Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt kordan veel üle, et eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise ja rakendamisega ning selle eelnõuga muudetakse investeerimisühingute juhtimis‑ ja kapitalinõudeid selliselt, et need sõltuvad senisest enam ühingute suurusest ja võetud riskidest. Eelnõuga lihtsustatakse ka investeerimisteenuse osutamist ja sellega vähendatakse investeeringuid puudutava info andmise kohustust professionaalsete investorite vahel, kes on võimelised infot ise hankima ja analüüsima. Eelnõuga suurendatakse ka täiendavat hoiuste hüvitamise piirmäära ning suurendatakse kinnisvara müükide ja muude sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud vahendite tagamise piirmäära 70 000 eurolt 100 000 eurole.
Eelnõu esimese lugemise me lõpetasime 26. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 9. veebruariks eelnõu kohta Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud. Nii. Rahanduskomisjon küsis eelnõu kohta arvamust ka huvigruppidelt, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse. Arvamust küsisime Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, Eesti Pangaliidult ja FinanceEstonialt.
Nendest institutsioonidest esitas muudatusettepanekuid vaid FinanceEstonia. Need puudutasid väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti koostamise künnist ja prospekti keelenõuet. FinanceEstonia palus kaaluda võimalust loobuda kohustusest avalikustada väikesemahuliste emissioonide korral, see on siis 1–5 miljonit eurot, emissioonide kohta täpsustavat teavet või kaaluda võimalust tõsta vastava teabe esitamise kohustuse miinimumkünnis 2,5 miljoni euroni. Alternatiivina paluti kaaluda võimalust jätta seadusest välja rakendussäte, mis näeb ministri määruse puudumise korral ette prospekti koostamise kohustuse ka juhul, kui pakkumised jäävad alla 5 miljoni euro. Seda viimast ettepanekut arvestab teatud ulatuses muudatusettepanekute loetelus kolmas muudatusettepanek. Täiendavalt palus FinanceEstonia muuta seadust nii, et sellest ei tuleneks nõuet tõlkida prospekte eesti keelde, kui väärtpaberite pakkumine tehakse Eestis. Seda ettepanekut komisjon ei toetanud. Me arutasime seda põhjalikult 2019. aastal seoses tookordse väärtpaberituru seaduse muudatuse menetlemisega.
Nii. Aga täiendavalt esitas Rahandusministeerium 21. veebruaril juhtivkomisjonile ettepaneku viia eelnõusse sisse neli muudatust. 7. märtsil tegid nad veel ettepaneku kahe muudatuse tegemiseks.
Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist oma 21. veebruari ja 7. märtsi istungil. 21. veebruaril vaatasime läbi Rahandusministeeriumi ettevalmistatud muudatusettepanekud ja tutvusime FinanceEstonia arvamusega. Komisjon langetas ka eelnõu puudutavad menetluslikud otsused. 7. märtsil vaatasime veel läbi Rahandusministeeriumi täiendavad ettepanekud, mis puudutavad väljamakseid Tagatisfondist rahvusvaheliste sanktsioonide korral.
Muudatusettepanekutest lühidalt. Neid on kokku seitse ja need on kantud ka muudatusettepanekute loetellu. Kuus lähtuvad Rahandusministeeriumi ettepanekutest. Täiendavalt on vormistatud veel muudatus, mis puudutab seaduse jõustumise aega.
Esimene muudatusettepanek puudutab investeerimisühingule antavat klientide nõusolekut vara koos investeerimiseks. Ettepanek täpsustab, et vastav nõusolek tuleb anda püsival andmekandjal, see ei pea tingimata olema allkirjastatud.
Teine muudatusettepanek sätestab, et investeerimisühingute raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.
Kolmas ettepanek puudutab väärtpaberite väiksemahulist emissiooni. Ettepanek näeb ette, et sellise emissiooni läbiviimiseks ei tule koostada pakkumist tutvustavat prospekti ka juhul, kui rahandusminister ei ole kehtestanud väärtpaberite pakkumise teabedokumendile lihtsustatud nõudeid.
Neljanda ettepanekuga sätestatakse, et Tagatisfond ei pea hoiuste tagamise ja investorikaitse osafondi arvel hüvitama hoiust või investeeringut rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule.
