Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Head valitsuse liikmed! Kõik külalised, kes te olete rõdudel ja jälgite meid siniste ekraanide taga! Me alustame 8. novembri infotundi. Kõigepealt palun kohaloleku kontroll.

Tänasesse infotundi registreeris end 14 Riigikogu liiget, puudub 87.

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ja välisminister Margus Tsahkna. Meie infotunni kord on ikka samasugune nagu varem. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks aega kolm minutit. Küsimuse esitaja saab esitada ka ühe täpsustava küsimuse, lisaks saab üks Riigikogu liige esitada ühe lisaküsimuse.

Meie tänane esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsija on Riigikogu liige Tanel Kiik ning teema kriisideks valmisolek. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Mul on tegelikult mitu küsimust. Mind huvitab laiemalt Eesti riigi valmisolek elanikkonnakaitse valdkonnas, sealhulgas valitsuse rahapoliitilised otsused, mis meedia andmetel ja kahjuks ka riigieelarvet lugedes tunduvad väga tagasihoidlikud. Aga enne seda tahaksin ühe konkreetse näite põhjal aru saada, mis on riigi poliitika, valitsuse tegevuskava ja valitsuse suunised elanikkonnale. 

Ma olen tegelikult selle info teie büroole ka varasemalt edastanud. Soovin küsida vahepeal toimunud pommiähvarduste kohta, mis puudutavad väga paljusid haridusasutusi ja vist ka muid riigiasutusi. Tõenäoliselt oli tegemist laiaulatusliku, võib öelda, rämpspostituste lainega. Samal ajal mõistame kõik, et kui haridusasutus saab info või ähvarduse, et kuskil on pomm ja ohus võivad olla potentsiaalselt sajad lapsed, siis on väga keeruline haridusasutuse juhil otsustada, kas tegemist on rämpsposti või tõsise postitusega – et mis peaks olema juhis, [mille alusel] tegutseda.

Niipalju kui vähemasti meediakajastuste põhjal mulje jäi, siis väga selgeid suuniseid haridusasutused riigilt ei saanud. Kuulsin erinevaid kommentaare: anti soovitusi minna ja ise tutvuda, vaadata, kas paistab või ei paista midagi kahtlast, ja selle põhjal hinnata, kas lapsed on vaja koju saata või mitte. See ei tundu väga läbimõeldud. Suure tõenäosusega võivad sarnased rünnakud või ähvardused ka tulevikus ette tulla. Mu küsimus teile kui valitsusjuhile on, millised on kanalid ja süsteem, kust saavad selliste ähvarduste või masspostituste puhul haridusasutuste juhid infot – ja laiemalt ka näiteks haigla, hooldekodu, mis tahes riigi- või kohalik või erasektori asutus –, et millal on tegemist rämpspostiga ja millal tuleb reageerida, inimesi evakueerida ja nii edasi.

Aitäh! See on väga oluline teema. Tõepoolest tuleb rääkida masspostituste lainest, mitte pommiähvardustest. Politsei hinnangul on reaalne oht madal. Tegu on spämmiga, mille eesmärk on tekitada ühiskonnas hirmu. Räägitakse ka seda, et teistes riikides, kus see on juba toimunud, saavad postituste tegijad iga evakueerimise pealt preemiat. Selle masspostituste laine [ajal] said [ähvardusi] lisaks koolidele ja lasteaedadele kohalikud omavalitsused ja spordiasutused, täielik nimekiri on väga-väga pikk. Politsei suhtles kirja saanutega ja andis neile tegutsemiseks juhtnööre. 

Ma olen nõus sellega, et tol hetkel andsid Haridus- ja Teadusministeerium ja politsei erinevaid juhtnööre, kuidas selles olukorras käituda. Sõnumite ühtlustamine võttis aega ja tänaseks on politsei ka koolijuhtidega rääkinud. Käitumisjuhised on samamoodi kõigile selged. Oluline erinevus on, et masspostitus on ainult ühiskonnas segaduse külvamiseks ja sellele tuleb reageerida rahulikult ja konstruktiivselt. Lugu on hoopis teine, kui kiri on läkitatud personaalselt näiteks ühele koolile. Sel juhul reageerib politsei tõsiselt: analüüsib kirja sõnastust, saatmisviisi, adressaati, võimalikku päritolu ja tugineb kriminaalluurele ja infole, mida nad koguvad uurijatelt, analüütikutelt ja partneritelt, sealhulgas Lätist ja Leedust, kus need sündmused on varem toimunud. 

Juhtunu osas algatati ka kriminaalmenetlus. Uurimise kohta võib praegu öelda seda, et see masspostituste rünnak ei tulnud Eestist. Seda on põhjust seostada Lätis juba aasta varem toimunud masspostituste lainega. Peab silmas pidama, et Ukrainas on käimas konventsionaalne sõda, ja me teame, et selle varjus üritab Venemaa ühiskondi destabiliseerida ka selliste hübriidrünnakutega. Hirmu külvamine ühiskonnas on üks tööriistu. Koolide suhtes ei ole reaalne ohutase tõusnud, õppetunde kommunikatsiooni kohta on saanud nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka politsei. Ja ma olen teiega selles osas päri, et tegelikult tuleb vastavad juhised anda ka nendele asutustele, kus on tõepoolest …

Teie aeg.

… nagu te ütlesite – haiglad, hooldekodud –, palju inimesi, et kuidas [neis asutustes] sellise masspostituste laine puhul käituda.

Aeg!

Jah, aitäh, vabandust!

Aitäh! Tanel Kiik, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Püüaks ikkagi aru saada, kas valitsus on seda konkreetset teemat ka eraldi arutanud ja kas on plaanis luua eraldi [teabekanal]. Meil on näiteks kriisiabitelefon 1247, aga ilmselgelt ei ole realistlik, et iga koolijuht või asutusejuht hakkab sinna ühekaupa helistama. Kas on olemas mingisugune kanal, mille kohta me teame, et sealt saab usaldusväärset infot – on see rahvusringhääling, politsei koduleht või mingi kolmas, Siseministeerium või mingi muu instants –, ja kust sellistel juhtudel saadetakse laiali massteavitus, mis on vähemasti võimalikult suures mahus kättesaadav? Kui mis tahes asutuse juht, on ta erasektoris, riigisektoris või kohalikus omavalitsuses, loeb seda masspostitust, saaks ta kohe aru ja paneks üks pluss ühe kokku: "Näete, hommikul ma just lugesin, et selline laine on alanud, sain sellise kirja ja suure tõenäosusega midagi tegema ei pea." Et segadust vältida, kas tuleb mingi eraldi kanal? Või lahendatakse seda ad hoc, nagu te kirjeldasite, et võib juhtuda, et PPA suunis on üks, ministeeriumi suunis on teine ja koolijuhi suunis on kolmas? 

Minu teada oli ka neid lapsevanemaid, kelle sõnul ühele lapsele öeldi, et on vaja koju minna, ja teisele lapsele öeldi, et kõik on hästi. Ka siin ilmselgelt tekib segadus, seda enam, et lapsed on väga aktiivsed meedia tarbijad ja jõuavad jälgida meedias toimuvat. Kui neile ei anta konkreetseid suuniseid, siis võib hakata igaüks ise nii-öelda leiutama. Kas on [plaanis luua ühtne] süsteem? 

Teine asi, mida ma enne puudutasin: milline on valitsuse arusaam elanikkonnakaitse rahastamisest ja laiemalt siseturvalisuse rahastamisest. Me teame, et suletakse Kopli päästekomando. Me teame, et siseturvalisuse töötajad mingil põhjusel palgatõusu ei saa, erinevalt näiteks kõrgematest riigiteenistujatest, kelle palgatõus on automaatne. Kas teile ei tundu, et praeguse kriisi ajal, kus siseturvalisus on vältimatult oluline osa laiemast julgeolekust, tuleks sinna valdkonda rohkem raha suunata?

Aitäh! Kõigepealt vastan teie esimesele küsimusele. Jah, valitsus on loomulikult arutanud seda masspostituste lainet ja kriitikat, mille te välja tõite, et alguses käituti erinevalt: haridusministeerium andis teistsuguseid juhiseid, kui andis politsei. Kõige õigem kanal, kus see infovahetus toimub, on Päästeameti juures olevad kohalike omavalitsuste kriisikomisjonid. Nagu te ise väga hästi teate, loodi see süsteem COVID-i ajal just operatiivseks infovahetuseks kohalike omavalitsuste ja erinevate ametitega – kõik olid nii-öelda ühes inforuumis, ka politsei ja Päästeamet. See on koht, kust saab kohalik omavalitsus info. Ja tegelikult peaks kohalik omavalitsus selle info oma inimestele edasi andma ja olema kontaktpunktiks. Politsei tegeleb konkreetselt nendega, kes olid masspostituste laine adressaadid, ja loomulikult jagatakse infot ka teiste asutustega, et [segadust] vältida. 

Nüüd tulen teie teise küsimuse juurde. Te alati toote välja kõik selle, kuhu tuleks raha veel juurde panna. Loomulikult tahaksin ka mina olla see hea inimene, kes kõigile raha jagab, aga te peaksite ka võrrandi teise poole ära tegema ja ütlema, kust see raha siis tulema peaks. 

Mis puudutab Kopli päästekomandot, siis see on siseministri ja Päästeameti juhi omavaheline otsus. Kui ma vaatan seda, kui palju on siseminister tõstnud ametnike palka, siis [mulle tundub, et] seal on tegelikult küll raha, et Kopli komandot mitte kinni panna. See on aga olnud siseministri valik, te saate neid küsimusi [temalt] eraldi küsida. Ma ei räägi päästjate ja politseinike palkadest, vaid ma räägin ametnike palkadest ministeeriumi sees. Seal ilmselgelt on ikkagi väga palju puhvreid, kui seal palka nii palju tõsta saab. 

Aga kokku võttes on probleem praegu ikkagi see, et selles eelarvesituatsioonis me peame leidma uusi allikaid, millest finantseerida kõiki palgatõuse ja muid asju, mida me tegema peame. [Laiaks riigikaitseks] me eraldame 80 miljonit eurot, sealhulgas 31 miljonit eurot eraldi elanikkonnakaitseks, ja elanikkonnakaitse plaanid on ka avaldatud.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Kaja Kallas! Ma arvan, et me oleme ühel nõul, et pandeemia on kriis. Ja ma arvan, et ka selles asjas puudub vaidlus, et möödunud aastal olite teie peaminister. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 4. märtsil möödunud aastal langetas Euroopa Liidu asjade komisjon, kelle esimees oli teie isa Siim Kallas, otsuse, et toetatakse valitsuse esitatud seisukohti, mille alusel volitatakse Euroopa Komisjoni pidama Eesti asemel läbirääkimisi WHO-ga pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavate muudatuste üle. 

Asi on selles, et WHO-ga peab selles küsimuses Eesti asemel läbirääkimisi hoopis Euroopa Komisjon. 28. veebruaril, kui [sel teemal] toimus esimene istung Euroopa Liidu asjade komisjonis, esindas Vabariigi Valitsust Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu väliskoostöö osakonna nõunik Elen Oho ja teatas, et läbirääkimisdokumendid saavad olema avalikud, avalikustatakse ka kõikide arutelude kokkuvõtted ja lisaks korraldatakse avalikud sessioonid, kus saavad osaleda huvitatud osapooled ja valitsusvälised organisatsioonid. 

Kahjuks on meile aga valetatud, midagi sellist pole toimunud. Õnneks on mõned huvigrupid suure tööga siiski avastanud, et see nõndanimetatud pandeemialepe võib kujutada ohtu Eesti suveräänsusele. 22 päeva pärast, hea Kaja Kallas, 1. detsembril kukub tähtaeg [otsustamaks], kas Eesti liitub selle WHO leppega või mitte, ja seda otsustab meie asemel hoopis Euroopa Komisjon. Mind ei huvita praegu miski muu kui ainult see, miks ei ole läbirääkimisdokumente tehtud avalikuks, ei ole avalikustatud kõikide arutelude kokkuvõtteid ja ei ole korraldatud avalikke sessioone, kus oleks saanud osaleda kõik huvitatud isikud.

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Erakordselt huvitav. Terviseküsimused on teatud määral Euroopa Liidu pädevuses, see on aluslepingutega nii [määratud]. Me oleme koostööd teinud Euroopa Liidu tasandil ja teeme kindlasti ka edaspidi. Keda konkreetselt kutsub Euroopa Liidu asjade komisjon oma istungile, keda kuulatakse ja milliseid dokumente seal arutatakse, ei ole küll minu asi öelda. Euroopa Liidu asjade komisjon saab ise otsustada selle üle. Riigikogu on selle üle pädev otsustama.

Aitäh! Hea kolleeg Kalle Grünthal, meil on võimalik esitada üks lisaküsimus. 

