Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 4. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24. 

Head kolleegid, me läheme päevakorra kinnitamise juurde. Lugupeetud Riigikogu! Vastavalt arupärija ja ministri vahelisele kokkuleppele jäävad selle töönädala päevakorrast välja arupärimised nr 80 ja 89, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi 10. ja 11. päevakorrapunktiks. Arupärimise nr 28, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi 18. päevakorrapunktiks, on arupärijad tagasi võtnud. Seega jäävad need punktid päevakorrast välja. 

Lugupeetud Riigikogu! Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu II istungjärgu 4. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 81, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun! (Helistab kella.) Lugupeetud kolleegid, palun saalis vaikust.

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu!

Vabandust, proua Tõnisson! (Helistab kella.) Lugupeetud kolleegid, palun saalis vaikust. Palun, proua Tõnisson! 

Täna algatab Vabariigi Valitsus ühe seaduseelnõu ja esitab kümme Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kliimaminister. Teiseks, Riigikogu otsuse "Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Ja nüüd üheksa Riigikogu otsuse eelnõu, mis on nõndanimetatud missioonieelnõud. Esimene, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve". Teine, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias". Kolmas, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis". Neljas, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis". Viies, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus". Kuues, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus". Seitsmes, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis". Kaheksas, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel". Üheksas, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini". Eelnimetatud üheksa eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister. Kõik eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selleks, et veidi leevendada ebavõrdsust, mis on erinevate regioonide vahel kulude tõttu, mida lapsevanemad kannavad seoses laste lasteaias käimisega, ning ka selleks, et veidigi leevendada ebaproportsionaalset koormust, mille tänane valitsus on otsustanud lasterikaste perede peale panna, annan üle seaduseelnõu, et muuta koolieelse lasteasutuse seadust. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali! Palun!

Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et siin saalis ei ole ühtegi inimest, kes ei arvaks seda, et kurjategija peab saama karistuse. Ma olen sama meelt. Selleks on ette nähtud teatud mõjutusvahendid, mis üldjoontes on vabadusekaotus, arest, rahaline karistus, eriõiguste äravõtmine ja nipet-näpet veel. Need on ametlikud karistusliigid. Aga on olemas üks karistusliik, mis on enne kohtuotsuse jõustumist ja käib kuni kohtuotsuseni, enne kui läheb lahti nii-öelda ametlik karistamine. See on kriminaalmenetlus. Ehk siis tegemist on karistusliigiga, kus ohvrit vintsutatakse, rahaliselt kurnatakse ja psüühiliselt hävitatakse kogu kriminaalmenetluse vältel. Elav näide: Kajar Lember. Seitse või kaheksa aastat käib mingisugune protsess tema ümber. Selline taktika on iseloomulik rohkem ajaloost kadunud riikidele. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitab eelnõu, millega muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku selliselt, et menetlustähtajad oleksid äärmiselt lühikesed, täpselt nii nagu Ühendriikide ja Eesti lepingus, kus ühe aasta jooksul peab jõudma süüdistusaktini siinsamas Eestis baaside lepingu alusel. Aitäh!

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud külalised! Kui eelnevalt andis üle Vabariigi Valitsus Kaitseväe kohta Eesti riigi julgeolekut ja rahvusvahelist õigust parandavad otsuse eelnõud, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ma annan üle eelnõu kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmiseks, et me saaksime Eesti maad hoida eestlastele. Nende muudatuste ja väga heade ettepanekute alusel saaks tõhustada riigi julgeolekut ja turvalisust ning tagada eesti keele, rahvuse ja kultuuri säilimise. Sellele seadusele lisatakse paar paragrahvipunkti, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikel piiratakse Eesti maa omandamist, või kui see võimalus neile antakse, siis [peaks] neil olema kõik oskused ja ka kogemused neid asju teha. Ja Eesti riigi ees ei [tohiks] nad olla võlgu, nad [peaks] olema juba pikaajaliselt siin ennast tõestanud. Lähtuvalt sellest teeme ettepaneku muuta kinnisasja omandamise kitsendamise seadust. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Alar Lanemani. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel annan üle Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034". Ma loodan tõsiselt, et nende kavade keskpunktiks saavad olema vähemalt kolm järgmiselt kirjeldatavat aspekti või osa. Esiteks tuleb sõjalises riigikaitses viia uuele tasemele detsentraliseeritud juhtimine, mis tagab piisava sõjalise kohaloleku kogu Eesti territooriumil ja sellega koos piisavalt kiire reageerimise, eriti üllatusrünnaku puhul. Teiseks, sõjaline riigikaitse [peab olema] oma suuruselt piisav. Kõik on kuulnud, ma arvan, kuulsat ütlust, et jumal armastab suuri pataljone. Ja kolmandaks, kõige tähtsam, tuleb võtta täiesti uus lähenemine mehitamata süsteemide rakendamisele sõjalises riigikaitses – loomulikult ka mittesõjalises riigikaitses, aga see on teine teema –, kuni selleni välja, nagu Ukraina kogemus kahjuks näitab, et ühel hetkel ollakse mehitamata süsteemidega ründamas isegi üksiksõdurit. Neid saab olema niivõrd palju. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head riigikogulased! Head inimesed! Selle eelnõu eesmärk on lõpetada põhjendamatu maksueelise andmine juriidilisele isikule, kelle tegevus ei ole olnud läbipaistev ega vastavuses seaduses sätestatuga. Annan üle Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele MTÜ Slava Ukraini tulumaksu vabastuse kehtetuks tunnistamiseks".

Aitäh! Nii ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Valge. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on plaan üle anda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel otsuse eelnõu, millega Riigikogu moodustab rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni. Ja ega seda tausta ei ole vaja pikalt seletada. Küllap te kõik teate, et me oleme iseseisvuse taastamise järgselt kõige raskemas rahvastikukriisis. Kui eelmisel aastal me teadsime seda, et meil on sündide arv 1919. aastast alates kõige väiksem, siis praeguseks me teame seda, et [selle aasta] esimese kaheksa kuu andmete põhjal on sündide arv võrreldes eelmise aastaga veel vähenenud 9%. Me teame ka seda, et esmaste elamislubade põhjal tuli esimesel poolaastal kolmandatest riikidest Eestisse 2600 isikut. Kui teisel poolaastal sama trend jätkub, siis me oleme saanud endale juurde üle 5000 uue isiku, kes ei valda eesti keelt. Kui [jätkub] sama tempo, siis ka eesti keelt õpetades, isegi eestikeelsele haridusele üle minnes meil eesti keele oskajate [arv] proportsioonis mitte ei kasva, vaid kahaneb. Ja siinkohal pole üldse veel arvestatud alates 2022. aasta veebruarist Ukrainast Eestisse tulnud isikuid, kellest me ei tea üleüldse mitte midagi: nende rahvust, nende emakeelt, nende plaane, kui palju neist on sõjapõgenikud või kui palju seiklejad. Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon seda loomulikult kõike ei lahenda, aga ta aitaks lahendamisele kaasa. Aitäh!

Aitäh! Nii. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Lugupeetud Riigikogu! Nädalavahetusel toimus pretsedenditu terrorirünnak Iisraelis. Ma pean tunnistama, et see puudutab mind väga isiklikult. Mul on Iisraelis väga häid sõpru. Olukord, kus kaitsetuid inimesi lastega lihtsalt tulistatakse, vägistatakse, võetakse pantvangi, peaks olema meile kõigile äärmiselt šokeeriv. Sellega seoses, kuna meil on juba paljusõnaliselt deklareeritud, kuidas Iisraeli on vaja toetada, teeme me ettepaneku Iisraeli tegelikult, reaalselt toetada nende võitluses islamiterrorismiga. Seega teeme ettepaneku Eesti Vabariigi valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond Tel Avivist Jeruusalemma. See on reaalne toetusavaldus, mida Iisrael ja tema elanikud on ammu oodanud. Näitame sellega teed ja avaldame esimese sammuna toetust oma sõpradele Iisraelis. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaidi. Palun!

Suur tänu! Austatud Riigikogu! Soovin anda üle Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga" eelnõu. Eesti Vabariigis on igati põhjendatult kehtestatud seaduslik kord, mille kohaselt ei tohi pornograafilise sisuga materjalid sarnaselt alkoholile ja tubakale olla alaealistele vabalt kättesaadavad. Paraku ei ole aga meie riigis tagatud selle seadusliku korra järgimine, sest suur hulk sageli äärmuslikult vulgaarseid, muu hulgas naiste alandamist ja vägivalda sisaldavaid pornograafilisi materjale on paljude veebilehtede kaudu alaealistele vabalt kättesaadavad, sest nende puhul ei ole rakendatud reaalseid vanusepiiranguid. Parimal juhul küsitakse pornolehtede avalehel, kas külastaja on vähemalt 18-aastane, aga sellist korraldust, et kogu lehel sisalduvale sisule pääseb ligi vaid jah-nupule vajutades ilma vähimagi reaalse vanusekontrollita, ei saa kindlasti pidada seaduses sätestatud nõude täitmiseks. Seetõttu on pornograafiliste materjalide vaatamine laste ja noorte seas kahetsusväärselt laialt levinud.

Selles [küsimuses], milliseid meetmeid oleks kõige mõistlikum rakendada, et kaitsta alaealisi kokkupuute eest pornograafiaga, on kahtlemata mõistlik analüüsida põhjalikult teiste riikide kogemusi ja arutada, milline lähenemine oleks Eesti kontekstis kõige tõhusam. Vaidlust ei saa aga olla selle üle: kui Eesti Vabariigis on laste kaitseks seadusega kehtestatud kord, mille kohaselt ei tohi pornograafilise sisuga materjale alaealistele kättesaadavaks teha, siis riigivõim peab kandma hoolt, et seda korda ka reaalselt järgitaks. Just sellele käesolev otsuse eelnõu valitsust üles kutsub. Ma siiralt loodan, et laste kaitsmiseks nende moraalset tunnetust mürgitava pornograafilise laga eest saavutame siin saalis koalitsiooni ja opositsiooni piirjooni ületava üksmeele. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me oleme mures eesti keele kasutusala ahenemise pärast ja seetõttu esitame arupärimise. Nimelt, juba aastal 2021 oli sisserände tempo selline, et see ületas keeleõpetuse tempot vähemalt 2000 sisserändaja võrra. Ja seda kõike enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Aastal 2022 omandasid eesti keele B1-tasemel umbes 4000 teise emakeelega inimest. Tänaseks on olukord selline, et kordi ja kordi on suurem [inimeste] arv, kellele ei suudeta enam eesti keelt õpetada. 

Meil on väga palju elulisi näiteid, kuidas olukord on halvemaks läinud. Võtame värsked näited septembrist, kuidas haiglate osakondade töökeeleks on vene keel. Palju venekeelseid meditsiinitöötajaid ei suuda piisavalt või üldse eesti keeles suhelda. Eestikeelsed töötajad ei saa vene patsientidega suheldud. Nii et see olukord on väga tõsine. Taksojuhtide teema. Väidetavalt on ligi tuhat taksojuhti, kes ei suuda Tallinnas taksoteenust eesti keeles osutada. 

Selle põhjal me tahame teada, kas valitsusel on ligikaudnegi info, kui palju elab Eestis praegu, 2023. aastal inimesi, kes ei valda eesti keelt B1-tasemel või paremini. Ja kas valitsusel on olemas realistlik plaan selleks, et Eesti ainsaks riigikeeleks ja peamiseks suhtluskeeleks jääks eesti keel? Aitäh!

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka! Palun!

Tänan, austatud esimees! Head saadikud ja kõik, kes meid kuulavad! Annan üle arupärimise EKRE fraktsiooni liikmete nimel kliimaminister Kristen Michalile. Teadupärast on põllumajandussektor väga oluline igale riigile, et tagada toidujulgeolek ja riigi hakkamasaamine. Kahjuks aga ei ole meie valitsuse sammud minemas selles suunas. 

Nimelt on Kliimaministeerium välja andnud sõnumi, et plaanitakse lõpetada haneliste tekitatud kahjude hüvitamine põllumeestele. Tegemist on väga olulise toetusmeetmega, sellepärast et hanede küttimine sisuliselt ei ole lubatud. Nüüd võetakse põllumeestelt ära ka see hoob, millega toetati neid, [aidates] neil kahju hüvitada. Alati räägitakse järjepidevusest ja õigustatud ootusest. Läinud kevadel oli endisel keskkonnaministril Madis Kallasel maaelusektori esindajatega ja põllumeestega kohtumisel arutelu, et tuleks seda väikest, seni kehtinud 3200-eurost hüvitise ülemmäära nihutada. Kõigil oli ootus, arvestades inflatsiooni, mis on viimastel aastatel olnud, et seda tõstetakse. Vastupidiselt sellele on tänaseks tulnud sõnum, et lõpetatakse üldse ära haneliste kahjude hüvitamine. 

Nii et meil on ministrile kuus küsimust, millele me soovime saada vastuseid: millele tuginedes võeti selline otsus vastu ja millised on meetmed, millega plaanitakse seda [kahju] põllumeestele korvata. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head saadikud! Isamaa fraktsiooni nimel on mul võimalus üle anda riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu. See eelnõu peaks muutma ära selle olukorra, mis Eestis täna on kahetsusväärselt kummaline. Nimelt, riigikaitselist sihtotstarbelist vara on täna võimalik võõrandada erasektorile, ja nõnda, et see sihtotstarve jääb kehtima kas hoonele, rajatisele või konkreetsele maatükile selle lahutamatu [osana] seotud planeeringuga. Meie selge ja ühene soov on kantud sellest, et kui eraõiguslik juriidiline isik põhimõtteliselt riigikaitselist vara omada ega planeerida ei saa, see ei ole see algne mõte seadusandja poolt, siis tuleb tekitada seadusandlikult olukord, kus võõrandamisel see sihtotstarve automaatselt langeb ära ehk vara muutub võõrandamise hetkest alates eraõiguslikule juriidilisele isikule või eraisikule [sihtotstarbeta] maaks või varaks. See peaks tegelikult oluliselt korrastama seda süsteemi, sest kõigile on ju teada kasvõi Nursipalu kaasusest, et kõrgendatud avalik huvi selliste tehingute või ka algatatud planeeringute kohta on olemas. Nii et loodame selguse majja toomist riigikaitselise vara suhtes. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Hiljuti sai teatavaks, et Välisministeerium kavatseb vähendada Eesti diplomaatilisi esindusi. See puudutab muu hulgas ka Eesti Vabariigi peakonsulaati New Yorgis. Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse otsusega, sest just nimelt see diplomaatiline esindus oli rindejoonel kogu külma sõja vältel ja hoidis eksiilis Eesti Vabariigi juriidilist järjepidevust. Leiame, et New Yorgi peakonsulaadi sulgemine pole mitte üksnes kahetsusväärne diplomaatia vaatevinklist, vaid on äärmiselt kahetsusväärne ka sümboolsest vaatevinklist. See on just nagu iseenda juurte läbiraiumine. Seetõttu teemegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemise kohta New Yorgis.

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaidi. Palun!

Suur tänu! Lugupeetud Riigikogu! Soovin anda üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele valitsuse ja pankade vahel sõlmitud kokkuleppega seotud võimaliku huvide konflikti kohta. Teatavasti kohtus peaminister 19. septembril Eesti pankade esindajatega ja sõlmis nendega valitsuse heakskiidul kokkuleppe, mille kohaselt pangad nõustusid maksma sel aastal kavandatust rohkem dividende, mille väljamaksmisel jõuab kavandatust rohkem tulumaksu riigieelarvesse. 

Kõlab justkui hästi, kuid siin on kaks aga. Esiteks on teada, et järgmisel aastal tulumaks kasvab 20%-lt 22%-le. See tähendab, et ühiskonnaga solidaarsete pankade sildi all sõlmitud kokkulepe, millega saavad pankade omanikud tänavu dividende rohkem kätte ja tuleva [aastaga võrreldes] väiksema maksukuluga ehk odavamalt, on pankade omanikele majanduslikult kasulik. Teiseks, kuna paljud pangaomanikud on välisriikides, tähendab suuremas mahus dividendide väljavõtmine kättesaadud raha väljavoolu Eesti majandusest.

Pankade omanike hulka kuulub teadaolevalt ka valitsuse liikmeid ja valitsusega lähedalt seotud isikuid. Nende seas mitte ammendavalt näiteks rahandusminister Mart Võrklaev, kliimaminister Kristen Michal, rahandusministri nõunik Evelin Oras, kes on Kristen Michali elukaaslane, siseminister Lauri Läänemets ja peaministri nõunik Kätlin Atonen. Seega on valitsuse ja pankade kokkulepe rahaliselt kasulik ka neile ja võimalik, et veel kellelegi, kes on valitsusega lähedalt seotud. Justiitsministeerium on huvide konflikti defineerinud kui ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist. 

Sellega seoses on meil peaministrile järgmised küsimused. Esiteks, kas saate kinnitada, et koalitsioonis ei ole arutatud selle kokkuleppe sõlmimise tingimusi ühegi eespool nimetatud ametiisikuga ega ühegi teise ametiisikuga, kes ise või kelle lähedane isik kuulub pankade omanike ringi? Teiseks, kas te näete pankadega sõlmitud kokkuleppes, mis on nimetatud isikutele majanduslikult kasulik ja Eesti Panga ekspertide hinnangul Eesti riigile kahjulik, huvide konflikti? Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud 21 eelnõu ja kolm arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. 

Asume nüüd tänase päevakorra juurde. Meie tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Martin Helme, Henn Põlluaasa, Siim Pohlaku, Kalle Grünthali, Alar Lanemani, Arvo Alleri ja Helle-Moonika Helme 8. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine mõjuanalüüside puudumise kohta ministri valdkonnas. Arupärijate esindajana palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Head kolleegid! Arupärimise sisu on [järgmine]. Valimiste järel ametisse astunud valitsus leppis kokku pretsedenditus maksutõusude laviinis. Ka täna [tehti] meile järgmise jõhkra [maksu] ülevaade või ettevaade seoses automaksuga. Tõstetud on tulumaksu, käibemaksu, aktsiise, maamaksu. Nüüd tuleb automaks, eks ole. Ja räägitakse ka muudest plaanidest, näiteks prügimaksust. Nimetatud maksutõuse põhjendatakse varasemate valitsuste halva eelarvedistsipliiniga, mis on muidugi häbiväärne vale. Ikka Kaja Kallase enda valitsuse poliitika ja eelarvepoliitika on selle põhjus. Tuleb üle rõhutada, et viimased kaks aastat ongi riigi rahandust juhtinud nii Reformierakonna peaminister kui ka Reformierakonna rahandusministrid. Neil viimastel aastatel on toimunud riigieelarve kulude mahu järsk kasv ja tulude pool pole järele jõudnud.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri sätestab kohustuse seadusloome esimese etapina [koostada] väljatöötamiskavatsus. Muu hulgas peab selle käigus hindama, milliseid olulisi mõjusid, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskidest, võib seaduse rakendamisega kaasneda. Samuti on vaja selgitada, kuidas kaasnevat olulist [mõju] analüüsitakse, ja [on vaja] põhjendust, kui seda ei analüüsita. Vabariigi Valitsuse seadus ütleb, et on kohustus hinnata eelnõu mõju samuti. Muu hulgas tuleb hinnata seaduse rakendamisest eeldatavasti tulenevat sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju majandusele ja mõju regionaalarengule. Kõik need maksutõusud, kobareelnõuga siia toodud maksutõusud ja ka eesseisvad maksutõusud loomulikult mingeid mõjuanalüüse näinud ei ole. Eriti silma paistab see, et ei ole tehtud mingit tegelikku analüüsi [muudatuste mõjust] sotsiaalsele, majanduslikule, demograafilisele ja regionaalsele arengule. Samuti ei ole tehtud nende eelnõude juurde väljatöötamiskavatsust. Erandiks on võib-olla automaks, mis on tulnud hiljem.

Palume ministril vastata, miks ei [teinud] Rahandusministeerium kehtestatud korras väljatöötamiskavatsust. Miks ei ole kogu maksutõusu eelnõude kohta tervikuna esitatud mõjuanalüüsi? Miks ei ole iga konkreetse maksutõusu kohta esitatud mõjuanalüüsi, andes ülevaate konkreetse maksu mõjust enim puudutavatele sektoritele, majandusele üldisemalt ning demograafilisele ja regionaalsele arengule? Neljas küsimus on [järgmine]. Eesti enda lähiajalugu on veenvalt tõestanud, et maksutõusud võivad maksulaekumisi hoopis vähendada. Nägime seda alkoholiaktsiisi ja kütuseaktsiisi tõusu puhul ning piirikaubanduse suurenemise tagajärjel. Millisele andmestikule tuginedes väidab valitsus, et maksutõusud hoopis täidavad oma deklareeritud eesmärki ehk suurendavad eelarve tulu? Aitäh!

Aitäh! Ja arupärimisele vastamiseks palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Alustan arupärimisele vastamist.

Esimene küsimus: "Miks ei viinud rahandusministeerium läbi kehtestatud korras väljatöötamiskavatsust?" Vastus. Seaduseelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusele nr 180 "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" § 1 lõike 2 punktile 1 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Maksuseaduste muudatused olid kiireloomulised, kuna nende jõustumine oli planeeritud 1. jaanuariks 2024, vähemalt mõne eelnõu puhul. Eelarve puudujäägi valguses on möödapääsmatu, et seaduslik alus maksutõusuks oleks paigas järgmise aasta alguseks. Arvestades maksukorralduse seaduse § 4¹ sätestatut, peab maksuseaduse ja samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Kuna varaseimad eelnõuga kavandatavad muudatused peaksid jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril, oli vajalik seadus võtta [vastu] hiljemalt 2023. aasta 30. juunil. 

"Miks ei ole kogu maksutõusude kobareelnõu osas tervikuna esitatud mõjuanalüüsi?" ja "Miks ei ole iga konkreetse maksutõusu osas esitatud mõjuanalüüsi, andes ülevaate konkreetse maksu mõjust seda enim puudutavatele sektoritele, majandusele üldisemalt ning demograafilisele ja regionaalsele arengule?" on siis teine ja kolmas küsimus. Ja vastus. Laiema pildi loomiseks lisati eelnõu seletuskirjale maksuseaduste muudatuste koondmõju hinnang valitsussektori rahandusele ja leibkondadele ning kirjeldati ka hinnangulist makromajanduslikku koondmõju. Samuti on Rahandusministeerium võtnud kohustuse kontrollida tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muudatuste eesmärgi saavutamist järelhindamise kaudu. 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuvate muudatuste puhul tehakse järelhindamine hiljemalt 2027. aastaks ja 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvate muudatuste puhul tehakse järelhindamine hiljemalt 2028. aastaks. 

Neljas küsimus: "Eesti enda lähiajalugu on veenvalt tõestanud, et maksutõusud võivad hoopis maksulaekumisi vähendada. Millisele andmestikule tuginedes väidab valitsus, et maksutõusud täidavad oma deklareeritud eesmärki ehk suurendavad eelarve tulusid?" Vastus. Maksuseaduse muudatuste mõjuanalüüs on läbi viidud ja koostatud tavapärasest kiiremini. Lühikese ajaga on jõutud korraldada arutelusid nii majasiseste kui ka ‑väliste ekspertidega, kasutatud erinevaid uuringuid ning hinnatud kõige tõenäolisema stsenaariumi mõju. Juhtumid, kus maksutõus põhjustas eelarvetulu languse, olid seotud eelkõige alkoholiaktsiisi äkilise 70%-lise ja rohkema tõusuga ja [need toimusid] lühema aja jooksul. Need on need, millele küsijad ilmselt viitasid. Täna me midagi sellist ei planeeri. Aktsiiside tõus on lauge, 5% aastas, samuti muud maksutõusud. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt küsimused. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Teie jutust tuli nüüd välja huvitav asi, et kõigepealt te planeerite ise asju rumalalt, surute eelnõud läbi nahaalselt ja siis tulete meile ütlema, et selle kõige pärast ei saa teha enam mõjuanalüüsi. Kas te ise ka saate aru, et teie selle rumaluse pärast ei ole Eesti enam demokraatlik riik, kus asju aetakse mõistuspäraselt ja reeglitekohaselt?

Eesti on demokraatlik riik ja siin aetakse asju mõistuspäraselt. Need eelnõud said ju seaduseks enne suve, selles mõttes ongi jutt osaliselt tagasivaatav. Seda ma rääkisingi, et analüüsid said tehtud sel ajal, kui need eelnõud siin saalis olid. Olen nendest analüüsidest ka siin puldis rääkinud ja [nende kohta] küsimustele vastanud, kui me neid eelnõusid siin menetlesime ja arutasime.

Aitäh! Hea kolleeg Jürgen Ligi, kas tohib paluda, et minister saaks küsimustele ise vastata? Me kuulsime teie vastust enne, kui minister jõudis vastama hakata. Peame parlamentaarsest kultuurist kinni. Nii. (Saalist räägitakse.) Jaa. Järgmine küsimus, Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Võtan sõnasabast kinni. Ütlesite sellise lause, et need eelnõud said seaduseks enne suve. Seletage täpselt, kui demokraatlikult. Kuidas see demokraatia suvel oli, kui need eelnõud seaduseks said? Mil viisil?

Need eelnõud said seaduseks sel viisil, et ministeerium need koostas, valitsus saatis need Riigikokku. Vahepeal oli ka kooskõlastusring, kohtuti eri osapooltega erinevatel teemadel. Siis arutati neid Riigikogus. Need eelnõud lahutati, et need ei oleks ühtne tervik, kuigi see maksupakett – nagu tuli siit arutelust hiljem välja – oli ikkagi ka paljude Riigikogu liikmete vaates ühtne tervik. Ka siin arupärimises on küsitud terviku analüüsi ja mõjuanalüüsi. Siis me neid arutasime siin saalis, pidasime minu meelest päris pikka debatti, mis kestis päevi ja öid. Mina vastasin, teie küsisite, peeti kõnesid. Kogu see avalik debatt siin maha peeti ja lõpuks said [seadused] vastu võetud. Nii see käis. Vahepeal esitati minu teada sadu muudatusettepanekuid, mis ei olnud just väga sisulised, aga oli siiski aega neid opositsioonil esitada.

Jaak Valge, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mina ikka tuletan teile seda meelde – ma ise mäletan väga hästi –, et kui te esimese Kaja Kallase valitsuse esimestel kuudel kaitsesite seda eelnõu, millega likvideeriti rahvastikukriisi komisjon, siis te väga enesekindlalt väitsite, et mingit rahvastikukriisi ei ole. Loomulikult mitte mingit analüüsi seal taga ei olnud ja te prognoosisite väga ekslikult. Praeguseks oleme jõudnud Eesti iseseisvuse taastamise järgsesse kõige raskemasse rahvastikukriisi, aga [maksueelnõudel] demograafilise mõju analüüsi ei ole. Küsin nüüd, missugune on teie enda arvamus, kuidas need eelnõud meie rahvastiku olukorrale mõjuvad.

Aitäh! Tulles komisjoni juurde, siis ei olnud sellel komisjonil mingit mõju meie rahvastikukriisile. See oli nähtav ka selle komisjoni tööst. Mis antud eelnõusid puudutab, siis peaks täpsustama, millest me täpselt räägime. See arupärimine on võrdlemisi laialivalguv. Aga ma arvan, et selleks, mida valitsus on otsustanud, et meie riik oleks kaitstud – ja peab olema kaitstud –, on vaja investeerida. Selleks on vaja ka maksutõuse, mis on tehtud ja tulemas. Ma arvan, et see on kindlasti üks oluline meede selleks, et keerulisel ajal anda inimestele julgust, et demograafiline seis võiks kui mitte paraneda, siis vähemalt samale tasemele jääda. See kindlus on täna oluline, ma arvan.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Palun värskendage mu mälu natukene. Nendest kõnealustest kevadistest eelnõudest rääkides te ütlesite, et siin oli arutelu ja need said vastu võetud. Kas ma mäletan õigesti, et oli nii, et koalitsioon surus need eelnõud läbi ja rullis üle usaldushääletusega? Kas te saate kinnitada seda, et oli nii, või ma mäletan valesti?

Aitäh! Ei, koalitsioon ei ole midagi kuskilt läbi rullinud. Koalitsioon tegelikult esitas algul ühe maksupaketi. Siis oli opositsioonil soov, et neid saaks põhjalikumalt arutada ja et ei peaks Riigikogus obstruktsiooni tegema, et valitsus teeks need mitmeks eelnõuks. Valitsus ka need neljaks maksueelnõuks tegi. Saime arutada siin saalis kõiki nelja maksueelnõu eraldi. Sellegipoolest tuli välja, et opositsiooni sõna ei maksa midagi, ja tehti nende kohta sadu muudatusettepanekuid, millest suurem osa olid sisutud, ehk pandi Riigikogu töö seisma, mitte ainult need eelnõud. Ilmselt te teate väga hästi, et kui on täiemahuline obstruktsioon ja Riigikogu [töö] seisma pandud, siis valitsusel ei jäägi midagi muud üle. Kui on vaja need eelnõud vastu võtta, siis ainus võimalus on need [usaldusküsimusega seotuna vastu võtta]. Mina ütleksin küll, et seda usaldust, mida valitsus justkui lootis või millest pidas, kui me need eelnõud mitmeks tegime, suur osa opositsioonist kuritarvitas ja oma sõnade järgi nad ei tegutsenud. Obstruktsiooni tehti ja valitsusel ei jäänudki muud võimalust, kui need usaldusega siduda. Sellest olenemata tegime me endast kõik oleneva. Esimene lugemine oli siin kena: küsimused-vastused olid, kõned olid, debatt oli. Me ei teinud ka seda, et [eelnõud] juba esimesel lugemisel usaldusega siduda. Ma arvan, et koalitsioon on nende [eelnõude] puhul endast väga palju andnud, et see debatt oleks. Ja see oli nii siin saalis kui ka ühiskonnas.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Teie vastuse tulemusena viimasele küsimusele tekkis mul küsimus. Eelmise nädala teisipäeval kohtusime 37 ettevõtte, organisatsiooni, liidu esindajaga ja nad kurtsid, et kõikide selliste eelnõude kiirmenetlemisel jäävad ära ettevõtjatega kohtumised ja nende arvamustega arvestamine. Kuidas sellega nüüd on? Kuidas nende eelnõudega kevadel oli, kui palju neid kohtumisi ja ettevõtjatega arvestamisi oli? Kuidas saab olema tulevaste maksutõusueelnõudega? Kas siis ka ettevõtjad kutsutakse laua taha ja arutatakse nendega läbi?

Aitäh! Seda ma oma vastustes ütlesin, et need maksueelnõud olid kiireloomulised. Ja need olid seetõttu kiireloomulised, et me nägime kevadel, mis 2024. aasta eelarve seis majandusprognoosi järgi oli. Saime aru, et kui me maksuotsuseid ega kokkuhoiuotsuseid ei tee, kasvõi seesama perehüvitiste riigile jõukohaseks tegemine, siis me täpselt nii sügavas augus 2024. aastal olemegi. Need otsused said siin tehtud, need [tehti] suveprognoosi arvesse võttes. Nüüd me näeme, et 2024. aasta eelarves on nominaalne positsioon 4,2-lt jõudnud 2,9 peale. See ei ole iseenesest juhtunud, see on nende otsuste tulemus, ehk me oleme riigi rahandust hakanud korda tegema. 

Siis me ikkagi nii palju [kohtusime ettevõtjatega], kui see lühike aeg võimaldas. Nii mõnegi ettevõtjaga ma ka ise kohtusin. Ja tegelikult kooskõlastusringi tegime võimalikult pika. Riigikogus olid kohtumised. Jah, ma ütlen, et alati saab paremini, aga ka tol hetkel võimaluste piires, selle ajaraami piires kohtumisi ja kaasamist me tegime. Loomulikult, kui meil on rohkem aega … Kasvõi sellesama mootorsõidukimaksu puhul me võtsime endale rohkem aega. Täna läks eelnõu avalikule arutelule, kolm nädalat on selleks aega. Võtamegi aega, arutame pikemalt, kaasame rohkem ja teeme seda laiemas ringis.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et kõikide osapooltega sai kooskõlastatud. Kui kaua see kooskõlastusring kestis?

Aitäh! Ma nüüd ei tea, kas kõikidega sai. Alati võib keegi välja jääda sellest ringist, aga kooskõlastusring meil oli. Sõltuvalt eelnõust [oli kestus], peaks siis konkreetse eelnõu kohta küsima. Ma pean ka tunnistama, et mul neid andmeid siin täna kaasas pole, kui pikk oli ühe või teise eelnõu kooskõlastusaeg. Aga selge on see, et maksueelnõud kooskõlastusringil käisid ja selle aja jooksul nende kohta oma tagasisidet sai anda.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No olgem ausad, praegune maksupakett on puhtalt Reformierakonna valimislubaduse [täitmiseks], mis oli maksuküüru ärakaotamine. Miks seda ei võinud lükata edasi nagu automaksu kehtestamist 2025. aastasse? Ja olgem ausad, sellesama küüru kaotamine tekitabki augu eelarvesse. Kõigepealt mindi suurperedelt toetusraha ära võtma, siis oma valimislubadust täitma. Kus siis arutelud [olid] ja miks ei lükatud edasi tulumaksureformi?

Aitäh! Võib-olla peab teile meelde tuletama, aga tulumaksureform ehk maksuküüru kaotamine jõustubki 2025. aastast. Täpselt siis see tulebki. Ja maksuküüru kaotamine jätab meie inimestele rohkem raha kätte. See on see, mille vastu justkui ka siin saalis on kõlanud väited, et tänane valitsus tõstab makse. Ei tõsta, me langetame makse. Maksuküüru kaotamine langetab tööjõumakse, jätab inimestele rohkem raha kätte sel keerulisel ajal, pluss ettevõtete jaoks tööjõumaksud langevad. Me ei karista keskmise palga saajaid, kes igalt teenitud eurolt peavad [praegu] rohkem tulumaksu maksma.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! No näete, te ise lükkate oma vastused ümber. Eelnevale küsimusele vastasite, et alles 2025. aastal jõustuvad mõned maksumuudatused. Miks oli vaja neid siis kiirkorras ilma mõjuanalüüsideta ja nii-öelda sihtrühmadega kooskõlastamata vastu võtta, sellele te vastata ei oska. 

Aga minu küsimus puudutab perehüvitiste vähendamist, mille poolt te mõni kuu tagasi ise siin saalis hääletasite, mida te toetasite, ning mille ametisse astuv valitsus esimesel tööpäeval tagasi pööras. Selle seletuskirjas on öeldud, et mõjuanalüüs on vajalik, aga seda tehakse pärast seaduse vastuvõtmist. Ma paluksin teie kommentaari sellele mõistusevastasele selgitusele seletuskirjas.

Aitäh! Alustan sellest, et maksueelnõude kohta me ikkagi tegime mõjuanalüüsi ka. Ma ka oma vastustes ütlesin seda. Väide oli vist, et ei ole midagi teinud või et ma seda ütlen. See oli su [küsimuse] esimene pool. 

Aga teine, perehüvitiste pool. Jah, me 2024. aasta eelarve vaadet majandusprognoosis nägime ja [nägime,] et me oleme võtnud kohustusi, mida riik ei suuda täita. Me ei saa laenurahast lõputult püsikulusid katta ja selleks tuli teha nii maksuotsuseid kui ka kulude piiramise otsuseid. Kui nüüd rääkida konkreetselt perehüvitistest, siis need olid just tõusnud ja tõusnud väga suurel määral. Isegi pärast seda, kui me need riigile nii-öelda jõukohasemaks tegime, jäid need jätkuvalt kõrgemaks, kui olid eelmise aasta detsembris. Ja neid makstakse selle aasta lõpuni, et see üleminekuaeg oleks pikk. Arusaadav. Teisalt, kuna need olid jõustunud ja jäid kõrgemaks, siis võis hinnata, et see [muudatus] ei ole väga suure mõjuga nendele inimestele.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma eelmises ametis ma puutusin kokku sellise kuriteoliigiga nagu kelmus. Inimene teatas, et ostab kokku teravilja ja müüb edasi. Müüski edasi, aga jättis inimestele raha [maksmata]. Selline tegelane jäi vahele, tema tegu kvalifitseeriti kelmusena ja läks vangi. 

Praegu oleme sellises olukorras, et teil on kiireloomuline värk maksutõusuga ja mõjuanalüüse ei tehta. Kui nüüd Eesti elanikkonna elukvaliteet läheb hullemaks, kui praegu on, siis kas teie olete valmis ka vangi minema kelmuse eest, kuna teie tulite selle eelnõuga siia, või olete vähemalt valmis praegu pantima oma isiklikku kinnisvara selle teo õigustuseks ja kaitseks?

Aitäh! Minister kindlasti ei ole ühtegi kelmust toime pannud. Ja teiseks ei pea minister oma kinnisvara pantima.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõigepealt vastavalt registreerimise järjekorrale palun siia Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Kuulates vastuseid nendele küsimustele, ei saanud siia tulemata jätta. On väga huvitav arusaamine, et kui madalapalgalised võidavad lineaarsest maksusoodustusest 4 eurot kuus, siis – kui me vaatame tänast pressiteadet automaksust – paljas automaks on kordades suurem, ükskõik kui vana see [auto] on. Ma saan aru, et vanade autode puhul on see [maks] soodne, sellepärast et rahandusminister Paides Arvamusfestivalil ütles, et tal on üle 20 aasta vana auto. See ei tohi väga kallis olla, sest sellega ta sõidab ainult suvel. Talvel ei kannata sõita. 

Need otsused, mis kevadel tehti. Kui eelmise nädala teisipäeval ettevõtjad siin Riigikogu konverentsisaalis olid, siis absoluutselt kõikide 37 organisatsiooni, liidu esindajat ütlesid üht: eelnõud, mille kooskõlastamiseks antakse tavaliselt kaks päeva – ja tihti juhtub, et need kaks päeva on veel nädalavahetuse päevad –, ei ole tõsiselt võetavad. See näitab seda, et tehakse otsused ära ja lajatatakse täie rauaga. 

Mis meid ees ootab uuest aastast? Jaanuarist käibemaksutõus, tulumaksutõus, 1. maist aktsiiside tõus. Unustatakse ära paar põhimõttelist asja. Jah, Eesti inimesed, eriti pensionärid, vaevalt nüüd Eestist ära kolivad. Mõned on talveks endale Kanaari saartel korteri rentinud, aga enamus jäävad siia. Ja pensionärid on alati korralikud maksumaksjad, küllap nad oma maksud ära maksavad. 

Vaatame näiteks autotransporti. Täna teeb Eestis rahvusvahelisi vedusid 8000 autot. 8000! Maist kütuse hind tõuseb selle tõttu, et käibemaks tõuseb ja aktsiis tõuseb. Kui rääkida tänaste rahvusvahelisi autovedusid [tegevate ettevõtete] omanikega, siis nad ütlevad, et nad suure tõenäosusega registreerivad oma ettevõtte Lätti ja kindlasti tangivad Lätis, sest juba täna on tanklates hinnavahe 17 senti. Siis on see [vahe] tunduvalt suurem. Kõikide [nende] autode kütuse tankimise pealt jääb siis saamata – nad arvavad, et 50 tonni aastas nad autosse tangivad – aktsiis ja käibemaks. 

Aga peale selle me täna teame, et autojuhtide probleem on väga tõsine Eestis. Kui Läti ja Leedu firmades sõidavad väga suures osas Valgevenes baseeruvad autojuhid, siis Eesti seda ei võimalda. Eesti võtab autojuhid rendifirmadest. Need rendifirmad on registreeritud Lätti või Leetu. See tähendab seda, et kogu maksutulu ei jõua mitte Eestisse, vaid jääb Lätti, Leetu või Poolasse. Eesti ühiskond kaotab sellega sõna otseses mõttes transpordisektorist makstavaid makse. 

Kui me räägime käibemaksutõusust, siis 10% käibemaksu tõusu [äratab] uuesti ellu meil piirikaubanduse. Vähemalt piiriäärsed elanikud hakkavad järjekordselt rohkem sõitma Lätti, sest kui toidukaubad, ehitusmaterjal, aiandus- ja haljastustooted ning -tarbed on seal odavamad, siis loomulikult muutub inimene iga päevaga hinnatundlikumaks. Me teame, mida kokkuvõttes maksude tõus teeb. Arvestatakse, et eelarvesse laekub maksudest hästi palju raha järgmisel aastal – annaks jumal! Suure tõenäosusega on vastupidine olukord. Maksude tõusuga on majandus juba kuus viimast kvartalit olnud languses. Ühes debatis rahandusminister küll ütles, et maksud parandavad majandusolukorda, aga ma arvan, et ei, ei ole maailmas olnud ühtegi riiki, mis oleks maksudega rikkaks saanud. Aitäh!

Aitäh! Nii, rohkem… Aa! Tõnis Lukas, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Mõjuanalüüsid on tegemata päris mitme eelnõu puhul, mis on meile juba esitatud ja mida meile plaanitakse esitada. Oleme võtnud ette niisugused valdkonnad, millest on väga palju juttu olnud, mis on emotsionaalsed ja mida tuleks tegelikult Eesti-suguses riigis absoluutselt kõigi eelnõude puhul kaaluda, näiteks mõju Eesti rahvastikule, mõju eesti keelele ja kultuurile, rääkimata majandust puudutavatest eelnõudest, mõju majandusele üldisemalt. Kui me räägime näiteks nii päevakajalisest asjast nagu automaks, siis kindlasti on tegemata mõjuanalüüs, kuidas see mõjub koolivõrgule.

Mida võib kindlalt väita ja mida päris paljudel juhtudel juba nii maakoolide õpetajad kui ka nendes piirkondades elavad inimesed tunnetavad, [on see,] et nende unistus maal elamisest saab otsa. Räägitakse küll, et tööd saab koju kaasa viia ja et need valdkonnad, mis maal tööd annavad, ei ole enam alati põllumajandus, kohalik teenindus ja muud niisugused asjad, aga liikuma sa ikkagi pead. Valitsus väidab, et tõttab appi maakoolidele. Praegu püüab haridusminister palehigis teha väikest meedet, mis natukene toetaks algkoole. Aga kui samal ajal võetakse vastu automaks niisuguste parameetrite järgi, mis te täna avalikustasite, siis lihtsalt neid lapsi varsti ei ole, neid vanemaid ei ole, kes neid lapsi lähemasse kooli viiks, ja neid õpetajaid ei ole. Te propageerite, et täiskoormuse saamiseks võiks [õpetajad] õpetada mitmes koolis korraga ja et koole võiks ühendada ühe juhtimise alla ja saaks optimeerida ka pedagoogilist kaadrit nende koolide juures, aga selleks on vaja liikumisvahendeid.

See mõjuanalüüs, kuidas mõjub automaks näiteks väikekoolidele maal, on tegemata. Meie võime kultuurikomisjonis või hariduskonverentsidel rääkida väga emotsionaalselt nendest teemadest, aga asi otsustatakse ära hoopis teiste eelnõudega teiste inimeste poolt. Nii et jah, mõjuanalüüsi tegemine on hea lubadus küll poliitikul enne valimisi, aga paraku võib öelda, et see on jäänud paljudel juhtudel vaid sõnakõlksuks. Peamised asjad, mis Eesti elu mõjutavad, on analüüsimata.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Härra minister, kas teie soovite sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle arupärimise käsitlemise. 

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt, mis on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Rene Koka, Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme 8. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiivi kohta. Ja kõigepealt ma palun arupärijate esindajana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale seoses äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiiviga. Suurel osal Eesti ettevõtetel tuleb 2023. aasta kohta koostada jätkusuutlikkuse ja ESG aruanne. Aruandluskohustus eeldab ESG strateegia ja tegevusplaani väljatöötamist või olemasoleva täiendamist. Uut direktiivi kohaldatakse alates 2023. aasta majandusaastast ja kestlikkuse aruanne tuleb esitada kõigil suurettevõtetel juba 2024. aastal. Väiksed ja keskmise suurusega börsil noteeritud ettevõtted peaksid rakendama uusi aruandlusnõudeid alates 2026. aastast. Uue direktiivi kohaselt koostatud kestlikkuse aruanne tuleb auditeerida sõltumatu vandeaudiitori poolt. 

Sellega seoses on järgmised küsimused. Kas Eestis on piisavalt vastava pädevusega sõltumatuid vandeaudiitoreid? Milline on riigipoolne tugi, et tagada ettevõtete oskusteave uute nõuete ja direktiivide rakendamisel? Milliseks tähtajaks töötatakse välja Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid? Kas on arvestatud, millise lisakulu antud direktiivi täitmine ettevõttele kaasa toob? Kas on olemas meetmeid ettevõtete jaoks, et kompenseerida või osaliselt kompenseerida kõnealuse direktiivi täitmisel tekkiv kulu? Kas aruandluskohustus laieneb suurettevõtetele, kes võivad omada investeeringuid Euroopa Liidu väliselt? Kas CSRD direktiivi ja kestlikkuse aruandluse standardid arvestavad teiste, Euroopa Liidu väliste riikide ettevõtetega ja nendele laienevate kohustustega? Kas on plaanis välja töötada digitaalne tööriist, millega ettevõtete aruande koostamist lihtsustada? Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! 

Alustan esimesest küsimusest. "Kas Eestis on piisavalt vastava pädevusega sõltumatuid vande-audiitoreid?" Jah, suured, rahvusvahelise võrgustikuga audiitorettevõtjad aktiivselt tegelevad juba mitmeid aastaid vastava pädevuse ja vajaliku struktuuri loomisega, samal ajal koolitades ja nõustades ka ettevõtjaid, kellel aruandluskohustus tekib. Kõik vandeaudiitorid, kes soovivad kestlikkuse aruannet kontrollida, peavad läbima kohustusliku nädalase koolituse. 

Teine küsimus: "Milline on riigipoolne tugi, et tagada ettevõtetele oskusteave uute nõuete ja direktiivi rakendamisel?" Rahandusministeeriumi valdkonna eest vastutav struktuuriüksus on 2021. aasta sügisest teinud üle paarikümne esitluse, erinevate huvigruppidega kohtumisi ning jätkab seda tööd. Plaanis on koostada kestlikkuse aruandlust puudutavat teavet ning küsimusi haldav veebileht. Oktoobri lõpus korraldatakse kestlikkuse aruandluse teabepäev ettevõtjatele. 

