18:00

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) kolmas lugemine

Liina Kersna:

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Meie ees on seaduseelnõu lõpphääletus, mis tagab kahte olulist asja. Esiteks, seda, et rahvusringhäälingu nõukogus oleksid esindatud mõlema sugupoole esindajad. Kolm viimast aastat on rahvusringhäälingu nõukogus olnud ainult mehed. Siin lähinädalatel me... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Ma tahtsin kaks asja ümber lükata. Esiteks oli siin väide, et seda eelnõu kuidagi surutakse läbi ja seda tehakse veel lisaks kiirustades. Esiteks, keegi ei suru seda eelnõu läbi. Meil toimub suures saalis lõpphääletus. Kultuurikomisjonis olid need muudatusettepanekute hääletused, konkr... Loe lähemalt

02:30

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) teine lugemine

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid, tere ööd! Hea meel on anda teile ülevaade, kuidas me oleme valmistanud ette eelnõu 819 teist lugemist. Ja oleme seda teinud äärmise põhjalikkusega. Kokku arutasime eelnõu esimese ja teise lugemise vahepeal kolmel korral: 18. mail, 1. juunil ja 4. juunil ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Esiteks, selle protseduurilise küsimuse kommentaariks ütlen seda, et kuna me selle eelnõuga muutsime vaid rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu puudutavaid küsimusi ja selle eelnõu algne eesmärk oli samuti nõukogu koosseisu teema, siis need teemad on omavahel väga tihedalt seotud. Nagu ma ü... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, see eelnõu, millele te viitasite, on läbinud juba kõik kooskõlastusringid. Seda on poolteist aastat ette valmistatud ja Kultuuriministeerium on selle saatnud Stenbocki majja ja ta ootab valitsuse istungile minekut. 

Miks seda teha praegu? Sellel on mitu põ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Rahvusringhäälingu kehtiv seadus ütlebki, et nad peavad olema tunnustatud valdkondlikud asjatundjad. Mis tähendab, me räägime rahvusringhäälingu seadusest, härra Maastik, et nad peaksid olema sel teemal asjatundjad. Seetõttu ongi avalik-õigusliku ringhäälingu teemal – te teate, et selline ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Rahvusringhääling on selles mõttes eriline avalik-õiguslik institutsioon, et just nimelt avalik-õigusliku ringhäälingu puhul on tema poliitiline sõltumatus äärmiselt oluline. Seetõttu ei ole võimalik aktsepteerida seda, et poliitikuid on nõukogus rohkem kui eksperte. Teie tähelepanek majan... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Me niimoodi täpselt seda ei arutanud, aga see arutelu seisab meil ees, kui see seaduseelnõu saab vastu võetud, mis on kindlasti väga oluline arutelu. Ma isiklikult arvan seda, et vaadates tänast nõukogu koosseisu, siis kindlasti oleks sellesse nõukogusse vaja teaduslikku teadmist. Seetõttu... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Esiteks, kultuurikomisjonis ei ole koalitsiooni ülekaalu. Meil on hääled 4-4, neli koalitsioonis ja neli opositsioonis. Ja tegelikult ka viimane kord, kui me valisime valdkondlikke eksperte ehk siis kahte eksperti, siis kui opositsioon oleks kokku leppinud mõne kandidaadi peale, nagu ühisk... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Teie küsimusest jääb selline mulje, nagu tegemist oleks väga mahuka muudatusega. Kui te vaatate, siis see eelnõu mahub ühele A4-le ka koos nende muudatustega. Tegemist ei ole väga mahukate muudatustega. Aga kultuurikomisjoni liikmena te kindlasti teate, et selliseid olukordi tuleb ette tih... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! See on Isamaa vaade rahvusringhäälingu sõltumatusest, et nõukogus on ainult fraktsioonide esindajad. Tore, et see sai selgeks! Me tegime tõesti muudatuse ka rahvusringhäälingu nõukogu liikmete tasustamisel. Praegu on nii, et nõukogu liikmed saavad igakuist tasu. Nõukogu liikme tasu on kahe... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Jah, te saite väga õigesti aru. Ma olen seda meelt, et selline kokkulepe võiks olla. Aga seda ei ole võimalik panna seadusesse, kuna see tõesti piiraks inimese õigust kandideerida avalikul konkursil. Aga see, milliseid otsuseid Riigikogu teeb, ongi meie teha. Mina eeldan, et Riigikogu teeb... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Esiteks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu puudutas rahvusringhäälingu nõukogu ja seetõttu me muutsime seda eelnõu just selles osas, mis puudutas rahvusringhäälingu nõukogu. See ei olnud mitte minu idee, vaid need rahvusringhäälingu nõukogu muudatusettepanekud on pikka aega läbi räägit... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! See diskussioon tõesti kinnitab seda, et meie vaated sõltumatusele on siin saalis väga erinevad. Ja ma tõesti ei arva, et tunnustatud valdkondlikel ekspertidel me peaksime üldse vaatama nende poliitilisi vaateid. Loomulikult võivad igal inimesel olla poliitilised vaated, aga nende eksperti... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Esiteks, ma küll ei saa aru mitte mingisugusest hüsteeriast. Mulle tundub, et teie olete hüsteerias ja väga erutunud sellest teemast. 2016. aastal tegi tõesti Riigikontroll sel teemal auditi ja ütles, nii nagu te väga õigesti viitasite, et süsteem on läbipaistmatu. Me tegime muudatusettepaneku, e... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Kuna kell on veerand neli öösel, siis tõesti ma kordasin justkui teie sõnu, aga see oli tõesti vale, et mitte valitsus ei kinnita, vaid et järgmise valitsuse ajal. Nii et palun vabandust selle eksituse pärast! 

