Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu I istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll, palun! 

Kohal on 84 Riigikogu liiget, puudub 17. 

Enne, kui me läheme päevakorra kinnitamise juurde, on meile registreeritud protseduurilisi küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees, tere päevast! Rõõm on näha, et täna on saalis taas palju inimesi ja ka ajakirjanduse huvi. Ma tahan teada, milline on teie kui Riigikogu istungi juhataja [nägemus] tänasest päevakorrast ja tänasest edasisest töökorraldusest. Miks ma seda küsin? Juba eelmisel nädalal arutati, et ringlemas on õigus‑ ja analüüsiosakonna kurikuulus memo, mis annab istungi juhatajale täiendavaid õigusi, mida ei ole seni kunagi rakendatud. Oli ka palve, et äkki on aus ja õiglane saata see memo laiali kõigile fraktsiooni esimeestele või üldse [kõigile] Riigikogu liikmetele, minu hinnangul võib-olla ka avalikkusele, et kõik teaksid, kuidas parlament töötab. Seni seda tehtud ei ole. Aga samal ajal ma millegipärast näen meedias, et mõnel ministril on see memo juba teada ning tsiteeritakse sealseid punkte ja põhimõtteid, ning mõned ajakirjanikud on selle suisa üles pannud. Esimene pool mu protseduurilisest küsimusest on: miks seda memo ei saadetud laiali Riigikogu liikmetele, vähemasti fraktsiooni esimeestele, vaid eelistati see lekitada ajakirjandusse ja ministritele? Ja teiseks: milline on Riigikogu istungi juhatamise protseduur, millest te kavatsete järgmise üheksa tunni jooksul lähtuda?

Aitäh! Saan teile öelda niipalju: vastab tõele, et selline analüüs on tellitud. Riigikogu esimehel on õigus tellida erinevaid analüüse. Selline on olnud ka varasem praktika: protseduuriliste küsimuste kohta on ka varasemad juhatused tellinud analüüse. Riigikogu juhatus ei ole seda analüüsi veel arutanud, nii et mitte midagi täiendavat meil selle kohta lisada ei ole. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind huvitab, kui palju Riigikogu kodu- ja töökorra seadus meie puhul veel kehtib. Minu küsimus tuleneb järgnevast. Nimelt, seaduse 10. peatüki 1. jaos on üldised eeskirjad. Eeskirjad, mida me peame järgima kogu aeg: Riigikogu istungid toimuvad Toompea lossis, saali ei tohi igaüks tulla, [istungit] võib jälgida rõdu pealt [ja nii edasi]. Need on asjad, mis käivad ja peavad [nii] olema. Aga § 61 lõige 3 sätestab, et Riigikogu avalik istung transleeritakse Riigikogu ruumidesse. Üldised eeskirjad, härra istungi juhataja, nõuavad seda! Aga hetkel ei ole see kohustuslik asi kõigile kättesaadav. Ma ei tea, [kuidas] teistel on, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ruumidesse seda istungit ei transleerita. Minu küsimus on: kui eeskirjad ütlevad, et need peavad olema, siis kuidas me saame istungiga edasi minna?

Aitäh, Kalle Grünthal! Ma olen sellele küsimusele siin täiendava istungi raames juba vastanud. Kui ma ei eksi, siis oli see Enn Eesmaa küsimus, aga vastan teile veel [kord]. Nimelt, Riigikogu televisiooni [töös] on olnud mõningaid tõrkeid ja Riigikogu Kantselei tegeleb nende probleemide [lahendamisega]. Küll aga saavad Riigikogu liikmed vaadata Riigikogu [istungi] ülekannet oma arvutist ja mobiiltelefonist, need lahendused kõik toimivad. Mina olen ka neid lahendusi kasutanud. Riigikogu Kantselei tegeleb sellega kiiremas korras, et teha istungi jälgimine töökabinetis uuesti nii mugavaks kui võimalik. See tehniline probleem lahendatakse esimesel võimalusel. Aitäh! Kindlasti oluline protseduuriline küsimus. Ma tänan teid selle eest! Järgnevalt Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Alustuseks ma tahan öelda, et väike sumin on saalis, tundub, et paljud parlamendisaadikud on … (Juhataja helistab kella.) Aitäh teile selle tähelepanu [juhtimise] eest! 

Kõigepealt [sellest], mis puudutab teie tellitud õigusanalüüsi või õigus- ja analüüsiosakonna valmistatud raportit. Tegemist on kahetsusväärse olukorraga. Ma loen ajalehest, et tegemist on Riigikogu Kantselei viidatud AK-märkega dokumendiga, mis on asutusesiseseks kasutamiseks, aga Vabariigi Valitsuse liige, kes ei ole parlamendi tööga kuidagi seotud, tsiteerib seda dokumenti. Järelikult on keegi selle dokumendi lekitanud. Aga see selleks. 

Minu küsimus teile on [järgmine]. Tänasest ja sellest nädalast alates me teeme kõigepealt ära kohaloleku kontrolli. Kuidas hakkab see protseduur nüüd edasi olema, [silmas pidades] eelnõude ja arupärimiste üleandmist? Siit kaks küsimust. Kuidas on seda protsessi võimalik rakendada ja millal on Vabariigi Valitsuse esindajal Heili Tõnissonil võimalik edastatavad [valitsuse] eelnõud üle anda?

Aitäh! Te natukene ruttasite sündmustest ette. Kõigepealt on meil täna teine punkt, mis on päevakorra kinnitamine. Pärast seda, kui päevakord on kinnitatud, me asume kolmanda punkti juurde, milleks on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Ja siis saavad eelnõusid ja arupärimisi üle anda nii Riigikogu liikmed kui ka Vabariigi Valitsuse esindaja, juhul kui Vabariigi Valitsusel on eelnõusid üle anda. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Protseduuriline küsimus nr 1 stenogrammi huvides. Mul jäi ikkagi küsimus selle õigusliku analüüsi kohta. Kui Riigikogu liige tellib õigusliku analüüsi avaliku raha eest, siis peab ta selle kättesaadavaks tegema kõigile. Teie analüüsil on asutusesisese [kasutamise] märk peal, aga ma saan aru, et see puudutab ikkagi [kogu] Riigikogu. Mina Riigikogu liikme ja fraktsiooni juhtkonna esindajana ei ole saanud selle analüüsiga tutvuda. Kas te olete siis selle enda raha eest tellinud? Kui mitte, siis kuidas see nii juhtus, et see pole minuni jõudnud?

Aitäh küsimuse eest! Juhatuse liikmetel ja Riigikogu esimehel on õigus tellida analüüse. Aga nagu ma ütlesin, see küsimus on seotud ka juhatuse tegevusega. Kuna juhatus ei ole seda küsimust arutanud, siis ei ole seda analüüsi varem välja saadetud. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, härra esimees! Seoses teie vastustega on tekkinud terve rida küsimusi. Esiteks, see, mida te praegu rääkisite, ei ole ju absoluutselt vettpidav lugu. Kui juhatuses ei ole selgust, siis kuidas saab üldse olla mingit selgust? Seda esiteks. Teiseks ei saa absoluutselt olla nõus teie tõlgendusega selle kohta, et kõik on koššer, kui fraktsioonidesse ja kabinettidesse ei ole ülekannet transleeritud. See on seadusevastane olukord. Selles olukorras ei peaks toimuma istungeid. See on minu tõlgendus. Ma arvan, et see tõlgendus on õigem kui teie stalinistlikult voluntaristlik tõlgendus. Ja kolmas küsimus puudutab seda õigusanalüüsi. Kas te õigusanalüüsi tellides andsite kohe sisse ka tellimuse õige vastuse saamiseks?

Aitäh! Ma võin teile õigusanalüüside kohta öelda niipalju, et minule teadaolevalt on protseduuriliste küsimuste kohta õigusanalüüse tellinud ka varasemad juhatused, sealhulgas [juhatus], kuhu kuulusid Martin Helme, Jüri Ratas ja ka Hanno Pevkur. Ja see oli, ma saan aru, vähemalt juhatuses arutelul. 

Aga mis puudutab televisiooni ja parlamendi televisiooni, siis ma võin teile kinnitada, et parlamendi haldusteenistus tegeleb praegu nende probleemide lahendamisega. Need tehnilised probleemid lahendatakse esimesel võimalusel. Parlamendi otseülekannet on kindlasti võimalik vaadata ka digitaalsete kanalite kaudu: arvuti ja mobiiltelefoni [vahendusel] ja Riigikogu koduleheküljelt. 

Tanel Kiik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Pean tunnistama, et te ei vastanud mu eelmisele protseduurilisele küsimusele, vähemasti mitte selle sisu kohta. Minu küsimuse esimene pool oli: kas te ei leia, et Riigikogu liikmed peaksid Riigikogu istungi läbiviimise protseduuri kohta – kui on tehtud mingi memo – saama teada kas otse teilt kui Riigikogu esimehelt või siis fraktsiooni esimehe kaudu, mitte lugema sellest ajakirjandusest, kuhu see memo on millegipärast otsustatud saata või lekitada enne, kui Riigikogu liikmed sellega tutvuda said? Minu jaoks on see ausalt öeldes päris märgiline, et siseminister kui jõuminister arutab meedias avalikult, kuidas ta näeb võimalusi lõpetada parlamendi obstruktsioon jõumeetoditega olukorras, kus meil teatavasti [kehtib] võimude lahususe printsiip. Ja üleüldse, ma arvan, et see pole päris kohane sõnakasutus, mida ma olen [pidanud] meedias tihti kuulma. Sellest tulenevalt ma küsin teilt uuesti: kas te peate õigeks ja mõistlikuks praktikat, et Riigikogu liikmed loevad oma töö kohta käivaid dokumente ajakirjandusest, siis, kui ajakirjandus need üles paneb? Ja teiseks: millised on need reeglid, millest lähtuvalt te kavatsete tänast Riigikogu istungit juhatada?

Aitäh! Ma võin teile kinnitada, et Riigikogu istung toimub vastavalt põhiseadusele ja vastavalt meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Vastavalt sellele Riigikogu istung toimub. Need on teie jaoks avalikud dokumendid. Vastavalt sellele me oleme täna ka toimetanud. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Tõepoolest, need on avalikud dokumendid, aga see õiguslik analüüs ei ole. Aga samas, kui seal on peal AK‑märge, siis peaks see ju olema mulle kättesaadav. Kui saladus ei ole, siis millal see avalikustatakse Riigikogu liikmetele? Kas on mingisugune plaan? Näiteks viie aasta pärast, 25 aasta pärast? Kui te selle tellisite, kas te andsite siis teada, millal seda saab ka asutuse sees [kasutada], nii nagu see märge põhimõtteliselt ütleb? Millal ma võin seda oodata?

Aitäh! See on juhatuse tellitud memo ja kõik juhatuse liikmed, ka Toomas Kivimägi ja Jüri Ratas said selle samal hetkel kui mina. See memo on juhatuse liikmetele saadetud, aga ma veel kord ütlen, juhatus ei ole seda memot [veel] arutanud. Järgnevalt Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Tõsist segadust tekitab siin see õigusliku analüüsi avalikustamine asutusesiseselt või ametkonna- ja ametisiseselt. Kas meil on nüüd Riigikogus mingid erinevad salastatuse astmed? Ma ei pea siin silmas mitte riigisaladust, vaid Riigikogu saladust. See, mis on teada juhatuse liikmetele, seda ei tohi Riigikogu liikmed näha. Sellega seoses tekib omakorda küsimus: kus meil nüüd siis see avalikustamine on? Äkki seletate, millisest seadusest tuleneb see Riigikogu juhatuse salastatuse õiguse aste ja kust tuleb Riigikogu liikmetele piiratud nägemise õigus.

Aitäh! Võin teile öelda niipalju, et Riigikogu Kantselei ülesanne on nõustada Riigikogu, tema organeid, sealhulgas ka juhatust, ja Riigikogu liikmeid Riigikogu ülesannete täitmisel. See on hästi oluline. Nõustamiseks koostatud materjale ei registreerita ja need ongi mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Ma rõhutan veel kord: need on nõustamisega seotud paberid, need ei ole mingisugused korrad. Siin ruumis me toimetame Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel. Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Reedel – vist suurusjärgus viis tundi – oli vanematekogu, ma asendasin [seal] meie poolt Helirit. Me võtsime vaheaegu, eks ole, üks ja teine pool, koalitsioon ja opositsioon, ning otsisime poliitilist dialoogi ja lahendust sellele vastasseisule, mis ilmselgelt oma olemuselt ei ole mitte protseduuriline, vaid poliitiline vastasseis. Ja opositsioon tegi pärast omavahelist konsulteerimist ettepaneku, kuidas praegune patiseis ületada, nõnda, et me saaksime naasta normaalse töö juurde. Olgugi et säilitame enesestmõistetavalt erinevad poliitilised arusaamad eelnõude sisulise kvaliteedi või ideede kohta, oleks meil võimalik töö juurde naasta. Meie poolt oli seal üks tingimus ja ka üks vastutulek. Koalitsiooni esindajad nentisid, et sellises paradigmas on see tõsine ettepanek, mis ei ole tehtud lihtsalt kiuslikkusest või ajavõitmiseks, ning see on nii tõsine küsimus, et seda peab arutama koalitsiooninõukogu. Nädalavahetusel ei saavat see koguneda, aga esmaspäeval ehk siis täna koalitsiooninõukogu arutab ja annab opositsiooni esindajatele tagasisidet selle ettepaneku kohta. 

Härra Riigikogu esimees! Kuna see on, ma arvan, oma olemuselt protseduuriline [küsimus] – on ju võtmeküsimus see vastasseis lahendada –, siis mu küsimus teile kui ühe koalitsioonierakonna esimehele ongi: milline on koalitsiooni seisukoht ja vastus opositsiooni konkreetsele ettepanekule, et see patiseis lahendada?

Aitäh! Ma ei saa seda lugeda praegu protseduuriliseks küsimuseks. See kindlasti ei olnud protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan teid, lugupeetud istungi juhataja! Mind huvitab praegu see, et siin on jooksnud läbi AK-märge, "asutusesiseseks kasutamiseks". See hõlmab erinevaid paragrahve ja lõikeid, kus on toodud välja põhjendused, miks on AK-märge peal. Palun öelge mulle selle seaduse paragrahv ja tsiteerige ka seda formulatsiooni, mis alusel on [see memo] AK-märkega tehtud.

(Unustab mikrofoni sisse lülitada.) Aitäh! Peame selle üle vaatama, aga ma ütlen … (Saalist hõigatakse: "Ei kuule!". Lülitab mikrofoni sisse.) Aitäh! Selle vaatame kohe üle, aga nagu ma ütlesin, siis see on nõustamiseks koostatud materjal. Seda ei registreerita ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Ehk siis, see ongi nõustamiseks mõeldud dokument. Palun, Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Me tegime ära kohaloleku kontrolli. Ja kui küsiti, mis saab edasi, siis te selle peale ütlesite, et siis saavad eelnõude üleandjad anda üle eelnõusid. Aga ma ikkagi küsin: mis järjekorras neid eelnõusid üle antakse? Kas nii, nagu on kirjas Riigikogu kodu- ja töökorra [seaduses] ja põhiseaduses, või loete üleandmise järjekorda jälle tagurpidi ja tõlgendate seda oma suvaõigusest lähtuvalt?

Aitäh! Nii kodu- ja töökorra seaduses kui ka põhiseaduses on välja toodud, kes tohivad eelnõusid üle anda. Vastavalt sellele ma siin istungi juhatajana ka toimetan. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kuigi see dokument, millest siin vahepeal juttu oli, on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, siis minuni ta jõudnud ei ole. Ma saan aru, et teie olete seda lugenud. Ma küsin siis teie käest: kuidas see dokument [aitab] lahendada istungi läbiviimise küsimust? Kui näiteks saadikutel on erakordselt palju eelnõusid, kas nende esitamist saab kuidagi[moodi] piirata? Välja arvatud muidugi siis, kui istung lõpeb. Kas juhatajal on see pädevus? Ma loeksin seda hea meelega dokumendist [ise], aga ei saa.

Aitäh! Loomulikult me lähtume selle juures kahest dokumendist: üks on Eesti Vabariigi põhiseadus ja teine on meie Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus. Need on need alused, millest lähtudes Riigikogu istungi juhataja ja juhatus tegutsevad. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan! Ma tulen sama küsimuse juurde [tagasi]. Siin saalis on [nähtud] ja olen ka ise näinud seda, kuidas te meelevaldselt tõlgendate nii kodu- ja töökorda kui ka põhiseadust. Te räägite, et see nõustamisdokument, nõustamise tarbeks tehtud õiguslik hinnang on salajane, meie ei tohi sellest justkui teada. Ma saan aru, et see on samamoodi Riigikogu kodu- ja töökorra kohta. See tõlgendus, mis õigusliku hinnanguna tuleb, puudutab konkreetselt Riigikogu tööd, meie tööd. Väga naljakas on, kui meie tööd puudutavad tõlgendused on meie ees salajased. Palun seletage mulle see loogika ära.

Aitäh! Meie kodu- ja töökorra seaduse § 158^[1] [käsitleb] dokumentide avalikkust ja selle lõige 3 ütleb selgelt: "Dokumentidena ei käsitata dokumentide kavandeid ja nende koostamiseks kasutatavaid abimaterjale ning aruteludeks ja konsulteerimiseks koostatud materjale." See vastab ka [teie] küsimusele. Ma ütlen veel kord, et tegu oli nõustamiseks koostatud materjaliga, mida ei registreerita ja mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. 

Head kolleegid! Küsimused hakkavad korduma. Palun küsige küsimusi, mis pole [veel] kõlanud, vastasel juhul me lihtsalt raiskame siin üksteise aega ja ka maksumaksja raha. 

Andre Hanimägi, palun, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleegi reformierakondlase Erkki Keldo pildiga on [ilmunud] mitmed artiklid, mille sisu on põhimõtteliselt see, et Reformierakond valmistub obstruktsiooni jõuga lõpetama. Lisaks on käinud meediast [läbi] erinevad märksõnad: "teerull", "vaikiv ajastu" ja nii edasi ja nii edasi. Kuna eelmine nädal oli suhteliselt hektiline ja uue liikmena on päris keeruline aru saada, kuidaspidi need asjad käivad, siis ma küsin teilt kui [istungi] juhatajalt nii. Kas sel nädalal on võrreldes eelmise nädalaga istungi rakendamisel või istungi läbiviimisel mingisugused erinevused? Kas sel nädalal tehakse istungi rakendamisel või läbiviimisel midagi teistmoodi kui eelmisel nädalal?

Mulle tundub, et meil ei ole siin mingeid erinevusi. Tundub, et nii teil kui ka minul on aega kuhjaga. Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Üldiselt kipub olema ikka nii, et küsimused korduvad seni, kuni neile saadakse vastus. Kui vastust ei saa, siis ei jäägi ju küsijal muud üle kui uuesti küsida. Seetõttu ma küsin veel ühe korra: kas te tõesti ei leia, et kohane ja korrektne on saata Riigikogu liikmete tööd ja istungit puudutavad dokumendid kui mitte Riigikogu liikmetele, siis vähemasti kõigile fraktsiooni esimeestele, mitte kõigepealt lekitada need ajakirjandusse ja valitud osapooltele? Minul kui fraktsiooni esimehel on kummaline [mõista], kas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon, EKRE fraktsioon ja Isamaa fraktsioon on kuidagimoodi alaväärsed, võrreldes näiteks Reformierakonna fraktsiooniga. Nende esimehel [näib] see dokument juba ammu käes olevat, sest ta on selle põhjal, tõesti, nagu mitmed kolleegid viitasid, meedias ähvardusi esitanud. Kas teie Riigikogu esimehena peate sellist praktikat tavapäraseks ja normaalseks? Ja teine pool [küsimusest] on seesama küsimus, mida on küsinud ka mitmed kolleegid. Protseduuriliste küsimuste eesmärk ongi aru saada, kuidas konkreetse Riigikogu istungi läbiviimise protseduur käib, millised on reeglid, millega peame arvestama. Kahjuks ei ole te sellele küsimusele siiani vastanud.

Aitäh! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et pärast seda, kui me oleme need protseduurilised küsimused lõpetanud, läheme päevakorra kinnitamise juurde, seejärel saab esitada eelnõusid ja arupärimisi ning pärast seda asume juba teadete juurde. Ja siis on arutluse all esimene päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. See ongi see teekaart, millest lähtudes me täna toimetame. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kahjuks pean teile ütlema sellist asja, et seadusest ei tea te udumõhkugi. Minu küsimus puudutas avaliku teabe seaduse alusel [lisatavat] AK-märget, teie räägite siin mingisugusest dokumentide avalikkusest. Mina räägin teabest, millel on peal märge AK. Kuna te nagunii midagi ei tea, siis ma ütlen, et ma ootan praegu vastust avaliku … Kuulate? Avaliku teabe seaduses on ära määratud piiratud juurdepääsuga teave ja § 35 sätestab teabe asutusesiseseks tunnistamise alused. Ja nüüd ma palun, lugupeetud istungi juhataja, öelge mulle, millise avaliku teabe seaduse § 35 esimeses lõikes [toodud] punkti alusel on see AK-märge sinna peale löödud.

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Seda reguleerib Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 158^[1] lõige 3, mis on erinorm avaliku teabe seaduse suhtes. Palun teil seda arvestada. Anti Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud juhataja! Ma lugesin ERR-i artiklit sellesama lekkinud memo kohta ja seal oli üks peamisi sõnavõtjaid siseminister härra Läänemets. Ma olen nüüd segaduses. Kõigepealt kuulutab sotside fraktsiooni juht, et nad hakkavad obstruktsiooni jõuga ära lõpetama, ja siis märkamatult libiseb kõneisiku roll täitevvõimu esindajatele. Tuleb välja, et täitevvõimu esindajad on hakanud Riigikogu-sisestes asjades võtma juhtivat positsiooni. Pealegi, ma mäletan siseministrit ühe eelmise obstruktsiooni ajast, kui ta sai kuulsaks laamendajana ja koosoleku füüsilise takistajana. Seetõttu on mul tõsine mure, kuidas see asi hakkab lahenema. Kas Ossinovski hakkab oma lubadust siseministri abiga ellu viima? Kas ta teie koosolekutel juba osaleb?

Aitäh! Ma võin teile kinnitada, et korra siin Riigikogu saalis tagab Riigikogu istungi juhataja. Ma ei oska kuidagi kommenteerida valitsuse liikmete seisukohta. Arvo Aller, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Nagu näha, otsest sisulist vastust sellele küsimusele ei tule. Mul on hea meel, et on tellitud mingi nõustamine, [mille põhjal] mina kui uus Riigikogu liige saan teada, mismoodi toimuvad Riigikogu istungid ja [kuidas neid] läbi viiakse. Paraku on seal peal mingi märge: asutusesiseseks [kasutamiseks]. Kas Riigikogu ei ole siis üks asutus? Kui ma näiteks ise tellin mingi uuringu, panen AK peale ja hakkan selle järgi toimetama, kas see on aktsepteeritav? Nagu ma aru saan, on see riigi raha eest tellitud. See peaks olema avalik kõigile, mitte esmalt ERR-ile ja valitsuse esindajatele.

Lugupeetud Arvo Aller …

Nüüd täpsustavalt. Ma olen kuidagi ebavõrdses situatsioonis. Me siin arutame ühte kurikuulsat kollast raamatut, mida te praegu seal näitate. Osal Riigikogu liikmetel on see olemas, osal ei ole. Siin vahepeal oli juttu, et äkki annab seda kiiremini juurde tellida, siis ma saan olla samas infoväljas. Need kollase raamatu tsitaadid ... Ma muidugi võin trükkida ka, ei ole raske, aga võiks nagu kiirendada seda asja.

Aitäh! Te [küsisite] kollase raamatu kohta. Jah, digitaalsel [kujul] on ta kõige täpsem ja kõige uuem. Aga ma ütlen veel kord, seda, mille järgi me tegutseme, reguleerib loomulikult Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, aga seda reguleerib ka Eesti Vabariigi põhiseadus.

Head kolleegid! Kuna küsimused korduvad, siis mul on ettepanek võtta viis viimast protseduurilist küsimust. Ja seda väga selgel põhjusel … (Saalis on lärm.) Ja seda väga selgel põhjusel: meie tööaeg on kallis, me peame jõudma ka päevakorra kinnitamise ja kõige muu juurde. (Helistab kella.) 

Järgnevalt palun, Helir-Valdor Seeder! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, austatud juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Te olete siin korra vastanud, et see on ametkondlikuks kasutamiseks ja see ei ole laiatarbekaup ehk dokument avaldamiseks. Samas me teame, et vähemalt mitmed Riigikogu liikmed on saanud sellega tutvuda. Nii on mulle väidetud, kui ma olen siin suhelnud mitme kolleegiga. Teisalt te olete siit puldist välja öelnud, et see on dokument, mida üldse ei registreeritagi. Selgitage palun ära, kui seda dokumenti ei registreerita, siis kuidas saab see samal ajal olla AK-ks kuulutatud. Need asjad, mida te olete siit puldist maha öelnud, on minu arvates vastukäivad ja teineteist välistavad. Aga see on protseduurika, ma sellel ei taha tegelikult peatuda. 

Mul on palve: ärme loome uusi rindejooni. Me saame väga hästi aru, et vastasseis, millega me siin tegeleme, on poliitiline, mitte protseduuriline. Opositsiooni poole pealt on tehtud ettepanekuid, me ootame vastust, tagasisidet. Me ei ole koalitsioonierakondadelt tagasisidet saanud, milline on nende vastus meile, et minna selles praeguses olukorras edasi. See on ju sisuline probleem. Palun andke sisulisi vastuseid!

Aitäh! See jälle ei puuduta praeguse istungi protseduuri. Nagu mina aru saan, siis ka opositsioonis ei ole üksmeelt, milline see konkreetne pakkumine on, sellepärast et opositsioonierakondade esindajad on väljendanud väga selget seisukohta, et kui [neil] ühes küsimuses ongi mingi kokkulepe, siis teistes ei ole ja obstruktsiooniga minnakse edasi kuni järgmise aastani. Väga selgelt on kõlanud meedias ka selline seisukoht. Aga nagu ma ütlesin, ma sisusse ei lähe.

Võtan edasi protseduurilise küsimuse. Järgnevalt veel neli protseduurilist küsimust. Helle‑Moonika Helme, palun!

Vaat nüüd hakkabki pihta. Hakkab pihta see, mille kohta ERR-is on artikkel, et Riigikogu obstruktsiooni saab lõpetada. Riigikogu õigusosakond on andnud välja dokumendi "Obstruktsiooni eesmärgil esitatavate protseduuriliste küsimuste ning eelnõude ja arupärimiste esitamise piiramine". Kaido Jõgeva on sellele ametnikuna alla kirjutanud. Minul on siinkohal küsimus. Tõepoolest, Riigikogu ametnike kohustus on nõustada muu hulgas ka Riigikogu juhatust ja juhatuse liikmeid. Aga kuidas on tagatud, et ametnikud ei jaga nõuandeid, mis on koalitsiooni poole kaldu, mida me praegu väga selgelt näeme? Kuna obstruktsioon on opositsiooni töövahend, siis obstruktsiooni ehk opositsiooni töövahendi piiramine on koalitsiooni diktatuuri kehtestamine teie ameti ja teie persooni kaudu. Väga lihtne! Ja nüüd hakkabki pihta, eks ole. "Järgnevad viis küsimust" – see ei ole nii. See ei ole nii! Te ei saa seda teha.

Aitäh! Ma võtan nüüd selle, mis puudutab protseduurilisi küsimusi, väga lihtsalt kokku. Ma olen nõus, et Riigikogu liikmetelt ei saa ära võtta seadusega tagatud õigust saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta, kuid see ei tähenda, et istungi juhataja peab Riigikogu liikmete esitatud küsimustele vastama lõputult. Istungi juhatajal on õigus hinnata protseduurilisi küsimusi ja lõpetada nende vastuvõtmine, sest protseduurilised küsimused ei tohiks prevaleerida Riigikogule pandud põhiseaduslike ülesannete (seadusandlik tegevus) täitmise üle. See on väga konkreetne. Head kolleegid! Me jäämegi siin protseduurilisi küsimusi küsima. Ma kindlasti ei kahtle teie võimes neid küsida, aga selleks, et jõuda sisulise aruteluni, peame me ühel hetkel protseduuriliste küsimuste juurest liikuma edasi ka tänase päeva päevakorra juurde.

Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Tõepoolest, ma olen nõus, et aeg on kallis. Paraku, kui ma esitasin eelmist küsimust, siis te rääkisite abilistega ja minu küsimusele absoluutselt ei vastanud. Te ilmselt ei saanud sellest isegi aru, te vastasite täiesti teisele küsimusele. Ma küsin uuesti. Ma olen nõus, et küsimusi korrata ei ole viisakas, aga mida ma teen, kui te ei vasta neile.

Te ütlesite, et tegemist on märkega "asutusesiseseks [kasutamiseks]". Kuna vahepeal oli piisavalt aega, siis ma läksin ERR‑i [lehele], kuhu see dokument on lekitatud, ja ma leidsin selle. Seetõttu ma ei pea [enam] küsima, mis seal sees on. Küll aga, mida ma ei leidnud, oli see AK‑märge. Kas te olete lekitanud ajakirjandusse mingisuguse piiratud [juurdepääsuga] dokumendi, kus seda märget ei ole, või te olete [meid] siin selle märke suhtes kogu aeg eksitanud ja tegelikult ei olegi tegemist asutusesisese dokumendiga?

Aitäh! Vastus on ei. Mina ei ole midagi avalikkusele lekitanud. Tõnis Mölder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina jõuan ka nüüd samasse kohta, kus eelkõneleja oli. ERR‑is on see memo nüüd terviktekstina üleval, neli lehekülge. Minu meelest te hetk tagasi ka tsiteerisite seda. Tõesti, seal ei ole seda AK‑märget peal. Aga minu küsimus on: kas see memo, mis nüüd avalikuks on saanud, on see memo, millele ka teie viitasite, mis on AK‑märkega ja ainult teie käsutuses, või on neid memosid siin majas mitu? Tuleb tunnistada, et parlamendi töö on väga austusväärne töö, ja kui Riigikogu esimees ei suuda tagada parlamendiliikmete võrdset kohtlemist, siis see on päris suur probleem.

Ma olen sellele küsimusele täna juba vastanud. Mart Maastik, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra eesistuja! Mul on samuti küsimus AK‑märke kohta. See peaks olema justkui asutusesiseseks kasutamiseks. Aga minu küsimus on: millisest asutusest käib jutt ja kas meie, Riigikogu liikmed, ikka oleme selle asutuse liikmed? Miks meie eest seda varjatakse? Ja küsimuse teine pool on: kuidas teie, istungi juhataja, saate otsustada, mis on protseduuriline küsimus ja mis mitte, kui te ei anna isegi võimalust küsimust esitada?

Aitäh! Ma tõin välja selle, et istungi juhatajal on õigus hinnata protseduurilisi küsimusi ja õigus lõpetada nende vastuvõtmine, sest protseduurilised küsimused ei tohiks prevaleerida Riigikogule pandud põhiseaduslike ülesannete (seadusandlik tegevus) täitmise üle. See on väga oluline tähelepanek. 

Aivar Kokk, palun, protseduuriline küsimus! (Hääled saalis.) AK kohta me oleme juba vastuse andnud. See on Riigikogu esimehe palvel ja juhatuses läbi arutatud küsimus, mille kohta telliti analüüs, ja vastus on olemas, aga Riigikogu juhatus ei ole seda memo veel arutanud. Ongi kõik. 

Aivar Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Te vastasite enne kolleegide küsimustele, et mitte midagi ei ole muutunud, aga minu arvates on üks asi muutunud. See on 12 aasta jooksul vist esimene kord, kui kohaloleku kontroll [tehti] enne seda, kui sai esitada protseduurilise [küsimuse] või anda üle seaduseelnõu. Mis alusel või kuidas see nüüd toimus?

Aitäh, Aivar Kokk! See oli tõesti väga protseduuriline küsimus. Ma tänan teid tähelepaneliku küsimuse eest! Võin teile kinnitada, et selles uues korras leppis kokku Riigikogu juhatus ja see lepiti konsensuslikult kokku ka Riigikogu vanematekogus. Nii nõuandev organ kui ka otsustusorgan leidsid, et selleks, et vältida neid diskussioone, mis meil siin eelmisel nädalal olid, tuleb istungi päevakord ära kinnitada pärast kohaloleku kontrolli, ja nii me täna toimetamegi. See ongi see teekaart, millest lähtuvalt me täna edasi liigume. Aitäh! Väga hea küsimus.

Nii. Ja nüüd ma võtan viimase protseduurilise küsimuse. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina küsisin, kui te mäletate, selle AK‑märke kohta ja siis teie vastasite mulle, et § 158¹ lõige 3 [ütleb]: "Dokumentidena ei käsitata dokumentide kavandeid ja nende koostamiseks kasutatavaid abimaterjale ning aruteludeks ja konsulteerimiseks koostatud materjale." See oli teie vastus minu küsimusele, miks seal on peal AK‑märge. Nüüd on niimoodi, ma räägin hästi aeglaselt, et ka kõrgelt haritud istungi juhataja lõpuks aru saaks. Dokumendid sisaldavad teavet. Teabe avalikustamise kohta on olemas avaliku teabe seadus. Ja mina küsin: millise paragrahvi alusel on praegu peal AK‑märge? Annan teile ka vihje: §‑s 35 on need alused. Äkki olete võimeline vastama?

Aitäh! Ma vaatan ikkagi meie kodu- ja töökorra seaduse §‑le 158^[1] otsa ja siin on väga selgelt välja toodud: "Dokumentidena ei käsitata dokumentide kavandeid ja nende koostamiseks kasutatavaid abimaterjale ning aruteludeks ja konsulteerimiseks koostatud materjale." See, millest me siin räägime, ongi aruteludeks ja konsulteerimiseks koostatud materjalid. 

