Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, head valitsuse liikmed! Tere päevast, lugupeetud Võrumaa külalised, kes te jälgite tänast Riigikogu infotundi rõdu pealt! Loomulikult tervitus ka kõigile, kes jälgivad meid sinise ekraani vahendusel! Me alustame tänast, 22. novembri infotundi ja kõigepealt palun kohaloleku kontroll.

Tänasesse infotundi registreeris end 21 Riigikogu liiget, puudub 80.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja kultuuriminister Heidy Purga. Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu varem. Riigikogu liige võib end registreerida ainult ühe küsimuse esitamiseks. Seejärel saab Riigikogu liige esitada ka ühe täpsustava küsimuse ja üks Riigikogu liige saab võimaluse üheks lisaküsimuseks. Küsimuse esitamise aeg on kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit.

Asume küsimuste juurde. Tänane esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Siim Pohlak ja teema on lühinägelik valitsemine. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Mõned päevad tagasi tuli välja värske statistika: 2022. aastal oli kõige suuremasse absoluutse vaesuse riski langenud seltskond kolme ja enama lapsega pered. Lisaks, kui vaadata värsket statistikat töötuse ja töökohtade kaotamise kohta, siis näeme, et võrreldes eelmise aastaga on 15 000 töökohta Eestis kadunud, 15 000 töötut on juurde tulnud. Värske statistika tuli. Ma näen küll, et peaminister raputab pead, aga see on must valgel. Võite ise kontrollida, kui tahate. Võib-olla võite ka väita, et meedia valetab. Aga ligemale 15 000, see number oli 14 000 millegagi, mis tähendab seda, et selline arv töökohti on juba kadunud.

Kui vaadata teie valitsuse otsuseid, siis te võtate just nimelt kolme lapsega peredelt toetust vähemaks, kuigi numbrid näitavad selgelt, et kolme ja enama lapsega pered on kõige suuremas absoluutse vaesuse riskis, ja seda ei ole võimalik ümber lükata, selge statistika on selle kohta. Samamoodi teete ettevõtluses elu keerulisemaks: maksutõusudega vähendate tegelikult sisetarbimist, inimeste ostujõudu, mis viib omakorda meie majanduse langusspiraali. Juba praegu kaotatakse kümneid tuhandeid töökohti, inimesi koondatakse, inimesed jäävad töötuks, aga ettevõtjale on töötajate vallandamine üldjuhul ikkagi nii-öelda viimane aste enne pankrotti. Seda numbrit vaadates tundub mulle küll selgelt, et ettevõtluses on olukord minemas palju halvemaks. Mulle tundub, et need otsused on väga lühinägelikud.

Ma küsin: kas teil pole andmeid näiteks selle kohta, et kolme ja enama lapsega pered on langenud 2022. aastal erakordselt suurde absoluutse vaesuse riski? Kas teil puuduvad andmed selle kohta? Ja samamoodi inimeste töökohtade kaotus – kas teil pole seda infot ja te teete sellepärast otsuseid mööda või te valitsete seotud silmadega? Või on need lihtsalt mingisugused prioriteedid, et tähtis on ikkagi 2000 pluss [eurot] teenivate inimeste jaoks maksuküüru kaotamine? On see prioriteetide küsimus? Ma tahakski teada, miks te ei arvesta reaalse olukorraga riigis, vaid teete lühinägelikke otsuseid.

Teie aeg!

Ilmselt poliitilistel põhjustel.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Kõigepealt, tere päevast! Pean korrigeerima teie andmeid. Mulle tundub, et te loete neid andmeid tegelikult valesti. Üheski varasemas kolmandas kvartalis pole tööhõive olnud nii suur, kui see on praegu. Võrreldes aastatagusega on hõive kasvanud 14 400 inimese võrra. Kuna riigis ehk nii keskvalitsuses kui ka kohalikes omavalitsustes on hõive vähenenud 4600 inimese võrra ehk 2,8%, on seda vedanud erasektor. Seega, hõive kasvas erasektoris 19 100 inimese võrra ehk 3,7%.

Nüüd, kui neid graafikuid vaadata, siis näeme, et registreeritud tööpuudus kasvab normaalses sesoonses rütmis. Sügisel alati tööpuudus kasvab. See kollane joon, mis on nendes graafikutes, mida ma võin teile ka jagada, läheb täpselt samas rütmis, nagu see tavaliselt on läinud. Kui me vaatame graafikut, mis oli COVID‑i ajal, siis selgub, et tõepoolest oli meil siis rohkem inimesi, kes olid tööta, aga praegu see nii ei ole. Registreeritud [töötuid] oli 20. novembri 2023. aasta seisuga ehk kaks päeva tagasi 51 200. 51 200 inimest. Kui me mõtleme, et täpselt aasta tagasi oli neid 49 000, siis jah, see [hulk] oli väiksem, tööpuudus on kasvamas. Aga kui me võtame nii, et see kasv on umbes 2200 inimest olukorras, kus kõik maalivad majandust hästi mustades toonides, siis need numbrid sellele ei vasta. Hõivatuid on meil kokku umbes 700 000 ja kasv, kui me mõtleme selle peale, kui palju on töötuid juurde tulnud, on kuskil 0,3%, ehk üks töötu [on tulnud] juurde iga 300 tööturul osaleva inimese kohta. Iga 300 töötaja kohta on üks töötu juures.

Nüüd, kui me vaatame majandust, siis kõikidel valdkondadel ei lähe sugugi halvasti. Näiteks, väga positiivne oli vaadata statistikast, et põllumajandussektor on oma kasumeid oluliselt kasvatanud. Ehk siis tegelikult maapiirkondades, -regioonides läheb põllumajandusel väga palju paremini, kui varasemalt on läinud.

Aitäh! Siim Pohlak, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Tundub, et siin on väga keeruline vaielda. Esiteks, minul on absoluutselt teised numbrid, mis näitavad, et aastataguse ajaga võrreldes on [ligi] 15 000 töötut rohkem, 14 000 kopikatega. Aga üldiselt ma näen ikkagi põhimõttelist lähenemise erinevust. Teie näete, et probleemi ei ole, kirjeldate, et kõik on kõige paremas korras, majandusel läheb väga hästi. Tundub, just nagu oletegi paralleelreaalsuses. Ja samal ajal teie erakonna toetusreiting – kui vaadata, mida Eesti rahvas tegelikult arvab sellest kõigest, mida te räägite – sööstab ju kivina allapoole. Kui vaadata ka teie erakonna kongressi valimistulemusi, siis maksutõusudega kuulsaks saanud härra Mart Võrklaev jäi erakonna juhatusest välja. Kui te Eesti rahvast ei kuula, kas te kuulate siis vähemalt oma erakonna liikmeid, kes on ka selgelt andnud sõnumi teie erakonna üldkoosolekul? Teie toetus oli tegelikult väga nõrk ja näiteks rahandusminister, kes makse tõstab, jäi üldse juhatusest välja. Need on ju olulised märgid. [Isegi] kui te Eesti rahvast ei kuula, miks te siis vähemalt oma erakonnakaaslasi ei kuula ega loe märke, mis sealt tulevad?

Mina selles mõttes ütlen lõpetuseks veel kord, et ma näen siin täiesti fundamentaalselt erinevat lähenemist. Teie ütlete, et probleeme ei ole ja järelikult pole neid vaja ka lahendada. Mina näen, et Eesti majanduses ja ka lastega peredel on probleemid ja nendega oleks vaja tegeleda. Need ongi põhimõtteliselt erinevad lähenemised ja ma saan aru, et teie lihtsalt ei mõistagi seda olukorda. Mulle tundub, et sellisel juhul on tegemist sellise seotud silmadega valitsemisega, nagu pimesikumänguga enam-vähem.

Aitäh! Kuigi küsimust ei olnud, saan siiski vastata nendele väidetele, mille te esitasite.

Esiteks, ma ei ole öelnud, et probleeme ei ole. Ma ei ole kuskil öelnud, et poleks rasked ajad. Vastupidi, ma pean sellest kogu aeg rääkima, et on rasked ajad, ja rasked ajad tähendab seda, et me peame tegema ka raskeid otsuseid, ja need rasked otsused on ebapopulaarsed otsused. Sellest ma saan väga hästi aru. Ma saan väga hästi aru ka sellest, et teil opositsioonis on praegu väga lihtne olla, sellepärast et inimesed on pahased nende otsuste peale, mida me oleme sunnitud tegema selles olukorras, kus me oleme, ja see pahameel kanaliseerub eelkõige minule ja rahandusministrile, kes me oleme nii-öelda sõnumitoojad siin. Tegelikult teie ei peagi pakkuma ühtegi lahendust välja, saate lihtsalt sealt öelda, et kõik on väga halvasti.

Aga ma tulen siiski tagasi nende numbrite juurde. Ma ei ütle, et probleemi ei ole, aga ma ei ole ka nõus sellega, et te maalite nii musta pildi kogu sellest olukorrast. Eile avaldas Eurostat graafiku põllumajanduse kohta, kus Eesti on esikohal 44%-ga. See tähendab seda, et meie põllumajanduse väärtus on kasvanud ja põllumajanduse nominaalsed kulud – loomulikult on ka kulude pool – ei kasva nii kiiresti. Väga huvitav on see, et see näitab selle kasvu reaalväärtust, ehk siis kohalik inflatsioon on maha arvutatud. Eestis kasvas põllumajanduse lisandväärtus, mida põllumehed teenivad, kolme aastaga 34% võrreldes Euroopa Liidu 17%-ga. Me oleme kolmandad pärast Iirimaad ja Poolat. Minu meelest on see väga hea uudis nii meie põllumajandusele, toiduainesektorile kui ka tegelikult regioonidele, kus need töökohad valdavalt on.

Nüüd teine väide, mis te ütlesite, mis puudutab absoluutset vaesust. Vaatame numbreid näiteks sellest ajast, kui teie olite valitsuses. 2019. aastal oli absoluutne vaesus suurem kui 2022. aastal, näiteks üheliikmelistel leibkondadel – üksik mees, üksik naine, üksi elav alla 65-aastane naine – ja kahe lapsega paaridel. Samuti oli suhteline vaesus 2019 suurem kui 2022, samamoodi üksi elavatel [inimestel] ja kahe lapsega paaridel. Loomulikult, nii kui meil hinnad tõusevad, tarbijahinnaindeks tõuseb, on selge, et nii lähevad need numbrid ka halvemaks, aga need paranevad niipea, kui majanduse struktuur paraneb.

Ja üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Lühinägeliku valitsemise üks osa on muuseas ka see, et Eestis ei ole enam ühtegi ühiskonnagruppi, keda te poleks kas üksteisele vastandanud või solvanud. Viimati solvasite isegi jõuluvana, öeldes Reformierakonna kongressil, et jõuluvana pole olemas, ja panite sellega löögi alla lapsevanemad ja eriti lapsed, kes jõulude ajal särasilmi ootavad jõuluimet.

Teie populaarsuse lava on siiani üldse olnud pigem rahvusvaheline. Viimasel Politico kaitsekonverentsil rääkisite anekdoodi ja ma loen selle siin ette. Te ütlesite: "Arvatakse, et järgmine NATO peasekretär võiks tulla mõnest uuemast liikmesriigist. Samuti riigist, mis kulutab kaitsele vähemal 2% SKP-st. Oleks ka kena, kui ta oleks naine. Seega on loogiline, et selleks peaks saama Mark Rutte." Teie enda europarlamendi saadik, reformierakondlane Urmas Paet on seda kommenteerinud ja öelnud, et on neid, kellele see torkas silma, kes on öelnud, et oleks võinud personaalseks minemata jätta.

Te pakkusite end Eestit esindama sellisel kõrgel rahvusvahelisel tasemel, aga näiteks Andrus Ansip on juba öelnud: "Et Kaja Kallas osutuks valituks, oleks vaja ka Hollandi toetust, aga pärast sellist solvangut Mark Rutte aadressil on seda suhteliselt raske saada." Ta on öelnud ka, et kriitika on tulnud sellest, et probleem on olemas ja selle probleemi keskmes on olnud Kaja Kallas. Tundub, et ka teie oma erakonna juhtliikmed on seisukohal, et teie tegevus riigi valitsemisel on olnud lühinägelik, ja me näeme, et see kajastub ka teie reitingutes. Kuidas te seda kommenteerite?

Küll teie olete mures meie reitingute pärast! Mina teie asemel küll nii palju ei muretseks. See on Riigikogu infotund, kus mina olen tulnud vastama kui Eesti Vabariigi peaminister nende probleemide kohta, mis Eesti Vabariigis on. Reformierakonna reiting ei ole kindlasti see, mille pärast inimesed kodudes südant valutavad. Seda päris kindlasti.

Teiseks, vaat mina küll ei usu, et lapsed kuulavad minu kõnesid. Ma arvan, et täiskasvanudki ei kuula minu kõnesid. Aga seda, et nüüd lastele jõudis koju kätte teadmine – nad on praegu koolis, lasteaias –, et tõesti ei ole olemas tasuta lõunaid, ei ole olemas jõuluvana, vaid need kingid ostavad neile vanemad, [ma ei usu]. See on võib-olla riigivalitsemise tasandil nagu see, et teie usute sellesse, et raha tuleb kuskilt seina seest või välismaa onu käest. Ei tule! Raha tuleb Eesti maksumaksja taskust. See tähendab seda, et maksumaksja avaldab praegu väga kõvasti arvamust, et ta ei soovi rohkem maksta. Järelikult me peame vaatama, milliseid kulutusi me teeme, sest me ei saa seda [raha] võtta mitte kuskilt mujalt.