Aga mis puudutab seda, et rahvusringhäälingu nõukogus peaksid olema ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Kui me küsisime selle eelnõu kohta arvamusi, siis soolise võrdõiguslikkuse volinik toetas teie eelnõu ja pidas eelnõus kavandatud muudatusi vajalikuks ja põhjendatuks abinõuks, et aidata tagada soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärkide paremat järgimist Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu m... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Seda järelevalvemehhanismi me ei arutanud komisjonis. 

Meediaettevõtete liidu ettepanek oli, et neid eksperte võiksid nimetada ülikoolid ja teaduste akadeemia. Seda me arutasime. Minu meelest ongi see mõistlik, aga keeruline on seda praegu panna niimoodi seadusesse, sest … (Saal... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on see eelnõu kooskõlas põhiseadusega. Selle eelnõu mõju demograafiale ja majanduse konkurentsivõimele me ei arutanud.

Liina Kersna:

Aitäh! Ma kordan siis veel kord üle, et parlamendi ajaloos on olnud ühe korra nii, et Riigikogu on valinud valdkondlikke eksperte üksnes koalitsiooni häältega: ühe korra, EKREIKE valitsuse ajal. Ja nüüd takkajärgi me kuuleme ka seda, et üks nendest ekspertidest on kirjutanud, et jah, tema oligi v... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Te ju teate, et rahvusringhäälingu nõukogu liikmeid valitakse lihthäälteenamusega, seal ei ole vaja koosseisu häälteenamust. Aga enamasti on need eksperdid valitud koosseisu häälteenamusega ja vastuhääli on olnud väga vähe. On olnud mitu korda, kus on 0 vastuhäält, aga on olnud ka 4 vastuhäält. V... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ei, minu mäletamist mööda siin seaduseelnõu esimese lugemise ettevalmistamisel ei olnud küll kõvahäälseid vastuseise sellele eelnõule. Võib-olla Reili Rand oskab täpsustada, aga mul praegu siin pool neli öösel ei tule meelde. Minu meelest oli see arutelu üldiselt nagu mõistvas õhkkonnas. Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Esiteks soolise tasakaalu teemal. Aastail 2017–2019 oli rahvusringhäälingu nõukogus pooleks mehi ja naisi. Üldiselt on rahvusringhäälingu nõukogus olnud alati ka naisi. 2017–2019 oli eriti hea aeg, aga viimased kolm aastat ei ole olnud ühtegi naist. Nüüd on üks naine. Aga mis puudutab muud... Loe lähemalt

Liina Kersna: Mis te karjute! Loe lähemalt

Liina Kersna: Aitäh! Hea, et kallale ei tuldud. Loe lähemalt

07:22

Kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teine lugemine

Liina Kersna:

Aitäh! Tere hommikust, head kolleegid! Oleme kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise juures. Tuletan meelde, et esimene lugemine lõpetati 22. aprillil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 7. maiks eelnõu kohta muudatusettepa... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Seda me arutasime eelnõu esimesel lugemisel. See on üks selle eelnõu, valitsuse poolt esitatud eelnõu muudatusi. Et kui täna proviisorõpet peab õpetama üksnes integreeritult ehk viis aastat järjest, siis proviisorõppe puhul me siis lahutasime selle 3 + 2-ks seetõttu, et tervishoiu rakendus... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Siin varajasel hommikutunnil, öö läbi magamata, te saate täiesti õigesti aru, et proviisor on jätkuvalt ikkagi inimene, kes on õppinud viis aastat.

