Austatud Riigikogu! Lugupeetud saadikud! Head kuulajad! Mõneti on tegemist pretsedenditu olukorraga, kus ma seisan teie ees valitsuse Euroopa Liidu poliitika iga-aastase ülevaatega sellel aastal juba teist korda. Viimati oli see siis märtsis. Euroopa arenguga seotud teemasid ei arutata muidugi ainult kord aastas, vaid iga päev. Need teemad on ühtlasi ka siseriiklikud teemad ja olulise kaaluga, mistõttu tuleb Euroopa arengusse suhtuda heaperemeheliku hoolivusega. See suhe toimib ka vastupidises suunas. Kui vaadata neid olulise tähtsusega riiklikke küsimusi, mida siin saalis on arutatud, nagu koroonapandeemia, fossiilenergia hinnad, kliimakriis, metsastrateegia, ebavõrdsus ja julgeolek, siis need on ühtlasi ka olulise tähtsusega üleeuroopalised teemad.
Eesti areng ja Euroopa Liidu areng on omavahel otseselt seotud. Nii Riigikogus heaks kiidetud katusstrateegia "Eesti 2035" kui ka teiste riiklike arengudokumentide lahutamatu osa moodustavad ka Euroopa Liidu vastava valdkonna poliitikad. Dokument valitsuse Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest järgmiseks kaheks aastaks on teile esitatud ja see dokument tegelikult on väljavõte olulisematest arengutest, tegevustest, huvidest ja seisukohtadest, mis on Eesti arengu teenistuses. Kui Euroopa on tugev, siis on ka Eesti tugev, ja vastupidi. Loodan, et te olete Euroopa Liidu asjade suhtes sama nõudlikud, kui te olete riigisiseste eelnõude suhtes.
Kuna tegemist on muu hulgas ka ülevaatega poliitika teostamisest, siis tahan perioodist 2020–2021 esile tõsta järgmist. Esiteks saavutasime Eestile soodsa Euroopa Liidu eelarve ja taaskäivitamise kava kokkuleppe. Tänan ka Riigikogu omavahendite kokkuleppe kiire ratifitseerimise eest. Tänaseks on enamus riike taaskäivitamise kava investeeringud ja reformid läbi rääkinud ning heaks kiitnud, peatselt saavad sõlmitud ka kokkulepped õiglase ülemineku ja struktuurifondi rahade kasutamiseks.
Jätkuvalt on mul hea meel õiglase ülemineku rahastu loomise üle Ida-Virumaa tarbeks ja sellegi üle, et arvestuslikult läheb meile eraldatud toetustest ligi 3,3 miljardit eurot rohepöördele.
Teine oluline märksõna on olnud tervisekriisi ületamine ja Euroopa Liidu üldise vastupanuvõime tugevdamine. Kriisidest oleme alati õppinud. Piirid on püsinud lahti, Euroopa Liidu koroonatõendist on saanud üleilmne usaldusstandard. Samuti toimib info liikumine, riigid on üksteisega jaganud kriisiabi, loodud on ulatuslik majanduspakett ning nii vaktsiinid kui ka ravimid on saabunud plaanipäraselt. Laiapindne käsitus julgeolekust ja kriisidele vastupanu võimest on tulnud selleks, et jääda.
Austatud Riigikogu! Märtsis teie ees esinedes ütlesin, et on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste üle otsustajate tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata. Vaikijat ei märgata, aga räuskajat ei kuulata. Seetõttu tuleb inspireerida, olla usaldusväärne ja leidlik ühiste huvide eest seistes. On käibetõde, et solidaarsusest on õige mõelda ka kui valgustatud enesehuvist. Valitsus ei taha sõpradele ja liitlastele selga keerata. Ütleb ju vanasõnagi, et sõpra tunned hädas. Ka nõudlikkus ja kriitika on omal kohal, kui need on edasiviivad. Ja kui Eesti peaks mingil põhjusel ütlema ei, siis ainult selleks, et pakkuda veelgi parem lahendus.
