Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu täiendavat istungit, mille Riigikogu esimees on kokku kutsunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 ning Riigikogu juhatuse käesoleva aasta 9. mai istungi otsuse alusel ja juhatuse ettevalmistatud päevakorraga. Kõigepealt, head kolleegid, ma tahaksin teid informeerida juhatuse eilsest otsusest. Kuna selle istungjärgu ajal on palju juttu olnud sellest, mida ja millises järjekorras istungi rakendamisel teha, siis juhatus langetas eile konsensuslikult otsuse, et me alustame kõigepealt kohaloleku kontrolliga, seejärel tuleb päevakorra kinnitamine, kolmandaks on eelnõude ja arupärimiste üleandmine ja seejärel liigume edasi juba vastavalt päevakorrale. Ja teine, lihtsalt informatiivne teadaanne: tõenäoliselt kell 18 võtab istungi juhataja vaheaja. Ilmselt saab see olema kaks korda pool tundi, kuna eilsel kohtumisel vanematekogus otsustati ühiselt, et täna kell 18 koguneb vanematekogu taas. See on lihtsalt eelinformatsioon teile teadmiseks. Ja kuna korraga saab istungi juhataja võtta vaheaega pool tundi, aga ilmselt poole tunniga see kohtumine ei lõpe, et siis tõenäoliselt saab see olema kaks korda 30 minutit.  

Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun! 

Kohal on 58 Riigikogu liiget, puudub 43 Riigikogu liiget. Kuna Riigikogu täiendaval istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust, ja meid on üle poole, siis on Riigikogu täiendav istung otsustusvõimeline. 

Ja nüüd, head kolleegid, läheme päevakorra kinnitamise juurde. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 55 lõikest 1 tuleb täiendava istungi päevakord istungi alguses kinnitada. Kinnitamisele tulev päevakord on teie laudadele jagatud. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu I istungjärgu 12. mai täiendava istungi päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Päevakorra kinnitamise poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 0. Oleme päevakorra kinnitanud. 

Ja nüüd, head kolleegid, on eelnõude ja arupärimiste üleandmise aeg. Marko Mihkelson, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Riigikogu väliskomisjoni nimel menetlusse neli Riigikogu otsuse eelnõu, millega moodustatakse järgmised Riigikogu rahvusvahelised parlamentaarsed delegatsioonid: Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon, Euroopa Julgeoleku‑ ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon ja Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi töös osalev Eesti delegatsioon. Eelnõud on esitatud digitaalselt. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Austatud kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Juba pikemat aega on inimesed pöördunud Keskkonnaametisse, viidates asjaolule, et osa lennukite järel tekkivad heitgaaside jäljed jäävad väga pikaks ajaks taevasse hõljuma. Ilmselgelt ei ole tegemist tavalise lennukikütuse põlemisjäägiga, mida seni on põhjendatud veeauru tekkega lennukimootori töötamisel. Veeauru tekkimisel kaob see jälg 10–15 minuti jooksul. Lisaks sellele on inimesed saatnud oma pöördumises Keskkonnaametisse hulgaliselt pilte selle kohta. Kuid sealt tulnud vastuse kohaselt ei saa Keskkonnaamet midagi selle vastu ette võtta.

Palun vaikust!

Samas on Keskkonnaameti spetsialistid märkinud, et tundideks taevasse jäävad nõndanimetatud lennukitriibud ei ole tõesti normaalsed. Kõige hullem on see, et Keskkonnaamet ei saa midagi teha. Siin peab riik sekkuma, kuna tegemist on lihtsalt lennukikütuse lisandiga. 

Mis lisand see selline on? USA-s on läbi viidud mitmed uuringud, mis näitavad, et need lisandid sisaldavad alumiiniumi nanoosakesi, mis on tervisele väga ohtlikud. Ka teised metalli nanoosakesed on ohtlikud, sest nad põhjustavad pöördumatuid haigusi ja neid ei suuda organism kõrvaldada. Seda haigust nimetatakse pneumokonioosiks ja see on seotud hingamise ja kopsudega. Antud juhul on selle seadus[eelnõu] eesmärk selline kütuselisand Eesti õhuruumis ära keelata, sest sellise inimesele ohtliku ja tervist kahjustava kütuselisandi kasutamine Eesti õhuruumis ei ole mitte mingil juhul õigustatud. 

Käesolevaga esitangi atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, et keelata ära nanokomponente sisaldavad energialisandid ja süsivesinikkütuse kütuselisandi kasutamine. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid ja kõik, kes meid siit rõdult filmivad, ja kõik, kes meid interneti abil vaatavad, ja kõik, kes siin rõdul on! Ma näen, et siin on palju nooremat põlvkonda. See arupärimine on tegelikult oluline meile kõigile. Nagu me teame, Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileping näeb ette homoabielu legaliseerimist perekonnaseaduse muutmise teel. Teadaolevalt meile ei ole arutelu sel teemal veel pakutud ja tõenäoliselt ka see seadus tahetakse teerulli abil siit Riigikogust läbi rullida. Teadaolevalt on kavas muuta seadust nii, et edaspidi saavad abielluda kaks samast soost isikut. Perekonnaseaduses teadaolevalt asendatakse sõnad "mees" ja "naine" sõnaga "isik". Ehk meil tulevikus tegelikult ei saa sellest lähtuvalt olema ka ema ja isa, on "isik üks" ja "isik kaks" või "vanem üks" ja "vanem kaks". Lapsel ei saa enam olema isa, lapsel on ema ja tema naissoost elukaaslane. Ja neid absurdsusi sellest seadusest lähtuvalt saab olema veel väga-väga palju. 

Seoses sellega me esitame Margus Tsahknale, välisministrile, arupärimise abielu mõiste muutmise kohta perekonnaseaduses. Eeltoodust tulenevalt palume tal vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 vastata järgmistele küsimustele. 

Aeg on kahjuks täis.

Hea küll. Ma arvan, et me saame seda arutada siin suures saalis siis, kui lugupeetud minister tuleb meile siia pulti ja loeb ise need küsimused ette ja vastab. Ja me saame ka lisa küsida. Aitäh teile!

Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Vahelduseks muudele teemadele ka midagi looduslähedast. Nimelt on arupärimine regionaalminister Madis Kallasele, mis puudutab üht võõrliiki, kes on Eestis juba paarikümne aasta jooksul probleeme tekitanud. Selle võõrliigi nimi on kormoranid. Ma puutusin esimest korda kormoranidega kokku paarkümmend aastat tagasi sellisel kenal järvel nagu Võrtsjärv, kus lõuna pool otsas on saar nimega Tondisaar. Selle saare olid sel ajal kormoranid täielikult üle võtnud ja seal ei olnud ühtegi teist linnuliiki, ühtegi teist lindu, ka mingeid kajakaid mitte. Olid ainult kormoranid ja olid surevad puud, sest kormoranide väljaheide on väga happeline. Vesteldes Võrtsjärve kaluritega ja Võrtsjärve ümbruse inimestega, selgus, et see on veel väike häda, et kormoranid suretavad puid ja põõsaid sellel saarel välja. Palju suurem häda on see, et kormoranid rüüstavad tõepoolest väga mastaapselt kalavarusid. Nad tõrjuvad välja teisi liike. Ja sellega seoses võis Võrtsjärve kandis kohata väga suurt pahameelt ja vastumeelsust selle liigi suhtes. Hiljem olen ma kohanud sedasama probleemi ja samasugust suhtumist ka mujal. 

Sellega seoses on meil lugupeetud Madis Kallasele terve rida küsimusi, mis tahavad saada vastust, mida siis tehakse nende kormoranidega, kuidas kaitstakse kalavarusid ja kuidas lahendatakse rannakalurite probleeme, mis on selle võõrliigi rüüstetegevusega seotud, ja nii edasi. Tänan tähelepanu eest!

Siin puudub kuupäev. Härra Mart Helme, siin puudub kuupäev. Paluks see ühel hetkel ka allkirjastada.

(Räägib saalist ja liigub kõnepulti.) Ma võin kirjutada selle kuupäeva, aga mulle öeldi, et nad panevad istungiosakonnas selle ise, sõltuvalt sellest, mis päeval täpselt on üle antud. Võib-olla me paneme kuupäeva, aga see läheb üle südaöö ja siis on kuupäev vale. Aga mul ei ole midagi selle vastu, ma isegi olen kirjaoskaja. Mõningate inimeste puhul on küll see, et kirjutama õpivad nad enne kui lugema, mõned aga õpivad kirjutama, aga mitte üldsegi lugema.

Minu kui juhataja palve on ikkagi see, et üldjuhul selle kuupäeva paneb ikkagi eelnõu esitaja. Pärast me võime saada süüdistusi, miks selline või teine kuupäev. See on üldreegel. Kui on mingil põhjusel tõepoolest teinud seda istungiosakond, siis ma kindlasti ei vaidlusta ka seda, aga, ütleme, lähtume reeglina sellest. Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Seoses selle kuupäeva unustamisega mul tekkis laiem küsimus. Me teame, et esmaspäeval meil on kindlal kuupäeval istung ja ka teisipäeval ja neljapäeval, aga kolmapäevane päev on selline, kus istung võib minna üle südaöö ja jõuda otsapidi juba järgmisesse kuupäeva, nagu oli ka viimasel kolmapäeval. Kuidas peaks sellisel juhul nendel üleantud eelnõudel ja arupärimistel ja muudel asjadel see kuupäev olema fikseeritud? Kas istungi alguse kuupäev või juba uus, kui istung läheb järgmisesse kuupäeva üle?

Aitäh, hea kolleeg! Sellest oli meil korduvalt juttu kolmapäeva öösel vastu neljapäeva. Ikkagi panna peale see kuupäev, millal ta reaalselt üle antakse. Kui kolmapäevane istung läks üle neljapäeva, siis mitte kolmapäevane kuupäev, vaid neljapäevane. Ja nagu me kokku leppisime, me ei eelda, et trükitakse välja uus paber, vaid sellesama paberi peal lihtsalt parandab eelnõu või arupärimise esitaja kuupäeva oma käega ära. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma lähen ka kohe üht arupärimist üle andma. Aga me oleme siin tegelikult nädal aega juba tööd teinud ja ma olen ühe arupärimise koostanud 10. mail ja see kuupäev on siin peal. Kas ma võin sellega tulla või peab selle ära parandama või kuidas sellega on?

Aitäh, hea kolleeg! Ma just ütlesin, et palve on kohapeal see oma käega ära parandada. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kahjuks ei osalenud selles arutelus, mis siin kolmapäeva öösel toimus, aga tegelikult, ütleme, normitehnika eeskirja kohaselt on siin kirjas ka: Lauri Hussar, Riigikogu esimees, Tallinn, ja siis on tühik ja aasta 2023. Sisuliselt meie võime eelnõu koostada ka varem. Ja sellega ei ole probleemi. Kui teie ta vastu võtate, siis, ma arvan, ei peaks hakkama neid asju sodima. Põhimõtteliselt oleks ta ikkagi korrektne. Sest mina võin ju selle eelnõu teha ka varem, siin ei ole kirjas, et ma pean üleandmise hetkel seda tegema. Ma teen ettepaneku, hea istungi juhataja, et jätame nii, nagu oli. Ja vastavalt sellele on ju siin: Lauri Hussar, Riigikogu esimees, seal on tühik olemas ja me saame selle asja ilma sodimata ära teha. Mis te arvate?

Aitäh, hea kolleeg! Ma jään siiski selle praktika juurde. On palve ikkagi, et sinna läheb kuupäev, millal see reaalselt üle antakse. Ja veel kord, me oleme selle muudatuse teinud väga lihtsaks. Me ei eelda kindlasti uut paberit, et peaks ühe uue puu langetama, vaid selle paranduse võib teha sellesama eelnõu või arupärimise peal. Nii on ka istungiosakond soovitanud. Aga sellest küll maailm hukka ei lähe, kui võib-olla selgub, et mõni kuupäev on jäänud parandamata. Ja ilmselt seetõttu ei jää eelnõu veel menetlusse võtmata või arupärimine vastamata. Aga siiski püüame hoida seda joont. Vahel see kuupäev on väga tähtis. Sellest oli siin kolmapäeva ööl vastu neljapäeva ka [juttu], et millal saaks teha vaba mikrofoni. Oleks tahtnud kangesti seda esmaspäeval teha, teisipäeval on juba hilja. Võib-olla ka situatsioon muutub, et mis päeval teil see tahe [mõnda] arupärimist või eelnõu esitada oli. Nii et palve on säärane. 

Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Ma peaks ütlema, et päris naljakas on kuulata ja lugeda ja vaadata koalitsiooni esindajate hala, et Riigikogus tööd ei tehta, et opositsioon midagi ei tee. Nii kui kohaloleku kontroll oli ära, lahkus kogu koalitsioon, välja arvatud mõned üksikud. Nii et kes need siin tööd teevad, ma küsiksin. 

Eelnõu, mille ma esitan täna meie fraktsiooni mitme saadiku allkirjaga, puudutab keeleseaduse muutmist. Küsimus on selles, et meil on eesti keel sätestatud riigikeelena ja kõik peaksid seda [seadust] täitma. Üle 30 aasta on ka kõige õppimisvõimetumatel olnud aega eesti keel selgeks saada, aga võta näpust, seda [ei ole] sugugi mitte. Praktiliselt paljudes valdkondades ja paljudes linnades, asulates, kohtades on eestikeelset teenindust täiesti võimatu saada. Keeleinspektsioon on kogu aeg kaevanud, et nende käed on liialt lühikesed, et karistada sellise jõhkra rikkumise eest. Trahvimäärad on liialt väikesed. Me teame ju küllalt ja küllalt juhtumeid, kus rahumeeli makstakse trahv ära ja lastakse samamoodi edasi. Üks Tallinna koolidirektor maksis aastaid trahve, linn maksis talle need kõik kinni ja andis ka preemiat. Nii et muutust ei tule, kui me ei tõsta neid nõudeid, ei tõsta trahvisummasid. Me väga tõsiselt suhtume sellesse, et eesti keel peab olema riigikeel ja kõlama kõikjal. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Kuna sa lubasid endale paar repliiki selle kohta, kes teeb tööd, kes ei tee tööd, siis tegelikult mina loen praegu kokku, et koalitsioonisaadikuid on saalis rohkem kui opositsioonisaadikuid. Seda esiteks. Teiseks, ma kindlasti ei anna selle tooli peal istudes hinnangut, kas need eelnõud ja arupärimised on töö või mitte. Tõepoolest, ma ei anna sellele hinnangut selle tooli peal. Hetkel ei ole seda minul korrektne teha. Aga kindlasti on meie töö oluline osa ka seaduseelnõude menetlemine. Ega eelnõude ja arupärimiste üleandmisest iseenesest veel ei lähe elu ega maailm paremaks. Ikkagi eeldus on see, et me menetleme neid eelnõusid, ja kui me need seaduse või otsuse kujul vastu võtame, siis need tegelikult ka rakenduvad. Ja kolmandaks, mida ma olen korduvalt öelnud: head kolleegid, siiras palve teile. On meie kõigi ühine huvi [viidata], et töö tegemise koht ei ole mitte üksnes see suur saal siin, vaid me saame töötada ka oma kabinettides, koridorides ja ka väljaspool seda maja. Nii et selles mõttes ei [maksa öelda], et need inimesed, kes siin saalis on, teevad tööd, ja teised, kes ei ole siin saalis, just nagu ei tee. Seda [rõhutada], head kolleegid, on meie kõigi ühistes huvides. Henn Põlluaas, protseduuriline, palun!

Aitäh! Ma natuke täpsustaksin. Tõepoolest, menetlemine on töö, seda ei ole [kahtluse alla] seadnud mitte keegi. Aga ka eelnõude tegemine, arupärimiste tegemine on töö, see ei ole sugugi lihtne. Tuleb erinevaid materjale koguda, korjata, analüüsida, erineva seadusandlusega ja kõikide nende normitehniliste asjadega end kurssi viia. Nii et see on väga suur töö ja mina paluks küll visata pilk peale sellele eelnõule, mis ma just hetk tagasi üle andsin, see on täiesti konkreetne, asjalik eelnõu, väga mahukas. Kui selle kohta keegi julgeks ütelda, et see ei ole töö, siis see oleks lihtsalt solvang.

Hea kolleeg, te murrate sisse lahtisest uksest. Ma ei ole kordagi öelnud, et see eelnõu ei ole sisuline või et selleks ei ole tööd tehtud ja vaeva [nähtud]. Ma ütlesin väga selgelt, et ma ei anna hinnangut. Kui ma nüüd hakkaksin neid eelnõusid ja arupärimisi läbi lugema, siis ei suudetaks neid üle anda mitte kuskil 25 tükki tunnis, vaid siis saaks neid üle anda ainult neli-viis tükki ja sellega ma kahjustaks väga tõsiselt teie soovi ja tahte [arvestamist]. Nii et ma kahjuks ka seda eelnõu läbi lugeda ei jõua ja ütlen veel kord, et ma ei ole andnud hinnangut selle kohta ega kavatsegi seda selle tooli peal istudes anda. Selleks on teine koht ja teine aeg. Mart Helme, palun!

No ma ei tea, see ei ole nüüd küll protseduuriline ilmselt, aga ma paluks ikkagi juhatajal lähtuda mingist konkreetsest kriteeriumist, kui ta ütleb, kes teeb rohkem tööd või kes teeb vähem tööd. Meil ikkagi praktika näitab Riigikogus seda, et opositsiooni sisse antud eelnõusid üldreeglina ei menetleta rohkem kui ainult esimese lugemise jagu. Ja koalitsioonisaadikutel ei ole siin mitte mingit töö tegemist, neil on korraldus hääletada poolt või vastu: oma eelnõude poolt, opositsiooni eelnõude vastu. Ja ma ei ole oma nüüd juba enam-vähem üheksa aasta pikkuse Riigikogus veedetud aja jooksul uskuma [hakanud], et koalitsioonisaadikud opositsiooni eelnõude kallal kontimurdvalt tööd teevad.

Natukene vaidlen vastu, hea kolleeg. Kõik need eelnõud ju tuleb menetleda sõltumata sellest, kelle poolt on need esitatud – koalitsiooni või opositsiooni või Vabariigi Valitsuse poolt. Ja teiseks, te olete ju ise ka olnud koalitsiooni poole peal, olnud ka ministriametis – see on küll teine lugu –, aga kui te olite koalitsioonis ja saalis Riigikogu liikmena, siis ma arvan, et te ise ka ei nõustu sellega, et te siis ainult tõstsite kätt ja täitsite käsku. Te kindlasti arutasite ka koalitsiooni esitatud eelnõusid ja sisuliselt mõtlesite kaasa. Ma olen selles täiesti veendunud. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tean, et te olete õiguskomisjonis töötades alati rõhunud sellisele mõistele nagu hea õiguse menetluse tava. Ütleme, me püüame menetleda kõiki õigusakte selliselt, et nendes ei oleks vigu, et kõigile oleks need arusaadavad ja ka kooskõlas põhiseaduse mõtte ja sisuga. Ja mul on küsimus selle kohta, mis eile toimus. Minu meelest see oli vist eile, jah …

Hea kolleeg! See, mis toimus eile, ei ole protseduuriline küsimus tänase istungi …

On küll! See on seotud eelnõudega, tähendab. Kuulake palun lõpuni! Kell 10.39 andis valitsuse väidetav esindaja proua Tõnisson üle neli maksuseaduste [muutmise] eelnõu. Kell 11.20 kutsuti kokku nii sotsiaalkomisjon kui ka rahanduskomisjon. Ma osalesin nendel mõlemal istungil. Ja selleks hetkeks ei olnud – kell 14 need toimusid, need istungid – veel laekunud isegi need seaduseelnõud, mida oleks saanud komisjonis menetleda. Esimese päevakorrapunktina pani rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann hääletusele selle teema …

Hea kolleeg! Me läheme natukene teemast kõrvale. See ei ole tänase istungi teema. Tänase istungi päevakorras ei ole neid eelnõusid. 

Ma lõpetan ära. Lubate, eks ju? Ta pani hääletusele, et esimene lugemine lõpetada, saata nad edasi. Aga kuidas saab olla hea õigusloome tava, austatud istungi juhataja, kui me menetleme komisjonis eelnõusid, mida me pole oma silmaga veel näinud, ja saadame nad järgmisele lugemisele? Kas selline asi on kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega? Kas juhatus ei peaks sekkuma sellisesse, ütleks ausalt öelda, absurditeatrisse, mis praegu komisjonides toimub?

Aitäh, hea kolleeg! Ma tõepoolest ei taha laskuda sellesse debatti, kuna tänase täiendava istungi päevakorras neid eelnõusid ei ole. Selles mõttes see ei ole see koht. Me peame protseduuriliste küsimuste puhul ikkagi keskenduma selle istungi päevakorrale või istungi rakendamise teemale hetkel, kus me parasjagu oleme. Ma seda ei tahaks kommenteerida. Mul on oma seisukoht olemas, aga ma seda siinkohal ei hakka avaldama. Helle-Moonika Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja, aitäh sõna andmast! Ma tulen siia väga olulise arupärimisega haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Nagu me teame, ta on enne ministriks saamist andnud intervjuusid ja on öelnud väga mõtlemapanevaid asju ja isegi võib-olla ärevaks tegevaid asju. Nimelt, ta on öelnud vist Sirbis ühes intervjuus, et eestlastele ei olegi midagi muud vaja, neile jäägu oma pastlad ja kannel. Samuti on ta ühes intervjuus või artiklis teinud ettepaneku, et eesti rahvuse võiks üldse põhiseadusest välja võtta. Ja nüüd ta on haridus- ja teadusminister. 

Ja me teeme arupärimise seoses koalitsioonilepingusse lisatud mõistega "ühtne Eesti kool". Nimelt on seal kirjas, et 2027. aastaks käivad kõik Eestis elavad lapsed ühises lasteaias ja 2030. aastaks kõik ühises koolis. Eestikeelsele õppele üleminek tähendas siiani, et muulastele on riigikeele õppimiseks koolid oma keele ja kultuuri süvendatud õppega nagu mitmes teises riigis. Eestikeelsele õppele ülemineku vastu ei saa mitte kellelgi midagi olla, see oleks tulnud ammu ära teha. Aga Kristina Kallase eestvedamisel ilmselt on koalitsioonilepingusse vaikselt lisatud termin "ühtne" ja ta on ka senistes intervjuudes kinnitanud, et venekeelsed lapsed pannakse massiliselt eesti kooli. Eesti demograafilise reaalsuse juures tähendab see, et 894 000 eesti emakeelega last pannakse kokku umbes poole miljoni vene emakeelega lapsega. 350-aastase ajalooga eesti kooli lammutamine ja selle asendamine vene-eesti segakooliga ei ole vastuvõetav enamikule eesti lapsevanematest ega talutav õpetajatele. Nii kardinaalne muutus vajaks kindlasti väga laiapõhjalist teavitustööd, mida selline segakooli mudel kahaneva [põhirahvusega] riigis tähendab. 

Sellega seoses ning lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 139, soovime vastust mitmele küsimusele. Neid on kuus. Ja arupärijaid on seitse. Kui see arupärimine tuleb siin suures saalis arutlusele ja minister on siin, siis ma arvan, et me saame küsimusi rohkemgi küsida. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Austatud kolleegid! Hea rahvas! Kui keegi juhtub lahti tegema haigekassa selle lehekülje, kus on kirjas, kui palju on inimesed esitanud vaktsiinikahjustuse probleemide puhul hüvitusnõudeid või kaebuseid, siis see arv on masendav. Üle 1000 on see. Ja kui palju neid on lahendatud? Praktiliselt mitte midagi. Vaktsiinikahjude osas käivad praegu väga tõsised vaidlused kohtutes, sest riik on siin ilmselgelt oma valepropagandaga nende inimeste kannatuste põhjustajaks olnud. Eelmises koosseisus detsembrikuus esitasin ma ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt nende ravimite müük ja kasutamine, mida kasutatakse koroonaviirushaiguste ennetamiseks ning mille puhul ei ole tehtud genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid, oleks Eestis keelatud. Selliste ravimite müügi ja kasutamise keeld on absoluutne ning ei sõltu sellest, kas Euroopa Komisjon või mõni muu riik on sellele ravimile müügiloa väljastanud. Praegu on sageli asi selles, et ravimite omaduste kokkuvõttes on märgitud, et genotoksilisuse ja kartsionogeensuse uuringuid ei ole tehtud. Eeldatakse vaid, et vaktsiini koostisosadel ei ole genotoksilist potentsiaali ning negatiivne mõju puudub. Mina olen igatahes seisukohal, et rahva tervist mõjutavad otsused ei saa ega ei tohi põhineda vaid eeldustel. Kaasaegne meditsiin, eriti ravimite osas peab tuginema ainult teadusuuringutele. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid siin- ja sealpool ekraane! Kui ma kaugel ja ilusal 1968. aastal astusin Tartu Riiklikku Ülikooli, nagu ta tookord nime kandis, siis oli minu elupaik Kvissentalis, vanas Kvissentali mõisas, mis tähendas seda, et iga päev tuli liikuda üle Emajõe. Ja enamasti me tegime seda koos kursuse- ja toakaaslastega üle jalakäijate silla. Ja seal jalakäijate silla otsas seisis tihtipeale üks naisterahvas, kes ilmselt ei olnud psüühiliselt kõige tasakaalukam. Tal oli rulli keeratud ajaleht käes ja ta karjus seal kogu aeg: "Sillamaks ja kivimaks ja puumaks ja hingamismaks ja juuksemaks ja riidemaks!" Ja nii edasi ja nii edasi. Ta luges üles kõikvõimalikke asju ja lisas sellele sõna "maks". No vaat, see meenub mulle iga kord, kui mingid maksutõusud on päevakorras. Ja antud juhul see valitsus on meid üle külvamas maksutõusude ja uute maksudega ja väidab, et see teeb meie elu paremaks. Nagu Stalin ütles: "Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks!" Me võime öelda, et elu läheb halvemaks ja elu läheb kallimaks. 

Ja seetõttu ongi meil majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole arupärimine, mis käsitleb konkreetselt käibemaksu tõusu 1. jaanuarist 2 protsendipunkti ehk 10% võrra ehk 20%-lt 22%-le. Me soovime teada, kuidas konkreetselt tema haldusalas mõjutab see majandustegevust, inimeste toimetulekut, ettevõtjate toimetulekut ja nii edasi ja nii edasi. Ma ei hakka neid küsimusi praegu ükshaaval ette lugema. Aitäh!

Henn Põlluaas, palun!

Austatud aseesimees! Austatud kolleegid! Mul on au tulla siia kõnetooli taas ühe tõsiselt sisulise ja vajaliku eelnõuga, millele on alla kirjutanud meie fraktsioonikaaslased. Ma ei hakka nimesid ette lugema. Aga see eelnõu on korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega keelatakse kanda burkat või näokatet niqab avalikes kohtades. Burka ja niqab on selline islamiusuliste näokate, mida on sunnitud kandma naisterahvad. Ja kui siiamaani Eestis ei ole sellega väga suurt probleemi olnud, siis viimase mõne aastaga on islamiusuliste arv, sealhulgas äärmuslaste arv kapo andmetel kümnekordistunud. Me näeme üha rohkem nägu katvaid naisi. Tegelikult koraan ei reguleeri burka või niqab'i kandmist, mistõttu nende keelamist avalikes kohtades ei saa käsitada usuvabaduse või põhiseaduslike õiguste ega inimõiguste rikkumisena. Vastupidi, kui ei ole võimalik tuvastada, kas selle riietuse all on mees või naine või kes ta üldse on, siis tegelikult tekivad juba julgeolekuprobleemid. Eesti ühiskonnas, Eesti kultuuriruumis ei ole see iialgi olnud aktsepteeritav, et naisi sunnitakse mingisuguseid selliseid katteid kandma. Burka kandmine on keelatud enamikus Euroopa riikides. Nii et enne, kui see suureks probleemiks, ka julgeolekuprobleemiks muutub, lahendame selle ära. Ja see ettepanek on siin eelnõus.

Helle-Moonika Helme, palun!

Nii, veel kord. Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid, kes on saalis, kõik, kes on ekraanide taga, ja kõik, kes meid ekraani abil laiemalt vaatavad! Annan sisse arupärimise lugupeetud minister Signe Riisalole, kes meil on sotsiaalkaitseminister. Ja arupärimine on seoses immigratsiooniga. 

Me teame, et Eesti on langenud enneolematu immigratsioonisurve alla SRÜ ja põhiliselt slaavikeelsetest riikidest. Oma osa on lisanud ka sõda Ukrainas. Eesti rahvas võib sellisel kujul jääda üsna kiiresti vähemusse oma ajaloolisel kodumaal. Me teame, et immigratsioon on ohuks rahvusriikidele. Immigratsioon võib mõjutada riigi rahvastiku osakaalu erineval moel, sõltuvalt mitmest faktorist, sealhulgas sisserändajate arvust, päritoluriikidest, nende demograafilisest koosseisust ja integreerumise määrast. Kui sisserändajate arv on võrreldes kohaliku elanikkonnaga suur, võib see suurendada [nende] osakaalu rahvastikus ning mõjutada riigi kultuurilist ja demograafilist koosseisu. See võib kaasa tuua mitmeid negatiivseid tagajärgi, näiteks keele- ja kultuuriprobleeme või ebapiisavat integratsiooni, mis võib omakorda suurendada sotsiaalseid pingeid ja põhjustada probleeme. Samuti seab see löögi alla riigieelarve ja sotsiaalkindlustussüsteemi, mida me oleme juba näinud ja kogenud. Ka võib erinevate kultuuride ja keelte põrkumine tekitada pingelisi olukordi, mis võivad mõjutada riikide turvalisust erinevatel viisidel. Ja üks nendest on sotsiaalne lõhestumine. Kui kultuurid on sotsiaalselt eraldatud ja üksteisega suhtlemine on piiratud, võib see tekitada kahtlusi ja vastandumist erinevate gruppide vahel. See võib põhjustada ka sotsiaalset ebavõrdsust ja suurendada kriminaalsuse riski, mis omakorda võib mõjutada riigi turvalisust. Seoses sellega on meil teile mõned küsimused, hea Signe Riisalo, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139. Kuidas kavatsete tegeleda … 

Aeg on täis saanud. 

No näed, jälle! Aitäh meelde tuletamast! Ma annan selle arupärimise üle ja loodame saada ministrilt vastuseid. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kogu läänemaailm on langenud mingisugusesse sooidentiteedi muutmise küsimärgistamise, redefineerimise, ma ei oska öelda, lummusesse või me peaksime tegelikult ütlema, et see on kujundatud liberaalse konsensuse, liberaalse baaskonsensuse üheks kõige olulisemaks koostisosaks. Seda presenteeritakse avalikkusele kui midagi ülimalt progressiivset, mis just nagu lahendaks ühiskonnas probleeme. Tegelikkus on muidugi vastupidine. Ja ma sattusin hiljaaegu lugema ühte Ameerika analüüsi, mis puudutas konkreetselt Ameerika Ühendriikide relvajõude, kus selgelt sedastati, et sooneutraalsus, homoideoloogia, trans-küsimused, transsooliste küsimused on Ameerika Ühendriikide armeed lõhestanud, on tekitanud seal meeskonnatunde kadumise ja seega Ameerika sõjaväe võitlusvõime ja moraali languse. Ja sellega seoses on meil küsimused kaitseminister Hanno Pevkurile. Me soovime teada meie Kaitseministeeriumi, kaitseministri ja kaitsejõudude suhtumist kogu sellesse temaatikasse ja ka nende analüüsi – kui see olemas on, milles ma mõnevõrra küll kahtlen –, missugust mõju võib kogu see teemade kompleks avaldada meie kaitsevõimele, meie kaitsejõudude moraalsele ja füüsilisele toimetulekule kriisiolukorras. Aitäh!

Hea kolleeg, ma vabandan, et teie pastakas oli vahepeal minu käes, aga siin on ka tegelikult kuupäev puudu. Kui saaks siia kuupäeva ka. Aga ma olen osalt selles süüdi. Kalle Grünthal, palun!

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on esitamas Riigikogu otsust, millega lõpetataks Eesti põhiseaduse üle kümne aasta kestnud jäme ja jõhker rikkumine. Otsuse sisu on lõpetada Euroopa Liidu asjade komisjoni tegevus vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 65 ning anda otsustusõigus Euroopa Liidu küsimustes üle Riigikogu, parlamendi täiskogule. 

Me kõik teame, et tegelikult meie parlament on ühekojaline, aga seoses sellega, et on loodud Euroopa Liidu asjade komisjon, on meil sisuliselt tegemist kahekojalise parlamendiga. Ja mis on siis probleem? Asi on selles. Euroopa Liidu asjade komisjon on 17-liikmeline. Ja selle asemel, et kõik Euroopa Liidu asjad, mis tulevad Euroopa Komisjonist ja nii edasi, suunata Riigikogu täissaalile, kus on 101 liiget, otsustavad 17 liiget kogu selle tegevuse üle – [selle üle], kas Eesti on nõus üle võtma olulisi [regulatsioone], näiteks, kas anda WHO-le õigus kehtestada ülemaailmseid eeskirju ka Eesti suhtes. Meie ei räägi seal läbi, läbi räägib Euroopa Komisjon. See juhtus ka selle kliimapaketiga "Eesmärk 55". Ja nüüd ongi küsimus selles, et selline põhiseadusevastane moodustis nagu Euroopa Liidu asjade komisjon tuleb laiali saata ja anda otsustusõigus Euroopa Liidu küsimustes Riigikogu üldkogule. Ma tänan teid! See on ülioluline samm vabaduse poole.

Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine kaitseminister Hanno Pevkurile enda, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme poolt. Ja see puudutab meie kaitsevõimet. 

Teatavasti on Reformierakond, Eesti [200] ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kavandanud tõsta käibemaksu 10%. Jah, seda püütakse retoorikas vähendada, räägitakse ainult 2 protsendipunktist, aga 10% on tegelikult väga suur protsent. See lööb väga tugevalt ka meie kaitsevaldkonda, sellepärast et kõik hanked, kõik ostud, kõik kütus ja nii edasi ja nii edasi, kallineb oluliselt. Ja selle võrra on võimalik vähem panustada vajaliku kaitsetehnika hankimisse. Seda enam, et reformierakondlikul juhtimisel on Eestit tabanud enneolematu majanduslik allakäik ja enneolematu inflatsioon, milles me olime ju täiesti Euroopa juhtiv riik kahjuks. Kuigi nüüd on kaitse-eelarvet suurendatud, kahjuks aastaid lükati meie ettepanekud seda tõsta tagasi. Nüüd suurendati, aga samas on inflatsioon söönud sealt ära juba julge kolmandiku, kui mitte rohkem. Ja nüüd veel käibemaksutõus ka. Ja ometi me oleme rinderiik. Me peame hoolitsema selle eest, et me suudaksime vastu panna vaenlasele. Ja seetõttu on meil arupärimine kaitseministrile, kus on selle kohta õige mitu küsimust. Aitäh!

Teie aeg! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Annan üle järjekordse arupärimise proua Signe Riisalole, sotsiaalkaitseministrile, ja teemaks on perevägivalla ohvritele suunatud teenuste rahastamine. 

Koalitsioonileppes on öeldud, et valitsus võtab erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise ning peab oluliseks tugikeskuste stabiilset rahastamist. Käesoleva aasta riigieelarves on naistevastase ja perevägivalla ohvrite toetamiseks ette nähtud kogukulu 1,6 miljonit eurot. Nagu minister selgitas eelmisel sügisel antud kirjalikes vastustes Riigikogu liikmetele, sisaldab see summa nii tegevuskulusid kui ka töötasusid, sealhulgas Sotsiaalkindlustusametile 373 480 eurot ja TEHIK-ule 98 283 eurot. Veel ostab Sotsiaalkindlustusamet 1 168 000 eest teenuseid sisse. Ohvriabi põhiteenuse osutamiseks, et abistada suures osas sarnast sihtgruppi, on lisaks eeltoodule riigieelarves ette nähtud samuti 1,6 miljonit eurot. Ja nagu nähtub Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud riigiametnike palgatabelitest, on sel aastal Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajate palk tõusnud 1900 euroni kuus. Ja siin on veel neid kirjeldusi. 

Et selles veenduda ja tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile, soovime küsimustele vastuseid. Ma [ei jõua] neid kõiki ette lugeda, loen nii palju, kui jõuan. Kui suures summas kokku ostab Sotsiaalkindlustusamet sel aastal kehtivate hankelepingute alusel MTÜ-delt sisse naiste tugikeskuse teenust? Mitme sotsiaalkindlustusametniku palk sisaldub teie poolt varasemalt viidatud Sotsiaalkindlustusameti kuludes 373 480 eurot ja millised on nende otsesed tööülesanded naistevastase ja perevägivalla ohvrite abistamisel? Milliseid konkreetseid ülesandeid täidab riik ja kas naiste tugikeskuse teenuste järgmiste aastate eelarvet planeerides arvestate inflatsiooni ja üldise palgataseme tõusuga?

Teie aeg! Mart Helme, palun!

Härra eesistuja! Kolleegid! Järgnevalt esitan meie fraktsiooni nelja saadiku allkirjastatud arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale ja see puudutab püsiühenduse loomist mandri ja Saaremaa vahel. Mul on kogunenud mõned aastad eluiga ja ma võin seetõttu öelda, et teema ei ole ju uus. Tegelikult hakati Saaremaale silla ehitamisest rääkima juba nõukogude aja lõpul. Sellest on möödas suurusjärgus 35 aastat. 35 aasta jooksul paraku peale targutamise ei ole suurt midagi toimunud. Ja kui me vaatame, mis toimub maailmas laiemalt, siis on ikka täiesti hämmastav see, kui abitu on Eesti riik oma eluliselt olulise infrastruktuuri väljaehitamisel. Ei suuda me ehitada välja neljarealist teed Tartusse. Ainult targutamine! Ei suuda me välja ehitada Via Balticat, vähemalt Pärnunigi neljarealisena. Ainult targutamine! Ammugi ei suuda me välja ehitada sellist asja nagu Saaremaa püsiühendus. 

Sellega seoses tahamegi siseminister Läänemetsalt teada saada, mis seis meil praegu on. Me küll ajakirjanduse vahendusel saame teada, et maanteede ehitamiseks raha ei ole, mustkatte pealepanemiseks kruusateedele raha ei ole. Aga äkki kusagil on üks tagatasku? Äkki näiteks peremehed Ameerikast on öelnud, et strateegilise sõjalise abi andmise seisukohast ja idanaabri tõrjumise seisukohast on Saaremaa püsiühenduse loomine ühel, teisel või kolmandal viisil vältimatult vajalik ja te peate selle ära tegema. Äkki midagi niisugust on ja äkki kuskil see raha on ikkagi olemas …

Aeg!

… ja äkki seetõttu hakatakse lõpuks midagi ka liigutama? Aga ma annan arupärimise üle ja vaatame, mida kostetakse.

Kalle Grünthal, palun! 

Austatud kolleegid! Annan Riigikogu menetlusse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise eelnõu. Selle seaduse muutmise eelnõu [ajend] on vajadus, et Eesti Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi, eelistades üht erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetaks selle eelnõu kohaselt sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine. Lisaks eelmärgitule viidaks Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla äriseadustikuga, ja seda osas, mis puudutab nõukogu liikmete ning juhatuse liikmete õigusi, kohustusi ja vastutust. 

Lühidalt öeldes on selle seaduseelnõu eesmärk luua Eesti Rahvusringhäälingu tegevuses õigusselgus, mis vastaks avalik-õigusliku meediateenuse põhimõtete rakendamisele ning Eesti Rahvusringhäälingu seaduse korrelatsioon äriseadustikuga. Ja veel üks äärmiselt oluline printsiip on see, et seda seadust täiendataks vastulause esitamise õigusega. Igal juriidilisel ja füüsilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle seaduslikke õigusi või mainet rikutakse, on õigus vastulausele. Olen oma isiklikus praktikas pidanud oma õiguste eest päris pikalt võitlema, et ma saaksin midagi vastu öelda selle laimu kohta, mida minu kohta on räägitud. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on väga hea meel, et Riigikogu juhatus on otsustanud täna täiendava istungi kokku kutsuda. See annab mulle võimaluse anda sisse järjekordne arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, sest need teemad, mis on siin kogunenud, on äärmiselt olulised. Võib-olla tavapäraselt ei olegi nii palju võimalusi arupärimisi sisse anda, nii et me oleme selle võimaluse eest väga tänulikud.  

Ja annan sisse arupärimise Signe Riisalole seoses soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamisega era- ja pereelus. Eestis kehtib alates 2004. aastast soolise võrdõiguslikkuse seadus, mille alusel ei kohaldata seaduse nõudeid perekonna- ja eraelu suhtes. Teie vastutusvaldkonnas on aga peaministri korralduse alusel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamine era- ning pereelus. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. 

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139, soovime teilt vastuseid järgmistele küsimustele. Millisel põhiseaduse §-s 26 toodud alusel kavatsete hakata kodanike era- ja pereellu sekkuma ning seal soolist võrdsust ja võrdset kohtlemist edendama? Kuna kehtivad soolise võrdõiguslikkuse normid sellist tegevust ette ei näe, kas kavatsete hakata muutma soolise võrdõiguslikkuse seadust ja kas olete selles osas küsinud ka naisorganisatsioonide arvamust? Mitut sugu teie edendamistegevus hõlmab? Kas kavatsete hakata edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust, nagu seda käsitletakse kehtivas soolise võrdõiguslikkuse seaduses, või hakkate edendama soolist mitmekesisust ja loobute binaarsest soosüsteemist? Kas teie hinnangul peaks säilima ametlikus keelekasutuses soopõhised mõisted "ema", "isa", "õde" ja "vend" või tuleks need asendada sooneutraalsuse mõistetega? Kuidas tuleks teie hinnangul tagada peredes edaspidi kõigi erinevatesse vähemustesse kuuluvate inimeste võrdne kohtlemine ja vältida diskrimineerimist? Ehk kuidas kohelda pereelus võrdselt rinnalapsi ja vanureid, erineva puudega inimesi? 

Aeg! 

Aitäh meelde tuletamast! Annan arupärimise üle.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on au üle anda järjekordne arupärimine kaitseminister Hanno Pevkurile, seda seoses automaksu kehtestamisega. Nagu ma oma eelmises sõnavõtus nentisin, on inflatsioon söönud ära enam kui kolmandiku meie kaitse‑eelarvest. Nüüd lajatab riik veel kütustele otsa käibemaksu ja kõikidele muudele asjadele käibemaksu tõusu ja kavatseb sätestada, sisse viia ka automaksu. Me teame, kui tohutu autopark on kaitsejõududel, sealhulgas Kaitseliidul: maastikumasinad, veoautod, eriotstarbelised masinad, soomusmasinad. Paljud neist võtavad kümneid ja kümneid liitreid kütust 100 kilomeetri peale. Tanke meil ei ole, need võtaks veel rohkem, aga kindlasti on meil vaja ka tankid muretseda, et ennast kaitsta. 

Ja nüüd on siis automaks. Kahtlemata see automaks on jälle üks asi, mis meie kaitsevõimet halvendab. Ühesõnaga, ühe käega valitsus justkui annab eelarveks raha, mis ei ole enam ammugi seda väärt, mis see number näitab, ja teise käega erinevate maksude sisseviimise ja maksude tõstmisega võtab selle raha või vähemalt suure osa sellest rahast tagasi. Me ei saa rääkida sellest, et meie kaitsevõime tugevneb, vaid kõikide nende maksutõusude ja maksude kehtestamise läbi see hoopistükkis halveneb. 

Aeg! 

Ja seoses sellega ongi meil mitu küsimust kaitseministrile. Aitäh! 

Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Võib-olla mõned mäletavad veel kauget aega, kui aasta oli 2003. Eesti oli täis kleebitud plakateid seoses Euroopa Liiduga ühinemise referendumi korraldamisega ja nendel plakatitel olid kenad tõmmud meesterahvad ja kiri seal juures: nii palju ilusaid mehi. No eks see oli mõeldud nähtavasti nii paljudele ilusatele Eesti naistele peibutuseks, et näete, missugused vahvad peigmehed Euroopa Liiduga ühinemise järel teie nii-öelda orbiidile võivad sattuda. Siis saabus aasta 2015 ja Euroopat tabas, võiks öelda, et teise maailmasõja järgne kõige ulatuslikum ja ka kõige laastavam immigratsioonilaine. Tegelikult ei ole terve hulk Euroopa riike, Saksamaa eelkõige, sellest immigratsioonišokist tänase päevani toibunud.

Ka Eestit on immigratsioon tabanud, aga mõnevõrra teisel moel, eelkõige idast. Ma julgen isegi väita, et tänu sellele, et 2015 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sai Riigikokku oma seitsme saadikuga rahva meeleolusid, ka muu hulgas seoses immigratsiooniga, esindama, meid see tollane immigratsioonilaine ja šokk sellisel määral, nagu liberaalne valitsus oleks tervitanud, ei tabanud. Aga teema jääb päevakorda, poliitika ei lõppe mitte kunagi. Maailm on praegu väga keerulises murdeseisundis. Seetõttu on meil siseminister Lauri Läänemetsale arupärimine, milles tahame saada neljale küsimusele vastust, mida valitsus teeb meil praegu seoses immigratsiooniga. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kolleegid! Me oleme siin saalis rääkinud palju eelmises koosseisus viimase aasta jooksul ja me oleme ka nüüd. Me oleme arupärimisi esitanud, me oleme eelnõusid esitanud ja me oleme rääkinud väga palju majandusest, sealhulgas inflatsioonist. Inflatsioon, nagu me teame, oli juba eelmisel aastal nii kõrge, et sellest rääkisid kõik maailma juhtivad telekanalid. Ja minu mäletamist mööda tehti isegi CNN-i intervjuusid tänavatel meie inimestega, küsiti, kuidas te ometi toime tulete, kuidas te ometi hakkama saate, kuidas te ometi ära elate. Ja me oleme seda inflatsiooniküsimust infotunnis küsinud ka eelmise valitsuse peaministri Kaja Kallase käest siinsamas Riigikogu saalis loendamatuid kordi: kuidas meie inimesed peavad hakkama saama? Ega me vastuseid tegelikult ei saanud. 

Ja nüüd me oleme uues Riigikogu koosseisus ja me jätkame inflatsiooniteemaga, ma arvan, mitte ainult täna, vaid ka edaspidi. Annan üle arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale. See on arupärimine seoses inflatsiooni mõjuga Kultuuriministeeriumi haldusalas. Nagu me teame, inflatsioon ei ole selline asi, mis lihtsalt on. Ta ikkagi mõjutab kõiki valdkondi. Ja kultuurivaldkonda inflatsioon mõjutab väga tugevalt seetõttu, et kui inimestel ei ole enam inflatsioonist tingitud järelmite tõttu rahalisi vahendeid, et osa saada kultuurielust, käia kontsertidel, teatris ja teistel kultuuriüritustel, siis need kultuuri pakkumise kohad – ettevõtjad, ka riigiasutused, kus lisaks riigieelarvelistele eraldistele on omatulu saamise kohustus – lihtsalt on jäänud hätta ja jäävad veelgi enam. Nii et siin on hulk küsimusi, millele me palume Riigikogu liikmetena vastuseid. Aitäh!

Henn Põlluaas, palun!

Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Mul on au üle anda kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. See puudutab kohalike omavalitsuste volikogude liikmete eesti keele oskamise kohustust. Kunagi oli see meil seadusega sätestatud, aga siis mingisugustel arusaamatutel põhjustel võeti see kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest välja. Ja tagajärg on see, et meil on terve rida volikogusid – Narvas, Maardus, ka siin Tallinnas –, kus on liikmeid, kes eesti keelt absoluutselt ei valda. Kas nad siis ei ole tahtnud õppida või nad oskavad, aga täiesti tahtlikult seda ei kasuta. Ja siis nad hääletavad ainult selle järgi, kuidas neile korraldus antakse. See on täiesti absurdne. Riigikeel ja ametlik asjaajamiskeel on eesti keel . See on põhiseadusega sätestatud ja kohaliku omavalitsuse liige peab olema ju võimeline saama aru seadusetekstidest, võimeline neid ka ise looma, ettekannet tegema, samuti avaldusi, sõnavõtte ja kirjalikke tekste. Ja kui seda ei osata, siis mida teeb selline volikogu liige seal volikogus? Ka keeleinspektsiooni juht Tomusk on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kui me soovime muuta kohalike omavalitsuste volikogude töö eestikeelseks, siis tuleb seadusesse uuesti sisse viia eesti keele oskuse nõue. Ja siin on ka veel lisaks see, et see oskus peab olema C1-tasemel ja kandideerija peab ette näitama vastava keeleoskuse tõendi. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Austatud kolleegid! Esitan prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Üks eesmärk on see, et välistada olukord, kus prokuratuur võib olla tööriistaks poliitiliste kriminaalmenetluslike protsesside algatamiseks, mida me oleme siin näinud ja mis venivad kaheksa-üheksa aastat. See ei ole normaalne õigusriigis – ma julgen seda sõna veel kasutada, kuigi meie valitseja on selle sõna absoluutselt ära lörtsinud.

Selle seaduseelnõu kohaselt peaks toimima ka teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle, tegevuse üle, mis [peab olema] sõltumatu ja erapooletu. Aga kuna Justiitsministeerium, kes tegelikult peaks seda järelevalvet teostama, praktiliselt ei liiguta sõrmegi selleks, siis olemegi sellise olukorra ees, kus tegelikult nende tegevuse üle absoluutselt mitte mingisugust järelevalvet ei toimu. Ja ma olen seisukohal, et kõige õigem on ikkagi sellises olukorras, et seda järelevalvet teostab Riigikohus. Ma ei hakka nendest menetluslikest normidest siin ajapuuduse tõttu rääkima. 

Ja teine eesmärk on muuta see järelevalve prokuratuuri üle ka reaalselt toimivaks. Meil praktiliselt puuduvad kaasused, kus prokuröre on kriminaalkorras seaduste rikkumise eest vastutusele võetud. Samas on aga etteheited prokuratuuri tegevuse kohta olnud korduvalt avalikkuse tähelepanu all.

Aeg!

Ja lähtudes eeltoodust annan ma Riigikogule menetluseks üle prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Mart Helme, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Kolleegid! Esitame kolme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme poolt arupärimise kliimaminister Kristen Michalile. Siinkohal ei saa ma kuidagi pidama ja muutun irooniliseks. "Kliimaminister" kõlab nagu "universumi direktor". Ja siinkohal ei saa ma ka ajaloolasena kuidagi pidama ja meenutan, kuidas Giordano Bruno selle eest, et ta ütles, et mitte Päike ja planeedid ei tiirle ümber Maa, vaid Maa tiirleb ümber Päikese, mõisteti surma ja saadeti tuleriidale. Kõik teadlased, kõik teoloogid tõestasid veenvalt, et see ei ole võimalik. Kõik tiirleb ümber Maa, Maa on universumi keskpunkt. Tänasel päeval me teame, et ei ole nii. Seetõttu ma ei saa midagi parata, see nimetus "kliimaminister" on lihtsalt naeruväärne. See on lihtsalt naeruväärne! Ei kamanda Kristen Michal kliimat. Ja ei kamanda ta maakera ega ka mitte Eesti ilmastikku. 

Aga olgu, teema ei puuduta mitte seda. Teema puudutab jällegi maksutõuse. Meid huvitab ikkagi see, mida teeb minister selleks, et need maksutõusud ei lõpetaks umbes kolmandiku Eesti väikeettevõtjate tegevust. Eesti väikeettevõtjate assotsiatsiooni esindajad, kes on käinud ka meie fraktsioonis kohtumisel, on meile öelnud, et umbes kolmandikku väikeettevõtjaid ähvardab maksutõusudega seoses igasugune tegevuse lõpetamine. See tähendab, et umbes kolmandik nendest inimestest, kes endale praegu tööd annavad, endale mõtestatud elu teevad, muutuvad sisuliselt üleliigseteks. 

Aeg!  

Ja sellega seoses on meil küsimused, millele me loodame sisulisi vastuseid.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Midagi ei ole teha, ikka peab tagasi tulema selle teema juurde, et praegune valitsus, Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus tahab meile laua peale tuua üsna varsti homoabielude legaliseerimise seaduse. Ja midagi ei ole teha. Me võime siin küsida, keda see häirib või keda see segab, aga kui me vaatame, milleni üks samm on viinud järgnevates sammude ridades teistes riikides, siis ma juhtusin enne, kui Soomes olid parlamendivalimised – nüüd kevadel neil olid parlamendivalimised –, vaatama nende parlamendidebatti, kus arutati teemal "Transsoolisuse seadus". Ja see on juba mitmes samm edasi sellest, kui nad võtsid vastu homoabielude seaduse. Ja nüüd arutasid nad ja võtsidki vastu selle translaki ehk transsoolisuse seaduse. Debatt käis seal üsna äge ja ütleme niimoodi, et pooltkõnelejad väitsid järjekindlalt, kuidas see suurendab võrdsust ja vähendab ebavõrdsust, aga ühiskondlikust aspektist vähendab see väga selgelt ülejäänud ühiskonna turvalisust ja eriti naiste turvalisust. Väga selgelt toodi seal välja ka praktilised näited elust, kus ühiskasutatavates duširuumides ja WC‑des naised ei saa pärast seda seadust enam tunda ennast turvaliselt, sest suvaline mees, kellel on dokument ära vahetatud …

Aeg!

… ja see ütleb, et ta on naine, võib sinna sisse astuda. Seoses sellega anname üle siseminister Lauri Läänemetsale arupärimise abielu mõiste muutmise kohta perekonnaseaduses. Kuidas tema näeb kõiki neid järelmeid, mis sellest seadusest tulenevalt meie ühiskonnas võivad ette tulla? Aitäh!

Henn Põlluaas, palun!

Hea aseesimees! Head kolleegid! Minul on võimalus üle anda nüüd arupärimine peaminister Kaja Kallasele, meie valitsejannale, ja puudutab see Rail Balticu teemat, selle vajalikkust ja ka väljaehitamist ja sellega seotud probleeme. Teatavasti tuli see kunagi, ka muuseas Reformierakonna valitsemise ajal, justkui välk ilma pikemate aruteludeta päevakorda. Ja sellest on läinud mööda hulk aastaid. Raudteed ei ole, küll aga on mingisugused kummalised viaduktid kuskil keset metsa, mida üle Eesti ehitatakse ja mis panevad ainult imestama.

Probleem on ju selles, et nende aastate jooksul on Rail Balticu ehitamine läinud kordades kallimaks. See tähendab ka seda, et kordades suuremaks on läinud Eesti osalus selles. Ja kui kunagi oli Euroopa Liiduga kokkulepe, komisjoniga, et nemad katavad sellest teatud osa – kui ma õigesti mäletan, siis 85% –, siis täna on ju need summad tegelikult sedavõrd teistsugused, et kas meil on kindlust, et Euroopa Liit maksab seda raha. Kindel see, et meil ei ole kindlust, kust me ise võtame selle raha, seda enam, et tasuvusprognoosid olid juba toona väärad. Siis arvestati, et kolmandik kaubavedudest tuleb Venemaalt. Täna me teame, et sealt ei tule mitte midagi. Ka Soome ei ole huvitatud sellest.  

Nii et probleemid on kolossaalsed, aga mitte keegi ei selgita, mis saab edasi, kas raha on, kas seda ikkagi ehitatakse. 

Aeg!  

Nii et seoses sellega tahaksimegi peaministrilt saada selgust teemas. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan! Austatud kolleegid! Hea avalikkus! Alles see oli mingi aeg tagasi, kui ajalehed kirendasid uudistest, et mõned riigikogulased võtsid viimastel päevadel välja tohutu hulga kütust. See oli kusagil 2000 euro maksumuses või midagi sinnakanti, võib-olla ma numbriga eksin. Aga minule jääb arusaamatuks see, mispärast nähakse ainult selle hulpiva jäämäe veepealset tippu, kuid mitte keegi ei taha minna sinna sügavusse ja vaadata, mis protsessid allpool toimuvad. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab ja esitab Riigikogu otsuse, millega muudetaks Riigikogu Kantselei eelarvestamise eeskirja. Ja seda järgmiselt: muuta Riigikogu Kantselei eelarvestamise eeskirja, mille kohaselt "Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste (kuluhüvitise) hulka ei kuulu sõidukite kasutusrent ja kasutusrendimaksete intressikulud ning kasutusrendilepingu sõlmimise tasud, välja arvatud bussirent ettevõtetelt". 

EKRE sisuliselt on seisukohal, et Riigikogu liikme palk on piisavalt suur, et Riigikogu liige suudab ja saab oma palgast tasuda ära eelmärgitud kuluartiklitega seonduvad maksed ning tema töö kvaliteet sellest ei vähene. 

Ja nüüd ma ütlen välja kõige olulisema sõnumi. Mitte keegi kahe koosseisu jooksul ei ole teinud ühtegi teadet selle kohta, et EKRE saadikud ei kasuta sõidukite kasutusrendi ja kasutusrendimaksete [hüvitamise] võimalust. Me maksame kõik oma taskust kinni. Ma olen veendunud, et seda peavad tegema kõikide erakondade saadikud. Aitäh!

Teie aeg! Mart Helme, palun!

Härra eesistuja! Kolleegid! Meil on nelja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja koostatud arupärimine, mis läheb siseminister Lauri Läänemetsale. Miks talle? Aga sellepärast, et tema alluvuses on ka Politsei- ja Piirivalveamet ja arupidamine, statistika tegemine selle kohta, missugune on meie rahvastiku seis. Me kõik teame, et meil on väga sügav, väga eksistentsiaalne demograafiline kriis. Ja võib ju tunduda, et see demograafiline kriis on ajutine, küll hakkab uuesti rohkem lapsi sündima ja küllap me saame sellest üle. Aga paraku see nii lihtne ei ole, sest et auk, mis tekib, ei ole kompenseeritav. Rahvastikuprobleemid on väga pikaajalised, väga pika süvenemisega, aga ka väga pika tõusuga. Siin ei ole kiireid lahendusi. Kuna me praegu oleme jõudnud sellesse seisu, kus meil sündimus on teadaolevalt viimase 100 aasta kõige madalam, immigratsioon teadaolevalt viimase 100 aasta kõige suurem, väljaränne pärast teist maailmasõda kõige suurem, siis ongi meil sellega seoses siseministrile küsimused. Mida siis ikkagi valitsus ja konkreetselt Siseministeerium selles valdkonnas ette võtavad, et trende muuta, kukkumist pehmendada ja tõusu kiirendada? 

Aeg! 

Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema. Küsimused on väga sisukad ja nõuavad ka sisukaid vastuseid.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Mina olen juba teist korda valitud Riigikokku ja saanud mandaadi, muu hulgas ka Saaremaa elanikelt. Ja nii palju, kui mina mäletan, kõikides valimiseelsetes debattides on alati läbi käinud Saaremaa püsiühenduse ehk Saaremaa silla teema. Jah, terminoloogiaga on, nagu on: osa inimesi arvab, et see peaks olema Muhu sild, osa arvab, et Saaremaa sild. Olgu sellega, kuidas on, aga fakt on see, et on tehtud ka selliseid, kuidas ma ütlen, mitte kedagi mitte millekski kohustavaid küsitlusi, kui paljud Saaremaa elanikud pooldavad seda Saaremaa püsiühendust ja kui paljud mitte. Tulemus on enam-vähem olnud selline 50 : 50 ehk pooled arvavad, et Saaremaa püsiühendus peaks olema või võiks olla, ja teine pool arvab ikkagi, et Saaremaa võiks jääda selliseks meretaguseks asjaks, toredaks vaikseks eraldatud elukeskkonnaks.

Mina ei võta siin absoluutselt seisukohta, kellel on õigus, mina selles mõttes toetan mõlemaid pooli. Meil on aga kliimaminister Kristen Michalile arupärimine. Kas ta on universumi valitseja või mitte, aga tahaks tema käest teada, kas on tehtud ka ministeeriumide tasandil mingi mõjuanalüüs nende uute kliimahulluste valguses, kumb on kliimasõbralikum variant: kas see, et sõidavad praamid, või see, et sõidavad autod? [Pean silmas] mõjuanalüüsi muidugi selle kohta, milline on CO₂ mõju, kui me hakkame seda silda ehitama.

 Aeg! 

Teisalt jällegi, kui me vaatame, kuidas tuulikuid tahetakse Saaremaa rannikule püstitada, siis seda küsimust absoluutselt keegi isegi ei aruta. Annan üle arupärimise ja loodame saada ka nendele küsimustele vastuseid. Aitäh!

Henn Põlluaas, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Mul on au üle anda käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kui ma siin oma eelmistes sõnavõttudes tundsin väga suurt muret valitsuse kavandatud maksutõusude mõju pärast meie kaitsevõimele, mida need löövad valusasti, siis nüüd on mul siin eelnõu, mis oleks just nimelt vastukaaluks sellele. Eelnõu sisu on vähendada käibemaksumäära tänaselt 20%-lt 18%-le. See on kindlasti meie kaitsevõime ja julgeoleku seisukohalt väga oluline samm. Aga mitte ainult. Viimaste aastate energiakriis ja inflatsioon on äärmiselt valusalt löönud meie ettevõtlust, meie majandust, meie inimesi, nende ostujõudu, nende heaolu, meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ja olukorras, kus kõik ülejäänud riigid Euroopas, sealhulgas meie naaberriigid, on toetanud enda ettevõtlust, vähendanud makse, on valetajate koalitsioonil, nagu me näeme, kavas seda kriisi veel hullemaks ajada erinevate maksutõusudega: tõsta käibemaksu, tulumaksu, maamaksu, aktsiise ja nii edasi ja nii edasi. 

Nii et tegemist on sõna otseses mõttes kahjurlusega Eesti riigi, Eesti rahva, meie majanduse suhtes. Ja ma loodan, et see eelnõu saab piisavalt tähelepanu ja saab ikkagi ka heakskiidu, sest Eesti riik, Riigikogu ja valitsus peab seisma just nimelt Eesti eest. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Austatud kolleegid! Hea rahvas! Kes on juhtumisi lugenud Eesti Vabariigi põhiseadust, siis selle preambulis on kirjas järgmine lauseosa: Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kuidas on võimalik tagada ja säilitada eesti rahvust? Ma arvan, et sellisel teel, kus abielust sünnivad lapsed. Ma ei ole kuulnud, et vastupidiselt on võimalik ka lapsi saada. Ja seetõttu esitame koos Helle-Moonika Helmega arupärimise Mart Võrklaevale, rahandusministrile, et saada selgust mõningates küsimustes. Kuna teema on ülimalt aktuaalne, siis annan teada, et sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldab laupäeval, 27. mail algusega kell 12 Toompeal Riigikogu ees suure meeleavalduse traditsioonilise abielu kaitseks. See meeleavaldus on mõeldud väljendama protesti pretsedenditult valeliku ja demokraatliku poliitika vastu, mida Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileping näeb ette, soovides homoabielu legaliseerida perekonnaseaduse muutmise teel. See ei ole jätkusuutlik, see on vastuvõetamatu peaaegu kogu Eesti rahvale.

Aeg! Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Tuleme tagasi immigratsiooniteema juurde. See on teema, mis on väga mitmekülgne ja puudutab tegelikult kõiki eluvaldkondi, mistõttu ongi see arupärimine suunatud kaitseminister Hanno Pevkurile. Me kõik teame ju seda retoorikat, mida harrastab Kaja Kallas, kui ta räägib praegu maksutõusudest, kui ta räägib ükskõik millest muust: me tegeleme julgeolekuga, me tegeleme julgeoleku tagamisega. Samal ajal näeme, kuidas seesama Kaja Kallase valitsus on Eesti idapiiri lahti teinud ja võtab sealt valimatult vastu tuhandete ja tuhandete inimeste kaupa neid, kelle tausta kontrolliks puudub meil tegelikult võimekus, aga ilmselt ka poliitiline tahe. Siinkohal jõuamegi nüüd tegeliku riigi kaitsevõimeni ja selleni, missugusesse olukorda see immigratsioon võib seada Eesti kaitsejõud ja Eesti võimekuse kaitsta ennast konflikti korral idanaabriga. Nimelt, kui meil protsessid liiguvad enneolematu kiirusega selles suunas, et Eesti põhielanikeks muutuvad vene keelt kõnelevad inimesed, mitte eestlased, siis paratamatult püstitub küsimus, keda see käputäis eesti poisse kaitsma läheb konflikti korral idanaabriga: kas oma vanu vanaisasid-vanaemasid, oma olematuid lapsi või lähevad nad kaitsma siia mugavat elu [otsima tulnud], aga võib-olla ka impeeriumi eelsalgana saabunud slaavlasi. 

Ja sellega seoses on meil väga tõsised küsimused kaitseminister Hanno Pevkurile, sest see ei ole naljaasi. See on Eesti rahvusriigi püsimise küsimuse kõige olulisem tuumteema. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele, see on seoses meile kõigile väga olulise infrastruktuuri arendamisega. See teema on siit saalist juba läbi käinud. Kõigepealt, mis Eestit võib-olla kõige rohkem puudutab, on Tallinna–Pärnu-suunaline liiklus ja sealt edasi läbi Balti riikide Euroopasse. Ehk siis annan üle arupärimise Via Baltica transpordikoridori kohta. 

Ma ei kasutanud mitte ilmaasjata sõna "infrastruktuur". Moodne sõna on muidugi "taristu", aga heal lapsel on mitu nime. Ja ma tegelikult räägiksin Via Balticaga seotult hoopis sellisest aspektist nagu liiklussurmad. Meil ikka punarohelised üritavad meile selgeks teha, et liiklussurmad vähenevad ainult siis, kui autode liikumiskiirust vähendada. Seda nad üritavad meile selgeks teha, aga nende eesmärk on tegelikult muidugi kõike ära keelata, autod üldse ära keelata või surnuks maksustada. Me oleme ju kuulnud, kuidas Kaja Kallas on ka siin saalis öelnud, et maksustada tuleb seda, mida sa ei taha, et areneks. Me väga selgelt näeme, et kogu see autode maksustamise temaatika on sellest eesmärgist tõenäoliselt väga tõsiselt kantud. 

Aga liiklusliiklussurmasid tegelikult vähendaksid ikkagi korralikud, turvalised ja mitmerealised teed. Pärnu ja Tallinna vahel sõitjad on seda ammu juba väga soovinud. Seoses sellega me annamegi üle arupärimise, kus me küsime mitu küsimust teemal, miks Via Baltica ehitus seisab. Annan üle arupärimise Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Mart Helme nimel. Aitäh!

Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on üle anda mitme Riigikogu liikme arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. See puudutab perekonnaseaduse muutmist, homoabielu seadustamist ja laste adopteerimist. Kuna ma selle eelteksti saan ka arupärimisele vastamise ajal ette lugeda, siis keskendun praegu küsimustele. "1. Abielureferendumit takistades kinnitas Reformierakond, et mitte keegi ei kavatsegi samasooliste abielu kehtestada. Valimistel ei lubanud seda samuti. Täna koostasite aga ise vastava eelnõu. Miks te valetasite? 2. Valdav enamus on homoabielude vastu. Kes on andnud teile ja tänasele valitsusele mandaadi muuta põhiseaduse kaitse all oleva perekonna sisu ja mõtet ning sõita väärtusküsimustes üle ühiskonna valdavast enamusest? 3. Kas te mõistate, et kui teie äärmusliberaalne koalitsioon hakkab "perekonna" ja "abielu" mõistetele omal äranägemisel uut sisu ja omadusi juurde liitma, muutub abielu ja perekonna põhiseaduslik kaitse olematuks? Järgmisena võidakse hakata nõudma näiteks insesti" või jumal teab mida. "4. Kas te ei leia, et demokraatia tagamiseks ja põhiseaduse järgimiseks oleks /---/ parim üldrahvalik arutelu ja järgnev rahvahääletus?" "8. Kas olete teadlik, et uuringute põhjal on samasooliste paaride sisene vägivald suurem ja elukaaslaste vahetamine oluliselt sagedam kui traditsioonilises perekonnas? 9. Kas te olete analüüsinud ja kui mitte, siis miks ignoreerite samasooliste paaride poolt üles kasvatatud laste emotsionaalseid ja psüühilisi probleeme, mis sellises keskkonnas tekivad ning laste elu ja edasisi valikuid mõjutavad?" Ja viimane: "Igal lapsel on õigus normaalsele emale ja isale ning kasvada üles loomulikus perekonnas … 

Aeg!

… sealhulgas üksikvanemaga. Kust võtate te moraalse õiguse lubada adopteerida lapsi samasoolistele paaridele ja rikkuda sellega nende laste elu ja tulevik?" Küsimusi on veelgi. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Austatud kolleegid! Ma tahaksin alustada oma kaheminutilist eelnõu tutvustust vaatega ajalukku. Juhtusin sõitma autoga Eesti-Läti piiri kandis ja märkasin huvitavat asjaolu: eestlased vallutavad lätlaste poode, ostes alkoholi, eestlased on vallutanud lätlaste bensiinijaamad ja ostavad sealt kütust. Miks? Aga sellepärast, et seal oli aktsiisimäär odavam. Ja kui õnnetu ja kurb oli vaadata tegelikult Valga linnas asuvat uhket bensiinijaama, kus valitses tühjus, mõni üksik hamburgerisööja käis seal ainult keha kinnitamas. Ja see ebaloomulik olukord lõppes, kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa Erakonna ja Keskerakonna valitsus otsustas aktsiisid alla viia. Vastased kisasid ja karjusid, et see teeb augu sisse. Vastupidi, tulu tõusis kõigile. Riigieelarve, riigi rahakott suurenes. Mõju majandusele tervikuna oli suurepärane, ettevõtlus hakkas uue hooga hingama, inimestel oli ka kergem. Seetõttu esitan koos Siim Pohlakuga alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, sest meie leiame, et praegune aktsiisipoliitika on äärmiselt vale. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Arupärimine sedakorda jällegi kaitseminister Hanno Pevkurile ja puudutab see meie transpordiühendusi, konkreetsemalt Via Balticat. Me kõik mäletame seda, kui Venemaa tungis 24. veebruaril eelmisel aastal Ukrainale täiemahuliselt kallale, kuidas vilets teede olukord, teede lagunemine, põldude mittekandmine lasketehnika osas sundis venelased hiigelpikka kolonni Kiievi lähistele ja see sisuliselt seiskas Vene armee pealetungi ja andis ukrainlastele suurepärase võimaluse seisvaid masinaid ja väeüksusi kaugtulega rünnata ja Vene poolele arvestatavaid kaotusi tekitada. See on konkreetne näide sellest, kui oluline on riigikaitse seisukohast toimivate, hästi välja ehitatud ja hea läbilaskevõimega maanteede väljaehitamine kiirendatud korras, arvestades seda julgeolekuolukorda, milles me praegu oleme. Kahetsusväärselt me teame, et praegune valitsus ei ole teede-ehituseks piisavalt vahendeid ette näinud, ja see tähendab meile riigikaitse seisukohast mitte üksnes seda, et liitlaste abi kohalejõudmine võib osutuda aeglaseks ja takistatuks, vaid tähendab ka seda, nagu ma tõin näite Vene kolonnist, et ummikute tekkimine võib kaasa tuua rasked inim- ja tehnikakaotused nii meie kui liitlaste üksustes. Sellega seoses ongi meil küsimused kaitseminister Hanno Pevkurile.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed, keda on siia saali vahepeal ka juurde tulnud! Selle üle on ainult hea meel, sest annan üle arupärimise Riina Sikkutile, terviseministrile, ja ikka sellelsamal väga olulisel teemal, millega valitsus kavatseb meie ette tulla ja kuuldavasti [selle seaduse] ka siin Riigikogus teerullimeetodil läbi suruda. See on ikkagi abielu mõiste muutmine perekonnaseaduses. Üks selline fakt, mida võib-olla avalikkus ei tea, on see, et Riina Sikkut, terviseminister, on tööle võtnud oma nõunikuks ühe LGBT-aktivisti. Väidetavalt on teda mõnestki ametist lahti lastud või on ta ise ära läinud, aga nüüd on ta võetud ministri nõunikuks ja tõenäoliselt sellepärast, et ta neid teemasid aitaks ministril ühiskonnas läbi suruda. Samas tuleb MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellitud ja Norstati läbi viidud hiljutisest küsitlusest väga selgelt välja, et enamus vastajatest ei toeta perekonnaseadusest abielu mõiste väljavõtmist ja sõnade "mees" ja "naine" asendamist mingite teiste sõnadega. 

Seoses sellega ma annan üle arupärimise ja enne seda veel kutsun kõiki inimesi, kes on vastu sellele, et abielu mõiste perekonnaseadusest välja kirjutatakse, abielu mõiste, abielu kui selline ära lörtsitakse, tulema 27. mail kell 12 siia Riigikogu ette meelt avaldama. Viimane kord, kui selline meeleavaldus oli, oli kohal tuhandeid inimesi ja ma tõesti koputan kõigile südamele: tulge jälle! Aitäh!

Vaid pisikene täpsustus. Head kolleegid, see kõnetool ei ole üleskutsete esitamiseks koguneda ühele või teisele koosolekule, see on eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Henn Põlluaas, palun! Kui Kalle Grünthal lubab, siis me kuulame enne ära Henn Põlluaasa ja seejärel saad sõna protseduuriliseks küsimuseks.

Austatud kolleegid! Kui ma täna siiamaani andsin üle erinevaid arupärimisi ja eelnõusid, siis nüüd on mul suur au anda üle Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogusse kuulumise ühildamatust. Käesoleva eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada menetlusse eelnõu, mille kohaselt kehtestataks Eestis mandaatide ühildamatuse põhimõte, mida kasutatakse mitmetes teistes riikides: uus omandatud mandaat tühistab eelmise mandaadi. Nii on see sätestatud näiteks Lätis. Isik, kes on juba valitud rahvaesindajaks, aga kandideerib edukalt veel teise esinduskogu liikmeks, jääb oma eelmisest esinduskogu kohast ilma. Ehk kui Riigikogu liige läheb kohalikku omavalitsusse, jääb ta Riigikogu kohast ilma. Riigikogu liikmel on õigus valida, kumma mandaadi ta enda kasutusse võtab.  

Riigikogu ja volikogu liikme kuulumine mõlemasse esindusorganisse ei ole kooskõlas personaalse võimude lahususe põhimõttega. Olukorras, kus isik täidab üheaegselt vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib ülesannete täitmisel tekkida huvide konflikt. Näiteks võib mõnda kohaliku omavalitsuse volikogusse kuuluvate Riigikogu liikmete osalemine riigieelarve üle otsustamisel tuua kaasa omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise. Pealegi, Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaadi ühildamine on vastuolus põhiseaduse §-ga 4 ja § 154 lõikest 1 tulenevate põhimõtetega. Ja me näeme seda ju igal neljapäeval, kui saal läheb pooltühjaks: Riigikogu liikmed lahkuvad, et minna kohalikesse volikogudesse … 

Aeg! 

… ja kui need koosolekud on teistel päevadel, siis Riigikogu liikmed ei osale neil. Nii et see takistab täiesti otseselt ka meie igapäevast tööd. Aitäh!

Ja nüüd Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kuulsin väikest märkust Helle-Moonika aadressil – te ütlesite, et siit puldist ei saa selliseid asju välja öelda. Austatud istungi juhataja, ma tuletan teile meelde, et Riigikogu liikme sõna on vaba ja mitte keegi ei saa talle öelda, mida ta selles puldis räägib. See on nagu üks motiiv. Aga kui me vaatame Riigikogu tavasid, mis on toimunud, siis näiteks lugupeetud Riigikogu esimees Lauri Hussar laseb näiteks Kaja Kallasel kõiksugu asju seal rääkida. Küsimustele ta ei vasta ja ainult nüpeldab verbaalselt küsimuste esitajaid. Ma arvan, et selles kohas oleks see märkus võib-olla kõige õigem olnud. Aga veel kord: Riigikogu liikme sõna on vaba, siin teil piiranguid ette seada pole võimalik.

Aitäh, hea kolleeg! Nõustun teiega, et Riigikogu liikme sõna on vaba. Ma ei vaidle sellele sendi eestki vastu ega ole kavatsust seda piirata. Küll aga on Riigikogu istungi erinevates staadiumides erinevad toimingud ja praegu me oleme selle juures, kui antakse üle eelnõusid ja arupärimisi. Kui me muudame selle millekski kolmandaks, siis see ei täida oma eesmärki ja siis ei ole võib-olla võimalik anda ka piisavalt eelnõusid ja arupärimisi üle. Kalle Grünthal, protseduuriline, palun!

Aitäh! Ma olen teiega absoluutselt nõus, aga kui see [üleskutse] on seotud eelnõu üleandmisega, siis on see alati võimalik. Peaasi et see, ütleme, lõppfaasis tuleb ära. Kõik eelnev on lihtsalt sissejuhatus. Ma veel kord ütlen, et ärme enam sellist märkust tee. Aitäh! Ma väga hindan muidu teid.

Aitäh! Ma jään siiski oma seisukoha juurde, et vastasel korral see muutub selles faasis millekski muuks. Meil on võimalus [sõna võtta] vaba mikrofoni või ka sõnavõttude käigus, seal ei ole mingeid piiranguid. Aga ma lihtsalt tahan kaitsta teie õigust esitada eelnõusid ja arupärimisi. Selles on minu üleskutse. Aitäh, head kolleegid! Nüüd ma annan juhtimise üle Riigikogu esimehele härra Lauri Hussarile.

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Teatan, et olen ameti esimeselt aseesimehelt Toomas Kivimägilt edukalt üle võtnud ja jätkame Riigikogu istungit. Ja kõigepealt on meil registreeritud protseduuriline küsimus nr 5 Kalle Grünthalilt. Palun!

Aitäh! Jah, kahjuks jäi see mõttevahetus pooleli, sest lugupeetud Toomas Kivimägi lihtsalt lahkus. Mina ei tea, kui palju teie seda meie parlamentaarset diskussiooni kuulsite, aga ma ütlen ikkagi ära oma mõttekäigu. Tegelikult see, mida Riigikogu liige puldist räägib eelnõu üle andes – siin ei saa mingeid piiranguid teha. Norme ei ole selliseid ja pealegi [puudutas asi] ka seda teemat. Nii et ei ole normi, mille tõi välja Toomas Kivimägi.

Aitäh, Kalle Grünthal! Nagu eelnevalt kõlas, Riigikogu liige on oma sõnas vaba. Jätkame eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmist. Järgnevalt Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on esitada arupärimine lugupeetud haridusminister Kristina Kallasele seoses eraisiku tulumaksu tõstmisega. Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023–2027 on kokku lepitud tõsta eraisiku tulumaksu 2% võrra. Samas tekitate te niinimetatud maksuküüru kaotamisega riigieelarvesse hiiglasliku puudujäägi, mida te lähete maksutõusudega lappima. 

Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 139 ja kirjeldatud asjaoludest, on meil teile järgmised küsimused. Miks te soovite kaotada niinimetatud maksuküüru, et võimaldada ka kõrgepalgalistele tulumaksuvabastust suurusjärgus 700 eurot, ning lähete sellega samaaegselt eraisiku tulumaksu tõstma? Teiseks, kas te olete analüüsinud, kui palju halvendab eraisiku tulumaksu tõus Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust? Kolmandaks, kuidas mõjutab eraisiku tulumaksu tõus teie valitsusala? Me teame, et haridusministeeriumi alluvuses on nii algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid, aga ka lasteaiad, kuigi riiklikud on gümnaasiumid, aga kogu haridusvõrk ja õpetajate palk ja kõik muu. Ja koolides on ka paljud teised ametikohad, köögipersonalist peale kuni koristajateni, ja kõiki neid inimesi mõjutab väga konkreetselt 2%-line tulumaksu tõus. Aitäh!

Aeg! Lugupeetud kolleegid! Üks küsimus teile: kas te tunnete ka, et saalis on liiga palav? Me võime akna lahti teha, et natukene sellist kevadist värsket sooja õhku sisse lasta. Kui te olete sellega nõus, siis ma palun avada see kõige esimene aken siin. (Naerab.) Kuna kõik on nõus, et tuleks kevadist värsket sooja õhku siia meie Riigikogu saali, siis aitäh teile selle mõistmise eest ja see aken avatakse. 

Nii. Järgnevalt ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. (Saalist öeldakse midagi.) Aga palun siis vajutage protseduurilise nupu märki. Ei, see on käemärk. Te palusite praegu sõnavõttu. Võtke palun see teine maha, siis see ei tekita ka minu infosüsteemis segadust. Ja nüüd protseduuriline küsimus, Mart Maastik, palun!

Aitäh! Mul on väga hea meel, et aken lahti tehti. Ja mul on veel teine protseduuriline ettepanek: ehk me läheksime ja naudiksime kõik ilusat nädalavahetust ja lõpetaks selle tänase istungi. Mis te arvate?

Aitäh! Meil on tänane päevakord välja jagatud ja siin päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Me ei ole veel selle päevakorrapunktini jõudnud. Seega ei saa me teie ettepanekut arvestada. Nii, aga järgnevalt võtame jätkuvalt vastu eelnõusid ja arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. 

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid saalis ja taevakanalite kaudu jälgijad! Väga palju on olnud juttu, justkui me ei teeks siin praegu tööd, me nagu takistaks Riigikogu tõelist tööd. Mina ei ole sellisel arvamusel. Ma arvan siiski, et see, mida me siin teeme, [on töö]. Me hea meelega praegu läheksime oma pere juurde, istuksime koos oma laste ja naise või mehega. Aga see seis, kuhu me praegu oleme jõudnud, kahjuks ei võimalda meile seda. Ja ainuke võimalus, ainuke tööriist, mis on meile jäetud, on see, et me nüüd siin oma ajast, mis oleks muidu praegu vaba, üritame võidelda selle rumaluse vastu, mille koalitsioon on meile parasjagu ette kirjutanud. 

Aga ma tahaksin anda üle arupärimise välisministrile härra Margus Tsahknale. Arupärimine [puudutab] seadusloome läbipaistvust. Uue valitsuse plaan riigiaparaat kokku tõmmata on kaasa toonud juba teatavad negatiivsed nähtused. Loodava kliimaministeeriumi alla tuuakse kokku kõik energeetika- ja keskkonnateemad, mille puhul on ajalooliselt ministeeriumidel ja ametnikel kardinaalselt erinevad arvamused olnud. Varasemalt on need arutelud toimunud huvitatud avalikkuse silme all, sest ministeeriumidevahelised kooskõlastused on avalikud. 

Kuna see jutt on siin pikem, siis ma esitan vaid küsimused ära, sest aeg sunnib tagant. Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139, esitan teile järgmised küsimused. Esimene: milliseid samme kavatsete enda juhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav läbipaistvus? Ja teine: kas teie isiklikul hinnangul on võimalik läbipaistvust suurendada seaduse rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega? Alla olen kirjutanud mina, Riigikogu liige Mart Maastik.

Aitäh, Mart Maastik! Lugupeetud kolleegid, veel üks palve või tähelepanek. Kui te tunnete, et hakkab külm, siis paneme akna kinni. Andke siis kohe märku. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. 

Väga austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te aitate meil seda istungit pidada! Minul on üle anda arupärimine seoses käibemaksu tõstmisega proua Kaja Kallasele, peaministrile. Valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid. Iseenesest väga suurejooneline plaan, aga selle punkti kattevarjus on paraku läinud kuidagi nii, et need, kes läbi aastakümnete on Eestis seda rahvuslikku rikkust loonud, selle punkti alla justkui ei käi. Ja juba järgmised punktid räägivad sellest, et käibemaks on selline maks, mille tõstmisest pole pääsu. Kaks protsendipunkti 2024. aastal oleks valitsusliidu [ühine] eesmärk ehk 10% maksutõusu. Ja sellega seonduvalt on mõned küsimused. Punkt 1: miks te soovite tõsta käibemaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda? Ja tõepoolest, seda tuleks ka analüüsida, ja seda käsitleb teine punkt: kas te olete ka analüüsinud, millist mõju omab käibemaksu tõus erinevatele Eesti elanikele ja ettevõtetele? Aitäh!

Aitäh, Andres Metsoja! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. 

Austatud Riigikogu esimees! Rõõm on näha, et te olete siin täies tööjõus koos meiega saalis tööd tegemas. Austatud kolleegid saalis ja oma kodudes ning kindlasti ka need vaatajad, kes jälgivad meid sidekanalite abil! Ka minul on suur au anda üle arupärimine. Nagu mu kolleeg äsja siin just ütles, seoses käibemaksuga on nii mitmeidki muresid, mis vajaksid avalikku debatti ja läbirääkimisi. Ja ma annan üle arupärimise Tiit Riisalole, kes on meie hea majandus‑ ja infotehnoloogiaminister. Siin on juba [teemat] kommenteeritud ja räägitud koalitsioonileppest, mis on alles sõlmitud Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmide põhjal aastateks 2023–2027. Ja see ütleb järgmist: "Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus‑ ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid." Nimelt, me ei saa kõikidest klastritest korraga rääkida, aga siin Riigikogus käisid kõikides fraktsioonides esinemas väikeettevõtjad ja majutusasutuste katusorganisatsioonid ja nende riskide kohta seoses sellesama käibemaksu tõstmise eelnõuga on öeldud, et lisaks majutusasutuste käibemaksu tõstmisele on mitmeid muid riskitegureid, mis võivad mõjutada turistide otsust Eestisse tulla ning mille koondmõju võib osutuda majutusasutustele ja turismisektorile tervikuna oodatust negatiivsemaks. Viimaste aastate kiire hinnatõus on toonud kaasa ettevõtete sisendite kallinemise ning hinnatõusu mõju turistide käitumisele võib veel alles avalduda. 

Seega on mul üle anda arupärimine, mis küsib: miks te soovite tõsta käibemaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus‑ ja maksukeskkonda? Aitäh!

Aitäh, Riina Solman! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Aivar Koka.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õnneks on peale juhataja vähemalt veel üks koalitsioonipoliitik saalis, nii et saame öelda, et tööl on nii opositsiooni- kui koalitsioonipoliitikud ja et Riigikogu liikmed teevad tõsist ja rasket tööd. 

Mul on arupärimine seoses automaksu kehtestamisega lugupeetud rahandusministrile Mart Võrklaevale. Me teame, millises olukorras on Eestis autod, kui palju inimesed peavad autoga sõitma, kuna ühistranspordiga me võime küll võib-olla saada siin Tallinnas hakkama, heal juhul ka Tartus ja veel mõnes linnas, aga enamus juhtudel maapiirkondades üle Eesti on peredel väga keeruline ilma autota hakkama saada. Täna meil ei ole täpselt teada, millise variandi kohaselt soovitakse automaksu teha. Olin austatud rahandusministriga koos ühes debatis, kus ta arvas, et 1992. aasta Audi mahamüümise korral on võimalik osta ökonoomne auto. Sellel debatil arvati, et ökonoomne auto on elektriauto. Ma küsisin kasutatud autode müüjatelt, mis nii vana auto hind võiks olla. Arvati, et väga heal juhul on see 500 eurot. Ma sooviks ka teada saada, kust 500-eurost elektriautot on võimalik osta. Seoses sellega on mul ministrile kolm küsimust. Aitäh!

Aitäh, Aivar Kokk! Järgnevalt Mart Maastik, palun!

Lugupeetud härra Riigikogu esimees! Head kaaskannatajad siin saalis! Mul on üle anda rahandusminister Mart Võrklaevale arupärimine, mille sisu on järgmine. Praegune valitsus surub läbi niinimetatud abieluvõrdsuse eelnõu. Kõik me teame, et abielu on ikkagi mehe ja naise vaheline liit. Täna üritatakse tõestada vastupidist. Ma olen siin sõpradegagi rääkinud, kuhu me nii edasi jõuame. Varsti näeme – täna on meil siin kobareelnõud, maksueelnõud –, et teeme siis kobarabielu ja igasugused muud abielud. Kui me läheme juba [sellise suure võrdsuse peale], siis oleme lõpuni võrdsed.

Aga tihtipeale ma mõtlen, miks just nagu ainult ühes aspektis üritatakse olla väga võrdõiguslikud – see puudutab seksuaalset sättumust. Miks näiteks hobide järgi ei võiks ka vähemusi nagu ette võtta ja neid toetada? Näiteks jahimehed kindlasti on üks vähemus, kalamehed on teine vähemus. Kalameestele üldse ei meeldi, et jahimehed teevad pauku, kala ei näkka. Peaks ikka kõigiga arvestama. Ma arvan, et sooneutraalsusele viitamine teeb asja ikka päris hulluks. Ma ei tea, meie lähiriikides juba kaotatakse sood ära. Ma mäletan, et kuskil kümme aastat tagasi ma tegin Ameerika Ühendriikide viisat ja nägin üllatusega, et seal ei olnud enam ema ega isa. Olid juba parent 1, parent 2. Meil ka vahepeal üritati seda teha. Kutsun ikkagi kõiki üles tervele mõistusele. Katsume elada inimestena inimeste maailmas ja las igaühel olla võimalused teha, mis nad tahavad. Kes mida voodis teha tahab, see ei tohiks olla teise inimese asi, aga jätame ikkagi abielu mehe ja naise vaheliseks liiduks. Pere on ikka ema, isa ja lapsed. Ilma lasteta me ei saa ka mitte kuidagi oma ühiskonda jätkusuutlikult [hoida] ja oma keelt, kultuuri ja rahvust säilitada. Nii et mul ongi siin üle anda arupärimine … 

Aeg!  

… Mart Võrklaevale ja alla on kirjutanud peale minu ka mõned EKRE saadikud. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja.

Tänan, lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on üle anda arupärimine proua Kaja Kallasele seoses automaksu kehtestamisega. Alati on siit kõnetoolist või valitsuse loožist räägitud sellest, et tuleb näha suuremat pilti. Ja alati see suurema pildi vaatamine peab olema enne tehtud, kui hakatakse seadusi muutma või uusi seadusi tegema. Tõepoolest, see automaksu temaatika on Eesti riigi jaoks siiski otsast lõpuni uus, aga eks seda tõukab tagant ju tegelikult kogu kliimapoliitika. Ja samal ajal, kui maksuseadusena on automaks jõudmas siia parlamendi menetlusse, on Euroopa Komisjon võtnud vastu seisukoha, et aastal 2027 peaks kõikide fossiilsete kütuste [hinnale] – need on diisel, bensiin ja gaas – lisanduma CO₂ tasu. Paralleelselt sellega on arutletud, mis peaks olema selle põrand või lagi. Me teame, mida CO₂ mõju hinnapoliitikale on meie peredele ja ettevõtetele toonud. Kindlasti on see väga paljusid seadnud vaesusriski, sest ei ole võimalik olnud seda hinnakujundamise loogikat ette näha. Aga nüüd on selge, et see on üleeuroopaliselt tulemas ja aastal 2027 me hakkame oma tanklaarvetel seda kulukomponenti nägema. Seda enam tuleks neid mõjusid analüüsida ja mõelda selle peale, [mida teha], et me ei peaks kliimat ja oma planeeti päästma kaks korda. Prooviks teha ühe ja õige sammu.

Aitäh, Andres Metsoja! Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Riina Solmani.  

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid Isamaa fraktsioonist, kes saali on jäänud, ja need saadikud, kes vaatavad meid teleülekandes ja ka kodudes! Üle on anda arupärimine rahandusminister Mart Võrklaevale. Ja ikka jääme selle käibemaksu tõstmise teema juurde. 

Härra Mart Võrklaev on minuga viimastel päevadel Facebookis pahandanud ja peale põrutanud, miks mina rakendan lapsi poliitvankri ette. No tuleb [kinnitada], et ma ei rakenda lapsi poliitvankri ette, vaid ma olen aastast 2019 tegelenud rahvastiku- ja perepoliitika ja perepoliitika meetmete väljatöötamisega. Tõesti, tuleb tunnistada, et tänase koalitsiooni tegevuse peale, kui me teadsime, et siia suurde saali on tulemas massiivsed eelnõud, mis halvendavad perede toimetulekut, korraldasin ma oma kätega meeleavalduse Toompeal Lossi plats 1a, ja täiesti legaalsetel alustel. Sinna olid kutsutud ka need lasterikkad pered, kes said tiheda töölkäimise kõrvalt, mis neil on oma perede toitmiseks tarvis teha, kohale tulla. Tõesti, siia tulid lastega pered ja nad tulid ka siia Riigikogu rõdu peale. Nad tulid omal initsiatiivil, mina neid selleks kuidagi ei sundinud. Aga nendel oli mure. Nendel oli suur mure. Ja mina tahangi küsida härra Mart Võrklaevalt: kui te ise ei kohtu nende perede ja sihtgruppidega, äkki siis kuulate, mis mul on öelda praegu teile siit puldist. Miks te soovite tõsta käibemaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda, aga ka lastega perede eluolu ja toimetulekut, eriti just vaesematesse sihtgruppidesse kuuluvate perede ja laste toimetulekut? 

Aitäh, Riina Solman! Järgnevalt Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on seadusloome läbipaistvust puudutav arupärimine lugupeetud sotsiaalminister Signe Riisalole. Nii kaua, kui ma siin Riigikogu liige olen olnud, olen ma seda meelt olnud, et kindlasti riigisektoris tuleb kulusid kokku hoida. Kui ma olen rääkinud eri aastatel [ametis olnud] ministritega, siis on väga vähe olnud ministreid, kes on arvanud, et seda kokkuhoidu ei oleks võimalik teha. Näiteks 10, 20 või 25%. Ja ma olen siin kõnepukis ka öelnud, et Riigikogu on see koht, kus võib-olla Riigikogu liikmete arvu üle võiks diskuteerida. Kuid kui soov riigiaparaati kokku tõmmata tekitab negatiivseid nähtusi, näiteks hakatakse ministeeriumides pidama sisearutelusid, nii et paljusid arutelusid peetakse lihtsalt kinniste uste taga ja eriarvamused jäävad valgustamata ning nende valdkondade inimesed, kes pärast peavad neid otsuseid ellu viima või keda need mõjutavad, ei saa nende seaduste aruteludega enne tutvuda, siis tekitab see ohtliku tendentsi. Eesti inimestel on õigus saada informatsiooni seaduste väljatöötamise protsessi kohta. Läbipaistvus seadusloomes on oluline nii parlamendis kui ka [mujal]. 

Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139, on sotsiaalministrile kaks küsimust. Esimene: milliseid samme kavatsete enda juhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav läbipaistvus? Ja teine: kas teie isiklikul hinnangul on võimalik läbipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. 

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Isamaa saadikud siin saalis! Mul on au anda üle arupärimine, mis puudutab seadusloome läbipaistvust, kaitseminister Hanno Pevkurile. Meil on siin erakonnad, kes on lubanud pikka plaani ja kindlates kätes Eestit. Samas tõstetakse makse, näiteks majutusasutuste maksu tõstetakse 2,4 korda. Olles ise ka väikese turismitalu pidaja, võin öelda, et ega see elu seal lihtne ei ole, eriti peale COVID-it ja COVID-i ajal veel eriti. Ja kui nüüd seoses sellega, et tõstetakse 2,4 korda käibemaksu, kaob turist ära, siis tegelikult ei kannata ju ainult need majutusettevõtted, vaid kannatavad kõik selle sektoriga kaasnevad muud ettevõtmised, sest turistid ei tule meile, nad lähevad teistesse riikidesse, kus on odavam. Siis ei kasuta ju keegi ka juuksuriteenust, ei käi restoranis, ei rendi autosid ja nii edasi. Kõige hullem asja juures on see, et kogu selline järsk maksutõus on tegelikult läbi arutamata ja selle kohta puudub igasugune analüüs. Kohtusime majanduskomisjonis turismiettevõtjate esindajatega, kes olid väga suures mures selle pärast. Tundub, et see pikk plaan ongi ettevõtlus välja suretada. Ja kui võtta veel lastetoetused ka ära, siis pole enam meil peresid ega lapsi. See pikk plaan on Eesti väljasuretamine. Ja meie siin praegu sellepärast seisamegi ja istume – praegu ma seisan –, et seda kõike ära hoida. Annangi üle arupärimise seadusloome läbipaistvuse kohta, alla olen kirjutanud mina, Riigikogu liige.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Mul on au anda üle arupärimine seoses käibemaksu tõstmisega. Adressaadiks on proua Riina Sikkut kui terviseminister. Me teame, et maksutõusud on mõnel hetkel diskussiooni [objektiks] justkui paratamatus. Seda [põhjendatakse] halva olukorraga, kuhu me oleme äkitsi sattunud. Aga kui nüüd jällegi vaadata laiema pilguga ja kuulata, mis toimub lahe taga – sõpradelt soomlastelt me tahame tihti õppida ja nende kogemust arvestada –, siis koalitsiooniläbirääkimistel nad on väga selgelt välja öelnud, et ka nende majanduslik olukord ei ole kiita. Nad ei näe, et sellel aastal majandus pöörduks kasvule. Aga selles olukorras tuleb vaadata kaugemale kui ainult maksutõusude pakett. Tuleb ikkagi mõelda, milline riik on maksumaksjale jõukohane. Ja sellepärast on nemad otsustanud minna suuresti kärpimise teed. Elame-näeme! 

Meil on ka valitsuskoalitsiooni poolt välja pakutud käibemaksu tõstmine 2 protsendipunkti võrra juba 2024. aastal. Sellest lähtuvalt on minul kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 toetudes esitada järgmised küsimused. Esiteks: miks te soovite tõsta käibemaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda? Ja teiseks: kuidas mõjutab käibemaksu tõus konkreetselt teie vastutusala või valitsemisala? Aitäh!

Aitäh, Andres Metsoja! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. 

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saalis viibiv Isamaa fraktsioon ja ka ajakirjandus, kes on ajakirjanduse rõdul, ning inimesed, kes jälgivad meid sidevahendite abil oma tubades ja kodudes! Minul on anda üle arupärimine regionaalministrile härra Madis Kallasele. Arupärimine on seoses automaksu kehtestamisega. 

Regionaalminister, kes enne oli tegev keskkonnaministrina, on ise maapoiss. Ta on pärit Saaremaalt ja tegelikult teab väga hästi, mida tähendab regionaalpoliitika, mida tähendab regionaalne mõju pere rahakotile, eriti kui peres on rohkem lapsi, mis tähendab isikliku auto või muu sõiduki olemasolu. See tähendab seda, et kui sul on lapsi rohkem kui kolm või vähemalt kolm, siis nad tegelikult, kui nad on väikesed, [tavalise auto] tagaistmele oma turvatoolidega ei mahu, vaja on suuremat sõidukit. Eriti [raske on], kui on tegemist suurperega. Esmaspäeval käis siin meeleavaldusel üheksaliikmeline pere, kus oli enne kolm alaealist last ja korraga sündis juurde neljanda lapse asemel neli last ehk sündisid nelikud. Nendel on suur buss, millega nad sõidavad, ja see on saastav. Ja nüüd, kui me räägime automaksu kehtestamisest, siis on tulnud valitsuse liikmelt rahandusministrilt soovitus vahetada sõidukid välja vähem saastavate vastu. 

Kuidas Madis Kallas vaatab sellistele ettepanekutele valitsuse seisukohast? Need teevad ju niigi vähekindlustatud peredes, kus kasvab palju lapsi, olukorra veel hullemaks. Ehk siis kuidas peaks automaksu kehtestamine mõjuma? Kas on analüüsitud, kuidas see mõjutab Eesti elanike ja Eesti ettevõtete toimetulekut? Kas seda on kavas ka pikemalt analüüsida või ainult see automaks ära kehtestada? Sellised küsimused meie regionaalministrile. Aitäh!