10:03

Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (938 OE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Tõesti, kultuurikomisjon algatab Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Selle eelnõuga me nimetame EKRE fraktsioonist Evelin Poolametsa rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks, kuna Varro Vo... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Esiteks, Leedu parlament on seadused vastu võtnud valdava enamusega ja arutelu tekitas Leedus rahvusringhäälingu rahastamise süsteem, mitte nõukogu. Ma saan aru, et Isamaa Erakonnale on see väga sobilik, et rahvusringhäälingu nõukogus on poliitikute ülekaal, aga Euroopa meediavabaduse määrus sell... Loe lähemalt

Liina Kersna:

See on iga fraktsiooni otsustada, kelle nad nimetavad rahvusringhäälingu nõukogusse. See oli kolleegide otsus EKRE fraktsioonist nimetada Evelin Poolamets.

Liina Kersna:

Aitäh! Ma loodan, et meil tekib võimalus lisada rahvusringhäälingu nõukogusse vähemalt kolm eksperti. Ma usun, et kindlasti nende seas on ka tugevaid naisi.

10:04

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Laste kehalise aktiivsuse tõstmine vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks" arutelu

Liina Kersna:

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ka mina väga siiralt tänan selle eest, mida Liikuma Kutsuv Kool on teinud. 231 kooli on liitunud Liikuma Kutsuva Kooli programmiga ja ta tõesti on selline mitmekesine ja kompleksne programm. Tahan rõhutada, et on hästi oluline, et selle programmi üks ... Loe lähemalt

13:58 Istungi rakendamine

Liina Kersna:

Aitäh! Kultuurikomisjon tegi otsuse, et kümnes päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu juures Madis Kallast ei ole ja ettekandjaks on komisjoni esimees ehk mina. Aitäh!

20:06

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teine lugemine

Liina Kersna:

Austatud kolleegid! Hea juhataja! Ma jõudsin väga täpselt, ei osanud arvata, et eelmine punkt nii kiiresti läheb. Aga mul on hea meel teile rääkida sellest, mida me oleme kultuurikomisjonis teinud Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordise... Loe lähemalt

14:58 Istungi rakendamine

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjoni nimel on mul au anda üle otsuse eelnõu, millega teeb kultuurikomisjon ettepaneku nimetada rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets, kuna Varro Vooglaiu volitused ennetähtaegselt lõppesid. Meie ettepan... Loe lähemalt

10:05

Eesti Panga 2025. aasta aruanne

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud Eesti Panga president! Mina ka väga tänan teid tehtud töö eest ja eelkõige selle eest, et te olete ühiskonnas üldiselt rahanduse ja majanduse keerukaid teemasid selgitanud nii arusaadavas keeles. Sellel on väga suur väärtus. Aitäh teile selle eest! 

Te tõi... Loe lähemalt

16:22

Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE) teine lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu, austatud juhataja! Palun vabandust viivituse eest! Olin kohvikus arutamas Estonia juurdeehitise toetusrühmaga Estonia juurdeehitise teemal. 

Aga nüüd siis eelnõust. Me räägime kultuurikomisjoni algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõust, mis on teisel lugem... Loe lähemalt

20:26

Kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu! Kõrgharidusseaduses on tõesti kirjas, et magistriõpe võib kesta üks kuni kaks aastat ja olla mahult 60–120 ainepunkti. Üheaastaste magistriõppekavade eeldus ei ole varasem magistrikraad. Mina elasin teadmises, et selle üheaastase magistrikraadi eeldus on varasem magistrikraad. Sest näi... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu, hea kolleeg istungi juhataja! Tõesti, kultuurikomisjon arutas seda eelnõu 7. aprillil. Komisjonist võtsid osa komisjoni liikmed Vadim Belobrovtsev, Signe Kivi, Reili Rand, kes oli Madis Kallase asendusliige, Margit Sutrop ja Kadri Tali, puudusid Helle-Moonika Helme ja Tõnis Lukas. Koha... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Kiri Eesti Üliõpilaskondade Liidust jõudis meieni pärast esimese lugemise ettevalmistamist komisjonis, aga me valmistume teiseks lugemiseks, kindlasti kaasame üliõpilasi, kindlasti kaasame kõiki osapooli, sealhulgas ülikoole. Nii et üliõpilaste muresid me arutame tõenäoliselt siis mai istu... Loe lähemalt

19:09

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kultuurikomisjoni esimehena ütlen, et me siiski tegime otsuse selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist [toetada]. Ma ei saa aru, kust tuleb see suur viha Reformierakonna vastu antud eelnõu menetlemisel. Aga mulle jäi kõrvu see, et te tõstsite kuid... Loe lähemalt

12:03

Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Olen tõesti kultuurikomisjoni esindajana teie ees eelnõuga, millega loome õigusselgust, et õpetajate karjäärimudeli regulatsioon, mis puudutab kutseõppeasutuste õpetajaid, oleks seaduses üheselt mõistetav. 