Eesti seisab järjekindlalt euroopalike väärtuste eest ja töötab selle nimel, et Euroopa Liidu hääl oleks maailmas mõjus ja ühtne. Eesti inimestele ja ettevõtetele on oluline, et Eesti seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse ja siseturu eest ning jätkab ka viienda põhivabaduse, andmete vaba liikumise eest seismist, sest andmed moodustavad kaksikpöörde tüve. Eesti toetab ambitsioonikat digi- ja rohepööret ning samuti seda, et pöörataks tähelepanu ülemineku sotsiaalsetele aspektidele, et me ei unustaks selle kõige keskel inimesi, ei jätaks muudatuste läbiviimisel kedagi maha ega sõidaks kellestki üle. Rohepööre peab olema inimeste rohepööre.
Hea Riigikogu! Euroopa Liit on ja jääb ennekõike rahu ja julgeoleku tagatiseks. Minu jaoks on eelseisva perioodi olulisimad märksõnad usaldus ja usaldusväärsus. "Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist," ütleb Hando Runneli luulerida. Teisalt on aga vanade sõjafilmide kangelased Euroopa Liidus sõjakirve maha matnud, kuid need on asendunud üha uute konfliktidega, mille operaatoriks on oma rahvast kartev autokraatia.
Kahetsusväärselt on tervisekriisiga kaasnenud suletus ja võimu teostamise vormid on seda autoritaarset tendentsi süvendanud. Euroopa on olnud alati vabaduste projekt, seetõttu löövad need tendentsid eriti valusalt. Hoolimata meie tahtest hoida maailma avatuna, näib see liikuvat taas polariseerumise teed. Hoolimata meie usust, et ühendused loovad koostööd ja heaolu, on need ka allikaks konfliktidele ja rahulolematuse poliitikale.
Seni töötasime usus, et üleilmne majandus ja ideede vahetus kergitab tõusulainena kõiki paate ja sellega koos liigub areng vältimatult demokraatia ja vabaturumajanduse suunas. Olime naiivsed, kui uskusime, et tahetakse nii heaolu kui ka head valitsemist, nii tehnoloogiat kui ka demokraatiat, vabaneda nii autoritaarsetest juhtidest kui ka korruptsioonist. Kuid loodud heaolu kasutatakse ka, et kasvatada musklit vabaduse vastu, naabrite ja vähemuste kiusamiseks.
Olles teistega pidevalt ühenduses, võrdleme ennast pidevalt endast parematega. Mõõdukas kadedus on edasiviiv jõud. Aga pidev võrdlemine endast parematega võib tekitada ka lõputut rahulolematust. Elame ajal, kus erinevaid konflikte on rohkem kui kunagi varem. Polariseerunud maailmas peame paratamatult valima, kellega teeme koostööd, kellega oleme ühendatud ja kui palju vastastikust sõltuvust on soovitatav, et meie juhiksime sõltuvust ja mitte sõltuvus meid.
Lugupeetud Riigikogu! Tuntud välispoliitikaekspert Mark Leonard ütleb oma värskes raamatus: "Tuumaajastul on sõja hind hoomamatu. Seetõttu on ühenduvussõdadest saanud uus poliitika tegemise viis teiste vahenditega. Need on väiksema hinnaga, need on rohkem mõjusad ja selle tulemusel muutuvad nad üha enam levinuks. Mida enam need levivad üle maailma, seda surmavamaks muutuvad nad aga võrreldes konventsionaalse sõjapidamisega."
Loomulikult on usaldusväärne ühenduvus väga suur võimalus. Üleilmastumine ja võrgustumine on aidanud luua uusi võimalusi mitte ainult väikeriikidele ja iduettevõtjatele, aga on ka vaesusest välja aidanud suure osa inimkonnast. Euroopa Liidul kui maailma suurimal kauplejal on nende uute võimaluste loomisel nii Euroopas sees kui ka väljaspool olnud väga oluline roll.
Samas, ühendused ja ühenduvus kui uus ja odav võimalus konfliktides on uus tase, milles on usaldusel ka keskne roll. Maailm ei koosne mustvalgetest valikutest, sest need on ennekõike väärtusküsimused usaldusest. Huvi või geograafia võib olla küll koostöö aluseks, kuid usalduse aluseks on ühised väärtused, põhimõtted ja neile tuginevad kokkulepped. Kui väärtused ja reeglid lahknevad, võib ka piirileping ja piiritara vähendada usaldamatust. Ehk nagu on öelnud luuletaja Robert Frost: kindel piir muudab naabrid talutavaks.
