Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Rahandusministeeriumi valitsemisala läinud aasta panust riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisel. Eesti eelarvepoliitika on olnud järjepidevalt suunatud jätkusuutlikkusele ja makromajanduse tasakaalustamisele, mis loob pikaajaliseks arenguks sobiva keskkonna. Kahjuks on aastakümneid kestnud jätkusuutlik eelarvepoliitika hakanud rajalt kõrvale kalduma. Headel majanduskasvu aastatel lasti eelarve defitsiiti. See oleks olnud aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks. Lisaks on keskendutud vaid uute kulude tegemisele.
Meid on tabanud mitmed kriisid ning juba kaks aastat tõrjub Ukraina rahvas oma agressiivse naabri Venemaa rünnakuid. Kombinatsioon kõigest eespool mainitust on viinud Eesti riigi eelarve keerulisse seisu. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamisel väga olulised. Valitsuse eelarvestiimul on aidanud majandusel langusaastaid paremini üle elada, kuid ilma eelarve puudujääki vähendavate meetmete elluviimiseta süveneb järgnevatel aastatel defitsiit veelgi ja valitsussektori võlakoormus jätkab kiiret kasvu.
Selle aasta eelarve puudujääk on suurem, kui riigieelarve koostamisel ette nähti, mis on tingitud majanduse kasvule pöördumise viibimisest. "Eesti 2035" strateegias ja tegevuskavas kokku lepitud reformide ja muudatuste elluviimiseks kasutame erinevaid allikaid, nii Euroopa Liidu toetusfonde kui ka maksutulusid, püüdega leida rahastamisallikate vahel parim kombinatsioon ja koosmõju ning tagada seeläbi püstitatud eesmärkide saavutamine.
Ajal, mil oleme riigieelarvega keerulises seisus ja majandus vajab hädasti turgutamist, tuleb maksimaalselt pingutada, et Euroopa Liidult meile eraldatud raha sihipäraselt ja õigeaegselt kasutusse saaks. Need vahendid on võimalus teha riigile olulisi investeeringuid nii haridusse, teadus- ja arendustegevusse, energeetikasse, rohereformidesse, transporti, sotsiaalkaitsesse ja paljudesse muudesse valdkondadesse.
Tagasivaatavalt on oluline märkida, et "Eesti 2035" strateegias kaardistatud arenguvajadusi asusime lahendama juba eelmise, seitsmeaastase ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastamisperioodi raames, mis lõppes eelmise aasta detsembris. Kogu 2014–20 perioodi jooksul toetati üle 14 000 projekti elluviimist summas 3,67 miljardit eurot. Oleme perioodi lõpetamisel tõelised eesrindlased, kogu summa on Eestile Euroopa Komisjonilt laekunud.
Paralleelselt 2014–20. aasta perioodi toetuste rakendamisega algas juba 2018. aastal uue perioodi 2021–2027 ettevalmistamine ja planeerimine koos pikaajalise strateegia "Eesti 2035" ettevalmistamisega. Rahastusperioodil 2021–2027 on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusmaht kokku 3,369 miljardit eurot. Lisaks ühtekuuluvuspoliitikale panustavad "Eesti 2035" sihtidesse ka teised fondid, näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu, mis moodustab osa 2020. aastal ellu kutsutud Euroopa Liidu majanduse taastepaketist. Rahastu kogumaht Eestile on 953 miljonit eurot.
Head kuulajad! Nüüd lähemalt "Eesti 2035" strateegias kokku lepitud vajalike muutuste elluviimisest läbi viie valdkonna. Esmalt rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtud tegevustest. Kui veel aastal 2001 oli vanusegrupis 20–64 Eestis iga 65-aastase või vanema elaniku kohta neli inimest, siis aastal 2023 on see arv 2,9. Suurenenud on üle 65-aastaste arv ning vähenenud inimeste arv eelkõige vanusegrupis 20–34. See seab meile suured väljakutsed pensionisüsteemi uuendamisel. Alates jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele eraldi maksuvaba tulu, mis sel aastal on 776 eurot. Maksukoormuse jaotuse uuringust selgus, et vanusegruppidest oli maksuvaba tulu suurendamise mõju vaesusele suurim pensionäridele, kelle seas vähendas muudatus vaesusriski.