Nüüd tulen selle Politico konverentsi juurde. Ajakirjanik küsis minult inglise keeles: "Would you like to be considered?" "Kas teile meeldiks olla kaalutud sellele kohale?" Ma vastasin, et jah, meeldiks, sellepärast et ma olen võidelnud erinevate ametnike eest, et nad saaksid Euroopas erinevates institutsioonides kõrgeid kohti. Ometi on mul frustratsioon sellepärast, et meie kandidaate ei kaaluta, kuigi meie inimesed on väga targad, nad on töökad, nad on palju lugenud, nad oskavad keeli, nad jagavad seda teemat. Ometi neid isegi mitte ei kaaluta, sellepärast et valituks osutub ikkagi keegi nii-öelda vanast Euroopast ja Lääne-Euroopast. Kas ma olen kandidaat? Ei, ma ei ole kandidaat. Kas see on tõenäoline, et mulle selline ettepanek tehakse? Ei, see on väga ebatõenäoline, seda ma olen öelnud ka varem. Aga kas ma tahaksin, et Eestiga arvestataks? Jah, ma tahaks, et Eestiga igal pool arvestataks. Seda kavatsen ma ka edaspidi öelda, sellepärast et meil on targad inimesed, meil on tublid inimesed ja need inimesed peaksid saama ka kõrgetel kohtadel kaasa rääkida.

Aitäh! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on pantvangikriis. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kõigepealt palju õnne teile uuesti Reformierakonna esimeheks valimise puhul! Elus on ikka nii, et ühe õnn võib olla teiste õnnetus, ja eesti rahvas ja Eesti riik selle uudise üle nüüd küll ei rõõmusta. Te olete ise ka kurtnud, et kõik tahavad millegipärast teid ära saata ja ei tea, miks ja kuhu nad teid saata tahavad. Ma siis selgitan teile, mis on see põhjus, miks teist tahetakse lahti saada.

Kõigepealt, valitsusel ei ole mandaati selle poliitika elluviimiseks, mida te praegu ellu viite. See on saavutatud vaikimise ja valedega, see poliitika on hoopis teistsugune, kui te enne valimisi lubasite. Inimesed on pettunud, usaldus on kadunud, poliitiline vastasseis on ummikus ja suuresti kõige selle põhjuseks ja allikaks olete teie. Ühesõnaga, kõik ootavad, riik on pausil, poliitiline elu punnseisus. Sisuliselt olete te võtnud Eesti riigi ja rahva pantvangiseisusesse. Ja isegi, kui teil on kõiges õigus ja te olete kõige targem inimene Eesti riigis, isegi siis, kui te osutute selles olukorras takistuseks, suudab küps poliitik eristada laiemaid üleriiklikke huvisid erahuvidest.

Minu küsimus on: kas te tajute oma vastutust, et te olete kujunenud takistuseks ja probleemiks, kõigi subjektiivsete ja objektiivsete põhjustega, ja on teil plaanis astuda tagasi või astuda edasi või on teil mingisugune parem lahendus?

Aitäh, hea küsija! Küsimuse püstitus on väga allegoorilise iseloomuga, arvestades teemapüstitust. Meil on väike palve, et küsimused oleksid edaspidi võimalikult täpselt ette sõnastatud, et oleks lihtsam vastata. Proua peaminister, palun!

Aitäh! Kõigepealt, alati, kui keegi räägib eesti rahva nimel … Meil on väga palju erinevaid erakondi ja erakondadel on erinevad valijaskonnad. Mitte ükski Eestis esindatud erakondadest ei saa öelda, et nad räägivad kogu rahva nimel, sest arvamusi on erinevaid. Ja minu meelest see ongi positiivne Eestis, et meil on erinevad poliitilised vaated. Meil ei ole kunagi nii, et üks võidab valimised ja üksinda teeb valitsuse, vaid alati on koalitsioonivalitsused, mis tähendab seda, et tuleb läbi rääkida, tuleb kompromisse otsida ja tuleb kokkuleppele jõuda, nii nagu mina olen kokku pannud kolm valitsust – ühe, mis oli koos teiega. Me oleme leidnud kompromisse ja lahendusi.

Nüüd, milleks me küsisime valijatelt mandaati? Me küsisime valijatelt mandaati esiteks Eesti julgeoleku tagamiseks. Lubasime, et me investeerime vähemalt 3% sisemajanduse kogutoodangust julgeolekusse. Seda me oleme teinud, 2024. aastal on see 3,2%. See ei tule kuskilt seina seest ega välismaa onu taskust, vaid see tuleb Eesti maksumaksja käest. Teine asi, mida me lubasime, oli see, et me läheme edasi eelarve korrastamisega, just sellel põhjusel, et me ei saa elada üle jõu. Me ei saa võtta [enda kanda] rohkem kulusid, kui meil on tulusid – ka sellega me tegeleme. Me lubasime eestikeelsele haridusele üleminekut – ka sellega me läheme edasi, 2024. aastal see juba algab. Me lubasime majanduse strateegilist muutust – sellega me tegeleme süstemaatiliselt selleks, et meil oleks puhtam keskkond ja meie ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised. Sellega me tegeleme.

Kes on võtnud keda pantvangi, on muidugi hea küsimus. Kui me vaatame Riigikogu tööd, siis meil on sellised seadused, mis konkreetselt Eesti inimeste elu paremaks muudavad, aga [need] seisavad kõik seetõttu, et opositsioon teeb obstruktsiooni. Lihtsalt toon mõned näited. Ravimiseadus: muudatused, mis annavad kroonilisele haigele või eluohtliku haigusega patsiendile võimaluse pääseda ligi uutele ravimitele, ravimitele, mis ei ole veel Eestis registreeritud. Te takistate nende vastuvõtmist, seda, et need inimesed saaksid abi. Ravikindlustuse seadus: lapsehoolduspuhkuselt naasva lapsevanema haigus- ja hoolduspäevade tasu arvutamine varasema töötasu alusel, mitte miinimumpalga järgi – väga pikalt väga oodatud muudatus. Seda te takistate, olete võtnud selle pantvangi. Looduskaitseseadus: soov tõsta loomkahjude ennetamise kulude tasu määra ülempiiri nii, et vähendada loomkahjusid, see tähendab, et toetada enam lambakasvatajaid, et neil oleksid suuremad võimalused lambaid kaitsta. No mina ei tea, mis opositsioonil selle vastu on, ometi te olete võtnud selle pantvangi, et sellega mitte edasi minna. Lennundusseadus …

Teie aeg!

Vabandust, aeg sai täis. Nimekiri on pikk.

Jah, aga me saame jätkata, sest Helir-Valdor Seeder saab esitada täpsustava küsimuse. Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Kõigepealt on mul juhatajale kommentaar. Minu küsimus oli väga täpne ja vastas täpselt sellele küsimuse teemale.

Jah, ma täpsustan lihtsalt seda, et kui küsimused on väga üldise iseloomuga, siis võib tekkida olukord, kus ühel hetkel vastaja võib öelda, et küsimust oleks võinud täpsustada. Aga palun, nüüd on teie võimalus esitada see küsimus.

Jah, aga auväärt juhataja, ega me ju enamasti siin [vastuseid] ei saa ja nii ka praegu. Minu küsimus oli, et mis on peaministri lahendus, on ta valmis tagasi astuma või edasi astuma või kuhugi minema või asuma läbirääkimistesse. Aga ega ma oma küsimusele vastust ei saa ja seetõttu olen ma sunnitud kordama. Te viitasite siin võimalikele läbirääkimistele, viitasite meie eelmisele ühisele valitsuskoalitsioonile, kus me olime. Ma tuletan meelde, et mitmed otsused, mis me kokku leppisime ja kus me saavutasime kompromissi – kus Riigikogus valitses praktiliselt konsensus erakondade vahel, me võtsime need Riigikogu konsensusliku otsusena vastu –, olete te pärast valimisi ära muutnud ja tühistanud, mitmed otsused tagasi pööranud. See ongi pettumuse, frustratsiooni ja umbusalduse allikas [ja põhjus], miks olukord praegu niisugune on.

Minu küsimus on ikkagi jätkuvalt, et kas te olete valmis sisuliseks dialoogiks, sest see, mida te kirjeldasite, on ju poliitiline vastasseis ja seda ei lahenda lihtsalt opositsioonist teerullimeetodil üle sõites või siin massiliselt eelnõude usaldushääletusega sidumisega. Vaja on istuda läbirääkimiste laua taha. Terve suve jooksul erakonnaesimehed seda teha ei suutnud. Kui mina olin veel erakonna esimees, tegime ettepaneku, aga me ei saanudki kokku, te ei olnud valmis tulema. Minu andmetel on toimunud üks erakonnaesimeeste kohtumine, [see oli] septembri lõpus, ja mitte midagi enamat, aga poliitilist vastasseisu saab lahendada ainult poliitiliste läbirääkimiste teel. Kas te olete valmis ka sisulisteks läbirääkimisteks ja ühisosa otsimiseks?

Aitäh! Olen alati olnud [selleks valmis] ja olen oma tegudega näidanud, et kuulan ja võtan arvesse neid muudatus[ettepanekuid], mida esitatakse. Aga antud hetkel on lihtsalt tehtud obstruktsiooni eelnõude puhul, millele ei ole mingit põhjust vastu olla.

Missioonide pikendamine – see on meie sõdurite võimalus, ka üks Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise vundamendi aluseid. Alati on neid asju tehtud koos. Nüüd te teete sellele obstruktsiooni ja ei lase neid asju teha. Kaitseliidu seaduse muutmine – eesmärk on muuta Kaitseliidu toimimine paremaks, et saaks ohu korral operatiivsemalt tegutseda, tagada Eesti Vabariigi julgeolek. Te takistate selle vastuvõtmist, ummistades seda sadade muudatusettepanekutega, mida ei ole võimalik arutada, mis on sisutühjad. Ukraina abistamine, riigigarantii andmine – eesmärk on aidata Ukrainat üles ehitada, selles osalemine oleks võimalus meie ettevõtetele. Aga jällegi, see on takistatud. Või rahvusvahelise sanktsiooni seadus, et panna Venemaa reaalselt vastutama Ukrainas toimuva eest ja kasutada külmutatud varasid Ukraina tarbeks. Väga oluline asi, mida me oleme ka rahvusvahelisel tasandil vedanud.

Ma olen istunud üks ühele maha erinevate erakonnaesimeestega ja küsinud, mis on need soovid, need sisulised probleemid, millele soovitakse pakkuda lahendusi, mida saaks kuulata – nii nagu ma olen teinud ka varasemalt. Aga praegu absoluutselt mingisugust vastutulekut ei ole. On kolm erakonda, kõigil väga erinevad soovid. Need on teostamatud soovid, kui öeldakse näiteks, et kaotage ära võimalus üldse e-hääletada. No see ei ole ju reaalne asi, millega saab kaubelda, juhul kui me räägime sellistest seadustest, mis on inimestele vajalikud.

Nüüd, ma saan aru, et te olete ehitanud kõik selle peale, et kui saaks minust lahti, siis kõik probleemid laheneksid. Aga mul on teile võib-olla üllatus: need probleemid ei lahene sellega, et mina lähen ära. Probleemid on meil selle tõttu, et meil on erakordselt keeruline julgeolekuolukord. Sellega tuleb tegeleda, see nõuab täiendavaid kaitseinvesteeringuid. Kaitseinvesteeringud tulevad riigieelarvest, riigieelarve tulud tulevad maksumaksja taskust. Seetõttu on meil vaja täiendavaid tulusid, kuna riigieelarve on väga suures miinuses. Need on probleemid. Kui te möönate, et need probleemid on olemas ja nendega tuleb tegeleda, siis pakkuge neile lahendusi. See ei ole lahendus, et te olete kõik seadused, mis on praegu Riigikogus menetluses, võtnud pantvangi, [esitanud] nende kohta sadu tuhandeid muudatusettepanekuid, nii et ühtegi asja pole võimalik arutada.

Teie aeg! Aitäh! Kalle Grünthal, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Kuulasin teie vastust, esimest vastust heale kolleegile Helir-Valdor Seederile. Te rõhutasite, et mida te olete valijatele lubanud, seda kõike te olete täitnud. Aga mina mäletan väga selgelt teie lauset, mida te siinsamas Riigikogu saalis ütlesite: "Maksud ei tõuse. Kas on selge? Lugege mu huultelt!" Ja nüüd, kui te olete ametisse saanud, me näeme, et tegelikult maksutõus on meeletu erinevates sektorites. Siis te selgitasite Helir-Valdor Seederile veel seda, hakates lugema ette erinevaid seadusi, et "mis teil selle vastu on", ja tõite näiteks vist loomakaitseseaduse. "Mis teil selle vastu on, et lambaid tuleb kaitsta?" Kuidagi allegooriline küll, aga mulle tundub, et te peate Eesti rahvast ikkagi täielikuks lambakarjaks, kellega on võimalik teha ükskõik mida, valetada neile enne valimisi ja pärast viia ikkagi ellu oma sellist poliitikat, mis pole rahva soovi pärane. Küsimus: miks te seda teete?

Ma tean, et kõike, mida ma siin ütlen, saab selliselt kasutada. Loomulikult ei ole [sel juhul juures] neid küsimusi, mis seal ees olid. Selge oli see, et selles infotunnis, kus me vaidlesime Martin Helmega, me rääkisime sellest eelarvest, mis oli Riigikogule just üle antud ja mida Riigikogu menetles. Ja väide, et maksud tõusevad, ei vastanud tõele. Ei vastanud tõele! Kas ma saan rääkida tuleviku valitsuste eest? Ei saa rääkida.

Veel kord, millest me rääkisime valimistel? Me rääkisime sellest, et kõige olulisem on julgeolek ja seetõttu me peame investeerima üle 3% SKT-st julgeolekusse, Eesti kaitsevõime tõstmisesse. Seda rääkisid ka teised erakonnad, [nad] peaksid vastama ka küsimusele, kust see raha siis võetakse kaitsekulutuste tõstmiseks. Meie rääkisime riigieelarve kordategemisest, ja seda me teeme ka.

