Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Kallid külalised! Armas Eesti rahvas! Eesti viimase 15 aasta lugu on edulugu. Eesti ei ole kreenis ega kuristiku äärel. Ma tänan demokraatliku ja kiiresti areneva majandusega riigi ülesehitamise eest meie uhket, väärikat ja töökat rahvast, Eesti varasemaid valitsusi ja Riigikogu koosseise!
Kuid meil pole põhjust edust eufooriasse sattuda. Vaatamata suurele ja vaieldamatule majandusedule on endiselt meie suurim probleem tippudega võrreldes suhteliselt nõrk majandus. Jõukust ei ole tohutult ja meie põhiülesanne ei seisne jõukuse laialijagamises. Meil on veel küllaga lahendamist vajavaid sotsiaalseid probleeme.
Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves tegi mulle ettepaneku moodustada Eesti järgmine valitsus. Valitsuse moodustamiseks küsingi ma täna teie tuge. Kinnitan, et pärast teie toetuse saamist ametisse astuv Isamaa ja Res Publica Liidu, sotsiaaldemokraatide ning Reformierakonna valitsus on valmis kindlustama meie senist sotsiaalset ja majanduslikku edu ning seda tempokalt edasi arendama. Täna Riigikogult volitusi taotleval valitsusel on selge siht, selged Eesti tuleviku eesmärgid. Me püüdleme Eesti poole, mis kuuluks Euroopa jõukaimate hulka, mille rahvas hoiaks ühte ja üksteist ning oleks õnnelik. Mina usun vääramatult, et see ongi Eesti tulevik ja tee.
Valitsuse hoolitsus perede majandusliku turvalisuse, suuremate pensionide ja tööinimeste palkade, maaelu edendamise ja eesti keele eest on igapäevane. Selline peabki üks Eesti valitsus olema, see on mis tahes Eesti valitsuse miinimumprogramm. Täna teilt volitusi taotleva valitsuse ülesanded on seatud suuremad ja pikema aja peale. Lisaks hoolitsusele perede heaolu, suuremate pensionide ja palkade, maaelu edendamise ja eesti keele eest tahame me lükata Eestit lähemale päevale, mil saaksime öelda: Eesti ongi riik, mis kuulub Euroopa jõukaimate hulka, mille rahvas hoiab ühte ja üksteist ning on õnnelik.
See ei ole lihtne ülesanne. Mida kavatseb tulevane valitsus selleks teha, et see päev kätte jõuaks? Eesti uue valitsuse selgroo moodustab tegevuskava toimetulekuks kümne Eesti ees seisva suure väljakutsega. Need on Eesti rahva kümme käsku oma valitsustele, millest kõnelesin ka vabariigi aastapäeval ja valimiste eelõhtul.
Esiteks, iibe pööramine positiivseks. See on Eesti pikaajalise püsimise võtmeküsimus ja ametisse astuva valitsuse järgmise nelja aasta konkreetne eesmärk. Ilma rahva püsimiseta pole kõigil muudel plaanidel suurt mõtet. Eesti rahvaarvu kasv on aga jõukohane eesmärk. See tähendab järjekindlat perepoliitikat. See tähendab võitlust pikema eluea eest, võitlust tervisliku eluviisi, kaaskondlastest hooliva liikluskultuuri ja ohutute töötingimuste eest.
Täna volitusi taotleva valitsuse perepoliitika tunnustab kõiki, kes loovad või suurendavad oma peret. Pikendame vanemahüvitise maksmist lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Me suurendame isade võimalusi olla väikelapsega kodus elatustasemes kaotamata. Me kehtestame madalama tulumaksu kõigile, kellel on peres vähemalt üks laps. Meie jaoks on oluline lasteaiakohtade arvu suurendamine. Kehtestame riikliku ringiraha, et koolilapsed saaksid varakult oma andeid ja võimeid arendada ning kujundada tervisliku elustiili kogu eluks. Oluline on lastetusravi toetamine, millega valitsus tahab aidata peresid Euroopa jõukaimate riikidega võrdväärselt.
Teine uue valitsuse suur ülesanne on energeetilise sõltumatuse ja julgeoleku tagamine. See tähendab kindluse saavutamist, et energiat oleks piisavalt ka meie järeltulevatel põlvkondadel ning et selle hind ei oleks kättesaamatult kõrge – et see ei oleks kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Võtmesõnad on siin säästlikkus ja mitmekesistamine, alternatiivsed energiakandjad, energia säästmine ja tuumaenergia.
