Tere päevast! Head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu 3. töönädala esmaspäevast istungit. Ja nagu meil ikka tavaks, on nüüd võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Mart Helme, palun!

Lugupeetud kolleegid! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt töösse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on väga lihtne ja väga õilis: anda kõigile võimalikult avarad võimalused hariduse omandamiseks, aga samal ajal reguleerides seda ja täpsustades seda, puutuvalt nii noortesse emadesse – ülikooliaeg on just kõige soodsam aeg lapsi saada – kui ka välismaalastesse ja vähekindlustatute õppelaenu saamise võimalustesse. Eelnõu on väga põhjalik, eelnõu on väga õilis, eelnõu tagab selle, et Eesti rahvas jääb kultuurrahvaks. Aitäh!

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Austatud juhataja! Annan Isamaa fraktsiooni nimel üle kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Seaduse muutmise vajadus tuleneb sellest, et täna on Vene ja Valgevene riigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel valimisõigus Eestis kohalike omavalitsuste volikogude valimisel. Ja see on julgeoleku küsimus, millega meil ei ole aega pikalt oodata. Eelmises valitsuskoalitsioonis see teema sai tõstatatud, üksmeelt nii palju ei olnud, et valitsus oleks saanud vastava eelnõu algatada. Nüüd me loodame, et parlamendil on piisavalt üksmeelt ja teadlikkust selles kujunenud keerulises julgeolekuolukorras ka vastavalt seadust muuta. 

Sisu iseenesest juriidilises mõttes on väga lühike. Nimelt, me soovime [seaduse § 5] lõikes 2 sätestada, et hääleõigus on [ka] nende riikide kodanikel, kellega Eestil on selleks sõlmitud kahepoolsed lepingud, mis on ratifitseeritud Riigikogu poolt, ja kes vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele ning kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. See olukord, et Vene ja Valgevene kodanikud valivad Eestis ja moodustavad poliitilist võimu, on täiesti absurdne. See on julgeolekuoht Eestile. Seesama parlament siin on kuulutanud Vene riigi agressorriigiks, kes peab sõda Ukrainas, ja et selle riigi kodanikel on õigus Eestis moodustada poliitilist võimu – see ei ole normaalne. Nii et ma loodan väga, et parlament tuleb kaasa ja me suudame selle eelnõu ka vastu võtta. Aitäh!

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Aitäh!

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Annan kuue Isamaa fraktsiooni liikme nimel üle arupärimise peaministrile. Seda olukorras, kus meil on tegemist, rõhutan, sajandi kõige madalama sündimusega – Jevgeni, sajandi kõige madalama sündimusega! –, kus meil on kõige suurem kriis, kui me räägime erinevatest kriisidest, just demograafiline kriis.

Eelmine Riigikogu koosseis võttis alles mõned kuud tagasi perehüvitiste seaduse muudatused vastu peaaegu konsensuslikult. Nüüd, paar kuud hiljem, asub uus valitsus vastu võetud muudatusi tagasi pöörama, vähendades täna makstavat lasterikka pere toetust, pöörates tagasi sujuva väljumise ja jättes ära järgmisest aastast rakenduma pidanud indekseerimise. Samas esindas toona seda eelnõu Riigikogu ees praegugi ametis olev sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning ka valitsust juhib sama peaminister Kaja Kallas ning kolmest koalitsioonipartnerist kaks jätkavad uues valitsuses. Sellega seoses on Isamaa fraktsioonil ja usun, et ka Eesti rahval laiemalt tekkinud mitmeid küsimusi.

Me esitame peaministrile neli küsimust. "Kas selline konsensuslikult heaks kiidetud otsuste tagasipööramine peale nende ellurakendamist on Teie arvates eetiline? Kuidas on valitsuse selline tegevus kooskõlas inimeste õiguspärase ootuse põhimõttega ja põhiseadusega?" Kolmandaks: "Kuidas mõjutab selline teguviis Teie hinnangul inimeste usaldust riigi vastu?" Ja neljandaks: "Kas Teie arvates on õige kärpida riigi kulusid laste ja seeläbi Eesti riigi tuleviku arvelt?" Aitäh!

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm seaduseelnõu ja ühe arupärimise. 

