Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Tere tulemast sügisistungjärgu esimesse infotundi! Enne kui me asume infotunni teemade juurde, lubage mul tervitada teid Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi Bartolomeuse poolt, kes soovis teile palju edu, palju jõudu ja ka Jumala õnnistust. Ja nüüd, kui me asume infotunni protseduuride juurde, palun kõigepealt kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 25 Riigikogu liiget, puudub 76.

Infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, terviseminister Riina Sikkut ja välisminister Margus Tsahkna. Välisminister Margus Tsahkna on andnud teada, et ta jääb natuke hiljaks, aga küsimus temale on järjekorras üheksas, seega selleks ajaks on Margus Tsahkna kindlasti siin saalis olemas. 

Tutvustan ka lühidalt meie infotunni läbiviimise korda. Istungi juhataja annab sõna küsimuse esitamiseks vastavalt järjekorrale. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamise aeg on kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit.

Asume siis tänase infotunni küsimuste juurde. Tänane esimene küsija on Tanel Kiik, küsimus on peaminister Kaja Kallasele ja teema on valitsus- ja usalduskriis. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Nagu küsimusest ilmselt juba aimate, siis soovin rääkida praegu toimuvast valitsuse usalduskriisist, mis on tekkinud seoses teie abikaasa ettevõtte äritegevusega Venemaal ja sellega kaasnevalt antud nii vastustele kui ka selgitustele, võiks öelda, ka uutele standarditele, mis lähevad tugevalt vastuollu teie varem kehtestatud selliste printsiipidega ja moraalsete nii-öelda kompassi põhimõtetega. Seni oleme rääkinud poolteist aastat, et sõja puhul on kõik mustvalge, Venemaal äritegevust ei saa tolereerida, ettevõtjad peaksid lähtuma enda moraalsest kompassist, mitte ainult sanktsioonidest, juriidikast. Aga nüüd tundub, et on tekkinud sinna mustvalgesse maailma viiskümmend halli varjundit, kus on kõikvõimalikud vahelahendused, on või ei ole ärid, natuke on ja natuke ei ole ka, mida varem meie Eesti riigi ametlikes seisukohtades pole kuulnud õnneks. 

Tulenevalt sellest, et see kriis ei ole vaibunud, et tegemist ei ole ainult opositsiooni mure või etteheitega teile, vaid ajakirjanduse, Vabariigi Presidendi, mitmete endiste ja tänaste Reformierakonna liikmete ja ka teie koalitsioonipartnerite esindajate arusaamaga, et teil tulnuks võtta poliitiline vastutus juba kriisi puhkedes, siis paraku ma olen küll seda meelt, et ega see kriis tegelikult enne ei vaibu. Nii et minu küsimus teile on tegelikult lihtne: kas te olete kaalunud vastutuse võtmist? Ja kas vastab tõele üha rohkem poliitilistes ringkondades ringlev väide, et teie eesmärk ja plaan on anda üle 2024. aasta riigieelarve ning võtta poliitiline vastutus pärast seda, et uuel valitsusel jääks rohkem aega ametis sisse elada kui praegu, kuna eelarve tuleb teatavasti üle anda septembrikuu jooksul?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt teil, kes te soovite minu lahkumist, on põhiseadusest tulenevalt täiesti see võimalus. Parlamendis, kui te saate kokku enamuse, saate teha umbusaldusavalduse, see umbusaldusavaldus läheb siin hääletusele ning kui te suudate veenda ja saada selle enamuse kokku, siis see umbusaldus läheb läbi. Selline tööriist teil täiesti on olemas. 

Nüüd, mis puudutab minu tegevust, siis minult ei saa küsida minu abikaasa ettevõtte või abikaasa ettevõtte äripartnerite tegevuse kohta. Ma lihtsalt ei tea seda. Mina saan rääkida seda, mida mulle on räägitud nende asjade kohta. Mida minult saab küsida, on moraalne hinnang sellisele tegevusele. Ja minu moraalne hinnang sellisele tegevusele enne selle skandaali puhkemist ja pärast skandaali puhkemist on olnud täpselt sama. Selle tõestuseks on see fakt, et kui see asi sai teatavaks, siis juba järgmisel päeval, kui oli valitsuse pressikonverents, ma sain välja öelda, et see ettevõte enam seda teist Eesti ettevõtet Venemaal ei aita. Veelgi enam, reedel minu abikaasa otsustas oma osaluse ka võõrandada, temal sellega mingit seost ei ole. See näitab just sedasama, et tegelikult see moraalne hinnang oli täpselt sama, ehk minu moraalne kompass ei ole muutunud. 

Nüüd, eelarve on oluline. Tõesti, meil on ees seismas erakordselt keerulised eelarve läbirääkimised sellel põhjusel, et meie eelarve on halvas seisus ja majandus on languses, samal ajal kui meil on inflatsioon üsna kõrge. Ehk stagflatsiooni tingimustes need tööriistad, mis meil tavaliselt on selleks, et inflatsiooni ohjeldada, aitavad majanduslangusele kaasa, ja vastupidi, majanduse elavdamiseks olevad tööriistad omakorda annavad inflatsioonile hoogu juurde. Samal ajal on meil eelarve, kus haigutab suur auk. Ja vajadusi on väga palju, seda me kõik ju teame. Nii et sellel nädalal on meil tulemas valitsuse väljasõiduistung, kus me neid asju arutame. Eesmärk on septembri lõpus anda Riigikogule üle eelarve eelnõu, et teie saaksite seda omakorda menetleda.

Aitäh! Järgnevalt on registreeritud üks lisaküsimus. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Kogu austuses teie vastu jäävad mulle teie viimaste nädalate, aga ka viimaste päevade sammud arusaamatuks. Riigikogus olev komisjon on palunud teil edastada need laenulepingud, mida te olete sõlminud oma abikaasa ettevõttega. Avalikkusele te olete öelnud, et te olete kõik need laenulepingud edastanud. Meie käsutuses oli kuni eilseni üks laenuleping ja selle kaks lisa. Täna hommikul saabus uus laenuleping, mis ei lähe üldse kokku teie tegeliku ja eelneva jutuga. Lisaks on meil puudu veel üks laenuleping, mis käsitleb väiksemat summat. Miks te kohe alguses, kui komisjon kõike seda teilt palus, ei edastanud meile kogu tervikmaterjali? 

Ja see viimaste päevade segadus, mis ei heida ei teile head varju ega ka, vabandust, minule ja teistele komisjoni liikmetele, sest meil ei ole täit infot selle kohta, mis teil kahtlemata on. Miks te ei tule avalikkuse ette kogu selle informatsiooniga, et rääkida see lugu ausalt ära nii ajakirjanikele, Riigikogu liikmetele kui ka kogu Eesti avalikkusele, et me saaksime sellele teemale punkti panna? 

Teine küsimus on moraalne hinnang. Seda moraalset hinnangut ei hakka meie siit teile andma. See moraalne kompass peab teil endal olema ja see, kas te selle üles leiate või mitte, on juba teie enda väärtusruumi küsimus. Aga minu küsimus on veel kord see: miks te nende laenulepingutega tulete niimoodi jupikaupa avalikkuse ette, õigemini, komisjoni liikmete ette? Miks te ei ole meile tänaseni edastanud tervikpaketti?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et teie huvides on siin tohutult vett segada ja vahtu üles peksta. Ma lihtsalt küsin: kas teie kahtlus on see, et ma olen avalike huvide deklaratsioonis deklareerinud, et ma andsin oma abikaasa ettevõttele laenu, maksnud selle pealt ära maksud, siis intresside pealt, aga ma tegelikult ei teinud seda? Mis see etteheide on? 

Ma esitasin teile lõpliku teksti. Esialgse laenulepingu allkirjastasime 5. jaanuaril. Aga just selleks, et mitte ajada asja segaseks, [ma hiljem allkirjastatud lepingut ei esitanud]. See on seesama tekst, lihtsalt väikeste muudatustega, sest pank, kui me selle ülekande tegime, tahtis neid lepinguid näha ja soovis täpsustusi. Aga ma esitasin selle jõustunud teksti. 5. jaanuaril oleme me esialgselt selle lepingu alla kirjutanud, 6. jaanuaril olen teinud ülekande. Meil abikaasaga tegelikult ei peaks üldse olema omavahelisi lepinguid, me ei peaks panema neid kirjalikult kirja, mingit sellist nõuet ei ole. Aga me oleme teinud seda ja me oleme teinud seda korrektselt. Ma olen kõik deklareerinud ja ka teile esitanud. 

Aga mina küsin. Kui ma esitan sellised konfidentsiaalsed lepingud komisjonile, mis on kinnine komisjon, ja teie lähete ajakirjandusse neid esitama, nendest rääkima, kas see tegelikult on eetiline? Suur küsimus on see, et kas te praegu süüdistate mind selles, et ma ei ole tegelikult oma abikaasale seda laenu andnud, mida ma olen avalike huvide deklaratsioonis deklareerinud, mida ma olen maksuameti tuludeklaratsioonis deklareerinud, mille pealt ma olen maksud maksnud. Mis see etteheide on ja kuidas see üldse asjasse puutub? 

Ma teie uudishimust saan muidugi aru, aga minu meelest seda vett ei tohiks kuidagi segasemaks ajada. Lõputult te küsimusi saate küsida, lõputult te saate vastata, et te pole saanud piisavalt vastuseid, aga ma tahaksin aru saada, milles mind antud juhul süüdistatakse ja mille vastu ma ennast kaitsma pean.

Aitäh! Tanel Kiik, täpsustav küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Ma loodan, et te annate võimaluse siiski ka härra Tõnis Möldril protseduuriline küsimus esitada, aga seniks, kuni te seda teinud ei ole, ma hea meelega küsin edasi auväärt peaministrilt. 

Te olete ilmselt nõus – olen teie väljaütlemisi jälginud –, et kogu selles skandaalis on ikkagi omajagu vähemasti kommunikatiivset, kui mitte sisulist segadust. Olete lubanud oma kommunikatsiooni parandada, aga olete kinnitanud, et teil ei ole midagi varjata, te pole midagi valesti teinud. Need on teie sõnad. 

Nüüd, võttes eelduseks, et te ei ole midagi valesti teinud ja teie abikaasa täpselt niisamuti mitte – mida ei saa välistada, sest meil tõepoolest ei ole mustvalgeid tõendeid, me ei ole ka kohtusüsteem, me oleme Riigikogu –, siis oleks ju teie enda huvides anda võimalikult põhjalikud selgitused ja võimalikult palju dokumente välja, et oleks võimalik koostada korrektne aegrida, sündmuste kronoloogia, kust ilmneks mustvalgelt, et teie esitatud väited, teie esitatud seisukohad on tõesed. 

Ja ma olen tulnud teile siin appi. Esitasin eile Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu luua vastav uurimiskomisjon, millel oleks pädevus kutsuda mitte ainult teid ja teie abikaasat, vaid ka erinevaid ettevõtjaid sinna, küsida neilt dokumente välja, teha vajadusel kinniseid istungeid, et välja selgitada kõik juhtunu asjaolud, kogu kronoloogia. See ei oleks mingisugune opositsiooni komisjon. Minu ettepanek oli, et sinna kuuluks iga fraktsiooni esindaja, kuus liiget Riigikogust. Laiapõhjaline komisjon, millel on täiendavad võimalused võrreldes erikomisjonidega ja mille puhul teil oleks võimalik tulla välja kõigi vastuste, selgituste ja dokumentidega ning komisjoni lõpparuandes näidata üheselt ära, et te pole midagi valesti teinud. Saaks selle pinge maha võtta. Saaksite tõestada nii Eesti avalikkusele, opositsioonierakondadele, Vabariigi Presidendile, oma erakonnakaaslastele, koalitsioonikaaslastele ja sellele kahele kolmandikule Eestimaa inimestest, kes täna toetavad teie tagasiastumist, et te olete tegelikult õigel pool. Minu küsimus teile on: kas te toetate sellise komisjoni loomist? Kui te millegipärast ei toeta, siis miks te …

Aeg!

… ometi ei toeta sellise komisjoni loomist, mis annaks teile võimaluse teie õigsust tõestada?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Riigikogu on seadusandlik organ, mis peaks tegelema seaduste vastuvõtmisega, seaduste menetlemisega. See Riigikogu on omadega umbes. Te ei tegele seaduste vastuvõtmisega. Peab aru saama, et meil on Kaitsepolitseiamet, meil on politsei, meil on prokuratuur, meil on kohus, kes erapooletult uurivad, kui on midagi tehtud valesti, kõiki tõendeid, kõiki asju, kui on etteheiteid, kui on süüdistusi, kui on kahtlustusi.

Riigikogu uurimiskomisjonis on poliitilised konkurendid, kes soovivad tegelikult ju teisele poliitilisele konkurendile halba. Te ju ei soovi tegelikult mingit tõe väljaselgitamist, vaid te soovite seda teemat üleval hoida, sest see on teile kasulik. Seetõttu ma julgen väga kahelda sellise uurimiskomisjoni erapooletuses, läbipaistvuses ja nii edasi. Ma saan aru sellest, et te soovite minu pangakonto väljavõtteid. Need küsimused, mis on tulnud minu tegevuse kohta advokaadina – andke andeks! Kuhumaani see läheb? Seatakse kahtluse alla ka võib-olla minu keskkooli lõputunnistus, et saaks kogu aeg hoida teemat üleval?