Kolmandaks, me peame püsima globaalses maksu- ja ettevõtluskeskkonna konkurentsis. Eesti võistleb investeeringute pärast kogu maailmaga. Me ei tohi konkurentsivõimelise keskkonna arendamisel peatuda, rääkimata tagasilangemisest. Mitmes maksukeskkonna aspektis ei ole Eesti sugugi esimeste hulgas. Majanduskeskkonna sellised muudatused nagu astmeline tulumaks, maksude tõstmine või ettevõtte tulumaksuga mängimine kahjustaksid Eesti konkurentsivõimet ning kõigi Eesti inimeste töö- ja palgaväljavaateid. Seepärast säilitame Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi, langetame aastaks 2011 üksikisiku tulumaksumäära 18%-le ja tõstame tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus.
Me ei saavuta edu, kui kodanikud ise ei väärtusta säästmist ja investeerimist. Me ergutame säästmist ja investeerimist, võrdsustades maksustamisel eraisikute investeeringud ettevõtlusse juriidiliste isikute omaga. Uus valitsus jätkab ranget ja ülejäägiga eelarvepoliitikat ning vähendab valitsussektori võlakoormat. Eurotsooniga liitumine on selge eesmärk ja meie soov on võtta euro kasutusele võimalikult kiiresti.
Neljandaks, suur väljakutse on hea hariduse kättesaadavus ning majandusstruktuuri muutmine inimestemahukast tootmisest teadmistemahukaks, innovatsiooni taganttõukamine kõigi vahenditega. See on ainus tee pikaajalise kiire majanduskasvu säilitamiseks. Eesti ettevõtted peaksid seadma sihiks luua oma innovaatiliste lahendustega uusi majandusharusid ja trügida rahvusvahelistele turgudele. Ainult globaalne konkurents näitab, mis masti mehed majanduses tegelikult ollakse, kohapealsed sobingud naabrimehega ei loe selles mõttes midagi. See kõik eeldab valitsuse sihikindlat tööd ja toetust, et rakendada selle eesmärgi nimel Eesti haritlased. Kui me seda ei tee, ei tule me iseseisva majandusena oma vananeva ja väheneva rahvastikuga toime, sest massiliselt uut tööjõudu ei ole ega tule. See on tegelikult meie kavade kõige kulukam punkt, sest see puudutab läbivalt kogu Eesti ühiskonda. Selles sisalduvad nii haridussüsteemi muudatused ja hariduskulutuste kasv, sealhulgas õpetajate palkade tõus ja doktorantide koolitamiseks nõudluse suurendamine, tööturu paindlikumaks muutmine, e-riigi lahenduste edendamine kui ka otseselt teadus- ja arendustegevusele kulutatava summa kasv 2%-ni SKT-st aastaks 2011.
Viiendaks, Eestile on eluliselt oluline võtta endale aktiivse eestvedaja ja vaimse liidri roll Euroopa Liidu ja NATO tugevdamisel ning läänemaailma ühtsuse taotlemisel. Sama tähtis on säilitada meie vankumatu seotus läänemaailmaga, lääne väärtusmaailmaga. See on meie julgeoleku tõeline võtmeküsimus. Eesti Vabariik on liberaalne demokraatlik riik. Aktiivne võitlus demokraatia eest maailma mis tahes punktis on ametisse astuva valitsuse jaoks võitlus Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse eest.
Me oleme kavandanud konkreetse jõukohase tegevusplaani Eesti panuse andmiseks selles läänemaailma ühises mures, teinud plaani liberaalse demokraatliku liikumise edendamiseks ja uute demokraatiate toetamiseks meie naabruses. Ja me kavatseme selle plaani ellu viia. See on meie väike, aga katkematu vabadussõda.
Rahvusvaheline julgeolek on jagamatu ning meie julgeoleku põhiline tagatis on rahvusvaheline koostöö. Eesti kaitse on lahutamatu NATO ja Euroopa Liidu kaitsepoliitikast. Meiepoolne rahapanus kaitsevõimesse on aastaks 2010 2% SKT-st.
Kuues oluline käsk valitsusele on eesti keele ja kultuuri hoidmine ja arendamine, nii eesti keele kujundamine Interneti- ja arvutikeeleks kui professionaalse ja harrastuskultuuri elujõulisuse tagamine. Keeled, mis ei suutnud muutuda kõnekeelest kirjakeeleks, on kadunud. Keel, mis tänapäeval ei suuda muutuda kirjakeelest Interneti- ja arvutikeeleks, kaob samuti. Kõigile tulevastele valitsustele jääb käsulauaks kompromissitult seista eesti keele kui moodsa keele positsiooni tugevdamise eest.