Aitäh, Riina Solman! Järgnevalt Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on arupärimine seoses kulude kasvuga terviseministrile proua Riina Sikkutile. Olen ise ettevõtja ja ka siin Riigikogu saalis istunud juba mitu koosseisu, aga see on küll esimene kord, kui valimised on lõppenud ja järgmisel päeval teavitatakse, et tuleb terve hulk uusi makse. Enne kui uus valitsus paika sai, jõudis muidugi Riina teha ühe maksu ära, mida ta Riigikokku ei toonudki. See on see, et üle-eelmine valitsus aasta tagasi tegi kõik selleks, et eraettevõtjad ei saaks gaasiterminali, LNG‑terminali ehitada ja laeva siia tuua. Jahuti mingitest Soomega kokkulepetest, millest mitte midagi ei tulnud. Ja siis hakati ostma gaasi sellel ajal, kui gaas oli üldse kõige kallim ja seda ei olnud. Ja valitsuses suudeti teha kokkulepe, et osteti Inčukalnsi gaasihoidlast seda gaasi, mis seal juba oli, meeletult kalli hinnaga. Ja nüüd, kui aru saadi, et 170 miljonit eurot on nagu sipsti tühja pandud, sest sellel väärtust praktiliselt enam ei ole, gaasi hind on kordades kukkunud, otsustas majandusministeeriumis endine majandus[minister], tänane terviseminister, et see raha tuleb gaasitarbijatelt ehk meie inimestelt ja ettevõtetelt ikka ära võtta. Kui valitsus teeb 170‑miljonilise vale otsuse, siis makske, sõbrad! Ja teeme ka teisi makse juurde, et neid laene saaks kuidagi kinni maksta. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Mart Maastiku. 

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine peaminister Kaja Kallasele, teemaks on saarte, Saaremaa ja Hiiumaa püsiühendus. Olen ise Saaremaalt ja aastaid kuulnud seda teemat, kas on siis vaja või ei ole vaja Saaremaale ja Hiiumaale – vabandust, Hiiumaale ei ole vaja – Saaremaale silda. Selle lubadusega on saanud rohelise tee Riigikokku minu teada vähemalt kaks korda Reformierakonda kuuluv praegune volikogu esimees Saaremaal, härra Jaanus Tamkivi. Nüüd on raisatud ilmselt juba sadu miljoneid selleks, et uurida, kuidas kalad ujuvad ja linnud lendavad ja kui kahjulik või mittekahjulik see sillaehitus on. Ja lõpuks on nüüd jõutud seisukohale, et polegi seda silda enam vaja. Ja tegelikult tõesti Muhu saare rahvas on üsnagi selle silla vastu, sest aega on nii palju mööda läinud ja praamiliiklus on paranenud. Aga saarlased on, ütleme, nii ja naa. Mina isiklikult ikkagi pooldan seda silda. 

Ja siin on ka küsimused. Miks pole Saaremaa püsiühendus teie prioriteetide hulgas, kuigi see on oluline piirkonna elanike ja ettevõte jaoks? Teine küsimus: millised on olnud peamised takistused Saaremaa püsiühenduse rajamisel ja miks pole neid seni suudetud lahendada? Kolmandaks: kas te olete uurinud alternatiivseid võimalusi püsiühenduse loomiseks Saaremaa ja mandri vahel, näiteks raudtee või tunneli abil? Millal võib oodata konkreetseid samme püsiühenduse rajamisel Saaremaa ja mandri vahel? Ja viimane: millised on olnud teie eelnevad meetmed Saaremaa püsiühenduse rajamisel? Kuidas kavatsete edasi liikuda, et seda olulist projekti ellu viia? Peale minu on alla kirjutanud ka mitu EKRE saadikut.

Aitäh, Mart Maastik! Järgnevalt Andres Metsoja, palun!

Aitüma, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole arupärimine seoses automaksu kehtestamisega. Tõepoolest, me ühiskonnas räägime väga palju sellest, et tuleb olla säästlik. Mäletate seda aega, kui oli energiakriis ja kõlasid soovitused pesta pesu siis, kui on energia odav, ja nii edasi? Autodega kipub olema nii, et neid on vaja just siis, kui on vaja sõita punktist A punkti B, sõltumata sellest, millised on ilmastikuolud – kas sajab vihma, kas lumi on rinnuni või kruusateed on põhjatud. Ja see on eelkõige seotud maaeluga. See on reaalne olukord, kus, nagu me kõik mõistame, inimene, kes teatud kohas elab, peabki oma eluga selliselt hakkama saama. Igale poole riik ei jõua ehitada kergliiklusteed ega ka viia kõiki teid mustkatte alla, rääkimata ühistranspordi korraldusest ja kättesaadavusest. Aga see on elulaadi küsimus ja selline elulaadi valik läheb paratamatult maainimestele rohkem maksma. Nüüd on valitsuskoalitsioon tulnud välja automaksu ideoloogiaga. Sellest lähtuvalt soovin esitada kolm tõsist küsimust kogu selle automaksu loogika kohta. Mis probleemi me ikkagi selle automaksuga asume lahendama, kui see peaks jõustuma? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja hea ajakirjandus, rõdul viibiv ajakirjanik! Minul on üle anda arupärimine seoses käibemaksu tõstmisega terviseminister Riina Sikkutile. Riina oli eelmises valitsuses hea kolleeg majandus‑ ja kommunikatsiooniministrina ja analüütiliselt mõtleva inimesena ta kindlasti on ka ilma seletuskirja lugemata analüüsinud neid tulemusi, mida peaks kaasa tooma käibemaksu tõstmine. Aga ma siiski tsiteerin üleandmist ootava eelnõu seletuskirja. Võib-olla Riina ka jälgib või jälgivad tema nõunikud ja saavad siis talle tsiteerida nende enda või nii-öelda valitsuse seletuskirja. "Käibemaksumäära tõusuga suureneb risk leibkondade toimetulekule. Selle leevendamiseks on pakutud soodusmäärade kehtestamist hädavajalikele kaupadele /---/. Soodustused ja erandid on aga ebaefektiivsed, moonutavad maksubaasi ja [on] ka administratiivselt kulukad. Käibemaksu standardmäära tõusu rakendamise järgselt võib olla vajadus analüüsida, kas on vajalik korvata muudatuse regressiivset mõju madalama sissetulekuga leibkondadele. Olukorras, kus /---/ kaupade hinnad tõusevad, võib tekkida vajadus hinnatõusu kompenseerimiseks, et vältida toimetuleku liigset halvenemist." Ja mina nüüd küsin: Riina on terviseministriks saanud, milline võiks olla mõju inimeste vaimsele tervisele, kui selline hinnatõus tabab madalama sissetulekuga leibkondi?

Aitäh! Järgnevalt Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on rõõm näha, et sotsiaaldemokraatidest on Helmen Kütt tulnud meid kuulama. Mul on arupärimine endisele Isamaa ja Res Publica Liidu esimehele, tänasele välisministrile Margus Tsahknale. Teema on maksutõusud. Austatud välisminister on pikaajalise kogemusega, siin saalis praegu istuvatest poliitikutest kõige pikema staažiga, olles olnud nii erakonna juht kui ka peasekretär. Kindlasti ta teab, et läbirääkimistel ei tohi alla anda. Aga praegusel hetkel tundub küll nii, et Margus on läbirääkimiste laua taga olnuna lasknud oma erakonnale mütsi pähe tõmmata, sest maksude tõus on täna ainult ühel põhjusel: see on selleks, et Reformierakond oma valimislubaduse saaks täita. See ei ole üldse halb, et üks erakond soovib oma valimislubadust täita. Isamaa Erakond on siin saalis ainukene erakond, kes eelmisel kolmel Riigikogu valimisel antud pealubadused suutis ka ära täita. Ja on loomulik, et kui erakond võidab, siis ta tahab oma valimislubadusi täita. Aga kui meie rahanduskomisjonile esitati analüüs, kui palju on võimalik maksude langetamise ja lastetoetuste ärajätmisega ning teiselt poolt kõrgepalgalistele tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega selle 654 euroni, mis iga kuu saaks olema tulumaksuvaba, siis tegelik jääk, kõik ideaalselt laekuvad maksud on 80 miljonit eurot. Aga suure tõenäosusega majanduse langedes laekub makse veel vähem. Ja seoses sellega on mul austatud välisministrile kolm küsimust. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Mart Maastik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid saalis! Mul on üle anda arupärimine heale tuttavale, saarlasele Kalle Laanetile, kes on praegu justiitsminister. Ma jätkan selle koha pealt, kus mu hea kolleeg pooleli jäi oma jutuga. Eile käisin eakate päeval Tartus ja seal oli mitu tuhat eakat inimest. Nii mõnigi külastas ka Isamaa boksi ja ma sattusin mitme daamiga juttu ajama. Kõik nad küsisid: "Mida te seal teete, seal Riigikogus? Tööd nagu te ei tee seal!" Nii on nad vähemalt ajakirjanduse põhjal aru saanud. Miks me ei taha lasta tõsta makse selle jaoks, et saaks riiki kaitsta? Kui me olime vestelnud umbes kümme minutit [teemal], et kui te võtate ühest taskust kümme eurot ja panete teise taskusse, siis kas teil on raha juurde tulnud, siis nad said kõik aru, et ei ole raha juurde tulnud. Nii on tegelikult ka riigi rahakotiga. Kui te kaotate ühe maksu selle jaoks, et jagada kõrgemapalgalistele 10 või 20 eurot juurde, aga selle jaoks peate oluliselt tõstma teisi makse ja võib-olla ka halvama majanduse, siis reaalselt ei jää riigikaitse jaoks küll midagi. Ehk siis ei ole mõtet valetada inimestele. Inimesed olid väga nördinud selle pärast, et neile valetatakse. 

Siinkohal ongi mul üle anda arupärimine seadusloome läbipaistvuse kohta. See on väga oluline. Nii et, hea kolleeg Saaremaalt Kalle Laanet, siin on kaks küsimust ka. Esimene on see: milliseid samme kavatsete enda juhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav läbipaistvus? Ja teine: kas teie isiklikul hinnangul on võimalik läbipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega? 

Aitäh! Hea kolleeg Mart Maastik, ma juhin tähelepanu, et siin on kuupäevas viga. Ma palun teil see kuupäev ära parandada ja siis ma saan selle … (Mart Maastik ütleb saalist midagi.) Saarlastel on teine aeg, jah! (Naerab.) Nii, nüüd vaatan: 12.05.2023, kõik on korrektne, korralikult ära parandatud, alla kirjutanud Mart Maastik, Riigikogu liige. Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. 

Mina tänan, hea spiiker. Minul on üle anda arupärimine 1. juuliks 2024. aastal plaanitava kohta. Nimelt on plaan kehtestada selleks ajaks automaks. See arupärimine läheb härra Hanno Pevkurile, kaitseministrile. Vaadake, meil on Eestis nõnda, et riik peab tulema oma masinapargiga appi, kui ühel hetkel peaks juhtuma see, et riik on hädas, et meil on eriolukord, sõjaolukord. Me oleme siinsamas saalis vastu võtnud seaduse, et see kõige tossavam ja saastavam masinapark peaks aitama hoida Eesti vabana. Ja selleks on seatud sundvaldused nende isikute sõiduvahendite peale ja nad on kohustatud oma varast riigi kasuks loobuma. Ja kui me nüüd mõtleme kliimaeesmärkide peale, siis iseenesest vähem saastamine on õilis idee. Aga kui me mõtleme riigikaitse peale, siis neid sõidukeid on kuidagi hädasti vaja, sest elektriautoga ei pruugi väga palju sellel hetkel peale hakata olla. Ja seda masinaparki on riigi kasuks broneeritud üsna palju ja mitte ainult sõiduvahendeid, just nimelt maastureid, vaid ka muud tehnikat. 

Ja sellest johtuvalt on mõned küsimused kaitseministrile. Kas nähakse selles valitsemisalas ette ka mingisuguseid erisusi, et ikkagi selline masinapark meil säiliks, või on riigil mõni muu plaan, kuidas astuda pikem samm riigikaitse tugevdamise suunas nii, et neid sõidukeid ja seda masinaparki meil enam kasutada ei ole? Või kas on võimalik teha mingi maksuerisus nendele, kes tegelikult on teatud oludes kohustatud oma vara andma riigi kasutusse deponeeritud kujul? Need kolm küsimust annan siinkohal üle. Aitäh!

Aitäh, Andres Metsoja! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. 

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saalis viibivad kolleegid! Meil on tulnud ka Reformierakonna esindaja saali ja tervitan ka kõiki, kes meid jälgivad sidevahendite abil. Nüüd, minul on anda üle arupärimine justiitsminister Kalle Laanetile, ja seda teemal, millest me ka varasemalt oleme siin juttu teinud, see on seoses käibemaksu tõstmisega. Loomulikult tahaks teada, kuidas mõjutab käibemaksu tõus tema valitsemisala, aga kuna Kalle Laanet koalitsioonipoliitikuna seisab koalitsiooni eesmärkide eest, siis loen ette, siin on valitsusliidu programmis defineeritud järgmiseks neljaks aastaks selline eesmärgi seadmine: "Eesti on ettevõtlus‑ ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid." Justiitsminister tegelikult on nii-öelda võtmeminister, kes saab tegelikult ka seadusloomet tagasi lükata, kui see on kiirustatud, ilma väljatöötamiskavatsuseta või praak. Sellepärast ma ka Kalle Laaneti poole pöördun ja tahaksin väga teada tema arvamust, et siin hurjutatakse opositsiooni, et Riigikogu ei tööta. Aga töötab ju küll, me ju praegu töötame siin. Küsimus ei ole ju selles. Küsimus on hoopis selles, et valitsuskoalitsioon on võtnud nõuks tulla välja eelnõudega kiirustades, kaasamata, üle rullides ja tuues põhjuseks, et riigikassa vajab täitmist. Aga kelle arvel täitmist? Lastega perede olukord halveneb. Ja seepärast annan ma üle [arupärimise] Kalle Laaneti arvamuse teadasaamiseks.

Aitäh, Riina Solman! Järgnevalt Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on arupärimine seoses kulude tõusuga heale kliimaministrile Kristen Michalile. Ma toon siia maksude poole pealt ainult ühe maksu ja mul oleks väga hea meel, kui saalis oleks koalitsioonipoliitikuid või kui neist keegi vähemalt televiisorist ülekannet kuulaks. Ma soovin, et nad hakkaksid arutama koos minuga. Küsimus on käibemaksus. Kõik on arvanud, et no mis see käibemaks on. Tavainimene maksab selle kinni, ekspordi puhul käibemaks pole oluline. Aga kui vaadata, kui palju riik käibemaksust loodab saada, ja sinna kõrvale panna riigi poolt tellitavad tööd ja teenused, siis seesama käibemaks … Ma saan aru küll, et teede-ehitust praktiliselt järgmistel aastatel ei kavatseta teha. Ma räägin Rail Balticust, mille kohta lätlased ütlesid, et 1,5 miljardi asemel nad planeerivad, et nende ehitus läheb maksma 5 ja rohkem miljardit. Näiteks Eestis 1 miljardi puhul on käibemaksu 2 [protsendi]punkti võrra ehk 10%-ne tõus ise juba 20 miljonit. Aga paneme sinna juurde riigi kinnisvaraarendused, ehitused, olgu need koolid või omavalitsustel lasteaiad, koolid, ükskõik mis, kas või teede pool, siis see kõik kasvab. Ja need numbrid ei ole mitte tühised 1, 2, 3 miljonit, vaid [jutt on] kümnetest, kui mitte sadadest miljonitest. Ja võidu asemel on tegelikult kulupool palju suurem. Seda ei ole meile üle antud eelnõu arutelus mitte kusagil kõlanud ja sellepärast mul on mitmed küsimused austatud kliimaministrile Kristen Michalile. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Mart Maastik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head saalisviibijad ja taevakanalite kaudu jälgijad! Ma ikkagi jätkan sealt, kus vahepeal pooleli jäi: majutusasutuste käibemaksu tõstmise teemal. Koalitsioon, eriti just Reformierakond, kogu aeg räägib maksuküürust. Kuid ainukene küür, mis üldse tekib, on see, mis tekib käibemaksu näol majutusasutustele. Võrreldes teiste riikidega on Eesti auväärsel kõrgel teisel kohal. Taanis on käibemaks majutusasutustele 25%, Eestis hakkab olema 22%. Kui tuua näiteks teisi riike, siis keskmine on umbes 10–11%. Eesti on praegu enam-vähem keskel, Läti ja Leedu on ka sealkandis, Soome on sealkandis. 

Mida näiteks üldse teha saartel? Ma olen ise Saaremaalt ja mul on palju tuttavaid Hiiumaal. Mida need vaesed saarlased teevad? Seal on natukene põllumajandust, kidurad põllud ja maad – ei ole palju teha. Turism on üks oluline osa saarte tegevustest. Kui nüüd enam ei tule [külastajaid], turistidest niigi on juba [puudus]. Praamihindade tõstmisega on meil tehtud juba Saaremaale pääs ülikalliks ja nüüd tahetakse päris ära kaotada ka meie viimased töökohad. Ja siinkohal ma ütlengi, ma tahaks kohe, enne kui kell käib, õnnitleda. Täna on sünnipäev meie koorijuhil Ülle Reinsool, kes on Saaremaal Lümanda külakoori juht. Palju õnne sulle, Ülle! Vähemalt ma sain midagi kasulikku täna ära teha. Ja annan ka üle Heidy Purgale, kultuuriministrile, ühe arupärimise. Alla olen ise kirjutanud.

Aitäh, Mart Maastik! 

Head kolleegid! Istungi alguses ütles Riigikogu esimene aseesimees Toomas Kivimägi, et me võtame kell 6 juhataja vaheaja, seejärel me võtame juhataja vaheaja veel ka kell pool 7 ja Riigikogu istung jätkub kell 7. Praegu jäävad järjekorda esitama arupärimisi ja eelnõusid Andres Metsoja, Riina Solman, Aivar Kokk ja Mart Maastik, kes on praeguseks andnud teada oma soovist anda üle arupärimisi ja eelnõusid. 

Ehk siis ma kuulutan välja juhataja vaheaja 30 minutit. (Saalist kommenteeritakse.) Kuna me saame võtta juhataja vaheaega [korraga] 30 minutit, siis täpselt poole tunni pärast võetakse veel üks juhataja vaheaeg, aga praegusel hetkel ma lihtsalt võtan juhataja vaheaja. Vaheaeg 30 minutit.

V a h e a e g 

 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud, aga ühtlasi võtan järgmise juhataja vaheaja 30 minutit. Juhataja vaheaeg 30 minutit.

V a h e a e g 

 

Head ametikaaslased! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Vanematekogu peab edasi nõu, nii et on ühine palve ja otsus, et me pikendame vaheaega veel 30 minutit. Vaheaeg 30 minutit.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Vanematekogu arutelu kestab edasi, nii et taas kord pikendame vaheaega 30 minutit. Vaheaeg 30 minutit.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Aga meil hetkel poliitilised arutelud veel käivad, nii et vaheaeg pikeneb veel poole tunni võrra. Vaheaeg pool tundi.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Meil käivad edasi poliitilised arutelud. Ma ütlen kohe ära, et ma pikendan vaheaega praegu ja me pikendame seda ka poole tunni pärast. See tähendab seda, et lähima tunni jooksul me istungit edasi ei pea. Nii et teadke, et tund aega me kindlasti veel pikendame. Nii et vaheaeg on hetkel pool tundi ja poole tunni pärast me uuesti pikendame seda. Aitäh!

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Vabandan veel kord teie ees, kes te soovite eelnõusid ja arupärimisi üle anda või protseduurilisi küsimusi esitada. Võimaliku kokkuleppe sõlmimise nimel võtan juhataja vaheaja 30 minutit ehk istung jätkub kell 21.31.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Vanematekogu palvel võtan juhataja vaheaja 30 minutit. Istung jätkub 22.01.

V a h e a e g

 

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Tunnustan kõiki, kes te olete siin saalis, ja kõiki, kes te olete kabinettides pingsalt istungit jälgimas. Kasutamaks kõiki võimalusi, selleks et saavutada kokkulepe, võtan juhataja vaheaja 30 minutit. Istung jätkub 22.32.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Juhataja vaheaeg 30 minutit. Informeerin juba ette, et peale seda võtab ka järgmine juhataja, härra Lauri Hussar ühe pooletunnise vaheaja. Nii et tuleb kaks vaheaega jutti. Aga formaalselt saab seda teha poole tunni pärast Lauri Hussar ise, kuna 23.05 kogunevad vanematekogu liikmed korra uuesti. Nii et see on see põhjus. Aitäh!

V a h e a e g

 

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud. Ühtlasi võtan veel ühe juhataja vaheaja pool tundi. Vaheaeg pool tundi.

V a h e a e g

 

Lugupeetud kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud, jätkame Riigikogu täiskogu I istungjärgu täiendavat istungit. Nüüd on jätkuvalt võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi, aga enne seda on meile laekunud ka protseduurilisi küsimusi. Kõigepealt Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu võimaluse eest, austatud Riigikogu esimees! Mul on selline protseduuriline mure, mis on seotud tänase istungi läbiviimisega. Ma olen seda protseduurilist küsimust kaks korda sisse andnud ja teie eelkäija, austatud Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi, on seda protseduurilist küsimust ignoreerinud. Kas te oskate põhjendada, kuidas see nii juhtus? Ja kui mitte, siis võib-olla me saaksime seda küsida Toomase käest.

Aitäh! Toomas Kivimägi ei ole praegu siin. Sellisel juhul ma paluksin täpsustada, millist küsimust on ignoreeritud ja mis on see konkreetne protseduuriline küsimus, mida te tahate küsida. Järgmine protseduuriline küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugesin meediast, et Martin Helme lubas, et parlamendisaalis hakkab mööbel lendama. Need toolid on tegelikult päris rasked ja tundub, et lauad on [põranda] külge [kinnitatud]. Kas te oskate öelda, milline mööbel saab siin lennata? Kas see võib tekitada ohtliku olukorra?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti, mis puudutab laudade ja toolide asetust ja paiknemist ja eriti seda, et see mööbel ei lendaks, vaid asuks tasapinnal, kus teda hoiab gravitatsioon – kindlasti [on sellega seonduv] protseduuriline küsimus. Aga ütleme nii, et täna kindlasti see mööbel siin saalis ei lenda. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi täiendava istungi toimumise otsustab ja selle päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus oma äranägemisel. Mul on seoses sellega küsimus. Ma tahaksin teada, miks juhatuse äranägemine piirdus ainult ühe päevakorrapunktiga.

Aitäh! Juhatus kutsus kokku täiendava istungi selleks, et menetleda Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille puhul soovitakse läbida esimene lugemine. Lauri Laats, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Tõesti on hästi imelik lugeda mõningate heade kolleegide väljaütlemisi mööbliesemete lennutamise kohta Riigikogu saalis. Aga ma arvan, et te olete juba niivõrd pädev istungi juhataja[, et suudate korra tagada]. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on teie kohustus kord siin saalis ka tagada ja ma olen kindel, et te suudate selle korra tagada.

Hästi palju on selle nädala jooksul lugupeetud Riigikogu liikmed andnud paberkandjal üle nii arupärimisi kui ka eelnõusid. Ma studeerisin Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, aga kahjuks ei leidnud üles punkti, mis võimaldaks Riigikogu liikmetel edastada oma eelnõu või arupärimine elektroonselt. Siiamaani kõik see toimub paberkandjal. Siit lähtuvalt küsimus: kas ikkagi on selline võimalus olemas, elektroonselt edastada? Ma arvan, et see oleks väga mõistlik, see oleks loodust säästev. Ja kui sellist võimalust veel ei ole, siis kas me peaksime sellise võimaluse looma ja kas te oleks selle võimaluse loomise eestvedaja?

Aitäh! Te saate esitada oma seaduseelnõu ka elektrooniliselt, aga algatada saate selle Riigikogu kõnetoolist. Esitada te saate selle ka elektrooniliselt. Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja Lauri Hussar! Teie kolleeg Toomas Kivimägi väitis paar päeva tagasi, et tema eelistab tegelikult parlamendiliikmetelt saada protseduurilisi küsimusi. Istungi juhatajana ütles ta välja, et ta teadlikult eelistab seda, kuna see koormab valitsust vähem kui see, et me annaksime siin järjest eelnõusid ja arupärimisi üle. Peale seda pidas ta ka sellise miniloengu, kus ta hindas Taavi Rõivase valitsust, et avalikkus oli pahane, et tehti peenhäälestust, ja [ütles, et] praegune valitsus teeb suuri otsuseid, kulud on väga suureks läinud, vaja on kusagilt tulusid leida ja vaja on kärpida. Pidas sellise miniloengu. Kas me võime ka teiega minna sellisesse poliitilisse debatti, kus me hindame erinevaid valitsusi, poliitikavalikuid ja ka meie pakutavaid alternatiive, kuidas tegelikult võiks seda ühiskonda ja Eestit paremini juhtida? Kas te olete sama meelt kui Toomas Kivimägi?

Aitäh, Jaanus Karilaid! Hetkel me oleme Riigikogu täiskogu I istungjärgu täiendaval istungil ja ma kuulan teie protseduurilisi küsimusi. Minu palve oleks küll, et jääme protseduuriliste küsimuste juurde. Me oleme praegu punkti juures, mis ütleb, et meil on võimalik siin võtta vastu eelnõusid ja arupärimisi ning teil on võimalik esitada neid eelnõusid ja arupärimisi. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Mulle tõepoolest ei antud võimalust küsida seda Toomas Kivimäe käest, aga ma küsin seda teie käest. Me teame, et lisaks peretoetuste eelnõule, millega vähendatakse peretoetusi, juhul kui see eelnõu saab seadusena vastu võetud, on Riigikogus ka mõned teised sisulised teemad, näiteks väliskomisjoni eelnõu, mis puudutab Ukrainat, Eesti Panga Nõukogu eelnõu ja nii edasi. Opositsioon tegi ettepaneku menetleda neid. Aga nagu hea kolleeg Maria küsis, täna me näeme [päevakorras] ainult ühte punkti, mis võtab lastelt raha, aga sisulist parlamendi tööd väga ei toimu. Kas te oskate öelda, kuidas see niimoodi juhtus, et need kahtlemata väga olulised teemad ei ole täna päevakorras?

Aitäh! Need teemad, mida te mainisite, on järgmise nädala päevakorras ja kui Riigikogul on piisavalt tahet ja soovi, siis neid kindlasti järgmise nädala päevakorra alusel järgmise nädala istungil arutatakse. Aga kuna see ei puudutanud käesolevat istungit, siis ei saa seda küsimust lugeda tänase istungiga seoses protseduuriliseks. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Mul on veel üks küsimus praeguse täiendava istungi kohta. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus sätestab, et juhatus võib täiendava istungi toimumise otsustada nii omal algatusel kui ka Riigikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni, Vabariigi Valitsuse või Vabariigi Presidendi ettepanekul. Ma tahan teada, kas käesoleva täiendava istungi kokkukutsumine oli puhtalt Riigikogu juhatuse algatus või keegi teine eelnimetatud isikutest või institutsioonidest tegi oma ettepaneku.

Aitäh! Kui te vaatate kutset, siis näete, et selle kutsus kokku Riigikogu juhatus. Andre Hanimägi, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid, ilusat õhtupoolikut teile! Ma ütleksin ka kõigepealt härra Korobeinikule lisaks, et tõepoolest, siin on olnud väga palju juttu, et head avaldused ja mõtted on jäänud kuidagi poolikuks. Ja ma kordan ka enda paar päeva tagasi öeldut, et võiks ju leida sellise lahenduse, et me arutame olulisi asju edasi, aga nendes kohtades, kus on patiseis, võiks olla mingisugune paus seni, kuni kompromiss leitakse. Aga ma saan aru, et seda hetkel veel ei ole suudetud teha. Küll aga on ju seda püütud teha. Me oleme siin häid eelnõusid ja arupärimisi hoidnud päris mitu-mitu tundi pauside taga. Äkki te annaksite ka avalikkusele ja meile, riigikogulastele, põgusa ülevaate, mida siis suletud uste taga räägiti või kuhu jõuti. Kindlasti oleks huvitav kuulda, mis nüüd saama hakkab.

Aitäh, Andre Hanimägi! See ei puuduta käesolevat istungit ehk see küsimus ei ole protseduuriline. Aga rääkisime sellest, mis praegu Riigikogus toimub ja kuidas Riigikogu tööd edasi korraldada, ning ma usun, et need diskussioonid jätkuvad. Tanel Kiik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Ühest küljest on alati rõõm teid näha siin saali ees istungit juhatamas. Teisalt on samasugune küsimus, mis siin tõstatati, et Riigikogu täiendav istung kestab homme kella üheksani, eeldusel et parlamendis ei leita mingit muud lahendust, mingit kokkulepet. Küsin teilt, kes te vastutate Riigikogu töö ja jätkusuutlikkuse tagamise eest rohkem kui ükski teine saadik. Loomulikult see vastutus on kollektiivne, aga teie peal on selline juhtiv roll. Kuidas te peate õigemaks jätkata? Kas me anname sisse erinevaid arupärimisi ja seaduseelnõusid, muid materjale järgmised 21 tundi või võtame tõesti vahepeal mõtlemisaja, nagu siin kolleeg viitas, et kinniste uste taga toimunud arutelude ja meie esitatud ettepanekute vaagimine saaks lõpuni toimuda, ning jätkame siis piltlikult öeldes sealt, kus pooleli jäime? Milline edasine Riigikogu liikmete ja ametnike ajakasutus, avalikkuse tähelepanu ja ajakasutus teile mõistlikum, adekvaatsem praeguses olukorras tundub?

Aitäh! Ma vaatan, et meil on päevakorras üks punkt. See on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu. Kohe, kui me oleme vastu võtnud eelnõud ja arupärimised, võime selle lugemise läbi teha ja saame koju minna. Nii lihtne see asi ongi. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller on valmis ettekandeid pidama, nii et selles mõttes on see päevakord jätkuvalt jõus. Aga aitäh, see oli teil protseduuriline küsimus. Maria Jufereva-Skuratovski.

Austatud istungi juhataja! Kui eelmistel päeval päevadel oli siin juttu täiendavast istungist, siis ma panin tähele, et mõned saadikud nimetasid seda erakorraliseks istungiks. Isegi ma ise kord ütlesin, et tulemas on erakorraline istung. Mul on selline palve, et palun seletage, milles seisneb vahe täiendava ja erakorralise istungi vahel, et kõik saadikud saaksid sellest aru.

Palun korra veel täpsustage küsimust!

Milles seisneb vahe täiendava ja erakorralise istungi vahel? Miks praegu on täiendav istung, aga mitte erakorraline istung?

Aitäh! Korraliste istungite vahel on täiendavad istungid ja istungjärkude vahel on erakorralised istungid. Meie kodu- ja töökorra seaduses on need punktid täpsemalt välja toodud. Kui te soovite, siis võime selle punkti siin ette võtta, aga see nõuab natukene otsimist.

Nii. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Jätkame eelnõude ja arupärimistega. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid interneti teel vaatavad! Kell on juba peaaegu 12, südaöö ja mul on üks arupärimine üle anda regionaalminister Madis Kallasele. Seda soovivad üle anda kolm Riigikogu liiget: Maria Jufereva-Skuratovski, Tõnis Mölder ja Lauri Laats. Aga enne, kui ma avaldan küsimused, räägin sisust.

Siin on nädal aega tehtud pingsat tööd – kui seda, mis siin Riigikogu saalis praegu toimub, saab nimetada tööks. Ma arvan, et mitte ühelegi Riigikogu liikmele selline olukord tegelikult ei sobi, oled sa opositsioonis või koalitsioonis, ja keegi seda ei naudi. Küsimus on selles, millest on see tingitud ja kuidas seda saaks lõpetada. Tegelikult saab selle olukorra lõpetada väga kenasti siis, kui Riigikogu juhatus teeb otsuse ja võtab selle punkti päevakorrast maha. Selline võimalus on koalitsioonil täiesti olemas. Ja kuidas saab opositsioon lõpetada selle olukorra? Tuleb lihtsalt leida kompromiss opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Seda kompromissi me oleme omalt poolt välja pakkunud.

Räägin nüüd sellest eelnõust ja arupärimisest. See puudutab käibemaksu tõusu ehk maksutõusu. Me kindlasti ei soovi, et käibemaks tõuseks 2% võrra, ja sel on erinevad põhjused. Esimene põhjus on loomulikult see, et meil elas suhtelises vaesuses 2020. aastal 300 000, 2021. aastal 330 000 ja 2022. aastal veelgi rohkem inimesi, neid andmeid praegu ei ole. Sellistes tingimustes, kus on ka töötlevas tööstuses juba aasta aega näha suurt langust, tõsta veel makse, kaasa arvatud käibemaksu – see kindlasti viib ebavõrdsuseni. Regionaalministril on väga palju küsimustele …

Aeg!

… vastamist selles asjas. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitan enda nimel arupärimise siseministrile, mis puudutab käibemaksu tõusu. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette käibemaksu tõusu järgmise aasta 1. jaanuaril 2 protsendipunkti võrra ehk 10%. Seeläbi tõuseb käibemaks 22%‑le. Sellise ulatusega muudatus vajaks põhjalikku arutelu ja analüüsi. Selle asemel on koalitsioon otsustanud siduda kõik maksumuudatused ühte punti ja igasuguse arutelu vältimiseks need kiirelt Riigikogus läbi suruda. Käesoleva arupärimise eesmärk on siiski saada mõningane ülevaade valitsuse kavatsusest ja meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele ja ettevõtjatele kui ka avaliku sektori asutustele.

Eeltoodust tulenevalt palume vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimustele. Kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine teie valdkonna asutuste tööd ja eelarveid? Kas olete läbi viinud ka sellekohase mõjuanalüüsi? Kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? Milliseid sotsiaalseid mõjusid võib teie valdkonnas käibemaksu tõus kaasa tuua? Kuidas plaanite neid mõjusid leevendada? Kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtjate konkurentsivõimet ning milliseid meetmeid kavatsete nende mõjude leevendamiseks kasutada? Aitäh!

Aitäh, Aleksandr Tšaplõgin! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Mul on au üle anda arupärimine peaminister Kaja Kallasele, sellele on lisaks minule alla kirjutanud ka Andrei Korobeinik. Arupärimine puudutab majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamist. Nimelt, käibemaks tõuseb uue seadusemuudatusega, millega valitsus soovib Riigikogu ette tulla, 9%-lt 22%‑le. Selline 2,4‑kordne tõus majutusasutuste puhul võib anda väga suure löögi kogu turismisektorile. Me teame, et teenindussektor on viimaste aastate jooksul pidanud hakkama saama päris mitme kriisiga, olgu selleks koroonakriis, sõjakriis, energiakriis või majanduskriis. Niivõrd suur muudatus maksusüsteemis võib avaldada pikaajalist negatiivset mõju mitte ainult selles valdkonnas, vaid ka paljudes muudes. 

Seetõttu on meil peaministrile järgnevad küsimused. Kas sellise muudatusega võib kaasneda oht, et makse hakkab laekuma riigieelarvesse hoopiski vähem, kuivõrd mitmed suurüritused võivad liikuda kõrvalriikidesse ning mitmed majutusasutused võivad oma uksed kinni panna? Miks puudub vastav mõjuanalüüs Rahandusministeeriumilt? Me teame, et sellise käibemaksuerandi kaotamine võib valusalt lüüa kohalikke omavalitsusi, eriti väiksemaid. Kohalikud ärid võivad hakata välja surema ja see omakorda mõjutab kohalikku kogukonda, eriti sealset tööhõivet. Ka regionaalminister suhtub väga skeptiliselt sellesse maksuerisusse ning ütleb, et vajadusel tuleb regionaalvaates arutada võimalikke leevendusmeetmeid. Millised need leevendusmeetmed võivad olla ja kas neid on juba kaalutud? On teada, et majutusasutustega seotud kulu moodustab tegelikult vaid 20% turistide kulutustest. Ehk siis, kui turistid jäävad tulemata, jääb ka kogu muu tulu riigieelarvesse saamata.

Aeg!

Siin on ka veel paar muud küsimust.

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma mäletan, kuidas austatud Anastassia sai siin vahepeal 2,5 minutit oma ettekande jaoks. Kas see oli ühekordne aktsioon või te lihtsalt katkestasite teda praegu liiga vara?

Aitäh! See oli ühekordne aktsioon. Palun edaspidi kõigil kahe minuti piirangust kinni pidada. Järgnevalt Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Mul on suur au üle anda arupärimine haridus- ja teadusministrile Kristina Kallasele. Sellele dokumendile on alla kirjutanud kaks inimest: mina, Maria Jufereva-Skuratovski, ja minu hea kolleeg Lauri Laats. Küsimus puudutab maksupaketi tervikmõju.

Miks ma soovin edastada arupärimise just haridus- ja teadusministrile? Seda väga lihtsal põhjusel. Kõik me teame, et koalitsiooni pingutustega Riigikogu eelmises koosseisus sai vastu võetud seadus, mis näeb ette lasteaedade ja koolide ülemineku eestikeelsele õppele. Kõik me samal ajal väga hästi teame, et kahjuks meie riigis ei piisa ei õpetajaid ega eesti keele õpetamise metoodikaid. Ma kaua mõtlesin, milles seisneb meie riigi probleem, miks kõik inimesed ei valda piisavalt eesti keelt. Tegelikult põhjus on väga lihtne. Kahjuks ma pean tunnistama, et peale seda, kui Eesti taastas oma iseseisvuse, ei teinud riik piisavalt selleks, et õpetada vähemalt Eesti koolide lapsi ja teha nendele eesti keel selgeks. Ja siis ma lihtsalt kardan, et …

Aeg! 

Jah. Need küsimused on suunatud ministrile ja ma loodan, et ta vastab nendele. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Mul on rõõm üle anda riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja rõõm on suur ka sellepärast, et meiega on sotsiaaldemokraat Anti Allas täna siin suures saalis. Ma tean, et sotsiaaldemokraadid lubasid samuti erakorralist pensionitõusu. Aga ma mäletan Anti Allase väljaütlemisi siin viimased paar kuud tagasi, kus ta lubas kaitsta Nursipalu – ütleme nii, et Nursipalu puhul lubadus on üks, aga teod on teised. Ma loodan, et vähemalt selle erakorralise pensionitõusu juures oled sa oma erakonna väljaütlemiste vääriline. 

Ma tuletan meelde, millest see eelnõu räägib. Teie eesmärk oli veel ambitsioonikam, aga antud eelnõu eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensione suurendatakse baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise kaudu. Erakorraline 50 euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024., 2025., 2026. ja 2027. aastasse. Muudatuse eesmärk on parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu.

Kõrge inflatsioon ning tarbekaupade, ravimite ja energiahindade hüppeline tõus on pannud Eestis elavad pensionärid olukorda, kus ei ole praeguse pensioni eest võimalik inimväärselt ära elada. Senised pensionitõusud leevendavad küll inflatsiooni mõju, kuid tegelikult eakate elu parandamisele kaasa ei aita. Antud eelnõu on algatatud keskfraktsiooni nimel. Loodame, et ka sellised suured lubajad nagu sotsiaaldemokraadid ja reformierakondlased tulevad selle eelnõuga kaasa. Aitäh!

Aitäh! Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Mul on hea meel, et te annate võimaluse ka protseduuriliste küsimuste esitamiseks, teie kolleeg Toomas Kivimägi seda ei teinud. Aga nüüd on olukord teine ja ma väga kõrgelt hindan seda. Mul on selline tehnilist laadi küsimus. Hea kolleeg Jaanus Karilaid alustas oma kõnet eile, aga lõpetas täna. Millise kuupäeva on ta pannud arupärimisele ja kumb oleks õige kuupäev?

Aitäh! Tõsi on muidugi see, kui te tähelepanelikult kuulasite, et Jaanus Karilaid andis üle eelnõu, riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, ja sellel on 8. mai kuupäev. (Naerab.) Sellel ei pea olema tänast kuupäeva. Aga aitäh protseduurilise küsimuse eest! Natuke rohkem tähelepanu, ja siis saab kõik korda. Nii, Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, istungi juhataja, tõesti, minu küsimus puudutab töö- ja kodukorda. Ma ei saanud teie käest eelnevalt vastust. Toomas Kivimägi ütles siin suure saali ees, et küsige protseduurilisi küsimusi võimalikult palju, kuna tema arvab, et eelnõud ja arupärimised koormavad tänast valitsust liialt. Sellepärast ta on teadlikult lasknud küsida protseduurilisi küsimusi neli või viis minutit ja ta isegi pigem soosis seda, et istungi juhataja peab sealt ülevalt meiega poliitilist debatti ja arutelu. Kas see seisukoht oli juhatuses läbi arutatud? Kas see on kandev ja kas te jagate seda seisukohta? Või kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Mul on väga keeruline Toomas Kivimägi seisukohti kommenteerida, tema peab oma seisukohtade eest ise seisma. Aga kui Toomas Kivimägi leidis istungi juhatajana, et ta peab just selliselt istungit juhatama, siis see on tema kui juhataja kaalutlusõigus. Ta tegi seda sellest lähtuvalt. Maria Jufereva-Skuratovski, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud istungi juhataja! Tõepoolest tahaks täpsustada ühte asja. Ma lugesin sellest toredast kollasest raamatust, et täiendava istungi päevakorda võib võtta vastamata arupärimisi. Kui mälu mind ei peta, siis ma mäletan, et esmaspäevases päevakorras oli meil vastamine kahele arupärimisele. Ma küsin: miks me ei näe neid tänases päevakorras? Miks neid ei ole lisatud?

Aitäh! Niipalju, kui me täpsustavalt saame siin lisada, sõltub arupärimistele vastamine ka ministri ajagraafikust, ja ministrid ütlevad samuti, kuidas on võimalik arupärimistele vastata. Ju siis ministritel ei olnud võimalik tänasel istungil vastata, aga kindlasti nad vastavad juba lähiajal nendele arupärimistele. See on väga täpselt paika pandud, millises ajaraamis tuleb arupärimistele vastata, see on meie kodu- ja töökorra seaduses kirjas. Lauri Laats, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Ma vaatan seda päevakorrapunkti: Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE). Lähtuvalt sellest, nagu te ise mulle vastasite ühel istungil või ühel päeval, ja lähtuvalt ka meie tööd reguleerivast seadusest, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest, määrab päevakorra ja paneb selle paika Riigikogu juhatus. Kui võtta aluseks kohalike omavalitsuste praktika, siis näiteks Tallinna Linnavolikogu puhul pani päevakorra paika eestseisus, mis [kogunes] nädal aega varem neljapäeviti. Tavaliselt eestseisust juhtis kas volikogu esimees või aseesimees. Seal osalesid ka erinevate parteide fraktsioonide esimehed ja erinevate valdkondade komisjonide esimehed. Ja juhul, kui eestseisuses ei leidnud kõik päevakorda pandavad punktid toetust, siis tehti vastavad muudatused ja osa päevakorrapunkte, mida plaaniti volikogu istungiks päevakorda panna, lükati kõrvale niikauaks, kuni leiti konsensus või lepiti kokku, millisel viisil see punkt võiks sinna volikogu istungile ikkagi minna. Sellest lähtuvalt on mu küsimus. Riigikogu juhatus on kolmeliikmeline. Kas see päevakorrapunkt, mida me tõenäoliselt mingi hetk hakkame menetlema, oli konsensuslikult paika pandud ja meie ette toodud?

Aitäh! Võin teile kinnitada, et see päevakorrapunkt on teie ees juhatuse konsensusliku otsuse alusel. Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline küsimus.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Tõesti, minu kolleeg Jaanus Karilaid andis üle eelnõu, millel oli kuupäevaks märgitud 8. mai, kuigi täna on juba 13. mai. Te mainisite oma vastuses protseduurilisele küsimusele, kuidas siis selle kuupäevaga on, et ei ole vaja tänast kuupäeva eelnõule märkida. Kas see tähendabki, et eelnõu võib esitada ükskõik mis kuupäevaga? Ja mis siis saab arupärimistega? Ma mäletan, et eelmisel istungil palus juhataja meid mitu korda, et need kuupäevad tuleb ära muuta. Siis meil oli samamoodi ööistung ja kuupäevad vahetusid. Kuidas ikkagi protseduuriliselt korrektne oleks?

Aitäh! Pidasime siin aru ja vaatasime üle, et tõepoolest oleks korrektne, kui need oleksid üle antud tänase kuupäevaga. Siis oleks kõik korrektne. [Kuupäeva] võib alati käsitsi ära parandada, siis on ka algatamise kuupäev väga täpne. Elektroonilisse infosüsteemi nad lähevad alati täpsustatult ja parandatult, õige kuupäevaga. Aga kui te tahate piinlikult täpne olla, siis tõesti, pastapliiatsiga väike parandus, ja meil on selle võrra oluliselt lihtsam. Maria Jufereva-Skuratovski, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Minu jaoks jäi kahjuks arusaamatuks, kuidas ikkagi hakkab toimuma arupärimistele vastamine. Kas [teie eelnev vastus] sisuliselt tähendab seda, et vastamine sõltub eeskätt ministri töögraafikust, või on meil ikkagi lootust, et nendele arupärimistele, mis on varem esitatud, me saame ka varem vastused? Või sõltub see puhtalt sellest, et kui minister on vaba ja nõus kohale tulema, siis ta vastab arupärimisele?

Aitäh! Arupärimistele tuleb vastata 20 istungipäeva jooksul. Sellest reeglist tuleks kinni pidada. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Tõepoolest, arupärimistele vastamine sõltub ministri töögraafikust, aga nagu te ise ka mainisite, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on täiesti valmis ette kandma peretoetuste vähendamise eelnõu. Ehk siis tema töögraafik võimaldab sellist vahetut suhtlust ministri ja Riigikogu liikmete vahel. Praegu. Mis te arvate, miks minister on valmis lastelt raha ära võtma, aga ei ole valmis vastama sisulistele arupärimistele, mida on päris korralikult talle erinevatel põhjustel esitatud? Mis on teie vastus sellele küsimusele, mis vahetult puudutab tänast istungit?

Aitäh! Meil on täna päevakorras üks punkt ja loodetavasti me selleni jõuame. Siis saab Signe Riisalo tulla siia parlamendi kõnetooli tutvustama seda eelnõu ja siis on võimalik tema käest ka põhjalikumalt küsida, mida see konkreetne eelnõu endas sisaldab. Aleksander Tšaplõgin, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te lahkelt lubate esitada protseduurilisi küsimusi. Teie kolleeg Toomas Kivimägi seda ei luba. Kas meie reglement näeb ette, et Riigikogu juhatuses peab olema [selles asjas] mingi konsensus?

Ma ei tea, kuidas te jõudsite järeldusele, et Toomas Kivimägi ei luba esitada protseduurilisi küsimusi. Alles äsja kõlas siin õhinaga, et Toomas Kivimägi lubas küsida väga palju protseduurilisi küsimusi. Selles mõttes mul on väga keeruline seda teemat kommenteerida. Aga, head kolleegid, püsime ikka meie kodu- ja töökorra seaduse raames, et protseduurilised küsimused puudutaksid tänase istungi läbiviimise protseduure. Andre Hanimägi, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma täpsustan natuke, mis mulle jäi selgusetuks. Enne mu hea kolleeg Lauri Laats rääkis rohelisusest ja sellest, kuidas me peame ikkagi keskkonda hoidma. Ma väga toetan seda, eriti praegu, kui me oleme ju roheline pealinn, ja ka Toompea asub pealinnas, Tallinnas. [Näiteks] erinevates kontorites on kasutusel rohelise kontori [põhimõtted], eks ole. Ka Riigikogu peaks siin eeskuju näitama, ometi on siin väga palju paberimajandust. Eks me liigume elektroonilise poole, aga siiski. Kui enne eelnõude ja arupärimiste üleandmisest räägiti, siis te vastasite kolleegile niimoodi, et tegelikult käib üleandmine elektrooniliselt, aga [eelnõu või arupärimist] peab esitlema siiski siin suuliselt. Mu küsimus tulenebki sellest. Kas ma saan õigesti aru, et sisuliselt võib seda eelnõu või arupärimist tulla siia esitlema suuliselt ja ei peagi istungi juhatajale üle andma mingit paberit? Me üldiselt ikkagi viisakusest alati anname teineteisele kätt ja anname üle selle mapi ja siis teeme midagi elektrooniliselt, mingisuguseid nuppe vajutame. Kas tegelikult võib kaks minutit rääkida ja mitte midagi üle anda? Ja kui ei pea midagi üle andma, siis kas kätt tohib ikkagi niisama lihtsalt suruda?

Aitäh! Ma nüüd täpsustan seda oluliselt. Te võite eelnõu üle anda ka elektrooniliselt. [Sellisel juhul] te võite pidada parlamendi kõnetoolis kaheminutilise kõne ja öelda, et eelnõu on üle antud elektrooniliselt. Ja kätt me võime ikkagi suruda. See on kindlasti väga keskkonnasõbralik. Ma julgen kinnitada, siin Lauri Laats tõi kohalike omavalitsuste näite, kus väga tihti just nii toimitakse, et ka minu kohalikus omavalitsuses on selline protseduur väga levinud. Miks mitte? Nii on võimalik teha. Te võite veel ka istungiosakonnast üle küsida, et kõik täiesti kindlalt nii toimub ja see kõik on võimalik. Kindlasti väga keskkonnasõbralik algatus. Maria Jufereva-Skuratovski.

Austatud istungi juhataja! Kuna idee korraldada käesolev täiendav istung tuli natukene ootamatult, siis ma küsin, kas juhatusse laekusid selle kohta ka mõned küsimused rahvasaadikutelt. Kui laekusid, siis mida Riigikogu liikmed selle täiendava istungi kohta küsisid? Ma küsin, kuna … Veel kord küsin.

Jaa-jaa. Siin näidati, et keegi kuuleb justkui halvasti. Kas seal tagapool kuuleb halvasti? Selge. Kas nüüd on taha paremini kuulda? (Saalist vastatakse.) Selge, selle probleemi lahendasime ära. Ja näete, heli läks kohe paremaks, eks ole. Aga palun, Maria Jufereva-Skuratovski, korrake veel!

Jaa. Ma loodan, et minu head kolleegid kuulavad mind tähelepanelikult ega sega eriti. Nii, minu küsimus seisneb selles: kuna idee korraldada täiendav istung tuli veidi ootamatult, siis kas juhatusse laekusid ka mõned küsimused selle täiendava istungi kohta Riigikogu liikmetelt? Ja kui laekusid, siis mida nad küsisid?

Aitäh! Minule ei ole selliseid küsimusi laekunud. Järgnevalt protseduuriline küsimus nr 6, Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Siin vahepeal tekkis väike segadus hea kolleegi Jaanus Karilaiu eelnõuga. Selgus, et kuupäev peab ikkagi vastama hetkeseisule. Hea kolleeg Jaanus alustas oma kõnet eile ja lõpetas selle täna. Tal oli hästi oluline eelnõu, mis puudutas Eesti pensionäre. Ma tuletan meelde, et tänane valitsuskoalitsioon otsustas loobuda erakorralisest pensionitõusust ja see suurendab ühiskonnas ebavõrdsust. Jaanus tuli pulti selleks, et parandada seda probleemi. Me teame, et Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid lubasid täitsa suurt pensionitõusu. Ainuke koalitsioonipartner, kes seda ei teinud, oli Eesti 200. Eesti 200 selgelt surus oma tahtmise läbi ja pensionitõusu ei tule. Jaanus tuli parandama seda probleemi. Ma olen mures sellepärast, et kui ta paneb eelnõule vale kuupäeva, siis äkki võib juhtuda nii, et seda ei menetleta. Ja mis see õige kuupäev oleks, kas eilne või tänane?

Aitäh! Jaanus Karilaiu eelnõu jõudis Riigikogu juhatusse 13. kuupäeva seisuga. Võite ka stenogrammist üle vaadata. Ja nüüd Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, juhataja! Ma täpsustan, et see oli keskfraktsiooni eelnõu. Aga ma tunnustan tõesti teid tähelepaneku eest, et minu märkus teie hea kolleegi Toomas Kivimägi suunal ja Andrei Korobeiniku tähelepanekud olid natuke erinevad. Sel päeval, kui mina olin siin suures saalis ja Andreid ei olnud, käitus teie kolleeg Kivimägi ühtemoodi, järgmisel päeval ta järelikult muutis oma käitumist. Minu ettepanek on, et selleks, et sel teemal ei oleks lahkhelisid ja arusaamatusi, võiksite seda küsimust arutada Riigikogu juhatuses ja saavutada kokkuleppe. See seisukoht, mille Kivimägi esitas avalikkusele, on mulle isiklikult väga sümpaatne, kui spiiker või asespiiker peaks parlamendiga poliitilist debatti. Aga tuleb välja, et see käekiri võib olla väga ebaühtlane ja see võib muutuda sõltuvalt päevast ja poliitilisest kontekstist. See oligi mu tähelepanek.

Aitäh! Me oleme siin viimase nädala jooksul väga palju rääkinud meie kollasest raamatust. Räägin ka mina sellest veel. Kindlasti tasub need kollase raamatu punktid üle vaadata, mis räägivad nendest küsimustest, mida me nimetame protseduurilisteks. Neid siin [raamatus] sellisena küll ei mainita, aga istungi läbiviimise protseduuride kohta küsimuste esitamine on siin väga selgelt kirjas. Rohkem meil protseduurilisi küsimusi ei ole. Läheme edasi eelnõude ja arupärimiste esitamisega. Ma palun parlamendi kõnetooli Andre Hanimägi. Palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid nii koalitsioonist kui opositsioonist! Mul on üle anda väga oluline eelnõu, nimelt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma arvan, et me täna siin Riigikogus ei anna väga head eeskuju oma tervise hoidmisega. Aga tegelikult tervis on kõige olulisem ja me teame, et mida vanemaks me saame, seda keerulisem on oma tervist hoida. Aga see ei peaks niimoodi olema. Loomulikult on probleem eelkõige selles, et inimesed ei enneta oma haigusi, vaid jõuavad arsti juurde alati siis, kui ravi on juba palju kallim ja ka palju keerulisem. Kindlasti on see sõltuvuses ka sellest, et me peame tööd tegema, raha teenima, eriti tänaste maksutõusude valguses. Kindlasti keegi ei taha koju jääda ja kaotada osa oma sissetulekust, kui tuleb 10%‑line käibemaksu tõus ja tulumaksu tõus ja automaks ja kõik need muud asjad, mida siin on plaanitud. Kahjuks kaotab jõu ka see muudatus, mis tehti koroona ajal, et ainult esimene päev on see, mille pealt töötaja kaotab oma sissetulekus, kui ta jääb haigeks. Nüüd paraku jõuame sinna, et kolme päeva võrra kaotab inimene sissetulekus ja alles neljandast päevast algab hüvitamine. Meie ettepanek on see, et see ei peaks niimoodi olema ja teeme ikkagi niimoodi, et esimese päeva eest tõepoolest kaotab inimene sissetulekus, aga juba teisest päevast võtab tööandja selle hüvitamise üle ja hiljem loomulikult ka haigekassa. Ma arvan, et see aitab inimesi, aitab Eesti ühiskonda ja hoiab meid kõiki tervemana. Kuna mul on eelnõu jätkuvalt veel paberil, siis annan selle eelnõu paberil üle.

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Tanel Kiige. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Kõik vaatajad-kuulajad! Soovin anda üle arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele. Sellele on alla kirjutanud Tanel Kiik, Jaanus Karilaid ja Andre Hanimägi. Kuupäevaks on pastakaga parandatud 13. mai. Loodan, et sobib. Ja antud juhul on arupärimine küll paberkandjal, aga eks saate selle ka elektroonselt. Arupärimine on väga olulisel teemal: väikekoolide säilimine. Soovime selle kohta täpsemalt teada. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna [koalitsioonileppe] haridus‑ ja teadusvaldkonna peatükis on toodud järgmine mõte: "Koolivõrk vajab selgemat korrastamist ja reegleid. Töötame välja koolivõrgu rahastusmudeli, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Kõik maakoolid 1.–6. klassis lähevad klassipõhisele rahastusele tingimusel, et seal õpib 3 aasta keskmisena 30 või rohkem last. Klassipõhine rahastus väheneb sujuvalt vahemikus 30 kuni 20 last." Reaalsus on see, et paljudes linnades ja valdades on praegu käimas arengukavade koostamise ja ülevaatamise protsess ning selle raames ka haridusvõrgu korrastamise arutelud. Tänaseni ei ole aga paraku teada, milline saab olema rahastusmudel, millega kodulähedaste lasteaed-algkoolide ülalpidamisega kohalikele omavalitsustele abikäsi ulatatakse. Eeltoodust tulenevalt palumegi ministril vastata järgmistele küsimustele. Esiteks, milline saab olema koolivõrgu rahastusmudel, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist? Teiseks, millal uut rahastusmudelit rakendatakse? Kolmandaks, kas uus rahastusmudel hakkab kehtima üksnes koolide kui eraldi asutuste suhtes või ka koolide tegutsemiskohtade suhtes? Ja neljandaks, kui palju lisaraha plaanitakse seoses uue rahastusmudeli väljatöötamise ja rakendamisega haridusvaldkonda täiendavalt lisada? Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid, ma korra küsin. Anastassia Kovalenko-Kõlvart tegi akna lahti. Ega kellelgi selle vastu midagi ei ole? Meile tuleb saali sealt värsket õhku. [Peaasi, et] külm ei ole ja peale ei puhu. Aga kui peale hakkab puhuma, siis öelge kohe, me lükkame akna koomale. Aga praegu kindlasti sellist värsket kevadist õhku sealt sisse tuleb. Nii, aga jätkame eelnõude ja arupärimistega ning järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Siin parlamendihooaja alguses selgitas mulle peaminister Kaja Kallas, et koalitsioonilepe on keeruline kompromiss osapoolte vahel. Me siin vahepeal arutasime, et näiteks pensionitõusu puhul pakkusid sotsiaaldemokraadid 1200 eurot pensionäridele, Reformierakond pakkus 1000 eurot ja tulemus on see, et mitte mingisugust tõusu ei tule. Ilmselt sellepärast, et tuli Eesti 200 ja ütles, et ei, ei tohi. Suhteliselt sarnane olukord on tekkinud ka Via Balticaga. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid lubasid, et Eesti peamised maanteed peavad olema neljarealised. Tuli Eesti 200, ja mida me näeme? Koalitsioonileppes ei ole mitte mingisugust Via Balticat.

Tegemist on väga suure probleemiga, sellepärast et neljarealine maantee on oluline nii regionaalarengu poolest kui ka keskkonnamõjude poolest. Ja siit ka minu arupärimine, mille ma adresseerin majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Küsimus on selles, et tõepoolest otsus, et seda maanteed ei tule, on tehtud. Aga mis on kompenseerimismehhanismid? Kas plaan on suunata raha kuhugi mujale taristu arendamiseks? Kuidas plaanitakse tagada Eesti transpordi ja infrastruktuuri projektide jätkusuutlik rahastamine? Ja nii edasi. Sellele arupärimisele on oma allkirja andnud lausa kuus saadikut, mis tähendab seda, et tegemist on üliolulise arupärimisega.

Aeg!

Jaa, tõepoolest on aeg sellele vastata. Aega on 20 päeva, ma saan aru. Ja ma väga ootan seda vastust 20 istungipäeva jooksul.

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes vaatavad meie istungit interneti teel! Mul on üle anda üks arupärimine, mis puudutab käibemaksu tõusu. Nimelt, soovime aru pärida Signe Riisalolt, sotsiaalkaitseministrilt, kuidas selline tegevus mõjutab tema valdkonda. See on oluline valdkond, kus on väga palju probleeme. Ma arvan, et meie sotsiaalkaitseminister on teadlik sellest, et Eestis elab suhtelises vaesuses rohkem kui 300 000 inimest. 2021. aasta seisuga oli neid 300 000. 2022. aasta andmeid veel ei ole, aga ma arvan, et sellise tendentsi korral on neid juba kuskil 350 000. Vaatamata sellele soovitakse tõsta käibemaksu. See on maks, mis mõjutab otseselt neid inimesi, kes saavad miinimumpalka või keskmist palka, ja see loomulikult viib rahakotist raha.

Toon võrdluseks, et näiteks Keskerakond pakkus oma programmis välja, et toiduainetele võiks teha erandi ja me võiksime nende käibemaksu alandada. Ega me seda niisama ei öelnud. Siin on hea praktika Euroopa Liidus olemas, näiteks Poolas on toiduainete käibemaks ainult 5%, Iirimaal on üldse 0% ja Soomes on 15%. Meil on 20%, soovitakse tõsta 22%-ni. Ma arvan, et [arvestades] neidsamu numbreid, mis ma tõin suhtelise vaesuse kohta, ja neidsamu numbreid, mis ma tõin toiduainete käibemaksumäärade kohta, peaks sotsiaalkaitseminister kindlasti kandma hoolt selle eest, et neid tõuse ei oleks, ja selle eest, et suhtelises vaesuses elavaid inimesi oleks vähem. Selleks on väga palju võimalusi. Siin on ridamisi küsimusi, mille esitavad Riigikogu liikmed Maria Jufereva-Skuratovski, Tõnis Mölder ja Lauri Laats. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Andre Hanimägi, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Minu head kolleegid on järjest esitanud väga olulisi eelnõusid ja ma näen, et siin on järjest tulemas veel neid olulisi arupärimisi ja eelnõusid, aga saal on tühjavõitu, väga tühi. Ainult Anti Allas hoiab rinnet ja kuulab. Aga mul on küsimus selle kohta, et võib-olla ei ole kõik kutset, et meil on istung, kätte saanud. Tegelikult ju reedeti ei ole istungit, ja laupäeviti. Nüüd on juba laupäev, vabandust! Kas kõik on ikka teadlikud, et meil on täna Riigikogu istung? Ja kui ei ole, siis võib-olla me peaksime hoopis katkestama ja esmaspäeval jätkama? Me võib-olla teeme siin liiga nii esitajatele kui kuulajatele. Kas me oleme ikkagi kindlad, et kõik teavad, et täna on istung?

Aitäh! Võin teile kinnitada, et eile istungi alguses kell 15.01.48 registreeris ennast kohalolijaks 58 Riigikogu liiget – nemad teadsid kindlasti, et täna istung toimub – ja puudus 43 Riigikogu liiget. Aga statistikat veel: tänasel istungil on kohal olnud või end registreerinud ja ka kohal olnud ehk siin käinud tervelt 75 Riigikogu liiget. See number on oluliselt suurem. Ja arvestades, et Riigikogu liikmed on väga aktiivsed meilide lugejad ja kõik olulised meilid loevad läbi, arvan ma, et kõik 101 Riigikogu liiget on saanud selle informatsiooni kätte. Maria Jufereva-Skuratovski, protseduuriline küsimus!

Austatud istungi juhataja! Mul tõepoolest ei ole kahtlust, et kõik loevad oma meile. Aga ma tean samuti seda, et ette teatada on vaja ka massiteabevahendite kaudu, et täiendav istung toimub. Kas teil on teadmine selle kohta, kas vastav info jõudis meediani?

Ma võin teile kinnitada, et selle istungi kohta on informatsioon avaldatud massiteabevahendites. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus nr 7.

Suur tänu! Tõepoolest, statistika on oluline. Aga me näeme, et siin saalis on oluliselt vähem rahvast kui 75. Mul on mure, kas nende ülejäänud saadikutega on kõik korras. See on ju demokraatia seisukohast väga oluline teema ja kahtlemata puudutab otseselt ka tänast istungit. Ja teiseks, siin vahepeal oli mure teleülekandega saadikute kabinettidest. Me teame, et paljud saadikud teevad tööd oma kabinettides, töötavad seal dokumentidega, vaatavad televiisorit, ma mõtlen Riigikogu istungit loomulikult. Kas ei või juhtuda nii, et näiteks järgmine Jaanus Karilaiu arupärimine, mis kahtlemata on väga oluline, jääb tähelepanuta? Kuidas me saame tagada, et kõik saadikud osalevad istungil aktiivselt, hoiavad ennast kursis sellega, mis toimub, ja et nendega on kõik korras?

Aitäh! Ma usun, et kõik saadikud aktiivselt jälgivad Riigikogu tegevust ja osalevad ka Riigikogu töös. Nagu ma välja tõin, on tänasel istungil, mis on täiendav istung, aktiivselt osalenud 75 Riigikogu liiget. Järgnevalt Lauri Laats, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Te mainisite oma vastuses, mitte just selles, aga eelnevas, et täna on ennast registreerinud lausa 75 Riigikogu saadikut. Mina olen kõik see aeg täna, kõik need 36 minutit olnud saalis ja mina küll neid 75 inimest siin ei näinud. Ainuke, keda ma nägin, kes siit korraks läbi käis, oli sotsiaalkaitseminister, kes parasjagu ootab võimalust, et lastelt raha ära võtta, ja tekitas siin natukene suminat. Te kutsusite ka korrale, et Riigikogu saalis suminat ei tohi olla, ja ma arvan, et see on väga õige. Vastavalt seadusele, mis reguleerib meie tööd, see ongi teie kohustus ja te saite sellega ilusti hakkama. Aga lähtuvalt sellest, et täna on ennast registreerinud 75 saadikut, on mul küsimus. Kas osa neist kuidagi virtuaalselt võtab istungist osa või millisel viisil need 75 saadikut on täna ennast nende 36 minuti jooksul registreerinud? 

Aitäh, Lauri Laats! Äärmiselt oluline protseduuriline tähelepanek. Aitäh teile! Täiendav istung on kokku kutsutud 12. mail ja me oleme täna juba 13. mais, aga ma pean loomulikult kogu täiendavat istungit selle tänase all silmas. Nii on. Meie täiendaval istungil on kohal olnud, nii nagu väidab Riigikogu infosüsteem – see tähendab ka kohalolijaks registreerimist pärast seda, kui on täiendaval istungil toimunud kohaloleku kontroll –, kokku 75 Riigikogu liiget. Maria Jufereva-Skuratovski, palun, protseduuriline küsimus nr 8!

Austatud istungi juhataja! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et täiendavast istungist etteteavitamise aeg võib olla lühem kui kolm päeva, kuid seda üksnes kaalukate põhjuste olemasolu korral. Ma tahtsin küsida, mis need kaalukad põhjused võivad olla.

Aitäh! See ei puuduta nüüd küll käesoleva istungi protseduuri, sellepärast et käesoleva istungi puhul teavitati Riigikogu liikmeid ette kolm päeva. Need kaalukad põhjused võivad olla menetlusliku iseloomuga või kiireloomulise menetluse iseloomuga, aga selle täiendava istungi puhul neid ei rakendatud, sellepärast et Riigikogu liikmeid teavitati kolm päeva ette. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, istungi juhataja! Siin vahepeal tekkis selline narratiiv, millega alustas minu hea kolleeg Lauri Laats, et selliseid koolitusi saadikutele võib korraldada ka protseduuriliste küsimuste raames. Ma kasutan võimalust ja harin ennast ka. Kas teie arvates on piisav, selline kaalukas põhjus tulevikus näiteks erakorralise istungi kokkukutsumiseks, täiendava istungi kokkukutsumiseks, vabandust, soov lastelt raha ära võtta? Nagu me täna näeme, siin päevakorras on vastavasisuline eelnõu. Kas see on piisavalt kiireloomuline ja oluline teema täiendava istungi kokkukutsumiseks?

Aitäh! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Maria Jufereva-Skuratovski, protseduuriline küsimus nr 9, palun!

Austatud istungi juhataja! Tõepoolest, ma tean, et käesolev täiendav istung oli kokku kutsutud kolm päeva enne. Aga ma jälle lugesin sellest kollasest raamatust, et senises praktikas oli tavapärane etteteatamisaeg olnud lühem kui kolm päeva. Ma tahtsin küsida, kas see vastab tõele või lihtsalt see raamat on juba niivõrd vananenud, et tegelikult see ei käi nii, nagu siin on kirja pandud.

Aitäh! Ma usun, et see, mis vähemalt täiendavate istungite kokkukutsumise kohta siin raamatus on kirjas, vastab tõele. Aga nagu ma ütlesin, täiendava istungi kokkukutsumiseks on kolm päeva see piir, mille järel täiendav istung kokku kutsutakse. Kui on väga kaalukad põhjused, siis võib ka lühema etteteatamistähtajaga täiendava istungi kokku kutsuda. Aga see, mis on kaalukas põhjus, selle otsuse langetab juba Riigikogu juhatus. Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, palun, protseduuriline! Aa, ei ole, vabandust! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun Riigikogu kõnetooli esitama eelnõu või arupärimist.

Aitäh! Mul kogemata on vale arupärimine ees, aga see sobib ka. Jah, kiiruga läks niimoodi.

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Mul on hea meel üle anda arupärimine, seekord regionaalminister Madis Kallasele. Arupärimine puudutab regionaalpoliitikat. Nimelt, uue tulumaksuseaduse muutmisega soovitakse linnade ja valdade tulubaasi tasakaalustada ja seeläbi niinimetatud üleriigilist regionaalset ebavõrdsust vähendada. Aga mis tegelikult toimub? Selle asemel, et kogu tulubaasi laiendada, on plaanis tegeleda tegelikult ümberjagamisega, et tagada täiendav tulubaas väiksematele omavalitsustele, kuid seda tehakse suuremate omavalitsuste arvel. Ehk siis suuremad omavalitsused kaotavad päris korraliku summa. Seejuures me teame, et riik tõstab jõuliselt makse. Ainuüksi käibemaksuseaduse muudatused mõjutavad omavalitsusi negatiivselt ja seeläbi suurendavad riigieelarvet, aga sealt omavalitsustele midagi juurde ei tule.

Mul on austatud regionaalministrile mitu küsimust. Esiteks, linnade ja valdade liidule anti eelnõu kooskõlastamiseks vaid kaks tööpäeva aega. Kuidas üldse saab sellist tähtaega pidada mõistlikuks? Teiseks, tegelikult on regionaalminister ise väga kriitiliselt suhtunud majutusasutuste käibemaksu erandisse. Tema hinnangul on see suur löök ka regionaalpoliitikale ning oleks vaja kaaluda leevendusmeetmeid. Mul on siinkohal küsimus, austatud regionaalminister, kuidas üldse saab selline poliitika olla, et ühelt poolt me kehtestame mingid teatud maksud ja teiselt poolt siis hakkame otsima neile leevendusmeetmeid.

Aeg!

Ja siin on ka palju muid küsimusi.

Aitäh! Ja nüüd on protseduuriline küsimus nr 9, Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart just ütles, et ta andis teile vale arupärimise. Mul on küsimus, kas valedele arupärimistele kehtivad samad reeglid vastamisel. Kas neile peab samuti 20 päevaga vastama või on mingisugused teistsugused protseduurid?

Aitäh! Kui te kuulasite tähelepanelikult arupärimist, siis [panite tähele, et] arupärimise pealkiri ja arupärimise sisu vastasid üksteisele. Ja alla oli kirjutanud Anastassia Kovalenko-Kõlvart, nii et ka see oli õige. Ma ei saa kahjuks kuidagi kinnitada, et tegu oleks olnud mingilgi moel vale arupärimisega. See oli tavaline arupärimine, mis anti üle Riigikogu juhatusele, ja Riigikogu juhatus kaalub selle menetlusse võtmist. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Jaanus Karilaidi. Palun!

Head kolleegid! Kõigepealt tänud kolleeg Laurile, see päris hea organiseerimistöö võimaldas mul veel pulti tulla. Aga paar märkust kõigepealt istungi juhatajale, ma tegin omakäeliselt [kuupäeva paranduse]. See kehtib, panin 8 asemele 13. Ma kinnitan, et seda arupärimist raamatute laenutamise hüvitise kohta pole esitatud viimase kümne päeva jooksul ja minu teada isegi mitte viimase paari aasta jooksul. Tegemist on unikaalse arupärimisega. See arupärimine on adresseeritud kultuuriminister Heidy Purgale ja see keskendub raamatute laenutamise hüvitisele.

Eelmisel aastal saavutasid kirjanikud ja Kultuuriministeerium pärast pingelisi läbirääkimisi viimaks selle, et häbiväärselt väikest laenutushüvitist mõnevõrra tõsteti. Aga suure vaidluse peale leitud raha oli ainult kolmandik kirjanike esindajate nõutud miinimumist, 1,3 miljonist eurost. Konteksti panduna ei ole see suur summa. Praegune pool miljonit eurot teeb ühe laenutuskorra hinnaks circa 12 senti ja 1,3 miljoni korral teeniks kirjanik laenutuskorra eest 30 senti. Kui me võrdleme ennast naaberriik Soomega, siis vahe on praktiliselt kolmekordne. Lähtudes eelnevast, on meil kultuuriministrile küsimused, kokku kolm küsimust, ja soovime neile täpsemaid vastuseid. Olukorras, kus ka poliitikutele meeldib käia presidendilossi ees raamatuid lugemas, teha avalikke etteütlusi, olla uhked eesti kirjanduse üle ja eesti kirjanduse tuleviku üle, kuidas tegelikult meie kirjanike eest hoolitsetakse?

Aitäh! Nii, nüüd protseduurilised küsimused. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma ikkagi tulen oma küsimuse juurde tagasi. Siin kollases raamatus on öeldud, et senises praktikas on tavapärane etteteatamisaeg olnud lühem kui kolm päeva. Aga samas ma vaatan väljaandmisaastat, see on 2012 – see tähendab, et möödunud on rohkem kui kümme aastat. Ma tõepoolest soovin teada, kust ma saaksin leida sellist statistikat, et aru saada, milline on olnud senine praktika täiendavast istungist etteteatamise aja puhul.

Te küsite praktika kohta. Siin § 49 lõige 3 ütleb väga selgelt, et täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees ning kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist ja kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. Antud juhul, tänase istungi puhul me teavitasime istungist kolm päeva ette ja teatasime seda ka Riigikogu liikmetele. Nii see on. Andre Hanimägi, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Härra Karilaid, hea kolleeg, tegi oma arupärimist üle andes väga head müügitööd. Ta oli väga positiivne ja rõhutas korduvalt, kuivõrd unikaalne tema arupärimine on, tõstes paar korda minu teada ka pöialt ülespoole, näidates oma rahulolu. Mulle tundus, et ka juhataja tunnustas seda, et tegemist on unikaalse ja väga olulise arupärimisega. Nüüd mul tekkis muidugi see hirm, et mina ei ole nii hea sõnasepp, nagu on kolleeg. Kas see mõjutab kuidagi arupärimiste vastamise kiirust? Kas see, et härra Karilaid ütles, et tegemist on unikaalse ja väga ägeda arupärimisega, [lükkab tema arupärimise] kuidagi järjekorras ettepoole näiteks minu või teiste vähem osavate kolleegide omadest?  

Aitäh! See nüüd ei ole päris protseduuriline küsimus, sest see ei puuduta selle istungi protseduure, välja arvatud see, et me praegu võtame vastu eelnõusid ja arupärimisi. Aga ma arvan ja olen täiesti kindel, et unikaalne arupärimine saab ka unikaalse vastuse. (Naerab.) Maria Jufereva-Skuratovaski, palun, protseduuriline küsimus nr 11!

Austatud istungi juhataja! Mul on tõepoolest hetkel lühike täpsustav küsimus. Kas ma saan õigesti aru, et hetkel meil puudub statistika selle kohta, mis on olnud tavapärane etteteatamisaeg täiendavate istungite kokkukutsumise puhul? Kas selline statistika, mis oleks viimase kümne aasta kohta, meil puudub?

Aitäh! See ei ole ka protseduuriline küsimus. Aga selle võib kindlasti istungiosakonnast välja küsida. Praegu meie istung toimub vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele, mis määratleb väga täpselt, kuidas kutsutakse kokku täiendav istung. Andrei Korobeinik, 10. protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Jälle mingisugune sumin käib saalis. (Juhataja helistab kella.) Super! Aga mul on küsimus. Delfi artikkel väidab, et opositsioon pakkus koalitsioonile kompromissi, aga see kompromiss lükati tagasi. Aga mitte see mind ei huvita. Tõepoolest, see on iga erakonna enda otsus. Aga seal oli mainitud, et ajakirjanikud ei suutnud tuvastada majas ühtegi koalitsioonisaadikut. Nad ilmselt saali ei vaadanud, sest teie olete kahtlemata koalitsioonisaadik. Aga maja peal neid koalitsioonisaadikuid ei olnud. Eelnevalt te mainisite, et usute, et saadikud teevad aktiivselt tööd. Aga ma nüüd hakkan mõtlema, kas see on ikka usu küsimus. Kas me võime kindlad olla, et inimesed tõepoolest osalevad aktiivselt, kohusetundlikult sellel kahtlemata väga olulisel täiendaval istungil? Praegu me ju otsustame, kas me võtame lastelt raha ära või mitte. Millel põhineb teie usk, austatud Riigikogu esimees?

Aitäh! Ma vaatan, et vahepeal on tulnud veelgi juurde neid Riigikogu liikmeid, kes osalevad tänasel istungil. Hetkel numbrid näitavad, et kohal on käinud 77 Riigikogu liiget. Statistika läheb üha paremaks. Mis puudutab koalitsioonisaadikuid, siis ma näen siin ka mitmeid koalitsioonisaadikuid. Lisaks on ajakirjanike rõdul koha sisse võtnud kolleegid TV3-st, nii et huvi tänase istungi vastu on jätkuvalt väga suur.

Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Jätkame eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andre Hanimägi. Palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel näha, et järjest tuleb inimesi juurde. Tõepoolest, ei pruugi kõigile teada olla, et 12. mai istung 13. mail edasi läheb. Aga mul on üle anda väga oluline eelnõu, see on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt öeldes me sooviksime, et koolilõunatoetuse alammäär ühe õpilase kohta oleks vähemalt 2 eurot ööpäevas. Viimati tõusis see 2018. aastal, tõusis 1 euro peale. Sõltuvalt omavalitsusest ja lapsevanemate rahakotist on see [tegelik summa] natukene suurem.

Enne, oma eelmist eelnõu üle andes ütlesin, et meie tervis algab ennetustööst, sellest, kuidas me oma tervist hoiame, mitte ei tulene see arstidest ja ravimitest. See tuleneb ikka Eestimaa puhtast õhust ja liikumisest ja loomulikult ka toidust. Toitumine on väga oluline, eriti siis, kui laps kasvab, käib koolis ja areneb, tema mõistus areneb. Me peaksime väga hoolikalt mõtlema selle peale, mida meie lapsed koolis söövad. Me näeme, et täna, kui me räägime käibemaksu tõusust, läheb toit järjest kallimaks – ka nendele, kes seda toitu meie lastele teevad. Me igaüks näeme, kuivõrd hullumeelse tõusu on hinnad poodides teinud. Isegi Andrei Korobeinik noogutab, ta teab, et toit on väga kallis. Ka mina paraku pean väga tihti mõtlema, et vai-vai-vai, jumal, kus on hinnad tõusnud.

Nii et mina olen küll mures, kas meie koolitädid saavad sellise raha eest meie lastele teha kvaliteetset toitu. Palun anname neile võimaluse teha tervislikku ja head toitu meie lastele. Tõstame koolilõunatasu 2 euroni. Aitäh teile!

Maria Jufereva-Skuratovski, protseduuriline küsimus nr 12.

Austatud istungi juhataja! Sarnaselt minu hea kolleegi Andrei Korobeinikuga olen ka mina päris mures, miks ma saalis ei näe peaaegu ühtegi koalitsiooni rahvasaadikut. Seoses sellega ma küsin, kas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus näeb ette võimaluse, et täiendava istungi jooksul on võimalik korraldada kohaloleku kontroll, või sellist võimalust ei ole ette nähtud.

Aitäh! Kohe, kui me täiendava istungi jooksul jõuame hääletusprotseduurini, saab enne seda korraldada kohaloleku kontrolli. Aitäh teile küsimuse eest! See võimalus on täiesti selgelt olemas. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma tuletan lihtsalt meelde, miks opositsioon tegeleb praegu obstruktsiooniga. Nimelt, juba esmaspäevast soovib koalitsioon meie päevakorda ära kinnitada järgneva punkti: Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, 17 SE. Väga keeruline. Aga mida see kokkuvõttes ütleb? Mida siis soovitakse teha? Soovitakse kärpida perehüvitisi. Selle nimel lausa kell üks öösel on ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo siin majas, et tulla esimesel võimalusel seda seaduseelnõu ette kandma ja need kärped ära teha. 

Sellest lähtuvalt on Keskerakonnal pakkuda välja alternatiiv. Nimelt, meie soovime üle anda eelnõu, perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ütleb selgelt, et arvestades olukorda, arvestades majanduslangust, arvestades seda, et meil on hästi palju inimesi, üle 300 000 inimese, kes elavad suhtelises vaesuses, me peaksime tegelikult lapsetoetusi hoopis tõstma. Meie eelnõu puudutab 163 843 perekonda, kellel on lapsed. Praeguse korra järgi saavad esimene ja teine laps 80 eurot ja kolmas laps 100 eurot, aga meie arvame, et iga laps peaks saama 120 eurot. Ja mina, selle asemel et langetada perehüvitisi, kutsun üles sotsiaalkaitseministrit neid hoopis tõstma. Aitäh!

Aitäh, Lauri Laats! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahan tänada nende viimaste arupärimiste eest, mis mulle väga meeldisid, lastetoetuste teemal. Te olete võimelised kell üks öösel tegema niivõrd kvaliteetset tööd. Aitäh! Aga mina tahan üle anda arupärimise seoses rohepöörde mõjuga härra rahandusminister Mart Võrklaeva juhitava ministeeriumi haldusalale. Mul on siin viis küsimust ja neid küsimusi soovivad küsida muu hulgas Kert Kingo, Martin Helme, Anti Poolamets ja Rain Epler.

Ametlikus propagandas ei ole rohepöördes kedagi justkui patuoinaks tunnistatud. Ehk rohepööre ei ole justkui Eesti hädades veel süüdi. Aga samal ajal me näeme, mis toimub Prantsusmaal. Isegi president Macron soovib teha kliimavõitluses pausi selleks, et Euroopa ei kukuks konkurentsis käpuli. Samal ajal on näha, et ka Eesti konkurentsivõimele mõjub rohepööre hävitavalt. Võiks öelda, et rohepöördetont kõnnib mööda Euroopat nagu kunagi kommunismitont, laastab Euroopa majandust halastamatult, hävitab kunagi võimsaid tööstusriike ebateaduslike argumentide põhjal, ebateaduse põhjal. Rohepööre kukub varem või hiljem kokku ja meie ülesanne on leevendada seda kahju, mida rohepööre meile tekitab. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan kolleeg Rene Koka ja enda nimel tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudetaks.

Loen selle muudatuse ette, millega tulumaksuseaduses tehtaks järgmised muudatused. Paragrahvi 4 lõiget 1 muudetaks ja see sõnastataks järgmiselt: "Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 1¹, 2, 4 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 18,4%." Paragrahvi 4 lõiget 1¹ samuti muudetaks ja see sõnastataks järgmiselt: "Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6–8 nimetatud maksuobjekti tulumaksu määr on 20% ning maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul."

Eelnõu eesmärk on vähendada füüsilise isiku maksukoormust, mille tulemusena suureneks inimese netosissetulek. Viimastel aastatel aset leidnud suure hinnatõusu tingimustes on see meede väga vajalik, et parandada inimeste toimetulekut. Lõike 1¹ muutmine on vajalik sellepärast, et eelnõu seadusena vastuvõtmise korral oleksid Eestis edaspidi füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määrad erinevad. Maailma praktikas on laialt levinud, et füüsilised ja juriidilised isikud maksavad tulumaksu erinevate määrade alusel. Sellega praegu lõpetan. Tänan!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Alar Lanemani. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selles on omamoodi ilu, sellisel ilusal sumedal kevadööl koos heade kolleegidega tegeleda Eesti riigi jaoks oluliste teemadega. Soovin üle anda arupärimise regionaalministrile, koos minuga [soovivad seda ka] head kolleegid Rain Epler ja Helle-Moonika Helme. Arupärimine on maksupaketi terviklike mõjude kohta.

On tõenäoline, et selline kiirustav maksumuudatuste läbisurumine on majandusele äärmiselt kahjulik, eriti olukorras, kus me oleme läbinud järjestikku mitu kriisi ja nende kriiside mõju ei ole lahtunud. On selge, et käibemaksu tõstmine vähendab tarbimist, see omakorda toob miinuse riigieelarvesse maksulaekumiste vähenemise tõttu. See mõjutab negatiivselt ettevõtteid, kes satuvad raskesse majanduslikku olukorda, mistõttu on tõenäoline, et ka meie töötus suureneb ja selle kaudu elanikkonna majanduslik heaolu [halveneb]. Eriti on löögi all turismisektor, mis minule kui Pärnumaa saadikule on väga murettekitav. On olnud suured lootused, et kui kriisid on läbi, on turismisektoril võimalik uuesti tõusuteele minna, kuid nende plaanid tõenäoliselt ei ole määratud täituma. Meil on arupärimises kokku viis küsimust, millele me loodame heatahtlikku ja põhjalikku vastust. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Minagi kiidan oma kolleege, et nad suudavad nii häid eelnõusid esitada. Ka minu laps on tulnud koolist ja öelnud, et ema, tee midagi, koolitädid ei saa enam head toitu teha selle raha eest. Aga ma sooviksin nüüd oma arupärimise juurde tulla. Esitan arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole seoses inflatsiooni mõjuga tema juhitava ministeeriumi haldusalale. Alla on kirjutanud Rain Epler, Henn Põlluaas ja Evelin Poolamets. 

Inflatsiooni tõus on murettekitav mitte ainult majandusele tervikuna, vaid ka erinevatele ministeeriumidele, kes vastutavad erinevate valdkondade eest. Inflatsiooni mõju erinevatele ministeeriumidele ja nende tegevusele võib olla erinev, sõltuvalt sellest, millised on nende kulud ja eelarved. Seetõttu on oluline uurida iga ministeeriumi haldusalas esinevat inflatsiooni mõju ja kavandada sobivaid meetmeid selle mõju vähendamiseks. Soovin teie kui valdkonna eest vastutava ministri käest küsida järgmist. Kuidas mõjutab inflatsioon ministeeriumi eelarvet ja milliseid meetmeid on võetud selle mõju leevendamiseks? Milliseid kulusid võib inflatsiooni kasv kaasa tuua ministeeriumi haldusalas ning kuidas on neid kulusid planeeritud vähendada? Kuidas kavatsete tagada ministeeriumi tegevuse jätkusuutlikkuse inflatsiooni kasvades? Aitäh!

Aitäh, Evelin Poolamets! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Minul on üle anda üks tõsisel teemal arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja see puudutab abielu mõiste muutmist perekonnaseaduses. Meil on ministrile kolm küsimust ja neli allkirjastajat.

Pisut täienduseks tsiteerin Objektiivi peatoimetajat Markus Järvit, kes tabavalt ütles: "Head inimesed, kui te praegu ei ärka, siis peagi ärkate te hoopis düstoopias, kus kõige lihtsamad ja loomulikumad kategooriad, nagu mees ja naine, inimene ja tema väärikus, ema ja isa, on revolutsiooniliste radikaalide poolt muudetud sõimusõnadeks, mille pruukimise eest võetakse teid vihakõneseaduste alusel kriminaalvastutusele." Postimehes kirjutab ema ja perepoliitika aktivist Cornelia Kangur: "… kui perekonnaseaduse paragrahv muudetakse sooneutraalseks, asendades terminid "naine" ja "mees" terminiga "inimene" või "isik", kaotatakse ära ka terminid "ema" ja "isa" ning asendatakse mõne sooneutraalsemaga, nagu näiteks "vanem", "sünnitaja" või "vanem, kes on sünnitanud"." Ma mäletan, et Soomes hakati tegema vist isegi sooneutraalseid foore ja kõik riiklikud ankeedid muudeti sooneutraalseks. See läks neile miljoneid maksma. Õnneks maksis see ka peaministrikoha sotsiaaldemokraadist peaministrile Sanna Marinile. Loodame, et meil nii lolliks ei minda. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Alar Lanemani. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Soovin enda ja heade kolleegide Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme nimel anda üle arupärimise majandus- ja infotehnoloogiaministrile käibemaksu tõusu kohta. Arupärimise eesmärk on saada ülevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevat negatiivset mõju nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele.

Siinkohal tahaks tsiteerida või õigemini viidata külma sõja võidu arhitekti Ronald Reagani mõttele, et valitsuse esimene ülesanne on tegeleda oma kodanikega, muretseda kodanike pärast, mitte tegeleda enda küsimustega. See on täpselt see, mille vastu valitsuskoalitsioon praegusel hetkel kipub eksima. Riigil on raha vaja, omavalitsustel on raha vaja, sest kõik on kallimaks läinud. Aga inimestel? Pean ennast kordama: sellist asja nagu riigi raha tegelikult olemas ei ole, see kõik on maksumaksja raha ning riik peab saama ausate ja läbinähtavate valimiste kaudu volituse nende vahendite kasutamiseks meie kõigi ühises huvis. Aga mulle tundub, et selle reegli vastu praegu väga selgelt eksitakse. Arupärimises on meil neli küsimust, millele me loodame saada põhjalikku vastust. Aitäh!

Aitäh, Alar Laneman! Anti Poolamets, protseduuriline küsimus.

Lugupeetud juhataja! Ma sain väga ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui ma lugesin ajakirjandusest Jevgeni Ossinovski arvamust. Ta oli obstruktsioonist häiritud ning ütles, et tal mõlgub peas mõte, et see tuleks küll jõuga ära lõpetada. See on midagi uut praeguses olukorras ja üldse Eesti lähiajaloos. Ei tulegi meelde, et 30 aasta jooksul oleks midagi sarnast olnud. 1934. aasta tuleb meelde, kui septembris 1934 Riigikogu otsustas pärast Pätsi väljakuulutatud erakorralist seisukorda kokku tulla, aga Toompea vahtkond lihtsalt kupatas Riigikogu uksest välja. Ehk jõuga lõpetati Riigikogu istung ära. See oli 1934. aasta septembris, kui lõplikult lõppes Eesti parlamentarism senisel kujul, 1934. aastal Toompea vahtkonna abiga.

Minu küsimus on: kuidas teie reageerite nendele ähvardustele? Te käite ka vanematekogus koos. Ma kujutan ette, et kui sarnane ähvardus oleks ükskõik millise EKRE liikme suust tulnud, siis oleks president sõna võtnud, õiguskantsler sõna võtnud ja Riigikohtu esimees sõna võtnud ning oleks räägitud ähvardustest riigivõimu suhtes, vägivalla kasutamise ähvardusest. Kuidas siis praegu sellega on? Ma tean, et abielureferendumiga seotud obstruktsiooni ajal tungiti minu isiklikku kabinetti siin hoones ja mindi üle igasuguste piiride. Huvitav, milline see järgmine piir siis selle ähvarduse taustal olema saab? Kas te olete seda ise kuulnud ja kas te kavatsete selle väite juhatuses ette võtta või peame me selleks kirjutama eraldi kirja?

Aitäh! Ei ole kuulnud seda lauset või väidet. Ja kuna siin on räägitud sellest, et Riigikogu liikmed on oma väljendustes vabad, siis mul on seda väga keeruline kommenteerida. Kahjuks ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, sest see ei puuduta meie tänast täiendavat istungit. Anti Poolamets, teine protseduuriline küsimus, palun!

Ma näen teil ületöötamise tunnuseid. Kui ähvardatakse Riigikogu liikmete suhtes sõna otseses mõttes jõudu kasutada – te võite vahepeal korraks internetis surfata, te leiate selle Ossinovski ütluse väga kiiresti üles –, siis millest me veel räägime? Me ju teame, et vanematekogus mõeldakse, kuidas obstruktsiooni lõpetada, kuidas kompromissi leida. See on normaalne arutelu. Aga siis tuleb ühe erakonna endine esimees ja ütleb: "Me hakkame jõudu kasutama." Kui see ei ole eetikakoodeksi küsimus, siis mis asi üldse on? Siis tuleb see eetikakoodeks prügikasti visata, see ei maksa sentigi. Kui sellise ähvardusega tuleb meil välja endine erakonna esimees, sotsiaaldemokraatide esimees, siis vabandage väga, teie ükskõiksus selle teema suhtes on hämmastav. Te olete uue Riigikogu esimehena alustades kohustatud neisse teemadesse tõsiselt suhtuma ja lugema ka Riigikogu eetikakoodeksit. See [olukord] on läinud üle igasuguste piiride.

Aitäh! Ma kinnitan teile, et me peame tänast istungit vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja sellest kõigest on kinni peetud. Aga ma ei saa jätkuvalt teie küsimust lugeda protseduuriliseks. Evelin Poolamets, protseduuriline küsimus, palun!

Kas te võiksite mulle kui uuele Riigikogu liikmele kirjeldada, kuidas käib see Ossinovski nimetatud jõuga obstruktsiooni lõpetamine? Kas te võiksite mulle kirjeldada neid meetmeid?

Aitäh! Ma kahjuks ei saa kuidagi teile kirjeldada neid Jevgeni Ossinovski kirjeldatud meetmeid, see ei ole minu võimuses. Selleks peate pöörduma ikkagi Jevgeni Ossinovski poole. Ma ei saa seda küsimust lugeda ka protseduuriliseks. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan kolleegide Martin Helme, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja enda poolt tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Loen selle ette.

Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "[A]metnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,37 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 370 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega." See seadusemuudatus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse eesmärk on korrigeerida maksuvaba hüvitise määra, arvestades viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu. Üldjuhul saab tööandja töötajale maksuvabalt hüvitada kõik tööks vajalikud kulud, kuid sellel reeglil on mõned erandid. Üks neist puudutab tööandja isikliku sõiduauto kasutamist tööga seotud sõitudeks. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega ainult sõidupäeviku pidamise korral ning maksuvaba hüvitise piirmäär on 0,30 eurot kilomeetri kohta ja 335 eurot kalendrikuus …

Aeg!

Sellega lõpetan.

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise härra Madis Kallasele, regionaalministrile, maksupaketi terviklike mõjude kohta. Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiirustades läbisurumine võib olla kahjulik majandusele. Käibemaksu tõstmine 10% vähendab tarbimist, sest kõrgem hind sunnib tarbijaid vähem kulutama. See võib mõjutada negatiivselt ettevõtteid, kellel on juba raske majandusolukord. Ei tohi leppida võimuliidu kavandatud maksu- ja aktsiisitõusudega ega kärbetega, mis suurendavad inflatsiooni ja hinnatõusu, vähendavad meie ettevõtete konkurentsivõimet ja suurendavad majanduslangust. Eelarve tasakaalu saavutamiseks tuleb keskenduda majanduskasvu soodustamisele ja energiahindade alandamisele. Selleks tuleb asuda makse, eriti tarbimismakse, nagu käibemaks ja aktsiisid, alandama, mitte tõstma. Just majanduskasv tagab meie inimeste toimetuleku ja eelarvelaekumiste märkimisväärse suurenemise. Kui valitsus soovib selliseid olulisi maksureforme teha, tuleks seda teha hoolikalt ja põhjalikult läbi mõeldes. Kiirustades võib tekkida olukord, kus ei arvestata kõigi võimalike kaasnevate tagajärgedega ja seetõttu võivad need muudatused olla kahjulikud ettevõtetele ja inimeste toimetulekule. Arupärimisele on alla kirjutanud Riigikogu liikmed Evelin Poolamets, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthal ja Henn Põlluaas. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud opositsioonisaadikud! Austatud koalitsioonisaadikud! Annan üle arupärimise justiitsminister Kalle Laanetile. Selle sisuks on abieluvõrdsuse eelnõu ning selle mõju meie poliitikale ja ühiskondlikule elule. Selle kohta on meil kolm küsimust, mis puudutavad homoabielude seadustamist, sooneutraalsuse printsiipi ja muud. Alla on kirjutanud kuus Riigikogu liiget.

Ma tahaksin taustaks tsiteerida härra Neiveltit, kes mõtiskles selle nõndanimetatud abieluvõrdsuse eelnõu üle. Ta tõdes, et loomulikult asendab uues perekonnaseaduses mõisteid "naine" ja "mees" mõiste "isik". Neivelt küsis, et kui ei ole ema ega isa, kas siis ei ole ka emadepäeva ja isadepäeva. Vaikselt, aga kindlalt liigub rong sinnapoole, et emadepäeva tähistamine toimub nii nagu nõukogude ajal jõulude tähistamine, poolsalaja. Kui kaua selleni aega läheb? Viis aastat? Kümme? Muidugi hakkavad aktivistid kohe selgitama, et nii ei juhtu. Aga rööpad pannakse ju maha ning rong liigub. Me näeme, mis on mujal maailmas toimunud. Isegi pagar, kes homopulma jaoks kooki ei küpseta, saab karistada ja tema firma läheb pankrotti. Ta kulutab kümneid tuhandeid dollareid kohtus käimisele. See on reaalsus. Nii et ma panen südamele ka härra kindralile: olge mees ja ärge sellist hullumeelsust läbi laske.

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Alar Laneman.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tuleb täiega nautida seda võimalust istungit pidada enne, kui Ossinovski jõu rakendamisega pihta hakkab. Aga selle kommentaariks kahjuks peab ütlema, et see oli mitmes mõttes halb üllatus, kui väga haritud inimese suust selliseid läbimõtlematusi kuuled.

Soovin edasi anda koos kahe kolleegiga, Rain Epleri ja Helle-Moonika Helmega, arupärimise kaitseministrile käibemaksu tõusu kohta. See tõenäoliselt toob ühe kaasneva efektina kaasa üldise hinnatõusu ja halvendab kaitseväelaste materiaalset olukorda. Ja olukorras, kus meil on vaja praegu seoses uute vahendite ja relvasüsteemide kasutuselevõtuga tõsiselt tegeleda kvaliteetse personali värbamisega, ei ole selline tagajärg teps mitte vajalik.

Soovime arupärimise käigus saada ülevaate, millised on valitsuse kavatsused ja meetmed, mis on mõeldud leevendama käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eesti inimestele ja ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. Soovime vastust neljale küsimusele. Ja loodame, et need vastused on põhjalikud ja vastutustundega koostatud. Aitäh!

Aitäh! Anti Poolamets, protseduuriline küsimus, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma jätkan oma murega. Nimelt, te ei olnud kursis erakordselt tähtsa avaldusega inimese poolt, kes istub teiega vanematekogus ja kes ähvardab Riigikogu liikmeid kaudselt ka teie nimel, sest te olete koalitsiooni liige. Te peaksite sellega kursis olema. Ületöötamine ei ole siin argument. Nimelt, juba kaks päeva tagasi, 11. mail on ERR-i portaalis ilmunud Ossinovski seisukoht. Tsiteerin: "Ossinovski sõnul tuleb leida pikaajaline lahendus, et parlamendi tööd poleks võimalik lõputult seisata. Kui opositsioon jätkab […] töö seiskamist, pole see Ossinovski sõnul põhiseaduse mõttega kooskõlas ja viib mõtted selle jõuga lõpetamisele." Ta ütleb, et see ei ole adekvaatne ja kui muud varianti ei teki, hakkavad mõtted liikuma selles suunas, et jõuga see asi ära lõpetada. ERR-i ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, mida see jõuga ära lõpetamine tähendab, vastas Ossinovski, et ta isiklikult seda ei toeta, aga seda on varem tehtud. Nii et väga armas.

Kordan oma kogemusest. Ma olen näinud obstruktsiooni, mille juures oli meil tublisti üle 10 000 muudatusettepaneku. Kedagi ei ähvardatud jõuga kusagile välja visata. Politsei oleks võinud neile küll kutsuda, sellepärast et nad häirisid koosolekut, koosoleku pidamist, karjusid koosoleku juhatajast üle. Ja kõige finaaliks tungisid nad minu kui põhiseaduskomisjoni esimehe kabinetti eesotsas Kaja Kallasega – terve punt Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide saadikuid. Vaat see on reaalsus!

