, kust tuleb kas või aprillilõpu sündmuste kahjutasude väljamaksmine. Meie otsustada on, kuhu me eelarve ridasid ümber jagame.
Veel tahtsin seda öelda, et ma usun ka, et siin saalis pole praeguseks enam mitte ühtegi inimest, kes ei ole nõus pensionitõusu toetama. Jah, kahju küll, et Reformierakond oli tõesti kõige viimane, kes selleni jõudis. Me mäletame kõik väga hästi selle aasta valimisreklaame, kus Reformierakonna esimees Andrus Ansip kõndis pensionäride keskel, jalutas ja patsutas õlale ja ütles, et loomulikult me tõstame teie pensione. Ootasime kaua, aga ära jõudsime oodata. Ja nüüd ma tõesti loodan, et meil läheb hästi, Eestil läheb hästi ja meie pensionäridel läheb hästi. Aitäh!

Tänan, kolleeg Vilja Savisaar! Palun kõnetooli kolleeg Silver Meikari!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma tulin siia selleks, et tänada Marika Tuusi. Täiesti siiralt tahan tänada, sest Marika Tuus sõnastas oma sõnavõtus lihtsalt, aga väga arusaadaval moel Keskerakonna pensionipoliitika alustala. Ta ütles: Keskerakond on seisukohal, et pensione tuleb tõsta alati rohkem, kui koalitsioon seda ette näeb. Ehk ükskõik kui suur on pensionitõus, ikka on vähe, ei mingeid arvutusi, kalkulatsioone, kompromisse. Ma arvan, et see oli väga hea. Aitäh sulle!

Aitäh, kolleeg Meikar! Rohkem sõnavõtusoovijaid ei ole, lõpetan läbirääkimised. Asume nüüd muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut. Esimene on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Ma palun see muudatusettepanek hääletusele panna.

Kolleegid! Kas võime asuda hääletama? Panen Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Muudatusettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid 1. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Vilja Savisaar.

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun ka see muudatusettepanek hääletusele panna.

Kolleegid! Kas võime asuda hääletama? Panen Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Muudatusettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda hääletada.

Kolleegid! Kas võime asuda hääletama? Panen Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepanekul hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Muudatusettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Lugupeetud kolleegid! Sellega on eelnõu teine lugemine lõpetatud. Tänane Riigikogu täiskogu istung on lõppenud. Kena tööpäeva jätku!

Istungi lõpp kell 11.19.