Mida on veel oluline mõista nende väidete puhul, mida te siin esitate maksude kohta – maksukoormus jääb 33,8% peale. See on sama maksukoormus, mis oli siis, kui EKREIKE valitses 2019. aastal. Lihtsalt kuna kulusid on tulnud vahepeal peale, siis maksukoormus suhtena nendesse on vähenenud. Me ei saa pakkuda oma inimestele samasuguseid teenuseid, nagu Põhjamaades pakutakse, 10% madalama maksukoormusega. Lihtsalt ei saa. See on reaalne. Kõik, kes praegu väidavad opositsioonis, et ühelt poolt tuleks tõsta toetusi, tuleks tõsta palku, aga midagi ei tohi kärpida ja makse ei tohi tõsta – kuidas teil matemaatikaga on? Kuidas teil see võrrand tegelikult peas kokku tuleb? See lihtsalt ei jookse ju kokku. Ei saa kolme asja korraga: tõsta toetusi, tõsta palku, mitte kärpida ühtegi kulutust, mida me juba teeme, ja mitte tõsta makse. See lihtsalt ei ole reaalselt võimalik.

Aitäh! Ma lõpetan teise küsimuse käsitlemise. Meil on üks küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Mul on lausa kaks protseduurilist küsimust. 

Nii.

Kõigepealt, üks on see, et seni on läbi erinevate koosseisude olnud ikka nii, et protseduuriliseks küsimuseks antakse võimalus siis, kui on see hetk, mitte pärast, hiljem, kui Riigikogu istung on juba edasi läinud. Kahetsusväärselt, ma vaatan, teie ja teie kolleeg Toomas Kivimägi rakendate üha enam seda, et protseduuriline hetk lastakse mööda ja siis viis-kümme minutit või pool tundi hiljem, kui päevakorraga on edasi liigutud, antakse lõpuks ka protseduuriliseks küsimuseks sõna. Aga protseduurilise küsimuse eesmärk ongi, et just selles hetkes protseduuridest aru saada. Nii et mul on ikkagi palve, et arutage seda juhatuses, ja kui vaja, siis võtame vanematekogu kokku. Riigikogu töö sujuvaks laabumiseks on ääretult vajalik, et me sellest praktikast, mis aastakümneid Riigikogus on toiminud, kinni peame. Esimene niisugune ettepanek ja märkus ja protseduuriline palve teile on see, et tulevikus andke ikka kohe [võimalus küsida].

Ja teine on sisuline protseduuriline küsimus. Peaministri vastus viitas sellele, justkui Isamaa fraktsioon oleks rakendanud obstruktsiooni. Auväärt juhataja, kui teil on aega kuulata.

Palun küsige, jah.

Peaministri vastus minule viitas sellele, et Isamaa rakendaks justkui obstruktsiooni erinevate missioonide eelnõude ja [teiste] eelnõude puhul. Teate, te võite kontrollida ja te saate kinnitada Riigikogu juhatajana, et me ei ole missioonide kohta esitanud ei ühtegi muudatusettepanekut, ei ole võtnud ühtegi vaheaega. Ka ühegi teise eelnõu kohta, millele peaminister siin viitas, ei ole me esitanud muudatusettepanekuid, ei ole rakendanud ka obstruktsiooni, ei ole võtnud vaheaegu. Ma räägin praegu Isamaa fraktsiooni ja Isamaa Erakonna nimel. Kas te oskate öelda, mida peaminister siis obstruktsiooni all mõtleb? Mina olen siin Riigikogus pikalt olnud ja ma ei saa aru, mis on obstruktsioon. Kas ainuüksi meie saalis viibimine on obstruktsioon või kuidas sellest aru saada, sellest etteheitest? Me tahaksime ennast korrigeerida, me ei tahaks takistada Riigikogu tööd. Me oleme siin, et osaleda. Me ei rakenda ei muudatusettepanekute liigselt esitamist, ei vaheaegade võtmist. Milles see võib seista? Andke palun nõu, kuidas käituda.

Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Nagu te ise saite aru, see teine küsimus ei ole protseduuriline küsimus. See on väga selgelt sisuline küsimus ja te eeldate, et Riigikogu esimees peaks ühel hetkel hakkama vahemeheks või panema siin kas küsijale või vastajale sõnu suhu. Seda kahjuks istungi juhataja ei saa teha, ei ole teinud ja ei hakka ka tulevikus tegema.

Vastuseks teie esimesele küsimusele: kõik protseduurilised küsimused, mis ka infotunnis on esitatud või mida soovitakse esitada, me võtame. Ja me lähtume sellest loogikast, et me viime protseduuri lõpuni ehk selle küsimuse käsitlemise lõpuni ja siis võtame protseduurilised küsimused. Lihtsalt põhjusel, et kahjuks, nagu me näeme, on seda protseduuriliste küsimuste esitamise [võimalust] Riigikogu saalis liiga palju väärkasutatud. Ma pean kahjuks ütlema – kuigi ma ei ole statistikat teinud –, et ülekaalukas osa protseduurilisi küsimusi on sisulised küsimused, kommentaarid või vastulaused ja need ei ole küsimused istungi läbiviimise protseduuri kohta. Sellepärast ma võtan teie küsimused küsimuse käsitlemise lõpus. Küsimuse käsitlemine lõpeb kolme, kuue või üheksa minuti [jooksul] ja siis te saate protseduurilise küsimuse küsida.

Head kolleegid, mul on ka palve, et ärme seda protseduurilise küsimise võimalust kuritarvitame, sellepärast et sellega me raiskame aega ja teistel Riigikogu liikmetel, kes on registreerinud – iga Riigikogu liige saab registreerida ainult üheks küsimuseks –, ei pruugi tekkida võimalust oma küsimust infotunnis üldse küsida.

Kalle Grünthal, ma loodan, et see ei ole pikk küsimus. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meie kodu- ja töökord ütleb, et istungi juhataja peab jälgima seda, kas küsimusele ikkagi vastatakse. Minu küsimus oli Kaja Kallasele see: miks te valetasite rahvale enne valimisi? Selle kohta ma vastust ei saanud, nii et ma paluks teil praegu sekkuda ja las Kaja Kallas vastab sellele küsimusele.

Ma olen korduvalt öelnud, härra Grünthal, et kui küsimused jäävad teemasse, siis istungi juhataja ei sekku. Me ei suuda siin kõiki neid küsimusi ja vastuseid peensusteni lahendada. Niikaua kui küsimused püsivad teemas ja vastused püsivad teemas, niikaua istungi juhataja ei saa sekkuda.

Nii, läheme edasi. Meie tänane kolmas küsimus on haridus- ja teadusminister Kaja Kallasele ja küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev. (Kristina Kallas: "Kristina Kallasele.") Vabandust, Kristina Kallasele, just. Siin läks juba kiireks. Kristina Kallasele on küsimus ja teema on õpetajate palgad. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud Kristina Kallas! Viimastel nädalatel on haridusvaldkonnaga seotud inimesed väga pingsalt jälginud, kuidas laheneb õpetajate palgatõusu küsimus, ja kahjuks peab nentima, et lahenes sellega, et valitsus on jõudnud tupikusse. Ei päästnud ka riiklik lepitaja ja haridustöötajate liidu esindajad juba ütlesid, et on tulemas suur, üleriigiline õpetajate streik, kuna valitsus ei paku õpetajatele mitte midagi, mis oleks selle vääriline, et seda arutada ja sellega nõustuda.

Samal ajal me loeme, et valitsuses käivad kirglikud debatid sel teemal, nagu te ise kõik räägite, üks minister süüdistab teist. Rahandusminister ütleb, et see on haridusministri tegemata töö. Haridusminister ütleb, et Reformierakond ei taha palgatõusust midagi kuulda. Ja tahes-tahtmata tekib selline tunne – te teate, on selline väljend –, et miks teevad nemad, aga piinlik on meil. Vaadates seda kõike, on tõepoolest natuke piinlik juba. Selle asemel, et omavahel kraaklemist jätkata, äkki te tulete välja mingi konkreetse plaaniga, mis saab edasi. Kui streik tuleb, siis see ei tähenda seda, et probleem on laualt maas, see tähendab seda, et probleem on veel suurem ja see vajabki lahendamist. Mis on teie, haridusministri ja mis on terve valitsuse plaan, kuidas seda olukorda lahendada?

Aitäh! Kristina Kallas, palun!

Aitäh! Olukord on täna selline, kus töötüli on meil 2024. aasta alampalga üle. Ka valitsus on öelnud välja oma seisukoha, et järgmise aasta eelarves vahendeid lisaks sellele, mis seal on juba planeeritud õpetajate palgatoetuse kasvuks, [ei ole]. Ehk siis 24 miljonile meil järgmise aasta eelarvest lisavahendeid juurde leida ei ole võimalik. Väga oluline on see, et kohalikud omavalitsused, kes on tegelikult õpetajatele palkade maksjad, kasutaksid kõiki neid lisavahendeid, mida palgatoetuseks järgmisel aastal makstakse, siiski õpetajate palkade maksmiseks, et see 4,3% palgatoetuse kasvu jõuaks järgmisel aastal õpetajate palgakasvu. See on väga oluline ja siin on omavalitsuste roll väga oluline.

Nüüd, õpetajate vaatest ja haridussüsteemi vaatest ei ole see ainult õpetajate alampalga määra kriis ja sellega nõustuvad kõik. Selle hariduskriisi elemendid on väga mitmetahulised. Seal on küsimus õpetajate koormuses, seal on küsimus selles, et meil on teatud piirkondades õpilasi vähe, aga õpetajaid palju, mingites piirkondades on õpilasi väga palju, aga õpetajaid ei piisa ja õpetajad on seal ülekoormatud. Meil on probleem õpetajate karjäärimudeliga ja meil on tõsine probleem koolivõrgu korrastamisega. Tegelikult kõik teavad, juba kümme aastat teavad, milliseid otsuseid peaks kõikide nende probleemide lahendamiseks tegema, aga neid otsuseid ei oldud võib-olla pikka aega valmis tegema. Ja selle kriisi lahendamine on jõudnud sellisesse haripunkti, kus õpetajad tõesti ootavad seda, et küsimus ei oleks ainult alampalga [probleemi] lahendamises järgmiseks aastaks, vaid kuhjunud pikaajaliste probleemide lahendamises haridussüsteemis. Selle tõttu olen mina esitanud plaani, mismoodi, mis teemadel, mis lahendusi me peaksime otsima selleks, et me suudaksime kokku leppida mitte ainult järgmise aasta alampalgas, vaid selles, et me lahendame ära nii koolivõrgu probleemid, õpetajate koormuse probleemid kui ka õpetajate karjäärimudeli probleemid, sest õpetajate järelkasv on väga paljuski ka selle taga.

Tulin just Arenguseire Keskuse konverentsilt, kus kõik need teemad olid täpselt samamoodi laual. Tegelikult on olemas lahendused ja nüüd on küsimus selles, kas me oleme täna ühiskondlikult valmis kohalike omavalitsuste kui koolipidajate, õpetajate esindajate kui eriala professionaalide esindajate ja riigi kui palgatoetuse maksja vahel neid kokkuleppeid sõlmima. Minu heameeleks me oleme valmis. Esmaspäeval istusin ma kõikide osapooltega maha ja valmisolek konsultatsioone alustada selleks, et hariduslepet sõlmida, on olemas. Nii et ma olen mõõdukalt optimistlik selle koha pealt, et me suudame vähemalt need valuküsimused hariduses ära lahendada ja suudame nende osapooltega kokkuleppele jõuda.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Jaa, aitäh! Tõepoolest, see konverents, mis meie majas toimub, on hästi huvitav. Olin ka seal alguses.

Me peame indikeerima, et meil on riigis aastate kaupa olnud selline hoiak, et kõik need probleemid, mis tegelikult kuhjuvad, lihtsalt lahenevad kuidagi iseenesest. See ei ole loomulikult etteheide teile, kuna te olete värske haridusminister. Kas me oleme praegu jõudnud sinna, et me päriselt saame aru, mis toimub haridusvaldkonnas, et me päriselt saame aru, et meil puudub õpetajate juurdekasv, et meil palgad ei ole sellised, mis motiveeriksid inimesi minema kooli- või lasteaiaõpetajaks? Kas me saame aru, kuidas me suudame lahendada seda probleemi, et meil on õpetajaid liiga vähe ja [jääb] aina vähemaks? Vaatame näiteks, mis hakkab toimuma järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal seoses üleminekuga eestikeelsele õppele kogu riigis. Nagu te ise ütlesite, arvatavasti, kui võtta näiteks Ida-Virumaa ja Tallinn, peavad kohe mitusada õpetajat koolidest ja lasteaedadest lahkuma, kuna nende keeletase ei vasta uuematele nõuetele. Kuidas me seda olukorda lahendame, kui meil on praegu õpetajate defitsiit, meil ei ole näha, kust tuleb järelkasv, ja tegelikult me näeme, et lähiaastatel läheb õpetajate arv aina väiksemaks ja väiksemaks just selle ülemineku pärast?

Aitäh! Selleks, et me oleksime ühel [arusaamal] ja suudaksime probleeme lahendada, on oluline, et meie alusfaktid oleksid ühesugused. Meil on Eestis probleem õpetajate järelkasvuga ehk sellega, et peale tuleb uusi, noori õpetajaid vähem kui õpetaja ametikohti, mis on koolides ja omavalitsustes olemas ja mida oleks vaja täita. Probleemi juur on see, et õpetaja ametikohti on õpilase kohta arvestatuna tegelikult väga palju. Õpilaste arv väheneb, õpetaja ametikohtade arv kogu aeg kasvab. Ehk meie süsteemi probleem on see, et me ei suudagi mitte kunagi aina kasvavat arvu õpetaja ametikohti pealetuleva põlvkonnaga ära täita, sellepärast et pealetulev põlvkond ise on väiksem ja samas on õpilaste arv üle riigi kogu aeg kahanenud. 

Seega on meil vaja reformida õpetaja ametikohtade arvu. Sellel aastal on meil võrreldes eelmise aastaga 450 õpetaja ametikohta juures, mitte vähem. Meil lahkub ametist küll väga palju inimesi, aga ametikohti tuleb kogu aeg juurde. Selle põhjus on tegelikult koolivõrgus. Meil asuvad koolid ja klassikomplektid seal, kus on aina vähem lapsi, ja meil on tegelikult koolidest ja õpetajatest puudu seal, kus on aina rohkem lapsi. See vajab reformimist ja see on see arutelu, mida me omavalitsustega täna konsultatsioonides peame.