Teil on vaja eetilist seisukohavõttu. Ma ei tea, mitme saadiku avalduse me peame selle jaoks kokku panema, et teilt oodata seisukohavõttu, sest teie esindate sisuliselt asepresidendi institutsiooni. Ma loodan, et te tegelete sellega võimalikult kiiresti. Nüüd te saite selle tsitaadi ka kätte, nii et ma tahaks väga kiiresti teie seisukohta teada. Te istute selle inimesega seal koos ja teil ei ole positsiooni või te ei kutsu teda ajakirjanduses korrale, öeldes, et selliseid [hoiatusi] ei ole kohane avaldada, või kuidas te seda hindaksitegi. Aga see, mida te ütlesite, et igaühel on arvamus vaba – vabandage väga! Varsti lubab keegi pommi panna ja siis öeldakse, et igaühel on arvamus vaba.

Aitäh! Jätkuvalt ma pean ütlema, et mul on äärmiselt keeruline kommenteerida Riigikogu liikme avaldusi, mida ta on meediale teinud. Mina võin teile kinnitada, et mina Riigikogu esimehena lähtun seadusest, mille järgi Riigikogu esimees juhib ja korraldab Riigikogu tööd. Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan kolleegide Rain Epleri, Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme ja enda poolt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga langetatakse vedelgaasi aktsiisi. Energia jaehinna allasurumine aitab kaasa elanike toimetuleku ja ostujõu säilimisele, hoiab meie ettevõtete konkurentsivõimet ning vähendab tööpuuduse kasvu. 

Loen ka selle muudatusettepaneku teile ette: "Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvi 66 lõikes 5 asendatakse arv "107,71" arvuga "0"." Seadus oleks planeeritud jõustuma 2024. aasta 30. aprillil. Energiakandja aktsiisimäära langetamise eesmärk on vähendada Eesti tarbijate ja ettevõtete puhul kõrgetest energiahindadest tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Samuti on maksualanduse eesmärk stabiliseerida tööturgu. Suurte [energia]hinna tõusude tagajärjel on saabunud järsk toodete ja teenuste hinna tõus, mis on vähendanud tarbimist. Ettevõtetele tähendab korraga toimuv sisendihindade hüppeline kasv ja samal ajal vähenev müügikäive survet leida kokkuhoidu tööjõu arvel, teisisõnu, asuda töötajaid koondama. Maksualandus toetab seega ettevõtteid ja aitab säilitada töökohti, stabiliseerides niiviisi tööturgu. Kütuse aktsiisimäär on kooskõlas Euroopa Liidu aktsiisi alammääradega, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/96. Tänan!

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin esitada arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale seoses automaksu kehtestamisega. Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisliidu programmis aastateks 2023–2027 on fikseeritud: "Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid." Samas on valitsusliidu programmis sätestatud: "Kehtestame automaksu 1. juulist 2024." Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 139 ja ülaltoodud asjaoludest, on meil teile järgmised küsimused. Miks te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda? Kas te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele? Kuidas mõjutab automaksu kehtestamine teie valitsemisala? Arupärimisele on alla kirjutanud Evelin Poolamets ja Anti Poolamets. Aitäh!

Aitäh! Anti Poolamets, palun, protseduuriline küsimus nr 4!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Te mainisite, et te lähtute seadusest. See on tore. Aga meil on veel vajalikke materjale, nagu Riigikogu liikme eetikakoodeks. Ma tean, et sellest ei suudeta pahatihti kinni pidada. Aga see, mida mina nimetasin, ehk jõuga, jõu kasutamisega kõigi opositsiooniliikmete ähvardamine ei ole väike üleastumine, vaid see on suur ja ohtlik väljendus. Ma tsiteerin teile punkti 1.5., muide, Kaja Kallas on selle eetikakoodeksi autor: "Riigikogu liige on kolleegide, valitsuse liikmete, ametnike ja kaaskodanike suhtes lugupidav, viisakas ja osavõtlik." Ma usun, et kõik, kes siin saalis on oma eelnõusid esitanud, on teie suhtes olnud viisakad. Kas te lükkate selle ümber või on see nii?

Aitäh, Anti Poolamets! Ma kinnitan teile, et kõik eelnõude ja arupärimiste esitajad on olnud istungi juhatajate suhtes viisakad ja lugupidavad. Ja ma tänan kõiki kolleege viisaka ja lugupidava suhtumise eest. Juku-Kalle Raid, protseduuriline küsimus nr 1.

Aitäh, hea juhataja! Küsiksin Hardo Aasmäe, kadunud Hardo Aasmäe sõnadega: "Hei, mehed, miks tööd ei tehta?"

Aitäh, Juku-Kalle Raid! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks, aga vastuseks sellele küsimusele ma pean küll ütlema, et täna on siin saalis korduvalt ja tõesti ikka väga-väga paljudel kordadel kõlanud [tunnustavaid] lauseid selle kohta, kui palju siin tööd tehakse. Nii et selles mõttes on vastus, et tööd tehakse. Anti Poolamets, protseduuriline küsimus nr 5.

Ma sain teilt kinnituse, et teiega on käitutud lugupidavalt, nii nagu siin saalis ongi ette nähtud. Aga ma loodan, et te küsite Jevgeni Ossinovskilt, mis on selle ähvarduse taga. See ei olnud kindlasti lugupidav ja see on kaugel sellest, kuidas on teiega käitutud ja milline õhkkond siin saalis on, mis puudutab verbaalset viisakust.

Aitäh! Luban, et suhtlen kõigi 101 Riigikogu liikmega. Järgnevalt Alar Laneman, protseduuriline küsimus, palun!

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Tahan tunnustada teie tasakaalukat ja rahulikku stiili istungi juhtimisel. Aga mind jäi natukene häirima see teie distantseerumine härra Ossinovski väljaütlemisest. Vaadake, see ikkagi väga fundamentaalselt puudutab istungit, järelikult puudutab ka protseduure. Pole istungeid, pole protseduure. Jõuga ähvardamine on äärmiselt provokatiivne. Võib-olla seda ei tajuta. See on täiesti mittevajalik olukorras, kus meie naaberriik on sõjas ja üldine õhkkond on pingeline. Kogu meie tegevus, sealhulgas need vaidlusalused küsimused, on osaliselt põhjustatud sellest sõjast. Me teame ajaloost, et jõu rakendamine sisepoliitikas jätab alati pikaajalise [jälje]. Seda on väga raske saada uuesti kontrolli alla ja tihti jätab see parandamatud haavad ühiskonna südamesse. Kogu see asi on väga tõsine, eriti sellepärast, et väljaütlemise autori erakonna juht on siseminister. Ma pööran teie tähelepanu sellele, et tegemist ei ole naljaga. Siin peavad kõik, kellel on volitus ja võimalused, sellise väljaütlemise suhtes võtma selge positsiooni. Tema erakonna juht on siseminister. Siit võivad hakata mõtted liikuma väga halvas suunas.

Aitäh! Ma ei kuulnud küsimust ja seega ei saa seda kahjuks lugeda ka protseduuriliseks küsimuseks. Evelin Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Uue Riigikogu liikmena ma sooviksin teada, kas Riigikogu liige võib tööajal tarvitada alkoholi. Ma juhin tähelepanu, et Juku-Kalle Raid tuli korraks saali ja peale tema lahkumist levib saalis alkoholihais. Temast on viimasel ajal tehtud ka pilte, kuidas ta töö ajal tarvitab õlut. Kas see on Riigikogu liikmele lubatud? 

Aitäh! See on kindlasti protseduuriline küsimus, kuna see puudutab siin saalis söömist ja joomist. Me käsitlesime seda ka eilsel – vabandust! –, juba üleeilsel istungil. Eile oli meil lühem istung, aga kolmapäevasel istungil me käsitlesime seda pikalt ja põhjalikult. Vastus on väga lihtne ja ma usun, et kindlasti ka uutele Riigikogu liikmetele on see oluline informatsioon: siin saalis me ei söö ega joo. Siin saalis on võimalik vett juua ainult Riigikogu istungi juhatajal ja meil on klaas ja veepudel ka Riigikogu kõnetoolis. Ühtlasi on meie tänase istungi assisteerijatel võimalik juua. Teised ehk Riigikogu liikmed ei saa Riigikogu laudade taga süüa ega juua. Mis puudutab Riigikogu liikmete õigusi ja vabadusi, siis Riigikogu liikmed on oma tegevuses vabad. Ma kindlasti ei saa Riigikogu esimehena kirjutada ette Riigikogu liikmetele, mil moel ja kuidas nad peavad käituma või mida nad teevad Riigikogu kohvikus ja milliseid roogasid nad naudivad. Alar Laneman, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma vabandan, kuna tundub, et ma ei olnud piisavalt selge oma küsimuse formuleerimisel, kuigi oma sõnavõtu algul ma nimetasin, mis mind häirib. Ma arvan, et siin on küsimus selgesti mõistetav: häirib distantseerumine. Aga teil on õigus, ma oleksin võinud selle selgemini sõnastada ja seda ma nüüd siis teen. Kas te endiselt arvate, et teie seisukoht distantseeruda sellest väljaütlemisest on põhjendatud? Või on võimalik, et te siiski võtate seisukoha?

Aitäh! Ma ei saa seda jätkuvalt lugeda protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et see ei puuduta meie tänase istungi läbiviimist. Ja mis puudutab seda väljaütlemist, siis ma siiski soovitaks ka teil oma kolleegiga täpsustada, mida ta täpselt silmas pidas. Selle informatsiooni põhjal on mul väga keeruline teha põhjalikke ja põhjapanevaid järeldusi selle kohta. Juku-Kalle Raid, protseduuriline küsimus nr 2, palun!

Aitäh! Ma loodan, et see liigitub protseduurilise küsimuse alla. Tahaksin teada, miks homoteerull ei tööta.

Aitäh! Aga see kahjuks ei liigitu küll kuidagi protseduurilise küsimuse alla. Palun protseduuriliste küsimuste puhul olla edaspidi täpsem. Evelin Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ei saa nõustuda teie väitega. Te ütlesite, et Riigikogu liikmed on oma käitumises vabad. Riigikogu liikmed võivad käitumises vabad olla, aga purjus peaga näiteks nad ei tohi autorooli istuda. Samas, siin tehakse riigi jaoks väga olulisi otsuseid ja ma leian, et Riigikogu liikmed peaksid neid otsuseid tegema kainena. Kas ei ole teil kui Riigikogu esimehel mingeid meetmeid selleks, et näiteks Riigikogu saali ei tuleks inimene, kes ei ole kaine?

Aitäh! Ma kindlasti olen seda meelt, et Riigikogu liikme otsused peavad olema kained ja kaalutletud. Anti Poolamets, palun, protseduuriline küsimus nr 6!

Vaadake, see on tõepoolest valus teema. Tegu on teie erakonnakaaslasega, kes siit just äsja välja läks. On ju silmnähtav, et ta on juba ennast päris täis joonud. Kas purjus peaga lällamine Riigikogu saalis on kuidagi kooskõlas meie eetikakoodeksiga või terve mõistusega? Me teame, et siin puhvetis müüakse alkoholi, aga kui inimene ei tunne piiri, siis see tõmbab kogu institutsiooni maine lihtsalt alla. Ma ei tea, kas paneme puhumisvahendid ukse peale ja määrame mingi promilli, millega võib sisse astuda ja millega mitte. See ei ole normaalne. Kõigil on piinlik, kui keegi pehme keelega siin lihtsalt segast juttu ajab. Mingisugune norm tuleb teil vastu võtta ja ma palun seda Riigikogu juhatuses arutada, sest mul hakkab ka norm täis saama, kui lihtsalt täis peaga siin lällatakse.

Aitäh! Riigikogu istungi juhataja tagab korra nii saalis kui rõdudel ja ma võin teile kinnitada, et seda ma olen teinud. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud koalitsioonisaadikud! Austatud opositsioonisaadikud! Ajakirjanikud on läinud. Ma annan üle arupärimise kliimaminister Kristen Michalile, millele on alla kirjutanud viis Riigikogu liiget. Küsimused on seotud nõndanimetatud abieluvõrdsuse ehk homoabielude seadustamise ja selle mõjuga. Meil on kolm küsimust selle kohta. Ma loodan, et minister vastab neile tõsiselt, sest seda jaburust püütakse täie tõsidusega kogu Eesti rahvale peale suruda. Meie tahame täie tõsidusega teada, miks ta seda teeb. See on selge, et tegu on ohtliku rumalusega – mitte lihtsalt rumalusega, vaid ohtliku rumalusega. Vaatame Lääne-Euroopat, seal on kultuurirevolutsioon täie hooga käimas. Vasakradikaalne kultuurirevolutsioon tungib igasse eluvaldkonda. Moonutatakse normaalset keelepruuki. Sa pead rääkima poliitkorrektselt, nii nagu vasakradikaalid seda nõuavad, olgu ülikoolis või tänaval. Nad nimetavad seda mikroagressiooniks, kui sa vaatad neid valesti. Muide, sellest on skandaal puhkenud, kui kedagi on valesti vaadatud. Millised kuriteod veel ootel on? Muide, Mart Niklusele, kes oli kagebiitide ülekuulamisel, öeldi, et teil on nõukogudevastane pilk. Millal me sinnasamasse jõuame siin vasakradikaalide juhtimisel? Nõukogudevastase või ma ei tea mis sooneutraalsusevastase pilgu eest saame varsti karistada. Aitäh!

Aitäh, Anti Poolamets! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Alar Lanemani. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! On äärmiselt suur rõõm jälle teie poole pöörduda ja teha seda nii tihti, nii kenal sumedal maikuu ööl. On soov üle anda koos kolleeg Helle-Moonika Helmega arupärimine justiitsministrile maksupaketi terviklike mõjude kohta.

Sissejuhatuseks, lubage, mainin mõned olulised asjad. Kriitilistel hetkedel – ma arvan, et selline olukord, mis meil praegu on, liigitub kriitiliseks hetkeks – on väga oluline segases olukorras, kus väga palju on nähtamatut, väga palju on segast, kus on erinevad huvivektorid, sellises segases olukorras on alati hea minna tagasi põhiväärtuste, ‑printsiipide juurde. See on omamoodi kompass, mis aitab meid tagasi õigele rajale. Selle üheks näiteks on põhimõte, et kui me ehitame rikast riiki, siis me ei tohi ära unustada seda, et riik on rikas siis, kui on rikas tema rahvas, mitte siis, kui riigieelarve on korras.

Me soovime küsida justiitsministrilt tema enda valdkonna kohta. Meil on viis küsimust, mis puudutavad tema valdkonna maksupaketi mõjusid, ja loodame neile põhjalikku vastust. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan kolleegide Arvo Alleri, Anti Poolametsa ja enda nimel tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega vähendataks füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra, mis praegu on 20%. Loen teile ette selle kõige olulisema osa. Tulumaksuseaduse § 4 lõiget 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 1¹, 2, 4, 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 19,9%."

Seaduseelnõu eesmärk on vähendada füüsilise isiku maksukoormust, et selle tulemusena suureneks inimeste netosissetulek. Viimastel aastatel aset leidnud suure hinnatõusu tingimustes on see meede väga vajalik, et parandada inimeste toimetulekut. Muudetakse tulumaksuseaduse § 4 lõikeid 1 ja 1¹. Üldist tulumaksumäära langetatakse. Erijuhtudel kohaldatavad madalamad maksumäärad 10%, 14% ja 7% jäävad muutmata. Lõike 1¹ muutmine on vajalik sellepärast, et eelnõu seadusena vastuvõtmise korral oleksid Eestis edaspidi füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määrad erinevad. Maailma praktikas on laialt levinud, et füüsilised ja juriidilised isikud maksavad tulumaksu erinevate määrade alusel. Kuna tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, siis on võimalik eelnõus kavandatud muudatus kehtestada alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Tänan!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun! Anti Poolamets, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tahtsin teid aidata, sest võiks öelda, et te viilite meile vastamisel. Mõnel teemal te olete väga asjalik ja kasutate ka abilise abi. Mina väidan, et see on vägagi meie tegevusega seotud kõige laiemas mõttes – see teema, mille me tõstatasime ja mis puudutab Riigikogu liikmete ähvardamist inimese poolt, kes on teiega koos justkui lahendamas seda temaatikat, tundide kaupa justkui kompromisse otsimas. Mina leian, et asi on väljunud igasuguse mõistlikkuse piirest. Ehk kas inimene peab vabandama või peate andma selgituse vähemalt homme tema eest.

Ma toon teile ühe lihtsa tsiteeringu: "Ähvardamist võib pidada teoks, millega isik soovib teist inimest kontrollida ja panna ta tegema seda, mida esimene soovib. Ähvardamine on sõnumi edastamine teisele isikule, mille kaudu ta võib hakata ähvardust kartma." On öeldud ka, et inimpsüühikal on kalduvus säilitada ja suurendada erinevate tunnetusühikute vahelist kooskõla ja vähendada nendevahelist ebakõla. Igal juhul, inimesed võtavad ähvardavat informatsiooni erinevalt vastu. Teie olete väga muretu: küllap ta mõtles midagi muud. Aga kui ta ajakirjanikule vastas, siis ta ei kommenteerinud täpsemalt. Ajakirjanik küsis, mida te mõtlesite jõu kasutamise all. Sellest ei piisa, ma arvan, et ta ütleb möödaminnes, et ta ei mõelnud nii. Tõsiselt, võtke see teema üles. Ma olen teile mõningaid väga olulisi vihjeid andnud.

Eelmises koosseisus ma nägin, kuhu võib viia piiride ületamine. Tuletan meelde, et minu kabinetti on tungitud, koosolekutel on üle karjutud, koosolekuid on peatatud. Te olete siin, ma arvan, ühes kõige lihtsamas, teada-tuntud ööistungi vormis. Aga ma tean, mida võivad praegused vähemalt kaks koalitsioonierakonda teha. Teie ei ole veel ennast sellega määrinud. Nii et minu mure on, ma arvan, sügavalt põhjendatud.

Aitäh! Teie mure on teadmiseks võetud.

Ma ei ole oma ametist üldsegi mitte väsinud, aga sellegipoolest ei tea ma ühtegi paremat asendajat ja järgmist istungi juhatajat sellel toolil kui Riigikogu teine aseesimees Jüri Ratas. Aga enne, kui me teeme Jüri Ratasega vahetuse, ma palun siia Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin esitada arupärimise Kristina Kallasele, haridus- ja teadusministrile, seoses abielu mõiste muutmisega perekonnaseaduses. Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE koalitsioonileping näeb ette homoabielu legaliseerimise perekonnaseaduse muutmise teel. Teadaolevalt on kavas muuta seadust nii, et edaspidi saavad abielluda kaks samast soost isikut. Teadaolevalt kavatseb koalitsioon vastu võtta ka kooseluseaduse rakendusaktid. Me kõik kindlasti oleme korduvalt lugenud Mart Haberi ja Taivo Pilleri väga pikast abielust, nad on juba 30 aastat olnud abielus. Aga vaatamata sellele ei ole neil omavahel õnnestunud last saada, vaid nad pidid selleks kasutama surrogaadi abi. Perekonnaseaduse muutmine tähendab seda, et tahetakse legaliseerida ehk võrdseks seada homoabielud normaalsete abieludega ehk siis [anda homopaaridele] õigus lapsi adopteerida. Ja kõige koledam selle juures on see, et lapsi tehakse surrogaatemade vahendusel. Ma toon ühe ema kogemuse, kes läks kergekäeliselt surrogaadiks. (Juhataja helistab kella.) Aga sellest ma räägin natukene hiljem. Aitäh teile!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa.

Lugupeetud juhataja! Austatud töökad kolleegid koalitsioonist ja opositsioonist! Mul on majandus- ja infotehnoloogiaministrile üle anda arupärimine, mis puudutab niinimetatud abieluvõrdsust ehk homoabielude seadustamist. Küsimused on seotud nii sooneutraalsuse printsiibi rakendamisega kui ka homoabielude mõjuga. Allkirjastanud on selle viis Riigikogu liiget. Aga mul on ka mõned laiemad küsimused. Kui juba seda võrdsust äärmusliku vormina taga aetakse, siis kuhu see asi pidama jääb? Kuhu see asi pidama jääb? Me teame, et islam surub Euroopas peale. Kas mitte selle järel ei tule väga kiiresti nõue polügaamia legaliseerida? Ma ei imestaks, kui selle puhul on sotsiaalne toetus palju suurem kui niinimetatud homoabielude puhul. Moslemid on sellest kindlasti huvitatud ehk avatakse uks millelegi, mida enam ei kontrollita. Või siis mõni naljahammas – ja võib-olla ühel hetkel ei olegi see enam naljahammas – [soovib abielluda lemmikloomaga]. Me teame, et on mingid anekdootlikud lood, et inimene tahab abielluda oma lemmikloomaga, sest ta on nii kiindunud temasse. Armastus pidi olema ju kõikehõlmav. Ja siis on küsimus, et jah. Ja see ei olegi varsti enam nali. Praegu see tundub absurdina, aga ühel hetkel öeldakse, et füüsiline ja juriidiline isik – miks mitte? Miks mitte? Oleme võrdsed. Vend ja õde, vend ja vend, isa ja poeg. (Juhataja helistab kella.) Kuhu see võrdsuse joon tõmmatakse? Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma ei tea, kas te seda arutelu härra Hussariga kuulsite. Minul oli küsimus, mis puudutas Jevgeni Ossinovski väljaütlemist, et temal liiguvad mõtted, et selle obstruktsiooni võiks jõuga ära lõpetada. Ma nägin, et härra Hussar ütles, et küsige tema enda käest, ja nii edasi. Aga minu meelest ta esindab institutsiooni ja see sõnum oli ähvardav. Mina vaatan seda murelikult, arvestades, et see ilmselt käis kogu opositsiooni kohta, kaasa arvatud teie erakonna kohta, laias laastus poole Riigikogu kohta. Mida see teie arvates tähendab ja kuidas peaks sellisel juhul Riigikogu esimees käituma? Üks variant on ju tõepoolest temalt kirjalikku seletust paluda ja siis vanematekogus arutada. Isegi ajakirjanik küsis tema käest, mida ta selle jõu kasutamisega mõtleb. Ei tulnud vastust. Nagu meelega jäeti see asi veel õhku rippuma, et oleks ähvardavam. Kolleeg Laneman märkis, et [sotsiaaldemokraatidel] on ka siseministri koht riigis ja selliseid ütlusi tasuks võtta Riigikogu mainet tugevalt kahjustavana. Mida teha sellise ütluse korral? Kas teie peaksite õigeks reageerimist?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma ütlen ausalt, et ma ei kuulnud seda keskustelu teie ja Riigikogu esimehe vahel. Aga igasugune füüsilise jõu kasutamine, kui selles on küsimus, ja ma saan aru, et selles ongi küsimus, ei ole ju kuidagi mõeldav siin Riigikogus. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Alar Lanemani.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! On rõõm tõdeda, et vaatamata hilisele tunnile töötab Riigikogu sujuvalt nagu hästi õlitatud diiselmootor. See on märk sellest, et Eesti riik seisab kindlalt jalul. Soovin koos kolleegide Rain Epleri, Mart Helme ja Kert Kingoga anda üle arupärimise terviseministrile seoses rohepöörde mõjuga tema juhitava ministeeriumi haldusalas. Rohepöörde peale mõeldes tulevad paratamatult silme ette faktid või pildid ajaloost. Olid kavatsused ja kunagi ka teod – mäletate, head kolleegid? –, kuidas jõgesid pöörata, varblasi hävitada ja kõike muud teha. Väga ambitsioonikad inimeste kavatsused juhtida maakera kliimat. Irooniliselt peab tunnistama, et kui riigid ei suuda juhtida näiteks majandust ja inflatsiooni, siis võib-olla see kliimateema on pehmelt öeldes ambitsioonikas. Aga kurb on see, et rohepööre võib tõenäoliselt tervele reale majandusharudele mõjuda kahjulikult, seega tabab väga valusalt nendes valdkondades töötavaid inimesi. Me soovime esitada lugupeetud ministrile viis küsimust, millele eeldame väga põhjalikku vastust.

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Tulin just kohvikust, võtsin klaasi vett. Ja mida ma pidin tunnistama? Õllehais oli üle kohviku, see meenutab juba mingisugust keldribaari. Aga ma tahtsin pigem seda rõhutada, et kui siia saali tullakse, siis võiks inimesed kained olla. Minu meelest on mõned siinsed saadikud juba väärikuse kaotanud. Mul on seesama küsimus, et mida teha. Kas me paneme juhatuses mingisuguse normi paika, mitu promilli võib olla? Igal juhul on olukord piinlik, kui siia saali tullakse juba peaaegu tuikudes ja nii, et artikuleerimisega on raskusi. Kuidas see mõjub meie institutsiooni väärikusele? Me ju teame, et otsused, mida me teeme, on keerulised. Kohati on mulje, et see [alkoholi]probleem siin süveneb. Käiakse täis peaga ringi ja see info levib ka väljaspool parlamenti. Kuidas teie staažika esimehena, varasema esimehena, seda kommenteeriksite?

Aitäh! Ma arvan, et alkoholijoobes ei saa siia oma tööd tegema tulla. See on minu meelest elementaarne, see ei pea olema kuskil paragrahvis kirjas. Aga kas Riigikogu juhatus peaks hakkama mõõtma kellegi alkoholijoovet või mitte? Seda me teinud ei ole ja ma ei arva, et see oleks ka õige. Aga loomulikult siia tullakse tegema tööd täies konditsioonis. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kolleegide Siim Pohlaku, Anti Poolametsa ja enda nimel esitan käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega väheneks üldine käibemaksumäär. Loen selle ka ette. Käibemaksuseaduse § 15 lõiget 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "Käibemaksumäär on 18,5 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel." Seadus jõustuks 2024. aasta 1. jaanuaril. 

Seaduseelnõu eesmärk on vähendada maksukoormust ning leevendada inflatsiooni negatiivset mõju Eesti elanike ostujõule. Muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget 1 ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid 9% ja 5% eelnõu kohaselt ei muudeta. Seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta alguses, et anda maksumaksjatele ja maksuhaldurile piisavalt aega ümberkorralduste ettevalmistamiseks ning arvestada muudatuste mõjuga 2024. aasta riigieelarve koostamisel.

Euroopa Liidus reguleerib käibemaksuga maksustamist nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mille artikli 97 kohaselt peab harilik käibemaksu määr olema vähemalt 15%. Pakutud muudatus jääb selle piiresse. Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel langevad kaupade ja teenuste hinnad, kasvab elanike ostujõud ja (Juhataja helistab kella.) toimetulek, samuti paraneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime, mis soodustab üldist majanduskasvu, mis omakorda suurendab inimeste sissetulekut ja tarbimist. Tänan!

Aitäh! Anti Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud aseesimees! Ma tahaksin teile täpsemalt tsiteerida seda, mida Jevgeni Ossinovski ütles. Tsiteerin: "Opositsioon on leidnud kodukorras augu, mida on võimalik käivitada igal hetkel, kui opositsioonile ei meeldi mõni valitsuse initsiatiiv. Põhimõtteliselt on võimalik igal järgneval hetkel kutsuda esile olukord, kus parlament läheb laiali, sest esitatakse kuude kaupa eelnõusid ja arupärimisi. See ei ole adekvaatne ega käi kaasas põhiseaduse mõttega. Kui muud varianti ei teki, hakkavad mõtted liikuma selles suunas, et jõuga see asi ära lõpetada."

Te ise mäletate väga hästi, milliseid meetodeid sotsiaaldemokraadid ja reformierakondlased kasutasid abielureferendumi takistamiseks. Need olid kohe kindlasti väljaspool Riigikogu liikme eetikakoodeksit: üle karjumine, koosolekute segamine, koosolekute jõuga katkestamine, juhatajast lausa tundide kaupa üle rääkimine. See oleks ju ebanormaalne, kui keegi räägiks teist praegu tund aega üle ja teile sõna ei annaks. Selliseid meetodeid kasutati, tungiti minu kabinetti, Kaja Kallas ja tema meeskond. Sellised normide ületamised, isegi füüsiliste barjääride ületamised, mis on keelatud, tehti ära. Ehk mure selle ähvarduse tõsiduse pärast, ma arvan, peaks meil kõigil olema, eriti opositsiooni liikmetel.

Me oleme küllalt palju näinud ja me ei tea, milline on järgmine aste. Me oleme erakonnana näinud alates Mary Krossi provokatsioonist, et ausaid valimisi enam ei ole ja arvatavasti ka ei tule. Enne iga valimist on keegi, kes viib läbi provokatsiooni, et hävitada ausate valimiste maine. Nad panevad toime kuritegusid, aga neid karistatakse praktiliselt sümboolselt, nagu Eesti Vabariigis ei olekski enam legitiimseid valimisi. Meil on tõsine mure. Kui miski peaks olema karistatav, siis valimiste manipuleerimine. Ma tuletan Mary Krossi juhtumit meelde ja neid on rohkemgi. Selle tõttu on mure äärmiselt tõsine.

Kui riigi vundament kõigub ausate ja õiglaste valimiste alusena, siis ei saa me mitte milleski kindel olla. Me ei saa olla võimu legitiimsuses kindel ja me ei saa olla tulevastes valimistes kindel. Ja kui me paneme vihakõne seaduse siia lauale, siis me näeme, et toimub päevapealt põhiseaduse purustamine, tsensuuri seadusse sisseviimine. See ongi põhiseaduse purustamine. Nagu sealt oleks veel vähe asju välja kangutatud. See on väga ohtlik aeg, kuhu me siseneme. Mujal on sõjaaeg, aga siin hakatakse tsensuuri sisse viima, putinlikku tsensuuri. Ja see on siis meie põhiseadus! Loomulikult me hakkame sellele vastu, me ei luba põhiseadust tühjaks kaevata. Sellega ma tahan rõhutada, et meie mure on tõsine, ja ma palun teilt toetust, et seda Ossinovski ähvardust arutataks juhatuses tõsiselt.

Aitäh! Ma nii palju vastan, tundes Jevgeni Ossinovskit päris hästi, et ta on rahumeelne inimene. Evelin Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ka mina olen väga mures jõu kasutamise pärast. Jevgeni Ossinovski võib ju olla rahumeelne inimene, aga tavaliselt sellised inimesed on väga head ässitajad. Minul kui uuel Riigikogu liikmel puudub ettekujutus, kuidas saab Riigikogu liikmeid jõuga takistada. Meil on lähiminevikust mõned näited, kuidas meeleavaldustel on kasutatud koeri. Inimesele lasti koer niimoodi selga, et inimene kukkus selle koera alla. Minu meelest see on väga ebainimlik ja inimese väärikust solvav. Ja teine näide, mis lähiajaloost meelde tuleb, oli Mém Cafe juures. Seal olid tuletõrjeautod, seal olid eriüksuslased. Milliseid jõumeetodeid saab Riigikogus kasutada, kui härra Ossinovski oma ähvarduse ellu viib?

Aitäh! Nii nagu ma vastasin eelnevalt Anti Poolametsa küsimusele, meie töös füüsilise jõu kasutamist ei pea ma kuidagi võimalikuks ja seda teha ei saa. Kui keegi tunneb, et kusagil on füüsiline oht, siis Eesti Vabariigis on politsei, kes kindlasti meid kõiki kaitseb. Kristo Enn Vaga, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, istungi juhataja! Mul on ka päris tõsine mure, sest ühe fraktsiooni esimees Martin Helme ähvardas, et siin parlamendisaalis hakkab varsti mööbel lendama. Mul on täiesti tõsiselt protseduuriline küsimus. Mida teie, auväärt istungi juhataja, arvate, millist mööblit on võimalik siin visata ja kas Martin Helme on päriselt selleks võimeline?

Aitäh! Ma arvan, et siin ei saa lennata ükski mööblitükk. Nii ma vastan. Kui te küsite teoreetiliselt, mis mööblit on siin võimalik visata, siis vastan, et sedasama tooli, kus te istute, on võimalik visata. Aga peab olema päris tugev jõud, et seda üldse liigutada, rääkimata viskamisest. Nii, läheme edasi. Evelin Poolamets, palun teid Riigikogu kõnetooli.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale seoses automaksu kehtestamisega. Kõrge automaks võib tuua väga palju negatiivseid tagajärgi. Kõigepealt võib kõrge automaks piirata inimeste liikuvust, eriti nende jaoks, kes sõltuvad autost kui transpordivahendist. See võib mõjutada inimeste võimalusi tööle liikuda, haridust saada, meditsiinilist abi otsida ja üldiselt osaleda ühiskonnaelus. Maapiirkondades või sellistes piirkondades, kus ühistranspordivõimalused on piiratud, võib automaksu mõju olla eriti oluline. Automaks võib olla väga ebaõiglane maksustamisvorm, kuna see ei võta arvesse inimeste majanduslikku olukorda ega vajadust autoga liikuda. See võib mõjutada eelkõige madalama sissetulekuga inimesi, kes sõltuvad autost igapäevases tegevuses ja kelle jaoks võib olla raske kõrget maksu tasuda. Kuigi automaks võib olla mõeldud keskkonnahoiu edendamiseks, võib sellel siiski olla negatiivne mõju. Kõrge automaks võib viia vanemate, vähem keskkonnasõbralike autode pikema kasutuseani, kuna uute autode soetamine muutub kallimaks. Lisaks võib see takistada sellistele autodele üleminekut, mis kasutavad alternatiivseid kütuseallikaid või on vähem heitgaase tekitavad. Esitan arupärimise Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Anti Poolametsa ja Alar Lanemani nimel. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd protseduuriline küsimus, Leo Kunnas.

Aitäh! Kaks ööpäeva tagasi täpselt samal ajal ma küsisin või õigemini andsin sellise pikema protseduurilise kommentaari kogu selle olukorra kohta, kuidas me järk-järgult oleme siia jõudnud. Vahepeal ma olen nüüd ära olnud, käisin Riias Balti Assambleel, ega tea täpselt, mis siin rohkem kui ööpäeva jooksul on aset leidnud. [Eelmisel korral] ma jõudsin järeldusele, et ainuke tee praegusest olukorrast edasi on leida mõistlik kompromiss kõigi kuue parlamendierakonna vahel. Riiki ei ole võimalik enam teisiti juhtida, kui et rohkem otsida kompromisse, sest kui obstruktsioonid on jõudnud sellele tasemele ja samal ajal ka valitsuse tõrjemeetmed on jõudnud sellele tasemele, et järjest rohkem eelnõusid seotakse umbusaldusega, siis ju tegelikult mingit teist mõistlikku teed edasi ei ole kui kompromiss. Ma küsingi, hea Jüri, kas sa saaksid anda nii mulle kui ka teistele [saalis olijatele] ja ka rahvale ülevaate, kui kaugele vanematekogu on kompromissi otsimisega jõudnud ja kas on märgata ka mingeid progressimärke.

Aitäh! Kõigepealt ma kindlasti tunnustan, hea Leo, sind sinu töö eest Balti Assamblees. See on ääretult tähtis ja vajalik platvorm, formaat ja koostöö kolme Balti riigi vahel.

Vastuseks sinu küsimusele: jaa, ma saan öelda, et vanematekogu, nii koalitsioon kui opositsioon, viimati eileõhtuse seisuga, ma arvan, üle viie tunni töötas selle nimel, et leida patiseisust väljapääs. Opositsioon tegi omapoolse kompromissettepaneku, mis koosnes neljast punktist, neljast põhimõttest. Koalitsioon arutas seda tõsiselt ja ütles, et see ei sobi neile. Peale viit tundi arutelusid ja diskussioone tõdesime, et oleme tagasi samas seisus, kus olime enne seda, kui olid toimunud sisulised läbirääkimised kompromissi leidmiseks. Ma igal juhul seda põhimõtet toetan – ma arvan, et seda toetasid nii koalitsioon kui ka opositsioon, kuus erakonda –, et leida kompromiss. Seda seekord kahjuks ei leitud. 

Palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa.

Lugupeetud juhataja! Austatud saadikud nii koalitsioonist kui ka opositsioonist! Ma annan justiitsminister Kalle Laanetile üle abieluteemalise arupärimise, millele on kirjutanud alla neli Riigikogu liiget. Mis puudutab obstruktsiooni, siis tuleb lisada seda, et ma olen näinud siin mitmesugust obstruktsiooni. Osa on olnud täiesti sellised, mis on ikkagi püsinud lati peal, ja osa on lati alt läbi läinud. Üks nendest oli Reformierakonna obstruktsioon, mis läks igasuguste lattide alt läbi. Riigikogu menetlusse esitati roppusi, ettepanekuid rublatsooni ja Venemaaga liitumise kohta. Laamendati ja tungiti kabinettidesse, mida ei ole 30 aasta jooksul juhtunud. Üks sotsiaaldemokraat, kes nüüd on siseminister, lihtsalt karjus koosoleku juhatajast üle. Mitte nii, nagu arvate, et karjutakse, vaid ta lihtsalt rääkis tund aega, ta pidas seda oma õiguseks. Aga teate, see on pretsedent. Ta lõi pretsedendi, et nüüd võib nii teha. Meie seda ei kasuta, me ei ole kordagi [koosolekuid] häirinud ega koosoleku juhatajast üle karjunud. Aga selliseid pretsedente on siin loodud. Nii et vaadake näkku endale, koalitsioon, millega te hakkama saite tol ajal! Te ei ole siiamaani vabandanud selle eest, mida te olete siia menetlusse andnud. Millist solki te siia lükkasite menetleda! (Juhataja helistab kella.) Häbi peaks olema! Mõelge selle üle, enne kui te hädaldate! Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Siin kolleeg Anti Poolamets rääkis mingist obstruktsiooni latist. Mul olekski küsimus teile, protseduuriline. Tänane obstruktsioon on tegelikult täielikult takistanud Riigikogu tööd. Eelnevalt on siin üldiselt obstruktsiooni tehtud ühe konkreetse eelnõu pärast, aga tänasel päeval sellega on takistatud terve Riigikogu töö ja põhiseadusliku institutsiooni töö. Kas teie arvates selline obstruktsioon on kolleeg Anti Poolametsa lati mõistes lati alt läbitulek või lati pealt läbitulek?

Aitäh! Hinnata neid erinevaid obstruktsioone on kindlasti väga subjektiivne. Küll ma tean seda, et Riigikogu juhatusele on tulnud kolme opositsioonierakonna ettepanek menetleda neid päevakorrapunkte, mis on järgmisel nädalal ja mille puhul võib eeldada, et poliitilist erimeelsust ei ole, eraldi. Ka mina tegin tegelikult ettepaneku Riigikogu vanematekogus ja ka Riigikogu juhatuses, et näiteks toetusavaldust Ukraina NATO-ga liitumiseks, erinevate nõukogude [liikmete nimetamise] päevakorrapunkte ja ka Eesti Panga ülevaadet me võiksime menetleda kas täiendaval istungil või esmaspäeval, nii et need punktid ei jääks praeguse päevakorrapunkti, seaduseelnõu 17 menetlemise varju ja me saaksime need ära menetleda. 

On otsitud lahendusi, kuidas Riigikogu saaks mingeid samme teha, kus ei ole poliitilist vaidlust. Aga jah, hinnata, missugune obstruktsioonilaine on võimsam ja missugune on vähem võimsam – see on, ma arvan, väga subjektiivne. Seda ma kindlasti hindama ei hakka. 

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Alar Lanemani. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin koos kahe kolleegiga, Rain Epleri ja Helle-Moonika Helmega anda üle arupärimise sotsiaalkaitseministrile. Arupärimine puudutab käibemaksu tõusu. Kui lubate, siis sissejuhatuseks tuletan meelde mõningaid põhitõdesid, mille unustamine võib sõna otseses mõttes kallilt kätte maksta. 

Sissetulekute puhul on põhimõtteliselt kaks teed: rohkem teenida või vähem kulutada. Veelgi optimaalsem on kasutada mõlemat võtet koos. Selles mõttes jääb arusaamatuks, kõigi koalitsiooni kavade puhul, miks ei ole mindud seda teed, et jõuliselt vähendada meie pikaaegset probleemi bürokraatiat, samuti järjest kasvavat ametnikkonda. Selline meetod oleks kindlasti samuti olnud abiks rahaliste küsimuste lahendamisel. 

Arupärimise eesmärk on saada ülevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. Palume ministril vastata neljale küsimusele, mis puudutavad tema vastutusala. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud juhataja! Ma mõtlesin, et äkki saan teie abi kasutada noore kolleegi harimisel. Mis on Riigikogu pädevuses või mitte? Nimelt, ma tahtsin veel tuletada meelde Reformierakonna kurikuulsat obstruktsiooni abielureferendumi vastu. No see ei olnud lati alt läbijooksmine ainult tehnilistes küsimustes, need võikad avaldused Venemaa ja rublatsooniga liitumise kohta, vaid küsimus oli ka selles, et see võitlus käis selle vastu, et Riigikogu saaks võimaldada rahvale otsustamisõigust. See verine võitlus käis rahvale otsustamisõiguse andmise [vastu]. Kui oleks olnud meil kõrgemale arbiitrile ehk rahvale otsustusõiguse andmine, siis ei oleks võib-olla ka praegust obstruktsiooni. Ehk iga hinna eest võideldi kõrgemale võimule otsustusõiguse andmise vastu, nii nagu praegu. Ja see on veel kõige halvem juhtum. 

Nii et ma palun teilt selgitust noorele kolleegile: Riigikogul on tõepoolest õigus anda asjad referendumile, see on meie võimuses. Teadmiseks talle, et sellise asja vastu võitles tema enda erakond, hambad ristis.

Aitäh! Ja aitäh teile selle ülevaate eest, mis te andsite! Palun, protseduuriline küsimus, Kristo Enn Vaga!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma tahaks tänada kolleeg Poolametsa, et tal on soov õpetada uut Riigikogu liiget, nagu mina olen. Aga ma tahaksin kolleeg Poolametsale ka meelde tuletada, mis veel tegelikult on Riigikogu pädevuses. Seda ütleb Riigi Teataja või seadus, et Riigikogu pädevus on see, et võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Ja muidugi on Riigikogu pädevuses ka parlamentaarne kontroll, mida saab teha eeskätt, peaasjalikult nii arupärimiste kui ka infotunni kaudu. Aga praegu ongi selline olukord, kus on meelevaldselt, fabritseeritud arupärimistega takistatud Riigikogu tööd niimoodi, et Riigikogul ei ole võimalik enam menetleda seadusi ja vastu võtta otsuseid. 

Ehk minul oleks protseduuriline küsimus: kas see on tegelikult Riigikogus selline tava, et ainult Riigikogu ise otsustab, millist pädevust me täidame, või peaks Riigikogu ikkagi proovima kõiki pädevusi, mis tal on, oma istungjärkudel täita?

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt ma ütlen, et mina ei nõustu sellega, mis te ütlesite, et antakse selliseid meelevaldseid arupärimisi. Seda näeb ette kodu‑ ja töökorra seadus, et Riigikogu esimees otsustab, kas ta edastab arupärimise adressaadile, kas need on esitatud nii, nagu kord ja kohus ette näeb, või ei ole. 

Aga Riigikogu töö spekter on loomulikult palju laiem kui ainult eelnõude ja arupärimiste üleandmine, ma ütleksin isegi, et see on palju laiem kui nende menetlemine. Riigikogu liikmel ja Riigikogul on veel teisigi rolle, näiteks esindusroll, näiteks osalemine rahvusvahelises koostöös ja poliitikas. 

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan kolleeg Anti Poolametsa ja iseenda nimel tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuse tulemusena väheneks juriidilise isiku tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudetaks. 

Loen selle ette. "Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)  paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 1¹, 2, 4 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 20%.";

2)  paragrahvi 4 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti tulumaksu määr on 15% ning maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,85, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul."."
Käesolev seadusmuudatus jõustuks 2024. aasta 1. jaanuaril. Seaduse eesmärk on vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, et parandada nende konkurentsivõimet, mis on saanud tugevalt kannatada koroonakriisi ja energiahindade tõusu tõttu. Muudetakse tulumaksuseaduse § 4 lõikeid 1 ja 1¹. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu dividendidena jaotatud kasumilt ning muudelt sarnastelt väljamaksetelt nagu erisoodustused, kingitused ja annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja nii edasi. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on Eestis edaspidi füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määrad erinevad. Madalama maksumäära jõustumine on kavandatud 2024. aasta algusest. Tänan!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin tervitada ka meie toetajaid, kes video vahendusel meid jälgivad. Teie tugi on meile väga oluline. Te olete saatnud meile väga palju toetavaid sõnumeid. Mõned loen ette: "Ärge andke alla!", "Tublid olete!", "Tublid!", "Jõudu!", "Loodame teile." Aitäh selle toe eest!  

Aga ma soovin siseminister Lauri Läänemetsale üle anda arupärimise inflatsiooni mõju kohta tema juhitava ministeeriumi haldusalale. Arupärimisele on alla kirjutanud Rain Epler, Henn Põlluaas ja Evelin Poolamets. 

Inflatsiooni tõus on muret tekitav, mitte ainult majandusele tervikuna, vaid ka eri ministeeriumidele, kes vastutavad erinevate valdkondade eest. Inflatsiooni mõju ministeeriumidele ja nende tegevustele võib olla erinev, sõltuvalt sellest, millised on nende kulud ja eelarved. Viimasel ajal on Eesti majanduses täheldatud järsult kasvanud inflatsiooni, mis kindlasti mõjutab ka teie juhitava ministeeriumi haldusala. Inflatsiooni tõus võib kaasa tuua mitmesuguseid tagajärgi, sealhulgas erinevate teenuste ja kaupade hinnatõusu, mis võib omakorda mõjutada erinevate ministeeriumide tegevusi ja eelarvet. Sellega seoses on meie küsimused. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud saadikud, kes te kell 2.48 siin kohal olete! Annan üle Riigikogu kuue liikme arupärimise töö‑ ja terviseminister Riina Sikkutile. Arupärimine puudutab abieluvõrdsust ja sooneutraalsust. Meil on kolm küsimust selle teema kohta, mis puudutab homoabielude seadustamist ja nende mõju. 

Ma tsiteerin Elukultuuri Instituudi juhataja Maria Madise seisukohta. Ta ütles: "Igal lapsel on ka õigus emale ja isale. Abielu kunstlik ümber defineerimine viisil, mis annab samast soost paaridele võimaluse sõlmida seaduslik "abielu" ning kasvatada lapsi, on laste õiguste ränk rikkumine." "Sooneutraalne "abielu" lõhub sideme abielu ja laste saamise vahel, võttes tahtlikult lapselt õiguse kasvada koos oma ema ja isaga. Riik, mis sel viisil lastevastast süstemaatilist vägivalda kehtestab, lammutab ühiskonna moraalse vundamendi," toonitas Elukultuuri Instituudi juhataja. 

Meil on küsimused. Kas on tehtud analüüsi, millist mõju hakkab avaldama homoabielude seadustamine teie haldusalas? Meid eksitatakse kogu aeg väitega "aga see ei mõjuta ju teid". Loomulikult mõjutab, sest tegu on marksistliku, ühiskonna lammutamise projektiga. Kunagi oli peamine raskuspunkt eraomandi likvideerimisel. Nüüd on innukad liberaalid kõrvaldamas abielu institutsiooni. Aga jätame meelde, seesama asi oli kirjas juba kommunistliku partei manifestis: tuleb hävitada kodanlik abielu. Annan üle arupärimise.

Anti Poolamets, tohin ma korra paluda teid siia? (Anti Poolamets tuleb korra tagasi ja kirjutab midagi esitatud arupärimise lehele juurde.) Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Alar Lanemani. Vabandust, Alar Laneman! Saate minna oma kohale tagasi. On tulnud protseduuriline küsimus. Palun andestust! Protseduuriline küsimus, Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kas oleks võimalik tutvustada, mis oli eelneval, miks te kutsusite Anti Poolametsa enda juurde? Mida selles arupärimises muudeti? Äkki see oleks info, mida ka suur saal peaks teadma?

Aitäh! Anti Poolamets andis üle arupärimise, mis on kuue Riigikogu liikme esitatud. See arupärimine on esitatud Riina Sikkutile ja kokku on siin kolm küsimust. Miks ma palusin Anti Poolametsa siia? Põhjus on selles, et Riina Sikkuti töö nimetus on terviseminister. Siia oli kirjutatud "töö‑ ja terviseminister". Noh, arusaadav, see on väga pikalt nii olnud. Härra Anti Poolamets parandas ja jättis siia ainult "terviseminister". Nii et see oli see põhjendus. 

Protseduuriline küsimus, Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Aitäh, et täpsustasite seda olukorda. Äkki oleks võimalik teil siis ka saadikutele öelda, kust oleks võimalik seda infot hankida, mis on meie praeguses valitsuses ministriportfellide nimed, et kõik oleks nii‑öelda ühises infoväljas ja et keegi selliseid eksimusi enam ei teeks. 

Aitäh! Ma arvan, et kõige kiirem on valitsuse ametliku kodulehekülje pealt vaadata. Aitäh teile! Ma palun nüüd, Alar Laneman, teid Riigikogu kõnetooli.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tsiteerides elavaid klassikuid: töötame mõnusas tempos. Soovin koos kahe kolleegi, Rain Epleri ja Helle-Moonika Helmega anda üle arupärimise Kristen Michalile, kliimaministrile. Arupärimine on käibemaksu tõusu kohta. 

Sissejuhatuseks sooviksin meenutada mõningaid põhitõdesid, mille vastu valitsuskoalitsioon maksuküsimuste lahendamist planeerides ilmselgelt on eksinud. Esiteks on ära unustatud, mis on riigi olemasolu mõte. See mõte on selles, et rahvas, mis on selle riigi moodustanud, selle rahva inimesed, tema kultuur elaks, õitseks ja kosuks. Ja on üldiselt üsna lihtsasti mõistetavad mõõdikud, mille alusel on selge, kas riigis elu läheb hästi või mitte. Need on elanikkonna ostujõud, tervelt elatud aastad, rahvastiku juurdekasvu tempo, kas soovitakse kuhugi elama tulla või mitte. Kui me mõtleme oma riigi peale, siis ilmselgelt meil on nende lihtsate küsimuste juures arenguruumi kahjuks liiga palju, aga kavandatav maksupakett võib neid probleeme süvendada. 

Arupärimise eesmärk on saada ülevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid Eestimaa inimestele, ettevõtetele ja ka avaliku sektori asutustele. Ja siin on neli küsimust, millele me eeldame põhjalikku vastust.

Härra Laneman, tohin ma korra paluda teid? (Alar Laneman tuleb juhataja juurde ja kirjutab midagi enda üle antud arupärimise lehele.) Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus. 

Loen selle ette: "Tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,99% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;"."

Mis oleks selle eesmärk? Selle muudatuse tulemusena suureneks kohalike omavalitsuste tulubaas, mis on vajalik viimastel aastatel tekkinud kulude kasvu kompenseerimiseks. Seoses koroonakriisi ja üldise hinnatõusuga on oluliselt kasvanud kohalike omavalitsusüksuste eelarvest rahastatavate asutuste palga- ja majapidamiskulud, eriti energiakulud. Samuti on märkimisväärselt kasvanud omavalitsuste intressikulud. Kuna omavalitsusüksuste võimalused ise oma tulubaasi kujundada, näiteks kohalike maksude kaudu, on Eestis minimaalsed, siis tuleb omavalitsuste finantspositsiooni parandamiseks suurendada nende tulusid riigieelarve tulude arvel. 

Eelnõu jõustumine on kavandatud 2024. aasta algusesse, et oleks võimalik arvestada muudatuste mõju 2024. aasta riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamisel. Seaduse peamine mõju oleks see, et eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel suureneks kohalike omavalitsusüksuste tulubaas, mis võimaldaks neil paremini täita neile seadusega pandud ülesandeid. 

Kulutuste kohta. Eelnõu rakendamisega vähenevad riigieelarve tulud ja suurenevad kohalike omavalitsusüksuste eelarvete tulud. Riigieelarve üldine positsioon ei muutuks. Tänan!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan välisminister Margus Tsahknale arupärimise abielu mõiste muutmise kohta perekonnaseaduses.  

Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE koalitsioonileping näeb ette homoabielu legaliseerimist perekonnaseaduse muutmise teel. Teadaolevalt on kavas muuta seadust nii, et edaspidi saavad abielluda ka kaks samast soost isikut. Teadaolevalt kavatseb koalitsioon vastu võtta ka kooseluseaduse rakendusaktid. 

Vandeadvokaat Risto Agur kirjutab, et ei vasta tõele levinud arusaam, nagu ei muudetaks homoabielu seadustamisega isa ja ema mõisteid. Need mõisted lihtsalt kaotatakse ära ja asendatakse sooneutraalse vanemlusega igal pool, kus need ilmnevad, selgitab Agur arvukate näidete varal. Tundub, et levimas on vale arusaam, mille kohaselt niinimetatud homoabielu legaliseerimisega midagi seoses isa ja ema mõistetega ei muudeta. See ei vasta tõele. Kuigi perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri ütleb, et ema ja isa legaaldefinitsioone ei muudeta, siis sisuliselt ei vasta see tõele olukorras, kus need mõisted lihtsalt kaotatakse ära. Toon mõned näited. Töölepingu seaduse § 631 lõikes 1 asendatakse sõnad "emal või isal" sõnadega "ühel vanemal". Perehüvitiste seaduse § 46 lõikes 4 asendatakse sõna "isa" sõnaga "vanem". Ja paljud muud sellised näited. Arupärimise esitan Evelin Poolametsa, Anti Poolametsa ja Arvo Alleri nimel. Aitäh!

Aitäh! Läheme edasi. Nüüd on mul soov kutsuda … Või õigemini soov on Arvo Alleril tulla Riigikogu kõnetooli ja minul tema soov selles mõttes rahuldada ja teda kutsuda siia Riigikogu kõnetooli. Aga ei saa veel, Arvo Alleril on enne ka protseduuriline küsimus. Teie soovi tulla siia kõnetooli, selle lööb üle teie soov esitada protseduuriline küsimus. Nii et palun, protseduuriline küsimus, Arvo Aller!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ilusat varahommikut kõigile! Et protseduuriliselt kõik korrektne oleks ja et juhataja pärast kedagi tagasi ei kutsuks, siis ma küsin nende kuupäevade kohta. Siin me oleme juba pikalt ette valmistanud erinevaid eelnõusid ja arupärimisi ja arvutis automaatselt oleme pandud tolle päeva kuupäeva. Siin ma olen ühte eelnõu tahtnud üle anda juba 8. mail. Ma olen korra selle juba läbi kriipsutanud ja pannud 11. mai, aga täna on meil 13. mai. Kuidas nüüd korrektne oleks? Kui ma selle 11. kriipsutan ära, siis kas ma peaksin panema sinna "Parandus õige", kuupäev ja allkiri või piisab ainult ühekordsest läbikriipsutamisest ja uue kuupäeva kirjutamisest?

Aitäh! Jah, siin tõesti vist ainult ühel ongi olnud kirjas kaks kuupäeva, oli 10. mai ja 13. mai, ja siis ma palusin, et Riigikogu liige fikseeriks õige kuupäeva. No kui nüüd väga punktuaalne olla, siis tuleks teha tõesti nii, nagu te ütlesite, et ka teie näite puhul see 11. mai läbi kriipsutada, kirjutada jah see "Parandus õige" ja allkiri, aga juhatajana ma aktsepteerin ka täiesti seda, kui te lihtsalt tõmbate selle 11. mai maha ja sinna jääb üks kuupäev. Me oleme tõesti juba laupäevases päevas ja see on 13. mai. Nii et ma arvan, et [kui te nii toimite, siis] see on täitsa piisav. 

Läheme edasi. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Rõõm on näha teie sellist roosat, rõõsat, tugevalt vastu naeratavat nägu jälle seal puldis. Aga mul on tegelikult protseduuriline küsimus. Meie tänase päevakorra punkt 1 ütleb järgmist: Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) esimene lugemine. Ja ettekandjateks on meil siin kaks inimest: ettekandja on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller. Mida ütleb meie kodu- ja töökorra seadus? Paragrahv 73 on "Päevakorraküsimuse arutamise võimatus" ja selle esimene lõige ütleb järgmist: "Istungi juhataja ei ava päevakorraküsimuse arutamist, kui päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevad dokumendid ei ole Riigikogu liikmetele õigeaegselt kättesaadavaks tehtud või kui päevakorraküsimuse arutamisel ei viibi ettekandja."

Minu küsimus on järgmine. Juhul kui äkki meil saavad need eelnõud otsa – või tähendab, otsa ei pruugi saada, aga ütleme, et ei ole enam kõnede soovijaid – ja lugupeetud ministrit ei ole siin saalis, mis siis edasi saab? Kas siis teie langetate drakoonilise otsuse, et päevakorraküsimuse arutamisel ei viibi ettekandja ja istung on lõppenud? Või mis siis edasi saab? Või te annate mingisuguse aja, et ta kuskilt üles otsida? Aga mina näen, et üksainuke võimalus on olemas. 

Aitäh! Jah, see, mida te lugesite meie kodu- ja töökorra seadusest, mis on arutelu võimatus – nii see on. Nii et see vastab tõele. Kui vastata teie protseduurilisele küsimusele, mis oli see, kuidas mina juhatajana käituksin selle teoreetilise näite puhul, siis vastus on järgmine. Vaataksin sinna vasakule, aknaalusesse ritta, kas minister on või ei ole, sest tavaliselt on seal minister. Kindlasti kontrolliksin ka Vabariigi Valitsuse looži. Ja kui seal ministrit ei ole, siis võtan juhataja vaheaja. Ju ma teeksin seda umbes kümme minutit, et minister saaks tulla. Kui selle aja jooksul on selge, et minister ei tule või teda siin majas ei ole, siis tõesti on see hetk, mille kohta seadus ütleb, et me ei saa selle aruteluga  edasi minna. Nii et nii oleks see minu käitumismudel. 

Palun protseduuriline küsimus, Varro Vooglaid! 

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Minul on tõepoolest täiesti rangelt protseduuriline küsimus. Mitte et eelnevad ei oleks olnud, olid ka ilmselgelt. Aga lugesin täna teatava ehmatusega Eesti Rahvusringhäälingu portaalist sellist pealkirja, kus seisab "Ossinovski parlamendi patiseisust: hakkavad tekkima mõtted see jõuga ära lõpetada". Ma kujutan ette, et see on mõnele teiselegi siin eelnevalt ehmatust tekitanud ja võib‑olla on selle kohta ka küsitud, aga kuna ma ei ole ise siin pidevalt viibinud, siis ma küsin samuti. Kõige lühemalt küsides: kas meie siin viibimine täna on ikkagi turvaline? Olete te seda küsimust turvateenistusega arutanud ja teistega, et kui ikkagi on väga selge ähvardas välja käidud, et võib-olla peaks hakkama siin jõudu kasutama ja lõpetada ära opositsiooni võimaluse teha oma tööd parlamendiliikmetena, siis ehk peaks seda asja kontrollima? Ma ei saa öelda, et ma nüüd väga pelgaks, aga ma arvan, et turvalisuse huvides oleks mõistlik sellele küsimusele tähelepanu pöörata.

Aitäh! See on juhataja ülesanne – tagada istungi sujuv korraldus, mis kindlasti hõlmab endas seda, et istung on turvaline. Seda on varasemalt küsitud juba siin ja see on tekitanud muret ka teistele Riigikogu liikmetele. Mu vastus on sarnane sellega, mida ma olen andnud ka teistele Riigikogu liikmetele, et kindlasti jõu kasutamine ei ole mõeldav. Teades-tundes Jevgeni Ossinovskit, ma ei kujuta ette, et ta kuidagi jõudu rakendaks, ta on rahumeelne inimene. Aga kui teie küsimus on, et kas hetkel on see istung turvaline, siis mul ei ole ühtegi informatsiooni selle kohta, et ei oleks. Nii et turvalisuse mõttes me oleme täiesti tavapärases rütmis, Riigikogu liikmete elu ja tervis on kaitstud. 

Ma palun nüüd, protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen väga rahul teie selgitusega selle kohta, et kui Signe Riisalo ei viibi saalis, siis põhimõtteliselt on päevakorraküsimuse arutamise võimatus. Muidugi ma hindan ka teie eriti riigimehelikku käitumist, et te ei lõpeta sellist istungit kohe ära ja võtate 10 minutit juhataja vaheaega ja nii edasi. See on väga tore muidugi, eks ju. Aga juhul kui nüüd, ütleme, selle kümneminutilise vaheaja ajal tekivad ikkagi kõnede soovid, kas siis ikkagi läheb see vanamoodi edasi? Või mismoodi me teeme? Sest Signe Riisalo ei ole pulti jõudnud ja meie saame siis tollel hetkel ikkagi veel jätkata nende asjadega.

Jah. Õpetus, mille mulle on andnud üks kunagine töökaaslane ja Riigikogu Kantselei töötaja, on see, et juhataja peab igasuguse protseduuri, mille ta siin avab, ka alati lõpetama. Nii et kui see seis oleks, siis kindlasti ma kasutaksin järgnevat sõnastust: rohkem kõnesoove ei ole. Selle sõnastusega on selleks istungi korraks kõnesoovid ka ammendatud. Ja siis ma läheksin edasi päevakorra juurde, esimese päevakorrapunkti juurde.

Nüüd vastan teie küsimusele selle kohta, et kui ministrit ei ole, juhataja võtab 10 minutit vaheaega, minister leitakse, alustame uuesti istungit ja on tekkinud kõnesoove, mis ei ole protseduurilised küsimused, vaid soov on üle anda siin eelnõusid või arupärimisi. Siis ma lähtun sellest, mida ma olen eelnevalt, enne seda vaheaja võtmist teile öelnud, et rohkem kõnesoove ei olnud ja ma olen selle protseduuri sulgenud. See tähendab seda, et sel hetkel ei saa enam anda üle eelnõusid või arupärimisi. 

Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja härra Jüri Ratas! Teie selgitus on selge, arusaadav ja korrektne. 

Aitäh teile! Ja läheme edasi. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Hea istungi juhataja! Head saalis viibijad ja teisel pool ekraani olijad! Tere varahommikust kõigile! Muidugi suurt vastupidamist ja suurt austust tehnilisele personalile! Praegu opositsiooni näol on meil väga pikad tööpäevad ja opositsioon teeb oma tööd, kuna ta tunneb muret riigi käekäigu pärast, riigi tegemiste pärast. 

Meil riigis on valimised toimunud ja on saadud mingi osaline tulemus koalitsiooni näol. Aga paraku see koalitsioon hakkab kohe lõhkuma meie maksuseaduseid ja tõstma inimeste maksusid. Mul on ettepanek teha tulumaksuseadusesse muudatus, tulla vastu ametnikele ja töötajatele ja juriidiliste isikute juhtimis- ja kontrollorganite liikmetele, kes kasutavad isiklikku sõiduautot, seda enam on see eelnõu seotud sellega, et on kavandatud ka tasuta ühistranspordi ärakaotamine. Selles suhtes on ajale jalgu jäänud praegune tulumaksuseaduse § 13, kus on praegusel hetkel ühele inimesele ette nähtud 0,3 eurot kilomeetri kohta. Selle seaduseelnõuga me planeerime tõsta seda kilomeetri hinda. See annaks võimaluse kasutada oma isiklikku autot sõitudeks tööle ja tagasi. Seda eelnõu on soovinud üle anda järgmised inimesed: mina ettekandjana, Arvo Aller, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Martin Helme. Ma loodan, et toetate seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale. Arupärimine on inflatsiooniga rahva maksustamise kohta.  Aastasadu on valitsejatel ja valitsustel, olgu need kas demokraatlikud või mittedemokraatlikud, olnud valida kahe peamise allika vahel riigieelarve- ja valitsemiskulude katmiseks. Esimene peamine allikas on tulud maksudest, mis on fiskaalpoliitika komponent. Teine peamine allikas on täiendava raha emiteerimine ehk rahatrükk, mis valitsuskulude katmiseks kasutusele võetakse – see on monetaarpoliitika komponent. 

2011. aastast, kui Eesti Vabariigis võeti ametlikult kasutusele euro ja loobuti kroonide kasutamisest, kaotas Eesti Vabariik osa oma suveräänsusest. Eurole üleminekuga võõrandati õigus Eesti omaenda monetaarpoliitika tegemiseks. Alates 2011. aastast on Riigikogul ja Vabariigi Valitsusel võimalik kontrollida vaid kohalikku fiskaalpoliitikat. 

Uue, juurde trükitud raha nominaal saab endale väärtuse läbi selle, et vähendab olemasoleva käibel oleva raha väärtust. Seda nähtust tuntakse hinnainflatsioonina. Inflatsioon ja fiat-raha on tööriistad, mis võimaldavad nendel, kes kõnealuseid tööriistu valdavad ja kontrollivad, ühiskonna tagant ilma eelnevalt selleks mandaati küsimata väärtust – lihtsustatult öeldes raha – ära võtta.  

Eelnevaga seonduvalt on meil härra rahandusministrile järgmine küsimus: "Kes on see instants või kes on need instantsid või ka isikud, kelle valdusesse koguneb hinnainflatsiooni kaudu väärtus, mille kaotavad nii Eesti füüsilised kui ka juriidilised isikud ning ka Eesti Vabariik läbi raha ostujõu vähenemise?"

Tegelikult on meil siin kaks küsimust veel, aga kuna minu aeg, nagu ma aru saan – siit hästi ei näegi, paistab niimoodi peale … 

Jah, aeg on otsas.

On juba otsas, jah? Siis ma ei saa neid ette kanda. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Ants Frosch!

Tervist, hea juhataja! Tervist, kolleegid, ja tervist, meie tehnilised abimehed! Minu küsimus on suunatud välisminister Margus Tsahknale ja see on arupärimine rohepöörde mõju kohta Välisministeeriumi haldusalale. 

Me oleme kindlasti koos nende inimestega, kes kõigis maailma eri punktides, väga erinevates riikides Eesti huve kaitsevad ja Eestit esindavad. Eriti COVID-i aeg pani väga keerulisse olukorda tihtipeale selle protsessi, mida teatakse diplomaatiana. Ei olnud enam võimalik pidada kahepoolseid kohtumisi väga lihtsalt, kuna eri riikides olid need piirangud ja tingimused erinevad. Reisimine muutus keerukamaks. Ja väidetavalt ökoloogiline jalajälg COVID-i mõjul kogu maailmas vähenes. 

Täna me oleme hoopis teises maailmas. Välisministeerium ja diplomaadid, kes olid juba harjunud üsna tavapäraseks pidama erinevaid veebiplatvormidel põhinevaid kohtumisi ja seda võimalust ka agarasti kasutasid, on nüüd pöördunud tagasi pikkade ja kurnavate välisreiside juurde. Selle käigus loomulikult paisatakse õhku tohutul hulgal saasteaineid ja mõju kliimale aina kasvab. 

Arupärimine on välisminister Margus Tsahknale. Ja mul on viis küsimust.

Hea arupärija, nüüd on teil aeg täis, nii et andke see üle, palun!

Palun vabandust!  

Pole hullu. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

Head kolleegid! Hea rahvas, kes te vaatate meid nii usinasti siin praegu, nii telerite ees kui ka rõdudel, rõõm on teid kõiki näha! Algatuseks ma ütleksin sellist asja, et kindlasti mäletate seda Ivo Linna suurepärast hitti "Aeg ei peatu". Sõnad olid vist niimoodi: "Ei, aeg ei peatu, vaid kiirelt edasi tõttab" ja nii edasi. Ja tõesti, aeg ei peatu. Eile alanud istung, mis algas 12. mail, on veerenud usinasti 13. maisse. Eks sama võib öelda ka meie seadusandluse kohta, mis aeg‑ajalt vajab natukene uuendamist.  

Kui nüüd natukene asja juurde minna selle sissejuhatuse juurest, siis kindlasti me mäletame ja teame ka seda, et meie riigil on väga hea ja sihukene kasulik meede välja töötatud, et ärisektoris ja avalikus teenistuses on võimalik kasutada isiklikku sõiduautot. Ja selle auto kasutamise eest on ka teatud tulumaksuvabastused sisse viidud. Me teame, et isikliku sõiduauto kasutamisel on sõidupäeviku pidamise korral maksuvaba hüvitise piirmäär 30 senti kilomeetri kohta, mis ei tohi olla rohkem kui 335 eurot kalendrikuus. Ja vaat nüüd ongi niimoodi, et kaks Riigikogu liiget, keda kutsutakse Kalle Grünthaliks ja Jaak Valgeks, on esitanud eelnõu, millega nad soovivad seda hüvitise maksuvaba piirmäära tõsta 48 sendi peale kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 425 eurot kalendrikuus.  

Vaat niisugune asi on. Ja ma olen kindlasti seda meelt, et selle üle tunnevad vaid rõõmu kõik, nii tööandjad kui ka töötajad. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head saalis viibijad ja sekretariaat! Kõik, kes on teisel pool ekraani tubades või ka oma kodudes! Mul on üle anda arupärimine kaitseminister Hanno Pevkurile. Teatavasti praegusel juhul on tegemist meil Nursipaluga. Nursipalus läks mets põlema, kahjuks, millegipärast. Paraku päästjad ei saa sinna ligi minna, kuna olukord on seal ka natuke ohtlik. Meie kaitseministril on praegu väga palju pakilisi tegemisi nii seoses sõjaga Ukrainas, Eesti esindamisega Euroopas, Eesti-siseselt kaitsekulutuste tõstmisel ja kaitsemaksu kehtestamisel.  

Arupärimine on mul selle kohta, mismoodi võiks olla seotud Eesti kaitsmine planeeritavate perekonnaseadusesse tehtavate muudatustega abielu mõiste muutmisel, niinimetatud homoabielude legaliseerimisel. Praeguses Eesti kriisisituatsioonis on oluline Eesti kaitsmine ja see, et kolm koalitsioonierakonda on kokku leppinud homoabielude legaliseerimise, meie hinnangul kindlasti Eesti kaitsevõimet ei suurenda. Ka Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstati tehtud uuringu järgi 52% inimestest ei toeta perekonnaseaduses abielu mõiste juures [sõnade "mees" ja "naine"] asendamist sõnadega "kahe füüsilise isiku". See näitab seda, et Eesti riigis on tervemõistuslikku teadmist, et on tähtsamaid tegemisi ja olulisemaid asju kui homoabielude legaliseerimine. Aitäh! 

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli teid, Varro Vooglaid.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle veel ühe arupärimise härra Kalle Laanetile, kes on teatavasti justiitsminister. Ja arupärimine käib toimingupiiranguga seonduvate probleemide kohta. "Õigusriigis võiks aus inimene õhtul rahulikult magama heita, ilma et ta peaks kartma, et ta päeva jooksul tahtmatult ja enese teadmata kuritegu pole toime pannud. Paraku ei saa paljud selles siiski päris kindlad olla," kirjutas mõne päeva eest oma juhtkirjas ajaleht Postimees. Probleem, millele nende sõnadega osutatakse, seondub korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu nõudega, mille järgi ametiisik ei tohi teha toimingut või vastu võtta otsust, kui see kuidagi puudutab teda või temaga seotud isikut ja võib olla tema või selle isiku huvides. Häda on selles, et toimingupiirangu rikkumise säte on jäetud täpselt määratlemata, mistõttu inimesed ei pruugi aru saada, millistel juhtudel võib nende tegevuses olla kuriteokoosseis. 

Õigusriigi üks tähtsaid põhimõtteid, tõtt-öelda tähtsaim on, et seadusnormid peavad olema määratletud täpselt, nii et kodanikud saavad selgelt aru, millised teod on karistatavad. Teine tähtis põhimõte on see, et inimene peab keelatud toimingut tehes teadma, et see on keelatud. Kumbki nõue pole toimingupiirangu puhul täidetud, nagu osutas ka Postimees. Neile puudustele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba viis aastat tagasi, kuid toimingupiirangu määratlust ei ole siiani täpsemaks muudetud. 

Sellega seonduvalt palume vastust järgmisele küsimusele. Kas teie, härra Laanet justiitsministrina tunnistate, et toimingupiiranguga seonduvad probleemid on tõsised ning vajavad õigusriigi põhimõtte tagamiseks viivitamatult tähelepanu? Ja kui tunnistatakse, siis millised võiksid olla need sammud, mida ette võetakse selle probleemi leevendamiseks või lahendamiseks? Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Ants Frosch!

Hea juhataja! Head saalis viibijad! Mul on suur rõõm, et ka koalitsioonisaadikud on kohal, ja tahan kolleeg Peetrit kindlasti tänada, et ta siin oma palka koos meiega välja teenib. Seda on hea näha, et mõni inimene on ikkagi südamega asja kallal. 

Nüüd aga taas arupärimine ja sedapuhku ikka ja jälle välisminister Margus Tsahknale. See on seotud lokkava inflatsiooniga ja selle mõjuga Välisministeeriumi haldusalale. Kindlasti on välisriikide diplomaadid Eestis palju raskemas olukorras kui Eesti diplomaadid välisriikides, sest Eesti on olnud viimastel aastatel selgelt kõige galopeerivama inflatsiooniga riik eurotsoonis. See, et kulude kasv mõjutab kogu välisteenistust – nii neid diplomaate, kes töötavad meie saatkondades, kui ka neid, kes peavad siin Välisministeeriumi peamajas hakkama saama –, on täiesti ilmne. Sellega seoses on mul härra Tsahknale mõned küsimused. 

Esiteks, kuidas mõjutab inflatsioon ministeeriumi eelarvet ja millised meetmed on võetud tarvitusele selle mõju leevendamiseks? Teiseks, milliseid kulusid võib inflatsiooni kasv kaasa tuua ministeeriumi haldusalas ning kuidas on planeeritud neid kulutusi vähendada? Kolmandaks, kuidas mõjutab inflatsiooni kasv ministeeriumi kavandatud projektide ja tegevuste eelarveid ja ajakava? (Juhataja helistab kella.) Siin on kaks küsimust veel, aga need ma jätan ette kandmata. Annan selle arupärimise üle.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Head kolleegid! Kuna ma siin eelneva eelnõu üleandmisel kogemata sattusin sellisele muusikalisele lainele, siis ega te ei pahanda, kui ma nüüd jätkan. Sissejuhatus on umbes samas stiilis. Mulle meenus enne üleandmist selline lõbus lastelauluke. (Laulab.) "Rong, see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, kuni kraavi läks karpuhh!" 

Aga tegelikult on asi naljast kaugel. Nimelt, tegemist on [Rail] Balticu transpordikoridoriga ja teatavasti on meile räägitud ka seda, et tegemist on strateegilisest vaatenurgast äärmiselt olulise kaitseliiniga Eesti julgeoleku tagamiseks, kuna see võimaldab kiiret sõjalist mobilisatsiooni ning toetab NATO operatsioone. Ma ei tea, kus on julgeolekustrateegid olnud ja kas nad on vaadanud, kas või ajaloo võtmes, mis on transpordiühenduse, eriti veel raudteeühenduse kõige nõrgem koht. Need on ju partisanid. Mäletame väga selgelt, mismoodi teises maailmasõjas Valgevene partisanid lasid sakslaste ronge kraavi. Kui meil on ainult kaks rööpapaari, siis ma ei ole sugugi kindel, et selline transpordikoridor raudtee näol tagaks väga meie julgeolekut. 

Aga need ja teised küsimused tahaksime me esitada arupärimise vormis lugupeetud Tiit Riisalole, majandus‑ ja infotehnoloogiaministrile, et saada teada selle objekti olulistest osadest. Selle arupärimise esitavad Kert Kingo, Helle‑Moonika Helme, Mart Helme ja teie tagasihoidlik teener Kalle Grünthal. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri.

Hea istungi juhataja! Kolleegid saalis ja ekraanide taga! Hea tehniline personal! Mul on üle anda arupärimine regionaalminister Madis Kallasele. Ilmselgelt valutame me südant maaelu pärast ning maaelus ja regioonides toimuva maksutõusu pärast. Me tahaksime teada selle kohta, et praegu on need maksutõusud välja käidud ilma head tava arvestamata ehk väljatöötamiskavatsust ega sotsiaal‑majanduslikku analüüsi ei ole tehtud ja sellest tulenevate mõjude, pigem kahjude arvestus on tegemata. Nagu me teame, riigiasutused üldjuhul ei ole käibemaksukohustuslased. Riigiasutused maksavad käibemaksu terves summas ära, seda nad tagasi ei saa. Ettevõtjatel on võimalus vähemalt mingi osa tagasi saada vastavalt tulude-kulude vahele. Üldjuhul on tulusid rohkem, et ettevõte kasumlik oleks. Siis tuleb ka käibemaksu maksta ja sealt riigile laekumine tuleb. Käibemaks on üldiselt kõige kiiremini laekuv maks, kuna selle aruandlus tuleb teha käibe tekkimisele järgneval kuul ja tasumiseks on seal ette nähtud tähtajad. 

Sellest tulenevalt sooviksime regionaalministrilt teada, kuidas on tema haldusalas arvestatud käibemaksu tõusuga, ja sellest tulenevalt, kas on planeeritud ka ministeeriumi eelarve suurenemine käibemaksust tekkiva kulu suurenemise võrra. Ja millised on need eeldatavad mõjud lähtuvalt sellest maksutõusust? Siin on meil kokku neli küsimust. Selle annavad üle Arvo Aller, Evelin Poolamets ja Varro Vooglaid. Aitäh! 

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle sotsiaalkaitseminister proua Signe Riisalole arupärimise seonduvalt niinimetatud abieluvõrdsuse tagamisega. Nagu me teame, on valitsuskoalitsioon seadnud eesmärgiks abielu mõiste radikaalse ümbermääratlemise, et mitte öelda moonutamise, hõlmates sellega ka homoseksuaalsed suhted. Sisuliselt tähendaks see abielu seni tuntud tähenduse hävitamist. Seejuures esitleb valitsuskoalitsioon abielu mõiste ümbermääratlemise püüdlust pidevalt abieluvõrdsuse retoorikat kasutades, kujundades seeläbi ühiskondlikku hoiakut, nagu siiani ei oleks Eesti Vabariigis kunagi olnud inimestele tagatud võrdset õigust abielluda. Väide, et kõigil on olnud võrdne õigus abielluda, ainult küsimus on lihtsalt selles, mida abielu tähendab, lükatakse pikema jututa tagasi. 

Samas paistab, et valitsuskoalitsioon ei ole oma lähenemises loogiliselt järjepidev. Nimelt jääb arusaamatuks, miks valitsuskoalitsiooni esindajad küll räägivad alatasa abieluvõrdsuse tagamise soovist, ent samas ei ole pannud vastavasisulise eelnõuga ette võrdset õigust abiellu astuda ka sugulastele, näiteks ema ja poeg või miks mitte siis ka isa ja poeg, või rohkem kui kahele inimesele. Ehk ikkagi säilitatakse grupid, kellele nii-öelda võrdseid õigusi ei tagata. 

Sellega seonduvalt palume vastust küsimusele, millisele ratsionaalsele kriteeriumile valitsuskoalitsioon oma arusaamises abieluvõrdsusest toetub, kui see on nii valikuline, et püüab abielu mõistega hõlmata vaid homoseksuaalsed suhted, mitte aga näiteks sugulaste ja rohkem kui kahe inimese vahelised suhted. Samuti küsime selle kohta, kas tulevikus kaalutakse võimalust laiendada võrdsust ka järgmistele gruppidele. Üks küsimus on veel, aga las see siis praegu jääda, sest aeg on läbi.

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Ants Frosch. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head saalis viibijad, muidugi ränka tööd tegev tehniline personal ja ka need vähesed, kes võib‑olla sinise ekraani taga praegu aega veedavad! Kolleeg Kalle Grünthal tegi juba ühe arupärimise Rail Balticu kohta ja tõenäoliselt on selles saalis Rail Baltic kõlanud viimastel päevadel mitmeid kordi.   

Minu jaoks algas Rail Balticu teema 2008. aastal, kui ma kirjutasin Postimehes artikli Via Balticast. Nimelt pidin ma neli aastat töö tõttu Varssavi ja Tallinna vahel autoga liiklema. See oli väga karm kogemus. Seda karmi kogemust on muidugi tänaseks vist paljudel, kes Euroopa suunas autoga liiguvad, vähemaks jäänud, sest poolakad on oma töö ära teinud, lätlased pingutavad, leedukatel samamoodi midagi edeneb, aga need punnkohad Via Baltical on tegelikult siiski alles. Ja üks põhjus, miks need on alles, on see, et kõigi meie piirkonna riikide tähelepanu 2008. aastal pöördus hoopis Rail Balticule. On selge, et sellises olukorras kahe megaprojekti vedamine, mis mõlemad tunduvad ju piirkonna infrastruktuurile äärmiselt olulisena, ei ole ratsionaalne.  

Kui me nüüd vaatame Rail Balticu argumentatsiooni, siis see algas kõigepealt sellest, et meil kõigil on justkui tuhandete viisi ehk suurtel kiirustel vaja liikuda hästi kaugele. Ehk see oli reisijateveo projekt. Hiljem saadi aru, et see nagu ei kanna eriti hästi.  

Hea ettekandja, teie aeg.

Ma esitan siis selle arupärimise.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Head kolleegid! On asju, mis on kestnud läbi inimkonna. See on evolutsiooni võimalikkus läbi mehe ja naise suhte, millest hiljem on kujunenud välja perekonna alustalad, mida ka kristlik vaatenurk on pidanud väga oluliseks. Rääkimata siin veel Mait Maltise sisse lauldud laulust, kus on sõnad "üks meist naine, teine mees, öö nii pikk, nii pikk on ees". Need on kriteeriumid, mis on ja jäävad. Neid ei saa muuta sellised üksikud segased mõtted, mis seonduvad homoabielu legaliseerimisega. 

Tahan veel öelda ja tuletada meelde, et Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldab laupäeval, 27. mail algusega kell 12 ka Toompeal Riigikogu ees suure meeleavalduse abielu kaitseks. See on protest pretsedenditult valeliku ja ebademokraatliku poliitika vastu, mida Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette homoabielu legaliseerimisega. 

Jah, ma tean, et öeldakse vastu, et ka meeste vahel ja naiste vahel on olnud suhteid, kuid need on olnud läbi ajaloo ainult lõbu eesmärgil. Lõbul ei saa olla traditsioonide kõrval mingit tähendust. Seetõttu anname üle arupärimise Lauri Läänemetsale, siseministrile, Helle-Moonika Helme ja Kalle Grünthali nimel. Aitäh!

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Arvo Aller. Palun!

Hea istungi juhataja! Saalis viibijad! Rõdud on tühjad, aga kui keegi seal rõdudel on, siis need ka! Sinise ekraani ees kõik. Tahaksin üle anda tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mida ma planeerisin üle anda juba 8. mail, aga kuna siin on riigi olukorra pärast mures olevaid saadikuid rohkem kui näiteks mina, Ants, Varro või Kalle, siis on see jäänud ja veninud tänasesse öösse. Sellest tulenevalt on siin ka kuupäeva muudatus. 

Tahaksime muuta tulenevalt planeeritavast maksumuudatusest tulumaksu füüsilisele isikule, teha ettepanekuid, muuta füüsilise isiku tulumaksu ja seda allapoole tuua. Sellisel juhul saavad sellest kasu ka madalamapalgalised. Praegu planeeritavast tulumaksu ja maksuküüru muutmise eelnõust saavad kasu pigem kõrgepalgalised. Sellest lähtuvalt on meil ettepanek tuua alla tulumaksumäär, nii et sellest saaksid kasu kõik ühiskonnagrupid, mitte ainult kõrgepalgalised. Planeeritud on selle seaduse jõustumine 1. jaanuaril 2024, et oleks inimestel aega sellega tutvuda ja riigil võimalus planeerida oma järgmise aasta eelarvet lähtuvalt planeeritavast muudatusest ning anda ka kõikidele asjaosalistele aega sellega tutvuda. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle arupärimise kliimaminister härra Kristen Michalile. Arupärimine puudutab B-kategooria sõiduki juhtimise lubade ulatust. 

Võib-olla mõned teist teavad, et mitmetes Euroopa riikides – ma ei tea, kui paljudes täpselt, aga seal lõunapoolsetes, Vahemere-äärsetes kindlasti – on kehtestatud selline seadus, et kui sul on B-kategooria juhiload, autojuhiload, siis sa võid nendega sõita kuni 125‑kuupsentimeetrise mootoriga rolleriga. See on minu hinnangul igati põhjendatud. 

Esiteks on sellised rollerid kompaktsed ja sobivad suurepäraselt linnaliikluses navigeerimiseks. Need võimaldavad inimestel liikuda kiiremini ja hõlpsamalt ning leida parkimiskohti, mida autoga on raskem saada. See parandab oluliselt liikuvust ja võimaldab inimestel kiiremini jõuda sihtkohta. Samuti vähendab see linnade autostumist. 

Teiseks on sellised pisikese, ent võimeka mootoriga rollerid autodest tunduvalt keskkonnasõbralikumad. Sellise väikese mootori kubatuuriga rollerid kasutavad võrreldes suuremate mootorrataste ja autodega vähem kütust ja toodavad vähem heitmeid. Seejuures on autojuhtidel tavaliselt juba olemas arusaam liiklusreeglitest, märkidest ja ohutusest ning sellise masina käitlemine ei ole neile väljakutseks.  

Sellega seonduvalt küsingi kliimaministrilt, härra Kristen Michalilt, kas tema juhitav ministeerium on kaalunud või kaalub võimalust võtta Eestis vastu sarnased seadusemuudatused. Kui sisuliselt seda ettepanekut pooldatakse, siis kas peetakse võimalikuks algatada ka vastavasisuline eelnõu, mis võiks saada ulatusliku erakondadeülese toetuse, pidades silmas selle tehnilist iseloomu? Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Ants Frosch. Palun!

Hea juhataja! Head saalis viibijad! Hea auditoorium väljaspool seda saali! Eestis on räägitud neljarealiste maanteede väljaehitamisest juba aastakümneid. Mul on väga hästi meeles kunagi Tartu–Tallinna maantee väljaehitamiseks ette võetud petitsioon. Nimelt andsin ma ka ise sellele petitsioonile allkirja, sest ülikoolilinnast Tallinna saamine on lõunaeestlase jaoks elutähtis, pealinnas tuleb aeg-ajalt käia. Tegelikult muidugi ka tallinlastel peaga linna, ülikoolilinna tuleb aeg-ajalt käia. Aga seda maanteejuttu on aetud juba paarkümmend aastat. Seejuures mind paneb õlgu kehitama. Mul on üks paralleel. Mul on väga häid sõpru, endisi kolleege Horvaatiast. Horvaadid pidasid ränga vabadussõja 1990‑ndatel. Esimene asi, mille nad tegid, oli see: nad võtsid riigina laenu ja ehitasid oma kiirteed valmis. Nad tegid seda kiiresti. Ja Horvaatia õitseb. Loomulikult turismipiirkonnana ilma teedeta, ilma Saksa turistideta ja mujalt Euroopast tulevate turistideta oleks Horvaatial raske. Aga meil on ka raske, lõunaeestlastel on raske, pärnakatel on raske. Neljarealised teed on tegelikult elementaarsus, see on sama nagu toit ja vesi inimeste laual. Ilma selleta kaasajal riiki ette ei kujuta. Meil paraku asjad venivad. Seetõttu ka küsimus …

Teie aeg, hea ettekandja! 

 … Mart Võrklaevale, neljarealiste teede kohta.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Austatud kolleegid! Jätkan sealt, kus hea kolleeg Ants Frosch lõpetas, maanteede ehitusest. Enne kui ma lähen detailide juurde, ma tahan öelda ühte ja väga olulist asja. Inimene ei elaks, kui tal ei oleks töötavat vereringet, mis kannab edasi toitaineid, hapnikku ja nii edasi. Ta sureks ära. Ja täpselt samamoodi on teedega. Kui teid ei oleks, kui need oleksid kehvas seisus, siis ka majandus ei toimiks või siis toimiks häiretega. Seega on teede olemasolu kui selline ülitähtis komponent riigi majanduse toimimiseks. Sest kui transport, kaubad, eriteenused politsei, kiirabi, tuletõrje näol ei saa kohale sõita halbade teede pärast, siis võib kõik minna riigis allamäge. 

Kahjuks oleme praegu olukorras, kus Kaja Kallase valitsus on teede rahastamises tõmmanud praktiliselt kriipsu kõigele peale. Ja ma võin julgelt siit puldist öelda, et tegemist on Eesti majandust hävitava projektiga. Seetõttu esitame arupärimise Helle-Moonika Helme ja minu nimel Hanno Pevkurile, kaitseministrile, et saada täpset infot riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kolleegid saalis, inimesed rõdul ja sekretariaat, au teile, et vastu peate! 

Aga tahaksin anda üle arupärimise automaksu kohta. Teatavasti me võime praegu mõelda ja tunnetada, et kaudselt on aktsiis, mis asub kütuse sees, ka automaks. Inimene, kes kasutab autot poes käimiseks, küla vahel liikumiseks, vahel ainult kirikusse ja tagasi sõitmiseks, tarbib vähem kütust. Kellel on suurem auto, kellel on suurem kütusetarbimine, see kasutab rohkem kütust. See tähendab seda, et kasutatakse aktsiisi seal sees rohkem ja rohkem aktsiisimaksu laekub riigile.  

Nii et soovime teada, kas automaksu kehtestamisega on arvestatud oma ministeeriumide valdkondades seonduvaid kulusid, sest autod on ju kõikidel ministeeriumidel. Kõik see on veel täpsustamata ja pole teada, kas sinna alla lähevad kõik registris olevad autod, kas sinna lähevad ka põllutöömasinad, traktorid, kõik registrikaup, näiteks ka haagised, mis teedel liiguvad. Kui me räägime siin, et ATV‑d ja lumesaanid on sees, kas lähevad ka veesõidukid selle maksu alla? See kõik on segane ja eri ministeeriumidel on autopargis erinev arv autosid. 

Ma tahaksin teada seda ja uurida välisminister Margus Tsahknalt kolme küsimuse kohta. Alla on kirjutanud ettekandja Arvo Aller, Evelin Poolamets ja Varro Vooglaid. Aitäh!

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle arupärimise rahandusministrile, härra Mart Võrklaevale. Arupärimise teema on virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade väljastamise takistamise ja ülereguleerimise mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale ja rahvusvahelisele kuvandile. Alates 20. märtsist 2023 kehtima hakanud rahapesu tõkestamise seaduse redaktsiooni tulemusel on tekkinud olukord, kus rahapesu andmebüroo ei ole võimeline seaduses sätestatud tähtaegade raames menetlema ei uusi tegevuslubade taotlusi ega vanade ja kehtivate tegevuslubade muutmise taotlusi. Nii erialaliidud kui ka turuosalised on proovinud regulaatoritega igakülgset koostööd teha, kuid tulemusteta. Rahapesu andmebürool puudub nii ressurss kui ka kompetents loamenetluste läbiviimiseks ning selle kompenseerimiseks on asutud jõupositsioonilt tegevuslubasid ilma adekvaatsete alusteta ja kohati menetlusnormide vastaselt peatama või kehtetuks tunnistama. 

Sellega seoses on meil härra Mart Võrklaevale ehk valdkonna ministrile järgmised küsimused. Esiteks, miks on Eesti asunud vastupidiselt ülejäänud Euroopale virtuaalvääringute sektorit suretama ning oma riiklikku konkurentsivõimet finantstehnoloogiasektoris hävitama? Teiseks, mida kavatseb Rahandusministeerium ette võtta, et hetkel käimasolevat ja ummikusse jooksnud tegevuslubade väljastamise ja pikendamise menetlusprotsessi vastavalt seadusest tulenevatele tähtaegadele ja nõuetele ausalt ja ettevõtjasõbralikult lõpuni viia? Kolmandaks, kas ja kuidas on rahapesu andmebürool plaanis tagada piisav kompetents ning inimressurss menetluste läbiviimiseks seadusest tulenevate tähtaegade raames? Alla on kirjutanud: mina ise, Varro Vooglaid, ja Kalle Grünthal. Aitäh!

Protseduuriline küsimus, Ants Frosch, palun!

Lugupeetud juhataja! Mul on selline võib-olla ebatraditsiooniline küsimus tekkinud. Nimelt, me oleme jõudnud tõelisesse keerulisse aega päevas. Kell neli on üks kõige rängemaid momente, kui nüüd tööd teha öösel. Mul on selline küsimus. Ma tean seda, et Riigikogu saalis ei tarvitata jooke ega sööda sööke, see on hea tava. Seetõttu tuleb käia kohvi joomas kohvikus ja toituda seal. Aga mul on selline küsimus. Mul on üks tahvel šokolaadi. Kas ma võin seda kolleegidega jagada? Ma pean silmas ka loomulikult juhatajat ja sekretariaadi töötajaid.

Aitäh! Tõsi on see, jah: on reegel, et siin saalis me ei söö. Ma pean tunnistama, et ma juhatajana olen kohvi küll joonud siin, mõnikord. Juhatajal ei ole võimalust ära minna, ja ma olen seda teinud. Vastus teie küsimusele, kas te võite jagada oma tahvel šokolaadi. Ma arvan, et ikka võite, ma ei pahanda selle peale. Aitäh, et pakute ka mulle! Ma ei soovi šokolaadi, aga ikka võite teistega jagada. 

Aga läheme edasi ja ma palun, Ants Frosch, teid nüüd Riigikogu kõnetooli.

Mul on arupärimine terviseminister Riina Sikkutile. See arupärimine käsitleb abielu mõiste muutumist perekonnaseaduses. 

Koalitsioonileping, mis on sõlmitud Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel, näeb ette homoabielu legaliseerimist perekonnaseaduse muutmise teel. Teadaolevalt on kavas muuta seadust nii, et edaspidi saavad abielluda ka kaks samast soost isikut. On ka teada, et koalitsioon kavatseb vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, mida Eestis on õnnestunud tõrjuda läbi aastate. 

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstati läbiviidud hiljutisest küsitlusest selgub, et 52% vastajatest ei toeta perekonnaseaduses abielu mõiste juures sõnade "mehe ja naise" asendamist sõnadega "kahe füüsilise isiku" ning 40% toetab. Teisisõnu, abielu mõiste muutmise vastastel on valijaskonnas mitte väga suur, aga siiski selge ülekaal. Perekonnaseaduse sellise muutmise toetus on kõige suurem eesti rahvusest noorte lastetute naiste seas. Nende valijate hulgas, kellel on vähemalt üks laps, on vastuseis sellele muudatusele suurem kui poolehoid. Eriti kõrge on vastasseis paljulapseliste vanemate seas. 

Ma edastan selle arupärimise. Siin on ka kolm küsimust, millele me soovime vastuseid saada.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Head kolleegid! Hea rahvas, kes meid veel vaatab! Heidame pilgu ajalukku, ja mitte kaugesse. Riigikogu ees on tehtud meeleavaldusi enne ja neid tuleb kindlasti ka tulevikus. Aga möödunud aastal enne riigieelarve kinnitamist võis näha täiesti pretsedenditut vaatepilti, kui Riigikogu ees seisid teedeehitusmasinad. Ja mis põhjusel? Sellel põhjusel, et Kaja Kallase valitsus otsustas kärpida teehoiuraha. 

Ma ei hakka uuesti meelde tuletama seda, et teed on majanduse vereringe, nii nagu on inimesel vereringe, mis hoiab teda elus. Siis hakkas kumama läbi asjaolu, ühe versioonina, et Kaja Kallase valitsusel võib olla soov hävitada Eesti ettevõtlus teedeehituses. Miks? Sellepärast, et eestlane teeb tööd korralikult ja selle töö eest laekub päris kena kopikas ja sissetulek. Aga need teedeehitajad, kes tulid siia protesteerima, olid hädas, sest nad ei tule enam ots otsaga kokku. 

Kui te nüüd arvate, et ära kaob teedeehitus üldse, siis ei. Asemele tulevad võõrfirmad, kes hakkavad palju suurema raha eest meie teid korras hoidma. Oma ettevõtlus hävitatakse. Helle-Moonika Helme ja mina esitamegi selle kohta arupärimise Kristen Michalile, kliimaministrile. 

Head ametikaaslased, võtan juhataja vaheaja viis minutit. Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Saalis olijad! Rõõm näha, et ka koalitsiooni poole pealt on esindaja saabunud märkmeid tegema ja meie mõtteid edasi viima. Hea sekretariaat, vastupidamist teile! 

Ma tahtsin teha Riigikogu kolme liikme nimel arupärimise Tiit Riisalole. Enne ma tegin ettepaneku tulumaksuseaduse muutmiseks nii, et tuua alla füüsilise isiku tulumaksu maksmise protsent. Kavandatav eraisiku tulumaksu tõstmine on kahtlemata kõikidele Eesti inimestele, tulumaksu maksjatele, töötajatele väga oluline muudatus. Siin me võime protsendipunktidest ja protsentidest erinevalt rääkida, aga ikkagi see 10%-line tulumaksutõus on väga oluline sissetuleku vähenemine, seda kõikidel ühiskonnagruppidel, aga eriti madalapalgalistel. Väga kurb oli lugeda koalitsioonierakondade kokkulepet, mille järgi tõstetakse küll tulumaksuvabastus 700 euroni, kuid samas suurendatakse tulumaksu summat. Sellest tulenevalt on meil kolm küsimust, just selle kohta, kuidas peaksid hakkama saama valitsemisala ministeeriumis töötavad inimesed, kui neilt võetakse eraisiku tulumaksu tõusu näol raha käest ära. Kas on tehtud ka sotsiaal-majanduslikke uuringuid? Millised on väljatöötamiskavatsuste kaudu välja tulnud ettepanekud ja muudatusettepanekud sinna seadusesse? Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõesti praegu protseduuriline küsimus. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 77 sätestab, et Riigikogu otsustusvõimelisus tehakse kindlaks Riigikogu liikmete kohaloleku kontrolliga. Ja sama normi kolmas lõige ütleb järgmist: Riigikogu täiendava istungi – praegu meil ilmselt on täiendav istung – ning erakorralise istungjärgu ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne muud hääletust, kui mõni Riigikogu liige kohaloleku kontrolli nõuab. Kas ma saaksin hea tava kohaselt kontrollida kohalolekut, et teada, kas me üldse saame selle asjaga edasi minna või me ei saa edasi minna?

Aitäh! Jaa, te saate küll, aga ainuke küsimus on selles, et nagu te ise lugesite seadusest, me peame olema hääletuse eel. Hetkel me võime teoreetiliselt olla mingi hääletuse eel, aga hääletuseni kindlasti läheb natuke aega. Nii et hetkel seda võimalust ei ole. 

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma saan aru küll, mis te ütlesite. Ma sain ise ka aru, mida ma tegelikult küsisin. Aga siin on korduvalt saalis olnud selliseid asjaolusid, kus seadus sätestab üht, kuid istungi juhataja ütleb – mitte küll teie, vaid mõni teine istungi juhataja –, et hea tava kohaselt me teeme niimoodi, vaatamata sellele, et norm ütleb [midagi muud]. Miks me siis praegu seda niimoodi teha ei saa?

Aitäh! Sellepärast ei saa, et eks igal juhatajal ole ka natuke oma käekiri ja arusaam meie kodu- ja töökorrast ja arusaam meie praktikast. 

Ja nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esiteks ei saa eitada, et päris humoorikas repliik oli: ma mitte ainult ei saanud aru, mida te mulle ütlesite, vaid ma sain aru isegi sellest, mida ma küsisin. See on juba tase siin kella nelja ja viie vahel hommikul. Inimesed rõõmustavad selle üle, et nad said isegi enda küsimusest aru. Kellaaega silmas pidades see ei olegi väike saavutus.  