Lisaks lõime võimaluse teise samba maksete suurendamiseks. Alates aasta algusest saab esitada avaldusi, et 2025. aastast tõsta brutopalgast tehtava teise pensionisamba maksemäär 2%-lt 4%-le või 6%-le. Maksemäära tõstmine on vabatahtlik, kuid see on hea võimalus täiendavalt teise pensionisambasse panustada. Teise samba sissemakse võetakse palgast enne tulumaksu mahaarvamist, seega on investeeringu tegemisel kohe kindel 22% suurune tootlus tagatud. Majanduse ja kliima valdkonnas on üheks eesmärgiks võtta kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Kinnitasime riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi aluseks väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel. Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 erinevat asutust. Nii tellib avalik sektor aastas 4–5 miljardi euro eest tooteid-teenuseid ja ehitustöid, mis moodustab Eesti SKT-st kuni 18% ja riigieelarvest kolmandiku.
Teine eesmärk on kujundada paindlik ja turvaline majanduskeskkond, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi. Selle soodustamiseks kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiajastu käibemaksupaketi kohta. Analüüsi kohaselt on paketi mõju Eestile üldjoontes positiivne.
Toetasime suunda e-arvetel põhinevale piiriüleste tehingute aruandluskohustusele, mis vähendab käibemaksupettuseid ning omakorda suurendab käibemaksu laekumist. Toetasime ettepanekuid, mis vähendavad ettevõtjate registreerimiskohustust erinevates liikmesriikides, lihtsustades seeläbi ettevõtjate piiriülest tegevust ning vähendades halduskoormust. Kaitsesime 2023. aastal intensiivselt Eesti huve Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes maksualgatustes. Surve on jätkuvalt tugev ja meie jaoks on maksude harmoneerimisel oluline, et väikeste riikide huvidega arvestataks.
Tulumaksuettepanekute puhul on peamiseks mureks suur halduskoormuse kasv nii maksuhalduritele kui -maksjatele, millega kaasneks üksnes vähene maksutulu. Samas on efektiivset maksukogumist tagavad ettepanekud, näiteks platvormiteenuste ja makseteenuste osutajate aruandlus leidnud meie poolt heakskiitu ja oleme neid asunud ka läbi riigisiseste seaduste rakendama. Innovatiivse maksukeskkonna lahendusi pakub ka töös olev reaalajamajanduse projekt, mille eesmärgiks on vähendada ettevõtjate aruandluskoormust riigi ees. Ausa ettevõtluskeskkonna tagamiseks jõustusid 2023. aastal ehitusettevõtjate jaoks muudatused, mis võimaldavad nii tõhusamat maksu- kui tööõiguse järelevalvet.
Riigikokku on jõudnud mootorsõidukimaksu eelnõu. 2025. aasta algusest jõustuma plaanitud mootorsõidukimaksu peamine eesmärk on aidata kaasa autostumise vähendamisele eeskätt linnades, suurendada säästlikku liikuvust ja nügida inimesi eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid. Mootorsõidukimaks mõjutab suurt osa ühiskonnast ja vaja oli leida lahendusi, mis toetaks nii keskkonnaeesmärke, tooks riigieelarvesse raha juurde ja oleks igati jõukohane meie inimestele ja ettevõtetele. Mootorsõidukimaksu väljatöötamine on olnud pikk ja laiapindne arutelu kaasatuse ja diskussioonidega ühiskonnas. Me oleme läbi teinud kõik sammud hea seadusloome teerajal, arvestatud on erinevate muudatusettepanekutega. Usun, et veel enne suve Riigikogus vastuvõetav seadus on parim kompromiss ja toimiv lahendus seatud eesmärkide täitmiseks.
Põgus ülevaade Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Maksu- ja Tolliameti tegemistest. Maksu- ja Tolliamet edastas 2023. aastal prokuratuuri 109 kriminaalasja 223 kuriteoepisoodi ja 185 kahtlustatavaga, milles tuvastati riigile kokku üle 4 miljoni suuruse kahju tekitamine, nendest omakorda 89% kohtueelse menetluse käigus. Kahtlustatavatelt konfiskeerimise ja avalik-õiguslike nõuete tagamiseks arestiti… 2023. aastal jätkus Vene Föderatsiooni kehtestatud sanktsioonide valguses, kuna Venemaa osas võeti vastu kolm täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tollikontrolli mahust ning sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. Uuenduskuuri läbisid kõik põhilised tolli avalikud teenused ning kasutusele võeti uued sisenemise, ekspordi- ja transiidisüsteemid. Siinkohal tunnustan tublisid ja pühendunud Maksu- ja Tolliameti töötajaid, kes nii tolli ja sanktsioonide järelevalvega ning maksusüsteemi töös hoidmisega tagavad igapäevaselt meie riigi julgeoleku ja maksude efektiivse laekumise, millega oma riiki üleval peame.