Head kolleegid! Me oleme nüüd juba pool tundi käsitlenud ühte ja sama küsimust. Meil ei ole enam võimalik neid protseduurilisi küsimusi võtta. (Hääled saalis.) Sellisel juhul … (Saalist hõigatakse vahele. Hääl saalist: "Mine ära sealt! Mine juhi enda firmat!") Ma juhin muuseas tähelepanu veel sellele, et protseduurilisi küsimusi on lõpetatud ka varem. (Saalist hõigatakse. Juhtaja helistab kella.) Head kolleegid, me oleme kõikidele nendele küsimustele vastanud ja kõik need küsimused on olnud arutelu all. Järgnevalt ma palun tõesti, et me asuksime Riigikogu päevakorra kinnitamise juurde, sellepärast et … 

Hästi! Kaks kätt on püsti. Võtame siis kaks viimast küsimust. Tanel Kiik, palun! Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

See numeratsioon läheb ausalt öeldes juba sassi. Kord on viis viimast, siis on seitse viimast, siis kaks viimast. Ausalt öeldes, väga järjepidevat, läbi mõeldud ja ka õiguslikku loogikat siin täna istungi juhatamisel kahjuks ei paista olevat. Mul on väga kahju, et me üldse jõudsime sellisesse olukorda, kus opositsiooni kõikvõimalikke kompromissettepanekuid isegi mitte ei lükatud tagasi, vaid naeruvääristati meedia vahendusel ja siis tuldi siia saali [meist] üle rullima. See on kahjuks fakt, mitte minu subjektiivne hinnang. Pärast koalitsiooninõukogu pole vajalikuks peetud opositsioonifraktsioonidele mingisugust ametlikku tagasisidet anda. Saame siis näha, mis käike te siin saalis tegema hakkate. 

Aga mul on küsimus ka. Kordan veel [kord]: kas teie kui Riigikogu esimees ei leia, et kui te tänase istungi puhul lähete seda teed, nagu te hetkel ähvardate minna, et vaigistate protseduuriliste küsimuste esitamise, kinnitate jõuga päevakorra, hakkate tõenäoliselt piirama ka arupärimiste ja eelnõude esitamist ja muid tegevusi, siis selle pikemaajalised tagajärjed nelja aasta jooksul, kui see Riigikogu koos käib, saavad olema katastrofaalselt suuremad ja märkimisväärselt halvemad nii Riigikogu mainele, töökorraldusele kui ka Eesti ühiskonnale, kui oleks selle kompromissettepaneku vastuvõtmine, mille kolm opositsioonifraktsiooni valitsuskoalitsioonile reede õhtul ühiselt esitasid?

Aitäh, Tanel Kiik! Ei leia. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Väga kummaline olukord muidugi. Meile räägitakse, kui salajane see memo on ja [seda, et] meie ei pea [seda] nägema, ja siis ERR‑is on see ilusti kõigile loetav. Ma kiiresti ka lugesin seda. Seal oli juttu protseduuriliste küsimuste vastuvõtmise või, ütleme, kuulamise lõpetamisest. Aga seal oli [ka] teine juhtum: olukord, kus siin saalis saadakse kokkuleppele ja registreerunud võtavad ise oma protseduurilised küsimused maha. Ma soovin teada, kuna te siin kogu aeg räägite, et te lõpetate küsimustele vastamise ära, siis mille alusel te seda teete. Kas teil on selle kohta juhatuse otsus või millisel õiguslikul alusel te seda teete? Kust teie volitus tuleb?

Aitäh! Protseduuriliste küsimuste käsitlemise lõpetamise kohta toon teile välja selle, et analoogia tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 72 lõike 2 esimesest lausest, mille kohaselt võib istungi juhataja teha ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on saanud rääkida, või kui ta leiab, et küsimust on piisavalt käsitletud. See on piisavalt kaalukas argument selleks, et parlament saaks oma tööga edasi liikuda. Meil ei ole võimalik võtta lõputult protseduurilisi küsimusi.

Seega, head kolleegid, ma ütlen, et me lõpetame praegu protseduuriliste küsimuste käsitlemise ja liigume päevakorra kinnitamise juurde, kuna teie protseduurilised küsimused ei ole kuidagi seotud päevakorra kinnitamisega ja tänase päevakorraga neid ka väga palju ei seo. Head kolleegid, me asume päevakorra kinnitamise juurde. (Hääl saalist: "Ma palun küsimust!") Me lõpetasime.

Lugupeetud kolleegid! Saalikutsung on lõppenud ja me läheme päevakorra kinnitamise juurde. (Saalist hõigatakse.) Ma annan EKRE fraktsiooni nimel sõna Siim Pohlakule. Ma saan aru, et teil on vaheaja soov. (Hääl saalist: "Mis vaheaja soov?")

Aitäh, lugupeetud juhataja! (Saalist hõigatakse vahele.)

Selge, me jätkame … (Saalist hõigatakse vahele.) Hästi! Kui teil on päevakorra kohta ettepanekuid ja küsimusi, siis palun küsige päevakorra kohta protseduuriline küsimus. Palun! Helle-Moonika Helme, päevakorra kohta. Siim Pohlak, palun kõigepealt! Andke Siim Pohlakule sõna, palun!

Aitäh veel kord! Ma tahtsin küsida, et kui siin on praegu selline olukord, siis kuidas me saame fraktsiooni poolt anda märku, et me tahame enne hääletust teha vaheaja kümme minutit. Või härra Seederi küsimus. Kui on soov päevakorra kohta mingeid ettepanekuid teha, siis mismoodi me seda nüüd teeme, kui meil on [ekraanil] mustad käed ees ja [kedagi] enam vahele ei võeta?

Hästi! Teeme nii, et võtame päevakorra kohta. Head kolleegid, võtame päevakorra kohta protseduurilised küsimused. Ja kui päevakorra kohta on protseduurilised küsimused läbi võetud, siis on fraktsiooni nimel võimalik võtta kümme minutit vaheaega. Palun, Helir-Valdor Seeder! Päevakorra kohta protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh! Mul on õigus teha protseduurilisi küsimusi ja juhataja seda ei dikteeri. Kõigepealt on mul küsimus, millele te ei ole vastanud – ma [palun] juhataja tähelepanu! –, millele te ei ole vastanud, ma eelmine kord küsisin. Tsiteerin teie vastust, seesama analüüs: konsulteerimiseks koostatud materjal ei kuulu registreerimisele. See oli juhataja konsulteerimiseks koostatud materjal, mis ei kuulunud registreerimisele. Kes soovib, vaatab stenogrammist järele. Ja samas on juhataja öelnud, et registreerimisel tehti märge AK. Minu küsimus on: kas see registreeriti või ei registreeritud? Kui ei registreeritud, siis kuidas saadi registreerimisel AK‑märge peale panna? Palun vastake sellele küsimusele!

See ei puuduta tänast päevakorda …

Palun vastake!

… aga vastan teile. Vastan teie küsimusele ära. See ei olnud AK, aga teda käsitletakse AK‑dokumendina. (Naer saalis. Konsulteerib juhatuse nõunikuga.) Ma täpsustan. See on AK‑dokument, aga teda ei registreeritud, sest ta on memo. Ma veel kord täpsustan. Me oleme vastanud sellele küsimusele. Rene Kokk, palun! Protseduuriline küsimus päevakorra kohta.

Aitäh, austatud esimees! Mulle küll tundub, et asi hakkab siin teil ikka täitsa käest ära minema. Ma palun teilt väga konkreetset ja kõigile arusaadavat vastust. Mismoodi te hakkate tulevikus [ette] nägema, kas teil on klaaskuul või mis see on, mille järgi te hakkate [ära] arvama, mida saadik tahab protseduuri kohta küsida? Praegu tekkis olukord, kus te sisuliselt võtsite fraktsiooni esimeestelt ja aseesimeestelt ära võimaluse enne hääletust vaheaeg võtta. See on meie kodu- ja töökorras sätestatud. Te ei lasknud teha ettepanekuid päevakorra kohta. Kuulge, võtke palun juhataja vaheaeg ja minge vaadake natuke töökorda. See on ikka täitsa jama, mis toimub. Praegu kukkus enne mind olnud Moonika Helme oma küsimusega kuskile tahapoole, nüüd on ta jälle välja ilmunud sinna. Nii küll jätkata ei saa! See on väga konkreetselt protseduuri [kohta] ja ma palun vastuseid neile küsimustele.

Aitäh! Palun siis Helle-Moonika Helme järgmisena, kuna te kukkusite eest ära. Protseduuriline küsimus päevakorra kohta. Palun!

Aitäh sõna andmast! Ma [esmalt] ütlen, et Rene Koka küsimusele te ei vastanud, mitte ühelegi küsimusele. Ta küsis kaks küsimust, te ei vastanud neile. Mina olin [järjekorras] esimene ja ma nägin, et ma kukkusin … Mulle ei antud enne sõna, mind kukutati sinna kusagile taha. Aitäh praegugi sõna andmast! Ma oleksin tõepoolest küsinud päevakorra kohta. Mismoodi te kujundate seda päevakorda, nii nagu te seda praegu teete? Kas te tõesti teate, mida oleks tahtnud küsida Jaanus Karilaid, kellel oli esimene küsimus? Ja ka Siimul oli enne esimene küsimus ja neid on veel. Kuidas te teate, et te olete nende küsimustele juba vastanud, kui nad alles [esimese küsimusega] on seal kirjas?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, siis me võtame protseduurilisi küsimusi päevakorra kohta. Ma palun teil küsida tõesti ainult päevakorra kohta. Te küsite praegu kõige muu kohta. Küsige palun päevakorra kohta need protseduurilised küsimused ära ja siis esitage palun palve vaheaja võtmiseks. Nii lihtne see asi ongi. Praegu on siin justkui juhataja pressikonverents, aga see ei peaks nii olema. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Tõepoolest, ma olen sügavalt mures. Alguses te mõtlete välja mingisuguse AK‑märke, mida tegelikult ei ole, ja nüüd, kui te jälle räägite oma abilisega, minu küsimus teieni kindlasti ei jõua – seda on juba korduvalt juhtunud – ja te loomulikult ei vasta sellele. Te lihtsalt vastate seda, mis teil jooksvalt pähe tuleb. Ja siis ma kolmandat ja neljandat korda küsin sama küsimust, sest te ei jälgi, mida ma teile räägin. 

Minu küsimus on [järgmine]. Te ütlesite, et küsimuse saab esitada päevakorra kohta. Esiteks: mille alusel te seda väidate? Minu arust ei ole protseduurilised küsimused ju kuidagi teemaga [piiritletud]. Istungi juhatajal ei ole pädevust öelda, et küsida võib mitte ainult istungi toimimise ja istungi protseduuride kohta, vaid konkreetse kitsa teema kohta. Ja teiseks: kas te kavatsete seda pädevust ka laiendada? Näiteks [hiljem] on mul võimalus üle anda arupärimisi ja eelnõusid. Kas te tahate mulle ka arupärimise teema kohta soovituse anda? Siis ma tean, võib-olla minu arupärimine ei sobi.

Aitäh! Me toimetame vastavalt meie tänase päeva plaanile ja päevakorrale ja vastavalt sellele saate ka võimaluse esitada eelnõusid ja arupärimisi. Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja!

Päevakorra kohta, palun!

Ma küsingi. Te tellisite tänase päevakorra rakendamise kohta õigusliku analüüsi. Samas väidate, et Riigikogu juhatus pole seda veel arutanud. Enne, kui te astute sammu vaikiva ajastu poole, võiksite kokku kutsuda juhatuse, arutada seda ja tulla siis juhatuse seisukohaga meie ette. Oleks palju ausam ja õiglasem.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, Riigikogu juhatus ei ole seda dokumenti veel arutanud. See ei ole ka tänase päevakorra teema. Tanel Kiik, protseduuriline küsimus, palun! Tänase päevakorra kohta.

Austatud Riigikogu esimees! Loomulikult on mul küsimus või suisa ettepanek käimasoleva töönädala päevakorra kohta. Ma arvan, et Eestimaa perede huvides, Riigikogu töörahu taastamise huvides, aga ka [selleks, et] koalitsiooni enda tegevusvabaduse säilitamise ja hea tööõhkkonna [nimel] vähemalt samm edasi astuda, oleks ainuõige võtta käimasoleva töönädala päevakorrast välja punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 17. Arusaadavalt tekitab see nii siin saalis kui ka ühiskonnas laiemalt väga ebavajalikku polariseerumist keset mitut samaaegset kriisi, sealhulgas demograafilist kriisi, kus me juba aastakümneid oleme olnud.

Aitäh! Kindlasti protseduuriline küsimus, aga pean lisama, et päevakorrast saab välja jätta üksnes algataja või juhtivkomisjoni ettepanekul. See tuleb meie kodu- ja töökorra seaduse § 54 lõikest 4. Seega keegi teine ei saa seda taotlust esitada. Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma jätkan samal rajal, mida Tanel Kiik juba alustas. Kas Riigikogu juhatusel on õigus seesama 17 SE päevakorrast välja võtta? Lugupeetud juhataja, mis teie seisukoht on? Kas Riigikogu juhatus saab [eelnõu] päevakorrast välja võtta? Ma mõtlen, et see oleks ju ühtpidi kooskõlas ka sellega, mida opositsioon koalitsioonile pakkus. Meil on päevakorras hunnik asju, mida on vaja menetleda: nõukogude liikmed, Ukraina avaldus. Opositsioon on täitsa valmis nende asjadega edasi liikuma, me ei pea siin üldse juntima. Võtaks praegu selle tüliküsimuse välja, räägiks läbi ja samal ajal saaks juba täna nende oluliste asjadega rõõmsalt edasi minna. Äkki juhatus kaalub seda, võtab vaheaja ja arutab? Äkki tekib selline olukord ja teeme sellise otsuse?

Aitäh! Ma vastasin juba [sellele] küsimusele: päevakorrast saab välja jätta üksnes algataja või juhtivkomisjoni ettepanekul. Riina Solman, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud esimees! Ma näen, et te soovite praegu kõigest hingest seda perehüvitiste seaduse muudatust menetlusse lükata. Minu küsimus puudutabki just sedasama asjaolu. Nimelt, kui sotsiaalkomisjon alustas menetlust, siis tegelikult ei olnud valitsus Riigikogule seda seaduseelnõu siinsamas suures saalis veel üle andnud. Kas selline asi, et sotsiaalkomisjon üritas juba menetlust käima lükata, [eelnõu] saali poole teele [saata] ja menetlustähtaegu paika panna, on õiguspärane? Kui te seda ei tea, kas te palun telliksite analüüsi õigusosakonnalt, enne kui te siin selle protsessi käima lükkate ja peredele korvamatut kahju tekitate?

Aitäh! See on õiguspärane. Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud esimees! Ma palun ikkagi konkreetselt vastata minu küsimusele, millele te enne ei vastanud. Mismoodi te tulevikus plaanite aru saada, milline see küsimus on? Ma saan aru, et olukord siin saalis on olnud pingeline juba mõnda aega, aga ma palun konkreetset vastust. Mismoodi te saate aru? Täna on olnud juba mitu probleemkohta. Te ju ei näe Riigikogu saadiku sisse, mida või mille kohta ta tahab küsida. Kuidas te plaanite seda korraldama hakata? Kas me hakkamegi kogu aeg kutsuma virgatsit? Virgats on [justkui] mingi vaheetapp, selgitab saadiku juures välja, kas see on see, mida te ootate, või mitte. Kuidas te plaanite edasi minna? Väga sisuline ja konkreetne küsimus. Mismoodi te hakkate seda tegevust reguleerima ja eraldama, mis on protseduuriline küsimus ja mis ei ole, kas kellelgi on mikrofon töös või ei ole või ta lihtsalt tahab juntida? Milline on teie plaan ja mismoodi hakkate käituma? Palun vastake sellele. Palun vastake sellele! Ärge võtke enne uut küsimust.

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Valdavalt on Riigikogu liikmed saanud järjepanu kõik oma protseduurilised küsimused ära küsida, [pealegi], kõik küsimused juba korduvad. Nagu ma ütlesin, protseduurilised küsimused on olulised. Riigikogu liikmelt ei saa ära võtta seadusega tagatud õigust saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta, kuid see ei tähenda, et istungi juhataja peab Riigikogu liikmete esitatud küsimustele vastama lõputult. Istungi juhatajal on õigus hinnata protseduurilisi küsimusi ja tal on õigus lõpetada nende vastuvõtmine, sest protseduurilised küsimused ei tohiks prevaleerida Riigikogule pandud põhiseaduslike ülesannete (seadusandlik tegevus) täitmise üle. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Tõepoolest, õnneks on ERR‑i veebi[lehel] see dokument, millele te viitate, täiesti olemas, ei mingit AK‑märget. Sain ka mina tavalise Riigikogu liikmena sellega tutvuda. Me varsti lõpetame protseduuriliste küsimuste käsitlemise, tuleb päevakorra kinnitamine ja siis on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Selles [dokumendis] on öeldud, et õigusosakonna arvates saab ka seda aega piirata. Ma selguse mõttes küsin: kui mõnel väga usinal Riigikogu liikmel on väga palju eelnõusid ja arupärimisi ja see aeg on piiratud või saab olla piiratud, kas ta saab neid siis niimoodi korraga üle anda, et tuleb teie juurde kastikesega ja annab teile näiteks 300 arupärimist korraga? Kas see on okei ja sellele mingeid piiranguid ei ole? Kui see praegune õiguslik analüüs seda ei sätesta, siis äkki tellida uus?

Aitäh! Vastus on, et juhatus ei ole seda küsimust arutanud. Erkki Keldo, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Esiteks klaarime ära selle, et Reformierakonna fraktsioon ei ole nõus selle nädala päevakorda muutma, sellega saab maha Tanel Kiige ettepaneku. Siin oli ka mure, kuidas me saame päevakorra kinnitamisega seotud võimalikke muudatusi [ette] teada. Meil on siin muidu hea tava, et me teeme kõike viisakalt, aga kui opositsioon tõesti muud moodi ei oska normaalselt käituda, siis saan ma iga nädala alguses esimesena võtta protseduurilise küsimuse ja öelda, et Reformierakonna fraktsioon ei ole nõus selle nädala päevakorra muutmisega. Siis ei pea ka istungi juhataja mõtlema, kas protseduurilised küsimused on seotud päevakorraga või mitte. Aga proovime siiski hoida mõistlikku meelt ja oleme omavahel viisakad.

Aitäh! Ei saa ka seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Sellele küsimusele on ka [juba] vastatud, päevakorrast saab välja jätta üksnes algataja või juhtivkomisjoni ettepanekul. Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Hea istungi juhataja! Minu küsimus puudutabki tänast päevakorda, perehüvitiste [eelnõu]. Keskerakond on pakkunud välja, et [kui te ei lähe] laste ja perede [toetuste] kallale, siis me saame naasta tavapärase töö juurde. Me tegime seda avalikult, aga teie ei ole avalikult põhjendanud, miks te selle ettepaneku ära põlgasite.

Aitäh! See ei puuduta tänase istungi protseduurikat. Kas päevakorra kohta on veel protseduurilisi küsimusi? Helir-Valdor Seeder, palun! (Saalist hüütakse vaheldumisi "Ei ole." ja "On.") Vaikust! Palun vaikust! Helir-Valdor Seeder, kas protseduuriline küsimus päevakorra kohta?

On küll, jah.

Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Te olete siin tänase päevakorra menetlemise kohta korduvalt vastanud, et ettepaneku üks või teine eelnõu või päevakorrapunkt välja võtta [saab teha] ainult algataja või juhtivkomisjon. Seni on Riigikogu kodu- ja töökorda läbi erinevate koosseisude tõlgendatud hoopis teistsuguselt ja lähtutud § 54 lõikest 3, mis ütleb nii: "Pärast päevakorra teatavakstegemist võib seda täiendada üksnes juhul, kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu [‑‑‑]." Me oleme korduvalt [näinud] – kes siin pikemalt on olnud, [need] mäletavad –, et kui keegi on sellise ettepaneku teinud, siis ühe või teise fraktsiooni esindaja on sellele reageerinud. Ja kui tõesti kas või üks fraktsioon on vastu, sel juhul ei ole see muudatus leidnud heakskiitu. Seni on seda tõlgendatud nii. Kas nüüd on kodu- ja töökorra tõlgendamisel toimunud muudatus? See on mu esimene küsimus.  

Ja teine küsimus on mul selline. Te rääkisite siin, et protseduuriliste küsimuste esitamist võib piirata, juhul kui nad kordavad [üks]teist, kuigi ma ei tea, kuidas seda enne küsimuse esitamist välja selgitatakse. Nagu me teame, on eelnõude tutvustamisel algatajal ja juhtivkomisjoni ettekandjal küsimustele vastamisel piiramatu aeg. Kui nüüd tekib olukord, kus ettekandja vastab ühele küsimusele tunni, kaks, kolm või neli, kas ka siis on juhatajal plaanis vastamist lihtsalt suvaliselt piirata? Kas on plaanis seda rakendada?

Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Toon kõigepealt välja selle, et tõepoolest, kuni 2019. aastani oli … [See oli] protseduuriline küsimus. Aitäh teile selle eest! Kuni 2019. aastani oli tõepoolest nii, nagu § 54 lõige 3 ütleb, aga pärast seda ütleb kodu- ja töökorra seadus väga selgelt, et päevakorrast välja jätta saab üksnes algataja või juhtivkomisjoni ettepanekul. Seega, keegi teine ei saa seda taotlust üldse esitada. See on ka vastus teie küsimusele. 

Mis puudutab protseduurilisi küsimusi, siis istungit juhatanud inimesena te tõenäoliselt teate, et ka teil [endal] on olnud kogemus, kus te olete protseduuriliste küsimuste menetlemise lõpetanud. See ei ole midagi uut, seda on olnud siin saalis ka varem. Siin saalis on olnud veel teisigi istungi juhatajaid, kes täpselt samamoodi on protseduuriliste küsimuste menetlemise lõpetanud. Ühel hetkel, kui neid küsimusi [tuleb] liiga palju ja see muutub juba ebaproportsionaalseks ja uusi küsimusi ei esitata, on istungi juhatajal see õigus. 

Tõnis Lukas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Tõepoolest, selle tsiteeritud dokumendi kohta me ei saanudki lõpuks teada, kas see on AK või on justkui AK. Aga mul on küsimus päevakorra kohta. Meie arvates on lubamatu perehüvitisi niimoodi lühikese etteteatamisega järsult kärpida ja alles startinud süsteemi lõhkuda, ja seetõttu me tahame seda siin Riigikogus arutada. Täna on esimene lugemine päevakorda pandud. See, millega kogu aeg on ähvardatud – kas teie olete ka sellest midagi kuulnud? Kas te kinnitate, et valitsus plaanib ka perehüvitiste seaduse muudatuse 17 SE, [juhul] kui opositsioonil on muudatusettepanekuid, siduda usaldushääletusega ja sel juhul teerulliga üle sõita? Siis me teame, [millist] seisukohta võtta päevakorra hääletamisel.

Aitäh! Minul selle kohta informatsioon puudub. Samuti ei saa ma seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks tänase päevakorra kohta. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus! Päevakorra kohta, palun!

Ma kõigepealt küsin: kas te teate praegu, mida ma tahan küsida?

Päevakorra kohta. Palun!

Kas te teate, mida ma tahan küsida?

Palun küsige päevakorra kohta!

Aga kuidas te saite siis mingi aeg tagasi meid ähvardada, et lasete küsida ainult viiel inimesel, ülejäänutel ei lase, sest nemad justkui hakkavad küsima kõige selle kohta, millele te olete juba vastanud. Sellepärast ma küsingi praegu. Te olete seda [üritanud] juba mitu korda rakendada ja ähvardanud, et lõpetate need küsimused ära. Sellepärast ma küsingi. Loomulikult mul on küsimus olemas ja see on päevakorra kohta. Mul on täiesti protseduuriline küsimus: kas te teate, mida ma tahan küsida?

Helle-Moonika Helme, see ei ole päevakorda [puudutav] küsimus ja see ei ole ka istungi protseduuri kohta käiv küsimus. Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Tulenevalt sellest, et tänane päevakord ei ole väga pikk – nädala päevakord on [küll] mõnevõrra pikem –, on minu hinnangul siiski ka need küsimused, mis puudutavad istungi töökorraldust, otseselt seotud päevakorraga. Eks me võime selle tõlgenduse üle vaielda. Seetõttu ma veel kord kordan oma küsimust. Mis on teie käsitlus [istungi] edasisest kulust? Mitte pelgalt päevakorrapunktide järjekorra vaates, vaid just nimelt sisulises vaates. Meil on ette valmistatud üsna palju arupärimisi ja eelnõusid. Mul näiteks on nii peaministrile kui ka sotsiaalkaitseministrile ja teistele osapooltele. Ma ei tea, mis teistel kolleegidel on. Tavapärase praktika [kohaselt] on iga Riigikogu liige saanud ära esitada need arupärimised ja eelnõud, mis ta soovib esitada. Igaks juhuks etteruttavalt, me ei ole selleni küll veel jõudnud, soovin teie kui Riigikogu esimehe selget sõnumit selle memo kohta, mida juhatus ei ole veel arutanudki. Kas teil on plaanis tavapärast praktikat mingis mõttes rikkuda ja asuda jõuga piirama ka eelnõude ja arupärimiste esitamist, või saate kinnitada, et sellist plaani teil ei ole, kõik saavad oma eelnõusid ja arupärimisi rahulikult esitada ning vastavalt korrale nii ministrid kui ka teised osapooled neile vastata või komisjonid neid menetleda?

Aitäh! See ei puuduta meie praeguse istungi läbiviimise protseduuri. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma lihtsalt tuletan meelde, et istungi alguses on päevakorra kinnitamine ja siis on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Kui austatud kolleeg Tanel Kiik küsib eelnõude ja arupärimiste üleandmise protseduuri kohta, siis puudutab see väga otseselt istungi läbiviimist, välja arvatud juhul, kui te tõepoolest ei taha ühtegi eelnõu ja arupärimist vastu võtta, mida ma muidugi ei välista, aga ma loodan, et see päris nii ei ole. 

Mul on küsimus päevakorra kohta. Kui te samal ajal räägite, siis juhtub meil taas sama olukord, mida on eelnevalt korduvalt juhtunud: te lihtsalt ei saa minu küsimust kätte ja see venitab istungit. Meie kõigi aeg on kallis. Ma tuletan [teile] meelde, et istungi juhataja võib ka minutilise vaheaja võtta ja siis abilise käest küsida. Siis jõuab küsimus kohale ja see on päris positiivne. Meil on päevakorras punktid, mille puhul erakondade ja fraktsioonide vahel ilmselt väga suurt erimeelsust ei ole. Kui ma ei taha päevakorrast midagi välja võtta, aga ma näiteks tahan punktid omavahel vahetada, kas mul on see võimalus olemas? Näiteks tahan tõsta need konsensuspunktid ettepoole ja ülejäänud tahapoole, et Riigikogu saaks edukalt oma tööd teha.

Ega ma ei sega teid, austatud istungi juhataja?

Aitäh! Selle ettepaneku võib nädala päevakorra kohta teha. Vastus oli: jah. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minu arvates läheb siin asi järjest absurdsemaks. Hetkel oleme jõudnud sellisesse etappi, kus istungi juhataja dikteerib, millisel teemal tohib saadik oma küsimuse esitada. Ometigi on ju saadik sõltumatu ja oma väljenduses vaba. Ma soovin teada, kust see õigus tuleneb, millisest seadusest. Kust tuleneb õigus dikteerida saadikule küsimuse teema?

Aitäh! See on kõik kirjas meie kodu‑ ja töökorra seaduses. Lugege tähelepanelikult! Me räägime siin istungi läbiviimise protseduurist. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Te ju ei teadnud, mida ma küsida tahtsin. Ma tahan esitada protesti istungi läbiviimise kohta. Vaadake, teie ülesanne on tagada Riigikogu saalis kord. Sellega muu hulgas ei ole kooskõlas see, et kõrvalised isikud saavad rõdul filmida ja pildistada ning suumida sisse Riigikogu liikmete telefonidesse ja arvutitesse, kus võib olla dokumente ja teavet, [seal]hulgas salastatud teavet. Teie kohus on tagada, et saadikute töödokumendid ei satuks võõrastesse kätesse ja võõra [silma alla] ning meil oleks tagatud turvaline töökeskkond. Kas te kavatsete selles suhtes midagi ette võtta?

Aitäh! Riigikogu juhataja ülesanne on kindlasti tagada kord Riigikogu saalis. Kui on antud luba Riigikogu saalis filmida, ja see on antud professionaalsetele võttegruppidele, siis seda, mida ja kuidas nad filmivad, ma neile küll kuidagi ette kirjutada ei saa. See on ikkagi selline küsimus, mida see lahendus ei reguleeri. Vadim Belobrovtsev, protseduuriline küsimus, palun! 

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus just tänase istungi ja tänase päevakorra kohta. Millest lähtub istungi juhataja, kui ta otsustab, et protseduurilisi küsimusi ta rohkem vastu ei võta või võtab vastu ainult [need] küsimused, mis on seotud päevakorraga? Konkreetselt, kas kodukorras on mingi selline klausel olemas või see [on] kuskil mujal?

Lugege palun § 72, sealt te saate piisavad vastused. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Eelmine kord ma küsisin teilt, ega ma teid ei sega, ja te vastasite jah. "Vastus oli: jah." See on vaimselt väga raske olukord. Kas te saate, palun, täpsustada, kuidas ma teid segan ja mida ma pean tegema selleks, et seda probleemi lahendada?

Aitäh! Te ei sega mind. Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Ma saan aru, et protseduurilised küsimused on küsimused istungi läbiviimise kohta. (Hääl saalist: "Korra kohta.") Istungi läbiviimise korra kohta (Juhataja parandab paralleelselt.) – just! –, kuidas istungi juhataja tõlgendab kodukorraseadust ja kujunenud olukorda kodukorraseaduse alusel või kuidas ta kavatseb kodukorraseadusega määratlemata küsimustes ühe või teise küsimuse lahendada. Selles mõttes oli jahmatav: kui siin saalis mõni küsimus üldse on olnud protseduuriline, siis on seda Tanel Kiige küsimus. Kuidas istungi juhataja tõlgendab praegu seda konteksti, mis on loodud selle salajase memoga – mis on mittememo, või siis vastavalt sellele, kuidas ta on memo –, mida härra siseminister on asunud tõlgendama? Kas istungi juhataja viib ees seisva istungi eelnõude ja arupärimiste koha pealt läbi selliselt, et kõigil parlamendiliikmetel on vastavalt kodu- ja töökorra seadusele õigus esitada arupärimisi ja eelnõusid ning [teha] kaheminutiline ettekanne, või on tal oma tõlgendusest lähtuvalt mingisugune muu modus operandi? See on väga praktiline küsimus.

Aitäh! Me tegeleme praegu päevakorra kinnitamisega. Konkreetse teema kohta võin teile öelda, et seda küsimust ei ole isegi Riigikogu juhatus veel arutanud. Seega palun, head kolleegid, me võiksime ühel hetkel jõuda ka päevakorra kinnitamise juurde. Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Tulenevalt teie vastustest minu erinevatele küsimustele, mille sisu ja kvaliteedi üle võime juurelda veel pikalt, on mul teile üks konkreetne ettepanek. [See on] seotud just nimelt päevakorraga. Seaduseelnõu 17, mis kärbib lasterikka pere toetust värskelt pärast selle jõustumist, tekitab siin saalis, ühiskonnas ja avalikkuses väga palju resonantsi. Kas sellest tulenevalt ei pea te vajalikuks võtta juhataja vaheaeg ning teha eelnõu algatajale, eelnõu esitajale või juhtivkomisjonile ettepanek, et nad teeksid omakorda ettepaneku arvata see eelnõu päevakorrast välja? Siis me saaksime terve selle nädala rahulikult tööd teha, ühiselt menetleda ja arutada, milline oleks kõige mõistlikum viis laste ja perede toetamiseks mitmekordse kriisi ajal.

Aitäh! Ei pea seda praegu vajalikuks, sellepärast et juhtivkomisjon on oma seisukoha öelnud. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Enne, kui me läheme päevakorra kinnitamise juurde, on mul ikkagi küsimus istungi läbiviimise korra kohta. Tõepoolest, ma enne juhtisin teie tähelepanu sellele, et kõrvalised isikud ei pea saama ligipääsu Riigikogu saadikute telefonidesse ja arvutitesse ning võimalikesse dokumentidesse, mis seal on. Riigikogu liikme privaatkorrespondentsi ei ole ka lubatud jälgida. Kui seda tehakse saalis, siis peab juhataja selle ära keelama ja vajaduse korral piiluja ka ära [saatma]. See kõik on varasemalt nii olnud, Riigikogu juhataja on teinud ka märkuse rõdul viibijatele. Selles mõttes olgem korrektsed, ja ka teie koosoleku juhatajana olge korrektne, jälgige seda ja kutsuge need inimesed korrale, sest meie privaatsus siin Riigikogu saalis peab olema tagatud. Teie Riigikogu juhatajana peate Riigikogu liikmete turvalise töökeskkonna eest hea seisma.

Aitäh! Ma kohe lasen seda küsimust täpsustada. Kohe, kui mul on konkreetne vastus teie jaoks olemas, siis ma saan seda küsimust täpsustada. Aitäh tähelepanu juhtimise eest! Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus! Palun!