Aga mina soovin anda üle arupärimise justiitsminister härra Kalle Laanetile. Arupärimine on kassatsiooniõiguse piirangute kohta. Tegu on probleemiga, mis on praktikas tõusetunud juba üle kümne aasta tagasi, ent ei ole siiani leidnud lahendust. Probleem on minu ja kolleeg Kert Kingo arupärimises tõstatatud väärteomenetluse vaatepunktist, aga analoogiliselt eksisteerib see tegelikult ka tsiviilmenetluses ja halduskohtumenetluses. Asi on nimelt selles, et väärteomenetluse seadustiku kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada kassatsioonikaebus üksnes advokaadist kaitsja kaudu. Meie hinnangul on tegemist ebaproportsionaalse piiranguga, mis oluliselt takistab kaebaja kaebeõiguse teostamist, eriti arvestades asjaoluga, et väärteomenetluses on kasutusel niinimetatud hüppeline edasikaebeõigus ja tavapäraselt arutatakse väärteoasju enne kassatsiooni esitamist vaid ühes kohtuastmes. Eeltoodu tähendab sisuliselt seda, et kui soovitakse maakohtu otsus vaidlustada, siis on see võimalik vaid advokaadist kaitsja abil, isegi kui kaebajal endal või teda maakohtus esindanud kaitsjal on vastav õigusalane kõrgharidus. Probleemile on juhtinud juba tükk aega tagasi tähelepanu ka õiguskantsler, ent sellest hoolimata pole see lahendust saanud. 

Sellega seonduvalt küsimegi ennekõike seda, milliseid meetmeid on Justiitsministeerium arutanud, et viia seadustesse sisse lahendused probleemile, mille õiguskantsler juba 2013. aastal esile tõi. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Ants Froschi. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Üsna jahmatav oli avastada koalitsioonileppest kolossaalne maksutõus, mida plaanitakse Eestis ellu viia. See räägib majandusteadlaste hinnangute vastu, aga see räägib ka terve mõistuse ja praktika vastu.  Mul oli võimalus 2000-ndatel neli aastat töötada Poola Vabariigis, aastatel 2005–2009. See oli see aeg, kui Poola oli, me võime öelda, väga-väga raskes majanduslikus olukorras. Poola rahvas kannatas karmilt. Milline oli Poola riigi ja Poola riigimeeste käitumine? Toidukaupade käibemaks viidi alla. Poola enda tootjad nautisid lausa ainult 5%-list maksu. Muud tooted olid 9% ja 10%. Ja seda, mis tulemus on Poolas, me näeme täna. Poola riik, rahvas ja majandus õitseb. See on olnud õigete valikute küsimus – oma tootjate soodustamine ja oma rahva hoidmine. Teisiti ei ole võimalik see ka Eestis. Kahjuks on koalitsioon valinud täiesti teise tee.  

Hea küsija, teie aeg!  

Vabandust! Arupärimine ongi justiitsminister Kalle Laanetile ja see on maksupaketi terviklike mõjude kohta. 

Aitäh! Ja nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Head kolleegid! Kindlasti te teate seda, et Eesti ettevõtluses on käes väga rasked ajad. Praktiliselt iganädalaselt kuuled mõne ettevõtte pankrotti minekust või siis ettevõtja teatab, et ta tahab lahkuda väärikalt ja seetõttu sulgeb oma ettevõtte enne pankrotti jõudmist. Huvitav, kuhu me oleme jõudnud oma eluga siin Eestis? 

Hea rahvas ja head kolleegid, vaadake korraks tagasi ajalukku. Kolm aastat tagasi toimis kõik, aga nüüd ei toimi. Põhjus saab olla ainult üks: need, kes juhivad riiki – ma pean silmas praegu Kaja Kallase valitsust –, ei saa sellega hakkama ning tagajärjeks on ettevõtluse hävimine. Tasuks mõelda selle peale, kas me tahame sellist valitsust, kes hävitab ettevõtlust ega lase majandusel normaalselt toimida.  

Aga üks komponentidest on ka see, et muuta kehtivaid õigusakte. Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal esitavad tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, selleks et vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, et parandada nende konkurentsivõimet, mis on saanud tugevalt kannatada koroonakriisi ja energiahindade tõusu tõttu ning Kaja Kallase valitsuse oskamatu tegevusega või siis tahtliku tegevusega selleks, et hävitada Eesti toimiv majandus. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Kolleegid saalis ja televiisorite taga ning tehniline personal! Veel peame vastu. Kuna tegemist on väga oluliste ja südant valutavate teemadega, sooviks teha arupärimise regionaalminister Madis Kallasele. Nii nagu hea kolleeg Kalle Grünthal ütles, neljarealised teed on nagu inimese veresooned, mis viivad olulisi teenuseid inimesteni, tarbijateni, samuti ettevõteteni. Neljarealiste teede väljaehitamine on üks oluline asi Eesti riigi jaoks. Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu ja kindlasti tulevikus ka Tallinn–Narva. Tallinn–Narva kohta on eriplaneering tehtud Haljalast Kukruseni, õigemini on tegemisel, trassikoridor on väljatöötamisel. Samas, Jõhvi ja Toila vaheline ümbersõit on juba projekteeritud, kõik kooskõlastused on tehtud. Paraku praegune valitsus ei ole seda aktsepteerinud ega leidnud rahastust väga olulisele liiklussõlmele, kust läheb Jõhvi ümbert ja Jõhvi kaudu läbi Tallinna–Narva ja Narva–Tartu maantee, mis edasi läheb Valga ja Riia peale. Selline veresoonte katkestamine ei saa olla valitsuse prioriteet. Ja kuna valitsus on seda [poliitikat] järjekindlalt ajanud, siis tahamegi regionaalministri käest kolme küsimuse näol teada saada teedevõrkude kohta. Arupärimise on esitanud eeskõneleja Arvo Aller, Evelin Poolamets ja Varro Vooglaid. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin esitada arupärimise sotsiaalkaitseminister proua Signe Riisalole, seonduvalt paljulapseliste perede toetamise vajadusega. Paljulapseliste perede toetamine on Eesti Vabariigi seisukohast väga oluline mitmes mõttes, sealhulgas riiklikul, sotsiaalsel, majanduslikul ja kultuurilisel tasandil. Oluline on seejuures silmas pidada, et põhiseaduse § 28 lõike 4 kohaselt peab riik näitama paljulapseliste perekondade suhtes üles erilist hoolt. Paljulapseliste perede toetamine aitab leevendada selliseid demograafilisi väljakutseid nagu madal iive ja vananev rahvastik. Kui riik soovib tagada piisava rahvaarvu ja jätkusuutliku demograafilise tasakaalu, on oluline toetada peresid, kes soovivad ja suudavad kasvatada rohkem kui kahte last. Peamiselt just paljulapselised pered on need, tänu kellele on riigil üldse võimalik täita oma põhiseaduse preambulis sätestatud eesmärki tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade. Ilma uute eestlaste põlvkondadeta ei ole lihtsalt inimesi, kes kannaks eesti rahvust, keelt ja kultuuri edasi. 

Sellega seonduvalt palume proua ministrilt vastust järgmistele küsimustele. Ennekõike on küsimus sellest: kuivõrd Vabariigi Valitsus soovib kärpida paljulapseliste perede toetusi, siis kuidas on see teie arvates kooskõlas riigi põhiseadusliku kohustusega tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade, samuti riigivõimu põhiseaduses sätestatud kohustusega näidata paljulapseliste perede suhtes üles erilist hoolt? 

Teiseks, peaminister Kaja Kallas on avaldanud seisukohta, et lasterikastele peredele praegu kehtiva seadusega ette nähtud toetused on ebaõiglaselt suured. Kas te jagate seda seisukohta? Ja kui jagate, siis palun selgitage ühtlasi, kuidas te üleüldse õiglust määratlete ning kuidas lasterikastele peredele seadusega ette nähtud toetused sellele määratlusele ei vasta? 

Üks küsimus on veel, see on väga huvitav iseenesest, aga kuna mu aeg on otsas, siis annan arupärimise üle. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Ants Frosch. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud saalis viibijad! On küsimusi, mis puudutavad linnarahvast natuke vähem kui maarahvast. Ja see küsimus, mis praegu Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis, aga ka mujal, eemal suurematest keskustest, meie rahvast, valijaid murelikuks teeb, on plaan kehtestada automaks. On selge, et maapiirkondades, kus ühistransport on katkendlik ega võimalda oma pere tavalist korraldust, laste kooli vedamist, tööl käimist, on isiklik sõiduk, enamasti auto, täiesti eluliselt vajalik. Küsimus, kas me saaksime ilma selle automaksu kehtestamiseta või on see koalitsioonilepingus ette nähtud karistusmeede meie maarahvale, vajab lähemat analüüsi. Seetõttu on arupärimine rahandusminister Mart Võrklaevale.  Siin on mõned küsimused. Esiteks, miks te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus‑ ja maksukeskkonda? Teiseks, kas te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele? 

Hea ettekandja, teie aeg! 

Siin on ka kolmas küsimus, aga see jääb härra Võrklaevale.

Aitäh! Arvo Aller, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea eesistuja! Kui me siin üks öö samamoodi istusime, siis oli juttu päikesetõusust. Ega te ei oska öelda, mis kell täna päike tõuseb? Väljas läheb juba valgeks. Siis oleks kõigile teada, et hümn hakkab, ja võib-olla võiks selleks aega võtta.

Aitäh selle asjakohase küsimuse eest! Vastus teie küsimusele: kui me räägime pealinnast, siis 13. mail peaks päikesetõus olema kell 4.52. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli … Aga ei, enne protseduuriline küsimus. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Kuna ma olen ka suhteliselt noor, väga noor Riigikogu liige, väga lühikese staažiga, siis ma ei tea, kuidas ööistungitel hea tava on olnud. Kui on lipu heiskamine Pika Hermanni torni, kas siis võetakse hetk ja tõustakse püsti, et hümni puhul seda hetke austada? Sest vastasel juhul võib ju mõningatele pahatahtlikele inimestele jääda mulje, nagu meil oleks ükskõik, mis värvi lipp seal tornis lehvib.

Aitäh! Ma arvan, et see on väga asjakohane küsimus. Ja et see hetk oleks kuidagi konkreetne, siis … Mulle meenub, et siin viimasel ajal, eelmises koosseisus me oleme püsti tõusnud. Mulle meenub, et me oleme hümni ajal püsti tõusnud. Ma arvan, et see on sihuke ilus hetk. Meie reegel on see, et sellisel suvisel või kevadisel ajal hümn päris päikesetõusuga ei tule, see tuleb minu teada hommikul kell 7. Aga kui istung peaks kestma, meie päevakord ei jõua nii kaugele, siis ma arvan, et oleks väga meeldiv, kui me tõuseksime sel hetkel püsti. 

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

Head kolleegid! Kui te olete natukenegi kokku puutunud kokandusega, siis te teate seda, et ühes katlas ei ole võimalik keeta selliselt suppi, et ühes katla otsas vesi keeb ja teises otsas on sihukene mõnus jahe supileem. Ei ole võimalik lihtsalt. Aga just täpselt samasugust ideoloogiat ja jama aetakse meile, ma julgen selle välja öelda, seoses rohepöörde mõjudega. Aga samas unustatakse ära needsamad fundamentaalsed põhitõed, mis seonduvad sellesama supi keetmisega.  

Miks ma olen nii kriitiline? Põhjus on väga lihtne. CO₂ heide maailmas, Euroopa Liidu mastaabis on 7% ja 5% kogu maailma CO₂ heitmetest. Sellest 0,001% on Eesti CO₂ heide. Ja kui meie siin oma selle 0,01%‑ga hävitame sisuliselt kogu oma majanduse ära, siis maailma me [ikka] ei päästa. Sest suurriigid nagu Hiina, India ehitavad rahumeeli kivisöeelektrijaamu. 

Seoses meie valitsuse, Kaja Kallase valitsuse enesetapjaliku sihiga esitame arupärimise regionaalminister Madis Kallasele. Seda teevad Kert Kingo, Rain Epler ja Kalle Grünthal. Tahame teada, lühidalt öeldes, kaua see kilplala mängimine käib. Aitäh!

Kalle Grünthal, tohin ma korra paluda teid siia? (Kalle Grünthal kirjutab midagi juba üle antud arupärimisele juurde.) 

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Kolleegid saalis, tehniline personal ja inimesed ekraanide taga! Tahtsin anda üle arupärimise Kristina Kallasele, haridus- ja teadusministrile. Ja teema on migratsioon. Nagu me teame, on alates Ukraina sõja algusest Eestisse tulnud väga palju kolmandate riikide inimesi. Algselt toodi neid bussidega Poolast ja hiljem on see ränne toimunud üle Narva piiripunkti ehk Ida‑Virumaal. Immigrantide sissetulek avaldab survet kohalikule kogukonnale. See võib tekitada kultuurikonflikti, keele- ja kommunikatsiooniprobleeme ning ka sotsiaalset lõhestumist. See tähendab, et see viib Eesti rahva eestlaste osakaalu veel allapoole. Olles ise Ida-Virumaalt, olen saanud tunda ja praktiliselt näinud erinevaid konflikte nii keeleliselt kui ka rahvuste vahel. Praeguses kontekstis on Ida-Virumaal juba eestlased vähemusrahvus. Aga seda ei saa võimendada. Me peame leidma lahenduse, kuidas immigratsioonile piir panna, kuidas sõja eest põgenenud inimesi suunata tagasi oma kodumaale, oma riiki üles ehitama. Ja selleks on meil Helle‑Moonika Helme, Martin Helme ja Arvo Alleri nimel üle anda arupärimine Kristina Kallasele, haridus- ja teadusministrile. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle arupärimise härra Tiit Riisalole, kes on teatavasti majandus- ja infotehnoloogiaminister. Arupärimine puudutab riikliku lennuettevõtluse mõju riigieelarvele. 

Alates 1991. aasta 1. detsembrist, kui asutati aktsiaselts Estonian Air, on Eesti Vabariik tegutsenud ettevõtjana kodumaisel ja rahvusvahelisel lennundusturul. Samast hetkest alates on riigieelarvest eraldatud rahaga finantseeritud riikliku lennuettevõtluse laienemist ja ärikahjumi katmist. Seda on tehtud riigi kodanike teiste hüvede ja teenuste arvel. Ühtlasi on konkureeritud erakapitalil baseeruvate, riigile makse tasuvate kodumaiste lennuettevõtetega. Seda on tehtud nii kodumaisel kui ka rahvusvahelisel lennundusturul. 

Pidades silmas asjaolu, et Estonian Airi ja tema järglastesse on uputatud väga suured summad maksumaksjate raha, ja pikemat eellugu selgitamata esitame ministrile järgmised küsimused. Küsimusi on kokku kuus, ma ilmselt neid kõiki ette kanda ei jõua, kuigi kõik on olulised. Aga ütleme ära, et kohe alguses küsime: millise summa ulatuses kokku on 1991. aastast alates kas laenatud, sisse makstud või mõnel muul viisil kättesaadavaks tehtud riigieelarvelisi vahendeid nii Estonian Airile kui ka Nordic Aviation Groupile ning sellesse kuuluvatele ettevõtetele, et toetada nende ettevõtete äritegevust, laienemist ja jätkusuutlikkust? Nagu öeldud, küsimusi on kokku kuus tükki – põhjalik arupärimine. Loodan siiralt, et sellele antakse sisuline ja aus vastus. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Ants Froschi.

Hea juhataja! Austatud saalis viibijad! Mõned minu head sõbrad ingliskeelsest maailmast ütleks sellisel puhul: nothing personal, just business. Ja siin me olemegi praegu. Esitan tulumaksuseaduse muutmise eelnõu. 

Selle eelnõuga soovitakse muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023 jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb juriidilise isiku tulumaksu määr, mis on praegu 20%. Füüsilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Seaduse vastuvõtmiseks on Riigikogus tarvilik lihthäälteenamus. 

Selle seaduse eesmärgist ja eelnõu sisust. Seaduse eesmärk on vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, et parandada nende konkurentsivõimet, mis on saanud tugevalt kannatada nii koroonakriisi kui ka energiahindade tõusu tõttu. Muudetakse tulumaksuseaduse § 4 lõikeid 1 ja 1¹. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu dividendidena jaotatud kasumilt ning muudelt sarnastelt väljamaksetelt, nagu erisoodustused, kingitused ja annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja nii edasi. 

Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on Eestis edaspidi füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määrad erinevad. Madalama maksumäära jõustumine on kavandatud 2024. aasta algusesse, et anda maksumaksjatele ja maksuhalduritele piisavalt aega ümberkorralduste ettevalmistamiseks ning arvestada muudatuste mõjudega 2024. aasta riigieelarve koostamisel. Annan selle eelnõu üle.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

No nii, head kolleegid ja teised unetud Paidest ja mujalt üle Eesti! Kohtusime hiljuti hotellimajanduse esindajatega ja nende sõnum oli äärmiselt murettekitav. Nimelt kavatseb praegune Kaja Kallase valitsus tõsta käibemaksu hotellisektoris 9%‑lt 22%-le. Aga see on selle sektori jaoks äärmiselt katastroofiline. Nende sõnul asuvad nad praeguse 9%-lise käibemaksuga kuskil keskel. Kõige suurema käibemaksu osaga, 25%‑ga, on Taani. Nad olid muidugi uurinud ka seda, kuidas siis Taani toime tuleb sellise kõrge käibemaksumääraga. Põhilise osa sellest moodustab neil siseturism, mida meil kahjuks ei ole. 

Kui nüüd see käibemaks langeb hotellinduses näiteks 22% peale, siis sisuliselt loob see olukorra, kus kogu see sektori majandustegevus sisuliselt hääbub ja lõpuks sureb välja. Tundub, et selline väga tõhusa ja tootliku sektori hävitamine ongi Kaja Kallase eesmärk, sest 10% SKT-st on ikka päris märkimisväärne suurus. Ja kes üle võtavad? Loomulikult, majad tühjaks ei jää, välismaised korporatsioonid. 

Seoses sellega esitame regionaalminister Madis Kallasele arupärimise Martin Helme, Rain Epleri ja Kalle Grünthali nimel. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri.

Aitäh, hea istungi juhataja! Inimesed saalis ja rõdu peal ekskursiooni tegijad! Kella viie ajal hommikul on päris põnev. Hea sekretariaat! 

Tahaksin esitada ja üle anda arupärimise selle kohta, mis oli ka mure heal kolleegil Kalle Grünthalil seoses rohepöörde ehk rohehullusega, ja sellest lähtuvalt, et Eesti on üks isegi mitte piisk, vaid tilk, või mis see veel väiksem osake on, kogu Euroopa ja kogu maailma roheprotsessidest. Narva korstnad, mis toodavad kogu Eestile elektrienergiat – selles rohehulluses ei anna mitte mingit efekti, kui need kinni pannakse. See toob pigem kaasa meie Eesti oma inimeste elujärje alanemise ja vähenemise. Eesti mõistes ei anna see mitte mingit efekti.  

Tahamegi kliimaminister Kristen Michalilt küsida viis küsimust. Siia on alla kirjutanud kaks endist ministrit, Arvo Aller ja Rain Epler, ning ka Siim Pohlak, kes tunnevad muret rohepöörde mõjude pärast keskkonnavaldkonnale ja maaelule. Samuti tunneme huvi, miks ei ole tehtud piisavaid mõjuanalüüse, mis mõnele võivad tunduda ka mõnuanalüüsidena. Tahaksime teada rohepöörde tegevuse mõjuanalüüside kohta ning seda, millised on strateegiate vajadused ja kuidas neid meetmeid kavandatakse. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle arupärimise kultuuriministrile, kes on teatavasti proua Heidy Purga. Arupärimine seondub ajakirjandusväljaannete sõltumatuse ja teguritega, mis seda ohustavad. 

Nagu me teame, võib sellega, kui valitsus rahastab ajakirjandusväljaandeid, kaasneda mitmeid potentsiaalseid ohte ja probleeme. Ennekõike on probleemiks see, et kui ajakirjandusväljaanded sõltuvad valitsuse rahastamisest, võib see ohustada nende sõltumatust ja objektiivsust. Ajakirjanikud võivad tunda survet kohandada oma lugusid vastavalt valitsuse soovidele või vältida kriitilist uurimist valitsuse tegevuse suhtes. See omakorda võib vähendada ajakirjanduse võimet täita oma ülesannet kontrollida võimu ja edastada objektiivset teavet üldsusele. Lisaks on probleemiks see, et kui valitsus rahastab suuremaid ajakirjandusväljaandeid, võib see mõjutada avalikkuse usaldust meedia vastu. Inimesed võivad põhjendatult küsida, kas väljaanded on tõeliselt sõltumatud ja objektiivsed, kui nad saavad valitsuselt rahalist tuge. See võib kaasa tuua ajakirjanduse usaldusväärsuse languse ja mõjutada üldsuse võimet eristada tõde desinformatsioonist. 

Sellega seonduvalt küsimegi proua kultuuriministrilt: kas te olete Vabariigi Valitsuse liikmena eelnevalt kirjeldatud ohtudest teadlik? Kui olete, siis kui tõsiseks te neid ohte peate? Ja mil määral peate vajalikuks võtta ette samme nende ohtude realiseerumise ärahoidmiseks? Samuti küsime seda, kas Vabariigi Valitsus kavatseb jätkuvalt rahaliselt toetada erameediaväljaandeid, nagu seda viimastel aastatel on Eestis tehtud. Meenutame, et viimastel aastatel on küll eraldatud 450 000 eurot, küll miljon eurot, küll jälle miljon eurot ja nii edasi. Küsimusi on siin veelgi, aga minu aeg arupärimise esitamiseks on läbi ja seega ma lõpetan. Aitäh!

Aitäh! Läheme edasi. Hea Ants Frosch, te hetkel ei saa tulla, meil on mõningad protseduurilised küsimused. Tanel Kiik, palun! Protseduuriline küsimus.

Tere kena hommikut! Sooviks tegelikult isegi mitu protseduurilist küsimust esitada, aga ma võib-olla liigun ühekaupa, siis on nii teil kui ka saalil lihtsam jälgida. Esimene küsimus oleks puudutanud Riigikogu istungi juhataja järgmist vahetust, aga see toimub praegu reaalajas meie silme ees, nii et see sai tegelikult juba lahendatud. Nii et me liigume kohe teise küsimuse juurde edasi tegelikult. Tere hommikust ka teile, härra Kivimägi! Kui tohib, siis sooviksin küsida seda, kas erinevate eelnõude üleandmisel on samuti oluline parandada see konkreetne kuupäev ära, mis oli eelnõu all? Meil on siin päris palju neid välja prinditud. Siis ma teaksin, kas me hakkame neid kõiki pastakaga parandama või mitte. Või on täpne kuupäev oluline ikkagi siis, kui tegemist on arupärimisega, nende puhul? Eile jäi selline mulje istungi juhataja tagasisidest, et arupärimisel peaks olema tänane kuupäev, aga eelnõul võib olla ka mõni varasem kuupäev. Äkki te täpsustate selle üle? Siis on kogu saalil lihtsam ja saame edasi liikuda.

Aitäh, hea kolleeg! Esmalt suur tänu, et te muretsesite minu pärast! Ma saabusin kenasti täpselt õigel ajal, aga tänan veel kord muretsemast! Teine, mis puudutab kuupäeva, siis sellest on korduvalt juttu olnud. Me ikkagi eeldame, et see kuupäev nii eelnõul kui ka arupärimisel on see kuupäev, millal ta parasjagu üle antakse. Ja me leppisime kokku, et seda võib parandada konkreetselt sellelsamal eelnõu või arupärimise lehel, ei pea sellepärast uut lehte välja trükkima hakkama. Tõnis Mölder, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Kõigepealt ilusat päeva jätku teile! Mul on teile selline küsimus. Nimelt, selles parlamendi koosseisus on juba uusi traditsioone siin ka tegema hakatud. Need traditsioonid ja mõningad mõtted on olnud positiivseid, mõningad negatiivseid. See sõltub jälle, kuidas vaadata, ja võib-olla ka, mis positsioonilt seda vaadata. Aga ma küsin teilt kui uuelt Riigikogu juhatuse liikmelt. Nimelt varsti hakkab päike tõusma ja siin Pika Hermanni tornis heisatakse Eesti lipp. Kas teil on ka kuidagi kavas täna võtta paus, et me saaksime kõik üheskoos minna lipuheiskamist vaatama? Või milliseid traditsioone te selles koosseisus olete mõelnud teha, kui me siin tööd teeme täpselt sellel hetkel, kui päike tõuseb?

Aitäh! Pole plaanis. Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Selle täiendava istungi kutsus kokku ju juhatus ja pani ka päevakorra. Tegelikult mul on selline protseduuriline küsimus. Kas juhatus kaalus seda, et antud eelnõu puhul on olnud üleval ka kahtlusi, kas see ikkagi vastab täielikult põhiseadusele, selline menetlus, kus toetusi tõstetakse, inimestel tekib õiguslik ootus, aga siis ikkagi tuleb see komisjonist siia? Kas juhatusel on ka mingi kaalutlusõigus ja kontrolliõigus selles suhtes, kuidas need eelnõud siia saali jõuavad, kui nad komisjonidest saadetakse? Ja kas ei peaks juhtima komisjoni tähelepanu sellele, et niisugused asjad tuleks komisjoni sees enne selgeks vaielda?

Aitäh, hea kolleeg! Juhatuse otsus täiendava istungi päevakorra suhtes oli konsensuslik. Tanel Kiik, palun!

Jaa, tere päevast! Mu eelmine küsimus ei olnud tingitud nii väga murest, vaid ma lihtsalt soovisin infot saada selle kohta, mis puudutab istungi juhataja vahetust. Nii et igaks juhuks olgu see selgitatud. 

Aga ma arvan, et Jaak Aabi tõstatud küsimus on väga tõsine. See, kas seda otsustati konsensuslikult või mittekonsensuslikult, antud juhul pole tegelikult määrava kaaluga. Ehk nii nagu te teate – eile ma ka vanematekogus tutvustasin seda –, tegelikult Riigikogu [Kantselei] õigus- ja analüüsiosakond on ka ise teinud analüüsi, kus ta leiab, et selle eelnõu puhul ei ole kõik korrektselt kooskõlas põhiseaduse mõttega. Äkki te tutvustate ka suurele saalile seda analüüsi? Või kui teie seda teha ei soovi, siis ma võin seda loomulikult ka ise teha mõnes järgnevas voorus. Lihtsalt mulle tundub, et parlamendisaal – no tegelikult ka avalikkus – peaks ju teadma seda, kui valitsus on algatanud sellise eelnõu, mille puhul Riigikogu kui seadusandliku võimu õigus- ja analüüsiosakond tegelikult näeb selgeid probleeme põhiseaduse mõttele ja sisule vastamise vaates. See on oluline info, mida peaks teadma enne eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kui parlamendi enamus peaks üldse toetama selle lõpetamist.

Aitäh, hea kolleeg! Olen lugenud ka ühte värskelt valminud õigus- ja analüüsiosakonna juhataja kirja ning muu hulgas selgitust protseduuriliste küsimuste kohta. Sealhulgas ta tõi eraldi sarnase näite, millele te praegu viitate, et see ei ole protseduuriline küsimus. Pean silmas seda tegevust komisjonis. 

Tõnis Mölder, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Kõigepealt, hea kolleeg Helmen Kütt haris mind. Nimelt tuleb välja, et Tallinna linnas enne kella seitset muusikat lasta ei tohi. Nii et võib-olla meil jääb täna hümn kuulmata. Aga tuli välja see, millele te nüüd viimati viitasite, õigus- ja analüüsiosakonna kiri või selline analüüs. Kas Riigikogu liikmetel oleks ka võimalik sellega tutvuda, et me saaksime näha ja mõelda kaasa koos teiega ja saaksime ka aru, milliseid protseduurilisi küsimusi täna õhtul võib küsida ja milliseid mitte?

Aitäh, hea kolleeg! Küsimus ei ole mitte selles, mis täna või mis mitte täna või homme või eile või ülehomme, küsimus on ikkagi põhimõtetes. Ja tõepoolest, ma arvan, et see on meie jaoks väga oluline. Me oleme olnud suhteliselt liberaalsed juhatajatena, vähemalt mina, siiamaale nende protseduuriliste küsimuste käsitlemisel. Aga ilmselgelt me näeme, et selle tagajärg on see, et Riigikogu ei suuda tööle rakenduda ja suudab tegelda ainult ühe väikese osaga sellest, millega ta peab tegelema. Eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine on loomulikult üks osa Riigikogu sisulisest tööst, aga see on võib-olla 10% sellest, millega Riigikogu tegelema peaks. Ennekõike, ma arvan, meie põhitöö on tegeleda eelnõude menetlemisega. Me oleme olnud koos nädal aega, pluss täiendav istung, aga me tegelikult ei ole jõudnud mitte ühegi seaduseelnõu menetlemiseni. Minu hinnangul on see väga tõsine probleem. Seetõttu ilmselgelt tuleb kanaliseerida ka neid protseduurilisi küsimusi ikkagi konkreetse menetlustoimingu kohta ja seejärel minna punkt punkti haaval päevakorraga edasi.

Tõnis Mölder, palun!

Jaa. Te muidugi ei vastanud minu küsimusele. Ma küsisin, kas meil oleks ka võimalik selle õigusanalüüsiga tutvuda. Aga siit võib-olla laiemalt see küsimus. Te viitasite väga selgelt sellele, et te näete sügavat muret selles, et parlament ei ole suutnud viimase nädala aja jooksul ühtegi seaduseelnõu menetleda – teie kui vanematekogu liige ja Riigikogu juhatuse liige. Teadupärast eile, aga ka eelnevatel päevadel on vanematekogu mitmel ja mitmel korral kogunenud. Siin on eelkõige opositsioonifraktsioonidelt tulnud ettepanek, et me leiaksime selles mõttes ühise osa, et me nende eelnõude menetlusega, kus parlamendi enamuse ja valdava osa tahe on olemas, minna edasi teatud päevadel ja panna selline eelnõu, kus ühisosa puudub, nii nagu hetkel seoses selle 17 SE menetlemisega on, mõnele teisele päevale. Miks te siis seda protseduuri ei toetanud, et me saaksime minna parlamendi sisulise tööga edasi, kui te siin viitate sellele, et hetkel ei ole võimalik tegeleda parlamendi sisulise tööga? Kuigi ma arvan, et nii protseduuriliste küsimuste küsimine kui ka eelnõude ja arupärimiste sisseandmine on üks osa parlamendi tööst.

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt see, mis jäi enne vastamata. Selle analüüsi tellis Riigikogu esimees. Et olla korrektne – ma väga tunnustan ja austan Riigikogu esimeest selles kontekstis ja mitmes muus kontekstis ka –, ta ei tellinud seda kahele koalitsiooni juhatuse liikmele, Toomas Kivimägile ja Lauri Hussarile, vaid see oli üheselt ja samaaegselt kättesaadav kõikidele juhatuse liikmetele, sealhulgas opositsiooni esindajale juhatuses. Selles mõttes on see igati korrektne, mitte salaja ega nurga taga tellitud dokument, mis võiks kellelegi meeldida või kellelegi teisele mitte meeldida. 

Mis puudutab teie muret nende eelnõude pärast, mistõttu te olete teinud ettepaneku kokku kutsuda ka täiendav istung, siis minul on sellest mõnevõrra raske aru saada, kuivõrd kõik need eelnõud, mille pärast te muret tunnete, on järgmise töönädala päevakorras, kavandina, mille juhatus on välja saatnud samuti konsensuslikult. See on kõigile kättesaadav. Seetõttu mul on tunne, et äkki te ei ole lugenud seda, milline on juhatuse ettepanek järgmise nädala päevakorra kohta. Kõik need punktid on seal sees. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Jah, mina seda päevakava lugesin. Ja tulenedes sellest eelnevast arutelust siin, noh, kus kõik on mures selle pärast, kas Riigikogu saal ka sisulise töö juurde jõuab või mitte, see ei ole ainult koalitsiooni mure, see on ka opositsiooni mure. Tõesti me need ettepanekud tegime ja kui need nüüd selles päevakorrakavas on, nii nagu ma aru sain – tõesti, jõudsin veidi seda lugeda –, siis kindlasti järgmisel nädalal sisuline töö peaks saama jätkuda. 

Aga nüüd on küsimus selles. Te olete kommenteerinud ka avalikkusele, et kui opositsioon jätkab sama obstruktsiooniga, siis on olemas ka teisi, administratiivseid meetmeid, kuidas see asi ära lõpetada. Mulle jäi nagu selgusetuks, millised on need administratiivsed meetmed või mida siis kavatseb vastava istungi juhataja, Riigikogu esimees või aseesimees ette võtta. Praegu on töö‑ ja kodukorras tegelikult võimaldatud selline asi, mida me siin teeme, andes sisse arupärimisi ja eelnõusid, et viidata sellele, et need kiirkorras toodud eelnõud vajavad suuremat analüüsi, läbikaalumist ja kaasamist. See on võimalik teil kuidagi ära lõpetada? Kuidas see peaks välja nägema?

Aitäh, hea kolleeg! Ka mina siiralt loodan, et tõepoolest see patiseis lõpeb ja me saame vähemalt järgmisel nädalal liikuda selle töökava järgi, kus on sees kõik need eelnõud, mille pärast teie muretsete – et olla täpsem või natukene ebakorrektsem: ka need, mis teile meeldivad. Aga need on olulised eelnõud loomulikult ka koalitsiooni jaoks. Selles mõttes selle patiseisu lõpetamine on, ma arvan, kõikide osapoolte huvides. Ma arvan, et võitjaid on siin väga vähe, ilmselt ka siin saalis olijate hulgas võitjaid tegelikult ei ole. Nii et ma arvan, et see ei ole see, mille pärast rahvas on meid siia valinud ja meile mandaadi andnud. Ükskõik, milline see vastasseis ka ei ole, tegelikult debati koht on seesama suur saal siin. Kui me asendame suure saali debati kuskil mujal toimuvaga, siis see ei ole see, mida tegelikult avalikkus ootab ja mis on ka põhiseaduse mõte, parlamendi roll ja tegevus.

Ja vaid repliigina. Ma tunnustan teid, et te ei ole küsinud üksikute detailide kohta. Nüüd teie küll küsite, mis on edasine plaan, aga mitte selle kohta, mida keegi on öelnud või lubanud. Ma arvan, et see ongi korrektne, kui me ei hakka neid asju siin saalis tükkideks tegema. 

Aga lihtsalt ühe olulise märkusena ma pean ikkagi vajalikuks korrata seda, et opositsiooni põhinõue vanematekogu esimesel kogunemisel selle patiseisu lahendamiseks oli ikkagi maksupaketi eelnõu tükkideks tegemine, Vabariigi Valitsus selle ettepaneku tegi ja me kõik koos võtsime need eelnõud menetlusse. Selles mõttes on minul seda mõnevõrra raske mõista. Me teie põhinõudmise täitsime. Te väitsite, et kui see on ühes tükis, siis ei ole võimalik debatti pidada. Möönan, et mõnevõrra ju vähem on ruumi küsimuste esitamiseks, mõnevõrra vähem on ruumi ju ka läbirääkimisteks ja sõnavõttude pidamiseks, aga nüüd on seda tervelt neli korda rohkem võrreldes selle algse eelnõuga. Seetõttu mulle tundub, et see teie nõue oli pigem teesklus. Ma siiski siiralt loodan, et me jõuame nende eelnõude menetlemise juurde. 

Ja peale esimest lugemist on võimalik ju kõigil oma tahet väljendada läbi muudatusettepanekute tegemise. See on see koht ja viis, kuidas me kogu aeg oleme tegelikult neid eelnõusid menetlenud, ühe või teise osapoole seisukohti teada saanud, neid kaitsnud ja siis kas heaks kiitnud või maha hääletanud.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Kuna te nüüd pikalt ja põhjalikult vastasite, minnes ka ise nii‑öelda laiemale poliitilisele kontekstile, siis ma pean vajalikuks mõnevõrra siiski täpsustada ja sealhulgas loomulikult protseduuriline küsimus esitada.

Ehk Riigikogu fraktsioonide ettepanekus oli kaks osa. Esimene osa sellest oli tõesti see, et jätta kõrvale need eelnõud, näiteks peretoetuste kärpimine, 17 SE, mille suhtes ei ole ühisosa, ja liikuda edasi nendega, kus meil on kokkulepe. Selles vaates ei saa nimetada kuidagi järgmise nädala kinnitatud päevakorda või tänast täiendavat istungit meie ettepanekuga kooskõlas olevaks. Meie ettepaneku sisu oli tõesti see, et parlamendi kogu töö ei seisaks, nagu koalitsioon on retoorikas muret väljendanud. Pigem on praegu olnud koalitsiooni valik, kas seisab kogu Riigikogu töö või on võimalik liikuda edasi väga mitmete oluliste eelnõudega, mis meile loodetavasti siiski ühel ilusal päeval osaks saab ja aset leiab. Seda esiteks.

Teiseks oli siin viide sellele, et opositsioon ei ole olnud siiras oma soovides. Opositsioon on väga siiras olnud. Ehk nii nagu olen öelnud teile ja vanematekogule, mitte ainult poliitikuna, vaid ka inimesena ma arvan, et riik ei saa nii käituda, et ta enne valimisi tõstab toetusi ja pärast valimisi langetab neid. Sealhulgas tõepoolest see maksukobara nii‑öelda kiirpealetung ei olnud adekvaatne. On tõsi, et selle laialitõstmine on nüüd selgelt opositsiooni survel aset leidnud, ja see on positiivne. Aga see nii‑öelda esimene miin või suurem teema, mida me tegelikult oleme ju arutanud siin, see 17 SE – selles meil ei ole ju täna veel mingit kokkulepet, nagu te hästi teate. Oleme esitanud oma seisukohad ja ettepanekud, aga seni, kuni neile ei ole konkreetset vastust või vastuettepanekut, ei ole meil ka võimalik selle lugemisega edasi liikuda. 

Nii et selles valguses ma arvan, et opositsioon on olnud väga siiras oma soovides ja ettepanekutes, ja ma arvan, et ka koalitsioon on olnud siiras vastupidises tahtes. Aga edasiliikumise eeldus on siiski kompromiss ja kokkulepe, nagu ma olen nädala algusest saati väljendanud, ja seni kuni seda ei ole, me siin istume, neid eelnõusid ja arupärimisi üle anname ning ka võib-olla mitte Riigikogu tavapärasele õiguslikule arusaamale vastavaid protseduurilisi küsimusi esitame.

Aga mul on siiski ka protseduuriline küsimus teile. Tänane istung kestab kõigi eelduste kohaselt õhtul kella üheksani. Siis kindlasti on see number suurem, aga kas teil on võimalik öelda, millises seisus on Riigikogu selle nädala eelnõude ja arupärimiste saldo ehk kui palju te olete neid nende erinevate istungite ja üleandmise protseduuride käigus vastu võtnud? Ma arvan, et need numbrid huvitavad nii koalitsiooni ja opositsiooni kui ka ministreid, kes hakkavad nendele arupärimistele vastama, ja võib-olla ka avalikkust. Kui on võimalik need numbrid anda, oleksin tänulik. Kindlasti küsin seda õhtul uuesti, siis me teame ka, mis viimane seis on. 

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt, ma püüan alati olla korrektne ja tunnustada ka, kui opositsiooni esindajad teevad korrektseid täpsustusi. Teil on tõepoolest selles mõttes õigus, et teine ootus ja palve või nõue opositsiooni poole pealt oli tõepoolest peretoetuste eelnõu tagasivõtmine. See tegelikult ei ole kompromissettepanek, vaid see pigem on ultimaatum. Aga ma väga tunnustan teid, härra Tanel Kiik, et te siinsamas saalis – see oli vist mõned ööd tagasi, kui me menetlesime – väljendasite kompromissivalmidust, et see ei ole siiski imperatiivne nõue selle eelnõu tagasivõtmiseks, vaid te käisite välja mõtte moodustada töörühm, et püüda saavutada töörühma tööga sisulist kokkulepet või kompromissi koalitsiooni ja opositsiooni osapoolte vahel. Selles mõttes seda teie eesmärki on igati võimalik täita ka peale seda, kui me oleme ära menetlenud, lõpetanud selle esimese lugemise. Siis on ju aega ja ruumi muudatusettepanekute tegemiseks tervelt kümme päeva ja selle aja jooksul kindlasti on võimalik vähemalt teil ühelt poolt oma ettepanekud formuleerida ja teiselt poolt koalitsiooni osapooltel ka vastata teie ettepanekutele. Nii et selleks on ruum olemas. 

Veel kord: ma tunnustan teie valmisolekut ja mõistmist, et ei ole ruumi selleks, et valitsuskoalitsioon võtab selle eelnõu tagasi. Seepärast ma tunnustan, et te väljendasite valmisolekut kompromissi näol seda kokkulepet saavutada ka sisuliselt sarnases vormis. See eelnõu on ikkagi jätkuvalt menetluses, ja veel parem, minu märkusena, esimene lugemine on lõpetatud.

Aga mis puudutab seda, kui palju on eelnõusid ja arupärimisi. Meie kantselei on väga tubli ja täpne. Nüüd täiendaval istungil on antud üle 105 arupärimist. Seaduseelnõusid ja otsuse eelnõusid on 32. Nii et arupärimised prevaleerivad. Kuni täiendava istungini oli üle antud 231 arupärimist, nii et 231 + 105, see teeb 336 arupärimist kokku. Ja seaduseelnõusid oli varem üle antud 131 ja siia lisandub minu enne öeldud 32, see tähendab, et 163 seaduseelnõu on kokku praeguse hetke seisuga parlamendile üle antud. Ma arvan, et seda võib-olla ei suudetud ka eelmise koosseisu ajal nelja aasta jooksul. Nii et ma tegelikult tunnustan ka siinkohal – küll tunnustamine kahes tähenduses – mõningaid opositsioonisaadikuid, kes on väga selgelt ja ausalt öelnud, miks nad seda teevad: seda kasutatakse kui vahendit Riigikogu töö blokeerimiseks.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Te viitasite sellele, et te ei pea mõistlikuks luua alternatiivseid töömeetodeid või tööorganeid Riigikogu kodu- ja töökorrast lähtuvalt ning nimelt see suur saal peaks olema see, kus konkreetselt seda debatti ja arutelu peetakse. Teadupärast suures saalis on selle debati ja arutelu pidamine piiritletud. Me teame seda, et ettekandjal, seaduseelnõu algataja esindajal on võimalik esineda kuni 20-minutilise sõnavõtuga, siis on võimalik parlamendi liikmetel esitada kuni kaks küsimust ja siis on ka komisjoni esindajal võimalik siin saalis esitada esineda 20-minutilise sõnavõtuga ja siis on fraktsioonide esindajatel võimalik 5 + 3 minutit esineda sõnavõtuga. See tähendab, et tegemist on suhteliselt piiritletud ajaraamiga. Sisuline töö ja seaduseelnõu ettevalmistamine peaks toimuma Riigikogu komisjonides. 

Ja nüüd ma jõuangi Riigikogu komisjoni töö juurde. Nimelt, sotsiaalkomisjonis, ma pean tunnistama ausalt, seda võimalust, et sisuliselt seda eelnõu arutada, ei ole tegelikult tekkinud. Ministriga on olnud võimalik põgusalt kohtuda ainult kahel korral, lisaks nendel kordadel, kui minul on õnnestunud sotsiaalkomisjonis olla kohal, seda aruteluformaati ei ole selles mõttes tekkinud, et on tehtud ainult protseduurilisi ja menetluslikke otsuseid. See tähendab tegelikult seda, et mõlema poole soovi sisulist arutelu pidada, selleks et me ei jõuaks siin suures saalis sellisesse tupikusse, ei ole tegelikult olnud. Aga see oli minu kommentaar lihtsalt siia juurde. 

Nüüd, minu küsimus on teile see, millele te ise olete ka avalikkuse ees mitmeid kordi viidanud. See on see, mis puudutab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 72. Te viitate, et see on üks võimalus – noh, võib-olla nüüd ma kasutan sellist tugevat väljendit – väga jõuliselt lõpetada see hetkel parlamendis toimuv tööseisak. Minu küsimus on see, kuidas ja mismoodi te siiski näete seda, kuidas seda § 72 saaks rakendada. Ja milline on teie õiguslik või jälle mingi analüüs, mis teil on tellitud? Kuidas see § 72 laieneb sellele tänasele olukorrale? Mina loen seda paragrahvi ja ma ei leia neid viiteid siit.

Aitäh, hea kolleeg! Teie täpsustus selles mõttes, et komisjonidel on suur roll ka eelnõude menetlemisel ja debati pidamisel, on absoluutselt asjakohane. Tõsimeeli, tihtipeale ka eelnõude menetlemisel komisjonis on võimalus aega selleks kasutada oluliselt rohkem. Nii et see täpsustus on igati asjakohane. 

Ma pidasin silmas selle juures, et seda saali siin selles vormis ja selles tähenduses ja selles rollis ei saa nagu asendada miski muu. Seesama tegevus, mis on selle saali koht debatti pidada või läbirääkimisi pidada või otsuseid langetada, saab jääda ikkagi üksnes siia saali. Aga tõepoolest, teil on õigus, komisjonides … Tihtipeale jääb see tegelikult ka valijatele märkamata, sest loetakse ainult neid tunde, mis siin saalis tehakse, aga tegelikult, ma just ise mõtlesin, võib-olla neli viiendikku oma tööst ma teen väljaspool seda saali siin, väljaspool istungivormi – on need komisjonid, kohtumised, töörühmad, mida iganes. Selles mõttes on see [märkus] asjakohane. 

Mis puudutab teie viidatud paragrahvi, siis lihtsalt korrektsuse mõttes: praeguse hetkeni me ei ole seda võimalust, õiguslikku võimalust kasutanud. Ma olen ise mõelnud, et sõna "administratiivne" võib-olla kõlab natuke kummaliselt, aga ennekõike pean siin silmas juhatuse suuremat rolli Riigikogu töö korraldamisel. See on see, mida ma administratiivse all silmas pidasin. Hetkel me ei ole seda kasutanud, mistõttu ei ole põhjust seda ka täna käsitleda veel protseduurilise küsimusena. Vähemalt me oleme olnud ausad ja avameelsed, andnud vihjetega teile teada, mis plaan on, eks ju. Kui see teie jaoks ei ole usutav, loomulikult te võite nende eelnõude ja arupärimiste üleandmisega jätkata. Aga me ei ole jätnud varju ka seda, mismoodi ja kuidas me tegelikult seda patiseisu lahendada plaanime. 

Aga kordan veel kord, et see antud hetkel ei ole protseduuriline küsimus praeguse istungi tähenduses. Kuid möönan – andke andeks! –, et seda debatti siin pidada on minu jaoks mõnevõrra põnevam, kui lihtsalt tuimalt võtta eelnõusid ja arupärimisi vastu. Hoiab vaimu virge pool kuus hommikul. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Ma tahan lõpuks ka ikkagi protseduurilise küsimusega jõuda eelnõude menetlemiseni Riigikogus. Nii nagu siin on kõlanud varem, üks opositsiooni etteheide oli tegelikult see, et maksumuudatuste suur nii-öelda kobareelnõu, hellitusnimega, pidi jõudma alguses siia. Kuna sellel nädalal seda siin alguses üle ei saanud anda, siis opositsiooni üks ettepanek tõesti oli tulla nende maksude muudatustega eraldi. 

Aga mida me üritame siin selgeks teha? Ma saan aru, esimese ja teise lugemise vahel on võimalik teha muudatusettepanekuid. Aga hea tava on ju see, et Vabariigi Valitsus, enne kui ta eelnõud siiapoole teele saadab, siiski annab võimaluse kooskõlastusringiks. Minu teada nende maksumuudatuste juures see oli maksimaalselt kolm‑neli päeva. Selle suhtes pahameelt avaldasid ju erinevad huvigrupid: tööandjate keskliit, linnade ja valdade liit, hotellide ja restoranide liit, keda see käibemaksumuudatus puudutab. Selle kohta aga valitsuselt ühtegi kommentaari ei tulnud, lihtsalt märgiti sinna kooskõlastustabelisse, kes ei kooskõlastanud, kes märkustega kooskõlastas ja nii edasi. Nüüd nad jõudsid komisjoni ja komisjonil on aega esimeseks lugemiseks seda siia saali tuua seitse nädalat. Neljapäeval lahutati see eelnõu neljaks erinevaks maksueelnõuks. Ja üllatus‑üllatus, muidugi rahanduskomisjoni esimees kiirkorras kutsus kokku erakorralise koosoleku. Ja tõesti nii mõnedki opositsioonisaadikud, sealhulgas mina, kellel olid juba kokku lepitud rahvaga kohtumised, lihtsalt ei saanud osaleda. Ma ei saa ju öelda, et ammu kokkulepitud kohtumised jätame ära, kuna nüüd tuli äkki erakorraline komisjon. Eks see on iga Riigikogu liikme valik. Ja seal juba siis, ütleme, neljapäeval valitsus otsustas, need eelnõud anti üle ja neljapäeval kohe peale lõunat rahanduskomisjon saatis nad siia esimesele lugemisele, tegi selle protseduurilise otsuse ära. Hea küll, järgmise nädala päevakorras on need eelnõud jälle rahanduskomisjonis ka. Aga üks etapp kaasamisest, mida valitsus peaks tegema enne, kui ta üldse eelnõusid siia toob, jäi ju tegemata. Ja selle pärast on kõik huvigrupid väga pahased. Komisjoni selline kiirkorras eelnõu saali toomine ei jäta erilist võimalust kaasamiseks ka Riigikogu liikmetele ja komisjonidele. 

Minu küsimus teile kui Riigikogu juhatuse liikmele on see: kas selline üks-kaks-kolm päeva on siiski seadusloome hea tava, nii valitsuse etapis kui ka komisjoni etapis?

Lõpetasite? Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt ma arvan, et te tahtsite öelda maksupakett, mitte kobareelnõu. Meie nimetame seda maksupaketiks, mis on kokku pandud, mitte kobareelnõuks. Ja teiseks, mitte teie surve tõttu, vaid olles viisakas ja vastu tulles teie palvele Vabariigi Valitsus otsustas teha selle neljaks tükiks. 

Te olete väga kogenud Riigikogu liige ja väga tugev spetsialist, hinnatud spetsialist. Te teate ise väga hästi, et nende eelnõude menetlemisel, tõepoolest, eriti kui on tegemist maksueelnõudega, on ikkagi ju selge – see vist ei tulene otseselt seadusest, aga selline on tava –, et kõik maksumuudatused peaksid olema vastu võetud kuus kuud enne nende jõustumist, enne nende rakendumist. Ja see on see põhjus, täiesti siiralt, miks see tempo on just selline, nagu ta praegu on. 

Kas see on midagi erakordset? Kaugel sellest. Ma arvan, et ka teie valitsemisajast, kui teie olete olnud koalitsioonis – ma ei hakka konkreetseid näiteid tooma – on olnud võib-olla veelgi kiirema tempoga menetlemisi, veelgi vähem aega kaasamiseks ja nii edasi. 

Teine, mis puudutab kaasamist, siis ärge palun alahinnake komisjonide rolli kaasamisel. Mina mäletan küll, näiteks põhiseaduskomisjonis töötamise ajast, kui laiaulatuslik ja massiivne oli tegelikult kaasamine just siinsamas Riigikogus. See on väga selge põhimõte, et kõik osapooled peavad saama kaasa rääkida. Selles mõttes mina liigselt ei muretse selle pärast. Ühegi seaduseelnõu puhul ei ole ju a priori ette nähtud, et ta võetakse vastu just sellisena, nagu ta siia saadetakse. Meie roll ongi vajaduse korral, arvestades neid märkusi, mida huvitatud osapooled teevad ka selle menetlemisel Riigikogus, neid piisavalt hinnata ja teha ka vastavaid muudatusettepanekuid. 

Mina siiralt … Taas ütlen, et ka valijale või avalikkusele on jäänud tähelepanuta, kui suur tegelikult tõesti on komisjonide roll. Selles mõttes [on õige] kolleeg Tõnis Möldri märkus ja ka Tanel Kiige märkus selle kohta, et komisjonide osakaal ja roll eelnõude menetlemisel on väga suur, väga-väga suur. Ja see võimalus on kõik täna laual. Valitsus on ju tulnud ka selle juurde, et me ei ole teinud ettepanekut lühendada muudatusettepanekute tegemise tähtaega, see on seesama 10 päeva, mis on tavapärane. Nii et me oleme ka seda järginud. Selles mõttes nagu kõik võimalused seda eelnõu menetleda täpselt nii, nagu me oleme seda varem teinud, on ka selle eelnõu puhul täiesti olemas. 

Aga veel kord: see kuus kuud tuleneb sellest. Mis seal salata, vaatame ajas tagasi, parlamendivalimised toimuvad märtsis ja teadupärast opositsioon siis nägi palju vaeva selleks, et Riigikogu ei saaks kohe liiga ruttu koguneda. Ja ka teie peaministrile volituse andmisel ei olnud nõus ka pikendama istungit selleks. Lausa mitu päeva oleks võinud Vabariigi Valitsus astuda ametisse varem, kui ta seda tegelikult tegi. Te ise tegite selleks takistusi, te ei olnud nõus tund aega rohkem istuma. Selles mõttes, [arvestame] kõik need päevad kokku. Ja ma ütlen veel kord, et kõige olulisem on seesama kuus kuud, me tahame kindlasti seda head tava järgida. See on see põhjus, mis määrab selle tempo. 

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Ja tere hommikust, hea Riigikogu aseesimees! Te ennist ütlesite, et selleks, et me siin praegu oleme, ei ole rahvas meid siia valinud. See tekitas minus veidike segadust. Sest ma leian, et see, et me siin oleme, [tähendab,] et me teeme siin tööd. See on raske töö. Ja näiteks mina isiklikult olen saanud väga palju toetavaid sõnumeid: "Te olete tublid, te olete tõstatanud olulised küsimused ja teemad. Kindlasti jätkake sellega." Kas te saaksite palun selgitada, milleks siis meid on siia valitud kui mitte siin praegu töö tegemiseks? Sest te lugesite ette ka selle saldo, palju on antud edasi arupärimisi ja eelnõusid, ja see oli tõesti muljet avaldav. Minu meelest on see väga tubli töö, mis me oleme siin teinud nende päevade jooksul. 

Aitäh, väga lugupeetud kolleeg! Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. Ja need ei sünni iseenesest, neid on vaja ikkagi menetleda. Ja menetlemise käigus võib ühest eelnõust saada otsus või seadus. Me oleme siin nädal aega koos olnud, aga me ei ole mitte ühtegi seaduseelnõu menetlenud. Meie töö ei seisne üksnes selles, et me anname üle eelnõusid ja arupärimisi ning esitame protseduurilisi küsimusi. Sellest ei muutu maailm isegi sendi eest paremaks, kui me ei jõua ka teie enda esitatud eelnõude menetlemiseni. Te ei lase menetleda neid eelnõusid. Ma olen teiega täiesti nõus, et ka eelnõude ja arupärimiste üleandmine on üks osa meie kõigi tööst. Ma ei ole seda kunagi eitanud. Aga see on võib-olla kümme protsenti või viis protsenti sellest, mis on tegelikult kokku võttes meie tegevus, meie roll ja töö. 

Veel kord: ma ei ole eitanud seda, aga proportsioonid peavad olema paigas. Ja praegu sellega, kui te olete esitanud sadu seaduseelnõusid ja arupärimisi, te ju tegelikult te tahate takistada Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõude menetlemist. See on täiesti enneolematu. Te tahate Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu tasalülitada. Selles on teema. 

Veel kord: ma ei ole öelnud, et see, mida te teinud olete, ei ole töö, aga see on [ainult] üks väike osa sellest, mis on see meie roll siin parlamendiliikmetena. 

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kui ma eelnevatel päevadel olen teid tunnustanud, siis hetkel, ma ütlen ausalt, et see, milliseid õpetussõnu te sealt Riigikogu juhataja puldist siia Riigikogu liikmete suunas saadate, ei tee teile au. Ma arvan, et parlamendiliikmetel on igati õigus osaleda hääletustel ja anda nende hääletustega märku sellest, kas me liigume ühes või teises suunas. Ja see, kui parlamendiliikmed nägid ja avaldasid enamuse või sellel hetkel kodu- ja töökorrast lähtuvalt inimeste tahte, et me ei anna Vabariigi Valitsusele volitusi, on igati legitiimne ja õige. Selliseid otsuseid on siin parlamendisaalis tehtud enne ja tehakse ka tulevikus. Nii et veel kord: sellele ei olnud ilus viidata. Teiseks, me ei teadnud sel hetkel seda, milliseid eelnõusid hakkab see Vabariigi Valitsus üle andma, sest me ei olnud sellele valitsusele veel volitusi andnud. 

Minu küsimus on seotud selle §-ga 72. Nimelt, te ütlesite, et see ei kuulu küll hetkel selle suure saali konkreetse istungi juurde, siis ma ikkagi korra tuleksin selle juurde tagasi. Nimelt, selle nädala algul Riigikogu esimees härra Hussar lülitas välja ühe kolleegi mikrofoni, kui ta oli kõnepuldis. Ja ma korra küsingi, et kui ta seda tegi, kas ta siis kasutas just nimelt seda § 72? Sest tõesti siin on kirjas selline lõik: "Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid, teeb istungi juhataja talle märkuse. Kui istungi juhataja märkus jäetakse tähelepanuta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega." Ehk kas ma saan [õigesti] aru, et teie ähvardus parlamendiliikmetele on see, et juhul, kui me ei lõpeta arupärimiste ja seaduseelnõude üleandmist – ehkki minu meelest on see üks osa Riigikogu liikmete tööst –, siis te lülitate kõikide opositsioonisaadikute mikrofonid välja?

Aitäh, hea kolleeg! Alustan kõige lõpust, sellestsamast sõnast "lülitada". Veel kord: ei vaidle sendi eestki vastu, et ka eelnõude ja arupärimiste üleandmine on üks osa Riigikogu liikmete tööst. Aga kui selle eesmärk on tasalülitada parlament, siis on mul põhjust olla kriitiline selle peale. 

Teiseks, mis puudutab peaministrikandidaadile volituste andmisega venitamist ühe päeva võrra, siis jah, see oli küll ühe päeva võrra, aga teistel põhjustel. Vabariigi Presidendi töögraafikuga seonduvalt tähendas see ikkagi mitmepäevast venitust. Ja ega te ühe päeva ja ühe ööga tegelikult ei saanud ju rohkem informatsiooni, millised eelnõud on Vabariigi Valitsusel kavas. See tõepoolest tegelikult on detail, aga see ei olnud väga riigimehelik. Kui me oleksime pikendanud istungit ühe tunni võrra, siis me oleks saanud oluliselt varem ka Vabariigi Valitsuse ametisse ja siis oleks olnud ka mõnevõrra rohkem aega nendeks kaasamisteks, mille kohta te siin etteheiteid teete, öeldes, et seda on vähe tehtud. Nii et selles mõttes, ma ütlen veel kord, see on lõpuks siiski ainult detail. 

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Ja head Riigikogu liikmed, kes täna siin saalis on! Nüüd ma olen natuke segaduses ja nüüd on tõesti protseduuriline küsimus …

Kas eelmised ei olnud? Ma sain nii aru.  

Ma ütlen, et seekord vastab see kõigile protseduuriliste küsimuste kriteeriumitele, varasemate puhul võib vaielda, need olid osaliselt nii ja osaliselt naa. Aga sooviks tõesti aru saada, kuidas käib täpsemalt enne istungi algust seaduseelnõude, otsuse eelnõude, arupärimiste üleandmise protseduur just nimelt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 valguses. Kui te loete selle paragrahvi sõnastust – usun, te olete seda korduvalt teinud –, siis näete, et see räägib istungi juhataja õigustest päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel. Samal ajal, kui näiteks tegemist on istungiga, kus ei olegi veel päevakorda kinnitatud, või tegemist on istungiga, kus päevakord on kinnitatud, siis kas eelnõude ja arupärimiste üleandmine on teie hinnangul päevakorraküsimus, et me üldse saaksime sedasama § 72 rakendada? Või tegemist on ikkagi, nii nagu ma olen sellestsamast seadusest välja lugenud, päevakorras olevate punktide arutamisele eelneva tegevusega, mis tähendaks, et see konkreetne § 72 istungi juhataja õiguste kohta ei päde?

Hea kolleeg! Ma tunnustan kõiki juhatuse liikmeid selle konsensuse eest. Seesama istung, mida me eile alustasime, jätkuvalt kestab. Ja selle alguses ma tutvustasin juhatuse otsust, mis jäi 10. maisse. Me leppisime konsensuslikult kokku, et edaspidi alustame Riigikogu täiskogu istungit kohaloleku kontrolliga, siis kinnitame päevakorra ja seejärel on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. See oli Riigikogu juhatuse konsensuslik otsus ja minu hinnangul igati asjakohane, sellepärast et sellesama nädala debati käigus tõusetus ka küsimus selle kohta, kuidas ja mis hetkest Riigikogu liige on saanud ennast kohaloleku kontrolli käigus kohalolijaks registreerida. Ma arvan, et see on igati õige ja korrektne, et me alustame Riigikogu täiskogu istungit kohaloleku kontrolliga ja seejärel teeme ära muud toimingud. Ma tunnustan nii opositsiooni kui ka koalitsiooni, et sellesama täiendava istungi päevakorra hääletamisel mitte keegi seda ei vaidlustanud. Nii et ma arvan, et see on igati korrektne ja hea otsus, mille juhatus konsensuslikult langetas. Sellega ei ole riivatud ei ühe ega teise poole õigusi. 

Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Tänan, et me ka ikkagi mitte ainult protseduurikaga [ei piirdu]. See on küll kõik seotud – need küsimused siin just selle kohta, kuidas eelnõusid menetletakse, kui kiiresti neid menetletakse – ja see on ikkagi protseduurika, aga ma tänan, et te üritate sisuliselt vastata. See tuleb ju kasuks sellele, kuidas me edaspidi saame oma tööd siin Riigikogu saalis planeerida, korraldada ja nii edasi. 

Aga ma tulen siiski korra tagasi selle, hea küll, mitte kobareelnõu, vaid maksupaketi juurde. Ma tahaksin esile tuua komisjoni arutelu või komisjonis püstitatud küsimused. Me küsisime selle kohta tegelikult nii Eesti Pangalt, kui me Eesti Pangaga kohtusime, kui ka eelarvenõukogult. Sellises mahus maksumuudatused – noh, ütleme, et nendes seletuskirjades on enamik hinnangud riigieelarvele ja riigi rahandusele, aga seal puudub siiski selgem ja detailsem analüüs, makromajanduslik analüüs ja sotsiaal-majanduslik analüüs selle kohta, mis see tähendab Eesti majandusele ning kuidas see mõjub eri huvigruppidele ja inimestele. Seda kahjuks ei ole. Siis me eelarvenõukogult küsisime, millal võiks saada sellise, ütleme, rohkem vettpidava, sisulisema ja usutava prognoosi. Ja see vastus oli selge: tegelikult ei jõuta seda teha, riiklikud ametid ei jõua, ei maksuamet, Statistikaamet ega Rahandusministeerium ei jõua seda teha enne kui sügiseks. 

Nüüd ongi selline paradoks: maksupaketis tõesti on need eelnõud, mis kuus kuud enne kehtimist ehk rakendamist 1. jaanuaril 2024 tuleks vastu võtta hea tava kohaselt 1. juuliks, aga on ka terve hulk teisi ettepanekuid. On üks väga suure mõjuga maksumuudatus, millega Reformierakonna valimislubadust täidetakse ja tehakse päris suur kingitus keskmisest suuremat palka saavatele inimestele. Sellest ei võida väiksema palgaga inimesed. On hoopis nii, et neile tulevad kiiremini selga käibemaksutõusud, tulumaksuerisuste kaotamised ja nii edasi. Kas see on siiski valitsusel hea tava, vähemalt nende eelnõude, nende seaduste puhul, mis rakendatakse 2025? Miks ei võiks teha põhjalikumat analüüsi sügiseks, nii nagu eelarvenõukogu on välja öelnud, ja siis tulla sügisel põhjalikumalt neid eelnõusid arutama? Miks see kõik peab toimuma kõigi nende maksude puhul ühel ajal ja niimoodi kiirkorras ka komisjonis? 

Aitäh, hea kolleeg! Ma loodan, et te oma juhataja aadressil avaldatud kiitust tagasi ei võta. Aga meil ei ole täiendava istungi päevakorras maksueelnõusid. Ja vaid repliigina: Eestis on keskmine palk suurem kui 1200 eurot. 

Tanel Kiik, palun!

Jaa, nüüd me võiksime avada siin debati keskmise palga, mediaanpalga, maakondlike palgaerinevuste ja paljude teemade üle, aga ma arvan, et selle peale te ütleksite, et tegemist ei ole protseduurilise küsimusega, kuigi võib-olla te seda debatti sisuliselt isegi naudiksite rohkem kui tehnilisemat laadi küsimusi. 

Aga soovides saada selgust teie varasema vastuse ja tegelikult ka Riigikogu edasise töökorralduse vaates, ma siiski täpsustan oma varasemat protseduurilist küsimust, mis puudutab just nimelt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 78 rakendamise võimalikkust. Ehk kordan seda paragrahvi, see on "Istungi juhataja õigused päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel". Nii. Samal ajal hetkel on toimunud kaks asja, lisaks teie viidatud kohaloleku kontrollile ja päevakorra kinnitamisele on siiski toimunud, võib öelda, kahte laadi protseduuri. Ehk on toimunud § 91 alusel eelnõu üleandmine, mis antakse kirjeldusest lähtuvalt üle enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Siin on rõhk sõnal "enne", enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Ning samuti on toimunud § 139 alusel arupärimiste esitamine, mis esitati istungi juhatajale avalikult Riigikogu istungi algul. Siit minu küsimus. Kas §‑s 91 viidatud eelnõude üleandmine enne päevakorras olevate küsimuste arutamist ning § 139 põhjal toimuv arupärimiste esitamine istungi juhatajale Riigikogu istungi algul on siis teie hinnangul käsitletavad päevakorraküsimuse arutelu all või siiski tegemist on päevakorraküsimuste arutelule eelnevate tegevustega, nagu minagi konkreetsest seadusest, küll ilma õigusliku hariduseta, aga õigusvaldkonda samuti natuke õppinuna välja loen? See on päris oluline küsimus ja paluks hästi konkreetset vastust. Kas eelnõude ja arupärimiste üleandmine, nende esitamine, on päevakorras olevatele küsimustele eelnev, nagu mina siit seadusest välja loen? See tähendaks seda, et § 72 antud juhul ei kehti, kuna § 72 räägib päevakorraküsimuse arutelu läbiviimise ajal istungi juhataja õigustest. 

Aitäh, hea kolleeg! See nõue, et see on päevakorraküsimuste eelne tegevus, on ka sel juhul, kui me oleme kinnitanud päevakorra enne. Päevakorra kinnitamine ei tähenda veel selle juurde asumist, ka sinna vahele võivad jääda teatud toimingud. Antud juhul ongi niimoodi, et me kinnitame päevakorra enne, aga me ainult kinnitame päevakorra, mitte me ei hakka seda menetlema ega arutama. Nii et see nõue, millele te viitate, on igati korrektselt täidetud sellises vormis, nagu juhatus, veel kord rõhutan, konsensuslikult kokku leppis, et kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine, seejärel kinnitame päevakorra ja ka sellele järgnev eelnõude ja arupärimiste üleandmine on enne päevakorra menetlemist. Nii et see ei ole küll mitte kuidagi vastuolus Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega. 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tere hommikust, lugupeetud istungi juhataja! Kui mina saabusin Riigikokku, siis nägin, et autoplats on peaaegu tühi. Mina oletan, et majas peaaegu kedagi ei ole. Aga praegu tegin lahti Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse. Selle § 76, "Riigikogu otsustusvõimelisus" sätestab, et Riigikogu täiendaval istungil ning erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Seoses sellega mul ongi küsimus. Näiteks, kui me praegu otsustame [obstruktsiooni] ära lõpetada ja minna edasi, siis kas see võiks tähendada seda, et koalitsiooni liikmete puudumise tõttu on seda võimatu teha ja tegelikult koalitsioon ei taha tööd teha?

Aitäh, hea kolleeg! Mind üllatab teie selgeltnägemise võime, just nagu koalitsioonisaadikud ei ole kohal. Koalitsioonisaadikud on kõik kenasti kohal, nii et see kvoorum on täidetud, vähemalt minul on selline informatsioon.

Teiseks, mul on tuliselt kahju ka Signe Riisalost, ministrist, kes samuti on kenasti kohal ja ootab, et me saaksime minna päevakorra menetlemise juurde.

Mis puudutab kvoorumi nõuet, siis ütlen lihtsalt meeldetuletuseks, et tõepoolest, täiendava istungi läbiviimiseks peab olema kohal üle 50% Riigikogu koosseisust ehk vähemalt 51 Riigikogu liiget. See kohaloleku kontroll omab tähendust või seda tehakse, ütleme, printsiibis kahel juhul. Esiteks, täiendava istungi alguses. Selle me tegime kenasti ära, üle 51 oli kohal. Ja teiseks on võimalus teha kohaloleku kontrolli enne hääletust. Nii et see teie mure selle pärast, et kas kvoorum on olemas või mitte – tõepoolest on võimalik teie ettepanekul teha kohaloleku kontroll. Kui näiteks keegi teatud juhtudel selle peretoetuste eelnõu menetlemisel teeb sellise ettepaneku, mis eeldab hääletust – ma küll loodan, et seda ettepanekut ei tehta –, siis enne hääletust toimub kohaloleku kontroll. Igal juhul on kohaloleku kontroll, kui seda keegi soovib. Nii et siis on selge, et kas meid on piisavalt, selleks et seda eelnõu menetleda ja Riigikogu täiendavat istungit jätkata või mitte. Aga muul ajal kohaloleku kontrolli võimalust ei ole. Aitäh! 

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Nädala alguses oli meil kollasel ekraanil mitmeid päevi valitsuse esindaja Heili Tõnissoni nimi. Ma mäletan neid arutelusid, neid kestsid lausa mitu päeva. Kusjuures arutelu käis selle üle, kas lasta valitsuse esindajal enne Riigikogu liikmeid üle anda eelnõu või mitte. Aga nüüd on niimoodi, et mind sel hetkel saalis ei olnud, kui valitsuse esindaja sai oma eelnõu üle anda. Aga tekibki küsimus, mis siis muutus. Muidu oli mitu päeva arutelu selle üle ja me saime kõik üheselt aru, et Riigikogu liikmed on selles mõttes eelisseisus ja nemad saavad enne oma arupärimisi või seaduseelnõusid üle anda, aga nüüd on ikkagi juhtunud niimoodi, et valitsuse esindaja sai eelnõu üle anda. Nii et mis siis selles muutus?

Aitäh! Hea kolleeg! Mitte kuskil ei ole must valgel kirjas, kes on eelisseisus, millises järjekorras eelnõusid ja arupärimisi üle antakse, kas kõigepealt on Vabariigi Valitsuse esindaja ja seejärel Riigikogu liikmed või vastupidi. Ja kui me võtame ka praktika, siis praktikas on olnud nii ja naa selles mõttes. Miks on olnud praktikas nii ja naa? Ongi põhjus ja põhjendus sellele see, et seda ei ole kuskil reguleeritud. Ja mina, kui te mäletate, väljendasin oma seisukohta ja olen jätkuvalt seda meelt, et korrektne sellise reguleerimatuse juures on see, et antakse registreerimise järjekorras. Päeva lõpuks ühel hetkel ta nii ka läks, kuigi me üsna pikka aega ignoreerisime seda põhimõtet, mida mina õigeks pean. Aga tõepoolest registreerimise järjekorras tegelikult lõpuks läks. Nii et ma arvan, et see on igati korrektne. Riigikogu esimees ka väga korrektselt seda põhjendas, head kolleegid, et selle üle nagu kella lüüa ei ole viisakas. Ka selles mõttes, et Heili Tõnisson sai kõige rohkem istuda siin, tal ei olnud ühekski hetkeks võimalust siit saalist lahkuda. See ei olnud üldse mitte naljakas. Võib tuua ka viite sellele, ühe põhjendusena, et on õigus tervise kaitsele. Kui meie saame siin kordamööda ära käia, siis Heili Tõnisson ei saanud. Selles mõttes mõningane pahameel opositsioonil sellepärast oli, aga tegelikult ma arvan, et see oli väga väärikas, et me andsime talle võimaluse need eelnõud üle anda. 

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Teiega saab ainult nõustuda, et inimeste tervise kaitse on oluline. Ja loomulikult, mis puutub valitsuse esindajat Heili Tõnissoni, siis tegemist on väga professionaalse, ma ütleksin, kohusetundliku ja igati sümpaatse ametnikuga, nii nagu laiemalt valdav osa Eestimaa ametnikke tegelikult minu hinnangul on. Meil ei ole kindlasti küsimust ega muret temaga seonduvalt. Küsimus oli ju seotud selle eelnõuga, mida algselt taheti kobarana üle anda. Hiljem see tõesti õnneks siiski laiali tõsteti. Aga ma kardan, et seda ei tehtud mitte opositsiooni palvel, vaid siiski opositsiooni survel, nagu Jaak Aab väljendas. See palve esitati korduvalt, aga sellele ei reageeritud, reageeriti alles siis, kui me olime siin kolm päeva ja ühe öö juba istunud. See on ääremärkusena. 

Küll aga protokolli [ja stenogrammi] huvides oleks ilmselt täpne viidata, et eelnõude ja arupärimiste üleandmine tol hetkel ei toimunud siiski mitte esitamise järjekorras ja registreerimise järjekorras, vaid ikkagi niimoodi, et kuigi oli justkui jõudnud valitsuse esindaja kord kätte, võeti ikkagi vahele veel kümneid ja kümneid Riigikogu liikmeid. Ehk tegemist oli ju tol hetkel päevi kestnud protsessiga. Neljapäeval lihtsalt tõepoolest hommikul pärast protseduurilisi küsimusi otsustas Riigikogu esimees teistpidi talitada. Päris seda ei saa ütelda, et see nüüd registreerimise järjekorras aset leidis.  Aga see selleks.  

Minu küsimus tegelikult läheb tagasi sinna, kus ma enne pooleli jäin. Ma ei saa aru, kas asi on varases hommikutunnis, minu võib-olla ebatäpses väljenduses või milleski kolmandas, aga ma korra püüan veel küsida seda. Viide Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 72 antud juhul ei ole seotud istungi juhataja otsusega kinnitada päevakorda ega istungi juhataja otsusega teha kohaloleku kontrolli, mida tõesti täna tehti ja tõenäoliselt tehakse ka uuel nädalal enne eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Selles mõttes ma arvan, et meil on tegelikult selgus, et seda protseduuri on võimalik ka teises järjekorras teha, seadus seda otseselt ei piira. Ning nagu te ütlesite, see on ka juhatuse konsensuslik arusaam, ja ma arvan, et ka vanematekogus meil oli konsensuslik arusaam: nii on see võimalik. Selle võiks jätta purki – vabandust lihtsakoelise väljenduse pärast. Nendime, et siin meil on ühene arusaam. 

Minu küsimus oli selles, et kui käib parasjagu eelnõude ja arupärimiste üleandmine vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 91 ja §-le 139 ehk eelnõusid antakse üle enne päevakorras olevate küsimuste arutamist ning arupärimisi esitatakse Riigikogu istungi algul, kas siis on võimalik nende eelnõude ja arupärimiste üleandmist või esitamist piirata § 72 alusel, mis räägib istungi juhataja õigustest päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel. Ehk kui tegemist on päevakorrapunktidele eelnevate tegevustega, kas siis saab rakendada paragrahvi, mis räägib päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisest? See on see küsimuse sisu ja tuum, mis puudutab pigem vaadet tulevikku, mitte minevikku. 

Aitäh, hea kolleeg! Kui vastus ei meeldi, siis ega selle küsimuse korduv küsimine ei tee seda vastust meeldivamaks. Pigem on vastupidi. Nii et selles mõttes ei saa siit teha järeldust, et ma ei ole küsimusele vastanud. 

Ja mis puudutab Heili Tõnissoni, siis mul on väga selgelt silme ees pilt, kus ühel hetkel Heili Tõnisson oli, ma ei tea, kuues või seitsmes järjekorras sellesama ekraani peal, siis sealt eest tuli opositsiooni esindajate eelnõusid ja arupärimisi, mida anti üle, ja ühel hetkel oligi Heili Tõnisson esimene. Ta oli seal pikka-pikka aega esimene. Jah, möönan, et ka mina võtsin seal vahepeal, vastu tulles teie palvele, hiljem, peale teda registreerunud Riigikogu liikmed üle andma eelnõusid ja arupärimisi. Aga mitte ühtegi kahtlust ei ole selles, et Heili Tõnisson sel hetkel ja tegelikult juba tükk aega varem, kui ta need eelnõud üle andis, oli ammu nimekirjas nr 1. Selles ei ole vähimatki kahtlust.

Tõnis Mölder, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Eks ma arvan, minu hea kolleeg Tanel Kiik küsib võib-olla seda küsimust veel. Küsimus ei ole ju mitte teie vastuses, vaid selles, et esialgu meile tundus, et võib‑olla meie küsimusest ei saa piisavalt hästi aru. Nüüd on aga nii, et mida rohkem me seda küsime, seda rohkem mulle tundub, et te lihtsalt ei taha sellele küsimusele vastata. Sest meie huvi ja selge soov on aru saada – te olete mitu korda siin öelnud, et see on teie nägemus –, kuidas teie ikkagi meie Riigikogu kodu- ja töökorda siin kavatsete rakendada.  

Aga ma tulen tagasi iseenda esialgsete küsimuste juurde, mis puudutab ikkagi § 72. Te olete siin avalikkuse kaudu lubanud mitmeid kordi, et juhul, kui opositsioon jätkab parlamendi sisulist tööd ehk annab üle eelnõusid ja arupärimisi, te olete valmis rakendama § 72. Kas te olete siin pannud endale mingi ajalise tärmini, millal te kavatsete seda rakendada?

Aitäh, hea kolleeg! Tanel Kiik on ka minu hea kolleeg. Aga mis puudutab minu kavatsusi, siis need antud hetkel ei oma tähendust, need ei ole täiendava istungi kontekstis, ja teie küsimus ei ole protseduuriline küsimus. 

Aga nüüd on taas võimalus teha tööd. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed koalitsioonist ja opositsioonist! Head kuulajad! Eeldusel, et Riigikogu aseesimehe esitatud varasem matemaatika eelnõude ja arupärimiste üleandmise numbrite kohta käesoleval nädalal on õige, on mul au täna siit kõnepuldist üle anda 500. materjal, mis sel nädalal üle on antud, kui liita kõik kokku. Ja loomulikult see peab olema oluline teema. Ma arvan, et praeguses kriisis on lisaks perede heaolu kaitsele äärmiselt oluline seista eakate toimetuleku eest. Seda enam, et nii nagu valitsuses just nimelt eakate ja pensionäride tegemiste ja heaolu eest vastutav minister, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on viidanud, halvendab valitsuse kavandatav maksupakett pensionäride heaolu ja toimetulekut, tulenevalt käibemaksu negatiivsetest mõjudest ja asjaolust, et tulumaksureform pensionäride heaolu ja sissetulekut kuidagimoodi ei suurenda.  

Teades, et üks kõige raskemas seisus olevaid sihtrühmi Eestis on üksinda elavad pensionärid, esitan Keskerakonna fraktsiooni otsuse eelnõu, millega me teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja teatud meetmed üksi elavate pensionäride toetuse suurendamiseks. Täpsemalt, oleme sõnastanud ka enda punkti. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõikele 1 teeme ettepaneku välja töötada selline meede või lahendus, mis kaotaks üksi elava pensionäri toetuse saamiseks oleva kuni 1,2-kordse Eesti keskmise vanaduspensioni nõude piirangu, kuna me leiame, et tegelikult ei ole üksinda elava inimese pension praegu kallinenud hindade kontekstis niivõrd suur, et selle põhjal peaks võtma inimestelt ära võimaluse saada üksi elava pensionäri toetust, mis teatavasti tulenes meie eelmise valitsuskoalitsiooni kokkuleppest, 200 eurot ühekordse toetusena. Aitäh!

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed, nii palju kui teid siin on, ja inimesed ekraanide taga, kes jälgivad, mis toimub Riigikogus veel kell kuus laupäeva hommikul! Ma loodan, et täna õhtul õnneks see lõpeb ära, nii et homme te saate kõik ilusti emadepäeva tähistada peale sellist ilusat tööpäeva, ma mõtlen siin ka Kadri. 

Nii. Mul on üle anda arupärimine käibemaksu tõusu kohta, välisminister Margus Tsahknale. Sissejuhatuseks nii palju, et tõesti selle maksupaketi eelnõude sees on teatud arvestused, mis mõjutavad riigi rahandust ja eelarvet, aga ei ole väga täpset jaotust selles mõttes, kui palju tõusevad näiteks asutuste kulud seoses käibemaksu tõusuga eri valdkondades ja erinevate ministrite haldusalades. Ma tean, et linnade-valdade liit ja omavalitsused on teinud siin väikseid arvestusi, et teada, mis see nende jaoks tähendab. Suures plaanis on umbes nii, et käibemaks viib omavalitsuste eelarvest ära umbes sama palju raha, kui oleks võimalik kätte saada maksimaalse maamaksu tõusuga. Seda on ju koalitsioon soovitanud. 

Aga härra välisministrile on küsimus selle kohta, mida näeb koalitsioonileping ette käibemaksu tõusuga ja kuidas see välisministri haldusala mõjutab. Kui palju see toob lisakulusid välisministri eelarvesse? Kuidas mõjutab käibemaksu tõus selles valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? Kui kuskilt tuleb kulusid katta eelarvest ühtedelt ridadelt, siis näiteks kuidas see mõjutab palgatõusu selles sektoris? Kas seda on võimalik teha nendes asutustes või pole võimalik teha? Milliseid sotsiaalseid mõjusid võib käibemaksu tõus veel kaasa tuua ja kuidas härra välisminister kavatseb seesuguseid mõjusid oma valdkonnas leevendada? 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul on au esitada arupärimine härra Mart Võrklaevale, rahandusministrile. Arupärimine on maksupakettide terviklike mõjude kohta. Lugupeetud rahandusminister! Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiirustades läbisurumine on Eesti majandusele väga kahjulik. Käibemaksu tõstmine 10% võrra vähendab tarbimist, sest kõrgem hind sunnib tarbijaid vähem kulutama. See võib mõjutada negatiivselt ettevõtteid, kellel on juba raske majanduslik olukord. Lisaks võib negatiivseid tagajärgi põhjustada ka tulumaksureform. Turismisektori jaoks on käibemaksuerandi kaotamine veelgi hullem. See sektor on üks neist, mis on kõige enam kannatanud COVID-19 pandeemia tõttu, ning selline muudatus võib tekitada veelgi rohkem raskusi ja takistada sektori taastumist. 

Kui valitsus soovib selliseid olulisi maksureforme teha, tuleks seda teha hoolikalt ja põhjalikult läbi mõeldes. Kiirustades võib tekkida olukord, kus ei arvestata kõigi võimalike kaasnevate tagajärgedega, ja seetõttu võivad need muudatused olla kahjulikud ettevõtjatele ja inimeste toimetulekule. Eksisteerib reaalne oht, et ootamatud maksutõusud vähendavad majandusaktiivsust ja toovad kaasa eelarvelaekumiste vähenemise. 

Seoses eeltooduga soovime teilt küsida järgmised küsimused teie valitsemisala kohta. Esimene küsimus: millised on teie hinnangul maksupaketi mõjud teie vastutusvaldkonnale? Teine küsimus: milline on mõju teie juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivõime olulisest kahjustamisest? Kolmas küsimus: "Käibemaksu ja tulumakstu tõstmine mõjutavad kindlasti eraisikute toimetulekut ja majanduslikku aktiivsust. Kas Teie arvates jääb Teie vastutusvaldkond sellest puutumata? Palun põhjendage!" Neljas küsimus: milliseid meetmeid kavandate, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid oma valitsemisalas? Ja viimane küsimus: milliste erinevate huvirühmadega olete konsulteerinud enne nende laiaulatuslike maksumuudatuste tegemist? Lugupidamisega Riigikogu liikmed Aleksei Jevgrafov ja Tanel Kiik. Aitäh!

Hea kolleeg, aga siia on ununenud kuupäev peale kirjutamata. (Aleksei Jevgrafov tuleb kirjutab juurde selle, mis oli puudu.) Ja nüüd on kannatamatult oodanud oma sõnajärge Tõnis Mölder. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja Toomas Kivimägi! Head kolleegid Aleksei, Ester ja Kadri! Annan üle arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale. Teemaks on elektrooniliste sigarettide kasutamine. 

Nimelt, kuna siit Riigikogu kõnepuldist me ei kõnele mitte ainult Riigikogu suure saaliga, vaid kogu seda debatti jälgivad mitmed ja mitmed Eestimaa inimesed, siis minu poole on pöördunud üks väga aktiivne Eestimaa inimene nimega Tarmo Kruusimäe, kes kuulus ka juhuslikult eelmisesse parlamendikoosseisu, ja tema üheks hingeasjaks oli kogu temaatika, mis puudutab e-sigarette. Tema oli ka üks isik, kes vedas suitsuvaba Eesti töörühma siin parlamendis. Nii et seoses sellega ongi meil teemaks e-sigaretid ehk nii-öelda veip, mis on patareide toitel töötav seade, kuhu kuulub kuumutatud vedelik, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab. Sellest on tekkinud väga palju erinevaid mõttevahetusi avalikkuse ees ja ka tegelikult erinevates sotsiaalmeediagruppides. Ehk just nimelt, kuidas ja mismoodi satuvad sellised tervisele kahjulikud tooted noorte kätte, eelkõige alaealiste kätte? Seetõttu ongi meie soov aru saada, kas ja kuidas juba teist ametiaega seda vastutusvaldkonda juhtiv siseminister Lauri Läänemets on selle küsimusega tõsiselt tegelenud. 

Me esitame talle vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse järgi neli küsimust. Kui suur on sala-e-sigarettide turg Eestis? Mida on tehtud selleks, et sala-e-sigaretid ei jõuaks Eesti turule, eriti alaealiste kätte? Kolmas küsimus: mida on tehtud selleks, et tuvastada koolides konfiskeeritud e-sigarettide päritolu? Ja neljas küsimus on: kust on koolinoortelt konfiskeeritud e-sigaretid pärit ehk kas seda tausta on uuritud lähemalt? Eelnevast lähtudes kutsun üles kõiki teisi, kuulajaid ja vaatajaid, kes meid jälgivad, saatma meile arupärimiste küsimusi, mida me saame ministritele esitada. Aitäh!

Aeg! Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Annan üle arupärimise, mis on mõeldud regionaalminister Madis Kallasele. See on linnastumise pidurdamise ja maaelu väljasuretamise kohta. Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse tehtud analüüsist on selgunud, et veerand sajandi pärast elab Tallinnas umbes 90 000 elanikku rohkem kui praegu. Ühelt poolt on see tunnustus Tallinna linnajuhtidele, kes on kujundanud pealinnast kaasaegse, atraktiivse ja perekeskse elukeskkonna.  

Keskerakond on seisnud tasakaalustatud regionaalarengu eest ega saa pealt vaadata, kuidas Eestimaa elu järjest rohkem linnadesse koondub. Kui Keskerakond kandis valitsusvastutust, siis seisime selle eest, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvaks, riik viiks asukohaneutraalseid töökohti pealinnast välja ja väiksemad asulad saaksid suurtest investeeringutest osa. Tänane valitsuskoalitsioon on aga maapiirkondadele selja keeranud ja nullinud kõik Keskerakonna pingutused. Tasuta ühistranspordi tühistamine, riiklikult toetatud üürielamute programmi kärpimine, neljarealiste maanteede ehituse koomale tõmbamine ja erinevad maksutõusud on hoop eelkõige Tallinna ja Tartu kuldsest ringist väljaspool elavatele peredele. Tänase valitsuse otsused vaid süvendavad linnastumist ja regionaalset ebavõrdsust. 

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 on meil ministrile esitada kolm küsimust. Kuidas edendada elu nii Kagu-Eestis kui ka näiteks Ida-Virumaal vastavate programmidega ning kuidas tasuta ühistranspordi kaotamine aitab kaasa maapiirkondade elanike toimetulekule? Arupärimisele on alla kirjutanud Ester Karuse ja Jaanus Karilaid. Aitäh!

Aitäh! Ma pean vabandama, et te olete pidanud nii kaua ootama. See algne kuupäev oli lausa 8. mai, nüüd on saanud sellest 13. mai. Te olete pidanud väga kaua ootama. Kahju. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Ja arupärimine on riiklikult toetatud üürielamute programmi kohta. Paljude omavalitsuste, eelkõige niinimetatud kuldsest ringist välja jäävate linnade-valdade juhid tunnevad muret, miks ei pööra Vabariigi Valitsus riiklike üürielamute programmile piisavalt tähelepanu. Mina mäletan, et kui ma olin valitsuses riigihalduse minister, siis minu poole pöördusid mitmed omavalitsusjuhid, kes kuuluvad Reformierakonda, näiteks. Reformierakond ei ole kunagi toetanud nende üürielamute programmi jätkamist. Me oleme selle üle nendega diskuteerinud, sest tõesti, oluline oleks see just nimelt väljaspool Tallinna kuldset ringi ja väljaspool Tartu kuldset ringi. Käesolevaks aastaks on riigieelarves küll ette nähtud 5 miljonit eurot, aga vastav tekst koalitsioonilepingus üldse puudub. Ma saan aru, et need olid vist sotside pingutused, et sinna mingigi number tuleks, aga kindlasti sellest ei piisa. 

Aastatel 2017–2019, kui peaminister oli Jüri Ratas, korraldati üürimajade toetusvoorud, kolm vooru oli, ja jagati 18 omavalitsusele 19 miljonit eurot üürielamute rajamiseks. Seal oli võimalus teha seda niimoodi, et poole sellest rahast pani riik ja poole pani omavalitsus ning selle poole võis jagada ka ettevõtjaga, nii et ettevõtja sai endale tööandja eluruumid ja kohalik omavalitsus kas spetsialistidele või sotsiaalpindadeks uued korralikud üürimajad. Sellise kvaliteetse eluaseme puudus pärsib tihtipeale väiksemates keskustes elu, kuna seal on töökohad, on vaja palgata ka spetsialiste omavalitsusse, kooli, juttu on olnud isegi perearstidest, kes ei saa maale minna, kuna elamispinda ei ole. Nii et paluksime kolmele küsimusele vastata. Kas see üürielamute programm koalitsiooni ühe niisuguse võimaluse prioriteedina edaspidi ka jätkub? Aitäh!

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Tahan esitada arupärimise jälle rahandusministrile, härra Mart Võrklaevale. Teema on ülioluline ja puudutab tulumaksu. Ja kokku on mul neli küsimust. Loen ette. 

Eesti Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis on aastateks 2023–2027 kokku lepitud, et tõstetakse tulumaksu 2 protsendipunkti ehk 10% võrra. Samas tekitab valitsuskoalitsioon astmelise tulumaksuvabastuse süsteemi kaotamisega riigieelarvesse mitmesaja miljoni euro suuruse puudujäägi, mida minnakse lappima kõikvõimalike maksutõusudega, sealhulgas tulumaksu tõstmisega, kahjuks. Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 vastata järgmistele küsimustele. 

Esimene küsimus: miks te soovite kaotada niinimetatud maksuküüru, et võimaldada ka kõrgema palgaga inimestele maksuvaba tulu 700 euro ulatuses, ning lähete selleks samaaegselt eraisiku tulumaksumäära ja teisi makse tõstma? Teine küsimus: kas te olete analüüsinud, kui palju halvendab eraisiku tulumaksu tõstmine Eesti inimeste toimetulekut? Kolmas küsimus: kas te olete analüüsinud, kuidas mõjub juriidilise isiku tulumaksu tõstmine meie ettevõtete konkurentsivõimele? Ja viimane küsimus: kuidas mõjutab eraisiku tulumaksu tõstmine laiemalt just teie valitsemisala? Aitäh!

Tõnis Mölder, palun! (Hääl saalist: "Protseduuriline.") Aa, ma väga vabandan, jah, ennekõike Tõnise ees. Aga hea kolleeg Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Samuti mul on kahju, et Tõnis peab natuke ootama, aga usun, et ta mõistva inimesena saab aru, et vahel on protseduurilisi nüansse, mis vajavad täpsustamist. Ja antud juhul minu küsimus tegelikult puudutabki arupärimiste esitamise protseduuri. Vastavalt seadusele, nagu me teame, saab arupärimist esitada kas Riigikogu liige või Riigikogu liikmed kollektiivselt. Hüpoteetiliselt peaks seal 1–101 allkirja olema. Aga kui selle arupärimise, võib öelda, nagu sisend või palve on tulnud näiteks väljastpoolt maja, väljastpoolt Riigikogu koosseisu, ametkonda, kas siis oleks õige teha nii, nagu tegelikult härra Mölder viitas siin ühes oma varasemas arupärimises, viidata ka sellele, kas keegi on tema poole pöördunud sel teemal või mingil muul moel initsieerinud seda arupärimist? Või jääb see pelgalt Riigikogu liikme enda teabeinfoks? Kuidas on korrektne ja kas on mingisugune tava, mis seda kuidagi reguleerib, või mingi praktika? Kui Riigikogu liige esitab arupärimise, mille on talle näiteks konkreetselt saatnud e-kirja teel või mingi mõttena, et sellist teemat võiks käsitleda, mõni ettevõte või mõni eraisik – iseasi, kas just nimeliselt peab seda mainima –, kas sellele oleks õige ja korrektne viidata, et oleks ka avalikkusele selge, kust see sisend ja kust see info ja kust see huvi konkreetse küsimuse vastu tuleb? 

Aitäh, hea kolleeg! Ma väga loodan, et enamik arupärimistest on saanud sisendi väljastpoolt seda maja. Me ei esita neid ju iseenda nimel või iseenda pärast, vaid ikka ennekõike teenides valijate huve ja tahet. Ja selles mõttes ma arvan, et kui me nüüd hakkame ära märkima seal, kes see konkreetne valija oli, kes selle ettepaneku tegi, kelle nimel ja kelle pärast te ühe või teise arupärimise esitate, siis see valija kindlasti ei ole sellest huvitatud. Sellisel juhul, ma arvan, on piiratud oluliselt see initsiatiiv ja võimalus tegelikult valijate huve esindada. Meie roll ongi Riigikogu liikmetena valijate huve esindada ja [arupärimisi] esitada. Nii et ma kindlasti ei pea seda õigeks ega põhjendatuks, et peaks olema kuskil ära märgitud, kelle huvides või kelle nimel üks või teine arupärimine on esitatud. See on ikkagi Riigikogu liikme õigus, roll ja vastutus.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Ma pean tunnistama, ma mõnevõrra üllatusin praegu teie vastusest. Mulle tundus, et kuidagi just nimelt sellise läbipaistvuse huvides meil on ka erinevad sellised valitsusele kehtestatud reeglid isegi, parlamendi puhul on need mõnevõrra leebemad või vähem konkretiseeritud, mis puudutab just nimelt sellist võimalike lobiorganisatsioonidega suhtlemist, teiste osapooltega kohtumist, et oleks nagu selles mõttes nagu selgust rohkem, kui parlamendiliige mingis konkreetses küsimuses pöördub. Mulle tundus just Tõnise selline käitumine nagu korrektne, ta ka viitab, et tal on olnud suhtlust kellegi teisega, et oleks nagu selgelt aru saada, kust see küsimus tuleb. Kui näiteks võtame minu valdkonna, kunagise, tervisevaldkonna, kui mõni tervisevaldkonna ettevõte tahab midagi küsida, siis mulle tunduks nagu korrektne, ehkki ilmtingimata ma võib-olla tõesti seda nime ei pea ütlema, aga nendin, et see on tulnud sellisest konkreetsest valdkonnast selline konkreetne taotlus, et võib-olla oleks ka avalikkusele selgem. 

Ja teine asi see, et kui need arupärimised lähevad ju kõik ühel hetkel vastutava ministri juurde, kellelt seda aru päritakse, siis ka temal võib-olla vastamisel on lihtsam, kui ta näiteks teab, et selle konkreetse küsimuse, ma võin viidata tegelikult nüüd tagasi enda küsimusele, mis ma enne küsisin, mis puudutas nende väiksemate koolide rahastamist, see on näiteks tulnud, nüüd täpsustan ära protokolli huvides, ühelt Viljandimaal resideeruvalt Eesti Vabariigi kodanikult, kes on olnud ka tegelikult üsnagi tegev poliitikas. Tõesti, ma nime võib-olla ei hakka täpsustama, olen teiega nõus, et siis läheb liiga võib-olla personaalseks, aga võib-olla ka arupärimisele vastates on ministril nagu hea info või teadmine, et see käsitles küll laiemalt haridusvaldkonda, aga selle vastu tuntakse eraldi huvi näiteks Viljandimaal, nagu antud juhul. Või mõne muu näite puhul on teada, et see konkreetne küsimus pärineb kas siis erasektorist, avalikust sektorist, kohalikult omavalitsuselt või tavaliselt eraisikult. See natuke aitab ju ka just nimelt arupärimise vastajal seda vastust siis võib-olla just nimelt sellest lähtenurgast ja vaatenurgast nagu timmida või kohendada, et see fookus oleks just nimelt võimalikult täpselt paigas. 

Miks te nagu seda näete murekohana või ebavajalikuna, et oleks selline teatud täpsustus antud? Tundub, et see just mõnevõrra seda kvaliteeti nii arupärimiste vastamise vaates kui ka avalikkuse ja läbipaistvuse vaates suurendab, täitsa siiralt. 

Aitäh, hea kolleeg! Aga see pole ka keelatud. Nii et ma väga loodan, et nii teie kui ka teie fraktsiooni liikmed edaspidi ja ka nüüd tänasest hetkest järgnevate arupärimiste juures on kenasti, kui see on teie tungiv soov ja tahe ja vajadus, ära märkinud, kelle nimel või kelle initsiatiivil või kelle huvides te ühte või teist arupärimist esitate. Nii et ma oleksin väga rõõmus, kui te siin selle pretsedendi loote. Ja ma nüüd hakkan pingsalt jälgima järgnevaid arupärimisi, kas te olete seal kenasti ära märkinud. Ka selle võib muide omakäeliselt sinna lisada, ei ole probleemi. See oleks väga põnev igal juhul. 

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma tulen korra meie Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande teemade juurde. Nimelt, lehekülg 426 ja § 140 on "Arupärimisele vastamise kord". Siin punkt 1 ütleb väga selgelt, et arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul! Kas te olete arutanud ka Riigikogu juhatuses seda temaatikat? Nagu ma näen, hetkel meil oli vähemalt selle nädala päevakorras, mitte sellel täiendaval istungil, vaid eelnevalt kaks arupärimist, mille olid esitanud Riigikogu liikmed Riina Solman, Urmas Reinsalu ja Helir‑Valdor Seeder minister Signe Riisalole, ja teine arupärimine, mille olid ka esitanud Riina Solman, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, samuti minister Signe Riisalole. Kas siin võib tekkida olukord, kus 20 päeva jooksul ei õnnestu just nimelt Riigikogu istungil sellele arupärimisele vastata? Kuidas siis seda olukorda lahendada? Kas siis saadetakse täiendavalt mingid kirjalikud materjalid, kas palub näiteks vastaja täiendavat aega? Või kuidas te olete seda tekkida võivat probleemi mõelnud lahendada?

