Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 4. töönädala esmaspäevast istungit. Ja, head kolleegid, kõigepealt palun [teeme] kohaloleku kontrolli!

Kohalolijaks on registreerunud 71 Riigikogu liiget, puudub 30. 

Head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise juurde. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud rida muudatusi. Ministri haigestumise tõttu lükkuvad edasi tänase istungi neljandaks, viiendaks ja seitsmendaks päevakorrapunktiks kavandatud arupärimistele nr 344, 421 ja 594 vastamised. Riigikogu liikmed Kersti Sarapuu ja Jaak Aab on tagasi võtnud regionaalministrile esitatud arupärimise nr 495, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi kuuendaks päevakorrapunktiks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata teisipäevase istungi päevakorrast välja teine päevakorrapunkt, mis on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest" eelnõu 208 esimene lugemine. Majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja teine päevakorrapunkt, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 347 teine lugemine. Need on muudatused, mis käesoleva nädala päevakorras aset leiavad.

Head kolleegid, enne kui me saame asuda saalikutsungi juurde, on Priit Sibulal küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Priit Sibul, palun!

Aitäh! [Küsimus] ei ole otseselt istungi läbiviimise kohta. Ma lootsin, et [päevakorras] on ka minu arupärimine, aga 25. jaanuaril otsustasite selle arupärimise mulle tagasi saata. Mul on sellega seoses mõned küsimused. Esiteks on see 25. jaanuaril kuskile EMS-i pandud, 30. jaanuaril on sinna dokument lisatud. Sellele dokumendile, mis täna mulle esitati, on justkui täna kell 11.18 pandud teie allkiri, 30. jaanuaril lisatud dokumendile. Aga sellele paberile, mis minu kätte jõudis, ei ole te kiiruga jõudnud üldse kuupäeva panna. See on tehniline pool. 

Sisuline pool on see, et te olete minu arupärimise kuidagi [muutnud] kirjalikuks küsimuseks ja öelnud, et see ei ole üldse arupärimisena käsitletav. Aga tegemist ei ole üksikküsimusega. Riigikontrolörile mõeldud küsimus oli ikkagi väga laiaulatuslik ja põhjalik: kuidas parlament saab seaduslikku järelevalvet teostada? Te olete selle pööranud kirjalikuks küsimuseks. Mille alusel? Ja kunas ma saaksin sellele arupärimisele siin parlamendis vastuse?

Aitäh, hea kolleeg! See arupärimine on teile tagastatud kirjalikult ja koos minu allkirjaga, nagu te viitasite. See vastus põhjendab ka ära, miks see arupärimine teile tagastati. See ei ole praeguse istungi läbiviimise protseduuri kohta käiv küsimus. Kui teil on veel küsimusi, siis me võime seda arutada või täiendavalt saata teile põhjendused. Aga see [küsimus ei ole] praeguse istungi läbiviimise protseduuri reeglite kohta. 

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Esiteks, minu arvates on see [küsimus] istungi läbiviimise protseduuri kohta, kui taoliselt vastatakse Riigikogu liikmele, et ühel päeval ilmub vastus EMS-is, teisel päeval tuleb allkiri ja kolmandal päeval selgub, et paberkandjal on [vastus] üldse ilma kuupäevata. Me oleks oodanud, et see on operatiivselt tänases päevakorras. Selles mõttes on [küsimus] seotud ikkagi istungi läbiviimise korraga. Kas niimoodi valmistataksegi ette päevakorda? See on minu esimene küsimus.

Teine küsimus on [järgmine]. Ma olen kodu‑ ja töökorda risti ja põiki uurinud pärast selle vastuse saamist. Kuna mina olen üks arupärijatest, siis puudutab see ka mind. See kvalifitseerub täielikult arupärimiseks. Ka kirjalikku küsimust võib Riigikogu liige loomulikult esitada, aga on täielik omavoli öelda, et Riigikogu liikmel ei ole õigust taolist arupärimist esitada, kui soovite, tehke seda kirjaliku küsimuse vormis. See põhjendus, et arupärimine sisaldab arvandmeid või midagi taolist, mis on otsitud kommentaaridest välja, on täiesti vastuolus kodu‑ ja töökorra seadusega. Minul on palve, et Riigikogu esimees – see on Riigikogu esimehe pädevus, mitte juhatuse kui kollektiivse organi pädevus – väga tõsiselt mõtleks selle üle. Me ei saa nõustuda sellise praktikaga, millega soovitakse surmata Riigikogu sisulist tööd. Arupärimine sisaldab endas võimalust debatiks ja poliitiliseks aruteluks Riigikogu saalis, mida kirjalik küsimus ei võimalda. Ärme väldime poliitilist arutelu siin saalis, Riigikogu esimees.

Aitäh! Hea kolleeg, see on teie arvamus. Mina saatsin oma arvamuse kirjaliku vastusena ja selle on arupärimise [esitaja] kätte saanud. Henn Põlluaas, palun, küsimus istung läbiviimise protseduuri reeglite kohta!

Aitäh! Minu küsimus puudutab teisipäeva kolmandat päevakorrapunkti, mis on EKRE fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta kasutusele ajalooline nimi Königsberg" eelnõu. Siit loeme, et selle heakskiitmiseks, vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Mille alusel on siia kirjutatud, et on vaja koosseisu häälteenamust? See Riigikogu otsuse eelnõu ei nõua mitte mingisugust täiendavat seaduseelnõu tegemist. Siin piisaks täiesti selgelt [häälteenamusest] ja alati on ka sellisel puhul olnud lihtsalt häälteenamus, mitte koosseisu häälteenamus.

Aitäh, hea kolleeg! Juhatus on lähtunud komisjoni seisukohast, mille kohaselt on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Selles küsimuses toimus komisjonis ka hääletus. Sellest on juhatus lähtunud.

Priit Sibul, küsimus istungi läbiviimise protseduuri reeglite kohta.

Aitäh! Te ütlesite, et arupärimisele on teie kirjalik vastus [lisatud] ja see on kättesaadav. Tõesti, ma sain selle kätte siis, kui ma ise hakkasin jälgi ajama ja küsima, kus see vastus on. Siis ma tõesti sain selle vastuse, muidu mulle seda saadetud ei olnud. Ja mul on küsimus, kuidas on see tehniliselt võimalik, et 30. kuupäevaga on justkui dokument lisatud, aga teie allkiri on seal tänase kuupäeva kella 11 seisuga. Mismoodi see süsteem teil töötab?

Aitäh! Järelikult ma olengi selle EMS-is oleva dokumendi täna allkirjastanud. Kuna ma olin välislähetuses, siis ma ei saanud operatiivselt iga päev kõiki dokumente allkirjastada. Aga te olete selle vastuse saanud õigeaegselt. 

Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Ma tahaks toetada kolleege Isamaa fraktsioonist ja juhtida tähelepanu sellele, et siin saalis ei ole niimoodi, et on minu arvamus ja on teie arvamus. Siin saalis töötatakse töö- ja kodukorra kohaselt. Siin saalis ei saa olla ka niimoodi, et komisjonis otsustati, hääletusega suruti läbi mingi otsus, kas see otsus on kooskõlas töö- ja kodukorraga või mitte, polegi tähtis, sest ju hääletati. Me ei saa, lugupeetud Riigikogu esimees, nii töötada, et meie tööviis on üles ehitatud arvamuste ja hääletuste ülekaalu peale. Meie tööviis saab põhineda ainult töö- ja kodukorral, mitte millelgi muul. Nii et palun seda tähele panna. 

Ja veel üks asi. Täna hommikul fraktsioonis päevakorda vaadates tuli jutuks ka see, et istungiosakond ei ole küsinud päevakorda [koostades], kas arupärimise või muude päevakorras olevate asjade esindajad on täna ka saalis. Võib olla näiteks olukord, et inimene on haigestunud, komandeeringus või mingil muul põhjusel puudub. Sellisel juhul ei oleks vaja ega võimalik päevakorda antud küsimust panna. Me ikkagi tuletaksime meelde, et korrektne on võtta ühendust fraktsiooniga ja selgitada välja, kas antud küsimus saab päevakorras olla ja ka seda on võimalik menetleda või mitte.

Aitäh, hea kolleeg! Mis puudutab arupärimisi, siis on kõikidelt arupärijatelt küsitud, kas nad saavad osaleda. Kui eelnõu puhul on üleval see, et eelnõu ettekandja ei saa osaleda, siis see informatsioon sai istungiosakonnale teatavaks alles täna hommikul. Antud juhul on vähemalt arupärimiste puhul küll [arupärijatelt] üle küsitud, kas nad saavad osaleda. 

Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Ma tulen enda küsimuse juurde tagasi. See, kas Riigikogus [eelnõu vastuvõtmiseks] on vaja koosseisu häälteenamust või lihthäälteenamust, ei saa olla mingisugune komisjoni otsus, et nemad seal hääletasid selliselt. Meil on olemas ikkagi töö‑ ja kodukorra seadus, mida me peame järgima. Selles suhtes ei ole selline komisjoni otsus õiguslikult pädev. Millised olid siis nende argumendid?

Antud juhul lähtub juhatus sellest, et komisjoni seisukoht on see, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Sellest lähtuvalt on juhatus selle punkti päevakorda lisanud. Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Mul on kaks tähelepanekut ja mõlemad on seotud tänase päevakorraga. Kõigepealt teema, mida puudutas kolleeg Henn Põlluaas, päevakorrapunkt number kolm. Nüüd see jääb teisipäeval, juhul kui me päevakorda muudame, päevakorrapunktiks number kaks. Te ütlesite, et te lähtute, juhatus lähtub juhtivkomisjoni otsusest. Nemad on teinud ettepaneku, et eelnõu vajab [koosseisu] häälteenamust. Ma vaatasin veel üle, et kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud [väljaanne] seda ei sätesta, vaid sätestab vastupidist. Nüüd ma küsin, kumb on õige. Kas [on õige] teie laiali jagatud kollane raamat, kommentaaridega kodu- ja töökorra seadus, mis ütleb, et [vähemalt] 51 häält vajab eelnõu vaid siis, kui see eeldab valitsuselt seaduseelnõu väljatöötamist, ja ei räägi midagi sellest, et üks või teine komisjon arvab midagi? Teie arvamus on vastuolus kodu- ja töökorra seaduse ja selle kommenteeritud väljaandega, mida te ise olete levitanud juhatuse nimel. 

Teine küsimus on ikkagi see, et teie olete ja juhatus on enesekorraldusõigusega, mille nüüd Riigikohus on andnud, küll ikka väga liiale läinud, kui niisugusel kujul saadetakse arupärimisi jätkuvalt tagasi. Me võime siin ju kirju edasi-tagasi saata, aga meil on olnud mingisugune tava ja traditsioon, mida on aktsepteeritud. Ilmselgelt kuuluvad rahalised ja varalised küsimused riigikontrolöri pädevusse. Ilmselgelt on see väga laiapõhjaline küsimus, mis ei ole nii-öelda statistiline ega arvude küsimus, mille võiks lihtsalt kirjaliku küsimusena riigikontrolörile esitada. See vastab kõikide parameetrite alusel tavalisele arupärimisele, aga te olete otsustanud selle tagasi saata. 

Ja siin me nüüd vaidleme: teie arvamus, meie arvamus ja minu arvamus. Lähtume ikka sellest, mida on seni praktiseeritud. Ja veel kord, ärme pelgame avatud arutelu Riigikogu saalis. Palun öelge nüüd ka suurele saalile, mis on need probleemid, mille vastu on eksitud, et kolleegid teaksid ja ei teeks valesid arupärimisi, teile lisatööd. Öelge palun suurele saalile, mis on need kriteeriumid, millele see ei vastanud.

Aitäh, hea kolleeg! Kuna see on juba nii palju küsimusi tekitanud, siis ma loen härra Sibulale saadetud vastuse ka ette. Te olete esitanud koos nelja Riigikogu liikmega arupärimise riigikontrolör Janar Holmile riikliku tähtsusega kultuuriehitiste rahastamise kohta. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on Riigikogu liikme käsutuses erinevaid parlamentaarse kontrolli vahendeid. Muu hulgas on võimalik riigikontrolörile esitada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel arupärimise raames küsimus, mis puudutab tema võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist – see tähendab, et adressaat peab selgitama oma tegevust –, ja § 147 alusel kirjalik küsimus tema võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks. Kui pöördumisega soovitakse saada teavet adressaadi võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta, näiteks asjade seisu kohta mingis küsimuses, arvandmeid, tegeliku olukorra kirjeldust või muusugust, tuleb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse mõtte kohaselt esitada kirjalik küsimus, mitte arupärimine. Tasub vaadata ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaari: § 147, kommentaar nr 3, lehekülg 509. Need on peamised põhjused, miks ma saatsin selle arupärimise tagasi.

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ei saa loomulikult niimoodi valikuliselt ja tendentslikult kodu- ja töökorda tsiteerida, nagu te olete teinud. See vaidlus siin on mõttetu, ilmselt me peame seda töökorras täpsustama. Aga mu esimesele küsimusele te ei vastanud, mis puudutab [vähemalt] 51 hääle [nõudega] eelnõu.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sellele vastanud, aga olen nõus, et me võime seda arutada. [Võime] arutada ka Riigikogu vanematekogus ja vaadata üle need sätted [ning selle], kuidas me suhtume sellesse, kui komisjon on oma väga selget seisukohta väljendanud [vähemalt] 51 hääle [nõudega] eelnõude puhul. 

Aga head kolleegid, rohkem … Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Tõepoolest on see, kas Riigikogu koosseisu häälteenamust on vaja, väga põhimõtteline küsimus, sest meie töö- ja kodukorra seadus ütleb täiesti selgelt, et Riigikogu otsuse eelnõude puhul, mis ei nõua täiendavaid seaduseelnõusid, ei ole vaja koosseisu häälteenamust. Noh, põhjendada te muidugi ei osanud seda komisjoni ebaseaduslikku otsust, aga ütlesite, et te võtate selle juhatuses arutelule. Ma nii kauaks võtaks selle enda eelnõu tagasi. Kuidas ma peaks praegu [tegutsema]?

Andke palun Henn Põlluaasale veel mikrofon tagasi. See lõpp kadus ära.

Jah! Me ei ole päevakorda veel kinnitanud. Ma võtan selle tagasi.

Aitäh! See on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu. Kui [tahta] see nüüd võtta päevakorrast välja, siis peab selle tagasi võtma Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhul kui fraktsiooni esimees või aseesimees teeb ettepaneku selle välja arvata päevakorrast ja keegi vastu ei ole, siis me saame ka homse päevakorrapunkti number kolm päevakorrast välja arvata.

Jaa, Siim Pohlak, palun! (Siim Pohlak küsib kohapeal: "Võtame välja siis või?" Henn Põlluaas vastab: "Praegu, täna.") Siim Pohlak, palun!

Jah, sooviks siis korrata, lugupeetud juhataja, Henn Põlluaasa esitatud soovi eelnõu päevakorrast välja võtta.

Aitäh! Head kolleegid, olen selle ettepanekuga arvestanud ja lisan selle muudatuste juurde: [ettepanek] arvata homsest päevakorrast välja päevakorrapunkt number kolm, mis on eelnõu 218 esimene lugemine. Head kolleegid, ma kordan üle, mis täpselt meil selle nädala päevakorrast välja läheb, aga enne lasen saalikutsungil kaks minutit kõlada.  

