Tere päevast, head kolleegid! Avan Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungi. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget, puudub 33. 

Eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun Riigi … Ma võtan ühe protseduurilise küsimuse. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Mul on selline küsimus. Meil kultuurikomisjonis määrati kolm seaduseelnõu suurde saali juba 11‑ndaks … (Juhataja helistab kella.) Jah, aitäh! … 11. oktoobriks, see oli eelmisel nädalal, need olid 161 SE, 165 SE ja 192 SE, aga neid ei olnud ei eelmise nädala päevakorras ega ole ka selle nädala päevakorras. Seitsme töönädala jooksul peaksid nad [jõudma] siia suurde saali. Mis nendega siis toimub?

Aitäh, hea kolleeg! Me kinnitasime selle töönädala päevakorra esmaspäeval, nii et selles mõttes need küsimused võinuks olla ja pidanuks olema [esitatud] siis, kui neid oleks [soovitud] küsida. Täna me enam selle nädala päevakorda muuta ei saa. Teiseks, lihtsalt arvestades eelnõude ja arupärimiste [hulka], on ilmselge, et Riigikogu ei suuda täiskogu istungitel neid tähtaegselt menetleda. See on ka reaalsus. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ei tea, kas suudab või ei suuda, aga päevakorda tuleks ikka panna, seadust järgida. Aga mul on küsimus tänase päevakorra esimese punkti kohta. Kuna see tuli eilsest üle, siis numeratsioon ei ole enam sama, aga see on 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise [seaduse eelnõu] 303. Mingil kummalisel põhjusel on selle eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg tavapärasest lühem. Mina tahaks aru saada, miks on see tavapärasest lühem ja kas see oli juhatuse või komisjoni ettepanek.

Hea kolleeg Martin Helme! Hetkel ei oska sellele vastata, kas see oli komisjoni ettepanek. Aga kui sobib – päevakord on kinnitatud, päevakorda me muuta ei saa –, siis enne selle päevakorrapunkti juurde minekut on olemas ka selge vastus, kelle ettepanek oli see lühem muudatusettepanekute tähtaeg. Paluks [anda mikrofon] veel Martin Helmele tagasi, kuna meil on diskussioon sel teemal.

Jaa, ma tahan samal teemal jätkata. Tegelikult see ei ole isegi võib-olla kõige olulisem. Kõige olulisem on see, et kui me selle päevakorrapunkti täna läbime, siis juhataja – ükskõik kes parasjagu istungit juhatab, teie või keegi teine – annab selle eelnõu kohta muudatusettepanekute tähtaja. Kõigepealt, kodukord ütleb, et see on kümme päeva. Teiseks ütleb kodukord, et komisjoni ettepanekul võib seda lühendada. Kolmandaks ütleb kodukord, et tegelikult otsustab seda juhataja, kes puldis sel hetkel istub. Mul on palve, et juhataja – kas see olete teie või on mõni teine juhataja – teeks ikka niimoodi, et on kümme päeva, nagu kodukord ette näeb.

Aitäh! Oleme selle palve teadmiseks võtnud. Mart Helme, palun!

Jah, aitäh! Mul on üks teine, praktiline küsimus. Nimelt, Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere põhjustas sisehoovi sõites ummiku. Ma vaatasin järele, minu andmetel ei ole tal õigust sisehoovi sõita ja siin parkida. Ta lasti ometigi politsei poolt sisse ja ta parkis sisehoovi. Samuti ei ole minu arvates proua Izmailoval õigust parkida sisehoovis, aga tema jalgratas tolgendab siin pidevalt. Kuidas selle asjaga ikkagi on, kas meil on teatud kokkulepped, mis kehtivad ainult opositsiooni liikmete kohta, et nemad ei saa sisehoovi sõita, aga koalitsioonisaadikud ja teatud ideoloogiat esindavad saadikud saavad sõita? Või kuidas selle asjaga on?

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole kindlasti küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Kui sa ütlesid, et Valdo Randpere tekitas ummiku ja teised ei saanud siseneda, siis ma mõtlesin, et see võib tõesti olla seotud istungi läbiviimisega. Aga ma arvan, et selle kohta annab asjakohase selgituse Riigikogu Kantselei. See ei ole minu pädevuses, mina ei ole seda otsustanud, kes võib sisse sõita ja kes mitte. Aga võib-olla repliigina: ma arvan, et jalgratas ei tohiks olla küll kellelegi takistuseks, me mahume siia ära. Rohelist mõttelaadi võiks toetada, on minu isiklik arvamus.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, ma arvan, et siin on seos ikkagi ka istungiga. Kui … (Juhataja helistab kella.)

Vabandust, Siim Pohlak! Ma ei kuulnud. Palun alustage uuesti!

Aitäh, hea juhataja! Siiski, jah, ma arvan, et siin on seos ka istungiga. Kui õu täis pargitakse, siis saadikud ei pruugi õigeks ajaks istungile jõuda. 

Aga mina ikkagi protestin selle päevakorra vastu, mille järgi me täna tööle hakkame. Eelmisest nädalast edasi lükkunud asjad on nüüd ikkagi pandud riigieelarve [arutelu] järele. Kuidas see sai niimoodi sündida? Kes seda otsustas? See on ju selgelt töö‑ ja kodukorra vastane, reeglitevastane. Kuidas on juhtunud niimoodi, et möödunud nädalast edasi lükkunud asjad on siin päevakorras kõige lõpus?

Hea kolleeg! Kordan veel kord: täiskogu selle nädala päevakorra kinnitas Riigikogu täiskogu esmaspäeval, täna minul selle üle arutleda põhjust ei ole. Teiseks, see oli juhatuse konsensuslik seisukoht. Juhatus asus üksmeelselt sellele seisukohale. 

Luban endale väikese lisarepliigi. Teades neid küsimusi ette, pöördusin mina isiklikult Eesti Keele Instituudi poole, et saada filoloogilist tõlgendust selle sõnastuse kohta, mis on Riigikogu kodu‑ ja töökorras ja millele tuginetakse. Väga selgelt öeldi, et see ei tähenda üksüheselt, et võetakse [päevakorda] esimesena. See eeldanuks teist sõnastust, kui [tähendus oleks üksüheselt], et esimesena. 

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Ma annan nüüd selgituse, mida Mart Helme enne küsis ja mille kantselei pidi andma. Tegelikult ei põhjustanud ummikut mina, vaid ummiku põhjustas Isamaa korraldatud meeleavaldus väljas parklas. Kuna seal kohti polnud, siis ma sõitsin hoovi, aga kuna seal oli kogu parkla autosid täis, siis tekkis väike segadus, mille eest ma loomulikult vabandan. Mart Helme pidi vähemalt 30 sekundit ootama. Tõesti kahju!

Head kolleegid! Kuna diskussioon läheb juba üsna avaraks, siis võtan kaks viimast protseduurilist küsimust. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Te ütlesite väga huvitavalt, et te küsisite tõlgendust eesti keele sõnastuse kohta. Kas meil kui Riigikogu liikmetel on võimalik ka selle tõlgendusega kuskil tutvuda, et me teaksime, et "võetakse esimesena päevakorda" ei tähenda seda, et ta võetakse esimesena päevakorda?

Jah. Minu poolt ei ole siin kindlasti takistust. Ma pöördusin Riigikogu liikmena ja ka juhatuse liikmena Eesti Keele Instituudi poole. Ma vähemalt informeerin neid, et selline palve on olemas. Minu jaoks ei ole see saladus. Kui nemad on sellega päri – ma arvan, et nad on kindlasti sellega päri –, siis ma olen nõus teile nende vastuse ja minu küsimuse saatma.

Mart Helme, palun!

No ma ei saa muidugi vaikida. Inimesed, kes kunagi kuulusid kompartei nomenklatuuri, arvavad, et nad kuuluvad sinna ikka endiselt ja neil on privileegid. Kui ei ole platsi peal kohta, sest seal on meeleavaldus, siis pargitakse tänaval, kui ei ole õigust parkida sisehoovis. Nii lihtne see on. Aga nomenklatuuriinimestel on muidugi teistsugune mõtteviis.

Hea kolleeg Mart Helme! Printsiibis olen ma päri selle seisukohaga, et on mingid reeglid, millest, ma ütlen, vahel võivad ikka üksikud erandid olla, ma ei tea, keegi toob mööblit või. Vahel on selliseid juhtumeid olnud. Võivad olla mõned erandid, ei ole nii, et on absoluutselt keelatud. Võib-olla härra Randpere oli erand, aga reegel on reegel ja ma olen seda meelt, et reeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, olgu need opositsiooni‑ või koalitsioonisaadikud. Üksikud, ühekordsed erandid – ma arvan, et nende vastu meil kellelgi midagi ei ole.

Head kolleegid! Nüüd läheme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Palun Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Tõotab tulla töökas päev. Rahanduskomisjon esitab Riigikogu otsuse eelnõu valdkonna asjatundjatest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamiseks. Seda hakkame arutama järgmisel nädalal.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Annan üle arupärimise kliimaminister Kristen Michalile. See on seotud Rail Balticu ja ka Via Baltica väljaehitamisega. 

Selge on, et Rail Balticu rahastusega on meid suured probleemid ees ootamas ja seda peaks käsitlema ka riigieelarve ja eelarvestrateegia vaatenurgast. Kui meil on juba praegu eelarve miinuses, siis Rail Baltic seda miinust ainult süvendab. Lätist on olnud kuulda, et loodeti 2 miljardiga hakkama saada, aga Läti territooriumil trassi ehituse puhul räägitakse praegu juba 8 miljardist ehk kallinemine on neli korda. Tegemist on tõsise teemaga. EKRE fraktsioon on endiselt seisukohal, et Rail Balticu asemel tuleks kiirkorras asuda välja ehitama hoopis Via Baltica neljarealist maanteed Tallinnast kuni Läti piirini.

Seoses sellega küsime kliimaministrilt, kelle haldusse on nüüd ka raudteeküsimused antud, milline on hetkeseisuga reaalne ajagraafik Via Baltica väljaehitamiseks ja kas 2030. aastal saab Tallinnast Pärnusse ja edasi Läti piirini sõita mööda neljarealist teed. Selle küsimuse põhjus on see, et Eestit ähvardavad ka Euroopa Liidu sanktsioonid, kui me Tallinna–Pärnu maanteed neljarealiseks ei ehita. Lisaks on erinevatest allikatest teada, et Eestis ei ole piisavat ehitusmaavarade varu üheaegselt Rail Balticu ja suuremate maanteede väljaehitamiseks. Lisaks uurime ministri käest, kas ja kui palju on kallinenud Rail Balticu rajamine Eesti territooriumil võrreldes algse eelarvega ja ajaga, kui otsus Rail Balticu ehitamiseks vastu võeti. Uurime, kuidas on plaanis lahendada maavaradega seotud küsimused. Meil on veel kolm küsimust, mida ma praegu ette lugeda ei jõua. Nii et ootame kliimaministrit Rail Balticu kohta siia õige pea aru andma. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu ja ühe arupärimise.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu 295 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen teie ees eelnõuga, mis muudab järgmisi seadusi: sotsiaalhoolekande seadus, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, riikliku pensionikindlustuse seadus, sotsiaalmaksuseadus ja sotsiaalseadustiku üldosa seadus. 

Selles seaduses on kolm erinevat tegevust või sellel on kolm eesmärki. Esimene teema on tagasipöörduja toetus, mida kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel maksab välja Sotsiaalkindlustusamet. Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning temaga koos Eestisse elama asunud abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lapsele ja vanemale [makstakse] igakuist sotsiaaltoetust ehk tagasipöörduja toetust. Seda makstakse rahvapensioni määras, mis hetkel on 336 eurot ja 39 senti, aga tehakse seda tingimustel, et isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra ehk nimetatud määra ja toetuse saamiseks peab selle saaja olema jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses [sätestatud] vanaduspensioniikka. Segaduse ärahoidmiseks: tegemist ei ole Kultuuriministeeriumi korraldatud kaasmaalaste tagasipöördumise [toetamisega], vaid spetsiifilise toetusega vanaduspensioniealistele, selleks et nad ei jääks vaesuspiirist allapoole.

Puudutab see hetkel 36 inimest ehk sihtrühm on üsna tagasihoidlik. Eelnõuga lõpetatakse edaspidi tagasipöörduja toetuse määramine ja maksmine, kuid kehtestatakse ka üleminekuperiood. Nendele isikutele, kes pöörduvad Eestisse tagasi pärast 2024. aasta 1. jaanuari, [toetust ei määrata.] Nendele isikutele, kes on Eestisse elama asunud enne seda tähtaega, kuid kes saavad vanaduspensioniealiseks alles peale 2024. aasta 1. jaanuari, määratakse toetus endise korra kohaselt. Üleminekuperiood kehtestatakse nende isikute huvides, kes on juba Eestisse elama asunud ja kellel võiks tekkida õigus tagasipöörduja toetusele. Kuid inimeste kohta, kes alates järgmise aasta algusest Eestisse tulevad, see ei kehti. Samamoodi keegi toetust ei kaota ja seda makstakse rahvapensioni määras, kuni selleks on õigus. 

Järgmine muudatus puudutab mis tahes Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakstava hüvitise maksmist ühele arvelduskontole. 0,4% riiklike toetuste ja pensionide saajate ehk 1413 inimese puhul kasutatakse mitut pangakontot. Paralleeli võib tuua siin kontaktandmetega: kõik Eestis alaliselt elavad inimesed suhtlevad riigiga ühe meiliaadressi kaudu. Ka siin on mõistlik riigi tegevusi optimeerida ja jätta riigiga suhtlemiseks ehk riigilt hüvede saamiseks üks pangakonto. Nagu öeldud, puudutab see 1413 inimest. 

Eelnõusse on lisatud, et hüvitise maksja ei pea seda võimalust kasutama, kuid kui ta otsustab seda kasutada, siis säilib hüvitise maksjal ka edaspidi õigus maksta samale isikule erinevaid hüvitisi erinevatele arvelduskontodele. Aga oluline on ka tõsiasi, et kuivõrd me muudame sotsiaalseadustiku üldosa seadust, siis selline õigus – mitte kohustus – laieneb ka kohalikele omavalitsustele suhtlemisel oma elanikega. Ehk ka kohalikele omavalitsustele laieneb see leevendus, et nad ei pea opereerima ühe inimese puhul mitme pangakontoga. 

Veel üks muudatus, kolmas ja viimane. See puudutab 126 inimest, sellest sihtgrupist 3,2%, ja posti teel kojukannet. Posti teel kojukannet ei taha me edaspidi [pakkuda] nendele inimestele, kellel osa toetusi või hüvitisi tulevad pangakontole ja mõni tuuakse koju. Inimene peaks edaspidi valima ühe või teise [variandi]. Sotsiaalkindlustusamet ükshaaval suhtleb [sel teemal] kõikide klientidega. 

Need muudatused on, nagu te aru saate, seotud riigieelarve seadusega ja on tehtud eesmärgiga muuta järgmisest aastast tööpraktikat. See muudab natukene ka riigieelarvet. Võib tunduda, et mõju riigieelarvele on marginaalne. Tõsi, otsene mõju ongi üsna väike. Kuid samas, probleemid, millega me iga päev silmitsi oleme, on seotud IT‑lahendustega. Meil on vaja uusi lahendusi, kui me läheme SKAIS1‑lt üle SKAIS2‑le. Me püüame tegutseda võimalikult kiiresti, et tagada inimestele hüvitiste ja pensionide turvaline kättesaamine ja nende menetlemine. Need on need kohad, kus tuleb kaaluda, kas on mõistlik arendada SKAIS2, erinevaid IT-lahendusi, kui selle maksumus võib küündida 0,5 miljonini. 

Kui te küsite, kui palju maksavad konkreetsed IT-lahendused – selline küsimus ka komisjonis tõusetus –, siis me ei ole teinud arvutusi, kui palju konkreetsed lahendused maksaksid. Küll aga oleme me seda meelt, et marginaalset sihtrühma puudutavad IT‑lahendused on ebamõistlikud ja üldiselt tuleks juhinduda printsiibist, et meie inimesed on küll aidatud ja toetatud, aga menetlussüsteemid ja IT‑lahendused olgu pigem lihtsad, sest siis on neid süsteeme ka odavam üleval pidada. Aitäh! Olen valmis vastama küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on hulk küsimusi. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea proua minister! Minu küsimus puudutab tagasipöörduja toetust. See peab sihtgrupina silmas loomulikult vanemaealisi väliseestlasi, kes tulevad Eestisse tagasi. Kui me võime oletada, et näiteks Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Rootsist või mõnest muust lääneriigist tagasipöörduv vanemaealine Eesti kodanik või eestlane on tõenäoliselt majanduslikult hästi kindlustatud ja heal järjel ning ta ei vaja seda toetust, siis on ju ka inimesed, kes soovivad tagasi tulla Venemaalt ja kelle majanduslik toimetulek ja sealt saadav pension ei pruugi üldse olla sellised, millega nad võiks ennast ära elatada. Küsimus seda asjaolu silmas pidades ongi: kas see otsus on ikka mõistlik? Kuigi [nende inimeste] arv ei pruugi olla väga suur, aga see [otsus] puudutab ikkagi põhimõtteliselt meie rahvuspoliitikat.

Aitäh küsimuse eest! Küsimus on loomulikult põhjendatud, aga ma tuletan meelde, punkt üks, et tõepoolest, seda toetust on võimalik saada ainult siis, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, ja ainult siis, kui tema sissetulek on väiksem kui rahvapensioni määr. Kõik inimesed, kes on legaalselt Eestis ja vanaduspensioniealised, on nii ehk naa õigustatud saama rahvapensioni. Nii et inimeste olukorda praktikas see tegelikult ei muuda.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tegemist on ikkagi väga jõulise signaaliga oma sõnumi poolest, et Eesti inimesi justkui ei oodataks enam tagasi. Hoolimata sellest, mis selle nii-öelda bürokraatlik põhjendus on, alatoon on ikkagi see. Ma küsin, kuna siin peab olema taga mingi päris suur eelarvemõju, et mis see kokkuhoid on, kui palju riik raha kokku hoiab. Äkki toote selle numbri ka veel kord välja? Tahaks seda väga kuulda, [et teada saada,] kas see väärib niivõrd jõulist signaali kodumaalt [eemal] olevatele eestlastele.

Aitäh! Hinnangu andsite teie, mina sellist hinnangut muudatusele ei [annaks]. Me teeme ju kõik – seda [tehakse] eeskätt Kultuuriministeeriumi valitsemisalas –, et kaasmaalasi [nende] aktiivsel eluperioodil, kui nad osalevad tööelus, loovad pere, sünnitavad ja kasvatavad lapsi, Eestisse tagasi kutsuda. Selleks on teised meetmed. Täna, siin ja praegu me räägime vanaduspensioniealistest, kelle olukorda me ka majanduslikult ei halvenda. Nagu saadik siit esimesest reast väga kenasti ütles, enamasti me võime eeldada, et nende inimeste sissetulekud, kes vanaduspensionieas siia naasevad, on suuremad kui Eesti rahvapension, mis on tegelikult äärmiselt väike, kusjuures see on omaette probleem. Mis puudutab kokkuhoidu, siis kokkuhoid on suurusjärgus 100 000 [eurot] aastas ja teist sama palju või natukene enam ka IT‑lahenduste pealt.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! [Minu küsimus] puudutab hüvitiste maksmist ühele arvelduskontole. Te siin mõni päev tagasi rõhutasite mitu korda, et teie ei ole IT‑spetsialist. See on igati okei. Siin on seletuses öeldud, et see erinevatele kontodele maksmine tooks kaasa IT‑arendusi, aga me oleme ju situatsioonis, kus juba makstakse erinevatele kontodele. See tähendab, et tegelikult on olukord vastupidine. Nüüd tuleb teha lisakulu, et inimesi teavitada ja nendega kokku leppida, et valitagu üks konto välja, ja siis tuleb üks konto alles jätta. Erinevate kontode andmed on andmebaasides olemas ja raha liigub, ma eeldan, suhteliselt automaatselt. Minu hinnangul tekib täiendav kulu, kui see asi ringi teha. Ma ei tea, arvestades seda keerulist olukorda, kus me elame, kas sellise asjaga on põhjust tegelda. Mina küll siin suurt kulude kokkuhoidu ka ei näe.

Tänan küsimuse eest. Ideaalses maailmas see võikski nii olla, nagu te kirjeldasite. Kahjuks on aga olukord selline, et just nimelt nende topelt[kontode], aga ka muutuvate pangakontode tõttu, mida kliendid omavad, teevad Sotsiaalkindlustusameti ametnikud püsivalt käsitsitööd, kuivõrd IT‑süsteem ise ei tunne ära selliseid muutusi ega oska erinevatel pangakontodel vahet teha. Reaalsus on see, et piltlikult öeldes annab Sotsiaalkindlustusameti IT‑süsteem pangale käsu X arvu inimeste kohta paketis. Sõltub toetuse tüübist, aga neid võib olla seal kuskil 100 000. Kui nüüd ühel inimesel 100 000‑st on kontonumber vale või see on muutunud, siis tuleb pangast tagasi kogu see pakett ja Sotsiaalkindlustusamet peab leidma sealt selle vale pangakonto üles. Tegelikult on see käsitsitöö. Me väga-väga loodame, et me saame õigusruumi selliseks, et see oleks selgem nii kliendile kui ka riigile, ja me saame teha sellised IT‑süsteemid, mis on päriselt jätkusuutlikud. Ma arvan, et oleks üsna mõistlik, kui nii, nagu on kontaktandmete puhul, oleks ka pangakonto puhul, et riik ja kohalik omavalitsus, aga ka riigi teised ametiasutused saaksid suhelda kodanikuga või Eestis alaliselt elava isikuga ühe pangakonto kaudu. 

Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Minu küsimus tuleneb ka nendest mitmest kontost, mida Rain Epler välja tõi. Ma saan aru, et see riigi rahaline kokkuhoid on küllaltki marginaalne, küsimus taandub eelkõige IT‑lahenduste peale. Samas, minule teadaolevalt, kui ma õigesti mäletan, SKAIS2 jaoks on riigieelarves raha olemas, see oli vist äkki 5 miljonit eurot või natukene vähem. Kindlasti oskate täpsustada. Aga kas tõesti on niimoodi, et selle arenduse käigus ei ole võimalik lahendada seda IT‑probleemi niimoodi, et inimesel – ükskõik mis põhjus eakal selleks on – võiks jätkuvalt olla mitu kontot ja see ei ajaks kogu süsteemi ümber? Kas see arendus on võimatu või on see nii kallis? Mis seal taga on, et me ei suuda seda IT‑lahendust korda saada?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on see lahendus kallim, aga tuleb küsida endalt ka küsimus, miks see on vajalik. Nagu ma varasemalt selgitasin, selleks, et nii inimese kui ka riigi jaoks oleks vastastikune suhtlus lihtsam, on mõistlik taandada see suhtlus erinevate hüvitiste, pensionide ja toetuste [maksmisel] ühe pangakonto peale. On ka neid olukordi, kus inimesed on avanud uue pangakonto, aga unustavad Sotsiaalkindlustusametit teavitamast ja siis juhtub täpselt see, mida ma härra Eplerile hiljuti kirjeldasin. Nii et number üks on ikkagi see, et me küsime, miks me tahame inimestele seda lubada, mis on see sellest saadav täiendav hüve. Siis me võiksime seda kaaluda. Meie oleme jõudnud järeldusele, et mõistlik on taandada suhtlus riigiga ühele pangakontole.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui tohib, siis ma küsin natuke nende eesmärkide kohta. Ma saan aru, et need sammud on mõeldud asja riigile ja ka inimesele mugavamaks tegemiseks, aga siin võiks nagu rohkem [mõelda]. Kas meil on kõik eestlased kodu[maal] ja kas me tõesti ei võiks igat oma sammu kavandada selliselt, et see aitaks meid praeguses 100 aasta kõige keerulisemas demograafilises olukorras? Oleks võinud ju kuidagi kaugemale mõelda. Kui te saaksite paar sõna selle kohta öelda?

Aitäh! See küsimus jäi mulle natukene segaseks, aga ma kahte aspekti kommenteeriksin. Kõigepealt see, kas on võimalik suuremalt ette võtta ja neid süsteeme veel optimeerida. Vastus on jah, me oleme selles protsessis. Mul on hea meel, et Sotsiaalministeerium koos kahe ministeeriumiga on järgmisel poolel aastal aktiivselt nulleelarve protsessi sisenemas. Me vaatame üle kõik meie teenused, et nad oleks eeskätt kliendile mugavad ja et me ka avalikku ressurssi kokku hoiaksime, sest see on olnud ju üks Riigikogu etteheide valitsusele ja ka inimeste ootus on, et riik nii-öelda ei põletaks raha ja viiks oma menetlused optimaalsele tasandile. 

Mis puudutab inimeste koju tagasi meelitamist, siis kordan, et sellega tegeleb peaasjalikult Kultuuriministeerium oma meetmete kaudu. Kõnealune meede on ainult vanaduspensioniealistele ja kehtivas õiguses on see ette nähtud rahvapensioni määras. Rahvapensioni määr on 336 eurot. Ja [tagasipöörduja toetust] saab ainult siis, kui inimese sissetulek on väiksem kui see 336 [eurot]. Nii et me räägime väiksest sihtgrupist, nii nagu öeldud, 36 inimesest. Rahvapension, me ju kõik teame, ei ole see, mis mõnusat äraelamist võimaldab. Tõenäosus, et tagasipöördujad sellise sissetulekuga on, on pigem väike. Aga see viide ida poolt tulevate inimeste koha pealt peab võib-olla paika, nii et neid võib olla.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Olles ka tutvunud selle eelnõu ja seletuskirjaga ning kuulates teie selgitusi, jääb mulle siiski arusaamatuks, kuidas see konkreetne seaduseelnõu aitab Eestimaa inimesi, kuidas see aitab kaasa nende heaolule ning kuidas see aitab nende eluolu paremaks muuta. Ma saan aru sellest, kuidas see aitab riigiasutusi, ja ma saan aru sellest, kuidas see aitab kulusid kokku hoida, aga tõesti ei saa ma aru sellest, mis on kasutegurid inimeste jaoks. Ma küsin teilt, äkki te toote välja kolm konkreetset asja, mis muutub selle eelnõu vastuvõtmisel ja seaduseks saamisel Eestimaa inimeste jaoks paremaks.

Suur aitäh! Nii nagu te teate, on tegemist eelnõuga, mis on seotud riigieelarvega. Riigieelarvega seonduva eelnõu puhul on oluline see, et kui ta avaldab mõju riigieelarvele, siis tuleb teda ka paralleelselt menetleda. Tõsi on, et selle eelnõu suuremad eesmärgid on seotud bürokraatia vähendamise, menetlustoimingute vähendamise ja ka riigi raha ebamõistliku kasutamise vähendamisega. See on Eesti inimeste huvides. Aga väga konkreetselt võin ma tuua [näiteks] selle kuu alguse, kui üksi elava pensionäri toetus pidi laekuma inimeste kontodele. Tuhatkond inimest ei saanud seda õigel ajal ja ei saanud sellelsamal põhjusel, et oli valesid kontonumbreid ja topeltnumbreid. Need maksed tulid tagasi Sotsiaalkindlustusametisse, kus käsitsi sõeluti välja need valed andmed ja tehti pangale uus taotlus.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma lugesin seda tutvustust ja sain aru, et õigus rahvapensionile tekib alles siis, kui inimene on vähemalt viis aastat Eestis elanud. Mul on nüüd küsimus. Kolleeg Leo Kunnas viitas sellele, et osa tagasipöördujaid tuleb näiteks Krimmi lähedalt või Venemaalt ja Ukrainast ning neil on [elamiseks] mingi väga väike summa. Kuidas nemad peavad selle viie aasta jooksul hakkama saama?

Suur aitäh! Neil inimestel, kes on vanaduspensionieas ja kes on legaalselt Eestis, on kõigil õigus rahvapensionile, sõltumata sellest toetusest.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Tegelikult on ikkagi nii, et riik on ju inimeste jaoks, mitte vastupidi. Me peame ikka vaatama, et inimestel hea oleks. Teie vastusest ei tulnud välja, kui palju me sellega kokku hoiame. Meil ju postiljonid niikuinii veavad posti seal piirkonnas, isegi kui see vanainimene näiteks ei telli konkreetselt mingit lehte või ajakirja. Kui suur see summa on, kui palju me siis kokku hoiame, kui me lõpetame ära raha kojukande nendele inimestele, kes võib-olla mingitel põhjustel, näiteks tervislikel põhjustel, tegelikult ikkagi vajavad seda, et see raha neile kohale toodaks? Kui suur see riigi võit on, kas see ikkagi väärib küünlaid, arvestades, et see IT‑lahendus maksab ka päris palju?

Suur aitäh! 8932 eurot.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Täiesti uskumatu on, et te põhjendate valitsuse selliseid samme, mis otseselt kahjustavad ju inimeste huve ja toimetulekut, ainult sellega, et eelarves on nii ette nähtud. No kuulge, see ei ole loomulik! Eelarve peab olema Eesti inimeste hüvanguks. Kui on vaja seadusi muuta, siis loomulikult [tuleb muuta] selles suunas. Ma leian, et see 36 inimest, kellele seda tagasipöördumise – või kuidas seda nimetatakse? – tasu makstakse, ei ole selline [hulk], mis riigi uppi lööks. Isegi kui see aastate jooksul peaks kasvama, siis me peaks olema valmis seda maksma. 

Siia juurde veel: miks represseeritakse vanainimesi, kellel ei ole võimalik minna kuskile panka …

Aeg, hea kolleeg!  

… raha tooma? Miks te kiusate Eesti inimesi? 

Aitäh! Toimetulekut ei kahjustata, inimeste hüved ei vähene. [Seda te näete,] kui te süvenete sellesse eelnõusse. Küll aga oleme saanud Riigikogult etteheited, et riik ei käitu rahaga heaperemehelikult, et liiga palju on ametnikke, et liiga palju tehakse kulutusi, ja just neid momente me püüame parandada. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma vabandan, ma ei ole suutnud siit kiiruga leida ja võib-olla ei pannud ka teie ettekannet kuulates tähele, mis see summa siis reaalselt on, mis selle seadusemuudatusega kokku hoitakse. Lehitsesin küll seletuskirja, aga võib-olla jäi lihtsalt kahe silma vahele. Kus see kirjas on? 

Teiseks, mind huvitab ka see, et kui me räägime rahalisest kokkuhoiust osana selle seadusemuudatuse eesmärgist, siis sõltuvalt sellest, mida te selle summa kohta ütlete, kas see ei ole nagu liiga marginaalne, pidades silmas kõiki neid tohutuid ressursikadusid, mis tulenevad ilmselgelt liiga suurest bürokraatlikust aparaadist, mis kõiki neid toetusi haldab. Kas selle seadusemuudatusega seonduvalt mingil määral väheneb ka see bürokraatlik aparaat, mis ise neid kulusid genereerib?

Aitäh! Ma olen juba markeerinud: kojukande [muudatus] on 8932 eurot, ühele pangakontole [üleminek] on 100 000 eurot, millele lisanduks, kui me selle muudatuse tegemata jätaksime, veel samas või isegi suuremas [maksumuses] IT‑lahendus. Ma ausalt öeldes pean mõistlikuks, et riik optimeerib kulusid. Ressurssi, mis vabaneb, on võimalik viia meie inimesteni positiivsemal ja mõistlikumal viisil. Nagu ma ütlesin, me oleme nulleelarve protsessis ministeeriumidest esimesena kahe teise ministeeriumi kõrval ja me püüame seda optimeerimist veel teha. On üsna ebamõistlik luua lahendusi väga väikestele sihtgruppidele, kui neidsamu inimesi on võimalik abistada teisel viisil. Antud juhul on tagasipöörduja toetuse [probleemi] võimalik lahendada rahvapensioniga.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle seaduseelnõu väljatöötamisel on arvamusi ja ettepanekuid küsitud linnade ja valdade liidult ning pensionäride ühendustelt. Kõik need on suunatud sellele, et see kojukanne ära kaob. Just selles osas, et maapiirkonnas, hajaasustuses võib [sularaha] olla vajalik erinevate teenuste kasutamiseks, sest pangaautomaate ei ole lähedal, väikene sularahavaru oleks maapiirkonnas igati mõistlik ja sellega saaks olulised asjad ära aetud. Aga ikkagi, see kokkuhoid on 8000 eurot ja sellele ühele arvelduskontole [üleminek] on 100 000. Kas ikkagi nii marginaalse muudatuse tegemiseks on vaja siin nii palju rapsida?

Kojukannet piiratakse. Te väitsite, et kojukanne kaob – ei kao, kojukanne jääb alles. Me teeme kojukannet inimestele jätkuvalt edasi ja seda ei kaota mitte keegi ära. Me räägime ainult 3,2%‑st kojukannet [kasutavatest] isikutest, kelle puhul paralleelselt kasutatakse nii kojukannet kui ka pangakontole kandmist. Sotsiaalkindlustusamet võtab iga inimesega eraldi ühendust ja ühiselt on võimalik otsustada, inimese tahtele tuginedes, kas ta saab ka ülejäänud asjad koju ja kojukanne [jääb alles] või ta avaldab soovi saada pangakontole ka selle osa riigi [pakutavatest] hüvedest, mis [ei tule] praegu tema pangakontole.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma loen seletuskirjast, et käesoleva eelnõuga lõpetatakse tagasipöörduja toetuse määramine ja maksmine välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule. Tõepoolest, meil on põhiseaduse kohaselt rahvusriik, ja kui me räägime eesti rahvusest isikutest, siis me räägime eestlastest. 

Meil on siin selline väga huvitav olukord. Alati, kui meie oleme siin rääkinud mingi seaduse kontekstis eestlastest, hüvede või eesõiguse mõttes näiteks, siis on Kaja Kallas meile alati ninna hüpanud, et defineerige ära, kes on eestlane. Nüüd me hakkame eesti rahvusest isikutelt selle seaduseelnõu kohaselt hüvesid ära võtma. Defineerige palun ära, kes on eestlane.

Aitäh! Pöördun selle küsimusega Sotsiaalkindlustusameti poole. Saate hiljem vastuse, kuidas nemad on kindlaks teinud, kes on eestlane (Hääl saalist.), nende 36 inimese puhul. Tõepoolest, ma ei oska vastata, millistel alustel on seda hinnatud. Aga eeskätt on need Eesti kodanikud ja ma kõhklen, kas seal hulgas on olnud kedagi teist peale Eesti kodanike.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma jätkan arutelu teemal "Üks arvelduskonto". Te ütlesite välja kokkuhoiu 100 000 [eurot] ja te enne mainisite ka, et teinekord need maksefailid võivad tagasi tulla, kui konto on muutunud. Esiteks, ma loodan, et inimestele jääb siiski õigus panka vahetada ja pangakontot muuta. Seda, ma loodan, nüüd selle seadusega ei piirata. Aga 100 000 [eurot] – no selline kiire peastarvutus ütleb, et see on kolm või vaat et neli ametnikku. Ma sain aru, et kui see [mitme konto võimalus] ära kaob, siis käsitsitööd on vähem. Kas ma loen siit õigesti välja, et ministeeriumi haldusalas vähendatakse selle muudatusega ametnike arvu kolme-nelja võrra?

Aitäh küsimuse eest! Käesoleval kalendriaastal on Sotsiaalkindlustusamet koondanud 57 ametnikku ja aasta lõpuks – seoses perehüvitistega – on plaanis lõpetada lepingud veel üheksa tähtajalise töötajaga. Lisaks käivad läbirääkimised Jõhvis ja ka Narva piiripunktis ukrainlaste abistamisega tegelenud sotsiaaltöötajate tegevuse lõpetamise üle, kui Narva linn selle vähese koormuse, mis seal on, enda peale saab võtta, samuti Jõhvi.

Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Minu eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et see meede on rohkem pensionäridega seotud, aga pereinimestel, tööinimestel, noorematel inimestel on teistsugused toetused. Minu küsimus ongi, kas ja milliseid tagasipöördumistoetusi on teil plaanis lähiajal tõsta. Arvestades, millist majanduspoliitikat Reformierakond ajab, seda, kuidas te maksutõusudega ajate Eesti inimesed Soome tööle, ajate pankrotti väikesed ja keskmised ettevõtted, siis Eestist väljaränne lähematel aastatel kindlasti märkimisväärselt suureneb. Kas teil on vastukaaluks midagi tagasirände soodustamiseks? Arvestades, mis kurja te praegu maksutõusudega Eesti rahvale teete, kas on midagi märkimisväärset tulemas ka väljaspool Eestit elavatele inimestele, et neil oleks motivatsiooni kodumaale tagasi pöörduda?

Ma tänan küsimuse eest. See muidugi ei puuduta absoluutselt seda eelnõu. Küll te tõstatate siin teise küsimuse, mis puudutab tööealiste isikute, nooremate inimeste tagasipöördumist Eestisse. Antud juhul me räägime vanaduspensioniealistest ja vaesusesse kalduvatest inimestest, kellele on sotsiaaltoetus ette nähtud. Seda toetust me ei võta neilt ära, vaid nad hakkavad seda saama teise nimetuse all. Seda, kas Kultuuriministeerium on planeerinud meetmeid, võib küsida Kultuuriministeeriumilt.

Head kolleegid! Ma ei taha siin tõesti avada debatti protseduuriliste küsimustega. Võtan erandlikult ühe Siim Pohlaku küsimuse ja rohkem [küsimusi] ma tõesti selle menetluse käigus ei võta. Kui me oleme selle [menetluse] lõpetanud, siis loomulikult [võib võtta]. Palun, Siim Pohlak!

Aitäh! Mul on läbi ja lõhki protseduuriline küsimus, lugupeetud juhataja. Ma ikkagi küsin nende protseduuride kohta. Minister viitas, et mu küsimus absoluutselt ei puuduta teemat, aga samas oma eelmises vastuses minule viis minister ise jutu sellele teemale. Kas parlamendidebati raames ei ole see mõistetav ja mõistlik, et kui vastaja ise viib jutu mingisugusele teemale, siis ma võin täiendava küsimusega seda teemat laiendada? Ma arvan, et see oli väga-väga mõistlik küsimus. See maksutõusude paraad, mis on tulemas, on tõsine mure ning sisse‑ ja väljaränne on sellega seotud. Ma küsin veel kord: kas seda teemat võib niimoodi laiendada, nagu vastaja ise seda laiendas, või mitte?

Tundub paradoksaalne, aga ma arvan, et ministri mõlemad vastused olid õiged. Ühesõnaga, jah, tal loomulikult on õigus [vastust] laiendada, me kõik seda [teeme], ja teistpidi oli õige, et see, mida te küsisite, ei olnud seotud selle eelnõuga. Aga ma möönan, et kui minister ikkagi tekitab debati selle laiendamisega, siis on loomulikult küsimuste käigus õigus ka neid küsimusi küsida. Kas minister vastab sisuliselt või viitab sellele, et see ei ole selle eelnõu teema, on juba tema valik. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! No siin on kogunenud juba terve hulk selliseid küsimusi, millele ei ole vastust saadud. Ma proovin need kuidagi kokku siduda. Esiteks, Rain Epler ei saanud vastust sellele, kas see seadus toob kaasa konkreetselt ametnike koondamist. Te rääkisite üldiselt mingist ametnike [arvu] vähendamisest, aga mitte sellest, kas [seda teeb] see seadus. Võiks seda ikkagi täpsustada. 

Teiseks, Moonika Helme küsis, kes on eestlane selle seaduse mõistes. Seaduse seletuskirjas on kirjas "eesti rahvusest inimesed". Me teame, et tänase valitsuse ideoloogilise positsiooni järgi, rääkimata sellest, et sugusid pole olemas, ei ole rahvuseidki olemas, aga seadus ütleb, et on eestlased, eesti rahvusest inimesed. Kuidas te seda mõõdate? Ma ei taha kuulda, et Sotsiaalkindlustusamet annab teile definitsiooni. Te kas peaksite praegu seda teadma või siis ütlema, et sellel lausel ei ole tegelikult mõtet. 

Kolmandaks, minu meelest see, mida Siim Pohlak praegu küsis, on väga oluline. See signaal, mis Eestist läheb välja inimestele, tagasipöördujatele, on ju praegu ülinegatiivne.

Aitäh! Selle kohta, mis puudutab eesti rahvusest inimesi, lubasin anda vastuse kirjalikult ja teen seda. 

Mis puudutab signaali, siis signaali saate kohendada ka teie, ka teie saate Eestist väljapoole öelda, et see ei puuduta tööealisi, lastega peresid, kes soovivad Eestisse naasta, nad on teretulnud ja neid toetab selles Kultuuriministeerium. Muudatused, mis leiavad aset sotsiaalhoolekande seaduses, puudutavad peaasjalikult pensioniealisi inimesi, kelle sissetulekut see eelnõu ei vähenda, ta muudab aluseid, mille järgi [toetust] makstakse.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Minu küsimus tuleneb kojukandest. Oletame, et on selline stsenaarium, et eakas elabki tõesti kusagil metsa sees, internetti ei kasuta, pangakontot ei oska ka kasutada või ei kasuta ja on tõesti palunud ühe toetuse [kanda] pangakontole, millega opereerib näiteks poeg või lapselaps, maksmaks arveid, ja teise [toetuse] on palunud [tuua] endale kojukandega. Tundub realistlik ja loogiline olukord. Minu küsimus tuleneb sellest: kas te vaatate nendesse olukordadesse sisse? Kas on mingisugused erandivõimalused sel juhul või kuidas te nende inimeste puhul, kellel on päriselt sellised mõjuvad põhjendused, näete ette, et te neid aitate?

Suur aitäh küsimuse eest! Kindlasti võib konstrueerida olukordi, kus kaks pangakontot võivad olla loogiliselt põhjendatud. Sellele vaatamata seadus hetkel erisusi ei võimalda. Küll aga, nagu ma ütlesin, võetakse iga inimesega Sotsiaalkindlustusametist personaalselt ühendust, et inimene saaks teha oma valiku. Kui inimesel on täiendavaid probleeme igapäevaelu korraldamisel, siis me [läheme] juba kohalike omavalitsuste juurde, kes saavad inimesi toetada igapäevaelu korraldamisel.

Rääkides inimesest, kellel puudub võimekus minna pangakontorisse või toidupoodi, tekib minul omakorda küsimus, et mis on üldse õigustatud. Miks tal on sularaha kodus tarvis? Võib-olla peakski olema kõik pangakontol, mis on hea ja turvaline. Kindlasti saavad ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad abistada nii pangakontode puhul mingite püsikorralduste tegemisel kui ka näiteks naaber saab käia abistamas, kui on mingi kokkulepe poes käimise kohta või midagi muud taolist.

Ehk me räägime kõigepealt üldnormist, mis on seaduses, ja siis rätsepa[tööst], mis tegelikult toimub kohaliku omavalitsuse tasandil ja mis on üsna tavapärane sotsiaaltöö. Eriti maapiirkondades vaadatakse personaalselt inimese vajadusi, muu hulgas kogu muu kõrvalabi vajadust, mis sellel inimesel tõenäoliselt on, kui tal on liikumistakistused.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mulle on ikka asi segane. Kui Eestisse naasja ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud ehk ta ei saa seda rahvapensioni, siis praeguses olukorras, kus tööd on raske leida, eriti, kui ta naaseb näiteks maapiirkonda elama ja tal on, ütleme, kolm aastat pensionieani aega, kuidas ta peaks hakkama saama?

Eeskätt, inimesed on vabad valima enda elukohta. Inimesed on kohustatud iseennast ja oma perekonda üleval pidama, see tuleneb juba põhiseadusest. Meil on meetmed, mis on seotud töötuna arvele võtmisega, sellega on seotud toetused ja koolitused, et tööturul endale kohta leida. Riik vastutab inimese eest haiguse, töötuse ja vanaduse korral ja täpselt seda me teeme. Tööealist inimest me kohtleme samamoodi nagu iga teist Eestis seaduslikult elavat inimest ja pakume talle seda abi, mida me omaenda inimestele, kes siin on pikka aega elanud, pakume töötukassa kaudu.

Jaak Valge, palun!

Suur aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tulen ikka sama küsimuse juurde tagasi. Meil on Eestis teatavasti üle 40 000 neid isikuid, kes on alates eelmise aasta veebruarist tulnud siia Ukrainast ja kelle kohta kehtivad kõik Eesti elanike sotsiaaltagatised. Eesti ei ole eristanud tegelikke pagulasi, keda tulekski aidata, seiklejatest ja desertööridest. Selle eelnõuga tahetakse Eestisse tagasipöörduja toetus ära võtta madala sissetulekuga eestlastelt või Eesti kodakondsetelt ehk kõige haavatavamatelt, ka neilt, kes tulevad Ukrainast. Neid inimesi oli praeguse seisuga 36. See kokkuhoid oleks 100 000 ja 200 000 euro vahel aastas. Küsin: kas Eesti valitsus tahab tõesti saata sellega sõnumi Eestist väljaspool elavatele inimestele, et Eesti ei taha neid Eestisse tagasi, vaid eelistab ukrainlasi?

Aitäh küsimuse eest! Sõnumi edastamine Eestist väljapoole on nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmete teha. Loomulikult on teil EKRE‑na, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnana õigus oma sõnumeid ise seada. Siiski soovitan jääda faktidele truuks. Me räägime ainult pensioniealistest inimestest, ükskõik kust nad tulevad, ja räägime inimestest, kes on vaesusriskis, nende sissetulek on alla rahvapensioni määra. Need inimesed, kes on vanaduspensioniealised, viibivad Eestis legaalselt ja on vaesusriskis, saavad sedasama rahvapensioni. Ma ei saa selles mõttes teie vaatenurgast aru, kui te võrdlete ukrainlasi, kes on tööealised, vanaduspensioniealistega, kes enam tööelus osaleda ei saa. Need on erinevad sihtgrupid, need on erinevad meetmed. Tööealistel Ukraina kodanikel on samamoodi kohustus tööl käia, Eesti ühiskonda panustada. Eestis olevatest Ukraina tööealistest isikutest on 53% minule teadaolevate viimaste andmete põhjal aktiivselt tööturul. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Jah, ma pean kõigepealt ütlema, et sotsiaaltöötajatega on maal väga kitsas, üldse Eestis väga kitsas. Te ütlesite ka, et kui inimene hakkama ei saa, siis eks sotsiaaltöötajad aitavad. Kahtlemata peavad aitama, aga nende inimeste leidmisega on raskusi. Küll aga pean ma teid tänama selle eest, et saime ühe konkreetse vastuse, nimelt, et 8932 euri on see kokkuhoid, niipalju hoitakse kokku nende inimeste pealt, kellel on konto olemas, aga kes siiski mingil põhjusel vajavad raha koju ja tellisidki varem seda koju. Aga kuidas teile tundub, kas ei peaks selle ikkagi üle vaatama olukorras, kus me maksame ainuüksi Kliimaministeeriumi kolimise eest teise majja 430 000 eurot pluss käibemaks ja nüüd me räägime sellest, et me säästame oma Eesti inimeste pealt, kes hädas on, 8932 euri? Äkki te vaatate selle siiski üle ja ei pane seda siia seadusesse sisse?

Aitäh küsimuse eest! Tänan ka selle võrdluse või laiendamise eest, viite eest Kliimaministeeriumile. Vaatame siis laiemat pilti. Laiem pilt on see, et sotsiaalkaitseminister hoidis järgmise aasta eelarvest kokku natuke alla 0,5 miljoni. Järgmise aasta eelarves on suurusjärgus 20 miljonit ja see on baasrahastus, et aidata meie inimesi. Ma arvan, et seismine meie inimeste vajaduste eest on olnud konteksti arvestades piisav. Loomulikult, põhjendades eeskätt haavatavate gruppide ressursivajadusi, olin ma sunnitud välja tooma piinliku tõsiasja, et Eestis kulub sotsiaalkaitsele 13,5% SKT‑st, samal ajal on Euroopa Liidu keskmine 21,5%, naabrid põhjas kulutavad sotsiaalkaitsele 26% SKT‑st. Selles valguses ma arvan, et te võite rahuliku ja julge südamega riigieelarvele oma käe alla panna või nuppu vajutada, sest sotsiaalkaitse valdkonda on tulnud ressurssi juurde, seda nii puuetega lastele, puuetega täisealistele, üksi lapsi kasvatavatele vanematele, harvikhaigustega lastele ja nii edasi.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Me kuuleme siin huvitavaid asju ja kõiki neid jutte sellest, kuidas raha on juurde pandud, aga see raha juurdepanemine ei kompenseeri ju seda, mida inflatsioon, maksutõusud ja kõik muu on juba ära söönud ja mida nad tulevikus veel rohkem ära söövad. Nii et kui te midagi juurde ei paneks, siis oleks ju selge, et absoluutne enamus Eesti inimestest hakkaks nööriga leiba lõikama. Muidugi kuuleme siin huvitavaid asju, ka seda, et meil on töökohustus. Ohoo! Arbeit macht frei, eks ole. Äkki panete selle loosungi ka kuskile üles veel? (Signe Riisalo protesteerib.) Ise ütlesite natuke aega tagasi, et kõikidel tööealistel on kohustus, ka ukrainlastel on kohustus tööl käia ja panustada ühiskonda. Ise ütlesite, ärge hakake vaidlema! Aga mina sellesama 8932 euro kohta ütlen, et mina näen siin – te olete võidelnud diskrimineerimise vastu –, et diskrimineeritakse grupilise tunnuse alusel teatud põlvkonna esindajaid, vanemaealiste põlvkonna esindajaid. Kas te võiksite selle teema maha võtta ja selle diskrimineerimise lõpetada?

Aitäh küsimuse eest! Kojukannet ei [kasuta] ainult vanemaealised inimesed, vaid ka puudega inimesed, kelle liikumisvõimalused on piiratud. Nii et me räägime vanusest sõltumata sihtgrupist, sinna võivad kuuluda väga erinevad inimesed. 

Vabandust, kui ma vääratasin ja võis jääda mulje, et ma räägin töötamise kohustusest. Ma rääkisin küll enda meelest põhiseadusest tulenevast kohustusest iseennast ja oma peret üleval pidada.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma naasen ikkagi oma eelmise küsimuse juurde. Pean tunnistama, et ma ei saa asjast aru. Täitsa võimalik, et probleem on minu piiratud arusaamisvõimes, aga võimalik, et ka ikkagi siin seletuskirjas ei ole asja piisavalt hästi selgitatud. Kui te võtaksite lahti, palun, selle seaduse seletuskirja lehekülje 12 punkti 7. Ma saan aru, 1. paragrahvis peaks punkti 7 all justkui olema antud selgitus selle kohta, kui palju me riigina raha kokku hoiame, kui me selle seadusemuudatuse vastu võtame. Tee, mis tahad, loe ühtpidi ja teistpidi, aga ei saa pilti ette. Mul oleks ausalt öeldes ka kriitika seaduse väljatöötajate ja eelnõu kirjutajate suunal, et kas ei saa siis informatsiooni selgelt esitada. Kui peamine põhjendus selle seadusemuudatuse tegemiseks on see, et hoida raha kokku, siis ei tohiks ju olla raske, ma ei tea, kas tabeli vormis või kuidagi muud moodi selgelt välja tuua, kui palju me siis raha kokku hoiame. Palun selgitage seda asja.

Suur aitäh! Tõenäoliselt on võimalik seletuskirja teha selgemini. Püüan selle märkuse järgmisteks kordadeks kaasa võtta, et seletuskiri oleks lihtsamini loetav. Ma siiski ütlen, et mitte ainult raha kokkuhoidmine ei ole selle eelnõu eesmärk, vaid ikka eeskätt meie inimeste abistamine viisil, mis tagab, et abi jõuaks inimesteni ja seda ka õigeaegselt. Tuletan teile meelde seda, mida te ilmselt eelarvearutelude käigus ise veel mitu korda rõhutate: riik peab olema õhem, ametnikke ei tohi olla nii palju palgal. Täpselt sellepärast, et me riigina ei kulutaks raha sellele, et me hoiame [ebavajalikke] inimesi palgal ja [kasutame] neid töövõtteid või [täidame neid] ülesandeid, mis on ebamõistlikud, püüamegi me neid lahendusi siin välja pakkuda.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Minul on ikka väga kahju, et minister ei suuda ära defineerida, kes on eestlane – põhiseadusest tulenevalt on see tema otsene kohustus –, vaid delegeerib selle ametnikele. Aga seaduseelnõus või selle seletuskirjas on selline definitsioon välja toodud. Selle üle on minul isiklikult hea meel, et ametnikud siiski veel ilmselt oskavad ära defineerida, kes on eestlane. Ma loodan, et neid selle eest pärast lahti ei lasta.

Aga hea meel ei ole mul selle üle, et ajal, kui Eestisse tulvab massiliselt erinevatest rahvustest [inimesi], kellele toetuste maksmisel on Eesti riik erakordselt helde, diskrimineeritakse selle toetuse raames just nimelt oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöörduda soovivaid eestlasi, optimeerides nende arvelt täiesti ülekohtuselt 8932 eurot ajal, kui Sotsiaalministeeriumi ridadelt pudistatakse erinevatele LGBT-ühingutele 4–5 miljonit aastas.

Aitäh küsimuse eest! See kokkuhoid 8900 eurot millegagi ei tule nüüd küll tagasipöörduja toetuse, vaid kojukande teemal. Veel kord ütlen, et nende inimeste arvelt, kes tagasipöörduja toetust sellisel kujul saavad, ei hoita kokku, sest rahvapensioni hakkavad nad vanaduspensionieas siiski saama. Kui me räägime samas staatuses olevatest Ukraina kodanikest, kes on Eestis ajutise kaitse saajatena, ehk vanaduspensioniealistest inimestest, siis nendele ei maksta rahvapensioni mitte täies määras, vaid makstakse ainult see vahe, mis tekib Ukraina pensioni ja Eesti rahvapensioni määra vahel. Selles mõttes me kohtleme ukrainlasi Eesti eelarve mõttes kehvemini kui tagasi pöörduvaid kaasmaalasi, kes on vanaduspensioniealised.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Nagu kõigi eelnevate valitsusest Riigikokku tulnud seaduste puhul, on ka siin põhjenduseks, miks väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, et tegemist on kulude kokkuhoiu eelnõuga, mis tuleb Riigikogule esitada kiireloomuliselt, enne 2024. aasta riigieelarve arutamist. Samas on selle muudatusega võetud kohustusi 2024. aasta eelarves ja tegevusprogrammis. 

Aga ma küsin ühele arvelduskontole maksmise kohta. Miks inimest sunnitakse oma toetusi või hüvitisi laskma kanda ühele arveldusarvele, kui ta võib-olla ise peab selles suhtes arvet, et üks toetus laekub ühel arvele, teine toetus laekub teisele arvele? Miks inimesi selles suhtes sunnitakse ühe arve reeglist kinni pidama?

Aitäh! Ütleme nii, et me ka riigi teiste hüvitiste puhul oleme teinud ettekirjutusi, kellele ja millisele arvelduskontole me toetusi kanname. Näiteks olukorras, kus laps on eestkostel, kantakse lapse toetusi ainult lapse enda kontole, samal ajal ülejäänud lapsetoetused kantakse kas ühe või teise vanema kontole, vanemad peavad ise selle otsuse tegema, kumma [vanema kontole]. Mitte kunagi ei anta võimalust kanda seda kahele kontole, jagatuna, kuigi lapse elukorraldus, sealhulgas kohtumääruse alusel, võib olla jagatud vanemlus, 50% : 50%. Seega on riik juba varasemalt teinud neid samme, et süsteemid oleksid jätkusuutlikud ja lihtsamad, ja teeb siin ühe täiendava liigutuse, et suhelda kliendiga, kes on mõne toetuse saaja, ühe pangakonto kaudu, mis on äärmiselt mõistlik lähenemisviis.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma tulen tagasi eelarve kulude ja tulude poole peale, mille kohta ka Varro Vooglaid on korduvalt küsinud, aga vastust ei saa. Enne te mulle ütlesite, et kellegi sissetulekuid ei vähendata, samal ajal hoitakse eelarves raha kokku. Saime siis teada, kuidas kokku hoitakse: kui võtta eelduseks, et igal aastal oleks üks inimene tagasipöörduja toetust taotlenud, aga nüüd ei taotle, siis oleks kulude kokkuhoid järgmisel aastal 4500, siis juba 9500, siis juba 15 000 [eurot] ja nii edasi. Jah, inimeste sissetulekuid otseselt ei vähendata, aga nende inimeste arvu, kes [seda raha] saavad, vähendatakse. See on see iva. 

Teise asja kohta, millest te meile räägite, kuidas 100 000 [eurot] kokku hoitakse, on kirjutatud niimoodi, et Sotsiaalkindlustusameti eelarvesse ei ole seda kulu arvestatud ja hiljem puudub vajadus selle [raha] taotlemiseks. Ehk raha, mida Sotsiaalkindlustusamet ei küsi, loete teie eelarves säästmiseks. Seda kulu ei ole kusagil arvestatud, seda ei kavatseta küsida ja see on meil nüüd kokkuhoid. Muidugi, ma saan aru, ametnike peas võib see isegi loogiliselt kõlada, aga päriselt see nii ei ole.

Jaa. Samal ajal, kui me jätame tegemata kulutused tagasipöörduja toetusele, suurenevad kulud rahvapensioni riigieelarve real, sest inimesed ei jää sellest toetusest ilma. See on tegelik olukord. Kui süveneda nendesse arvutustesse, mida tegi Rahandusministeerium selle kohta, kust sotsiaalkaitseminister ressursse kokku hoidis, siis ka seal ei ole välja toodud, et me IT‑lahenduse pealt 100 000 [eurot] kokku hoiame. See on selgituseks teile, miks me seda teeme: et mitte [tekitada] tulevikukulutusi, mille tegemist me peame ebamõistlikuks maksumaksja seisukohalt. 

Henn Põlluaas, palun! Henn Põlluaasa ei ole saalis. Siis palun, Evelin Poolamets!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eelnõuga antakse hüvitise maksjale õigus maksta kõik tema väljamakstavad rahalised hüvitised isiku ühele arvelduskontole. Minu küsimus: kuidas see mõjutab ajutise kaitse saanuid? Kuidas välistatakse olukordi, kus ajutise kaitse saaja on pöördunud Ukrainasse alaliselt tagasi, aga ei ole sellest teada andnud ei PPA‑le ega kohalikule omavalitsusele ja talle makstakse rahalisi hüvitisi edasi?

Aitäh! Ma siin väga tugevat seost ei näe, sest ajutise kaitse saajad, esiteks, on pidanud Eestis pangakonto avama, nende hüvitised ja toetused kantakse sinna. See ühe pangakonto küsimus ei ole siin [probleem]. Küll on teil väga õige märkus selle kohta, et pruugib olla olukordi, kus inimene, Ukrainast pärit ajutise kaitse saaja, kas ei viibi ajutiselt Eestis või ei viibi enam üldse Eestis. Seda informatsiooni ka Sotsiaalkindlustusamet oma toetuste raamistikus püüab välja selgitada. Eeskätt on see lihtsam siis, kui tegemist on inimesega, kellel on kooliealine laps, sest laps kas tuleb kooli või ei tule kooli. Koolid annavad sellest ka omavalitsuse kaudu teada ja me jõuame siis kontrollida inimese tegelikku asukohta ehk seda, kas ta on Eestis või ei ole. Selle põhjal on võimalik teavitada Politsei‑ ja Piirivalveametit. Selle järelevalvega tegeldakse, aga see loomulikult ei ole lõpuni ja kõike hõlmav. Petmised, muu hulgas Eesti enda inimeste puhul, on võimalikud ja erinevate sotsiaaltoetuste abil on seda kahetsusväärselt püütud varem ka siin Eestis teha.

Henn Põlluaas kolmandat korda, õigusega.

Aitäh! Väga vabandan! Austatud ettekandja, teie jutus on väike vastuolu. Te räägite ühtepidi, et tagasipöörduja toetuse mittemaksmisega hoitakse nii ja nii palju raha kokku, aga et need inimesed ei kaota mitte midagi. Loomulikult nad ju kaotavad sellisel juhul, kui see toetus ära kaotatakse, vaatamata sellele üleminekuperioodile. 

Teine küsimus on see, et see üks arvenumber, mis nüüd kohustuslikuks tehakse, oleks mõistlik siis, kui meil oleks üks riiklik arvekeskus, kes maksab välja kõik need erinevad toetused, pensionid ja muud summad. Aga erinevad instantsid ja erinevad ministeeriumid maksavad ju kõik neid eraldi. Kui nendele on antud mingisugune number, mis teisest erineb, siis sellest ju ei muutu mitte midagi. See on nonsenss.

Aitäh! Rääkides kokkuhoiust, tuletan meelde, et ma olen rääkinud ühe pangakonto puhul menetluskuludest ja IT‑arenduskuludest, mida me tulevikus ei pea tegema, ja olen öelnud välja selle, et rahvapensioni määras need inimesed jätkuvalt, kui nad vastavad nimetatud tingimustele, sedasama riigi toetust saavad, lihtsalt teise nime all.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma alustan hoopiski päevapoliitikast. Päevapoliitika on see, et kohtus täna langetatud otsus Porto Franco nii-öelda korruptsioonikaasuses näitab väga selgelt, et kõik [selle kaasuse tõttu tagasiastunud valitsusele] järgnenud valitsused ja nende valitsuste otsused on tegelikult illegitiimsed, kaasa arvatud see eelnõu, mida te siin praegu tutvustate. Võtke see teadmiseks. Ja võtke teadmiseks ka see, et küll tuleb välja see, kuidas võltsiti viimaseid Riigikogu valimisi ja valimistulemusi.

Aga küsimus on selline: miks te koonerdate nende inimeste pealt, kes Eestisse tagasi pöörduvad, kes on Eesti kodanikud ja eesti rahvusest? Need on kvalifitseeritud inimesed, need on töökad inimesed. Neid ei ole vaja hakata kuidagi integreerima, need on meie inimesed. Miks te nende pealt koonerdate?

Aitäh! Ütlen veel kord: need inimesed, kes vanaduspensionieas pöörduvad Eestisse tagasi, hakkavad tulevikus jätkuvalt saama rahvapensioni määras pensioni. Ehk nende sissetulek, mida makstakse riigi toetustena, ei vähene. 

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuigi mahud selle eelnõuga seoses ei ole üüratud, siis sümbolid on jällegi tugevad. Kas või see, et pangandus üleüldiselt nügib kogu aeg kliente sularahavaba ühiskonna poole. Eriti ebamugav on see eakatele, sest neil võib olla väga kehv internetiühendus, kui seda üldse on. Minu küsimus, mida ma teile tahan edastada, on pigem see: kas me ei peaks hoopis laiendama neid võimalusi? Maapiirkondades on internetiühendus vahel täiesti lootusetu, katkendlik, inimeste interneti kasutamise oskused vanuses 90+ võivad olla lootusetult kehvad. Kas me ei peaks vastupidist suunda võtma, tulema rohkem inimestele vastu ja hoopistükkis laiendama kojukannet?

Aitäh küsimuse eest! No me teeme ju jõupingutusi ka selleks, et vanemaealiste IT-oskusi arendada. Nagu ma varem ütlesin, siis kojukannet ei vaja mitte ainult vanemaealised, vaid see on elukaareülene. Me räägime siin ju ka puuetega inimestest, kellel võib liikumine raskendatud olla.

Lõppeks need inimesed, kes soovivad saada kojukannet, ju ka jätkuvalt seda kojukannet saavad. Selles mõttes ma ausalt öeldes suurt probleemi ei näe. Kui me räägime kojukande piiramisest, siis ma tuletan meelde, et kaalumisel on – kaalumisel on, võimalik on – teha 3,2% kojukannet saavate inimeste puhul teistsugune valik, kui on tehtud [seni]. See on 126 inimest, kelle kõigiga Sotsiaalkindlustusamet ükshaaval suhtleb ja kokku lepib. Võib-olla lõpeb see sellega, et nad soovivad ka ülejäänud toetused ja hüved saada pangakontole.

Mis puudutab erinevate riigiasutuste suhtlemist inimestega ja seda pangakontoküsimust, siis sotsiaalkaitseministri portfellis käesoleval aastal on 4,67 miljardit, millest me maksame pensione, lapsetoetusi, perehüvitisi, puudega inimeste toetusi ja nii edasi. Ma arvan, et need on piisavalt suured summad, et siin ajada taga korrektsust ja täpsust ning minimeerida vigade tekkimise võimalust.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te vastasite, et ajutise kaitse saanute Eestis viibimist selgitatakse välja nende laste kaudu, selle järgi, kas laps käib koolis või mitte. Selline kontroll ei rakendu ajutise kaitse saanud pensionäride suhtes. Kuidas välistatakse olukord, et Ukraina pensionärid ei käi Eesti nii-öelda lisapensioni taotlemas, aga viibivad tegelikult alaliselt Ukrainas? Kas kontrollile aitaks kaasa see, kui nende puhul rakenduks kojukanne?

Suur aitäh küsimuse eest! Koolikohustuse täitmist kasutasin näitena. Võin tuua näite ka sõltumata east, aga puudutab see kindlasti ka vanaduspensioniealisi. Kui inimene soovib toimetulekutoetust, peab ta tegema selleks taotluse. Kui kohalikul omavalitsusel on kõhklusi, kas inimene tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elab, kuigi taotleb seal toimetulekutoetust, siis on kohalikul omavalitsusel põhjendatult võimalus kontrollida inimese tegelikku viibimist Eestis.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjas on selle eelnõu puhul märgitud: "Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuivõrd tegemist on kulude kokkuhoiu meetmete eelnõuga, mis tuleb esitada Riigikogule kiireloomuliselt, enne 2024. aasta riigieelarve arutamist." See oli tsitaat. Nii. Väidetavasti on tegemist kiireloomulise eelnõuga. Aga igaüks, kes seda eelnõu natukenegi vaatab, saab ju täitsa selgelt aru, et see riigieelarve kontekstis muudab ülivähe, see muudab mingeid promille või kümnendikpromille isegi, eks. See eelnõu ise ja selgitus on ka selline segane ja habras, mis tulebki võib-olla sellest, et korralikult ei ole järgitud hea õigusloome tava. Eks ma siis pean küsima, kas ma saan [õigesti] aru, et selle hea õigusloome tava mittejärgimine ongi saanud selle valitsuse puhul eelnõude esitamisel reegliks.

Suur aitäh! Sellega ma tõepoolest nõustun, et mõju riigieelarvele on väike. Hea õigusloome tava puhul on üldjuhul esimese sammuna ette nähtud väljatöötamiskavatsus. Kiireloomulisus on siin põhjendatud sellesama riigieelarve kontekstiga, kuid see eelnõu oli valmis juba suvekuudel ja käis läbi täiesti tavapärase kooskõlastamise protseduuri, kus kõikidel osapooltel oli piisavalt aega oma sisendit anda ning märkusi ja ettepanekuid teha. Nii et selles osas on hea õigusloome tava hästi rakendatud. Väljatöötamiskavatsuse puhul on tõepoolest kiireloomulisusele tuginetud ja see praktika on tegelikult eriti riigieelarvega seotud eelnõude korral ka varasemalt levinud. 

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan eelmise küsimuse teemal. Mulle ka meeldib digitaliseerimine, aga ma olen realist. Meil on põlvkonnad, kes ei kohane sellega nii kergelt. Vaadake, küberkurjategijad kasutavad eakate petmiseks väga paljusid vahendeid: telefonikõned, sõnumid, e‑kirjad, petufailid. Kui palju on neid teateid, et terve varandus on riisutud armukelmide poolt, kes saadavad inimesele kirjakesi, mille [lingi] peale siis vajutatakse. Ehk jutt on ka sellest, et paljudel inimestel on tõesti põhjendatud skepsis oma võimete suhtes interneti [kasutamisel]. Lihtsalt [on oluline] see turvatunne, et mu raha jääb alles, ka see väike pension, mis mulle koju tuleb. Kas te olete sellele probleemile mõelnud? Kui inimene põhjendab seda nii, et ta tõesti ei oska ja ta ei tunne ennast internetis turvaliselt, mis siis teha?

Aitäh! Kelmuse ohvrid ei ole mitte ainult vanemaealised. Haavatavatest gruppidest võiks välja tuua veel vaimupuudega ja psüühikahäirega inimesed, kellel kas püsivalt või osaajaliselt on maailma asjadest aru saada võib-olla natukene keerulisem. 

Mõlemal juhul, nii sularaha kui ka pangakonto puhul, on probleeme. Kui me räägime vanemaealistest, siis kasvav probleem on koduvägivald, kui vanemaealised on ohvrid ja nende enda pereliikmed [pensioni]päeval võtavad selle sularaha ära. Loomulikult võib öelda, et ka pangakaarti on võimalik ära võtta, aga me räägime mõlemal juhul riskidest. Tegevused, mis päriselt aitavad meie vanemaealisi, on ikkagi need, mis on seotud turvalise keskkonna loomisega. Näiteks seesama hooldereform. Ma väga-väga loodan, et kuigi mitte selle hooldereformi esimesel aastal, aga paari aasta pärast me siiski saame näha, et üldhoolduse kõrvale on tekkinud väga tugev koduhooldusteenus, mille abil inimene saab mitte ainult isikupõhiseid teenuseid, mis on seotud pesemise ja tagasihoidlikumate ravitoimingutega, vaid kogu seda nõustamist, suhtlust, mis talle vajalik on.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Helmen Küti.

(Saalis kolistatakse.) Kas mina kolistasin? Ei. 

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Sotsiaalkomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu ehk Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu 295 esimest lugemist ette valmistades oma teisipäevasel, 10. oktoobri istungil. Osalesid, andsid selgitusi, vastasid küsimustele ja tutvustasid seda seaduseelnõu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna juht Merle Sumil-Laanemaa. 

Täpselt sama põhjalikult, nagu minister andis siin ülevaate seadusest, tegi ta seda ka komisjonis. Ta tutvustas neid mõtteid, neid kolme punkti, millega seaduseelnõu tegeleb, lisaks sellele ka teisi seadusi ning tõi välja ka numbrid. Siis oli päris hulk küsimusi. Ma neid küsimusi, mis siin saalis juba vastused said ja mis on ka meie komisjoni protokollis kajastatud, topelt välja tooma ei hakka, küll aga peatun mõningatel küsimustel, mida siin saalis täna ei käsitletud. 

Kalle Grünthal tundis huvi, kuidas kojukandesüsteemi loomiseks kulub 1 miljon eurot ja ülalpidamiseks veel paarsada tuhat. Minister selgitas, et nimetatud summad oleksid vajalikud tagasipöörduja toetuse süsteemi jaoks ning just SKAIS1 ja SKAIS2 IT‑süsteemide korral. 

Õnne Pillak palus täpsustada, mis on kojukandekulud ja mis siis kokku hoitakse. Selle peale Signe Riisalo selgitas, et kojukande pealt kokkuhoitavad kulud on kulud, mida SOM ei ole arvestanud. Ta ei näe neid eelarves ja need toimingud on ametnike töö. 

Mina kommenteerisin seda teemat, mis puudutas ikkagi just konkreetselt kojukannet ja neid 126 inimest ning seda, kui riigi osutatav teenus, et Omniva pensioni koju toob, lõpetada. Inimesel võib olla üks arveldusarve, kuhu näiteks laekub üks kord aastas üks toetus ja see toetus on kas üksi elava pensionäri toetus või näiteks represseeritu toetus, samas on toodud eelnevalt pension koju just kas vanusest või tervislikust seisundist tuleneval põhjusel ja riik selle eest maksab. Konkreetselt summade kohta, kui inimesi huvitab: seletuskirjas on leheküljel 12 kirjas, et SKA väljamakstavate tegevuste pealt [hoitakse] kokku circa 600 eurot aastas. Lisaks on pensioniteenuse arvestuslike kulude [kokkuhoid] aastas 8932 eurot. See [arvutatakse nii]: kojukande hind on 7,37 eurot, see korrutatakse 101 inimesega ja 12 kuuga. Selline summa [tekib]. Kas see on mõistlik, sest see on kokkuhoid kõige nõrgemate pealt? Merle Sumil-Laanemaa kordas, et kojukanne jääb alles. Need inimesed saavad paralleelselt hüvitisi ja midagi muud ka arvele. Selles mõttes on puhastulu, mis konkreetselt kojukande puhul saavutatakse, veidi üle 9000 euro. 

Kalle Grünthal esitas veel väga täpseid küsimusi seaduse teksti kohta. Ta ütles, et eelnõus on kirjas – nüüd ma tsiteerin Kalle Grünthali küsimust eelnõu teksti kohta –, et Sotsiaalkindlustusamet ei maksa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetust posti teel, kui isikule makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi arvelduskontole, ja tõi välja, et see ju tähendab, et inimene enam posti teel toetust ei saa. 

Andre Hanimägi tõi veel välja need inimesed, kellel on mitu kontot, et nende 1413 inimese elu muudaks see keerulisemaks. [Ta küsis,] kas see on põhjendatud, et sellega tegeleda. Minister selgitas, et riigil on nii lihtsam inimesega suhelda, see hoiab ära ka probleemid. Näiteks toodi ka selle aasta oktoobris toimunud üksi elava pensionäri toetuse maksmine, kui ligi 1000 inimest pidi hiljem uuesti pöörduma, et miks [toetus] ei ole laekunud, ja käsitsi Sotsiaalkindlustusametis viisil ja teisel tehti kandeid. Merle Sumil-Laanemaa selgitas, kuidas ja mismoodi käivad sotsiaalkindlustuses need väljamaksmised. Need on massmaksed. Ühe maksega tehakse 300 000 pensionimakset ja kui seal [hulgas] peaks olema makse inimesele, kelle kohta on toodud küll isikukood, aga on erinev konto, siis süsteem loeb seda veaks. 

Tekkis veel küsimus selle kohta, et on olnud probleeme, kui seletuskirja kirjapandu ei ole seaduse tekstis sees. Täpselt nii nagu oli Kalle Grünthali [küsimus], mida ma tsiteerisin, et mis on seaduse tekstis. On isegi kohtuvaidlused olnud, on pöördutud meie kui komisjoni poole, seadusandja poole ja palutud selgitust, täpsustust. Meil on mõned seadused isegi välja kuulutamata jäänud, kui seletuskirja tekst ei ole olnud täpselt [seaduses]. Tõin nii mina kui ka tõi Kalle Grünthal repliigina välja, et Riigikohus on korduvalt öelnud, et seletuskiri ei asenda seadust. Viited seletuskirjale on seega asjakohatud, peab olema seadusesse kirjutatud, et kõik ühtemoodi aru saaksid. 

Selline oli see pikk ja põhjalik ülevaade. Protokolli saate veel lugeda, kui teil on huvi ka teiste küsimuste vastu, sest minister tõesti ilmestas [oma tutvustust] nii rahaliste arvude kui ka isiklike arvudega.

Ja langetati protseduurilised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. oktoobril, see otsus oli konsensuslik. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja Helmen Kütt, see oli konsensuslik. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 6 inimest, vastu 1 ja erapooletuks jäi 2. Lõpetuseks veel niipalju, et komisjoni esimees Õnne Pillak lisas, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevalt on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist. 

Olen teile põhjaliku ülevaate andnud ja vastan heal meelel küsimustele. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Õnneks on ka küsimuste varu. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Helmen! Küsin sinu käest sama küsimuse, mille küsisin lugupeetud proua ministri käest. Siin on ju väga suur erinevus, kust need inimesed tulevad, Eesti kodanikud või eestlased. Kui nad tulevad Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Rootsist, siis on nad kindlasti jõukamad ega vaja seda toetust. Aga juhul, kui nad tulevad näiteks Venemaalt või mõnel juhul ka Ukrainast, võivad nende elatusallikad olla üsna kesised. Kas teil oli komisjonis juttu või kas te arutasite selle üle, mis on need erinevused ja kas siiski võib meil jätkuvalt olla inimgrupp, kes võiks neid toetusi sellisena ka edaspidi vajada? Me ju näeme, et Ukrainas on sõda ja Venemaal on olukord režiimiga nii, nagu ta on. Eestlased võivad soovida veel, eakad eestlased, sealt lahkuda. Kas te arutasite seda küsimust?

Konkreetselt teie esitatud küsimust komisjonis ei arutatud. Aga ma niipalju ütlen küll, et meil oli juttu sellest, et see puudutab ainult pensioniealisi, kellel tekib õigus pensioni saada. Ütlen arvuliselt ka, kui palju neid inimesi on: neid on hetkel 36 ja neid, kellel juba on õigus rahvapensionile, oli 23. Nii et see arv on suhteliselt väike. Kõikide teiste suhtes rakenduvad täpselt samad meetmed ja sama õigus toetustele, nii nagu on Eestis elavatel eestlastel ja teistel, kellel on õigus Eestis elada. Toetused on sarnased, on see toimetulekutoetus, on need lastetoetused, on see rahvapension, kui see õigus [seda saada] on. Keegi sellega ei kaota. Selline oli komisjoni arutelu.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus hoopis teisel teemal. Me räägime siin kojukandest. Komisjonis oli juttu sellest, et Omnivat kui sellist asutust, kes aastas mitu korda, mitte üks kord, tõstab kojukande hinda, ei saa ju usaldada. Kui nüüd eelarvet arutada ja neid numbreid sinna sisse panna, siis [tuleb arvestada, et] suure tõenäosusega järgmine aasta kojukande [hind] mitu korda kasvab. Kas on arvestatud sellega, et üks riigiettevõte nagu mitte pikalt ette hoiatades neid asju teeb? Kulud võivad kasvada tunduvalt suuremaks, kui riigieelarves on järgmisteks aastateks planeeritud.