Ma tänan! Ma eelmisele küsimusele kahjuks teie käest vastust ei saanud, te viitasite lihtsalt lakooniliselt, et seaduses see ja see. Seetõttu ma hetkel esitan suulise protesti. Minu hinnangul on istungi juhataja ületanud oma volituste piire ja hakanud seaduses sätestatut sisustama teistmoodi, ütleme, meelevaldselt ja saadikutele dikteerima, mis teemal ja kuna nad üldse küsida võivad. See viimane, see "kuna", hõlmab seda, kui te hakkasite dikteerima, mis ajani. Rõhutan üle, ma esitan suulise protesti, millele ma soovin kindlasti ka vastust saada.

Aitäh! Ma lahendan teie protesti kohe viivitamata. Toon välja, et meie kodu- ja töökorra seaduse § 72 lõikes 2 on öeldud: istungi juhataja võib teha ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on saanud rääkida, või kui ta leiab, et küsimust on piisavalt käsitletud. Head kolleegid, kõik küsimused, mida me oleme siin kuulnud, on juba kõlanud. Ma palun tõesti kinni pidada ka sellest heast tavast, et Riigikogu saaks oma tööd teha, et Riigikogu tööaega ei venitataks, ja tõesti küsida protseduurilisi küsimusi ainult päevakorra kinnitamise kohta. Andrei Korobeinik, palun!

Tanel Kiik pakkus, et juhataja võtaks vaheaja ja peaks nõu eelnõu algatajaga. Ma küsin teie käest: kuidas ma saan teha ettepaneku muuta päevakorrapunktide järjekorda? Ma soovin tõsta eelnõu, mis on päevakorras esmaspäeval number üks, kolmapäeva lõppu. Ma teen sellise ettepaneku istungi juhatajale.

Aitäh! Te saate selle ettepaneku teha. Ma saan aru, et te olete selle ettepaneku teinud. Te saate selle ettepaneku teha. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Meie ülesanne põhiseaduse järgi on võtta vastu seadusi. Arutada ja vastu võtta seadusi. Minu küsimus on: kas me saaksime hakata sellega tegelema? Näiteks eelmine ja kõik eelmised protseduurilised küsimused ei aidanud ju sellele mitte kuidagi kaasa. Ühe fraktsiooni juht on öelnud, et ta ei ole nõus päevakorraprojekti muutmisega. Me kõik ootame, et päevakord kinnitataks ja me saaksime hakata [eelnõusid] arutama. Enamus siin saalis [ootab]. Kas te aitaksite meid selles?

Aitäh! Ma ka siiralt loodan, et Riigikogu liikmed lõpetavad protseduuriliste küsimuste küsimise, need ei ole enam käesoleva istungi läbiviimise protseduuri kohta ja, ma rõhutan, päevakorra kohta. Ja kui päevakorra kohta protseduurilisi küsimusi ei ole, siis palun neid mitte küsida. 

Vastan Helle-Moonika Helmele protseduurika kohta. Riigikogu istungit juhtivale isikule on teoreetiliselt ja praktiliselt antud õigus kõigil nendel juhtudel, kui ta arvab, et see häirib istungi läbiviimist, piirata ja keelata rõdul viibivatel isikutel istungisaalis viibivaid Riigikogu liikmeid fotografeerida. Seda võib teha nii omal initsiatiivil kui ka mõne Riigikogu liikme initsiatiivil, kes tunneb end fotografeerimisest häirituna. Kas ja kuidas istungit juhtiv isik soovib seda teha, oleneb ainult temast endast. Lisaks tuleb muidugi arvestada, et ajakirjanikel on nende tööst tulenev õigus parlamendi tegevuse kajastamiseks. Õigust parlamendi tegevuse kohta infot hankida võib piirata [vaid] kaalukatel erandlikel asjaoludel. Selles mõttes, head kolleegid, kui te tunnete, et teie privaatsust on kuidagi häiritud, siis te peate sellele tähelepanu juhtima. Aga mul ei ole täna küll alust arvata, et Riigikogu rõdul olevad ajakirjanikud on seda teinud. Selle kohta mingeid tõendeid ei ole.

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Nagu te ilmselt olete tähele pannud, siis siin saalis on päris erinevaid arvamusi, kuidas selle nädala päevakord peaks kinnitatama ja millised eelnõud peaksid seal sees olema. Sealhulgas on tekkinud õigustatud küsimus, mis puudutab teie viidatud salajast memo. [See] on salajane vist eeskätt opositsiooni jaoks, aga avalik koalitsiooni ministritele, saadikutele ja nagu ilmnes, ka ajakirjandusele. Ajakirjanduse vahendusel tõesti saime ka meie sellega tutvuda. Tänan ajakirjanikke selle eest! Sellest tulenevalt ja teie enda vastustest tulenevalt ma siiski küsin. Kas sedasama istungi juhatamise käsitlust, mida te viidatud memole tuginedes tahate praegusel juhul rakendada päevakorra kinnitamisel, olukorras, kus on veel jäänud protseduurilisi küsimusi, olete te pidanud vajalikuks arutada Riigikogu juhatuses, et seda istungi juhataja meelevaldset otsust vähegi laiapõhjalisemaks muuta? Või olete otsustanud võtta lõppotsuse tegemise enda kätte, teades seejuures fakti, et – [hoolimata] kogu austusest teie isiku vastu – te ei ole nüüd Eesti ajaloo kõige kogenum Riigikogu esimees, lihtsalt selle asjaolu tõttu, et Riigikogu XV koosseis on [alles] äsja oma tööd alustanud.

Aitäh! Mis puudutab parlamendi töökorraldust, siis kindlasti on kõik need küsimused arutluse all Riigikogu juhatuses. Järgnevalt Andre Hanimägi, protseduuriline küsimus! Aga tõesti ainult päevakorra kohta.

Austatud juhataja! Mul on tõepoolest päevakorra kohta. Ma küsin [järgmist]. Kui päevakorras on arvamuste, eelnõude ja arupärimiste üleandmine, kas see saab olema kuidagi piiritletud, piiratud mingis mahus? Miks ma seda küsin? Sel juhul teab saadik prioritiseerida arupärimisi või eelnõusid, mida ta üle annab.

Aitäh! Pärast päevakorra kinnitamist võtame vastu arvamusi, vabandust, eelnõusid ja arupärimisi. Jaa, muidugi. Erkki Keldo, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Igaks juhuks kordan üle, et Reformierakonna fraktsioon ei ole nõus päevakorra täiendamisega.

Aitäh! Need küsimused on maas, palun nendel teemadel rohkem küsimusi enam mitte küsida. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan! Minu eelmisele küsimusele vastates te viitasite kodu- ja töökorra seaduse § 72 lõikele 2 ja tsiteerisite sellest lõikest ainult esimest osa, aga teises osas on kirjas: "Kui mõni Riigikogu liige istungi juhataja ettepaneku vaidlustab, otsustatakse sõnavõttude lõpetamine hääletamise teel." Ma nüüd soovin teada, palun selgitage mulle täpselt, kuidas see vaidlustamise protseduur peaks käima. Kas see peab olema esitatud kirjalikult? Kellele see peab olema esitatud? Kes peab selle esitama? Või piisab ainult õigel ajal suulisest pöördumisest?

See ei puuduta küll praegust istungit ja seda protseduuri. Aga kelle poole te tahate pöörduda selle küsimusega? Palun Kert Kingole korraks tagasi. Täpsustame.

Ma küsin kodu- ja töökorra [seaduse] § 72 lõike 2 kohta. Teine lause seal on: kui mõni Riigikogu liige istungi juhataja ettepaneku vaidlustab, ütleme, ettepaneku lõpetada küsimustele vastamine – kus ta mul jäigi siin? –, kui ta selle vaidlustab, otsustatakse sõnavõttude lõpetamine hääletamise teel. Minu küsimus oligi: kui see olukord käes on, siis kuidas see vaidlustamine peab korrektselt [käima], et see läheks arvesse ja toimuks hääletamine?

Aitäh! Istungi juhataja saab selle küsimuse sellisel juhul hääletusele panna. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Mulle jäi natuke ebaselgeks päevakorra täiendamise protseduur. Erkki Keldo Reformi[erakonna] fraktsiooni juhina võttis sõna protseduurilise küsimuse esitamiseks ja ütles teile midagi päevakorra kohta. Kas päevakorra täiendamise ettepanekud ning ka see [info], kas fraktsioon on sellega nõus või mitte, tehakse tõepoolest [teatavaks] protseduuriliste küsimuste raames, mitte sõnavõttudena?

Jah, siin ei ole läbirääkimisi, seda tehakse protseduuriliste [küsimuste] raames. Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Hea istungi juhataja! Te täna lähtute juhatamisel sellest kurikuulsast õiguslikust analüüsist. Mis on see kaalukas argument, miks te seda [dokumenti] parlamendiga ei jaga ja seda varjate? Mis on see kaalukas põhjus?

Aitäh! Esiteks, mina ei varja mitte midagi. Mina olen tellinud analüüsi, mida me tahame Riigikogu juhatuses arutada. Nii. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Ma lähtun Kert Kingo eelmisest küsimusest. Te ütlesite, et teie ettepanekut lõpetada protseduurilised küsimused enne, kui kõik sõnasoovijad on saanud sõna, on võimalik vaidlustada ja seda saab Riigikogu suures saalis hääletada. Ma vaidlustan teie ettepaneku ja ma soovin selle ettepaneku hääletamist. Ma hirmsasti tahaks näha, kuidas koalitsioon hääletab teerullina selle küsimuse lõpetatuks.

Aitäh! Millise küsimuse te vaidlustate? Palun [sõna]järg Kert Kingole tagasi.

Kert Kingole?

Helle-Moonika … Või Kert Kingo …

Kumb siis?

Helle oli.

Kummale?

Helle-Moonika Helme, palun!

Ah nii!

Palun Helle-Moonika Helmele [sõnajärg] tagasi. Mida te vaidlustate?

Ma loen siis ette sellesama paragrahvi, § 72 lõige 2, mida te tsiteerisite: "Istungi juhataja teeb ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on saanud rääkida, või kui ta leiab, et päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud." Kui te selle ettepanekuga tulite – te olete seda üritanud mitu korda teha –, siis meie sõnavõtud ei olnud lõpetatud. Te ütlesite, et päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud. Ega ma ilmaasjata ei küsinud teie käest, kas te teate, mida mina mõtlen. Te ei osanud öelda, mida ma mõtlen. Te ei tea, mida Riigikogu saadikud mõtlevad, kui nad tahavad esitada protseduurilisi küsimusi. Sellega seoses tahan ma vaidlustada need otsused, mida te olete üritanud siin juba mitu korda teha.

Aitäh! Me võtame praegu protseduurilisi küsimusi, ma ei tea, mida te vaidlustada tahate. Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Hea istungi juhataja! On igati näha, et te lähtute täna istungi juhatamisel sellest salapärasest õiguslikust analüüsist. Samas väidate, et te ei ole Riigikogu juhatuses seda kordagi arutanud. Miks te siis sellest lähtute? Ja millal te juhatuses seda salapärast õiguslikku analüüsi arutate?

Aitäh! Arutame juhatuses kindlasti, kuidas korraldada Riigikogu tööd, ja järgmisel juhatuse koosolekul. Andrei Korobeinik, palun! Protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma eeldan, et kui te väidate, et istungi juhatajal on õigus lõpetada sõnavõtud teatud tingimustel, siis te viitate kodu- ja töökorra [seaduse] § 72 punktile 2. Ma saan aru, et austatud kolleeg EKRE fraktsioonist soovis hääletust selles küsimuses. Miks te ei registreerinud tema protesti? Te ju väitsite, et kavatsete need sõnavõtud lõpetada. Te ütlesite, et nüüd saab piirduda – pange tähele! – ainult päevakorra teemaga, mis tähendab seda, et ülejäänud [küsimused] te juba lõpetasite. Ja nüüd, kui Riigikogu liige esitab selle otsuse kohta protesti, siis te seda hääletusele ei pane. Miks?

Aitäh! Ma võtsin protseduurilisi küsimusi, aga kahjuks enamik neist ei olnud ju tänase päevakorra kohta. Aga nüüd on viimane protseduuriline küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Minu küsimus on tõesti protseduuriline ja puudutab seda vaidlust, kas kodu- ja töökorrast tulenevalt on võimalik praegu protseduuriliste küsimuste lõpetamine hääletusele panna või mitte. Paragrahvi 72 lõige 2 ütleb: istungi juhataja teeb ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on saanud rääkida, või kui ta leiab, et – tähelepanu! – päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud. Praegusel juhul me ei aruta ühtegi päevakorraküsimust, me rakendame istungit. See paragrahv ei räägi mitte istungi rakendamisel tekkinud protseduurilistest küsimustest, vaid [sõnavõttudest] päevakorrapunkti arutelu juures. Me ei ole hetkel ühegi päevakorrapunkti arutelu juures, nii et seda ei saa rakendada.

Aitäh! Palun järgmine … Ma ei saa muidugi sellega nõustuda. Ühel hetkel me peame lähtuma sellest, et parlament peab saama teha ka oma tööd. Ja nagu ma olen eelnevalt välja toonud, siis Riigikogu liikmelt ei saa ära võtta seadusega tagatud õigust saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta, kuid see ei tähenda, et istungi juhataja peab vastama lõputult Riigikogu liikmete esitatud küsimustele. Ja kindlasti laieneb see säte ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 72 lõike 2 esimesele lausele. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Paragrahvi 72 punkti 2 viimane lause räägib sellest, et kui te soovite … Viimane, päris viimane …

See ei ole enam protseduuriline küsimus. Andre Hanimägi, palun!

Austatud juhataja! Ma ennist küsisin, kas arupärimiste ja eelnõude üleandmisel saab olema mingisugune ajaline piir. Ma arvan, et see on päevakorrakohane küsimus. Te vastasite mulle, me mõlemad ajasime seal sõnastust natuke sassi, ja siis me saime vastuse, et arupärimised ja eelnõud tulevad. Aga minu küsimus oli, kas saab olema mingisugune piirang, nii nagu see on praegu protseduuriliste [küsimuste] puhul, et ma saaksin prioritiseerida eelnõusid ja arupärimisi, mida saali ees üle anda. Veel kord: kas on mingisugune piirang tulemas selles küsimuses?

Aitäh! Me töötame praegu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel ja vastavalt sellele me ka toimetame. Nii lihtne see asi ongi. Järgnevalt Tanel Kiik, kui on küsimus päevakorra kohta, siis palun! Aga mul on palve: lõpetame nüüd need protseduurilised küsimused ära.

Austatud Riigikogu esimees! Ma olen teiega hästi nõus, et Riigikogu esimees ei pea lõputult vastama küsimustele. Seda saab ainult toetada. Aga nagu ma enne viitasin, on küsimuste hulk ikkagi otseses seoses ka sellega, millised on vastused. See on paratamatu. Kui te näiteks küsite kellegi käest kellaaega, aga ta vastab teile, mida ta arvab lemmikvärvidest ja muust taolisest, siis suure tõenäosusega on oht, et te küsite seda uuesti. Praegusel juhul ma jätkan sealt, kus Andre lõpetas, ja [mida] ma ennegi küsisin. Tõepoolest, selleks et Riigikogu saadikud täiesti siiralt saaksid oma tegevust paremini planeerida, on oluline teada, kas lisaks sellele, et te piirate protseduuriliste küsimuste küsimist – mida te olete sisuliselt juba rakendanud, ähvardades iga natukese aja tagant, et on viimane küsimus –, on teil plaanis kuidagimoodi piirata ka eelnõude ja arupärimiste üleandmist: arvuliselt, ajaliselt, sisuliselt, teha vahefilter või mingi muu viis. See oleks tõesti oluline info kõigile Riigikogu liikmetele. Olgu öeldud, et minu hinnangul oleks selline piirang ilmselges vastuolus Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega.

Aitäh! Nagu ma olen eelnevalt öelnud – see küsimus on korduvalt kõlanud –, siis me jätkame täna päevakorra kinnitamisega, seejärel on eelnõude ja arupärimiste üleandmine, siis teated ja seejärel jõuame päevakorra esimese punktini. Head kolleegid, katsuks nüüd sellest teekaardist kinni pidada. Andrei Korobeinik.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kui ma esitan teile küsimuse, siis te samal ajal räägite ja see küsimus lihtsalt ei jõua teieni. Ja siis te ei vasta sellele või katkestate mind küsimuse keskel. No päriselt, selle raamatu, mida te käes hoiate, saab ühe õhtuga läbi lugeda. Ma usun, et õigusosakond, kes tegi need analüüsid, mida me ERR-ist loeme, saab ka koolitust pakkuda. Kui te samal ajal koolituse saamise eesmärgil räägite, siis see lihtsalt ei ole viisakas. Ja see ei ole konstruktiivne. See võtab iga Riigikogu saadiku aega, mitte ainult minu oma, vaid ka nende oma, kes istuvad siin saalis. Ma küsin kolmandat korda. Teie viitate sellele, et kodu- ja töökorra [seaduse] § 72 punkti 2 järgi on juhatajal võimalik katkestada sõnavõtud. Selle kohta on teile esitatud protest. Ja nüüd te kavatsete need ikkagi katkestada, vaatamata sellele, et paragrahvi viimane lause räägib sellest, et seda otsust peab hääletama, kui on esitatud protest. Kas me saame sellest paragrahvist kuidagi erinevat moodi aru, teie arvate, et hääletama ei pea ja piisab teie otsusest, või me saame ühtemoodi aru ja siin õhtupoole tuleb lõpuks ometi ka see hääletus?

Aitäh! Kui te vaatate tähelepanelikult seda seadust, siis istungi juhataja saab lõpetada küsimuste võtmise, aga kui tuleb protest, siis pannakse see hääletusele. Praegu võtab istungi juhataja küsimusi. Aga ma veel kord rõhutan, head kolleegid, me ei saa lõputult vastu võtta protseduurilisi küsimusi, sellepärast et põhiseadusega meile pandud ülesanded on pisut teised kui istungi juhataja pressikonverentsi korraldamine. Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh istungi juhatajale! Me küsime sellepärast, et te ei soovi vastata meie küsimustele ja soovite oma tegelikke motiive varjata. Sellepärast ma küsin juba mitmendat korda: miks te lähtute sellest salapärasest õiguslikust analüüsist, ilma et te oleksite seda enne Riigikogu juhatuses arutanud? See on väga konkreetne küsimus ja oleks hea, kui te sellele küsimusele ka konkreetselt vastaksite.

Aitäh! Ei saa ka seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Head kolleegid, kuna ma olen väljendanud soovi lõpetada protseduurilised küsimused ja Helle-Moonika Helme on nende protseduuriliste küsimustega seoses väljendanud protesti, siis ma panen praegu hääletusele küsimuse … (Helle-Moonika Helme kohalt: "Mul on küsimus.") Ma panen praegu hääletusele ettepaneku lõpetada protseduuriliste küsimuste võtmine, et me saaksime minna päevakorra kinnitamise juurde. (Helle-Moonika Helme kohalt: "Tahan küsida. Ma tahan küsida.") Järgnevalt palun Riigikogu liikmetel hääletada küsimuses, kas … (Saalikutsung. Helle-Moonika Helme kohalt: "Ma tahan küsida oma küsimust.") Head kolleegid, kutsung on lõppenud. Järgnevalt annan EKRE fraktsiooni nimel sõna Siim Pohlakule. Palun, Siim Pohlak!

Sama mure, mis enne oli, lugupeetud juhataja. Kuidas anda märku vaheaja soovist, kui praegu on need protseduurilised [küsimused]? Kas me lepime kokku mingi käemärgi või [midagi muud,] mis kodu- ja töökorraga kooskõlas on? Mina soovin võtta EKRE fraktsiooni poolt kümme minut vaheaega.

Aitäh! Kuna meil on liiklus tihe, siis palun teil vaheajaga seoses väljendada oma selget soovi.

Ütlesin ju just. Just väljendasin selgelt soovi. Kui nüüd tohib, siis ma palun kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Aitäh, Siim Pohlak! Siim Pohlak küsis EKRE fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

Lugupeetud Riigikogu! Järgnevalt panen hääletusele ettepaneku lõpetada protseduuriliste küsimuste esitamine päevakorra kinnitamise kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääled saalis.) Katkestan hääletuse läbiviimise. Palun protest hääletuse läbiviimise kohta! Urmas Reinsalu, palun!

Minu protest seisneb selles – ma oleksin [sel teemal] ka protseduuriliselt soovinud sõna võtta, aga seda võimalust mul ei olnud – , et on vale alus panna niisugust küsimust hääletusele, tuginedes kodukorraseaduse § 72 lõikele 2, kuna see paragrahv räägib istungi juhataja õigustest päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel. Praegu me ei vii läbi päevakorraküsimuse arutelu, vaid tegeleme protseduuriliste küsimustega enne istungi rakendamist. Kui me loome voluntarismi, et siin parlamendisaalis hakatakse suvaliste paragrahvide alusel suvalisi küsimusi panema enamushääletusele, siis see ei ole see parlament, mis on seni inimpõlve [jooksul] siin riigis tegutsenud.

Aitäh, Urmas Reinsalu! Analoogia selle paragrahviga on täiesti olemas, seega protest on tagasi lükatud. Nii. Siim Pohlak, palun, protest!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Analoogne protest, nagu härra Reinsalu juba ette kandis, on tegelikult ka EKRE fraktsioonil. Me palume, et juhatus koguneks ja arutaks meie protesti, sellepärast et ka meie leiame, et see ei ole kooskõlas töö‑ ja kodukorra [seadusega]. Kui vaja, siis toome selle protesti teile ka kirjalikult, et te saaksite juhatusega minna arutama.

Aitäh! Istungi juhataja ei näe põhjust selle protesti rahuldamiseks, sellepärast et meie kodu‑ ja töökorra seadus võimaldab istungi pidamisega sellisel kujul edasi liikuda. Ja kuna … Andrei Korobeinik, palun, protest!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Mul on tekkinud erakordne võimalus tutvuda salajase dokumendiga ERR-i veebilehel. [Seal toodud] analoogia räägib sellest, et teised istungi juhatajad on teinud sarnast asja, küll aga on vahe selles, et nende soovi puhul ei esitanud keegi protesti. Kui ma vaatan päevakorda, siis päevakorras on täna ainult üks punkt, ja see ei ole protseduurilised küsimused, vaid peretoetuste langetamise eelnõu. Kodu- ja töökorra [seaduse] § 72 punkt 2 räägib sellest, et istungi juhatajal on õigus katkestada hääletusega sõnavõtud, mis puudutavad päevakorrapunkti, aga sellist päevakorrapunkti täna ei ole. Mis alusel te panite praegu sõnavõttude lõpetamise hääletusele? Sellist olukorda ei ole Riigikogu ajaloos esinenud. Teie viide on täiesti vale. Sellest räägib ka ERR-is avaldatud õiguslik analüüs.

Aitäh! Istungi juhataja pani selle hääletusele meie kodu- ja töökorra seaduse § 72 lõike 2 alusel. Protest tagasi lükatud. 

Aitäh! Mulle on laekunud ka kirjalik protest. (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) Mulle on laekunud ka kirjalik protest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme on alla kirjutanud. "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitab protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses protseduuriliste küsimuste katkestamisega seotud hääletuse läbiviimisega." Istungi juhataja tugineb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 72 lõikes 2 sätestatule ja paneb selle küsimuse hääletamisele. Seetõttu ma ei näe põhjust seda protesti rahuldada. Protest on tagasi lükatud. 

Järgnevalt Kalle Grünthal, protest, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Pärast seda, kui te ei olnud võimeline vastama minu protseduurilistele küsimustele, ma rohkem küsimusi ei esitanud. Ma jälgisin teie tegevust ja üha rohkem ja rohkem ilmnevad asjaolud, et tegemist on võimu kuritarvitamisega, mis on kodifitseeritud karistusseadustikus. Kas te ei tunne hirmu selle pärast, et see võib teile kuidagi kätte maksta? On teil tõesti kavas Eesti põhiseaduslik kord oma tegevusega sisuliselt klosetist alla lasta?

Aitäh! See ei olnud protest. Tanel Kiik, protest.

Austatud Riigi[kogu] esimees! Ma usun, et meie ühine soov on, et parlamendis vastu võetud otsused ei oleks tingitud mitte ainult riigi ja rahva huvidest, vaid oleksid alati ka vastavuses kehtiva seadusandlusega, sealhulgas loomulikult ka Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, sest vastasel korral tekib küsimus, milleks see seadus üldse loodud on ja kuidas on võimalik seda mitte austada. Nähes kõiki neid proteste, mida siin saalis on esitatud, olen ka mina sellise hääletuse läbiviimise vastu. Ühtlasi teen ka ettepaneku, mis on tegelikult täiesti siiras ja, ma arvan, ka sisuline, et Riigikogu juhatus koguneks seda olukorda arutama enne, kui me selle pretsedendi loomisega edasi liigume, mida praegusel juhul tehakse pelgalt selleks, et soovitud eelnõud läbi suruda, mitte lähtudes kehtivast korrast, seadusandlusest, tavadest ega ühestki muust õiguslikust dokumendist. Kui see salajane õigusmemo muidugi kõrvale jätta, äkki seal on mingi[sugune] salaprotokoll veel kirjas.

Aitäh! Istungi juhataja lähtub Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja sellest võimalusest, mida kodu- ja töökorra seadus lubab küsimuste lõpetamisel. Ja seetõttu, head kolleegid … Kert Kingo, palun! Ainult protest.

Ma tänan! EKRE fraktsioon esitas praegu protesti istungi juhataja kohta. Istungi juhataja ei saa [tema] kohta esitatud protesti ise lahendada. See on sama, kui kohtunik hakkab mingit [tema] kohta esitatud kaebust või süüdistust ise lahendama.

Aitäh! Kuna siin ei ole öeldud, mille vastu ma eksisin, siis nüüd asume hääletuse juurde. Head kolleegid, panen hääletusele ettepaneku lõpetada päevakorra kinnitamise kohta protseduuriliste küsimuste esitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

(Hääled saalist: "Kutsungit ei olnud.") Aitäh! Protest. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Minul on protest hääletuse läbiviimise kohta, sest kutsungit ei olnud.

Aitäh! Väga hea! Protest rahuldatud. Järgnevalt kaks minutit kutsungit selleks, et viia läbi uus hääletusprotseduur. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku lõpetada päevakorra kinnitamise kohta protseduuriliste küsimuste esitamine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Järgnevalt läheme päevakorra … Otsus leidis toetust.

Järgnevalt läheme päevakorra kinnitamise hääletuse juurde. Kuna meil on siin kätemeri ees, siis palun käega märku anda, kui kellelgi on soovi vaheaja võtmiseks. Andrei Korobeinik.

Tänan, austatud istungi juhataja! Esiteks ma juhin teie tähelepanu, et te panite hääletusele protseduuriliste küsimuste esitamise päevakorra kohta. Ülejäänud protseduurilised küsimused on kindlasti veel esitamata ja neid saab vastu võtta. Natuke vara on päevakorda hääletada, kindlasti on saadikutel väga palju küsida. Kui te vaatate stenogrammist, siis te näete, mille te täpselt hääletusele panite. Nagu te õigesti mainisite, kui te § 72 punkti 2 sedasi tõlgendate, siis see on istungi juhataja otsus. Nüüd teine teema on see, et ma tegin ettepaneku korrastada päevakorda, viia päevakorra lõppu selline vastuoluline punkt, mis reguleerib lastelt raha äravõtmist. Te ju mitte kuidagi sellele ei reageerinud. Kuidas sellega jääb?

Aitäh! Ma ütlesin, et me just viisime läbi hääletuse selle kohta, et me enam protseduurilisi küsimusi päevakorra kinnitamise küsimuses … (Hääled saalis.) … päevakorra kinnitamise küsimuses ei võta. Vastan teie küsimusele ka. Korduvalt on siin saalis kõlanud Reformierakonna fraktsiooni seisukoht, et nemad ei ole nõus seda ümbertõstmist tegema. Nii et see on vastus teie küsimusele.

Head kolleegid! Küsin, kas enne, kui me asume päevakorra kinnitamise hääletuse juurde, on kellelgi soovi võtta kümneminutilist vaheaega. Urmas Reinsalu, kui ei ole, siis me läheme lõpphääletuse juurde. Urmas Reinsalu, palun! Palun [mikrofon] Urmas Reinsalule!

Istungi juhataja, palun korrake saalile üle, mis küsimust me eelmine kord hääletasime. Mis küsimuse te panite hääletusele? Et oleks selge.

(Naerab.) Urmas Reinsalu, me hääletasime küsimust lõpetada päevakorra kinnitamise kohta protseduuriliste küsimuste esitamine. Järgnevalt ma panen hääletusele tänase päevakorra kinnitamise. Aga kõigepealt käed. Henn Põlluaas, palun! Palun, Henn Põlluaas! Lülitage [mikrofon] sisse, palun!

Aitäh! Te olete korduvalt väitnud, et toetute mingisugusele müstilisele analüüsile, mida Riigikogu liikmed ei ole näinud, mida meile ei ole esitatud. Ja seal on pretsedendid, kuidas protseduurilisi küsimusi saab katkestada. Seal on toodud ka minu kohta näide. Kusjuures ma küsin teilt: kuidas te saate seda võtta pretsedendina? Mina kuulutasin välja Riigikogu esimehe vaheaja ja kui me [vaheajalt] tagasi tulime, ei olnud [enam] mitte ühtegi protseduurilist küsimust ja me saime minna menetluslike otsuste juurde. Täna, vaadake, on see tabel protseduurilisi küsimusi täis. Millisel kombel te saate seda asja võtta pretsedendina ja siis käituda veel meie töö- ja kodukorra seaduse vastaselt?

Aitäh! Pretsedent oli küsimuste lõpetamine. Siim Pohlak, käsi oli püsti. Ma tuletan meelde, et me läheme päevakorra kinnitamise hääletuse juurde. Siim Pohlak, palun!

Mu protseduuriline küsimus ei ole päevakorra kohta, vaid kõigepealt teie tõlgenduse kohta, kui pikalt see hääletustulemus nüüd kehtib, mis me äsja tegime: kas istungjärgu lõpuni või kuni päevakorra hääletuseni? Kaua see kehtib? Ja teine asi on see, et kümme minutit vaheaega paluks ka.

Aitäh! Vastan mõlemale küsimusele korraga. Siim Pohlak, otsus protseduurilised küsimused lõpetada puudutas seda, et päevakorra kinnitamise juures me enam protseduurilisi küsimusi ei võta. Ja vastus teie teisele küsimusele on jah. Kinnitan EKRE fraktsiooni võetud kümneminutilise vaheaja. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu! Asume hääletuse juurde. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu I istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt on 51 ja vastu on 37. Erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

Hea Riigikogu! Jätkame eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Aga kõigepealt ma palun siia juhataja tooli Riigikogu esimese aseesimehe Toomas Kivimägi. Palun, Toomas, ole hea!

Head kolleegid! Vabandan väikese viivituse pärast. Nüüd läheme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Kõigepealt saab sõna Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson. Palun! (Hääled saalis.)

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. (Saalis hakatakse kätega vastu laudu taguma.) Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust … (Juhataja helistab kella. Lärm saalis valjeneb.)

Head kolleegid! Palun olla respekteeriv ettekandja suhtes. Te ei saavuta sellega mitte midagi, te teete seda ainult endale. Palun jätkake, Heili Tõnisson! (Trampimine jätkub.)

Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Aitäh!

Head kolleegid! Ütlen teile selgituseks, et eelnõude ja arupärimiste üleandmise protseduuri me oleme arutanud siin terve eelmise nädala ja ka täna. Tõepoolest, kuskil ei ole fikseeritud seda, millises järjekorras neid eelnõusid ja … (Hääled saalis.) Kas te tahate kuulata selgitust või ei taha? (Mart Helme kohalt: "… ja see ei vasta tõele!") Head kolleegid, kas te tahate kuulda selgitust või ei taha? (Mart Helme kohalt: "Ei ole mõtet rääkida sellist juttu meile, sest see on vale jutt!") Nii, kui härra Mart Helme segab istungit, siis lähme … (Mart Helme kohalt: "… kuritarvitamine, Toomas, ja sellega tegeles Hussar meil siin mitu tundi. Sest see on piinlik! Valgevene parlament …") Hea kolleeg Mart Helme, kas te soovite selgitust või ei soovi? Kui te ei soovi selgitust, siis ma seda ei anna. (Mart Helme kohalt: "… lõpetaksite omavoli ja käituksite töö‑ ja kodukorra kohaselt.") 

Nii, jätkame eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Tanel Kiik, palun! (Hääled saalis.) Tanel Kiik, palun! (Hääled saalis.) Kas Tanel Kiik soovib anda üle eelnõusid ja arupärimisi või mitte? Palun, Tanel Kiik! (Hääled saalis.) Head kolleegid, kuna te ei soovinud selgitusi, siis ma ei anna neid selgitusi. (Hääled saalis.) Palun, Tanel Kiik!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on au anda üle arupärimine Tanel Kiige, Jaak Aabi ja Jüri Ratase poolt peaministrile ja teemaks on opositsiooni tasalülitamine. Selle sisu on järgmine. Eesti ühiskonnas ja Riigikogus on tekkinud põhimõtteline vastuseis Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu plaanile kärpida alles mõne kuu eest tõstetud peretoetusi … 

Head kolleegid! (Helistab kella.)

… ning kiirkorras läbi suruda laiaulatuslikud maksutõusud, millest enne valimisi ei räägitud. Seetõttu on juba nädal aega olnud Riigikogu tavapärane töö selgelt häiritud ehk toimunud on obstruktsioon. Riigikogu opositsioonierakondade fraktsioonid on selle aja jooksul esitanud mitmeid kompromissettepanekuid olukorra väärikaks lahendamiseks, kuid koalitsioon pole kahjuks ühtegi neist vastu võtnud. Selle asemel on valitsusliidu esindajad asunud hoopis rääkima opositsiooni tegevuse – tsiteerin – jõuga lõpetamisest. No seda oleme nüüd ka näinud.  

Eeltoodust tulenevalt palume peaministril vastata järgmistele küsimustele. Milline on tema kui valitsusjuhi valmisolek aidata kaasa poliitilise kompromissi leidmisele Riigikogu tavapärase töö taastamiseks? See eeldab ju selgelt ka koalitsioonilt järeleandmisi peretoetuste seaduse eelnõu puhul. Teiseks, valitsusliidu tegevusprogrammis on punkt, et koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise. Kuidas peaministri hinnangul aitaks jõumeetodite kasutamine opositsiooni vaigistamiseks kaasa selle eesmärgi täitmisele? Kolmandaks, miks on ta seni pidanud Reformierakonna fraktsiooni poolt obstruktsiooni kasutamist parlamendis igati paslikuks, kuid nimetab praegust olukorda põhiseaduslikuks kriisiks? See mõjub avalikkusele topeltstandardina. Neljandaks, milline saab tema hinnangul olema Riigikogu XV koosseisus edasine tööõhkkond ja töö tulemuslikkus, kui valitsuskoalitsioon otsustab praegu tugevama õigusega opositsiooni tasalülitada? Aitäh!

Andre Hanimägi, palun! (Hääl saalist: "Aga protseduurilised küsimused?") Head kolleegid, te ei soovinud minu selgitust. See teema peaks küll kõikidel Riigikogu liikmetel selge olema, mismoodi ja kuidas antakse üle eelnõusid ja arupärimisi. Siin ei ole vaja enam ühtegi selgitust. Palun, Andre Hanimägi! (Hääled saalis.) Andre Hanimägi, kas teie soovite anda üle eelnõu või arupärimist?

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kindlasti teeb ka mõni Eesti toiduainetööstus rahustavat eliksiiri või midagi, mis sellele saalile ära kuluks. 

Oma arupärimise esitan koos Andrei Korobeiniku ja Enn Eesmaaga härra Madis Kallasele, kes on regionaalminister ja peaks seisma ka Eesti põllumajanduse ja toidutootmise eest, tehes seda maaeluministri asemel, [sest selle ametikoha] on tänane koalitsioon ära kaotanud. Minu arupärimine on seotud Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõimega. Nimelt, toidukorv on aastaga kallinenud enam kui 20% ja selgelt ütlevad ka toidutöösturid ja kaupmehed, et see mõjutab inimeste valikuid, kas nad valivad eestimaist toitu või odavamat toitu, mis tuleb meile välismaalt, millel on erinevad dotatsioonid ja nii edasi. See, ma arvan, on väga suur murekoht meile kõigile. Lisaks, kui hinnad tõusevad poodides, on esimesed, mis toidulaualt kaovad, Eesti kala ja Eesti sealihatooted. Nende tootjad on juba praegu väga suure probleemi ees. Ebaaus on konkureerida sellises olukorras tootjatega välismaalt, kelle koduriik on tulnud kriisi ajal tootjatele appi. Seetõttu on eriti suure küsimärgi all see, et koalitsioon plaanib tõsta käibemaksu 22%‑ni, seda olukorras, kus teised Euroopa riigid on täpselt vastupidi teinud. 

Minu küsimused on väga selged: milline on valitsuse plaan, et Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõime tõuseks; kas on tehtud mingisugune analüüs, kuidas hakkab käibemaksu tõus mõjutama tarbijate käitumist ehk kas on oht, et Eesti toit jõuab veelgi vähem meie toidukorvi, ja mida see analüüs näitas; lisaks, miks ei ole valitsus kaalunud käibemaksu tõusu asemel hoopis toiduainete käibemaksu langetamist? Aitäh!

Hea kolleeg, siit on puudu kuupäev. Täna on meil 15. mai. Tõnis Mölder, palun! (Hääl saalist: "Protseduurilised küsimused!") Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan üle arupärimise kliimaminister Kristen Michalile ja teemaks on "Keskkonnavaldkonna arengukava 2030" ehk lühidalt öeldes KEVAD. Keskkonnaministeerium on alustanud keskkonnavaldkonna strateegilise alusdokumendi koostamist sihiga luua valdkondade ühtne arengukava ning töötada välja selle rakendamiseks vajalikud meetmed ja tegevused. Arengukava koostamise eesmärk on toetada Eesti ja Euroopa Liidu pikaajalise strateegia sihte ja kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning korrastada olemasolevate strateegiliste dokumentide süsteeme. Arengukava kestuseks on planeeritud kuni kümme aastat, millega on tagatud keskpikk tervikvaade valdkonna arengule. Hiljemalt kolm aastat enne arengukava [kehtimise] lõppu tehakse põhjalikum vahehindamine, mille tulemusena arengukava ajakohastatakse.

Keskfraktsioonil on seoses selle arengukava rakendamisega tekkinud küsimusi. Nimelt, kuna arengukava oleks pidanud koostatud olema juba paar aastat tagasi, ta oleks pidanud olema valminud ja parlamendile menetluseks üle antud, siis on meil seoses sellega ministrile viis küsimust. Millises faasis on KEVAD‑e arengudokumendi koostamine? Nimelt, 2030 ei ole enam mägede taga ja kui dokument peaks kehtima üle kümne aasta, siis ilmselgelt ka see dokumendi pealkiri "Keskkonnavaldkonna arengukava 2030" ei ole enam adekvaatne. Teine küsimus on, millisel hetkel ja millisel kujul kaasatakse huvitatud osapooled arengukava KEVAD koostamisse. Millal tutvustatakse KEVAD‑e koostamise vaheetappe ning lõppdokumenti parlamendile, mis on väga oluline? Mulle tundub, et käesolevas parlamendikoosseisus on teadmisi ja soovi selle dokumendiga tööd teha. Millisel hetkel on koalitsioonil plaanis uus KEVAD‑e arengudokument kinnitada? Kas ja kuidas KEVAD‑e arengudokumendi käsitlemisel on laiemalt pandud paika "Eesti 2030" vahe-eesmärgid ning 2050. aastaks ettenähtud kliimapõhieesmärgid? Sellele arupärimisele on alla kirjutanud Riigikogu liikmed Tõnis Mölder, Vadim Belobrovtsev ja Lauri Laats. Aitäh!

Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head jälgijad! Masendav on see olukord, kus Riigikogu saadikutelt võetakse sõnaõigus ära ega lasta neil rääkida. Hiljuti siin hääletasime selle poolt või selle vastu, et me protseduurilisi küsimusi seoses päevakorraga rohkem ei teeks. Sellest mindi üle. Vähe veel: siin saalis rikutakse väga jultunult põhiseadust. Kui Eesti Vabariigi põhiseadus on jalge alla tallatud, siis meie riiki enam ei ole. Seda tegid meile need erakonnad, kes on oma koalitsioonilepingus öelnud, et koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise.

Hea kolleeg, ma korra vabandan! Kas teil on eelnõu või arupärimine ka?

Jaa, jõuan arupärimiseni.

See on siis kultuuri parandamine, kui rikutakse ka meie kodu‑ ja töökorda ehk ka põhiseaduskorda. Põhiseaduses öeldakse, et esimeses järjekorras on õigus arupärimisi ja seaduseelnõusid üle anda Riigikogu liikmel, sest temal on mandaat. Temal on paljude inimeste sõna taga. Teisena [on see õigus] Riigikogu fraktsioonil, kolmandana Riigikogu komisjonil ja alles siis valitsuse esindajal. Siin saalis rikutakse põhiseadust ja rikutakse seda jultunult.

Selle sõnavõtu lõpuks annan üle arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale maksupaketi terviklike mõjude kohta. Soovin teada koos fraktsioonikaaslaste Siim Pohlaku ja Rene Kokaga, millised on ministri hinnangul maksupaketi mõjud tema vastutusvaldkonnale, milline on mõju ministri juhitavale valdkonnale ja mis tuleneb turismisektori konkurentsivõime olulisest kahjustamisest. Meil on ka mitmed teised küsimused. Ma tänan.

Head kolleegid! Vaid pisikene repliik. Otse loomulikult ei ole mul voli öelda, mida te siin puldis räägite või ei räägi. Lihtsalt palve teile on eelnõusid või arupärimisi üle andes tutvustada ennekõike neid ja [kasutada] rohkem aega just eelnõu või arupärimise tutvustamiseks. See on minu palve. Ma ei saa piirata ega ka kavatse piirata seda, mida te selle kahe minuti jooksul siin räägite, aga see on lihtsalt minu palve. Eeldus on, et see [sõnavõtt] lõpeb ikkagi eelnõu või arupärimise üleandmisega. 

Aleksandr Tšaplõgin, palun! (Hääl saalist: "Protseduurilised küsimused!") Head kolleegid, te ei soovinud minu selgitusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Enda nimel esitan terviseministrile arupärimise olukorra kohta tervishoius. Järjekorrad arsti vastuvõtule on praegu kuus kuud ja rohkem, samas ei ole kuulda, et valitsus plaaniks olukorda lahendada. Palume vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele ministril vastata järgmistele küsimustele. Kas valitsus peab praegust olukorda normaalseks? Kui ei, siis mida on plaanis teha? Kas valitsusel on raha selleks, et suurendada tervishoiu finantseerimist? Mida saab teha selleks, et arstid ei läheks Eestist mujale? Aitäh!

Kersti Sarapuu, palun!

Austatud [ase]esimees! Head kolleegid! Esitan Madis Kallasele, regionaalministrile, arupärimise regionaalse ebavõrdsuse kohta. 

Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks. Nad otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid teenuseid. Me oleme harjunud mõtlema, et äärealadel on väljakutseid elanike arvu püsimisega, ent tegelikult seisavad samasuguste muredega silmitsi ka Eestimaa keskel asuvad omavalitsused Paide, Järva ja Türi. Omavalitsused ja riik peaksid saama koostöös leida lahendusi, kuidas panustada piirkonna arengusse ning aidata kaasa piirkonna elujõulisusele, seda lisaks töökohtade, lasteaia‑ ja koolikohtade ning kaasaegse mugava taristu loomisele.

Harjumaast kaugemale jäävate piirkondade arenguks on vaja palju ära teha, sest paraku on Eestis regionaalne ebavõrdsus senini suur. Riik on erinevate toetusmeetmete kaudu panustanud piirkondade arengusse üle Eesti, kuid Kesk-Eesti on nende toetuste saamisel küllaltki tagaplaanil. Kuigi eelmine valitsus kavandas Järvamaale ja teistele lähedal asuvatele omavalitsustele piirkondlike arengulepete ja nõukogude pilootprojekti, kus riigi ja omavalitsuste ja piirkonna ettevõtlike inimeste koostöös pannakse kokku regiooni arenguvajadused ja ‑suunad ning lepitakse ühiselt kokku, kuidas tulemusteni jõuda, on see jäänud lihtsalt sõnadeks. Jah, omavalitsused võivad kehtestada kohalikke makse juba praegu, ent nende maksude rakendamine maal on olnud keeruline. Pealegi on kohalike maksude kogumine üsna kulukas.

Annan üle hulga küsimusi ministrile, mis puudutavad just nimelt ääremaastumist ja arenguvõimalusi. Aitäh!

Jaak Valge, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lubage mul algatuseks tsiteerida ühte osa Riigikogu esimehe kõnest, mis algas kell 16.48. See kõlab järgmiselt: "Lugupeetud Riigikogu! Järgnevalt panen hääletusele ettepaneku lõpetada päevakorra kinnitamise kohta protseduuriliste küsimuste esitamine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!" Toonitan: päevakorra kinnitamise kohta. Sellest tulenevalt leian, et praeguse koosoleku juhataja tegevus kõikide protseduuriliste küsimuste lõpetamisel on ebalegitiimne.  

Lubage mul nüüd asuda eelnõu tutvustamise juurde. Selle pealkirjaks on "Sündimust kasvatavate meetmete väljatöötamisest". See on Riigikogu otsus, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seaduseelnõud, millega luuakse keskkond, mis toetab sündimuse kasvu Eestis. Ma ei jõua kogu seletuskirja teile [ette lugeda], ütlen ära põhilised asjad. Toonitan, et just Eestis oli sündide arvu vähenemine 2022. aastal kõige suurem ja seega ei päde ka peaministri standardväide, et kõiges on süüdi pandeemia või Ukraina sõda. Nimelt vähenes sündide arv Eestis 13%, mis on maailma riikide seas teadaolevalt kõige suurem vähenemine. Kui territooriumidest rääkida, siis Hongkongis ja Macaus on praegu veel suurem vähenemine, aga need pole riigid. Meie lähiriikides jäi sündimuse …

Aeg, hea kolleeg!

… kahanemine 6% ja 10% vahele. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! (Hääl saalist: "Protseduurilised küsimused!") Ma selgitan veel kord. Kuivõrd kolleeg just seda puudutas, siis selgitan veel kord. Ma olin valmis selgitama, miks ja mis asjaoludel ma [andsin sõna] sellises järjekorras. Teie seda selgitust kuulda ei soovinud. See on ka põhjus, miks ma protseduurilisi küsimusi ei võtnud. (Hääl saalist.) Head kolleegid, palun kuulake! See ei tähenda, et protseduuriliste küsimuste esitamine on lõppenud. Kui me jõuame päevakorra menetluse juurde, siis enne seda annan ma kindlasti teile võimaluse protseduuriliste küsimuste esitamiseks, et menetlemise korda selgitada. 

Andrei Korobeinik, palun!

Nii. Austatud istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Suur tänu selle haruldase võimaluse eest! Tõepoolest, me oleme toimuvat jälginud. Eelmine istungi juhataja arvas, et tal on kodukorra järgi võimalik lõpetada protseduuriliste küsimuste esitamine päevakorra kohta. Ta pani selle hääletusele, kuigi seda võimalust tal seaduse järgi ei olnud. Järgmine istungi juhataja otsustas lõpetada kõik protseduurilised küsimused ja isegi ei hakanud seda hääletusele panema. Ma ei kujuta ette, mis saab siis, kui istungit hakkab juhtima Jüri Ratas. See trend on väga-väga murettekitav. 

Sama murettekitav on olukord narkosurmadega Eestis ja selle tõttu esitame arupärimise terviseminister Riina Sikkutile. Küsimus on selles, et kuigi Eestis on kõik narkootilised ained keelatud, oleme narkosurmade reitingutes Euroopa Liidus esikohal ja maailmas hästi juhtivatel positsioonidel. Mitte mingisugust strateegiat narkosurmade vähendamiseks ei ole meil tegelikult olemas. Olukord läheb iga aastaga aina hullemaks. Ja me ei saa end isegi võrrelda teiste riikidega, sest vaatamata sellele, et mõnes riigis on kanep legaliseeritud, sureb seal üledooside tõttu suurusjärgu võrra vähem inimesi kui Eestis. Mul on terve rida küsimusi terviseministrile selle kohta, milline on Eesti riigi strateegia, mis on tulevikuplaanid ja nii edasi. Aitäh!

Ma vabandan kolleeg Andrei Korobeiniku ees, et ma oma jutuga teda võib-olla natukene segasin tema ettekande ajal, aga see oli seotud istungi läbiviimise korraga. 

Jaak Aab, palun! (Hääl saalist: "Protseduurilised küsimused! Need tuleb võtta kohe. Te ei saa seda lõppu lükata.")

Tänan, austatud Riigikogu aseesimees! Annan üle nelja Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale.

Energiakriisi ja eelmisel aastal alanud kiire hinnatõusu tingimustes on Eesti kohalikud omavalitsused suurtes majanduslikes raskustes. Elanikele kvaliteetsete teenuste osutamine ja hea elukeskkonna tagamine on pea võimatu olukorras, kus omavalitsuste reaaltulu on alates eelmisest aastast vähenenud. Erinevatel hinnangutel viivad eelmisel aastal alanud ja sellel aastal jätkunud hinnatõusud ning ka valitsuse dikteeritud teatud palgatõusud – õpetajate palkadeks riik andis raha, aga kõik teised palgad enam-vähem samale tasemele tuli omavalitsustel tõsta oma eelarvevahendite arvelt ja selleks lisaraha ei antud – selleni, et omavalitsused on sunnitud tegema valusaid kärpekavasid, mis tähendab rahvamajade, raamatukogude, maakoolide ja teiste asutuste sulgemist. Samuti tuleb ära jätta hädavajalikud investeeringud, sealhulgas aktuaalsed hoonete energiasäästuinvesteeringud. Selleks ei ole omavalitsustel lihtsalt võimekust, kuna mitusada miljonit eelarvevõimekust on kadunud ühelt poolt hinnatõusu ja teiselt poolt teatud kohustuslike kulude tõttu.

Tahame teada, kuidas koalitsioon kavatseb selle küsimuse lahendada. Mis saab omavalitsuste tulubaasist? Kas on plaanis veel sel aastal omavalitsusi lisarahaga aidata? Kindlasti tahaks teada, mis on see suur maamaksu idee. Tuletan meelde, et maamaks moodustab omavalitsuste tuludest 2–3%. Isegi kui tõsta seda maksimaalselt, annab see tuludest kümnendiku protsentides juurde. Aitäh!

Mart Maastik, palun! (Hääl saalist: "Protseduurilised küsimused kõigepealt!")

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au üle anda arupärimine kliimaminister Kristen Michalile. Teemaks on suursaarte ühendusega seotu ja ettevõtete elujõulisus nendel saartel. Teatavasti viivad meid saartele praamid, mille omanikuks on TS Laevad, ja TS Laevade puhaskasum oli 2021. aastal 6,6 miljonit ja 2022. aastal 8,2 miljonit, 24% oli kasumimarginaal. Samas üritatakse nüüd veelgi tõsta praamipiletite hinda, seda praegusel ajal, kui üritatakse veel tõsta ka majutusasutuste käibemaksu ja ka aktsiisitõus on tulemas. Ehk meie ettevõtjad, kes saartel on, pannakse eriti raskesse seisu. Kui katsuda ette kujutada, et tahaks Tartust Tallinnasse kaupa vedada, aga vahepeal on tõkkepuu ja su käest küsitakse iga sõidu eest mingi summa, pluss see, et sa pead igat sõitu ootama umbes 35 minutit kuni tund ja 10 minutit, et tõkkepuu avaneks ja auto saaks edasi sõita, siis sellest keegi aru ei saa.

Siit kolm küsimust. Kas minister kavatseb transpordi eest vastutava ministrina sekkuda TS Laevade hinnastamispoliitikasse, et elu suursaartel oleks võimalik ka edaspidi? Kuidas ta kavatseb nii sise‑ kui ka välisturistide tarbeks tagada mõistliku hinnaga transpordiühendused saartega, et sealsed ettevõtted ei oleks võrreldes ülejäänud Eestiga ebaausalt ebasoodsas seisus? Kolmandaks, kas ta toetab niigi hõreda ebaefektiivse lennugraafikuga olukorras Saaremaa ja Hiiumaa teenindamist ühe lennukiga? Alla olen kirjutanud mina. Aitäh!

Järgnevalt on järjekorras Tanel Kiik, aga mina teda kahjuks siin ei näe. (Hääl saalist: "Protseduurilised küsimused!") Siis järgmisena Jaanus Karilaid.

Head kolleegid! Mul on rõõm anda üle arupärimine kultuuriminister Heidy Purgale. Me mäletame väga hästi, et 2019 oli Jüri Ratase valitsus, kuhu kuulusid Keskerakond, EKRE ja Isamaa, ning me algatasime projekti "Jalgpallihall igasse maakonnakeskusesse". Selle programmi toel on jalgpallihallid valminud Haapsalus, Viljandis, Tartus ja Raplas. Käesoleval aastal jõutakse sama kaugele ehk ka Pärnus. Raha on eraldatud Narvale, Viimsile, Paidele, Rakverele ja Kuressaarele, kus projektid on erinevas faasis.

On elementaarne tõde, et jalgpallihall pakub talvistes tingimustes mugavaid treeningutingimusi mitte ainult tõsisematele harrastajatele, vaid ka kooliõpilastele ja teiste spordialade harrastajatele. Kultuuriministeeriumi 2022. aasta uuringust selgub, et väheaktiivsed on 57% õpilastest ja ligi 60% täiskasvanutest. Elementaarne tõde on, et Eesti vajab ka liikumispööret, süsteemset liikumisharjumuste muutmist. Piisav liikumine on üks lihtsamaid viise, tagamaks hea tervis. Islandi jalgpallihallide positiivset näidet me teame kõik. Samamoodi, kui me vaatame Soomet, Rootsit ja Norrat, saame aru, et jalgpall on aastaringne spordiala, sõltumata sealsetest keerulistest looduslikest tingimustest. Seoses sellega on meil vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele kolm küsimust kultuuriministrile. Jaanus Karilaid, Ester Karuse, Andre Hanimägi, Tanel Kiik ja Jüri Ratas on selle arupärimise koostanud.

No nii, head kolleegid! Nüüd on näha ka see, mis juhtub selle inimesega, keda parasjagu saalis ei ole, et kuhu ta [järjekord] nihkub. Eile ma seda selgitasin ja õnneks oli mu selgitus väga täpne. Kui arupärimise esitajat ei ole saalis, siis ta sel hetkel sõna ei saa, võetakse ette järgmine, aga ta ei nihku nimekirjas kuskile lõppu ega kao nimekirjast. Nii et Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Vaata, kui hea, et nüüd sai see eksperiment pooltahtlikult tehtud ning teie ja meie ühine mure lahendatud: sõnast ilma ikkagi päris ei jäeta. Seegi hea. 

Minu arupärimine puudutab peretoetuste ja vanemahüvitise süsteemi. See on suunatud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja lähtub tegelikult paljuski koalitsioonilepingust. Oleme kindlasti seisukohal, et riigil tuleb välja töötada terviklik rahvastiku‑ ja perepoliitika ning pöörata senisest enam tähelepanu noortele paindlike lahenduste pakkumisele töö‑ ja pereelu ühitamisel. Sündimuse tõusu eelduseks on nii laste ja vanemate heaolu kaitsev õigusruum, paindlikum vanemahüvitise süsteem, piisavad laste‑ ja peretoetused kui ka vajalike teenuste, nagu lastehoid, haridus, tervishoid, tugiteenused ja nii edasi, kättesaadavus. 

Koalitsioonilepingu tegevusprogrammis on sel teemal järgmine punkt. Tsiteerin: "Viime läbi erinevate peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi, et parandada toetuste ja teenuste eesmärgipärasust." Eeltoodust tulenevalt palumegi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalol vastata järgmistele küsimustele. 

Esiteks, milline on valitsuskoalitsiooni planeeritava peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi ulatus? Kas see hõlmab ainult riiklikke toetusi ja teenuseid või ka kohalike omavalitsuste pakutavaid? Teiseks, kes on viidatud analüüsi läbiviijad? Kas selle koostamise protsessi kaasatakse lisaks erinevatele ministeeriumitele ja riigiasutustele ka kohalikke omavalitsusi, tööandjaid ja ametiühinguid ning kodanikuühendusi? Kolmandaks, mis ajaks peretoetuste ja vanemahüvitise analüüs valmib ning kas selle põhjal koostatakse ka edasine tegevuskava vajalike muudatuste elluviimiseks? Neljandaks, mida peetakse silmas toetuste ja teenuste eesmärgipärasuse parandamise all? Kas valitsuskoalitsioon on seisukohal, et kehtiv süsteem ei ole eesmärgipärane? Viimaseks, kas minister ei leia, et Vabariigi Valitsus peaks võtma tagasi perehüvitiste seaduse eelnõu 17 ning ära ootama valitsusliidu tegevusprogrammis kokkulepitud peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi valmimise edasiste sammude otsustamiseks? 

Aru pärivad Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Kersti Sarapuu. Aitäh!

Head kolleegid! Lihtsalt informeerin, et vahepeal on minu lauale saabunud protest, mis tegelikult on suunatud Riigikogu juhatusele, mitte juhatajale. Aga lihtsalt informeerin teid. Sellele on alla kirjutanud Helle-Moonika Helme, fraktsiooni aseesimees. Kordan veel kord, et üldjuhul saab proteste esitada juhatajale, aga see protest on kirjutatud Riigikogu juhatusele. Ilmselt läheb see juhatuse töölaule. Sellist vormi küll otseselt ükski säte ette ei näe, aga otse loomulikult juhatus menetleb ka sellises vormis tehtud avaldusi. Head kolleegid! Kuivõrd Riigikogu esimees on teatanud, et ta soovib kokku kutsuda Riigikogu juhatuse kell 17.55, siis võtan juhataja vaheaja pool tundi. Istung jätkub kell 18.21.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, vabandan teie ees! Kuna juhatuse koosolek jätkub, siis võtan veel juhataja vaheaja 20 minutiks. Rohkem ma ei kavatse vaheaegu enam võtta, nii et istung jätkub kell 18.41.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Jätkame Riigikogu täiskogu istungit. Nimelt, juhatus arutas, kuidas Riigikogu saaks täita ühte oma põhirolli, mis põhiseaduse §‑st 65 tulenevalt on seaduste ja otsuste vastuvõtmine. Me terve eelmine nädal ei jõudnud ühegi eelnõu menetlemiseni, mistõttu juhatuse liikmed Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi tegid juhatuse koosolekul ettepaneku lõpetada tänaseks eelnõude ja arupärimiste üleandmine. 

Ma nüüd selgitan kõigepealt, mis on Lauri Hussari ja Toomas Kivimägi selle seisukoha või ettepaneku põhjendus. Eelnõude algatamine ja arupärimiste esitamine on väga oluline Riigikogu liikme põhiseadusega tagatud õigus. Samas ei tohi arupärimisõigus takistada Riigikogu muu töö tegemist. Seda on rõhutatud ka värskelt ilmunud põhiseaduse kommentaarides, kus on öeldud: "Samas aga peab arvestama, et arupärimisõiguse kasutamine ei areneks parlamentaarsele süsteemile ebakohaseks väärvormiks. See tähendab, et arupärimisõigus ei tohiks kaasa tuua võimalust koormata parlament arupärimistega üle, nii et parlament ei suudaks täita teisi talle PSiga pandud funktsioone." Kordan veel kord, et see sõnastus on üsna värskelt välja antud põhiseaduse uutes kommentaarides. Riigikogu täiskogu istung on põhiseaduse kohaselt Riigikogu kui kollegiaalorgani põhiline töövorm. Istungitel arutab ja otsustab Riigikogu avalikult tema pädevuses olevaid asju. Riigikogu istungi sisuline toimumine Riigikogu poolt kinnitatud päevakorra järgi on kaalukas väärtus, mis tagab Riigikogu töö efektiivse korraldamise ja annab Riigikogu liikmetele võimaluse osaleda selles Riigikogu töövormis. Olukorras, kus eelnõude ja arupärimiste üleandmise õiguse kasutamise tulemusena ei ole Riigikogu nädala jooksul saanud tegeleda istungil oma muude ülesannetega, sealhulgas arutada istungi päevakorras olevaid päevakorrapunkte, on Riigikogu kui terviku huvides põhjendatud astuda samme, et leida tasakaalu erinevate õiguste vahel ning et Riigikogul oleks võimalik täita kõiki oma ülesandeid. Riigikogu tööd korraldab Riigikogu juhatus. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkt 18 annab Riigikogu juhatusele õiguse otsustada seaduses reguleerimata protseduuriküsimusi. Kuna Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses ei ole regulatsiooni, mis tasakaalustaks eelnõude algatamise ja arupärimiste esitamise õigust selliselt, et istungil oleks võimalik päevakorras olevaid teemasid arutada, siis saab seda käsitleda seadusega reguleerimata protseduurilise küsimusena. Seetõttu on juhatuse kaks liiget otsustanud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 lõike [2] punkti 18 alusel teha ettepanek lõpetada tänaseks eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine. 

See on Lauri Hussari ja Toomas Kivimägi põhjendus ja selgitus selle ettepaneku kohta, mille me juhatuse koosolekul tegime. Aga juhatuse kolmas liige, hea kolleeg Jüri Ratas, ei nõustu nende põhjendustega ja tema seisukoht on järgmine. Tsiteerin: "Mina ei ole sellise küsimuse hääletamisega nõus. Ei ole selle normi mõte, see on liiga lai tõlgendus. Nii võime igasuguseid asju hakata hääletama, kuni absurdsusteni. Seda ei ole üldse alust panna hääletusele." See on juhatuse liikme Jüri Ratase seisukoht. See tähendab seda, et juhatus konsensust selles küsimuses ei saavutanud ja seetõttu tuleks panna juhatuse kahe liikme ettepanek hääletusele. 

Aga nüüd, head kolleegid, see on koht, kus ma avan võimaluse protseduurilisteks küsimusteks, aga seda üksnes selle juhatuse vastava ettepaneku hääletamisega seonduvalt või ühe või teise seisukohaga seonduvalt. Kas selle kohta … Ma veel kord palun, et selle kohta, kõiki muid protseduurilisi küsimusi ma valmis vastu võtma ei ole. Kui aga selle hääletamise protseduuri kohta, siis palun! 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Ma kohe jõuan oma küsimusega selle otsuse juurde, millest te kõnelesite, aga ma ikkagi küsiks protseduurilise küsimuse. Mis alusel te praegu keeldute võtmast vastu kõiki muid protseduurilisi küsimusi? Kui me oletame – kas või oletame –, et see Lauri Hussari varem tehtud hääletus oli legitiimne, mille tõttu ta ei võta vastu protseduurilisi küsimusi päevakorra kinnitamise kohta, siis pole ju praegu mitte mingisugust alust mitte võtta vastu muid protseduurilisi küsimusi. Ma kõigepealt tahaks vastust selle kohta, mis alusel te praegu jätate muud protseduurilised küsimused kõrvale. 

Teiseks ma küsin või ütlen või toon näite, et kui Jüri Ratas ütles, et see võib tõlgendamisruumi viia väga laiaks, siis tõesti, mina selle järgi pakun välja äärmusliku näite, et varsti võib hakata hääletama selle üle, kas Riigikogu üldse võtab eelnõusid ja arupärimisi vastu või tulevad need kõik valitsusest. Põhimõtteliselt viib see selle mänguruumi nii laiaks, et kes lõpuks ütleb, kus see piir siis on? Mina küll näen, et see on praegu väga ohtlik pretsedent.

Hea kolleeg! Ma olen juristina tõepoolest täiesti veendunud, et selline mandaat ja volitus on juhatusel olemas. Veel kord: Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkt 18 on väga selge. Siin ei ole kahtlust, head kolleegid, et see on reguleerimata küsimus. See, millised tagajärjed sellel võivad olla – loomulikult, siin võib teie märkus olla ka asjakohane. Aga saage aru, juhatus on teinud, vähemalt juhatuse kaks liiget on teinud sellise ettepaneku üksnes tänase istungi kohta. Me ei ole teinud kaugemale ulatuvaid otsuseid. Aitäh! 

Andrei Korobeinik, palun! Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Te kõigepealt täpsustasite küll, et see konkreetne otsus, mis ka minu hinnangul läheb vastuollu Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega ja kindlasti läheb vastuollu kõikvõimalike Riigikogu saalis alates Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest kokkulepitud ja kokkuleppimata tavadega, kehtib ainult tänase kohta. Aga kas te annate endale aru, nii teie kui ka Riigikogu juhatus kollektiivselt, et sarnase jõumeetodi rakendamine võib tähendada seda, et meil tuleb sisuliselt iga viimnegi Riigikogu istung hakata sarnaseid hääletusi korraldama ja Riigikogu juhatus peab siis eraldi kogunema, mis sisuliselt tähendab Riigikogu töö tavapärase rütmi täielikku kadumist ja suhteliselt kiiresti ka opositsiooni … (Hääled saalis.) Kas tohin lõpetada?

Palun vaikust! (Helistab kella.)

Ausalt öeldes, kui koalitsioonisaadikuid [ei olnud] saalis, oli oluliselt rahulikum teiega debatti pidada. Aga ma jätkan.

Kas te kaalusite Riigikogu juhatuses ka alternatiivset ettepanekut, et näiteks tulla vastu opositsioonierakondade esitatud ettepanekule võtta see punkt välja, leida mingi kompromiss, et jätkata sellist normaalset, tavapärast töörütmi ilma Riigikogu juhatuse ja hiljem suure saali otsusteta, mis suure tõenäosusega pärast ka veel kohtus vaidlustatakse ja mille pikaajalisemad tagajärjed alles lahti rulluvad ja mida me ei oska keegi lõpuni hoomata? Kas selline alternatiivne arutelu oli ka teil juhatuses või oli kõik sirgjooneline, et hääletame ja tugevamal on õigus?

Aitäh! Loomulikult me arutasime taas kord nii-öelda võimaliku poliitilise kokkuleppe saavutamist, aga tõepoolest väljendasin mina, küll ühe juhatuse liikmena, seda seisukohta, et koalitsiooni valmisolek ja vastutulek on ennekõike menetluslike protseduuride osas. Kordasin ka seda, et kuna see oli opositsiooni üks põhiootus, et ei saa menetleda piisavalt, ei ole piisavalt aega selleks, et näiteks maksupaketi eelnõusid arutada, siis see oli koalitsiooni vastutulek opositsioonile, me lahutasime selle [eelnõu] neljaks tükiks. Piltlikult öeldes on täna neli korda rohkem aega nende maksueelnõude arutamiseks võrreldes sellega, mis algselt oli. Ehk koalitsioon on oma menetlusliku kompromissettepaneku teinud ja teie arvamust kuulda võtnud.

Teiseks see, mis puudutas kolleeg Jüri Ratase ettepanekut. Ma arvan, et mul on voli seda öelda, et tema ettepanek oli alguses taas kord vanematekogu kokku kutsuda ja arutada selle poliitilise punnseisu lahendamist. Aga mina olin mõnevõrra skeptiline, kuna vanematekogu on päris mitmel korral koos käinud ja me kuskile jõudnud ei ole.

Siis oli Jüri Ratasel teine ettepanek, et äkki võiks koguneda erakonnajuhid, parlamendis esindatud erakondade juhid. Ma olin seda meelt, et kui, siis pigem see, sest vanematekogu on [probleemi] juba arutanud ja kokkulepet saavutatud ei ole. Aga kas see toimub või mitte, see ei ole minu otsustada, mina ei ole erakonna esimees. Jüri Ratas juhatuse koosolekul selle ettepaneku tegi.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma ei saa kuidagi olla nõus kõigepealt sellega, millele te vastuses viitasite, justkui te selle kobarseaduse või maksuseaduste aruteluga oleksite opositsioonile vastu tulnud. See oli väga häbematu käitumine, ma julgen öelda, koalitsioonisaadikute poolt, et maksukobar jagati neljaks ja samal päeval, kui see üle anti, alustati kiirmenetlust. Kusjuures, juhin tähelepanu, erakorraline rahanduskomisjoni istung kutsuti kokku, ilma et opositsioonisaadikud oleks seda teadnud. Samal ajal toimus vanematekogu. Osad rahanduskomisjoni liikmed ei saanud üldse sinna osalema minnagi. Näiteks, Martin Helme rahanduskomisjoni liikmena osales samal ajal vanematekogu istungil ja meie esindaja rahanduskomisjonis Aivar Kokk viibis sellel hetkel Tartus. Niisugusel kujul te menetlesite selle ära, kiirkujul. Sellel nädalal ei suutnud rahanduskomisjon päevakorda kinnitada, mõni minut hiljem tuldi uuesti kokku. Juhin tähelepanu: mõni minut hiljem. Ei olnud isegi väärikust, et järgmisel päeval kokku tulla ja kinnitada nädala päevakord, kinnitada töökord. Rääkida siin vastutulekust ja sellest, et nüüd on neli korda rohkem aega – see on anekdoot. Väga häbematu, ütleme, koalitsioonisaadikute poolt on see, mida te nüüd siin olete teinud, ja esitate seda justkui mingisuguse kompromissina.

Aga ma tulen oma protseduurilise küsimuse juurde. Ka mina olen seda meelt, et juhatus ületab sellega ja on juba ületanud oma volitusi. Aga juhatuse otsust õnneks ei olnud, kuna üks juhatuse liige ei olnud sellega nõus. See on ülimalt lai tõlgendus, see on ülimalt lai tõlgendus, mida võib laiendada absoluutselt kõigele. Kodukord sätestab näiteks ka, et kui siin päevakorras kokku ei lepita, kui, ütleme, hääletustulemus oleks olnud selline, et me ei kinnita nädala päevakorda, siis, nagu on väga selgelt kodu‑ ja töökorras kirjas, asutakse läbirääkimistesse fraktsiooniga. Vaat see on analoogia, mis tuleb lahendada. Läbi räägitakse nii kaua, kuni suudetakse päevakorras kokku leppida. Meil on ju vaidlus ainult ühe päevakorrapunkti üle ja me oleme juba teist nädalat selle taga kinni. Terve mõistus ütleb, et võtame aja maha sellesama ühe päevakorrapunkti asjus ja vabastame Riigikogu kõikide teiste päevakorrapunktide aruteludeks. Opositsioon on seda korduvalt deklareerinud. Aga ei, te soovite oma jäiga hoiakuga just nimelt ajada ummikusse kogu Riigikogu töö ja nüüd väljute seaduse raamidest. Ma protestin selle. 

Ma veel kord küsin: kas teil oli ka arutusel see ettepanek, et võtta välja päevakorrast, kas või läbirääkimiste tulemusena, perehüvitiste [seaduse] eelnõu ja minna edasi kõikide ülejäänud päevakorrapunktidega, kus Riigikogus valitseb konsensus? Neid ülejäänud päevakorrapunkte me saame arutada.

Aitäh, hea kolleeg! Väga põgusalt oli sellest juttu, konkreetselt seda ettepanekut ka ei olnud. Samas, teistpidi nii-öelda võimalus selle kompromissi saavutamiseks saab olla ikkagi siin saalis eelnõu esimese lugemise järel. Sa oled väga hästi kursis, et peale seda on võimalik teha muudatusettepanekuid, peale seda on komisjoni [istung], peale seda on kaasamine. See on see koht, kus me saame selliseid kompromisse teha, mitte kuskil nurga taga. See võimalus on alati olemas iga eelnõu juures. 

Head kolleegid, ma võtan need protseduurilised küsimused, mis on ekraanil, ja rohkem ei võta selle punkti juures. Henn Põlluaas, palun!

Austatud [ase]esimees! Te peate võtma kõik, te ei saa teha mingisugust valikut. Ma pean tõdema, et ausalt öeldes niivõrd jõhkrat meie töö‑ ja kodukorra seaduse rikkumist ja opositsioonist ülesõitmist ja parlamendiliikmete suukorvistamist ei ole taasiseseisvumise ajal veel nähtud. See mingisugune kommentaar, mis te siin põhjenduseks tõite, kuidas on võimalik lõpetada arupärimiste ja eelnõude vastuvõtmine, justkui mingisugused teised eelnõud oleksid märksa olulisemad – noh, see on ju täiesti naljanumber. Täiesti selgelt see kommentaar, mis te siin välja tõite, on ju poliitiline tellimus. Nädal aega tagasi ei oleks mitte keegi tulnud selle peale, et midagi sellist üleüldse formuleerida ja kirjutada, sest sellisel viisil ei ole obstruktsiooni varem tehtud. See on koalitsiooni tänaseks päevaks tellitud mingisugune soperdis, millel puudub igasugune legaalne alus. Me peame lähtuma enda töö‑ ja kodukorrast, mitte mingisugustest koalitsiooni soovidest siin Põhja-Koread luua. 

Mind väga huvitab, kes on sellise kommentaari autorid, millal see telliti ja kuidas see tekkis. See annaks meile vähegi pilti sellest, mis on tänase koalitsiooni tagatubades toimumas.

Aitäh, hea kolleeg! Veel kord: me tegutseme Riigikogu kodu‑ ja töökorra järgi. Selle analüüsi tellis Riigikogu esimees. Siin on natuke liiga vähe rõhutatud seda, et see vastus saabus üheaegselt nii Lauri Hussarile, Toomas Kivimägile kui ka Jüri Ratasele, kõigile kolmele juhatuse liikmele üheaegselt. Me ei teinud seda kellegi selja taga, mingit tellimust ei olnud. Hea kolleeg Henn Põlluaas! Kui sa tahad seda öelda minu viidatud põhiseaduse kommentaaride kohta, siis andke andeks, aga kui te ütlete, et me oleme Uno Lõhmusele andnud nii-öelda tellimuse, siis see ei kõla nagu liiga väärikalt. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! See, kuidas teie ja Lauri Hussar olete täna siin käitunud, on pretsedenditu. Te ei ole siin oma, kuidas ma ütlen, tööülesannete kõrgusel olnud. Te ei ole siin mitte ainult koalitsiooni esindajana, teil mõlemal, teil ja Lauri Hussaril on kohustus seista kõigi Riigikogu liikmete õiguste eest. Meil on muu hulgas anda üle arupärimine õiguskantslerile just tänast silmas pidades. 

Tulen tagasi selle juurde, mida te juhatuses arutasite. Ma saan aru, et kaks juhatuse liiget olid ühel meelel ja üks juhatuse liige jäi eriarvamusele. Ma saan aru, et sellega seoses te panete praegu Riigikogu liikmete sõnavabaduse hääletusele. Kaks juhatuse liiget on Riigikogu liikmete, opositsiooni suukorvistamise ja diktatuuri poolt ning üks juhatuse liige pooldab demokraatlike protseduuride jätkumist. Kui te panete selle hääletusele, siis kas võimalik hääletustulemus peegeldab seda olukorda, kuhu me riigina oleme suundumas?

Aitäh, hea kolleeg! Mul on natukene valus kuulata, et te süüdistate koalitsiooni opositsiooni suukorvistamises. Terve eelmise nädala – terve eelmise nädala! –, ma ei tea, kas neid tunde oli 50 või 60, rääkis ainult opositsioon, olgu need protseduurilised küsimused, olgu need eelnõud, olgu need arupärimised. Vabariigi Valitsuse esindajat ei lastud kolme ööpäeva jooksul pulti, et ta saaks anda üle eelnõusid. Teiseks, loomulikult on teil õigus, et me oleme harjunud sellega, et arupärimist saab esitada ainult valitsuse liikmetele või peaministrile, aga on õigus esitada ka õiguskantslerile, riigikontrolörile, ka Eesti Panga Nõukogu esimehele ja juhatuse esimehele. Nii et selles mõttes see voli on laiem. Otse loomulikult on homme taas kord võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi, sealhulgas teie viidatud arupärimist. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul õnnestus nädalavahetusel külastada Pärnut. Teie olete ka pärnakas ja hästi palju Pärnuga seotud. Teate, mis ma tähele panin? Pärnu oli kuidagi inimtühi. Tegelikult on mul kahju, et ma ei saanud täna üle anda ühte arupärimist, mis oleks juhtinud tähelepanu sellele, mis olukord meil majanduses on.

Aga kui me räägime tänasest olukorrast, siis peab kasutusse võtma Vana-Kreeka mütoloogia tegelased ja nimelt Pandora. Teatavasti oli Pandora uudishimulik naine, kes avas anuma ehk Pandora laeka. Selgus, et seal on peidus loendamatu hulk nuhtlusi, muresid, õnnetusi, mida inimsugu varem ei tundnud: kurjus, nälg, vihkamine, haigused, kättemaksuhimu ja nii edasi. Kui ta sellest aru sai, siis ta sulges selle Pandora laeka, aga siis oli juba hilja. Lootus oli see, mis jäi sinna laekasse.

Ma arvan, et alates tänasest päevast me võime ka Riigikogus rääkida ühe laeka avamisest, küll aga mitte Pandora laeka, vaid Lauri ja Toomase Pandora laeka avamisest. Ma tahan juhtida tähelepanu, et selle laeka avamine ei too meile kindlasti õnne. Valitsused vahetuvad, Riigikogu liikmed vahetuvad, aga see pretsedent, mis täna loodi, jääb. Nii nagu ma esimesel hääletusel, mille viis läbi Riigikogu esimees, ei osalenud, nii ma täpselt samamoodi ei osale ka sellel hääletusel. See võiks küll stenogrammi kirja minna, et kuna need on ebaseaduslikud hääletused, seetõttu Lauri Laats ei hääletanud.

Aitäh, hea kolleeg! Ma usun, te kõik saate aru, et ka selline ettepanek juhatuse kahe liikme poolt on millegi tagajärg. See on millegi tagajärg, see ei ole meie soov ega tahe ega initsiatiiv. Samas, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus tõepoolest annab meile selle volituse. Loen veel korra ette § 13 "Riigikogu juhatuse ülesanded" lõike 2 punkti 18: "[Riigikogu juhatus] otsustab käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimused." See on sada protsenti see, mida me õige pea hakkame hääletama.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Täna me oleme näinud siin, kuidas te piirate opositsiooni ja teisitimõtlejate sõnavabadust ehk te eirate ja rikute seadusi, sealhulgas põhiseadust. Te teete oma seadusi ja tõlgendate neid meelevaldselt, nii kuidas teile sobib. Nüüd te siis teatate, kuidas teie ainult ühe juhatuse liikmega ehk teie koalitsioonipartneri Lauri Hussariga nii otsustasite. Küsimus on: kas järgmisena pannakse teie ja Lauri Hussari poolt hääletusele see, et hääletada Riigikogust välja tülikad opositsiooniliikmed?

Aitäh, Kert Kingo! See ei olnud protseduuriline küsimus. Kellelgi selliseid kavatsusi ei ole ega saagi olla. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kuulasin teie viidet sellele normile, mille alusel te lõpetate arupärimiste ja eelnõude vastuvõtmise. See norm on sisustatud järgmiselt: Riigikogu juhatus otsustab käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimused. Nüüd ma rõhutan, et tegemist on reguleerimata protseduuriküsimustega. Keerame natuke lehte edasi. Protseduuriküsimused, nagu ma mäletan, otsustasite te ka ära lõpetada. Paragrahv 74 räägib protestide ja küsimuste esitamisest ning sellest, et Riigikogu liikmel on õigus seda teha. Saate aru, neil on õigus seda teha. Antakse käega märku sellest soovist ja istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamatult. See väide selle kohta, mida te tegite protseduuriliste küsimustega, on tegelikult ainetu, sest need on reguleeritud, see ei ole reguleerimata protseduuriküsimus. 

Edasi, läheme siis eelnõude vastuvõtmise juurde. Siin on konkreetselt kirjas, millal võetakse eelnõud ja arupärimised vastu. See ei ole reguleerimata küsimus. See tähendab omakorda seda, et te olete jämedalt rikkunud Riigikogu kodu‑ ja töökorda. Seoses sellega ma sooviksin saada praegu seda juhatuse otsust – edastage see ka kõigile parlamendiliikmetele kirjalikult –, sest raudselt läheb see Riigikohtusse õiguslikku analüüsi, et tõestada seda, et teie juriidiline analüüs – ma ei tea, kust kohast te selle tellisite – on seadusvastane.

Aitäh, hea kolleeg! See on kindlasti teie õigus kohtusse minna, kui te selle otsusega rahul ega nõus ei ole. Aga kordan veel kord, kolleegid, et protseduuriline ei ole üksnes see võimalus, millal või kus üle anda, protseduuriline on ka see, kui kaua [saab üle anda]. Meil väga paljud asjad, enamus asju on reguleeritud: ettekandeks on aega 20 minutit, sõnavõtuks on aega 5 minutit, küsimuseks on aega 1 minut, eelnõude ja arupärimiste esitamisel on aega 2 minutit. Ka aeg on üks oluline komponent protseduurilise küsimuse juures. On täiesti mõistetav, et see on just see koht, kus Riigikogu juhatusel on voli seda reguleerida, kuna eelnõude ja arupärimiste üleandmise aega ei ole fikseeritud. 

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Te kirjeldasite üsnagi lakooniliselt ära selle Riigikogu juhatuse arutelu, mis antud hääletuseni viis. Juhtisite tähelepanu iseenesest tõesele [asjaolule], faktile, et iga samm on millegi vastusamm. Te kirjeldate teie ettepandud, Riigikogu juhatuse kahe kolmandiku ettepandud ettepanekut vastumeetmena. Ma peaks küsima teilt ka teistpidi: kas te ei leia, et ka Riigikogu opositsiooni tegevus eelmisel nädalal oli omakorda vastusamm millelegi, millega valitsusliit on algust teinud? Pean silmas teatud tegevuste, teatud seaduseelnõude algatamist, milleks ei ole rahvalt mandaati küsitud ja mida printsiibis on raske mõistlikuks pidada. Enne valimisi midagi suurendatakse, pärast valimisi vähendatakse ja nii edasi. 

Ma toon teile ühe näite ka, kui te lubate. Mul oli ka au olla minister, mitte väga ammu, üle kolme aasta ja siis oli ka selliseid seaduseelnõusid, selliseid teemapunkte, mida üks või teine või kohati ka mitu opositsioonierakonda mõistlikuks ei pidanud. Päris tihti me tegime muudatusi, vahepeal loobusime mõnest seaduseelnõust just nimelt seetõttu, et oli näha, et sellele on lihtsalt liiga tugev vastuseis. Pidasime mõistlikuks leida mingi alternatiiv ja otsida kompromissikohta. Minu küsimus on selles, kas kogu selle arutelu käigus – ka viidates minu väljatoodule, et ka opositsiooni tegevus obstruktsiooni algatamisel on ju vastusamm mingisugustele koalitsiooni tegevustele – te vaatasite vähemalt korra tagasi ka varasemale 30 aastale, et kuidas on tavapäraselt obstruktsiooniolukordi lahendatud ja kui palju on selliseid valitsuse algatatud seaduseelnõusid, mis on kas tagasi võetud, ümber tehtud, mida on muudetud, just nimelt tulenevalt opositsiooni survest, mitte mindud neid nii-öelda jõuga, seadusvastaselt Riigikogu saalis maha hääletama, mõeldes nii, et eesmärk pühitseb abinõu, saame selle asja kaelast ära ja küll siis järgmised neli aastat vaatame.

Aitäh, hea kolleeg! Veel kord: kompromisside otsimise koht demokraatlikus riigis on see saal siin eelnõu menetluse käigus, peale esimest lugemist. See on see koht, kus avalikult otsida kompromisse, teha muudatusettepanekuid, läbi rääkida. See kõik seisab meil ees. Paraku ei ole te meile selleks võimalust andnud. Teiseks, hea kolleeg Tanel, sa tead ka ise, et ega siis vähemus ei saa dikteerida enamusele seda, mida see nii-öelda tohib teha või mida see ei tohi teha. Aga otse loomulikult, valitsuskoalitsioon on avatud kõikide eelnõude puhul läbirääkimistele ka opositsiooni esindajatega. Kindlasti, häid muudatusettepanekuid, mis on ka rahaliselt vastuvõetavad, kaalutakse väga põhjalikult ja mõned neist saavad ka seaduse osaks. 

Helir-Valdor Seeder, viimane protseduuriline küsimus.

Hea juhataja! Sa oled kogenud poliitik ja saad ju väga hästi aru, et kui see praegune hääletus peaks ka toimuma, ei ole see selle olukorra lahendus, selle poliitilise vastasseisu lahendus. Kehtiva seaduse nii lai tõlgendus, mis ilmselgelt väljub seaduse raamest, võimaldab langetada otsuseid ja hakata siin hääletama näiteks selle üle, kui me ühtedele või teistele arupärimistele ei pea vajalikuks ja otstarbekaks vastata, ühtesid või teisi seaduseelnõusid ei pea otstarbekaks menetleda ja nii edasi. See ei ole lahendus. Sa pakud praegu saalile võimalust, et pärast esimest lugemist ongi parlamendis läbirääkimiste koht. Oh ei, parlamentaarne demokraatia on palju laiem, see algab ammu enne esimest lugemist. Sellist võimalust, et pärast esimest lugemist leida kompromiss, praegune koalitsioon meile kindlasti ju ei võimalda, [võin öelda] nendesamade näidete põhjal, mida siin on toodud. Ma tuletan meelde, et nii maksuseaduste kui ka sellesama perehüvitiste seaduse puhul, mille üle praegu vaidlus käib, tehti menetluslikud otsused komisjonides juba enne, kui need eelnõud olid üldse Riigikogule üle antud. Seda kodu‑ ja töökorra seadus üldse ette ei näegi. Aga juba see menetluse algus näitab, et teil ei ole mitte mingisugust soovi sisulist arutelu avada. Ma ei lähe siin tagasi valitsuse juurde, kes tegelikult ei kaasanud sihtrühmasid, rikkus enda kehtestatud õigusloomereegleid ja nii edasi. Ma tuletan meelde, Toomas, sulle, kui sa ei tea, kuigi juhatuse liikmena ilmselt oled sa kursis, et sotsiaalkomisjon on sellesama perehüvitiste eelnõu puhul teinud juba ära otsuse teise lugemise kohta, ilma et meil oleks esimene lugemine siin saalis toimunud. Ja sa räägid meile tõsimeeli, et pärast esimest lugemist on avatud arutelu, kuigi opositsioon on relvitu ja te võite ka veel lisaks sellele eirata muudatusettepanekuid ja lihtsalt usaldushääletusega üle sõita. See ei ole tõsiselt võetav jutt. Meie, kes me siin saalis istume, saame kõik väga hästi sellest aru. Karjapoissi ei ole ju mõtet teha. 

Seetõttu on mul tõsine ettepanek ja palve lähtuda selles olukorras kodu‑ ja töökorra seadusest, lubada praegu esitada eelnõusid ja arupärimisi ning paralleelselt otsida seda poliitilist kompromissi, mis on võimalik. Eelmises Riigikogu koosseisus, tuletan meelde, sellesama perehüvitiste eelnõu puhul me saavutasime kompromissi, millega kõik erakonnad olid nõus, olles eelnevalt olnud täiesti erinevatel seisukohtadel. See võttis aega, tõsi, see võttis aega peaaegu aasta. Aga nädalaga ei peagi seadused valmima, hea kolleeg.

Aitäh, hea kolleeg Helir! Ma olen sinuga nõus selles, et see ei ole lahendus sellele poliitilisele vastasseisule, mis on tekkinud. See ei ole lahendus, sest see ei ole esimene ega viimane eelnõu, millest me räägime, mis täna menetluses on ja mille me päevakorda kinnitasime. See ei ole esimene ega viimane, sellega ma olen nõus, aga kõige muuga paraku siiski mitte. Mul ei ole alust ega õigust kommenteerida, ma ei tea selle menetluse korda, mismoodi ja kuidas üks või teine komisjon on otsuseid langetanud. Aga isegi kui need menetluslikud otsused on tehtud enne, ei vähenda see sendi eestki, ühtegi sekundit ega minutit selle menetlemise aega siin saalis. Mitte ühte minutit ka ei vähenda seda. See on see koht, kus me arutame seda esimese lugemise käigus. See ei vähenda ühte minutit ka. Veel kord: head kolleegid – ma nüüd panen oma renomee kaalule –, ma olen täiesti veendunud, et juhatusel on see volitus olemas. 

Head kolleegid! Lõpetan protseduuriliste küsimuste vastuvõtmise. Enamik neist ei olnudki need, mida ma tegelikult ootasin, aga mitmed ka olid.

Läheme nüüd selle hääletuse juurde. (Hääled saalis.) Me lähme juhatuse otsuse hääletuse juurde. Kas keegi soovib vaheaega enne hääletust? Palun seda selgelt ja kõlavalt mikrofoni öelda. Helle-Moonika Helme, palun! Palun mikrofon Helle-Moonika Helmele!

Aitäh just mulle sõna andmast! Seoses sellega kasutan seda võimalust ja võtan enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Aitäh, hea kolleeg! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Enne, kui me läheme hääletuse juurde ... Head kolleegid, palun vaikust! Enne, kui me läheme hääletuse juurde, informeerin teid, et istungi juhatajale on laekunud protest – küll mõnda aega tagasi, kui olla täpne – Helle-Moonika Helmelt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimehelt, ja see kõlab järgmiselt: "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitab protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses protseduuriliste küsimuste mittelubamisega istungil. Palume kutsuda kokku Riigikogu juhatus Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse rikkumise arutamiseks." Kui nüüd alustada lõpust, siis juhatus koguneb homme, nii et juhatus saab siis seda ettepanekut ka arutada. Aga praegu ei ole juhatust kokku kutsutud ja ma olen seda meelt, et juhataja on käitunud vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.  

Läheme nüüd hääletuse juurde. (Hääled saalis.) Panen hääletusele juhatuse liikmete Lauri Hussari ja Toomas Kivimägi ettepaneku lõpetada tänasel, 15. mai istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääled saalis. Helle-Moonika Helme kohalt: "Bolševism on siin saalis. Bolševism! Laske maha! Tõesti, laske maha!")

Head kolleegid! Selle otsuse poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0 ja ei osalenud 41 Riigikogu liiget. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine tänasel istungil on lõppenud.  

Nüüd veel informatiivselt, et olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud 2 eelnõu ja 11 arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. 

Veel ka teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste toetusrühmade asutamise koosolekud: Lääne-Virumaa toetusrühm, kokkukutsuja Evelin Poolamets, ja Eesti ajaloo toetusrühm, kokkukutsuja Jaak Valge.

Aitäh, head kolleegid! Annan juhatamise üle Lauri Hussarile.

Lugupeetud Riigikogu, jätkame praegust istungit. (Hääled saalis.) Palun, Helle-Moonika Helme, teil on soov anda üle protest! (Hääled saalis. Helle-Moonika Helme kohalt: "Jaa, minul on protest …" Kert Kingo kohalt: "Moonika, tule oma kohale. Moonika, tule räägi koha pealt, ole hea!" Hääled saalis.) Palun tooge mulle need protestid [paberil]. Helle-Moonika Helme, palun tooge protestid. Aa, virgats toob juba. 

Siim Pohlak, käsi püsti. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Protesteerin eelneva hääletuse vastu, mille asejuhataja viis läbi ilmselgelt ebaseaduslikult. Seoses sellega soovin üle anda protesti ja ütlen ka, et kuna see hääletus oli meie hinnangul ebaseaduslik, siis seetõttu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei osalenud antud hääletusel. Nii et tulen ja annan teile kohe üle protesti seoses istungi juhataja tegevusega eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisel. See ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega ja seetõttu protesteerin.

Aitäh! Istungi juhatajale on laekunud kaks protesti. Kõigepealt on esitanud protesti Riigikogu liige Helle-Moonika Helme: "Esitan protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Eelnevalt istungi juhataja Toomas Kivimägi põhjendas pikalt ja põhjalikult, miks juhatus on otsustanud sellise küsimuse siia suure saali ette tuua. Kaks juhatuse liiget on seda meelt, et see küsimus tuleb ka hääletusele panna. Kuna see ettepanek tugineb samuti Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, aga veelgi rohkem lähtub see põhiseadusest, nagu eelnevalt on istungi juhataja kirjeldanud, siis jääb see protest rahuldamata. 

Järgnevalt on esitanud protesti Riigikogu liige Siim Pohlak: "Esitan protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Nagu ma juba eelnevalt vastasin, istungi juhataja tegevus on kooskõlas Riigikogu juhatuse poolt siia saali toodud ettepanekuga ja see ettepanek lähtub nii põhiseadusest kui ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Seega jääb see protest rahuldamata. 

Järgnevalt soovib protesti avaldada Riigikogu liige Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Mul on küll väga raske seda sõna "lugupeetud" öelda, vaadates seda, kuidas siin süstemaatiliselt, lihtsalt jultunult ja räigelt rikutakse seadusi ja väänatakse neid ning tehakse enda jaoks ise sobivaid seadusi. Sellega seoses on ka minul anda üle protest istungi juhatajale.

Aitäh! Nii, vaatan viivitamatult selle asja üle. Riigikogu liige Kert Kingo: "Esitan protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Sellele protestile on istungi juhataja juba vastanud.

Järgnevalt Arvo Aller. Ma saan aru, et soov on esitada protest.

Aitäh! Tõepoolest, siin on viimasel ajal toimunud … (Hääled saalis.) Aitäh veel kord! Kas me võime kõik ükshaaval seal teie juures käia ja tuua mingeid ettepanekuid? Aga võib-olla on see vanemate liikmete eelisõigus ja nendel tuleb see vanusest, mina noore mehena võib-olla ei tohi sinna tulla. Aga tõepoolest, kui me siin juba hakkame proteste esitama, siis viidetega põhiseadusele ja selle tõlgendamisele praeguse juhatuse kahe liikme poolt me ei saa kindlasti nõustuda. Ma tooksin oma protesti lähtuvalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest [selle vastu], et lõpetati ära eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine. Ma annan selle üle.

Aitäh! Nii. Protest istungi juhatajale: "Esitan protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Alla on kirjutanud Riigikogu liige Arvo Aller. Ma olen sellesisulisele protestile juba vastanud, see protest on tagasi lükatud. 

Järgnevalt protestisoov, Ants Frosch, palun!

Tänan! Istungi juhatajale on protest seoses kodu‑ ja töökorra seaduse rikkumisega: "Esitan protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega tänasel istungil. See ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Alla on kirjutanud Ants Frosch.

Aitäh! Kas toote ka kirjalikult? Aitäh! Kuna tegu on samasisulise protestiga, siis väljendan oma varasemat seisukohta, et protest on tagasi lükatud. 

Järgnevalt Evelin Poolamets, palun! Ma saan aru, et protestisoov.

Aitäh! Minul on protest istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Aitäh!

Aitäh! Ma saan aru, et toote selle ka kirjalikult. Aitäh, Evelin Poolamets! See protest on identne varasemate protestidega, mida istungi juhataja on üle vaadanud. Ka see protest on tagasi lükatud.

Järgnevalt Rain Epler, palun! Ma saan aru, et protestisoov.

Aitäh, hea juhataja! Kõigepealt kiidan, tabasite märki, tõepoolest protestisoov. Aga Riigikogu värske liikmena ma tahaksin jällegi küsida. Tihti on nii, et küsimustes, mis ei ole täpselt reguleeritud, praktika kujundab selle regulatsiooni. Kas edaspidi, kui on soov avaldada protesti, tuleb vajutada nupule "Virgats" ja siis istungi juhataja aimab, et võib olla tegu protestiga? Või kuidas te seda aimasite?

Aga ma enne annan üle protesti, siis te saate pärast seda kommenteerida. Loomulikult protestin ma teie tegevuse vastu seoses sellega, et piirati Riigikogu liikmete võimalust eelnõusid ja arupärimisi esitada. Aitäh!

Aitäh! Kas te esitate ka kirjalikult? Hea Riigikogu! Ka see protest on identne kõikide varasemate protestidega ja ka see protest on tagasi lükatud. 

Järgnevalt, ma saan aru, on protestisoov Mart Helmel. Palun!

Jaa, ma pikalt kõhklesin, et äkki ma roniks kohe sinna pulti, virutaks rusikaga laua peale ja paneks oma paberi teile nina alla, nagu siin mõned Reformierakonna privilegeeritud seisuse esindajad arvavad, et võivad ronida pulti siis, kui neile see meeltmööda on. Aga ma siiski mõtlesin, et ma katsun natuke viisakamalt käituda.

Protest on loomulikult seotud sellega, mis siin täna toimunud on. Protest on konkreetselt selle vastu, et lõpetati arupärimiste ja eelnõude vastuvõtmine ning selle kohta viidi läbi täiesti illegitiimne hääletus. Aga protest loomulikult tuleneb ka sellest, mis siin varem toimus protseduuriliste küsimustega ja mis toimus seoses valitsuse esindaja pulti lubamisega. Nii et täna on siin toimunud süstemaatiline parlamentarismi tavade, kodu‑ ja töökorra rikkumine ning loomulikult meie põhiseaduse jalge alla tallamine sellele viitamise läbi. See on häbiväärne olukord. Ma protesteerin selle vastu kogu südamest ja jätkan kõigi meie käsutuses olevate vahenditega obstruktsiooni läbiviimist ka pärast seda, kui see praegune obstruktsioon lõpeb. Aitäh!

Aitäh! Nii. Lugupeetud Riigikogu! Kuna siin ei ole protesti täpselt ette loetud, siis loen selle ette: "Istungi juhatajale protest. Esitan protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Alla on kirjutanud Riigikogu liige Mart Helme. Sellesisuline protest on siin juba korduvalt käsitlemist leidnud. Lükkan ka selle protesti tagasi.

Järgnevalt Riigikogu liige Anti Poolamets, palun! Ma saan aru, et protestisoov.

Aitäh sõna andmast! Kuna virgatsit ei saabunud, siis proovin selle kanali kaudu teiega ühendust saada. Soovin üle anda protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega. Aga ühtlasi protesteerin veel paari asja vastu. 

Sissejuhatuseks tsiteerin: "Ükski koalitsioonileppe punkt ei ole nii tähtis, et põhiseadusega vastuolu minnes ühiskond pikaks ajaks lõhestada." Seda ütles Kaja Kallas septembris 2020. "[Kõigepealt] tuleb meelde tuletada, et praegu sätestab perekonnaseaduse §1 lg1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Ma ei ole kuulnud, et [keegi] seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele [panemine] täiesti mõttetu, sest ma ei tea Eestis ühtegi poliitilist jõudu, mis sooviks seda [määratlust] muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all [---]." 21. september 2020, Kaja Kallas. 

Ma protesteerin valijate ja avalikkuse süstemaatilise hanitamise ja põhiseaduse rikkumise plaanide vastu. Muidugi märgin ära, et kui te räägite parlamentaarse töö takistamisest, siis te olete – parandan: kaks koalitsioonierakonda, Reformierakond ja sotsid on – tasalülitanud rahva õiguse rahvahääletusele. 

Lugupeetud Riigikogu! Loen ette täpse protesti: "Istungi juhatajale protest. Esitan protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Alla kirjutanud on Riigikogu liige Anti Poolamets. See on identne kõikide varasematega. Lükkan ka selle protesti tagasi. 

Järgnevalt viimane protest. Varro Vooglaid, palun! (Hääled saalis.)

Suur tänu! Soovin samuti esitada protesti seonduvalt istungi juhataja tegevusega. Taustaks ütlen lihtsalt seda, et ei ole ju vaidlust selle üle, kas me teostasime obstruktsiooni. Ei ole vaidlust ka selle üle, kas me teostasime obstruktsiooni, kasutades meile seadusega ettenähtud õigusi. Ei ole vaidlust ka selle üle, kas koalitsioonierakondadele meie obstruktsioon ei meeldi. Küll aga on väga tõsine kahtlus, et see viis, kuidas te obstruktsiooni lõpetasite, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Te viisite seda ellu, rakendades väga-väga avarat tõlgendust Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Kui me oleme nõus, et seda saab nii avaralt tõlgendama hakata, siis see avab tee mitmesugustele kuritarvitustele. Mina ei saa sellega mitte kuidagi nõus olla. Seetõttu soovin esitada protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas meie kodu‑ ja töökorra seadusega.

Aitäh! Tegu on jälle identse protestiga: "Istungi juhatajale protest. Esitan protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Sellele on alla kirjutanud Riigikogu liige Varro Vooglaid. Lükkan ka selle protesti tagasi.

Helir-Valdor Seeder, palun! Protestisoov.

Loomulikult on mul protestisoov. Ma olen korduvalt seda [öelnud] ja kordan siin üle: nii avar kodu‑ ja töökorra seaduse tõlgendus, nagu praegu juhatuse kaks liiget tegid ja mida saal hääletas, ei ole ka kõige loomingulisemalt mõeldes võimalik. 