Head kolleegid, tutvustan veel lühidalt päevakorra muudatusi. Ministri haigestumise tõttu lükkuvad edasi tänase istungi neljandaks, viiendaks ja seitsmendaks päevakorrapunktiks kavandatud arupärimistele nr 344, 421 ja 594 vastamised. Arupärijad on tagasi võtnud tänase istungi kuuendaks päevakorrapunktiks kavandatud arupärimise nr 495. Eelnõu algataja on teinud ettepaneku arvata teisipäevase istungi päevakorrast välja teine päevakorrapunkt, mis on eelnõu 208 esimene lugemine, ja algataja ettepanek on arvata käesoleva nädala päevakorrast välja teisipäeval kolmandaks päevakorrapunktiks kavandatud 218 OE. Majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja teine päevakorrapunkt, mis on eelnõu 347 teine lugemine. Seega jäävad kõik nimetatud seitse punkti selle nädala päevakorrast välja. 

Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 4. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. See eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Siim Kallase. Palun!

Auväärt härra esimees! Auväärt kolleegid! 11. novembril möödunud aastal moodustasime Riigikogus Rahvusooper Estonia juurdeehituse toetusrühma. Toetusrühma nimel annan menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu, millega tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele leida lahendus looduskaitselistele ja muinsuskaitselistele piirangutele, mis välistavad Rahvusooper Estonia juurdeehituse, ja vajadusel algatada Estonia juurdeehituse riigi eriplaneering. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Eesti politsei on Eesti riigi julgeoleku üheks tagatiseks. Seda, et vahel võivad ka korrakaitsjad olla oma rahva vastased, nägi ilmselt eelmine põlvkond, kui toimus Nõukogude Liidu kokkuvarisemine. Selleks, et politsei oleks ikkagi rahva teenistuses, võeti 21. veebruaril 1991. aastal vastu seadlus selle kohta, et politseiametnik politseiteenistusse astumisel annab vande jääda ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigile. Nii huvitav kui see ka pole, toimus aastal 2009 kosmeetiline, kuid väga oluline muudatus selles vandetekstis. Sellest vandetekstist kadusid ära sõnad "jääda ustavaks rahvale" ja kadus ära ka [sõna] "Vabariigile". Praegune tekst on sisuliselt selline: "[…] vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale […]" See tähendab tegelikult seda, et rahvas, kes on ikkagi sisuliselt põhiseadusliku korra kui selle vastuvõtja üks alustaladest, on elimineeritud sellest vandest. Seda olukorda me nägime ka koroonapandeemia ajal, kui rahvas tuli välja protesteerima ja politsei tassis neid ära oma kongidesse, tegi läbiotsimisi ning kasutas repressiivseid meetmeid. Seetõttu esitan ma politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse politseiametniku vannet. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Aitäh! Mul on kaks [dokumenti] menetlusse [anda]. Üks on arupärimine ja teine on otsuse eelnõu. 

Pool aastat on möödunud sellest, kui avalikkus sai teada peaministri pereärist Vene-vedudega seoses. Koalitsioonipoliitikud asusid seisukohale, peamiselt kaitsvale seisukohale, et kõik on selge, rohkem seda küsimust menetlema ei pea ja ammendavad vastused on antud. Me ei ole sellel seisukohal. Me oleme seisukohal, mis puudutab eelmisel nädalal ajakirjanduses avaldatud andmeid selle kohta, et idavedude äri on palju ulatuslikum kui üksnes peaministri perega seotud ettevõtte tegevus … Eraldi võib siin välja tuua näiteks Oleg Ossinovski algatatud ettevõtmise. Talle kuulunud Vero Logistics OÜ on aidanud ajakirjanduse andmetel Venemaal maha müüa üle 700 miljoni euro [väärtuses] rauda ja rauamaaki. Lisaks puudutavad ajakirjanduse andmed väga [pikka] rida teisi ettevõtmisi. Need ajakirjanduse andmed tuginevad Vene tollideklaratsioonide andmetele.

Arupärijate nimel on mul üle anda arupärimine peaminister Kaja Kallasele, mis puudutab kõigepealt küsimust selle kohta, kas see ajakirjanduses esitatud informatsioon vastab tõele, teiseks [küsimust], milline on tema ja Vabariigi Valitsuse käsitlus selle äri kohta, ja kolmandaks [küsimust], milliseid samme on pidanud valitsus selle informatsiooni valguses Euroopa Liidu tasemel, riikidevahelise koostöö tasemel ja ka riigisiseselt tarvilikuks astuda. 

Samuti on mul ettepanek Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel moodustada Riigikogu uurimiskomisjon …

Teie aeg! 

… Ukraina sõja ajal Eestis Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks. Koalitsioon on kaks korda lükanud tagasi uurimiskomisjoni [moodustamise ettepaneku] konkreetselt peaministri idavedude valguses väitega, et kõik on selge. Aga arvestades seda, et ajakirjanduses esitatud andmetel on tegemist oluliselt süsteemsema äriga, on kindlasti seadusandjal avalikkuse huvi esindades rahvaesindusena nii õigus kui ka kohustus tuvastada selle kohta informatsioon, mis võimaldab teha järeldusi ja otsuseid, mida peaks riik tulevikus ette võtma. Aitäh! 

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel esitan arupärimise, mis on adresseeritud siin viibivale Kaja Kallasele ehk peaministrile. [Arupärimine] räägib Eesti demograafilisest olukorrast või pigem kriitilisest demograafilisest olukorrast. 

Statistikaameti avaldatud värsked andmed näitavad ilmekalt, et demograafiline olukord Eestis on tõsiselt murettekitav. Meil on sündimus kaks aastat järjest allapoole läinud ja on tegelikult väikseim alates aastast 1919, mil hakati esmakordselt järjepidevalt statistikat avaldama. Ehk põhimõtteliselt me võime öelda, et praegu on sündimus Eestis kaks aastat järjest olnud kõige madalam Eesti Vabariigi ajaloos. Kui me vaatame, mida tegelikult teeb Vabariigi Valitsus, siis me näeme, et need sammud viivad perspektiivis sündimuse pigem veelgi allapoole. Tuletan meelde, et vähendatakse paljulapseliste perede toetusi, kaotatakse ära toetuste indekseerimine, lastega seotud maksusoodustused ja nii edasi. On ilmselge, et need sammud ei lisa Eesti lastega peredele või üldse Eesti peredele kindlustunnet ja viivad sündimust veelgi madalamale. 

Lähtuvalt sellest me küsimegi, millisena näeb Eesti Vabariigi valitsus praegust demograafilist olukorda ja kas Eesti rahvas peaks muretsema oma kestmise pärast või kõik on korras ja riik ei pea tekkinud olukorda sekkuma. Ja siis on veel viis küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskerakond on oma eneseotsingutega jõudnud järjekordse selguseni. Kultuurikomisjon toetab seda väga ja algatab omalt poolt Riigikogu otsuse eelnõu, millega arvatakse Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisust välja Andre Hanimägi ja tema asemele lisatakse sellesse koosseisu Vadim Belobrovtsev.

Aitäh! Nii. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja kaks arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, saamegi asuda tänase päevakorra juurde. Tänase esimese päevakorrapunktina on meil Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Andrei Korobeiniku 13. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamise kohta. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh! Nagu istungi juhataja mainis, tõesti, arupärimine esitati eelmise aasta mais ja see puudutab majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamist. Täna, arvestades majanduslikku olukorda, on arupärimine väga aktuaalne. Üks asi, mis tuleks muidugi ära märkida, [on see, et] tol momendil plaanis valitsus majutusasutustel käibemaksu tõsta 9%-lt 22%-le. Minu jaoks on siiamaani päris arusaamatu, kuidas siis arvati, et on adekvaatne teha kahekordne, isegi rohkem kui kahekordne maksutõus majutusasutustele, arvestades seda, kui raskes olukorras nad olid viimasel kolmel aastal. Lõppude lõpuks ikkagi tõsteti käibemaksu, aga veidi vähem, tõsteti 9%-lt 13%-le. Aga me peame aru saama, et hotellindus on viimased aastad kannatanud väga mitme kriisi all: koroonakriis, sõjakriis, energiakriis ja majanduskriis. 

Üks oluline aspekt [on see, et] siis, kui valitsus tuli selle eelnõuga välja, selle maksumuudatusega, ei olnud tehtud mitte mingit mõjuanalüüsi. Sellest tulenevalt ongi peaministrile esitatud erinevad küsimused. Kui suur on tõenäosus, et võib tekkida selline olukord, kus majutusasutused lihtsalt ei saagi hakkama ja sulgevad oma uksed, või siis tekib selline olukord, kus hind on niivõrd kõrge, et kõik turistid lähevad meie naaberriikidesse? Teine küsimus oli see, et miks üldse puudus mõjuanalüüs. Samuti võib [tekkida] olukord, kus majutusasutuste sulgemise tõttu paljud kaotavad oma töö. Kas riik on ette plaaninud, kuidas seda probleemi lahendada? 

Veel üks oluline aspekt majutusasutuste käibemaksuerandi kaotamise puhul on tegelikult ka regionaalpoliitika. Seda millegipärast üldse ei puudutata, kuigi meil väiksemad linnad, eriti Ida-Virumaa, on väga seotud turismisektoriga. Kujutame ette, et mõni hotell paneb uksed kinni – see on kohaliku kogukonna jaoks suur löök. Mitmed ärid kukuvad ära, mitmed inimesed kaotavad töö. Ja mis siis edasi? Miks pole seda analüüsitud? Väga huvitav oli see, et too hetk regionaalminister Madis Kallas ütles, et siis me peamegi hakkama otsima leevendusmeetmeid. Siit ka küsimus, kui ratsionaalne see on, et ühelt poolt valitsus otsustab, et see sektor põhimõtteliselt satub suure löögi alla, ja teiselt poolt siis hakatakse otsima leevendusmeetmeid. Kuidas sellist poliitikat üldse põhjendada? 

Samuti on küsimus, kas võib tekkida olukord, kus vastupidi, tegelikult hakkabki riigile vähem maksutulu laekuma, arvestades seda, et kui turist siia tuleb, siis majutusasutuse kulu on vaid 20% sellest [rahast], mis ta maksab. Kui ta jätab tulemata, siis kõikidest ülejäänud kulutustest, mida ta muidu [teeks] riigis, olgu selleks restoranikülastus, poeskäik, muuseumiskäik, kontserdid, jääb riigil [tulu] saamata. Kas on sellised analüüsid olemas? Ma väga loodan, et sellest avaneb täna debatt, ja ootan peaministrilt vastuseid kõikidele küsimustele, ka täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele. 

"Kas sellise maksumuudatusega võib kujuneda oht, et makse hakkab hoopiski laekuma riigieelarvesse vähem, kuivõrd mitmed suurüritused võivad liikuda kõrvalriikidesse, mitmed majutusasutused võivad hoopiski oma uksed kinni panna?" 19. juunil 2023 säilitas Riigikogu vähendatud käibemaksumäära majutusele, kuid see tõsteti varasemalt 9%-lt 13%-le. See on siiski vähendatud määr. Ja see on just [vähendatud] sellepärast, et valitsus võttis arvesse huvigruppide vastukaja. See väljendus protsendi vähendamises. 

Majutuse 13%-line vähendatud käibemaksumäär [otsustati] Rahandusministeeriumi ekspertide hinnangule vastavalt ja see suurendab käibemaksu laekumist perioodil 2025–2027 7 miljoni euro võrra aastas. Võrdluseks: majutusasutuste teenuste müügist [tuli] 2023. aastal esimeses kuni kolmandas kvartalis 194,8 miljonit. 7 miljonit versus 194,8 miljonit. Võrreldes varasema aastaga oli kasv 16,4%. Uus, vähendatud käibemaksumäär 13% tähendab, et ööpäeva keskmine majutuse hind tõuseb umbes 1,67 euro võrra, moodustades kokku 47,67 eurot ööpäevas inimese kohta. Ehk tõus on 3,6%. 

"Miks puudub vastav mõjuanalüüs Rahandusministeeriumi poolt?" Mõjuanalüüsid on 147 SE seletuskirjas. 

Kolmas küsimus: "Majutusasutuste sulgemise tulemusel võivad paljud kaotada oma töö. Kuidas on plaanis seda probleemi lahendada?" Nagu ma ütlesin, me võtsime vastukaja arvesse ja majutusasutustele jääb vähendatud käibemaksumäär. Kui vaadata statistikat, siis tõesti, võrreldes 2019. aastaga on 2023. aastal majutus- ja toitlustussektoris 1769 töökohta [vähem]. Samas, kui me vaatame 2023. aastat võrdluses 2022. aastaga, siis 1113 ametikoha võrra [töö]hõive selles sektoris kasvas. Palgakasv oli majutus- ja toitlustussektoris võrreldes 2019. aastaga 21,4%. Selle põhjal võib öelda, et sektoris toimunud muudatused näitavad, et sektor on tervisekriisist taastumas ja sektori tööjõud on muutunud efektiivsemaks. 

Neljas küsimus. Käibemaksuerandi kaotamine võib valusalt lüüa kohalikke omavalitsusi, eriti väiksemaid. Kohalikud ärid hakkavad välja surema, mis omakorda mõjutab kohalikku kogukonda, eriti tööhõivet. Milliseid leevendusmeetmeid on juba kaalutud? Kui vaadata majutusasutuste 2023. aasta esimese kolme kvartali mahtu, siis vähendatud käibemaksumäära mõju muutus on selle põhjal umbes 3,67% ehk mõningane mõju on olemas. Teiseks on positiivne, et 2023. aasta lõpukuudel oli näha käibemaksu tasumise [tõusu], mis tulenes järkjärgulisest ostujõu taastumisest madalama inflatsiooni tingimustes. Ehk siis palgakasv on püsivalt ületamas hinnatõusu ja samamoodi peaks siseturistidel taastuma kindlus tarbida majutusteenuseid. 

Viies küsimus: "Kuivõrd ratsionaalne on selline poliitika, kus ühelt poolt seatakse ohtu üks valdkond ja siis hiljem hakatakse otsima sellele leevendusmeetmeid?" Meie ei toeta poliitikat, kus maksuerisustega tehakse sotsiaalpoliitikat. Lihtne ja ühetaoline maksupoliitika vähendab maksuaukude tekkimise võimalust. 

Kuues küsimus. On teada, et majutusasutuste kulu on vaid 20% turisti kulutustest, mida ta [teeb] reisi jooksul. Juhul kui majutusasutused on sunnitud oma hindasid tõstma ning turist jääb seetõttu tulemata, jääb sellega riigil saamata kogu muu tulu. Ma ei saanud küll aru, mis see küsimus täpselt on, aga vastus on igal juhul [järgmine]. Turismistrateegia 2022–2025 kohaselt on Eestisse tulemise peamised põhjused kultuur, toit, loodus ja innovaatiline ettevõtluskeskkond. Hinnanguliselt ei muuda majutuse hind oluliselt turistide eelistusi Eesti kui sihtkoha valikul, mida kinnitab ka statistika. [Hind] ööpäeva eest majutusettevõttes [ööbimisel] kallines 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga keskmiselt 15%. Sellele vaatamata peatus 2023. aasta märtsis majutusettevõtetes 18% rohkem turiste kui aasta varem samas kuus. Seda, et üksnes käibemaksumäär hinda ei mõjuta, kinnitab ka rahvusvaheline kogemus. Nimelt, 2012–2013 olid Riia majutusasutuste hinnad kõrgemad kui Vilniuses, seda vaatamata sellele, et Riias oli vähendatud määr ja Vilniuses standardmäär. Turistide käitumist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks sihtkoha atraktiivsus, turismiteenuste kvaliteet, üritused, kultuurisidemed, ilmastik, transpordiühendused ja vaba aja veetmise võimalused. Ehk siis ma kordan üle, et käibemaksu tõus tõstab hindu 3,67%, majutusettevõtted ise tõstsid hindu 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 15% ja vaatamata sellele oli 18% rohkem turiste. 

Seitsmes küsimus: "Kas valitsus pole kaalunud toitlustusasutuste käibemaksu vähendamist ning tagada seeläbi optimaalse tasakaalu?" Ei ole kaalunud. 

Kaheksas küsimus: "Kas majutusas[u]tuse käibemaksust saadav tulu investeeritakse turismisektorisse?" Üldist põhimõtet, et riigieelarve tulud ja kulud on otseselt seotud, ma ei toeta. Selle tulemusel tekiks olukord, kus mõni valdkond, mis ei too tulu eelarvesse, jääks vaeslapse rolli. Meil on ühtne eelarve. Kõik maksutulud laekuvad eelarvesse. Selle [rahaga] me teeme kõiki neid asju, mida me peame tegema, ehk katame kõiki kulusid. Perioodil 2021–2027 toetatakse struktuurifondi vahenditest turismisektorit kokku 45 miljoni euroga, sealhulgas 7 miljonit on riiklik kaasfinantseering. Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel, tootearendusel ja kompetentsi kasvul. Lisaks toetatakse turismisektorit 2024. aastal riigieelarvelistest vahenditest mahus 11 miljonit eurot. 

Üheksas küsimus: "Miks pole kaalutud maksustada majutusteenuste pakkujaid, kes teevad seda näiteks Airbnb vahendusel?" Direktiiv platvormide aruandluse kohta võeti üle 2022. aasta lõpus ja hakkas kehtima 2023. aasta alguses. Selle seadusega pandi platvormidele, sealhulgas üüri- ja rendiplatvormidele, nagu Airbnb ja Booking, kohustus koguda infot platvormi kaudu tulu saajate kohta. Selline kohustus kehtib üle kogu Euroopa Liidu, ka liiduvälistele platvormidele, kui sealtkaudu antakse üürile Euroopa Liidu kinnisvara või saavad tulu Euroopa Liidu residendid. Näiteks booking.com peab esitama info selle kohta, kes ja millist tulu teenis, Hollandi maksuhaldurile, kuna booking.com on Hollandi maksuresident. Hollandi maksuhaldur jagab Eesti kinnisvara või Eesti residentide kohta käivat infot Maksu- ja Tolliametiga, kes võrdleb seda infoga, mida maksumaksja oma tuludeklaratsioonis esitab. Platvormid peavad selle info esitama 31. jaanuariks. Maksuhalduritevaheline infojagamine toimub veebruaris. Nii et 2023. aasta tuludelt on efektiivselt maksu koguda juba võimalik. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka mitmeid küsimusi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te väitsite seda, et käibemaksu tõus tõstab justkui ainult 3,66% [majutusteenuse] hinda. Aga kas te olete ka arvestanud seda, et kui te näiteks Saaremaale sõidate, siis kõigepealt peate maksma praamipileti eest, mille hinda tõsteti vahepeal kaks korda? Peale selle on kõik muud teenused selle tõttu, et käibemaks nüüd tõusis, kallimaks läinud. Peale selle tahetakse vastu võtta automaksuseadus, mis tähendab, et järjekordselt hinnad tõusevad. Praegu on juba nii, et kui võrrelda, kas minna perega nädalaks ajaks Türki või nädalavahetuseks Saaremaale, siis odavam on minna Türki. Kuidas teie näete, et meie majandus saaks minna tõusuteele, kui me kogu aeg makse tõstame?

Aitäh! Me ei tõsta kogu aeg makse. Aga midagi ei ole teha, kui me elame üle võimete, siis me peame tulusid ka leidma. See arupärimine on konkreetselt turismiasutuste käibemaksu kohta. Kui me võtame selle eelduse, et turismisektori ettevõtja kannab kogu käibemaksu tõusu edasi oma hinda ja ei kanna sinna midagi muud, siis sellest lähtuvalt puhtalt majutusasutuste maksuerisuse [muutmine], nende vähendatud käibemaksumäära [tõus] tõstaks hinda 3,67%. 

Aga ma lihtsalt juhin veel kord tähelepanu sellele, et 2023. aastal ei [tulnud] mitte ühtegi uut maksu. Mitte ühtegi uut maksu, ometi tõstis majutussektor hindu keskmiselt 15%. Sellele vaatamata peatus majutusasutustes 18% rohkem turiste. Ei saa kahjuks süüdistada maksutõuse.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea Kaja! Ma muidugi olen nõus, et hinnad on kasvanud, aga see kasv on selgelt tingitud inflatsioonist. Hotellid ei ole selles väga süüdi. Aga mul on küsimus mõjuanalüüsi kohta, millele sa viitasid. Kas sa saad täpsustada, kus see täpsemalt asub? Eelnõu juurde seda lisatud ei ole. Kas tegemist on riigieelarve lisaga või mingisuguse eraldiseisva dokumendiga?

Aitäh! Mõjuanalüüsid olid selles seletuskirjas, mis eelnõu juures oli.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Tõenäoliselt oli see mõjuanalüüs seal lühike. Selles mõjuanalüüsis oli ka välja toodud üks arv, 1,66%. See on see arv, mida te olete mitu korda korranud ka siinsamas Riigikogus, kaasa arvatud rahandusminister. Ehk siis 1,66% on see hinna[tõus], mis oleks pidanud tingitud olema sellest, kui käibemaksu tõstetakse kaks protsendipunkti. Nagu selgus jaanuarikuus, on tegelikult inflatsioon tunduvalt suurem, lausa 5%. Aga see selleks.

Ma lihtsalt tahaksin küsida, kuidas teie arvates mõjuvad kogu sellele sektorile maikuus toimuvad hinnatõusud, mis on tingitud kütuseaktsiisi tõusust 7%, maagaasi aktsiisi tõusust 20% ja elektriaktsiisi [tõusust] 45%. Kas on olemas mõjuanalüüs ka nende numbrite kohta?

Aitäh! Huvitav, et te küsite ainult siis, kui hinnad tõusevad, aga see, et energiahinnad on alanenud, elektri hind on alanenud ja kütuse hind on alanenud võrreldes kas või aastataguse ajaga, justkui meeles ei ole. Siis justkui mingit mõjuanalüüsi pole vaja. See vahepeal liigub siiski ka alla. Tõepoolest, millegipärast see hindades ei kajastu. Minu meelest tarbijatena me võiksime küsida, miks see alati on sedapidi, et kui [sisend]hinnad tõusevad, siis kajastub see [lõpp]hindades kindlasti, aga kui [põhilised] sisendihinnad langevad, siis millegipärast see [lõpp]hindades kunagi ei kajastu. Me peaksime tarbijatena olema nõudlikumad. Ma ütlen, et ka nüüd näiteks, kui käibemaks tõusis 1. jaanuaril, tehti ju neid võrdlusi [ja leiti], et paljud poed on ikkagi tõstnud hindu rohkem, kui käibemaksu [tõus] ette näeb. [Niimoodi saab] käibemaksu taha pugeda ja süüdistada muidugi halba valitsust, aga ise sellest kasu lõigata. See kindlasti ei peaks nii olema. Aga see on tarbijates ka kinni väga palju.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Te viitate just 2023. aastale, et siis maksu[tõuse] polnud, aga hinnad tõusid. Me teame, et meil oli siis riigis üks kõige kõrgemaid inflatsioone terves Euroopas. Mis puudutab turiste, siis antud sektor ütleb otse välja, et me siiski pole jõudnud samale tasemele, mis meil oli näiteks koroonaeelsel perioodil. Arvestades seda, et te ikkagi pole mingit korralikku mõjuanalüüsi teinud, ma ei tea, kas te olete vähemalt tutvunud nende analüüsidega, mida on teinud hotellide liit, ja tema arvamusega. Ta on otse öelnud, et arvestades majanduslikku olukorda praegu, tulevikuväljavaateid [ja seda, et] sektor on olnud kolm aastat kahjumis, me hakkame ka tulevikus kaotama turiste, suurüritused [kolivad] Läti ja Leedu riiki, on oht, et hotellid hakkavad tõesti oma uksi sulgema, ja lõppkokkuvõttes – see on teie valitsuse jaoks üks kõige olulisem moment – hakkab raha [laekuma] eelarvesse oodatust vähem. Kas te ikkagi siiamaani arvate, et oli õige otsus tõsta majutusasutuste käibemaksu?

Aitäh! Meil on reegel, et meil saab olla käibemaksul üks määr ja kaks vähendatud määra. Turismisektor saab vähendatud määraga oma teenust pakkuda. Seda ei ole toitlustusasutustel, seda ei ole kultuuriasutustel, seda ei ole teistel teenusepakkujatel. Aga kõigil on raske. Selles mõttes need, kes on saanud mingi erandi, on võrreldes kõikide teiste sektoritega, kes sellist erandit ei ole saanud, ma siiski arvan, paremas olukorras. Jah, COVID-kriis oli tõepoolest see kriis, mis turismisektorit väga otseselt mõjutas. Selle tõttu [tehti] ka suured toetused sektorile, et hoida oma inimesi tööl, ja nii edasi. Aga täna ei mõjuta kindlasti kriis just seda sektorit kõige rohkem. Ma juhin ikkagi tähelepanu, et neil on vähendatud määr, samas kui teistel seda ei ole.

Aitäh! Hea kolleeg Andrei Korobeinik, ma juhin tähelepanu, et iga Riigikogu liige saab arupärimiste puhul esitada ühe suulise küsimuse. Ma ei saa teile teist küsimust anda. Annan järgmisena küsimisvõimaluse kolleeg Varro Vooglaiule. Palun!

Suur tänu! Mõtlesin küsida teie käest seda. Enne väidetavalt ajutist käibemaksu tõstmist 18%-lt 20%‑le, kui käibemaks oli veel 18% ja majutusasutuste käibemaks 9%, seisnes selle lahenduse selgitus selles, et noh, lähtutakse eeldusest, et pooled kliendid majutusasutustes on Eestist ja pooled on välismaalt, selle tõttu panime neile poole sellest käibemaksust. Siis oli see loogika seal taga, eks. Miks te nüüd olete otsustanud, et seda loogikat enam ei kasutata? Käibemaksu te tõstsite 22% peale, aga majutusasutuste käibemaksu mitte 11%, vaid 14% peale. 14 kindlasti ei moodusta poolt 22-st. Kas te saate selgitada, mis see uus loogika on, mille alusel te olete just selliste numbrite juurde jõudnud?

Aitäh! 13%-ni tõusis see vähendatud määr. Need vaidlused ju olid teil tegelikult siis, kui see eelnõu oli siin Riigikogus. See oli mais-juunis 2023. Mul ei ole seda konkreetset eelnõu seletuskirja [kaasas], aga kogu murekoht oli see, et meil saab olla vähendatud käibemaksumäärasid kaks. Meie esialgne ettepanek turismisektorile oli tõsta [käibemaksumäär] täismäärani, et neil ei oleks vähendatud määra. Kuulasime sektorit, kuulasime teid ja tulime sealt alla, tulime sealt alla täpselt neli protsendipunkti, et siis on see justkui samaväärne. 

Mul ei ole neid tabeleid täna kaasas, ma lihtsalt meenutan kevadist debatti. Siis oli võrdlus teiste riikidega, et kui kõrge turismisektori käibemaks [nendes] on. [Nendes] on samamoodi 11%, 13% ja seal vahepeal. Kui mõelda selle loogika järgi, et inimesed [ka käibemaksu] järgi otsustavad, kuhu minna, siis see [määr] peab olema konkurentsivõimeline, jah. Aga kõik need põhjendused on kindlasti eelnõu seletuskirjas ära toodud.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ettevõtjate elu on selles mõttes suhteliselt lihtne, et kui sisendhinnad [tõusevad], siis tuleb tarbijalt küsida rohkem või riskida sellega, et oma kliendibaas tõmbub kokku, sest lihtsalt ostujõudu ei pruugi jätkuda. Ettevõtjad sageli erinevates maksudebattides ütlevad, et riik peab kokku tõmbama. Nüüd on juhtunud ju tegelikult see, et õpetajate palgavahenditeks leiti raha ministeeriumide eelarvest. Teie koalitsioonipartnerid vähemalt on nii seda sõnumit avalikult võimendanud, et nad kärbivad ja leiavad vahendid, et õpetajate palka tõsta. Ettevõtjad sageli küsivad vastu – minulgi oli nädalavahetusel mitu küsijat –, kuidas siis nii, et riik iseenda sees raha leiab, aga kui on vaja tegelikult mõni maks ära jätta, siis seda raha ei leita. Mis te neile selle peale vastate?

Aitäh! Kõigepealt teie sissejuhatus, et see on ju teada, et kui sisendhinnad tõusevad, siis ei ole muud [teha], kui [lõpp]hinda tõsta. Aga kui sisendhinnad langevad, millegipärast [lõpp]hinnad kunagi ei lange. Kui me [vaatame] kasvõi elektri hinda, kütuse hinda – väga suured sisendid –, ja gaasi hinda, mis on kukkunud märkimisväärselt, siis ma ei näe, et see hindadele oleks väga mõju avaldanud. Aga see selleks.

Ei ole võimalik leida midagi eelarvest. Meil on maksumaksja raha, maksumaksja raha on pandud paika eelarvega, mille teie detsembris siin Riigikogus vastu võtsite. Ja kui tahta teha midagi uut, siis peab midagi muud ära jätma. See on kogu aeg see sõnum olnud, mida ma algusest peale olen öelnud, et mul ei ole midagi selle vastu, kui õpetajate palka tõstetakse, aga palun näidake mulle, mida te selle jaoks ära jätate. Riigikontrolör väga selgesti ütles, et ärge kasutage sõna "leidma", pole võimalik leida raha, vaid te peate ütlema, mille te ära jätate. 

(Hääl saalist.) Kuidas? Selles suhtes on see väga selge ja oli selge ka [too]kord. Ja ministrite suhtes ma soovitaks olla väga nõudlik. Näiteks sisejulgeoleku jaoks, Kopli päästekomando jaoks – ma mäletan, olen käinud siin vastamas selle kohta – 800 000 eurot ei olnud võimalik kuskilt leida, ometi sisejulgeoleku arvel 900 000 eurot õpetajate palkadeks leiti. Minu meelest need on küsimused, mida võib küsida, et mis siis ikkagi ära jäetakse. Ja miks neid asju siis ei jäetud ära, kui Kopli päästekomando sulgemine oli teemaks? Aga jah, ei ole võimalik [raha] leida, vaid me peame väga selgelt ütlema, et selle asja jätame ära ja selle asemel teeme seda.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ära jätta saab väga palju asju, alates maksuküürust, lõpetades Rail Balticu ja veel paljude muude asjadega, näiteks preemiate maksmisega ametnikele ja ametnike juurde palkamisega. Ära jätta saab väga palju – see on eelmise küsimuse kommentaariks. 

Aga minu küsimus on seotud majutusasutustega ja turismisektoriga. Meil on see [sektor] tegelikult kokku kukkumas, sellepärast et Soome turist enam siia ei tule, meil on liiga kallis. Investeeringud lähevad välja, sest meil maksud tõusevad. Ja te ähvardate, et meil tuleb kahe aasta pärast siin tõenäoliselt sõda. Kuidas te ette kujutate, et peaks näiteks Georg Otsa nimeline spaa Saaremaal suutma oma püsi[tulusid] hoida, kui maksud tõusevad ja klientuuri praktiliselt ei ole? Näiteks möödunud nädalavahetusel oli seal viis inimest, viis inimest majutus Georg Otsa spaas eelmisel nädalavahetusel. Mismoodi te kujutate ette, et sellises olukorras, kus käivet enam ei ole ja kasumit ammu enam ei ole, peaks turismisektor ellu jääma?

Aitäh! Praegu ongi rasked ajad. Kõigil on rasked ajad. Kõigepealt, esimene asi, ma ütlen jutu alguseks, et maksuküüru me jätamegi ära. See, et see 2016. aastal kehtestati, oli väga vale otsus. See vale otsus esiteks suurendab tööandjate kulusid tööjõu peale ja teiseks jätab inimestele vähem raha kätte. Seetõttu tuligi ära kaotada see 2016. aastal kehtestatud maksuküür. Nii et see on hea uudis, et selle me oleme nii otsustanud. 

Nüüd, mis puudutab turismisektorit, siis veel kord [ütlen, et] teistel sektoritel ei ole sellist käibemaksuerisust, turismisektoril on. Samamoodi võiks küsida, kuidas teised sektorid ellu jäävad. Loomulikult teeme me kõik selleks, et siia näiteks – kui me räägime riigi tasandil – turiste meelitada, siin igasuguseid konverentse korraldada, mis ka riigi tasandil toob siia teistest riikidest esindajaid. On väga palju väga innovaatilisi ettevõtjaid, kes mõtlevad just sellistele nišiteemadele või asjadele, mis turiste siia meelitaks. Meie omalt poolt saame siin pakkuda head kultuuri. Meil on väga kõrgetasemelised muuseumid, et siin lastega oleks midagi teha, head ajaveetmisvõimalused ja ilus loodus – need on need asjad, mille põhjal turistid ka valivad. 

Ja kuidagi ei saa üle ega ümber julgeolekust. Selleks, et siia sõda kunagi ei jõuaks, me teeme pingutusi. Selle jaoks me investeerime riigikaitsesse, selle jaoks me teeme tööd NATO tasandil ja Euroopa tasandil, et meil oleks siin turvaline olla ja turist julgeks siia tulla. Need on need asjad, mida me saame riigi poolt teha.

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite ühes oma vastuses, et teil ei ole muud raha kasutada kui ainult maksumaksja raha. Aga maksumaksja ei ole rahul sellega, mismoodi te seda raha kasutate. [Nad] protesteerivad, streigivad, korjavad allkirju ja nii edasi. Miks te teete siis selliseid otsuseid, millega maksumaksja rahul ei ole? Ja kui te hakkate ütlema, et maksumaksja valis teid parlamenti, siis ka see vastus ei ole pädev, sellepärast et te ei öelnud [enne valimisi] ühtegi sõna selle kohta, et mingisugused maksu[tõusud] tulevad. On saanud ju üleüldiseks klipiks see: "Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse." Küsimus on, miks te teete selliseid rahalisi otsuseid, mis ei meeldi maksumaksjatele.

Aitäh! Seda küsimust peab küsima kõikidelt, kes on püsikulusid juurde võtnud. Kui me vaatame, kus on kõige rohkem uusi kulutusi [tehtud], siis see on riigikaitse. Me teeme neid otsuseid just sellepärast, et riigikaitse ja julgeolek on paraku [valdkond], mille puhul [on nii, et] kui seda on vaja, siis ei ole võimalik enam tagasi minna ja öelda, et me oleksime pidanud otsused julgeoleku huvides tegema kolm-neli-viis aastat tagasi. See on tõesti midagi, mida inimene ei tunne, see ei ole tal otseselt käes. Ta saab sellest aru siis, kui seda enam ei ole, aga siis on juba hilja. Nii et see on see peamine [valdkond], kus meil viimastel aastatel suuri kulutusi [tehakse]. Muidugi, ega maksumaksja ei taha rohkem maksta, mitte kuskil ei taha, aga meil lihtsalt ei ole muid valikuid. Me teeme õigeid otsuseid, kuigi need on rasked otsused ja need on valulised otsused, aga meil ei jää lihtsalt mitte midagi muud üle.

Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Kui mul oleks võimalus panna oma kõnele pealkiri, siis ma arvan, et see võiks olla "Maksud reisivad Lätti". Majutusasutuste käibemaksu tõstmise puhul kahjuks ju ei vaadatud ega analüüsitud kordagi, kuidas see võib mõju avaldada laiemalt meie turismisektorile, meie majandusele, aga ka regionaalpoliitikale. Järjekordselt oli tegemist vaid Exceli tabeli põhjal tehtud otsusega: "Näete, siin on meil riigieelarves auk, siin on see sektor ja siit me hakkame raha kokku koguma, tagajärgedega tegeleme hiljem." Ja see jutt, mida peaminister [räägib], et kuna käibemaksu ei tõstetud niivõrd palju, kui algselt sooviti, siis see on ülim heategu ja erand, mille eest ettevõtjad peavad hoopiski tänulikud olema. Minu arvates selline jutt on veidi silmakirjalik. 

Võib-olla räägiks ikkagi natukene laiemalt, mida hotellide liit on välja toonud ja mis puudutab seda sektorit. Esiteks, hotellindus on olnud viimastel aastatel väga keerulises olukorras ja siiamaani pole see jõudnud kasumisse. Keegi teeb äri kahjumiga, keegi võib-olla on jõudnud nulli, aga selja taga on kolm kahjumiaastat. Kumulatiivne kahjum kolme aasta peale ületab 80 miljonit eurot. Ja muidugi, mõju on avaldanud koroonakriis, mõju on avaldanud sõda, inflatsioon, üldine majanduskriis, energiakriis, euribori tõus. Jah, täna ongi hotelli[teenuste] keskmine hind kallim. Ma usun, et paljud, kes on mööda Eestit reisinud, on seda ka kogenud. 

Aga kui võtta veel arvesse, et meil on nüüd sellest aastast erinevad maksutõusud, siis see tähendab seda, et hotellide pakutavad teenused lähevad veelgi kallimaks, nende hind tõuseb veelgi. Järgmisest aastast, kui hakkab kehtima suurem käibemaksumäär, hind [tõuseb] veelgi. Ja tekibki küsimus, miks peaks turist üldse siia tulema. Kui me vaatame naaberriike, Balti riike, siis Eestis saab see maksumäär kõige kõrgem olema. Vähe sellest, et me kaotame turiste Lätile ja Leedule, me hakkame kaotama ka erinevaid suurüritusi ja konverentse. Ehk siis nagu ma ütlesin, maksud reisivad Lätti. 

Tuleb arvestada ka sellega, et turismisektoris on konkurents väga [tugev]. Sellistel suurriikidel, kus ei ole absoluutselt mingit puudust turistidest, näiteks Itaalia, Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania, on tegelikult käibemaksumäär 10% või isegi vähem. Mul on küsimus, kuidas meil siis valitsus otsustas, et nemad on kuidagi eriliselt targad ja kavalad. Jah, meil turiste pole, aga tõstame käibemaksumäära veelgi, siis jäävad meile tulemata ka need viimased kaks turisti, kes tahtsid siia tulla. 

See, mida ma ka korra mainisin, kui ma tutvustasin arupärimist, on hästi oluline moment, et kui turist siia tuleb, siis [kogu rahast], mis ta kulutab, on ainult 20% see, mis ta kulutab hotellile, majutusele. Ülejäänud raha kulutab ta näiteks suveniiripoes, võib-olla muuseumi külastamisele, kontserdile, restoranis. Ehk me tõstame hotellide käibemaksumäära, turist jätab siia tulemata lihtsalt [majutuse] hinna pärast ja selle tulemusel jääb meil saamata ka kogu ülejäänud tulu, 80% jääb saamata. Selle tõttu kukuvad meil ärid ära. Ja kõige olulisem [on see, et võib tekkida] hoopis vastupidine olukord, et makse hakkab laekuma vähem. 

Ja kahjuks, kui meil selline tendents jätkub, siis hotellindussektor ei saagi kriisist välja tulla. Meil majutusasutused sulgevad uksed, ärid kukuvad ära ja mitte ainult hotellid ei saa löögi, vaid saavad löögi ka need sektorid, mis hotelle teenindavad, ka muud asutused. Inimesed kaotavad töö, aga peaminister ütleb ikkagi, et olge tänulikud.

Ja kõige olulisem küsimus [on see, et] miks ikkagi ei tehta mõjuanalüüse. Ei ole ju tehtud süvitsi mõjuanalüüsi sellele maksumuudatuse kohta ega paketi kohta tervikuna. Kuidas see mõjutab meie valdkonda? Kuidas see mõjutab meie majandust laiemalt? Mida riik praegu ettevõtjate ja ettevõtlusega teeb, on see, et ta võtab ära kindlustunde. Aga just täna vajavad ettevõtjad stabiilsust, õiguskindlust ja investeerimiskindlust. See tähendab seda, et esiteks, seadusemuudatused peaksid olema vastu võetud mõistliku reageerimisajaga, et saaks kuidagi oma tööd planeerida, teiseks, need peaksid olema kindlate mõjuanalüüsidega, ja kolmandaks peaks olema suhtlus huvirühmadega. Just nimelt suhtlemisega, mitte huvirühmadest üle sõitmisega saab jõuda mingite ühiste muudatusteni. 

Võimalik, et kui selle eelnõu jaoks oleks siiski tehtud väljatöötamiskavatsus, mida täna mitte ühegi eelnõu jaoks ei tehta, siis oleks võib-olla jõutud järelduseni, et käibemaksu tuleks hoopiski langetada. Näiteks Läti kohta on see näide, mida on juba toodud, et kui sooviti minna toitlustus[sektorile] appi, siis langetati käibemaksumäär hoopis 9% peale. Ka toodi välja, et seepeale äri kasvas ja varimajandus kadus. Võib-olla tõesti võivad sellised käigud, vastupidi, hoopiski majandust elavdada. 

Teine pool, mis antud teema puhul tihti jäetakse käsitlemata, on just regionaalpoliitiline pool. Näiteks Ida-Virumaa ja teised väikesed linnad sõltuvad suuresti turistidest. Just turism on väiksemate linnade ja nendega seotud äride jaoks hästi oluline, sest see hoiab ja seob kohalikku kogukonda. Kohalikud inimesed töötavad hotellides, kõrval olevates poodides, restoranides. Mitmed kohalikud ärid teenindavad hotelle. Kui näiteks üks hotell sulgeb oma uksed, siis see on väga suur löök kohalikule kogukonnale ja tervele piirkonnale. Inimesed kaotavad töö, väiksemad ärid kukuvad ära. Nagu ma juba mainisin, regionaalminister ütles antud teema puhul, et tuleb otsida leevendusmeetmeid. Kus on siin loogika, et paneme sektori löögi alla ja siis hakkame otsima leevendusmeetmeid? 

Tegelikult on väga kahju, et riik oma otsuste, erinevate maksumuudatuste puhul pole tegelikult kordagi soovinud analüüsida seda pilti laiemalt nii, et see ulatuks vähemalt üks kord sellest Exceli tabelist kaugemale. Ettevõtjad on täna halva ja ebakindla olukorra tõttu lükanud erinevaid investeeringuid edasi ja see toimub väga paljudes erinevates valdkondades. Siis pole vaja imestada, et meie majandusprognoosid on negatiivsed. Ja kahjuks hakkab olukord halvenema, kui kohe ei tehta uusi otsuseid, näiteks ei pöörata sedasama majutusasutuste käibemaksu tõusu tagasi. Võimalik, et sama tuleks teha ka muude maksumuudatustega. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Me räägime siin praegu turismi[sektori] käibemaksu tõusust, aga tegelikult me teame väga hästi seda, et riigil on raha vaja. Põhiline loosung, mida Reformierakond ja koalitsioon räägivad [on see], et nad teevad riigi rahanduse korda. Riigi rahandust saab korda teha majandus[kasvu] abil. Siis hakkab rohkem makse laekuma ja sealt edasi läheb kõik paremaks. On ju? 

Meie praegune valitsus üritab remontida riigi rahakotti sellega, et panevad järjest koormust juurde ettevõtjatele ja inimestele, eelkõige ettevõtjatele. See on ju nagu Münchhausen, kes tõstab iseennast soost välja. Sellel ei ole ju mingit jätkusuutlikkust. Me peame aru saama, et kui meil on liiga kallis riiki ülal pidada, siis me eelkõige peame vähendama riigi ülalpidamise kulusid. See on ka ettevõtja põhi[küsimus], kuidas suurendada tulusid ja samal ajal ka vähendada kulusid. Makse tõstes ei ole võimalik suurendada tulusid, see on selge.  

Nüüd räägime natukene turismimaksust või turismi käibemaksust. Ma olen ise ettevõtja, väikeettevõtja, lisaks muudele ettevõtmistele pean Saaremaal väikest turismitalu. Kaja, sa oled ise ka käinud kunagi mul seal külas. Kutsun sind sinna vaatama ja võib-olla saaks rääkida kõigi Saaremaa turismiettevõtjatega natukene pikemalt nendel teemadel.  

Aga ma toon siin mõned asjad välja. Peaminister väitis, et turismisektori erisus on just selleks, et soodustada mingit kindlat sektorit, [ja küsis], miks seda vaja on, miks teha erisusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et kõik see, mis kaasneb turismiga, on ju tegelikult palju suurem kui konkreetse turismiettevõtte sissetulek. Riigi jaoks lõviosa [tulust] tuleb teenindussfäärist, sellest, mida kõike turist endaga kaasa toob. 

Võin tuua Saaremaa näite. Saaremaal oli 2022. aastal ametlikult 166 551 ööbijat ja nendest oli eestlasi 125 752. No see oli ka COVID-i aeg, praegu on ilmselt välismaalaste arv suurenenud. Kui nüüd väita, et mida see neli [lisa]eurot ikka teeb, siis Saaremaa jaoks on see 666 000 eurot saamata jäänud tulu, sel juhul kui tõsta maksu. Hea kolleeg Mart ütles, et Georg Otsas oli [ühel päeval] viis inimest. Näiteks mul ei ole turismitalus käinud viimased kolm kuud mitte ühtegi inimest. 

Selge on see, et kogu turism Eestis ongi väga paljuski hooajaline, eriti just ääremaadel, isegi Pärnus. Olen omal ajal pidanud kuursaali. Kahe-kolme kuuga pidid sa tegelikult kogu sissetuleku [teenima]. 

Inflatsioonist ma ei hakka rääkima. Inflatsioon on nii metsik, et kui me nüüd hakkame rääkima sellest, et 15% tõsteti hindasid, siis tegelikult on seegi juba püksirihma kõva pingutamine, et mitte rohkem tõsta.  

Varro Vooglaid ütles, et pooled on välismaalased, pooled on eestlased. Reeglina võib see nii olla, aga siseturism täpselt samamoodi elavdab käivet. Ja kui ei ole meil siseturismi ja ei ole välisturismi, siis lõppkokkuvõttes jäävad maksud tulemata. 

Ma ei räägi sellest, et kütusehinnad tõusevad, mida juba rääkis eelkõneleja. Sisendhinna käibemaks, üleüldine käibemaksu tõus. Automaks, mida ma enne mainisin, teeb [ettevõtte majandamise] eriti raskeks just nimelt ääremaadel töötavatel turismiettevõtjatel, seda enam, et kaup tuleb tuua mitmekümne kilomeetri kauguselt. Kütuseaktsiis. 

Ma võtan kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Muud lisad. Ja see varimajanduse pool on ka väga oluline selle asja juures. Kui hinnad lähevad juba nii röögatuks, siis väiksemad turismiettevõtjad võivad hakata varjama oma tulusid ehk ametlikult [tulusid] ei registreerita, vaid võetakse sularaha. Ma arvan, et see on üsnagi tõenäoline. See tegelikult jälle kaudselt vähendab riigi tulusid. 

Nii et majandama peab targalt. Otsuseid ei saa teha nii, et kui meil on riigieelarves auk, siis hakkame vaatama, et võtame ühest sektorist natuke, teisest sektorist natuke. Väga õige oli eelkõneleja viide sellele, et kui analüüsi ei ole tehtud, siis mida see kõik endaga kaasa toob. 

Ehe näide oli tegelikult see, kui tõsteti [alkoholi]aktsiisi. Siis sõitsid maksud tõesti Lätti. Ja mitte ainult maksud ei sõitnud Lätti, aga paljud soomlased jätsid siia tulemata, sest teada on, et Soome turist tuli ikkagi tihtipeale siia sellepärast, et siit sai odavat õlut ja muud alkoholi. Ka see on tegelikult otsene kadu, sest siis nad ei ööbi enam siin ja ei kasuta muid teenuseid. 