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume tänase teise küsimuse juurde, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsija on Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema olukord Eesti Vabariigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kuna ma teie [büroo] palvel täpsustasin oma küsimust, siis ma arvan, et teil on olemas hea ülevaade sellest, mida ma küsida tahan. Kõigepealt räägime õlitehasest. Te olete siin Riigikogu ees öelnud, et õlitehas ei ole oluline. Samas on teie enda rahandusminister kindlas kõneviisis selle ümber lükanud ja öelnud, et õlitehasega peab edasi minema ja see peab töötama vähemalt aastani 2035. Sellise tervemõistusliku suhtumise eest tuleb teda muidugi tunnustada ja tunnustada tuleb ka selle eest, et õlitehase küsimuses energeetikas jätkab ta põhimõtteliselt seda liini, mida alustas EKRE, kui me olime võimul. 

Kõik, kes vähegi pragmaatiliselt mõtlevad, eriti tänapäevases keerulises maailmas, ega ela jätkuvalt utoopias, saavadki suurepäraselt aru, et meie energeetika on eesmärgipäraselt ja optimaalselt üles ehitatud. Elekter on olnud kõigile kättesaadav ja taskukohane ning see on olnud meie rahvuslik privileeg ja edu. See võiks olla siiamaani nii, kui hullumeelsed roheutopistid Euroopast ei käsiks meil seda kõike ära lõhkuda ja sama hullumeelsed utopistid ja pimedad käsutäitjad seda kohapeal ellu ei viiks. 

Riigikontroll näeb ohtusid elektrienergiaga varustatuses, eriti just selles, mis puutub tulevikus meie juhitavatesse elektrivõimsustesse. Kui me läheme vanasse kaevu kiirkorras sülitamise teed, mida teie olete tegemas – te olete ju võtnud Eestile seaduse tasandil kohustuse kõik toimiv aastaks 2030 ära hävitada –, siis ei ole meil midagi, mis tagaks, et me ei pea sõltuma ainult meile suvalistel hetkedel ja suvalistes kogustes kättesaadavast. Meie majandus ja elu ei saa põhineda juhitamatusel, eriti energeetikas, mis on 21. sajandi tsivilisatsiooni alus.

Siin ei ole vaja hakata rääkima mingitest salvestitest ja agregaatoritest, millest te olete rääkinud, mis iganes need ka ei oleks. Meie energiavajadust ei kata ära salvestiste süsteem, sest nende ehitamine võtaks 14 aastat aega ja läheks maksma arvutuste kohaselt 500 miljardit eurot – see on 25 aasta riigieelarve maht. Kui meil ei jätku 40 000 eurot Metsküla koolile ja 200 miljonit eurot praeguses julgeolekuolukorras elanikkonnakaitsele, siis millest me üldse räägime? Aja täitmiseks selline rohetotter jutt kõlbab, aga sisulist väärtust sellel ei ole.

Teie aeg.

Kas teil on midagi rahvale öelda, mis päriselt ka tähendaks, et juhitav, odav ja piisav elektrienergia võiks olla meie igapäevaelu osa, või pigem mitte?

Aitäh, Helle-Moonika Helme! Tunnustan teid teemavaldkonna täpsustamise eest. Proua peaminister, palun!

Jaa, aitäh, tõepoolest! Kõigepealt, see valitsus teeb väga palju otsuseid, mis puudutavad energeetikat ja seda, et uusi energiavõimsusi tuleks turule, ja tuleks turule kiiresti. See Riigikontrolli ülevaade on erakordselt tänuväärne – neid ülevaateid tehakse –, aga pisut, võib-olla pool aastat aegunud. Tõesti, see ei ole enam kaasaegne info, et uusi võimsusi ei tule.

Ma vastan teie küsimusele kahes osas. Kõigepealt õlitehas. Mina ei ole kunagi olnud selle õlitehase fänn just sellel põhjusel, et ma näen, kuhu maailm liigub: järjest rohkem fossiilsetest kütustest loobumise poole. Kapitali kaasamine läheb järjest kallimaks ja nii edasi. Need otsused olid tõepoolest tehtud enne seda, kui meie valitsusse tulime. 

Laias laastus oli valitsusel pärast Riigikohtu otsust kolm valikut. Valik number üks oli lõpetada [õlitehase] ehitus ja arendus, jätta see katki. See valik oleks tähendanud suurte kulude – mida on juba tehtud üle 330 miljoni – korstnasse kirjutamist ja 450 inimese värbamata jätmist. Teine valik oli lükata õlitehase ehitus edasi seni, kuni on vastu võetud kliimaseadus, kus on kõik eesmärgid, kohustused ja õigused paika pandud. Ka see oleks tegelikult tähendanud suuremaid kulutusi. Kolmas valik, mille [kasuks] valitsus ka otsustas, oli muuta seadust nii, et oleks võimalik välja anda keskkonnakompleksluba. See tähendab, et on võimalik tähtajaliselt piirata kompleksloa andmist, ja samal ajal saaks tegeleda sellega, et [õlitehas] nendele eesmärkidele vastaks. Loa [kehtivuse] lõppemine oleks sellega seotud.

Nüüd ma tulen [küsimuse] teise poole juurde, mis puudutas võimsusi. Eesti Energial on hetkel reserve 1000 megavatti, neid keegi vägisi sulgema ei lähe. Tulevikus on erinevad võimalused. Esiteks on meil Eleringile kuuluv Kiisa 250-megavatine gaasielektrijaam, mis jääb reservi. [Teiseks] on uus süsteemiteenuste hange, mille kohaselt saaks kolme kuni viie aastaga luua kaks kuni kolm gaasijaama, igaüks kuskil 300 megavatti. Eesti Energia plaanid – [nende kohta] ma saan vastata teie jätkuküsimuses – ütlevad, kust need võimsused ja salvestusvõimsused tulevad.

Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Need uued energiavõimsused, mis tulevad, on ju tegelikult juhitamatud. Te ütlesite, et maailm liigub fossiilkütustest loobumise poole, aga kes vähegi sõidab maailmas ringi, näeb, et seda tegelikult nii[pea] ei juhtu. Avatakse uusi kivisöejaamu, Aafrika pumpab naftat ja gaasi enneolematul moel, kõik tahavad neid osta ja Euroopa ostab. Selles mõttes see ikka päris nii ei ole. Kõik need plaanid … Meile on siin räägitud, et välisühendused on olulised. Jälle ilus jutt, aga tegelikkuses [piisab] ühest laevaankrust ja läinud [see ühendus] ongi. 

On väga naiivne arvata, et energiadefitsiidi tingimustes on kusagil lähedal keegi halastaja samariitlane, kes loovutab meile siis, kui meil on vaja, elektrit odava hinnaga. Teate, sellises olukorras on ikka niimoodi, et hädas tunned sõpra, kes sinult seitse nahka koorib. 

Me näeme, kuidas soomlased naudivad odavat tuumaelektrit, aga niipea, kui – teie sõnul – elektrimolekulid siiapoole Soome lahte jõuavad välisühenduste kaudu, on need juba mitu korda kallimad. Kui meist lõuna pool peaks olema samuti suur energiavajadus, siis need molekulid kihutavad viuhti läbi välisühenduste lõunasse. Energiaärimehed keevitavad sinna veel oma kasumi otsa ja eestlastele jäävad, nagu selles laulus, tühjad pihud. Kuna loodus tühja kohta ei salli, siis maanduvad sinna kõrged elektriarved sellegi pisku eest, mis jäi siia ja kodus lambi põlema pani. 

Nii et need kallilt rajatavad välisühendused meid ei päästa. Ei päästa ka hiiglaslikud meretuulepargid, mis reostavad ära meie keskkonna ja võtavad merealad meie rahva kasutusest ära, ega maismaa tuulepargid, mille püstitamiseks raadatakse maha meie metsa. Asemele saame meeletu arve uue juhitamatu elektrivõrgu rajamise eest ja kahjuks kihutavad elektrimolekulid ikka sinna, kus on suurem nõudlus, tootlik majandus ning maksujõulisem rahvas ehk see elektrivõrk läheb üle Euroopa laiali. Parafraseerides minister Võrklaeva: elekter läheb igale poole. Ja meie rahvas on rohepöörde sildi all lihtsalt ja labaselt järjekordselt paljaks röövitud. 

Mida tuleks tegelikult teha: jätta ära kalli ja loodusressursse raiskava …

Teie aeg!

… paralleeluniversumi ehitamine, hakata kiiresti planeerima tuumajaama ja sinnani kasutada meie põlevkivi. Kas olete sellega nõus või vähemalt osaliselt nõus? Võiksite olla, sest isegi Riigikontrolli audit ütleb, et …

Aitäh! Teie aeg.

… elektrisüsteemi järgmise kümnendi suundumused ja väljakutsed …

Aitäh! Teie aeg, Helle-Moonika Helme! Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit. Palun pidage sellest kinni. Proua peaminister, palun!

Kõigepealt natuke hindadest. Roheenergia toob energiahinnad alla. Põlevkivist toodetud elektri tootmishind on 154,08 eurot megavatt-tunni kohta, meretuulepargi toodetud elektri tootmishind on 68–132 eurot megavatt-tunni kohta ja maismaatuulepargi toodetud elektri tootmishind on 23–71 eurot megavatt-tunni kohta. Väga selgelt on [roheenergia] odavam. 

Nüüd ma tulen oma eelmise vastuse lõpu juurde, mis jäi poolikuks. Need tootmisvõimsused – üks [neist] on tõesti taastuvenergeetika. Võib öelda, et tuult ja päikest me ei juhi. Kui neid on, siis elektrit on, kui neid ei ole, siis peavad olemas olema muud võimsused. Gaas on väga hästi juhitav tootmisvõimsus. On hea meel tõdeda, et Eesti Energial on plaan, mis puudutab ka Narva koostootmisjaama või Narva soojusküsimuse lahenemist: vesinikgaas [võimsusega] 100–300 megavatti. Loomulikult saab Eesti Energia juht härra Durejko seda paremini kommenteerida, aga oluline on see, et vesinik annab võimaluse salvestada, ja salvestada mitte üheks-kaheks päevaks, vaid ka pikemaks. See on üks lahendus. Lisaks on koostootmisjaamadel [võimsust] circa 200 megavatti, Auverel 270 megavatti, kuigi tõsi on see, et see tihti turule ei pääse. 

Kui rääkida tuumaenergeetikast, siis mina olen tuumaenergeetikat alati toetanud. On tõsi, et see ei ole kergesti juhitav võimsus, aga siin on ka vaidluskoht, et millega võrrelda. Ja seetõttu oleme valitsuses otsustanud tuumaenergia kasutuselevõtu uuringud teha varem. Need raportid peaksid nüüd valmis saama. Kui raportid saavad valmis ja ütlevad, et Eestil tasuks tuumaenergia kasutusele võtta ja väiksem tuumareaktor või tuumaenergial põhinev elektrijaam siia rajada, siis seaduse kohaselt otsustab tuumaenergia kasutuselevõtu üle Riigikogu. Siis tuleb siia see debatt, kas me toetame tuumaenergia kasutuselevõttu või ei toeta. 

Mina igal juhul toetan seda, et meil oleks kasutusel palju erinevaid energiaallikaid, mis on teineteisele alternatiivid. Ja ma väga toetan ka ühendusi naabritega, need ühendused on vajalikud. Oleme korduvalt näinud, et need ühendused on toonud meile odava elektri, ja toovad ka edaspidi.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Kaja Kallas! Kui ma küsisin teie käest selle WHO lepingu kohta, et miks neid dokumente ei ole avalikustatud, siis te hiilisite vastusest kõrvale. Te hakkasite rääkima, et WHO‑ga on teil koostöö ja nii edasi ja see, mis toimub Euroopa Liidu asjade komisjonis, teid ei huvita. Aga mina ütlen, et tegelikult ma ei küsinud seda. 

Kuulake nüüd järgmist küsimust. Esimesed läbirääkimised WHO‑ga, kus Eesti asemel osales Euroopa Komisjon, toimusid möödunud aasta mais, kui lepiti kokku töömeetodid ja ajakava. Järgmised toimusid augustis, kus arutati tööprotsessi edusamme ning võeti vastu kava, mida esitleti 2023. aastal toimunud 76. maailma terviseassambleel. Eestit esindas seal jälle Euroopa Komisjon. 13. septembril sellel aastal toimus [samateemaline konverents], kus [seati] eesmärgiks, et see kava võetakse vastu järgmisel aastal. Valitsust esindas Euroopa Liidu [asjade] komisjonis Elen Ohov. See on teie esindaja. 

Minu küsimus on ikkagi see – mind ei huvita mitte miski muu –, miks ei ole läbirääkimisdokumente tehtud avalikuks ja ei ole avalikustatud ka arutelude kokkuvõtteid ja miks ei ole korraldatud avalikke sessioone, kus oleks saanud osaleda huvitatud osapooled ja valitsusvälised organisatsioonid. Muu taustamuusika, mis puudutab WHO tegevust ja nii edasi, mind ei huvita ja see ei huvita ka rahvast. Rahvast huvitab, miks ei avalikustatud seda protsessi.

