Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu neljanda töönädala neljapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Lugupeetud esimees! Austatud kolleegid! Annan kultuurikomisjoni nimel menetlusse kolm Riigikogu otsuse eelnõu. Esimene puudutab Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamist. Lähtudes Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 40 lõikest 2 esitab Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu otsuse eelnõu seoses Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni lõpetamisega ning Eesti Rahvusringhäälingu asutamisega. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 14 lõike 1 kohaselt nimetab Riigikogu Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul järgmiste põhimõtete alusel. Esiteks, ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Teiseks, neli asjatundjat Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. 2007. aasta 2. mai erakorralisel istungil toimunud hääletuse tulemusena teeb kultuurikomisjon ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse Riigikogu liikmed Igor Gräzini, Andres Herkeli, Peeter Kreitzbergi, Maret Merisaare, Villu Reiljani ja Marika Tuusi ning Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatena Andres Jõesaare, Hagi Šeini, Rain Tamme ja Ela Tomsoni.
Teiseks, otsuse eelnõu Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamise kohta. Lähtudes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 9 lõikest 2 esitab Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu otsuse eelnõu, millega nimetatakse Eesti Rahvusraamatukogu nõukogusse neli Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on Eesti Rahvusraamatukogu kõrgeim organ, kuhu kuulub üldse seitse liiget. 2007. aasta 2. mai erakorralisel istungil otsustas kultuurikomisjon teha ettepaneku nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogusse Riigikogu liikmed Igor Gräzini, Aadu Musta, Hannes Rummu ja Peeter Tulviste ning Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjatena Marge Tiiduse ja Ilmar Vaaro.
Kolmas otsuse eelnõu puudutab rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamist. Vastavalt rahvusooperi seaduse § 6 lõike 2 punktile 1 esitab Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu, et nimetada kolm liiget Riigikogu XI koosseisust rahvusooperi nõukogusse. Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan. 2007. aasta 2. mai erakorralisel istungil toimunud hääletuse tulemusena teeb kultuurikomisjon ettepaneku nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Indrek Saare ja Imre Sooääre. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esitab Riigikogu menetlusse teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu. Kehtiva teeseaduse § 16 lõike 3 kohaselt on ette nähtud, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 10% riigieelarvest teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. 2007. aasta riigieelarves on kohalike teede investeeringuteks ette nähtud 15%. Rahvaliidu fraktsiooni esitatava eelnõu kohaselt eraldatakse kohalike teede investeeringuteks 20% riigieelarvest teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et see protsent peab ka tulevikus kasvama ja jõudma vähemalt 30%-ni. Loodame, et kohalike omavalitsuste hea käekäik on ka valitsuskoalitsiooni mure ja valitsus ning valitsuskoalitsioon Riigikogus toetavad Rahvaliidu algatust. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tõsta lapsehooldustasu 600 kroonilt kuus 3000 kroonini kuus. Lapsehooldustasu makstakse alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kehtiva lapsehooldustasu suurus on 600 krooni ja on seda olnud juba alates 2000. aastast. Kui lapsehooldustasu uue peretoetusena seadusesse toodi, siis peeti silmas seda, et lapsehooldustasu võiks olla vähemalt miinimumpalga suurune ja kindlasti aitab see peredel, kes kasvatavad lapsi, ka pärast vanemahüvitise perioodi lõppu paremini hakkama saada, teha valikuid, kas katta selle raha eest kulusid. Kindlasti on plussiks see, et lapsehooldustasu makstakse olenemata sellest, kas lapsevanem töötab või ei tööta ja kindlasti aitab see paremini ühitada pere- ja tööelu. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud viis eelnõu ja juhatus otsustab eelnõude menetlemise kolme päeva jooksul.
Teated. Rahanduskomisjoni esimees palub teatada, et rahanduskomisjoni istung algab täna, 3. mail kümme minutit pärast Riigikogu istungi lõppu. Palun nüüd, head kolleegid, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.