Aitäh, hea kolleeg! Mul ei ole sellele viitele midagi lisada. Täpselt nii selles kollases raamatus kirjas on, et 20 istungipäeva jooksul. Kas see õnnestub sel ajal või mitte? Koalitsioon on teinud kõik selleks, et see õnnestuks, aga teie, vastupidi, teete kõik selleks, et see ei õnnestuks. Meil oli, nagu sa korrektselt viitasid, selle töönädala korralise istungjärgu päevakorras ka nendele arupärimistele vastamine. Aga me ei ole veel lootust kaotanud. Ka järgmise töönädala istungi päevakorra projektis, mille juhatus on konsensuslikult heaks kiitnud ja kõikidele Riigikogu liikmetele laiali saatnud, on nendele arupärimistele vastamine sees. Nii et meie valmisolek on sada protsenti olemas. Kui teie seda ei soovi, siis kahjuks tõepoolest ei pruugi see realiseeruda 20 päeva jooksul. Mingit alternatiivi sellele antud juhul küll ei ole mul õigust nagu ette näha, et piisaks kirjalikust või suulisest vastusest väljaspool seda saali siin. 

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Kõigepealt väike semantiline täpsustus. Tihti poliitikas kiputakse kasutama selliseid väga kategoorilisi väiteid, nagu antud juhul te oma vastuses tegite: koalitsioon on teinud kõik selleks, et see õnnestuks, opositsioon on teinud kõik selleks, et see ei õnnestuks. Tõenäoliselt kumbki väljend [ei ole õige], see on võib-olla isegi liialdus. Ehk nii koalitsioonil on võimalik teha täiendavaid samme, näiteks kompromisse, et oleks võimalik arupärimistega edasi liikuda, ja opositsioonil on võimalik olla oluliselt jäigem, imperatiivsem, kategoorilisem, jõulisem oma tegevuses, et see ei õnnestuks. Aga ma arvan, et me ühine huvi on ikkagi see, et parlamentaarne töö tavapärases rütmis maksimaalsel määral taastuks. Selles valguses ma usun, et võiksime nüüd edaspidi rohkem otsida seda osa, mis on see kompromissikoht, see vähim või suurim ühisnimetaja, et see arupärimistele vastamise kord saaks ka adekvaatselt täidetud.

Aga mul protseduuriline küsimus läheb edasi sealt, kus Tõnis lõpetas, hea Tõnis Mölder. Kas ma saan õigesti aru, et te siinkohal te ei näe ei juhatusel, Riigikogu istungi juhatajal vist veel vähem, aga just, ütleme, Riigikogu juhatusel võimalust koostöös vastutava ministriga või arupärimise esitajatega mingit muud, ütleme, vastamise korda või ajapikendust kokku leppida, kuna Riigikogu kodu- ja töökorra seadus sellist võimalust nagu endas ei kätke. Ehk alternatiiv on ainult jõuda selle kokkuleppeni, täita seadust või siis rikkuda seadust, siin mingisugust sellist vahepealset ala te ei näe või võimalust?

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et see viide juhatusele on selles mõttes igati asjakohane, et otse loomulikult kindlasti juhatus seda teemat arutab ja selle päevakorda võtab, kui me jõuame selle hetkeni, et 20 istungipäeva on täis tiksunud ja arupärimistele ei ole saanud vastata, kuivõrd Riigikogu töö ei ole tegelikult sisuliselt rakendunud. Kindlasti juhatus seda arutab. Millise otsuse juhatus võiks langetada, seda on mul väga raske öelda. Aga ma isegi loen sellest kollasest raamatust võib-olla selle volituse välja, et Riigikogu juhatusel ilmselt on võimalus ikkagi oma seisukoht kujundada ja siin kaasa rääkida, kuidas seda võimalikku vastuolu klaarida. 

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma tegelikult ikkagi seda teemat korra jätkan. Ma võtan jällegi lahti meie hea raamatu, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande, mis on kollase köitega. Nimelt, leheküljel 427 on minu meelest väga oluline info. Ma lihtsalt igaks juhuks loen siit ühe lõigu ette, et ka kõik parlamendiliikmed, kes hetkel saalis on, saaksid ühtemoodi aru. Riigikogu täiskogu istungite või tööpäevade istungipäevade jooksul – see on see 20 päeva – peab saama arupärimisele vastuse, aga siia hulka ei kuulu erakorraliste istungjärkude ega ka täiendavate istungite päevad. Nii et see tänane ja eilne päev ei lähe selle 20 päeva arvesse. See oli lihtsalt minu tähelepanek.

Aga minu küsimus on teile ikkagi see, mis on jällegi seotud meie tavapärase praktikaga. Veel kord: siin kommenteeritud väljaandes viidatakse väga selgelt konkreetselt esmaspäevale, aga tegelikult me oleme näinud siin praktikas erinevaid lähenemisi ja ka käesolevas koosseisus on olnud hoopis teistsugust lähenemist. Arupärimisele vastamise päev on olnud tavaliselt, üldjoontes esmaspäevane päev, ja seda mitmel põhjusel: esiteks, parlamendiliikmed oskavad sellega arvestada, et see on üks osa esmaspäevasest tööpäevast, aga teiseks, valitsuse liikmed oskavad oma kiires töögraafikus arvestada sellega, et eelkõige on just esmaspäevad need päevad, kui saab tulla arupärimistele vastama. 

Nüüd me oleme näinud ka teistsugust praktikat – arupärimistele vastamine on tõstetud teisipäevale. Minu küsimus on see: kas te olete Riigikogu juhatuses arutanud seda, kas … Ma ütlen veel kord, et kodu- ja töökord ei keela seda tõsta ka ükskõik millisele päevale. Aga kas te olete arutanud, milline päev võiks jääda nendest istungipäevadest, mis meil nädala sisse jäävad, selleks päevaks, kus arupärimiste vastamise mõistlik aeg on. Eelkõige on see küsimus seotud sellega ja kantud murest selle pärast, et Vabariigi Valitsuse liikmed teaksid arvestada, milline enam-vähem on parlamendi käekiri uues koosseisus.

Aitäh, hea kolleeg! See kindlasti ei ole üksinda minu otsustada, pigem on juhatuse pädevuses seda arutada. Aga tõepoolest – sellele ma olen siit toolist ka varem viidanud –, see oli vist aastani 2019, kui oli imperatiivselt määratud, et arupärimistele vastamine on esmaspäeval, aga aastal 2019 on [seadust] muudetud, nii et see võimaldab arupärimistele vastata ka muudel istungipäevadel. Nii et selles mõttes on kõik igati korrektne, et ühe nädala päevakorras oli nendelesamadele teie oodatud arupärimistele vastamine teisipäevale pandud. 

Aga nüüd, Tõnis Mölder, eelnõu või arupärimine, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Jaa, te viitasite väga õigesti sissejuhatuses sellele, et tegemist on kas arupärimise või eelnõuga. Seekord on tegemist eelnõuga. Ja nii nagu te viitasite väga õigesti, tõesti ma olen oodanud selle eelnõu üleandmist alates 8. maist ja seetõttu vabandan juba ette ära, et olen eelnõu sisulisele ehk paragrahvilisele osale teinud mitmeid käekirjalisi märkmeid, näiteks kuupäeva kohta, aga ka tegelikult olen ka seletuskirjas juba mitmeid kordi seda kuupäeva nihutanud ja nüüdseks jõudnud 13. maisse.  

Nimelt, annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kahtlemata oluline eelnõu. Eelkõige puudutab see eelnõu just nimelt seda, et tuleb tõsta lastega perede toimetuleku määra, parandada eelkõige lastega perede toimetulekut, ja mis võib-olla kõige olulisem, võrdsustada esimese ja teise lapse toetust. 

Nimelt, me täna näeme väga selgelt, et see, et lastetoetus on ebavõrdne, tekitab väga paljudes Eestimaa inimestes trotsi. Öeldakse, et Eesti riik kohtleb lapsi ebavõrdselt. Kõigepealt, ma arvan, et kõik lapsed on Eesti riigile ühtmoodi armsad ja kindlasti me ei kohtle neid ebavõrdselt. Aga teatud võrdsuse printsiip võiks siin kehtida. Seetõttu teebki keskfraktsioon ettepaneku lastetoetuse määrad ühtlustada. Nimelt, kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot, aga meie oma eelnõuga teeme ettepaneku tõsta toetusemäära iga lapse kohta pisut kõrgemaks. Me fikseeriksime selle nii esimese, teise kui ka sealt edasi järgnevate laste puhul, just nimelt selleks, et luua ühiskonnas sidusust ja võrdsust. 

Veel kord: minul on olnud võimalus osaleda sotsiaalkomisjonis aruteludel, mis puudutavad Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu, ja peamine kriitikakoht on seal olnud just nimelt see, et lastetoetused ei ole võrdsed. Ma arvan, et see eelnõu aitab ühiskonnas sidusust luua. 

Jaak Aab, palun!  

Tänan, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Mul on üle anda arupärimine enda ja veel kahe Keskerakonna fraktsiooni liikme, Tõnis Möldri ja Ester Karuse nimel haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele. 

Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette käibemaksu tõusu 2024. aasta 1. jaanuaril 2% võrra. Seeläbi tõuseb käibemaks 20%‑lt 22%‑le. Sellise ulatusega muudatus vajaks põhjalikku arutelu ja analüüsi. Selle asemel on koalitsioon otsustanud siduda kõik maksumuudatused ühte punti ja igasuguse arutelu vältimiseks need kiirelt Riigikogust läbi suruda. Nüüd me teame, et sellesse on tekkinud juba muudatus – [arupärimise] tekst on koostatud varem –, nii et tõesti maksumuudatused on neljas erinevas paketis. Käesoleva arupärimise eesmärk on saada mõningane ülevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. See arupärimine on suunatud just haridus‑ ja teadusministrile, sest on seotud teemaga, kuidas saavad hakkama ja tulevad toime kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, mis on ka koolid. Me teame, et tohutu inflatsioon tingis objektiivse vajaduse tõsta õpetajate palka, ka lasteaiaõpetajate ja kultuuritöötajate palka. Riik tõstis kooliõpetajate palka ja andis omavalitsustele selleks vahendeid, aga teiste palkade tõstmiseks raha juurde ei antud. Ja hinnatõus on  omavalitsuste tuludest tegelikult isegi 20% ära söönud. 

Kuidas kavatseb haridus‑ ja teadusminister täita selle augu, mille käibemaksu lisamine tekitab omavalitsuse asutuste eelarvetesse, ka koolide eelarvetesse?

Aitäh! Tõnis Möldrile on veel üks asi jäänud ebaselgeks. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Jällegi, ma olen nüüd keeranud ühe lehekülje meie selles heas raamatus, kollaste kaantega, mis on Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne, edasi ja olen jõudnud leheküljele 428. Ma loen siit ette punkti 5: "Kuna arupärimisele vastamise tähtaega arvutatakse Riigikogu korraliste istungite päevadega ning vastamine võetakse päevakorda arupärija ja adressaadi kokkuleppel, siis tuleb asuda seisukohale, et arupärimise võib võtta Riigikogu täiendava istungi (Ma rõhutan siin veel kord: täiendava istungi, sest mu küsimus tuleb selle kohta – T. M.) või Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorda üksnes juhul, kui arupärija ja adressaat selles kokku lepivad." Nimelt, minu küsimus ongi seotud sellega, et meie selle nädala töökavas olid kaks arupärimist: esiteks see, mille olid esitanud Riina Solman, Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder minister Signe Riisalole, ja teise arupärimise olid edastanud Riina Solman, Andres Metsoja ja Helir-Valdor Seeder ka minister Signe Riisalole. Minu küsimus teile on see. Kuna siin oli viide sellele konkreetselt täiendavale istungile, et siin peavad nii arupärija kui ka adressaat omavahel selle teema kokku leppima, siis ma küsin, kas teil on informatsiooni, kas Riina Solman, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder ja härra Metsoja ning Signe Riisalo ei saanud omavahel seda teemat kuidagi kokku leppida või oli siin mingeid muid takistusi, sest ma näen, et päevakorra järgi minister Signe Riisalo igatahes peaks viibima majas ja iga hetk olema valmis siia kõnepulti tulema. 

Aitäh, hea kolleeg! Aga keegi pole teinud ettepanekut seda täiendava istungi päevakorda panna. Nii et teie viide oli igati korrektne ja kohane ja ma tänan selle informatsiooni eest ja selle eest, et te ei hakanud seda küsima, vaid ise vastasite sellele, mida te tahtsite küsida. Nii et ma selle eest teid tunnustan, see täpsustus oli igati asjakohane. Aga praegu ka teie kokkukutsutud täiendava istungi päevakorda te ei ole sellist ettepanekut teinud. Teil oleks olnud võimalus seda teha. Ma võiksin vastu küsida, kas te ei saavutanud kokkulepet või te ei teinudki Signe Riisalole ettepanekut täiendaval istungil sellele arupärimisele vastata. 

Aga nüüd Ester Karuse, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Käesolevaga annan üle arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale seoses raamatukogude sulgemisega. Eesti põhiseadus sätestab eesti kultuuri säilimise ja arendamise Eesti riigi ühe peamise ülesandena. Raamatukogu peaks olema kättesaadav kõigile Eestimaa inimestele, hoolimata asukohast või sotsiaal-majanduslikest võimalustest. Raamatukogu kasutamine peab olema inimestele mugav ja lihtne. Väiksemates kohtades on raamatukogu kogukonna südameks.   

Kahjuks oleme aga sunnitud nägema olukorda, kus paljud kohalikud omavalitsused on sattunud rahaliselt raskesse seisu ja raamatukogusid on tabanud sulgemiste laine. On üsna selge, et need protsessid on pöördumatud. Raamatukogude säilimise ja seejuures traditsioonide hoidmine peaks olema riigi ja kohalike omavalitsuste südameasjaks, eriti arvestades praegust aega, kus sotsiaalmeedia on võrreldes trükisõnaga saanud inimestele peamiseks infoallikaks. 

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le139 palume vastata järgmistele küsimustele. Kas praegune valitsus toetab maaraamatukogude sulgemist või säilimist? Palun põhjendada ka seisukohti. Kuidas mõjutab kodulähedase raamatukogu sulgemine sealseid inimesi või milliseid samme astub riik selleks, et kohalikud omavalitsused raamatukogusid ei sulgeks? Kas valitsus kavatseb kohalikke omavalitsusi rahaliselt toetada? Ja millised on need meetmed, kuidas saab kohalikke omavalitsusi toetada? Kas minister on raamatukogude sulgemise teemal kohtunud ka näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga või mõne kohaliku omavalitsuse esindajatega? Milline on olnud nende seisukoht? Ja kas valitsusel on olemas info selle kohta, kui mitu raamatukogu kavatsetakse sulgeda veel käesoleval ja järgmisel aastal? 

Aeg! 

Arupärimisele on alla kirjutanud Ester Karuse, Jaanus Karilaid ja Jaak Aab. Aitäh! 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au esitada arupärimine jälle rahandusministrile. Ja teema on väga oluline: käibemaksu tõusud. Muidugi ma ei saa sellega nõustuda, aga tahaksin küsida järgmist. Lugupeetud rahandusminister! Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette käibemaksu tõusu 2 protsendipunkti ehk 10% võrra. Seeläbi tõuseb käibemaks 20%‑lt 22%‑le. Sellise ulatusega muudatus vajaks põhjalikku arutelu ja analüüsi. Käesoleva arupärimise eesmärk on siiski saada mõningane ülevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. 

Eeltoodust tulenevalt palun teil vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 vastata järgmistele küsimustele. Esimene küsimus: kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine 22% tasemele teie valdkonna asutuste tööd ja eelarveid? Kas olete läbi viinud ka sellekohase mõjuanalüüsi? See on väga tähtis küsimus tegelikult. Teine küsimus: kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? Kolmas küsimus: milliseid sotsiaalseid mõjusid võib teie valdkonnas käibemaksu tõus kaasa tuua? Kuidas plaanite neid mõjusid leevendada? Ja viimane küsimus: kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtete konkurentsivõimet ning milliseid meetmeid kavatsete nende mõjude leevendamiseks kasutada? Aitäh!

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise välisminister Margus Tsahknale. Teema on maksupaketi mõju tema vastutusvaldkonnale ehk välisvaldkonnale. Nimelt, Margus Tsahkna vastutab uues valitsuskoalitsioonis just nimelt välispoliitika eest ja tema juhtida on Välisministeerium. Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiirem läbisurumine on Eesti majandusele väga kahjulik ja tegelikult sarnast viidet ei ole kasutanud mitte ainult poliitikud opositsioonist, siit saalist, vaid ka mitmed majanduseksperdid. Lisaks on mitmed sektorid näinud, et peamine mure on just nimelt käibemaksu tõstmine. Sest veel kord: käibemaksu tõstmine mõjutab eelkõige tarbimist, ja mitte positiivses suunas, vaid negatiivses suunas ehk vähendab seda. Ka kõrgemad hinnad sunnivad tarbijaid vähem kulutama. See tähendab seda, et tegelikult võib sellel olla hoopis negatiivne mõju nii majandusele kui ka ettevõtetele. Tuleb arvestada, et viimased aastad ei ole olnud Eesti ettevõtlusele ja majandusele kõige soodsamad. Sellesse perioodi jääb COVID‑19 pandeemia, aga ka mitmed teised raskused, mis on eri sektoreid mõjutanud. Eelkõige on need mõjutanud just nimelt turismisektorit. Kahtlemata puudutab käibemaksumuudatus seda sektorit väga jõuliselt. Seetõttu, et aru saada, kuidas mõjutab käibemaksumuudatus konkreetselt Välisministeeriumi vastutusvaldkonnas olevaid teemasid, anname heade kolleegide Maria Jufereva‑Skuratovski, Tanel Kiige ja Andre Hanimäega üle arupärimise. Soovime saada  vastuseid viiele küsimusele, eelkõige härra Tsahkna vastutusvaldkonnale viidates. 

Isegi Tanel Kiigel on veel midagi ebaselget. Palun, Tanel Kiik!

Austatud Riigikogu aseesimees! Eks meil kõigil on elus midagi selget ja midagi ebaselget ning alati on hea sellises diskussioonis selgust juurde luua. Nii ka mina püüan seda teiega vestluses saavutada. Oleme nüüd käesoleval nädalal üle andnud kokku üle 500 arupärimise, seaduseelnõu või otsuse eelnõu. Meile tuleb üsna regulaarselt ülevaade, et Riigikogu juhatus on otsustanud määrata ühe või teise seaduseelnõu juhtivkomisjoniks vastava valdkonnakomisjoni. Kohati võib juhtuda, et mõne seaduseelnõu puhul jääb see esialgu määramata, sest on mingid vastuolud. Aga mul oleks teile palve: ehk saate täpsustada, millises seisus või faasis on kõik need – vist oli üle 300, aga ei taha numbrites eksida – arupärimised, mis on käesoleval nädalal üle antud. Kas need on kõik ka juba edastatud vastutavatele ministritele, käib seal mingi sorteerimine, eeltöö, filtreerimine või midagi muus sellist? Siin saalis on mitmed uued parlamendiliikmed ja on ka mõned kogenumad. Oleks hea teada, kas arupärimistele vastamise ettevalmistamine ministeeriumides juba käib või ollakse veel Riigikogu juhatuse või mõne muu instantsi otsus ootel. 

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole protseduuriline küsimus, et mitte öelda: mul puudub informatsioon selle kohta. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! No nüüd võttes teie vastusest minu heale kolleegile Tanel Kiigele, sellest viimasest sabast kinni tõesti ka minu järgmine küsimus ei pruugi olla protseduuriline küsimus … 

Siis ei pea esitama, kui juba teile tundub, et see ei ole protseduuriline, siis ei ole vaja.

See sõltub teie mõttekäigust või hinnangust sellele küsimusele. Te küll peate olema istungi juhatajana erapooletu ja hinnanguid ei tohiks anda, aga kahtlemata alati ka minul, kui ma esinen, jääb mingisugune väikene protsent hinnangut nii esitatud küsimustele kui ka vastamisele sisse.   

Minu küsimus puudutab tegelikult seda kõige esimest protseduurilist küsimust, mida ma täna hommikul siin ka küsisin. Nimelt, Pika Hermanni torn ja sinna heisatav Eesti riigi sinimustvalge lipp. Päike on juba ammu tõusnud ja kõrgel taevavõlvil, aga ometigi lippu veel ei lehvi. Ma pean ausalt tunnistama, et ma olen siin parlamendi koosseisus küll alles teist ajajärku, aga olen nii mõnelgi ööistungil osalenud. Minu teada on lipp ikkagi täpselt päikesetõusul heisatud ja päikeseloojangul langetatud. Hetkel ma seda ei näe. Kas te oskate öelda, millal see protseduur meil siin parlamendis või siin parlamendihoone juures on muutunud niimoodi, et enne kella seitset ei tohiks see protsess justkui alata? See ongi minu küsimus teile.

Hea kolleeg, kõigepealt, kui juba teile tundub, et teie esitatav küsimus ei ole protseduuriline, kui teil on selline kahtlus, siis ei ole vaja teil küll kahelda selles, et mina kinnitan sedasama: see ei ole protseduuriline. Nii et kui te juba ise kahtlete, siis ärge palun esitage. Mina olen kindlasti päri, et see ei olnud protseduuriline. 

Aga mis puudutab lipu heiskamist, siis ka see ei ole tegelikult protseduuriline. See on iseenesest oluline küsimus. Ma arvan, et vajaduse korral ma võin võtta, head kolleegid, vaheaja, kui selline soov on, siis me saame seda täpsustada ja uurida. Aga see küsimus ei ole selle istungi kontekstis protseduuriline, ehkki on iseenesest igati oluline küsimus. 

Tanel Kiik, palun!

Jaa, mul on teile kindlasti protseduuriline küsimus, mis on seotud protseduuriliste küsimuste esitamise protseduuriga. Ehk kui Riigikogu liige kõhkleb, ta on tõepoolest kahevahel, kas tema esitatud küsimus on protseduurilise iseloomuga või ei ole, siis ilma seda küsimust esitamata ta jääbki kõhklema. Ta ei saavuta vajalikku selgust ega teadmist. Võib-olla hiljem, veel päevi hiljem ta võib mõelda, et oleks pidanud ikkagi ära küsima. Üldiselt haridussüsteemis tavaliselt alati julgustatakse inimesi küsima. Kui on mingisugune mure, mingi küsimus, mis on seotud kas käimasoleva istungi protseduuriga või ka õppetöö või muu eluvaldkonnaga, siis rahvatarkus ütleb, et küsija suu pihta ei lööda, tähendab, tasub see küsimus ära esitada. Mina pigem arvan, et on õige küsida ja saada ka võib-olla teilt hinnang, et tõesti tegemist ei ole protseduurilise küsimusega. Sest ka see on tegelikult väärtus, sellisel juhul on ju ka küsijal edaspidistel istungitel lihtsam ja selgem ning teistele kuulajatele on samuti arusaadav, kust see protseduurilise küsimuse ja mitte protseduurilise küsimuse joon jookseb. 

Mu küsimus teile ongi seotud protseduuriliste küsimuste küsimise protseduuriga. (Naerab.) Kas ei oleks siiski õige, eriti just Riigikogu koosseisu alguses selliste kõhkluste-kahtluste korral protseduurilised küsimused ära esitada, riskides teadlikult sellega, et istungi juhataja võib neid küsimusi pidada mitte protseduurilisteks? Selle võrra võiksime me järgmised neli aastat siin parlamendisaalis töötades olla kogenumad, täpsemad ja loodetavasti ka tulemuslikumad oma töös. 

Aitäh, hea kolleeg! Kui te kasutate oma küsimuses kümme korda sõna "protseduuriline", ei tähenda see veel seda, et küsimus on protseduuriline. Aga tõepoolest, kui ikkagi on väga tugevad sisemised kõhklused selles, kas on või ei ole, siis otse loomulikult on paslik küsida, on õigus ja võimalus küsida, et saada ikkagi hingerahu selles, et kas see küsimus oli protseduuriline või mitte. Ja teine pool on selles: oleks hea, kui sellest tehakse ka järeldused ning mõne aja möödudes ei ole ära unustatud, mis ei olnud protseduuriline, ega tulda taas sarnase küsimusega, mis ei olegi protseduuriline. 

Tõnis Mölder, palun!

Ma tulen ka korra nende protseduuriliste küsimuste esitamise juurde tagasi. Nimelt, nädala alguse poole – ma jään täpse päeva võlgu, kas see oli esmaspäev, teisipäev või kolmapäev ehk siis kas 8. mai, 9. mai või 10. mai, seda saab stenogrammist hiljem järele vaadata – edastasite teie ühe palve. Ja teie ka viitasite selles oma palves väga selgelt sellele, et Riigikogu Kantselei personalile jaoks on päris töömahukas protsess teha statistikat, kui paljud protseduurilistest küsimustest on päriselt protseduurilised küsimused ja kui paljud mitte. Minu protseduuriline küsimus puudutabki seda: kas see protsess on käivitatud ja mis see statistika võiks olla? Siis me teame, mis on Riigikogu liikmete tabamusprotsent ja kas me nende protseduuriliste küsimustega, mida me hetkel esitame, tõstame seda protsenti ühes või teises suunas. Ka see on tegelikult huvitav tagasiside meile kõigile.

Jaa, ma arvan, et seda dünaamikat on tõepoolest oluline jälgida. Ütleme, kui esimesel päeval oli protseduuriliste küsimuste hulk näiteks alla 50%, aga kui see ajas kasvab, siis me liigume õiges suunas. Kui on vastupidi – nii, et esimesel päeval oli see 70%, aga on nüüd, täna on jõudnud 30% peale –, siis on asjad väga halvasti. Aga ma arvan, et istungiosakond on kahjuks hõivatud täiskogu istungi teenindamisega, mistõttu ma olen üsna kindel, et nad ei ole jõudnud veel selle töö kallale asuda. 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Selline küsimus. Õnneks paljud Riigikogu liikmed elavad Tallinnas ja on siit pärit. Mina elan Narvas. Praegu olen olukorras, kus mu naine on lähetusel ja lapsed kodus üksi, aga vanem poeg peab täna sõitma võistlustele. Võib-olla hakkab mu poeg mulle helistama ja küsima, mida teha, ja nii edasi. Muidugi ma pean talle vastama, aga ma näen, et mul on praegu neljas kõne pärast Jaaku, ja kui tema helistab mulle, siis mind ei ole saalis. Mida me teeme? Kas me lükkame edasi ja kõnejärg läheb Estrile üle, või te ootate, kuni mina olen tagasi? Ja kui ma olen tagasi, siis kas mul on jälle neljas kõne või kuidas see üldse käib? ja reguleerib meie kord seda olukorda? 

Aitäh, hea kolleeg! Mina ütleksin niimoodi, et õnneks kõik Riigikogu liikmed ei ela Tallinnas. Ei juhtu midagi hullu, kui teid kohapeal ei ole, siis võetakse nimekirjas järgmine Riigikogu liige, kes soovib anda üle eelnõu või arupärimist. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu istungi juhataja! No püüame koos seda protsenti suurendada. Ma lähtun Aleksei küsimusest ja teie vastusest, igaks juhuks, et oleks täielik selgus. Kui nüüd tõesti võetakse järgmine küsija, mis on minu arvates mõistlik, et Riigikogu töö ei peatuks, kuni algse küsimuse esitaja võib tõesti olla saalist väljas, arusaadavatel põhjustel, siis kas see tähendab seda, et algne küsija, antud juhul Aleksei Jevgrafov või sõnavõtu soovija, nihkub lihtsalt tahapoole? Kas ta jääb lihtsalt vahele või kustutatakse ta sealt nimekirjast ära ja tal tuleb saali tagasi tulles ennast uuesti kirja panna sinna sõnavõtujärjekorda? Kuidas see protseduuriliselt välja näeb?

Aitäh, hea kolleeg! Ma vahepeal küsisin seda oma kolleegilt vasakul käel. Tõepoolest, see, et võetakse järgmine, on selge ja arusaadav. Aga mis saab sellest nimest? Kolleegi arvamus siin kõrval oli, et ta läheb ikkagi nimekirjast maha. Aga me võiks ju selle katsetuse läbi teha. Ma arvan, et kellegi õigusi sellega ei rikuta. Siis me näeme, kas see nimi jääb alles või kuhu see läheb. Nii et mul oleks tõepoolest selline ettepanek, väike vahepala. Siis vaatame, saab ju alati uuesti panna, ei ole piirangut. Siis me näeme, kuidas see tegelikult toimub. 

Tõnis Mölder, palun! Protseduuriline küsimus.

Siin jällegi on minu küsimus võetud sellest heast raamatust, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaandest. Ikkagi liigume lehekülje kaupa, lehekülg 429. Siin on kaheksas punkt, mis puudutab Riigikogu kodu- ja töökorra seadust ja eelkõige arupärimisele vastamisest keeldumist. Miks ma seda küsin, ongi see, et me esitame siin väga suure hulga arupärimisi. Ka tänasel istungil on esitatud päris mitmeid arupärimisi ja võib-olla esitatakse veel. Ma ei tea, mida Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Ester Karuse … Seda ma tean, mida mina ise hakkan sisse andma. Tahaksin ikkagi aru saada sellest, kas võib tekkida olukord, kus me anname sisse arupärimise, aga vastaja keeldub sellele vastamast. Nimelt, meie Riigikogu kodu- ja töökord ei sätesta arupärimisele vastamisest keeldumise aluseid. Aga tuuakse välja seda, et praktikas võib tekkida olukord, kus küsimusele vastamisest keeldutakse. Just nimelt eelkõige sellel juhul, kui arupärimisele vastaja näeb, et adressaat ei ole õige ja talle edastatud arupärimine ei puuduta tema valdkonda või võimkonda ja tema reguleeritavat haldusala. Kas te olete korra vaadanud sellele otsa niimoodi: kas need arupärimised, mida parlamendiliikmed on esitanud, lähevad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega kokku? (Väljast kostab Eesti Vabariigi hümn.) Ahaa, minu suur soov täitus ja me kuuleme siin ka muusikalisi vahepalasid! Aga ma tulen ikkagi oma protseduurilise küsimuse juurde tagasi. Kas te olete analüüsinud seda, et need arupärimised, mis me oleme sisse andnud, kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, ja need, mis on juba juhatusest läbi käinud, on edastatud õigetele ministritele? Ega te ei ole tuvastanud seal selliseid olukordi, kus tõesti võib-olla parlamendiliige ei ole arupärimise adressaati õigesti märkinud?

Aitäh, hea kolleeg! Mulle tegelikult isegi praegu meenub, et tõepoolest, kui me räägime seaduseelnõudest, siis nende kohta juhatus langetab otsuse menetlusse võtmise kohta ja juhtivkomisjoni määramise kohta. Ja vististi üksnes ühe eelnõu puhul on tekkinud tehniline või juriidiline probleem. Ma mäletan, et viimasel juhatuse koosolekul oli sellest juttu. Aga ma tõesti ei ole märganud seda, et arupärimised kui sellised juhatuse töölauale jõuaksid, selles mõttes need liiguvad automaatselt edasi. Selles mõttes puudub minul kui juhatuse liikmel informatsioon selle kohta.

Aga ma arvan, et järgmise nädala täiskogu istungiks saab soovi korral kindlasti täpsustada, mis faasis või mis seisus see on. Aga nende eelnõude puhul söandan öelda – ja ma tunnustan ja kiidan istungiosakonda, kes püüab kindlasti kinni pidada sellest kolmepäevasest tähtajast menetlusse võtmise ja juhtivkomisjoni määramise kohta –, et mõned jäid küll neljapäeval võtmata, aga kindlasti juhatus koguneb ka teisipäeval ja me katsume seda tähtaega järgida. Ennekõike ei olegi see väljakutse mitte juhatusele, sest meie jaoks ei ole otsuse tegemine liiga keeruline – me küll päris süvitsi ei jõua kõigi nende eelnõudega minna, ma loodan, et te vabandate meid selle pärast –, vaid see on suur töö istungosakonnale, kes peab need sisuliselt läbi töötama, vaatama ja hindama. 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud Toomas! Vastates nii Taneli kui ka Tõnise küsimustele, te viitasite just teie kolleegile, kes on vasakut kätt. Teist paremat kätt on ka tore neiu. Aga mehena, normaalse mehena olin praegu ebamugavas korras. Ma ei tunne neid, ma ei tea nende nimesid. Ma tunnen teid, minu kallimad kolleegid, tean teie nimesid. Aga kas oskate öelda, mis on nende nimed? Võib-olla saame tuttavaks nendega? 

Ma arvan, et võimalus tutvuda inimestega on, aga mitte istungi vormis, vaid ma võin võtta selleks vaheaja. Ma arvan, et ma võtangi varsti vaheaja. Ütlen, et see ei tuleks üllatusena. Ma ei ole piiranud teie õigusi. Ma arvan, et ma kell 7.35 võtan ühe pooletunnise vaheaja, sellepärast et ma näen, et on tekkinud päris palju küsimusi, mis ei ole seotud selle istungiga. Siis on teil võimalus kõikidele nendele küsimustele vastust saada. Just vastu tulles teie soovidele, head kolleegid. 

Tanel Kiik, palun!

Jaa. Mul tegelikult taas haakub küsimus siin juba eelkõneldud või küsitud teemadega ehk selle arupärimistele vastamise korra ja täpsemalt nende edastamise korra kohta. Ma lugesin seadusest, mida te kindlasti väga hästi teate, et Riigikogu esimees esitab need viivitamatult, kui need vastavad kõikidele nõuetele. Ma ei tea, kuidas täpselt seda sõna "viivitamatult" tõlgendatakse. Üks võimalus on see, et see tähendab tõesti seda, et Riigikogu juhatus neid eraldi ei aruta. Sellisel juhul tekiks paratamatult probleeme selle "viivitamatult" täitmisega. See eeldaks vahepealseid nõupidamisi, arutelusid. Tõenäoliselt on teil õigus, et suurem töökoormus on siin ametkonnal, kes neid läbi vaatab ja hindab, ja ilmselt siis Riigikogu esimees saadab need edasi. 

Mul oleks palve teile või istungiosakonnale. Võime esitada selle ka Riigikogu esimehele otse, kui ta nüüd mingil hetkel saali jõuab. Oleks huvitav teada. Väga paljud parlamendiliikmed on tööd teinud, vaeva näinud, ja ka paljud ametnikud on kahtlemata seda teinud, neid arupärimisi koostanud. Millises faasis need on? Ehk kas Riigikogu esimees on need viivitamatult esitanud juba vastajatele või on need tegelikult kuskil esitamise ootel? Ja ma rõhutan kohe, et ma kindlasti ei arva seda, et kohe keset täiendavat istungit öösel kell neli või viis peaksid need esimehe meiliaadressilt laiali liikuma. Küllap siin on ka mingi mõistlik edastamise tähtaeg, pärast istungi lõppu või midagi sellist. Aga nende varasemate ehk näiteks esmaspäevast neljapäevani toimunud istungitel esitatud arupärimiste kohta, mida oli üle 200, kui ma õigesti mäletan, oleks küll huvitav teada, kas need on hetkeseisuga viivitamatult edastatud asjaosalistele või mitte. Täpsemalt, teie enda numbri alusel oli neid arupärimisi 231, mis on esitatud kuni reedese täiendava istungi alguseni. 

Aitäh, hea kolleeg! Et olla korrektne, siis ka see ei ole protseduuriline küsimus praeguse täiendava istungi tähenduses. Aga et mitte hoida teid teadmatuses, ütlen – see ei ole üldse liiga suur saladus –, et järgnevalt tulebki juhatama Riigikogu esimees härra Lauri Hussar, alates kella kaheksast. Ka meie oleme oma töögraafiku teinud, et kenasti teid teenida ja teenindada. See on juba tema otsustada, kas ta peab vajalikuks sellele vastata, vaatamata sellele, et see ei ole protseduuriline küsimus selle istungi tähenduses, või mitte vastata. See on tema õigus ja otsus. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Alustuseks ma tahan teid tunnustada selle eest, et te annate sellise võimalikult kiire ja operatiivse info selle kohta, kui te plaanite parlamendi töös istungi juhatajana mingisuguseid muudatusi teha. Ja see, et te võtate vaheaega ja peate oluliseks, et ka minu esitatud küsimused, mis võib-olla ei ole konkreetselt protseduurilised, saavad siin meie vaheajalises võimalikus ajatsüklis ka läbi arutatud ja neile antakse sisulised vastused. 

Aga minu küsimus on seotud, veel kord, arupärimistele vastamisega. Nimelt, ma olen liikunud siit jällegi meie Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaandest ühe lehekülje võrra edasi, leheküljele 430. Siin on konkreetselt § 141, mis puudutab Riigikogu eelmise koosseisu liikmete esitatud arupärimisi ja sellele vastamise korda. Aga minu küsimus on pigem selline. Ma andsin nüüd üle ühe arupärimise, millele olid alla kirjutanud head kolleegid Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja mina. Kuidas siis, kui nüüd mõni inimene otsustab sellelt arupärimiselt oma allkirja tagasi võtta, on see protsess võimalik? Kui mingil hetkel tekivad sellised olukorrad, kus näiteks, ma ei tea, üle poolte arupärimise esitajatest võtavad oma allkirja tagasi või näiteks kõik neli võtavad allkirja tagasi, mis siis sellisel juhul sellest arupärimisest edasi saab? Kas ja kuidas käib sellele arupärimisele vastamine siis?

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole taas protseduuriline küsimus. Ma vaatan, et te olete üle võtnud hea kolleegi Lauri Laatsi rolli. Tema liikus samuti lehekülg lehekülje kaupa selles kollases raamatus edasi. Nii et ka teil on siin see tööjaotus väga põhjalik ja täpne olnud. 

Aga kolleeg minu kõrvalt vasakult käelt kinnitas, et nii kaua, kui on vähemalt üks allkiri arupärimisel, jääb see ikkagi jõusse ja sellele tuleb vastata. Ma loodan, et teil on põhjust usaldada oma kolleege. Või on teil kõhklusi, et äkki mõned kolleegid teie arupärimise esitajatest ei pea seda enam piisavalt põhjendatuks ja asjakohaseks? Ma loodan, et teil neid kõhklusi ei ole. 

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Kõigepealt aitäh selle vastuse eest! Jätkuvalt, selles mõttes te viitasite õigesti, kui te ütlesite, et teile tundub, et minu küsimus ei olnud kodu- ja töökorra seaduse järgi protseduuriline küsimus. Aga vaat siin ongi minu üle‑eelmise protseduurilise küsimuse jätkuks hea vaadata seda statistikat, et teada, mis suunas me liigume. Aga tegelikult küsimus ei olnud mitte selles, kas ma ei usaldaks oma kolleege või kas mõni kolleeg sooviks kuidagi arupärimisest taanduda. Lihtsalt siin võib tekkida selline huvitav olukord, kus tõesti, ehkki nii nagu ma küsimuses ütlesin, peame me 20 istungipäeva jooksul saama vastused kätte, aga sisse antakse mõningad arupärimised, millele vastamise aeg sõltuvalt meie töögraafikust tekib alles sügisel. Aga sügiseks, vastuste saamise ajaks võib see teema olla suve jooksul piltlikult öeldes hapuks läinud ehk ta ei ole enam nii akuutne ja võib-olla on ka vastused mingil määral aegunud. Ehk see oli minu küsimus, sest tõesti, sellel hetkel võivad mõningad parlamendiliikmed pidada vajalikuks, et teema ei ole enam oluline, vastused ei ole võib-olla ka enam ajakohased, ja seetõttu soovitakse arupärimisest loobuda. Sellepärast ma tahtsin seda protsessi ja protseduurikat täpsustada. Nii et see oli minu viide.

Väga tore! Ma väga loodan, et suvi teeb meid kõiki targemaks ja paremaks. Aga nüüd Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vahelduseks on mul üle anda üks oluline seaduseelnõu, mille on algatanud Keskerakonna fraktsioon. Jutt on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõust. Selle eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 1. juulil 2023 kehtima hakkava redaktsiooni ning ravikindlustuse seaduse 1. juulil 2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 1. juulist 2023 jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev. Tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning Tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Samuti suurendatakse haigushüvitist ja hooldushüvitist 85%‑ni töötaja keskmisest töötasust. See on tegelikult erisus võrreldes praeguse korraga ja ka varem kehtinud korraga. 1. jaanuaril 2021 jõustusid haigushüvitise maksmise korra muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on olnud koroonaviiruse leviku tõkestamine ja inimeste suurem majanduslik toetamine haigestumise korral. Muudatused on jõustunud tähtajaliselt, see tähendab, et alates 1. juulist 2023 rakenduks taas sama haigushüvitiste maksmise kord, mis oli enne 1. jaanuari 2021. Nakkused ja viirused ei ole meie seast kuskile kadunud, vaid võtavad uusi vorme ning levivad edasi. Õige on, et nakkushaigust põdev inimene saab püsida kodus ja end terveks ravida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ning seega haigena avalikku ruumi tulema. Haigushüvitise ja hooldushüvitise määra suurendamine 85%‑ni töötaja keskmisest töötasust aitab täiendavalt parandada haiguslehele või hoolduslehele jäänud inimeste majanduslikku toimetulekut.

Head kolleegid, mul on üks väga oluline hariv informatsioon kolleeg Tõnis Möldrile, aga tunnistan ausalt, et ka mulle. Nimelt, Eesti lipu seadus ütleb: "Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni. Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00." Selles mõttes, ma usun, me oleme kõik saanud targemaks. Probleem oleks siis, kui praegusel hetkel seda lippu seal ei oleks, aga ma arvan, et see on seal kenasti olemas. Nii et me oleme selle võrra kõik targemad. Nii et päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7. Ja sisuline põhjendus sellele on ilmselt see, et siiski ka hümni mängimine väga varajasel hommikutunnil võib häirida mõningaid elanikke, kes siin Toompea lossi lähedal elavad. See küsimus on meil ka saanud selge vastuse. Ja selle eest tänan head kolleegi Kajar Kaset Reformierakonna fraktsioonist, kes pingsalt ja tähelepanelikult jälgib kõike siin saalis toimuvat. Suur tänu, Kajar, sulle selle eest!

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Olen väga huvitatud regionaalminister Madis Kallase vastusest maksupaketi terviklike mõjude kohta. Väga oluline teema, eriti Ida-Virumaal.

"Lugupeetud regionaalminister! Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiirustades läbisurumine on Eesti majandusele väga kahjulik. Käibemaksu tõstmine 10% võrra vähendab tarbimist, sest kõrgem hind sunnib tarbijaid vähem kulutama. See võib mõjutada negatiivselt ettevõtteid, kellel on juba raske majanduslik olukord. Lisaks võib negatiivseid tagajärgi põhjustada ka tulumaksureform. Turismisektori jaoks on käibemaksuerandi kaotamine veelgi hullem. See sektor on üks neist, mis on kõige enam kannatanud COVID‑19 pandeemia tõttu, ning selline muudatus võib tekitada veelgi rohkem raskusi ja takistada sektori taastumist. Kui valitsus soovib sellise olulise maksureformi teha, tuleks seda teha hoolikalt ja põhjalikult läbi mõeldes. Kiirustades võib tekkida olukord, kus ei arvestata kõigi võimalike kaasnevate tagajärgedega, ja seetõttu võivad need muudatused olla kahjulikud ettevõtjatele ja inimeste toimetulekule. Eksisteerib reaalne oht, et ootamatud maksutõusud vähendavad majandusaktiivsust ja toovad kaasa eelarvelaekumiste vähenemise."

Seoses eeltooduga soovin teilt küsida järgmised küsimused teie valitsemisala kohta. Millised on teie hinnangul maksupaketi mõjud teie vastutusvaldkonnale? Milline on mõju teie juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivõime olulisest kahjustamisest? Käibemaksu ja tulumaksu tõstmine mõjutab kindlasti eraisikute toimetulekut ja majanduslikku aktiivsust. Kas teie arvates jääb teie vastutusvaldkond sellest puutumata? Palun põhjendage. Neljas küsimus: milliseid meetmeid kavandate, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid oma valitsemisalas? Ja viimane küsimus: milliste erinevate huvirühmadega olete konsulteerinud enne nende laiaulatuslike maksumuudatuste tegemist? Aleksei Jevgrafov, Tanel Kiik. Aitäh!

Aitäh! Ester Karuse, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Käesolevaga soovin üle anda regionaalminister Madis Kallasele arupärimise ja see arupärimine on maksude, täpsemalt käibemaksu kohta. Me oleme näinud ka täna siin varasemalt, kuidas minu head kolleegid on samuti andnud arupärimisi üle ja samamoodi on need kõik – mitte kõik, aga enamus neist – seotud maksudega, sest maksud on kahtlemata üks oluline teema praegu. Miks ta on oluline teema? Sest meil on uus valitsus, meil on uus koalitsioonileping, mis näeb ette käibemaksu tõusu 2024. aasta 1. jaanuaril. Käibemaks tõuseb kaks protsendipunkti ehk 10%, seega käibemaks tõuseb 20%‑lt 22%‑le. Sellise ulatusega maksumuudatus kindlasti vajab laiemat arutelu ja seda ei saa siduda ühte punti, nagu varasemalt tehtud oli. See kobar või maksupakett, mis on kokku pandud, lööb kõiki inimesi. Ja arupärimise eesmärgiks ongi saada ülevaade, millised on valitsuse kavatsused ja need meetmed, kuidas leevendada sellest käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid Eestimaa inimestele, ettevõtetele ja ka avaliku sektori asutustele. Eeltoodust [lähtuvalt] palumegi vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 küsimustele vastata. Siin on neli küsimust ja palume kiirelt vastuseid nendele küsimustele. Aitäh!

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise, mille on esitanud neli head keskfraktsiooni liiget. See arupärimine läheb härra Lauri Läänemetsale, kes juhib Siseministeeriumi ja kes on tänases valitsuskoalitsioonis vastavalt koalitsioonileppele siseminister, ning parlament on talle selleks ka volitused andnud. See minu arupärimine puudutab veel kord seda maksupaketti ja selle terviklikku mõju eelkõige just tema vastutusvaldkonnale. Nimelt, me näeme seda, et koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud maksumuudatused ja nende kiirustades läbisurumine on Eesti majandusele kindlasti kahjulik. Ja veel kord, nii nagu ma ka eelnevalt rõhutasin, seda kahjulikkust ei ole hinnanud mitte ainult opositsioonisaadikud, vaid ka mitmed majanduseksperdid ja ettevõtjad. Tegelikult see mõjutab kõiki valdkondi üle välja, eelkõige võib see mõjutada Siseministeeriumi vastutusvaldkonnas olevaid allasutusi, aga miks mitte laiemalt ka selle sektoriga seotud ettevõtteid.

Siit tulenevalt ongi meil siseministrile viis küsimust, eelkõige just tema vastutusvaldkonnast lähtuvalt, et kuidas need koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud maksumuudatused seda protsessi mõjutavad. Ja küsime ka, kas siseminister näeb seda, et ta seda maksumuudatuste laiemat paketti peaks arutama just nimelt enda vastutusvaldkonnaga seotud huvigruppidega. Me teame, et härra Läänemetsa puhul on tegemist kindlasti hea ministriga, kes soovib just nimelt sellist laia debatti. Me oleme näinud, et erinevatel teemadel on ta erinevaid sidususrühmi kaasanud, ja me tõesti loodame, mis puudutab konkreetselt selle maksupaketi mõju tema vastutusvaldkonnale, et siin see kaasamise protsess oleks võimalikult laiapõhjaline ja et ta seda ka teeks. Me oleme esitanud nelja Riigikogu liikme – Tõnis Möldri, Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiige, Andre Hanimäe – poolt talle sellega seoses ühe arupärimise. Aitäh!

Aleksei Jevgrafov, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tahaksin küsida peaministrilt proua Kaja Kallaselt tulumaksu kohta. Arupärimine on järgmine.

Lugupeetud peaminister! Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis on kokku lepitud tõsta tulumaksu kahe protsendipunkti ehk 10%. Samas tekitab valitsuskoalitsioon astmelise tulumaksuvabastuse süsteemi kaotamisega riigieelarvesse mitmesaja miljoni euro suuruse puudujäägi, mida minnakse lappima kõikvõimalike maksutõusudega, sealhulgas tulumaksu tõstmisega.

Eeltoodust tulenevalt palun teil vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 vastata järgmistele küsimustele. Küsimus nr 1. Miks te soovite kaotada niinimetatud maksuküüru, et võimaldada ka kõrgema palgaga inimestele maksuvaba tulu 700 euro ulatuses, ning lähete selleks samaaegselt eraisiku tulumaksumäära ja teisi makse tõstma? Küsimus nr 2. Kas te olete analüüsinud, kui palju halvendab eraisiku tulumaksu tõstmine Eesti inimeste toimetulekut? Küsimus nr 3. Kas te olete analüüsinud, kuidas mõjub juriidilise isiku tulumaksu tõstmine meie ettevõtete konkurentsivõimele? Küsimus nr 4 ja see on viimane küsimus. Kuidas mõjutab eraisiku tulumaksu tõstmine laiemalt teie valitsemisala, riiki kui tervikut? Aitäh!

Aleksei, ka siit on kuupäev jäänud puudu. (Aleksei Jevgrafov lisab kuupäeva.) Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Mul on au üle anda väga oluline seaduseelnõu, mille on algatanud Keskerakonna fraktsioon ja mis lahendaks ühe päris tõsise probleemi, mis on seotud koolilaste toiduga, koolitoiduga. Põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse kaks eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta. Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe lõuna on õpilastele väga oluline söögikord. Tõusva inflatsiooni ning kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine seniste summade eest enam võimalik. Selleks, et koolilõuna oleks kooliõpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislik ja maitsev, tuleb suurendada koolilõuna toetuse alammäära. Hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus viis aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetus tõsteti 78 eurosendilt ühe euro peale päevas õpilase kohta. Seadusemuudatusega tullakse appi ka koolides toitlustust pakkuvatele ettevõtetele, kellel on järjest keerulisem täita riigihangete teel sõlmitud lepinguid, mis kohustavad neid õpilastele täisväärtuslikku, tasakaalustatud, mitmekülgset, maitsvat ja vanusekohast ning vajadusel erivajadusi ja allergiaid arvestavat toitu pakkuma. Hea Riigikogu, palun antud eelnõu menetlust toetada!

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan taas üle arupärimise ja seekord annan selle arupärimise üle heale kolleegile Madis Kallasele. Nimelt, Madis oli eelmise valitsuse koosseisus keskkonnaminister ja minu hinnangul sai selle tööga väga edukalt hakkama. See ei tähenda, et Madis ei oleks oma eelnevates ametites edukalt hakkama saanud, vastupidi, ma tunnustan teda ka kui väga head ja pädevat kohaliku omavalitsuse juhti. Nüüd ta vastutab regionaalministrina põllumajanduse ja põllumajandussektori eest, sest uues valitsuskoalitsioonis on kokku lepitud natukene teistsugune nägemus ja võib-olla laiem kandepind just nimelt regionaalministri portfellile. Kui me vanasti mõtlesime regionaalministeeriumi peale ja kohe tulid huulile sõnad Jaak Aab, siis praegusel hetkel meil tuleb mõelda lisaks regionaalsele arengule ka põllumajanduse peale ja kahtlemata selline valitsuskoalitsioonis kokku lepitud suuremat sorti maksumuudatus ja selle terviklik mõju, mille kohta me arupärimise esitame, mõjutab just nimelt põllumajandussektorit. Kahtlemata on põllumajandussektor Eesti toidujulgeoleku mõttes kriitilise tähtsusega sektor ja selleks, et meie varustuskindlus toiduainete mõttes oleks tagatud, peame me hoidma oma põllumajandussektori konkurentsivõimelisena võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, aga [tagama] ka seda, et need saadused, mida me põllumajandussektori kaudu saame, oleksid meie inimestele taskukohased ja kättesaadavad. Kahtlemata selline üleöö tehtav maksumuudatus kogu seda sektorit mõjutab ja seetõttu me esitamegi regionaalminister Madis Kallasele viis küsimust, mis on seotud just nimelt selle maksupaketiga tema vastutusvaldkonnas. Nende küsimuste esitajad on viis Riigikogu liiget, kelleks on Tõnis Mölder, Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Aleksei Jevgrafov. Loodame saada vastuseid. Aitäh!

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel ja teistpidi võib-olla kurb anda üle arupärimine rahvaraamatukogu seaduse teemal kultuuriminister Heidy Purgale. Hea meel on selles valguses, et tegemist on olulise teemaga ja tegemist on olulise arupärimisega, kuna rahvaraamatukogude roll, ma arvan, Eestis kultuurielu edendamisel on väga oluline. Kurb on aga seetõttu, et viimasel ajal on väga tihti tulnud uudiseid just nimelt erinevate raamatukogude sulgemise ja ümberkorraldamise kohta, ja see kindlasti meile kellelegi rõõmu ei valmista, pigem tekitab muret. Kui lugeda Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingut, siis seal on väga selgelt välja toodud plaan töötada välja uue rahvaraamatukogu seaduse eelnõu, see ka praeguses Riigikogu koosseisus vastu võtta ning rakendada ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele. Sellest tulenevalt soovime teada, et kuna rahvaraamatukogud on maapiirkondades tihti lisaks oma põhiülesannete täitmisele ka olulised kokkusaamise, kultuurielu edendamise ja suhtlemise paigad ning nende olemasolu ja säilimine on tähtis, siis millisel määral on plaanis Kultuuriministeeriumil ja Vabariigi Valitsusel neid täiendavalt toetada.

Konkreetsed küsimused, mille me esitame koos Riigikogu liikme Ester Karusega, on järgmised. Millised on peamised muudatused, mida rahvaraamatukogu seaduses planeeritakse? Millest planeeritavad muudatused on tingitud? Kas ja millisel viisil on Kultuuriministeeriumil ja Vabariigi Valitsusel kavas rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks olevaid põhimõtteid muuta? Mida täpselt peetakse silmas juba viidatud koalitsioonilepingu punkti all, et [tahetakse] rakendada ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele? Kas see võib tähendada ka nende arvu suurenemist või vähenemist?

Aeg!

Ja viimaseks, kas ja millises mahus on ministeeriumil järgmistel aastatel plaanis suurendada rahvaraamatukogudele planeeritud raamatute ja muude tarvikute soetamise toetust ning millised täiendavad toetusmeetmed on kavas? Vabandan, et läks 15 sekundit kauem.

Aitäh, head kolleegid! Kuivõrd ma ei näe saalis, vabandage väljendit, opositsioonierakondade esindajate tahet jõuda täna täiendava istungi päevakorras oleva eelnõu sisulise arutelu juurde, siis juhataja vaheaeg 30 minutit. Istung jätkub 8.03.

V a h e a e g

 

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Jätkame tänast täiendavat istungit ning kogu ruumis kehtib meie kodu‑ ja töökorra seadus ja Eesti Vabariigi põhiseadus. Aga enne, kui me saame või teie saate üle anda eelnõusid ja arupärimisi, on meil protseduurilisi küsimusi. Ja kõigepealt Tanel Kiik, palun! Vabandust! Kõigepealt on minu lihtsalt protseduuriline tähelepanek, et kuna meil on saalis vaja natuke värsket õhku, siis ma avasin saali akna. Juhul kui te tunnete, et teil hakkab külm, siis andke märku, siis paneme akna koomale või täitsa kinni.

Aga nüüd protseduuriline küsimus, Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Kõigepealt, ma arvan, et see akna avamise protseduur on selline, kus me oleme hetkel üsna konsensuslikud, ei näe siin proteste. Usun, et see värske õhk toob ainult kasu meile kõigile, sealhulgas ka tervise vaatest.

Aga minu protseduuriline küsimus on seotud eelmisele istungi juhatajale esitatud küsimusega. Viitasite õigesti, et meil kõigil, nii koalitsiooni‑ kui ka opositsioonisaadikutel, kõigi kuue fraktsiooni saadikutel on võimalik üle anda arupärimisi ja eelnõusid. Aga mind huvitab just see, et mis neist arupärimistest, mis seni on üle antud, on vahepeal saanud. Teie hea kolleeg ja meie hea kolleeg Toomas Kivimägi viitas, et esmaspäevast neljapäevani on üle antud 231 arupärimist ja täna kella 5.20 seisuga veel 105 ehk kokku 336, nüüdseks juba rohkem. Ja mind huvitas temalt teada saada, mis siis neist esmaspäevast neljapäevani üleantud arupärimistest saanud on. Kas vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele need 231 on viivitamatut edastatud ministritele või on hetkel mingisugune vahepealne hindamisprotseduur käimas, kus vaatab neile peale istungiosakond või õigusosakond ja annab siis mingi oma sisendi, enne kui need laiali saadetakse? Ta ütles, et tema lauale need pole jõudnud, aga kuna vastavalt seadusele see on tõesti Riigikogu esimees, kes need laiali saadab, siis äkki te oskate kommenteerida. Ma eeldan, et te tänase täiendava istungi kõigi arupärimistega pole veel jõudnud tutvuda, aga kas need 231, mis esmaspäevast neljapäevani üle anti, on juba edastatud ministritele või mis seisus need on?

Aitäh! Tõepoolest, meie kodu‑ ja töökorra seadus, täpsemalt § 139 lõige 4 ütleb, et kui arupärimine on esitatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ettenähtuga, siis edastab Riigikogu esimees arupärimise selle adressaadile viivitamata. Ja vastan teie küsimusele selliselt, et tavaolukorras oleme lähtunud sellest, et me edastame arupärimised järgmisel päeval. Praegu, arvestades arupärimiste mahtu ja seda, et tuleb hinnata ka nende vastavust seadusele ja seda, kas nad üldse kvalifitseeruvad arupärimiseks, võtab hindamise protseduur natukene aega. Aga istungiosakond on olnud väga tubli, tegeleb sellega püsivalt ja arupärimisi edastatakse ka püsivalt ning ma võin teile täie kindlusega öelda, et need arupärimised kõik edastatakse adressaatidele. Olgem ausad, see praegune on meie jaoks uus olukord, tuleb natukene varuda kannatust, aga ka nende olemasolevate võimaluste raames ma võin teile kinnitada, et Riigikogu juhatus ja Riigikogu esimees seisavad hea selle eest, et arupärimised edastatakse. Ja me seisame ka selle eest, et need esitatakse kindlasti adressaatidele viivitamata.

Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus nr 15, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kõigepealt tahan ka mina teid tunnustada selle eest, et te olete toonud siia suurde saali sellise sõõmu värsket õhku – mitte ainult akna avamisega, vaid ka sellega, et teie erakond ja see fraktsioon, kuhu te kuulute, tegelikult see mõttelaad on tulnud siia suurde saali. See on tõesti sõõm värsket õhku selles uues koosseisus. Nii et kõigepealt suur kiitus teile selle eest. 

Aga ma tulen nüüd ühe protseduurilise küsimuse juurde. Nimelt, nii nagu ka eelnevale istungi juhatajale, ma ikkagi olen võtnud appi selle Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande, jälle selle kollase köite. Ma küll vahepeal mõningad lehed jätan vahele ja liigun lehekülje kaupa. Aga lehekülg 525, mis tegelikult on juba nagu lisade küsimus ja võib-olla ma siia pikemalt peatuma ei jää, aga siiski ma leidsin siit ühe olulise koha. Nimelt, te ütlesite, et nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma korra küsin, et kui keskfraktsioonil – aga me teame ju, et ainult keskfraktsioonist ei piisa, meil on ainult 16 liiget, siin oleks vaja leida ka koalitsioonist ja opositsioonist lisajõudu – oleks soov anda üle näiteks Vabariigi Valitsusele või mõnele valitsuse liikmele konkreetselt umbusaldus, siis millises faasis oleks võimalik seda teha. Ja kas see siis kvalifitseerub arupärimise või seaduse alla või on see tegelikult täiesti eraldi umbusalduse sisseandmine?

Aitäh! See käib ikkagi umbusalduse alla, aga ma kohe vaatan ka teile konkreetse numbri ja paragrahvi. Nii, kui te nüüd sellessamas raamatus, mida te siin tsiteerisite, võtate lahti § 133, siis te saate väga konkreetse vastuse. See on kõigest leheküljepikkune, aga § 133 ütleb, et Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil, nõudes esitavad algatajad umbusalduse põhjenduse. Nii et vastus teie küsimusele on see, et umbusalduses peab olema alati ka põhjendus ja [vähemalt] 21 Riigikogu liiget peab andma sellele oma allkirja. 

Järgnevalt protseduuriline küsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Tere hommikust! Küsiksin küsimuse, mis puudutab just tänase täiendava [istungi] kokkukutsumist ja selle päevakorda. Selle otsustas Riigikogu juhatus. Nüüd natukene tausta. Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu – väga pika nimega, eks ju –, kus muudetakse just seaduse muutmise seadust ehk siis tegelikult isegi mitte veel rakendunud asju. Ja väike ajalugu on muidugi see, et eelmisel kevadel siin enamus Riigikogu liikmetest toetas perehüvitiste tõstmist. Üks erakond, kes oli ka valitsev erakond, Reformierakond, ei toetanud ja tegi obstruktsiooni väga pikalt, nädalaid. Siis küll minu teada ei süüdistatud Reformierakonda, et põhiseadus ei saa toimida, Riigikogu tööd teha ei saa, nagu Reformierakond praegu üritab teha opositsiooni suhtes, kui see kasutab obstruktsiooni. Ja huvitav, et see on seesama seadus, mis siis Reformierakonna, Isamaa ja sotside poolt vastu võeti, päris sellisel kujul, nii nagu ta praegu on. Ja pool aastat hiljem seesama Reformierakond ja sotsid – teid, Eesti 200, me ei saa süüdistada, teid ei olnud selle seaduse vastuvõtmise juures – pööravad selle tagasi. 

Aga minu küsimus, mis puudutab protseduurikat, on see, et tavaliselt eelnõu tuleb siia, antakse üle, see on menetluses. Nii ka tehti, komisjon seda arutas ja väga kiirkorras saatis esimesele lugemisele siia saali ja nüüd oli vaja teha täiendav istung, et ikkagi seda eelnõu saaks nii kiiresti arutada. Tegelikult on eelnõu esimesele lugemisele võimalik aega võtta seitse nädalat, rahulikult komisjonis ette valmistuda, kuulata ära kõik huvigrupid, rääkida läbi, opositsioon, koalitsioon. 

Mina küsiksin just teie kui Riigikogu esimehe käest, miks Riigikogu juhatus pidas seda nii kiireloomuliseks, et seda siia saali peab esimesele lugemisele saatma täiendavale istungile ja sellise kiirusega. Komisjon võis ju esitada, aga kas Riigikogu juhatus ei või kaaluda ka antud argumente? Ja teine küsimus. Ma tean, et mingi analüüs on tellitud sellele seadusele, mis puudutab just seda, milline on õiguslik ootus, ehk põhiseaduse seisukohast. Kas on mõtet sellist seadust saali saata, kui need küsimused on üleval, või võtta aega ja üritada ära hinnata, kas me ei hakka rikkuma põhiseadust sellise seaduse vastuvõtmisega?

Aitäh, Jaak Aab! Käesoleva istungi raames saan lugeda osa sellest küsimusest kindlasti protseduuriliseks. Me arutame seda eelnõu täna põhjusel, et korralisel istungil ei olnud võimalik seda eelnõu arutada. See on põhjus, miks me teeme täna seda täiendavat istungit. See on vastus teie küsimusele. Aleksei Jevgrafov, palun, protseduuriline küsimus nr 4! 

Aitäh! Veel kord tere hommikust ja rõõm näha, et teil on hea tuju (Juhataja: "Teil ka."). Te olete avatud, alati on väga meeldiv teiega suhelda. Aga küsimus on järgmine. Ma otsekohe ütlen, mina ei ole koputaja, kuid paraku ma näen, et mõned Riigikogu liikmed tulevad istungitele selge alkoholi lõhnaga. Isegi rohkem: ma näen, et mõned Riigikogu liikmed tarvitavad alkoholi istungite ajal. Õnneks Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei tegele sellega, kuid mõned koalitsiooniliikmed tegelevad. Palun ütelge, kas on lubatud üldse osaleda istungitel, kui sa oled tarvitanud alkoholi. Kas keegi kontrollib seda? Mida kord räägib selle kohta?

Aitäh! Vastan teie küsimusele. Ma vastasin sarnasele küsimusele täna öösel kella ühe ja kahe vahel ja vastan nüüd nii, et Riigikogu juhataja ülesanne on tagada kord istungisaalis ja kui siin on näha ilmselgelt, et kord on käest ära, siis Riigikogu juhataja võtab olukorra kontrolli alla. Nüüd, mis puudutab Riigikogu liikme vabadusi väljaspool seda saali, siis seda Riigikogu juhataja piirata ei saa, aga siin saalis on väga selged piirangud nii söömisele kui ka joomisele. Ja ma olen selle välja toonud, et vett tohivad siin juua või veeklaasid on ainult Riigikogu istungi juhatajal, sellel, kes parajasti meie kõnetoolis kõnet peab, ja ka meie abipersonalil. Teised vastavalt sellele tavale, mis me oleme kokku leppinud, ei saa tarbida vedelikke siin Riigikogu saalis. Täpselt samamoodi vastasin ka teie fraktsiooni liikme küsimusele eelmisel istungil, kus me arutlesime selle üle, kas ta tohiks oma kohvi siin saalis ära juua või mitte. Me rääkisime sellel teemal. 

Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus nr 16, palun!

Jaa. See puudutab eelnõu 17 menetlemist, mis meil täna siia täiendava istungi päevakorra ühe punktina on kirja pandud. Nimelt, Riigikogu sotsiaalkomisjon oma erakorralisel istungil neljapäeval, 11. mail algusega kell 2 võttis vastu minu teada isegi konsensuslikult otsuse, et selle eelnõu 17 võiks lülitada Riigikogu istungite päevakorda järgmise nädala esmaspäevaks. See oli konsensuslik soov ja otsus, et see võiks olla 15. mai. Teadupärast Riigikogu juhatus võib komisjoni tahet eirata ja ise selle eelnõu siia päevakorda panna vastavalt vajadusele ja soovile, aga seda tuleks ka põhjendada, miks tõstetakse see ettepoole sellest, mida komisjon täielikult konsensuslikult tahtis ja soovis. Ehk minu küsimus ongi see, et kust tuli see teie soov tõsta see eelnõu varasemaks, kuigi Riigikogu sotsiaalkomisjon veel neljapäeval – ma rõhutan, neljapäeval – avaldas konsensuslikult soovi, et seda eelnõu menetletaks järgmise töönädala algul ehk esmaspäevasel päeval.

Aitäh, Tõnis Mölder! Komisjoni esimehe soov oli, et seda eelnõu menetletakse 8. mail. Tanel Kiik, protseduuriline küsimus nr 16, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Kui lubate, jätkan seda debatti, mida ma püüdsin arendada teie hea kolleegi Toomas Kivimäega mõni aeg tagasi. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses on väga selgelt määratletud, millal toimub arupärimiste esitamine, millal toimub eelnõude üleandmine. Ja nii-öelda mälu värskenduseks ütlen ära, et § 91 ütleb, et eelnõu antakse üle enne päevakorras olevate küsimuste arutamist ja arupärimised esitatakse Riigikogu istungi algul. Ja samal ajal see § 72, millest on räägitud siin kui istungi juhataja nii-öelda võimalusest arupärimiste, eelnõude ja muude selliste protseduuride menetlemist peatada või piirata, räägib väga selgelt istungi juhataja õigustest päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel. Minu küsimus oli härra Kivimäele ja on ka teile, kas §‑s 72 ära toodud Riigikogu istungi juhataja õigused päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel saavad kehtida ainult siis, kui on juba jõutud päevakorraküsimuste aruteluni, mitte nende tegevuste kohta või selle ajaraami kohta, mis toimub enne päevakorras olevate küsimuste arutamist, nagu näiteks eelnõude üleandmine, mida § 91 sätestab.

(Mikrofon ei ole sisse lülitatud.) Aitäh! Ma märgin teile, me ei ole veel päevakorrani jõudnud ja praegu toimub jätkuvalt istungi rakendamine, praegu on eelnõude ja arupärimiste üleandmine.

Vabandust, mikrofon oli väljas! Aga ma ütlen selleks, et stenogrammi läheks vastus ilusasti sisse: me oleme praegu istungi rakendamise juures ja me oleme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juures.

Jaak Aab, protseduuriline küsimus nr 6, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Ma jätkan ikka sama teemaga, mis oli ka esimeses protseduurilises. Nii nagu kolleeg mainis, sotsiaalkomisjon tegi otsuse. Minu arvates kogu protsess on kiirustatud. Ma tean ka seda, et sotsiaalkomisjon tellis õigusliku analüüsi antud eelnõu kohta. Ja vaatamata sellele analüüsile, kus mainitakse, et võib olla probleeme põhiseadusega sellise seaduse vastuvõtmisel, kuna sellega pööratakse tagasi alles hiljuti tehtud toetused, millega inimesed võivad olla arvestanud oma majanduslikes otsustes, ehk õigusliku ootuse printsiip võib olla riivatud, sotsiaalkomisjoni esimees endiselt püüab veel kiirendatud korras [tegutseda]. Kuigi komisjon otsustas neljapäeval tuua selle saali järgmisel nädalal – see on konsensuslik otsus –, esitab komisjoni esimees juhatusele selle siiski kiirendatud korras, et teha täiendav istung sellise päevakorraga. Samas, komisjoni arutelus on kõlanud, et siin võivad olla probleemid. Kas siis ei peaks komisjon sellega pikemalt tegelema ja mitte seda niimoodi kiirkorras siia tooma? Kas juhatus kaalus neid aspekte, mis sisuliselt selle eelnõuga on seotud, kui ta suunas selle eelnõu täiendaval istungil siia esimesele lugemisele?

Aitäh! Päevakorda panemise otsused on komisjoni otsused. See on ka 15‑ndal päevakorras, aga nagu ma eelnevalt ütlesin, komisjon lisas selle juba 8. mai istungi päevakorda ja täiendava istungi kohta juhatus langetas otsuse 9. mail. Aleksei Jevgrafov, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Ma lähen oma küsimuse juurde tagasi. Kas mina sain valesti aru või kuulsin halvasti? Ütelge veel kord: kui inimene on purjus, kas tema võib võtta osa istungist või mitte ja kes seda hindab, kas tema on purjus või mitte?

Aitäh! Ma pean kohe ütlema, et Riigikogu juhataja ei tuvasta siin, milline on see konkreetne seisund, aga ma ütlesin seda ka pärast kella ühte siinsamas saalis, et kindlasti olen ma seda meelt, et Riigikogu peab langetama otsuseid kainelt ja kaalutlevalt.

Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus nr 17.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ikkagi tulen korra selle arutelu juurde tagasi, mis puudutab seda 17 SE menetlemist, mille Vabariigi Valitsus on algatanud ja milleks on perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Te küll viitasite väga selgelt sellele, et Riigikogu juhatus on teinud teisipäevasel päeval sellel nädalal otsuse kokku kutsuda täiendav istung, ja selle otsuse edastasid ametnikud kõigile Riigikogu liikmetele. Aga kaks päeva – veel kord, ma rõhutan –, kaks päeva peale seda, kui teie selle olite laiali saatnud, on teinud Riigikogu sotsiaalkomisjon uue otsuse ja väljendanud väga selgelt oma uut tahet. See, et 8. mail või ka eelmisel töönädalal ei õnnestunud seda seaduseelnõu menetleda, on üks fakt, aga teine fakt on see, et komisjon on väljendanud väga selgelt oma uut tahet ja mitte ainult uut tahet selles osas, mis päeval võiks olla selle eelnõu menetlemine suures saalis, vaid on ka tegelikult teinud ära teised menetluslikud otsused ja vahetanud näiteks välja komisjoni ettekandja, kelleks eelnevalt minu teada oli komisjoni esimees Õnne Pillak, nüüd on selleks määratud sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller. 

Minu küsimus on see, et teie algul viitasite sellele, et see oli komisjoni esimehe tahe. Minu teada komisjoni esimehe tahtest ainuüksi ei piisa, see peaks olema komisjoni otsus. Ja nüüd te [vastasite] kolleeg Jaak Aabile seda, et see oli komisjoni otsus. Aga mina väidan teile seda, et see komisjoni otsus on ümber vaadatud. Ja ümber vaadatud on see niimoodi, et sellele viidatakse ka praegusel istungil, kus on isegi ka see ettekandja ära muudetud. Ehk te saate aru, et te olete osa otsuseid, mis tehti neljapäeval, pannud tänasesse päevakorda sisse, aga osa otsuseid, mis ka tehti sellel neljapäevasel sotsiaalkomisjoni istungil, te ei ole tänase täiendava istungi päevakorda nagu rakendanud. Ja minu küsimus ongi see: miks te niimoodi valikuliselt olete sotsiaalkomisjoni tahet siia suurde saali toonud? Ja kui te seda olete teinud – minu teada teil see õigus on –, siis te peaksite suutma Riigikogu esimehena seda ka põhjendada, miks te nii olete tahtnud teha. 

Aitäh! Me oleme sotsiaalkomisjoni [tahte] järgi lisanud selle eelnõu ka meie esmasesse esmaspäevasesse päevakorda, seega vastavalt sotsiaalkomisjoni ettepanekule. Mis puudutab seda, et te tõite siin välja, kas täiendavat istungit on võimalik ära jätta, siis vastus on ei. Kui täiendav istung on kokku kutsutud – ja täiendav istung kutsuti kokku enne järgmise töönädala päevakorra kinnitamist –, siis seda täiendavat istungit ei ole võimalik ära jätta.

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus nr 17!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Siin on tegelikult päris mitu küsimust, mis vajaks tõesti klaarimist. Üks, nagu juba viidati, puudutab erinevaid õiguslikke analüüse. Ja kuna meil tegelikult Riigikogu istung käib, see täiendav istung, ja päevakorras on ainult üks punkt ehk 17 SE, siis ma olen küll seda meelt, et kõik need analüüsid, mis on tellitud kas selle konkreetse eelnõu kohta, või ka analüüsid, mis on tellitud Riigikogu istungi juhataja õiguste kohta, on midagi sellist, mida peaks teadma ja millega peaks saama tutvuda iga Riigikogu liige sellest tulenevalt, et parlament on kollektiivne organ. Iga saadik peaks ju teadma, millised on need kehtivad protseduurireeglid istungi läbiviimisel ja mis on selle konkreetse seaduseelnõu õiguslikud puudujäägid, enne mis tahes tugevamate seisukohtade võtmist kas esimese lugemise tagasilükkamise raames või selle toetamise raames sõltuvalt saadiku südametunnistusest ja vabast mandaadist. 

Ja sellest tulenevalt on mul küsimus. Kas te olete arutanud Riigikogu juhatuses või ise Riigikogu esimehena pidanud vajalikuks saata laiali need mõlemad õiguslikud analüüsid Riigikogu liikmetele, et neil oleks võimalik nendega tutvuda, et olla oma otsustes adekvaatsem, pädevam, teada ka selgelt, millised on need võimalikud protseduurilised muutused keset Riigikogu istungit, milleks peab valmis olema, või te olete eelistanud jätta need analüüsid nii-öelda väljavalitute silmadele? Ja kui seda viimast, siis miks?

Aitäh! See, mis puudutab eelnõu õiguslikku analüüsi, käib eelnõuga kaasas ja käib kogu selle menetlusega kaasas ja kui juhatusel on oma soov mingeid õiguslikke analüüse teha, siis juhatus saab neid alati tellida. Antud juhul pole juhatus seda teinud. Aleksei Jevgrafov, protseduuriline küsimus nr 6.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Teie vastate minu küsimustele nii viisakalt, aga umbkaudselt paraku. Ikka täpsustan oma küsimust. Kui teie kui Riigikogu esimees näete, et Riigikogu liige on purjus ja näiteks segab teisi, kas teil on õigus paluda tal lahkuda saalist? Ja kui ei ole, siis äkki mõtlete selles suunas, et teha mingi Riigikogu liikme eetikakoodeks, kus sellest täpselt rääkida, sest Riigikogu liikmed on saadikud, nad peaksid olema eeskuju teistele inimestele.

Aitäh! Riigikogu esimees ja Riigikogu istungi juhataja jälgivad seda, et Riigikogu liikmed ei segaks Riigikogu tööd ega teisi Riigikogu liikmeid. Ja ma võin teile kinnitada, et seda nii mina istungi juhatajana kui ka, ma usun, Jüri Ratas ja Toomas Kivimägi jälgime väga tähelepanelikult. Ja nagu ma eelnevalt ütlesin, Riigikogu istungi juhataja tagab korra Riigikogu istungisaalis, ja ma usun, et kõik Riigikogu juhatuse liikmed on sellega suurepäraselt hakkama saanud.

Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus nr 18.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma tulen siiski jätkuvalt oma nende küsimuste juurde tagasi, mis puudutavad neljapäevast Riigikogu sotsiaalkomisjoni erakorralist istungit, kus võeti vastu erinevaid otsuseid. Ma rõhutan, et need otsused olid paljuski – need, millele mina viitan – minu mälu mööda konsensuslikud otsused. See tähendab, et komisjon oli nendes küsimustes üksmeelne, mida tegelikult, nagu me teame, selle eelnõu puhul juhtub väga harva. Nimelt, tõesti meie soov oli, et ettekandjana vahetataks välja komisjoni esinaine Õnne Pillak ja tema asemel tuleks siia Karmen Joller. See informatsioon on ilusti teieni jõudnud ja ma saan aru, et see on igati mõistlik, et see on siia jõudnud. Aga see informatsioon, et meie soov oli, et seda eelnõu menetletaks 15. mail ehk esmaspäeval, selle puhul te ütlesite väga konkreetselt, et seda ei ole võimalik muuta, sellepärast et teisipäeval kogunenud Riigikogu juhatus teie vahendusel on saatnud välja kõigile Riigikogu liikmetele kutse korraldada täiendav istung. Nüüd minu küsimus ongi jätkuvalt see, et ühtemoodi aru saada, mis alusel ühel puhul on need otsused võetud siia tänasesse päevakorda sisse ja teisel puhul neid ei ole arvestatud. Ma veel kord rõhutan, et tegemist on komisjoni konsensuslike otsustega, mis on suhteliselt harukordsed selle eelnõu puhul.

Aitäh! Vastan nii, et komisjon tegi otsuse lisada see eelnõu 15. mai päevakorda ja samas on ta ka meie täiendava istungi päevakorras. Aga kui me jõuame selle eelnõu esimese lugemise täna siin lõpetada, siis seda ei ole 15. mai päevakorras. Nii lihtne see asi ongi. Ester Karuse, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Tere hommikust ka minu poolt! Nädala alguses oli mul au üle anda arupärimine ja see oli seoses Nursipalus toimuvaga. Kahtlemata on tegemist olulise teemaga, sest esiteks on mures Nursipalus elav kogukond, aga laiemalt ka kogu Võrumaa rahvas. Ja ma julgeksin öelda, et tegelikult on kogu Eestimaa inimesed kaasa elanud nendele inimestele, kes seal Nursipalus elavad. Tegemist on ajakriitilise arupärimisega, sest samal ajal, kui meie siin Riigikogu suures saalis istume ja tööd teeme, on käimas ka protsessid sealsamas Nursipalus. Siit ka minu küsimus. Kas minu arupärimine on võetud töösse ja hiljemalt 20 istungipäeva jooksul on võimalik siin suures saalis kuulda ministrilt vastuseid? Me teame, et on palju arupärimisi üle antud, seepärast ka see küsimus. Tegemist on ajakriitilise teemaga. Kas see on võetud töösse?

Aitäh, Ester Karuse! Jah, teie arupärimine on vastu võetud. Me käsitlesime siin tänasel istungil ka seda, kuidas arupärimisi edastatakse. Kuna meie istungiosakonnal on tavapärasest suurem koormus, siis nad edastavad loomulikult kõik arupärimised ministritele viivitamatult, aga see "viivitamatult" võib tähendada paari päeva. Aga jah, ma sain täpsustava informatsiooni ja see on väga oluline. Proua Karuse, teie arupärimine on edastatud ja selle vastamise tähtaeg on 14.09.

Tõnis Mölder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma tulen nüüd tõesti siit edasi arupärimiste ja arupärimistele vastamise juurde. Nimelt, ma sedasama küsimust protseduuriliste all küsisin eelmiselt istungi juhatajalt härra Kivimäelt ja tema ei osanud sellele küsimusele vastata või õigemini tema vastus oli selline, mis viitas justkui asjaolule, et kõik arupärimised on olnud tema hinnangul korrektsed ja edastatud kõikidele ministritele, kellele need on adresseeritud vastamiseks. Teie vastusest paar protseduurilist küsimust tagasi Tanel Kiigele jäi õhku küsimus, et mõningad neist ei ole justkui kvalifitseerunud arupärimisteks ja te ei ole neid pidanud vajalikuks edastada. Ja minu küsimus ongi, kas te oskate öelda, me oleme alati palunud seda statistikat, mitu eelnõu ja arupärimist on üle antud. Aga minu küsimus on teile see, kas teil on täna teadmist või informatsiooni selle kohta, kas tõesti mõni arupärimine ei ole olnud teie hinnangul põhjendatud või õiguspärane. Kui palju neid on ja kas te olete kuidagi ka informeerinud seda arupärimise üleandjat, et tõesti selline olukord on tekkinud ja et tal on alati võimalus seda arupärimist täiendada erinevate punktidega ja siis esitada see uuesti?

Aitäh! Nagu ma eelnevalt ütlesin, tõenäoliselt saite te minust valesti aru, et kõiki arupärimisi hinnatakse. Hinnatakse nende vastavust kõikidele arupärimisele kehtestatud nõuetele. Praegu minule teadaolevalt selliseid arupärimisi, mis ei ole kvalifitseerunud, ei ole. Küll aga ma olen ise siin saalis korduvalt juhtinud tähelepanu puudustele, mis on mulle esitatud arupärimistega kaasnenud. Riigikogu liikmed on need parandanud ja ma olen need arupärimised siis ka vastu võtnud. Seda võite stenogrammist lugeda. Ja lihtsalt protseduuriliselt kindlasti huvitab teid ka see, et juhul kui arupärimine ei vasta arupärimisele kehtestatud nõuetele, siis loomulikult arupärimine tagastatakse ja arupärimise esitajat sellest informeeritakse. Täpselt samasugune protseduur oli ka see, kui ma mõnele Riigikogu liikmele tagastasin siinsamas saalis arupärimise. Nad parandasid vead ja andsid uuesti arupärimise üle. Nii see protseduurika meil käib. Tundub igati lihtne ja loogiline.

Jaak Aab, protseduuriline küsimus nr 7.

Tänan, Riigikogu esimees! Ma enam-vähem ikka sama teemat jätkan, kuidas see eelnõu siia jõudis. Kõik need vastused teil on küll okei, jah, et milline see otsustav otsus ikka lõppude lõpuks sotsiaalkomisjonis oli, kas siis 8‑ndal või siis sellel nädalal, või milline roll oli sotsiaalkomisjoni esimehel. Aga mul on pigem küsimus selle protseduuri kohta, kuidas juhatus seda otsustab, et siia esimesele lugemisele saata. No ma tean, et tavapraktika on see, et kui komisjon on seda palunud, komisjoni otsusega on see kinnitatud, siis ta tuleb. Seekord jõudis ta täiendava istungi päevakorda, millest muidugi tol hetkel kõik olid teadlikud, et see tuleb, aga millegipärast komisjon otsustas saata järgmise nädala töökavasse. Ja nüüd ta jõudis ikka siia. 

Aga minu küsimus pigem puudutab seda, et kui juhatus näeb, mida on sisuliselt komisjonis arutatud, milliseid analüüse näiteks on küsitud … Siin on minu ees üks sellesama eelnõu kohta käiv analüüs, mis on antud minu teada Riigikogu juristide poolt, õigusosakonna poolt, ja kus on lihtne lõplik punkt või järeldus ühe osa suhtes sellest seadusest: "Kokkuvõttes olen seisukohal, et eelnõu § 1 punktid 3 ja 5 ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega." Kas juhatus vaataks sellisele asjale ka otsa – mitte lihtsalt formaalselt, vaid ka sisuliselt – ja ei peaks kiirustama selle eelnõu saali toomisega, vaid saatma komisjoni tagasi? Sellega siis tulekski tööd teha, et neid võimalikke vastuolusid põhiseadusega ei tekiks, ja mitte saatma siia saali esimesele lugemisele. Kas juhatus võiks ka seda teha?

Aitäh! Antud juhul ikkagi hindab ja kaalub komisjon kõiki neid küsimusi. Ja vastuseks nüüd teie küsimusele, kuidas juhatus saadab neid eelnõusid suurde saali, siis vastus on, et siiani on juhatus saatnud kõik eelnõud siia saali konsensuslikult.  

Ester Karuse, protseduuriline küsimus nr 4.

Aitäh! Kas ma sain õigesti aru? See eelmine küsimus, mis ma küsisin oma arupärimise kohta, te vastasite, et sellele vastamise tähtaeg on 14.09? Kas ma sain õigesti aru?

Proua Ester Karuse, te saite täiesti õigesti aru. 14.09. Nii, protseduuriline küsimus nr 20, Tõnis Mölder.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma kõigepealt tulen ka võib-olla kolleegile appi, et tõesti, sellele arupärimisele vastamiseks on 20 istungitööpäeva ja nii nagu me ka siin eelmises plokis, kui oli istungi juhataja härra Kivimägi, arutasime, siis täiendavad istungid ei lähe sellesse 20 päeva arvestusse sisse. Selle informatsiooni ma kõigile siin ka edastasin.

Aga tegelikult ma küsisin ka toona just nimelt sellesama toreda raamatu põhjal, milleks on Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus, see kollaste kaantega, lehekülg 429 punkt 8, mis räägib arupärimisele vastamisest keeldumisest. Tegelikult väga selgelt öeldakse välja, et vastamisest keeldumise aluseid ei ole olemas, aga tuuakse siiski näiteid, kus ka Riigikogu esimehele mõned teised instantsid, kui neile on arupärimisi esitatud, on sellele vastamisest keeldunud viitega, justkui see ei kuulu nende vastutusvaldkonda või vastutusalasse. Ja minu küsimus ongi teile see, kas minu selline tõlgendus on väga lai või pigem kitsas. Kui teie olete ja Riigikogu Kantselei on hinnanud selle arupärimise igati protseduuridele vastavaks, siis te ju Riigikogu esimehena vastutate selle eest, et teie nägemuses peaksid ministrid sellele arupärimisele vastama. Ja juhul, kui meie oleme edastanud selle arupärimise juba ministrile, siis me eeldame, et ta vastab. Kui nüüd minister peaks mingil põhjusel keelduma vastamast, siis kuidas te edasi [toimite]? Sest tegelikult mulle tundub, et kui teie olete juba selle soovi avaldanud, selle ministrile edastanud, siis te justkui loete seda ikkagi põhjendatuks. Ehk kas te näete siin üldse mingisugust versiooni või varianti, et minister keeldub näiteks nendele arupärimistele vastamast?

Aitäh! See kommentaar muidugi, millele te viitate, puudutab õiguskantslerit. See kommentaar vastab ka teie küsimusele. Juhul, kui see ei puuduta üldse seda tegevust või seda ametkondlikku tegevust või seda võimkonda, millega see arupärimise adressaat tegeleb, siis on õigus tagastada arupärimine Riigikogu esimehele. Aga tõenäoliselt võib oletada, et ministrite puhul, kuna see valdkond, vastutusvaldkond on niivõrd lai ja siin on esitatud niivõrd professionaalsed arupärimised, siis need reeglina arvestavad alati nende ministrite tegevusvaldkondi.

Jaak Aab, protseduuriline küsimus nr 8, palun!

Tänan, austatud esimees! Ma järjekindlalt ikkagi üritan sama teemaga. Üldiselt me ju saame väga hästi aru, et süüdistused, miks on selline olukord siin Riigikogus tekkinud, käivad koalitsiooni poolt opositsiooni poole, opositsiooni poolt koalitsiooni poole. Ja minu arust on seal teatud argumente, nii objektiivseid kui ka subjektiivseid, ühelt poolt ja teiselt poolt, täiesti ausalt tunnistan. 

Aga põhiline põhjus, miks me siin niimoodi istume päevade kaupa, on ikkagi see, et valitsus tõi siia need eelnõud. Kõige suurema mõjuga on perehüvitiste vähendamine ja teine on see maksupakett, mis küll opositsiooni palvel või survel sai valitsuses vähemalt sellise lahenduse, et ta tükeldati neljaks, nii et neid on võimalik eraldi hinnata, mõju analüüsida, huvigruppidega suhelda, kaasamist teha. Kooskõlastusring oli ju kolm-neli päeva ja huvigrupid ei saanud selgelt oma arvamust välja öelda. Ja nii lühikese ajaga ei ole võimalik ka neid analüüsida. Maksupaketis ei ole majanduslikku mõju üldse võimalik veel hinnata, pigem on hinnatud nendes seletuskirjades mõju riigi rahandusele, eelarvele ja nii edasi. Ikkagi see kiirustav eelnõude menetlemine. Hea küll, ma mõistan ju valitsuse soovi või koalitsiooni soovi kõik see siin läbi ratsutada enne suve, kuigi pole teada mõjusid, mis järgmistel aastatel tulevad. Osa neist rakendub 2025, seega aega oleks arutada küll. 

Ja täpselt samasugune taktika valitseb komisjonides. Noh, neljapäeval otsustas valitsus needsamad maksueelnõud neljaks teha, siis tuli erakorraline rahanduskomisjoni koosolek, kus kohe [otsustati] saata need järgmisel nädalal esimesele lugemisele saali. Kas siiski Riigikogu juhatus, kes vastutab ka lõpuks selle kvaliteedi eest, mis siit välja tuleb – mitte ainuisikuliselt, me kõik vastutame muidugi –, ei peaks hindama seda kiireloomulisust ja ütlema ka komisjonile, et võib-olla te tulete liiga kiiresti? Komisjonil on seitse nädalat enne esimest lugemist tegelikult võimalik arutleda, menetleda neid eelnõusid. Miks nad tulevad nii kiiresti?

Aitäh, Jaak Aab! Te olete väga kogenud Eesti poliitikas ja te olete väga kogenud Riigikogu liige, te teate väga täpselt, millised õigused on Riigikogu komisjonidel ja kui laiad need on. Kindlasti juhatus ei sekku Riigikogu komisjoni töösse. Riigikogu komisjon saab ikkagi ise väga selgelt määrata, kuidas ja mil moel ta tegutseb. See on minu vastus. 

Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus nr 21.

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul oleks tegelikult soov üle anda üks arupärimine, aga enne kui ma selle üle annan, võib-olla on mõistlik protseduurilise küsimusega selle taust selgeks saada. See minu küsimus oli ka Toomas Kivimäele ja Toomas Kivimägi ütles, et praktika sõltub paljuski Riigikogu esimehest, aga eelkõige Riigikogu juhatusest. Tavaline praktika on olnud see, et üldjoontes on arupärimistele vastamise päevaks Riigikogu töönädalal esmaspäev. Enne 2019. aastat oli see isegi meie kodu‑ ja töökorra seadusega konkreetselt ära määratletud. Nüüd on see võimalik panna päevakorda siis, kui nii arupärija kui ka arupärimisele vastaja ja Riigikogu juhatus leiavad omavahel sellise mõistliku konsensuse. 

Ja minu küsimus ongi teile see, et mis see praktika saab olema. Ma ei küsi selle istung[järgu], kevadistung[järgu] perioodi kohta, vaid pigem sügisese istungjärgu kohta, kus, mulle tundub, neid arupärimistele vastamisi võib tulla päris palju. Mis see praktika saab olema teie hinnangul? Kas vastamise päevaks hakkaks olema esmaspäev või te näete ikkagi seda, et see on selline lai pind, töönädal kestab meil esmaspäevast kuni neljapäevani ja kõikidel päevadel võib olla meil hetki, kui ministritel tuleb olla valmis tulema siia Riigikogu saali arupärimistele vastama? Miks ma seda küsin? Teadupärast Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses on ära piiritletud, milline on vastamise tähtaeg ja ka arupärija kõne [pikkus], aga siin ei ole seda läbirääkimiste vooru piiritletud. Ehk see ajaraam võib olla kaunis pikk ja seetõttu võib nii mõnigi oluline seaduseelnõu menetlemine takerduda. Ja seepärast ma küsingi, mis päeval te näete ette, et võiks hakata meil tulevikus neid arupärimiste vastuseid siin saama.

Aitäh! Meil on ju selge regulatsioon. Te ise mainisite 2019. aasta muudatust ehk siis üle-eelmine Riigikogu selle otsuse tegi ja lähtuvalt sellest kõikidel istungipäevadel saab Riigikogu saalis kuulata ka vastuseid arupärimistele. Ja juhul, kui meil jääb ajast puudu, siis tuleb korraldada täiendavaid istungeid. See on see olukord, kus me täna oleme. 

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mulle natuke jäi selgusetuks. Te korra viitasite enne, et Riigikogu juhatus ei ole tellinud ühtegi õiguslikku analüüsi, teadaolevalt. Kas teie Riigikogu esimehena tellisite selle või Riigikogu juhatus tervikuna, seda saate ise täpsustada, aga fakt on see, et õiguslik analüüs Riigikogu istungi läbiviimise protseduuri kohta ja Riigikogu istungi juhataja õiguste ja võimaluste kohta arupärimiste ja eelnõude sisseandmise ja protseduuriliste küsimuste raames mingisuguseid piiranguid seada või mitte seada on ju tellitud. Selle tellimise fakti te ju kinnitasite ja sellele on viidanud ka teised koalitsioonipoliitikud. Äkki te ikkagi vastaksite selles valguses minu esitatud küsimusele. Kas selle analüüsiga saavad tutvuda kõik Riigikogu liikmed, keda see tegelikult ju puudutab ja kes siin järgmised neli aastat töötavad, või on tegemist mingisuguse saladokumendiga, mis on väljavalitud isikutele mõeldud?

Aitäh! Te küsisite analüüsi eelnõu kohta. Eelnõu kohta ei ole meil kindlasti analüüsi. Aga meil on hinnang protseduuri kohta. See on töödokument ja praegu me sellest lähtuvalt ei ole seda informatsiooni avaldanud. Aga juhatusel on vastav analüüs õigusosakonnalt olemas. Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus nr 22.

Aitäh, hea istungi juhataja! Jällegi ma pean teie käest küsima ühe täiendava küsimuse või täpsustuse. Nimelt, Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi, kes on valitud 12. ringkonnast Pärnumaalt, ei osanud sellele küsimusele täiendavalt ja täpsustavalt vastata. See puudutab arupärimistele vastamist ja kokkuleppe saavutamist. Riigikogu kodu‑ ja töökorra kommenteeritud väljaandes, selles kollaste kaantega raamatus, leheküljel 428 on punkt 5, mis ütleb, et kuna arupärimisele vastamise tähtaega arvutatakse Riigikogu korraliste istungite päevadega ning vastamine võetakse päevakorda arupärija ja adressaadi kokkuleppel, siis tuleb asuda seisukohale, et arupärimise võib võtta Riigikogu täiendava istungi – vaat nüüd minu küsimus ongi selle täiendava istungi kohta – või Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorda üksnes juhul, kui arupärija ja adressaat on selles kokku leppinud. Nimelt, meil oli käesoleva nädala töögraafikus, mis on mul siin ka ühe paberina laual, kaks arupärimist. Ühe on esitanud Riigikogu liikmed Riina Solman, Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder minister Signe Riisalole ja teine arupärimine on proua Riina Solmani, Andres Metsoja ja Helir-Valdor Seederi esitatud. Ma näen, et härra Metsoja ja proua Solman on meiega liitunud, ja ma saan aru, et ka minister Riisalo on siia tulemas. Kas te oskate öelda, kas nende vahel ei saavutatud kokkulepet, et ka nende arupärimised oleks võinud siin täiendaval istungil ära kuulata, või mis põhjusel need kaks arupärimist siia päevakorda ei mahtunud?

Aitäh! Juhatus otsustas kinnitada päevakorra ja me otsustasime sinna lisada ainult selle ühe punkti. Järgnevalt Tanel Kiik, protseduuriline küsimus nr 19.

Austatud Riigikogu esimees! Küllap me saame hiljem võimaluse stenogrammiga tutvuda. Üldiselt olen päris kindel, et üle-eelmine küsimus kätkes tegelikult mõlemat analüüsi: nii seda, mille tellis sotsiaalkomisjon eelnõu kohta, kui ka seda, mis tõesti telliti Riigikogu istungi läbiviimise protseduuri kohta. Aga seda jõuame teha hiljem, kui see stenogramm on valminud. Paratamatult inimesed peavad sellega tööd tegema, enne kui see on võimalik avaldada. 

Aga ma jätkan sealt, kus meil arutelu pooleli jäi. Ehk töödokument, nagu te selle kohta ütlete. Kas Riigikogu tööd puudutavad dokumendid – on nad õigus‑ ja analüüsiosakonna tehtud, on nad istungiosakonna tehtud, on nad mis tahes Riigikogu Kantselei allüksuse poolt koostatud – ei peaks siiski olema avalikud dokumendid, vähemalt kõigile Riigikogu liikmetele, aga minu hinnangul tegelikult ka kogu Eesti avalikkusele? Sest ma küll ei näe, mis siis on Riigikogu töös ja istungi läbiviimises niivõrd salajast, et seda peaks kuidagimoodi hoidma, nagu viimasel ajal kombeks, AK‑dokumendina, asutusesiseseks kasutamiseks. Riigikogu on Eesti rahva, noh, ütleme, heas mõttes teener või Eesti rahva tahte elluviija, väga laiapõhjaline kogu. Meie istungid on avalikud, meie sõnavõtud on avalikud, meie hääletamised komisjonis on üldjuhul avalikud. Mis seal on salajast selles konkreetses analüüsis kirjas, millega ei tohi avalikkus ja isegi mitte Riigikogu liikmed tutvuda? Minu hinnangul see tekitab olukorra, kus parlamendisaadikud mõnevõrra pimesi töötavad, teadmata täpselt, millised on need reeglid, millised on need lähtekohad, kuidas saab oma tööd võimalikult tulemuslikult teha, olles koalitsioonis või opositsioonis, mida seaduse järgi pole ju kumbagi olemas?

Aitäh! Vastan teile otse: juhatus ei ole jõudnud seda isegi veel arutada. Me kindlasti arutame ja siis me saame kujundada seisukoha ja vaadata, kuidas edasi toimetada. Aga ise näete, suurema osa ajast juhatuse liikmed on siin teie ees, vastamaks teie sadadele küsimustele. Seetõttu on meil tõesti aega viimasel ajal väga-väga napilt. Aga teeme oma parima, et leida probleemidele lahendus ja vastata teie küsimustele.

Ester Karuse, protseduuriline küsimus nr 5.

Aitäh! Minu küsimus on ajendatud hea kolleegi Aleksei Jevgrafovi küsimusest, mis ta enne küsis. See oli alkoholi tarvitamise kohta Riigikogus ja siin saalis toimuva kohta. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 76 ütleb, et Riigikogu liige on puutumatu. Ja ma mäletan, et kui Riigikogu alustas oma tööd, siis toimusid meile koolitused ja räägiti ka saadikupuutumatusest. See oli iseenesest väga huvitav. Mina sain sellest koolitusest aru, et saadikut ei tohi takistada tema töö tegemisel, sest me oleme ju kõik siia valitud rahva poolt demokraatliku protsessi kaudu. Te ütlesite, et te võite korrale kutsuda siin saalis, aga minu küsimus on see, et te võite küll korrale kutsuda, aga kas te saate ka saalist välja saata või välja visata või võtta päriselt mingi otsuse vastu, kui te näete, et inimene näiteks on silmanähtavalt ülemeelik või alkoholi tarvitamise tunnustega.