Arutasime seda teemat kul... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Tegelikult oli suure saali seisukoht selline, et muudetud õpetajate karjäärimudel puudutab ka kutseõppeasutuste õpetajaid. Me rääkisime sellel teemal, aga kui seadus oli vastu võetud, siis juriidilise analüüsi tulemusel me nägime, et kui üldiselt kutseõppeasutusi puudutavate seaduste puhul viidat... Loe lähemalt

13:58 Istungi rakendamine

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kultuurikomisjoni nimel üle kutseõppeasutuse seaduse muudatusettepanekud, [mis on tehtud] õigusselguse huvides. Nagu te mäletate, me menetlesime pikalt ja põhjalikult põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja teiste seaduste muudatusi, selleks et viia el... Loe lähemalt

10:01

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti inimarengu aruanne 2026. Haridus ühiskonna peeglis" arutelu

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimarengu aruande koostajad! On suur rõõm, et seekordne inimarengu aruanne on just nimelt hariduse teemal. "Haridus ühiskonna peeglis" on samuti väga ootuspärane pealkiri, sest haridus, selle kvaliteet, kättesaadavus mõjutavad otseselt ühiskonna to... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Iseenesest see inimarengu aruande raport pakub erinevaid visioone, kuhu meie haridus erinevatel tingimustel võiks jõuda. Aga ma küll ei arva seda, et me peaksime ootama, et erinevate valdkondade teadlased teeksid meie eest töö ära. Meie töö on analüüsida antud informatsiooni,... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma arvan, et me tõesti peaksime seda tegema ja võib-olla peaksime ka ise olema nõudlikumad ministeeriumide suhtes, et kui nad meile väiteid esitavad, siis [peaksid] nende taga oleksid tõesti viited, millele need tuginevad. Haridusvaldkond on selles mõttes keeruline valdkond, et kõik arvava... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Hariduslik ebavõrdsus sünnib meil klassiruumis. Selles aruandes ei ole välja toodud seda, et hariduslik ebavõrdsus oleks meil kuidagi regiooniti nähtav. Hariduslik ebavõrdsus sünnib [klassiruumis]: kas meil on klassi ees kvalifitseeritud õpetaja või ei ole? Hea matemaatikaõpetaja võib olla... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Esiteks olgu hästi selge, et minu hinnangul need reformid, mis on ette võetud, on olulised reformid. Neid peabki tegema, see on täitsa selge. Kui need reformid on ühel hetkel rakendunud, siis muudavad need kindlasti meie haridussüsteemi tugevamaks. Küsimus on selles, kuidas neid reforme te... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult meil on ka selliseid uuringuid, mis annavad ette võimalikud suunad, kuidas mingit muutust ellu viia. Aga tõesti, nii nagu ma ka oma sõnavõtus ütlesin, tihtipeale tellitakse uuring siis, kui on juba otsused vastu võetud, [mida muuta], ja [alles] siis me uurime seda,... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te tõite välja, et viiendik Eesti noortest on pannud toime õigusrikkumisi, ja tõite välja ka seda, et just teismeliste seas on huvihariduses osalemine madal. Siinse aruande selles peatükis ei ole erinevalt teistest peatükkidest toodud võrdlust muu... Loe lähemalt

17:53

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (758 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahvusringhäälingu lammutamise ja erastamise eelnõu menetlemine siin Riigikogu suures saalis aastal 2026 on kurb, piinlik ja minu arvates ka ohtlik ajalooline sündmus. Tõsi, rahvusringhäälingu erastamisest on poliitilisel tasandil räägitud ka varem, viim... Loe lähemalt

14:09

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eelnõu (653 SE) kolmas lugemine

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, meie ees on eelnõu, mida parlament on arutanud sügisest saati, ja nüüd, viimasel istunginädalal me jõuame lõpphääletuseni. Tegemist on eelnõuga, millel on väga oluline mõju meie haridussüsteemile.