Suur aitäh! Tõepoolest, mitte keegi komisjoni liikmetest seda teemat ei tõstatanud, see on aus ja lühike vastus. Aga küll võin öelda seda, et kui vaadata kojukande kulu, mida riik maksab inimeste eest, siis see on vähem kui 9000 eurot. Kui vaadata neid, kes saavad riigi kulul kojukannet, nende inimeste arvu, nende tervislikku seisundit ja kõike seda … No kui ta tõstab seda [hinda], siis see on nüüd teine teema, mida arutada, kas ja kuidas on riigiettevõttel see mõistlik ja millal peaks ette teatama. Nende kõige nõrgemate eest riigil selle maksmine – praegu on see summa seitse eurot ja mõned sendid peale – kindlasti raske ei ole.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Head kolleegid, avan fraktsioonide läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis! Austatud minister – ma näen, et ka minister on meil saalis, tagapingis – ja kõik, kes te jälgite meid oma sidevahendite abil! Isamaa fraktsiooni nimel rõhutan ma eriliselt selle eelnõu, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu] 295 puhul tagasipöörduja toetuse muudatusi.

Ka mulle jääb arusaamatuks, miks on vaja teha marginaalse mõjuga kärbe just tagasipöördujate arvel sellisel kujul. See saadab ju veel kord signaali, et Eesti riik justkui ei hooliks rahvuskaaslastest, kes pöörduvad tagasi Eestisse. Kuigi me räägime siin ainult pensioniealistest inimestest ja neist, kelle sissetulek on alla toimetulekumäära ja kes hakkavad saama rahvapensioni, on selline tegevus märgiline. See annab meie diasporaa eestlastele vale signaali. Me ütleme neile, et vaadake ise, [kuidas saate,] kui vanas eas hätta jääte, teie juurte juurde naasmine ei ole meie asi. See on aga hoop meie rahvuskehandile, nendele liikmetele seal, kes esindavad meie ühiskonna kõige patriootlikumat osa. Milleks oli seda vaja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusesse lisada, on Isamaa fraktsioonile jäänud selgusetuks. Meile jääb mulje hoolimatusest. Aga seda hoolimatust oma inimeste vastu ja nüüd siis ka diasporaa eestlaste vastu on juba nii palju kogunenud, et küsimus on, kas meie tänane valitsus üldse suudab täita riigi hoolsuskohustust oma inimeste vastu.

Näen Riigikogu liikmena, olles ise mitme sõprus‑ või [parlamendi]rühma liige, kuidas teised riigid käituvad oma diasporaaga. See [käitumine] on palju hoolivam. Ma küsisin selle teema kohta sotsiaalkomisjonis ministrilt. Sain suhteliselt tõreda vastuse osaliseks, väga palju ei selgitatud. Hiljem küsisin ka sotsiaalkomisjoni ametnikelt täiendavat infot, sealt ma sain lahkelt lisa selle otsuse kohta.

Aga valitsuse tegevusest laiemalt. End tihti kärpekrokodilliks nimetav Margus Tsahkna käitus täpselt sama sihtgrupi suunal üsna hiljuti samamoodi ja andis teada, et meie suurima liitlase juures suletakse kaks konsulaati. Tagasipöörduja toetuse kadumine ja konsulaatide sulgemine – see annab diasporaa eestlastele hoolimatult vale signaali. Isegi kui valitsus, sotsiaalkaitseminister või ka Tsahkna ise – just tema, kes on täna välisminister, lubas valimiste eel ju meile ulmelistesse kõrgustesse ulatuvaid kärpeid, mõnikord rääkis ka miljarditest ... Mida me näeme? Sellest on alles jäänud peenhäälestamine, et oma näo päästmiseks kusagil mingigi kokkuhoid teha. Aga need, sõbrad, on ju kosmeetilised muudatused, millel on eelarve tasakaalule minimaalne mõju. Ma rõhutan: eestlastele mere taga annab see Eesti Vabariigi hoolimatuse kõrval signaali ka suletusest ja mõtlematusest.

Nüüd veidi globaalsest eestlusest, mis sai hoo sisse Jüri Ratase teise valitsuse ajal aastatel 2019–2021. Me käivitasime 2019. aastal rahvastikuministri büroo poolt globaalse eestluse valitsuskomisjoni ja töögrupid. Meie pingutusi toona väga toetas Välisministeerium, sest nad vajasid abi väliseestluse edendamisel ja olid väga tänulikud, et riik hakkas diasporaapoliitikale täiendavat tähelepanu pöörama. Ajalooliselt on pöördelistel aegadel diasporaa eestlased olnud väga suureks abiks Eesti riigi esindamisel ja paljud nendest on pühendanud oma elu Eesti riigi huvi edendamisele oma asukohamaal. Isegi tänane peaminister Kaja Kallas, kes oli küll siis kriitiline opositsiooni esindaja, pidas vajalikuks korduvalt rahvastikuministri poole pöörduda, soovides saada väliseestlusega [tegeleva] valitsuskomisjoni liikmeks, sest ta sai aru, et Eesti riik vajab rahvuskaaslasi üle ilma, ning ta soovis ise ka saada abi nendega suhtlemisel. Rahvastikuministri poolt 2019. aasta juunis …

Palun lisaaega!

Kolm minutit.

… moodustatud valitsuskomisjon oli väga kõrgetasemeline. Sinna kuulus pool tosinat ministrit, kes kõik edendasid suhteid diasporaa eestlastega. Seda tööd asub meie tänane valitsuskoalitsioon lõhkuma. Kõigepealt sõnumitega, aga siis ka marginaalsete kärbetega. 

Ma meenutan veel kord, et töö väliseestlastega tõstis kõrgele tasemele äärmiselt kummalistel asjaoludel võimult kõrvaldatud – nagu me tänasest Postimehest loeme – Jüri Ratase teine valitsus, keda tänane [koalitsiooni] juhterakond Reformierakond siiani kirub, naeruvääristab ja ebaviisakalt sildistab, kõneldes justkui ikkest, EKREIKE‑st. Kui samuti sõnausega tegelda, siis tänane Reformi-ike ei ole perede‑ ja lastevaenulik mitte ainult perepoliitikat puudutavate kärbete poolest, mis on tunduvalt halvendanud perede toimetulekut, ja mitte ainult suurperede, vaid ka ühe-kahe lapsega perede toimetulekut, ta ei ole ka ainult oma lausmaksutõusude tõttu ettevõtlusvaenulik, vaid nüüd tuleb välja, et ta on vaenulik ka meie rahvuskaaslaste suhtes nende asukohamaades, kellest paljud on esindanud oma elutööna meie väikest Eesti riiki kõrgel tasemel ja positiivsest küljest. See Reformi-ikke kirutud Jüri Ratase teine valitsus tegi tööd selleks, et diasporaa eestlastel säiliks usk ja tihedad sidemed kodumaaga, et eestlased nii ühel kui ka teisel pool maid ja ookeane rikastaksid vastastikku eesti kultuuri. Me panime üleilmse eestluse vereringe paremini käima ja Eesti valitsus näitas eestlastele välismaal, et meie süda tuksus nende suunal.

Aga miks on vaja ka väljaspool Eestit kultiveerida seda suhtumist, et me ei hooli inimestest, ei hooli oma rahvast? Kas ainult selle 400‑miljonilise maksuküüru pärast ja rohepöörde pärast? Milleks on sellist suhtumist vaja tarnida Eestist väljapoole ja halvendada meie kaasmaalaste võimalusi nende asukohamaades, jääb selgusetuks. Kui palju kokkuhoidu annab tagasipöörduja toetuse kaotamine? Märgiline see on. Kui palju annab konsulaatide sulgemine? Märgiline see jälle on. See näeb välja samasuguse vihkajaliku otsusena, mille sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tegi, kui läks sügisel lasterikastele peredele lisahoopi andma ja võttis ära neljalapselise pere koolilastele suunatud huviringitoetuse 101 000 eurot. See ka ei aidanud mingilgi kujul eelarvet tasakaalu viia, aga alandas veel kord lasterikkaid peresid ja tegi valu vanematele ja lastele, kellel seda [raha] väga vaja oli, kelle toimetulek on niigi raske, sest suid laua ümber on keskmisest enam.

See tagasipöörduja [toetuse] kärbe näeb välja nagu Kaitseväe puhkpilliorkestri likvideerimine, mis sai Reformierakonna juhtimisel tehtud, või siis ka omaaegne prügikastide ja tualettide ärakorjamine maanteede äärest. Valitakse kokkuhoiuks miski, mille kärpimisega kaasneb ühiskondlikku arutelu, aga mis rahaliselt on mõttetu kokkuhoid. Vähemalt saab valitsus näidata, et tegeleb usinasti kärbetega. Kuigi rahas on need sammud mõttetud, on need inimestele valusad signaalid. Me kärbime üleilmse eestluse kooshoidmise olulisi lülisid, mis on tehtud teiste poolt.

Aeg!

Häbi, valitsus, et lähete tegema marginaalseid kärpeid ja solvate sellega meie tublisid väliseestlasi. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta, palun! 

Aitäh! Head inimesed! Ma vahelduseks räägin törts asjast ehk eelnõust 295. Käisin eile Mustamäel Swedbanki teeninduses, selleks et aidata ühte eakat väheliikuvat inimest. Kõigepealt tahaksin väga kiita sealseid Swedbanki teenindajaid väga hea teeninduse eest. Aga mitte selleks ma siia pulti ei tulnud. Võib-olla oli see juhus, aga ka kõik teised inimesed seal teeninduses olid eakad ja osa nendest väheliikuvad. Mitte kellelgi neist ei olnud, niipalju kui kuulda oli, internetipanka. See oli ilmselgelt põhjus, miks nad seal Mustamäe Swedbanki kontoris üldse kohal pidid olema. 

Aga et mitte luua ealiselt vale stereotüüpi, siis ütlen, et kahtlemata ei olnud seal kohal kõik need väga tublid ja kepsakad eakad inimesed, kes samal ajal surfasid internetis. Inimesed on erinevad, inimeste vajadused on erinevad ja kahtlemata peame me riigina sellega arvestama. 

Eesti 200 seisab selle eest, et riik oleks olemas inimese jaoks ja mitte vastupidi. Eesti 200 seisab selle eest, et riik oleks inimese jaoks olemas sellisena, nagu inimene seda vajab. Ilmselgelt vajavad erinevad inimesed riiki erinevalt. Ja nii jõuamegi personaalse riigini. 

Eelnõu seletuskiri tegeleb kaunis palju sellega, kuidas ametnikel oleks lihtsam. Seda näiteks SÜS‑i muudatuste juures. Aga siit ei ilmne, kuidas me teeme personaalset riiki ehk kuidas täpsemalt on riik inimeste jaoks ikkagi olemas, iga inimese jaoks personaalselt. Lihtsustatult ja näitlikustatult on probleem ja lahendus järgmised. Esiteks, ilmselgelt ei ole IT-süsteemide ehitus tegelikult nii keeruline. See, et Eestis siiamaani makstakse pensione ja toetusi osaliselt käsitsi, on üks jama asi, mis loomulikult tuleb lahendada, ja see tuleb lahendada võimalikult efektiivselt. Aga see küsimus, mida me SÜS‑i muutmise puhul arutame, ei ole ju tegelikult IT‑arenduse küsimus. See on küsimus sellest, kas memmekesel on mugav ja võimalik nii, et ta saab osa raha edaspidigi sularahas koju kätte ja osa raha edaspidigi lihtsalt ja mugavalt pangaarvele koguda, no näiteks kirsturahaks selleks mõeldud kogumiskontole. 

Mõni võib nüüd küsida, miks see üldse vajalik on. Kahjuks meenutan siinkohal väga hea sõnaga oma klassivenna Allani vanaema, kes mõrvati metsatalus röövmõrtsuka poolt, kes ilmselt otsis seda natukest sularaha, mis seal olla võis. Sealsamas metsatukas olime käinud [vanaema] imelisi küpsetisi söömas ja iga kord pani ta meile moosipurke kaasa. Ja no siis selline elutee lõpp. 

Me tegelikult saame väga hästi aru, miks memmeke või taadike või ka noorem sügava puudega inimene võib väga õigesti ja vastutustundlikult tahta ja vajada, et osa tema rahast oleks kodus sularahana ja osa intressi kogumas pangaarvel, näiteks kirsturahaks või selleks, et lõpuks osta endale arvuti, et internetis surfata. See on tegelikult kõik väga vastutustundlik ja kena asi, mida üks inimene teeb iseenda, pere, lähedaste ja kogukonna jaoks. Samal ajal vajab ta selle raha kogumise kõrval tõepoolest ka sularaha, et maksta naabri-Jürile, kes talle toidu koju toob ja küttepuud aitab ahju juurde tuua. Loomulikult, kõige selle kõrval peab riik olema võimalikult efektiivne. 

Järelikult ei ole küsimus mitte selles, kas inimesel on üks või mitu pangakontot, vaid küsimus on selles, kas personaalne riik võimaldab inimesel elada nii, et tal on osa raha käes sularahana riigi poolt [koju] tooduna ja osa raha kogumiskontol, nii et ta saab vajalikeks asjadeks raha koguda. 

Ma palun igaks juhuks lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Eesti 200 poolt soovime minimaalselt teise lugemise seletuskirja selliselt täiendada, et oleks selgelt kirjas, kuidas personaalne riik on näoga inimeste poole ja pakub teenuseid nii, nagu inimene neid vajab. Kuidas hakkab asi välja nägema Mati ja Ivani, Maali ja Svetlana jaoks, kes soovivad edaspidigi osa raha koguda pangas ja osa raha saada sularahana koju kätte? Võib-olla tuleb esimese ja teise lugemise vahel ka vaadata, ehk saab seda SÜS‑i õigusselgemaks ja paremaks teha, et see personaalsete teenuste osa oleks inimeste jaoks väga selgesti olemas.  

Oleme avatud heaks ja konstruktiivseks parlamentaarseks aruteluks, et leida koos need lahendused, et personaalne riik oleks iga üksiku inimese poole näoga, efektiivselt ja just nii, nagu inimene seda vajab. Aitäh!

Suur tänu! Mahtus kenasti viie minuti sisse. EKRE fraktsiooni nimel, palun, Kert Kingo!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid jälgite! Eelnõu seletuskirjas on kirjas: "Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2023–2027, mille punkti 10.1.8 kohaselt võtavad kõik ministrid endale kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teevad vajalike valdkondlike reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist." Ja nüüd me siin oleme. Kokkuhoid, nagu me siin küsimuste pinnalt teada saime, on maksimaalselt paarsada tuhat eurot ja see kokkuhoid toimub meie oma inimeste arvelt, mis on juba selle valitsuse käekirjaks kujunenud. Maksustame oma elanikke, võtame igasugused toetused ära, ärme aitame neid jumala eest mitte millegagi, jagame raha paremale-vasakule, kõigile teistele, aga enda inimeste arvelt teeme kokkuhoidu. See paarsada tuhat, mis sellega – maksimum, see ei ole isegi nii suur summa – kokku hoitakse, on lihtsalt ju naeruväärne. See on lihtsalt ettekääne, et täita oma poliitilist eesmärki, Eestit hävitada, Eesti inimesi vaeseks teha ja igatepidi kurnata. Kõige-kõige rohkem nördima panev on see, et seda tehakse inimeste arvelt, kes on jõudnud pensioniikka, inimestele arvelt, kes sooviksid oma elu viimastel aastatel või aastakümnetel naasta näiteks oma koduriiki, tulla kodumaale tagasi. Siiamaani on neid inimesi olnud 36. Leitakse, et see on koormav Eesti riigile. See ei kehti teiste riikide elanike kohta. 

Samal ajal laristatakse näiteks prokuratuuri kättemaksumenetluste peale miljoneid. Kajar Lemberi kohtuprotsess käib nüüdseks juba kümnendat aastat, 1,5 miljonit eurot riigi raha on selle peale kulunud. Eveli Vavrenjuki kohtukaasuse peale, mis nüüd sai esimeses astmes otsuse, on läinud 1,5 miljonit. Porto Franco asjas tuli täna õigeksmõistev otsus osa inimeste suhtes. Me ei tea, kui palju sinna on raha kulunud, ma arvan, et ka miljonites. Tallinna Sadama [kaasus] on selline häbiplekk, et ma ei hakka sellest isegi rääkima, ka sinna on tõenäoliselt miljoneid kulunud. Kliimaministeeriumi kolimine: oi, kõigest 430 000 eurot, oi, see on kokkuhoiu nimel.

Raha on, raha on lademetes, aga nendele eestlastele, kes tahaksid oma kodumaale naasta, ei ole meil seda raha. 100 000 eurot, mõelge ometigi. Pensioni kojukande arvel hoitakse siin kokku, ütlen kohe, 8932 eurot. Kas te saate aru, kui naeruväärne on see kõik, mida siin tehakse? 

Me oleme siin üle tunni aja juba üritanud aru saada, mis selle eelnõu sisu on, mis selle otstarve on, mis nad saavutavad sellega. Ütlen ausalt, ei saanudki aru. Järjekordne eelnõu, millest ei saa mitte keegi mitte midagi aru, järjekordne õiguslik praak, mis on ka juba Kaja Kallase kõikide valitsuste puhul käekirjaks kujunenud. Õiguslik praak: sisust aru ei saa, aga sõnastame keeruliselt. Need on need kõige suuremad probleemid meie ühiskonnas. 

Tahtsin veel mainida, et see eestlaste kojutuleku toetuse 100 000 eurot ja siis, ütleme, pensioni kojukande puhul see 8932 eurot on nii oluline kokkuhoid, et selle kõrval kahvatub näiteks see 400 miljonit maksuküüru [kaotamiseks] ja rikaste aitamiseks, millega see valitsus põhiliselt tegeleb. See ongi meie valitsuse nägu ja meie valitsuse käekiri, reformierakondliku valitsuse käekiri. Seetõttu esitan EKRE, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ettepaneku katkestada eelnõu esimene lugemine. 

Tagasi lükata vist? 

Tähendab, tagasi lükata, jah. Aitäh!

Siin on kenasti kirjas: tagasi lükata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, palun! 

Palun lisaaega ka kohe. 

Palun! Kolm minutit lisaks. 

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Mina tulin siia kõnepulti rääkima ühel teemal, mille pärast mu südant valutab, ja see on kojukanne. See teema vajaks kindlasti tõsiselt ülevaatamist, et mitte neid väheseid inimesi, kes seda [teenust saavad] ja kellel ka tulevikus võib olla seda vaja, kiusata. 

Seaduse tekstis on väga selgelt kirjas, see on § 2 "Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine" lõikes 3³: "Sotsiaalkindlustusamet ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud taotlust, kui isikule makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi arvelduskontole." 

Ma tõin teile näite, mis puudutas inimest, kellele laekub arvele represseeritu toetus, üks kord aastas 292 eurot, ja pension tuuakse koju. Näide oli konkreetselt ka sotsiaalkomisjonis toodud. Tegemist on kõrges vanuses, praktiliselt pimeda inimesega, kes kodus saab kenasti hakkama, aga tema arvutikasutamisest ärme üldse räägime ega ka tema võimest väljas askeldada ja käia. Seni on pension koju toodud. Sotsiaaltöötaja toob toidu koju, sellest [pensionist] makstakse selle toidu eest. Täpselt samuti need kulud, mis on tehtud ravimitele, maksab jälle kinni inimene ise, toodud arvete alusel. Nüüd me võtame talt selle õiguse ära, sest seaduses on nii kirjas. See, et seletuskiri ütleb, et kõigiga suheldakse ja on võimalus ka teisiti, peab olema kirjas sel juhul seaduse punktina, et kõik saaksid ühtepidi aru. 

Miks ma üldse tulin sellel teemal rääkima? Täna ei ole seda üldse puudutatud ja keegi pole selle kohta küsinud, aga ma toon lihtsalt välja selle, mida on öelnud kooskõlastustabelis Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Pensionäride Ühenduste Liit. See on öeldud konkreetselt kojukande kohta. Eesti Linnade ja Valdade Liit toob välja: "Eelnõu muudatustega sätestatakse posti teel kojukande taotluse mitterahuldamine, kui taotluse esitajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi arvelduskontole." Ja nad ütlevad: "Leiame, et kojukande taotluse rahuldamine peaks olema võimalik ka juhul, kui mõni toetus kantakse pangakontole. [---] Oleme seisukohal, et kojukanne peaks olema kaalutlusotsus, kus on arvestatud kõikide inimese jaoks tähtsust omavate asjaoludega." Seda ei ole arvestatud. See on mittearvestatud. 

Järgmine punkt, millele siin on vihjatud ka ettekandja poolt, ministri poolt, et sotsiaaltöötajad võtavad ja korraldavad ja teevad. Ma toon teile ühe näite. Üksi elav vana inimene on tervisliku seisundi ja vanuse tõttu olukorras, et tal on see pangaarve olemas, aga sinna kannab välismaal elav laps raha ja on tehtud kõik otsekorralduslepingud, mis tagavad telefoni eest maksmise, korteriarvete eest maksmise, kõik selle. Tal ei ole vaja seda, et sotsiaaltöötaja seda teeks. Sotsiaaltöötajaid on isegi vähe, sotsiaaltöötajate töökoormus on suur. Me oleme kõik lugenud ja näinud, kui palju on olnud juhtumeid – õnneks mitte nii palju võrreldes tublide tööinimeste hulgaga, kes töötavad sotsiaalvaldkonnas, aga siiski –, et on olnud väärkasutust. Alles oli juhus, et eestkostjaks määratud inimene kasutas juba surnud inimese arvelduskontot. Alustati uurimine. 

Eesti Linnade [ja Valdade] Liit kirjutab: "Täiendavalt juhime tähelepanu probleemile, mille on välja toonud kohalike omavalitsuste spetsialistid. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lg 3 punkt 3 sätestab, et vastavalt isiku soovile makstakse rahaline hüvitis hüvitise andja juures vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole [---]. " Või on näiteks kohtu kaudu seatud eestkoste ja eestkostjaks on omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Eesti Linnade ja Valdade Liit on toonud välja, et kahjuks on praktikas juhtumeid, kui hüvitise saajad kasutavad kolmandate isikute pangakontosid. Et sellist teguviisi mitte soodustada, teevad nad ettepaneku leida sellele probleemile lahendus. Ärme paneme sotsiaaltöötajaid sellesse rolli. Isegi kui kõik tehakse täpselt õigesti, ta toob kogu pensioni koju kohale, siis on suhtumine, et kas ikka kõik sai toodud ja kes seda tõestab. Tegemist võib mõnikord olla ka olukorraga, kus eakas inimene lihtsalt ei mäleta, ja tekib süüdistamine. Miks me tekitame olukorra, mida me ei pea tekitama? 

Ja nüüd Eesti Pensionäride Ühenduste Liit: "Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on vastu pensioni tasuta kojukande tingimuste kitsendamisele hajaasustuse tingimustes. Siduda seda kokkuhoiu vajadustega tundub otsitud põhjendusena ja sellega saavutatav rahandusliku kokkuhoiu suurus on küsitav."

Miks mina hääletasin selle eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt? Kindlasti me teeme muudatusettepaneku. Ma arvan, et ka sotsiaalkomisjonis oli seda tunnetada, vähemalt komisjoni liikmete seas, et suurema selguse ja tõlgendamise huvides, just õigusselguse ja tõlgendamise huvides, [oleks vaja] muudatust, mis annaks inimesele, kellel on õigus ka kojukande[teenust saada], olgu see põhjus siis tervis, vanus või muu, selle võimaluse ka pangaarve olemasolu korral. Olgu see siis see üks pangaarve. Ma mõistan, et kui on mitu pangaarvet, siis on võimalik valida riigiga suhtlemiseks üks. Tavaliselt ei ole eakad inimesed need, kellel neid arveid on mitu. Aga võiks olla üks pangaarve ja kojukanne. Nende inimeste arv ja see rahaline kokkuhoid ei ole väärt seda mängu, et me jätame kõige nõrgemad, kõige haavatavama grupi sellisesse olukorda. Seletuskirjas on küll, et jah, suhtleme, õige, aga seaduses seda kirjas ei ole ja see tuleb sinna kirja panna. 

Nii et ma väga loodan, et sotsiaalkomisjonis me saame seda menetleda ja viia seaduse teksti selle muudatuse, nii et see probleem ehk kojukandeprobleem ja mure, mille esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit ehk omavalitsused, kelle sotsiaaltöötajad peavad hakkama sellega tegelema, ja kõige tähtsam, mille Eesti Pensionäride Ühenduste Liit üles tõstis, leiaks lahenduse. Suur tänu!

Suur tänu! Kas ma võin sulgeda läbirääkimised? Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 295 esimene lugemine lõpetada. Asume selle ettevalmistamise juurde. Aga enne Martin Helme, palun!

Aitäh! Meie fraktsioon palus eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja mina palun enne hääletust 10 minutit vaheaega.

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Läheme hääletuse juurde. 

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu 295 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 33 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 295 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. november kell 17.15. Aitäh teile!

Head ametikaaslased! Läheme teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 299 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli terviseminister Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! (Hääled saalis. Juhataja helistab kella.) Tutvustan teile ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Tegemist on mahuka seadusemuudatusega, kus on palju tehnilisi punkte. Grupeerin nad viieks ja annan ülevaate sellest, mis muutub.

Esiteks paraneb ravimite kättesaadavus patsientide jaoks. See puudutab eelkõige müügiloata ravimeid või kliinilise uuringu faasis olevaid ravimeid. Kui 2022. aastal oli koguni 4123 taotlust Eestis müügiloata ravimi sisseveoks, siis sellistel juhtudel ei oleks enam vaja eraldi sisseveoluba taotleda ja senine kahe-kolmenädalane protsess peaks muutuma paari-kolmepäevaseks.

Hea ettekandja, ma vabandan korra. Head ametikaaslased, saalis on niisugune üleüldine sumin. Ma palun vaikust saalis. Austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad ettekannet kuulata. Aitäh! Austatud minister, palun jätkake!

Aitäh! Nii et patsientide jaoks peaks paari-kolmenädalane protsess muutuma paari-kolmepäevaseks ja ravimid, millel Euroopa Majanduspiirkonnas on müügiluba olemas, aga Eestis seda ei ole, muutuvad kiiremini kättesaadavaks Eesti patsientidele. 2022. aastal puudutas see 245 toimeainet. Nende müügiloata ravimite käive oli 6,2 miljonit eurot ja see moodustas 1,4% ravimiturust. Me räägime päris olulisest ravimituru osast. Nende ravimite kättesaadavus patsiendile muutub paremaks.

Teine grupp ravimeid on nii-öelda compassionate-use-ravimid ehk kaastundliku kasutuse alla kuuluvad ravimid. [Neid kasutatakse] sageli väga keeruliste terviseseisundite puhul – vähihaigus, neuroloogilised haigused –, kui patsient on osalenud näiteks ravimiuuringus, ravim on tema jaoks töötanud ja ta soovib selle kasutamist jätkata. Või siis nähakse, et ainuke võimalus selle konkreetse patsiendi ravis on kliinilise uuringu faasis olevat ravimit kasutada. Nüüd me võtame Eesti seadusesse üle selle, mis on ka direktiiviga üldiselt ette nähtud.

Kolmandaks toon välja Tervisekassa võimaluse sõlmida hinnakokkuleppeid veidi kõrgemal tasemel, kui need peamistes võrdlusalustes riikides on. Seni – ja täiesti põhjendatult – on Tervisekassa jaoks reeglid pandud paika nii, et hinnakokkulepe sõlmitakse tasemel, mis on samasugune või madalam kui peamistes võrdlusriikides. Aga kuna Eesti turg on väike ja teatud ravimite puhul, mille järele vajadus on olemas, alternatiive ei ole ja Tervisekassa kokkuleppe tegemata jätmise puhul muutuks patsiendi omaosalus väga suureks, siis on Tervisekassal võimalik tootjaga kõrgemas hinnatasemes kokku leppida.

Teine muudatuste grupp puudutab apteegiteenuse arendamist. Üks apteek võib – kui kohapeal on ravimite valmistamise võimalused olemas – valmistada ravimeid ka teistele apteekidele. Haruapteegis, kui asulas ei ole teist apteeki, võib osutada proviisoriteenust ka videoteenusena. Kolmandaks, Schengeni tunnistus, mis puudutab näiteks narkootilisi ravimeid. See tunnistus on vajalik näiteks siis, kui patsient soovib Euroopas reisida. Seni tuli seda tunnistust Ravimiametist taotleda, nüüd saab seda teha igas apteegis.

Kolmas plokk muudatusi puudutab ravimireklaami. Ravimireklaami vastavuse eest ravimiseadusele ei vastuta nüüd mitte ainult ravimitootja või müügiloa hoidja, vaid ka reklaami tellija, teostaja ja avaldaja. Samuti muudetakse karmimaks kingituse andmise keeld. Mitte ainult müügiloa hoidja, vaid ka tema volitatud isik ei tohi kingitusi reklaami eesmärgil anda. Ravimireklaami aruandeid enam ei esitata ja apteegistatistika muutub kvartaalsest aastaseks.

Neljas muudatuste plokk puudutab kriisiolukorras käitumist. Ravimiamet saab õiguse ajutiselt piirata ravimite kogust, mida näiteks ühele patsiendile väljastatakse, või siis seada piirangu, milliste diagnooside puhul konkreetset toimeainet väljastatakse. Sisse‑ ja väljaveo erandit laiendatakse ka Kaitseväe ja liitlaste puhul, kui ametlike ülesannete täitmiseks on vaja ravimeid käidelda.

Viimane, viies muudatuste plokk on seotud ravimijäätmetega. Kui praegu patsient soovib aegunud ravimeid, kasutamata ravimeid apteeki tagastada, siis peab apteeker selle kohta täitma infolehe, tehakse üleandmise ja vastuvõtmise akt. Uus kord teeb ühelt poolt olukorra mugavamaks patsiendile, sest müügisaalis on võimalik panna välja kõlbmatute ravimite kogumise anum ja inimene saab iseseisvalt sinna ravimijäätmed tagastada. Iga üksiku ravimikoguse vastuvõtmise puhul akti kirjutamise asemel tuleb ohtlike jäätmete saatekiri, mis tähendab, et ka apteekri halduskoormus väheneb. Tõesti, ühelt poolt hõlbustame ravimijäätmete kokkukogumist, et need ei satuks keskkonda, ja teiselt poolt vähendame ka seda tööd, mis apteekril nende üksikute ravimikarpide ja ‑pakkide vastuvõtmisel tuleb teha. 

Aga nüüd ma lõpetaksin. Hea meelega vastan küsimustele. Aitäh!

Austatud minister! Ma ei saanud teie tahtest aru. Kas te lõpetate või ei lõpeta? Te ütlesite, et lõpetaksite.

Mina lõpetan, jah.

Nüüd on pilt selge. Lähme küsimuste juurde. Ma tänan teid ettekande eest. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kui tohib, siis ma küsin sellise teema kohta, mis tegelikult on tõsine, aga millest siin juttu ei ole. See on illegaalne ravimikaubandus, illegaalne meditsiiniliste toodete liikumine. Rahvas on liikuv, reisitakse palju, reisivad eri kultuuritaustaga inimesed, nendega koos kipuvad liikuma ka rahvuslikud meditsiinivõtted ja ‑vahendid, liiguvad ka illegaalsed meditsiinitooted ravimitest alates. Kõige tõsisem ja kõige koledam versioon on see, et toimub ka ebaseaduslik doonoriorganite kaubandus. Tihti ei liigu ju mitte organ, vaid doonor liigub teise riiki ja siis tehakse mingi operatsioon. Kas sellega keegi kuidagi tegeleb?

Aitäh! Kahtlemata on see tõsine murekoht. Tõesti, kuidas kaitsta inimõigusi olukorras, kus inimene tunneb, et ta on sundvaliku ees ja soovib organidoonoriks olla olukorras, mis ei ole võib-olla päris seaduspärane? Aga see konkreetne eelnõu organidoonorluse või ka illegaalse ravimikaubanduse või selliste aspektidega otseselt ei tegele. Kahtlemata tuleb selle järele, kuidas ravimid üle piiri liiguvad, valvata. Seetõttu on see, et seda teostaksid nii tootmis‑ kui ka hulgimüügiluba omavad ettevõtted, tähtis. Aga praegu jah, ainult näiteks narkootilisi aineid sisaldavate ravimite puhul, mis piiriülest liikumist puudutab, on see Schengeni tunnistuse olemasolu. Isegi kui me ei räägi pahatahtlusest, siis olukorras, kus tegemist võib olla teisele tarvitajale ohtliku ainega või sõltuvust tekitava ainega, peab isegi inimesel, kes enda tarbeks soovib neid ravimeid reisile minnes kaasa võtta, olema see tunnistus, millega tõendada, et need [ravimid] on tema omad. Seda saab nüüd paluda apteekril väljastada, patsiendi jaoks muutub see lihtsamaks. Aga see ühtlasi indikeerib ka seda, kui tõsiselt võetakse nii ravimite kui ka võib-olla teiste tervishoiuga seotud toodete ja teenuste liigutamist üle piiride. See on rangelt reguleeritud ja loastatud, aga jah, eks järelevalve peab ka olema korralik.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Siin on kirjas, et ravimireklaami nõuete rikkumise eest saab vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja, kes rikkumise toime paneb. Vaadake, teostajad ja avalikustajad on meil ju reklaamifirmad. Reklaamifirmad on äriühingud, tegemist on eraettevõtlusega. Selle seadusega hakatakse piirama eraettevõtlust, kirjutades talle ette sanktsioone. Ma mäletan, kui Swedbank hakkas tegema venekeelseid ja ingliskeelseid reklaame meie eestikeelses avalikus ruumis ja kui sellele juhiti tähelepanu, siis alati oli vastuväide, et me ei saa sinna sekkuda, sest me ei saa piirata eraettevõtlust. Lisaks, et üldse eneseregulatsiooni nõuda või et seda saaks teha, on ikkagi nendel reklaamifirmadel vaja vastavaid teadmisi ravimitest, toimeainetest ja kõigest sellest. Kuidas saab siia sellist vastutust sisse kirjutada?

Aitäh! Väga õige küsimus. Iseenesest see ravimireklaami teostaja või avalikustaja ei pea olema meditsiiniliste eriteadmistega ega saama kuidagi aru ravimi toimest. Aga seaduse tasandil ei hõlma see vastutus mitte meditsiinilist täpsust selles osas, mida reklaamis väljendatakse. Ravimireklaamil on piirangud. Tuleb märkida, et tegemist on ravimireklaamiga, ja panna juurde ka info, et konsulteerige oma arsti või apteekriga. Just, kuna ravimireklaamil on reklaamiseaduse järgi reeglid, siis nende järgimine ei ole mitte ainult hulgimüüja või tootja kohustus, kes ise seda reklaami ei kujunda, välja ei prindi ja üles ei kleebi, aga need inimesed, kes ka tööalaselt, erialaselt – töötavad nad siis reklaamifirmas või mõnes teises osapooles – tegelevad ravimireklaamiga, peavad olema kursis sellega, mida õigusruum ravimireklaami kohta ette näeb. Seda seadust tuleks järgida. Nii nagu selle eest, et ravim tõesti lubatud viisil toimib, vastutab tootja, hulgimüüja vastutab selle eest, et ravimit, ma ei tea, käideldaks nõuetele vastavalt ja ta ei kaotaks oma toimet, ei saaks [transportimisel] kahjustada, siis see, kes erialaselt reklaami koostamise ja ülespanekuga tegeleb, vastutab selle eest, et see oleks ka seadusele vastav.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Mõtlesin küsida selle kohta, mis puudutab seda compassionate use programme'i, millest seletuskiri räägib. Ma olen kuulnud ja näinud kunagi ka mingit dokumentaalset käsitlust selle kohta, kuidas näiteks Parkinsoni tõve puhul kasutatakse kanepit, selleks et leevendada neid sümptomeid, mis tekivad, neid erinevaid vappeid ja mingisugust kontrollimatut käitumist ja nii edasi. Kas on põhjendatud küsida seda, kas selliste, kuidas öeldakse, compassionate-use-ravimite kättesaadavuse võimaluste parandamise kaudu võib olla tegu ka sellega, et parandatakse võimalust kasutada kanepit erinevate meditsiiniliste probleemide leevendamiseks? Või seda asja see eelnõu ei käsitle?

Tänan küsimuse eest! Iseenesest on [küsimus] küll asjakohane, aga compassionate use programme'i all, just selle termini puhul me mõtleme tõesti väga uusi innovaatilisi ravimeid, mis võivad olla kliiniliste uuringute faasis, aga teatud patsientidele nad võivad olla tõesti ainuke alternatiiv. Kas mõne uue innovaatilise ravimi koostis‑ või toimeainete seas on, ma ei tea, mõni narkootiline või sõltuvust tekitav aine? Ilmselt on, aga eesmärk ei ole teha kanep patsientidele kättesaadavamaks. Kanepit kuidagi eraldi ei käsitleta või selle üle ei arutleta. See muudatus mõjutab Eestis Ravimiameti hinnangul 10–20 patsienti aastas. Need on enamasti tõesti väga uued, väga kallid ravimid, mis patsiendile sel viisil kättesaadavaks muutuvad. 

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma olen selle eelnõu suhtes väga kriitiline. Minu meelest te oma ettekandes ka ei viidanud nendele väga selgetele kitsaskohtadele, mis selles eelnõus on. Kõigepealt, apteegiteenuse osutaja võib hakata pakkuma apteegiteenust videokõne vahendusel. Ei Eesti Apteekrite Liit ega ka [Eesti] Proviisorite Koda ei ole seda konkreetset ettepanekut heaks kiitnud ja on öelnud väga selgelt, et ilma erialase hariduseta farmatseuditeenust niimoodi pakkuda, et videosilla vahendusel seda teha, ei ole nende hinnangul mõistlik ei kliendi vaates ega tegelikult ka apteegiteenuse osutaja vaates. Minu küsimus ongi see: miks te selle siia sisse olete pannud?

Aitäh! Kõigepealt kommentaari korras: tegelikult ma seda oma sõnavõtus mainisin, just seda videokõnevõimaluse loomist. Ma olen nõus, et kui apteegiteenust, kui proviisori, farmatseudi nõu või ükskõik millise teise apteegis töötava inimese nõu saaks ainult video teel või see muutuks valdavaks, siis mina oleks ka ettevaatlik. Aga vastupidi, apteegid on väga oluline osa esmatasandi tervishoiuteenusest, proviisori ja farmatseudi kohalolek ja nende nõu on tähtis. Hiljem täna me arutame ka proviisorite või apteekrite lähtetoetuse muudatusi, et soodustada nende tööleasumist ka maapiirkondades. See videokõnevõimalus haruapteegis on tõesti [ette nähtud] olukorras, kus tegemist on ainsa apteegiga [piirkonnas], mis ei ole linn. Teatud juhtudel võimaldatakse, enne kui see lähtetoetuseskeem tööle hakkab, ka video teel konsulteerimist, kui tuleb patsient, kes nõu soovib. Sellisel viisil nõuandmise korraldamine on ilmselt meie tulevik, kui me räägime sellest, et teenused peaksid olema kättesaadavad üle Eesti, on need siis psühhiaatrite kaugvastuvõtud või e‑konsultatsiooni laiem kasutamine kõigi erialade puhul või siis ka tegelikult see, et video teel nõustamine jõuab apteeki. Eks tuleb vaikselt neid samme astuda, aga see ei ole mõeldud kuidagi asendama proviisoreid ja farmatseute, vaid pigem on see selline tagavaralahendus, kui inimesel on nõu vaja ja ainuke viis seda anda on video vahendusel. 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Üsna mahukas eelnõu ja veel mahukam seletuskiri. Siin on seitse valdkonda, mida see eelnõu püüab reguleerida. Ilmselt on tegu – võhiku silme läbi – üsna suurte muudatustega. Aga ma küsin sellise asja kohta. Teatavasti on meil ühiskonnas päris oluline probleem see, kui narkootilise toimega ravimid satuvad inimeste kätte, kes neid kuritarvitavad. Kas sellele teemale ei ole selle ümberkorralduse raames mõeldud? Kas ei peaks seda kuidagi tugevamalt reguleerima, et vältida neid intsidente, kaasa arvatud kõigi nende narkootiliste ainete segamist, üledoose ja kõike seda?

Aitäh! Tõesti, jälle väga päevakohane küsimus. Ma eristaksin kahte teemat. Üks teema on ravimid, mis võivad sõltuvust põhjustada, näiteks bensodiasepiinid. Ka meediast on läbi käinud juhtum, mille järel Terviseamet, Ravimiamet, Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut on koostöös leidnud lahenduse, et tõesti paremini kontrollida seda, kui palju ja kui pikaks perioodiks seda tüüpi retsepte väljastatakse, ja vältida seda, et inimene saab sõltuvust tekitavaid ravimeid pikaks perioodiks ja lihtsalt kätte. Nii et need muudatused tulevad. See on mahukas seaduste muudatuste pakett, nagu ütlesite, aga need tulevad sellest [eelnõust] eraldi. 

See, et meil on narkosurmade [arv] eelmistel aastatel seoses fentanüüli ja nüüd vist veel mingite moodsamate segude tõttu kasvanud, on ka eraldi teema, see ei puuduta ei ravimiseadust ega tervishoiuteenuste korraldamise seadust. Seal on küsimus pigem järelevalves, kuidas takistada nende ainete Eesti turule jõudmist või siis kuidas leida nad kiiresti üles. Üledoosi saanud inimeste jaoks on elupäästev naloksoon olemas ja kasutusel. Praegu me arutame, kuidas ka politsei reageerimispaketti autos jõuaks see naloksoon, sest nemad on esimesena kohale jõudjad ja teatud juhtudel see [aine] võimaldab inimese elu päästa. Nii et narkosurmade vähendamise meetmed jäävad väljapoole selle seaduse raami, aga selle teemaga Sotsiaalministeerium tegeleb.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Ma ausalt öeldes ei saa küll kuidagi rahul olla selle vastusega, mis te Varro Vooglaiule andsite seoses kanepiga. Me kõik teame, et siin ei ole mingit vaidlust, seesama nii-öelda kaastundev kasutus või compassionate use, mida siin ingliskeelsena kasutatakse, on paljudes riikides väga selgelt just nimelt see klausel, mille abil minnakse mööda kanepi, ütleme siis, kriminaalse kasutuse ja keelustatuse paragrahvidest teistes seadustes. Me teame ka seda, et Eestis on olemas huvigrupid, kes suruvad täpselt sellesama jutuga läbi kanepi sisulist legaliseerimist. Meil on see siia seadusesse sisse toodud ja teie ütlete, et ennekõike ja et eesmärk see ei ole. See, et see eesmärk ei ole ja et ennekõike see käib teiste asjade kohta, ei tähenda [midagi]. Kui see sinna alla mahub, siis seda hakatakse kasutama. Kuidas seda ära hoida?

Tänan küsimuse eest! Minul ei ole arusaama, et kanepi väljakirjutamine patsiendile mahub selle muudatuse alla. See on ka sõnastatud nii, et see puudutab tõesti uusi, innovaatilisi ravimeid, mis tehakse varajases faasis patsiendile kättesaadavaks. Kanep minu teadmise kohaselt on siin suhteliselt ammu kasvatatav aine, tegemist ei ole seda tüüpi ravimiga, mis läheks Eesti seaduse mõttes compassionate use'i alla.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Me elame kahtlemata äärmiselt turbulentses maailmas ja meie Kaitsevägi osaleb väga erinevates konfliktsituatsioonides ja missioonidel. Meil on valitsusele antud osaliselt blankoveksel kiiremas korras mingisuguseid selliseid väga vältimatuid missioone ja asju korraldada, et Eesti nendes osaleks. Aga meil on need ravimite sisse‑ ja väljaveo piirangud äärmiselt ranged. Näiteks ei ole Kaitseväe apteegil õigust ise sellega tegeleda, ta peab ostma kõik vajamineva Eesti hulgimüüjatelt. Kas te ei leia, et Kaitseväe võiks vabastada nendest piirangutest, sest tõepoolest võib olla ei tea kus eksootilisel maal mingi olukord, kus vajaminevat ravimit ei ole Eestis saada?

Aitäh! Selle seaduse raames tehakse laiendus. Ravimite sisse‑ ja väljaveo erandid puudutavad praegu kiirabi, aga me laiendame seda tõesti nii Eesti Kaitseväele kui ka liitlastele. Siin ametiülesandeid täitvatel inimestel võib olla vajadus ravimite järele. Näiteks õppuste raames, on need siis mingid katastroofimeditsiiniõppused, võib see samamoodi olla vajalik, aga ka siis, kui tegemist on mingi julgeolekukriisiga. Neid ravimeid või meditsiinitooteid, mida kasutatakse, on siis võimalik erandlikult liigutada. Kui kaitseväelasel on vaja ravimit, millel ei ole Eestis müügiluba, siis täpselt samamoodi nagu teiste patsientide puhul, kellel on vaja ravimit, millel ei ole Eestis müügiluba, saab seda arsti taotluse alusel. Ilmselt vaatab ka kaitseväelase üle arst, kes ütleb, et seda ravimit on vaja, ja arsti taotluse alusel saab ravimi Eestisse tuua. See peaks võtma paar päeva aega. See on sama näide, et 245 erineva toimeainega [ravimit] toodi 2022. aastal niimoodi sisse. See hõlmab ka kaitseväelasi, nendega on samamoodi nagu teiste patsientide puhul.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Austatud ettekandja! Rõõm näha, et te olete nii põhjalikult valmistunud. Mina tahan ka küsida. Väga hea ettepanek oli minu meelest proviisorapteekide liidult, mis puudutas videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise regulatsiooni. COVID‑i ajal ju arenesid hüppeliselt kõik kaugtegevused, kaasa arvatud Riigikogu kaugistungid. Kummalisel kombel on jäetud nende ettepanek arvestamata. See oli ettepanek nr 6. Lehekülg 10, ettepanek nr 6. Kas te ei pannud digisõbraliku inimesena enda arvamust maksma? Oleksite võinud ametnikele selgeks teha, et nüüd on hea võimalus ka see teema ära lahendada.

Aitäh! See lahendus, et video vahendusel nõustada saab, on seaduses olemas, aga selle järele, et see oleks selline esmavalik või laialt kasutatav, me praegu vajadust ei näe. Arvestades ka tervishoiutöötajate puudust, apteegi roll esmatasandil ju pigem kasvab. See, et proviisor või farmatseut üldiselt oleks kohal, on väärtuslik ja patsientidele vajalik. Aga videokõnevõimaluse loomine on pigem selline lisavõimalus, eriti kui tegemist on ainsa, kaugel maapiirkonnas asuva apteegiga, kus mõnel patsiendil seda nõu on vaja. Videokõnevõimaluse me loome, aga praegu on minu meelest põhjendatud see, et see ei saa nagu esimeseks valikuks.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Siit eelnõust käivad erinevate nurkade alt läbi ka valveapteegid, ööpäev läbi avatud apteegid. Kas sotsiaaldemokraadid näiteks võiksid toetada sellist algatust, mille eest EKRE on ju pidevalt ja aastaid juba võidelnud ja millega tegelenud, et ikkagi soodustataks maakonnakeskustes valveapteekide avamist? Selle eelnõu lugemise käigus võiks täiendada seadust selliste sätetega, mis aitaksid ikkagi kaasa maakonnakeskustes valveapteekide tekkimisele, sest praegu on Eestis valveapteeke kahetsusväärselt vähe. Kui mõnes Kesk-Eesti piirkonnas soovid valveapteeki sõita, siis tähendab see vähemalt kahte tundi sõitu. Et vähemalt üleriigiliselt tekitada valveapteeke erinevatesse Eesti nurkadesse ja ka riigi keskele – kas sotsiaaldemokraadid on valmis tulema ka selliste ettepanekutega kaasa? Mida teie isiklikult arvate sellest, kas ikkagi igas Eesti maakonnakeskuses või vähemalt Kesk-Eestis, Pärnu pool, Ida-Virumaal peaks olema valveapteek, mis on ööpäev läbi avatud, ükskõik, kas seal siis pakutakse teenust üle videosilla …

Hea küsija, teie aeg! Ministril palun vastata. Aitäh!

Olgu.

Aitäh! Eestis on tõesti valveapteek Tallinnas ja Tartus. Tallinnas, kui võtta Harjumaa ka, on elanike arv üle 600 000 inimese ja [valveapteek] võiks olla lähemal kui kahe tunni teekond. Nii et nagu võiks ju olla potentsiaali, et igas linnaosas oleks valveapteek. Seda ei ole tekkinud, sest üldiselt seda vajadust nii palju ei ole. Nii nagu erakorralise meditsiini osakondade järjekordade mure on peamiselt Tallinna mure, natuke ka Tartu mure, ülejäänud Eestis on see olukord hoopis teistsugune, samamoodi on valveapteekide järele nõudlust või vajadust väga vähe. Need on erakorralised situatsioonid ja siis tõesti pöördutakse näiteks erakorralise meditsiini osakonda. 

Teine aspekt, mis tulevikus muutub järjest olulisemaks, on see, et väga keeruline on leida inimesi, kes teeksid öövalveid. Ka Tallinna ja Tartu valveapteekidel on see mure ja see on tervishoius laiemalt, et kuna inimeste valmisolek öösel töötada, öövalveid teha järjest väheneb, siis kuidas neid töötajaid motiveerida. Kui me igas maakonnas avaksime valveapteegid, siis see oleks lõpuks väga-väga kulukas teenus, kui need teenuseosutajad sinna leida ja öösel tööle panna.

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, äkki aitate mind natukene protseduuriliselt. Mis võimalused mul on? Ma ikkagi ei saanud praegu kuidagi [teada] sotsiaaldemokraatide seisukohta selles suhtes, kui me mõtleme välja viise, kuidas valveapteekide tekkimist natuke toetada või soodustada, olgu siis nende erakorralise meditsiini üksuste juures väljaspool Tallinna või mujal. Mis võimalused mul praegu kodu‑ ja töökorra järgi on, et ma saaksin ka sotsiaaldemokraatide seisukoha proua Sikkuti käest teada?

Aitäh! Hetkel, nendel minutitel seda võimalust teil ei ole. Kui minister siit Riigikogu kõnetoolist lahkub ja läheb sinna oma kohale istuma, siis saate usinasti minna tema juurde küsima, kuidas see seis on. Ma usun, et minister Riina Sikkut annab teile kindlasti teada ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, vabandust, erakonna seisukoha selles küsimuses. See ongi see võimalus. Nii et rääkida, rääkida ja veel kord rääkida, muud võimalust pole. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamise punkt räägib uudsetest, innovaatilistest ravimitest, mis on kliiniliste uuringute faasis, et võimaldada nende kättesaadavust, hoolimata sellest, et neil pole veel kehtivat müügiluba. Vaadake, lähiminevikust me teame, et mRNA koroonavaktsiinid ei olnud läbinud nõuetekohaseid ravimiuuringuid, mis vaktsiinide puhul varasemalt võisid kesta kuni 10 aastat. Põhjus oli väga lihtne: nii massiivse ravimimanustamise korral elanikkonnale peab olema äärmiselt kindel, et manustatav aine mitte kuidagi ei tekita ulatuslikke tervisekahjustusi, mis massvaktsineerimise puhul võivad tekkida. Praeguseks me juba teame, et need kiired uuringud ei olnud mingid uuringud ning lõppteadmise said ravimifirmad kätte kõigi nende riikide valitsuste toel, kes lubasid varases katsetusjärgus uudsed koroonavaktsiinid turule. Seda enam, et seda kureerisid Euroopa Parlament ja [Euroopa] Nõukogu. Nüüd te tahate seda veel seadustada ka. Siin on öeldud, et selle järgi kõik vaktsiinitootjad saavad nüüd põhimõtteliselt vabad käed, et muuta katsetused laia elanikkonna peal legaalseks. Seda ei saa kuidagi toetada.

Tänan küsimuse eest. Vastupidi, selle muudatuse eesmärk ei ole kuidagi inimeste tervist kahjustada, vaid parandada patsientide võimalust uutele ravimitele ligi pääseda, kui see on nende ainus lootus. Need on tavaliselt kas rasked vähihaigused või neuroloogilised juhtumid. Muudatus puudutab 10 või 20 patsienti aastas.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Kas antud seadusega kuidagi muutub ka kiiremaks see protsess, kui tuleb mõni uus ravim? Me aeg-ajalt loeme meediast, kuidas on väga raskete harvikhaigustega tegemist ja uued ravimid on tulnud, aga uue ravimi kasutusele võtmise protsess võtab aega haigekassas ja ka vastavates komisjonides. Kas selle seaduse vastuvõtmine kuidagi parandab seda olukorda, nii et meil oleks võimalik kiiremalt ja inimesi säästvamalt võtta kasutusele ja tuua riiki uusi ravimeid?

Aitäh! Üldist halduskoormust see vähendab ja ei nõuta, ma ei tea, mingeid erilubasid enam. Aga see mõju on ikkagi kaudne või teoreetiline. Seda, et uued ravimid jõuaks kiiremini Eesti turule, mõjutab suurel määral Euroopa Komisjoni ravimipakett, mille kohta käivad Eesti seisukohad jõuavad varsti sotsiaalkomisjoni ja ELAK‑isse arutamiseks. Seal on väga suur potentsiaal, kiirendamaks uute ravimite jõudmist Eesti patsientideni. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma tegelikult mõtlesin muud asja küsida, aga ma tahaksin saada selgemat vastust sellele küsimusele, mille esitas kolleeg Moonika Helme. Te rääkisite siin sellest, et võib-olla 20–30 inimest puudutab see kasutusloata ravimite kasutusele võtmine olukordades, kus muid variante ei ole ja nii edasi. Aga tõepoolest on ju meil viimastest aastatest olemas reaalne kogemus, kui toodi turule ravimid või ravimiteks nimetatud koroonavaktsiinid, mis ei olnud läbinud kohaseid kliinilisi uuringuid vastavalt eelnevalt kehtinud standarditele ja nii edasi, ja need läksid kasutusse sadade tuhandete inimeste peal. Kas siin ei või olla see moment, kus me räägime mingist 20–30 inimesest ja ütleme, et oi, see on nii marginaalne asi, et see ei vääri üldse mingit tähelepanu, aga tegelikult me loome seadusega eeldused selleks, et ravimikorporatsioonid saaksid teostada kümnetesse miljonitesse või sadadesse miljonitesse ulatuvate käivetega ärilisi ambitsioone ilma neid kliinilisi uuringuid läbi tegemata?

Ei. Ei, see tõesti ei tähenda seda. See ei tähenda ravimitootja möödaminekut mingist uuringute faasist, vaid see on patsiendile loodud võimalus. Kui [patsiendil] ei ole alternatiive, ta elu on lõpufaasis või tal on eluohtlik terviseseisund ja maailmas on olemas ravim, mida alles katsetatakse, ning patsient ja raviarst otsustavad, et jah, seda nad sooviksid proovida, siis nüüd me loome patsiendile selle võimaluse. See ei tähenda, et ravimitootja saab öelda, et meil on uus huvitav asi, tahaks selle Eesti turule tuua. See ei ole sellesuunaline sekkumine või mingisuguse ukse avamine. See on patsientidele loodud võimalus, mitte tootjatele tehtav erand.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite eelnevalt väga õigesti, et teenused peavad olema kättesaadavad üle Eesti. Ma arvan, et esiteks teenuse kvaliteet kindlasti langeb, kui see videoteenusevõimalus avaneb. Teine asi, mille tõttu teenuse kvaliteet küll ei lange, aga kättesaadavus kaob ära, on see, et te võtate seadusest välja apteegipidaja kohustuse, et kui omavalitsus paneb talle põhjendatult kohustuse selles omavalitsuses apteeki pidada, siis ta peab seda seal pidama. Me näeme, et te võtate selle eelnõuga seadusest välja, mis tähendab, et kuigi omavalitsus võib öelda, et siin peab olema apteegiteenus, mis on inimesele eluks vajalik teenus, siis apteegiteenuse osutaja ei pea seda tagama. Üle Eesti võib minna kinni isegi kümneid apteeke. Kui palju neid apteeke on, mis sellele kriteeriumile vastavad, ja kui palju apteeke selle seadusemuudatuse tõttu võib kinni minna?

Aitäh! Tänan küsimuse eest. Tuttav plaat. Väga tore, et apteegireform on sulle sellise mulje jätnud. Omal ajal see muudatus viidigi sisse selleks juhuks, kui apteegireform toob kaasa olulise muutuse meie apteegiturul. Aga selgus, et ei, apteeke kinni ei panda ja kättesaadavus patsientide jaoks ei ole kuidagi halvenenud. See ei ole klausel, mida nagu realistlikult keegi kasutaks või vajalikuks peaks. Üldiselt selliseid, ma ei tea, seadusemuudatusi me ei tee. See tundus relevantne apteegireformi ajal, aga praegu see seda enam ei ole.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Proua minister! Minu küsimus puudutab ravikindlustuse seaduse muudatust ja § 66², piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmist. Seal asendatakse sõna "väljakirjutatud" sõnaga "väljastatud". Selgitus ütleb, et see on vajalik selleks, et ka Eestis väljakirjutatud meditsiiniteenuse eest, kui see ostetakse välja välismaal, saaks hüvitist, mis on selle positiivne külg. 

Aga minu küsimus puudutab seda, et kas see, kui tingimus läheb "väljakirjutatu" pealt "väljastatuks", toob kaasa ka mingi täiendava paberimajanduse inimestele, kes hüvitist taotlevad. Kas tuleb tõendada seda väljaostu mingite dokumentidega ja kas ministeeriumi poole peal või Terviseameti poole peal peavad täiendavad ametnikud kontrollima neid dokumente ja nii edasi? Kas siin on oht, et bürokraatia suureneb?

Tänan küsimuse eest. Minu teadmine on, et ei. Nüüd meil ju toimub digiretseptide vastastikune tunnustamine ja vahetamine – infotehnoloogilised lahendused on olemas – näiteks Soomega, Portugaliga. Nende riikide ring laieneb. See puudutab inimest, kes näiteks Soomes ostab ravimeid Eestis väljakirjutatud retsepti alusel. See info liigub elektrooniliselt, ei ole vaja mingisuguseid pabertaotlusi esitada.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Muidugi, see eurojura, mis siin on, erinevad direktiivid – need ajavad hinge täis. Need on ju kõik tehtud selle jaoks, et suurkorporatsioonidel oleks Eesti turul mõnusam olla. Aga ma ei küsi selle kohta. 

Ma küsin hoopis selle kohta, et siin on ka eelarveline mõju või rahaline mõju. Üllatus-üllatus, nii nagu teie valitsuse puhul ikka, kõik hinnad tõusevad. Riigilõivud erinevate menetluste pealt, mis vähekegi on, kasvavad keskeltläbi 50%, aga osal puhkudel kaks korda ehk üle 100%. Kas siis ei saa teha ühtegi seadust niimoodi, et ei keriks kruvisid peale inimestele ja ettevõtetele?

Aitäh! No [endise] rahandusministrina sa peaksid teadma, et paljud nendest tasudest ja lõivudest on kulupõhised. Kui [menetlustega on seotud] Ravimiameti töötajate tööaeg ja seal palgad tõusevad või [tõusevad] muud kulud, on need siis mingisugused üldkulud, mis tõusevad, siis nende tasude ja lõivude perioodiline ülevaatamine on põhjendatud, eriti kui me soovime neid endiselt hoida kulupõhisena. Nii et need sektorid või asutused, kelle üle järelevalvet teostatakse, või need, kes taotlevad mingisugust tunnistust või luba, katavad menetlusega seotud kulud. See on tavaline praktika paljudes sektorites, samamoodi sektoris, mis puudutab ravimivaldkonda.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! See, tundub, on üks väheseid seaduseelnõusid, millele on tehtud ka väljatöötamiskavatsus. See [eelnõu] saadeti kooskõlastusringile juba 2016. aastal. Pikalt tehtud ja peaks olema kaunikene. Tulen tagasi Martin Helme küsimuse või [talle antud] vastuse juurde. Tõepoolest, teadusliku nõuande andmine lisandub Ravimiameti [tasuliste teenuste hulka], seal senine summa tõuseb, suurusjärgus 3200 eurost 6000 euroni. Samas on siin erinevaid asju muudetud väljatöötamiskavatsuse teemades. Üks asi on see, et tühistada müügiloahoidjate kohustus [esitada] Ravimiametile iga aasta reklaamiaruanded. Mis on see põhjendus, miks neid reklaamiaruandeid enam ei pea esitama?

Vabandust, austatud minister! Siin on vahepeal tekkinud tehniline küsimus istungi juhtimise kohta ja võib-olla on miskit juhtunud mikrofoniga. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Seda, kas mikrofoniga on midagi juhtunud, saame kohe teada. Vist ei ole.

Aa, see töötab.

See töötab.

Selge. Kas võib edasi minna?

Küsimus puudutab muud. Ma siin materjale läbi töötades vaatasin, et paistab silma sama asi nagu eelnevas päevakorrapunktis arutelul olnud eelnõu puhul. Majandusliku mõju alajaotuses numbritest ei räägita, ei räägita sellest, kui suur see koormus rahaliselt ettevõtetele on. Mu küsimus puudutab nii tänast istungit kui ka [istungeid] võib-olla laiemalt. Annan teile edasi palve. Te võiksite juhatuses arutada, et võib-olla anda valitsusele juhtnöör, et selle majandusliku mõju all oleks siiski viisakas seletuskirjas ära tuua see majanduslik mõju. Antud seaduse puhul on majanduslikku mõju kirjeldatud niimoodi: "Tegemist on Ravimiameti jaoks olulise muudatusega, mis tagab kvaliteetse teenuse osutamise." Kahtlemata võib see nii olla, aga huvitav oleks ikkagi teada, mis see nende tasude tõstmise eeldatav mõju ettevõtetele oleks või hakkaks olema. Selline palve juhatusele.

Aitäh! Otseselt see protseduuriline küsimus ei ole. Samas, kui see on palve, siis ma muidugi võtan selle vastu ja luban, et me arutame seda. See räägib seletuskirjade kvaliteedist, mida te soovite oma nägemuse järgi parandada. Kindlasti me saame sellele tähelepanu pöörata. Aitäh! 

Aga, minister, nüüd te saate vastata eelnevale küsimusele. Ma loodan, et see on meeles.

Aitäh! Reklaamiaruannete kohta. Tõesti, pikalt ettevalmistatud eelnõu läbiv suund on olnud halduskoormuse vähendamine paljudel juhtudel. Apteegistatistikat esitatakse praegu kvartaalselt, edaspidi tuleb see aasta kohta. Reklaamiaruandeid [ei ole vaja] eraldi esitada olukorras, kus suur osa infost on digitaalne, vastavalt päringutele saab seda infot anda. Kui kellelgi on mingi mure ravimireklaamiga, siis saab ka juhtumipõhiselt läheneda. Kohustada absoluutselt kõiki regulaarselt reklaamiaruandeid esitama ei ole enam põhjendatud. Seetõttu me sektori osapoolte seda tüüpi halduskoormust vähendamegi.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kooskõlastuslehel on Tervisekassa arvamuse lahtris sõna "märkusteta". Kas kõnealune seadus ei puuduta Tervisekassat või ehk oskate kommenteerida, miks ei tulnud neilt ettepanekuid või täiendusi?

Aitäh! Nii nagu teie kolleeg Arvo Aller viitas, tegemist on väga pikalt ettevalmistatud seadusega. Ühelt poolt võetakse üle direktiiv, vähendatakse halduskoormust, tehakse muid asjakohaseid muudatusi, nagu see KOV‑i kohustamise võimaluse äravõtmine. Ilmselt on Tervisekassa varasemates etappides juba oma ettepanekud teinud, sellel sügisel kooskõlastusringil käinud versioon oli nende jaoks vastuvõetav ja nad märkusi ei teinud.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetav minister! Minul on selline pisut laiem küsimus, aga see puutub ikka teie haldusalasse ja puudutab ka ravimite kättesaadavust. See on väga oluline küsimus. Vaadake, teatavasti on kodanike terviseseisund liigitatav delikaatsete isikuandmete hulka ja need on üleüldse ühed kõige delikaatsemad isikuandmed, eks ole. Ometi pole kahtlust, et kui isik läheb apteeki, siis on konkreetne olukord selline, et ta peab paljude kõrvaliste isikute juuresolekul ja nende kuuldekaugusel rääkima proviisoriga oma terviseprobleemidest, eks ju. See tähendab seda, et need andmed ei pruugi jääda delikaatseks. Küsimus ongi selline, kas on plaanis midagi ette võtta, et kodanike suhtlus proviisoriga saaks olla mingil moel privaatsem.

Aitäh! Tõesti, ka haigla registratuuri või tervisekeskuse vastuvõtuala kohta seda tüüpi kurtmisi esineb. Iga teenuseosutaja kujundab vastuvõturuumi võimalikult kliendi‑ või patsiendikeskseks. Mõnele inimesele see sobib, teisele mitte. Kui mõtlete apteekide peale, siis näiteks retseptiravimite kassa või lett on tavaliselt eraldi käsimüügiravimite letist, et võimaldada patsiendile suuremat privaatsust. Aga ma ei välista, et kaebusi veel esineb. Otseselt täiendavaid nõudeid sätestada Sotsiaalministeeriumil praegu plaanis ei ole.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te olete ikka tõsise eelnõu meile toonud siia, punkte on siin meeletult. See puudutab meist igaühte ravimite kättesaadavuse ja ravimiteenuse kvaliteedi kaudu. Mulle on üks asi jäänud selgusetuks. Eelnõu punkt 46 ütleb muu hulgas, et peab tagama erialatöötaja kohaloleku haruapteegis vähemalt viis tundi nädalas. Loen seletuskirja, eriti palju targemaks ei saa, lihtsalt korratakse see üle. Mida see õieti tähendab? Kas seal suurem osa aega ei olegi erialatöötajat, on lihtsalt müüja või? Siis võiks juba neidsamu asju müüa Maxima poes ka, kui [apteegis] erialatöötajat ei ole.

Aitäh! Tõesti, meil on maapiirkonnas haruapteeke, mis ei ole avatud – me ei räägi isegi sellest, et nad ei ole avatud ööpäevaringselt – kõigil nädalapäevadel või on lühendatud [lahtioleku]ajaga. Kahtlemata kohalikud inimesed neid lahtiolekuaegu teavad ja käivad apteegis sel perioodil. Haruapteegis tuleb apteegiteenust osutada vähemalt 24 tundi nädalas, näiteks kolm kaheksatunnist tööpäeva. Erialatöötaja peab seal tõesti olema oluliselt vähem kohal. Oleme ette näinud, et vähemalt viis tundi. Nüüd tuleb siia juurde see videokõnevõimalus. Kui [erialatöötaja] kohaloleku välisel ajal soovib inimene konsultatsiooni saada, siis saab ta seda videokõne vahendusel. Tervishoius on läbivalt spetsialistide puudus ja me leiame viise, kuidas patsiendile vajaduse korral abi tagada, ka olukorras, kus meil ei ole igas Eesti punktis seda töötajat kogu aeg kohapeal võimalik hoida.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde, kuidas parandada seda olukorda, et uusi ravimeid, mis tulevad turule ja on efektiivsemad, saaks kiiremini [kasutusele] võtta. Te vastasite, ma sain aru, et mingi Euroopa Liidu direktiivi mingid asjad on tulemas Euroopa Liidu asjade komisjoni ja Eesti seisukohad ka. Äkki sa avad neid? Missugused on need võimalused, mida me Eesti poolt näeme, mis aitaksid seda [võimalust] kiirendada, et need uued ravimid [jõuaksid] võimalikult kiirelt abivajajateni ja nad ei peaks lihtsalt bürokraatlike takistuste tõttu ootama, et enda ravi alustada? Teinekord on siin päevade küsimus, sest kui ravi algab õigel ajal, siis ta annab soovitud tulemuse.

Aitäh! Euroopa Liidu tasandil ei ole ravimiregulatsiooni ka paarkümmend aastat uuendatud. See pakett on oluliselt mahukam kui see, mida meie arutame. 

Aga ma toon välja kaks asja. Ühelt poolt käsitleb Euroopa Komisjon Euroopa Liitu kui ühtset turgu ka ravimite puhul. Nad soovivad, et kuigi ravimitootja võib soovida tulla vaid mõne Euroopa Liidu [liikmesriigi] turule – näiteks Saksamaale, Hollandisse –, siis võimalikult pika regulatiivse kaitse perioodi Euroopas saaks ta siis, kui ta tuleb kõigi liikmesriikide turgudele. Eestil kui väikesel turul ei ole võimalik ise selliseid kohustusi tootjatele seada, aga kui Euroopa on ühtne turg – tõesti, ta peakski seda olema – ja tuleb tulla kõigi [liikmesriikide] turgudele, siis meie patsiendid sellest võidavad.

Teine pool on see, et kui tootja alustab tsentraalset müügiloamenetlust, siis need menetlused ei ole praegu avalikud ega mõeldud kõigile osalemiseks. Aga isegi siis, kui see menetlus nüüd algab ja tootja soovib minna sinnasamasse Saksamaa või Hollandi turule, siis kõigi nende menetluste info saab avalikuks ja mõni liikmesriik, näiteks Eesti, saab öelda: "Oot! Me soovime ka selle menetlusega liituda, et seejärel oleks võimalik seda ravimit Eesti patsientidele kättesaadavaks teha." Nii nagu konkreetselt Eestis müügiloata, aga Euroopas müügiloaga ravimeid saab erandkorras sisse tuua ja see [menetlus] kiireneb, toovad edaspidi need kaks asja koosmõjus Eesti patsiendile palju parema tulemuse.

Henn Põlluaas, palun! 

Aitäh! Austatud ettekandja! Küsiks kõlbmatute ravimite kohta. Teatavasti siiamaani tuli ja tuleb ka nüüd koostada nimekiri nendest [ravimitest], mis antakse nende jäätmete käitlejale hävitamiseks, [ja seal on kirjas,] millised need ravimid täpselt on, nende koostis ja nii edasi ja nii edasi. Varem pidi neid nimekirju hoidma viis aastat, uue seaduse järgi [tuleb hoida] kolm aastat. Ma arvan, et see on üsna mõistlik, miks mitte. Aga kui varem pidi see nimekiri jääma nii jäätmekäitlejale kui ka sellele, kes [need ravimid üle] andis, apteek või haigla või kes iganes, et saaks kontrollida, kas need [andmed] kattuvad ja kas need [ravimid] ikkagi tõesti hävitati, siis uue seaduse järgi, kui jäätmekäitleja [nimekirja] ei taha, jääb see nimekiri ainult selle kätte, kes need [ravimid] hävitamiseks üle andis. Aga see kaotab ju igasuguse kontrolli. 

Hea küsija!

Meil võivad turule või kasutusse jõuda kõlbmatud ravimid …

Hea küsija, teie aeg! Ministril palun vastata!

… selle kaudu.  

Aitäh! Üldiselt nendesse kõlbmatute ravimite kogumise anumatesse müügisaalis toovad tavalised inimesed poolikuid pakendeid, katkisi pakendeid, ravimid on seal segamini. Seda ohtu, et keegi need müüki paneb, me ei näe. Jah. 

Aga jäätmekäitlejad on üldiselt ju suured korralikud jäätmekäitlusettevõtted. See ongi järelevalve küsimus. Me ei valva iga konkreetse ravimipaki või tühjendatud kõlbmatute ravimite anuma järele. Järelevalvega jäätmekäitleja üle, kas ta kogub eri liiki jäätmeid korrektselt, viib ümbertöötlusesse, kas tal on need protsessid paigas, me seda kindlustame. Aga tõepoolest, praegu tundub see sellise liigse halduskoormuse ja bürokraatiana, sest lõpuks see paber ei näita ka midagi. Me peame jõudma selleni, et jäätmekäitlejal on protsessid paigas, meie nõustame ja vajaduse korral teeme järelevalvet. Aga see, et ta teaks, kuidas ravimijäätmeid käidelda, teeks seda korrektselt, on ainuke viis tagada, tõesti, et need ravimid ei jõuaks näiteks loodusesse. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Ma tulen tagasi nende Ravimiameti tõstetavate tasude juurde. Ma loodan, et see minu palve, mis ma istungi juhatajale esitasin, andis ka teile väikese vihje seda küsimust oodata ja selleks valmistuda. 

Mul on üks konkreetne küsimus: mis see mõju siis summaarselt on, mida te ette olete näinud? Siin on küll üks lause, et üht-teist on raske välja arvutada. Aga Rahandusministeeriumis nad arvutavad igasugu keerulisi asju välja, äkki nad on selle ka välja arvutanud. 

Teine on selline laiem küsimus. Te valitsuse liikmena äkki oskate seletada, miks tihti juhtub nii – täna juhtus see mõlema päevakorrapunkti, nii eelmise kui ka selle puhul –, et mõju on olemas, aga seda ei ole seletuskirja kirja pandud. Miks seda niimoodi tehakse? Kas on soov varjata või on sellel mingi muu põhjus, et need numbrid, ma ei tea, tunduvad väiksed seal miljardite kõrval? Ühesõnaga, mis see mõju konkreetne number on ja miks neid numbreid seletuskirjas ei ole?

Aitäh! Kuna tasud on kulupõhised, siis kulud kasvavad ja tulud kasvavad. Sellist mõju eelarvepositsioonile, vähemalt suurt mõju, ma ei näe. Aga ma ei oska ka numbriliselt praegu vastata, kui mitmest või mitmekümnest tuhandest me praegu räägime. Jah. Saadan kirjalikult.

Teine asi. Ma olen nõus, et mõjude kirjeldamise osa tervikuna võiks olla põhjalikum ja ülevaatlikum. Mis puudutab seda, et kirjeldada seda mõju kõigile osapooltele, siis antud juhul näiteks see teadusliku nõustamise tasu ei ole riigieelarve kuidagi mingi suur tulumeede või midagi sellist, mida me tahame kellelegi peale suruda. Aga Ravimiametis töötavad väga head valdkonnaspetsialistid, kes on regulatsiooniga ja ka Euroopa tasandi regulatsiooniga kokku puutunud. Me näeme, et Eestis on ettevõtteid, ka start-up'e ja teisi osapooli, kellel oleks sellist nõu vaja. See on töö, mille eest nad on valmis maksma, ja seda [nõu] nad saavad tegelikult Ravimiametist. See on nagu täiendava võimaluse loomine, mitte koormise või kohustuse panemine ettevõtjale. Seetõttu me ei ole sellel juhul neid konkreetseid mõjusid hinnanud. Me ei näe, et see oleks kuidagi teist osapoolt kahjustav. Aga see on see arusaam, et selline ootus on Ravimiametile aja jooksul tekkinud.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen seletuskirjast, et Ravimiametile antakse õigus erandlikel juhtudel, näiteks tarneraskuste korral, ajutiselt piirata ravimite apteegist väljastatavaid koguseid või lubada väljastamist vaid teatud diagnooside puhul. Kui nüüd maainimene tuleb linna ja tahab osta oma rohtude kolme kuu varu välja, siis, ma saan aru, ta seda [teha] ei saa. Või on plaanis, nagu omal ajal olid, talongid, et jaopärast ainult saab? Kuhu me sellega liigume? Kuidas see piirang välja näeb ja kas tõesti maainimesed pannaksegi linnainimestega võrreldes nii halba olukorda, et nad ei saagi selle ühe linnas käimise korraga tagada seda, et oleks tükiks ajaks ravimid olemas?

Tänan küsimuse eest! Ei, praegu saavad tõesti kõik inimesed oma retseptid välja osta. Tegemist on kriisiolukorras võib-olla vaja mineva meetmega. COVID‑i ajal, kui ebakindlust ja segadust oli eriolukorra alguses palju, piirati näiteks paratsetamooli müüki ühele inimesele kahe karbini, et tõesti kindlustada see, et kui inimene tuleb suure valu või palavikuga, siis jätkub talle ja kõigile neile, kellel seda päriselt vaja on. Segadust oli palju, me ei teadnud, milline olukord ka selliste lihtsate käsimüügiravimitega mõne kuu pärast turul on. See ongi mõeldud kriisiolukorras kasutamiseks, kui on risk, et teatud ravimeid napib. Eesmärk ei ole kuidagi tavaolukorras seda rakendada või teha mingeid piirkondlikke erisusi. Inimesed, kes nagu minagi eelistavad korraga kõik retseptid välja osta, ei peaks mitu korda [apteegis] käima.

Teiseks, diagnoosipõhine piiramine. See puudutab sellist olukorda, kus meil võib olla mõne toimeainega tarneraskusi. Mõne diagnoosiga inimesel võib olla alternatiivne ravim olemas, teise diagnoosi puhul seda ei pruugi olla. Siis on Ravimiametil võimalik otsustada, et seda konkreetset, nappivat ravimit me väljastame selle diagnoosiga inimestele, kellel ühtegi alternatiivi saadaval ei ole, ja need inimesed, kellel on alternatiivne ravim olemas, saavad alternatiivile üle minna.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetav minister! Selle eelnõu üks osa tõukub Euroopa Nõukogu ja parlamendi direktiivist, mille kohaselt ei tohi Eestis ravimitootmise tegevusloa omaja teostada lisaks tootmistegevusele ka hulgimüüki ilma hulgimüügi tegevusluba omamata. Teatavasti võtab Eesti pahatihti Euroopa Liidu õigusakte üle mehaaniliselt, Eesti eripära arvestamata, millega kahjuks tekitatakse Eesti kodanikes põhjendatud vastumeelsust Euroopa Liidu kui terviku vastu. Mina tahaksin teada, mis põhjendusega on see Euroopa Nõukogu ja parlamendi direktiiv väljastatud, ja kuidas näiteks mina saan oma valijale põhjendada, et see konkreetne direktiivist tõukuv muudatus sisuliselt muudab Eesti elu paremaks.

Aitäh! Mina põhjendaksin seda valijale paindlikkuse loomise kaudu. Me sisuliselt lahutame tootja ja hulgimüüja tegevusloa. Me ei saa eeldada, et Eestis kõik ettevõtted tegelevad nende [mõlema] asjaga. On ravimitootjad ja on need, kes tegelevad ainult hulgimüügiga, nad ei pruugi ise toota. Tegelikult on lihtsam ja selgem, kui meil on tootjal tegevusluba ja hulgimüüjal tegevusluba ning vastavalt ettevõtte tegevusele saab taotleda ühe või teise või mõlemad. Nad ei pea komplektis koos olema, nagu meil seni oli.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ei tea, Rain ei leidnud seda numbrilist kokkuhoiukohta, aga ma siin sirvisin seletuskirja ja nägin, et kohe neljal real on see ära kirjeldatud. Siin on [kirjas] selle seaduse rakendamisega seotud kokkuhoid riigile aastatel 2024–2027, mis on väga üllas eesmärk. Kokkuhoiukohad tuleb leida. Kõige suurem kokkuhoiukoht on ravimitega reisimise lihtsustamine nelja aasta kontekstis, see [tunnistuste] väljastamine läheb Ravimiameti asemel apteekidesse. Aga ma küsin, et kui need tegevused enne toimusid ministeeriumis või Ravimiametis ja see kokkuhoid tähendab inimeste nagu koomaletõmbamist, siis kas nüüd, kui Ravimiameti asemel väljastatakse [tunnistused] apteegist, antakse apteekritele ka raha, et nad saaksid seda teenust apteekides pakkuda?

Aitäh! Täpsustan: Rain Epleri küsimus ei puudutanud kokkuhoidu. Kokkuhoid oli seotud üle riigieelarve kokkuhoiukohtade otsimisega ja seetõttu on see seal põhjalikult kirjeldatud. Rain Epler küsis Ravimiameti tulude kasvu kohta, kui palju tulud kasvavad, kui me neid tasusid tõstame. Seda ei olnud tõesti koondnumbrina välja toodud.

Seoses sellega, et Ravimiamet on meil olnud seni ainus Schengeni tunnistuste väljastaja, on Ravimiametile sellega kaasnenud koormus, sest kõik patsiendid on pidanud seal käima seda tunnistust küsimas. Nüüd läheb patsiendi jaoks asi lihtsamaks, seda [tunnistust] saab printida apteegis. Aga ühelgi apteegil koormus samas mahus ei kasva, sest võib-olla seda [tunnistust] küsitakse ainult korra aastas. See koormus jaguneb apteekide vahel ära ja eraldi tasu sellega kaasa ei ole läinud.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Eile ründas lugupeetud vastaja mind selle süüdistusega, et me tegeleme siin obstruktsiooniga ja ei lase riiki juhtida. Vaat tänase Porto Franco otsuse valguses ma ütlen teile, et me tegeleme obstruktsiooniga ja tegeleme sellega edasi, kuni me teie illegitiimsest seltskonnast lahti saame. Nii et võtke teatavaks. Te olete siin illegitiimselt praegu ja kõik need eelnõud ja otsused on illegitiimsed. 

Aga siiski, uudishimuliku inimesena ma küsin. Küsimus on järgmine. Kasutan teie ütlust "innovatiivsed ravimid". Kas te täpsustaksite, defineeriksite, mis asjad on innovatiivsed ravimid? Kas need süstid, mida tervele Eesti rahvale peale suruti, olid ka innovatiivsed ravimid, mida Eesti rahva peal katsetati? Või mis asi on innovatiivne ravim?

Austatud minister, ma korra vabandan. Ma palun saalis vaikust. Aitäh! Palun, minister!

Aitäh! Tänane Porto Franco kohtuotsus ei sea kuidagi ametisoleva valitsuse legitiimsust küsimärgi alla. 

Aga vastus teisele küsimusele. Innovaatiline on uus, uuenduslik. Konkreetsel juhul tõesti mõeldakse ravimeid, mis on näiteks kliiniliste uuringute faasis, mis ei ole jõudnud Eestis, ma ei tea, müügiloa taotlemiseni, aga teatud raskete tervisemuredega patsientidel, sageli vähihaigetel või neuroloogilise haigusega patsientidel, võib see olla ainus kas elupäästev võimalus või leevenduse võimalus elu lõpus. Raviarstiga koos seda otsustatakse ja nüüd on Eestis seadusega loodud alus selliste ravimite kasutamiseks. Nii et need on kliinilise uuringu faasis ravimid, mille varajast kättesaadavust teatud hulga patsientide seas võib pidada lihtsalt inimlikuks.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma alustan sellest, et ega ma aru küll ei saa, miks see paks eelnõu siia laua peale toodud on ja mida see paremaks teeb. Enamikus asjades, mul on tunne, püütakse midagi hullemaks teha.  

Üks pool on seesama müügiloata ravimite kättesaadavuse parandamine. Kui see on vähihaigetele [mõeldud], siis on see väga hea, aga mul on hirm, et see on tegelikult [senistest reeglitest] möödaminek, selleks et haiglaapteegid saaksid hakata kuidagi ilma loata ravimeid sisse tooma. Ma loodan, et seda riski siin ei ole, aga mul on see hirm. Seda on püütud mitu aastat teha.

Aga teine pool on siin ravimialase tegevuse arendamine ja Ravimiamet. Tead, ma ütlen ausalt, niipalju kui ma olen kõrvalt kuulnud, see Ravimiamet oma asjadega ikka hakkama ei saa. Selles, mida ta apteekide (Juhataja helistab kella.) ja ravimite hulgimüüjatega teeb, on palju küsimärke. Nüüd me anname siia veel mingisugust raha juurde, et nad veel rohkem kedagi kottima hakkaks. Tegelikult on oluline see, et Ravimiamet tegeleks oma asjadega ja hulgimüüjad oma asjadega …

Hea küsija, teie aeg! Palun ministril vastata.

Aitäh! 2022. aastal tõesti tehti 4132 taotlust müügiloata ravimite Eestisse sissetoomiseks. Need on juhud, kui patsiendi jaoks sobivale ravimile ei ole Eestis müügiluba taotletud. See muudatus kiirendab – neid juhtumeid ilmselt on tulevikus sama palju – patsiendil ravimi kättesaamist, umbes kolme nädala asemel toimub see mõne päevaga. Midagi muud see ei muuda ja haiglatele ravimite maaletoomise õigust ei anna.

Küsimuse teine pool puudutas Ravimiameti tasude tõusu. Kuna tasud on kulupõhised, kuludega seotud, siis kui kulud on kasvanud, on mõistlik need tasud üle vaadata. Uued tasud, mis luuakse, ei ole mitte kohustus või sund, vaid pigem on olnud teiste osapoolte, sealhulgas ettevõtete ootus, et näiteks oleks teaduslikku nõu võimalik Ravimiametist tellida, kuna seal on Eesti mõttes kõige pädevamad inimesed koos ja teatud juhtudel on seda nõu vaja. Nüüd on seaduses loodud alus sellise nõu ettevõtetele andmiseks.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen seletuskirjast jälle, ravimialase tegevuse arendamise osast, et muudetakse Ravimiameti tasuliste teenuste nimekirja ja lisatakse sinna uusi teenuseid juurde. Minu küsimus ongi see, et kui uusi teenuseid lisatakse juurde, neid oli siin päris mitu, kas siis tasulise teenuse hind tõuseb. Äkki ütlete ära, mis see teenuse hind senini on olnud ja kui palju ta hakkaks sel juhul olema?

Aitäh! Näiteks see juba siin saalis korduvalt küsitud ja tsiteeritud teadusliku nõu andmine. Rain Epler vist mainis kas 6000 eurot või midagi niimoodi, varem oli 3500 või nii. Jah, seda tüüpi hinnatõusud on. See numbriline info on seletuskirjas olemas. Kõik kulud on kasvanud ja kui nõudlus teenuse järele on, siis ühelt poolt on kulude kasv põhjus hinnatõusuks ja turu soov teatud teenuste järele on põhjus, et lisame ka uusi teenuseid või muudame teenuse kirjeldust. Seal ei ole midagi kummalist või üllatavat või midagi sellist, mis peaks muret tekitama. See, et meil on Eestis need pädevad inimesed Ravimiametis ja nende teenuste pakkumisega on seotud kulud, on normaalne.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Selgus, et mul siiski on võimalus veel täpsustada sotsiaaldemokraatide seisukohta. Me tegelikult oleme siin saalis ju kõik rahva teenrid, teenime Eesti rahvast, olgu me opositsioonis või koalitsioonis. Ma arvan, et maapiirkondade inimeste käekäik ja heaolu väärib erilist tähelepanu, ja EKRE on kogu aeg võidelnud selle eest, et maapiirkondades paraneks ravimite kättesaadavus. Ma ei saanud ikkagi teilt vastust. Me samal ajal tegeleme ka eelarvega, [ja ma ei saanud vastust selle kohta,] kui EKRE ikkagi tooks siia meetmed selle eelnõu raames, millega me saaksime [olukorda] parandada või luua võimalused valveapteekide loomiseks kas erakorralise meditsiini osakondade juures või eraldi, et soodustada ikkagi seda, et ei oleks ainult Tallinnas ja Tartus, vaid näiteks ka Pärnus, Kesk-Eestis ja Ida-Virumaal see teenus, ja teeksime ka eelarves vastavad korrektuurid, et need võimalused luua. Ma ei saanud teie käest vastust, kas sotsiaaldemokraadid on ka Eesti rahva, maainimeste poolel või te jääte ikkagi siia pealinna pilvelõhkujate vahele ja maainimeste muredele kaasa ei tunne. Arvestades, kui palju tõuseb kütuseaktsiis (Juhataja helistab kella.) ja milline automaks tuleb ja millised veel kõik maksud tulevad, siis paljudel inimestel pole võimalik varsti isegi apteeki sõita.

Aitäh! Ma lootsingi, et te uuesti küsite ja ma saan vastata. Enda meelest ma ütlesin väga selgelt, et igas asulas ja igas maakonnas sellist nõudlust valveapteegiteenuse järgi tegelikult andmetest välja ei paista. Need lahendused, mida koalitsioon on pakkunud – ma ühelt poolt tõesti arvan, et ükski valitsus pole nii palju regionaalpoliitikat teinud kui see valitsus konkreetses valdkonnas –, nii see videokõnevõimaluse loomine haruapteekides, proviisorite lähtetoetuse paindlikumaks muutmine, mida ma siin mõne tunni pärast tutvustan, on kõik sammud selleks, et kindlustada kvaliteetne apteegiteenus ka maapiirkonnas.

Lisaks tegelevad Eesti ettevõtted innovatsiooniga ja meil on ka iseteenindusapteeke. Küsimus on, et kui meil on öiste valvete katmiseks proviisoreid leida keeruline, siis kas alternatiiv oleks näiteks iseteenindusapteegid. Nii et ma arvan, et on võimalusi, kuidas maapiirkondades ravimite kättesaadavust tagada, aga see ei pea tingimata tähendama, et sajas Eesti punktis keegi noor inimene öö läbi tööd teeb.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas selle seadusega hoitakse ära olukord, kus patsient võib isikliku kasu saamise eesmärgil ära kasutada retseptiravimite soodustusi? Toon näitena mõne aasta taguse juhtumi Kivimäe Perearstikeskuses, kus üheksa kuu jooksul kirjutati ühele patsiendile välja 1590 purki imikutoitu. Retsepte kirjutati välja rohkem kui 70 000 euro eest, millest [haige]kassa maksis kinni enam kui 52 000 eurot. Kas sellised juhtumid on tulevikus välistatud?

Aitäh! See eelnõu konkreetselt näiteks Tervisekassa väljamaksete üle tehtava järelevalve parandamisega ei tegele. Ravimiseaduste muudatuste pakett on küll ulatuslik, aga antud juhul me räägime järelevalvest nende teenuste ja toodete üle, mida Tervisekassa on hüvitanud. Ma olen nõus, et kuna andmed on elektroonilised, siis seda lihtsam on järelevalvet parandada ja tõhustada. Sellega tulebki pidevalt tegeleda.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Tore, et meil on puldis inimene, kes oskab nalja teha. Huumor poliitikas on niisugune asi, millega võib vahele jääda. Antud juhul oli teil nali selle kohta, et see valitsus on kõige rohkem tegelenud regionaalpoliitikaga. See on muidugi naerukoht. Alates tasuta bussiliinide kaotamisest ja lõpetades automaksu kehtestamisega – see on suurepärane regionaalpoliitika. Lihtsalt suurepärane! 

Mu küsimus on selle kohta, et mulle hakkas kõrva, kui te eelnõu esitasite, et siis te rääkisite vastutusest, vastutuse täpsustamisest, vastutuse jagamisest ja nii edasi. Mina vaatan televiisorit ja näen seal ravimireklaami. Eranditult pärast iga ravimireklaami tuleb kiri: "Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Kõrvaltoimete tekkimisel pöörduge arsti või apteekri poole." Mina saan täiesti ühemõtteliselt aru, et sellega lükatakse tegelik vastutus ravimi kasutajale, ja ülejäänud just nagu hajutavad oma vastutuse ära, nii et vastutab ravimi kasutaja. (Juhataja helistab kella.) Saan ma valesti aru?

Aitäh! Jah, saate valesti aru. Antud juhul me räägime sellest, kelle vastutus on see, et ravimireklaam vastaks reklaamiseaduses ettenähtud nõuetele. Kui praegu seadus ütleb, et selle eest vastutab tootja, hulgimüüja, müügiloa hoidja, siis nüüd see vastutus laieneb ka neile, kes ravimireklaami toodavad, avaldavad, tellivad, mis on tegelikult täiesti adekvaatne laiendus. See ei puuduta patsiendi otsust, kas ravimit kasutada või mitte.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma pean ka muidugi kurbusega ütlema, et see nali ei [kõlanud] päris hästi, mis sa enne tegid. Regionaalpoliitika suhtes nii vaenulikku valitsust pole olnudki. Iga inimese pealt võetakse järgnevatel aastatel üle 2000 euro makse ja vastu antakse 4 eurot. See on ikka päris hea. 

Aga ma loen siit [seletuskirjast], ravimialase tegevuse arendamise osast, kus on kirjutatud, et Ravimiametile antakse õigus erandlikel juhtudel ajutiselt piirata ravimite [apteegist väljastatavaid koguseid]. Ma nüüd küsin. Ravimiamet on seda viimase poolteise aasta jooksul mitmel korral teinud. Kas nüüd seadustatakse tagantjärele see, mida Ravimiamet on juba teinud? Teine asi selle küsimuse juures on see, kas apteekritele, omanikele, see kompenseeritakse. Kui ma ei tohi müüa nii palju, kui mul ostjaid on, siis see tähendab, et mul jääb ju teatud perioodil tulu saamata. Ei tohiks olla nii, et kellelegi antakse õigus, aga kulud peab katma ettevõtja. Ravimiamet on seda minu teadmiste järgi viimasel poolteisel aastal (Juhataja helistab kella.) kuritarvitanud mitmel korral, kui on keelanud ravimite müüki, piiranud …

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Vaatamata sellele, et küsijatele siin saalis ei pruugi, ma ei tea, meeldida automaks või mõni teine muudatus, siis aus seis on see, et kõik eelmised valitsused näiteks euroraha maale ei suunanud. Piirkondlik ebavõrdsus on kasvanud ka eurovahendite toel, nii nagu järelhindamise aruanded ütlevad. See on esimene valitsus, mis tegelikult ligi poole vahenditest, ka ettevõtlustoetustest suunab maapiirkonda. Samamoodi liikuvusreform. See, et mõnes maakonnas on teatud juhtudel tasuta ühistransport olemas – jaa, mõnel inimesel on sellest kasu, aga sellist plaani, et üle Eesti oleks kvaliteetne transpordivõrk, ühtne piletisüsteem, rongide ja busside väljumised ühtiksid, neid ole ükski varasem valitsus pidanud. See on käesoleva koalitsiooni prioriteet. Tegelikult seda tüüpi muudatustega, isegi taastuvenergia arendamisega jõuliselt edasi minemine, kui on piisaval hulgal taastuvenergiat, siis see loob majandusvõimalusi. Ega keegi neid tuulikuid Tallinna kesklinna ei ehita, nii et täiendavad töökohad ja tootmisvõimalused tulevad maapiirkondadesse. Regionaalpoliitika on palju laiem ja fundamentaalselt Eestit muutev, mitte poolteiseeurone bussipilet. 

Apteekide kohta: paratsetamooli müüki eriolukorra alguses piirati. Aga see ei ole kuidagi tavapraktika. Kriisiolukorras tehtud valitsuse otsused olid [tehtud] selliste haldusaktidena, sealt tuli see alus. Me kriisiga seotud regulatsioone läbivalt muudame ja tegeleme toimepidevusega. Jah, võib juhtuda, et mõne kriisi ajal, on see siis mõne nakkuse levik või julgeolekukriis, on vaja ravimite müüki piirata teatud juhtudel või teatud diagnoosiga inimestele. Selle aluse me nüüd loome ravimiseaduses.

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ei, siin mingit pingpongi tegema ei hakka, et teete siin veel jätkuküsimuste ja ‑vastuste vooru. Aitäh! Aitäh teile! Tuhat tänu! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari. Palun!

Lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud kuulajad! Mina teen ettekande sotsiaalkomisjoni poolt. Sotsiaalkomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 10. oktoobri istungil ja lisaks sotsiaalkomisjoni liikmetele osalesid seal Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Mari Amos ja terviseminister, kes meie ees just esines, Riina Sikkut. Mõlemad andsid või peamiselt küll minister andis põhjaliku ülevaate planeeritavatest seadusemuudatustest. Koosolekul olid kõik sotsiaalkomisjoni liikmed, välja arvatud üks. Komisjon üldiselt leidis, et nimetatud seadusemuudatused on vajalikud ning need ennekõike parandavad Eesti elanike ligipääsu uutele ja innovatiivsetele ravimitele. Minister minu meelest väga ilusasti seletas, mis on innovatiivne ravim. See on nagu päris uus ravim, ta ei pea tingimata olema kliiniliste uuringute [faasis], ta võib ka juba turul olla. Komisjon otsustas seaduseelnõu esimese lugemise lõpetada ning tegi ettepaneku võtta see seaduseelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda.

Me arutasime planeeritavaid seadusemuudatusi. Ma toon siin välja ainult mõned olulisemad arutlusel olnud punktid, sest kõiki muid detaile on võimalik leida ka koosoleku protokollist. 

Esiteks me arutasime [kasutamata] jäänud ravimite tagastamise korraldust apteekides. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas jäätmekäitlejad saavad ravimite hävitamisega hakkama. Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitas, et ravimikonteinerid saavad olema ka apteegis, aga see on apteekidele võimalus, mitte kohustus. Inimesed saavad viia oma ülejäänud või aegunud ravimeid apteekidesse. Ennekõike on see kohalike omavalitsuste otsustada, kuidas need ülejäänud ravimid hävitatakse, kuidas nad kokku kogutakse ja kuidas neid keskkonnasäästlikult hävitatakse. Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitas, et Eestis [tegutsevad] jäätmekäitlejad on täiesti teadlikud, kuidas ravimeid hävitada nii, et need ravimid ei satuks keskkonda, neile on see süsteem tuttav.

Teiseks, komisjon toetas seda, et uued, müügiloa saanud ravimid saaks Eesti haigetele kättesaadavaks ka enne, kui need on jõudnud Eesti turule või siis enne seda, kui kokkulepe Tervisekassaga on sõlmitud. Minu meelest on siin korduvalt seda küsimust küsitud, kas need uued ravimid, mis võivad olla konkreetsele haigele ainukene õlekõrs, saavad varem [kättesaadavaks]. Selle seadusega seoses see tõesti niimoodi juhtub. Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitas ka, et see seadusemuudatus puudutab vaid Euroopa Liidus registreeritud ravimeid ja ei kehti ravimite kohta, mis on registreeritud või kasutusel väljaspool Euroopa Liitu.

Kolmandaks, komisjoni liikmed tundsid huvi, kes rahastab neid ravimeid, mille kohta ei ole veel Tervisekassal kokkuleppeid sõlmitud. Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas, et uute ravimite eest tuleb haigel ise tasuda, aga ta lisas, et väga kallite ravimite korral võib Tervisekassa rahastamisel appi tulla. 

Küsimusi oli selle nõndanimetatud compassionate-use-programmi kohta, ennekõike teie ees kõnelejal, kuna mul on pikaaegsed kogemused niisuguste programmidega. Ma veel kord kordan üle, mida minister juba ütles, et need on niisugused ravimid, mis on kliiniliste uuringute hilises faasis, need uuringud veel toimuvad, aga need uuringud ei toimu Eestis, seega need ravimid uuringute raames Eesti haigetele kättesaadavad ei ole. Neid ravimeid määravad arstid ainult neile haigetele, kelle jaoks kõik muud ravivõimalused on ammendunud ja kellel pole aega oodata, millal uus ravim turule jõuab. Lisaks peavad need ravimid olema varase faasi kliinilistes uuringutes näidanud, et nad on tõhusad, teisisõnu, et see ravim annab lootust. Minul oli mitmeid täpsustavaid küsimusi selle programmi kohta. Ma sel teemal pean Ravimiameti ekspertidega diskussiooni ja ma usun, et saan nendele küsimustele ka vastused.

Mitmed komisjoni liikmed soovisid täpselt niisamuti nagu tänased kuulajad täpsustada, miks antakse Ravimiametile teatud olukordades luba müüdavate ravimite koguseid piirata. Sotsiaalministeeriumi esindaja, nii nagu ministergi teile täna, vastas, et ettepanek on, et seda tehtaks vaid erandolukordades. Põhjus on ennekõike see, et on tegemist ravimi puudusega. Toodi näide. Ma usun, et igaüks on kuulnud ravimist Ozempic, see on see kuulus kaalulangetamise ravim, mis tegelikult on teise tüübi diabeedi ravim. Selle ravimi kättesaadavust neile, kes soovivad seda kasutada kaalulangetamise eesmärgil, on piiratud, et ravimit jätkuks teise tüübi diabeedi haigetele.

Sotsiaalministeeriumi esindaja täpsustas seda niinimetatud teadusliku nõu andmise tasu, mis nüüd oluliselt tõuseb ja mille järele on turunõudlus. See [säte] käib kommertsiaalsete ravimitootjate või teisisõnu ravimitootjate kohta. Sellest [tasust] on vabastatud akadeemilised kooslused ehk ülikoolide töötajad või arstid, kui nad soovivad uuringute kohta nõu saada. 

Üks komisjoni liige tundis huvi ka koroonaviiruse vaktsiinide reklaami kohta ja minister andis sellele vastused oma teadmiste alusel.

Sotsiaalkomisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. oktoobril – täna on küll juba 18. oktoober, ta pidigi siin eile olema – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli ka konsensuslik otsus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle ettepaneku poolt oli 7 komisjoni liiget ja vastu 1. Mina tänan teid tähelepanu eest.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile on vähemalt üks küsimus. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Küllalt mahukas eelnõu. Ise ma ei ole selle valdkonna professionaal, on raske kõike haarata. Aga ma küsisin proua ministri käest küsimuse selle kohta, et ma ise näen ravimivaldkonnas problemaatilisena seda, et narkootikumid või narkootilise toimega ravimid võivad liiga kergesti sattuda inimeste kätte, kelle kätte need ei peaks sattuma. Neid ka määratakse mõnel juhul nii [pikalt], et inimesed satuvad nendest sõltuvusse. Kas teil komisjonis oli laiemalt arutelu selle üle, et kas nüüd, kui nii laiaulatuslikult ravimivaldkonda korrastatakse, poleks mõistlik korrastada kõik enam-vähem problemaatilised asjad, mida me oleme suutnud tuvastada, ühekorraga ära, et saaks siin mingi selge soti majja või tekiks progress, et need asjad oleksid tehtud? Kas teil oli arutelu selle üle?

Ei, me komisjonis seda konkreetset ettepanekut või konkreetselt narkootiliste ainete kasutamist ei arutanud. Ma olen teiega väga nõus. Aga olen ka ministriga väga nõus, et enamik neid narkootikume, mida inimesed kasutavad, ringlevad mustal turul, [neid ei hangita] mitte apteekidest ja ravimiretseptidega. Aga olen väga nõus teiega, et see probleem vajab arutamist. Need seadused või ennekõike järelevalve, kuidas seda musta turgu kontrollida, jäävad küll natukene väljapoole meditsiinivaldkonda.

Suur tänu, hea ettekandja, teie ettekande eest ja vastuse eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun!

Igaks juhuks palun lisaaega ka.

Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Tuleb kohe sissejuhatuseks öelda – ma saan küll aru, et see oli retooriline [väide] –, et kõik ei ole kuulnud sellest diabeediravimist, millega kaalu langetatakse. Mina ei ole sellest kunagi kuulnud. (Naerab.) Aga see oli niisama kõrvalepõige. 

Eelnõu on paras telliskivi ja loomulikult valdkonnaspetsiifiline. Mina sotsiaalkomisjoni liige ei ole, aga mõned teemad loomulikult [panid] kohe väikesed häirekellad mul peas kõlisema. 

Esimene selline teema, kahtlemata, puudutab seda kaastundvat kasutust. No selle asja alla on peidetud varem ja on peidetud teistes riikides igasuguseid asju, ja mitte ilusaid ja häid asju. Ei saa kuidagi rahul olla selle vastusega, mida minister siin keerutas ja keerutas ja ära minu meelest ei keerutanud. Kas siis sellele, mida meil koroonavaktsiinideks nimetati – need ei olnud mingid vaktsiinid, vaktsiin peaks ära hoidma haigestumist ja nakatumist, kumbagi nad ei teinud, küll aga tegid inimeste südamed haigeks –, ka see nii-öelda kaastundev kasutus hea tahtmise korral laieneks, kui ametnikud nii otsustaks, Ravimiamet ja Terviseamet niimoodi otsustaks ja poliitiline suunis niimoodi tuleks, või see ei laieneks sellele? Jah, meile loeti siin ette ja rääkis minister ja räägiti komisjonis ka, et kui muid ravimeid ei ole. Aga tuletame ikka meelde, kuidas kuulutati 30 aastat maailmas inimeste peal väga edukalt kasutatud ivermektiin hobuse ussirohuks, just nimelt selle jaoks, et saaks öelda, et muid ravimeid ei ole ja nüüd on vaja minna koroonavaktsiinidega täisrindel edasi. See on libe tee, hästi libe tee.

Täpselt samamoodi kanep. On riike Euroopas, kus täpselt selle paragrahviga on kanep tehtud sisuliselt vabalt kättesaadavaks. See ei saa olla ravimiseadusega nii-öelda äratehtav asi, see ikkagi oluliselt rohkem puudutab meil õiguskaitset ja seda, kuidas me oleme kokku leppinud, et mille eest me karistame ja mille eest me ei karista. Ei tohi olla niimoodi, et meil on üks seadus, mis ütleb, et see aine on kriminaal[seadusega] keelatud, aga kuskil teises seaduses on loodud väike auk, mis teeb esimese seaduse sisuliselt kehtetuks. Sellise asjaga nõus olla ei saa. 

Siis on muidugi küsimus nende maa-apteekide lahtiolekuaegadest ja kõigest sellest. No see on habemega teema, see on nii kaua veerenud, kui mina vähegi mäletan. Videokonsultatsioonide teema täpselt samamoodi. Ei saa ju otseselt vaielda, et mingites olukordades ka arstivisiit või mingid muud sellised konsultatsioonid video teel ongi kõige tõhusam ja kõige kuluefektiivsem viis ja parem on saada selline abi video teel kui saada teada, et sa saad kahe kuu pärast oma perearstile aja. Võib-olla tõepoolest, see on päriselu, eks ju. Mõnel on võib-olla hästi läinud ja perearst on paremini kättesaadav, aga eriarstidega on asi veel palju hullem. 

Asi, mis ei tulnud siin Riigikogu saalis üles – ma ei ole komisjonis, aga ma arvan, et vist ka mitte komisjonis –, on need kohapeal tehtud, kokkusegatud ravimid, mille kohta meil on ranged nõuded. Mitte sugugi igaüks ei tohi neid teha ja mitte sugugi igas apteegis ei tohi neid teha. Aga nüüd ma vaatan, et see läheb palju lõdvemaks. Võib-olla on jälle õige, võib-olla ei ole õige, aga see on tegelikult ikkagi suur otsus, kas nii tohib teha või mitte. 

Mina oleks tahtnud muidugi näha siin eelnõus ka sellist asja – see on jälle puhtalt poliitilise valiku koht –, kas ikkagi teatud asju, mida meil tohib müüa ainult apteegis, võiks müüa siiski ka poes, neid, mis ei ole retseptiravimid. Me praegu võime osta endale poest mingisuguseid vitamiine ja midagi taolist, aga äkki ikkagi peaks köharohtu ka saama osta. Meil on võimalik muudatusettepanekutega seda asja sättida. Ma olen kindel, et eelnõu kohta tuleb palju muudatusettepanekuid. Nii et need asjad on minu meelest vaja läbi vaadata. 

Aga nüüd kõige suurem teema, mis ei jäta mind kunagi käivitamata. Küsimus sellest, kas Eesti on või ei ole iseseisev riik. Peaaegu üle lehekülje jälle loeme, kuidas üks või teine direktiiv, üks või teine määrus, üks või teine mingisugune Euroopa Liidu käsk või keeld sunnib meid sellega tegelema. No ma ei ole nõus sellise asjaga. See on meie enda sisemine regulatsioon, me ei pea kogu aeg vaatama, mida Brüsselist ette kirjutatakse või ei kirjutata. See ei saa nii olla! Me võime igasuguseid asju ühisturu toimimise või ühisturu klausli alla toppida, aga tegelikult ikkagi veel kuni koroonani oli täiesti üheselt mõistetav, et kogu meditsiinivaldkond on iga liikmesriigi enda korraldada ja õiendada. Noh, järjest-järjest libiseb ka see asi meil Brüsselisse. 

Ja asi, millele ma ise oma küsimusega tähelepanu juhtisin: lõivud. No kuramus küll, ei ole ühtegi seadust, mis meile siia tuuakse, kus lõivud ei kasva pöörase kiirusega. Mina ei võta tõsiselt seda juttu, et lõivud on meil kõik kulupõhised. Vastupidi, just tänu sellele, et ma olen olnud rahandusminister, ma tean, et see kulupõhise lõivu arvutus on erakordselt loominguline asi. Seda on võimalik põhjendada nii ühte kui ka teist või kolmandat pidi. Mitte keegi ei suuda mulle selgeks teha, et see registreerimislõiv, mida meil automaksuga plaanitakse, ongi see kulu, mida maanteeamet hakkab ette nägema, kui ta võtab uue auto arvele. No lõpetage ära, 16 000 eurot ühe auto pealt! Nii lihtsalt ei ole! Aga see on väga paljudes valdkondades niimoodi, et need lõivud ei oma tegelikult pistmist sellega, kui palju ametnikud raha kulutavad oma paberimäärimisega, rääkimata sellest, et pole päris kindel, et need ametnikud kõik peavad seal olema ja neid pabereid määrima. Jätaks mõne eurodirektiivi, mis on meile nii-öelda valikuliselt [ülevõtmiseks] jäetud, üliagaralt kohaldamata ja äkki oleks lõiv ka väiksem. See lõivude tõstmise asi ärritab mind äärmiselt. Ja üldiselt selle tõttu teen ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Tõnis Mölder, palun teid Riigikogu kõnetooli koos kirjakesega, mis kannab pealkirja "Volikiri" või "Volitus", jah. Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Tõnis Mölderi, kes antud päevakorrapunktis esindab Isamaa fraktsiooni.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ravimiseaduse muutmist arutati siin parlamendis eelviimase koosseisu ajal päris mitmeid kordi. Ma pean ütlema, et need haavad siin saalis – kes eelmist korda mäletavad, [need teavad] – on veel päris värsked. Jah, koroonaajal oli vaja teha kiireid, selgeid, konkreetseid otsuseid ja teatud otsused olid põhjendatud, aga sellist laia vaadet, millisena me päriselt seda apteegiteenust tahame oma inimestele pakkuda, mis on see kliendivaade, mis on teenuseosutaja vaade ja millist teenuse kvaliteeti me suudame üle Eesti pakkuda, seda laia arutelu minu meelest ei ole toimunud. Tänase eelnõuga minu meelest ei lahendata ka neid küsimusi, mida ma mainisin. Ei tõsteta teenuse kvaliteeti, ei [parandata] kättesaadavust ega parandata ka hinnapoliitikat, mis ju tegelikult nende inimeste jaoks, kellele ravim on võib-olla elutähtis, on peamine probleem. Kindlasti sellest pikast ja paksust eelnõust leiab ka neid kohti, mis on head ja mis võib-olla vajavadki ärategemist. Aga laias laastus on selles eelnõus kolm-neli sellist põhituuma, mida ei saa heaks kiita ja mille põhiolemus on halb.  

Kõigepealt läheme ravimijäätmete juurde. Ma arvan, et nende kogumine käib ka praegu apteegis, mis on iseenesest positiivne, kui me vaatame keskkonnaaspekti. Aga võtame selle teise aspekti, et me paneme piltlikult öeldes apteekritele ja proviisoritele, kes õpivad Tartus ja Tallinnas kõrgetes ülikoolides, kohustuse hakata tegelema ravimijäätmete sorteerimisega – vabandust, see ei ole nende inimeste ja nende eriala spetsialiteedi mõttes mõistlik ressursi kasutamine. Ega siis toidupoes, kus müüakse, ma ei tea, köögivilju, ei ole ka biojäätmete konteinerit kõrval. Või teistpidi, lepime siis kokku, et teeme selle teenuse ühetaoliseks. Kohalikud omavalitsused koguvad ravimijäätmed kokku. Paneme selle kohustuse kohalikele omavalitsustele. Nad on ka valmis seda tegema, sest ka linnade ja valdade saadetud kiri ütleb, et nemad on valmis sellel teemal debatti pidama.  

Teine teema, videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine. Jätkuvalt tahan üle rõhutada: Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Proviisorite Koda ütlevad, et see teenus sellisel kujul ei ole mõistlik, see ei lahenda ühtegi probleemi ja nemad seda konkreetset muudatust ei toeta. Minu meelest, kui ministeerium valmistab ette sellist seaduseelnõu, siis oleks ütlemata mõistlik, kui erialaliitudega suudetaks sellises küsimuses saavutada mingisugune kokkulepe. Teisalt veel kord: video vahendusel inimeste ravimine või ka inimeste konsulteerimine on alati väga küsitav teenus. Kindlasti on see teatud juhtudel põhjendatud, kui seda teenust on vaja võimalikult kiiresti, aga seda Pandora laegast ei tohiks lõputult avada.  

Mis veel? Selle kohustuse [kaotamine], et kui omavalitsus teeb põhjendatud taotluse, et apteegiteenus omavalitsuses peab säilima, siis teenuse osutaja peab seda selles piirkonnas säilitama. See on konkreetselt ravimite kättesaadavuse teema. Ehk veel kord: inimestele on ravimite kättesaadavus eluliselt oluline, aga nüüd – ma panen 1 + 1 kokku – tekib olukord, kus ühtpidi me võtame omavalitsustelt õiguse taotleda ravimiteenuse ehk apteegiteenuse kättesaadavust kohapeal ja teisalt me avame silla videoteenusele. See tähendabki minu arvates seda, et mingil hetkel kaovad meil üle Eesti ära mitmed apteegid ja me hakkame seda teenust pakkuma inimestele videosilla vahendusel. See ei ole teenuse kvaliteedi tõstmine.  

Paluks lisaaega ka.

Kui palju?

Kolm minutit.

Palun, kolm minutit!

Nüüd läheme ravimite valmistamise juurde apteekides. Erinevad osapooled on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kui see on oluline teema, siis võtame inimesed laua taha kokku ja arutame selle teema tervikuna ja [põhjalikult] läbi. Veel kord: kui me kehtestame apteekidele nõuded, siis peab riik tulema teatud küsimustes ka mõistlikult vastu. Apteek võib ühe retsepti eest küsida 96 senti. Ilmselgelt on ravimi valmistamise ajaline kulu circa üks tund. 96 senti saab apteek küsida sellelt inimeselt. Aga küsimus ongi ju selles, et ega apteek ei taha tegelikult seda inimeselt küsida. Apteek, ma arvan, hea meelega valmistab neid ravimeid, apteeker ongi ju selleks seal apteegis, et ta saaks inimesi aidata. Aga küsimus on selles, et ta ka ju ootab, et riik hindaks tema tööd. 96 senti tunnis selle eest, et inimene valmistab ravimeid! No vabandust, see ei ole isegi mitte Eesti miinimumpalk, see on midagi oluliselt madalamat.  

Teenuse laiendamise eesmärk peab olema kvaliteetse teenuse osutamine. Veel kord: proviisorite olemasolu [tagamine] apteekides ja spetsialistide puudus on olnud see [probleem], mida me oleme proovinud väga pikalt lahendada. Nüüd omakorda, veel kord, võtame selle teema nagu letti, vaatame üle, kuidas me saame olemasolevat ressurssi mõistlikult kasutada, jaotada niimoodi, et need inimesed, kellel on olemas oskused, pädevused ja teadmised, saaksid seda teenust pakkuda. Apteegireformi järelmõju, üks tulem on see, et see, kes on selle loa pidaja, ei või neidsamu teadmisi ja oskusi, mida apteeker, proviisor omab, tegelikult [kasutada] teistes apteekides. Talle on pandud piirang peale. Ta ei või lihttöötajana oma teadmisi patsientidele edasi anda. Samas me ütleme, et meil on kuskil [apteekrite] puudus, ja hakkame videosilda looma. Veel kord: see on minu meelest väga oluline samm ühe tervikliku vaate jaoks.  

Küsimus, millega me minu meelest ei ole veel üldse tegelenud, puudutab reklaamitemaatikat, mis on ka sees siin [eelnõus] ja selles määruses, et ühe ja sama toimeainega käsimüügiravimid peavad olema väga selgelt eristatud. No kuulge, apteekides on minu meelest väga selgelt kirjas, kus miskid ravimid asuvad, ja kui ma ei tea, siis selleks ongi seal apteeker, proviisor. Aga läheme toidupoodi, seal on mingites kohtades nii, et leiva- ja saiariiulid on köömes selle kõrval, milline on mingi toidulisandite riiul. Seal ei ole mitte ühtegi apteekrit ega proviisorit. Kui küsid mõne toidupoemüüja käest, mis ravimid või mis toidulisandid need siin on, siis nad ei tea. Sellega me ei tegele. Aga et apteegis see kreem oleks siia paigutatud või see käsimüügiravim sinna paigutatud, siin me apteekrit ei usalda, siin me tuleme ja hakkame reklaami reguleerima.  

Ühesõnaga, hea Sotsiaalministeerium, hea minister, võtame korra hoo maha, teeme sellise eelnõu, millega kõik osapooled on rahul, ja teeme sellise eelnõu, mis päriselt muudab teenuse kvaliteeti nii tarbija kui ka teenuse osutaja jaoks paremaks. Ühtlasi teeb ka Isamaa fraktsioon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Nii, nüüd oleme väikese dilemma ees. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada, samas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja ka Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 299 esimesel lugemisel tagasi lükata. Helle-Moonika Helme, palun! Teil on vastusõnavõtt või miskit?

Aitäh sõna andmast! Ma võtan Konservatiivse Rahvaerakonna poolt 10 minutit vaheaega enne hääletust ja loodan, et Isamaa on ka sellega nõus.

Seda ma ei oska öelda, aga see vaheajasoov saab täidetud. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me oleme eelnõu 299 juures ja ma panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku – mõlemad ettepanekud on sarnased – eelnõu 299 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 21, vastu 60 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Eelnõu 299 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. november kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 303 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun teid!

Aitäh, lugupeetud …

(Helistab kella.) Head ametikaaslased, palun saalis vaikust! 

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigieelarve muutmise võib Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 43 järgi kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Head ametikaaslased, palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad ettekannet kuulata! Saalis on väga suur lärm. Rene Kokk, palun! Protseduuriline küsimus. Palun mikrofon Rene Kokale!

Aitäh, austatud juhataja! Ega teil ei ole mingit informatsiooni, kas midagi on juhtunud, et Reformierakonna liikmed lahkusid paaniliselt saalist? Kas teil on mingit informatsiooni?

Aitäh! Ei ole. Palun, minister, sõna on teil!

Aitäh! Ja kuna meil on ka sel aastal olukord, kus osa rahastamisvajadusi on aasta jooksul muutunud, on otstarbekas algatada riigieelarve muutmine. Ettepanek on muuta eelarvevahendite mahtu valitsemisalade vahel, kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ja vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Nende kavandatud muudatuste tegemisel või ettepanemisel on valitsemisalad oma prioriteete hinnanud ja arvestanud riigi raha mõistliku ja sihipärase kasutamisega. 

Suurimad muudatused toimuvad Kaitseministeeriumi eelarves, kus kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud klassifitseeritakse ümber kuludeks 21,3 miljonit eurot ja kulud investeeringuteks 19,5 miljonit eurot vastavalt hangete majanduslikule sisule. Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringutest suunatakse erinevateks väeloomet, riigikaitselist inimvara ja kaitsetahet toetavateks kuludeks 15,2 miljonit eurot. 10 miljonit eurot läheb Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud hüvitistesse. Kokku suunatakse ümber valitsemisalade eelarvete siseselt 107 miljonit eurot, valitsemisalade eelarvete vahel 4,1 miljonit eurot. Detailne nimekiri kõikidest muudatustest on leitav eelnõu seletuskirjast. Kõik ümbertõstmised on hoolikalt kaalutletud, vajalikud ja sihipärased. Palun eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on küsimusi ka, aga enne on meil üks küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma võtsin paberkandjal selle muutmise seaduse ette ja kuidagi need tabelid jooksevad siin väga viltu. Või on kantselei poolt see tabel muudetud. Võrdlevad tabelid jooksevad siin mingil viiel lehel eraldi, raske on kõike kokku panna, on väga raske jälgida. Kas oskate selles abi anda?

Aitäh! Me vaatame selle üle ja saame paremini paljundada, kui tarvis on. Aga praegu jah, meil on tõenäoliselt kõik täpselt ühtemoodi välja jagatud see 303 SE. Lasen kantseleil teile paljundatud materjalid üle vaadata. Minul on nad korrektsed. Aga aitäh! 

Martin Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh! Vaat nüüd on niisugune lugu, et meie kodukord ütleb, et need materjalid peavad seal taga olemas olema paberkandjal. Ja paberkandjal on niimoodi, et osa tabelite üks ots on järgmisel leheküljel. Neid ei ole võimalik kõrvutada sellega, kuidas eelmisel leheküljel tabel jookseb. Ma olen muidugi materjalidega tutvunud arvutis ka, siis kui see asi oli komisjonis, aga ma siin saalis ei saa seda teha. Mul on palve, et me teeksime vaheaja, kuni me saame korralikud, korrektsed materjalid.

Aitäh! Need tabelid on muuseas kõik elektrooniliselt korrektsena kättesaadavad ja me paljundame teile uued materjalid, kus on tabelid esitatud korrektsel viisil.

Siim Pohlak, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, ka samamoodi veel kord: tundub, et te ei võtnud seda muret ja ettepanekut vaheaja kohta tõsiselt. Kolleegid ilmselt peavad arvuteid tooma minema, kes tahavad arvutist vaadata, lisaks paljundamise aeg. Ma teen ikkagi ettepaneku, et äkki võtate vaheaja kümme minutit, et saaks kabinetist arvuti ära tuua või saaks paljundada uued tabelid. Aitäh!

Aitäh, Siim Pohlak! Selge, juhataja vaheaeg kümme minutit paljundamiseks, et kõik saaksid korrektselt seda eelnõu lugeda. Seega kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud, aga kuna meie eelnõu väljaprintimise, väljatrükkimise protsess veel käib, siis ma võtan veel juhataja vaheaja kümme minutit.

V a h e a e g 

Lugupeetud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud ja trükilõhnaline eelnõu 303 on Riigikogu liikmete laudadele laiali jagatud. Ma palun küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli tagasi rahandusminister Mart Võrklaeva. 

Arvo Aller, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma tahtsin eesistujat tänada selle kiire reageerimise eest ja korrektsete dokumentide toomise eest.

Aitäh teile! Ja läheme küsimuste juurde. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Minu küsimus on Kaitseministeeriumi eelarve muudatuste kohta. Siin on kokku 12 muudatusettepanekut ja mitmete muudatusettepanekute sisu või põhimõte on see, et investeeringutest, erivarustuse investeeringutest suunatakse raha ümber muudeks tegevusteks ehk palgakuludeks, õppekogunemiste läbiviimiseks, Nursipalu harjutusväljaga seotud tegevusteks ja muudeks paljuski vajalikeks asjadeks. Aga mu küsimuse mõte on see: kas kaitseminister on andnud teile ülevaate, mis siis investeeringutest selle tagajärjel praegu ära jääb või järgmisse aastasse või tulevikku edasi lükkub? Kas sellest on olemas mingi selge pilt? Need numbrid meile sellest sisulisest poolest ju väga ei räägi.

Aitäh! Konkreetseid tegevusi, mida üks või teine ministeerium ümbertõstmisega saavutab ja kas midagi lükkub edasi või saab midagi enne lisaks tehtud, neid asju saab valdkonna minister detailides selgitada. Mulle ta neid ülevaateid praegu andnud ei ole. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Palju on niisuguseid erinevaid ridu, k‑st i‑ni, i‑st k‑ni, kuhu need rahad liiguvad, on põnev jälgida. Aga mul on küsimus selles, et rahandusministrit peaks tegema rõõmsaks iga hetk, kui me saame aru, et mingitest kuludest jääb vahendeid üle või mõned investeeringud jäävad tegemata. Mul on küsimus: kas ja [kui, siis] millist edu te saavutasite erinevate ministeeriumidega läbirääkimisel, et need vahendid jääkski kasutamata ja eelarvesse alles ja sellega saaks realiseerida seda kärbet, mida valitsus on plaaninud ja mis ei taha kuskilt otsast kuidagi välja tulla? Kui palju me suudame vahendeid säilitada investeeringute arvelt ja tegevuste arvelt käesoleva aasta eelarves?

Aitäh! Loomulikult on rahandusministril ühelt poolt hea meel, kui me saame kuskilt midagi kokku hoida, ja seda tööd on ministrid teinud. Aga samamoodi peab rahandusminister aru saama või on minu huvi see, et kui on mingid eesmärgid kokku lepitud, siis me neid võimalikult efektiivselt täidaks. See on riigi ülesanne ja praeguse riigieelarve muutmise sisu on ikkagi see, et valdkonnaministrid ja ministeeriumid on näinud, et teatud tegevuste jaoks on vaja vahendeid ümber tõsta, et saavutada kokku lepitud eesmärgid, mida saavutada soovitakse.

Kolleeg Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin samal lainel nagu hea kolleeg Leo Kunnas, kes küsis muudatuste kohta kuludes ja investeeringutes. Aga ma küsin natuke teise nurga alt. Ma usun, et teie eesmärk on sama nagu meil kõigil, et riigi ressursside planeerimine ja kasutamine oleks kvaliteetne. Aga vaadates siin, milliste kuludega on asjad seotud, näiteks õppused ja õppekogunemised, juhtide konverents, ka Kaitseliidu õppused, tekib küsimus, et need on kõik tegevused, mis reeglina planeeritakse pika aja peale ette. Ma loen siit välja natukene sellist üleolevat või pealiskaudset suhtumist planeerimisse, mis omakorda tähendab reeglina ka põhjendamatuid kulusid ja riigiaparaadi kohmakust. Kas midagi selles osas ka kavatsete ette võtta?

Aitäh! Veel kord: sisuvaldkondades ma ikkagi usaldan valdkonnaministrit. Ja kindlasti on valdkonnaministril võimalik tulla ja detailides kas või riigikaitsekomisjonis kõike selgitada. Loomulikult on planeerimine tähtis, aga teisalt võib olla nii, et on ühtepidi planeeritud, aga et eesmärki efektiivsemalt saavutada, on vaja teatud eelarveridu ajas muuta. See võib olla mõlemat pidi. Aga konkreetset sisu saaks valdkonnaminister kindlasti komisjonis kommenteerida. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma vaatasin, et need muudatused väga suures ulatuses hõlmavad kuuekohaliste arvude liigutamist erinevate IT-lahenduste tarbeks või programmide kasutusele võtmiseks. See tähendab loomulikult seda, et selle võrra on ju inimtööjõudu vähem vaja. Mind huvitabki, kui palju ministeeriumi ametnike arvu tänu nendele erinevatele IT-lahendustele vähendatakse ja millises summas siis oleks kokkuhoid selles osas. Tasakaal peab ikka olema: kui ühte pannakse juurde, siis selle võrra mujalt peaks raha vabanema.

Aitäh! Seda ülevaadet nüüd peaks konkreetselt ministeeriumide vaates vaatama. Seda ülevaadet mul siin ei ole, kas nende muudatuste mõjul midagi personalikuludes muutub. Selle riigieelarve muutmise sisu on ikkagi see, et kas valitsemisalade vahel või valitsemisalade sees tõstetakse erinevaid kulusid ja tegevusi ringi.

Järgnevalt Jaak Valge, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! No tore on täitsa, et see eelarve vormistus nüüd korda aeti, aga tegelikult ega see meid edasi ei aita riigieelarve sisu mõistmisel. Tegelikult korras riigirahandusest ei saa ikkagi rääkida senikaua, kuni ka meie asjast huvitatutena riigieelarvest aru ei saa. Ma tsiteerin riigikontrolör Janar Holmi: "Kui süüd otsida, siis süüdi on inimesed, kes riigieelarvet teevad. Eelarve kvaliteet väljendub selles, kas on aru saada, kellele ja mille jaoks raha läheb. Hetkel seda ei ole." Kui teie oleksite nüüd eraettevõtja ja teile pakutakse müüa eset, mille omadusi te ei tea, kas te ostaksite seda? Ütleme nii, et kui te seda ei ostaks – ma oletan, et te ei ostaks –, siis kuidas te veenate meid, et meie peaksime seda tegema?

Aitäh! Ilmselt ma ei ostaks asja, mille omadusi ma ei tea, aga riigieelarvega meil seda probleemi pole. Tõsi, praegu me räägime riigieelarve muutmisest, aga riigieelarves on meil olemas tegevuspõhine vaade, mis näitabki seda, millised on riigi eesmärgid ka valdkonna arengukavades seatud ja kuidas need on rahaliste vahenditega kaetud. Ja see läheb kuni selleni välja, et meil on mõõdikud, kuhupoole me liigume: kas me saavutame neid eesmärke, mis me oleme kokku leppinud või mitte, kuidas meil läheb ja kas see raha on piisav. On ka majandusliku sisu järgi vaade, mis, ma saan aru, küsijat hetkel huvitab. On mõlemad vaated ja võimalus otsustada, kumb on sobilikum või mille alusel on soov parasjagu järeldusi või muudatusettepanekuid teha.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Riigikogu Kantselei majandamiskulude kokkuhoiu arvelt suunatakse 104 600 eurot investeeringuteks. Küsimus: palun täpsustage, mida sisaldavad endas need kokku hoitavad majandamiskulud.

Aitäh! Jällegi, rahandusministril puudub ülevaade, mis on täpselt nende majandamiskulude sisu. Küll aga saab, nii nagu te õigesti ütlesite, siit seletuskirjast lugeda ja tabelitest näha, et majandamiskulude arvelt kantakse raha üle investeeringuteks. Ju siis Riigikogu Kantselei nägi, et investeeringuid on vaja teha sel aastal rohkem, ja leiti ka koht, kus majandamiskulusid kokku hoida. See on see sisu. Millised on täpsed detailid, seda saab vajadusel Riigikogu Kantselei esindajatelt otse küsida komisjonis. 

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud rahandusminister! Me oleme nüüd teada saanud, et Kliimaministeerium on kolimas ministeeriumide ühishoonesse ehk superministeeriumisse ja et sellega kaasneb lisaks rendihinnale, mida tuleb maksta, ka eelmise hoone eest trahv 434 600 eurot pluss käibemaks. Kuidas sellega on? Kas selle trahvisumma – ma eeldan, et see on ka 2023. aasta eelarve küsimus – maksab Kliimaministeerium oma vahenditest ja mis siis selle tõttu tegemata jääb? Või andis Rahandusministeerium trahvi maksmiseks need vahendid kuidagi erandlikult Kliimaministeeriumile ja ei võetud kuskilt mõne tegevuse arvelt seda raha ja võime olla kindlad, et midagi ei jää tegemata Kliimaministeeriumis selle tõttu, et on vaja maksta see trahvisumma?

Aitäh! Kliimaministeerium on oma ettepanekud esitanud ja midagi neil tegemata ei jää.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Muidugi algatuseks ütlen, et see viimane vastus küll ei vastanud eelmisele küsimusele. Tuleks sisuline vastus anda, sest see oli täitsa põhjendatud küsimus. Aga mina küsin sellist asja. Andke mulle andeks, kui küsimus on natuke primitiivne, sest ma ei ole riigieelarve temaatikaga eelnevalt kokku puutunud. Aga mul on kontseptuaalne segadus antud juhul. Nii nagu mina asjast aru saan, on sedasi, et Riigikogu ette tuuakse riigieelarve aasta lõpus. Varsti me hakkame seda menetlema. Siis Riigikogu kinnitab riigieelarve ja järgmise aasta jooksul valitsus peab täidesaatvat võimu teostama vastavalt riigieelarvele. Aga nüüd on meie ees selline paber, selline seaduse muutmise eelnõu, millest nähtub, kui ma õigesti aru saan, et üle 25 miljoni euro ulatuses on riigieelarvelisi vahendeid kasutatud teistmoodi, kui oli riigieelarvega ette nähtud. Siis mul tekib küsimus: mis mõtet on meil seda riigieelarvet vastu võtta, kui tegelikult kasutatakse raha ikkagi hoopis teistmoodi väga suurte summade ulatuses?

Aitäh! Selles osas on teil õigus, et valitsus peab teostama oma tegevusi riigieelarve järgi, nii nagu Riigikogu seda ette näeb. Aga elu muutub. Alati on asju, mida sa ette ei näe, mis lähevad teisiti. Ja selleks ongi võimalus teatud asju muuta, ka riigieelarvet. Antud juhul ikkagi need asjad, mida siin muudetakse, on võimalik ellu viia pärast seda, kui need muudatused on vastu võetud. Ehk ei ole nii, et nüüd valitsus sai teha teistmoodi ja ütleb Riigikogule tagantjärgi, et kinnitage. Need muudatused tehakse ära ja siis nende järgi tegutsetakse edasi.

Priit Sibul, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Minu konkreetne küsimus tuleb selgituse kohta muudatusettepanekule 3.4. Aga sissejuhatus sellele on ka, et endine haridusminister Liina Kersna on olnud kriitiline, endine haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas on olnud avalikult kriitiline, Ossinovski, isegi minister Kallas. See puudutab eestikeelsele õppele üleminekut ja nii edasi. Ja nüüd ma vaatan seda muudatusettepanekut, millega tehakse muudatus tegevuses "Võrdsete võimaluste tagamine haridusse", kusjuures ei ole võimalik aru saada, kellelt see raha ära võetakse. Küll aga on arusaadav, et see läheb õpetajate palgalisaks. Ma ei suuda aga aru saada, kas on mõeldud õppeaastat 2023/24 või seda palgalisa saab välja maksta nüüd ainult selle aasta kuudel ehk ainult detsembris. Või see lükkub ka järgmisse aastasse? Ja kellelt see raha ikkagi ära võetakse?

Siin tekstis on kirjas, et muudatustega suunatakse eelarvelised vahendid riigikoolidele, et läbi viia eesti keelest erineva emakeelega õpilastele täiendav eesti keele õpe ning tagada alates 2023/24. õppeaastast rakenduv Ida-Virumaa koolide õpetajate, tugispetsialistide ja juhtide palgalisa. Mina saan siit ikkagi aru, et see 1,4 miljonit läheb just selleks, et täiendav eesti keele õpe tagada. Suure tõenäosusega see on tõesti personalikuludeks ja et alustada ikkagi 2023/24. õppeaastal. Ju siis on selle õppeaasta alguses ehk 2023. aastal veel täiendavaid vahendeid vaja, on minu arusaam selle selgituse järgi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma loen siin, et teadmussiirde programmi tegevuses suunatakse 14 miljonit eurot teadussüsteemi programmi tegevusse, sealhulgas loodus- ja täppisteaduste valdkonna järelkasvu suurendamiseks. Ja minul on selle üle ausalt öeldes tõsiselt hea meel, et noortele õpetatakse loodus- ja täppisteadusi. Ma loodan, et seda võetakse edaspidi väga tõsiselt, sest tõepoolest tulebki noortele õpetada bioloogiat, seda, et loodusseaduste kohaselt on kaks bioloogilist sugu, on meessugu ja naissugu, ja et on selline asi nagu energia jäävuse seadus. Ehk siis tulevikus ei kasva peale põlvkond, kes ajab inimesi hulluks ideedega, et makske kinni masin, millega paekivist otse sealiha saab teha, või et CO₂ ei ole mürk, vaid taimede toit, et on olemas termodünaamika seadused ja teised füüsikaseadused, mida pole mõtet eirata, ükskõik kui ideoloogiliselt hulluks mõned poliitikud on läinud ja arvavad, et kliima ja loodusseadused alluvad nende soovidele. Kas te ei arva, et sellisel õilsal eesmärgil peaks loodus- ja täppisteaduste arengu ja õppe toetamiseks vahendeid veelgi rohkem eraldama?

Aitäh! See, kas kuskile peab vahendeid rohkem eraldama või mitte, ma arvan, et see on meil järgmise eelnõu teema. Kohe me hakkame 2024. aasta eelarvet arutama ja pärast seda on ka aega selle kohta muudatusettepanekuid teha. Igal Riigikogu liikmel on võimalik oma ettepanek selle kohta teha. 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Mind huvitab välispoliitika, on eluaeg huvitanud. Ja ma loen, et Eesti panustab Eesti välismajandushuvide edendamisse ja on tehtud mitmed muud välispoliitikat puudutavad investeeringud, või õigemini mitte investeeringud, vaid rahastamisotsused on tehtud. Selle kõige juures jääb mulle täiesti arusaamatuks, et kokkuhoiu huvides suletakse praegu Eesti peakonsulaat New Yorgis ja konsulaat Californias Los Angeleses. Kui te olete Ameerikas käinud, võib-olla olete kuulnud sellist väljendit nagu flyover zone, mis tähendab seda, et ärimehed, kui nad lendavad rannikult rannikule, nimetavad seda vahepealset maad nagu selliseks rust zone'iks. Tähendab, elu tuksub, äri käib, majandushuvid, diplomaatilised esindused – need on kõik New Yorgis, Los Angeleses ja teistes suurtes rannikukeskustes. Miks te ei leia seda raha, et meie esindused seal jätkaksid tööd?

Aitäh! Praegune eelnõu puudutab 2023. aasta eelarve muudatusi ja teie räägite 2024. aasta eelarvest. See küsimus ei ole lihtsalt antud eelnõu kohta. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Ma tuleks tagasi Rene Koka küsimuse juurde. See üle 400 000 trahvi maksmine pluss käibemaks on praegustes hindades pool miljonit. Te ütlesite, et midagi tegemata ei jää. Aga kas oskate vähemalt öelda, milliste ridade pealt on võimalik seda üles leida? Ja kui tegemist on 2023. aasta muudatustega, siis see muudatus tähendab seda, et me muudame neid kulusid. Kas hiljem on tulemas ka tulude muudatused?

Aitäh! Pean tunnistama, et tutvudes selle seletuskirjaga, mina ei leia siit selle väidetava trahvi maksmist, millest te räägite. Ma julgen arvata, et see ei ole antud eelnõu teema. Ja tegelikult Kliimaministeerium kolib aasta alguseks lõplikult superministeeriumisse. Millal täpselt see leping lõpeb ja kas selle eest tuleb trahvi maksta, selle üle mul praegu siin puldis ülevaade puudub. Seda tuleks küsida kas kliimaministrilt või siis on võimalik see info teile tagantjärgi saata. Aga ma ei näe, et see oleks praeguse eelnõu teema.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Mina lähen ka Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Seal on selline muudatus, mida selgitatakse järgmiselt: "Teadmussiirde programmi tegevusest Sektoritevahelise teadmissiirde toetamine suunatakse 14 000 000 eurot Teadussüsteemi programmi tegevusse Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine. Muudatus on vajalik, kuna vahenditest kavandatud rohetehnoloogiate teadmuskeskuse tegevus dubleeriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatud rakendusuuringute keskuse tegevusi." Kas ma saan õigesti aru, et selleks aastaks plaane tehes – ja aasta on nüüd lõppemas – kavandati mingisugune rohetehnoloogiate teadmuskeskus luua ja kusagil istus 14 miljonit, mis plaaniti selle keskuse kaudu jagada? Aga ma saan aru, et seda keskust ei ole loodud ja meil on kaks kuud aasta lõpuni jäänud ja nüüd on 14 miljonit, mis tõstetakse kuhugi mujale. Kas ongi nii, et see 14 miljonit on alles, keskust ei ole ja paari kuuga see raha kulutatakse ära millekski muuks?

Aitäh! Lugedes seletuskirja, saan ma samamoodi aru, et see raha oli mõeldud ühtedeks tegevusteks, aga see oleks dubleerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusi ja nüüd on plaan võtta see raha teistmoodi ja tõhusamalt kasutusele, eelistades teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava fookusvaldkondade tegevusi. See raha suunatakse sinna. Selles mõttes ma julgen öelda, et te olete korrektselt aru saanud. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu eelmine küsimus oli, et kui nii palju digitaliseeritakse, suunatakse haldusalas raha digitaliseerimiseks, siis peaks ju saama tööjõukulu kuskil kokku hoida. Teie ütlesite, et seda ei kajastata siin. Ometigi see muudatuste plaan näeb ette nii valitsemisaladevahelisi muudatusi kui valitsemisalasiseseid muudatusi. Minu loogika järgi peaks siin kajastuma ka näiteks see, et [vähenenud töömahu] tõttu on võimalik [tööl hoida vähem] ametnikke ja ka palgakulud peaksid vähenema. Aga mina seda kuskil ei näe. Äkki ikka oskate peast öelda, kui palju ametnikke tänu sellele koondatakse, et nii suured summad igasugusteks IT-lahendusteks, digitaliseerimiseks suunatakse?

Aitäh! Ma ikkagi lähtuks eelnõu konkreetsetest muudatusettepanekutest, kui oleks kuskil sees, et võetakse raha personalikuludest ära ja suunatakse IT-sse. Te räägite hästi üldistatult. Mul on raske midagi öelda. Kui ühest kohast võetakse ära ja teise kohta pannakse juurde, siis jah saaks öelda, et ju siis kas hoitakse kokku või ongi seal vahendeid üle. Sellisel abstraktsel kujul küsimusele on hästi raske vastata. Siin on iga muudatuse taga kirjas, kust raha võetakse, milleks pannakse ja mis see kaasa toob. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Esiteks, mind paneb natuke imestama, et minister tuleb siia ja ütleb, et ta teiste valdkondade ministrite ettepanekute puhul, mis on selles lisaeelarves, sisu ei tea. Kuidas te tulete meile siia rääkima, kui te seda ei tea? Aga mul on küsimus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kohta. Siin on terve hulk asju: pensionisüsteemi, hooldust, lapsi ja peresid puudutavad igasugused meetmed, terviseriskide ennetamine ja nii edasi ja nii edasi. Sealt riisutakse päris jõhkralt raha ja tegelikult see mõjub äärmiselt halvasti meie rahva tervisele ja toimetulekule. Aga meil on kõikvõimalikud LGBT-ühingud ja muud sarnased MTÜ-d ja mis nad kõik on, organisatsioonid, kes saavad sadu ja sadu tuhandeid peamiselt Sotsiaalministeeriumist. Kas ka nende rahasid on vähendatud või nemad saavad ikka täie [kamaluga]?

Aitäh! Siin on ainult üks ettepanek ja kuskilt ei riisuta midagi ära, nagu te oma küsimuses väitsite. Sotsiaalministeeriumi tegevuskulude kokkuhoiu – lähetuste, koolituste väiksem kasutamine – ning üldhoolekande[asutuste] energiameetme jäägi arvelt suunatakse ühekordselt 46 000 eurot täiendavaks toetuseks Kanepi vallale hooldusreformiga seotud pikaajalise hoolduse tegevusteks. Ehk siis selliseid tegevuskulusid vähendatakse ja toetatakse hooldusreformi. See on selle ettepaneku sisu.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud rahandusminister! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. See summa, millest ma enne rääkisin: 434 600 eurot pluss käibemaks, mis tuleb maksta Kliimaministeeriumil trahvi varasemalt ruumidest väljakolimise eest. No mina ei näe selles 2024. aasta eelarves sellist rida, kus see sees oleks. Ma näen küll seda, kuidas Kliimaministeerium planeerib ise saada tuluallikatena teatud trahve, aga seda rida ma ei näe. Ma ikkagi eeldan, et see on selle aasta eelarve küsimus. Palun vastake või laske mulle hiljem vastata, millised tegevused jäävad tegemata Kliimaministeeriumil selle raha eest, mis tuleb trahviks maksta. Ja ka see on vastus, kui te ütlete, et see raha oligi kuidagi ülearune, neil polnud seda raha vaja, milles ma muidugi sügavalt kahtlen, arvestades seda, et Kliimaministeeriumi palgatase on üks madalamaid kõikidest ministeeriumidest. Palun vastust sellele küsimusele!

Aitäh! Ma juba vastasin ka teie kolleegi küsimusele, et minu arusaama järgi seda raha selles eelarve muutmise eelnõus sees ei ole. Mis puudutab konkreetselt seda, kas tõesti on mingi trahv ja [kui on,] siis millal seda maksta tuleb, mille arvelt – selle vastuse pigem saab tagantjärgi saata. Aga hetkel ma ütlen, see ei ole selle eelnõuga seotud.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Kas te natukene aitaksite mul veenduda, et ma saan siin seletuskirjas esitatust õigesti aru? Kui ma võtan lehekülg 8, siin on Justiitsministeeriumi valitsemisala, tabel nr 4. Mina loen seda tabelit ja kas ma mõistan õigesti, et kõikide kuluridade lõigetes on Justiitsministeerium kulutanud vähem, kui on eelarvega ette nähtud, välja arvatud investeeringute osa, mille kohta on kirjutatud punktis 4.2, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi majandamiskulude kokkuhoiu arvelt suunatakse 210 000 eurot investeeringuteks, et soetada paroolimurdmisseade ehk siis mingisuguste arvutiprotsessorite klastrite komplekt? Kas ongi niimoodi, et mujalt on kokku hoitud selleks, et osta mingi superarvutite süsteem, millega paroole lahti murda?

Siin on ju öeldud, punkt 4.2: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi majandamiskulude kokkuhoiu arvelt suunatakse 210 000 eurot investeeringuteks. Ma saan aru nii, et selle asutuse sees on hoitud majandamiskulusid kokku ja tänu sellele tehakse investeering.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetav ettekandja! Ma siinkohal pean liituma nende kolleegidega, kes huvituvad teadmussiirde programmi tegevusest ja sellest 14 miljonist, mis tõstetakse teadusrahastusse, mis on iseenesest tore. Aga tsiteerin seletuskirja: "Vahendite toel toetatakse teadus- ja arendustöötajate järel- ja juurdekasvu, eelistades TAIE [---] fookusvaldkondade teekaartides esile toodud valdkondi ning laiendatakse teadus- ja arendustegevuse populariseerimise tegevusi noorte hulgas […]." Vaadake, 14 miljonit on teadusele väga suur summa. Näiteks 3 lisamiljonist piisaks rahvusteaduste väga jõuliseks edendamiseks. Aga seda, kuhu see raha täpsemalt läheb, ma teada ei saa. Ja ma oletan, et ka teie ei tea seda, vähemalt te ei suuda mulle vastata. Katsuge mind ikkagi veenda, et ma peaksin selle "põrsas kotis" eelnõu poolt hääletama.

Aitäh! Veel kord: põrsas kotis see ei ole. Siin on kirjas, milliseid muudatusi plaanitakse. Seletuskirjas on öeldud summa, see, kust ta võetakse ja kuhu ta läheb. See, milline on konkreetne tegevus selle taga, on tõesti valdkonnaministri pädevuses. Rahandusminister ei tea iga muudatuse põhjalikku sisu. See lihtsalt ei ole võimalik, et ma kõigest kõike tean. Täna on meil selle eelnõu esimene lugemine. Neid teemasid on võimalik käsitleda komisjonides, teha siia muudatusettepanekuid, on võimalik kutsuda valdkonnaminister komisjoni sellest rääkima. Siis saab kindlasti nendele küsimustele ka konkreetse sisu vaates põhjaliku vastuse. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Minu mäletamist mööda on meil aastast aastasse [laual] üks ja sama teema ja ma ei tea, mida sellega peale hakata. Võib-olla teie teate, mida peale hakata. Kaitseministeerium süstemaatiliselt, patoloogiliselt ei suuda endale määratud raha ära kulutada ja siis hakkab aasta lõpus mingisugune paaniline massiline raha ümberliigutamine. Kaitseministeerium tõstab kuludest investeeringuteks peaaegu 20 miljonit ja investeeringute sees muudab investeeringute sihtotstarvet 11,5 miljoni ulatuses. Ja omakorda nendest investeeringutest 10 miljonit kulub Nursipalu peale. Kas sul rahandusministrina on mingisugunegi plaan võtta midagi ette Kaitseministeeriumi lootusetu raamatupidamisvõime ja eelarve planeerimise võime parandamiseks?

Aitäh! Ma ikkagi usun, et Kaitseministeerium saab päris hästi oma tööga hakkama. Aga elu toob muudatusi, teatud juhtudel on vaja muudatusi teha ja need teinekord võivad olla hoopis efektiivsemad ja anda parema tulemuse. Sealhulgas on ka elulisi muutusi, mida me pole saanud ette näha. Kas või seesama Nursipalu näide. Seal on vaja kiiresti tegutseda ja on vahendeid juurde vaja. Ehk siis ma usun, et nad saavad oma ülesannetega kenasti hakkama. Ja veel kord, nagu ma juba teie kolleegile enne selgitasin: kui on konkreetne küsimus mõne detaili kohta, siis seda saab kaitseministrilt kindlasti küsida. Ta annab selgituse ja siis saab juba järeldusi teha, kas see oli ammendav või mitte.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Ma püsin ikkagi selle 14 miljoni juures seal Haridus- ja Teadusministeeriumis. Seal on selline lugu, et 10 kuud oli kavas teha rohetehnoloogiate teadmuskeskus. Augusti lõpus saadi aru, et see dubleeriks MKM-i rakendusuuringute keskuse tegevusi, ja siis mõeldi 14 miljonit panna sinna teadusrahastusse. Siin öeldakse, et vahendite toel toetatakse teadus- ja arendustöötajate järel- ja juurdekasvu. Seda, mis valdkondi eelistatakse, öeldakse ka, aga kuidas nüüd seda järel- ja juurdekasvu toetatakse selle viimase kahe kuuga? Mu esimene küsimus on: kas viimase kahe kuuga, ma ei tea, makstakse näiteks tulemustasusid teadus- ja arendustöötajatele või tehakse mingeid muid erakorralisi asju? 14 miljonit on päris suur raha. Ja teiseks: kas te kätt südamele pannes saate öelda, et haridusministeeriumi ametnikud ei ole teie ja haridusministri teadmata seda 14 miljonit juba otsast kulutanud ja nüüd nad proovivad selle kuidagi ära vormistada?

Aitäh! Seda, mis on täpne tegevus, mille jaoks seda kasutatakse, saaks kommenteerida haridusminister, nagu ma juba teie heale kolleegile vastasin. Mina saan rääkida sellest, mis siin kirjas on. Mis puudutab raha kasutamist, siis ikkagi ministeeriumid peavad toimetama riigieelarve alusel. Kui on muudatus, siis pärast seda saab nende muudatuste järgi tegutseda. See on minu teadmine.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Te enne küll ei vastanud mulle. Ma küsisin, kas tulevikus tuleb ka tulude osas muudatusi või tulude poole eelarve, praegu on kulude pool ainult. Ja sellest te libisesite üle. Aga ma tulen Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, kus on suur tabel ja seletusi on ainult [üks], mis puudutab Kliimaministeeriumist suunatavaid vahendeid. Ja üks transpordi [valdkonna] alalõik on sõiduplaani [tarkvara] arendustööde eelarve, mis on 1,3 miljonit, pluss käibemaks. Kas need ühistranspordiregistri sõiduplaanide [tarkvara] arendustööd maksavad tõesti nii palju? Kas selle tarkvara [ehk] PIKAS-e [arendamisel] muudmoodi ei saa?

Aitäh! Nii siin kirjas on, nagu te ette lugesite. Ja IT-kulud on tõesti meie riigis väga suured ja pigem kasvavad. Kui ministeerium on selle nii toonud, siis see nii on. Kulud IT arendamiseks on suured. Sellega ma olen nõus. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Mu eelmise küsimuse peale te osundasite, et see teema kuulub tegelikult järgmise aasta riigieelarve arutelu alla. Aga mina sellega päris nõus ei ole. Mina avaldasin heameelt, et 14 miljonit läheb selleks, et noortele loodus- ja täppisteadusi, bioloogiat õpetada. Aga kui selle konkreetse eelnõu juurde tulla, siis me näeme, et Välisministeeriumi valitsemisalas on kokku hoitud 250 000 eurot ja see kokkuhoitu on läinud suurde potti. Ja kuna see läks suurde potti, siis te peaksite ikkagi üldjoontes teadma või teid peaks vähemalt huvitama, kuhu see läks. Eriti see temaatika, mis on praegu ülioluline, ehk siis julgeolek. Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamiselt on ära võetud 27 434 eurot. Mis see siis oli, mille arvel Eesti julgeolekut sellise summa ulatuses nõrgendati?

Ma pean tunnistama, et ma ei leia siit seda rida, kus oleks näha Eesti julgeoleku vähendamine.

Palun, kui läks täpsustamiseks, Helle-Moonika Helmele mikrofon tagasi. Hästi lühidalt, Helle-Moonika Helme!

Jaa. See on tabelis nr 13 "Välisministeeriumi valitsemisala". Seal on lahti kirjutatud rida "Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine".

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Vastan sellele küsimusele tagantjärgi kirjalikult, mul ei ole hetkel detailset vastust teile.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse "Võrdsete võimaluste tagamine hariduses" eelarvest suunatakse 1,4 miljonit eurot eesti keelest erineva emakeelega õpilaste täiendavaks eesti keele õppeks. Kas ma saan õigesti aru, et tänu sellele jääb eesti õpilastel võrdne võimalus haridust saada saamata?

Aitäh! Jällegi, detaile ja sisu teab haridusminister. Aga ma eeldan, et siin midagi ikkagi kellelgi saamata ei jää. Ju siis on mingid tegevused kas jäänud tegemata või on planeeritud suuremad summad ja nii on võimalik suunata see raha teisteks tegevusteks. 

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Minu hinges on suur segadus. Te olete rõhutanud siin suuri prioriteete. Selgelt on arusaadav, et on visioonid ja sellised asjad, näiteks riigikaitse. Aga te pöörasite siin parlamendi sisuliselt pahupidi oma vähemuste kaitse ja homoabieludega. Siiamaani oleme tülis – tõsi, oleme tülis. Ja me teeme ka obstruktsiooni, sest te keerate siin põhiseadust pahupidi ja kõike muud. Aga kus on Siseministeeriumi eelarves homoabielude järjekorrad perekonnaseisuametites? Raha peab ju ümber tõstma! See on ju kohutav raha, mis sinna peaks kuluma praegu, ja selle nimel, eks ole, peab ju raha ümber tõstma! Kus see on? Mitte midagi! Justiitsministeeriumil 15 000 eurot, kõik on kirjas. Riigikogu Kantseleil pisikesed summad. Aga ühegi homoabielu eelarvet pole kuskil näha.

Aitäh! Siseministeeriumi eelarve muudatused on siin seletuskirjas kirjas ja neid ma siin ette ei hakkaks lugema. Seletuskirja leheküljed 26 ja 27, perekonnaseisutoimingute muudatusi ma siin ei näe. Seega ei puutu see antud eelnõusse. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma natuke sirvisin siin kogu seda eelnõus toodud numbrite virvarri ja see numbrite virvarr ütleb mulle seda, et tegemist on puhta pokazuhhaga, nagu vene keeles öeldakse, ehk näidiskärpimisega. Need on enamikus tühised summad, kui me ükshaaval võtma hakkame, mida kuskil kokku hoitakse. Need ei saa mingilgi määral sirgeks ajada neid suuri eelarve puudujääke, mis meil on. Ja kui ma kohtun inimestega ja kuulan ka fraktsioonis kohtumistel erinevate eluvaldkondade inimestega [nende juttu], siis igal pool käib tohutu nutulaul sellest, kuidas raha ei ole ja raha ei tule. Siin ei ole küll praegu võimalik selle eelnõu puhul öelda, et raha hakkab tulema. Kas te oletegi läinud puhtalt seda teed, et avalikkust eksitades jätta mulje tohutust kärpimisest ja eelarve korrigeerimisest, või kuidas me sellest kõigest aru peame saama?

Aitäh! Olen selle eelnõu puhul algusest peale selgitanud, et see on eelarve muutmine. Siin ei olegi mingeid kokkuhoiu otsimise eesmärke. See on erinevate tegevuste, investeeringute raha ümbertõstmine, siin ei peagi kokkuhoidu olema. 

Martin Helme.

Aitäh! Mul on nüüd küsimus selle 14 miljoni kohta, mille sihtotstarvet haridusministeeriumis muudeti. Aega on neil selle kulutamiseks vähe – oletame, et meil siin võtab menetlemine ka natuke aega. Võib-olla kuukene aasta lõpus jääb, et 14 miljonit laiaks lüüa. Haridusministeerium saab sellega hakkama, ma ei kahtle. Peaaegu kõik riigiasutused saaksid sellega hakkama. Aga mis siis saab, kui nad ei kuluta seda selle aastanumbri sees ära? Kas see kandub eelarvest järgmisse aastasse üle või ei kandu ehk jääb kasutamata ja parandab [eelarve]positsiooni? 

Ja teine küsimus. Aga mis siis saab, kui me ei jõua selle aastanumbri sees ära menetleda seda õnnetut liigutamist? Kas siis kõik need rahad, mida tahetakse ümber tõsta, jäävad tagantjärgi kulutamata? Me võime siin tahta, mis me tahame, ja ma tean, et Rahandusministeerium peab uskuma, et ministeeriumid ei kuluta raha ära teisiti, kui eelarve lubatud piirid on. Aga tegelikult nad ikka tihtilugu teevad selle kulu juba ära ja siis tulevad siia meile faktina ette pandud summasid liigutama. Mis siis saab?

Aitäh! Teie esimene küsimus. Kui seda raha nüüd ära ei kasutata, siis jah, on võimalik see järgmisse aastasse üle kanda. Ja teine küsimus, kas seda on juba kulutatud. Ma olen juba paar korda siin vastanud, et Riigikogu ikkagi annab ette eelarve ja selle järgi tuleb tegutseda.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Ülekantud ja ülekantavate kulude kohta on minu küsimus. Ma tean, et kerkis üles küsimus – ma ei olnud ise küll riigieelarve kontrolli erikomisjonis kohal –, kui palju viimastel aastatel neid ülekantavaid kulusid on olnud ja mis on nende sisu. Ma sain sealt teada üldnumbri: 2022 oli ülekantavat kulu üle 700 miljoni ja 2023 on juba 950 miljonit. Mis kulud need on? Ma tean, et seal on teatud reegel, vist 3% püsikuludest investeeringuid võib piiranguta üle kanda. Millised need kulud on? Ja kas see on täiesti normaalne eelarveline käitumine, kui nii palju kulusid – 950 miljonit – kantakse üle ühest aastast teise?

Aitäh! Selle eelnõu juures mul neid numbreid siin kaasas pole, pean teie infot usaldama. Aga eks need ülekantavad vahendid seda tähendavadki, et see, mis jääb ühel aastal kasutamata, on võimalik kanda järgmisse aastasse üle ja oma tegevused ära teha. Investeeringute vaates võiks see tunduda väga mõistlik ja ka teatud majanduskulude vaates. Jah, ei jõuta [raha] kasutada, protsessid võtavad kauem aega, aga need on olulised asjad, on vaja need ära teha. Kui need summad lähevad väga suureks, võib aga teistpidi tekkida küsimus, kas siis ei saada oma ülesannetega hakkama. 

Ma arvan, et see on väga asjakohane küsimus, olen ka ise selle rahandusministrina tõstatanud ja plaanin selle teemaga sisulisemalt tegeleda ka 2024. ja 2025. aasta vaates. Jah, siin tekib põhjendatud küsimus, et kui [raha] ei ole ära kasutatud, kas siis äkki ei ole üldse vaja seda asja teha. Riigieelarvele oleks see oluline kokkuhoiukoht. Ma arvan, et see on oluline teema.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Austatud härra rahandusminister! Ma siiski paluksin teil täpsustada – teie olete riigi rahandusminister –, kui palju keskvalitsuse raha 2022. eelarveaastast 2023. aastaks üle kanti. Palun öelge see summa. Me tegeleme praegu 2023. aasta lisaeelarvega, ümbertõstetega, aga me tegeleme praegu ka 2023. aasta eelarve perspektiiviga. Palun nimetage parlamendile see number. Teiseks, härra rahandusminister, miks me sellest eelarvest, mille te olete esitanud, ei näe tegelikult keskvalitsuse bürokraatia kärbet ka juba 2023. aasta positsioonis? Tõsi, võrreldes prognoosiga on eelarvedefitsiit sellel aastal kujunemas tõenäoliselt väiksemaks kui 3,9%, kuhugi 2% ja 3% vahele. Miks te ei ole pidanud mõistlikuks seda teha?

Aitäh! Ülekandmiseks peaks olema investeeringuid 100 miljonit, kulusid 674 miljonit. Antud eelnõu on ikkagi eelarve muutmine ehk see on, nagu ma olen siin juba täna öelnud, erinevate kulude ja investeeringute ümbertõstmine. Kokkuhoid … Kui härra küsija mind kuulab, siis kokkuhoid oli sees juba 2023. aasta eelarves. Need otsused on tehtud ja kokkuhoiuprotsendid olid määratud juba üle-eelmises valitsuses. See oli pikaajaline kokkuhoiuplaan. Need numbrid on juba 2023. aasta eelarves sees. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Eesti on täiesti enneolematu immigratsioonisurve all. Tuleb neid uksest ja aknast ja arv kasvab. Ometigi me näeme, et Siseministeeriumi valitsemisalas on migratsioonijärelevalve summasid vähendatud. Täpselt samamoodi on vähendatud avaliku korra tagamiseks ette nähtud summasid, mis on ju absoluutselt vastutustundetu. Need on asjad, mida me peame tagama, mille eest me peame seisma, aga selles eelarves on see maha võetud. Miks nii? Kas teid ei huvitagi, et me saaksime mingisugusegi korra majja ja selge pildi nii immigratsioonist kui ka sellest, et meie avalik kord oleks tagatud?

Loomulikult on oluline nii migratsiooniga tegeleda kui ka avaliku korraga. See, mis on iga muudatuse detaili taga – olen juba täna öelnud, et seda saab valdkonnaminister komisjonis vajadusel täpsemalt selgitada.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkaksin sealt, kus Henn Põlluaas lõpetas. Ikkagi sisseränne on meil praegu tõsine probleem ja eestlaste püsimine oma riigis enamusrahvusena on pikas perspektiivis tõsises ohus. Minu küsimus on: miks te ei tegele selle lisaeelarve abil reaalsete probleemidega, mis meie ühiskonna ees praegu seisavad, vaid liigutate üht, teist ja kolmandat [summat], aga ei tegele päris probleemidega? Meil tegelikult oleks vaja jõuliselt kontrollida siin viibivate isikute tausta ja nende arvu. On väga selgelt välja öeldud, et ei ole teada, kui palju on Eestisse tulnud neid niinimetatud põgenikke, kui paljud neist on päriselt põgenikud, kui paljud on tulnud läbi Venemaa. Tegelikult ülevaade sellest puudub. Miks te selleks ressurssi oluliselt juurde ei anna? Tõesti tahaks teada, kas Reformierakonna jaoks Eesti kui rahvusriigi, meie rahvuse kestmine, mis on põhiseaduses kirjas, ei ole oluline või millest on tingitud sellised valikud. Ma väga soovin teada teie kui rahandusministri ja Reformierakonna esindaja seisukohta, miks te ajate eesti rahva vaenulikku poliitikat.

Aitäh! Reformierakond ei aja eesti rahva vaenulikku poliitikat. EKRE esindaja suust alles kõlas venekeelne sõna siin saalis jälle. Kahjuks on see siin praktikaks saamas. Siseministeerium teeb Eesti sisejulgeoleku tagamiseks väga palju ja vajalikke tegevusi. Seda kõike saabki vajadusel siseminister selgitada. Antud juhul ei tee me lisaeelarvet, vaid eelarve muudatusi. Ja ministeeriumi ettepanek ongi vahendeid ümber tõsta [sealt], kus on näha, et vajalikud tegevused on tehtud ja võib-olla neid ei ole võimalik ära kasutada, või siis on [raha] mõne teise tegevuse jaoks rohkem vaja.

Urmas Reinsalu, palun!

Härra rahandusminister! Ma olen täiesti nõutu. Te ütlesite, et kärpeid see eelarve, 2023. aasta eelarve, keskvalitsuse bürokraatias ei sisalda, sest need tehti juba minevikus, varasemalt ära. Just 2023. aasta eelarvesse puutuvalt. Ja samal ajal me näeme, et sisulist keskvalitsuse eelarve kärbet ei ole 2024. aastaks planeeritud – me jõuame järgmise punktina selle juurde – ja 2025. aastast te kavatsete konsolideeritult kokku kolme aasta perspektiivis 625 miljonit eurot nii-öelda nulleelarve projektiga kokku koguda. Tundub, et te elate eilses päevas ja ülehomses päevas, mitte tänases ja homses päevas, mille eest te kannate vastutust käesoleva valitsuse ministrina. Küsimus ei ole mitte, mida see eelarve sisaldab, ma küsisin seda, mida see eelarve ei sisalda. Miks selles eelarves te ei ole pidanud vajalikuks teha keskvalitsuse bürokraatia vähendamist?

Aitäh! Sellepärast et need tegevused on Reformierakonna juhtimisel juba 2023. aasta eelarves tehtud. Mis puudutab 2023. aasta eelarve ja tegelikult ka 2024. eelarve kokkuhoidu, siis 2023. aastaks oli tehtud väga suured kulutused. Ja näiteks perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemise otsus on tegelikult tehtud juba selle suve alguses. See valitsus on parandanud eelarvepositsiooni oluliselt rohkem, kui eelmised valitsused seda teinud on. Ent seda kõike me arutame ja räägime juba järgmise päevakorrapunkti juures. Antud juhul on tegemist mitte lisaeelarvega, vaid eelarve muudatustega. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Siin, küll erandkorras, võib teiega tõesti nõustuda, et eelmised valitsused ehk eelmine Reformierakonna valitsus pidas tohutut laristamispidu ja on tekitanud probleeme meie eelarvesse. Aga mis puudutab teie vastust, [kus te mainisite] Venemaa teemat, siis ma arvan, et viimase paari kuu uudiste valguses pole Reformierakonnal mõistlik hakata neid teemasid käsitlema ja sellises võtmes EKRE-t kuidagi Venemaaga seostada. Ma arvan, et siin ikkagi tuleb vaadata, kelle näpud moosised on. Ma küsingi sellega seoses, et Siseministeeriumi investeeringute real on transpordivahenditega seotud muudatused. Äkki avate seda tausta, mis transpordivahendid ja kuhupoole sõitma hakkavad? Millega tegemist on?

Siseministeeriumi kulude eelarvest suunatakse 1 145 702 eurot investeeringutesse, sealhulgas suuremad muudatused tehakse näiteks mehitamata õhusõidukite ja mobiilsete juhtimiskeskuse busside soetustes ning IT arendustöödes. See on vastus.

Aitäh! Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Ma jätkan sealt, kus eelmise küsimusega pooleli jäin. Nüüd, kui vaatame neid kulusid kokku, mis siit investeeringutest välja lähevad muuks otstarbeks, siis üks ettepanek, siin esimene kohe, on 15 miljonit ja natuke peale, teine ettepanek on 5,8 miljonit ja kolmas on 3,7 miljonit. Ja siis on omavahel ümbertõstmised viiendas ettepanekus, mis ei oma selles mõttes tähtsust. Kuuendas on 11 miljonit ja see teeb kokku ümmarguselt – ma ei hakka täpselt kokku lööma – 34 miljonit investeeringutest ära. Ikkagi oleks hea, kui kaitseminister selgitaks teile ja ka meie saaks pildi, sest 34 miljonit on piisavalt suur summa. Seda ei saa muudmoodi ära võtta, kui et midagi olulist, mis oli plaanitud, ära jääb. Meid ikkagi huvitab, mis asi ära jääb. Meie komisjonis ei ole seda eraldi käsitletud. 

Teie aeg!  

On teada ainult järgmise aasta eelarve võtmised. Ma lihtsalt lõin need kokku. 

Aitäh! Aga ma toongi siin punkt 5.6 kohta näited. Jah, ma olen öelnud, et ilmselt kaitseminister saab seda paremini selgitada, aga siin on kirjas, et kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringutest suunatakse 11 miljonit eurot ja maa soetusteks kavandatud investeeringutest 26 000 eurot hoonete ja rajatiste soetuse ning renoveerimise investeeringutesse, sealhulgas laskemoona ladustamise tingimuste loomisesse ja Taara konteinerlinnakuga seotud kuludesse … Ja nii edasi. Siin on ka näha, et tegelikult investeeringute sees tehakse muudatusi. Ju siis Kaitseministeerium peab tänasel hetkel neid vajalikumateks investeeringuteks või siis on näha, et mingeid [ülesandeid] ei jõuta täita, tehakse muid investeeringuid. Selles mõttes jah, detaile saab selgitada kaitseminister, aga ju need on tänases olukorras kõige vajalikumad tegevused, mis nad planeerinud on. 

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Vabandust, kõigepealt veel ka rahanduskomisjoni ettekanne! Kõigepealt ma palun siia hoopiski rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi, kes annab ülevaate rahanduskomisjonis toimunust. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Seda ma teen, austatud esimees. Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 303 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 6. oktoobri istungil. Ka meie komisjonis osalesid rahandusminister Mart Võrklaev ja teised ministeeriumi ametnikud. Me saime ülevaate selle eelnõu sisust ja eesmärkidest ja ministeeriumi esindajad vastasid ka komisjoni liikmete küsimustele. Eelnõu sisu ma ei hakka enam üle kordama, seda minister juba käsitles. 

Ja komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. oktoobril, see oli konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ka see otsus oli konsensuslik. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. See otsus oli ka konsensuslik. Ja neljandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5 tööpäeva. Ka see otsus oli konsensuslik. 

Kui te lubate, siis ma teen ülevaate ka komisjoni arutelust. Kõigepealt minister ja ministeeriumi ametnik Tanel Ross käisid üle eelnõu põhiteemad ja selle üldnumbrite osa. Mina olin esimene küsija ja minu küsimus oli esitatud selle kohta, et tänavuse eelarve jooksva täitmise aruanded näitavad, et eelarve puudujääk jääb oluliselt väiksemaks, kui oli varem eeldatud, ja on ka olukord, et investeeringuid on peatatud või on need edasi lükkunud. Selle kohta oli minul küsimus ja vastus oli selline. Sven Kirsipuu ütles, et oligi planeeritud, et kohe peale seda meie arutelu Rahandusministeerium käib välja selle aasta eelarve kaheksa kuu täitmise numbrid. Need tulid eile ka avaliku infona välja. Ja täna sai rahanduskomisjon ka põhjalikuma ülevaate eelarve täitmisest. 

Ja üldine seis kaheksa kuuga on selline, et kui veel juuli seisuga oli puudujääk 380 miljonit eurot – see on siis valitsussektor kokku –, siis kaheksa kuu kokkuvõttes oli puudujääk juba suurenenud 460 miljoni euroni. Nii et trend on ikkagi defitsiidi süvenemise suunas. Seda kajastavad ka prognoosid. Sven Kirsipuu rõhutas veel üle, et aasta viimased kuud on need, mis on nagu määravad. Ja reeglina ongi praktikas olnud selliseid olukordi, kus eelarve puudujääk kasvab sadu miljoneid eurosid ainuüksi viimase kuuga. Nii et lõplike tulemuste selgumiseks tuleb aastakokkuvõte ära oodata. 

Kolleeg Jaak Aab märkis veel, et kallinemiste tõttu lükkusid objektide ehitused edasi, jäid pooleli, et kuidas nendega on. No sama küsimus, mis minulgi oli. Sven Kirsipuu vastas, et investeeringute eelarve on circa 700 miljonit eurot ja nii ongi, et aasta teine pool või isegi viimane kvartal on see, kus valdavalt investeeringuid realiseeritakse. Ta mainis ka Kaitseministeeriumi investeeringuid, mis samuti on lükkunud aasta lõppu. 

See oligi ülevaade meie arutelust rahanduskomisjonis. Ma olen selle teile edasi andnud ja olen valmis vastama küsimustele.

Aitäh, hea kolleeg! Tõepoolest, küsimusi on. Ja kõigepealt Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiks riigikaitsevaldkonna muudatuste kohta. Üsna detailselt on lahti kirjutatud, mida plaanitakse teha, aga ei saa ülevaadet, mis tegemata jäi. Mu küsimus on: kas komisjonis oli selle üle arutelu ja kui oli, siis mis olid need olulised asjad, millest loobuti? Ja kas loobuti sellepärast, et prioriteedid muutusid? Oli see reageering tänapäeva olukorrale või oli see planeerimisapsakas? Kui te saaksite natukene valgustada?

Meil ei olnud sellel teemal arutelu, aga minu parim arusaamine on see, et nii suure eelarve puhul, nii suure valdkonna puhul, nagu seda on kaitsevaldkond, olustik ikkagi aasta jooksul muutub ja sellised ümbertõstmised on täiesti tavapärased. Tegelikult on seletuskirjas ka päris hästi näidatud, kust raha on ära võetud, kus raha on jäänud kasutamata või kus see prognoositavalt jääb kasutamata ja kuhu see prognoositavalt kasutamata jääv raha siis konkreetselt suunatakse. Päris hea ülevaade on olemas.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Härra eeskõneleja! Ma vaatasin, et 2024. aasta riigieelarves on ette näha kärpeid, aga kahjuks ei näe selle aasta muudatustes kärpeid. Millest see on tingitud?

Aitäh selle küsimuse eest! Mis ma oskan öelda ... Me ei käsitlenud seda komisjonis. Teie oleksite võinud seda komisjonis küsida, aga teie esindaja vist ei küsinud selle kohta komisjonis midagi. Minister selgitas ka, et tegelikult 2023. aasta eelarves on juba sees kärped, mis on tehtud, mis tehti varasema valitsuse poolt. Ja tegelikult ka selles lisaeelarves on mitmes ministeeriumis ikkagi majanduskulusid kokku hoitud, aga need on suunatud reeglina investeeringutesse, IT-arendustesse. Tegelikult sel aastal on kommunaalkulud, elektri- ja küttekulud väiksemad, kui algselt prognoositi. Majanduskulusid on saanud kokku hoida. Need summad ei ole väga suured, aga selle lisaeelarvega, kuna siin tulud ja kulud on tasakaalus, need vahendid suunatakse reeglina mingitesse IT-arendustesse. Kindlasti on need vajalikud kohad, kuhu lisaraha panna.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Mina ei saa aru, miks sellele eelnõule on jälle pandud viiepäevane muudatusettepanekute tähtaeg. Alles härra Kivimägi siin rõhutas, et parandame olukorda, et siin on oluliste eelnõude muudatusettepanekute tähtajad täiesti üle [mõistuse lühikesed]. Mida arutati? Kas on siis juba nii erakorraline seisukord, et ei saa kümmet päevagi anda muudatusettepanekuteks?

Jah, võib-olla see on etteheide ka teie fraktsioonile. Rahanduskomisjoni ettepanek määrata viis päeva oli konsensuslik. Kui teie esindaja ei olnud kohal või ei tõstatanud komisjonis seda teemat, siis praegu võib seda muidugi teha, aga ma viskaksin palli tagasi teie suunas, et miks te komisjonis sellele tähelepanu ei pööranud. Aga miks see viis päeva on? Ma oskan seda ka selgitada. Kõigepealt, siin on ajaline surve natukene taga. Siin olid ju ka küsimused, et kas ikka neid rahasid kahe kuuga jõutakse ära kasutada. See ongi see ajaline surve. Ministeeriumide huvi on need tööd ära teha, mis siin selle eelarve muutmise ootel on. Ajaline surve! Aga tegelikult need muudatused, arvestades eelarve kogumahtu, ülemäära suured ei ole. Suures osas on tegemist, olgem ausad, tehnilist laadi ümbertõstmistega.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lihtsalt tahtsin küsida protseduuride kohta. Kuidas me saaks sellist ebameeldivat praktikat siin saalis vältida, et komisjoni esindaja hakkab justkui opositsioonierakonnale ette heitma, et nemad on nagu süüdi lühikeses muudatusettepanekute tähtajas? Me eeldame ikkagi, et meie komisjone on juhtima valitud pädevad inimesed, kes panevad komisjonis hääletusele seadusega kooskõlas olevad ettepanekud. Kuidas me saaksime seda siin saalis vältida? Ja küsin veel kord üle: kas härra Kivimägi kinnitus, et see asi tehakse korda, on jõus? Ja kas me peaksime kuidagi fikseerima selle eelnõu hääletuse eel, kas siis stenogrammis või muudmoodi, et muudatusettepanekute tähtaega pikendatakse? Kas me saame seda kuidagi teha?

Aitäh! Ma kõigepealt vastan teie esimesele küsimusele, et rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd andis pika ja põhjaliku vastuse, millega oli põhjendatud rahanduskomisjoni otsus viiepäevase tähtaja kohta. Rahanduskomisjoni esimees esitas ka Riigikogu juhatusele ja Riigikogu esimehele põhjendused, miks see viiepäevane tähtaeg määrati. Need põhjendused ja ka rahanduskomisjoni konsensuslik otsus olid põhjus, miks ma Riigikogu esimehena nõustusin selle viiepäevase tähtajaga. Aga loomulikult, kui on vähegi võimalik, siis Riigikogu kõik komisjonid peaksid lähtuma heast õigusloome tavast ja pidama kinni sellisest pikemast perspektiivist. Kümme päeva võiks siiski olla muudatusettepanekute tähtaeg. Sellega ma olen nõus. Aga antud juhul me räägime käesoleva aasta eelarvest, räägime sellest, et aega on vähe ja otsus tuleb langetada. See oli see põhjus. 

Martin Helme, viimane küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, ja siis asume läbirääkimiste juurde, mis ma siin juba välja reklaamisin. Rain Epler kibeleb juba väga pikalt, et saaks Riigikogu kõnetooli tulla. Martin Helme, palun!

Jaa-jaa, meil aega on. Aga ma kõigepealt tuletan meelde, et kui me istungit alustasime, siis oli puldis Toomas Kivimägi, kellega me selle teema üles võtsime. Ma ütlesin talle seda, mille ma siin uuesti üle kordan: kodukord näeb ette, et standardis on kümme päeva muudatusettepanekute tegemiseks. Seda kümmet päeva võib ühele või teisele poole nihutada. Komisjoni ettepanek läheb Riigikogu juhatusele. Eelmises Riigikogu koosseisus oli juhatuses omavaheline kokkulepe, et kui ükskõik milline Riigikogu juhatuse liige arvab, et ei ole põhjendatud lühendatud tähtaja tegemine, siis seda ei arvestata. Aga lõppkokkuvõttes on niimoodi, et kui me nüüd esimese lugemise lõpetame, siis ükskõik, kes parasjagu istungit juhatab, Riigikogu istungi juhataja on see, kes tähtaja määrab. Kas see on üks päev, kümme päeva või 100 päeva, on Riigikogu istungit juhatava inimese otsus. Nii et ma nüüd teen teile, kuna te praegu juhite seda istungit, ettepaneku arvestada meie kodukorda ja kombestikku. Mitte midagi ei juhtu selle kümne päeva jooksul, muudatusettepanekute arv sellest ei muutu, kas see on viis päeva või kümme päeva. See on lihtsalt viisakas. Palun teeme muudatuse kümne päeva kohta!

Aitäh, Martin Helme! Selle otsuse saab langetada ainult Riigikogu esimees ja mina olen võtnud arvesse nii komisjoni otsust kui ka komisjoni esimehe põhjendusi ja olen määranud ka muudatusettepanekute esitamise tähtaja. See on Riigikogu esimehe otsus.

Head kolleegid! Ma ütlesin, et me rohkem ei võta protseduurilisi küsimusi. Avame läbirääkimised. Palun siia Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. (Martin Helme räägib midagi saalis.) Rain Epler, palun, Riigikogu kõnetoolist! (Protestivad hääled saalis.) Ma ütlesin, head kolleegid, et ma rohkem ei võta neid protseduurilisi küsimusi. Avan läbirääkimised. Rain Epler on pikalt oodanud läbirääkimisi. Palun, Rain Epler, Riigikogu kõnetoolist!

Ei maksa siin kuidagi minuga põhjendada seda. Ma leian, et kui Riigikogu liikmel on küsimus või protest, siis tasuks see ikka ära kuulata. Aga eks te ise seal seda asja püüate juhtida.

Nüüd siis jutuks oleva eelnõu juurde. Kõigepealt, ma alustaks võib-olla sellest, et nii nagu riigieelarve ise muutub aina segasemaks ja raskemini arusaadavaks – sellele on juhtinud tähelepanu ka kolleeg Sõerd näiteks –, nii ei saa me palju selgust ka sellest eelnõust ja seletuskirjast, mis räägivad meile eelarvevahendite ümbertõstmisest. 

Seletuskiri algab peatükiga "Üldist" ja siin on muu hulgas lause, et eelnõu seletuskirjas selgitatakse ainult tehtavaid muudatusi. Sisulised selgitused muudatuste kohta on toodud eelnõu seletuskirja tabelite all. Nagu me siin küsimuste-vastuste voorus kuulsime, siis sisust ikka jääb puudu nende niinimetatud sisuliste selgituste juures. Komisjonipoolne ettekandja püüdis seda olukorda veidi pehmendada, öeldes, et suures osas on tegemist tehnilist laadi ümbertõstmistega. Minu hinnangul see päris nii ei ole. Loomulikult on siin ka tehnilist laadi ümbertõstmisi, aga see ei kehti väga suure osa ümbertõstmiste kohta. 

Teine aspekt on see, mida me just käsitlesime protseduuriliste küsimuste vormis, et asjaga on jällegi kiire. Millegipärast tuleb muudatusettepanekud teha tavapärase kümne tööpäeva asemel viie tööpäeva jooksul. Ja ega ei oskagi arvata, millest see kiirustamine. Nagu on öelnud meie huumoriklassikud: kahtlusi ei ole, aga kõhklusi on, või oli see vastupidi. Loomulikult see tekitab teatavad nii kahtlused kui ka kõhklused selles osas, et kas äkki on ikkagi niimoodi, et ametnikkond, keda tihti Eestis ka suurimaks parteiks nimetatud on, on aasta jooksul neid rahasid juba kulutanud – kuidas öelda, paindlikult –, ja nüüd oleks hea, kui menetlus suudetakse läbi viia enne, kui aasta ära lõpeb. Siis saab takkajärgi kõik need numbrid ja read omavahel õigeks ajada. Ja endalegi üllatuseks ma isegi mõistan rahandusministrit, et ega tema ka ei tea, mida näiteks Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ametnikud nende rahadega aasta jooksul täpselt teinud on. Ega ei jõua ju minister ega Rahandusministeeriumi ametnikud kõigil sabas käia.

Aga nüüd ma lähen siis nende konkreetsete numbrite juurde. Siin oli õige mitu küsimust selle rahanumbri kohta, selle 14 miljoni euro kohta, mis tõstetakse Haridus‑ ja Teadusministeeriumi haldusalas ümber, ja tõstetakse ümber põhjendusega: teadmussiirde programmi tegevusest "Sektoritevahelise teadmissiirde toetamine" suunatakse 14 miljonit eurot teadussüsteemi programmi tegevusse "Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine".

Ma palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit? Kolm minutit lisaaega, palun!

Ja öeldakse, et muudatus on vajalik, kuna vahenditest kavandatud rohetehnoloogiate teadmuskeskuse tegevus dubleeriks Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Teadussüsteemi programmis suunatakse vahendid olemasolevatesse rahastusinstrumentidesse, et hoiduda teadusrahastuse killustamisest. Ja nüüd tuleb siis ka üks sisuline põhjendus: vahendite toel toetatakse teadus‑ ja arendustöötajate järel‑ ja juurdekasvu, eelistades TAIE fookusvaldkondade teekaardil esile toodud valdkondi.

Nüüd, 14 miljonit on istunud meil HTM‑i kontol terve aasta, menetlus võtab veel aega ja nüüd jääb kuu-poolteist aasta lõpus, et see 14 miljonit ära paigutada. Nagu me teada saime, saab selle üle kanda järgmisesse aastasse. Ja see rahandusministri vastus inspireeris mind kiikama järgmise aasta eelarves neid ridu. Ja oh üllatust! Järgmisel aastal on sellesama sektoritevahelise teadmussiirde toetamise programmi tegevuseks, mille ebavajalikkusest just aru saadi, kuna see dubleerivat midagi, mida MKM‑is juba tehakse, ja seetõttu tõstetakse see raha ringi, veel suurem summa: 17 miljonit. Tont seda teab! Ma mõistan ka seda, et ega rahandusministergi nendes koridorides ei pruugi lõpuni näha. Aga kuidagi teatud skeem hakkab välja paistma. Teate, mis number veel on selles HTM‑i eelarves? Seal on selles programmis, kuhu nüüd raha tõstetakse, teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine, vahe piirmääraga vahendite ja kogu eelarve vahel umbes-täpselt 14 miljonit. See on nagu mingisugune sihuke ratas, et see aasta panime 14 miljonit, sellega saame järgmise aasta summa suuremaks. Järgmisse aastasse paneme 17 miljonit – ma kujutan ette, enam-vähem analoogse põhjendusega, nagu sellesse aastasse pandi 14 miljonit. Noh, järgmise aasta oktoobris koguneme jälle, tõstame seda. See on nagu selline spiraal.

See riigieelarve ongi nagu maailmakaart enne, kui julged meremehed hakkasid Euroopast väljapoole sõitma. Oli nagu selline udu igal pool ümberringi ja vaid Euroopa oli enam-vähem kaardistatud. Ja siis hakati minema nagu vanades arvutimängudes: tegid ühe sammu, ja udu hajus paari ruudukese kohalt. 

Selles mõttes lõpetuseks ka ettepanek mõtlemiseks Riigikogu juhatusele. Hea istungi juhataja on niikuinii avaldanud arvamust, et võib-olla ka kodu‑ ja töökorda peaks muutma. Ehk võtate kaalumisele ka selle, et äkki me peaks riigieelarve tellist menetlema kuidagi teistmoodi kui muid seadusi. Meil peaks olema võimalus sisuliselt küsida ja uurida nii kaua, kui asjad selgeks saavad. Sest näete, praegu on üks fragment, ja see 14 miljonit ei ole üldse väike summa nendes ümbertõstmistes, mida praegu käesoleva aasta eelarves tehakse. Kui Kaitseministeeriumi asjad kõrvale jätta, on see selgelt suurim summa ja ta ületab ka paljusid Kaitseministeeriumi ümbertõstmisi. Ja midagi nagu paistab, midagi nagu ei ole päris see seal taga. Aga kuidas see teine kuulus tsitaat oli: "Küsimused on vastatavad, aga vastused on küsitavad." Aitäh teile! Ja ühtlasi ma annan meie fraktsiooni poolt üle ettepaneku käesolev eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Enne, kui me läheme EKRE fraktsiooni ettepaneku juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud esimees! Täna ma olen tõesti hämmingus, ei tunne nooti. Ma saan aru vahel, et istungi juhataja on väsinud, aga siis võiks juba töö üle anda, sest täna tuleb jällegi pikk öö ja siis te võite veel rohkem ära väsida. Aga siin kollases raamatus on ilusti kirjas: Riigikogu esimees määrab alati muudatusettepanekute esitamise tähtaja lõppkuupäeva ja kellaaja ning see tehakse teatavaks eelnõu esimese lugemise lõpetamisel ja fikseeritakse stenogrammis. See on teile sama tähtis ülesanne kui haamrilöök. Need eelnevad küsimused, mis puudutasid ebanormaalset muudatusettepanekute tähtaega, olid lihtsalt äärmiselt kohased. Siin ei tõstetud häält, siin ei mürgeldatud. Ma leian, et nii olulise küsimuse puhul te peaksite võlgnema meile selgituse ja sellisel puhul ei ole mingit arusaadavat põhjendust protseduuriliste küsimuste katkestamiseks. Teie eelkäija seda ka just eraldi käsitles: Kivimägi rõhutas eraldi, et me teeme pingutusi, et muudatusettepanekute tähtajad oleksid tavapärased, normaalsed või vähemalt mõistlikud.

Aitäh, hea kolleeg! Juhin tähelepanu, et selle täpse sõnastuseni, muudatusettepanekute esitamise tähtajani me veel jõuame. Aga meie kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõige 12 ütleb, et Riigikogu esimees otsustab eelnõude ettenähtust teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja määramise. Kuna Riigikogu komisjon otsustas konsensuslikult selle kuupäeva ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees põhjendas selle mulle ära, siis me otsustasime või mina otsustasin määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 25. oktoobri kell 17.15. Seda vastavalt sellele, kuidas komisjoni otsus oli kujunenud. Ma usun, et rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd juhtis siiski õigustatult tähelepanu, et rahanduskomisjoni koosolekul teistsugust seisukohta ei esitatud, see otsus oli konsensuslik. See oli ka põhjus, miks ma selle otsuse tegin. Ja lisaks on äärmiselt oluline ka rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni põhjendus. Ta muu hulgas juhtis tähelepanu sellele, et selle eelnõuga tuleb kiiresti edasi liikuda, et seal olevad muudatused oleks võimalik veel sellel aastal – me räägime ju käesoleva aasta muudatustest – täide viia. Aitäh! 

Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul tegelikult ei ole küsimus istungi läbiviimise korra kohta, vaid protest, suuline protest. Ja edasine kõlab küll natuke jaburalt, aga selline see meie töökorraldus aastal 2023 on. Mu protest on tegelikult protest selle vastu, et te ei võtnud kuulda minu protesti, kui oli moment, kui te seda tähtaega määrasite. Ehk siis ma protesteerin protesti mitte vastuvõtmise vastu. Mul oli käsi püsti, mul oli must käsi sisse vajutatud, et soovin avaldada protesti. Teie muudkui ütlesite, et teie ei soovi võtta protseduurilisi küsimusi, aga mul oli protest. Ma soovisin protestida. Ma nüüd esitangi protesti protesti mittevõtmise kohta. Paluks teil kõigepealt see lahendada. Ehk me kerime olukorra tagasi sinna kohta, kui see protest oli. Kui te võtate ka protestimise õiguse rahvasaadikult ära, siis meil ei jää üldse enam mingeid vahendeid takistada või peatada küsitava väärtusega otsuste tegemist siin saalis. Ma veel kord palun nüüd lahendada minu protest protesti mittevõtmise kohta. Millise kodu- ja töökorrapunkti alusel te selle protesti mittevõtmise otsuse tegite?

Aitäh, Siim Pohlak! Nagu ma juba eelnevalt ütlesin, ma vastan teile kohe selle protesti kohta. Esiteks, siin saalis mina ei ole veel öelnud, mis on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Sellest on rääkinud rahanduskomisjoni liige. Ja see on tõepoolest siin kirjas, mis on välja käidud. Aga nagu ma rõhutasin, rahanduskomisjonis oli see arutelu all, see otsus oli põhjendatud, rahanduskomisjoni esimehel olid põhjendused. Lisaks oli otsus konsensuslik. Ja see on ka põhjus, miks Riigikogu istungi juhataja ütleb ka selle arutelu lõpuks välja muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Aga ametlikult ei ole see veel siin saalis kõlanud. Me oleme sellest rääkinud, milline on see konkreetne aeg, aga kui me oleme kõik protseduurid läbi teinud, siis kõige lõpuks öeldakse ka see konkreetne tähtaeg. 

Ma võtan viimase protseduurilise küsimuse ja seejärel ma hea meelega kuulan Martin Helme ettepanekut, enne kui ma loen EKRE fraktsiooni ettepaneku ette. Martin Helme, palun!

Aitäh! No, läks lappama viimasel korral. Siim Pohlak tahtis enne esitada protesti, see ei olnud protseduuriline küsimus, mida ta esitada tahtis. Ta andis märku, et see ei ole protseduuriline, aga seda ei võetud. See on meie kodukorra rikkumine. Kodukorras on ette nähtud nii istungi läbiviimise korra kohta esitatud küsimused kui ka protestid, ja sinna juurde on kirjutatud, et protest tuleb lahendada viivitamatult. See on seal kindla loogikaga, et kui toimub siin saalis midagi, mis tööd takistab, või on midagi valesti tehtud, siis saaks kohe protestida ja kohe lahendada. Siim palus seda protesti lahendada, aga te hakkasite uuesti rääkima tähtajast. Ma kordan fraktsiooni juhina oma fraktsioonikaaslase palvet protest lahendada.

Aitäh! Aga ma olen selle protesti juba lahendanud. Ma ei võta seda protesti kuupäeva muutmise vastu arvesse, selle põhjused on siin juba korduvalt kõlanud. Rohkem ma seda teemat ei käsitle. Hea Riigikogu! Meile on laekunud EKRE fraktsiooni ettepanek. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 303 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aga enne, kui me saame asuda hääletamise protseduuri juurde, on Martin Helmel küsimus. Palun, Martin Helme!

Aitäh! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega. 

Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! EKRE fraktsiooni võetud kümneminutine vaheaeg on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 303 esimene lugemine lõpetada. Aga järgnevalt ma panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 303 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 21, vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 303 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. oktoober kell 17.15. 

Liigume edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde. Head kolleegid, (Helistab kella.) palun saalis vaikust! Meie neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. See on selle eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! (Juhataja helistab kella.)

Head kolleegid, palun saalis vaiksemalt!

Juba aastaid on Eesti riigieelarve sügava puudujäägiga. Olukord muutus kehvaks enne kriise, headel majanduskasvu aastatel lasti eelarve struktuursesse defitsiiti. See oleks olnud [hea] aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks. Siis aga tabasid meid alates 2020. aastast mitmed kriisid. Koroonakriisiga kukkusime veelgi sügavamasse puudujääki, rääkimata energiakriisist ja Venemaa [algatatud] sõjast Ukrainas. Mõistagi vajasid kõik need olukorrad kiiret reageerimist ja täiendavalt suuri kulutusi. Samal ajal oli pausil Euroopa Liidu eelarvereeglite rakendamine, mis võimaldas lisaks kriisiga seotud kuludele võtta vastu täiendavaid püsikulusid ilma neile katteallikat otsimata. Aastaid tehti populaarseid ja riigile kohati üle jõu käivaid otsuseid. Neli aastat pausi eelarvedistsipliini nõuetes võimaldas ebapopulaarseid otsuseid väga pikalt edasi lükata. See on piisavalt pikk aeg, et ühiskonnas tekiks ootus, et see kõik saab selliselt jätkuda.

Kevadel tööd alustanud valitsus mõistis, et nii jätkata ei saa. Me võtsime eesmärgiks tõmmata pidurit aina kasvavale eelarvedefitsiidile ning teha keerulised ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud otsused selleks, et jõuliselt võlaorjuse poole liikumise kurssi muuta. Jah, meil oli ka valik samamoodi jätkata ning tõsist probleemi eirata, aga kohusetundliku ja Eesti tulevikust hooliva valitsusena me seda ei teinud. Võtsime sihiks teha riigi rahandus korda ning astuda vajalikke samme selleks, et viia kulud ja tulud tasakaalu.

Nii astumegi 2024. aasta eelarvega esimesi vastutustundlikke samme eelarve tasakaalu suunas. Kõik suuremad maksu- ja kokkuhoiuotsused arutasime avalikult läbi ja võtsime etteaimatavalt vastu suve alguses. Seega, suuri üllatusi järgmise aasta eelarves ei tule. Ühiskonnale jäi pool aastat, et muudatustega harjuda ja arvestada. Ainsa maksuna tõuseb käibemaks 20%-lt 22%-le. See toob järgmisel aastal riigi tuludesse 235 miljonit eurot. Alates järgmisest aastast ehk järgneval kolmel aastal kerkivad nii hasartmängumaks kui ka alkoholi- ja tubakaaktsiis igal aastal 5%. Kokkuhoiuotsusena muutsime perehüvitised riigile jõukohasemaks, millega hoiame järgmisel aastal kokku 86 miljonit eurot.

Tänu eelmainitule jääb 2024. aasta eelarve struktuurne puudujääk 2023. aastaga võrreldes samale tasemele – 1,2% SKP-st – ning nominaalne defitsiit on 2,9% SKP-st. Kevadel, ilma uue valitsuse eelarvepoliitiliste otsusteta olid need numbrid vastavalt 2,6% ja 4,2% SKP-st. Seega, 2024. aasta eelarvega suudame riigi rahakoti seisu parandada circa 500 miljoni euro võrra, mis on ühe aasta kohta märkimisväärne paranemine. Lisaks saame teha hädavajalikke täiendavaid kulutusi, mis on eeskätt seotud sõjalise ja laiapindse riigikaitsega, millest peatselt räägin täpsemalt.

Selleks, et edaspidi oleks seatud eesmärkide saavutamine realistlik, tuleb meil muuta riigieelarve baasseadust. Eesti praegune eelarvereeglite raamistik on töötatud välja enne kriisiaastaid ja see on majandussurutisest väljumise aastatel karmim, kui Euroopa reeglid ette näevad. Eelarvereeglid peavad aitama parandada riigi rahandust, aga olema riigi majandusele jõukohased. Seega soovime viia eelarve tasakaalu puudutavad reeglid täiel määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglistikuga.

Kindlasti ei tähenda eelarvereeglite muutmine valitsuse poolt lõdvemat eelarvepoliitikat ja kergema vastupanu teed minekut, nagu väidavad praegu opositsioonist need, kes on olnud varasema kulupeo suurimad prassijad, kuid jätnud arved maksmata. Tänane valitsus peab need arved järelmaksuga tasuma, aga riigi rahandust korrastades ei saa me mööda vaadata asjaolust, et majandus alles toibub vaikselt elukalliduse hüppelise suurenemise šokist ning nii eelmise kui ka selle aasta statistikas on meie majanduskasvu numbrid negatiivse märgiga. 

Just see on põhjus, miks Euroopa Liidu reeglistik näeb ette vajadust hoida raskematest majandusoludest väljumisel mõistlikku balanssi eelarve tasakaalu taastamise pingutuse ja majanduskeskkonna taastumise vajaduse vahel. Meie meelest on mõistlik põhimõte hoolida kriisist taastuvast majandusest, aga pikas vaates astuda veenvalt korrastatud riigirahanduse suunas.

Head kuulajad! Riigi rahanduse korrastamine ei saa mõistagi jääda ainult maksumaksjate õlule. Ka riik peab kulude kontrolli alla saamiseks vaeva nägema. Täiendava panuse kokkuhoiu ja lisatulude leidmiseks järgmise aasta eelarvesse andsid kõik ministeeriumid, kus pöörati kiire pilk valitsemisaladele, selgitamaks välja süsteemi ja teenuste korrastamiseks vajalikud tegevused. Kogu valitsussektori panus toob riigi rahandusse järgmisel aastal üle 40 miljoni euro tänu kokkuhoiule ja üle 13 miljoni euro lisaraha. Kõik meetmed võimaldavad kulutõhusamat tegutsemist, mis on riigi rahanduse olukorra parandamise teekonnal väga oluline panus.

Üheks kokkuhoiumeetmeks on [riigi]ametnike palkade külmutamine, välja arvatud õpetajatel ja meditsiinitöötajatel. Järgmisel neljal aastal ei eraldata avaliku sektori palgafondi lisaraha. See aga ei tähenda, et süsteemis töötavate inimeste palk jääb pikaks ajaks samale tasemele. See on üks meede, mis võimaldab motiveerida valdkonnajuhte oma tegevusi mõistlikumalt optimeerima, tänu millele võib leida võimalusi palgakasvuks.

Alates järgmisest aastast teeme ka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatuse, mille kohaselt on osa kõrgemate riigiteenijate ette nähtud palgatõus nelja aasta vältel poole väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks. Kuigi tegu on vaid ühe meetmega, võimaldavad solidaarsuspõhimõttel väikesed kokku hoitud summad mõnes teises valdkonnas ära hoida suuremaid kärpeid. Rõhutan, et vähendame palgakasvu ajutiselt ning ka pärast vähendamist jääb palgakasv igati soliidseks. Veelgi laiapõhjalisemad ja suuremad muudatused selguvad nulleelarve [tegemise] ja eelarverevisjoni käigus, mille viime koos ministeeriumide ja asutustega läbi järk-järgult nelja aasta jooksul.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! 2024. aasta riigieelarve on kindlustunde ja julgeoleku eelarve. Nii järgmise aasta riigieelarve kui ka nelja aasta eelarvestrateegia fookuses on Eesti riigikaitse, nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, eestikeelsele haridusele üleminek, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine. 2024. aasta eelarvega ei paranda me ainult suurt eelarvepuudujääki, vaid suuname märkimisväärse summa investeeringutesse, millega saame viia ellu rohereforme ja turgutada majandust.

On oluline, et investeeriksime nendesse valdkondadesse, mis on meie riigile kriitilise tähtsusega: julgeolekusse, haridusse, teadusesse ja innovatsiooni, teedesse ja raudteedesse, rohereformidesse energeetikainvesteeringute ja hoonete energiatõhususe kaudu, infotehnoloogiasse ja küberkaitsesse.

Kuna Eesti julgeolekuolukord on Ukrainas toimuva Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni tõttu endiselt taasiseseisvusaja kõige keerulisem, siis alustan kaitsekulutustest. Eesti riigi riigikaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda 3% piiri SKP-st ehk on 3,2% pluss liitlaste vastuvõtu kulud. See tähendab, et järgmisel aastal panustame riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro ning nelja aastaga 5,6 miljardit eurot. Sellega parandame tempokalt nii Eesti iseseisvat kaitsevõimet kui ka valmidust koos meie NATO-liitlastega Eestit kaitsta. See on Venemaa agressioonisõja tõttu kujunenud julgeolekuolukorras hädavajalik.

Julgeolekugarantii annab meile ka Ukraina toetamine, mida teeme nii suurte rahvusvaheliste fondide, Euroopa Liidu eelarve kui ka otse riigieelarve kaudu. Ukrainat toetades panustame ka oma majanduse kasvamisse, sest iga euro, mida [kasutame] ülesehituses osalemiseks, tuleb pikas perspektiivis Eesti majandusse mitmekordselt tagasi ning on investeering demokraatiasse ning Euroopa ja kogu maailma majanduse tugevusse.

Ukraina kogemus ja viimaste aastate kriisid on näidanud, et lisaks sõjalisele kaitsele on vaja investeerida püsivalt meie sisejulgeolekusse ja elanikkonnakaitsesse. Nii saame kindluse, et oleme rahuaja kriisideks ja võimalikuks sõjaliseks konfliktiks hästi valmistunud. 

Järgmise aasta eelarves ja ka edaspidi eraldame Siseministeeriumi riigikaitseülesanneteks lisaraha keskmiselt 9 miljonit eurot aastas. See raha suurendab oluliselt abipolitseinike värbamise ja arendamise võimalusi ning tagab elanikkonnakaitse valdkonnale esmakordselt olulise püsirahastuse. Inimeste turvatunde säilitamiseks ja siseturvalisuse tagamiseks kindlustame püsirahastuse kasvu politseinike väljaõppe mahtude suurendamiseks ja kadettidele uue ühiselamute ja õppehoone kompleksi ehitamiseks. Täiendavad vahendid suunatakse Politsei- ja Piirivalveametis aasta-aastalt süveneva personalipuuduse vähendamiseks.

Siseturvalisuse tõhustamisel on muu hulgas oluline Eesti kui digiriigi IT-baastaristu korrasolek ja küberturvalisuse kõrge tase. Selle tagamiseks investeerime järgmisel aastal 23 miljonit eurot. Niisamuti on meie eesmärk tark rahvas, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mis annab oma panuse majanduskasvu. Selleks peame tagama õpetajatele ja õppejõududele väärika palga ning arendus- ja teadustegevuse ja innovatsiooni rahastuse. Järgmise aasta eelarves eraldame õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Koos diferentseerimisfondi kasvuga suureneb õpetajate arvestuslik keskmine palk 4,3% võrra. Valitsuse üks prioriteet on eestikeelsele haridusele üleminek ja selle tegevuskavas planeeritu elluviimine jätkub uuel aastal täies mahus. Eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra ning 2024. aastal on eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud 71,9 miljonit eurot. 

Uue aasta eelarvega võtsime sotsiaalvaldkonnas selge suuna vajaduspõhisele toetamisele. Tegime lasterikaste perede lausalise toetamise riigile jõukohasemaks, kuid ka pärast seda on [toetused] ühed suuremad Euroopas. Pöörame suuremat tähelepanu harvikhaigustega laste ravile ning eraldame heategevusfondidele taotlusvooru kaudu aastas 5 miljonit eurot. Lahendame ebaõiglase olukorra, kus eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanemale makstakse haigus- ja hooldushüvitist töötasu alammäära järgi. Järgmisel aastal makstakse hüvitist kas lapsevanema enda sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle vanemapuhkuse ajal makstud vanemahüvitise põhjal, võttes aluseks inimese jaoks soodsama.

Senisest enam toetame ka suurema abivajadusega lapsi ja peresid. Ühe vanemaga perede majandusliku toimetuleku parandamiseks tõstame alates 2024. aastast elatisabi 100-lt 200 eurole. Erivajadustega laste toetamiseks suurendame järgmisest aastast rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust ning alustame kasuperedele riigieelarvest [rahastatud] tugiteenuste pakkumist, et leida ja toetada peresid, kes on valmis kasvatama vanemliku hooleta lapsi. Nende muudatuste elluviimiseks investeerime 2024. aastal 12 miljonit eurot.

Kultuurivaldkonnas tegime keerulisest eelarve seisust hoolimata täiendavaid pingutusi, et tuua Eesti trumpide, kultuuri ja spordi kaudu Eestisse investeeringuid ning teha Eesti suuremaks. Seetõttu suurendame Film Estonia tagasimakseprogrammi mahtu 2 miljoni euro võrra ning toetame Eestis toimuvaid rahvusvahelisi suurvõistlusi täiendavalt 3 miljoni euroga aastas. Need meetmed aitavad tuua riigikassasse täiendavat maksutulu ning turgutada majandust.

Selleks, et majandus mahuks looduse piiridesse, on fookusesse seatud keskkonnasõbralik majanduskasv. Selleks loome taskukohase taastuvenergia tootmise võimalusi. Soodsa hinnaga puhta energia pakkumiseks investeerime järgneval neljal aastal umbes 155 miljonit eurot. Muu hulgas investeerime keskkonnasõbralikku ühistransporti ja jalgrattateede arendamisse. Jätkame raudtee elektrifitseerimist ja suurendame elektrifitseerimise rahastust 54 miljoni euro võrra.

Olulise summa investeeringutest, ligi 300 miljonit eurot, suuname ehitiste, sealhulgas korter- ja väikeelamute ning kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimisse ja energiatõhusamaks muutmisesse. See on oluline nii ettevõtetele, kes saavad praeguses keerulises majandusolukorras tööd, kui ka inimestele, kes saavad küttearvetelt raha kokku hoida.

Suureks abiks nii rohereformide kui ka digipöörde elluviimisel on Euroopast meile eraldatud toetusmiljardid. Tuleval aastal suuname majandusse investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb Euroopa Liidu toetustest ja üle 800 miljoni riigieelarvest. Ühe käega raskel ajal riigi rahakotti korda tehes ja teise käega meile antud Euroopa Liidu miljardeid targalt investeerides peame saavutama olukorra, kus ei pea ainult sendisaagimisega tegelema. Kui püsikulud ja -tulud on tasakaalus ning targalt ja vajaduspõhiselt sihitud, saame tuleviku tarvis nutikalt ka laenuraha eest investeeringuid teha ja seeläbi majanduskeskkonda kasvatada.

Head kaasamõtlejad! Riigieelarve ja selle seletuskirja materjalid on läbipaistvamad kui kunagi varem. Lisaks sellele, et kuhugi ei ole kadunud asutuste eelarvete vaated tööjõukuludele, majandamiskuludele ja investeeringute lõikes, on meil näha ka see, kuhu raha sisuliselt läheb ja mis eesmärke täidab. Lisaks oleme teinud riigieelarve arusaadavamaks kodanikueelarve ja riigieelarve juhtimislaua abil. Need tööriistad aitavad sõltuvalt huvist paremini mõista maksumaksja raha kasutamist ja otsitavat infot kergemini üles leida.

Populistlik loosung, et majanduse käimatõmbamiseks tuleb rohkem laenata, ei ole meie praeguse eelarve seisu vaadates kuidagi vastutustundlik. Hiljutine riigireitingu langetamine on tingitud riigi rahanduse olukorrast ning süvenevast struktuursest probleemist, kus kulutame püsikuludena oluliselt rohkem, kui on tulusid ehk [kui palju] maksudena kogume, ja rahastame püsikulusid laenuraha arvelt. Kuigi meie reitingu väljavaade on endiselt stabiilne ning võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega jääb Eesti võlakoormus jätkuvalt üheks väiksemaks, tuleb riigireitingu langusesse suhtuda tõsiselt. See hoiatab, et kui me oma rahandusliku seisu parandamiseks midagi ette ei võta, seisame mõne aja pärast silmitsi tõsiste tagajärgedega: laenamine muutub kallimaks nii riigile kui ka meie ettevõtetele ehk maksumaksja peab tasuma üha suurenevat intresside kulu.

Rahvusvaheline Valuutafond kirjutas eelmisel nädalal avaldatud fiskaalmonitori aruandes, et valitsused üle maailma peavad vähendama oma eelarvekulutusi ning suurendama maksutulusid. Rangem rahanduspoliitika ja eelarve puudujäägi vähendamine aitaks ohjeldada inflatsiooni ja seeläbi vähendada keskpankade vajadust tõsta intressimäärasid. Seega, me ei saa enda kanda võtta rohkem, kui kanda suudame. Kui me ei teeks riigi rahandust korda praegu, oleks tulevikus seda teha veelgi keerulisem. See tähendaks veelgi suuremaid maksutõuse ja veelgi valusamaid kärpeid selleks, et suuta oma riiki ülal pidada ning kõiki kohustusi täita.

Usun, et oleme 2024. aasta eelarvega õigel teel. Meie visioon Eestist aastal 2024 ja sealt edasi on ühest küljest realistlik, tunnistades hetkel aktuaalseid väljakutseid, kuid teisest küljest ka optimistlik, uskudes meie rahva vastupidavusse ja innovatsioonivõimesse. Jätkame kindlal sammul eelarve kordategemise suunas. Suur tänu kõikidele, kes 2024. aasta eelarve koostamisse oma panuse andsid! Aitäh!

Aitäh, härra minister! Teile on mõned küsimused. Kõigepealt Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Ma ei ole kindel, kas me oleme ühel meelel selles, [et kehtib] põhimõte, et eelarve on vahend, mitte eesmärk. Aga ma olen kindel, et me elame paralleelmaailmades, kui ma kuulan teie juttu ja kui ma kuulan ettevõtjate juttu ja inimeste muresid. Eile oli siin suures saalis Isamaa kutsel kaubanduskoja juht, kes rääkis, et valitsuse tegevusetus tekitab probleeme juurde, ei ole ideid ega lahendusi. Eile oli siin ka taristu[ehituse] liidu esindaja, kes väitis, et meie teedevõrk on üle 1,2 miljardi euro võrra alarahastatud. Ja ei ole ühtegi ideed ega mõtet, kuidas meie majandust turgutada ja majandus kriisist välja tuua. Vastupidi, te lähete majanduskriisi tingimustes hoopis kriisi süvendama, panete koormused peale olukorras, kus oleks tegelikult vaja stimuleerivaid tegevusi. Millest see tuleb?

Teie aeg!

See, et meie oleme eriarvamusel, on üks asi, aga [eriarvamusel on ka] kaubanduskoda ja taristu[ehituse] liit. Kuidas teie seda mõistate, miks te elate nii erinevates maailmades?

Aitäh, Jaanus Karilaid! Teie aeg! Härra minister, palun!

Aitäh! Ei, me ei ela paralleelmaailmades. Majandusolukord ongi keeruline ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka meie lähiümbruses. Me oleme avatud majandus, me sõltume väga palju oma naabritest. Nii nagu ma oma kõnes ka ütlesin, me investeerime järgmisel aastal 1,9 miljardit nii ehitussektorisse kui ka teedesse ehk riik [teeb] kõik endast oleneva, mida antud tingimustes teha saab. Aga me sõltume palju ka naabritest ja Euroopa üldisest majandusolukorrast.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te olete kahtlemata selle valitsuse suur pärl, ma arvaks isegi, et ideede generaator, sest nii palju uusi makse kui teie pole suutnud välja mõelda ükski eelnev minister. Eesti majandus oli teises kvartalis 3%-lises languses, Euroopa Liidus [languse poolest] esimesel kohal. Kui ma loen seda eelarve bullet'it, siis [selgub, et] seal ei ole ühtegi ideed, kuidas see langus uuesti tõusuks pöörata. Minu küsimus teile on väga konkreetne. Nimetage kolm konkreetset ettepanekut selles riigieelarves, mis panevad meie majanduse taas kord kasvama, mis panevad meie palgad kasvama, mis panevad ettevõtjatel silmad särama.

Aitäh! Majanduse olukord on keeruline ja ma ütlesin, et see on kogu meie piirkonnas keeruline. Nüüd, ka pikas vaates aitavad meid majanduse elavdamisel esiteks investeeringud, millest ma rääkisin – 1,9 miljardit –, ja riigieelarve kordategemine, et riik suudaks tulevikus rohkem investeerida, et me ei kataks püsikulutusi laenuraha arvelt ja et nii riigile kui ka ettevõtetele oleks soodsad laenud kättesaadavad.

Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea minister! No pole paha, kuulan ja mõtlen, et päris hea, päris hea. Ainult et jama on natukene selles, et kokkuhoid tuleb eelkõige madalapalgaliste arvelt. Käibemaksu tõus lööb kindlasti madalapalgalisi kõige enam, ka tasuta ühistranspordi kaotamine. Enne arutasime siin, kuidas pensionide kojukandelt mõnisada eurot kokku hoida, lasterikaste perede huviringide toetuselt 100 000 eurot. Niimoodi on see eelarve kokku lapitud. Äkki te toote selle positiivse jutu kõrval ka kärpekohti esile, mida mina juba alustasin, aga teie kindlasti oskate seda [loetelu] paremini jätkata kui mina.

Aitäh! Tõsi ta on, et me oleme võtnud suuna sinna, et riigieelarve korda teha. Seda ma ka ütlesin. See tähendab seda, et me peame otsima erinevaid kokkuhoiukohti. Oma kõnes ma nimetasin, et üks suurem samm oli kindlasti perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemine, aga ka kõik ministeeriumid on teinud suvel tublit tööd ja see list [kohtadest], kus on kokkuhoiu[võimalus] leitud, on tõesti pikk ja siin puldis ma neid kõiki ette lugeda ei jõua. Aga see on selgelt seotud ka eelmiste küsimustega: kui me tahame teha rohkem investeeringuid, siis me peame riigieelarve ühel hetkel korda tegema. Ehk kui me katame laenurahaga püsikulusid, siis see ei ole jätkusuutlik. Pigem on lahkelt jagatud [raha] või [juurde] võetud püsikulud toonud meid täna siia, kus me võiks keerulisel ajal majandusse rohkem raha süstida, aga selleks ei ole meil lihtsalt võimekust.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Eelmine kord, kui Reformierakonna valitsus proovis ravida majanduskriisi käibemaksu tõusuga, oli 2009. aastal. Toona tõsteti 1. juulist 2009 käibemaks 18% pealt 20% tasemele, aga millegipärast majanduskriisi see samm leevendada ei aidanud – väga ootamatult kindlasti. Toona kasvas töötus väikese ajaperioodi jooksul 140 000 inimeseni, Eesti majanduslangus, ma peast ütlen, oli 2009. aastal vist kuskil 14%. Mis on teie prognoos, kui suureks Eesti tööpuudus teie praeguse valitsuse majandus- ja maksupoliitika tagajärjel lähiaastatel kasvab ja kui sügavat majanduslangust me peame nägema enne, kui meid viimaks ootab taas tõus?

Aitäh! Seoses majanduse keeruliste aegadega, jah, meil tööpuudus mõnevõrra kasvab. See ei ole seotud teie viidatud maksumuudatustega, sest tööpuudus kasvab täna, aga maksumuudatused jõustuvad siiski 2024. aastast. Prognoosi kohaselt, me näeme, jääb tööpuuduse tipp sinna järgmise aasta algusse ja 7% juurde. See ei ole võrreldav varasemate suurte kriisidega ehk see on võrdlemisi väike, sellegipoolest loomulikult murettekitav.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Teie olete siit puldist ise ja ka peaminister on meile mitu korda öelnud, et maksukoormus hakkab Eestis langema. Ma mõtlesin, et võib-olla on täna selle eelarve arutelu raames hea, kui te räägite kõigepealt lahti definitsiooni, et mida teie maksukoormusena täpselt mõõdate ja selle all mõtlete, ja siis võib-olla toote ka numbrid, [kui suur] on teie prognooside ja andmete kohaselt maksukoormus sel aastal, järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal.

Aitäh! Te olete mind nüüd valesti tsiteerima hakanud. Ma olen seda siit puldist juba paar korda selgitanud, selgitan veel: see oli eelmise nädala debatt, kus oli küsimus maksuküüru kohta ja ma ütlesin, et tööjõumaksud maksuküüru likvideerimisega langevad, sest inimesed saavad rohkem raha kätte, nende sissetulekud tõusevad. Tööjõumaksud langevad, muu maksukoormus meil, jah, tõuseb. See on selge, et kui me soovime riigi rahandust korda teha, sest meie kulud on suuremad kui tulud, siis me peamegi maksukoormust tõstma – seda me ei ole kuskil varjanud. Mitte midagi tehes meie maksukoormus tõesti langeks. Kui me teeme maksumuudatusi, siis me hoiame seda kas ajaloolisel tasemel või mõnevõrra tõstame. Suvine prognoos näitas, et 2023. aastal on maksukoormus 33,3%. Eelarvega me näeme ja planeerime, et see on 33,8%. 2025. aastal see [praeguse prognoosi järgi] kukubki ja kukub 32,4% peale.

Martin Helme, palun!

Nojah, mul ei ole nii palju aega, et seda juttu kommenteerida, aga riigi rahandust te ju korda ei tee. Teie ajal ja Kaja Kallase ja teie eelkäijate ajal Reformierakonnast on riigi kulud kogu aeg kasvanud kiiremini kui tulud ja ka riigi võlg kasvanud kiiremini kui kunagi varem. Ja nüüd te räägite, et võlg on paha asi ja seda tuleb vähendada. Mul on küsimus. Financial Times kirjutas üsna hiljuti, et Euroopa Liit, Euroopa Komisjon võtab ka usinasti laenu: 2020. aastal [võeti] 50 miljardit, nüüd on see [summa] juba 450 miljardit ja paari aasta pärast küündib 900 miljardini. Kui jagada see 450 miljardit liikmesriikide vahel ära, on umbes miljard [võlast] Eestile ehk Brüssel on suurendanud meie eest Eesti võlakoormust juba miljardi võrra. Mul on kaks küsimust. Kõigepealt: kas see miljard kajastub ka meie eelarvepositsioonis, mis on siin eelarves kirjas? Minu arusaamist mööda mitte, aga parandage, kui ma eksin. Teiseks ma küsin, kuidas on eelarvepositsiooni parandamisega ja võlgu mitte elamisega, kui Brüssel meie eest laenab.

Aitäh! Ma alustan sellest, et järgmise aasta eelarvega me liigume selgelt riigi rahanduse kordategemise poole. Jah, ühe aastaga kõike korda ei tee, aga kevadprognoos näitas struktuurseks miinuseks 2,6, eelarve järgi on see 1,2, ja nominaalseks [miinuseks] näitas 4,2, see on 2,9. See on just nendesamade maksuotsuste ja kokkuhoiuotsuste tulemus. Nüüd, ka laenukoormus võrreldes prognoosidega kahaneb: me näeme, et 2024. aasta lõpuks on laenukoormus 20,9% sisemajanduse kogutoodangust.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Eufemismid on teil võimsad. Ma küll täpselt aru ei saa, kes teie eest neid laene võtab, aga need vähenevad prognoosiga võrreldavalt. Mingites osades räägite te kärbetest kui jõukohasemaks korrigeerimistest ja mingis kohas kui kärbetest. Nagu ka lasterikaste perede puhul selle asemel, et öelda, et te vähendate toetusi, räägite mingist jõukohasemaks muutmisest. Ma ei saanud ikkagi aru. Ja siis sissejuhatuses te mainisite, et käibemaks tõuseb 20%-lt 22%-le, aga tegelikult see tõuseb ajakirjandusel 5%-lt 9%-le ja majutusasutustel 9%-lt 13%-le – seda ei tasuks ka unustada. Lisaks, sellele, mida Martin küsis selle laenu kohta, et kas see kajastub eelarvepositsioonis või ei kajastu, jätsite te vastamata.

Aitäh! Käibemaksust rääkides, järgmisel aastal tõuseb see 20%-lt 22%-le ning ajakirjanduse ja majutusasutuste käibemaks järgmisel aastal ei tõuse. Seda [väidet] ma siiski korrigeerin. Eelarves on sees Euroopa Liidu maksed, need on ilmselt seotud ka intressidega. Ehk need [laenud] on siin sees, kui need Euroopa Liidu makses kajastuvad.

Kolleeg Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Ma liiguks nüüd hea meelega üldisematelt teemadelt üksikutele. Oma kogemusele viidates võin ma kinnitada, et suur osa meie rahvast saab hästi aru, et on tarvis rohkem rahastada kaitsekulusid, kuid suur osa meie rahvast ei saa aru, miks lõpetatakse ühistranspordisüsteem. Paljud on jõudnud sellega juba harjuda ning on igati rahul. Rahvale pakutud seletused – vilets liinivõrk, nigelad bussid ja nii edasi – küsijaid eriti ei veena. Ka uue süsteemi korral jäävad ju samad probleemid vähemalt esialgu püsima. Piletihinna kehtestamisega loodetakse teenida 3–5 miljonit, mis riigieelarve taustal on kaduvväike [summa], ühistranspordile kulub riigieelarvest kokku umbes 130 miljonit eurot. Seega on tegemist paremal juhul vaid 3%-lise osakaaluga kulutuste kogumahus. Hea minister, kas kinnitate täna selles saalis, et tegemist on kalkuleeritud ja …

Teie aeg!

… ratsionaalse, mitte aga poliitiliselt motiveeritud otsusega?

Ma igaks juhuks ütlen, et ühistransporti ei lõpeta keegi. Me teeme [seni] riigi poolt tasutud ühistranspordile piletihinna ehk teenuse kasutaja hakkab selle eest ka maksma. Jah, see on kalkuleeritud selleks, et me soovime viia läbi liikuvusreformi ja parandada ühistranspordiga kaetust, sest riigi poolt tasutud ühistranspordiga ei ole seda [saavutatud]. Ja piletiraha [kehtestamine] aitab ka tuua tagasi kommertsliinid. Mis oli riigi poolt ühistranspordi kinnimaksmise tulemus? Tegelikult ei saanud uusi liinivõrke avada paljudes kohtades, kus oli nõudlus, mõnes kohas tuli ka kokku tõmmata ja riigi kulud kasvasid samal ajal. Ja kuna erasektoril polnud enam mõtet [reisijaid] vedada, siis nemad [lõpetasid] selle ära, ehk lõpuks kättesaadavus halvenes. Meie soov on ühistranspordi kättesaadavust parandada ja [kehtestada] selleks uuesti piletihind ja samamoodi [saada] täiendavaid vahendeid ühistranspordisüsteemi käigushoidmiseks ja parendamiseks.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Kurb tunne tuleb peale, kui ma teie tekste loen. Eakatele ei saa isegi [pensioni] kojukannet tehtud, et nad saaksid paremini hakkama. Lastetoetused lammutatakse laiali, [pered] kannatavad teie majanduspoliitika all kõige rohkem, sest inflatsioon sööb lasterikaste perede [sissetulekud] lihtsalt ära. Aga teie arvates saab ilmselt nagu Putini Venemaal propagandast kõhu täis, sest ma vaatan, et näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vihakõne ja vihakuritegude vastu võitlemise [programmi] taotlusvooru [esitati] 78 taotlust. Läheme natukene edasi ja tuleb LGBT ja moslemite õiguste kaitse ning LGBTIQ-foobia [vastu võitlemise toetuse] taotlusvoor, kus on kosmilised summad ja 556 taotlust. Kas te sealt ka mõne sendi kokku tõmbate? Ma näen, et seal on lausa 20 miljonit, seninägematud summad.

Aitäh! Mul on kahju [kuulda], et EKRE saadikute eestvedamisel tulid meil jälle siia saali Venemaa ja need soovid ja võrdlused. Aga kust me kokku hoiame? Me oleme teinud 2024. aasta vaates olulisi kokkuhoiuotsuseid ja oleme kokku leppinud, et 2025. aasta eelarve [koostamiseks] vaatame ministeeriumide kaupa nulleelarve ja eelarverevisjoni kaudu üle need asjad, mida riik peab tegema, mida ei pea tegema, kas neid on vaja teha, ei ole vaja teha, kas [on vaja teha] sellises mahus. Ehk jah, kulutuste ülevaatamine jätkub. Milliseid tegevusi täpselt teeme või mitte, selgub selle käigus ka nende konkreetsete näidete kohta. Mul ei ole praegu teile kinnitust, kas seal midagi muutub või mitte.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Te ühes varasemas vastuses ütlesite, et maksukoormus tulevikus võrreldes prognoosidega väheneb. Kes need klaaskuuli vaatajad on, kes teil neid prognoose teevad? Me teame, et prognoose annab teha igasuguseid. See pole päris adekvaatne jutt, et [väheneb] võrreldes prognoosidega. Me võime kõikvõimalikke prognoose teha.

Küll aga tahan teada, kuidas te suhtute sellesse, et me toetame küll ka erinevaid välismaiseid projekte ja anname miljonites raha välja, aga Kopli komandole 700 000 – 800 000 ei leia, kuigi see on reaalselt asi, mis paneb ohtu Eesti inimeste heaolu ja turvatunde. Kuidas sellega on? Kas leiate selle raha ja saate siiski Kopli komando alles jätta, kusjuures ka Tallinna linn on valmis panustama, või olete seda meelt, et seda ei ole vaja ja paneme 111-aastase ajalooga komando kinni?

Aitäh! Mis puudutab maksukoormust, siis ma olen öelnud maksuküüru [kaotamise] kohta, et tööjõumaksud tänu selle langevad. Mis puudutab prognoosi, siis see on ametlik Rahandusministeeriumi prognoos. Suveprognoos näitab, et meil maksukoormus langeb. Kui me jätkame selliste poliitiliste otsuste [tegemist], langeb see alates 2025. aastast. 2024. aastal, tõsi, see tõuseb, ja tõuseb 33,8% peale. Aga meil ongi probleem: kuna maksukoormus 2025. aastast langeb, kulud aga kasvavad, siis eelarve miinus pikas vaates süveneb. Seetõttu on vaja teha täiendavaid otsuseid, neid me teeme juba 2025. aastaks. Praegu me räägime 2024. aasta eelarvest.

Mis puudutab Kopli komandot, siis Siseministeerium saab 2024. aasta eelarvega nii siseturvalisuse ja laiapindse riigikaitse parandamiseks kui ka politsei koolitustellimuse suurendamiseks päris mitmeid miljoneid: konkreetselt sisejulgeolekusse 5 miljonit, laiapindsesse [riigikaitsesse] kuskil 9 miljonit. See küsimus, kas komando sulgeda või mitte, on ikkagi Siseministeeriumi haldusalas. 2024. aasta eelarvega tuleb siseturvalisusesse raha märkimisväärselt juurde.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Oma küsimusega tulen ma eelarve kontekstis kaudse maksustamise juurde, selle 9–10 miljoni euro juurde, mis puudutab omanikke ja ettevõtjaid, eriti loamenetluse kaudu. Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustus on ka meil täna päevakorras, aga paradoksaalselt anti sektorile hea võimalus anda oma sisend kahe päeva jooksul ja tegelikult kooskõlastamise aeg jäi üldse ära. Sealt võib välja võtta, et meie hitt eelarve kontekstis on kompleksluba, mis kallineb 1172%. 1172%! Minu küsimus: kuidas te selleni jõudsite? Kui me viskame ettevõtjatele sellise otsekulude ja kaudsete kulude paketi lauale ja räägime ettevõtluse arengust, siis see paneb ehmuma.

Aitäh! Sellele, mis puudutab kompleksloa analüüsi ja seda, millest täpselt selline summa ja protsent [tulid], saab vastata kliimaminister selle eelnõu raames, tema on selle detailidega kursis. Ma võin ainult oletada, et seal võib olla erinevaid põhjuseid, võib olla ka madal võrdlusbaas, aga jälle, sellele saab siis vastata tema.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Me saime kuulata siin täna uue eelnõu kohta, millega hoitakse pensioni kojuviimise pealt kokku üle 8000 euro – maru suur kokkuhoid – ja neilt [eestlastelt], kes asuvad välismaalt Eestisse elama, võetakse toetused ära, et 100 000 kokku hoida. Samal ajal maksate Justiitsministeeriumile 39 miljonit, et nad saaksid teha neid perspektiivituid kohtuprotsesse, mis on tegelikult karistusprotsessid ja poliitilised tellimused. 1,5 miljonit [kulus] näiteks Eveli Vavrenjuki protsessile, 1,5 miljonit on juba [kulunud] Kajar Lemberi protsessile. Ja siis te tahate raha juurde saada ja koormate inimesi maksudega. Seletage mulle nüüd see loogika ära. Ühed raiskavad nii, et seda nägu, ja tavainimesed peavad selle ise kõik kinni maksma, et neid represseeritakse ja kiusatakse.

Aitäh! Ei represseeri ega kiusa meie tavainimesi keegi. Kohtusüsteem on üks osa meie riigist ja ma arvan, et õigusemõistmine on väga oluline, et tagada riigis kord ja stabiilsus. See eeldab ka rahalisi vahendeid. Loomulikult, kui meil ei oleks rikkumisi, siis ei peaks seda tegema, aga sihukest ühiskonda ei eksisteeri. See on paratamatus ning riigi stabiilsuse ja õiguskorra tagamiseks peame me neid kulusid kandma.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teie olete ja mõnedki teised teie erakonnast on nimetanud niinimetatud katuserahade [jagamise] lõpetamist selle eelarve kõige suuremaks võiduks – kitsal ajal kiiduväärt. Samas on Kliimaministeeriumi valitsemisalas riigimaanteedelt võetud 8 miljonit ära ja paar rida edasi on 8 miljonit [antud] Harku ristmiku ehitamiseks. Harku vallavanem on teie ja kliimaministri erakonnakaaslane, nii et see katuserahade lõpetamise jutt ei tundu eriti tõsiseltvõetav.

Ma küsin aga õpetajate palkade kohta. Õpetajate palgad suurenevad – reaalselt vähenevad – oluliselt vähem kui kõrgete riigiametnike omad, samas, haridusminister tahaks õpetajate palku tõsta. Kas võiks teha niisuguse muudatusettepaneku ja kas on lootust, et õpetajate palgad tõusevad järgmisel aastal ikkagi rohkem, kui on planeeritud?

Aitäh! Katuserahasid eelarves ei ole ja neid, ma väga loodan, ka Riigikogus sinna ei tule, vähemalt see on minu nägemus, et sellist raha jagamist ei peaks tulema. See, mis puudutab konkreetseid teede investeeringuid, on Transpordiameti valdkond. Ju siis nemad on pidanud vajalikuks neid otsuseid nii teha, midagi poliitilist ega erakondlikku siin kindlasti ei ole. Teede rahastust me võrreldes eelmise aasta RES-iga suurendasime. Loomulikult oleks teedesse vaja rohkem raha [investeerida], aga meie eelarve olukord on keeruline, millest ma olen juba rääkinud.

Õpetajate palgaga on samamoodi. Kes ei tahaks õpetajate palka tõsta? Loomulikult [tahame]. Me tõstsime õpetajate palka 2023. aastal jõuliselt. Jällegi, meie riigi rahandus on keerulises olukorras. Et suuta neile pikas plaanis palka maksta ja et riigi kohustustega toime tulla, peame me selle korda tegema. Ja õpetajad on 2024. aastal koos meditsiinitöötajatega [avalikus sektoris] ainukesed, kes tegelikult palgatõusu saavad. Olen haridusministriga ühte meelt, et tegelikult tuleb vaadata õpetajate palka koos sellega, mida omavalitsused sinna juurde panevad. Kui vaadata õpetajate palga tõstmist riigi poolt ja ka seda, kui palju omavalitsused sinna ise täiendavat raha panevad – eile tegin Rae valla näitel arvutuse –, on [nende palk] 116% keskmisest palgast. Ehk me oleme 2024. aastal 120%-le juba väga lähedal.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud kohalike omavalitsuste tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Milliseid muutusi toob see kaasa KOV‑ide tulubaasis?

Aitäh! See on mitmeosaline tegevus. 2024. aasta eelarves oleme näinud ette selle, et KOV‑idele tekib lisaks tulumaksueraldisele täiendav eraldis pensionituludelt. See on nii hooldereformi katteks kui ka tegelikult tulude ümberjaotamiseks, arvestades rahvastiku ülesehitust omavalitsuses, et nii-öelda pensionäride osast tuleks lisatulu. Neis omavalitsustes, millel on vähem raha, on tihti ka pensionäride osakaal suurem. See [eraldis] tegelikult laias pildis adresseerib seda hästi, et suunata neile täiendavaid vahendeid. Nüüd, KOV‑i tulude reformi pikem vaade ootab meid ees. Eks see jõuab lähikuudel ka Riigikokku, selle mõjud ja tulemused otsustatakse siin ja neid kajastatakse juba 2025. aasta eelarves.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mina esitaksin kaks küsimust, kui võimalik, selle lühikese aja jooksul. Esimene küsimus seisneb selles, et Rahandusministeeriumi andmete kohaselt on Eesti riigikassa võlaportfell aastaga suurenenud kokku 1,3 miljardit eurot. Kuidas sobib selle tõsiasjaga kokku teie väide, et olete asunud astuma samme eelarve tasakaalu suunas? Mina näen, et meil riigivõlg muudkui kasvab ja mitte mingisugust märkimisväärset liikumist eelarve tasakaalu suunas ei ole, kui üldse. Kuidas te siis saate seda väita? Teiseks: kuidas te kommenteerite tõsiasja, et Soomel on järgmise aasta eelarve miinus üle 4% ja riigivõlg üle 70% SKT-st, meil on järgmise aasta puudujääk alla 3% ja koguvõlg 20% SKT-st? Kas ei oleks selles olukorras, kus me teame, et supipoti ühes nurgas ei saa keeta tummisemat suppi, põhjust keskenduda rohkem konkurentsieeliste loomisele meie ettevõtetele kui uute maksude kehtestamisele?

Aitäh! Ka eespool juba vastasin, et ühe aastaga me eelarvet korda ei tee, sest me olemegi sügavas augus. Küll aga 2024. aasta eelarve näitab selgelt lisaks sõnadele ka numbrites, et me oleme alustanud eelarve või riigi rahanduse kordategemist. Kui kevadprognoosi järgi oleks meil struktuurne miinus olnud 2,6%, siis nüüd eelarvega on see 1,2% sisemajanduse kogutoodangust, ja kui nominaalne miinus oleks olnud 4,2%, siis nüüd eelarvega on 2,9%. Eelarvepositsioon paraneb 500 miljoni euro [võrra]. Nii me plaanime riigi eelarvestrateegia vaates jätkata ka järgnevatel aastatel ehk see on pikk protsess.

Nüüd jah, Soome eelarve on keerulisemates oludes. Aga põhjus, miks me täna neid otsuseid teeme, ongi see, et me ei taha jõuda sinna, kus meie laenukoormus on väga suur ja hakkab kokkuvõttes intresside kaudu sööma meie võimalust panustada reaalselt Eesti arengusse, Eesti majandusse. Ka suveprognoos näitas, et kui me mitte midagi ei teeks, oleks 2027. aastal ainuüksi intressimaksed 480 miljonit. Mida suurem on meie laenukoormus, seda rohkem see tegelikult riiki ja meie majandust kokkuvõttes koormab.

Riina Solman, palun! 

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Te olete saanud tuntuks sõnadega, et riigieelarve on vaja korda teha, ja mina ei tea inimest siin saalis, kes oleks korra vastu. Küll ollakse vastu sellele, kuidas te seda teete, sest riigieelarve saab justkui korda ulatuslike maksutõusude toel, mis annavad kõigepealt hoobi nõrgematele ja niigi toimetulekuraskustes inimestele. 

Te rääkisite septembri lõpus ERR-ile, et soovite riigieelarvet korda teha, katmaks ka riigi tulevikukohustusi, mistõttu peab lähiaastatel välja tulema lisamaksutõusuga. Mis maksu ja kui suure tõusuga, tahakski nüüd teada, sest septembri lõpus te televisioonis seda veel avada ei soovinud. Tsiteerin: "Selge on see, et kui me tahame riigieelarvet korda teha ja katta oma tulevikukohustusi, [---] peame me […] täiendava maksutõusuga lähiaastatel välja tulema. Aga mis see täpselt on, kuidas see välja näeb, see ongi ühiskondliku debati küsimus." Teile sekundeerib samas uudises ka Kaja Kallas, kes kordab, et see asi vajab pikemat ettevalmistust. Palun avaldage siis meile, mis maksutõusud teil riigieelarve kordategemiseks järgmisel aastal veel plaani võetud on.

Aitäh! Hetkel me räägime 2024. aasta eelarvest ja sellest ma oma kõnes rääkisin: [teeme] käibemaksumuudatused ja aktsiiside muudatused.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt tahan õiendada. Ma ei olnud küll saalis, aga ma kuulsin, et te olite siin jälle süüdistanud, et me kasutame vene keelt. Sõna "pokazuhha" on praegu Eestis enam-vähem samasuguse laensõna tähendusega nagu "kolhoos" või "uulits", mõlemad on vene keelest pärit sõnad. Nii et vene keelt pole siin tegelikult keegi kasutanud. Aga kui vene keelest rääkida, siis mul on tõesti see privileeg, et ma oskan seda keelt ja tänu sellele olin ma Eesti delegatsiooni koosseisus ja meie saavutasime selle, et Eestist viidi 1994. aastal välja Vene väed, ja selle eest andis president Lennart Meri mulle eluaegse suursaadiku tiitli. Nii et vene keele oskamisest võib mõnikord kasu olla küll. Vene kaardiga ei ole siin mõtet vehkida. Minu teened Eesti ees on suuremad kui teil. Nii et lõpetage siin punaliputamine ja Vene kaardiga vehkimine.

Nüüd tulen teemade juurde tagasi. Ma küsisin Eesti konsulaatide sulgemise kohta USA-s. Need summad, mis konsulaatide ülalpidamisele [kuluvad], ei ole nii suured, aga praeguses rahvusvahelises olukorras oleks meil hädasti vaja, et meie suurima liitlase juures …

Teie aeg!

… Ameerika Ühendriikides oleks meil lisaks suursaatkonnale konsulaadid, peakonsulaat, mis on kõigele lisaks veel sümboolse tähendusega …

Mart Helme, teie aeg!

… Eesti järjepidevuse hoidjana. Kas teil on kavas leida nende jaoks raha?

Hea kolleeg, palun jääme ühe minuti piiresse, mis on küsimuse esitamiseks ettenähtud aeg. Palun, härra minister!

Aitäh! Tõsi, Välisministeerium on oma kokkuhoiuplaanides nende sulgemise välja pakkunud ja hetkel on ka eelarves sellega arvestatud. Kas selles osas tuleb mingeid muutusi? Eelarve on nüüd Riigikogu menetluses, eks see arutelu saab edaspidi toimuda eeskätt siin, aga praegu on need sulgemised Välisministeeriumi ettepanekul tõesti siin sees.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma vaatasin väga hoolikalt Sotsiaalministeeriumi valitsemisala [puudutavat] lehekülge ja kahjuks ei leidnud ühtegi sõna selle kohta, kas riik plaanib toetada tugiisikuteenuseid, mis on mõeldud vanematele, kelle lapsed on erivajadustega või puudega. Kas selles eelarves on info selle kohta, kas riigil on tõepoolest plaanis tugiisikuteenuseid toetada?

Aitäh! Kui neid teenuseid on seni toetatud, siis on need siin jätkuvalt olemas, sest minu teada sellist kokkuhoidu või teenuste muutmist ei ole planeeritud. Eks valdkonna minister teab loomulikult neid detaile täpsemalt. Küll aga ma kõnes ka nimetasin, et selles valdkonnas me teeme mitmeid vajaduspõhiseid muudatusi: suuname harvikhaiguste [ravisse] raha, toetame elatisabiga, muudame kodus viibiva vanema haigus- ja hooldushüvitise puhul arvestuse alust, et seda makstaks vanemapuhkuse ajal vanemahüvitise või sotsiaalmaksuga määratud tulu alusel, ja kasuperede tugiteenustele [anname] selle riigieelarvega samamoodi täiendavaid vahendeid.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma ikkagi ütleks selle [väite] kohta, et paari aastaga riigieelarvet korda ei tehta: no paari aastaga suutsite tuksi keerata kogu Eesti majanduse ja ajada Eesti riigi võlakeerisesse. Kõige suurem võla kasvamine on ikkagi toimunud Kaja Kallase valitsemisajal ja see, mida te nüüd teete maksutõusudega, ei tee ju mitte riigieelarvet korda, vaid süvendab Eestis majanduslangust, mis suurendab Eestis eelarvekriisi, see on ettenähtav. See oli ettenähtav juba eelarvekriisi ajal, kui te targutasite siin sellest, et raha ei ole ja tuleb lasta ettevõtted ja majandus allavett, sest sellega me hoiame riigieelarve tasakaalus. Nüüd me sööme seda suppi, mis tol ajal otsustati [kokku keeta].

Aga ma tulen tagasi oma küsimuse juurde. Ma ei saanud vastust. Euroopa Komisjon võtab võlgu, selle võla suurus meie kohta, riigi kohta, on juba miljard. Paari aasta pärast kasvab see 2 miljardini. Kas see on meil eelarvepositsioonis või ei ole ja kuidas me saame kontrollida praegu nende hullumeelset võlavõtmist?

Saan vastata täpsemalt, et Euroopa institutsioonide kohustused ei kajastu automaatselt Eesti valitsussektori positsioonis. Euroopa Liidu tasandil võetud võla puhul on Eurostat seda juba kaalunud ja jõudnud sellele järeldusele. See on täpne vastus teile.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Eesti laenukoormus on üks madalamaid ja ma arvan, et see on hea. Te oma sissejuhatavas sõnavõtus rääkisite sellest, et me oleme avatud majandus ja sõltume üsna palju sellest, mida teevad teised, meie naabrid ja Euroopa Liit. Euroopa Liidu laenukoormus oli 2020. aastal 50 miljardit, praegu on 450 ja 2026. aastaks on planeeritud 900 miljardile. Millised on selle eelarve need punktid, mis aitavad meil viia Eesti majandust sellisele tasemele, et me tulevikus ei peaks laenudest elama? Mis on selle eelarve need konkreetsed asjad? Sest me investeerime tänu sellele, et me laename vähem kui teised samal ajal, kordades rohkem, eks ju, ja peaminister on lubanud eelarvet kasvatada ka sissemaksude ulatuses. Millised on need konkreetsed meetmed selles eelarves?

Aitäh! Oma kõnes viitasin, et täna me maksame püsikulusid laenude arvelt ja see ei ole kindlasti majandusele ka tulevikuvaates jätkusuutlik. Me peame saavutama olukorra, kus meie püsikulud ja -tulud on tasakaalus, me suudame kulusid katta ja laenu kasutamine investeeringute tegemiseks, mis toodavad tagasi meie majandusse, meie riigile, on loomulikult mõistlik ja seda tulebki teha. Aga praegu me võtame laenu selleks, et katta püsikulusid, maksta toetusi, maksta palku ja nii edasi ja see ei ole jätkusuutlik ei riigi mõttes ega meie riigi majanduse vaates. Nüüd me teemegi ühe käega riigieelarvet korda, vähendame riigieelarves kulusid, püsikulusid ja teise käega teeme investeeringuid – nii palju kui meil on neid võimalik täna teha –, mis aitavad Eesti inimesi, Eesti ettevõtlust ja Eesti majandust.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Minister! Viimasel ajal on palju räägitud Ida-Virumaa arengust, sellest, et maakond vajab erilist tähelepanu, investeeringute suurendamist ja nii edasi. Eile toimus Jõhvis konverents, mille nimeks oli "Ida-Virumaa − võimalus, mida kardetakse". Kardetakse – rõhutan seda sõna. Konverentsil esinedes pööras proua peaminister tähelepanu sellele, et vast valitud valitsuse esindaja Ida-Virumaal peaks aitama Ida-Virumaad nii-öelda päästa. Aga meie koos teiega saame hästi aru, et ilma ressurssideta on see täiesti võimatu. Palun vastake, kuidas riigieelarve seaduse eelnõu [aitab] ellu viia püstitatud eesmärki Ida-Virumaa olukorda parandada. Palun nimetage konkreetsed näited, tulevased investeeringud eelarvest ja palun ärge rääkige õiglase ülemineku fondist, sest tänase päevakorra kontekstis ei puutu see üldse asjasse.

Aitäh! Ma just õiglase ülemineku fondist alustan. Õiglase ülemineku fondist on 340 miljonit välisvahendeid Ida-Virumaal kättesaadavad nii investeeringute tegemiseks kui ka muutuste läbiviimiseks. Põhjus, miks me peame siin saalis, ma arvan, õiglase ülemineku fondist rääkima, on see, et suuri ettevõtteid, keda me ootame just suurettevõtete meedet [kasutama], kes aitaks seal läbi viia majandusmudeli muutuse, kes tooksid uusi töökohti, investeeriks Eestisse, annaks inimestele ja riigile kindlustunnet, meil täna ei ole. Neid on vähe, õigemini. Neid me ootame juurde. Kindlustunne sai pihta Venemaa agressiooni algusega Ukrainas. Huvi oli algul suurem, see langes ära. Meil on vaja teha tööd, et kasutada 340 miljonit õiglase ülemineku [fondi] vahendeid võimalikult targalt ja nutikalt ära Ida-Virumaal õiglase ülemineku läbiviimiseks, majanduskasvu toetamiseks ja inimeste abistamiseks.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Öelge palun otse välja, mida tähendab erinevate toetuste jõukohasemaks muutmine. Te kasutate väljendit "jõukohasemaks muutmine". Tegemist on ilmselt toetustega, millele te mõned kuud tagasi siin Riigikogu saalis, kui te olite veel Riigikogu liige, toetust avaldasite ja mille poolt te hääletasite, ja pärast valimisi olete ministrina läinud neid jõukohasemaks muutma. Öelge, mida see tähendab.

Noh, vaadates ja lugedes seda eelarvet, ma pean ütlema, et see on kohutav, mõeldes inimeste peale, ja kohutav, mõeldes ettevõtluse konkurentsivõime peale. Kogu see maksupakett, mis kaasneb, lõivud, mis tõusevad kordades, enam kui kümme korda ja nii edasi – niisugusel kujul majanduskriisi lahendamine on küll unikaalne lähenemine.

Aga mul on küsimus, riigikaitsest te olete väga palju rääkinud. Siseministeerium on esitanud oluliselt suurema taotluse kontrolljoone väljaehitamiseks. Kui palju Siseministeeriumi taotlusest jätsite te rahuldamata ja miks? Küsimus ei ole sadades miljonites.

Aitäh! Ma alustan sellest, mida tähendab "jõukohasemaks muutmine". See tähendabki seda, et viimastel aastatel on riik võtnud endale kohustusi, mida me näeme, et me tegelikult täita ei suuda. Üks neist oligi perehüvitiste tõus, mille me tegime. Jah, tegimegi ühes valitsuses, aga ma arvan, et kohane on ka tunnistada, kui on võetud kohustusi, mida me näeme, et täita ei suuda. Neid tulebki riigieelarvele jõukohasemaks muuta, sest kui me võtame aina kohustusi peale, aga ühel hetkel neid katta ei suuda, siis ei suuda me ei palka maksta, hüvitisi maksta ega oma kaitse eest hoolitseda.

Piiri väljaehitamiseks on Siseministeerium täiendavad vahendid saanud. Mul läheb hetk aega, kui te soovite täpset numbrit, aga 2025. aasta lõpuks peab minu teada olema piir välja ehitatud ja selles eelarves on täiendavad vahendid piiriehituse kiirendamiseks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Mainisite siin mingit umbmäärast suurt ja sügavat auku, kus me justkui riigina oleme. Vaadake, ise te viisite Eesti riigieelarve Reformierakonna kolme valitsuse ajal sügavasse auku, tekitades muu hulgas 5,8 miljardit riigivõlga, ja nüüd räägite riigieelarve kordategemisest. Või kui see ei sobi, siis hakkate rääkima selle poole liikumisest. Te olete lihtsalt ühe propagandajutu oma küündimatuse varjamiseks välja mõelnud, et rahvast lollitada. Me mäletame seda juttu viie rikkama riigi hulka jõudmisest, seda kuulsime ka pikalt, Eesti rahvas uskus ja näe, kus me nüüd tegelikult oleme. Teie tegevus, muuseas, meenutab mustlast, kes proovis harjutada hobust söömata elama ja töötama. Mustlase arvates see peaaegu olekski õnnestunud, aga näe, enne suri ära. Kas te ei arva, et te olete nagu see mustlane, üritate riiki rikkaks maksustada, aga kõik, kes teavad majandusest rohkem kui teie, saavad aru, et see viib hoopis majanduse lõpliku surmamiseni?

Aitäh! Olen selgitanud numbritega, mis olukorras on riigi rahandus ja riigieelarve, ja usun, et need sammud, mis me riigieelarve kordategemiseks täna astume, on ainuõiged ja vajalikud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud rahandusminister! Ma sooviksin teie eksperthinnangut Soome valitsuse tegevusele. Soome valitsus plaanib nimelt järgmise aasta eelarvega vähendada töötajate maksukoormust, nad langetavad kütuseaktsiisi, on plaanis langetada mõnede alkohoolsete jookide aktsiisi ning teadus- ja arendusraha antakse kõvasti juurde. Nelja aastaga on neil plaanis investeerida üle 4 miljardi teede ja raudteetaristu parandamisse ja väljaehitamisse. Teadupoolest on enamiku asjadega, mida meie teeme, just vastupidi. Mida soomlased valesti teevad? Palun rääkige lahti, miks nad valesti käituvad.

Ei, ma ei arva, et soomlased valesti käituvad. Alustan tööjõumaksudest, millest me rääkisime või mille te välja tõite. 2025. aastal Eestis tööjõumaksud langevad – maksuküür kaob, tööjõumaksud langevad, inimesed saavad rohkem raha kätte.

Aktsiisid. Tõsi, aktsiise oleme meie otsustanud 5% kaupa järgneval kolmel aastal tõsta. Need on olnud aastaid puutumata ja on sissetulekute vaates ajale jalgu jäänud, nende [tõus] peaks käima mõistlikus tempos inimeste sissetulekutega kaasas. Soomes on need oluliselt kõrgemad, jäävad ka pärast meie tõuse ja nende langetusi minule teadaolevalt Eesti omadest kõrgemaks. Ehk me oleme siin igal juhul soodsamas seisus. Teadus- ja arendus[tegevusse] me paneme 1% sisemajanduse kogutoodangust. See on see, mis me investeerime. See on eelmisel aastal kokku lepitud 2023. aasta vaates, sama on ka 2024. aastal.

Üle 4 miljardi, te ütlete, paneb Soome nelja aasta jooksul teedesse ja raudteedesse. No meie teeme järgmisel aastal 1,9 miljardit investeeringuid, seal sees on sadu miljoneid [eurosid] investeeringuid raudteedesse, seal sees on teede investeeringud, seal on investeeringud kaitsesse. Ehk me investeerime väga palju infrastruktuuri: uutesse rongidesse, Rail Balticusse, raudtee ümberehitusse ja elektrifitseerimisse.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kõigepealt ma korrigeerin ära, et te eelmisele Rene Koka küsimusele … Te olete rahandusminister ja te võrdlesite praegust Soomet ja Eestit, lugesite ette [erinevusi], ometi on Soomes kaks-kolm korda kõrgemad palgad, töötasud kui Eestis. Lihtsalt sihukest lollust ajate suust välja. 

Ma mäletan, et kui Kaja Kallas ja teie valitsus tulid võimule, siis rääkisite, kuidas teie teete Eesti rahanduse korda, ja selle nimel te olete teinud 18 maksutõusu. 18 on neid! Kurnate rahvast ja hävitate Eesti majandust. Samal ajal [kulutate] 400 miljonit niinimetatud maksuküüru [kaotamisele], mis on väljamõeldis. Siis on 50 000 Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile inspiratsiooni ammutamiseks, 60 000 kliimanäituseks, riigi mainekampaaniaks 188 000. Nii te laristate igale poole. Kliimaministeeriumi kolimiseks on 430 000. Nii te laristate, oma rahvast muudkui kurnate. Mis eesmärgil te Eestit niimoodi hävitate?

Aitäh! Minu palve oleks jääda viisakaks. Soome näite tõi kolleeg teie kõrvalt, mitte mina. Mina vastasin küsimusele. Tema küsis võrdlust Soomega. Ei, me ei kurna oma inimesi. Ja samamoodi, kui oli jutt sellest, et Soomes tööjõumaksud langevad, siis ma ütlesin, et maksuküüru kaotamine seda teebki, langetab tööjõumakse, inimesed saavad rohkem raha kätte. Muu hulgas tõuseb tulumaksuvabastus 700 eurole, mis aitab samuti väiksemapalgalisi.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Oma kõnes nimetasite te seda eelarvet kindlustunde eelarveks ja ma tegelikult täiesti mõistan, et te ei oska riigilõivude detaile kommenteerida, see on arusaadav. Aga iga ettevõtja peab suutma põhjendada oma hinda kliendile. Tegelikult on täpselt sama olukord riigi vaates: kui riik plaanib hinnastada ümber lõivud, siis ta peaks suutma ka ju selgelt väljendada, millest see hind koosneb, mille eest ettevõtja või omanik maksab, on see siis metsateatise puhul või kompleksloa puhul. Ja tõesti, need tõusud ei ole marginaalsed, vaid kuni 11-kordsed. Äkki on võimalik selles mõttes anda lühidalt Rahandusministeeriumi vaade, kuidas need hinnad, see hinnastamine on tekkinud. Mida see sisaldab? Me oleme rääkinud, et bürokraatiat tuleb vähendada. Kas see bürokraatia hind on siis nii-öelda ümber kantud sellesse loavormi?

Aitäh! Pean vastama nii nagu enne, et konkreetse lõivu arvutamise detaile ei oska kommenteerida, sellega tegeles Kliimaministeerium. Ilmselt tänase päeva jooksul, öötundidel saab kliimaministrilt seda täpsemalt küsida. Aga jah, lõivu arvutus peaks suuresti tulenema sellest, millised on selle kulud, ja ilmselt on teatud roll sellel, kuidas see peaks võib-olla seda protsessi või neid tegevusi mõjutama või suunama. Aga veel kord, nende detailide kohta saab ilmselt ikkagi vastata valdkonna minister. Kuna ta tuleb täna lähitundidel ka siia, siis ma arvan, et see saab vastuse.

Kert Kingo, ma väga loodan, et on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Ma väga loodan. Palun!

Ma tänan võimaluse eest, et üldse sõna anti. Reeglid tahaksin küll üle täpsustada. Kas te peate seda õigeks, et minister hakkab siin lihtsalt suvaliselt sildistama, räägib mingist viisakusest, mida ei ole rikutud. Kas see on järjekordne uus poliitkultuur, mida me siin saalis nüüd viljeleme? Järgmine kord ma hakkan ütlema juba igaks juhuks näiteks, et ärgu minister märatsegu seal puldis. Kas see on uus poliitkultuur nüüd?

Hea kolleeg! See [küsimus] tegelikult ei olnud istungi läbiviimise reeglite kohta. Meie arusaamad ja seisukohad ongi erinevad, nii et midagi teha ei ole. See ei tähenda seda, et keegi oleks [reegleid] rikkunud, nii et mul ei ole etteheiteid ei teile ega ministrile. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Reformierakonna valitsemine on viinud Eesti enneolematusse allakäiku, majandus langeb juba seitsmendat kvartalit, inflatsioon on hävitanud inimeste toimetuleku, teie tegevus on hävitanud ettevõtluse, selle konkurentsivõime, ja siis te räägite, et teie eesmärk on saada eelarve korda. See on absoluutselt vale eesmärk! Eesmärk peaks olema saada majandus korda, et me saaksime sellest hädaorust üle – sellest, nagu te ütlesite, et me maksame püsikulusid laenudega –, et me saaksime nendest asjadest üle, küll siis ka eelarve korda läheb. Aga te ei kuula ju mitte ühtegi nõuannet. Ühelgi aastal, kui Reformierakond on olnud võimul, ei ole mitte ühtegi EKRE muudatusettepanekut arvesse võetud. Te ei kuula kaubandus-tööstuskoda, te ei kuula …

Aeg, hea kolleeg! 

… omavalitsusliite, mitte kedagi. Kas teie eesmärk ongi Eesti mutta trampida?

Ei, meie eesmärk on Eestit arendada ja et Eesti oleks kaitstud ja endaga hästi hakkama saav riik. Ka see, mida te enne ütlesite, et me pole ühtegi EKRE muudatusettepanekut arvestanud, on tegelikult vale. Ma mäletan hästi, kuidas me mõned aastad tagasi teie erakonna praeguse esimehega siin ühe eelnõu kompromisse arutasime ja neid ka tegime. See oli koroonaaegadel. Mis selle seaduse nimi täpselt oli, ei tule mulle meelde, kas see oli kurikuulus NETS või üks teine seadus. Tegelikult oleme seda teinud. See on ka avalikult kättesaadav ja leitav, et oleme ettepanekut arvestanud ja sihukese kompromissi teinud.

Aitäh selle meenutuse eest! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Härra rahandusminister! 15 aastat tagasi lubas teie erakonna tolleaegne peaminister, et Eesti jõuab tänaseks viie rikkaima Euroopa riigi sekka. Reaalselt oleme jõudnud elukalliduse poolest viie kalleima riigi sekka ja arvestades seda kobarmaksutõusu, jõuame ilmselt varsti ka viie suurima maksukoormusega riigi hulka. Kogu teie kokku pandud maksutõusupaketti võib nimetada kättemaksuks, kättemaksuks riigi kodanikele, eelkõige ettevõtjatele, kes peaks looma majandusse lisaväärtust. Minu küsimus on, milline on teie ambitsioon järgmiseks 15 aastaks. Mida Eesti rahvas peab veel üle elama?

Aitäh! Ei, kindlasti ei tee me mingit kättemaksu, vaid me reaalselt proovimegi tagada seda, et Eesti saaks oma kohustustega hakkama, et me oleksime kaitstud, et me suudaksime riigina hakkama saada ja et meie majandus kasvaks. Selleks me peame oma kulusid kokku tõmbama, mis seal salata, kuna püsikulusid on juurde võetud ja meid on tabanud mitmed kriisid. Paljud neist [kuludest] on ka vajalikud, näiteks kaitsekulud, me oleme pidanud kaitsekulusid tõstma 2%-lt 3%-le. Järgmisel aastal on need 3,2%, juurde tuleb 1% SKP-st, see on ligi 400 miljonit. Need ongi asjad, mis on vaja ära teha. Me näeme, et järgnevatel aastatel me peame investeerima rohkem laiapindsesse riigikaitsesse ja meil ei jää muud üle [kui makse tõsta]. Kui riigieelarvesse ei tule raha mujalt kui maksudest, kui me elame sellises olukorras, siis me peame ka makse tõstma, sest püsikulude katmine laenurahast ei ole jätkusuutlik. Lisanduvad intressikulud, seda me oleme näinud. Aastaid on räägitud, et võtame laenu, seda raha ei pea tagasi maksma, sest intressid on null või miinuses, aga nüüd on see käes, et me maksame lähiaastatel 1% sisemajanduse kogutoodangust ainuüksi intressikuludeks. Meie vaade ongi see, et Eesti oleks 15 aasta pärast kaitstud, endaga hakkama saav, korras ja kasvava majandusega riik.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud rahandusminister! Eelmine Kaja Kallase valitsus tõstis peretoetusi kombel, mis vähendas kolme ja enama lapsega perede suhtelist vaesust. Ilma sotsiaalsete siireteta elaks ligi 40% lasterikastest peredest allpool suhtelise vaesuse piiri ja tänu peretoetustele on see olukord lähenenud väiksemate perede omale. Olete käesoleva valitsuse rahandusministrina käitunud sõnamurdlikult, sest läksite eelmise valitsuse juba seadusega tõstetud peretoetusi praeguse Reformierakonna juhitud valitsusega langetama ja seate sellega löögi alla keskmisest suuremate perede toimetuleku. Suuremad pered elavad tavaliselt ka maapiirkondades, seal on ka erivajadusega lapsi ja üksikvanemaid, ent see tähendab neile kehvemat teenuste kättesaadavust. Sügisel lisandus eelarve läbirääkimiste käigus veel üks hoop: võtsite riigieelarve koostamise käigus ära 101 000 eurot huviringitoetust, mis oli vajaduspõhine. Öelge palun, rääkides kindlustunde eelarvest, millist mõju see avaldab teie hinnangul nendele suurperedele, kellelt pidasite vajalikuks laste kasvatamisega seotud kindlustunde ära võtta?

Aitäh! Keegi ei ole lastega peredelt kindlustunnet ära võtnud. Nagu ma juba selgitasin kolleegile, need muudatused, mis said eelmisel aastal 2023. aasta vaates otsustatud – ka peretoetuste väga jõuline tõus – käivad riigile üle jõu ja tõsi, me tegime neid sellel aastal enne suve siinsamas Riigikogus riigile jõukohasemaks. Ka pärast seda jäävad need [toetused] ühtedeks Euroopa kõrgeimatest. Meie jaoks on tähtis perede toimetulek ja sinna me ka panustame. Oma kõnes tõin ma välja, et me peame liikuma ka vajaduspõhiste peretoetuste poole ja selleks me oleme 2024. aastal näinud ette vahendeid harvikhaigustega laste toetamiseks, haigus- ja hooldushüvitiste maksmiseks, kui vanem kodunt ehk just lapsepuhkuselt tuleb – et see ei oleks alammäära järgi, vaid tema sissetulekute järgi või sellesama vanemapuhkusel makstud vanemahüvitise järgi –, tõstame elatisabi ja pakume kasuperedele tugiteenuseid. Tegelikult on meil aastaid olnud pigem see probleem, et me oleme küll tõstnud perede, võiks öelda, laustoetusi, aga samal ajal on jäänud ära võimalus või riigil pole olnud võimalust toetada just kõige nõrgemaid ja hädas olevaid peresid ja lapsi. Meie arvame, et selline lähenemine on vajalik ja õige.

Head kolleegid! Ma tõepoolest ei soovi protseduuriliste küsimustega seda head debatti liigselt katkestada, aga ma võtan, Helle-Moonika Helme, küsimuste-vastuste voorus viimase protseduurilise küsimuse, kui midagi erakorralist ei juhtu – siis loomulikult olen valmis veel võtma. Aga palun, Helle-Moonika Helme!

Aitäh, et te mulle selle võimaluse andsite! Ma tahtsin tegelikult just nimelt teie poole pöörduda oma protseduurilise küsimusega. Vaadake, minister Võrklaev tegi siin natuke aega tagasi ekskursi minevikku, et halvustada küsijat ja tema erakonda, ja teie ütlesite selle peale, et aitäh selle meenutuse eest. Ma teeks sellise protseduurilise märkuse, et kas see ikka on [istungi] juhataja ülesanne tänada nii ülevoolavalt ja erapoolikult oma puldis viibivat erakonnakaaslast.

Aitäh, hea kolleeg! Tõepoolest, teil on õigus mõelda, et see oli märkus. Vastupidi, mina tahtsin tunnustada seda kui hea koostöö märki, siiralt. Ütlen ausalt, Helle-Moonika, siiralt. Ma tahaks neid aegu rohkem ja tagasi, kus me saame selliseid kokkuleppeid [saavutada]. See oli siiras tunnustus, ei olnud halvustav, mitte sendi eestki. Aga nüüd saame kenasti edasi minna.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ma loen siin, et ikka endiselt finantseeritakse ülevoolavalt projekti, praeguseks juba sisuliselt surnud projekti või korruptiivseks muutunud projekti nimega Rail Baltic. Minu ettepanek on – ja ma tõsiselt palun seda ettepanekut kaaluda – suunata need rahad Via Baltica väljaehitamisse, sest tegelik transpordisõlm, tegelik ühendustee Lääne-Euroopaga on just nimelt Via Baltica, mitte Rail Baltic. Palun võtke see märkus siit kaasa ja tehke eelarves vastavad korrektuurid.

Aitäh! Täna on meil 2024. aasta eelarve esimene lugemine. Muudatusettepanekute aeg tuleb, kõik muudatusettepanekud on teretulnud ja loomulikult on teil võimalus need ettepanekud teha. Täna on Rail Balticu ehitus eelarves. Praegune valitsus usub, et see on oluline ühendus, ühendamaks meid Euroopaga. See on turvaline ühendus. Ja me näeme, et see on ka meie tuleviku majanduskasvuks vajalik. Lisaks on see keskkonnasõbralik.

Tahaksin kommenteerida, aga ei tohi. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mulle tuli see küsimus sel hetkel natukene ootamatult, aga hea küll, saame hakkama. Läbiv probleem: uurin ja uurin seda riigieelarvematakat – seda on 500 ja pluss lehekülge –, vaatan siit ja vaatan sealt, ikkagi näen järjest sama asja. No ma ei saa tegelikult aru, mille jaoks seda raha tahetakse kulutada.

Ma toon teile lihtsalt ühe näite siit. Võtsin lahti Sotsiaalministeeriumi lõike, see on leheküljel 305, kui keegi tahab vaadata: soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm, 1,6 miljonit eurot. All on kirjutatud lahti: "Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, võrdse kohtlemise valdkonna arendamine." Lappan siis edasi, et saada kuskilt selgitus kätte, ja jõuan leheküljeni 316 – no ei ole mitte mingit selgitust. Mitte mingit selgitust ei ole, mul ei ole absoluutselt mitte mingit võimalust aru saada, milleks see 1,5 miljonit eurot tahetakse kulutada. Ma vaatan siin erinevate ministeeriumide valitsemisalasid ja ikka sama probleem vaatab vastu. Kuidas te kommenteerite? Kuidas ma saan selle teada?

Aitäh! Riigieelarvest saab selgust, seal on see tegevus kirjas, seletuskirjas on avatud, mis on tegevuse sisu. Ma kuulasin teie mõtte ära. Kui sisu jääb jätkuvalt arusaamatuks, siis jällegi [kordan], et me oleme täna eelarve esimesel lugemisel. On võimalik küsida ka valdkonna ministrilt, mida see täpselt sisaldab.

Te [ütlesite] enne ka, et on üle 500 lehekülje materjali. Loomulikult, Rahandusministeerium proovib teha eelarvet kogu aeg arusaadavamaks ja läbipaistvamaks, aga mida rohkem detaile sinna tuleb, seda paksemaks see läheb ja siis saab jälle teistpidi küsida, et miks see ei ole hoomatav, siit ei ole võimalik asju üles leida. Eelarve puhul on pidev tasakaalu otsimine, kui palju infot on vajalik, kui palju on see, mis kokkuvõttes hakkab läbipaistvuse ja arusaamise eesmärgile vastu töötama. Ehk kui tõesti on küsimus konkreetse tegevuse kohta, mida seletuskiri piisavalt ei ava, siis on eelarve järgmises menetluses kindlasti võimalik valdkonna ministrilt täpset infot küsida.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Üks on kindel: Reformierakonnal tõuseb – käibemaks tõuseb, alkoholiaktsiis tõuseb, kütuseaktsiis tõuseb, elektriaktsiis tõuseb, maamaks tõuseb, keskkonnatasud tõusevad, üksikisiku tulumaks tõuseb, riigilõivud tõusevad, töötuskindlustusmakse tõuseb, julgeolekumaks tuleb, suhkrumaks tuleb, Elektrilevi ülekandetasud tõusevad, euribori tõusuga kallinevad laenud, omavalitsused tõstavad lasteaia kohatasu, kaotate ära huvihariduse toetuse või vähendate seda. Kuludega on lihtne. Te ütlete, et raha läheb igale poole. Aga vastake palun lihtsale küsimusele, härra minister. Kust kohast võtab Eesti inimene – kes ei saa 7000‑eurost ministripalka, kes ei saa kuluhüvitisi – raha, et kõikidele nendele kuludele kate leida ja selle kõrvalt veel normaalselt ära elada? Palun vastake sellele lihtsale küsimusele. Eesti rahvas ootab.

Aitäh! Tõsi ta on, et maksumuudatusi me peame tegema, sellepärast et meie riigi kulud on oluliselt suuremad kui tulud ja see ei ole riigi vaates lihtsalt jätkusuutlik, me ei suuda riiki nii ülal pidada. Loomulikult ma saan aru, et teie loogika või arusaam asjadest on see, et tõstame aga toetusi, alandame makse ja siis justkui jõuame kuskile helgesse tulevikku. Kahjuks päris nii see ei käi.

Nüüd küsimus, kust Eesti inimesed selle raha leiavad. Jah, me teeme maksumuudatusi, inimesi mõjutavad need erinevalt. Kellel [kulub] rohkem tarbimisele, [neid mõjutavad rohkem]. Erinevad aktsiisid on pahede maksustamine, kellel on pahesid rohkem, maksab rohkem, kellel vähem, maksab vähem. Samal ajal me kaotame 2025. aastal maksuküüru ja see omakorda alandab tööjõumakse, annab inimestele ka rohkem raha kätte. Aga paratamatus on see, et kui me tahame sellisel kujul oma riiki ülal pidada ja pakkuda kõiki neid avalikke teenuseid – samamoodi on siin juba mainitud perehüvitisi, mis on tõusnud –, siis peab kuskilt raha tulema, et see kinni maksta. See raha tulebki kahjuks maksudest ehk kõik need asjad on omavahel seotud: mida suuremad on toetused, seda suuremad on maksud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaadake, Jaanus Karilaid juba kirjeldas seda skisofreenilist tunnet, mis temal tekkis teie juttu kuulates ja samas vaadates, kuidas reaalne elu Eestis käib. Eesti väike ühiskond peab tõepoolest olema hoolikas, et oma väikese riigi ülalpidamisega toime tulla, aga selleks peab teadma ja tundma elementaarseid majanduspoliitika põhitõdesid. Eelkõige peab iga riigijuht ja valitsus hea seisma selle eest, et riigieelarvesse tuleks raha ettevõtlusest ja majandusest, mitte kõikvõimalikest maksudest ja maksutõusudest, mis teevad vaeseks kõiki, nii eraisikuid kui ettevõtteid, ja halvavad majandusruumi tervikuna. Teie rahandus- ja majanduspoliitika meenutab parun Münchhausenit, kes üritab end patsipidi mudast välja sikutada. Paraku on see võimalus vaid muinasjutus, reaalses elus käivad asjad ikka teistmoodi. Kõik majandusest midagi teadvad inimesed hoiavad teie valitsuse tegevust vaadates peast kinni ja investorid, keda te siin mainisite, keda te ootate, nii rumalalt juhitud riiki lihtsalt ei tule. Siin on juba küsitud selle kohta, et te midagi muud ei oska, kui makse tõsta ja uusi välja mõelda, Siim Pohlak luges kõik juba ilusti ette. Ma küsin siiski, missugused maksud Eesti rahvas veel kaela saab. Tahaks seda ka teie huultelt …

Aeg!

… ükskord välja lugeda.

Aitäh! Kui teie heidate tänasele valitsusele ette, et me justkui proovime maksutõusudega tekitada olukorda, et riik endaga hakkama saaks, siis nii see tõesti on. Kui riik teeb kulutusi, investeerib või võtab püsikulusid ja maksab toetusi, siis see raha tuleb just maksudest. Vastu ma võiks öelda, et ei, nii ei saa, et me tõstame toetusi ja alandame makse ja siis justkui tuleb riik endaga toime. Jah, see raha tulebki ettevõtlusest, see tuleb Eesti inimestelt, see tuleb maksudest ja kui me seda raha lahkelt laiali jagame ja toetusi aina tõstame, siis me peame ühel hetkel teise käega makse tõstma, sest raha ei teki kuskilt iseenesest.

Nii palju sõnu pole keegi ühe minuti sisse mahutanud, kui Helle-Moonika äsja tegi. Tubli! Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Juba avasõnas te hakkasite siin lahmima ja selles suhtes panite mööda. Ma tsiteerin: "Nii astumegi 2024. aasta eelarvega esimesi vastutustundlikke samme eelarve tasakaalu suunas. Kõik suuremad maksu- ja kokkuhoiuotsused arutasime avalikult läbi ja võtsime etteaimatavalt vastu suve alguses." Suve alguses, rõhutan. "Seega, suuri üllatusi järgmise aasta eelarves ei tule. Ühiskonnale jäi pool aastat, et muudatustega harjuda ja arvestada. Ainsa maksuna tõuseb käibemaks 20%-lt 22%-le." Tegelikult ju, nagu kolleeg Sibul viitas, tõuseb ka ajakirjanduse käibemaks, turismisektori käibemaks, noh, need küll erinevatel aegadel. Aga mis maksud selle strateegias oleva 400-miljonilise augu täitmiseks siis veel tulevad? [Küsin], et Eesti rahvale oleks see teada.

Aitäh! Täna me ikkagi räägime 2024. aasta eelarvest, mitte valitsuse kinnitatud eelarvestrateegiast järgmiseks neljaks aastaks. Nüüd, teie viide minu tsitaadile – see tsitaat jätkub, lisaks käibemaksumuudatustele rääkisin ma ikkagi ka aktsiiside muudatusest ja hasartmängumaksust. Ja viide sellele, et ajakirjanduse käibemaks ja turismi käibemaks tõusevad 2024. aastal, ei vasta tõele. Need asjad on otsustatud, aga need muutused tulevad 2025. aastal, see ei puuduta 2024. aasta eelarvet.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Üritasin natukene jälgi ajada selles kokkuhoiukavas, [jõudsin] ühe tabelini, mis on vahetevahel vist ka peaaegu avalikkuse tähelepanu leidnud. Saan siis kokku jah, nii nagu ütlesite, 41 miljonit 2024. aastal ja nelja aasta peale kuni 2027. aastani 330 miljonit. Üritasin natukene numbritesse süveneda, [et näha,] kust see kokkuhoid tekib. Huvitav-huvitav, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – 155 miljonit ja valitsuse reserv – 66 miljonit ehk kaks kolmandikku kogu kokkuhoiust tuleb neist kahest numbrist. Kust siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kokku hoiab? Jõudsin majandus- ja infotehnoloogiaministrini, kes ütles, et tuleb töötuskindlustuse reform, ühesõnaga, tõenäoliselt mingi töötuskindlustuse kärbe töötukassas. Ja ka siin oli suur segadus, 2025 tahetakse töötutoetus viia eelarvest töötukassa alla. Te olete kirjutanud [eelarvestrateegiasse] sisse peaaegu 1% töötuskindlustusmakse tõusu, mida eitas seesama minister. Nagu luik, haug ja vähk. Kuidas te seal valitsuses toimetate niimoodi?

Aitäh! Alustuseks ma ütlen, et see ei puuduta 2024. aasta eelarvet. Need numbrid, millest te räägite, ja töötuskindlustuse muudatus puudutavad riigi eelarvestrateegiat aastaks 2025 ja edasi. Kui ma siit puldist pääsen, siis vestlen sellel teemal sinuga hea meelega koridoris. Jääme praegu ikkagi eelnõu piiridesse.

Mart Maastik, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Vastates minu eelmisele küsimusele, te ütlesite, et raha ei tule mujalt kui maksudest, sellega ma olen nõus. Aga eelmise masu tingimustes 2008.–2009. aastal astus valitsus ämbrisse, sest tõmbas majandussurutise ajal riigi investeeringuid kokku ja viis ettevõtted pankrotti. Kadusid töökohad ja inimestel ei jäänud midagi muud üle kui otsida tööd lähinaabrite juurest. Ainuüksi Soome lahkus üle 50 000 inimese. Miks me ei õpi ajaloost? Kui käitume täna samamoodi, siis lahkub teine poolsada tuhat inimest. Nii ei ole meil enam maksumaksjaid, ei laeku raha riigikassasse. Kas te ei näe, et sarnase poliitika jätkumisel jõuame situatsiooni, kus lõpuks olete Eestis vaid teie ja kustutate tule?

Aitäh! Ei, ma ei näe seda situatsiooni. Eks me kõik ikka õpime vigadest ja [2024.] aasta eelarves on 1,9 miljardit investeeringuid – on nii taristusse, ehitusse kui ka hoonete renoveerimisse ja kaitsesse. Kui me vaatame tänast majandusolukorda, siis on lähinaabrid Soome ja Rootsi tegelikult oluliselt keerulisemas olukorras kui meie, eks see mõjutab ka meie majandust. Eile-üleeile oli uudistes, kui palju on Soomes ettevõtteid pankrotti läinud.

Praegu ongi keerulised ajad ja seetõttu me panustame riigieelarvest nii palju kui võimalik. Aga on ka selge, et Eesti-sugune väike riik, avatud majandusega riik ei suuda ainuüksi oma meetmetega päästa end majanduslangusest, kui see on tugevalt meie lähinaabritel, kellega meil on tihedad ärisidemed, ja kui see on üleeuroopaline probleem.

Eks see on samal ajal ka etteaimatav, üks eesmärk on olnud intressitõusudega inflatsiooni pidurdada. On selge, et see jahutab majandust, ja see on see, kuhu me oleme täna välja jõudnud. Selle teine pool, kui tahta nii-öelda positiivset poolt otsida, on see, et inflatsioon on oluliselt alla tulnud. Pikas vaates teeks kõrge inflatsioon meie inimesi palju rohkem vaeseks. Esimesed numbrid juba näitavad, et inflatsioon on alla tulnud ja palgakasv ületab inflatsiooni ehk inimeste ostujõud hakkab taastuma.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kui ma eelmises küsimuses väitsin, et Reformierakonna valitsused ei ole iialgi mitte ühtegi EKRE muudatusettepanekut eelnõu juures arvestanud, siis te süüdistasite mind valetamises ja tõite näiteks NETS-i. Tõepoolest, mõni aasta tagasi me saime selles kompromissile ja see on väga tervitatav, aga tänane valitsus ei ole olnud valmis minema mitte ühelegi kompromissile, nii et häbi teile. 

Aga tulen tagasi ülejäänud asjade juurde, mida ma küsisin ja millele te ei vastanud. Te olete siin vahepeal rääkinud, et riigi jõukus tuleb maksudest ja nii edasi. See on ju täiesti absurd, sellepärast et me kõik teame, et riik ei saa jõukaks maksude kaudu, vaid eduka majanduse kaudu, ja te ei ole kuulanud absoluutselt mitte ühtegi ettevõtlus- ega majandusteoreetikut, ei -praktikut. Loetlege mulle, kuidas teie eelarve parandab Eesti majandust ja teeb meid kõiki jõukaks.

Aitäh! Teie hüüate mulle: "Häbi!", aga minu eelnev vastus teile – jah, selles valitsuses tõesti ei ole, aga kui vaadata Reformierakonna valitsust pikemas vaates, oleme kompromisse teinud – oli pigem positiivne näide, et saab küll asjades kokku leppida. Minu vaates oli see positiivne, teie soovisite jälle solvata või halvasti öelda, aga see on teie enda asi ja stiil, et karjute: "Häbi!" See on teie valik.

Mida riik selle eelarvega teha saab, ongi see, mida ma olen korduvalt öelnud: me teeme investeeringuid, me teeme roheinvesteeringuid, me investeerime taristusse, me investeerime hoonetesse, me investeerime kaitsesse. Veel kord, kui on laiapõhjalisem majanduskriis, siis riik ei suuda ainult oma investeeringutega seda kiirkorras korda teha. Aga inflatsioon alaneb ja inimeste sissetulekute [kasv] on inflatsiooni ületanud. Inimeste kindlustunne võiks hakata seetõttu kasvama. Me näeme, et järgmisel aastal võib meie majanduse olukord paraneda, ja nii palju kui on riigi võimuses, nii palju kui meil on täna võimalik, nii palju me ka riigieelarvest seda toetame.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Töötlev tööstus on kõige suuremas languses, aga samas ei leia seletuskirjast ühtegi sõna, mis puudutaks töötlevat tööstust. Sellel aastal on töötukassa saanud üle 60 koondamisteate, millega on kadunud 2000 töökohta, lõviosa neist oli töötlevas tööstuses. Milliseid meetmeid plaanite töötleva tööstuse languse peatamiseks?

Aitäh! Töötlev tööstus ongi kõige keerulisemas olukorras ja suuresti on see olnud tingitud kõrgetest energiahindadest ehk meie konkurentsivõime on langenud. Probleem on seal ka nõudluse puudumine või oluline vähenemine. See on ühelt poolt [põhjustatud] ilmselt hindadest, mis on tulnud kõrgete energiahindade tagajärjel, teisalt ka sellest, et meie lähipiirkonnas, [riikides,] mis on olnud meie sihtturud, on samamoodi majanduses keerulised olud. 

Kuidas me ettevõtteid selles toetame? Me teeme ise investeeringuid, mis võiks mingil määral teatud sektoreid, vähemalt töötlevas tööstuses, aidata, kas või ehitusvaldkonnas ja puidutööstuses. Teisalt pakume ka toetusvõimalusi, et tulevikuvaates oma tööstust digitaliseerida ja ressursitõhusamaks teha ehk nii-öelda valmistuda selleks, et olla lähiajal või tulevikus konkurentsivõimelisem, panustada oma ettevõtete arengusse ja tulevasse majanduse paranemisse just konkurentsivõime suurendamise kaudu.

Varro Vooglaiu nime ees on nr 3, mis tähendab, et te olete 2 küsimust küsinud. Kas ma eksin? (Varro Vooglaid vastab saalist.) Ma ei taha uskuda, et masin eksib, pigem eksib inimene kui masin. Siin on ees nr 3, mis näitab, et te olete 2 küsimust küsinud. (Varro Vooglaid vastab saalist.) Kuna ma ei ole lugenud ja toimus ka juhataja vahetus, siis palun mikrofon Varro Vooglaiule.

Suur tänu! Ma tõesti ei mäleta, et ma oleksin kaks küsimust küsinud. Aga ma jätkan sealt, kus ma oma esimese küsimusega lõpetasin, ja tegelikult jätkan ka teie vastusest. Ma tõesti ei saa aru, miks ei saa iga valdkonna minister riigieelarves lahti kirjutada, milles konkreetsed kulud seisnevad. Hea küll, ei ole vaja välja printida kogu seda riigieelarvet, näiteks kogu seda detailset selgitust, aga see võiks olla PDF‑ina meile kõigile kättesaadav. Kui ma loen näiteks, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik saab 646 000 eurot, siis ma tahaksin teada, millele see 646 000 eurot täpselt kulub. Selle pinnalt ma saaksin ju kujundada Riigikogu liikmena seisukoha, kas ma pean seda põhjendatuks või ei pea. Aga mul on lihtsalt üks rida ja üks number, mul ei olegi tegelikult võimalik mitte midagi selle kohta öelda. Selles mõttes ma täielikult jagan Riigikontrolli ja presidendi seisukohta, kes on ju korduvalt toonitanud, et selline tegevuspõhine riigieelarve paneb meid Riigikogu liikmetena olukorda, kus sisulist hinnangut sellele, kas need numbrid on põhjendatud või mitte, polegi võimalik anda. Ma ei jõua kõikidelt ministritelt …

Aeg! 

… hakata eraldi küsima.

Aitäh! Veel kord, kulude vaates on seletuskirjas selgitused olemas. Jah, alati võib öelda, et need on ebapiisavad. On võimalus neid ka täiendada, aga sellega tuleb igal juhul kaasa see, et maht suureneb, ja siis saab jälle öelda: ei ole hoomatav. Igal juhul me proovime teha riigieelarvet igal aastal selgemaks ja loetavamaks. Seletuskiri peaks selle sisu andma, aga alati, nagu ma juba ütlesin, kui on rohkem materjali, siis võib jälle öelda, et ei ole nii hoomatav ega asi selge. Aga saame alati paremaks [teha].

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selle tsitaadi ma tõin eelmine kord sellepärast, et te ütlesite, et te rääkisite suve algul [otsused] läbi, et asjad oleksid etteaimatavad, ja need võeti vastu. Tõepoolest võeti maksutõusud vastu puhtalt usaldushääletusega ja olid tegemata väljatöötamiskavatsused, olid tegemata huvigruppidega läbirääkimised ja lihtsalt jõuga võeti maksud vastu. Kulude kokkuhoiuks ja riigieelarve nulli või tasakaalu viimiseks tegelikult kulud, nagu te ka ise ütlesite, suurenevad, aga neid kokkuhoiukohti ei tooda ju kuskil välja. Ma ei saa aru, millal te hakkate lõpuks ka kokku hoidma ja tooma välja kokkuhoiukohti, et eelarve kulud väheneksid.

Aitäh! Eelarvepositsioon meil paraneb ehk jah, eelarve tulud ja kulud kasvavad, tulud kasvavad kiiremini kui kulud. Ka see on võrreldes varasemate aastatega erinev, sõltuvalt küll aastast. Konkreetsed kokkuhoiumeetmed on eelarve seletuskirjas tabelis toodud, need on sealt leitavad. Mida me teeme täiendavalt? Nagu ma ütlesin, sotsiaalvaldkonnas [teeme] rohkem vajaduspõhiseid toetusi ja me investeerime eestikeelsesse haridusse ning kaitsesse ja sisejulgeolekusse. Need on täiendavad kulud, mida me teeme, aga samal ajal on meil ka rida kokkuhoiukohti ja need kõik on seal meetmete tabelis olemas. Kõiki neid ei jõuaks ma siin ilmselt praegu lihtsalt ette lugeda, nendega on võimalik seal tutvuda. 

Mis puudutab seda viidet, et me ei rääkinud läbi, siis maksumuudatused said vastu võetud enne suve. Jah, VTK-d ei tehtud, kuna olid ka olemasolevate maksude muudatused, küll aga läbis see eelnõu kooskõlastusringi. Jah, kiiremini, kui on tavapärane, sest me soovisime, et neid muudatusi oleks võimalik 2024. aasta eelarves juba arvesse võtta. Te isegi ütlesite, et on vaja eelarve korda teha ja [leida] kokkuhoiukohti. Selleks, et seda kiiresti teha, neid [muudatusi] arvesse võtta, oligi vaja need enne suve ära otsustada.

Jaak Aab, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te rääkisite siin ka liikuvusreformist ja kui hea on ikka otsus tasuta ühistransport ära kaotada. Aga lihtsalt teadmiseks, veel kord meeldetuletuseks, et maakondlik ühistransport maksab riigile üle 70 miljoni ja see piletitulu, mida üritatakse nüüd saada tasuta maakondliku ühistranspordi kaotamisega, on kuskil 3 miljonit. Nii et räägime suurusjärkudest. Samas me teame, et puudu on kuskil 15–20 miljonit, et kindlustada praegusel tasemel liinide ülalpidamine maakondlikus ühistranspordis. Minu teada regionaal- ja põllumajandusminister sai tõsiste läbirääkimistega kätte 10 miljonit. Järelikult puudujääk on endiselt olemas. Kui palju liikuvusreformi siis raha pannakse? Põhjendus oli, et enne, kui automaks tuleb, me paneme usinasti kõik bussid ja rongid liikuma ja siis ei olegi automaks enam nii hull. Aga ma ei näe seda raha, mis sinna pannakse. Mida see liikuvusreform siis sisaldab?

Aitäh! Liikuvusreformi kavaga peab regionaalminister valitsusse tulema, täna seda veel ei ole. See on ka valitsuse tööplaanis hilisema tähtajaga. Küll aga selleks, et seda kava oleks võimalik ellu viia ja et see ei jääks nii-öelda eelarvevahendite taha, sai otsustatud [anda] täiendavaid vahendeid. Jah, ühistransporti [läheb] tegelikult raha väga erinevatest allikatest. Ühe te tõite välja, regionaalministeeriumi eelarves on 10 miljonit, lisaks on aastas 10 miljonit CO₂-vahendeid, mida saab panustada ühistranspordi infrastruktuuri. Samuti on veel CO₂-vahenditest [lisaraha] selleks, et ühistransporti oleks võimalik pakkuda keskkonnasõbralikult, säästvate kütustega. Ehk suurusjärgus üle 20 miljoni on järgmisel aastal täiendavaid vahendeid.

Te tõite nüüd välja selle piletitulu poole. Piletitulu taastamine annab ka võimaluse, et eravedajad taastavad osa liine. Riigi poolt tasutud ühistranspordiga ehk tasuta ühistranspordiga suretati ikkagi rida liine välja, mille tõttu tegelikult teenus kannatas. Ma arvan, et iga miljon, mille me toome ühistransporti juurde ka piletirahaga, on ikkagi abiks selle süsteemi arendamisel ja kokkuvõttes parandab süsteemselt ühistranspordi kvaliteeti ja muudab selle inimestele kättesaadavamaks.

Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Selge see, et lähiaegade üks suuri emotsioone pakkuv teema on üleminek eestikeelsele haridusele. Selles teemas on väga palju allteemasid, probleeme kahtlemata veel rohkem. Kui nüüd rahvustasand, ka tööjõutasand välja jätta, kuigi seda on raske teha, siis kas rahandusministrina ja pärast läbirääkimisi Kristina Kallasega on sul tunne, et selle suure ja tegelikult väga vajaliku muudatuse läbiviimiseks on ikkagi materiaalsed, finantsilised alused järgmiseks aastaks olemas?

Aitäh! Minu meelest on eestikeelne haridus väga oluline ja suur samm selle poole sai astutud eelmises valitsuses, kui me panime siinsamas Riigikogu saalis konkreetsed tähtajad seaduses paika. Sai koostatud ka eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava, kus on nii tegevused kui ka summad. Kahjuks sel hetkel oli erinevaid eelarve prioriteete ja eelarvest kogu rahastust selleks ei saadud. Kuna see on jätkuvalt suur prioriteet, siis läheb isegi keerulisel ajal eestikeelsesse haridusse 27 miljonit täiendavaid vahendeid, järgmisel aastal [on selleks kokku] üle 70 miljoni. Minule teadaolevalt peaks see katma ära need tegevused, mida me oleme planeerinud, et eestikeelsele haridusele üleminekut sellises tempos ja sellises mahus ellu viia. Kuna see on prioriteet, siis me seda kindlasti teeme. See iseloomustab minu hinnangul seda eelarvet, et ühe käega me proovime hoida kokku, aga teise käega peame tegema Eesti, meie riigi tuleviku jaoks vajalikke investeeringuid ja kulutusi, neid me ka teeme.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te olite hädas nende häbiväärsete asjadega, aga neid sel aastal ikka jätkub: abielu lammutamine, tsensuuriseadus, peaminister ajab agressorriigiga äri ja veel rahastab seda kõike. See on ju kohutav olukord, kohutav lihtsalt, ja te ei suuda sellest vabaneda. Vaadake härra Grünthalit – tema kohta ei ole mitte midagi tõestatud, aga ta astus juba kõrvale, tõmbus tagasi. Peaminister jätkab ja möllab edasi. 

Mina tahan küsida geoloogia kohta. Minu andmetel te olete ka valitsuses arutanud maapõueuuringuid, mis tegelevad tuleviku maavarade teadus- ja arendustegevuste ja kaardistamisega. Kas ka fosforiidiuuringud on nende hulgas? Kas olete valitsuses seda arutanud? Ma eeldan, et seda asja te teate ka ilma teksti süvenemata.

Aitäh! Ma alustan sealt, kust teie: abieluvõrdsusest. Jah, meie oleme seda meelt, et inimestele peavad olema tagatud võrdsed võimalused. Tõesti, me oleme selles eri meelt, aga see on meie jaoks oluline. Nüüd, see, mida te üritate järjekindlalt öelda – et peaminister on agressorriigiga äri ajanud, seda rahastanud –, on vale, see ei vasta tõele. Teile on seda korduvalt öeldud, seda valet pole vaja rohkem levitada.

Mis puudutab geoloogiauuringuid, siis tegemist on Kliimaministeeriumi valdkonnaga. Erinevaid uuringuid tehakse, mina olen aru saanud, et ka fosforiidiuuringuid, aga kuivõrd need täpselt seda eelarvet puudutavad ja mis on detailid ning mis mahus ja millal [neid tehakse], seda saab kindlasti täpsemalt kommenteerida kliimaminister.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Hea kolleeg Enn Eesmaa küsis eestikeelsele õppele ülemineku ja nende vahendite kohta eelarves. Ma arvan, et on väga oluline, et ka see valitsus on pidanud seda prioriteediks ja need rahalised vahendid leidnud. Minu teine küsimus on aga see, et millise sõnumi annate te täna siit puldist nendele õpetajatele, kes jälgivad tegelikult väga pingsalt eelarve läbirääkimisi ja ootavad siit ikkagi mingisugust sõnumit, et palgatõusu kokkulepe oleks võimalik saavutada nii, et õpetajad ei peaks tulema tänavatele streikima, et õpilased saaksid head ja kvaliteetset haridust jätkuvalt kõikidel koolipäevadel, ja nii, et ka need pered, kes võib-olla täna seda debatti vaatavad, saaksid õhtul rahulikult magama minna. Mis on täna teie sõnum, mida te õpetajatele öelda tahate?

Aitäh! Sõnum õpetajatele on see, et õpetajate palk tõuseb. Õpetajate palk tõuseb diferentseerimisfondi kaudu. Diferentseerimisfond on see, millega koolijuht ja omavalitsus saavad õpetajaid täiendavalt motiveerida. See on see, mille Mailis Reps kunagi õpetajatelt osaliselt ära võttis, see tuli Keskerakonna ridadest. See oli 20%, alandati 17% peale, tehti kübaratrikk, et justkui tõsteti sellega õpetajate palka. Ei, tegelikult vähendati diferentseerimisfondi. See valitsus tõstab selle 20%‑le tagasi ehk õpetajate palgafondi tuleb kokku üle 20 miljoni euro. Õpetajate palk jääb 109% juurde keskmisest palgast. Sinna juurde tuleb tegelikult vaadata ka seda panust, mille annavad erinevad omavalitsused, need omavalitsused, kelle prioriteediks on haridus. Eile võtsin välja värsked arvutused nende palgamuudatuste alusel, mida riik 2024. aastaks plaanib. Pannes sinna nagu näiteks Rae vallas juurde palgalisa 140 eurot kuus õpetaja kohta, on järgmisel aastal õpetaja keskmine palk 116% riigi keskmisest palgast.

Ma usun, et õpetajatele on selge, et nii riik kui ka omavalitsus, kes haridusest hoolib, teevad kõik endast sõltuva ka keerulistel aegadel, et haridusse panustada. Haridus on oluline ja ma usun, et õpetajad mõistavad, et kui riigis on keerulised ajad, siis on teatud piirid ees ja tuleb liikuda riigile jõukohases tempos, et me suudaksime riiki ülal pidada, et suudaksime pikas plaanis maksta palka õpetajatele, päästjatele ja politseinikele ning tulla toime enda kaitsmisega, mis on täna väga aktuaalne ja vajalik ja kuhu meil lähevad suured summad. Loomulikult paneksime hea meelega selle raha õpetajate palka või teistmoodi riigi arendamisse, aga meil on kõrval agressor, kelle eest me peame ennast kaitsma, ja [selleks peame] tõstma kaitsekulusid 1% võrra sisemajanduse kogutoodangust, see on ligi 400 miljonit.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! No kui sellele eelarvele nüüd ausalt otsa vaadata, siis ega sealt midagi ilusat vastu ei vaata. Käibemaksu tõus erinevates valdkondades. Kulude ja tulude külmutamine, kui räägime näiteks siseturvalisusest, kus politseinikud ja päästjad peavad arvestama, et nende reaalsissetulek langeb. Suure tõenäosusega hakkab töötajate arv selles sektoris langema seetõttu, et inimesed lahkuvad. Õpetajate palgatõus on kordades alla ootuste. Teadus- ja arendustegevuse raha te tahtsite kärpida, aga viimasel hetkel hoidsite õnneks ennast ikkagi tagasi. Kui te vaatate selle eelarve protsessi ja varasemate eelarvete mõju tänasele, kas te tunnete, et praegune valitsus on süüdi ja vastutav selle eest, et eelarvest midagi positiivset vastu ei vaata? Me läheme majanduskriisile vastu viisakalt öeldes tagasihoidlike võimalustega. Või tegelikult te näete süüd varasematel Reformierakonna valitsustel, Reformierakonna rahandusministritel, kes on niivõrd suuri püsikulusid riigile tekitanud?

Aitäh! Alustasite sellest, et kui eelarvele ausalt otsa vaadata, mis sealt siis paistab. See ongi aus eelarve, sellepärast et see ütleb, kus me täna oleme. Me oleme riigi rahandusega keerulises olukorras. See algas 2017. aastal, 2016. aastal, kui headel aegadel lasti eelarve miinusesse. Me oleme siin saalis rääkinud, et aitab küll mineviku meenutamisest. Teie alustasite, nii et pidin meenutusega põike sinna tegema.

Aga see on aus eelarve. See ütleb, et meil on probleem, me peame sellega tegelema ja me oleme asunud riigieelarvet korda tegema. Mida me oleme öelnud, seda me teeme. Samal ajal me leiame vahendeid, et panna ikkagi raha prioriteetsetesse valdkondadesse: need ongi haridus, õpetajate palk, eestikeelne haridus. Sealhulgas on kaitsekulud 3,2% sisemajanduse kogutoodangust pluss liitlaste vastuvõtu kulud. Siseturvalisusse läheb täiendavaid vahendeid. Politsei koolitustellimust suurendatakse. Need on kõik hädavajalikud asjad, mida me teeme. Me teeme neid, paneme sinna raha. Ja kuhu me ei pane? Me ei pane katuserahadesse. Me ei suuna poliitiliselt raha küsitavatesse kohtadesse ja seda ei valitsuses ega Riigikogus. See on väärtus. See on aus eelarve.

Leo Kunnas, palun!

Istungi juhataja! Hea minister! Selle aasta kaitsekulud on meil umbes 1 miljard ja 50 miljonit. Kuna majandus on languses, siis protsent on juba 2,9, natuke üle selle, ja järgmisel aastal on [kulud] 1 miljard ja 306 miljonit, mis viib protsendi 3,2-le SKT-st. Aga sellest 250-miljonilisest juurdekasvust umbes 100 miljonit tuleb meile toetustena, välistoetustena, millest 24,8 miljonit on NSIP-ist ehk NATO Security Investment Programme'ist. Euroopa rahutagamisrahastust tuleb Ukrainale annetatud varustuse [asendamiseks] 58,3 ja taaste- ja vastupidavusrahastust tuleb 31 miljonit tuuleenergiaga seotud kompensatsioonimeetmete rakendamiseks, sealhulgas radari jaoks. Ehk sellest 250 miljonist, mille võrra me [kaitsekulusid] tõstame, tuleb kokku 100 miljonit tegelikult välisvahenditest.

Aeg!

Kas see peab ikka paika – kui me ise paneme ainult …

Aeg, hea kolleeg!

… 150 miljonit välja –, et maksutõusude ja kärbete põhjus ja surve on tõesti just riigikaitse?

Aeg on nüüd küll täis!

Aitäh! Paneme ju oluliselt rohkem juurde. Meil on aastaid olnud kaitsekulud 2%, nüüd on 3%, järgmisel aastal 3,2%, sealhulgas on, jah, ka välisvahendid. Samal ajal me oleme toetanud sõja või agressiooni algusest, enne eelmise aasta veebruarit ja pärast seda Ukrainat.

Mis puudutab maksumuudatusi, siis nüüd läheb [teema] natuke laiemaks. Need otsused ja summad järgmise aasta kohta on osaliselt otsustatud ka eelmisel aastal, kui see suur agressioon [Ukrainas] algas. Aga maksuotsused on tehtud selle vaatega, et 2025., 2026., 2027. aastal oleks meil samamoodi kaitsekulud 3% [SKP-st] tagatud. Kui me vaatame suvele eelnenud maksuotsuseid, perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemist ja kaitsekulusid, mida me samamoodi juba võtsime arvesse, siis need olid kõik Rahandusministeeriumi suveprognoosis sees ja näitasid seda, mida me kevadel ütlesime. Ehk nende muudatustega me katame ära nii praegused kui tuleviku, nelja aasta kaitsekulud, eelarvepositsioon mõnevõrra isegi paranes. See on see, mida me oleme lubanud, see on see, mida me oleme teinud, samal ajal oleme kaitsekulusid suurendanud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Minu küsimus, mis koosneb kahest osast, eeldab ilmselt veidi pikemat vastust, aga ma loodan, et te olete selleks valmis. Tegevuspõhist riigieelarve koostamist on kritiseerinud väga paljud spetsialistid ja eksperdid kuni Riigikontrollini välja. Öelge palun, mis on tegevuspõhise ja kulupõhise eelarve olulised vahed ja miks Rahandusministeerium eelistab jätkuvalt ja kas eelistab ka tulevikus jätkuvalt tegevuspõhist eelarvet, mis – ma julgen kinnitada – on väga suurte puuduste ja probleemidega. Ma möönan, et ideaalset lahendust ilmselt ei ole, aga see on väga raskesti loetav ja raske on ka muudatusettepanekuid teha. Minu küsimuse teine pool: öelge palun konkreetselt keskvalitsuse bürokraatia kärpe suurus ja mis koha peal see on väljaloetav. Ärge hakake rääkima toetustest, ärge hakake rääkima tulumaksust, vaid keskvalitsuse bürokraatia kärpimisest.

Aitäh! Tegevuspõhisest eelarvest – tegelikult on meil eelarves olemas nii tegevuspõhine vaade kui ka kulupõhine vaade. Kui teid huvitab see, milline ministeerium või asutus kui palju tegevuskuludeks, majandamiskuludeks, investeeringuteks täpselt raha kasutab, siis selle siit eelarvest leiab. Kui teid huvitab sisu, milleks see raha päriselt läheb – mis on riigi eesmärgid, mille me oleme endale arengukavades võtnud, mida me soovime ära teha, millel on juures mõõdikud, et kas me neid asju teeme või ei tee, kas mingi asi läheb paremaks või mitte, kas me paneme rohkem raha päästevõimekuse tagamisse või mõnesse sotsiaalteenusesse –, siis selleks ongi tegevuspõhine eelarve. See näitab, et need on meie eesmärgid, need on meie tegevused, sinna paneme raha. Ja mõõdikud [näitavad], kas need lähevad paremaks või halvemaks.

Siin eelarves on olemas mõlemad ja valik sellest, mis kellele rohkem huvi pakub. Varasemalt, ilma tegevuspõhise eelarveta olid ministeeriumidel arengukavad. Neid oli kümneid või isegi üle saja, nüüd on tõmmatud seda oluliselt koomale. Need arengukavad ei vastanud tihti riigi reaalsetele võimalustele – oli näha, et vaat siin on õhulossid, arengukavad ja siin on ministeeriumi asutus, selle majandamiskulud, investeeringud ja personalikulud. Aga seost, kas või kuidas see eesmärke täidab, ei olnud. See ongi tegevuspõhise eelarve mõte: siduda riiklikud eesmärgid – kuhu me jõuda tahame, mida me teha tahame – reaalselt rahakotiga ja saada aru, kas meil on selleks raha või ei ole, ja ka ajajoonel vaadata, kas me neid eesmärke täidame või mitte, seda mõõdikute abil.

Aga veel kord, mõlemad vaated on riigieelarves olemas ja nähtavad. Mis puudutab riigisektori bürokraatia kärbet, siis kõigepealt võiks küsida, mis see bürokraatia siin siis on. Need kokkuhoiumeetmed on olemas riigieelarve seletuskirjas, on olemas Rahandusministeeriumi kodulehel. Nimetasin, et konkreetselt 2024. aastal oli suvine kokkuhoid, mille erinevad ministrid oma haldusalades tegid, üle 40 miljoni euro ja täiendavat lisaraha [saadi] 13 miljonit. Need tegevused nulleelarve ja eelarverevisjoniga järgnevatel aastatel jätkuvad. Nende mõte on just vaadata üle, mida riik peab tegema, mida ei pea tegema ja kas midagi saaks teha tõhusamalt.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tahtsin küsida, millised tegevused on selles eelarves kavandatud energiajulgeoleku tagamiseks. Kas on plaanis kuidagi toetada ka põlevkivienergeetikat, mis tegelikult oli ja on meile suureks abiks, eriti oli energiakriisi ajal?

Aitäh! Energiajulgeolekuks on siin vahendeid, eeskätt on need meie roheenergia tootmise võimekuse parandamiseks, sealhulgas tuulikute ehitamiseks vajaliku radari jaoks ja nii edasi.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Nii nagu minu kolleeg Tanel Kiik siin varasemalt juba ütles, midagi ilusat tõesti sellest eelarvest vastu ei vaata. Te tõstate käibemaksu, tulumaksu, kärbite lasterikka pere toetusi, tõstate aktsiise, kaotate tasuta ühistranspordi, külmutate siseturvalisuse palgafondi ja ka eakatele ei ole teil mitte ühtegi positiivset sõnumit. Loomulikult olete te ka kohalikud omavalitsused ju täiesti omapead jätnud. See on inimeste vaesustamise eelarve, see ei ole mitte midagi muud. Nagu te võib-olla teate, minu südameasjaks on Kagu-Eesti. Ma küsingi teie käest: milline on valitsuse sõnum lihtsale inimesele, kes elab Valgamaal ja teenib 1200 eurot?

Aitäh! Mitmed asjad teie loetelust ei vasta tõele. Järgmisel aastal ei ole tulumaksu tõusu. 2025. aastal maksuküür kaob, tulumaksuprotsent küll tõuseb, aga suur osa inimesi saab rohkem raha kätte, tööjõumaksud langevad.

Väitsite, et pensionäridele ei ole midagi. Pensionäridele, töötavale pensionärile ja ka teistele on keskmise pensioni tulumaksuvabastus sellel aastal 700 eurot, nii-öelda tavatöölkäijale on 654, järgmisel aastal [on pensionärile] 776 eurot ja tavatöölkäijale 654.

Mis on sõnum teie piirkonnas elavale inimesele? Ongi see, nagu ma ka kolleeg Tanel Kiigele vastasin: see on aus eelarve, see ütleb, et riigi rahandus on halvas olukorras. Riik teeb ainult neid kulutusi, mis on hädavajalikud, tõmbab püksirihma koomale, aga samal ajal investeerib haridusse, investeerib meie kaitsesse, investeerib meie sisejulgeolekusse.

Väga vabandan! Ega ma ei seganud teid, härra minister?

Ei.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Teine küsimus puudutab natuke spetsiifilisemat [asja]. Leheküljel 111 on "Väeloome: merevägi". Siin on selline lause, et jätkub rannikukaitsedivisjoni varustamine ja 2023. aastal alustatud väljaõpe ning jätkub meremiinide integratsioon ja väljaõpe. Meie esialgne eesmärk oli 2023. aasta lõpuks rannikukaitsedivisjoni varustamine uute laevatõrje raketisüsteemidega lõpetada. Kas on tulnud mingeid tõrkeid ja see programm läheb järgmisel aastal veel edasi või mis seis sellega täpsemalt on?

Aitäh! Tegemist on väga olulise ja hea küsimusega, aga siinkohal ma pean tunnistama, et kaitsevaldkonda ma nii spetsiifiliselt nagu teie ei tunne. Seda saab kas edasise eelarveprotsessi käigus kaitseministrilt küsida või siis – ma panen selle küsimuse kirja – saab vastuse kirjalikult saata.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma küsin ka tehniliselt ja spetsiifiliselt, aga need detailid on iseloomustamaks trendi. Teema on järgmine. Päästeameti uus juhtkond on mures, et elanikkonnakaitse [areng] – või nagu me tunneme seda julgeoleku laia mõiste all – ähvardab seisma jääda. Nelja aasta jooksul on planeeritud anda viiele ministeeriumile 80 miljonit, sealhulgas Siseministeeriumile circa 35 miljonit, aga sellest piisab ainult alustatu lõpuleviimiseks. Mõned numbrid: 100 000 varjekohta, linnades sireenid, 30 000 evakueeritavat ja nii edasi. Kui me ütleme, et maksude tõstmise peamine põhjus on elanikkonnakaitse või julgeolek laias mõistes, siis see kahjuks ei leia kinnitust. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! See, et meil on vaja sõjalisse ja laiapindsesse riigikaitsesse täiendavaid vahendeid, ongi, ma arvan, saanud kõigile viimase pooleteise ja rohkema aasta jooksul oluliselt selgemaks kui kunagi varem. Me peame täna siin debatti, et maksutõuse ei tohi teha, küll aga peaks toetusi tõstma ja nii saabub õnn meie õuele – kahjuks nii see ei ole. Me elame muutunud oludes, me elame väga keerulistes julgeolekuoludes. Ongi aus tunnistada, et me peame tegema täiendavaid kulutusi, ja see on põhjus, miks me oleme tulnud välja erinevate kokkuhoiu- ja maksumuudatusettepanekutega.

Kolleeg Kunnasele vastasin, et kevadised või ennesuvised maksumuudatused ja suuremad kokkuhoiud katavad ära meie sõjalise riigikaitse kulud, aga samal ajal peame leidma vahendeid ka laiapindsesse riigikaitsesse. Antud eelarves me oleme esmased kulutused planeerinud selleks, nagu te ka viitasite, et viimase aasta jooksul käivitatud kiireid tegevusi püsivalt rahastada. Jah, on vaja täiendavaid vahendeid ja need tuleb järgnevatel aastatel eelarvest leida, aga need saame leida ainult siis, kui me hoiame kuskilt mujalt kokku, ja ikkagi peame ka maksumuudatusi tegema.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus, et teatavasti tõstetakse järgmisel aastal õpetajate palku või miinimumpalga määra 1,7% võrra. Põhimõtteliselt on see olematu tõus. On juba teada, et õpetajad hakkavad arvatavasti streikima. Ma arvan, et praegu on tõenäosus, et nad seda ei tee, palju väiksem kui [tõenäosus], et nad streigile lähevad. Kas teil on selleks mingi varuplaan? Selle streigi lõpetamiseks on vaja eelarvega midagi ikkagi teha, midagi seal muuta, et õpetajad oleksid kas või rahul. Ma ei ütle, et õnnelikud, seda vist ei juhtu, aga kas või rahul sellega, mida järgmise aasta eelarve nende jaoks endast kujutab.

Aitäh! Ma juba korra mainisin seda, aga paneb kulme kergitama, et selline küsimus ja ettepanek tuleb Keskerakonna ridadest, sest mõned aastad tagasi tegi [Keskerakond] minister Mailis Repsi juhtimisel kübaratriki, võttis õpetajate diferentseerimisfondist raha osaliselt ära, vähendas seda 20%-lt 17% peale, ja suunas selle justkui õpetajate palkadesse, kuigi tegelikult see oligi juba õpetajate raha. 

Mida tänane valitsus teeb? Lisaks nimetatud 1,7%-le me tõstame diferentseerimisfondi uuesti 20%-le. See on raha, millega direktorid ja omavalitsusjuhid saavad õpetajaid täiendavalt motiveerida, mis tõstab õpetajate keskmist palka, ja siis on see protsent juba üle 4. Juba vastasin, et ma usun, et õpetajad ka mõistavad, et riik ja omavalitsused teevad kõik endast sõltuva, et õpetajatele väärikat palka pakkuda. Kordan, eilse arvutuse põhjal, küsisin värsked andmed, paneb näiteks Rae vald – tean, et Harku vald käitub samamoodi – 140 eurot kuus õpetaja palgale lisaks. Siis on [õpetajate palk] järgmisel aastal 116% keskmisest palgast. See on väga soliidne ja jõuab väga lähedale 120%-le.

Rahvasaadik Pärnumaalt, Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja Pärnumaalt! Mul on tõepoolest vahepeal üks küsimus tekkinud. Ma saan aru, et Keskerakond on väga paljudes asjades süüdi, kuigi ta ei ole päris mitu aastat valitsuses olnud, võib-olla EKRE on ka natuke, aga kindlasti mitte Reformierakond.

Aga sooline palgalõhe on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud ja nüüd on see umbes 14%. Kui me vaatame tulevikku ja kui juhtub nii, et see koalitsioon püsib, siis aastal 2025 tõuseb tulumaks ja tulumaksu tõus lööb kõige valusamalt just vaesemaid inimesi. Ehk siis palgalõhe, kuna naised ongi vaesemad, kasvab. Kas järgmise aasta eelarves on mingisugused meetmed, mis pehmendavad palgalõhe kasvu, või näeme esimest aastat, kus see positiivne trend, millele andis ka Keskerakond hoo sisse, katkeb?

Aitäh! Tõite välja, et süüdistan Keskerakonda. Ei [süüdista], see oli vastus konkreetselt õpetajate palga kohta, sest heideti ette väiksemat palgatõusu. See oli meenutus ajaloost, mis on toimunud. Nüüd, 2025. aastal tulumaksuprotsent küll tõuseb, aga maksuküüru kaotusega jääb inimestele tegelikult rohkem raha kätte. Tööjõumaksud langevad, keskmise palga ja natukene peale saaja saab 100 eurot kuus rohkem raha kätte ja seda nii mees kui ka naine ehk see mõjub palgalõhe vaates võrdselt. Samal ajal tõstame tulumaksuvabastuse 700 eurole, ka see on tegelikult täiendav positiivne muutus madalamapalgaliste sissetuleku vaates.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Paraku te ei vastanud minu esimesele küsimusele. Ma küsisin, kuidas see riigieelarve seaduse eelnõu mõjutab Ida-Virumaa olukorda, ja palusin mitte rääkida õiglase ülemineku fondist, aga teie just ainult sellest rääkisite. Küsin ikka veel kord, kuidas riigieelarve seaduse eelnõu parandab Ida-Virumaa elu ja seisu.

Aitäh! Jätkuvalt räägin ka õiglase ülemineku [fondi] rahast, sest see tuleb Ida-Virumaal targalt ära investeerida, et see Ida-Virumaad päriselt aitaks. Kui me siin saalis ütleme, et ärme sellest räägi, siis ma ei saa aru, miks me ei peaks sellest rääkima, miks me peame seda varjama, sest täna on selle raha kasutusega probleem. Sellel on väga ranged tähtajad. Kui me seda õigeks ajaks kasutusse ei võta, siis me võime sellest ilma jääda ja Ida-Virumaa toetuseks ei tule seda raha, mida on hädasti vaja.

Kui rääkida konkreetselt sellest eelarvest, siis siin on rida investeeringuid, mis Ida-Virumaad puudutavad, olgu need siis kortermajadesse, olgu see täiendav REKK-i hoonete meede KOV-idele, investeeringud energeetikasse, radarisse, et soodustada roheenergeetika arendamist, ja eestikeelsele haridusele üleminekusse. Ida-Virumaa vaates on väga oluline see, et me panustame Ida-Virumaale, see, et eestikeelsele [õppele] üleminek oleks sujuv, see, et meie noored oleksid ühises haridussüsteemis. See on väga oluline Ida-Virumaa tulevikule ja sealsete noorte tulevikule, et nad oleksid edukad, saaksid hea hariduse, oleksid tööjõuturul konkurentsivõimelised, teeniks tulevikus paremat palka ja arendaks oma kodukohta edasi.

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Ma enne küsisin, milline on sõnum Valgamaa inimestele, ja te ütlesite, et see on aus eelarve ja see ongi sõnum. Ma tuletan veel kord meelde, et 1200 eurot teeniv inimene võidab sellest maksureformist 6 senti. Jah, 6 senti. Selle maksureformi tõttu kehtestatakse kõik need varem juba nimetatud maksud üle välja ja kõigile. Ehk see on maksukingitus jõukamatele inimestele, mille tõttu peavad kannatama kõik inimesed, isegi pensionärid, kes lähevad poodi, kus käibemaksu tõusu tõttu jõuab see ka nende rahakotini, mitte midagi pole teha. Minu küsimus on: kas me võime öelda, et sellise valitsuse kindlates kätes oleva maksu-, majandus- ja regionaalpoliitika tulemusena Valgamaa elanike arv järgnevatel aastatel ei vähene, sest maapiirkonnas on elu nii tore ja hea?

Kuulates teid kui Valgamaa esindajat, on minul siin saalis olnud juba korduvalt kahju, et Valgamaa inimestest ja Valgamaast maalitakse pilt, justkui see oleks koht, kus kõik on halb, kõik on pahasti, kus keegi ei tahaks elada, ja nüüd te ütlete veel, et selle piirkonna [elanike arv] peaks kahanema. Ei peaks. Mina arvan, et Valgamaa on suurepärane koht, ja valitsus panustab üle Eesti Eestimaa inimestesse. Te tõite sellesama maksuküüru näite, mille [teemal] te tahate mind vaidlusse tõmmata, aga see ei puuduta absoluutselt 2024. aasta eelarvet. See puudutab 2025. aastat, jah, ja jätab inimestele rohkem raha kätte.

Te küsisite, mis on sõnum Valgamaa inimestele. Sõnum Valgamaa inimestele ongi selle eelarvega see, et me panustame kaitsesse, me panustame haridusse, me panustame laiapindsesse riigikaitsesse, me panustame roheinvesteeringutesse, me panustame üldiselt investeeringutesse, [näiteks] hoonete renoveerimisse, mis annab Valgamaal samamoodi inimestele võimaluse oma kodusid korda teha, elada paremates tingimustes ja mis toob nende küttearved alla. Teistpidi, ehitussektorile annab see tööd. Ühistranspordi [muudatus] ja liikuvusreform annavad Valgamaa inimestele seda, et bussiühendused muutuvad tulevikus paremaks ja inimesed saavad paremini liikuda. Seda kõike annab see eelarve Valgamaa inimestele nii nagu teistele Eesti inimestele. Teiselt poolt ongi see aus, sest see ei luba asju, mida ei ole võimalik inimestele pikas plaanis lubada ja millest riigi jõud üle ei käi.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma küsin jälle detailide kohta. Mulle on see meeldima hakanud ja mulle tundub, et tegelikult, kuigi te tahate vastuseid delegeerida, pole teie vastustel siiski väga viga. Aga konkreetsemalt, tähelepanu tõmbab üks kaitsekulude programm: CV90 toetussoomukid. Sellel on üsna pikk ajalugu ja kuna te olete siin puldis rääkinud raha otstarbekast ja efektiivsest kasutamisest, siis võib-olla peakski selle programmi näitel seda tegema. Need osteti 2014. aastal ja siis olid väga ambitsioonikad ja optimistlikud kavad, kuidas need ümber ehitatakse. Viimane, täieliku üleandmise tähtaeg oli 2023. aastal ja nüüd ma loen, et 2024. aastal seda alustatakse. Palve: kas oleks võimalik vaadata seda lähemalt ja võib-olla mõnda asja enne delegeerimist kontrollida?

Aitäh! Tänan ka heade sõnade eest! Kahjuks pean jälle tunnistama, et selle programmi kohta – mis nii täpselt, ma saan aru, sõidukite või soomukite ümberehitust puudutab – ma vastata ei oska. Küll aga panen jällegi selle küsimuse kirja ja vastame sellele. Kindlasti tänan ka viite eest, et mingid programmid on ette võetud ja need võtavad liiga pikalt aega. See on, ma arvan, põhjendatud küsimus, et aga miks need asjad juba tehtud ei saa. See kindlasti huvitab ka rahandusministrit.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul jäi kahe silma vahele, äkki teie oskate mind aidata, mida head pakub järgmise aasta eelarve lasterikastele peredele. Me teame, mida halba see pakub: neilt võetakse 200 eurot kuus ära seda toetust, mida nad siiamaani on saanud. Ja me saime siin teada, et tegelikult võetakse neilt ära ka huvihariduse toetus, mida riik on neile aastaid maksnud. Aga äkki on midagi, mis võiks neile ka meeldida järgmise aasta eelarves?

Aitäh! Tõesti, perehüvitisi muudame me riigile jõukohasemaks, sest ühel hetkel me lihtsalt ei suudaks neid maksta. [Muidu] võtame ühe käega laenu, maksame intressid ära, sellega maksame perehüvitisi ja ütleme, et sellepärast me peame nüüd tervel Eestil makse tõstma. Kahjuks me oleme olukorras, kus kohustusi on uljalt võetud, aga katet neile pole. Praegune valitsus on tõesti võtnud rohkem selle lähenemise, et toetada vajaduspõhiselt nii suurperede kui ka väiksemate perede lapsi.

Võin välja tuua, et järgmisel aastal võtame vajaduspõhise suuna. Pöörame suuremat tähelepanu harvikhaigustega laste ravile, eraldame selleks 5 miljonit. Lahendame ebaõiglase olukorra, kus eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanemale makstakse haigus- ja hooldushüvitist töötasu alammäära järgi. Järgneval aastal makstakse hüvitist kas vanema enda sotsiaalmaksuga makstud tulu või talle vanemapuhkuse ajal makstud vanemahüvitise põhjal. Samuti tõstame elatisabi 100 eurolt 200 eurole, muudame rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavust ja alustame kasuperedele riigieelarvest [rahastatud] tugiteenuste pakkumist, et toetada peresid, kes on vanemliku hooleta lapsed enda hoole alla võtnud – sinna [investeerime] kokku 12 miljonit. Need on valusad teemad, need on keerulised teemad, need jah, kahjuks ei ole alati nii kõlavad kui see, et anda kellelegi mitusada eurot juurde. Aga need on meie ühiskonnas vajalikud [otsused] ja meie nägemus on see, et me peame ka kõige nõrgemaid aitama.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea minister! Mulle tundub, et teid on väga tugevalt eksitatud. Teie kavandatud tulumaksureform jätab rohkem raha rikkamatele inimestele. Näiteks Riigikogu liikmed saavad aastas üle 400 euro juurde, samas kui inimene, kes teenib 1200 eurot, saab kas mõne sendi juurde või kui arvestada pensionikindlustust, tegelikult kaotab 4 eurot. Naised [moodustavad] üle poole nendest, kes teenivad umbes 1200 eurot kuus, ja tublisti alla poole Riigikogu saalist, eriti muidugi praegu, sellisel hilisel kellaajal. Tegelikult teie maksureformi tõttu sooline palgalõhe kasvab, mitte ei ole nii, et naistel ja meestel kasvavad palgad võrdselt. Kusagil on viga tekkinud. Kas te ise saate sellest aru, et võib-olla ei ole veel hilja tulumaksureformist loobuda ja päästa Eesti naisi?

Aitäh! Vastan lühidalt, et tulumaksureform on 2025. aasta eelarve teema. See ei puuduta tegelikult 2024. aasta eelarvet.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Näeme, et riigisektori kokkutõmbamine ei õnnestu tänasel valitsusel kuidagimoodi. Inimesed ja ettevõtjad saavad sellest tulenevalt kaela rängad maksutõusud ja ministeeriumid küll pusivad, et kulusid kokku hoida, ja peenhäälestavad paari tuhande ja kümne tuhande euro kaupa, aga kärbivad sellegi käigus tegelikult inimeste arvelt.

Me oleme täna siin juba näinud, kuidas valitsuskoalitsioon on toetanud pensionide kojukande kokkutõmbamist ja on kaotamas Eestisse tagasi pöördujate toetust. Selle poolt on valitsuskoalitsiooni liikmed hääletanud, aga samal ajal kallineb Rail Baltic pööraselt ja ministeeriumid priiskavad endiselt: 450 000 eurot trahvi [maksmiseks] siia, 50 000 eurot digifoorumi eest sinna, neid näiteid võiks tooma jäädagi. On ilmselge, et me vajame riigirevisjoni ja selle tegija oleks tegelikult vaja leida väljastpoolt süsteemi, sest nagu me näeme, süsteem ennast ise kokku tõmmata ei suuda. Küsingi kaks küsimust korraga. Üks on see, kas te toetate meile selgelt üle jõu käiva Rail Balticu projekti lõpetamist. Teiseks see, kas te arutasite ka riigieelarve juures …

Aeg!

… laiapõhjalise riigirevisjoni tegemist.

Aitäh! 2024. aasta eelarve näitab selgelt, et me oleme kokkuhoiukohti leidnud ja [kokkuhoidu] ka teinud, seda juba enne suve. Suve jooksul oleme nendest siin rääkinud ja riigieelarves on need sees. Jah, oleme seda teinud. Üks näide on see, et järgmisel aastal [avalikus sektoris] palgafond ei suurene, välja arvatud õpetajatel ja meditsiinitöötajatel, ning vähendame ka kõrgemate riigiteenijate palga kasvu vähemalt poole võrra, sealhulgas on ministrid, kantslerid, prokurörid, kohtunikud ja nii edasi. Keerulisel ajal tuleb olla solidaarne. Seda me vähendame. Sellel valitsusel on selgelt ette näidata kokkuhoiukohad, bürokraatia vähendamise kohad ja tegelikult ka raskete otsuste tegemine ja toetuste tegemine riigile jõukohasemaks.

Rail Balticu ehitust me jätkame, see on oluline, et olla ühendatud Euroopaga. Jah, ma saan aru, et EKRE vaatab teisele poole, teda ühendus Euroopaga ei huvita. Aga see on oluline ka meie ettevõtjatele, meie tuleviku majanduskasvuks. Samamoodi annab selle ehitus tänases keerulises majandusolukorras inimestele, Eesti ettevõtetele tööd. Jah, olen ka seda öelnud, et nulleelarvet ja eelarverevisjoni hakkame me põhjalikumalt tegema. Meie soov on näidata tulemusi ilmselt juba 2025. aasta eelarves.

Hea minister, kuna see oli selline kergemat sorti poliitiline vihje, siis repliigi korras, Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, ma ikkagi tahaksin küsida protseduuride kohta, mis meil on siin võimalikud selliste häbematute valede ümberlükkamiseks. Kui minister ütleb, et EKRE vaatab kuskile Venemaa poole, siis ma ütleksin, et teod näitavad ikkagi, et ühed teised masinad sõitsid Venemaa poole. EKRE on väga selgelt terve mõistuse poolt ja Eesti Vabariigi poolt. Nii et ärge väitke, et EKRE vaatab kuskile mujale poole.

Hea kolleeg, näed, sellise võimaluse ma andsingi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Teie erakonnakaaslased, kes on Tallinna Linnavolikogus, tulevad väga tihti välja eelnõuga, millega [tahetakse] teha tasuta lasteaiad. Ma ka väga hästi mäletan, et teil on olnud see Reformierakonna programmis päris mitmetel valimistel. Mul ongi küsimus, miks te ei soovi siis tasuta lasteaedu riigi poolt ära teha. Tegelikult on palju lihtsam see just riigi tasemel ära teha, sest kohalikel omavalitsustel pole selliseid vahendeid. Haridus ja eelharidus, eestikeelne haridus on ju just teie prioriteet ja see on ka riigi ülesanne. See on väga huvitav, et mitmelapselistelt peredelt te olete otsustanud raha ära võtta – aga miks te ei soovi pakkuda selle asemele näiteks tasuta lasteaiakohta?

Aitäh! Alustan sellest, et ei, me ei ole kelleltki raha ära võtnud, me teeme perehüvitisi riigieelarvele jõukohasemaks, muidu me lihtsalt ei suuda ühel hetkel oma riigi kohustusi täita. Mis puudutab tasuta lasteaiakohta, siis loomulikult, kellele poliitikutest ei meeldiks rääkida, mis toetusi me kõiki tõstame ja mida me tasuta anname. Aga küsimus on selles, et keegi peab hoolitsema ka selle eest, et riigieelarves oleks raha olemas. Ja mida rohkem on meil tasuta asju, mida rohkem on meil kõrgeid toetusi, seda kõrgemaks kujunevad tegelikult lõpuks maksud, sest raha peab kuskilt tulema. Tänane riigieelarve seis tasuta lasteaiakohta vähemalt riigieelarvest [rahastada] ei võimalda. Kohalikud omavalitused – see on nende kohustus – saavad ise otsustada, kuidas oma omavalitsust korraldada.

Jätkuküsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teie vastusest ma saan aru nii, et üks asi on valimislubadused ja teine asi on riigivalitsemine. Ma arvan, et see võtab päris hästi kokku selle, mis siin vahepeal, viimasel ajal on toimunud. Aga minu teine küsimus on koolilõuna kohta, see tegelikult läheb ka sinnasamasse [teemasse]. Kui kaua see on juba püsinud riigi abina 1 euro tasemel? Mitmeid aastaid. Kohalikud omavalitsused on tõesti tulnud appi, jällegi tasunud suurema osa nendest kuludest ise, aga arvestades kõiki maksutõuse, mis tulevad, mis hakkavad järgmisest aastast kehtima, tõusevad hinnad, ka koolilõuna hind veelgi. Võib-olla te oskate soovitada, kuidas me peaksime vormistama muudatusettepaneku nii, et see läheks arvesse ja riik tuleks appi, et tasuta koolilõunad jääksid lastele alles.

Aitäh! Mis puudutab lubadusi ja tegevusi, siis jah, enne valimisi on meil kõigil oma programmid, mida me soovime ellu viia, aga eks reaalne elu seab nende täideviimisele piirid. Selleks, et saaks oma lubadusi ka tulevikus täita, tulebki eelarve korda teha, et riigil oleks need võimalused. Nüüd, kui mu mälu alt ei vea, siis alles mõni aasta tagasi riik koolitoidu [toetust] ikkagi tõstis. Ja minu meelest ei ole KOV-i kohustus [tagada tasuta koolilõuna] või [ei ole nii, et] KOV on riigile appi tulnud. Ma arvan, et see on samamoodi KOV-i jaoks küsimus, kas ta soovib seda oma lastele pakkuda või ta ei soovi seda pakkuda, ehk see on osa omavalitsuse kohustustest. Kui ta seda õigeks peab, siis ta seda teeb. Ma arvan, et eks see on omavalitsusele mõnes mõttes ka selline auasi, hakkamasaamise asi. Kes tahab, seda teeb. Minu meelest need summad ei ole kuigi suured, iga endaga hakkama saav omavalitsus suudab seda tegelikult pakkuda, kui ta tahab.

Suur aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi täna ei ole selle päevakorrapunkti juures. Ja nüüd palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe juhtivkomisjoni nimel kõnelema. Annely Akkermann, palun!

Tere õhtust, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mart vastas ära kõik küsimused, mis iganes võib eelarve lugejal tekkida. (Keegi ütleb saalist, et ei vastanud.) Nii et ma eelarve seletuskirja ette lugema ei hakka. Annan põgusa ülevaate aruteludest, mis toimusid rahanduskomisjonis. Esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel kohtusime rahanduskomisjonis koguni viiel korral ja jõudsime ära kuulata kõikide ministrite ettekanded ja oma valitsemisala eelarve lähemad tutvustused. 6. oktoobril osalesid istungil ka rahandusminister Mart Võrklaev, majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning kliimaminister Kristen Michal. 9. oktoobril kaitseminister Hanno Pevkur, 10. oktoobril Riina Sikkut, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja välisminister Margus Tsahkna, 16. oktoobril osalesid kultuuriminister Heidy Purga ja haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas. Ja viimati, eile tutvustasid oma valitsemisala eelarvet justiitsminister Kalle Laanet, regionaalminister Madis Kallas ja siseminister Lauri Läänemets. Esimesel sügisistungjärgu istungil 11. septembril sai komisjon rahandusministrilt ülevaate 2023. aasta suvisest majandusprognoosist, millele meie eelarve tugineb.

Ütlen alustuseks ära ka komisjoni langetatud menetlusotsused. Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, see otsus võeti vastu konsensuslikult. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see tähendab, et muudatusettepanekuid ootame 1. novembriks 2023 kell 17.15.

Nüüd on juba mitu tundi eelarvega tutvutud, ma ei teagi, kui põhjalikult ma lähen nende komisjoni väga huvitavate arutelude tutvustamise juurde. (Saalis räägitakse.) Eelarve üle toimusid pikad arutelud. Mis on nüüd nende küsimustega ka tõusetunud, ma kuulasin seda saalis toimunud arutelu: eelarvega seoses räägitakse palju kärpimisest. Ja mina mõtlen, et ma ei saa aru, millest räägitakse. Kui tõsta eelarve kaas üles, siis eelarve seaduse esimese lehekülje peal on näha, et kulud tõusevad 5% ja tulud tõusevad 8%, mis tähendab seda, et see kõver pöördub küll põhjast ülespoole, aga suuri laevu pööratakse aeglaselt ja kulud ikkagi kasvavad ka 5%. Ja see on 800 miljonit eurot. See ikkagi peaks endast meie eelarve juures märku andma. Selle maht on 17 miljardit. Võrreldes 2022. aastaga kasvavad kulud isegi 6,3 miljardit, mis on muljet avaldavalt palju. On tõusnud pensionid, sotsiaaltoetused ja väga paljude erinevate valdkondade palgatasemed.

Mis ma veel märkasin siin arutelu käigus? Täna mitu korda tõsteti üles ja eile ka Isamaa majandusfoorumil kõlas lugupeetud kolleegi kõnes, et eelarve ei ole kontratsükliline ehk eelarve kuidagi ei adresseeri seda majanduslangust, mis Eestis kuuendat kvartalit järjest juba toimub. Ma vaidleks sellele vastu täiesti konkreetsete argumentidega. Majanduslanguse tingimustes peaks riik eelarvega rohkem raha panustama käibesse nii majapidamiste kui ka ettevõtete kaupa. Investeeringud suurenevad: need on 816 miljonit, suurenevad 7%. Välistoetused kasvavad, ja kasvavad 1,7 miljardini. Kulud kasvavad 4,9%, see on 800 miljonit. Ja laenu võetakse, mis ka riigieelarve kaudu jõuab majapidamiste ja ettevõteteni: 1,13 miljardit. Kui need ei ole kontratsüklilise eelarve tunnused, siis mis üldse tähendab kontratsükliline eelarve? 

Ma arvan, et eelarvet on praegu nii palju tutvustatud, et ma võib-olla siis lõpetan siinkohal. Küsige!

Aitäh! Kuna küsimusi enam ei ole, siis … Aga võtan Tõnis Lukase küsimuse ja siis ka protseduuriline Helirilt. Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh, Annely, et lohutasid! Sa oled ikka see, kes rahustab Eesti rahvast. Paar päeva enne valimisi kevadel ütlesid sa, et rahandus on väga heas korras. Ainult paar nädalat hiljem saime teada, et oi kui halvasti kõik on. Kõik teadsid seda juba varem. Aga mul on küsimus sinule kui rahanduskomisjoni esimehele. Kuidas peaks meie, Riigikogu liikmed, muudatusettepanekuid esitama? Sellest on palju räägitud, et programmidesse on ära peidetud ridade peale mitmesuguseid kulusid. Aga kui näiteks on tegevuskulud, ma tahan tõsta palkasid, võib-olla majanduskulude arvelt raha ümber tõsta just palkadeks, nii et see ei läheks majanduskulude alla, kuidas ma selle muudatusettepaneku võiksin teha, et seda ka tegelikult arvestataks, et seda arvestada saaks? Seda esiteks. Ja teiseks, ma võin ju seletuskirja juurde kirjutada, aga [mida teha], et ka pärast valitsus oleks kohustatud just nimelt palkadeks, mitte majanduskuludeks juurde saadud raha panema?

Kui te muudatusettepaneku teete, siis kindlasti meie komisjoni ametnikud, isegi kui nad vajavad selleks Rahandusministeeriumi ametnike abi, suudavad kirjelduse järgi panna selle eelarve numbrilise osa formaadis õigesse kohta. Ja loomulikult on muudatusettepanekul ka tekstiline osa. Ma arvan, et see ei põhjusta raskusi.

Suur tänu, lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Teile rohkem küsimusi ei ole. Küll on üks küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Helir-Valdor Seeder, see saab olla ainult mulle.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma arvan, et te kiirustasite, kui te rahandusministri sealt puldist ära lubasite. Mul ei ole küll võimalik kolmandat küsimust küsida, kuid ma pean protseduurilise küsimuse esitama ja selle tulemusena te tõenäoliselt kutsute rahandusministri kõnepulti tagasi. Nimelt …

Rahanduskomisjoni esimehe ikka?

Vabandust, jah, rahanduskomisjoni esimehe. Just!

Olgem täpsed! Annely oli eelmises valitsuses, jah, rahandusminister. 

Jah, rahanduskomisjoni esimehe [võiks kutsuda] siia pulti tagasi, sellepärast et kodu- ja töökorra seadus ütleb, et juhtivkomisjoni esindaja teeb ülevaate komisjoni arutelust. Kui te nüüd juhatamise kõrvalt leidsite aega kuulata tema ettekannet, siis mitte ühtegi lauset – rõhutan, ja see jääb stenogrammi, et mitte ühtegi lauset – auväärt komisjoni esindaja ei öelnud saalile rahanduskomisjonis toimunud arutelu kohta. Ja seda riigieelarve seaduse puhul! Ta ütles menetluslikud otsused ja siis kommenteeris siin saalis täna toimunud arutelu ja eilset majandusarutelu. Me ei saanud teada mitte ühtegi kommentaari ega muud lauset. Mul on palve, et rahanduskomisjoni esimees tuleks ja annaks vähemalt minimaalse ülevaate nendest aruteludest, kus käisid ministrid oma positsioone kaitsmas ja kus toimus, nagu ma olen aru saanud, ikkagi põhjalik arutelu ka koos rahandusministriga ja erinevate fraktsioonide esindajatega. Tahaks teada, mis olid need küsimused, vastused ja argumendid, et mingisugusegi minimaalse ülevaate saaks.

Aitäh! Väga lugupeetud kolleeg! Seda tava on ikkagi rakendatud siin ka varem. Ühesõnaga, kui meie diskussiooni küsimuste-vastuste vooru käigus on saanud käsitletud needsamad asjad, mida käsitleti ka komisjonis, siis seda tegelikult ei ole üle korratud. 

Jah, ma olen sinuga nõus, et tõepoolest, kindlasti olid ka mõned detailid, millest siin juttu ei olnud ja millest oleks võinud ka rääkida, aga aeg on ka hiline ja samas Annely siiski viisakalt ja väärikalt püüdis paaril teemal, mis tõusetusid, üldistusi teha. 

Ma olen sinuga nõus, et nendest ei olnud ilmselt rahanduskomisjoni istungil juttu täpselt sellises sõnastuses, nagu Annely siin täna rääkis, aga vähemalt ta püüdis debatti panustada oma seisukohti selgitades. Aga jah, teatud määral ma nõustun teie märkusega, et mõnevõrra, mõne sõnaga oleks võinud rahanduskomisjoni arutelu ka tutvustada. Ent veel kord, see tava on olnud, et kui siin saalis arutelu on seda juba käsitlenud, siis ei ole eelnenud ministri [ettekannet] ja tema küsimuste-vastuste vooru komisjonipoolne ettekandja korranud. See on tõhusa menetluse huvides, mida ka Riigikohus on meile ette pannud. 

Tõnis Lukas, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh! Tõesti, protseduuri puhul oli praegu silmatorkav, et eelmine ettekandja kiirustas, justkui ohverdas ennast kellelegi, mingile liigsele soovile tänase päevakorraga kiiremini edasi liikuda. Aga ma tõesti panin tähele, et Annely Akkermann valmistus selleks ettekandeks väga põhjalikult siin paar tundi. Tal on materjalid kaasas, kõik on olemas, ta vaatas neid mitu korda läbi ja ta on valmis tegema põhjalikumat ettekannet. Ja see oli nüüd ohverdus. Ma arvan, et see on liigne. Tegelikult võiks selle ettekande siin pidada.

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et see kindlasti ei olnud ohverdus, mitte keegi ei ole keelanud Annely Akkermannil rääkida seda, mida ta peab vajalikuks. Kordan veel kord: hinnakem seda, et Annely tõepoolest terve selle arutelu ajal istus saalis. Ma arvan, et see on väga soliidne ja viisakas märk. Ühtpidi loomulik ja arusaadav, aga see tihtipeale nii ei ole. Nii et tunnustagem pigem sellist käitumist. Ja veel kord: mis puutub kordamisse, siis Riigikogu töö peab olema tõhus. Seda on Riigikohus öelnud alles hiljuti. Ei ole mõtet üle korrata neid asju, mida siin saalis ministri küsimuste-vastuste voorus ja tema ettekandes käsitleti. 

Ja nüüd Annely, lõppsõna. Palun!

Jaa, meie istungid on olnud väga pikad. Mina uurisin seda kollast raamatut, mis pandi uuele koosseisule lauale septembrikuus. Seal on ikkagi tungiv soovitus mitte korrata juba antud selgitusi ja mitte lugeda ette või refereerida protokolle, sest protokolle saavad kõik ise lugeda ja ka kõik ministrite ettekanded on kättesaadavad protokollide juures eelnõu kaardil. Ette lugeda neid 50 lehekülge ei ole ratsionaalne.

Aitäh! Head kolleegid! Tõesti, meist igaühe käekiri on natuke erinev, kõik me 101 oleme erinevad. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Esmalt palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Aabi. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Paluks kolm minutit lisaks ka.

Palun, kolm minutit lisaks!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Jah, me oleme siin juba saanud tundide kaupa seda arutada ja tõesti pean tunnustama seda, et rahanduskomisjonist, millest siin ka pikalt juttu oli, kõik ministrid on läbi käinud ja oma haldusala eelarvet tutvustanud. Ja eks sealt siis ongi veidi rohkem informatsiooni saadud, kui oskab sellest riigieelarve [eelnõust] ja seletuskirjast välja lugeda. Ministrid tulevad ikka oma slaididega, kus on ilusti kuluread ja kokkuhoiukohad, üht-teist sealt ikkagi ära näeb. 

Ma saan aru, et rahandusminister ütles vastates mõnele küsimusele, mis puudutas veidi pikemat perspektiivi ehk järgmisi aastaid, et piirdume 2024. aasta eelarvega. Aga ma ikkagi pean natuke pikemas perspektiivis rääkima, sest tegelikult 2024. aasta eelarve juurde kuulub ka perspektiiv neljaks aastaks ehk riigi eelarvestrateegia neljaks aastaks. Kõik see, mis me siin oleme kuulnud, millised plaanid koalitsioonil on, kindlasti mõjutab kogu pilti. See ütleb ära, kas koalitsioonil on plaan, lühike või pikk, või pole ühtegi plaani. Selles mõttes peab veidi pikemalt ette vaatama. 

Ja natukene meeldetuletuseks, kuidas me siia olukorda oleme jõudnud. Jah, sellel on objektiivseid põhjusi. Aga kui vaadata lähiajalugu, siis tahetakse väga süüdistada Jüri Ratase valitsusi, kes tohutusse miinusesse kogu eelarve viisid. See päris ei vasta tõele. Siis, kui 2016 Jüri Ratas peaministriks sai, oli tegelikult ka palju selliseid punaseid kohti, mis tahtsid lahendamist. Näiteks haigekassas oli selge puudujääk ja ilma seda aitamata poleks arstiabi kättesaadavust suutnud tagada. Omavalitsuste haldusreformi polnud toimunud, aga nende võimekust pidi tõstma ka rahalise ressursiga. Põllumehi pidi toetama täismahus, mida me ka tegime. Ja nii edasi ja nii edasi, siin võib palju asju ette lugeda. Ei olnud ideaalpilti ka siis, pidi neid kohti parandama, ja sinna siis raha läkski. Jah, veidi läks eelarve miinusesse, aga 2019 oli Riigikogu valimiste aasta ja see oli, üllatav-üllatav, plussis. Valimiste aastal ikka kiputakse tegema rohkem kulutusi, nagu ka näiteks aastal 2023, kui eelarve oli 4,3%-ga miinuses nominaalselt. 

Muidugi on arusaadav, et pikemas perspektiivis kogu aeg püsikulusid laenuga katta ei saa. Aga kust see auk tekkis? Suurem auk tekkis ikka eelmine aasta. Tuletan meelde, et koroonakriisi ajal tehtud targad ja õigeaegsed otsused tõid selle, et 2021. aastal kasvas Eesti majandus üle 8%. See oli kõige kiirem kasv Euroopa Liidus. Nüüd me oleme kahe aastaga jõudnud sinna, kus meil on kõige suurem majanduslangus Euroopa Liidus ja kahe aasta peale ikkagi ka kõige suurem hinnakasv. Rääkida praegu, et oi, meil on ju sellel aastal [inflatsioon] kuskil 4% ja 5% viimastel kuudel, et see on jõle tubli – no liidame eelmise aasta 25% või 23% juurde, ikka on kõige kõrgem inflatsioon. Ja põhiliselt [ongi põhjus] hinnatõusu käestlaskmine ehk isegi mitte üritamine seda vaos hoida eelmine aasta. Kusjuures vahendeid oli, majandustõusuga laekus maksusid rohkem ja ka hinnatõusu mõjul laekus maksusid rohkem. 

Sügisprognoos oli selleks aastaks 1,2 miljardi võrra heldem kui kevadprognoos. Kujutage ette, kui palju poole aastaga äkki tuli prognoosi juurde! Sinna pandi veel mõnedsajad miljonid otsa, enamuses läks see püsikuludeks. Jah, riigikaitse investeeringud mingi 350 miljonit, mõningad seadustest tulenevad tõusud – pensionid, mõned toetused –, aga siiski ka püsikuludeks läks sadu miljoneid eurosid. Ja see tekitas selle baasi juba ette nii 2024. aastaks, 2025. aastaks kui ka 2026. aastaks. Püsikulude baas on nii suureks viidud, et nüüd on hing kinni. Jah, hea oli mängida jõuluvana ja ega õpetajate palga tõus ei olnud ju vale otsus. Aga kahjuks nüüd on hing kinni ja nüüd ei tule üldse enam. Üheks aastaks tõsta ja siis üldse enam mitte tõsta – hinnatõus sööb jälle reaaltulud ära. 

Ja nüüd põhiline, vaadates sellele eelarvele otsa jälle pikemas perspektiivis. Me räägime siin maksutõusudest, me hakkame ka täna arutama eelnõusid, mille kohaselt riigilõivud kasvavad, keskkonnatasud kasvavad, erinevad maksed kasvavad, raskeveokitasu kasvab. Ma ei tea, mina ei ole ka päris täpset arvutust teinud, aga umbes tuleb kahe aasta peale, kui võtta arvesse järgmise aasta käibemaksu tõus, kõik need riigilõivud ja aktsiisid, 2025. aastal 400 miljonit teadmata maksu, 230 miljonit automaksu, töötuskindlustusmakse 100 miljonit ja veel nipet-näpet peale, kokku miljard eurot. See on miljard! Kogu koormus miljard eurot – Eesti inimestele, Eesti ettevõtjatele. Keegi on arvestanud ka pere peale ja maksumaksja peale. No see on 1500–1700 eurot aastas keskmiselt Eesti inimese peale, maksumaksja peale. 

Ma usun, et sellises olukorras, kus majandus on niigi pidevalt languses, kus on ohus töökohad, sissetulekud, koormata veel nii suure hunniku maksutõusudega – no see lihtsalt lööb pikali. Eks me vaatame ka, kui palju kõrvalriikides laenu võetakse või ei võeta laenu. Muidugi peaks järgima seda põhimõtet, et kui teha investeeringuid, siis just neid, mis majandust elavdaks. Me kuulsime siin, kuidas teedeehitus on hädas. Järgmisel aastal on teedehoius, teedeehituses, teederemondis kuskil 40% väiksem töömaht, kui oli aastal 2021. Kust kohast see majanduskasv tuleb, kui me ise tõmbame riigipoolsed investeeringud täiesti kokku? See näitabki, et õiget plaani ei ole. 

Ainult maksutõusudega ennast rikkaks ei tee – ei riiki ega inimesi. Ja kui ei ole ühtegi meedet, kuidas majandust üles tõsta, nii et see hakkaks tooma maksulaekumisi juurde, nii et see suurendaks Eesti inimeste sissetulekuid ja ettevõtete konkurentsivõimet, mis lasti käest ära ohjeldamatu hinnatõusuga, mida ei püütudki pidurdada, siis ma ei näe lihtsalt helget tulevikku kahjuks. 

Ja sellepärast peabki seda 2024. aasta eelarvet hindama ka järgmiste aastate vaates, nende plaanide vaates. Midagi head kahjuks ei näe. Arvestades seda ja arvestades seda, et me ei ole kuulnud ei lühiajalist ega pikaajalist plaani, kuidas me sellest olukorrast välja tuleme, teen Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 306 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Martin Helme, palun. (Martin Helme palub lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Minister! Noh, ei saa kuskilt otsast tõdeda, et meil siin Riigikogus toimub mingisugune tohutu sisuline hea debatt riigieelarve teemal. Kvaliteet oli kehva. Meil on olnud enne ka rahandusministri palka võtvate inimeste hulgas selliseid, kes rahandusest suurt midagi aru ei saa, aga nii kidakeelsed ei ole nad veel siin puldis olnud. Minister ei suuda või ei taha vastata ühelegi sisulisele küsimusele, ei ole võimeline vormilistest asjadest selgitusi andma ja tegelikult ei ole võimeline selgitama ka valitsuse poliitikaid. Selle asemel kuuleme mingeid lennukaid loosungeid küsijate pihta, süüdistusi Vene-lembuses, ja seda olukorras, kus tema enda erakonna esinaine on kõige entusiastlikum Vene sõber Eesti poliitika koorekihis üldse, teenides sealt koos oma abikaasaga raha. Ma imestan, et te ikka veel seda joru ajate. See on nii hale! Aga noh, kogu teie valitsus on hale.

Mõned teemad, mis sellel arutelul minu meelest tuleb üle korrata ja miks me ka teeme ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Teistkordse küsimise peale sain vastuse, et jaa, see võlg, mida Euroopa Komisjon kokku kühveldab Brüsselis, ei ole liikmesriikide võlakoormuse sisse arvutatud, kuigi see suurendab Eesti võlga 5% võrra kohe, kui me selle arvutaksime sinna sisse. Ehk lisaks tuleks Eestile juba tänase päeva seisuga miljard kohe võlga juurde ja kahe aasta prognoosi järel juba 2 miljardit võlga juurde. Kes selle võla ikka tagasi maksab, ju ikka liikmesriigid maksavad tagasi. Vaevalt et Euroopa Keskpank. Aga see on miljard, eks ju! Praeguses seisus juba miljard, mida meile ei näidata, ja siis meil toimub mingisugune loosungite loopimine sellest, kuidas meil vähendatakse laenamist ja mõeldakse tasakaalus eelarve poole liikumisele ja tegeletakse vastutustundliku rahapoliitikaga. Mida me siin Eestis vastutustundliku rahapoliitikaga teeme, kui Brüssel laenab meie eest ja meid sunnitakse pärast seda tagasi maksma miljardeid?! See ei tundu ju ratsionaalne tegevus isegi mitte.

Siis, loomulikult, ma muidugi imestan, aga reformierakondlaste võime enese müüti ise uskuda on kõikehõlmav. Räägitakse midagi sellest, kuidas varasemad valitsused on Eesti ajanud auku, eelarveauku, võlakeerisesse. Vastab tõele: Kaja Kallas on olnud nüüd kolme valitsuse juht Eestis viimased peaaegu kolm aastat ja selle viimase kolme aasta jooksul on Eestis avaliku sektori võlg kasvanud 5,8 miljardi võrra. Laias laastus on peaaegu kahekordistunud selle aja jooksul Eesti võlakoormus. Ja siin ei ole seda eurovõlga sees – arvestame sellega, eks –, seda miljardit, mis nad on teinud. Esimene asi, mis [tehti], kui Kaja Kallas võimule sai: keevitati eelmise valitsuse poolt vastu võetud eelarvele kulusid juurde 640 miljonit. Ja siis räägitakse midagi sellest, kuidas küll on koledad, hirmsad valitsused varem olnud. On küll! Iga viimane kui Kaja Kallase juhitud valitsus on olnud kole ja hirmus ja tekitab siin laastutuld ja laenuraha ja jätab lapselastele meil tohutud võlad. Muidugi on!

Aga probleemi iva on milles? Probleemi iva on selles, kus hakkas halvaks minema. Ei ole mõtet rääkida sellest, noh, veel eriti rumal on rääkida sellest, kas laenamine või võlg või midagi sellist on hea või halb. See ei maksa mitte midagi. Küsida tuleb seda, kas me laename ja võtame võlgu õigete asjade jaoks või mitte. Kui me ehitaksime selle eest teid – mitte Rail Balticut, palun, eks, mis on maha visatud raha! –, kui me ehitaksime päriselt valmis neljarealised teed, mida me oleme lubanud Brüsselile, et me ehitame, siis me ei hakkaks saama väga suuri trahve, kui me neid ei ehita. Palju suuremaid trahve kui tsensuuriseaduse mittevastuvõtmise puhul. Kui me ehitaksime teid, kui me teeksime Saaremaa silla, kui me ehitaksime tuumajaama, kui me veaksime korraliku kiire interneti mööda Eestit laiali, siis oleks mõtet [laenata]. Praeguses julgeolekuolukorras on mõtet teha ära ka need julgeolekuinvesteeringud, mille vastu Reformierakond on kõigi 20 valitsusaasta jooksul küünte ja hammastega võidelnud. Jah, tuleb ära teha. Aga see on ju ühekordne investeering. Aga meil ei arutata seda, milleks raha tegelikult peaks ja milleks ei peaks laenama.

Ja just selle arulageda, mõttetu, loosungliku idee või ajukrambi tõttu 2021. aasta sügisel keerati tuksi kõik, kui räägiti meile nõretavate loosungitega jälle sellest, kuidas ei saa riigieelarvest toetada energiakriisis ei ettevõtteid, majandust, tööturgu – mitte midagi! Kõik peavad ise hakkama saama, sest riigieelarvet ei tohi lõhki ajada, ei tohi miinusesse minna. Tulemus on mis? Tulemus on see, et Eesti majandus kõigepealt pöörati tohutu inflatsiooni raja peale. Selle inflatsiooni tagajärjel Eesti ettevõtetel kukkus kokku konkurentsivõime välisturgudel. Kadus ära Eesti inimeste ostuvõime. 

Ja siin me nüüd oleme: kuuendat kvartalit järjest süvenevas majanduskriisis, mille tagajärjeks on mis, kallid sõbrad, kes te eelarve tasakaalu taga ajate? Eelarvekriis! Sest kui te majanduse tuksi keerate, siis ju maksud ei laeku enam. Ja kuidas te lahendate seda tuksis majandust? Te viskate sellele uppujale veel ühe suure alasi sülle: "Võtke! Siin on järgmised maksutõusud. Ujuge nüüd!" See, mida te täna teete selle eelarvega, mida te teete selle eelarvega koos käivate maksutõusudega, on ju majanduse veel suurem hukka ajamine. See on Eesti inimeste vaeseks tegemine, see on Eesti ettevõtete pankrotti ajamine ja see on – juba näeme, juba kerib – tööturu tuksi keeramine. Töötus hakkab kasvama, Eesti inimesed paisatakse vaesusesse. Loomulikult hakkab sealt tulema veel suurem eelarveauk. Loomulikult! Kõik me ju näeme seda ette, nii nagu me 2021. aasta sügisel nägime seda ette.

Nii et muidugi tuleb takistada sellise eelarve vastuvõtmist. Muidugi tuleb takistada sellise Eesti inimesi vaeseks tegeva valitsuse tegevust. See jutt, mida meil siin räägitakse, et Riigikogu peab saama tööd teha – ei, kallid sõbrad! Riigikogu, mis võtab vastu perversseid seadusi, ja Riigikogu, mis teeb Eesti inimesi vaeseks, ja Riigikogu, mis ajab Eesti ettevõtted pankrotti, ja Riigikogu, mis tekitab Eestis süvenevat eelarvekriisi, ei pea saama tööd teha. Mida vähem töötab, seda parem! Nii et loomulikult me takistame selle eelarve ja selle eelarvega koos käivate teiste seaduste vastuvõtmist, sest nii kaitseme me Eesti inimesi Kaja Kallase horror show nimelise valitsuse tegevuse eest. Tulebki takistada! Me teeme sellega head Eestile. Nii et loomulikult me teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata esimesel lugemisel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kahte eelkõnelejat kuulates meenus mulle aasta 2011, kui mina noore poliitikuna Riigikokku tulin. Minu erakond oli siis opositsioonis ja oli esimene eelarve menetlus. Ja siis oli umbes sama etapp, esimene lugemine ja fraktsioonis arutati, mis siis teha. Noh, hääletame tagasilükkamise poolt. Mina noore naiivse inimesena: "Aga miks me selle ettepaneku teeme? Selles mõttes, et eelarvet ju riigil on ikka vaja. Esimene lugemine, miks me selle tagasi lükata tahame?" Mille peale siis kogenud kolleeg Eiki Nestor õpetas: "Aga sellepärast, kallis sõber, et me oleme opositsioonis." Nii et eks loomulikult parlamendil on oma teatud žanrilised käigud, milleks kindlasti ka kaks eelnenud kõnet klassifitseeruvad. Paraku on küsimus, et siin isand Helme muretses selle pärast, et debatil pole kvaliteeti olnud, aga ta ise kahjuks seda ka ülemäära ei rikastanud oma sõnavõtuga. 

Küll aga kahtlemata mure, mida on väljendatud eelarve seisu üle nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poole pealt, on ühine. See mure on ühine. Tegelikult meie riigi rahanduslik seis on keeruline ja sellest tulenevalt on valikutest, mis tuleb langetada, vähesed populaarsed. Loomulikult, osal kolleegidel on võimalus ja ka roll selles olukorras rääkida, et tuleks teha teistmoodi, nii nagu on nende arvates parem. See on kõik arusaadav ja see ongi parlamentaarse debati osa. Aga muidugi tahaks, et sisulisi, konstruktiivseid ja alternatiivseid visioone oleks rohkem. Seda paraku kuuleb vähe. 

Nüüd, minnes sotsiaaldemokraatide positsiooni juurde, siis me loomulikult toetame selle eelarve edasist menetlust. Loomulikult sellepärast, et me oleme ka osalenud selle eelarve kokkupanemisel, aga lisaks me usume, et kujunenud keerulises olukorras on see hea kokkulepe olemasolevaid võimalusi arvestades. Palju on räägitud ja loomulikult on see oluline, et me riigikaitsesse täiendavalt investeerime. See on meie riigile käesolevas julgeolekuolukorras baashügieen. Aga see baashügieen, mille me kõik heaks kiidame, tegelikult maksab sadu miljoneid täiendavalt ja nendele loomulikult on vaja täiendav kate leida. See on selles eelarves kajastatud. 

Meil on kahtlemata hea meel selle pärast, et haridus- ja teadusvaldkond on see, mis üsna kitsastes oludes siiski täiendavat rahastust leiab – on see kõrghariduse rahastuse jätkuv kasvatamine, on see õppetoetuste kahekordistamine järgmisest aastast, on see teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st hoidmine lähiaastatel, mis ka täiendavat ressurssi eeldab, on see õpetajate palga diferentseerimisfondi kasvatamine. Nendes kitsastes oludes on lisaks riigikaitsele kindlasti haridus ja teadus olnud üks nendest prioriteetidest, kuhu vaatamata keerulistele oludele siiski lisavahendeid on leitud. 

Sotsiaaldemokraatidele on kahtlemata oluline, millest ka täna siin on juttu olnud, ühistranspordi kvaliteedi parandamine. Selleks on täiendavaid vahendeid ette nähtud. Konkreetset kava täna ei rahandusminister ega mina siin esitada ei saa, sellepärast et selle väljatöötamisega aktiivselt ministeerium tegeleb, aga reaalsed vahendid selle elluviimiseks järgnevatel aastatel on ette nähtud. Ja ma usun, et tõepoolest toob see kaasa ühistranspordi kvaliteedis reaalse arenguhüppe. 

Ma võtaks kolm minutit juurde. 

Palun, kolm minutit lisaks! 

Ja kindlasti ma toetan seda üldist ambitsiooni, mis eelarves kajastub ja mis veel rohkem muidugi kajastub eelarvestrateegias. See on soov siiski parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust. See olukord, kuhu me kumuleerunud kriisidega oleme jõudnud riigirahanduslikult, kus meie tulud protsendina SKP-st on pikka aega olnud languses ja meie kulud protsendina SKP-st on kasvamas, ei ole jätkusuutlik. Ja sellele vastuseks, mida me siin kogu aeg kuuleme, pakutakse, et langetame makse, tõstame toetusi ja hoiame riigieelarvet tasakaalus. See ei ole lahendus. Kõik, kes vähegi oskavad arvutada, teavad, et see loomulikult lahendus ei ole. Ja selles olukorras loomulikult me peame langetama ka otsuseid, mis üleüldist aplausi harva saavad. See loomulikult puudutab ka erinevaid maksutõuse, mis kindlasti ei ole mitte kellegi mingisugune esimene eelistus või eriline armastus, et tahaks seda teha. Aga olukord on selline, et me peame tegelikult oma maksukoormust korrigeerima, ja korrigeerima ülespoole. Ja mitte ainult järgmise aasta eelarve kontekstis, vaid nagu me teame, ka järgmistel aastatel pärast seda. See on paraku objektiivne, reaalne pilt. 

Sotsiaaldemokraatidel on hea meel, et nende maksuotsuste teatud sotsiaalseks kompensatsiooniks on meil õnnestunud valitsuse teatud kaasabil jõuda selleni, et sotsiaalpartnerid on kokku leppinud alampalga tõusus aastaks 2027, ja seda 50%-ni Eesti keskmisest. Ma arvan, et see on tegelikult erakordselt oluline nii sotsiaalse kui majandusliku mõjuga otsus. Ka järgmisel aastal tõuseb alampalk 13%, mis on pea kaks korda rohkem kui keskmise palga tõus, mis kindlasti annab ka leevendust just nimelt haavatavatele ühiskonnagruppidele, kes on madalama sissetulekuga. Ja me ei räägi siin ainult nendest inimestest, kes teenivad alampalka. Alampalga tõus mõjutab tegelikult seal alumises astmes ka palju laiemat hulka detsiilidest. Nende sissetulekud samamoodi kasvavad selle muudatuse mõjul. 

Aga laiemas vaates ma arvan, et me oleme jõudnud sellesse hetke, ja ka lugupeetud minister seda ühes oma vastuses ütles, et ühiskond peab aru saama, et kui me tahame paremaid teenuseid, siis tänase maksukoormusega paremaid teenuseid ei saa. Meil on olnud ühiskonnas pikka aega euroraha toel, mingitel teistel perioodidel kiire majanduskasvu toel teatud illusoorne arusaam, et on võimalik pakkuda iga-aastaselt aina paremaid teenuseid, samal ajal makse alandades. Ja ma arvan, et me olemegi nüüd selle eelarvega ja tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel selles olukorras, kus on teatud murdepunkt just nimelt selles arusaamas. Ühiskond peab arutama, et kui soovitakse, et ravijärjekorrad lüheneksid, et me saaksime paremat tervishoiuteenust, siis me peame sinna investeerima rohkem maksumaksja raha. Ja see tähendab loomulikult seda, et sellele peab tulema maksukoormuse näol kusagilt kate. Ma arvan, et see on tegelikult väga viljakas koht, kus pidada sisulisi arutelusid selle üle, missugust riiki me tahame, mida see maksab ja millisel viisil me seda finantseerime. Sotsiaaldemokraadid on selleks aruteluks kindlasti valmis. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

See on eelarve, milles ei ole Eesti inimeste toimetuleku mõttes ja Eesti ettevõtluse konkurentsivõime tagamise mõttes mitte mingisuguseid sisulisi vastuseid. Veelgi enam, see suurendab Eestis ebakindlust. Seetõttu Isamaa leiab, et see eelarve on sisulise juhtimisplatvormina Eesti riigile järgmisel aastal ebakvaliteetne, ja teeb valitsusele ettepaneku see eelarve täies mahus tagasi lükata. Ja ma hoiatan, Isamaa kavatseb esitada oma alternatiivse eelarve muudatuste paketi. 

Kõigepealt ma tahan aga tunnustada selle eest, et olgugi et valitsuses olid arutelud selle üle, et [jätta ära] Isamaa algatusel [elluviidud] teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st kehtestamine ja kõrghariduse täiendava automaatse rahastuse tagamine, see läbi ei läinud ja see on eelarves sees. Samuti enesestmõistetavalt Isamaa toetab kõiki algatusi, mis puudutavad riigikaitse täiendavaid vahendeid meie välise kaitse tagamiseks. Kuid väärib ka eraldi tunnustamist see, et eestikeelne haridus, nii nagu Tõnis Lukas seda rahastamiskavas ette pani, on leidnud siin täiemahulist kajastamist. 

Kuid tegelikult, kui me vaatame selle eelarve probleeme, siis baasprobleem selle eelarve puhul on, et see on majandusevaenulik eelarve. Ja kui me vaatame seda kogu riigi eelarvestrateegia rahalises perspektiivis, siis see toob kaasa kaskaadi maksutõuse. 2027. aastaks kehtestatakse ühe töötava inimese kohta uusi makse üle 2000 euro aastas. 

See eelarve ei anna mingisugust vastust sellele, mis puudutab riigi keskvalitsuse bürokraatia vähendamist. See sisse planeeritud keskvalitsuse bürokraatia nii-öelda vähendamine 30 miljoni euro ulatuses ehk 0,07% SKP-st võrdub keskkonnaministeeriumi uue maja ehitamise rahaga järgmisel eelarveaastal. See valitsus soovib raha võtta, viidates riigi keerulisele rahanduslikule olukorrale, töötavate Eesti inimeste taskust, Eesti ettevõtjatelt, et halvendada meie ettevõtluse olukorda. Kuid ta jätab keskvalitsuse bürokraatia täiesti kõrvale. Veelgi enam, silmakirjalik rahandusminister, kes seal naeratab mulle – silmakirjalik rahandusminister! –, on plaaninud Rahandusministeeriumi eelarve kasvu järgmiseks aastaks 14%. Ma palusin arvestusi, kuhu see raha kulub. See raha kulub uute maksutõusude väljanuputamiseks ja jõustamiseks. Ring sulgub. 

Härra Ossinovski kiitis kõrgeid makse. Ma võin öelda, et selle valitsuskoalitsiooni poliitiline visioon on kujundada Eestist kõrgete maksude maa. Ettekujutus on, et Eesti asub ennast süstemaatiliselt jõukaks maksustama. Ja sellele käsitlusele on Isamaa põhimõtteliselt vastu. Majanduslanguse ajal makse ei tõsteta. 

Kui me vaatame teist elementi, mida teha riigi rahandusliku olukorra parendamiseks, siis ma juhin tähelepanu, et küpsest juhtimiskäekirjast räägiks see, kui valitsus loobuks üle jõu käivatest valimislubadustest. Kuidas viiakse ellu viimaste valimiste kalleim valimislubadus, Reformierakonna maksuküüru puudutav lubadus? See viiakse planeeritult ellu jooksva riigieelarve defitsiidi näol. Selleks, et viia ellu valimislubadus, võetakse jooksva püsikuluna laenu. Räägitakse korras riigirahandusest. Ma juhin tähelepanu, et kui 2022. aastal oli riigi netovõlg 7,4% – see tähendab võlakohustused suhtena sisemajanduse koguprodukti, miinus riigi reservid, keskvalitsuse reservid –, siis aastaks 2024 on härra Võrklaev planeerinud riigi netovõlakoormuseks 15,1%. Sisuliselt on seda kahekordistatud. 

Tõsine probleem on selles, et kui härra Ossinovski kõneles siin suuresõnaliselt valitsuse prioriteedist haridusest, siis mul ei ole midagi öelda, mul jääb üle ainult nõustuda Andrus Ansipi sõnadega – esimest korda elus. Andrus Ansip ütles, [pakkudes] küpset vaadet sellele eelarvele, et riigi juhtkonna käsitlusest puudub tegelikult arusaam …

Kas mikrofon kadus?  

… ühiskonnal puudub tegelikult arusaam sellest käsitlusest. Ja me ajame stressi Eesti õpetajad paarikümne miljoni euro [pärast]. Eesti õpetajate esindusorganisatsioon on välja pakkunud kompromisslahenduse mõõdukamast palgatõusust, kuid sellele ei ole mingisugust vastust tulnud. Kõik tänased koalitsiooniparteid lubasid üksteise võidu õpetajate palgatõusu eest seista, kuid välja tuli sisuline käkerdis, mis ei vasta Eesti hariduse tulevikuhuvidele, meie hariduse konkurentsivõime ja Eesti õpetajate huvidele. 

Siin kõneletakse sellest, mida teha riigi rahanduse huvides. Jätke ära see valimislubadus või lükake ta vähemalt edasi! See ei ole praegu Eesti riigile jõukohane. Teiseks, stimuleerige majanduskasvu selliselt, et te ei halvenda, ei destabiliseeri ettevõtjate olukorda. Just majanduskasvust tuleb tegelikult see jõukus, sealhulgas maksutulud riigieelarvesse. 

Kolmandaks, riigi keskvalitsuse bürokraatia vähendamine.  

Neljandaks, ma tahan tähelepanu juhtida sellele riskiga seotud võimele, mis puudutab valitsuse poolt Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutuselevõttu. 2022. aastal ei suutnud valitsus eelarvesse planeeritud vahenditest kasutusele võtta 445 miljonit eurot. Kui ma vaatan analüüsides kuue kuu tabelit, siis need numbrid on drakooniliselt madalad võrreldes sellega, mida me vajame oma majanduse huvides, et majanduse käivet toetada. Veelgi enam, ma kutsun üles – majandusministeerium paraku vastas mulle eitavalt, nad ei ole sellele mõelnud – ümber disainima struktuurifondide vahendeid selliselt, et nad aitavad kaasa just nimelt keskse eesmärgina meie ettevõtluse konkurentsivõimele. 

Järgmise aasta tööpuudus Eesti Panga hinnangul on 8%. Meie riigi ülesanne nr 1 on tegeleda sellega, kuidas me suudame majanduse stagnatsioonist, kuhu me oleme jõudnud ka konjunktuuriinstituudi eelmise nädala hinnangu alusel, väljuda nõnda, et Eestis ei kasva hüppeliselt tööpuudus ja Eesti ettevõtted ei pea oma uksi sulgema. Ma juhin tähelepanu, et meie töötleva tööstuse ekspordivõime on kukkunud Euroopas kõige rohkem. Olukord on halvenenud kuudega, kuid kahjuks valitsus ei ole suutnud tegelikele ühiskonna vajadustele piisava juhtimiskvaliteediga reageerida. 

See on halb eelarve, mis ei vasta Eesti ühiskonna ootustele, Eesti töötavate inimeste huvidele ega Eesti ettevõtjate huvidele. Härra Võrklaev, te olete rahandusministrina selle eelarvega läbi kukkunud, nii valus kui teil seda siin saalis ka kuulda ei ole. Aitäh!

See jäi küll sõnavõtus ütlemata, aga paberil on kirjas, et Isamaa fraktsioon … (Urmas Reinsalu hõikab, et ta ütles seda kohe alguses.) Noh okei, Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 306 esimesel lugemisel tagasi lükata. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelema palun Riigikogu kõnetooli Maris Lauri. (Maris Lauri palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Natuke naljakas on kuulata suurelisi sõnu, mis tühjalt kõmisevad. Aga sisu juurde. Me elame riigina üle oma võimete. Selles ei ole põhjust kahelda lihtsalt seetõttu, et meie riigieelarvelised püsikulud on oluliselt suuremad maksutuludest. See ongi põhipeegeldus. Eelarveline mõõdukus ehk tasakaalulähedane seisund on ühiskonnale ja majandusele tegelikult kasulik. Pidev ulatuslik puudujääk tähendab võla kiiret kasvu ja ühel hetkel on sellel mõju ka ettevõtlusele ja majandusele laiemalt, mõju ka ühiskonna stabiilsusele ja tulevikule. See on juba ka julgeoleku küsimus, eriti kui meil on selline naaber nagu Venemaa. (Hääled saalis. Juhataja helistab kella.) Ma paluksin võimalust kõnet pidada! 

Eesti võlakoormus ei ole veel väga suur, kuid kasvab ülimalt kiiresti, kui me ei muuda asju. Nii lihtsalt ei saa pikalt jätkata. Meil on mõistlik pöörduda kiiresti tagasi aruka eelarvepoliitika juurde, sest muidu ütlevad võlausaldajad ühel hetkel, et rohkem laenu ei saa, kui te ei tee nii, kuis meie ütleme. Me oleme sellest veel kaugel, aga nii juhtus Kreekas. Kui me jätkame samaviisi, siis me oleme samas seisus. Me peame küsima, kas me tahame ise langetada otsuseid või me tahame, et otsuseid langetatakse meie eest ja meie valik on valida halbade ja veel halvemate otsuste vahel. 

Kuidas asjaga edeneda? Tegeleda tuleb tegelikult kõikide võtetega ehk tuleb loobuda mingitest kulutustest, tuleb teha asju teisiti. Tuleb hinnata tehtud kulude mõistlikkust ja kui muud võimalust ei ole, siis kahjuks tuleb tõsta ka makse, eriti kui sellega on võimalik säilitada maksukoormust seda tõstmata. Maksukoormus, tuletan meelde, kui keegi ei tea, on kogutud maksude suhe SKP-ga. Bürokraatia vähendamisest ja ametnike vallandamisest ei piisa isegi siis, kui kõik ametnikud lahti lasta. Lihtsalt on nii. Tuleb tõsta makse või vähendada oluliselt toetusi, kui väga lihtsalt öelda. Kui esimene variant ei kõlba, siis tuleb otsustada, millest loobuda. 

Ka minule ei meeldi maksutõusud. Aga milline on siis valik? Ma saan aru, et mitmed siin ees esinejad soovivad vähendada kas peretoetusi, pensione, sotsiaalhoolekannet, tervishoiuteenuseid või midagi muud. Kui on aga soov neid kulutusi suurendada, siis tuleb öelda, kust selleks raha võtta, kuidas katta olemasolev püsikulude puudujääk: millised on need maksutõusud või milliseid riigi kulutusi tuleb oluliselt vähendada. Praegused ettepanekud, andke andeks, on naeruväärsed. 

Väga lihtne matemaatika on puudujäägi leidmine või tasakaalu leidmine. Tuleb lihtsalt tuludest lahutada kulud, see on esimese klassi matemaatika. Kui nõutakse kulude kasvatamist, tulude vähendamist ja eelarve tasakaalu, siis andke andeks, on tegemist rumalusega, et mitte öelda rängemalt. Kui me vaatame 2024. aasta eelarvet, siis meil kasvavad nii tulud kui kulud, aga ka investeeringud. Ja tulemuseks on tegelikult eelarvepositsiooni paranemine. See matemaatika töötab. Üldiselt meil ei ole vaidlust selle üle, et suurendada kaitsekulutusi rohkem kui 3%‑ni SKP-st. Ka see on kulu ja see on väga märkimisväärne täiendav kulu eelarvele. Me ei vaidle, või vähemalt mitte olulisel määral, elanikkonnakaitse, küberturvalisuse ja muude selliste teemade üle. Enamus ühiskonnast saab aru, et Ukraina aitamine on samuti julgeoleku teema. 

Meil ei ole põhjust tegelikult öelda, et Eesti majanduse seis on väga hea. Ta ongi kehv. Ta ei ole küll nii kehv, kui siin mõned inimesed tahavad seda esitleda. Ja see olukord ei ole Eesti valitsuse või Eesti riigi meisterdatud. Eesti ei ole alustanud sõda, ei ole korraldanud eelmisel ja üle-eelmisel aastal energiasõda. Meie põhiliste majanduspartnerite olukord on kehv. Ja see tähendab seda, et ka meil on raske, ongi raske eksportida. Meie kulutase on tõusnud 20–35%, sealhulgas, muide, ka palgad. See tähendab lihtsalt seda, et majandus ei saa samamoodi toimida, nagu ta toimis varem. Tulebki muuta asju, aga seda muutust ei saa teha riik, valitsus, see on ikkagi ettevõtete teha. Need otsused teevad ettevõtjad. Kui teeks seda riik, siis oleks see üks teine ühiskonnakorraldus. Ma võin mõista, et mõned inimesed unistavad sellest, aga natukene naljakas on seda kuulda nende käest, kes on kuulutanud ennast parempoolseteks, parempoolse ilmavaate esindajateks. 

Mida riik teeb? Me saame asju teha soodsamalt, saame keskkonda paremaks teha, vähendada regulatsioone, ebamõistlikke reegleid. Meil on olemas ka erinevad toetusskeemid, et ületada turutõrked, kiirendada olulisi muudatusi. Me saame kasutada Euroopa Liidu vahendeid. Aga kahjuks on nii, et mõnede meetmete puhul on huvi suur, aga mõnede puhul eriti ei ole. (Saalist hüütakse midagi.) Neid saab paremaks teha, ma olen sellega täiesti nõus. Aga luba nüüd palun ka minul kõnet pidada, mina sinu kõnesse ei sekkunud. 

Investeeringutest. Riigi investeeringud kasvavad järgmisel aastal. Tõesti, asfalti kulub vähem, aga päris palju läheb raudteeühenduste jaoks, sealhulgas rongide jaoks. Päris palju investeeringuid tehakse kaitseväele, energiasäästule ja väga palju muudki. Ja see annab kõik ettevõtjatele ja inimestele tööd. Nii et väita, et riik midagi ettevõtluse heaks ei tee, ei ole õige. Võib mõista tahet kulutada enam, mitte maksta makse, kuid nii pikalt ei saa. Eesti riigina elame me üle oma võimete. Me peame seda endale tunnistama, siis tuleb ka paranemine. Aitäh!

Suur tänu! Martin Helme perekonnanime mainiti Jevgeni Ossinovski sõnavõtus. Martin, kas sul on soov vaheaega võtta või soovid sa vastusõnavõttu? Vastusõnavõtt, palun, Martin Helme!

Aitäh! Nii Jevgeni Ossinovski kui ka just praegu kõnelenud Reformierakonna esindaja siin panevad sõnu suhu ja väidavad, et nad saavad aru sellest, mis me mõtleme, mis me räägime. Oleks võinud siiski kuulata, mida päriselt sõnavõtt sisaldas. Kui Maris Lauri arvab, et tema saab aru, et opositsioonierakonnad soovivad vähendada lastetoetusi, siis ta sai valesti aru. Lastetoetuste vähendamise eest võitles viimse veretilgani Reformierakond. Ja ei ole mõtet omistada teistele omi patte. Nii et ma palun seda edaspidi arvestada.

Aitäh! Urmas Reinsalu nime küll keegi ei ole maininud, aga kollane raamat ütleb, et [vastusõnavõtu] saab ka siis, kui kajastatakse kellegi seisukohti. Vaat seda on väga raske hinnata. Ma arvan, et peaaegu alati on võimalik öelda, et minu seisukohti puudutati. Aga kodurahu huvides võtan veel selle vastusõnavõtu ja siis rohkem ei võta, lõpetan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun!

Maris ju tegelikult ütles mulle, et ära sega, kui ma puldis kõnelen. (Naer.) Aga tõepoolest, proua Lauri viitas siin, et end otsekui parempoolseks pidaval erakonnal on käsud ja keelud. Mulle tundub, et proua Lauri kõneles oma erakonnast, sest tänased uudised on selle kohta, et – ma küll ei tea, mis pädevuse või õigusega – praegu Kliimaministeeriumi kantsler hoiab kinni Eesti Energia õlitehase projekti. 350 miljoni eurost projekti, mis aitaks kaasa Eesti majanduse ekspordivõimele sadades miljonites eurodes, süstemaatiliselt hoitakse kinni.

Teine näide, mille tõi tegelikult Paavo Nõgene. Seesama Euroopa Liidu kestlikkuse direktiiv, mille puhul valitsuse seisukoht on, et jah, see tekitab täiendavat ja sisuliselt mõttetut halduskoormust sadades tuhandetes eurodes Eesti ettevõtetele, aga me võtame selle vastu, kuna see on Euroopa Liidu nõue ja neid ettevõtteid on ju nii vähe.

Tegelikult puudub reaalne dialoog ettevõtjatega ja ettevõtlusorganisatsioonidega. See on sisuliselt katkenud. Maris Lauri ütleb õigusega, et meie majanduse olukord on ka täiesti puhtobjektiivselt, sõltumata sellest, milline on riigi poliitiline juhtkond, keeruline. Meie suuremate sihtturgude välisnõudlus on kukkunud, pluss ebastabiilsed energia hinnad rahvusvaheliselt ja muud tegurid. Kuid praegu on probleem selles, et me mitte ei aita, ei mõtle sellele, kuidas on võimalik tagada ettevõtjatele stabiilsus, vaid vastupidi, süstemaatiliselt valitsus on muutunud Eesti riigis riskiks välisinvestoritele ja ettevõtjatele. Valitsuse majanduspoliitika ebastabiilsus on hüppeliselt kasvanud ja prognoositavus vähenenud nii ekspertide kui ka ettevõtjate hinnangutes, nagu näitas konjunktuuriinstituudi uuring. See, mida kõneldakse energiapoliitikast, kui me räägime sellest, et Eesti oleks areneva tööstusega riik … 

Aeg, Urmas! Nüüd on aeg!

… siis valitsusel peaks olema käsitlus konkurentsivõimelisest energiapoliitikast. Seda ei ole paraku.

Lihtsalt selgitan, miks ma andsin ühe punase minuti juurde. Sellepärast, et operaator pani algselt ainult ühe minuti. Nüüd kolleegid ei pahanda, et Urmas sai terve minuti rohkem rääkida justnagu. Aga algselt operaator pani ühe minuti ja kaks minutit on õigus saada. Sellepärast lasin ühe minuti üle. Maris Lauri, palun! Vastusõnavõtt.

Aitäh! Mul oli tegelikult tõesti protseduuriline küsimus. Siin on repliikide voor, mispärast lubati inimesel pidada kõnet?

Hea kolleeg! Me kunagi ei tea ette, mida inimene, kui ta sõna soovib nii-öelda vasturepliigina, mida ta räägib. Ja tõepoolest hakata katkestama kahe minuti kestel, ma arvan, ei ole väga ratsionaalne. Nii et see jääb iga inimese südametunnistusele, kas ta kasutab seda kui vastusõnavõttu või ta kasutab seda millekski muuks. Paraku nii on.

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 306 esimene lugemine lõpetada, ent on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni samasisuline ettepanek eelnõu 306 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Aga enne seda mikrofon palun Martin Helmele.

Suur tänu! Palun Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! Tore on taas teid kõiki näha. EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. 

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni samasisulise ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 306 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 32 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 306 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. november kell 17.15. Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 304 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahandusminister Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigieelarve seaduse muutmise eelnõuga tehakse kaks muudatust. (Sumin saalis.)

Palun vaikust, head kolleegid! (Helistab kella.)

Esimene muudatus puudutab [eelarve] tasakaalu reeglit. Esitatud muudatus riigieelarve baasseadusesse kaotab kumulatiivse arvestuse ja kompenseerimise nõude, kuna see võib osutuda ja ilmselt osutubki liiga jäigaks eelarve planeerimisel erinevate vajadustega arvestamisel. Eelarve tasakaalu reegel sõnastatakse eelnõus vastavalt Euroopa Liidu ja riikide ühistele kokkulepetele. 

Valitsussektori eelarve tuleb koostada lähtuvalt stabiilsuse ja kasvu paktist ning riigipeade ja valitsusjuhtide sõlmitud ning Riigikogu poolt 2012. aastal ratifitseeritud majandus‑ ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingust … (Juhataja helistab kella.)

Vabandust, lugupeetud rahandusminister! Lärm on saalis ikka väga suur. Mõned kolleegid tahavad väga kuulata ja see ei ole nende suhtes viisakas. Tänan, kolleegid! Palun, jätkake.

… ehk tulenevalt niinimetatud fiskaalleppest. Eelarve iga-aastase parandamisnõude sidumine stabiilsuspaketiga tähendab seda, et kui varasemalt tuli liikuda eesmärgi suunas igal aastal 0,5% SKP‑st positsiooni parandades, siis edaspidi on vastav nõue seotud majanduse hetkeolukorraga, jäädes keskmisena samale 0,5% tasemele. Kui väga rasketes majandusoludes on kohandumise nõue väiksem, siis headel aegadel jällegi vastavalt suurem – kuni 0,75%. 2024. aastaks prognoositud majandusolud on halvad, mistõttu struktuurset eelarvepositsiooni võrreldes 2023. aastaga parandada pole vaja.