Aitäh! Kindlasti istungi juhataja ei hakka Riigikogu liikmete suhtes jõudu tarvitama. Aga istungi juhatajal on autoriteet ja ma loodan, et kõik Riigikogu liikmed alluvad ka istungi juhataja autoriteedile. Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus nr 23.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma lähen jällegi nende arupärimiste temaatikaga edasi. Te viitasite väga selgelt sellele, et te vaatate üle, et kõik need arupärimised vastaksid meie Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele ja oleksid igati korrektselt vormistatud. Ja nimelt, meie Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 141 ütleb, et Riigikogu eelmise koosseisu liikmete poolt esitatud arupärimised ei lähe vastamisele, sest Riigikogu koosseis lõpetab oma tegevuse ja uuele koosseisule need edasi ei kandu. Tunnistan ausalt, ja ma tegin seda ka Riigikogu kõnepuldist, et mina esitasin täna ühe arupärimise, mis tegelikult on minule laekunud Riigikogu eelmise koosseisu liikmelt Tarmo Kruusimäelt. Ma andsin selle arupärimise üle, alla kirjutanud olen mina. Aga minu küsimus on see. Kui ma sellist praktikat kasutan, kas ma viitan siis tegelikult selle arupärimise sisendi [esitajale]? Härra Kivimägi hindas, et see on väga õige ja korrektne, aga tahaksin teie kui esimehe hinnangut sellele saada, kas selline arupärimise esitamise formaat on korrektne. Kas see on meie kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas ja kas ka tulevikus võiks sellist praktikat kasutada, et tõesti need Riigikogu liikmed, kellel ei ole hetkel enam võimalik arupärimisi esitada, edastavad oma mõtted teistele Riigikogu liikmetele, kellel on võimalik arupärimisi esitada?

Kas te tahate saada Riigikogu istungi juhataja hinnangut sellele, et teie arupärimine oli plagiaat? (Naerab. Tõnis Mölder seletab saalist.) Kui te panite sellele arupärimisele omaenese allkirja ja esitasite selle siit Riigikogu kõnetoolist, edastasite selle Riigikogu juhatusele, siis on see teie arupärimine, Tõnis Mölder. Kui te laenasite mõtteid Tarmo Kruusimäelt, siis on see teie ühise mõttetegevuse vili. Ja enamus Riigikogu liikmeid toobki siia arupärimisi, mida nad on kellegagi koos välja mõelnud. Ma loodan, et te ei pahanda mu väikese nalja üle selle plagiaadiga seoses, aga kuna me oleme sellises varajases hommikutunnis, kell saab kohe 9, siis ma usun, et selline lahendus oli pariteetne selle diskussiooniga seoses.

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus nr 20.

Austatud Riigikogu esimees! Olles nautinud seda diskussiooni alates kella viiest, tundub see mulle juba üsna hiline hommikutund neli tundi hiljem, aga eks see on nagu ikka, sõltuvalt lähtekohast.

Minu küsimus tegelikult on sarnane Ester Karuse tõstatatud temaatikaga. Olen ka ise Eesti Karskusliidu liige alates 2007. aastast ja varasemalt tervishoiuministrina ikka alkoholiteemadele tähelepanu juhtinud ja ka mind tegelikult häirib, kui ma näen, et parlamendihoones liigub ringi ebaadekvaatses olekus parlamendisaadikuid. Tahtmata kuidagimoodi seda täiendavalt tiražeerida või välja tuua, on mul küll palve teile. Sarnaselt minuga, kes ma olen fraktsiooni esimees ja mul on vastutus oma fraktsiooni eest, olete teie erakonna esimees ja Riigikogu esimees ehk nagu te õigesti ütlesite, teil on natuke laiem vastutus parlamendi eest. Võib-olla [võiksite] ikkagi selgesõnaliselt mõista anda, et vaba aja veetmiseks, alkoholi tarbimiseks, kui üldse on soov seda teha ja vajadus seda teha, on sobivamaid hooneid ja sobivamaid ruume kui Riigikogu saal – seda enam, kui me arutame niivõrd olulist eelnõu täiendaval istungil, mida koalitsioon on vajalikuks pidanud, mis puudutab laste ja perede kindlustunnet. Vähim, mis me saame teha, on teha seda kaines olekus ja võimalikult tõsiselt võtta, et olla ka võimeline adekvaatselt hääletama, adekvaatselt küsima ja vastutama oma tegevuse eest. Võib-olla lihtsalt saate sellise tähelepanu juhtimise teha nii endale kui ka teistele koalitsioonifraktsioonide juhtidele, et Riigikogu pole ilmselt see koht, kus peaks nagu sellist ööklubi stiilis olelemist viljelema.

Aitäh, Tanel Kiik! Ja aitäh olulise protseduurilise täpsustuse eest! Kindlasti Riigikogu esimees suhtleb sel teemal Riigikogu fraktsioonide esimeestega. Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, aga protseduuriline täpsustus oli see kindlasti.

Nii, rohkem protseduurilisi küsimusi meil ei ole. Läheme edasi eelnõude ja arupärimiste esitamisega. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun! Ja tere hommikust!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on arupärimine austatud sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole seoses kulude tõusuga. Me teame, et plaan on tõsta erinevaid makse. Need eelnõud on Riigikogus üle antud ja neid arutati neljapäeval erakorralisel istungil ka Riigikogu rahanduskomisjonis, kuigi enne seda neid meile ei saadetud, et oleks saanud sinna sisse vaadata. Ja kui pool tundi varem saad teada, et istung tuleb, siis on muidugi väga keeruline teiselt ürituselt jõuda siia, nii et seekord ma komisjonis olla ei saanud, aga päevakorrapunkti ma tean.

Aga kui rääkida nüüd sotsiaalvaldkonna poole pealt, siis minu küsimus ministrile, kolm küsimust, ja oluline teema on see, et kui käibemaks tõuseb, siis sotsiaalvaldkonnas on väga palju teenuseid, mis [käivad] käibemaksukohustuse alla. 1. juulist on ju oluline teema, et me oleme võtnud vastu otsuse eelmise koosseisu ajal, et 1. juulist on hooldekodukoht ja koduhooldus inimestele tasuta ning riik toetab üle 40 miljoni euro eest omavalitsusi, et seda teenust saaks pakkuda, siis sellel aastal seda käibemaksu tõusu 10% ehk 2 protsendipunkti ulatuses ei ole, aga järgmine aasta on. Ühelt poolt tundub, et on võimalik saada tulude tõusu, kui käibemaksu suurendame, aga teiselt poolt tulevad nii riigile kui ka omavalitsustele suured kulud. Ja oluline on teada, kumb pool siis suurem on. Minule tundub, et riigilt raha väljaminek on peaaegu sama suur kui sissetulek. Kas sellel käibemaksu tõusul siis on mõtet või mitte? Ja seoses sellega ongi vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 mul kolm küsimust austatud sotsiaal[kaitse]ministrile. Aitäh!

Aitäh, Aivar Kokk! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, austatud spiiker! Head saadikud! Neil minuteil läheb Eesti rahva iidol Ott Tänak Portugalis rajale, 9.05, ja minul on anda üle arupärimine seoses automaksu kehtestamisega. Kliimaminister Kristen Michalile on see adresseeritud. No ei ole tekkinud seda selgust ühiskonnas. Küll räägitakse jätkuvalt sellest, et riigieelarves on raha puudu, on justkui suur haigutav auk. Aga samal ajal räägitakse ka sellest, justkui tuleks ühiskonnaliikmeid nügida selles suunas, et nad käituksid säästlikumalt. Ja see säästlikkuse mõte on kogu selle diskussiooni kestel muutumas aina segasemaks, sest säästlikkus ju eelkõige tähendab seda, et sa kasutad ressurssi lõpuni ära. Ma arvan, et need inimesed, kes sõidavad oma sõiduautoga 500 000 ehk pool miljonit kilomeetrit, peaks olema need, kes teatud mõttes päästavad maailma oma säästliku käitumisega, mitte need, kes iga kolme aasta tagant oma sõiduvahendit vahetavad. Ja kogu sellest mõttekäigust ajendatuna on mul üle anda vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 kolm küsimust, mis peaks siis äkki tegema selle tekkiva olukorra minu jaoks selgemaks. Aitäh!

Nii. Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Austatud Riigikogu esimees ja head saadikud, vähesed, kes siin laupäeva hommikul istuvad! Täna on ilus päikesepaisteline laupäeva hommik ja homme on meil ju emadepäev. Kasutan juhust ja õnnitlen kõiki emasid. Kuid oleme ju kurvas seisus tegelikult. Kuigi homme on emadepäev, siis meie siin oleme sunnitud võitlema selle eest, et emadelt ei võetaks ära toetusi, et emadus saaks jätkuda ja et lapsi ikkagi juurde tuleks. See on tõsine mure. Ma arvan, et siin on paslik ikkagi koalitsioonierakondadel vaadata natukene peeglisse ja mõelda tuleviku peale, kas selline käitumisviis aitab kuidagi kaasa meie riigi jätkusuutlikkusele. Meid on liiga vähe, meid on juba alla miljoni. Kas ei pane mõtlema? Kui võtta analooge Lääne-Euroopast, kuidas [suurendatakse] töötajate arvu ja kust saadakse juurde töökäsi ja kust tulevad maksud, siis seal tuuakse sisse võõrtöölisi, kes peaksid justkui hakkama riiki ülal pidama. Meie väikese riigi jaoks oleks see liig, me sureme välja. See mure on tõsine ja sellepärast ma esitangi arupärimise majandus‑ ja infotehnoloogiaministrile, endisele IRL‑i ehk Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretärile Tiit Riisalole. Siin on talle kaks tõsist küsimust seadusloome läbipaistvuse kohta ja annangi selle enda nimel praegu üle.

Aitäh, Mart Maastik! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid siin saalis! On rõõm olla jälle teie ees ja anda üle arupärimisi. Ja tänane arupärimine läheb välisminister härra Margus Tsahknale seoses käibemaksu tõstmisega. Meil jäi eile õhtul see arutelu siin pooleli. Riigikogu juhatus võttis vaheaegu, et vanematekoguga selgust tuua, kas me jõuame kokkuleppele, et see obstruktsioon siin lõpetada, kas meil on kokkuleppekohti. Ja ma saan aru, et täna obstruktsioon jätkub, et kokkuleppekohti veel ei ole. 

Seega on ka minul võimalus nüüd käibemaksu tõusu, mida valitsus on tegemas, siin edasi arutleda ja esitada küsimusi välisministrile, kes käib ju maailmas ringi ja näeb, kuidas teised riigid toimetavad, ja kindlasti ta saab seal seda üle küsida. Meile on teada fakt, et enamik riike rakendab majutusasutustele vähendatud käibemaksu. Aga meil tõstetakse eelnõu kohaselt 2025. aastast majutuse käibemaksumäära 9%‑lt 22%‑le. Seletuskiri ütleb, et käibemaksumäära tõus mõjutab majutusteenuste hindu, kuid hinnatõusu ulatus, kestus ning jagunemine sektori sees on raskesti ennustatav. Ja asjaomased organisatsioonid, kes on ka käinud Riigikogu fraktsioonides rääkimas, on öelnud, justkui rahanduskomisjon ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium on ka loobunud korralike mõju-uuringute tellimisest ja nii pinnapealselt hinnataksegi siin seletuskirjas neid asju. Aga samas on ju meil teada, et Ida-Viru turismiklaster saab täiesti hävitava löögi. Ja on ka teada, et majutussektor on koroonakriisis üks enim kannatada saanud sektoritest. Seega on mul Margus Tsahknale üle anda küsimused, miks ta koos valitsusega soovib tõsta käibemaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus‑ ja maksukeskkonda. Ta võiks seista selle vastu.

Järgnevalt protseduuriline küsimus, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Meil on siin laual Riigikogu täiskogu I istungjärgu täiendava istungi päevakord ja siin on kirjas, et see algab üks tund pärast Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi lõppu, kuid mitte varem kui kell 15.00. Ja nüüd tähtis asi: kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui käesoleva aasta 13. mai kella 21.00‑ni ehk siis täna kella üheksani. Minu küsimus on selline. Kas te peate heaks tavaks ja eetiliseks ning moraalselt õigeks sellist otsust, eriti veel emadepäeva eel, venitada istungeid 30‑tunnisteks, kusjuures mitte midagi, mingit põhiseadusliku korra [ohtu] või mingit, ühesõnaga, kriisihirmu ei ole. Töö ei ole ju Riigikogus kuidagimoodi häiritud selles mõttes, et meil on laual üldse ainult kaks päevakorrapunkti olnud siiamaani kogu nädala jooksul. Ja ainukesed, kes siin tööd teevad praegu, on ju opositsioonisaadikud. Siin saaliski ei istu praegusel hetkel mitte kedagi peale Isamaa saadikute ja enne olid siin Keskerakonna saadikud. Kas see on õige otsus ja kas edaspidi ei võiks ikkagi kaaluda nagu inimlikumat lähenemist ka koalitsiooni poolt?

Aitäh! Kõigepealt, Riigikogu juhatus ja Riigikogu esimees peavad tagama Riigikogu töö ja kui Riigikogu menetleb eelnõusid, siis on Riigikogu juhatuse eesmärk kindlasti tagada see, et ühel hetkel see põhiseaduses ettenähtu, et Riigikogu võtab vastu seaduseelnõusid, oleks täidetud, sellepärast et see on riigi toimimiseks hädavajalik. See on kindlasti põhjus. Samal ajal olen teiega nõus, et kindlasti tuleks arvestada Riigikogu liikmetega, ja Riigikogu juhatus üritab seda teha nii palju kui võimalik. See on ka põhjus, miks täiendavat istungit näiteks emadepäeval kindlasti kokku ei kutsuta. See oli ka väga selge Riigikogu juhatuse ja Riigikogu esimehe seisukoht.

Järgnevalt saab jälle üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Mul on kultuuriminister Heidy Purgale arupärimine kulude tõusu kohta. Nagu me teame, on kolm koalitsioonipartnerit kokku leppinud, et ühiselt ja koos nad püüavad täita Reformierakonna lubaduse. On ju loomulik, et kui saad Riigikogu valimistel läbi vale nii palju kohti, siis soovid sa ka oma valimistel antud lubadusi täita. Nii nagu Isamaa on teinud kõigil kolmel viimasel Riigikogu valimisel. Antud lubadused on nad suutnud ära täita.

Aga mul on kultuuriministrile mõned küsimused seoses sellega, et maksutõusude paketis on planeeritud käibemaksu tõus 2 protsendipunkti ehk 10%. Läbi aastate on kultuuriinimesed palunud, et käibemaksu langetataks, mitte ei tõstetaks. Me teame, et nii kontserdi‑, teatri‑ kui ka kinopiletite puhul on käibemaks üks suur kuluartikkel piletihinnas. Praeguses majandusolukorras, kus me oleme üle elanud koroonapandeemia, nüüd on sõjaolukord, kus palju kulu läheb selleks, et toetada Ukrainas ukrainlasi, on meie majandusel rasked ajad. Sissetulekud küll ühtepidi on kasvanud, aga ka kulud, nii kodukulud kui ka poes toidule ja riietele, on kasvanud. Ja mul ongi sellepärast vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 austatud kultuuriministrile kolm konkreetset küsimust. Kas teie ministeeriumis on läbi viidud mõjuanalüüs, mil määral maksutõus ministeeriumi ja selle allasutuste kulutusi suurendab? Kas kavatsete vajamineva täiendava raha küsida juurde eelarve läbirääkimistel või minna kärpimise teed? Ja kolmandaks, kui vastus on viimane, siis kas plaan on tagasi tõmmata tegevuste ja investeeringute või tööjõu pealt? Aitäh!

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Natukene läks ajast üle. (Aivar Kokk vastab saalist.) Kõik on õige, aga katsume edaspidi ajast kinni pidada. Nii. Mart Maastik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu! Teatavasti on töö‑ ja puhkeaja seaduses kirjas, § 9, et tööaja kestus on tööaja üldine riiklik norm. Töötaja tööaja üldine riiklik norm ei või ületada kaheksat tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Ja 4. peatükk, § 24 "Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks": vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks võib töötajale anda kestusega kuni kaks tundi. Teine: vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks antakse mitte hiljem kui pärast viis tundi kestnud töötamist. Punkt 3: töötaja võib vaheaega kasutada oma äranägemise järgi ja tal on õigus sel ajal ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni territooriumilt lahkuda. Punkt 4: puhkamiseks ja einetamiseks antava vaheaja algus ja lõpp määratakse töösisekorraeeskirjade, vahetuste ajakava või töölepinguga. Punkt 5: töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal. Ja punkt 6: vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks ei arvata tööaja hulka, välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. lõikes ette nähtud einetamise aeg. Ja nüüd ongi minu protseduuriline küsimus, et kuidas siis meie istungitel ei järgita töö‑ ja puhkeaja seaduses kirjas olevat. Miks meie istungid kestavad kauem kui kaheksa tundi? Miks meile ei anta vaheaegasid vahepeal einetamiseks ja puhkamiseks? Ja miks meie teeme tööd ka laupäeval ja pühapäeval?

Aitäh! Riigikogu liikme staatuse seaduse järgi ei laiene Riigikogu liikmele avaliku teenistuse seaduse järgi töölepingu seadus. Ehk siis lühike vastus teile on see, et meil ei ole puhkust ja meil ei ole töölepingut. See ongi väga konkreetne vastus teile. Aga, Mart Maastik, kui teil on soov, et ma võtaksin praegu juhataja vaheaja, siis ma võin selle praegu võtta. Selle soovi ma võin teil täita, juhataja vaheaja võin võtta, arvestades hilist hommikutundi.

Suur tänu! Ma siiski eelistaksin seda natukese aja pärast teha. Meie oleme siin suhteliselt värsked. Muidugi, teile vastu tulles võiks seda teha, mul selle vastu ei ole midagi. Küll aga mul on veel protseduuriline küsimus, kui tohib, jätkan siin. Ma saan aru, et meie ei allu sellele seadusele, kuid kas tervise seisukohast, mille alusel on ju tegelikult tehtud need seadused, see ei laiene Riigikogu liikmetele? Ma saan aru, et me oleme nagu kuidagi eristaatuses, meil ei ole töölepingut, meile ei laiene töö‑ ja puhkeaja seadus, kuid tervis on meil kõigil ühesugune. Nii et ma ikkagi tahaksin vastust saada. Kuidas siis Riigikogu esimees näeb seda, kas töötajate tervis – me leiame, et me teeme siin tööd – on oluline või mitte?

Aitäh, Mart Maastik! Nagu te teate, see on kindlasti protseduuriline küsimus ja puudutab selle istungi läbiviimise protseduuri ja puudutab neid inimesi, kes siin istungil osalevad. Nagu te ka ise teate, teil fraktsioonis on töökorraldus, mille järgi te saate üksteist asendada. Te saate seeläbi ise kontrollida seda, kes milliseid funktsioone täidab. Täpselt samamoodi toimetame me Riigikogu juhatuses. Riigikogu juhatuses on kolm liiget ja me käime siin intervallidega seda Riigikogu istungit juhatamas. Täpselt samamoodi oleme me siin Riigikogu kõikide protseduuride puhul toimetanud. Aga nagu ma ütlesin: jah, Riigikogu liikmetele töölepingu seadus sellisena ei laiene, nagu ta laieneb teistele inimestele. See on see, mis meid meie staatusest lähtuvalt eristab.

Andres Metsoja, Riigikogu kõnetoolist arupärimise või eelnõu üleandmine. Palun!

Aitäh, hea esimees! Hea [endine] kolleeg Trivimi Velliste, kes on saanud ka Riigikogu mandaadi kunagi Pärnumaa valimisringkonnast, on öelnud, et aateliste ja veenvate kõnedega tänapäeval enam riiki ei juhita. See vist kipub tõesti nii olema. Sellepärast ma ei hakkagi väga uhket kõnet pidama, vaid taas annan üle ühe väikese arupärimise seoses automaksu kehtestamisega, ja loomulikult väga olulise valdkonna ministrile, rahandusminister härra Mart Võrklaevale. Õigupoolest on ju nii, et igasuguseid makse võib teha, kui selleks on ühiskonnas olemas poliitiline kokkulepe. Ja demokraatial on selline komme, et enamus otsustab vähemuse üle. Aga selle kõige kõrval maksude kehtestamine vast on kõige väiksem lüli ühiskonna toimimises. See on üks väike detail ja mina isegi nimetaks seda võib-olla kiuslikult peenhäälestamiseks, sest maksud iseenesest ei ole mingisugune lahendus, vaid nad loovad ühtse korraldusliku ruumi. Eelkõige tuleks aga mõelda selle peale, milline on majanduskeskkond, mis võimaldab teatud makse kehtestada ja luua. Ja just automaks on üks sellistest, mis tegelikult vajab üha enam uut mõttelaadi, kas või elektriautode kasutuselevõtuks, et seda säästu ühiskonnas tagada. Ja et saada rohkem selgust, on tagasihoidlikult kolm küsimust härra ministrile. Aitäh!

Aitäh, Andres Metsoja! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head saadikud saalis! Ma siin kohe jätkaksin oma hea kolleegi Andres Metsoja [mõtet], et mitte ainult aateliste kõnedega ei juhita enam riiki, vaid ka valimislubadused ei maksa enam midagi. Nii et siin on nagu paralleele tõmmata milleski. Loeb vaid selline hirmutamistaktika ja hirmutavate narratiivide loomine selleks, et inimestel ei oleks enam reaalselt aega mõelda sellele, mida keegi lubab või reaalselt ära teeb. 

Aga ma ei tahtnud tegelikult praegu sellest rääkida, sest mul on siin üle anda lugupeetud siseministrile Lauri Läänemetsale arupärimine seoses seadusloome läbipaistvusega. See kätkeb endas [järgmist]. "Uue valitsuse plaan tõmmata kokku riigiaparaati on kaasa toonud juba teatavad negatiivsed nähtused: loodava kliimaministeeriumi alla tuuakse kokku nii energeetika‑ kui ka keskkonnateemad, kus on ajalooliselt olnud ministeeriumidel ja ametnikel kardinaalselt erinevad arvamused. Varasemalt on need arvamused ja arutelu toimunud huvitatud avalikkuse silme all, sest ministeeriumide vahelised kooskõlastused on avalikud. Nüüd on tegu ühe ministeeriumi sisearuteluga, mis peetakse kinniste uste taga ja eriarvamused valgustamisele ei kuulu – seda mõtet on kinnitanud muuhulgas ka riigisekretär, kelle hinnangul ei olegi vaja selliste dokumentide avalikustamist. Tegu on ohtliku tendentsiga, sest Eesti inimestel on õigus saada informatsiooni seaduste väljatöötamise protsessi kohta. Läbipaistvus seadusloomes on oluline nii parlamendis kui ka varasemalt." Seega on siin kolm küsimust. Ja annan nüüd selle arupärimise üle. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saadikud siin saalis! Mina küll arvan, et Riigikogu töö‑ ja kodukorra alusel on meid juhitud täna Riigikogu esimehe poolt väga hästi ja ta on olnud sõbralik, viisakas ja kena. Ja ka meie ametnikud, kes on meid teenindanud nendel ööistungitel, ma tahaks eraldi teha suure komplimendi neile, et nad on tulnud välja ja täitnud oma kohust, olles samamoodi väga lugupidavad selle töö protseduurika vastu. Ainult kõik koos me saame Eesti riiki paremaks teha. Tõesti, siin tuleb märkida ka ära, et mitte ainult koalitsioonipoliitikud ei juhi Eesti riiki, vaid me teeme seda kõik koos, ja ma siiralt loodan, et see obstruktsioon, mis on ju ka kurnav olnud kõikidele, kes siin öösel on pidanud olema, jõuab ikkagi läbirääkimiste faasis mingisuguse tulemuseni, et ka need lasterikkad pered, kellelt minnakse raha ära võtma ja nende soodustusi kärpima just nüüd raskete aegade keerises, saavad ikkagi aidatud. 

Ja mul on seoses sellega üle anda arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Ka tema käest ma küsin just automaksu kehtestamise kohta, sest tema on ju kursis ka regionaalpoliitiliste probleemidega, sellega, et maapiirkonnas elavad suurpered ja lastega pered, seal on rohkem ruumi elamiseks, ja ta teab, et Eesti kohaliku päritoluga rahvastik väheneb. 2022. aastal sündis Eestis kõige vähem lapsi viimase 100 aasta jooksul. See trend jätkub kiirenevas tempos ja see mõjutab kõige enam maapiirkondi ning omavalitsusi, mis asuvad tõmbekeskustest kaugemal. Seal ei leita nišše kohalikel eeldustel põhinevaks majandustegevuseks ja uusi kriise tuleb ka tulevikus. Kas ta üldse on analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele, lastega peredele? Ja sellega seoses ma annan üle arupärimise. Aitäh!

Järgnevalt Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on arupärimine haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele seoses kulude tõusuga. Ma tulen jälle käibemaksu teema juurde. Me teame, et praegu on ehitamisel riigigümnaasiumid, mille ehituse käigus oluline kulu on ka käibemaks, ja riigi aktsiaseltsile eraldatud vahenditest tuleb arvestada seda, et lõpphinnas on käibemaks oluline komponent, mis tuleb välja maksta ehitajatele. Samas on ka vaja koolid sisustada. Ka koolipingi või vihiku ostmise juures on ju käibemaksu tõus 10% väga oluline komponent. Aga siinjuures on ka muude maksutõusude küsimus. Me teame, et järgmise aasta 1. maist tõusevad kütuseaktsiisid. Rääkimata sellest, et ühelt poolt küll püütakse rääkida meile, et mingil ajal hakkab tulumaksuvabastus kõrgepalgalistele, aga järgmisest aastast soovitakse 10% suurendada ka üksikisiku tulumaksu. See kõik mõjutab pedagoogide ja haridusasutustes töötavate inimeste palkasid, samuti ministeeriumis töötavate inimeste palkasid. Ja seoses sellega on mul ministrile kolm küsimust vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139. Esimene on siis: kas teie ministeeriumis on läbi viidud mõjuanalüüs, mil määral maksutõus ministeeriumi ja selle allasutuste kulutusi suurendab? Ja nii edasi. Aitäh!

Aitäh, Aivar Kokk! Stenogrammi huvides teen ühe väikese täpsustuse, et kuna Kristina Kallase puhul mõlemal pool tema nimes on üks i‑täht, siis see hääldub Kristina, mitte Kristiina. Lihtsalt stenogrammi huvides. Siin arupärimises on õigesti kirjutatud ja annan selle edasi. (Aivar Kokk räägib saalist.) Lihtsalt stenogrammi huvides väike täpsustus.

Andres Metsoja, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, austatud spiiker, sõna andmast! Ja rääkida on põhjust küll, sellepärast et me elame ajal, kus maksutõusude asemel tuleks rääkida sellest, mida ette võtta, et meie majandus kasvaks. See on väga eksistentsiaalne probleem, isegi globaalne probleem, sest kui me vaatame, mis laias maailmas toimub, siis me teame, et Ameerika Ühendriigid on võlakriisis, sisuliselt suvekuudel võib [tekkida] olukord, kus riik ei suuda enam välja maksta oma töötajatele, ametnikele palku ehk tegelikult võlapiiri ülemmäära tuleks tõsta. Teistpidi me teame, et intresside tõus on see, mis kogu Euroopat kammitseb, ja see on osaliselt seotud sellega, et just nimelt kriisid, erinevad kriisid, peaasjalikult tervisekriis oli see, mis lükkas pangandussektorit läbi riikide poolt antavate võlakirjade täiendavalt rahatrükki tegema. Ja tõsi on see, et see õhk tuleb ühel hetkel meil, kõigil ühiskonnaliikmetel, sisse hingata ja raha näol välja hingata, sest kuskilt peab tekkima kate nendele lubadustele, mis on antud. Ja nendele lubadustele, mis on antud koalitsioonileppega, moodustatud valitsuskoalitsiooniga, peab ka tekkima mingisugune kate, eelkõige kate maksuküüru kaotamiseks. Ja selleks ei valita vahendeid. Üks vahenditest selle maksuküüru kaotamiseks on juba palju räägitud automaks. Minul on üle anda härra Madis Kallasele, meie armsale regionaalministrile, arupärimine. Siin arupärimises on seekord kirja saanud kolm küsimust, millega siis äkki saaksime ühiskonnas laiema selguse. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid saalis! Kõigepealt ma tahaksin õnnitleda Eesti riigikaitsesse väga palju panustanud erukolonel Hannes Toomsalu, kellel oli eile sünnipäev. Õnnitlused sulle, armas kolleeg!

Ja mul on au üle anda rahandusminister härra Mart Võrklaevale arupärimine seoses automaksu kehtestamisega. Ma olen siin korduvalt öelnud, et elan Saaremaal kõige kaugemas otsas ja mu naabritel autod tossavad väga palju, on vanad. Inimestel ei jätku teatavasti sissetulekuid selleks, et endale paremat osta või soetada. Väga arusaamatuks on jäänud praegu soovitud automaksu kehtestamise põhimõtted. Ei saa aru, mille alusel seda lõpuks tehakse. Üks minister – härra Võrklaev nimelt – ütleb, et seda tehakse CO₂ heidete baasil, et mida saastavam auto, seda rohkem maksab. See siis järelikult tähendaks seda, et kõik need maainimesed, kellel on vanad ja tossavad autod, seatakse sihtmärgiks ja hakkavad rohkem raha maksma. Ja teine ütleb, et ei-ei, mitte selle järgi, ikka vastupidi. See on Lauri Läänemets, kes ütles, et vastupidi, vanad autod ei hakka maksma, ja nemad toetavad maainimesi. Võta nüüd kinni, mis siis õige on. Just selles ongi küsimus, et igasuguseid makse teoreetiliselt võib ju teha, aga enne peaks olema ikka läbi mõeldud, mida ja kuidas ja mille jaoks ja kas see kõik väärib küünlaid. Ja siin ongi üle anda vastavasisuline arupärimine kolme küsimusega. 

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid ja saadikud, kes meid jälgivad oma kabinettides, ja inimesed kodudes! On ilus laupäevane päev ja paljud teist kindlasti on läinud oma maakodudesse või suvilatesse. Ja tahaksingi seetõttu seoses ees ootavate maksutõusudega anda arupärimise üle inimesele, kes tegelikult on regionaalpoliitikas väga tugev, kes on valutanud oma südant regionaalpoliitika pärast. See inimene on siseminister härra Lauri Läänemets. 

Sooviks ka temalt aru pärida maksutõusudega seoses. Miks me tõstame käibemaksu nii oluliselt, kui see oluliselt halvendab Eesti elanike ja ettevõtjate toimetulekut? Nimelt, kriisihaldamised on siseministri pädevuses. Me saame rääkida, et me oleme elanud Eestis kriisist kriisi aastast 2008 kuni 2023. 2008–2009 oli ülemaailmne finantskriis. 2014. aasta, kui toimus Krimmi annekteerimine, siis see tekitas ka väga palju ärevust meis, kuna ka meie territoriaalne terviklikkus ja julgeolek on üheselt seotud Euroopa julgeolekuga. Ja täna näeme, mis toimub Ukrainas, see kõik osutus tõeks. 2015. aasta pagulaskriis, selle tulemusel tuli meile palju pagulasi ja tekkis mullistusi-muutusi poliitikas. Siis järgnes pandeemia-aasta. 

Ja sellega seoses tahakski teada, mida siseminister Lauri Läänemets arvab eesolevast maksutõusust. Majanduskriisid käivad enamasti tsüklitena ja seoses regionaalpoliitiliste mullistuste ja muutustega, mida need maksutõusud toovad, toovad need inimestele raskusi ette. Madal sündimus ja elanikkonna paiknemine, maapiirkondadest tulevad inimesed linna elama – kõik põhjustab uut segadust ja soovi siis tegelikult ka koalitsiooni poolt astuda vastu sellele ülerullivale maksutõusukavale. Aitäh! Annan üle arupärimise.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Mul on üle anda arupärimine austatud regionaalministrile Madis Kallasele seoses kulude tõusuga. Me teame, et kõik kulud järgmisest aastast on plaanitud maksude tõttu tõusma, ja me teame, et omavalitsustel täna üle Eesti on paljudes kohtades probleeme, et oma kulude kattega hakkama saada. Ja kui me tõstame järjest kõiki erinevaid makse, alustades kütuseaktsiisist, rääkimata üksikisiku tulumaksust või käibemaksust, siis need kõik otseselt mõjutavad meil omavalitsusi. Omavalitsused ei ole käibemaksukohuslased ja seoses sellega kõik teenused, mida nad sisse ostavad, on käibemaksuga. Kui käibemaks tõuseb 10% ehk 2 protsendipunkti, siis ka kulud kasvavad vastavalt sellele. Osa omavalitsusi on küll teinud endale kõrvale osaühinguid ja aktsiaseltse, mille kaudu nad teatud ehitusi ja teenuseid pakuvad ja saavad käibemaksu tagasi, aga omavalitsusel endal – koolid, lasteaiad – seda võimalust ei ole. Ja kuna Madis ise on olnud ka mõnda aega Saaremaal vallavanem, siis ta teab väga hästi, millest koosnevad omavalitsuses kulud. Seoses sellega vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 esitan ma ministrile kolm küsimust. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Andres Metsoja, palun!

Mina tänan austatud istungi juhatajat võimaluse eest saada sõna. Kui nüüd meenutada meie endist kolleegi Tarmo Kruusimäed, siis tema rääkis korduvalt eelmises koosseisus sellest, milline on kõige säästlikum ja väiksema jalajäljega liikumisvahend üldse. Ta tõi välja väga selgelt, et selleks on kepphobune. Kepphobune, mis ei saasta põhimõtteliselt keskkonda üldse. Sellest ajendatult, sellest liikumisest ajendatult on mul üle anda arupärimine proua Kristina Kallasele, haridusministrile, seoses automaksu kehtestamisega. Ja see vaade loomulikult lähtubki sellest, et kepphobune on iseenesest selline asi, mis ei vaja laadimispunkti. Ta vajab sellist aktiivset indiviidi, kes selle seljas oleks valmis ratsutama. Aga kõik ülejäänud vahendid juba vajavad täiendavat sekkumist, investeeringuid, olgu selleks siis Bolti tõukeratas, mida maapiirkondades üldiselt teedel-tänavatel näha ei ole olnud. CityBee lahendust ei ole ka märganud maapiirkonnas. Kui soovida mõnda platvormteenust kasutada, Bolti tellida näiteks sõiduvahendina, siis üldiselt selle tellimine läheb üle mõistuse kalliks, sest kohapeal seda teenuseplatvormi pakkujat sageli ei ole.

Sellest johtuvalt on mul üle anda arupärimine, et kas automaks, automaksu kehtestamine võiks ka seda osa ühiskonnas kuidagi lahendada. Kui me rohkem maksame, kas kõigi ühiskonnaliikmete jaoks tõesti läheb midagi säästlikumaks ja paremaks? Kolm küsimust. Aitäh!

Tõepoolest kolm küsimust. Aitäh! Annan edasi. Nii. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid saalis! Ja ikkagi pöördun ka siin oma hea kolleegi Madis Kallase poole, kes on tõesti, nagu minu teine hea kolleeg Andres Metsoja ütles, endine Saaremaa vallavanem. Ja arupärimine on ka seoses automaksu kehtestamisega. Mulle see idee, mille Andres välja käis, kepphobune, iseenesest väga meeldib. Minu arvates tänane valitsus ongi nagu kepphobune, kes ratsutab rahva maksude seljas, ja tegelikult neil, tundub, see väga palju energiat ei võta. Aga samas, kui tõsisemalt rääkida, siis Saaremaal näiteks – Madis Kallas, kellele ma küsimuse esitan, teab väga hästi – ei ole nende autode, elektriautode laadimise punkte üldse piisavalt. Hiiumaal muuseas samamoodi. Ma nüüd ei kujuta ette, kui kõik saarlased hakkaksid äkki elektriautodega sõitma, siis see on täiesti ebareaalne. Selleks ei ole meil ei laadimispunkte ega lõppkokkuvõttes ka võimsusi, sellepärast et Saaremaal teatavasti elektrivõrk on täiesti olematu. Ja meil täiesti tõsiselt ongi vahelduvvool: meil kas on voolu või ei ole. Ja siit ongi siis ka kolm küsimust. Nagu ka kolm on … Kuidas see Reformierakonna valimislubadus oli? (Saalist täpsustatakse.) Et kolm on parem kui kaks, jah. Meil on ka kolm küsimust siin jälle lähtuvalt sellest, et kuidas siis parem oleks hoiduda igasuguste maksude, eriti aga läbimõtlemata automaksu kehtestamisest. Ja annangi oma nimel selle üle.

Andres Metsoja, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma eelkõnelejat Mart Maastikku, head kolleegi – sihukese uue noore värskusega on ta siia tulnud ja töötab hoolega – kuulasin väga tähelepanelikult. Kuulasin ja tabasin ära ühel hetkel, et mainiti minu nime ja seda, et ma olla maininud, et Madis Kallas on Saaremaalt pärit. Ja siis ma püüdsin lühidalt enda ajusoppides sobrada, millal see küll võis juhtuda. See võis olla kunagi tõepoolest, aga hetk tagasi see ei olnud nii. Ma stenogrammi huvides tahaks lihtsalt selle ära klaarida, et mina ei maininud Madis Kallase nime.

Aitäh! Ma ei saa seda lugeda küll protseduuriliseks küsimuseks, aga võin teile kinnitada, et ka minule teadaolevalt on Madis Kallas tõepoolest Saaremaalt pärit. Ja arupärimise puhul, ma saan aru, on Saaremaa mehed omavahel, esitavad üksteisele arupärimisi. Kõik on korrektne. 

Nii, Mart Maastik, viies protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Siin ka stenogrammi huvides ma ikkagi tõesti tahaksin täpsustada seda, et ma võin täiesti kindlalt kinnitada, et Madis Kallas on saarlane, Saaremaal sündinud. Ja tõesti, kui ma nüüd eksisin lugupeetud kolleegi nime mainides, et tema väitis, et Madis Kallas on saarlane, siis kindlasti palun seda protokollis ümber kirjutada. Võib-olla tõesti tema ei öelnud seda. Aga samas võin öelda, et tõesti me oleme Madis Kallasega väga palju esitanud omavahel küsimusi ja vastuseid ka Saaremaa Vallavolikogus, kus tihtipeale me oleme olnud eri arvamustel. Ja ma väga loodan, et see on nüüd väga protseduuriline selles mõttes, et see protseduur, mis me praegu siin läbi viime, viiks selleni, et Madis Kallas oleks saarlaste poolt ja ei paneks saarlastele liigselt automaksu, mis suretaks Saaremaal elu ja viiks kohalikud elanikud järjest raskemasse seisu. Ja et neil oleks võimalik ikka lapsi lasteaeda viia …

Aitäh! Aga seda ma ei saa lugeda kohe mitte kuidagi protseduuriliseks küsimuseks.

... sest kui lapsi lasteaeda ei viida, siis ei ole ka järelkasvu. Aitäh!

Ei saa seda kohe mitte kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Andres Metsoja, käsi püsti ja protseduuriline küsimus nr 2.

Ma tõesti tänan. Tänan! Meile on öeldud siin parlamendis varemalt, et kui te peate siin debatti või arutelusid või küsite protseduurilisi küsimusi, siis olge võimalikult täpsed. Võimalikult täpsed! Ega seadusandlus ei ole selline siia-sinna, vaid seal peab olema täpne. Ja kui me juba oleme läinud arutama sellist olulist regionaalset küsimust nagu Madis Kallase elukoha küsimus, eks ole, kust ta siis ikkagi pärit on, siis kas oleks võimalik, et me läheks natuke täpsemaks ja mainiks ära ka selle küla nime, et oleks ikkagi stenogrammi huvides see asi saanud lõpuks selgeks? Võib-olla ei ole mõtet tulla – seda XV koosseisu on meil ju üsna palju jäänud –, ei oleks vaja tulla selle küsimuse juurde nii pea tagasi ja see asi saaks ammendavalt lahendatud.

Aitäh! Istungi juhataja seisukoht on väga selge: see küsimus on lahendatud. Teiseks, ma ei saa lugeda teie küsimust protseduuriliseks. Ja kuna te kasutate korduvalt vastusõnavõtu võimalusi või siis täiendava sõnavõtu võimalusi protseduurilistena, siis protseduurilised küsimused seda kahjuks ei võimalda. Palun kindlasti tutvuda ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑ga 70 "Vastusõnavõtt", ja siis saate näha, kus seda täpselt saab kasutada. Protseduuriliste küsimuste puhul, ma siiski tuletan meelde, head kolleegid, et protseduurilised küsimused puudutavad käesoleva istungi läbiviimise protseduuri.

Nii, protseduuriline küsimus nr 6, Mart Maastik, palun!

Aitäh! Enne kui ma lähen tõesti järgmise protseduurilise küsimuse juurde, ma paluks ka täpsustada seda, et kuna minu kolleeg juba ütles, et Madis Kallase elukoht on tähtis, siis väga raske on seda määratleda, sest ta elab kusagil Lümanda ja Kihelkonna vahel – elas, sündis seal. Ja praegu ta elab igatahes Kärla läheduses. Aga see ei ole tähtis, tähtis on see, mida tähendab … Ma vaatasin õigekeelsussõnaraamatust, mida tähendab protseduuriline küsimus, sõna "protseduur", ja siin on kirjas niimoodi, et protseduur on toimimisviis, toiming, meditsiiniline ravivõte, väitekirja kaitsmise protseduur, hääletusprotseduur ja nii edasi. Ja nüüd küsimus ongi siin selline, et protseduur ise on mitmetähenduslik, protseduur on protsessi kirjeldus. Protseduur võib mõnikord tähendada ka protsessi, mille kohta protseduur on. Aga väga oluline asi, protseduur aetakse vahel segamini juhendiga, mis kirjeldab, kuidas toiminguid sooritada. Ehk siis protseduur on meditsiiniline toiming, protseduur on infotehnoloogiline. Aga ehk peaks muutma ära selle nimetuse. Ma arvan, et Riigikogus siiski oleks õige kasutada eesti keelt ja protseduurilise küsimuse all võiksime kasutada sõnu "toiminguline küsimus" või "juhendiline küsimus".

Aitäh! Kindlasti arutame seda küsimust, aga antud juhul tegu ei olnud protseduurilise küsimusega. Ettepanekuid Riigikogu juhatusele esitatakse teistmoodi. Ühtlasi on mul, head kolleegid, ettepanek, et me võiksime lõpetada selle geograafia arutelu siin põhjusel, et geograafiatundi meie tänases päevakorras ei ole kahjuks. 

Erkki Keldo, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Te väga professionaalselt ja oskuslikult ütlete ja viisakalt mainite saadikutele, et eelnevad küsimused ei ole tõesti olnud protseduurilised. Ma igaks juhuks ka enda mälu täpsustamiseks küsin, kuidas nüüd see hea tava ja praktika ja reeglistik on. Kui selgelt ei ole tegemist protseduurilise küsimusega, siis võib ka juhataja mingil hetkel väidetavalt protseduurilised küsimused ära lõpetada või kinni panna, kui tegelikult venitatakse ja, ütleme otse, halvustatakse Riigikogu mainet selliste mitteprotseduuriliste imelike küsimustega.

Aitäh! Ei oska teile kohe vastavat praktikat esile tuua kuupäevaliselt, aga varasemad juhatajad, nii Henn Põlluaas kui ka Eiki Nestor, on lõpetanud protseduuriliste küsimuste käsitlemise mingil hetkel. See on olnud nende kui Riigikogu istungi juhatajate kaalutlusõigus. Ja kui protseduurilisi küsimusi tuleb ühel hetkel liiga palju ja need ei puuduta enam protseduuri või on saanud väga selge ammendava vastuse, siis olen ka mina seisukohal, et protseduurilised küsimused on ühel hetkel ennast ammendanud ja sellisel juhul tuleks kas siis päevakorra kinnitamisega või päevakorraga kindlasti edasi liikuda. 

Andres Metsoja, protseduuriline küsimus nr 3.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Tõesti, Erkki Keldo, hea kolleegi sekkumine protseduurilise küsimusega oli nagu, ütleme, sõõm värsket õhku siin saalis, ei ole akent vaja tingimata avadagi. Aga mul tekkis ikkagi kiuslik küsimus kohe, kas Erkki Keldo küsimus oli protseduuriline küsimus. Ma kuulasin ja mõtlesin ja olin täitsa kimbatuses. Mõtlesin, et mida teie vastate, ja mulle tundub, et te hiilisite kõrvale sellest vastamisest. Kas tema küsimus oli protseduuriline või mitte?

Teie küsimus oli, kas Erkki Keldo küsimus oli protseduuriline või mitte? Vastan: kuna see oli protseduuriliste küsimuste esitamise kohta, siis oli see protseduuriline küsimus. (Naerab.)

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid saalis! Tõesti, tänan veel kord Riigikogu esimeest selle lahke juhatamise eest. Hea valitseja peabki olema kannatlik ja andma võimaluse saadikutel küsimusi küsida. Tervitan ka Erkki Keldot, kes on Reformierakonna ainsa esindajana saali tulnud, ja loomulikult kõiki neid, kes meid jälgivad sidevahendite kaudu, sest ma olen äsja saanud tagasisidet, et meil on vaatajaid, kaasaelajaid. Nii et teeme siis tublisti tööd edasi. Erkki Keldo puhul ma olen ka märganud, et tema annab tagasisidet läbi sidevahendite, et mis see opositsioon kogu aeg siin selle obstruktsiooniga tegeleb ega lase Riigikogul tööd teha. Ma ikkagi ütlen selle ka maha, et opositsioonil täna ei ole teist võimalust kui sellise obstruktsiooniga jätkata, sest minnakse tegema maksutõuse, mis ei olnud valimistel üldse kõneaineks ja mida valijatele ei räägitud. Ja kui mandaat saadi, siis tuli välja, et on tarvis oma valimislubaduste täitmiseks hakata kohe makse tõstma. Aga see seab ohtu tegelikult perede käekäigu, lastega pered, eriti suurpered, kellelt võetakse ära ka veel soodustused.

Ja nüüd minul ongi küsimus – täna on siin olnud Saaremaast ja Saaremaa meestest väga palju juttu – järgmisele Saaremaa mehele härra Kalle Laanetile, justiitsministrile. Ma esitan talle arupärimise seoses automaksu kehtestamisega. Tema ju tuleb Saaremaalt, aastaid‑aastakümneid on tema elu olnud seotud Toompeaga, ja ta käib tihti Saaremaa ja Tallinna vahet. Justiitsministril on võimalus tegelikult valitsuse liikmena ka pidurit panna sellisele maksutõusule. Nagu me teame, tervikmõjusid ei ole analüüsitud, käitutud on kiirustades, sihtgruppe kaasamata ja ära kuulamata. Seepärast ma küsin tema käest, miks teie valitsus soovib kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti elanikkonna käekäiku, Eesti ettevõtlus‑ ja maksukeskkonda. Sellega seoses ma annan üle arupärimise. Vabandust, ei pannud tähele, et aeg läks üle! Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu ees on arupärimine seoses automaksu kehtestamisega. (Köhatab.) Näed, võtab kohe hääle ära. Ja seekord on see siis siseminister härra Lauri Läänemetsale. Tõepoolest, kui nüüd mõelda maksust kaugemale, siis mis võiks olla ühiskonnale lahendus selle maksu eest, mida justkui peaks iga autoomanik hakkama oma rahakotist täiendavalt välja käima? Ja ilmselt see ei ole veel lõpp, sest ühel hetkel lisandub siia kütustele lisanduv maks, mis on ka üleeuroopaliselt sisuliselt kokku lepitud. Aga maksu eest peab ometi ühiskonnale midagi vastu andma, kuid ei ole kuskilt olnud välja lugeda, kuidas minnakse edasi näiteks elektriautode laadimisvõrgustikuga. Me teame, et tänane elektriautode laadimise võrk pärineb sellest ajast, kui me müüsime CO₂‑kvoote ja saime vastu sellise kena Elmo projekti. Mäletate sotsiaaltöötajate autosid, millega üle Eesti ringi vurati? Nüüd on nad küll vist jõudnud romulasse. Aga sellest ajast ka suuresti on see laadimisvõrk. Laadimisvõrk on olemas küll linnades, aga maapiirkonnas see puudub. Ja kui me tahame nügida inimesi säästlikumate sõiduvahendite peale, milleks väidetavalt on elektriautod, siis tekib meil paratamatult terve rida küsimusi. Kus neid laetakse? Kas peres peab olema teine auto veel, et õhtul viia see 50 või 15 kilomeetri taha laadima? Millal see laadimispunkt üldse tekib ja kas see võiks ühiskonnale anda lõppkokkuvõttes säästu? Ja selle säästu koha pealt on siis säästlikult kolm küsimust, mis vajavad vastust. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on arupärimine siseminister Lauri Läänemetsale seoses kulude tõusuga. Selle pöördumise või arupärimise põhjus on väga lihtne. Kui vaadata selle aasta alguses Siseministeeriumis toimunud tegevust, siis me teame uudiste ja sotsiaalmeedia kaudu, et siseminister tõstis oma valdkonnas päris korralikult palkasid, tegi seda suurte kuludega ka ministeeriumi töötajatel. Kui meil oli eelarves keskmiselt planeeritud sihukene kuni 5%‑line tõus, siis mitme infoallika alusel on väidetud, et need olid 10%‑lised ja üle selle tõusud. Ja siis äkki, kui aprillikuu kätte jõudis, selgus, et raha on otsas ja on vaja makse tõstma hakata. Aga me teame, et nende maksude tõusu tõttu tekib tema valdkonnas erinevatel aladel, politseis, piirivalves ja päästekomandodes probleeme. Mõni päev tagasi potsatas meie postkasti ka vabatahtlike päästekomandode teema ja päästjate teema, sest raha ei ole. Seoses sellega tekkiski mul küsimus, kas siis vahepeal, kui valimised läbi saavad, võib kulutada raha ei tea kuhu kohta, ja siis, kui uus valitsus kokku saab, tuleb hakata uuesti raha küsima. Me mäletame ka eelmise koosseisu riigieelarve arutelusid, kus miljoneid sooviti Siseministeeriumist jagada ka hoopis muudele valdkondadele, mitte pääste omadele. Riigikogu lõpuks sellist võimalust ei andnud ja see 11,5 miljonit ikkagi läks nii Siseministeeriumi kui ka Kultuuriministeeriumi valdkondadele jagamiseks, mitte millekski muuks. Aga seoses sellega mul on ministrile kolm küsimust. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid saalis ja ka televaatajad, kes võib-olla vaatavad! Mul on siin ka üks arupärimine seoses automaksu kehtestamisega ja see on meie välisministrile Margus Tsahknale adresseeritud. Kui hea Margus Tsahkna soovis veel IRL‑i juhina teha 2.0, siis millegipärast soovib ta koos koalitsioonikaaslastega teha rahvale nüüd maksude tõstmisega 1 : 0. Ja vaat siit ongi küsimus, kas ikkagi koalitsioon saab aru, mida nad parasjagu planeerivad. Ühest küljest öeldakse, et automaksu on vaja selle jaoks, et vähem saastada, minna üle säästlikumatele sõidukitele, elektriautodele, ja teisest küljest öeldakse, et, ma ei tea, üle 20 000 või 30 000 maksvad autod on juba luksusautod, mille alla kõik, praktiliselt kõik elektriautod käivad. Need saavad veel erimaksu osaliseks. Kus siis tekib see loodetud säästlikkus keskkonna mõistes ja kuidas need inimesed saaksid selle raha, et neid kalleid luksuslikke elektriautosid endale soetada? Sellega ongi meie arupärimine seotud. Meil on jälle, nagu meil juba traditsiooniks on saanud, ikka ja jälle Reformierakonna palvel kolm küsimust ja kõik need kolm küsimust on seotud sellesama automaksuga. Kuna meie kõneaeg on kahjuks limiteeritud, tööd tahaks palju pikemalt teha, siis annan praegu selle arupärimise üle ja jätkan samal teemal esimesel võimalusel. Aitäh!

Aitäh, Mart Maastik! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid saalis! Tervitame ka Eesti 200 liiget Tanel Teini, kes on meiega liitunud, ja kõiki teisi, kes meid jälgivad sidevahendite kaudu. Minul on üle anda arupärimine kultuuriminister Heidy Purgale. Arupärimine puudutab samamoodi, nagu enne on siin teisi arupärimisi esitatud, automaksu kehtestamist. Nimelt on tänased koalitsioonierakonnad oma leppes fikseerinud eesmärgi: seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus‑ ja maksukeskkonnana ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, ja nii edasi. Nüüd, Heidy Purga kultuuriministrina ja kultuuritöötajana – me teame, et Heidyle ei ole ka regionaalpoliitika kauge, ta on Elvast pärit ja DJ‑na liigub mööda Eestimaad ringi, peab palju autoga sõitma –, kas ta ise on mõelnud või analüüsinud, millist mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele, Eesti ettevõtetele? Ma ei mõtle nüüd Riigikogu liikmeid, kes tegelikult oma palgaga saavad selle kulu katta, ma mõtlen tavalisi Eesti inimesi. Kas kultuuriminister või tema ministeerium on analüüsinud mõju kultuurisektorile, mida endaga toob kaasa automaksu kehtestamine? Ma ei hakka siin rääkima sellest, et lastega pered kannatavad selle all kõige enam, eriti suurpered, kellel on rohkem kui kolm last. Ühte autosse [rohkem kui] kahte väikelapse turvatooli tagaistmele panna ei saa. See tähendab seda, et kolmas väike laps või vanem laps tuleb panna kas bussi või rongi peale. Aga logistikat ilma autota, eriti maapiirkondades, ei kujuta mitte keegi ette. Regionaalne ebavõrdsus on kasvav, seda on tunnistanud ka koalitsioonierakonnad. Annan üle arupärimise. Aitäh!

Järgnevalt Andres Metsoja, palun!

Ma tänan istungi juhatajat ja tahan seekord anda üle arupärimise seoses automaksu kehtestamisega. Välisminister Margus Tsahkna peaks sellele vastama. Välisminister teadupärast ju viibib üsna palju välislähetustel ja esindab Eestit. Ja siin on mõnus tuua võib-olla selline väike paralleel. Minu vanaisa, kes nüüdseks on 99‑aastane, on ikka mu käest küsinud – noh, kogu selle 30 aasta jooksul, kui ma olen natukene vähemal või rohkemal määral olnud seotud kas maakonnatasandiga või riigi poliitikaga –, et te teete suuri sõnu seal Toompeal, et ühistransport läheb paremaks, kättesaadavamaks ja taskukohasemaks. Ja siis ta iga kord ütleb, et aga tema valmistub Pärnumaa äärealalt Rukkikülast Pärnusse, keskusesse arsti juurde minekuks iga kord kui välislähetuseks. Sellepärast et see buss, mis ta sinna Pärnusse viib, käib üks kord päevas. No see tähendab ju tegelikult seda, et sa justkui kodust ära saad, aga tagasi samal päeval enam ei saa. Ja siis ta on alati muigega küsinud, sihuke elu näinud inimene, sõjaaegu ja kõike muud, nälga ja viletsust, et noh, Andres, millal see teine buss siis kah tuleb, et ma koju tagasi saaks samal päeval. Ja ega ei ole see aeg saabunud. Tundub, et saabub aeg, kus ka autosid hakkab külades olema palju vähem, bussidest rääkimata. Ja selleks, et ikkagi suuta lõpuks vastata nende autode kohta – tema küll ise enam ei sõida, aga selgust oleks vast vaja naabrimehel ja ‑memmelgi –, need kolm küsimust äkki aitavad seda luua. Aitäh! 

Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on anda üle arupärimine kaitseminister Hanno Pevkurile seoses kulude tõusuga. Valitsuse kavandatud maksutõusud annavad hoobi Eesti inimeste ja eraettevõtete elujõulisusele, kuid neist saavad pihta ka avaliku sektori asutused ja ettevõtted. Sealjuures erinevalt eraisikutest ei pakuta neile teadaolevalt ühtegi kompensatsioonimeedet, millega valu veidigi leevendada. Olukorras, kus koalitsioon on oma eesmärgina sõnastanud leida kokkuhoiukohti oma haldusalas, tõstetakse tegelikult kulusid. Siit tekibki küsimus kaitseministrile, sest me teame, et järgneval neljal aastal on just suuremad investeeringukulud meil kaitse poole peale planeeritud, üle miljardi euro. Ja kui nendele kulutustele kõigile lisada käibemaksu 2 protsendipunkti ehk 10%, siis me teame, et miljardi juures on jälle 20 miljonit nagu sipsti riigi rahakotist raha ära läinud. Rahanduskomisjonis tutvustati maksude kasumlikkust. Kui Reformierakonna lubadus täidetakse ja maksud ka ellu viiakse, siis kokkuhoid või tulupool võiks olla kokku 80 miljonit, millest siis juba Kaitseministeeriumi kulutusteks läheks 20 miljonit maha. Ja oleme ausad, et majanduse langedes vaevalt sellist tulubaasi tuleb, nii et maksude tõusuga tegelikult me viime oma riigieelarve miinusesse ja seoses sellega on mul ministrile üle anda kolm [küsimust]. Aitäh!

Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid saalis! Mul on ka jälle au üle anda arupärimine seoses automaksuga ja seekord proua Kristina Kallasele. Ma olen väga päri eesistuja märkusega, et üldiselt tõesti eesti keeles on rõhk esimesel silbil. Minu abikaasa Lilian ka ütleb kogu aeg, et ärge öelge Liilian. Nii et siin oli igati õige märkus.

Aga räägime automaksust. Mis on selle automaksu puhul kõige hullem, on see, et ma saan aru, kui makse tehakse mingil eesmärgil, kui see automaks läheks nii, nagu vanasti kütuseaktsiis pidi minema teedeehitusse aukude lappimiseks, aga see täna loodav automaks ei lähe mitte aukude lappimiseks teedel, vaid nende Reformierakonna valimislubaduste aukude, mis tekitavad riigi rahakotti suure augu, täitmiseks. Ehk siis: igasuguseid makse võib luua, aga inimestele peab olema arusaadav, milleks see läheb, ja et see kogutud raha reaalselt tõesti ka läheb sinna, kuhu on lubatud. Ma ei tea aastaid juba, et oleks kütuseaktsiisist laekuv tulu läinud teede ehitusse või remontimisse. Meil läheb kõik ühtsesse riigi rahakotti ja siis sealt näpuotsaga jagatakse. Kõige hullem on see, et praegu Eesti teedesse ei investeerita lähiaastatel uue valitsuse ja koalitsiooni ettepanekul mitte midagi. Null! Investeeringuteks on null. Ainult mingid väikesed teeaugu lappimised. Ja sellepärast ongi mul lugupeetud Kristina Kallasele üle anda arupärimine ja traditsiooniliselt on see kolme küsimusega.

Aitäh olulise keelelise täpsustuse eest, Mart Maastik! Tõepoolest, eesti keeles on rõhk alati esimesel silbil. Näiteks vanakreeka ja kreeka keeles on sageli rõhk aga kolmandal silbil ja seetõttu ka keele kõla on teine. Aga aitäh teile olulise täpsustuse eest siit Riigikogu kõnetoolist! Riina Solman, palun Riigikogu kõnetooli!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Aitäh teile ka, kolleegid, et te vastu peate ja oma obstruktsiooni jätkate! Nagu me teiega teame, meil ei ole muid võimalusi, andmaks märku valitsuskoalitsioonile, et selline üle rullimine, kiirelt menetlusse antavad maksutõusude eelnõud, peretoetuste kärpimine – me muudmoodi neid takistada ei saa. Ja seoses sellega annan ma üle härra Tiit Riisalole, majandus‑ ja infotehnoloogiaministrile, arupärimise, mis jätkab siin puldis eelkõneleja Mart Maastiku teemat ehk automaksu teemat.

Tiit Riisalo on väga elukogenud inimene ja olnud ka mitmes riigiettevõtte nõukogus, mis tegelevad nii regionaalpoliitika kui ka majandusküsimustega. Ja ta on ise oma tööalaste ülesannete tõttu väga palju pidanud Eestis ringi sõitma. Ta on oma silmaga näinud kasvavat regionaalset ebavõrdsust. Viimase 30 aasta jooksul on tulnud tegelikult Tallinnasse ja Harjumaale elama 46% Eesti inimestest. Tartusse ja Tartu ümber jätkub samamoodi siserände korras liikumine. Miks? Ega inimesed oma loomu poolest ei taha elada kõik linnades. Me saame aru, et noored inimesed lähevad õppima, omandavad ameti, kuid paljud nendest tahaksid tegelikult kodukohta tagasi minna. Aga kui seal majandus enam ei toimi, töökohti ei looda, siis ongi ainukene võimalus oma peret seal kasvatada. 

Ja nüüd me lajatame inimestele selga veel automaksu, sunnime neid vahetama autosid välja säästlikumate vastu, võimaluse korral kliimaneutraalsete vastu, mis tähendab, et inimesed ei saa oma pere jaoks üldse kulutusi teha, vaid peavad autode või muude sõiduvahendite jaoks kulutusi tegema, kui nad elavad maapiirkondades, sest maapiirkonnas lihtsalt ilma autota perekond hakkama ei saa. Seetõttu annan Tiit Riisalole üle arupärimise, miks te valitsusega nii toimite. See sisaldab kolme küsimust. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Me kõik oleme kuulnud sellest, kuidas linnas ja maal on ajal erinev tähendus. Linnas on nii, et kõik tormavad kogu aeg, kõigil on kiire, olgugi et 15 minuti pärast tuleb uus buss. No jääd sellest ühest maha, 15 minuti pärast tuleb ju uus. Aga tihti on linnainimestel ka see arusaam, et maal on aega küll. Noh, seal võib sõita jalgrattaga poodi ja ega ei olegi vaja tormata, sellepärast et mis sa seal ikka tormad. Tuleb mõelda ette, teha oma toiminguid korra nädalas – ja nii see sääst ühiskonnas tekib, liigume vähem, heidet tekib vähem, kulutame vähem fossiilseid kütuseid. 

Ja sellest ideoloogiast, mõttekäigust lähtuvalt on mul soov üle anda proua Riina Sikkutile, terviseministrile, arupärimine seoses automaksu kehtestamisega. "Jalgsi ja jalgrattaga!" – selline loosung linnades elab, justkui miski, mille poole püüelda. Maal on see olnud üsna normaalne tava, et jalgrattaga liigutakse. See on olnud ajast aega üks mõnusamaid liikumisvahendeid. Kui linnas mõõdetakse müra ja tolmu, siis maal on sageli nõnda, et mööda kruusateed tuleb sõita, seda tolmu on suvel mõnusalt, nii et kõik kohad on täis. Ja suur probleem seisneb tegelikult selles, et automaksu sellist arutelu, debatti pidades võiks ju rääkida võimalusest, et kui me tahame viia teed mustkatte alla, siis me ei tee seda ainult linnades, et tagada mobiilsust jalgsi ja jalgrattaga, vaid seda võiks tagada ka maapiirkonnas. Praegu riigieelarves selleks vahendeid ei ole. Küsime siis, kas automaks võiks tervise kontekstis anda võimaluse ka maainimesele. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on seoses plaanitavate maksutõusudega mõned küsimused, arupärimine justiitsminister Kalle Laanetile. Me teame, et järgmisest aastast on soov tõsta erinevaid makse ja sellised eelnõud on ka jõuga selle nädala neljapäeval siin Riigikogu saalis üle antud. Neid menetletakse rahanduskomisjonis ja esmaspäeval on rahanduskomisjonis need teemad uuesti laua peal, sest neljapäeva arutelu, nagu ma aru saan, jäi kuidagi poolikuks. Aga seoses sellega ju ka Justiitsministeeriumi haldusalas kulud tõusevad. Siit tekivadki mitmed küsimused ministrile. Kuidas minister näeb, kas on läbi viidud ka mõjuanalüüsid? Kui maksud tõusevad, kuidas siis ministeerium ja tema allasutused kulude suurenemisega hakkama saavad? Kui palju need kulud suurenevad ja kust leitakse nendele kuludele kate? Sest ühelt poolt on ju tore, kui arvatakse, et maksude tõusuga midagi saab. Meil on need kogemused olemas, 2016 siitsamast Riigikogu saalist. Siis püüti ka nõndanimetatud kobareelnõudega makse tõsta ja me nägime, kuidas Läti ja [Eesti] piiri peal hakkas piirikaubandus. Kümme meetrit piirist Läti poole pandi poed püsti ja Eesti autosid oli parkla täis, nii alkoholi ja tubaka kui ka kütuse ostmisel. Ja tänaseks käiakse Lätis kõike [ostmas], aiandus[kaupadest] kuni ehitusmaterjalideni. Seoses sellega on mul ministrile kolm küsimust. Aitäh!

Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Minu hea kolleeg Riina Solman on siin kiitnud üksteise järel peaaegu kõiki valitsuse liikmeid. Kuid seda enam ma ei saa hästi aru, on kuidagi arusaamatu, kuidas nii suurte kogemustega inimesed ja meeldivad inimesed teevad nii lühinägelikku poliitikat ja üritavad seda veel jõuga läbi suruda. 

Siin ongi mul arupärimine kliimaminister härra Kristen Michalile ja see on seotud kulude tõusuga. Valitsuse kavandatavad maksutõusud annavad hoobi Eesti inimeste ja eraettevõtete elujõulisusele, kuid neist saavad pihta ka avaliku sektori asutused ja ettevõtted. Sealjuures erinevalt eraisikutest ei pakuta neile teadaolevalt ühtegi kompensatsioonimeedet, millega valu veidigi leevendada. Olukorras, kus koalitsioon on oma eesmärgina sõnastanud leida kokkuhoiukohti ministrite haldusalas, tõstetakse tegelikult kulusid. Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139, esitan teile järgmised küsimused. Esiteks: kas teie ministeeriumis on läbi viidud mõjuanalüüs, mil määral maksutõus ministeeriumi ja selle allasutuste kulutusi suurendab? Teiseks: kas kavatsete vajamineva täiendava raha küsida juurde eelarveläbirääkimistel või minna kärpimise teed? Ja kolmandaks: kui vastus on viimane, siis kas plaan on tagasi tõmmata tegevuste ja investeeringute või tööjõu pealt? Alla olen kirjutanud mina, Mart Maastik.

Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid siin saalis ja oma tubades, kes te meid jälgite, ja eriti inimesed üle Eesti, kes vaatavad praegu Riigikogu lehelt seda ülekannet ja meie töötegemist! Minul on üle anda arupärimine seoses automaksu kehtestamisega ja see on terviseminister Riina Sikkutile, kes enne töötas majandus‑ ja kommunikatsiooniministrina ja keda see automaksu teema puudutab ka tänases ametis. Kui enne minu hea kolleeg Mart Maastik märkis, et ma olen öelnud kiitvaid sõnu ka valitsuspartnerite kohta, siis ma olen seda meelt, et hea sõna võidab alati. Hea võidab kurja. Mina olen seda usku, et kui siin Riigikogu saalis me seda obstruktsiooni teeme ja paneme oma kolleegidele valitsuskoalitsioonist südamele, et ärge tehke nii mõtlematuid, kiirustades ja üle rullivaid otsuseid, me oleme siin parlamendisaalis ja ka kogu riigis kõik koos, vastutame Eesti tuleviku eest, siis teeme neid otsuseid ühiselt. Arvestage opositsiooni ettepanekutega, võtke neid kuulda, arutame, teeme koostööd. Ja ma usun ka, et see eilne vanematekogu otsus, et täna see obstruktsioon jätkub ja me kokkuleppele ei ole jõudnud, ei ole muidugi kõige parem, aga ka siit on võimalik koostöös edasi minna. 

Ja nüüd sellest arupärimisest Riina Sikkutile. Tema ju tegelikult samamoodi kolme lapse emana teab, mida tähendab, et perel on vaja autot. Ja me ei räägi siin Tallinna inimestest või nendest, kes Toompeal töötavad, vaid tavalistest Eesti inimestest, kes üle Eestimaa peavad toime tulema nüüd maksutõusude tingimustes. See automaks tähendab paljudele sõiduki väljavahetamist, neid ootamatuid kulusid, millega pered ei ole pidanud arvestama. Ja annan üle arupärimise proua Sikkutile kolme küsimusega. Aitäh!

Aitäh! Austatud kolleegid, istungi juhatajal on teile oluline teadaanne. Ma võtan istungi juhataja vaheaja 30 minutit. Vaheaeg 30 minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud ja jätkame siis täiendavat istungit, lootuses ja ootuses, et me jõuame ka selle punkti juurde, mille pärast täiendav istung on kokku kutsutud. See on üks konkreetne eelnõu, mis on ka teile laiali jagatud päevakorras. Mulle tundub, et kõik ei ole sellest üheselt aru saanud, mis selle täiendava istungi eesmärk on. Aga, Aivar Kokk, kõigepealt protseduuriline küsimus.

Aitäh! Hea Toomas, äkki sa natukene räägid. Me siin enne kuulasime, Keskerakonna saadikud küsisid päevakorra [ja istungi] kokkukutsumise kohta, mis sotsiaalkomisjonis toimus. Sotsiaalkomisjonis on vist ainuisikuliselt komisjoni esimees teinud otsuse teha juhatusele ettepanek kutsuda eilseks ja tänaseks komisjon kokku. Kas sa tead, kas see vastab tõele või Keskerakonna saadikud siin proovisid protseduurilistega lihtsalt juhatajat segadusse viia?

Ma küll ei kuulnud, aga ma arvan, et ikka põhiplaan oli ajada juhatajat segadusse. Aga mina ei ole tõepoolest sellega kursis ja see ei ole ka protseduuriline küsimus käesoleva täiendava istungjärgu päevakorra kontekstis. Aivar Kokk, palun!

Vastupidi, täna on juhatus pannud ju päevakorda olulise punkti, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 17. Täna ongi see küsimus, kas juhatus pani selle päevakorda ilma komisjoni otsuseta.

Hea kolleeg! Selle eelnõu päevakorda panek oli juhatuse konsensuslik otsus ja mul pole mingit voli ega õigust väljendada selles küsimuses oma isiklikku seisukohta. Aivar Kokk, palun!

Mul on veel üks protseduuriline küsimus. Kas juhatus saab panna päevakorda punkti ilma komisjoni otsuseta?

Jah, käesolev päevakord ja fakt seda kinnitab. Nüüd Andres Metsoja, palun!

(Mikrofon on väljas.) Aitäh, lugupeetud istungi juhataja Toomas Kivimägi! Tõepoolest olen siin kolleegide ees arupärimisega. Tahaks seda üle anda ja seekord on justiitsminister Kalle Laanet adressaadiks. Teate, see arupärimine puudutab automaksu kehtestamist. Väga palju on räägitud ühiskonnas eeskujust. Ja õigupoolest ka see maks justkui peaks olema nügimine ühiskonna muutuste teele, aga võib-olla äkki oma särk on ihule kõige lähem. Siit Riigikogu kõnetoolist peaks korra mainima ära selle, et kui me ühel hetkel leidsime, et sotsiaaltöösfääris korralduslikus mõttes, auto kasutamise mõttes on mõistlik leida lahendus elektriautost, siis saadi kenasti hakkama. Ühiskond kohanes, algul olid hirmud suured, aga ei olnudki nii hull see asi, olgugi et tehnoloogia oli alles lapsekingades. Äkki oleks nüüd mõistlik teha see teine etapp ka ära ja olla eeskujuks kogu valitsussektoriga? Valitsussektor alates ministritest võiks võtta kasutusele elektriautod, et näidata eeskuju, et ei ole mõtet pabistada, sellega saab kenasti hakkama. Ja äkki see tõukab ka laadimisvõrku parandama? Tõepoolest, teatud sõiduulatus on tagatud, liikumine on võimalik, tuleme taristuga kaasa. (Mikrofon hakkas tööle.) Ohoh, näed sa, hääl läks kuidagi hetkeks kõrgeks, kuigi ma seda ise ei teinud. Vist mikrofonid läksid tööle. Aga siis ongi üle anda kolm küsimust, tagasihoidlikku küsimust justiitsminister Kalle Laanetile. Aitäh! 

Hea kolleeg! Ma vabandan, kuna tehnilistel põhjustel oli teie mikrofon väljas. Kui teil on soov ja tahtmine uuesti oma kõne pidada, siis ma selleks kindlasti võimaluse annan. Nii et palun uuesti kaks minutit. 

Austatud Toomas Kivimägi! Ma väga tänan teid istungi juhatajana selle võimaluse eest tulla siia pulti ja kõneleda kaks korda, seda ei juhtu sageli. Aga sellist harva võimalust peab kohe kindlasti ära kasutama. Ja minul on seekord anda üle üks tagasihoidlik arupärimine seoses automaksu kehtestamisega. Selle adressaat on justiitsminister Kalle Laanet. Nagu te kõik teate, on ühiskond liikumas nügimise teed, et luua automaks just sellepärast, et soodustada säästlikumat mõtteviisi, justkui säästlikumaid liikumisvahendeid. See projekt sai tegelikult juba CO₂‑kaubandusega alguse Elmo projektina sotsiaaltöötajate autodega, mille puhul me tõesti ütlesime, et nemad, kes liiguvad võib-olla klientide vahet kõige rohkem, peaksid selle raskuskoorma enda peale võtma ja proovima need autod avaliku sektori teenuse osutamiseks läbi. Äkki nüüd võiks olla eeskujuks valitsussektor? Kuna tehnoloogia on nii palju arenenud, võiks võtta kasutusele elektriautod. Kõik meie ministrid võiksid olla eeskujuks, sõita Eestis elektriautodega keskkonnasäästlikult. Kindlasti laadimisvõrk võiks seda tegevust toetada ja võib-olla oleks ka juhised väga kiired tulema valitsuse enda seast, sest kui sa ise kasutad, siis on tegelikult see teadmine kõige parem. Ja sellepärast, et sellist algatust nügida, ongi ühele olulisele ministrile ehk justiitsministrile kolm tagasihoidlikku küsimust. Viimane neist küsib otse, kuidas mõjutab automaksu kehtestamine näiteks teie valitsemisala. Ja vaatame siis, millised need vastused tulevad. Aitäh!

Järgnevalt palun Aivar Kokk!

Austatud Toomas! Head kolleegid! Kahju, et enamus Eesti 200 saadikuid lahkus, ma just spetsiaalselt mõtlesin, et [esitan] arupärimise teie ministrile, austatud endisele Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretärile ja tänasele majandus‑ ja infotehnoloogiaministrile Tiit Riisalole. Arupärimise teema on järgmisel nädalal siia saali planeeritud maksude eelnõud. Me teame, et tänane koalitsioon on kavandanud maksutõusud, mis annavad tõsise hoobi Eesti inimeste ja eraettevõtete elujõulisusele, kuid neist saavad pihta ka avaliku sektori asutused ja ettevõtted. Sealjuures erinevalt eraisikutest ei pakuta neile teadaolevalt ühtegi kompensatsioonimeedet, millega valu veidigi leevendada. Olukorras, kus koalitsioon on oma eesmärgina sõnastanud leida kokkuhoiukohti oma haldusalas, tõstetakse tegelikult kulusid ja siit tekibki küsimus. Me teame, et kui me tahame kokku hoida valitsemiskuludes, siis üks lahendus on infotehnoloogia arendus ja lahendused. Kõikidel aastatel riigieelarves on päris suur maht ka IT‑arendustel. Ja nagu me teame, IT‑arendusele, kui tellitakse neid teenuseid, lisandub käibemaks. Järgmisest aastast kõikidele töötajatele lisandub tulumaksu 10% ehk siis kaks protsendipunkti, rääkimata kütuseaktsiisidest ja kõigest muust. Ja seoses sellega vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 esitan ma majandus‑ ja infotehnoloogiaministrile kolm küsimust. Aitäh! 

Hea kolleeg, on tunda kiirustamise märke. Siin ei ole ei allkirja ega nime, kelle poolt on esitatud, ja ei ole ka kuupäeva. (Saalist öeldakse: "Kohe parandan. Vabandust!") Kas ma pean võtma vaheaja, et saaks seda parandada?

Kuidas see nii võis juhtuda?

Mart Maastik, palun!

Tere hommikust, härra eesistuja! Ma veel kord tahan tänada, et siin ühel eelmisel istungil noort Riigikogu liiget oma lemmikuks pidasite. Ma pean tunnistama, et see on mulle andnud jõudu kogu selle pika istungi vastu pidada. See on rõõmustav. 

Aga nüüd on mul siin üks arupärimine endisele Isamaa peasekretärile, vabandust, Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretärile Tiit Riisalole, kes praegu on majandus‑ ja infotehnoloogiaminister. Arupärimine on automaksu kehtestamise kohta. 

Me Tiiduga olema vanad sõbrad ja kunagi purjetasime koos Lennukil – sellel Lennukil, mis on purjekas Lennuk. Tema purjetas ümber maakera, mina mõnel etapil. Ja siis me sõitsime kunagi Tahitil vulkaani otsa suure maasturiga. Tiit oli selle roolis. Peaaegu oleks võinud juhtuda nii, et meid kumbagi poleks enam siin, sest vihma hakkas tibutama. Aga tänu sellele, et meil oli eriti hea maastur, me pääsesime tookord napilt. Ma tahangi juhtida tähelepanu sellele, et kui meil ei oleks selliseid autosid seal maapiirkondades, kus me tegelikult elamegi sõna otseses mõttes muda sees, sest väga palju raha ju riik teedesse ei investeeri, praegu see on üldse vist nulli viidud uue koalitsiooni poolt, siis juhin tähelepanu, et need autod võtavad ka väga palju kütust ja on muidugi ka CO₂ heite peale maiad, seda eraldama. Katsuge oma uute maksude juures ikka arvestada, et maainimesed ka ellu jääks. Ja nüüd mul ongi üle anda härra Tiit Riisalole vastav [arupärimine] automaksu kehtestamise kohta, seal on kolm punkti. Ma annan selle üle.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja need, kes oma tubades sidevahendite kaudu meid jälgivad! Ja tervitan ka inimesi kodudes, kes vaatavad meie töötegemist praegu. Mul on üle anda arupärimine taas kord automaksu kehtestamise kohta. Teeme selle automaksu küsimuse nüüd järjest selgeks, nagu ka eelkõneleja Mart Maastik sedasama teemat adresseeris. Aga minu arupärimine on suunatud härra Margus Tsahknale, meie välisministrile. 

Välisminister on teatavasti ka suurpere isa ja just suurpere isad tegelikult teavad kõige paremini, mis tähendab, kui on vaja oma suurt peret, lapsi, huviringidesse sõidutada, on vaja võib-olla oma ema minna maale vaatama – kellel emad ja vanemad veel elavad maapiirkondades. Suurel perel ei ole hästi võimalik ühistranspordiga hakkama saada. Eriti, kui lapsed on erinevas vanuses, nende kõikide huvid ja tegevused hõlmavad erinevaid valdkondi, siis ei ole võimalik bussitransporti või ka rongiliiklust kasutades oma peret ära transportida. Aga me kõik tahame ju anda oma lastele hea hariduse. 

Ja ka tema välisministrina, koalitsioonileppe ühe osapoolena on seadnud eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas. Sellega seoses tahangi ma küsida. Kui me tõstame kõiki makse – ja tuletagem meelde, et enne valimisi mitte keegi maksutõusudest ei rääkinud, ei Eesti 200 ega ka välisminister, ja nüüd me tõstame praktiliselt kõikvõimalikke makse – ja suurperesid halvame me veel eriliselt, me võtame neilt ära suurperetoetuse, me hakkame vähendama nende soodustusi, teeme nende elu veel keerulisemaks ja eriti keeruliseks teeme elu maapiirkonnas, (Juhataja: "Aeg!") siis kas ka Margus Tsahkna on analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine? Aitäh!

Andres Metsoja, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Võimalus on üle anda arupärimine automaksu kehtestamise kohta ja loomulikult on adressaadiks majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Jätame ära selle automaksu – see on valdav hoiak ühiskonnas. Ilmselt ei ole ju ühiskonnaliikmetel, maksumaksjatel midagi selle vastu, kui meil oleks ühine riigikassa, millest erinevaid teenuseid riigi poolt [rahastada]. Aga kui jääb arusaamatuks selle automaksu mõte, siis tekib ühiskonnas ka trots ja argumendid selle vastu. 

Selleks, et ikkagi natuke aidata koalitsiooni, et lisaks sellele suhteliselt üldisele koalitsioonileppele ja ka maksumuudatuse eelnõule tuua täiendavat selgust, mida selle rahaga konkreetselt ühiskonnale tagasi pakutakse, olen kenasti kirja pannud kolm küsimust just nimelt automaksu kehtestamise kohta 1. juulist 2024. aastal. Olen kindel, et kui härra Tiit Riisalo võtab neid küsimusi tõsiselt ja tuleb nendele vastama, siis on kindlasti tekkinud juurde nii mõnedki täiendavad kõhklejad selle automaksu suhtes. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea Toomas! Head kolleegid! Mul on hea meel, et saalis on meil peale Isamaa Erakonna liikmete endine Võrumaa suur juht ja õpetaja, Võru linnapea ja Tartu Linnavolikogu liige. Mul ongi arupärimine automaksu kehtestamise kohta meie tänasele regionaalministrile, saarlasele, endisele linnapeale, või ikka vallavanemale, Madis Kallasele. Tema kolleeg volikogust, Mart, on meile siin mitmel korral ka selgitanud, et ta on ikka saarlane. 

Me teame seda, et omavalitsustel on väga lihtsalt, üks pool on see … Juttu oli siin sotsiaaltöötajate elektriautodest, mille akud on tänaseks läbi. Ma ei tea, kui palju neid veel kuskil liigub, sest aku maksis peaaegu sama palju kui auto, ja akude vahetust väga suure tõenäosusega enamik omavalitsusi sotsiaaltööd tegevate töötajate autodele ei ole plaaninud. Meil on seal ametnike autod, aga rohkem on küsimus õpilastranspordis. Kuna meil aktsiisid tõusevad, autohinnad tõusevad, käibemaksud tõusevad, kütuse hinnale tuleb juurde peale aktsiisi ju ka käibemaks ja uuest aastast on plaanitud ka tulumaksu tõsta, siis mul ongi ministrile esitada kolm küsimust. Miks te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus‑ ja maksukeskkonda? Kas te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele? Ja kuidas mõjutab automaksu kehtestamine teie valitsusala? Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid saalis! Jälle, millest me siin täna räägime? Ikka automaksust, aga ka muudel teemadel. Praegu on mul esitada arupärimine automaksu kehtestamise kohta meie kaitseministrile härra Hanno Pevkurile. 

Mõni mõte sellega seoses. Teatavasti on autokütusele aktsiis, mis moodustab suurema osa kütuse hinnast, ja mis ka arvestab seda, et mida suurem auto ja suurema mootoriga, seda rohkem vajab ta kütust. Seetõttu need inimesed, kes sõidavad kallimate või rohkem kütust võtvate autodega ja saastavad keskkonda rohkem, maksavad ka rohkem kütuseaktsiisi. Ehk sellega on automaks sisuliselt juba ammu kehtestatud. See kajastab väga hästi ka seda, et oleks vaja kasutada keskkonnasäästlikumaid autosid, sest siis maksad vähem. Seetõttu ma ei saagi aru, mida selle uue automaksuga üritatakse saavutada. Seda enam, et on ka selgusetuks jäänud, mis kasu tuleb sellest, kui luksusautomaks pannakse peale elektriautodele, mis on ju kallid, samas nad säästavad vähem. Siis ei ole ju ka mingit põhjendust sellele, et seda automaksu üldse teha. Nii et mul on ka siin härra Pevkurile kolm küsimust ja alla olen kirjutanud mina, Riigikogu liige. Ma annan selle nüüd siis üle.

Riina Solman, palun!

Hea eesistuja! Austatud saalisviibijad ja need, kes meid vaatavad sidevahendite kaudu! Ja ka need, kes oma kodus jälgivad meie tööd siin Riigikogus! Minul on üle anda arupärimine ja ma jätkan sellesama teemaga, automaksuga, mille kohta head kolleegid just eelpool oma arupärimisi esitasid. Mina esitan arupärimise peaministrile proua Kaja Kallasele. 

Korra veel nimetan seda eesmärki, mida tänane valitsuskoalitsioon on välja öelnud. Nad on seadnud eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas. Nüüd ma tahaks aru saada, kuidas need maksutõusud peaksid seda tagama, kui neid tehakse praktiliselt igas valdkonnas. Ja kuidas see peaks mõjutama Eesti elanike elu, kuidas see peaks parandama meie suurperede elu, kui nendelt võetakse ja kärbitakse raha ära. 

Ma tahaksin peaministrilt teada – ta on naisterahvas –, kuidas on võimalik, et me räägime maksutõusudest, aga samal ajal läheme kärpima suurperetoetusi, me läheme kärpima lastega perede toetusi. Millised teised kärpekohad on veel teada? Me pole nendest kuulnud. Ma olen rääkinud sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga ja [öelnud]: see kärbe, mis te võtate ära nelja aasta jooksul suurperedelt, ei ole 1–2 miljonit, vaid need on sajad miljonid eurod. Tahate luua õiglasemat riiki, aga see raha ei lähe õigluse loomiseks ühe- ja kahelapselistele. See raha läheb kusagile – ilmselt Reformierakonna maksulubaduse elluviimiseks –, aga see ei lähe lastega perede toetamiseks. 

Kuidas peaminister kavatseb tagada lastega perede heaolu, kui ta annab vastupidise signaali: lapsed ei ole siia riiki teretulnud, vaid on ainult üksikindiviidi ootused? Kuidas ta kavatseb ettevõtluskeskkonda parandada, kui ta läheb sinna kõikide maksutõusudega hoopis hoopi andma? Annan üle arupärimise. Aitäh!

Andres Metsojal on veel üks.

Aitäh, hea istungi juhataja Toomas Kivimägi! Tegelikult on mul isegi rohkem kui üks, aga ma teen siiski ühekaupa, sellepärast et ka teised kolleegid kärsitult ootavad hetke, et saaks oma arupärimise või eelnõu üle anda. Katsume aega kasutada säästlikult. Arupärimine on minu poolt allkirjastatud ja see läheb automaksu kehtestamise kontekstiga kultuuriminister Heidy Purgale. 

Noh, eks autoga seonduv ole suuresti ju ka kultuuriküsimus. Liikluskultuurist me oleme rääkinud väga pikka aega ja selles osas on Eesti [teinud] päris tublisid edusamme. See ei ole enam kellelegi üllatus, et autosse istudes tuleb kinnitada turvavöö. Kunagi, võib-olla 20–25 aastat tagasi tundus iseenesestmõistetav, et see peaks pigem lahti olema, on mugavam. Täna on selge arusaam, et see tuleb turvalisuse huvides sulgeda. Üldiselt selle vastu ei protesteerita. 

Automaksuga on läinud nii, et ühiskonnas see iseenesestmõistetav ei ole. Võib-olla tõepoolest peaks rohkem tegelema selle suunaga, kui ma keskkonnakomisjoni liikme aseesimehena mõtlen, et kuidas ikkagi nügida inimesi vähem tarbima ja just nimelt ka kauem tarbima. See tähendaks seda, et me pigem soodustaks ühe ja sama sõidukiga liiklemist vähemalt senimaani, kui see ressurss kannatab. Tihtilugu on oma mootorsõidukit hooldades võimalik sellega liikuda ligi pool miljonit kilomeetrit. Meie kultuur aga on üha enam liikunud sinna, et iga natukese aja tagant vahetame [sõiduki välja] ja oma vana võõrandame kellelegi teisele. Küsin seekord tagasihoidlikult kolm küsimust ja loodan saada nendele ka vastused. Aitäh!

Vaid väikese repliigina: ma jagan igati äsja arupärimise üle andnud Riigikogu liikme Andres Metsoja seisukohta, et neid tuleb anda ühekaupa. See on parem ettekandjale, üleandjale kui ka saalile, et jälgida ja saada pilt sellest, millega tegemist on. Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine plaanitavate maksutõusude kohta meie austatud rahandusminister Mart Võrklaevale. Rahandusministeerium on see [koht], kus arvutatakse kõikide tulude-kulude numbrid ja tehakse analüüsid [selle kohta], milline maksutõus oleks mõttekas, milline mitte.

Kui eelmise nädala teisipäeval tutvustati meile plaanitavaid maksutõuse, siis minister ise jäi väga kidakeelseks, ütles mõned laused ja siis laskis asekantsleril edasi rääkida. Kui me küsima hakkasime ja neid analüüse vaatasime, siis selgus, et kui kõik maksud, mis on plaanitud, ära tõstetakse ja vähendatakse oluliselt lastele mõeldud toetusi ja mõned toetused jäävad päris ära, kui kõik läheb Rahandusministeeriumi prognoosi järgi, mille kohta ma võin julgelt öelda, et viimastel aastatel need prognoosid ei ole enamik juhtudel pihta läinud, sest maksutõusude tulemusel maksulaekumised tavaliselt vähenevad, siis … Need võivad küll ühekordselt tõusta, näiteks dividenditulud. Loomulikult, kui on võimalik 14%-ga dividende välja maksta, siis makstakse nii palju, kui võimalik on, aga kui ta jõuab 22% peale, siis mitu aastat võib-olla ei soovi maksta ja tehakse selliseid kulutusi, mida muidu võib-olla ei teeks, selleks et dividende ei peaks välja maksma. Ja sellega seoses on mul ministrile kolm väga olulist küsimust, millele ma ootan vastuseid. Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Tervitan endist Hiiumaa vallavanemat ja praegust Riigikogu liiget Reili Randa, kes on saali tulnud, ja üldse kõiki hiidlasi. Minul on arupärimine kulude tõusu kohta ja see on adresseeritud Reili Ranna erakonnakaaslasele siseminister Lauri Läänemetsale. 

Ja noh, kulude tõus, kellele see meeldib? Ma tooksin võrdluse ka. Riigikassa täitmiseks on ju kõige lihtsam viis see, et muudkui tõstame makse, kui puudu jääb, ja hea on valitseda. Mina olen 30 aastat olnud ettevõtja ja kui mina teeksin nii, et ma paneksin kogu aeg hinda juurde, siis juhtuks see, et enam ei tuleks kliente, keegi ei ostaks mu kaupa või teenust ja tuleks pankrot. See, et riik tahab oma rahakotti paremini valitseda, on iseenesest tervitatav. Aga eelkõige peaks seda siiski tegema kulude kärpimise kaudu, mida näiteks mina ettevõtjana teen. Kui on rasked ajad, kriisiolukorrad, siis tuleb kärpida kulusid, tuleb alustada just nimelt bürokraatiaaparaadi vähendamisest, mitte tõsta vaestel kodanikel, kellel niigi on keeruline kriisi ajal, nende toimetulekut vähendades makse. Ja mul on au anda üle arupärimine, just Reformierakonnale väga meeldinud kolmepunktiline, kulude tõusu kohta härra Lauri Läänemetsale.

Riina Solman, palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid saalis! Hea Reili Rand seal tagareas ja kõik, kes meid sidevahendite kaudu jälgivad! Läheme selle automaksu teemaga edasi. Seoses sellega on mul soov üle anda arupärimine rahandusministrile härra Mart Võrklaevale. Nimelt on härra Võrklaev 21. aprillil Eesti Päevalehes öelnud ajakirjanik Raimo Poomile järgnevad sõnad: "Maainimene ja väikesepalgaline saavad ka säästlikuma autoga sõita." Ja ta on öelnud ka veel seda, et automaks on eelkõige keskkonnamaks. 

Ma tahan juhtida härra Võrklaeva tähelepanu asjaolule, et selleks, et neid säästlikumaid autosid kasutusele võtta, soovib ta kehtestada automaksu. Automaks võib olla väga hea kliimameede, aga kärpima minnakse lastega perede arvelt, kellel ei ole jõudu oma suurpere sõidukeid vahetada säästlike elektrisõidukite vastu. Kui üldse on olemas selliseid sõidukeid üheksa liikmega suurperele. Mina ei tea, et selliseid Eestimaal ringi vuraks. Võib-olla kusagil on, palun andke märku. 

Ma juhin tähelepanu, et ainuke kärbe, mida me teame, et valitsus tegema läheb, on suurperede arvelt, keda on Eestis 14% ja kes kasvatavad ligi pooled Eesti elanikest, tulevastest õpetajatest, ehitajatest kuni teadlasteni välja, kes hakkavad Eesti elu edasi viima, makse maksma ja meid vanapõlves hooldama. Kas härra Võrklaev on teinud mõjuanalüüsi, mis juhtub Eesti tööturul 10–20 aasta pärast? Ta annab praegu signaali suurperedele ja teistele, kes soovivad lapsi, et Eesti ei ole lapsesõbralik keskkond, lapsed ei ole teretulnud. Sellega seoses on mul hea võimalus anda üle arupärimine. Aitäh!

Andres Metsoja, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ja suur tänu kõigile nendele istungit toetavatele inimestele, kes teevad oma tööd suure pühendumusega! Statistikaameti andmetel langes aastaga tööstusettevõtete toodangu maht 12,6% püsihindade vääringus, seda märtsikuu arvestusega. See viitab tegelikult väga suurele probleemile: majandussektoris ei lähe hästi. Kui suhelda ettevõtjatega, siis ettevõtjad toovad probleemina välja mitu aspekti. Üks neist puudutab kõrget inflatsioonikomponenti, teine võetud kohustustega seotud makseid ja laenukapitali kallinemist ning kolmas survet palgakasvule. Sellest lähtuvalt me oleme jõudnud olukorda, kus lähiturgude kontekstis, näiteks Rootsi turule me ei suuda enam pakkuda tooteid, millel me oleme näinud suurt potentsiaali, kasvupotentsiaali. See puudutab näiteks majaehitussektorit, kus on tekkinud olukord, et me oma hindadega seal turul ei ole enam konkurentsivõimelised. 

Siit lähtuvalt tekib küsimus arupärimise näol Kristina Kallasele, haridus- ja teadusministrile, kontekstis käibemaksu tõstmine 10% 2024. aastal. Selleks olen pannud kirja kaks küsimust, et saada nendele konkreetseid vastuseid. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on tagasihoidlik arupärimine käibemaksu tõstmise kohta meie kliimaminister Kristen Michalile. Me teame, et Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisliidu programmis aastateks 2023–2027 on fikseeritud: seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit, mille kaudu globaalselt hallata varasid. Samas on valitsusliidu programmis sätestatud: tõstame käibemaksu 2 protsendipunkti võrra 2024. aastal. Vastav eelnõu on Riigikogule ka üle antud. Kui vaadata järgmise nädala Riigikogu töökava, siis on seal need punktid kolmapäeval päevakorras. 

Me teame, et ühelt poolt, kui me arutame eksporti, siis tõesti käibemaksu mõju on null. Aga [teiselt poolt,] kui me räägime siseehitusest, siis on mure väga suur. Kui me vaatame meie teedeehitusele planeeritavaid rahanumbreid, siis Pärnu suunas peaks 2 + 2 maanteed ehitama suure raginaga. Meil on kokku lepitud, et Pärnust, Tartust ja Narvast Tallinnasse peaks 2 + 2 teed valmis saama 2030. aastaks. Aga nüüd, kui me mõtleme seda, et iga miljardilise ehitustöö juures lisandus käibemaks 200 miljonit, siis nüüd tuleb juba 20 miljonit juurde. Kui ainult 100 miljonit on teehoiukavas raha, siis viiendik sellest rahast läheb lihtsalt ühel hetkel, kui vaatan Rail Balticu ehitust ja kõike muud, lihtsalt kulude katteks.

Hea kolleeg, olulised teemad, aga aeg! 

Teeme nii. Aga mul on siis vastavalt sellele kaks küsimust. Aitäh, Toomas!

Mart Maastik, palun!

Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid saalis! Ma vastan siin kohe Riinale, kes küsis, kas on olemas vastavat elektribussi. Ma kiirelt guugeldasin ja [leidsin], et on olemas selline Volkswageni buss nagu ID. Buzz. Ma ei jõudnud nii kiiresti vaadata, kas tal üheksa kohta on, aga kaheksa peaks olema kindlasti. Hinnad algavad 66 200 eurost, nii et ilmselt mitte just väga paljudele kättesaadav. 

Aga nüüd on mul üle anda arupärimine siseminister Lauri Läänemetsale käibemaksu tõstmise kohta. Käibemaksu tõstmisega on selline lugu, et kui me tõstame käibemaksu majutusasutustele 13% võrra – ma olen sellest juba siin Riigikogu kõnetoolis rääkinud, aga kuna homme on emadepäev ja kordamine on tarkuse ema, siis ma ikkagi kordan –, siis see loob ebavõrdse konkurentsi võrreldes naaberriikidega, kus käibemaks on praegu meiega sarnane, aga sel juhul me purjetame Euroopas majutusasutuste käibemaksu tippu. Kõige kõrgem on Taanil, 25%, ja sel juhul oleks Eesti 22%-ga teisel kohal. Eestile väga meeldib ennast võrrelda kõigi teistega ja olla Euroopas esirinnas, kuigi vaevalt küll, et maksude osas. Jah, esimese viie hulgas kindlasti nüüd saame olla, kui me selle maksu vastu võtame. Ja siin ongi üle anda kaks küsimust arupärimiseks käibemaksu tõstmise kohta siseminister Lauri Läänemetsale.

Aitäh, hea kolleeg! Lihtsalt väikeseks vahepalaks. Otse loomulikult Riigikogu istung filoloogiliselt kvalifitseerub kindlasti ka koosolekuks, selles mõttes on kõik igati korrektne, aga lihtsalt mina ise eelistaks kasutada sõna "istung". Meil on istung, see on konkreetne vorm. Aga ma veel kord rõhutan, et see on vaba valiku küsimus, "koosolek" ei ole kindlasti vale. Ka see istung on filoloogilises mõttes kindlasti koosolek, küsimus ei ole üldse selles. See on lihtsalt selline arutelu koht. Ma olen proovinud neid termineid ühtlustada, et me käsitleksime sarnaselt. Aga loomulikult on see iga Riigikogu liikme vabadus ja te kindlasti ei eksinud, selles ei ole üldse küsimus. Lihtsalt selline mõttekoht, et kaaluda. 

Aga Andres Metsojal on protseduuriline küsimus.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Väga hästi avasite selle minu protseduurilise küsimuse oma selgitustega. Mul tõepoolest tekkis küsimus hea kolleegi Mart Maastiku arupärimise raames, kus ta kasutas võimalust reklaamipausi võtmes. See oli ühe mootorsõiduki kontekstis, ühte nime kasutades. Kas see iseenesest on ka meil töökorras lubatud, et me, noh, läheme konkreetseks, toome näiteid ja teeme väikest viisi mõnele ettevõttele reklaami? Või kuidas see meie töökorraga kooskõlas on?

