Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Ja nagu heaks tavaks on saanud, on kõigepealt Riigikogu liikmetel võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Isamaaliidu fraktsiooni nimel annan ma üle keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Meie ülesanne siin riigis on tugevdada eesti keele rolli. Meie eesti keele arengukava näeb ette, et avalikus ruumis on eesti keel ülekaalukas. Samas on viimastel aastatel väga selgelt näha, et eesti keele kasutamise võimalused on nii teeninduses kui ka avalikus suhtluses, kaasa arvatud asutuste juhtkondades, mitmetes ettevõtetes ja asutustes, lausa suhtluskeelena ahenenud väga oluliselt. See eesti keele rolli vähenemine on [toimunud] tegelikult, kui võrrelda ja kasutada mingit väljendit, ikkagi peadpööritava kiirusega mõne aasta jooksul. Ma usun, me kõik oleme seda tähele pannud, iseasi, kes kui tõsiselt seda asja võtab. Kas me räägime põhiliselt sellest, et oi kui raske on siiatulijal eesti keelt omandada, anname talle [aja]pikendust, mõistame, pigem räägime tema keeles, kas vene või inglise keeles? Aga mõtleme teistpidi, mõtleme enesekindlalt, riigirahvana: meil on siin õigus kasutada oma keelt ja teistel on õigus seda õppida. Kui me seda keelt ei kasuta, siis see keel varem või hiljem oma tähtsuse kaotab.

Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse [muutmise seaduse eelnõus] on mitmed sätted, mis eesti keele kasutusala kaitsevad. See on ette valmistatud Haridus‑ ja Teadusministeeriumis sellel ajal, kui oli eelmine valitsus. Mina haridus‑ ja teadusministrina kaitsesin seda eelnõu ka valitsuses.

Aeg!

Seni see ei ole partneritelt heakskiitu leidnud ega ole ka praegu koalitsiooni tegevuskavas, seetõttu me esitame selle eelnõu menetlusse.

Aitäh! Siin on tõepoolest all mitte "Isamaaliidu fraktsiooni", vaid "Isamaa fraktsiooni" nimel, nii et kui rõhutada keelekasutust ja selle täpsust, siis ma arvan, et Isamaa fraktsiooni liikmed oleksid pahandanud, kui ma oleksin selle läbi lasknud.

Eerik-Niiles Kross. Huvitav küll, mille kohta protseduuriline küsimus.

Sama asja kohta protseduuriline. Siin kogemus näitab, et tuleb olla väga tähelepanelik, kelle nimel esitatakse eelnõusid. Ma loodan, et juhatus ikka võtab eelnõu vastu ja et Riigikohtusse keegi ei lähe selle Isamaaliidu pärast.

Jah, hea kolleeg, see ei olnud tegelikult protseduuriline küsimus, aga tõepoolest, eelnõule on alla kirjutatud Isamaa fraktsiooni nimel. Tõnis Lukas, palun!

Mul on kahju ja ma vabandan Isamaa fraktsiooni nimel. Nüüd vast pääsen kohtust ka.

Jätame meelde, hea kolleeg. Kalle Grünthal, ma loodan, et viimane praegu.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Üle kümne päeva tagasi ma esitasin teile avalduse, milles ma palusin selgitada, mispärast jäeti ära esmaspäevane või vabandust, kolmapäevane infotund. Teie vastamise tähtaeg on möödas. Mis on põhjuseks, et te pole vastanud?

Aitäh, hea kolleeg! Esiteks, see ei ole protseduuriline küsimus. Kui me võtame Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 74, siis see ütleb, et küsimusi või proteste saab esitada istungi läbiviimise reeglite kohta. Punkt. Aga sellele kirjale ma olen allkirja andnud. Ma arvan, et sa ei ole oma Outlooki vaadanud või värskendanud. Eile vähemasti ma sellele allkirja andsin, kui mitte varem. Sellele kirjale on vastatud. Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Üks asi on teie allkirja andmine, teine asi on see, et ta jõuab ka minu Outlooki. Ja Outlooki ei ole ta jõudnud. Millal ta jõuab? 

Eks me täpsustame seda. Ma arvan, et võib-olla on tehniline probleem. Aga tõepoolest, mina selle eest ei saa hea seista, kuidas need paberid liiguvad. Mina saan hea seista selle eest, et ma annaksin allkirja õigeaegselt sellele kirjale.