Me näeme seda hetkel meile väga selgelt ja lähedal Euroopa Liidu ja Valgevene piiril. Poola, Leedu ja Läti kaitsevad Euroopa piiri. Euroopa Liit ei saa alluda diktaatori väljapressimisele ja hübriidrünnak tuleb otsustavalt lõpetada. Euroopa peab siin käituma ühtselt ja Valgevene peab laskma relvana kasutatavatel inimestel naasta oma päritoluriikidesse. Inimõiguste süsteemse rikkumiste eest nii oma kui välisriikide kodanike vastu vastutab Valgevene. Meie tegevuse tulemus ei tohi uus inimkaubanduse kanal Euroopa Liitu.
Hea Riigikogu! Valitsuse Euroopa Liidu poliitika prioriteetide peamine juhtmotiiv on suurendada koostööd, usaldust, aga ka vastastikust sõltuvust ja solidaarsust liitlaste ja partnerite vahel Euroopa sees. Peame neid koostöövõimalusi pakkuma riikidele ja organisatsioonidele, kes seisavad reeglitel põhineva korra eest ning tahavad luua usaldusel rajanevat tulevikku.
Loomulikult on selle osa ka inimest väärtustav digipööre ning kliima- ja elurikkuse eesmärkide järgimine oma tegevuses ja tarneahelates. Usaldus ei saa rajaneda sellel, et muudame ühendused lõksudeks, inimesed vahenditeks või ühise elukeskkonna elukõlbmatuks. Tallinna digitaalse tippkohtumise fookus usaldusväärse ühenduse idee sisustamiseks sattus väga heale ajale, et olla õigeaegseks sisendiks peatselt avaldatava üleilmse värava ehk Global Gateway algatusele, aga ka USA presidendi Joe Bideni ellu kutsutud demokraatiate tippkohtumisele. Loodan, et me jõuame samameelsete riikidega ühisele arusaamisele, mida võiks sisaldada usaldusväärse ühenduvuse väärtuspakkumine ka infrastruktuuri rajamisel.
Teisalt peaksime ka aktsepteerima, et kasvava autoritaarsuse foonil maailm juba mõnda aega ei liigu demokraatia ja vabaturumajanduse suunas. Seega oleme sunnitud häälestuma konkurentsile maailmas, mis soovib olla tänasest väga teistsugune ja esitab meile süsteemseid väljakutseid. Nii meie kriisikogemused kui rohe- ja digipööre pakuvad suurepärase võimaluse taanduda usaldamatust täis suhetest ja vabaneda ebatervetest sõltuvustest just riigi toimepidevuse aspektist kriitilistel teemadel, nagu seda on rahva tervis, side, aga ka energia.
Rände kasutamine relvana nii lõunas kui ka idas on lõpuks pannud Euroopa Liitu ümber hindama vajadust ühiste piiristandardite ja välispiiri investeeringute järele. Euroopa ühtne taevas ei ole koht inimkaubanduse kaasosalistele. Küberrünnete algupära üha täpsem tuvastamine ja nende omistamine näitab meile selgelt, kus on nii tänased kui ka digitaliseerimisega üha süvenevad haavatavused.
Korruptsiooni ja rahapesu suhtes peab üles näitama nulltolerantsi. Laiapindse käsitluse alla mahub nii meie tehnoloogiline võimekus kui ka vastupanuvõime tervisekriisidele, toidujulgeolek ja energiavarustuskindlus. Meil peavad olema tööriistad, mis on mõjusad, võitlemaks ühenduste ja usalduse haavamise vastu. Meie ühendused peavad olema usaldus- ja kriisikindlad. Kõik need valdkonnad kajastuvad ka valitsuse poliitikas.
30 aastaga oleme jõudmas Euroopa Liidu keskmisele järele. Meie supervõimeks on olnud suutlikkus mitte kasutada sõna "võimatu", olgu see siis Euroopa Liidu, euroala või NATO-ga liitumine või midagi muud. See supervõime on toonud meid tänasesse päeva ja viib ka edasi.
