Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta elatise kindlaksmääramise korda.
On tõsiasi, et paljud pered ei püsi koos ja erinevatel põhjustel minnakse lahku. Lähevad lahku ka pered, kus on lapsed. See tähendab, et vanematel tuleb kokku leppida mitmetes lapsi puudutavates asjaoludes: elukohas, kohtumistes, rahalises toetuses ja muus. Kahtlemata on kõige parem, kui kokkulepeteni jõuavad vanemad ise, kuid teinekord tuleb kaasata ka välist abi kas nõustajate või perelepituse näol. Kohtusse pöördumine omavaheliste vaidluste lahendamiseks peaks olema viimane abinõu, sest see on asjaosalistele, eelkõige lastele, kõige rohkem aega ja närve kulutav, aga ka rahaliselt kulukas. Samas on selge, et on asjaolusid, mille korral kokkulepet ilma kohtuta ei tule ja mille korral seda isegi taotleda ei ole õige. Osutan vägivallaga seotud juhtumitele.
See eelnõu käsitleb seda, kuidas võiks lahendada rahalisi vaidlusi ehk kuidas määrata elatist. Pakutud lahendus sobib aluseks nii omavahelistele ja lepituse teel leitud kokkulepetele kui ka kohtuotsustele. Tegemist on põhiprintsiipidega, millest tuleks elatise määramisel lähtuda. Nendele lisanduvad elemendid, mis võimaldavad ulatuslikku paindlikkust, võtmaks arvesse erisuguseid asjaolusid.
Seda lahendust on väga pikalt otsitud. Eelnõu väljatöötamise kavatsuse saatis välja 11. juunil 2018 justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelnõu esimene kooskõlastusring toimus eelmise justiitsministri Raivo Aegi juhtimisel. Kõik Riigikogus esindatud erakonnad on olnud valitsustes, kus elatiseteemaga on tegeletud. Seetõttu ma arvan, et ei saa väita, nagu oleks tegemist millegi väga uudsega või läbirääkimata teemaga. Kõigil erakondadel on olnud võimalus selle eelnõu väljatöötamises osaleda, kõik on olnud sellega ka kursis. Loomulikult on Riigikogul võimalus teha pakutud lahendusse ka muudatusi. Kuid ma tõesti loodan, et need ei ole põhimõttelist laadi, kuna praeguse tulemuseni jõudmine on võtnud mitu aastat ning hõlmanud väga ulatuslikku kaasamist ja koostööd – just selleks, et leida võimalikult hea lahendus.
Alustan sellest, et see eelnõu toetub 2020. aasta veebruari lõpus valminud uuringule lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta. Selles analüüsiti väga põhjalikult, kaasates teadlasi ja spetsialiste, aga ka asjaosalisi ehk lapsevanemaid, lastega seotud kulutusi, hinnati laste vanust ja hinnati ka elukohta. See uuring on põhialus, millele toetudes töötatigi välja eelnõuga pakutav elatise kujunemise lahendus.
Lisaks väljatöötamiskavatsusele, uuringule ja kahele kooskõlastusringile toimusid eelnõu ettevalmistamise käigus mitmed kohtumised asjasse puutuvate organisatsioonide ja asutustega. Tähelepanuväärivamad neist on kaks ümarlauda: üks toimus selle aasta 13. jaanuaril, eelmise valitsuse ajal, ja teine 21. juunil. Jaanuaris arutati elatise parameetrite üle ja selle tulemusena lihtsustati elatise algset valemit. Juunis arutati üleminekusätete ehk selle üle, kuidas minna praeguselt korralduselt üle uuele korraldusele ja mida teha kehtivate kohtuotsustega. Nendest lahendustest edaspidi.