Aitäh! Hea kolleeg, see teema puudutab välispoliitikat. (Hääl saalist.) Kui proua peaminister soovib vastata, siis palun.

Ma ei tunne küll, et laiad rahvamassid tunneks huvi selle WHO lepingu vastu, aga võib-olla see tõesti nii on. Nüüd, miks WHO … WHO‑ga me teeme koostööd, Euroopa Liidus me töötamegi alati niimoodi. Kui me räägime läbi näiteks erinevate kaubanduslepingute üle Kanadaga, Jaapaniga, Mercosuriga, siis ei ole nii, et iga liikmesriik räägib eraldi läbi, vaid me anname volituse Euroopa Komisjonile, kelle volinik peab läbirääkimisi meie eest. Loomulikult on meil läbirääkimistele minnes oma tingimused. Need tingimused kinnitatakse Vabariigi Valitsuse mandaadiga, praegusel juhul on see kinnitatud 10. veebruaril 2022. Seda kõike, milliseid mandaate me anname, arutab ka Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogus. Seda on ta ka praegu teinud. 

Selle lepingu sisu on see, kuidas ülemaailmseteks pandeemiateks paremini valmis olla. COVID‑i pandeemia näitas meile, et COVID või mis iganes muu haigus ei tunne riigipiire, teda ei huvita, et siit läheb Eesti-Läti piir. Inimeste vahel on kontaktid ja selle tõttu pandeemia levib. 

Nüüd, sellele reageerimine, et me saaksime pandeemia kontrolli alla, peab olema ühtne. Me peame seda tegema koos – ei saa nii, et üks riik teeb ja teine riik ei tee. Seda ongi proovitud koordineerida. Ja ma arvan, et positiivse poole pealt – kui vaadata COVID‑i aega tagasi – oli näiteks väikesele riigile ülioluline, et me saime olla selle Euroopa kokkuleppe osa, mis puudutas vaktsiine, sest meie oleme liiga väike, meile ei oleks ükski ravimitootja eraldi hakanud vaktsiine tarnima. Me saime vaktsiinid kiiresti, sest olime osake Euroopa Liidust, meile eraldati meie osa.

Aitäh, proua peaminister! Lõpetan teise küsimuse käsitlemise.

Tänane kolmas küsimus on samuti teile. Küsija on Riigikogu liige Priit Sibul ja teema Novaria Consult OÜ‑le antud laen. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Meie ees istuv Riigikogu esimees on neil päevil teinud otsuse, et erakonda ja Riigikogu ei ole võimalik [samal ajal] juhtida. Eilseid uudiseid vaadates selgus, et konkurenti teile Reformierakonna juhina ei tule. Vabariigi Valitsust juhite te endiselt kindlakäeliselt ja teil on kolmanda [tegevusena] ka idasuunaline pereäri, millega te üht- või teistviisi seotud olete. Minu küsimus ongi selle kohta. 24. augustil 2023 olete te Delfile öelnud: "Avatuse huvides olgu ka mainitud, et lisaks olen juulis andnud Novaria Consultile veel 20 000 eurot laenu, mis on mõeldud investeerimiseks." Mul on küsimus: mis investeeringuks see laen mõeldud oli?

Aitäh! Avatus on karistatav. Minu ja minu abikaasa suhted ei puutu nüüd küll kuidagi Riigikokku. Riigikogu infotund on parlamentaarse kontrolli meede ja kui seadust vaadata, siis [näeme], et siin saab esitada küsimusi [ministri] valitsemisala või avaliku valdkonna probleemi kohta. Ka peaministril on õigus eraelu puutumatusele ja minu suhted minu abikaasaga ei ole kindlasti Riigikogu infotunni teema.

Järgnevalt täpsustav küsimus, Priit Sibul, palun!

Aitäh! Ma arvan, et see, mis puudutab peaministri idasuunalist äri ajal, kui Venemaaga käib täiemahuline sõda, on oluline ja ka see, mis toimub peaministri ja tema perekonna ümber, on oluline. Mul on täpsustav küsimus selle kohta: te ise 4. septembri avalikul istungil ütlesite, et 350 000-eurose laenu tagasimaksed toimusid 15. juunil, 20. juulil ja 21. augustil, kui ma õigesti mäletan, ja samal ajal andsite täiendava, 20 000-eurose laenu. Milleks see siis täpselt mõeldud oli, kui ühel hetkel antakse laenu juurde ja samal ajal toimuvad laenu tagasimaksed?

Aitäh! Ka peaministril on õigus eraelu puutumatusele ja minu suhted minu abikaasaga ei ole Riigikogu infotunni teema. Mis põhjusel ma oma abikaasale laenu annan, ei ole Riigikogu infotunni teema. Ja palun ärge esitage valeväiteid – meil ei ole mitte mingisugust Vene-suunalist pereäri.

Järgnevalt lisaküsimus, Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Avaliku elu tegelasena ja ka Riigikogu liikme ja valitsuse liikmena on teil olnud kohustus täita huvide deklaratsiooni ja esitada seal õigeid andmeid. Teadupärast jäi teil huvide deklaratsioonis õigeaegselt märkimata oma abikaasa ettevõttele Novaria Consult väljastatud laen suurusjärgus 350 000 eurot. Seda te olete avalikult tunnistanud, et selle vea te olete teinud, ja te olete lubanud selle vea ka parandada. 

Aga ma tulen ühe teise ja konkreetsema küsimuse juurde. Nimelt on käesoleva aasta 9. juunil ERR-ile antud intervjuus lause "Meil on investeeringud erinevates ettevõtetes, osa on kinnised, aga on ka avalikud, näiteks oleme Baltcapis osanikud [---]". Ja see puudutab ka teid, teie peaksite olema justkui Baltcapis osanik. Kui me võtame lahti teie huvide deklaratsiooni, siis me ei leia sealt ühtegi viidet sellele, et te oleksite selles ettevõttes osanik või omaksite ettevõtte aktsiaid. Minu küsimus teile on see: kas teil on osalus selles ettevõttes ja kui [on], siis läbi millise ettevõtte?

Aitäh! Ma mõistan teie huvi seda teemat üleval hoida, aga mul ei ole osalust selles ettevõttes.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin, teema on bürokraatia. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Hiljuti rääkis siin saalis õiguskantsler meie riigi tohutust bürokraatiast. Hakkasin uurima numbreid: täitsa lõpp, meil on ligi 40 000 ametnikku! Terve Pärnu-suurune linn ametnikke ei anna sentigi majanduse kogutoodangusse, vaid elab maksumaksja rahast. Üks Eesti ametnik teenindab 52 maksumaksjat, näiteks Saksamaal 165. See tähendab, et Saksa ametnik töötab kolm korda efektiivsemalt kui meie oma. Küsimus on: mida kavandab teha valitsus bürokraatia optimeerimiseks?

Aitäh! Ma otsin praegu, kas mul on need materjalid kaasas. Seda, et Eesti riik oleks kuidagi ebaefektiivsem kui Saksamaa, kindlasti ei saa väita. Eesti riigi palgalistest on 40% haridustöötajad. Need on õpetajad [ja teised] koolides ja haridussüsteemis töötavad inimesed. Kui me võtame sinna juurde päästjad, politseinikud, sotsiaaltöötajad, kultuuritöötajad ja Kaitseväes töötavad ametnikud, siis me saame üle 80% kõikidest nendest, kes riigilt palka saavad. Need ei ole ametnikud, need ei ole bürokraadid, vaid reaalselt need inimesed, kes tegelevad kas patrullimise, riigi kaitsmise või meie laste õpetamisega. Aa, tervishoiutöötajad unustasin ära – [nemad tegelevad] tervishoiuteenuse pakkumisega, inimeste ravimise ja hooldamisega, sotsiaalteenuste pakkumisega. [Osa inimesi tegeleb] kultuuri üleval hoidmisega. Need on need [valdkonnad], kuhu lähevad põhilised kulud. Toon siia lihtsalt võrdluseks, et 561,9 miljonit eurot läheb ainuüksi õpetajate palkadeks ja see on väga suur tükk.

Väide, justkui oleks riik ebaefektiivne – vastupidi, kui me vaatame, kui palju meil on digitaliseeritud protsesse, mida teistes riikides ei ole, [siis näeme, et] kõik riigid kadestavad meid selles osas. Me oleme oma protsesse muutnud niivõrd palju efektiivsemaks ja kaotanud ära ebavajalikku bürokraatiat. Me oleme eeskujuks ka Euroopa Komisjonile. Oleme pakkunud oma abi näiteks sellises valdkonnas, et kus saaks kasutada tehisintellekti bürokraatia vähendamisel, näiteks ettevõtete raporteerimiskohustuste puhul. See on väga palju seotud erinevate regulatsioonidega, aga regulatsioonides nimetatakse ühte ja sama asja eri nimega ja seetõttu ei tunne tehisintellekt seda ära. Kui me standardiseeriksime selle, siis saaksime protsesse muuta veel palju-palju efektiivsemaks. See oleks kindlasti riigieelarvele ja maksumaksja rahakotile meelepärane tegu.

Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te räägite päästjatest ja õpetajatest, aga ma vaatasin statistikat: 30 000 nendest 40 000-st on just ametnikud, mitte lihtsalt inimesed, kes saavad riigilt palka.

Ma nüüd ei saanud aru, mis see küsimus on, aga ma võin selle aja muidugi täis rääkida.

Vabandust, kas saaks täpsustava küsimuse jaoks täiendavalt Aleksandr Tšaplõginile mikrofoni, et ta saaks korraks täpsustada ja me saaks selle küsimuse ära käsitleda? Palun.

Aitäh! Päästja, politseinik ja õpetaja ei ole ameti järgi ametnik, aga ma räägin just ametnikest.

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Need on küll ametnikud. Eestis on circa 700 000 hõivatut. Riiklikus hariduses ja teaduses on 7% kõikidest töötajatest. Kui me vaatame valitsussektori töötajaid, siis näeme, et 41% kõikidest valitsussektori töötajatest on hariduses ja teaduses. Need on 15 030 üldhariduskoolide õpetajat, 7712 lasteaedade õpetajat ja 4053 riiklike kõrgkoolide õppejõudu. Tervis[hoius] ja sotsiaalhoolekandes on 23% riigisektori töötajatest ehk 27 869 inimest, sealhulgas 2613 arsti, 4997 õde ja 2984 hooldajat. Avalik kord ja julgeolek – siin on tööl 10 664 inimest, 9% kõikidest riigi poolt hõivatutest, sealhulgas 3800 politseiametnikku, 2199 päästeteenistujat ja 729 vanglaametnikku. Kultuuri [valdkonnas] on 8845 inimest, sealhulgas teatrites 1447, muuseumides 1185, rahva- ja kultuurimajades 1091. 

Nüüd, riigikaitses on 4% hõivatutest: 4944 inimest. Valitsussektori üldiste teenuste [valdkonnas], mis ei lähe ühegi eelnimetatu alla, töötab 7% ehk 8373 inimest, sealhulgas KOV-ides töötavad ametnikud. Need on need numbrid. Paneme siia juurde veel transpordis, mis on kohalike omavalitsuste pärusmaa, töötavad inimesed ja keskkonnakaitse ametnikud ja sellel [alal] tegutsevad inimesed. 

Aga kõige suurem osa on tõepoolest haridustöötajad. See tundub hästi populaarne, et kui võtame ametnikke vähemaks, siis kõik meie probleemid saavad lahendatud. Aga tegelikult, kui me vaatame nendesse numbritesse sisse, siis [näeme, et] põhiliselt on kõige suurem tükk haridustöötajad – hariduses ja teaduses. Ja teiseks, kõige suurem tükk on tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kus on riigi makstavate palkadega riigisektori töötajad.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus, Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te rääkisite õpetajate palkadest. Selleks et õpetajad saaksid väärilise palgatõusu, on meil vaja [suurendada] maksulaekumisi ja see omakorda vajab majanduskasvu. Lihtsalt maksude tõstmisega ei tule kindlasti eelarvesse vajalikku summat juurde. Kui rääkida ettevõtjatega, siis [selgub, et] nende viie suurema probleemi seas, mida nad praegu näevad lisaks valitsuse maksutõusudele, on jätkuvalt üleliigne bürokraatia, mis pärsib ettevõtlust. Teie koalitsioonipartner Eesti 200 on lubanud, et tuleb riigisektori efektiivsuse radikaalne [suurendamine]. Küsingi: kas teil on plaanis sammud ja [kui on, siis] millised need on selleks, et päriselt ettevõtjatele vastu tulla bürokraatia vähendamisel? Või on ikkagi niimoodi, et lisaks majanduskriisile takistatakse jätkuvalt ebamõistlike bürokraatlike nõuetega Eesti ettevõtete tegevust?