Lugupeetud rahvasaadikud! Riigikokku on jõudnud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta nii võlgniku kui ka võlausaldaja õigusi. Oma tegevuse jätkamiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba hiljemalt 2024. aasta lõpuks.
Euroopa Liidus lepiti kokku 2023. aasta lõpuks pankade kapitalinõuete uues regulatsioonis. See on tähtis, tagamaks Eestis tegutsevate pankade piisavate kapitalinõuete toel finantsstabiilsus. Uute nõuete eesmärk on tagada Euroopa Liidu pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes.
Riigikokku on jõudnud ka krüptovarade uus regulatsioon, mis saab olema rohkem investorite kaitsele suunatud. 2023. aasta alguses avaldas Moneyval 2022. aasta kevadel toimunud hindamisvisiidi tulemusel valminud raporti. Raportis toodi positiivse punktina välja krüptoäride mahu hoogne vähenemine, ja seda tänu Eesti karmimatele seadustele ja rahapesu andmebüroo tõhusale järelevalvetegevusele. See on jällegi oluline investorite kaitsmiseks ja rahapesuriskide maandamiseks.
Finantspoliitika vallas on lähiaastate väljakutseteks kapitaliturgude arendamine nii Eestis kui Euroopas. Raha on vaja nii rohe-eesmärkide, digitaliseerimise ja innovatsiooni kui kaitseinvesteeringuteks. Seda ei saa teha ainult riigieelarvest ja pangalaenude toel, siin saame teha Euroopa-ülest koostööd.
Finantsvaldkonna lõpetuseks on mul hea meel kinnitada, et oleme teinud mitmeid otsuseid riigiettevõtete täiendavaks börsile viimiseks ning üsna pea on Eesti inimestel võimalus investeerida riigi võlakirjadesse.
Head Riigikogu liikmed! Ruumi ja liikuvuse valdkonnas on Rahandusministeerium aastate jooksul samuti oma panuse andnud, vähendamaks riigi hoonefondi ülalpidamise kulusid ja energiatarvet ning aitamaks kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Toetasime CO2 ja moderniseerimisfondi vahenditest riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimiseks 87,6 miljoni euroga. Kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimist toetame kolme aasta jooksul 24 miljoni euroga. Praegustes finantsoludes on eriti tähtis, et iga toetusraha õigeaegselt ja eesmärgipäraselt kasutatud saaks. Raha suundub lõpuks läbi rekonstrueerimise ja ehitustegevuse meie majandusse. Riigi sihiks on majandust igakülgselt toetada ja seejuures on oluline ka selliseid investeeringuid soodustada.
Uuendasime omaniku ootusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Suurema energiatõhususe ja kokkuhoiu saavutamiseks leppisime kokku Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Rahandusministeeriumi vahel strateegilised tõhustusmõõdikud.
Riigivalitsemise üks eesmärk on parandada riigi ja kohalike omavalitsusüksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaadata üle vastutuse jaotumine. Aasta jooksul avati kaks uut riigimaja – Valgas ja Pärnus. Valga riigimaja koondab 18 ja Pärnu oma viis asutust, mis pakuvad avalikke teenuseid. Riigimajade rajamise eesmärk on pakkuda kohalikele inimestele ja ettevõtjatele võimalikult laia ringi riigi teenuseid ühest kohast ning teha asutuste koostööd lihtsamaks, samuti saavutada kokkuhoidu erinevate asutuste tööpindadelt.
Riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamine on üks valitsuse seitsmest prioriteedist. Sellest selgema ülevaate saamiseks on loodud riigieelarve juhtimislaud ja kodanikueelarve, mis annavad eelarve sisust lihtsa ja kiire ülevaate. Uue valitsusena võtsime eesmärgiks panna pidurit aina kasvavale eelarvedefitsiidile ning teha keerulised ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud otsused selleks, et jõuliselt võlaorjuse poole liikuvat kurssi muuta. Nii astusime 2024. aasta eelarvega esimesi vastutustundlikke samme eelarve kordategemiseks. Tänu eelmisel suvel otsustatud maksu- ja kokkuhoiuotsustele suutsime riigi rahakoti seisu parandada circa 500 miljonit eurot, mis on ühe aasta kohta märkimisväärne paranemine.