Aga veel kord, need organid, kes saavad asju vaadata, kes vaatavad asju erapooletult, nagu näiteks Kaitsepolitseiamet, on teinud julgeolekukontrolli nii mulle kui ka mu abikaasale, et näidata, et mingeid Vene sidemeid ei ole, midagi kahtlast ei ole. Maksuamet on ju täpselt samamoodi kõiki deklaratsioone kontrollinud. Ja kui on etteheiteid, siis selle jaoks on vastavad menetlused. Riigikogu ei ole see institutsioon, kes paneb toime uurimisi sellisel kujul, kui on üles visatud süüdistused. Selle jaoks on teised organisatsioonid ja teised organisatsioonid saavad seda menetleda. Mina kutsuks küll üles – meil on põhiseaduses ettenähtud töökorraldused –, et igaüks jääks oma töökorralduse juurde ja tegeleks nende asjadega, mis talle on seadusega pandud.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Annan sõna Tõnis Möldrile, kellel on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Korruptsioonivastane erikomisjon käsitles seda teemat avalikul istungil. Minu arusaamist mööda on Riigikogu kodu- ja töökorra järgi kõik selles komisjonis [avalikul istungil] avalikult käsitletav informatsioon ka avalik. Nüüd, komisjonile on edastatud materjalid, kuhu peale ei ole tehtud ühtegi AK-märget ega midagi muud. Minu küsimus teile on see: kas ja kuidas peaksid Riigikogu liikmed käituma selles suhtes? Kuna selles lepingus on kindlasti tundlikku informatsiooni, mida ei ole mõistlik ega eetiline jagada, siis kuidas peaksid Riigikogu liikmed edasi käituma sellega, mis on meile osaks saanud? Kas me peaksime selle kirja registreerima? Kas me tohime seda avalikkusega jagada või mitte? Veel kord: kõik teemad, mida avalikul istungil käsitletakse, peaksid olema ka avalikkusele kättesaadavad.

Aitäh, Tõnis Mölder! Ma kahjuks ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta, sest see ei puuduta meie praegust protseduuri. See ei ole seda. 

Tanel Kiik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Austatud Riigikogu esimees! Minu küsimus kindlasti puudutab käesolevat istungit ja tegelikult laiemalt Riigikogu tööd, mida teie juhite. Peaminister oma vastuses viitas, et Riigikogu ei tegele seadusloomega, seaduste vastuvõtmisega, viidates sellele, et Riigikogu on umbes. Minu teada eile me tegime otsused ära, mis puudutab näiteks Keskerakonna fraktsiooni algatatud 10 OE-d – väga hea ettepanek, mis kahjuks ei leidnud toetust –, samuti EKRE algatatud 2 SE, mille puhul mul on küll teatud reservatsioonid. Täna jätkame samade punktide menetlemise ja muude seadusloome punktidega. Kas te nõustute peaministri väitega, et Riigikogu ei tegele seadusloomega, või siiski me seda tööd teeme?

Ja teiseks, kas vahepeal on midagi juhtunud ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 on tühistatud ehk uurimiskomisjonide loomine enam ei olegi Riigikogu ülesanne, kuigi vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ta seda on? Teie enda antud kommenteeritud väljaanne [ütleb] – ma tsiteerin siin ka peaministrile –, et selle uurimiskomisjoni üks võimalusi on just nimelt välja selgitada mitte ainult õigusliku vastutuse küsimust, vaid anda või võtta seisukoht ministri poliitilise vastutuse kohta. Need on seadusest tulenevad õigused, mis parlamendil on, mille kohta peaminister viitas, et neid justkui teha ei tohiks. Need kaks küsimust teile.

Aitäh! Lugupeetud hea kolleeg! Ma soovitan teil võtta nüüd see uus kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne ette ja vaadata, mis on täpselt kirjas infotunni läbiviimise protseduuride kohta. Ma pean teile kahjuks ütlema, et ka teie küsimused praegu ei olnud istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kui te tahate selle kohta teada lähemalt, siis võite pöörduda Riigikogu juhatuse poole, võite ka kirjutada Riigikogu juhatusele. Teie küsimused ei ole kahjuks meie praeguse istungi läbiviimise protseduuri kohta. Nende protseduurireeglitega te olete väga hästi kursis, need on §-s 142 ja sealt edasi meie kodu- ja töökorra seaduses. Infotundi on seal väga põhjalikult käsitletud. Viige ennast kurssi, millised on selle istungi läbiviimise protseduuri reeglid. 

Mart Helme, ka küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Jah, ma arvan siiski, et protseduuriga sobib kokku see, kui istungi juhataja juhib vastaja tähelepanu sellele, et talle esitatakse küsimusi, millele oodatakse vastuseid. Ei oodata, et tema esitab süüdistavaid, inkrimineerivaid ja tihtipeale ka solvavaid küsimusi Riigikogu liikmetele ja õpetab neid, mida Riigikogu liikmed tohivad, mis kuulub nende pädevusse ja nii edasi. Ma arvan, et on protseduuri kohane juhtida vastaja tähelepanu sellele, et ta hiilib vastamisest kõrvale.

Aitäh, Mart Helme! Vastab tõele, et istungi juhataja peab sekkuma siis, kui küsimusele vastaja ei vasta teemasse. Antud juhul küsimused ja vastused on puudutanud teemat. Sellisel juhul on küll istungi juhatajate varasem praktika ja tava olnud see, et nad ei sekku nende sõnavõttude sisusse. Me lõpetasime selle teema käsitlemise.

Läheme tänase teise küsimuse juurde, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsija on Martin Helme ja teema on valetamine. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea Kaja Kallas! Te enne ütlesite, et te ei saa aru, milles teid süüdistatakse. Las ma siis ütlen uuesti, kõik teised Eestis saavad aru. Teid süüdistatakse selles, et sel ajal, kui Venemaa peab sõda Ukrainas, teenite teie koos oma abikaasaga vereraha Venemaal, ja teid süüdistatakse selles, et te uskumatult palju valetate. See on muide tsitaat teie healt isalt, kes ütles umbes aasta tagasi, et Eestis uskumatult palju valetatakse. 

Ja valetamisega olete ka vahele jäänud. Mõned nädalad tagasi teatasite avalikkusele: minu abikaasale kuuluvad ettevõtted ei ole Venemaal, ei ole Venemaal kliente ja seal ei korraldata vedusid. Puhas vale, tõestatult puhas vale! Ütlesite: niipea kui sõda algas, ei ole Venemaal mingit tegemist tehtud, need lepingud on lõpetatud. Puhas vale, ümberlükatud puhas vale! Ütlesite: mingit ebamoraalset tegevust minu abikaasa ettevõtted ei toimeta ja olen kindel ja veendunud selles. Ka puhas vale! 

Teie abikaasaga seotud ettevõtted teevad äri Venemaal oligarh Sergei Kolesnikoviga, kes on genotsiidi ja tsiviilelanikkonna tapmisele kaasa aitava majandustegevuse eest sanktsioonide all, on teinud äri Tjumenski Aerosoli nimelise ettevõttega, mis on ka Vene oligarhidega seotud, on Vene Siseministeeriumile teinud tellimusi ja nii edasi ja nii edasi. 

Te olete vahele jäänud. Praegu jälle valetate meile siin seoses lepingutega. Te ei ole lepinguid andnud, te ei ole läbipaistvalt käitunud. Te küsite, kas teie lõputunnistust hakatakse ka kahtluse alla seadma. Jaa! Selle valetamise koguse peale, mida teie meile olete pähe siin valanud, kõige puhul, mis teie suust välja tuleb, me kahtlustame, et on vale. 

Ja valetanud olete selles osas, et teie abikaasa on kapo poolt läbi valgustatud. Kapo ütles selge sõnaga, et ei ole. Te ütlesite aprillikuus Riigikogule, et kui lõust on viltu peeglis, siis ei tohi peeglit süüdistada. Ma küsin lihtsa küsimuse …

Teie aeg!

… kes teile peeglist vastu vaatab praegu?

Teie aeg! Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, teie selles kõnes oli juba nii palju valesid, et ma katsun neid kõiki ükshaaval adresseerida.

Esiteks, mul ei ole pereäri. Ma ei ole osanik kuskil.

Teiseks, nende ettevõtete tegevuse kohta saan ma öelda seda, mida mulle on räägitud. Ma ei saa ettevõtete tegevuse eest vastutada. Ma olen öelnud seda ja rääkinud tõtt selle kohta, mis mulle on teada olnud. Ma ei ole rääkinud oma abikaasaga varasemalt tema tööasjadest.

Kolmandaks, kapo on öelnud, et mu abikaasal ei ole Venemaal sidemeid, ärisidemeid. Ta pole Venemaal käinud ja nii edasi ja nii edasi. See on see organisatsioon, kes päriselt vaatab nende asjade sisse, ja on öelnud, et see ei ole julgeolekurisk. See, mida minu abikaasa ettevõte tegi, oli aidata ühe ettevõtte, Eesti ettevõtte kahe tehase vahel vedusid toimetada. Niipea, kui mina sain sellest teada ajakirjanduse vahendusel – ma ei teadnud sellest varem –, niipea, kui ma sain sellest ajakirjanduse vahendusel teada, juhtusid järgnevad asjad: esiteks, minu abikaasa ettevõte teatas, et nad alates septembrist – ja see oli augusti lõpus – enam neid vedusid selle Eesti ettevõtte heaks seal Venemaal ei tee. Teiseks, reedel ta müüs ka oma osaluse maha, et tal ei oleks mingit seost selle ettevõttega, kes aitab ettevõtet, kes Venemaal tegutseb.

Minu moraalne hinnang oli täpselt sama enne selle skandaali avalikuks tulemist: ma mõistan hukka igasuguse tegevuse Venemaal sellel ajal, kui see sõda käib. Ja minu moraalne hinnang peale selle skandaali ilmsiks tulemist on täpselt sama ja selle tõestuseks on ka minu abikaasa käigud. Veel kord, ma ei saa vastutada oma abikaasa tegevuse eest, ma ei saa vastutada oma abikaasa äripartnerite tegevuse eest. See kõik, mis te ette loete, ei ole isegi ju mitte minu abikaasa ettevõtte kohta, vaid need on süüdistused minu abikaasa äripartneri ettevõtete kohta, mille kohta mul puudub teadmine, kas see vastab tõele või ei vasta. Ma ei saa siin seda ümber lükata või kinnitada.

Ma saan aru, et teile see skandaal meeldib, aga mida minult saab küsida, on moraalne hinnang, ja moraalse hinnangu ma olen andnud. Mida minult ei saa küsida, on detailsed ülevaated nende ettevõtete tegevuse kohta, mille osanik või kuidagi osaline ma pole olnud.

Aitäh! Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! No nüüd selles vastuses tulid jälle valed ju, lihtsalt jälle valed. Aitas kahte Eesti ettevõtet Venemaal välja – ta ei aidanud. Suurendati ju käibemahtusid Venemaal, viidi kaupa Venemaale, et aidata toota sanktsioonialuseid kaupu. Kui te ikka veel, kolm nädalat pärast seda, kui see on kõik avalikkusele selgeks saanud, tulete meile sellist juttu rääkima, siis te valetate meile siinsamas kohapeal näkku. 

Mis puudutab seda, et te mõistate hukka igasuguse tegevuse Venemaal. Enne te ütlesite geniaalse lause, et teie ei peaks oma abikaasale laenu andes lepingut sõlmimagi. Aga te ei andnud ju oma abikaasale, füüsilisele isikule. Te andsite oma abikaasale kuuluvale investeerimisfirmale ja investeerimisfirmaga loomulikult tuleb laenuleping sõlmida, seda nõuavad Eesti seadused, et ettevõte sõlmib sellise lepingu. Nii et ka siin te jälle lihtsalt panite tuimalt meile mingisugust täielikku, ütleme ausalt eesti keeles, kelbast. 

Te ei mõista hukka seda tegevust. Teie osalesite oma rahaga abikaasa investeerimisfirma kaudu nendes ärides, mis Venemaal vereraha tegid. Te osalesite selles äritegevuses ja teenisite selle pealt tulu. Ükskõik, mida te räägite hukkamõistmisest, see on ju meile näkku irvitamine. Te osalesite selles! Mitte miski, mis te räägite siin mingist moraalist, ei maksa mitte midagi, sest te teenisite ise selle pealt raha. Ja see ongi teie moraalne hinnang. Kõik teised peavad lõpetama äritegevuse Venemaal, kaasa arvatud Eesti riiklik ettevõte Operail, aga teie, teie abikaasa ja Lemendik võite edasi teha seda äri, sest keegi peab seda raha saama ju. 

Ma küsin nüüd ühe teise küsimuse. Teil oli õhtusöök, kui see skandaal oli puhkenud, kus istusite oma abikaasa Arvo Halliku ja tema Paide Gümnaasiumi kaaslase Helen Rootsiga. Helen Roots töötas otseselt Kremlile kuuluvas Sberbankis, mis on ka sanktsioonide all, veel lühikest aega tagasi. Ja nüüd ta tegeleb metalliäriga. Kas te tihti istute Kremlile kuuluvate pankade pankuritega õhtusöögilauas ja millest te räägite seal?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Teid kuulates tekib tahtmatult küsimus, kuidas te nii täpselt teate kõikide nende ettevõtete tegevuse kohta. Te nii kindlalt väidate … (Hääl saalist: "Avalik info!") Jaa, aga vaat see on huvitav: te karjute siin, et avalik info, aga siis, kui kirjutatakse selle kohta, kuidas teil on Prigožiniga sidemed, te ütlete, et seesama ajakirjandus valetab. Aga kui kirjutatakse mõne ettevõtte kohta, mille puhul teile sobib, kuidas seda esitletakse, siis see ajakirjandus, seesama ajakirjandus äkki ei valeta. Võiksite oma seda suunda hoida nagu ka kogu aeg. 