Esiteks, selle eelnõu vastuvõtmisega lõpeb ... Loe lähemalt

11:45

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu (754 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, rõõm on anda ülevaade kultuurikomisjoni arutelust antud eelnõu üle. See toimus 1. detsembril. Kultuurikomisjoni istungist võtsid osa liikmed Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe Kivi, Margit Sutrop ja Kadri Tali asendusliikmena Too... Loe lähemalt

17:23

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eelnõu (653 SE) teine lugemine

Liina Kersna:

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Suur rõõm on üle pika aja olla teie ees seaduseelnõuga, mis on olnud kolm kuud kultuurikomisjonis menetluses, nimelt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Nime me muutsime ära seetõttu, et selle ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma tahan öelda, et me kiitsime äsja heaks järgmise aasta riigieelarve ja selles eelarves me tõstsime õpetajate palga diferentseerimisfondi 20%-lt 22%-le. Just nimelt valitsuse tasandil on kokku lepitud, et diferentseerimisfond tõuseb 2027. aastal 23%-le ja 2028. aast... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Nagu ma ütlesin, me kehtestame selle eelnõuga, mis on teie ees, ainult väga üldised raamid õpetajate karjäärimudelile. Aga Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse õpetajate karjääriastmed, palgakoefitsiendid ja ka tingimused, kuidas nendele astmetele saada. See ei ole seaduse tasandi k... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Mul on väga hea meel, et te selle küsimuse just niimoodi sõnastasite. See ei vasta tõele, et nendele õpetajatele, kes jäävad välja sellest alustava õpetaja karjääriastmest ja erandist, hakatakse maksma riiklikku miinimumi. Ei hakata neile nii vähe maksma! Neid inimesi on koolile vaja ja ne... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ühelt poolt võib ju öelda, et jääb sarnasele tasemele, kuna me täna juba teame, et koolijuhid õpetajate palku diferentseerivad. Teisalt, Vabariigi Valitsuse määruse kavandi põhjal ja haridusleppele tuginedes me ei saa öelda, et koolijuhtide autonoomiat suurendatakse, sest tegelikult öeldak... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu selle küsimuse eest! Esiteks, osal nendest õpetajatest, kellelt me ootame, et nad vähemalt kolme aastaga kutseni jõuaksid, on juba magistrikraad. Neid on üle tuhande. Nad õpetavad koolis, neil on vaja koostada portfoolio ja taotleda õpetajakutset. Ülikoolidele nemad koormust tõenäolisel... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ei, ma tõesti ei usu seda. Esiteks, see ongi koolijuhi otsustada. Ja see on väga oluline vabadus, mis me koolijuhile anname, et ta saab palga suhtes läbi rääkida. Ma olen täiesti kindel, et koolijuht, kes vajab õpetajat, ei paku talle riiklikku miinimumpalka. Ja teisalt olen täiesti kindel... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu küsimuse eest! Meil on kokku lepitud, et õpetaja kvalifikatsioon on magistrikraad ja õpetajakutse. Nii on kokku lepitud. Aga see ei tähenda seda, et näiteks tööõpetuse õpetajana ei võiks töötada ka madalama haridustasemega õpetaja, ainult talle ei kehti needsamad reeglid mis kvalifikats... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Nende õpetajate puhul, kes ka meie muudatuste kohaselt jäävad alustava õpetaja astmelt välja – ehk põhi- ja keskharidusega ning bakalaureusekraadi või rakenduskõrgharidust omavad õpetajad –, rakendub tavapärane töölepingu seadus. See rakendub ka kõigi teiste puhul. Meil on tõesti osa ameti... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Olen ka sellist mõtet kuulnud. Aga sellest kõlab jälle usaldamatus koolijuhtide suhtes. Ma olen täiesti veendunud selles, et üks hea haridussüsteem põhineb usaldusel, haridusvaldkonna eri osapoolte omavahelisel usaldusel. Kui õpetaja töökohustused ei muutu – koolijuhil on tegelikult õigus ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma alustan lõpust. Ma ei ole kindel, kas need treenerid kvalifitseeruvad õpetajaks. Õpetaja kvalifikatsioonil on kindlad kriteeriumid. Aga seda me saame täpsustada. 