Lisaks saime teha hädavajalikke täiendavaid kulutusi ehk tõsta Eesti riigikaitsekulusid üle 3% SKP-st, mis tähendab 1,3 miljardi eurot meie riigi kaitsevõimesse. Aastaga on valitsus otsustanud kokkuhoiukohti 840 miljoni euro ulatuses. Üks osa sellest on ministeeriumide esimesed kokkuhoiukohad, mida on nelja aasta peale kokku üle 360 miljoni. Need olid kõige kiiremat kohad, mille arvelt kokku tõmmata. Kärpeid tuleb peagi veel, aga kuna riigieelarve defitsiit on väga suur, siis edasistel otsustel on suurem mõju avalikele teenustele ja eri ühiskonnagruppidele.
Teine osa juba tehtud kokkuhoiust on 480 miljonit perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemine, see on samuti suur raha, mille nelja aasta jooksul kokku hoiame. Riigi eelarvestrateegia koostamisel leppisime kokku, millised saavad olema täiendavad kokkuhoiukohad ja lisarahastuse võimalused ministeeriumide haldusalades 2024–27. aastal. Kiitsime heaks riigieelarve revisjoni kava, mille eesmärgiks on koosmõjus nulleelarve projektiga kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult ning leida täiendavaid kokkuhoiukohti.
Head kaasamõtlejad! Rahanduse valdkonna ülevaate lõpetuseks tahan öelda, et liikumine riigieelarvega jätkusuutlikumale rajale mängib riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisel väga olulist rolli. Kui me ei kasuta maksumaksja raha vastutustundlikult praegu, pärsib see ka meie pikaajalist arengut ja seatud eesmärkide elluviimist. Vastutustundliku raha kasutamisega käib kaasas ka riigi efektiivsemaks muutmine, mis muu hulgas vähendab bürokraatiat ning toob riiki kodanikele ja ettevõtjatele lähemale. Me oleme väike ja tõhus riik, mis annab meile võimaluse kiireks asjaajamiseks ja maksumaksja raha sihipäraseks kasutamiseks. Ärme jätame sedasama oma tugevusena kasutamata. Aitäh kuulamast!
Ja nüüd ma liigun edasi. Riigi avaliku teenistuse 2023. aasta arengusuundade ülevaate juurde. Rahandusministeeriumile on seadusega antud oluline ülesanne vastutada avaliku teenistuse arendamise, riigi personalipoliitika kujundamise ja haldusorganisatsiooni arendamise eest. Teen ülevaate avaliku teenistuse ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste olulisematest personalinäitajatest ja suundadest, mis personali juhtimist riigis mõjutavad.
Selgituseks. Avalik teenistus on oluline avaliku sektori osa. Siin täidetakse riigi tuumikfunktsioone. 2023. aastal oli avalikus teenistuses 28 301 inimest. Avalikus sektoris, kuhu kuuluvad ka haridus- ja tervishoiuasutused, äriühingud, oli circa 137 000 inimest. Teenistujate arvust: avalikus teenistuses ehk ministeeriumides, ametites ning linna- ja vallavalitsustes töötas eelmisel aastal 28 301 inimest, mis teeb kogu avalikust sektorist ligikaudu 20%. Teenustujatest 22 746 töötasid riigiasutustes ja 5555 omavalitsustes. Umbes üks kolmandik on nende hulgas eriteenistujad ehk politsei-, vangla-, päästeametnikud ja tegevväelased. Võrreldes 2022. aastaga on teenistujate arv kasvanud 366 võrra ehk 1,3%. Suurimad kasvud on Sotsiaalkindlustusametis – 84 inimest seoses kriisijuhtimisega ning Ukraina põgenike abistamisega, milleks loodi ajutisi töökohti. Kohtusüsteemi lisandus 23 teenistujat seoses …tegevustega ja kasvas ka vanglapersonal varem täitmata kohtade arvelt: pluss 30. Kasvanud on ka IT-teenistujate arv Riigi Infosüsteemi Ametis: 33 ametikoha võrra.