Nüüd mõned teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste parlamendirühmade moodustamise koosolekud: Eesti-Bahrein, kokkukutsuja Helle-Moonika Helme; Eesti-Holland, kokkukutsuja Tarmo Tamm. Samuti toimuvad siin täna järgmiste toetusrühmade moodustamise koosolekud: Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühm, kokkukutsuja Anti Poolamets; vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühm, kokkukutsuja Kert Kingo; Eesti lennundusvaldkonna toetusrühm, kokkukutsuja Toomas Uibo. Kohaloleku kontroll.

Head kolleegid, kohal on 84 Riigikogu liiget ja puudub 17.  

Läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde, aga esmalt saalikutsung. 

Austatud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Riigikogu täiskogu I istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 81 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Päevakord on kinnitatud. 

Head kolleegid! Tänase istungi päevakorras on kolm päevakorrapunkti. Esimene punkt on põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" eelnõu 12 esimene lugemine. Tutvustan nii selle kui ka järgneva kahe päevakorrapunkti menetlust. Kõigepealt teeb ettekande juhtivkomisjoni esindaja, ettekanne kestab kuni 20 minutit ja seejärel saab iga Riigikogu liige esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Pärast küsimustele vastamist toimuvad läbirääkimised, kus võivad osaleda ja sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Ja pean oluliseks ka märkida, et kuna nii eelnõu esitaja kui ka põhiseaduskomisjonipoolne ettekandja on üks ja sama inimene, siis on selle päevakorrapunkti juures üks ettekanne. Seega, kui on soovi küsimusi esitada, tuleb see võimalus ära kasutada kohe. 

Palun nüüd ettekandjaks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Igor Taro.

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon on esitanud esimesele lugemisele Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" eelnõu. Põhiseaduskomisjonis toimus selle eelnõu esimest lugemist ette valmistav arutelu 20. aprillil. Meeldetuletuseks: eelnõu kohaselt moodustatav Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes. Eelnõuga nähakse ette, et erikomisjon moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtuvalt. Nagu eelnõu esitamisel sai juba märgitud, on tegu parlamentaarset kontrolli tõhustava instrumendiga.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõu esimest lugemist ette valmistaval arutelul eelnõu kohta muu hulgas järgmised menetlusotsused. Esiteks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Teiseks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. aprill, see on homme, kell 10. Ja kolmandaks, juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia pärast teise lugemise lõpetamist läbi lõpphääletus neljapäeval, 27. aprillil. Nõnda kiireloomuline menetlus on seotud asjaoluga, et eelnõu käsitleb Riigikogu tööorgani moodustamist, ning selle võimalikult kiirest rakendumisest on seniste arutelude põhjal huvitatud kõik Riigikogu fraktsioonid.

Suur tänu ettekandjale! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh! Avan läbirääkimised. Keegi fraktsioonide nimel sõna võtta ei soovi, sulgen läbirääkimised. Kordan üle, et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 12 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Ja kordan veel kord: muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. aprillil kell 10. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" eelnõu nr 13 esimene lugemine. Palun ettekandjaks pulti põhiseaduskomisjoni esimehe härra Igor Taro. 

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon on esitanud esimesele lugemisele Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" eelnõu nr 13. Ka selle eelnõu esimest lugemist ette valmistav arutelu toimus põhiseaduskomisjonis 20. aprillil. Eelnõu kohaselt tulenevad selle moodustatava komisjoni ülesanded korruptsioonivastase seaduse §-st 9. Korruptsioonivastase [seaduse] § 9 lõike 1 järgi teostab see erikomisjon parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle, kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone, teavitab Riigikogu ja avalikkust tema pädevuses oleva korruptsioonivastase tegevuse tulemustest ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. 

Eelnõuga nähakse ette, et ka see erikomisjon moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes. Nagu eelmise eelnõu puhul, on ka selle komisjoni puhul tegu parlamentaarset kontrolli tõhustava meetmega. Põhiseaduskomisjon tegi eelnõu esimest lugemist ette valmistaval arutelul eelnõu kohta muu hulgas järgmised menetlusotsused. Esiteks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Teiseks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. aprill, see on homme, kell 10. Kolmandaks, juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia pärast teise lugemise lõpetamist läbi lõpphääletus neljapäeval, 27. aprillil. Kiire menetluse põhjendus on analoogne eelmise eelnõuga.

Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 13 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. aprillil kell 10. 