Teiseks, tõesti, haridusministeerium kinnitas meile, et praegu makstakse, nagu selgub olemasolevaid andmeid vaada... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Ma olen tööalaselt Triin Noorkõivuga kokku puutunud juba pea kümme aastat. Ja ma tõesti imetlen, kui järjepidevalt ta on seisnud alustavate õpetajate eest. Ta on väga palju rääkinud sellest, et me peame looma koolides tingimused selleks, et alustavad õpetajad nii kiiresti läbi ei põlek... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Selle, milline hakkab olema õpetajate karjäärimudel, kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Seaduses me seda ei kehtesta, seadus jätab avarad raamid, aga Vabariigi Valitsus on oma määruse kavandi koostanud haridusleppes kokkulepitu põhjal, see põhineb haridusleppes kokkulepitul. Tol h... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Te panete mind keerulisse olukorda, sest tõesti, sellel teemal me kultuurikomisjonis väga pikalt arutlesime ja püüdsime leida lahendusi. Kultuurikomisjonis tõesti – ma usun, et kolleegid, kes siin saalis on, nõustuvad – me kõik mõistsime, et see ei ole mõistlik. Aga miks seda tehti? S... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu küsimuse eest! Ma usun, et me räägimegi väga veendunult nendest asjadest, millesse me usume. Ja mina päriselt ka usun seda, et koolijuhtidele antav vabadus rääkida läbi bakalaureusekraadi omavate õpetajatega, keskharidust [omavate] õpetajatega ja ka põhiharidust [omavate] õpetajatega ne... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Väga hea küsimus. Ma kasutan võimalust – ettekandes jäi aega väga väheks –, et tutvustada ka koolijuhtide atesteerimise poolt. Igal aastal peab koolipidaja pidama arenguvestluse koolijuhiga. Me teame statistikast, et väga väheste koolijuhtidega peetakse regulaarselt arenguvestlusi. Iga... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma tõesti ei ole kuulnud, et Haridus- ja Teadusministeerium, haridustöötajate liit, koolijuhtide ühendus või erakoolide liit oleks kuidagi väljendanud soovi oma allkirju tagasi võtta. Ei, nad ei ole seda teinud, nad on jätkuvalt selle lepingu taga. Loomulikult on valitsusel õigus kehtestad... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! See on väga hea küsimus. Kindlasti on nii, et kool või kohalik omavalitsus on teinud oma õpetajatega kollektiivlepingu, mis tagab selle miinimumi, siis loomulikult on kõigile õpetajatele see miinimum tagatud, sest nagu ma ütlesin, riik oma rahastuses muudatusi ei tee.

Liina Kersna:

Aitäh! Te ei olnud enne saalis, aga me natukene arutlesime sellel teemal. Tõesti, ühelt poolt valitsuse määrusega mingil määral piiratakse koolijuhtide vabadust palga diferentseerimisel. Aga tuleb rõhutada, et need miinimumid on tõesti miinimumid. Riik ütleb, et vanemõpetajale tuleb maksta koefit... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ühtepidi on mul hea meel, et haridusvaldkonnas hakkab toimuma midagi turumajanduse põhimõttel ja õpetajad liiguvad sinna, kus neile makstakse rohkem palka. Üldiselt on olnud nii, et õpetajad saavad igal pool ühtset palka, aga kui on nii, et kusagil makstakse rohkem ja õpetaja saab endale s... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see on suuresti teadlikkuse küsimus – teatakse, et sellised võimalused on olemas. Ma tõesti usun, et haridusvaldkonnas üksteise usaldamine ja kokkulepeteni jõudmine on määrava tähtsusega. Kui kogukond lepib kokku õpetajate kollektiivlepingus, siis see on nende ko... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, raha tuleb haridusvaldkonda ja õpetajate palgasummadele juurde. Selles riigieelarves, mille me just heaks kiitsime, on 60 miljonit eurot õpetajate palga tõusuks. Ehk õpetaja miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 1820 eurolt 1970 eurole. Lisaks sellele kasvab diferents... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Sellesama viidatud kutseharidusreformi üks eesmärk on see, et üldharidusaineid tuleks kutsekoolidesse rohkem, et need noored, kes valivad rakendusliku keskhariduse, lisaks kutseoskustele saaksid kenasti kätte üldhariduse. Praegused õppekavad on valdavalt sellised, et üldharidusaineid on se... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh, väga hea küsimus! Esiteks, koolijuhil on kindlasti õigus leppida selle väga andeka muusikuga palgas kokku. Ja koolijuhil on õigus sellele õpetajale maksta kõrgemat palka, kui on õpetaja riiklik miinimum. See on läbirääkimiste küsimus. Inimest tööle võttes peab koolijuht alati hindama tööta... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Ma arvan, et meie koolisüsteemi jääb alati mingi osa kvalifikatsioonita õpetajaid. Ja ma ei arva, et see oleks väga halb, sest kvalifikatsioonita õpetajad on osa järelkasvust. Väga halb on see, kui me neile tähelepanu ei pööra ja me nad läbi põletame, sest neil ei ole oskusi, et mitmekesises klas... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Head kolleegid! Haridusvaldkonnas on tõesti vähe neid teemasid, kus kõik on ühel meelel. Aga see, et meie õpetajad vajavad professionaalset arengut toetavat karjäärimudelit, on üks vähestest teemadest, kus tõesti üldiselt ollakse ühel meelel, et jah, õpetajate karjäärimudelit on vaja. ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