Mina ütlen ausalt, et mina ei saa öelda nende ettevõtete tegevuse kohta ehk oma abikaasa äripartnerite tegevuse kohta nii detailseid vastuseid. Mina saan öelda seda, mida ma olen ajakirjandusest lugenud ja mida ma selle põhjal tean. Ma ei saa öelda, et need ajakirjanduses avaldatud andmed on õiged, aga ma ei saa ka öelda, et need ajakirjanduses avaldatud andmed on valed. 

Nüüd, mis puudutab minu osalemist äritegevuses, siis laenu andmine ei ole kuidagi äritegevus. Mina andsin laenu oma abikaasale kuuluvale finantsvaldusettevõttele. Finantsvaldusettevõte teeb erinevaid investeeringuid. Laenuandja ei vastuta selle ettevõtte tegevuse eest. Sa saad anda laenu. See, mida mina sain vastu, on intress. Ja intressi ma olen deklareerinud oma tuludeklaratsioonis, maksnud selle pealt tulumaksu ja teinud kõike vastavalt reeglitele. 

Nii et selles mõttes kõik see, mida te mulle inkrimineerite, tahe luua seos minu ja nende äripartnerite tegevuse vahel, siis seda seost ei ole. Seda seost lihtsalt ei ole. Need on alatud valed, mida te üritate levitada. Ma saan aru, miks te seda teete, ma saan väga selgesti aru, miks te seda teete, aga see lihtsalt on vale ja neid valesid saab kergesti ümber lükata. Seda kõike ma järjest teen.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh! No lükake ümber! Te pole siiani midagi ümber lükanud. Ja peale selle, kui te küsite, kust me teame – on selline asi nagu internet. Internetis on hästi palju avalikku informatsiooni, väga lihtne on leida, löö ainult märksõnad sisse, infot tuleb kohinal. Te peate muidugi meid, konservatiive, kiviaja inimesteks, aga me valdame internetiga töötamist.  

Nüüd, mis puudutab Prigožinit, siis see oli teie algatatud infooperatsioon. Võib-olla te väidate isegi, et mina tapsin Prigožini, et ma olen nii kõva mees, et kohtun temaga ja pärast lasen ta lennuki ka veel alla. Kas te ise ka aru saate, missugust jaburat propagandistlikku juttu te meile siin ajate? Häbi peaks teil olema! Aga ma tean, et ei ole.  

Ja nüüd tuleme uuesti häbi juurde ja valetamise juurde. Väidate tuima näoga, et teie abikaasale on tehtud julgeolekukontroll. Isiklikult olen küsinud kaitsepolitsei esindajatelt, kas Arvo Hallikule on tehtud julgeolekukontroll. Ja vastus on täiesti ühemõtteline: Arvo Hallikule ei ole tehtud julgeolekukontrolli. Ükskõik missugust vestlust või telefoniküsimust või mida iganes teie peate julgeolekukontrolliks – see ei ole julgeolekukontroll. Jälle te eksitate avalikkust ja valetate, ja nii on olnud juba kolm nädalat. Veendume praegu siinsamas kohapeal, et ikka jätkate tuima näoga valetamist.  

Ja mis puutub sellesse, et teie ei vastuta millegi eest. No ma mäletan, kui te jaurasite siin Mart Järviku üle, kelle algkooli klassikaaslane oli segatud mingisuguse PRIA, ma ei tea, laenulepinguga. Ja siis oli tohutu korruptsioon ja onupojapoliitika. Nüüd te istute Sberbanki endise harukontori töötajaga koos, kes tegeleb metalliäriga, ja ütlete, et see ei puutu asjasse. Aga meie ütleme, et puutub, sellepärast et kui me kasutame deduktiivset meetodit, nagu soovitab Sherlock Holmes …

Teie aeg!

… siis me viime otsad kokku. Ja viime otsad kokku teie abikaasa ja tema äripartnerite äriga. Teie olete selles osaline, te olete teeninud sellega tulu. 

Aitäh, Mart Helme! Teie aeg!

Küsimus on lihtne: millal te lõpetate valetamise ja selle valetamise eest tagasi astute?

Lugupeetud kolleegid, katsume jääda kahe minuti piiresse. Ma saan aru, et on soov väga palju öelda, aga küsimuseks on ette nähtud kaks minutit ja vastamiseks on aega kolm minutit. Palun peame nendest raamidest kinni. Kaja Kallas, palun!

Jaa, kui kõik, mis internetis kirjutatakse, on tõsi, siis kindlasti te olete nõus sellega, et see, mida kirjutatakse teie mõisa renoveerimise kohta Vene saatkonna rahade eest, on ka tõsi. Ja see ei ole ainult internet muidugi, see on ka inimesed, kes tol ajal vastutasid. Neid artikleid on. Selles mõttes see kehtib siis tegelikult ikkagi kõige kohta ja mul on hea meel, et te selle omaks võtsite.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Meil on kolm küsimust, mis puudutavad istungi läbiviimise protseduuri. Kõigepealt, Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Minul on tõesti protseduuri kohta küsimus. Mul on küsimus: kas juhatus, kes meil neid igasuguseid otsuseid siin Riigikogus teeb, on kinnitanud ja heaks kiitnud peaministri sellise üleoleva ja ülbe suhtumise saadikutesse ja püüde nii tõsiseid teemasid siin lihtsalt naeruvääristada? Kas selle kohta on tulnud juhatuse otsus, et see nüüd hakkabki nii olema?

Aitäh, Kert Kingo! Juhatus ei aruta viisi, kuidas ministrid vastavad küsimustele. Järgnevalt Martin Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

No ma võin öelda, et eelmise koosseisu juhatus arutas, kuidas ministrid paremini vastama peaksid. Aga ma tahtsin juhtida tähelepanu ja protestida: ma esitasin kaks küsimust. Jah, küsimustele eelnes sissejuhatus ja teemalaiendus. Ma esitasin kaks küsimust – kummalegi küsimusele ma ei saanud vastust. See-eest ma sain teada, et me avalikult nähtavaid majandusaasta aruandeid ei pea uskuma, sest nad on internetis, ja saime teada, et intressitulu teenimine Venemaa kaudu ei olegi vereraha, see ei ole isegi majandustegevus. Ma ikkagi tahaks saada küsimustele vastuseid.

Aitäh, Martin Helme! Aga ma ei saa ka seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Kui vastus on teemasse, siis istungi juhataja ei sekku ei küsimustesse ega vastustesse. 

Mart Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Te just praegu ütlesite, et kui vastus on teemasse. Minu küsimuse puhul vastus ei olnud teemasse. Minu majanduslik toimetulek ja minu minevik ja mingisugused süüdistused, mida keegi kunagi on minu vastu kusagil esitanud, mida keegi ei ole kunagi kusagil suutnud aga tõestada, ei ole teema ja ei ole vastus minu küsimusele. Seega võib öelda, et Kaja Kallas ei vastanud küsimusele. Küsimus puudutas tema abikaasale tehtud julgeolekukontrolli, mille kohta ta väidab, et on tehtud, aga kaitsepolitsei ütleb, et ei ole tehtud. Sellele muide juhivad täna tähelepanu ka Meelis Oidsalu ja Erkki Koort oma julgeolekuteemalises mingisuguses vestluses vist Postimehe vahendusel. Seega, minu eelmine protseduuriline küsimus juba puudutas seda: palun juhtige Kaja Kallase tähelepanu sellele, et ta vastaks küsimustele, mitte ei esineks omapoolsete mingite spekulatiivsete süüdistuste ja teemalaiendustega.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid, me oleme ka siin infotunnis korduvalt rääkinud sellest, et kui te tahate väga täpset teemapüstitust, siis te peate selle sõnastama täpselt. Antud juhul selle teema püstitus on väga lai – uskumatult palju valetatakse. Selle puhul öelda, kas vastaja püsis teemas või mitte, on tõenäoliselt kuulajate otsustada, siin on Riigikogu juhatusel küll väga keeruline seisukohta kujundada. Seda seisukohta, et kui püsitakse teemas, siis sellisel juhul Riigikogu istungi juhataja ei sekku, on küll väljendanud kõik tänased Riigikogu juhatuse liikmed, aga ka varasemad. 

Me liigume edasi, Rain Epler, sellepärast et me võtsime need kolm küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta ära. 

Läheme kolmanda küsimuse juurde, Urmas Reinsalu on juba pikalt ootel olnud. Kolmas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsija on Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitiline olukord. Palun!

Aitäh! Proua peaminister! Teate, meil on Eestis väärtuskriis ja selle kriisi keskmes on tegelikult see avalikkust šokeerinud juhtum, see skandaal. Eesti ühiskond on laialt toetanud teie juhtimisel varasemate valitsuste ühemõttelist poliitikat Venemaa vastustamisel ja selle eest seismisel. Seda grotesksem on nüüd avalikkuse ette tulnud kahemõõtmeline moraal. Te ei saa oma ametis enam jätkata. Seda moraalset kapitali lihtsalt ei ole.

Te ütlesite eelmisel nädalal, et te ei saa aru, mis on teie vastu nendel inimestel, kes nõuavad teie tagasiastumist. Vabariigi President on osundanud, et tema teie asemel oleks ameti maha pannud. Avaliku arvamuse küsitluste järgi erinevate firmade poolt kaks kolmandikku Eesti rahvast leiab, et teil ei ole võimalik oma ametis jätkata. Erinevad ajalehed on väljendanud oma juhtkirjades üleskutset teile selliseks kujunenud olukorras amet maha panna. See oleks Eesti huvides, ka valitsuse töövõime huvides, parlamendi töövõime huvides ja meie rahvusvahelise reputatsiooni ja veenvuse huvides.

Te olete väitnud, et te ei saa aru, milles teid süüdistatakse, miks te peaksite ameti maha panema. Ja ma annaksin teile nüüd siin, rahvaesinduse saalis kolmeks minutiks selle platvormi, et te püüaksite formuleerida, miks kaks kolmandikku rahvast leiab, et teil ei ole võimalik oma ametis jätkata. Miks Vabariigi President sellist seisukohta väljendas?

Teie aeg!

Miks ajakirjandus sellist seisukohta väljendas? Proua peaminister, see platvorm on teie.

Teie aeg, Urmas Reinsalu! Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, valitsuse poliitika ei ole muutunud. See on täpselt seesama, mida me oleme kogu aeg ajanud: Ukrainat tuleb toetada kuni võiduni. Me oleme ajanud kõikidel tasanditel, et agressioonikuritegude eest tuleb võtta vastutusele Venemaa juhtkond, et külmutatud varad tuleks kasutusele võtta, selleks et mitte kasutada maksumaksjate raha Ukraina ülesehitamiseks, sellepärast et raha peab tulema nende taskust, kes seda hävitustööd ellu viivad Ukrainas. Meie poliitika ei ole mitte kuidagi muutunud.

Samuti ei ole muutunud minu moraalsed hinnangud. Jah, meil on sanktsioonid. Sanktsioonidest tuleb kinni pidada ja sellega me tegeleme eraldi, et igasuguste sanktsioonidest möödahiilimiste puhul saaks vastutusele võetud. Tõesti, meie arusaam on see, et me peame seda survet igatpidi Venemaale avaldama, selleks et see sõda lõppeks. See tähendab ühelt poolt majanduslikke sanktsioone. See tähendab [teiselt poolt] sõjalist abi Ukrainale, et nad saaksid ennast kaitsta ja vaenlast tagasi lüüa. See tähendab ka poliitilist isoleerimist kõrgematel tasanditel. Kõik need tööriistad on. Kõiki neid algatusi, mida me oleme teinud varem, me ajame edasi ja konsulteerime pidevalt oma liitlastega erinevatel tasanditel selle jaoks, et seda survet suurendada. See sõda lõpeb siis, kui Venemaa saab aru, et ta on teinud vea.

Teine pool ongi see, et ma olen kutsunud üles ka ettevõtjaid leidma üles oma moraalse kompassi. Kas Venemaal tegutsemine olukorras, kus on käimas täiemahuline sõda, on õige? Ja mul on väga hea meel tõdeda, et väga paljud ettevõtjad on selle moraalse kompassi üles leidnud ja oma tegevuse lõpetanud. Me oleme ajakirjanduse vahendusel lugenud ka, miks osadele ettevõtjatele on see keerulisem, ja me teame, kuidas Venemaa nende asjadega tegutseb. Selles mõttes ei ole mitte midagi muutunud.

Mis puudutab peaministrikandidaatide toetusprotsente, siis see on ju kõik ka esitamise küsimus. Varasemalt samamoodi ka minu toetus peaministrina ei ole olnud ju üle 34% vist. Selles mõttes, pöörates selle teistpidi, võib öelda, et kõik teised peaministrikandidaadid on palju suurema vastuhäälte protsendiga, kui mina olen. See kõik oleneb, kuidas seda asja esitada. 

Ma saan aru sellest pahameelest ja ma selle pahameelega üritan tegeleda, et selgitada oma moraalseid hinnanguid ja seda, kuidas me oleme selles olukorras käitunud. Jah, kommunikatsioon on olnud halb ja sellel on olnud põhjused …

Teie aeg!