Aitäh! Bürokraatia vähendamine on tõepoolest üks selle valitsuse eesmärke. Üks on personaalne riik, mida veab eest [majandus-] ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, kes on ka täna siin infotunnis ja kellelt on võimalik küsida kõikvõimalikke küsimusi selle kohta, kuidas läheb. Kindlasti on [personaalse riigi loomine] väga mõistlik ettevõtmine. 

Nüüd see, mis puudutab bürokraatiat üldisemalt. Ma olen teiega nõus, et me peame vaatama, kuidas seda kõike vähendada. Kui ettevõtja peab tegelema mingi raporteerimiskohustusega, siis ta ei saa samal ajal teha mitte midagi sellist, mis tegelikult tema ettevõtet kasvatab. Seetõttu on üks printsiip, mille me oleme läbi surunud ja peame tegema efektiivsemaks, see, et tõesti, kui ettevõtja on üks kord andmed andnud, siis talt rohkem neid ei küsita, sest need on olemas. Me saame süsteemides neid asju ristkasutada. 

Teine asi, mida me ka läbi surume Euroopa tasandil, on just seesama, et meil oleksid kõik sellised asjad standardiseeritud – et me saaksime tehisintellekti kasutada selle jaoks, et neid andmeid agregeerida. Kui üks regulatsioon ütleb, et peab andmed andma kogumis, ja teine ütleb, et summa summarum, siis tehisintellekt ei saa aru, et see on tegelikult seesama asi. Me oleme teinud ühe pilootprojekti, mille põhjal võime väita, et tegelikult saaks bürokraatlikku või halduskoormust vähendada 25%, mis on päris-päris märkimisväärne, ja need ebamõistlikud raporteerimiskohustused [ära jätta]. 

Nüüd ühest asjast, mida kindlasti tasub öelda kõikidele inimestele, kes on Euroopa Parlamendis või sinna kandideerivad. Minu kogemus Euroopa Parlamendist on see, et kogu aeg – ma olin siseturukomisjonis –, absoluutselt iga uue regulatsiooni puhul peab ütlema, et kuulge, väikestes ettevõtetes või väikestes riikides ei ole võimalik võtta üht uut inimest tööle, et mingit järjekordset raportit teha. Seda teemat peab kogu aeg üleval hoidma, sest need, kes oma tagasiside annavad, on väga tihti suured ettevõtted, kelle jaoks võib-olla ei ole see nii suur mure. Ja seetõttu on kindlasti oluline meie eurosaadikutele panna südamele, et nad selle eest võitleksid just sellel tasandil, kust bürokraatiat kõige rohkem tuleb.

Aitäh! Ka meie tänane neljas küsimus on käsitletud. 

Tänane viies küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Alar Laneman ning teema on Eesti ja Balti kaitsekavade arengud. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tahan küsida kaitsekavade sisuga täitmise kohta. Me teame, et plaanid ju ei sõdi, vaid sõdib reaalne võimekus, mis nende plaanide alusel on loodud. Mõni kuu peale Vene Föderatsiooni suuremahulist kallaletungi Ukrainale te tegite ühe äratava avalduse, juhtides tähelepanu kaitseplaneerimise nõrkustele. See mõnes mõttes võib-olla ehmatas või ka ärritas kaitseplaneerimisega tegelevat traditsioonilist kogukonda, kuid ma arvan, et siiski pööras tähelepanu sellele, et just Euroopas on kaitsevõime arendamine läinud kehvalt, ja seda juba aastakümneid. 

Peale teie avaldust on Vene-Ukraina sõda arenenud murettekitavalt: ta venib, kohati intensiivistub. Agressor on saamas tööle oma kaitsetööstust. Liitlaste kaitseotstarbeline rahastamine ja just kaitsetööstuse käimatõmbamine ei edene. Lisandus Iisraeli ja Hamasi konflikti intensiivistumine, mis samamoodi tekitab olukorra, kus Iisraeli näol tekib konkurent rahvusvahelise toetuse [saamisel]. Päevaleht võttis selle mõni päev tagasi hästi kokku, et Eestile kaitse saamiseks joostakse ajaga võidu. Paraku arvab hulk liitlasi, et kiiret pole. Minu palve teile on see: kas te saaksite anda kokkuvõtte, mis seisus me oleme? Aasta lõpul kukub meil mingi tähtaeg. Kas on ka mingeid võimalusi olukorda parandada näiteks Balti [riikide] ja Põhjamaade ühise aktiivsuse [suurendamisega]?

Aitäh! Väga asjakohane küsimus. Tõesti, Venemaa peab kurnamissõda, on õppinud selle sõja käigus ja ka oma vigu parandanud. Kurnamissõjal on põhimõtteliselt kolm elementi, mida tuleb silmas pidada. Esiteks, loomulikult inimesed, teiseks ressursid ja kolmandaks moraal. 

Ukrainlaste moraaliga on endiselt kõik hästi. Me peame [hoolitsema] nii selle eest, et piisavalt sõdureid välja koolitatakse, kui ka selle eest, et me Ukrainat edasi aitaksime. Arvestades jõudu, mis läänemaailmal on, mina küll usun, et see jõud on suurem kui Venemaal, sest sanktsioonid hakkavad ka Venemaale niimoodi mõjuma, et kuna nad välismaailmast enam raha kaasata ei saa ehk laenu ei saa, siis neil on riigieelarveliselt keeruline seda finantseerida. 

Aga tulen nüüd teie küsimuse juurde. Tõesti, Madridis me liikusime üldise kaitsehoiaku poole ja Vilniuses saime kaitseplaanid kinnitatud. Tõsi on see, millele te viitasite, et need kaitseplaanid tuleb sisustada ka tegelike võimetega, ja tegelike võimetega peavad need sisustama liitlased. Ma kõigest avalikult loomulikult rääkida ei saa, aga ka liitlased võtavad seda äärmiselt tõsiselt. Esimest korda 30 aasta jooksul on plaan, millele sõjaväelased, nagu teie, vaatavad otsa ja saavad aru, et see on päris plaan. Ma arvan, et see on väga-väga hea. Veel on oluline see, et NATO tunnistab Venemaad suurima ohuna isegi olukorras, kus on ka teised konfliktid, nagu te ütlete, aga NATO-le on suurim oht ikkagi Venemaa. 

SACEUR-i ehk NATO sõjalise ülemjuhataja ülesanne on hinnata, kas tal on nende plaanide elluviimiseks kõik vajalik olemas, ja kui ei ole, [siis teha kindlaks,] mis on veel puudu ehk mida keegi liitlane peab nii-öelda pardale tooma. Aga selge on ka see, et need plaanid üksi ei sõdi. Ainuüksi plaan ei aita kaitsta, seal peab olema ka sisu. Nii et tegelikult vajavad need elemendid kindlasti tugevdamist. Me töötame selle nimel süstemaatiliselt ja hoiame survet kõikide idatiiva liitlastega, aga eriti koos teiste Balti [riikide] ja Poolaga, et need kaitseplaanid saaksid sisuga täidetud.

Alar Laneman, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister, aitäh vastuse eest! Ma küsiks veel kord oma küsimuse teist osa. Natuke meenutab see olukord Eesti [kunagist olukorda]: kui me NATO-ga liitusime, siis kohati oli tunda, et ei mõisteta, miks me räägime kogu aeg Vene ohust. See oli ju ainuke põhjus, miks me NATO-sse tahtsime minna. Sarnases olukorras on praegu Rootsi ja Soome. Kas on võimalik kuidagi mingi ühisrindena ja just koos Põhjamaade ja teiste Balti riikidega seda venimist "ravida", et sisu tuleks kaitseplaanidesse kiiremini?

Jah, Rootsi veel NATO [liige] ei ole, aga on tõesti kohe-kohe liitumas. Soome juba on uus [liige] ja kindlasti õpib seda [liikmeks]olekut ka. Ma olen selles mõttes jällegi teiega ühel nõul, et kuna see oht tuleb meile idast, siis [on mõistlik] ka nende plaanide puhul koos toimetada. Tegelikult tuleb ka Soome oht eelkõige idast, mitte põhjast. Nagu me näeme nende kahjustuste puhul, mis meil olid Läänemeres gaasitorul ja kaablitel, siis see [oht] võib Soome jaoks ka lõunast tulla. Seetõttu me oleme rõhutanud just seda, et Baltimaid ja Põhjamaid peaks vaatama koos ka kaitseplaanide vallas. 

Nüüd, muidugi saame me survet avaldada koos ja koos me seda ka teeme, arutades läbi oma liitlastega. Meil on NATO-s veel selline väike formaat nagu JEF ehk Joint Expeditionary Force, kus on ka Rootsi. Seal on Rootsi, Island, Taani, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Suurbritannia ja [seal arutame,] kuidas me saame teha õppusi koos ja kuidas me saame koos teha vajalikke samme ka NATO-s võib-olla kiiremini. 

Aga igal juhul on need kaitseplaanid, mis on vastu võetud, praeguseks juba ka rakendatud. SACEUR hindab, mis on veel täiendavad vajadused. Meie liitlased tegelikult mõistavad, et nad peavad rohkemate ja [paremas] valmiduses olevate vägedega panustama nendesse plaanidesse ja investeerima ka võimearendustesse. 

Ja see, mille te tõite välja oma esimeses küsimuses: kaitsetööstuse tugevdamine, see on ka minu üks prioriteet, mida ma olen ajanud nii NATO kui ka Euroopa Liidu tasandil. Et tõepoolest, esiteks peaksid kõik riigid oma kaitsesse rohkem panustama, eriti NATO liikmesriigid, nii nagu me oleme kokku leppinud: vähemalt 2% SKT-st. Aga selle teine pool on see, et kaitsetööstus peaks olema valmis tootma rohkem ja kiiremini. Mida neil on selle jaoks vaja, on natuke muna-ja-kana-küsimus. Nad vajavad tellimusi ja tellimused saavad tulla liikmesriikidelt. Seda me ajame edasi, sest meil on vaja sõjalist tuge anda Ukrainale, aga meil on vaja seda sõjalist tuge ka enda plaanide tugevdamiseks. Ja hea meel on tõdeda, et meil on mitmeid algatusi, mis liiguvad selles suunas …

Teie aeg.

… ja positiivselt.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma toon kaitseplaanide teise poole fookusesse, see puudutab elanikkonnakaitset. Me näeme, et meil on võib-olla tekkinud mingisugune natukene kergendatud või mitte päris adekvaatne arusaamine mõnest varasemast sõjast – Iraagi sõda ja ka Afganistani sõda –, et sõdivad just nagu mingid osapooled ja elanikkond jääb sellest suuremas osas puutumata. Nüüd me näeme nii Ukrainas kui ka Iisraeli-Hamasi konfliktis, et elanikkond ei jää puutumata. 

Sellega seoses tuletan ka meelde – vähemalt niipalju kui minuni on info jõudnud –, et valitsus ei leidnud praegu elanikkonnakaitseks paarisadat miljonit, mida Siseministeerium küsis. Kas valitsuses on siis vähemalt mingid pikema perspektiivi peale mõeldud kavad, juriidilised, finantsilised, logistilised, ehituslikud, mis iganes, et selle teemaga tõsiselt tegelema hakata? Sest kui me elanikkonda ei suuda kaitsta, toob see varem või hiljem kaasa ühiskonna demoraliseerumise ja võitlustahte languse. 

Meenutame ka varasemaid sõdu, kui Saksamaa liitlaste poolt puruks pommitati: see võttis ära nii rindesõdurite motivatsiooni kui ka elanikkonna motivatsiooni rindesõdureid toetada. Ma ei taha tuua Saksamaad mingisuguse positiivse või negatiivse näitena, lihtsalt näitena sõjast. Sellega seoses ongi mu küsimus. Ma saan aru, et hetkel on valitsus eelarve teemadega olukorras, kus raha ei ole leitud, aga kas vähemalt mõtted …

Teie aeg.

… ja mõtete realiseerimise pikemad kavad selles suunas [on töös]?

Aitäh! Esiteks, me otsustasime valitsuses eraldada laiapindsesse riigikaitsesse 80 miljonit eurot. Seal on põhiliselt fookuses vajadused, mis on olulised nii tsiviil- kui ka riigikaitselistes kriisides. Sellest 80 miljonist lähevad täiendavad 31 miljonit ainuüksi elanikkonnakaitsesse, näiteks 18 miljonit tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi, et ei kaoks kõik kriisi juhtimise oskused, mis nendes valdkondades on. 

Aga me loome ka näiteks ohuteavitussüsteemi: juba järgmiseks aastaks saab püsti 22 sireenist koosnev sireenide võrgustik. Ma olen selles mõttes teiega väga nõus, et ükski sõda ei jäta kahjuks puutumata ka tsiviilelanikke. Igal juhul me peame selleks plaanid tegema ja valmistuma. Muidugi, see nõuab väga selgelt ka raha ja seda [anda] on valitsus otsustanud. 