Viienda ettepanekuga täiendatakse Tagatisfondi seadust selliselt, et juhul kui investeerimisasutuse tegevus peatub tulenevalt sellest, et investeerimisasutuse või temaga seotud isikute suhtes on rakendatud rahvusvahelist sanktsiooni, siis investorikaitse osafondist talle hüvitisi ei maksta. Tagatisfond saab vastavad hüvitised välja maksta, kui rahvusvahelise sanktsiooni õigusjõud on lõppenud või kriisilahendusmenetlus läbitud.
Kuuenda ettepaneku kohaselt ei pea Tagatisfond, kui väljamakse tegemiseks on vaja taotleda riigi käest laenu või garantiid, näiteks panga maksuvõimetuse puhul, küsima seda eelnevalt turuosalistelt.
Seitsmes muudatusettepanek on tehnilist laadi, puudutab eelnõu mõnede sätete jõustumise aega. Ettepaneku kohaselt jõustuvad need 28. veebruari asemel 30. märtsil.
Enne kui ma tulen komisjoni langetatud otsuste juurde, käin lühidalt üle ka arutelud 21. veebruari ja 7. märtsi istungil.
21. veebruari istungil andis komisjoni esimees Andrei Korobeinik teada, et Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud, kuid ettepanekuid eelnõu muutmiseks esitas Rahandusministeerium. Eelnõu kohta laekus arvamus ka mittetulundusühingult FinanceEstonia.
Rahandusministeeriumi ettepanekuid oli meil tutvustamas Thomas Auväärt. Tema märkis, et ministeeriumi esimene ettepanek puudutab investeerimisühingute poolt vara investeerimist. Praktikas investeerivad ühingud erinevate klientide vara üheskoos, see on kuluefektiivne ning tehingutasud on madalamad. Sellisel puhul tuleb saada kliendi nõusolek, et erinevate klientide vara üheskoos hoida. Kehtiv seadus, kui seda tõlgendada konservatiivselt, nõuab sel juhul kirjalikku nõusolekut, mis meie õiguse kohaselt tähendab allkirja paberkandjal või digiallkirja. Eesti klientide puhul ei ole see probleem, aga kui on tegemist välismaiste klientidega, siis on sellise allkirja saamine keeruline. Digiallkiri ei ole Euroopas ka nii laialt kasutusel kui meil. Turuosalistelt on tulnud ettepanek, Finantsinspektsioon ka seda toetas, et nõusoleku saamist võiks muuta natukene pehmemaks, kuna Euroopa Liidu õigus seda lubab. Muudatuse sisu ongi, et kui kehtiva seaduse kohaselt tuleb nõusolek saada kirjalikult, siis nüüd piisab, kui selline nõusolek on saadud püsival andmekandjal, mis tingimata allkirjastamist ei tähenda.
Teise muudatusettepaneku kohta selgitas Rahandusministeeriumi esindaja, et kehtiv väärtpaberituru seadus ei näe üheselt ette, et investeerimisühingu raamatupidamise aruanne peab olema auditeeritud. Erinevate normide koosmõjus võib seda kaudselt välja lugeda, aga võimalike vaidluste vältimiseks võiks seadust täiendada.
Kolmanda ministeeriumi ettepaneku kohta selgitas Thomas Auväärt, et varasemalt on väärtpaberituru seaduses muudetud künnist, millest alates tuleb väärtpaberite avaliku pakkumise korral koostada prospekt. Teatavasti on tõepoolest see künnis varem tõstetud 2,5 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole, aga samas nähti ette, et kui emissioon on vahemikus 1–5 miljonit eurot, siis võib rahandusminister näha ette nõuded, mis tuleks investorile avaldada. Kehtivasse seadusesse on jäänud rakendussäte, mille kohaselt juhul, kui minister ei ole määrust kehtestanud, tuleb prospekt koostada ka nende pakkumiste puhul, mis jäävad alla 5 miljoni euro. Ettepaneku kohaselt tunnistatakse see rakendussäte kehtetuks ja edaspidi ei tule alla 5 miljoni eurose emissiooni korral prospekti koostada ka juhul, kui minister ei ole vastavat määrust kehtestanud. Ministri määrus on ettevalmistamisel, seda meile kinnitati, aga selle kehtestamine võib võtta veel natuke aega.