Teine muudatus puudutab stabiliseerimisreservi liitmist likviidsusreserviga. Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal eesmärgiga maandada riigi rahastamisega seotud riske kriisiolukordades. Kuigi ka 2020. aastal andis Riigikogu COVID‑19 kriisi ajal loa reservi kasutada, kasutati seda viimati 224 miljoni euro ulatuses 2009. aasta majanduskriisi ajal. Peale seda on reserv suurenenud peamiselt Eesti Panga kasumieraldise arvelt. 30. juuni 2023. aasta seisuga oli reservi maht 428,6 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga saab seda raha paindlikult kasutada riigi likviidsuse juhtimiseks, selle võrra riigile vähem laenu võtta ning hoida intressikuludelt kokku hinnanguliselt 2 miljonit eurot aastas. Aitäh ja palun eelnõu toetada!

Aitäh! On aeg küsimusteks. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Ma muidugi tahaks jälle noomida väga napisõnalise sissejuhatuse eest. Niimoodi eelnõusid tutvustades jääb väga palju ütlemata. 

Reformierakondlased kipuvad arvama, et valijad on rumalad ning kergesti ja kiiresti unustavad. Mina sellega päris nõus ei ole. Mulle tundub, et reformierakondlased ise on sellise kala- või haugimäluga. Mul on küll väga hästi meeles see õudne huilgamine ja kisa, mis toimus siinsamas saalis, kui mina rahandusministrina tulin siia saali riigieelarve seadust lõdvendama. Mida kõike meile ette ei heidetud: lastele jäetakse võlad ja kõik aetakse hukka ja meist saab Kreeka ja mis kõik veel! Reformierakond oli täiesti endast väljas selle lõdvendamise pärast. Ja nüüd eelarve [reegleid], mida meie lõdvendasime, tulete teie veel oluliselt lõdvendama. Mismoodi te seda kõike selgitate? Iseendale, mulle ei ole vaja.

Aitäh! Ei, Reformierakond ei pea oma valijaid rumalaks, kindlasti mitte. Eesti inimesed, valijad on väga targad. Minu ettekanne andis lühikese ülevaate, sest debatis saame vajadusel detailsemalt sisusse minna. 

Mis puudutab eelarvereeglite lõdvendamist, mida teie tänaseks juba päris mitu aastat tagasi kaitsesite, siis oli sel ajal eelarvepositsioon meil positiivne. See oli see [aeg], kui kõik sai alguse. Headel aegadel lasti eelarve miinusesse, kuigi oleks tulnud koguda reserve, olla valmis halbadeks aegadeks. Siis hakkas see miinus kogunema. Tulid peale kriisid, erinevad püsikulud. Ja siin me täna oleme. Täna me oleme fakti ees, et kui me soovime eelarvet korda teha, aga teha seda nii, et me oma majandust sealjuures ära ei tapa, et Eesti inimestele oleks see jõukohane, et me ei peaks tegema liiga kiirelt liiga suuri kärpeid või liiga suuri maksutõuse, siis peame viima eelarvereeglid Euroopa eelarvereeglitega kooskõlla. See tähendab seda, et keerulistel aegadel on meil kohustus eelarvet parandada mõnevõrra vähem, aga sellegipoolest me igal juhul teeme seda, nii nagu eelmise eelnõu puhul sai selgitatud, ja headel aegadel parandame kiiremini.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kõigepealt küsin, kas Eesti Pangaga olete ka arutanud seda plaani. Mida Eesti Pank sellest asjast arvab? Lisaks küsin teilt, kas te võiksite ise meenutada mõningaid oma sõnavõtte ajast, kui EKRE oli valitsuses ja Martin Helme oli siin puldis, või vajate selles meie abi. Teie enda sõnavõtud samal teemal. Kas suudate ise tollest ajast midagi meelde tuletada või peame me selles teid aitama?

Aitäh! Eelarvereeglite muutmine on loomulikult küsimusi ja arutelu tekitanud. Riigi rahanduse korras hoidmiseks peaksid eelarvereeglid olema võimalikult karmid. Kui esimene lõdvendamine toimus, siis loomulikult me olime selle suhtes kriitilised, sest headel aegadel me hakkasime tekitama miinust. Ja selle tõttu me oleme jõudnud siia, kus me täna oleme. Täna ei jäägi muud üle, kui me soovime kriisist välja tulla nii, et meie majandus jääb terveks, et meie inimesed jäävad terveks, siis me peame neid eelarvereegleid muutma. Aga siinkohal teha nägu, eeskätt EKRE ridades, ja öelda, et vot eelarvereeglite muutmine on saatanast, ja samal ajal öelda, et me peaksime makse alandama ja toetusi tõstma, olles ise headel aegadel eelarvereeglid lõdvaks lasknud ja eelarve miinusesse lasknud – no ei ole kuigi tõsiselt võetav.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Te ajate päris segast juttu minu arust. Te ütlesite eelmises vastuses või oli see üle-eelmises, et te lõdvendate neid reegleid selleks, et ei peaks tegema liiga suuri maksutõuse. Muidugi, kas miski on liiga suur või mitte, on alati subjektiivne hinnang. Mulle tundub, et Eestis kõik peale teie ja mõne üksiku veel arvavad, et juba praegu on liiga suured maksutõusud. Ja teiseks, nüüd te just ütlesite, et selleks, et riigi rahandus oleks korras, peaksid reeglid olema võimalikult ranged. Te olete meile nädalate ja kuude viisi rääkinud sellest, kuidas te riigi rahandust korda teete, ometi te neid reegleid nüüd lõdvendate. Päris vastuoluline jutt. Kuidas te seda selgitate? Kas see on lihtsalt püüd valijaid segadusse ajada, et nad ei saaks aru, millega te siin tegelete?

Aitäh! Ei ole püüd segadusse ajada. Seda, et me riigieelarvet korda teeme, me eelmise eelnõu puhul just arutasime. 2024. aasta eelarve selgelt näitab, et me astume samme eelarve kordategemise, riigi rahanduse kordategemise poole. Need ei ole ainult sõnad, see on riigieelarves numbritega tõestatud. 

Kui headel aegadel otsustati eelarvereegleid lõdvendada ja eelarve miinusesse lasta, siis tabasid meid kriisid, võeti peale püsikohustusi. Nüüd me oleme jõudnud siia, kus me oleme. Me oleme ja meie riigi rahandus on keerulises olukorras. Eelarvereeglite järgi peaksime me struktuurset positsiooni 0,5% aastas parandama. 2024. aasta vaates me seda ka teeme ja oluliselt suuremas mahus, võrreldes kevadprognoosiga, kui said esimesed suured maksuotsused ja kokkuhoiuotsused tehtud. Aga me muudame seda tänasele majandusolukorrale jõukohasemaks, et me ei peaks tegema nii suuri kokkuhoiu- või kärpekohti või nii suuri maksutõuse, mis meie majandusele, inimestele oleksid üle jõu käivad. Jah, me peame neid tegema, sest headel aegadel eelarve lõdvendamise tõttu on auk nii suureks lastud, aga kui me neid eelarvereegleid ei muudaks, siis tuleks teha veel jõulisemalt ja veel raskemaid otsuseid.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Mart, sa kõlad nagu Tagurpidi-Ants: mida rohkem sa räägid, seda vähem sinust aru saab. Meil on praegu olukord parem kui mujal Euroopas, meie eelarvereeglid on karmimad ja me oleme laenu kontekstis paremas seisus kui muu Euroopa. Aga selleks, et eelarvedistsipliini parandada, peame me selle halvemaks muutma ehk laskma olukorra lõdvemaks. Katsu nüüd kuidagi lihtsamini selgitada, kus see loogika siin peitub: selleks, et asjad paremaks saada, tuleb need ennekõike hullemaks keerata.

Aitäh! Ei, hullemaks me midagi ei keera. Ja veel kord: mõnevõrra uskumatu on kuulata seda, kuidas eelmise eelnõu ajal me kuulsime Isamaa suuri sõnavõtte, et toetusi tuleb tõsta ja makse langetada, ja nüüd järsku Isamaa räägib midagi eelarve tasakaalust. Te olete ammu unustanud selle teema. Eelarve tasakaalust olete te kaugele eemale läinud. Pöörased toetused, maksude alandamine – see ei vii meid kuidagi eelarve tasakaalu poole. Teha nüüd nägu, öelda, et vaat eelarvereeglitest tuleb kinni pidada, Reformierakond justkui hakkab neid lõdvendama ja riigieelarvet kehvemaks tegema – see ei ole tõsiselt võetav ju, Isamaad ei ole see juba aastaid huvitanud. Isamaad on huvitanud see, et saaks populistlikult rohkem raha jagada ja siis väita, et makse tuleb langetada ja üht-teist kärpida. Aga Isamaa valitsuses olles ma ei näinud ühtegi kohta, kuhu Isamaa oleks bürokraatiat kärpima läinud. Seda ei ole tehtud. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma arvan, et oluline osa segadusest, millele siin eelnevad sõnavõtjad on osutanud, ongi sellest, et te ühelt poolt räägite riigi rahanduse kordategemisest, aga teiselt poolt teete täpselt neidsamu asju, milles eelnevalt olete teisi süüdistanud, nagu näiteks riigieelarve reeglite lõdvendamine. 

Aga ma tegelikult tahtsin küsida teie käest seda. Kui te räägite siin vajadusest pidada eelarvereeglitest kinni ja viia Eesti lähenemine kooskõlla – küll oma reegleid lõdvendades – Euroopa Liidu lähenemisega, siis kuivõrd Euroopa Liit ise nendest reeglitest kinni peab? Ma täiesti siiralt küsin. Kas te oskate mulle vastata või ei oska? Eelnevalt on siin täna juba viidatud asjaolule, et kui 2020. aastal oli EL-i enda võlakoorem 50 miljardit eurot, siis tänaseks on see 450 ja 2026. aasta lõpuks 900 miljardit eurot. Kas selline võlakoorma kasvatamine plahvatuslikus tempos on kooskõlas EL-i enda poolt kehtestatud eelarvereeglitega või mitte?

Aitäh! Need eelarvereeglid kehtivad Euroopa Liidu liikmesriikidele. Täpset numbrit mul kaasas ei ole, aga on kaks põhilist kriteeriumit: võlakoormus üle 60% ja nominaalne miinus üle 3 ei ole reeglitekohane. Kui ma suurusjärku nüüd õigesti mäletan, siis umbes pooled Euroopa Liidu riigid – need küll alati ei kattu, kellel on laenukoormus suurem või nominaalne miinus suurem – täidavad neid reegleid ja pooled mitte. Täpseid numbreid mul ei ole, aga see suurusjärk on umbes selline.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Aeg on muidugi hiline ja võib-olla sellest tulenevalt on asjad teil segamini nagu Kört-Pärtli särk, võib nii öelda. Te ütlete, et EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsuse ajal, kui oli COVID, oli kuidagi hea aeg ja heal ajal oleks pidanud raha säästma, aga teie valitsemise ajal, kui oli COVID, oli kuidagi raske ja halb aeg. Otsustage ära, kas see COVID-i aeg oli hea või halb. 

Aga kui vaatame seda märkuste ja ettepanekute tabelit siin, arvestades Reformierakonna euromeelsust, siis on isegi eelarvenõukogu teinud ettepaneku, et äkki peaks lõpuni ära ootama Euroopa Liidu eelarvereeglite reformi ja siis minema muutma. Kuidas siis järsku nii on juhtunud, et see, mille eest te peksite tolleaegset valitsust siin skisofreeniliselt – eelarvereeglite lõdvendamise eest –, siis nüüd käitute hoopis teistpidi? Milline silmakirjalikkus!

Aitäh! Ei ole silmakirjalikkus. Minu andmetel toimus 2017. aastal see, et eelarvereegleid EKRE ministri eestvedamisel lõdvendama … (Hääled saalis.) Igal juhul oli sellel ajal, kui meil eelarve oli tasakaalus ja ülejäägis. Eelarvereegleid mindi headel aegadel lõdvendama, siis tulid peale kriisid ja meil tekkis eelarvesse selle tõttu suurem miinus. Headel aegadel oleks tulnud reserve koguda. 

Ja nüüd olukord ongi see, et kuna headel aegadel eelarvereegleid lõdvendati ja eelarve miinusesse lasti, siis täna, pärast kriise, pärast hulgaliselt püsikulude juurde võtmist, kui me soovime eelarvereeglite kohaselt eelarvet parandada, siis me peaksime tegema jõulisemalt veel maksutõuse ja kokkuhoiukohti, mis oleks meie ühiskonnale üle jõu käivad. Tänase valitsuse nägemus ongi see, et on mõistlik lähtuda Euroopa eelarvereeglitest, mis ka keerulisel ajal annavad võimaluse mõnevõrra väiksemate sammudega eelarvetasakaalu poole liikuda. Seda me täna ka teeme: muudame neid reegleid, aga liigume ka eelarvetasakaalu poole. Ja kõige parem tõestus selleks ongi 2024. aasta eelarve, mida me just mõni hetk tagasi arutasime. 

Mis puudutab Euroopa Liidu eelarvereegleid, siis on viide ka siin seaduseelnõus, et me jätkuvalt lähtume neist täna kehtivatest. Kui need muutuvad, siis lähtume nendest, mis on muutunud. Need debatid täna käivad ja ilmselt nende kokkulepete tegemine võtab veel aega.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Väga ilusad sõnaühendid olid käibel siin: Eesti inimestele jõukohane, keerulistel aegadel, headel aegadel. Nii kaua, kui Reformierakond on valitsust juhtinud, on meil alati olnud keerulised ajad ja inimestele mittejõukohane elu. Teie ise ainult kriise tekitate ja siis räägite, kuidas teie tahate valitseda ja ei saa valitseda ja siis hakkate kriise lahendama. Nüüd te tänu sellele suurele valitsemisele viite Eesti riigi kuristikku tegelikult, majanduse põhimõtteliselt hävitate. Ja et oma saamatust kinni mätsida, hakkate te ilusti eelarvet lõdvendama. Mul on küsimus: kui te juhuslikult ka järgmine aasta olete veel valitsuse juht – kuna siis on see olukord, kui Eesti riik ongi totaalselt kriisis –, kas te siis hakkate veel omakorda lõdvendama neid reegleid?

Aitäh! Ei ole Reformierakond viinud Eestit kriisidesse. Kriisid on Eestit tabanud: COVID-kriis, energiakriis, sõda. Need on tekkinud meist olenemata põhjustel. Mida meie proovime teha ja teeme, on see, et Eestit kriiside vastu kindlustada, et me neis toime tuleks ja oleksime ka tulevikus toime tulev riik ja kaitstud riik. 

Eelarvereeglid – me täna võtame üle Euroopa Liidus kehtivad reeglid, need on täitmiseks. Jah, tuleb meenutada ka seda, et vahepeal neli aastat olid eelarvereeglid peatunud kriiside tõttu. See andis võimaluse neile, kes täna siin saalis suure suuga räägivad, et tuleks kokku hoida ja mida kõike teha, kulutada ilma reegleid järgimata. See sai justkui normiks. Rääkimata sellest, et sellel on ka teine pool, ebapopulaarne pool: kuskilt peab raha lõpuks tulema ning riigieelarve tulud ja kulud peavad ikkagi olema tasakaalus. Aga raha ei tule mujalt kui maksudest.

Anti Poolamets, palun!

No igal juhul 2009 majandasite te kriisi ikka väga vägevalt: 100 000 eestlast lihtsalt läks minema ja meil oli kõige sügavam majanduslangus Euroopas. Paistab, et te olete sellest palju õppinud ja tahate jälle sedasama teha. Aga minu küsimus on selle kohta. Millised on teie andmed, mitu Euroopa Liidu, eurotsooni riiki praeguse seisuga tegelikult järgib neid tasakaalureegleid, mida meie püüame järgida? Meil Lõuna-Euroopaga on üldiselt olnud äärmiselt halvad lood, osade riikidega on siiamaani väga halvad lood. Te käite tihti Brüsselis. Kuidas seal see nimekiri välja paistab?

Aitäh! Juba vastasin, et mul seda nimekirja siin kaasas ei ole, aga võiks öelda, et pooled Euroopa Liidu riigid seda võlanõuet või –3 nominaalse puudujäägi nõuet täidavad. See arusaam, justkui Eesti oleks eeskujulik, nii nagu me kunagi olime, ja et kõik Lõuna-Euroopa riigid kulutavad üle, eelarvereeglitest kinni ei pea, täna enam ei vasta päris tõele. Viimastel aastatel – alates 2017, kui eelarvereegleid lõdvendati – peale tulnud kriisid ja suured püsikulud on meid viinud sinna, kus meie laenukoormus on jätkuvalt madal, aga meie eelarvepuudujääk on ikkagi suur, ja on oht, et ta ei vastaks eelarvereeglitele. Ka kevadprognoosi järgi 2024. aastal ei oleks vastanud eelarvereeglitele, kui me ei oleks teinud neid maksu‑ ja kokkuhoiuotsuseid, mis 2024. aasta eelarves nüüd on.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete korduvalt öelnud, et headel aegadel [tehti] niisuguseid või naasuguseid otsuseid. Palun defineerige või määratlege ajavahemik, mida te mõtlete väljendi "headel aegadel" all.

Aitäh! Need on need ajad, kui riigieelarve oli kas nullis või positiivne. See oli 2017. Siis tehti eelarvereeglite lõdvendamine ja võis eelarvega minna miinusesse eelnevalt kogutud reservide arvelt. See on see muudatus, kus me headel aegadel viisime eelarve miinusesse, võtsime endale peale uusi püsikulusid, siis tulid peale kriisid ja see auk aina süvenes. Ehk sel ajal, kui oleks pidanud koguma kriisideks reserve, tekitas tolleaegne valitsus miinuse.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No teil on ikka kõik sota-pota seal peas. 2017 ei olnud tõepoolest meie valitsuses. 2019 sügisel jah, rahandusministrina tõin siia eelarve baasseaduse muutmise, mida te tohutult agressiivselt kritiseerisite kui mingisugust eriti vastutustundetut riigirahandusega tegelemist. Nüüd seda seadust, mida te tol ajal tegite maapõhja, te tulete siin seletama, et see on maru hea asi, sellega me teeme riigieelarve korda. Te saate ikka aru, et see on kaksisoim? Nii nimetatakse sellist asja, mida te seal räägite. See on see suhtumine, et meile Reformierakonnas on kõik lubatud ja kellelegi teisele ei ole kunagi mitte midagi lubatud, meie Reformierakonnas ei saa midagi valesti teha, sest me lihtsalt ei saa, ja kõik teised teevad alati kõik valesti, sest nad ei ole Reformierakonnas. 

Head ajad. 2019. aasta sügisel tõin ma siia eelarve, mis oli praktiliselt tasakaalus, nominaalis oli ta isegi plussis ja struktuurselt oli ta praktiliselt tasakaalus, hoolimata sellest, et eelarvereegleid oli lõdvendatud. Teie ei ole suutnud seda kunagi teha, kõik järgnevad aastad on eelarve olnud lõhki. See on see, mille eest me teid kritiseerime. Te räägite mingist korras riigi rahandusest, aga teete täpselt vastupidi. Ja sinna juurde ikka veel räägite, kuidas teie ajate mingit õiget asja. Nali ju!

Aeg, hea kolleeg!

Aitäh! Ei ole nali. Jah, need muudatused, mille tõttu headel aegadel läks eelarve miinusesse, tehti Jüri Ratase esimese valitsuse ajal. Siis tõesti teie ei olnud rahandusminister. Kui te räägite … (Jüri Ratas räägib saalist.)

Austatud kolleeg Jüri Ratas, ärme sega ettekandjat. Te saate kohe juhatama [asuda].

Kui nüüd rääkida 2019. aastast, siis COVID-kriisi järgselt eelarvereeglid pandi pausile, ja siis ei olnudki vaja eelarvereegleid enam muuta, sest need olid pausil.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Ma ütlen küsimuse alguses kohe ära, et mina ei kutsu üles kulutusi suurendama ega jooksvaid kulutusi katma laenu arvelt. Aga me kõik oleme veendunud, kes vähegi majandusega kokku on puutunud, et raha pikas perspektiivis üldiselt odavneb, inflatsioon sööb selle väärtust. Ja selles olukorras lähtuda dogmast – mis omal ajal oli väga õige rahanduspoliitikas, eriti Eesti krooni ajal ja ka üleminekul eurole, kui Eestil olid teatud kriteeriumid ja kindlad eesmärgid vaja täita, ja silmas pidades ka Euroopa Komisjoni enda laenupoliitikat –, lähtuda olukorrast, et headel aegadel kogume reserve ja halbadel aegadel kulutame ära, oleks võib-olla mõistlik asendada [arusaamaga], et halbadel aegadel võtame laenu ja headel aegadel maksame tagasi. Isegi talupojamõistus ütleb, et matemaatiliselt on see mõistlikum, nii käituvad ettevõtjad ja isikud. Mida te arvate selle kohta?

Aitäh! Jah, laenu tulebki võtta ja laenu me ka võtame, aga laenu ei peaks võtma püsikulude katteks. Täna oleme me olukorras, kus me seda teeme. Kui sa algul ütlesid, et ei kutsu üles kulusid suurendama, siis needsamad perehüvitised olid Isamaa suur loosung, mida osad Keskerakonna saadikud ja tänased Isamaa saadikud hakkasid eest vedama. See oli riigile üle jõu käiv kulu, selleks tuli seda riigile jõukohasemaks teha selle aasta sees. Sisuliselt me võime öelda, et me neid toetusi täna laenuraha eest maksame. 

Olgu head või halvad ajad, aga laenu eest püsikulude maksmine ei ole mõistlik. Raha, jah, ajas küll odavneb, aga meil on tulnud rahale hind, intressikulud, ja need on need, mis täna, kui me muutusi ei tee, sööks meil ligi 1% sisemajanduse kogutoodangust ära, mida oleks mõistlik kasutada targemalt. See summa on ligi 400 miljonit.

Mart Maastik, palun! 

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Varro Vooglaid juba mainis, et Euroopa Komisjoni laenukoormus on tõusnud hüppeliselt, ja aastatel 2020–2026 tõuseb see 50 miljardilt 900 miljardile. Kui vaadata edasi, mis korrelatsioon võiks tekkida, siis kolme aasta pärast, 2029, on see 8,1 triljonit. Meie räägime siin sellest, et me peaksime lõdvendama oma eelarvereegleid. Meil on kasutamata võimalus võtta laenu investeeringuteks, et turgutada majandust. Kui meie laenukoormus on praegu 20% ja Euroopa Liidu reegel näeb ette, et 60% on lubatud, siis miks me ei kasuta seda? Miks me lõdvendame mingeid reegleid? Üldiselt me võtame kogu aeg ju eeskuju Euroopa Liidult, aga siin me ei võta millegipärast. Kui naabermaad saavad hästi hakkama, nende majandus õitseb, siis meie millegipärast raskendame oma ettevõtjate tööd ja viime nad pankrotti.

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Ei, me ei raskenda oma ettevõtjate tööd ega vii neid pankrotti. Teie küsimus oli küll mõnevõrra segane, aga kui te viitate Euroopale, siis me just Euroopa reeglid praegu üle võtamegi ehk neist me hakkamegi lähtuma. Ja kui te viitate sellele, et me ei peaks eelarvereegleid täitma, vaid võtma laenu, siis see meid kahjuks ei aita. See, kui me võtame laenu, meid kuidagi eelarvereeglite täitmisest ei vabasta. Eelarvereeglitel on laenupiir. Ja on ka see, kui suur tohib olla riigieelarve defitsiit. Riigieelarve defitsiidi vaates laenude peale võtmine seda defitsiiti mitte kuidagi ei vähenda. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab [riigieelarve] seaduse § 5 lõiget 3. Praegu kehtiv seadus ütleb, et eelarvepositsiooni eesmärk tuleneb nõukogu määrusest nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta. See määrus sätestab ära järelevalve eelarveseisundi üle ning ka järelevalve majanduspoliitika üle. Teie tahate selle ära muuta: eesmärk seatakse vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule. Selgitage mulle palun sellist asja: kuidas on võimalik lepinguga muuta määrust nr 1466/97? Ja miks te kaotate ära järelevalve?

Aitäh! Me praegu ikkagi arutame riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Me riigieelarve seadusesse viime sisse muudatuse, et me edaspidi oma eelarvereeglites lähtume Euroopa Liidu eelarvereeglitest. Me räägime seadusemuudatusest, me muudame seadust. Järelevalve ei kao kuskile – kui me neid reegleid ei täida, siis jätkuvalt teostatakse selle üle järelevalvet.

Rain Epler … Vabandust! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja jättis vastamata ühele küsimusele: kuidas on lepinguga võimalik muuta Euroopa Liidu määrust? See oli selle asja põhiküsimus. Kas saaks paluda, et ettekandja ikkagi vastaks mu küsimusele?

Aitäh! Ma saan paluda, et ettekandja vastab kõigi Riigikogu liikmete küsimustele, sealhulgas teie küsimusele. Aga ma ei saa kuidagi anda talle sõna tagasi, et ta sellele vastaks. Ma loodan, et härra Võrklaev on kogenud poliitik ja tuleb selle küsimuse juurde teistele küsimustele vastamise juures tagasi. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Siin juba varasemad küsijad on puudutanud Euroopa Komisjoni keskselt laenamise temaatikat, ja prognoos on, et see keskmine laenusumma jõuab 900 miljardini aastaks 2026. Ma nüüd vaatan seda tabelit, mis on praegu arutluse all oleva eelnõu selgitustes, ja seal see eelarvereegli lõdvendamine toob kumulatiivselt 2027. aastaks kokku meile võimaluse circa 2 miljardiga rohkem miinusesse minna, kui tänane reegel võimaldaks. See 2 miljardit ongi Eesti osakaal 2026. aasta lõpus sellest Euroopa-keskselt võetud laenukoormusest. Kas te vaikselt valmistute selleks, et ühel päeval see kas sissemakse kaudu või kuidagi muul moel nõutakse meilt sisse, see Euroopa keskmine laenukoormus, et kogute selleks siin raha oma reeglilõdvendusega?

Aitäh! Ei, me ei kogu raha selleks. Jätkuvalt ju isegi neid eelarvereegleid muutes ja tehes ära kõik need rasked otsused 2024. aasta eelarves, mis meil on vaja teha, ja sealt edasi riigi eelarvestrateegia vaates on meie eelarve jätkuvalt kahjuks miinuses. Lihtsalt eelarvereeglite muudatusega me teeme seda oma riigile, oma majandusele, oma inimestele jõukohasemaks, seda eelarveparandust, ja hakkame selgelt eelarve tasakaalu poole liikuma. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Vaadake, siin oli ajalooline hetk natuke aega tagasi. Mida me kuulsime reformierakondlase suust? Laenu tulebki võtta! Oi-oi-oi! Alles see oli, kui kisendasite siin ja ajasite, ma ei tea, mingit vahtu suust välja. Laenuleivast ja laastutulest rääkisite ja sellest, et meie lapsed ja lapselapsed ja kõik ja puha. 

Aga rääkides siin headest ja halbadest aegadest, siis vaadake, head ajad tulid teil tänu sellele, et meie valitsus veeretas teile raha ette tänu maksulangetusest laekuvatele maksudele, ja tänu sellele, et meie valitsus toetas koroonaajal ettevõtjaid, nii et nad ei läinud pankrotti, vaid teenisid endale ja riigile maksutulu ja raha. Teie saite meilt päranduseks korras majanduse ja rahanduse, aga keerasite selle ise kõik tuksi. Lõpetasite ettevõtjate toetamise, hakkasite seda raha raiskama, sõja puhkedes alustasite massiliselt toetuste maksmist. Jah, toetuste. Laamendasite julgeolekukriisi ettekäändeks tuues riigi rahaga ikka täiesti pööraselt. Ja nüüd te lõdvendate eelarvereegleid. Kuidas see riigi rahanduse korda teeb, kui te rahva rahaga niimoodi laamendate?

Aitäh! Ei, me ei laamendada rahva rahaga. Minu meelest 2024. aasta eelarve näitab kõige selgemalt seda, et tänane valitsus on võtnud suuna riigi rahanduse kordategemiseks, on astunud selleks reaalseid samme ja teeb neid ka edaspidi.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Tuleva aasta riigieelarve tulud kasvavad olulisel määral. Te ütlesite siin arutelude käigus, et järgmiseks aastaks on keskvalitsuses leitud kokkuhoiukohti 40 miljoni euro ulatuses ja veel 13 miljonit eurot täiendavaid tulusid. Mul oleks hea meel, kui te selgitaksite, millised kulud ja tulud selle 53 miljoni sees on. Ja teiseks ja veel olulisemaks, mis puudutab seda eelnõu ja arutelu: kuidas nende eelarvereeglite leevendamine aitab tulevikus neid kokkuhoiukohti rohkem leida ja piisavalt kokku hoida? Minu meelest teenib see täpselt vastupidist eesmärki.

Aitäh! Esimene küsimus ei puutu antud eelnõusse. See oli eelmise eelnõu küsimus. Kuidas ta aitab edaspidi kokkuhoiukohti leida? Ta ei aitagi meil kokkuhoiukohti leida. Nagu ma olen öelnud, kui me muudame neid reegleid, siis teeb ta need reeglid jõukohasemaks, arvestades seda, kui sügaval augus me täna oma riigi rahandusega oleme. Kui me neid reegleid ei muudaks, kui me ei lähtuks Euroopa Liidu reeglitest, siis meie oma eelarvereeglid on selle võrra karmimad ehk me peaksime tegema raskemaid kokkuhoiu- ja maksuotsuseid. 

Tänane eelarvereegel näeb ette, et kui me saavutame eelarvetasakaalu, siis struktuurset ülejääki peame me eelarves planeerima nii kaua, kui kogu see miinus või defitsiit, mis on varasematel aastatel tekkinud, oleks kaetud. See tähendaks seda, et tänase eelarvereegli järgi, isegi kui me saavutame eelarvetasakaalu, peame me planeerima 39 aastat eelarves ülejääki. Tänastes oludes, kui meil on vaja oma eelarveaugust välja tulla, turgutada majandust ja hoolitseda oma inimeste eest, sellisel kujul planeerida 39 aastaks veel täiendavat ülejääki lihtsalt ei oleks mõistlik ega ka ilmselt riigile jõukohane. Ja tegelikult ei oleks see ka vajalik.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Nüüd te toote võrdluseks siin eelmise päevakorrapunkti ehk 2024. aasta eelarve. Samas te eelmise päevakorrapunkti juures [ütlesite], et me käsitleme ainult 2024. aasta eelarvet, me ei vaata strateegiat tuleviku jaoks. Loen siit eelnõu seletuskirjast, mõju kriiside lahendamisele ja nende taastumisele, et kõiki seaduses märgitud eesmärke saab juba täna piisavalt hästi täita ning riske maandada likviidsusreservi vahendite abil või erinevaid paindlikke laenuinstrumente kasutades. Ma küsingi: kui meil juba praegu on nende eesmärkide täitmiseks instrumendid olemas, siis milleks on ikkagi vaja neid eelarvereegleid lõdvendada?

Aitäh! Selgitasin ja selgitan veel kord: kehtivad eelarvereeglid näevad ette, et kui meil on eelarvedefitsiit, siis me peame struktuurset positsiooni parandama 0,5% aastas. Kui me jõuame tasakaalu, siis me peame seda parandama nii kaua, kuni kogu tekkinud puudujääk on kaetud. See tähendakski seda, et olukorras, kus me jõuame eelarvega tasakaalu, peaksime me veel 39 aastat tootma justkui ülejääki. Aga see tähendaks seda, et me peame planeerima veel suuremaid kärpeid, veel suuremaid maksutõuse. Meie ettepanek on lähtuda Euroopa Liidu reeglitest, mis seab meile kohustuse eelarvepositsiooni igal juhul parandada. Kui majanduses on keerulised ajad, siis võib seda teha mõnevõrra rahulikumas tempos, ja kui majanduses on head ajad, siis võib teha seda kiiremini. 

Euroopa reeglid ei näe ette seda, et me peaksime ajas tekkinud miinust hakkama katma väga pika aja jooksul plussiga. See reegel ei ole enam reaalne, mõistlik ega jõukohane. See ilmselt oleks olnud jõukohane siis, kui 2017 ei oleks muudetud seda reeglit, et headel aegadel miinusesse ei minda, sest siis ilmselt oleksid kriisid tabanud kiiresti, oleks tehtud ühekordseid kulusid. Sealt kiiresti välja tulla oleks olnud võimalik siis, kui majandus oleks taastunud. Täna me oleme olukorras, kus me kriisi ajal oleme võtnud peale ka pikaajalisi püsikohustusi, sest eelarvereeglid ei ole kehtinud.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma mõtlesin küsida teilt ühe sellise natuke laiema küsimuse. Te olete palju rääkinud vajadusest kinni pidada Euroopa Liidu eelarvetasakaalu reeglitest. Aga mida arvata sellest kohustusest või sellest vajadusest nendest reeglitest kinni pidada olukorras, kus – nagu te eelnevalt ise ütlesite – pooled Euroopa Liidu liikmed või isegi rohkem ei pea nendest kinni? Me kasutame ühte ja sama raha, me oleme ühes ja samas rahasüsteemis. Need reeglid ei ole kehtestatud ilmaasjata. Need on kehtestatud sellepärast, et keegi ei hangiks endale nii-öelda suuremat hulka vaba raha, konkurentsieelist teiste ees. On nii vist, saan ma õigesti aru? Aga kui nendest reeglitest reaalselt pooled mängijad kinni ei pea, siis kas ei peaks küsimuse alla seadma, kas see kohustus nendest kinni pidada üldse enam kehtib. Sellega seonduvalt ma mõtlesin küsida teilt: kas te olete ka rahandusministrina protesteerinud selle vastu, et teised riigid ei pea nendest kinni, samal ajal kui teie üritate sinnapoole pürgida?

Aitäh! Me peame vaatama olukorda, kus me praegu oleme. Praegu on kriiside tõttu eelarvereeglid peatunud ja see on olukord, kus ka meie ei ole, kui me lähtuks reeglitest – mõnel aastal oleme, mõnel mitte –, sellest defitsiidireeglist kinni pidanud. Täna me oleme olukorras, kus eelarvereeglid on olnud pausil. Te küsisite enne riikide kohta, kes täidavad, kes ei täida [neid reegleid]. Need on pausil, aga jah, võib ikkagi öelda, kes täna on seal piirides või ei ole. 

Nüüd, kui need jõustuvad, peavad kõik hakkama neid jälle täitma. Kui neid ei täideta, siis on vastavad järelevalvemehhanismid. Võidakse tulla meie eelarve üle järelevalvet tegema, meie otsustuspädevus tegelikult väheneks, just selleks, et hoida seda ühtset rahanduspoliitikat ja Euroopa Liidu finantskeskkonda stabiilsena. See on ka see, miks see täna on olulisem kui siin mitme varasema aasta jooksul. Kui me olemegi kriisides saanud teha eelarveid, kus eelarvereeglid ei ole meid sisuliselt piiranud, siis 2024. aasta eelarve puhul, kui need eelarvereeglid uuesti rakenduvad – need rakenduvad järgmisest aastast –, me peame hakkama neist kinni pidama. Ja samamoodi peavad hakkama neist kinni pidama kõik teised riigid. Igal juhul peavad ka nemad täna [arvestama] sellega, et eelarvereeglid uuesti rakenduvad ja nad peavad hakkama nendest kinni pidama. Kui kinni ei peeta, siis järgnevad kontrollimehhanismid. Jah, samal ajal arutatakse eelarvereeglite muutmist Euroopa Liidu tasemel, et seal teatud erisustega arvestada, aga neid otsuseid ei ole täna tehtud. Kui need tehakse, siis loomulikult hakkavad need ka meile kehtima.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea rahandusminister! Stenogrammi huvides peab muidugi selle jah ära fikseerima: 2017. aastal EKRE siiski valitsuses ei olnud. Peab ütlema, et te ka parandasite selle hiljem. Aga et oleks selge, et EKRE ei olnud 2017. aastal valitsuses. 

Nüüd, tulles eelarvereeglite lõdvendamise juurde, siis ma ikkagi väidan, et Reformierakonna käitumine on olnud väga silmakirjalik. Kogu aeg jutt sellest, kui EKRE käis siin eelarvet esitamas, kuidas me võtame laene ja pärandame selle kõik lastele ja lastelastele ja lastelastelastele ja kuidas see kõik on meie tuleviku ja laste arvelt. Kuidas praegune olukord teistmoodi on? Reformierakonna võetavad suured laenud on nagu hea, kusjuures see raha ei lähe ka majandusse, kuhu ta peaks minema, aga varasemalt oli see väga halb?

Aitäh! Need laenud, mida me täna suuresti võtame, miks laenukoormus meil on kasvanud, ongi need viimaste aastate nii kriisidest kui ka kriiside ajal võetud püsikohustustest tekkinud kohustused, mida me täna peame katma. Kui valitsus vahetub, ei saa öelda, et okei, nüüd me rohkem ei täida oma kohustusi, mis me oleme võtnud, ja laenu ei pea võtma. See on pikaajaline protsess, et tulla välja sellest olukorrast, kus meil on suured kulud peal, samal ajal tulud nendele kuludele ei vasta. Ja loomulikult, siis ei jäägi muud üle, kui need laenuga katta. Aga oluline on see, millise poliitika valitsus valib. Tänane valitsuse poliitika on see, et me soovime eelarve kulud ja tulud tasakaalu viia, et me ei peaks tulevikus katma oma püsikulusid laenuraha eest. Jah, laenuraha investeeringuteks loomulikult võib kasutada, aga püsikulude puhul ei ole see lihtsalt mõistlik. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Muidugi jutt sellest, kuidas peaeesmärk on riigieelarve korda teha, on sihuke veidi kummaline. Tehke parem majandus korda ja küll saab korda ka kõik ülejäänu. Te kogu aeg räägite siin seda, et raskel ajal tuleb raha reservi koguda ja kriisi ajal tuleb seda kasutada. Me oleme Reformierakonna valitsuse ajal praktiliselt kõigi aegade kõige hullemas kriisis. Meil on kõige suurem majanduslangus ja on olnud kõige suurem inflatsioon, kui me paneme kokku eelmiste [majanduslanguste] ja kogu selle majanduslanguse aja. Ja mul on selline palve. Te ei ole kasutanud reservi halval ajal, mida tegelikult oleks pidanud just nimelt selle kriisi vältimiseks kasutama. Kas te oskate mulle öelda, kui palju inflatsiooni tõttu on sellel raskel ajal see reservi reaalne väärtus hävinud, lihtsalt ära sulanud?

Aitäh! Ma räägin reservidest ikkagi selles kontekstis, et kui meil riigieelarve on miinuses, siis meil ei ole reserve, mida kasutada. Me oleme miinuses. Kui meil oleks need reservid ehk meie eelarve ei oleks defitsiidis, siis meil oleks, mida kasutada. Meie alustasime siis, kui eelarve oli miinuses, olid kriisid ja täiendavad püsikulud. Mis puudutab inflatsiooni, siis inflatsioon on tugevalt alanemas, ja palgakasv täna ületab inflatsiooni ehk inimeste ostujõud on taastumas.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eelarvest nähtuvalt on valitsuse prioriteediks kõik muu peale Eesti riigi ja rahvuse jätkusuutlikkuse tagamise. Võtate laenusid ja kulutate selle kõikidele teistele, aga Eesti riik langeb üha suuremasse vaesusesse. Nüüd veel lõdvendate neid reegleid, sest teie ju võite, teised ei või. Aga eelarve juurde tulles tahaks teada, mis konkreetselt on selles uues eelarves plaanitud Eesti rahva heaoluks, elamisväärse elu tagamiseks. Ja ärge hakake rääkima mingist maksuküürust, justkui keegi sellest võidaks. Ainult rikkurid võidavad sellest.

Aitäh! See küsimus ei puuduta antud eelnõu. Seda kõike me arutasime mõni tund tagasi, eelmise, 2024. aasta riigieelarve eelnõu raames.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea rahandusminister! Ma arvan, et paljud küsimused puudutavad kaudselt seda eelnõu ka siis, kui need ei pruugi olla nii-öelda punktuaalselt selle seaduse sätetest tulenevad, minu küsimus niisamuti. Praegu, kui te olete arutanud erinevaid võimalusi, kuidas riigieelarve tasakaalureegleid täita või saavutada või leevendada, kas te olete arutanud ka neid võimalikke ettepanekuid, mis järgmiste aastate riigieelarve nii-öelda tulude langemist või kulude suurenemist vähendaksid? Näiteks nagu Reformierakonna kõige kallima maksulubaduse ärajätmine, mille kohta ma just kuulsin, et Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo ütles ka, et see on üks punkt, mida peaks kaaluma, arutama. Seda ütles ta ERR-i debatis "Esimeses stuudios". Võite järele vaadata, kui pole jõudnud. Kas see on ka laual või on ainult maksude tõstmine? Teiseks: kas eelarvereeglite leevendamine on see instrument, mida tänane valitsus kaalub?

Aitäh! Keskerakonna valitsus oli see, kes eelarvereegleid headel aegadel muutma läks ja headel aegadel meie reserve sööma hakkas. Siis tabasid meid kriisid ja aina sügavamasse auku me liikusime. Kui seda poleks tehtud, oleks meil tänasest august ilmselt lihtsam välja ronida. 

Nüüd, mis puudutab seda, kas eelarvereegleid muuta. Jah, loomulikult see ei olnud meie esimene valik. Miks me seda teeme? Selles keerulises olukorras eelarveseisu parandades me võtaks endale reaalsed eesmärgid. Kui tänane baasseadus näeb ette selle, et me peaksime pärast tasakaalu jõudmist veel täiendavalt selle miinuse, mis on aastate jooksul tekkinud, ära katma, siis me teeksime seda 39 aastat. See oleks meie majandusele ja inimestele raske koorem, mida kanda, ja tegelikult ei oleks see ka tingimata vajalik. Oleme arutanud jah erinevaid maksumuudatusi ning kokkuhoiumuudatusi. 

Te viitasite jälle maksuküürule. Ma tõesti arvan, et see oli ajale jalgu jäänud küürakas süsteem, mis karistas eeskätt 1200–2100 eurot teenivaid inimesi. Jah, need inimesed väärivad, et nad saavad oma töö eest väärilist palka, et neid ei karistata marginaalse maksumääraga, 34%. Me oleme tõstnud tulumaksuvabastust. Kui maksuküüru tagasi toomine kõikidest hädadest Eesti päästaks, siis võiks ju seda arutada, aga mul on tunne või ma olen päris kindel, et need oponendid, kes räägivad sellest, kui palju see riigieelarvesse raha tagasi tooks, siis esiteks on see raha see, mis me uuesti võtaksime ära Eesti inimestelt, mis nad muidu saaksid oma töö eest kätte. Ja teiseks, kuna seal on rida muudatusi – kas või seesama tulumaksuprotsendi tõus 22%-le, mis hakkab meile tulumaksu tulevikus rohkem tooma, tulumaksuvabastus 700 eurole –, siis kui need sealt maha võtta, see number ei oleks pooltki nii suur. Tegelikult, kui võtta sinna juurde see, et riigisektoris, avalikus sektoris toob see kaasa automaatse palgatõusu nagu ka erasektoris ja kõigil muudel kohtadel, siis kui me seda läheksime riigi raha eest tegema, oleks see täiendav kulu. Ehk jah, meie soov on jätta inimestele nende tehtud töö eest rohkem raha kätte.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on otseselt seotud selle eelnõuga ja ma palun teid vastata. Kui te olete rahandusminister, siis te ilmselt olete võimeline ka vastama, sest ühtegi sellist seadusemuudatust ei saa viia ellu, kui te sellest mitte midagi ei tea. Küsin uuesti § 5 lõike 3 kohta, mida te muudate. Praegu eelarvepositsiooni eesmärk tuleneb Euroopa Nõukogu määrusest nr 1466/97. Määrusest. Teie tahate selle muuta, et vastavalt lepingule. Minu küsimus, hea minister: nimetage täpselt, millise õigusakti alusel on võimalik asendada Euroopa Nõukogu määrus lepinguga.

Aitäh! See õigusakt ongi meie riigieelarve seadus, mida me praegu muudame. Meie riigieelarve seaduse § 5 lõige 3 viitab täna tõesti, nagu te ütlesite, määrusele. Seda määrust me ei lähe muutma. Seda määrust me ei lähe muutma, küll me muudame oma riigieelarve seadust, kus me asendame viite sellele määrusele viitega: valitsussektori keskpika perioodi eelarve eesmärk seatakse vastavalt majandus‑ ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule. Me paneme oma seadusesse viite, millest me edaspidi oma riigieelarve koostamisel lähtume.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Ma ei tea, kas on kosta minu küsimused sinna ette. Ma küsisin konkreetselt, millise õigusakti alusel on võimalik asendada määrus lepinguga. Vastust ma ei saanud. Mispärast ettekandja hiilib vastusest kõrvale? Äkki ta on ikkagi võimeline vastama? Küsimus on ju selles, et rahandusminister, sellist, ütleme, olulist asja peaks absoluutse täpsusega teadma. Kas see mikrofoni heli ikka kostub lugupeetud Mart Võrklaevani?

Aitäh, hea küsija! See on protseduuriline küsimus. Teie heli kostub siia saali ette. Anti Poolamets, palun!

Ma läheksin tagasi tasakaalureegli juurde. Me tegelikult ei saanud teilt vastust, kuigi te olete tihe Brüsseli külaline, kuidas see omavaheline käitumine siiski toimib. Ma loen 2022. aasta lõpu andmeid ja selgub, et seal on riigivõlg, järelikult keskmiselt, langenud Euroopa Liidu riikides 91%-lt 87% peale. Meie oma oli tookord 16,7%. Ehk tegelikult katla ühes servas proovitakse teistmoodi käituda. Mulle meeldib see, kui meie käitume nii, nagu meie tahame. Aga kas me ei peaks üldse oma reegleid kehtestama olukorras, kus keegi neid reegleid tegelikult ei täida?

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et kriisiaastatel olid need reegleid peatunud. See, millele teie viitasite, ongi just enne kriisi tekkinud. Nii laenukoormus kui ka eelarvedefitsiit on keskmised. Ja tänased numbrid – ma ütlen, et mul ei ole neid siin kaasas, aga ma võin need saata järgi, mis on täpselt mingite riikide nii laenukoormus kui ka defitsiit – on umbes pooleks: pooled täidavad, pooled ei täida. Kui eelarvereeglid nüüd uuesti kehtima hakkavad, siis peavad hakkama neid täitma kõik. Kui ei täida, siis selleks on ka vastavalt, eks ju, sanktsioonid. 

Ja mida me täna selle eelnõuga teeme, ongi see, et meie loobume enda karmimatest reeglitest ja lähtume Euroopast, et olla Euroopa riikidega võrdne võrdsete seas. See on minu meelest osaliselt see, mida te teise käega oma küsimustega taotlete, et miks me piitsutame ennast rohkem kui teised. Nüüd me teemegi seda, et me oma reeglid muudame täpselt Euroopa reeglite kohaseks ehk olemegi võrdsed võrdsete seas.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab stabiliseerimisreservi teemat ehk põhimõtteliselt stabiliseerimisreservi kaotamist, vahendite liitmist likviidsusreserviga. Siin on üks põhimõtteline küsimus. Nagu me teame, vastavalt praegusele seadusele võtab stabiliseerimisreservi kasutamise suhtes otsuse vastu Riigikogu, likviidsusreservi kasutamise suhtes valitsus. Millega see on põhjendatud? Jah, on küll välja toodud, et viimastel aastatel, kuna see on konservatiivsetes väärtpaberites, on see intressiga tootnud miinust. Ma arvan, et lähiaastatel enam ei toodaks, sest intressid on tõusnud. Nii et see kokkuhoid on seal niisugune virtuaalne. Millega te põhjendate seda, et te soovite selle stabiliseerimisreservi liita likviidsusreserviga ja võtta kriisisituatsioonis õiguse Riigikogul mingigi õlekõrre üle otsustada?

Aitäh! Riigieelarve üle otsustab nii täna kui ka tulevikus Riigikogu. Likviidsusreserv kujuneb tegelikult selle põhjal, milliseid kohustusi riik endale võtab. Likviidsusreservi mõte on teatud aja jooksul – kuus kuud – suuta neid kohustusi ka täita. Kui need kohustused kasvavad, siis peab kasvama ka likviidsusreserv. 

Nende kahe asja liitmise mõte – ja seda me arutame siin Riigikogus ehk Riigikogu ütleb, kas ta lubab stabiliseerimisreservi likviidsusreserviga liita või mitte –, see ettepanek on kantud kokkuhoiu ettepanekutest, millest me eelmise eelnõu raames rääkisime. Me peame hoidma seda raha, see peab olema likviidne, see peab olema kaitstud. See tähendab seda, et ta on väga madala tootlusega. Tänases olukorras, kus me likviidsusreservi hoidmiseks võtame laenu ja maksame intresse ning stabiliseerimisreservi hoiame madalate intressidega, me tegelikult maksame laenuintressideks lihtsalt tühja. Hinnanguliselt on see umbes 2 miljonit eurot aastas. Kui me need kokku liidaks, siis me võidaksime selle raha, mis me täna maksame likviidsusreservi hoidmiseks kõrgemate intressidena ära. 

Stabiliseerimisreservil on loomulikult olnud oluline roll varasematel aegadel, et tagada meie valmidus kriisideks. See täna väga ei kasva. Põhikoht, kus ta kasvab, on Eesti Panga kasum. See on 400 miljonit. Viimaste kriiside ajal – COVID-kriis, energiakriis, sõda – me oleme saanud hakkama likviidsusreserviga. Likviidsusreserv on täna 2 miljardit, stabiliseerimisreserv on 400 miljonit. Suures kriisis see meid ei aitaks.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Teiega on ikka hea debatti pidada. Teile meeldib vaadata neid 2016, 2017, 2018 tehtud otsuseid ja ignoreerida viimaste aastate Reformierakonna valitsuse tehtud otsuseid ja neid püsikulusid, mis on miljardi ja enama euro ulatuses võetud just nimelt Reformierakonna juhtimisel, mil teie erakonna esimees oli peaminister ja juhtumisi kõik rahandusministrid olid järjest Reformierakonnast, isegi nende asendajad olid Reformierakonnast. Nii et küllap selles eelarvedefitsiidis on omajagu süüd, et mitte öelda rohkem süüd, mis on faktiliselt õige, Reformierakonna valitsustel, kes neid püsikulusid on rohkem võtnud. 

Selles valguses küsingi. Sel hetkel, kui neid püsikulusid suurendasite hüppeliselt, näiteks 2023. aasta eelarvet vastu võttes, mida te siis mõtlesite? Kuidas te tol hetkel arvasite, et on võimalik need kulud tuludega katta nii, et ei peaks minema eelarvereegleid muutma? Või oli see plaan juba toona olemas, sellest lihtsalt ei räägitud?

Aitäh! Ei, seda plaani meil siis ei olnud. Loomulikult, kui siis oleksid eelarvereeglid kehtinud, oleks see aidanud ka selles valitsuses neid otsuseid teha riigile jõukohasemalt ja oleks mõnedki otsused tehtud võib-olla nii, et need riigile jõukohased ka on. Kahjuks oli poliitiline olukord selline, nagu ta oli. Jah, me võtsime riigile kohustusi, mis ei ole jõukohased. Kus viga näed laita, siis on võimalus alati seda muuta. Seda me tänases valitsuses juba ka tegime enne suve algust ja ilmselt tuleb neid otsuseid teha ka edaspidi. 

Täna me oleme olukorras, kus eelarvereeglid hakkavad järgmisel aastal kehtima, seetõttu tulevikuvaates oleks mõistlik neid muuta. Ja muuta ka just selles vaates – sellesama näite põhjal, mis ma ütlesin –, et isegi eelarvetasakaalu jõudes me peaksime kogu selle varasema miinuse kokku koguma, ja see tähendaks 39 aastat. See lihtsalt ei oleks mõistlik meie riigi majanduse ja eelarve vaates.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te ise enne pikemalt rääkisite sellest maksuküürust või õigem oleks öelda maksuastmest. Ma natukene kõnelen sellest. Teie reform 1300 eurot teenivale inimesele toob kätte umbes 12 eurot kuus, aga teise käega te oma maksutõusudega võtate selleltsamalt inimeselt, arvestades tema võimalusi tarbimiseks, umbes 100 eurot kuus ära, ehk saldo on vähemalt –80. Kuidas Eesti inimesed teie arust hakkama peaksid saama? 

Ja liikudes ülespoole seda tabelit pidi, kõrgemate palganumbrite juurde, see võit on olematu. Ka 2000‑eurost palka saav inimene jääb kokkuvõttes miinusesse, kui arvestada tema tarbimiskulutusi ja maksutõusudega kaasnevat kulude tõusu ja maksuküürust saadavat võitu. Nii et mingit võitu siit ei tule. See on selline tore jutt lihtsalt. Aga ma küsin kiirelt: miks te selle eelnõu puhul nii lühikese kooskõlastusringi tegite, või selle teema puhul? Kas see on kuidagi heade tavadega kooskõlas või ei ole?

Aitäh! Maksuküüru [kaotamine] alandab tööjõumaksusid ja jätab inimestele rohkem raha kätte. Minu vastuküsimus on see, et kui te ütlete, et see nii väike on, ja ise soovite selle tagasi tuua, siis võtaks te inimestelt ka selle viimase ära. Ehk jätkuvalt 1200–2100 teenivad inimesed maksaksid marginaalset maksumäära rohkem. 

Miks me selle eelnõu puhul lühema tähtaja andsime? See pidi liikuma koos 2024. aasta eelarvega. Eelarve loogika on see, kus me [vaatame] suvist majandusprognoosi ja teeme oma eelarvelisi otsuseid. Siin [eelnõus] on stabiliseerimisreservi kokku liitmine likviidsusreserviga ja lisaks eelarvereeglite muutmine. See oli otsus, et jah, me eelarve raames seda tegema hakkame, ja kuna ta pidi eelarveprotsessi jõudma, siis oli ka tähtaeg mõnevõrra lühem. Küll julgen ma öelda, et eeskätt puudutab see Riigikogu tegevust ja ministeeriumide tegevust, ehk nii eelarvereeglid kui ka stabiliseerimisreservi muutmine likviidsusreserviga. Nendel, keda see rohkem puudutab ja kes selles kaasa räägivad, on ka piisav aeg olnud oma ettepanekuid teha, sealhulgas Eesti Pangal ja eelarvenõukogul.

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kuna härra minister pöördus minu poole, siis ma tahaksin teilt küsida: kas siin on ka selline protseduur olemas, et ma saaksin ta küsimusele vastata? Mina näen, et maksuküüru kaotamine, selle ära jätmine võimaldaks ära jätta ka olulise osa maksutõuse. Selles mõttes oleks inimestele võit kindlasti suurem, kui need maksutõusud ära jäävad. Kas on mul võimalik vastata ministrile? 

Aitäh! Ma vaatan kodu- ja töökorra seadusest. Ei, seda võimalust teil ei ole, minister ei saa küsida siin teie käest. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Jätkates kolleeg Siim Pohlaku teemat: kas me oleksime tahtnud maksu tõsta? Ei, me kindlasti ei oleks maksu tõstnud, me oleks leidnud muid lahendusi sellest olukorrast väljatulekuks. Aga eks me kõik saame aru, et tegelikult kogu see pakett on ju tulnud sellest, et Reformierakond oma kõige kallimat valimislubadust koalitsioonipartnerite kaudu nüüd rakendab. See toob siin aastate jooksul päris suure miinuse juurde ja selle tõttu tuleb kõike lõdvendada. Kas oli ka mingi arutelu selles osas, et maksumuudatused just tulumaksu osas edasi lükata? Teha eelnevalt rahandus korda ja siis hakata seda nõndanimetatud tulumaksureformi tegema? 

Aitäh! Tulumaksureform jõustub 2025. aastal. Tulumaks tõuseb 22%-le, toob riigieelarvesse pikas vaates rohkem raha juurde ja 2025. aastal jätab inimestele rohkem raha kätte. Näiteks keskmist palka saav õpetaja, kelle palga üle me siin mõni aeg tagasi just arutasime, saab üle 100 euro kuus rohkem raha kätte. Ma arvan, et see on sellel keerulisel ajal talle väga oluline täiendav tulu, mida ta oma ausalt tehtud töö eest saab.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te olete siin korduvalt olnud mures seetõttu, et likviidsusreservi ja laenudega kaasnevad suured intressikulud ning et stabiliseerimisreserv on praktiliselt kulu, sest seal on intressid väga madalad. Aga tegelikult on ju võimalus stabiliseerimisreservi investeeringupiiranguid leevendada. See võimaldaks Eesti riigil oma finantsvarade paigutamisel võtta rohkem riski, et teenida vastavalt suuremat tulu. Siis seda vahet enam ei oleks, mida niimoodi peaks katma. Mulle tundub, et tegelikult on kogu kala peidetud hoopis sellesse, et stabiliseerimisreservi kamandab nii-ütelda Riigikogu ja likviidsusreservi valitsus, aga nende ühendamisel te tahate Riigikogult selle õiguse enda kätte saada. On nii?

Aitäh! Ma teie juttu kuulates juba mõtlesin, et pean vist esimest korda elus ütlema, et olen teiega nõus, aga teie küsimuse teine pool mulle seda võimalust täielikult ei andnud. Ei, meie soov ei ole võtta Riigikogult ära otsustusõigust. Selle pärast me täna siin ka oleme. Selle raha üle otsustab Riigikogu ja kui ta otsustab selle likviidsusreserviga ühendada, siis, tõsi küll, annab ta selle võimaluse käest ära. 

Mis osaga ma olen nõus ja mis, ma arvan, ongi mõistlik arutelu siin Riigikogus – see on tõusetunud rahanduskomisjonis samamoodi ja ma usun, et see arutelu jätkub –, on see, et põhiprobleem on tõesti see, et likviidsusreservi hoidmiseks me maksame kõrgeid intressikulusid, aga stabiliseerimisreserv on meil madalate tuludega hoidmise eesmärgil investeeritud. Kui me muudaks seda põhimõtet, et see peab olema likviidne ja et seal ei pea olema ainult väga madalad riskid, vaid need riskid võiks olla mõnevõrra kõrgemad, ja oleme nõus sellega, et likviidsusreserv meie kriisireservi tagab, et me võime seda stabiliseerimisreservi mõnevõrra pikema vaatega ja mitte nii likviidsena kasutusse võtta, siis ongi ilmselt võimalik teda kõrgema intressiga tööle panna, et need intressid ületaks laenuintresse. Ma arvan, et see oleks väga mõistlik debatt. Kui see siin Riigikogus toimub, need ettepanekud tulevad, siis mina usun küll, et see võib olla üks asi, kus me saavutame kompromissi ja riigile parema tulemuse.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Olen teiega nõus, et nii nagu sõjanduseski, võib reservidel ka rahanduses mingil hetkel olla väga otsustav tähtsus. Siis on küsimus selles, kuidas neid reserve hoida, et nende väärtus mitte ei kahaneks, vaid hoopis kasvaks. Kui me taasiseseisvusime, siis Eesti Vabariik sai tagasi kullavarud, mida oli umbes 12 tonni ja mis paraku müüdi. Ma mäletan kellegi ametiisiku väidet, et suurriikide võlakirjad on palju likviidsemad. 

Mu esimene küsimus ongi: kui me ei oleks müünud oma kullavaru, siis mis oleks selle väärtus täna? Teiseks ma tunnustan peaminister Ansipi tegevust eelmise, nüüd juba üle-eelmise kümnendi ajal, kui ta kogus reserve. Mis oleks meie reservide väärtus, kui iga aasta lõpus oleks kogutud reservid vahetatud kullaks, ja mis oleks meie reservi koguväärtus nüüd, kui me oleks teinud need otsused? Kui teil hetkel vastust ei ole, siis ma olen rahul ka sellega, kui (Juhataja helistab kella.) Rahandusministeerium teeks need arvutused ja saadaks mulle pärast.

Aitäh! Pikaajaliselt kulla hinda ja seda väärtust prognoosida mul tõesti siin hetkel võimalik ei ole. Võime proovida arvutada, aga siin tuleb neid reserve ka erinevalt vaadata. Kas või seesama viide Andrus Ansipile – need reservid olidki nii, et headel aegadel koguti reserve, ei kulutatud kõiki ära, ja halbadel aegadel oli riigil võimalust ja jõudu ka jõulisemalt sekkuda ja majandust turgutada või vajalikke investeeringuid teha. See ei pea tingimata olema kullas, vaid see võiks lihtsalt olla ka riigieelarve vaates, et püsikulud on madalamad kui püsitulud. See võiks olla elementaarne.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eesti Pank on märkinud, et igal juhul tasub silmas pidada, et stabiliseerimisreservi liitmine likviidsusreserviga vähendab ka riigi tulusid. Samas on seletuskirjas tabelid, kus on näidatud, et stabiliseerimisreserv pigem toob riigile kulusid. Millest selline vastuolu?

Aitäh! Eelnõu selle punkti mõte on ikkagi see, et kulusid vähendada. Meie arvutused näitavad, et ta kulusid toob just seetõttu, et stabiliseerimisreservi me hoiame väikeste intressituludega, ja samal ajal, et hoida likviidsusreservi, me võtame laenu kõrgemate intressidega. See vahe nüüd on see, mis me sisuliselt kaotame, kui me kasutaks oma stabiliseerimisreservi likviidsusreservi osana ehk me peaks laenu võtma. See on kulu. Võib-olla Eesti Pank on sedasama mõelnud, kuna Eesti Pank on meil omavahelistes vestlustes arvanud, et võib-olla oleks tark see teistel tingimustel pikaajalisemalt investeerida ja sealt täiendavat tulu teenida. Igal juhul tähendaks see seda, et tema eesmärk ei ole aidata kriisiolukorras reservidega, sest siis ei pruugiks teda olla mõistlikel tingimustel võimalik kasutusse võtta või realiseerida nii, et sealt raha ei kaota. Põhimõtteline otsus oleks ikkagi see, et meie reserv on likviidsusreserv, aga selle, mida me oleme aastate jooksul kogunud, me paneme riigi jaoks teenima, see ei ole kuluallikas. Selle muudatuse eesmärk, miks valitsus ja mina sellega välja oleme tulnud, on just see, et selliseid kulusid, mis meil riigieelarves jooksevad, vähendada, et parandada meie riigi rahanduse olukorda. 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Võib-olla teid üllatab, et kuna ma ise ei ole finantsvaldkonna inimene, siis tegelikult eeskujuks selles vallas on mul üks teie erakonna liige – tema nimi on Alar Tamming –, kelle käsitlus rahast ja selle väärtusest tundub üpris adekvaatne. 

Meie probleem on see, et pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid lahkusid Bretton Woodsi süsteemist ehk sidusid dollari lahti kullast, siis dollaril ei olnud enam mingit kindlat väärtust. Pärast seda loomulikult ka Saksa margal ja eurol ja teistel juhtivatel valuutadel samamoodi ei ole mingit kindlat väärtust peale usalduse, mis meil kui raha kasutajatel peaks olema. Kuna kindlat väärtust ei ole ja riigid laenavad, siis inflatsioon on väga kiire: hinnatakse, et dollari tolleaegsest väärtusest on alles umbes 3%. Kuidas sellises olukorras üldse nagu talitada ja mis võiks olla (Juhataja helistab kella.) see mõistlik määr, palju üks riik võib laenata või võiks laenata ilma, et tema finantsstabiilsus …

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Selle mõistliku piiri me olemegi Euroopa Liidus kokku leppinud, et nominaalne defitsiit ei tohiks ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust ja laenukoormus ei tohiks ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust. Need on need numbrid, mis on konsensuslikult kokku lepitud Euroopa Liidus. Need on need numbrid, mis me täna soovime võtta ka oma riigieelarve seadusesse üle, et olla võrdsed võrdsetega ja mitte endale karmimaid tingimusi seada.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse esimene lugemine komisjonis toimus 9. oktoobril. Istungil osalesid rahandusminister ja ministeeriumi ametnikud, kes andsid ülevaate eelnõu sisust ja eesmärkidest, samuti vastasid küsimustele. Ma ülevaadet ei korda, sest see on sarnane sellele, mida te eelnevalt kuulsite. 

Aruteludes keskenduti ootuspäraselt kahele teemale, millega eelnõu ka tegeleb. Esiteks, eelarvereeglite muutmisele, ja teiseks, stabiliseerimisreservile. Sooviti saada selgitusi selle kohta, kuidas edeneb Euroopa Liidu eelarvereeglistiku muutmine. Teatavasti on toimumas arutelud ja on leitud, et neid reegleid, mis taas hakkavad kehtima uuest aastast, võiks muuta. Arutati ka selle üle, mismoodi on seadusesse see muudatus sisse kantud ja kas see sõnastus on üheselt arusaadav, et ehk peaks seda eelnõu menetlemise käigus täpsustama. 

Stabiliseerimisreservi puhul küsiti suuruse kohta, teemad ja küsimused olid sarnased sellega, mis siin oli. Oli ka küsimusi selle kohta, kas on võimalik stabiliseerimisreservi tulukust tõsta mingitel muudel viisidel. Põhimõtteliselt on selle eelduseks see, et tuleb stabiliseerimisreservi ülesandeid või eesmärke kohendada, kuna seal põhieesmärk on saavutada ja hoida kõrget likviidsust, kõrge likviidsus tähendab aga madalat tulukust. Lihtsalt ministri määruse muutmisest selleks ei piisa, tuleb muuta seadust. Aga põhimõtteliselt see diskussioon, kas lahendus võiks olla selles, et stabiliseerimisreservile luua tingimused, et tema investeerimistulukus oleks suurem, peaks jätkuma eelnõu menetlemisel. 

Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 18. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata komisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri ehk mina ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva. Kõik otsused langetati konsensuslikult. Osutan vaid sellele, et komisjoni liikmetest ei osalenud komisjoni töös EKRE fraktsiooni liikmed. Minu poolt kõik. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Ja küsin, kui te tulete juba siia, kas on soov saada ka lisaaega. (Martin Helme soovib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Aitäh! Lisaaega tahan alati, isegi kui seda täis ei räägi. Jah, eks see arutelu siin oli, nagu see arutelu Mart Võrklaevaga alati on, et meie räägime asjast ja tema räägib millestki muust. Ei ole probleem selles ei minu vaatest ega meie fraktsiooni vaatest, et me teeme paindlikumaks või isegi lõdvemaks riigieelarve reegleid. Tegime omal ajal valitsuses olles sel lihtsal põhjusel, et reformierakondlikud jõud – või ma isegi ei arva, et need on reformierakondlikud, need on teatavad sellised kallutatud jõud meie ametkonnas, kes elavad, ma ei tea, kusagil 1990‑ndate kõrgideoloogilistes ulmades riigi rahandusest – olid teinud Eestile reeglid, mis olid kogu muu Euroopaga, kogu muu Euroopa rahanduse raamistikuga võrreldes täiesti ebarealistlikult karmid. Rahandusministeeriumis, ükskõik missugusel ajal sa eelarvet tegid, loogika oli väga lihtne: kui majandus kasvab, siis ei tohi kulutada, vaid tuleb kärpida, sest et majandus kasvab, ja kui majandus langeb, siis ei tohi kulutada, vaid tuleb kärpida. Ja siis tuleb lisaks sellele veel makse tõsta. Reformierakond, kus puudub originaalse mõtlemise võime, täpselt nii on ju alati teinud, läbi aastakümnete, ja sellega teinud Eesti majandusele kahju.

Oli üks ilus helge hetk Eestis taasiseseisvumisperioodil, nõksakene vähem kui kaks aastat, kui võimul olid mõistusega inimesed, kes tegid riigi rahanduses ümberkorraldusi ja suutsid ka kõige suuremast majanduslangusest, mis meil on olnud – suurem kui 2008.–2009. aastal –, tulla niimoodi läbi, et inimesed ega ettevõtted ei kannatanud, nad jäid ellu. Sellel ajal me tegime ka eelarvereeglitesse muudatusi ja lõdvendasime neid. Ei lõdvendanud tol ajal eelarvereegleid sinnamaani, kuhu Euroopa Liidu reeglistik oleks võimaldanud, sest Euroopa Liidu reeglistik on tegelikult suhteliselt lai ja paindlik. Muide, hoolimata sellest, nagu meil siin praegu diskussiooni käigus välja tuli, pooled Euroopa riigid nendest Euroopa reeglitest kinni ei hoia. Ja valelik, täiesti selgelt valelik ehk eksitav on väita, et Euroopa riigid ei pea eelarvereeglitest kinni koroona tõttu või sõja tõttu. Ei, ei, ei. Kreeka, Hispaania, Portugal, Belgia, Prantsusmaa, võib-olla mõni riik on veel, keda ma kohe ei suuda meenutada, on eelarvereegleid rikkunud ammuilma enne seda, kui tuli meile koroona või kui tuli Ukraina sõda või mõni muu selline suur kataklüsm. Lihtsalt muudmoodi ei ole õnnestunud riikidel saada 120%-lisi ja 140%‑lisi võlakoormaid suhtes SKP‑sse.

Milles on probleem? Ei ole mitte selles, et meil on või ei ole paindlikud riigieelarve reeglid. Isegi see ei ole probleem, et riik võtab laenu vahel. Probleem on Reformierakonna totaalses kahepalgelisuses. Probleem on Reformierakonna valelikus retoorikas. Probleem on selles, et meile räägitakse hingestatult – hingestatult! –, kuidas nemad teevad asju korda, samal ajal kõik numbrid, kõik arvud näitavad, kõik graafikud näitavad, et nende käe all lähevad asjad hullemaks. Võlakoormus kasvab rekordiliselt, ma ikka tulen tagasi selle juurde. Kaja Kallas on olnud kolme erineva valitsuse juht ja selle kolme erineva valitsuse ajal on Eestis võlga kasvatatud 5,8 miljardi võrra. Vähem kui kolme aastaga! Aga meie teeme riigi rahandust korda, meie ei jäta lastele võlgasid, me vähemalt püüame tasakaalu poole.

No kuulge, lõpetage ära! See on niisuguses vastuolus päris eluga, et lihtsalt on valus [kuulata] seda juttu. Maris Lauri rääkis meile siin eelmise [päevakorra]punkti ajal sellest, kuidas see on esimese klassi matemaatika, millest me räägime. Aga teil ei tule välja see esimese klassi matemaatika ju, kulla sõbrad! Te ei saa hakkama selle esimese klassi matemaatikaga! Paneme siia veel juurde kahepalgelisust, ikka mõõdutundetut kahepalgelisust. See oli õudne huilgamine ja üürgamine ja kriiskamine, millega te tegelesite siis, kui eelmine kord riigieelarve reegleid muudeti lõdvemaks. Kuidas me ajame tuleviku hukka! Lastele, mõelge lastele, inimesed! Me jätame neile ainult võlad. Ja nüüd te tulete meile neid reegleid, mille lõdvendamisega te ei olnud mitte mingil juhul nõus, sest see on vastutustundetuse tipp, lõdvendama. Ja sinna juurde räägite, kuidas see lõdvendamine on vajalik selle jaoks, et liikuda eelarvetasakaalu poole, ise samal ajal tuues meile eelarve, mis suurendab võlga.

No kuulge, ma ei tea, kes teid tõsiselt saab võtta. Te olete ju käpardid, riigi majanduse tuksi keeranud, riigieelarve kõik umbe ajanud. Ükskõik, mida te räägite, see on karjuvas vastuolus sellega, mida te päriselt teete. Meie toetame Ukrainat! Ei, tegelikult ajate äri Venemaaga. Meie teeme riigieelarvet korda! Ei, ajate võlga kogu aeg suuremaks. Meie oleme siin, ajame mingeid eelarvereegleid Euroopaga, käime sama sammu. Ei käi. Mitte millegagi hakkama ei saa. Isegi usutava jutuajamisega üldse hakkama ei saa.

Nii et ma ikkagi pean ütlema, lihtsalt selle jaoks, teatava didaktilise sammu mõttes, et see eelnõu tuleb tagasi lükata esimesel lugemisel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Võtaks EKRE fraktsiooni nimel 10 minutit vaheaega, et koalitsioonisaadikud saaksid ka järele mõelda ja kaaluda siia saali tulemist, et hääletada selle halva eelnõu vastu.

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele EKRE fraktsiooni ettepaneku eelnõu 304 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 14, vastu 48, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 304 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta … (Lärm saalis.) Väike vaheaeg võib-olla? (Helistab kella.)

Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ettepanek: äkki 10 minutit juhataja vaheaega, et saaks kõik jutud räägitud vahepeal siin saalis?

Ma kaalun seda küll praegu tõsiselt. (Saalist räägitakse.) Määran eelnõule 304 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 2. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine on ka lõpetatud. 

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 297 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, rahandusminister Mart Võrklaev! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu reguleerib Maksu- ja Tolliameti …

Austatud minister! Head ametikaaslased! Saalis on lärm, tuleb igalt poolt seda lärmi. Ma palun, austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad kuulata. Kui hakkama ei saa, siis püüame arutada neid asju vaheaja kontekstis. Ma väga palun, austame ettekandjat! Aitäh teile! Palun, minister!

Aitäh! Eelnõu reguleerib Maksu- ja Tolliameti poolt dokumentide elektroonilist kättetoimetamist. Lihtsustatult öeldes oleks edaspidi dokumentide kättetoimetamine juriidilistele isikutele nii, et need laetakse e-maksuametisse üles. Seejärel saadetakse juriidilisele isikule teade, et talle on dokument e-maksuametis üles laetud. Kui viis tööpäeva on möödunud teate edastamisest, loetakse e-maksuametisse üleslaetud dokument kättetoimetatuks. Elektronpostiga on sama lugu. Kui maksuhaldur saadab dokumendi juriidilise isiku äriregistris olevale e-mailile, siis loetakse see viie tööpäeva möödudes kättetoimetatuks. Juriidiline isik võib anda maksuhaldurile ka muu e-maili, ka sellisel juhul rakenduks sama viie tööpäeva reegel.  

See, mis ma just rääkisin, ei puuduta füüsilisi isikuid, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjaid. Kui nemad ei ava e-maksuametisse üles laetud dokumente ega kinnita dokumendi kättesaamist oma elektronposti aadressil, siis peab maksuhaldur neile jätkuvalt toimetama dokumendi kätte paberil.  

Selle seadusemuudatuse tulemusena vähenevad juriidiliste isikute võimalused hoiduda kõrvale dokumentide kättesaamisest. Samuti võib see teataval määral kokku hoida ka maksuhalduri ressurssi. Suurusjärgus [väheneb] otsene kulu 25 000 eurot aastas. Ehk siis tegemist on sellise bürokraatia vähendamise ja kokkuhoiu ettepanekuga. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Teie koalitsioon on minemas ka inimeste kodude kallale: kodualuse maa maamaksuvabastus kaob teie koalitsiooni ja teie eestvedamisel. Kas ja [kui, siis] kuidas see eelnõu on seotud inimestevaenuliku plaaniga?

Aitäh! Ei tee me midagi inimestevaenulikku, ei lähe me inimeste kodude kallale. Maamaksumuudatused, tõsi, on meie valitsusel küll plaanis. Aga see ei ole selle eelnõu teema. Ja nii nagu ma ütlesin, füüsiliste isikute teadete kättetoimetamist see ka ei puuduta, kui küsimus oli seotud maamaksuteadete kättetoimetamisega füüsilistele isikutele.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Eks nad ikka on tegelikult omavahel seotud. Teadupärast te rakendate nüüd maamaksutõusu ka. Kas olete analüüsinud, kuidas see meie põllumajandusele kaasa aitab? Ütlete, et inimestele ei tehta midagi raskemaks. Igasugune maksutõus tegelikult ikkagi mõjutab meie ettevõtlust, mõjutab meie põllumajandust ja läbi selle toidutootmist ja toidujulgeolekut. Mis need analüüsid teile ütlevad, kuidas põllumajandusele mõjub maamaksu tõus?

Aitäh! Antud eelnõu ei reguleeri kuidagi maamaksu tõusu.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ühtepidi on see mõistetav, aga teades neid kõikvõimalikke probleeme side ja muuga, millega te garanteerite, et viie ööpäeva möödumisel teate saatmisest tõepoolest juriidiline isik on tegelikult ka selle kätte saanud? Sest väga tavaline on, et e-post kaobki kuskile kuristikku. Ja teine pool küsimusest. Meil on kahtlemata ka erinevaid problemaatilisi füüsilisi isikuid, keda on äärmiselt keeruline ja raske kätte saada. Miks sedasama sätet nendele ei rakendata?

Aitäh! Aluseks on ikkagi ametlik e-posti aadress, järelikult see peab toimima ja teade kohale jõudma. Ja tegelikult on meil haldusmenetluse seaduses juba samasugune kättetoimetamise viis olemas. Nii et maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmine on nende seaduste ja nende teadete kättetoimetamise ajakohastamine. See ei ole kuidagi erinev või ainulaadne, see on meil juba haldusmenetluses olemas. Ja füüsilistele isikutele jääb jätkuvalt õigus ikkagi paberteateid saada ja nõuda. Ma arvan, et see on teema, mille juurde võib ühel hetkel tagasi tulla, aga võib-olla füüsiliste isikute puhul on lihtsalt keerulisem tagada, et neil on olemas toimiv meiliaadress. Füüsilistel isikutel tuleneb kohustus oma toimiv e‑posti aadress esitada äriregistrisse kandmisel. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ei tohi pahaks panna, Mart Võrklaev, seda, et saadikud küsivad seinast seina küsimusi. Teie sissejuhatavad ettekanded on kohati ikka väga krüptilised ja lühikesed. Ma olin ka omal ajal hädas sellega, et maksuameti ja Rahandusministeeriumi ametnikud tulid toppima mulle eelnõusid, mis tegi nende elu lihtsamaks, aga ei tee elu paremaks. Praegu on see eelnõu teie käte kaudu meile jõudnud. 

Selle eelnõu põhiiva, kui te oleksite vaevunud meile seda ilusti selgitama, on selles, et maksuteatis loetakse inimestele kättejõudnuks, isegi kui nad ei ole seda maksuteatist kätte saanud. Maksuamet saab kergemini otsustada, et nüüd on inimest võimalik maksustada, kuigi nad ei ole inimest kätte saanud. Reformierakond muudkui räägib, et Eesti on õigusriik ja kõik on hästi ja nii peabki olema, aga tegelikult see on ju õigusriigivastane asi, kui nii tehakse. Nii ei saa kohelda maksumaksjaid.

Aitäh! Eesti on õigusriik ja jääb õigusriigiks. Ja ma ei pane midagi pahaks, et mult küsitakse. Kui küsimused on eelnõuga seotud, siis vastan neile, kui ei ole, siis me ei saa siin kõigest maast ja ilmast rääkida. Ettekanne oli tõesti lühike, sest ka eelnõu on lihtne ja lühike. Ei ole mulle keegi midagi kätte toppinud. Ma arvan, et see on mõistlik, et me oma riigis protsesse ühtlustame, bürokraatiat vähendame, hoiame raha kokku. 

Kui äriettevõte, juriidiline isik on oma meiliaadressi andnud riigi äriregistrisse, see on tema ametlik aadress, siis loomulikult on tal kohustus seda jälgida. Ma arvan, et tänases maailmas, kus enamus suhtlust käib e-posti teel, on see täiesti tavapärane ja ilmselt ka ettevõtjale mugavam kui see, et mingi paber postkasti tuleb. Ma julgen arvata, et teinekord see paber kaob kergemini ära kui meiliaadressile või e-maksuametisse tulnud teade.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Te just ütlesite, et teie arvates niimoodi on parem, nagu te nüüd selle eelnõuga püüate sätestada. Tegelikult see eelnõu minu arusaamist mööda põhiliselt puudutab, eks ole, juriidilisi isikuid. Ja nagu ma seletuskirjast aru saan, siis suur osa nendest juba kasutab sel viisil elektroonilist suhtlemist maksuameti ja riigiga. Mingi osa aga ei kasuta. Esimene küsimus on see. Teie küll arvate, et ka sel ülejäänud osal läheb kuidagi elu paremaks, kui nad hakkavad seda suhtlust kasutama. Võib-olla räägite lahti, miks te nii arvate. Aga teine küsimus puudutab seda, kui palju selliseid isikuid on, keda nüüd kinni püütakse püüda. Ja kui suur loodetav mõju on sellel näiteks maksulaekumise paranemisele? Millist summat me taga ajame lisaks kulude kokkuhoiule MTA-s?

Aitäh! Elu läheb paremaks selles vaates, et dokumentide kättetoimetamine muutub kõigi jaoks mugavamaks – nii selle saaja jaoks, kui teade tuleb talle elektronposti aadressile, mille kaudu ta niigi oma suhtlust korraldab, kui ka riigi jaoks. Riik saab teate välja saata, ei pea kandma postikulu. Ja kui näiteks kirjale järele ei minda või kaob see kuskile ära, siis ei pea tegelema tähitud kirja saatmisega. Ega muudatuse eesmärk ei ole kedagi taga ajada või kuidas te selle sõnastasite. Eesmärk on lihtsalt mugavamalt riigi ja juriidiliste ettevõtete vahelist suhtlust korraldada. Mul ei ole selles mõttes välja käia mingit numbrit, et me kedagi taga ajaksime. See lihtsalt on suhtluse kaasaegsesse vormi viimine ja siis selle mugavamaks tegemine kõigile osapooltele. Ja loomulikult on seal see pool juures, et teade loetakse kättetoimetatuks. Ka selles ei ole midagi halba, kui ametlikule aadressile saadetakse teade, see jõuab kohale ja subjektil on raskem sellest kõrvale hiilida. Ma arvan, et maksuteated ja maksukohustused on ikkagi täitmiseks. Me ei peaks ka soosima seda, et ma ei võta mõnda kirja vastu ja siis justkui pääsen teatud kohustusest. See kindlasti riigi rahakoti [huve ei teeni] ja ka meie riigi õiglase konkurentsi vaates kuidagi õiglane ja seda soodustav ei ole.

Anti Poolamets, palun!

Maamaks on üks kõige paremini laekuv maks minu andmetel. Ja on mõistetav, et neid dokumendivaldkondi reguleeritakse ja parandatakse, lihvitakse. Aga kui ta on üks kõige paremini laekuvaid makse, kas peale selle, et siin hoitakse 25 000 eurot aastas kokku, ka tegelikult maamaksu laekumine loodetavasti paraneb? Ma ei lugenud seda siit analüüsist mitte välja. Või on ainult selline tehniline raha kokkuhoid 25 000 eurot?

Aitäh! Peab tunnistama, et maksuamet on meil üldse tõhus ja meie maksukogumine on maailmas üks tõhusaimaid. Me kogume kulude mõttes makse efektiivselt kokku ja maksuaugud on väiksed. Aga see eelnõu ei puuduta ainult maamaksuteateid, see puudutab igasugust suhtlust maksuametiga e-maksuameti ja e-posti kaudu, et saata igasuguseid maksuteateid ja muid teavitusi, mida on vaja maksuhalduri ja subjekti vahel teha.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma loen siit eelnõust, et nüüd hakkab olema niimoodi, et kui dokument toimetatakse juriidilisest isikust e-maksuameti kasutajale kätte, siis viie tööpäeva pärast loetakse, et ta ongi selle kätte saanud ja hakkavad menetlustähtajad kohe tiksuma. Mul on küsimus. Kui nüüd juhuslikult mingi õnnetus tekib, näiteks terviserike, mis kestab kauem kui viis tööpäeva, aga tähtajad tiksuvad, kuidas siis neid probleeme hakatakse lahendama, et näiteks intressid ei hakkas tiksuma või mis iganes makse juurde ei pandaks?

Aitäh! Tegemist on juriidiliste isikutega. Juriidilistel isikutel minu teada terviseriket ei saa tekkida.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ikkagi on ju tegelikult olemas risk – ma usun, te olete minuga nõus –, et Gmail paneb täitsa vajalikke kirju rämpsposti. Ja siis sa kahe kuu pärast kerid seal ja avastad, et tohoo tonti. Kuidas seda riski maandada? Äkki räägite sellest? Ja üldse natukene pikemalt tahaks kuulda ka seaduse mõjust – igal seadusel on omad mõjud – infotehnoloogilise ühiskonna arengule. See on siin ka välja toodud, et sellel on mõjud infotehnoloogilise ühiskonna arengule. Kuidas teie seda arengut selle seaduse võtmes näete?

Aitäh! Ma arvan, et see areng on positiivne. Riigi vaates me edastame maksuteateid mugavamalt ja subjektide vaates inimeste digiteadlikkus tõuseb. Kokku võttes kulud on madalamad ja hoitakse aega kokku. Me ei pea tegelema üksteisele paberkirjade saatmisega. Need võimalikud tehnilised rikked – alati võib paberkiri ära kaduda ja loomulikult võib midagi rämpsposti minna. Aga selliseks juhuks on olemas põhjendatud menetlus. Kui selline asi on tõesti juhtunud ja on tõendatav, et teadet pole kätte saadud, küll siis on võimalik neid asju läbi rääkida. Ma arvan, et see ei ole midagi erakordset, eks elus ikka juhtub neid asju. Ja veel kord viide, et ka haldusmenetluse seaduse järgi loetakse dokumendid samamoodi kättetoimetatuks, kui need on saadetud. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Kuidas see mõjub nüüd olukorras, kus me oleme tegelikult just äraspidiselt käitumas? Me eesti.ee meiliaadresse paneme kinni, aga ma arvan, et nii mõnelgi ettevõtjal, kellest me täna räägime, võis seal meiliaadress olla. Kuidas see mõjub? Tundub nagu imelik. Ma saaks aru, kui me täiendaksime nagu lisavõimalusena, et me paneme posti teel saadetud makseteatisele teise võimaluse juurde. Ja loomulikult see viis päeva tundub ka väga lühike aeg. Nagu siin kolleeg enne välja tõi, on kõikvõimalikke juhtumeid, kus inimene on haige, teade läheb rämpsposti – mida iganes, ta seda kätte ei saa. Kas teile endale ei tundu, et see on kuidagi ülereageerimine praegu, üleregulatsioon? Ja kas te olete ka arutanud, kui palju see tulevikus võib kaasa tuua võimalikke menetlusi ja menetluskulusid? Ma pakun välja, et vaidlustusi siin inimestelt tuleb.

Aitäh! Kuna haldusmenetluse seaduse järgi meil see süsteem juba kehtib, siis ma julgen arvata, et neid vaidlusi ei tule. Digiühiskond, e‑kirjade vahetamine on tänases asjaajamises erasektoris täiesti tavapärane praktika ja paberkirju seal väga palju ei saadeta. Ma usun, et meie ettevõtjad on väga digiteadlikud. Ja eesti.ee aadressil jääb alles isikukood. Kui keegi on kasutanud eesti.ee aadressi oma ettevõtte ametliku aadressina, siis ka see jääb alles. Aga veel kord, me räägime juriidilistest isikutest. Juriidilised isikud ei saa olla terviserikkega ja juriidilistel isikutel suure tõenäosusega on ikkagi ka selle juriidilise isikuga seotud e‑maili aadress, aga isikukood@eesti.ee jääb alles.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus puudutab maamaksuseaduse muutmist, mis on §-s 1 selles seaduseelnõus. Ma pean märkima seda, et te olete üritanud väga lihtsale teele minna. Kirjutate, et mingisugused numbrid asendatakse tekstiosaga, ja ongi kõik. Kuidas, ütleme, normaalne inimene sellest aru peaks saama? Aga arvestades teie spetsialiteeti, ma arvan, et sellele küsimusele vastamine ei ole teie jaoks üldse keeruline. Siin on kirjas, et maamaksuseaduse §-s 7¹ asendatakse tekstiosa "1–3" tekstiosaga "1–3²". Aga minu jaoks on küsimus, miks jäetakse praegu kehtivast seadusest välja viide maksukorralduse seaduse § 54 lõike 4 punktile 1.

Aitäh! Sest see ei ole selle seaduse reguleerimisosa. Antud seadusemuudatusega me muudame neid paragrahve ja punkte, mis on vajalikud antud eesmärgi täitmiseks.

Kalle Grünthal, protseduuriline palun.

Kuidas käituda juhul, kui minister otseselt puldis valetab või näitab oma ebateadlikkust? See on selle teksti osa. Praegu kehtiva seaduse §-s 7¹ – ma olen sunnitud tsiteerima praegu, siin on kirjas – asendatakse tekstiosa. Praegu kehtivas seaduses on järgmised sõnad: maamaksuteate elektroonilisele kättetoimetamisele kohaldatakse ka maksukorralduse seaduse § 54 lõike 4 punkti 1. Siin on konkreetne viide, siin on konkreetne seos. Kuidas suhtuda sellesse, istungi juhataja, kui minister lihtsalt valetab puldis?

Aitäh! Valetada ei tohi keegi meist. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mitut juriidilist isikut see seadusemuudatus puudutab? Kui palju on neid juriidilisi isikuid, kes saavad arveid paberkandjal?

Aitäh! See puudutab kõiki juriidilisi isikuid. Kõigi juriidiliste isikute puhul loetakse pärast selle seaduse jõustumist maksuteade, maksuhalduri teade kättetoimetatuks, kui see on saadetud e-posti aadressile või laetud üles e-maksuametisse, mille kohta tuleb ka teade.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mulle jäi eelnõu seletuskirja sirvides silma kohe alguses sisukokkuvõttes kirjutatu, et muu hulgas soovitakse selle seadusemuudatusega süveneva digitaliseerimise kaudu panustada keskkonnakaitsesse ning säästlikku arengusse. Ma mõtlesin küsida selle kohta, et hiljuti lugesin Jüri Liivi raamatust, mida vahendati ka Maalehes, et summa summarum genereerib internet kaks korda rohkem süsihappegaasi kui lennundus kokku. Digimaailm vastutab 4% inimkonna heitmete eest, kogu toodetud elektrist võtab nett lausa viiendiku. Kas teil on mingisugune ettekujutus ka sellest, kui palju kõikvõimalikud riiklikud infosüsteemid üldse elektrit võtavad ja milline on nende enda keskkonnajalajälg? Või me käsitleme seda lihtsalt sellise eeldusena, et kõik, mis on digitaliseeritud, kõik, mis on läbi interneti, on kuidagi keskkonnasõbralik? Kas seal on ka faktiline alus või on see lihtsalt arvamus?

Aitäh! Eeldus on ikkagi see, et me paberit ei kuluta ja ei kuluta ka seda, et postiljon peab paberil teate kohale viima. Kui suur on meie infosüsteemide, IT-süsteemide keskkonnamõju? Loomulikult on see olemas. Kui suur see täpselt riigisektoris on? Selle eelnõuga seotult mul neid andmeid siin ei ole. Aga et see mõju on, selles on teil loomulikult õigus.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen seda maksukorralduse seaduse muutmist ja [siin on kirjas], et § 54 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "dokumendi saatmist dokumendi adressaadi äri- või rahvastikuregistrisse kantud elektronposti aadressil …" Minu teada juriidilistel isikutel mingit rahvastikuregistri aadressi ei ole. Ja siit tuleb edasi: "… samuti elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee …", mis tähendab seda, et isikukood on konkreetse isikuga seotud ja see konkreetne isik võib ka haigestuda. Kui nüüd võtame lahti seletuskirja, siis seal on veel öeldud, et kinnitatakse elektronposti aadress, ja kui inimene, raamatupidaja või keegi muu, pääseb sinna või see, kes nende maksudega tegeleb maksuametis, pääseb sisse ja on mingil ajal haigestunud ja ta ei näe neid asju, mismoodi peaks siis käituma ettevõtja?

Aitäh! See sõnastus on täpselt nii, nagu siin kirjas on, ja see hakkab ka nii kehtima. Äriregistrisse kantud aadressile teated saadetakse. Ja seda ma enne juba ütlesin, et äriregistrisse on kohustus oma meiliaadress anda.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No ausalt, jube marru ajab! Miks loobitakse seletuskirja niisuguseid lolle loosungeid, et toetame säästlikku arengut ja aitame keskkonnakaitset, kui me tegelikult teame, et seda ei ole isegi keegi arvutanud? Me ju teame, et tegelikult see ei vasta isegi mitte tõele. Aga igaks juhuks, et tulla siia Riigikogu saadikutele puru silma ajama, sõna otseses mõttes digipuru silma ajama, siis räägitakse, et me teeme keskkonnakaitset selle eelnõuga. Aga ma tuleksin ikkagi selle asja sisu, iva juurde tagasi. Mitu korda olete öelnud, et eesmärk on teha asi mugavamaks. Ikkagi jääb õhku rippuma küsimus: aga kellele mugavamaks? Me saame aru, et maksuametile mugavamaks, aga mina mõtlen kogu aeg niimoodi, et maksuamet on ju inimeste jaoks, mitte inimesed maksuameti jaoks või ettevõtete jaoks. Kohtu haldussüsteemis on kutse, ei ole niimoodi, et sulle saadetakse meil ära, ja sa oledki nagu oma kohtukutse kätte saanud. Tegelikult ju siin on ka see probleem, et kui inimene ei saa maksuteadet kätte, siis pannakse varsti talle karistus peale.

Hea ametikaaslane Martin, teie aeg! Palun ministril vastata.

Aitäh! Praegu me muudame seadust nii, et me loome maksuhaldurile võimaluse neid teateid niimoodi edastada. Ja kuna tänapäeva ärikeskkonnas on ikkagi valdavad digilahendused ja digisuhtlus, siis ei saadeta enam paberkirju. Kõikidele osapooltele on mugavam, säästlikum, kiirem ja seega efektiivsem viis saada teated kätte elektroonilisi kanaleid pidi mitte paberkujul. Kas või juba sellepärast, et sa ei pea isegi postkasti juurde minema. Võib-olla sa oled välislähetuses ja see kiri tuleks sinna, aga e‑postist saad ta kohe kätte. On täiesti tavapärane ja mõistlik, et need asjad toimuvad e‑kanaleid pidi, ja paljudel juhtudel see on ka praegu nii. Ja täna me sätestame selle nii-öelda üldises korras seaduses, et kõigil osapooltel oleks see kindlalt, üheselt ja selgelt teada ja rakendatav. Teisalt on ka see, et ikkagi maksuteate kättetoimetamise [seisukohalt] see viib meid sinna, et maksudest kõrvale hiilijal on väiksem võimalus maksuteatest kõrvale hiilida. Ma usun, et see peaks siin saalis kõigile meelepärane olema, et ettevõtjad, juriidilised isikud maksavad oma maksud, täidavad oma kohustused. Kokkuvõttes on see riigi tuludele oluline ja oluline ka õiglase konkurentsi tagamiseks, et ettevõtjad oleksid võrdselt koheldud.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Kõigepealt alustan väikese kiitusega. Tundub, et te esitasite äsja väite, mis tõesti vastab tõele. Arvo Aller luges ette eelnõu seletuskirjast tekstilõigu, teie lugesite üle ja ütlesite, et see sõnastus on tõesti selline, nagu kirjas on. Ma arvan, et see väide vastab tõele. Aga läheme edasi. Teie olete ikkagi rahandusminister ja rahandusministri rollis ka siin kõnetoolis täna. Arvan, et te võiks meile rohkem rääkida numbritest, mitte rohe-, digi- ja ma ei tea mis pööretest ja säästvast arengust ja kõigest muust. Tegelikult ju küsimus on, ja seda ma enne püüdsin ka sõnastada: kui suurt probleemi me lahendame? Kui palju on neid teateid, mis kohale ei jõua või mida õigeks ajaks lahti ei tehta, kätte ei saada? Ja kui suur on selle muudatuse rahaline mõju? Vaat see vastus jäi tulemata. Kasutasin nüüd aega teist korda sama küsimuse küsimuseks. 

Aitäh! Tänan kiituse eest. Siit seletuskirjast võib lugeda, et 2003. aastal saadeti paberkandjal maksuteateid 1723 juriidilisele isikule. Edaspidi toimuks see siis e-kanaleid pidi, lisaks muud maksuteated. Aitäh!

Kas kõik?

Jaa. Ma ütlesin aitäh. 

Ma küsisingi üle, et kas kõik. Te jäite kuidagi mõttesse või nii. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan sealt, kus ma pooleli jäin. Te ei saanud minust eelnevalt aru. Noh, et juriidiline isik. Ma pidasingi silmas, et see lahendus on mõeldud juriidilisele isikule, kes seda e-maksuameti keskkonda kasutab. Ka see juriidiline isik võib koosneda ühest juhatuse liikmest. Näiteks tuletame meelde: MTÜ-s Slava Ukraini oli üksainuke juhatuse liige Johanna-Maria Lehtme. Kui nüüd tema osutub kadunuks, nagu ta meil nüüd silmapiirilt on kadunud, aga tuleb maamaksuteade, siis praegune uus süsteem hakkab automaatselt lugema menetlustähtaega, kui viis päeva on möödas kirja saatmisest sinna või ülesriputamisest sinna. Aga Johanna-Maria Lehtme on ju kadunud, ta ei saa seda kätte, ja aeg muudkui tiksub ja tiksub. Lisaks sellele, et on muud probleemid, tekib ka see võlg. Kas on mõeldud vajalikule paindlikkusele, et juhul, kui näiteks tekib terviserike või mingi muu mõjuv põhjus, ei saa seadus nii jäik olla?

Mina ei tea, kas ta on kadunud või mitte. Kui ta teie jaoks kadunud on, siis maksuteate saab ta igal juhul e-posti teel kätte. Ja sellele ma juba vastasin, et alati on erandeid. Ja kui inimene on kadunud, siis ju ei jõua ka paberteade kohale, ta sellest ei tea. Või kui keegi on näiteks välismaal. Igal juhul on e-kanalid paremad, sõltumata su asukohast jõuab teade sulle sisuliselt taskusse. Loomulikult, kui on mingid erakorralised olud ja need on võimalik hiljem ära tõestada – ilmselgelt ka raske haigus seda on, ma arvan –, siis on võimalik neid asju üle vaadata. Aga need on ikkagi üksikjuhtumid. Praegu me tegeleme sellega, et maksuteated jõuaksid mugavalt e-kanaleid pidi, täiesti normaalset asjaajamise viisi kasutades isikuni. See on ju tänapäeval pigem tava kui erand. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Maksuhaldurile on see kindlasti mugav ja kiire viis, ma ei kahtlegi, olen täitsa nõus teiega. Aga minu küsimus on, kust tuleb see viis päeva. Miks just nimelt viis päeva on määratud? Me teame näiteks, et kui olid suured tormid, siis Saaremaal olid suured alad, kus enam kui nädal aega ei olnud mitte mingit elektrit, internetist rääkimata. Ja kui kellelegi selle aja jooksul saadeti mingi teade, siis järelikult loeti, et ta on kõik teate kätte saanud, aga ei olnud. Te ütlesite, et on olemas mingisugune põhjendatud menetlus, kui ei ole kätte saanud. Aga vaadakem seda seadust, siin ei ole poolt sõnagi ei force majeure'ist ega eranditest. Mitte midagi sellist ei ole sätestatud siin. Nii et tegelikult inimesed hakkavad saama neist sõltumatutel põhjustel täie rauaga.

Hea küsija, teie aeg!

Ei, keegi ei hakka midagi saama täie rauaga. Me muudame teadete kättesaamise mugavamaks. Ja see seadus on ju olemasoleva seaduse täpsustamine. Selles on kindlasti oluliselt rohkem reegleid kui siin. Ja alati jääb Eesti riigis kehtima ka mõistliku [lahenduse] võimalus. Kui tõesti ei olnud võimalik teadet kätte saada ja see on tõestatav, ju siis on võimalik saata uus teade ja tähtaega hakatakse uuesti lugema. Seda probleemi ma siin ei näe.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma paluks jälle teie kui juriidilise spetsi abi ühe küsimuse lahendamiseks. Nimelt tunnistatakse [maksukorralduse seaduse] § 54 lõike 2¹ kolmas lause kehtetuks. Öelge palun, mis halba see teeb. Ei ole vaja sellist õiguslikku fiktsiooni panna sealt puldist, aga äkki te seletate lihtsate sõnadega.

See küsimus on nüüd mulle või istungi juhatajale?

See oli teile, sest see ei olnud protseduuriline küsimus.

Selge.

Ma püüan selle istungi juhatamisega ise hakkama saada.

Aitäh! Kalle Grünthali küsimusest, ma pean tunnistama, ma ei saa aru. Aga esiteks, enne ma ei valetanud midagi, see ei ole kohane [süüdistus]. Aga jaa, tunnistatakse kehtetuks maksukorralduse seaduse § 54 lõige 2¹ lause, et maksukohustuslase nõusolekul kättetoimetamise kohta teadet ei saadeta. See muudatus on kantud edaspidisest dokumentide kättetoimetamise loogikast, mille kohaselt rakendub e-maksuameti kontekstis dokumentide kättetoimetamise õiguslik fiktsioon. Teate saamine antud juhul ei ole vajalik ka põhjusel, et isikule kuvatakse taotletav haldusakt automaatselt ja viivitamata, mistõttu ei ole täiendava teate saamine vajalik. Punkt.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma oma küsimuses … Mul on natukene tunne, et Mart Võrklaev on vist väsinud. Minu teada ikka peaks olema niimoodi, et mina küsin ettekandjalt. Ja siis äkki ettekandja pöördub teie poole, et kas see küsimus oli teile. Vägagi kummaline arusaam. Ma ei saa aru, kas ta äkki peaks puhkuse vahepeal võtma. Aga küsimus on praegu selles, et mina ütlesin oma küsimuses, et palun mitte lähtuda õiguslikust fiktsioonist ja rääkida lihtsate sõnadega. Mis teha siis sellises osas, et lugupeetud ettekandja vahel ka aru saaks, mida küsija taotleb? See on ju debatt ja debatis peaksid inimesed omavahel lihtsate sõnadega rääkima. Ma võin ka seda seletuskirja maha lugeda, aga meid jälgivad ka väga paljud televaatajad, rahvas jälgib, ja nemad ei saa sellest õigusliku fiktsiooni terminist suurt midagi aru.

Aitäh teile! See on õige küll. Teie küsite ministri käest ja minister vastab teile. Ja kui on keegi väsinud siin Riigikogu kõnetoolis, mida võib juhtuda, see on inimlik, siis ta saab alati juhataja poole pöörduda ja 5, 10 või 15 minutit vaheaega paluda. Nii on hetkel ja ka tulevikus. Seda saame selliselt lahendada. Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister. Küsiksin sellise asja kohta. Muudatuste tulemusel ei ole juriidilistel isikutel edaspidi subjektiivset õigust nõuda dokumentide kättetoimetamist posti teel. Ja allpool on öeldud, et üksikud erandlikud asjaolud võivad õigustada suhtlemist mitteelektroonilisel viisil. Siin põrkuvad ühest küljest ühe ameti soov oma asju korraldada mugavamalt ja teiselt poolt juriidiliste isikute ja eriti nende esindajate õigused asju korraldada oma tahtmist mööda. Ja võib-olla mõnikord selleks on ka objektiivsed asjaolud, ei ole füüsiliselt võimalik elektronposti kasutada. Kuidas see kalkulatsioon sündis, et mugavus versus õigus [olukorras] tehti selline otsus ja jäeti täpsustamata, mis on need asjaolud, mis võivad ikkagi mitteelektroonilist suhtlemist õigustada?

Aitäh! Julgen arvata, et see on ikkagi mõlema poole mugavuse huvides, sest elektroonilised kanalid on meil valdavalt kasutuses olevad kanalid. Igaks juhuks kordan veel, et see ei ole midagi uut. Haldusmenetluse seaduses on §-s 27 sätestatud regulatsioon, mille kohaselt adressaadi eraldiseisvat nõusolekut dokumendi edastamiseks tema elektronposti aadressile ei ole vaja küsida. Äriühingute puhul loetakse dokument kättesaadavaks siis, kui see on edastatud tema äriregistrijärgsele elektronposti aadressile. Sisuliselt me ühtlustame oma seadusandlust. Haldusmenetluses on see sees, nüüd maksukorralduse seaduses järsku tundub see karmim olevat. See lihtsalt ei ole otstarbekas ja mõistlik. See on õigusselguse huvides, nendesamade ettevõtjate enda mugavuse huvides. Ja see, mis te tõite, erandjuhud – võivadki olla erandjuhud. Keegi on tõesti raskelt haige või kadunud, ei ole võimalik meili kättetoimetatuks lugeda. Jällegi, ollakse inimlikud. Loomulikult saab neid asju üle vaadata.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen seda eelnõu seletuskirja, ja sellesama e-posti aadressi kohta ikka. Siin on tehniline kirjeldus, kuidas see tehniliselt välja näeb. Kui logida e-maksuametisse sisse, siis kuvatakse kasutajale aken, kus palutakse kinnitada vabalt valitud elektronposti aadress või mobiiltelefon. Kuidas need kaks asja omavahel seotud on? Siin on see või teine. Kui ma kinnitan, siis järelikult ma saan mobiiltelefonile selle teate. Aga see läheb vastuollu selle eelneva muudatusega. Ma ikkagi küsin veel, et mobiiltelefoni number äriühingul ja rahvastikuregistri aadress, kuidas need seotud on. Ja miks siis füüsilisest isikust ettevõtjad on välja jäetud? Nemad ju ka maksavad tulumaksu ja sotsiaalmaksu.

Aitäh! Eelnõu ütleb üheselt ikkagi, et see maksuteade edastatakse e-maksuametisse, selle kohta saadetakse teade elektronposti aadressile. Ja siis viie päeva jooksul loetakse see kättetoimetatuks. Telefoninumber antud teate kontekstis ei puutu asjasse, teate kättetoimetamine toimub ikkagi, kasutades e-posti aadressi. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Loen mina siit eelnõu seletuskirja seitsmendalt leheküljelt, et "muudatus mõjutab ka füüsilisi isikuid, kuivõrd ka nemad peavad e-maksuameti kasutamiseks edaspidi kinnitama oma elektronposti aadressi ja telefoninumbri. Erinevalt aga juriidilistest isikutest ei kohaldata füüsilisest isikust e-maksuameti kasutajatele dokumentide kättetoimetamise õiguslikku fiktsiooni. Füüsilised isikud peavad jätkuvalt avama neile üles laetud dokumendi e-maksuametis, et lugeda see kättetoimetatuks." Sellega seonduvalt mul on kaks küsimust. Esiteks, kas teil on plaanis edaspidi hakata kohaldama sedasama fiktsiooni ka füüsiliste isikute korral? Ja teiseks, kui mitte, siis kas te ei karda, et siit võib tuleneda selline põhiseaduslik probleem, mis seondub võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega? Miks juriidilisi isikuid diskrimineeritakse sedasi, et neile pannakse kohustusi, mida füüsilistele ei panda?

Hea minister, ma korraks enne seda ütlen, et meil on kombeks üks küsimus korraga. Aga palun, minister!

Aitäh! See, kas me seda tulevikus ka füüsilisele isikule kohandame – ma arvan, et see on jälle parlamendidebati küsimus. Hetkel antud eelnõu seda ei reguleeri. Ja põhjus, miks on erinev kohtlemine, on see, et juriidilistel isikutel on täiendav hoolsuskohustus. Kõik needsamad küsimused, mis siin on olnud – kas teade jõuab kohale, kas on meiliaadress, kas seda vaadatakse regulaarselt –, ikkagi juriidilisel isikul on hoolsuskohustus mõnevõrra suurem kui füüsilisel isikul. Ja selleks füüsilise isiku puhul jäetakse võimalus, et see suhtlus ikkagi toimub ka paberkandjal. Kui sa ei ole e-kirja avanud, siis järelikult äkki see kiri ei ole sinuni jõudnud ja ei saa lugeda seda kättetoimetatuks. Maksuhaldur peab tegelema täiendava pingutuse, et see kohale toimetada.

Protseduuriline küsimus, Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Teie märkusest tulenevalt ma küsin selgitust. Ma püstitasin küsimuse selle kohta, et juriidilistele isikutele kehtestatakse teatav nõue, füüsilistele mitte, ja sellest tulenevalt palusingi selgitust, kas kavatsetakse ka füüsilistele kehtestada selline nõue, ja kui mitte, kas siis ei nähta siin probleemi võrdse kohtlemise printsiibi [arvestamisega]. Kas ma tegin midagi valesti, mille tõttu te selle märkuse tegite, või ma edaspidi võin ka samamoodi küsida?

Te ei teinud midagi valesti. Kuna te esitasite kaks küsimust, siis selle kohta ma ütlesin. Aga te ei teinud midagi valesti. Läheme edasi. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Loen siit seletuskirja leheküljelt nr 5: "Punktiga 1 eemaldatakse MKS § 54 lõike 1 punktist 1 tekstiosa, mille kohaselt käsitatakse e-maksuametis dokumendi üleslaadimist õiguslikus mõttes dokumendi kättetoimetamisena muu hulgas vaid siis, kui dokumendi adressaat on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri." See on väga loogiline. Nüüd edasi: "Selleks, et rakendada käesoleva seletuskirja punktis 2.2.2 kirjeldatud dokumentide kättetoimetamise fiktsiooni …" Kas siin ei peaks, ma ei ole juriidiliste terminitega kursis, aga kas "fiktsiooni" asemel ei peaks olema "fikseering"? Ehk siis fikseeritakse, et dokument on käes. "Fiktsioon" teatavasti tuleneb ingliskeelsest sõnast "fiction", mis on näivus. Ta nagu ei pea seda dokumenti kätte saama, vaid me tekitame näivuse, et ta sai. Aga tegelikult ei saanud. Selle asemel ehk fikseeriks, et ta sai selle dokumendi. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

Ei, siin ongi mõeldud fiktsiooni. Mõte ongi selles, et sõltumata sellest, kas ta on maksuteate seal e-maksuametis avanud, kui talle on läinud vastav e-mail, siis maksuamet loeb selle edaspidi kättetoimetatuks. Soov on vältida olukorda, kus ta seda maksuteadet lahti ei teegi, kuigi talle on see kätte toimetatud, ja hiilib sellest kõrvale. Selles mõttes on fiktsioon siin kohane.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te korduvalt rõhutasite, et see seadus toob kaasa mugavuse. Samas on seletuskirjas öeldud, et sihtrühma lõikes halduskoormus suureneb, sest muudatusega kaasneb praktiline vajadus regulaarselt seirata nii maksuameti kui ka äriregistrijärgset elektronposti aadressi või muud aadressi, millest nad on MTA-d teavitanud. Kui seda ei tehta, siis riskitakse erinevate menetlustähtaegade möödalaskmisega. Vaatasin neid juriidilisi isikuid, kes saavad [teateid] paberkandjal, neid on kuskil 1723. Ja kui nad iga nädal vaatavad oma e-posti aadressi ja kulutavad sellele viis minutit, siis aastas see teeb kokku kuskil 10 000 tundi ajakulu. Ja kui me selle korrutame töötunni hinnaga, siis kokkuvõttes tegelikult ei ole ju mingit võitu, see on ikkagi 40 000 ... (Juhataja helistab kella.) Need arvutused oleks võinud ju …  

Hea küsija, teie aeg! Palun ministril vastata.

Aitäh! Jällegi, me räägime juriidilistest isikutest, kes oma põhilises igapäevategevuses tegelevadki äritegevusega, näiteks MTÜ-d. Ma arvan, et e-posti vaatamine on tänapäeval tavapärane tegevus. Öelda, et e-posti vaatamine oleks täiendav töö, mis võtab viis minutit ja suure tööaja – see on osa päevast, seda teevad kõik. Mina siin küll mingit täiendavat halduskoormust ei näe. Seletuskirjas on silmas peetud, et peab jälgima, kas su aadress on äriregistris või maksuametis õige. Jällegi, ma arvan, et see on sellise tavapärase hügieeni küsimus. Kui sul on ettevõtte meiliaadress, siis sa ju hoolitsed selle eest, et see oleks riiklikes registrites korrektne ja sa oleksid riigiga suhtluses kättesaadav. Äriregister ju paneb ka selle kohustuse, et meiliaadress peab olema sinna edastatud. 

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jäin korraks kaaluma, et võib-olla peaksime seda kollast raamatut täiendama ja hilistel tundidel küsima hoopis poole küsimuse kaupa korraga, et mõtteselgus ja kvaliteet alles oleks. Aga ma küsin füüsiliste isikute kohta. Siinsamas punktis 9 on lõik, mis tekitab natuke segadust. Kas jutt on üldisest reeglist dokumentide kohta või puudutab see regulatsioon ainult ühte konkreetset dokumenti, mille isik on avanud? Siin on öeldud, et kui [füüsiline isik] saab MTA dokumendi, siis tal ei ole enam õigust nõuda posti teel dokumendi saatmist, kui tema puhul on teave, et ta saab dokumendid mõne elektroonilise kanali kaudu kätte. Siis on jutt konkreetsest dokumendist, aga hiljem jälle on lõik, kus on "õigus dokumenti nõuda". Tekib segadus, kas jutt on konkreetsest dokumendist, mis on juba avatud olnud. Ühe korra teed seda, edaspidi nagu mingit dokumenti enam ei saa. Siin on väikest täpsustust vaja.

Mina saan sellest aru niimoodi, et kui sa oled konkreetse dokumendi e-kanalis avanud, siis sul ei ole õigust seda dokumenti enam paberil nõuda. Just seda konkreetset dokumenti. Kui tuleb uus dokument ja sa pole seda avanud, siis on sul õigus seda paberil nõuda. Ja õigus nõuda dokumenti paberikandjal on põhjendatud vaid neil juhtudel, kus füüsiline isik ei ole kasutanud elektroonilist kanalit MTA-ga suhtlemiseks. Selline täiendus.

Leo Kunnas, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Lähen veel kord tagasi selle fikseeringu ja fiktsiooni juurde. Ilmne on ju see, et teate saatja sooviks seda, et teate saaja fikseeriks, et ta on selle teate kätte saanud. Muidu see ongi tegelikult fiktsioon. Nii nagu näiteks Kaitsevägi või Kaitseressursside Amet soovib fikseerida selle, et kutsealune või reservväelane sai teate kätte. Sest kui ta saab teate elektrooniliselt, aga pole seda vaadanud või see ei ole temani jõudnud, siis on raske temalt nõuda, et ta tuleks näiteks õppekogunemisele. Kas siin ei teki see moment, et kui me vaatame seda sellisena, et me ei vaja seda fikseeringut, siis ta muutubki fiktsiooniks? See tähendab, et teate saatja ei teagi, kas saaja on selle saanud või mitte.

Aga täpselt seda siin mõeldud ongi, et kui saatja on teate e-kanali kaudu juriidilisele isikule välja saatnud, siis ta loeb selle viie päeva jooksul kättetoimetatuks, sõltumata sellest, kas ta kontrollib üle, kas isik on teate avanud või kätte saanud. Ei oodata teadet vastu, et teade on kätte saadud. Selles mõttes fiktsioon ongi korrektne, sest selle fiktsiooniga saabki fikseeritud, et isik on selle teate kätte saanud.

Helle-Moonika Helme! 

Aitäh! Tegemist on väga tehnilise eelnõuga, aga siit ma loen, et teated saadetakse e-mailile, kasutatakse dokumendi saatmist dokumendi adressaadi äri- või rahvastikuregistrisse kantud elektronposti aadressile, samuti elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee. Kui me räägime juriidilistest isikutest siin kogu aeg, siis kuidas saab kasutada juriidilise isiku puhul aadressi isikukood@eesti.ee? Teatavasti isikukood meil kehtib ikkagi füüsiliste isikute puhul, mitte juriidiliste isikute puhul.

Aitäh! Siin võib olla tegemist olukorraga, kus füüsiline isik, kes juriidilist isikut esindab, on andnud oma aadressiks oma eesti.ee aadressi, mis on isikukood@eesti.ee.

Hea minister, aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, rahanduskomisjoni liige Marek Reinaas!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Eelnõu esimest lugemist ette valmistav arutelu toimus rahanduskomisjonis 9. oktoobri istungil. Ja nagu te kuulsite, eelnõu eesmärk on muuta dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid, et tõhustada maksumenetlust. Eelnõu kohaselt loetakse dokumendid juriidilistele isikutele kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel alates nende üleslaadimisest e-maksuametisse või alates dokumendi edastamisest meilile. Ühesõnaga, ma arvan, härra rahandusminister kirjeldas teile, mis selle eelnõu mõte on. 

Minu ülesanne on anda ülevaade, mis toimus rahanduskomisjonis tol päeval. Härra rahandusminister tuli ja tutvustas seda eelnõu. Ja mitte nii põhjalikult, kui ta siin selles puldis, kõnetoolis seda tegi. Arutelu oli suhteliselt kasin ja lühike, sellepärast et enamus rahanduskomisjoni liikmeid arvas, et tegemist on mõistliku asjaga, mida teha. 

Aga siiski lubage teile kirjeldada, mis toimus. Põhiliselt arutati muuseas meiliaadressi eesti.ee üle: mismoodi selle meiliaadressiga tulevikus olema saab, kas isikukood@eesti.ee või eesnimi, perekonnanimi@eesti.ee on need meiliaadressid, kuhu tulevikus hakatakse saatma dokumente. Ma arvan, et selles mõttes oli suhteliselt mõistlik härra rahandusministri ütlus, et see teema ei puutu konkreetsesse eelnõusse, vaid on pigem majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo kommenteerida. 

Ega rahanduskomisjonis rohkem arutelu ei olnudki. Nagu ma ütlesin, enamus rahanduskomisjoni liikmeid arvas, et tegemist on mõistliku asjaga, mida teha. Seega komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. oktoobril 2023. aastal, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks rahanduskomisjoni liige Marek Reinaas ehk siis praegu siin viibiv inimene. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg peaks olema kümme tööpäeva tänasest päevast edasi. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Ma kasutan suure rõõmuga ära selle teise küsimuse võimaluse. Te ütlesite, et komisjonis seda teemat sugugi mitte nii põhjalikult ei arutatud kui siin. Aga kas te ikka saite komisjonis piisavalt infot kätte, et saata see eelnõu suurde saali? Siin ta meil praegu on. Ja kui te kuulasite neid küsimusi ja vastuseid, ma väga loodan, et te kuulasite ...

Jaa, tegin seda!

Hea Reinaas, te ei saa kommenteerida küsimuse ajal siin mingit oma mõtet. Nii et palun, Helle-Moonika Helme, teil on küsimus.

Kas ma tohin jätkata?

Loomulikult, ma kutsusingi head ametikaaslast üles, palun, et ta oleks siin tasa, et te saaksite küsida. Palun-palun!

Ah soo … No nii. Minu küsimus olekski tulnud just enne, kui see väike ebaselgus siin tekkis. Kas praegu sellest ettekandest jäi teile samasugune mulje, et tegemist on väga hea eelnõuga, või see kuidagi muutus? Ja kui muutus, siis kas see muutus paremaks või halvemaks?

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, sellel rahanduskomisjoni koosolekul, nagu ma ütlesin, rahandusminister härra Võrklaev kõigepealt tutvustas seda eelnõu ja pikalt ja täpselt samamoodi nagu siinsamas saalis. Tal oli selle kohta mitmeid arvamusi, mispärast see hea on. Ja samuti pööran tähelepanu, et seal oli ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin, kes samuti andis ülevaate, milles eelnõu seisneb. Mis puudutab eelnõu tutvustamist, siis ma arvan, et see ei ole ülemäära keeruline eelnõu. Ei ole ülemäära keeruline! Selle sisu on, mismoodi inimestele teatada sellest või kuidas nad peaksid teada saama dokumentidest, mis on Maksu- ja Tolliamet välja andnud. Ma arvan, et me saime rahanduskomisjonis piisava ülevaate sellest eelnõust. Ja küllap arvamus selle kohta, et see eelnõu on hea, ja konsensuslik otsus ilmselt väljendavad seda. 

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid, ei teagi, millest alustada. Minu arvates on see eelnõu hiilgav näide sellest, kuidas justkui märkamatult ja eelkõneleja sõnul lihtsate ja selgelt mõistetavate eelnõudega siiski nügitakse meie elukorraldust suunas, millega me kõik ei pruugi päris nõus olla, kui veidikene süveneme nendesse asjadesse. Ma võtsin siit ette ühe lõigu, loen selle ette, kuidas see niinimetatud õiguslik fiktsioon meil käima hakkab. 

Siin seletuskirjas öeldakse järgmist. Kehtiva maksukorralduse seaduse § 54 lõike 2 kohaselt saadetakse dokumendi adressaadile dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta teade, mis edastatakse tema elektronposti aadressil või siis tema mobiiltelefoninumbrile lühisõnumiga. Eelnõu kohaselt loetakse edaspidi e-maksuametisse üles laetud – sulgudes on oluline täiendus sellele –, ent adressaadi poolt avamata dokument juriidilisest isikust e-maksuameti kasutajale kättetoimetatuks juhul, kui kõnealuse teate edastamisest on möödunud piisav aeg ehk viis tööpäeva. Kõnealuse tähtaja möödumisel loetakse dokumendid seega õiguslikus mõttes adressaadile kättetoimetatuks, ehk sellest hetkest alates hakkavad kulgema dokumendiga seonduvad menetlustähtajad, näiteks vaidlustamistähtaeg ja nii edasi. Eelkirjeldatud õiguslik fiktsioon kohalduks vaid sellise adressaadi suhtes, kes on eelnõu mõttes käsitletav e-maksuameti kasutajana. Ohoo! Justkui antakse mingi, inglise keeles öeldakse leeway. Sa ei peagi äkki. 

Aga jutt läheb edasi. See tähendab, kes on e-maksuameti kaudu teinud Maksu- ja Tolliametile teatavaks oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri, mille kaudu on võimalik temaga kontakteeruda, muu hulgas saata eelnimetatud paragrahvi lõike 2 kohane teade. Tehniliselt lahenduselt näeks see välja nii, et e-maksuametisse sisse logides kuvatakse kasutajale aken, kus palutakse kinnitada vabalt valitud elektronposti aadress – näete, tuuakse isegi sisse selline vabaduse hõng – või mobiiltelefoni number. Aga nüüd jõuame järgmise lauseni. Nii kaua, kuni seda tehtud ei ole, ei ole kasutajal võimalik e-maksuameti funktsioone kasutada. 

Teate küll, see on nagu mingisuguse operatsioonisüsteemi või uue rakenduse installeerimisel. Seal alati küsitakse, kas oled nõus või ei ole nõus. Kui vastad, et ei ole nõus, siis rakendus ei installeeru. Siin on samamoodi. Ja siin on nüüd mitu asja. Minister rõhutas seda rohelust, digiarengut ja mida kõike veel, aga tegelikult ju sisulises mõttes olukord muutub. Kui seni oli nii, et sulle saadeti mingi teade ja selle fikseerimiseks, et sa oled selle kätte saanud, ei saanud seda lugeda lihtsalt kättesaaduks, vaid ikkagi tuli fikseerida, et tõepoolest, sa oled teate kätte saanud. Nüüd see muutub, viis tööpäeva, mõistlik aeg – põmm, teade käes! 

Esimene küsimus, mis mul sellega tekkis: kas luuakse see nii-öelda kahesuunaline dialoogiaken. Mina ettevõtjana login sisse, vaatan, jõudsin neljandal päeval, mulle on seal teateid üles laetud. Aga kuna ma olen tubli ettevõtja, siis mul on kõigele vastused olemas. Põmmutan oma teated samasse portaali ja härradel ja prouadel maksuametis hakkab aeg tiksuma. Millegipärast seletuskirjast ma seda ei leidnud, aga sellele võiks mõelda. 

Ma palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega.

Muidu on see kuidagi nagu ühesuunaline, et üks pool aga muudkui teatab. Piltlikult öeldes, reedel lükkad 1000 teadet minema, lähed rahulikult nädalavahetust pidama ja vaesed ettevõtjad, kes alles järgmisel reedel juhtuvad e-maksuametisse sisse logima, nendel on juba aeg nulli tiksunud põhimõtteliselt. 

Nüüd ka mõjude küsimus. Jälle minister rääkis digiarengust, rohepöördest, mugavusest ja kõigest muust. Siin on tõepoolest kirjas, mitu ettevõtet on, kes täna e-kujul neid teateid ei saa. Aga kas nende ettevõtetega on mingisugune probleem? Kas nemad ei maksa maamaksu? Kui suur osa nendest ei maksa? Millist muret me jällegi lahendame? Hea küll, väike kulude kokkuhoid MTA-l. Aga me ei tea, kui suur on lisakulu, ma ei tea, mingil villaseid sokke kutsuval MTÜ-l, kes on otsustanud terve mõistuse säilitamiseks kogu seltskonnaga seda e-kanalit võimalikult vähe kasutada. 

Ja lõpetuseks väga põnev punkt 10: eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Väga lakooniline punkt, kus on kirjas, et eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu. Ja see on ka keeleliselt huvitav: esitati eelnõude infosüsteemi kaudu, siis on numbrikombinatsioon, ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Maksumaksjate Liidule. Ja ongi punkt. Ma vaatasin ka sealt eelnõude infosüsteemist ja ei saanud täpselt aru, palju aega anti kooskõlastamiseks ja millised need ettevõtjate arvamused olid. Teinekord on ikkagi eelnõude juures nii-öelda kaasamistabel või märkuste ja ettepanekute tabel. Viimasel ajal ilmselt neid tabeleid saabki olla vähem, sest need kooskõlastused kästakse ära teha nii kiire ajaga, et ettevõtjad tihti ei jõua reageerida, kui loetakse juba kaasatuks. Jälle analoogia iseenesest selle eelnõuga. Saadad kaasamistabeli, ütled, et tähtaeg on päev või kaks. Ja siis loed kaasatuks, loed kättesaaduks – mingit paralleeli annab tõmmata. 

Ja nüüd kolleegidele siin saalis ma tahakski öelda, et mida rohkem seda õiguslikku fiktsiooni, nagu seda kättesaaduks lugemist siin nimetatakse, mida rohkem sellist õiguslikku fiktsiooni me siin saalist toodame, seda õigustatum on minu arvates hakata küsima, ega me kogu oma õigusriiki lõpuks õiguslikuks fiktsiooniks ei muuda. Nii et meie oma fraktsiooni poolt teeme ettepaneku see seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 297 esimene lugemine lõpetada. Samas on tulnud ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, mis paneb ette eelnõu 297 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Martin Helme, palun!

Aitäh! Päris pingeline arutelu on olnud ja minister oli ka siin väsinud. Teeks kümneminutise vaheaja, enne kui hakkame hääletama, palun!

Väga üllatav ettepanek. Aga vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme eelnõu 297 juures ja meil on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek, mis on järgmine: eelnõu 297 esimesel lugemisel tagasi lükata. Head ametikaaslased, palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 14, vastu 54 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. novembri kell 17.15. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme siit mõnusas tempos edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu 305 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Mart Võrklaeva. 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! 2024. aasta eelarves oleme palgad külmutanud, välja arvatud õpetajatel ja meditsiinitöötajatel. Kõrgemate riigiteenijate ametipalk kasvab igal aastal vastavalt indeksile ning solidaarse sammuna on tehtud ettepanek muuta ka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust selliselt, et palgakasv oleks poole väiksem, kui kehtivas seaduses sätestatud. Kui 2024. aastal oleks kehtiva seaduse kohaselt kõrgemate riigiteenijate palga tõus 11%, siis eelnõus nimetatud isikutel oleks eelnõu seadusena jõustumisel palgakasv 2024. aastal 5,5% …

Hea ettekandja! Nüüd on nii, et mulle tundub, et nii teie kui mina siin segame seda istungit liiga kõvasti. Ma palun vaikust siin saalis! Aitäh teile! Palun, austatud minister!

Aitäh! Eelnõu kohaselt vähendatakse palgakasvu peaministril, ministritel, Riigikohtu liikmetel, riigi peaprokuröril, riigisekretäril, ringkonna‑, maa‑ ja halduskohtu kohtunikel, riiklikul lepitajal ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul. 

Riigikogu liikmetele makstava ametipalga muutmisele seab piirangud põhiseadus, mis sätestab Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. Lisaks Riigikogu liikmetele ei piirata palgakasvu põhiseaduses toodud institutsioonide tippjuhtidel: Vabariigi Presidendil, Riigikohtu esimehel, riigikontrolöril ja õiguskantsleril, sest see puudutaks juba vahetult põhiseaduslike institutsioonide juhtimist. Lisaks ei puuduta eelnõu Eesti Panga Nõukogu liikmete ametipalka. 

Meetme rakendamine toob riigile nelja aastaga prognoosi kohaselt kokkuhoidu enam kui 21,3 miljonit eurot. Tegu on ajutise meetmega. Indekseerimise erisus jõustuks 2024. aasta 15. märtsil ja kehtiks kuni 2028. aasta 31. märtsini, mil taastub senine ametipalkade arvutamise kord. Tänan ja palun eelnõu toetada!

Aitäh, austatud minister! Aga on juhtunud nii, et teile on ka küsimusi peale seda sisulist ettekannet. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas kaaluti ka tulemuspalgale üleminekut? Näiteks et, ütleme, korra aastas mõõdetakse, kui hästi on Eesti inimesed rahul nende institutsioonide esindajate tööga ja siis vastavalt sellele kuidagi palk arvutatakse mingi koefitsiendi järgi. Kas oli sellist arutelu? Ja teiseks veel küsin juurde, kas arutati ka ametnike palga külmutamist mingiks perioodiks?

Aitäh! Ei, tulemuspalka ei arutatud. Ja oma kõne algul ma ütlesin, et avaliku sektori palgafond on 2024. aasta eelarves külmutatud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Te just ütlesite, et palgafond on külmutatud. Kuidas te seda vaatasite? Kas te vaatasite ka tööperede palgatasemed üle kuidagi? Me teame ju, et kogu aeg on olnud nii endise Keskkonnaministeeriumi, tänase Kliimaministeeriumi kui ka Maaeluministeeriumi ametnike palgad olnud oluliselt väiksemad kui sama tööd tegevate teiste ministeeriumide ametnike palgad. Kas selles osas on plaan midagi ette võtta, et ikkagi sama tööd riigisektoris tegevad ametnikud saaksid sama palka? See oleks õiglane ja lõpeks ära see lõputu üleostmine ja ametnike ülemeelitamine.

Aitäh! Teatud muudatused on seal juba 2023. aastal toimunud. Teatavasti 2023. aasta eelarves avalikus sektoris palgafond kõigil kasvas, aga tegelikult sõltuvalt ministeeriumist või haldusalast oli seal teatud erinevusi. Konkreetseid näiteid tööperede kohta, mida te küsisite, mul neid arve siin ees ei ole. See ei puuduta otseselt seda eelnõu. Aga järgmisel aastal, 2024. aastal on kõik palgafondid külmutatud, välja arvatud õpetajatel ja meditsiinitöötajatel. Seal nii-öelda riigieelarve vaates muutusi ei tule. Aga kui rääkida palgafondidest, siis nende piires loomulikult ministrid teatud muudatusi saavad teha.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Vaat see on nüüd minu arust populism. Te laote inimeste ja ettevõtete õlule suure koorma, aga samas tulete siia endal ja oma kolleegidel mitte palka vähendama, vaid palgakasvu aeglustama. Ja siis kuidagi müüte seda ideed nagu suurt kokkuhoiukohta. No kahtlemata mõningane kokkuhoid tekib. Te olete siin koalitsiooniga palju eelnõusid läbi surunud, sellepärast et te saate. Aga ma loen, et Eesti Panka te ei puutu, sellepärast et see ei puuduta riigieelarvet. Aga noh, saate ju sealt ka. Miks te selle [nõukogu] ikkagi otsustasite välja jätta?

Aitäh! Nii nagu te ise vastasite, sest see ei puuduta riigieelarvet. 21 miljonit on nelja aasta mõju. See on päris märkimisväärne ja ma arvan, et ei ole kohane siin populismis süüdistada. Üks põhjus, miks me vähendame seda kasvu, ja seda nelja aasta kohta – neli aastat see kehtib –, on ka see, et Riigikogu liikmetel midagi ei muutu. Muidu tekiks olukord, kus Riigikogu liikmete palk läheb oluliselt kiiremini eest ära, kui ministrid ja peaminister ja kõik teised järgi jõuavad. Seega me teeme neljaks aastaks palgatõusu vähendamise poole võrra.

Kert Kingo, palun! 

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen siit seletuskirjast, et kõrgemate riigiteenijate palgakasvu vähendamise eesmärgiks on riigi raha kokkuhoid keerulise finantsolukorra tingimustes. Palgakasvu vähenemisega saavutatud kulude kokkuhoid võimaldab parandada riigieelarve seisu. Öelge palun, kui suur see summa on, mis nüüd sellega kokku hoitakse! Igal aastal näiteks. Ma ei leidnud seletuskirjast. 

See summa on nelja aasta peale 21 miljonit.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! Ma mõtlesin küsida teie käest seda. Milline on see vastus või milline on see jutt, mida te räägite näiteks kohtunikkonnale selle kõige kontekstis? Me hiljuti kohtusime fraktsioonis Eesti Kohtunike Ühingu esindajatega ja kuulasime siin saalis ära Riigikohtu esimehe Villu Kõve kõne. Minule jäi küll mõlema kohtumise puhul selline mulje, et neil on hästi siiras ja tõsine mure. Kohtunikke ei ole enam võimalik leida, ametikohad jäävad täitmata. Väga tõsiselt kaalutakse seda, kas langetada latti. Näiteks see palk, mis praegu on kohtunikele ette nähtud, ei ole enam piisav, et motiveerida inimesi kohtunikuametit valima. Mida te selle kontekstis nagu Villu Kõvele ütlete, kui te sellel teemal temaga räägite? Sest tema ütleb, et meie oleme nüüd oma kohtusüsteemiga selles punktis, kus asi hakkab kokku kukkuma.

Aitäh! Ma ütleksin seda, et loomulikult on igas sektoris, ka riigisektoris inimestel ootus palgatõusuks. Me oleme siin rääkinud õpetajatest, kohtunikest, päästjatest, politseinikest – kõik tahaksid palgatõusu. Aga kui me vaatame riigieelarve seisu, siis me sisuliselt maksame laenuraha arvel püsikulusid. Riigieelarve on keerulises seisus. Mis on meie valikud: kas tõsta makse või kulusid kokku hoida. Täna me peame tegema mõlemat. Kui me hoogsalt jälle ütleme, et võtame aga kulusid peale, siis see teiselt poolt tähendab maksutõuse. Selle üle me oleme siin saalis täna juba debateerinud. 

Ma arvan, et tuleb leida kesktee. Kui vaadata seda indeksit, siis tegelikult peaks sellel aastal olema kohtunikel ja ministritel 13,9% palgatõus. Väga soliidne! See puudutab ka minu sissetulekut, ma arvan, et 13,9% on väga suur palgatõus. Kui me sealt poole ära võtame, ei juhtu ilmselt mitte midagi. Järgmisel aastal peaks palgatõus olema 11%. Jällegi, palgatõus ei jää ära, tõuseb 5,5%. Ja nii edasi. Samal ajal me ütleme, et me avalikus sektoris teised palgafondid külmutame. Kas seal palk üldse tõuseb? Kui jah, siis tõuseb see mõnevõrra töökohtade optimeerimise abil. Õpetajate palgast me siin rääkisime. See tõuseb tänu ka diferentseerimisfondi rahale kuskil 4% ja natuke peale. Siin me räägime kõrgematest riigiteenijatest, kelle palk tõuseb 5,5%. Ehk ma arvan, et me peame tajuma, millises olukorras me oleme. Meil ongi ühiselt raske, erasektor koondab, erasektor tõmbab ka palku kokku, kui ei soovi koondada. On kohti, kus muidugi palk ka tõuseb, aga ongi keerulised ajad ja peamegi püksirihma pingutama.

Henn Põlluaas, palun! 

Aitäh! Noh, ega need palgad ei ole siin peaaegu kellelgi ülemäära suured. Enamikul on nad ikkagi häbemata väikesed. Ometi on meil mingisugune terve seltskond, näiteks Eesti Energia, Elering, Nordica ja nii edasi ja nii edasi, kus juhid saavad palka 10 000–20 000 eurot, isegi 30 000. Ma ei tea täpselt, kui palju saavad haigekassa juht või RMK juht või sellised, aga ilmselt on see summa ka väga märkimisväärne. Kas te arutasite ja kas see eelnõu puudutab ka selliseid meie mõistes hüperpalka saavaid riigi palgal olevaid isikuid? 

Aitäh! See eelnõu neid ei puuduta. Seaduse tasemel me nimetatud riigiettevõtete juhtide palku reguleerida ei saa. See on ikkagi nende ettevõtete nõukogude küsimus, see on nende otsustada. Küll aga me oma aruteludega siin ja otsustega kindlasti saame saata sõnumi. Teatud solidaarsus, nii nagu me kõrgemate riigiteenijate puhul siin teeme, on kindlasti väga teretulnud. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No see on juba teab mitmes eelnõu, mis tuuakse siia põhjendusega, et eelnõu ei ole seotud ei vabariigi tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. [Sel juhul peab] eelnõu menetlus olema põhjendatult kiireloomuline. Nüüd, seesama kiireloomulisus. Te olete küsinud arvamust Eesti Kohtunike Ühingult ja Riigikohtult, kõik on väga sisulised argumendid ja märkused. Kohtunike mure on tõesti suur, järjepidevus ja õiguskindlus võib ära kaduda. Aga ma küsiksin selle kohta, mida tähendab Rahandusministeeriumi seisukoht: teadmiseks võetud? Kas nüüd me loeme selle teksti läbi ja võtame teadmiseks? Kas me selle teadmisega ka midagi peale hakkame või kuidas? 

Aitäh! Eks see seda tähendabki, et see on teadmiseks võetud. Me oleme aru saanud nende kooskõlastajate muredest. Seda ma rääkisin, et loomulikult me palgatõusu kõik sooviksime, teisalt on meil riigieelarves keerulised ajad. Ja veel kord: palgatõusu ei võeta siin kelleltki ära, palgatõusu vähendatakse poole võrra. Järgmisel aastal on 5,5% palgatõusu. Ma arvan, et suhteliselt soliidne number, kui kas või tuua välja ministri palk. Kui see [praeguse seaduse] kohaselt tõuseks 7848 eurole, siis nüüd tõuseb 7459 eurole. Maa- ja halduskohtu kohtunikul tõuseks muidu 6000 eurole, nüüd tõuseb 5704 eurole. Palgakasv jääb jätkuvalt soliidseks. Loomulikult, kes ei tahaks rohkem palka, aga riigieelarve hetkel seda ei võimalda. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Mind häirib selle seaduseelnõu juures kõige rohkem ikkagi see üsna läbipaistvalt labane populism, mis asjaga kaasas käib. Kõigepealt, kui te selle ideega välja tulite, siis avalikkusele üritati jätta muljet, et te peatate üldse igasuguse palgakasvu kõrgematel riigiametnikel. Noh, kui natukene lugeda, siis tuli välja, et palgakasv ei peatu, vaid lihtsalt palgakasv aeglustub. Ja siis räägitakse, kuidas riigieelarves tehakse tohutut kokkuhoidu. Ka praegu rääkisite, et nelja aasta peale 21 miljonit. Vabandust, 17,7-miljardilise riigieelarve juures 21 miljonit nelja aasta peale ei ole asi, millest rääkida kokkuhoiu mõttes. Kolmandaks, muidugi kogu see läbimõtlematus sinna juurde, et okei, võtame palka vähemaks või peatame selle kasvu ministritel ja Riigikogu liikmetel. Siis, ups, tuleb välja, et Riigikogu liikmetel põhiseadus ei luba. Aga tegelikult puudutab see valusalt just nimelt kohtunikke, prokuröre, kõrgemaid sõjaväelasi. See on ju kõik puhas populism!

Ei, see ei ole puhas populism. Kas 20 miljonit on vähe või palju? Ma ütleksin, et kes senti ei korja, see krooni ei saa. Parem on näidata ikkagi reaalseid numbrilisi tulemusi, kui lihtsalt endise rahandusministri poolt kirjutada eelarvesse "eelarve revisjon" ja mitte midagi kokku hoida. Ma arvan, et siin on ikkagi reaalsed tulemused näha ja on meil kokkuhoius nii suuremaid summasid kui väiksemaid. Kõige ehedam näide sellest on suvine majandusprognoos ja 2024. aasta eelarve, kus me näitame, et me riigieelarve positsiooni oleme parandanud. Sõnade juurde käivad teod.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Enne kui te hakkate siin teisi ministreid [hindama], vaadake kõigepealt ikka enda toas ringi. Te panete 430 000 eurot pluss käibemaks jälle lihtsalt ühe kolimise pärast hakkama. See läheb trahvirahaks. Te peaksite natuke ettevaatlikum olema teistele hinnangute andmisega. Aga ma tulen tagasi selle tööperede palgataseme juurde. Kas te olete astunud ka mingeid samme, et ei juhtuks nii, et kui ühel päeval see külmutamine, mida te siin plaanite, läbi saab, ei juhtu jälle nii, et tegelikult ikkagi on kõik teised ministeeriumid eest ära läinud ja maaeluministeerium ja Kliimaministeerium on jälle maha jäänud? Ainult sõnades räägitakse, kui oluline on toidujulgeolek, aga siis, kui peaks ametkonnale ka raha andma, et inimesed ära ei jookseks ja [neid] ei üle ostetaks, siis ei juhtu mitte midagi. Sel nädalal oli põllumajandusameti juhiga kohtumine ja see noot oli väga murettekitav. Lihtsalt raha, mis siin antakse, on nii väike, et inimesed lähevad ära.

Aitäh! Loomulikult olen ma seda meelt, et riigisektoris peaksid palgad olema motiveerivad ja võrdsetel ametikohtadel ka võrreldavad. Eks see on olnud iga ministri töö. Jällegi julgen viidata, et eks eelkõneleja peab ka ise mõtlema, mis võib-olla tema ajal tegemata jäi, miks tema ametnikud palgatõusu ei saanud sel ajal, kui teised said.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra minister, ma tulen ikkagi populismi juurde tagasi. Kas teil oli laua peal arutusel ka see, et ehk teha selline tõeliselt märgiline populistlik žest ja vähendada neid – tegelikult palkade "vähendamine" on võib-olla vale sõna –, et teha need muudatused niimoodi, et need puudutaksid ainult peaministrit ja teisi ministreid ehk et valitsuskabinetti, ja teha seda niimoodi, et öelda, et palgatõusu meil endil ei tule? Me oleme nii tublid riigieelarve korrastajad ja me näitame nüüd seda teile ka sedapidi välja, selle asemel et minna piirama palgakasvu valdkondades, mis on väga kriitilised, näiteks nagu kohtunikud, kes on ka Riigikogu saalis esile toodud. Kas oli selline arutelu? 

Aitäh! Esiteks, tegemist ei ole populismiga. Tegemist on solidaarsuse ja kokkuhoiuga. Solidaarsusega selles vaates, et me 2024. aasta eelarves oleme avalikus sektoris palgad külmutanud. Ja kui olukorras, kus palgad on külmutatud, jätta jõusse selline jõuline – ma julgeks nii öelda, sest 11%-line palgatõus aastas on päris jõuline – palgatõus kõrgemapalgalistel, nii-öelda juhtidel ja KRAPS-iga kaudselt seotud ametnikel, siis tekiks olukord, kus juhtide palgad tõusevad märkimisväärselt. Sarnastel ametikohtadel, mis on KRAPS-iga nii-öelda seotud ametikohad, 504 isikut, palk tõuseks, aga võib-olla kõrvalkabinetis istuval inimesel, kes ei ole KRAPS-iga seotud, palk ei tõuseks, temal on palk külmutatud. See tekitaks hulga ebavõrdsust ja ka palgaerinevust, mida teie kolleeg nimetas. Seda me teha ei soovinud. Ja ikkagi, me otsustasime kohelda nii-öelda võrdseid võrdselt. Nendel, kes on KRAPS-iga seotud, väheneb palgatõus poole võrra, ja need, kes KRAPS-iga seotud ei ole, nende jaoks kahjuks on palgafond külmutatud. See muidugi ei tähenda, et ka seal keskastme juhid ehk kantslerid ei optimeeri tööülesandeid, mis tegelikult on avaliku sektori kokkutõmbamine. See soov on ka täna siin saalis kõlanud, et tõmmataks kokku ja oleks võimalik ka nendel inimestel, nendel ametnikel mõnevõrra palka tõsta. 

Protseduuriline küsimus, Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Tulge mulle appi. Mis võimalused on mul rahandusministri valeväiteid ümber lükata? See, et minu keskkonnaministriks olemise ajal ei tehtud midagi selleks, et palga mahajäämust vähendada, on lausvale. Tegelikult sai seda tehtud. Valitsuse liikmed sellest ajast võivad, ma arvan, kinnitada, et see oli minu jaoks väga oluline teema. Ma seisin selle eest, et tööperede palgad oleksid ühtlased ja see üleostmine ja lollitamine lõpeks ära. Ma tahan, et see saaks selgeks.

Aitäh! Osava poliitikuna te seda praegu tegitegi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ikkagi populismist rääkides, vaadake, 21 miljonit nelja aasta peale hoiate kokku. See on 4 miljonit aastas. Aga samal ajal, eks ole, Ukraina laenu intressid 4 miljonit, Euroopa Arengupangale 9 miljonit, 800 uut töötajat Kliimaministeeriumi. Noh, see on puhas populism. Aga kui te tahate populismi teha, siis tehke seda ikka täiega! Me rääkisime juba riigiettevõtete juhtidest. Eriti, mis puutub energeetikaettevõtetesse, nende ülikõrge palk on täielikus vastuolus sellega, et ajal, kui kõige väiksemate sissetulekutega inimeste taskust võetakse kõrgete energiahindadega ka ära viimane, siis need, kes seda teevad, saavad ikkagi endiselt hüper-superpalka. Vaadake, rahandusminister on Eesti Energia nõukogu liige, ja väga mõjukas liige, nii et tehke see populistlik samm ära. Minge ja tehke ettepanek, et Eesti Energia juht hakkab saama maksimaalselt 5000 eurot, mis kõlaks ühiskonnas väga hästi vastu. Vaat see oleks tõeliselt õige populism, tehke ära!

Jah, aga ma pean tunnistama, et te oletegi populismis paremad kui mina, ma isegi ei proovi sellega võistelda. See, mida teie praegu teete, ongi ju puhas populism. Ja kubiseb kahjuks valeväidetest. Rahandusminister ei ole Eesti Energia nõukogu liige. Ja kui 20 miljonit jagada nelja aasta peale, siis on see 5 miljonit aastas, mitte 4 miljonit. Matemaatikaga on siin teatud probleeme. Ja Rene Kokale vastates: ei, ma ei ole valetanud. Minu väide oli see, et järelikult sai vähe tehtud, kui ikkagi maaeluministeeriumi palgad on kõige viimased, nagu te väidate. Siis oleks pidanud rohkem pingutama.

Kert Kingo, palun! 

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No räägime siis matemaatikast. Siin räägiti ilusat juttu, kuidas ebavõrdsus likvideeritud, kõik peab võrdne olema. 400 miljonit eraldati riigieelarvest ja tõstate selle pärast inimestel maksukoormust, et rahaliselt toetada rikkureid, täpsemalt tõsta sellesama Eesti Energia, Eleringi, Nordica, Tervisekassa, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhtide palkasid. Nemad saavad kasumit selle pealt, nemad peavad vähem maksu maksma. See on tegelikult ebavõrdsus. Ja nagu te enne väitsite, teie ei saa midagi teha. Saate ikka küll! Ministrid, valdkonnaministrid saavad ilusti ütelda, nõukogule juhiseid anda. Miks te siin niimoodi keerutate ja ei räägi, kuidas tegelikult on?

Aitäh! Räägin, kuidas tegelikult on, ja võin teile selgitada, et just teie erakonna kolleeg ütles, et nende riigiettevõtete juhtide palgad on pöörased. On 10 000, on 20 000, on 30 000. Mul on teile hea uudis. Maksuküüru kaotamisega võidab keskmise palga saaja, keskmine õpetaja näiteks üle 100 euro kuus, aga üle 8000 euro teeniv inimene hakkab tulumaksu maksma rohkem, kui ta teeb seda täna. Kõik need isikud, keda te nimetasite, kes saavad 10 000, 20 000 või 30 000 eurot palka, hakkavad tulumaksu maksma rohkem kui täna, ja seda tänu sellele, et lisaks maksuküüru kaotamisele me tõstame tulumaksu protsenti 2%. Ei ole mõtet öelda, et vale, vale, vale. See ei ole vale, see on tõsi. Kontrollige üle, ei ole mõtet mind süüdistada, kui te ise ei tea.

Rene Kokk, protseduuriline küsimus, palun! 

Tänan, austatud esimees! Palun öelge rahandusministrile edasi, et tolles valitsuses, kuhu mina kuulusin, ei olnud ma maaeluminister. Ma olin keskkonnaminister. Ma saan aru, et kell on palju ja eks tekib väsimus, aga palun öelge edasi. 

Ta kuulis seda. Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Ma tänan võimaluse eest! Kõigepealt ma tänan tõesti, et Jüri Ratas annabki protseduurilisteks võimaluse, mida Kivimägi näiteks ei tee. Aga ma kutsuksin üles, et istungi juhataja tuletaks ministrile meelde, et palun viisakalt suhelda saadikutega. 

Teie ka! 

Vabandust, minister, kui on protseduurilised küsimused, siis need ei ole teile. Ärge karjuge vahele sellele mikrofonile. Ja viisakas suhtlemine on nii ministri poolt Riigikogu suunas kui Riigikogu poolt ministri suunas. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mina ikkagi pean ka nõustuma hinnanguga, et see eelnõu on kaunis populistlik. Kui me vaatame neid numbreid, nelja aasta peale 21 miljonit, siis olgem ausad, see on siiski selles kontekstis väike raha. Mulle ka üldse ei meeldi, kui te kogu aeg räägite seda, ja läbivalt, eelmiste eelnõude arutelul ka, et meil ei ole muud varianti kui tõsta makse või langetada kulusid. Me ju kõik teame, et see lihtsalt ei vasta tõele. Te teate ise ka. Võtame näiteks sellesama teie niinimetatud maksuküüru kaotamise plaani: 500 miljonit eurot. 500 miljonit eurot! Täiesti reaalne alternatiiv maksude tõstmisele või kulude kärpimisele. Võtame Rail Balticu – täiesti perspektiivitu projekt, mis neelab kümneid ja sadu miljoneid eurosid. Jätta ära selle tegemine, ja pole mingit probleemi leida see 21 miljonit nelja aasta peale. Rääkimata kogu sellest rohepöördeprogrammist, mille kulu me võime ilmselt arvutada siin aastate peale miljardites. Miks te räägite kogu aeg nii lihtsustatult sellest asjast?

Aitäh! Ma räägin seda, ja ka numbrid tõestavad, et riigieelarve on meil kehvas seisus ja meil on vaja otsida nii kokkuhoiukohti kui ka teha maksumuudatusi, sest meie püsikulud ületavad meie püsitulusid. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma muidugi soovitan mitte panna meie erakonnale ja fraktsioonile siin jälle külge silte, et me oleme populistid. No me paneme siis vastu sildi, et te olete käpardid. Seda te tõestate kõikide nende eelnõudega, mida te siia saali toote. Nii et kui me hakkame üksteisele neid hinnanguid loopima, siis see on tore pingpong ja me võime ennast sellega lõbustada, aga kas sel mõtet on? See ei puuduta tegelikult ju neid eelnõusid. 

Aga kui eelnõudest rääkida, siis tõesti ma ei saa mitte midagi muud öelda, kui et see on kõige puhtakujulisem populism ja klassiviha õhutamine. Selle asemel, et tegeleda nendega, kes reaalset tööd teevad, nagu meie päästjad, politseinikud, arstid, õpetajad, nende palkadega, nende palgavaesuses virelemise likvideerimisega, tegelete teie mingisuguse näpuotsaga mingisuguselt suhteliselt privilegeeritud ja tegelikult palgas olulisel määral mitte kaotava seltskonna [palgatõusude] vähendamise propageerimisega. No see on perspektiivitu. See tegelikult ei paranda riigieelarve seisu ja ammugi mitte nende inimeste seisu, kes tegelikult vajavad palgatõusu.

Aitäh! Pean tunnistama, et ühes asjas olen teiega nõus: silte ei peaks siin kleepima. Populistide sildiga aga alustasite teie. Ja praegu oma sõnavõtus te algul ütlesite, et ei peaks silte kleepima ja populistiks sõimama üksteist, siis aga hakkasite meid käpardiks sõimama ja juba järgmises lõigus hakkasite uuesti süüdistama meid populismis. Minu meelest – lugege stenogrammist üle –, ütlete te, et ärme enam sildista, ja siis sildistate edasi. Populismis süüdistusega tulite välja teie, mitte mina. Moonika Helme läks sealt edasi: 5000 eurot Eesti Energia juhile. Jah, see on puhas populism. Ütlesite praegu ka ise välja ja ma pean nõustuma, et jah, me kõrgematel riigiteenijatel palgakasvu vähendame ja see nende inimeste jaoks midagi ei muuda. Pigem ma pean nõustuma, et palgakasv 5,5% 11% asemel midagi ei muuda. Küll aga hoiame sellega riigieelarves raha kokku ja üllatus-üllatus, osaliselt selle raha eest me järgmisel aastal saamegi õpetajate palka tõsta. Nemad vajavad seda rohkem. Selles arutelus, ma pean tunnistama, oli päris mitu kohta, kus me ühte meelt oleme. See on ka minu jaoks üllatus, aga teinekord seda juhtub.