Mida me sel aastal veel tegime: Riigikantselei juhtimisel koostöös kõikide ministeeriumidega pandi kokku laiapindne elanikkonnakaitse finantseerimise kava. Tõesti, kui kõik need vajadused üle Eesti kokku koguda, siis oleks see summa üle 800 miljoni, mida oleks veel vaja. Sellest me selekteerisime välja need asjad, mis on reaalselt ja kiiresti tehtavad. Nagu te teate, eelarve seis on äärmiselt kriitiline.

Igal juhul on oluline osa elanikkonnakaitses ka inimeste ettevalmistamine ja kriisideks valmistumine mitte ainult riigi tasandil, vaid ka iga inimese enda tasandil. Päästeametil on siin väga selged ülesanded, mida nad elanikkonnakaitses teevad. 

Lisaks teeme me õppusi. Näiteks toimus suur CREVEX-i evakuatsiooniõppus: kuidas me oleme valmis massiliseks inimeste evakueerimiseks ühest ja teisest kohast. Ma ei taha kuidagi kedagi hirmutada, ent alati on kõige parem, kui me valmistume nendeks asjadeks ja neid asju tegelikult kunagi ei [juhtu]. Aga selge on see, et kui me nendeks asjadeks ei valmistu, siis kriisi ootamatu [saabumine] on palju hullem kui see, kui me neid samme teeme.

Aitäh! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Tänane kuues küsimus on välisminister Margus Tsahknale. Küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on poliitilised valikud. Riina Solman, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kaitseminister Margus Tsahkna!

Täpsustan: välisminister.

Välisminister, jaa! Endine kaitseminister, tänane välisminister Margus Tsahkna. Teie nimetasite enne valimisi ennast kärpekrokodilliks ja lubasite meile teha miljarditesse ulatuvaid kärpeid. Nüüd, pärast valimisi on need kärped kokku sulanud minu hinnangul parajaks kobarkäkiks. Nimelt olete asunud meie kõige suurema liitlase, USA juures sulgema kaht peakonsulaati. See on tegelikult eriti valus samm meie väliseestlaste kogukonnale, kes on palunud teil seda mitte teha ja avalikkuses selle teema teravalt tõstatanud. 

Nüüd mina küsingi: kui palju see kobarkäkk, mille me põhjustame meie suuremale liitlasele ja meie väliseestlaste kogukonnale, kes on teinud aastatepikkust elutööd oma asukohamaal, annab kokkuhoidu, mille te kahe peakonsulaadi [sulgemisega] saavutate? Samal ajal me teame, et meie ÜRO [esindus] on väga luksuslik ja sellele te olete vahendeid leidmas.

Suur tänu! Aitäh, hea küsija, võimaluse eest erinevate otsuste tagamaid selgitada! Kõigepealt, tõepoolest, valitsus kärpis eelkõige valitsemiskulusid – suuresti seetõttu, et varasemad valitsused olid üle kulutanud, ja ka Välisministeerium paratamatult pidi oma panuse andma. 

Välisministeeriumi eelarve [hõlmabki] ainult inimesi, kinnisvara ja neid teenuseid, mida me osutame. Me oleme korraliku ja põhjaliku analüüsi läbi viinud, kust kokkuhoidu leida. Ja tõepoolest, hea küsija, vastab tõele, et mul on olemas ka varasem kogemus erinevate raskete otsuste tegemisel. Me vaatasime üle oma konsulaarteenuse osutamise organiseerimise poole ning oleme otsustanud sulgeda peakonsulaadid New Yorgis ja San Franciscos.

Siinkohal tahan veel kord kinnitada ja öelda, et te võite olla väga rahulikud: Eesti konsulaarteenuse kättesaadavus ja kvaliteet kuidagimoodi kannatada ei saa. Suhted Ameerika Ühendriikidega on meil väga head. Suhtlus toimub eelkõige läbi meie suursaatkonna Washingtonis, aga samamoodi on meil alaline esindatus ÜRO juures. ÜRO esinduse funktsioon lisaks ÜRO asjade ajamisele on see, et meie esindus – meie suursaadik ja kogu meeskond – suhtleb New Yorgis just nimelt nende riikidega, kelleni me tavaliselt ei jõua seetõttu, et meie esindatus üle maailma on kergelt öeldes väga tagasihoidlik. Nii et mõlemad, nii Washingtoni suursaatkond kui ka ÜRO alaline esindus, täidavad väga olulist rolli. 

Ma olen käinud ka isiklikult viimasel ajal nii Torontos, Washingtonis kui ka New Yorgis ja saanud kokku meie kogukonnaga seal. Ma saan nende pahameelest hästi aru. Ma andsin ka väga selgeid selgitusi Eesti Rahvuskongressi esindajatele eelmisel reedel, et nad võivad olla rahulikud, sest meie kultuuri- ja äri[tegevus] ja eelkõige konsulaarteenused kuidagimoodi kokku ei tõmbu.

Küll aga ütlen, mis tekitab seal inimestele muret. On näiteks üks konkreetne näide: meie rahvuskaaslaste tantsurühma, kes tegi väga kõvasti proove ja käib mitmesaja kilomeetri kauguselt tantsutrennis, näiteks ei lubatud Eestis toimuvale tantsupeole. Ma arvan, et sellised küsimused on valusamad hoobid meie kogukonnale kui see, et meil formaalselt ei ole kuskil peakonsulaati …

Teie aeg. 

… aga teenused on tagatud.

Aitäh! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud välisminister, selle pika selgituse eest! See avab nii mõnegi tahu, aga ma muidugi juhin teie tähelepanu sellele, et need on teie hinnangud asjadele. Ka see, et kõiges on süüdi varasemad valitsused, ja see, et ka teie peate kärpeid tegema, on justkui varasemate valitsuste süü, on siiski teie hinnang olukorrale. Meie, kes me olime varasemates valitsustes, kus ka teie olite, seda niimoodi ei näe. Nimelt, meil oli hallata koroonakriis, majandus hangus ja pidime seda käivitama, sellele järgnes energiakriis ja sellele järgnes sõda Euroopa pinnal. See kõik põhjustas teatud vajalikke kriisikulutusi. 

Aga nüüd minu teine küsimus. Ka mina suhtlen väliseestlaste kogukonnaga tihedalt. Endise rahvastikuministrina olin ma nende pahameelest teadlik. Olen olnud [nendega] ühenduses ning mind veendi, et see ei ole mitte välisminister Margus Tsahkna, kes neid kärpeid korraldab, vaid paha kantsler Jonatan Vseviov. Nüüd ma küsingi teie käest: kas selle kärpeülesande andsite teie kantslerile või Jonatan Vseviov tuli ise selle peale ja hakkas kärpima?

Aitäh, hea küsija! Ma ei tea ka oma varasemast kogemusest erinevates ministeeriumides ühtegi kantslerit, kes hakkaks vabatahtlikult ise oma eelarvet kärpima. See kärpeülesanne tuli peale päris raskeid läbirääkimisi Eesti Vabariigi valitsuse poolt, see oli sunnitud kärbe. Mina ei otsi süüdlasi, kes on teinud varem või hiljem midagi, vaid riigieelarve hetkeseis lihtsalt ongi selline, et me peame kulusid kokku tõmbama. 

Me oleme pidanud tõstma ka makse eelkõige sellepärast, et me oleme otsustanud, nagu te ise ka nimetasite, julgeolekukriisis tõsta kaitsekulutusi. Aga ma võin öelda, et Riigikogu veel näeb ja peab pidama seda debatti, et mis edasi saab, sellepärast et riigieelarve ei [saa] ka järgmise nelja aasta jooksul tasakaalu. Nii et raskeid otsuseid tuleb arvatavasti veel langetada kas sellel valitsusel või järgmistel valitsustel. 

Kantslerid on ikkagi selleks ametisse võetud, et viia ellu poliitilisi otsuseid ja suuniseid, Jonatan Vseviov oma initsiatiivil ei pannud seda kärbet lauda. See kärbe oli päris valus. Tähelepanu on läinud eelkõige peakonsulaatidele, eriti New Yorgis, kuid tegelikult ma pidin otsustama ka bürokraatia poolt kokku võtta ehk 45 ametikohta on Välisministeeriumist koondatud. Õnneks kõik ei olnud hetkel täidetud, aga [lahkusid] ka inimesed, kes on tegelikult Eesti riiki teeninud väga hästi ja väga kaua. Nii et need otsused olid sellised.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Tsahkna! Mina käisin New Yorgi peakonsulaadis 1994. aastal, tollal oli veel Ernst Jaakson seal tegev. Ma mäletan, missuguse uhkusega Ernst Jaakson rääkis selle peakonsulaadi ajaloost ja sellest, kuidas neil kogu külma sõja perioodil oli võimalus Nõukogude Liidule demonstreerida – Ameerika välisministeeriumi kaasabil loomulikult – seda, et Eesti on okupeeritud riik, Eesti iseseisvus tuleb taastada ja Nõukogude Liit peab varem või hiljem need sammud astuma. Seetõttu ei ole minu jaoks absoluutselt veenvad need argumendid, et New Yorgi peakonsulaadi sulgemine on tingitud mingisugustest kokkuhoiukaalutlustest ja [sellest], mida kõike saame selle kokkuhoitud rahaga teha. 

Küsimus on praegu [selles] – nii nagu ütles omal ajal Lennart Meri –, et riik peab käituma riigina. Antud juhul ei käitu riik New Yorgi peakonsulaati sulgedes riigina, kes hindab oma ajalugu, oma järjepidevust ja selle järjepidevuse peamist kandjat New Yorgi peakonsulaadi näol. Nii et minu – isegi see ei ole küsimus – tungiv palve, isegi nõudmine, ma julgen öelda, mille meie fraktsioon on esitanud, muide, ka otsuse eelnõu näol Riigikogu menetlusse, on see otsus tagasi pöörata ja leida kokkuhoiuvõimalused kusagil mujal. Need võimalused on Välisministeeriumil olemas: võtame kas või Belgia, kus meil on Brüsselis Euroopa Liidu esindus, mis on mammutsuur. Ma mäletan, et Siseministeeriumil oli seal vist isegi neli esindajat. Ja sealsamas kõrval töötab meil Belgia saatkond. No mis mõttega? Kaks väikest riigikest. Hollandis on meil saatkond ja Hollandis on meil mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, kus on meie diplomaadid ja esindajad tööl.

Teie aeg.

Me leiame kindlasti võimaluse New Yorgi peakonsulaadi [tegevuse] jätkamiseks. Ma lihtsalt kasutasin võimalust see repliik esitada.

Härra välisminister, palun!

Aitäh! Kuigi küsimust ei olnud, oma arvamus tulebki välja öelda. Ma arvan, et Ernst Jaaksoni pärandit keegi ei vaidlusta, see on väga suur. Aga ma arvan millegipärast – see on minu isiklik arvamus –, et Ernst Jaakson oleks täna väga õnnelik mees, sest Eesti riik on iseseisev, me oleme kõikides suurtes väga olulistes rahvusvahelistes organisatsioonides esindatud ja teeme seal aktiivselt tööd. Meil on olemas täiemõõduline suursaatkond Washingtonis – seal, kus asub võimu kese. Me oleme ÜRO täisliige, me oleme olnud ÜRO Julgeolekunõukogu liige. Me teeme seda aktiivset tööd ka New Yorgis. Ma arvan, et see ongi pärand, mille eest seisis Ernst Jaakson Eesti diplomaadina Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal Ameerika Ühendriikides, mitte konkreetne ruum, mis – ma tuletan meelde – tegelikult enam Eesti Vabariigi käsutuses ei ole. Sellest on arvatavasti jutt, [seal toimus] 1994. aasta visiit. 

Ma olen teinud ka ettepaneku koos eesti kogukonnaga rajada või luua Ernst Jaaksoni mälestuseks ja tema pärandi mälestamiseks – niimoodi, et see oleks meil visuaalselt olemas ja New Yorgis kõigile näha – bareljeef või kuju ja seda teha koos eesti kogukonnaga. See oleks selline asi, mis oleks meie poolt tunnustus. Mida veel saab öelda: Ernst Jaakson isikuna oli minu hinnangul ja minu andmetel üks USA-s kõige kauem aktiivses ametis olnud diplomaate üldse. Tema pärandi jäädvustamine ja meelde tuletamine kindlasti on see, millele tasub tähelepanu [pöörata]. Selle üle ei ole siin see vaidlus, kas Eesti Vabariik suudab osutada konsulaarteenust või mitte. Me suudame. Meie eesmärk ei olnud ju mitte ainult midagi kokku tõmmata, vaid meie peatähelepanu on praegu eelkõige ka sellel, et seista Venemaa agressiooni vastu Ukrainas ja ehitada Ukrainat üles. 