Nii et [teen] üleskutse ikkagi: mõelgem rohkem heaperemehelikult siin maal ja ärme tapa ettevõtjaid, ärme tapa ka ääremaa omavalitsuste sissetulekuallikaid. Mõtleme natukene kaugemale ja eelkõige tõmbame kulusid kokku. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun! 

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! Lugupeetud arupärijad! Eile õhtul sain kokku ühe sõbraga, kes on pikki aastaid esindanud Eestis [mitmeid Rootsi ärimehi] ja ajanud asju neil ja nende firmadel. Ta ütles, et tal oli just olnud telefonikõne ühe oma partneriga Rootsist, kes ütles, et ta jätab ära oma sõidu Tallinna, sest tal ei ole mõtet enam siia tulla, tal ei ole siin millestki enam rääkida, sest ettevõtluskeskkond on siin muutunud sedavõrd vaenulikuks, et on ainult üks teema veel järele jäänud: kuidas siin olevad varad rahaks teha ja see raha Eestist välja viia. Ta lisas veel, et olukorras, kus riigi valitsus ja peaminister isiklikult räägivad sellest, kuidas ees ootab sõda, kuidas Venemaa tungib kohe-kohe lähimate aastate jooksul Balti riikidele kallale, et meie oleme järgmised ja me olemegi juba sõjas seoses sellega, et Venemaa sõdib Ukrainas, ei ole tal mitte mingit soovi ka tulevikus Eestisse uusi investeeringuid teha või siin mingite juba püsti pandud äridega jätkata.

Miks ma seda räägin? Ma räägin seda sellepärast, et see ei ole ju üksikjuhtum. See ei ole üksikjuhtum! Investeeringud kahanevad, investeeringud lakkavad ja ärimehed lahkuvad. Siin ei ole põhjus muidugi ainult see, et meile liputatakse kogu aeg nina ees just nagu Eesti rahva süütunnet, et meie oleme süüdi selles, et kohe-kohe võib Venemaa meile kallale tungida, kannatage, tõmmake püksirihm koomale, tehke kõikvõimalikud maksutõusud kaasa. Julgeolek, julgeolek, julgeolek! Ei ole küsimus ainult selles. Küsimus on ka selles, et üleüldine majanduskeskkond on siin viimase paari aasta jooksul muutunud kasumliku äritegemise mõttes äärmiselt keeruliseks. Seda eelkõige.

Ja kui te loete – kasvõi täna vaatasin – mingite meie äriinimeste hinnanguid meie majanduskeskkonna kohta, siis eranditult kõik nad rõhutavad ühte asja: energeetikasektoris on vaja teha kiiresti otsuseid ja muudatusi, et energeetika kui igasuguse majandustegevuse alus muutuks konkurentsivõimeliseks. Ja seda, me näeme, praegune valitsus teha ei kavatse. Ei kavatse, jonnakalt ei kavatse, ükskõik, mida neile võivad rääkida ärimehed, võivad rääkida konkureerivad poliitikud, võivad rääkida tavalised inimesed. "Ei, mina oma otsust ei muuda! Energeetikas me ühtegi sammu selles suunas, et meil oleks konkurentsivõime nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, paranemise teel me ei astu!"

Loomulikult olukorras, kus sisendhinnad on järsult kasvanud, palgad nende hulgas, sest inflatsioon on sundinud ettevõtjaid paratamatult palkasid tõstma – riigisektor näitab siin ju suurepärast eeskuju –, ja kus maksud tõusevad ja maksutõusudega ähvardatakse veel, mõtleme veel mingeid makse välja. Aga maksu saab ju alati välja mõelda. Jumal hoidku, hingamismaks on ju ka veel olemas! Ma ei tea küll, mis selle rohepoliitika definitsiooniks võidakse määrata, aga põhimõtteliselt …  

Paluksin lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

… võib ju seda käsitleda hingamismaksuna. Kõike on võimalik maksustada. Kõike on võimalik maksustada, saabaste kandmist on ka võimalik maksustada. Aga miks te kannate saapaid? Käige paljajalu! Pole vaja, paljajalu saab ka hakkama! 

Selles olukorras ei maksa imestada, et investeeringud kaovad. Turismisektor on olnud Eesti majanduse jaoks kogu taasiseseisvusaja jooksul üks äärmiselt oluline sektor, ülioluline sektor. See on aidanud meil regionaalpoliitikat mingilgi määral elus hoida. Võtame sellesama Saaremaa, mida ma mainisin oma küsimuses. Kõik need Saaremaa üritused, alates ooperipäevadest ja lõpetades muude üritustega, on ju Saaremaad elus hoidnud. Aga Saaremaa ei ole ainus. 

Olen ise turismiga tegelenud pikalt ja võin öelda, et turismisektor on olnud ülioluline. Minu kallis kodulinn Pärnu – kui seal turismi ka enam ei ole, siis on tegemist täiesti kokku kukkunud provintsilinnaga. Seal ei ole enam midagi. Kui mina käisin koolis, oli seal suusavabrik, mööblivabrik, tapamaja, lihakombinaat, piimakombinaat, leivakombinaat, laevaremonditehas. Ma ei tea, mis seal veel olid kõik, metsakombinaat ja mida kõike. Ühtegi nendest ei ole enam alles, mitte ühtegi ei ole nendest alles! Ja nüüd kaob ära ka turism või tõmbub vähemalt kokku. 

Lugupeetud peaminister, mis te arvate, mis sellest riigist niimoodi saab? Raputage ennast oma dogmadest lahti! Lõpetage ära see jutt, et meil on ainult see raha, mida ma maksudena kogume! Tark mees oskab luua rohkem võimalusi, kui ta eest leiab – võtke see sentents endale eesmärgiks! Tark mees oskab luua rohkem võimalusi, kui ta eest leiab. Kui te leiate eest halvad olud, siis on teie asi leida võimalused neid olusid parandada, aga mitte [püüda] sellega [parandada], et te surute inimesed sõna otseses mõttes nägupidi mutta. Pastor Kelch on pannud kirja kuldsed sõnad, et Eestimaa ja Liivimaa on mõisnike taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk ja talupoegade põrgu. Mina ütlen teile, lugupeetud Kaja Kallas ja teie valitsus, et te olete Eestit viimas täpselt sellesse olukorda, kus see on mõisnike taevas, pappide paradiis ja võõraste kullaauk, aga oma inimestele põrgu. Jumala eest, lõpetage ära! Aitäh!

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Kõigepealt alustan naljaga. Teie erakonnas on vähemalt kaks mõisnikku. Kui [Eesti on] mõisnike taevas, siis see peaks ju teile meelepärane olema. See oli nali. 

Aga lähen konkreetsete teemade juurde. Esiteks, siseturistide ööbimiste arv kasvas 2022. aastaga võrreldes 22,7%. [2022. aastal] kolmandas kvartalis oli sisereiside ööbimiste arv 924,3 tuhat, 2023. aastal kolmandas kvartalis 1134,4 tuhat. 

Te mitu korda ütlesite, härra Maastik, et tõmbame kokku, eelkõige kulusid tuleb tõmmata kokku, kulusid tuleb kärpida, mitte tulusid leida. Lihtsalt teile illustreerimaks [toon näite ja ütlen], et käige oma sõnade järgi ka. Välisminister Reinsalu kasvatas Välisministeeriumi kulutuste mahtu ühe aastaga – ühe aastaga! – 35%, sellepärast et ta sai peaminister Ratasega väga hästi läbi ja kõik, mis ta küsis, ta sai. Võrdluseks: Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt tollel aastal vaid 4,3%. Välisministeeriumi kulutuste mahtu kasvatati kaheksa korda – kaheksa korda rohkem, kui majanduspotentsiaal tol hetkel võimaldas. 

Ja see oli ainult Välisministeerium. Need kulud ei ole ju tulnud ühe aastaga, vaid need on tulnud aastatega. Me oleme neid kulusid ju väga palju kärpinud ka. Aga te teate ise, kui me käisime siin saalis neid kulutusi kärpimas, kui valulikult see läks. Mitte midagi ei tohi ära jätta. Teie ise ütlete, et ühtegi maksu ei tohi tõsta, õpetajad peavad saama rohkem palka, päästjad ja politseinikud peavad ka saama. Kõigele sellele ma saangi alla kirjutada, aga kuskilt see [peab] tulema ja see tuleb maksumaksja rahast. Mitte kuskilt mujalt neid kulutusi katta pole võimalik. 

Ja üks asi veel. Te ütlete, et vot, kui seda aktsiisi tõsteti, kui paha see oli. Aga kes tõstis tol korral? Kes oli valitsuses, kes seda aktsiisi siis tol korral niimoodi tõstis ja selle vea tegi? Selles mõttes praegu nagu tundub, et meie, kes me üritame seda asja korda saada … Ja me ei saa seda sugugi korda, see on korrast väga kaugel. Selle jaoks tuleb teha veel väga palju pingutusi. Meie saame kõik selle, mis tegelikult on varasemalt … Siis kui olid väga-väga head ajad, väga head ajad, kulutati ära reservid ja tehti eelarvesse selline auk, millel katet ei ole. Nüüd üks kriis ajab teist kriisi taga. Need ei ole meist sõltuvad kriisid: tervisekriis, energiakriis, siis sõda. Need on need asjad, millega me peame tegelema.

Ja ma lihtsalt tuletan meelde, et riigikaitsekulutused on need, mis on meil tõusnud kõige rohkem. Kõik erakonnad enne valimisi lubasid, et riigikaitsekulutused tõusevad 3%‑ni SKT-st. See tähendab, et see [raha] peab ka kuskilt tulema. Ma küsin, kus on siis need tuluallikad. See, et tõmbame majanduse käima, on huvitav mõte, aga sellel reaalset tausta ei ole, mida täpselt ikkagi teha tuleb.

Ja veel [ütlen] härra Helmele, et me teeme just kõik selleks, et sõda siia ei tuleks, et siia saaks teha investeeringuid, siin oleks rahu, siin oleks ettevõtlus ja turism õitseks. Selle jaoks me teeme neid riigikaitseinvesteeringuid. Selle jaoks me tegeleme sellega, et ka meie liitlased mõistaksid, et riigikaitseinvesteeringuid tuleb teha, et see sõda ei laieneks NATO piiridesse. Aitäh!

Aitäh! Ja ma saan aru, et vastusõnavõtt kohapealt. Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Ma muidugi tahan öelda, lugupeetud Kaja Kallas, et ma just sellepärast Isamaaga liitusin ja siia Riigikokku tulin, et teha õigeid otsuseid. See, et keegi kunagi, mõned aastad tagasi tegi mingeid valeotsuseid, ajendaski mind siia tulema. Ma olen olnud Isamaas peaaegu kolm aastat. 

Aga teine asi: te küsite, kust tulevad tulud. Mina annan teile nõu, et riigikaitse[kulutusteks] võib väga vabalt laenu võtta. Selle jaoks ei pea koormama … (Peaminister ütleb midagi vahele.) Jaa, võtkegi laenu, see on sihtotstarbeline laen. Nagu te näete, inflatsioon sööb selle laenu ise ära. 24% on inflatsioon aastas. Kõik targad riigid teevad seda. Meie oleme need, kes ei võta laenu, tõmbame püksirihma koomale, igaüks võtab 3–4 töökohta ja maksustame oma kodanikke. See on soovitus. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, ma ei saa aru, kas te tahate nüüd vastusõnavõttu või soovite protseduurilist küsimust. (Mart Helme vastab saalist.) Hästi, vastusõnavõtt. Mart Helme, kuna teie nime mainiti, siis palun, vastusõnavõtt. Palun!

Aitäh! Ma tahaks paar asja ära õiendada. Esiteks, loomulikult on kaitsekulutuste tegemine kiiduväärt tegevus ja selle eest vist ka eelmisel korral, kui te siin arupärimisele vastasite, ma tunnustasin valitsust ja toetasin seda, et valitsus praegu neid kulutusi teeb. Selles ei ole meil ilmselt mingisuguseid lahkarvamusi.

Aga olukord on teine, kui te ütlete, et meil on kaks või kolm aastat aega, nagu te seda kuskil ütlesite või vähemalt on tõlgendatud seda niimoodi. Vähemalt on tõlgendatud seda niimoodi! Ärge lööge käega! Avalikkuses on see läinud täpselt niimoodi liikvele ja see on just destruktiivne sõnum investoritele ja ka tegelikult kohalikele inimestele. Mis mõttega ma võtan mingisuguse pangalaenu ja hakkan midagi üles ehitama, mingit firmat looma, kui peaminister ütleb, et meil on kaks aastat aega? Ei ole ju mõtet.

Aga vastusõnavõtu korras tahan ma ära õiendada ka selle, et vaadake, kallis Kaja Kallas, see, et Anti ja Evelin Poolametsal on mõisahoone, mida nad on hoole ja armastusega peaaegu et varemetest üles ehitanud – enam-vähem sama käib ka minu kohta –, ei tähenda seda, et me oleme mõisnikud feodaalses tähenduses, et meile kuuluvad tohutud maavaldused sadade või tuhandete pärisorjadega. Nii et palun ärge sellist üldistust, laiendust ja tõlgendust meie puhul tehke. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, kuna rohkem Riigikogu liikmeid eelnevalt ei mainitud, rohkem vastusõnavõtte ei ole võimalik teha ja vastusõnavõtule vastusõnavõttu ka ei saa teha, siis ma sulgen läbirääkimised ja loen meie tänase esimese päevakorrapunkti ammendatuks ja käsitletuks.

Nii, järgnevalt liigume teise päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi ja Mart Maastiku 12. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine sisserände kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Nüüd sõõm värsket õhku. Seni me oleme saanud vastuseid arupärimistele, mis on esitatud mai- ja juunikuus, aga see arupärimine on suhteliselt värske, ikkagi detsembrist. Samas, teema on meeli köitnud eelmisel aastal päris mitmel korral. Valitsus otsustas rahvastikupoliitikaga tegelemise asemel anda avalikkusele signaal, et see ei ole absoluutselt tähtis. Järelkasv ei ole tähtis. See, kas peredes on lapsi või mitte, ei ole praegu esmane. Samas, rahvastikupoliitikata ei ole võimalik ette kujutada ei majanduspoliitikat ega kaitse-, kultuuri- ja hariduspoliitikat. Nii et meie jaoks on see oluline. 

Valitsuse liikmete sõnum oli, et kui meil sündimus [langeb] ja me mingitel põhjustel ei astu riigi poolt samme, et see taas hakkaks [tõusma], siis meil on lahendus olemas. Seda on soovitanud nüüd juba kaks ministrit ja üks asekantsler – üht-teist on veel kuulda olnud valitsusringkondadest –, et lahendus on kontrollitud migratsioon. 

Ma tahan öelda, et kontrollitud migratsioonist sisulises mõttes on asi juba kaugel. Kontrollida võib midagi, mida sa paned kirja. Ausalt öeldes, meil ei ole isegi päris ülevaadet, kui palju meil inimesi saalib sisse-välja, sest osa piire on päris lahti. Aga kindlasti ei ole võimalik praeguses olukorras varsti enam protsessi üldse kontrollida. 

Kui migratsioon – ma mõtlen immigratsiooni, sisserännet – on ühel perioodil liiga kiire, siis sellel on oma negatiivne mõju turvalisusele ja turvalisustundele. Ka kapo – ega see ei ole niisama, kapo ei võta naljalt seisukohti – on hoiatanud, et näiteks moslemi kogukond, islamiusuliste ringkonnad on kosunud hästi kiiresti ja äärmuslus samamoodi. Kuni selleni, et näiteks Moslemi Vennaskond on huvi avaldanud, et siin sekkuda ja hakata korda rikkuma. 

Me näeme, et venekeelse taustaga elanikkonna kasv – ma ei räägi praegu Ukraina põgenikest – on olnud nii suur, et on hakanud mõjutama väga tõsiselt näiteks hariduslikku hakkamasaamist. Kvaliteetse eestikeelse õppe korraldamine on järjest raskem. 

Aga selline immigratsioonilaine toob tulevikus muidugi ka sotsiaalseid probleeme ja nii edasi. Lõpuks on see ka eelarveline küsimus, kui palju läheb maksma 100 põletatud sõidukit ja kümme põletatud kauplust päevas, nii järjest näiteks nädal aega. Kas see vastus on olemas? Need on ühiskonnale väga suured kulud. Massiline sisseränne võib tähendada ohtu ka siseturvalisusele.

Nii, kui me räägime praegu sisserände piirarvust, mida teie valitsuse liikmed soovitavad tõsta, siis meie küsimus on, kas see on kogu valitsuse poliitika. Meil on 13 erandit, kuidas sisserände piirarvu saab niikuinii laiendada. 13 erandit! Ja et lihtsalt seda konkreetset piirarvu suurendada, selle eesmärk on ju ainult odava tööjõu sissetoomine. Odava tööjõu sissetoomine tähendab seda, et survestatakse meie oma töövõtjaid madalate palkadega ja surutakse palgad madalaks. See tähendab, et meie oma inimesed lähevad ära, nagu siin kümmekond aastat tagasi see laine oli. Meil ei ole võimalust sellisesse pöörisesse enam minna. Lisaks sellele [suureneb] meil tööpuudus. Tuua siia järjest inimesi sisse, nii nagu valitsus kavandab, on väga halb.

Ja me küsime, kui palju on meil juba praegu erinevate kategooriate sisserändajaid ja kas Vabariigi Valitsuse arvates tuleks sisserännet piirata või hoopis soodustada. Milline on töörände ja sellega kaasneva pererände arvuline suhe Eesti kogemust arvestades, kas see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poliitikaga? Üleüldse tahame teilt teada, millised on massilise sisserände korraldamise tagajärjed Eesti riigile.

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

Aitäh! Austatud arupärijad! 

[Esimene küsimus:] "Kui palju on meil juba praegu erinevate kategooriate sisserändajaid ja kas Vabariigi Valitsuse arvates tuleks sisserännet piirata või hoopis soodustada […]?" Mul on need tabelid siin vastuses, aga neid on imelik ette lugeda. Ma võin need tabelid paluda teile saata, ma vastan lihtsalt üldiselt. 

Igal aastal määrab Vabariigi Valitsus sisserände piirarvu. 2024. aastal [on see] 1303, mis on vähem kui 2023. aastal. Piirarvu kehtestamise eesmärk ongi reguleerida seda, kes siia tulevad ja [kes siia] jäävad. Valitsuskoalitsioon pole kokku leppinud välismaalaste seaduses kehtestatud sisserände piirarvu üldregulatsiooni muutmises. Meil on selge eesmärk korrastada välismaalaste Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsiooni, aga see eelnõu ei ole valmis ja seda pole arutatud ka valitsuse istungil.

Eesti rändepoliitika on läbi aegade lähtunud tasakaalustatuse põhimõttest. See poliitika peab arvestama Eesti arenguvajadustega, see peab olema suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra, riigi julgeoleku tagamisele – selles osas ei ole mitte midagi muutunud. Soodustatud on olnud nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust või kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega.

Tähtajaliste elamislubade väljastamise arvud on üldjoontes olnud stabiilsed. Erandlik oli pandeemia[aasta], 2020. aasta. Kui me võrdleme 2023. aastat 2022. aastaga, siis vähenes meil tähtajalise elamisloa taotluste [arv] põhjuste lõikes järgmiselt: töötamiseks vähenes 16,6%; õppimiseks 23%; pererändeks 41%. Nagu ma ütlesin, on soov neid reegleid korrastada, et kõik oleks arusaadav.

Teine küsimus: "Milline on töörände ja sellega kaasneva pererände arvuline suhe Eesti kogemust arvestades, kas see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poliitikaga?" Vabariigi Valitsus lähtub Riigikogus kehtestatud reeglitest ja sisserännet puudutavate valikute tegemisel peab arvestama, et töörändega kaasneb pereränne. Nii nagu ma ütlesin, need tabelid saadame teile eraldi, saate neid vaadata. Seadusliku rände aluste väärkasutuse riskide vähendamiseks ja julgeolekuohtude ennetamiseks plaanime kindlasti kasutusele võtta meetmed, et tõhustada rändemenetluse läbiviimist ja tugevdada rändekontrolli võimekust.

Kolmas küsimus: "Millised on meie riigi võimalused integreerida nii kultuuriliselt kui sotsiaalselt sellise massilise sisserändega siia tulnud välismaalasi ja millised on Teie valitsuse selleks ette võetud sammud?" Registreeritud rände järgi tuli kõige rohkem ukrainlasi 2023. aastal. Integratsioon on parim siis, kui nad on sotsiaalselt aktiivsed, see tähendab, et töötavad ja õpivad. Seetõttu on hea meel tõdeda, et 53,2% tööealistest ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikest on asunud tööle.

Integreerumisele pöörame ka eraldi tähelepanu. Näiteks on meil valdkonna arengukava, sidusa Eesti arengukava. Seal on eesmärgid ja tegevussuunad. Kõigi uussisserändajate teekond Eestis algab kohanemisest. Selleks on kohanemisprogramm – 2015. aastast seda pakutakse –, mis koosneb erinevatest tasuta koolitustest. Kõige tähtsam meie jaoks on loomulikult eesti keele õpe. Seetõttu me panustamegi eesti keele õppesse ja keeleõpet toetavatesse tegevustesse nii Eesti riigi eelarvest kui ka rahvusvaheliste tõukefondide rahast just selleks, et inimesed oleksid samas keeleruumis ja samas inforuumis. Siis saavad nad ka paremini integreeruda. Aitäh!

Aitäh, proua peaminister! Teile on päris mitu küsimust. Kõigepealt Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Teema, mis otseselt on migratsiooniga seotud, on keeleküsimus. Ma ei ole kursis, millal teie viimati pealinna kaupluseid külastasite, aga mina käisin laupäeval ja sattusin olukorda, kus teenindaja ei osanud minu väga lihtsale eestikeelsele küsimusele vastata ja ei suutnud üldse ühtegi sõna eesti keeles minuga rääkida. Suures pealinna kaubanduskeskuses! Oma tuttavate käest ma olen kuulnud, et selliseid olukordi juhtub pidevalt viimasel ajal. Mida Vabariigi Valitsus ette võtab, et lõpeks selline olukord, et Eesti pealinnas ei saa eestlased enam eesti keeles isegi mitte kaupluses asju ajada?

Aitäh! Mina käisin poes pühapäeval ja sain eesti keeles hakkama, kuigi tõepoolest, teenindaja emakeel ei olnud eesti keel. Kenasti sai eesti keelega hakkama. 

Meil kehtib keeleseadus. Loomulikult, seda keeleseadust tuleb järgida ja kontrollida selle täitmist. Aga lisaks saame me kõik ise teha ikkagi seda, et me räägime eesti keeles, ja need, kes oskavad vene keelt, ei lähe sellele üle, kui nendega räägitakse.

Aitäh! Jaak Valge, palun! 

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tööandjate keskliidu juht Arto Aas väitis täna juba mitmendat korda, et välistööjõu kaasamise reeglid on Eestis praegu Euroopas ühed kõige karmimad. Teie ise olete väitnud varem, et Eestis on konservatiivne sisserändepoliitika – ma küll täpset sõnastust ei mäleta, vabandan. Praegu ütlesite, et see on tasakaalustatud. Aga OECD andmete kohaselt ületasid 2022. aastal – need on praegu kõige värskemad andmed – Eestit sisserändemahu poolest [võrreldes] meie rahvaarvuga vaid Luksemburg ja Island. Leedu jäi 2,5 korda alla Eestile, Läti kuus korda, Soome üle kolme korra, Rootsi 2,5 korda sisserändemahu poolest [võrreldes] rahvaarvuga. Kuidas saab siis nii olla, et ühtaegu on meil üks Euroopa kõige karmimaid ehk konservatiivne sisserändepoliitika ja üks Euroopa suurimaid sisserändeid?

Aitäh! Meile on tõepoolest tulnud Ukrainast väga palju ajutise kaitse saajaid. Neid on tulnud [siia] rohkem kui teistesse riikidesse. Sellest tulenevalt see tulemus ongi [selline].

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Demograafiline kriis on viinud meid selleni, et meie rahvus võib välja surra. Küll muidugi mitte kahe aasta jooksul, nagu [räägitakse, et] kohe tuleb sõda, aga võib-olla 50 aasta pärast. Praegu teie ametikaaslane Riisalo kaalub tööjõukriisi leevendamiseks välistööjõu kvoodi mitmekordistamist. Kui praegu on ette nähtud, [et see on] 0,1% rahvastikust, 1300 aastas, siis kui seda mitmekordistada, siis see võiks olla, ma ei tea, 5000 või 7000. Praegu on reaalselt tulnud meile sisse juba ligi 100 000 võõramaalast. Kas siis sellest tööjõust ei piisa, et me peame veelgi suurendama seda? Ja kuidas te arvate, et me riigina ja rahvusena püsima jääme ning meie keel ja kultuur [püsima jäävad], kui me seda teeme?

Tiit Riisalo mõtteid peab kommenteerima Tiit Riisalo. Valitsuses selliseid plaane ei ole.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Minul oleks küll hea meel, kui te pöörduksite Keeleameti poole ja saaksite neilt reaalse informatsiooni. Liiga paljudel inimestel on olnud probleeme eesti keeles asjaajamisega. See asi on täiesti käest ära. See on immigratsiooniprobleemide indikaator. Aga ma küsiks nende inimeste töölesaamise kohta. [Seal on] erinevad kategooriad muidugi. Kuidas saab nii olla, et meil on 100 000 inimest, aga näiteks maasikakasvatajad ikka hädaldavad, et töökäsi ei ole. Näiteks Lätis Siguldas ütlesid nad, et kehtestasid ukrainlastele reegli, et kui nad seda tööd vastu ei võta, siis toetusi ei saa. Riisalo ütleb, et ikka on inimestest igal pool puudu. Kus on piir, kui meil on 100 000 inimest tulnud väljastpoolt ja ikka ei ole töökäsi ka kõige lihtsamate tööde jaoks? Kuidas see võimalik on?

Aitäh! See on võimalik sellepärast, et meie ühiskonna heaolu on parem ja inimesed ei taha enam lihtsamaid töid teha. Eks see on küsimus ka ettevõtjatele ja küsimus palkade kohta. See, et meil on hetkel tööpuudus pisut suurenenud, aga [töö]hõive on erakordselt suur, tähendab seda, et meil on töökohti tulnud juurde rohkem, kui on töötuid. See on pigem positiivne näitaja, sest tavaliselt käib majanduslangus alati käsikäes tööpuuduse kasvuga. Seda praegu ei ole veel näha.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Me võime seda piirata 30 või 35 viimase aastaga, aga üldiselt on meil rahvana kogemus, mis sisserändajatega kaasneb. Loomulikult on teadussisseränne, [on sisseränne] kõrghariduses, spetsialiste on vaja. Sel on oma positiivsed küljed ka. Aga kui me räägime praegu massiimmigratsiooni ohtudest kogu ühiskonnale, siis millised need kogemused on, mis teil seal tabelites ka on? Kui näiteks suurendada, nii nagu ka minister Riisalo taotleb nüüd avalikult – enne ütles seda asekantsler –, kolm-neli korda … No hea küll, praeguse 1300 asemel aastas tuleb 5000 inimest odavaks tööjõuks sellesse sektorisse. Kui palju nendega [tuleb kaasa] pereliikmeid? Lihtne arvutus näitab, et pika plaani järgi võib nende 5000-ga pereliikmeid siia aastatega [kaasa] tulla 20 000 – 30 000.

Teie aeg!

Mida see statistika keskmiselt näitab?

Aitäh! Ma saan kommenteerida valitsuse plaane. Valitsusel neid plaane ei ole. Riisalo plaane või mõtteid võite küsida tema käest.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Mina sooviks, et te ikkagi kommenteeriksite oma valitsuse ministrite väljaütlemisi. Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister, on öelnud, et demograafiakriisi lahendusena näeb tema kontrollitud sisserännet. Tõepoolest, IT- ja ettevõtlusminister ütleb, et tema näeb majanduse elavdamise lahendusena sisserännet. Samal ajal mõjuanalüüsidest, milliseid kulutusi see toob kaasa meie sotsiaalsfäärile, me ei ole kuulnud. Mina küsin [järgmist]. Peeter Raudsepp, konjunktuuriinstituudi juht, ütles hiljuti, et ainukene tõusev näitaja Eestis halbade ja langevate näitajate juures on töötus. Kas tõesti kavatseb valitsus sellise töötuse perioodil hakata probleemi lahendama odava tööjõu sissetoomisega?

Ei kavatse. Nagu ma ütlesin, valitsusel ei ole selliseid plaane. Ministrite mõtteid võite küsida ministrite käest. Sa küsisid, kas ma kavatsen. Ei kavatse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Õpetajate streigiga seoses on lisaks palgatõusule jutuks õpetajate töökoormus. Kuivõrd te näete õpetajate töökoormuse tõusu põhjusena ka hüppeliselt suurenenud immigratsiooni?

Aitäh! Õpetajatega korduvatel kohtumistel nad seda küll välja ei toonud. Nad tõid välja ülesannete [rohkuse] ja koormuse [suurenemise] puhul kaasava hariduse probleeme ja kõike seda, aga mitte seda, mis teie ütlesite.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Seda, et me Tiit Riisalo väljaütlemiste kohta siin saalis küsime, ei maksa meile küll kuidagi pahaks panna, sellepärast et tegemist on teie valitsuse ministriga. Varasemast mäletan küll, et peaministrid pidid alati aru andma ja teadma, mida teised ministrid mõtlevad. Enne te jätsite vastamata Siim Pohlaku küsimusele, mida valitsus ette võtab selleks, et müüjad oleksid eestikeelsed. Te ei vastanud. Äkki te veel vastate? Aga ma küsin, mida valitsus ette võtab – tänase seisuga on meil 55 892 töötut arvel –, et neid inimesi tööturule tuua ja motiveerida, selle asemel et hakata [inimesi] sisse tassima kordades rohkem, kui täna lubatud on. Mida te võtate ette selleks, et saaks võimalikult paljud 55 892 inimesest tööle?

Aitäh! Esiteks, eestikeelset õpet me oleme [parendanud]. Teiseks lähme me eestikeelsele haridusele üle, et ei [oleks] Eestis enam inimesi, kes eesti keelt ei oska. Ja mis puudutab töötuid, siis töötute jaoks on meil terve rida koolitusprogramme ja ümberõppimis[programme] – kõike seda me teeme. Aga töötus ei ole nii oluliselt kasvanud. Näiteks kui me olime Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega koos valitsuses, siis teatavasti pidi Kristjan Järvani plaan B [algama] siis, kui meil on 75 000 töötut. Praegu me ei ole seal kohas.

Mart Helme, palun!

Ma haaran kinni sellest soovitusest rääkida igal pool eesti keelt. Mina ei ela elevandiluust tornis. Mul oli üleeile õhtul selline asi, et ma läksin poodi, toidupoodi, ja seal hakkas mulle ligi ajama üks ilmselgelt ebakaine vene keelt kõnelev meesterahvas, kes soovis minuga kangesti suhelda. Kui ma talle näitasin žestiga, et ma ei soovi temaga suhelda, siis kuulsin ma tema käest venekeelset roppust, et mis estonets ma olen. Ma olen täiesti veendunud, et ma ei ole ainuke, kellel on selliseid kogemusi. Kuidas me peaksime sellistes olukordades käituma? [Kas me peaksime] jääma ikkagi eestikeelseteks, soliidseks ja laskmagi neil lärmata ja ennast solvata? Ja ma ütlen teile veel seda, et meil vahepeal kadusid sellised tüübid täiesti ära, aga teie sisserändepoliitika tulemusena on nad tagasi ilmunud, ilmselt rahvusvahelise kaitse saaja sildi all. Kuidas me peame eestlastena käituma …

Teie aeg!