Kui üldiselt omavalitsuste teenistujate arv kahaneb, siis Tallinnas ja lähivaldades see kasvab. Näiteks lisandus Tallinna linna 60 teenistujat. Kokku tuli omavalitsustesse 2023. aastal teenistujaid juurde 36. Oleme võtnud suuna hoida riigipersonali mõistliku proportsiooni tööealisest elanikkonnast. Kui lisame riigi- ja omavalitsusasutuste hallatavad asutused, koolid, haiglad, kultuuriasutused, riigi äriühingud ja sihtasutused ning sotsiaalkindlustusfondid, saame valitsussektori, mis moodustab laiemalt avalikust sektorist 90%. Valitsussektori töötajate osakaal oli 2023. aasta andmetel 15,8%. Näitaja on viimase 10 aasta lõikes püsinud stabiilne, hoolimata kriisidest, mil töökoormus kasvas.
Nüüd lähemalt palgast. Avalik teenistus täidab vajalikke riigi ülesandeid, mistõttu peavad asutustes töötama pühendunud ja kompetentsed inimesed. Selleks et kvalifitseeritud spetsialiste hoida ja värvata, et meie riik oleks professionaalsetes kätes, peab palk olema konkurentsivõimeline. Eelmisel aastal oli avalikus teenistuses keskmine kogupalk 2377 eurot, sealhulgas riigiasutustes 2450 ja omavalitsustes 1966 eurot. Avalikus teenistuses on rohkem kõrgharitud töötajaid kui erasektoris. Kui kogu Eesti tööhõives on kõrgharituid 43%, siis meil 64. See seletab kohati Eesti keskmisest veidi kõrgemat palganäitu.
Viimastel aastatel on teenistujate palk kasvanud Eesti keskmisega üldiselt samas tempos. 2023. aastal oli kasvuks 13% ning hea meel on, et palk kasvas enim eriteenistujatel, see tähendab politseis ja päästeteenistujatel, vanglaametnikel ja tegevväelastel. Avaliku teenistuse tippjuhid jäävad palgatasemelt erasektorile alla.
Riigi rahanduse keerulist olukorda silmas pidades on arusaadavalt igasugused sammud, mis aitavad meil kulusid vähendada, vajalikud. Nii nagu vähendasime ministrite ja kõrgemate riigiteenijate palga kasvu, välja arvatud põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikogu, on loomulik ka ülejäänute panus. Praeguses finantsolukorras otsustas valitsus avalikus sektoris palgafondi külmutada. Näeme selle otsuse mõju 2024. aasta esimese kvartali numbritest, kus palgakasv on aeglustunud 4%-le. Voolavus ja värbamine. Tööjõu voolavus väljendab teenistujate tööga rahulolu ja üldist juhtimise kvaliteeti. 2022. aastal rekordini jõudnud koguvoolavuse näitajad vähenesid 2923. aastal, jäädes siiski kõrgemale kui 2018.–21. aastal. Avaliku teenistuse koguvoolavus oli 2023. aastal 14,2 ja vabatahtlik 9,1%. Kõrgemad on näitajad omavalitsustes.
Koolitus ja eetika. Avalike teenistujate arendamine on praegusel kriitilisel ja muutuste ajal väga oluline ning ei tohiks tähelepanuta jääda. Kriitiliselt olulised koolitusteemad puudutavad muudatuste juhtimist, kriisijuhtimist ja digipädevusi. 2023. aastal oli asutuste koolituskulude suhe tööjõukuludesse kerges tõusutrendis, ulatuses 1%-ni. Rohkem panustatakse koolitusse omavalitsustes, siseturvalisuse asutustes ja kaitseväes, veidi vähem ministeeriumides ja põhiseaduslikes institutsioonides. Kuna käesolevast aastast välisvahendeid meil enam keskseks koolituseks kasutada ei ole, tuleb leida uusi viise koolituste loomiseks ja pakkumiseks. Oleme loomas uusi koolitusi, kasutades enam ära asutuste sisekoolitajaid.
Eesti avaliku teenistuse mainet ja kuvandit mõjutab ametnike usaldusväärsus, mistõttu tuleb ka edaspidi enam tähelepanu pöörata tippjuhtide eetikaalasele teadlikkusele.
Tänan kuulamast!
