Tere päevast, austatud Riigikogu! Lugupeetud valitsuse ministrid! Head külalised siin Riigikogu rõdudel ja kõik, kes te meid jälgite sinise ekraani vahendusel! Me alustame 7. veebruari infotundi. Kõigepealt, head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!

Tänasesse infotundi registreeris end 27 Riigikogu liiget, puudub 74.

Infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ja regionaalminister Madis Kallas. Lühidalt ka meie infotunni reeglitest. Nimelt, iga Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Küsimuse esitanud Riigikogu liige saab lisaks esitada ühe täpsustava küsimuse. Lisaks saab üks Riigikogu liige esitada veel ka lisaküsimuse. Vastamiseks on aega kolm minutit, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit.

Meie tänane esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on teehoiukava ja teede olukord. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Eile ilmus Eesti Päevalehes artikkel pealkirjaga "Päästjad ja kiirabi ei jõua hooldamata teede tõttu abivajajateni". Artiklis tõstetakse esile mitmeid juhtumeid, kus halvasti hooldatud teed on takistanud kiirabi ja päästjate ligipääsu abivajajatele. Näiteks põles tänavu jaanuari alguses Saaremaal Lülle külas maani maha talumaja, kuna päästjad ei saanud sinna juurde. 12. jaanuari õhtul põles Tartumaal Elva vallas Nasja külas elumaja maha samadel põhjustel. Möödunud aasta novembris jäi kiirabi mutta kinni Läänemaal Allika külas, kus kiirabiauto ja hädas inimese vahele jäi üle kilomeetri mudast teed. 2021. aasta jaanuaris hukkus Ida-Virumaal Männiku külas toimunud hooldekodu põlengus kolm inimest. 

Kohalikud omavalitsused seisavad suurte väljakutsete ja probleemide ees: inimesed lahkuvad maalt, tulubaas väheneb. Täiendavate maksutõusude tõttu jääb KOV‑idel raha veelgi vähemaks. Tegelikult on valitsus regionaalpoliitikas täiesti läbi kukkunud. Vabandust, pean ennast parandama: regionaalpoliitika täielikult puudub.

Sellest lähtuvalt ma küsin. Kas on normaalne, et 21. sajandil ei suudeta meie riigis hoonete tulekahjusid kustutada ning kiirabi ei jõua abivajajateni, sest teid lihtsalt ei suudeta korras hoida? Inimesed hukkuvad, vara hävib. Tahakski teie arvamust teada. Loomulikult, need vastused, et kohalikud omavalitsused võiksid ennast paremini majandada või kuskilt raha leida, paremini prioriteete seada, ei ole vastused, need on vabandused.

Aitäh! Alustan sellise põhitõega: kõiki asju, mida me saame Eestis teha, me saame teha maksumaksja raha eest. Ehk ma loodan, et te toetate automaksu, sest tõepoolest on riigieelarve keerulises seisus. Teede hoolduseks, ma olen nõus, on vaja rohkem raha, nii nagu ka paljude muude teenuste jaoks, mida te ise välja toote: palku on vaja tõsta, toetusi on vaja maksta, teid on vaja ehitada, teid on vaja hooldada. Aga seda kõike saab teha ainult maksumaksja rahaga. 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kuulub omavalitsusüksuse ülesannete hulka ja pädevusse valla või linna teede ehitamine ja korrashoid. Te viitasite sellele kahetsusväärsele juhtumile. Sealt loost tuleb välja, et tegemist oli osaliselt valla teega ja osaliselt erateega. Vallal puudusid erateelõikude avaliku kasutamise lepingud ehk vald ei teostanud seal selle tee hooldust. Neid juhtumeid peab kindlasti vaatama, kui inimesed tahavad märkida tee erateeks, sest see tähendab, et kohalik omavalitsus seda teed siis ka ei hoolda. 

Muidugi on meil teehoiukava ja aastatel 2024–2027 suuname me riigiteede hoidu kokku 680,5 miljonit eurot, millest riigieelarvelised vahendid on 543,8 miljonit ja välisvahendid 136,7 miljonit. Lisaks ehitame erinevaid teid. 

Igal juhul on kõik need lood, mis te välja tõite, äärmiselt kahetsusväärsed. Kohalikud omavalitsused peavad väga tõsiselt suhtuma oma kohustusse omavalitsuse teid [korras hoida], sealhulgas erateede puhul neid kokkuleppeid sõlmida, et selliseid olukordi vältida. Vajaduse korral tuleb sõlmida avaliku kasutamise lepingud erateede kohta. See on ju tõsi, et kõiki kohaliku elu küsimusi korraldavad põhiseaduse kohaselt kohalikud omavalitsused ja need kohalikud omavalitsused tegutsevad põhiseaduse kohaselt iseseisvalt. Tõsi on, et riik on toetusfondi kaudu tulnud kohalikele omavalitsustele appi, eraldanud kohalike teede hoiu toetust ja jooksvalt suurendanud omavalitsusüksuste võimekust kohalikke teid [korras hoida]. Praegu on valitsuse toetus 29,3 miljonit eurot. Aga veel kord: seaduse järgi on see kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Teie aeg! Aitäh! Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Eks Eesti Päevalehe artiklis olidki erinevad näited. Seal oli näiteid nende teede kohta, mis kuuluvad kohalikule omavalitsusele, aga tõesti, vaidlusaluse tee kohta ei olnud täpset teadmist, kas see on eratee või kohaliku omavalitsuse tee. Aga te jällegi viskasite palli kohalike omavalitsuste väravasse, et nemad võiksid olla paremad ja tublimad. Samas te väga hästi teate, et täiendava maksukoormuse tõttu on tulubaas vähenenud, inimesed kolivad maalt ära. Teisest küljest, loomulikult saavad kohalikud omavalitsused ju valdavalt ikkagi eelarvelist toetust riigieelarvest. Eks ka linnade ja valdade liit ole ju nendele küsimustele korduvalt tähelepanu juhtinud, aga ega sellest suurt abi ei ole olnud. Kuulda ei ole neid võetud. 

Mis puudutab teehoiukava, siis spetsialistid ka Transpordiametist on selgelt öelnud, et see raha, mis on eraldatud järgnevaks perioodiks, kuni 2027. aastani, ei ole piisav. Tegelikult on tehtud kärbe umbes poole võrra. Selleks et olemasolevaid teid hoida sellisel tasemel, nagu nad praegu on, oleks vaja poole rohkem raha. 

Sellest lähtuvalt küsingi. Kui me nüüd neli aastat järjest vähendame teehoiuraha poole võrra, siis mis teie arvate, mis seisus need peamagistraalid võiksid olla nelja aasta pärast? Ma ei hakka täpselt välja tooma kilometraaži ja nii edasi, seda te tõenäoliselt oskate teehoiukavast vaadata. Aga muret tekitab just see, mida spetsialistid ütlevad, et kui me tahame sõita edasi niisama headel teedel, teedel, mis on sellises seisus, nagu nad on praegu, siis me peaksime poole rohkem raha sinna panema. Nelja aasta pärast on olukord tunduvalt halvem. Mis teie arvamus on?

Aitäh! Esiteks, mina ei veereta midagi kellegi kapsaaeda, vaid viitan põhiseadusele. Põhiseadus ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, et omavalitsusüksuse ülesannete hulka ja pädevusse kuulub valla ja linna teede ehitamine ja korrashoid. Ma viitan põhiseadusele ja lähtun sellest. 

Teiseks ei vasta tõele see, nagu kohalike omavalitsuste tulubaas oleks kuidagi vähenenud. Vastupidi, ka regionaalminister siin kõrval ütleb, et kohalike omavalitsuste tulubaas on pidevalt hoopis suurenenud. Jah, mul ei ole neid numbreid teile praegu öelda, aga tõsi ta on, ma mäletan seda ka eelarve aruteludest, et laekumised KOV‑idele on suurenenud.

Kolmandaks. Jah, ma olen teiega nõus, et teedesse tuleb panna rohkem raha, teehoidu tuleb panna rohkem raha, teede ehitamiseks peab olema rohkem raha. Aga veel kord: meil on kasutada ainult maksumaksja raha ja see ei tule kuskilt mujalt kui maksudest. Seetõttu küsin teilt veel kord: kas te toetate automaksu, selleks et kõiki neid toredaid asju, mille kohta te ütlete, et neid on vaja teha, saaks teha, ja et riigieelarvesse laekuks rohkem maksutulu, millest lähtuvalt saaks teha vastavaid investeeringuid?

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! See pole muidugi esimene kord, kui te otsite süüdlasi ja vastutajaid. Aga ikkagi, nagu minu kolleeg Lauri Laats välja tõi, see on fakt, et te olete otsustanud oluliselt vähendada investeeringuid teede hooldamisse. Uues teehoiukavas ongi investeeringuid poole võrra vähem sellest, mida tegelikult oleks vaja meie riigi teedesse investeerida. Samal ajal te tulete Riigikokku automaksuga ja mitu korda olete küsinud sellele toetust ka Riigikogu liikmetelt. 

Mul ongi selline küsimus: kas ma saan õigesti aru, et see ongi teie plaan ja strateegia selle automaksuga, et selle tulemusel meil sõidakski poole vähem autosid, täpselt poole võrra vähem? Siis ei peagi enam teedesse [nii palju] investeerima. Nagu see teie teehoiukava ette näeb, et järgmised neli aastat investeerime teedesse poole võrra [vähem], sest automaksu tõttu meil hakkabki poole võrra vähem autosid sõitma. Kas see ongi siis teie strateegia? Saan ma õigesti aru?

Aitäh! Kordan veel kord üle: raha ongi vähe. See tähendab, et raha on kõikidele valdkondadele vähe. Meil on kõikide asjade tegemisel eelarves erakordselt suur puudujääk. Nii lihtne see ongi. Meil ei ole, valitsusel ei ole mingit muud raha kui maksumaksja raha. Ja kulud ületavad tulusid. See tähendab seda, et me peame kulude [taset] alla võtma. 

Riigi investeeringute ja SKP suhtarv on 5,7%. Seda on rohkem kui möödunud aastal, seda on 2 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. 2023. aastal oli suhe SKP‑sse 5,5%. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 3%. 

Me investeerime väga palju maksumaksja raha, me investeerime ka teedesse. Vaadake taristuehitust. Me ehitame ka raudteed, needsamad ehitajad ehitavad ka raudteed, mille abil saab samamoodi inimeste ja kaupade liikumist parandada.

Nii et jah, olen endiselt sama meelt. Iga kolmapäev ma vastan teie küsimustele, mida kõike toredat tuleks teha: oleks vaja õpetajate palka tõsta, oleks vaja päästjate ja politseinike palka tõsta, teehoidu on vaja rohkem raha, tervishoidu on vaja rohkem raha. Teie pinginaaber küsib mult kogu aeg ravijärjekordade kohta. Väga õige, sinna on vaja rohkem raha. Sotsiaalvaldkonda on vaja rohkem raha. Ka kultuuri me peame elus hoidma, sinna on vaja rohkem raha. Haridusse on vaja rohkem raha. Aga riigi rahakott ei ole põhjatu, riigi rahakott täitub ainult maksumaksja rahaga. Seetõttu kordan oma üleskutset: kui te tahate kõiki neid asju teha ja räägite, kuhu me peame investeerima ja mida tegema, siis toetage ka seda, et me kogume rohkem maksutulu. 

Ja mina ei aja süüd mitte kellegi kaela. Ma viitan põhiseadusele. Kõigil on omad ülesanded. Näiteks sellesama õpetajate palga teemal te suutsite kuskil varjudemaastikul väga osavalt peituda, eks ole, kuigi hariduse korraldamine on tegelikult kohalike omavalitsuste ülesanne. Kui palk, mida meie õpetajatele toetusena maksame, ei jõua õpetajateni, siis peaks olema linnavalitsuse ees meeleavaldus, et miks see nii on, miks siis Tallinnas see ei jõua õpetajateni. Jah, ma ei veereta süüd, ma viitan põhiseadusele. Igaühel on omad ülesanded.

Aitäh! Lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme teise küsimuse juurde, saan aru, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Lauri Laats, ma tõesti loodan, et see on protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kuna peaminister mitu korda küsis minu käest, kas ma toetan automaksu, siis ma ütlen: ei, ma ei toeta automaksu. Aga mida ma toetan, on pangamaks, ja ma kindlasti toetan seda …

Lauri Laats, see ei ole protseduuriline küsimus.

… kui te jätate ära maksuküüru kaotamise. Seal on raha. Võtke sealt, kus on võimalik, ärge võtke tavainimeste käest.

Hea kolleeg Lauri Laats, see ei olnud protseduuriline küsimus. (Hääl saalist.) See formaat ei näe ette vastulause esitamise võimalust. Saab esitada küsimust istungi läbiviimise protseduurireeglite kohta. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, mul ongi protseduuriline küsimus, et kuidas ikkagi see protseduur infotunnis välja näeb. Kas siis Riigikogu liikmed esitavad peaministrile küsimusi või vastupidi? Te ütlesite, et see formaat ei näe ette, et me saaksime peaministrile vastata. Aga kuidas see dialoog peaks olema või kuidas me seda dialoogi saame pidada? Kuidas ikkagi see protseduur on? 