Head kolleegid! Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikme kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on seaduseelnõu nr 1, riikliku pensionikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis suurendab 1. juulist kõiki vanaduspensione 250 krooni ja rahvapensione 150 krooni võrra. On sügavalt sümboolne, et Riigikogu XI koosseisu esimene eelnõu numbriga 1 tegeleb praeguse Eesti ühe kõige olulisema teemaga, liialt madalate pensionidega. 250 krooni pole mõistagi piisav, et kogu probleem lahendada, aga see on tegelikult alles esimene erakorraline samm pensionide kahekordistamisel käesoleva aasta algusega võrreldes. Valitsuskoalitsiooni moodustanud erakonnad leppisid kokku, et pension kahekordistub, ja ma olen kindel, et meie kõigi töö tulemusena nii ka juhtub. Astume selles suunas täpselt nii suuri samme, kui see Eestile jõukohane on. Me ei hüppa üle oma varju, aga me ei seisata hetkekski. Me oleme võlgu sellele põlvkonnale, kes elas hoopis teistes tingimustes kui meie praegu, põlvkonnale, kel polnud teise ja kolmanda samba võimalust.
Riigikogu eelmine koosseis jõudis toonase kõige teravama probleemi, negatiivse iibe trendi murdmiseks ellukutsutud vanemahüvitise juurde alles 125. eelnõuga. Mul on siiralt hea meel, et pensionitõusu suhtes on Riigikogu saadikud näidanud üles palju suuremat üksmeelt kui vanemahüvitise suhtes neli aastat tagasi.
Pensioni baasosa suurus on alates 1. aprillist 1123 krooni 58 senti ja 1. juulist oleks seega 1373 krooni 58 senti. Sellise baasosa korral tõuseb 1. juulist 2007 keskmise pensionistaaži (44 aastat) korral vanaduspensioni suurus 3750 kroonini. Rahvapensioni suurus on praegu 1423 krooni 31 senti ja vastavalt eelnõule 1. juulist  1573 krooni 31 senti. Pensionitõus saab võimalikuks ainult ja otse tänu sotsiaalmaksu pensioniosa laekumise väga kiirele tõusule. Käesoleva eelnõu vastuvõtmisel rakenduv pensionitõus finantseeritakse lõviosas just nimelt sotsiaalmaksu laekumise kasvust. Vastavalt Rahandusministeeriumi kevadisele majandusprognoosile suurendati 2007. aasta laekumise prognoose riigieelarvega võrreldes tervelt 744,5 miljoni krooni võrra, pensioni esimese samba osa sellest on 420,2 miljonit krooni. Kasvav majandus ja Eesti inimeste tubli töö on pensionitõusu sepistamisel alasiks ja haamriks ning praegusele erakordsele tõusule on vundamenti laotud juba pikka aega. Andrus Ansipi esimene valitsus otsustas pensionikindlustuse finantspositsiooni tugevdamiseks kanda 2005. aasta ülejäägist 1,8 miljardit krooni ning 2006. aastal lisaeelarvega 2,0 miljardit krooni pensionikindlustuse reservi. See annab meile kindluse, et meil on piisavad varud võimalike tagasilöökide puhuks.
Ma juhin teie tähelepanu, et erakordselt suured laekumised pensionikassasse on saanud võimalikuks järjest madalamate maksude ja osalt just sellest innustatud kõrge majanduskasvu tingimustes. Me saame oma silmaga veenduda, et 1974. aastal Nobeli preemiaga autasustatud Austria koolkonna majandusteadlase Friedrich von Hayeki sõnad "parim sotsiaalpoliitika on edukas majanduspoliitika" peavad Eesti näitel täielikult paika. Pangem see tarkusetera siis tallele tulevikuarutelude tarbeks, ehk kaob siis ka kiusatus pidada kemplust õhukese ja paksu riigi üle. Eesti on õigel teel ja jääb õigele teele. See tee on toonud edu meie majandusele ning teeb võimalikuks Euroopa ühe kiirema pensionitõusu.
Rahandusministeeriumi hinnangul on pensioni baasosa tõusu hind 508,4 miljonit krooni ning rahvapensioni määra muutusega kaasneb 7 miljoni kroonine puudujääk eelarvest praegu kavandatud kuluga võrreldes. Mõistagi kaasneb eelnõu heakskiitmisega vajadus muuta 2007. aasta riigieelarve seadust. Aga kuna reaalne vajadus lisaraha järele tekib aasta lõpus, saab Riigikogu lisaeelarvet menetleda sügisesel istungjärgul, kui meil on olemas ka andmed sügisese majandusprognoosi kohta.
Hea Riigikogu! Ma ei usu, et siin saalis oleks keegi, kes leiab, et vanaduspension on Eestis liiga suur ning me ei pea tegema kõike võimalikku selle tõstmiseks. Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kutsun kõiki saadikuid üles eelnõu toetama. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Järgmiseks ettekandjaks kutsun sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Heljo Pikhofi. Palun!

Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas oma 19. aprilli istungil  Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise seaduse eelnõu. Komisjon otsustas üksmeelselt saata eelnõu 3. mail Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele ja teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Komisjon ootab muudatusettepanekuid 7. maiks kella 12-ks. Lõpetuseks tahan ka öelda, et Eesti Vabariigi valitsus toetab seaduseelnõu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Valdur Lahtvee Eesti Roheliste Erakonna esindajana!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Minu küsimus on järgmine. Kas me ei saa seda esimesel lugemisel vastu võtta?

Kahjuks ei saa, meil on olemas teatud protseduur, aga me kindlasti võtame selle kiiresti vastu.

Uute saadikutena meil see kogemus puudub, aga me arvame, et ei tasu siin venitada. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Aab Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõigepealt  ütlen kindlasti seda, et Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab eelnõu ja selle kiiret menetlemist. On hea meel, et tegelikult valitseb selles saalis, nagu me ka täna näeme, üldine konsensus pensionitõusu üle, mida meil kaks aastat tagasi Eesti poliitiliste jõudude hulgas ei olnud. Ja tol hetkel, kui moodustus Eesti Reformierakonna, Eestimaa Rahvaliidu ja Eesti Keskerakonna koalitsioon, oli palju vaidlusi selle üle. Nii mõnigi praeguse valitsuskoalitsiooni poliitiline jõud hoiatas Eestit majandushuku eest, kui me pensione tõstame. Mul on hea meel, et need arengud mõtlemises ja poliitikas on olnud suhteliselt kiired ja mitte keegi enam ei vaidlusta pensionitõusu vajadust.
Teine põhjus, miks me seda toetame, on see, et tegelikult on see eelnõu ette valmistatud juba eelmise valitsuskoalitsiooni ajal ja saanud eelmise valitsuse heakskiidu pärandusena uuele valitsuskoalitsioonile. Seda on valitsuses arutatud. Juriidilistel põhjustel ei olnud enam võimalik seda Riigikogule esitada, Riigikogu läks siis laiali.
Kindlasti jälgib Eesti Keskerakonna fraktsioon edaspidigi pensioniteemat, pensionisüsteemi arendamist. Me oleme andnud üle ka ühe eelnõu, mis puudutab pensioniosaku koefitsientide arvestamist. Siin on veel palju ära teha, et muuta pensionisüsteemi õiglasemaks, tunnustada oma elutöö teinud inimeste panust, ja kindlasti me jälgime seda, mis saab edasi pensionide tõusuga. On välja käidud mõtteid, et tuleb muuta indekseerimist. See on ka praeguse valitsuskoalitsiooni lepingus. Tahaksime tõesti, et niisugused otsused siin Riigikogu saalis võimalikult kiiresti vastu võetakse, et anda praegustele ja tulevastele pensionäridele kindlus selles suhtes, et nende elatustase tõuseb, mitte ei lange. Kindlasti kavatseme selles küsimuses kaasa rääkida ja seda meelde tuletada ning vajaduse korral ka oma algatustega esineda. Lõpetuseks: toetan eelnõu ja kutsun seda kiiresti menetlema. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Palun nüüd kolleeg Mai Treial Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna menetletav riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb üht paljudest pensioniseaduse muudatustest, kannab endas teatud erilisuse märke. Esiteks seda, et seaduseelnõu kannab numbrimärki 1, avades XI Riigikogu seadusloome tegevuse, ja rõhub vajadusele pöörata jätkuvalt tähelepanu paljude elutöö teinud inimeste elatustaseme tõstmisele. Rahvaliit on alati lähtunud põhimõttest, et pensionäridel on õigus saada õiglane osa riigis loodavast sisemajanduse koguproduktist. Veel enne X Riigikogu töö lõpetamist esitas erakonna Riigikogu fraktsioon menetlusse samasisulise seadusmuudatuse, kuid sellel ei õnnestunud toona seaduseks saada. Teiseks, vajaduse muuta riikliku pensionikindlustuse seadust selliselt, et tõsta pensioni baasosa ja suurendada rahvapensioni määra, on heaks kiitnud kaks valitsuskoalitsiooni järjestikku. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tänab selle koostöö eest ja avaldame lootust, et selline hea kogemus saadab meid ka edaspidises seadusloomes.