Kas kliimaneutraalsus kolme kümnendiga on võimatu? Milline oleks Eesti kolme kümnendi pärast siis, kui vastame sellele küsimusele "jah"? Ja milline oleks Eesti siis, kui me vastame sellele küsimusele "ei"? Meenutan, et alustasime iseseisvuse taastamiseni viinud teekonda just surve tõttu meie keskkonnale. Umbes sama palju aega, kui on möödas iseseisvuse taastamisest, on meil nüüd aega kliimaneutraalsuseni jõudmiseks. Veidi üle poole sellest teest tuleb läbida eelseisval kümnendil ja see on umbes sama pikk tee, kui meil kulus iseseisvuse taastamisest Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamiseni.
Valitsus saadab veel sel nädalal Riigikokku seisukohad Euroopa kliimaraamistiku peamiste valikute kohta. Parafraseerin kolme kümnendi eest Mart Nuti öeldud sõnu, et rohepöördele ei ole alternatiivi ning vabaturumajandusel peab lahenduste leidmisel olema keskne roll.
Kestlikkus on meie arenguvõimalus. Te küsite, kuidas. Eesti edulooks on olnud uudishimu tehnoloogia vastu. Me oleme mõistnud digitehnoloogia võimaldatud eksponentsiaalset kasvu. Selle tunnistajaks on nii ükssarvikute kui ka iduettevõtjate arv, võime ettevõtteid ja tehnoloogiaid ehitada, selleks maailmast kapitali ja parimaid inimesi kaasata. Tiigrihüpe üks algatajaid Sten Tamkivi arvab, et need kogemused tuleks panna ka järgmise rohepöörde teenistusse. Meie võime mõista eksponentsiaalset kasvu peab nüüd kohtuma võimega süsteemselt mõelda, sealhulgas mõista, et planeedil on looduslikud piirid, mida kontrolli all hoidmata võime ökosüsteeme jäädavalt kahjustada ning käivitada pöördumatud muutused.
Vajalikud muudatused ei ole vaid tehnilised ehk nagu ütleb Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere: "Tehnika viimane sõna pole alati parim lahendus. Traditsiooniliste oskuste nutikas rakendamine, kohalike oludega sobitamine ning lihtsate inimeste mõistmine ja tugi saavad järjest enam kaalu." Meil ei ole põhjust keelata soojustamata maju, veiselihast valmistatavaid burgereid, halgudega köetavaid saunaahjusid või sisepõlemismootoriga sõitvate autode kasutamist. Oma tulevikuplaanides peame aga silmas pidama, et rohepööre tähendab, et üha enam on kõikidesse lõpptoodetesse, teenustesse ja tarneahelatesse sisse arvestatud ka keskkonnamõju. Nii äriplaanides, reitingutes, laenulepingutes hakkab rolli mängima mitte ainult saadu, aga ka kulutatud energia ning selle jälg keskkonnas.
Me teame, et roheülemineku hind ei ole vaid selleks vajalike investeeringute maht, vaid ka hind, mis meil tuleb maksta siis, kui me roheüleminekut ei tee. Eesti ei ole saar ega planeet, mis jääb teistest tagajärgedest ja probleemidest puutumata. Maa temperatuuri prognoositav kasv ja sõltuvus fossiilkütustest jõuab meieni nii otse kui ka kaude, nii täna kui ka homme. Me ju ei taha, et see, mis autokraatsete võimude mahitatuna täna toimub erakorraliselt mitmel pool Euroopa piiridel, saab tulevikus olema normaalsus, kui tuhandete asemel liiguvad miljonid ja miljardid.
Puhta taskukohase energia olemasolu on võtmetähtsusega nii heaolu kui kliimaeesmärkide saavutamisel, aga ka uute roherahal rajanevate investeeringute meelitamiseks siia tulevikus. Saksamaa tööstustega seotud ettevõtjad hakkavad seda tunnetama vahetult juba järgmisel aastal jõustuvate tarneahelate rohestamise seaduse vahendusel. See kindlasti võimendub Põhjamaade kaudu ning nii saabki meie peamiste investorite ring täis. Seega turg ise hakkab suunama tooteid ja teenuseid puhtama poole.
Austatud Riigikogu! Ütlesin kevadisel arutelul teie ees, et kliimaneutraalsusest võiks mõelda kui puhtale energiale üleminekust. Meie eraldumine ühisest energiavõrgust Venemaa ja Valgevenega ning sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga edeneb vastavalt ajakavale. Kuigi Eesti on rääkinud sellest juba väga pikalt, on uute ettepanekute hulgas ka see, et imporditav elekter peab olema toodetud kliimaeesmärke arvestaval moel.