Aga mul on protseduuriline küsimus, mis on küll keelatud, te ju lausa hääletasite suures saalis selle [võimaluse] maha. Kas protestide esitamine käib virgatsi kohalekutsumise teel või mismoodi on võimalik Riigikogu istungi ajal proteste edastada? Protseduuriliste küsimuste kaudu seda teha ei saa, arupärimiste kaudu ei saa. Öelge, juhataja, mismoodi on võimalik Riigikogu liikmel jooksvalt istungi ajal proteste edastada.

Aitäh! Me oleme praegu kasutanud praktikat, et käsi püsti, ja niimoodi saab. Vastus teile oli loodetavasti protseduurilist laadi.

Aga, Kalle Grünthal, teil oli käsi püsti. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt ma tahan märkida, et istungi juhatajad lõpetasid protestide esitamise [võimaluse] Riigikogu saalis ja samuti ka arupärimiste ja eelnõude vastuvõtmise. Selle tegevuse aluseks [peab olema] mingisugune õigusnorm. Viide oli praegu asjaolule, et käesolevas seaduses või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimustes võib juhatus langetada otsuse. Aga asi on selles, lugupeetud istungi juhataja, et nii protestide esitamine kui ka eelnõude ja arupärimiste esitamine on reguleeritud protseduuriliselt. Siin on ilmselgelt juhataja võimupädevust ületatud ja see otsus ei ole legitiimne. Seetõttu soovin esitada kirjaliku protesti.

Lugupeetud Riigikogu! Loen ette ka selle protesti istungi juhatajale: "Protesti esitan istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Alla on kirjutanud Riigikogu liige Kalle Grünthal. See on identne kõikide varasemate protestidega ja ka see protest on tagasi lükatud. 

Nüüd Henn Põlluaas, palun, soov esitada protest!

Tõepoolest soovin esitada protesti, sellepärast et niivõrd jõhkrat töö‑ ja kodukorra seaduse rikkumist ja opositsiooni suukorvistamist ei ole siin saalis enne nähtud. See on täiesti selgelt meie töö‑ ja kodukorra seaduse vastu, see on täiesti selgelt põhiseadusvastane, see on täiesti selgelt vastuolus heade tavade, demokraatia, parlamentarismi ja kõige sellega, millisena me ju tegelikult seda riiki näha tahame. Mina oma protestis ei piirdu mitte ainult eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega, mis on ka absoluutselt lubamatu ja seadusvastane, vaid lisaks sellele protesteerin selle vastu, et ilma igasuguse aluseta olete keelanud ka protseduuriliste küsimuste esitamise. Tahes-tahtmata jääb kahjuks mulje, et selle koalitsiooni juhtimisel, mis surub siit Riigikogust läbi erinevaid eelnõusid, millele ei ole mandaati küsitud ja mis on äärmiselt kahjulikud, et mitte ütelda kahjurlikud meie inimeste, riigi ja ühiskonna suhtes, me ilmselt jõuame varsti Põhja-Koreasse.

Aitäh! See protest on täiendatud. Lisaks sellele teemale, mis on seotud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega ning sellega, et on avaldatud protesti juhataja tegevuse vastu seoses istungil eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega, kusjuures istungi juhataja on sellele protestile juba reageerinud ja on selle tagasi lükanud, on protesteeritud ka selle vastu, et istungi juhatajad Kivimägi ja Hussar keelduvad andmast võimalust protseduuriliste küsimuste esitamiseks. Vastan, et protseduurilised küsimused on lubatud kõikide punktide, ka päevakorra esimese punkti juures. Kindlasti me võtame kõigepealt ette protseduurilised küsimused ehk protseduurilised küsimused on lubatud. Protest on tagasi lükatud. 

Järgnevalt, Tanel Kiik, käsi püsti, soov esitada protest.

Austatud Riigikogu esimees! Avaldan kogu Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel protesti aset leidnud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse rikkumiste, ebaseaduslike hääletuste ja nende tulemuste alusel tegutsemise vastu. See on pretsedendi loomine, kahtlemata kõike muud kui õige ja mõistlik praktika, eriti Riigikogu koosseisu töö alguses. Meil tuleb siin saalis, ütleme, üksteisega läbi saada ja toime tulla järgmised neli aastat. Sellest tulenevalt lisaks sellele protestile, mida ma hetkel suuliselt väljendasin, on mul küsimus teile kui Riigikogu istungi juhatajale, Riigikogu esimehele: kas teie, sarnaselt teie hea kolleegi, Riigikogu aseesimehe Toomas Kivimäega, jagate seisukohta, et viidatud hääletused ei lahendanud seda poliitilist vastasseisu, mis siin parlamendisaalis on eskaleerunud?

Aitäh! Kas soov oli esitada suuline protest? (Hääl saalist.) Jah, aitäh! Vastan teile, et ka praegu on istungi juhataja seda meelt, et meie hääletus toimus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele – selle kohta on eelnevalt piisavalt põhjendusi toodud – ning vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, muu hulgas seaduse § 13 lõikele 18. Ehk ka see protest on tagasi lükatud.

Nüüd viimane protest. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minu protest, kui seda nii nimetada, seisneb tegelikult selles, et ma väljendan sügavat nõutust ja hämmingut selle üle, mis siin tänasel päeval on toimunud. Kahekümne aasta jooksul, mis ma olen siin parlamendisaalis olnud, ei ole olnud niisugust ei seaduse sätte ega mõtte väänamist või ka enamuse täiesti õigusliku aluseta hääletusvormi valatud menetlusteed, nagu siin on läbi viidud. Lugupeetav istungi juhataja, ma tahan küsida teilt, olgu siis protesti või tähelepaneku suunas. Ma mõistan, et koalitsiooni vaates on tegemist eetilise eesmärgiga ja selle [eesmärgi] ka ebaeetilise [abinõuga], seadust rikkudes saavutamine muudab ebaeetilise abinõu eetiliseks. Ma tegelikult arvan, et olukord on tagurpidine: ebaeetilise seadusvastase abinõu kasutamine muudab teile omistatud kavatsuse eetilisuse ebaeetilisuseks, iseseisvalt. 

Minu küsimus on selles, et kas te saate aru sellest vastutusest – olgu parlamendi selle koosseisu töö jaoks, aga ka pretsedentide mõttes määramatus tulevikus, kui ükskõik kes hakkab kodukorraseadust interpreteerima seadusesätte väliselt ja vastaselt –, kuhu te olete asetanud Eesti parlamentarismi tuleviku? Sest te peate ju mõistma – ma loodan, et te mõistate seda –, et halvad pretsedendid on paraku kiiremini võimenduvad kui need tavad, mis on aastate jooksul välja kujunenud ja millest kõik ka poliitilistes vastasseisudes, ükskõik kes on olnud koalitsioonis, ükskõik, kes on olnud opositsioonis, on teatud piirides juhindunud. 

Nüüd on tänaste hääletustega, tänaste otsustega keeratud Eesti parlamentarismil uus lehekülg. Ma olen kaugel sellest, et nimetada seda helgeks leheküljeks. Sest vaata, Lauri, parlamendi töö tegelikult ongi parlamendi protseduur. Kui protseduuri, selgub, hakkab enamus määrama, siis on väga raske ette kujutada, et parlament töökorralduslikult saab oma ülesandeid täita. Kõige selle kohta palun anna istungi juhatajana oma hinnang, sest see puudutab kogu selle istungi läbiviimist ja konteksti. 

Aitäh! See ei olnud küll protest, aga vastan küsimusele. Viimane nädal aega ei ole Riigikogu saanud oma tööd teha. Riigikogu peab vastavalt põhiseadusele suutma vastu võtta seadusi ja otsuseid. Kui Riigikogu liikmete õigus esitada eelnõusid ja arupärimisi prevaleerib selle teise parlamendiõiguse üle, siis see kindlasti ei ole põhiseaduse mõtte. Seega, siin peab olema mingi tasakaal. Viimane nädal aega on parlamendi töö seisnud ja seda on teadlikult pidurdatud. See on ka pretsedent, mis on aset leidnud ja ... (Hääled saalis.) Sellisel kujul pean ma küll selle protesti tagasi lükkama, sest antud juhul põhiseadus annab meile väga selge teekaardi, kuidas sellises olukorras tegutseda. 

Nüüd viimane protest. Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja, mulle sõna andmast! Ma selgitan kõigepealt oma protesti tausta. Nimelt on sõnavabadus … Halloo! Kas ma olen kuuldav?

Härra Valge, te olete väga hästi kuuldav.

Suurepärane! Nimelt on sõnavabadus läänelike ühiskondade üks suurimaid saavutusi ja eriti muidugi parlamendiliikmete sõnavabadus. Tegelikult mitte ainult eriti, vaid sealhulgas. Juba aastal 1859 kirjeldas John Stuart Mill oma klassikalises essees nelja põhjust, miks sõnavabadus on vabas ühiskonnas paratamatus. Esiteks, summutatud arvamus võib olla õige või osaliselt õige, mistõttu see tuleks ära kuulata, et oma ekslikke samme korrigeerida. Edasi, isegi kui vastupidine arvamus on ekslik, võib selle väljaütlemine aidata meelde tuletada tõde ja takistada selle mandumist nõmedaks dogmaks. Kui [arvamusi] mitte vaidlustada, võib aja jooksul teelt eksida. Aga tuletan veel meelde, et kaasaegne vihakõne ja tsenseerimise kontseptsioon loodi Nõukogude Liidus. Nimelt, 1966. aastal õnnestus Nõukogude Liidul suruda see ÜRO kodaniku‑ ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisse pakti. See puutub nii teie koalitsiooni algatatavasse vihakõne seaduse laiendamisse kui ka praegusesse sõnavabaduse piiramisse. Tuletan veel meelde, et ka Eesti Vabariigi põhiseaduses on säte, mille kohaselt tsensuuri ei ole.

Aitäh! Loen ette ka protesti: "Istungi juhatajale protest. Esitan protesti istungi juhataja tegevuse kohta seoses eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamisega istungil, mis ei ole kooskõlas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega." Sellele protestile olen ma juba vastanud, et protest on tagasi lükatud. "Samuti protesteerin parlamendiliikmete sõnavabaduse piiramise vastu." Ka siin on väga selgelt juhatus ja olen ka mina istungi juhatajana selgelt seda meelt, et kõik parlamendiliikmed on saanud väljendada oma seisukohta ja saanud üle anda ka eelnõusid ja arupärimisi. Ja neid on tõepoolest hulgi.

Sellega ma … Nii! Ja veel üks protest. Mart Maastik, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Te mainisite siin, et parlament ei ole saanud nädal aega tööd teha, et pole ühtegi seadust saanud vastu võtta. Minu arvates … Vabandage, kas saaks selle muusika korraks [kinni panna]? Aitäh! Minu arvates tuleks parlamendi tööga saavutada seda, et kui on mõni selline seadus, mis ilmselgelt kahjustab Eesti rahva ja riigi huve, siis see tuleks ära hoida. Nii et mina arvan küll, et meie teeme siin täpselt samasugust tööd, nagu me peamegi tegema ja miks meid on siia kutsutud. Minu tõsine protest on selles suhtes, et te väidate, justkui opositsioonierakondade liikmed siin ei teeks tööd ja segaksid töötegemist. Meie arvamus on see, et seesama seadus, mida te praegu hakkate siin vastu võtma, ehk pere[hüvitiste] seaduse muutmine, kahjustab oluliselt Eesti perekondade võimet omale lapsi juurde muretseda ja neid üles kasvatada, mis on ühtlasi ka meie iibe mõttes suur probleem ehk meie ühiskond sureb välja. 

Aitäh! Pean küll ütlema, et parlamendi töö on see, kui toimub arutelu. Aga kui toimuvad jätkuvalt eelnõude ja arupärimiste üleandmised, siis parlamendi töö ühel hetkel – nii nagu ka põhiseaduse viimane kommenteeritud väljaanne ütleb – võib seiskuda. Täna me räägime sellest, et see on seiskunud, mistõttu eelmine istungi juhataja panigi selle küsimuse hääletusele.

Nii! Jaanus Karilaid, soov esitada protest. Palun!

Hea istungi juhataja! Tõesti, tänane istungi juhatamine meenutab järjest rohkem Valgevene rahvavabariiki. Seda enam, et ma vaatan, et kui eelküsija midagi küsis, siis reformierakondlased Jürgen ja Valdo lasid valju muusikat, ise samal ajal itsitades. Kas te ei või istungi juhatajana nad siit saalist välja suunata, et me saaksime keskenduda küsimustele ja teie vastustele? Selline poliitiline kultuuritus, mis vaatab nende kahe härrasmehe poolt vastu, on ikkagi täiesti pretsedent.

Aitäh! See nüüd oli protseduuriline küsimus. Ja mina ütlen, et … (Hääl saalist: "See on protest!") Kas see on protest? Siis lahendan selle protesti järgnevalt. Riigikogu liikmed on vabad ka selles mõttes, kuidas te ennast siin saalis üleval olete pidanud või peate. Aga istungi juhataja ülesanne on pidada siin saalis korda, nii et, lugupeetud Riigikogu liikmed, katsume kõik siin saalis heast tavast kinni pidada. 

Kalle Grünthal, palun, käsi püsti! Ma saan aru, et on soov esitada protest.

Jah, ma soovin esitada suulise protesti, austatud istungi juhataja. Vaadake, küsimus on selles, et te ei räägi siin praegu mitte Kalle Grünthali, Siim Pohlaku või Kert Kingoga, vaid te räägite rahvaesindajatega. Ärge unustage ära seda momenti, et meid on siia valitud, ja sisuliselt te sõidate praegu oma tegevusega osast rahvast üle. Meie õigus Riigikogu liikmetena on teostada hääletamist, [esitada] poliitilisi avaldusi, täita ülesandeid, mis on põhiseaduse, seaduse ja avalike huvidega kooskõlas. Aga mis teie tegite praegu? Te panite kinni meie protseduurilised küsimused, meie mandaadi. Sisuliselt te rikkusite praegu Riigikogu liikme staatuse seaduse § 18 lõiget 2: "Riigikogu liiget ei või takistada tema ülesandeid täitmast." Miks te seda tegite?

Aitäh! Lükkan ka selle protesti tagasi, põhjusel, et kuna me arutasime siin pikalt ka protseduuriliste küsimustega seonduvat ja see oli sellel hetkel saali otsus. 

Nii, aga nüüd läheme edasi tänase päevakorraga. Täna on päevakorras üks punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 17 esimene lugemine. Selle arutelu toimub järgmiselt. Kõigepealt teeb ettekande algataja esindaja, see ettekanne kestab kuni 20 minutit, seejärel saab esitada talle küsimusi. Järgmisena teeb ettekande juhtivkomisjoni esindaja, samuti kuni 20 minutit, seejärel saab ka talle küsimusi esitada. Juhin tähelepanu, et iga Riigikogu liige saab esitada ettekandjatele kokku kuni kaks küsimust. See tähendab, et kummalegi ettekandjale ühe või ühele ettekandjale kaks küsimust. Pärast küsimustele vastamist toimuvad läbirääkimised, kus võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad ja minister, kui ta seda soovib. 

Kuna me oleme uue protseduuri juures, siis võtan vastu protseduurilisi küsimusi. Kõigepealt, kuna on registreeritud protseduurilised küsimused, siis kas on soovi esitada küsimusi selle protseduuri kohta? Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõsi küll, minu protseduurilise [küsimuse soov] sai ammu sisse [vajutatud], aga tegelikult see läheb [teemaga] kokku küll praegu. Kui me nüüd jõuame sinna, kus minister tuleb ja esitab perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, tekib mul küsimus. Meil on minu arust siin saalis jätkuvalt täiesti arusaamatu, kuidas me oleme siia jõudnud ja kas me oleme siia jõudnud ikkagi legitiimselt, seadusandliku organina. Mul saadikuna tekib küsimus, kas ma saan üldse hääletada või ma tegelen siis sel juhul mingisuguse ebaseadusliku asjaga. Kas me oleme siia ikkagi jõudnud õiguspäraselt?

Aitäh! Vastus puudutab seda, et jah, te saate hääletada, juhul kui selle eelnõu puhul kõlab tagasilükkamise ettepanek või eelnõu lugemise katkestamise ettepanek. Siis te saate loomulikult hääletada ja see on kõikidele protseduuridele vastav. Muude protseduuride osas on eelnev istungi juhataja ja olen ka mina teile selgitanud, miks üks või teine protseduurireegel on siin olnud kasutusel või miks need on välja toodud. See on selleks, et Riigikogu saaks teha oma põhitööd, milleks on otsuste ja seaduste vastuvõtmine. 

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma ütlen, et seda, mis on Riigikogu põhitöö, otsustavad ikkagi saadikud, kes seda tööd igapäevaselt teevad. Kas on parajasti soov üle anda eelnõusid ja arupärimisi, tegeleda komisjonis mingite eelnõude menetlemisega, see, mis protsessid siin toimuvad, see sõltub ikkagi puhtalt saadikute initsiatiivist ja seda nüüd küll keegi meile ette ei saa kirjutada. Teiseks ma ütlen, et see, kuidas me oleme jõudnud siia punkti, kus te tahate hakata menetlema seda 17 SE‑d, on olnud ebaseaduslik. Praegu on parlamendiliikmete õigusi järjest jalge alla tallatud ja mina ei näe küll kuidagi, kuidas me saaksime osaleda sellel hääletusel või siin kaasa rääkida. See on läbi ja lõhki seadusvastane protsess olnud ja me kindlasti EKRE poolt selle vaidlustame. See ei ole absoluutselt olnud seadusega kooskõlas ja selline parlamendi suukorvistamine, mida siin tehtud on, on täiesti enneolematu.

Aitäh! Head kolleegid! Mul on ettepanek, et kui protseduurilised küsimused puudutavad meie järgmist protseduuri, siis palun need küsimused esitada, aga vastasel juhul võiks me asuda tänase päevakorrapunkti juurde. Anti Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma korraks veel tsiteerin koalitsioonivalitsuse tuntud tegelast: "Ükski koalitsioonileppe punkt ei ole nii tähtis, et põhiseadusega vastuollu minnes ühiskond pikaks ajaks lõhestada." Seda ütles Kaja Kallas 21. septembril 2020. Siit soovitus: enne edasiminemist selle plaaniga, mille te olete teinud, mõelge veel, võtke kokku vanematekogu, proovige leida kompromissi, lähtudes valitsusjuhi iseenesest väga heast mõttest, sest teil on veel päris palju plaane, millest mitu on otseselt põhiseaduse rikkumisega seotud. Nii et minu soovitus: võtke aeg maha!

Aitäh, Anti Poolamets! Nii nagu ka eelmine istungi juhataja kinnitas, siis on meil loomulikult plaanis erakonnajuhtidega seda küsimust arutada, sest nii nagu me täna oleme ka välja toonud, see põhiseadusega mitte kooskõlas olev teema on seotud juba ka selle obstruktsiooni endaga. Ehk siis ka siin on väga selge vastuolu põhiseadusega. Aga kui tuuakse välja seda, et lahendus on poliitiline, siis kindlasti küsimusi arutavad erakondade esimehed omavahel, sellepärast et Riigikogu vanematekogu saab küll lahendada protseduurilisi [küsimusi], aga ta ei saa lahendada päris selliseid sisulisi küsimusi. Aga see konkreetne vaidlus on läinud juba täitsa sisusse.

Võtan veel kolm protseduurilist küsimust. Kõigepealt Kert Kingo, palun! Aga palun selle protseduuri kohta.

Ma tänan! Hea istungi juhataja! "Selle protseduuri kohta" – meil on esindusdemokraatia! Mina räägin üle 3000 inimese nimel siin saalis ja see, kuidas teie siin võtate meilt sõnaõigust ära, sunnite meid vaikima, rikute meie õigusi ja [surute] rahva sõna maha … Tuletan meelde: põhiseadus ei ole sõnakõlks, nagu teie seda siin saalis kasutate. Põhiseaduse järgi on kõige kõrgem võim rahval. Mina sooviksin teada, millisel õiguslikul alusel teie võtate siin rahval hääle maha.

Seda küsimust on siin täna juba korduvalt avatud, aga võin seda teha veel kord. See on seotud põhjendusega, et loomulikult on eelnõude algatamine ja arupärimiste esitamine väga olulised Riigikogu liikme põhiseadusega tagatud õigused, aga samas ei tohiks arupärimisõigus takistada ka Riigikogu muu töö tegemist. Seda on muuseas rõhutatud väga selgelt ja täpselt ka kõige viimases põhiseaduse kommenteeritud väljaandes, kus on öeldud: "Samas aga peab arvestama, et arupärimisõiguse kasutamine ei areneks parlamentaarsele süsteemile ebakohaseks väärvormiks. See tähendab, et arupärimisõigus ei tohiks kaasa tuua võimalust koormata parlament arupärimistega üle, nii et parlament ei suudaks täita teisi talle PSiga pandud funktsioone."

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Mu küsimus on kindlasti protseduuriline, kuna ta puudutab nii seda hääletuse protseduuri kui ka järgnevat protseduuri ja võib-olla veel sellele järgnevaid protseduure. Kui praegu te olete – nii teie kui ka teie hea kolleeg Toomas Kivimägi – viinud läbi, ütleme hüpoteetiliselt, ikkagi mitu ebaseaduslikku hääletust ja pärast, kui sellise otsuse, [et need olid ebaseaduslikud,] peaks andma mitte ainult parlamendi opositsioon, vaid näiteks ka juhtivad õiguseksperdid või kuni selleni välja, et selle annab kohus, eriti just see viimane, siis kas järgnev protseduur ehk antud juhul siis selle 17 SE esimese lugemise läbimine parlamendis muutub samuti õigustühiseks või kuidas seda juriidiliselt tuleks hinnata, kui selle seaduseelnõu esimese lugemiseni viinud tegevused osutuvad näiteks kohtu hinnangul tagantjärele õigusvastaseks?

Aitäh! Praegu ei ole istungi juhatajal küll mingit põhjust arvata, et istung oleks läbi viidud seadustele mittevastavalt. 

Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus! Ja siis on viimane protseduuriline küsimus. (Hääled saalis: "Jälle viimane!") Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma juhin teie tähelepanu, et teie eelkäija, kes meid siin juhatas sellele ebaseaduslikule teele, Toomas Kivimägi, pani suures saalis hääletusele, et konkreetses päevakorrapunktis protseduurilise küsimuse [esitamise võimalust] enam ei anta. Seejärel me hääletasime ka arupärimiste ja eelnõude üleandmise keeldu. Aga ma juhin tähelepanu protseduurikale. Me võtsime seisukoha konkreetselt ainult eelmise päevakorrapunkti kohta, mida tõlgendati päevakorra kinnitamisena. Päevakorra kinnitamine on meil läbitud ja me oleme järgmise päevakorrapunkti juures. Nii et juhin tähelepanu: sellist otsust, et piirata praegu protseduuriliste küsimuste esitamist, ei ole langetatud Riigikogu juhatuses ega mitte ka siin suures saalis. Nii et te lähete ka omaenda langetatud või sellesama saali langetatud otsustega vastuollu. See on minu esimene märkus teile. See on ka protseduuriline küsimus: miks te seda teete? 

Teine küsimus. Kuna me nüüd menetleme konkreetselt seadust või alustame seaduseelnõu menetlemist, see on päevakorrapunkt, siis küsin: kas samasuguse meetodiga on võimalik ka selle eelnõu menetlemisel piirata näiteks muudatusettepanekute esitamist? Te näiteks leiate, et vaat üle 100 muudatusettepaneku on liiga palju ja üle 100 muudatusettepaneku ei tohi esitada. Sest muudatusettepanekute esitamise arvu ka kodu‑ ja töökord ei reguleeri, järelikult on see juhatuse pädevuses. Nüüd te lõite pretsedendi ja analoogiat kasutades hakkame seda tulevikus rakendama. Minu arvates on see pöörane, mis te teete. 

Aitäh! Vastan teile, et muudatusettepanekute puhul, kuna tegu on sisuaruteluga, loomulikult mingeid piiranguid ei ole. Antud juhul puudutab see protseduurikat. Kuna protseduuriliste küsimuste arv on olnud ebaproportsionaalselt suur, siis kahe viimase juhataja praktika on olnud see, et mingil hetkel protseduuriliste küsimuste menetlemine lõpetatakse. 

Nii. Järgnevalt Rain Epler, palun! Protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Tõepoolest, tuleb tänulik olla, et anti sõna. Minu küsimus puudutab nende protestide lahendamist. Siin oli olukord, kus esitati terve hulk proteste teie tegevuse kohta, ja selle asemel, et kutsuda kokku juhatus, võtta vaheaeg, te ise lahendasite enda tegevuse vastu suunatud proteste. Kas te peate sellist praktikat ise heaks?

Aitäh! Vastan lihtsalt ja konkreetselt: istungi juhataja lahendab protestid viivitamata vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Nii. Siin on veel kolm protesti. Jaanus Karilaid, palun!

Hea istungi juhataja! Ma avaldan protesti teie väljaöeldu peale. Mul on palve: ärge veel suukorvistage. Ka teie eelkäija istungi juhatamisel väitis, et kuna tegemist on väga suure pretsedendiga, siis lastakse vähemalt kõigil parlamendiliikmetel küsida. Ma näen, et väga paljud pole saanud küsida. Nii et ärge minge selle suukorvistamisega väga liiale.

Aitäh! Olen vastanud kõikide parlamendiliikmete küsimustele juba viimased 40 minutit ja kindlasti ma vastan ka edaspidi nendele küsimustele. Aga selle protesti jätan rahuldamata, lükkan tagasi, sest kõik need teemad, mille üle me oleme täna siin ka vaielnud, on siit juba varem moel või teisel läbi käinud ja nad on vastuse saanud. 

Helle-Moonika Helme, palun, protest!

Mul on protest selle vastu, et enne kui te läksite nii-öelda järgmise päevakorrapunktiga edasi ehk kuulutasite Signe Riisalo etteaste välja, oli virgats läinud ära meie juurest kolme protestisooviga ja ma nägin, et ta ütles teile need edasi, aga te ei võtnud neid vastu, te ei reageerinud nendele üldse, te kuulutasite Signe Riisalo [etteaste] välja. Ma käisin spetsiaalselt virgatsi käest küsimas, kas need jõudsid teieni. Ta ütles, et need jõudsid teieni. Minul on ühest küljest küsimus, et kuhu kahe tooli vahele need meie protestid siis kukkusid.

Teine küsimus on see, et mis järjekord see praegu siin on, mida mööda me oleme läinud. Need on protseduurilised küsimused mingisugusest eelmisest arutelust, mis just nagu lõpetati ära veel eelmise Riigikogu juhataja poolt, ja nüüd me lähme teie loal mingitega nendest siin edasi. Mis meil siin täna üldse toimub? Ma saan aru, et siin on kõik segamini nagu pudru ja kapsad ning väga paljud protestid on kantud sellest vaimust, et see loob väga halva pretsedendi. See on väga halb Riigikogu töö‑ ja kodukorra tõlgendamine ning põhiseaduse tõlgendamine. Siin on isegi öeldud, et põhiseadusesse sõna "tsensuur" ei ole sisse kirjutatud. See, mida teie siin täna rakendate, on sõna otseses mõttes tsensuur. 

Ma tuletan teile meelde, et Riigikogu liige on suverään ja Riigikogu liikme sõna on vaba. Kert Kingo ütles ka, et meie taga on meie valijad. Minu taga on 3500 ja peale valijat, keda mina siin esindan ja kelle suu te minu suu kaudu olete sulgenud. Meil on esindusdemokraatia, täpselt nii nagu presidendivalimistel on meil esindusdemokraatia. Meie selja taga on need inimesed, keda meie esindame. Ja teie sulgete praegu meie suu kaudu kõikide meie valijate suu: Keskerakonna valijate, Isamaa valijate ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valijate suu. See on protest, see on väga tugev protest.

Aitäh, Helle-Moonika Helme! Terve nädala oleme kuulnud eelnõude ja arupärimiste esitamist, mille puhul on saanud kindlasti rääkida ka teie valijad. Riigikogu juhatus on lubanud kõiki neid eelnõusid esitada. Ma rõhutan veel kord, et meie väga selge seisukoht lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest ja sellest, et lisaks sellele, et Riigikogu võtab vastu Riigikogu liikmete eelnõusid ja arupärimisi, peab Riigikogu suutma vastu võtta ka otsuseid ja seadusi. See on ka kaalutlusõigus, seetõttu on protest tagasi lükatud. 

Varro Vooglaid, protest, palun!

Hea istungi juhataja! Minu kõrva riivas väga tõsiselt see, mis te eelnevalt ütlesite, et Riigikogu peab saama ka oma tööd teha. Ma ei ütle seda suusoojaks, vaid ma mõtlen seda täitsa tõsiselt, sellepärast et nii nagu mina saan aru Riigikogu liikme kohustustest, peame meie seisma oma valijate huvide eest, kasutades meile seadusega ettenähtud õigusi ja võimalusi. Ja seda me oleme teinud. Mina võin küll, käsi südamel, öelda, et eelmise nädala jooksul on saanud tööd teha nii, et vähe pole. Korduvalt on tulnud siin öösel viibida, väga palju aega on läinud, et koostada eelnõusid ja arupärimisi. Seda kõike lähtudes eesmärgist, et seista meie valijate elementaarsete huvide kaitsel.

Sellega seonduvalt tahtsingi küsida, kust te võtate endale õiguse hakata otsustama, et kõik, mis võimaldab koalitsioonierakondade tahet siit parlamendisaalist läbi suruda, on töötegemine, ja kõik, mis on suunatud sellele, et takistada koalitsiooni tahte realiseerumist, on mingisugune asi, mis on Riigikogu töö takistamine. Mina sellise klassifikatsiooniga ei saa mitte kuidagi nõustuda ja ma selle vastu protesteerin. Võib-olla isegi pakuks teile võimalust selle pärast nagu vabandust paluda.

Aga mis puudutab küsimust, siis ma tahaksingi lisada küsimuse. Kui te leiate, et Riigikogu juhatusel on õigus otsustada, kui palju võib esitada arupärimisi ja eelnõusid, siis kas teil on enda arvates õigus otsustada ka selle üle, kui palju võib esitada proteste? Äkki läheb siis asi ka nii kaugele, et järgmiseks te ütlete, et tänaseks protestidest aitab, täna rohkem proteste esitada ei saa, kuna seaduses pole määratletud, kui mitu protesti võib esitada, ja meie leiame, et nüüd on mõistlik aeg protestide esitamiseks täis saanud. Selline tõlgendus viib ka ju absurdi. Või ei vii?

Aitäh, Varro Vooglaid! Nagu ma eelnevalt rääkisin, siis põhiseadus annab meile väga selge raami. Põhiseaduse viimane kommenteeritud väljaanne ütleb väga selgelt: "[Samas aga peab arvestama, et] arupärimisõiguse kasutamine ei areneks parlamentaarsele süsteemile ebakohaseks väärvormiks. See tähendab, et arupärimisõigus ei tohiks kaasa tuua võimalust koormata parlament arupärimistega üle, nii et parlament ei suudaks täita teisi talle PSiga pandud funktsioone." See on minu hinnangul keskne kogu selles praeguses arutelus ja seetõttu on see protest tagasi lükatud.

Nii. Urmas Reinsalu, protest.

Kuulge, austatud istungi juhataja! Ma ei tea, kas nüüd üks silm nutab ja teine naerab siin saalis praegu. Mind hämmastab esiteks see, kuidas te annate täiesti suvalises järjekorras protestideks või protseduurilisteks küsimusteks sõna. 

Aga nüüd mu küsimus, mis muutis mind murelikuks. Tuleme selle juurde tagasi. Te teatasite varem, et nüüd annate [õiguse esitada] mingisuguse peotäie, enda valitud loogika järgi, viimaseid protseduurilisi küsimusi või proteste, kuidaspidi neid tõlgendada, ja siis leidsite, et [tuleb] minna edasi, need on lõpetatud. Viitasite, et varem seda on tehtud. Aga teie enda istungi juhatamise nii-öelda praksis või uus mudel või kontseptsioon, mis on ette võetud, nägi ette seda, et te viitasite analoogiale § 72 lõikega 2, mis puudutab päevakorraküsimuste arutamist, ja et selle käsitluse järgi on võimalik seda paragrahvi realiseerida – kuigi me ei aruta mingit päevakorraküsimust praegu – ning juhataja meelevallaga otsus langetada, ja siis, kui seda keegi vaidlustab, teha täiskogu hääletus. Ma juhin tähelepanu, et me oleme täiskogu hääletuse läbi viinud juhataja ettepaneku küsimuses, mis puudutas päevakorra kinnitamist ja protseduuriliste küsimuste lõpetamist. Ma ootaks selgitust sellele, põhjendatud selgitust, mitte lihtsalt seda, et lükatakse tagasi, et mis paragrahvi alusel te tõlgendate mõned tunnid hiljem, kui ei tint ega veri ei ole veel varasemal hääletusel kuivanud, nüüd seda täiesti teistmoodi.

Nüüd teine küsimuseasetus, mis puudutab seda, et te leidsite moodsa käsitluse ja ütlesite, et asute parlamenti juhtima analoogiate alusel. Analoogia, millele te tuginesite – te seda tsiteerisite –, oli see, et ülekoormamised ei muutuks parlamendi töö tõkestamiseks. See tähendab, et me oleme loonud analoogia protestide puhul, protseduuriliste küsimuste puhul, eelnõude esitamise puhul, arupärimiste esitamise puhul – kõike seda te kvalifitseerite parlamendi töökorralduse ülemäärase koormamisena opositsiooni poolt. 