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu kodu- ja töökord seda küll ei reglementeeri. See pigem on tavaküsimus. Siin ühe istungi käigus sellel nädalal tulid ka mõned üleskutsed osalemiseks ühel või teisel koosolekul. Selles formaadis, mis antud juhul on eelnõude ja arupärimiste üleandmine, ma pidasin vajalikuks väljendada oma isiklikku arvamust, et see võib-olla ei ole see koht ja see formaat, kus sarnaseid üleskutseid teha. Kindlasti on mingid sõnavõtud eelnõude menetlemise juures, võib-olla seal on pigem kohasem või mida iganes. Aga siiski, et me hoiaksime seda joont, milleks antud protseduur on ette nähtud. Loomulikult ei ole õigust keelata. Ja siin on sama lugu ka sinu küsimusega: kindlasti ei tohiks see muutuda reklaamiagentuuriks. Aga mind Mart Maastiku selline paus, mis ei olnudki paus nii-öelda vaikuse mõttes, vaid kõlas üsna tugevalt, kindlasti ei häirinud. Nii et selles mõttes, ma arvan, oli kõik igati korrektne ja kohane. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Sa puudutasid istungite protokolle. Ma mõtlesin, et äkki see on niimoodi, et vaata, kui istung on, siis see on see, kui me istume, aga kui sa lähed sinna ette rääkima, siis on see koosolek, sa oled nagu püsti. Ja sealt arutelust tekkis küsimus: kui ma annan üle arupärimist, siis kas ma võin kaks minutit seal ees lihtsalt pausi pidada ja siis üle anda?

Ma arvan, et taas kord Riigikogu kodu- ja töökord seda väga detailselt ei [reguleeri]. Ütleme, jah, vahel võib paus olla kandev, aga üldjuhul me ikkagi eeldame, et kui pulti tullakse, siis soovitakse rääkida ja end väljendada. Nii et mina juhatajana siiski sekkuks ja [küsiks], kas lisaks pausile on midagi ka öelda. Ja kui ei ole, siis ma arvan, et me natukene kuritarvitame oma kolleegide aega, kes tahaksid kuulata. Nad on meid näinud küll, aga iga kord, kui me räägime, võib olla midagi uut. Nii et selles mõttes ma eeldan, et siia pulti tullakse ikkagi rääkima, mitte vaikima. Kuigi mulle meenub, et siin vist on mingeid vaikusehetki olnud, ja mitte leinaseisaku tõttu, vaid mingil muul, poliitilisel põhjusel. Aga ma ei pea seda heaks tooniks. 

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud saalisviibijad! Minul on anda üle arupärimine kaitseministrile härra Hanno Pevkurile ja see on teemal, mida me oleme siin saalis juba korduvalt ja korduvalt puudutanud: automaksu kehtestamine. Me teame, et hea härra kaitseminister otseselt ei pea sellega tegelema, temal on vaja tegeleda riigikaitseküsimustega. Ja ka seda me teame ja oleme ühel meelel, et riigikaitseküsimused on erakondadeülesed, ja üldjoontes, kui just päris hullusi ei tehta, me nendesse küsimustesse erakondadega ja poliitilise poole pealt ei sekku, sest riik on vaja hoida korras ja kaitstud. 

Aga nüüd. Inimestele siiski ei räägitud Reformierakonna poolt enne valimisi sõnagi riigikassa olukorrast ega maksutõusudest. Sellest on jäänud mulje, et tegelikult on maksutõuse vaja Reformierakonna lubaduste kinnimaksmiseks. Aga seoses nüüd selle automaksu ja kõikide teiste maksudega, mis lajatatakse tavalise Eesti inimese selga, ütleme ju ausalt ära, et seda pisikest osakaalu rikkamaid, jõukamaid inimesi see maksutõus ei puuduta, aga baasosa inimestest tegelikult tulevad ots otsaga kokku ja nad kasvatavad meile järeltulevat põlve ehk uusi maksumaksjaid ja riigi ülalpidajaid. Neid see puudutab. Paljudele inimestele unistus oma kodust lükkub edasi, sest nad peavad tegema teisi kulutusi ja järeleandmisi oma laste huvihariduse ja võib-olla ka maal elamise osas, sest maal elamine muutub sellega veel võimatumaks, kui see juba täna on – luksuskaubana. 

Ja nüüd, kui härra kaitseminister on Nursipalus kohalike inimestega suhtlemas ja kuuleb, mis on nende mured, siis võib-olla ta oskab vastata arupärimises olevatele küsimustele. Kas nad on analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele, inimestele, aga ka majanduskeskkonnale laiemalt? Aitäh!

Siin on nüüd see pisidetail, millest me oleme ka rääkinud, et me oleme küll reedeses istungis, aga reedest on kalendri tähenduses saanud laupäev numbriga 13. Siin on peal 12. Ei ole üldse mitte suur viga ja ei taha ka öelda, et see viga on, aga me oleme sellist joont hoidnud lihtsalt. 

Ma vaatan, kui võrdne rebimine: nii Andresel, Aivaril kui ka Mardil on number 18 ees. Väga võrdselt kihutate, nagu Ott Tänak. Andres Metsoja, palun!

Ma väga tänan, lugupeetud istungi juhataja Toomas Kivimägi, võimaluse eest anda üle arupärimine käibemaksu tõstmise kohta! Minu ettepanek on esitada see siseminister Lauri Läänemetsale. Lauri Läänemets on kohaliku omavalitsuse juhtimise taustaga poliitik ja seetõttu teab väga hästi ka seda, et kohaliku omavalitsuse üks oluline roll on investeerida elukeskkonda ehk elukeskkonna kujundamisse. Sageli on elukeskkonna kujundamine selline tegevus, mis nõuab päris palju rahalist ressurssi, ja sageli seda rahalist ressurssi saadakse erinevatest Euroopa Liidu toetusvahenditest, millele tuleb juurde panna omaosalus. Seda peab kohaliku omavalitsuse tulubaas kindlasti võimaldama, aga sellega on juba täna päris suuri probleeme. Aga hea meel on kuulda ja lugeda, et tänane valitsuskoalitsioon soovib selgelt sellega tegeleda.

Ometi on käibemaks just selline maks, mille kohustuslane kohalik omavalitsus ei ole. Kui kohalik omavalitsus teeb investeeringuid, siis tuleb seda lugeda automaatselt lisanduva kuluna. Nii või naa ei ole 10% lisakulu investeeringutele teps mitte väike kulu, arvestades hindade tõusu ja sisendhindade kasvu. Ja seda mõju ei ole ka päris adekvaatselt ja tõsiselt hinnatud. Sellepärast on siin mõned küsimused, õigupoolest on neid kaks. Selle arupärimisega nügiks ministrit vaatama sisse ja tõsiselt hindama, mida see endaga kaasa tooks. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on arupärimine plaanitava automaksu kehtestamise kohta terviseminister Riina Sikkutile. Riina, kes eelmises valitsuses kandis majandusministri portfelli, teab väga hästi, mida tähendavad transpordile minevad kulud. Kui vaadata meil endist haigekassat ja tänast tervisekassat või rääkida hooldekodudest, rääkida kiirabiteenusest, haiglate teenustest, siis kõikide nende teenuste pakkumise juures on tihti vaja ka transporti. Ja meil transpordikulud kasvavad. Mulle meeldib see, et kui meil kunagi kütusele pandi aktsiis, siis väga selgelt öeldi, et 75% aktsiisituludest läheb teedeehitusse. See mitte kunagi muidugi ei realiseerunud, vaid kasutati Euroopa Liidust saadud vahendeid ja koos nende vahenditega püüti hoida seda 75%, mis läheks teedeehitusse. Kahjuks 2014 ja 2015, kui olid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid võimul, tehti otsus, et vabastatakse 75% aktsiisitulude laekumise kohustusest teedeehitusse. Nüüd on meil täpselt sama mure siin, et on automaks, ja me ei tea, mis maks meil tegelikult lõpuks tuleb. Võib tekkida olukord, kus meil tervishoiule sotsiaalvaldkonnas on raha niigi vähe, me kunstlikult suurendame kulusid ja siis omast arust arvame, et maksudega seda kuidagi katame. Aga elu on näidanud, et ühtegi riiki ei ole maksudega rikkaks tehtud. Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid saalis! Ma kirjutasin siia tõesti endale suurte tähtedega "istung", sellepärast et pean tunnistama, et nagu siin juttu oli, et Ott Tänak kihutab praegu ringi, saarlane Ott, ja mina pean ka ennast saarlaseks, et ma siis siin ka üritan. Oli ka juttu sellest, et me siin rebime, kes annab rohkem arupärimisi üle, ja kuna tasavägine on, siis ma pean ka oma panuse andma. Saarlasena ma alla ei anna, üritame teistest mööda kihutada. Nii et mul on üle anda arupärimine kulude tõusu kohta proua Kristina Kallasele, haridus- ja teadusministrile. 

Valitsuse kavandatavad maksutõusud annavad hoobi Eesti inimeste ja eraettevõtete elujõulisusele, kuid pihta saavad ka avaliku sektori asutused ja ettevõtted. Erinevalt eraisikutest ei pakuta neile teadaolevalt ühtegi kompensatsioonimeedet, millega valu veidigi leevendada. Olukorras, kus koalitsioon on oma eesmärgina sõnastanud kokkuhoiukohtade leidmise ministrite haldusalas, tegelikult tõstetakse kulusid. Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139, esitan järgmised küsimused. Esiteks, kas teie ministeeriumis on läbi viidud mõjuanalüüs, mil määral maksutõus ministeeriumi ja selle allasutuste kulutusi suurendab? Teiseks, kas kavatsete vajamineva täiendava raha küsida juurde eelarve läbirääkimistel või minna kärpimise teele? Ja kolmandaks, kui vastus on viimane, siis kas plaan on tagasi tõmmata tegevuste ja investeeringute või tööjõu pealt? Alla olen kirjutanud mina, Riigikogu liige Mart Maastik.

Ma väga tänan kolleeg Mart Maastikku minu arvamuse järgimise eest. Rõhutan ja kordan veel kord, et te ei eksinud, kui pöördusite minu kui koosoleku juhataja poole. Selles mõttes te ei eksinud. Aga igal juhul hindan seda, et te minu arvamusega arvestasite. 

Andres Metsoja, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Üle on anda arupärimine eraisiku tulumaksu tõstmise kohta ja adressaadiks on ei keegi muu kui peaminister proua Kaja Kallas. Esitan selle arupärimise sellest kontekstist looduna, et Eesti on väga pikalt käinud seda rada, et maksudega keegi rikkaks ei saa. Ja kui te vaatate aegreana Eestis kujundatud poliitikat, poliitmaastikku, siis me oleme liikunud 26 maksuprotsendilt 20-le. See on olnud pikaajaline riigi poliitiline kokkulepe, kuigi selle kestel on alati kõlanud ka etteheiteid ja ebalevat tooni, et kas Eesti riigis selle rahaga, mida me üksikisiku tulumaksuna kokku kogume, on võimalik säilitada kõiki neid võimalikke heaolutasemeid. Ega äkki ühel hetkel me oma riiki maksubaasilt liiga õhukeseks ei kraabi? 

Täna on see tõehetk tegelikult käes. Eks me oleme ju näinud juba varasemalt ette, et ühel hetkel juhtub see, et me ei suuda selliselt oma riiki üleval pidada, sellise maksukohustusega. Ja sellepärast töötati ju siin Riigikogus läbi osa riigireformi plaanist, suur töörühm käis kohal, Riigikogu saalis arutati. Seal lepiti väga selgelt kokku, et õhem riik on meie järgmine eesmärk. Minu ettepanek kahe tagasihoidliku küsimuse näol ongi siis lähtuda sellest, kuhu on kadunud mõte õhemast riigist. Kõige lihtsam on küsida maksu juurde, aga riiki saab pidada ka jõukohaselt, mitte tuleviku ja tulevaste põlvede arvelt. Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna homme on emadepäev ja täna [annan üle] ilmselt oma viimase arupärimise, siis õnnitlen kõiki emasid ja ka oma ema homse emadepäeva puhul. Ja annaksin üle ka õnnitlused oma väga heale sõbrale Kersti Vainole Tartus. Palju õnne sulle, Kersti! Mul on siin üle anda ka üks arupärimine seadusloome läbipaistvuse kohta ja see on adresseeritud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole.

Uue valitsuse plaan tõmmata riigiaparaati kokku on kaasa toonud juba teatavad negatiivsed nähtused. Loodava kliimaministeeriumi alla tuuakse kokku nii energeetika‑ kui ka keskkonnateemad, mille puhul on ajalooliselt olnud ministeeriumide ja muudel ametnikel kardinaalselt erinevad arvamused. Varasemalt on need arvamused ja arutelud toimunud huvitatud avalikkuse silme all, sest ministeeriumidevahelised kooskõlastused on avalikud. Nüüd on tegu ühe ministeeriumi sisearuteluga, mida peetakse kinniste uste taga, ja eriarvamused valgustamisele ei kuulu. Seda mõtet on kinnitanud muu hulgas ka riigisekretär, kelle hinnangul polegi vaja selliste dokumentide avalikustamist. Tegu on ohtliku tendentsiga, sest Eesti inimestel on õigus saada informatsiooni seaduste väljatöötamise protsessi kohta. Läbipaistvus seadusloomes on oluline nii parlamendis kui ka [avalikkuses]. 

Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139, esitan teile järgmised küsimused. Esimene, milliseid samme kavatsete enda juhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav läbipaistvus? Teiseks, kas teie isiklikul hinnangul on võimalik läbipaistvust suurendada seaduse rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega? Alla olen kirjutanud mina, Mart Maastik, Riigikogu liige.

Ja nüüd, ma saan aru, on vahetus. Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus! Ma tänan teid!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Küsimus meie tööprotseduuride ja töökorralduse kohta. Lihtsalt hüpoteetiliselt küsiks hinnangut hüpoteetilisele olukorrale. Oletame, et ühel päeval, võib-olla järgmisel nädalal, võib-olla kolme nädala pärast, võib-olla juuli lõpus juhtub see, et valitsus koos istungi juhatajaga surub jõuga, ütleme, protseduurilised küsimused maha, ka eelnõude ja arupärimiste üleandmise, peatab parlamendiõiguse, ja võtab jõuga menetlusse, päevakorda käsitlemisele valitsuse eelnõud. Kas me seda olukorda võime põhimõtteliselt nimetada uueks vaikivaks ajastuks? Siis tegelikult parlamendisaadikute tahted, soovid ja plaanid ei maksa midagi, vaid meil hakkabki parlamendis töö toimuma valitsuse diktaadi järgi. Kas ka teie hinnangul võib olla see, et kui sellised protseduurid kasutusele võetakse, on tegelikult tegemist vaikiva ajastu taastulemisega?

Aitäh! [Esiteks,] kindlasti ma ei näe ohtu, et meid vaikiv ajastu ähvardaks. Ja teiseks, ma olen seda korduvalt öelnud ilma sügavuti detailidesse laskumata, et eelnõude ja arupärimiste üleandmine on üks osa Riigikogu liikmete tööst. Aga see ei ole ainus ega mitte kõige suurem. Ma arvan, et kui mõõta seda ajaliselt ajaloos tagasi vaadates – ma saan sulle öelda, et ma ei ole seda mõõtnud, aga hinnanguliselt –, siis see on 2–3% sellest tööst, palju see on meil varem aega võtnud. Ma rõhutan: üleandmised. Arupärimistele vastamine on hoopis pikem. Täna me näeme, et selle nädala istungitel praktiliselt sada protsenti Riigikogu tööst on võtnud eelnõude ja arupärimiste üleandmine ja protseduurilistele küsimustele vastamine. See ei ole kohe kindlasti põhiseaduse sätte mõte Riigikogu rolli kohta.

Rene Kokk, palun! 

Tänan, austatud juhataja! Mul on selline protseduuriline küsimus. Sellel nädalal on siin väga palju arupärimisi ja eelnõusid üle antud, aga mul ei ole õnnestunud terve hulga arupärimistega pulti pääseda. Täna nüüd kohe see võimalus avaneb. Ja nimelt, kui mul on arupärimise peal kuupäev 8. mai, siis kuidas ma korrektselt peaks käituma? Kas ma tõmban ta lihtsalt maha ja kirjutan käsitsi sinna tänase kuupäeva? Mis teie ettepanek on?

Aitäh! Teie küsimus oli igati protseduuriline, kuigi seda on korduvalt küsitud ja sellele on korduvalt vastatud. Jah, võib omakäeliselt selle ära parandada ja kõik on igati korrektne. Ei pea uut paberit välja trükkima, et mitte öelda, ei pea uut puud langetama. Aga selleks, et te jõuaksite kiiremini oma eelnõude ja arupärimiste üleandmiseni, oleks paslik esitada vähem protseduurilisi küsimusi. Kuigi ma veel kord rõhutan, et teie küsimus oli protseduuriline ja selles mõttes igati korrektne. Jah, ta oli korduv, aga selles mõttes korrektne. 

Jaak Valge, palun!

Aitäh võimaluse eest küsida protseduurilist küsimust! Minu küsimus on järgmine. See võib tunduda liiga metafüüsiline või filosoofiline, aga tegelikult on sel üsna oluline praktiline tähendus. Ma küsin seda ilma igasuguse pahatahtliku tagamõtteta. Ja küsimus on järgmine. Kas teie praegu Riigikogu aseesimehena käsitlete seda positsiooni, kus te olete, ainult istungi juhataja omana, kes jälgib protseduurireegleid, et neist üle ei astutaks, vaatab kella ja nii edasi ja nii edasi, või käsitlete oma rolli laiemalt? Teie roll peaks olema sel juhul ka parlamentarismi toimimise tagamine, olukorra tagamine, kus õigusloome toimuks opositsiooni ja koalitsiooni koostöös. Kas üks või teine või te mõtlete, et teie roll on seal kusagil vahepeal?

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et see on seal vahepeal, et ma püüan tagada opositsiooni ja koalitsiooni võrdse eelnõude menetluse käsitlemise. Me ei peaks nagu niimoodi lahutama. Minu unistus on olnud Norra parlament, kus parlamendiliikmed istuvad nende piirkondade järgi, kust nad valitud on, ehk nad on läbisegi erinevatest erakondadest, aga nüüd ühes pundis koos. Ma arvan, et see on päris põnev mõte, mida kunagi võiks arutada. 

Aga selles rollis ma siin kindlasti ei püüa anda hinnanguid. Ma väga tihti tahaks midagi öelda eelnõu või arupärimise juures peetud sõnavõtu kohta, aga ma ei pea seda kindlasti korrektseks selles võtmes, et ma olen selgelt istungi juhataja. Siin ma nagu sellele ei pretendeeri. Aga see, et nüüd laiemalt tagada, et siin oleks kord, et Riigikogu töö oleks tagatud, selles mõttes on kindlasti istungi juhatajal oluliselt suurem roll, et tõepoolest oleks võimalik muu hulgas näiteks ka eelnõusid menetleda ja nii edasi.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, ma jätkan ikkagi samast kohast, kus ma pooleli jäin – seesama vaikiv ajastu. Kui parlamendiliikmel ei ole seaduslikku õigust anda üle eelnõusid või arupärimisi, olgu see siis 2% tema tööajast või 100% tema tegevusest siin parlamendis, siis de facto võiks ikkagi öelda, et tegemist on vaikivale ajastule väga sarnase olukorraga, seepärast et valitsuse eelnõud lükatakse jõuga menetlusse. Ja tegelikult ei juhi ka Riigikogu tööd siis enam mitte Riigikogu ja valitud rahvasaadikud, vaid juba täitevvõim valitsuse näol. Minu meelest on see ohtlik pretsedent ja seda võiks de facto nimetada vaikivaks ajastuks. Ma ei tea, mis teie suhtumine sellesse on, aga kui seda kirjeldust vaadata, siis tegelikult on see ju väga sarnane olukord kolmekümnendatel toimunule, kui parlamendi roll oli väga nõrk ja parlament vahepeal sisuliselt koos ei käinudki.

Aitäh, hea kolleeg! Kindlasti teie rahustuseks ja teie kõigi tunnustuseks, 100 Riigikogu liiget, ma ei näe küll ohtu, et Vabariigi Valitsus võiks hakata Riigikogu juhtima. Kui me täpsustame mõningaid toiminguid Riigikogu kodu- ja töökorras, siis seda saab teha üksnes parlament, mitte keegi teine. Nii et selles võtmes seda hirmu kindlasti ei ole. 

Ants Frosch, palun!

Tänan. Mul on natukene ebatraditsiooniline protseduuriline küsimus. Meil siin saalis on praktiliselt pooled inimesed prillikandjad ja mõistavad minu poole pöördunud kolleegi muret. Nimelt unustas ta oma prillid Riigikogu saali ja palus mul kontrollida, kas need on tal laua peal, aga neid ei olnud. Kas saaks paluda [uurida], võib-olla on keegi koristamas käinud ja on ära võetud? Prillikandja teab, milles on mure. Võib-olla meil õnnestub seda inimest aidata.

Jaa, ma igati jagan seda muret, ka mina olin eile täpselt samas olukorras: liikudes ühest toast teise ühel hetkel avastasin, et mu prillid on kadunud, ja ma olin väga suures mures, et mismoodi [ma hakkama saan]. Õnneks ma lõpuks leidsin üles. Igati asjakohane küsimus. Aga ma arvan, et edaspidi on sarnaste küsimustega võib-olla paslik pöörduda virgatsi poole, kes fikseerib need ära. Aga loomulikult, kui on vaja see kuuldavaks teha kõikidele Riigikogu liikmetele, et äkki keegi on kuskilt leidnud või midagi sarnast, siis kindlasti ei ole patt sarnasel moel seda küsimust [küsida]. See on igati olmeline küsimus ja neid peab ka olema võimalik lahendada, nii et võib-olla see kuuldavus oli oluline. Sarnase probleemiga istungi käigus pöördumine ei ole kindlasti Riigikogu liikmete tööaja kuritarvitamine. 

Aga nüüd, Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud koosoleku juhataja, istungi juhataja! Head töökaaslased! Ja inimesed ja saadikud, kes vaatavad meid interneti või muude kanalite kaudu! Minul on ette valmistatud kliimaminister Kristen Michalile arupärimine, mis puudutab teedeehitust, täpsemalt neljarealiste teede ehitust. 

Omamoodi muidugi kummaline – või noh, mis ta nüüd kummaline on –, minu jaoks natukene nagu võõrastav on see, et kliimaminister sisuliselt endise keskkonnaministri ametikoha järeltulijana on saanud lisaks paljudele muudele valdkondadele, mis keskkonnateemasid puudutavad, omale juurde veel elamumajanduse ja ehituse, transpordi ja transporditaristu, sealhulgas veonduse, transiidi ja logistika, ning liikluskorralduse, sealhulgas liikluse raudteedel, maanteedel, tänavatel, vees, õhus. See loetelu jätkub. Vastutusala on läinud väga-väga laiaks. Ma arvan, et osa küsimustega oleks võinud jätkuvalt tegeleda siiski majandusminister. 

Sellest tulenevalt on mul üle anda arupärimine nelja küsimusega, mis puudutavad erinevaid [probleeme] seoses teetaristu ehitusega. Alla on kirjutanud EKRE fraktsiooni liikmed Rene Kokk, Martin Helme, Ants Frosch, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlak, Henn Põlluaas, Jaak Valge, Martin Helme, Varro Vooglaid, Evelin Poolamets, Arvo Aller, Anti Poolamets, Alar Laneman, Leo Kunnas ja Kalle Grünthal.

Kolleeg Ants Frosch, palun!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Meie tööpäev on siin veninud päris pikale ja kindlasti need, kes siin öösel ametis olid, ma pean silmas ka austatud juhatajat, on saanud vatti päris korralikult. Sellist kella kolme ja viie vahel öösel töö tegemist ei mäleta ma pikka aega, viimati vast ülikooli ajal eksamiteks valmistudes. Aga too oli ka aeg, mil mõned tänased teemad tundusid nii kauged ja nii ilmvõimatud Eestis, et mõne kohta tuleb lausa aru pärida. Ja mul ongi arupärimine härra Lauri Läänemetsale, siseministrile. See arupärimine puudutab abielu mõiste muutmist perekonnaseaduses. 

Teadupoolest näeb koalitsioonileping ette homoabielu legaliseerimist perekonnaseaduse muutmise teel ning teadaolevalt on kavas muuta seadust nõndaviisi, et edaspidi saavad abielluda ka kaks samast soost isikut. Samuti on teada, et koalitsioon plaanib vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid. Samas on hiljutised avaliku arvamuse küsitlused kinnitanud, et 52% vastajatest ei toeta perekonnaseaduses abielu mõiste juures sõnade "mehe ja naise" asendamist sõnadega "kahe füüsilise isiku vahel". Teisisõnu, abielu mõiste muutmise vastastel on valijaskonnas mitte küll väga suur, aga selge ülekaal. Ma edastan nüüd selle arupärimise.

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Ants Froschi sõnavõtt inspireeris mulle ühe mõtte. Võib-olla te jagate seda iseenesest, see on ka meie protseduuride, kogu selle tegevusega seotud, mis siin parlamendis on toimunud sellel nädalal. Ta rääkis eksamist, aga samas see, mis siin toimub, on Eesti demokraatia küpsuseksam, kas valitsuskoalitsioon suudab vastu panna kiusatusele kehtestada vaikivat ajastut parlamendis ja tulla oma eelnõudega vägivaldselt saadikute arupärimiste ja eelnõude sisseandmise vahele, hakata menetlema oma asju eelisjärjekorras. Kas see võib olla ka Eesti demokraatia küpsuseksam [, nägemaks], kas meie tänane valitsus kannatab välja demokraatia oma kõige ehedamal moel ehk saadikutel on vabadus esitada täpselt nii palju arupärimisi ja eelnõusid, kui nad vajalikuks peavad, kui nad näevad, et hetkeolukord Eesti Vabariigis seda nõuab? Kas te jagate minu mõtet, et tegemist võib olla Eesti demokraatia küpsuseksamiga, mis siin saalis on sel nädalal toimunud ja järgmisel nädalal jätkub? Sellised protseduurid, nagu meil siin on läbi viidud viimaste päevade jooksul ja nagu nad ka jätkuvad täna ja esmaspäeval – on see Eesti demokraatia küpsuseksam?

Aitäh! Eesti demokraatliku riigina, see ajalugu ei ole liiga pikk. Aga samas on see juba piisavalt tugev, et neid hirme või neid ohtusid, millele te viitasite, ma ei näe. Eriti nii selge ja tugeva häälega, nagu teie olete – teid vaikima sundida on päris keeruline.  Jaak Valge, palun!

Lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud valijad! Lugupeetud Eesti Vabariigi kodanikud! Minul on au üle anda EKRE fraktsiooni nelja liikme nimel, minu enda, Jaak Valge, Anti Poolametsa, Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme – väga väärikad liikmed, juba nimedest on näha, ja on ka väga väärikas eelnõu – teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Missugused on asjaolud, mis selle eelnõu tekitamise ja üleandmise põhjustasid? Eelkõige asjaolu, et riikliku teadus- ja arendustegevuse rahastamise andmed demonstreerivad siiani, et Eesti teadus- ja arendustegevus keskendub eelkõige majanduslikele eesmärkidele. Ja see kahtlemata ongi oluline. Aga Eesti ühiskonna ja riigi arengu vajadusi arvestades ning kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega on vajalik senisest rohkem uurida ka rahvusteadusi. 

Seaduse muutmise eesmärk ongi tagada rahvusteadustele piisav ja stabiilne riigieelarveline rahastus. Eelnõuga defineeritakse seaduse tasemel rahvusteaduste mõiste – kahjuks ma ei jõua seda praegu ette lugeda, kuna pean järgima protseduurireegleid – ja tagatakse ka stabiilne riigieelarveline rahastus. Eesti riik ja ühiskond vajavad tipptasemel uuringuid, mis aitavad mõtestada just Eesti ühiskonna ja riigi kestlikkust. Seadus aitab leida, kuidas tagada tõenduspõhist riiklikku poliitikat. Tänan tähelepanu eest!

Härra Jaak Valgega oleks väga põnev debateerida teemal "koosoleku juhataja, istungi juhataja". Mart Maastikuga me seda tegime. Aga teeme seda istungi vaheajal või siis, kui minu juhtimine on lõppenud. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud rahva teenrid! Mul on üle anda arupärimine haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ja see arupärimine on kantud murest maakoolide sulgemise pärast. Põhiline inspiratsioon on tulnud Lääneranna vallas toimunust, kus vallavolikogu vastu on kohtusse kaebuse esitanud Lõpe ja Metsküla koolide lapsevanemad, samuti Virtsu, Varbla ja Koonga koolid, kes võitlevad oma kogukonna koolide säilimise eest. Nagu tänastest uudistest läbi käis, siis Virtsu kool tegelikult sai juba ka esialgse õiguskaitse ja saab jätkata sügisel. Nagu näha, see kohtutee tõenäoliselt tasub ennast ära. 

Mure on seal piirkonnas selles, et Koonga ja Varbla kool tahetakse muuta kuueklassiliseks ja Virtsu kool neljaklassiliseks. Lääneranna volikogu koolide sulgemist puudutava otsuse osas on menetlust alustanud ka Justiitsministeerium. Tegelikult on sarnaseid probleeme – kiirustades maakoolide sulgemine – ka teistes Eesti omavalitsustes. Arupärijad leiavad, et maakoolide sulgemise probleemile tuleb reageerida ka valitsuse tasemel. Tähelepanu tuleb pöörata ääremaastumise ohule ja asulate võimalikule hääbumisele ning laste koolitee pikenemisele. Kogu Eesti ei saa kolida kokku maakonnakeskustesse või lõpuks Tallinnasse või Tartusse.

Seoses sellega küsimegi ministrilt, milliseid samme kavatseb haridusministeerium ette võtta, et vältida maakoolide jätkuvat sulgemist. Milliseid analüüse on haridusministeeriumil plaanis antud teema osas teha? Kas on kavas käsitleda küsimust ka ääremaastumise ja maaelu hääbumise vaatenurgast? Kuidas mõjutab koolide sulgemine seotud piirkondade elukeskkonda ja nende kohtade atraktiivsust inimeste elukohavalikul? Samuti küsin, milline on …

Hea kolleeg, ei taha vaigistada, aga aeg on lihtsalt täis saanud.

Ah sa pagan! Nii, aga sellisel juhul ma ütlen veel, et alla on kirjutanud Riigikogu liikmed Siim Pohlak, Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaas. Ülejäänud küsimused jäävad siis praegu paberile. Aitäh!

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Head saadikud, kes siin saalis on, keda on küll vähevõitu, aga loodetavasti on oma tubades ekraanide taga ja teevad tööd! Minul on rahandusminister Mart Võrklaevale üle anda arupärimine automaksu kehtestamise kohta. 

Ma pean siia väikese eelloo rääkima. Nimelt, enne valimisi, see oli selle aasta jaanuarikuus, oli TalTechis üks transporditemaatiline üritus. Seal oli ühe osana poliitikute debatt ja meil läks Mart Võrklaevaga vaidlemiseks selle üle, kas automaks tuleb või ei tule. Mina nimelt teatasin, et võib üsna kindel olla, et kui pärast valimisi tuleb võimule Reformierakond, siis me saame ka automaksu. Selle peale praegune rahandusminister oli väga-väga pahane ja kurb ja süüdistas mind selles, et ma ajan täielikku jama, et Reformierakonna juhitavas valitsuses automaksu mitte mingil juhul ei tule, selline on selgelt Reformierakonna seisukoht. Küll aga, nagu me kõik teame, on täna koalitsioonilepingus sees selline punkt, mis plaanib kehtestada automaksu. Nii palju siis sellest kindlast sõnast ja pahandamisest minuga, kes ma väidetavalt ajasin rumalat juttu, ja automaksu ei tule, aga nüüd oleme olukorras, kus automaks on siiski kohe-kohe tulemas. Tundub, et sellest pääsu ei ole. Aga ma luban, et opositsioonisaadikud annavad endast parima, et saada lisainformatsiooni ja saada aru, mida mõeldakse ja mis see eesmärk on. 

Siinkohal on üle anda arupärimine kolme küsimusega Riigikogu liikmete Rene Koka ja Siim Pohlaku nimel. Lisaks kolmele küsimusele tahaks veel teada, kas minister on teinud oma valitsemisalas mõjude hindamise. Aitäh!

Rene, siin on kolleeg Siim Pohlaku allkiri puudu. Me ei saa nüüd päris kindlad olla, kas tema ka nõustub selle arupärimisega või mitte.

Ants Frosch, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud saalisviibijad! Head Eesti inimesed! Kuna ma olen oma elus töö tõttu tegutsenud päris mitmes riigis nii Euroopa Liidus, aga ka väljaspool, siis on mul tähelepanekuid nende riikide maksukorralduse ja eriti just keerulistest, inimestele rasketest aegadest ülesaamise kohta. See suund, mille praegune koalitsioon on võtnud maksude – me saame ju öelda – lausalise tõstmise osas, on täiesti selgelt vastupidine sellele, mida on teinud Euroopa edukad riigid. Kuigi me tahame öelda, et Eesti ei ole enam üleminekuriik, siis võrreldes mõnede teiste niinimetatud üleminekuriikidega, on meil palju teha ja pikk tee minna.  

Ma tahaksin rääkida Poola Vabariigist. See Poola Vabariik, kus ma 20 aastat tagasi neli aastat töötasin, oli tol momendil vaesuses ja vireles. Teekond välja oli maksude langetamine, täiesti selgelt toidukaupade maksude langetamine ja eriti veel kohaliku tootja toodetule. See kõik andis võimaluse luua see Poola – ja need poliitilised jõud, kes seda tegid, on praegu ka Poolas võimul –, nagu Poola praegu on: õitsev ja võimas, eeskätt just sõjaliselt võimas. Poola näol on tegemist Eesti kõige tugevama liitlasega Euroopas, kes tõesti on suuteline midagi tegema.

Aitäh, hea kolleeg!

Aga ma annan selle käibemaksuseaduse muutmise seaduse üle.

Kuna me Ants Froschiga oleme olnud kursusekaaslased, siis ta ei pahanda selle märkuse peale: Poola loomulikult õitseb, sellepärast et on kevad. 

Jaak Valge, palun!

Austatud istungi juhataja, uuesti! Head kolleegid! Ei väsi teid headeks kolleegideks nimetamast. Head ja lugupeetud Eesti Vabariigi kodanikud! Kolleeg Arvo Alleri, Varro Vooglaiu ja enda nimel esitan tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023 jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, nimelt lihthäälteenamus. 

Nüüd ma selgitan vastavalt kodukorrale, miks ma selle eelnõu esitan. Loomulikult saavad ju kõik aru, et nende eelnõude ja arupärimiste esitamise eesmärgiks on see, et valitsuskoalitsioon asuks opositsiooniga läbirääkimistesse, et leida lahendused Eesti ees seisvatele teravatele probleemidele ja leida lahendused koostöös, nii et need lahendused kajastavad meie kõigi valijate soove. Teisisõnu esitan ma selle eelnõu ja veel võib-olla paljud eelnõud selleks, et autentne parlamentarism tööle panna. Ma nüüd jätan siin pooleli ja jätkan järgmiste arupärimiste juures. 

Aga lõpetan nüüd konkreetse eelnõuga. Selle tulemusena suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas, mis on vajalik viimastel aastatel tekkinud kulude kasvu kompenseerimiseks. Seoses koroonakriisi ja üldise hinnatõusuga on oluliselt kasvanud kohalike omavalitsusüksuste eelarvest rahastatavate asutuste palga- ja majapidamiskulu.

Hea kolleeg, teid peab peatama, sest muidu teie ei peatu. Ma pidasin silmas teie kõneosavust ja ‑oskust ja teadmisi. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kolleegid! Rahva teenrid! Järgmine arupärimine läheb majandusminister Riina Sikkutile ja on seotud Eesti tööstustoodangu kestva langusega. 

Eesti tööstustoodang on jätkanud märtsis juba kümnendat kuud kestvat langust. Langusesse läks meie tööstustoodang 2022. aasta juulis ja olukord ei näita paranemise märke. Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted tänavu märtsis püsivhindades 12,6% vähem kui 2022. aasta samas kuus ja töötleva tööstuse tegevusalade lõikes vähenes märtsis tööstustoodangu maht pea kõigis tegevusalades. Selge on see, et tänase valitsuskoalitsiooni plaanitavad maksutõusud halvendavad Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet veelgi ja meie ettevõtjad on sunnitud jätkuvalt kärpeid tegema. 

Seetõttu on meil järgmised küsimused. Soovime teada, kuidas valitsus plaanib probleeme lahendama asuda, ja küsime, milline on valitsuse plaan Eesti majanduskeskkonna parandamiseks ja tööstustoodangu languse peatamiseks. Küsime ministrilt, kas sektori probleeme on arutatud valdkonna esindajatega, ning kui arutelud on toimunud, siis millised on kaasamise tulemusel sündinud või planeeritud otsused. Kas ja kuidas mõjutavad teie hinnangul uued maksutõusud Eesti tööstustoodangut ja ettevõtete konkurentsivõimet? Soovime ka seda ministrilt teada. Ja arupärijad on Riigikogu liikmed Siim Pohlak, Rene Kokk, Rain Epler, Kalle Grünthal, Henn Põlluaas, Jaak Valge, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Varro Vooglaid, Martin Helme. Igaks juhuks küsin: kas aeg on täis?

Jaa. Ma vaatasin, et te parasjagu sättisite niimoodi ja tegite pikemad pausid. Ja taas Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Lugupeetud rahvasaadikud siin saalis ja oma tööruumides, kes te seda istungit vaatate! Minul on hea meel üle anda tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt, selle eelnõu eesmärk on vähendada füüsilise isiku maksukoormust tulumaksu vähendamise kaudu, mille tulemusena suureneb inimese netosissetulek. Me kõik teame, et viimastel aastatel on aset leidnud väga suur hinnatõus. Selle kõrge hinnatõusu tingimustes on see väga vajalik ja oluline meede, et aidata inimesi ja parandada inimeste toimetulekut. 

Selle eelnõu seadusena vastuvõtmine parandab kahtlemata Eesti elanike toimetulekut ning vähendab vaesusriski. Eelnõu rakendamisega võib küll mõnevõrra väheneda tulu laekumine riigieelarvesse, kuid selle kompenseerib kindlasti parem ja suurem tarbimismaksude laekumine. Samuti väheneb riigi kulu võimalikele sotsiaaltoetustele, mida peab hakkama välja maksma olukorras, kus inimesed kaotavad töö kas või selle planeeritava käibemaksutõusu tõttu turismisektoris, mis paneb eriti suure löögi alla just väiksemad pereettevõtted, mis pakuvad maapiirkonnas majutusteenust. Nii et tegemist on kahtlemata väga hea ja mõistliku eelnõuga. Selle eelnõu on allkirjastanud ja annavad üle Rene Kokk ja Leo Kunnas. Aitäh!

Head kolleegid, ma annan lihtsalt eelinformatsioonina teada ja ka sel eesmärgil, et ei peaks ilmtingimata seda kahte minutit täis rääkima või protseduurilisi küsimusi esitama, et ma kavatsen võtta juhataja vaheaja 13.30–14.00. Siis te saate parasjagu planeerida, et asjad toimiksid kenasti. 

Jaak Valge, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, hea istungi juhataja! See on ülimal määral kiiduväärt, et te meid informeerite oma edasistest kavatsustest. Niimoodi peakski üks parlamenditöö tegelikult käima. Ja hea meel on ka selle üle, kuidas te vastasite minu eelmisele protseduurilisele küsimusele. Nimelt, te käsitlete oma rolli siiski mitte ainult istungi juhatajana, vaid ka vastutustundlikult, ja leiate, et vähemalt mingil määral te peate hoolitsema ka parlamentarismi sellise autentse, eheda toimimise eest. 

Ja nüüd on mul küsimus teile. Siin on aastate vältel kogu aeg vähenenud parlamendi enda liikmete, parlamendi fraktsioonide ja parlamendi komisjonide esitatud eelnõude osakaal. Öelge, kas te näete selles ohtu parlamentarismile ja parlamendi rolli vähenemist, bürokraatia kasvu? Need valitsusest tulevad eelnõud on ju tegelikult tohutu mahukad, tavaliselt pikkade seletuskirjadega. Ühel parlamendiliikmel ei olegi võimalik sellises mahus eelnõusid teha. Kas te näete ohtu, et parlamendi roll selle võrra väheneb ja riik bürokratiseerub? Vot selline küsimus.

Aitäh, hea kolleeg! Vaadates seda arupärimiste ja eelnõude hulka, mis loeti kokku, juba üle 500 on esitatud selle koosseisu alguses, ei ole vähimatki ohtu selleks, millele te viitate. Aga ma saan teie küsimuse mõttest ja tagamõttest aru. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Küsin korra protseduuride kohta. Kas meil oleks võimalik praegu ellu kutsuda kohaloleku kontroll, kui mõne fraktsiooni esimees või aseesimees seda peaks nõudma? Esiteks, kas see on meil võimalik? Ja teiseks, see kohaloleku kontroll võib-olla olekski sellest ajendatud. Ma vaatan, et pingiread on kõrval täiesti tühjad. Ma tean, et Keskerakond on korraldamas suurt miitingut praegu Tammsaare pargis. Kas ka teie kolleegid Reformierakonnast on sinna läinud ja ka sotsiaaldemokraadid? Kus meie ülejäänud head kolleegid võiksid praegu asuda? Teie esindate vapralt Reformierakonda siin saalis, aga teie kolleegid, teised on kõik kuhugi kadunud. On teil mingit infot? Ja kas me saame teha kohaloleku kontrolli, et vaadata, kus meie kolleegid asuvad?

Aitäh, hea kolleeg! Vaat seda rolli juhatajal ei ole, et teha järelevalvet, et mitte öelda jälitada, kus Riigikogu liikmed, kolleegid on. Küll aga ma saan öelda, et Reformierakonna fraktsiooni liikmetest enamus on majas või väga lähedal. Nii et selle pärast ei pea muretsema, et koalitsioonisaadikuid ei ole siin kuulamas ja jälgimas. 

Aga kohaloleku kontrolli loomulikult on võimalik teha, hea kolleeg. Aga selleks praeguse täiendava istungi staadiumis on võimalus selle koha peal, kui me oleme alustanud selle päevakorra menetlemist, selle eelnõu menetlemist. Siis on ministri ettekanne, juhtivkomisjoni ettekanne, küsimused-vastused, samamoodi fraktsioonide esindajate sõnavõtud. Ja seejärel juhul, kui keegi siiski teeb ettepaneku nii hea eelnõu tagasi lükata, siis vaat see on asi, mida me peame hääletama. Ja täiendaval istungil enne hääletamist on õigus nõuda kohaloleku kontrolli. Nii et ma väga loodan, et teie soov täitub, ja me saame kohaloleku kontrolli teha. Aga te raputasite pead. Kahju! 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea kolleegi Jaak Valge küsimusele vastates te enne ütlesite, et suurusjärgus 500 eelnõu ja arupärimist on see nädal üle antud. Kas te võiksite täpsustada, palju täpselt praeguseks ajahetkeks on üle antud see nädal arupärimisi ja seaduseelnõusid?

Jah, ma saan öelda niimoodi, et ma juhatasin viiest kaheksani ja sellel ajal keegi andis üle vist 500-nda. Eelnõud ja arupärimised kokku, need on nüüd kokku liidetuna. Nii et ma arvan, et sinna on mingi 50–60 tükki lisandunud, nii et ilmselt suurusjärk – ma arvan, et see detail ei ole väga oluline – on 550–560. Ma arvan, et juba nelja aasta jagu on meil neid eelnõusid ja arupärimisi. See võtab meil päris palju tööd ja energiat. Nii et ma kardan praegu vastupidist: nüüd nagu valitsus oma eelnõudega enam ei mahugi siia. Me oleme läinud nüüd teise äärmusse, me oleme valitsust nagu eitanud. Minu arust see ei ole ka korrektne, kuna nii palju eelnõusid on juba ees. Selles mõttes tasakaal peaks alati olema. Aga täpne number on, direktor Antero Habicht kohe on välja rehkendanud, arupärimisi on 406 ja otsuse või seaduse eelnõusid on 171. Ma natuke siiski eksisin. Need kaks numbrit kokku on 307, vabandust, 577. Võiks juba olla piisavalt?

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud inimesed sinise ekraani taga! Mul on edastada siseminister Lauri Läänemetsale arupärimine, mis käsitleb riigi infrastruktuuri alarahastamist. See arupärimine on allkirjastatud minu enda ja härra Varro Vooglaiu poolt. 

Me oleme tunnistajaks olukorrale, kus teehoiule kuluvat raha on riik kärpinud, ja see paneb täiendava ja väga karmi koormuse ka kohalikele omavalitsustele. See, et meie kruusateede ümberehitamist kõvakattega teedeks ei jätkata, on muidugi omaette teema. Sellel võib läbi huumoriprisma vaadates olla ju ka see efekt, et meie saarlastest kolleegid, kes elavad kaasa Ott Tänakule, ilma Lõuna-Eesti kruusateedeta ilmselt üldse hakkama ei saaks, sest just nendel teedel on kõik Eesti rallilegendid sündinud ja kasvanud. Ja kui need teed nüüd asfaldi või kõvakatte alla panna, siis tõenäoliselt meie autospordil tulevikku ei ole. 

Küsimus on aga siiski nendes kohalikes inimestes, kes seda tolmu peavad neelama. See on olnud läbi mitme-mitme aja kõige suurem probleem ka Haanjamaal. Konkreetselt räägin Tsiistre nukast, räägin nendest inimestest, kes seal ääremaal tõesti on üritanud hakkama saada, ja nad teevad seda 20 aastat tagasi antud lubaduste kiuste. Lubadus oli, et tuleb kõvakattega tee Vastseliinast Tsiistre nukka. Seda on praeguseni oodatud ja nüüd on selge, et seda ei tule.

Jaak Valge, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud kodanikud! Minul on au esitada käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellele eelnõule on alla kirjutanud Kalle Grünthal, Varro Vooglaid ja mina ise. 

Eelmisel korral jäi mul pooleli selgitamine, mis on nende eelnõude esitamise eesmärk. Nimelt, ma leian, et sellel valitsuskoalitsioonil, mis on võimule tulnud selliste loosungitega, mis vastanduvad nüüd tegelikule poliitikale – nii palju kui seda poliitikat näha on –, pole esiteks õigust läbi suruda majandusolukorra halvendamist maksutõusudega, teiseks peretoetuste vähendamist, samal ajal jätkates massiimmigratsiooni jätkuvat toetamist ehk poliitikat, mis süvendab meie rahvastikukriisi. [Kolmandaks] on vastuvõetamatu kavatsus seadustada homoabielu, sest selle seadustamise näol oleks tegemist tuhandeid aastaid kujunenud euroopalike väärtuste lõhkumisega. Ning neljandaks on vastuvõetamatu vihakõne mõiste laiendamine ehk sõnavabaduse piiramine. Ja mitte ainult sõnavabaduse piiramine niisama, vaid õigusaktidega püüd sellise olukorra loomiseks, mis vastab globalismi või vasakliberaalsuse ideoloogilistele standarditele. Aitäh! Minu kaks minutit on läbi. Püüan ajast kinni pidada.

Hea kolleeg Jaak Valge, siin on 8. mai peal. Teil olid nii varakult need juba valmis tehtud.

(Kohalt.) Suur tänu, et te sellele tähelepanu pöörasite. Teie lahkel loal ma parandan selle kuupäeva ära. Nii, nüüd peaks olema korrektne.

See tegevus ei võtnud nüüd küll kaua aega. (Jaak Valge räägib kohalt.) Mitte ainult prillid, vaid ka pastakas võib minna kaduma. Aga see on väiksem mure. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Järgmine arupärimine on esitatud Riigikogu liikmete Rene Koka ja Siim Pohlaku nimel ja läheb haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Ja selles me soovime teada käibemaksutõusu mõjude kohta ministri valdkonnale. 

Kui maksutõusust laiemalt rääkida, siis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) on andnud väga jõulise signaali ja öelnud, et valitsuse planeeritud maksude tõstmine tuleb lükata edasi nii kauaks, kuni riik on iga maksuliigi tõstmise kohta teinud põhjaliku mõjuanalüüsi, mille [põhjal] põhjendatud maksutõusud planeerida majanduse kasvutsükli algusesse. Ehk praegu on väga vale aeg maksutõusude tegemiseks. EVEA on organisatsioonis oma liikmete hulgas viinud läbi kiirküsitluse. Ettevõtjad arvavad ja leiavad, et planeeritud maksutõusude kompleks ei vii valitsuse soovitud tulemuseni. Pigem on ettevõtjad mures ja ütlevad, et maksutõusud suretavad veerandi väikefirmadest. Valitsusele heidetakse ka ette, et on tehtud ülikiire kooskõlastusring, vaid kolm tööpäeva, ja seletuskirjades toodud analüüs on pealiskaudne ja puudulik. Samuti ei ole üldse hinnatud kogu plaanitava paketi tervikmõju lõpptarbijate ostujõule, kui tõenäoline langus mõjutab negatiivselt ettevõtete majandustulemusi ja paiskab Eesti majanduse veel suuremasse langusesse ning ka riigieelarve on tuleval aastal juba veelgi suuremas miinuses. Ettevõtjad ütlevad veel, et maksudega seotud regulatsioone tuleb kehtestada läbimõeldult, lähtudes majandustsüklitest, mitte parlamendivalimiste tsüklitest. Nii on kommenteerinud Eesti väikeste ettevõtjate assotsiatsiooni president Ille Nakurt-Murumaa. Need seisukohad on saadetud ka valitsusele.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Head rahvasaadikud ja kõik, kes meid vaatavad erinevate kanalite kaudu! Minul on hea meel siinviibija, Rene Koka ja Riigikogu liikme Siim Pohlaku nimel üle anda arupärimine regionaalminister Madis Kallasele. Arupärimise teema tuleneb plaanist kehtestada Eestis automaks. 

Me ju teame väga hästi – kes on vähegi kursis selle aruteluga –, milline [arusaamine] on pärast automaksu kehtestamise [plaani] väljaütlemist kujunenud ühiskonnas: automaks lööb kõige valusamalt just nimelt regionaalselt, maapiirkondade inimesi. Me teame, et riik on juba aastaid ja aastaid liikunud selles suunas, et viia teenused [maainimestest] järjest kaugemale, tõmbekeskustesse, ja meil ei ole enam ka suuremates tõmbekeskustes päris paljusid vajalikke riigiteenuseid saada. Sellest tulenevalt on pandud kogu see koormus just nimelt maal elavate inimeste kanda. Riigi õhemaks tegemist ei saa teha inimeste arvelt. Me võime lõpptulemusena ju kõik teenused koondada kokku Tallinnasse, Tartusse ja võib-olla veel ühte linna kuskil Eestis ning panna inimesed sõitma, aga see on täiesti vastuvõetamatu ja lubamatu. Riik peab olema kohal üle terve Eesti Vabariigi territooriumi ja inimestele võrdselt kättesaadav. 

Siit tulenevalt mõned küsimused. Miks minister soovib kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtluse ja inimeste toimetulekut ning maksukeskkonda? Kas on ka analüüsitud neid tegevusi ja kellega on läbi räägitud? Milline mõju on ministri enda, regionaalministeeriumi valitsemisalale, kui see automaks kehtestatakse?

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Vahepeal küsin jälle, et meie töö ei läheks liiga rutiinseks ja säiliks loomingulisus. Te enne kirjeldasite seda, et saadikute tööst 1–3% peaks olema eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Muid asju peaks olema selles töömahus enam, see on väike osa ainult. Aga võib-olla kokkuvõttes see nii ongi, et me praegu teeme väga intensiivselt ühte faasi? Ütleme, kaks nädalat või kuu aega anname sisse eelnõusid ja arupärimisi ja nelja aasta mõttes see tegelikult ongi 1–2% töömahust. Lihtsalt me korraldame tööd natukene ümber, teeme neliaastaku plaani ette ära ja siis teame, mis on tulemas, mis eelnõud, kõik asjad. Põhimõtteliselt nelja aasta peale on töö ette planeeritud ja ülejäänud kolm aastat ja 11 kuud või 10 kuud me ei peagi väga palju eelnõusid või arupärimisi sisse andma, seepärast et meil on nelja aasta töömaterjal sisse antud. Ja kokkuvõttes nelja aasta peale vaadates see protsentuaalselt jääbki sinna 1–2% sisse, see eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Võib-olla see on töökorralduslik küsimus lihtsalt? Selles mõttes ma ei näe selles midagi halba, kui me tõesti anname praegu eelnõusid ja arupärimisi nelja aasta jagu sisse ära, kuu või poolteist kulub selle peale, ja seejärel hakkame neid menetlema. Tegelikult säilivad kõik need nii-öelda töömahu protsendid, mida te enne kirjeldasite. Selles mõttes ma ei näe selles halba perspektiivi, et me seekord teeme ühe töölõigu korraga ära ja seejärel võtame käsile menetlemise. Kas jagate minu seisukohta, et tegelikult ei ole selles midagi halba ja säilib seesama 1–2% mahuosa eelnõudel ja arupärimistel saadiku nelja aasta töös?

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt rõhutan seda, et need protsendid on täiesti minu subjektiivne hinnang, mis ei tugine mitte ühelegi uuringule. Lihtsalt ma hinnanguliselt oletan, tahtsin viidata sellele, et ajaliselt see osakaal on olnud väga väike. Mõistan teie mõtet, aga siis ma ootaks ka suuremat mõistmist Vabariigi Valitsuse suhtes, kes on andnud ette teada kõikidest oma plaanidest, mida nad nelja aastaga tahavad teha. Te võiks siis olla mõistvamad ka valitsuse vastavate ettepanekute suhtes, kui te leiate, et nii võiks ja nii peakski tegema. 

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Mul on hea meel kõigepealt alustada tunnustusega: te olete kollegiaalne, te olete sisuline, te leiate, et teie roll ei peaks piirduma ainult istungi juhatamisega, vaid te peaksite kaasa aitama ka parlamentarismi sisulisele toimimisele. Lisaks sellele olete ka retooriliselt väga võimekas, mis ei ole ju poliitikule teatavasti kuidagi kahjulik, vaid vastupidi, on väga vajalik. Tõsi, minu arvates on teinekord see retooriline võimekus ja sisuline lähenemine võib-olla liiga proportsioonist väljas. Kohati meedia dikteerib meile selle, et meid nähakse liialt palju vaidlejatena ja selliste nii-öelda gladiaatoritena, aga mitte sisu esitajatena. 

Minu protseduuriline küsimus tuleneb teie eelmisest vastusest. Te väitsite, et parlamentarismil pole võib-olla häda, just lähtudes sellest, et parlamendiliikmete üleantud eelnõude arv on sedavõrd suur. Ja küllap te olete minuga ka nõus, et nende üleantud eelnõude ja arupärimiste arv ja maht ei defineeri tegelikult parlamendi sisulist tööd ega kvaliteeti. Selles mõttes seda võib-olla paremini ja ka koostööd parlamendis defineerib hoopis paremini see, kui palju on vastu võetud opositsiooni esitatud eelnõusid ja parandusettepanekuid. Mul veel ei ole eelmise koosseisu lõplikku statistikat, aga XIII ehk eelviimase koosseisu statistika mul on ja selle kohaselt on opositsiooni eelnõude ja parandusettepanekute vastuvõtmine või nii-öelda seaduseks muutumine kiiresti vähenenud. Ma küsin seda: kas te näete selles probleemi parlamentarismile, et parlamentarism ei toimi korralikult?

Kordan veel kord: demokraatia areng Eestis on olnud ajaliselt suhteliselt lühike. Aga veel kord, me oleme ikkagi teinud väga suuri edusamme ja mina neid ohte ei näe. Me oleme väga palju rääkinud, et tõepoolest täitevvõim prevaleerib seadusandja üle, ja selle üheks märgiks ongi see, millele te viitate: eelnõude algatamine. Aga sellel on ka omad objektiivsed põhjused. Tegelikult meil Riigikogus ei ole seda koosseisu, kelle abil me võiksime oluliselt suuremas mahus eelnõusid toota. Esimene istung näitab, et see võimekus on Riigikogu liikmetel väga kõrge, vähemalt kvantitatiivselt. Pealkirjad küll kipuvad korduma, ühed ja samad, lihtsalt vahetub adressaat. Selles mõttes see number ei näita veel kvaliteeti, aga arvuliselt ei ole meil põhjust selle võimekuse üle häbeneda. 

Aga tõsisemalt rääkides, siis see jah eeldab, et Riigikogu liikmed suudaksid ise rohkem eelnõusid nii-öelda toota – andke andeks, et seda sõna kasutan! –, see eeldab tõepoolest palju räägitud Riigikogu liikme abi töölevõtmist või mida iganes. Aga see on omakorda seotud kuludega ja vähemalt siiamaale sellist valmisolekut ei ole. Meil Riigikogu liikmetena ei ole piisavalt aega ega ressurssi, et ise neid sellisel määral nii-öelda toota, et olla nii-öelda võrdväärne partner vähemalt Vabariigi Valitsusele. Nii et kahtlemata Vabariigi Valitsusel on see võimekus väga suur. Seda kõik erakonnad, kes on siin parlamendis esindatud ja kes on ka ise koalitsioonis olnud, teavad väga hästi. Nii et ma arvan, et see on asi, mille pärast meil ei ole põhjust muretseda ega isegi häbeneda. 

Jaak Valge, palun!

Jah, aitäh! Ma kohe jätkan siitkohalt, sellepärast et kui vahepeal on mingisugused teised toimingud, siis läheb mõttejärg võib-olla nii teil kui ka minul käest ära. Tahan toonitada seda, et minu arvates küsimus ei ole tootmises. Kasutan seda teie terminit praegu. Nagu te näete, me oleme võimelised tootma neid väga palju. Küsimus on esiteks toodangu kvaliteedis. Osa toodangust läheb alati praaki ka, mida ma õppejõuna võin teinekord öelda mõne oma tudengi kohta. Aga siiski küsimus, põhiküsimus on selles, et isegi kui me toodame neid eelnõusid, ka kvaliteetseid, siis me ei jõua neid vastu võtta seni, kuni nende eelnõude esitajad on opositsioonis. Ma ilmselt olen väga konkretiseerinud oma küsimust, aga kas selliselt konkretiseerituna te näete selles olukorras probleemi?

Esiteks, ma olen enesekriitikat alati väga kõrgelt hinnanud. Pean silmas teie märkust eelnõude ja arupärimiste võimaliku kvaliteedi kohta. Aga siin ei ole ju tegelikult erisusi. Jah, võib-olla proportsioonid on mõnevõrra muutunud. Aga ükskõik milline valitsuskoalitsioon ka ei ole olnud, ma arvan, et need proportsioonid on olnud suurusjärgus sarnased, need ei ole kordades erinenud. Täna, selle koosseisu ajal, loomulikult. Ma arvan, et Vabariigi Valitsuse eelnõusid on menetlusse võetud suurusjärgus kuus kuni seitse. Teie poolt on eelnõusid vastu panna juba mingi paarisaja ringis. See on märk sellest, et meil ei ole küll põhjust muretseda, et parlamendiliikmed ei saa realiseerida oma õigust esitada eelnõusid ja arupärimisi. Neid on juba terve selle koosseisu jagu teie poolt esitatud. Saame minna edasi, sest neid tuleb veel juurde. Ja ma loodan, et te ei ole unustanud minu märkust, et poole kahest ma kavatsen võtta juhataja vaheaja. Kui on ikkagi veel eelnõusid üle anda, siis hoidke tagasi nende protseduuriliste küsimustega, sest muidu jäävad need tähtsad eelnõud üle andmata. 

Ants Frosch, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tihtipeale on väikeseid detaile, mis muudavad üpris palju. Need võivad kaugelt vaadates tunduda vähetähtsad, aga neile inimestele, keda need konkreetsemalt puudutavad, võivad osutuda oluliseks. Just sel põhjusel on minu ja Leo Kunnase pilgud pöördunud tulumaksuseaduse muutmiseks ühe väga konkreetse detaili poole. Nimelt, tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega ainult sõidupäeviku pidamise korral. Maksuvaba hüvitise piirmäär on 0,30 eurot kilomeetri kohta ja 335 eurot kalendrikuus. No ilma ütlematagi on selge, et need määrad on püsinud juba aastaid. Elu on aga vahepeal teinud väga pika sammu edasi. Kõige rohkem on kallinenud autokütused, aga samal ajal ka kõik muu. Probleem on selles, et need määrad vajavad korrigeerimist. Kui töötajad peavad töösõitudega seotud kulusid oma palgast maksma, siis see ei ole mitte ainult [eba]õiglane, vaid see läheb vastuollu ka tööõiguse ja maksuõiguse üldpõhimõtetega. Me Leoga teemegi ettepaneku tõsta seda määra 0,46 euroni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 415 eurot kalendrikuus.

Jaak Valge, palun!

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti Vabariigi kodanikud! Käesolevaga esitan mina tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seda ei tee mina mitte üksi, vaid siia on alla kirjutanud ka kolleegid Arvo Aller ja Varro Vooglaid. Ja siin sellel paberil on kuupäev ära parandatud. Ma ei korda enam seda viga, mis ma eelmisel korral tegin. 8. maikuu päev on maha tõmmatud ja on asendatud 13. maikuu päevaga. 

Ma jätkan seda sisulist põhjendamist, miks ma need eelnõud esitan, mis on nende eelnõude esitamise eesmärk. Neli põhjust ma olen juba toonud. Viiendaks on valitsuskoalitsiooni plaanitavad usaldushääletused parlamendis, võimalik kobareelnõude esitamine ehk parlamentarismi toimimise lämmatamine, millest ministrid on meedias otse rääkinud. Tõsi, meie tänane istungi juhataja on minu arusaamise järgi seda kategooriliselt eitanud, mis on äärmiselt kiiduväärne. Ja kui see ka niimoodi läheks, siis oleks jälle üks samm koalitsiooni ja opositsiooni kokkuleppe poole tehtud. 

Aga mida me tegelikult praegu teeme? Mis see on? Proovin nüüd lahti seletada – võib‑olla ma seda ei jõua –, mis asi see obstruktsioon üleüldse on.

Aga nüüd, hea kolleeg, sai aeg täis. Äkki järgmise eelnõu või arupärimise [üleandmise] juures saad jätkata.

Teeme nii. See on hea soovitus. Aitäh!

Kuna kolleeg viitas minule ja minu öeldule, siis ma juhatajana küll natukene kasutan oma õigust, et seda kommenteerida. Tõepoolest, ma olen korduvalt väitnud, et ei Vabariigi Valitsusel ega peaministril ei ole kavatsust siduda ühtegi eelnõu usaldusküsimusega. Usaldusküsimusega sidumine saab olla üksnes tagajärg. Näiteks sellisel juhul, kui mingil põhjusel muutub selle eelnõu menetlemine Riigikogus võimatuks. See on minu täpne sõnastus. Ja teadupärast on Vabariigi Valitsusel juba eelnõu esitamisel õigus siduda see usaldusküsimusega. Vabariigi Valitsus seda kasutanud ei ole ega kavatse seda ka kasutada.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Kolleeg Jaak Valgel on ajaloolasena väga head teadmised ja teda on alati väga huvitav kuulata. Kas me ei võiks siin kuidagi saali kokkuleppel – meid on väga vähe siia saali jäänud – anda talle võimaluse näiteks 2 + 2 minutit järjest rääkida, et ta saaks oma mõtte ja ideega edasi minna ja saaks selle lahti rääkida? Sellel, kes pidevalt ei vaata, võib jääda see mõte nagu poolikuks, kui Jaak Valge saab ainult kahe minuti kaupa avada obstruktsiooni olemust.

Aitäh, hea kolleeg! Nõustun teie kiitusega Jaak Valge aadressil tema teadmiste kohta, eriti [mis puudutavad] ajalugu ja nii edasi. Antud istungi faasis saab sõna seonduvalt eelnõu või arupärimise üleandmisega. Aga selleks on suurepärane võimalus nimelt esmaspäeval ja ma loodan, et juba järgmisel esmaspäeval on vaba mikrofon. Seal ei ole minu teada aega piiratud rohkem kui viie minutiga. Aga ma oletan, et seal võib ka korduvalt sõna võtta, nii et selles mõttes seal on seda … (Saalist räägitakse.) Jah, aga erineval teemal, nii et ma usun, et Jaak Valge oskab neid aktsente sinna lisada. See on üks võimalus seda teha. Ja lõpuks, ma arvan, et kui härra Jaak Valge kuulutab välja loengu meie konverentsisaalis sellel teemal, millele te vihjate, siis ma arvan, et saalis on väga palju rahvast, ilma igasuguse irooniata.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Ma väga tänan teid kaasa mõtlemast ja võimalusi otsimast. Aga murekoht ongi see, et kuna selle nädala esmaspäeval jäi vaba mikrofon ära ja siin oli hulk saadikuid, kes olid väga mures, ka koalitsiooni poolt, et ei saanud vaba mikrofoni, siis selle peale ei saa päris kindel olla, et [vaba mikrofon] ka järgmine esmaspäev saab [olema]. Sellest tulenevalt see ka minu ettepanek oli. Aga sain teie vastusest aru.

Aitäh, hea kolleeg! [Selles suhtes], kas vaba mikrofon toimub või mitte, koalitsiooni poole pealt ei ole küll ühtegi takistust. Siin seesama parlamendi roll ja koalitsioon, opositsioon, siin nagu … "Tänu" teile paraku seda vaba mikrofoni ei toimunud. Seda süüd ei saa valitsuskoalitsioon enda peale võtta, teie kahjuks. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Mul on üle anda arupärimine välisminister Margus Tsahknale ja see on seotud käibemaksutõusuga ja sellega, kuidas see puudutab ministri tegevusvaldkonda ja millise mõju võib käibemaksu[tõus] antud valdkonnas kaasa tuua. Ma siia juurde natukene räägiksin ka hotelliliidu seisukohtadest. 

Nimelt, hotelliliit on soovinud majutusasutuste maksutõusule pikemat analüüsi. Hotelliliit tegi valitsusele ettepaneku arvata majutusasutuste käibemaksu erisusega seonduv käibemaksuseaduse muutmise eelnõust välja, et seda teemat edasi arutada läbimõeldud otsuste tegemiseks. Hotelliliidu esindajad on öelnud, et arvestades kiiruga tehtud pealiskaudset mõjuanalüüsi, dialoogi puudumist sektoriga ning muudatuse olulist mõju, on hotelliliit antud muudatusele vastu. Jutt käib siis majutusasutuste käibemaksu tõstmisest. Ja nad teevad ettepaneku arvata majutuse käibemaksu muudatusega seonduv käesolevast eelnõust välja. Nad ütlevad veel, et selleks, et seadusemuudatusega edasi minna, tuleb teha põhjalik analüüs, kaasata seotud osapooled sisulistesse aruteludesse ja menetleda kogu muudatust riigimehelikult ja hea valitsemise tava kohaselt. Riigimehelikkust oleks tõesti meil siia rohkem vaja. Ja heidetakse veel kord ette, et tõesti, valitsus kiirustab ja tegelikult tekitatakse majutussektorile suurt kahju. Öeldakse, et majutussektorile lajatatakse 2,4-kordse maksutõusuga, mis võib tegelikult tähendada paljude ettevõtete pankrotti ja seda eelkõige maapiirkondades, kus sageli on majutusasutused piirkonna ainsad tööandjad. Ja nad ütlevad veel, et Eesti turismisektor ei ole toibunud koroona-aastate mõjust ja uue löögi vastuvõtmiseks pole lihtsalt majutusasutustel enam ressursse.

Pole ka aega enam.

Selge. Aitäh!

Rene Kokk, palun!

Tänan, väga austatud eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te vaatate meid erinevate meediumite vahendusel! Mul on üle anda arupärimine majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Selle arupärimise teema on automaksu kehtestamise plaan. Rääkides sektori esindajatega, transpordisektori esindajatega, on pidevalt tulnud lauale küsimus sellest, miks ei ole Eesti riigil võimekust koguda kokku makse nendelt raskeveokitelt, kes teevad läbi Eesti transiite, transiit[vedusid]. Me küll oma ettevõtjatelt korjame maksud kokku, aga sektori esindajate tagasiside põhjal oleme väga nõrgad saama kätte maksuraha nendelt teistelt autodelt, kes väljastpoolt Eestit teevad Eestis erinevaid transiitsõite, küll [vedusid] siia ja siit ära. 

Arupärimine ministrile suuremas pildis hõlmab küsimusi: miks soovitakse kehtestada automaksu, mis halvendab oluliselt Eesti ettevõtlus- ja majanduskeskkonda; kas on analüüsitud ka, milline on negatiivne mõju automaksu kehtestamisel Eesti elanikele ja ettevõtetele; kuidas mõjutab automaksu kehtestamine majandus- ja infotehnoloogiaministri enda valitsemisala toimimist. Aitäh!

Ants Frosch, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid saalis! Hea rahvas! Arupärimine, mille on allkirjastanud Ants Frosch ja Varro Vooglaid, läheb regionaalminister Madis Kallasele ja see on seotud riigi infrastruktuuri alarahastamisega. 

Väga konkreetselt räägin nüüd teile loo oma kandist, sellest, kuidas Otepäält Tartusse ja sealt edasi Tallinna sõidetakse. Nimelt, väga paljud meist, kes suviseid ja talviseid üritusi Otepääl külastavad, teavad Tatra–Otepää maantee reaalset seisu. See on niimoodi, et Tatra orust kuni Pangodi taha – see on siis enam-vähem sinna kohta, kus maakonna piirid on ja tee läheb Leigo taludesse, kus väga kuulus järvemuusika toimub –, sinnani on Tartu poolt ehitatud väga korralik tee. See tehti aasta-kaks tagasi ja on laudsile. Sellel on tõesti nauditav sõita. Paraku Valga maakonna piirist edasi Otepääni on kuumaastik. Ma olen rääkinud asjatundjatega, see kuumaastik on pärit Nõukogude perioodist. See on vähemalt 40 aastat vana tee, mille mustkatet on küll lapitud ja parandatud, aga see tee on sõiduautode jaoks juba isegi ohtlik, sest need hüpped on seal ikkagi kapitaalsed. 

Sellega seoses on siis järelepärimine ja küsimus: milline mõju on infrastruktuuri alarahastamisel regionaalministri vastutusvaldkonnale järgnevatel aastatel? Samuti on seal paar küsimust veel. Ma edastan selle.

Korra jooksis kolleeg Ants Froschi sõnavõtust läbi "järelepärimine", aga siin on pealkiri kenasti ja korrektselt "arupärimine". (Räägitakse saalist.) Ei ole suur probleem. Jaak Valge, palun!

Lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head Eesti Vabariigi kodanikud ja teised tublid eestimaalased! Mul on nüüd jälle au esitada tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kuhu on koos minuga alla kirjutanud ka Anti Poolamets, siin on ka tema allkiri, ja Helle-Moonika Helme, tema allkiri on ka siia seatud. Taas parandasin ära kuupäeva, nii et ilmutasin arenemisvõimet. Küll aga mõistan seda, et parlamendi regulatsioonid ei võimalda üle kaheminutilise teksti esitamist ja sedakorda pean jälle jätkama katkenditega. Võib-olla on lohutuseks see, et ka filmikriitikud väidavad, et mõnikord on filmisarjade kunstiline väärtus isegi parem kui väga hinnatud ja preemiatega pärjatud suurte filmide oma. 

Niisiis ma jäin pooleli parlamendi obstruktsiooni mõiste lahtiseletamise juures. Igat mõistet võib käsitleda või lahti seletada, analüüsida, lähtudes tema geneesist või lähtudes tema morfoloogiast. Ajaloolased, mina kaasa arvatud, eelistavad mõistet lahti seletada tema kujunemisest lähtudes. Parlamendi obstruktsioon on sisult Itaalia streik, kus töölised ei riku mitte eeskirju, vaid vastupidi, täidavad neid väga aeglaselt, töötades piinliku täpsusega, et tööandjat järeleandmistele sundida. 

Ja ma näen, et mu aeg on täis ja ma ilmutan jälle austust me koosoleku juhataja vastu, meie kolleegide vastu. Proovin olla täpne. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Sa kindlasti oled väga hästi kursis sellega – sa ei pea tundma ennast liialt ahistatuna, et praegu on ainult kaks minutit aega –, et see on ju tegelikult üksnes eelnõu või arupärimise üleandmise protseduur. Kui eelnõu jõuab menetlusse, siis ettekandjal on aega ju lausa 20 minutit. Ja küsimustega on võimalik peaaegu lõputult seda aega juurde saada. Selles mõttes see on ainult eelmäng, mis siin toimub. See sisuline tõsine arutelu seisab meil kõigil alles ees ja siis on aega juba kordades rohkem.

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma kasutan veel võimalust enne, kui austatud juhataja läheb vaheajale. Teiega me vist sel nädalavahetusel siin rohkem ei kohtu. Küsin veel protseduuride kohta. Ma ikkagi muretsen sellesama vaikiva ajastu pärast, mida ma ka enne kirjeldasin. Võib-olla te ikkagi kaalute veel seda ohtu. Tegelikult te just ütlesite, et meil on siin protseduur kaks minutit, millest me ilusasti kinni peame. Samamoodi on meil ka protseduurid nende eelnõude ja arupärimiste kohta. Targad raamatud ütlevad, et Riigikogu liikmetel on õigus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Meie hea tava on olnud siiani, et kõigepealt annavad eelnõusid ja arupärimisi üle Riigikogu liikmed ja siis valitsuse esindaja. Ja siin mina ikkagi lähtukski käsitlusest, et kui on kirjas, et eelnõusid saavad üle anda Riigikogu liikmed, ja kuna meil ikkagi on parlament, tegelikult on meil parlamentaarne vabariik, siis peaks igati loogiline olema, et kui Riigikogu liikmed soovivad anda üle eelnõusid ja arupärimisi, siis ei katkestata seda protsessi, sest parlament on ikkagi valitsuse tööandja. Kui asi läheb vastupidi, et valitsus tuleb oma eelnõuga siia vahele, lükkab parlamendisaadikud kõrvale, ütleb, et ei, me hakkame nüüd menetlema oma eelnõu, olgu see siis peretoetuste vähenemine või maksumuudatused, siis sellisel juhul tegelikult suukorvistatakse parlamenti ja piiratakse parlamendisaadikute õigusi. See nagu meenutab kangesti seda vaikivat ajastut, kui parlamendi roll oli marginaalne. Küsin jällegi, kas te ikka endiselt ei jaga minu muret selles teemas.

Aitäh, hea kolleeg! Kolmandat korda kordan, et ma ei tunne selle pärast muret. Esiteks on teadupärast ka Vabariigi Valitsusel õigus, põhiseadusest tulenev õigus anda üle eelnõusid. Selles mõttes me panime küll natukene piinlikku olukorda Vabariigi Valitsuse esindaja, kes siin peaaegu et kolm ööd ja päeva, mitte küll kõik ööd, pidi ootama sellepärast, et ta saaks valitsuse poolt anda üle oma eelnõud. Me ei käitunud liiga väärikalt tema suhtes, aga õnneks neljapäeval õnnestus see probleem meil ära lahendada. 

Teiseks, seda tava on olnud erinevat, me oleme sellest palju rääkinud. On olnud aegu, kus on kõigepealt andnud eelnõud üle Vabariigi Valitsuse esindaja ja seejärel Riigikogu liikmed. Kui te panete tähele, siis Heili Tõnisson on olnud väga ratsionaalne, lugupidav Riigikogu liikmete aja suhtes. Tema on oma kahe minutiga andnud üle tavapäraselt mingi neli, viis, kuus eelnõu. Selles mõttes ta võtab Riigikogu liikmetelt nii vähe aega kui vähegi võimalik. Me selle aja pärast ei pea küll muretsema. Aga lasta nüüd kolm ööd ja päeva inimesel oodata, see on asi, mis ei ole korrektne. Ja mina ka juhatades, kui see teema siin teravamalt laual oli, korduvalt rõhutasin, et minu seisukoht on see, et registreerimise järjekorras … Ja tõepoolest, sel hetkel, kui Heili Tõnisson ka sõna sai valitsuse eelnõude üleandmiseks, siis ta oli tegelikult järjekorras esimene. Nii et selles suhtes on erinevat praktikat. 

Aga me tõepoolest ka juhatuse koosolekul eelmisel või sel nädalal – päevad on sassis juba – arutasime, et me loomulikult püüame juhatuse liikmete vahel ühtsustada selliseid seisukohti. See ei ole liiga hea toon, et meil on erinevad seisukohad. Me võtame ükshaaval ette kõik need asjad, kus need seisukohad on mõnevõrra erinevad, ja püüame saavutada ühtse seisukoha, mis oleks korrektne. 

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Jätkan protseduurilise küsimusega sealt, kus pooleli jäi, ja teie vastusest tulenevalt. Kui me ikkagi vaatame, et parlament on valitsuse tööandja, siis isegi tavalise talupojaloogika järgi, rääkimata tõenäoliselt juristidest, on oma loogika selles, et parlamendisaadikud saavad esimesena realiseerida oma õigust anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Mis puudutab Vabariigi Valitsuse esindajat, siis oli jah seda nukker vaadata, et ta pidi kaua ootama, aga samas keegi vähemalt opositsioonist ei sundinud teda selleks. Ta oleks võinud rahulikult oma kõnenupu välja vajutada ja minna koju magama. Minul tekib pigem küsimus, et kas võis olla, et näiteks Riigikantselei või valitsus survestas teda istuma siin kolm ööpäeva. Kuidas see tegelikult oli? See võib-olla vajaks täitsa eraldi juurdlust siin parlamendis, kuna tegelikult ei olnud loomulikult see mõistlik, et inimene istub siin kolm ööd ja päeva. Kas teil on infot, miks ta nii pikalt siin oli? Kas teda survestati selleks? Ja kui survestati, siis kas see on teie hinnangul kohane käitumine?

Aitäh, hea kolleeg! Kohe kindlasti ei survestanud keegi Heili Tõnissoni. Ma arvan, et ka teie ametnikuna [oleksite leidnud], et kui see on teie ülesanne, teie ametijuhendis kirjas, et te peate seda tegema, siis oleks vastupidi, ma ütlen, temast vastutustundetu lahkuda piltlikult öeldes tööpostilt, võtta oma nimi maha, eks ju. Selles mõttes ametnikuna tal ei olnudki muud valikut, kui ta pidi tegelikult siin olema, et oma ametikohustusi täita. Nii et selles mõttes ma arvan, et temal seda voli ja rolli otsustada, et ma tõmban lihtsalt oma nime maha ja lähen ära, eks ju … Istung oleks võinud ka ootamatult lõppeda ja oleks jäänud see eelnõu üldse üle andmata, oleks jäänud see ülesanne, mis tema ametijuhendist tuleneb, tegelikult täitmata. Siin nagu selles mõttes muud valikut ei olnud. Aga veel kord, ma ütlen, head kolleegid, see kaks minutit, mida valitsuse esindaja võtab, andes üle tihtipeale rohkem kui ühe eelnõu korraga selle kahe minuti sees, selle ümber tantsu lüüa on nagu ka natukene arusaamatu. 

Jaak Valge, palun!

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete alati siin meile väga hästi sisuliselt vastanud. Ma kasutan veel viimast võimalust, et teilt küsida. Võib-olla järgmine juhataja nii sisuliselt ei vasta. Küsin protseduurireeglite ja praktika kohta. Nimelt ei ole ju raske taibata, et valitsuse esindaja istus siin selles mõttes ilmaasjata, et selle eelnõu oleks saanud esitada ka mõni Riigikogu liige, mõni koalitsiooniliige või ka terve fraktsioon. Sel juhul ei oleks üleüldse olnud mingit poleemikat järjekorra kohta. Nii et selles mõttes oli valitsuse esindaja siin viibimine täiesti … Ei olnud üleüldse vajalik. 

Nii. Aga nüüd ma küsin, kas mõned menetlustoimingud erinevad nende eelnõude puhul, mille on andnud üle Riigikogu liikmed või siis valitsuse esindaja. Kas menetlustoimingutes on mingit vahet? Näiteks, kas valitsuse esitatud eelnõusid saab menetleda kuidagi teistmoodi kui Riigikogu liikmete esitatud eelnõusid?

Aitäh, hea kolleeg! Alustan lõpust. Minu teada kindlasti ei ole mingeid erinevusi eelnõude menetlemisel. Eelnõude menetlemise protsessis on väga suur roll ju tegelikult komisjonidel: millal komisjonid võtavad need päevakorda, millal nad arutavad ja nii edasi. Aga selles mõttes mingit vahet nagu ei tehta. 

Teiseks, minu teadmise kohaselt puudub Riigikogu liikmel õigus esitada valitseja poolt algatatud eelnõusid, anda üle siin Riigikogu saalis. Kui te pidasite silmas, et Riigikogu liikmed oleks selle eelnõu vormistanud nii-öelda oma nimel, siis on loomulikult see võimalus olemas, aga see oleks natukene selline pettekujutelm, et me just nagu varjame, kes tegelik autor on, et keegi teine esitab. Ma seda ei tahaks kindlasti propageerida, see ei ole nagu hea toon siin. Vastupidi, vist keskfraktsiooni liikmed tegid ettepaneku, et arupärimisi või eelnõusid üle andes peaks ära näitama, kelle initsiatiivil või palvel üks või teine eelnõu või arupärimine on esitatud. Mina seda liiga heaks ei pidanud. Samas ma ütlesin, et see oleks väga teretulnud, kui keskfraktsioon sellise traditsiooni algatab, et vähemalt nende esitatud eelnõude ja arupärimiste puhul on [teada], kelle initsiatiivil, millise organisatsiooni, millise inimese palvel see eelnõu on esitatud. Me rahvasaadikutena ei esita ju nii-öelda oma eelnõusid, vaid me esitame oma valijate eelnõusid. Nii et teoreetiliselt on alati mingi nimi sinna taha tuua. Ma natukene provotseerisin neid sellega. Printsiibis, ma arvan, see siiski liiga hea toon ka ei ole. 

Võtan, head kolleegid, viimase eelnõu või arupärimise. Siim Pohlak, kui te olete valmis? Ma vaatan, et te olete hõivatud. Aga jah, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Järgmiseks annan üle arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale ja arupärimine on seotud käibemaksu plaanitava tõstmisega. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette käibemaksutõusu 2024. aasta 1. jaanuaril 2 protsendipunkti ehk sisuliselt tähendab see 10%-list tõusu. Seeläbi tõuseb käibemaks 20%-lt 22%-le. Sellise ulatusega muudatus vajaks põhjalikku arutelu ja analüüsi, aga selle asemel on koalitsioon otsustanud siduda kõik maksumuudatused ühte punti. Praegu on natukene seda olukorda parandatud, aga tegelikult algne mõte oli menetleda kõike kiiresti ja korraga. Käesoleva arupärimise eesmärk on saada täpsem ülevaade valitsuse kavatsustest, kuidas kavatsetakse leevendada käibemaksutõusust tulenevat negatiivset mõju. Kultuurisektoris on see mõju juba praegu väga suur. Kui võrrelda naaberriikidega, siis näiteks Lätis on kultuurisündmuste ja kontsertide korraldajatel võimalik tegutseda nullkäibemaksumääraga, mis tähendab, et Lätis on kontserdipiletid sisuliselt 20% odavamad kui Eestis. 

Me palume seoses käibemaksutõusuga vastata kultuuriministril neljale küsimusele. Kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine 22% tasemele teie valdkonna asutuste tööd ja eelarvet? Kas olete viinud läbi sellekohase mõjuanalüüsi? Kuidas mõjutab käibemaksutõus teie valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? Kuidas mõjutab käibemaksutõus teie valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtete konkurentsivõimet? Milliseid meetmeid kavatsete nende mõjude leevendamiseks kasutada? Arupärijad on Riigikogu liikmed: siinkõneleja Siim Pohlak ja Rene Kokk. Ütlen ka juba ise, et kuupäev on valeks jäänud, nii et palun võimalust parandada.

Niikaua kui kolleeg Siim Pohlak teeb parandusi, ma [vahepeal] harisin ennast ja harin ka teid. Paljudele see on kindlasti teada. Siin käis läbi küsimus sellest, et kui eelnõu või arupärimise esitajat ei ole sel hetkel saalis, aga tema nimi on nimekirjas nr 1, et mis siis juhtub. Seda ma söandasin enne öelda, et võetakse järgmine selles nimekirjas, aga ma ei suutnud vastata ja seda keegi täpselt ka ei küsinud, mis juhtub selle inimese nimega, kes siin oli registreeritud. Tema ära ei kao ega lähe ka viimaseks, ta jääb kogu aeg nii-öelda esimeseks ootele. Kui ta saali siseneb, siis sellisel juhul tuleb tema [kõnepulti]. Nii et ta ei lähe lõppu ega kao ka nimekirjast ära. Lihtsalt taas kord üks selline protseduur, mis meile kõigile oleks teada. 

Aga nüüd, head kolleegid, juhataja vaheaeg pool tundi, 30 minutit. Istung jätkub 14.04. Aitäh!

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Kõigepealt vabandust, ma jäin mõned sekundid hiljaks. Andke andeks! Nii. Tere ka minu poolt! Jõudu meile kõigile! Läheme Riigikogu istungiga edasi mõnusas heas tempos, nagu see on siiani kestnud. Tundub, et on mõningad protseduurilised küsimused. Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mõnesekundiline hiljaks jäämine, kui see ei ole pahatahtlik, ja antud juhul see ei näi pahatahtlik, ei ole kindlasti probleem. Tore on teid tervitada loodetavasti värskena ja teravate mõtetega nagu alati. Minu protseduuriline küsimus haakub eelmiselt istungi juhatajalt küsitud protseduuriliste küsimustega, mille arutluskäik jäi tegelikult pooleli, kuna aeg sai otsa. 

Nimelt, selle taust siis järgmine. Opositsiooni on ka meedia süüdistanud selles, et nagu oleksime meie pidanud siin Riigikogu saalis mitu päeva kinni valitsuse esindajat, kes on peaaegu tervisekahjustuse saanud. Ometigi oleks ju olnud alternatiiv, et sellesama eelnõu või selle samasisulise eelnõu oleks saanud esitada mõni koalitsiooni esindaja või siis koalitsiooni kuuluv fraktsioon. 

Nii ja nüüd siit edasi tulebki küsimus, miks seda ei tehtud. Minu arutluskäik on järgmine. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 135 lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus siduda tema algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Ma ei näe, et sellesama usaldusküsimusega oleks võimalik siduda Riigikogu liikmete esitatud eelnõu. Nüüd ongi minul kaheosaline küsimus. Esiteks, kas minu tõlgendus on õige, on täpne? Ja teiseks, kas me võime siit teha praktilise järelduse, et valitsus soovis eelkõige esitada eelnõu valitsuse esindaja kaudu selleks, et seda hiljem siduda usaldusküsimusega?

Aitäh! Esimene reaktsioon sellele protseduurilisele küsimusele on, et tohoh, kes siin nii halbades asjades süüdistab. Ma tahan öelda seda, et ma olin eile viis tundi ise juures, mõtlesime ja arutasime koos vanematekogus, koalitsioon-opositsioon, et leida lahendusi, pakuti välja kompromisse. Ei leitud kompromisse, aga ei saa küll öelda, et ei oleks pakutud neid. See on punkt üks. 

Punkt kaks, kas teie tõlgendus usaldusega sidumise kohta on õige. Meie seaduskord ja reeglistik ütleb tõesti seda, et kui on see algatatud Riigikogu liikme või liikmete poolt, siis seda ei saa usaldusega siduda, kui on algatatud Vabariigi Valitsuse poolt, siis saab. Ja miks on esitatud seaduseelnõu 17 Vabariigi Valitsuse poolt, kas see on see põhjus, millele teie ääri-veeri viitasite, ma ei oska sellele vastata. Seadus annab võimaluse seaduse algatusega tegeleda nii Vabariigi Valitsusel kui ka Riigikogu liikmetel. 

Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, nagu te juba viitasite, eile EKRE, Keskerakond ja Isamaa ühiselt vanematekogus tegelikult kompromissi välja käisid. Arutasime seda. Kahjuks meie konstruktiivse ettepaneku kaudu tegelikult lahendust ei tulnud. Lihtsalt veel kord, et markeerida ära ka stenogrammi jaoks, et tegelikult on ju opositsioon käinud täiesti välja võimaluse, kuidas saaks parlamendi töö praegu jätkuda tavarütmis, menetleda ära kõik need Ukraina avaldused ja muud asja, mis ootel on, kui jääksid natukeseks ootele vaidluse all olevad küsimused, peretoetused, maksupakett. Seda võimalust on ju tegelikult koalitsioonile täitsa välja pakutud. Koalitsioon miskipärast ei taha sellest kinni võtta, vaid riskib pigem, vastupidi, uue vaikiva ajastu tekitamisega. 

Ma küsin ka teilt, eelmise juhatajaga sai diskuteeritud selle üle. Tegelikult on meil täitsa oht uueks vaikivaks ajastuks, kui mõtleme, et meil on parlamentaarne vabariik ja Riigikogu saadikutel on tegelikult valitsuse tööandjana eelisõigus või eesõigus anda üle eelnõusid ja arupärimisi, aga ühel hetkel tekib olukord, kus valitsuse eelnõu jaoks sisuliselt sunnitakse parlamendisaadikud vaikima. Öeldakse, et teie enam pulti ei tule, protseduurilisi küsimusi ei küsi, eelnõusid ja arupärimisi üle ei anna, ja valitsus hakkab nüüd siin tegutsema ja toimetama, oma asju arutama. Tegelikult mulle tundub küll, et siin on nagu täitsa vaikiva ajastu hõngu. Kui parlamendi rolli pisendatakse ja oluline on see, mis valitsusest tuleb, siis tegelikult me liigume uue vaikiva ajastu poole. Kuidas teile tundub, kas siin on vaikiva ajastu kordumise oht õhus või ei ole?

Aitäh! Ma ütlen nii, et teie protseduuriline küsimus oli informatsiooni saamiseks. Kui Riigikogu liige küsib vanematekogu kohta, siis minul, kes ma seal osalesin, on kohustus vastata. Mina ütleksin niiviisi, et seal pakuti välja opositsiooni poolt kolm lahendust kompromissiks. Üks oli terviklahendus. Teine lahendus oli see, et me teeme ümber ainult esmaspäevase päevakorra ja need [eelnõud], mille puhul pole poliitilisi vaidlusi, saame ilusti vastu võtta. Ma arvan, et opositsioon oli valmis seda menetlema ka tegelikult täna, siin täiendaval istungil. Ja oli ka kolmas lahendus, mis oli teise lahendusega seotud, mida te ka ise ütlesite, et võib-olla tuleks praegu võtta vaheaeg, et läbirääkimisi pidada, et leida see kompromiss. See oli laual.

Nüüd see teine pool, see vaikiva ajastu küsimus. See on ikkagi väga subjektiivne ja mina ütlen niiviisi, kasutades ka klassikuid, et parlament sõiduauto või auto tagaistmele ei tohi minna demokraatlikus ühiskonnas – ja Eesti see on – ning õigusriigis.

Nii. Ja nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud parlamendisaadikud ja kõik, kes meid vaatavad eri meediumide vahendusel! Minul on üle anda arupärimine siseminister Lauri Läänemetsale. Arupärimise sisu on riigi infrastruktuuri alarahastatus. Pikemat aega on juba käinud jutt sellest, kuidas põhimõtteliselt on meie tee-ehituse rahastus viidud nii väikeseks, et me ei suuda enam tagada elementaarset teede korrashoidu, rääkimata sellest, et teid juurde ehitada. Igal ministril on oluline roll tagada, et tema valdkonnas oleks vajalik taristuosa tagatud ja korras. Kuna valitsus on kollegiaalne organ, kes otsustab ja arutab asju läbi koos, siis puudutavad need küsimused kõiki ministreid. 

Siitkohalt küsimused siseministrile. Milline on teie hinnangul infrastruktuuri alarahastamise mõju teie vastutusvaldkonnale järgnevatel aastatel? Milliseid meetmeid kavandate, et leevendada alarahastatuse negatiivset mõju juhitavale valdkonnale? Millised on olnud konsulteerimised ja läbirääkimised huvigruppidega selles, mis puudutab infra[struktuuri] rahastamise vähendamist? Me teame, et nii päästjate ligipääsu võimalike õnnetuste korral kui ka politsei liikumist ja võimalusi ahendab kindlasti väga oluliselt see, kui teed ei ole korras ja ei ole võimalik ligi pääseda, ja paneb inimeste elud ohtu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Vabandust, Riigikogu aseesimees.

Aga me tervitame Riigikogu esimeest! Saadame edasi tervitused.

Jah, me tervitame. Ja lugupeetud mõlemad aseesimehed sel juhul!

Toomasele saadame ka tervitused edasi.

Ja tervitan ühtlasi ka kohal olevaid Riigikogu liikmeid! On tore näha, et osa isikuid on vahetunud, sest ühtede ja samadega kogu aeg tõtt vaadata muutub ka ju tüütuks. Minul on au üle anda arupärimine kaitseminister Hanno Pevkurile ja siia on peale minu veel alla kirjutanud Rain Epler ja Henn Põlluaas. Kuupäev on sellel arupärimisel tänane. Varasem, ebaõige kuupäev on parandatud. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on arupärimise esitamisel vajalik põhjendada, miks see arupärimine esitatakse ehk selgitada selle tausta. Ja kõik ju saavad aru, et tegelikult selle taust on obstruktsioon. Obstruktsiooni eesmärk iseenesest on eheda parlamentarismi põhimõtte taastamine ehk siis opositsiooni ja koalitsiooni läbirääkimised selleks, et väärikal moel saaks esindada oma valijaid. 

Nüüd selleks, et aru saada, mis obstruktsioon üleüldse on, peaks seda mõistet täpsemalt lahti seletama. Nimelt on parlamendi töö takistamise meetodeid palju, näiteks pikkade kõnede pidamine, ka [aeglane] liikumine kõnepulti, arvukate hääletuste esilekutsumine, vaheaegade võtmine ja loomulikult ka lõpmatute protseduuriliste küsimuste püstitamine. Parlamendiõiguse ekspert Joseph Bücker on eristanud kaht töötakistuse liiki: need on taktikaline ja põhimõtteline ehk põhiseadusliku korra vastane. Ma saan aru, et regulatsioonidest tuleb kinni pidada, au anda Riigikogu kodu‑ ja töökorrale. Ning sellega ma lõpetan praegu, et hiljem jätkata. Aitäh!

Suur tänu! Tänan ka seda, et te olete ilusti õige kuupäeva pannud. Siin on mitmeid kordi olnud … Tõesti, me oleme 13. mais. Siin on korrektselt see 10. mai maha tõmmatud ja nii peabki olema. Lihtsalt [meeldetuletus], et vaadake üle, kui annate eelnõusid ja arupärimisi, et need kuupäevad oleks õiged, et pärast ei oleks muret ja probleemi. Aitäh teile!

Nüüd läheme edasi. Palun Riigikogu kõnetooli Ants Froschi. Palun! Tahan teilegi öelda, et te tegite öösel nihukese väga meeldiva žesti, et pakkusite töökaaslastele šokolaadi. Mina küll ei võtnud, aga see andis inimestele palju energiat. Nii et aitäh, et meeldiva üllatuse tegite!

Tänud-tänud, hea juhataja! Päeval šokolaadi siiski ei paku. Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Isiklikult minu, Siim Pohlaku ja Rene Koka poolt on meil arupärimine peaminister Kaja Kallasele. See on seotud hiljutiste uudistega selle kohta, et plaanis on vähendada maismaapiiril Venemaaga töötavaid piiripunkte, ja konkreetselt plaaniga sulgeda Koidula piiripunkt. Need, kes Lõuna-Eestit teavad, saavad aru, millega tegemist on. Need, kes Lõuna-Eestit ei tea, võiks võtta kaardi lahti, lüüa Google Mapsi sisse Koidula piiripunkt ja kõik saab selgeks. See on vaid mõned üksikud kilomeetrid Petserist, kui sedagi. Tegemist on traditsioonilise setode asualaga ja teekond usutalitusteks, teekond sugulaste kalmudele, teekond sugulastega läbikäimiseks selle rahvakillu jaoks on läbi Koidula piiripunkti. Siin ongi see murekoht. Selle informatsioon on praegu esitanud ainult Siseministeeriumi ametnikud. Ma ei ole trehvanud mingit põhjalikumat käsitlust. Aga meie küsimused on järgmised. Esiteks, mis ajal on kavas sulgeda Koidula piiripunkt? Teiseks, kuidas tagatakse kohaliku rahva piiriületus, arvestades humanitaarset aspekti: kalmude külastused, traditsiooniline ja isiklik läbikäimine? Ning kolmandaks, millist alternatiivi nähakse Koidula piiripunkti sulgemisele?

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud opositsioonisaadikud! Lugupeetud koalitsioonisaadikud! Ma annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, mis puudutab abielu mõiste muutmist perekonnaseaduses. See on kahe Riigikogu liikme allkirjastatud.

Mis on selle puhul erakordselt oluline, on see, et koalitsioon on läinud otseteed põhiseaduse rikkumise suunas. Vaadake, siis kui põhiseadus vastu võeti siinsamas saalis ja arutati, mis on abielu, mis on perekond, ja see läks meie põhiseadusesse sisse, et perekond on riigi kaitse all, siis ei teadnud keegi teie müütilisest 50+ soost: ei teie panseksuaalidest, ei teie transseksuaalidest ei olnud ükski saadik mitte midagi kuulnud. Ehk kui te tahate oma panseksuaalid, transseksuaalid ja muud ära laulatada, ja samasoolised ja muud, riigi silme ees, Õnnepalees eriti õnnelikuks teha – ma näen teie nägudel õnnelikuks tegemise soovi –, siis te peate minema põhiseaduse muutmise teed. 

Ja põhiseaduse muutmiseks … Eesti rahvas peab ise teadma, mida ta teeb, kui hulluks ta laseb sellel riigil minna. Tal on õigus see riik hulluks lasta, kui see on seaduslik. Tsiteerin põhiseadust. § 163: "Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena." Nii et see on ainus tee ilma põhiseadust rikkumata kõik transseksuaalid teie moel õnnelikuks teha. Aitäh!

Jah, aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin esitada arupärimise sotsiaalkaitseministrile proua Signe Riisalole seoses vägivallaohvrite abistamise kvaliteedi tagamisega. 

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 esitan järgmised küsimused. Kas uute haridusnõuete määruse väljatöötamise käigus viidi läbi mõjuanalüüs ja kas selles analüüsis käsitleti ka ohtu, et eelneva täienduskoolituseta isikute kokkupuutumine traumeeritud ohvritega võib suure tõenäosusega kaasa tuua taasohvristamise? Kas uute haridusnõuete kinnitamise käigus kaasati ka puudutatud sihtgruppe? Kuidas kaasamine toimus? Keda kaasati? Kui pikk oli arvamuste esitamise tähtaeg? Kas esitatud arvamusi võeti arvesse või mitte? Sama määrusega on oluliselt karmistatud nõudeid ohvritele teenuseid osutavatele psühholoogidele ja psühhoterapeutidele. Millistest kaalutlustest ja analüüsidest lähtudes lähenetakse ühes ja samas määruses erinevatele töötajagruppidele kardinaalselt erinevalt: ühtedel nõudeid karmistatakse ja teistel kaotatakse? Kuidas on korraldatud erinevate ohvriabiteenuste kvaliteedikontroll? Kuidas teie valdkonna eest vastutava ministrina tagate, et ilma igasuguse täiendkoolituseta tööle võetud vahetult traumeeritud inimestele ohvriabiteenuseid osutavad töötajad ei põhjustaks neile pöördumatut kahju? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! On anda üle arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja see arupärimine on seotud käibemaksutõusuga. 