Lahkuminek on alati valus. Siin on palju emotsioone, haiget saamist, pettumust ja sellest tõusetuvat vaenulikkust, vahel ka kättemaksuhimu ja muudki. Emotsioonid on mõistetavad, kuid lahku minnes peaksid vanemad alati esikohale seadma laste huvid ning täiskasvanutena lükkama kõrvale oma isikliku kibestumuse ja valu. See eelnõu ei tegele pahatahtlike kohustustest kõrvalehoidjatega, nendega, kes lihtsalt jätavad elatise maksmata või pisendavad oma tulusid, et maksta elatist võimalikult väikeses ulatuses. See eelnõu tegeleb elatise põhimõttega. Praegune tavapärane lahendus, mille korral elatis sõltub miinimumpalgast, ei seostu mitte mingil viisil lapse vajadustega. Seda korda tuleb juba ainuüksi seetõttu muuta.
Milline on pakutav elatise määramise kord? Alustuseks tutvustan teile pakutavat elatise valemit ja seejärel selgitan olulisi aspekte. Eelnõu kohaselt koosneks baaselatis viiest komponendist. Esiteks, elatise baassumma, mis tuleneb lapse minimaalsetest vajadustest, mis leiti eelnimetatud uuringu tulemusena. Uuringus oli see keskmiselt 362 eurot kuus. Kuna vanemad peavad lapse kasvatamises osalema solidaarselt, siis pool sellest summast langeb ühele ja pool teisele vanemale ehk elatise baassumma peaks uuringu põhjal olema 181 eurot. Teile toodud eelnõus on summa 200 eurot ja põhjuseks on see, et uuring tehti 2018. aasta andmete põhjal. Vahepeal on elatustase ja elukallidus tõusnud. Eelnõu kohaselt tuleb seda baassummat, 200 eurot, iga aasta 1. aprillil indekseerida eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga, millega võetakse arvesse elukalliduse tõusu. Ja veel kord: 200 eurot ei ole mitte lapse koguvajadus, vaid pool sellest.
Teiseks komponendiks on 3% eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Taas kord: arvutusse võetakse see 1. aprillil, sest selleks ajaks on see näitaja avaldatud. Nii võetakse arvesse elatustaseme tõusu. Kaaluti ka muid näitajaid, kuid keskmine brutokuupalk on inimestele arusaadav, ta on avaldatav ja üheselt mõistetav. Loomulikult, kui vanemad hakkavad omavahel kokkulepet tegema, siis võib keskmise palga asemel kasutada kohustatud isiku tegelikku palka või sissetulekut. Nii saab arvesse võtta individuaalset sissetuleku dünaamikat. 1. aprilliks peaks suurem osa inimesi olema ka oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud, nii et ka andmestik on selgelt olemas.
Kolmas komponent on peretoetused, need on lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Üldjuhul laekuvad peretoetused taotlevale poolele, mistõttu nende põhjal elatist vähendatakse. Miks peretoetusi arvesse võetakse? Põhjus on selles, et need on mõeldud riigi poolt lapse kulude kompenseerimiseks. Seega, kui riik kompenseerib mingi osa lapsega seotud kulusid, jääb vanemate koormus selle võrra väiksemaks ja elatise summa vähendamine on põhjendatud. Kuid ka siin toimub see võrdselt mõlema vanema puhul. Ehk kui ühe lapse puhul on lapsetoetus 60 eurot, siis elatis väheneks 30 eurot. Kui lapsi on kolm, siis kogusumma (60 + 60 + 100 + 300 = 520 eurot) jagatakse kõigepealt kolme lapse peale ja siis veel pooleks, nii et elatis ühe lapse kohta väheneks 86,67 eurot.
Järgmisena võetakse arvesse lapse jagatud elukohta. Kui laps veedab olulise aja ka oma teise vanema juures, siis paratamatult kaasnevad ka sellele vanemale teatud kulud, näiteks magamis‑ ja õppimiskoha loomise, hügieenitarvete ja toidukulud. Seetõttu on põhjendatud, et elatist mõnevõrra ka selle põhjal vähendatakse. Eelnõu ettepanekuna vähendatakse elatist juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, ning vähendamine on proportsionaalne seal veedetud ajaga.