Kolmas küsimus: "Milliseks tähtajaks töötatakse välja Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS)?" Euroopa Komisjon töötas standardid välja 31. juuliks sel aastal ning need on kättesaadavad sealhulgas Rahandusministeeriumi kodulehel. Standardid jõustuvad 2023 sügistalvel. 

"Kas on arvestatud, millise lisakulu antud direktiivi täitmine ettevõtetele kaasa toob?" Jah, nii direktiivi kui ka standardite mõju on vastuvõtmisele eelnevalt analüüsitud. Kaasnev kulu on tingitud mitmest asjaolust: ettevõtte või grupi suurus, tegevuse keerukus, ettevõtte mõju ja riskide ulatus, ettevõtte valmisolekuaste, varasem tegevus ja nii edasi. Suuremale osale kestlikkuse aruandluse kohustusega ettevõtetele tähendab see ühe täiendava töökoha loomise vajadust. Töökoha kogukulu ettevõtjale on aastas orienteeruvalt 50 000 eurot ning täiendav kestlikkuse aruandluse auditi kulu circa 30 000 eurot aastas. 

"Kas on olemas meetmeid ettevõtete jaoks, et kompenseerida või osaliselt kompenseerida kõnealuse direktiivi täitmisel tekkiva kulu kompenseerimiseks?" Selliseid meetmeid plaanis ei ole. 

"Kas CSRD direktiiv ja kestlikkuse aruandluse standardid arvestavad teiste, Euroopa Liidu väliste riikide ettevõtete ja nendele laienevate kohustustega?" CSRD direktiiv ja sealt rakendusaktina tulenev kestlikkuse aruandluse standard on suunatud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide ettevõtetele, kes tegutsevad Euroopa Liidu turul. Euroopa Liidu käive on vähemalt 150 miljonit eurot. Standard on koostatud kõige levinuma rahvusvahelise kestlikkuse aruandluse standardi baasil. Standardi väljatöötajate eesmärk on tagada suurim ühildatavus ka teise mõjuka standardiorganisatsiooni, IFRS, standarditega. 

"Kas on plaanis välja töötada digitaalne tööriist, millega ettevõtete aruande koostamist lihtsustada?" Turul on juba palju erinevaid tööriistu loodud ning suurettevõtted standardset tööriista ei vaja. Samas me oleme loomas [VKE]‑dele enesehindamise abivahendit Euroopa Liidu poolt kaasrahastatava Interreg-projekti kaasabil. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets kõigepealt.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan neid standardeid. Aga ettevõtted on väga erinevad. Ma ei näe – äkki ma ei leia üles –, kas suurettevõtetele ja väiksematele ettevõtetele kehtivad ühesugused standardid või on seal mõned erisused ka?

Aitäh! Saan öelda, et suurettevõtetele hakkavad need varasemalt kehtima ehk 2024. aastal 2023. aasta kohta. Seal on väga selged parameetrid nende ettevõtete suuruse kohta kirjas. Kas ja mis piirist on väiksematel see erinevus, sellele võin vastata kirjalikult tagantjärgi. Vaataks need detailid üle. Kohe ei julge seda vastust anda.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole teile, härra minister. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, ma läbirääkimisi ei saa avada. Lõpetame selle arupärimise käsitlemise.

Järgnevalt tänane kolmas päevakorrapunkt, mis on Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini 8. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine majutusasutuste käibemaksu kohta. Palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijana Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Valitsus plaanib tõsta majutusasutuste käibemaksu. See plaan võib väga negatiivselt mõjutada meie turismisektorit, kuna tõstab hindu. Palun vastata järgmistele küsimustele. Mis on valitsuse peamised argumendid käibemaksu tõstmiseks majutusasutustele? Millist mõju prognoosib Rahandusministeerium käibemaksu tõusul turismisektorile ja ettevõtlusele laiemalt? Kas on kavas rakendada mingeid abinõusid, et leevendada tõusust tulenevaid negatiivseid tagajärgi turismisektori ettevõtetele ja töötajatele? Kas valitsuskoalitsiooni loomisel kaaluti ka alternatiivseid lahendusi, et saavutada eelarvelised eesmärgid ilma majutusasutuste käibemaksu tõstmata? Kuidas kavatsete tagada, et käibemaksu tõstmine ei vähenda turistide huvi Eesti vastu, mis võib kaasa tuua märksa suurema töökohtade ja maksutulu vähenemise kui plaanitud lisatulu käibemaksu tõstmisest? Aitäh!

Aitäh! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Alustan siis kohe algusest. 

"Mis on valitsuse peamised argumendid käibemaksu tõstmiseks majutusasutustele?" Käibemaksumäära tõstmisega taotletakse lisaraha eelarvesse, eesmärgiga liikuda riigieelarve tasakaalu poole. Arupärimine on tõenäoliselt esitatud ajal, kui lõplikku maksumäära majutusasutustele ei olnud veel otsustatud. Menetluse käigus me loobusime esialgsest ettepanekust tõsta hotellide käibemaks standardmäärale, see tähendab 22%-le. Selle asemel hakkab neile kehtima 13%-line määr ja see ka alles 2025. aastast. 

"Millist mõju prognoosib rahandusministeerium käibemaksu tõusul turismisektorile ja ettevõtlusele laiemalt?" Majutusteenuse vähendatud käibemaksumäära muutmisest tulenev hinnamõju ei ole üheselt hinnatav, kuna seda mõjutab tugevalt turisminõudluse üldine hinnaelastsus. Rahandusministeerium on arvestanud käitumusliku ja kaudse mõjuga ehk tõenäoliselt on turisminõudluse hinnaelastsus –0,4. Kõrvutades seda eelnevate majutuse[teemaliste] rahvusvaheliste uuringutega ning hinnaelastsuse kogemusega, on kasutatud eeldust alumise piiri lähedal, mis paigutab mõjuhinnangu optimistliku stsenaariumi poole. Unikaalsete turistide arvu muutust või vähenemist hinnatud ei ole. 

Erinevad uuringud näitavad, et majutuskulu moodustab välisturistide Eestis tehtavatest kogukuludest ligi 20–25%. Selle puhul ei ole arvestatud Eestisse kohalejõudmise kuluga. Seega ei ole majutuskulu kindlasti ainus kriteerium sihtkoha valikul. Näiteks kui turist kulutab Eestis kohapeal 500 eurot, siis majutuse osa sellest on 100 eurot. Kui majutusteenuse käibemaksu tõus kandub tervenisti hinda, siis suureneb sellise näite puhul turisti kogukulu 500 eurolt 512 euroni. See tähendab kogukulu suurenemist 2,4% võrra, mille mõju välisturisti Eestisse tulemise otsusele ei saa pidada oluliseks. Pigem mõjutavad turistide arvu muud tegurid, näiteks üldine hinnatõus ning geopoliitiliselt pingeline olukord meie piirkonnas. 

"Kas on kavas rakendada mingeid abinõusid, et leevendada tõusust tulenevaid negatiivseid tagajärgi turismisektori ettevõtetele ja töötajatele?" Nagu mainitud, siis me ei prognoosi, et kaasneks oluline negatiivne mõju, sestap ei ole abinõusid täna arutatud. Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal käibemaksumäära tõstmisest tulenevat mõju ja hiljemalt 2028. aastal majutusele vähendatud maksumäära kehtetuks tunnistamise mõju majandusele, riigieelarvele ja leibkondadele ning vajadusel esitab valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks. 

Neljas küsimus: "Kas valitsuskoalitsiooni loomisel kaaluti ka alternatiivseid lahendusi, et saavutada eelarvelised eesmärgid ilma majutusasutuste käibemaksu tõstmata?" Valitsuskoalitsioon seadis eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise riigi tulude laekumise suurendamise kaudu, mis tähendab maksutõuse. Võrreldes teiste sektoritega jääb 2025. aastast majutusasutustele kehtima tavapärasest soodsam määr: 22% asemel 13%. Eesti käibemaksusüsteemis on vähe erandeid ja soodusmäärasid, mis muudab süsteemi õiglasemaks. Kui käibemaksu tõstetakse, peaksid panustama kõik sektorid. 

"Kuidas kavatsete tagada, et käibemaksu tõstmine ei vähenda turistide huvi Eesti vastu, mis võib kaasa tuua märksa suurema töökohtade ja maksutulude vähenemise kui plaanitud lisatulu käibemaksu tõstmisest?" On teada, et turistide käitumist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks sihtkoha atraktiivsus, turismiteenuste kvaliteet, üritused, kultuurisidemed, ilmastik, transpordiühendused, vaba aja veetmise võimalused ja muu selline. Turisminõudlust mõjutavad põhilised tegurid on näiteks transpordi ja kohapealsete teenuste hinnad ning hinnad võrreldes koduturuga. Nii nagu ma juba teisele küsimusele vastasin, käibemaksu muutuse mõju siin kulutatavatele muudele kuludele on ikkagi suhteliselt väike. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Jaak Aab kõigepealt.

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Jah, eks need käibemaksuküsimused on pärit juba kevadel [üle] antud arupärimistest. Esialgne plaan oli ju 22%-le jõuda majutusasutuste käibemaksuga. Kõik see käis kiirkorras muidugi. Siis toimus väga tõsine vastuseis ja paluti, et sektoriga räägitaks. Noh, sektoriga läbirääkimisel juhtus nii, et avastati, et meediaettevõtted on ka liiga soodsa määraga, tõstame neil ka. Meediaettevõtted said lõpuks 9% ja majutusasutused said 13%. Okei, need on küll soodsamad kui tavaline määr, aga 5%-line soodusmäär kadus üleüldse ära meie [maksusüsteemist]. Sellest on kahju.

Aga nüüd küsimus. Mingi 400 miljonit hulkuvat maksu on siin õhus – kaasav maksustamine. Kas te julgete öelda, et selle 400 miljoni katteks ei tule ka järgmist käibemaksuerisuse kaotamist või käibemaksutõusu?

Aitäh! Minu meelest oli see praegu väga hea ülevaade. Me siin esimese arupärimise ajal rääkisime, et kaasamist justkui ei oleks toimunud. Toimus küll, ja nagu välja tuleb, siis väga hästi. Valitsus tuli eelnõudega, arutati siin, arutati ühiskonnas, kuulati erinevaid ettepanekuid ja tegelikult viidi need ettepanekud ka seaduseelnõusse sisse. Tõesti tehti kompromisse erinevalt nii mõnestki teisest kiirkorras tehtud maksumuudatusest. Ka Isamaa enne viitas mõjuanalüüside ja kõige puudumisele. Noh, 2016. aastal tehti paari nädalaga üle 11 muudatuse. Ei olnud aega kooskõlastusringiks ega millekski muuks. Liideti suvalisele eelnõule sappa need asjad. Selles mõttes hea [ülevaade] ja minu meelest mõistlik praktika.

Kas minister saab öelda, milliseid maksumuudatusi tulevikus veel tulemas on või mitte, see on keeruline küsimus. Me oleme eelarvestrateegias välja öelnud, et selleks, et riigi rahandus oleks meil jätkusuutlik, et me saaksime selle korda teha ja katta muutunud oludes kulusid, on meil vaja 2025. aastaks otsustada, et laiapindse julgeoleku maks [on] 1% sisemajanduse kogutoodangust. Milline see maks olema saab ja millistest komponentidest [see koosneb], see arutelu seisab meil ees valitsuse tasemel, ühiskonnas ja siinsamas saalis. Ma täna ei välistaks ühtegi muudatust. Küll aga me oleme selle varakult välja öelnud, mis on oluline, sest see peaks tulema 2025. aastast. Ma arvan, et hea on see, et meil on selleks rohkem aega, kui kevadel oli. Meil on rohkem aega debatti pidada, rohkem aega kaasata ja mõjuanalüüse teha. Ja seda me kindlasti proovime teha.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Äkki sa kordaksid? Sa vastasid enne küsimustele ja lugesid ette, et 2027–2028 on mingid analüüsid plaanitud. Äkki sa loeksid need read uuesti ette? Mul on selline tunne, et su ametnikud on vastuse natukene valesti kirjutanud. Sa lugesid, et likvideeriti käibemaksusoodustus. Käibemaksusoodustust ei likvideeritud, käibemaksu lihtsalt tõsteti.

Siin on mul kirjas, et me analüüsime tagantjärgi neid maksumuudatusi, ja siin on kirjas, et Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal käibemaksumäära tõstmisest tulenevat mõju – see on see, mis jaanuaris tõuseb 2% [võrra] – ja hiljemalt 2028. aastal majutusele vähendatud maksumäära kehtetuks tunnistamise mõju majandusele. Jah, siin ei [peaks olema] kehtetuks tunnistamine, vaid muutmine. See oli sul õige tähelepanek, siin on näpuviga. Me ei tunnistanud kehtetuks, me natuke muutsime soodusmäära. See on väga oluline küsimus, sellepärast et see [määr] on 13%, mitte 22%.

Järgnevalt kolleeg Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma tegelikult jätkaksin sealt, kust Jaak Aab alustas. Ma arvan, et eri sektorid ootavad keset majanduskriisi valitsuselt võimalikult selget plaani, arusaama tulevikust. Tõepoolest olukorras, kus on kirjutatud aastani 2025 kokku [üle] 700 miljoni euro ulatuses täiendavaid maksutõuse, millest 400 miljonit on nii-öelda fantoommaks või salamaks, oleks väga oluline teada, kas majutussektor, turismisektor ja laiemalt Eesti inimesed saavad olla kindlad, et selle 400 miljoni sees ei ole kas käibemaksutõusu või mingite käibemaksuerisuste kaotamist, on see siis majutussektor, võib-olla hoopiski ravimid või ajakirjandus. Te olete erinevaid sektoreid järjekindlalt ju ette võtnud. Palun andke see kindlustunne inimestele ja ettevõtjatele, et nad saaksid oma tulevikuplaane teha – kalkulatsioone, arvestusi –, ja teadmise, milliseid maksutõuse selle 400 miljoni sees plaanitakse ja mida te välistate.

Aitäh! Ma saan anda selle kindlustunde, et valitsus on ausalt ja ettevaatavalt öelnud, et meil on probleem ja selle probleemi me peame ära lahendama 2025. aastaks ehk need maksuotsused tuleb teha hiljemalt järgmise aasta keskpaigaks ära. Ma arvan, et see on erinev [sellest], mis ma näiteks tõin. Kui oli Keskerakonna juhitud valitsus, siis mõne nädalaga tehti Riigikogus pöörased maksumuudatused teise eelnõu sabas ilma kedagi kaasamata ega ette hoiatamata. Ma arvan, et see on suur areng, et me oleme etteaimatavad ja me ütleme pikalt ette, et meil on probleem ja me riiki kahjuks nii ülal pidada ei saa, et vähendame makse ja tõstame toetusi. Ma arvan, et on aus välja öelda, millistest maksudest see koosnema hakkab. Seda saame, nii nagu ma Jaak Aabile juba vastasin, nii ühiskonnas laiemalt kui ka siin saalis lähema poole aasta jooksul arutada.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli vastavalt registreerimisjärjekorrale Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Hea minister! Austatud kolleegid! Ministri vastused näitavad ikka seda, et valitsuses ettevõtjaid ega majandusspetsialiste ei ole. Rääkides seda, et kui majutusasutustel käibemaks tõuseb, et noh, see kulu on väga väike, unustatakse ära väga lihtne asi, et kui majutusasutuste sisendhind või pakutava öömaja hind on kõrgem kui naabritel, siis ei tulda siia, vaid minnakse naabrite juurde. Ja siis kõik muud ostud, mis [turismiga] kaasnevad tavaliselt, kaubanduses, kõrtsis, laeva või lennuki peal, lennujaamas või sadamas, jäävad ju [tegemata]. Rääkimata sellest, et hotellis töötavate inimeste maksud jäävad ka riigil saamata. 

Minister toob kogu aeg ühe näite, mis siin 2016–2017 tehti. Ministrit ennast siis küll Riigikogus ei olnud, aga ta toob väga hea näite, et siis arutati kaks nädalat. Aga kevadel anti kaks päeva kooskõlastamise aega. Vahe on lausa kümnekordne, kui niimoodi võtta. Loomulikult ma tunnistan, et kui 2016 tehti need otsused, tehti valesid otsuseid. Kuna ka siis seoti eelnõud kobarasse, siis ei saanud koalitsioonis olla nii mõnegi asja vastu, mille [vastu] oleksime tahtnud olla. Aga ma saan ka öelda, et 2019 sündinud valitsus parandas need vead, langetas alkoholi‑ ja kütuseaktsiisi, ja tänu sellele oli koroonaajastust väljatulek Eesti Vabariigis Euroopa parim – ja tõesti tänu sellele valitsusele, mis oli 2019–2021 võimul. 

Iga maks tegelikult suurendab kulutusi ja iga maks tekitab raskusi ka ettevõtluses. Riigikogu valimistel me, enamus erakondlasi, väga selgelt ütlesime, et maksudega ei mängita. Kui tänaseks ei oleks ühtegi maksu kevadel tõstetud ja kui me ei peaks neid makse tõstma ainult sellepärast, et Reformierakond tulumaksuvabastust kõrgepalgalistele ei teeks, oleks asi rahul. Ma kuulsin siin lõpus, et juba räägiti, et tuleb mingit maksu teha kaitsekulude tõstmiseks. Minu arvates on kevadest kuni tänaseni räägitud, et neid makse tõsteti ainult sellepärast, et kaitsekulud tõusevad. Nüüd äkki on vaja uuesti maksu tõsta. 

Täna me kuulsime ka automaksu kohta. Mul üks sõber kiiresti arvutas. Maal elades on tal kaks autot. Automaksu [rakendamisel] on tema kulu 2000 eurot aastas ehk siis kolm miinimumpalka, kuupalka. Mul on tunne, et meil on kuskil juhe kokku jooksnud. Me oleme harjunud, et meil, nii Riigikogu liikmetel kui ka ministritel, on üle Eesti keskmise palgad – kaks Eesti keskmist tavaliselt –, ja siis tundub, et noh, mis see 2000 eurot aastas maksta on. Kui keegi arvab, et kolme lapsega peres on võimalik ühe autoga maal hakkama saada, no ma tahaksin seda näha, kuidas see võimalik on, kui on vaja viia ühed lapsed lasteaeda, teised kooli. Neil on ka huviharidus ja kõik muu – see ei ole lihtsalt võimalik. 

Lepiks nüüd kokku, et unustame need maksutõusud. Laseme majandusel kuidagi sellest august välja tulla. Kuus kuud järjest on majandus languses ja praegu ei ole näha prognoosi, et see paraneks. Me teame, et käibemaksutõus toidukaubanduses tõstab hindasid prognoositavalt juba detsembris. Jõulude aeg ikka ostetakse, jaanuaris on raha tavaliselt otsas, siis on ostmine väiksem. Võib-olla oleks mõistlik täna ikkagi läbi analüüsida, kuidas majandust elavdada. Majanduse elavdamise abil laekuks ka maksud paremini. Kui me teeme kõik selleks, et majandus veelgi viletsamasse olukorda [lasta], siis tullakse veel järgmiseid makse kuskilt tekitama. Aga veel kord, ma rõhutan, et ühegi maksuga ei ole ükski riik rikkaks saanud. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Jah. Palun, härra minister!

Aitäh! Paar valeväidet on vaja siiski ümber lükata, muidu ei oleks siia tulnud. Mis puudutab eelnõude kooskõlastusaega, siis seekord valitsus kooskõlastas kooskõlastusringil need eelnõud ja siis need tulid Riigikokku. Riigikogus oli esimene lugemine, komisjonides [arutelud], nõuetekohaselt 10 päeva kooskõlastusaega uuesti. Siis alles teine lugemine ja usaldushääletus. 

Mis puudutab 2016. aasta lõppu, siis võeti Riigikogus Isamaa ja Keskerakonna juhtimisel üks asjassepuutumatu eelnõu, liideti sinna teisel lugemisel otsa kuskil 11 erinevat muudatust, sealhulgas maksumuudatused. Kahe nädalaga need rulliti Riigikogust läbi ja võeti vastu. Ei olnud mingit kaasamist ega kooskõlastusaegasid. Need on täiesti erinevad asjad ja neid ei saa niimoodi võrrelda. Sa ise kinnitasid, et mida tegime meie, oli küll kiire, aga sihuke mõistlik halduspraktika või seadusloome praktika, mille kohaselt vähemalt on kooskõlastusring valitsuse vaates ja Riigikogus turbomenetlust ei tehta. Teie tegite Riigikogus turbomenetlust suvalise eelnõuga. Need on väga erinevad asjad. 

Mis puudutab kaitsekulude maksu, siis jah, need otsused, mis me tegime ära enne suve, olidki vajalikud selleks, et need võeti majandusprognoosis juba arvesse. Suveprognoos näitas … Ühe käega [tegime] maksumuudatused ja perehüvitised riigile jõukohasemaks, teisega me kirjutasime eelarvestrateegiasse 3% kaitsekulusid. Majandusseisu prognoos läks mõnevõrra kehvemaks, aga riigi rahanduse seis jäi samaks. Ehk täpselt nii, nagu me ütlesime, et maksumuudatused ja perehüvitiste jõukohasemaks tegemine katab ära tõhusad kaitsekulud, seda need ka katavad. 

Me räägime 2025. aastaks uuest maksust ehk laiapindse julgeoleku maksust. Sinna alla läheb kõik muu, lisaks see, mida me peame tegema veel riigikaitses. Sinna läheb laiapindne riigikaitse, sinna läheb eestikeelne haridus, sinna läheb valmisolek erinevateks kriisideks. Tulenevalt meie ümber toimuvast me peame aina rohkem panema laiapindsesse kaitsesse raha. See on see, milleks meil on vaja täiendavat maksu koguda, sest need kulud on juba täna meil peal ja need ajas aina tõusevad. 

Majanduse elavdamine. 2024. aasta eelarve, mida me siin menetlema hakkame, on selgelt majanduse elavdamise eelarve: 1,9 miljardi eest erinevaid investeeringuid. Aga selle kõigeni me jõuame. Debatt läks juba natuke liiga laiaks. Aitäh!

Aitäh! Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Järgnevalt meie tänane neljas päevakorrapunkt, mis on Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini 10. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine toiduainete käibemaksu kohta. Palun arupärijana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini. Palun! 

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Valitsus plaanib tõsta käibemaksu 2% [võrra]. See tõus puudutab ka toiduaineid. Viimase aasta jooksul kallinesid toiduained juba 30%. See tähendab, et paljud Eesti pered ei saa enam kvaliteetset toitu [osta]. Palun vastata järgmistele küsimustele. Kas valitsusel on plaan, kuidas kompenseerida vaestele peredele toiduainete hinnatõusu? Miks ei taha valitsus langetada toiduainete käibemaksu? Kas valitsusel on andmeid, kuidas muutus Eesti pere toidukorv seoses hinnatõusuga? Kas valitsus teab, kui palju Eesti peresid praegu nälgib? Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Alustan jälle algusest. 

"Kas valitsusel on plaan kuidas kompenseerida vaeste[le] peredele toiduainete hinnatõusu?" Viimastel aastatel on tehtud mitmeid otsuseid, mis on Eesti leibkondade toimetulekut parandanud. Näiteks on suurendatud perioodil 2020–2023 erinevaid toetusi, sealhulgas [on olnud] toimetulekutoetuse tõus, maksuvaba tulu tõus 654 eurole – ja nii nagu ka täna juba siin jutuks tuleb ilmselt, siis tõuseb maksuvaba tulu 2025. aastal 700 eurole –, keskmise pensioni maksuvabastus, üksikvanema ning esimese ja teise lapse toetuse tõus. 2020.–2023. aastal tehtud toetused ja maksude otsused on aidanud tõsta leibkondade sissetulekuid. 

"Miks valitsus ei taha langetada toiduainete käibemaksu?" Käibemaksusoodustus pole kuigi tõhus moodus toidu hinna langetamiseks. Mitmed teistes riikides tehtud uuringud näitavad, et selline maksulangetus ei oma soovitud efekti. Erinevate uuringute kohaselt kandub käibemaksumäära langetus hindadesse üle vaid osaliselt ja osa langetusest läheb kaupmeeste ja tootjate kasumiks ehk mõju hindadele poes jääks oodatust väiksemaks. Lisaks vähendab see ka eelarve tulusid, nii et tuleks leida katteallikaid vähenenud käibemaksu[laekumisele]. 

2022. aasta juulis avaldatud Euroopa Liidu statistika kohaselt olid 2021. aastal toiduainete hinnad 20 Euroopa riigis kallimad kui Eestis, sealhulgas riikides, kus on alandatud käibemaksumäär: Iirimaa, Soome ja nii edasi. Läti langetas 2018. aastal piirkonnale omaste puu- ja köögiviljade käibemaksu 21%-lt 5%-le. Samas on selgunud, et puu- ja köögiviljade hind ei ole võrreldes Eestiga Lätis soodsam ja mõnel juhul on hinnad hoopis kõrgemad. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks maksusoodustuse asemel mõistlik kasutada pigem toetusi, mida me, nagu ma ütlesin, ka teinud oleme, sest need sihivad sihtrühma paremini. 

"Kas valitsusel on andmed, kuidas muutus Eesti pere toidukorv seoses hinnatõusuga?" Eesti Konjunktuuriinstituut kogub vastavaid andmeid ja jälgib regulaarselt, kuidas jaehind Eesti kauplustes ja turgudel muutub. Ostukorvi koostab instituut kõigi suurte poekettide hindade põhjal ning nende hinnavaatlejad tegutsevad üle Eesti. Toiduainete hinnatõus inflatsiooni toimel on olnud 2022. aastal ja 2023. aasta esimesel poolel tõesti kõrge – ja seda ilma maksutõusuta. Meil ei ole veel maksud tõusnud, kuigi räägitakse, et justkui juba oleks. Kuid tänaseks on [hinnatõus] hakanud taanduma. Toidu hind alanes augustis teist kuud järjest. Kuna langenud on toidutoorme hind, hakkab sellest tulenev hinnalangus poodidesse jõudma. Üldine inflatsiooni tõusu pidurdumine aitab siin kaasa. Augustis aeglustus inflatsioon Eestis 4,3%-le, mis on alla euroala keskmise, 5,9%. Ka palga ostujõud pöördub veel selle aasta sees kasvule. 2023. aastal prognoosime reaalpalga kasvu 1,5%.

"Kas valitsus teab kui palju Eesti peredest praegu nälgiv[a]d?" Eesti Panga ja Statistikaameti koostöös viidi 2021. aastal läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbijaharjumuste uuring. Selle tulemused näitavad, et aastatel 2013–2021 suurenes Eesti perede jõukus märkimisväärselt. Lisaks sellele on, nagu eelpool juba viidatud, viimastel aastatel tehtud otsuseid, mis on samuti parandanud perede toimetulekut. Näiteks 2020.–2023. aastal suurendati erinevaid toetusi, mille seas oli toimetuleku[toetuse] tõus, maksuvaba tulu 654 eurot – ja nagu ma ütlesin, 2025. aastal tõuseb see 700 eurole –, keskmise pensioni tulumaksuvabastus, üksikvanema ning esimese ja teise lapse toetuse tõus ja lasterikaste perede toetuse tõus. Me usume, et need otsused on aidanud parandada leibkondade toimetulekut. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Teid kuulates jääb paraku mulje, et küllap te elate mingis teises riigis, küllap te valitsete mingit teist valitsust ja teist rahvast. Arvestades seda, et Eestis on olnud rekordiliselt kiire hinnatõus ja see on mõjutanud põhimõtteliselt kõiki Eestimaa inimesi, välja arvatud võib-olla tõesti kõrgepalgalisi, ja arvestades seda, et meil on poolteist aastat majanduslangus olnud, rääkida ja lugeda siin ette, et tegelikult juba läheb olukord paremaks ja pole hullu midagi, siis ma julgelt arvan, et 80–90% Eestimaa elanikest ei nõustu nende väidetega, mis just siit puldist kõlasid. Minu küsimus teile on, kas valitsus astub ühtegi sammu – ühtegi sammu! – omalt poolt, et kiiret hinnatõusu leevendada, või läheb edasi juba otsustatud käibemaksutõusuga, mis tegelikult ju hinnatõusu veelgi hoogustab.

Aitäh! Tõsi on see, et inflatsioon on olnud väga kiire kasvuga, aga tõsi on ka see, mis ma vastasin, et õnneks on see oluliselt allapoole tulnud ja on juba täna allpool euroala keskmist. Olukord läheb paremaks ning mina ja valitsus saame väga hästi aru, millist riiki me juhime ja mis olukorras me oleme. Samuti vastab tõele, et viimastel aastatel on tõstetud väga jõuliselt erinevaid toetusi, on tõusnud tulumaksuvabastus. Seda sai tehtud koos Keskerakonnaga valitsuses olles ja see jõustus selle aasta algusest. Need sammud, mis on astutud ja mis on jõustunud, on tegelikult hinnatõusu juures juba inimesi aidanud.

Lisaks seesama, mida siin saalis on täna juba mainitud – maksuküüru kaotamine. Tulumaksureformiga 2025. aastast tõuseb tulumaksuvabastus 700 eurole. Maksuküüru kaotus tänu sellele, et see hakkab kõigile kehtima, jätab keskmise palga saajale, keskmisele õpetajale kuskil 100 eurot kuus rohkem raha kätte. See, mida ma juba ütlesin, et 2025. aastast tööjõumaksud langevad ja inimestele jääb rohkem raha kätte, on omakorda abiks seal, kus hinnad on tõusnud. Inimestel on, tõsi, olukord keeruliseks läinud.

Järgnevalt Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Jah, alati tahetakse välja tuua selliseid uuringuid või fakte või läbiproovitud praktikaid maailmast, mis tõestavad seda, mida on vaja tõestada. See Soome näide näiteks. Te ütlesite, et Soomes on langetatud käibemaksu, on sooduskäibemaks toiduainetele, aga hinnad on kõrgemad. No see on omaette ooper. Soomes on palgad kõrgemad, heaolu üldse kõrgem. Seal tõenäoliselt see langetatud käibemaksumäär, mida on ka järgi proovitud ja uuritud kümme aastat tagasi … Näiteks kui Soome langetas käibemaksu, siis toiduainete hind langes isegi rohkem võrreldes sellega, mitu protsenti seda alandati. Minu arust 3% või 4% tegelikult langes rohkem. Nii et neid näiteid on ka teistpidi. Miks siis Eesti ei võta eeskuju nendest riikidest, arvestades just praegust rasket olukorda, suuri hinnatõususid, et peaks mõtlema tegelikult käibemaksuerisuste peale?

Aitäh! Tänane olukord näitab, et hinnad hakkavad stabiliseeruma, inflatsioon on tagasi [pöördunud], ehk et hinnad võikski langeda. Hindade kasvu põhjus oli suuresti energiasõda ja kõrged energiahinnad, mis kaupade hinda edasi kandusid. Täna on need stabiliseerunud, hinnad on selgelt alla tulnud ja näitavad ka sinna jäämist. Selliseid suuri hüppeid ei tohiks tulla ehk et nüüd on aeg, et kaupade hinnad hakkaksid alla tulema. Ma väga loodan, et need ka tulevad alla, isegi sellisel juhul, kui me täna räägime järgmise aasta käibemaksutõusust 2 protsendipunkti, mis, me arvame, kuskil 1,4% teatud kaubagruppides võib-olla hinda tõstab. [Loodan,] et see siis nii ka jääb, mitte ei tõuse 5%, 6% ja 7%, nagu me juba uudistest võime lugeda, et justkui mõned kaupmehed arvavad, et selle varjus võiks hinda tõsta. Miks ma seda räägin, on see, et me võime ju toiduainete käibemaksu langetada, aga kui kaupmehed sellega kaasa ei tule ja hinnad jäävad samaks või pigem kasvavad ja see läheb [nende] kasumisse, siis inimesed, kellel seda päriselt vaja on, sellest abi ei saa. Selle tõttu ongi meie arvamus, et toimetulekutoetuse tõus, mis me oleme teinud, tulumaksuvaba miinimumi tõus – ka see, mis tuleb 2025. aastal – ja erinevad sihitud toetused aitavad meie inimesi paremini toime tulla.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole teile, härra minister. Suur tänu! Nüüd ma avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Hea minister! Head kolleegid! No ajab naerma, ajab naerma. Räägitakse toetustest. Kõik toetused, millest räägitakse, on tehtud varem. Need toetused kehtivad juba sellest aastast. Räägitakse kõrgepalgaliste tulumaksuvabastusest, mis hakkab kehtima ülejärgmine aasta. Räägiks [pigem] sellest, millised toetused hakkavad kehtima järgmine aasta. Ei ole kuulda ega näha toetusi, mis järgmine aasta kehtima hakkaks. Ainult maksutõusud hakkavad järgmine aasta kehtima.  

Me räägime kaupluste hindadest ja arvame, et kui käibemaksu tõstetakse 10%, siis poed ei saa rohkem juurde panna kui käibemaksutõusu võrra. Aga unustatakse põhiasi ära: käibemaks tõuseb kõikidel, ka temal, kes kasvatab, temal, kes selle ümber töötleb, ja temal, kes transpordib selle poodi. Nendel, kes transpordivad, kes toodavad ja kes töötlevad, tõusevad ka aktsiisid. Neid numbreid järjest arvutatakse ja liidetakse kokku ning see number on tunduvalt suurem kui lihtsalt viimasele numbrile arvestada [juurde] 10% käibemaksutõusu. See on väga lihtne ja loogiline. 

Minu arvates on Riigikogu saali vaja tuua tahvel, kuhu peale hakata kirjutama ja punaselt joonistama, milline tegelikult on maksu mõju lõpptarbijale. Kõikide instantside, mis vahepeale jäävad, maksude tõusuga tõuseb ka lõpptarbija hind, mitte ainult – veel kord rõhutan! –, mitte ainult 10% käibemaksu. Räägime aktsiiside tõusust, räägime kõikide vaheetappide maksude tõusust. Oleks väga lihtne ja ei peaks täna rääkima toiduainete käibemaksu langetamisest, kui kõik maksud oleks tõstmata jäetud. 

Kui me räägime energiahindadest ja keegi ütleb, et hinnad on langenud või on stabiliseerunud, ja räägime kaks aastat tagasi olevast hinnast ja tänasest hinnast, siis nii elektri, gaasi ja ka küttepuude hind on üle kahe korra kõrgem kui kaks aastat tagasi. Mitte kuidagi ei saa langeda hind lõpptarbija jaoks, kui sisendhinnad on üle kahe korra kõrgemad. See on sõna otseses mõttes üle-eelmise valitsuse tegemata töö. See muidugi läheb ka Keskerakonna kapsaaeda, kuna majandusminister oli nende oma. Ta ei saanud asekantslerist jagu ja laskis Eleringil tegutseda täpselt nii, nagu ta tahtis. Nii elektrihinna tõusus kui gaasihinna tõusus on puhtalt süüdi ühe riigiettevõtte tegutsemine või tegutsemata jätmine. 

Võin teile öelda, et LNG-terminal ei ole ka täna võimeline vastu võtma LNG-laeva. Eelmise aasta 1. novembriks pidi olema kogu süsteem valmis. Eraettevõtja ehitas valmis haalamiskai, aga seda käppa ei ole veel sinna pandud. Kuulsime, et Balticconnectori toru lekib, gaasi Soomest ei saa tulla. Kui nüüd peaks midagi juhtuma veel ka Inčukalnsis?! On terminal, nagu on. Üle 30 miljoni hakkama pandud. Aga ühe ettevõtte juhi, eelmise juhi, tegevus või tegevusetus … Ma ei tea, kumb see õigem sõna oleks. Täna on juba mitu kuud uus juht. Miks see töö tegemata on? Miks me ei garanteeri endale, ei kindlusta seda [selleks], kui tekib olukord, et vaja oleks laevaga LNG-d tuua. See võimekus, kuhu on investeerinud Eesti riik suuri summasid, on siiamaani lahendamata.  

Täna on väga selge, et kõikide hindade tõusu [põhjus] on kõrged energiahinnad Eestis. Ei saa süüdistada Ukraina sõda, vaid need otsused, mida on tehtud Eleringis ja valitsuses, on tegelikult süüdi. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Tanel Kiige. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Kuulad seda juttu ja imestad. Tuleb välja, et kõik on väga hästi, läheb ainult paremaks. Toetused on tõusnud ja inflatsioon on küll olnud megakiire, aga kuna see on nüüd natuke aeglasem – ega see ei ole langema hakanud, inflatsioon on jätkuvalt, tähendab, et hinnad tõusevad –, ja [hinnad] ei tõuse enam nii kiiresti, siis justkui ongi hästi. 

Eelmised valitsused tegid häid otsuseid, see on tõsi. Keskerakonna valitsused tegid häid otsuseid, nii maksuvaba tulu süsteemi muutmine, mida tahetakse nüüd ringi pöörata, kui ka erakordsed pensionitõusud, kokku kolm tükki, mis keskmist pensioni on 50 euro võrra kasvatanud. Nüüd on valitsusel justkui moraalne õigus ja õigustus teha otsuseid, mis suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust: tõsta käibemaksu, mis lööb valusamalt nõrgemaid, ja kehtestada automaks, mille puhul keskmine maainimene peab hakkama arvutama, kas ta enam jaksab üldse maal elada või peab ära kolima, ja samal ajal vähendada perede kindlustunnet, kärpides peretoetuseid ja kärpides täiendavat maksuvaba tulu laste eest ning tehes muid sõna otseses mõttes laste‑ ja perevaenulikke otsuseid. Ja õigustada neid sellega, et kunagi enne tehti õigeid ja häid otsuseid inimeste toimetuleku parandamiseks, no see on ikka uskumatu. Mis loogika selles on? Kui oleksime teinud veel mõned erakordsed pensionitõusud, kas siis tuleks praegune valitsus ja hakkaks ka pensione kärpima või, nii nagu peretoetustega tehakse?

Kogu see jutt, et inimeste maksukoormus langeb, on ju ka vale, härra Võrklaev. See on ju vale, kuna käibemaks tõuseb – see on juba otsustatud – järgmisest aastast 2 protsendipunkti ehk 10% ja täiendavalt on valitsus kokku leppinud 700 miljoni euro ulatuses maksutõuse. Töötuskindlustusmakse määra tõusu pole läbi räägitud tööandjate ja ametiühingutega. See on ka muide esmakordne, et selline asi kirjutatakse riigi eelarvestrateegiasse ilma tööturu osapooltega rääkimata. Teiseks, automaks, mis kasvab iga korraga, kui sellest jälle räägitakse. Esialgu oli juttu vist 120 miljonist, siis äkki oli 200 miljonit. Täna loen uudist, et 230 miljonit. Homme võtame lehed lahti, on 300 miljonit, ülehomme 400. Ja siis on see fantoommaks või salamaks, sisustamata, 400 miljoni euro ulatuses. 

Aga kellelt seda kogutakse? Välismaalastelt või? Küllap ikka Eestimaa inimestelt ja ettevõtjatelt. Käibemaksutõus viib 200 miljonit Eestimaa inimestelt ja ettevõtjatelt. Maksutõusudest [ja uutest maksudest] kõik kokku – töötuskindlustusmakse määra [tõus], mis loodetavasti läbi ei lähe, automaks, pluss see salamaks 400 miljoni ulatuses – tuleb veel 700 miljonit. Liidame selle kokku 200‑ga – 900 miljonit eurot. 900 miljonit eurot on plaanitud 2024. ja 2025. aastal [maksude ja] maksutõusudega ära võtta. 

Ja siis selle astmelise maksu[vabastuse] kaotamisega annate ebavõrdselt ühiskonnale tagasi. See on võib-olla 500 miljonit eurot, või mis see algne maksumus on arvestatud. Umbes poole annate tagasi sellest, mis te kokku korjate, ja annate tagasi ebavõrdselt. 1200 eurot teeniv inimene saab 6 senti lisatulu, et katta käibemaksutõus, automaks, kõik muud maksud, mida veel ei teagi. Jõukam inimene, näiteks Riigikogu liige, saab mitukümmend eurot lisavõitu iga kuu. Mõned saavad 100 eurot, sõltuvalt palgatasemest. 

Ja siis tulete siia pulti ja ütlete, et inimeste maksukoormus langeb ja neil on rohkem raha, et maksta toiduainete ja muude kulude eest. Ei ole. Tegelikult inimeste maksukoormus kasvab, ebavõrdsus ühiskonnas kasvab. See vähene, mis tagasi antakse astmelise maksuvabastuse kaotamisega, võetakse kahekordselt tagasi teiste maksudega, mis tähendab seda, et inimeste reaalne sissetulek võrreldes kuludega tegelikult väheneb. Eakate puhul ühtegi erakorralist pensionitõusu see valitsus ei plaani, suure tõenäosusega ka ei tee. Erakordselt tõuseb pension – viimased 20 aastat näitavad seda – ainult siis, kui Keskerakond on valitsuses. Keskerakonda kahjuks praegu ei ole valitsuses. 

Nii et, austatud rahandusminister, ärge palun tulge siia pulti rääkima, et inimeste maksukoormus langeb, olukorras, kus 2025. aastaks te olete ise ju sisse kirjutanud lisaks sellele 200‑miljonilisele käibemaksutõusule veel 700 miljonit [makse ja] maksutõuse. Ma kahtlustan, et küllap ikka Eestimaa inimesed on need, kes lõpuks selle kinni maksavad. Isegi kui osaliselt see läheb ettevõtjatele, siis lõpptarbija on ikkagi tavaline Eesti tööinimene või eakas. Kahjuks tõstab see valitsus inimeste maksukoormust ja ta teeb seda veel viisil, mida ükski valitsus teha ei tohiks, ehk suurendades teadlikult ühiskondlikku ebavõrdsust, kogudes proportsionaalselt rohkem raha vaesematelt ja toetades maksupoliitikaga jõukamaid, kes tegelikult niigi endaga hakkama saavad. Väga kahju. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt, see on Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini 10. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine käibemaksu tõstmise kohta. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Valitsus plaanib tõsta käibemaksu 2%. Samas on Eestis juba praegu kiire hinnatõus. On selge, et maksu tõstmine tõstab hindu veel rohkem. Seoses sellega palume vastata järgmistele küsimustele. Kas valitsus teab, kui palju tõstab hindu käibemaksu tõstmine? Kas valitsusel on plaan, kuidas peatada hinnatõusu? Kas valitsus arvestab sellega, et hinnatõus teeb vaesed veel vaesemaks? Kas valitsusel on plaan, mida teha kasvava vaesusega?

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Kas valitsus teab, kui palju tõstab hindu käibemaksu tõstmine?" Arvestuslikult võime eeldada, et see võiks olla kuni 1,4%. Aga loomulikult, nii nagu ma juba eelmises arupärimises vastasin, see sõltub lõpuks kaupmeestest, kas nii palju tõuseb või kas tõuseb rohkem. Iseenesest põhjust, et see peaks rohkem tõusma, ei ole. 

"Kas valitsusel on plaan, kuidas peatada hinnatõusu?" Euroopa Liidu riikide majanduskasvu on pärssinud energiahindade kiire tõus ning sõjast tingitud kaubanduspiirangud. Eestit kui piiriäärset majandust on idakaubanduse järsk langus mõjutanud keskmisest rohkem. Hinnatõus on 2023. aasta jooksul aeglustunud. Nii nagu ma eelmises arupärimises vastasin, prognooside kohaselt jõuab see aasta lõpuks aastavõrdluses alla 6%. See tähendab, et palkade ja pensionide ostujõud aasta kokkuvõttes suureneb. Eluasemekuludega seotud hindade tõus aeglustub energiahindade langedes oluliselt juba sellel aastal, tegelikult on seda juba teinud, kuid toiduainete hinna tõus taandub visamalt. 2023. aasta kokkuvõttes jääb inflatsioon alla 10%, järgmisel aastal 5% piiresse ja edaspidi aeglustub veelgi. 

"Kas valitsus arvestab sellega[,] et hinnatõus teeb vaesemad veel vaesemaks?" Näeme, et palga ostujõud pöördub veel käesoleval aastal kasvule. 2023. aastal prognoosime reaalpalga kasvuks 1,5%. Niisamuti on perioodil 2020–2023 tõstetud erinevaid toetusi. Nagu ma eelmisele arupärimisele vastates [ütlesin], toimetulekutoetus on tõusnud, maksuvaba tulu [tõsteti] 654 euro peale ja tõuseb 700 euroni. Vastates väidetele, et maksukoormus justkui ei lange: tulumaksureformiga inimeste maksukoormus langeb. Jah, meil on ka muud maksumuudatused, aga nende [mõju] sõltub sellest, milliseid hüvesid inimesed [saavad] või mida nad tarbivad, kuidas käituvad. Tulumaksureformi tulemusel inimeste maksukoormus langeb, tööjõukulud langevad. Keskmise pensioni tulumaksuvabastus oli otsustatud juba varem, tõstetud on üksikvanema ning esimese ja teise lapse toetust. Kahjuks ei saa me seda riiki ülal pidada nii, nagu eelkõneleja arvas, et tõstame aga toetusi ja vähendame makse, [küll] siis õnn tuleb meie õuele. Ei tule. Nii me kahjuks seda riiki pidada ei saa, kohustused vajavad täitmist. 

"Kas valitsusel on plaan, mida teha kasvava vaesusega?" Lisaks eelmainitule leiame, et inimesi aitab ka tulumaksureform – sellest ma olen juba rääkinud –, millega taastub maksuvaba tulu kõikidele Eesti elanikele. Tänu sellele jääb inimestele rohkem raha kätte. See aitab kõiki inimesi, kes teenivad alla 8000 euro – see on valdav osa Eesti inimestest. Olen juba öelnud, aga kordan, et keskmist palka saav õpetaja saab tänu sellele tulumaksureformile, mis 2025. aasta alguses jõustub, kuskil 100 eurot kuus rohkem raha kätte. 