Ma võin öelda, et välisministrina ma olen rahul eelarveläbirääkimistega, kuna 14 miljonit eurot on otsustatud anda igaks järgmiseks aastaks – seda raha, mida me saame investeerida – just nimelt Ukraina ülesehitamise protsessi. Eesti ei löö siin suurte rahanumbritega, aga me lööme kiiruse, efektiivsuse ja usaldusväärsusega. Nii et Välisministeerium ei ole ainult majandamiskulutusi kokku tõmmanud, vaid me oleme tegelikult teinud suure sammu selles suunas, et me osaleksime aktiivselt Ukraina ülesehitamises. Ja teiseks, et me tooksime ülesehitusprotsessi järgmiseks kümneks aastaks osaliselt Eestisse ja kaasaksime siin Eesti ettevõtteid. See saab olema üks meie samm Eesti majanduse elavdamisel.

Aitäh, härra välisminister! Ma lõpetan kuuenda küsimuse käsitlemise.

Järgnev, seitsmes küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Mart Helme ning teema on Eesti tulevik. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Lubage mul kõigepealt teha teile kompliment: teile väga sobib see punane värv, tõepoolest. Tulles teema juurde: me meenutame praegu, kuidas 2008.–2009. aasta kriisi ajal töötasid meil kärpekrokodillid, mille tulemusena lahkusid kümned tuhanded Eesti inimesed peamiselt Soome ja teistesse Skandinaavia riikidesse, sest nad lihtsalt kaotasid oma kodukohtades töö või ei rahuldanud neid enam palga- ja töötingimused – need on kõik omavahel seotud. See jättis meile demograafilise augu, mida me tegelikult ei ole suutnud praegu ületada ja mis kindlasti peegeldub praegu ka selles, et meil on rekordmadal sündimus, sest lahkusid heas tööeas ja fertiilses eas inimesed. 

Praegu viib teie valitsus ellu uut kärpe- ja maksutõusude kava. Ma ei hakka siin ükshaaval [nimetama], missugused maksud on eriti hirmsad ja missugused on vähem hirmsad. Ma toon lihtsalt esile, mis on juba praegu nähtav järelm sellest, mis isegi ei ole veel päriselt tööle hakanud – maksud ei ole veel lõplikult riigieelarve näol kehtestatud ja vastu võetud. Aga juba me näeme, kuidas ettevõtjad registreerivad ennast ümber teistesse riikidesse. Me näeme seda, kuidas ettevõtjad kavatsevad oma ettevõtted üldse likvideerida, kinni panna. Ja me näeme ka seda, kuidas jõukam keskklass otsib praegu kohta, kuhu Eestist kolida, sest Eestis ei ole nende arvates enam mõttekas ja perspektiivne tegutseda ja äri ajada. See toob meile loomulikult kaasa uued majandus- ja demograafilised probleemid.

Teie aeg.

Ja see ongi minu küsimuse tuum: missugust tulevikku te näete Eestile, kui need protsessid tõepoolest realiseeruvad kõige negatiivsemas vormis?

Aitäh! Kõigepealt, meil läks eelmises kriisis tegelikult palju paremini kui Lätil ja Leedul, kellel tõepoolest tekkis selline demograafiline kriis, kus inimesed läksid ära. Meil tegelikult nii palju inimesi mujale tol hetkel ei lahkunud. 

Nüüd, demograafiline olukord ja sündimuskordaja on praegu igal pool Euroopas madal ja seda põhjustavad erinevad asjad, eelkõige erinevaid kriisid, mis inimestes ebakindlust tekitavad. Aga loodetavasti me saame nendest kriisidest üle ja siis see kindlus taastub. 

Kui me vaatame Statistikaameti andmeid, siis [näeme, et] tegelikult ei ole põhjust kurta. Ettevõtete konkurentsivõime puhul Statistikaameti andmete kohaselt ei vasta tõele tavapärane väide, mida esitatakse, et Eestis on teistega võrreldes kallis energia, mis vähendab konkurentsivõimet. Tegelikult on meil Euroopa Liidu võrdluses keskmisest madalamad tööjõukulud, madalam maksukoormus, ja tuleb välja, et ka odavam energia. Samuti, kui me vaatame kütusehindu, näiteks diiselkütuse hinda – see on samuti oluline sisend ettevõtluses –, [siis näeme, et] selle puhul me oleme ka 19. kohal Euroopa Liidus ehk see on meil odavam, kui ta on teistes [riikides]. 

Nüüd, varsti ehk 2025. aastal lisandub oluline tööjõumaksude alandamine tulumaksuküüru kaotamise näol, mis omakorda vähendab ettevõtjate survet palka tõsta ja räägib ettevõtete konkurentsivõime kasuks. Ettevõtete konkurentsivõimet tarbimismaksude tõusud väga ei mõjuta, sest eksportivad ettevõtted neid ei maksa. 

Aga konkreetsemalt. Elektri lõpphind oli 25% alla Euroopa Liidu keskmise, kodutarbijate maagaasi hind 7,5% alla Euroopa Liidu keskmise ja ettevõtetele oli maagaasi hind sisuliselt Euroopa Liidu keskmise juures. Jah, vastab tõele, et Rootsi ja Soome ettevõtted maksavad vähem elektri eest, aga nii oli see ka 2019. aastal. Tegemist on struktuurse nähtusega, millega me tegeleme, [üritame] uusi tootmisvõimsusi turule tuua. Maagaasi hinnad on Soomes-Rootsis kõrgemad, kui nad on Eestis. Kui me vaatame Lätit, Leedut ja Eestit, siis [näeme, et] kokkuvõttes ei ole ühelgi riigil mitte ühtegi suurt konkurentsieelist teiste riikide ees.

Teie aeg. Aitäh! Järgnevalt, Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

Teie valitsuse liige Kristen Michal ütles vist eile või millalgi televisioonis "Esimeses stuudios" elektri hinnast rääkides, et opereeritakse vananenud andmetega. Ka teie opereerite siin paljudel puhkudel juba vananenud andmetega. Nagu ma ütlesin esimese küsimuse ajal: need maksutõusud ja kogu löök, mis meile majanduses [tuleb], ei ole ju veel realiseerunud. See realiseerub järgnevatel aastatel. 

Meid on muidugi mõttetu võrrelda Läti ja Leeduga, sest Eesti inimesed ei koli siit ära Lätti ja Leetu. Nad kolivad siit ära Hispaaniasse, nad kolivad siit ära võib-olla Soome, mis on meile keeleliselt ja kultuuriliselt väga lähedane, või kolivad ära Rootsi, Inglismaale, Ameerikasse. Nad ei koli Lätti ja Leetu. Läti ja Leeduga võrdlemine on absoluutselt mõttetu, sellel ei ole mingisugust praktilist ega emotsionaalset väärtust. Nii et need võrdlused heidame kõrvale. 

Küsimus on ikkagi selles, et me näeme ju väga selgelt juba praegu, kuidas meil on tekkinud piirkonnad, kus ettevõtlus sisuliselt hääbub, ettevõtteid pannakse kinni. [Neid] pannakse kinni mitte ainult seoses maksutõusudega, vaid ka seoses teie valitsuse viljeletava kliimapoliitikaga. Koguni selline hirmus asi nagu Kliimaministeerium on loodud. See tähendab seda, et sisendite hinnad paratamatult kerkivad ja meie konkurentsivõime kahaneb. Seda tunnetades ja juba praegu praktikas nähes panevad ettevõtted oma uksi kinni. Kümnete ja mõnel pool ka sadade töötajate kaupa jäävad maapiirkondades ja väikelinnades inimesed tööta. Mida nad tegema peavad? Kuhu nad minema peavad? Kas asemele toome ukrainlased, kes on esialgu nõus mõnda aega töötama madalamate palkade ja toetuste eest? Mis see perspektiiv teie meelest ikkagi on? Te võite ju eitada seda reaalsust …

Teie aeg.

… aga reaalsus saab teid ikka kätte. Reaalsus saab kätte terve Eesti riigi ja terve Eesti rahva.

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Tõepoolest, sellel aastal meil on majanduslangus, aga kõik prognoosijad juba prognoosivad järgmiseks aastaks ikkagi väikest majanduskasvu. Me oleme 2023. aastal põhjas ära käinud. Tõsi on see, et meie majandus on väga palju seotud Soome ja Rootsi ehk Põhjamaade majandusega. Kui neil läheb hästi, läheb ka meil hästi ja see laine on meid alati kandnud kõrgemalt kui Lätit ja Leedut. Aga praegu on olukord, kus Soomel ja Rootsil ei lähe hästi sellepärast, et neil on tööstuslangus. Neil on tegelikult ehitussektor – mis on väga palju olnud meie ettevõtjatele tööandjaks või kuhu nad on oma kaupu saanud müüa – languses ja see paratamatult mõjutab meid. Kui meie majandus on Soome ja Rootsi või Põhjamaade majandusega seotud 26%, siis Leedus ja Lätis on see 6%. Selline [on] võrdlus. [Seotus Põhjamaade majandusega] on alati meie kasuks töötanud, aga seekord see nii ei tööta. 

Maksutõusude kohta võib öelda, et 2024. aastal tõuseb ainult käibemaks ja see maksukoormust tegelikult oluliselt ei tõsta. Ettevõtlus ja [eri] piirkondade ettevõtluse toetamine on suur probleem minu meelest just selles võtmes, et ka meile, siia Eestisse on väga palju üle tulnud see suhtumine, et tehke jah neid tehaseid või ettevõtteid, aga tehke neid kuskile mujale, ärge tehke neid minu tagahoovi. Alles nädala alguses oli uudis, et üks küla võitleb sinna külla hobusetalli ehitamise vastu. Päris nii ei saa, kui öeldakse, et tehke, aga tehke Ida-Virumaale, sest kuhugi mujale neid luua ei saa. Iga ettevõtmine tähendab alati ka tööd ja leiba inimestele. Ka näiteks seesama harjutusalade laiendamine toob väga palju tööd ja leiba Võrumaa inimestele ja sealkaudsetele. 

Nüüd, mis puudutab kliimapoliitikat: me näeme, kuhu on liikumas maailma majandus. Nii nagu on ajaloost teada, erinevad suured majanduslikud revolutsioonid, näiteks tööstusrevolutsioon, tulevad. Me peame lihtsalt vaatama, et meie ettevõtted sellest maha ei jääks, ja tegema struktuurseid muudatusi. Me ei ole enam odava tööjõu maa ja me tegelikult ka ei taha olla. Me ei ole riik, kes kasutab ära oma ressursid, meil ei ole ressursse nii palju – ma mõtlen just maavarasid. Järelikult meil jäävad [järele] ainult targad töökohad, targad ettevõtmised. Ja selle jaoks me peame oma ettevõtteid nügima tegema rohkem teadus- ja arendustööd ja seeläbi pakkuma …

Teie aeg.

… kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, mis annavad inimestele tööd.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna teema on Eesti tulevik, siis ma arvan, et see küsimus on Eesti tuleviku [seisukohalt] vägagi oluline. Küsimus on selles: ma tulen jälle WHO lepingu juurde, millest ma olen täna siin korduvalt rääkinud, sest WHO lepinguga, millest me praktiliselt midagi ei tea, määratakse ära Eesti tulevik.

Kas Eesti riigil säilib nii-öelda suveräänsus ja õigus ise otsustada teatud küsimuste üle, mis puudutavad tervishoidu ja pandeemiaid? Või toimub see hoopis niimoodi, et olles liitunud WHO lepinguga, [tegutsetakse] WHO diktaadi alusel? Tema ütleb, et nüüd paneb see piirkond maskid ette ja see piirkond istub kodus luku taga, sest niimoodi on vaja. Me oleme sellise lepinguga liitunud. See info muidugi ei pruugi olla ka absoluutselt tõene, sellepärast et informatsioon selle kohta tegelikult puudub. 

Kui ma küsisin teie käest, miks te ei ole täitnud lubadust, mille Vabariigi Valitsus teie juhtimisel andis, et ta informeerib sellest kõiki, siis te ütlesite väga kummalise lause, et rahvast see teema ei huvita. Mina olen seisukohal, et rahvas siiski ei ole lambakari, keda aetakse ühelt karjamaalt teisele ja kellelt pügatakse villa seljast, et ennast sellega soojendada, ja lõpuks viiakse tapamajja, kus tema saatus on [jõuda] teie lõunalauale. Ma ei ole sellega nõus. Just rahvas on see, kes uuris ja sai teada, et seesama WHO pandeemialepe on väga ohtliku iseloomuga. Tähtaeg on 1. detsember. Nüüd minu küsimus teile. Öelge palun, lugupeetud Kaja Kallas, miks te arvate, et see teema rahvast ei huvita.