Viienda komponendina võetakse elatise määramisel arvesse elatist saavate laste arvu samas peres. See tuleneb sellest, et mitme lapse puhul on teatud kulutused väiksemad. Vähenemise ulatus järgmise lapse puhul on 15%. Algses versioonis oli see 30%, kuid tagasiside põhjal leiti, et seda tuleb oluliselt vähendada. Elatist ei vähendata siis, kui elatist saavad mitmikud ja laste vanusevahe on enam kui kolm aastat. Samavõrra oluline on see, et vähendamine toimub üksnes sel juhul, kui lapsed elavad samas peres.
See on viiekomponendiline valem baaselatise leidmiseks. Loomulikult on olemas ka põhjendused ja olukorrad, kui elatis saab olla suurem või väiksem. Elatise suurendamise aluseks on näiteks lapse tegelikud vajadused, vanemate sissetulekud, tegelik kulutuste jaotus vanemate vahel, aga ka muud asjaolud. Näiteks kui laps on käinud vanemate koos elades kulukas huviringis, ei tohiks vanemate lahkuminek sundida last huviringist loobuma. Kui vanemad koos elades suutsid seda lapsele võimaldada, siis peaksid nad suutma seda teha ka lahus elades. Vanemate sissetulekute olulise erinevuse puhul on suurema sissetulekuga vanema rahaline panus alati olnud suurem ja see peaks nii olema ka edaspidi. Loomulikult saavad vanemad kokku leppida ka selles, et üks neist tasub näiteks muusikakooli või suvelaagriga seotud kulud. Kõik on kokkuleppe küsimus.
Baaselatise vähendamine on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel. Selles osas tegelikult muutusi ei toimu. Endiselt on kaks tähtsat põhjendust. Esiteks, vanema töövõimetus, mis ei võimalda tal piisavalt tulu teenida. Kui vanem on aga töövõimeline, siis ta peaks otsima endale töökoha, mis võimaldaks tal tulu teenida. Teiseks, laps või lapsed, kes osutuksid vähem kindlustatuks, ehk küsimus on mitmes peres. Ei saa olla nii, et ühe pere lapsed on materiaalselt oluliselt paremal järjel kui teised. Ma räägin n-ö esimesest abielust, teisest või kolmandast kooselust. See [ebavõrdsus] ei ole ka põhiseaduspärane. Tegelikult on see üks argument, millega praegu kõige sagedamini kohtusse pöördutakse, et elatis ümber vaadataks.
Niipalju siis elatise kujunemise põhimõtetest. Loodetavasti leiate, et siin on kõik loogiline. Keerulisem, nagu väga paljude teistegi asjade puhul, on see, kuidas minna üle uuele süsteemile. See on kindlasti väga palju kirgi tekitanud.
Baasmõttena on leitud ja otsustatud selle eelnõu puhul järgmist. Uus kord hakkab kehtima uutele elatise määramise juhtudele ehk juba kehtivad kohtuotsused jäävad üldjuhul kehtima. Siin on üks erand. Need on elatised, mis on kohtuotsuses määratud elatusmiinimumina või poolena miinimumpalgast ehk sisuliselt samuti elatusmiinimumina. Need külmutatakse kehtival tasemel. Mis on sellise valiku põhjus? Kõigepealt kindlasti õigustatud ootus, aga ka see, et seadusandja ei pea ja ei tohikski tihtipeale väga keeruliste vaidluste tulemusena saavutatud kohtulahendeid tühistada. Kõik see tekitaks ühiskonnas ülimalt suurt pahameelt, alates sellest, kui elatis, mis on määratud, oluliselt väheneks, või ka sellest, et muudatus tekitab uusi kirgi ja suurendab vajadust kohtusse pöörduda ja rohkem vaielda. Me pakume lahenduse, mille korral seni määratud elatisi ei vähendata. Kuid loomulikult, nii nagu praegu, võivad asjaosalised ka ise omavahel kokku leppida või kohtusse pöörduda. See võimalus jääb endiselt kehtima. Aga seadusandja poolt teeme ettepaneku, et neid otsuseid, mis juba kehtivad, ei muudetaks.