Aga nüüd, Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan 11 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadiku nimel üle arupärimise justiitsminister Kalle Laanetile seoses mittetulundusühingu Slava Ukraini tegevusega. Erinevate annetuskampaaniate tulemusena on nimetatud ühing Eestis kogunud ukrainlaste toetamiseks kokku umbes 6,5 miljonit eurot rahalisi annetusi. Märtsikuus sai aga avalikuks teave seoses kahtlusega mittetulundusühingu Slava Ukraini poolt annetustena kogutud raha väärkasutuses. Kuna rahaliste annetuste väärkasutuse kahtlus nimetatud ühingu poolt riivab tugevalt paljude annetajate õiglustunnet ja kõnealuse ühingu tegevus on suure avaliku huvi all ning prokuratuuri esindaja on kõnealust juhtumit kommenteerinud nii, et Eestis kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, kuna kahtluse alla sattunud teod on toime pandud Ukrainas ja seetõttu peaks uurimine läbi viidama eelkõige Ukrainas, on meil mõned küsimused. Näiteks: kui kriminaalmenetlust pole alustatud ja selle käigus kõiki asjaolusid tuvastatud, siis mille põhjal saab väita, et tegu pole Eestis toime pandud? Milliseid tegevusi on prokuratuur teinud, et kindlaks teha kõik antud juhtumi asjaolud? Ja samuti näiteks küsimus, kas kõnealusele võimalikule kuriteole, see on rahvalt suures ulatuses raha väljapetmine ja Ukrainas asuva kahtlase firma kontole kandmine, mittereageerimine ja püüd seda olematuks teha on õigusriigile kohane käitumine.

Kolleeg Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Annan üle arupärimise enda ja veel nelja Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel. Aru pärime peaminister Kaja Kallaselt järgmise temaatika kohta. Kaja Kallase juhitud eelmise valitsuskoalitsiooni otsuste ja majanduse jahenemise tagajärjel suureneb eelarve puudujääk 2023. aastal 1,7 miljardi euroni ehk 4,3%‑ni SKP‑st. Endine rahandusminister ütles veel valimiste nädalal, et riigi eelarvepoliitika on vastutustundlik ja liigume eelarve tasakaalu suunas. Mõni päev pärast valimisi nentis ta, et eelmist valitsuskoalitsiooni moodustades …

(Sumin saalis.) Tss! (Helistab kella.)

… oli Reformierakonnal täielik teadmine, et eelarve defitsiiti suurendatakse ning kuludele otsitakse kate pärast valimisi. Enne valimisi oleks sellest olnud tõenäoliselt ebapopulaarne rääkida. See tekitab tõsiseid kahtlusi, kas Reformierakond on Eesti riiki ja valitsust juhtinud vastutustundlikult, läbipaistvalt ja rääkinud riigi asjadest ja rahast ausalt. Ja kindlasti ei rääkinud Reformierakond ka seda enne valimisi, mida me oleme [nüüd] kuulnud ja mis oleks olnud ebapopulaarne, et sellist hulka makse tuleb tõsta. Ja tõsta tuleb neid, nagu ma tänagi peaministri põhimõtteliselt keerutamisest aru sain, lihtsalt sellepärast, et täita Reformierakonna kõige kallim valimislubadus. Selle nimel tuleb ka perehüvitisi vähendada ja kärpida. Ma ei tea, mis kärpeplaanid veel on, aga umbes nii see on. Kõik muud valdkonnad jäävad rahaga katmata. Seda küsimegi peaministrilt.

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Nüüd loen lause, mida loen mina viimast korda, ja see kõlab järgnevalt: "Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele." Ma arvan, et see on niivõrd elementaarne, et seda tehakse vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, et sellega ei pea Riigikogu liikmete aega raiskama, et seda iga kord ette lugeda igal esmaspäeval või teisipäeval või kolmapäeval või neljapäeval, kui antakse üle eelnõusid ja arupärimisi.

Nüüd teated, head kolleegid. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Horvaatia parlamendirühma moodustamise koosolek, kokkukutsujad Toomas Uibo ja Anti Poolamets. Samuti toimuvad siin järgmiste toetusrühmade moodustamise koosolekud: esiteks, laulupidude toetusrühm "Riigikogu koor", kokkukutsuja Kadri Tali, ja ametiühingute toetusrühm, kokkukutsuja Eduard Odinets.

Ja nüüd, head kolleegid, kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.

Head kolleegid! Tänase täiskogu istungi päevakorras ühtegi punkti ei ole. Täiskogu istung on lõppenud. Kena päeva teile!