Suur vaesuse määr – 2021. aastal 32,7% – on näiteks ka ühe vanemaga leibkondades. Seetõttu võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, mis jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist ja millega üksikvanema elatisabi tõuseb 100% võrra. Kuna vaesusriskis on ka vanemaealised, siis vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ja vaesusesse langemise riski vähendamiseks prognoositakse 44‑aastase staaži puhul vanaduspensioniks alates järgmise aasta 1. aprillist 776 eurot ehk järgmisel aastal tõuseb pension 76 eurot. Lisaks tavalisele vanaduspensionile maksab Sotsiaalkindlustusamet sooduspensione. Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2‑kordne Eesti keskmine vanaduspension. See on 2024. aastal alla [874] euro. 2024. aastal on üksi elava pensionäri toetuse suurus 200 eurot. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Teie arusaam minu öeldust ei lähe päris kokku sellega, mida ma rääkisin. Ma kõigepealt klaarin selle ära. Peamine probleem nende maksumuudatuste puhul on see, et need suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust, ja seda ei tohiks Eesti riigis ükski valitsus teha. Loomulikult on probleem ka selles, et valitsus ei tee ühtegi sammu majanduskasvu taastamiseks, vaid ootab majanduslanguse lõppu ja – kuidas see tsitaat oligi? – ootab, et kriisid läbi saaksid, et saaks valitsema hakata. Tundub, et nii on see nüüd jätkunud.

Aga minu küsimus teile on lihtne. Kui te räägite, et te peate ausat maksudebatti, siis kas teie hinnangul on see tõesti aus, Eesti elanike suhtes õiglane ja lugupidav, et te enne valimisi ei rääkinud ei automaksust, ei käibemaksu tõusust, ei sellest 400 miljoni eurosest salamaksust, ja nüüd, kui valimised on läbi ja tulemused on käes, inimesed on oma hääle andnud, hakkate te seda maksudebatti nii-öelda avalikult ja "läbipaistvalt" pidama? Kas see on ikka aus ja õiglane Eestimaa inimeste ja ettevõtete suhtes?

Aitäh! Enne valimisi ütles Reformierakond samamoodi, et riigieelarve on vaja korda teha ja et maksukoormust me ajalises vaates oluliselt tõsta ei plaani. Seda me tegelikult täna teemegi, maksukoormus on meil langustrendis, samal ajal kui kulud on oluliselt tõusnud. Lisaks on meil lisandunud nelja aasta vaates ligikaudu 1% SKP‑st aastas intressikulusid. See on see, milleta me varem oleme hakkama saanud, aga nüüd on olukord muutunud: raha eest tuleb reaalselt maksta ja see võtab meie eelarvest väga suure summa. Mitte midagi tehes oleks see 2027. aastal olnud 480 miljonit valitsussektoris. Me lihtsalt peame midagi ette võtma. Me ei saa elada nii, nagu su eelmisest kõnest võis järeldada, et tõstame ainult toetusi ja langetame makse ja siis justkui valitseme riiki.

Lisaks on meil jah, tulnud kaitsekulud peale, need me pidime tõstma 3%‑ni. Seetõttu ka kevadised maksumuudatused, perehüvitiste muutmine – need on katnud kaitsekulud ära. Me oleme rääkinud sellest, mida me teeme, ja teinud seda, millest oleme rääkinud, ja see vastab tõele, seda ka suvine prognoos näitab.

Kui rääkida majanduskasvust, siis 2024. aasta eelarve nii palju kui võimalik keskendub majanduskasvule, sealhulgas ka riigirahanduse kordategemisele. Meie laenureitinguid on juba langetatud, see tähendab kallimat raha riigile, see tähendab kallimat raha meie ettevõtluskeskkonda. Me peame riigirahanduse korda tegema ja seda me oleme hakanud tegema. Riigirahanduse kordategemine tähendab pikemas vaates ka seda, et maksud on madalamad, et me ei pea sügavas augus olles hakkama rapsides tegema suuri maksumuudatusi. Investeeringuid on järgmine aasta 1,9 miljardit, nii riiklikud kui välisabi eest [tehtavad] investeeringud. Ligi 400 miljonit ehitussektorisse ergutab ehitusturgu, inimesed saavad oma kodusid renoveerida ja hoiavad sellega pikas plaanis energiakuludelt kokku. Investeeringud raudteedesse, teedesse, investeeringud IT‑sse. Seda kõike järgmise aasta eelarve ette näeb ja see aitab ka meie majandusel kindlasti taastuda, annab inimestele tööd.

Aitäh! Järgnevalt Henn Põlluaas, palun! 

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Ausalt öeldes on päris koomiline kuulata teie vastuseid, et ainukene võimalus sellest tohutust eelarveaugust välja tulla on tõsta kõikvõimalikke makse. Ometigi olete te selle augu ju ise tekitanud oma niinimetatud maksuküüru kaotamisega, mis tegelikult suurendab ebavõrdsust ühiskonnas veelgi. Kui seda ei oleks, siis ei oleks vajadust maksutõusude järele, nelja aastaga oleks ligi 2 miljardit raha justkui maast leitud või, teisisõnu, selle arvel ei peaks teisi makse tõstma. Miks hoiab Reformierakond kogu meie ühiskonna, majanduse, ettevõtluse ja inimeste konkurentsivõime kiuste kinni sellest maksuküüru kaotamisest? Kaotage see eesmärk ära ja kõik on kõige paremas korras.

Aitäh! Küll oleks tore, kui maksuküüru tagasitoomine lahendaks kõik meie probleemid, aga vaat ei lahenda. Juba maksuküüru olemasolul oli riigirahandus kehvas seisus. Mina ei tea, miks siin saalis nii Keskerakond, EKRE kui ka Isamaa, kõik nõuavad, et me peaksime maksustama neid inimesi, kes teenivad 1200–2100, marginaalse maksumääraga 34,5%. Miks me nõuame, et õpetaja, päästja ja politseinik peab maksma rohkem tulumaksu? Teeb pingutuse, teenib täiendavat raha ja peab maksma rohkem. Vaat nemad on need, kes peavad saama karistatud, nemad on need rikkad, kes peavad rohkem tulumaksu maksma. Ei pea! Reformierakond arvabki, et inimestele tuleb jätta rohkem raha kätte, mida nad oma raske tööga teenivad, ja seda saavad nad ise otsustada, milleks nad seda raha kasutavad. Eks inimesed toovad teise käega selle raha majandusse tagasi ja see aitab meie majandusel taas kasvada. Tõsi, see võtab kindlasti aega, sest olukord on keeruline, elu on keeruline, aga see ei sõltu ainult Eestist, kehv majanduslik olukord ja majanduslangus on laiem. 

Maksuküüru kaotamisega me tõstame ka tulumaksuvabastust. See 2 miljardit, millega te opereerite, on vale, sest see on oluline kulu. Sealjuures me tõstame tulumaksuvabastuse kõigil 654‑lt 700‑le ja see toob jällegi suurele hulgale inimestele täiendavat raha kätte, tööjõumaksud langevad. See on ka põhjus, miks see, jah, on riigieelarvele lühikeses perspektiivis miinusmärgiga tehe, aga samal ajal me tõstame tulumaksu 22%‑le, mis pikas plaanis ja väga kõrgete sissetulekutega inimeste poolt toob riigieelarvesse täiendavat tulu.

Aitäh! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea rahandusminister! See viimane väide: nominaalselt, jah, maksavad jõukamad inimesed rohkem, kui käibemaksu tõstetakse, aga vaesemad inimesed, kui vaadata nende sissetulekuid, maksavad proportsionaalselt rohkem. Seda on öelnud ka teie kolleeg, sotsiaal[kaitse]minister Signe Riisalo, et käibemaksu tõus on regressiivne ja mõjutab rohkem neid, kes on toimetulekupiiril või, ütleme, vaesuspiiril, mitte just absoluutses [vaesuses], aga vähemalt toimetulekuraskustes. 

Aga minu küsimus on nende investeeringute kohta. Ma räägin suurtest numbritest: 1,8–1,9 miljardit. Sellest 1,2 Euroopa Liidu erinevad fondid ja rahastud, Kaitseministeerium vist mingi 300–400, ega sinna palju muud üle ei jää. On kirjutatud: väga kiiresti kasutusele võtta Euroopa Liidu vahendid. Aga kas ettevõtjatel, omavalitsustel, regioonides on võimekust seda [kasutusele] võtta? Kas või see omaosalus, mis on vähemalt 30% – kas see võimekus on olemas?

Aitäh! Nüüd me vist läheme sellest arupärimisest natuke kaugemale, aga need võimalused ja vahendid me nii ettevõtjatele, omavalitsustele kui ka riigile endale anname. Ka riik ise toimetab ja ehitab, kas või Rail Baltic, Keskkonnamaja ja teeinvesteeringud – neid teeb riik otse ja seal omaosalusest palju ei sõltu, seda teeb riik ise. Aga jah, toetusteks anname me võimaluse. Eks need, kellel on võimalus, need seda kasutavad, ja need, kellel praegu võimalust ei ole, need seda ei kasuta. Aga ma usun, et paljudel ettevõtjatel ja ka omavalitsustel, kes seda kasutada soovivad, on see võimekus ikkagi olemas.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Nüüd avan läbirääkimised ja palun esimesena Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Austatud minister, ma olen teile juba korra selle seaduse paberil siia laua peale toonud, et Eesti Vabariigis kehtib hetkel kõigile ühesugune tulumaks: see on 20%. Ei ole mõtet rääkida siin, et kellelgi on 33,4% ja kõike muud. Eesti Vabariigis on kuni 1. jaanuarini 2024 tulumaks kõigile 20%. Jah, üle 2200 euro tulu saavatel inimestel ei ole tulumaksusoodustust ja alla 1200 euro saavatel inimestel on tulumaksusoodustus. Te lihtsalt soovite kõrgemapalgalistele ehk üle 2200 euro saavatele [inimestele] teha tulumaksusoodustuse 700 euro peale – selles on ju kogu lugu.  

Teine asi. Kui me räägime käibemaksust, siis ma tegin kiire arvutuse, et kui viia toit selle tootmisest, põllumehe [juurest] poodi ja kaupmeheni ning igaüks paneb 20% asemel 22% käibemaksu, siis see hind, ilma et tootmise hind tõuseks, [tõuseb] juba 7%. Ei ole mõtet siin rääkida hinnatõusust poodides üks koma midagi protsenti. 1. jaanuarist, ilma igasuguse keerutamiseta, ei saa ühtegi halba sõna öelda, kui [hind] tõuseb 7%, aga tegelikult on see juba 10%‑st ülespoole, sest ma ei pannud arvutusse sisse ei tööjõumaksu tõuse ega ka seda, et kui kapsas purki pannakse, siis selle toote väärtus kasvab ja hind on teine, mitte ei jää samaks, kui kapsast põllu pealt ostetakse.  

Me selgelt viime inimesed vaesusesse. Mõni inimene saab 4 eurot tulumaksusoodustust või 2200 euro pealt 100 eurot tulumaksusoodustust. Võiks nende inimeste käest küsida, kas nad oleksid nõus 2025. aastal sellest tulumaksusoodustusest loobuma, kui kõik maksu[tõusud] jääksid ära. Kui selline küsitlus elanikkonna hulgas ära tehtaks, siis ma arvan, et enamik vastaks, et nad ei soovi ühtegi maksutõusu, nad loobuksid sellest kõrgepalgaliste tulumaksuvabastusest. See oleks aus küsitlus.  

Me tekitame olukorra, kus selle 400 miljoni [suuruse] augu täitmiseks me igal aastal tõstame makse, makse ja makse. Me räägime siin investeeringutest, 1,7 miljonist. Kõige suurema [investeeringu], Rail Balticu trassi ehituse kohta ütlevad lätlased ja leedukad, et selle valmis ehitamise [maksumus] kasvab viis korda, ja siis ma kuulan rahanduskomisjonis, kuidas minister ütleb, et me ei ehita odavalt, me hakkame kallilt ehitama, teeme selle Rail Balticu hästi roheliseks. Küsin: kelle või mille arvelt? Selle arvelt, et ülejäänud tee-ehitused on praktiliselt seisma jäetud, tolmuvabade teede jaoks järgmisel ja ülejärgmisel aastal raha praktiliselt ei ole näha. 

Mis saab 2030? Kui me oleme võtnud kohustusi Euroopa Liidu ees ja kui Euroopa Liit toetab meid igal aastal praktiliselt miljardiga, siis peavad meil valmis [saama] Pärnust, Tartust ja Narvast 2 + 2 teed. Praeguses olukorras ma ei näe mingit [võimalust], et need teed valmis saavad, sest isegi projekte ei ole veel. Rääkimata sellest, et RES-i arvutustes ei ole nende teede ehituseks praktiliselt pennigi raha. See 100 miljonit on tühine raha, seal peaks olema 400–500 miljonit, et oleks reaalne need objektid valmis ehitada. Loomulikult, kui elatakse Tallinnas või Tallinna külje all, siis ei ole vaja ühtegi senti sellistele kiirteeühendustele. Aga kui elad kaugemal? Väga hea ja turvaline on tulla Paidest Tallinnasse, aga Paidest edasi Tartu poole sõita või Tartust siiapoole tulla on ikka väga ohtlik. Täna hommikul vaatasin, kuidas üks kupatas seal …

Kas vajate lisaaega?

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… üks kupatas mööda. Teised sõitsid normaalselt, sest väljas oli 0 kraadi, sa ei tea, mis hetkel libe on. Aga kui üks reka või üks traktor tee peal ette jääb, siis nendel naeruväärsetel 2 + 1 [teedel] sõidad seal taga 50–60‑ga ja jäädki sõitma, ja siis mõned närvilised hakkavad kiiresti möödasõite tegema. 

Häda on see, et järgmise aasta riigieelarves investeeringuid tegelikult ei ole. On mingisugused utoopilised puitmajade ehitused ministeeriumidele ja samas kõrval müüme mõned teised ministeeriumimajad maha. Aga mis tegelikkuses toimub Eestis? Asfalditehased pannakse kinni, sest asfalti ei ole kuhugi panna. Öeldakse, et tee-ehitajatel on tööd küll, hakkavad Rail Balticut ehitama. Jumal tänatud, et 2017 siin saalis, õnneks olin sel hetkel majanduskomisjoni esimees, ei lubanud hakata Pärnust Riia poole raudteed ehitama, valitsuselt tuli tol hetkel niisugune ettepanek, et ei lahendataks Tallinna ja Pärnu vahelist raudteed. Aga loeme nädalavahetuse uudiseid, ehitatakse valmis Ülemiste terminal ja Pärnu terminal – ainult karbid, võib-olla 2030 hakatakse sinna sisustust panema. 5–6 aastat seisavad majad tühjana ja neid ei kasutata. 

Mina ei saa aru, miks Ülemiste terminali ei võiks toimima panna varem, et oleksid ühendatud trammi-, rongi-, lennu[liiklus] ja bussiterminal. See oli ju selle terminali eesmärk: luua mugavad ühendused pealinna ja erinevate piirkondade [vahel üle] riigi. Ühel hetkel see kõik unustatakse ja alustatakse mingisuguste utoopiliste maksutõusudega. Kui keegi räägib kaitsejõududele [minevast] maksude tõusust või mingist uuest maksust – sõbrad, selle jaoks oleks olnud võimalik rahulikult võtta 1–1,2 miljardit laenu, majandus oleks elavnenud. Majanduse elavnemisega laekuksid paremad maksutulud ja nelja aasta pärast oleks miljard tagasi makstud. Aga mitte nii, et me tõstame makse ja loodame siis, et majandus elavneb. Ei elavne! Me järgmisel aastal läheme veel hullemasse miinusesse, nagu oleme poolteist aastat olnud. Ja mis siis tuleb? Tuleme uuesti, nii nagu täna tuli siin välja, et tuleb veel mingi 400‑miljoniline maks, millest kordagi ei ole räägitud. Tule taevas appi! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Kersti Sarapuu, Ester Karuse ja Maria Jufereva-Skuratovski 10. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine "maksuküüru" kaotamise ja maksude tõusu kohta. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kersti Sarapuu. Palun!

Lugupeetud esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea minister! Tõepoolest, see arupärimine on esitatud 10. mail ja sellest ajast on tõesti palju vett merre voolanud, sealhulgas koalitsioonil usaldushääletustega kõik need maksutõusud vastu võetud. Jah, võime uuesti üle korrata, et 2025. aastast tõuseb tulumaksuvabastus 700 euroni kuus. Praegu on kuni 1200‑eurose brutokuupalga juures maksuvaba tulu 654 eurot. Algab üleminek, kus kõik muutub. Kokkuvõtvalt peaksid selle seadusemuudatuse korral olema kõige suuremad võitjad need, kes saavad palka 2000 eurot kuus. Kui 1200‑eurose palga juures on maksusoodustus 0,06 eurot ehk 6 senti, siis võime nentida, et 1700‑eurose palga puhul on see 63 eurot ja 1900-eurose palga puhul 88,3 eurot kuus. Enim, 113,51 eurot saavad palgalisa need, kes teenivad 2100 eurot kuus.

Uue maksusüsteemiga ei teki pensionäridel kellelgi võitu, aga kõik maksavad 2% rohkem tulumaksu. Maksuküüru kaotamine vähendab riigi tulusid mitmesaja miljoni euro võrra aastas ja see on püsikulu. Kui 1130 eurot teeniv inimene võidab aastas 38 eurot – see ei ole ka enam õige, vaatasin uued andmed üle, see on ainult 24 eurot –, siis võime näha, kui suur see suur võit siis on, eriti veel nende tulevaste maksutõusude juures. Seetõttu oleme esitanud ministrile mitmed küsimused. Ma ei hakka neid siin ette lugema, minister saab seda ise teha. Aitäh!

Aitäh! Palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Miks taga ajada nn võrdset maksusüsteemi, mis läheb meie inimestele maksma 300-500 miljonit eurot ja samal ajal teenime tagasi prognoositavalt 200-300 miljonit eurot?" Vastan. Tulumaksumuudatusel on küll negatiivne mõju eelarvepositsioonile, kuid see tähendab, et inimestele jääb tulumaksumuudatuste tulemusel rohkem raha kätte. Me nägime, et niinimetatud maksuküür tähendas, et inimestel, kelle sissetulek jäi vahemikku 1200–2000 eurot, oli marginaalne maksumäär 34,5%. Ühtse maksuvaba tulu kehtestamisel 700 eurot võidab arvestatavalt keskklass. 

Näiteks päästja, kes saab täna miinimumpalka 1620 eurot, saab uue süsteemiga 636 eurot aastas rohkem kätte. Õpetaja, kes saab täna miinimumpalka [1749] eurot kuus, saab uue süsteemiga 831 eurot aastas rohkem kätte. Miinimumpalka, 1849 eurot kuus saav politseinik saab uue süsteemiga 982 eurot aastas rohkem kätte. Keskmist palka, 2048 eurot kuus saav õpetaja saab uue süsteemiga 1283 eurot aastas rohkem kätte. Keskmist palka, 1837 [eurot] teeniv inimene saab uue süsteemiga 964 eurot aastas rohkem raha kätte. Veel kord, me oleme siin täna juba mitu korda rääkinud, justkui riik tekitab suure augu või et raskel ajal [peaks] oma inimesi toetama – maksuküüru kaotamine jätab selgelt keskklassile olulist raha kätte, orienteerivalt suurusjärgus 80–100 eurot kuus. 

"Kuidas aitab nii‑öelda õiglane süsteem neid, kelle sissetulek suureneb 8-100 eurot, samas toidukorvi kallinemine ja muud kulud ületavad seda summat tunduvalt?" Viimastel aastatel on tehtud mitmeid otsuseid, mis on Eesti leibkondade toimetulekut parandanud. Pensionid ja toimetulekutoetus, neid ma olen siin täna juba korduvalt ette lugenud, ma ei hakka kordama, aga tulumaksuvabastuse tõus 500‑lt 654‑le, mis sellest aastast jõustus, aitab just väiksema sissetulekuga inimesi ja just sel ajal, kui hinnad on kõrgemad. 2025. aastast tõuseb [tulumaksuvabastus] kõigil 700 euroni, mis jällegi aitab inimesi. 

Me peame endale aru andma, et meie riigi rahandus on kehvas seisus. Me oleme pidanud peale võtma kulusid, mida varem pole olnud, kas või seesama kaitsekulude [tõstmine] 3%‑le. Meil on vaja muuta ja tõsta ka maksubaasi, sest kahjuks me ei saa nii, nagu siin saalis korduvalt on kõlanud, et tõstame aga igal aastal toetusi, või Isamaa väide, et näed, järgmine aasta ei tõusegi toetused, et kuidas see võimalik on. Jah, meil on vaja saada riigi ülalpidamiseks maksutulu, me ei saa ainult toetusi maksta. 

"Millise sissetulekuga on Reformierakonna valijad, kes soovisid nn õiglast maksusüsteemi, seades väiksema sissetulekuga inimesed väga rasketesse oludesse?" Ma tõesti usun, et erakondi toetatakse lähtuvalt maailmavaatest, mitte sissetulekust. Mul on väga keeruline seda täpset sissetulekut öelda. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Henn Põlluaas, palun! 

Aitäh! Austatud minister! Te siin lugesite ette, kui palju kellegi palk tõuseb aastas. Aga kas te olete teinud ka teistsugust rehkendust, kui palju nende reaalne sissetulek väheneb sellesama tulumaksu tõusuga, käibemaksu tõusuga, igasuguste aktsiiside ja lõivude tõusuga, automaksuga, peretoetuste kaotamisega, laste huvikoolitoetuste vähendamisega ja nii edasi ja nii edasi? Tegelikult, olgem ausad, kui te need plussid ja miinused kokku panete, siis Eesti inimesed kaotavad.

Aitäh! Lugesin tõesti ette, palju tulumaksureformiga inimestele rohkem raha kätte jääb. Tõsi on ka see, et need teised maksumuudatused, mis me teeme, toovad riigieelarvesse raha. Jah, see raha tuleb inimeste rahakotist, aga ma ütlesin enne selgitades ka seda, et kahjuks me ei saa seda riiki ainult nii ülal pidada, et me alandame makse ja maksame toetusi. Riigi raha – üllatus-üllatus! – tulebki maksumaksjate käest. Selleks, et seda riiki ülal pidada, on meil raha vaja. See raha läheb ka meie tõusvate kulude katteks. Neidsamu toetusi, mida on väga lahkelt tõstetud, neid tuli riigile jõukohasemaks muuta. Kaitsekulud 3%-le [tähendab] ainuüksi 2027. aastal 500 miljonit täiendavat kulu. Kuskilt peab see raha tulema. Riik on üles ehitatud nii, et see tuleb maksutuludest. Me tulumaksureformiga jätame eeskätt keskklassile rohkem raha kätte, aga ka väiksema sissetulekuga inimestele, sest me oleme tõstnud tulumaksuvabastust, oleme tõstnud toimetulekutoetust, pensionid tõusevad – sellest ma olen siin juba rääkinud –, aga kuskilt peab riigile maksutulu tulema. 

See, kui palju inimestel konkreetselt kulub käibemaksu peale või mootorsõidukimaksu peale või muudeks kuludeks – huvihariduselt ei ole keegi raha ära võtnud, see väide ei vasta tõele –, see on inimeste valiku küsimus: mida nad kasutavad ja kui palju nad midagi tarbivad. Aga tõesti, Reformierakonna nägemus on see, et inimesed peavad oma töö eest saama väärilist tasu ja neile peab jääma kätte võimalikult palju raha.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mida kauem me arutame, seda lähemale me tuumale hakkame jõudma, aga teile siiski meeldib sellest kohati irduda. Kui valitsus teeb terve hulga maksumuudatusi, siis on päris kummaline, et mitte öelda avalikkust eksitav, tuua näiteks, et näete, tulumaksureformist võidetakse. Teil on tulemas see 400‑miljoniline salamaks. Teil on tulemas kas töötuskindlustusmakse määra tõus või mingi muu tõus, me veel ei tea, mis see olema saab, sest tööturu osapooltega te pole neid asju veel läbi rääkinud. Lisaks hunnik kaudseid makse: käibemaksu tõus, täiendavad aktsiisid, automaks. Tegelikult tuleb neid vaadata kogumis. Tuleb ju vaadata kogumis? See on absurdne, et te võtate ühe konkreetse maksureformi ja näitate, et näete, siit on võit, jättes kõrvale selle, et tegelikult teise käega võetakse 900 miljonit eurot ära.

Mu küsimus teile on lihtne. Kuidas on valitsusel võimalik viia need täiendavad maksumuudatused ellu nii, et 1200 eurot teeniv inimene, kes võidab maksureformist 6 senti kuus, tervikuna jääks võitjaks (Juhataja helistab kella.), võttes arvesse neid salamakse, automaksu, käibemaksu tõusu, aktsiisitõuse?

Aitäh! Kevadel ma kuulsin, et maksupaketti ei tohi arutada tervikuna, tuleb arutada ühekaupa. Nüüd ma saan kriitikat, et ma arutan asju ühekaupa. Arupärimises on küsitud "maksuküüru" kaotamise ja maksude tõusude kohta, siin on küsimused konkreetselt maksuküüru kohta ja seda ma selgitangi, et jah, maksuküüru kaotamisega tööjõumaksud langevad, inimesed saavad rohkem raha kätte.

Teiselt poolt loomulikult, käibemaksu tõus, aktsiiside tõus, mootorsõidukimaks – need on täiendavad maksud, mille puhul inimesed tegelikult saavad otsustada, kas sõita väiksema või suurema autoga ja kui palju nad mida tarbivad. Tegelikult rikkamad inimesed maksavad käibemaksu kokkuvõttes rohkem, sest nad tarbivad rohkem ja kallimaid tooteid, ja nii edasi.

See nii ongi, ma olengi ju ausalt öelnud, et riigirahandus on kehvas seisus, meil on riigieelarvesse vaja täiendavaid vahendeid, sest meil on täiendavad kulud, näiteks needsamad kaitsekulud. Me ei saa makse langetada ja samal ajal riigieelarvet korda teha. Küll aga, kui me räägime nendest maksudest ühekaupa, siis tööjõumaksud maksuküüru kaotamisega langevad. Muude maksudega loomulikult tuleb eelarvesse täiendavat raha ja see on täiendav koormus inimeste jaoks.

Nüüd selle konkreetse küsimuse kohta. 1200 eurot teeniv inimene – jah, tulumaksumuudatuste mõju on talle väiksem, küll aga on see inimene saanud juba praegu näiteks 654‑eurose tulumaksuvabastuse, mida 2200 eurot või 2300 eurot teeniv õpetaja praegu ei saa ja ei saa ka järgmine aasta. Osaliselt on need madalama sissetulekuga inimesed juba praegu soodustatud olukorras. Maksumuudatused ongi olnud mitmeosalised. Või näiteks keskmise pensioni tulumaksuvabastus: pensionäridel on tulumaksuvabastus 700 eurot, tavalisel tööinimesel 654 eurot. 2025. aastast on pensionäride tulumaksuvabastus pensionilt 776 eurot, tööinimestel on see 700 eurot. Jällegi, pensionärid on nii-öelda ohustatumad või väiksema sissetulekuga ja nendel on ka teistsugused maksusoodustused.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Hea on siin jälle debatti pidada nende maksude üle. See astmelise tulumaksuvabastuse kaotamine – te mängite siin erinevate numbritega. 2200–2300 [eurot] normkoormusega õpetaja ei saa. Õpetaja keskmine tasu on seal kuskil 2049, see on välja arvestatud, aga arvestage, et see on ülekoormuse korral, see ei ole tavakoormusega õpetaja palk. Õpetajate alampalgana on kokku lepitud 1749. Öelda nüüd, et hirmus suur kingitus tuleb just õpetajatele, politseinikele ja nii edasi, ei ole õige. Kui me vaatame, kus need üldse paiknevad, siis mediaansissetulek või -palk on seal kuskil 1400–1500, järelikult pooled inimesed ei võida sellest maksumuudatusest mitte midagi, teiste maksudega võetakse neilt palju rohkem ära. Miks te jutustate kogu aeg, et te teete tohutu kingituse keskklassile?

Aitäh! Aga nii see ju tegelikult on, nendelsamadel inimestel, keda ma siin nimetasin, kes teenivad 2000 eurot, 1800 [eurot], tõusevad sissetulekud 2025. aastast 80–100 eurot kuus. Jah, 1400 eurot teenival [inimesel] ilmselt on ta kuskil 400–500 euro vahel aastas. See ongi see, mida ma ka Tanelile selgitasin, et kui me räägime konkreetselt tulumaksureformist, siis inimeste sissetulekud tõusevad. Kui sinna panna muud maksumuudatused juurde, siis jah, sõltuvalt [sellest], millised kulutused inimestel on, võivad nende rahakotis kulud olla ka suuremad.

Selge on see, et maksumuudatustega, millega me makse tõstame, tuleb riigieelarvesse raha juurde. See on ka vajalik, sellepärast et meil on riigieelarve kehvas seisus. Kahjuks, jah, me oleme olukorras, kus me peame mitmeid makse tõstma, me peame riigieelarvesse täiendavaid tulusid tooma selleks, et oma kohustustega toime tulla, nii seniste kui ka lisanduvatega. Eks siin on ka, ma julgeksin öelda, pikk pidu käinud erinevate toetuste tõstmisel, erinevate püsikulude sisse[toomisel], mis nüüd tuleb kinni maksta. 

Protseduuriline küsimus, Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Läbi ja lõhki protseduuriline küsimus. Kas selle päevakorrapunkti käsitlemisel kehtib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 70 ja on vastusõnavõtu võimalus, kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus? Kas mul on õigus küsida vastusõnavõttu, kuna minister vastates juba mitmendat korda väga selgelt nimeliselt mulle viitab?

Aitäh! See põhimõte, millele te viitate, kehtib meil igal pool, kui on läbirääkimiste voor, aga mitte siis, kui on küsimuste ja vastuste voor. See on läbirääkimiste vooru kohta, nii et kehtib ka selles päevakorrapunktis läbirääkimiste voorus. 

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Kersti Sarapuu. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed ja austatud minister, keda ma momendil ei … Aa, on ikka olemas. 

On siililegi selge, et tänase maksusüsteemiga riiki enam üleval ei pea. Kui me soovime, et riigi poolt pakutavad iseenesestmõistetavad hüved oleksid praegusel tasemel ja mahus olemas ka viie või kümne aasta pärast, siis senisel kursil jätkates me seda endile lubada ei saa. Viimaste aastate riigieelarve miinus, mis sel aastal ulatub jõudsalt üle miljardi, näitab seda kõige ilmekamalt. Juba eelmisel aastal tasusime jooksvaid kulusid laenu arvel. Keskerakond on aastaid välja pakkunud kehtestada astmeline tulumaks, mis on selle saavutamiseks üks loogilisemaid ja mõistlikumaid viise ja mille juures on loomulik, et miinimumpalka teenivad inimesed peaksid olema tulumaksust vabastatud. 

Tööandjate keskliidu volikogu esimees, ettevõtja Kai Realo ütleb, et maksu tuleb koguda maksujõulistelt ning et kõikidelt ühtlaselt võttes riiki pidada ei saa. Ta lisab oma seisukohas: "[‑‑‑] maksuküüru kaotamine on naeruväärne, kui samal ajal on vaja aina uusi makse kehtestada. See on kõigile selge, et maksuküüru kaotades tekitatakse samadele inimestele sama maks veel ebaõiglasemalt, vähemalt mõni inimene võib seda nii tajuda. Julgen arvata, et valijad maksuküüru kaotamist ei nõua." 

Täna viiakse ellu Reformierakonna suurimat lubadust, tulumaksureformi, mis nõuab püsikuluna igal aastal ligi 500 miljonit eurot. Teame, et ühtne tulumaksuvabastus 700 eurot ei too kuni 1200 eurot palka saavatele inimestele sisse praktiliselt mitte midagi, samuti pensionäridele. Jah, vahemikus 1600–2100 eurot teenivatele inimestele toob see lisasissetuleku 50–113 eurot kuus. Kui me kuulsime enne, et rahandusminister rääkis tuhandetesse eurodesse jõudvast aastatulust, siis me peaksime ikkagi lähtuma sellest, et kuus teenitakse 50–113 eurot. Samas, seoses käibemaksu tõusuga ei jää tarbimisse minevast töötasust midagi alles, pigem jääb puudu, rääkimata alla 1500 euro teenivatest inimestest, keda tulumaksuvabastus sisuliselt üldse ei puuduta. Uue maksusüsteemiga ei teki pensionäridel kellelgi võitu, samas maksavad nad 2% rohkem tulumaksu. Nemad ei võida kehtestatud maksuküüru kaotamisest midagi. 

Käibemaksu tõus, mis saab alguse juba aastal 2024, mõjutab kõige rohkem vaesemaid elanikkonnagruppe, sest nemad [kulutavad] kõige suurema osa oma sissetulekust tarbimisele, olgu selleks toiduained, esmatarbekaubad, riided, millele lisanduvad kulud eluasemele, küttele, elektrile ja paljule muule. Rahandusministri soovitus muuta tarbimisharjumusi lihtsalt ei päde, kuna pole enam kuskilt kokku hoida. 

Kurb, et selle seadusega minnakse selgelt appi sellele ühiskonnaosale, kes seda abi ei vaja, väiksema palga saajad sellest ei võida. See kasvatab ebavõrdsust meie ühiskonnas veelgi. Maksuküüru kaotamine vähendab riigi tulusid 490 miljoni võrra. Kuigi peaminister toonitab, et maksusüsteem muutub õiglaseks, eriti õpetajate ja teiste suhtes, siis tegelikkuses tuleb võidu asemel suur kaotus, kui vaadata, milliseid makse tõstetakse – käibemaks, varamaks – või milliseid soodustusi kaotatakse, olgu need siis peretoetused, füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. 

Kui vestelda ettevõtjatega ja inimestega üle Eesti, siis väidetakse, et niinimetatud maksuküüru [kaotamise] rakendamine võiks ära jääda ja siis poleks vaja teisi makse tõstagi. Põhjenduseks tuuakse, et selle väikese või olematu võidu tõttu kaotatakse palju enam. Täna on riigieelarves ikka veel suur auk ning nuputatakse, milliseid makse tõsta. No teeme neid otsuseid ikka niiviisi, et riik ka edasi läheks, mitte niisuguseid, mis viivad inimesed vaesusesse. Aitäh!

Aitäh, rohkem kõnesoove … Näen. Palun Riigikogu kõnetooli, Aivar Kokk!

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Alustame sellest, et kehtiv tulumaksu[süsteem] on lineaarne tulumaksusoodustus, aga see, mis järgmisest aastast tekkima hakkab, on tõesti Reformierakonna maksuküür, ja see maksuküür rõhub kõige rohkem madalapalgalisi. Ma mäletan, kui me olime valitsuses koos Keskerakonna ja EKRE‑ga, siis meie arusaamine oli, et tuleb vaadata, kuidas naabrid tegutsevad. Vaatame, mida teevad meile alati eeskujuks toodud naabrid. Rootsi on järgmise aasta riigieelarvesse planeerinud madalapalgalistele tulumaksusoodustuse ja aktsiiside langetuse. Vaatame, mis meie lähem naaber Soome teeb. Soomes arutatakse maksukoormuse vähendamist. Läheme teisele poole ja vaatame, mis naaber Läti teeb. Lätis teatas valitsus eelmisel nädalal, et ka nemad plaanivad järgmine aasta maksude ülevaatamist, et kuskilt makse maha võtta, et kuidagi majandust elavdada. 

Meil rahandusminister mõned küsimused tagasi teatas, et see valitsus makse ei tõsta. Me võime siin rahulikult kokku lugeda kümme maksu, mida on tõstetud või plaanitakse tõsta, aga see ei elavda majandust. See ei elavda majandust! Täna peaks olema olukord sama, mis oli 2020. aasta märtsis, kui tuli koroona. Minu selja taga Riigikogu [istungit] juhatav härrasmees oli siis peaminister. Ta pani meid kuuekesi, Jaak oli üks nendest, kaheks ööks istuma Stenbocki majja, välja ei lasknud, ja leidsime lahenduse, kuidas majandust elavdada: kolmeks kuuks töötajatele töötasutoetus, pankadega läbirääkimine, et pangad annaksid maksepuhkust, investeerimisvõimalused. Ja tänu sellele võis järgnevatel aastatel hõisata, et Eestis majandus kasvab, sest tehti õiged otsused. 

Nüüd teevad Soome ja Rootsi meie eeskujul otsuseid. Aga mis meil Eestis toimub? Meie teeme otsuse – rahandusminister küll ütles, et makse ei tõsteta, aga mina loen seaduseid ja seal on see väga selgelt kirjas –, et maksud tõusevad. Ja küsimus ei ole ju ainult tulumaksus, mis tõuseb 10%. 10% on päris suur summa. Kui ettevõtjatel on keeruline aeg, siis nad ei saa kompenseerida seda 10% tulumaksu tõusu, vaid selle võrra väheneb inimestel netosissetulek. Kui soovitakse, et inimestele jääks rohkem või sama palju raha kätte, siis see tähendab seda, et ettevõtete toodang kallineb. Rääkimata sellest, et toodang kallineb ka aktsiisitõusude ja käibemaksu tõusu jagu. Kõik läheb järgmisel aastal kallimaks. Rääkimata sellest, et praegu on energia hinnad nagunii üle kahe korra kõrgemad ehk oluline osa sisendihindadest. 

Minu arvates Eesti riik võiks täna öelda, et me tahame olla tööstusriik, ettevõtjasõbralik riik, sest raha tuleb ainult ettevõtlusest. Ei tule Eesti Pangast ega riigieelarvest, vaid tuleb ettevõtlusest, kuigi siin saalis on arvatud, et tuleb Eesti Pangast. 

Teeks ühed tõsised otsused ja prooviks teha kõik selleks, et Eesti majandus hakkaks sellest pooleteiseaastasest miinusest välja tulema ja järgmistel aastatel oleks majandustõus. Majandustõusuga paraneks maksude laekumine ja ei oleks vaja neid rumalaid maksutõuse. Igal juhul Isamaa Erakond on väga selgelt sama meelt kui enne valimisi: ärme mängi maksudega, maksutõuse ei ole vaja! Aitäh!

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud. 

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, mis on esitatud … (Hääl saalist: "Minister tahab ...") See arupärimine on kahjuks lõppenud. Andke käega valjemalt märku. Minu viga, ma ei vaadanud, aga see arupärimine on läbi, ma ei saa teid siia enam tagasi tuua. Andke järgmine kord käega valjemalt märku või tulge öelge virgatsile. Ma võtan selle süü omaks, aga kahjuks ma ei saa teid selle arupärimise raames kuidagi siia kõnetooli tagasi tuua. Mulle tundub, et te tulete siia veel mitme arupärimise raames, osava poliitikuna te suudate neid Eestimaale olulisi teemasid siin kindlasti käsitleda. 

Läheme edasi järgmise arupärimise juurde. Päevakorrapunkt nr seitse, Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Tõnis Möldri, Enn Eesmaa, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku 11. mail 2023. aastal esitatud arupärimine automaksu kehtestamise kohta (nr 118). Sellele vastab rahandusminister Mart Võrklaev. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lauri Laatsi, et arupärimist Eestimaale tutvustada. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea rahandusminister! Tõesti, arupärimine oli esitatud viis kuud tagasi. Nii mõnigi nüanss on selle maksu juures muutunud, me räägime automaksust. Kui näiteks teha lahti mõni uudisteportaal, siis need majandusuudised, mis sealt vastu kajavad, ei ole meeldivad. Täna oli see päev, kus tegin Delfi lahti ja lugesin, et Cleveron koondab 38 inimest. 38 inimest jääb töötuks! Iga päev tulevad sellised uudised. Vaatamata sellele me räägime maksutõusudest ja me räägime uute maksude rakendamisest, ja automaks on uus maks.

Me esitasime arupärimise tolleaegsete teadmiste põhjal. Saades kätte automaksu kehtestamise seaduse eelnõu, oli meil selle kohta ridamisi küsimusi. Tolleaegse teadmise järgi pidi selle maksuga inimestelt ära korjatama 130 miljonit. Valitsus otsustas selle eelnõu tagasi võtta ja seda parandada. Tegelikult tekkis väike lootus, et äkki tullakse välja parema seaduseelnõuga. See lootus kadus täna kell üks, kui anti meile teada, et tegelikult tahetakse inimestelt rohkem raha ära võtta: 230 miljonit!

Ma ei hakka arupärimise küsimusi ette lugema. Ma tean, et härra rahandusminister saab sellega väga hästi hakkama ja saab ka vastustega loodetavasti hakkama. Aga lähtudes uuest eelnõust, siis kindlasti on saalis väga palju küsimusi selle uue eelnõu kohta. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 118. Palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt ma parandan ära ühe ebatäpsuse arupärimise ettekandja [kõnes]. Suvel või suve lõpus ei olnud tegemist mootorsõidukimaksu eelnõuga, vaid mootorsõidukimaksu eelnõu väljatöötamiskavatsusega, kus olid pakutud eri lahendused, kuidas see maks võiks välja näha ja milliseid eesmärke täita, ja selle põhjal koostasimegi eelnõu. Me ei ole selles mõttes midagi tagasi võtnud, see on selline loomulik ja kaasav protsess, mida on meile ka ette heidetud, me oleme mootorsõidukimaksu puhul proovinud seda võimalikult hästi teha. Täna on välja tulnud eelnõu, kolm nädalat on selle kooskõlastusring ja avaliku debati ring, enne kui see Riigikokku jõuab. Ootame ka tagasisidet ja arutame.

Aga nüüd konkreetsete küsimuste juurde. Küsimus number üks: "Kas Teil on kavas välja töötada riigiprogramm, mille eesmärgiks on toetada neid inimesi, kes ei saa endale lubada keskkonnasõbralikumat (st kallimat) autot, ei suuda maksta automaksu oma vana auto eest, kuid kelle jaoks auto on ainuke liikumisvõimalus (näiteks maapiirkondade elanikele)?" Vastus. Mootorsõidukimaksu väljatöötamisel on eesmärgiks võetud, et maks peaks olema maksevõimet arvestav, see tähendab, et maksukoormuse jaotus peab olema õiglane. Mootorsõidukimaks ei tohi olla liiga regressiivne, nii et odavama (vanema) sõiduki omanikud maksaksid oma sissetuleku suhtes oluliselt rohkem maksu kui kallima sõiduki omanikud. Kui nüüd vaadata seda värsket eelnõu, mis täna on kooskõlastusringile tulnud, siis täpselt nii on, seal on sees vanusekomponent. 

Mis on selle mootorsõidukimaksu mõte? Vähendada autostumist, eeskätt linnades, ja liikuda säästvama liikumise poole, liikuda sinnapoole, et meil oleksid säästlikumad autod, et meie keskkond oleks puhtam. Kuna on selge, et kõik inimesed ilmselt ei saa endale kohe uut säästlikku autot lubada, nagu ka selles küsimuses [on kirjas], sest nende maksevõime on väiksem, siis sinna juurde ongi toodud see vanusekomponent. See tähendab seda, et kui auto on vanem kui viis aastat, siis see maks hakkab langema. Võib eeldada, et nendel inimestel, kes sõidavad vanema autoga, on ilmselt ostujõud väiksem, seetõttu on neil vanem ja soodsam auto. Auto vanusest [lähtuvalt] on see maks neile jõukohasem ja seda sõltumata sellest, kas nad elavad linnas või maal. Maksevõime võib inimestel olla erinev, sõltumata nende elukohast.  

Teine küsimus: "Miks valitsus loobus loogilisest sammust maksustada autosid lähtuvalt nende hinnast?" Mootorsõidukimaks kannab endas Eesti sõidukitele suunatud keskkonnamaksu eesmärki, nagu ütlesin, liikuda puhtama keskkonna poole. On üldteada, et sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju: tootmissaaste, heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused, massist tulenevad heitmed, teede kulumine ja nii edasi. Just seepärast on mootorsõidukimaksu väljatöötamisel seatud eesmärgiks kasutada sõidukite neid omadusi, mis väljendavad mõju keskkonnale, ka uues eelnõus on nendeks CO₂ heide ja mass. Küsimuses [mainitud] hinnakomponendi arvesse võtmine tähendaks oluliselt keerukamat maksu administreerimise skeemi, mis muudaks selle keerulisemaks nii isikute kui ka riigi jaoks, meie eesmärk on aga lihtne ja läbipaistev maksusüsteem. 

Soomes näiteks tegeleb ainuüksi sõidukite hinna määramisega üle 20 inimese. Me ei ole hinda arvesse võtnud seetõttu, et seda on tegelikult väga raske hinnata, eriti kasutatud sõidukite puhul. See tähendaks täiendavat bürokraatiat nii inimeste, riigi elanike kui ka ametnike vaates ja ilmselt tekitaks palju võimalusi selle hinnaga manipuleerida ja selle üle vaielda. Praegu on võetud aluseks CO₂ ja mass, mis tulevad registrist – need on inimestele arusaadavad, registriandmed on usaldusväärsed –, ja nende põhjal siis ka maks arvutatakse. Need on need [tegurid], mis autode või sõidukite puhul kõige suuremat keskkonnamõju avaldavad.  

Kolmas küsimus: "Valitsuse üks põhiargumente automaksu kehtestamiseks on see, et Eesti on ainus EL‑i riik, kus automaks puudub. Arvestame aga praegust reaalset olukorda – suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Eestis vaid kasvab. Miks on vaja automaksu kehtestada just praegu, kui seda saaks teha mõne aasta pärast, kui meie majandus on loodetavasti paremas seisus?" Nagu ma eespool ütlesin, mootorsõidukimaks selle vanusekomponendi kaudu arvestab inimeste maksevõimet. Teisisõnu, maksu väljatöötamisel on peetud oluliseks, et odavama (vanema) sõiduki omanikud ei maksaks oma sissetuleku suhtes oluliselt rohkem maksu kui kallima sõiduki omanikud. 

Mootorsõidukimaksu ei saa aastaid edasi lükata, sest see kannab ka rahvusvahelisel tasemel kliima‑ ja energiapoliitika eesmärkidesse panustamise rolli, et me liiguksime puhtama keskkonna poole. Kui siin on tehtud ettepanek, et see võiks rakenduda siis, kui meil on majanduskasv, siis prognoosid näitavad, et 2025. aastaks me oleme keerulistest majandusoludest väljunud ja meil on juba majanduskasvu tingimused. Tegelikult see jõustubki 2025. aastast. Tõsi, selle arupärimise esitamise ajal me ilmselt rääkisime 2024. aasta keskpaigast. Kuigi prognoosid näitavad seda, et juba siis on meil majandus õnneks kasvule pöördunud, oleme me selle aja nihutanud 2025. aasta algusesse. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teil oli ettekandes välja toodud mootorsõiduki mõju, et on olemas keskkonnamõju. Ka oma sõnavõtus te mainisite ära, et sooviksite autostumist pidurdada 1–3% võrreldes 2021. aastaga, ja vähendame transpordisektori heitmeid. Eelarve mõju on 230 miljonit. 