Maailmas on ainult üks riik, kes eesti keele tuleviku eest vastutab – see on Eesti Vabariik. Esitame valitsusliidu programmis ainulaadse kava eesti keele positsioonide tugevdamiseks tänapäeva maailmas. Mitte midagi nii selget ja ilusat nagu see pole ühegi valitsusliidu tegevuskavas seni kavandatud. See on jõukohane ja me teeme selle teoks. Eesti keele ja kultuurita poleks mõtet ka oma riigil.
Seitsmendaks, ökoloogiliselt puhta ja kauni, säästliku ja uuendusliku Eesti hoidmine ja arendamine. Meil on ajaloolisi eeliseid turumajandusliku, kuid ökoloogiliselt mõtleva puhta ja rohelise riigi loomiseks. Selleks ei pea laskuma ökoterrorismi või vastavatesse äärmustesse. Me peame nutikalt väärtustama oma looduskeskkonda ja -varasid ning nuputama uusi viise, kuidas mitmekesine ja hästi hoitud looduskeskkond kasvataks kodanike hea- ja rahulolu. Moodustuv valitsus peab muu hulgas tänama Erakonda Eestimaa Rohelised ja nende valijaid, kelle nii mõnigi idee sisaldub uue valitsuse programmis.
Kaheksas ülioluline väljakutse on arendada edasi kvaliteetset ja elujõulist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi, mis ei teeks inimesi riigisõltlasteks, vaid jätaks ruumi ka vabade kodanike omavastutusele. See on ainus tee tulla toime rahvastiku vananemise ja vähenemise survega. Valitsusliidu programmis on tähtsal kohal nii tervisliku eluviisi väärtustamine kui ka ravikindlustuseta isikutele pääsu tagamine perearsti juurde ning südame- ja veresoonkonna haiguste ning vähi ennetuse programmi laiendamine. Selle väljakutsega toimetulekuks on vaja laiapõhjalist ühiskondlikku kokkulepet. Just seepärast taotlesin laiapõhjalist valitsusliitu, kus kindlasti oleksid esindatud ka vasakpoolse ilmavaate esindajad.
Üheksandaks, riigi nüüdisajastamine ja kodanike kaasamine ning siseturvalisuse suurendamine. Eesmärgiks peavad olema tugevamad omavalitsused, suur usaldus politsei, päästeteenistuse ja piirivalve vastu ning tugevad kodanikuühendused.
Sitke riik, sale, aga tugev – see ei kohuta juba ammu mitte kedagi. Hoopis vastupidi, mitte keegi ei soovi enam seista leti taga pikas järjekorras võitmatu ametnikearmee ees, et esitada paberil ja kirjalikult oma süütu tuludeklaratsioon. Saab ka säästlikumalt, kasutades järjest enam e-riigi võimalusi. Mitte keegi Eestis ei salli seda, et keegi pakub viletsat teenust ränga raha eest, isegi riigi puhul enam mitte. Riik peab pakkuma parimat ja mugavaimat ning pürgima eeskujuks. Ja loomulikult on meie eesmärk inimelude, inimeste tervise ja vara tõhus kaitsmine.
Viimane, kümnes, kuid mitte mingil moel vähem oluline valitsuse siht on Eesti säilitamine ja arendamine liberaalse ühiskonna ja elukeskkonnana. Euroopa Komisjoni asepresident ja meie kunagine peaminister Siim Kallas on öelnud: "Vabadus on paradoksaalne nähtus. Kui ta on olemas, siis teda ei märgata, ja kui ta kaob, siis on tavaliselt liiga hilja midagi ette võtta." Head ja kodanike suhtes vastutustundlikud valitsused peavad seda alati silmas pidama. Aga selles töös vajavad valitsused ka abi ja toetust. Seepärast on oluline roll nii süvenemisvõimelisel ja kriitilisel opositsioonil kui ajakirjanikel. Ühtegi asjalikku kriitilist märkust ega head ideed ei lükka ma tagasi vaid seepärast, et need pärinevad opositsioonisaadikutelt.
Head kaasmaalased! Nimetatud kümme on valitsuse vahetud ja vältimatud ülesanded. Aga valitsuse ülesanded ei piirdu üksnes nendega. Valitsusel on alati ka oma sümboolne sõnum. Mida ütleb uus valitsus oma programmi ja koosseisuga maailmale ja Eestile ridade vahelt? Valitsuse sõnum on ikka ja endiselt ühene: me püüdleme Eesti poole, mis kuuluks Euroopa jõukaimate hulka, mille rahvas hoiaks ühte ja üksteist ning oleks õnnelik. Kindlasti pole me veel päral, kuid iga järgmine päev on parem. Tänan!