Ma ise küsisin selle koha peal, et jääb mulje, et lihtsustatud teabe avaldamise nõudeid ei saa rakendada selle tõttu, et täidesaatev võim ei ole kehtestanud vastavat määrust, ja sellest tulenevalt soovime praegu tunnistada selle seadusesätte kehtetuks. Ma palusin seda asja täiendavalt kommenteerida. Ministeeriumi esindaja selgitas, et ei juhtu midagi, kui kõnealune rakendussäte jääb ka muutmata, rahandusminister kehtestab määruse, mis näeb ette teabe avalikustamise lihtsama korra. Aga kui juhtub, et minister tunnistab määruse kunagi hiljem kehtetuks, siis hakkab uuesti kehtima rakendussäte, mis nõuab prospekti koostamist pakkumiste puhul, mis jäävad alla 5 miljoni euro. Selleks, et vältida olukorda, kus edaspidi ei nõutaks sellisel juhul enam prospekti koostamist, on õiguskindlam vastav rakendussäte kehtetuks tunnistada.
Riina Sikkut märkis siinkohal veel seda, et omal ajal põhjustas künnise tõstmine 2,5 miljonilt eurolt 5 miljoni euro peale komisjonis tulist arutelu. Ta küsis, milline on olnud osapoolte tagasiside selle muudatuse kohta, kui kaugel on ministri määruse kehtestamine ning kui ranged nõuded osapooltele kuni 5 miljoni euro kaasamise puhul kehtestatakse. Ministeeriumi esindaja selgitas, et määruse eelnõu on ette valmistatud ja see ootab ministri allkirja. Kui see lähiajal allkirjastatakse ja Riigi Teatajas avaldatakse, siis saab hakata koostama ka teabedokumente. Määruses sätestatud nõuded on tunduvalt leebemad kui prospekti puhul: kehtestatakse kümmekond punkti, mis määravad, millist infot tuleb investoritele esitada. Määrus sätestab erisused ka juhuks, kui emitent läheb raha kaasama ühisrahastusplatvormidelt või alternatiivbörsilt. Sellisel puhul ei tule enam järgida määruse nõudeid, sest kohalduvad nõuded, mis kehtivad ühisplatvormide ja alternatiivturu kohta. See on olnud asjaosaliste soov, et määrus oleks võimalikult paindlik. Määruse eelnõu on ka turuosalistega kooskõlastatud ja lõpuks on jõutud sobivatele kompromissidele.
Nii. Neljanda ettepaneku kohta märkis ministeeriumi esindaja, et see puudutab Tagatisfondi seaduse muutmist. Ta selgitas, et näiteks kui inimene müüb kinnisvara, vastavad vahendid on kuus kuud pangakontol ja pangaga midagi juhtub, siis neid vahendeid tagatakse vähemalt 100 000 euro ulatuses. Põhikaitsemäär on 100 000 eurot ja teatud juhtudel rakendub lisatagatis veel 100 000 euro ulatuses. Ettepanek puudutab olukorda, kus mõni pank muutub maksejõuetuks ja Tagatisfondil ei ole kohustuste täitmiseks endal piisavalt vahendeid. Kehtiv seadus näeb ette, et riik võib siis anda laenu või sellele laenule riigigarantii. Kehtiv seadus ütleb ka seda, et enne kui minna riigi käest laenu küsima, tuleb seda küsida turuosalistelt pankadelt või mujalt välismaalt. Aga see võtab aega ja alati ei ole teada, kui kiiresti on laenu võimalik saada. Kui teha vastav valmisoleku laenuleping mõne välismaise pangaga, siis tähendab see Tagatisfondi jaoks päris suurt lisakulu. Ettepaneku kohaselt võetakse seadusest välja säte, mis ütleb, et kõigepealt tuleb minna teistelt pankadelt laenu küsima ja alles siis võib pöörduda riigi poole. Ettepanekuga antakse võimalus tulla kohe riigi juurde laenu või riigigarantiid küsima.
Nii. Ministeeriumi esindaja märkis, et tõepoolest, mõne seadusesätte varasem jõustumine oli mõeldud kehtima panna 28. veebruaril, aga nüüd peaksid need jõustuma 30. märtsil.
Ma ise palusin veel täiendavalt selgitada mõistet, tähendab, selgitada, mis on kliiriv liige. Siin esimesel lugemisel küsiti ka selle kohta ja seaduseelnõu seletuskirjas on see definitsioon natukene segane. Sellele tuli täiendav selgitus: kliirimine on kontrolliprotsess, mis tagab rahalise makse või väärtpaberitehingu läbiviimise ja eelkõige puudutab see tuletistehinguid ja nende läbiviimise kontrolli. Tuletistehingute kliirimise jaoks on eraldi kliirimiskojad. Lähim kliirimiskoda asub Rootsis. Rootsi Nasdaq pakub seda teenust ja kontrollib, kas ühel poolel on tehingu jaoks väärtpabereid ja teisel poolel raha. Tõepoolest, terminit "kliiriv liige" ei ole seni Eesti õiguses kasutatud. Vähemalt minu jaoks oli see piisav selgitus.