… kui 33. iseseisvusaastal öeldakse mulle ropult, mis sorti estonets ma olen?

Aitäh! Kui teid tülitatakse, siis on olemas õiguskaitseorganid, kelle poole tasub pöörduda.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Riigikogu liikmetele vastates te ütlesite, et teie ei soovi ministrite Riisalode mõtteid ja väljaöeldud seisukohti kommenteerida, et küsige nende endi käest. Loomulikult, me kindlasti teeme seda esimesel võimalusel. Te kinnitasite ka, et selliseid plaane, nagu ministrid Riisalod on välja öelnud meedia vahendusel, valitsusel ei ole. Minul on kõigepealt teile üks soovitus ja siis küsimus. Kui ministrite Riisalode avaldused lähevad vastuollu valitsuse plaanidega – te siin kinnitasite, et teil selliseid plaane ei ole –, siis on mul palve, et ministrid ei annaks mingisuguseid eksitavaid signaale, mis ühiskonnas ärevust tekitavad. Ja teiseks, kas see, et te ütlesite, et ei ole selliseid plaane, nagu ministrid Riisalod on välja öelnud, tähendab seda, et valitsus ei kavatse praegust sisserändepoliitikat või rändepoliitikat laiemas plaanis muuta?

Aitäh! Tähendab, me oleme kokku leppinud selles, et me välismaalaste seadust muudame selleks, et tõhustada rändemenetluse läbiviimist, tugevdada rändekontrolli ja [tõkestada] seaduse väärkasutusi. Aga rändepoliitika jääb samaks. See kokkulepe meil on. Kui on mingeid ettepanekuid, siis loomulikult me neid ettepanekuid arutame, aga küsimus on selles, milles me lõpuks kokkuleppele jõuame. Ma ei näe, et rändepoliitika saaks oluliselt muutuda.

Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Te siin ütlesite enne, et töötuse määr või protsent ei ole tõusnud. 

Ei öelnud. 

Aga oktoobris kuulsime, et töötuse arv kasvab kogu aeg ja Eesti Panga detsembrikuu prognoosi kohaselt hakkab sellest aastast töötus oluliselt kasvama. Äkki selgitate, millest teil see nii kindel tunne, et kõik on töötusega hästi?

Aitäh! Te kuulete valikuliselt. Ma ütlesin, et töötus on tõusnud, aga kui me vaatame majanduslangusega seotud tööpuuduse kasvu, siis on see olnud väiksem, kui majanduslanguse [järgi] võiks arvata. Tööhõive on kasvanud märkimisväärselt rohkem ehk siis töökohti on tulnud juurde rohkem, kui meil on tulnud juurde töötuid. Ja seda olukorras, kus meile on tulnud Ukraina sõjapõgenikud, kellest 53,2% on läinud tööle. Ehk siis töökohti on [tekkinud] rohkem kui töötuid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Sellesama sisserände kohta [küsin]. Te ütlesite, et 53% Ukrainast tulnutest on läinud tööle, aga teistpidi, 47% ei ole läinud tööle. Kui palju nendest sisserännanutest ja meil ajutise kaitse saanutest on töötute nimekirjas? Kui aktiivselt me töötukassa kaudu nende tegevust toetame?

Aitäh! Mul ei ole neid numbreid hetkel käepärast, aga minu mäletamise järgi töötu abiraha nemad ei saa.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Tõnis Lukas, palun! 

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Meie küsime siin sisserändeteema kohta. Valitsuse tööjaotuse alusel, mida teie ju kontrollite, tegelevad sisserändega mõned ministrid rohkem kui teised. On täiesti selge, et minister Riisalo ja minister Riisalo igapäevases valitsemisalas on kas siis majandus- või rahvastikuteemadega seotud kompetents ja nemad tegelevadki nende valdkondadega. Kui suuri valdkondi juhtivad ministrid võtavad seisukohti ja ütlevad, et see on pikk plaan, mida on siin esitatud juba mitu kuud ja täna vist esitati eriti võimsalt, siis kahtlemata küsime me selle kohta kogu valitsuselt ja esmalt peaministrilt.  

Mis puudutab neid järelmeid, mida kontrollimatu sisseränne kaasa toob – ma nimetan seda kontrollimatuks, sest ühe lühikese perioodi jooksul mitmel põhjusel sisse toodud inimesed võivad olla registreeritud –, mida see sotsiaalselt, kultuuriliselt, hariduslikult, ükskõik, ka majanduslikult toob ja turvalisusele toob, siis neid ei ole suudetud ette näha. Ja nagu mitmes Euroopa ühiskonnas ja kogu maailmas on näha, võib see viia halva planeerimise puhul konfliktideni ja ka väga suurte kuludeni kogu ühiskonnas. 

Ma nimetan lihtsalt ära, kuna siin kõneleti haridussüsteemist, et Soomes on viimase PISA testi tulemuste järsku langust mitmed analüütikud seostanud ikkagi järsult mitmekesisemaks muutunud õpilaskonnaga. Ei suudeta enam haridusstandardit hoida.

Kultuurilises mõttes me eesti keelt muidugi õpetame, võtame meetmeid, astume samme ja viime koolid eesti keelele üle – väga õige! –, aga täiskasvanud, kes siia tulevad, on vaja eesti keeles tööd tegema panna. Selleks on meie [võime] piiratud. Kui me siin läheme liiale, siis me ei suuda neid eesti keeleruumi tõmmata ja nad jäävad võõrasse inforuumi. See on jällegi risk turvalisusele.  

Me oleme avatud terve Euroopa Liidu tööturule. Sellest on vähe juttu olnud. Üle poole miljardi on neid inimesi, kes võivad siia vabalt tööle tulla. Sisserände piirarv on ainult kolmandatele riikidele. Ja sisserände piirarv ei ole meil totaalne, vaid seal on 13 erandit: kõrgepalgalised, igasuguseid juhid, tehnoloogiasektor, paljud-paljud [variandid], perekonna juurde tulemise võimalus ja muud, kes on tegelikult selle kvoodi alt väljas. Nii et ka ilma kvooti tõstmata on [juba] võimalik, et siia tuleb palju rohkem sisserändajaid, kui siin viimastel aastatel on olnud, kui me laseme selle poliitika kontrolli alt välja.  

Selle tõttu oleme me Isamaas ning opositsioonis väga tundlikud ja ma arvan, et ka suur osa eesti rahvast [on mures], sellepärast et meile organiseeritakse siin praegu mõne mõtlematu otsusega tegelikult kontrollimatu sissevool. Me oleme teinud kõvasti erandeid, nagu ma ütlesin, me oleme olnud küllaltki avatud sisserändepoliitikaga. Nii et ei tasu pisendada Eesti rahva pingutusi olla avatud. Aga liiale ei tohi mitte mingil juhul minna, sest muidu me jääme vähemusse omal maal. Ja kui te kujutlete poliitilise järelmina, et need inimesed, ka selle tööjõuga seotud perekonnad, kes jäävad siia pikemalt …

Palun kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit. 

Suur osa eriti sellest odava tööjõu kontingendist on praegu ikkagi küllalt keerulises maailmas. Me teame, [et neil] on majanduslikud huvid siia tööle tulla ja [tööle] jääda ning on huvi ka tõmmata perekondi järgi, nagu on sedasama islami kogukonna laienemist kapo kirjeldanud. Me teame, et ei ole nii, et minnakse tagasi, mõne aja jooksul tõmmatakse ka perekond järgi. 

Ja miks ma suhtarvu kohta tahtsin teilt küsida. See analüüs peab olema kindlasti täpselt tehtud ja rääkima konkreetsetest arvudest, mitte ainult nii, et kui praegu on lubatud 1300 aastas ja seda suurendatakse kolm korda, siis korrutatakse see number lihtsalt 3-ga läbi. Ei ole nii. Juurdevool võib sellisel juhul olla 20 000 inimest kokku – kogu see tööjõud, pluss perekonnad. 

Vaat see on see, kust tulevad ka poliitilised järelmid, sest kui jäädakse siia alaliselt, siis varem või hiljem need inimesed saavad ka valimisõiguse. Me võime siin debateerida, kui oluline on kaasa lüüa kogukonnas, kus sa elad, ja loomulikult on seal oma positiivsed küljed, aga valimisõigus kohalikel valimistel on praegu tegelikult piiramatu ja me tahame selle kõigepealt ära võtta agressorriikide kodanikelt, sest nende motiivid ei pruugi olla praegu sobivad. Me teame, et nendes kogukondades või omavalitsustes, kus Vene kodanikud ja Valgevene kodanikud hääletavad suurema hulgaga, on ka linnavalitsused suhteliselt tõrksad eesti õppekeelele üleminekul. Nii et tegelikult tellib see valijate kontingent osa meie poliitilisest muusikast ja see mõjutab ka riiklikku üldist poliitikat. Ja kui nüüd [sisserändajate] hulk suureneb, kui me räägime mõne aasta jooksul suurenevast sisserändest, siis see tähendab, et mõne aasta pärast on nendel inimestel ka valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Sellisel juhul ei pruugi need huvid olla nii-öelda traditsioonilised elu kujundamise või, ütleme siis, keskkonna kujundamise huvid, kui ollakse mitte nii integreerunud meie ühiskonnaga. Siis saab nende inimestega vabalt manipuleerida. 

Et ei juhtuks niisugust olukorda, kus samm-sammult justkui kellegi meelest õigeid otsuseid tehes me avame niinimetatud Pandora laeka ja paneme doominokivid kukkuma ja lähme mitte ainult demograafilisest vetsupotist alla, vaid tegelikult üleüldse turvalisuse mõttes allakäigupöörisesse, kust me ei saa enam tagasi, paneme pidurit enne, kui veel hilja [ei ole]. See tähendab, proua peaminister, kontrollige seda, mida teie valitsuse liikmed räägivad ja kuidas see mõjub ühiskonnale. 

Aitäh! Järgnevalt hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, palun! (Helir-Valdor Seeder palub lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Hetkel küll istungit ei juhata enam Riigikogu esimees, aga ma loodan … 

Ega see ei ole suur kahetsus?  

Ei, see ei ole probleem, see on lausa lust, ma ütleksin. Aga mul on sõnum Riigikogu aseesimehe kaudu Riigikogu esimehele, et praegune arutelu on väga hea näide sellest, kuivõrd oluline on, et Riigikogu liikmete arupärimised jõuaksid siia suurde saali, mitte ei moonduks kirjalikeks küsimusteks. Avatud diskussioon siin Riigikogu saalis toob välja palju reljeefsemalt eriarvamused või ka ühisosa. 

Ja tänasele arupärimisele vastamise tulemusena sai minule küll selgeks, et valitsuses on põhjust arutada [seda teemat]. Kaks ministrit on öelnud – sotsiaalkaitseminister ning majandus- ja IT-minister –, et nad näevad oma valdkonna probleemide lahendusena sisserännet, nii demograafiaküsimustele kui ka tööjõu küsimustele [lahenduseks]. Peaminister ütles täna, et valitsuse tööplaanis oleva välismaalaste seaduse muutmise üks olulisemaid eesmärke on hoopis tõhustada kontrolli rände üle, millega ma olen igati nõus. Selliseid eesmärke üldse ta ei maininud, mida kaks eespool mainitud valitsuse liiget on öelnud. Siit on minu palve peaministrile, et tõesti see sõnum, mis ühiskonda jõuab, oleks valitsuse liikmetel kuidagi kooskõlastatud ja ühene, mitte ei tekitaks ühiskonnas vastuolulisi arvamusi. 

Nüüd, kui keskenduda siiski neile sõnumitele, mida valdkondade ministrid oma valdkonna arenguplaanide kohta välja öelnud on, siis see teeb väga ärevaks. Kõigepealt julgeoleku aspekt – sellele on juhtinud tähelepanu ka kaitsepolitsei mitmel eelneval aastal oma aastaraamatus, kus on juhitud tähelepanu ka mitmetele kogukondadele, kes kasvavad ja kujutavad endast ohtu Eestis julgeolekule ja sisemisele turvalisusele. Praeguses julgeoleku[olukorras] peab ühiskond olema sidus, ühtne ja tugev. Ja selliseid märke kaitsepolitsei aastaraamatus tuleb võtta väga tõsiselt. See on julgeolekupoliitiline aspekt, millest me kindlasti ei saa ka rände puhul mööda vaadata. 

Teine [asi], mis on seotud julgeolekuga, on lõimumine, millest siin ka Tõnis Lukas rääkis. See on seotud ka nende küsimustega, mis saalis esitati, ka eesti keele positsiooniga ühiskonnas. See on ju väga oluline, et me räägiksime ühes keeles, et me mõistaksime teineteist ja et informatsioon oleks arusaadav. Me näeme, et enam kui 30 aastat läks Eestis aega, kuni me jõudsime reaalse otsuseni minna üle eestikeelsele haridussüsteemile. Enam kui 30 aastat! Ja see ei ole praegu etteheide ühele või teisele valitsuskoalitsioonile. See on võtnud 30 aastat läbi erinevate valitsuskoalitsioonide. Ei ole olnud meil poliitilist jõudu, et seda ellu viia. Ma loodan, et nüüd meil on see [jõud], sest me lihtsalt ei räägi täna enam elluviimisest, vaid kõik vajalikud otsused on tehtud, justkui on saavutatud konsensus ja on kokku lepitud ka rahastamise plaanis. 

Aga me näeme, et me ei suutnud 30 aasta jooksul seda otsust niisugusel kujul siiski seadustada ja me näeme ka kõikide uuringute tulemusena, et me ei ole suutnud lahendada 30 aasta jooksul Ida-Virumaal siia varem sisse rännanud inimeste lõimumist Eesti ühiskonda. Kõik küsitlused näitavad, et nende konkurentsivõime on üldistatud kujul nõrgem tööjõuturul, hariduse omandamisel ja paljudes muudes küsimustes. 

Vaadates tänaseid rändesaldo numbreid, võib selgelt öelda, et meie võime õpetada eesti keelt, meie võime lõimida neid inimesi, pakkuda neile sotsiaal-majanduslikke võimalusi arenguks ja [enese]teostuseks ka haridussüsteemis on tunduvalt väiksem, kui [vajaks] see sisserände voog, mis siia tuleb. Eesti riik ei ole võimeline sellist sisserännet lõimima nii, et ühiskonnas ei tekiks väga tõsiseid probleeme. 

Kolmas teema on seotud tööjõuga ja ma tahaksin kahte aspekti esile tuua. Kõigepealt see, mida ka Tõnis Lukas juba mainis: meil on väga suur avatud tööjõuturg, mille osa me oleme. Eestis on natuke üle ühe miljoni elaniku, aga meie tööjõuturg ei ole tegelikult avatud ainult Euroopa Liidu ligi poole miljardi ehk 500 miljoni elanikuga piirkonnale, vaid ligi miljardi elanikuga piirkonnale on Eesti tööturuna täna täiesti avatud, ilma ühegi piiranguta. See on Euroopa Liit, see on Ameerika Ühendriigid, see on Jaapan. See on miljardi inimese tööturg ja üks miljon elanikku! Ja sellele lisandub kolmandate riikide rände regulatsioon, mille puhul ei ole meil absoluutselt mitte mingisuguseid piiranguid tegelikult oskustöölistele, kõrge kvalifikatsiooniga ja kõrge palgaga töötajatele. Piirangud on kehtestatud ainult madalapalgalistele. 