Sellises analoogiakontseptis mind väga huvitaks, kas sellise analoogiakontsepti alla käivad ka ülemäärased muudatusettepanekute hääletamised, mida siin lähitulevikus hakkavad läbi viima parlamendiliikmed. Kas selle alla käivad ka ülemäärased umbusaldusavalduse [esitamise] ettepanekud näiteks valitsusele või valitsuse liikmetele ja muud parlamentaarse järelevalve vormid, sealhulgas kirjalike küsimuste esitamine valitsuse liikmetele? Kus asetseb teie jaoks, istungi juhataja jaoks, selles moodsas kontseptsioonis, mida te sisult ei ole põhistanud, see piir? Kas ainult teie subjektiivne tõlgendus töökorraldusest ongi kogu selle piiri seadja?

Nüüd kolmas küsimus, millele ma ootan ka sisulist vastust. Kolmas küsimus tugineb sellele, et te leidsite käsitluse, et parlament peab suutma tööd teha. Ma olen teiega täiesti nõus. Küsimus on selles, et te omistate oma subjektiivse arusaama töötegemisest või õigemini selle töö resultaadist, mis on teie poliitiline agenda, kuna teie kui ühe koalitsioonipartei esimees olete ka istungi juhataja kingades, nagu Austria keiser ja Ungari kuningas, te omistate [selle arusaama] sellele hinnangule, mis on põhiseadusliku institutsiooni, parlamendi kui seadusandja ülesanded. Parlamendi kui seadusandja ülesanded saavad olla kas küsimuse menetlemine või otsus seda küsimust mitte menetleda, kui protseduur seda küsimust ei võimalda lahendada. Ma juhin tähelepanu, te omandate töövilumust, aga vaadake, kas teie tõlgenduses on siis parlamendi töötegemine selline, et kõik valitsusest tulnud seadused me peame kiirkorras läbi hääletama ja see on töötegemine … Marek seal muhedalt naeratab, leebelt, monalisalikult. Või on tegelikult ka parlamendil õigus, töö käsitluses on ka opositsioonil see õigus, et tegelikult valitsuse eelnõud ei pruugi parlamendist läbi minna? Kas see on töö mittetegemine ja ainult see, kui enamuse tahe realiseerub, on töötegemine? 

Paluks kõigile neile kolmele küsimusele sisuliselt põhistatud vastust viidetega kodukorraseadusele.

Aitäh! Vastan tagantpoolt ettepoole. Loomulikult on parlamendi eesmärk arutada ja leida lahendus. Ehk protseduur on kogu parlamenti arvestav. Vastus teisele küsimusele on: ei käi. Ja esimene küsimus oli … Kas saab täpsustada?

Esimene küsimus, see kõige pikem küsimus oli selle kohta, kuidas on teil võimalik, et te paaritunnise ajavahega opereerite enda teistsuguse doktriiniga, kui te võtsite aluseks protseduuriliste küsimuste lõpetamisel. Nimelt, paar tundi tagasi viidi siin saalis läbi hääletus selle kohta, et tuginedes nii-öelda analoogiale § 72 lõikega 2, istungi juhataja lõpetab [parlamendiliikmete tegevuse], kui ta leiab, et see ummistab parlamendi tööd – või kuidas teie hellitlev formuleering oligi –, ning sellisel juhul, kui keegi protestib, peab parlamendisaal seda hääletama või parlamendisaal hääletab seda vastavalt § 72 lõike 2 kontseptsioonile. Nüüd te mõne küsimuse pärast siin andsite armu, kuidagi nagu on tilkunud need küsimused, te ütlesite, et viimane, siis kolm, ja nõnda mingi järjekorra alusel, mis teile on teada. Te olete öelnud veel, et nüüd te lõpetate selle ära. Mu küsimus ongi: mismoodi te seda lõpetamise protseduuri ette näete? Kas § 72 lõike 2 analoogia alusel või lihtsalt teie suvaotsuse alusel? Aga sellisel juhul ma paluksingi teie selgitust, miks see tõlgendus läheb vastuollu paar tundi tagasi antud juhataja tõlgendusega.

Aitäh! Tuginedes ka parlamendi praktikale ja siin enne mind juhatanud istungi juhataja praktikale. Pärast protseduuriliste küsimuste menetlemist lõpetas ta nende menetlemise. Kindlasti võib siin tuua pretsedentidena välja 11. märtsi 2020, kui protseduuriliste küsimuste esitamise või vastuvõtmise lõpetas Helir-Valdor Seeder, ja täpselt samamoodi 12. juuni 2019, kui protseduuriliste küsimuste vastuvõtmise lõpetas istungi juhataja Henn Põlluaas. Need on olnud kõik parlamendi pretsedendid. 

Nii, kaks protesti veel. Mart Helme ja … (Hääl saalis.) Vabandust, Mart Helme ja siis Martin Helme. Palun!

Jah. Kuidas siis ikka nüüd niimoodi? Meil põhiseadus muide ütleb, et kõigil on kaitse riigi omavoli vastu. See, millega juhataja praegu tegeleb, on riigi omavoli, sest te esindate praegu seal Riigikogu esimehena riiki. Ma protesteerin otsustavalt selle põhiseaduse voluntaristliku tõlgendamise ja kuritarvitamise vastu. Põhiseadus põhiosas sätestab meie kodaniku‑ ja inimõigused, mitte ei sätesta seda, kui mitu protseduurilist küsimust võib esitada rahvasaadik, kui mitu protesti võib esitada rahvasaadik ja kui palju ta peab alluma Riigikogu esimehele, kes on tegelikult ka ainult üks 101 saadikust. Te ei ole siin mitte midagi enamat kui üks 101 saadikust. Te olete istungi juhataja, aga mitte meist ülem. Teil ei ole mingit õigust meid kamandada, meid piirata, meid suukorvistada. Kui teile on selline illusioon jäänud, siis palun vabanege sellest ja vabanege sellest kohe. Ma otsustavalt protesteerin teie omavoli vastu põhiseaduse tõlgendamisel. 

Mis puudutab neid pretsedente protseduuriliste küsimuste lõpetamisel, siis need on asjakohatud. Kui me võtame [arvesse], et meil on ümmarguselt 30 aastat olnud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi Riigikogu, siis vehkida siin kahe pretsedendiga 30 aasta jooksul on absoluutselt kohatu, demagoogiline ning teid ja teie institutsiooni häbistav. 

Aitäh! Ma olen siin täna juba piisavalt rääkinud sellest, miks arupärimisõiguse kasutamine ei tohiks areneda parlamentaarsele süsteemile ebakohaseks väärvormiks, millele viitab ka meie põhiseaduse kõige värskem kommenteeritud väljaanne. Seal on ju väga selgelt öeldud, et arupärimisõigus ei tohiks kaasa tuua võimalust koormata parlamenti arupärimistega üle nii, et parlament ei suudaks täita teisi talle põhiseadusega pandud funktsioone.

Nii. Martin Helme, palun, protest!

Aitäh! Mina olin täna ennelõunal välislähetuses, tegin ka Riigikogu tööd, nii et jutt sellest, et Riigikogu tööd ei tee, on minu meelest täiesti jabur. Mis puudutab ebakohaseid väärvorme, siis eelnõu, mis täna valitsuse poolt Riigikogule üle anti, on tõeline ebakohane väärvorm seadusloome mõttes. Seda on ka see eelnõu, mis meil seal tabloo peal kirjas seisab.

Aga mul on tõesti protest. Ma ei saa aru. Mina ei tahtnud arupärimist esitada, mina tahtsin seaduseelnõu esitada. Minu arusaamist mööda on Riigikogu saadikul selline õigus, seda õigust kodukord mitte kuidagi mitte mingil moel ei piira. Juhatusele ei ole antud mitte mingit viisi piirata minu [õigust] eelnõu üle anda. Ometi saabun ma siia ja saan teada, et kuidagi on otsustatud, et ma ei saagi seda eelnõu üle anda. See otsus ei saa olla seaduslik. Kõik need jutud sellest, kuidas te tõlgendate kodukorda või tõlgendate põhiseadust – noh, see sõna "tõlgendamine" on ju tegelikult näkku irvitamine ja tema tegelik tähendus on see, et te rikute kodukorda, te rikute põhiseadust, te rikute opositsioonisaadikute õigusi, kodukorras ettenähtud õigusi. Mul on lihtsalt küsimus: kas mingil järgmisel hetkel, kui te jõuate järeldusele, et me ebakohaselt, väärvormina kasutame siin ka küsimusi, te hakkate piirama küsimusi eelnõu arutamisel? Kui te leiate, et me teeme liiga palju parandusettepanekuid, kas siis te hakkate neid piirama, või mingil hetkel jõuame sinna, et Riigikogu juhataja või Riigikogu istungi juhataja otsustab, et ainult teatud arv opositsioonisaadikuid võib saalis olla, et neid on ebakohaselt palju siin saalis? Või te otsustate, et me ainult pooltel päevadel saame tööle tulla, et me ebakohaselt tihti käime siin tööl? See on ju totaalne omavoli, see on totaalne õigusriigi jalge alla trampimine. See ongi ju totalitarism. Vene parlamendis käitutakse niimoodi, härra Hussar, Eesti parlamendis siiamaani mitte, aga kui teie siia tulite, siis on kõik võimalik.

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba korduvalt vastanud. Me räägime siin peaasjalikult arupärimiste ja eelnõude esitamisest, et sellest ei areneks parlamentaarsele süsteemile ebakohast väärvormi. See on see põhiseaduse kommenteeritud väljaande punkt, mis ilmselgelt viitab sellele, et seda ei tohiks Riigikogu liikmed kasutada viisil, mis halvab parlamendi töö. 

Aga käesolevaga ma lõpetan protestide käsitlemise, sest neid ei ole kõlanud, ja ma palun parlamendi kõnetooli eelnõu algataja esindaja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. (Hääled saalis.) Palun parlamendi kõnetooli! (Saalis taotakse kätega vastu laudu.) Lugupeetud Riigikogu! (Helistab kella.) Ma olen kõikidele protestidele vastanud. Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. 20 minutit kõneaega. Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid, kes jäävad saali, head kolleegid, kes on televiisorite taga! Head kodanikud, kes te jälgite meid ka internetis! (Hääl saalist: "Ära muretse, kõik jälgivad!") 

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus on lühike seadus, mis mahub ühele A4‑le. Seda eelnõu on Riigikogul olnud võimalik menetleda kolm nädalat, nii et kiirustamisest ja teerullist on siin keeruline rääkida. Ma olen käinud seda eelnõu sotsiaalkomisjonis tutvustamas ühel korral, see kestis kaks tundi, ja täiendavalt vastanud küsimustele veel kahe tunni vältel. Selle eelnõu puhul on läbi viidud mastaapne avalik kaasamisistung, kus osalesid kõik asjassepuutuvad osapooled, huvigrupid, kes vähegi selle vastu huvi tundsid. 

Mida see eelnõu muudab? Kõigepealt, perehüvitiste seaduse muutmise seadus tunnistab kehtetuks lasterikka pere toetuse indekseerimise, mis ei ole tänaseks veel rakenduda jõudnud mitte ühegi perekonna suhtes, kuivõrd esialgselt kavandatud rakendumise aeg oli 2024. aasta maikuu. Seega on siin keeruline leida õigustatud ootust osapooltel, kes sellest hüvest tulevikus kasu ei saa. 

Samamoodi [loobume] me libisevast väljumisest lasterikaste perede toetuse puhul, kuid siin me teeme muudatuse viisil, mis võimaldab nendel peredel, kellele on kuni 30. juunini määratud kõnealune toetus, saada seda aasta lõpuni, kuid alates 1. juulist uusi toetuse saajaid eelnõu kohaselt juurde ei määrata. Markeerin kohe ära, et selle sätte rakendumise viisi kohta on Riigikogu [Kantselei] õigus‑ [ja analüüsi]osakond teinud oma kommentaarid. Mul on hea meel, kui Riigikogu liikmed, sotsiaalkomisjonis eeskätt, saavad arutada ja vajadusel teha muudatusettepanekuid, mis võtavad maha ka võimalikud riskid, kui siin peaks tõepoolest olema õiguslik riive. 

Järgmine muudatus, mida me selle seadusega teeme, on viia lasterikka pere toetus kolme‑ kuni kuuelapselisele perele 450 eurole ning seitsme‑ ja enamalapselise [pere] toetus 650 eurole. Pean vajalikuks siinkohal märkida, et eelmise aasta lõpus kehtinud seaduse kohaselt – siis ei olnud jõustunud ülihelded toetuste suurused – jäävad järgmise aasta 1. jaanuarist [kehtima hakkavad] toetused ka tulevikus kolme kuni kuue lapsega perele iga kuu 150 eurot suuremaks ning seitsme ja enama lapsega perele iga kuu 250 eurot suuremaks, kui need olid aastal 2022. Vahepealsel ajal ja ka kehtiva [seaduse] kohaselt on need toetused lasterikastele peredele suuremad ja neid suuremas summas toetusi makstakse välja kuni käesoleva aasta lõpuni, 1. jaanuarist siis muudetud suuruses. 

Selles eelnõus on [täidetud] veel üks koalitsiooni lubadus, see on elatisabitoetuse suurendamine kahekordseks, tänaselt 100 eurolt 200 eurole. Puudutab see veerandit Eestimaa lastest, kellest omakorda veerand ei saa oma teiselt vanemalt elatist, milleks too on kohustatud ja mis on kohtus välja määratud. Seetõttu asendab riik selle elatisabiga ja elatisabi 1. jaanuarist 2024 on kaks korda suurem kui täna ehk 200 eurot. 

Kui püüda vastata veel mõnele küsimusele, mis olid sotsiaalkomisjonis olulised, siis võib välja tuua järgmist. Maksumuudatuste ja peretoetuste muudatuste koondmõju lastega peredele, võrreldes 2022. aastat 2025. aastaga, kui kõik tulumaksumuudatused ja perehüvitiste seadus on rakendunud, on järgmine: kui võrrelda perede netosissetulekuid ja 2022. aastal kehtinud peretoetuste suurust, siis võidavad 2025. aastal pärast maksumuudatusi kõik lastega pered ning suurim võit on just kolmelapselistes peredes. Kolme lapsega pered võidavad eelkõige tänu lasterikka pere toetuse kasvule 150 eurot, seda 2022. ja 2025. aasta võrdluses. Brutopalgaga 2100 eurot on rahaline võit suurim: ühe tuluteenijaga peres 225 eurot kuus ja kahe tuluteenijaga peres 335 eurot kuus. Vähem, tõsi, võidavad pered, kus vanema brutopalk jääb vahemikku 700–1200 eurot, nende võit on sõltuvalt sissetuleku suurusest 110–190 eurot kuus. 

Komisjonis esitati ka küsimus elukalliduse ja ostujõu kohta, selle kohta, kuidas mõjutavad muudatused perede toimetulekut just elukalliduse kontekstis. 2022. aastal oli lasterikka pere toetus kolme‑ kuni kuuelapselisele perele 300 eurot, seitsme‑ ja enamalapselisele perele 450 eurot. Tarbijahinnaindeks kasvas 2022. aastal 19,4% ja Rahandusministeerium on prognoosinud 2023. aastal selle kasvuks 9,2%. Seega, kui me arvestame tarbekaupade ja teenuste hinna muutust 2022. ja 2023. aastal, peaks kolme‑ kuni kuuelapseliste perede toetus olema 2024. aastaks 391 eurot, seitsme ja enama lapsega perel 533 eurot, kuid mõlemal juhul ületavad need toetused neid summasid, ühel juhul 59 euro võrra ja teisel juhul 188 euro võrra. 

Siin ma lõpetan ja olen valmis vastama teie küsimustele.

Aitäh, proua minister! Enne, kui on võimalus küsimuste esitamiseks, juhin tähelepanu, et iga Riigikogu liige saab esitada ettekandjatele kokku kuni kaks küsimust, see tähendab, et kummalegi ettekandjale ühe või ühele ettekandjale kaks küsimust. Kui te olete proua ministrilt oma küsimused ära küsinud, siis enam järgmiselt ettekandjalt küsimust küsida ei saa. Aga kõigepealt võtame registreeritud küsimused. Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jälgides ühiskondlikku debatti ja seda debatti siin saalis, on jäänud mulje, et väga tihti aetakse segamini lasterikaste perede toetus ja lastetoetus. Kas te võib-olla kordaksite veel üle, võrreldes 2022. aastaga, milline on nende toetuste kasv?

Aitäh! Ma kõigepealt kordan üle selle, et on olnud eksitav informatsioon avalikkuses, samamoodi ka siin Riigikogu saalis, nagu kõnealuse eelnõuga vähendataks lastetoetusi. Ei, lastetoetusi ei vähendata. 1. jaanuarist tõusis esimese ja teise lapse toetus 20 euro võrra: 60 eurolt 80 eurole. Üksikvanema lapse toetus tõusis umbes 19 eurolt 80 eurole. Kõikide laste puhul kaotati õppimise eeldus. Kui varasemalt said lapsed lapsetoetust kuni 16. eluaastani ja vaid õppimise korral kuni 19. eluaastani, siis nüüd, 1. jaanuarist saavad kõik lapsed kuni 19. eluaastani lapsetoetust. Seega oleme parandanud laste olukorda ja nendes küsimustes muudatusi kõnealuse eelnõuga ei kavandata. 

Tulen uuesti Urmas Kruuse küsimuse juurde ja kinnitan, et kui aastal 2022 lasterikka pere toetus kolme‑ kuni kuuelapselisele perele oli 300 eurot, siis eelnõu kohaselt saab see olema 450 eurot, mis on 150 eurot rohkem kui eelmisel aastal. Täpselt samamoodi seitsme‑ ja enamalapselise pere toetus, mis oli eelmisel aastal 400 eurot, saab olema 650 eurot ja on alates järgmise aasta 1. jaanuarist iga kuu 250 euro võrra suurem.

Aitäh! Järgnev küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea minister! Mul läks vist tee peal osa teie kõnest [kaduma]. Aga kas te nimetaksite, kuhu rahvusvaheliselt paigutuks Eesti praeguste toetustega, mida me siin siiski vähendame? Kas on teada mõni riik, kes maksab inimestele rohkem sularaha tagasi, mida ta neilt on niigi vähem kogunud, kui ta teeb kulutusi?

Suur aitäh küsimuse eest! Eesti on Euroopa Liidus kolme esimese riigi hulgas. Lisaks Eestile on väga kõrgete laste‑ ja peretoetuste maksjad Ungari ja Poola. Küll aga näeb Eesti väga halb välja selles, kui palju me suudame pakkuda teenuseid lastele ja lastega peredele, kus me vastupidi ei ole mitte esikolmikus, vaid oleme viimaste hulgas. Just seetõttu on kavas toetada nii asendushoolduse lapsi kui ka puudega ja erivajadusega lapsi ning ka neid lapsi, kelle vanem on just vanemapuhkuselt välja tulnud ning vajab haigus‑ ja hooldushüvitist. Me muudame selle õiglasemaks viisil, et mitte miinimumsotsiaalmaksu pealt, vaid tegeliku teenistuse pealt hakkab pere saama hooldus‑ ja haigushüvitist, mis väga oluliselt parandab just sellel esimesel aastal, kui lapsed sagedasti haigestuvad, perede majanduslikku olukorda. Samamoodi on räägitud toitjakaotuspensioni muutmisest toitjakaotustoetuseks, sest toitjakaotuspension on sõltuv siitilmast lahkunud vanema varasemast sissetulekust ja on lastel väga erinev. Kuivõrd lapsed on täpselt ühes olukorras, teist vanemat neil ei ole tema surma ehk siitilmast lahkumise tõttu, siis on kavas ka lapsi võrdselt kohelda ja see kujundada ühe suurusega toetuseks. Harvikhaigusega lapsed, kes vajavad oluliselt rohkem ravi, kui me oleme seni tervishoiusüsteemis suutnud pakkuda – ka 5 miljoni [euro] võrra aastas me suurendame neid võimalusi, et harvikhaigustega lapsi ravida. Kui tekib küsimus, et lasterikastel peredel on vähem ressursse oma lapsi koolitada, muu hulgas ülikoolis, siis see sujuv väljumine lasterikka pere toetusest asendatakse vajaduspõhise õppetoetusega, mis on plaanis juba järgmisel aastal kahekordistada, selleks et ka väiksema sissetulekuga peredel oleks võimalik oma lapsi koolitada. Ma rõhutan, et kõige suuremas vaesusriskis on üksikvanemate lapsed, mitte lapsed, kelle peres on palju lapsi. Tõsi, mida rohkem on lapsi, seda keerulisem on toime tulla igapäeva majandusküsimustega ja ka laste koolitamisega, aga just sellepärast ongi vajaduspõhine ehk leibkonna sissetuleku järgi lähenemine, et lapsed saaksid õppida.

Aitäh! Järgmine küsimus, Igor Taro, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud proua minister! Lasterikaste perede toetusrühma kohtumisel huvigrupiga, lasterikaste perede liiduga, kõlas etteheide selle kohta, et mõjuanalüüsid ei ole piisavad. Märgiti ära, et euribori tõusu ei ole arvestatud. Kas oskate seda kuidagi kommenteerida või kas tuleb kõne alla, et tehakse veel täiendavaid mõjuanalüüse?

Suur aitäh! Ma ei hakka uuesti ette lugema, milline on elukalliduse [tõusu] ja [muude] muutuste mõju lastega peredele, ega ka mitte seda, milline on kõikide tulumaksumuudatuste ja perehüvitiste muudatuste mõju. Nagu te enne kuulsite, negatiivset mõju eelmise aastaga võrreldes tegelikult peredele ei tule. Vastupidi, pered saavad iga kuu rohkem raha kätte. 

Mis puudutab vajadust analüüsida – see vajadus on kõrge, sest nii nagu ma olen öelnud, me liiga vähe pakume teenuseid lastele ja lastega peredele ja liiga palju raha paneme otse rahalistesse toetustesse –, siis selle analüüsi on valitsus kavandanud 2025. aasta algusesse, et just nimelt vaadata, milline on olnud selle eelnõu rakendamise mõju ja mismoodi aidata peresid teenustega ning haridus‑ ja tervishoiuküsimustes. 

Täna esitleti Sotsiaalministeeriumis lastega perede leibkonnauuringut. Me nägime seal just nimelt seda, mida pered küsivad. Nad küsivad vaimse tervise abi oma lastele, nad küsivad logopeediabi oma lastele. Näeme seal taas kord, et kõige keerulisemas olukorras, nagu ka lapsevanemad või leibkonnad ise ütlevad, on ikkagi ühe vanemaga leibkonnad, eriti kui seal on rohkem kui üks laps, ja loomulikult ka leibkonnad, kus on kuus ja rohkem last.

Aitäh! Järgnevalt Margit Sutrop, palun!

Aitäh selle hea ülevaate eest! See ei ole küll otse teie ministeeriumi ala, aga mainisite seda tudengite vajaduspõhiste toetuste asja. See on tõesti väga hea algatus, koalitsioonileppes on sees nende kahekordne tõus. Kas te oskate täpsemalt öelda, kas see väljumistoetuse ärajätmine aitab õppureid rohkem kui see, mida nad oleksid saanud peretoetustena? Oskate seda hinnangut anda või on veel välja arvutamata, kui suur see stipendium saab olema?

Ma selle stipendiumi numbrilise suuruse juurde ei läheks, sest see on teise ministeeriumi valitsemisala. Küll aga on 6 miljonit see kulu, mida me valitsusega kavandame. Ma olen kohtunud lasterikaste perede liiduga, kellel on olnud ka omad ettepanekud, kuidas seda kujundada, sest ka needsamad leibkonna sissetulekute piirmäärad on ajale jalgu jäänud. Nii et selle süsteemi saab valitsus üle vaadata sisulisemalt kui pelgalt raha või toetusmäära kahekordistamisega.

Järgnevalt Urmas Kruuse, teine küsimus.

Austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Ühelt poolt on tõesti meeldiv kuulda, et Eesti on Euroopas lastetoetuse poolest kolme esimese riigi hulgas. Loodame, et tulevikus on rohkem kasvamas suund teenuste [osutamisele]. Aga küsin niimoodi, mis nende plusspunktide poolel veel on lisaks olemasolevatele toetustele, mida me praegu käsitleme. Me teame kõik, et vanemahüvitisel on olnud väga pikaajaline ja positiivne mõju ning kindlasti on seda ka paljudes riikides välja toodud. Aga mis seal veel on?

Aitäh küsimuse eest! Eesti perehüvitiste süsteem on olnud läbi aegade üsna unikaalne, sest meil on olnud hästi lai palett erinevaid toetuseliike. Meil on neid toetuseliike aegade jooksul mõnevõrra küll vähemaks võetud, aga kõige suurem väärtus on universaalsed lapsetoetused ehk see, et kõik lapsed saavad lapsetoetust. Meil on diferentseerimine kolmandast lapsest alates. Siis on lapsetoetus suurem. Ka alates 2017. aastast vastu võetud lasterikka pere toetus pöörab eriliselt tähelepanu, nii nagu ka põhiseadus suunise annab, just lasterikastele peredele. Samamoodi on meil vanemahüvitis, mis aitab ühel vanemal olla lapsega poolteist aastat kodus, kaotamata pere sissetulekus, ning päriselt keskenduda ja pühenduda laste kasvatamisele.

Mis on riskid? Kui peretoetused, lastetoetused, hüvitised lähevad liiga suureks, siis risk on see, et üks vanematest – sagedamini on see naine või ema – loobub oma tööalasest karjäärist. Me teame, et vananeva ühiskonnaga riigis, kus me elame, on kõik töökäed tööturul vajalikud, et oleks maksumaksjaid, [kelle makstud maksudest] saaks neidsamu hüvesid ümber jagada. Aga kõige drastilisemaks osutub muidugi see, et pensionieas kipuvad olema vaesuses just nimelt needsamad lastega kodus olnud naised. Neile lisandub ka muu hoolduskohustus, [vajadus hoolitseda] pere vanemaealiste või erivajadustega liikmete eest. Nii et see on tegelikult kahe teraga mõõk. Ühtepidi, kui üks maailmavaade ütleb, et võiks kodus olla ja lapsi sünnitada ja selle eest võiks nii-öelda palka maksta, siis teistpidi me lõikame endale hoopis suuremalt sõrme. 

Aitäh! Järgnevalt Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Ma tuginen oma varasemale kogemusele e‑maksuameti ülesehitamisel. E‑maksuamet loodi 20 aastat tagasi. Ma mäletan, et puht IT arendamise mõttes, tehnoloogilises mõttes on Sotsiaalkindlustusameti ning Maksu‑ ja Tolliameti IT‑süsteemide loogika üsna sarnane: isikustatud arvestus, noh, siin on toetused, toetuste arvestus, Maksu‑ ja Tolliametil on isikustatud maksuarvestus. Ma loen suure imestusega, et nende toetuste väljamaksmiseks on ette nähtud suured halduskulud. Ma saan aru SKAIS2 arenduse kulust, aga miks on siin täiendav tööjõukulu? Miks on vaja töötajaid juurde võtta, tänasel päeval? Ma rõhutan: e‑maksuamet loodi 23 aastat tagasi. Kui mitmest töötajast me räägime ja miks on vaja tööjõudu juurde praegusel ajal, kui kogu see töö põhineb ju infosüsteemidel?

Ma tulen siis lähiajaloo juurde. Me oleme teinud … Vabandust! Riigikogu on teinud mitmeid olulisi otsuseid, mis on olnud seotud pensionidega, muu hulgas keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Samamoodi tehti eelmise aasta lõpus ulatuslikud otsused, mis võivad osutuda ajutiseks, aga mille jaoks me oleme pidanud tegema arendusi ja ka osaliselt käsitsitööd. Ka siin me oleme üsna keerulises olukorras, sest sõltuvalt sellest, millisel ajahetkel seadus jõustub või Riigikogus vastu võetakse, võivad meil olla üsna keerulised situatsioonid, kuidas seda eelnõu päriselt rakendada. Me ei tea kuni viimse hetkeni, kas ja millist IT‑arendust teha, mistõttu tuleb tõenäoliselt esialgu teha ka käsitsitööd.

Aitäh! Järgnevalt Irja Lutsar, palun!

Aitäh selle hea ülevaate eest! Me kuuleme huvigruppidelt ja ka ühiskonnast, et teada on, et sündimus on väga madal. Sellel võib olla mitmesuguseid põhjusi. Argument on, et praeguses olukorras, kus sündimus on madal, langetatakse ka veel peretoetusi. Ma sooviksin kuulda ministri kommentaari, kuidas niisugune peretoetuste langus võiks seda demograafilist [olukorda] mõjutada, kui ta seda üldsegi mõjutab.

Aitäh! Igasugused toetused mõjutavad inimeste käitumist uuringute kohaselt ajutiselt, selle järel naastakse nii-öelda tavakäitumise juurde. Seda näitas meile väga hästi ka lasterikka pere toetuse rakendamine, kui paaril aastal tõepoolest laste sündide arv kasvas, kuid siis see kasv taandus, mitte päris [endisele] tasemele, aga siiski taandus. See näitab, et ka Eestis kehtib seesama loogika, et hüved aitavad inimeste käitumist ajutiselt muuta, kuid ei kutsu esile pikaajalist käitumise muutust. Loomulikult oleme uurinud, mis tegelikult inimesi ja lastega peresid huvitab ning mis on need ootused, mis aitaksid peresid pereplaneerimisel olla aktiivsemad, et oleks rohkem sünde. Tegelikult räägitakse nii avalike teenuste kvaliteedist kui ka kättesaadavusest. Need on need kohad, kus meil riigina tuleb teha kulutusi. Me räägime haridusest, me räägime nii õpetajate palkadest kui ka eestikeelsele haridusele üleminekust. Seal on lähiajal suured kulud tulemas. Tervishoiusüsteem, tervishoiuteenuste kättesaadavus – me teame, et ka seal on meil vajakajäämisi juba lähiaastatel ja mitte väikseid. Lisaks erivajadustega lapsed, olgu see hariduslik erivajadus või sotsiaalvaldkonnas puuetega laste erivajadused – ka seal on meil tegelikult väga palju teenuste arendamisse veel võimalik panustada. Vanemaharidus, vaimne tervis – seda loendit võib jätkata. See on tegelikult ka see küsimus, et selmet tõsta toetusi, anda raha peredele, me peaksime arendama neid teenuseid, mis loovad turvalise keskkonna laste kasvatamiseks. Nagu ma varasemalt ütlesin, mingite sammudega saame me siit edasi minna ja ka neid teenuseid arendada, aga tulevikus tuleb sellele jätkuvalt veel tähelepanu suunata.

Aitäh, proua minister! Järgnevalt Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on ääretult hea meel kuulda, et just need kõige haavatavamad pered leiavad selle eelnõuga tähelepanu, kuna see puudutab üksikvanemaid, ka puudega lapsi ja harvikhaigustega lapsi. Aga ma tahtsin lihtsalt küsida, et kui me vaatame natuke tulevikku, siis kas me võime oodata, et valitsuse tähelepanu järgnevatel aastatel on jätkuv, et need toetused käiksid ajaga kaasas ja loomulikult ka teenuste pakkumine laieneks ja suureneks.

Jaa, aitäh! See 30 miljonit, mille ma ette lugesin – vajaduspõhine õppetoetus, elatisabi, toitjakaotustoetus, harvikhaigustega lapsed, asendushoolduse lapsed, puudega lapsed, haigus‑ ja hooldushüvitis vanemapuhkuselt naasjatele –, on riigieelarvesse planeeritud püsikuluna, mitte ühekordse kuluna järgmiseks aastaks. Nii et see tugi on lastele ja lastega peredele, just nendele haavatavamatele gruppidele tagatud. Aga siit edasi tuleb alati ja kogu aeg tegeleda veel ja veel sellega, mismoodi olemasolevat süsteemi optimeerida. Me teame, et meil on dubleerivaid teenuseid haridus‑ ja sotsiaalvaldkonnas, aga ka tervisevaldkonnas. Kõiki neid asju tuleb edasi arendada ja need on ka Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis kirjas: alushariduse seadus ja ka erivajadustega lastele teenuste osutamine ühe ukse kaudu, et ei pea minema läbi kogu haridus‑, sotsiaal‑ või tervishoiusüsteemi, kui on tarvis lapsele erivajadusest tingitud tugiteenuseid.

Aitäh! Järgnevalt Igor Taro, teine küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud proua minister! Sooviks natukene arendada seda teenuste teemat. Pered on kolme põhilisena välja toonud huvihariduse, transpordi ja lasteaiakohad. Kas olete seda meelt, et need võiksid olla põhilised teemad, mille üle see arutelu 2025. aasta perspektiivis võiks jätkuda, või on veel mingisuguseid mõtteid?

Suur aitäh! On erinevad uuringud ja analüüsid. See on üks võimalik valik nendest teenustest, mida pered vajavad, aga kindlasti mitte ei ole see kõikide uuringute järgi top 3. Nende kolme kohta võin ma öelda, et kõik need on kohaliku omavalitsuse korraldatavad teenused. Kohalikel omavalitsustel on õigus ja kohustus luua paremat keskkonda oma elanikkonnale, sealhulgas lastega peredele, olgu see seotud transpordiga, lasteaiakohtadega või ka huviharidusega. Haavatavamate gruppide suhtes on eri aegadel rakendatud erinevaid täiendavaid toetusi, ka Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest erinevaid meetmeid. Näiteks raske ja sügava puudega lastele on alates 2015. aastast circa 7 miljonit aastas just lapsehoiuteenust, tugiisikuteenust ja nende teenuste saamiseks [vajalikku] transporditeenust riigi vahenditest pakutud. Aga väga oluline roll on kohalikel omavalitsustel ka sellele perele sõbraliku keskkonna loomises. Kõik ei saa tulla riigieelarvest.