Aitäh! Euroopa Liidu ühispositsioonid on avalikud, te saate nendega tutvuda. Teiseks, kõik need sessioonid on avalikud ja neid saab online'is jälgida. Kui see teid nii väga huvitab ja te arvate, et see on tõepoolest praegu kõige pakilisem teema, mis Eestit puudutab, siis praegu, just sellel minutil, on need sessioonid käimas. Ma ütlen teile aadressi, kust te saate online'is sessioone jälgida. See on nii avalik, kui üldse annab olla: https://apps.WHO.int/gb/inb/e/ee-inb-7.hotmail. Sealt saate neid sessioone jälgida ja teha kas või oma toetajatele, kellele see on nii oluline, otseülekannet.

Aitäh! Lõpetan meie seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on õpetajate järelkasv. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Eile te kohtusite Eesti Haridustöötajate Liidu juhtidega. Küllap oli see kohtumine hariv. Rääkisite loodetavasti lisaks palgatõusule ja selle võimalustele ka õpetajate koormusest, klassijuhataja tasust, juhtkonna palgakomponendist ja karjäärimudelist ja paljudest niisugustest asjadest. 

Eelmise valitsuse juures oli üks tulevikku vaatavaid sõnumeid see, et me otsustasime teiega koos õpetajate palka sellel aastal tõsta hüppeliselt 23,9%. Praegu pakub valitsus alammäära tõusuks 1,77%. Me kõik mõtlesime perspektiivitundega, et palgatõus jätkub kuni mingi tasemeni – õpetajad on ju kõrgharidusega spetsialistid. Ka see, mis on koalitsioonileppes: õpetajate palk on 120% keskmisest palgast, ei ole ju tegelikult võrreldav kõrgharidusega töötaja keskmise palgaga, mis on Eestis veel 30% kõrgem. 

Nii et õpetajate taotlused palgatõusuks on kindlasti asjakohased selleks, et tagada järelkasv, et praegused õpetajad otsustaksid seda teed jätkata ja ei läheks kuhugi mujale ja et noored õpiksid seda ametit. See on ka üks eeltingimus, muide, et me saaksime täielikult eestikeelsele õppele üle minna ja et meil jätkuks õpetajaid. Nii et tuleb pingutada ja riigi ülesanne on see streik kindlasti ära hoida. Kõige halvem nii laste kui ka noorte jaoks on see streik. Mis te teete selleks, et streiki ära hoida? Mis on teie konkreetne plaan?

Aitäh! Kõigepealt, haridus on selle valitsuse prioriteet julgeoleku kõrval. Kui me vaatame summasid, mis meil läheb kaitsevaldkonda ja haridus- ja teadusvaldkonda, siis [näeme, et] haridus- ja teadusvaldkonda läheb meil 1,5 miljardit eurot. Sellest 561,9 miljonit eurot on õpetajate palk, mida me ka tõstame – mitte ainult miinimumpalka, vaid ka diferentseerimisfondi.

Nüüd, mis puudutab õpetajate järelkasvu. Riik teeb koostööd ülikoolidega, et suurendada õpetajaks õppivate tudengite arvu. Halduslepingus õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolidega on suurendatud õpetajate ja tugispetsialistide õppekohtade arvu: Tallinna Ülikoolis 155 uut õppekohta ja Tartu Ülikoolis 262 täiendavat õppekohta. Lisaks rahastame õppekohti eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava raames.

Me oleme suurendanud ka stipendiumifondi õpetajakoolituse ja tugispetsialistikoolituse tudengitele. Valitsus on teinud ettepaneku eraldada 2024. aasta riigieelarvest selleks 4,6 miljonit eurot ja 2025. aasta eelarvest 6,8 miljonit eurot. Selle stipendiumiga soovib riik väärtustada õpetajaks õppimist ja toetada ka seda, et need õppijad nominaalajal lõpetaksid. Täiskoormusega tudengile maksab riik stipendiumi 400 eurot kuus ja osakoormusega tudengile 250 eurot kuus. Stipendiumi saavate tudengite osakaal tõesti varieerub. Reaal- ja tehnikateaduste ning keeleõpetajaks [õppijatest] saab stipendiumi tervelt 80% tudengitest. Alghariduse ja eripedagoogika bakalaureuseõppes saab stipendiumi 20% tudengitest. Teistes programmides on see kuskil 60%.

Lisaks pöörab haridusministeerium tähelepanu ka õpetajate karjäärimudeli arendamisele. See toetab õpetaja igapäevast professionaalset arengut, on seotud palga ja koolitusvõimalustega ja suurendab õpetajate professionaalset kindlustunnet. Lisaks suuname kõrgharidusse täiendavalt raha ja tõstame õpetajate palka, erinevalt teiste valdkondade [töötajatest], kellele me kitsastes eelarveoludes palgatõusu võimaldada ei saa. Tõesti, nii nagu te ütlesite, sellist palgatõusu, nagu õpetajatel eelmine aasta oli, 24%, ei ole tegelikult peaaegu ühegi teise valdkonna [töötajatel] peale päästjate ette näidata. See kasv on tõesti olnud erakordselt suur.

Aitäh! Tõnis Lukas, täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud peaminister! Seda raportit oli muidugi huvitav kuulata. Suur osa nendest finantsilistest otsustest on ära tehtud juba eelmise valitsuse ajal. Aga jutt on sellest kindlusest, mis tuleb õpetajatele anda, et nad oma tööd jätkaksid. See, kas noored lähevad õppima või kas karjääripöörajad tulevad aitama meil eestikeelsele õppele üle minna, sõltub siiski üldisest palgatasemest. Kõik muu jutt on ju tühja hinge täitmine petliku rõõmuga. 

Valimistel antud lubadused on tegelikult ka ootused väga kõrgeks kruvinud. Reformierakond on rääkinud, et rahandus on teil kogu aeg kontrolli all olnud. Nüüd, tagantjärgi olete kõnelenud, et teadsite, et peale valimisi tuleb hakata tegema raskeid otsuseid, aga et enne valimisi seda teadmist ei olnud. Kuidas siis on? Või oli? 

Igal juhul, ma loen: küsimusele, mille Haridustöötajate Liit veebruari lõpus esitas – teie erakonna juhtivad liikmed on väljendanud seisukohta, et õpetajate palk peab tõusma, ja kui hakkate pidama koalitsiooniläbirääkimisi, siis milline peab olema koalitsioonilepingus fikseeritud õpetajate miinimumpalga tõus alates 1. jaanuarist 2024, et teie erakond oleks nõus koalitsioonilepingule alla kirjutama –, vastas Reformierakond: "2100 eurot ehk 20% tõusu." See oli loetud päevad enne valimisi. Nüüd pakute selle 2100 euro asemel tegelikult 1780 – ma räägin alammäära-lubadusest. Ja minu küsimus ongi: kas te teadlikult valetasite enne valimisi, nii nagu paljudes muudeski valdkondades? Miks te seda lubadust, mis te olete andnud, ei täida?

Aitäh! Valitsusel on eesmärk tõsta õpetaja palk 120%-ni Eesti keskmisest 2027. aastaks. Praegu on 2023. aasta. Seda, millised on majandusprognoosid peale valimisi, ei saanud mina kuidagi ette näha. 

Me tõstsime õpetajate palka eelmisel aastal 24%. Lisaks, tulumaksuküüru kaotamine 2025. aastal – väga suur osa sellest läheb ka õpetajate sissetulekute tõusuks, sest keskmiselt saab õpetaja ühes kuus juurde 100 eurot ehk aastas tõuseb õpetaja palk 1370 eurot. 

Kindlasti otsime võimalusi palka rohkem tõsta. Need võimalused peituvad koolivõrgu korrastamises. Kui me vaatame numbreid, siis [näeme, et] on neid omavalitsusi, kes maksavad oma õpetajatele rohkem palka ja julgelt üle 120% [Eesti keskmisest palgast], aga on terve rida omavalitsusi, kus seda ei tehta. Ja õpetajate koormus on väga erinev, Tallinnas on õpetajate koormus erakordselt kõrge. Samas on meil Eestis õpetajaid, keda on koolis rohkem kui õpilasi. Ehk nende koormus on väike ja see on seetõttu, et koolivõrk ei ole korrastatud. 

Enne teid oli haridusminister Liina Kersna, kes töötas kohalikele omavalitsustele välja motivatsioonisüsteemi, kuidas nad saaksid koolivõrku korrastada nii, et vabaneks õpetajaid, keda meil on vaja, sinna, kus lapsi on rohkem. Vaatame näiteks numbreid selle kohta, kus on laste hulk kasvanud: eelkõige Tallinnas ja Harjumaal, 37%. Meil on ka kohti, kus on õpilaste arv drastiliselt vähenenud, aga õpetajate arv ei ole vastavalt vähenenud. Tegelikult peituvad koolivõrgu korrastamise taga võimalused. Seda peaks praegune haridusminister vedama, et leida vahendid tulevasteks aastateks õpetajate palga tõusuks.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Isamaa inimesed muretsevad õpetajate pärast, mina jälle muretsen natukene Isamaa pärast. Möödunud aasta 1. juunil oli siin Riigikogu saalis hääletusel eestikeelsele alusharidusele ülemineku eelnõu. Selle vastu hääletas Keskerakond, keda teadaolevalt organiseeris sel hetkel Jaanus Karilaid, ja Tõnis Mölder, kes on tänaseks üle läinud Isamaasse. Mul on nüüd mure selle pärast, kuidas Isamaa, kes omal ajal toetas eestikeelsele haridusele üleminekut, täna sellesse suhtub. Kas teil on ka mingi hirm või kahtlus? Kas Isamaast üldse midagi sõltub? 

Ja jätkuküsimus sellelsamal teemal on ju tegelikult see, et nii koalitsioonileppes kui ka valitsuse tegevuskavas on eestikeelsele haridusele üleminek väga selgelt kirjas ja sees. Äkki te räägiksite natukene ka sellest, millised ressursid on sinna ette nähtud? Kas on mingeid lisaressursse ette nähtud ka eelarves ja mis seis sellega on? Aga eelkõige alustage palun hinnangust, kas Isamaast sõltub midagi või mitte.

Aitäh, Valdo Randpere! Ma muidugi juhin tähelepanu, et teie küsimuse esimene pool ei läinud kuidagi teemasse, aga proua peaminister, kui te soovite vastata, siis palun.

Aitäh! Mul on tõesti väga palju muresid ja Isamaa Erakond ei ole minu murede tipus. Aga ma olen ka muidugi imestusega vaadanud, et tõesti, Jaanus Karilaid, kes siin organiseeris tohutut vastasseisu eestikeelsele haridusele üleminekuks, on nüüd justkui värvi vahetanud ja äkki suur isamaalane. 

Ma tean, et Tõnis Lukasele ja Isamaale on olnud üldiselt väga oluline eestikeelsele haridusele üleminek, mida me koos ka oleme otsustanud, ja mitte ainult koos otsustanud, vaid pannud sinna märkimisväärselt vahendeid juurde. Näiteks seoses eestikeelsele õppele üleminekuga me anname lisatoetust Ida-Virumaa koolide õpetajate töötasude [maksmiseks] ehk juba 2023. aasta septembrist on Ida-Virumaal täistööajaga töötava kvalifitseeritud õpetaja arvestuslik töötasu kuni 2923 eurot kuus. Alates 2024. aastast, kui on diferentseeritav osa 20%, on võimalik Ida-Virumaal töötaval õpetajal saada töötasu kuni 3148 eurot kuus.

Riigi eelarvestrateegias on ligi 70 miljonit eurot ette nähtud ja lisaks oleme juurde pannud ka sellel aastal täiendavad 25 miljonit eurot, et eestikeelsele haridusele üleminek oleks võimalikult sujuv. Selleks on vaja kõikide pingutust, et 2024. aastal me saaksime alustada esimeses ja neljandas klassis juba eestikeelse õppega. Selle jaoks on ka ülikoolides erinevad mikrokraadi [omandamise võimalused], et aidata õpetajaid oma teadmisi täiendada ja õpetajatena alustada. 

Minu meelest nõuab see kogu ühiskonna pingutust, et ka need inimesed, kes räägivad vene keelt – ma mõtlen [neid], kes oskavad vene keelt, aga see ei ole nende emakeel –, ei hakkaks rääkima vene keeles, vaid annaksid võimaluse kõigil inimestel ikkagi eesti keeles Eestis suhelda. See on minu meelest oluline ka selleks, et lapsed saaksid täiendavalt praktikat ja igal pool eesti keeles hakkama.

Aitäh! Hea kolleeg Tõnis Lukas, siin ma ei saa kahjuks vastusõnavõtu võimalust anda. (Hääl saalist.) Ei, kahjuks me ei saa seda teha. Ma juhtisin ka tähelepanu, et see ei olnud selle küsimuse teema, mida käsitleda.

Lõpetan kaheksanda küsimuse käsitlemise.