Nüüd teine teema, eestikeelsele haridusele üleminek. Teeme faktitäpsustuse. Teie kohaliku omavalitsuse endise juhina teate väga hästi, et mitte keegi ei ole nõudeid muutnud. Keelenõuded on kehtinud 25 aastat. Mitte keegi ei ole neid keelenõudeid muutnud, mille tõttu ei saa selles mõttes rääkida sellest, et järsku, korraga on keelenõudeid muudetud. Muudeti õppekeelt. Õppekeelt muudeti esimestes ja neljandates klassides, kusjuures andes kaks aastat ettevalmistusaega. Täpselt samamoodi [tehti] lasteaedades, andes kaks aastat ettevalmistusaega. Üleminek on tegelikult väga sujuv, kui me vaatame õpetajate ressurssi. 

Kõige suurem probleem õpetajate puudusega eestikeelsele haridusele üleminekul ei ole esimese ja neljanda klassi ette astuvate eesti keelt oskavate õpetajate puudus. Need õpetajakohad on täna võimalik ära täita. Probleem on nende õpetajatega, kes õpetavad edasi vene keeles ja kelle keele[oskus] ei vasta [tasemele] B2. Järgmise aasta 1. septembrist ei saa nad töötada, sest nendel ei ole vastavat keeletaset. Aga see keeletaseme [nõue] on nende kohta kehtinud 25 aastat ehk siin ei ole mitte midagi uut. Me ei ole tegelikult teinud järsku keele[nõuete] muutust.

Nüüd on küsimus selles, et omavalitsused, kes on õpetajate tööandjad ja kes vastutavad selle eest, et õpetaja klassi ees olemas oleks, peavad tegema selle pingutuse, et leida keelenõuetele vastavad õpetajad klassi ette, sest ma arvan, et ooteaeg on laste poolt juba ammu ära lõppenud. Me oleme põlvkondade kaupa jätnud lastele andmata selle võimaluse …

Teie aeg!

… et nad saaksid head haridust.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Pole saladus, et keeleoskuse nõuetele mittevastavate õpetajate probleem on tõsine. Eriti kehv on olukord lasteaedades. Koolipidajate arvates on eesti keelt oskavate õpetajate puudusele lahendus. Lasteaedades võib rakendada töökorralduse mudelit, kus rühmas on üks õpetaja [keeleoskuse tasemega] C1 ja kaks kasvatajat B2 või isegi B1-ga, mis tähendab, et aktiivset õppetööd viib läbi C1-ga õpetaja, aga näiteks hommikuti ja õhtuti viibib lastega B2 või B1-ga õpetaja või kasvataja, kes suhtleb lastega muidugi eesti keeles. Kas sellise töökorralduse mudeli rakendamine on vastavuses ülemineku õigusaktidega?

Aitäh! Tõepoolest, see on õigusaktidega vastavuses, aga see ei ole vastavuses reformi eesmärkidega. Õppetööd tuleb lasteaias 1. septembrist 2024 läbi viia eesti keeles ja õppetöö lasteaias ei ole ainult tunni tegemine, vaid see on tegelikult kogu päevakava ulatuses toimuv tegevus lastega, mis peab toimuma eesti keeles. Eesti keeles saab seda tegevust läbi viia inimene, kellel on [keeleoskuse tase] C1, ehk siis õpetaja. On võimalik ajutiselt, kui ei ole selles olukorras teist lahendust, kasutada abiõpetajate abi, aga need abiõpetajad peavad täpselt samamoodi oma tegevust läbi viima eesti keeles, sellepärast et õppe- ja kasvatustegevus lasteaias peab toimuma eesti keeles. Kui abiõpetaja keeletase ei vasta sellele vajadusele, mis on selleks, et õppetööd eesti keeles läbi viia, siis peab abiõpetaja näitama, kas ta käib kursustel ja mis hetkeks ta saavutab vastava keeletaseme, et ta oleks võimeline lasteaias õppetööd eesti keeles läbi viima.

Nii et see on tegelikult ikkagi üleminekulahendus. Lasteaiapidajatel ja lasteaiajuhtidel on väga suur vastutus selle eest, et see keeleoskuse tase, millega lapsega tehakse lasteaias kasvatus- ja õppetööd, vastaks sellele, et laps areneks nii arengupsühholoogiliselt kui ka oma eale vastavalt ja saaks vastavad teadmised selleks, et minna esimesse klassi ja alustada õpinguid eesti keeles. Kui lasteaiad taganevad oma vastutusest selles töös, siis tegelikult ei saa ka kooliõpetajad tagada, et tulemus on see, mida me kõik ootame. Ehk siis selline tegevus, kus abiõpetaja, lasteaias töötava õpetaja abi keeletase ei ole piisav selleks, et eesti keeles tegevus- ja kasvatustööd läbi viia, ei ole reformi eesmärkidele vastav.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Tänane neljas küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Kert Kingo ja teema on sõnad ja teod. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! 2020. aastal olete EKRE osalusega valitsuse kohta öelnud: "Kas pole nii, et tunneme viimasel ajal üha rohkem, et Eesti liigub vales suunas? Kogu meie areng ja edu on justkui käest libisemas? Sulle ei meeldi tagurlus ja vastutustundetu käitumine, mis iseloomustab Eesti tänaseid valitsejaid? Sind häirib samuti pidev valetamine, räuskamine ja kultuuritus, mis on meie ühiskonda märkamatult sisse hiilinud ning ootamatult uueks normaalsuseks saanud?" Ometigi iseloomustab kogu see jutt just teie peaministriks oleku aega. Te olete ise täpselt kõike seda teinud. Te olete öelnud: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse." Aga just teie juhitud valitsused on välja mõelnud ja nüüd ka kehtestanud kõikvõimalikud maksud ja järgmised maksutõusud on juba ootel. Olete öelnud: "Ma ei ole idavedude skandaalis valetanud. Äri Venemaal ei olnud, kaupu veeti ainult Eestisse ja Venemaale ei veetud midagi." Tegelikult jätkas teie abikaasa osalusega ettevõte Stark Logistics tegevust Venemaal ka pärast Venemaa sissetungi [Ukrainasse]. Ainuüksi täiemahulise sõja vallandamisest Ukrainas kuni novembri lõpuni läks Eestist Venemaale 484 veost ja tagasi ei tulnud mitte midagi. Teie finantseerisite seda äri oma rahaga ja teenisite antud laenu pealt verist intressitulu. Minu küsimus on: kui te hommikul ja õhtul peeglisse vaatate, siis keda teie seal näete?

Kaja Kallast.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma tulen tagasi nende eelmiste vastuste juurde, mille te siin mulle ja kellelegi teisele andsite. Te ütlesite, et meile võib olla üllatus, et probleemid ei lõpe, kui teie lähete ära. Vaadake, kahjuks ei ole see üllatus, sest tõepoolest, niikaua kui Reformierakonnal on võimalus ajada kas teiega või teieta Eestis edasi inimvaenulikku ja majandust laastavat poliitikat, ongi kõik halvasti. Seetõttu vajab Eesti restarti ehk erakorralisi valimisi, mis annaksid tõese pildi Eesti inimeste vajadustest, riigi võimalustest ja erinevatest lahendustest kõikidele nendele probleemidele.

Samuti te rääkisite, et teie olete seisnud selle eest, et Eesti ametnikud ja poliitikud võiksid saada rahvusvaheliselt tunnustatud ametitesse, muu hulgas suurte organisatsioonide juhtideks. Tegelikult väga õige, väga hea, aga vaadake, kuna te armastate ütlusi tsiteerida: minu isa ikka ütles – meil Võrumaal tegelikult räägiti –, et mis kasu on näiteks lehmast, kes annab ämbritäie piima ja selle siis jalaga ümber lööb. Teie ka võtsite [heaks] ja rääkisite ühe väga rumala ja solvava anekdoodi. Kuidas need teie sõnad ja teod siis ikkagi vastavuses on, kui selle päevakohase küsimuse [juurde] tagasi [tulla]?

Aitäh! Ma ei tea, selle kohta, kuidas te süstemaatiliselt solvasite liitlasi ja meie sõpru siis, kui te olite valitsuses, on pikk-pikk nimekiri. Tegelikult seal tuli välja ka see, et näiteks teie abikaasa ütles, et Ameerika Ühendriikide valitud president on korruptiivne närakas. No vaadake, te ütlete praegu ka: "On ju", eks ju. Vaat see on asi, mida kajastati Ameerikas rohkem kui igasuguseid muid asju. Kui me [vaatame] – mul ei ole kahjuks täna neid numbreid kaasas, sest ma ei teadnud, et te jälle selle kohta küsite –, kui palju on kasvanud kajastuste arv meie liitlaste juures erinevates avalikes väljaannetes ja kui paljud neist on positiivsed kajastused [võrreldes] selle ajaga, kui EKREIKE valitsus tüüris, siis need on kordades-kordades paremad näitajad.

Valimised just olid ja mina kindlasti ei tahaks tagasi seda aega, kus meil on igal aastal valimised. Siis ei saa tegelikult mitte ühtegi olulist otsust riigi jaoks tehtud, sest kõik tegelevad kogu aeg valimistega. Mida me valimistel küsisime ja millest kogu aeg rääkisime, on see, et Eesti julgeolek peab olema kindlates kätes, me peame Eesti julgeolekusse investeerima. Ja me investeerimegi järgmisel aastal julgeolekusse rohkem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust, 2024. aastal on see juba 3,2%. See raha tuleb maksumaksja käest ja seetõttu me ütlesime ka seda, et me peame tegema riigi rahanduse korda, ja sellega me tegeleme. See tähendab seda, et riik ei saa kulutada rohkem, kui tal on tulusid. Ühelt poolt me kärbime oluliselt erinevaid teenuseid, erinevaid kulutusi, mida riik teeb, teiselt poolt me teeme järkjärguliselt eelarverevisjoni, mida kõigepealt [alustavad] kolm ministeeriumi, kus on kõige rohkem raha. Me tahame, et toetused oleksid rohkem suunatud abivajajatele ja sellest vabaneks täiendavat raha, millega teha teisi asju. Me lubasime, et me läheme üle eestikeelsele haridusele – ka sellega me tegeleme väga intensiivselt. Siis me lubasime, et me toome kaasa majanduse struktuursed muutused, mida on vaja meie ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks – ka sellega me tegeleme. Nii et me teeme kõike seda. Ja me lubasime, et me kaotame ära selle maksuküüru, mis just keskklassi kõige rohkem karistab, ja tänu sellele saavad näiteks õpetajad …

Teie aeg!

… netopalgas üle 100 euro rohkem kätte.

Aitäh! Kert Kingo, täpsustav küsimus, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Olete nüüdseks andnud juba kolm korda siin Riigikogus ametivande ja öelnud: "Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Ilusad, aga paljad sõnad, nagu näha. Tegudes olete Eestit hävitanud.

Olete koormanud meie inimesi üha uute ja üha suuremate maksudega ja tõuganud nad vaesusesse. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas eelmisel aastal 2,5 korda. Olete hävitanud kõigi nende inimeste tuleviku ja lootuse. Olete hävitamas ettevõtlust ja võtnud sellega inimeste sissetulekud ning põrmustanud paljude elutöö. Te olete regulaarselt rikkunud põhiseadust või selle mõtet meelevaldselt väänanud. Te olete teinud Eesti Vabariigi põhiseadusest ja õigusriigist tühja sõnakõlksu. Olete andnud korruptsioonile hoogu juurde ja seda igati toetanud, kohati ka omalt poolt kaasa aidanud. Te olete rikkunud Eesti rahvusvahelist mainet ja kukutanud meid arengumaadest madalamasse kategooriasse. 15. oktoobril 2020. aastal ütlesite: "Reformierakonna tugevus on see, et meie inimestel ei ole poliitikas olemine elu ja surma küsimus […]." Oma tegudega näitate vastupidist. Keeldute tagasi astumast ja võtmast poliitilist vastutust oma tegude eest, kuigi tervelt 66% rahvast ei taha teid peaministrina näha. Inimesed on teid kommentaariumites iseloomustanud selliste sõnadega nagu valetav, koostöövõimetu, egotsentriline, diktaatorlik, moraalitu, rahvustundetu, empaatiavõimetu, arrogantne ja nii edasi. Ma tahaks teada, mis tundega te iga päev tööle lähete ja oma unistuste toolil istute.

Aitäh! Teie kõnes oli küll nii palju kibedust, et ma tunnen teile kaasa. Elu on ilus ja inimesed on tegelikult toredad.

Valitsuses me teeme samme selle jaoks, et mitte olla lühiajaliselt populaarsed, vaid selleks, et Eesti riik toimiks ka edaspidi ja et Eesti inimestel ja Eesti majandusel läheks pikas perspektiivis hästi. Jah, me teeme otsuseid, mis on ebapopulaarsed lühiajalises perspektiivis. Mitte kellelegi ei meeldi maksutõusud, mulle ka ei meeldi, ausalt ei meeldi. Aga kui me mööname, et probleem on olemas ja et me oleme erakordselt keerulises julgeolekuolukorras – mulle tundub, et kõik siin on seda meelt, et me oleme 30 aasta kõige keerulisemas julgeolekuolukorras –, siis me peame vastama küsimusele, kas me sellega midagi teeme. Kui me otsustame, et me sellega midagi teeme – jah, me investeerime oma kaitsevõimesse, me tugevdame oma suhteid liitlastega selle jaoks, et meie agressiivne naaber meile kallale ei tuleks –, siis see kahjuks ei ole tasuta lõuna meie liitlaste poolt kaetud laua ääres, vaid see raha, millega me neid investeeringuid teeme, peab tulema Eesti maksumaksja taskust. 

Teine asi: kõik need asjad, mida te ütlesite – vastupidi, Eestis on väga paljud näitajad läinud paremaks, kas või näiteks innovatsioon. Me oleme globaalses innovatsiooni[pingereas] tõusnud kõrgemale kohale, 16. kohale. See on väga oluline selleks, et meie majandus oleks innovaatiline ja me teeksime selle struktuurse muutuse majanduses läbi, et meil oleks rohkem lisandväärtust, et inimestel oleks kõrgemad palgad. Selle pealt me saaksime maksta ka kõrgemaid toetusi neile, kes seda vajavad.