Aitäh! Järgnevalt Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Austatud minister! Käesoleva eelnõuga me otsustame sisuliselt suurperetoetuse üle, mis on alates kolmandast lapsest ja nii edasi. Kas te jagate minu arvamust, et kui riigi rahaline seis paraneb, siis ühel hetkel võiks siiski kõiki lapsi lastetoetuse mõttes käsitleda võrdselt ehk lastetoetus oleks üks kindel number kõigile lastele?

Suur aitäh küsimuse eest! Personaalselt on mul sellele küsimusele lihtne vastata: jah, ma toetan seda mõtet.

Aitäh! Ja nüüd, Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Kõigepealt, see ei ole isegi kommentaar, lihtsalt tähelepanek. Huvitav on see, et me nädal aega siin kuulasime opositsiooni hala selle üle, kuidas ei saa debateerida, ei saa arutada, ja nüüd, kui läks arutamiseks ja debateerimiseks, ma ei näe ühtegi opositsioonipoliitikut saalis. Aga see selleks, eks nad kusagil midagi sepistavad. 

Aga mul on küsimus ka. Palju on juttu olnud sellest ja Reformierakond on aastaid rääkinud seda, et kõik need toetused võiksid olla vajaduspõhised, aga praegu, ükskõik, kas enne või pärast nende hüvitiste, toetuste muutmist me räägime ikkagi lausalistest [toetustest]. Kas on mingi plaan minna üle ka sellisele vajaduspõhisele süsteemile, mis kindlasti säästaks raha ja aitaks tegelikult aidata neid inimesi, kes rohkem seda abi vajavad?

Suur aitäh küsimuse eest! Meil on ainult lapsetoetus universaalne toetus. Tegelikult on see teatav väärtushinnang, eriti olukorras, kus meil on vähe sünde ja ka väheneva rahvastikuga riik. Ma arvan, et lapsetoetus võiks jääda universaalseks toetuseks, kõik muu peaks olema vajaduspõhine. Aga ka vajaduspõhisusel on piirid. Kui me ütleme, et lasterikas pere vajab enamat toetust – tõsi, meil on selline toetuse liik –, siis kuskil on ka see mõistlikkuse lagi, et ei tekiks ebavõrdsustunnet, väiksema laste arvuga pered versus suurema laste arvuga pered. Tõepoolest, sellel ajal kui meil eelmise aasta lõpus käisid arutelud kehtiva seaduse vastuvõtmiseks, pöörduti minu poole palju. Palju just nimelt seetõttu, et [tajuti] seda ebavõrdsust ja seda, et pakuti liiga heldet toetust lasterikastele peredele. Meil on ju teada kaks rahvaalgatust: üks, mis räägib just nimelt selle vastu, et lasterikkaid peresid nii heldelt toetada ja et peaks lapsi võrdsemalt toetama; teine omakorda räägib jälle sellest, et lasterikkaid peresid peaks jätkuvalt heldelt toetama.

Aitäh! Nüüd Margit Sutrop, teine küsimus, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Valimiste ajal tulid väga paljud inimesed tänaval ligi selle sooviga, et Reformierakond aitaks, kui ta saab koalitsiooni, teha peretoetused korda. See "korda" tulenes just nimelt sellest ebavõrdsusest, tunnetusest, et lapsi ei kohelda võrdselt, esimese ja teise lapse [toetamise] vahe suure pere [toetamisega võrreldes] on liiga suur. Aga väljendati ka muret, et me võime saada sisserännumaaks, sest meil on väga helded toetused. Täna te ütlesitegi, et võrreldes teiste maadega on meil väga kõrged toetused. Minu küsimus puudutab seda, mida te ütlesite, et on uuritud [ja on selgunud], et see ei mõjuta kohapeal väga palju iivet. Aga kuidas see mõjutab sisserännet? Kas selle kohta on ka uuringuid olemas, et kui me oleme väga suurte toetustega maa, siis kas see tegelikult toob kaasa teiste riikide kodanike siia saabumise?

Suur aitäh küsimuse eest! Selle kohta spetsiifiliselt mul analüüsi praegu võtta ei ole, et sealt neid andmeid edastada. Küll aga tuleb küsida, mis on meie soov ja ootus. Me teame, et meile on tulnud Ukraina sõja tõttu päris palju Ukraina sõjapõgenikke. Ülekaalus on kõrgharidusega emad lastega. Küsimus on, et kui nad siin on, siis kas nad peaksid saama samasuguseid hüvesid ja samasugust tuge ning mis on nende edasine saatus. Me räägime ju igal sammul ka sellest, et meil on hoolekandes, tervishoiusektoris, hariduses, päästes, politseis töötajaid puudu. Nii et ka sisserände tõttu, kui seda targasti korraldada, ma arvan, ei pea hirmu tundma. Küll aga on oluline nüanss see, et sisserändajate puhul uuringud ei näita, et nad kiiresti ja palju lapsi saama hakkaks. See on tegelikult veel omaette küsimus.

Aitäh! Rohkem küsimusi ma ei näe. Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aitäh, proua minister, ettekande ja vastuste eest! Järgnevalt ma palun ettekandeks siia parlamendi kõnetooli Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Karmen Jolleri. Ettekandeks on aega samuti kuni 20 minutit.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud saadikud! Head inimesed, kes te vaatate meid ekraani vahendusel! Mina teen lühikese ülevaate sellest, kuidas töötas sotsiaalkomisjon. Ma ütlen kohe, et hästi paljut sellest, mida rääkis siin minister Signe Riisalo, arutati ka komisjonis. Samad mõtted kõlasid seal päris mitmeid kordi. 

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse [eelnõu] enne esimesele lugemisele saatmist neljal korral: 25. aprillil, 27. aprillil, 8. mail ja 11. mail. Eelnõu tutvustas minister juba enne, nagu ma ütlesin, ma seda kordama ei hakka. Lisan veel, et 9. mail toimus kaasamiskoosolek, mis tegelikult on seotud eelnõu teise lugemisega, ja seetõttu ma seda praegu siin ei käsitle. Sellest me räägime siis, kui on teine lugemine. Sisulised arutelud toimusid 25. aprillil ja 8. mail. 

Nii. Ma teen siis lühikese ülevaate. Tegelikult tõesti, nagu ma ütlesin, hästi palju oli samu mõtteid. Ma toon lihtsalt välja need teemad, mida käsitleti. Arutelud olid hästi sisukad, kohati emotsionaalsed. Ma usun, et nii ühe kui ka teise erakonna saadikud said aru, mida teiste erakondade saadikud mõtlesid ja arvasid, saadi aru, mida me esindasime. 

Üks teemadest oli see, et kuhu siis ülejääv raha läheb. Minister juba rääkis, et abi saavad väga mitmed lapsed, kes aastakümneid on meil isegi abita olnud või on riigilt vähe toetust saanud, nagu harvikhaigustega lapsed, üksikvanemate kasvatatud lapsed ja nii edasi. 

Järgmine teema, mida käsitleti põhjalikumalt, oli sündimus. Just seesama rahvastikukriis, see, et sündimus on madal. Samamoodi nagu siin saaliski räägiti sellest, mis on madala sündimuse põhjused, et mida riik on teinud. Räägiti seda, et ühelt poolt on toetused, mis annavad küll ajutise sündimuse tõusu, aga veel olulisem sündimuse puhul on tagada turvatunne peredele just eelkõige teenuste näol, et oleks lasteaed, kuhu lapsi panna, huviharidus ja nii edasi. Jällegi sama, mida me siin rääkisime. 

Küsimused tekkisid ka maksumuudatuste kohta, aga kuna see ei olnud sotsiaalkaitseministri pädevuses, siis need küsimused jäid tol hetkel vastuseta. Aga osadele küsimustele, millele sotsiaalkaitseminister sai vastata, saatis ta vastused meili teel 26. aprillil. Meili teel saadi vastus ka küsimusele, mis on see põhjendus, miks eelnõu on kiireloomuline. Toodi välja – hästi lühidalt jälle ütlen –, et on oluline, et lapsi koheldaks võrdselt ning riigil oleks jõukohane peretoetuste süsteem, mida riik suudaks ka ülal pidada. Kiirus on oluline veel seetõttu, et mida lühemat aega on eelmine seadus kehtinud, seda väiksem on ka õigusriive. 

8. mail oli teine koosolek, kus saadikud esitasid täiendavaid küsimusi. Teist korda oli kohal minister koos ametnikega: Merlin Murumets, Laura Danilas ja Laura Kurs. Jällegi olid mõned protseduurilised küsimused, teemaks oli seesama kiireloomulisus. Arutati seda, kuhu see raha ikkagi läheb ja kuhu seda suunatakse, samuti seda, millised on need inimgrupid või laste ja täiskasvanute grupid, kes abi saavad. 

Tuli jutuks ka see, kuidas me saame saata raha Ukraina ülesehitamiseks, kui meil omal ei jätku justkui raha peretoetuste jaoks. Selle peale minister ütles, et need on täiesti erinevate ministeeriumide valdkonnad ja meie laste‑ ja peretoetused ei kannata seetõttu, et me aitame Ukrainat üles ehitada. Lisaks, sõda Ukrainas mõjutab väga tugevalt ka meie julgeolekut ja meie laste tulevikku. Nende Ukraina toetuste puhul on veel oluline see, et need on hetkel ikkagi ühekordsed summad, samas kui lastetoetusi me maksame aastaid ja aastaid. Me peame mõtlema ka pikalt ette. 

Räägiti vaesusriskist, sellest, et majanduslik olukord on paljude perede jaoks halvenenud. Inflatsioon on päris kõrge olnud, õnneks on see viimasel ajal veidi aeglustunud. Tuli jutuks ka täpselt seesama, et tegelikult on suurimas vaesusriskis just näiteks üksikvanemaperekonnad. Praegu on selle vaesusriskiga ikkagi arvestatud ka lastetoetuste süsteemi juures. Pluss needsamad teenused: kui teenused on kättesaadavad, siis on ka vaesusrisk väiksem. Nii nagu siingi kinnitas minister Signe Riisalo, et Sotsiaalministeeriumis valmistatakse ette ja viiakse läbi veel üks põhjalik analüüs perehüvitiste ja lastetoetuste, aga ka teenuste kohta, mis annab sisendi edaspidiseks. 

Juttu oli õiglustundest, millest on ka avalikkuses väga palju räägitud. Seal on tõesti kaks poolt. Üks pool tunneb, et lasterikaste perede toetuse vähendamine on justkui ebaõiglane, teine pool tunneb jälle vastupidi. Tegelikult on ühiskond selles mõttes lõhestunud. Selle eelnõuga püütakse seda lõhestumist võib-olla natukene vähendada. 

Arutati ka demograafiameetmeid, mida riik on kasutanud. Neid arutati ka esimesel koosolekul, kus minister oli, samamoodi [räägiti] Eesti rahva säilimisest. 

Viimaks küsisid osad sotsiaalkomisjoni liikmed, et kas on olnud plaanis seda eelnõu kuidagi pidurdada või pikemalt arutada ja kas on isegi kaalutud selle eelnõu tagasivõtmist. Tegelikult ei ole, see on piisavalt läbi mõeldud. 

Lõpetuseks loen ette komisjoni menetluslikud otsused, mis tehti kahel koosolekul. 27. aprillil, häältega 5 poolt ja 4 vastu, otsustas sotsiaalkomisjon teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. mail käesoleval aastal. Häältega 5 poolt ja 4 vastu, otsustas komisjon teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Häältega 5 poolt ja 4 vastu, otsustas komisjon määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks Õnne Pillaku. Häältega 5 poolt ja 4 vastu, otsustas komisjon määrata muudatusettepanekute tähtajaks 19. mai kell 15. 

11. mail, kuna oli olnud seisak, tegime uued otsused. Häältega 6 poolt ja 3 vastu, otsustas komisjon võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. mail 2023. Konsensuslik otsus oli see, et kui eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus 12. mai täiendaval istungil lõpetatakse, siis teeb komisjon ettepaneku arvata eelnõu välja täiskogu esmaspäevasest päevakorrast, tänasest päevakorrast siis. Kuna seda [lugemist] ei lõpetatud, siis on see tänases päevakorras. Konsensuslik otsus oli ka määrata juhtivkomisjoni esindajaks Karmen Joller, kuna Õnne Pillak on hetkel eemal. Samuti konsensuslik otsus oli määrata muudatusettepanekute tähtajaks uuesti kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist. 

Oli ka kaks ettepanekut, mis ei leidnud toetust. Tõnis Mölder ja Riina Solman tegid ettepaneku juhtivkomisjonile eelnõu täiskogu päevakorrast üldse välja võtta. Poolthääli oli 3, vastu oli 6. Toetust ei leidnud ka Tõnis Möldri ettepanek eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada: poolt 3, vastu 6. 

Minu lühike ülevaade on nüüd otsas. Kui teil on mingeid küsimusi, siis ma ootan neid, aga ma arvan, et enamik küsimusi on tegelikult minister Signe Riisalo juba ära vastanud. Aga loomulikult ma ootan, kas kellelgi on küsimusi.

Hea ettekandja, suur tänu teile! Teile on küsimusi. Maris Lauri, palun!

Aitäh! Mul on küsimus komisjoni töö kohta. Me nägime, et täna läks opositsioon välja, kui minister hakkas [eelnõu] tutvustama. Ka rahanduskomisjonis on maksueelnõude [aruteludel] juhtunud, et opositsioon on välja kõndinud. Kas sotsiaalkomisjonis, kui te seda arutasite, opositsioon osales või nad lahkusid ka istungilt?

Jaa, opositsioon osales ja väga aktiivselt ja väga sisukalt. Kõik olid kohal ja esindatud.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Juba osaliselt vastasite ära. Ma tahtsingi tuua välja, et opositsioon on vihjanud just sellele, et debatti ei ole võimalik sellel teemal pidada, et koalitsioon ei ole sellest huvitatud. Ma tahtsingi küsida: kas nad on aktiivselt osalenud selles mõttes, et nad on ka esitanud sisulisi küsimusi, mitte ainult protseduurilisi, ja kas nad on saanud neile adekvaatseid vastuseid? Ning teine pool sellest, mida ei ole veel küsitud, oli see: kuna üheks probleemiks, mis toodi välja, oli ka vähene kaasamine enne eelnõu siia toomist, siis kas sellel kaasamiskoosolekul oli ka neid, kes ei jõudnud õigeaegselt oma vastuseid esitada? Või kas nad on saanud veel kaasatud?

Opositsioon oli väga sisuline. Öeldi, mida nad arvavad ka sisu kohta, mitte ei olnud sellist protseduurilist venitamist, vähemalt mitte nii palju kui siin. Ma arvan, et see oli väga hea arutelu, mis seal toimus. See oli kohati ka emotsionaalne. 

Mis puutub kaasamiskoosolekusse, siis sellest saab pikemalt rääkida enne teist lugemist, aga etteruttavalt saan öelda, et kaasatud said kõik osapooled, keda nii koalitsiooni‑ kui ka opositsiooniinimesed soovisid [kaasata] ja kes soovisid ka ise kaasatud olla. Tegelikult on see kaasamiskoosolek nähtav ka Riigikogu kodulehelt. Seda saab igaüks ise vaadata, kes soovib.

Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Aasta tagasi ilmus emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu artikkel pealkirjaga "Perepoliitika aitab sündimust suurendada vaid piiratud ulatuses". Ta tõi välja, et uuringud näitavad, et raha ei ole üldiselt parim variant laste toetamiseks. Aga ta tegi ka ettepaneku. Ta ütles, et kõigepealt tuleks toetada esimest last ja peaks mõtlema ka selle peale, kas mitte toetada just alla 25‑aastaseid emasid, et mingilgi määral – ma nüüd tsiteerin – peatada ja tagasi pöörata sünnituse edasilükkamise tava. Kas selliseid teemasid ka komisjonis käsitleti ja arutati?

Jah, arutati. Professor Lutsar tõi needsamad asjad koosolekul välja. Loomulikult olid kõik komisjoni liikmed nõus, et ka esimesed ja teised lapsed väärivad toetust. Minister Riisalo ütles, et kui riigil see võimalus on või kui see avaneb, siis neid toetusi kindlasti suurendatakse, on need siis rahalised või [toimub toetamine] kuidagi teenuste kaudu. Selle kohta, kuidas see edasi läheb, ütles minister, et ministeerium teeb analüüsi, hinnangu, ja selle tulemusena vaadatakse võib-olla midagi üle.

Toomas Uibo, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Veel kord: on väga hea meel, et pööratakse tähelepanu just harvikhaigustega laste ja puudega laste peredele. Ma võtsin siia kaasa ühe päris konkreetse mure ühelt perelt, kes ei ela mõnes nendest nii-öelda kuldsetest ringidest, vaid hoopis maakohas. Näiteks protseduuridele Tartusse tuleb sõita paar tundi ja tuleb tihti ka seal ööbida. Transport, ma saan aru, on riigi poolt toetatud, aga selle pere mure oli see, et ööbimine on ikkagi pere enda kanda. Kas selle eelnõuga püütakse lahendada ka näiteks seda muret või oleks mõistlik selline ettepanek või lahendus sinna lisada?

Komisjonis markeeriti ära regionaalsed probleemid ja vajadus – ütleme, tingitult inimese elukohast, sellest, kus ta elab – teda vajaduspõhiselt aidata. Aga jällegi, rohkem me seda ei arutanud.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Mul on hea meel, et selline vigade parandus on täna siin saalis lugemisel. Tuletan siiski meelde selle vea teket, sest väga palju pahameelt on ju selle üle, et miks alguses annate ja pärast võtate. 

See on minu arvates olnud üks räpasemaid asju Eesti poliitikas seadusandlikul tasemel, vähemalt mida mina mäletan. Ei tulegi ette, et nii avalikult oleksid partei sponsorid löönud rusika lauale, et nad toetavad juhul, kui … See on olnud konkreetne nõudmine, et hakataks järsult tõstma lastetoetusi. Hea küll, saab ka nii. Aga mingisugune sõel peab ikka erakondade vahel olema. Kahjuks Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse puhul koalitsioonipartneri jaoks seda ei olnud, opositsioon esitas eelnõu ja Keskerakond kirjutas alla. Sellist asja ma jälle ei mäleta, et opositsiooni eelnõule, mis on [tekkinud] täiesti tühjalt kohalt, mis on täiesti ilma rahalise katteta, ilma debatita, ilma loogilise põhjenduseta, annab koalitsioonipartner allkirja. Loomulikult ei saanud see valitsus kaua kesta. Teisi selliseid erimeelsusi oli veel, kui pressiti sisuliselt raha välja. Ja nii ta läks. See on vastus sellele küsimusele. 

Aga noh, selle tulemus oli ju see – me küll Signe Riisalolt otse vastust ei saanud –, et tõenäoliselt oleme püstitanud siin peretoetustega väikese maailmarekordi. Analüüs on puudulik, aga saime kuulda, et oleme top 3‑s. Tundub, et just see ebaproportsionaalsus tõstab meid lasterikaste perede toetusega esikohale. Mulle nii tundub, aga mul ei ole konkreetseid numbreid ees. 

Parim, mis me siit saalist saame lastega peredele kaasa anda, on ju jätkusuutlik ja tark riik. Jätkusuutlik ja tark. Tookord me sellist kaasa ei andnud. Me selgelt lõhki rahandusega riigina lubasime laste tunnuse järgi iseennast jõukamaks maksta. Me ei kaalunud alternatiive, meil ei olnud sellele eelarvekatet, aga ikkagi tegime, lihtsalt sellepärast, et ka järgmine valitsus lõhki ei läheks. See on räpane poliitika, nii ei tohiks kunagi enam juhtuda. 

See jutt, et sularaha tõstab iivet, on väga küüniline. Kogu aeg jäetakse ikkagi kõrvale see, et kuidas ta tõstab, kui tegelikult seda raha ei ole, ja kuidas ta siis tõstab, kui ei kaaluta alternatiive. Tegelikult ju tuleb alati poliitikaaruteludes võrrelda alternatiive, et mis on parim lahendus olemasolevate ressursside piires. Parim lahendus olemasolevate ressursside piires on töö‑ ja pereelu ühitamine. Me oleme ju selle riigi ikka ehitanud selliselt, et pere ise vastutab oma laste eest, lapsi ei tehta riigile, ja selle raha eest, mis me maksame riigile, teeb riik midagi sularahast paremat. See ongi see töö‑ ja pereelu ühitamise vahend. Alguses on vanemahüvitis, et saaks ennast töölt kõrvale võtta, edasi on lastehoid, haridus, huviharidus, tugiteenused – sellised elementaarsed asjad, mille jaoks meil napib raha. Ja siis sularaha riskigruppidele. Siin on räägitud harvikhaigustest ja paarist asjast veel. Väga õige fokuseeritud valik. Selles mõttes sularaha ei saa eitada. Aga ma ei ole päris nõus ka sellega, nagu oleks see väärtushinnang, kui me puistame seda lastetoetust ühtemoodi laiali. Me saame aru, et poliitiliselt seda korrastada ilmselt kunagi enam ei õnnestu, nii et ta oleks vajaduspõhine. Aga see ei ole ka väärtushinnang, kui jõukad inimesed saavad, ma ei tea, 100 eurot või 90 eurot lastetoetust ja käivad sellel järel. See on natukene ikkagi oma riigi alavääristamine: ise paneme raha sisse, ise võtame välja. 

Väga palju on juttu olnud sellest, et siin mingisugune …

Palun natuke lisaaega.

Kui palju soovite?

Kolm minutit, igaks juhuks.

Palun, kolm minutit!

... mis me selle ülejäänud rahaga teeme ja nii edasi. No ei ole ülejäänud raha. Meil on 15% maksudest puudu, tuletame ikka seda meelde. See ei ole jätkusuutlik riik, see on ju põhiline. Me oma laste pärast ju tegelikult tahame seda, et see riik püsiks. Selles mõttes on need loosungid, et laste arvel ei või kokku hoida, ikkagi tegelikult natukene küünilised. Laste arvel me hoiame kogu aeg kokku, kas siis kasvatuslikel põhjustel, kas siis sellepärast, et on midagi mõistlikumat osta, või on perel lihtsalt rahaliselt niimoodi mõistlik. Täpselt samamoodi on riigil. Seda riiki me ehitame oma laste jaoks. Meie jõuame siit lahkuda enne, kui ta põhja läheb, aga me tahaks, et ka lastel seda oleks. Täpselt nagu keskkonnaga. Võtame ikka selle hoiaku, et riik ei ole selline pangaautomaat, kust saab raha võtta ja sisse ei pea panema, vaid riik on see, mis meie sisse pandud rahast teeb midagi paremat, teeb seda lastele. 

Veel kord: haridus, huviharidus, tugiteenused, kõrgharidus, teenused. Ja siis nõrgematele sularaha ka, loomulikult. Aga seda ei tohi idealiseerida ja proportsioonist välja viia. Tegelikult see võrdsuse argument, kui veel meenutada seda debatti, ikkagi väga mõistlik ei ole. Eks me ju teame küll, et paljulapseliste perede lastel on teised probleemid. Aga kusagil on piir. Ei saa ka nii öelda, et kui sul on palju lapsi, siis istu kodus. See on ikkagi pere‑ ja tööelu ühitamine, need on ikkagi teenused, ikkagi samad asjad kui väikestel peredel. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Irja Lutsari. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid hilisel õhtutunnil! Ma ei hakka üle kordama seda, mida eelkõneleja ütles. Ma olen eelkõnelejaga väga nõus: need peretoetused olid tõesti ebaproportsionaalsed. Võib-olla see ühiskonnakiht on vähem ennast väljendanud, vähem ajakirjanduses esinenud, aga mina saan küll kirju inimeste käes, kes ütlevad, et te teete õiget asja, et ka esimene ja teine laps on väga tähtsad ning see lõhe kahe‑ ja kolmelapseliste ning enama lapsega perekondade vahel läks liiga suureks.

Tõesti, me oleme demograafiliselt väga halvas seisus. Sellel on palju põhjusi. Kindlasti üheltki poolt ühedki andmed ei näita, et see oleks tingimata seotud just suurperede – kui kolmelapselist peret saab suureks nimetada – toetuse vähendamisega. Kui me andmeid vaatame, siis mis hakkab silma? Hakkab silma ennekõike see, et sünnitamise vanus suureneb ja on viimasel aastal kogu aeg suurenenud. Praegu sünnib esimene laps juba vanuses peaaegu 30 aastat. Nii et see aeg, kui lapsi saab sünnitada, on tegelikult ainult 10 aastat. Bioloogiat saab natuke mõjutada, aga mitte väga palju. Nii et see on üks asi, mida me peaksime ühiskonnana tegema: me peaksime [selgitama], et ka noorena on väga tore lapsi sünnitada, lapsed ei sega kellegi elu ega karjääritegemist. See oleks üks asi, millele tuleks rõhku panna.

Kui me vaatame, kuidas need eelnevad toetused on mõjutanud demograafiat, siis ma olen ministriga väga nõus, et jah, nad mõjutavad, aga väga lühikest aega. Selle tõttu ma ei näe praegu seda ja ka sotsiaalkomisjonis ei kõlanud seda kuidagi, et selle peretoetuse vähendamine kuidagi mõjutaks [demograafiat] või kuidagi paneks need pered väga halba seisu. 

Me peame siiski meeles pidama, et kõik pered ei ole võrdsed. Mina isiklikult väga pooldan vajaduspõhist lähenemist. Ma usun, et siin Riigikogu saalis on terve rida inimesi, kellel on kolm last, ja võib-olla need pered ei vajagi lisatoetust. Samas on kindlasti peresid, kus on väga seda raha vaja. Meie e-Eestis on kõik andmesüsteemid olemas ja me ilmselt suudame kindlaks teha need inimesed, kellel raha kõige rohkem tarvis on. 

Nii et isegi, kui see seadus vastu saab võetud, ma arvan, on perede toetamisel meil veel pikk maa edasi minna. See probleem ei ole kindlasti laualt maas, sellega tuleb ilmselt kõik need neli aastat siin tegelda. Ma tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jevgeni Ossinovski. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Paar sõna ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Me toetame seda eelnõu mitte sellepärast, et see on koalitsioonilepingus kokku lepitud, vaid sellepärast, et me peame seda mõistlikuks ettepanekuks. Mõistlikuks ettepanekuks me peame seda valdavalt nendel põhjustel, millest siin täna juba juttu on olnud. Tõepoolest, see otsus, mis eelmise parlamendi poolt sai tehtud, on viinud kolme ja enama lapsega perede universaalse toetuse muude Eesti Vabariigis kehtivate sotsiaaltoetustega võrreldes proportsioonist välja ja see ei ole õiglane.  

Vaatame kõige lihtsamat näidet. Kolme‑ ja enamalapselised pered saavad üle 900 euro kuus. Lapsetoetus on toetus, mis on ette nähtud peredele lastega seotud täiendavate kulude katteks. See on täiendav toetus lisaks muudele sissetulekutele, mis peredel on. Samal ajal saab keskmine Eesti eakas pensioni 700 eurot, mis on valdavalt tema ainuke sissetulek. Rääkimata sellest ebaõiglusest, mis on lastetoetuste süsteemi sees, et ühe-kahe lapsega perede toetus on märkimisväärselt väiksem.  

Demograafiast. Siin on retoorika võimas, kahtlemata. Aga kui me hindame nii reaalset kogemust kui ka erinevate riikide uuringuid ja kogemusi, siis näeme, et lapsetoetuste mõju demograafiale on vähene, kui seda üldse on. Tegelikult on lapsetoetuste põhiline eesmärk sotsiaaldemokraatide vaates alati olnud – ja me oleme tõepoolest lapsetoetuste tõstmise eest seisnud enam kui kümnendi, alates 2011. aastast, kui lapsetoetus oli 19 eurot, nüüd oleme jõudnud 80 euroni esimese ja teise lapse toetuse puhul –, meie jaoks on siin olnud põhiline argument tegelikult vaesus. Vaesuses kasvavad lapsed on ühiskonna jaoks probleem. Me teame – seda uuringud kinnitavad –, et vaesuses kasvavad lapsed saavad statistiliselt võttes kehvemat haridust, nende tervis on kehvem, nende tulevikuväljavaated on kehvemad. Ehk vaesus taastoodab ennast. Sellest tulenevalt on meie jaoks see olnud põhiline argument. Kui me vaatame viimase 10 aasta poliitiliste sammude tulemust, siis näeme, et laste vaesus on drastiliselt vähenenud. Meil on õnnestunud laste vaesust vähendada, laste absoluutset vaesust on õnnestunud vähendada kolm korda, kokku mõne protsendipunktini.  

Vaatame kujunenud olukorda. Tegelikult ei ole kolme‑ ja enamalapselised pered kaugeltki kõige suuremas vaesusriskis, mida siin on ka mainitud. Kõige suurem probleem selles kontekstis on üksi last kasvatavad vanemad, kelle majanduslik olukord on tõepoolest keeruline. Ma kasutan ka võimalust juhtida tähelepanu ühele aspektile selles eelnõus, millest vähe räägitakse. See on see, et elatisabi fondi summa kahekordistub, mis just nimelt toetab neid [peresid], kus üks vanematest on oma ülalpidamiskohustust eiranud. See on see koht, kus ka täiendavad meetmed on kahtlemata asjakohased. Neid võiks ka edaspidi arutada.  

Tõsi on see, et sotsiaaldemokraadid on soovinud ja loodavad, et ka edaspidi, kui riigi rahaline seis paremaks läheb, meil õnnestub esimese ja teise lapse toetust tõsta, ka selleks, et lapsetoetus oleks edaspidi kõigil lastel võrdne. Hetkel on meil olukord, kus kolmanda ja enama lapse toetus on 100 eurot, esimese ja teise [lapse puhul] on see 80 eurot. Noh, seal on omad ajaloolised põhjused, miks need määrad on niimoodi kujunenud. 

Ma võtaks kaks minutit juurde, palun!

Kas olete kindel? Selge. Palun, kaks minutit!

Aitäh! Meil on lasterikka pere toetus olnud aastast 2017, kui ma õigesti mäletan, ja ma loodaks, et kuna tegelikult ei ole ka põhjust lapsetoetuse puhul seda eristust teha, siis tulevikus meil õnnestuks ka see õiglane otsus, minu hinnangul, langetada. Aga seda, et kujunenud olukorras on siiski mõistlik seda ebaõiglust vähendada ka selle kaudu, et me siiski seda lapsetoetuste vahet ühe või kahe lapsega perede ja enama lapsega perede vahel vähendaksime, ma arvan, on õige ja sellest tulenevalt me seda eelnõu toetame. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbi ... Ei sulge veel läbirääkimisi. Protseduuriline küsimus, Erkki Keldo, palun!

Jah, suur aitäh, härra istungi juhataja! Lihtsalt tahtsin küsida. Ma olin mures, et me oleme üle nädala aja siin istunud opositsiooni ühe põhilise argumendi tõttu, et ei saa pidada sisulist debatti, et on hirm sisulise debati ees. Aga ei olnud ühtegi opositsiooni küsimust kummalegi ettekandjale ja opositsioonil ei olnud ühtegi sõnavõttu läbirääkimistel. Kas te olete kindel, et opositsioonisaadikud ikka teavad, et täiskogu istung toimub täiesti normaalsel ajal ja on võimalik täiskogus debatti pidada?

Ma olen kindel, et kõik Riigikogu liikmed teavad, et istung toimub. Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kas te ütleksite kolleegile, et tegelikult oli väga hea debatt ja tal ei ole põhjust olla rahulolematu?

Aitäh! (Naer saalis.) See ei ole protseduuriline küsimus. Nii, ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 17 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. mai kell 17.15. Esimene lugemine lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud. 

Head ametikaaslased, oleme jõudnud vaba mikrofonini. Palun kõiki, kes soovivad ennast sõnavõtuks registreerida, seda teha peale haamrilööki. Palun Riigikogu kõnetooli Igor Taro.

Hää istungi vedosnik! Hüva saadigu!

Hea ettekandja, ma vabandan! Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. Ma palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad ettekannet kuulda.

Ma tuu jälki mõnõ uudisse Lõuna-Eestis. Käve istungivabal nädalali Himmastõ, Vanakülä ja Taivaskua inemistega kohtumah. Ja kullõ sis, määndseid murrõsid sis maainemistel õks om. Ja põhilise murrõ omma seotu tuuga, kas pääle tuud, kui põllumajandusministrit inämp ei olõ, kas põllumajandus saasi Eestih olõma ja kuis maaelo saasi olõma, kui maaeloministeeriumi inämp ei olõ, ja kas regionaalpoliitiga saasi õks edesi kesta. Üks väega konkreetne mure maainemisel om automassu peräst. Ja mille na tuu automassu peräst murõtseva, om mu meeleh seotu tuuga, õt hobõssit ei olõ inämp. Olõ-i inämp hobõssit, minkaga sõita, ja tuuperäst piat autoga sõitma. Kardetas, õt kui autoga sõit muutus liisnalt kallist, sis olõ-i hobest koskilt inämp võtta. Nii et tuud paloti õks väega süämele panda, õt automassu puhul arvõstada toda maainemiste erisust. Vot. Ja mul olli üts sõnum ka, midä om vaia ette lukõ, Vanaküla sepa puult. Too om nigu luulevormis, a tuu om kiräkeelen: "Valitsuse ohud. // Ka valitsuse jõel on kallas kahel pool. / Ka valitsuse jõel hiilib ringi rataslaev. / Laeval seltskond korralik, / kaabud, lipsud, härraslik. / Daamidel on helmed kaelas, / ollakse ju luksuslaevas. / Laeva mööbel seedripuust, / ainult kokk on teisest luust." Mati Semm oll sjoo miis, kiä sjoo luulõtusõ kirodi. Ma tennä kõiki kullõjaid ja näemi jälle!

Aitäh! Rohkem kõnesoove vabas mikrofonis ei näe. Vaba mikrofon on lõppenud. Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Jõudu meile meie töös. Aitäh!