Komisjonis käsitlesime veel FinanceEstonia pöördumist. See puudutas kahte teemat. Esimene seondub juba eespool räägitud prospektivaba künnisega. FinanceEstonia palub kaaluda, kas väiksemahuliste väärtpaberipakkumiste korral vahemikus 1–5 miljonit eurot on täiendava teabe avalikustamise nõude kehtestamine üldse vajalik, ja alternatiivina palub kaaluda võimalust tõsta täiendava teabe esitamise kohustuse miinimumkünnis 1 miljonilt eurolt 2,5 miljonile või jätta seadusest välja vähemalt rakendussäte, mis näeb ministri määruse puudumise korral ette prospekti koostamise kohustuse, juhul kui pakkumised jäävad alla 5 miljoni euro. Komisjon jõudis konsensusele, et pakutud kompromissettepanek on küllalt paindlik ja arvestab piisavalt ka FinanceEstonia soovidega.
Teine teema, mille FinanceEstonia tõstatas, puudutas prospektide keelenõuet, kui väärtpaberite pakkumine tehakse Eestis. Kehtiva seaduse kohaselt peab kogu täisprospekt olema kättesaadav eesti keeles. FinanceEstonia soovib, et eesti keelde tõlkimise nõue ei tuleneks seadusest, vaid see oleks jäetud finantsjärelevalve otsustada. Aga seda küsimust, nagu ma enne rääkisin, on rahanduskomisjon juba varem arutanud ja me jäime ikkagi selle keelenõude juurde.
7. märtsil oli meil veel viimane istung ja seal me vaatasime läbi Rahandusministeeriumilt laekunud kaks täiendavat muudatusettepanekut, mis mõlemad puudutavad Tagatisfondist tehtavaid väljamakseid rahvusvaheliste sanktsioonide korral. Jällegi tutvustas meile neid ministeeriumi ettepanekuid ja seisukohti Thomas Auväärt.
Ma ise küsisin sellel arutelul seda, kas õigusaktid laiemalt, millega üldse sanktsioone kehtestatakse, on juba kommertspankadesse jõudnud. Sanktsioonide rakendamine käibki põhiliselt kommertspankade kaudu, ma saan nii aru. Kuidas praktikas nende rakendamine ikkagi toimub? Ministeeriumi esindaja selgitas, et tegemist ei ole päris uue olukorraga, sanktsioone on ka varem rakendatud. Eesti pangad on tõepoolest peamised, kes neid ellu viivad. Neid isikuid, kes on sanktsioonide nimekirjas, pangad teenindada ei või. Sanktsioonide nimekirja täiendatakse pidevalt.
Jürgen Ligi küsis, kas rahvusvahelised sanktsioonid on muudatusettepanekus sõnastatud, kas need on kuidagi piiritletud ja kas investorikaitse laieneb ka rahvuslikult sanktsioneeritud isikutele. Ministeeriumi esindaja selgitas, et rahvusvahelise sanktsiooni määratleb üldmõistena rahvusvahelise sanktsiooni seadus. Kitsam termin seondub eelkõige finantsteenuse osutamisega. On mitmeid finantsvaldkonna teenuseid, mis formaaljuriidiliselt ei lähe finantsteenuse mõiste alla, näiteks krüptorahaga seonduv. Kui vaadata rahvusvahelise sanktsiooni seadust, siis sinna alla peaksid kuuluma mitte ainult rahvusvaheliselt, vaid ka riigisiseselt kehtestatud piirangud. Sõna "rahvusvaheline" võib olla natuke eksitav.
Komisjoni esimees võttis arutelu kokku. Komisjon tegi ka otsuste ettepanekud. Kõigepealt, võtta eelnõu päevakorda 9. märtsil ehk täna. See ettepanek oli konsensuslik. Teine ettepanek oli teine lugemine lõpetada, ka konsensuslik. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 16. märtsil. Ka see ettepanek oli konsensuslik. Siinkohal ma tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele.