Jaa, see on tõesti olnud suur probleem, et need kohad, kus on majutuskohad, ei ole just need kohad, kus on töökohad või lastele kooli- ja lasteaiakohad. Ja tõesti, [see puudutab ka] need majutuskohti, mida riik pakub ajutise kaitse saajatele. Tõenäoliselt on see põhjus, miks ainult 9% seda majutust kasutab, enamik tahab olla ikkagi nendes kohtades, kus on ka töökohad või lasteaia- ja koolikohad.
Koolikohtade ja lasteaiakohtade teemal me oleme eraldi rääkinud Ukraina kogukonnaga, käinud neile pidevalt nii‑öelda peale, et lapsed võetaks hariduse infosüsteemis arvele, sest kui me ei tea, kus vajadus on, ei saa me koolikohti juurde luua. Kui näiteks 30. augustil teatab perekond, et me siiski ei lähe veel Ukrainasse tagasi ja laps peaks minema homme kooli, siis kui me saame seda teada 30. augustil, on liiga hilja. Me oleme palunud, et registreerige lapsed.
Probleem on selles, et enamik Ukraina sõjapõgenikke loodab, et nad saavad kohe tagasi koju minna. Ühest küljest, probleem ei ole selles, et nad tahavad tagasi koju minna, see on väga hea. Aga probleem on selles, et kui nad [niipea] ikkagi ei lähe ja vajavad neid teenuseid, siis meil peab olema mingi ettevalmistusaeg. Me oleme näiteks Eestis või Tallinnas avamas uut kooli puhtalt Ukraina sõjapõgenike lastele, sest Tallinnas on neid paratamatult kõige rohkem. See on keelekümbluskool, kus õpetatakse nii eesti kui ka ukraina keeles, ja see asub siinsamas rahvusraamatukogu taga.
Aga jah, nende ajutiste majutuskohtade puhul me kõigepealt kaardistasime, kus need kohad üldse on, ja siis üritasime seda teavet kokku panna sellega, kus on töökohad. Alguses oligi palju probleeme just sellega, et inimesed ütlesid, et nad ei ole nõus minema sinna metsa vahele, sest neil ei ole seal midagi teha. Aga samas, kui te ise endale elukohta ei leia, siis see on see, mida meie saame pakkuda. Lihtsalt piirid on ees, ega neid vabu elamispindu ju kuskil ei ole, eriti nendes kohtades, kus on töökohti.
Selle teemaga tegeleb nüüd Sotsiaal[kindlustus]amet. See põgenike pikk plaan on Sotsiaal[kindlustus]ameti või õigemini kriisistaabi vedada, et neid asju omavahel kokku viia – töökohti, koolikohti, tervishoiuteenustele ligipääsu, kõike seda. Aga paratamatult tuleb siin probleeme ette, sellepärast et me ei ole kõige sellega arvestanud nii lühikese ajavahemiku jooksul.