Me teeme väga palju pingutusi, meil on valitsuses väga ambitsioonikas plaan. Ja hea meel on selle üle, et meil on selline üksmeel, et me peame neid samme tegema. Aga jah, ma loodan, et me [saame] need valitsuse otsuste viljad ka ära näha. Meil on ka valik teha populaarseid otsuseid: jagada kõigile raha ja öelda, et meie ei ole need, kes seda arvet peavad maksma, nii nagu varasemalt on tehtud. Need, kes on siin maksumaksja raha laiali jaganud, istuvad täna tagapingis ja näägutavad kogu aeg. Meie peame tegema ebapopulaarseid otsuseid, et tegelikult nende arveid maksta. Ma loodan, et pikas perspektiivis Eesti inimesed saavad aru, et need on vajalikud sammud selleks, et Eesti kestaks ja et meil oleks ka tulevikus head teenused, mida me riigina pakume, et me saaksime [tagada], et Eesti igas paigas oleks võimalikult hea elada.

Aitäh! Lõpetan meie neljanda küsimuse käsitlemise.

Tänane viies küsimus on samuti teile, proua peaminister. Küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on riigiettevõtte kahjum. Aivar Kokk, palun!

Austatud peaminister! Hea juhataja! Poolteist aastat [tagasi] kevadel diskuteerisime teiega siin teemadel Elering, elektri hind ja gaasi hind. Täna võime öelda, et diskuteerimise ja minu ettepanekute ja arvamuste tulemus on see, et valitsus tegi ikkagi valed otsused ja võttis Eesti inimeste taskust 1,7 miljardit. See on gaas ja elekter. Elektri hind tõusis enne täiemahulist sõda Ukrainas, nii et ei ole mõtet rääkida sõjast. Ja gaasi hinna [tõusu] põhjus on see, et Elering tegi kuni tänaseni kõik selleks, et haalamiskai ei toimiks. Aga ma ei taha sellest rääkida. Tegelikult kõik need mured ongi selle 1,7 miljardi tõttu, mis on rahva ja ettevõtjate taskust ära läinud, mida me püüame nüüd majanduse ja maksudega kuidagi parandada. 

Aga mul on hoopis teine teema. Räägime Operailist. Ma küsin [selle kohta], kui te eelmise aasta detsembris ütlesite siinsamas koridoris kiirelt ajakirjanikele, et Operail peab oma vagunid kindlasti kiirkorras maha müüma, kuigi me teame, et selliste miljonite, tegevuste ja müügi puhul on vaja rahu ja läbirääkimisi. Me teame, et pärast Soome [ettevõttele] mahamüümist oli selle ettevõtte, kes need vagunid ostis, aktsia hind börsil järgmisel päeval üle 30% kõrgem. Ehk vagunite kiirendatud korras mahamüügiga teenis Eesti riik vähemalt 200 miljonit miinust. Ja täna on Operail kahjumis. Kas te usute, et see korraldus, mille majandusminister ja teie tegite, et vagunid peab kiirendatud korras maha müüma, oli vale otsus? Sest nüüd on Operail kahjumis, tal ei ole enam vaguneid. Kui kaitsetööstusel on vaja …

Teie aeg!

… tanke vedada, siis pole [vaguneid] ka selleks. Kas te täna teeksite teistmoodi?

Aitäh! Kõigepealt ma õiendaksin paar asja ära. Kui me vaatame elektri hindu, siis [näeme, et] eelmisel aastal olid meil 18% madalamad hinnad kui näiteks Saksamaal, 30% madalamad hinnad kui Prantsusmaal. Jah, kui me võtame võrdluse Soome ja Rootsiga, siis tõepoolest on meil hind kõrgem. Aga kui me vaatame Eurostati andmeid – seal on tegelik lõpphind –, siis need ütlevad, et selle aasta esimeses pooles oli meil elekter 25% odavam kui Euroopa keskmine. Ja kui me vaatame seda, kuidas tegelikult on toimunud muutused gaasi hindadega, mis on 60% kukkunud, siis selles mõttes on diisli hind, kütuse hind samamoodi kukkunud. Tegelikult need numbrid ei ole üldsegi nii masendavad.

Tol hetkel, ma mäletan väga hästi, kui ma siin Riigikogu ees olin, oli väga suur hüsteeria, et me peaksime selle [LNG-]laeva soetama. Ükskõik mis, soetame selle valge laeva, näed, soomlased teevad nii, 400 miljonit, pole hullu, paneme selle 400 miljonit sinna, peaasi et selle laeva saab. Mina ütlesin tol hetkel, et [paneme] jääd mütsi alla, võtame rahulikult, sest 400 miljonit on 400 miljonit maksumaksja raha, ja me ei ostnud seda laeva. Täna võib öelda, et see oli õige otsus. Samamoodi oli õige otsus haalamiskai rajamine, just sellel põhjusel, et Balticconnector on saanud viga, see ei tööta, ehk gaasiühendust Soomega meil ei ole. Meil on varutud gaasi Läti gaasihoidlasse, meil on sealt ühendused. Aga meil on igaks juhuks ka see võimalus, et siia saab tulla FSRU ehk taasgaasistamise võimalusega laev, juhul kui meil peaks olema gaasivarustusega tõeliselt keeruline. Nii et jah, see ei ole asi, mis kohe tagasi toodab, aga need on meie energiavarustuskindluse [tagamiseks] olulised otsused. Hea meel, et neid sai teha selle raames.

Mis puudutab Operaili, siis valitsuses oli üksmeel ja tol korral, ma mäletan, ka täpselt samamoodi siin suures saalis [rääkisime], et me ei tohi Venemaaga mingit äri teha. Seetõttu me tegimegi otsuse, et Operail tuleb maha müüa, ja vastavalt sellele ka tegutseti, kuna tal muud äri ju ei olnud. Ma ei oska selle ettevõtte muude majandustegevuste kohta kommentaare anda, aga see, et Eesti riik ei toimeta Venemaal, oli absoluutselt õige otsus.

Aitäh! Aivar Kokk, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Mul on natukene piinlik, et te ajate siin väga imelikku juttu. Elektri hind, kui te mäletate, oli kaks aastat tagasi 50 eurot megavatt-tund ja gaasi [hind] oli 30 eurot megavatt-tund. Mis need tänased hinnad on? Haalamiskai vastu te tegite kõik, et seda ei tuleks. Keegi ei ole küsinud kunagi 400 miljonit. Eelmise aasta, üle-eelmise aasta märtsis olid Hääled, Alexela omanikud, valmis tooma selle ise omal riisikol ja kõige muuga. Aga ma ei taha sellel teemal üldse arutada, ma ütlen, et see oli poolteist aastat tagasi.

Räägime Operailist. Te ei vastanud, kas te tunnete, et 200 miljonit, mis on eelarvest nagunii täna puudu, jäi selle tehinguga saamata. Venemaale ei viinud Operail mitte ühtegi koormat kaupa, Venemaalt sõideti läbi ja kogu kaup läks Kasahstani. Vaadake, teie firma sõidab Venemaal. Ärge tulge ütlema, et see on teie abikaasa firma, teil on ühisvara. (Kaja Kallas: "Mis asja!") Teil on ühisvara, teil on oma firma.

Aga ma küsin nüüd seda: kas te teate, kui palju Operail teenis Kasahstanis aasta tagasi vagunite eest? Ta teenis iga päev 14 eurot ja täna on nende vagunite rendihind 40 eurot. 2500 vagunit kästi kiiruga maha müüa. Müügi pealt teeniti 200 miljonit kahjumit ja nüüd igal aastal üle 20 miljoni, sest neid vaguneid ei saa rentida, kuna neid enam ei ole. Ja see on ka kaitsekulude küsimus, kui meil ei ole oma [ettevõtet], kes tanke või muud sõjatehnikat veaks. Kes seda siis vedama hakkab, kas Läti või Leedu firma?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, ma alati imestan, kuidas te olete majandusega [kursis]. Alati teate, et sealt oleks sellised kasumid, sealt oleks sellised kasumid. Te peate olema väga rikas mees, sellepärast et kui teil on selline nina igasuguste majandusotsuste peale, siis ma usun, et te seda ka oma elus rakendate.

Nüüd, mis puudutab haalamiskaid, siis mina olen kogu aeg olnud seda meelt, et see tuleb teha. Lihtsalt need vaidlused, mis meil olid valitsuses, olid selle üle, et erasektor ütles, et neil ei ole mingit toetust vaja, nad teevad selle ise, ja ma ütlesin, et see on liiga ilus, et olla tõsi. Ja mul oli õigus! Kevadel ütlesin, et see on liiga ilus, et olla tõsi, ja hiljem selgus, et see oligi liiga ilus, et olla tõsi, kuigi teie seda ka väga uskusite.

Nüüd, mis puudutab Kasahstani transiiti, siis ausalt öeldes meie oleme väga mures nende asjade pärast, mis justkui lähevad Kasahstani, Kõrgõzstani. Justkui ainult transiit on läbi Venemaa, mingit teemat seal ei ole. Ometi, kas tõesti on need niivõrd rikkad riigid, et nad kõike seda kaupa, mis sinna läheb, tarbivad? Pigem on meil Euroopa tasemel kahtlus, et tegeletakse sanktsioonidest kõrvalehiilimisega ja need asjad ei liigu sinna, kuhu nad [justkui] lähevad. 

Ja igal juhul, palun ärge esitage siin valeväiteid! Mul ei ole mingit perefirmat ja ammugi ei tegele ma mitte millegagi, milles te siin mind süüdistasite. Need asjad lihtsalt ei vasta tõele. Palun ärge esitage valesid! (Hääled saalist.) Ei ole nii! Isegi mu abikaasa müüs maha selle osaluse. Mis asja?

Head kolleegid! Peame debatti nii, et me kuulame üksteist ja austame üksteist, nii, et me kuulame üksteise seisukohad ära. Siim Pohlak, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Jah, debatt läks nüüd huvitavaks ja ma tegelikult ei taha küll Stark Logisticsi kohta küsida. Ma klaariks hoopis [ühe asja] ära. Kuna on majandusteema ja teie armastate ka põigata erinevatesse aegadesse ja erinevatesse küsimustesse oma vastustes, siis ma arvan, et te ei pane pahaks, kui ma korraks lähen tagasi esimese küsimuse teema juurde, mis haakub tegelikult Aivar Koka [küsimusega]. Majandusest ja töötusest veel korra.

Te ütlesite siin need numbrid ja et minu numbrid ei pea paika. Ma vahepeal käisin ja tutvusin väga legitiimsete peavoolumeedia väljaannetega ja seal öeldakse selgelt, et töötute arv on 54 800, mitte 51 000, nagu te väitsite. Ja võrreldes aastataguse ajaga on töötute arv suurem 14 200 inimese võrra ja on 4600 [töötut] rohkem kui teises kvartalis. Ikkagi, Statistikaameti numbrid need on ja mina tuginen praegu nendele numbritele ja jään enda seisukoha juurde, et Eesti ettevõtlusel on keeruline, on probleemid, ja töötute arvu suurenemine ka väga selgelt näitab seda.

Aitäh! Te loete neid numbreid siis kuidagi valesti. Ma ei tea, mida meedias avaldatakse. Ma soovitan teil ikkagi tutvuda konkreetselt allikatega. Üheski varasemas kolmandas kvartalis ei ole tööhõive olnud nii suur. Võrreldes aastatagusega on hõive kasvanud 14 400 inimese võrra. Kuna riigis ehk keskvalitsuses ja kohalikes omavalitsustes on hõive vähenenud 4600 inimese võrra, on seda vedanud erasektor. Ehk siis erasektori hõive kasvas 19 100 [inimese võrra]. Ja registreeritud [töötuid] on 20. novembri 2023. aasta seisuga 51 200. See on see seis.

Aga ma ütlen teile veel kord, et ega ma ei ütle, et majandusel läheb hästi. Osal sektoritel läheb halvasti, aga mitte kõigil ei lähe halvasti. Põllumajandusel ei lähe nende numbrite järgi halvasti. No kus läheb? Kindlasti on raske tööstusel, eriti puidutööstus on väga suurtes raskustes. Seal peabki vaatama, kuidas me saame aidata neid ettevõtteid teha ikkagi seda struktuurset muutust, mis on neile vajalik uute turgude vallutamiseks. Me teeme selle jaoks süstemaatilist tööd, et leida uusi investoreid, et leida ka turge ettevõtetele. Me aitame neid selles, aga me püüame aidata ka selles, et nad teeksid innovatsiooni kõrgema lisandväärtusega toodete poole. Kriisid on alati need kohad, mida saab ära kasutada suurte muutuste tegemiseks.

Vaatame näiteks tööstust, tööstuse [tööhõive] number on huvitav. Kuigi tööstus moodustab Eesti majandusest ühe seitsmendiku, moodustab see tööhõivest ühe viiendiku. Kui te mõtlete, siis [saate aru, et] see ei ole väga loogiline. Tegelikult peaks ju teeninduses olema rohkem inimesi tööl, kui on tööstuses, kus on palju masinaid, aga ometi see Eestis nii on. Järelikult on seal kindlasti võimalik saavutada rohkem tööjõu efektiivsust ja sellega tööd teha. Me oleme mõelnud välja erinevaid selliseid tööriistu, millega ettevõtted saaksid innoveerida ja nii-öelda järgmisele innovatsiooniastmele liikuda. Meil on erinevad toetused selle jaoks ja erinevad võimalused just selleks, et nad tuleksid sellest kriisist tugevamana välja. Aga majandus on tsükliline, alati on pankrotte olnud ja pankrotid on ka tulevikus, neid päris ära hoida ei ole võimalik.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise ja tuletan kolleegidele meelde, et kui teema on riigiettevõtte kahjum, siis on teema riigiettevõtte kahjum. See puudutab nii küsijaid kui ka vastajaid. Nii et palume edaspidi tähele panna, kas suudetakse ikkagi teemas püsida. Selline hea tava meil siin on.