See palgaastmestik võiks muidugi olla seotud otseselt kutsestandardiga, nii et nendele õpetajatele, kes on läbinud vanemõpetaja kutse taotlemise protsessi, oleks tagatud kõrgem miinimum, ja neile, kes on läbinud meisterõpetaja oma, veel kõrgem miinimum. 

Head kolleegid! Ma olen täiesti... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Ma tahan tõesti üle öelda, et kindlasti ei rääkinud ma totaalsest usaldamatusest, vaid selle seaduseelnõu protsessis tekkinud usaldamatuse foonist haridusvaldkonna eri osapoolte vahel ja kutsusin üles leidma ühist osa. Eelnõus, mida me menetleme, on kindlasti ühisosa piisavalt selleks,... Loe lähemalt

10:03 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tuleviku Eesti: sündimus, väärtused ja perede toimetulek" arutelu

Liina Kersna:

Suur tänu! Mul on väga hea meel, et ma jõudsin küsida. Aitäh selle väga huvitava ettekande ja ka küsimustele vastamise eest! Te ütlesite õigesti, et lapsed sünnivad siis, kui on soov lapsi saada. Me teame, et väga paljud pered, kes tahavad lapsi saada, neid loomulikul teel ei saa. Ma kiiresti ots... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja, suur tänu, võiks isegi öelda, täitsa vapustava ettekande eest! Mina ei olnud teadlik, et poiste ja tüdrukute väärtuslõhe on nii suur. See on hirmutav, sest see näitab, et tavapärane perekonna mõju lapse väärtuste kujunemisele on tõenäoliselt vähenenud. Ne... Loe lähemalt

15:16

2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) teine lugemine

Liina Kersna:

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kasutan Riigikogu liikme õigust siit puldist rääkida rahvaga, nii nagu endine hea kolleeg Eiki Nestor Riigikogu esimehena meile ikka meelde tuletas, kasutades seda õigust vabaduse kaudu ja mõistes, et selle vabadusega käib kaasas ka vastutus. 

10:15

2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Tõesti, haridusvaldkonna eelarve järgmisel aastal kasvab, mis minu hinnangul on väga oluline. Samas, 23. septembril andis Haridus- ja Teadusministeerium teada, et eelarverevisjoni tulemusel vähendatakse järgmisel aastal eestikeelsele haridusele ülemineku ee... Loe lähemalt

19:50

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea meel on tutvustada teile küll väga põgusat arutelu kultuurikomisjonis antud eelnõu teemal. See arutelu toimus 3. juunil ja sellel osalesid kõik kultuurikomisjoni liikmed, välja arvatud Helle-Moonika Helme. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt olid ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Sellist arutelu meil kultuurikomisjonis ei olnud, see arutelu oli tõesti väga põgus. Aga põhimõtteliselt koolilõuna toetus ei ole kunagi olnud mõeldud nii, et see on ainult riigipoolne toetus ja sellest toetusest peakski saama koolilõuna lastele pakutud. See on olnud alati mõeldud kolmepoo... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Te teate väga hästi, et tõesti riigieelarve koostamine on prioriteetide küsimus ja sinna jõuavad asjad, mis hetkel tunduvad riigi vaates olulisemad. Te ütlesite oma ettekandes või küsimustele vastates väga õigesti, et selle eelnõu rakendamise kulu on 30 miljonit eurot. 30 miljonit eurot ha... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma tõesti ei öelnud, et ma pooleteise aasta jooksul, kui ma olin haridusminister, käisin [nii paljudes] koolides. Aga kujutage ette, et ma olen kümme aastat töötanud Riigikogus ja need kümme aastat tegelenud haridusvaldkonnaga. Kümne aasta jooksul olen ma käinud vähemalt 300 erinevas kooli... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma olen väga nõus, et koolitoit peab olema tervislik ja soe toit. See eristab meid väga paljudest teistest riikidest, et meie haridussüsteem nii alushariduses kui ka üldhariduses pakub õpilastele kvaliteetset, head sooja toitu. 