Me leidsime, et me ei saa jätkata kehtivat olukorda, kus miinimumelatis, mis hetkel on 292 eurot kuus, jätkuvalt tõuseb. Ja tõuseb selle tõttu, et miinimumpalk kasvab. Miinimumpalk ei ole mitte mingil viisil seotud lapse vajadustega, see on põhimõtteliselt vale lahendus olnud. Ta tõuseb selle tõttu, et kokkuleppe teevad tööandjad ja töövõtjad, ning ta kajastab rohkem majanduslikku võimekust ja heaolu ja ettevõtete valmisolekut. Kindlasti on väga positiivne, et miinimumpalk kasvab, aga see on tekitanud ka probleeme. See on tekitanud probleeme vastutustundlikele elatise maksjatele, sest mitte alati ei ole sissetulekud kasvanud samas tempos miinimumpalgaga. Järjest enam vanemaid on sattunud olukorda, kus nad ei suuda ka parima tahtmise puhul elatist endises ulatuses maksta või on teise pere tõttu tekkinud laste kohtlemisel väga suur ebavõrdsus.
Rõhutan veel kord, et ma räägin vastutustundlikest vanematest, kes on sattunud raskustesse. Kohtutest saadud info põhjal on selliseid vanemaid järjest enam, kes pöörduvad kohtu poole taotlusega vähendada kehtivat elatist, kuna elatise maksmine on neile liiga koormav või põhjustab väga suurt erinevust laste vahel. Usun, et mõistate. Lapse jaoks on parem, kui elatis on ka mõnevõrra väiksem ja see ei kasva nii kiiresti, kui see, et seda üldse ei maksta. Ka see, kui ühe pere lapsed on materiaalselt paremini kindlustatud kui teise pere lapsed, olles ühe ühise vanemaga, ei aita ju tegelikult kaasa sellele, et vanemad ja lapsed omavahel hästi ja viisakalt suhtleksid. See võib tekitada täiendavaid komplikatsioone.
Lapsed saavad lahkumineku tõttu niikuinii haiget. Meie, täiskasvanute jaoks on oluline, et haiget saadaks võimalikult vähe, et hinge ei jääks sügavat haava, kibestumist. Seetõttu on oluline, et vanemad keskenduks mitte sellele, kuidas teineteisele haiget või etteheiteid teha, vaid sellele, kuidas tagada nende ühise lapse või laste parim heaolu. Omavaheline kokkulepe, mis võib olla notari juures kinnitatud ja milleni jõudmiseks võib olla vaja läinud ka kõrvalist nõustamist, on parim viis. Perelepitus, olgu ise alustatuna või ka kohtu vahendatuna, on järgmine võimalus. Kohtuprotsess peaks olema viimane tee.
Eelkirjeldatud viis elatist määrata on see, millest saab lähtuda ka omavahelist lepet sõlmides. Meil on plaanis ministeeriumi kodulehele panna elatise kalkulaator, mis aitaks vanematel hinnata võimalikku elatise suurust. Ja loomulikult saab omavahelisse kokkuleppesse, igasse kokkuleppesse panna asju, mida ametlikus kalkulaatoris ei ole. See on juhend, põhimõttena kindlasti toeks.
Lõpetuseks. Ma loodan väga, et Riigikogu toetab elatise määramise põhimõtete muutmist. Praeguse süsteemiga ei ole keegi rahul. Pakutud kord on leitud mitme aasta intensiivse töö tulemusena, väga ulatusliku kaasamise ja väga elavate arutelude teel. Jah, kõik asjaosalised ei ole sada protsenti rahul, kuid olukorras, kus huvid on vastandlikud, ei ole kõikide soovide ja tahtmistega arvestamine võimalik. Paratamatult tuleb leida see kesktee, kus asjaolud on enamiku jaoks aktsepteeritavad. Riigikogul tuleb siin olla justkui kohtuniku rollis ja mitte kalduda liialt ühele või teisele poole, sest muidu ei tule hädavajalikust muudatusest midagi välja. Tänan teid ja kutsun üles eelnõu toetama. Aitäh!