Aga küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja – infotunni juhataja antud juhul! Kuna mul ei olnud võimalik viibida infotunni alguses siin, siis ma ei tea, kas mõni päevakorras olnud küsimustest on tagasi võetud ja kas sellega seonduvalt on lootust, et mul võiks ka avaneda võimalus oma küsimus esitada, või on kõik endiselt nii, nagu plaanis oli.

Aitäh! Ei ole ühtegi küsimust tagasi võetud, nii et katsume võimalikult kiiresti menetleda. Siim Pohlak, palun, küsimus instungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Protseduuri mõttes lihtsalt kõigepealt teie kommentaari kohta: tööhõive võib ju puudutada ka riigiettevõtteid. Sealt võib ka olla töötuks jäänud mõnisada või mõnikümmend või mõni tuhat inimest. Nii et ma otseselt ikkagi selle viitega nõus ei ole, et [minu küsimus] päris mööda oli. Oleks ma küsinud praegu näiteks laulurästaste kohta, siis oleks see võinud olla täitsa mööda.

Aga ma küsin ka protseduurilise küsimuse lõpuni nüüd. Siin on tõsine probleem numbritega. Kas meil on mingi variant, et kutsuda siia Statistikaameti esindaja, kes võiks selgitada, kas lisaks on rändes osalevad inimesed, kes on Eestisse sisse rännanud, hõivesse tulnud ja kas see muudab neid numbreid. Kas meil võiks olla võimalus kutsuda siia keegi näiteks Statistikaametist?

Aitäh, Siim Pohlak! See ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Infotunni reeglistik sellist asja tõesti ette ei näe, nii et infotunnis me seda selliselt käsitleda ei saa. Küll on Riigikogu erinevates protseduurikates väga palju võimalusi, kuidas kuulata ära asjaomaseid inimesi. 

Nii, lõpetame selle küsimuse käsitlemise.

Tänane kuues küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teema on õpetajad. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab keeleoskuse nõuetele mittevastavaid õpetajaid, kes jäävad tööst ilma. Novembrikuu seisuga on registreeritud töötute arv Ida-Virumaal 7005. Neist on töötuna arvel [olevaid] Narva linna elanikke 2932 ja neist 55% ei oska eesti keelt. Infoks, tean, et Ida-Virumaal pakutakse töötukassa kaudu ainult 356 töökohta. Paljud õpetajad jäävad selle reformi tagajärjel tööst ilma. Praeguse prognoosi kohaselt jäävad ainult Narvas potentsiaalselt ligi 150 kooli- ja 120 lasteaiaõpetajat ehk ligi 270 õpetajat tööst ilma. Nende seas on palju pikalt töötanud pedagooge, keda tunnevad kolleegid, lapsevanemad, vilistlased ja kellest peetakse lugu. Juba praegu on siin saalis kuulda olnud arvamusi, et need ausalt ja pühendumusega eluaeg tööd teinud inimesed lihtsalt visatakse süsteemist välja. Kas on võimalik pakkuda midagi töökohale sobimatuse tõttu töölepingu ülesütlemise asemel vähemalt neile õpetajatele, kes on eelpensionieas, või suurendame töötukassa koormust kogenud õpetajate arvelt?

Aitäh! Kristina Kallas, palun!

Aitäh küsimuse eest! Kui ma nüüd õigesti aru sain – ma igaks juhuks parafraseerin üle, et kas ma sain küsimusest õigesti aru –, on küsimus nendes õpetajates, kes järgmise aasta 1. septembril ei saa eesti keeles õpetama asuda. Kuna nad ei saa eesti keeles õpetama asuda ja neil on jäänud pensionini kolm-neli aastat, siis küsimus on, ma saan aru, mis neist saab. Kas ma sain õigesti aru küsimusest? Mulle jäi natuke segaseks see küsimus. (Aleksei Jevgrafov kõneleb saalist.) 

Probleem õpetajatega on reformi raames mitmetahuline. Meil on probleem nende õpetajatega, kes peaksid asuma esimeses ja neljandas klassis õpetama eesti keeles ja kelle keeletase ei vasta eesti keele [oskuse] nõuetele ja kes erinevatel põhjustel, mida ma küll täpselt ei tea, ei ole võimelised järgmise aasta 1. septembriks oma keele[oskust] viima C1-tasemele. Nende puhul on oluline see, et me kõik koos teeme selle pingutuse, et nad püüaksid viia oma keele[oskuse] C1-tasemele. Väga palju on neid õpetajaid, kellel on vaja B2-tasemelt jõuda C1-tasemele. Keelekursusi on piisavalt selleks, et keelekursustel käia ja keeletaset tõsta.

Nüüd, kui jutt on nendest õpetajatest, kes peaksid jätkama vene keeles õpetamist ja kellel ei ole B2-taset, siis on küsimus selles, kuidas nad siiamaani on saanud tööl olla. See keelenõue ei kehti 1. septembrist 2024, see on meil tegelikult olnud juba 25 aastat. Ka nendele õpetajatele tuleb võimalus anda. Kui nad ei ole tänaseni keeleoskust vastavale tasemele viinud, siis tuleb anda neile võimalus, et nad oma keeleoskuse vastavale tasemele viiksid.

Keelekursusi on piisavalt õpetajatele, kes sooviksid minna ja omandada C1-tasemel eesti keele oskuse. Siin on oluline ka, et omavalitsus ikkagi toetaks ja soodustaks seda, et õpetajad saaksid keelekursustel käia ja saaksid keelt õppida. Esimene prioriteet ei ole mitte kedagi vallandada. Esimene prioriteet on see, et õpetajad saaksid tuge selleks, et nad saaksid viia oma keeleoskuse vastavusse sellega, mis on 1. septembrist 2024 [nõutud]. Ma igaks juhuks tuletan meelde, et keeleoskuse nõue ei ole uuenenud, see on alati olnud. Nüüd on lihtsalt antud konkreetne tähtaeg, mis ajast edasi õpetaja, kes keeleoskuse nõuetele ei vasta, enam selles ametis töötada ei saa. Nii et ma väga loodan, et ka omavalitsused koolipidajatena loovad kõik võimalused selleks, et need õpetajad saaksid keeleõppes käia.

Aleksei Jevgrafov, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Koolijuhtidel ja lasteaiadirektoritel on mure, et nad ei leia järgmisel aastal lastele uusi õpetajaid 31. juulil lahkunud õpetajate asemele, kes töökohale enam ei sobi. Mida peab tegema direktor, kui [keelenõudele] mittevastavad õpetajad on läinud, konkursid on tehtud, kuid need polnud edukad ehk ei õnnestunud leida uusi õpetajaid ning septembri alguseks on selge, et piisavalt õpetajaid pole? Kas riik võib appi tulla ja kui võib, siis mis viisil?

Aitäh küsimuse eest! Koolipidaja ja koolijuhi ülesanne on ikkagi tagada, et klassi ees on kompetentsidele vastav, kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja. Riigi ülesanne on tagada selleks ressursid, rahalised vahendid ja ka piisav õpetajate hulk, kes õpetajakoolituses õpivad, selleks et oleks võimalik valida, keda tööle võtta.

Ida-Virumaal eesti keeles õpetavate õpetajate palgatoetuse koefitsient on väga kõrge. Hea tahtmise juures, kui panna sinna juurde ka palgafondi tõus, on võimalik heale eesti keeles õpetavale kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale pakkuda täna Ida-Virumaal ligi 3000-eurost palka. See on väga suur summa, mis on Ida-Virumaa tööturu kontekstis absoluutselt konkurentsivõimeline. Sel juhul jääb minu arust natukene segaseks ja arusaamatuks see jutt, et selle palga eest ei ole võimalik Ida-Virumaale eesti keeles õpetavaid õpetajaid leida. Seda ei tõesta Narvas kahe riigigümnaasiumi avamine, sellepärast et kaks riigigümnaasiumi on suutnud oma õpetajate ametikohad ära täita. Seal on tähtajaliste lepingutega õpetajad, ometigi on eesti keeles õpetavad õpetajad koolides olemas, see lihtsalt nõuab pingutust. 

Kui [mõni] osapool ei saa aru oma vastutusest selles protsessis ja on see pallimängimine, et riik andku ette, kus need õpetajad on, ja omavalitsus omalt poolt tegelikult ei soodusta seda, et direktorid ja koolijuhid suudaksid neid leida – üle Eesti on õpetajaid võimalik Ida-Virumaale ka värvata –, siis probleem on meil pigem tahtes, mulle tundub, kui selles, et eesti keeles õpetavaid õpetajaid ei oleks Ida-Virumaale võimalik leida.

Eraldi teema on see, kui te räägite meile murest, et 1. septembril 2024 ei vasta keelenõuetele ka need õpetajad, kes peaksid vene keeles edasi õpetama. See on täiesti eraldi nõue. Aga ma veel kord [ütlen] omakorda vastu: 25 aastat on see keelenõue neile kehtinud. See ei ole uus asi, mille me kehtestame 1. septembrist 2024.

Aitäh! Ja lisaküsimus. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Konverentsilt pidite siia infotundi kiirustama ja teil jäi saamata konverentsi külastajate tänu osalemise eest. Teie partner Jaak Aaviksoo sai selle ja ma annan konverentsil osalejate poolt tänu ka teile edasi.

Loomulikult on olnud pikalt teada, et Eesti haridussüsteem peab minema eesti keelele üle, ja õpetajate keelestandard on tegelikult kehtinud aastakümneid. Nii et see ei ole kellelegi üllatus. Ka venekeelsetes klassides õpetavad õpetajad on pidanud pikalt vähemalt B2-tasemel [eesti keelt] oskama, nii et kui osa ei oska isegi B1-tasemel, siis see on tegelikult olnud karjuv seadusrikkumine juba mõnda aega.

Ma arvan, et mitmes omavalitsuses on probleemid omavalitsuse suhtumisega läbi aastakümnete olnud seotud ka sellega, et meil on olnud Vene kodanikel valimistel osalemise õigus. Vene kodanike meelsus on selles mõttes hoidnud kultuuriliselt natuke naaberriigi poole, mis on ka valimistel selgunud. See, et nad on kümnete tuhandete kaupa tellinud muusika ja mõjutanud omavalitsusi, hääletades tegelikult ka haridussüsteemi arengu üle, on pärssinud eesti õppekeelele üleminekut. 

Aga mina küsin teilt nii. Oli juttu sellest, et Ida-Virumaal oleme kehtestanud [õpetajate] palkadele kõrgema koefitsiendi. Kas see häda ja viletsuse jutt, et nüüd lähevad mujalt kõik õpetajad ära Ida-Virumaale, [peab paika] ja õpetajate valik muudes piirkondades on vaesestunud? Kas teil on selle kohta informatsiooni?

Jah, aitäh küsimuse eest! Meil ei ole detailset statistikat, et kui palju see kõrgem palgatoetuse koefitsient on teistest piirkondadest õpetajaid ära meelitanud. Küll aga oleme saanud kahe Narva riigigümnaasiumi käivitamisel direktoritelt tagasisidet, et kõige rohkem on tulnud neile avaldusi ja taotlusi õpetajate ametikohtadele Tartu- ja Jõgevamaalt. Tartust kindlasti selle tõttu, et seal on ülikool, mis õpetajakoolituse [erialasid] õpetab. Arenguseire [Keskuse] uuringu raportist oli näha, et õpetajaameti või professiooni [omandanud] inimeste osakaal on Tartus väga suur, sellepärast et inimesed lõpetavad seal ülikooli ja tihti jäävad Tartusse. 

Tõepoolest, Tartust liikus omajagu õpetajaid tööle Ida-Virumaale Narva riigikoolidesse, aga täpset statistikat ei ole. Mõlema riigigümnaasiumi puhul on umbes 70% õpetajaid Ida-Virumaalt ehk nad ei ole tulnud väljastpoolt Ida-Virumaad. Lihtsalt eestikeelsele õppele ülemineku palgalisa koefitsient on õpetajaametisse toonud inimesi, kes valdavad eesti keelt ja kes varem töötasid Ida-Virumaal kuskil mujal. Nad on tulnud õpetajaametisse sellepärast, et [palgalisa] on seda soodustanud. Seega on see olnud väga hea meede ja see näitab tegelikult, et see meede töötab.

Aitäh! Lõpetan meie kuuenda küsimuse käsitlemise.

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Ants Frosch ja teema on Eesti ettevõtetes töötavate kolmandatest riikidest pärit isikute riigikeele oskus. Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma usun, et kõik eestlased mäletavad selle aasta alguse kurba lugu Aavost Värska Südamekodus. Nimelt jäi ta seal ilma hooleta ja hoolduseta ning võib lausa öelda, et teda piinati. Praegu on selgunud Värska Südamekoduga seoses hoopis kurioossed asjaolud. Nimelt, 27 töötajast üle kolmandiku on Vene kodanikud ja enamus neist, vähemalt 8, käivad püsivalt üle piiri Eestis tööl. Probleem ei ole mitte selles, et solgitakse Eesti tööturgu ühes vaesemas vallas, vaid probleem on selles, et selle hooldekodu vanurid, hoolealused, on pandud olukorda, kus nendega suheldakse vene keeles. Eesti keeles suhtlust ei toimu ja need töötajad nõuavad nendelt eesti vanakestelt, et nendega räägitaks vene keeles.

Nüüd ma pöördun teie kui Reformierakonna esimehe poole, sest teadaolevalt kuuluvad Värska Südamekodu omanikeringi Reformierakonna liikmed Meelis Mälberg, Rain Rosimannus ja Martin Kukk. Paratamatult hakkab tekkima paralleel Stark Logisticsiga. See on paratamatu paralleel. Selge on see, et eelistatakse Vene kodanikest töötajaid, kes räägivad eesti vanakestega vene keeles. See on sundseis. Minu küsimus on: kuidas lahendada see olukord, tagamaks eestikeelne hooldusteenus?