Seda me küll komisjonis ei arutanud, aga kui te lu... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma saan aru, et teie näete lahendusena seda, et kui riik tõstab omapoolset toetust, siis see toit ei lähe prügikasti. Ma julgen selles kahelda – võib-olla natukene, aga siiski julgen kahelda. Ja teiseks tahan öelda, et ma olen täiesti kindel, et kui Reformierakond on Tallinnas võimul, siis... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Tuleb tunnistada, et me seda teemat komisjonis ei arutanud. Komisjoni arutelu oli väga põgus. Aga ma siiski hea meelega kommenteerin. 

Esiteks, riigil on koolidele [ette nähtud] toetus, kui nad kasutavad koolitoidus mahetooraineid. See on olnud väga positiivse mõjuga toetus. Näi... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! On küll palju oodata, et ma Keskerakonnale hakkaksin nõu andma. Teil on tarku päid oma ridades piisavalt palju, et ise loomingulisi lahendusi leida. Aga tuletan meelde, et EKREIKE valitsus, kus teil oli kanda haridusministri portfell, ei tõstnud õpetajate palka üldse. Null eurot tõstet... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Jah, jäi kommentaari vormi. Aitäh teile!

10:05 Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Esiteks, ma kinnitan, et tõesti, ka teaduslikult on tõestatud, et mitte mingisugust põhjust ei ole esimesse klassi lapsi selekteerida. Ma väga loodan, et meie ühiskond on juba piisavalt palju arenenud, et ka seaduse tasandil sinnani jõuda ja nendes väh... Loe lähemalt

14:34

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Õpetajate karjäärimudel sai justkui kokku lepitud haridusleppega. Me teame, et haridusleppele andsid oma allkirja väga vähesed kohalikud omavalitsused, aga haridusleppe nimel tegid tööd mitmed spetsialistidest koosnenud töörühmad. Teil oli ka õpetajate ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Minu meelest on väga sümpaatne see, mis te Urve Tiiduse küsimusele vastates ütlesite: alustava õpetaja tööajast 25% peab jääma enesearendamiseks ja tal peab olema mentor. Aga teatavasti on ilma kvalifikatsioonita õpetajate kutsekindlus oluliselt [väiksem] kui kvalifikatsiooniga õpetaja... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Tõesti, kultuurikomisjon arutas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatust 3. juunil. Meil olid komisjoni kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, ministri nõunikud Daniel Kõiv ja Olga Bogdanova, üldhariduspoliitika osakonna juht Ül... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Mul on väga hea meel, et meil on võimalus arutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üle ning et meil on võimalus teha parlamendis eelnõu veel paremaks, kui see juba on. 

Meil on tõesti praegu selline olukord, kus riigikoolides 80% ja kohaliku oma... Loe lähemalt

10:42

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) kolmas lugemine

Liina Kersna:

Head kolleegid! Teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus on küll selline seadus, mis näitab ja kinnitab meie parlamentaarse riigi suurepärast seadusloomeprotsessi. Seda seadust on täitevvõim väga pikalt ette valmistanud mitme haridus‑ ja teadusministri ametiperioodi jooksul... Loe lähemalt

10:04 Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta

Liina Kersna:

Hea istungi juhataja! Austatud Riigikohtu esimees! Esiteks, me arutasime õiguskomisjoni esimehega, et sügisel võtame koos kultuurikomisjoniga ühisistungil õigushariduse teema ette ja uurime, mille taga see integreeritud õppekava rakendamine seisab. 

Aga ma tahan küsida tehisaru rakenda... Loe lähemalt

10:09 Haridus- ja teadusministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

Liina Kersna:

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin täiskasvanuhariduse kohta. Me rõõmustame, et enam kui 23% täiskasvanutest osaleb täiendõppes ja me oleme olnud kasvutrendis. Eesmärk on [jõuda] 25%-ni. Me oleme teinud nüüd otsused, et korduv õppimine muutub nii kutsehariduses kui ka kõrgha... Loe lähemalt

Liina Kersna: Palun ka kolm minuti lisaaega. Loe lähemalt

Liina Kersna:

Head kolleegid! Keskendun oma sõnavõtus kahele Eesti haridusvaldkonna arengukava eesmärgile, mis mõlemad seostuvad Eesti tulevikuga tehisaruajastul. 

Esiteks, arengukava seab eesmärgiks nüüdisajastada õpiprotsessi ja õppesisu, pöörates senisest enam tähelepanu elukestvaks õppeks vajali... Loe lähemalt