… kuna see puudutab emotsionaalselt mind ja minu perekonda.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Teate, proua peaminister, te tegelikult ei vastanud mulle, õigemini kahele kolmandikule inimestest. Küsimus ei olnud mitte erinevate kandidaatide toetuses, vaid küsimus oli selles, kas peaministril on võimalik just nimelt selle skandaali valguses jätkata oma ametis, kas teil on võimalik jätkata oma ametis. Selles olukorras ei ole küsimus mitte selles, et inimesed isiklikult teid süüdistaksid või et nendel inimestel oleks midagi teie vastu, aga lihtsalt mitte üheski riigis ei ole mõeldav, et riigi liider ajab sõja ajal vaenlasega pereäri. 

Ja kui te kõnelesite väga õigesti Eesti Vabariigi valitsuse poliitikast Venemaa agressiooni vastustamisel, nii nagu te olete teinud seda ka varem, siis inimene on küll sama ehk teie olete sama inimene, kes seda räägib, aga teie moraalne veenvus seda retoorikat oma ühiskonnas, aga ka laiemalt rahvusvaheliselt esindada, on kadunud. Vaadake, te olete neid avaldusi nüüd nimetanud ebaõnnestunud kommunikatsiooniks – rahva avalik meelepaha, ajakirjanduse arusaam, Vabariigi Presidendi hinnang –, et kõik see on kommunikatsiooni küsimus ja et te ei suutnud seda avalikkuse ette tulnud tegevust piisavalt siluda või esitada veenval moel. Ma küsin teilt tagurpidi. Kui see ei oleks avalikkuse ette tulnud, kas see äri oleks sellisel juhul jätkunud? Venemaa varustamine sanktsioonikauba tootmiseks, juhtiva Venemaal asuva tehase varustamine – kas see äri oleks siis jätkunud?

Teie aeg! Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jällegi, teie küsimuses on nii palju valesid, mida ma pean ümber lükkama. Esiteks, mul ei ole pereäri. Teiseks, ma ei ole teeninud mitte midagi Venemaalt, minu abikaasa ei ole teeninud mitte midagi Venemaalt. Kolmandaks, sanktsioneeritud kaupu ei ole veetud, seda on ju ka maksuamet kinnitanud. Need väited on lihtsalt valed. 

Ma saan teile väga hästi näidata seda, et mina sain teada sellest asjast 20. augustil, kui mu abikaasa ütles, et on tekkinud küsimused, aga ta ütles mulle, et ära muretse, ma saan kõike selgitada, meil ei ole mingit tegevust Venemaal ega Venemaaga ja meie tegevus lõppes kuu aega peale sõja algust. Mina uskusin, et ta suudab neid asju selgitada, et ta ei ole teinud midagi valesti. Hiljem selgus, et nad on aidanud ühte Eesti ettevõtet – kuna nende klient on Eesti ettevõte, kellel on tehased kahes erinevas riigis –, et nende kahe tehase vahel kaupu vedada. Kui see tuli välja, siis minu moraalne hinnang oli väga ühene. See oli järgmine päev, kui ma valitsuse pressikonverentsil ütlesin, et selline tegevus peab lõppema, ja see ka lõppes. Mitte ainult ei lõpetanud see ettevõtja vedusid, vaid ka minu abikaasa loobus üldse oma osalusest selles ettevõttes, kes aitab ühte Eesti ettevõtet. Aga mingid sanktsioneeritud kaubad ja sellised väited, mis te esitate – see ju ei vasta lihtsalt tõele. 

Siin saalis on Riigikogu liikmete indemniteet kõikide selliste väidete osas, aga väljaspool seda saali seda indemniteeti ei ole, nii et neid väiteid saavad need ettevõtted ka ju ümber lükata. Ma soovitaksin teil ikkagi jääda tõe piiridesse ja lähtuda sellest, mida ka teie teate. Nii nagu mina ei tea kõikide nende ettevõtete ja äride, kes Venemaal tegutsevad, detaile, ei tea seda ka teie. Nii et igal juhul ma soovitaksin, et kõik võtaksid selles suhtes tempot maha. 

Mis puudutab moraalseid hinnanguid. Jällegi, moraalsed hinnangud on täpselt samad ja seda tõestab fakt, et minu abikaasa ka kõikidest nendest asjadest loobus, mingit äri Venemaal või sealt teenimist ju ei ole.

Aitäh! Ja meil on registreeritud üks lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Ikka tuleb teie isa tsiteerida: "Uskumatult palju valetatakse." Jälle korrutasite meile mingeid loosungeid, mis on tõestatult ümber lükatud, tõestatult vale. Teie abikaasal on jätkuvalt osalus näiteks sellessamas Stark Warehousingus, mis jätkuvalt osutab teenust. Ta on edasi selle firma nõukogus, mille ta väidetavalt on nüüd maha müünud. Ja loomulikult see jutt, mida te siin enne rääkisite, et kuu aega pärast seda lõpetati tegevus ja aidati kokku pakkida. See kõik on tõestatult vale nende ettevõtete majandusaasta aruannete põhjal, varasemate ütluste põhjal, statistikate ja muude asjade põhjal. Muide, maksuamet ei ole midagi kinnitanud. Maksuamet on öelnud, et see on maksusaladus. 

Te ütlesite enne, et Eesti ja Eesti valitsus ja teie kõikidel tasanditel olete hukka mõistnud Vene invasiooni, ja toetate Ukrainat, aga see ei vasta ka tõele. Isiklikul tasandil te ei ole seda teinud. Isiklikul tasandil olete te andnud raha oma abikaasa äridele, mis toimuvad edasi Venemaal, teenivad raha Venemaal, ja selle isikliku tasandiga olete ka raha teeninud, intressitulu teeninud. See ongi see vereraha. Sel ajal, kui Butšas inimesi tapeti ja vägistati, teenisite teie intressitulu Venemaaga äri ajades. Ja selles teid süüdistataksegi. 

Te ütlete, et te ootate, millal Venemaa saab aru, et ta on teinud vea. Aga millal teie saate aru, et te olete teinud vea? Te ütlete, et ettevõtted peaksid üles leidma oma moraalse kompassi. Aga millal teie leiate üles oma moraalse kompassi? Tegelikult me ju teame, et seda kompassi pole lihtsalt olemas, teil ei olegi mingit moraali, teil ei ole mitte mingit tõsiseltvõetavust tänasel päeval. Mitte keegi ei usu mitte ühtegi sõna, mis te räägite. Teil ei ole mingit poliitilist kapitali ei siseriiklikult ega välismaal. Nii et see ei ole jätkusuutlik. Süüdimatult ja tuimalt valetav ja sõjaajal Venemaaga sahkerdav Reformierakonna esimees ei saa Eesti riigi juhtimist jätkata.

Teie aeg! Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! See, et ma teile ei meeldi, ei ole mingi uudis. Ja teil on selle jaoks tööriistad: te saate esitada umbusaldusavalduse. Kui te suudate veenda poolt Riigikogu ja üle selle, siis see umbusaldusavaldus läheb läbi ja te saate minust lahti. 

Aga ma pean jälle teie valesid ümber lükkama. Esiteks, ma ei valeta. Teiseks, Stark Warehousing on ladu Eestis. Ladu ei vastuta kaupade eest, ta ei tea, kuhu need kaubad lähevad. Selles mõttes seda ei saa … 

[Esiteks] see, et minu abikaasa on ettevõtja, tegeleb ettevõtlusega – see ei ole Eestis kuidagi keelatud. Teiseks, sellest nõukogust ta astus välja reedel peale seda [ilmsikstulekut]. Vaadake äriseadustikku. Ma soovitan tõesti ka seadusandjal tutvuda seaduste sisuga. Äriseadustikus minu mäletamist mööda on kirjas, et nõukogu liikme kohalt tagasiastumine jõustub selle avalduse tegemisega. Millal see äriregistris registreeritakse, on selle ettevõtte ja bürokraatia teema, millal see registreeritud saab. Äriregister ei ole õigustloov register, näiteks selline, nagu on kinnistusraamat.

Kolmandaks, minu abikaasal ei ole äri Venemaal. Ta ei ole teeninud mingist ärist Venemaal, ammugi ei ole mina teeninud mingist ärist Venemaal. See on lihtsalt vale. Minu moraalne kompass on täpselt sama, mis ta oli enne selle skandaali puhkemist. Selle tõestuseks on see, et kui see sai mulle teatavaks, siis minu abikaasa võttis ka vastavad sammud ette. Ta loobus osalusest ettevõttes, mis aitab ühte Eesti ettevõtet oma kahe tehase vahel vedusid teha, ja tõsi on, et üks tehas asub Venemaal. Aga tema äripartneri tegevuse eest mina ei saa vastutada ja ei saa vastutada ka minu abikaasa. Selle tõestuseks on fakt, et see ettevõte lõpetas need veod nende kahe tehase vahel ära kohe, kui see asi tuli välja. Nii et minu reaktsioon on olnud kooskõlas minu varem öelduga.

Mis on olnud halb selles osas, ma olen nõus, on kommunikatsioon ja minu reaktsioonid sellele. Ma ei ole näitleja. Ma olen emotsioonidega päris inimene. Ja kui sellised asjad tulevad välja, siis see mind šokeeris täpselt samamoodi, nagu see šokeeris avalikkust. See lõi minu keskme paigast ära, tasakaalust välja ja esimesed kommentaarid olidki emotsionaalsed. Muidugi, tagasi pöörata ma neid ei saa, aga ma olen sellest alates kogu aeg olnud ajakirjandusele kättesaadav, ma olen käinud komisjonis, ma olen vastanud küsimustele, teie küsimustele samamoodi. 

Teie aeg! Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Meil on nüüd kolm küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Tegemist on praegu väga tõsise juhtumiga, kui proua peaminister vastates minu küsimusele, kus ma viitasin, et toimusid veod selleks, et valmistatakse Venemaal sanktsioonikaupa, ja need veod viis läbi ettevõte, mis oli peaministri abikaasa osalusega, ütles, et see on vale, mingisuguseid sanktsioonikaupu Venemaal ei valmistata. Tõepoolest, proua peaminister viitab, et ajakirjanduses on see informatsioon toodud, aga see ei pruugi vastata tõele. Ma mõistan seda peaministri kaitsetaktikat – igale süüdistusele, etteheitele, kriitikale vastata sisuliselt vasturünnakuga, et tegemist on valetamisega. Aga see siin saalis, kui me mõtleme parlamendi kultuuri peale ja püüame seda parlamendi kultuuri hoida teatud tasemel, on peaministri poolt väga tõsine süüdistus, et parlamendiliige valetab. Minu küsimus on: millisel moodusel parlament peaks selliseid juhtumeid menetlema?

Aitäh, Urmas Reinsalu! Väga hea küsimus, aga kahjuks see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ma ei saa istungi juhatajana siin seisukohta võtta. 

Rain Epler, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh sõna andmast! Mul ongi küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Aga sissejuhatuseks ma ütlen nii palju, et kuulates siin proua peaministri vastuseid, siis kui ma võib-olla veel nädal tagasi arvasin, et tal moraalne kompass on puruks läinud, siis nüüd ma olen jõudnud sinnani, et seda võib-olla ei olegi kunagi olnud. Nüüd, täna siin me kuulsime, et lisaks on funktsionaalse kuulamise oskus küsitav selles mõttes, et kolleeg Reinsalu küsis kaubaveo kohta, mida kasutati sanktsiooni all oleva kauba tootmiseks, ja peaminister vastas, et see …

Teie küsimus protseduuri kohta, palun!

Ma jõuan selleni. Teie saite Riigikokku, terve teie erakond, lubades uut poliitikat. Te olete hämmastava kiirusega omaks võtnud sellise kahepalgelise ja moraalselt küsitava käitumise. Ja nüüd ma jõuan selle kollase raamatuni. Täna te siin korraks juba noomisite kolleege ajapiiri ületamise eest ja ma saan aru, et te lähtute sellest kollasest raamatust, kus on [öeldud, et] kaks minutit on küsimiseks ja kolm vastamiseks.

Ma olen juhtinud tähelepanu nii küsija kui vastaja puhul sellele, et aega ei tohi ületada. Palun küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Olete tõepoolest. Küll aga esmaspäeval te väga jõuliselt kehtestasite selle, et asi, mis on väga ühemõtteline ja mida kommentaarid kuidagi ei laienda ei selles kollases raamatus ega põhiseaduses, mis puudutab arupärimistele vastamise tähtaega, siis selle puhul te viskasite selle kollase raamatu prügikasti. Nüüd mul see protseduurikaküsimus ongi: kas seda kollast raamatut me kasutame oma töö korraldamiseks ainult siis, kui teile on see sobiv, või me ikkagi lähtume oma töös ja protseduurikas sellest kollasest raamatust?

Aitäh, Rain Epler! Aga see ei ole küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kui te tahate ennast tänase istungi läbiviimise protseduurireeglitega kurssi viia, siis selle kollase raamatu, millele te tähelepanu juhtisite, §-d 142–146 käsitlevadki seda protseduuri, mille alusel me siin täna vestleme. Ja mida rohkem me seda protseduurikat siin käsitleme, seda vähem saavad teised ministrid, kes on siia kohale tulnud, teie küsimustele vastata. Meil on täna, ma juhin tähelepanu, 12 küsimust, viimane küsija on Rain Epler. Rain Epler, mul on kuri kahtlus, et kui me siin praegu arutame protseduurika üle, mis ei ole tänase istungi protseduurika, siis me Rain Epleri küsimuseni ei jõua. 