Ja kolmas päevakorrapunkt: põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" eelnõu 14 esimene lugemine. Palun taas ettekandjaks, põhiseaduskomisjoni esimees Igor Taro!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon on esitanud esimesele lugemisele Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" eelnõu nr 14. Ka selle eelnõu esimest lugemist ette valmistav arutelu toimus põhiseaduskomisjonis 20. aprillil. Eelnõu kohaselt on moodustatava komisjoni eesmärk tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll Vabariigi Valitsuse üle riigieelarve täitmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise osas. Eelnõuga nähakse ette, et erikomisjon moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes. Nagu kahe eelmise eelnõu puhul, on ka selle komisjoni puhul tegu parlamentaarset kontrolli tõhustava instrumendiga. 

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõu esimest lugemist ette valmistaval arutelul eelnõu kohta muu hulgas järgmised menetlusotsused. Esiteks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Teiseks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. aprill ehk homme kell 10. Kolmandaks, juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia pärast teise lugemise lõpetamist läbi lõpphääletus neljapäeval, 27. aprillil. Kiire menetluse põhjendus on analoogne kahe eelmise eelnõuga.

Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Siis aitäh, ettekandja! Vabandust! Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Et teil ei juhtuks nii, et te peate kolm kõnet siin ja keegi midagi ei küsi, siis ma küsin teilt: mis te arvate, kas riigieelarve kontrolli komisjonil on selles koosseisus palju tööd?

Ma arvan, et riigieelarve kontrolli [eri]komisjonil on alati igas koosseisus palju tööd, sest et tal on ka Riigikontrolli seadusest tulenevad ülesanded. Näiteks [tuleb] vaadata läbi riigi majandusaasta koondaruanne, selle kontrolliaruanne, vaadata läbi avaliku sektori auditeerimise küsimusi, arutada Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja ülevaateid ning riigikontrolöri tõstatatud olulisi küsimusi, teavitada Riigikontrolli probleemidest, mis jõuavad komisjoni liikmeteni suhtlemisel ameti- ja eraisikutega, ja võtta Riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoht tema tegevuse takistamise juhtude kohta. Nii et tööd on tõesti palju.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Kas vastab tõele, et neid erikomisjone oodatakse kogunema neljapäeval kell 4 ja mis alusel nad koguneda saavad? Kes kutsub kokku ja mis õigusega?

Sellega on nüüd niimoodi, et kuna ettekandja ei kutsu neid komisjone kokku, vaid need kutsub kokku Riigikogu juhatus, siis juhul, kui see lõpphääletus neljapäeval lõpeb positiivse otsusega, võib esitatud eelinformatsioon tõele vastata. Aga see oleneb juba Riigikogu täiskogu hääletamisest.

Vaid väike täpsustus: Riigikogu esimees on see, kes kutsub komisjonide esimese istungi kokku. Enn Eesmaa, palun!

Ma esitan selle küsimuse põhiliselt nende huvides, kes selles saalis alustavad esimest korda oma tööd. Sa ütlesid oma kõnedes kolm korda, et komisjonis võeti muu hulgas vastu järgmised menetluslikud otsused. Nii mõnelgi võib tekkida küsimus, millised otsused jäävad nende muude hulka. Ma eeldan, et üks nendest on tõenäoliselt see, millest tavaliselt ka selles puldis räägitakse: et kes on selle otsuse kohaselt ettekandja, antud juhul siis sina.

Jaa, absoluutselt! Täpselt nii! Tänan küsimuse eest! Täpselt nii see on, et neid menetlusotsuseid oli rohkem. Ettekande ettevalmistamisel konsulteerisin Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaandega, kus oli soovitus teatud menetlusotsuseid ettekandes mitte kajastada, näiteks seda, et eelnõu on esitatud esimeseks lugemiseks tänaseks kuupäevaks, teiseks ka seda, kes siin kõnetoolis seisab, kuna see on teil nagunii endal silmaga näha. Sellepärast jätsin need lühiduse mõttes välja.

Suur aitäh! Kas on veel kolleegidel küsimusi? Rohkem ei ole, siis tänu ettekandjale. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 14 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. aprill kell 10. 

Ma tänan veel kord kõiki fraktsioone väga konstruktiivse koostöö eest erikomisjonide kiirel töölerakendamisel. Sellega oleme tänase istungi päevakorra ammendanud, aga on vaba mikrofon. 

Nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Tuletan meelde, et sõnavõtu pikkus on kuni viis minutit. Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Lubage mul teha üleskutse seoses informatsioonile ligipääsetavusega. Alustuseks selgitan, millest jutt käib. Demokraatias päriselt osalemiseks on vajalik, et inimesed saaksid asjast aru, sõltumata oma taustast, senistest teadmistest, koolist, kus on õpitud, sõltumata oma erialast, sõltumata haridustasemest. Et inimesed, Eesti kodanikud saaksid asjast aru ka siis, kui eesti keel ei ole nende emakeel. Et inimene saaks aru ka siis, kui tal on kerge puue – nõndamoodi, et keerulisema teksti mõistmine tekitab talle puudest tulenevalt ületamatuid raskusi. Nii nagu praegu näib tekitavat mõnele ületamatuid raskusi ettekandja mittesegamine. Aitäh! 

Informatsiooni ligipääsetavus, nagu juba aru saate, on seega väga lai teema. Viipekeelne tõlge teeb informatsiooni ligipääsetavaks konverentsil näiteks neile, kes ei kuule suulist teksti hästi. Teksti ettelugemine arvutist või ka arvuti või mobiiltelefoni poolt teeb kirjaliku teabe ligipääsetavaks neile, kes ei näe. Need on vast informatsiooni ligipääsetavuse näited, millega loodetavasti juba igaüks oskab suhestuda. Ja igaüks saab aru, et kui konverentsil inimene ei kuule, siis ta ei saa teada, mida räägiti. Sellest me saame kõik aru. Informatsiooni ligipääsetavuse [probleemiga] on inimesed laialdaselt kokku puutunud ka siis, kui mõne asja lugemiseks näiteks arvutiekraanil pole tarkvara ühildumist. IT-sektorile on informatsiooni ligipääsetavuse tagamine olnud seetõttu väga oluline eesmärk ja loodetavasti on edaspidigi. 

Aga kõige selle kõrval on veel üks oluline informatsiooni ligipääsetavuse aspekt ja see puudutab otseselt Riigikogu tööd. Euroopa Liidu asjade komisjonis näiteks töötame me hoolega läbi üsna keerulisi ja mõnikord ka pakse materjale kõikvõimalikest valdkondadest. Neid läbi lugedes avastavad ka väga kõrgelt haritud inimesed, kes istuvad iga nädal kaks pikka koosolekut nende materjalide üle arutledes, et osast erialaterminitest puudub täpsem arusaam. Näiteks täna just lõppenud ELAK-i koosolekul läks osa aega selle peale, et üle küsida, mida üks või teine keeruliselt sõnastatud lause tegelikkuses tähendab. Kuidas me siis eeldame, et nende teemade puhul saaksid olla päriselt kaasatud inimesed, kes igapäevaselt teevad hoopis muid asju? 

Informatsiooni ligipääsetavus tähendab lihtsas eesti keeles kokkuvõtet inimesele, kes pole varem teemaga või küsimusega kursis olnud ja kes ei tunne erialaterminoloogiat ega ole kodus ka tehniliste määratluste puhul. Ehkki informatsiooni ligipääsetavuse nõue on nõudena seotud mõne kognitiivse eripäraga inimestele asjast arusaamise võimaldamisel, olgem ausad, kõik inimesed ei saa kõikidest Euroopa Liidu materjalide kõikidest lehekülgedest ühtviisi selgelt aru. Mõnikord on akronüümide hulk juba nii suur – akronüüm muuseas tähendab tähelühendit –, laused nii keerulised ja võõrsõnarohked ja väljendusviis kenitlevalt kantseliitlik, et ka täiesti keskmisel mõistlikul inimesel on arusaamisega raskusi. Ilusamatel hetkedel pean ka ennast keskmiseks mõistlikuks inimeseks ja tunnistan ausalt: ka minul on mõnikord arusaamisega raskusi. Aga kui asjast aru ei saa, siis tegelikult pole ju tagatud informatsioonile ligipääsetavus. 

Seega on vaja selleks, et informatsiooni ligipääsetavus oleks ka päriselt tagatud, teha vähegi keerulisematest asjadest lihtsas keeles kokkuvõte. See oleks vähim, mida teha tuleks. Keelelihtsust saab testida alustades sellest, kas jutt on arusaadav esimesele tänaval juhuslikult vastu tulnud kuuenda klassi poisile. Siin ei ole tegemist soolise diskrimineerimisega, vaid sooteadlikkusega. Nimelt on ka PISA testides üleilmselt näha, et poiste puhul võtab tekstist arusaamine veidi kauem aega. Õnneks see hiljem ühtlustub tüdrukutega. 