Teine küsimus on selle kohta, kui palju võib vastustes teemast kõrvale kalduda. Kui ma [õigesti] mäletan, siis teema oli ikkagi teehoiu rahastamine. Mulle jäi arusaamatuks, miks peaminister rääkis vastuses õpetajate palkadest ja meeleavaldusest linnavalitsuse eest. Kui palju siis võib kõrvale kalduda?

Aitäh! Protseduur on selline, et Riigikogu liikmed küsivad ning peaminister ja ministrid vastavad. Niikaua, kui vastuse raames püsitakse valdavalt teemas, istungi juhataja ei sekku. See on väga selge protseduurireegel.

Nii! Aga läheme teise küsimuse juurde, see on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on Nordica erikontroll. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ministrid! Ma eelmise jutu lõpuks ütleksin, et ei ole niimoodi, et tõstaks makse ja ainult nii saab raha juurde. Me jõuame kohe maksumaksja raha väga suure kao teemani. Ma ei tea, kas see oli varastamine või rumalus või raiskamine, aga võib-olla aitaks riigieelarve tasakaalu poole liikuda ka see, kui me ei laseks kõigi meie varal niimoodi vasakule minna. 

Sellega seoses ma küsingi Nordica kohta. Meil on valus kogemus Estonian Airiga: riigile kuuluv lennundusfirma oli kogu aeg hädas, sai kogu aeg rahasüste ja lõpuks kaotas Eesti maksumaksja seal 130 miljonit eurot. Siis lõi teie erakonnakaaslane, tollane taristu‑ või transpordiminister Michal uue lennufirma Nordica või Nordic Aviation Groupi, kuhu pandi algkapitaliks sisse kokku 72 miljonit eurot. Koroonaajal tollases valitsuses majandusminister Taavi Aas ja peaminister Jüri Ratas väga jõuliselt pooldasid seda, et lennufirmat veel rahasüstiga toetada. Mina olin sellega vastumeelselt lõpuks nõus, sest koalitsioonis tuleb kokkuleppeid teha. Panime sisse veel 40 miljonit eurot – ma ei pooldanud seda, aga jutt oli selline, et lõpuks saame raha tagasi. No nüüd on selge, et liigume pankroti poole. 

Juuli lõpus andis nüüd teises ametis olev Michal, [praegune] kliimaminister, ülesande teha Nordicas erikontroll. See erikontroll pidi valmis saama novembri lõpuks. Erikontroll ei saanud valmis novembri lõpuks, kuid vaheraport sai valmis novembri lõpuks, ainult et Riigikogu liikmetele selle erikontrolli [vaheraporti] sisu ei näidata, ei näidata ka Riigikogu korruptsiooni[vastase] erikomisjoni liikmetele või selle komisjoni juhile. 

Ma küsin: kas te peaministrina hoolitsete selle eest, et Riigikogu näeb seda erikontrolli vahearuannet?

Aitäh! Naljakas on muidugi kuulda seda juttu, et "ma ei pooldanud 40 miljoni eraldamist, aga rahandusministrina andsin selle raha". Nendes suurusjärkudes, nagu teie rahaga ümber käisite, et 40 miljonit sinna ja 40 miljonit tänna, meie siin ei opereeri, me üritame saada seda asja paremasse korda. 

Tõepoolest, ma olen väga paljus teie diagnoosiga nõus. Tegelikult oleks pidanud ettevõtte nõukogu väga selgelt seda asja vaatama. Ettevõtte viisid langusesse Nordica varasemad laienemisplaanid. Muideks, EKREIKE koalitsioon pani sinna oma nõukogu, kes oleks pidanud seda nägema ja vastutama … Vabandust, EKREIKE nimetatud või kokkupandud nimetamiskomitee pani selle nõukogu sinna ja see nõukogu oleks võinud teha tõhusamat järelevalvet. 

Aga nüüd küsimuse juurde. Ka mina ei ole seda erikontrolli raportit näinud, see peaks valmima veebruaris ja minu teada ei ole see veel valmis. Kui see on valmis, siis selle põhjal saab kindlasti teha järeldusi ettevõtte juhtimise ja selle kohta, millised on vajalikud sammud ja tegevus Nordica suhtes tulevikus, kuigi me oleme valitsuskabinetis otsustanud, et otsitakse võimalusi seda Rahandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi koostöös erastada. 

Te küsisite konkreetselt selle raporti avalikustamise kohta, (Hääl saalist.) riigikogulastele selle raporti avalikustamise kohta. See on Kliimaministeeriumi valdkond. Aga kuna te minu käest küsite, siis minu isiklik seisukoht on see, et ärisaladused võiks jätta välja ja siis võiks seda erikontrolli raportit parlamendiliikmetega jagada. Ärisaladusega mitteseotud infot võiks igal juhul Riigikogu liikmetele, kes sellest huvituvad, jagada, sest [kõne all] on tõepoolest ju ikkagi kõigi meie vara. Ma arvan, et on oluline teada, mida siis tehti, mida tehti valesti, kus tehti juhtimisvigu või kas neid üldse tehti.

Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! No ma jätan kõrvale need süü omistamised. Lihtsalt juhin tähelepanu, et siis, kui Estonian Air läks pankrotti, oli Kristen Michal seal omaniku esindaja, ja nüüd, kui Nordica on pankrotiteel, on Kristen Michal seal omaniku esindaja. Ja kui keegi ongi vahepeal olnud poolteist või kaks aastat valitsuses, siis ei ole kogu see aegrida siiski meie vastutada.

Aga ma ei ole nõus selle jutuga, et ärisaladus [tuleks] välja võtta, et siis võib näha. Meil on korruptsioonivastane erikomisjon, kellel on seaduse kohaselt õigus sellele ligipääs saada. See, et valitsus või ministeerium või minister ei ole meile seda [õigust] andnud, on minu meelest seadusrikkumine ja skandaalne. Me tegeleme siin riigisaladustega, erikomisjonid tegelevad riigisaladustega. Julgeolekuasutuste järelevalve [erikomisjon] ning väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon saavad pidevalt siin riigisaladuse templiga asju menetleda. Selle jaoks on loodud tingimused ja on olemas vastavad protokollid. Ma ei näe küll mingit põhjust, miks me ei peaks saama näha ühte aruannet.

Aga küsimus on mul selle kohta, miks me siis ei saa seda vahearuannet näha. Kas sealt tuleb näiteks välja, et ametnikud on seotud nende valede äriotsuste ja valede investeerimisotsustega, või on sealt näha, et nõukogu on kas finantsiliselt või lausa kriminaalselt vigu teinud? Mis asjad need seal on, mida varjata tahetakse, et me seda [aruannet] ei näe? Minu arusaamist mööda on Kliimaministeeriumis isegi räägitud võimalusest teha kuriteoteade nõukogu või juhatuse liikmete äriotsuste tegemise kohta. Isegi kui seal ei ole kriminaalasja, on seal kindlasti ainest tsiviilasjaks ehk tsiviilnõueteks kas juhatuse või nõukogu, aga võib-olla ka kõrgemate riigiametnike vastu. Meil Riigikogu liikmetena ja kindlasti korruptsiooni[vastase] erikomisjoni liikmetel on õigus seda materjali täies mahus näha. Kas te olete nõus?

Kõigepealt, ka mina ei ole seda raportit näinud, seetõttu ei hakka ma spekuleerima, mis seal raportis on. Jah, meile on üldiselt tutvustatud neid suundi, millega selle raporti koostajad tegelevad ja mida uurivad. Kas seal on ainest mingi kuriteoteate esitamiseks, seda ma ei saa hetkel öelda, sest jällegi, ma ei hakka spekuleerima, mis seal raportis on. Ootame selle raporti ära.

Üks asi on vahearuanne, teine on ikkagi see lõppraport, [kus esitatakse] seisukohad, mis see seis konkreetselt on. Teie rahustuseks võin öelda, et valitsus ei plaani Nordicasse panna lisaraha, vaid kas osaliselt või täielikult on käimas erastamisprotsess. Uus suund on ikkagi see, et Tallinna Lennujaam saaks meelitada siia võimalikult palju erinevaid lennufirmasid. Hea meel on tõdeda, et reisijate arv Tallinna Lennujaamas on viimase aastaga kasvanud.

Aga tulles selle konkreetse küsimuse juurde – see on minu isiklik seisukoht, Kliimaministeerium otsustab nende dokumentide üle, niimoodi on kokku lepitud –, siis minu isiklik seisukoht on, et selle, mis on avaldatav, võiks igal juhul avaldada. Ärisaladusel ja ärisaladusel on ka vahe. Ma soovitaksin nendel, kes püüavad seal midagi kinni katta, suhtuda ikkagi mõistlikult, et oleks terve ülevaade olemas. Ma ei näe mingit põhjust, miks seda [dokumenti] varjata, Riigikogu liikmed võiksid seda näha. Aga tõepoolest, võib-olla on seal mingid ärisaladused, mis ei ole seotud mitte Nordicaga, vaid on seotud lepingutega, mille alusel tulevad trahvid, kui neid asju avalikustatakse. Trahvid on tavaliselt sellistes lepingutes suured ja sellisel juhul tuleb sellest omakorda riigile ju kahju. Selliseid asju peavad Kliimaministeeriumi inimesed kaaluma. Aga ma igal juhul pooldan seda, et need raportid oleksid nii palju kui võimalik teile avalikuks tehtud. Ma ei näe mingit põhjust, miks neid salastada.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Eesti ettevõtjad peavad oma tegevuses üheks peamiseks riskiks praegust valitsust. Kas te peate seda normaalseks ja mida kavatsete teha selleks, et meie ettevõtjad tunneksid ennast kindlalt?

Aitäh, Aleksandr Tšaplõgin! See ei olnud küsimus Nordica erikontrolli kohta, aga kui peaminister Kaja Kallas soovib vastata, siis palun!

Aitäh! Ka siin infotunnis tulevad veel majanduse kohta küsimused, ma saan pikalt ja põhjalikult vastata, mida me selle jaoks teeme. Meie majanduse olukorra kohta on viimased sõnumid olnud pigem positiivsed. Näiteks on tööstustoodang jälle kasvama hakanud, mis on positiivne, ja neid positiivseid näitajaid on veel. 

Mida me teeme selle jaoks, et meil oleks stabiilne majanduskeskkond? Esiteks, lihtne ja selge maksusüsteem. Seetõttu me teeme tulumaksureformi, selleks et ettevõtjatel tööjõukulude koormust vähendada ja inimestele rohkem raha kätte jätta. Teiseks, meil on ulatuslikud plaanid, mida me viime järjest ellu, mis puudutavad energeetikat, et üks selline oluline sisend nagu elekter oleks meie ettevõtjatele võimalikult odav. Kolmandaks, me käime äridiplomaatia raames avamas uusi uksi meie ettevõtetele, et nad saaksid oma portfelli nii-öelda laiendada. Tõesti, meie majanduslangus on tulenenud väga suures osas sellest, et meie majandus on olnud seotud just Põhjamaade majandusega, aga Põhjamaade majandusel ei lähe praegu hästi. Kui see portfell oleks nii-öelda laiem, siis oleksid need mõjud väiksemad. Lisaks, me oleme väga olulises ajahetkes, kus majandus teeb läbi struktuurset muutust. Me ei ole enam odava tööjõu maa, me ei ole odavate ressursside maa. Järelikult jääb meile alles ainult kolmas võimalus: tark tööjõud, tark majandus ja tehnoloogia. Seetõttu me investeerime palju teadus‑ ja arendustegevusse, loome võimalusi, et ka ettevõtjad saaksid läbi viia näiteks rohkem rakendusuuringuid, mis aitaksid neil innovatsioonis järgmisele astmele saada. See kõik tähendab suuremat lisandväärtust majandusele ja suuremat lisandväärtust ka ettevõtjatele. See programm on pikk ja põhjalik. Lisaks me investeerime käesoleva aasta riigieelarvega Eesti majandusse 1,9 miljardit. Me oleme valitsuses võtnud eesmärgiks iga kvartal üle vaadata, et euroraha saaks võimalikult kiiresti rakendatud ja läheks just nendesse valdkondadesse, kus abi on kõige rohkem vaja, ehk nendesse valdkondadesse, kus hetkel on kõige raskem. Seda kõike me teeme.

Aitäh! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme kolmanda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma tahaks proua Kaja Kallasele meelde tuletada, et Kliimaministeerium on Riigikogu töövõtja, mitte Riigikogu ülemus. Seetõttu Kliimaministeerium ei otsusta, mida on Riigikogu liikmetele vaja nende tööülesannete täitmiseks, vaid kui Riigikogu liikmed esitavad vastava taotluse, siis see taotlus rahuldatakse. Teistmoodi olla ei saa.  

Mis puutub ärisaladusse …

Aitäh!

… siis minu teada mitte keegi praegustest korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetest ei tegele lennundusega ega kavatse mingit konkureerivat lennundusfirmat rajada, mistõttu kogu see ärisaladuse jutt …

Aitäh, Mart Helme!

… ei ole absoluutselt tõsiseltvõetav. 

Aitäh, Mart Helme! Ma ei saa seda kahjuks mitte kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks. See oli ikkagi väga selgelt sisuline vastulause, mida protseduur ette ei näe. Head kolleegid, peame sellest reeglist kinni.

Nii! Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ning teema on automaks. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua peaminister, te vastasite majanduse olukorra kohta sisuliselt jutupunktidega. Tegelik olukord on selline, et meil oli jaanuarikuus Euroopa suurim inflatsioon, jaanuarikuust on meil Euroopa kõrgeimad elektrienergia börsihinnad, madalaim majandususaldus ja meie tööstuse maht – ma korrigeerin teid – oli 2023. aastal 2010. aasta tasemel. Selles olukorras on teie sõnum jätkata maksutõusudega. 

Konkreetselt olete te viimaste nädalate jooksul esitanud parlamendi menetlusse automaksueelnõu. Selle maksu mõju on hinnanguliselt 5–15% auto kogu konsolideeritud kasutusväärtusest. Selle maksu vastu on kogutud ligi 80 000 allkirja ja oma eitavat seisukohta on väljendanud ettevõtlusorganisatsioonid, tarbijad, lastega perede esindusorganisatsioon, maksumaksjate organisatsioonid – ometi te jätkate sellel teel. 

Minu ettepanek teile, proua peaminister, on selline: võtke see automaksuseadus Riigikogu menetlusest tagasi. Majanduslanguse olukorras ja nende näitajate tõttu, mis puudutavad meie ettevõtluse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut, ei ole asjakohane makse tõsta, eriti veel kehtestada uut maksu, millega te loodate Eesti maksumaksjatelt koguda veerand miljardit eurot juba alates järgmise aasta algusest. Mida te sellest ettepanekust arvate, proua peaminister? Kas valitsuse poliitika vajab korrigeerimist?

Aitäh! Meil on ka 30 aasta kõige keerulisem julgeolekuolukord. Kõik erakonnad siin saalis on lubanud riigikaitsekulutused tõsta 3%‑ni SKT‑st. Me oleme riigikaitsekulutusi märkimisväärselt tõstnud. Meil läheb 400 miljonit aastas lisaks riigikaitsele. Tuletan lihtsalt meelde, et näiteks käibemaksutõusust, 2%‑lisest tõusust, tuleb 200 miljonit. Need on need kohad, mille jaoks on vaja täiendavaid tulusid. Tõesti, see ei ole minu valik, et me oleme sellises julgeolekuolukorras, aga midagi ei ole teha, me peame igal juhul hoidma ära selle, et see sõda kunagi siia jõuaks. See sõltub sellest, kui tugevad me oleme – mitte ainult meie siin, vaid meie koos NATO‑liitlastega. Sinna läheb maksumaksja raha, see on see peamine koht.  

Tahan korrigeerida paari asja, mis te ütlesite. Esiteks: see, et tööstustoodangu langus on viimase 14 aasta suurim, ei vasta tõele. 2023. aasta tööstustoodang ületas 2018. aasta taset ja jäi veidi alla 2019. ja 2020. aasta tasemele. See oli aasta, kui teie olite valitsuses, ja ma ei mäleta [sellest ajast] sellist juttu, et nüüd kohe kukub taevas maa peale. 

Jah, mitmel objektiivsel põhjusel on tööstusel olnud väga raske aasta, aga värsked uudised näitavad, et see trend on muutunud. Novembris ja detsembris oli nokk ülespoole. Detsembris oli meil tööstustoodangu langus alla Euroopa Liidu ja euroala keskmise. Näiteks, Leedu töötlev tööstus langes detsembris 6,2%, meie töötlev tööstus aga 1,6%. Majandus on sõltuv väga paljudest asjaoludest. Põhiliselt on see [langus] seotud sellega, et meie välispartnerite majandus on nõrgal alusel, mis vähendab nõudlust, ja teiseks on Ukrainas toimuva sõja tõttu piiratud ka toorainete kättesaadavus. See kõik avaldab mõju.  

Vaatame positiivseid märke veel. Positiivne märk on see, et palgad kasvavad. Kõige olulisem on 10,4%‑line palgakasv 4%‑lise inflatsiooni juures. See näitab, et inimeste ostujõud kasvab rohkem, kui kasvavad hinnad. See on reaalse ostujõu kasv. Teiseks, pensionid kasvavad. Kolmandaks, vaatame Tallinna Sadamat, Tallinna Lennujaama: reisijate arv on kasvanud 12% ja 7,8%. Kaubaveoühikute maht, kui võtame puhtalt Tallinki, on kasvanud 4,5%, 2023. aasta jaanuar versus 2024. aasta jaanuar …

Teie aeg!

… näiteks Eesti ja Soome [vahelise] kaubaveo ühikute maht 8,7%. Nende positiivsete näitajatega ma võin veel jätkata, kui vastan teie küsimustele edaspidi.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Proua peaminister, võtke ette konjunktuuriinstituudi majandususalduse analüüs. Kõikides sektorites – vaatame majandususaldust kõikides sektorites, aga ennekõike tööstus‑ ja ehitussektoris – on see kukkunud kriitiliselt allapoole. Samas võrrelduna Läti ja Leeduga on see oluliselt erinev: Lätil ja Leedul on see kõrgem. Ainukene number, mis meil praegu [suurem] on, on kahetsusväärselt tööpuuduse kasvu number. Teie viitega selle kohta, et kui me kõneleme eksportivast tööstusest, siis meie väljavaated on head, ei ole ma paraku nõus. Kui te vaatate valimis olnud ettevõtete küsitlust, mis puudutab lepingute mahtu, siis sealt on selgelt näha, et olukord, võrreldes varasema referentsperioodiga, ja ka nende prognoos on paraku halvenevad. 

Proua peaminister, objektiivseid põhjuseid on meie majandussurutisel, nagu te välja tõite, rida erinevaid, aga küsimus on selles, kas valitsuse poliitika leevendab majanduslangust või süvendab seda. Vaadake, proua peaminister, siin on meie seisukohad absoluutselt erinevad. Te ütlete hinnatõusu kohta, et oli kõige toredam, et meil oli jaanuaris Euroopa kõrgeim inflatsioon. See oli saavutatud just nimelt maksutõusude kaudu, mida ütlevad ka eksperdid. 

Kuid minu küsimus tuleb tagasi selle juurde, millele te ei vastanud. Proua peaminister, kas valitsus on valmis tunnistama, et tema majanduspoliitika on olnud praeguses olukorras vale, ja võtab parlamendi menetlusest tagasi automaksuseaduse? Minu küsimus oli selle kohta, proua peaminister. Sellele ma vastust ei saanud.

Aitäh! Julgeolek on ka majanduspoliitika. Jah, me ei tunne seda siis, kui on justkui rahuaeg. Te olete paljulugenud inimene, te teate väga hästi, et 1933. aastal olid meie riigikaitsekulutused rekordmadalad. Rekordmadalad sellepärast, et tundus, nagu poleks vaja panna riigikaitsesse raha, sinna investeerida, osta laskemoona või arendada võimeid, sest Euroopas oli rahulik. 1938. aastal tõsteti riigikaitsekulutusi 100%, aga oli juba liiga hilja, sõda Euroopas oli ukse ees. Me teame ajaloost, et me kaotasime oma iseseisvuse 50 aastaks. 

Mina tahan teha kõik selleks, et me iseseisvust uuesti ei kaotaks. Seetõttu oleme teinud väga rasked otsused, mis puudutavad investeeringuid riigikaitsesse, me oleme märkimisväärselt suurendanud riigikaitsekulutusi, nagu ma ütlesin, 400 miljoni euro võrra aastas. Ma tean, et te kõik lubasite seda valijatele enne valimisi. See on oluline. Ma tean, et te toetate ka seda, et me peame riigikaitsesse rohkem panustama. Me ei saa [endale lubada, et] kolme aasta pärast me vaatame tagasi ja ütleme, et need olid need otsused, mida me oleksime pidanud siis tegema, aga me jätsime need tegemata. Kaalul on Eesti vabadus, Eesti iseseisvus ja meie julgeolek. 

Nüüd need argumendid või see, mida te ütlete, et näiteks energia hind. Jah, ma saan aru, meediale meeldivad negatiivsed pealkirjad, [neid oli] näiteks siis, kui elektri hind tõusis jaanuaris korraks väga kõrgele. Aga keskmine elektri hind 2023 versus 2022 langes 66%. 66% langes elektri hind ehk langesid kulutused elektrile, mis on oluline sisend kõikides majandussektorites.

Tulles selle juurde, mis puudutab automaksu, siis tagantjärele tarkusena võib muidugi öelda, et võib-olla oleks olnud mõistlik riigikaitsekulutuste katmiseks tõsta olemasolevaid makse. Aga automaksu on soovitanud meile pikalt OECD, seda põhjusel, et meil on kõige rohkem autosid inimese kohta, ainult Luksemburgis on vist veel rohkem autosid inimese kohta, ja meil on kõige saastavamad autod, need on vanad autod. Meil on tõepoolest ka riigieelarvega probleem, mida me nüüd lahendame. Nii et siin on kaks poolt. Meil on ka CO₂ alandamise nõuded, mis tähendab seda, et kui me ühes sektoris ei tee midagi, siis me peame teistes sektorites, nagu põllumajandus, tegema rohkem. Me peame vaatama tervikpilti. Kas mulle meeldib …

Teie aeg!

… see automaks? Ei meeldi. Aga mul ei ole hetkel muid võimalusi ja teilt ei ole ma kuulnud ka ühtegi alternatiivi.

Aitäh! Üks lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! No kui oleks niimoodi, et need riigikaitsekulutused tegelikult selgitavad ära riigieelarve tohutu miinuse, siis võiks ju peaaegu poolt seda juttu tõsiselt võtta. Aga fakt on see, et üle 72% Eesti elanikest soovivad peaminister Kaja Kallase ametist lahkumist, erinevatel põhjustel. Mitte midagi sellest ilusast, reaalsusest täiesti irdunud statistikast, millest te meile siin rääkisite, ei võeta lihtsalt tõsiselt. Ei võta meie siin saalis, ei võta inimesed väljaspool seda saali. Jutt sellest, et meil palgad ja pensionid kasvavad – no andke andeks, see jutt, et meil ostujõud kasvab, ei ole lihtsalt tõsiselt võetav. Me oleme olnud Euroopa kõige kõrgema inflatsiooniga ja kõige sügavama majanduslangusega riik. Kaheksa kvartalit järjest oleme olnud Euroopa kõige kehvemate majandusnäitajatega. 

Aga tulen automaksu juurde tagasi. Muudkui propageerite seda. Te enne ei suutnud vastata sellele, miks te siis pangamaksu ei taha, aga automaksu tahate. Pangamaks tuleks väliskapitali pealt, mis võetakse ikkagi välja Rootsis ja tõstab seal inimeste elatustaset. Automaks alandab Eesti inimeste elatustaset. Nende valikute puhul teete teie alati valiku Eesti inimeste kahjuks. 

Aga ma toon näite. Meile, rahanduskomisjonile, saatis Rahandusministeerium ülevaate Eesti rahanduse olukorrast novembri lõpu seisuga. Käibemaksu alalaekumine majanduslanguse tõttu oli 247 miljonit eurot 11 kuu jooksul. Detsembrikuu seisuga on see käibemaksu alalaekumine tõenäoliselt isegi veel suurem, sest majanduse [olukord] läks siis veel halvemaks. 247 miljonit eurot laekub vähem, kui riigieelarves ette nähtud, sest te olete majanduse tuksi keeranud. Ja siis te toote meie ette käibemaksutõusu 2 protsendipunkti ehk 10%, mis peaks riigieelarvesse juurde tooma 200 miljonit. Automaks on samas suurusjärgus: 247 miljonit. Kas te selle peale ei ole mõelnud, et selle asemel, et tappa Eesti majandust erinevate maksutõusude, rohehulluste ja muuga, tuleks majandus käima saada? Ühtegi maksutõusu siis vaja ei oleks, sest maksud laekuksid lihtsalt oluliselt paremini.

Jah, see on ilus jutt. Tõesti, millega ma olen nõus? Nõus olen sellega, et mitte ainult riigikaitsekulud ei ole need, mis on selle olukorra tekitanud. Teie tehtud eelarve oli bluffi täis, tühi, seal olid tühjad kärped, sisustamata kärped, (Protestiv hääl saalist.) te ise olete seda tunnistanud … 

Palun ärge karjuge samal ajal! Ma ei saa vastata. (Juhataja helistab kella. Hääl saalist: "Te vastate valesti! Valesti vastate!")

Head kolleegid! Lubage proua peaministril vastata, head kolleegid! Palun, proua peaminister!

See, et teile minu vastused ei meeldi, ei tule kellelegi mingi üllatusena. Te ei pea seda röökima vahele kogu aeg. Las ma vastan. 