Mart Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen moraalse kompassi kohta: Kaja Kallasel on selle kompassi all rauatükk ja seetõttu see kompass osutab pidevalt Venemaa poole. Aga protseduuri kohta ütlen ma niimoodi, et minu arvates oleks pidanud istungi juhataja sekkuma, kui Kaja Kallas selgelt ähvardas rahvasaadikut, et ta väljaspool seda saali annab ta kohtusse. See ei olnud päris sõna-sõnalt tema ähvarduse sisu, aga mõte oli väga selge. Ta ähvardas rahvasaadikuid ja see on absoluutselt lubamatu. Selle peale peaks istungi juhataja selgelt sekkuma ja Kaja Kallase korrale kutsuma.

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks.

Liigume tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, Lauri Laats on pikalt oodanud. Küsimus on terviseminister Riina Sikkutile, küsija on Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on tervishoiu olukord. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea vastaja minister Riina Sikkut! Teate, nädalavahetusel ma jalutasin Mustamäel ja rääkisin inimestega. Ja põhiliselt koorus välja kaks teemat: üks oli küsimus, millal Kaja Kallas [tagasi astub] ja miks ta ei ole veel astunud, aga teine oluline teema oli tervishoid ja perearstide puudus. Hea kaaslane Riigikogus Eero Merilind, kes on Reformierakonna liige, on oma arvamusloos välja toonud – ta on Eesti Tervise Fondi juhataja ja ka perearst, nagu me teame – mõned arvud. Ja nimelt, tema väidab, et lausa 100 000 inimest on praegu ilma isikliku perearstita. 42 nimistut, 34 nimistus ei ole perearste ja 23 nimistus töötavad asendusarstid. Ta toob ka välja, et perearstide iga on 60+ enamuses juba ja nii-öelda uusi perearste tuleb tunduvalt vähem peale, kui minnakse pensionile. Küsimus seisneb selles: kas need arvud on praegu sarnased ja see olukord on sarnane, mille on ka austatud Eero Merilind välja toonud? Mida on ministeerium ette võtnud, et seda olukorda muuta?

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

Tänan küsimuse eest! Vahelduseks siis tõesti päris probleemidest. Eesti tervishoius on üks ja ainus suur probleem – see on tervishoiutöötajate puudus. Ja inimestele väga lähedalt see paistabki kätte just perearstide tasandil. Sellest aastast tegeleb perearstide nimistutele konkursi korraldamisega Tervisekassa ning ülevaade sellest on ka Tervisekassa nõukogul ja minul selle juhina olemas. Tõepoolest, on väga palju inimesi, kellel on asendusarst. Seal on väga palju tegureid, mis seda mõjutab, sealhulgas ka siin saalis palju räägitud [tegur], et noored inimesed soovivadki teistmoodi töötada, ja paljudel juhtudel on nad inimesed, kes ei soovi nimistut endale võtta, aga on valmis asendusarstina töötama. See on selline ajutine lahendus, et tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus inimeste jaoks. 

Aga kui me nüüd astume paar sammu tagasi, siis ega sellest ei saa üle ega ümber, et meil perearstidest kolmandik on pensionieas või selle ligidal. Järelkasvu kasvatamisega tuleb tegeleda. Viimase viie aasta jooksul on oluliselt suurendatud peremeditsiini residentuuri vastuvõetavate noorte arvu, on pikendatud perearsti residentuuri aasta võrra, et arst omandaks laiema kompetentsi, et inimestele abi pakkuda kodu lähedal, on investeeritud tervisekeskustesse üle Eesti, et üksikpraksise asemel arstid saaksid töötada mitmekesi koos, pakkuda teineteisele asendamis- ja puhkusevõimalusi ning meeskonnana tegeleda nimistu patsientide teenindamisega. Tervisekeskustes on lisaks perearstile just töökoormuse jaotamise mõttes töötamas lisaks kaks, vahel ka kolm pereõde, aga ka füsioterapeut, ämmaemand ja näiteks vaimse tervise õde või teised spetsialistid. 

Nii et see mudel, kuidas esmatasandi abi pakutakse üle Eesti, on tegelikult muutunud. See on olnud riigi teadlik poliitika ja Euroopa maksumaksja raha, millega me oleme neid investeeringuid teinud. Selle aasta esimesest poolaastast rahastatakse kliinilise registraatori või assistendi tööd, et samamoodi arsti ja õe tööaega võimalikult palju vabastada patsientidega tegelemiseks. Ja kui tulevikku vaadata, siis vähemalt järgmised viis aastat tulevad väga rasked. Tõepoolest, iga nimistu jaoks perearsti leidmine on eraldi töö, see on suur pingutus. Ka järgnevatel aastatel väga paljusid inimesi teenindab siiski asendusarst. Proovime katsetada uusi mudeleid ja võib-olla nimistu jagamist või selle teenindamist meeskonna poolt. See ei pea olema ühe perearsti vastutus …

Aeg!

… kellega leping sõlmitakse.

Teie aeg! Aitäh! Nii, Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Samas Eero Merilinnu arvamusloos on veel kaks päris ilusat lauset ja ta arvab järgnevalt: "Tervishoiusüsteem on juhitamatult kulgenud kui laevuke merel, lootuses edasi liikuda. Tegelikult tiirleb see laevuke ühe koha peal, olles nagu udus eksinud, suuri visioone ja arenguid kartes ning peljates ka väiksemaid tuuleiile." Kuidas te seda kommenteerite? Kas lugupeetud perearst, reformierakondlane Eero Merilind on nii-öelda õige diagnoosi pannud praegusele olukorrale? Või arvate, et asi on ikkagi natuke parem? Ja te ei vastanud minu esimesele küsimusele: kas tõesti vastab tõele, et praegu on Eestis 100 000 inimest ilma perearstita?

Aitäh! Mina ei ole meditsiinilise eriharidusega, diagnoose ei pane, aga numbrite osas suurusjärk on [selline], et neid, keda teenindab asendusarst või kellel on oma harjumuspärase perearsti asemele tulnud uus arst, kas näiteks aastase lepinguga, on tõesti palju. Päris esmatasandi ligipääsuta meil inimesi ei ole, me oleme viimastel aastatel pigem proovinud ju parandada esmatasandi arstiabi kättesaadavust. Ja vaatamata sellele, et meil on arstide vanusstruktuurist ja rahastamise piirangutest tingituna suuri probleeme esmatasandi arstiabi kättesaadavuse tagamisega, ei saa üle ega ümber sellest, et omal ajal tehtud otsused luua tugev perearstisüsteem, tugevdada esmatasandit, soodustada e-konsultatsioone eriarstidega, et ka nende soovituste alusel keerulisemate tervisemurede ravi teha kodu lähedal perearsti ja pereõe kaasabil, on olnud kõik õiged. 

Peamine mure on järelkasvu tagamine, et leida neid noori, kes oleksid motiveeritud arstiks ja perearstiks õppima, samamoodi õdede puhul. Nii et jah, praegu on inimesi, kellel ei ole nimistujärgset perearsti, paljudel on asendusarst, ja see mure järgmistel aastatel ei kao. Aga viimase viie aasta jooksul on astutud samme, et muret lahendada, plaanid järgnevaks on olemas. Aga lõpuks me jõuame selle koolitustellimuseni, et järelkasvu tagada. Ja kuna koolitustellimust on suurendatud, ka sellel aastal oli minu arust 40 kohta residentuuri, siis see igal aastal, kui paarkümmend uut perearsti lisandub, leevendust pakub, aga see nõuab mitut aastat, et asendada pensionile siirduvaid perearste.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Anti Haugas, palun!

Jah, võtsin julguse küsida. Meil on varasemalt koalitsiooni noomitud, et osaleme infotunnis ja võtame opositsioonisaadikutelt võimaluse küsida, aga kuna ma vaatasin, et kuus järgmist küsijat on kõik saalist lahkunud, siis ma küsin. Ma olen valitud kagupiirkonnast ja meil väga paljud omavalitsusjuhid tundsid muret, et isegi kui uusi perearste tuleb peale, siis näiteks kas või Antslas või Räpinas on pensionile minemas juba 60+ perearstid. Isegi kui tuleb perearste peale ja me ei suuda ikka tellimust täita, siis kuidas motiveerida neid perearste minema tööle just näiteks piiriäärsetesse piirkondadesse ja Kagu-Eestisse? Kas olete ka sellele mõelnud? Kas on mingeid vahvaid ideid, millest võiks juba rääkida?

Jaa, tänan! See oli tõesti küsimuse eest. See on asi, mille ma Lauri Laatsi küsimusele vastates tegelikult ära unustasin. Lisaks sellele, et meil on üleüldine perearstide puudus või mõne eriala arstide puudus, see piirkondlik ebavõrdsus on tegelikult päris suur. Nii et juba kaheteistkümnendat aastat me maksame lähtetoetust arstidele, kes soovivad maapiirkonda tööle minna, näiteks maakonnahaiglasse. Kõige suurem on lähtetoetus perearstidele, kes asuvad tööle väljaspool Tallinna, Tartut või nendega piirnevaid omavalitsusi, näiteks Kagu-Eestisse. Lähtetoetus on 45 000 eurot, mis võiks olla toetus kodu soetamiseks piirkonnas. Ja me oleme ajapikku nõudeid leevendanud. Me oleme aru saanud, et võib-olla see ei pea olema ülikooli lõpetanud noor, keda me kohe tahame Põlvasse perearstina tööle saada. Lähtetoetust saavad taotleda ka juba kogemusega arstid, kes näiteks enne pensioniiga soovivad kodukohta naasta. Nii et lähtetoetus on olemas. See töötab, me muudame tingimusi järjest paindlikumaks. Olenevalt piirkonnast on koostöö ka kohaliku omavalitsusega, kui kohalik omavalitsus suudab pakkuda elukohta või investeeringuid töökeskkonda, mis samamoodi motiveeriksid seda arsti just selle piirkonna nimistu kasuks otsust tegema. Need on asjad, mida me praegu oleme katsetanud. 

Kui tulevikku vaadata, siis ma vihjamisi mainisin, eriti kui rääkida noortest, et soov vastutada nimistu eest, eriti väiksemas kohas, kus on keeruline puhkust saada või asendajat leida ka paratamatult tekkivate töökatkestuste puhuks, on vähene. [Proovime] leida sellist mudelit, kus nimistu võib-olla ei peagi olema seotud ühe perearstiga, vaid seda nimistut teenindab kas meeskond või on ta konkreetselt tervisekeskusega seotud. Need võib-olla võtaksid sellist vastutust ja muret noorel arstil vähemaks ja teeksid maapiirkonda töölemineku otsuse lihtsamaks. 

Tervisekeskused iseenesest nii mudelina, kus on vaimse tervise õed ja teised spetsialistid töötamas, aga tegelikult ka selle suure investeeringuna kaasaegsesse töökeskkonda, peaks maapiirkondades ka seda motivatsiooni suurendama. Minu külastused on väga positiivset tagasisidet andnud, sest lisaks majakarbile töötab kaasa ka tehnoloogiline areng. Kui me varem seostasime perearsti rohkem võib-olla stetoskoobiga, siis nüüd nii need laboriseadmed kui ka teised uuringuvahendid, mis on perearstile kättesaadavad ja kasutatavad oma patsiendi uurimises, on palju mitmekesisemad ja võimaldavad esmatasandil ja patsiendi jaoks kodu lähedal lahendada suurema hulga tervisemuresid ja konsulteerida näiteks e-konsultatsiooni kaudu eriarstiga.

Teie aeg!

Maapiirkonna patsientide jaoks peaks teenus sisuliselt olema paranenud.

Aitäh, proua terviseminister! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui ma annan sõna Kert Kingole, annan informatsiooni korras teada, et kuna Priit Sibul, kes meil on järjekorras kuues küsija, ei saa täna siin saalis oma küsimust küsida, siis jääb see küsimus vahele, ja pärast seda tuleb kohe Jaak Aabi küsimus, mis on järjekorras seitsmes. Jaak Aab on meil juba ootamas.

Järgnevalt meie viies küsimus ja see on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsija on Kert Kingo, teema on moraalikompass. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Juba eelmises valitsuses olite teie eestkõneleja, kes kutsus inimesi annetama oma raha Ukraina heaks, Ukraina abiks, Ukraina toetamiseks. Ka selles valitsuses te jätkasite seda, te tegite lausa koalitsiooni erakonnaga, kelle üks esinumber oli ainuomanik MTÜ-s Slava Ukraini, mida ka teie väga kutsusite toetama. See osaühing korjas kokku 6,5 miljonit eurot inimeste käest. 

Siis lõhkes pomm. Tuli välja, et see raha ei olegi kogu ulatuses jõudnud abivajajateni. Te rahulikult aitasite seda skandaali kinni mätsida, seda maha suruda, sellest vaikida. Te olete rahulikult koalitsioonis edasi, mitte ühtegi kriitikat koalitsioonipartneri kohta. Samamoodi olete te rääkinud, et agressorriigiga äri ajamise suhtes peab ettevõtjatel olema nulltolerants – on olemas must ja on valge, halle toone ei ole. Samal ajal teie enda lähedane inimene, abikaasa, ajas äri sellesama agressorriigiga. Need on need teod, mille puhul teie olete oma seisukoha võtnud. 