Tänane üheksas küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Evelin Poolamets ja teema on sanktsioonid Venemaale. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, on kehtestanud Venemaa suhtes ulatuslikud sanktsioonid, et reageerida Ukraina vastu suunatud agressioonisõjale. Eilne TV3 saade "Laser" aga kajastas, et vaatamata sanktsioonidele käib Eestil Venemaaga aktiivne kaubavahetus ja poelettidel on kaup, mida seal olema ei peaks. Selles saates andis intervjuu ka teie koalitsioonikaaslase isa, tuntud ärimees Oleg Ossinovski, kes väitis, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid kahjustavad Eesti ettevõtjaid ja on kasulikud hoopis Venemaale. Küsimus: kuidas on see võimalik, et Eestis müüakse sanktsioonide olus kaupa? Ja mida arvate Oleg Ossinovski väitest, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid on kasulikud hoopis Venemaale?

Aitäh! Oluline on see, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid töötavad. Me näeme, et me peame sellega jätkama. Eesti on valitsuses otsustanud ka uude sanktsioonipaketti esitatavad ettepanekud – seda me tegime vist kaks nädalat tagasi. Meie ettepanek on täielik kaubandusembargo just sellel põhjusel, et seda on kõige lihtsam kontrollida. Me praegu näeme, et väga palju [kaupa] sõidab transiiti kasutades justkui Kõrgõzstani või kuskile mujale riikidesse, vajades Venemaalt läbiminekut, aga kahtlus on, et need kaubad tegelikult ei lähe sinna, vaid hoopis Venemaale. 

See jutt, et sanktsioonid ei tööta, ei vasta tõele, sest me näeme, et Venemaa eelarve tegelik puudujääk on umbes kolmandik eelarvest. Nad ei saa seda puudujääki kompenseerida välisturgudelt laenudega. Riigina ei saa ta sanktsioonide tõttu aga välisturgudelt laenu võtta. Näiteks, kui meil on eelarve puudujääk, siis me saame laenu pankadest võtta, küll kallilt, aga siiski. Venemaal seda võimalust ei ole. Hiina laenudele neil juurdepääsu ei ole, kellelgi ei ole. Kui see tekiks, siis ilmselt oleksid kohe ka selle puhul sanktsioonid. Puudujääk tuleb katta millegi arvelt. Oluline on see, et Venemaa ei saaks lisaraha finantsturgudelt. 

Praegu püsib Venemaa majandus peamiselt tänu riigieelarvelistele kulutamistele, aga suured rahasüstid piiratud ressurssidega majandusse on viinud inflatsiooni järsule tõusule ja Venemaa keskpanga baasintress on tõusnud 15%-ni. See näitab seda, et [Venemaa] keskpank hindab olukorda Venemaa majanduses erakordselt keeruliseks. Ja riigieelarve kulude finantseerimisega on Venemaal tõsised probleemid, sest likviidsed reservid on lõppemas. Venemaa väljalülitamine lääne rahaturgudelt toimib sanktsioonina erakordselt efektiivselt ja see mõjutab ka nende sõjatööstuskompleksi – nad ei suuda seda rahastada. Me peame igal juhul sellesse uskuma ja seda asja edasi ajama, et need sanktsioonid kehtiksid, ja seda survet avaldama, sest me näeme, et nendel on mõju.

Evelin Poolamets, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kui lahvatas idavedude skandaal, siis te ütlesite, et Stark Logistics teeb viimaseid vedusid septembrini, et kolida Eestisse seal oleva partneri vara. Kas Stark Logistics on tänaseks oma partneri vara kolimise ja Venemaa suunal veod lõpetanud või nad ei rääkinud teile õigust ja nad jätkavad vedusid?

Aitäh! Stark Logisticsi asju peate küsima nende käest. Mina ei saa vastata ühegi ettevõtte tegevuse kohta. Ma võin ka teile eraldi öelda, et tegelikult see absoluutselt peaministri pädevusse ei kuulu, kas nad veavad või ei vea. Võite küsida sealt.

Aitäh! Arvo Aller, lisaküsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! See on nüüd küll tore vastus, et peab sealt küsima. Samas olete te ise sellega seotud. 

Aga läheme Venemaa juurde. Eile või millalgi tuli uudis, et Narva piiripunktis pannakse järgmise aasta veebruaris kinni Jaanilinna-poolne autoliiklus. Samas sai Narva linnas valmis transiiditee, mis on piirkonnale väga oluline, kindlasti elavdab liiklust ja parandab linnasisest transporti. Aga ma küsin seda. Narva piiripunkt läheb kolme kuu pärast kinni. Millal teie kui Eesti Vabariigi peaminister sellest teada saite ja millised on sõnumid Narva inimestele, kuidas nüüd edasi käituda, et piiriületus endiselt toimiks?

Aitäh! Narva piiripunkti osas suhtleb Politsei- ja Piirivalveamet oma vastaspoolega. Meil Venemaaga mingit läbikäimist ei ole. Piiripunktid – nii nagu on varasemalt [neid] suletud – annavad teada või meie anname teada, kui on mingi remont või [piiripunkt] suletakse. See suhtlus on tavapärane ja käib Politsei- ja Piirivalveameti ametnike vahel.  Nüüd sellest, kuidas asja korraldatakse. Minu jaoks on küsimus, miks need Narva inimesed peavad seal Venemaal käima. Minu meelest on see suurepärane, et Venemaa [piiripunkti] kinni paneb. Ei pea käima seal Venemaal, tõesti. Luhamaa kohta öeldakse, et seal on Petseri inimesed, kellel on omaste hauad teisel pool. Aga selline üle piiri voorimine ei ole minu meelest mõistlik. Kui see piiripunkt on kinni, siis tuleb kasutada teisi piiripunkte, mis on Luhamaa ja Koidula.

Aitäh!

Meie tänased [infotunni päevakorra] küsimused on ammendunud, aga Riigikogu liikmed saavad nüüd esitada küsimusi ministritele. Ma juhin tähelepanu, et majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ei ole saanud veel küsimustele vastata. Palun teil öelda oma küsimuse alguses, millisele ministrile küsimus on. Registreerunud on praegu juba kolm liiget. Kõigepealt Riigikogu liige Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Küsimus peaminister Kaja Kallasele. Te ütlesite viimases vastuses väga õigesti: ei pea käima Venemaal. Ja ma olen teiega selles mõttes sada protsenti nõus, et ei pea ka Venemaaga äri ajama. Kogu Eesti peaks sellest lähtuma ja teie ka oma sõnades olete seda mitu korda rõhutanud. 

Ma tulen tagasi teie konkreetse laenu juurde, mille te Novaria Consultile olete andnud. Te ei soovinud seda küsimust siin infotunnis lahata ja ütlesite, et see on teie eraelu ja te ei soovi seda teemat siin lahata. Ma nõustun teiega, et teatud eraeluline puutumatus on ka teil peaministrina ja te ei pea kõigile küsimustele siin infotunnis vastama. Aga ometigi ma eeldan, et kui teatud komisjonid Riigikogus küsivad teie käest küsimusi, siis vähemalt te annate ka ammendavad vastused, ja nendesse komisjonidesse [kuuluvad] Riigikogu liikmed saavad oma küsimustele selged ja ühemõttelised vastused. 

Aga ma siiski tulen tagasi selle 20 000-eurose laenu juurde. Võtame selle ajaakna, kui ajakirjandus hakkas selle teema vastu huvi tundma: minu andmetel [tehti] viimases dekaanis, kui ajakirjanduse huvi tõusis, laenu viimase osa tagasimakse, vähemalt te ise olete oma kirjelduses seda maininud. Teisalt, samal hetkel või peaaegu samas ajaraamis andsite te välja ka täiendava laenu. 

Minu küsimus on taas see: kas ja [kui jah, siis] millal te selle laenu oma huvide deklaratsioonis [märgite]? Veel kord, huvide deklaratsiooni põhimõte on see, et kui teie majanduslik seis olulisel määral muutub, siis seda peaks ka huvide deklaratsioonis jooksvalt täiendama. Ilmselgelt on 20 000 euro välja laenamine ärilistel eesmärkidel majandusliku seisukorra muutumine. Minu küsimus teile on see: millal seda huvide deklaratsioonis kajastatakse?

Aitäh! Ma olen teile kõik info komisjonis kuupäevaliselt esitanud. Te teate väga hästi, millal esitatakse majanduslike huvide deklaratsiooni. See laen saab kajastatud järgmises majanduslike huvide deklaratsioonis. Ma saan aru, et teie etteheide mulle on see, et ma olen olnud avatud ja rääkinud, et ma andsin ühe laenu veel, kuigi ma ei pidanud seda tegema, tõesti ei pidanud. Ma saan aru, et teil on see uudishimu, te soovite seda teemat üleval hoida, aga minu ja minu abikaasa suhted ei ole Riigikogu infotunni teema. See, mis põhjusel ma annan laenu oma abikaasale, ei ole Riigikogu infotunni teema. Te olete ise seda lepingut lugenud ja näinud ja avaldanud selle meediale. Selles lepingus on ette nähtud tähtajad, millal laen tagastatakse, ja vastavalt nendele tähtaegadele see laen ka tagastati. Seal ei ole mitte midagi kahtlust äratavat. Minu meelest ei ole teil mõistlik sellist muljet luua. On palju olulisemaid teemasid, mis hetkel Eesti ees seisavad, palju olulisemaid väljakutseid kui minu suhted minu abikaasaga siin Riigikogu infotunnis lahkamiseks.

Aitäh! Jõuame veel küsimusi võtta. Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Mina küsin [majandus- ja] infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo käest. Aga kõigepealt ma ütlen väikese kommentaari eelmise mõttevahetuse kohta. Minule jääb mulje, ausalt öelda, et Tõnis Mölder tahab raha laenata ja sellepärast küsib nii palju selle kohta. Ma soovitaksin küsida omavahel Kaja käest, et kas saaks äkki raha – ma ei tea küll, milleks, aga alati võib juhtuda.

Tiit Riisalo käest ma tahaks küsida seda. Viimasel ajal, isegi tänases ajakirjanduses on olnud hästi palju juttu sellest, et Eestis on hästi palju küberkuritegevust või selle katseid: õngitsetakse [infot] ja raha petetakse välja. Ma olen ise ka seda kogenud viimase kuu aja jooksul päris mitu korda, kui on proovitud erinevaid kontosid kaaperdada. Kas see on midagi eripärast, [mis on] Eestile [iseloomulik,] või on midagi ülemaailmset juhtunud ja [küberkuritegevus on] kuidagi plahvatuslikult suurenenud? Kui see on Eesti omapära, siis kas Eesti valitsus või sina isiklikult näed ka mingit võimalust kuidagi olukorda parandada, inimeste ja meie IT-süsteemide turvalisust suurendada? Mida teha selles olukorras?

Tänan selle sisulise küsimuse eest! Mis puudutab konkreetselt küberpettusi üksikisikute tasemel, neilt info väljaõngitsemist ja tõenäoliselt majanduskuriteo toimepanemist, siis see on valdavalt Siseministeeriumi teema. Me teame, et meil töötavad veebikonstaablid ja nii edasi, aga loomulikult me töötame tihedas koostöös.

Laiemas plaanis vastutab küberturvalisuse valdkonna edendamise eest loomulikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja tema hallatav asutus Riigi Infosüsteemi Amet. Mul on hea meel tõdeda, et selles võrdlemisi keerulises eelarveolukorras leppisime selles valitsuses kokku, et ressursse, mis lähevad küberturvalisuse tagamisse, me järgmisel eelarveaastal tõstame. Nii et see töö pidevalt käib. 

Praegu, kui me siin räägime, käib parasjagu just õppus, mis puudutab küberrünnakut Eesti elektritaristu vastu. See on nii staabiõppus kui ka õppus reaalelus: inimesed meie küberreservist on välja toodud ja toimetavad praegu. Nii et loomulikult, jah, töö pidevalt käib. 

Julgen siin anda ka sellise hinnangu – mul põhjalikku vastust ei ole võimalik anda, kuna küsimus on tulnud otse saalist –, et väga suure tõenäosusega on õngitsuste arv suurenenud ka selle tagajärjel, et mitte ainult hea tegemiseks, vaid ka halva tegemiseks annab tehnoloogia täiendavaid võimalusi. Ja kindlasti on nii-öelda AI igapäevaseks kasutamiseks kättesaadavaks tegemine suurendanud ka selles [valdkonnas] inimeste tegevuse intensiivsust, sest petukirju on lihtsalt oluliselt lihtsam koostada ja nõnda edasi.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi me täna käsitleda kahjuks ei jõua. Ma tänan nii valitsuse liikmeid kui ka kõiki Riigikogu liikmeid tänases infotunnis aktiivse kaasalöömise eest! Infotund on lõppenud. Me jätkame täpselt kell kaks Riigikogu täiskogu istungiga.