Aitäh! Ma konkreetset juhtumit ei tea, aga selge on see, et Eestis peab saama igal pool eesti keelega hakkama. Eestis peab saama asju ajada eesti keeles ja eestikeelne teenindamine, teave peab olema kõikidele tagatud. Sellega tegeleb Keeleamet. Kui see süüdistus vastab tõele, siis kindlasti tuleks teha vastavad kaebused, sest kedagi ei saa sundida rääkima Eestis mingis muus keeles. 

Igaks juhuks tuletan teile meelde, et infotundi olen ma ikkagi kutsutud vastama kui peaminister, selles ametis, mitte kui Reformierakonna esimees, ja isegi Reformierakonna esimehena ei saa ma vastutada 11 000 Reformierakonna liikme või nende tegevuse eest. Lihtsalt nii võimekas ma mitte kuidagi ei ole.

Aga minu seisukoht on väga selge: Eestis peab saama asju ajada eesti keeles, eriti peavad haavatavad grupid saama oma asju ajada eesti keeles. Kui seal on mingid probleemid, siis ma loodan, et vastavad ametkonnad nendega tegelevad – Sotsiaalkaitseamet, aga ka Keeleamet. Sellised tingimused peavad olema täidetud, inimesed peavad saama rääkida eesti keeles.

Aitäh! Ants Frosch, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on üks sellisest ääremärkusest algav küsimus veel. Nimelt, Setomaa vallavanemaks on tinglikult teie koalitsioonikaaslane, sotsiaaldemokraat Raul Kudre ja vallavalitsus on nomineerinud käesoleval aastal Värska Südamekodu valla aasta ettevõtte [kandidaadiks]. Milline on teie arvamus? Kas selline ettevõte, kus kõigepealt on hoolealust piinatud ja teiseks, tõenäoliselt rikutakse ka keelenõudeid, väärib ikkagi valla aasta ettevõtte tiitlit?

Aitäh! Peaministri pädevuses ei ole kohalike omavalitsuste ettevõtlusauhindade jagamine. Las nüüd ikkagi omavalitsused teevad ise neid otsuseid. Eelmises küsimuses te tahtsite panna mulle vastutust Reformierakonna liikmete tegevuse eest ja nüüd ma kuulen, et ma pean vastutama ka koalitsioonierakonna liikmete tegevuse eest. Võib-olla see läheb natuke liiga kaugele. Veel kord, Eestis peab saama asju ajada eesti keeles, peavad olema täidetud vastavad nõuded. Kui me räägime hooldekoduteenusest, siis kindlasti peavad inimesed saama sealt abi ja seda hooldust, mida need hoolealused on sinna saama tulnud. Kui see ei vasta nendele tingimustele, siis tuleb vastavad kaebused esitada erinevatele instantsidele, kes sellega tegeleda saavad.

Aitäh! Rohkem küsimusi selle [teema] juures ei ole. Lõpetan seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt meie tänane kaheksas küsimus, mis on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on õpetajate tingimused. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Nüüd, kui õpetajate töövaidlus riigiga käib ja ei ole välistatud, et kokkuleppele ei jõuta ja õpetajad otsustavad streigi kasuks, on selge, et õpetajate töötingimused on natuke laiem mõiste kui ainult palgaküsimus. Palgaküsimus ilmestab seda kõike, seda enam, kui räägitakse õpetajate keskmisest palgast, mitte miinimumpalgast. Ma tahangi kohe alguses täpsustada, et jutu viimine õpetajate keskmise palga võrdlemisele vabariigi keskmisega ei ole õigustatud, sellepärast et kõrgharidusega töötajate keskmine on veel tükk maad kõrgem ja on 30% kõrgem kui tavaline keskmine. Õpetajad, magistrikraadiga spetsialistid, on kindlasti õigustatud saama rohkem. 

Küsimus on selles, et see alammäärale [juurde makstava] lisapalga võimalus sünnib lisarahastamisest ja seal sees on tõesti ka kvalifikatsiooni tõstmine, võimalik lisatasu klassijuhatamise eest, kõik niisugused asjad. Ma tahangi küsida teie hinnangut nüüd, kui te olete arutanud, ka haridusminister on selle kabinetti toonud, kuidas seada töötingimusi, mida õpetajad nõuavad. Kas te kujutate ette, et jutt, et võtke see raha koolivõrgust, et koolivõrk on liiga suur ja lai, siis saate õpetajatele palka maksta, ikka on Eesti haridusele kasulik tingimustes, kus näiteks maakoolide õpetajatel on hoopis teised probleemid: väga kirju õpilaskond, kedagi on vaja järgi aidata, kauge kultuuriline eneselaadimise võimalus ja nii edasi? Kas te kavatsete …

Teie aeg!

… teha midagi õpetajate üldiste töötingimuste parandamiseks?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma usun, et me oleme kõik seda meelt, et õpetajaid tuleks kõrgelt hinnata ja neile ka vastavat palka maksta. Ka meie koalitsiooni ühtne eesmärk on neid töötingimusi igas mõttes parandada, sealhulgas parandada palgatingimusi. Selles suunas ka haridusministeerium ja haridusminister eraldi tegutsevad.

Eraldi tahan rõhutada seda, et haridus on selle valitsuse prioriteet. Öeldakse, et ära räägi mulle oma prioriteetidest, vaid näita mulle oma eelarvet. Kui me vaatame eelarvet, siis Eesti riik suunab järgmisel aastal haridusse 1,5 miljardit eurot, mis on rohkem, kui me suuname näiteks kaitsekuludesse. Nii et raha seal kindlasti on. Kui me vaatame kogu valitsussektorit – kohalikud omavalitsused, ülikoolid, ka keskvalitsuse juriidilised asutused, haridusvaldkonna eelarve – 2024. aastal, siis see on 2,5 miljardit eurot ehk 6% sisemajanduse kogutoodangust. Euroopas oleme me sellega 2024. aastal absoluutses tipus ehk neljandal kohal.

Te väga õigesti osundasite, et ega küsimus ei ole ju ainult palgas, vaid küsimus on ikkagi töötingimustes. Selle jaoks on väga oluline ka see diferentseerimisfond, mida me suurendame just selleks, et koolidel oleks võimalik palgata ka logopeede ja abiõpetajaid, kes tegeleksid rohkem näiteks hariduslike erivajadustega õpilastega, mis võimaldab õpetajatel keskenduda oma tööle. Kui me vaatame suurt pilti, siis ka koolivõrgu korrastamine on siiski väga oluline, sest me näeme seda, et meil on kohalikes omavalitsustes väga erinev töötasu. Näiteks on 13 omavalitsust, kes maksavad õpetajatele rohkem kui 120% keskmisest [palgast]. Samas on meil 22 omavalitsust, kus ühele õpetaja ametikohale on õpetajaid 1,5 või isegi rohkem, mis omakorda tähendab seda, et õpetaja koormus ei tule täis ja ta ei saa seda keskmist palka, mis on ette nähtud.

Arenguseire Keskuse analüüsi kohaselt asub [praeguse] koolivõrgu jaotusega tervelt 50 kooli piirkondades, kus lapsi ei ole, aga kool on. Selge on see, et kooli ülalpidamiseks läheb raha ja alati, kui sa kasutad raha millegi jaoks, ei saa sa seda kasutada millegi muu jaoks. Nii et selles mõttes ma väga tunnustan haridusministrit ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, kes tegelevad sellega, et vaadata ikkagi iga kivi alla ja tegeleda nende reformidega just selleks, et vabaneks need võimalused ja me saaksime õpetajate töötingimusi parandada.

Aitäh! Tõnis Lukas, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Uuringus, millele te viitasite, [öeldes], et 50 kooli tagamaal on õpilasi hõredalt, on ka välja toodud, et parameetrite järgi, mida hinnati, on need koolid ikkagi veel tõhusad. Need ei ole ebatõhusad kui niisugused. Ja kindlasti peame me arvestama, et õpe peab olema kättesaadav kõikjal, kaasa arvatud väikestes kohtades, sest me ei taha, et hajaasustusega piirkonnad täiesti tühjaks jääksid. 

Kordasite, et raha seal on, see tähendab, haridussüsteemis, ja et järelikult õpetajate palkade tõus ootab selle taga, kui nüüd hakatakse koolivõrku korrastama. Mina leian, et õpetajate palkade tõusuks sealt lähiajal piisavalt raha – et me suudaksime õpetajaid panna uskuma, et nende tööd väärtustatakse, ja et noored õpetajaks läheks – kokkuhoiuna kindlasti ei leia. Kindlasti tuleb lisada palgavahendeid, sellepärast et õpetajad on kõrgharidusega spetsialistid, nagu ma juba ütlesin. Ja teiseks, õpetajate olemasolu tähendab meie majanduse ja kultuuri jätkusuutlikkust igal juhul. 

Nüüd, oli võrdlus, et on osa omavalitsusi, kes suudavad paremat palka maksta. Need omavalitsused koonduvad Tallinna ümbrusse, Tartu ümbrusse ja ongi tegelikult rahalises mõttes ja ka varalises mõttes ülekapitaliseeritud. Neil ongi paremad tingimused, kuna maksumaksjad on seal. Sisemigratsioon on viimasel ajal väga jõuliselt arenenud, aga see ei tähenda, et me peaksime kogu elu sinna üle kantima. Nii et võrrelda neid vaesematega ja häbimärgistada vaesemaid omavalitsusi ei ole minu meelest õige.

Aga nüüd küsimus õpetajate esitatud tingimuste kohta. Kas õpetajad saavad loota, et neid lubadusi, mille te valimistel esitasite, [esitas] ka Reformierakond, et õpetajate palk tõuseb juba 2024. aasta alguses jõuliselt, ka peetakse? Kas te tegelikult võtate õpetajate nõudmisi tõsiselt?

Aitäh! Kõigepealt, loomulikult me võtame õpetajate nõudmisi tõsiselt, sellepärast me nendega tegelemegi. Nii nagu me oleme koalitsioonis kokku leppinud, meil on eesmärk, et 2027. aastaks tõuseks õpetajate palk vähemalt 120%‑ni Eesti keskmisest.

Nüüd paar asja veel siia juurde. Eelmisel aastal tõusis õpetajate palk 24%. Kui me vaatame Eesti keskmist, siis erasektoris tõusis palk samal ajal 10%. Praeguses riigieelarves on 2024. aastal õpetajate palga tõusuks või palgafondi kasvuks, kui me paneme [kokku] diferentseerimisfondi ja õpetajate palga tõusu, ette nähtud 4,3%, ja tegelikult see on ainus palgatõus, mida me ette näeme. Tavaliselt, nagu te ise teate, te olete olnud valitsuses, vaadatakse alati koos õpetajaid, päästjaid, politseinikke, kultuuritöötajaid ja sotsiaaltöötajaid, sest kõik nad saavad riigilt palka. Hetkel, kuna haridus on selle valitsuse prioriteet, oleme me õpetajatele selle palgatõusu [raha] eraldanud, samal ajal kui me teiste ka väga tublide inimeste palku tõstma ei lähe. [Need on] päästjad, politseinikud, kultuuritöötajad ja sotsiaaltöötajad.

Kui me vaatame kogu pilti, siis kõikidest riigilt palka saavatest inimestest 41% moodustavad haridustöötajad. See on väga suur tükk. Kui me arutasime eelmisel nädalal seda valitsuskabinetis, siis tegelikult kooruski väga selgelt välja see, et [palgatõusu soovitakse ka teistele]. Vastava valdkonna minister tuli küsima politseinikele ja päästjatele palgatõusu, kui õpetajate palk peaks sellel aastal veel rohkem tõusma. Tuli ka sotsiaalkaitseminister nõudma hooldustöötajatele kõrgemat palka. Tuli kultuuriminister küsima kultuuritöötajatele kõrgemat palka. Tuli ka rahandusminister küsima Maksu- ja Tolliameti töötajatele kõrgemat palka. Kõik need inimesed on väärt seda, et nende palk tõuseks. Hinnanguliselt tähendaks see 400–500 miljonit eurot täiendavaid kulusid aastas.

Samal ajal me näeme, et maksumaksjad on üsna pahased, sellepärast et nad peavad rohkem makse maksma. Paraku kõik sellised kulud, ka õpetajate palgad, tulevad maksumaksja taskust. [Oleme] olukorras, kus me peame kaitsekulusid tõstma – me oleme tõesti niivõrd keerulises olukorras –, ja need on need võimalused, mis meil hetkel on.

Aitäh! Ja lisaküsimus. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt, ma ei nõustu teie väitega, et haridus on selle koalitsiooni prioriteet, vähemalt praegused sammud seda küll ei näita ja ka see järgmise aasta eelarve ei kinnita neid teie sõnu. 

Ma tuleksin ikkagi korra selle ühe teie mõttekäigu juurde, mille te 9. novembril valitsuse pressikonverentsil välja käisite, kus te soovitasite õpetajatel streikimise asemel minna automaksu tarbeks kas allkirju koguma või positiivselt inimesi veenma selles, et automaks on hea. Kindlasti oleks võinud selles mõttes võtta seda spektrit oluliselt laiemalt. Käibemaks, mis tõuseb, tulumaks, mis tõuseb, pakendimaks plastimaksuna, suhkrumaks – neid makse, mida valitsus tõstab, on palju. Tegelikult [oleks saanud] õpetajad saata hoopis [inimesi] veenma neid teemasid lahendades. Ma arvan, et see kindlasti oleks võinud olla pikem lugu. Aga ometigi ma loodan, et te ka ise vähemalt saite aru, et teie väljendus oli halb. Te vabandasite ja ma loodan, et õpetajad on selle vabanduse ka vastu võtnud.

Aga ma tulen siiski lühidalt konkreetselt palgatõusuküsimuse juurde, kuna õpetajate palk on seotud ka lasteaiapedagoogide palgaga. Praegu teevad omavalitsused just nimelt eelarveid järgmiseks aastaks ja kui ei ole lõpuni teada, milline saab olema palgakokkulepe õpetajate puhul, siis on kohalikel omavalitsustel väga raske teha kokkuleppeid lasteaiatöötajatega ja nii edasi. Ehk see on kõik üks suur ring, mis hakkab pihta sellest, kas valitsus on võimeline otsustama või mitte. Teine tahk, mida mina isiklikult näen, on see, et kui õpetajate palkasid ei tõsteta, siis tegelikult saab kogu probleem olema see, et kui järgmisel aastal minnakse üle eestikeelsele haridusele, siis õpetajad ei ole piisavalt motiveeritud. Ma kardan, et siis see suur samm Eesti ühiskonnas võib takerduda.