Te valetate, te vassite, te mätsite kinni, te surute teemat maha. Minu küsimus on teile: selgitage palun ka nendele inimestele, kes seda istungit jälgivad, kas teie peate seda moraalselt õigeks, et sõnades te räägite üht, aga oma tegudes käitute risti vastupidi oma sõnadele. Moraalne hinnang teie enda kohta.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Minu sõnad ja teod on kogu aeg kooskõlas nende uskumustega, mis on olnud. Veel kord, kõik see, mida ma olen rääkinud enne selle skandaali puhkemist, seda räägin ka pärast ja vastavalt sellele ka tegutsen. Ma olen öelnud seda, et igasugune tegevus Venemaal peab lõppema, kui see sõda käib. Seda ma olen rääkinud enne seda ja peale skandaali puhkemist. Kui ma sain sellest [loost] teada, siis minu abikaasa lõpetas selle ettevõtte aitamise, kes Venemaal tegutseb. Minu abikaasa ei ole Venemaaga kunagi mingit äri ajanud, vaid tema ettevõte teostas vedusid ühe Eesti ettevõtte kahe tehase vahel, millest tõesti üks asus Venemaal. Niipea kui see välja tuli, siis juba järgmisel päeval pressikonverentsil ma sain öelda seda, et see ettevõte lõpetab selle teenuse osutamise sellele Eesti ettevõtjale. Veelgi enam, reedel minu abikaasa sellest osalusest ka loobus, mingit seost seal enam ei ole. Nii et minu moraalsed hinnangud on täpselt samad, nagu olid varasemalt, on ka hiljem ja seda ma olen oma tegudega näidanud.

Aitäh! Ma saan aru, et Valdo Randpere on lisaküsimust esitamas. Palun, Valdo Randpere!

Aitäh! Mul on natukene kahju, et ma jõudsin siia saali peale seda, kui Urmas Reinsalu oli vist just ära läinud. Aga mulle tundub, et Keskerakond on Riigikogu ümber sellised vallikraavid kaevanud kogu linnas, et mul võttis ummikus siiatulek pisut kauem aega. Sellegipoolest ma loodan, et Urmas, sa oled kusagil kuuldel ja jälgid, mida ma nüüd küsin. 

Ma olen käinud selle küsimusega ringi tükk aega ja ma mõtlesin, et ma küsin lõpuks peaministri käest, kuna keegi teine ei taha mulle vastata. Ma olen küsinud seda korruptsioonikomisjoni istungil, ma olen küsinud seda riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisistungil. Küsimus iseenesest on väga lihtne. Minu teada sellestsamast firmast Metaprint käis raha küsimas Isamaa Erakond enne valimisi. Räägitakse nimedest nagu Urmas Reinsalu ja Kristjan Järvan, võib-olla oli neid veel. Võib-olla keegi eksib milleski. Aga kuna ma saan Reinsalu küsimustest siin saalis aru, et temale oli juba ammu selge, et Metaprint on maailma kõige vastikum firma ja vaata, et maailma kõige suurem Putini toetaja, siis ometigi ei saa see ju tõele vastata, et Isamaa Erakonnast Urmas Reinsalu ja Kristjan Järvan käisid sellest firmast enne valimisi oma erakonnale raha küsimas. 

Ja minu küsimus on: kuhu ma peaksin selle teadmise või kahtluse või küsimusega pöörduma? Kas see nüüd siin Riigikogu saalis üles tõstetuna jõuab kusagile? Kas äkki mõni ajakirjanik uurib seda või ma peaksin minema ERJK-sse, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni? Ma ei oska enam midagi teha. Ma ütlen, ma küsisin seda, noh, kaudselt, päris otse ei küsinud, aga küsisin seda korruptsioonivastases erikomisjonis. Mitte midagi ei juhtunud.

Teie aeg, Valdo Randpere! Teie aeg!

Andke mulle nõu.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt tasub küsida ilmselt Urmas Reinsalu käest. Selle kohta saab eelkõige tema vastata. Annetuste küsimine ei saa seadusega vastuolus olla. Küll aga kõik, mis puudutab erakondade annetusi, kuulub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevusse. Aga kui see on tõsi, siis muidugi on see küsimus ka moraalsest hinnangust. Kui siin väide on see, et see Eesti ettevõte tohutult teenib vereraha, siis kuidas see vereraha selle erakonna toetuseks justkui kõlbab, aga kõigeks muuks ei kõlba? Aga tõesti, mina ei saa rääkida ei Urmas Reinsalu ega Isamaa Erakonna eest. Seda peaks küsima eelkõige neilt. Võib-olla Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on see organisatsioon, kuhu pöörduda.

Kert Kingo, täpsustav küsimus, palun! 

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Ma enne jälgisin teie käitumist ja reaktsiooni, kui me seda väga tõsist teemat siin arutasime – teie abikaasa äritegevust agressorriigiga. See oli piinlik. Te itsitasite, tegite näoga erinevaid ilmeid, teie jaoks oli see lõbus. Sellest võis välja lugeda, et teile pakub nii tõsine teema nalja. Te olite üleolev ja upsakas oma olekult, kõik sõnad ja teod räägivad enda eest.

Kuulates seda vastust, mis te mulle ütlesite, mulle jääb mulje, et te ei saa aru, mis on suur pilt. Te ei oskagi vaadata suurt pilti ja te ei tahagi näha probleemi. Te ei tahagi, teil puudub igasugune moraal, ükskõik kuidas te sõnades seda ka ei väljenda. Teie sõnad ja teod ei ole tasakaalus. Ja sõnadest ei piisa ammu enam inimestele. Kaua te komödiandi rolliga jätkate? Kunas te ükskord aru hakkate saama, et te olete ühe riigi peaminister? Te peate aru saama, mis on moraal ja mis on peaministrile lubatud. Kunas te võtate vastutuse ja astute tagasi, et näidata, et teie sõnad peavad ka maksma midagi? Sõnad, et nulltolerants, peaksid ka teie enda puhul kehtima.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, ma ei ole itsitanud sel ajal, kui te oma küsimust küsite. See ongi väga tõsine teema – tõsine teema, mida arutab ajakirjandus ja avalikkus juba pikalt. Seetõttu ma olengi püüdnud anda vastuseid kõikidele küsimustele, mille kohta ma vastuseid saan anda. Aga ma ei saa anda vastuseid oma abikaasa äripartnerite äritegevuse kohta. Ma lihtsalt ei tea neid asju ja ma ei saagi neid teada. Mulle ei saa seda ette heita. 

Nüüd, minu teod ja minu sõnad on omavahel kooskõlas ja seda, vastupidi, näitavad need faktid, mis on avalikuks tulnud. Ma ei ole käitunud kuidagi teistmoodi enda või oma abikaasa suhtes, kui ma olen käitunud kõigi teiste suhtes. Seda näitab see fakt, et tõesti, kui see asi tuli välja, siis juba järgmisel päeval pressikonverentsil ma sain öelda, et seda vedudega tegelevat ettevõtet Eesti ettevõtted enam ei aita, et nende kahe tehase vahel vedusid teha. Ja teiseks, reedel minu abikaasa loobus sellest osalusest üldse selles ettevõttes just sellepärast, et see ei ole õige. 

Nüüd, põhiseaduses on ette nähtud tööriistad, kuidas opositsioon saab peaministrit vahetada. See on umbusaldusavalduse tegemine ja umbusaldusavalduse hääletamine siin Riigikogus. Ma saan aru, et te üritate seda survet viia nii suureks, et ma läheksin ise ära. Aga senikaua, kuni minul on toetus, oma koalitsioonipartnerite, oma erakonna toetus, ma jätkan peaministrina. Nagu ma vastasin ka Tanel Kiige küsimusele, siis meil on väga rasked eelarvekõnelused, meil on erakordselt keeruline eelarve seis, meil on endiselt julgeolekukriis, mis tuleb meile järjest lähemale. Me peame sellega seoses tegema samme. Meil on väga ambitsioonikas valitsusprogramm, mille me oleme kokku pannud peale valimisi selle koalitsiooniga, kes on. Kõik see on see, millega me tegeleme, et Eesti inimeste elu paremaks muuta ja need rasked ajad üle elada.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Meil on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kõigepealt, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Mul ongi protseduurika kohta küsimus. Kui Riigikogu saalis Riigikogu liige häbematult valetab, seda enam, et ma kontrollisin üle ka Urmas Reinsalu käest, et kas on midagi sellist toimunud, et on käidud Metaprindilt raha küsimas, siis see on alatu laim ja vale. Kas see on kooskõlas meie seadustega? 

Ja teine asi on see, et Valdo Randperele ma soovitan küll – ta küsis, kuhu pöörduda – pöörduda psühhiaatri poole. Aga lisaks sellele on veel üks asi, mis puudutab meie töökorda. Valdo Randpere väitis, et Keskerakond on süüdi, et on kaevikud kaevatud. Äkki te juhite tema tähelepanu sellele, et infotund algas kell 12, mitte kell 13.17, kui tema siia saali ilmus.

Aitäh! Ma saan aru, et te juhtisite juba ise Valdo Randpere, kes istub teie selja taga, tähelepanu sellele. Aga lugupeetud Mart Maastik, mina siin istungi juhataja toolilt ei saa langetada otsuseid, kes räägib tõtt ja kes valetab, see ei ole kahjuks minu võimuses. Selles mõttes ei saa ma seda küsimust lugeda protseduuriliseks. 

Järgnevalt küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Mart Helme, palun!

Ma juhiksin jälle tähelepanu sellele, et meil vastaja ei vasta küsimustele, vaid esitab pidevalt mingisuguseid osundusi ja süüdistusi hoopis küsija suunas. Ja kui vastaja väidab, et tema ei saa olla kursis Venemaal äri ajavate firmade üksikasjadega, üks nendest firmadest kuulub või kuulus vähemalt tema oma abikaasale, siis skandaal on sedavõrd tõsine, kestnud juba kolm nädalat, et tal on olnud piisavalt aega, et nendesse detailidesse süüvida ja meile kui rahvasaadikutele ja meie kaudu ja meie küsimuste kaudu anda avalikkusele ammendavad selgitused, mitte keerutada kogu aeg ühte ja sama juttu, mis on sisuliselt vastustest kõrvalehiilimise jutt. Infotund on vastuste saamise tund, mitte rahvasaadikute ähvardamise ja rahvasaadikute süüdistamise foorum. Palun juhtida Kaja Kallase tähelepanu sellele. Veel kord palun seda teha.

Aitäh! Ei saa ka seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Aga Valdo Randpere, ma saan aru, et teil on protseduuriline küsimus. Ma loodan, et see on protseduuriline küsimus, ärge kuritarvitage seda võimalust.

Aitäh! Ma ei ole kunagi kuritarvitanud seda mikrofoni ega võimalust sellesse rääkida, ma ei tee seda ka nüüd. Minu protseduuriline küsimus on ju tegelikult väike selgitus selle kohta, mida ma enne küsisin täiendava küsimuse all. Minu probleem ongi see, et ma ei tea. Mulle on räägitud ühte asja, mis minu meelest kõlab halvasti, aga ma küsin …

Valdo Randpere, palun protseduurika kohta küsimus!

Ma küsin … Ärge nüüd mind ka segage! Te lasete siin Mart Helmel jaurata tundide kaupa Venemaast, ma võin küsida enda mure kohta. Kelle poole ma pean pöörduma sellise küsimusega? Kelle poole?

Hästi! Valdo Randpere, aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Me läheme teemadega edasi.

See, et Mart Maastik tahab mind solvata …

Aitäh! Me liigume edasi.

Me läheme seitsmenda küsimuse juurde. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab riigi rahanduse seisu. See on mõjutatud ju majandusest, nagu me teame. Me oleme näinud, kuidas need kõverad on liikunud viimastel aastatel. Ja see inflatsioon on ikkagi kõigi ekspertide sõnul kõige suurem põhjus, et meie majandus on pihta saanud. Kuna see oli Euroopa Liidu kõige kõrgem hüpe inflatsioonis, siis Eesti majandus sai ka väga kiiresti pihta. Kahjuks ei kipu seda kosumist nägema. Sellest omakorda sõltub jälle riigi rahandus, nii et suletud ring. Aga ma näen, et need eelarve läbirääkimised on pingelised. Kõik ministrid räägivad, et kõike on puudu. Siis räägitakse kärpekavast, räägitakse maksudest. Mõned kavad on siia ka välja jõudnud. Tegelikult päris hästi nendest sõnumitest aru ei saa, aga ma keskendun ainult ühele lõigule. (Juhataja helistab kella.) Eelmise aasta …

Kolleegid, palun!

… kevadel me nägime, et kallinemine, inflatsioon tegelikult pani seisma väga palju investeeringuid kinnisvarasse, teedesse. Erinevatel aastatel on sealt ka kärbitud, kuna tõesti raha lihtsalt nappis. Aga selline majandusseis tegelikult dikteerib … (Sumin saalis.) Ma ei saa küsida!

Vabandust, paneme aja seisma, Jaak Aab ei saa praegu küsida. Lugupeetud kolleegid Urmas Reinsalu ja Valdo Randpere, minge palun lahendage oma erimeelsused siit saalist väljaspool. Praegu ei ole võimalik küsida mitte kellelgi. Ma palun anda Jaak Aabile tema aeg. Ma täpsustan veel, et Jaak Aabi teema on riigi rahandus ja [küsimus] on peaminister Kaja Kallasele. Jaak Aab, palun!