Niisiis kutsun üles: selleks, et meil oleks Riigikogus tagatud informatsiooni ligipääsetavuse nõude täitmine, tuleb sellele teemale hakata Riigikogus senisest palju enam tähelepanu pöörama. See on demokraatia toimimiseks hädavajalik. Aitäh!

Suur aitäh! Ja jätkame vaba mikrofoniga. Igor Taro, palun!

Avvustet istungi vedosnik! Avvustet saadiku ni kullõja! Tundus, et mullõ nakas seo kõnetool väga miildümä. Ma tuu teile uudisit Lõuna-Eestist. Käve puulpühapääval võrokõisi edimädsel kongressil päältkaejast ja anna edesi paar kõige tähtsambat momenti. 

Edimält kuulutas kongress võrokõisi põlisrahvast. Miä tuu tähendäs? Riigikogu vaatõh olesi tähtsa arvo saia, et seoga on üts huvigrupp hinnast papridõ perrä är kehtestänu ja tuu tähendas, et mi piäsi nõvvo pidämä kõik aig, kui tetäs võrokõisi elo või keskkonda puudutavaid otsusid. Hää võimalus kongressiga nõvvo pitä on tetä tuud vanõmbidõ kogo liikmete või päävanõmba Kauksi Ülle kaudu. Tuud võisi kõik alatise komisjoni meeleh pitä ni kutsu võrokõisi oma murrist või elost kõnõlõma. Tõõsõks on oluline tuu, et võrokõsõ tahtva uma keele tunnistamist. Kongressi otsuse perrä on võro kiil üks tävveste ummamuudu kiil ja üts, mis seoga kaasnõs, om suu, anda puul kooliharidust võro keelen. Tuud võisi võtta tiidmisest, et sääne ettepanek om. Mi tiiämi, et tõisil põlisrahvil om säänest viisi olnu võimalik imäkeele kõnõlõjate arvu nõsta, ja tiiämi ka tuud, õt vinne-soomeugi rahvil om õks väega kehvasti läinud tuuga, kui näide kiilt olõ-õi kohkil koolin kuulda ega näta. Üts hää asi on parhillatsõ võro ja seto keele mitte tunnistamise man siiski olõman ja tuu om seo, et tehniliselt om tegu kõige tavalisemba eesti riigikeele erikujoga, mida massa siist kõnetoolist kas või õga päiv kõnõlda ja kiäki saa üldä, et ma kasuta-õi riigi kiilt. Aitumma är kullõmast! Hääd nädäli algust kõigile! Näemi jälle!

Suur tänu! Ja Hendrik Johannes Terras, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina tahan täna rääkida Ukraina abistamisest. Arutasime seda täna Euroopa Liidu asjade komisjonis ja ma leian, et sellest on põhjust täna ka siin rääkida, sest Ukraina abistamine on Eesti ja Eesti 200 jaoks oluline küsimus. Euroopa Liit toetab Ukrainat sellel aastal 18 miljardi euroga. Ja me panime Euroopa Liidu asjade komisjonis rahandusministrile südamele, et kui ta kohtub nädalavahetusel Euroopa Liidu rahandusministritega, siis ta seisaks selle eest, et selle 18 miljardi euro jagamine oleks kiire, läbipaistev ja bürokraatiavaba. Lisaks rõhutasime seda, et Eesti ettevõtetel oleks arvestatav roll Ukraina ülesehitamisel. Ukraina ülesehitamine on prioriteet ning Eesti 200 näeb, et see on võimalus Eesti lahendused Ukrainasse eksportida ning aidata sellega kaasa ka Eesti majandusele.

Tänan siinkohal Eesti vanema põlvkonna ettevõtteid, kellel on kogemus Eesti riigi ülesehitamisega peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja Eesti taasiseseisvumist. Ja ma kasutan seda võimalust, et julgustada Eesti ettevõtteid pakkuma välja lahendusi Ukraina ülesehitamiseks. Aitäh kuulamast!

Suur tänu kõigile! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Istung on lõppenud. Kaunist päeva teile!