Jaa! Jällegi, üks kuulus ütlus on, et ära räägi mulle oma prioriteetidest, vaid näita mulle oma eelarvet ja ma ütlen, kus su prioriteedid on. Kui me vaatame eelarvet, siis eelarvest kõige rohkem raha läheb meil hariduse ja teaduse peale: 1,5 miljardit eurot. 1,3 miljardit läheb kaitsekuludesse, 1,5 miljardit läheb haridusse. Kui me võtame kogu valitsussektori – kohalikud omavalitsused, ülikoolid, teised keskvalitsuse juriidilised asutused, haridusvaldkonna eelarve –, siis see on 2024. aastal 2,5 miljardit eurot ehk 6% SKP‑st. See on igal juhul see, kus meie prioriteedid on. Nii et teil on tühipaljad väited, meil on konkreetsed numbrid. Teiseks tahan öelda, et kui teie olite valitsuses, siis oli aasta, kus õpetajate palk ei tõusnud üldse, tõusis 0%. See on täiesti selge. 

Mida te muidugi õigesti osundasite, on see, et kui me tõstame õpetajate palku, siis väga paljud teised asjad on sellega seotud. Näiteks, eelmisel aastal, kui me tõstsime õpetajate palku 24%, siis saime kohalikelt omavalitsustelt väga palju seda kriitikat, et nemad peavad lasteaednike palku ka nii palju tõstma ja neil lihtsalt käib see üle jõu. Ka praegu on olnud kohalikelt omavalitsustelt tagasiside, et me ei teeks otsuseid, mida nad ei jõua kinni maksta. See frustratsioon mul endiselt on ja mul on üleskutse teile, kes te kõik kutsute üles riigi poolt rohkem kulutama, kõigile kõrgemaid palku maksma, kõigile suuremaid toetusi maksma, aga midagi ei tohi kärpida ja makse ei tohi tõsta. Ma küsin: kuidas see lahendus ikkagi kokku jookseb selle jaoks, et see raha olemas oleks?

Nii et jah, ei saa tegeleda sellega ja öelda, et [anname] kõigile kõike rohkem – see peab tulema kuskilt, ma ei tea, kust te selle raha siis välja võlute. Seda ei ole võimalik lihtsalt niimoodi võluda, see tuleb maksumaksja taskust. See peaks olema tänaseks väga selge. Maksumaksja on praegu väga pahane, sellepärast et maksumaksja peab rohkem maksma, kuigi maksukoormus tegelikult oluliselt ei tõuse, vaid jääb sinnasamasse vahemikku, kus see on kogu aeg olnud. Aga selle juures me peame ikkagi väga selgelt põhjendama kõiki uusi kulutusi, mis me peale võtame, et oleksid tagatud ka vastavad tulud, et me ei peaks veel enam makse tõstma, vaid pigem vaataksime, mida me saame teha säästlikumalt, kust kokku hoida.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Tänane üheksas küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on energiavarustus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Lugesin viimast Riigikontrolli raportit. Lühidalt: nelja aasta pärast on elekter Eestis defitsiidis ja hinnad kerkivad sellisele tasemele, et tarbija ei jõua enam selle eest maksta. Küsimus on väga lihtne: milline on valitsuse konkreetne plaan, et sellist olukorda vältida?

Aitäh! Kõigepealt, me oleme muidugi Riigikontrollile väga tänulikud, et nad seda tööd teevad ja aitavad meil nendele kitsaskohtadele tähelepanu juhtida. Aga me olime tegelikult sellest raportist ees ja see raport on võib-olla natuke vananenud selles võtmes, et me oleme juba astunud väga palju samme selle jaoks, et energiavarustuskindlust tagada. Lihtsalt paar sellist olulist märksõna. Näiteks, oktoobris oli elektri turuhind 87,3 eurot megavatt-tunni kohta, mis on täpselt 50% ehk poole odavam kui oktoobris aasta tagasi. Ka maagaasi hind on sellel aastal umbes 60% madalam kui möödunud aastal, sel aastal on 40 [eurot] ja eelmisel aastal oli 120 eurot megavatt-tunni kohta.

Nüüd, mida me valitsuses teeme? Me oleme tegelikult teinud erinevaid samme ja ka sellel neljapäeval arutame jällegi erinevaid energiaküsimusi. Kõigepealt, kitsaskohtade leevendamine, et taastuvenergia pääseks paremini turule – siin on mul ausalt öeldes jällegi üleskutse Riigikogule. See on eelnõu, mis on Riigikogus ja [mille menetlus] on opositsiooni obstruktsiooni tõttu ummikus. Need on asjad, mida on vaja teha kiiresti, et uusi võimsusi tuleks turule. Me oleme teinud erinevaid vähempakkumisi selle jaoks, et turule tuleks uusi võimsusi. Näiteks, märtsis kuulutati välja viies riiklik vähempakkumine, mille tulemusena peaks turule lisanduma 650 gigavatt-tundi taastuvelektrit. Lisaks, sellel neljapäeval arutame me taas kord reservvõimsuste loomist, et olukorras, kus taastuvenergiat piisavalt ei ole, oleksid meil ka juhitavad võimsused olemas. Juhitav võimsus on meil näiteks Kiisa 250-megavatise gaasielektrijaama näol. Eesti Energial on veel erinevad plaanid vesiniku- ja gaasielektrijaama jaoks, mis tegelikult annaks ka Narvale soojust, mis üle jääb. Edasi, me oleme võtnud ka suuna edendada elektrisalvestuse arendamist. Selleks on valitsuses eraldatud 9,6 miljonit eurot pilootprojektide jaoks. On olemas kümme projekti, kes on [huvitatud] sellele rahale aplikeerumisest.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kuni aastani 2013 ei olnud Eestis elektrivarustusega üldse probleemi. Ise tootsime nii palju, kui vaja, ning hindu reguleeris riik. Aastal 2013 viis Reformierakond meid börsile. Hinnad on tõusnud, tarnete stabiilsus on ohus. Kas saate selgitada, milleks see vajalik oli?

Aitäh! Kõigepealt faktide juurde. Kõige pikemalt on majandusministeeriumis seda portfelli hoidnud Isamaa. Ma saan aru, et teil on siin üldine kokkulepe süüdistada kõiges Reformierakonda, aga see siiski pole nii olnud. Järgmisena hoidis kõige pikemat aega seda portfelli Keskerakond, kui me räägime ajast alates 2013 kuni tänase päevani. Nii et teil oleks ka endal põhjust peeglisse vaadata.

Eesti tarbib aastas elektrit 8–8,5 teravatt-tundi ja sellest 3 teravatt-tundi tuleb taastuvatest energiaallikatest. Ülejäänu me kas toodame ise või on odavam seda osta välisühenduste kaudu naabritelt. Siin peab küll ka eelmiste valitsuste tunnustuseks ütlema, et meil on naabritega need ühendused, eelkõige Soomega EstLingid, mis võimaldavad tarbida elektrit, mis seal üle jääb. Ajalooline tarbimise tipp on olnud 1552 megavatti. Aasta keskmine tarbimisvõimsus on 1082 megavatti. Juhitavaid võimsuseid Eestis, ja see on Eleringi info, on 1708 megavatti, ilma koostootmisjaamadeta 1337 megavatti. Kui me lisame siia veel tuule- ja päikeseelektrijaamad, siis neid oli kokku 827 megavatti ja sellel aastal on juba üle 1000 megavati, kuna käivitunud on kaks tuuleparki ja lugematul arvul päikeseparke. Ehk kokku on 2700 megavatti ja kui me lisame siia veel Kiisa reservvõimsuse või avariireservid, siis on 250 megavatti juures.

Ma toon neid numbreid esile seetõttu, et sõltuvalt turu olukorrast me toodame elektrit oma jaamades või ostame regionaalselt energiaturult naabritelt. Me saame naabritelt selle kätte, aga möödunud aastal me tootsime 95% oma vajaminevast elektrist ise. Oleks saanud ka 100% ise toota, aga naabritelt osta oli odavam, ja ma usun, et odav hind on oluline nii Eesti kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks elektri hind on oluline sisend. Me oleme Euroopa madalaimate elektrihindadega. Kui me võrdleme Põhjamaadega, siis Põhjamaadel on tõesti madalam elektri hind, aga sealt [pingereast] alla tulles näitavad selle aasta keskmised turuhinnad jaanuarist novembrini, et Eesti keskmine elektri …

Teie aeg!

… börsihind on Euroopa riikide seas viiendal kohal, ehk siis kõigil ülejäänutel on meist kallim.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Me jõuame võtta veel ühe küsimuse ja vastuse.

Tänane kümnes küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on WHO lepinguga seonduv. Vähemalt ühe küsimuse saab küsida. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud infotunni juhataja! Austatud peaminister! (Saalis on sumin. Juhataja helistab kella.)

Palun ka rõdudel vaiksemalt! Varro Vooglaid, palun!

Juba 17. oktoobril ja pärast seda veel vähemalt ühe korra on Riigikogu liikmete poole pöördunud kodanikuühiskonna esindajad, kes on juhtinud tähelepanu asjaolule, et lähenemas on 1. detsember 2023 ehk viimane tähtaeg, mil on võimalik tagasi lükata 2022. aasta maikuus tehtud WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste rakendamine Eesti riigi jaoks. Nad on toonud esile, et riikidel, kes saadavad WHO‑le kas või lakoonilise ametliku loobumise avalduse seoses nimetatud muudatustega, on seejärel 24 kuud, mitte nagu uute muudatuste järgi ainult 12 kuud, aega, enne kui muudatused neile riikidele rakenduvad, ja 18 kuud, mitte vaid 10 kuud – nagu uute muudatuste kohaselt – aega planeeritavatest muudatustest loobumiseks.

Kuna 1. detsember on kohe-kohe käes, ma mõtlesin teie käest küsida, kas te olete valitsuses reaalselt arutanud seda küsimust, et kas need muudatused on Eesti Vabariigi ja Eesti rahva parimates huvides. Olete te saanud peaministrina ülevaate sellest, milles need muudatused täpsemalt seisnevad? Mitte ainult 2022. aasta muudatused, vaid ka 2023. aasta muudatused, mille jõustumine ka peatselt meid ähvardab. Neis kirjades, mis meile on saadetud, tuuakse esile väga tõsised probleemid, muu hulgas seonduvalt sellega, et tegelikult toimub teatav suveräänsuse loovutamine WHO‑le, sealhulgas teatavate sunnimeetmete rakendamise õiguse andmine erinevate sihukeste lockdown'ide või muude meetmete näol. Ja küsimus on ka selles, kuivõrd WHO peab nende kavandatavate meetmete rakendamisel pidama kinni üldkehtivatest inimõigustest. On teile sellest ülevaade antud ja kui on, siis mida te plaanite teha?

 Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tõepoolest, kõigepealt pean tänama ilmselt teid ja Kalle Grünthali, kes sellele tähelepanu on juhtinud, sellepärast et minu radaril see absoluutselt ei olnud. Aga ma olen vaadanud seda asja ja ausalt öeldes ei ole küll põhjust mingit vandenõu kahtlustada. 1. detsember on tähtaeg, kus riikidel on võimalik esitada reservatsioon selle kohta, et tervise-eeskirjade muudatuste kavandamine [hakkab] olema lühem kui 18 kuud, nii et edaspidi jõustuvad need 12 kuu jooksul. See on ausalt öeldes kõigi huvides, et asjad oleksid efektiivsemad. Seega on siin nagu mitu asja aetud sassi.

Nüüd tulen nende konkreetsete väidete juurde. Näiteks oli väide, et tühistatakse riigi suveräänsus. See ei vasta absoluutselt tõele. Esiteks, WHO ei saa ühegi rahvusvahelise dokumendiga … Noh, WHO‑le ei saa anda pädevust ega õigust teha suveräänsete riikide eest otsuseid. See on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni agentuur, mille mandaat on piiritletud liikmesriikide poolt selle põhikirjas. Kui te seda põhikirja vaatate, siis näete, et tal on mandaat juhtida ja koordineerida globaalselt tervisealast tegevust, sealhulgas nakkushaiguste puhangute ennetamist ja neile reageerimist.

Teine väide: sunnimeetmete rakendamise õigus. Jällegi, mitte üheski pandeemiatele reageerimist puudutavas rahvusvahelises dokumendis ei ole ette nähtud ega kavandata sunnimeetmete rakendamist. See väide lihtsalt ei vasta tõele. Selle pandeemialeppega liitumise korral võtab riik endale kohustuse arendada ennetamise, valmisoleku ja reageerimise võimekusi. Aga mingit sunnimeetmete rakendamist siin ei ole. Sealhulgas tuleb vastu võtta arengukavad, õigusaktid – need on asjad, mida me niikuinii teeme.

Nüüd kolmas väide: inimõigustest loobumine, maha on kriipsutatud inimväärikuse, inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine. Jällegi, inimõiguste austamine on nii tulevaste rahvusvaheliste lepete kui ka rahvusvaheliste tervise-eeskirjade üldpõhimõte ja selles mingeid muudatusi ei kavandata. Mulle tundub …

Ma vabandan, proua peaminister, aga nüüd ma kahjuks pean katkestama …

Aga ei, mul on aega veel kolm minutit.

… sest infotunniks ettenähtud aeg on läbi saanud. Kahjuks ma pean lõpetama, sellepärast et me peame kaks minutit enne täiskogu istungi algust andma saalikutsungi. (Kaja Kallas: "Okei.") Ma tänan, proua peaminister! Ma tänan ka kõiki teisi ministreid ja ma tänan Riigikogu liikmeid! Tänane infotund on lõppenud.