Ma jätkan. Minu küsimus puudutab investeeringuid, just riigi ja omavalitsuste investeeringuid, kaudselt ka ettevõtete investeeringuid. Valitsus on öelnud, et kiire euroraha kasutuselevõtt aitaks kaasa, seal on vahendeid. Aga samas see väga kriitiline eelarve seis, mis on nii riigieelarves kui ka omavalitsuste eelarves, pärsib isegi selle omaosaluse panemist. Laenu paljud omavalitsused enam juurde võtta ei saa. Mis see väljapääs on? Võtta kiiremini need eurorahad kasutusele, hoida teatud taset riigisektori investeeringutes kinnisvarasse, IT-tehnoloogiasse, teedesse? Praegu me näeme, et seal on pikad ja suured miinused ees, ja vahepeal on üht-teist pausile pandud. Ma väga üldiselt küsin, et mis valitsuse lähenemine on investeeringutele ja euroraha kasutusele. Kuidas see oleks võimalik? Kas selle üle on ka diskuteeritud?

Aitäh, Jaak Aab! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tõesti on see tõsi, et riigieelarve seis on keeruline ja need riigieelarve läbirääkimised saavad olema ka erakordselt keerulised. Miks need on meil erakordselt keerulised? Tõesti, meil on olnud kõrge inflatsioon, aga majandus jaheneb. Mis on need sammud, mida me saame teha? Ma pean veel eraldi välja tooma selle, et kui varasemates kriisides peatati Euroopa eelarvereeglite täitmise kohustus, siis nüüdsest on nende eelarvereeglid taastatud, mis tähendab seda, et me peame mahtuma nende piirmäärade sisse. Kui me seda ei tee ehk puudujääk jääb suuremaks, siis tulevad meile väljastpoolt inimesed ütlema, kus me peame kokku hoidma või mida ära jätma. 

Sissejuhatuseks ütlen lihtsalt veel seda, et hea uudis on muidugi see, et inflatsioon on olnud nüüd järjest madalam. Võrreldes eelmise kuuga on see jälle kukkunud, see on 4%. See tähendab seda, et tegelikult teistest riikidest, euroala keskmisest oleme me allpool, aga ka Euroopa Liidu keskmisest oleme allpool. See näitab seda, et meie saime selle löögi kätte esimesena ja teised tulevad järgi. Halb on see, et Põhjamaade majandusel ei lähe hästi, nende majandustulemused on kehvemad. Kuna meie majandus on väga otseselt seotud Põhjamaade majandusega, siis see seab meid ka löögi alla. 

Tulles teie küsimuse juurde, siis jah, me arutame seda, kuidas võtta kiiresti need eurorahad kasutusele, ka õiglase ülemineku fondi raha. Me otsustasime valitsuses Ida-Virumaa eriesindaja [ametikoha loomise], kelle ainuke fookus ongi õiglase ülemineku fondi raha, euroraha kiire rakendamine ja kasutusele võtmine.

Investeeringutest. Tol korral, kui teie selle teema eest vastutasite valitsuses või olite ka üks, kes selle eest vastutas, tegime me ju ka tabeli investeeringute kohta, mida me saame teha, mida me saame edasi lükata, mis on läinud kallimaks. Nende tabelitega me tegeleme edasi. Me püüame teha nii palju investeeringuid, et majandust elavdada, aga samas mahtuda nende eelarveraamide sisse, kasutades selleks ka euroraha, CO₂‑raha ja eri meetmeid, mida meil lisaks nii‑öelda maksumaksja rahale on võimalik kasutada. Aga paraku see seis on nii keeruline, et osad investeeringud me peame edasi lükkama.

Aitäh! Jaak Aab, täpsustav küsimus, palun! 

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma saan aru, et seis on keeruline, aga ütleksin nii, et teatud otsused oleks pidanud tegema vist eile ja teatud otsused oleks võinud jätta tegemata. See inflatsioonijutt on tegelikult selline, et meil oli see eelmisel aastal pea 25% juba, ja sellele 5% täna otsa veel panna on ju päris kõrge. Ükski riik ei ole … Kokkuvõttes jah, mõned riigid on praegu paar protsenti kõrgema inflatsiooniga, aga meil oli see kümneid protsente kõrgem enamuse Euroopa riikidega võrreldes eelmine aasta samal ajal. Nii et see võrdlus ei ole päris hea. 

Ma näen, et hea on rääkida, et inflatsioon võrreldes eelmise aastaga langeb, aga eelmise aasta võrdlusbaas oli juba nii kõrge, et tegelikult need hinnad on lihtsalt selle kahe aasta kokkuvõttes ikka väga palju käest ära läinud. Ja see kahjuks tapab majandust ja ettevõtete konkurentsivõimet eelkõige – on raske inimestel, on raske omavalitsustel. Ka omavalitsuste reaaltulust on ära haugatud terve suur tükk, ei ole leitud võimalusi aidata. Kriiside ajal me omavalitsusi aitasime ja üks eesmärk oli elavdada majandust, me andsime investeeringutoetusi. Noh, ma arvan, et seda oli ka Eestis näha, et koroonaajal parandati teid, ehitati teid, korrastati hooneid. See andis tööd, see andis leiba. Palgatoetused hoidsid töökohti ja sealt tuldi väga kiiresti majanduskasvu, mis oli peaaegu et Euroopa kiireim aastal 2021. Nii et nendel olid oma tulemid ja järelmid. 

Ja nüüd, kui ikkagi venitada, siis see vindumine majanduses saab olema väga pikk ja sel on rasked tagajärjed. See võib jõuda ka tööturule, see jõuab riigi rahandusse, kui niimoodi pikalt vindume. Kas siiski ei võiks teha mõnd julgemat otsust, et seda vindumist natukenegi takistada?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, kui me tuleme tagasi eelmise majanduskriisi juurde, siis sellest majanduskriisist me väljusime tugevana selle tõttu, et me olime headel aegadel Reformierakonna valitsuse juhtimisel kogunud reserve. Nii nagu ütleb vanarahvas, et headel aegadel tuleb valmistuda mustadeks päevadeks. Alates 2016. aastast on eri valitsused kasutanud liiga suures mahus neid reserve ära. Me antud juhul sisenesime kriisi palju nõrgemana kui varasemalt, sest need reservid, mis olid mõeldud halbadeks aegadeks, kulutati headel aegadel ära. Ja kõik suuremad ja väiksemad muudatused puudutavad kohe eelarvet ja eelarve puudujääki. 

See on lihtsalt see seis, kus me oleme ja mistõttu seda puhvrit on vähem. Headel aegadel reservide kulutamine ei olnud kindlasti mõistlik mõte, aga meil ei ole mõtet minna ajaloos tagasi, me peame selle olukorraga hetkel toime tulema. Kui me nüüd seda puudujääki ei vähenda, siis valitsussektori võlg kokku järjest kasvab. 2024. aastal on see 21,8%, 2025. aastal 25%, 2026. aastal 27,6% ja 2027. aastal 30,4%. Mida see tähendab? See tähendab seda, et me peame järjest suuremaid kulutusi tegema puhtalt intressimakseteks, ehk intress, mida me ainult pankadele maksame, mida me ei saa kasutada Eesti elu edendamiseks, on juba 1% SKT-st. See on suurem, kui kogu Kultuuriministeeriumi eelarve kokku. Kõik teatrid, kõik sport, kõik, mis kultuuri alla läheb. Ja me lihtsalt ei tule sellega toime. 

Nüüd see, mis te ütlete, on ju kõik väga õige, aga kolm asja korraga ei saa eksisteerida. Te ühelt poolt nõuate toetusi nii ettevõtjatele kui ka laiemalt. Teiselt poolt te olete vastu igasugustele maksutõusudele. Ja kolmandaks, te olete vastu eelarvekärbetele. Kolme elementi koos tegelikult ei saa. Tõsi on, et kriisides me oleme teinud erinevaid toetusi, mis on aidanud inimesi rasketest aegadest üle, aga seda meil enam võimalust teha ei ole. Me püüame teha võimalikult palju investeeringuid nii, et me inflatsioonile tagant peale ei kütaks ega konkureeriks erasektoriga nii palju kui vähegi võimalik ja kui palju eelarve võimalused hetkel lubavad. Meie eesmärk on sellest kriisist väljuda tervena.

Teie aeg! Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Kui me siin esmaspäeval erinevaid küsimusi käsitlesime, siis te ühele küsimusele vastates muu hulgas mainisite planeeritavaid investeeringuid rohepöördesse, roheenergeetikasse, millessegi rohelisse. Kui ma palusin teil täpsustada, kas või üldjoontes anda mingigi vaade, et kuhu, siis te pareerisite küsimuse sellega, et teil ei ole vastavaid materjale kaasas. Te teate, et investeerite, aga isegi üldjoontes ei tea, kuhu. Eile toimus VKG keskkonnapäev, kus kliimaminister ütles, et tuleb ära otsustada – rääkides taastuvenergiast –, mis on maksumaksja panus. Ja eile õhtul rahandusminister rääkis, kui ma ei eksi, 700 miljoni investeerimisest. Kuna ma olen tõesti kaheteistkümnendana nimekirjas ja küsimused olid suunatud roheinvesteeringutele, siis ma juba ette ütlen, et ma hea meelega ei aktsepteeri vastust, et te ei saa sellele vastata. Äkki te nüüd üldjoontes annate meile mingi suuna? Sajad miljonid justkui hakkavad kusagile minema, te lähete varsti mõisasse seda arutama ja ilmselt te panete selle plaani seal lauale, nii et ma kujutan ette, et see on olemas. Andke meile mingi eelvaade. Loomulikult, midagi pole otsustatud ja koalitsioonipartnerid – vähemalt meile näidatakse – saavad ka sõna, aga [tutvustage] oma plaani, kuhu te plaanite need sajad miljonid oma plaani järgi panna.

Aitäh, Rain Epler! Investeeringud taastuvenergeetikasse puudutavad otseselt ka riigi rahandust. Nii et proua peaminister, palun!

Aitäh! Väga hea küsimus ja saan kohe väga konkreetselt vastata. Mida me teeme? Meil on erinevad toetusmeetmed selleks, et taastuvenergeetikat arendada. Esiteks, tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete liitumist jaotus- ja põhivõrguga toetame. Selle meetme maht on 8,8 miljonit eurot. Jaotus- või põhivõrgu liitumisvõimsusele lisanduva iga megavati kohta on võimalik saada toetust maksimaalselt 305 000 eurot käibemaksuta. Me toetame Narva linna kaugküttevõrgus taastuvatest allikatest soojuse tootmist uue või rekonstrueeritud soojustootmisjaamaga. Meetme maht on 20 miljonit eurot. Lisaks toetame taastuvenergia salvestusseadmete pilootprojektide arendamist, selle meetme maht on ligi 7,8 miljonit eurot. Koostamisel on analüüs ja ettepanekud, kas ja millises mahus tuleks välja töötada spetsiifiline toetusmeede meretuuleparkidele. See on suurem arutelu, mis meil valitsuses alles seisab ees. Oktoobris tulevad konkreetsed ettepanekud, mida arutada. Ka on analüüs ja ettepanekud seoses taastuvenergia rahastamise mehhanismi kasutusvõimaluste kohta. Jällegi, see tuleb oktoobris. Lisaks on väikeelamute rekonstrueerimise meede, mille uus taotlusvoor tuleb selle aasta jooksul. Selle toetuse kogumaht on 28,9 miljonit eurot. 

Kui ma räägin investeerimisest taastuvenergeetikasse, siis üks asi on toetusmeetmed, mida me riigi poolt teeme, aga teine pool on see muu mehhanism, nagu näiteks vähempakkumised, mis võimaldavad erinevatel eraettevõtjatel uuesti turule tulla. Näiteks märtsis kuulutati välja viies riiklik vähempakkumine, mille tulemusel peaks turule lisanduma ligi 650 gigavatt-tundi taastuvelektrit. Ja need tingimused on ka paigas. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 5. september ja esitati kümme pakkumist, mis on hetkel hindamisel. Samuti on kavandamisel taastuvelektri vähempakkumisi 2024.–2025. aastaks kokku vähemalt 1 teravatt-tunni mahus. Lisaks on meil väikeelamute rekonstrueerimistoetus, on vanade küttekollete asendamise toetus. See on samamoodi seotud energeetikaga, sest see hoiab energiat kokku. Sellest rekonstrueerimistoetusest ma juba rääkisin. Aga lisaks on eesmärk tõesti piirkondades ...

Teie aeg!

Juba?

Jah. Aitäh! Nii, ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ja nüüd on meile laekunud kolm küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kõigepealt, Ants Frosch, palun!

Aitäh! Eelmisele küsimusele vastamise ajal küsis kolleeg Valdo Randpere oma küsimuse tegelikult üle-eelmise teema kohta ja kaaperdas sellega minult võimaluse küsida eelmise teema kohta, nagu ma aru saan. Kas juhataja ei peaks asjasse ehk konkreetselt teemasse mittepuutuvaid küsimusi üldse mitte panema vastamisele ja katkestama selle küsimuse küsimise? Oli ilmne, et Valdo Randpere küsimus oli suunatud Urmas Reinsalule, mitte Kert Kingole. Ma tahaks selgust saada. Ma olen lugenud seda kollast raamatut ja ausalt öelda on mul tunne, et te jätsite kasutamata selle[, mille annab teile] kena väljend "kaalutlusõigus".

Aitäh! Ma reageerisin Valdo Randpere protseduurilisele küsimusele, aga antud juhul see teema oli nii üldine. Ma olen korduvalt rääkinud, et kui Riigikogu liikmed sõnastaksid teemad veel täpsemalt, siis oleks vastajal esiteks võimalik oluliselt paremini ette valmistada, aga teiselt poolt oleks võimalik ka vältida selliseid olukordi, kus ühel hetkel see tõlgendus, mis teema on [näiteks] moraalikompass, on väga keeruline. Seetõttu minu palve on alati, et need teemad oleksid võimalikult täpsed. Tunnustan siinkohal Rain Eplerit, kes on väga selgelt sõnastanud oma teema: investeeringud taastuvenergeetikasse. Väga hästi tehtud!