Emissioonide eksportimine näeb paberil hea välja, aga on pesueht rohepesu. Konkurents Euroopas peab rajanema usaldusel ning toimima võrdsetel alustel ja õiglaselt. Rohepesu võimaldav usalduslünk peab kaduma ning piirimeede aitab luua seda õiguskindlust puhta energia turule pääsu hoogustamiseks.
2020. aastal edestasid taastuvad energiaallikad Euroopa Liidus esmakordselt fossiilkütuseid suurima energiaallikana, tootes 38% elektrist, võrreldes fossiilkütuste 37%-ga. Oleme järjest kõrvaldanud ja kõrvaldamas takistusi tuuleenergia tootmiseks nii maismaal kui ka Läänemerel. Arendame Eesti-Läti koostöös Liivimaa tuuleparki ning kaugemas plaanis soovime näha nii Euroopa Liidu Läänemere-äärseid riike hõlmavat elektrivõrku kui ka üleeuroopalist vesinikuvõrku. Samuti peab üleminekuperioodil olema võimalik energiat toota säästlikkuse kriteeriumidele ja kaskaadi põhimõttele vastavast bioenergiast. Ohutul ja turvalisel tuumaenergial peab olema koht üleminekuenergiana. Tuumaenergia on juba täna olemas Eesti portfellis Põhjamaade elektrituru kaudu ja on ka tulevikus teretulnud. Ka gaasilised kütused jäävad üleminekukütusena meie portfelli. Tulles tagasi ühenduste usaldamise ja konfliktides kasutamise juurde, tervitan Saksa regulaatori põhimõttekindlat otsust mitte sertifitseerida Nord Stream 2 torujuhet, kui tingimused selleks ei ole täidetud.
Valitsus käivitas möödunud neljapäeval energiamajanduse arengukava ülevaatamise ning kaks nädalat tagasi otsustasime, et Euroopa kliimakokkulepete põhjal vaatame üle ka mobiilsuse arengukava. On selge, et elektril on tulevikutranspordis oluline roll, kuid millist rolli hakkab Eestis tulevikus täitma vesinik, selle vastuse peavad andma 55 miljoni euro suurune vesinikuprogramm ja aasta lõpuks valmiv vesiniku teekaart. Oleme loonud valitsuse rohepoliitika komisjoni juurde ekspertkogu ning loodan ekspertide ettepanekutele kõige mõjusamate ja kuluefektiivsemate meetmete kohta.
Hea Riigikogu! Euroopa Liit on just nii tegus, kui me tahame, et ta oleks. Eesti seisab selle eest, et Euroopa Liit oleks tugev, arenev ja kasvav organism ning Eesti oleks selle mõjus liige. Euroopa on endiselt rahuprojekt, kuid peame toime tulema muutunud hübriidkonfliktide olukorraga. Oleme harjunud mõtlema Euroopa Liidust kui regulatiivsest superjõust, ühiselt kokku lepitud normide jõustajast ja vahemehest, kuid Euroopa on ka vabaduste projekt, mida ei tohi pandeemia käigus unustada.
Euroopa Liit on inimeste elus igapäevaselt kohal. Selle parim näide ei ole ainult Erasmuse programm ja euro, vaid ka COVID-i vaktsiinid ja vaktsiinisertifikaat. Hübriidkriisi lahendamisel on meeldiv tõdeda, et Euroopa olukorrateadlikkus on paranenud ja käised üles kääritud. Üha enam tajume igapäevaselt ka tegelikku ja tõhusat tuge, koostööd ja ka solidaarsust. Ja kodanikud tahavad üha rohkem ja enamat Euroopat. Ka Riigikogul on veel selle aastanumbri sees võimalus anda Eesti Euroopa Liidu kuvandi tugevdamiseks oma panus, sest vastuvõtmist ootab terve rida seadusi. Sellest sõltub ka see, kas Eesti jõustab endale võetud kohustused õigel ajal ning kuulub endiselt Euroopa-meelsete siseturu sõprade ringi. Aitäh tähelepanu eest!