Riigieelarve seis ei ole tõesti seotud ainult riigikaitsekulutustega, vaid ka selle blufiga. Tõepoolest, alates 2016. aastast on kulutatud ära reservid. Nagu vanarahvas on öelnud, tuleb koguda mustadeks päevadeks. Mustadeks päevadeks oli kogutud seetõttu, et saaks minna kriisidele vastu tugevamana. Mitte ühtegi kriisi ei olnud nendel aastatel, ometi headel aegadel kulutati raha ära. Välisministeerium kaheksakordistas kulusid olukorras, kus majanduskasv oli 4,3%. Kaheksa korda suuremad olid kulud, kui majanduskasv sel ajal oleks võimaldanud. Kust need kulud kõik on tulnud? Need on tulnud ajapikku võetud kohustustest. 

Te peate mind küll kõikvõimsaks, kui te arvate, et mina üksi suudan panna majanduse kasvama või kahanema. See ei ole ju mõistlik jutt. See aeg, kui arvati, et majandust suudetakse juhtida, oli hoopis teine aeg. Sellest ajast me oleme tulnud. Minu meelest see majanduse juhtimine ei läinud väga hästi, kui me mõtleme kommunismi peale. 

Nüüd pangamaks. Pangad maksavad meie eelarvesse rohkem, kui nad esialgu panustasid, ja riigile tuleb lisatulu 520 miljonit. Muideks, me ei oleks saanud niikuinii tagantjärele mingit maksu kehtestada, sest meil on õigusriik, ja tagantjärele selliseid asju ei tehta. Jah, ma saan aru, see oleks populaarne, seda te saate kõik välja käia, aga reaalsuses ei ole see tehtav. Sellel oleks meie majandusele suur mõju sellel põhjusel, et pangad annavad krediiti ja hoiavad kapitaliturgu üleval, selleks et ettevõtjad saaksid tegutseda. Väga huvitav oli vaadata, kui Itaalia tuli selle pangamaksu ideega, millest nad lõpuks loobusid, just sellel põhjusel, et sellel olid väga suured mõjud majandusele. Majandus hakkas sellele kohe reageerima. Samamoodi Leedu näiteks. Minu teada on ka seal pangad oma kruvisid kinni keeranud.

Teie aeg!

Aga mul alles üks …

Ei, vabandust, 30 sekundit on veel. Palun! Proua peaminister, teil oli kolm minutit aega vastamiseks. Saate vastata rahulikult lõpuni. Meie enda infosüsteemis on viga sees, see näitab, et aeg on üle, aga 30 sekundit on veel julgelt aega vastata. Palun!

Hea küll, las ta jääb. Aa! Käibemaksu vähemlaekumine näitab seda, et meil on veelgi suurem probleem. Meil on kulutusi, mida me peame tegema, nagu riigikaitsekulutused. Meil ei ole võimalik neid kulutusi mitte teha. See [raha] tuleb maksumaksja taskust. Meil ei ole kasutada muud raha kui maksumaksja raha. Paraku on tõesti nii, et me oleme pidanud paluma maksumaksjatelt suuremat panust. Aga maksukoormus ei tõuse meil üle tavapärase, see on 33% ja 34% vahel.

Aitäh! Korra täpsustuseks tehnilisele teenistusele, et proua peaministril on vastamiseks aega kolm minutit, mitte kaks minutit. Aja lisamisel palun pidada sellest täpselt kinni, muidu tekib meie infosüsteemis segadus.

Me lõpetame selle küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme neljanda küsimuse juurde, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Riigikogu esimees, ma olen nüüd veidikene kimbatuses. Kui valitsusjuht esitab ühemõtteliselt vale väite, mida on väga lihtne ümber lükata, kuidas peaks siin parlamendisaalis käituma? Mida ma pean silmas, härra Riigikogu esimees, on see, et peaminister ütles, et Välisministeeriumi eelarve kasvas kaheksa korda, mis ilmselgelt ei vasta tõele.

Samas kontekstis ütles proua peaminister, et tema ei saa kuidagi majandust laiemas kontekstis mõjutada. Ma vaidlen ka siin talle vastu. Ma arvan, et praeguse valitsuse majanduspoliitika on selleks võimeline, ta saab hakkama majandusolukorra halvendamisega ja usaldus[väärsuse kahandamisega], ta on selleks suuteline. Selles see põhiprobleem nende maksutõusudega ongi.

Härra Riigikogu esimees, kuidas me sellise kujunenud probleemi puhul peaksime käituma, kui on vale väide, mis on saalis fikseeritud?

Aitäh teie täpsustuse eest! Te reageerisite praegu ise. Ma ei saa seda lugeda küll protseduuriliseks küsimuseks, aga võtan selle täpsustuse arvesse. 

Kert Kingo, palun, ka küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma kuulan ja ma ei väsi imestamast. Meil on siia infotundi kutsutud lisaks ministritele peaminister Kaja Kallas. Tema räägib siin EKRE valitsuse otsustest, ometigi on ta juba kolmas kord ju peaminister. Äkki tuletate talle meelde, et Kaja Kallas on valitsusjuht 2021. aasta 26. jaanuarist, kolm aastat? Selle aja jooksul on ta oma valitsusega vähemalt kaks riigieelarvet koostanud ja selle aja jooksul on ta hulgi igasuguseid otsuseid vastu võtnud. Mis tema probleem on? Kas tal on mäluga probleem või milles asi? Aga tuletage talle meelde, et …

Aitäh, Kert Kingo!

… ta on juba 2021. aastast saadik valitsusjuht olnud.

Aitäh, Kert Kingo! Nagu te hästi teate, niikaua kui püsitakse teemas, istungi juhataja ei sekku nendesse aruteludesse. Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. (Hääled saalis.)

Head kolleegid! Me liigume neljanda küsimuse juurde, see on regionaalminister Madis Kallasele. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on ühistransport. Vadim Belobrovtsev, palun!

Kas te protseduurilist ei võtnud?

Ei, me praegu ei võta seda protseduurilist, sest me lõpetasime protseduuriliste küsimuste võtmise ära ja andsime küsimise [õiguse] Vadim Belobrovtsevile. Palun!

Aitäh! Esiteks ma loodan, härra minister, et teil on tervisega kõik korras. Soovin tugevat tervist ka edaspidiseks. Minu küsimuse sisu on tasuta ühistransport piirkondades ehk maakonnaliinid, mis on nüüdseks läinud juba terves riigis tasuliseks. Siin saalis ja ka meedias olete korduvalt seda põhjendanud sellega, et seda on vaja eelkõige ühistranspordivõrgu parandamiseks ja kaasajastamiseks, selleks, et ühistransport oleks mugavam ja inimestele paremini kättesaadav. Seetõttu on vaja täiendavaid vahendeid investeerida. Nüüd hakati inimestelt raha kasseerima, mis praeguses keerulises majandusolukorras on iseenesest hästi küsitav meede, eriti maakondades elavate inimeste puhul.

Aga kus on see plaan, kuidas hakatakse ühistranspordivõrku parandama ja kaasajastama? Missugused uued liinid ja marsruudid on tulemas, kui on? Missuguseid investeeringuid hakatakse tegema riigi poolt? Seda kahjuks ei ole näha ega kuulda. Lisaks tahan küsida, kas te ise usute selle sammu kasulikkusesse just maakondades elavate Eesti inimeste vaatevinklist, kes on sunnitud maksma sellesama ühistranspordi kasutamise eest, mis enne oli nende jaoks tasuta? Või pigem on tegu Reformierakonnale tüüpilise, tasuta ühistransporti vihkava või välistava poliitikaga, mida nüüd üritatakse kehtestada põhimõtteliselt teie kätega?

Härra minister, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea küsimuse esitaja! Tõesti, selle aasta 22. jaanuarist muutus [ühistransport] tööealistele reisijatele tasuliseks nendes maakondades, kus see varasemalt [tasuline] ei olnud, ja kahes maakonnas, Põlvamaal ja Võrumaal, toimub see 1. aprillist. Kuna te juba maakonnaliinidest rääkisite, siis tahan üle rõhutada, et esimesed kaks nädalat on läinud selles mõttes hästi, et meil oli juba varasemalt kokkulepe, et mingisuguseid sanktsioneerimisi või trahve me sellisel kujul ei tee – see ei ole asja eesmärk –, vaid laseme süsteemil käivituda, laseme inimestel harjuda – just tööealistel inimestel –, et kõigil oleks üheselt ja selgelt aru saada, mis on pileti hind, kustkohast saab piletit soetada, mismoodi saab kuupiletit osta ning kus ja mis piirkondades saab sellega sõita.

Mis puudutab pikemat vaadet ja selle sammu vajalikkust, siis nii nagu ma olen korduvalt öelnud, ka varasematel aastatel, kui ühistransport oli enamikus maakondades tasuta, seda loodetud tulemust – ma olen mitu korda öelnud, et ma ka ise tollase Saaremaa Omavalitsuste Liidu juhina seda lootsin – ei ole saavutatud. Loodeti, et suurem osa tööealistest inimestest hakkaks oma isikliku transpordivahendi asemel liikuma ühistranspordiga ja seeläbi me saaksime parema ühistranspordi. Ma kindlasti ei soovi kedagi süüdistada või kellelegi sõrmega näidata. See on reaalsus, et tööealised inimesed ei ole käinud meid kiitmas selle eest, et jah, liine on võib-olla vähe ja võib-olla ei sõida [bussid] õigetel aegadel, aga vähemalt on see tasuta. Tegelikult on tööealine inimene valmis teatud osas panustama, saamaks rohkem liine, saamaks rohkem ühendusi oma kodukohaga.

Järgmisena on meil plaanis liikuvusreform, selle projektiga me oleme juba neli-viis kuud intensiivselt tegelenud, erinevaid nüansse välja toonud. Suures pildis hakkab see koosnema viiest sambast: kõigepealt on analüüsid ehk info kogumine, kuidas ja mismoodi me saaksime veel paremat infot, kuidas Eesti inimene ühistransporti kasutab; teine suur osa on liinivõrgu reform, millele ka teie viitasite, et kas seal on vaja mingeid samme; siis on ühtne piletisüsteem; neljandaks on taristuinvesteeringud; viiendaks on administratiivsed muudatused. See on kõik meil plaanis.

Ja tervisega on ka oluliselt parem kui esmaspäeval.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Selline võib-olla natuke üldisem küsimus, aga ikkagi. Praegu on erinevates piirkondades ühekordse pileti maksumus kas 1,5 eurot või 2 eurot, sõltuvalt sellest, kust see on ostetud. Kuukaardi maksumus on 25 eurot, kuigi esialgu lubati kuukaardi hinnaks 20 eurot. Lihtne matemaatika näitab, et aastas teeb see kuukaardiga sõites 300 eurot ja ühekordsete piletitega sõites lausa kuni 520 eurot ühe inimese peale. Näiteks Harjumaal on see summa veelgi suurem, kuna piletid maksavad Harjumaal rohkem. Päris korralik auk pere või leibkonna eelarvesse, eriti maapiirkondades, pean ma ütlema. Lisame siia käibemaksutõusu, üldise hinnatõusu kõrge inflatsioonitaseme tulemusena ja eesseisva aktsiisimäärade tõusu, ning pilt tuleb veelgi nukram. Kas teie arvates on õigustatud ja õige samm hakata praegustes keerulistes oludes tasuta bussisõitu kaotama ja inimestelt sõidu eest raha küsima?

Aitäh! Esmalt, jah, need hinnad, mida te välja tõite, on erinevate osapooltega läbi räägitud. Varasemalt tõesti ametnikud ütlesid välja ka hinna 20 eurot. Tegelikult mingit kokkulepet ei 40 euro, 15 euro ega 20 euro peale ei ole olnud. See [25] eurot kujunes välja koostöös osapooltega, selleks et [pilet] oleks piisavalt soodne. Ehk et sellel, kes sõidab, ütleme, kuus näiteks 40 korda ühistranspordiga, hommikul ja õhtul, see hind ei tuleks ühe korra peale liiga suur.

Mis puudutab maainimestele piletiga sõidust tulenevat mõju või seda, kuidas see mõjutab pere eelarvet, siis loomulikult, isegi ühel eurol on pere eelarvele mõju. Lihtsalt on küsimus, kui suur see mõju on. Praegu, kui umbes 80% tasuta ühistranspordi kasutajatest maakonnaliinidel on eakad ja alla 19‑aastased lapsed, mõjutab see sellest lähtuvalt mitte väga suurt gruppi. Aga olen ka ise seda kaardistust näinud ja erinevat tagasisidet saanud. Enamikul juhtudel inimesed ütlevad – see on ka avalikust meediast läbi käinud –, et on oluline, et oleks korralik liinivõrk ja rohkem busse. Olgu need bussid siis nõudepõhised või sõitku hoopis rongid, oluline on, et need sõidaksid, ja selle eest ollakse valmis maksma. 

Sellele on viidanud ka mitmed kohalikud omavalitsused, kes samamoodi on öelnud, et loodetavasti see reform, millega kaob tööealistel elanikel tasuta ühistransport, toob tagasi mitmeid kommertsliine, mis näiteks mitmete maakonnalinnade vahel ja ka mõnes teises kohas peale tasuta ühistranspordi tekkimist ära kadusid. Seetõttu kadus inimestel, kes varasemalt olid olnud nõus pileti eest maksma, saamaks kiiremini punktist A punkti B – see liin kadus ära, tuli tasuta liin, mis oli mõnevõrra aeglasem, sõitis kusagilt ringiga –, võimalus kodukohast [kiiremini] töökohta ja tagasi sõita. Me loodame, et see muudatus aitab ka selle [võimaluse uuesti loomisele] kaasa. 

Veel, kuna paljudes maapiirkondades, kus ettevõtted toimetavad, on suur väljakutse just tööjõu [leidmine], siis on mitmed ettevõtted lubanud selle 25 eurot kuupileti eest oma töötajatele hüvitada. Ka see on väga tänuväärt pakkumine ja vastutulek tööandjate poolt, et mõju pere rahakotile ei oleks liiga koormav ja et see kuidagi ei seaks ohtu töölkäimist ning pere sotsiaalset ja majanduslikku seisu.

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Kurb, et nüüd tuleb inimestel bussipileti eest hakata ise maksma, kuigi jah, lapsed ja eakad ning puudega inimesed saavad tasuta sõita ka edaspidi. Aga oletan, et just need inimesed on ühistranspordi põhikasutajad. Mulle isiklikult jääb arusaamatuks, kes ja mida sellistest reformidest üldse võidab. 

Samal ajal tuleb tõdeda, et teie plaanid on veelgi suuremad. Sellele viitab teie oktoobrikuus Lõuna[-Eesti] Postimehele antud intervjuu. Tsiteerin teid: "Mulle endale meeldib kontseptsioon, mis lähtub põhiliinivõrgust. Esmalt reisirongid Eesti põhisuundades, seejärel maakonnasisesed kiired liinid bussidega ning kolmandaks viimane miil ehk ettevedu koostöös kooli‑, sotsiaal‑ ja nõudetranspordiga. Seda tervikut me praegu arutame ning vaatame, mis selleks tuleb teha ja kui palju raha on vaja. "Hea minister, palun ütelge, mis on antud arutelude tulemused ja millal võime oodata analüüsi, kuidas mõjutas tasuta ühistranspordist loobumine sõitjate arvu erinevates vanusegruppides ja piirkondades, ning samuti, millist reaalset kasu on sellest saanud riik ja elanikud.

Aitäh! Esmalt ma korra rõhutan uuesti üle selle, et ka mina ei olnud varasemalt väga hästi kursis sellega, kui suures osas Eestis ei ole kunagi olnudki tasuta ühistransporti. Veel kord: me räägime ainult nendest maakondadest, kus see tasuta ühistransport oli. Näiteks Eesti suurimas piirkonnas Harjumaal ja lähiregioonides ei olegi see tasuta olnud, siin [tasuta ühistranspordi kaotamine] muudatusi kaasa ei too. 

Mis puudutab seda, milline võiks olla see mõju, siis eeldatavasti me saame esimese analüüsi kätte aprilli alguseks, kui üks terve kuu [on möödas]. Siis me saame võrrelda varasemate aastatega ja saame sealt mingisuguseid märke. Suuremas pildis, ma arvan, on aasta lõpp see aeg, kui me [saame] teha suuremaid kokkuvõtteid. Liikuvusreformi põhitegevuste käivitamine peaks toimuma samamoodi 2025. aasta algusest, nagu on korduvalt välja öeldud. 

Missugune saab olema mõju ühistranspordile? Ma veel kord räägiksin üle selle, mis muudab ühistranspordi [olukorra] äärmiselt keeruliseks ja mis nõuab äärmiselt suuri väljakutseid. See [põhjus] on see, et meil riigis jääb iga aasta puudu kümneid ja kümneid miljoneid eurosid ühistranspordi dotatsiooni pealt ja seda nii maakonnabussiliinidel kui ka lennu‑ ja praamiliikluses. See tuleneb sellest, et lepingud, mis on ühistranspordis tehtud, on indekseeritud, need on seotud otseselt tarbijahinnaindeksi, tööjõukulude ja kütusekulude kasvuga. Me peame leidma sinna mingi katte. Kui puudu on kümneid miljoneid, siis ma ütlekski, et me peame leidma üles kõikvõimalikud [kohad], kust oleks võimalik neid katteallikaid leida, ja tegema seda nii, et see ei mõjutaks ühistranspordi kättesaadavust ega ka ühistranspordi kasutajate hulka. Praegu on kõik hinnangud olnud sellised, et piletihinna kasv 0 eurost 1,50‑ni, kui me jätame eakad ja noored piletihinnast puutumatuks, ei tohiks mõjutada sõitjate arvu. Me saame täpse vastuse anda arvatavasti aprilli alguses esimese indikatsioonina. Aga me saame vähemalt piletituluna esialgu võib-olla 2–3 miljonit eurot. Kui tulevikus tuleb veel erinevaid arendusi juurde, ühistransport läheb paremaks ja me saame sõitjaid juurde, siis see number kindlasti suureneb, aga ka see on oluline abi iga-aastase miinuse katmisel, mis meil praegu laual on.

Aitäh, härra regionaalminister! Ma tunnustan teid ülitäpsete kolmeminutiliste vastuste eest! Võib stopperiga aega võtta: tõesti, kõik vastused on olnud täpselt kolm minutit pikad. Ma lõpetan tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Tänane viies küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Anti Poolamets ja teema on Eesti kaubavahetus Venemaaga. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Eesti Ekspress avaldas artiklite sarja, mille järgi Eesti ettevõtted müüvad Venemaale energiatööstuse, sealhulgas nafta‑ ja gaasitööstuse seadmeid ning tuumajaamadele vajalikku. Sealjuures on pahatihti partneriks Putinile lähedal seisvad oligarhid. Elektroonikatööstus Estel on välja andnud kaubakataloogi, millel ilutseb uhkelt ka Venemaa sõjatehnika. Esteli partner on otse välja öelnud, et teenindab Venemaa sõjatööstust. Venemaale 10 miljoni euro eest kaupa tarninud Maardu kuullaagrite tootja Baltic Bearing Factory omanikud on Hiina kodanik Zhisheng Li ja Venemaa kodanik Elena Rodionova. Mõlemad omavad kuullaagrite müügiga tegelevat ettevõtete gruppi, mille veebilehel on ära toodud partnerid, kes on pea eranditult seotud Vene riigiaparaadi ja oligarhidega, sealhulgas on Kamaz, mis toodab teadagi sõjatehnikat. Metaprint vedas mullusuvise seisuga Venemaale kraami tollideklaratsioonide kohaselt umbes 27 miljoni euro eest. Eesti Ekspress vahendab ka jahmatavat infot, mille järgi teie koalitsioonipartnerite rahastaja, suurärimees Ossinovski on vormistanud Ukraina sõja ajal oma Vene raudteeärid lähisugulase Veronika Ossinovskaja nimele, kes toimetas seejärel Venemaalt välja 770 miljoni euro eest Putini hämara lemmikoligarhi rauamaaki. Igal juhul jätkub äri agressorriigiga kõrgetel tuuridel. Palju ilusaid sõnu on tehtud, aga äri käib. 

Lugupeetud peaminister, kas see äri ei kahjusta meie julgeolekut? Kas see on agressiooni ajal eetiline? Milliseid võimalusi teie näete selle alatu äri peatamiseks? Mida me võtame ette lisaks – ma rõhutan: lisaks – Euroopa Liidu sanktsioonidele, kui me näiteks Venemaa varade asjus näitame initsiatiivi? Kas me ei saa teha midagi rohkem kui euroliit? Mida valitsus praegu ootab?

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Esiteks tuleb tunnustada ajakirjanikke. Tõepoolest on nende artiklitega tehtud väga põhjalikku tööd. On äärmiselt kahetsusväärne, et endiselt selline äri käib. 

Vaatame numbritesse sisse. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on vähenenud. Eesti päritolu kaupade eksport on kukkunud 11 kuuga 48%. Aga Eesti on piiririik ja ekspordi kasvu on hoidnud ka teiste riikide eksport üle meie piiride. Meil on sanktsioonid, mille kehtestamist me Euroopa Liidu tasemel oleme ajanud. Ma olen absoluutselt nõus, et me peame nende sanktsioonide kehtestamisega edasi minema, ja mitte ainult sanktsioonide kehtestamisega, vaid ka sellega, et tuleb kinni panna sanktsioonidest möödahiilimine, mis on ka suur probleem. Me teeme kindlasti täiendavaid ettepanekuid. Näiteks tuli neist artiklitest välja, et [Venemaale eksporditakse] kuullaagreid. On loogiline, et neid on ka sõjamasinates vaja. Seega, kas selline eksport ikka peaks [toimuma]? 

Eesti toetab Venemaa suhtes täieliku majandusembargo kehtestamist. See tähendaks seda, et midagi üle meie piiride ei [viida]. Aga selge on see, et me üksi seda teha ei saa. Euroopa Liidus sellele praegu tuge ei ole, seetõttu me peame seda hinda muud moodi tõstma. Eks see ole arutelu koht. Kui nüüd läks kaubaautodele kinni piiripunkt Narva ja Ivangorodi vahel, kas me siis peaksime ka kaks teist piiripunkti sulgema? Kas see muudaks selle asja olematuks? Selles mõttes, et kas [need kaubad] hakkavad liikuma läbi Läti? See on eraldi küsimus. Aga jah, ainult üksi neid asju tehes jäävad meie käed lühikeseks. 

Positiivne on see, et me oleme suutnud oma partnereid Euroopa Liidus igatepidi veenda ka täiendavate sanktsioonide kehtestamise [vajaduses], aga tõsi on ka see, et mida aeg edasi, seda keerulisemaks see läheb. Väga levinud on ka see narratiiv, et nende sanktsioonidega tehakse justkui kahju oma majandusele, mitte nii väga Venemaale. Seda narratiivi ma soovitan mitte uskuda, me näeme, et Venemaa majandust need sanktsioonid siiski mõjutavad. Aga tähtis on, et me oleme nende rakendamisel Euroopa Liidus ühtsed ja et ka ettevõtjad ei [otsi] mingeid kõrvalteid nendest möödahiilimiseks. Aeg kinni!

Väga täpselt. Aitäh! Anti Poolamets, täpsustav küsimus, palun!

Mulle tekitab erilist muret Oleg Ossinovski skeem, mille [Eesti] Ekspress paljastas. Tegu on tohutute summadega, tegu on Putini lemmikoligarhiga. See kõik meenutab mulle rahapesu kuldaegasid. Kuidagi juhtus nii, et kõikide meie kontrollorganite nii-öelda valvsa pilgu all käis üks maailma suurimaid rahapesuoperatsioone. Kas tõesti saab nii kergesti pääseda, et kirjutan õe nimele ja elu on nagu lill? See tundub liiga lihtne. Tõesti, meil on see võrgusilm ikka väga suur, kui nii saab teha. Siis ta veel kiitleb meedias, et ei, mis see Venemaaga aetava äri kinnipanek ikka aitab. On näha, et inimene peseb varjatult, ka propagandistlikult oma äri, propagandaga teeb endale teed puhtaks. Minu meelest peaks sellisele inimesele Eestis boikoti kuulutama. Te peaksite ka oma koalitsioonipartnereid korrale kutsuma. Minu meelest on õudne, et selline inimene rahastab teie koalitsioonipartnereid. Lehtme skandaalist oli neile ilmselt vähe, mitte midagi ei õpita. 

See on kõhedust tekitav, et Vene raha leiab ikka kuidagi tee Eesti poliitikasse ja midagi ei juhtu. Te võite ka ju peaministrina sõna sekka öelda, et nii ei tehta. Kutsuge Ossinovski välja, tehke midagi. Me saame ju sekkuda kas või sõnaga. President saab sekkuda sõnaga. See ei saa nii jääda, et nädal aega räägiti suunurgast, aga äri käib mastaapselt edasi ja petised rikastuvad. See on ebaõiglane ka teiste Eesti ettevõtjate suhtes, kui mõnele on lubatud ja mõnele mitte.

Jaa, minu hinnang on kogu aeg olnud sama: kuni see sõda agressorriigiga käib, tuleks igal juhul igasugune kaubavahetus Venemaaga lõpetada. Tõepoolest, kui selleks [kaubavahetuseks] leitakse ka mingeid muid viise, siis moraalne hinnang sellele saab olla ainult üks.

Sellega, mis on seadusvastane, tegeleb riik. Kui keegi rikub sanktsioone, siis on karistused ette nähtud. Sellega tegelevad Maksu‑ ja Tolliamet ja õiguskaitseorganid. Kui tegemist ei ole sanktsioneeritud tegevusega, siis see jääbki sinna eetilisuse piirimaile. Oma moraalset hinnangut saab igaüks väljendada.

Mis puudutab minu koalitsioonipartnereid, siis nende hinnangut te saate küsida nende käest, et kas see on sellisel kujul õige. Eks nad saavad siis iseenda eest vastata.

Aitäh! Mart Helme, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Me saame muidugi küsida siin Riigikogus nii sotside kui ka Eesti 200 käest, miks nad siis võtavad Vene oligarhidega seotud raha vastu. Aga meie ei ole peaministrid. Peaminister olete teie ja need on teie koalitsioonipartnerid. Teie olete võtnud selle moraalse hinnangu eest seismise enda peale, et [sanktsioonide rikkumine] ja kõik muud Venemaaga seotud asjad peavad lõppema. Meenutame ikkagi, kuidas on tühistada üritatud küll Anne Veskit, küll Kaia Kanepit ja Mustoneni ja ikkagi võrreldamatult väiksemate süütegude eest kui see, et terve hulk Eesti firmasid kümnete ja sadade miljonite eurode eest Venemaaga kaupa teevad. See on väga tõsine teema ja teie valitsus ei saa selle teemaga hakkama. See on see probleem. Teie isiklikult ei saa selle teemaga hakkama. 

Ma olen rääkinud meie eriteenistustega. Ka nemad ütlevad, et neil ei ole piisavalt jõudu, et kogu seda sanktsioonimajandust jälgida, jõustada ja sellisesse seisu viia, et sanktsioone ei rikutaks. Moraalsed hinnangud on muidugi olulised. Aga moraalsed hinnangud ei takista Kasahstani või mis tahes teise riigi kaudu Venemaaga äriajamist. Siin on ikkagi tarvis seadusandlikke algatusi, mida valitsuselt ei ole tulnud, ja äritegemise keelu kehtestamist, juhul kui sanktsioone tõepoolest rikutakse. On teil mingeid mõtteid selles suhtes, kuidas moraalsetest hinnangutest edasi liikuda reaalsete sammudeni?

Aitäh! See ongi tõsine probleem. Sellega ma olen väga nõus. Minu meelest see, et ajakirjandus teeb tublit tööd ja toob seda kõike avalikuks, et me kõike seda loeme ja sellest teada saame, on väga-väga positiivne. Tuleb eristada seda, et Eesti on õigusriik, mis tähendab, et kedagi saab vastutusele võtta ikkagi vaid nende reeglite järgi, mis Riigikogus vastu võetud on. Moraalseid hinnanguid me saame kõik anda, aga moraalne hinnang ei ole otseselt karistus. 

Ma olen teiega nõus ka selles, et igasugune sanktsioonidest kõrvalehiilimine peab saama karistatud, sest sellel on sama efekt. Kui me tahame, et see sõda lõppeks ja lõppeks kiiresti, siis me peame kõik tegema pingutusi. Paraku kipub olema nii, et osa ettevõtjaid siiski mõtlevad, et mis nüüd mina, ma üritan ikka saada sellest asjast kasu, sest kui mina seda ei teeks, siis teeks ju keegi teine. Aga kui kõik nii mõtlevad, siis [sanktsioonidel] ei olegi tegelikult mõju. Me ju kõik tahame, ka need ettevõtjad tahavad, et see sõda lõppeks ja lõppeks nii, et Venemaa saaks ikkagi vastu nina. Aga see juhtub ainult siis, kui me ühendame selle sõjalise abi, mida me anname Ukrainale, finantsabi, mida me anname, ja ka poliitilise isolatsiooni ja sanktsioonide surve, mida me [avaldame] Venemaale, et jõuaks kätte see murdepunkt, kui Venemaa ei jaksa enam seda sõda pidada. Igaühest, igast ettevõttest sõltub, kas see suur pilt tuleb kokku, kas Venemaa saab oma sõjamasinat rahastada. [Tuleb vaadata,] kas neid seadmeid või tooteid, mida Venemaale viiakse, saab kasutada ka Vene sõjamasinas. See kõik ju pikendab sõja kulgu, mida me tegelikult keegi ei taha. 

Nii et jah, absoluutne lahendus oleks täielik kaubandusembargo ehk piirid täiesti kinni panna, aga seda me ei saa teha üksi, vaid koos Euroopa Liiduga. Me oleme neid ettepanekuid teinud, aga siiamaani pole need toetust leidnud.

Aitäh! Lõpetan viienda küsimuse käsitlemise.

Tänane kuues küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on automaks. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Valitsus, kuhu te kuulute, pakub Eesti rahvale uut seiklust automaksu näol. Kahtlemata on see meie majanduse praegust seisu või rahva hakkamasaamist arvestades raske löök ja halb otsus. Aga närvikõdi on erinevatel gruppidel erinev. Selle tõttu ma usun, et valitsus on läbi mõelnud kõikvõimalikud detailid, sest küsijaid on ju palju. 

Mina küsin peaasjalikult teie valdkonna kohta. On selge, et on inimesi, kelle huvide hulka kuulub autode … No kas nüüd kollektsioneerimine, aga uunikumide leidmine, nende kordategemine, [säilitamine] ja nende pakkumine meie kultuuriruumi, mis on väga oluline tegevus. Lisaks on muuseumikollektsioonid, muuseumidel võib olla ka korras sõiduvahendeid. Ridamisi on ju spetsialiseerunud muuseume. Lisaks on sportautod, nendega seondub spordivaldkond. Ma ei pea silmas ainult rallit kui niisugust, aga on ka sõiduharjutused, krossisõit, jäärada. On neid, kes seda pakuvad. Selliste radade ääres seisab kümneid masinaid, mis peavad olema sõidukorras. Kuidas te nendes valdkondades näete automaksu mõju? Aga teiseks, kas on mingeid vabastusi, erandeid, mida te nii [autode] kollektsioneerimise ja kordategemise puhul kui ka spordivaldkonnas näete?

Aitäh! Proua minister, palun!

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu liige Tõnis Lukas, selle küsimuse eest! Oleme teinud väga intensiivselt tööd, et enda valdkonna huvigruppide eest seista, ja seda kõigis teie nimetatud valdkondades. 

Aga kui ma tulen korraks tagasi Kultuuriministeeriumi esitatud ettepanekute juurde, mis said saadetud Rahandusministeeriumile kooskõlastusringil oleva eelnõu kohta, siis meil oli seal kaks ettepanekut. Esiteks, vabastada mootorsõidukimaksust liiklusseaduse §‑s 82 määratletud võistlussõidukid, ja teiseks, vabastada sellest liiklusseaduse §‑s 83 määratletud sõidukid ehk vanasõidukid, seda klausliga, et kui see ettepanek ei leia toetust, siis luua vabastus vähemalt museaalina [arvele võetud] sõidukitele. See oli siis. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Meil on õnnestunud jõuda Rahandusministeeriumiga kokkuleppele, esiteks, et museaalina [arvel] olevad sõidukid saavad sellest maksust vabaks. Seda maksuvabastust ei määratleta otseselt automaksuseaduses, vaid selleks loob Kultuuriministeerium vastava meetme. 

Teie antud valdkonna spetsialistina, kui me räägime muuseumidest, teate väga hästi, et Eestis on kokku 175 muuseumi, millest 32 on riigi haldusalas, 9 muuseumi on avalik-õiguslikud, 62 on kohaliku omavalitsuse all ja 72 on eramuuseumid. Me oleme kaardistamas hetkeolukorda ja oleme leidnud, et Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluvad 6 riigimuuseumi ja 14 sihtasutust on liiklusregistrisse registreerinud ühe museaalsõiduki. See on Sihtasutuses Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Aga me anname erandivõimaluse ka neile muuseumidele, kus autosid ja sõidukeid on rohkem kui see minu nimetatud üks. Suurimad autokollektsioonid on erinevates eramuuseumides ja vanatehnikaklubides, näiteks MOMU Mootorispordi Muuseumis, Tartu Automuuseumis, Pärnumaal Halingal asuvas automuuseumis, Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas ja nii edasi. See kaardistus praegu käib, nagu ma ütlesin. 

Kordan igaks juhuks veel kord üle, et meil ei ole ülevaadet, milliseid sõidukeid ja kui palju [on] ning mida selle tegevuse rahaline kompenseerimine riigile ja Kultuuriministeeriumile maksma läheks, kuid me püüame seda võimalust leida ja sellega tööd teeme.

Aitäh! Tõnis Lukas, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas need ettepanekud, mida te olete teinud, lõpuks ka mõjuvad? Te ütlesite, et Rahandusministeerium võtab midagi arvesse, aga lisaks sellele konkreetsele seaduseelnõule on vaja veel midagi muud muuta. Meie üldse loodame, et see automaksuseaduse eelnõu ei jõua Riigikogus kaugemale esimesest lugemisest, aga kes teab. Igal juhul võib muudatusi veel tulla ja me ei tea, kas teie valdkonnad on väga selgelt kaitstud.

Mis puutub kaardistamisse, siis öelda, et meie riigis, mis on toiminud ju aastakümneid ja kus on [olnud ametis] ametnikud, me peame jälle kaardistama neid üksikuid sõidukeid ja me kaardistame paar kuud ja mitu ametnikku sellega tegelevad … Ma arvan, et see info peaks olema nipsuga, lihtsasti leitav. Maanteemuuseum on kahtlemata niisugune muuseum, kus võiks olla üle ühe auto. Kui te olete järele vaadanud ja leidnud, et neid seal tõesti arvel ei ole, siis on iseasi.

Mis puutub teie valdkonda konkreetselt, siis kui see on keskkonnamaks, nagu on palju räägitud, siis ma küsin: kas sportautode, kaasa arvatud ralliautode mootori võimsus läheb täie rauaga arvesse või on seal mingid erandid ka, ma ei tea, rahvarallile, noorte vastava spordihuvi [rahuldamiseks]? Aga küsin ka koolide autopargi kohta. Näiteks autoeriala kutsekoolides. Haridus ei ole ju kultuurist väga kaugel, äkki oskate midagi selle kohta öelda. Küsimused on detailsed, aga ma olengi teadmistehuviline küsija.

Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt korrigeeriksin ja värskendaksin teie mälu. Ma riigimuuseumide näites Transpordiameti haldusalas olevat Eesti Maanteemuuseumi autode arvu puhul välja ei toonud, aga võin teile öelda, et nemad on liiklusregistris registreerinud kokku 24 sõidukit. Seda on tõesti rohkem kui üks, enne ma isegi ei jõudnud seda mainida.

Kui te viitate sellele, et miks ametnikud peavad hakkama mingisugust keerulist kaardistust tegema, siis nagu te teate, ei ole eramuuseumide kohta Kultuuriministeeriumil sellist statistikat kohe võtta. Sellepärast tulebki seda olukorda kindlasti kaardistada. Ühte lihtsat meedet ei ole keerukas teha, kui on soov koostööks ning eesmärk on õiglane ja õige.

Mis puudutab haridussüsteemi, koolivõrgu [asutuste] mootorsõidukite, ma ei tea, statistikat või seda, millised ootused või võimalused selles valdkonnas üldse on, siis seda peaks küsima haridus‑ ja teadusministri käest. Kultuuriministeeriumil selline info puudub. Meil on küll suhtlust olnud näiteks Eesti Autospordi Liiduga, kes – jaa, tuleb tunnistada – teatas novembris, et Rahandusministeeriumi keeldumine võistlussõidukite maksust vabastamisest on olnud nende jaoks mõnevõrra ebameeldiv sõnum. Aga meie vastus ja meie sõnum neile jällegi oli selline, et meie neile eraldi meedet ei ole planeerinud, kuid jätkame spordialaliitudele tegevustoetuse maksmist, sealhulgas noortespordi toetamist. Seda kõike korraldab, nagu te ise, olles olnud kultuuriminister, kindlasti ka teate, halduslepingu alusel Eesti Olümpiakomitee.

No vaatame, kuidas automaksudebatt Riigikogus kulgema hakkab. Mina seisan kultuuriministrina praegu selle eest, et me võiksime vanasõidukite ning muuseumidele ja autoklubidele [kuuluvate] sõidukite kohta ülevaate saada ja siin võimalikult palju aidata.

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Austatud kultuuriminister! Üheks argumendiks automaksu poolt on väide, et automaksust saadud tulu võib suunata teehoiule ja tee-ehitusele. Küsin teilt: kas te kultuuriministrina kavatsete nõuda osa nendest tulevastest tuludest, et suurendada lõimumistegevuste toetust ning nii tugevdada ja soodustada erineva keele‑ ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus?

Ma tänan teid, lugupeetud rahvasaadik, küsimuse eest! Kõik maksud, mis tulenevad mootorsõidukimaksu seaduse eelnõust, lähevad ikkagi üldisesse riigieelarvesse ja sealt vastavalt erinevatesse valdkondadesse. Väga keeruline on seda hetkel niimoodi otseselt lõimumisega siduda.

Aitäh, proua kultuuriminister! Lõpetan kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me jõuame seitsmenda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Mul on tõesti protseduuriline ja sisuline küsimus, mis sisaldab ka ettepanekut. Tavapäraselt me jõuame siin Riigikogu infotunnis ära käsitleda kaheksa küsimust. On ka teatud erinevusi …

On ka kümme olnud.

On ka kümme olnud, on ka seitse olnud, ongi erinevalt. Tavapäraselt on kaheksa, tõenäoliselt jõuab täna ka [küsida] kaheksa. Ma olen väga hästi teadlik, milliste reeglite järgi juhatus küsimusi järjekorda paneb, seda on ühiselt aktsepteeritud, siin on olnud konsensuslik lähenemine, ma ei kritiseeri seda absoluutselt. 

Aga siiski on minu küsimus ja ettepanek, et võib-olla saab paremini. Peaminister käib iga nädal infotunnis ja kõige rohkem küsimusi ongi peaministrile. Teised ministrid käivad paari kuu tagant korra. Kas me võiks püüda neid küsimusi esitada nii, et kui mõnele teisele ministrile on ka näiteks kaks küsimust, nii nagu antud juhul on, et need mahuksid siis kindlasti vastamise ajaraami ja järjekorda? Muidu juhtub nii, et peaministril on ikka, nagu ka täna, kuus-seitse küsimust, millele ta saab vastata, ja ta tuleb järgmine nädal jälle, aga minister, kes tuleb kahe kuu tagant, saab ühe küsimuse. See ei ole päris mõistlik info jagamise [kord] siin infotunnis. Me võiksime tõsiselt mõelda, kuidas seda paremini teha.

Aitäh! Me püsivalt tegeleme sellega. Te olete ka ise olnud selle korra koostamise juures. Me arvestame siin fraktsioone ja me arvestame fraktsioonide juhtkondi, kõike me arvestame. Me vaatame ka seda, kuidas küsimusi ministrite vahel jaotada nii, et kõik ministrid saaksid küsimustele vastata. Me oleme olnud Riigikogu infotunnis ka olukorras, kus küsimused on lõppenud ja seejärel on Riigikogu liikmed saanud vaba järjekorra alusel esitada küsimusi ükskõik millisele ministrile, kes on infotunnis osalenud. Nii et kõik need võimalused on olemas. Aga mida rohkem me siin seda protseduuri arutame, seda vähem on võimalust, et Madis Kallas saaks vastata ka oma teisele küsimusele.

Minu ettepanek on küll, et liigume seitsmenda küsimuse juurde, mis on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on maksupoliitika. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Veerand Eesti elanikkonnast elab vaesuses. Samas, ainult 5% peredest kontrollivad 95% rahvuslikust rikkusest. Nendes tingimustes te tõstate käibemaksu ja aktsiise, mis lööb valusalt madala ja keskmise sissetulekuga inimesi. Samas keeldute kehtestamast solidaarset liigkasumimaksu pankadele, kes teenivad eurotsooni kõige kallimate laenude abil sadu miljoneid eurosid. Küsimus: kelle huvides te tegutsete, kas kogu Eesti rahva või 5% [inimeste], meie oligarhide huvides?

Oh jah! Aitäh! Tõepoolest, hästi hea ja populistlik on panku rünnata. Ma arvan, et kõik kirjutaks alla sellele, et võtke rikastelt ja jagage kõigile. Aga teate, mina soovitaks teile seda, et te päriselt teeksite Riigikogu liikme tööd ehk kirjutaksite valmis selle eelnõu, mitte ei [paneks] valitsusele kohustusi, vaid kirjutaksite valmis selle eelnõu. Mina tahaksin väga lugeda sellest eelnõust, detailselt, kuidas te kavatsete õigusriigis 2024. aastal tagantjärele kehtestada maksu, millega te võtate [pankadelt] ära kasumi – õigusriigis! –, ja milline mõju oleks sellel meie majandusele. 

Kui oli finantskriis, siis teatavasti meie pangad ei vajanud päästmist, vaid nad hoidsid majandust üleval ja andsid laene ega tulnud riigi käest mingit toetust küsima, kuigi neil oli raske. Kui me nüüd, kui neil on tõepoolest suured kasumid, ütleme, et me võtame need kasumid ära – ma saan aru, et see oleks väga populaarne. Aga ma tahaksin näha seda eelnõu, kus te reaalselt näitate, kuidas õigusriigis on võimalik tagantjärele minna kelleltki midagi ära võtma.

Mida meie oleme teinud? Me oleme [arutanud] seda koos pankadega just sellepärast, et ühiskondlikku õiglustunnet riivavad nende suured kasumid seoses euribori tõusuga. Pangad pakkusid lahendusena, et nad maksavad rohkem tulumaksu. Ilma mingi täiendava maksu kehtestamiseta maksavad nad rohkem tulumaksu eelarvesse, olukorras, kus me mitte kuidagi ei oleks saanud tagantjärele sellele kasumile nii-öelda näppe taha ajada. Tänu sellele kokkuleppele saame me pankadelt alates eelmisest aastast, aastatel 2023–2025, kui pankadel on need suured kasumid euribori tõusust tulenevalt, lisatulu circa 520 miljonit. 520 miljonit saame pankadelt riigieelarvesse selleks, et teha kõiki neid asju, mida me peame eelarvest tegema. Ma arvan, et see on positiivne, [kusjuures seda tehakse] ilma majanduskliimat halvendamata ja ilma õigusriigi aluspõhimõtteid kahtluse alla seadmata.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Väga ilusti rääkisite meile praegu vaestest pankadest, aga rääkige meile palun, milline on valitsuse plaan vaesuse vastu võitlemiseks.

Aitäh! Küsimus oli maksupoliitika kohta, mitte sotsiaalpoliitika kohta, seetõttu ei ole mul kaasas sotsiaalpoliitika materjale selle kohta, mis toetused meil on. Aga kui me räägime üldisest pildist, siis positiivne on see, et palgad tõusevad rohkem, kui on tõusnud hinnad, ehk palgakasv on olnud 10,5%, aga inflatsioon on olnud 4,5%. See tähendab, et inimeste sissetulekud kasvavad rohkem, kui kasvavad hinnad, ja inimeste reaalne ostujõud seeläbi kasvab.

Ka pensionid on märkimisväärselt kasvanud. Eelmisel aastal kasvas pension 17,6%. Kui sinna otsa panna veel see, et keskmine pension on tulumaksuvaba, siis [näeme, et] pensionäride sissetulekud kasvasid 20% võrra, mida on jällegi rohkem, kui kasvasid hinnad. Pensionärid on olnud ju need, kes on olnud vaesusriskis.

Lisaks oleme tõstnud toimetulekutoetust 33%. See on nendele inimestele, kellel on tõeliselt raske. 33%. [Seda toetust] saab taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu.

Aga kui me vaatame tagasi, siis näeme, et aasta eest olid meil energiatoetused, et aidata inimestel toime tulla kõrgete energiahindadega. Positiivne on see, et sellel aastal me selliseid toetusi ei vaja, sest elektri hind oli detsember 2023 versus detsember 2022 tulnud alla 66%. 66% on elektri hind odavnenud. See [hind] on väga oluline ka inimeste eluasemekuludes, see mõjutab inimeste toimetulekut.

Te saate esitada eraldi küsimuse, mis puudutab sotsiaaltoetusi, siis ma saan võtta ka kõik need numbrid kaasa ja vastata teile konkreetsemalt, mida me teeme sotsiaalpoliitika vallas.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab ka maksupoliitikat. Selles üldises maksutõusude olukorras, mida valitsus praegu "majanduse ravimiseks" püüab ellu viia, tuleb vaadata ka kehtestatavat automaksu. Loomulikult, selline automaks, arvestades kõiki muid uusi makse ja ka maksutõuse, vähendab nii ettevõtluse konkurentsivõimet kui [halvendab] ka inimeste toimetulekut, rääkimata regionaalsete probleemide süvenemisest, sest auto on Eesti Vabariigis tarbevahendina, tarbesõidukina kindlasti tähtis inimestele, kes elavad väljaspool suuremaid linnasid, kus sellist ühistranspordivõrku – veel enam, Tallinnas on see ühistransport tasuta – ju ei ole. 

Nüüd minu küsimus. Ütlen kohe ära, et Isamaa on loomulikult sellise rumaluse vastu. See on tõesti rumalus ja mõistlikum oleks jätta ära selle olematu maksuküüru kaotamine, mida praegu veel saab teha, see võimalus on parlamendil olemas. See [kaotamine] peaks jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist. Selle [ärajätmisest] oleks võita suurem summa, kui saaks selle automaksuga, mida me kehtestame. Aga see eelnõu on minu arvates iseenesest ka väga toores. Ei ole arusaadav, kas tõesti on mootorsõidukimaksu kehtestamisel mõeldud kehtestada maks ka traktoritele, ATV‑dele, mis ei pruugi valdavalt liigelda tänavatel, vaid [nendega töötatakse] põldudel, [tehakse] abitöid ja nii edasi. 

Kas te oskate öelda, miks te ei ole arvestanud enda kõrval istuva kolleegi, kultuuriministri ettepanekuid? Oma vastuses Tõnis Lukasele ta ütles, et tema on võidelnud ja teinud ettepanekuid ja jääb huviga ootama debatti parlamendisaalis, mis puudutab vanasõidukeid, mis puudutab võistlusautosid ja nii edasi, just nende maksust vabastamist. Kultuuriminister ootab nüüd parlamendist seda diskussiooni ja reaktsiooni oma muredele ja ettepanekutele. Aga miks te peaministrina ja [kultuuriministri] erakonnakaaslasena neid ettepanekuid valitsuses ei arvestanud? 

Aitäh! Teie küsimuses on muidugi vastuolu. Te ütlete, et maksuküür on olematu. Ei saa öelda, et sellel on väga suur mõju, ja samal ajal öelda, et see on olematu. (Hääl saalist.) [Tuleks valida] üks kahest, [mitte nii, et] maksuküüru ei ole, aga kui me selle kaotame, siis sellel on tohutu mõju. Näete, seal on väike vastuolu, eks ole. Tegelikult see tulumaksureform aitab ühelt poolt inimesi, jättes neile rohkem raha kätte, ja teiselt poolt aitab ta oluliselt meie majandust ja meie ettevõtlust, sest ta vähendab ühte väga olulist sisendit ettevõtjate jaoks – tööjõukulu. Tööjõumaksud vähenevad. See on see, mida me oleme kogu aeg tahtnud. Maksupoliitika peaks olema üldiselt suunatud sellele, et sa maksustad [rohkem] seda, mida sa tahad piirata, aga vähem maksustad seda, mida sa soovid arenevat. Meie tahaksime, et inimestel oleks tööd, et inimeste palgad oleksid kõrgemad, ja seetõttu on see tulumaksureform [sihitud] absoluutselt õigesse kohta. 

Mis puudutab automaksu, siis see on küll üks asi, mida on saanud päris pikalt arutada. Me tulime selle ettepanekuga [selleks] või saime aru, et me peame selle välja mõtlema, [seetõttu, et] on vaja saada riigieelarvesse täiendavaid tulusid, aga tegelikult ka selleks, et keskkonnaeesmärke täita. Automaksu on soovitanud meile OECD ja erinevad eksperdid. Lisaks on automaks enamikus Euroopa riikides niikuinii olemas. Kui ma olen rääkinud oma Euroopa kolleegidega, siis nad on olnud väga imestunud, et meil seda ei ole. Mõned, kes on selle kehtestanud, on öelnud, et alguses on tõesti väga palju vastuseisu, sest inimesed väga armastavad oma autosid, aga lõpuks inimesed harjuvad. Kui me koalitsioonis või peale valimisi olime sunnitud selle ettepanekuga tulema, siis meil olid arutelud ja neid sai pidada avalikult. Esimese eelnõu üle olid jällegi väga põhjalikud arutelud, me lükkasime isegi vastuvõtmise edasi selle jaoks, et saaks veel arutada ja ettepanekuid teha. See kõik on veel võimalik. 

Mis puudutab kultuuriministrit ja muuseume, siis selle jaoks on meil lahendus olemas, me oleme sellest rääkinud. Mina arvan siiski, et Riigikogul on seaduste menetlemisel, nende üle arutlemisel ja nende vastuvõtmisel oma roll. Seetõttu on igasugused sisulised ettepanekud teretulnud. Ma loodan, et te ei tee selle [eelnõu] puhul obstruktsiooni ja seda saab menetleda tavakorras.

Aitäh! Lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Arvo Aller ja teema on rohepöörde tagajärjed. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Eelmise küsimuse vastusest jäi mulle kõrva, et teie kolleegid imestavad, miks meil pole automaksu. Kui mina olen rääkinud Euroopas kolleegidega, siis nemad on küsinud, mis asjad need e‑valimised on, mida mujal Euroopas ei ole. Siin on nagu kaks erinevat lähenemist.

Aga tulen küsimuse juurde. Kui me kevadel 2023 rääkisime, et rohepöörde raames hakkavad erinevad asjad juhtuma ja ettevõtetel tekivad raskused seoses rohepöörde nõuete täitmisega, siis nüüd ongi nii juhtunud. Te olite ise ka Euroopas, kui Brüsselis toimusid meeleavaldused. Põllumehed ja farmerid on Euroopas ennast nüüd meelde tuletanud ja näidanud. On toimunud protestid ja meeleavaldused Prantsusmaal, Belgias, Lätis, Leedus, Hollandis, Portugalis, Hispaanias – üldiselt üle Euroopa. Te ise olite ju ülemkogul, kui toimusid põllumeeste protestid Brüsselis. Te saite suhteliselt hästi seda kohapealset meeleolu tunda.

Põllumeeste nõudmised on enamjaolt seotud rohepöörde nõuete täitmisega ja bürokraatia suurenemisega. Ma küsin Eesti seisukoha ja Eesti edasise tegevuse kohta järgmistel kohtumistel. Millal Eesti võtab Euroopas juhtrolli selle rohehulluse lõpetamiseks ning maaelu ja põllumajanduse arendamiseks, nii et Eesti oleks seal juhtpositsioonil?

Aitäh! Kõikide teemade puhul me juhtpositsioonil olla muidugi ei saa ega jõua. Kui me võrdleme põllumajanduse kaalu eri riikides, siis näeme, et suurtes riikides on see tunduvalt suurem, kui see on väikeses riigis. Ma küll ei näe, et oleks reaalselt võimalik, et meie põllumajandus seal kuidagi suuremat kaalu omaks.

Farmerite protestide ajastus on huvitav, sest ollakse olukorras, kus nüüd ei ole [tehtud] otseselt ühtegi sellist otsust, mis seda valdkonda mõjutaks. Kui me ülemkogus seda arutasime, oli seal ka [jutuks], et tõepoolest on igal pool väga märkimisväärseid proteste korraldatud. Minu meelest on hea uudis see, et meie põllumeeste esindajad ütlevad, et nendel läheb hästi ja nemad ei kavatse protestida. Nii et on vähemalt üks valdkond, kes [protestivajadust] ei tunne. Aga [Euroopa põllumehed] oma protestidega olid ka Ukraina vastu, muideks. See on huvitav. See on jällegi see Venemaa narratiiv. See, et turule tulevad Ukraina [põllumajandus]tooted ja need konkureerivad Euroopa toodetega, mis siin juba on, on ka nagu asi, mille vastu protestiti.

Aga kindlasti on kliima ja keskkonnaga arvestav majandus ja ühiskonna toimimine megatrend, millega tuleb arvestada. Sellega tuleb arvestada kõikides majandussektorites, ka põllumajanduses, sest inimesed tahavad elada puhtas keskkonnas, tahavad elada keskkonnas, kus ei ole kõiki neid muresid, mis on seotud kliima soojenemisega, ja tahavad tarbida keskkonnateadlikult toodetud toitu ja tooteid. Sellega peavad erinevad sektorid arvestama. Ei pangad ega investorid soovi enam toetada ettevõtmisi, mis ei mahu keskkonna[hoiu] piiridesse. Laenud sellistele ettevõtetele on läinud kallimaks. Seetõttu on selle üle mõistlik mõelda. Ma tean, et Eestis on väga palju ägedaid põllumajandusettevõtjaid, kes on väga selgelt mõelnud selle peale, kuidas muuta oma tootmist CO₂-neutraalsemaks, kuidas teha samme, et see tootmine oleks keskkonnasõbralikum, just sellepärast, et need on need tooted, mida tegelikult maailmas soovitakse. Ma absoluutselt näen, et Eesti põllumehel on seal omad võimalused, arvestades näiteks ka meie ökopõllumajandust.

Aitäh! Arvo Aller, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! See on küll huvitav, et me ei jõua juhtpositsioone võtta, et me valime, mis asjas me võtame juhtpositsiooni ja mis asjas ei võta. Tegelikult te ka nägite Brüsselis, et seal olid noortalunikud väljas, kes ütlesid, et praeguses majanduslikus olukorras nad ei ole valmis edasi minema, et seal ei ole jätkusuutlikkust. See tuleneb sellest, et väetiste kasutamist piiratakse, taimekaitsevahendite kasutamist piiratakse. Nii et inimtoidu tootmine ei ole nende arvates praegu üldse enam võimalik. 

Nagu te teate, Portugal maksis ju 500 miljonit oma põllumeestele, et nad protestimise jätaksid. Nii et seda keskkonnajälje vähendamist Eestist väljaspool, me ütleme, on vaja teha, ja Eestis me ütleme, et jälge vähendame selliselt, et vähendame süsinikuheidet ja paneme oma tootmised siin kinni, näiteks Narvas, või siis lõpetame põlevkivi[tööstuse]. See ei päästa maailma, saage sellest ükskord aru.

Aga ma ikkagi tahaks selles suhtes teada, milliste meetmetega siis tagada maapiirkonnas inimeste toimetulek ja nende hakkamasaamine praeguses majanduslikus olukorras, kus me selle rohepöörasusega oleme kaasa läinud.

Rohereformid ei ole tingimata vastuolus majanduskasvuga. Mulle väga meeldib kreeka õigeusu patriarhi Bartolomeusi ütlus, kes on ka Eestis käinud, et me ei saa rääkida, et me hoolime inimesest, kui me ei hooli keskkonnast tema ümber. Need asjad ei ole lihtsalt kuidagi eraldatavad. 

Tootlikkuse ja nutikuse kasvatamine on võti ka meie ettevõtete jaoks. Väga huvitav oli 5. veebruaril toimunud kliimaseaduse arutelu, kus Kaspar Oja kliimanõukogu juhina tutvustas esialgset mudelit, mis näitab nii mõju keskkonnale kui ka lisandväärtusele. See ongi just huvitav. Kuigi seda mudelit veel täiustatakse, on esimesed tulemused või näited juba olemas. Näiteks loodi Eesti ekspordi väärtusahelates 2021. aastal 1 kilotonni emiteeritud CO₂ kohta keskmiselt 3,5 miljonit eurot lisandväärtust ja 67 töökohta. Suurema jalajäljega [majandus]harude eksport loob majanduse keskmisega võrreldes vähe lisandväärtust ja töökohti, näiteks naftatooted annavad 0,2 miljonit eurot lisandväärtust ja 2 töökohta, energeetikasektoris tekib 0,2 miljonit eurot lisandväärtust ja 2 töökohta. Kui me ei arvesta maakasutuse mõju, siis on puittoodete puhul jalajälg võrreldes nende emissiooniga keskmiste ekspordinäitajate lähedal. Näiteks puittoodete puhul loodi 3,7 miljonit eurot lisandväärtust ja 65 töökohta. Aga nii-öelda superstaarid siin on elektroonika ja IT-valdkond, sest näiteks elektriseadmed võimaldasid luua 8,2 miljonit eurot lisandväärtust ja 197 töökohta ning arvutiprogrammid 24,3 miljonit eurot lisandväärtust ja 346 töökohta. 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ütleb, et nende hinnangul on Eesti põllumajanduse olukord stabiilne ja seetõttu ei ole põllumeestel ka põhjust proteste korraldada. 2023. aastal suurenes munade, linnuliha ja suhkru import Ukrainast Ida-Euroopasse, mis kindlasti mõjutab piiririike, aga meie põllumehed otseselt hetkel ei kurda.

Aitäh! Ma lõpetan tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.

Tänane üheksas küsimus on regionaalminister Madis Kallasele. Küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teema on automaks. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud regionaalminister Madis Kallas! Täna on päris palju kõneldud automaksust. Ma ei hakka nüüd ennast kordama, aga on kõlama jäänud, et automaksu on vaja, sest riigikaitsekulud on tõusnud. Põhieesmärk pidi olema ka keskkonnasõbralikumaks muutumine ja CO₂‑ga seotud küsimused. Teatavasti, automaks, nii nagu ta praegu on esitatud, ei aita kuidagi kaasa keskkonnasõbralikumaks muutumisele, sest need autod, mis on vanad ja tossavad rohkem, saavad ju väiksema maksu ja nii ei ole kliimaeesmärke kuidagi võimalik saavutada. 

Teine küsimus on see, et kui automaks järgmisel aastal peaks kehtestatama, siis ei saa kuidagi lugeda [sealt välja] seda, et seda raha oleks vaja kaitsekulutuste jaoks. Seda enam, et ühte maksu ei saa siduda ja seda ei seota riigieelarves kuidagi konkreetselt kaitsekulutustega. 

Minu küsimus sulle on see. Sa ise elad ka Saaremaal ju Kuressaarest päris kaugel ja tead väga hästi seda probleemi, kui keeruline on viia lapsi kooli, lasteaeda, huviringidesse. Nendes peredes on vaja mitut autot. Küsimus ongi see, et kuidas sa regionaalministrina näed üldse seda regionaalpoliitikat, kas elu maal on veel võimalik, kui maksud järjest suurenevad ja elu läheb seoses maksude tõstmisega võimatuks.

Aitäh, lugupeetud küsimuse esitaja! Tõesti, automaks on väga palju nii meedias kui ka siin saalis teemaks olnud. 

Kõigepealt, ma ei tea ausalt öelda inimesi, kes ühte või teist maksutõusu väga sooviks, ükskõik mis maksust me räägime. Pigem on küsimus selles, kuidas me saame riigieelarve kokku, kuidas me saame erinevateks asjadeks vajalikke vahendeid. Selles on küsimus. 

Tunnistan, et Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi poolt me tegime päris palju ettepanekuid automaksu nii-öelda väljatöötamiskavatsuse perioodi vältel. Meie peamised viited kitsaskohtadele olidki suunatud sellele, kuidas on arvestatud just sellega, et [see maks] ei mõjutaks esmalt väga palju maainimesi, ja teiseks, et see ei mõjutaks ka põllumajandussektorit ülemäära palju. Seda, et maksul ei oleks üldse mõju, ei ole arvatavasti võimalik tagada, aga [meie soov oli], et see mõju oleks võimalikult väike. 

Tagasiside või see, mida me oleme nii sotsiaaldemokraatidena kui ka Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi poolt välja toonud, on see, et meie esimene kriteerium on olnud, et automaks peaks olema nii-öelda läbisõiduneutraalne. Ehk sellel, kes sõidab näiteks Tallinnas iga päev 4 kilomeetrit autoga tööle, ja sellel, kes sõidab iga päev Lümandast või Kihelkonnalt 60 kilomeetrit Kuressaarde tööle, peaks automaks olema täpselt üks, see ei peaks olema seotud läbisõiduga. 

Teine, mis oli meie jaoks oluline, oli see, et ikkagi arvestataks autode vanuselist struktuuri, ennekõike maapiirkondades. Kahjuks on maapiirkondades autod keskmiselt vanemad kui linnalistes asustusüksustes. Ka see nüanss on seal välja toodud. 

Viimasena või kolmanda asjana, mida me mainime, on see, et samal ajal panid erinevad osapooled lauale ka võimaliku [ettepaneku] kütuseaktsiisile seesama rahakorjamise eesmärk panna. Ka seda me ei toeta, sest see oleks jälle otseselt läbisõiduga seotud ja oleks võrdsustatud mõnevõrra sellega, et ei täideta seda eesmärki, et maainimesel ei tohi olla täiendavat kulu seetõttu, et ta sõidab autoga rohkem. 

Mis puudutab seda, et [see maks] ei ole otseselt tõesti seotud kaitsekuludega, siis automaksu kogumise eesmärk on saada üldeelarvesse piisavalt katet erinevate tegevuste läbiviimiseks. Meie jaoks on kindlasti oluline, et me saaksime arvestatava osa automaksust panna liikuvusreformi. Maainimestele on äärmiselt oluline, et busse sõidaks rohkem, et need sõidaksid sagedamini, et neid oleks võib-olla ka võimalik tellida. See on meie eesmärk.

Aitäh! Head kolleegid, meie ajaraam hakkab otsa saama. Mart Maastik, kui te olete nõus küsima ära minutiga, ja kui härra minister on nõus vastama poolteise minutiga, siis me saame veel täpsustava küsimuse võtta. Mart Maastik, palun!

Aitäh! Ma püüan teha kiirelt. Sa saad ju aru, et maal on niigi töökohtade puudus ja majandus kiratseb ning kui me teeme veel automaksu, siis on selge, et töökohti jääb veel vähemaks ja elu läheb veel keerulisemaks. Nii et minu soovitus on ikkagi: kui riigieelarvesse on raha vaja, siis võib mõelda välja ka teisi variante, ei ole vaja koormata maaelanikke, teha veelgi raskemaks elu maal ja eriti ääremaadel. Võib-olla oskad kommenteerida?

Aitäh! Kindlasti on käimas nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolt erinevaid kaardistusi, kus kohast võiks leida täiendavaid tuluallikaid, millega saaks nii maaelu edendada kui ka teisi vajalikke investeeringuid teha. Samas, ka peaminister korduvalt viitas, et automaks on üks maks, mis enamikus Euroopa riikides on juba sisse töötatud. Meile on ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid andnud soovituse, et seda võiks Eestis rakendada. Selles valguses on keeruline öelda, millised võiksid olla need teised maksud enne automaksu, mida saaks riigieelarve tuluallikana kaaluda. Meie jaoks on praegu kõige olulisem see, et automaks arvestaks võimalikult palju nende erisustega, millele ma ka enne viitasin, ega seaks keerulisemasse olukorda just maainimesi. Kindlasti saab see debatt siin Riigikogus olema huvitav ja sisuline. Ma loodan, et mitmed nüansid vaadatakse ka siis veel üle.

Suur tänu! Suur tänu ka kõikidele kolleegidele, kes infotunnist osa võtsid! Loomulikult suur tänu ka Vabariigi Valitsuse liikmetele! Tänane infotund on lõppenud. Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.