Nii, veel küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Selle skandaali kohta me ei kuulnud peaministrilt vastuseid. Peaminister püüab oma valesid varjata, süüdistades küsijaid valetamises. Ja nagu näha, on kas peaministri korraldusel või mitte, võtnud selle retoorika omaks ka minu taga istuv parlamendiliige Randpere, kes esitas väite vormis küsimuse selle kohta, otsekui ma oleksin kuskilt Metaprindist või sealt kontsernist mingit raha küsinud. See on absoluutne ja täielik vale! Seda püüdis ilmselt härra Randpere ka nendel päevadel suruda meediasse, ajakirjanikud naersid ega neelanud seda spämmi alla. 

Aga teie küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta?

Ja nüüd soovitakse jätta muljet, valedega uputada veel omakorda valesid. Aga ma tuletan teile meelde Lennart Meri sõnu: kui te püüate viga varjata veel suurema veaga, siis töötab see teie enda vastu. Nii et härra Riigikogu esimees, paluks seda töö korraldamisel parlamendis arvestada, ja seda olukorda, kui me selles kriisis ei saa peaministrilt vastuseid, meie poliitilises keskkonnas võtta tõsiselt.

Aitäh! Aga ma ei saa lugeda seda mitte kuidagi protseduuriliseks küsimuseks ehk küsimuseks selle istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, te olete ise juuraharidusega ja teate täpselt, mis on istungi läbiviimise protseduur ja mis seda ei ole. Palun ka sellest edaspidi kinni pidada.

Järgnevalt küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Seekord küsin tõepoolest istungi läbiviimise kohta ja seejuures just teie hinnangute kohta. Millest lähtuvalt te klassifitseerite ühe küsimuse protseduuriliseks, aga teise mitte? Praegu mul jääb tunne ja mulje, et kui küsijaks on viisakas, malbe, kena inimene nagu mina, siis te kergekäeliselt katkestate selle protseduurilise küsimuse enne, kui ma olen jõudnud seda veel esitada, öeldes, et see ei ole nagunii protseduuriline. Ma kuulasin, kui Rain Epler, keda te just kiitsite, esitas protseduurilise küsimuse. Selle käigus ta põhimõtteliselt luges ette oma lapsepõlve ja mälestused ja kogu aeg, kui te proovisite teda katkestada, ütles ta teile vastu, et mul tuleb protseduuriline, ja te lasksite tal lõpuni küsida. Praegu lasksite Urmas Reinsalul padrata kaks minutit.

Mis on teie protseduuriline küsimus?

Minu küsimus on: mille järgi te hindate protseduurilise küsimuse olemasolu? Kas see on isikust sõltuv? Kas te tõesti kardate opositsiooni?

Valdo Randpere, kui küsimus on seda, puudutab selle istungi läbiviimise protseduuri, siis istungi juhataja ka vastab sellele küsimusele. Ma pean teile kahjuks ütlema, et ka teie eelmine küsimus ei olnud istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun pidage [nõuetest] kinni!

Liigume järgmise punkti juurde. Me jõuame ära menetleda veel vähemalt ühe küsimuse, Evelin Poolamets on pikalt oodanud. Järgmine küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsija on Evelin Poolamets ja teema on rahvusvaheline suhtlus. Palun, Evelin Poolamets!

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaminister! Teie ja teie abikaasa Venemaal toimuvat ettevõtlust puudutav skandaal on kõige laiema rahvusvahelise meediakajastuse saanud Eestiga seotud rahvusvaheline skandaal. Skandaali on kajastanud sellised tuntud meediaväljaanded nagu Politico, Helsingin Sanomat, Financial Times, The Times, Le Monde. Näiteks päevalehe Le Monde artiklis toodi välja, et kogu olukord on piinlik, kuna Kallas on pälvinud Ukraina sõja puhkemise järel Euroopa uue raudse leedi tiitli, kuid nüüd on välja tulnud, et ta abikaasa on seotud ettevõttega, mille äritegevus Venemaal on ka pärast sanktsioonide kehtestamist jätkunud. Teie erakonnakaaslane, eurosaadik Andrus Ansip on öelnud, et on pidanud sellest skandaalist rääkima oma kolleegidega ja see on olnud ebamugav. Ka president Alar Karis on öelnud, et välismaa kolleegidega kohtudes tuleb tal teie skandaalist rääkida. Kindlasti on samas olukorras ka paljud Eestit esindavad saadikud ja diplomaadid, kelle tegevus on teie Vene skandaali tõttu ebamugav ja häiritud. Kas te ei leia, et teie jätkamine peaministrina seab ebamugavasse olukorda kogu diplomaatilise korpuse, ja Eestile oleks parem, kui te tagasi astuksite?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Erakordselt hea küsimus sellel põhjusel, et ma tõesti uurisin ka, arvasin, et te midagi sellist küsite ja lasksin enda jaoks [numbrid] välja [otsida]. Käesolevast kriisist on viimase kolme-nelja nädalaga ilmunud Ameerika, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksa meedias circa 150 kajastust, mis oma mahult ei ole kaugeltki rohkem, kui Eesti kohta [tavaliselt] on. Kui me võtame näiteks Helmede Bideni solvamise skandaali, siis ilmus ainuüksi Ameerika Ühendriikides – ainuüksi Ameerika Ühendriikides! – 500 kajastust. Ehk siis mõelda, võrdlus: 150 praegu, 500 ainult Ameerikas [toona]. Ma võtsin praegu neli riiki ja puhtalt selle Bideni skandaali.

Nüüd, kui vaadata, siis tõesti need, kes neid ülevaateid teevad, on teinud kajastused riikide kaupa 2019–2022, ja leidnud, et 2019. aastal oli neid kajastusi suhteliselt vähe, aga 23% nendest kajastustest olid negatiivsed ja seda seoses sellega, et moodustati EKREIKE koalitsioon ja võimule said paremäärmuslased. Nüüdseks on nende negatiivsete kajastuste osakaal Eesti kohta 1,4%. Ehk siis tegelikult enamus, 83,3% kajastustest Eesti kohta on positiivsed. Ja neid kajastusi, positiivseid kajastusi on väga palju alates sellest ajast, kui me moodustasime valitsuse 2021. aastal. Tõsi on ka see, et 2022. aastal, kui me võtame näiteks ainuüksi Ameerika Ühendriikide meedia, on neid kajastusi Eesti kohta olnud 28 007. Kui me võrdleme 2019. aastaga, siis neid kajastusi oli 1148. Te võite ise arvutuse teha, kui suur see vahe on.

Mis on need asjad, mis on tegelikult rohkelt kajastust saanud? Näiteks välismeedias oli kõige suurem skandaal või kõige suurem kajastus BBC mahukas lugu koos videoga paremäärmusluse tõusust Eestis. Niivõrd mahukat lugu BBC-s ei ole [varem] olnud. Nii et need on need asjad, need on reaalsed faktid, mille on kokku pannud strateegiabüroo, toonud välja nende kajastuste arvud. Tegelikult see skandaal ei ole saanud kajastust, nagu sai Bideni solvamise skandaal.

Teie aeg! Aitäh! Täpsustav küsimus, Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Te olete öelnud, et pärast teie Vene äri avalikuks tulemist on NATO ja Euroopa Liidu liitlased saatnud toetavaid sõnumeid. Te olete öelnud, et nende moraalsed standardid ei ole seal kohas, kus nad Eestis on. Te ütlete, et NATO ja Euroopa Liidu liitlased ei näe midagi taunimisväärset selles, et teil on ärisidemed Venemaaga ja et teie abikaasa on teinud äri Venemaal. Kas te võiksite nimeliselt välja tuua, kes on need toetajad olnud?

Esiteks, mul ei ole ärisidemeid Venemaaga, ja teiseks, minu abikaasal ei ole ärisidemeid Venemaaga. Nüüd, need sõnumid, mis mulle saadetakse, on privaatsed. Ja tõesti, meil on teiste peaministritega pidev suhtlus, me oleme WhatsAppi gruppides, me suhtleme Signalis, ja neid toetusavaldusi on tulnud igalt poolt. Teie eelmises küsimuses oli küsimus ka presidendi kohta, et kuidas tema on öelnud. Ma lugesin ajakirjandusest seda, et Välisministeeriumil ei ole teadmist, et president oleks suhelnud ühegi teise valitsusjuhi või riigijuhiga selle skandaali puhkemisest kuni "Pealtnägija" intervjuu lindistamiseni. Ja ma nägin, et president on tõesti ise ka öelnud selgituses, et ta pidas silmas oma endisi kolleege varasemast ajast, mitte presidendina. Sellega võiks selle teema ammendatuks lugeda, ilmselt on see järjekordne kommunikatsiooniprobleem.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma pean alguses protseduurika peale oma küsimisaega veidi kulutama. Ei käega vehkides ega nuppu vajutades ei saa [luba] küsimiseks, aga kui Randpere otsesõnu valetab, öeldes, et Epler rääkis lapsepõlvest, siis te võiksite sellesse sekkuda. Me kõik oleme siin olnud, ma ei ole ei kevadistungjärgul ega ka nüüd lapsepõlvest rääkinud.  

Aga nüüd peaministri juurde. Minu arust juba see on märgiline, et kui küsitakse teilt siin erinevaid asju seoses selle skandaaliga, siis te neid küsimusi nimetate süüdistusteks väga tihti. See midagi näitab. Tegelikult ma ütleksin, et Eesti riigi välise maine ja vähemalt kahe kolmandiku Eesti inimeste õnnetuseks olete te jätkuvalt peaminister, ja kui te olete peaminister, siis see, et rahvasaadikud ja ka inimesed tahavad saada vastuseid küsimustele, on ju igati õigustatud, ei maksa neid kohe süüdistusena võtta. Kui te nendele küsimustele avatumalt vastaksite, laheneks see asi võib-olla rutem. 

Aga tuleme kogu sellest juriidikarägastikust, et sanktsioonid ja kes oli kuskil osanik ja nii edasi, veidi eemale. Ma kuulasin ühte Vikerraadio saadet, kus te olite, see võis olla nädal-paar tagasi, ja seal te rääkisite umbes niimoodi, et Eestis ongi kõrgemad moraalsed standardid ja teie ise olete olnud nende kõrgemate moraalsete standardite kehtestaja. Ja kui saatejuht kohe seejärel küsis teie abikaasa tegutsemise kohta Venemaal, siis te vastasite, et aga sanktsioone ta pole rikkunud. Ehk vahetasite kohe teema moraali pealt millegi muu peale. Ja teine võte, mida te kasutate, on see, et keegi teine tegi ka kunagi midagi muud. Aga tegelikult küsimus on ju täna selles, mida teie olete teinud. 

Ja nüüd ma küsin: kas teil on inimestest mingisugune jaotus – ma ei tea, mille alusel –, kus te liigitate inimesed headeks ja halbadeks? Ja teie arvates head inimesed võivad teha ka halbu asju ja seda ei loeta halvaks, sest nad on teie klassifikaatoris …

Aitäh! Aeg!

… üldiselt head inimesed.

Aitäh! Proua peaminister, see [küsimus] ei ole rahvusvahelise suhtluse kohta, aga kui te soovite vastata, siis palun.

Jaa. Veel kord: minu moraalsed standardid ei ole kuidagi muutunud, mida ma olen [korduvalt] öelnud. Välismaal üldiselt vaadatakse seda, et seaduserikkumine on taunitav, aga moraalseid hinnanguid annab igaüks ise. Meil on lihtsalt kõrgemad nõudmised, mis on meie ajaloost tulenevalt täiesti arusaadav, ja mina olen täpselt samamoodi neid kõrgemaid nõudmisi esitanud. Seetõttu ma võingi öelda, et kohe, kui ma sain sellest asjast teada, siis minu abikaasa ka vastavalt käitus. Ei, mina ei lahterda inimesi headeks ja halbadeks. Aga see, et ma teile ei meeldi, seda ma tean. 

Mis puudutab puhtalt seda, et ma toon need paralleelid, siis me peame lähtuma faktidest. Kui proua Poolamets ütleb, et see on kõige suurem rahvusvaheline skandaal, siis numbrid seda ei näita. Positiivsed kajastused Eesti kohta … (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) Kõige suurem skandaal, mida on välismeedias kajastatud, on olnud Helmede Bideni solvamine, mis ainuüksi Ameerika Ühendriikides sai 500 kajastust. Ma lihtsalt palun, et te oleksite faktides kindlad. Muidugi, emotsioon on see. Need, kes nagu teie, soovivad seda asja selliselt näidata, aga jääme faktide piiresse. Faktid on need, mida ma ette lugesin. Ja neid numbreid saavad kõik lugeda ka Diplomaatiast muide, kui me räägime kajastuste kohta, mis on Eesti kohta olnud näiteks EKREIKE valitsusajal, kas positiivsed või negatiivsed, kui palju, ja siis minu valitsuse ajal Eesti kohta, kui palju on Eesti tegelikult pääsenud positiivselt välismaa meediasse kogu selle aja, kui me oleme olnud valitsuses.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid, meie aeg on läbi, tänane infotund on lõppenud. Ma tänan ministreid, ma tänan küsijaid! Väike paus ja jätkame Riigikogu täiskogu istungiga kell kaks.