Ma pärin siis aru: millest tuleneb teie arvamus, et te suudate autostumist pidurdada? Veel vähem saan ma aru, millisel viisil te hakkate heitmeid vähendama, sellepärast et vanade autode arv ju kasvab, arvestades asjaolu, et uute autode soetamine muutub kallimaks. Kui te esialgu plaanisite eelarvet täita 130 miljoniga, mis puudutab automaksu, siis nii-öelda uue tulemisega plaanite 230 miljoniga. Miks te otsustasite seda määra veel tõsta ja lausa 100 miljoni võrra?

Aitäh! Väljatöötamiskavatsuse tulemusel laekus meile mitmeid ettepanekuid või tähelepanekuid – nii nagu ka teie küsimuses tegelikult oli natuke sees –, et kuidas selline maksuvalem täidab keskkonnaeesmärke ja kuidas see toob endaga mõju kaasa, et need parameetrid justkui ei vasta sellele eesmärgile. 

Sai seda koos Kliimaministeeriumiga analüüsitud, ekspertidega konsulteeritud ja valitud täpselt selline valem, mis aitaks meid jõulisemalt kliimaeesmärkidele lähemale, vähendaks heitmeid. Saigi lähtutud puhtalt CO₂‑st ja valem koostatud nii, et kui sul CO₂ heitmeid ei ole, siis on ka maks väiksem. CO₂ heitmete tõusu puhul CO₂ grammi hind progressiivselt suureneb ja hakkab mootorsõidukimaksu rohkem mõjutama. Tänase mootorsõidukimaksu valemi järgi on aastamaksu puhul nii, et kui sul on kergem ja vähem saastavam auto, siis sa maksad vähem, kui see on väga tugevalt saastav ja väga raske, siis sa maksad rohkem. Nii on ka registreerimistasu puhul, sealt see numbrite erinevus [tuleb]. 

Nüüd küsimus selle kohta või väide, et meil hakkab autopark vananema. Mootorsõidukimaks koosneb kahest osast. [Üks osa on] registreerimistasu, mida võetakse siis, kui auto siia registreeritakse, esmasel registreerimisel. Selles on samamoodi nii massi kui ka CO₂ parameeter. Ehk kui autosid siia registreerida, Eestisse tuua, kas uusi või kasutatud autosid, siis kui need on kerged ja madala CO₂ heitmega, siis on nende hind odavam, registreerimistasu väiksem, kui need on suure heitmega ja rasked, siis nad on kallimad. Isegi kui nad on vanad, siis ikkagi on keskkonnamõju nende parameetrite tõttu suurem ja hind kallim. 

Nüüd, Eesti-siseste omanikuvahetuste puhul registreerimistasu ei ole. See ongi erisus väljatöötamiskavatsusega [võrreldes], selle me [jätsime] eelnõust välja. See kannab just seda eesmärki, et selle vanema auto vahetusel, mis on Eestis juba kohapeal, ei tekiks täiendavat hinda juurde. See paneks inimese olukorda, kus ta vana autot uuema vastu välja vahetades peaks veel täiendavalt registreerimistasu maksma. [Eesmärk] on teha vanemate autode omanikele, väiksema sissetulekuga autoomanikele uue auto kättesaamine või uuema ja säästlikuma kasutatud auto kättesaamine jõukohasemaks.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Äkki sa teed puust ja värvid punaseks – ma saan aru, et praegu terve Eesti kuulab, kuidas see automaks tuleb –, kuidas see ikka niimoodi on, et kui mul on uus auto, väga ökonoomne ja CO₂ ei ole, siis ma maksan ränka raha, aga kui mul on 20 aastat vana auto, mis tossab kui kurat, siis ma maksan väga vähe? Kuidas nüüd siis selle eesmärgiga on, et CO₂ emissiooni oleks vähem, et oleks rohkem kliima- ja energiapoliitika poole? Ma ei saa ikka hästi aru sellest. Ühelt poolt ma saan aru, et on väiksema sissetulekuga inimesed, kuigi sa küll ühes debatis soovitasid, ma mäletan, mingi 1993. aasta Audi maha müüa ja elektriauto osta, aga kõik veel ei suuda elektriautot osta selle Audi [asemele]. Kuidas ma ikka peaks tegutsema? Mul on korralik ja vähe CO₂ ajav auto, aga ma maksan ikka kõvasti rohkem kui oma vana auto eest.

Hea küsija, teie aeg! 

Aitäh! Sellesama Audi koha pealt ongi see maksuvalem täpsemaks saanud. Ma ei tea, kas nüüd rõõmustav uudis, aga 20 aastat vana auto – 50 eurot aastas. See ongi tehtud selline … (Hääl saalist: "Kas sul on selline auto?") Jah, minul on ka hobiauto, aga maksudisain ei ole [tehtud] selle järgi. Selles debatis on olnud ja, ma usun, et tekib veel küsimusi, et need hobiautod, vanad autod sõidavad nii vähe, miks nad peavad maksma. Nii ongi, et kui on 20+ aastat vana auto, siis see auto ilmselt ongi vähe liikluses, ta on oma aja ära sõitnud, ja aastamaks on 50 eurot, rohkem ei ole. 

Nüüd, uuemad autod. Sinu väide, et uuem, väikese heitmega auto maksab hästi palju, ei ole päris õige. Toome näite. Uuel elektriautol, mis kaalub alla 2400 kilo ja millel CO₂ heitmeid ei ole, on registreerimistasu 300 eurot ja aastamaks 50 eurot. Ei ole suured numbrid. Nüüd, kui see mass on suurem, sõltumata sellest, kas ta on elektriauto või sisepõlemismootoriga auto, ja/või CO₂ heitmed on suured, siis see maks hakkab tõusma. 

Nüüd küsimus, et miks vanal autol on see soodustus. Minu meelest tuleb siin kokku leppida. Meie olemegi pakkunud sellise kompromissi. Kui küsimuses oli, et väiksema sissetulekuga inimene ei jõua mootorsõidukimaksu maksta, siis ma selgitasingi, et kui inimesel on väiksem sissetulek, siis võib eeldada, et ta sõidab vanema autoga, sest tal ei ole olnud võimalust osta endale uut autot. Ja et mitte panna mootorsõidukimaksu tema jaoks ebaproportsionaalselt suureks, [toob] vanusekomponent maksu allapoole. Kui see auto on [vaatamata] oma vanusele hästi raske ja saastav, siis on see maks jätkuvalt kõrgem kui mõnevõrra vanemal autol, viis aastat vanal ja vanemal autol, mis on kergem ja vähem saastavam. Tegelikult on ka väiksema sissetulekuga inimestel täiendav motivatsioon valida endale küll mitte kõige uuem auto, kui seda võimekust ei ole, vaid mõned aastad vanem, aga siiski säästlik, sest mootorsõidukimaks on siis madalam, ja mis seal salata, madalam on ka kütusekulu, mis suure ja võimsa [mudeli] puhul on suurem. Aga igal juhul ka kasutatud autode vaates peaks mootorsõidukimaks motiveerima inimesi valima endale nii rahaliselt kui ka keskkonna vaates jõukohasemaid ja säästlikumaid sõiduvahendeid.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! See automaks on oma algsest ideest, kui te neid kavatsusi tutvustasite, tänaseni väga palju muutunud. Kõigile on teada, et Eesti on üldiselt püüdnud oma maksupoliitikas kasutada makse, mis on väga lihtsad ja läbipaistvad. Ka meie fraktsioon on kohtunud mitte ainult autoprofessionaalide, vaid ka nende inimestega, kelle jaoks auto on erakordselt oluline. Üks ettepanek, mille just autoprofessionaalid tegid, oli see, et automaks võiks olla ühekordne, siis kui auto ostetakse, ja ta võiks olla mõnevõrra suurem, aga neid igakuiseid makse enam ei oleks. Kui palju on see automaks muutunud? Kui palju olete kaasanud autoprofessionaale ja arvestanud nende arvamustega?

Aitäh! Ma julgen arvata, et see mootorsõidukimaks on ilmselt olnud üks laiema kaasatuse ja debatiga seadusemuudatus viimastel aastatel. See on ühiskonnas palju arutelu tekitanud, erinevad osapooled on kohtunud nii Riigikogu tasemel – koalitsioon, opositsioon – kui ka ministeeriumis, on olnud kirjavahetused, nii isiklikud kui ka ametlikud. [Kaasatus] on olnud ikkagi väga suur. Me oleme seda uue maksu kujundamisel teadlikult teinud, aega võttes ja põhjalikult. Selleks [sai tehtud] see väljatöötamiskavatsus ja me võtsime lisaaega ka selle eelnõu aruteluks, et me ei peaks seda eelarvega koos kiirustades tegema. Tänasest kolm nädalat on eelnõuga tutvumise aeg.

Küsimus, kui palju erineb see täna väljapakutud eelnõu väljatöötamiskavatsusest. Ka väljatöötamiskavatsuses olid meil need komponendid sees, lihtsalt nüüd me oleme otsustanud, et CO₂ [näitaja] on selle maksu alus. Samamoodi oleme suurendanud progressiooni, et ei oleks lihtsalt CO₂ näitaja põhjal mingid eurod, vaid et kui CO₂ heide kasvab, siis progressioon oleks kiirem: suurema saaste puhul on CO₂ grammi kohta makstav [hind] suurem. Me oleme selle keskkonnaaspekti sinna jõulisemalt sisse toonud. Massikomponent on seal jätkuvalt sees, aga massikomponendi puhul on tehtud see vahe, et sisepõlemismootoriga sõidukil rakendub massikomponent siis, kui see kaalub üle 2000 kilogrammi, ja elektriautol, kui see [kaalub] üle 2400 kilogrammi. On vaadatud sellised [vahemikud], kuhu jääb enamik väiksemaid ja massi mõttes väiksema keskkonnamõjuga autosid, ja sinna 2000–2400 peale see piir tõmmatud. Need on need põhilised lähtekohad. Vanusekomponent on jätkuvalt sees ja suhteliselt sarnane sellega, mis oli VTK‑s. 

Küsimus, et kas see võiks olla ühekordne. Me näeme selle eelnõu puhul, et nendel [autodel], mis Eestisse esma[kordselt] registreeritakse, on see progressioon registreerimistasu [valemis] tegelikult jõulisem. See peaks meid suunama rohkem ja kiiremini sinna, et saastavamaid autosid meile Eestisse rohkem ei toodaks, et need oleksid pigem säästlikumad, et uued ja kasutatud autod, mis siia tuuakse, täidaksid paremini meie [seatud] eesmärke. Ja teisalt, autode puhul, mis meil siin kohapeal on ja ringi sõidavad, ka nende puhul [tahame] ikkagi motiveerida autoomanikke valima säästlikum sõiduvahend ja neid otsuseid mõjutada aastamaksu kaudu, mis on jõukohasem säästliku auto puhul või siis – arvestades inimeste maksevõimet – vanema auto puhul.

Protseduuriline küsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lihtsalt pult ei töötanud. Me saime aru, et lihtsalt see monitor vist ei toimi praegu, aga muidu on kõik hästi.

Ma tänan selle küsimuse eest. Jah, vastab tõele, mida Lauri Laats ütles, kindlasti me püüame selle korda teha, aga tuleb öelda, et kõik ekraanid näitavad valet asja. Kõik, kes te panete praegu küsimused sisse, ma näen neid küsimuse [soove] siin oma arvutis, aga ekraanide peal neid ei näe. Ma loodan, et meie tehniline personal sellega hetkel tegeleb, aga Lauri Laatsilt õige tähelepanek. Läheme küsimustega edasi, järgmine küsija on Helmen Kütt.

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Ma ei ole seda eelnõu näinud, olen sellest ainult meedia vahendusel kuulda saanud ja täna küsimustele vastates te olete vastuseid andnud. Olen aru saanud, et maksust on vabastatud need autoomanikud, kellel on auto ehitatud käsijuhtimise peale, ehk erivajadustega inimesed. Neid autosid on tegelikult väga vähe. Minu küsimus on: kui kohalik omavalitsus on kohandanud [sõiduki] ja pakub transporditeenust ratastoolis inimestele, siis kas kohalikul omavalitsusel on see maks? Ja teiseks. Erivajadustega inimestele väljastatakse parkimiskaardid, need on inimesed, kes saavad tasuta parkida. Nende liikumine on raskendatud, nende tervislik seisund on väga raske, auto on neile väga oluline arsti juures käimiseks, ellujäämiseks, toimetulemiseks. Kas te soodustuste arutelul kaalusite neile [inimestele] vabastuse tegemist?

Aitäh! Jah, praegu on eelnõus sees erand, et nendele kohandatud autodele on maksuvabastus. Ma ei tea, kas see käsijuhtimine on ainus seal, ma arvan, et neid mugandusi või muudatusi on veel, aga ma ei ole selle valdkonna ekspert. Jah, erivajadustega inimesed on soovinud vabastust või soodustusi laiemalt. Olen ka ise nendega selles protsessis kohtunud ja aktiivselt suhelnud Sotsiaalministeeriumiga. Mootorsõidukimaksu eelnõus seda ei ole, aga Sotsiaalministeerium valmistab 2025. aastaks ette teatud sihitud toetusi, toetuste muudatusi või tõuse nendele erivajadustega inimestele, kellel on põhjendatud vajadus neid saada. Kogu selles maksudisainis me oleme proovinud võimalikult palju vältida erandeid, sest need tekitavad alati järgmiste erandite soovi või probleeme nende rakendamisel. Lähtekoht on olnud see, et [ainus erand] on praegu eriotstarbelised või [ümber]ehitatud autod ja vajaduse korral proovime neid isikuid, kellel on põhjendatud vajadus, toetada rohkem vajaduspõhiselt. Aga see debatt kindlasti tuleb veel Sotsiaalministeeriumis ja sotsiaalministri poolt. 

Küsimus oli konkreetselt omavalitsuse bussi kohta. Me peame vaatama, mis tonnaaži puhul see mootorsõidukimaks rakendub ja kui raske see buss on, kas ta jääb üldse maksu mõjusse või mitte ja kas ta on kohandatud. Ma arvan, et see sõltub hästi palju konkreetsest sõidukist. Loogika võiks olla see, et kui ta jääb maksualasse ja on kohandatud, siis ta peaks olema vabastatud.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Minu küsimus puudutab seda, et automaksu põhjendustes domineerib säästlikkuse ja loodussõbralikkuse argument. Selle maksuga me soovime teie sõnul muuta inimeste käitumist, et kasutataks säästvamaid autosid ja nii edasi. See peaks kaasa tooma selle, et kui inimesed lähevadki väiksemate või vähem saastavate autode peale üle või kui tallinlased lähevad puhta pööraseks ja hakkavad autode asemel suurel hulgal jalgratastega sõitma, siis peaks Rahandusministeeriumi prognoos näitama sellest maksust laekuvate tulude vähenemist. Mu küsimus on: kas teie pikk plaan on selline, nagu juhtus Norras, et elektriautodel olid maksusoodustused ja kui ühel hetkel oli elektriautosid palju, siis pandi ka nendele maks peale, et tulud jääksid eelarves samaks, või teie plaan arvestabki tulude vähenemisega tulevikus? Kui utreerida, siis see peaks jõudma ühel hetkel nulli või sinna lähedale. Kumb on teie ministeeriumi prognoos?

Aitäh! Päris nulli ta ei jõua. Ma saan aru, et eelnõuga te ilmselt pole jõudnud veel tutvuda, see tuli alles täna välja, aga ma teie kolleegile juba selgitasin, et ka elektriauto puhul, mis on ilma CO₂ heitmeta, on registreerimisel baasosa 300 eurot ja aastamaksu baasosa 50 eurot. Kuna igal sõiduvahendil on see keskkonnamõju olemas, [mõju] teedele, tootmismõju, eks seal on ka selline võrdsuse printsiip osaliselt, siis see nii-öelda baasosa on igal juhul, nii et nulli ta ei kuku. See, kui palju ta täpselt hakkab eelarvesse vahendeid tooma, eks see kõik ongi prognoos. Me teeme uut maksu, [vaatame], kuidas see nüüd rakendub, kuidas see inimeste käitumist muudab, ja eks selle esimese aasta, 2025. aasta [põhjal] lõpuks tagantjärgi vaadates 2026. aastal näeme, kui palju sinna päriselt vahendeid laekub ja kui kiiresti need muutused toimuvad. Ma arvan, et nulli ta kindlasti ei jookse. Loogiline võiks ju olla, et kui algul on meil saastavaid autosid rohkem, siis ajapikku jääb neid aina vähemaks, tulevad säästlikumad, kergemad ja siis see summa hakkab vähenema. Aga nii pikka põhjendatud või analüüsipõhist arvutust ei ole millegi pealt teha, sellepärast et see sõltub hästi palju sellest, kuidas inimeste käitumine muutub, aga teoreetiliselt võiks see olla nii, et pikemas vaates hakkab see vähenema.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mina mõtlesin küsida sellise hästi lihtsa küsimuse. Kuulasin seda küsimuste ja vastuste tiraadi siin ja mõtlesin küsida, et kas poliitilise diskussiooni ausameelsuse huvides oleks mõeldav, et automaksust rääkides lõpetaks kogu selle kliimajutu CO₂‑st ja kõigest sellisest ära ja ütleks lihtsalt ausalt: valitsusel ei ole raha piisavalt, meil on vaja kodanike käest rohkem raha kätte saada, kuskilt tuleb see võtta, kuidagi tuleb see võtta ja valik on langenud automaksu kehtestamise kasuks. Nii lihtne see asi ongi. Inimesed saavad ju kõik aru, et sellel, kas te selle automaksu kehtestate või mitte, ei ole planeedi klimaatilisele tulevikule absoluutselt mitte mingisugust mõju. Ütleme niimoodi, et märkimisväärset [mõju]. Kui on mingi 0,000000001, siis ei saa öelda, et absoluutselt mitte mingit [mõju] ei ole, aga märkimisväärset mõju ei ole. Äkki räägiks asjadest nii, nagu need tegelikult on. Kas te leiate, et see võiks olla võimalik?

Aitäh! Aga tegelikult me räägimegi asjadest nii, nagu nad on. Igal väikesel muudatusel on mõju, olgu see negatiivne või positiivne. Ma arvan, et nii ka iga inimese käitumisel, kui ta valib keskkonnasäästlikuma sõiduvahendi, siis riigile, võib-olla maailmajaole ja nii edasi ikkagi mõju on. Seda te ka ise tunnistasite, olgu see 0,00…, sõltub, kas inimese või maailma vaates. Meie soov ja usk on päriselt see, et mootorsõidukimaksul on keskkonnale mõju ja see tuleb sellest, et saastavama auto omanik maksab rohkem, vähem saastava [omanik] vähem. Aga teine pool on loomulikult samamoodi aus ja seda ei ole keegi proovinud eitada, seda olen ka mina korduvalt öelnud, et sellel maksul on kaks põhilist eesmärki. Üks on keskkonnaaspekt ja teine on see, et meil riigieelarve on kehvas seisus, meil ei ole raha ja meil on täiendavaid tulusid vaja. Aus ja läbipaistev debatt, mida te soovite, seda me siin peame, seda olen mina pidanud. Kui küsida, mis on selle [maksu] eesmärk, siis ongi kaks eesmärki: keskkond ja riigieelarvesse täiendavate vahendite toomine.

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Teate, head kolleegid, ma arvan, et kõigil neil, kes arvavad, et selles eelnõus ei ole rohepöördest haisugi, on õigus. Tegemist on ju puhtalt maksuga, mida tahetakse inimestelt ära korjata, ja see keskkonnaaspekt on ainult nüanss, mida nimetatakse rohepesuks. See on puhas rohepesu. Tegelikult on raha puudu ja raha tuleb rahvalt kätte saada. Kui esialgu sooviti kätte saada 130 miljonit, siis süües kasvab isu, nüüd on see number juba 230 miljonit. Arvestades praegust majandusolukorda, arvestades asjaolu, et autod on muutunud kallimaks, sisendihinnad on juba kallimad, käibemaks tuleb peale suurema määraga, euribor on kallim, siis tegelikult tavaperele muutub auto peaaegu kättesaamatuks. Sellel eesmärgil, mille minister on välja käinud, et soovitakse pidurdada autostumist 1–3% võrra võrreldes 2021. aastaga, võib täitsa tõepõhi all olla, aga see juhtub ainult seetõttu, et inimesed lihtsalt ei jõua enam autot osta. Lisaks sellele pannakse meil kinni tasuta maakondlik bussiliiklus, see muutub nüüd tasuliseks. See kõik [toimub] ajal, kui tõstetakse makse ja rakendatakse uusi makse. 

Siin on ühe mõjuna välja toodud, me räägime sellestsamast rohepöördest, et vähendatakse transpordisektori heitmeid. See on ju puhas vale. Kui me vaatame kas või seda tabelit, mis täna esitati, mis jõudis meedia vahendusel ka inimesteni, siis on ju selgelt näha, et kõik autod, vaatamata heitmetele ja auto vanusele, on maksustatud. Tegelikult, kui me vaatame kogu seda hinnarallit, siis ma väidan, et inimesed jätavad autod alles ja Eesti autopark vananeb. See tekitab veel omakorda probleeme: CO₂ väljastus ei muutu ja lisaks sellele me räägime loomulikult juba inimeste ohutusest. Mida vanem auto, seda ohtlikum ta on, aga uut autot inimene enam osta ei jaksa. 

Me räägime lisatulust riigile 230 miljonit. 230 miljonit! 130 oli esialgu. Päris suur summa ja see kõik tuleb meie taskust, tavainimese taskust. Ma ei kujuta ette, et perekond, kus on kolm või neli last, saaks piirduda väikese autoga. Minister on ju välja toonud, et ostke siis väiksem auto, siis maksate ka aastamaksu vähem. Võtame kas või ministri poolt välja toodud Honda CR-V, see on pereauto. See ei ole luksusauto, see on pereauto. Selle pereauto pealt peab inimene või pere maksma 450 eurot aastas ja registreerimistasu on 6000 eurot. See on tavaline pereauto – 6000 eurot, kui tahad seda osta. Saab auto vanemaks, muutub ka aastamaks, viie aasta pärast on aastamaks 414 eurot ja kui autol täitub 10 aastat, siis hakkad maksma 234 eurot. Kui perekond tahab endale uut autot soetada, siis nad hakkavad arvutama, et kui me võtame uue auto, uue kohustuse, siis meil aastamaks jälle suureneb, ja seetõttu meie autopark hakkabki vananema ja see on probleem. 

Tegelikult me oleme praegu väga heas olukorras, et see eelnõu on alles tulemas Riigikokku ja debatid on ees. Minu sõnum Riigikogu liikmetele, kaasa arvatud koalitsiooni [kuuluvatele] parlamendiliikmetele on, et ärme toeta seda automaksu, see on vale, praegu on väga vale hetk seda teha, arvestades üleüldist maksutõusu, mis on Eestis toimunud. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! "Eesti Autoomanike [Liidu] juhatuse hinnangul on automaksu eelnõuga edasiliikumine olukorras, kus selle vastu koguti enam kui 77 000 allkirja ning kus enne valimisi selleteemalist arutelu ei peetud, ühtlasi nii vastutustundetu kui ohtlik pretsedent. Automaksu ja ka teiste maksutõusude puhul oleme näinud, et valimiste eesmärk on inimeste hääl kätte saada, seost lubaduste, kodanike soovide ja tegude vahel oluliseks ei peeta. [‑‑‑] Olukorras, kus näiteks Soome ja Rootsi vähendavad majandusliku olukorra tõttu autoomanike maksukoormust, suutsid meie valitsejad esialgu 120‑miljonilise maksu asemel eelnõusse kirjutada aga ligi kaks korda suurema summa." See on Eesti Autoomanike Liidu arvamus tänases Postimehes.

Räägime keskkonnaaspektist: puhtalt valetamine. Kuidas saab uus auto olla keskkonnale rohkem ohtlik kui 20 aastat vana auto? Ma ei saa aru sellest, et räägitakse auto kaalust ja CO₂ kulust või saastest. Ma võin öelda, et ma alles kevadel vahetasin vana auto uue vastu, õnneks jätsin vana alles. Kütusekulu vanal diislil oli 8,3, praegu on keskmine 4,7, aga maksma hakkan selle uue auto eest, mis tegelikult on palju keskkonnasõbralikum, poole rohkem. Kus on selles loogika, et mida rohkem tossav auto, seda vähem maksan, mida vanem auto, seda vähem maksan, ja mida vähem keskkonnasõbralik, seda vähem maksan?

Lihtsalt võetakse taskust raha. Kui see 230 miljonit läheks teedeehitusse – täna on seal tühimik 400 miljonit aastas, kui me tahame need 2 + 2 teed valmis ehitada –, siis maksumaksja saaks võib-olla aru. Lepiks siis kokku, et aktsiisidest laekuvast rahast läheb järgmine aasta teedeehitusse 70% ja plaanitavast automaksust 100%. Korralikud teed vähendavad ka saastamist, mitte nii nagu praegu on: pandi elektroonilised kiirust piiravad [liiklusmärgid] ja nüüd me sõidame niimoodi, et 120, 100, 90, pidurdad hoo maha ja kui märk lubab sõita 120‑ga, siis vajutad gaasi ruttu üles. Seal nende kohtade peal võiks seda tossamist mõõta. Seda, et oleks võimalik sõita rahulikult ja ühtlaselt, seda ei ole. Rääkimata nendest 2 + 1 teedest, mille kohta me 2020. aasta riigieelarvesse kirjutasime, et rohkem selliseid teid ei ehitata. No ehitame ikka! Vähemalt Põltsamaa ja Tartu vahele tuleb jälle üks 2 + 1 lõik, mille kasutegur läheneb nullile. Selle väikese jupi peal, kui tahad mööda sõita, siis kõik sõidavad kiirust ületades, nii et kui sinna mõni politseinik oma kiirusemõõtja paneks, küll ta saaks siis riigieelarvesse kõvasti raha, sest kõik tahavad rekadest mööda saada, aga selle lühikese jupi peal ei saa.

Ma saan praegu aru, et seda auto[maksu] hakati tegema ühe ettevõtte jaoks, kes rendib autosid. Ma võin öelda, et ajakirjanduses levib informatsioon, et see firma on oma autod registreerinud Lätis. Võib-olla ei ole mõtet enam seda rumalust teha. Lootus oli see, et kui …

Palun kolm minutit.

Palun, kolm minutit!

Siiamaani, praktiliselt 10 aastat sai see ettevõte Eesti turul maksuvabalt teenuseid pakkuda ja seda selgelt ühe erakonna soovitusel. Isegi eelnõu toodi siia saali ja see läbis esimese lugemise, et taksonduses ei pea platvormi[põhise] teenindamise puhul ühtselt makse maksma. Õnneks ma sain vahepeal majanduskomisjoni esimeheks ja siis me kirjutasime selle eelnõu 100% ümber, et võrdselt koheldaks. Siis juhtus see, et majandusministeeriumist tuli üks ametnik ja ütles, et üks lause oleks ikka väga vaja [eelnõusse] sisse kirjutada, mõne nädala pärast läks seesama inimene tööle sellessesamasse ettevõttesse.

Minu arvates see automaksu [eelnõu] on küll praegu hullumeelsus. Maainimestelt … Ma saan aru küll, et hobiautodele – nagu mõni nimetab oma 20‑aastast autot – tegi enda [peale mõeldes] algul 30, aga vaatas, et ministri palgast saab ka 50 maksta, ja nüüd on 50 eurot. Järgmisel aastal, ma saan aru, tuleb eelarvesse palju raha, sest kõik, kellel on vähegi plaan autot osta, selle järgmisel aastal ostavad. Aga ülejärgmisest aastast tuleb hakata Saksamaalt tellima 20 aastat vanu ja vanemaid autosid, sest nende aastamaks on 50 eurot. Need vanad bemmid hakkavad siin tänava peal sõitma. Ja need avariid, mis siin juhtuma hakkavad – selliste [juhtidega], nagu [nägin] täna hommikul, 0 kraadi ja mõned hullud kupatasid, suurtel teedel oli juba jäidet –, nende autodega on ju avariide tekkimise oht kordades suurem. Ma kirjutasin juba aprillikuus Postimehes: "Automaksu ei ole vaja. Punkt." Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Härra minister! Ma mõtlesin, et ma veidikene annan konteksti sellele, milline on tegelik plaan ja kuhu see automaks väga hästi sobitub. Kaks nädalat tagasi esitleti Riigikogus keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistungil Rohetiigri välja töötatud dokumenti nimega "Ehituse teekaart 2040". Selle avaslaidil oli lühike kokkuvõte sellest teekaardist. Seal oli ka Kliimaministeeriumi logo ja sinna oli oma nime alla pannud Ivo Jaanisoo, kes on selles vastloodud superministeeriumis elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler. 

See kokkuvõte ütles järgmist: "Aastal 2040 elab enamik Eesti elanikest tihedalt asustatud linnades, kus paljud eluks vajalikud sihtpunktid asuvad veerandtunnise jalgsikäigu, ratta- või ühissõidukisõidu kaugusel. Uued ehitised ja kvartalid paiknevad enamasti bussi-, rongi- ja trammiühenduste läheduses ja sinna pääseb hõlpsalt ligi autota. [‑‑‑] Loodus ei lõppe seal, kus algab linn. [‑‑‑] On 15 minuti linnad ja ühe tunni Eesti." 

Ilmselt on paljud teist kuulnud seda 15 minuti linna juttu kui midagi toredat ja positiivset. Tegelikult selle tegelik pale on ju see, et meile on antud selle plaani kohaselt range soovitus püsida linnas või linnaosas, kus me saame liikuda jalgsi või rattaga 15 minuti kaugusele. Täna seda eelnõu tutvustades püütakse jätta muljet, et justkui arvestatakse oludega meie maapiirkondades, kus tõesti auto ei ole inimestele mitte luksusese, vaid on tarbeese, eluks vajalik tööriist, kui soovite. Tavaliselt on maapiirkonnas, kui inimestel juhtuvad peres olema lapsed, autosid vaja kaks, sest laste viimine kooli, lasteaeda, huviringidesse – selle logistika korraldamine ilma autodeta on praktiliselt võimatu.

Tegelikult, nagu me näeme, muudetakse auto omamine ka maapiirkondades kallimaks, sellega muutub seal inimeste elu võimatumaks. Võib arvata, et see toob kaasa selle, et 2040. aastaks on paljud inimesed vabatahtlikult kolinud tihedalt asustatud linnadesse ja valitsusel ei ole vaja neid sealt ära küüditama hakata. Mina kutsun üles siin saalis, aga ka Eesti avalikus debatis laiemalt automaksu kehtestamisele väga selgelt vastu seisma.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid!

Suur tänu! Austatud Riigikogu ja ka Vabariigi Valitsust esindav minister! Mul ei olnud plaanis kõnet pidada ja ega ma pikalt ei räägi ka, aga kogu seda juttu kuulates hakkab ikkagi niimoodi süda iiveldama, et paar sõna tuleb ütelda.

Ma oma küsimuses juba osutasin sellele, et võiks teha teene poliitilisele kultuurile, võiks teha teene Eesti avalikkusele ja lõpetada ära selle rohepöörde jutuga seonduva lõputu vassimise, inimeste eksitamise, oma tühipalja raha saamise soovi maskeerimise, sidumise mingisuguste õilsate loosungitega. Inimesi ei tohiks pidada debiilikuteks, kes mitte millestki aru ei saa ja kellega võib lõputult manipuleerida ükskõik kui läägeid ja valelikke loosungeid lehvitades.

Meil siin saaliski on üks elav klassik, kes on öelnud, et uskumatult palju valetatakse. Uskumatult palju valetatakse! Inimene kindlasti teab, millest ta räägib. Ja tal on õigus! Valetataksegi meeletult palju. Vähe on valdkondi, kus seda valetamist on rohkem kui seesama niinimetatud rohepöördega seonduv.

Küsisin enne ministri käest, miks ei võiks sellest rohepöörde retoorikast loobuda. See, kas Eestis kehtestatakse automaks või ei kehtestata, ei muuda planeedi kliima tuleviku seisukohast põhimõtteliselt mitte midagi. Minister vastas, et nad usuvad, et see ikka midagi muudab. Minu küsimus on see, et kui soovitakse õigustada inimestelt 200 miljoni, 230 miljoni euro äravõtmist, siis peaks olema natuke rohkemat kui see, et öeldakse, et me usume, et sellest võiks ikka midagi natukene kasu olla. Minu meelest peaks seda siis tõestama. Te peaksite tulema välja konkreetsete arvutustega, konkreetsete numbritega ja näitama ära, et see on ka päriselt, tõsikindlalt usutav, mida see reaalselt planeedi kliima tuleviku seisukohast muudab, et te selle 230 miljonit kokku kraapida võimaldava automaksu kehtestate. Näidake ära! Või loobuge palun sellest pidevast manipulatiivsest CO₂ ja kliima retoorikast. 

Ma mõtlesin paralleelile, et tuua esile seda jaburust. Kujutage nüüd ette, et automaks kehtestatakse, aga ikka on raha puudu. No ma natuke utreerin, ma saan aru, et ma utreerin, aga lihtsalt argumendi esitamise huvides. Kõik need uued maksutõusud ja uute maksude kehtestamine, kõik on ära tehtud, aga ikka on raha puudu, raha on juurde vaja. Istume maha, näiteks valitsuses, ja mõtleme, mis me nüüd teeme. Mis me teeme? Midagi tuleb inimestele öelda, kuskilt tuleb raha võtta, millegagi tuleb seda õigustada. Kehtestame näiteks juuste- ja habememaksu. Juustemaksuga minul ei oleks probleemi, aga see selleks. Aga kuidagi peab seda õigustama. Ei saa ju lihtsalt tulla sellise jutuga välja, et juuste ja habeme eest tuleb hakata maksu maksma. Me peame midagi välja mõtlema, keegi peab meile mingid jutupunktid koostama. Aga põhjendame samamoodi loodushoiu argumendiga! Mõelge, kui palju vähem vett kulub, kui inimesed ei pea tihedalt oma juukseid ja habet pesema! Ei ole habet, ei ole juukseid, ei ole vaja neid pesta. Hoiame kokku palju liitreid vett, ei raiska vett! See on ju vee raiskamine, see on luksus, pidada juukseid ja habet ja kogu aeg pesta neid, iga päev või üle päeva. Kui palju läheb elektrit ja energiat, et seda vett soojendada! Ega siis inimesed ju külma veega ei pese pead ja juukseid. Kust elekter tuleb? See mõjutab ju kliimat. Kliimat! CO₂ eraldatakse ju sellega! Narvas aetakse põlevkivi ahjudesse, selleks et inimesed saaksid oma luksuslikku habeme ja juuste pidamise hobi jätkata.

Edasi, tervishoiu argument. Mõtelge kõik, mis see planeedile teeb! Tuleb keemiat toota: šampoonid, palsamid, igasugused hooldusvahendid. Ja veelgi enam: kus teevad endale pesa täid? Kus nad teevad endale pesa? Juustesse ja habemesse.

Palun lisaaega kolm minutit.  

Palun, kolm minutit! 

Nii et ka rahvatervise argument on siin väga oluline. Ja siis tuleme [selle maksuga] välja, tegelikult on meil vaja veel 100 miljonit kokku kraapida, aga meie räägime kliimast ja rahvatervisest, raha on sekundaarne. Muidugi, raha ka, me ei eita seda, et raha on ka vaja, aga ennekõike, saate aru, head inimesed, tahame ikkagi kliimat päästa ja tahame, et teie tervis oleks parem.

Ajalooliselt võib tuua paralleeli kommunismiga. Kommunistid tulid ja nad ei öelnud: kuulge, me tahame teilt lihtsalt kogu vara ära võtta, selleks et te oleksite totaalselt riigivõimust sõltuvad, üheski oma elu aspektis ei saaks iseseisvalt hakkama. Nad ei rääkinud sellist juttu, et tahavad hävitada ühiskondliku vabaduse ja diktatuurilise korra kehtestada. Ikka oli jutt ilusatest loosungitest: meil on vaja ühiskondliku õigluse eest seista, meil on vaja lõpetada klassirõhumine, meil on vaja ületada klassirõhumine, meil on vaja liikuda edasi klassidevabasse ühiskonda, kus valitseb harmoonia, üksteisega arvestamine, võrdsus. Ilusad loosungid. Ja mis tegelikult oli? Tegelikult oli vaja lihtsalt inimeselt lehm ära võtta, et ta iseseisvalt hakkama ei saaks, ei saaks ennast ise elatada, peaks minema kolhoosi tööle ja nii edasi. Aga loosungid olid ilusad.

Selle kliimaasjaga on täpselt samasugune asi. Sellepärast ma kordan, nii selle automaksuga seonduvalt kui ka kõigi muude asjadega seonduvalt: me teeksime teene Eesti ühiskonnale ja ka Eesti poliitilise kultuurile, kui räägiksime asjadest ausalt, nii nagu on. Tahate inimestelt 200, ütleme, veerand miljardit eurot kätte saada lisaks muule, siis öelgegi nii: tahame teilt saada raha veerand miljardit ja sellepärast kehtestame selle maksu. Kõik! Me ei hakka teile siin vassima, valetama, mingisuguseid loosungeid esitama, et seda asja kuidagi paremas kastmes serveerida.

Lõpetuseks ütlen omalt poolt ja ma arvan, et võin seda öelda kõikide konservatiivsete parlamendiliikmete nimel: teatud mõttes, mida hullema automaksu te ühiskonnale kaela väänate, seda parem on, sest seda kiiremini tuleb ka teie valitsusele lõpp. Konservatiivid kindlasti tühistavad selle maksu, me ei nudi seda väiksemaks, me ei tee seda mõistlikumaks. Kui me peaksime võimule saama – e‑valimiste jätkumise tingimustes on muidugi keeruline ette kujutada, kuidas see peaks juhtuma –, siis sajaprotsendilise kindlusega seisame selle eest, et kogu see valelik maks ja kõik muud sarnased valelikud niinimetatud rohepöördemaksud saaksid täielikult tühistatud. Aitäh! 

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun! 

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Muidugi on hirmutav, kui üks EKRE saadik räägib küüditamisest ja teine inimestelt vara äravõtmisest ja sellest, kuidas nad tulevad võimule ja seda kõike tegema hakkavad. Loodame, et see aeg on võimalikult kaugel, sest see kindlasti ei ole Eesti huvides. Praegune valitsus ei plaani kedagi kuskilt maalt ära küüditada ja kindlasti ei võta see valitsus inimeste vara ära, sellega on põhjendamatu hirmutada. Oma unistusi või soove ei tasu teistele pähe määrida.

Nüüd kliimamuutustest. Loomulikult, EKRE on seda alati eitanud, et kliimamuutused, kliimaprobleemid inimtekkelised on. Eks see on teil usu küsimus, kahjuks teadus väidab vastupidist. See, et mootorsõidukimaks on keskkonnamaks, on üheselt selge, see on ka mujal Euroopas kvalifitseeritud keskkonnamaksuna. Ma olen siin täna selgitanud ja ka varem, et meie soov on puhtam keskkond, vähem CO₂ heitmeid, vähem massist tulenevat koormust loodusele. Tõsi on see, nagu siin eelkõneleja rääkis, küll juuste‑ ja habememaksu puhul, mõjust tervisele, et ka nendelsamadel heitmetel, eeskätt linnakeskkonnas, on tugev mõju tervisele. Eestis õnneks väiksem, aga mujal maailmas oluliselt suurem. Ka meie oleme jõuliselt liikumas autostumise ja suurema saaste poole, seega on viimane aeg midagi ette võtta. 

Rääkides puhtamast õhust linnas, 15 minuti linnast. Ma arvan, et see on koht, kus inimesed tahavad reaalselt elada, kus me saame liikuda rattaga ja jalgsi ega pea seisma tossavate autodega ummikus, hingama sisse heidet, rehvipuru. See võiks olla meie eesmärk, et meil on linnad disainitud nii, et saame liikuda jalgsi ja keegi ei pea kartma suure võimsa maasturi alla jäämist, et linnas on prioriteet jalakäijal ja jalgratturil. Loomulikult ei tähenda see seda, et autoga ei saaks sõita või poleks neid võimalusi. Me ei lähe kelleltki midagi ära võtma, nii nagu siin ähvardati või kellegi unistused on, inimestel on vaba voli liikuda nii, kuidas nad soovivad. Küll on meie soov suunata inimesi linnakeskkonnas vähem autot kasutama ja linnas või maal, kui on hädavajadus, kasutama säästlikumat sõiduvahendit. 

Nüüd, jõudes nende vanade autodeni. Jah, võib-olla me oleme seda debatti vähe pidanud, aga ma teeksin ettepaneku, et opositsioon võiks siin kokku leppida. Aivari jutt oli väga vastuoluline, oli probleem, et ühel hetkel vana auto maksab vähem kui uus, ja teisalt oli probleem, kuidas saab see maainimene ikkagi liikuma, kellel ei ole raha uue auto ostuks, et oma vana auto eest peab ta ikkagi maksma. Ma igaks juhuks avan seda [aspekti] veel. Sellepärast see vanusekomponent selles mootorsõidukimaksu [valemis] ongi. Mootorsõidukimaksu eesmärk on liikuda puhtama keskkonna poole, linnakeskkonnas autostumist vähendada ja suunata inimesi kasutama säästlikumaid sõiduvahendeid. On selge, et kõik inimesed ei saa endale osta kohe uut ja säästlikku autot. Sellepärast ongi see vanusekomponent, et kui sul on vanem auto ja sa ei suuda endale kohe uut ja säästlikumat osta, siis see maks mõnevõrra langeb, aga sellegipoolest on sul valikuvõimalus, kui see on saastav ja raske, valida endale ka kasutatud autode seast vähem saastav, siis on ka kütusekulu väiksem. See on nii-öelda sotsiaalne mõõde, et mitte inimestelt nii-öelda autosid ära võtta või teha seda nende jaoks kättesaamatumaks, kui see neile eluliselt vajalik on. Kellegi huvi ei ole inimesi hobuse selga maksustada. 

Ja Rainile: täna me veel ei aruta seda eelnõu, me vastame kõigest arupärimistele. Sa viitasid, et eelnõu arutelu juba käib. Sinna me alles jõuame. Aitäh!

Aitäh! Ma saan aru, et on vastusõnavõtt. Rain Epler, palun!

Jaa. Ma püüan selle lühida hoida, et Riigikogu saaks töötada efektiivselt. Ma vastan ainult sellele ministri mõttele, et me ei võta kelleltki midagi ära. Ma tahan öelda seda, et kui majanduslanguse tingimustes tõstetakse makse ja koormisi, kui me juba iga päev loeme uudistest seda, kuidas töökohad kaovad, siis see ilmselgelt vähendab perede toimetulekut. Kui me nüüd mõtleme sissetulekutele, eriti maapiirkondades, kus need on niigi keskmisest väiksemad, kui me mõtleme sellele, et auto omamine muudetakse kallimaks, siis ilmselgelt te võtate inimestelt midagi ära. Kui veel otsesemalt öelda, siis see 230 miljonit, mis on plaanis kokku korjata riigieelarvesse, ei tule õhust, vaid see tulebki inimeste ja ettevõtete käest. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, teil on … Palun mikrofon Aivar Kokale.

Ma tahan öelda lihtsalt ühe lause: automaksu ei ole vaja. Punkt.

Aitäh! Rohkem sõnavõtte ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud.

Liigume edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, see on kaheksas ja see on Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Martin Helme 11. mail 2023. aastal esitatud arupärimine. Arupärimine on riigieelarve puudujäägi kohta, nr 121. Arupärimisele vastab rahandusminister Mart Võrklaev. Ma palun arupärijate esindaja Varro Vooglaiu Riigikogu kõnetooli, et arupärimist tutvustada. Palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu! Hea Vabariigi Valitsuse esindaja! Tõepoolest esitasime juba maikuu alguses arupärimise riigieelarve puudujäägi kohta. Täpsemalt kirjutasime, et Rahandusministeeriumi avalduste kohaselt on Eesti majanduse kasv planeeritust väiksem, muu hulgas seetõttu, et teised Euroopa riigid toetasid oma ettevõtteid rohkem ja nende riikide ettevõtete konkurentsivõime on seetõttu ka parem. Kui ettevõtete olukord halveneb, halveneb ka maksulaekumine. Seega ei ole põhjendamatu arvata, et valitsuse planeeritavad ja osaliselt juba Riigikogus läbi surutud maksutõusud halvendavad ettevõtete olukorda veelgi ning nende konkurentsivõime kahaneb jätkuvalt.

Riigieelarve tegelik, planeeritust suurem puudujääk tuleneb ka Rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt majanduslangusest, mitte lastetoetuste või kaitsekulutuste tõusust. Erinevates kriisides soovitatakse järgida ekspansiivset fiskaalpoliitikat, mis muu hulgas tähendab maksude alandamist, võimaldades majandusel kosuda ning ettevõtteid toetada. Kitsendav fiskaalpoliitika ehk maksude tõstmine jahutab majandust, vähendab tarbimist ning toob omakorda kaasa maksutulu vähenemise. See peaks olema maksu- ja majanduspoliitika ABC. 

Ettevõtja Indrek Neivelt on selle kohta hiljuti kirjutanud – kevadel on see kirjutatud –, tsiteerin: "Eurotsoonis on riikide võlatase veidi alla 100% riikide SKT-st. Kreekal on kõrgeim ja meil madalaim ning vahe on kümnekordne. Meil on 16% ja Kreekal 170% SKT-st. Eurotsooni selle aasta prognoositav eelarve puudujääk on tasemel 3,6% SKT-st. Meie viimane rahandusministeeriumi ennustus on 4,3%. [---] [Ehk siis] meil on keskmine eelarve puudujääk ja laenukoormus kuus korda madalam eurotsooni keskmisest."