Nii et rääkida siin väga konservatiivsest rändepoliitikast tööjõu puhul on täiesti vale. Ja seda kvooti, mis täna Eestis on, on minu arvates väga oluline säilitada nii märgilise kui ka administratiivse piiranguna. See ei ole sisuline takistus Eesti arenguks. Põhimõtteliselt on see vale, kui majandusminister Tiit Riisalo ütleb, et ta näeb lahendust tööjõuprobleemile odava tööjõu sisserändes. Kvoodipoliitika muutmine tähendab just nimelt odava tööjõu massilist sissetoomist. Eesti majanduse konkurentsivõime rajamine jätkuvalt odava tööjõu eelisele on täiesti vale ja perspektiivitu suund. 

Ma olen üldiselt üllatunud, et praeguse valitsuse majanduspoliitika kujundajast majandusminister tuleb välja sellise sõnumiga, mis ei ole absoluutselt kooskõlas meie prioriteetide ja meie arengukavadega, mis räägivad teaduspõhisest arengust ja sellest, et odava tööjõu eelisele rajatud majanduse arenguetapp on lootusetult läbi. Kui me tahame olla heaoluriik ja seda üles ehitada, siis sellest aspektist vaadatuna selline rändepoliitika muutmine on vale. 

Nii et minu üleskutse on, et peaminister tõsiselt räägiks nende ministritega, ja [soovin, et] ühiskonnas oleks väga selge [arusaam], milline on valitsuse tegelik rändepoliitika: kas see, mida paari lausega tutvustas peaminister, või see, mida kabineti liikmed on meediale korduvalt öelnud. Aitäh!

Aitäh! Annan sinu palve ja ka Priit Sibula palve Riigikogu esimehele edasi koos omapoolse arvamusega. Järgnevalt Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma väidan seda, et mitte ainult meie valitsus, aga paraku ka meie avalikkus ei ole päris hästi teadvustanud, missuguses mahus massiimmigratsioon meil toimunud on ja missugusel ristteel me praegu tegelikult oleme. Ja selle põhjus ei ole ainult Ukraina sisserändajad, kaugeltki mitte. 

Juba aastatel 2017–2021 ületas Eesti OECD andmete järgi Soomet, Lätit ja Leedut immigratsioonimahtude poolest [võrreldes] rahvaarvuga ja oli Euroopas kindlasti esimese kümne hulgas, seal kusagil viiendal või seitsmendal kohal immigratsioonimahtude poolest. Aga 2022. aastal paisus Eesti elanikkond 2,2% alaliste elanike võrra, millega jäi alla ainult Luksemburgile ja Islandile. Leedu sama näitaja oli 1%, Soome oma 0,7%, Läti oma 0,4%. Eestisse toimunud massimmigratsiooni tulemusena on Eestis elavate välissündinute absoluutarv igal aastal ajavahemikus 2017–2022 suurenenud, Lätis aga vähenenud. Välissündinute osakaal Eestis, mis on 15,9%, oli veel kümmekond aastat tagasi Lätiga võrdne. Nüüd on Lätil see 11,9%. Leedus oli välissündinute osakaal 2022. aastal kõigest 6% ja Soomes 8%. 

2023. aasta immigratsiooni andmed saan ilmselt aprillis, aga Ukrainast tulnud ajutise kaitse [saanud inimeste] suhtarvu alusel võib prognoosida, et immigratsioon on eelmisest aastast küll väiksem – selles osas olen peaministriga nõus, et nii see on –, aga Eesti erinevus Lätist, Leedust ja Soomest võib ikkagi veel [suureneda]. Kui seni on immigratsioonis domineerinud tööealiste, eelkõige odavtööjõu sisseränne, siis edaspidi pole raske ennustada pererände järsku suurenemist. 

Mida on see siis kaasa toonud? Küsimus on eelkõige just mastaapides. Kui keskmiselt tuleb meile igal aastal sisse 7000 – 12 000 mitte-Eesti inimest – jätame jälle Ukraina põgenikud kõrvale, loomulikult eestlased ka – ja aasta migratsioonisaldo on 4000–5000, siis pole mingit lootust, et me jõuame need inimesed meie kultuuriruumi lõimida, millest ka siin juttu on olnud. Kui me oleme umbes 2000 kooliõpilasele ja umbes 2000 täiskasvanule suutnud igal aastal eesti keele selgeks õpetada, siis nüüd, kui läheme eestikeelsele õppele üle, ei päästa isegi see mitte midagi, sellepärast et sisse tuleb ikkagi – Ukraina põgenikke arvestamata, eks ole – kaks kuni kolm korda rohkem. Ja eesti keele oskus on alles esimene samm meie kultuuriruumi lõimumisel. 

Noh, ega me ei armasta selliseid parameetreid esitada, aga jälle, nende kaudsete andmete järgi saame ikkagi teada seda, et HI-viiruse levik, kangete narkootikumide tarvitamine ja kriminogeensus on välispäritolu rahvastikul kordades kõrgem kui põlisrahvastikul. Selles mitte midagi imelikku ega rassistlikku ei ole. Inimesed uues keskkonnas lihtsalt vajavad, et tekiks oma sotsiaalne võrgustik, mis suunab neid käituma sellele ühiskonnale aktsepteeritaval viisil. See halb lõimituse tase tähendab seda, et need inimesed tunnevad ka ise end Eestis halvemini kui põlisrahvastik. 

Kui me just ei ehita Eestisse mingit päris uut rahvust, mis vastab meie põhiseadusele, siis on nendes mahtudes immigratsioon hukatuslik. Isegi kui me ei vaata nii strateegiliselt, vaid vaatame tänapäevakeskselt, nagu uusliberaalid tavatsevad tavaliselt teha, siis me täheldame meie inimeste töö tootlikkuse kahanemist, millel jälle on tegelikult mitu põhjust. Kindlasti on üks põhjus ka massiimmigratsioon. Toonitan, et ka Läti on töö tootlikkuse poolest Eestist möödunud. Leedu, Tšehhi, Sloveenia ja Slovakkia on sellest ajast, mil meil massiimmigratsioon algas, 2017, olnud Eestist ees ja 2022. aastal vahe suurenes. Peale Läti on läinud ka Poola ja Ungari Eestist tootlikkuse poolest ette. 

Ja kordan uuesti üle, et tegelikult me peame ikkagi otsustama, kas me tahame täita oma põhiseadust või tahame järkjärguliste kaudsete meetoditega hakata siin mingisugust uut rahvust ehitama.

Kas võtame aega juurde, Jaak?

Kuidas palun?

Võtame aega juurde?

Võtame natuke.

Kolm minutit?

Jah. Tegelikult on see niivõrd oluline küsimus, et see võiks olla rahvahääletuse teema: mida me siis tahame, kas me oleme nõus oma identiteedi lahustumisega või mitte. Aga noh, teisalt on teada, et valitsevale koalitsioonile ju demokraatia ehk rahvahääletused ei meeldi. Ma ütlen lihtsalt need viimased andmed. Meil on Eestis 20% nõus samast kultuuriruumist paljude inimeste siiatulekuga ehk sellega, mis praegu toimub, ja erinevast kultuuriruumist paljude inimeste siiatulekuga on nõus 10%. Nii et küll oleks tore, kui valitsus oma rahva hoiakutega arvestaks. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised ja tänan aruka debati eest nii peaministrit kui ka kolleege, Riigikogu liikmeid. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Ester Karuse, Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Jüri Ratase 15. mail 2023. aastal esitatud arupärimine nr 498 jalgpallihallide rajamise kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Jaanus Karilaidi.

Aitäh, istungi juhataja! Tõesti oleme arupärimise esitanud 15. mail. Selle ajaga on palju juhtunud. Kui saaks, siis täpsustaks siin arupärimises üht-teist. Tänasel kujul peaks vaatama, et arupärimise on nagu esitanud Isamaa ja sotsiaaldemokraatide saadikud. Kindlasti ka mõnda küsimust täpsustaks, sest 15. mail oli meil teadmine, et kultuuriminister suhtub leigelt jalgpallihallide rajamisse. Täna me teame, et tegelikult see programm läheb edasi, aga on takerdunud teatud põhjustel. Miks see on siis takerdunud, saamegi kohe teada kultuuriministri käest.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, kultuuriminister Heidy Purga!

Tere! Ilusat pealelõunat kõikidele kolleegidele! Aitäh arupärijatele! Arupärimises on mulle esitatud kokku – jah, tõesti maikuus [esitati] – kolm küsimust. Kui teil selle vastu midagi ei ole, siis kolmest küsimusest ma teeksin kaks, teisele küsimusele vastates vastaksin ühtlasi ka kolmandale.

Aga olete küsinud: "Miks ei jätka Vabariigi Valitsus palju positiivset tagasisidet saanud jalgpalli sisehallide projektiga?" Nagu ise viitasite siinsamas puldis hetk tagasi, tõepoolest, arupärimise hetkel oli olukord võib-olla teistsugune, aga me jätkame jalgpallihallide projekti, sest see on veel pooleli. Riigieelarve toel ja koostöös kohalike omavalitsustega on jalgpallihallide projekti raames tänaseks juba valminud sisehall Haapsalus, Viljandis, Raplas, Tartus ja Pärnus ning ehitus-, ettevalmistus- või planeerimistööd käivad Saaremaal, Rakveres, Paides, Viimsis ja Narvas. Aastatel 2020–2023 on eraldatud 12 täismõõtmetes jalgpalli sisehalli rajamiseks riigieelarvest vahendeid 20 miljoni euro ulatuses.

Nagu me teame, panid ehitushindade ja energiahindade kallinemise tõttu mitmed kohalikud omavalitsused aastatel 2021–2022 hallide rajamise projekti pausile. See oli ilmselt ka üks põhjus, miks selline vaheetapp või ‑aeg, -periood tekkis. Aga arvestades keerulist majandusolukorda, andis ministeerium neile võimaluse projekte jätkata 2023. aastal. Narva linn tegi halli rajamise otsuse alles möödunud aasta juulikuus ja 12 omavalitsusest kaks, Jõhvi ja Jõgeva, loobusid üldse halli rajamisest. Peamiseks põhjuseks tõid nad raskused omafinantseeringu kokkusaamisega. Nagu me teame, on tõesti omavalitsuste finantsolukord erinev. Kohalike omavalitsuste võimalused ja soov sisehallide rajamisse panustada on oluliselt muutunud alates aastast 2019, kui projekti alustati, sest majanduslik olukord ja võimekus on tänaseks teistsugused.

[Järgmisele] küsimusele vastates liidaksin kaks vastust kokku. Küsimus number kaks: "Kas olete huvi tundnud, millised kohalikud omavalitsused on huvitatud jalgpalli sisehallide rajamise riiklikust toetusest?" Küsimus number kolm: "Mida Te ütlete näiteks Kagu-Eesti ja Jõgevamaa jalgpallurite, kes ei saa talvel jalgpallihallis treenida ja kelle mahajäämus arengus sellevõrra suureneb?" Kindlasti on Eestis jätkuv vajadus uute hallide järele, mis annaks nii noortele kui ka täiskasvanud jalgpalluritele paremad tingimused treenimiseks ka talveperioodil. Riigieelarve kaudu ei saanud jalgpallihallide projekti raames rahastust Hiiumaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa. Jõgeva loobus. Kultuuriministeeriumi spordiosakond on uurinud Hiiumaa halliehitamise valmisolekut ning nad halli rajamist lähiaastatel alustada pigem ei soovi. See on olnud nende vastus. Ei ole välistatud, et projekti jätkatakse küll tulevikus, kuid esimese asjana tuleks valmis saada need hallid, mille rajamist on alustatud ja mida riik on praegu toetanud. See ongi sõnum, mille saab hetkel anda. Aitäh!

Suur tänu. Üks küsimus. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te tõite näiteid, et mõned omavalitsused loobusid halli ehitamisest. Nukker näide on siin Jõhvi, kus tõesti on nii regionaalpoliitilises mõttes kui ka noorte spordiharrastuse mõttes seda väga-väga vaja. Aga kuna ehitushinnad on kõvasti tõusnud, siis nad pidid sellest loobuma. Omavalitsusel on niigi raske. Aga kas [ei saaks teha] sellist projekti tingimuste korrigeerimist, et panna lihtsalt 50–75% protsenti selle potentsiaalse halli ehitamisest – need on ikkagi mingil määral [tehtud] tüüpprojekti järgi –, mitte nii, et iga ehitushinna muutus viib natukene vaesemad omavalitsused kohe hädasse? Neil oleks just väga vaja kõiki neid asju.

Aitäh teile küsimuse eest! Oskan öelda seda, et kuna ehitushindade kallinemise tõttu, nii nagu ütlesin, jäid omavalitsustel perioodil 2021–2022 eraldatud toetused suures mahus kasutamata – seda toetust oli kokku üle 10 miljoni euro –, siis kandsid omavalitsused aastaks 2022, [tolle] aasta lõpuks, riigieelarvesse need vahendid tagasi. Ja tagasi kantud summa nähti ette Kultuuriministeeriumi eelmise aasta eelarvesse. 2023. aasta raha peab olema aga 2024. aasta lõpuks kasutatud. See on see vastutulek, mida me saime teha, et anda ikkagi võimalus mõnele omavalitsusele, kellel koheselt seda valmisolekut ei olnud, et nad saaksid ehitust jätkata. 

Mis puudutab konkreetset protsendimuutust, siis see on juba hoopis teine kokkulepe. Ma arvan, et ehk tulevikus [võib sellele mõelda], kui see voor on läbi. See raha on tänaseks kasutatud. Selle aasta jooksul peab olema see kasutatud ja see saab kasutatud. Kultuuriministeerium monitoorib, hoiab kätt pulsil [ja jälgib] erinevaid kohalikke omavalitsusi, kel ehitus veel pooleli on, et nad saaksid siiski selle lõpetatud. See tähendab seda, et jalgpallihallide projekti rahastus saab selle aastaga siiski läbi. Kui kohalikel omavalitsustel on tekkinud teistsugune majanduslik olukord, siis saab seda teemat uuesti käsitleda, aga mitte enam selle projekti raames.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Tõepoolest, Jõhvi loobus jalgpallihalli rahast – ma ise olin sel ajal abivallavanem – väga pragmaatilisel põhjusel, sest hange läks 3,5 korda kallimaks, kui olime eelnevalt arvanud. Pidasime ka läbirääkimisi ministeeriumiga, et äkki on võimalik rahastust suurendada ja tähtaega pikendada, aga tähtaeg oli 2022. aasta lõpp, ja kõik, rohkem ei [saanud]. Ei olnud võimalik [raha juurde saada] ja kui raha tagasi kandsid, siis jagati teistele. Saaremaa ja osa teisi omavalitsusi sai raha juurde. Olemasoleva raha põhjal ei saanud Jõhvi raha juurde. Aga iseenesest seda halli Jõhvi oleks vaja. Kõik eeltöö on selleks tehtud. 

Aga ma ikkagi küsin nüüd. Selle aastaga saab kõik läbi, aga kas on planeeritud riigi eelarvestrateegia raames jalgpallihallide suunal edasi [minna] ja seda ka jõuliselt valitsuses välja käia? See on piirkondlikult väga oluline [projekt]?

Aitäh teile küsimuse eest! Hetkel on Kultuuriministeeriumis väga palju erinevaid sporditaristute investeeringutega seotud küsimusi üleval. Ilmselt me neid arutame. Teie poolt viidatud jalgpalliteemat [praeguse] informatsiooni kohaselt meil kohe ei ole plaanis arutada, aga teeme seda kõikide teiste investeeringuvajadustega koos.

Aitäh! Kõik on väga selge. Lugupeetud minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Head kolleegid, oleme kinnitatud päevakorra tänaseks ammendanud.

Peale haamrilööki on võimalus registreerida [sõnavõtuks] vabas mikrofonis. Ka seda soovi ei ole. Tänan teid kõiki, head kolleegid, eriti neid, kes lõpuni vastu pidasid, selle tänase päeva eest. Tänane istung on lõppenud.