Ma natukene tsiteerin siin ühte ettevõtjat, nimelt Nõo Lihatööstuse tegevjuhti Ragnar Loovat, kes on rääkinud käibemaksutõusu mõjust ostukorvi maksumusele. Tema ütleb, et 2%-lise käibemaksu tõstmise korral on odavamates tootegruppides tarbijaid ootamas hinnašokk. "Riigi kava käibemaksu tõsta lööb kõige valusamalt just hinnatundlikumat toiduostjat ja seda arvatust palju ulatuslikumalt, sest letihindu tabab täiendavalt ka ümardamine," on kommenteerinud ettevõtja. Ja ta ütleb, et on analüüsinud turukäitumist ja hinnastamisloogikat ning arvutas läbi hindade muutumise käibemaksutõusu järel lähima 0,05 või 0,09 sendiga lõppeva tegeliku letihinnani. Paraku tuleb otsa vaadata hirmuäratavatele hindadele. Näiteks kuivained, piimatooted, sai-leib – just neid põhitooteid tabab ränk hinnatõus. Tõenäoliselt tooteid, mille hind on seni püsinud 1–2 euro juures. Arvestuste järgi, ütleb ta, et kuni 1-euroste toodete puhul [võib tõusta] tegelik hind kuni 25% sõltuvalt tootest ja jaeketist, kuni 2-euroste toodete puhul 3–8% ja kuni 3-euroste toodete puhul kuni 5,5%. Uuringutest selgub, et tegelikult juba üle poole tarbijatest peab praegu rahaliselt hoolikalt valima, otsima sooduspakkumisi. Tõenäoliselt on paljud sunnitud loobuma hinnatõusu korral ka näiteks kala ja lihatoodete ostmisest. 

Hea ettekandja, nüüd on teie aeg läbi. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

Suur tänu, austatud aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed nii siin saalis kui ka mujal! Tahan eesistujat tänada selle meeldetuletuse eest kuupäev üle vaadata. Peaaegu oleks apsakas sisse lipsanud. Teie meeldetuletus viis mind jälle õigetele radadele ja eelnõul, mille üleandmist olen juba oodanud, sai parandatud kuupäev. Nüüd on võimalik sellega edasi minna. 

Tegemist on arupärimisega proua Signe Riisalole, sotsiaalkaitseministrile, seoses praeguse valitsuse planeeritava automaksu kehtestamise plaaniga. Nimelt, me teame seda, kuidas meditsiiniteenused on konsolideeritud viimaste aastate jooksul suurematesse keskustesse, suurematesse linnadesse. Ja ilmselt ei ole kellelegi uudis, et erakorralise meditsiini järjekorrad on väga pikad. Üleüldse selleks, et pääseda arsti vastuvõtule, on vaja väga pikalt oodata. Ka kiirabiteenuste kättesaadavus on suhteliselt tagasihoidlikumaks muutunud aastate jooksul. Seda mitte tingituna kuidagi meedikute suutmatusest – nemad on väga tublid. Tänan teid kõiki, kes te seda rasket tööd teete! Küll aga on olukord, kus meil ei ole enam meditsiinitöötajaid, ja see omakorda paneb ikkagi rõhu … On väga oluline, et maal oleks inimestel olemas omal transpordivahend, millega saada liikuma siis, kui on selleks vajadus. 

Siin on heale sotsiaalkaitseministrile kolm küsimust, mis tema valdkonda puudutavad, et saada aru, kas on läbi mõeldud ja analüüsitud see, millist mõju tema valdkonnas avaldab inimestele automaksu kehtestamine. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud Eesti Vabariigi kodanikud ja teised tublid eestimaalased! Minul on üle anda arupärimine kaitseminister Hanno Pevkurile ja see on tegelikult seoses rohepöörde mõjuga ministeeriumi haldusalale. 

Nüüd ma siis jätkan selle tegevuse mõtestamist, millega me praegu tegeleme. Nagu enne märkisin, eristatakse kahte töötakistuse liiki. Need on põhimõtteline töötakistus ja taktikaline. Põhimõttelist töötakistust võib lugeda põhiseadusliku korra vastaseks. Esimese puhul ehk taktikalise puhul on eesmärk mõni kindel parlamendi otsus või mõned kindlad parlamendi otsused edasi lükata, muuta või ära jätta. Teise ehk põhiseadusliku korra vastase obstruktsiooni puhul on eesmärk seadusandliku kogu või terve riigikorralduse õiguspärasuse demonstratiivne küsimärgistamine. Minu teada on kogu Eesti Vabariigi iseseisvuse vältel teinud põhimõttelist obstruktsiooni ainult kommunistide erakond 1920. aastatel ja osalt ka 1930. aastatel. Tõsi, obstruktsiooni on uuritud siiski võrdlevalt vähe ja nende liikide eristamine ei ole alati selge. Samuti pole ka selget piiri, kus selline sisuta sõnavõtmine ja parlamendi sundimine järjest ebaolulisi vormilisi küsimusi lahendama kasvab üle obstruktsiooniks. 

Nii, ja nüüd on mul au …

Aeg on täis, jah.

… arupärimine üle anda.

Arupärimine on üle antud. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Ants Froschi. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu arupärimine tõenäoliselt näitlikustab kolleeg Jaak Valge teoreetilist käsitlust just taktikalise obstruktsiooni vallas. Nimelt on see arupärimine allkirjastatud minu ning kolleeg Varro Vooglaiu poolt. See arupärimine käsitleb abielu mõiste muutmist perekonnaseaduses ja lähtub sellest, et koalitsioonileping näeb ette homoabielu legaliseerimist perekonnaseaduse muutmise teel. Samal ajal kavatseb koalitsioon vastu võtta ka kooseluseaduse rakendusaktid. On täiesti ilmne, et need mõlemad arengu[suunad] ja lahendused ei sobi Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ja ei sobi kindlasti ei mulle ega ka Varro Vooglaiule, kes arupärimise allkirjastasid. 

Meie teame, et Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstati läbi viidud küsitlus andis tulemuseks, et 52% vastanutest ei pea mõistlikuks sõnade "mehe ja naise" asendamist sõnadega "kahe füüsilise isiku". On täiesti ilmne, et enamik küsitletuid ei pidanud võimalikuks seda seadusandlikku baasi muuta. Minu jaoks on suur küsimus, miks koalitsioon seda teeb. Selles arupärimises on kolm väga konkreetset küsimust, millele me soovime vastust kultuuriminister Heidy Purgalt.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Teie kord, jah.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Järgmine arupärimine läheb sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Teema on maksupaketi terviklikud mõjud. 

Valitsuskoalitsioonil on väga halb idee panna kogu Eesti ettevõtlus löögi alla, maksutõusude kaudu vähendada sisetarbimist. Selle plaani negatiivsele mõjule juhivad tähelepanu ka Eesti turismiettevõtjad. Ida-Virumaa turismiettevõtjate hinnangul näiteks kaotab Eesti majandus maksutõusuga lähiriikidele nii sise‑ kui ka välisturiste. Ida-Virumaa turismikoordinaator Kadri Jalonen on öelnud, et tegelikult on küsimus valitsusele, kuhu läheb siseturist ja kuhu läheb välisturist siis, kui Eesti spaas maksab tuba 145 eurot, Soomes 130 ja Lätis 100 eurot, ja seda mitte ainult spaades, vaid need hinnad muutuvad ka väikeste majutusasutuste puhul tegelikult konkurentsivõimetuks. Valitsuse maksutõusuplaan on juba avalikustamise järel turismisektorit negatiivselt mõjutanud. Turismiettevõtjad ütlevad, et praegu on suveks tööjõu värbamise aeg, ja nad näevad, et inimesed ei julgegi tööle tulla turismisektorisse. Võib-olla ainult suveks, kui sedagi. Ehk esimene kahju enne, kui maksutõusud jõustuvad, on meile tegelikult juba tehtud, ütles Ida-Virumaa majutusasutuste juht Terje Rattur. Lisaks võib maksutõus pärssida Sillamäe–Kotka reisilaevaliini võimalikku taasavamist ja seda olukorras, kus ääremaadele uusi töökohti loov turismisektor peaks olema riigile oluline, ütles Sillamäe arengunõunik Allen Allet. Ida-Virumaa turismiklastri arvutuste kohaselt laekuks pärast majutus[sektori] käibemaksu tõstmist riigieelarvesse raha pigem vähem kui rohkem. Seda tegelikult ütlevad ka teiste valdkondade esindajad, et eelarvelaekumised ei parane. Aitäh!

Austatud Siim Pohlak, tohin ma korra paluda teid? (Siim Pohlak parandab arupärimise kuupäeva.) Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kaassaadikud! Annan üle arupärimise regionaalminister Madis Kallasele. See puudutab nõndanimetatud abieluvõrdsuse läbisurumist ja viis saadikut tahavad selle kohta täpsemat informatsiooni. 

Nüüd ma tsiteerin teile põhiseaduse § 27, kus on öeldud: "Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. [---] Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest." Mina olen selle põhiseaduse tegemisel kaasosaline, sest iga kodanik, kes selle poolt hääletas, andis sellele oma jõu, ja nii mõnigi veel. Sellel ajal, kui me hääletasime, ei olnud õrna aimugi sellest, kuidas mingisuguse mõistete moondamise abiga tahetakse põhiseadust lihtsalt tühjaks kaevata ehk rikkuda. Teil ei ole selleks mitte mingit õigust. Te olete äärmiselt pinnapealsed oma käitumises, kui te võtate selle riski minna põhiseadust rikkuma. Ma kordan, et teie ainuke võimalus [teha] aus muudatus on minna 1992. aasta algusoludesse tagasi ja tõdeda, et siis ei andnud keegi volitust sellisele abielu definitsioonile. Ma ei oleks sellise põhiseaduse poolt hääletanudki. Te peate selle paragrahvi rahvahääletusel uuesti laskma rahval sisustada. Ja siis panete kirja sinna kõik transseksuaalid, panseksuaalid. Võib-olla peab tegema sajase nimekirja, et misasi see abielu teie arvates siis on.

Hea ettekandja, teie aeg!

Annan teile üle.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

Tänan, austatud koosoleku juhataja, istungi juhataja! Lugupeetud saadikud nii siin saalis kui ka mujal! Mul on üle anda arupärimine regionaalminister Madis Kallasele ja arupärimise sisu on käibemaksutõusu küsimused. Nimelt on regionaalminister see, kes oma töökohustustest tulenevalt peaks olema üks aktiivsemaid ministreid, kes seisab selle eest, et inimeste riigis maksustamine oleks inimestele vastuvõetav ja ei pärsiks meie inimeste ja ettevõtete tegevust. 

Siinkohal juba võib öelda, et jutt, millest siin ka varasemalt räägitud on, mis puudutab käibemaksutõusu turismisektoris 9%-lt 22%-le, on täiesti vastuvõetamatu. Ja ka sellesama 2 protsendipunkti käibemaksu tõstmise kohta 20%-lt 22%-le – ehk tõsta käibemaksu 10% – ei ole täna pandud meile lauale analüüse, mismoodi see erinevaid sektoreid puudutab. 

Sellele arupärimisele olen alla kirjutanud nii mina siinviibijana kui ka Riigikogu liige Siim Pohlak. Ja siin on neli küsimust, millele soovime ministri vastuseid, tema valdkonda puudutavate teemade kohta, mis hõlmab 22%-le käibemaksu tõstmist. Soovime teda siis siin näha meie küsimustele vastamas.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head Eesti Vabariigi kodanikud! Minul on au üle anda arupärimine rahandusminister Mart Võrklaevale. Siia on alla kirjutanud peale minu veel Rene Kokk. Me oleme kahekesi, mis aga ei tähenda seda, et see arupärimine oleks vähetähtis. Arupärimine puudutab käibemaksu tõstmist. 

Mina nüüd jätkan obstruktsiooni olemuse mõtestamist. Nimelt, töö takistamist parlamendis tavaliselt viljeleb vähemusse jäänud poliitiline jõud, aga harvem ka parlamendi enamus. Ma pean tõesti tunnistama, et ma ei tea ühtegi teist pretsedenti, millal oleks seda parlamendi enamus teinud peale selle, kui seda tegi Reformierakond aasta tagasi Eesti parlamendis. Tõenäoliselt neid juhtumeid on olnud, aga mina neid teisi ei tea. Igatahes üritatakse niimoodi takistada teatud arutelusid ja hääletusi. 

Ilmselt Euroopa kõige tuntum parlamendi töö takistaja on olnud Iiri iseseisvuslane Charles Stewart Parnell. Tema juhtis Briti alamkojas väga väikest Iiri rahvuslaste fraktsiooni ja ta püüdis pikkade teemasse mittepuutuvate kõnedega sundida parlamenti Iirimaa autonoomia küsimust käsitlema. Teise maailmasõja järel on töötakistust küll Euroopa parlamentides endiselt kasutatud, aga üldreegel näib olevat, et obstruktsiooni esineb harva riikides, kus ideoloogiline vastasseis on leebem, näiteks Taanis, Norras ja Rootsis. Ma tänan praegu tähelepanu eest ja jätkan analüüsi esimesel võimalusel.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Ants Froschi. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad-kuulajad! Taas kord on mul suurepärane võimalus illustreerida Jaak Valge väga põhjalikku arutlust obstruktsiooni teemal. See on nüüd näide taktikalisest obstruktsioonist. 

Ja ilma pikema sissejuhatuseta, kõne all on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle on algatanud Riigikogu liikmed Ants Frosch, Leo Kunnas ja Anti Poolamets. See eelnõu peaks meid tooma olukorda, kus muudetakse tulumaksuseaduse § 4 lõikeid 1 ja 1¹. See tähendab, et residendist juriidiline isik maksab tulumaksu dividendide jaotatud kasumilt ning muudelt sarnastelt väljamaksetelt nagu erisoodustused, kingitused ja annetused, ettevõtlusega mitte seotud tulud. Selle eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on Eestis edaspidi füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määrad erinevad. Madalama maksumäära jõustumine on kavandatud 2024. aasta algusesse, et anda maksumaksjatele ja maksuhalduritele piisavalt aega ümberkorralduste ettevalmistamiseks ning arvestada muudatuse mõjuga ka 2024. aasta riigieelarve koostamisel. Seaduse mõjuna toome esile, et paraneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordipotentsiaal. See soodustab üldist majanduskasvu, mis omakorda suurendab inimeste sissetulekut ja tarbimist – seda, mida meil Eesti riigis tegelikult vaja on.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Arupärimine, mille üle annan, on esitatud siinkõneleja ehk Siim Pohlaku ja Rene Koka poolt. Arupärimine läheb välisminister Margus Tsahknale ja küsimus on maksupaketi terviklike mõjude kohta.

Vaadates seda maksupaketti, siis praegu on selge, et sellel on positiivne mõju vaid riigisektorile endale, kui sedagi. Valitsuse plaanitavatel maksumuudatustel on negatiivne mõju investeeringutele, ettevõtete konkurentsivõimele, ekspordile. Ettevõtlussektoris kannatavad sisuliselt kõik [valdkonnad]. Majutusasutuste käibemaksumuudatuste tõttu saab väga suure löögi turismivaldkond. Kokkuvõttes, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ka ettevõtete investeeringute strateegia muutusi või investeeringute ärajäämist, samuti sisetarbimise vähenemist, on paketil tegelikult pikas perspektiivis negatiivne mõju ka riigi tuludele. Ehk siis maksulaekumised mitte ei suurene, vaid vähenevad veelgi.

Maksutõusud löövad ka Eesti inimeste rahakoti pihta. Oluliselt tõusevad toiduainete hinnad. Kõige suurema löögi alla satuvad väiksema sissetulekuga inimesed, kelle kuludest kõige suurema osakaalu moodustavad sundkulud. Toimuv aitab omakorda kaasa piirikaubanduse suurenemisele. Kuna Läti on juba teatanud, et tema Eesti plaanitavate aktsiisitõusudega kaasa ei lähe, siis on selge, et meid ootab taaskord ees piirikaubandus. Oleme selle negatiivset mõju näinud juba aastatel 2016, 2017 ja 2018. Riigieelarve tulud vähenesid loodetud maksulaekumiste kasvu tõttu. See on kõik Eestis praktikas läbiproovitud ja ometi tänane valitsus teeb seda millegipärast uuesti.

Aeg läbi, jah? Selge.

Aitäh! Kui tohin teid korra paluda?

Jälle.

Pole hullu! Kiiret ei ole, rahulikult. (Siim Pohlak parandab arupärimise kuupäeva.)

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

Tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud rahvasaadikud nii siin saalis kui ka oma töökabinettides! Mul on hea meel anda üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu eesmärk on vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, et parandada nende konkurentsivõimet, mis on saanud tugevalt kannatada koroonakriisi ja energiahindade tõusu tõttu. Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel paraneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja ka ekspordipotentsiaal, mis moodustab üldise majanduskasvu, mis omakorda suurendab inimeste sissetulekuid ja tarbimist. Teadupärast on majandus väga tugevalt juba jahtunud ja Eesti ettevõtlus on sattunud väga tugeva löögi alla ja vajab kindlasti maksumuudatuste kaudu kaasaaitamist. Eelnõu rakendamisega võib küll esialgu mõnevõrra väheneda tulumaksu laekumine riigieelarvesse, kuid kahtlemata kompenseerib pikemas perspektiivis selle majanduskasv ja teiste maksude suurem ja parem laekumine. Sellelesamale tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule on alla kirjutanud Riigikogu liikmed Arvo Aller ja siin puldis viibija, Rene Kokk. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõik inimesed, kes meie tegevust jälgivad ekraani vahendusel! Minul on au üle anda arupärimine rahandusminister Mart Võrklaevale ja see arupärimine käib neljarealiste teede kohta. Nüüd aga kasutan võimalust nii-öelda metamõtestada seda tegevust, millega me siin praegu tegeleme, ja rääkida obstruktsiooni mõistest edasi. 

Obstruktsioon on levinum Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas. Meie Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on seni töö venitamisi obstruktsioonina defineerinud nendel juhtudel, kui need on olnud seotud kindla eelnõu vastu olemisega. Niimoodi defineerituna on neid, see tähendab taktikalist obstruktsiooni, võimalik tuvastada kokku 17, millest pikim on väldanud 2012. aasta novembris-detsembris kolm nädalat – kolm nädalat, kui opositsioon nõudis rohkete muudatusettepanekute esitamise, arvukate sõnavõttude ja vaheaegade võtmisega elektriaktsiisi alandamist ja õpetajate palgatõusu, samal ajal olid koduomanike maamaksust vabastamise vastu. Nii et toonitan üle: see kestis kolm nädalat. See tähendab seda, et praegusel mõned päevad kestnud obstruktsioonil on veel väga pikk kasvupotentsiaal, et uut pretsedenti luua. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on nii, jah, meil on olnud enne ka see olukord, et Siim Pohlak soovib tulla Riigikogu kõnetooli andma üle eelnõu või arupärimist, aga samas Siim Pohlakul on ka protseduuriline küsimus samaaegselt. Meie reeglistikust tuleneb, et kõigepealt protseduuriline küsimus. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, rändan nüüd rahanduskomisjoni protseduuride juurde siit saalist, aga see on tegelikult otseselt meie saali tööd puudutav. Nimelt, see maksupakett toodi rahanduskomisjoni täiesti ootamatul kujul. Päevakorras seda ei olnud. Eelmisel nädalal aga pandi see lihtsalt hopsti teisipäeval muude küsimuste all jõuga päevakorda, kuigi komisjoni liikmed selleks konsensuslikku nõusolekut ei andnud. Rahandusminister tuli ja hakkas kõnelema sellel teemal. Kuidas nüüd seda tõlgendada või võtta, kui ikkagi nädala päevakorra kinnitamisel seda maksuteemat päevakorras ei olnud ja nüüd jõuga suruti see teisipäeval justkui muude küsimuste alla, kuigi ilmselgelt peaks tegemist olema olulise küsimusega? Seda päevakorras ei olnud, komisjonis oli ka mõni saadik, kes ei osanud arvestada sellega, et koosoleku lõppu selline põhjalik ja pikk teema lisandub. Ühesõnaga, siin oli palju erinevaid probleeme sellega seoses. Lisaks tehti neljapäeval veel erakorraline istung, mis oli justkui jätkuks sellele teisipäevasele, kus samamoodi seda maksupaketi jõhkrat läbisurumist jätkati. 

Kas see on ikka korrektne üldse, lugupeetud koosoleku juhataja, sellisel kujul seda maksupaketti siia saali rammida või tuleks tegelikult liikuda edasi kõiki protseduurireegleid järgides, et säiliks usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu? Rahanduskomisjon kindlasti on üks olulistest institutsioonidest meie riigis ja kui seal tehakse üle lauanurga või ülejala, siis millist eeskuju see annab Eesti inimestele laiemalt ja millist usaldust see tegelikult teie hinnangul tekitab riigi vastu, kui sellised kahetsusväärsed protsessid komisjonis toimuvad? Kas meil on mingeid protseduure, kuidas me siin parlamendisaalis saame käituda? Kas me saame saata selle eelnõu näiteks tagasi komisjoni ja öelda, et vabandage, aga seda ei ole menetletud korrektselt? Millised on lahendused?

Aitäh selle protseduurilise küsimuse eest! Üldpõhimõte ja ‑printsiip on see, et komisjonid on oma töös autonoomsed ja korraldavad oma tööd ise. Teiseks, kui on näha, et on mingi mure või probleem, kuidas komisjon on oma tööd ise korraldanud – ma pean silmas Riigikogu liikmetel või fraktsioonil –, kuna ma ei ole selle komisjoni liige ja ma ei tea neid tehiolusid ja mul ei ole tegelikult informatsiooni, siis on võib-olla kõige õigem teha vastav kiri, murekiri, protest Riigikogu juhatusele. Kindlasti seal saab seda arutada. Nii et ma arvan, et see on see võimalus. 

Kas on siit saalist võimalik saata seaduseelnõu tagasi komisjoni? No, see on juhtivkomisjoni otsus põhimõtteliselt, kui ta soovib näiteks teist lugemist katkestada. See on üks võimalus. Otseselt siit tagasi saata on ainult üks võimalus esimesel lugemisel, et hääletatakse menetlusest välja. Muid võimalusi seadus ei anna. Või on arutelu võimatus, see on ka võimalik. 

Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Pea iga Riigikogu koosseisu puhul on kahjuks tulnud ette seda, et mõnel saadikul on saadikupuutumatus ära võetud. Küsingi siitkohalt, kas on praegu Riigikogu juhatusele teada või juhatuse poole pöördunud näiteks Õiguskantsleri Kantselei. Kas on meil põhjust arvata, et ka selles koosseisus hakatakse mõne Riigikogu saadiku puhul menetlema võimalikku saadikupuutumatuse äravõtmist?

Aitäh! Sellist infot ei ole täna juhatusel. Protseduuriline küsimus, Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Jah, ma ikkagi jätkan seda arutelu sellesama rahanduskomisjonis toimunu ümber. Ma nüüd küsin – kollast raamatut ei ole käepärast, võib-olla teie oskate öelda, olete kogenud juhataja –, kas on võimalik parlamendiliikmel suunata arupärimine ka konkreetselt Riigikogu juhatusele, et Riigikogu juhatus annaks aru komisjonides toimuva korralageduse kohta, või siis antud komisjoni esimehele. Kui ikkagi sellised tõsised probleemid komisjonides toimuvad, siis peaks ka parlamendisaal saama infot, mis seal komisjonis tegelikult toimub. Kas seda [infot] annabki juhatuse esindaja, kes kirjeldab ära seal toimunu, või kutsutakse komisjoni esimees siia aru andma, et mis tema komisjonis tegelikult toimub, kuidas see töökorraldus seal nii käest ära on läinud? Kas meil on selleks protseduuri või ei ole?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma pean vaatama korraks kodu- ja töökorra seadust. Üks hetk. (Lehitseb seadust.) Ma vaatasin, et meil ei ole sellist protseduuri, et esitada arupärimist näiteks Riigikogu juhatusele või ühele juhatuse liikmele. Mida saab küll teha, veel kord ma ütlen, saab pöörduda Riigikogu juhatuse poole. Ma rõhutan, et muidugi komisjonid töötavad autonoomselt, nad korraldavad oma tööd ise, aga see on see võimalus. Kui see konflikt ikkagi väga suureks läheb, siis alati on võimalik igal fraktsioonil ka paluda, et kutsutaks kokku vanematekogu.

Protseduuriline küsimus, Kadri Tali. Nagu "Üle linna Vinskis" – nähtamatu! Selge. Protseduuriline küsimus, Siim Pohlak, palun!

Ma korra veel, lugupeetud juhataja, jätkan seda debatti komisjonis toimunu ümber. Sisuliselt meil, ma saan aru, muid vahendeid ei olegi selle küsimusega tegelemiseks, kui pöörduda vanematekogu või Riigikogu juhatuse poole ja teha märgukiri, et rahanduskomisjonis on asjad käest ära. Kas rahanduskomisjoni töösse on juhatusel õigus sekkuda ja anda rahanduskomisjoni esimehele kas hoiatus või mingisugune märgukiri, et antud komisjonis [peaks] arutatama asju vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorrale? Kas juhatusel on tegelikult õigus ka pöörata tagasi komisjonis tehtud otsuseid või nõuda komisjoni esimehelt, et need otsused tehtaks uuesti nii, nagu Riigikogu kodu‑ ja töökord ette näeb?

Aitäh! Võimalus on pöörduda Riigikogu juhatuse poole ja võimalus on pöörduda ka vanematekogu poole. Kui me räägime Riigikogu juhatusest, siis reeglina on need vaidlused lõppenud sellega, et lähtutakse sellest peamisest printsiibist, et komisjoni tööd korraldab komisjon ise. Aga loomulikult ta peab lähtuma kodu‑ ja töökorra seadusest. Ja Riigikogu juhatus saab alati tähelepanu juhtida, kui seda on rikutud. Ja lisaks, mida Riigikogu juhatus on teinud juhtivkomisjonide puhul – on andnud omapoolseid soovitusi. On andnud omapoolseid soovitusi, seda saab ka teha. 

Palun, protseduuriline küsimus, Rene Kokk!

Aitäh, austatud juhataja! Siin oli just hetk tagasi kolleeg Kadri Tali protseduurilise küsimuse must käsi üleval. Kas ma sain õigesti aru, et hea kolleeg Marek Reinaas võttis selle käe maha? Mis nüüd saab, kui kolleeg ikkagi tahtis oma protseduurilise küsimuse küsida, aga pinginaaber võtab käe maha? Kuidas sellises olukorras teie hinnangul käituma peaks?

Aitäh! Ma olen üsna veendunud, et Marek Reinaas ei võtnud seda kätt maha ja ei vajutanud sellele ekraanile. See võeti maha meie ametikaaslaste, tehnilise personali poolt, kes andis sõna protseduuriliseks küsimuseks Kadri Talile, aga vaadates saalis ringi, visuaalselt nägi, et teda saalis ei ole, ja võttiski ta süsteemist maha. Ma arvan, et see oligi see vastus. 

Evelin Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Jätkan teemat. Kuna Kadri Tali saalis ei ole, kas siis võis juhtuda nii, et hoopis tema pinginaaber tõstis selle käe üles?

Aitäh! Võis kõike juhtuda. Aga kuna ma nägin seda episoodi päris hästi, siis ma arvan, et meie ametikaaslane Kadri Tali läks lihtsalt ekraanile vastu ja ta ei märganud, et tema käsi või näpp läks ekraanile vastu, ja sealt tekkis protseduuriline küsimus. Kuna ta saalist lahkus, oli arusaadav, et tal ei olnud seda soovi küsida protseduuriline küsimus. Lihtsalt läks kogemata ekraanile pihta.

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Arupärimine läheb terviseminister Riina Sikkutile ja on seotud inflatsiooni mõjuga. 

Ma natukene räägin, mis ootab ees Eesti peresid nende maksutõusude ja hinnaralli tõttu, mida tänane valitsus on ellu kutsumas. Näiteks räägib üks ettevõtja, et nende kahe lapsega pere hakkab aasta lõikes riigieelarvet toetama enam kui 2200 euroga. Ütleme, et laias laastus viivad maksutõusud nende pere rahakotist ühes kuus senisest 200 eurot enam. Ja eelkõige saavadki löögi lastega pered. 

Kui minna detailidesse, siis öeldakse, et tulu- ja käibemaksutõus moodustab sellest maksulöögist, mis perede pihta [lööb], alla poole. Veelgi suurema mõjuga on lastega seotud toetuste vähendamine, soodustuste vähenemine, näiteks täiendava tulumaksuvabastuse kadumine ning laste trennide ja huviringide kallimaks muutmine. Samamoodi suurenevad käibemaksu tõusu tõttu kulud kütusele ja kõik kokku teeb aastas juba 800 eurot lisaväljaminekuid. Rohkemate lastega pered kaotavad aga veelgi enam. 

Lapsevanemad on sõnatud, sest samad inimesed, kes võtsid mullu sügisel vastu lasterikaste pere toetuse [tõusu], on seda tühistama asunud. Suuremad pered kaotavad aastas mitu tuhat eurot. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine ja automaks lisavad veel Eesti inimestele kulusid vähemalt 400 eurot aastas. Ja siia ei ole veel arvestatud inflatsiooni, seepärast et vaevalt … (Juhataja helistab kella.)

Aeg on läbi. Selge. Aitäh!

Aitäh! Nii, Rene Kokk, pean sinu ees korra vabandama. Sul on soov tulla siia Riigikogu kõnetooli, aga enne seda tuleb lahendada ära protseduuriline küsimus. Palun, Anti Poolamets!

Austatud aseesimees! Eile öösel oli siin piinlik intsident.

Tohoh, mis juhtus?

Jah, ma juhtisin ka teie tähelepanu sellele, et tugevas joobes siia saali ilmumine on kohatu, ja te kommenteerisite seda samal moel, et teie arvates on see ka kohatu. Jutt on Juku-Kalle Raidi siin täis peaga ringi jalutamisest, koridorides ma nägin teda hiljem ringi tuigerdamas. Aga küsimus on selles, et teie jälgisite istungit ehk kauem ja teil oli oma vahetusi rohkem. Selle ühe intsidendi pealt tahaks teada, kas see on selline korduv toimetamine, et oleks teada, kas see siis hakkabki nii välja nägema, et me hakkame purupurjus inimestega siin saalis nii-öelda tööd tegema. Kas teie nägite siin [seda] rohkem ja kas see tuleb kuidagi arutusele Riigikogu juhatuses?

Aitäh! Ma olen oma seisukoha juures, et alkoholijoobes ei ole minu meelest kohane siia tulla. Samas, minul ei ole mitte mingeid andmeid, et ükski ametikaaslane oleks olnud alkoholijoobes, sest ma ei ole ühegi inimese joovet mõõtnud ja see võimalus mul ka puudub. Kui rääkida konkreetselt sellest Riigikogu liikmest, Juku-Kalle Raidist, siis kui mina juhatasin täna öösel, siis ma nägin teda küll rõdul ja ka pressirõdul, aga siin all ma teda ei näinudki. Nii et mina ei saa küll kuidagi kinnitada, et keegi oli siin joobes, mul tõesti seda informatsiooni ei ole. 

Protseduuriline küsimus, Anti Poolamets, palun!

Ma tahtsin teid aidata. Teie olite ilmselt puldis ja läksite kohe muude tegemiste juurde, aga mina käisin vahel ka kohvikus vett joomas. Ma näen siin mingit põhjuslikku seost. Kui sul on õhtu ja öö läbi õllepudelid nina ees ja sa seda õlut sisse kallad, siis põhjuslik seos on olemas. Tekib joove. Mida pikem päev, seda hullem joove. Just öösel oli siin näha, et inimene on omadega täiesti sassis. Ma olen teda juba ka päise päeva ajal siin sassis [olekus] näinud. Kui see probleem ei lahene, siis tahaks teie abiga juhatusele edastada küsimuse, kas paneme siia mingisuguse puhumisvahendi üles, [mis näitaks, millisest tasemest] kangemate kraadidega siia sisse ei tulda. Või äkki selline liikluse kraad, tähendab, mittekriminaalne joove oleks miinimum ja kõik sealt üle [oleks siin keelatud] või siis tuleks mingisugune selline kokkulepe teha, et [millisest joobetasemest] alates siia saali ei tulda.

Aitäh! Ma arvan, et kokkulepe saab olla ainult see, et me igaüks käitume oma südametunnistuse ja oma põhimõtete järgi ning hoiame poliitilist kultuuri võimalikult kõrgel. Hakata siin kuidagi üksteist kontrollima – ma arvan, et see ei ole mõistlik. 

Protseduuriline küsimus, Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma jätkan Anti Poolametsa tõstatatud murekohaga. Tõsi, hästi palju on viimasel ajal räägitud sellest, et parlamendi töökultuur on selline ja teistsugune ja kolmandatsugune. Kui saadik ikkagi meedias avalikult kinnitab – ja seal juures on ka tema pilt –, et tema joob õlut siis, kui tema tahab, milline siis see juhatuse või teie isiklik seisukoht võiks olla? Kas see ongi siis nii, kas see ongi uus kultuur parlamendis, et keegi kinnitab, et ta joob õlut siis, kui tahab? Tõsi, signaale on olnud juba mitu päeva, et on saadikuid, kes on päris purjus peaga siin ringi liikunud. Võib-olla tõesti tuleb kaaluda mingeid meetmeid, kuidas kontrollida, kas saadik on ikkagi kaines olekus. Me eeldame, et politseinik ei lähe purjus peaga maantee peale oma tööd tegema. Me loodame kogu hingest, et kirurg ei tule tegema oma tööd, meid lõikama siis, kui ta on alkoholijoobes. Kas siin ei ole tegemist mingisuguse kaksikmoraaliga, et Riigikogu liikme puhul need reeglid nagu ei kehti? Milline on teie seisukoht või äkki olete juhatuses seda arutanud?

Aitäh! Minu seisukoht on see, mida ma olen öelnud, et ükskõik kellel meist ei ole siia saali minu meelest sobilik joobes tulla. Teiseks, siin saalis on kõik Eesti Vabariigi seaduste mõttes täiskasvanud, sest Riigikokku ei saagi saada valituks, kui sa ei ole täiskasvanud, ja seadused reguleerivad alkoholijoomist. Kolmandaks, Riigikogu liikmed on oma mandaadis vabad ja see on peamine. 

Igasugune tervislik lähenemine meie elule ja eluviisile, ma arvan, on väga-väga subjektiivne, aga ma pean seda väga õigeks, kui me suudame seda [lähenemist] hoida. 

Palun, Evelin Poolamets, protseduuriline küsimus!

Ma lisan Rene Koka toodud näidetele selle, et näiteks kui bussijuht tabatakse purjus peaga tööpostil, võivad pealtnägijad kutsuda talle politsei, sest bussijuht võib inimeste elud ohtu seada. Samamoodi võib väga halbu otsuseid teha Riigikogu liige, kui ta ei ole kaine, kui ta on alkoholijoobes. Ta võib ka riigi ohtu seada, mis võib-olla on sama suur oht kui purjus bussijuht. Ikkagi oleks vaja mingeid käitumisjuhiseid, mida teha, kui nähakse purupurjus Riigikogu liiget või kolleegi enda kõrval.

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et minul ei ole andmeid, nagu keegi Riigikogu 101 liikmest oleks olnud siin purjus peaga. Ma tahan veel kord rõhutada, et minul neid andmeid ei ole. Seda esiteks. Teiseks, see, mis te ütlesite, ei ole protseduuriline küsimus, see bussijuhiküsimus. Aga ma lihtsalt informatsiooniks ütlen, kuna siin ei ole mitte ainult meie diskussioon, vaid siin on alati kõnelus Eesti inimestega: Eesti Vabariigis on nulltolerants alkoholile autoroolis. Nii et see on selge. 

Kas meil peaks olema – protseduurilise küsimuse osa – mingisugune kord või reeglistik? On olemas Riigikogu liikme hea tava. Ma tean, et seal ei ole juttu alkoholitarbimisest. See [reeglistik] tuleb kaasa, ma arvan, meile kõigile lastetoast. 

Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Ma jätkan, et lõpuks meile saaks selgeks, kuidas me käituma peaksime. Te ütlesite, et teil ei ole informatsiooni, et keegi oleks alkoholijoobes siin ringi liikunud. Mida te siis soovitate, kuidas peaks käituma parlamendisaadik, kes näeb siin ilmselgelt purjus ametikaaslast, kes ajab rumalat juttu, lällab kuskil ja on joonud juba tunde ja tunde alkoholi Riigikogu kohvikus? Missugune see teie ettepanek või soovitus käitumismudelina meile on, kui me sellist olukorda näeme?

Aitäh! Riigikogu liige nagu iga täiskasvanud inimene vastutab oma tegude eest ise. Ma rõhutan veel kord, et siin tuleb üks asi veel mängu, see on see vaba mandaadi põhimõte ja see on oluline. 

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud saadikud siin saalis ja mujal! Kui utreerida, siis võib öelda, tõsi, et osa nendest seadustest, mida valitsus siin plaanib vastu võtta, tundub küll, ei saagi vastu võtta muud moodi, kui selleks peabki olema tõenäoliselt purjus, et nende poolt kätt tõsta. 

Aga läheme edasi arupärimise üleandmisega. Soovin esitada selle kaitseminister Hanno Pevkurile. Seda on üle andmas siinviibiv Rene Kokk ja Riigikogu liige Siim Pohlak. Arupärimine on seotud automaksu kehtestamisega.

Sellist arupärimist on saadud anda üle erinevatele ministritele. Kuna ministrid valitsuskabineti istungitel otsustavad ja peavad plaani ühiselt ning võtavad valitsuse istungitel ka otsuseid vastu ühiselt, siis tahaksin teada kaitseministri käest, miks ta soovib kehtestada automaksu. Mis on need põhjused, kuigi see maks halvendab oluliselt Eesti ettevõtlust ja maksukeskkonda? Ma julgen arvata, et see kindlasti mõjutab ka kaitseväelasi, kellest paljud on maapiirkonnast pärit inimesed, kes vajavad autot selleks, et käia väeosas tööl. Nad on tihti küll välismissioonidel, aga olenemata sellest, autot on vaja ka perel, kes on Eestis. Teiseks on küsimus, kas on analüüsitud, millised negatiivsed mõjud automaksu kehtestamine toob endaga kaasa nii Eesti elanikele kui ka ettevõtetele. Soovikski saada teada seda, mis konkreetselt kaitseväge puudutab, sellest võiks siia juurde rääkida. Kolmas küsimus on see, missuguseid mõjusid konkreetselt kaitseministri valitsemisalale automaksu kehtestamine kaasa toob. Nii et sooviks neid vastuseid kaitseministrilt detailselt saada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitan arupärimise majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole maksupaketi terviklike mõjude kohta. 

6. aprillil 2023 tuli Rahandusministeerium välja kevadprognoosiga, mille järgi eelarve puudujääk oli kasvanud 1,2 miljardilt 1,7 miljardile ehk poole miljardi võrra. Tulud kasvavad uue prognoosi kohaselt ainult 9%, kuigi eelarves planeeriti kasvu 16%. Erinevus tuleb madalamast majanduskasvust, täpsemalt majanduslangusest. 2% väiksem majanduskasv tähendab eelarves umbes 300‑miljonilist auku ja seda on väga raske 20‑miljoniliste kärbete või maksutõusudega täita. Aga seda valitsus praegu teha püüab. Rahandusministeerium ütleb samas prognoosis ka, et osalt on meie majanduslangus põhjustatud sõja mõjust ja sellest, et meie riik toetas oma ettevõtteid vähem kui teised. Seetõttu oli meil mullu väike eelarve puudujääk, aga üks suuremaid majanduslangusi. Rahandusministeeriumi kaitseks ütlen, et sellise inflatsiooni tingimustes on väga raske prognoosida ja eksimine on siin inimlik, ka sadades miljonites. Soovitaksin valitsuse liikmetel Rahandusministeeriumi prognoosi korralikult läbi lugeda. Erinevalt valitsusest on ministeerium pannud meie majandusprobleemidele täpse diagnoosi. Aitäh!

Austatud Evelin Poolamets, ma palun teid korraks siia. Kuupäev. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid opositsiooni ja koalitsiooni poolelt ja lugupeetud Riigikogu valijad nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolelt! Mul on au anda üle arupärimine välisminister Margus Tsahknale seoses immigratsiooniga. See on väga oluline küsimus ja sellele arupärimisele on alla kirjutanud Helle‑Moonika Helme, Martin Helme, Rene Kokk ja loomulikult mina ise. See arupärimine on dateeritud käesoleva aasta 13. mai seisuga. 

Nii. Aga nüüd, nagu kõik kolleegid ja valijad aru saavad, on meil siin tegemist taktikalise obstruktsiooniga, mille eesmärgiks me sõnastasime parlamentarismi toimimise tagamise vähemalt miinimummääral. Meile on vastumeelsed rida algatusi, mis on valitsuserakondade poolt tehtud, aga sama vastumeelne on ka nende algatuste läbiviimise vorm. Seetõttu pean meelde tuletama, mida tähendab autentne parlamentarismi toimimine. Teatavasti sõltub parlamentaarse demokraatia puhul täidesaatva võimu ehk valitsuse püsimine rahva esinduskogu ehk parlamendi toetusest. Parlament on ühtlasi seadusandlik võim, kus erinevate erakondade koostöös algatatakse eelnõusid, millest arutluste käigus kujundatakse seadusi. 

Ma tänan tähelepanu eest ja annan eelnõu üle.

Aitäh! Mul on küsimus arupärimise üle andnud ametikaaslasele Jaak Valgele. Kas ma saan õigesti aru, et see esimene, kes siia on oma nime ja allkirja pannud, on Jaak Valge? Kas see on teie nimi ja teie allkiri, jah? Selge, aitäh! Protseduuriline küsimus, Siim Pohlak, palun!

Jah, mul oligi tegelikult murelik küsimus, lugupeetud juhataja, selle protseduuri kohta, mis te seal läbi viisite, et kas on mingi probleem eelnõu või arupärimisega. Aga tundub, et kõik lahenes.

Jaa, lahenes, Jaak Valge aitas mind. See oligi see küsimus, täpselt see oligi. Anti Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud koosoleku juhataja! Ma olen mitmes kõnes puudutanud perekonnaseaduse muutmise temaatikat, selle muutmise põhiseadusvastasust. Küsimus on selles, millised mehhanismid on meil põhiseaduslikkuse kontrolliks kasutada enne seda, kui eelnõu on vastu võetud ja tuleb president oma õigusnõunikuga ja siis tuleb Riigikohus. Aga mida me enne teha saame? Minu jaoks on silmanähtavalt mindud põhiseaduse rikkumise teed. Ei mina ega tollel ajal meie põhiseaduse poolt hääletanud inimesed ei teadnud, et soovitakse tühjaks kaevata, moonutada abielu ja perekonna mõistet 1992. aasta põhiseaduses. [Valitsus] ei ole selleks mingit mandaati saanud. Mandaati sellisteks muutmisteks, selliste mõistete muutmiseks tuleb rahvalt uuesti küsida. Vastasel korral toimub voluntaristlik trikitamine. Põhiseadus ei ole mitte mingisugune ministri määrus, mida saab iga kuu muuta. Millised on teie soovitused eelkontrolliks?

Aitäh! Minu soovitused eelkontrolliks, et siin ei oleks põhiseaduslikku riivet, on järgnevad. Kõigepealt, et need, kes algatavad seaduseelnõu, on see Riigikogu liige või fraktsioon või valitsus, seda tõsiselt kontrolliksid, sellesse süveneksid. Teiseks, et nad siis kui vaja, peaksid nõu juristidega, antud juhul põhiseaduse asjatundjatega. Kolmandaks, et juhtivkomisjoni arutelu kaasaks võimalikult palju gruppe ja huvigruppe. Lõpuks on ka Riigikogu Kantseleis olemas õigus‑ ja analüüsiosakond, kust saab abi paluda. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus jätkab teemat, mille härra Poolamets püstitas. Seesama abielu ümberdefineerimine hakkab tõenäoliselt liikuma selles suunas, et abielu saab edaspidi registreerida isikute vahel, mitte enam mehe ja naise vahel, kui koalitsiooni tahe ellu rakendatakse. Kas parlamendi juhatus on juba arutanud seda küsimust, et ühel päeval võib juhtuda nii – kui sõnad "ema" ja "isa" ning "mees" ja "naine" ikkagi eesti keelest vähehaaval välja tõrjutakse, paari kümnendi jooksul peale perekonna ja abielu mõiste dramaatilist ümberkorraldamist –, et meil on Riigikogu esimehe asemel Riigikogu esiisik, siin on Riigikogu esimene esiisik ja Riigikogu teine esiisik. Kas olete juba arutanud ka Riigikogu juhatuses seda, kas ja millises tempos parlament plaanib selliste hullustega kaasa minna?

Aitäh selle küsimuse eest! Vastus: ei, me ei ole seda arutanud. Palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Mul on üle anda arupärimine regionaalminister Madis Kallasele. Arupärijad pärivad regionaalministrilt maksupaketi terviklike mõjude kohta. Plaanitud maksutõusud löövad just kaugemates regioonides elavaid inimesi ja toimetavaid ettevõtteid väga tugevalt. Arvatakse, et maapiirkondades, kui kõik need maksud jõustuvad, vähemalt 20–25% ettevõtetest lõpetab tegevuse, majutusasutuste puhul võib see protsent olla isegi üle 30. Seda kõike tehakse eelarve tasakaalu nimel. Ma nüüd tsiteerin korra ühte majandusanalüütikut, kes ütleb, et tegelikult ei peaks Eestis see eelarve tasakaal olema kohe üldse eesmärk omaette, vaid nii nagu mujal riikides tuleks vaadata laiemalt, mida need maksutõusud sotsiaal-majanduslikult kaasa toovad. Selle analüütiku sõnul oleks Eestil juba ammu aeg õppida, miks on soomlased, taanlased ja rootslased õnnelikumad ja olid seda ka siis, kui nende SKT inimese kohta oli selline, nagu meil praegu. Veelgi hullem on see, et tegelikult ei vii need maksutõusud meid ka eelarve tasakaalule lähemale, vaid sellest hoopis kaugemale. 

Mitte kunagi ei ole maksutõusud kaasa toonud majanduse elavnemist, aga just majanduse elavnemist oleks meil praegu vaja. Üks protsent SKP kasvu toob endaga kaasa 300–400 miljonit täiendavaid laekumisi riigieelarvesse. Meil on tegelikult võtmeküsimus, kuidas oma majandus käima saada. Sellega me lahendaksime paljusid probleeme ka kaugemates regioonides. Just seetõttu me arupärimise regionaalminister Madis Kallasele esitame. Alla kirjutanud on Riigikogu liikmed Siim Pohlak ja Rene Kokk.

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Mul on väike mure seoses kolleegiga. Kolleeg Karmen Joller on ajakirjanduse vahendusel teatanud, et talle ei meeldi Riigikogus lihtsalt passida. Tsiteerin teda: "Kui ma saaksin mõnes vabas toas kabineti avada, saaksin kuidagi kasulik olla." Kuidas teie näete sellist olukorda, kui Riigikogu liige tahab passimise … Noh, nii ta nimetab Riigikogu tööd siin. Kas tal võimaldatakse ka inimesi ravida, samal ajal, kui ta siin tööd teeb?

Aitäh! Ma arvan, et see ei ole võimalik, et me hakkame siin tegelema mingi oma teise professiooniga. Aga loomulikult, inimestel on teadmised ja kahtlemata meie ametikaaslasel doktor Karmen Jolleril on head teadmised tervishoiust ja ravimisvõimalustest, nii et kui me küsime ta käest nõu, siis ma usun, et ta seda lahkesti jagab. Aga jah, kui küsimus oli see, kas me hakkame siin arstikabinetti avama, siis ei, seda plaanis ei ole. Protseduuriline küsimus, Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Jätkan teemat. Kuna kolleegi Karmen Joller saalis ei viibi, siis kas on võimalik, et ta ongi avanud selle arstikabineti ja hetkel ta juba võib-olla ravib kuskil Riigikogu hoones inimesi, tal on seal vastuvõtt avatud? Või kuidas teie kommenteeriksite sellist olukorda, neid tema soove ja seda, et teda siin hetkel ei ole?

Aitäh! Kas see on võimalik? Mina ei käi Riigikogu liikmetel järel ega kontrolli, mis nad teevad. Aga ma arvan, et selline asi hetkel küll võimalik ei ole. Aga see, et ta kellelegi annab oma professioonist lähtudes head nõu, kui küsitakse, ma arvan, on väga teretulnud. 

Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

Jaa, aitäh! Ma jätkan eelnevast protseduurilisest küsimusest tõukuvalt. Me teame, et Riigikogu erinevates koosseisudes on olnud ja ka praegu on väga palju meediainimesi või neid, kes on meediaga kokku puutunud. Nad kribavad pidevalt arvamuslugusid erinevatele meediaväljaannetele, sisuliselt tegelevad oma endise tööga edasi ja täidavad Eesti meediakontsernide lehepinda või digipinda. Võib-olla tasuks mõelda, et kas või uurida, äkki on võimalik kolleegile see tuba leida, kus ta saaks anda nõu inimestele, kes seda vajavad. On olnud saadikuid, kes tegelesid sõidujagamisteenusega ja nii edasi. Ma arvan, et see ei oleks pretsedent ja seda kannataks kaaluda, seda enam, et arstijärjekorrad on väga pikad, teinekord kuid. Äkki te kaalute seda?

Aitäh! Ma ütlen niiviisi, et ei, ma arvan, et seda kabinetti niiviisi avada ei saa, aga küll ma tahan öelda, et kui varasemates koosseisudes on meil olnud doktorid, siis ma tean, et nad on oma professiooniga tegelemist jätkanud näiteks reedeti ja võib-olla istungivabadel nädalatel. Kui me räägime tervishoiuvaldkonnast ja doktoritest, siis ma arvan, et kui inimene näeb seda võimalust, et ta saab Riigikogu liikme staatuse kõrval pakkuda ka tervishoius edasi abi, nii et see ei sega Riigikogu tööd, siis seda on ju varasemalt tehtud. 

Aga palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka.

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud saadikud siin saalis ja oma tubades ning kõik, kes meid vaatavad erinevate tehniliste vahendite kaasabil! Mul on üle anda arupärimine siseminister Lauri Läänemetsale ja teemaks on käibemaksu tõus.

Teadupoolest elab ka lugupeetud siseminister maapiirkonnas, pigem maapiirkonnas kui linnas. Võib loota, et tal on lähedasem side inimestega väljaspool Tallinna ja teisi suuri linnasid, selle eluga, mis seal toimub, ning sellega, kui palju võimalik käibemaksu tõus neid inimesi puudutada võib. Käesoleva arupärimise eesmärk ongi saada mõningane ülevaade valitsuse kavandatavatest meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevat negatiivset mõju Eesti inimestele, ettevõtetele ja avalikule sektorile. Ma eeldan, et seda on arutatud, analüüse on tehtud ja seda on uuritud. 

Siit ka mõned küsimused. Näiteks, kuidas mõjutab käibemaksu tõus 22%‑le Siseministeeriumi valdkonna asutuste tööd ja eelarvet konkreetsemalt? Kas on läbi viidud sellekohaseid mõjuanalüüse? Kuidas mõjutab käibemaksu tõus konkreetselt valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? Või näiteks, millised sotsiaalsed mõjud kaasnevad käibemaksu tõusuga sellele valdkonnale ja kuidas on plaaninud siseminister neid mõjusid omalt poolt leevendada? Siin on veel mõned küsimused. 

Käesolev arupärimine saab üle antud siinviibiva Rene Koka ja Riigikogu liikme Siim Pohlaku poolt. Aitäh kuulamast!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sooviksin üle anda arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole seoses perevägivalla ohvritele ja nende lastele vaimse tervise toe pakkumisega Lääne-Virumaal. 

Tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139, soovime vastuseid järgmistele küsimustele. Esiteks, kas uute haridusnõuete kehtestamise käigus viidi läbi mõjude analüüs ja kas selles analüüsis arvestati ka ohtu, et uued nõuded võivad muuta väljaspool Harju‑ ja Tartumaad vaimse tervise abi perevägivalla ohvritele ja nende lastele senisest veelgi halvemini kättesaadavaks? Teiseks, kui paljude psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuse osutajatega on Sotsiaalkindlustusametil sõlmitud lepingud teenuse osutamiseks Lääne-Virumaal? Kui paljud neist teenuseosutajatest on pädevad ja valmis nõustama vägivalla ohvrite lapsi? Kui suur on Sotsiaalkindlustusameti selleks aastaks planeeritud psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuse eelarve kokku ja kui suur osa sellest on planeeritud laste nõustamiseks? Kui suur osa sellest eelarvest on planeeritud kasutamiseks Lääne-Virumaal? 

Arupärimisele on alla kirjutanud Anti Poolamets ja Evelin Poolamets. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud EKRE fraktsiooni ja Eesti 200 fraktsiooni liikmed, kes te siin kohapeal olete! Lugupeetud tehniline personal, kes te olete meid väga eeskujulikult abistanud! Annan üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. See puudutab abielu mõiste muutmist perekonnaseaduses ja on kahe saadiku poolt allkirjastatud. 

Ma tahaksin minna edasi selle olulise teemaga, nimelt selle plaani põhiseadusvastasuse teemaga. Ma loen põhiseaduse tekstist ühe huvitava märke, mis on ka Riigi Teatajas olemas. See on õiend. "Käesolev tekst vastab 28. mail 1992. aastal rahvahääletusele pandud ja ajalehes "Rahva Hääl" avaldatud Eesti Vabariigi põhiseaduse [rakendamise seaduse] eelnõu tekstile." 1992. aastal raiuti see seadusesse kõige kõrgema otsustusjõuga. Kõik valimisõiguslikud kodanikud said selles osaleda, mina kaasa arvatud. Ehk sellise voluntarismi vastu, mida siin praegu harrastatakse, peaks tõusma kõik endast lugupidavad juristid. Kui te seda ei tee, siis on mul küsimus: kas te ei peaks õiguskantsleri värske soovituse järgi minema juristieksamile? Haridusega olevat kehvasti, õigusharidusega olevat väga kehvasti. Siinkohal ma hakkan mõtlema, et äkki on õiguskantsleril õigus ja järeleksamile tuleks saata need, kes on põhiseaduse sellise määndamisega nõus. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. 

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on taas üle anda arupärimine rahandusministrile, kellel nimeks sedakorda Mart Võrklaev. Arupärimisele on peale minu alla kirjutanud veel selline väärikas kolleeg nagu Rene Kokk. 

Aga nüüd ma tahaksin iseloomustada seda ideaalset olukorda, kuidas peaks meie parlament funktsioneerima, või selle [funktsioneerimise] eesmärki. Teatavasti on parlamentaarse demokraatia tuumaks ideede konkurss: ideede konkurss, mitte ideede võitlus. Valitsuskoalitsioon peab aktsepteerima ka opositsiooni konstruktiivseid ettepanekuid ja peaks vastasrinna kriitika tulemusena oma tegevust korrigeerima. Parlamentaarses demokraatias peaks poliitika suund kujunema kompromisside ja vahel isegi konsensuse vektorina. See on ideaal. Ma usun, et need kolleegid, kes on siin juba vanemad olijad, teavad seda, et see ideaal päris poliitikas ei toimi juba päris ammu, vähemalt mitte Eestis ja tõenäoliselt mitte ka paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Tegelikult algatab eelnõusid reeglina valitsus kas siis omaenda või ka ministeeriumiametnike tarkusest või kohaldatakse ja võetakse üle Euroopa Liidu õigusakte. 

Nii. Tänan tähelepanu eest. Annan arupärimise üle. 

Austatud Jaak Valge, tohin ma teid korraks siia paluda?

Ka suurtel meistritel juhtub mõnikord.

See kuupäeva küsimus.

Tänan heatahtliku suhtumise eest.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Järgmine arupärimine läheb kliimaminister Kristen Michalile ja puudutab maksupaketi terviklikke mõjusid.

Nende mõjude kõrval tasuks uurida ka Eesti inimeste arvamust kogu selle maksupaketi üheks peamiseks põhjuseks oleva maksuküüru kaotamise kohta. Nimelt on mittetulundusühing Ühiskonnauuringute Instituut tellinud küsitluse, millest selgub, et 66% vastajate arvates ei õigusta maksuküüru kaotamine maksutõuse. 64% vastajatest ütles, et ei ole õige maksuküüru kaotamise tõttu peretoetusi vähendada. Kui vaadata, kuidas see mõjutab Eesti peresid, siis näeme siin väga mitut aspekti. Esiteks kannatavad paljulapselised pered: kuue ja enama lapsega, kolme ja enama lapsega pered. Nemad saavad kõige suurema löögi, sest nende sissetulekud vähenevad kõige rohkem.

On teada peresid, kes on uue toetuse [kehtima hakkamise] järel kolinud – näiteks on üks neljalapseline pere kolinud kahetoalisest korterist suuremasse – ja üürinud omale suurema korteri. Nüüd on nad probleemi ees, kuidas nad oma üüri makstud saavad. Usaldus Eesti Vabariigi vastu on kadunud. Alles kuus kuud tagasi hakkasid kõrgemad peretoetused kehtima ja nüüd on mingil põhjusel needsamad inimesed, kes alustasid seda peretoetuste tõstmist või kes toetasid seda, asunud seda tagasi pöörama. Eesti peredega niimoodi käituda ei tohiks. 

Ma annan (Juhataja helistab kella.) üle arupärimise kliimaministrile.

Siim Pohlak, tohin ma teid korra siia paluda? Siia on allkirja vaja. Siia nimi ka. Aitäh! Eks see platsinägemine ole alati oluline tegur. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Tunnustan teid täpsuse eest. Päästsite jälle ära, et ei läheks aega kaduma pärast minu sõnavõttu lõppu, kui ma hakkaksin kuupäeva parandama. Ma jõudsin selle enne juba kohapeal ära teha. Aitäh teile!

Aga on hea meel anda üle arupärimine rahandusminister Mart Võrklaevale seoses neljarealiste teede ehitamise või mitteehitamise plaanidega. Palju on räägitud sellest, et nende teede väljaehitamine oleks meie riigile väga vajalik, tõstaks teedel sõiduohutust ning teeks liiklust sujuvamaks ja kiiremaks eeskätt meie suuremate linnade vahelistel maanteedel. See ei ole enam kuuldus, vaid on ju selge, et teetaristu ehituse rahastus on praktiliselt ära võetud, et seal ei ole [midagi]. Kui irooniline olla, siis võiks ka öelda, et võib-olla see on valitsusel tahtlik, sest mida viletsamad on teed, seda kehvem ja halvem on meie inimestel hakata pärast kõikide nende muudatuste ülerullimist, mis plaanis on – nii maksumuudatused kui ka aktsiisid –, Läti poole sõitma ja oma raha Läti Vabariigile viima. Äkki on see taotluslik.

Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis tahame teada, millised plaanid on Eesti Vabariigi valitsusel lähitulevikuks neljarealiste teede väljaehitamisega ja üleüldse riigiteede võrgustikuga. Kas on ka mingeid meetmeid plaanis välja töötada? Millistest vahenditest plaanitakse seda raha võtta, kui on siiski jõutud või jõutakse arusaamale, et teetaristu vajab väljaehitamist ja arendamist? Neljarealised teed on ka tulevikus väga vajalikud, olenemata sellest, millise kütusega meie liiklusvahendid sõidavad, on selleks bensiin, diisel, vesinik, elekter või mõni muu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise Tiit Riisalole abielu mõiste muutmise kohta perekonnaseaduses. 

Värske valitsus on püünele tõstnud samasooliste abielu küsimuse, nagu oleks just see pakiline probleem, mis tuleks esimeses järjekorras lahendada. Olgu meenutatud, et seksuaalse erisättumusega inimesi on ühiskonnas küllalt väike protsent, neist abielluda soovib veel väiksem protsent. See ei ole ega saa olla põletav küsimus, millele valitsus esimese asjana ja suure pühendumusega peaks hakkama lahendust otsima. Eriti arvestades, millist lõhestamist see niigi hapras seisus ühiskonnale kaasa toob. Küll aga on kriitilises seisus meie demograafiline olukord ning traditsioonilise perekonna – ema, isa, lapsed – maine. 

Põhiseadusega kaitstud perekonna häbiposti panemisega on innukalt tegeldud juba pikemat aega. Kujutelma kodust ja perekonnast kui naisele ohtlikust paigast on kultiveeritud arvamusrubriikides ja eelmise presidendi ajal tehti seda ka institutsiooni tasandil. Selle kõrval on aasta-aastalt ilmunud aina rohkem lugusid sellest, kui raske on olla ema ja kuidas see naise elu ära rikub. Emaduse halvustamine sai erilise hoo enne perehüvitiste suurendamise eelnõu vastuvõtmist, alates arvamustest, et ajudega inimesed investeerivad ja siis on mass neid inimesi, kes saavad lapsi (Juhataja helistab kella.) – see oli tsitaat ühest blogist –, kuni pealkirjadeni "Naine ei ole sünnitusmasin". Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased! Et meil kõigil oleks võib-olla natukene aega liikuda ja mõtiskleda, võtan juhataja vaheaja kümme minutit. Nii et istung jätkub kell 16.10.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Loodan, et saite natukene jalutada ja ennast värskendada ning tunnete ennast hästi ja mõnusalt. Nagu meil on siin olnud hea, tempokas ja mõnus rütm, läheme sellega ka edasi. Hetkel protseduurilisi küsimusi ei näe, kurja välja ei kutsu. Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Head kodanikud! Mul on esitada arupärimine kliimaminister Kristen Michalile ja selle arupärimise sisuks on riigi infrastruktuuri alarahastamine. Selle esitab peale minu veel Riigikogu liige Rene Kokk ja see arupärimine on dateeritud 13. maiga.

Nii. Nüüd ma jätkan meie parlamentarismi analüüsiga ehk tuvastan meie parlamentarismi defekte, mida me tegelikult peaksime koos püüdma parandada, mitte süvendada, mida – mul on kuri kahtlus – praegune valitsuskoalitsioon teeb, nimelt süvendab neid defekte. 

Kõigepealt siis eelnõude algatamisest. Loomulikult, eelnõude algatamine parlamendis ei ole iseenesest mingi väärtus, siin algatatakse sadu ja võib-olla ka tuhandeid eelnõusid. Väärtus on see, kui need algatatud eelnõud Riigikogus ka seaduseks saavad, Riigikogus algatatud eelnõud. Kui veel Riigikogu IX koosseisus algatasid Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja Riigikogu komisjonid kusagil 60% eelnõudest ja vastuvõetud eelnõudest oli kolmandik Riigikogus algatatud, siis juba XIII koosseisus, eelviimases koosseisus olid vastavad arvud 35% ja 15%. Viimase koosseisu statistikat ma ei tea, aga kavatsen seda küsida. Igatahes moodustasid nendest Riigikogus algatatud eelnõudest peaaegu kolmveerandi Riigikogu komisjonide algatatud eelnõud, mis olid reeglina valitsuskoalitsiooni omad. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Annan Riigikogu liikmete Martin Helme, Siim Pohlaku ja Helle-Moonika Helme poolt üle alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. 

Eelnõuga muudetakse alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada Eesti elanike maksukoormust. Eelnõuga langetatakse kerge kütteõli aktsiisi, sest energia jaehinna allasurumine aitab kaasa elanike toimetuleku ja ostujõu säilimisele, hoiab meie ettevõtted konkurentsivõimelisena ning vähendab tööpuuduse kasvu. Seaduse eesmärgiks on energiakandja aktsiisimäära langetamine, et vähendada, nagu öeldud, kõrgetest energiahindadest tingitud ostujõu langust. 

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse kütuse aktsiisimäära muudatus ja teises paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise kuupäev. Kavandatav regulatsioon on igati kooskõlas põhiseadusega. Lisaks mõjub aktsiisimäära vähendamine positiivselt ettevõtjate tegevusele. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime võrreldes peamiste kaubanduspartnerite konkurentsivõimega selle eelnõu [seadusena] vastuvõtmise korral paraneb, samuti [paranevad] ka Eesti inimeste toimetulek ja ostujõud. Eelnõu vastab kõikidele Euroopa Liidu õigusaktidele ja mõju on tal eelkõige majandusele, inimeste toimetulekule ja ostujõule. Mõju ulatuseks on see, et eelnõu rakendamisel muutub Eestis kütus oluliselt soodsamaks, vähendades kulutusi. Samuti leevendab see oluliselt ettevõtete kulusid. Eriti märkimisväärne on mõju tootmisettevõtetes. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head EKRE fraktsiooni liikmed!

Ma korra segan vahele, saate selle aja tagasi. Mis huvitav raamat muidu laua peal oli?

Jaa, see raamat väärib eraldi tähelepanu. Selle pealkiri on "Head kombed". Lihtsad etiketi‑ ja käitumis …

Meie ametikaaslase Maidu laual.

… juhised.

Selge. Ma palun need kaks minutit teile tagasi panna.

Ma tõstaks selle hea meelega Juku-Kalle Raidi lauale, aga ma ei hakka siin võõrast vara puutuma, ostan ise ja kingin talle. See oleks ju hea mõte. 

Aga minnes arupärimise juurde, mida ma tahan üle anda: see läheb Kristina Kallasele, haridus‑ ja teadusministrile, see puudutab abielu mõiste muutmist perekonnaseaduses ja selle mõjusid. Nende mõjude tuvastamiseks oleme kahekesi, kaks Riigikogu liiget, esitanud kolm küsimust. 

Kuna pean oma mõtteid siin jupitama kaheminutiliste ettekannete vahel, siis viitan veel kord sellele, millega ma lõpetasin eelmise arupärimise üleandmisel, et me hääletasime 1992. aasta põhiseaduse rahvahääletusel teksti poolt, mis kardinaalselt erineb sellest, mida tahetakse nüüd teha. Kardinaalselt. Ehk sellise loogika järgi me võime iga paragrahvi alla mingisuguse viiteaparatuuri kirjutada ja mõelda välja uued mõisted, panna sinna kirja, et vaadake, siin on viide 10, tegelikult see paragrahv tähendab veel seda, seda, seda, seda, seda, seda. Kui on tähtis teema, näiteks sõnavabadus, kusjuures me teame, et laimuvabadus see ei ole, tuleks liberaalidel ju kirja panna, et konservatiivid saavad igal juhul oma sõnavõttude eest karistada. See ongi ju põhiseaduse järgmise lõhkumise eesmärk: sõnavabaduse elimineerimine. Mul on selline tunne, et tänaval tuleb kuskilt auto suure kiirusega, sa oled komistanud ja kukkunud ega jõua enne püsti tõusta, kui see auto sulle otsa sõidab. Selline tunne on mul praegu, mis puudutab seda põhiseaduse moonutamist, mis toimub mitmel rindel. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärimise või seaduseelnõu üleandmiseks kõnet pidama Rene Koka. Palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud saadikud nii siin saalis kui ka need, kes on oma tubades tööd tegemas, loodetavasti, sest saalis on näha ainult EKRE saadikuid ja hea eesistuja näol Keskerakonnast ühte Riigikogu liiget. Nii et ülearu palju töötegemise sooviga saadikuid siin näha pole, kuigi nad meedias sellest palju räägivad. 

Aga tulen nüüd arupärimise juurde, mida soovin üle anda justiitsminister Kalle Laanetile seoses automaksu kehtestamisega. Teadupärast on justiitsminister ja Justiitsministeerium need, kes hoiavad teravalt silma peal meie seadusloome õiguspärasel toimetamisel. Kindlasti on nad eelduse kohaselt väga sügavalt sisse vaadanud ka sellesse, mis puudutab automaksu kehtestamise plaane ja seda eelnõu, millega ühel päeval plaanitakse [siia] tulla. 

Tahaks küsida mõned küsimused. Näiteks, miks te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus‑ ja maksukeskkonda? Las siis justiitsminister vastab, võib‑olla tal on väga-väga argumenteeritud põhjused selleks, miks ettevõtjad ja Eesti inimesed seda automaksu tahavad ja vajavad. Ka selline küsimus: kas on analüüsitud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja ettevõtjatele? Me ju tahaks kõik eeldada, et meie valitsus ei võta vastu otsuseid lihtsalt kõhutunde pealt, vaid ikkagi on olemas mingid analüüsid, mille pealt otsuseid vastu võetakse. Selle kohta küsime ka. Kolmandaks, kuidas mõjutab automaksu kehtestamine Justiitsministeeriumi valitsemisala tervikuna? Kas ka seal on olemas analüüsid? 

See arupärimine on hea meel üle anda minu ehk siinviibija Rene Koka ja Riigikogu liikme Siim Pohlaku poolt. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au esitada arupärimine proua Kaja Kallasele ehk Eesti Vabariigi peaministrile ja see arupärimine on superraudtee vajalikkuse ja väljaehitamise kohta. See arupärimine on dateeritud 13. maiga ehk tänase kuupäevaga ja siia on alla kirjutanud peale minu veel Rene Kokk ja Siim Pohlak. 

Aga nüüd ma jätkan tänase Eesti parlamendi probleemide teadvustamisega. Kõigepealt tuleb öelda, et üldjuhul hääletatakse opositsiooni eelnõu valitsuskoalitsiooni kuuluvate saadikute poolt ilma sisusse süvenemata nüri järjekindlusega maha. See on reegel, millest on ülivähe erandeid. Ülivähe erandeid. Samamoodi on eelnõude muutmine Riigikogus pigem erand kui reegel ja loomulikult on sealjuures eriti suur erand mõne opositsiooni parandusettepaneku heakskiitmine. Kui valitsuse eelnõu parlamendis läbi ei lähe, siis see tähendab tööõnnetust ehk võib-olla seda, et koalitsioonisaadikud on kogemata valesti hääletanud, või on suur mõra koalitsioonis, mis tuleb ruttu ära lappida. Vastasel korral mõra laieneb ja viib valitsuse kokkuvarisemiseni. Nii. Aga tõsi, tuleb tõele au anda, teinekord toimub komisjonides midagi sisulise arutelu laadset. Igatahes parlamendi täiskogus enam arutelusid tegelikult ei toimu, sest et kõnesid küll peetakse, aga tulemus on juba ette ära otsustatud, ja need on monoloogid, mitte arutelu. Aitäh!

Aitäh. Ma palun järgmiseks Riigikogu kõnetooli kõnega esinema Siim Pohlaku. Palun teid!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Annan üle arupärimise regionaalminister Madis Kallasele. Arupärimine on kantud käibemaksu tõusust. 

Muret teeb muu hulgas Eesti omavalitsuste toimetulek käibemaksu tõusuga. Mõlemad Eesti suurimad omavalitsused, nii Tallinn kui ka Tartu, ei ole tegelikult nõustunud valitsuse kavandatava käibemaksu tõusuga ega seda kooskõlastanud. See suurendab omavalitsuste kulusid hüppeliselt, selline käibemaksu tõus. On ka juba välja arvutatud mõningate omavalitsusjuhtide poolt, et isegi juhul, kui nad tõstaksid maamaksu valitsuse lubatud maksimummäärani, siis sellisel juhul käibemaksu tõusust ja teiste maksude tõusust tekkivat kulude kasvu see maamaksu tõus ära ei kata. Nii et regionaalminister peaks tõsiselt selle küsimusega tegelema. Loodetavasti ta annab parlamendile selgitusi, milliseid toetusmeetmeid on kavas omavalitsustele välja mõelda. Selge on see, et ekstra suure löögi saavad kaugemate ääremaade, tagamaade omavalitsused. Kardetavasti võib nii mõnigi neist jõuda saneerimiseni. 

Nii et loodan väga, et regionaalminister tuleb kiiresti meile sellel teemal rääkima ja annab ülevaate, kuidas ikkagi käibemaksu hüppeline tõstmine mõjutab nii tema valdkonda kui ka Eesti omavalitsusi laiemalt. Lisaks võiks ta rääkida sellest, millised sotsiaalsed mõjud on käibemaksu tõusul ning kuidas plaanitakse neid mõjusid leevendada.

Jääme lootma selle peale, et valitsus loobub käibemaksu tõusust. Aga seniks ootame regionaalministrit sel teemal arupärimisele vastama. Aitäh!

Aitäh! Ma tahtsin öelda, et ärge pahandage, ametikaaslased. Alati, kui ma eelnõu või arupärimise vastu võtan – meil on päris pikk istung olnud –, siis eeskätt enda jaoks, aga võib-olla natuke ka teie abistamise jaoks ma vaatan selle asja üle ja see võtab natukene aega. See on see põhjus, miks on väike viivitus. Nii et ma loodan, et on hea koostöö ja see on mõistetav. 

Nüüd me läheme edasi, Anti Poolamets, teiega. Aga enne kui te saate siia Riigikogu kõnetooli kõnet pidama tulla, on tulnud protseduuriline küsimus. Ma pean juhatajana kõigepealt andma sõna protseduurilise küsimuse jaoks. Palun, protseduuriline küsimus, Rene Kokk!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma tahtsin kinnitada, et kindlasti me ei pahanda. Ma saan vähemalt enda eest rääkida ja ma arvan, et ka siinviibijad, keda väga palju pole, kindlasti teile etteheiteid selle eest ei tee. Te olete põhjalik, te teete oma tööd põhjalikult. Kui on mõni murekoht, siis tuleb see ära lahendada, kui on näiteks allkiri puudu või kuupäev natukene vale. Me oleme oodanud juba päevi ja päevi üleandmist ja me kindlasti pahased pole, sest oh seda pahandust, kui pärast selgub mõni protseduuriline viga ja asi ei lähe menetlusse. Seda me keegi ei taha. Me ikkagi tahame, et kõik läheks nii, nagu peab, ilusti meie kodu‑ ja töökorra järgi. Me täname teid ja me kindlasti ei pahanda.

Suur tänu selle mõistmise eest, siiralt! Ma tänan! Ma olen päri sellega, mis te ütlesite, et on olnud pikad istungid ja tõesti paljud Riigikogu liikmed on oodanud võimalust anda üle kas arupärimine või eelnõu. See võib tõesti natukene segane olla. Isegi see meie süsteem näitab näiteks minu arvutis praegu, et meil on hetkel reedene päev ja 12. mai. Noh, me teame kõik, et me oleme tegelikult laupäevas ja 13. mais, aga tehnika jääb mõnikord maha, midagi ei ole teha. 

Aga Anti Poolamets, palun, protseduuriline!

Ma tahtsin ka lisada, et tänan juhatajat pika koosoleku korrektse juhtimise eest ja protseduuri täpse järgimise eest ning ühtlasi selle eest, et te leiate ka, et on põhjendatud teatud taseme nõudmine, mis puudutab alkoholitarvitamist ja selle järelmõjusid siin saalis.

Aitäh teile! Suur tänu! Siim Pohlak, palun, teie protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Vahepeal, kui siin oli väikene vaheaeg, 10 minutit, ma tutvusin sellega, mida uudiseportaalid ja madala käibemaksumääraga ajakirjandus kirjutavad. Selgub, et viimastel tundidel on paisatud avalikku ruumi selliseid hüüatusi, mida genereeritaks nagu kuskilt masinast lausa, et tegemist on parlamendi tegevuse halvamisega, või ka veel jõulisemalt, siin pealkirjad ütlevad, et see on Eesti riigi likvideerimine, mis Riigikogus toimub. Huvitav, millest sellised meeleheitlikud hüüatused meediasse on järsku hakanud tekkima. Minu meelest – ma arvan, et te olete minuga nõus –, kui me räägime Eesti riigi likvideerimisest, siis ikkagi, kui tahetakse nii jõulist väljendit kasutada, pigem võiks seda kasutada peretoetuste vähendamise kommentaarina, seepärast et kui meil ei ole ühel hetkel enam Eestis lapsi, siis meie riik likvideerub. Kuni meil on Eestis lapsed, on eesti keel ja eesti meel, senikaua ei kao Eesti riik kuskile.

Kas sellised ülepingutatud emotsionaalsed hüüatused on natuke nagu meie demokraatia test ka? Kui parlamendiliikmed kasutavad siin täiesti seaduslikku õigust anda üle eelnõusid ja arupärimisi, küsida protseduurilisi küsimusi ja valitsus ei ole siiamaani tulnud siia oma päevakorrapunktidega jõuliselt sekkuma, siis see on täiesti normaalne poliitiline protsess ju tegelikult, härra juhataja. Mulle tundub vähemalt nii. Need protseduurid, mida me siin läbi viime, on kõik täiesti seadusega kooskõlas. Me ei tegele mingi seadusvastase tegevusega. Ma küsin teilt igaks juhuks üle, lihtsalt sellepärast, et kui neid pealkirju siin viimastel tundidel meie madalama käibemaksumääraga meedias vaadata, siis tundub, nagu midagi hirmsat toimuks.

Aitäh! Ei mina ega ka Riigikogu juhatus ei ole leidnud midagi sellist, nagu siin oleks toimunud seadusvastane tegevus. Vastupidi, see on kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega. Me teame kõik, et on olnud ka läbirääkimisi, on pakutud kompromisse, kuidas sellest seisust välja tulla. Siin ma lõpetan protseduurilisele küsimusele vastamise, aga ma tahan niipalju öelda, et kui keegi räägib mingist likvideerimisest, siis ma kindlasti sellega kuidagi nõus olla ei saa. Ja demograafia ja rahvastik on kindlasti meie riigi jaoks oluline temaatika, mida te ka käsitlesite.

Läheme nüüd edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa.

Lugupeetud istungi juhataja, head EKRE fraktsiooni liikmed ja muidugi valijad, vaatajad, ilma kelleta ei oleks siin üldse mingit legitiimset võimu. Ma tahan lugupeetud Heidy Purgale üle anda arupärimise, mis puudutab niinimetatud abieluvõrdsuse eelnõu menetlemist. Sellele on alla kirjutanud viis Riigikogu liiget. 

Meil on kolm küsimust, milles eriti tõstetakse esile sooneutraalsuse teemat ja seda, kuidas see mõjutab kultuuriministri haldusala. Peab ütlema, et tegu on ju ühiskonna uue lõhestamise ja sõgestamise meetodiga. Ma leidsin õige sõna. Sooneutraalsus on uudne sõgestamismeetod. Kontrollitakse ühiskonna võimekust vastu hakata või lihtsalt säilitada terve mõistus. Järjekordne üliohtlik moetrend. Ohtlik on ta eriti selle alanduse ja kaose poolest, mida ta tekitab. Ma toon lihtsalt ühe näite, kuidas USA ühiskonda lõhestatakse teemaga "Sooneutraalid spordis". USA‑s on kaks kolmandikku ühiskonnast tugevalt vastu sellele, et võistlustel käivad nõndanimetatud transsoolised naised ja tüdrukud ehk mehed trügivad naiste sporti, olümpiaaladeni välja. USA ühiskond on selle tõttu väga lõhestatud. 

See käib ka meie Kultuuriministeeriumi kohta. Kas teie plaanite samasuguseid hullusi Eestist eemal hoida või kuidas Eesti spordiga hakkab olema?

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele seoses abielu mõiste muutmisega perekonnaseaduses. Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE koalitsioonileping näeb ette homoabielu legaliseerimise perekonnaseaduse muutmise teel. Teadaolevalt on kavas muuta seadust nii, et edaspidi saaksid abielluda ka kaks samast soost isikut. Koalitsioon kavatseb vastu võtta ka kooseluseaduse rakendusaktid. 

Homme on emadepäev. Sooneutraalse abielu juurutamisega võetakse ära õigus arusaamale emadusest kui millestki erilisest. See ei ole mitte ainult inetu ja pahatahtlik, vaid sellel on ka selged tagajärjed ühiskondlikele hoiakutele ja iibele. Meie iive on tegelik paanikakoht, millega tuleks kiiremas korras tegeleda, selle asemel et õhutada ühiskonnas uuesti lõkkele vanu vaidlusi. Muidu sõjaohust rääkiv peaminister ühtäkki ühiskonna laiaulatuslikus lõhestamises julgeolekuohtu ei näe. Ta ei näi mõistvat, et tugevad ja lasterikkad perekonnad on riigi peamine julgeolekutagatis, sest ainult oma pere ja oma lapsed on need, kelle eest ollakse ennekõike valmis oma elu andma. (Juhataja helistab kella.) Riigi eest, kes oma valitsuse kaudu väljendab hoolimatust nii kodude, perede kui ka laste suhtes, ei soovi keegi ennast ohverdada. Aitäh!

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Vaadake rahulikult üle, et kõik oleks õige, siis tulge Riigikogu kõnetooli.

Tänan, austatud esimees!

Tervitame esimeest!

Aseesimees! Head rahvasaadikud ja kõik, kes meid kuulavad ja vaatavad! Vabandan selle väikse viivituse pärast! Dokumendid peavad olema korrektsed, aga kogemata oli jäänud kuupäev muutmata, seega pidin enne siia pulti tulemist ka selle liigutuse ära tegema. 

Aga üle tahaks anda või tahan anda ning ka annan arupärimise käibemaksu tõusu küsimustes majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Me teame kõik seda, et igasuguse maksu tõus toob kaasa üleüldise maksutõusu ja seda loomulikult ka käibemaksu puhul. Nii et kui käibemaksu tõsta, siis see kandub mõne aja pärast üle kõigile valdkondadele. On tehtud erinevaid analüüse, mille järgi tuleb kõigil toodetel kohe hinnatõus minimaalselt 1,7%, aga ma kipun arvama, et see on lähemas perspektiivis, pärast maksu kehtestamist või tõstmist tegelikult suurem. 

Tahaks majandus‑ ja infotehnoloogiaministrile mõned küsimused esitada. Kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine 22% tasemele tema valdkonna asutuste tööd ja eelarvet ning kas on läbi viidud ka sellekohased mõjuanalüüsid? Loodetavasti on. Ei tahaks uskuda, et valitsus töötab kuidagi kõhutunde pealt, ilma et ta oleks teinud sügavaid mõjuanalüüse ja teaks seda täpselt ning oskaks meile vastata, mida see kõik kaasa toob. Samamoodi küsime, kuidas see mõjutab Majandus‑ ja [Kommunikatsiooni]ministeeriumi valdkonna töötajaid.

 Siin on veel mõned küsimused, mida kahjuks ajanappuse pärast ei jõua ette lugeda. (Juhataja helistab kella.) Aga arupärimise annavad üle siinviibiv Rene Kokk ja Riigikogu liige Siim Pohlak. Aitäh!

Aitäh! Ma tahan öelda, head ametikaaslased, kahte asja veel. Rene Kokk, tunnustus selle eest, et te kuupäeva ära muutsite. Ma olen päri, asjad peavad olema korrektsed. Teine on eesti keele kasutus. Te ei kasutanud siin kõnetoolis tingimuslikku [vormi], et te sooviksite, tahaksite üle anda arupärimist. Juhataja [mõtleks] siis, et tont seda teab, kas te siis tahate või ei taha. Te ütlesite, et te tahate üle anda. See oli arusaadav ja ma ei pidanud olema kahevahel, püüdes aru saada, kas siis toimub üleandmine või ei toimu. Aitäh selle eest! 

Nii. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Parlamendi tähenduse langus ei aita tegelikult kuidagi kaasa õigusruumi kujunemisele kompromisside alusel. Viimastes parlamendikoosseisudes peaks dialoog vähemalt osalt ja vähemalt mõnes küsimuses olema muutunud paratamatuseks. Suurem ja selgem veelahe Eesti poliitikas sai alguse 2014. aastal ja selle tulemusena on meil just väärtushoiakud muutunud prevaleerivaks. Sellised väärtushoiakud või sellised küsimused nagu immigratsioon, tööränne, seksuaalvähemused, suveräänsus, rohepööre, sõnavabadus ja isikuvabadused – kõik need on suured teemad, mis kõnetavad suurt osa Eesti elanikkonnast. Need teemad eeldaksid sisulist arutelu, mitte opositsioonist ülesõitmist ja obstruktsiooni, mis sai tavaliseks parlamendipraktikaks eelmises koosseisus. Eelnõude sidumine valitsuse usaldushääletusega, mis elimineeriks obstruktsioonivõimaluse või osa sellest ja välistaks sellegi allesjäänud sisulise diskussiooni, tähendab aga Weimari vabariigi lõpu ehk Saksa demokraatia kokkuvarisemise kordusetendust. Nimelt, sealne parlament muutus 1930. aastate algusest tähtsusetuks, sest seadusi kehtestati parlamendist mööda minnes presidendi dekreediga. Sellest sai alguse demokraatia hääbumine Saksamaal. 

Mul on üle anda arupärimine haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Järgmisena annan üle arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale. Arupärimine räägib maksupaketi terviklikest mõjudest. 

Soovime teada, kuidas maksupakett mõjutab siseministri vastutusvaldkonda. Mõningaid asju võib juba kohe prognoosida või ennustada. Ilmselgelt väheneb jõuametites, politseis ja kiirabis töötajate, päästjate ja kõigi töötajate palkade ostujõud ehk kõik inimeste turvalisuse, elu ja tervise eest võitlejad saavad oma palga eest tulevikus vähem osta, vähem endale lubada, nad peavad asuma tegema kas mingeid kõrvaltöid või vahetama töökohta, kõige halvemal juhul minema üldse tööle naaberriikidesse, nagu juhtus massiliselt eelmise masu ajal, kui väga paljud tublid politseiametnikud läksid tööle Soome ja Rootsi. Siin on täpselt samasugune oht. Mulle tundub, et meie valitsus ja ka siseminister ei ole kaalunud neid riske, mida selle maksupaketi elluviimine tema valdkonnas tähendab. Neid riske ei ole korralikult kaalutud. Samuti soovime teada siseministrilt, et kuna tulumaksu tõus mõjutab kindlasti eraisikute toimetulekut ja majanduslikku aktiivsust, kas siis siseministri arvates jääb tema vastutusvaldkond sellest puutumata. Loodame, et minister suudab oma seisukohti ka põhjendada. Arupärijateks on Riigikogu liikmed, siinkõneleja Siim Pohlak ja samuti Jaak Valge, auväärt Riigikogu liige. Ootame siseministrilt meie arupärimisele kiiret vastamist. Aitäh!

Aitäh! Ma korra, head ametikaaslased, arvutasin: varsti saab 26 tundi istungi algusest, natukene üle 4 tunni on veel minna. Lihtsalt niisugune väike informatsioon juhataja poolt. 

Aga meil on protseduurilised küsimused. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Ma jätkan selle ähvardusega, mille lasi lendu endine sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski ja mis puudutas obstruktsiooni jõuga lõpetamist, mida iganes ta selle all ka ei mõelnud. Aga mul on isiklikult olnud väga negatiivne kogemus, kui kohalikud poliitikud esitasid minu vastu valekaebuse, nagu ma oleksin neid tõuganud. Käisid ühel poliitilisel üritusel, diktofon taskus, lavastasid koridoris mingisuguseid häälitsusi, ja ennäe, sellise labase valekaebuse esitamise eest ei karistanud neid keegi. Kui lavastus oleks olnud parem, oleks mind süüdi mõistetud väljamõeldise põhjal, ja kogu lugu, ma ei saaks enam kandideerida. Meil on rohkemgi [selliseid] kogemusi. Me mäletame, et kui siin Riigikogu ees oli Indrek Tarandi provokatsioon, siis rahva hulgas liikusid sotsiaaldemokraadid, sellesama meeleavalduse hulgas, ja provotseerisid seal meeleavaldajaid. Õues seisis irvitades siseminister Katri Raik. Ehk provotseeriti rahvamassi, provotseeriti meeleavaldajaid. Olukord, me teame, tõi kaasa väga tõsised tagajärjed, millest me räägime siiamaani. 

Nüüd on meil olukord, kus meil on siseminister Lauri Läänemets, kes on ennast siin Riigikogus pidanud üleval vast kõige hullemini nendest, keda mina olen näinud: laamendades, segades füüsiliselt koosolekut, rääkides juhatajast üle kümnete minutite kaupa, katkestades sisuliselt koosoleku pidamise sellega, et ta räägib teistest üle. Ma võiksin ju ka kõva häält teha siin tund aega! Aga sellele ei järgnenud mitte midagi. Ma ei kujuta ette, kui ma räägiksin kõva häälega pool tundi esimehest ja koosoleku juhatajast üle, missugused siis tagajärjed oleksid. 

See oli sissejuhatus, aga ma tahaksin teie kommentaari Riigikogu liikme immuniteedile. Sellel on ajaloolised põhjused. Riigikogu, parlamendi liikmetega on proovitud ajaloo jooksul manipuleerida, neid takistada. Eriti ohtlikuks on osutunud siseministrite kohad, erinevates riikides on nad fabritseerinud kaebusi, väljamõeldisi, uurimisi ja nii edasi. Selliste ähvarduste taustal on mul mure. Tuginedes minu kogemusele, ei ole see mingisugune võimatu asi. Kas te võiksite mõne sõnaga julgustada meid immuniteedi osas? Kas meie vastu võidakse midagi fabritseerida? Kuidas me selle eest oma immuniteediga kaitstud oleme?

Aitäh! Vastan teile lühidalt, et eks immuniteet olegi seetõttu, et tagada, et mingit poliitilist tagakiusamismenetlust läbi ei viida. See on ühelt poolt. Teiselt poolt tahan öelda, et Eesti on õigusriik ja mina sellesse usun. Siiralt usun! Kolmandaks, meil oli juba siin öötundidel sellest juttu. Te ütlesite, et te olete mures enda pärast, et läheb nagu füüsiliseks, pidades silmas seda, mida ütles meie ametikaaslane Jevgeni Ossinovski. Mina ütlesin selle peale, et Jevgeni on rahumeelne inimene. Ma olen täitsa veendunud, et ta midagi paha ei taha teha. Nii et ma arvan, et selles mõttes võib süda rahul olla. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma lihtsalt korra uurin, et kui palju on eelnõusid ja arupärimisi praeguseks üle antud tänase 26‑tunnise istungi jooksul ja millal võiks oodata, et esimesed ministrid jõuavad nendele arupärimistele vastama. Selline protseduuriline küsimus on mul teile. 

Aitäh! Eelnõusid on üle antud 208 ja arupärimisi peaks olema üle antud suurusjärgus 450. Nii nagu meie kodu‑ ja töökord ütleb, [vastata tuleb] 20 tööpäeva jooksul. Eks nüüd hakkab aktiivne suhtlus. Kõigepealt peab Riigikogu esimees otsustama, kas ta edastab arupärimise adressaadile või ei edasta, ja seejärel suhtlus Riigikogu Kantselei ning ministeeriumide ja ministrite vahel, et mis päev sobiks. Loomulikult, see eeldab ka seda, et juhatus peab vaatama päevakorda, ja me peame arvestama ka sellega, mis on need eelnõud ja initsiatiivid, mis tulevad meie juhtivkomisjonide poolt, kes seda päevakorda koostöös Riigikogu juhatusega koostavad. 

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli – Tere! Tervist! – Anti Poolametsa.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina omakorda tahtsin veel lisada, et eile külastasime Balti Assambleed ja meile jäid sealt väga head muljed. Erinevalt mõnest arvamusest ei seisa välispoliitiline töö mitte üks raas, ka praeguse obstruktsiooni ajal. 

Aga minul on üle anda arupärimine proua Riina Sikkutile, terviseministrile, maksupaketi mõjude kohta. Meil on viis küsimust kolmelt saadikult. Eriti tahaksin ma rõhutada Eesti turismi ja kodumaise toidu toetusrühma poolt, et turism on üks suurejooneline teenuste eksportija, ta on toonud läbi aegade riigikassasse raha sisse ja aidanud meie väliskaubanduse defitsiiti oluliselt vähendada. See on üks tähtsamaid väliskaubanduse defitsiidi vähendajaid. Rasketel aegadel, 1990‑ndate alguses, kui toimus majanduse suur ümberstruktureerimine, päästis meie olukorra olulisel määral Soome turist, päästsid välissuhted. Aga nüüd hakatakse seda suurepärast lüpsilehma lihtsalt lihakombinaati viima, olukorras, kus just turistide [arvu] kasv aitaks meid jälle jalgele, aitaks välja sellest soost, sellest, et meil on Euroopa üks suurimaid majanduslangusi. Jah, Euroopa suurim majanduslangus. See on vale majanduspoliitika, kui viia hästi lüpsev lehm lihakombinaati. Aitäh!

Aitäh! Liigume edasi. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Käesolev obstruktsioon on minu hinnangul küll valitsuskoalitsiooni tööõnnetus, mis tuleneb kas selle koalitsiooni kogenematusest või arrogantsist või õigemini mõlemast, sest selle asemel, et opositsioonierakonnad üksteisest isoleerida ja üksi jätta, on valitsus kõiki väärtusküsimusi järjest menetledes oma taktikaga kõik kolm opositsioonifraktsiooni ühiseks rusikaks liitnud.

Lõpetuseks tuleks siis küsida, kas parlamentarismi on võimalik üldse normaalselt funktsioneerima saada. Loomulikult on. Obstruktsiooni saaks ära hoida koalitsiooni ja opositsiooni sisulise kokkuleppega, mingisuguse aumeeste kokkuleppega. Kahtlemata on see väga keeruline. Strateegilisemas plaanis tuleks lõpetada Euroopa Liidu institutsioonide soovituste pime järgimine ja sellega seotud pädevuste üleandmine Eestist mujale. Samuti tuleks muuta valimisseadust, et kandidaatide edukus sõltuks üheselt valijate poolt kandidaadile antud häälte arvust. Pikemas plaanis saaks aga obstruktsiooni ära hoida sellega, kui me muudame põhiseadust nii, et teatav hulk kodanikke või teatav hulk Riigikogu liikmeid saab algatada referendumeid. See sidustaks parlamendi hoopis paremini kodanike ootustega ega lubaks esitada petlikke valimisloosungeid, millega praegune koalitsioon võimule on saanud.

Mul on arupärimine justiitsminister Kalle Laanetile, millel on tänane kuupäev ja mille esitab kõrvuti minuga Riigikogu liige Rene Kokk. Aitäh!

Aitäh! Nii. Nüüd on selline hetk, et Rene Kokk peaks tulema Riigikogu kõnetooli, aga on tekkinud protseduuriline küsimus. Rene Kokk, vabandan, teie hetkel siia tulla ei saa. Protseduuriline küsimus, Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Väga vabandan, kui seda teemat teie käesoleva juhtimise ajal juba käsitleti, aga kuna mul ei olnud au ega võimalust kogu aeg täpselt ja detailselt arutelu jälgida, siis ma igaks juhuks küsin. Ma küsin sama, mida ma küsisin teie healt kolleegilt, Riigikogu esimehelt. See puudutab seda õiguslikku analüüsi, mille on õigus‑ ja analüüsiosakond tellinud Riigikogu istungi protseduuriloogika kohta.

Minu küsimus oli see, kas analüüs, mis on väidetavalt Riigikogu juhatuse liikmetele edastatud, on selline saladokument, mis on mõeldud eeskätt koalitsiooni osapooltele tutvumiseks, või on see ikkagi dokument, millega võiksid tutvuda kõik Riigikogu liikmed – et nad ka teaksid, milline on Riigikogu istungi läbiviimise loogika – võib-olla juba sel nädalal, võib-olla juba järgmisel nädalal, kuna see on meie töös oluline. Minu hinnangul võiks see dokument üldse avalik olla. Avalikkus peaks ju teadma, kuidas parlament töötab. Kas te olete jõudnud vahepeal Riigikogu juhatuses seda küsimust arutada? Toona Riigikogu esimees viitas, et sel hetkel veel ei olnud seda jõutud läbi rääkida.

Aitäh! Vastus on see, et ei, me ei ole seda Riigikogu juhatuses jõudnud arutada. Mina olen vanematekogus teinud ettepaneku, et see analüüs, mille õigus‑ ja analüüsi[osakonnas töötavad] ametikaaslased on teinud, edastataks kõikidele fraktsiooniesimeestele, ja eks siis fraktsiooniesimehed ise otsustavad, mis nad teevad. See oli minu palve Riigikogu esimehele. 

Nii. Protseduuriline küsimus, Jaak Aab, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Ma pean ka umbes samasuguse …

Tervitame Riigikogu esimeest, saadame talle tervitusi!

Vabandust, austatud juhataja ja Riigikogu aseesimees! Ma pean ka umbes samasuguse sissejuhatuse tegema nagu kolleeg Tanel Kiik. Sai ka siin hommikupoolikul päritud Riigikogu esimehelt. Küsimus puudutas just sedasama eelnõu, mis täiendava istungi päevakorras on, ehk Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kõigepealt otsustati sotsiaalkomisjonis väidetavalt 8. mail saata see sellel nädalal siia saali lugemisele. Seda ei ole õnnestunud teha. Neljapäeval oli minu teada jutt selline, et sotsiaalkomisjon otsustas saata selle järgmise nädala korralisel istungil esimesele lugemisele. Aga enne seda oli juba Riigikogu juhatus teinud otsuse, et tuleb täiendav istung. Kelle palvel siis selle täiendava istungi toimumine sellise päevakorraga, sama eelnõu aruteluga juhatuses otsustati? Sest peale seda sotsiaalkomisjon saatis ta ka järgmiseks nädalaks esimesele lugemisele siia saali.

Aitäh! See on väga õigustatud protseduuriline küsimus ja eks see tõesti tekitab natuke segadust. Aga põhimõtteliselt on seis selline, et me oleme sellel nädalal tõesti arutanud seda Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 17. See on olnud päevakorras, aga me ei ole jõudnud selle aruteluni, sest on soovitud üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Meil on hetkel täiendav istung. Kui me selle aruteluni jõuame, siis see [eelnõu võib] läbida esimese lugemise. Teatavasti tänane istung lõpeb meil kell 21. Aga enne seda, kui ta lugemise läbib, ma ütleksin nii, et esmaspäevases päevakorras on ta tingimuslikult. Nagu me teame, kinnitab päevakorra ikkagi Riigikogu täiskogu. Juhul, kui ta [lugemist] ei läbi, siis esmaspäeval on ta hetkel esimeseks päevakorrapunktiks, kui ma ei eksi. Nüüd küsimus, kes kutsus kokku selle täiendava istungi, kus me hetkel oleme. See oli Riigikogu juhatuse arutelu, nii et võib öelda, et see oli Riigikogu juhatuse ühine ettepanek. Protseduuriline küsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Sellega haakub veel üks küsimus, mida võib küll võtta nii protseduurilise kui ka sisulisena. Sotsiaalkomisjon tellis esialgse analüüsi Riigikogu [Kantselei] õigus‑ [ja analüüsi]osakonnalt sellesama eelnõu kohta. Arvestades tausta, et see seadus võeti vastu siin kuskil viis kuud tagasi, osa sellest seadusest pole veel isegi rakendunud, aga inimestel on tekkinud teatud õiguslik ootus, võib küsida, kas kõik selle seaduse paragrahvid ja punktid ikkagi on selles mõttes põhiseadusega kooskõlas. See õiguslik analüüs ütleb väga selgelt, et ühe paragrahvi kaks punkti võivad olla põhiseadusega vastuolus. 

Minu küsimus on veidi ikkagi ka protseduuriline. Kui Riigikogu juhatus saadab selliseid eelnõusid siia Riigikogu saali – kindlasti muidugi komisjoni otsusel, komisjoni otsus selline oli –, kas te siis vaatate ka selliseid sisulisi aspekte? 

Miks ma seda küsin? Väga kiiresti see eelnõu siia ju valitsusest tuli, väga kiiresti seda komisjonis menetleti. Tavakord on ju selline, et tegelikult on komisjonil seitse nädalat aega esimesele lugemisele saatmiseks. Koalitsioon on väga kiiresti üritanud teatud seadused siia tuua. Kas ei oleks olnud targem, et komisjon oleks need aspektid läbi vaadanud, kui jurist oli andnud sellise hinnangu, et see võib olla põhiseadusega vastuolus? Ma lihtsalt protseduuriliselt küsin, kas juhatus võiks teha ka sellise otsuse, et mitte tuua siia ja paluda komisjonil põhjalikumalt veel süveneda asjasse.