Sellega seonduvalt oleme palunud rahandusministrilt vastust järgmistele küsimustele. Millist maksupoliitikat kavatsete eelnevat silmas pidades rahandusministrina rakendada ja milliste põhjendustega? Kas kavatsete osutatud tõdemusi arvesse võtta? Teiseks, kas või milliseid analüüse on tehtud selle kohta, kui palju võib maksulaekumine planeeritava käibemaksu tõstmise tagajärjel väheneda ja kui palju varimajandus kasvada? Kolmandaks, kuidas hindab Rahandusministeerium olukorda, kus riigi võlatase on madal ning keskmine eelarve puudujääk ja laenukoormus kuus korda madalamad eurotsooni keskmisest? Kuidas peate võimalikuks maandada riski, et teised riigid, mis on võtnud palju rohkem võlgu, saavutavad seeläbi Eesti ees suure eelise, sest laenamisega saadud raha võimaldab majanduslikku edu saavutada, samas kui inflatsioon kahandab pidevalt reaalset võlakoormust? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 121. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Millist maksupoliitikat kavatsete eelnevat silmas pidades rahandusministrina rakendada ja milliste põhjendustega? Kas kavatsete osutatud tõdemusi arvesse võtta?" Vastus: Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerumise abil nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele, hoides seejuures süsteemi lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Ühte näidet keskkonnamaksude kohta arutasime siin just mootorsõidukimaksu näol. 2024. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,8%. See sisaldab juba neid enne suve tehtud maksuotsuseid käibemaksu tõusu ja aktsiiside tõusu kohta. Muidu oleks meil olnud [maksukoormus] langustrendis, [nüüd] on 0,5% kõrgem kui 2023. aastal. Samal ajal on meil aga oluliselt kasvanud riigi püsikulud ehk meie kulud ületavad selgelt tulusid ja tegelikult me katame laenu arvelt ka püsikulusid. See ei ole kuigi jätkusuutlik, kui meie maksubaas on väiksem kui kulubaas.

"Kas ja milliseid analüüse on tehtud selle kohta, kui palju võib maksulaekumine planeeritava käibemaksu tõstmise tagajärjel väheneda ja kui palju varimajandus kasvada – eriti majutussektoris, kus kavandate eriti suurt, koguni 2,4-kordset käibemaksu tõusu?" Hindame varimajanduse kasvu ohtu väikeseks. Käibemaksumäära tõstmine toimub ajal, kui majandus on tegelikult prognoosi kohaselt taastumas – kevadel [prognoositi] mõnevõrra optimistlikumalt, suvel natuke pessimistlikumalt. Inimeste kindlustunne on tõusmas ning ka tarbimiskulutused ilmselt juba järgmisel aastal või selle aasta lõpus suurenemas. Hinnanguliselt toob käibemaksumäära tõstmine 20%-lt 22%-le kaasa mõju tarbijahinnaindeksile, [mis tõuseb] 2024. aastal 1,4%. Võrreldes teiste sektoritega jääb majutusasutustele kehtima tavapärasest soodsam maksumäär. Arupärimise ajal, jah, me rääkisime 22%-st, kuid enne suve sai otsustatud siin Riigikogus, et see on 13%. Ehk [majutus]asutuste käibemaks tõuseb 2025. aastal 4 protsendipunkti võrra.

"Kuidas hindab Rahandusministeerium antud olukorda, kus riigi võlatase on madal ning keskmine eelarve puudujääk ja laenukoormus kuus korda madalam eurotsooni keskmisest? Kuidas peate võimalikuks maandada riski, et teised riigid, mis on võtnud palju rohkem võlgu, saavutavad seeläbi Eesti ees suure eelise, sest laenamisega saadud raha võimaldab majanduslikku edu saavutada, samas kui suur inflatsioon kahandab pidevalt reaalset laenukoormust?" Vastab tõele, et Eesti võlakoormus on üks Euroopa madalamaid. Probleem ei seisne siiski vaid võlakoormuses, vaid meie suures eelarvedefitsiidis. Defitsiit on tekkinud, kuna püsikulusid on võetud ilma katteallikateta, eriti hoogsalt nüüd, kriisiaastatel. Lisaks kriisidele on veel täiendavad pikaajalised püsikulud. Pikaajaliselt ei ole see aga jätkusuutlik, mistõttu tuleb valida, kas tõsta maksukoormust, et pakkuda avalikke teenuseid senise kvaliteediga, või vähendada avalike teenuste hulka. Tänane valitsus on võtnud endale mõlemad eesmärgid: vähendada riigi kulusid ja samal ajal hoida maksukoormust vähemalt ajaloolisel tasemel, mõnevõrra tõsta. Tuleb ka arvestada, et tulenevalt euribori kasvust suureneb intressikulude osakaal märgatavalt. See on seni tegelikult olnud Eesti eelis, et esiteks, meil ei ole olnud laenukoormust, teiseks pole olnud ka intressikulusid.

Varasemalt on intressikulude osakaal SKT-s jäänud väiksemaks kui 0,1[%], seda tänu madalale võlakoormusele, kuid veel suvel prognoositi, et 2027. aastal moodustavad intressikulud 480 miljonit. Tänaseks, uue eelarve, uue RES-i järgi – eelarve, mida me siin arutama hakkame – on need summad oluliselt väiksemad. 2023. aastal on intressikulud 174,8 miljonit ehk ilma midagi tegemata oleks tõus olnud nelja aastaga 174 miljonilt 480 miljonile. See vahe on 300 miljonit, lisaks laenude tagasimaksed. See on kõik täpselt see raha, mida me saaksime kasutada Eesti majanduse ergutamiseks, õpetajate palga tõusuks ja erinevateks investeeringuteks. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Küsimusi teile? On. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Küsimusi oleks tegelikult terve rida, aga ma kasutan võimalust esitada üks küsimus selleks, et peatuda ühel asjal, mida te ütlesite ja mis tõesti jäi minu kõrvus kumisema. Ma mõtlesin, et kas te päriselt ka mõtlete nii. Te ütlesite, et te ei pelga praegu eriti seda, et varimajandus võiks kasvada või et maksude tõus võiks jahutada meie majandust, sellepärast et inimeste kindlustunne on praegusel ajal tõusmas. Ma kirjutasin täpselt üles, te ütlesite, et inimeste kindlustunne on tõusmas. Ma tahtsin teie käest küsida, millel selline hinnang baseerub. Ma ei ole vähemalt oma tutvusringkonnas kohanud mitte ühtegi inimest, kellel praegu oleks kindlustunne nii majanduslikus kui muus plaanis tõusnud. Ma ütleksin, et praegust aega, vastupidi, defineerib see, et inimeste kindlustunne kahaneb ja laguneb tohutus kiiruses, tohutus tempos, ettevõtted tõmbavad kulusid kokku ja nii edasi. Jaa, ma tean, aeg on läbi. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Hea küsimus. Hea meelega selgitan. Nüüd tuleb vaadata seda, et täna on loomulikult inimeste kindlustunne madal, ettevõtjate kindlustunne on madal, meil on keerulised ajad. Tänaseks ei ole meil ka maksutõuse olnud. Kui me suve alguses rääkisime käibemaksumuudatustest 2024. aastal, siis majandusprognoos näitas – mille osa on ka see, kuidas meie majandusel minema hakkab, kuidas ettevõtted ja Eesti inimesed ennast tunnevad –, et majandus hakkab tõusma selle aasta lõpus, järgmise aasta alguses. Suveprognoos on mõnevõrra pessimistlikum ja arvestabki neid meeleolusid, mida te praegu nimetasite ja millest ka valitsus selgelt endale aru annab, aga siiski pöördub selle järgi meie majandus järgmisel, ülejärgmisel aastal kasvule. Tavaliselt on see seotud ka inimeste ja ettevõtete kindlustundega. Kui olukord läheb paremaks, siis [paraneb] ka kindlustunne. Jah, me peamegi rääkima sellest, et täna on keerulised ajad. Aga ütlen veel kord, et sõltumata sellest, mida ma olen kuulnud siin saalis ja ka avalikes debattides – ma ei tea, kas [seda öeldakse] teadlikult või teadmatusest, et meil oleks justkui olnud juba pöörased maksutõusud –, ei ole me tänaseks ju reaalselt ühtegi maksutõusu teinud. Maksutõusud, [kõrgem] käibemaks ja [kõrgemad] aktsiisid, rakenduvad 2024. aasta algusest ning 2025. aasta algusest tulumaksureform, millega tööjõumaksud tegelikult langevad, nagu ma olen täna juba selgitanud.

Loomulikult teeb ka meile muret see, et olukord ei ole läinud päris nii, nagu me kevadprognoosis arvasime, et majanduslangus on väiksem ja see nii-öelda kriis [leebem]. See on olnud mõnevõrra sügavam, samal ajal tööpuudus jätkuvalt kasvab, õnneks võrdlemisi aeglaselt. Siin on näha ja prognoos näitab, et mõnevõrra see veel tõuseb. Võrreldes varasemate majanduskriisidega on nii tööpuuduse kui ka maksulaekumise numbrid ikkagi võrdlemisi tagasihoidlikud. Eelmises suuremas majanduskriisis oli nii, et tööpuudus kasvas plahvatuslikult ja samal ajal langesid plahvatuslikult maksutulud. Täna meil õnneks sellist olukorda veel ei ole. See on see, mida me soovime järgmise aasta riigieelarvega samuti adresseerida. 1,9 [miljardit] investeeringuid on see, mida riik saab pakkuda nii omavahendite kui välisvahendite toel.

Me peame ka aru saama, et me oleme väike nii-öelda avatud majandus ja ainult Eestis me täna kogu majanduse olukorda ei päästa, kui see majanduskriis on laiem: Rootsis, Soomes, mis on meie eksporditurud, ja ka laiemalt Euroopas. Meil on majanduses keerulised ajad ja Eesti valitsusel üksi kogu Eesti majandust päästa või seda suurelt kasvama panna [ei õnnestu]. Jah, me saame teha mingi osa, aga meid mõjutab ikkagi ümberringi toimuv. See väide, et tõmbame majanduse käima ja kõik riigi rahanduse probleemid lahenevad, ei vasta kahjuks tõele. Sellepärast et majanduskasvuga on meil automaatselt rida kulusid, mis on majanduskasvuga seotud, ehk ka kulud hakkavad kohe kasvama. Me oleme juba võrdlemisi palju sidunud oma kulusid nii-öelda majanduskasvu numbritega. Samamoodi hakkavad palgad ja kõik muu kohe jälle kasvama. See on loomulikult oluline, et meie majandusel läheks hästi, aga kahjuks ei ole nii, et see on imevits ja toob meid riigi rahanduse keerulisest olukorrast välja.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Austatud minister, äkki sa tood näited, et millise seadusega on paika pandud, millised kulutused majanduskasvuga automaatselt kasvama hakkavad.

Kas või meie kaitsekulud või siis teadus- ja arendustegevuse [kulud]. Nii kui sisemajandus tõuseb, nii meie kulud kasvavad. Need on otseselt seotud sisemajanduse kogutoodanguga.

Austatud minister, ma tänan. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimised? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka.

Hea juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Ma vabandan EKRE kolleegide ees, aga kuulates ministri vastuseid, tekib tahes või tahtmata soov oma arvamust avaldada. Alustame algusest. Sel ajal, kui oli EKREIKE-ks ristitud valitsus, tuli koroonakriis. Tehti otsuseid, et makse vähendatakse, ehk aktsiise vähendati ja tehti toetused, palgatoetused töövõtjatele. Tänu sellele majandus tõusis. Siis tuli võimule Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus. Nende valitsemise tulemusena energiahinnad tõusid. Kui keegi räägib, et see oli sõja tõttu, siis ta valetab. Elektrihinnad tõusid enne Venemaa uuesti tungimist Ukrainasse, juba sellele eelneval aastal novembris. Ma tuletan meelde, et kaks päeva pärast kolmanda kõrgepingeliini avamist Läti ja Eesti vahel oli Eestis elektri hind tunduvalt kõrgem kui Soomes. Enne oli see enam-vähem võrdne Soome turuga, nüüd on meil elektri hind [Soome hinnast] vahepeal lausa kordades erinev.

Sama on gaasiga. Kui eraettevõtja soovis tuua LNG-d, ehitada terminali, siis tehti kõik selleks, et seda terminali ei saaks ehitada. Kui lõpuks ehitama hakati, siis tehti kõik selleks, et seda ühendust ei saaks. Siis võttis valitsus [vastu] otsuse, et hiljemalt eelmise aasta novembriks pidi olema kõik valmis. Eraettevõtja ehitas valmis, aga Elering ei ole ühendust siiamaani valmis saanud. Gaasi hinna vahe oli [suur]: eraettevõtjad pakkusid 50 eurot megavatt-tunni eest, meie maksime 285 eurot megavatt-tunni eest. Nüüd tulebki see küsimus, miks on riigis kõik punases. Elektri ja gaasi hinna tõusuga võeti meie inimeste ja ettevõtjate taskust ära 1,7 miljardit eurot. Ja siis laekus, oh imet, riigieelarvesse 600 miljonit nagu puhast raha. See löödi kiiresti laiaks, sest kolmas osapool seda soovis. Nüüd [imestatakse], et raha on kuidagi otsa saanud, sest enam seda rahalaeva ei ole. [Varem] oli ettevõtjatel kuskil veel tagavaraks kogutud vahendeid, et seda meeletut energiahinna tõusu üle elada, aga nüüd on need otsa saanud. Ka inimestel on säästud otsa saanud, ka toidupoodides käibed langevad. Poodidest on täna parimad läbimüügid Lidlis, kus on hinnad kõige soodsamad. Ma näen, kuidas teised kaupluseketid pingutavad, et ka oma hinnad alla lükata, aga uuest aastast tõusevad kõik maksud. Ehk rahulikult võib öelda, et ükskõik mis sa teha tahad, [tuleb arvestada, et] toiduhinnad tõusevad, rääkimata soojahindadest ja elektrihindadest, sest käibemaks tõuseb, tulumaks tõuseb, aktsiisid tõusevad.

Nende [muudatuste] rida, millega [raha] ära võetakse, on tohutu [pikk]. Hakkame suurperetoetustest peale, lõpetame erinevate maksudega, neid on siin kümneid. Ja siis tuleb automaks, 230 miljonit [võetakse] lihtsalt inimeste taskust ära. Neli eurot kuus anname inimestele 2025 iga kuu tagasi. See on tänase valitsuse eesmärk. Mina aru ei saa. Ma saan aru, et Reformierakond on muutunud nii liberaalseks, et ainult tõstab makse. Aga kuidas [läheb sellega kaasa] Eesti 200, kes lubas pika plaani teha? Mul on arusaamine, et see pikk plaan ongi see, et seda pikka plaani pole, või mõeldakse siiamaani, mis see pikk plaan on. Sotside [programmist], kus lubati kõikidele palgatõusu – päästjatele, politseile –, ei näe ma eelarves ühtegi rida. Muidugi ka eelmine aasta neid ridasid selleks aastaks ei olnud. Märtsikuus tõsteti aga üle 20% ministeeriumide ametnike palkasid. Nii et poolteist aastat oleme olnud kriisis ja kahjuks häid sõnumeid ei ole, see kriis kestab veel pikalt. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Paraku peab ütlema, et ega ministri antud selgitustest ei paista, et valitsus saaks sellest, mida meie peame elementaarseks ja fundamentaalseks, oma poliitikate kujundamisel ja rakendamisel aru. Tõepoolest, meie konservatiividena usume sellesse, et valitsusel ei ole põhimõttelises plaanis mitte kuidagi teisiti võimalik raha saada kui sellest, et ettevõtlusel läheb hästi. Riiki ei ole võimalik rikkaks maksustada. Kui riik tahab saada rohkem maksutulu, siis ainukene loogiline võimalus selleks on soodustada ettevõtlust, et ettevõtlusel läheks hästi, käibed kasvaksid, kasumid kasvaksid ja seeläbi saaks ka riik rohkem maksusid. Meile tundub see nii lihtne, nii iseenesestmõistetav, nii printsipiaalne. Praeguse valitsuse käitumisest nähtub risti vastupidine lähenemine. Kui on tarvis rohkem raha, siis mitte ei hakata ettevõtete tegevust soodustama, vaid vastupidi, pannakse neile rohkem koormisi, võetakse rohkem ära, andmata endale aru, et pikemas perspektiivis saetakse sedasi ju oksa, millel istutakse.

Nüüd, asi, mis mulle ministri selgitustest kohe mitte kuidagi arusaadav ei ole, on see, kuidas valitsusel on mingisugune ettekujutus, et tulevikus võiks meil hakata majandus kasvule pöörama. Ma ei tsiteeri praegu täpselt, ei jõudnud sõna-sõnalt üles kirjutada, aga ma sain aru, et te ütlesite, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal ja eeldatavasti veel pikemas perspektiivis pöördub meie majandus tõusule. Miks ma sellest aru ei saa? Ei saa sel lihtsal põhjusel, et samal ajal te ju ise üha intensiivsemalt jõustate seda niinimetatud rohepöördeprogrammi, mis vastupidiselt just nimelt lämmatab majanduskasvu eeldusi. Kuidas on võimalik üheaegselt liikuda selles suunas, et lõpetada Eestis ära põlevkivienergia tootmine ja kasutamine, ja teiselt poolt loota sellele, et meil hakkab majandus kasvama? See on sõna kõige otsesemas mõttes loogiline vastuolu. Absurd! Sellepärast et üheks majanduskasvu kõige olulisemaks eelduseks ongi ju see, et meie ettevõtetel on teiste ettevõtete ees mingisugune konkurentsieelis. Kõige tõsisem konkurentsieelis, mida me saame nendele tekitada, ongi see, et nende käsutuses on odav energia.

Veel lihtsustatumalt öeldes plaanite te niinimetatud rohepöördeprogrammiga hävitada odava energia kättesaadavuse ettevõtetele ja samal ajal loodate, et ettevõtted hakkavad sellest hoolimata teenima tulevikus riigile veelgi suuremat maksutulu. See on lihtsalt ebaloogiline. Tee, mis tahad, seda lihtsalt ei ole võimalik mitte kuidagipidi ratsionaalselt ära seletada.

Silmakirjalikkust, valelikkust on selles mõttes tõesti tohutult palju ja ma ei oska lõpetada millegi parema kui sellesama üleskutsega, mille ma enne esitasin. Räägiks asjadest lihtsalt ausalt. Ei ole mõtet ehitada mingisuguseid õhulosse, mingisuguseid retoorilisi konstruktsioone, mis kõlaksid kuidagi paremini ja paneksid inimesi meie poliitikat – mitte meie, vaid teie poliitikat – heaks kiitma, nägema, et noh, võib-olla terendab helgem tulevik, olgugi et praegu on raske. Sellest ei tule mitte midagi! Jällegi, kommunistid tegutsesid väga sarnases võtmes. Kogu aeg oli see jutt, et praegu tuleb ära kannatada, olukord ei ole hea ja läheb raskemaks. Pidi minema paremaks, tegelikult on läinud veel halvemaks, aga pikemas perspektiivis on tulevik helge. Pidage vastu, kannatage ära! Kui mitu korda me kavatseme neidsamu rehasid tallata ja neid vigu korrata? Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Huvitav, et EKRE saadikud ikka ei saa sellest minevikuihalusest üle. Nüüd on meil juba kommunistid, nagu kõlab siin puldist ja seda mehe suust, kes igatses Pika Hermanni torni punalippu. Tekitab hirmu ja õudust küll ja loodame, et see kunagi nii ei lähe. Reformierakond seisab teiste väärtuste ja teise riigikorra eest.

Milles ma pean EKRE-ga, üllatus-üllatus, nõus olema, on see, et jah, muidugi on majanduskasv oluline ja raha tuleb ettevõtjatelt. Nii nagu ma enne ütlesin, seda me proovime ka järgmise aasta eelarvega, nii palju kui on meie võimuses, toetada: [eelarves] on 1,9 miljardit investeeringuid.

Kust tuleb siis võimalik tuleviku majanduskasv ja see jutt või minu väide, et prognoosid seda näitavad? See [põhinebki nii sellel], mis on meie oma tegevused, kui ka laiemalt sellel, mis meie ümber toimub. Selleks prognoosid ongi, et neid asju analüüsida. Sealt me näemegi, et lootus majanduskasvule järgmisel ja ülejärgmisel aastal siiski paraneb. Eks selle [aluseks] on nii meie enda kui meie naabrite tegevused.

Nüüd, rääkides veel maksutõusudest – ettevõtjate jaoks me makse ei tõsta. Käibemaks mõjutab ettevõtjaid ikkagi suhteliselt vähe, see on tarbimismaks. Tööjõumakse me 2025. aastast langetame, see peaks olema ettevõtetele tegelikult positiivne. Jah, tõuseb ettevõtete tulumaks, aga see on ju väljavõetava kasumi pealt. Meie ettevõtete tugevus on see, et kasum on ettevõttes, see on aidanud kriisi üle elada ja aitab ka just neidsamu tulevikuinvesteeringuid teha.

Jah, rohereformid on üks osa majanduskasvust ja just rohereformid, mitte see, et me loodame majandusmudelite peale, mis on ilmselt oma aja ära elanud. Põlevkivi on ikkagi saastav. Me peame endale tunnistama, et pikas plaanis peame me vähemalt põlevkivienergeetikast väljuma, sest see energia ei ole jätkusuutlik ega odav. Ma pean nõustuma jälle sellega, et odav energia on kindlasti meie ettevõtetele ja konkurentsivõimele oluline, kuid see saab tulla ikkagi roheenergiast. Täna me ka näeme, et tuulistel päevadel on energia soodne. Põlevkiviga me sellist hinda ei saa, mis on miinusmärgiga. EKRE lubas küll kolmesendist [hinda], kuid taastuvenergia toob meile pigem ka miinusmärgiga elektri[hinnad].

Nüüd Isamaa poole pealt esitatud väidetest. Kena, et te lõpuks tunnistate, et meil oli EKREIKE. Jah, EKREIKE see oli ja olid rasked ajad, õnneks on see ike möödas. Jällegi elektrihindadest – tegelikult mul on kahju, et seni ei saada aru, eeskätt just Isamaa poolelt, et ikkagi Putin oli see, kes elektri hinda tõstis, mitte valitsus. Ta hakkas seda tõstma just gaasihindade üleskruvimisega, mis siis omakorda tõi kaasa elektrihindade tõusu. Nüüd tagantjärgi seote, et vot, et oleks meil olnud [LNG-]kai. Loomulikult, kui kai oleks olnud sellel hetkel olemas, kui elektrihinnad tõusma hakkasid, siis oleks võinud [LNG] laevaga sinna tuua, aga seda kaid meil ei olnud. Valitsus ei takistanud varasemalt kuidagi kai ehitust. Ettevõtjad hakkasid kaid ehitama, kui energiahinnad olid juba tõusnud. See oli minu teada varakevadel. Neile ei olegi midagi ette heita, nad reageerisid turuolukorrale, hakkasid ehitama. Riik ei ole seda kuidagi takistanud. [Ei ole õige] nüüd väita, et vot, ettevõtjad oleksid kohe toonud odava gaasi. Ei, nad hakkasid siis seda kaid alles rajama, mitte see ei olnud kaks-kolm aastat varem valmis. See oleks võinud ka muidugi olla, aga ei olnud. Siin ei saa süüdistada riiki, vaid ettevõtja otsuseid, millal ta seda tegema hakkab.

Kas mul on kolm minutit lisaaega ka?

Kui te soovite. 

Sooviksin, aitäh!  

Palun, see on olemas.

Siis veel kord tulumaksumuudatustest. Isamaa poolelt jälle kõlas, et kõik maksud, sealhulgas tulumaks, tõusevad 2024. aastal. Ei tõuse, kordan veel üle: tulumaksureform [jõustub] 2025. aastast, maksukoormus tegelikult langeb, tulumaksuprotsent tõuseb, aga maksukoormus … (Saalist räägitakse. Juhataja helistab kella.) Jah, aga tulumaksukoormus …

Austatud minister! Teie sõnavõtt läbirääkimistel ei [käi] nii, et keegi hüüab ja te vastate midagi. [Praegu on] teie sõnavõtt.

Jaa, väga hea, aitäh! See on natuke segav küll, kui Riigikogu liikmed vahele segavad.

Ma helistasin kellukest. (Saalist öeldakse midagi.)

Tulumaks 2024. aastal ei tõuse. See oli sinu väide, et tõuseb. 2024. aastal ei tõuse. Tulumaksuprotsent tõuseb 2025. aastal, aga samal ajal langevad seoses maksuküüru kaotusega, 700-eurose tulumaksuvabastusega tööjõumaksud, inimesed saavad rohkem raha kätte. Ettevõtete jaoks samamoodi tööjõumaksud langevad.

Nüüd klaariks ära ka mõned varasemad väited jällegi Isamaa leerist, sest mul enne jäi sõnavõtt tegemata. Minu väide – mulle öeldi, et ma olen siin öelnud, et maksud ei tõuse – puudutaski maksuküüru. Tulumaksumuudatustega tööjõumaksud inimeste jaoks langevad. Muud maksud – käibemaks, aktsiisid – loomulikult tõusevad. See ongi seetõttu, et meie riigieelarve on keerulises olukorras ja me peame tooma täiendavat maksutulu.

Majanduse käimatõmbamiseks, olen täna juba öelnud, tuleb järgmise aasta eelarvesse täiendavalt 1,9 miljardit investeeringuid Eesti majandusse.

Siin oli ka väide, et Soome ja Rootsi alandavad makse. Meil on Soome ja Rootsini ka oma maksumuudatustega ikkagi pikk maa minna ja ilmselt me sinnani ei lähe. Seal on maksukoormus oluliselt kõrgem. Kui me soovime pakkuda rohkem avalikke teenuseid, siis peab kahjuks või õnneks ka meie maksukoormus, tulubaas sellega kaasas käima. Minu poolt aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd, vastusõnavõtt, Aivar Kokk!

See on küsimus ikka.

Küsimust tahate esitada? Aga praegu on meil läbirääkimiste voor.

Okei. Ma tulen …

(Saalist öeldakse midagi.) Aga teie käisite siin juba läbi rääkimas. Te isegi ütlesite, et te vabandate EKRE ees, sest te jõudsite siia kohale enne kui nemad. (Aivar Kokk ütleb saalist: "Tulen uuesti tagasi.") Te ei saa läbirääkimiste käigus teist korda tagasi tulla. (Saalist vastatakse.) Selge, pole hullu.

Nii, rohkem ma praegu kõnesoove ei näe. Samas ma tunnustan [teid], mulle tundub, et praegu on sihukene hea pealehakkamine, ja see ei ole üldse halb asi. Riigikogu kõnetool ongi siin ju poliitilise debati pidamiseks. Sulgen läbirääkimised ja sellele arupärimisele on vastatud.

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, mis on tänane üheksas päevakorrapunkt. See on Riigikogu liikmete Anti Poolametsa ja Arvo Alleri 11. mail 2023. aastal esitatud arupärimine. Arupärimine on maksupaketi terviklike mõjude kohta ja kannab numbrit 140. Arupärimisele vastab rahandusminister Mart Võrklaev. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Anti Poolametsa, et arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud rahandusminister! Head kolleegid, kes te siin juba päris soojaks läinud majandusteemalise arutelu juures olete! Mul on hea meel, et rahandusminister on käima läinud – aga vales kohas on käima läinud.

Siin on meie arupärimine. Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiirustades läbisurumine on meie majandusele väga kahjulik otsus. Üks osa sellest on ka turismisektori käibemaksuerandi kaotamine, kuigi turismisektor on COVID-19 tõttu kõige rohkem kannatanud ja pole sellest sugugi mitte taastunud. Oluline on see, et kui valitsus tahabki maksureforme teha, vaatamata sellele, et enne valimisi ei avanud sel teemal suudki, siis peaksid need olema mõjuanalüüsidega, läbi mõeldud ja mitte hurraaga tehtud.

Seega me küsime olulisi küsimusi. Millised on teie hinnangul maksupaketi mõjud teie vastutusvaldkonnale? Kuidas saaks ka turismisektori konkurentsivõime olulisest kahjustamisest hoiduda? Kuidas tulumaksutõus mõjutab eraisikute toimetulekut ja majanduslikku aktiivsust? Milliseid meetmeid kavandate, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid oma valdkonnas? Ja [küsime] ka seda: milliste huvirühmadega te olete konsulteerinud?

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 140. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahandusminister peab alati hea meelega siin saalis debatti – kui see käimaminemise [kommentaar] käis selle kohta.

Nüüd küsimuste juurde. "Millised on Teie hinnangul maksupaketi mõjud Teie vastutusvaldkonnale?" Esiteks ma pean täpsustama arupärimise teksti: turismi[sektori] käibemaksumuudatus on võrreldes kevadiste aruteludega [muutunud], [majutusasutuste käibemaks] tõuseb 13%-le 2025. aastast. Siin kõlas ka väide, justkui tehtud maksumuudatused on meie majandusele väga kahjulikud. Ühtegi maksumuudatust ei ole sel aastal veel rakendatud. Käibemaksumuudatused [jõustuvad] järgmisest aastast ning [kõrgemad] aktsiisid ja turismi käibemaks 2025. aastast, samamoodi tulumaksureform. Need majandusolud, mis meil praegu on, on tingitud ikkagi muudest põhjustest, siin ei saa kuidagi tuua põhjuseks valitsuse maksumuudatusi. Nendest põhjustest, miks meie majandus on kehvas seisus, oleme täna siin juba rääkinud.

Nüüd mõjudest. Maksuseaduste eelnõu seletuskirjale on lisatud maksuseaduste muudatuste koondmõju hinnang – see on nende eelnõude juures, mida me siin suve algul arutasime – nii valitsussektori rahanduse kui leibkondade kohta. Selles on kirjeldatud hinnangulist makromajanduslikku koondmõju. Samuti on Rahandusministeerium võtnud kohustuseks kontrollida tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muudatuste eesmärgi saavutamist järelhindamise kaudu. 2024. aasta 1. jaanuarist jõustuvate muudatuste puhul tehakse järelhindamine hiljemalt 2027. aastal ja 2025. aasta 1. jaanuarist jõustuvate muudatuste puhul hiljemalt 2028. aastal.

"Milline on mõju Teie juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivõime olulisest kahjustamisest?" Rahandusministeerium ei prognoosinud oma prognoosis, kui me siin maksudebatti pidasime, et kaasneks oluline negatiivne mõju. Siin sõnavõtus mainiti COVID-kriisi. Jällegi ütlen, et COVID-kriis on tänaseks õnneks läbi. Turismisektor on sellel aastal õnneks kenasti taastunud ja erinevalt mitmest muust sektorist, millel läheb täna tegelikult kehvemini, on see võrreldes COVID-kriisi ajaga kasvanud. See on positiivne uudis, et turismil läheb pärast kriisi paremini. Juba ütlesin, et turismi[sektoris] tõuseb käibemaks mõnevõrra 2025. aastal, mitte varem. [Sektori] taastumine on loodetavasti selleks ajaks juba veel ulatuslikum ja kasv suurem.

Mis puudutab majutusteenuse käibemaksumäära tõusu, siis oma analüüsi põhjal julgeme öelda, et selle mõju lõpphinnale on ebaoluline. Enne siin ühe teise arupärimise vastuses tõin ka näite, et 500 eurost, mille turist siin kulutab – selle sisse ei ole [arvatud] siia sõitmise transpordikulu –, võiks käibemaksumuudatuse järel kulu olla 12 eurot suurem. Ilmselt ei ole kogu selle kulu puhul 12 eurot määrav, see on minu teada 24% kogukuludest. See ilmselt ei ole [põhjus], mille pärast turist siia tulemata jätab.

Järgmine küsimus on tulumaksutõusu kohta: "Tulumaksutõus mõjutab kindlasti eraisikute toimetulekut ja majanduslikku aktiivsust. Kas Teie arvates jääb Teie vastutusvaldkond sellest puutumata? Palun põhjendage." Ja järgmine: "Milliseid meetmeid kavandate, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid oma juhitavas valdkonnas?" Ma nüüd ei tea, kas see valdkonnaküsimus on konkreetselt Rahandusministeeriumi valdkonna kohta, aga ma julgeksin öelda, et maksumuudatused mõjutavad kindlasti kõiki valdkondi. Käibemaksu tõus [mõjutab] tarbijaid, samas jätab 2025. aastal tulumaksureform – nagu ma olen öelnud, tööjõumaksud langevad – inimestele rohkem raha kätte. See mõjutab positiivselt nii eraisikuid, töötajaid kui ka ettevõtteid. Aga loomulikult on maksutõusudel inimeste rahakotile negatiivne mõju. See on vajalik selleks, et me suudaksime oma riiki ülal pidada. Kui meie riigi rahakott on tugevas miinuses, siis kahjuks ei saa nii edasi minna, et kulud ületavad tulusid.

"Milliste erinevate huvirühmadega olete konsulteerinud enne nende reformide tegemist?" Pidasime kevadel ja suve alguses konsultatsioone erinevate ministeeriumide, nende allasutuste ja mitmete organisatsioonidega, sealhulgas nendega, mis ühendavad erinevaid tööandjaid ja ettevõtteid. Jah, aeg oli meil piiratud, aga oli erinevaid kohtumisi ja kooskõlastusringe nii ministeeriumis kui ka siin Riigikogu menetluse käigus. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Anti Poolamets, palun!

Hea härra minister! Praegu oleme ikkagi olukorras, kus juba kuuendat kvartalit on majanduslangus. Osa kvartalitest on lausa hirmutavad ka muidu teie poliitikatega küllaltki ühel meelel olevate majandusteadlaste jaoks. Nad ei saa aru, mis toimub, ja on hakanud avaldama muret. Kuidas te seda olukorda näete? Millest tuleneb teie optimism, et majandus hakkab kasvama? Kas kärped annavad seda või miski muu? Energiahinnad on kõrged. Kust me saame majanduskasvu praeguses olukorras?

Aitäh! Majanduslangus on meil tõesti pikalt olnud. Olen täna siin saalis juba öelnud, et see ei ole ainult Eesti probleem. See on laiemalt Euroopa probleem, see on meie lähinaabrite Soome ja Rootsi probleem, kes on olnud ka meie eksporditurud. On selge, et avatud majandusena see meid mõjutab.

Kas väike Eesti või Eesti valitsus üksi saab majanduslanguse seisma panna ja need probleemid lõpetada? Ilmselt meil üksi seda jõudu ei ole. See on ikkagi laiem probleem. See ei tähenda seda, et midagi ei saa teha. Järgmise aasta eelarves [teeme] kas või seda, et liigume riigieelarve kordategemise poole. See tähendab seda, et me tõmbame riigi kulusid koomale. See tähendab seda, et tulevikku vaadates meie intressikulud langevad ja me saame kasutada riigis seda raha olulisemate tegevuste jaoks. Me investeerime: järgmise aasta riigieelarves on 1,9 miljardit investeeringuid, mis aitavad infrastruktuuri rajada, annavad tööd ja loovad tulevikus uusi ühendusi. Hoonete renoveerimisse ja ehitusse [investeerime] ligi 400 miljonit, inimesed saavad jälle tööd, nende energiakulud tulevikus langevad. On IT-investeeringud, taastuvenergia investeeringud. Täna annab ka tuuleparkide ehitus tegelikult olulist tööd teedeehitajatele, tõsi küll, mitte niivõrd asfaldipanijatele, aga teedeehitajatele ja teistele sektoritele, kes seal ehituses osalevad. Kokkuvõttes toovad nad meile tulevikus soodsamad energiahinnad. Loomulikult on soodsamad energiahinnad majanduses ja kaupade hinnakujunduses olulised ja selleks, ma arvan, ongi vaja taastuvenergiasse investeerida. Seda me täna teeme.

Kindlust, et olukord hakkab paremaks minema, annab nüüd see, et inflatsioon on tugevalt alla tulnud. Inflatsiooni alla toomise üks vahend on olnud intresside tõstmine. See ongi majandust jahutanud ja on omakorda kindlasti osaline selles, et meie majandusel läheb täna raskesti. Kuid selle teine pool on see, et inflatsioon on vaja alla tuua, sest pöörases hinnakasvus oleks selle negatiivne mõju ilmselt oluliselt suurem. Samamoodi on energiahinnad languses. Loodame, et need nii ka jäävad. Talv tuleb peale, aga praegu on need võrreldes kõige kõrgemate energiahindadega oluliselt soodsamas seisus. Jah, need ei ole päris sellel tasemel, kus need paar aastat tagasi olid, aga see sõltub ka perioodist. Suvi oli päris soodne. Veel annab kindlust see, et kui inflatsioon tuleb alla, siis inimeste palgakasv ületab tegelikult inflatsiooni. See võiks anda inimestele rohkem kindlust tuua raha uuesti tarbimisse. Loodame, et ka intressitõusud lähiajal pidurduvad või jäävad tänasele tasemele seisma.

Järgmine küsimus, Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Praegu seda vastust kuulates tundub tulevikus kõik nii ilus, palgad kasvavad. Anti küsis selle kohta, kas see lisandväärtus tuleb kokkuhoiust. Aga ma saan aru, et ministeeriumid midagi kokku ei tõmba, kuskil kärpeid ei tehta, pigem tõstame makse. See 10% käibemaksu tõus kandub ju lõpphindadesse ehk selle maksab kinni tarbija. Tarbija on tööinimene ja tööinimene saab tarbida siis, kui tal on tööd. Nüüd ma küsin, millest ikkagi tuleb teie optimism, et meie töötuse tase jääb praegusega enam-vähem samale tasemele või väheneb, kuigi me kuuleme iga päev ja loeme ajalehtedest, kuidas ettevõtted panevad uksi kinni ja koondavad.

Aitäh! Tundub, et te väga ei kuula, ja teisalt teete järeldusi, mis ei vasta tõele. Alustame nendest kokkuhoiukohtadest. Erinevalt kas või EKREIKE valitsusest on tänane valitsus juba selle suvega näidanud, kui palju kokkuhoidu on tehtud ja veel tehakse. Kas või sellesama perehüvitiste riigile jõukohasemaks muutmisega hoiti nelja aasta peale riigieelarves kokku 500 miljonit. Samal ajal jäid perehüvitised jätkuvalt kõrgemale tasemele, kui need olid eelmise aasta detsembris. Jah, loomulikult võib siin reageerida, käsi vehkida, aga kahjuks ei saa samal ajal makse alandada ja toetusi tõsta, nii nagu EKREIKE valitsus arvab, et on võimalik. See lihtsalt ei ole võimalik.

Ka eelarves on meil järgmisel aastal planeeritud selged kokkuhoiukohad, ministrid on sellega tööd teinud. Nelja aasta peale on kokkuhoid kuskil 120 miljonit, täiendavaid tulusid erinevatest reformidest on kuskil 340 miljonit. See on töö, mille valitsuse ministrid suvel ära tegid. Nüüd sai seda juba järgmise aasta riigi eelarvestrateegias ja eelarves arvesse võtta. Seega on tehtud päris jõulisi kokkuhoidusid ja seda targalt ja läbimõeldult. See väide, et midagi pole tehtud, ei vasta tõele.

Tõsi on ka see, et kriisiajal on pidu peetud, nii kriisikulusid kaetud kui ka täiendavaid püsikulusid peale võetud. Kõik need toredad toetused, mida te siin nimetasite, mida tuleks aina rohkem ja rohkem teha, peab keegi kinni maksma. Riigi raha tuleb maksudest, kuskilt mujalt see ei tule. See on pannud meid olukorda, kus me peame ka maksumuudatusi tegema.

Kust tuleb minu optimism? Ei, seda optimismi pole liiga palju. Loomulikult on meil majanduses keerulised ajad, aga ma juba selgitasin, mis on need tänased [positiivsed] näitajad: inflatsioon on alla tulnud, energiahinnad on alla tulnud ja loodetavasti püsivad nii. Tööpuuduse numbrid ei ole väga jõuliselt kasvanud ja prognoosid näitavad, et jõuliselt need seda ka ei tee. Maksulaekumised on jätkuvalt suhteliselt tugevad, kuigi mõned on languses. Meil ei ole täna sellist klassikalist ja suurt majanduskriisi, nagu meil on olnud, kus töötus suure hooga kasvab ja maksulaekumised kahanevad. Täna seda ei ole ja on näha, et on lootust, et see majanduskriis on laugem, kui on olnud meie varasemad suured kriisid.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Sa oled mitmel korral vastustes öelnud, et järgmine aasta on 1,9 miljardit investeeringuid, mis toovad meie eelarvesse hirmsasti raha sisse. Äkki sa räägid lahti, milliste nende investeeringutega jäävad rahad Eestisse ja millistega lähevad väljapoole.

Aitäh! Ega mul kogu seda loetelu siin ees ei ole, aga kas või ehitussektor – [investeerime sinna] ligi 400 miljonit, Eesti inimesed saavad tööd, Eesti ettevõtted saavad ehitada. Ma eeldan, et kasutatakse ka Eesti materjali, näiteks sedasama Keskkonnamaja hakatakse puidust ehitama. Eeldus on see, et see on ikkagi Eesti materjal. Kõik Rail Balticu raudtee investeeringud, sajad miljonid järgnevatel aastatel [toovad kasu] Eesti ettevõtetele, kes teevad seda tööd Eesti maavaradega. Loomulikult on meil teatud toormeid vaja ka sisse tuua, metallitööstust meil siin ei ole, aga tööraha ja osaliselt ka materjaliraha jääb Eestisse. On IT-investeeringud ja Eesti ettevõtted saavad tööd, et need projektid ellu viia, teha digitaliseerimised ära nii era- kui riigisektoris. See raha jääb kõik ikkagi ju Eestisse.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Tänan juhatajat. Tänan ministrit. Kordan oma mõtet, et vähemasti on ministril pikemad vastused kui peaministril, kellele meeldib vastata poole lausega, vahel ka terve lausega. Siin on asi tunduvalt elavam ja on võimalik nendele väidetele ka vastata.

Jah, siiski võtab see kõik ohkama. Minister püüdis oponentidele kuidagi jalutuskepiga vastu virutada ja rääkis minevikuihalusest ja kuidas me siin Nõukogude võimu ihaleme. See on igav kujund, härra minister, sellepärast et me räägime, et see rohepööre tuleb meile tuttav ette. Sellistest utoopiatest oleme me kuulnud varemgi.

Minevikuihalus tuli minulgi peale, kui ma teie juttu kuulasin, sest 90-ndatel rääkis Reformierakond täitsa mõistlikku juttu turumajandusest ja vastutusest. Vähemalt jutt oli ilus, küll üsnagi majandusteaduslik õpikujutt ja aur läks tihtipeale muude asjade peale, aga vähemalt mõningaid tolleaegseid flaiereid lugedes [mõtlesin], et see on adekvaatne jutt. Jutt oli madalatest maksudest ja vähematest piirangutest. Nüüd on selle asemel vasakäärmuslike ideede lapsendamine ja te olete kimbatuses sellega, et need ei lähe [kokku] teie päheõpitud õpikutõdedega, millest mõned ei ole sugugi valed, nagu madalamad maksud ja et ettevõtlus on see, mis majandust toidab. Nüüd on kardinaalselt vastupidine jutt: rohkem piiranguid, utopism, kuidas muudame kogu majanduse struktuuri ära, läheme igasse eluvaldkonda sisse, isegi putukate sisse söötmiseni välja. Siis hakkab elu muutuma. Kliimapaanika hõlmab kõiki valdkondi. Kui te ütlete, et maksud pole hakanud õieti veel mõju avaldama, siis mul tuleb küll külm higi otsaette. Kui meil on olnud juba kuus kvartalit majanduslangus ja see on varasema poliitika tõttu, siis mis hakkab edasi saama? Teil tuleb endal varsti paanikahoog peale, ma kardan, ja see ei ole enam kliimapaanika, see on valitsemispaanika.

Tuletame meelde, et 2019 käisid [ajakirjandusest] läbi uudised, et oi, CO₂-kvoodi hind tõusis 28 euroni tonni eest. Aastal 2022 oli see 96 eurot tonni eest ja see käib veel kõrgemal ära, üle 100 [euro]. Kuidas siis nii? See on ju selge, et väga paljud tööstused ei ela seda üle. See on üks peamine [põhjus] majanduslanguse taga. Meie metsatööstus – jah, sellele on ka sõja mõju, aga CO₂-kvoot ja energiahinnad mõjutavad ju kõike. Need jutud tuleviku ilust, kus toimub tohutu majanduslik murrang – see visioon on lahja. Seletage see visioon lahti, millest Kaja Kallas on siin rääkinud, et tulevikus on rohepööre ja kogu majandusstruktuur muutub. Me näeme küll, kuidas muutub: on majanduslangus.

Palun lisaaega ka. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Energiavaesuse külvamine ei võimalda paraku normaalset majanduskasvu. Kõigil asjadel on piirid, ka kokkuhoiul on piirid.

Kuulsin veel rahandusministri juttu, lausa leegitsevat juttu 15 minuti linna kaitseks, autostumise vastu. Te ise olete tüüpiline valglinnastuja, kes Rae vallast oma eramust mõnusalt Tallinna kesklinna süstib ja tagasi läheb. Näidake eeskuju! Tehke 15 minuti linn, jala kõndimise [võimalus], näidake ette, eeskuju nakkab. Teil [sõidab] siin üks mees kasti[rattaga], mis on maja ees. Võtke ka kastikas. Ta on teil fraktsiooni koosolekul kindlasti võimeline selle maha müüma.

Majanduspoliitilised ideed – mis nendega teha, kui Kaja Kallas ütleb Riigikogu ees, et Rootsi ettevõtlusele tehtav miljardikingitus ja raha Eestist välja suunamine on meile kasulik, sest turgutades Rootsi ja Põhjamaade majandust, võib see omakorda olla meie majanduse pandiks, sest kui Rootsil läheb hästi, siis äkki nad ostavad Eestilt ka? No ei! See tsitaat oli hirmutav. Vaatame neid numbreid: väliskaubandus jätkas rekordtasemelt langemist, eksport vähenes, ka impordi varasem kasv lõppes. Statistikaameti andmeil langes Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodang lisaks Eestile veel ainult Lätis. Ja nii edasi ja nii edasi. Niimoodi lihtsalt ei tule august välja.