Viimase nelja aasta jooksul on jõupingutuste tulemusena kahes valitsuskoalitsioonis, kus Rahvaliit on olnud, pensionid suurenenud rohkem kui kunagi varem. Eeskätt tänu poliitilise tahte võidule sai teoks neli pensioni ennaktõusu. Nendel aastatel muudeti nii pensioni baasosa aastahinnet kui ka rahvapensioni määra. Sellesse ajavahemikku jäävad ka muudatused toitjakaotuspensionide maksmisel. Nii tõusis toitjakaotuspension ühel perekonnaliikmel 50%-le arvestuslikust määrast ja kahe perekonnaliikme puhul 80%-le senise 70% asemel. Selle aasta 1. aprillil ületas keskmine vanaduspension kuus 3500 krooni piiri. Kiirem tõus on saanud toimuda tänu riigi majandusliku jõukuse kasvule ja sotsiaalmaksu varasemast paremale laekumisele ning kindlasti ka poliitilisele tahtele. Võibki öelda, et paljude eakate mured pisenevad, sest enne 1999. aastat teenitud staažiaastate mõjul on pensionierinevused praegu veel suhteliselt väikesed.
Kuid kõik mured ei ole veel murtud. Rõhuasetuse peame panema sellele, et ka kõige madalam pension ei tohiks olla alla elatusmiinimumi. Rahvapension, minimaalne vanaduspension ja minimaalne töövõimetuspension on praegu veel liiga väikesed. Kõigi asendushüvitiste minimaalne suurus peaks aga vastama elatusmiinimumile. Nii näevad ette Euroopa Liidu sotsiaaldokumendid. Kahjuks ei täida Eesti veel praegu Euroopa sotsiaalharta artiklist 12 "Õigus sotsiaalkindlustusele" tulenevaid nõudeid. Nii on muu hulgas liiga madal just rahvapension, minimaalne vanaduspension ja samuti minimaalne töövõimetuspension. Seda on märgitud ühe asjana Eestile negatiivses järelduses 2005. aastal 2003. ja 2004. aasta tegevuse põhjal.
Järgmine aruanne põhituuma artiklite täitmise kohta tuleb meil esitada sel aastal ja see peaks hõlmama aastaid 2005 ja 2006. Kuigi siin on viimase paari aasta jooksul üht-teist tehtud, lisatud rahvapensioni määrale, võetud maha piirang üheaegse pensionisaamise ja töötamise kohta. Nii mõnelgi inimesel on tulevikus võimalus üle minna  vanaduspensionile, milleks annab õiguse 15‑aastane tööstaaž. Ent siinjuures ei saa unustada, et kõigil ei ole võimalik töötada väga mitmesugustel põhjustel. Nii et selline lähenemine on küll võrdsete võimaluste loomise seisukohalt tänuväärne, kuid ei asenda seda, et just pensioni baasosa ja rahvapensioni määra on vaja tõsta ka edaspidi. Ma toon siinjuures näite elatusmiinimumi kohta 2005. aastal, kui see oli 1938 krooni. 2006. aasta näitajad on aga veelgi suuremad ja juhin siinjuures veel kord tähelepanu, et me peame jõudma selleni, et ükski pension ei tohiks olla alla elatusmiinimumi.
Pensionäride üldarv seisuga 1. jaanuar 2007 oli 377 133, mis tähendab, et nende isikute arv on kasvanud möödunud aastaga võrreldes 1518 inimese võrra. Pensioni liigi järgi suurenes kõige rohkem töövõimetuspensioni saavate pensionäride arv ja see olukord teeb eriti murelikuks. Kahjuks ilmutab töövõimetuspensionäride arv pidevat kasvutendentsi ja on oht, et just nende inimeste näol võib tulla lisa madalat pensioni saavate isikute arvule.
Kahtlemata vajame siinjuures täiendavaid analüüse, kuid ikkagi jään seisukohale, et ainuüksi pensionide indekseerimisest, olgu siis keskmise palgakasvu või praeguse pensioniindeksi alusel, ei piisa. Seepärast on oluline suurendada pensioni baasosa, mida on võimalik teha, sest raha selleks on olemas, ja mitte ainult ühekordselt. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon toetab seaduseelnõu menetlemist ja soovib selle kiiret saamist seaduseks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. mai kell 12. Seaduseelnõu nr 1 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Istung on lõppenud ja ma soovin teile jõudu tööle!

 Istungi lõpp kell 10.24.