Mõelge sellele, nostalgitsege, lugege oma vanu flaiereid 90-ndatest ja mõelge madalamatele maksudele. Te ütlesite, et ei saa [teha] madalamaid makse ja kõrgemaid toetusi. Aga EKRE ju tegi seda, et vähendas jõuliselt kütuseaktsiisi, ja me saime Euroopa suurima hinnalanguse. Oli ka makse, mida koguda. Meie osalusega valitsuses seda tehti. Kui palju me Lätist raha koju tõime? Sadu miljoneid. Lõpuks ometi! Keegi ei suutnud seda ära teha. Praegu te [tõstate] käibemaksu turismisektorile, mis siiamaani võbeleb COVID-i valudes. See ei ole tegelikult ju taastunud, paljud [ettevõtted] lõpetasid tegevuse. See on näiline taastumine.

Selle asemel, et selle mütoloogiaga edasi tegeleda, läheme turumajanduse aluspõhimõtete juurde. Aitame ettevõtlust, turgutame seda, mitte ei ruineeri ülikõrgete energiahindadega. Seda tehnoloogilist revolutsiooni, mida te lubate, ei tule. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Siin enne väideti, et me oleme midagi valesti rääkinud. Tegelikult elektri hind tõusis ikka enne sõda ja süüdi ei ole kuidagi Eestis gaasiga elektritootmine. Eestis elektrit gaasiga praktiliselt ei toodeta, kui me ei nimeta gaasiga elektritootmiseks [seda, mida tehakse] Narvas, kasutades gaasijäätmeid. Eleringil on ka see võimekus olemas. Kui tekib kriisiolukord, siis ta paneb oma gaasiturbiinid käima. Jah, Leedu toodab tõesti gaasist, aga see ei mõjutanud Eestis elektri hinda enne kolmanda kõrgepingeliini avamist Läti ja Eesti vahel. Aga see võimekus, et Soome elekter saaks minna otse suuremas mahus Lätti ja Leetu, mõjutas. Nii kui kõrgepingeliin avati, nii tõusis kahe päeva pärast – võite vaadata börsielektri hinda – elektri hind.

Märtsi keskpaigas olid Alexela kaks omanikku, vennad Hääled Ameerikas hommikul lepingut sõlmimas, et osta kümneks aastaks LNG-d ja rentida viimane sel hetkel turul olnud LNG-laev. Samal päeval tegi üle-eelmine valitsus otsuse alustada läbirääkimisi soomlastega, et laev läheks hoopis Soome ja Soomes oleks LNG‑terminal. Seal unustati [üks] asi ära: see Balticconnectori toru, mis on siin merepõhjas, on palju peenem kui näiteks Inčukalnsist tulev toru. Nüüd on üks soolikas tehtud, täna ta lekib. Sellega pidurdati tegelikkuses erainvestori tegevust. Siis lepiti kokku, et erainvestor ehitab valmis haalamiskai ja Elering ühenduse. Kui ei oleks sel hetkel sekkutud ja oleks lastud eraettevõtjal see haalamiskai koos kõigega valmis ehitada ja lubatud ka seda, et sellelsamal haalamiskail alustatakse opereerimist, [siis oleks saanud gaasi soodsamalt], gaasi hinnaks pakuti 50 eurot megavatt-tund. Sellel talvel oli see kõrghetkel 285 eurot megavatt-tund. Ärme räägi üle-eelmisest aastast, räägime praegusest. Jah, Eestis tasub haalamiskai teha siis, kui antakse garantii, et Venemaalt gaasi ei tule. Leedus olevat terminali toetab riik. Soome käib praegu Euroopa Liiduga kohut, sest Soome terminali ehitusse investeeris riik otse.

Oluline on energiahindade all hoidmine. [Mõni] räägib nii, nagu peaministergi siin kõnepuldis üks esmaspäev ütles, et energiahinnad on kõvasti langenud. Tegelikult on energiahinnad võrreldes kahe aasta taguse [ajaga] üle kahe korra kõrgemad, ka täna, ka suvel mõnel päeval. [Need päevad], kui börsihind on nullis või nii-öelda miinuses, on üksikud. Vaatame keskmist hinda. See on kõrgem, kui oli kaks aastat tagasi. Need on sõna otseses mõttes need [asjad], mis on mõjutanud meie majandust ja meie inimeste hakkamasaamist. Nende tõttu on kõik hinnad tõusnud ja on olnud inflatsioon, sest me ei ole suutnud hoida sisendhindasid kontrolli all. Samal ajal on näiteks Saksamaa seda teinud. Seal on see küsimus.

Kui küsiti, milline on olnud selle valitsuse kokkuhoiukoht, siis ministri [jutust] siin pukis selgus, et ainuke kokkuhoiukoht on olnud suurperede toetuse vähendamine. Te kujutate ette! Aga see ei [vähene] ka sel aastal, vaid järgmisel aastal. Siis rõhutatakse, et järgmisel aastal on [toetus] ikka suurem, kui oli üle-eelmisel aastal.

Kas soovite lisaaega?

Jaa, palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kevadel lubati, et valitsus teeb kokkuhoidu. Nüüd kuulsime, et seda on nelja aasta peale maksimaalselt 120 miljonit. Küsige [selle kohta] ükskõik millise ministri käest, kui need neljasilmavestlused on, [ja saate teada, et] ei ole praktiliselt ühtegi ministeeriumit, kus valgekraede kulu ei oleks võimalik 20% kokku hoida. Ärme too siin jälle [jutuks] õpetajaid ja päästjaid. Ma räägin, et kui ministeeriumis 30 000 töökoha pealt 20% [töötajaid] koju saata, siis ei tekiks mingisugust küsimust. Pean muidugi rõhutama, et koristajaid ei tohi saata, sest siis on nädala pärast selge, kui prügi on koristamata, et midagi on jama. Bürokraatia vähendamist oleks aga Eestis kindlasti vaja, sest ettevõtjad ja inimesed ootavad seda iga päev.

Ma saan aru, et bürokraatia vähendamine on see, et [kaotatakse e-posti aadresse]. Järgmine minister tuleb kohe siia pukki, tema käest saab küsida, miks meil mõni meiliboks ära võetakse, nimeline [e-posti aadress] kaob ära ja isikukoodiga jääb. Meil jäi täna rahanduskomisjonis õhku küsimus, et mida see nüüd paremaks teeb. Nimega ei tohi olla, aga isikukoodiga tohib olla. Kui järgmisel aastal saadetakse meile meili peale mingi sõnum ja me ei ole seda kogemata viie päeva jooksul näinud, siis [loetakse see kättesaaduks] ikka. Varem pidi selle ikka avama. Sama on ka ettevõtjate poole peal.

Ma loodan, et mõistus tuleb koju. Selle automaksuga, praegu tundub küll, võetakse peredelt viimane raha ära, rääkimata pensionäridest, aga eriti peredelt. Kui täna räägitakse kolme lapsega perele, et ta peaks võtma endale väikese auto ja sellega lapsi kooli viima, siis ma arvan, et räägivad need, kellel ei ole kodus kunagi kolme last olnud. Lihtsalt ei ole olnud. Minul on, ma olen üles kasvatanud kolm last. Ma tean, kui palju vaeva on mu abikaasa pidanud nägema, et mu lapsed saaksid kõikides huviringides käia, õigel ajal koolis olla, lasteaias ära käia. Seda ei ole võimalik teha turvaliselt pisikese autoga ja vaevalt saaks pere hakkama ühe autoga, sest lapsed vajavad erinevatesse kohtadesse [viimist] ja mõlemad [vanemad] peavad tööl käima, et peret ülal pidada, sest tänane valitsus ju vähendab suurperede toetust. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Meie tänane 10. päevakorrapunkt ehk arupärimisele nr 80 vastamine lükkub edasi. Täpselt samamoodi lükkub edasi ka meie 11. päevakorrapunkt, arupärimisele nr 89 vastamine.

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Maria Jufereva-Skuratovski, Andre Hanimäe, Jaanus Karilaidi, Ester Karuse, Aleksei Jevgrafovi, Tõnis Möldri ja Lauri Laatsi 8. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine nr 69 majutusasutuste käibemaksu tõstmise kohta. Arupärijate esindajana palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Aabi. Palun!

Tänan, austatud esimees! Head kolleegid, Riigikogu liikmed, kes on siia veel jäänud, ja lugupeetud minister, kes kuulab arupärimist! Tutvustan arupärimise sisu.

Selle arupärimise on esitanud Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Jah, kahetsusväärsetel asjaoludel on arupärimine esitatud juba 8. mail ja praegu on sellest ikka palju-palju aega mööda läinud ja ka asjaolud on muutunud. Vahepeal oleme me saanud rohkem selgust valitsuse plaanide kohta, mis puudutavad järgmise aasta ja järgmise nelja aasta eelarvet, ning maksupakettide kohta. Niisuguseks üldisemaks lähenemiseks enne, kui ma lähen konkreetse küsimuse, konkreetse teema juurde, [tuletan] ikkagi [meelde], et kevadel, kui tuldi väga kiirkorras välja teatud maksutõusude paketiga, küsis opositsioon mitmeid kordi nii rahandusministrilt kui ka teistelt ministritelt ja peaministrilt, kus on need prognoosid, milline on mõju majandusele ja teatud sektoritele. Arupärimine räägib just majutusasutuste käibemaksust. Oli õhus ka see [küsimus], kuidas majutusasutuste konkurentsivõime säilib, kui ümberkaudsetes riikides on soodusmäärad üldiselt madalamad.

Ega nüüdseks midagi targemat ei ole juhtunud. Me teame nüüd, et maksukoormus kasvab järgmise aasta algusest hüppeliselt. Me teame ju käibemaksu tõusudest, kusjuures ka soodusmääradega käibemaksusid tõstetakse. Selle mõju on üle 200 miljoni, [nii palju] peaks see eelarvele plussi tooma, aga see võetakse ikkagi maksumaksja taskust üle põllu. Nii nagu on öeldud, see on tegelt regressiivne maks ehk siis väiksema sissetulekuga inimesed maksavad proportsionaalselt suurema osa oma sissetulekust. Selle üle ei tasu vaielda ka rahandusministril, sest tema erakonnakaaslane, sotsiaal[kaitse]minister on oma arvamuses nende maksupakettide kohta just nii öelnud.

Vaatame ka neid plaane, mis otseselt veel järgmist aastat ei puuduta, aga [rakenduksid] alates 2025. aastast. Noh, tulumaksureform, nii-öelda reform, on tegelikult seadusega juba kinnitatud. See viib eelarvest kogumõjus välja ligi 300 [miljonit], samas tõuseb maksuprotsent. Täna me kuulsime automaksu täpsemast plaanist, [mis peaks tooma riigile] 230 miljonit. Siis on see kaasav maksustamine, 400 miljonit x-maksu. Ise peame mõtlema ja kaasa rääkima, kust seda võtta. Töötuskindlustusmakse kohta ma tean küll, et ka Tiit Riisalo protestis, et see RES-is sellisena sees on, aga nii ta on. Ma ei tea, kes selle sinna sisse kirjutas, ju siis rahandusminister. See tähendab omakorda mingi 100 miljonit tööandjatelt ja töövõtjatelt kokku. Nii et kui me selle paketi kokku liidame, siis saamegi miljardi.

Ega siis maksude tõstmises iseenesest ei ole ju mingi saatan peidus, oleneb, kuidas ja milliseid makse kehtestatakse. Pean endiselt kordama, et Keskerakond räägib maksudebatis pigem astmelisest tulumaksust, ettevõtete klassikalisest tulumaksust ja varamaksudest. Siis ikkagi võetaks maksu nendelt, kellelt seda tegelt võtta on, kellel on rohkem vara ja jõukust ja kellele maksude juurde panemine ei tähendaks nende igapäevaelu viimist täielikult toimetulekupiirile. See on siis sissejuhatuseks.

Nüüd konkreetsest arupärimisest. Esialgu oli valitsusel plaan tõsta ka majutusasutuste 9%-line käibemaksu soodusmäär 22%-le. Siis käis suur-suur sõda. Kõigeks selleks oli ka vähe aega ja majutusasutused ütlesid, et ega neid sellesse plaani alguses tegelikult ei kaasatud. Peeti pikalt läbirääkimisi, noh, see on ka niisugune taktika, et kõigepealt hirmutatakse 22-ga, pärast tehakse 13 ja siis tundub juba väga hea olevat. Vahepeal jäid jalgu ka meediaettevõtted, kelle 5%-list soodusmäära suurendati 9% peale. Nagu see oleks solidaarne, et kõik peavad pingutama. Aga seal olid hoopis teised põhjendused taga, kui meediaettevõtetele soodusmäär kehtestati. Igal juhul on 5%-line soodusmäär kadunud, nüüd on kõrgemad soodusmäärad ka meediale ja majutusasutustele. Meie küsimustes on küsitud, kuidas see mõjub majandusele ja konkreetselt majutusasutustele, turismisektorile. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan küsimuse eest. Tõepoolest, [arupärimise] esitaja juba põhiosas formuleeris, milles küsimus on. Kindlasti oleks siin puldis olla tunduvalt ebameeldivam, kui see esialgne plaan tõsta majutusasutuste käibemaks 9%-lt 22%-le oleks realiseerunud. See ei realiseerunud. Riigikogus 19. juunil vastuvõetud seadusemuudatustes sätestati majutusasutuste vähendatud maksumäär ja tõsteti see 9%-lt 13%-le. Sellel on loomulikult olemas oma põhjendus. Riigieelarve miinuse vähendamiseks ja eelarve tasakaalu saavutamise suunas liikumiseks on vajalik leida kokkuhoiukohti ja see on üks neist.

Samas, teiselt poolt on turism oluline eksportiv majandusharu, milles Eesti konkureerib välisturistide pärast kogu Euroopaga. Sellepärast on suures osas Euroopa riikides kehtestatud turismisektori konkurentsivõime parandamiseks ja ekspordi kasvatamiseks majutusteenustele alandatud käibemaksumäär. Lätis on see 12%, Soomes hetkel 10%, aga sealses koalitsioonilepingus on kirjas, et on plaan tõsta see 14%-le, Kreekas on 13% ja Horvaatias 13%. On ka üksikuid erandeid, kus see on päris kõrge, näiteks Taanis on 25%. Need kaks asja kokkuvõttes, ma arvan, tekitasidki lõpuks sellise lahenduse, et 22%-ni me majutusasutuste maksumäära ei tõstnud. Seda ei toimunud ja jõuti sellisele enam-vähem mõistlikule lahendusele. Osalesin ka ise aktiivselt selles protsessis. Olles töötanud turismisektoris õige mitu head aastat, olin algusest peale selle suure tõusu vastu ja on hea, et diskussioonis nii sektori endaga kui valitsuse teiste liikmetega ja lõpuks siin Riigikogus see kompromiss leiti. Nii palju siis esimese küsimuse vastuseks.

Teine küsimus on see: "Majutussektori käibemaksu tõstmisest loodab valitsus saada 20 miljonit eurot maksutulu. Kas arvesse on võetud ka saamata jäävat maksutulu, kui majutussektorit peaks tabama pankrotilaine?" Jah, tõepoolest see 20 miljonit oli arvestatud 22% pealt. Nüüd oleks mu vastus selline, et kuna majutuse käibemaks tõuseb vähem, kui algselt plaanitud, on muutunud ka maksutuluprognoosid. Rahandusministeeriumi hinnangul laekub majutusasutuste käibemaksumuudatuste tulemusel riigile aastas täiendavat käibemaksu 7 miljonit eurot. Loomulikult mõjutab sektorit ka see väiksem tõus. Siin näitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asjatundjate tehtud mudel, et see võiks mõjuda nõudlusele suurusjärgus 2–3% ja samas suurusjärgus ka majutusteenuse lõpphinnale.

Arvestades seda, et uuringute järgi kulutavad turistid majutusele umbes viiendiku reisile tehtavatest kulutustest, mõjutab välisturistide vähenemine tõepoolest ka teisi turismiga seotud valdkondi. Eeltoodud protsentidele viidates me julgeme teha prognoosi, et see mõju ei ole märkimisväärne. Selle tõttu oleme üsna kindlad, et sellega ei kaasne pankrotilainet. Kui me vaatame praegust seisu turismisektoris, siis on selge, et loomulikult ei ole me jõudnud COVID-i eelsele tasemele. Kui vaadata kogu meie keskkonda ja viimaste aastate arenguid, nii tervise- või COVID-i kriisi kui ka tegelikult [Ukraina] sõda, on näha, et loomulikult on need sektorile ühelt poolt oma jälje jätnud. Teiselt poolt on viimase pooleteise aasta jooksul olnud selgelt positiivsed trendid. Olles pidevas suhtluses turismisektoriga, julgen ma väita, et raskustest saadakse üle. Kas me jõuame COVID-i eelsele tasemele? See sõltub ennekõike sellest, mis saab nendest konfliktidest, mis meie lähipiirkondades toimuvad. Ennekõike on mõjutanud selle sektori tulemit ööbivad turistid. Kas nad tulevad meile sellisel kujul tagasi? Elame, näeme. Ma võin kindlasti anda pärast ülevaate ka riigi meetmetest, mis on mõeldud selleks, et see olukord tekiks.

Kõige keerulisem küsimus on loomulikult Vene turist. Nagu ütlesin, olen ise turismisektoris töötanud. Sel ajal, kui me tegelikult tegime maksimaalselt suuri jõupingutusi, et siia Vene turisti saada, oli Eestist kujunenud pigem sellise jõukama keskklassi turismisihtkoht. Tõsi ta on, et Eesti turismisektor teenis nendelt turistidelt päris korralikult. Loomulikult tuleb töötada selle nimel, et leida uusi lahendusi, uusi sihtturge, ja selle nimel me pingutame. Olen kohtunud kaks korda Soome majandusministriga ja planeerime ka mõningaid ühistegevusi, sest eks neilgi ole samad probleemid. Ida-Soome kannatab täpselt samamoodi, tegelikult terve Soome, aga ennekõike Ida-Soome ja meil ennekõike Ida-Viru.

Niisiis, kolmas küsimus: "Kui palju töökohti valitsuse analüüsi tulemusel turismisektoris kaob pärast käibemaksumäära tõusu?" Lühike vastus on, et nõudluse vähenemise tõttu väheneb hõivatute arv turismisektoris ja seda teenindavates [majandus]harudes MKM-i hinnangul 200–300 inimese võrra. Loodame, et see mudel on õige, ja selle tõttu võib teha järelduse, et mõju ei ole suur. Oluline on lisada, et teenuse hind on ainult üks nõudlust mõjutavatest teguritest. Olulised on ka välisturistide arvu kasvatamisel tehtavad turundustegevused Eesti kui reisisihtkoha müümiseks, siin suursündmuste, konverentside korraldamiseks, toetamiseks ja nõnda edasi. Need on ka riikliku turismipoliitika fookuses.

Toon mõned praktilised näited, sest ma kujutan ette, et Riigikogu liikmed ei ole igapäevaselt kursis, mis meetmed on täpselt avatud. Praegu on turismivaldkonnas avatud rahvusvaheliste suursündmuste ja konverentside toetamise meede, see on 6,3 miljonit eurot sellel Euroopa Liidu eelarveperioodil. Suurkontsertide finantseerimise programm on 4 miljonit eurot. Rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse taotlemise programm, et saada selliseid olulisi tuntud üritusi [Eestisse], on igal aastal 100 000 eurot. Turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimise programm on 7,9 miljonit eurot. See on pisut kantseliitlik sõnastus, aga see tegelikult keskendub regionaalsete turismiorganisatsioonide arendamisele, et nad oskaksid ja saaksid just konkreetseid piirkondi paremini turundada. Kohe sel aastal on tulemas ka turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus 4 miljonit eurot. Teadupärast on turismiäri seotud mitmete rahvusvaheliste infosüsteemidega ja tõsi ta on, et ka seal kõikvõimalikud litsentsid kallinevad. Toetame siis ka seda. Sellised oleksid lühidalt minu vastused.

Aitäh, härra minister! Teile on ka küsimusi. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Tänan, lugupeetud minister! Vastus oli päris põhjalik ja ma tean, et teil on seal veel andmeid ette lugeda. Aga me ei saa vaadata seda käibemaksumäära, mis majutusasutustel on, eraldiseisvalt. Kõik teised maksude tõusud mõjutavad kindlasti erinevaid sektoreid, sealhulgas majutussektorit. Majutussektor, nii nagu te ise ütlesite, on üks osa kogu turismisektorist ja majutusasutuste kõrge maksumäär mõjutab kindlasti kogu turismisektorit, kus on turismifirmad, transpordifirmad, toitlustusfirmad ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Teie peaksite majandus‑ ja infotehnoloogiaministrina esitama valitsuses siiski ka neid ettepanekuid, kuidas majandust võiks elavdada, sest maksude tõstmine nii või teisiti jahutab majandust. Mida te suudate lähiaastatel majanduse elavdamiseks ära teha? See on küll laiem küsimus kui see kitsas, mis oli esitatud.

Ega mul väga laialdast Riigikogus arupärimisele vastamise praktikat ei ole, aga ütleme nii, et ma ei tahaks sellist laiemat maksudebatti siin avada. Kuigi minu sisemine veendumus on, et see seisab meil tegelikult ees nii poliitiliste erakondade maailmas kui ka ühiskonnas laiemalt. Ega see probleem ei ole kuhugi kadunud, et meil on kulusid rohkem kui tulusid. Loomulikult on see meie kõigi ühine huvi, et see niimoodi ei oleks, sõltumata sellest, kes on parasjagu valitsuses. Hästi lihtsalt või lühidalt öeldes, meil on tegelikult selles paketis väga vähe võimalusi. Üks on tõepoolest majanduse elavdamine, aga me ei tohiks siin langeda nii-öelda lihtsustatud lahenduste illusiooni. See ei ole lihtne töö.

Me oleme Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaates jaganud selle kaheks. On sellised kiired, konkreetsed sammud, mida me saame teha juba selle aasta jooksul ja seda sektoritega läbi rääkides. Ennekõike on meil praegu löögi all töötlev tööstus. Turism on stabiliseerunud, teenindussektor on isegi kasvutrendis, nii et ennekõike [kannatab] töötlev tööstus. Loomulikult on seda mõjutanud meie lähimate ekspordipartnerite kehv seis. Kuhu Eesti ettevõtted ekspordivad? 75% ulatuses on need Skandinaavia maad, Baltikum ja siis paar suuremat partnerit Euroopa Liidus: Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Seal on tulenevalt üldisest keskkonnast ja üldisest globaalsest ebastabiilsusest igal pool turgude seis kehvapoolne. See on konteksti andmiseks.

Kuidas me saame siis ettevõtteid aidata? Loomulikult on Eesti riigil mingisugune hulk, küll piiratud, aga siiski teatud hulk vahendeid ja valdavalt korraldab neid MKM-i haldusalas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Mul on tegelikult kolmapäeval vastav pressikonverentsilaadne üritus, kus me räägime koos EIS-iga sellest, mida me saame kiiremas korras Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse [parandamiseks] teha. See on sektoriga läbi räägitud. Toon ühe näite. On öeldud, et selleks, et leida uusi kliente nii olemasolevatel turgudel kui ka uutel turgudel, on kõige kiirem ja efektiivsem meetod potentsiaalsete klientide Eestisse toomine. Tavapäraselt toetame me ennekõike juba väljakujunenud traditsioonilistel suurtel messidel osalemist, mis on valdavalt sektori enda välja valitud. Need on reeglina edukad ja nende mõjusust on võimalik mõõta. Aga nüüd siis tõstame vahendeid ümber selleks, et tuua koostöös erialaliitudega neid potentsiaalseid kliente siia kiiresti juba selle aasta jooksul. See on üks vaade sellele.

Teine vaade on see, et varem või hiljem jõuame me tööjõuturu vajaduste või tööjõuvajaduste juurde. See on sihuke, jah, täiesti kahetine ja tõsist dilemmat tekitav küsimus. Ühelt poolt me tunnetame neid trende, et kuskilt paistab võimalik tööpuudus, ja teiselt poolt ise aktiivselt ettevõtetega suheldes kuuleme igapäevaselt ka tööjõupuudusest. Siin ongi selline kerge probleem, kuidas need kaks asja kokku viia. Toon lihtsalt näiteks ühe konkreetse sammu: 1. jaanuarist jõustub uus, just valitsuse läbinud tööhõiveprogramm, mida viib ellu töötukassa ja kus me üritame sihtida inimestele võimalikult hästi neid töötukassa tööturuteenuseid ehk koolitusi, mis vastavad tööturu vajadustele.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Arupärijate esindajana palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi. Palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Hea minister! Teen mõned tähelepanekud. Täna oli siin arupärimistele vastamas ka rahandusminister. Kui tema käest küsiti juba varasemates arupärimistes majutusasutuste käibemaksu tõusu kohta ja et millal on plaanis teha sellist analüüsi, kuidas need maksumuudatused on mõjunud majandusele, erinevatele sektoritele ja ka majutusasutustele laiemalt, siis tema ütles, et Rahandusministeeriumil on plaanis analüüsida seda 2028. aastal. Eks ta natukene kummaline tundub. Ma loodan, et majandus- ja infotehnoloogiaminister jälgib ikkagi ka jooksvalt, mis selles sektoris toimub, nii nagu ta rääkis. See oli ausalt öelda niisugune väga kantseliitlik vastus Rahandusministeeriumi plaani kohta hinnata seda 2028. Aga nii ta kahjuks siin kõlas.

Mis puudutab üldiselt majanduse elavdamist, siis jah, selle kõige suurem eestkõneleja on just rahandusminister, kes ütles, et lisaks on kärpimised, mida me veel täpselt küll ei tea ja mille tegemiseks peavad kolm ministeeriumi 2025. aastaks kokku hoidma 150 miljonit. Ühte-teist on kokku hoitud juba järgmiseks aastaks. Ega siis kokkuhoid pole paha, ainult et kui sellega saavad pihta mingid olulised teenused ja oluline toimimine riigiasutustes, siis elu tavaliselt lihtsamaks ei lähe. Näiteks siis, kui ettevõtja peab mingeid lubasid taotlema ja see lubade taotlemine, bürokraatia läheb veel hullemaks, kuna lihtsalt ressurssi ei ole. Kärpimise juures peab alati olema mingi mõistlik sisuline vaade. Tavaliselt seda tehakse nii, et analüüsitakse, kuidas mingi asutus või mingi valdkond või ministeerium toimib, millised on asutused, sihtasutused ja nii edasi selle all ja üritatakse konsolideerimise, dubleerimise kaotamise ja ka tugiteenuste konsolideerimise abil ühte kohta leida seda õiget efekti, et kulud tulevikus ei paisuks. Järgmise aasta kokkuhoid ei ole iga kord kohe nii suur, sest tihtipeale tuleb natukene [raha] sisse panna, et reform läbi viia, ja siis tulevikus on mingi käegakatsutav efekt, nii et selle teenuse või abi või tegevuse kvaliteet paraneb ja selleks ei kulu rohkem raha. Üldiselt on riigireformi tegevus selline.

Mis puudutab nüüd majanduse elavdamist, siis on räägitud, et kiirendatud korras üritatakse kasutusele võtta erinevate Euroopa Liidu rahastute, fondide programme ja meetmeid. Me olime austatud ministriga Narvas, rääkisime õiglase ülemineku fondist, õiglase ülemineku kavast ja nendest meetmetest. Jah, paljudel objektiivsetel põhjustel, aga natukene vist ka selle tõttu, et vahepeal kadus see prioritiseerimine või eesmärk, et [teha] seda siiski kiiresti-kiiresti – muidugi mõjutab seda sõda ja kogu investeerimisolukord Eestis –, on oht, et neid rahasid ei suudeta kasutada. Täpselt sama puudutab ka teisi eurorahasid erinevatest rahastutest, järgmise rahastusperioodi programmidest ja meetmetest. Rahandusminister on öelnud, et järgmisel aastal peaks euroraha kasutama kokku 1,2–1,3 miljardit.

On selge, et mingid suured jupid tehakse ära. Muidugi elavdavad ka need teatud mõttes majandust, olgu need Rail Balticu või mingid riigi investeeringud, mille jaoks ei ole sellist konkurssi, kus osalevad ettevõtted või omavalitsused. Need jupid tõenäoliselt tehakse enamuses ära. Aga mingid meetmed, kus kasusaaja on ettevõte või omavalitsus ja mis elavdaks just nii regionaalset [majandust] kui ka ettevõtlust [üldiselt], on siiski minu arust päris suur küsimärk. Vaadates kogu seda keskkonda, kus laenuintressid on tugevasti tõusnud – need mõjuvad negatiivselt nii ettevõtjale kui omavalitsusele –, [tekib küsimus], kuidas on ettevõtjal või omavalitsusel võimalik panna [juurde] omaosalus. Või näiteks omavalitsusmaastikul võib juhtuda, et see teeb olukorra veel ebavõrdsemaks. Ehk siis kuldne ring, võib-olla Tartu linna piirkond ja Tallinn ehk suudavad leida need omaosaluse rahad …

Kas soovite lisaaega?

Jah, paluks üks minut.

Üks minut lisaaega.

… aga tõeline oht on hajaasustusega valdades ja omavalitsustes, kus me näeme, et on tõsised probleemid. Tahetakse küll öelda, et omavalitsused on nendes probleemides ise süüdi olnud. Ma arvan, et see ei ole õige väide, sellepärast et viimase pooleteise aasta hinnatõusud, laenuintresside tõusud – kõigil on ju mingid laenud, ka omavalitsustel –, palgatõusud – mida dikteeris riik, sest kui õpetajate palka tõsteti, siis pidi tõstma ka lasteaiaõpetajate palka, mida maksab ju omavalitsus – on tekitanud sinna 15–20% reaaltulude vähenemist. Reaaltulude vähenemist! Siin on tõsine probleem, kuidas neid eurorahasid kasutusele võetakse ja kui palju need suudavad üldse majandust elavdada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Järgnevalt meie tänane 13. päevakorrapunkt, arupärimine, mis on samuti majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. See on Riigikogu liikmete Rain Epleri, Henn Põlluaasa ja Kert Kingo 11. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine inflatsiooni mõju kohta [ministri] juhitava ministeeriumi haldusalale. Arupärijate esindajana ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

Aitäh! Reformierakonna juhitud valitsused on viinud Eesti enneolematusse majanduskriisi. Meil on Euroopa kõige suurem majanduslangus kestnud juba kuus kuud, oleme täiesti pidurdamatult allapoole läinud. Meil on olnud Euroopa kõige suurem inflatsioon ja hinnatõus, mis tänaseks on küll aeglustunud, aga ei ole mitte kuskile kadunud. See tähendab seda, et meie raha, meie inimeste, ettevõtete, riigi, omavalitsuste, kõikide raha on tegelikult kaotanud oma väärtust hinnanguliselt 30–50%, nii et sama raha eest saab oluliselt vähem. Paradoksaalsel kombel on see inflatsioon toonud kaasa parema laekumise riigikassasse, maksulaekumiste kasvu. Aga see on ainult näiline ja petlik, sellepärast et kulud on samal ajal oluliselt kasvanud, kõik sisendihinnad on kasvanud. Energia hind on meil kaks korda suurem, kui oli veel mõni aeg tagasi.

Kõike seda oleks saanud vältida, neid rallivaid energiahindu, mis on selle inflatsiooni põhisüüdlane. Kuid sellega valitsus ei tegelenud, valitsust see ei huvitanud, nii nagu valitsust ei huvita täiesti arusaamatul kombel ka tohutu majanduslangus. Pehmelt öeldes väga-väga kummaline oli kuulata siin rahandusministri vastuseid erinevatele arupärimistele. Ta püüdis musta valgeks teha ja rääkis, kuidas maksutõusudega maksud hoopistükkis vähenevad ja nii edasi ja nii edasi.

Kahtlemata mõjutab kogu see olukord ju otseselt meie erinevate ministeeriumide tegevust, sest inflatsiooni tõttu, nagu ma ütlesin, on hinnad tõusnud, kulutused tõusnud ja on tulnud teha ka palgatõuse. Arvestades veel meid kõiki ees ootavaid erinevaid maksutõuse – käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu, automaksu ja nii edasi ja nii edasi, ka erinevate aktsiiside ja muude asjade ja maksude tõuse –, sõltub sellest tegelikult selle raha reaalne ekvivalent, mida ministeeriumidel kasutada on. See saab täpselt samamoodi kahjustada nagu meie inimeste ja ettevõtete toimetulek.

Seetõttu ongi meil majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole mitmed küsimused, kuidas ministeerium selle järsult kasvanud ja järgmisel aastal kindlasti veel omakorda järsult kasvava inflatsiooni tingimustes hakkama saab. Kuidas see mõjutab Majandus- ja [Kommunikatsiooni]ministeeriumi haldusala? See puudutab ju kõike kirjaklambrist kuni autode ja kinnisvarahoolduseni ja kogu muud tegevust. Mõtleme kas või sellele, et varem oleks meil olnud vaja panna mitusada miljonit infotehnoloogia kaasajastamise alla, et erinevad sidetornid ja andmebaasid omavahel toimima panna ja et kogu see süsteem töötaks, aga täna on need summad, mida selleks vaja on, kordades ja kordades suuremad. See on ainult üks näide, aga neid asju, valdkondi, millega ministeerium tegeleb, on ju palju rohkem. Nii et loodame saada ministrilt oluliselt paremaid vastuseid, kui me siin rahandusministrilt kuulsime. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan küsimuste eest. Neid on siin tõepoolest õige mitu tükki, kokku viis. Vastan kõigile ja neljanda-viienda küsimuse oleme grupeerinud, andes ühe tervikliku vastuse. Esmalt räägin faktoloogiast. Tõsi ta on, et inflatsioon kasvab. Sealjuures kasvavad ka majanduse nominaalne maht ning maksutulu. See ei ole paradoks, aga nii ta tõesti on, et kui maksutulu tõuseb, siis riigi tasandil tervikuna see eelarvepositsiooni ei mõjuta. Fakte meelde tuletades, 2022. aasta augustis oli inflatsioon [üle] 20%, augustis 2023 oli aga 4,6% ja septembris langes aastases võrdluses 4,2%-ni. Selles mõttes on olukord saadud loodetavasti kontrolli alla. Eks see ole selle raha- või monetaarpoliitika tulemus, mida meie eurotsooni kontekstis teeb ennekõike Eesti Pank läbi Euroopa Keskpanga. Loomulikult on sellel omad järelmid, aga see ei ole selle küsimuse põhiline subjekt.

Rahandusministeeriumi suveprognoosi järgi on käesoleva aasta inflatsioon 9%, 2024. aastal 4,6% ja edaspidi 2,5%. Loomulikult see suurendab sisseostetavate kaupade ja teenuste ning investeeringute maksumust, aga nagu need numbrid näitavad, on halvad ajad, see peaaegu hüperinflatsiooni aeg loodetavasti möödumas. Selles mõttes vaataks tulevikku pigem ettevaatliku optimismiga.

Nüüd, kuidas ministeerium on selleks valmistunud? Teadupärast võttis valitsus 2024. aasta eelarve tegemisel endale ülesandeks otsida kõikide ministeeriumide lõikes kokkuhoiukohti, tõmmata kulusid kokku. Loomulikult saab selle käigus kogu kulubaasi ümber vaadata ja anda realistliku hinnangu, mida selle raha eest saab või ei saa. Selle tõttu on meil järgmiseks aastaks üsna hea ülevaade olemas. Mida ma tahaksin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tausta pisut avades veel märkida, on see, et meie kärpe suuruseks 2024. aastal kujunes lõpuks 6,8 miljonit eurot. Loomulikult me ei eelda, et kellelegi selle eest medal kaela riputatakse. Ministeeriumid ongi pisut erinevad, aga selgus, et MKM on selles kontekstis suurim baaseelarve vabastaja ja kogu 2024. aasta kärpest oli meil au teha 15%. Veel kord küsimusele vastates: seda kõike tehes sai loomulikult vaadatud, et allesjääva summaga saaksid ministeerium ja tema allasutused viisakalt ära majandatud.

Teine küsimus: "Milliseid kulusid võib inflatsiooni kasv kaasa tuua ministeeriumi haldusalas ning kuidas on neid kulutusi planeeritud vähendada?" Tõepoolest on meil ees [hinnang], mida need vahepealsed kulutused on teinud. Nagu ütlesin, tegime põhjaliku analüüsi ja sellest tuli 2024. aasta eelarve. Edasises vaates ei taha me sellel teel seisma jääda. Jällegi, see on meie kõigi ühine mure. Eesti riigi ülalpidamise kogukulu on umbes 40% meie sisemajanduse kogutoodangust. Minu hinnangul on see mõistlik summa. Meil ei ole mõtet ennast [kõigiga] võrrelda, viimasel ajal on levinud graafikud, kus on sisse toodud Mehhiko ja Costa Rica ja India ja nii edasi. Sellistel võrdlustel sügavat mõtet ei ole, juba meie statistiline baas on erinev ja selle tõttu me ei pruugi adekvaatset pilti saada. Meil on mõistlik võrrelda ennast Euroopa Liiduga, kus metoodika on suhteliselt sarnane. Selle 40%-ga oleme me Leeduga tagantpoolt teisel ja kolmandal kohal. Tegelikult me kulutame suhteliselt üsna vähe selle riigi ülalpidamisele, mis meil on. Me kõik teame neid täiendavaid kulusurveid.

Nüüd ongi küsimus, kas me saame seda protsenti tõsta või pigem mitte. Minu personaalne vaade ka ministrina, kes puutub otsesemalt kokku ettevõtete ja majandusega, on, et me pigem ei peaks seda tegema. Järelikult on oluline vaadata kärpimise võimalusi ja seda mitte niimoodi neid miljoni kaupa kiirkorras kokku lugedes, vaid minna tegema sisulist nulleelarvet. Valitsusel on olemas plaan, et nii tehakse järgneva eelarve jaoks kolmes ministeeriumis, üks neist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, lisaks Sotsiaalministeerium tervikuna, nii tervise- kui sotsiaalpool, ja Rahandusministeerium. Me võtame seda ülesannet väga tõsiselt. Tahame anda oma panuse sellesse, et tõepoolest [analüüsida] eelarvebaasi ja kõiki teenuseid, kus tegelikult kulu tekib, ja vaadata, kas me osutame neid optimaalselt, ning sealt maha tõmmata need, mida ei ole vaja. Suurim rõhk on dubleerimiste ärahoidmisel.

Loomulikult tegeleme ka sellega, mille ettekandja siin esile tõi, sest see on oluline küsimus – Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia baasinfrastruktuuriga. Meil on tõepoolest seal ühelt poolt üsna palju vaegrahastust ja taakvara. On rõõm tõdeda, et saime sellest eelarvest baaseelarvesse juurde 25 miljonit eurot, millest 10 [miljonit] läheb küberturvalisusesse, mis muutub iga päevaga järjest olulisemaks. Seetõttu on see tähtis. Kõigele sellele tuginedes ma julgen öelda, et ministeerium on üsna hästi valmis minema vastu kõrgema inflatsiooni tingimustele, aga loodetavasti on see madalam. Me tahame tõesti oma kulud kontrolli alla saada ja seda mitte ainult lühiajalises, vaid ka pikaajalises perspektiivis.

Kolmas küsimus: "Kuidas mõjutab inflatsiooni kasv ministeeriumi kavandatud projektide ja tegevuste eelarveid ja ajakava?" Investeeringute puhul on arvestatud varuga ootamatute sündmuste jaoks, mille alla kuulub ka eeldatust kiirem hinnatõus. Samas on enamikul juhtudel projekti maksumused fikseeritud ning inflatsioon mõjutab pigem tulevikku planeeritud investeeringuid. Projektide kallinemisel võib neid tegelikult lükata tulevikku. Me peame nulleelarve tegemise käigus sellele reaalselt otsa vaatama, mida me saame teha ja mida ei saa. MKM-i valitsemisalas on järgmiste aastate eelarves ja riigi eelarvestrateegias kavandatud investeeringuid IKT-valdkonnas. Ma usun, et Riigikogu liikmetele on teada, et ministeeriumide haldusalad pisut muutusid, nii et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse, kus vanasti oli märkimisväärne hulk investeeringuid – me räägime teedest ja kõigest sellest –, on praeguseks jäänud ainult IKT, kus on orienteeruvalt 100 miljonit [investeeringuid]. Ma tõesti usun, et inimesed, kes neid investeeringuid realiseerivad, ennekõike riigi suurtest IT-majadest RIA ja RIT, mis on MKM-i alluvuses, on pädevad ja viivad need hanked optimaalselt läbi. Siin oli küsimus, et kuhu raha kulub, kes on need teenuse osutajad või kuhu investeeringud lähevad. Sellel puhul läheb rõhuv enamus neist Eesti infotehnoloogiaettevõtete töösse.

Neljanda ja viienda küsimuse, vabandan, grupeerisime, tundus, et nii on mõistlik: "Kuidas kavatsetakse tagada ministeeriumi tegevuse jätkusuutlikkuse inflatsiooni kasvades? Millised on ministeeriumi lühiajalised ja pikaajalised strateegiad, et vähendada inflatsiooni mõju ministeeriumi haldusalas?" Nagu öeldud, inflatsiooni kasvades suurenevad ka riigi tulud, kui muud tingimused jäävad samaks, mis võimaldab eelarvet kohandada vastavalt kasvanud hinnatasemele. Samas peab otsima pidevalt täiendavaid kokkuhoiukohti. Oluliste kulutuste puhul saab esitada ka taotluse finantseerimiseks Vabariigi Valitsuse reservfondist. See oleks minu poolt lühidalt kõik.

Aitäh! Järgnevalt küsimused. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! See on tavapärane, et ministeeriumid tuginevad Rahandusministeeriumi majandusprognoosile, mis on tegelikult üsna liivale [rajatud], sellel puudub igasugune seos reaalsusega. Eesti Panga prognoos on oluliselt pessimistlikum ja teiste pankade omad veel [enam]. Nii et kas te ei karda, et see pöörab tegelikult kõik teie prognoosid ja positiivsed lootused pea peale? Järgmisel ja ülejärgmisel aastal tulevad lisaks tohutud hinnatõusud, mis vähendavad omakorda raha väärtust, suurendavad inflatsiooni ja mis on tegelikult läbi surutud ja osaliselt surutakse veel [läbi] ilma põhjalike mõjuanalüüsideta.

Teie aeg!

Sellel optimismil, et kõik läheb hästi ka teie haldusalas, tegelikult väga alust ei ole.

Lühidalt kommenteerin, et loomulikult on Rahandusministeeriumi prognoos see, millest lähtutakse. Kui teie valitsuses olite, eks te lähtusite siis sellestsamast prognoosist. Kui vaadata sinna kõrvale Eesti Panga numbreid, siis näeb, et märkimisväärselt need ei erine. Me vaatame rahvusvahelises kontekstis veel IMF-i ja OECD-st tulevaid numbreid ja lisaks teeb oma tööd Eesti Konjunktuuriinstituut. On ka igapäevast suhtlemist, infovahetust pankadega. Jah, karta tasub alati. Ma ei arva, et me oleme sellises pöörases optimismituhinas. Lõputult seda loomulikult teha ei tasu, aga ka üksnes kartes ei jõua kuhugi. Nii et ma pigem julgeksin siiski sisendada optimismi, et me saame koos pingutades nendest keerulistest aegadest üle.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mul on lihtne küsimus. Praktiliselt kuus kuud on seda valitsust olnud, Eesti 200 tuli pika plaani [lubadusega]. Äkki sa oskad nüüd öelda, mis see pikk plaan tegelikult on. Siiamaani ei ole küll suudetud seda Eesti inimestele selgeks teha. Ma saan aru, et järgmisel aastal tehakse nulleelarvet, arutatakse seda, ja siis läheb veel aasta enne, kui midagi aru saadakse. Kas neli aastat saab läbi ja siis on pikk plaan uuesti valimistel [programmis]?

Kahtlemata see, millele küsija tähelepanu juhtis, [peab paika], nulleelarve ja riigireform on Eesti 200 jaoks olulised teemad ja tõepoolest nendega me tegeleme. Loodame, et see valitsus kestab neli aastat ja on võimalik neid ka realiseerida. Tegelikult lühidalt vastates ongi pikk vaade see, et teeme neid otsuseid. Loomulikult me kõik teame, millised on koalitsioonivalitsuse võlud ja valud. Me tahaks teha omalt poolt maksimaalse jõupingutuse, et saaksime oma töövaldkondades või töölõikudes riigi korda, saaks teenused sisuliselt üle vaadatud. Seda nii-öelda baaseelarve või teenuste kaupa riigi toimimise lahti võtmist ei ole tahetud erinevatel põhjustel teha. Kord on aeg otsa lõppenud, kord tahe, aga minul isiklikult see tahe kindlasti on. See ei saa olema lihtne töö.

Nagu president Meri on kunagi öelnud, teda pisut parafraseerides, eks me ole praegu kergelt sõnnikus, aga loodan, et see on meie väetis. Vaataks sellele selles mõttes positiivselt. Selles keerulises olukorras on tegelikult võimalik teha otsuseid, mis on pikkade aastate jooksul tegemata jäetud. Seni ongi pideva majanduskasvu tingimustes olnud riigijuhtimine ju lihtne. Poliitilisi prioriteete on valdavalt sätitud selle nii-öelda lisamiljardi ümber, mis on alati majanduskasvust tulnud. Kui seda hetkel ei tule, siis on hea põhjus vaadata sisuliselt kulubaasi ja üritada riiki korrastada. See ongi pikk vaade.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Küsimus seondub riigireformiga, kitsamalt võimalike reformidega teie juhitud ministeeriumis. See aasta on inflatsioon mõnevõrra taltunud, kuid eelmise aasta inflatsiooni kohta võib öelda näiteks röögatu või kasutada muid selliseid epiteete. Selline olukord toob alati kaasa selle, et inimestel kas läheb [rahaga] kitsamaks või nad ei kipu enam üldse seniste tuludega toime tulema. Kas see on motiveerinud ministeeriumis teid võib-olla koostöös kantsleriga vaatama asjale otsa nii, et äkki peaks olema bürokraate inimeste arvu mõttes vähem? See võimaldaks palgafondi kas külmutada või vaata et vähendada, aga nii-öelda kvaliteet paraneks ja nende, kes alles jäävad, töötasu saaks olla sellisel tasemel, et [see võimaldab] inflatsiooniga toime tulla. Kas olete sellist ridade vähendamise vaadet ministeeriumis [käsitlenud]?

Kindlasti vaadatakse otsa faktidele kogumis. Kui me teenuste kaupa liigume, siis üks asi ongi vaadata seda, kas see teenus on vajalik ja kas seda osutatakse efektiivselt, ja teine pool on, kas see on täpselt see, mida Eesti inimestel vaja on. Teine pool on ka vaadata, kuidas seda osutatakse. Saan kindlasti öelda, et meil on töös terve rida kiireid planeerimisprotsesse. Tehnoloogiline maailm on lihtsalt suures muutumises. Mõistlik on korra sellele otsa vaadata, mida me tegema hakkame. Töös on teekaardid AI valdkonnas, nii-öelda tehisaru valdkonnas ja andmemajanduse valdkonnas. Selle üks osa on eesti keele strateegia, mis on meile kõigile äärmiselt oluline, ma eeldan, eriti nende suurte keelemudelite maailmas. On ka küberturvalisuse strateegia. Aasta lõpuks saame värsked teekaardid ette, et siis teha paralleelselt nulleelarve protsessiga loodetavasti tõesti õigeid otsuseid ja optimeerida ka seda poolt.

Aga see on alati, me teame, kahe otsaga asi. Eelmise punkti juures tuli korraks jutuks õiglase ülemineku fondi vahendite rakendamine. Julgen kinnitada, et MKM-i poolt on kõik meetmed avatud, inimesed ja ettevõtted saavad [toetusi] taotleda. Üks tõrge, mis alguse poole tekkis, oli see, et menetlejaid oli liiga vähe. Nüüd on menetlejaid juurde võetud. See on lihtsalt paratamatus, et me saaksime eurovahendid ära kasutada. See ei olnud mingisugune ministeeriumist tulnud soov, et palkame veel paar vennapoega, vaid see [otsus] tehti kohapealsetelt inimestelt saadud tagasiside põhjal.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimissoove ei ole ja ma lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

Järgnevalt tänane 14. päevakorrapunkt, mis on samuti arupärimine majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. See on Riigikogu liikmete Rain Epleri, Siim Pohlaku ja Kert Kingo 11. mail esitatud arupärimine rohepöörde mõju kohta tema juhitava ministeeriumi haldusalale. Arupärijate esindajana ma palun siia Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Austatud istungi juhataja! Härra minister! Head kolleegid! See hullumeelsus, mida rohepöördeks nimetatakse, võtab aina suuremaid tuure üles. Sellest räägitakse Euroopas kui majanduskasvustrateegiast, aga tegelikkus on loomulikult vastupidine. Mõned näited. Euroopa roheleppe üheks hüüdlauseks on "Majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest". Selle vilju me Eestis juba hakkame otsast maitsma. Põlevkivi kaevandamise lubade menetlus peatatakse ministri sõrmenipsuga ja kõigile seotud osapooltele ootamatult, muid kaevandustasusid plaanitakse tõsta selliselt, et tekib kahtlus, kas meil tulevikus veel teid ehitatakse. Aga ministeeriumide klaastornidest tuleb ikkagi prognoose, kus lubatakse peatselt korralikku majanduskasvu. Ja ongi käes. Paberil on kirjas, et tuleb kasv ja ressursside kasutus on lõpetatud. Ongi lahti seotud. Eks näis, kuidas see tulevik tegelikkuses välja paistab. Energeetikas soovitakse marssida seda teed, mida Saksamaa marssis paarkümmend aastat ja peab nüüd tunnistama, et ebaõnnestus. Nüüd suurendatakse seal kivisöe kaevandamist ja kasutamist jõudsalt. Aga meie tahame ikkagi astuda sedasama rada, mis neil on läbi käidud. Oleks tark teiste vigadest õppida. 

Aina enam on märke, et rohepööre ei ole majandusprojekt. See on projekt, millega kodanikelt ja ettevõtetelt kooritakse aina rohkem, et suunata see raha üksikutele, ma ütleksin, jutumärkides ettevõtjatele. Neile, kes on suutnud oma lobi valitsejatele kohale viia. Aga kodanikkond on muretsema hakanud. Ja mitte ainult Eestis, vaid kindlasti üle Euroopa. See on mõistetav. 

See omakorda toob kaasa sellise nähtuse, mida ma kutsuks totalitarismiihaluseks. Isegi meie noor kolleeg siin Riigikogus ei häbene avalikult välja öelda, et inimeste poliitilisi veendumusi peakski muutma käskude ja keeldudega. Nüüd on menetlusse antud tsensuuri ja meelsuskontrolli eelnõu. Kui koalitsioon selle niimoodi läbi rullib ja kehtestab, nagu tehti kevadel teiste seaduseelnõudega, siis on tööriistad teisitimõtlejate korralekutsumiseks olemas. Me kõik oleme näinud, vähemasti siin saalis olijad – päris noored kolleegid võib-olla mitte –, seda ühiskonda, kus käskude ja keeldudega mõtteid ja inimeste meelsust kontrolliti. See oli traagiline kogemus.

Aga seda sissejuhatuseks. Lugupeetud ministrile oleme esitanud küsimused, mis puudutavad kitsamalt tema juhitavat valdkonda ja seda, millised on selles valdkonnas ümberkorralduste plaanid ning millised on oodatavad mõjud. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Tänan küsimuste eest! Neid on siin viis, millest kaks olen pidanud mõistlikuks grupeerida, kolmanda ja neljanda. Aga hakkame siis otsast peale.

"Kuidas hindate rohepöörde mõju enda juhitavale valdkonnale?" Rohepöörde mõju ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale on tõesti suur. Kestlikule majandusmudelile üleminek ja uute kestlike ärimudelite kasutuselevõtt on aga võimalus, mis tagab rahvusvahelise turu ja konkurentsivõime pikas plaanis. Euroopa roheline kokkulepe ja sellest lähtuv rohepööre eeldab ettevõtetelt ärimudelite ümbermõtestamist, et need võtaksid arvesse kestlikkuse põhimõtteid ja oleksid seeläbi ka tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

Juba praegu on Eesti peamised ekspordipartnerid Skandinaavias ja Lääne-Euroopas – [eksport neisse maadesse] moodustab 75% kogu Eesti ekspordi mahust – kehtestanud või kehtestamas siseriiklikke kestlikkusega seotud eesmärke, mis laienevad ka imporditavatele kaupadele ja neid tootvatele ettevõtetele. See tähendab, et ka Eesti ettevõtted ja majanduskeskkond peavad suutma globaalseid trende jälgida ja vajalikke muutusi ellu viia.

Me ei tohi unustada, et rohepööre pakub Eestile ka võimalusi. Loomulikult tuleb teha tööd, et need võimalused ära kasutada. Me võiksime mitmeski valdkonnas olla rohetehnoloogiate arendaja ja eksportija. Selliseid näiteid on Eestis juba hulgaliselt. Loomulikult on üsna selge, et kestlikkuse eesmärkide ja sedakaudu majandusedu saavutamisel on oluline just innovatsiooni, teadus‑ ja arendustegevuse ning keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate juurutamise kaudu rahvusvahelisel turul toimetamine.

Siinjuures ei saa mööda vaadata ka riigi enda info‑ ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna jalajäljest. IKT on viimase 30 aasta jooksul arenenud muljetavaldava kiirusega, samas on suurenenud ka selle jalajälg ja seega on oluline pöörata tähelepanu sellele, et ressursse kasutataks jätkusuutlikult ka IKT‑d pidevalt arendades. Rohedigi on oluline uus tegevusvaldkond, mis uurib võimalusi, kuidas Eesti saaks jätkata digiriigi edusamme, samal ajal minimeerides IKT keskkonnajalajälge. Ka selles valdkonnas on meil võimalik targalt toimetades olla teistele eeskujuks ja miks mitte tulevikus seda tarkust eksportida.

Teine küsimus: "Kuidas kujundab jõuliselt ja ilma piisavate mõjuanalüüsideta ellu viidav rohepööre Teie hinnangul Teie juhitava ministeeriumi haldusala?" On selge, et majandusmõjude analüüs tuleb läbi viia iga regulatsiooni või kohustuse ülevõtmisel. Mõjuanalüüs annab infot regulatsioonide mõistlikkuse ja rakendamise kiiruse kohta ning aitab hoida ära olukorda, kus Eesti ettevõtjad satuvad välisturgudel konkurentidest ebasoodsamasse olukorda. Siin on oluliseks verstapostiks kliimaseaduse väljatöötamine, mille väljatöötamiskavatsus sai just eelmisel nädalal avalikuks. Seal esindab MKM ennekõike ettevõtjate huve, et tagada ettevõtluskeskkonna ja majanduskeskkonna sidusus rohepöörde eesmärkidega. Kestlikule arengule üleminek on hädavajalik, kuid selle juures on ülimalt oluline arvestada ka majandusarengu ja ‑kasvuga ning valida sobiv tempo, et meie ettevõtete konkurentsivõime ei saaks kahjustada.

Kolmas ja neljas küsimus on kokku pandud: "Milliseid meetmeid plaanite rakendada selleks, et tagada minimeerida rohepöörde negatiivset mõju oma haldusalale? Kuidas peaks Teie hinnangul rohepöörde valguses ümber kujundama kõik selle, mida Teie hinnangul on vaja Teie ministeeriumi haldusalas ümber kujundada?" Vastus oleks, et suur rohepöördega kaasnev väljakutse on seotud teadlikkuse ja oskustega. Nende parandamisega tuleb tegeleda nii MKM‑i haldusalas kui ka juhitavas valdkonnas. Toon siin näiteid. Näiteks ettevõtete teadlikkuse suurendamiseks ja ärimudelite sobitamiseks rohepöörde tingimustega on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel eraldi meede, mille maht on 9 miljonit eurot. Teine näide. Oleme loonud 100 miljoni euro mahuga rohefondi uute rohetehnoloogiate arendamise toetamiseks. Lähiajal on plaanis toetada ka ettevõtete erialaliite, et need omakorda aitaksid liidu liikmeid teavitada rohepöördest, omaksid ise ülevaadet olemasolevatest ja tulevastest regulatsioonidest ning annaksid sisendit riigile rohepöördega seotud seisukohtade ja eesmärkide kujundamisel.

Nende meetmete planeerimine vähemalt Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis – julgen kinnitada – käib tihedas suhtluses erialaliitudega. Just hiljuti saime koos sektoriga katuse alla Eesti tööstuse uue teekaardi. Seal on selgelt [kirjas] liikmesorganisatsioonide ja nende liikmesettevõtete arusaam, et meil ei ole tegelikult teist valikut kui nende arengutega kaasa minna. Seda ühelt poolt majanduslikus mõttes, aga teiselt poolt ka sisulises mõttes. Palju kirgi kütab kliima soojenemine, aga ma isiklikult tõmbaks selle pildi nagu laiemaks. Küsimus ei ole mitte üksnes kliima soojenemises, vaid keskkonnas laiemalt. Kui me kas või enda ümber ringi vaatame, siis näeme, et see, mis me oleme viimaste aastakümnete jooksul oma keskkonnaga teinud, ei ole hea. Nagu siin saalis viibiv kliimaminister on öelnud, et meie kõigi ühistes huvides on see, et majandus mahuks meie keskkonda ja looduskeskkonda ära. See lihtsalt kokkuvõttes ongi eesmärk, et targalt toimetades seda saavutada.

Viies küsimus: "Kas Teie hinnangul on vajadus kohandada rohepöörde strateegiaid ja millised meetmed on selleks kavandatud?" Jah, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium on oma lähiaastate planeeritavaid tegevusi kirjeldanud Riigikantselei koostatud rohereformi tegevuskavas ja seal valdavalt rohemajanduse, õiglase ülemineku ja riigivalitsemise peatükkides. See on üsna pikk ja mahukas dokument, ma siin detailidesse ei läheks. Mõningad näited sai toodud.

Lõppkokkuvõttes ma ütleksin, et ma olen ise sügavalt seda usku, et see on ühel hetkel Eesti majandusele kasulik, kui me targalt toimetame. Selle targalt toimetamise põhiküsimus on just tempo, kuidas me liigume, et see [rohepööre] ei käiks üle jõu. Mina siiralt usun, et nii nagu riigireformi või nulleelarve läbiviimise protsess on sisuline, nii on ka kliimaseaduse väljatöötamine sisuline protsess, kus paljudele nendele küsimustele vastuse saab. Nagu öeldud, mina olen käivitanud konsultatsioonid väga paljude ettevõtlusorganisatsioonide ja ka konkreetsete ettevõtetega, et nende huve esindada. Toon praktilise näite. Põlevkivi on siin juba jutuks olnud. Ma isiklikult olen veendunud, et meie põlevkivi ahju ajamine ei ole mõistlik tegevus, küll aga peame tõsiselt vaatama, kuidas toetada neid tehnoloogiaid, mis põlevkivi võimaldavad teisel kujul väärindada. Olen suhelnud Alexela, VKG ja ka Tallinna Tehnikaülikooli vastava ala asjatundjatega. Kindlasti me siin lahendusi otsime. See on asja üks pool, mis puudutab põlevkivi kui toorainet. Teine pool on see, et meil on terve hulk tehnoloogiaid, mis on põlevkivitööstusest välja kasvanud, näiteks pürolüüs, milles, võib öelda, eestlased on maailmameistrid. Näiteks sellesama õiglase ülemineku fondi kaudu me toetame nii Tartu Ülikooli kolledžit kui ka Tallinna Tehnikaülikooli kolledžit Ida-Virumaal – üks on Narvas, teine Kohtla-Järvel –, et just arendada katsetootmisi nende uute tehnoloogiate baasil ja vaadata, kas on võimalik ka turule tulla mingite toodetega koostöös ettevõtetega ning valmistada ette õppeprogramme, et inimesed saaksid õige hariduse selle uue majanduskeskkonna jaoks, mis paratamatult tuleb. Aitäh!

Aitäh! Ja küsimused. Rain Epler, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Härra minister, aitäh vastuste eest! Sel suvel kirjutas Financial Times kurva loo, kus ta võrdles USA ja Euroopa majandusi ning vaatas retrospektiivselt 15 aastat tagasi, kui need majandused olid laias laastus võrdsed. Nüüd on see vahe USA kasuks, selline 80%. Vaatame seda, mis Ameerika selle rohepöörde egiidi all on teinud. Nende "Inflation Reduction Act'is" on selgelt fookus selle rohepöörde majanduslikul poolel. Jällegi siin Euroopa poole peal, nagu te ka ise rääkisite, [on oluline] kestlikkus ja kasutatakse ka sõnapaari "kestlik kahanemine". Kas teie peate sellist kestliku kahanemise suunda õigeks ja kas ka võimalikuks? Ja millisena te elu siin nii Euroopas kui Eestis näete, kui see kestlik kahanemine ellu saab viidud?

Ma kahjuks ei saa küsijaga debatti [pidama hakata]. Minu sisemine veendumus või arusaam on see, et Eesti kontekstis me kahanemisest rääkida ei saa. Me saame rääkida targast kasvamisest. See tõepoolest on nii. Ma arvan, et Eesti majandust lähema paarikümne aasta jooksul peab kindlasti jõudsalt kasvatama, selleks et me saaksime endale ehitada riigi, mis rahuldab meie vajadusi, meie inimeste vajadusi. Jällegi, tuleb võtta kinni võimalustest ja ma arvan, et rohelepe on üks nendest võimalustest.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh, härra minister! Järgnevalt avan läbirääkimised. Kui läbirääkimissoove ei ole, siis läbirääkimisi ei saagi avada. Me lõpetame selle arupärimise käsitlemise.

Järgnevalt 15. päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Aivar Koka, Helir-Valdor Seedri, Andres Metsoja ja Priit Sibula 8. mail esitatud arupärimine transpordivalla investeeringute kohta. Arupärimine nr 11. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Aivar Koka. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister ja head kolleegid! Sellest on küll palju vett merre [voolanud], kui me selle järelepärimise tegime, aga küsimused on õhus tänaseni. Arupärimine on lugupeetud Kristen Michalile seoses transpordivalla investeeringutega. 

Uue valitsuse esimesed sammud on pannud kukalt kratsima. Ma ei hakka siinkohal analüüsima või õigustatult kritiseerima plaanitavate seadusemuudatuste sisu, vaid keskendun korduvalt esitatud selgitustele, miks on nende eelnõudega välja tuldud just nüüd ja praegu. 

Kõigi teemade puhul olla koalitsioonileppes kirja pandud, [et tegemist on] kiireloomulise prioriteediga. Tegu on murettekitava sõnumiga Eesti transpordisektorile, sest kui kõik valitsuse kavandatav on kirja pandud koalitsioonileppesse, ootab sektorit ees kiratsemine. Leppes on kirjas vaid Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva viivatel maanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitamine ja raudteede korrashoid ning jätkuv elektrifitseerimine. Ei ühtegi märkimisväärset investeeringut ega ambitsiooni olukorra parandamise suunas. 

Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139, esitan teile järgmised küsimused. Millises mahus kavatseb valitsus tegeleda põhimaanteede neljarealiseks ehitamisega ning millal näete ette, et Tallinnast saab täielikult neljarealisel teel Tartusse, Pärnusse ja Narva? Kas lubate kruusateede tolmuvabaks muutmist järgmise nelja aasta jooksul? Millises ajakavas jätkub raudtee elektrifitseerimine ja rongide sõidukiiruse kasv? Mis saab Tallinna ringraudteest? Mis saab Turba–Haapsalu–Rohuküla raudteest? Mis saab mandri ja Muhumaa vahelise püsiühenduse loomise kavatsusest? Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Püüan võimete ja jõu kohaselt vastata nendele suurepärastele küsimustele. 

Kõigepealt ütlen seda, et eks taristuvaldkonda tasub vaadata võib-olla veidi laiemalt kui üks või kaks objekti. Ma arvan, et seda arupärija kindlasti suudab teha ja sellepärast ka nii lai valik küsimusi. Kui me vaatame laiemalt riiklike investeeringute määra, siis Euroopa keskmine on umbes 3% SKP‑st. Eesti riiklikud investeeringud kasvavad järgmisel aastal 5,5%‑lt 5,7%‑le. Euroopa Liidus on meist ees ainult üks riik, varasemalt olime meie oma viie ja pluss protsendiga esimesed, nüüd oleme teised. Seetõttu ütleksin nii, et Eesti panus, Eesti maksumaksja või riigieelarve panus riiklikesse investeeringutesse tervikuna ja taristuvaldkonda on päris kõrge, kui me teeme võrdluse teiste riikidega. Seda esiteks. 

Nüüd laiemalt. Loomulikult, raha on piiratud, selles pole mingit kahtlust, siin ma ei üllata [kedagi]. Siin on enne mind olnud rahandusminister ja majandusminister, kes on seda kindlasti kirjeldanud. Sellest hoolimata, et raha hulk on piiratud, on meil lähiaastatel siiski päris suur hulk plaane just taristuvaldkonnas, elukvaliteedi parandamises. Kui mõni näide tuua, siis Tallinna, Tartu, Pärnu linnapiirkonnad saavad tervikliku jalgrattatee põhivõrgustiku väljaehitamise võimaluse ja võimaluse ühistranspordi sõlmpunktide arendamiseks, tekib võimalus uute trammiliinide rajamiseks Tallinna piirkonnas. Kogusumma on circa 140 miljonit eurot, Euroopa Liidu kaasrahastus on 96 miljonit. Lisaks rajatakse taaste‑ ja vastupidavusrahastu vahenditest Tallinnas Vanasadama trammiliin, mille toetus on 36,5 miljonit eurot. Käimas on Rail Balticu põhitrassi ehituse algus või projekteerimine ja põhitrassi ehitus. Umbes 213 kilomeetrist – kui ma selle numbri mälu järgi õigesti ütlesin – ligikaudu 50 kilomeetrit läheb lähiaastatel ehitusse, selleks on kakssada ja pluss miljonit. See on päris suur panus ehitus‑ ja taristuvaldkonda. Samamoodi arendatakse sadamaid – põhiliselt on siin küll elektrifitseerimine ja muud võimalused –, ka ligi 13,5 miljoni euro eest. 

Nii et sissejuhatusena ütleks, et panused taristuvaldkonda on arvestatavad, ka arvestades kitsast eelarveaega. 

Nüüd küsimused. Kõigepealt ma loen küsimuse ette, nii on lihtsuse mõttes parem. Esimene küsimus: "Millises mahus kavatseb valitsus tegeleda põhimaanteede neljarealiseks ehitamisega ning millal näete ette, et Tallinnast saab täielikult neljarealistel teedel a) Tartusse, b) Pärnusse ja c) Narva?" Lühiduse huvides: riigi eelarvestrateegia ehk RES ja "Riigiteede teehoiukava 2023–2026" näevad ette, et 2023. aasta lõpuks valmivad Tallinna–Tartu teelõigul Neanurme–Pikknurme vaheline 2 + 1 teelõik ja Tartus Riia eritasandiline ristmik. Tallinna–Pärnu lõigul ehitatakse Ühtekuuluvusfondi toel perioodil 2023–2026 välja Libatse–Nurme, Sauga–Pärnu ja Pärnu–Uulu teelõigud kogumaksumusega 163 miljonit eurot. Meenutusena, et Tallinna–Tartu maanteel avati 2022. aasta lõpus liiklusele Võõbu–Mäo uus 17 kilomeetri pikkune 2 + 2 teelõik. Ettevalmistamise ja planeerimise faasis on suur hulk lõike, lisarahavajadus on seal väga suur, ehk lähemate aastate riigieelarvetes tuleb lisaraha võimaluste piires otsida. Täiendavate Euroopa Liidu vahendite kaasamiseks on Eesti esitamas ka rahastustaotlusi CEF-i Military Mobility ehk militaarse mobiilsuse meetme 2023. aasta taotlusvooru. See puudutab Tallinna–Pärnu maantee Päädeva–Konuvere ning Tallinna–Tartu maantee Kärevere–Tartu 2 + 2 teelõigu ehitamist. Nende projektide kogumaksumus on 164 miljonit eurot. Kui peaks juhtuma, et CEF positiivse rahastamisotsuse teeb, moodustab toetus 50%. Hetkel sellel riigi kaasfinantseerimist ei ole, sest rahastusotsust ju veel ei ole. Kõik needsamad teehoiuvahendite suurendamise võimalused ja kõik need edaspidised rahastusvõimalused selguvad järgmiste RES‑i läbirääkimiste käigus. 

Teine küsimus: "Kas lubate kruusateede tolmuvabaks muutmist järgmise nelja aasta jooksul?" No ega ei keela ka. Aga nali naljaks, transpordi ja liikuvuse arengukava seab eesmärgiks viia aastaks 2030 katte alla kõik riigi kruusateed, kus liiklussagedus on üle 50 auto ööpäevas, et liigelda oleks mugavam, oleks võimalik vähendada tolmu hulka ja tagada teede parem läbitavus. Loomulikult sõltub see rahastusmeede jälle RES‑ist. Seisuga 1. jaanuar 2023 oli riigis kruusateid, millel liigub keskmiselt enam kui 50 autot ööpäevas, circa 1500 kilomeetrit. Ühe kilomeetri kruusatee katte alla viimise maksumus on circa 110 000 eurot. Igaüks saab arvutada, kui palju selleks vahendeid vaja on. 2023. aastal on võimalik katte alla viia 18 kilomeetrit kruusateid. Järgnevate aastate kruusateede katte alla viimise maht selgub, nagu öeldud, pärast RES‑i 2024–2027 kinnitamist. Selleks, et täita 2030. aastaks see transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärk, on lisavajadus 90 miljonit eurot ja natuke peale. 

Kolmas küsimus: "Millises ajakavas jätkub raudteede elektrifitseerimine ja rongide sõidukiiruse kasv?" Juba 2022. aastal kinnitas majandus‑ ja taristuminister Eesti raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava, mille kogumaht on peaaegu 320 miljonit eurot. Euroopa [Liidu] Ühtekuuluvusfondi kaasrahastus moodustab 271 miljonit eurot. Kava nimekirja kuulub kolm projekti: kõverate õgvendamine, raudtee kapitaalremont Tapa–Narva ning Tapa–Tartu–Koidula raudteeliinil ja raudtee elektrifitseerimine Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinil. Nende projektide eesmärk on võimaldada reisirongide sõidukiiruste suurendamist kuni 160 kilomeetrini tunnis, perspektiivis 200 kilomeetrini tunnis, teostades selleks raudtee plaanigeomeetria ümberehitusi, kõverate õgvendamist, rööbaste kapitaalremonti ja nii edasi. Raudtee elektrifitseerimise eesmärk on pikendada raudtee elektrifitseeritud rööbasteede ulatust 800 kilomeetrini. Projekti esimeses etapis aastaks 2027 on plaanis seda kasvatada 500 kilomeetrini. Kogu selle plaani jaoks praegu avalikke vahendeid ei ole. See tähendab seda, et tuleb kas osalise elektrifitseerimisega edasi minna või leida [võimalus] koos vastava laadimistaristuga akurongide kasutuselevõtuks vastavalt riigieelarve võimalustele. Täiendav elektrifitseerimise rahastamise vajadus on 48 miljonit eurot Tapa–Narva ja Lagedi–Muuga raudteelõigu lõpetamiseks ja 132 miljonit eurot Tartu–Valga ja Tartu–Koidula raudteelõigu elektrifitseerimiseks. Kiiruste kasvuks on vaja ka liiklusjuhtimissüsteemi uuendada ja liikluskorralduse protsesse automatiseerida, milleks Eesti Raudtee kasutab oma ja laenuvahendeid aastatel 2023–2027 üle 140 miljoni euro. 

"Mis saab Tallinna ringraudteest?" See on neljas küsimus. Tallinna ringraudtee kohta on Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium, kelle [vastutusvaldkonda seni] Rahandusministeeriumi [ülesandeks olnud] planeerimine läks, läbi viimas eriplaneeringuprotsessi. Läbi on selleks viidud hange ja minu teada on ka leping konsultandiga sõlmitud, kõik muud detailid, kuidas edasi, saab juba nende käest teada.

Viies küsimus: "Mis saab Turba-Haapsalu-Rohuküla raudteest?" Selle projekteerimine on kavas lõpetada järgmise aasta alguses. Osa lõikude kohta on projekt juba valminud. Haapsalu–Rohuküla lõigu projekteerimine on alles algusjärgus. Ehituseks riigieelarves vahendid puuduvad. Esimeses järjekorras tagame investeeringud olemasoleva raudtee arendamiseks ja Rail Balticu väljaehitamiseks. 1520‑millimeetrise laiusega raudtee orienteeruv maksumus Turba–Rohuküla lõigul on 114 miljonit eurot. 

Kuues küsimus: "Mis saab mandri ja Muhumaa vahelise püsiühenduse loomise kavatsusest?" Vastus. Vabariigi Valitsus lõpetas 2023. aasta kevadel Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Mõneti oli see ka loogiline, sest kui keegi era[sektorist] tahaks selle projektiga edasi tegeleda, siis oleks nii või teisiti vaja uus planeering teha. No vot. Aitäh!

Aitäh! Ja küsimused. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Täiendavalt küsiks, et minu teada on Euroopa Liiduga kokkulepe, et me peame 2030. aastaks Tallinnasse ehitama need 2 + 2 teed Pärnust, Tartust ja Narvast. Kui need jäävad ehitamata, siis suure tõenäosusega tulevad sanktsioonid. 

Teine küsimus sinna juurde on, et minu arust 2025 jõuavad [siia] rongid, mis me üle-eelmise valitsuse ajal tellisime. Aga samaks ajaks elektrifitseerimine, ma saan aru, valmis ei ole. See on valmis 2027, nii oli teie vastuses. Kuidas seda probleemi siis lahendatakse?

Aitäh! 2 + 2 teed on senistes kavades, selline plaan on [tehtud] ja lubadus antud. Aga sanktsioone meile selle [täitmata jätmise korral] muidugi ei järgne. Minu tänaste teadmiste kohaselt piisab teavitusest, et meie tööd valmivad hiljem. Sanktsioone ei ole vaja peljata. Pigem on küsimus selles, kuidas me tahame oma taristuarenduse kvaliteedi ja oma elu parandamisega edasi minna. See on selle juures olulisem kui sanktsioon. 

Rongide puhul – võib-olla jah, ma ei olnud kõige täpsem mingi koha peal või see vastus ei olnud kõige täpsem, mis siin oli. Aga minu teada 2025. aastal, kui meil esimesed uued rongid on olemas, siis vähemalt praeguse kava kohaselt peaksid need rongid saama kenasti sõita. Elektrifitseerimine peaks toimuma ajakavas. Vähemalt seni ei ole tagasilööke olnud, nii on mulle öeldud, ja loodame, et nii jääb.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja arupärijate esindajana palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Hea minister! Hea Kersti! Ega ma ei tahaks ministri nahas olla. Ta väga viisakalt vastas küsimustele ja tegi selgeks, et kogu raha jõuab Tallinnasse. Tallinnast kaugematele [kohtadele] järgnevatel aastatel seda [raha] hetkel RES-is ei ole. 

Kui rääkida sellest, et Kärknast Tartu poole hakatakse 2 + 2 teed mingil hetkel äkki ehitama, siis ma võin öelda, et selle teelõigu pikkus ei ole kilomeetritki. Ma ei tea, võib-olla see kõige suurem hind tuleb sellest, et tuleb ehitada sild üle Emajõe ja siis on vaja paarsada meetrit või võib-olla natuke rohkem teed ehitada. Ainukene 2 + 2 maantee[lõik], mis sai valmis alles hiljuti, Tartust Tallinna poole, see väike jupp, võin öelda, oli minu kaklemise [tulemus]. Kui me 2019 valitsuses olime, siis meil oli kokkulepe, et me hakkame 2 + 2 maanteid ehitama ja lõpetame selle 2 + 1 teede, viisakalt öeldes, jama ära. See oli ainuke teelõik, mis oli projekteeritud. Ma kuulsin praegu ministri ettekandest või vastustest ka seda, et ega selle projekteerimisega pole nagu väga kaugele jõutud. Ma arvan, et ma teen sulle, minister, kui lubad, ühe ettepaneku: peksa maanteeametit heas mõttes. Need projektid peavad valmis olema, sest mitte kunagi ei tea, millal tekib võimalus kas kuskilt Euroopa Liidu fondidest [raha saada] või äkki juhtub ime ja Eesti majanduse [seisukord] hakkab paranema. 

Need teed on vaja valmis ehitada. Mina sõidan näiteks Tartu ja Tallinna vahet umbes kaks korda nädalas. Kui ma Tartust Mäosse jõuan, siis ma olen juba nagu Tallinnas. Aga enne seda – nägin seda täna hommikulgi tulles – on see tee sõna otseses mõttes ohtlik, sest alati leidub mõni hull, kes tahab mööda sõita siis, kui on ka kümme autot järjekorras kolonnis, või teistpidi, kõige ees sõidab mõni, kes hirmuga iga nõndanimetatud kaamera juures pidurdab 70 peale, et see jumala pärast ei vilgutaks. Nii kui sellest märgist või kaamerast möödas on, siis vajutab jälle gaasi põhja ja uhab järgmise kaamerani. 

Aga praegu me näeme, et raha läheb ainult ühte kohta: ühelt poolt Tallinna trammiliiklusele ja teiselt poolt Rail Balticule. Rail Balticu trassi ehitamisest ei saa ma ka väga hästi aru. Ma loen uudistest, et Pärnus ja Tallinnas see terminali ehitus käib, aga sisustust sinna sisse ei tule. Ma saan aru, et kui Pärnus raudteed ei ole, ega siis seal [terminalis] midagi teha ka ei ole, aga Tallinnas võiks Ülemiste terminal toimima hakata sellisena, nagu me kümme aastat tagasi plaani pidasime, et on üks ühine terminal lennukitele, bussidele ja rongidele, et edendada ühelt poolt meie enda inimeste võimalusi ja teistpidi turistide siia tulemist. 

Need mured meil on. Ma kindlasti julgen vähemalt Isamaa Erakonna poole pealt [öelda], et kui minister tuleb ükskõik millise eelnõuga, et saada infrastruktuuri ehk taristusse lisaraha või midagi, siis see toetus kindlasti Isamaalt on, sõltumata sellest, kas [me oleme] opositsioonis või koalitsioonis. Eesti majanduse elavdamiseks on vaja taristut, olgu selleks [maan]teevõrk, olgu selleks raudteevõrk või olgu selleks internetivõrk. Need on olulised komponendid ja mitte kuidagi ei ole võimalik väljaspool kuldset ringi ja Tallinna majandust elavdada, kui ei ole head ühendust. Mitte midagi teha ei ole, ühendus on oluline. 

Ma soovin küll, Kristen, sulle jõudu ja jaksu. Ma siiralt ütlen, et ei taha sinuga mitte kuidagi norida ega vaielda, aga usu, toetus on olemas, kui sa vähegi rohkem rusika lauale [lööd] või jalgu trambid. Ära lepi selle olukorraga, mis praegu teedega on, et teevõrku järgnevatel aastatel praktiliselt ei arendata. See tekitab Eesti ettevõtlusse ja majandusse väga suure augu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle päevakorrapunkti arutelu. 

Järgnevalt tänane 16. päevakorrapunkt, Riigikogu liikmete Riina Solmani, Helir-Valdor Seedri, Tõnis Lukase, Aivar Koka, Andres Metsoja ja Mart Maastiku 8. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine tuumaelektrijaama rajamise kohta. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjana Riigikogu liikme Aivar Koka. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Hea Kersti! Mis siis, et arupärimine [esitati] 8. mail käesoleval aastal, need küsimused on ka täna aktuaalsed ja nendele küsimustele ootavad väga paljud vastust. 

Eesti seisab teelahkmel, kus tuleb valida oma energeetikaalane tulevik. Et me ühel hetkel põlevkivienergeetikast väljume, näib vältimatu. Samas ei ole võimalik Eesti elektrivajadust täielikult katta taastuvelektri abil. Kui tuul ei puhu või päike ei paista, peab meie energiajulgeoleku tagamiseks eksisteerima alternatiiv. Erinevad salvestuslahendused on vähemalt hetkeseisuga liiga kallid, et nende kasutuselevõtt lähitulevikus saaks olla mahukam pilootprojektidest. Sisuliselt seisame silmitsi valikutega, kas rajada juhitavate võimsuste tarbeks ja energiajulgeoleku tagamiseks Eestisse tuumajaam või investeerida täiendavalt gaasielektrijaama ehitusse. Kuna valitsus on oma tegevuskavas rõhunud märgatavalt kliimaeesmärkide täitmisele, näib tõenäolisem esimene lahendus, kuid koalitsioonileppes tuumaenergeetikal pikemalt ei peatuta. Lubatakse vaid vastava töörühma raporti alusel otsustada, kas ja millises rollis võiks tuumaenergia Eesti energeetikaportfellis olla. 

Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139, esitan teile järgmised küsimused. Millised on tuumikküsimused, millele tuumaenergeetika töörühma raportist vastust otsite, et otsustada tuumaenergeetika kasutuselevõtt Eestis? Kuidas kavatsete positiivse otsuse langetamisel vältida Nursipalu stsenaariumi kordumist, et tuumajaama potentsiaalse asupaiga elanikud ei tunneks, et neid ei ole protsessi kaasatud? Kolmandaks, millised on arengud Paldiski radioaktiivsete jäätmete hoidla rajamisel, kas menetlusprotsess edeneb ja millises ajaraamis peaksid ehitised valmima? Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi kliimaminister Kristen Michali.

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head küsijad! Seekord on siis juttu tuumaelektrijaamast. Ma võtan küsimused ükshaaval ette ja siis saan neile ka jõudumööda vastata. Siin on kolm küsimust. 

Esimene: "Millised on tuumikküsimused, millele tuumaenergeetika töörühma raportist vastust otsite, et otsustada tuumaenergeetika kasutuselevõtt Eestis?" Olgu siin informatiivses mõttes öeldud, et selle raporti valmimise tähtaeg on detsembris, selle aasta detsembris. Kliimaministeeriumi koduleheküljel peaks olema ka kogu see tööprotsess avalikult kirjeldatud, kõik see materjal on kättesaadav. Ma arvan siiski, et ilmselt pered jõululauas seda arutama ei hakka. Eks see debatt selle tuumaenergeetika üle kuskil järgmise aasta jaanuaris stardib. 

Selle tuumaenergia töörühma ülesanne on analüüsida kõiki Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu potentsiaalselt olulisi aspekte. See tähendab pädevuste arendamist, õigusloomet, tuumaregulaatori loomist, tuumaprogrammi rahastamist, tuumajäätmete käitluse võimalusi, riigi energiavajaduse trende, elektrivõrgu sobivust, keskkonna‑ ja kiirguskaitset, võimalikke asukohti, mõju julgeolekule ja palju muud. 

Teine küsimus: "Kuidas kavatsete positiivse otsuse langetamisel vältida Nursipalu stsenaariumi kordumist, kus tuumajaama potentsiaalse asupaiga elanikud tunnevad, et neid ei ole protsessi kaasatud?" Loomulikult tuleb tuumaenergeetika puhul valikut teha sellisel viisil, et inimesed oleks võimalikult palju kaasatud. Teisiti ei ole see võimalik. Arvestada tuleb ka seda, et rõhk selle valiku puhul saab olema sellel, [et selle tulemus] on väga pikaajaline ja [valik peab olema] vägagi – vähemalt niipalju, kui meie oma rollist lähtuvalt Kliimaministeeriumis suudame – teaduspõhine. Kindlasti tuleb suhelda inimestega nii avatult, kui on võimalik, tuleb kogu seda asja kirjeldada. Kogu planeerimisprotsess on just selleks, et selgitada välja, milline see võimalik asukoht saab olla ja nii edasi. Loomulikult tuleb suhelda nii kogukonna kui ka avalikkusega. Ega teisiti ei saa. Tavaliselt on nii, et selleks, et jõuda ühisele arusaamisele, tuleb infot võimalikult avatult jagada, näidata neid valikuid ja olla ka kohapeal, et inimesed saaksid aru, mis see täpselt nende jaoks tähendab. 

Kolmas küsimus: "Millised on arengud Paldiski radioaktiivsete jäätmete hoidla rajamisel? Kas selle menetlusprotsess edeneb ja millises ajaraamis peaksid ehitised valmima?" Jah, radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on alustatud olemasoleva vaheladustuspaiga ja reaktorisektsioonide uuringutega ning sobivaima asukoha väljavalimisega Lääne-Harju valla piirides. Tulemused selguvad selle aasta lõpuks. Järgnevas etapis viiakse sobivas asukohas läbi täiendavad uuringud ning koostatakse lõppladestuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide lammutamise detailne lahendus. Etapi lõpus toimub eriplaneeringu kehtestamine. Lõppladustuspaiga valmimise tähtaeg on aastal 2040, reaktorisektsioonide lammutamise puhul 2050. Head ametnikud on mulle kaasa pannud ka eraldi skeemi, mis ulatub kenasti aastasse 2360, see lõpeb passiivse institutsionaalse kontrolli lõpuga. Ma võin selle pärast arupärijatele anda. Aitäh!

Aitäh! Arupärijal on üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Mind huvitab, kas selles uuringus või küsimustikus on ka selline võimalus, et Eestisse ei ehitata tuumaelektrijaama, vaid see ehitatakse näiteks Soome, Eesti on seal lihtsalt osanik ja merekaabli kaudu tarbitaks elektrit selle osa võrra, millega seal osaletakse. Kas selline variant on ka laua peal või täna seda ei ole? Sellist väikest elektrijaama, mida Eestil tarbimise põhjal vaja on, Kanadas tegelikult katsetatakse. See peaks olema viis kuni kümme aastat töötanud asi, enne kui me julgeks öelda, et see toimib väga hästi ja on ohutu.

Aitäh! Jah, sellest on rääkinud ettevõte Fermi Energia, kes on siin põhiline entusiast või selle valdkonna asjaajaja. Tegemist on tõepoolest reaktoriga, mis kuulub 3+-põlvkonda, ja mida 2028. aastal, kui ma õigesti mäletan, hakatakse katsetama Kanadas. Ohutuse koha pealt: lõppkokkuvõttes on tegemist ju tuntud põlvkonnaga, ma arvan, et maailmas on nelisada ja pluss sellist töötavat reaktorit, ega see pole iseenesest midagi uut. Pigem on küsimus Eesti jaoks ja selle analüüsi puhul ikkagi see, kas me võtame Eestis tuumaenergia kasutusele. 

Te küsisite, kas me võiksime kasutada Soomest tulevat tuumaenergiat. Me ju kasutame seda praegugi. Eestlased kõik rõõmustasid, kui Olkiluoto 3 sai tööle ja energia hind läks alla. Kui te küsite, kas Eesti võiks olla mõne Soome rajatud tuumajaama osanik või kuidagi selles osaline, siis ma arvan, et iga eraettevõte võib selles osaline olla, see on investeerimisvaldkond ja tihtipeale võetakse ju erainvestoreid juurde. Selleks ei ole vaja Eestis uuringut teha. Selles võib osaline olla kes tahes, aga selleks, et Eestisse rajada [tuumajaam] ja hakata siin tootma tuumaenergiat ja hiljem [neid jäätmeid] ka ladestada, seda julgestada, vastavad reeglid luua, järelevalvet teha, on meil vaja just sedasama analüüsi ja uuringuid, mida see raport teebki.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh, härra minister! Järgnevalt avan läbirääkimised. Arupärijate esindajana palun Riigikogu kõnetooli tagasi Aivar Koka. Palun!

Aitäh! Aitäh ministrile vastuste eest! Head kolleegid! Hea juhataja! Energiajulgeolek on ühele riigile väga oluline. Mõni aasta tagasi – neid aastaid ei olegi väga palju, pole kümmetki aastat tagasi – me võisime Eesti riigina öelda, et me olime Euroopas ainuke riik, kes suutis oma elektrivajaduse ise [katta]. Vahepeal tekitasid erinevad arusaamad ja rohepöördehullused olukorra, kus tekkis arvamus, et 2025. aastaks peaksid olema Narvas kõik põlevkiviplokid praktiliselt suletud ja elekter peaks kusagilt mujal tulema. Eleringi eelmine juht väitis söögi alla ja söögi peale, et ei ole vaja muretseda, meil on ühendused olemas, elektri hind on börsil alati odav ja saame hakkama. Aga juba koroonakriisi ajal me märkasime, et kui on kriis, siis kõik riigid vaatavad ennekõike, kuidas oma riigis probleeme lahendada, ja kui endal on probleemid lahendatud, alles siis tullakse võimaluse korral appi teistele riikidele.

Tänase energiakriisi ja hindade tõusu üks probleemidest on see, et ühel hetkel, kui Euroopa Liidus lepiti kokku, et hakatakse CO₂‑ga kauplema, oli see hind alla 20 euro. Ma mäletan väga hästi neid diskussioone, kui öeldi, et 25, äärmisel juhul 27 eurot megavatt-tunni eest tuleb see CO₂-maks. Ma sain aru, et need, kes siin saalis tol ajal olid, leidsid, et see on täitsa mõistlik. See, et vahepeal lastakse hind 80–90 euro peale, on tegelikult ju spekulatsioon, spekuleeritakse mingisuguse mitte millegagi, ühtegi energiatootmist omamata müüb keegi kuskil turu peal midagi. Valitsusele tundub, et väga tore on, et kuskilt tuleb raha. Mõni aasta tagasi Eesti Energia maksis iga kuu 50 miljonit riigi tuludesse ja päike paistis kõrgelt, muru oli roheline, taevas sinisem. 

Päris nii rõõmus see asi ikkagi ei ole. Kui me praegu põlevkivitootmise juures mõtleks natuke selle peale, kuidas sealt korstnast selle viimasegi heite kätte saaks, siis võib-olla ei peakski nii palju investeerima meretuuleparkidesse ja kuhugi mujale. Kuigi ma pean tunnistama, et ma olen tuuleparkide eest võitleja olnud kõik need aastad, mis ma olen Riigikogus olnud, ja olen väga kuri olnud endise Kaitseministeeriumi asekantsleri, tänase ajakirjaniku peale, kes igal teemal teab täpselt, mis kuskil toimub ja kes hästi teeb ja kes halvasti teeb. Kui ta töölt ära läks, siis õnneks küll meie ei olnud valitsuses, aga ta märkis mind ikkagi ära, et oli üks hull, kes iga kord ta käest seda nõudis. Aga ma arvan, et kui ei oleks siis neid rumalusi ja keelde olnud … Siis maksid radarid 6–8 miljonit, me vist paneme nüüd suurusjärgus 80 miljonit nende radarite peale, et saada need tuulikud mandrile püsti. Meretuuleparkide rajamisel on kõige suurem probleem see, kuidas need kaabliga ühendada nii, et elekter mööda Eestit [liiguks] ja väljapoole Eestit jõuaks.

Aga see teema, mille kohta ma ministri käest küsisin, kas me peame endale tuumaelektrijaama ehitama või võiks Soome rajada koos soomlastega ühise tuumaelektrijaama, on väga oluline. Soomes on projekteeritud tuumaelektrijaam, mida ehitama pole hakatud. Kui seal oleks Eesti ja Soome riik võrdselt osanikud ja me osaleks seal täpselt selle põhjal, milline Eesti elektrivajadus on, siis ma arvan, et see oleks palju turvalisem. Kui merekaabli saab õhku lasta, nii nagu praegu Balticconnector, kust lihtsalt visises gaasi välja ja mis keerati kinni, siis sellega ei juhtu suurt midagi. Me näeme, mis Ukrainas toimub. Kogu probleem on kogu aeg tuumaelektrijaamade ümber, kuigi täna üks kolleeg ütles ka väga ilusti, et näed, tuumaelektrijaama nad pommitada ikka veel ei ole julgenud. Me ei tea, ühel hetkel võib-olla pommitavad. (Juhataja helistab kella.)

Kolm minutit, palun!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Energeetika ja kogu selle valdkonna arutelu peaks olema laiapõhjaline. Mulle jäi küll ministri vastustest, ma loodan, õige arusaam, et minister võtab seda tõsiselt. Ei ole päris nii, et keegi kuskil tahab ehitama hakata ja homme hakataksegi ehitama. Tuumaelektrijaama ehitamisele läheb suurusjärgus 10 aastat, sellest hetkest, kui planeerima hakatakse ja kuni ta valmis saab. See on pikk protsess. Minu arvates tuleks väga selgelt üle vaadata kõik need võimalikud positiivsed ja negatiivsed pooled.

Ma veel kord rõhutan – ma saan aru, et selles arutelus ei ole seda [teemat] olnud –, et see Soome variant ei ole halb, sest seal on kõik need protsessid tehtud. Elektrijaama projektil on ehituslubagi minu arust käes. Kuna sõda hakkas, siis üks osanik Vene poolt astus sealt välja. Soome-poolne osanik on olemas, aga kuna kapitali puudujääk on, siis seda arendust ei ole. Võib-olla on ka see mõte hea, et anda erainvestoritele julgustust, et näe, minge sinna projekti osanikuks ja riik garanteerib selle, et me ostame sealt elektrit, te ei pea kartma seda, et ühel hetkel on elektri ületootmine. Meretuulepargid selle olukorra suure tõenäosusega tekitavad. Kui kõik need, mis on planeeritud, valmis ehitatakse, siis mingil hetkel pole selle elektriga mitte midagi teha. Siis ehitatakse mere äärde suured sügavad augud, lastakse sinna vesi sisse ja pumbatakse seda välja, kui tuult ei ole. Aga me teame, et selle elektri hind on peaaegu kolm korda kallim, kui kaks aastat tagasi elektri hind oli. Me ikka unistame, et vana hea elektri hind tuleks tagasi, kuid tundub, et see jääb unistusteks. 

Aga ma loodan ministri peale selles, et elektrivarustus Eestis kindlustatakse ja et ta ei luba Narvas enne ühtegi ahju nii-öelda kinni panna, kui meil ei ole alternatiivi. Ma võin öelda, et sellest ei ole palju möödas, see oli kolm aastat tagasi, kui me blokkisime tolleaegses valitsuses selle kinnipanemise ära. Oleme ausad: kui sel hetkel poleks seda blokitud, siis täna me ei räägiks siin üldse mitte millestki. Majandus oleks nende energiahindade tõttu päris põhjas. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud juhataja! Hea arupärija! Lühiduse huvides lihtsalt mõned märkused. Energeetikasüsteem on, nagu arupärija ja sõnavõtja teab, kompleksne. Ükski tool, ükski taburet, ükski selline nii-öelda keerulisem süsteem ei seisa ainult ühel jalal. Taastuv[energia], mis on puhas ja soodne, on oma olemuselt loomulikult juhitamatu, mis tähendab seda, et seal juures peab olema ka juhitav energia. 2027. aastani on selle [tagamise kohustus] omaniku ootustega pandud Narva jaamadele. 2025. aastal, vähemalt praegu on nii planeeritud, teeb Elering võimsusoksjoni, mis kirjeldab ära selle, kuidas see tulevikus võiks välja näha. 

Mis puudutab mereparke ja erinevaid taastuvate [võimsuste] rajamise võimalusi, siis mõne nädala pärast, võib-olla veidi [pikema aja] pärast – vaatame, kuidas see ajaliselt satub –  esitame meie valitsusele Kliimaministeeriumi analüüsi, kuidas taastuvenergeetika arendus Eestis võiks käia. Ma arvan, et selle kontseptsiooni üdi on ikkagi see, et sellest taastuvenergeetika arendusest peaks saama majanduse jaoks, mitte ainult inimeste jaoks – mis on ka hea, inimeste jaoks on hea, et hind on mõistlik ja energia on puhas –, aga ka majanduse jaoks tegelikult selline konkurentsivõime loomise mootor. Kui sul on puhas energia võtta, siis su kaup on konkurentsivõimelisem nendelsamadel turgudel, kuhu me Euroopas tahame minna, ja kui see hind on vähegi mõistlik, siis on see baas, mille pealt saab seda teha või vähemalt naaberriikidega konkureerida. Põhjamaadega me alati ilmselt ei suuda konkureerida, seal on hinnad teatud põhjustel madalamad, aga heade ühenduste, heade võimaluste korral teiste naaberriikidega suudame. 

Nii et seda kõike me teame. Tuumaenergiat oma olemuselt me kasutame juba niikuinii, soomlaste juurest [me seda saame], seal üllatust ei ole. Nii et ma arvan, et tasub kõike seda alati arvestada, energia on väga kompleksne süsteem ja seal on erinevad osad. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Antud arupärimisele on vastatud. Head ametikaaslased, oleme jõudnud juba peaaegu vaba mikrofonini, nii et kõik, kellel on soov, pange julgesti ennast valmis. Aga enne veel mõned arupärimised. 

Järgmise arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Kersti Sarapuu, Jüri Ratas, Maria Jufereva-Skuratovski, Jaak Aab ja Andre Hanimägi 8. mail 2023. aastal. Arupärimine on maavarade kasutamise kohta ja kannab numbrit 20. Sellele vastab kliimaminister Kristen Michal. Mul on hea meel tervitada Riigikogu kõnetoolis arupärijate esindajat, Riigikogu liiget Kersti Sarapuud, kes arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustab. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid ja austatud minister! Nii nagu Aivar Kokk siin eelnevalt väga lootis meie kliimaministri Kristen Michali peale, nii loodame ka meie. Ja mis teha, kui sellel ministeeriumil on nii palju valdkondasid. Nii nagu need eelnevad teemad, mis praegu just päevakorras olid, on alati aktuaalne ka maavarade teema. 

Maavarade kasutamist Eesti arengu hoogustamiseks ei maksa karta, kuid seda tuleb teha kaalutletult ja keskkonnaga arvestades. Eestis on geoloogiateenistus, mille ülesandeks on maapõue kohta baasteabe kogumine, haldamine, töötlemine, tõlgendamine ja levitamine lähtuvalt kohalikust ja rahvusvahelisest praktikast ning suuniste formuleerimine valitsusele. Kuigi teenistus on töötanud välja arengudokumendi "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050", mis annab pikaajalise visiooni ja suunad valdkonna arengu juhtimiseks, käsitledes kogu maapõue potentsiaali, on maavaradest rääkimine senini olnud tabuteema. 

Geoloogide hinnangul on meie riigi maapõues lisaks põlevkivile kulda, hõbedat, niklit, tsinki, pliid, fosforiiti ja ülikallist molübdeeni, tulevikumaavaradest graptoliitargilliiti, glaukoniiti, magnetiitkvartsiiti. Eesti teadlased on pakkunud meie maapõues peituvate loodusvarade väärtuseks hinnanguliselt 800 miljardit eurot. 

Norra on alates [1990.] aastast paigutanud riiklikesse pensionifondidesse osa nafta ja gaasi ammutamise eest laekunud tulust. Erinevalt meie kiratsevatest pensionifondidest on Norra pensionifondidesse investeerinud targalt ja püsivalt tulutoovalt, nii et näiteks 2014. aasta 8. jaanuariks oli fondi iga norraka kohta kogutud raha miljoni euro väärtuses. Tahaksime loota, et ka meie riik jõuaks ükskord samale tasemele. Seetõttu oleme esitanud mõned küsimused, millele palume ministrilt vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali, et ta vastaks arupärimisele, mis kannab numbrit 20. Palun!

Austatud juhataja! Austatud arupärijad! Tõepoolest, tegemist on väga huvitava ja perspektiivika teemaga. Loen küsimused ette nagu ikka ja siis püüan neile jõudumööda vastata. 

Esiteks: "Missugused konkreetsed meetmed on välja töötatud Eesti taastumatute maavarade võimalikuks kasutuselevõtuks?" Loetelu on päris pikk, aga võtan ette mõned. Esiteks on töös uue maapõueseaduse väljatöötamine. VTK peaks valmima 2024. aastaks, seejärel tuleb uue seaduse koostamine. Selles on kirjas ka kontsessioonimehhanismi väljatöötamine. Kontsessioon on uuringu ja/või kaevandamisloa võõrandamine enampakkumise teel riigi määratud tingimustel. Selle eesmärk on tagada riigile juhtroll ressursikasutuse tingimuste määramisel ja teenida ressursikasutusest ühiskonnale maksimaalset hüve. Maavarade kontsessioon võimaldab riigil valida partneriks arendaja, kelle esitatud pakkumises on arvestatud ka pikaajaliste sotsiaal-majanduslike, keskkonnakaitse ja julgeolekualaste aspektidega. 

Kiiremad muudatused tehakse kehtivas maapõueseaduses. Siin on erinevaid nüansse, mis puudutavad fosforiidi ja metallitoorme uurimisel riigi eesõigust, geoloogilist andmebaasi, maardlate vahekasutust taastuvenergiaehitiste ehitamiseks. Maavarade teemaplaneeringud on tegemisel. Harjumaa teemaplaneering on Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi ajakava järgi 2025. aasta lõpus valitsuses. Pärnu‑ ja Raplamaa teemaplaneering on samuti töös ja peaks valitsusse jõudma 2027. aasta alguses. Koostatakse arengukavasid: KEVAD, elukeskkond. Koostatud on uus ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise juhend, mis arvestab ehitusmaavarade vajaduse prognoosiga. Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidi ja kaasnevate ressursside kolmeaastane uuring on käimas, analüüsitakse kriitiliste maavarade ja kaasnevate ressursside kasutamisel kaevandamise ja väärindamise tehnoloogilisi võimalusi ning maksumust. Kindlasti üks põnev uuring – mitte et eelnev oleks kuidagi vähehuvitav olnud – puudutab maapõuesoojuse rakendamist, käimas on pilootprojektid Tiskres ja Roosna-Allikul. Siis on meil käimas koostöö teadlastega, mille eesmärk on samamoodi maapõueressursside väärindamisega seotud uuringud. Käimas on rahvusvaheline koostöö ja nii edasi. Jätkatakse geoloogilist baaskaardistamist. Eesti Geoloogiateenistus intensiivistab erinevate perspektiivsete maavarade uuringuid, mille kaevandamine ja töötlemine võib lähitulevikus väärindamistehnoloogiate arenedes tasuvaks osutuda. Töö käib selle nimel, et välja arendada uusi tehnoloogilisi lahendusi maapõueressursside efektiivsemaks ja säästvamaks kasutuseks. 

Kindlasti jätkatakse lahenduste otsimist taastumatutest loodusvaradest sõltuvuse vähendamiseks. Kes on käinud, teab, et Arbaveresse on rajatud korralik välibaas uue teadusmaja ja puursüdamike hoidlatega. Sinna on koondatud riigi omandis olevad puursüdamikud, mis paiknevad 25 500 kastis ja on kogupikkusega ligi 120 000 meetrit. Ehitusmaavarade uurimisel ja kasutamisel riigi huvi kujundades toetutakse peamiselt taristuobjektide materjalivajadusele. See oli konkreetsete meetmete loetelu. 

Teine küsimus: "Milliseid maavarasid rohepöörde elluviimiseks on vaja, milline on nende maavarade saadavus ja kasutamise võimalikkus?" Vaja on näiteks koobaltit, haruldasi muldmetalle, liitiumi, vanaadiumi, vaske ja nii edasi. Suure tõenäosusega leidub Eestis kõiki kriitilisi tooraineid. Enamiku puhul ei ole teadaolevalt kontsentratsioon ja kogused asjaolusid arvestades piisavalt suured, et nendel võiks praegu olla majanduslikku potentsiaali. Tänaste teadmiste kohaselt on Eestis leiduvatest kriitilistest toorainetest suurema potentsiaaliga haruldased muldmetallid, fosforiit, sellest saadav fosfor, vanaadium, magneesium. Huvipakkuvaid haruldasi muldmetalle sisaldub meil fosforiidis, vanaadiumi graptoliitargilliidis ja magneesiumi dolokivis. Euroopa Liidu tõenäoliselt suurimad teadaolevad fosforiidivarud paiknevad Eestis. Eesti fosforiidi arvele võetud varu on 3 miljardit tonni, prognoosivaru on umbes 6,6 miljardit tonni, on võimalik saada ligi 2,2 miljardit tonni fosforiidikontsentraati P₂O₅ sisaldusega üle 30%. Kontsentraadi maailmaturuhind on volatiilne, juunis 2023 oli hind 345 eurot tonni. Haruldaste muldmetallide sisaldus on veel arvutamisel. Eesti fosforiidivarud asuvad peamiselt Rakvere, Toolse ja Aseri maardlas, need paiknevad Lääne- ja Ida-Virumaal. Haruldaste muldmetallide suurem potentsiaal on Toolse ja Aseri maardla fosforiidis. Uute puuraukudega, kõige intensiivsemal Jõhvi läänepoolsel magneetilisel anomaalial on hinnanguline rauamaagi kogus 38–46 miljonit tonni ja keskmine rauasisaldus 19–22%. Kõik need leiud näitavad, et Eestis on potentsiaali ja ka kristalses aluskorras on potentsiaali väärismetallide esinemiseks sarnaselt Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega. 

Kolmas küsimus: "Milline on käimasolevate uuringute seis erinevate maavarade leidmise ja võimaliku kaevandamise osas?" Vastus. Eesti Geoloogiateenistus on läbi viimas kolmeaastast uuringuprojekti "Fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja arendusuuring 2023–2026". Tuleviku maavaradeks loetakse hetkel mittekasutuses olevat väetise ja metalli tooret, nagu eelnevalt mainitud fosforiit, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, vanaadium, uraan, metallide toore rauamaak ja ka võimalikud teised maakmineraalid, nagu vask, tsink, plii või väärismetallid kuld ja hõbe. Fosforiiti ei käsitleta mitte ainult väetise toormena, vaid ka rohepöördeks oluliste haruldaste muldmetallide lähtemaagina. 

Neljas küsimus: "Millised on olnud Eesti Geoloogiateenistuse ettepanekud Vabariigi Valitsusele?" Vastus. Eesti [Geoloogia]teenistus ei ole valitsusele otseseid ettepanekuid maavarade kasutuselevõtuks teinud. Küll on Eesti Geoloogiateenistus saanud heakskiidu koos rahastuse plaaniga jätkata fosforiidiga kaasnevate ressursside uuringut. Ma juba mainisin seda uuringut, see uuring kestab 2025. aasta lõpuni. Pärast seda on võimalik otsustada, kas fosforiidi ja kaasnevate ressursside kasutusele võtmisega on põhjust ja soovi edasi minna. 

Siin on veel väga palju kirjas, mida ma kõike aja kokkuhoiu mõttes ette ei loe, õhtune aeg ka. See on, nagu arupärijad ütlesid, väga suure potentsiaaliga valdkond. Eesti Geoloogiateenistus teeb kindlasti väga põhjalikku tööd, vaatab üle kaardistust ja informatsiooni, mis meil on. Neil on selleks rahastust ja olemas on ka seesama baas, mida ma kindlasti soovitan külastada, kui huvi on. Tuleviku suhtes ma arvan, et arupärijad on küll selles mõttes õigel teel, et selles [valdkonnas] on väga suur võimalus luua Eestile rikkust, aga minu soovitus oleks küll, et kui me seda kaalume, siis keskkonnahoidlikul moel, et sellest saaks pigem kunagi lastelastelastele midagi Norra rahvusliku rikkuse fondi sarnast, mitte me ei kasutaks seda igapäevast elu elades ära. Aitäh!

Aitäh! Ka küsimus on. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Siin oli väga meeldejääv loetelu igasugustest maavaradest, mida Eestis on, tõesti. Aga räägiks ikkagi sellest traditsioonilisest [teemast] ka korraks: põlevkivi ja just õlitööstus. 

Mõni aeg tagasi te keeldusite väljastamast kaevanduslubasid. Minu teada oli see seotud just VKG ja Kiviõli õlitööstusega. Sooviti uusi kaevandusi avada. Mis need põhjendused on? Kas põlevkiviõli tootmine, ütleme, 10–15 aasta perspektiivis, on teie ministeeriumi ja teie arvates perspektiivitu tegevus? Me küll teame, et on tulemas ka üks uus õlitööstus Enefit Poweril. Mis nende kaevanduslubadega siis edasi saab?

Aitäh! Siin oli mitu küsimust, ma püüan jõudumööda vastata, niipalju kui ma neid ära tundsin. 

Kõigepealt, mis puudutab Uus-Kiviõli, siis seal anti kaevandusluba minu mäletamist mööda juba aastal 2019. Debatt oli ühe elektrialajaama üle, mis oli majandusministeeriumi ja hiljem vist meie, Kliimaministeeriumi valdkonnas. See valitsus on võtnud printsiibiks, et uusi kaevanduslubasid ei anta, ja sellest printsiibist me oleme lähtunud. Loomulikult, nagu õiguskantsler on siinsamas öelnud, sellised olulised piirangud tuleb kehtestada seadusega ja selleks tuleb muuta maapõueseadust. See muudatus on meil plaanis teha või vähemalt esitada parlamendile. Selle otsuse saab oma mandaadiga langetada parlament, mitte täitevvõim.

Kui küsida varude kohta, siis mälu järgi umbes 480 miljoni tonni jaoks on lube juba väljastatud. Aastast kaevandamismahtu vaadates võiks matemaatilise [tehte põhjal] öelda, et 40–45 aastat, erinevaid fraktsioone arvestades tegelikult 25–30 aastat saab seal rahulikult kaevandada. Põlevkivivaru oleks täiesti piisavalt. 

Vaadates põlevkivitööstuse keskkonnajalajälge, finantsjalajälge, kõiki muid võimalusi, ma pigem prognoosiks seda, millest me energeetikas kõik saame aru, et fossiilid pääsevad turule ainult väga kalli hinnaga ja peagi ei pääsegi. Kõikide selliste perspektiiv on ajas ahenev. Loomulikult ei saa välistada, et järsku tekib tehnoloogia arengus midagi suurepärast, mida me täna ette ei näe. Sellisel juhul on võimalik seda heitmevabalt teha. Seni seda ei ole juhtunud, aga võib-olla tehnoloogia areneb. 

Aga meie Keskkonnaametile on tulnud 670 miljoni eest uute lubade taotlusi. 670 miljoni eest! Nüüd on küsimus, kas Keskkonnaamet peaks – teades kõike seda eelnevat ja paljut muud, mida ma siin ei [maininud], aga mis on meile ju kõigile teada – asuma palehigis neid avaldusi menetlema, luues ettevõtjatele illusiooni, justkui nende lubadega võiks kunagi üldse kuhugi jõuda. Ma arvan, et see ei oleks aus ei ettevõtluse õiguskindluse suhtes ega oleks ka mõistlik riigi ressursside kasutus. Nii et seetõttu on praegu küll meie arvamus ja ka vähemalt sõnum – ilmselt me tuleme sellega ju siia, sest veel kord, parlamentaarses vabariigis langetab kõik olulisemad otsused parlament –, meie ettepanek maapõueseaduse kohta on vähemalt selleks ajaks, kuni me kliimaseaduse käigus ära peame selle debati, mis edasi saab, peatada nende lubade menetlemine Keskkonnaametis. Nagu öeldud, minnes hetkeks tagasi, et isegi kui need load on peatatud ja uusi lube ei anta, on varud kasutamiseks täiesti piisavad. Ma arvan, et neid [jätkuks] isegi kauemaks, kui keskkonnajalajälge, turu seisukorda või turu vastuvõtuvõimet arvestades üldse võimalik on.

Austatud minister, ma tänan. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Kersti Sarapuu. Palun! 

Austatud juhataja, head kolleegid ja austatud minister! Meil jätkub välisilmale rääkimiseks arvukalt edulugusid, kui on tarvis tõestada Eesti kui virtuaalriigi saavutusi. Meile on pähe taotud ka arusaam, justkui Eesti oleks maavarade poolest vaene riik. Ei kuule peale põlevkivi, paekivi ja mõne muu maavara esiletoomise nagu midagi. Geoloogide hinnangul on aga meie riigi maapõues lisaks põlevkivile kulda, hõbedat, niklit, tsinki, pliid ja ülikallist molübdeeni, rääkimata fosforiidist, mille mainimine on Eestis olnud tõesti tabuteema. Eesti teadlased pakkusid juba aastaid tagasi meie maapõues peituvate loodusvarade väärtuseks hinnanguliselt 800 miljardit eurot. 

Eesti saaks piisava rahastuse korral tõenäoliselt paari-kolme aasta pärast teenida tulu kohalike maavarade kaevandamiselt, ütles toonane Riigikogu majanduskomisjoni esimees, tänane kliimaminister Kristen Michal aastapäevad tagasi ning lootis, et Eesti Geoloogiateenistus on jõudnud faasi, kus saab teha põhjalikumaid uuringuid meie rahvusliku rikkuse, maavarade kasutuselevõtu võimaluste kohta. Samuti arutleti juba neil päevil komisjonis selle üle, et Eesti maapõue sügavamates kihtides on tõendatud kulla ja hõbeda maagistumist sarnaselt Soome ja Rootsi maapõuega ning et Eestil on plaanis kolm geotermaalenergia katseprojekti. Juba ministrina rõhutas Michal taas, et maavarade tulevikku silmas pidades on oluline märkida, et Eestis on erinevaid suuri rikkusi toovaid maavarasid: "Meil on ikkagi leebelt öeldes sadu miljardeid vara. Kaevandamiseks ei lähe homme, seda alles kaardistatakse. See raha peaks jääma tulevastele põlvedele. See tähendab seda, et seal on nii fosforiiti kui ka haruldasi muldmetalle ja veel ühte, teist ja kolmandat. Meil on tuleviku jaoks erinevaid asju, aga need tuleb kõik targalt läbi mõelda." Õiged sõnad. Aga ei ole maailmas riiki, mis istub varanduse otsas ega kasuta seda. Miks peab Eesti olema selles ainulaadne? 

Arvestades meie riigi kahanevat majandust, on maavarade kasutamine reaalne võimalus liikuda lähemale Euroopa rikkamatele riikidele. Meil oleks palju eeskuju võtta Põhjamaadest. Soovime ju, et iga inimene saaks Eesti riigis väärikalt oma elu elada. Eriti puudutab see pensioniealisi inimesi, see võimalik tulu ei peaks jääma vaid tulevastele põlvedele. Facebookis on väga vahva ütlus, et välismaal elav pensionär reisib ringi, tunneb rõõmu vanaduspõlvest, aga eestlasest pensionär võtab rohtusid ning käib tööl, et endale üht-teist võimaldada. 

Erinevalt meie kiratsevatest pensionifondidest on Norras pensionifondidesse investeeritud targalt ja püsivalt tulutoovalt, nii et fondi on iga norraka kohta kogutud miljoni euro väärtuses raha. Nimelt on Norra alates 1990. aastast paigutanud riiklikusse pensionifondi osa nafta ja gaasi ammutamisest laekuvast tulust. Maavaradelt teenitud tulusid jagavad ühiskonnaga ka mitmed araabia riigid, kus šeikidel on jätkunud tarkust suunata raha sotsiaalhoolekandesse ja elanike heaolusse. Kui aga [meie] kodanikega tuleb jutuks pensionisüsteemi kaasajastamine ja elamisväärse vanaduspuhkuse tagamine, laiutab [meie] valitsus üksmeelselt ja üsna abitult käsi, et raha pole. 

Pean õiglaseks, et Eestis saaks maavarade kasutusest tekkivast tulust osa kogu ühiskond. Riik on taas tõstmas keskkonnatasusid, kuid seda ennekõike riigieelarve aukude silumiseks. Keskkonnatasud või eraldi summad põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamiseks on mõistlik koondada, nii nagu Norras, riiklikku pensionifondi. Siis on ka raha kogumise mõte ühiskonnale selgelt arusaadav. 

Ma ei usu, et üldsus vaatab maavarade põhjalikumale inventeerimisele ning läbikaalutud ja arukale kasutuselevõtule viltuse pilguga, kui see kogu ühiskonnale ehk igale kodanikule reaalseid hüvesid tagasi toodab. On lootus, et tänane minister teeb edusamme maavarade uuringute kiiremal edendamisel ning nende kasutuselevõtul iga Eesti inimese hüvanguks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud. Aitüma! 

Liigume järgmise arupärimise juurde, mille esitasid Riigikogu liikmed Vadim Belobrovtsev, Lauri Laats, Aleksandr Tšaplõgin, Aleksei Jevgrafov, Maria Jufereva-Skuratovski, Ester Karuse ja Enn Eesmaa 8. mail 2023. aastal. Esitatud arupärimine on korterelamute renoveerimise kohta Ida-Virumaal ja kannab numbrit 55. Arupärijatele vastab kliimaminister Kristen Michal. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi, et ta antud arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustaks. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et kõigile meeldib, kui maja, kus nad elavad, on heas korras ja renoveeritud. Ida-Virumaal, ma arvan, on inimesed täpselt samamoodi huvitatud just sellest. 

Kokku on Ida-Virumaal 2275 korterelamut. Nendest peaaegu 100% ehk 98% on ehitatud enne aastat 2000 ehk põhimõtteliselt eelmisel sajandil ja 67% kortermajadest on ehitatud enam kui 50 aastat tagasi. Loomulikult tahaksid maakonna elanikud oma korterelamuid renoveerida, aga selle maksumus ei ole neile taskukohane ja seda isegi mitte KredExi toetusega. Kuna viimastel aastatel on oluliselt tõusnud nii ehitushinnad kui ka euribori määr, aga keskmine palk ja kinnisvara hind Ida-Virumaal on Eesti keskmisest oluliselt madalamad, siis on siin probleem. Vastavalt Statistikaameti andmetele on keskmine palk Ida-Virumaal üle 30% madalam kui näiteks Harjumaal ja 23% madalam kui Tartumaal.  

Nüüd me liigume koalitsioonilepingu punkti 7.1.9 juurde, mis kõlab nii: "Vähendame väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega külgnevate omavalitsuste asustusüksuste KredExi korterelamute rekonstrueerimistoetuse omaosalusmäära 30%-ni. Piloteerime kvartalipõhist renoveerimisprogrammi." Praegu on osalusmäär teatavasti 50% ja kui tõepoolest saaks seda 20% võrra alandada, siis ma arvan, et ka Ida-Virumaa inimesed saaksid palju aktiivsemalt oma korterelamuid renoveerida. Omaosalusmäära vähendamise vajadusest on juba mitu aastat rääkinud nii selle regiooni korteriühistud kui ka kohalike omavalitsuste esindajad. Me kõik oleme kindlad selles, et vähenenud osalusmäär aitab paljusid korteriühistuid ja annab neile võimaluse oma maja täisrenoveerimist alustada.  

Eeltoodust tulenevalt me palume kliimaministril vastata kolmele lihtsale küsimusele. Millal planeerib valitsus seda koalitsioonileppe punkti rakendama hakata või äkki on ta seda juba teinud? Kas on alust loota, et antud KredExi rekonstrueerimistoetuse määr kehtestatakse juba järgmise aasta voorus? Ida-Virumaa korterelamud ootavad pikisilmi osalise renoveerimise toetusmeedet, mida ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium on lubanud. Kas ja millal algab korterelamute osalise renoveerimise taotluste vastuvõtt? Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali, et ta vastaks arupärimisele, mis kannab numbrit 55. Palun! Kolm lühidat küsimust on siin, jah.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud arupärijad! Meil oli härra Belobrovtseviga vanasti vastupidi: tema oli Tallinna volikogu ees puldis ja mina küsisin. Nüüd on vastupidi. Vahelduseks tore ka! Aga püüan jõudumööda vastata. 

Tõepoolest, ma arvan, arupärijate esindajal on täiesti õige suhtumine. Renoveerimine loob inimesele paremad tingimused kodus elamiseks, olgu koduks kortermaja või väikeelamu. Kui sisekliima on parem, kui sa saad oma energiatarvet paremini juhtida, siis sa kontrollid oma kulusid paremini. Teisalt annab see tagasi ka ühiskonnale, sest kui sa energiat kasutad mõistlikumalt, juhid paremini selle tarbimist, siis on vaja vähem investeerida tipukoormustesse, mis toob ka keskmist hinda alla ja annab ühiskonnas süsteemile tervikuna säästu. Veelgi enam, see, mis on hea inimese enda rahakotile ja energiasüsteemile tervikuna, on hea ka kliimale, sest energiakasutus on siis mõistlik ja ressursside kasutus samamoodi arukas. Nii et siin me oleme kindlasti ühel nõul. 

Nagu juhataja juba ütles, on tegemist kolme küsimusega. Ma arvan, et neile saab kõigile vastata enam-vähem korraga. Vastus ongi see, et 10‑miljoniline meede korterelamute rekonstrueerimiseks Ida-Virumaal sai alla kirjutatud. Seda on juba rakendama hakatud. Toetust saavad taotleda korteriühistud või kohaliku omavalitsuse üksused, kui korterelamu on tervikuna nende omandis. Toetust antakse maja kandekonstruktsiooni ja välisfassaadi renoveerimiseks, vee‑ ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ning sademevee kogumise süsteemi paigaldamiseks, rõdude remondiks, elektriautode laadimise taristu rajamiseks ja hoone elektrisüsteemi rekonstrueerimiseks. Jagamist korraldab KredEx. Nemad teatavad vooru avanemisest oma kodulehel.

Võrreldes varasemate samalaadsete toetustega tõuseb korterelamu osalise rekonstrueerimise korral hüvitatav määr 30%‑lt 40%‑le. Sellega kaasneb nõue tõsta hoone energiatõhususarvu väärtust vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra. Toetusel puudub miinimummäär. Tervikliku rekonstrueerimise korral on toetuse maksimummäär 1,5 miljonit eurot. Osalisele rekonstrueerimisele maksimummäära ei kehtestata. Projektide elluviimise periood lõpeb hiljemalt 1. märtsil 2026. 

Ma võin lihtsalt niipalju veel lisada, et KredExi palgal on Ida-Viru fookusega konsultant, kes käib spetsiaalselt korteriühistutele meetmeid tutvustamas. Aitäh!

Aitäh! Teile on kaks küsimust. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Me teame, et on olemas selline asi nagu õiglase ülemineku fond, ja samas teame, et see on hästi vajalik, aga kasutatakse seda kuidagi liiga vähe. Minu mäletamist mööda vist 15% on praegu see määr, mille võrra see fond on kasutuses olnud. Kas äkki võiks mõelda selle peale, nagu ütleb koalitsioonilepingu punkt 7.2.2: "Kiirendame Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) rahade kasutamist ning teeme vajadusel meetmed ümber, et need vastaksid rohkem piirkonna vajadustele"? Äkki võikski raha niimoodi ümber tõsta, et saaks rohkem kortermaju Ida-Virumaal renoveerida?

Aitäh! Jah, ma julgen arvata või vähemalt esialgne tagasiside on, et renoveerimise vastu on huvi suur. Selle meetme me nüüd avame. Vaatame, kuidas sellega läheb, kuidas see selle kõrgendatud toetusmääraga vastu võetakse ja kuidas see tempo on. Eks siis saab järgmised otsused teha. 

Õiglase ülemineku fondiga on nii, et juhtiv minister on siin regionaal‑ ja põllumajandusminister. Valitsuse tööjaotuse järgi on [meie valdkond] energeetikapool. Energeetikapoolel sai just või mõned nädalad tagasi allkirja seesama Narva nii-öelda koostootmisjaama konkursi korraldamise meede. Tegelikult asjad liiguvad ikkagi üsna kenasti. Ma tean, et õiglase ülemineku fondis on erinevaid taotlusi. Küsimus on, mis siis läheb sisse ja mis ei lähe. Võib-olla see pilt nii sünge ei ole, kui paistab. 

Lisaks, kuna valitsuse koalitsioonileppes on [kirjas] ka Ida-Virumaa esindaja, kes Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi juures toimetama asub, siis sellesama Ida-Virumaa esindaja tööülesanne ja tema töö mõõt saabki olema õiglase ülemineku fondi [raha kasutamise] sujuv elluviimine ja nii-öelda otsade kokkuviimisel abistamine, piirkonna abistamine selle fondi targal ärakasutamisel.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mõned aastad tagasi Rahandusministeeriumis, küll riigivara osakonna eestvedamisel, algatati tühjenevate kortermajade pilootprojekt. Tänan väga Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi elamuehitusosakonna eksperte ja spetsialiste, kellega koostöös see sündis. Piltlikult öeldes aidati omavalitsustel tegeleda selle probleemiga nii juriidiliselt kui ka väikese rahaga renoveerida teatud kortereid nendes majades, mis püsti jäävad, ja saada tühjaks need kolemajad, mis kokku hakkavad kukkuma ja kus on vaid mõned üksikud korterid kasutusel. See ei ole vist küll konkreetselt teie haldusala, aga kas selle võtmeküsimuse raames olete kursis, kas see pilootprojekt jätkub? Plaanis oli seda ala laiendada. See algas Ida-Virumaalt, aga plaanis oli seda laiendada üle kogu Eesti. Kas see plaan on maha maetud?

Aitäh! Nagu ütlesite, see ei ole otseselt minu valdkond. Ma kindlasti küsin järgi ja hoolimata isegi sellest, et see ei ole minu valdkond, edastan teile kirjaliku informatsiooni. See konkreetne meede, millest me siin räägime, puudutab kohaliku omavalitsuse toetuse saamise võimalust, kui kogu korterelamu on nende omanduses. Aga mis puudutab neid lagunevaid maju, kus on erinevad omanikud, ja seda, mida nendega teha, siis see oli teine projekt. Nii et küsin järgi ja edastan [vastuse] kirjalikult.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tõepoolest, vajadus korterelamute renoveerimise järele on Ida-Virumaal ülisuur. Aga seal on teatud hirmud. Taotlemiseks vajalik eeltöö on vaja ära teha ja see eeltöö tähendab seda, et sul on ehitusluba käes selleks ajaks, kui sa hakkad maja [renoveerima]. See eeltöö tegemine võib-olla annabki sellise mõõtme, et kui see ära tehakse ja saadakse ehitusluba kätte, aga mingil põhjusel ei ole [toetuse] taotlemiseks võimalust, ei ole leitud seda inimest, kes seda teeb, siis see eelnev kulutus jääb kasutamata, jääb ühistule välja maksmata. Kas võiks olla kuidagi nii, et selle eeltöö eest tasumine võiks jääda hilisemasse perioodi, kui toetus on kätte saadud?

Aitäh! Nagu ma mainisin, et seal on ka abi olemas selle projekti läbiviimiseks. KredExis saab olema konsultant, kes sellega tegeleb. 

Teine liin, millega me tegeleme, mis aitab renoveerimist ja tegelikult ka Eesti majandust ja Eesti tööstust, on tehaselise renoveerimise meede. Miks on see praktiline selles võtmes, mida te küsisite? Just sellepärast, et varasem renoveerimine – ma loodan, et ma kellelegi ülekohut ei tee – on olnud pigem penoplast ja krohv, tehaseline renoveerimine oleks pigem puidukasutus, mis annaks Eesti puiduturule ja Eesti ettevõtlusele paremad võimalused, eriti ajal, kui puiduturg välismaal kiratseb. See annaks kõigile üsna kiiresti ettekujutuse, mis on see kvaliteet, mis on see tempo, mis on nende tegevuste tagajärg ja mis on maksumus. Sellised asjad aitavad renoveerimist kiiresti ja kergemini läbi viia, eriti kui tegemist on, nagu me räägime, kortermajadega, mille puhul näiteks tüüpprojektid võiksid olla väga abiks. Lisaks, eks palju sõltub loomulikult ka nendest inimestest, kes kohapeal seda projekti menetlevad. Tean ise väga paljusid tublisid korteriühistute inimesi, kes aitavad teistel korteriühistutel selliseid projekte ära teha. Ma saan aru, et teiegi olete varasemas elus olnud abiks ettevõtjatele erinevate projektide ärategemisel. Nii et küllap nemad peavad ka kellegi sellise leidma.

Hea minister, ma tänan teid. Küsimusi rohkem ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Antud arupärimisele on vastatud. Aitäh!  

Liigume järgmise arupärimise juurde, mille esitasid Riigikogu liikmed Anti Poolamets ja Arvo Aller 11. mail 2023. aastal. Esitatud arupärimine on maksupaketi terviklike mõjude kohta ja kannab numbrit 141. Arupärimisele vastab kliimaminister Kristen Michal. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Arvo Alleri, et ta arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustaks. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head saalisolijad ja avalikkus! Tõepoolest, juba oleme jõudnud arupärimise nr 141 juurde, mis näitab, et me oleme päris edukalt edasi liikunud. Tõesti, see on maikuus esitatud, 10. mail, kui maksudebatid olid väga aktuaalsed ja väga asjakohased. Eks siin võib-olla mõned küsimused on vastused ka varasemalt saanud. Kuid ikkagi, erinevad ministeeriumid on oma seisukohti erinevalt väljendanud ja meie lähtuvalt sellest, et tõuseb käibemaks, tõusevad aktsiisid, tõuseb mingil ajal tulumaks ning see kajastub kõik lõpphindades, oleme [esitanud] arupärimise kliimaministrile. Need viis küsimust on ministrile ka edastatud. Lühidalt oleks see kõik. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali, et ta vastaks arupärimisele, mis kannab numbrit 141. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud arupärijad! Austatud saalisolijad! Tõepoolest, nagu juba ütles arupärijate esindaja, see arupärimine on esitatud veidi aega tagasi. Sellest on palju päevi ja öid mööda läinud ja palju vett merre voolanud. Ma püüan neile [küsimustele] lihtsalt hästi lühidalt vastata, eks te siis küsite ise juurde, mida soovite, ja ma vastan selle kohta, mida ma oskan kirjeldada. 

Ma loen küsimused ette. Esimene küsimus on: "Millised on Teie hinnangul maksupaketi mõjud Teie vastutusvaldkonnale?" Saan vastata üsna üldiselt. See kõik, mis puudutab tulumaksu ja käibemaksu tõusu, aktsiiside tõusu, on ära kirjeldatud ju nende eelnõude mõjuanalüüsides või kirjeldatakse ära nendes mõjuanalüüsides ja aruteludes siin parlamendis. Need maksuvaldkonnad, mis puudutavad meid otsesemalt, puudutavad eeskätt keskkonnatasusid ja lõive. Lõivude puhul on tegemist nendega, mis on aastaid paigal püsinud. On loogiline, et need on kulupõhised. Riigis on see printsiip olnud kõikide valitsuste ajal, et riigilõivud on kulupõhised. Seetõttu, kuna töötasud on tõusnud ja erinevate tegevuste hinnad on tõusnud, siis tõusevad needki, see on paratamatu. Mis puudutab keskkonnatasusid, siis keskkonnatasude printsiip on pigem saastamise maksustamine. Loomulikult püüame seda teha sellisel viisil, et loodus saaks puhtam, et sellel, kes ikkagi ressursse säästlikumalt tarbib, oleks konkurentsieelis. Aga loomulikult, maksutõusud ei ole alati tingimata populaarsed, midagi teha ei ole. 

Teine küsimus: "Milline on mõju Teie juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivõime olulisest kahjustamisest?" Ma arvan, et see küsimus on siia jäänud vist Tiit Riisalole esitatud küsimuste seast. Info selle valdkonna konkurentsivõime olulise kahjustamise kohta mul puudub. Ma tean, et Tiit käis siin vastamas, nii et ehk te saite sellele vastuse. 

Kolmas: "Tulumaksu tõus mõjutab kindlasti eraisikute toimetulekut ja majanduslikku aktiivsust. Kas Teie arvates jääb Teie vastutusvaldkond sellest puutumata? Palun põhjendage." Ma arvan, et kindlasti mõjutab, maksutõus mõjutab alati kõiki ja kindlasti ei jää ka meie valdkond sellest puutumata, sellepärast et maksutõusud ju kehtivad kõigile. Nagu ma mainisin, meie valdkonnas on ilmselt keskkonnatasud, see saastamise maksustamine isegi olulisema mõjuga kui võib-olla üleriiklike maksude muutumine. Aga ma arvan, et ka üleriiklike maksude muutumine meie valdkonnas on muu hulgas näiteks ettevõtjatele või ettevõtluskeskkonnale tuntav. Kui ma paneksin teise poole siia vastu, siis ma ütleksin, et lõppkokkuvõttes tuleb otsida ka neid võimalusi, mis selles valdkonnas tekivad. Neid ma kohe kirjeldan. 

Neljas küsimus ongi: "Milliseid meetmeid kavandate, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid oma juhitavas valdkonnas?" See ongi see, millele ma viitasin, ehk needsamad meetmed. Varasemates arupärimistes ma täna siin ka kirjeldasin, et me panustame riigina päris palju. Võrdleme teiste Euroopa riikidega. Keskmine on 3% SKP‑st, mida riigid panustavad selliste investeeringutena. Eesti riik on Euroopas teisel kohal 5,5%, varsti 5,7%‑ga SKP‑st. See ei ole halb koht, vastupidi, Eesti riik panustab päris palju erinevatesse investeeringutesse. Meie valdkonnas, nagu ma mainisin, üle 200 miljoni läheb Rail Balticusse, 160 miljonit just eelmises punktis arutatud hoonete renoveerimisse. Näiteks ühistranspordi arendusse, rattateede arendusse, maanteede arendusse läheb samamoodi raha, maanteede hooldusesse, igale poole mujale. Nii et neid võimalusi on. See oli taristuvaldkond. Kui ma vaatan laiemalt, siis see, mida meie teeme oma valdkonnas, on ikkagi see, et me otsime sellest nii-öelda vähenevast keskkonnajalajäljest konkurentsieelist Eesti jaoks. See tähendab ka seda, et näiteks taastuvenergia baasil tekib Eesti ettevõtjatele soodsam sisend ja selle tootega on võimalik olla ekspordi puhul konkurentsis. Nagu Äripäevas analüütik Tõnu Mertsina kenasti kirjelda, Eesti riik ei saa välisnõudluse nõrgenemist ju ometi ära muuta, küll aga saab ta panustada sellesse, et Eesti riigis olevad ettevõtted muutuks konkurentsivõimelisemaks. Sellega me tegeleme. Samamoodi peaksid sisendid olema konkurentsivõimelised, sellised, et Eesti ettevõtjad oleksid võimelised eksportima. Neid asju me teeme. Ma julgeksin küll öelda, et vähemalt kliimavaldkonnas või Kliimaministeeriumi valdkonnas me päris palju panustame just sellesse, et Eesti ettevõtjatel oleks tulevikus paremad võimalused ja tekiks võimalus ekspordivõimeline olla. See loetelu loomulikult polnud ammendav, vaid üsna väike osa sellest, mida me teeme. 

Viies küsimus: "Milliste erinevate huvirühmadega olete konsulteerinud enne nende reformide tegemist?" Mina, veel kord, saan kirjeldada meie valdkonda. Meie oleme konsulteerinud asjasse puutuvate huvirühmadega ja kindlasti konsulteerime ka edasi. Tihtipeale on riigieelarve [koostamise] protsessi tempo kiirem, kui võib-olla vahepeal mõistlik tundub. Aga teeme oma parima ja kindlasti püüame võtta arvesse seda, mida saame võtta, nii sel aastal kui ka järgnevatel. Aitäh!

Austatud minister, aitäh! Teile on üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh vastuste eest! Mõned huvirühmad oleks võinud välja tuua ka nimeliselt, on need organisatsioonid või ettevõtted. Aga eks te saate seda vajaduse korral täpsustada. 

Aga miks see turismiteema siin oli? RMK ju kuulub Kliimaministeeriumi alla ja RMK matkateed on üks osa turismist. Meie ju ennast reklaamime kui hästi rohelist ja hästi puhta õhuga riiki. Kui nendel väikeettevõtetel ja turismiettevõtetel käibemaks tõuseb, siis selle võrra väheneb eksport ehk tuleb vähem välisturiste. See oli võib-olla selle küsimuse mõte.

Aga jah, mis on need huvirühmad? Mõned nimed äkki oskate välja tuua.

Aitäh! Nüüd ma saan aru, mida siin turismisektori all oli mõeldud. Tõepoolest, RMK on Kliimaministeeriumi haldusalas. RMK käsi üldiselt – ma arvan, küllap te olete ka kursis – käib hetkel kaunis hästi. Aga me üle hulga aja või tegelikult isegi ajaloos esimest korda oleme neile kehtestanud uued omaniku ootused nagu äriühingutele. Neil on pilt silme ees, millega tegeleda. Lisaks pani RMK mõned päevad tagasi avalikult välja oma uue arengukava, kus nad kirjeldavad seda, mida nad võiksid tegema hakata. Nad on palunud kõiki turu[osalisi] ja ka eraisikuid, kaasa arvatud kindlasti parlamendiliikmeid ja fraktsioone, kaasa rääkima selles, kuidas nad võiksid toimetada. Nii et kui teil on aega, vaadake, lugege läbi, andke tagasisidet. See on kindlasti üks oluline koht, kus saab mõjutada neid otsuseid. RMK‑l seisab veel ees suur hulk protsesse turismi ja kõige muuga. 

Aga kui vaadata seda seost maksudega, siis see, kui meie energeetika muutub heitmest puhtamaks – 2021. aastal peaaegu poole võrra –, looduses on vähem saastamist ja mis tahes jäätmeid, kõike muud, siis see kindlasti mõjub Eesti kui puhta loodusega riigi mainele hästi, selles pole kahtlust. 

Mis puudutab meie konsultatsioone näiteks põlevkivi valdkonnas, siis põlevkivi valdkonnas me oleme ikkagi konsulteerinud kõikide oluliste osapooltega: eraõiguslike äriühingutega, mis on nii riigi omanduses kui ka eraomanduses, Eesti Energia kontsernist kuni VKG‑ni ja kõikide muude osapoolteni välja. Samamoodi oleme ehitusmaavarade puhul taristuehitajate valdkonnaga konsulteerinud ja nii edasi. Nii et kõikide alaliitudega oleme jõudumööda konsulteerinud. 

Veel kord: ma möönan – ma isegi ei püüa midagi muud öelda –, tempo on olnud kiire. Me oleme püüdnud leida võimalikult mõistlikku lahendust, otsinud koos seda selles piiratud ajas, mis on praegu olemas. Püüame ka edasi otsida, kui midagi on veel võimalik teha kas sel või järgmisel aastal.

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita, ma neid ei ava. Arupärimisele on vastatud. Aitäh! 

Head ametikaaslased! Liigume edasi vaba mikrofoni juurde ja palun kõigil ennast registreerida peale haamrilööki. Vabas mikrofonis kõnesoove ei ole. Seega seda ei ava. Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!